Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.1 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 3 7151479 7143358 2026-05-11T12:24:12Z Andres 5 7151479 wikitext text/x-wiki {{liita|Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine Afganistanis}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Afganistani Islamiemiraat | omastav = Afganistani | nimi1_keel = puštu | nimi1 = د افغانستان اسلامي امارت | nimi1_latin = Də Afġānistān Islāmī Imārat | nimi2_keel = dari | nimi2 = امارت اسلامی افغانستان | nimi2_latin = Imārat-i Islāmī-yi Afghānistān | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Arms_of_the_Islamic_Emirate_of_Afghanistan.svg | vapi_laius = | asendikaart = Afghanistan in its region.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[puštu keel|puštu]], [[dari keel|dari]] | pealinn = [[Kabul]] | riigipea_ametinimi = juht | riigipea_nimi = [[Hibatullah Akhundzada]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Hasan Akhund]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = [[19. august]] [[1919]] | valuuta = [[Afganistani afgaani]] (AFN) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +4:30 | hümn = [[Afganistani hümn]] | usund = islam | üladomeen = [[.af]] | telefonikood = 93 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = AFG | märkused = }} '''Afganistan''' ([[puštu keel]]es افغانستان ''Afghānistān'', [[dari keel]]es افغانستان ''Afghānestān'', kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist '''Afganistani Islamiemiraat'''<ref name=ERR_16_08_2021 />) on paljurahvuseline [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Aasia]] sisemaal. Riigi pealinn on [[Kabul]]. Tal on ühine piir [[Hiina]], [[Pakistan]]i, [[Iraan]]i, [[Türkmenistan]]i, [[Usbekistan]]i ja [[Tadžikistan]]iga ning teda võib arvata nii [[Kesk-Aasia]], [[Lõuna-Aasia]] kui ka [[Lähis-Ida]] alla. Kolm neljandikku Afganistanist on raskesti ligipääsetav. Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Näiteks on riigi pindala eri andmetel 652&nbsp;225 või 645&nbsp;806,56 või 647&nbsp;500<ref name="snl.no">[http://www.snl.no/Afghanistan Store norske leksikon]</ref> km² ning elanike arv 2009. aasta seisuga oli 28&nbsp;150&nbsp;000{{lisa viide}} või 33&nbsp;609&nbsp;900<ref name="snl.no" />. Alates 1970. aastatest on riik haaratud sõjalistesse konfliktidesse, millest ulatuslikumad on olnud [[Nõukogude-Afganistani sõda]] ja [[Afganistani sõda (2001)|2001–2014 väldanud Ameerika Ühendriikide sissetung]]. [[Kabuli langemine (2021)|2021. aasta 15. augusti]] õhtuks võtsid [[Ţālebān]]i võitlejad oma kontrolli alla [[Kabul]]is asuva [[Arg (Kabul)|presidendipalee]], millega taastasid islamiriigi võimu Afganistanis.<ref name=bbc16_08_2021 /><ref name=bbc16_08_2021-2 /><ref name=cnn16_08_2021 /> ==Nimi== "Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes [[puštud]]e traditsiooniliste alade nimetamiseks. ==Sümbolid ja tähised== Afganistanil on [[Afganistani lipp|lipp]] ja [[Afganistani vapp|vapp]]. Afganistani [[riigihümn]] on 2006. aastast "[[De waţan Afghānistān day]]". ==Piir== Afganistan piirneb põhjas Türkmenistani (piiri pikkus 744&nbsp;km), [[Usbekistan]]i (137&nbsp;km) ja Tadžikistani (1206&nbsp;km), kirdes [[Hiina]] (91 km), idas ja lõunas Pakistani (2430&nbsp;km) ning läänes Iraaniga (936&nbsp;km). Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas [[Vākhāni koridor]]. Lähimast merest ([[Araabia meri|Araabia merest]]) lahutab Afganistani 480&nbsp;km Pakistani territooriumi. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. ==Riik== ===Põhiseadus=== Afganistani esimene põhiseadus võeti vastu aastal 1964. See nägi ette [[Parlamentaarne monarhia|parlamentaarset monarhiat]], vabu valimisi, inimõiguste, naiste õiguste ja üldise hääleõiguse kehtestamist. Alates monarhia kukutamisest [[1973]]. aastal seda põhiseadust enam ei rakendatud. 2002. aastal asutati põhiseaduse kogu [[Lowyah Jirgah]] ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris [[2004]] ([[2004. aasta Afganistani põhiseadus]]) ja see jõustus samal aastal. Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus [[islam]]iga, kuid ei anna õiguslikku alust [[šariaat|šariaadile]]. ===Riigikord=== Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim. 2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik. President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida. President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament [[Rahvuskogu (Afganistan)|Rahvuskogu]]. Rahvuskogu koosneb kahest kojast – [[Vanematekoda|Vanematekojast]] ja [[Rahvakoda|Rahvakojast]]. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast [[2005. aasta Afganistani parlamendivalimised|2005. aasta valimisi]] on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised. Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad [[Lowyah Jirgah]]', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid. Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule. Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president. ===Haldusjaotus=== 1. järgu haldusüksus on [[provints (Afganistan)|provints]], mille eesotsas on kuberner (''waali''), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei hoia kontrolli all kogu riiki. Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse neljaks aastaks. Afganistan koosneb 34 provintsist: [[Pilt:Afghanistan, administrative divisions - et - colored.svg|thumb|Afganistani provintsid]] {{veergude loend|laius=12em| *[[Badakhshāni provints]] *[[Bādghīsi provints]] *[[Baghlāni provints]] *[[Balkhi provints]] *[[Bāmyāni provints]] *[[Dāykundī provints]] *[[Farāhi provints]] *[[Fāryābi provints]] *[[Ghaznī provints]] *[[Ghōri provints]] *[[Helmandi provints]] *[[Herāti provints]] *[[Jowzjāni provints]] *[[Kabuli provints]] *[[Kandahāri provints]] *[[Kāpīsā provints]] *[[Khōsti provints]] *[[Kunari provints]] *[[Kunduzi provints]] *[[Laghmāni provints]] *[[Lōgari provints]] *[[Nangarhāri provints]] *[[Nīmrōzi provints]] *[[Nūristāni provints]] *[[Paktīkā provints]] *[[Paktiyā provints]] *[[Panjshayri provints]] *[[Parvāni provints]] *[[Samangāni provints]] *[[Sar-e Puli provints]] *[[Zābuli provints]] *[[Takhāri provints]] *[[Uruzgāni provints]] *[[Wardaki provints]] }} Provintsid on jaotatud 329 ringkonnaks (''woluswali''). Peale selle on veel 10 ringkonda, mis on loodud [[mudžaheedid]]e või [[Taliban|taliibide]] režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav. Igal [[kohalik omavalitsusüksus|kohalikul omavalitsusüksusel]] on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks. ==Loodus== ===Geoloogiline ehitus=== Suurt osa riigist katvad [[Hindukuš]]i ja [[Safīd Kūh]]i mäestik on tekkinud [[Alpi kurrutus]]el. ===Pinnamood=== [[Fail:Afghanistan Topography.png|pisi|Afganistani pinnamood]] Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukuši ja [[Safīd Kūh]]i mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600&nbsp;m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal. Suurem osa Afganistanist kuulub [[Iraani kiltmaa]] idaossa. Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas [[Amudarja]] ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad ([[Rīgestān]]i kõrb [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] idas, [[Dasht-e-Mārgow]], peamiselt [[purdmaterjal]]i ja [[savi]]ga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukuš ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb [[Pamiir]]iga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000&nbsp;m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. [[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3&nbsp;km pikkuse tunneli. Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000&nbsp;m kõrgused. Afganistani madalaim punkt (285&nbsp;m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres. Kitsad [[jõeorg|jõeorud]] ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni. ===Kliima=== Afganistan asub [[lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilises kliimavöötmes]] ja seal on [[mandriline kliima|mandriline]] [[kuiv lähistroopiline kliima]]. Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi piirkondade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks idas asuvas mäestike piirkonnas on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad India [[mussoon]]id, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse koos niiskuse ja vihmadega. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm tugevalt mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel. Suur osa riigist kannatab põua käes ning puhta vee kättesaadavus on raskendatud. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. ====Sademed==== Kõrbes on [[aasta keskmine sademete hulk]] alla 100&nbsp;mm (kõrbetasandikel 40...50&nbsp;mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250&nbsp;mm, riigi kaguosas kuni 800&nbsp;mm ning kõrgmägedes üle 1000&nbsp;mm (suuremalt jaolt lumena). ====Õhutemperatuur==== Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad. Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi varjus. [[Juuli keskmine temperatuur]] on 24...32 kraadi, [[jaanuari keskmine temperatuur]] 0...8 kraadi. Kabulis ulatub temperatuur –30&nbsp;°C-st talvel + 40&nbsp;°C-ni suvel. Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks. ====Tuuled==== [[Pilt:Afghanstan dust storm 2008-08-02.JPG|pisi|Tolmutorm Afganistanis]] Läänetuuled võivad tuua suuri liiva- ja tolmutorme. ===Veestik=== ====Jõed==== Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, [[Kabuli jõgi]], Helmandi jõgi, [[Morghāb]] ja [[Harī Rūd]]. Afganistani jõed toituvad lume ja [[liustik]]e sulamisest, enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil kuivab enamik jõgesid väikesteks, kevadisel lumesulamisajal on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]]. Enamik jõgesid lõpeb [[soolasoo]]des, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad riigi põhjapiiril voolavasse Amudarjasse, mis on Afganistani veerikkaim jõgi. Kabuli jõgi suubub [[Indus]]esse. Riigi pikim on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukušist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. Jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse [[Helmandi järv]]e ning [[Sīstān]]i soolajärvedesse. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks. Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja [[Jalālābād]]i ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on see aasta läbi veerohke. Jõgi jõuab välja Iraani ning suubub [[Indus]]esse. Harī Rūdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks. Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav. Amudarja tähtsamad lisajõed on [[Pandži jõgi]] ja [[Vahši jõgi]]. ====Järved==== Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on [[Zorkuli järv|Zorkul]], mis asetseb piki Tadžikistani piiri, [[Shiveh]]i järv [[Badakhshāni provints]]is ning [[Istādah-ye Muqur]]i soolajärv. Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi. ====Padurad==== Iraani piiri lähedal on kaks [[soolapadur]]at. ====Veevarud==== 84,55% Afganistani veevarudest pärineb Hindukušist (suurimad on [[Amudarja]], Helmandi, Harī Rūdi ja Kabuli jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud. Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest. Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%. Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud [[humanitaarkatastroof]]i oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest. Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks. ====Veehoidlad ja paisud==== [[Pilt:AfghanistanHelmandKajakaiDamm.jpg|pisi|[[Kajakī pais]] Helmandi jõel (2004)]] Tähtsad paisud ja veehoidlad Afganistanis on [[Kajakī veehoidla]] Helmandi jõel (rajatud aastal 1953), [[Kaylahgay pais]] Amudarja lisajõel, [[Sar Dehi pais]] [[Ghaznī jõgi|Ghaznī jõel]] ning [[Arghandābi pais]] Helmandi jõe kõrvalharul. Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920.–1940. aastatel, vajab enamik põhjalikku remonti. ====Üleujutused==== Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa. Kõige rohkem üleujutusi esineb Helmandi jõel. ===Mullad=== Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus. Kõrbetes on [[hallmuld]]. Mägedes on [[mägipruunmullad|mägipruunmuldi]]. ===Taimed=== Taimkate on mitmekesine. Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja [[poolkõrb]]ed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda. Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas [[kaameliastel]], [[hundihammas]], [[astel-jooksjarohi]], [[mimoos]] ja [[estragonpuju]]. Mägedes on kuni 2500&nbsp;m kõrgusel [[stepirohustepp]] ja [[pujustepp]], [[mägipruunmuld|mägipruunmullal]] kasvab hõredalt [[pistaatsia]] ja [[artša]]. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal [[alpiniit|alpiniidud]]. Hindukušist lõunasse jääb [[Nūrestān]], kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas [[pähklipuu]], [[tamm]], [[haab]], [[sarapuu (perekond)|sarapuu]] ja [[harilik virsikupuu]]. Hindukušist põhja pool kasvab [[harilik pistaatsia]], millest saadakse ekspordiks [[pistaatsiapähkel|pistaatsiapähkleid]]. ===Loomad=== Afganistanis on kohatud üle saja [[imetajad|imetaja]]liigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas [[leopard]], [[lumeleopard]], [[džeiraan]], [[keerdsarvkits]], [[buhhaara punahirv]] ja [[mägilammas]]. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, šaakalid ja [[mangust]]id, samuti [[kaljukits]]ed, [[metskits]]ed ja lambad, [[pruunkaru]]d, metssead, [[hüpiklased]], [[karihiirlased]], [[manul]]id, [[tolai jänes]]ed, [[viiksjänes]]ed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks [[punaümiseja]]. Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks [[valgekurg]]) jäävad haruldasteks. Palju on [[pistrikulised|pistrikulise]]liike. Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad. Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell. ===Loodusõnnetused=== Peale üleujutuste esineb Afganistanis [[maavärin]]aid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid [[Hindukuši maavärinad]], milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta. ===Maavarad=== Afganistan on rikas maavarade poolest. Seal leidub ulatuslikke [[looduslik klaas|loodusliku klaasi]] leiukohti, [[maagaas]]i, [[nafta]]t, [[kivisüsi|kivisütt]], [[vask]]e, [[kromiitliiv]]a, [[steatiit]]i, [[väävel|väävlit]], [[plii]]d, [[tsink]]i, [[rauamaak]]i ning väärtuslikke ja vähem väärtuslikke [[vääriskivid|vääriskive]]. 2010. aastal avaldas Ameerika Ühendriikide päevaleht The [[New York Times]] kirjutise viitega kõrgetasemelisele allikale Ameerika Ühendriikide valitsuses, et siiani kestva kodusõja tallermaaks olevast riigist on leitud vase, kulla, koobalti ja elektroonikatööstuse jaoks ülitähtsa metalli [[liitium]]i leiukohti, mis on niivõrd rikkalikud, et võivad muuta Afganistani üheks olulisemaks elektroonikatööstuse jaoks vajalikuks toorme [[eksport]]ööriks maailmas<ref>[https://web.archive.org/web/20110719040327/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-avastas-afganistanist-hunnitud-maavarad.d?id=31646039&l=fplead USA avastas Afganistanist hunnitud maavarad], delfi.ee, 14. juuni 2010</ref>. Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud. ==Rahvastik== [[Pilt:Children of Kabul, Afghanistan.jpg|pisi|püsti|Lapsed Kabuli linnas]] ===Demograafilised näitajad=== ====Rahvaarv (miljonites)==== *[[1979]]: 17 *[[1996]]: 18,6 *[[1999]]: 25,8 *[[2009]]: 33,6099<ref name="snl.no" /> * [[2025]] (prognoos): 48{{lisa viide}}. ===Rahvuslik koosseis=== [[Pilt:Ethnolinguistic Groups Afghanistan EN.svg|pisi|Afganistani rahvuslik koosseis]] Peamised Afganistanis elavad rahvused: *[[puštud]] ehk afgaanid (umbes 38–42%, 5–6 miljonit): idas ja lõunas. *[[tadžikid]] (25%, 3–4 miljonit). *[[hazarad]] (15–19%, 2–3 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis. *[[usbekid]] (umbes 6–9%, 2 miljonit). *[[türkmeenid]] *[[aimakid]] *[[nuristanlased]]: idas *[[belutšid]]: lõunas *[[kirgiisid]]: Pamiiris. ===Keeled=== Levinumad keeled on [[puštu keel]] ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret. *[[dari keel]] (seda kõneleb umbes 50% elanikest, sh [[hazara keel]]) *[[puštu keel]] (umbes 35%) *[[usbeki keel]] *[[türkmeeni keel]] ===Religioon=== [[Riigiusk]] on islam. Enamik rahvastikust on [[sunniidid]], kes praktiseerivad islami traditsioonilist vormi, milles mehed ja naised on eraldatud. '''Usuline kuuluvus''': *[[islam]]: [[sunnism|sunniite]] 84%, [[šiiidid|šiiite]] 15% (koos [[ismailiidid|ismailiitidega]]; hazarad ja tadžikid); *[[hinduism|hinduiste]] ja [[sikhism|sikhe]] umbes 1–2%. ===Asustus=== [[Rahvastiku tihedus]] oli 2009. aastal 51,9 in/km². Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa. Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning Pakistani piiri äärse [[Khyberi kuru]] vahel. Afganistani lääneosa asustuse kese on [[Herāt]]i linn. ====Asulastik==== '''Suuremad linnad''' (elanike arv [[1988]]): *[[Kabul]] 1 424 400 ([[1995]] umbes 2 000 000) *[[Kandahār]] 225 500 *[[Herāt]] 177 300 *[[Mazār-e Sharīf]] 130 600 *[[Jalālābād]] 57 824 ([[1982]]) *[[Kunduz]] 57 112 (1982) *[[Baghlān]] 41 240 (1982) ====Asulate loend==== [[Anār Darreh]] - [[Andkhvoy]] - [[Āqchah]] - [[As‘adābād]] - [[Āsmār]] - [[Aybak]] - [[Baghlān]] - [[Bagrām]] - [[Bālā Murghāb]] - [[Balkh]] - [[Bāmyān]] - [[Barākī Barak]] - [[Bāsawul]] - [[Bust]] - [[Chaghcharān]] - [[Chāh Āb]] - [[Chārīkār]] - [[Darwāzahgêy]] - [[Delārām]] - [[Dīshū]] - [[Dowlatābād]] - [[Emām Şāḩeb]] - [[Farāh]] - [[Feyẕābād]] - [[Gardēz]] - [[Ghaznī]] - [[Girishk]] - [[Ghōryān]] - [[Gīzāb]] - [[Herāt]] - [[Ishkāshim]] - [[Jabal os-Sarāj]] - [[Jalālābād]] - [[Jorm]] - [[Kabul]] - [[Kajakī]] - [[Kalā-i Now]] - [[Kalāt]] - [[Kāmdīsh]] - [[Kandahār]] - [[Kang (Afganistan)|Kang]] - [[Karrukh]] - [[Khānābād]] - [[Kholm]] - [[Khōst]] - [[Khvājeh ‘Alī Soflá]] - [[Kunduz]] - [[Koshk-e Kohneh]] - [[Kūchnay Darwēshān]] - [[Langar]] - [[Lashkargāh]] - [[Maḩmūd-e Rāqī]] - [[Mazār-e Sharīf]] - [[Maydān Shahr]] - [[Mehtarlām]] - [[Meymaneh]] - [[Mīr Bachcheh Kūt]] - [[Muqur]] - [[Mushungay]] - [[Naghlū]] - [[Ōbêh]] - [[Orgūn]] - [[Paghmān]] - [[Panjāb]] - [[Pol-e Khomrī]] - [[Pul-i ‘Alam]] - [[Qal‘ah-ye Fārsī]] - [[Qarqīn]] - [[Rostāq]] - [[Rūdbār]] - [[Sang Chārak]] - [[Sang-e Māshah]] - [[Sarowbī]] - [[Sheberghān]] - [[Shīnḏanḏ]] - [[Shīnkāy]] - [[Shīr Khān]] - [[Shūlgareh]] - [[Surkhāb]] - [[Zaranj]] - [[Zareh Sharan]] - [[Zendeh Jān]] - [[Zībāk]] - [[Tagāb]] - [[Tāloqān]] - [[Taywarah]] - [[Towr Kham]] - [[Towraghondī]] - [[Tūlak]] - [[Uruzgān]] - [[Wāzah Khwāh]] ===Ränne=== 1970. aastatele järgnenud sõdade perioodil lahkus riigist põgenikena umbes kolmandik rahvastikust. ==Majandus== Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest. Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970. aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast Ţālebāni režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon. ===Maakasutus=== Maa on mägine. Suurem osa maast on viljatu. Maast on 12% [[põllumaa]]d, 3% [[mets]]a ja 46% püsikarjamaid. ===Teed=== [[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3&nbsp;km pikkuse tunneli. ==Ajalugu== {{vaata|Afganistani ajalugu}} {{Afganistani ajalugu}} === Varane ajalugu === Linnatsivilisatsioon [[Iraani kiltmaa]]l, mis hõlmab suurema osa Iraanist ja Afganistanist, võis saada alguse juba [[3000 eKr|3000]]–[[2000 eKr]]. Arvatavasti [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande]] keskpaigas eKr jõudis Iraani kiltmaa idaossa nähtavasti [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelt]] kõnelev rahvas, kuid sellest piirkonnast on vähe teada kuni [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhande]] keskpaigani eKr, kui [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide riigi]] ajal hakati ajalugu kirja panema. [[Vanaaeg|Vana-]] ja [[keskaeg|keskajal]] kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel [[India]]sse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses Kesk-Aasia, Iraani ja India rahvaste ajalooga. Kuni [[keskaeg|keskajani]] koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid [[Pärsia]] riik ning India naabrus. [[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] tekkisid Kesk-Aasias suured riigid, millest suurim oli [[Baktria]] keskusega [[Balkh]]is. Baktriast olevat pärit olnud [[zoroastrism]]i rajaja [[Zarathuštra]]. [[330 eKr|330]]–[[329 eKr]] vallutas need alad [[Aleksander Suur]]. Pärast tema surma läksid alad [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] koosseisu. Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] [[kaliif]]ide mõju algas [[664]]. Araablastega saabus Afganistani [[islam]] juba 7. sajandil ning esimene teadaolev islami kogukond tekkis [[644]]. aastal [[Herāt]]is, kuid [[islam]]i usk pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja. [[3. sajand|3.]]–[[8. sajand]]ini oli Afganistani territooriumil valitsevaks usundiks [[budism]]. Valitsevaks usundiks muutus islam alles [[Ghaznaviidid]]e ajal [[11. sajand]]il. Järgnevalt oli Afganistani ajalugu seotud muslemite kalifaadi ja [[Umaijaadid]]e (661–[[750]]), [[Abassiidid]]e (750–821) valitsemisega. [[Gaznaviidid]]e sultan [[Sabuktegin]]i (977–997) ja [[Mahmud Gaznav]]i ajal, ajal liidendati [[Horezm]] ja sooritati 17 sõjaretke Põhja-Indiasse. Gaznaviidide võimule tegid 1186 lõpu Guriidid. Gaznaviidide (963–1187) ja [[Guriidid]]e (enne 879–1215) ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng islami tähe all. Kujunenud linnakultuurile andis [[13. sajand]]il ränga hoobi [[Tšingis-khaan|mongolite]] sissetung. === Suurmogulite võimu periood === Afganistani alad langesid [[16. sajand]]il [[Timuriidid]]e [[Suurmogulite riik|Suurmogulite]] riigi alla. [[17. sajand]]iks oli Afganistani territoorium jagunenud põhiliselt kolme riigi vahel: põhjaosa kuulus [[Buhhaara khaaniriik|Buhhaara khaanirii]]gile, lääneosa [[Pärsia#Safaviidide riik|Pärsia]] [[Safaviidide dünastia]]le ning idaosa [[Suurmogulite riik|Mughali (Suurmogulite) impeeriumi]] koosseisu. Sunniitliku Mughali impeeriumi keskusega [[Kabul]]is rajas 1504. aastal [[Tšingis-khaan]]i ja Timuri järglane [[Bābur]]. Safaviidide vastase ülestõusu tulemusena tekkis Afganistani lõunaosas [[Hotaki dünastia]] [[Hotaki impeerium|impeerium]] (1709–1738) keskusega Kandahāris. 1738. aastal vallutas vahepeal [[Pärsia#Safaviidide riik|Pärsia]]s võimule tulnud [[Afshariidide dünastia]] valitseja Nader-šahh Hotaki impeeriumi ja tõi Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nader-šahhi mõrvamist 1747. aastal rajas [[Nādir Shāh]]i vägedes võidelnud väepealik Ahmad-šahh Durrani puštude hõim [[Durrani impeerium]]i, mida võib lugeda tänase Afganistani eelkäijaks. === Afgaani Durrani riik ja Afganistani emiraat === [[Durrani]]de hõimu juht, [[puštud|puštu]] [[Ahmed-khaan Durrani]] rajas 1747 iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. Durrani impeeriumi järel loodi [[1826]] [[Afganistani emiraat]] (1826–1919). 1826. aastal võimule tulnud [[Barakzai dünastia]] valitses Afganistani kuni kuningavõimu kukutamiseni 1973. aastal. 19. sajandil viis koloniaalvõimude [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] ja [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] konflikt ("[[suur mäng]]") selleni, et Suurbritannia sekkus Afganistani pärilussõtta. Toimusid [[esimene Briti-Afgaani sõda]] (1838–1842) ja [[teine Briti-Afgaani sõda]] (1878–1881). [[1898]]. aastal määrati [[Durandi liin]]iga Afganistan piir [[Buhhaara emiraat|Buhhaara emiraadi]] lõunaosas, millega kujunes Afganistani tänini kehtiv põhjapiir. === 20. sajand === 1919. aastal lõppenud [[kolmas Briti-Afgaani sõda]] viis [[Kabuli leping]]uni ([[1921]]), millega [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] tunnustasid [[Afganistani kuningriik|Afganistani kuningriigi]] (1919–1973) täielikku sõltumatust. 1960.–1970. aastatel oli Afganistan veel suhteliselt ilmalik riik ning tema pealinn Kabul nägi neil aastatel üsnagi läänelik välja. Välisreisil viibinud kuningas [[Moḩammad Zāher Shāh]] kukutati 1973. aastal tema õemehe ja riigi endise peaministri [[Moḩammad Dā'ūd Khān]]i poolt ning riigis kuulutati välja [[vabariik]]. Moḩammad Dā'ūd Khān tapeti Nõukogude Liidu poolt mahitatud kommunistide riigipöörde käigus 1978. aastal. [[1979]]. aastal tapeti president [[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] Kabulis riigipöörde käigus ning uueks presidendiks sai NSV Liidu toel [[Babrak Karmāl]]. [[Külm sõda|Külma sõja]] haripunktil viis [[Nõukogude Liit]] [[27. detsember|27. detsembril]] 1979 Afganistani oma sõjaväe "piiratud väekontingendi", nagu Nõukogude propaganda kinnitas, ning pani [[Afganistani Demokraatlik Vabariik|Afganistani Demokraatliku Vabariigi]] presidendiks Nõukogude Liidust sõltuva [[Babrak Karmāl]]i. Puhkes [[Nõukogude-Afganistani sõda]], kus Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) said abi Pakistanist, [[Saudi Araabia]]st ja [[USA|Ameerika Ühendriikidest]]. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati [[palgasõdur]]eid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid 1996. aasta lõpuks Ţālebāni süsteemi. === 21. sajand === {{vaata|Afganistani sõda (2001–2021)}} Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]] alustasid Ameerika Ühendriigid [[7. oktoober|7. oktoobril]] Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i režiim ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega. 7. oktoobril 2001 alustasid Ameerika Ühendriigid õhurünnakuid kolmele olulisele keskusele Ţālebāni kontrolli all olevale alale, [[Kabul]]ile, [[Kandahār]]ile ja [[Jalālābād]]ile, millele järgnes maavägede interventsioon koos Suurbritannia, Austraalia ja Kanada üksustega. Operatsiooni sõjaline faas kestis 2001. aasta oktoobrist detsembrini, mille käigus Talibani režiim kukutati ning sunniti põgenema. [[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naaberriigis [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused. [[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli hoidnud enda kontrolli all umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan. Pärast võimult kukutamist tegutses Ţālebān [[Pakistan]]is ning moodustas vastupanuliikumise juhtimiseks Afganistanis ''Quetta Shura'' mulla [[Moḩammad ‘Omar]]i juhtimisel. Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]]. aastal üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel. [[21. märts]]il 2004 langes [[atentaat|atentaadi]] ohvriks Afganistani lennundusminister [[Mirwais Sadeq]]. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist. Aastal [[2004. aasta Afganistani põhiseadus|2004]] sai Afganistan uue [[põhiseadus]]e. 2004. aastal pärast [[Şaddām Ḩusayn]]i kukutamist ilmus Iraagis avalikkuse ette [[Al-Qā‘idah]] (AQ) Iraagi haru ja ühendas 2006. aastal 11 sunniitlikku äärmusorganisatsiooni Islami Riigiks Iraagis (ISI). 2011. aastal alanud [[Bashār al-Asad]]i vastu suunatud sõjategevuses [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjas]] hakkasid nad end 9. aprillil 2013 nimetama Islami Riigiks Iraagis ja Süürias. [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS]] kuulutas 29. juunil 2014 hõivatud aladel Süürias ja Iraagis välja šariaadi juhtimisvormiga ülemaailmse Islami Kalifaadi (IR). 2014. aastal laienes ISIS ka Afranistani aladele ning kuulutas 26. jaanuaril 2015. aastal välja nende kontrolli all olevatel Afganistani-[[Pakistan]]i aladel ISIS-e [[Khorāsān]]i provintsi. 15. augustil 2021 hõivas Taliban Kabuli, kust president [[Ashraf Ghanī]] oli paar tundi varem põgenenud. Katkes tsiviillennuühendus Kabuli ja muu maailma vahel. 16. augustist hoidis Taliban enda kontrolli all praktiliselt kogu Afganistani territooriumi peale Kabuli lennuvälja, kus Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Türgi sõjaväelased tagasid julgeolekut lääneriikide diplomaatide jm personali evakueerimisel. USA väed lahkusid riigist augusti lõpuks. ==Kultuur== [[Fail:Minaret of jam 2009 ghor.jpg|pisi|[[Jāmi minarett]] on maailma kõrguselt teine ​​tellistest minarett]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s on 2002. aastast [[Jāmi minarett]] ja arheoloogiamälestised ning 2003. aastast [[Bāmyāni org|Bāmyāni oru]] kultuurmaastik ja arheoloogiamälestised. Afganistani tuntumate näitlejate hulgas on [[Leena Alam]], [[Layla Alizada]], [[Saba Sahar]] ja [[Nikbakht Noruz]]. ==Vaata ka== *[[Afganistani kõrgkoolid]] *[[Afganistani riigipeade loend]] *[[Afganistani valitsusjuhtide loend]] *[[Afganistani jalgpallikoondis]] *[[Bāmyāni budad]] *[[Eesti ja Afganistani suhted]] *[[Afganistan 2016. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine Afganistanis]] *[[2025. aasta Afganistani maavärinad]] *[[2026. aasta Afganistani-Pakistani sõda]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=ERR_16_08_2021>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608308294/taliban-kuulutas-kabuli-presidendipaleest-voitu-afganistani-valitsuse-ule |title=Taliban kuulutas Kabuli presidendipaleest võitu Afganistani valitsuse üle |trans-title= |publisher=ERR |date=16. august 2021, 04:53 |access-date=16. augustil 2021 |quote=Talibani kõneisik teatas umbes samal ajal, et rühmitus kuulutab Afganistani presidendipaleest Kabulis välja Islamiemiraadi }}</ref> <ref name=bbc16_08_2021>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-58227029 |title=Afghanistan: US takes control of Kabul airport to evacuate staff from country |trans-title= |publisher=BBC News |date=16. august 2021, 11:25 |access-date=16. augustil 2021 |website= |language=en }}</ref> <ref name=bbc16_08_2021-2>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-58227029 |title=Afghanistan: US takes control of Kabul airport to evacuate staff from country |trans-title= |publisher=BBC News |date=16. august 2021, 12:25 |access-date=16. augustil 2021 |website= |language=en }}</ref> <ref name=cnn16_08_2021>{{cite web|url=https://edition.cnn.com/world/live-news/afghanistan-taliban-us-news-08-16-21/index.html |title=The latest on Afghanistan |trans-title= |publisher=CNN |date=16. august 2021, 12:12 |access-date=16. augustil 2021 |author1=Brad Lendon |author2=Joshua Berlinger |author3=Kara Fox |language=en }}</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} {{Commonskat|Afghanistan}} {{vikitsitaadid}} * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/24598135 "Vaata pilte: Afganistan läbi politseiniku kaamera"] Maaleht, 17. juuli 2009 * [[Kai Eide]]: [http://www.postimees.ee/?id=150940 "Afganistan aastal 2009 – kas pöördepunkt?"] Postimees, 10. august 2009 * [[Urmas Roosimägi]]: [http://www.postimees.ee/?id=180133 Afganistani vari] Postimees, 27. oktoober 2009 * [[Harri Tiido]]: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/49360339 "Afganistani Rubiku kuubik ehk kuidas maetakse miljardeid"] Eesti Ekspress, 11. juuli 2011 {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=AF}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Afganistan| ]] a92rquateiexo47rur5uu704ymst2db 0 746 7151665 7138363 2026-05-11T18:15:33Z ~2026-27544-62 228792 /* H */ 7151665 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2010}} ''Siin on loetletud [[laev]]u. Laevanduse mõisteid on loetletud loendis [[Laevanduse mõisteid]].'' {{tähed}} ==#== *[[50 Let Pobedõ]], tuumajäämurdja ==A== *[[A (jaht)|A]], mootorjaht *[[Abro]], reisilaev *[[Abruka (aurik)|Abruka]], aurik, kaubalaev *[[Abruka (laev)|Abruka]], kaubalaev *[[HDMS Absalon (L16)]], transportfregatt, lahingutoetuslaev *[[Achille Lauro (laev)|Achille Lauro]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev *[[Ada purjelaev|Ada]], purjelaev *[[Admiral (aurik)|Admiral]], aurik *[[Admiral Bellingshausen]], mootorpurjelaev *[[Admiral Charner]], soomusristleja *[[Admiral Cowan]], miinijahtija *[[Admiral Essen]], fregatt *[[Admiral Graf Spee]], tasku-lahingulaev *[[Admiral Grigorovitš]], fregatt *[[Admiral Hipper]], ristleja *[[Admiral Kuznetsov]], lennukikandja *[[Admiral Nahhimov (reisilaev)|Admiral Nahhimov]], reisilaev *[[Admiral Nahhimov (soomuslaev)|Admiral Nahhimov]], soomuslaev *[[Admiral Pitka]], staabi- ja toetuslaev *[[Admiral Scheer]], raskeristleja *[[Adonia]], kruiisilaev *[[Adriana]], kruiisilaev *[[Adventure (purjelaev)|Adventure]], purjelaev *[[Adventure of the Seas]], kruiisilaev *[[Aegna (jaht)|Aegna]], jaht *[[Aegna (reisi-kaubaaurik)|Aegna]], reisi-kaubaaurik *[[Aegna (reisilaev)|Aegna]], reisilaev *[[Aegviidu (laev)|Aegviidu]], laev *[[De Africaansche Galey]], purjelaev *[[Agamemnon (kaablilaev)|Agamemnon]], kaablilaev *[[Ahelaid (laev)|Ahelaid]], parvlaev *[[Ahti (laev)|Ahti]], abilaev *{{kas|[[Ahti (aurik)|Ahti]], aurik}} *[[Ahti (suurtükipaat)|Ahti]], suurtükipaat *[[Ahto (kuunar)|Ahto]], kuunar *[[Aid]], purjelaev *[[AIDAaura]], kruiisilaev *[[AIDAbella]], kruiisilaev *[[AIDAblu]], kruiisilaev *[[AIDAcara]], kruiisilaev *[[AIDAdiva]], kruiisilaev *[[AIDAluna]], kruiisilaev *[[AIDAmar]], kruiisilaev *[[AIDAsol]], kruiisilaev *[[AIDAstella]], kruiisilaev *[[AIDAvita]], kruiisilaev *[[Viikingilaev Aimar|Aimar]], viikingilaeva koopia *[[Aju-Dag]], uurimislaev *[[Akademik Karpinski]], kaubalaev *[[Akademik Šokalski (1940)|Akademik Šokalski]], ekspeditsiooni- ja uurimislaev *[[Akademik Šokalski]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[Akademik J. Šokalski]], vedurlaev *[[Akademik J. M. Šokalski]], mootorlaev *[[Aki]], soomuslaev *[[Aktiiv (laev)|Aktiiv]], kaubaaurik *[[Akula (allveelaev, 1908)|Akula]], allveelaev (1908) *[[Alabama (auruluup)|Alabama]], auruluup *[[Ålandsfärjan]], parvlaev *[[Albatros (1973)|Albatros]], kruiisilaev *[[Albatross (brigantiin)|Albatross]], brigantiin *[[Albatross (miiniristleja)|Albatross]], miiniristleja *[[Albertic]], ookeaniliinilaev *[[Alcyon]], rootorlaev *[[Aleksander Aberg (laev)|Aleksander Aberg]], puistlastilaev *[[Aleksander Kolmpere (laev)|Aleksander Kolmpere]], puistlastilaev *[[Alexander von Humboldt (1990)|Alexander von Humboldt]], kruiisilaev *[[Aleksandr Grin (jõelaev)|Aleksandr Grin]], jõereisilaev *[[Aleksandr Nevski (1957)|Aleksandr Nevski]], jõereisilaev *[[Aleksandr Puškin (jõelaev)|Aleksandr Puškin]], jõereisilaev *[[Aleksandr Sibirjakov (jäämurdja)|Aleksandr Sibirjakov]], jäämurdja-aurik *[[Aleksandr Suvorov (jõelaev)|Aleksandr Suvorov]], jõereisilaev *[[Aleksandr Vinokurov]], laev *[[Aleksandra (1991)|Aleksandra]], jõereisilaev *[[Aleksei]], aurik *[[Alev (aurik)|Alev]], aurik *[[Alexander kuunar|Alexander]], kuunar *[[Alexander (laev)|Alexander]], 19. sajandi aurulaev Tallinna–Lübecki liinil *[[Alexander II (laev)|Alexander II]], 19. sajandi aurulaev Peterburi–Tallinna–Riia liinil *[[Alexandre Silva aurik|Alexandre Silva]], aurik *[[Alf aurik|Alf]], aurik *[[Alfa (jõelaev)|Alfa]], jõelaev *[[Alfa süvendaja|Alfa]], süvendaja *[[Aliide purjelaev|Aliide]], purjelaev *[[Alise traaler|Alise]], traaler *[[Allure of the Seas]], kruiisilaev *[[Alma mootorbrigantiin|Alma]], mootorbrigantiin *[[Almaz ristleja|Almaz]], ristleja *[[Almirante Guisse hävitaja|Almirante Guisse]], hävitaja *[[Almirante Villar hävitaja|Almirante Villar]], hävitaja *[[Altai aurik|Altai]], aurik *[[Alvin sukelaparaat|Alvin]], sukelaparaat *[[Amadea]], kruiisilaev *[[Amalia Beate purjelaev|Amalia Beate]], purjelaev *[[Amanda laev|Amanda]], laev *[[America kuunar|America]], kuunar *[[America 3 jaht|America 3]], jaht *[[American Turtle allveelaev|American Turtle]], allveelaev *[[Amerigo Vespucci täislaev|Amerigo Vespucci]], täislaev *[[Ametüst õppelaev|Ametüst]], õppelaev *[[Amorella]], reisiparvlaev *[[Amsterdam (2000)|Amsterdam]], kruiisilaev *[[Amuur miiniveeskja|Amuur]], miiniveeskja *[[Ancon laev|Ancon]], laev *[[Andrea Doria reisilaev|Andrea Doria]], reisilaev *[[Andreas ookeanipurjekas|Andreas]], ookeanipurjekas *[[Andreas I park|Andreas I]], park *[[Andreas Weide (purjelaev)|Andreas Weide]], barkantiin *[[Andrei Andrejev laev|Andrei Andrejev]], laev *[[Andrei Pervozvannõi soomuslaev|Andrei Pervozvannõi]], soomuslaev *[[Andrei Ždanov reisilaev|Andrei Ždanov]], reisilaev *[[Anette bramseilkuunar|Anette]], bramseilkuunar *[[Anna Ahmatova (jõelaev)]] *[[Anna af Sand purjelaev|Anna af Sand]], purjelaev *[[Anna Emilia purjelaev|Anna Emilia]], purjelaev *[[Merisaar (aurik)|Anna Goich]], aurik (Merisaar 1930-1940) *[[Anna Toop aurik|Anna Toop]], aurik *[[Antonic kuunar|Antonic]], kuunar *[[Antonico aurik|Antonico]], aurik *[[APL Poland]], konteineri laev *[[Apostol Pavel reisilaev|Apostol Pavel]], reisilaev *[[Apostol Pjotr reisilaev|Apostol Pjotr]], reisilaev *[[SS Arabic (1908)]], ookeaniliinilaev *[[Arcadia aurik|Arcadia]], aurik *[[Arcadia (2005)|Arcadia]], kruiisilaev *[[Archer (laev, 1849)|Archer]], purjelaev (1849) *[[Archimedes kruvilaev|Archimedes]], kruvilaev *[[Arctic Sea]], kaubalaev *Arctic Seal, tuukrilaev *Arcturus, barkantiin *Arcturus, laev **[[Arcturus (laev 1898)|Arcturus]], reisilaev *Den Arend, purjelaev *Argo, laev *Argo, miniallveelaev *Argos, aurik *Arhimed, fregatt *Ariadne, reisilaev *Arizona, lahingulaev *Arkansas, lahingulaev *Arktika, jäämurdja *[[Armenija]], jõereisilaev *[[Arneta jaht|Arneta]], jaht *[[Ark Royal (R07)]], lennukikandja *Arno, aurik *[[Arno (laev)|Arno]], vedurlaev *Arnold Sommerling, laev *Arnold Veimer, uurimislaev *[[A-Rosa Aqua]], jõereisilaev *[[A-Rosa Bella]], jõereisilaev *[[A-Rosa Brava]], jõereisilaev *[[A-Rosa Donna]], jõereisilaev *[[A-Rosa Flora]], jõereisilaev *[[A-Rosa Luna]], jõereisilaev *[[A-Rosa Mia]], jõereisilaev *[[A-Rosa Riva]], jõereisilaev *[[A-Rosa Silva]], jõereisilaev *[[A-Rosa Stella]], jõereisilaev *[[A-Rosa Viva]], jõereisilaev *Arrow, kuunar *Arzamas, segalastilaev *[[Artania]], kruiisilaev *Aserbaidžaan, tanker *Askold, ristleja *Assistent, vedurlaev *[[Astor (laev)|Astor]], kruiisilaev *Astra, laev *[[Astra II]] *Astrahan, kauba-reisilaev *Astrid, laev *[[Asuka 2]], kruiisilaev *L'Astrolabe, purjelaev *[[Azamara Journey]], kruiisilaev *[[Azamara Quest]], kruiisilaev *Azard, hävitaja *[[Azerbaidžan]], jõereisilaev *Azimut, võrgupanija *Azov, purjeliinilaev *[[Azzam]], mootorjaht *[[Azura]], kruiisilaev *Ata, purjelaev *[[Athena (laev)|Athena]], kruiisilaev *Atis Kronvalds, aurik *Atlanta, laev *Atlantic, mootorpurjekas *[[Atlantic Vision]], parvlaev *Atlantik, laevatüüp *Atlantis, tuukrikell *[[Atlas (laev)|Atlas]], endine Bertha L. Downes, neljamastiline [[kuunar]] *Auck, aurik *Auguste Piccard, mesoskaaf *August Jakobson, külmveolaev *August Kulberg, segalastilaev *Auraania, aurik *Auris, tanker *[[Aurora (laev)|Aurora]], ristleja *[[Aurora (laev, 2000)|Aurora]], kruiisilaev *Ausma, aurik *[[Autoexpress (laev)|Autoexpress]], kiirparvlaevad *[[AutoExpress 2]] *Australia II, jaht *[[Avalon Imagery]], jõereisilaev *[[Avalon Tapestry]], jõereisilaev *[[Avalon Tranquility]], jõereisilaev *L'Avenir, purjelaev *G. Averoff, ristleja *Avion-3, kaater *Avtroil, hävitaja ==B== *Badger, prikk *Baikal, transpordilaev *Baid Eagle, klipper *[[Balmoral (laev)|Balmoral]], kruiisilaev *[[Baltabor]], aurulaev *[[Baltic Ace]], autotarnelaev *[[Baltic Kristina]], parvlaev *[[Baltic Princess]], parvlaev *[[Baltic Queen]], parvlaev *[[Baltika (laev)|Baltika]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev *[[Baškortostan (jõelaev)|Baškortostan]], jõereisilaev *[[Beagle (laev)|Beagle]], prikk *[[Begonia (laev)|Begonia]], aurik *[[Bella 572c]], kaater *[[Bellriva]], jõereisilaev *[[Belorussija]], jõereisilaev *[[Berlin (laev)|Berlin]], reisilaev, laatsaretlaev *[[Berlin (1980)|Berlin]], kruiisilaev *[[Birger Jarl (laev)|Birger Jarl]], kruisilaev *[[Birka Stockholm]], kruiisilaev *[[Bismarck (laev)|Bismarck]] *[[Black Prince]], kruiisilaev *[[Black Watch (1972)|Black Watch]], kruiisilaev *[[Bleu de France]], kruiisilaev *[[Blue Sirius]], purjelaev *[[Bodrog]], suurtükilaev *[[Boracay]], naftatanker *[[Borodino (jõelaev)|Borodino]], jõereisilaev *[[Borodinskoje Polje]], kalalev, hukkus 17.11.1993 *[[Botnica]], jäämurdja *[[Boudicca (laev)|Boudicca]], kruiisilaev *[[Braemar]], kruiisilaev *[[Bremen (1990)|Bremen]], kruiisilaev *[[Brilliance of the Seas]], kruiisilaev *[[Britannic]] *[[Bulgarija]] *[[Bungsberg (laev)|Bungsberg]], kaubaaurik ==C== *[[C. Columbus]], kruiisilaev *[[Calypso (uurimislaev)|Calypso]], uurimislaev *[[Calypso (1967)|Calypso]], kruiisilaev *[[Calypso (2004)|Calypso]], vedurlaev *[[Canopus (soomuslaev)|Canopus]], soomuslaev *[[Caribbean Princess]], kruiisilaev *[[Carnival Conquest]], kruiisilaev *[[Carnival Dream]], kruiisilaev *[[Carnival Ecstasy]], kruiisilaev *[[Carnival Elation]], kruiisilaev *[[Carnival Fantasy]], kruiisilaev *[[Carnival Fascination]], kruiisilaev *[[Carnival Freedom]], kruiisilaev *[[Carnival Glory]], kruiisilaev *[[Carnival Imagination]], kruiisilaev *[[Carnival Inspiration]], kruiisilaev *[[Carnival Legend]], kruiisilaev *[[Carnival Liberty]], kruiisilaev *[[Carnival Magic]], kruiisilaev *[[Carnival Miracle]], kruiisilaev *[[Carnival Paradise]], kruiisilaev *[[Carnival Pride]], kruiisilaev *[[Carnival Sensation]], kruiisilaev *[[Carnival Spirit]], kruiisilaev *[[Carnival Splendor]], kruiisilaev *[[Carnival Sunshine]], kruiisilaev (end. Carnival Destiny) *[[Carnival Triumph]], kruiisilaev *[[Carnival Valor]], kruiisilaev *[[Carnival Victory]], kruiisilaev *[[Cassandra]], kergeristleja *[[Castor (2008)|Castor]], vedurlaev *[[Cekritito (1997)|Cekritito]], purjelaev *[[Celebrity Century]], kruiisilaev *[[Celebrity Constellation]], kruiisilaev *[[Celebrity Eclipse]], kruiisilaev *[[Celebrity Equinox]], kruiisilaev *[[Celebrity Infinity]], kruiisilaev *[[Celebrity Millennium]], kruiisilaev *[[Celebrity Silhouette]], kruiisilaev *[[Celebrity Solstice]], kruiisilaev *[[Celebrity Summit]], kruiisilaev *[[Chakri Naruebet]], [[lennukikandja]] *[[Charles de Gaulle (lennukikandja)|Charles de Gaulle]], lennukikandja *[[Clipper Ranger]], kaubalaev, end. Lembitu *[[CMA CGM Marco Polo]], konteiner(i)laev *[[Codor (laev, 1951)|Codor]], purjelaev (1951) *[[Color Fantasy]], parvlaev *[[Color Magic]], parvlaev *[[Concordia (ratasaurik)|Concordia]], ratasaurik *[[Coral Princess]], kruiisilaev *[[Corinthian II]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[Costa Allegra]], kruiisilaev *[[Costa Atlantica]], kruiisilaev *[[Costa Classica]], kruiisilaev *[[Costa Concordia]], kruiisilaev *[[Costa Deliziosa]], kruiisilaev *[[Costa Europa]], kruiisilaev *[[Costa Fortuna]], kruiisilaev *[[Costa Luminosa]], kruiisilaev *[[Costa Magica]], kruiisilaev *[[Costa Marina]], kruiisilaev *[[Costa Mediterranea]], kruiisilaev *[[Costa neoRiviera]], kruiisilaev *[[Costa neoRomantica]], kruiisilaev *[[Costa Pacifica]], kruiisilaev *[[Costa Serena]], kruiisilaev *[[Costa Victoria]], kruiisilaev *[[Crown Princess]], kruiisilaev *[[Crystal Serenity]], kruiisilaev *[[Crystal Symphony]], kruiisilaev ==D== *[[Dago]], aurik *[[Danube Highway]], autotarnelaev *[[Dawn Princess]], kruiisilaev *[[SS Delphic (1918)]] *[[Delphin]], allveelaev *[[Delphin (1975)|Delphin]], kruiisilaev *[[Delta Queen]], jõereisilaev (end. aurik) *[[Deutschland (1998)|Deutschland]], kruiisilaev *[[Diamond Princess]], kruiisilaev *[[Diana (1931)|Diana]], kruiisilaev (end. aurik) *[[Dikson (laev)|Dikson]], jäämurdja *[[Dione (purjelaev)|Dione]], purjelaev *[[Discovery (1971)|Discovery]], kruiisilaev *[[Disney Dream]], kruiisilaev *[[Disney Magic]], kruiisilaev *[[Disney Wonder]], kruiisilaev *[[Dmitri Donskoi (allveelaev)|Dmitri Donskoi]], allveelaev *[[Dmitri Furmanov (jõelaev)|Dmitri Furmanov]], jõereisilaev *[[Dnipro (jõelaev)|Dnipro]], jõereisilaev *[[Dorpat (ratasaurik)|Dorpat]], ratasaurik *[[HMS Dreadnought (1906)]], lahingulaev *[[Dresden (1907)]], kergeristleja *[[Dunai (jõelaev)|Dunai]], jõereisilaev *[[Dunai (1960)|Dunai]], jõereisilaev *[[USS Dwight D. Eisenhower]], lennukikandja ==E== *[[easyCruise One]], kruiisilaev *[[Edda (laev)|Edda]], jaht *[[Eestirand]], aurulaev, kalalaev *[[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand]], külmutuslaev *[[Elbe Highway]], autotarnelaev *[[Elna (kaubaaurik)|Elna]], kaubaaurik *[[El Faro]], kaubalaev *[[Emden (1909)|Emden]], kergeristleja (1909–1914) *[[Emden (1925)|Emden]], kergeristleja (1925–1945) *[[Emerald (laev)|Emerald]], kruiisilaev *[[Emerald Princess]], kruiisilaev *[[Empress (laev)|Empress]], kruiisilaev *[[Enchantment of the Seas]], kruiisilaev *[[Eos]], aurik, end. Naparima, hiljem Daphne *[[Eridan]], vedurlaev *[[Erika KL-101]], kaater *[[Ernst Jaakson (laev)|Ernst Jaakson]], mootorpurjekas-kuunar *[[HMS Estland|Estland]], sõjalaev *[[Estonia (laev 1889)]] *[[Estonia (aurulaev)|Estonia]], reisiaurik (1910) *[[Estonia (barkantiin)|Estonia]], barkantiin<ref name="R62Ta" /> *[[Estonia (laev 1912)|Estonia]], reisiaurik (1912) *[[Estonia (laev)|Estonia]], reisiparvlaev *[[Estonija (1948)|Estonija]], kuivlastilaev <ref name="DkyIb" /><ref name="AsxqW" /> *[[Knjaz Vorontsov|Estonija]], jõereisilaev <ref name="eSwik" /> *[[Jekaterina II (laev)|Estonija]], ookeaniliinilaev (1960), kruiisilaev *[[Eurodam]], kruiisilaev *[[Europa (1999)|Europa]], kruiisilaev *[[Europa 2]], kruiisilaev *[[EVA-019]], laevakontrolli avamerekaater *[[EVA-316]], mitmeotstarbeline laev *[[EVA-320]], mõõdistuslaev *[[Evrima]], kruiisi-jahtlaev *[[Explorer (laev)|Explorer]], kruiisilaev *[[Explorer of the Seas]], kruiisilaev *[[Exxon Valdez]], naftatanker ==F== *[[Fantaasia (laev)|Fantaasia]], parvlaev *[[Feliks Dzeržinski (jõelaev)|Feliks Dzeržinski]], jõereisilaev *[[Finland (aurulaev)|Finland]], ookeaniliinilaev *[[Finlandia (2001)]], reisiparvlaev *[[Finnmarken (1912)|Finnmarken]], aurik *[[Finnmarken (1956)|Finnmarken]], museum *[[Finnmarken (2002)|Finnmarken]], reisi- RoRo laev *[[Fjodor Šaljapin (jõelaev)|Fjodor Šaljapin]], jõereisilaev *[[Fortuna (laev)|Fortuna]], õppelaev *[[Fram]] *[[Fram (2007)|Fram]], reisilaev, kasutatakse peamiselt ekspeditsiooni-kruiisilaevana *[[USS Franklin (CV-13)]], lennukikandja *[[Freedom of the Seas]], kruiisilaev *[[Freewinds]], kruiisilaev *[[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], baaslaev ==G== *[[Gabriella]], parvlaev *[[Galaxy]], parvlaev *[[HNLMS Gelderland (1898)|HNLMS Gelderland]], ristleja (1898) *[[General Lavrinenkov]], jõereisilaev *[[General Vatutin]], jõereisilaev *[[Gentian]] *[[Georg Ots (laev)|Georg Ots]], parvlaev *[[USS George Washington]] *[[Georgi Sedov (laev)|Georgi Sedov]], jäämurdja *[[Georgi Tšitšerin (jõelaev)|Georgi Tšitšerin]], jõereisilaev *[[Giuseppe Garibaldi (C 551)|Giuseppe Garibaldi]], lennukikandja *[[Oniks|Gladis]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Rakvere, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov *[[Gleb Kržižanovski (jõelaev)|Gleb Kržižanovski]], jõereisilaev *[[Globe (laev, 1810)|Globe]] (1810) *[[Glomar Challenger]], puurimislaev *[[Glückliche Ankunft]], galiott *[[Gneisenau (lahingulaev)|Gneisenau]], lahingulaev *[[Gneisenau (soomusristleja)|Gneisenau]], soomusristleja *[[Golden Princess]], kruiisilaev *[[Good Hope (lahinguristleja)|Good Hope]], lahinguristleja *[[Goya]], mootorkaubalaev *[[Grand Celebration]], kruiisilaev *[[Grand Holiday]], kruiisilaev *[[Grand Mistral]], kruiisilaevGGGG *[[Grand Princess]], kruiisilaev *[[Grand Voyager]], kruiisilaev *[[Grandeur of the Seas]], kruiisilaev *[[Great Eastern]], aurulaev *[[Great Western]], aurulaev *[[Gruzija]], jõereisilaev *[[Gunn (laev)|Gunn]], hiljem "Prinzes Victoria", purjekas *[[Gustav Sule (laev)|Gustav Sule]], hiljem Dong Feng, end. Viktor Kingissepp, puistlastilaev ==H== *[[H. Kanter]], vedurlaev *[[Habarovsk (1962)|Habarovsk]], ookeaniliinilaev (1962), kruiisilaev *[[Hanse Explorer]], õppelaev *[[Hanseatic (1993)|Hanseatic]], kruiisilaev *[[Happy Dolphin]], kruiisilaev *[[Harilaid (laev)|Harilaid]], parvlaev *[[USS Harry S. Truman]], lennukikandja *[[SS Haverford]], ookeaniliinilaev, sõjaväe transpordilaev *[[Helge]], postipaat *[[Helios (laev)|Helios]], vedurlaev *[[Hiiula]], kaubaaurik *[[Hiiumaa (laev, 1966)|Hiiumaa]], parvlaev (1966) *[[Hiiumaa (laev)|Hiiumaa]], parvlaev (2011) *[[Hioma]], parklaev *[[Hohenzollern (laev)|Hohenzollern]], jahtlaev *[[Holsteen]], liinilaev *[[RMS Homeric]] *[[Hondius]] *[[Hoppet]], purjelaev *[[HMS Hood]], lahinguristleja *[[Hōshō]], lennukikandja ==I== *[[I-400]], allveelaevade seeria *[[Iku-Turso (allveelaev, 1927)|Iku-Turso]], allveelaev *[[Illustrious]], Briti lennukikandja (ehitatud 1981) *[[Ilma]], kruiisi-jahtlaev *[[Ilmarinen (laev)|Ilmarinen]], soomuslaev *[[Ilmatar (suurtükipaat)|Ilmatar]], suurtükipaat *[[Ilo (laev)]] *[[Imanta (miinitraaler)|Imanta]], miinitraaler *[[Independence of the Seas]], kruiisilaev *[[Insignia (laev)|Insignia]], kruiisilaev *[[Inflexible]], Briti lahinguristleja (1908–1923) *[[HMS Invincible (1907)|Invincible]], Briti lahinguristleja (1907–1916) *[[Isabella (laev)|Isabella]], parvlaev *[[Island Adventure]], kruiisilaev *[[Island Escape]], kruiisilaev *[[Island Princess]], kruiisilaev *[[Island Sky (1992)|Island Sky]], kruiisilaev *[[Island Sky (parvlaev)|Island Sky]], parvlaev *[[Ivan Bunin (jõelaev)|Ivan Bunin]], jõereisilaev ==J== *[[J. M. Šokalski]], uurimislaev (hüdrograafialaev) *[[Jaan (laev)|Jaan]], endine "James C. Hamlen", neljamastiline purjekas *[[Jaan Grant (laev)|Jaan Grant]], kuunar, veeväljasurve 404 brt *[[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]], mootorkuunar *[[Jaguar (tanker)|Jaguar]], tanker *[[Jakob Prei (laev)|Jakob Prei]], uurimislaev (hüdrograafialaev) *[[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Jakov Sverdlov]], hävitaja *[[Jamal (laev)|Jamal]], aatomijäämurdja *[[USS Jason Dunham]], hävitaja *[[USS John C. Stennis]], lennukikandja *[[Jekaterina II (laev)]], ookeaniliinilaev (1960), kruiisilaev *[[Jenny Kruse]], ketš *[[Jermak (laev 1898)|Jermak]], jäämurdja (1898) *[[Jewel of the Seas]], kruiisilaev *[[Joala (laev)|Joala]], sisevete laev, lõpetas "Santa Maria" kohvikuna Emajõel 1970-date lõpus *[[Jossif Stalin (reisilaev)|Jossif Stalin]], reisilaev *[[Jotvingis]], Leedu mereväelaev *[[Juku (laev)|Juku]], õppelaev, endine traaler *[[Juliane Clementine]], aurulaev *[[Juli Šokalski]], uurimislaev (hüdrograafialaev) *[[Junga (laev)|Junga]], õppelaev, endine lootsilaev *[[Juno (1874)|Juno]], endine aurik, reisilaev *[[Jupiter (vedurlaev)|Jupiter]], vedurlaev *[[Juri Andropov (jõelaev)|Juri Andropov]], jõereisilaev *[[Juri Dolgoruki (allveelaev)|Juri Dolgoruki]], tuumaallveelaev *[[Jõmmu]], Emajõe lodjaseltsi Emajõe-Peipsi [[lodi]] *[[Jõnn]], parvlaev *[[Järvamaa (laev)|Järvamaa]], aurulaev ==K== *[[Kaaren (laev)|Kaaren]], reostustõrjelaev *[[Kajak (laev)|Kajak]], kaubaaurik *[[Kajsamoor]], purjelaev *[[Kake]], vedurlaev *[[EML Kalev M414]], miinilaev *[[Kalevipoeg (laev)|Kalevipoeg]], kauba-reisiaurik *[[Kalk (laev)|Kalk]], huvilaev *[[Kapella (laev)|Kapella]], kaubalaev *[[Kapitan Dranitsõn]], jäämurdja *[[Kapitan Hlebnikov]], jäämurdja *[[Kapitan Kuznetsov]], kuivlastilaev <ref name="oRTGp" /> *[[Karelija]], jõereisilaev *[[Karl Marks]], jõereisilaev (projekt 588) *[[Karl Marks]], jõereisilaev (projekt 785) *[[Karolin]], kiirkatamaraan *[[Kassari (reisi-kaubalaev)|Kassari]], reisi-kaubalaev *[[Kazahstan (jõelaev)|Kazahstan]] *[[Kazanets]], miiniristleja *[[Katharina (laev)|Katharina]], reisilaev *[[PVL-202 Kati]], [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev *[[Kergi]], kaubalaev *[[Kertu]], kaubalaev *[[Kihelkonna (laev)|Kihelkonna]], kaljas *[[Kindral Kurvits]], reostustõrje- ja päästelaev *[[Klavdija Jelanskaja (laev)|Klavdija Jelanskaja]], kruiisilaev *[[Kloogarand (laev)]] *[[Knjaz Potjomkin-Tavritšeski]], soomuslaev *[[Knjaz Vorontsov]], jõereisilaev *[[Knock Nevis]], tanker *[[København (laev)|København]] *[[Kodumaa (laev)|Kodumaa]], kaubaaurik *[[Koguva (laev)|Koguva]], parvlaev *[[Koidula (laev)|Koidula]], parvlaev *[[Koit (laev 1942)|Koit]], kaubaaurik, hiljem õppelaev *[[Kolomenski Štandart]], jõereisilaev *[[Kompozitor Glazunov]], jõereisilaev *[[K-278 Komsomolets]] *[[Kong Harald (1993)|Kong Harald]], reisi- RoRo laev *[[Konstantin Simonov (jõelaev)|Konstantin Simonov]], jõereisilaev *[[Kremass]], jõereisilaev *[[Krimulda (laev)|Krimulda]] *[[Kristel (laev)|Kristel]], kaater *[[Kristiina (laev)]] *[[Kristina Katarina]], kruiisilaev *[[Kristjan Palusalu (laev)|Kristjan Palusalu]], puistlastilaev *[[Kroonland]], reisiaurulaev *[[Krusenstern (laev)|Krusenstern]], parklaev *[[Kungla (ratasaurik)|Kungla]], reisi-ratasaurik *[[Kõrgelaid (laev)|Kõrgelaid]], parvlaev *[[Kõu (soomuskaater)|Kõu]], soomuskaater *[[PVL-107 Kõu]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Kyeema Spirit]], tanker ==L== *[[La Dauphine]], kolmemastiline purjelaev *[[Labaro]], aurik <ref name="forums.airbase.ru" /> *[[Ladoga (laev)|Ladoga]], miiniveeskja *[[Laine (vahilaev)|Laine]], vahilaev *[[Laine (reisilaev)|Laine]], reisilaev *[[Laine A432]], abilaev *[[Laura (laev)|Laura]], reisilaev (tiiburlaev) *[[Laurentic (1927)]], ookeaniliinilaev *[[Le Diamant]], kruiisilaev *[[Leander (laev)|Leander]], 19. sajandi [[Rigaer Dampfschifffahrts-Gesellschaft]]i aurulaev Peterburi-Tallinn-Riia liinil *[[Legend of the Seas]], kruiisilaev *[[Lehola (laev)|Lehola]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev, praegu (eng. Wikis - MS Helliar) *[[Leiger (puksiir)|Leiger]], puksiir *[[Leiger (parvlaev)|Leiger]], parvlaev *[[Leili (laev)|Leili]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev *[[Lembit (allveelaev)|Lembit]], allveelaev *[[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]], suurtükipaat *[[Clipper Ranger|Lembitu]], endine [[Eesti Merelaevandus]] ro-ro-laev *[[Lenin (1987)|Lenin]], jõereisilaev *[[Lennuk (Kalevipoja laev)|Lennuk]], müütiline Kalevipoja laev *[[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]], hävitaja *[[Lennuk (purjekas)|Lennuk]], purjekas *[[Leonid Krassin (jõelaev)|Leonid Krassin]], jõereisilaev *[[Leopard (patrullkaater)]] *[[Lermontov (1953)|Lermontov]], jõereisilaev (1953) *[[Libava]], karavell *[[Liberty of the Seas]], kruiisilaev *[[Lydia Koidula (jõelaev)|Lydia Koidula]], jõereisilaev *[[Liisi (laev)|Liisi]], parvlaev *[[Liivi Laht]], katamaraan-reisilaev *[[Lilly]], parklaev *[[PVL-108 Linda]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Linda Express]], tiiburkatamaraan *[[Linda Morgenrøden]], parklaev *[[Linnea]], miinitraaler *[[HMS Lion (1910)]], sõjalaev *[[Liro (laev)|Liro]], aurik *[[Lisette (laev)|Lisette]], purjelaev-ketš *[[Littegrundi vrakk]] *[[Litva]], jõereisilaev *[[Trossö (laev)|Livonia]], reisilaev *[[Lood (laev)|Lood]], tuukrikaater *[[Lord of the Glens]], kruiisilaev *[[Lotta II]], parvlaev *[[Louhi (miiniveeskja, 1916)|Louhi]], miiniveeskja *[[Louis Cristal]], kruiisilaev *[[Louis Majesty]], kruiisilaev *[[Ljubov Orlova (laev)|Ljubov Orlova]], kruiisilaev *[[Luminara]], kruiisi-jahtlaev *[[Lunohods 1]], külmutustraaler *[[Lusitania]] *[[Läänemaa (mootorpurjekas)|Läänemaa]], mootorpurjelaev-kuunar *[[Lydia Koidula (mootorpurjekas)]] ==M== *[[M-282 Pegasus]], jõereisilaev (Tartu) *[[M. J. Lermontov]], jõereisilaev *[[Maasdam]], kruiisilaev *[[Maasilinna laev]] (ajalooline) *[[Madrus (laev)|Madrus]], kalalaev *[[SMS Magdeburg|Magdeburg]], kergeristleja *[[RMS Majestic (1914)|Majestic]], ookeaniliinilaev *[[Majesty of the Seas]], kruiisilaev *[[Mayuree Naree]], puistlastilaev *[[Maksim Gorki (ristleja)|Maksim Gorki]], ristleja *[[Maksim Gorki (jõelaev)|Maksim Gorki]], jõereisilaev *[[Maksim Litvinov (jõelaev)|Maksim Litvinov]], jõereisilaev *[[Maltese Falcon]], purjejaht *[[Marat (laev)|Marat]], lahingulaev *[[Marco Polo (1965)|Marco Polo]], kruiisilaev *[[Mardus (laev 1911)|Mardus]], sõjalaev *[[Mardus A443]], mereväe abilaev *[[Mare (aurik)|Mare]], aurik, hiljem "Bug" Saksamaal *[[Mare (laev)|Mare]], ekspeditsioonilaev, endine traallaev *[[Mari (laev 1976)|Mari]] *[[Mariella]], parvlaev *[[Marija Jermolova (laev)|Marija Jermolova]], kruiisilaev *[[Marina (laev)|Marina]], kruiisilaev *[[Mariner of the Seas]], kruiisilaev *[[Mars (laev)|Mars]], vedurlaev *[[PVL-106 Maru]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Maru (soomuskaater)|Maru]], soomuskaater *[[Mary Celeste]], brigantiin *[[Maxim Gorkiy]], kruiisilaev *[[Meeme (laev)|Meeme]], abilaev, suurtükilaev ja miinitraaler *[[Megastar]], kiire parvlaev *[[Mein Schiff 1]], kruiisilaev *[[Mein Schiff 2]], kruiisilaev *[[Meloodia (laev)|Meloodia]], parvlaev *[[Furst Menschikoff (laev)|Furst Menschikoff]], 19. sajandi Soome aurulaev Stockholm-Helsingi-Turu-Tallinn-Peterburi liinil *[[Merepoeg]], hüdrograafialaev *[[Merikaru (laev, 1935)|Merikaru]], jäämurdja *[[Merilin]], kiirkatamaraan *[[Merisaar (aurik)|Merisaar]], aurik *[[Meteor (laev)|Meteor]], päästelaev *[[Midnatsol]], kruiisilaev *[[Mihhail Frunze (jõelaev)]], jõereisilaev *[[Mihhail Godenko]], jõereisilaev *[[Mihhail Kalinin (1958)|Mihhail Kalinin]], reisilaev *[[Mihhail Lermontov (1972)|Mihhail Lermontov]], kruiisilaev *[[Mihhail Lermontov]], jõereisilaev, omaaegne Peipsi laevastiku lipulaev Lermontov, mis Pihkvas 1990. aastate algul vanametalliks lõigati <ref name="5xJgK" /> *[[Mihhail Svetlov (jõelaev)|Mihhail Svetlov]], jõereisilaev *[[Mihhail Šolohhov (jõelaev)|Mihhail Šolohhov]], jõereisilaev *[[Mihkel (laev)|Mihkel]], endine Josiah B. Chase, neljamastiline purjekas *[[Minerva]], kruiisilaev *[[Moero]], päästelaev *[[MOL Comfort]], konteinerilaev *[[Moldavija]], jõereisilaev *[[Moltke (ristleja)|Moltke]], ristleja *[[Mona Lisa (laev)|Mona Lisa]], *[[Monarch of the Seas]], kruiisilaev *[[Monica (laev)|Monica]] (varasema nimega [[Koplirand]]), reisilaev *[[Monmouth (ristleja)|Monmouth]], ristleja *[[Moonsund (laev)|Moonsund]], kaubaaurik, hiljem dessantlaev *[[Morro Castle]], reisilaev *[[USS Monitor]], soomuslaev *[[Moskva (raketiristleja)|Moskva]], raketiristleja *[[MSC Armonia]], kruiisilaev *[[MSC Divina]], kruiisilaev *[[MSC Fantasia]], kruiisilaev *[[MSC Flaminia]], konteinerilaev *[[MSC Lirica]], kruiisilaev *[[MSC Magnifica]], kruiisilaev *[[MSC Melody]], kruiisilaev *[[MSC Musica]], kruiisilaev *[[MSC Opera]], kruiisilaev *[[MSC Orchestra]], kruiisilaev *[[MSC Poesia]], kruiisilaev *[[MSC Sinfonia]], kruiisilaev *[[MSC Splendida]], kruiisilaev *[[Mudjug (laev)|Mudjug]], [[jäämurdja]] *[[Mussorgski]], jõereisilaev *[[Muhumaa (laev)|Muhumaa]], parvlaev *[[Mõntu (laev)|Mõntu]], vedurlaev *[[Mõntu (laev, 1951)|Mõntu]], purjelaev *[[My Story]], jõereisilaev ==N== *[[N. V. Gogol]], ratasaurik *[[Najaden]], kuunar *[[National Geographic Endeavour]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[National Geographic Explorer]],kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Islander]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Polaris]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Sea Bird]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Sea Lion]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[Nautica]], kruiisilaev *[[Navigator of the Seas]], kruiisilaev *[[Neeme (laev)]] *[[Nemo (laev)]] *[[Neptun (laev)|Neptun]], mootorkuunar *[[Neptun (puust mootorlaev)|Neptun]], puust mootorlaev *[[USS Nevada (BB-36)]], sõjalaev *[[Nicolai (laev)|Nicolai]], 19. sajandi Soome aurulaev Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil *[[Nieuw Amsterdam (2010)|Nieuw Amsterdam]] *[[Oniks|Nikolai Vilkov]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Gladis, Rakvere, Tallinnhaven *[[Nomadic]], tenderaurik *[[Noordam]], kruiisilaev *[[Nordic Ace]], autotarnelaev *[[Nordkapp (laev)|Nordkapp]], reisi- RoRo laev *[[Nordlandia]], parvlaev *[[Nordlys]], reisi- RoRo laev *[[Nordnorge]], reisi- RoRo laev *[[SS Normandie]], ookeaniliinilaev *[[Norwegian Dawn]], kruiisilaev *[[Norwegian Dream]], kruiisilaev *[[Norwegian Epic]], kruiisilaev *[[Norwegian Gem]], kruiisilaev *[[Norwegian Jade]], kruiisilaev *[[Norwegian Jewel]], kruiisilaev *[[Norwegian Pearl]], kruiisilaev *[[Norwegian Sky]], kruiisilaev *[[Norwegian Star]], kruiisilaev *[[Norwegian Sun]], kruiisilaev *[[Novik]], hävitaja *[[Nürnberg (1906)|Nürnberg]], kergeristleja ==O== *[[Oasis of the Seas]], kruiisilaev *[[Ocean Diva Classic]], jõereisilaev, peolaev *[[Ocean Diva Futura]], jõereisilaev, peolaev *[[Ocean Diva Original]], jõereisilaev, peolaev *[[Ocean Dream]], kruiisilaev *[[Ocean Life]], kruiisilaev *[[Ocean Majesty]], kruiisilaev *[[Ocean Mist]], kruiisilaev *[[Ocean Nova]], ekspeditsioonilaev *[[Ocean Pearl]], kruiisilaev *[[Ocean Princess]], kruiisilaev *[[Ocean Star Pacific]], kruiisilaev *[[Oceana]], kruiisilaev *[[Ofelia]], parvlaev *[[Ola Esmeralda]], kruiisilaev *[[Olev (aurik)|Olev]], aurik <ref name="forums.airbase.ru" /> *[[Olev (laev)|Olev]], miinitraaler *[[Olympic]] *[[Oniks]], kaubalaev, end. Gladis, Rakvere, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov *[[Oosterdam]], kruiisilaev *[[Oriana]], kruiisilaev *[[Oriental Dragon]], kruiisilaev *[[Orion (laev, 1930)|Orion]] (1930), abiristleja *[[Orlova]], kruiisilaev *[[Ormen Lange]], norra viikingite sõjalaev *[[Ormsö (laev)|Ormsö]] *[[Orontes]], ookeaniliinilaev *[[Orzeł]], Poola allveelaev *[[Oskar (laev)|Oskar]], mootorpurjekas *[[Oscar Wilde (laev)|Oscar Wilde]], parvlaev ==P== *[[Pacific (1971)]] *[[Pacific Dawn]], kruiisilaev *[[Pacific Dream]], kruiisilaev *[[Pacific Jewel]], kruiisilaev *[[Pacific Pearl]], kruiisilaev *[[Pacific Princess (1999)|Pacific Princess]], kruiisilaev *[[Pallada (soomusristleja)|Pallada]], soomusristleja *[[Palladium (jaht)|Palladium]], mootorjaht *[[Pallas (laev)]] *[[Paloma I]], parvlaev *[[Pamjat Azova (laev)|Pamjat Azova]], sõjalaev *[[Panda (laev)]] *[[Paul Keres (laev)|Paul Keres]], puistlastilaev *[[Pelgurand (laev)]] *[[Pernau (laev)|Pernau]], aurik, veeväljasurve 1174 brt *[[Piiber (laev)|Piiber]], reostustõrjelaev *[[Pikker (vahilaev)]] *[[Pinta (laev)|Pinta]] *[[PVL-103 Pikker]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[K-027 Pikne]], [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kaater *[[Piret (laev)|Piret]], parvlaev *[[Pirita (laev)|Pirita]], reisiaurik *[[Pjotr Veliki]] *[[Pol III]], vaalapüügilaev, valvelaev *[[SS Poland]], ookeaniliinilaev *[[Polarlys]], kruiisilaev *[[Poltava (laev)|Poltava]], lahingulaev *[[Pomaron]], aurik<ref name="kjGIk" /> *[[Pommern]], purjelaev *[[Prezidentas Smetona]], Leedu sõjalaev [http://www.postimees.ee/?id=157062] *[[Prangli (vedurlaev)|Prangli]], vedurlaev *[[Pride of America]], kruiisilaev *[[Pride of Hawaii]], kruiisilaev *[[Prince Albert II]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[Princesa Marissa]], kruiisilaev *[[Princess Daphne]], kruiisilaev *[[Princess Maria]], parvlaev *[[Prinzessin Victoria Luise]], kruiisilaev *[[Príncipe de Asturias]], lennukikandja *[[Prinsendam]], kruiisilaev *[[Printsessa Dnipra]], kruiisilaev *[[Probo Koala]], [[tanker]] *[[HiiuIngel]], purjelaev-kaljas *[[PVK-001]], endine [[Eesti Piirivalve]] kaater *[[PVL-100]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[PVL-101]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[PVL-102]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[PVL-110]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Päntu]] ==Q== *[[Queen Elizabeth (laev 1938)|Queen Elizabeth]] (1938), ookeaniliinilaev *[[Queen Elizabeth (laev 2010)|Queen Elizabeth]] (2010), ristluslaev *[[Queen Elizabeth 2|RMS Queen Elizabeth 2]], ookeaniliinilaev *[[Queen Mary 2|RMS Queen Mary 2]], viimane ookeaniliinilaev *[[Queen Victoria]], kruiisilaev *[[Quest]], ekspeditsioonilaev ==R== *[[Radiance of the Seas]], kruiisilaev *[[Radisson Diamond]], kruiisilaev *[[Rakvere (1962)|Rakvere]], kuivlastilaev <ref name="KhK1q" /> *[[Oniks|Rakvere]], ro-ro-laev, viimasena Oniks; end. Gladis, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov *[[Rand 2]]. kalalaev, algul Pärnu Kalakombinaadi, hiljem Tallinna Kalakombinaadi juures. 1977. a töötas pootsmanina Viljo Anslan. Üks raamat on tal sellest reisist. *[[Randal (laev)|Randal]], reostustõrjelaev *[[Rasputin (jõelaev)|Rasputin]], jõereisilaev *[[Razoni]], puistlastilaev *[[Reet (laev, 1971)|Reet]], parvlaev *[[PVL-201 Reet]], endine [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev *[[Regal Star]], ro-pax-laev *[[Regatta]], kruiisilaev *[[RMS Regina]], reisilaev, sõjaväetranspordilaev *[[Regina Baltica]], [[parvlaev]] *[[Regula]], parvlaev *[[Reina del Mar]], kruiisilaev *[[Rena (laev)|Rena]], konteinerilaev *[[Reval (puksiir)]] *[[Rhapsody of the Seas]], kruiisilaev *[[Richard With]], kruiisilaev *[[Rinda (laev)|Rinda]], korvett *[[Ristna (laev)|Ristna]], patrull-laev *[[Rock City]], parklaev *[[Roland (sõjalaev)|Roland]], miiniveeskja *[[Romantika (laev)|Romantika]], parvlaev *[[USS Ronald Reagan]], lennukikandja *[[Ronk (laev)|Ronk]], reostustõrjelaev *[[Rosella]], parvlaev *[[Rotterdam (1997)|Rotterdam]], kruiisilaev *[[Royal Clipper]], kruiisilaev *[[Royal Oak]] *[[Ruby (kruiisilaev)|Ruby]], kruiisilaev *[[Ruby Princess]], kruiisilaev *[[Rudolf (aurik)|Rudolf]], aurik *[[Runbjarn]], purjelaev *[[Runner-4]] *[[Runö (laev)|Runö]], kiirkatamaraan *[[Russ (jõelaev)|Russ]], jõereisilaev *[[Russalka]], [[soomuslaev]] *[[Ryndam]], kruiisilaev ==S== *[[S-363]], allveelaev *[[Saaremaa (laev)|Saaremaa]], parvlaev *[[Saga Pearl II]], kruiisilaev *[[Saga Rose]], kruiisilaev *[[Saga Ruby]], kruiisilaev *[[Saga Sapphire]], kruiisilaev *[[Sakala M314|Sakala]], miinijahtija *[[Salamis Glory]], kruiisilaev *[[Salme muinaslaev]] (ajalooline) *[[San José (galeoon)|San José]], galeoon *[[Sancte Marcus]], kraier *[[Santa Maria]] *[[Santa Maria (laev, 2005)]] *[[NAe São Paulo]], [[lennukikandja]] *[[São Paulo (dreednoot)|São Paulo]], dreednoot *[[Sapphire (laev)|Sapphire]], kruiisilaev *[[Sapphire Princess]], kruiisilaev *[[Saratov (dessantlaev)|Saratov]], dessantlaev *[[Saturn (vedurlaev)|Saturn]], vedurlaev *[[Scania (laev)|Scania]], parvlaev *[[Scharnhorst (soomusristleja)|Scharnhorst]], soomusristleja *[[Scharnhorst (lahingulaev)|Scharnhorst]], lahingulaev *[[Schleswig-Holstein (laev)|Schleswig-Holstein]], soomuslaev *[[Sea Cloud]], kruiisipurjelaev *[[Sea Cloud II]], kruiisipurjelaev *[[Sea Diamond]], kruiisilaev *[[Sea Princess (1998)|Sea Princess]], *[[Sea Wind]], ro-pax-laev *[[Seabourn Legend]], kruiisilaev *[[Seabourn Odyssey]], kruiisilaev *[[Seabourn Pride]], kruiisilaev *[[Seabourn Sojourn]], kruiisilaev *[[Seabourn Spirit]], kruiisilaev *[[SeaDream II]], kruiisilaev *[[Seine Highway]], autotarnelaev *[[Sektori]], poilaev *[[Semjon Budjonnõi (jõelaev)|Semjon Budjonnõi]], jõereisilaev *[[Serenade of the Seas]], kruiisilaev *[[Serenissima]], kruiisilaev *[[Sergei Jessenin (jõelaev)|Sergei Jessenin]], jõereisilaev *[[Sergei Rahmaninov (jõelaev)|Sergei Rahmaninov]], jõereisilaev *[[Seven Seas Mariner]], kruiisilaev *[[Seven Seas Navigator]], kruiisilaev *[[Seven Seas Voyager]], kruiisilaev *[[Silja Europa]], parvlaev *[[Silja Festival]], parvlaev *[[Silja Serenade]], parvlaev *[[Silja Symphony]], parvlaev *[[Silver Cloud]], kruiisilaev *[[Silver Shadow]], kruiisilaev *[[Silver Whisper]], kruiisilaev *[[Silver Wind]], kruiisilaev *[[Sinilind (laev)]] *[[Slava]], soomuslaev *[[SM U-26]], allveelaev *[[Soela (laev)|Soela]], parvlaev *[[Sovereign]], kruiisilaev *[[Spirit of Adventure]], kruiisilaev *[[Spirit of Oceanus]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[SPL Princess Anastasia]], parvlaev *[[Splendour of the Seas]], *[[SRT-4244]] oli esimene keskmine kalatraaler Eestis *[[SS Narva]] *[[St. Johannes]], kaubalaev *[[St. Ola]], parvlaev *[[Star (laev)|Star]], kiire parvlaev *[[Star Clipper]], kruiisipurjelaev *[[Star Flyer]], kruiisipurjelaev *[[Star Princess]], kruiisilaev *[[Statendam]], kruiisilaev *[[Stella Maris (laev)|Stella Maris]], purjelaev *[[Stena Superfast VII]], parvlaev (end. Superfast VII) *[[Stena Superfast VIII]], parvlaev (end. Superfast VIII) *[[Steuben]], reisiaurik *[[Success]], aurik *[[EML Sulev M312]], miinijahtija *[[Sulev (torpeedopaat)|Sulev]], Eesti merejõudude endine torpeedopaat *[[Sun Princess]], kruiisilaev *[[Stena Superfast VII|Superfast VII]], parvlaev *[[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]], parvlaev *[[Superfast IX]], parvlaev *[[SuperSeaCat (laev)|SuperSeaCat]], kiirparvlaev *[[HSC SuperSeaCat Three|SuperSeaCat Three]] *[[Superstar]], kiire parvlaev *[[Superstar Aquarius]], kruiisilaev *[[Superstar Libra]], kruiisilaev *[[Superstar Virgo]], kruiisilaev *[[Suurop]], patrull-laev *[[Suur Tõll (laev)|Suur Tõll]], jäämurdja *[[Suurlaht (laev)|Suurlaht]], õppelaev, endine kaksiktraaler *[[KV Svalbard]], Norra sõjalaev *[[Swanland (laev)|Swanland]], kuivlastilaev (uppus 27. novembril 2011) *[[Swiss Corona]], jõereisilaev *[[Swiss Crown]], jõereisilaev *[[Sõrve]], kuivlastilaev <ref name="6XY2y" /> ==Š== *[[Štandart]], jahtlaev *[[Štš-317]], allveelaev ==Z== *[[Zaandam]], kruiisilaev *[[Zarja (laev)|Zarja]], kuunar *[[Zeeland (aurulaev)|Zeeland]], ookeaniliinilaev *[[Zeina]], kruiisilaev *[[Zenith]], kruiisilaev *[[Zossima Šaškov (jõelaev)]] *[[Zuiderdam]], kruiisilaev ==T== *[[T. G. Ševtšenko]], jõereisilaev (projekt 785) *[[T. G. Ševtšenko (1991)|T. G. Ševtšenko]], jõereisilaev (projekt 302MK) *[[Taara (suurtükipaat)|Taara]], suurtükipaat *[[Tahkona]], miinitraaler *[[Taimõr (jäämurdja, 1909)|Taimõr]], jäämurdja, aurik (1909) *[[Taimõr (jäämurdja, 1989)|Taimõr]], aatomijäämurdja (1989) *[[Tallink (laev)|Tallink]], parvlaev *[[Tallinn (suur allveelaevahävitaja)|Tallinn]], suur allveelaevahävitaja *[[Tallinn (raskeristleja)|Tallinn]], raskeristleja *[[Tallinn (laev)|Tallinn]], reisilaev *[[Tallinn (abilaev)|Tallinn]], abilaev *[[Oniks|Tallinnhaven]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Gladis, Rakvere, Nikolai Vilkov *[[Tara (laev)|Tara]] *[[Tarmo (laev 1963)|Tarmo]], jäämurdja *[[Tartu (fregatt)|Tartu]], fregatt *[[Tartu (suurtükipaat)|Tartu]], aurik, suurtükipaat *[[EML Tasuja A432]], tuukri- ja toetuslaev *[[Tatjana (laev)|Tatjana]], aurik, veeväljasurve 1685 brt *[[Tehumardi (laev)|Tehumardi]], parvlaev *[[Thames Highway]], autotarnelaev *[[The Emerald]], kruiisilaev *[[The World (laev)|The World]], korter-kruiisilaev *[[Thetis (laev)|Thetis]], 19. sajandi [[Rigaer Dampfschifffahrts-Gesellschaft]]i aurulaev Peterburi-Tallinn-Riia liinil *[[Thomson Celebration]], kruiisilaev *[[Thomson Destiny]], kruiisilaev *[[Thomson Spirit]], kruiisilaev *[[Viikingilaev Thor|Thor]], [[viikingilaev]]a vähendatud koopia *[[USS Thresher]] *[[Tihhi Don]], jõereisilaev *[[PVL-104 Tiir]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Tirpitz]], *[[Titanic]], reisilaev *[[PVL-105 Torm]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Tormilind (laev, 1922)|Tormilind]], barkantiin (1922–1944) *[[Translandia]], parvlaev *[[PVL-200 Triin]], endine [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev *[[Trollfjord (laev)|Trollfjord]], *[[Trossö (laev)|HMS Trossö]], abi- ja varustuslaev *[[Turkmenistan (jõelaev)]], jõelaev *[[Turm]], viikingilaev *[[Tõll (parvlaev)|Tõll]], parvlaev ==U== *[[Ugandi M315|Ugandi]], miinijahtija *[[Ukraina (1952)|Ukraina]], jõereisilaev *[[Uku (suurtükipaat)|Uku]], suurtükipaat *[[Urania (laev 1891)|Urania]], reisilaev *[[Urd (1877)|HMS Urd]], suurtükilaev *[[Urd (A241)|HMS Urd]], uurimislaev *[[Urd]], ro-pax-laev ==V== *[[Vaderland]], ookeaniliinilaev *[[Vagula (külmutustraaler)|Vagula]], RTMS-7523, külmutustraaler-super (1975) *[[Vaindlo (laev 1915)|Vaindlo]], miinitraaler (1915) *[[Vaindlo]], miinitraaler (1967) *[[Valeri Brjussov (jõelaev)|Valeri Brjussov]], jõereisilaev *[[Valerian Kuibõšev (jõelaev)|Valerian Kuibõšev]], jõereisilaev *[[PVL-109 Valvas]], [[Eesti Piirivalve]], laev *[[PVL-112 Valve]], [[Eesti Piirivalve]], laev *[[Vambola (miiniristleja)|Vambola]], hävitaja *[[Van Gogh (laev)|Van Gogh]], kruiisilaev *[[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], parvlaev *[[Vanemuine (jõelaev)|Vanemuine]], jõelaev *[[Vanemuine (laev)|Vanemuine]], merelaev *[[Vanemuine (suurtükipaat)|Vanemuine]], suurtükipaat *[[PVL-111 Vapper]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Vapper (aurulaev)|Vapper]], aurulaev *[[Varbola (laev)|Varbola]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev *[[Vardo]], parvlaev *[[Vasa (laev)]], ajalooline Rootsi sõjalaev *[[Vassili Surikov (jõelaev)|Vassili Surikov]], jõereisilaev *[[Vatslav Vorovski (laev)|Vatslav Vorovski]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev *[[Veendam (laev)|Veendam]], kruiisilaev *[[Vega (barkantiin)|Vega]], barkantiin *[[Vesta (laev)|Vesta]] *[[Via Mare]], ro-pax-laev *[[Victoria I]], parvlaev *[[Viire]], parvlaev *[[Viisõde]], mootorpurjekas *[[Viking Cinderella]], parvlaev *[[Viking Helgi]], jõereisilaev *[[Viking Ingvar]], jõereisilaev *[[Viking Truvor]], jõereisilaev *[[Viking XPRS]], kiire parvlaev *[[Viljandi (purjelaev)|Viljandi]], kuunar *[[Viraat]], [[lennukikandja]] *[[Vironia (aurulaev)|Vironia]], reisilaev *[[Vision of the Seas]], kruiisilaev *[[Visvaldis (laev)]] *[[Vistamar]], ekspeditsioonilaev *[[Vladislav Strižov]], jäämurdja *[[Vohilaid (laev)|Vohilaid]], parvlaev *[[Volare]], kaubalaev *[[Volendam]], kruiisilaev *[[Volga (jõelaev)|Volga]], jõereisilaev *[[Vormsi (laev)|Vormsi]], reisiparvlaev *[[Voyager of the Seas]], kruiisilaev *[[Väinämöinen (laev)|Väinämöinen]], sõjalaev *[[Vürst Suvorov (laev)|Vürst Suvorov]], ratasaurik ==W== *[[Wambola]], miinijahtija *[[Wambola (laev 1977)|Wambola]], miiniveeskja-abilaev *[[Wasa (laev)|Wasa]], Schmidti kaubamaja [[aurulaev]] [[Riia]]-[[Pärnu]] liinil (1906) *[[West (laev)|West]], hüdrograafialaev *[[Westerdam]], kruiisilaev *[[Wilhelm Gustloff (laev)|Wilhelm Gustloff]], reisilaev *[[Winner 5]], kruiisilaev *[[Wilhelm Tham (1912)|Wilhelm Tham]], reisilaev ==Ä== *[[Viikingilaev Äge|Äge]], viikingilaeva koopia ==X== *[[X-1]], miniallveelaev *[[Xianna]], jõereisilaev *[[Xianni]], jõereisilaev *[[Xianting]], jõereisilaev *[[Xpedition]], kruiisilaev *[[Xuelong]], jäämurdja ==Y== *[[Yamato (laev)|Yamato]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="forums.airbase.ru">[http://forums.airbase.ru/2007/11/t58845,13--parokhody-sssr-i-ne-tolko.html endine Olev, 1935 Tallinn shipping Co "NSVLi aurulaevad ja mitte ainult" kodulehel]</ref> <ref name="Equasis">Equasis</ref> <ref name="R62Ta">Eesti kaubalaewastiku kasw 1923. aasta esimesel poolel., Postimees, nr. 232, 2 september 1923, [http://dea.digar.ee/article/postimeesew/1923/09/02/34 lk. 14]</ref> <ref name="DkyIb">[http://commons.wikimedia.org/wiki/File:6th_estoniya.jpg Wikimedia Pilt]</ref> <ref name="AsxqW">{{Netiviide |url=http://www.riverfleet.ru/fleet/detail.php?ID=20122 |pealkiri=Laeva andmed |vaadatud=2011-11-15 |arhiivimisaeg=2011-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111021051043/http://riverfleet.ru/fleet/detail.php?ID=20122 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="eSwik">[https://web.archive.org/web/20150317043037/http://www.parohodoff.ru/ships/teplohod_estonia_kievskaya-rus_knyaz-vorontsov.htm Endine Estonija - Knjaz Vorontsoviks](vene keeles)</ref> <ref name="oRTGp">[http://www.postimees.ee/634106/valgel-merel-jai-kadunuks-vene-kaubalaev/ Valgel merel jäi kadunuks Vene kaubalaev]</ref> <ref name="5xJgK">[https://web.archive.org/web/20160315200903/http://tartu.postimees.ee/170404/tartu_postimees/131733_print.php Rein Kilk lõi bürokraatia võrgus siplevale Vene laevaliinile käega] PM 16.04.2004</ref> <ref name="kjGIk">{{Netiviide |url=http://pluss.parnupostimees.ee/1066674/kuidas-eestlased-oma-laevadest-ilma-jaeti/ |pealkiri=Kuidas eestlased oma laevadest ilma jäeti |vaadatud=2013-09-20 |arhiivimisaeg=2013-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130921053444/http://pluss.parnupostimees.ee/1066674/kuidas-eestlased-oma-laevadest-ilma-jaeti/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="KhK1q">{{Netiviide |url=http://fleetphoto.ru/models/1995/ |pealkiri=Rakvere 1962, registri andmed |vaadatud=2011-12-18 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415231552/http://fleetphoto.ru/models/1995/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="6XY2y">{{Netiviide |url=http://fleetphoto.ru/models/1995/ |pealkiri=Sõrve 1962, registri andmed |vaadatud=2011-12-18 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415231552/http://fleetphoto.ru/models/1995/ |url-olek=ei tööta}}</ref> }} * [http://www.marinetraffic.com/en/ais/index/ships/all/flag:EE/per_page:50 Eesti lipu all olevad laevad, mis on hetkel leitavad marinetraffic.com-i ja AIS-i järgi], 25. detsember 2015 kuvati 304 laeva, purjejahti, lootsikaatrit, mootorpaati ja [[poi]]d jne [[Kategooria:Laevad| ]] [[Kategooria:Transpordi loendid]] [[Kategooria:Merenduse loendid]] iykjwkb36r8lyplbvna5z7gflothn7g 0 808 7151586 7072829 2026-05-11T16:10:35Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Public_Seal_of_Niue.svg|Public_Seal_of_Niue.svg]] pildiga [[Pilt:Public_Seal_of_Niue_(1974–2021).svg|Public_Seal_of_Niue_(1974–2021).svg]]. Põhjus: File:Public_Seal_of_Niue.svg merge 7151586 wikitext text/x-wiki __NOTOC__ <center> [[#A|A]] [[#B|B]] [[#C|C]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] <br/> [[#Tunnustamata riikide vappe|Tunnustamata riikide vappe]] - [[#Endiste riikide vappe|Endiste riikide vappe]] - [[#Nõukogude Liidu ja selle liiduvabariikide vapid|Nõukogude Liidu ja selle liiduvabariikide vapid]] - [[#Sõltuvate ja muus staatuses olevate territooriumide vappe|Sõltuvate ja muus staatuses olevate territooriumide vappe]]</center> ==A== <gallery> Arms of the Islamic Emirate of Afghanistan.svg|[[Afganistani vapp]] Coat of arms of Albania.svg|[[Albaania vapp]] Emblem of Algeria.svg|[[Alžeeria vapp]] Great Seal of the United States (obverse).svg|[[Ameerika Ühendriikide vapp]] esikülg Great Seal of the United States (reverse).svg|[[Ameerika Ühendriikide vapp]] tagakülg Coat of arms of Andorra.svg|[[Andorra vapp]] Emblem of Angola.svg|[[Angola vapp]] Coat of arms of Antigua and Barbuda.svg|[[Antigua ja Barbuda vapp]] Coat of arms of Argentina.svg|[[Argentina vapp]] Coat of arms of Armenia.svg|[[Armeenia vapp]] Coat of arms of Azerbaijan.svg|[[Aserbaidžaani vapp]] Coat of arms of the Commonwealth of Australia.svg|[[Austraalia vapp]] Coat of arms of Austria.svg|[[Austria vapp]] </gallery> ==== Araabia Ühendemiraatid provintsidega ==== <gallery> Emblem of the United Arab Emirates.svg|[[Araabia Ühendemiraatide vapp]] Emblem of Abu Dhabi.svg|[[Abu Dhabi vapp]] Eau_ajman-escut.png|[[‘Ajmāni vapp]] Coat of Arms of Dubai.png|[[Dubai vapp]] Coat_of_arms_of_Fujairah.svg|[[Al-Fujayrah' vapp]] Coat_of_arms_of_Ras_al-Khaimah.svg|[[Ra's al-Khaymah' vapp]] Coat_of_Arms_of_Umm_Al_Quwain.svg|[[Umm al-Qaywayni vapp]] </gallery> ==B== <gallery> File:Coat of arms of the Bahamas.svg|[[Bahama vapp]] File:Coat of arms of Bahrain.svg|[[Bahreini vapp]] File:Coat of arms of Bangladesh.svg|[[Bangladeshi vapp]] File:Coat of arms of Barbados (3).svg|[[Barbadose vapp]] File:Coat of arms of Belize.svg|[[Belize'i vapp]] File:Coat of arms of Benin.svg|[[Benini vapp]] File:Emblem of Bhutan.svg|[[Bhutani vapp]] File:Coat of arms of Bolivia.svg|[[Boliivia vapp]] File:Coat of arms of Botswana.svg|[[Botswana vapp]] File:Coat of arms of Brazil.svg|[[Brasiilia vapp]] File:Emblem of Brunei.svg|[[Brunei vapp]] File:Coat of arms of Bulgaria.svg|[[Bulgaaria vapp]] File:Coat of arms of Burkina Faso.svg|[[Burkina Faso vapp]] File:Coat of arms of Burundi.svg|[[Burundi vapp]] </gallery> ==== Belgia provintsidega ==== <gallery> File:Great coat of arms of Belgium.svg|[[Belgia vapp]] File:Vlaanderen_wapen.svg|[[Flandria vapp]] File:Coat_of_arms_of_Wallonia.svg|[[Valloonia vapp]] </gallery> ==== Bosnia provintsidega ==== <gallery> File:Coat of arms of Bosnia and Herzegovina.svg|[[Bosnia ja Hertsegoviina vapp]] File:Seal_of_the_Republika_Srpska.svg|[[Serblaste Vabariigi vapp]] </gallery> ==C== <gallery caption="" widths="120px" heights="120px" style="text-align:left" class="center"> File:Coat of arms of Cape Verde.svg|[[Cabo Verde vapp]] File:Coat of arms of Colombia.svg|[[Colombia vapp]] File:Coat of arms of Costa Rica.svg|[[Costa Rica vapp]] File:Coat of Arms of the Ivory Coast.svg|[[Elevandiluuranniku vapp|Côte d'Ivoire'i]] </gallery> ==D== <gallery> File:Emblem of Djibouti.svg|[[Djibouti vapp]] File:Coat of arms of Dominica.svg|[[Dominica vapp]] File:Coat of arms of the Dominican Republic.svg|[[Dominikaani Vabariigi vapp]] </gallery> <!-- {| class="wikitable mw-collapsible mww-collapsed" | Muud riigid |- ! scope="row" | <gallery> File:Emblem of Djibouti.svg|[[Djibouti vapp]] File:Coat of arms of Dominica.svg|[[Dominica vapp]] File:Coat of arms of the Dominican Republic.svg|[[Dominikaani Vabariigi vapp]] </gallery> |} {| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed" |+ class="nowrap" | Winter Olympic Games |- | ! scope="col" | City ! scope="col" | Country |- ! scope="row" | 1994|| Lillehammer || Norway |- ! scope="row" | 1998|| Nagano || Japan |} --> ==E== <gallery> Coat of arms of Ecuador.svg|[[Ecuadori vapp]] Coat of arms of Estonia.svg|[[Eesti vapp]] suur Small coat of arms of Estonia.svg|[[Eesti vapp]] väike Coat of arms of Egypt (Official).svg|[[Egiptuse vapp]] Coat of arms of Equatorial Guinea.svg|[[Ekvatoriaal-Guinea vapp]] Coat of arms of El Salvador.svg|[[El Salvadori vapp]] Coat of arms of Eritrea (or-argent-azur).svg|[[Eritrea vapp]] Coat of arms of Eswatini.svg|[[Svaasimaa vapp|Eswatini Kuningriik]] Emblem of Ethiopia.svg|[[Etioopia vapp]] </gallery> ==== Ecuador provintsidega ==== <gallery> Coat of arms of Ecuador.svg|[[Ecuadori vapp]] </gallery> ==F== <gallery> File:Coat of arms of Fiji.svg|[[Fidži vapp]] File:Coat of arms of the Philippines.svg|[[Filipiinide vapp]] </gallery> ==G== <gallery> File:Coat of arms of Gabon.svg|[[Gaboni vapp]] File:Coat of arms of The Gambia.svg|[[Gambia vapp]] File:Coat of arms of Ghana.svg|[[Ghana vapp]] File:Coat of arms of Grenada.svg|[[Grenada vapp]] File:Coat of arms of Guatemala with background.svg|[[Guatemala vapp]] File:Coat of Arms of Guinea.svg|[[Guinea vapp]] File:Coat of arms of Guinea-Bissau.svg|[[Guinea-Bissau vapp]] File:Coat of arms of Guyana.svg|[[Guyana vapp]] </gallery> ==== Gruusia provintsidega ==== <gallery> File:Greater coat of arms of Georgia.svg|[[Gruusia vapp]] File:Coat of arms of Abkhazia.svg|[[Abhaasia vapp]] File:Coat of arms of Adjara.svg|[[Adžaaria vapp]] File:Coat of arms of South Ossetia.svg|[[Lõuna-Osseetia vapp]] </gallery> ==H== <gallery> File:Coat of arms of Haiti.svg|[[Haiti vapp]] File:Royal coat of arms of the Netherlands.svg|[[Hollandi vapp]] File:Coat of arms of Honduras.svg|[[Hondurase vapp]] File:Coat of arms of Croatia.svg|[[Horvaatia vapp]] </gallery> ==== Hiina provintsidega ==== <gallery> File:National Emblem of the People's Republic of China (2).svg|[[Hiina RV vapp]] File:Regional_Emblem_of_Macau.svg|[[Macau vapp]] File:Regional_Emblem_of_Hong_Kong.svg|[[Hongkongi vapp]] </gallery> ==== Hispaania provintsidega ==== <gallery> File:Escudo de España (mazonado).svg|[[Hispaania vapp]] File:Escudo_de_Andalucía.svg|[[Andaluusia vapp]] File:Escudo_de_Asturias.svg|[[Astuuria vapp]] File:Escudo_de_las_Islas_Baleares.svg|[[Baleaaride vapp]] File:Coat of Arms of the Basque Country.svg|[[Baskimaa vapp]] File:Escudo de Ceuta.svg|[[Ceuta vapp]] File:Escudo_de_Canarias.svg|[[Kanaari saarte vapp]] File:Coat of Arms of Catalonia.svg|[[Kataloonia vapp]] File:Escudo_de_Melilla.svg|[[Melilla vapp]] </gallery> ==I== <gallery> File:Coat of arms of East Timor.svg|[[Ida-Timori vapp]] File:Coat of arms of Ireland.svg|[[Iirimaa vapp]] File:Coat of arms of Israel.svg|[[Iisraeli vapp]] File:Emblem of India.svg|[[India vapp]] File:National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg|[[Indoneesia vapp]] File:Coat of arms of Iraq.svg|[[Iraagi vapp]] File:Emblem of Iran (red).svg|[[Iraani vapp]] File:Coat of arms of Iceland.svg|[[Islandi vapp]] File:Emblem of Italy.svg|[[Itaalia vapp]] </gallery> ==J== <gallery> File:Imperial Seal of Japan.svg|[[Jaapani vapp]] File:Coat of arms of Jamaica.svg|[[Jamaica vapp]] File:Emblem of Yemen.svg|[[Jeemeni vapp]] File:Coat of arms of Jordan.svg|[[Jordaania vapp]] </gallery> ==K== <gallery> File:Royal arms of Cambodia.svg|[[Kambodža vapp]] File:Coat of arms of Cameroon.svg|[[Kameruni vapp]] File:Emblem of Kazakhstan latin.svg|[[Kasahstani vapp]] File:Coat of arms of Kenya (Official).svg|[[Keenia vapp]] File:Coat of arms of the Central African Republic.svg|[[Kesk-Aafrika Vabariigi vapp]] File:Coat of arms of Kiribati.svg|[[Kiribati vapp]] File:Seal of the Comoros.svg|[[Komooride vapp]] File:Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo.svg|[[Kongo Demokraatliku Vabariigi vapp]] File:Coat of arms of the Republic of the Congo.svg|[[Kongo Vabariigi vapp]] File:Coat of arms of Kosovo.svg|[[Kosovo vapp]] File:Coat of arms of Greece.svg|[[Kreeka vapp]] File:Coat of arms of Cuba.svg|[[Kuuba vapp]] File:Emblem of Kuwait.svg|[[Kuveidi vapp]] File:Emblem of Kyrgyzstan.svg|[[Kõrgõzstani vapp]] </gallery> ==== Kanada provintsidega ==== <gallery> File:Royal Coat of Arms of Canada.svg|[[Kanada vapp]] File:Coat of arms of Quebec.svg|[[Québeci vapp]] </gallery> ==== Küpros provintsidega ==== <gallery> File:Coat of arms of Cyprus (2006).svg|[[Küprose vapp]] File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|[[Põhja-Küprose vapp]] </gallery> ==L== <gallery> File:Emblem of Laos (1991-2025).svg|[[Laose vapp]] File:Coat of arms of Lithuania.svg|[[Leedu vapp]] File:Coat of arms of Lesotho.svg|[[Lesotho vapp]] File:Coat of arms of Liberia.svg|[[Libeeria vapp]] File:Staatswappen-Liechtensteins.svg|[[Liechtensteini vapp]] File:Coat of arms of Lebanon.svg|[[Liibanoni vapp]] File:Seal of the Government of National Unity (Libya).svg|[[Liibüa vapp]] File:Greater coat of arms of the grand-duchy of Luxembourg.svg|[[Luksemburgi vapp]] File:Coat of arms of South Africa (heraldic).svg|[[Lõuna-Aafrika Vabariigi vapp]] File:Emblem of South Korea.svg|[[Lõuna-Korea vapp]] File:Coat of arms of South Sudan.svg|[[Lõuna-Sudaani vapp]] File:Coat of arms of Latvia.svg|[[Läti vapp]] </gallery> ==M== <gallery> File:Coat of arms of Madagascar.svg|[[Madagaskari vapp]] File:Coat of arms of Malaysia.svg|[[Malaisia vapp]] File:Coat of arms of Malawi.svg|[[Malawi vapp]] File:Emblem of Maldives.svg|[[Maldiivide vapp]] File:Coat of arms of Mali.svg|[[Mali vapp]] File:Coat of arms of Malta.svg|[[Malta vapp]] File:Coat of arms of Morocco.svg|[[Maroko vapp]] File:Seal of the Marshall Islands.svg|[[Marshalli Saarte vapp]] File:Seal of Mauritania (2018).svg|[[Mauritaania vapp]] File:Coat of arms of Mauritius.svg|[[Mauritiuse vapp]] File:Coat of arms of Mexico.svg|[[Mehhiko vapp]] File:Seal of the Federated States of Micronesia.svg|[[Mikroneesia vapp]] File:Coat of arms of Monaco.svg|[[Monaco vapp]] File:State emblem of Mongolia.svg|[[Mongoolia vapp]] File:Coat of arms of Montenegro.svg|[[Montenegro vapp]] File:Emblem of Mozambique.svg|[[Mosambiigi vapp]] File:Variant of the State seal of Myanmar (2011-2025).svg|[[Myanmari vapp]] </gallery> ==== Moldova provintsidega ==== <gallery> File:Coat of arms of Moldova.svg|[[Moldova vapp]] File:Coat of arms of Gagauzia.svg|[[Gagauusia vapp]] File:Coat of arms of Transnistria.svg|[[Transnistria vapp]] </gallery> ==N== <gallery> File:Coat of arms of Namibia.svg|[[Namiibia vapp]] File:Coat of arms of Nauru.svg|[[Nauru vapp]] File:Emblem of Nepal (alternative).svg|[[Nepali vapp]] File:Coat of arms of Nicaragua.svg|[[Nicaragua vapp]] File:Coat of arms of Nigeria.svg|[[Nigeeria vapp]] File:Coat of arms of Niger.svg|[[Nigeri vapp]] File:Coat of arms of Norway.svg|[[Norra vapp]] </gallery> ==O== <gallery> File:National emblem of Oman.svg|[[Omaani vapp|Omaani Sultanaadi vapp]] </gallery> ==P== <gallery> File:National emblem of Papua New Guinea.svg|[[Paapua Uus-Guinea vapp]] File:State emblem of Pakistan.svg|[[Pakistani vapp]] File:Coat of arms of Palestine (Official).svg|[[Palestiina vapp]] File:Coat of arms of Panama.svg|[[Panama vapp]] File:Coat of arms of Paraguay.svg|[[Paraguay vapp]] esikülg File:Coat of arms of Paraguay (reverse).svg|[[Paraguay vapp]] tagakülg File:Escudo nacional del Perú.svg|[[Peruu vapp]] File:Herb Polski.svg|[[Poola vapp]] File:Armoiries république française.svg|[[Prantsusmaa vapp]] File:Emblem of North Korea.svg|[[Põhja-Korea vapp]] File:Coat of arms of North Macedonia.svg|[[Põhja-Makedoonia vapp]] </gallery> === Portugal provinsidega === <gallery> File:Coat of arms of Portugal.svg|[[Portugali vapp]] File:Coat of arms of the Azores.svg|[[Assooride vapp]] File:Coat of arms of Madeira.svg|[[Madeira vapp]] </gallery> ==R== <gallery> File:Great coat of arms of Sweden.svg|[[Rootsi vapp]] suur File:Coat of arms of Sweden (shield and chain).svg|[[Rootsi vapp]] väike File:Coat of arms of Romania.svg|[[Rumeenia vapp]] File:Coat of arms of Rwanda.svg|[[Rwanda vapp]] </gallery> ==S== <gallery> File:Coat of arms of the Solomon Islands.svg|[[Saalomoni Saarte vapp]] File:Coat of arms of Saint Kitts and Nevis (variant).svg|[[Saint Kittsi ja Nevise vapp]] File:Coat of arms of Saint Lucia.svg|[[Saint Lucia vapp]] File:Coat of arms of Saint Vincent and the Grenadines.svg|[[Saint Vincenti ja Grenadiinide vapp]] File:Coat of arms of Germany.svg|[[Saksamaa vapp]] File:Coat of arms of Zambia.svg|[[Sambia vapp]] File:Coat of arms of Samoa.svg|[[Samoa vapp]] File:Coat of arms of San Marino.svg|[[San Marino vapp]] File:Coat of arms of São Tomé and Príncipe.svg|[[São Tomé ja Príncipe vapp]] File:Emblem of Saudi Arabia.svg|[[Saudi Araabia vapp]] File:Coat of arms of Seychelles.svg|[[Seišellide vapp]] File:Coat of arms of Senegal.svg|[[Senegali vapp]] File:Coat of arms of Sierra Leone.svg|[[Sierra Leone vapp]] File:Coat of arms of Singapore.svg|[[Singapuri vapp]] File:Coat of arms of Slovakia.svg|[[Slovakkia vapp]] File:Coat of arms of Slovenia.svg|[[Sloveenia vapp]] File:Emblem of Sri Lanka.svg|[[Sri Lanka vapp]] File:Emblem of Sudan.svg|[[Sudaani vapp]] File:Coat of arms of Suriname.svg|[[Suriname vapp]] File:Emblem of Syria (1980–2024).svg|[[Süüria vapp]] </gallery> ==== Serbia provintsidega ==== <gallery> File:Coat of arms of Serbia.svg|[[Serbia vapp]] File:Coat of arms of Vojvodina.svg|[[Vojvodina vapp]]</gallery> ==== Somaalia provintsidega ==== <gallery> File:Coat of arms of Somalia.svg|[[Somaalia vapp]] File:Coat of Arms of Puntland.svg|[[Puntlandi vapp]] File:Emblem of Somaliland.svg|[[Somaalimaa vapp]] </gallery> ==== Soome provintsidega ==== <gallery> File:Coat of arms of Finland.svg|[[Soome vapp]] File:Coat_of_arms_of_%C3%85land.svg|[[Ahvenamaa vapp]] File:Lapin_maakunnan_vaakuna.svg|[[Lapi vapp]] </gallery> ==== Suurbritannia provintsidega ==== <gallery> File:Coat of arms of the United Kingdom (2022, variant 2).svg|[[Suurbritannia vapp]] File:Royal_Arms_of_England.svg|[[Inglismaa vapp]] File:Coat_of_Arms_of_Northern_Ireland.svg|[[Põhja-Iirimaa vapp]] File:Royal_Arms_of_the_Kingdom_of_Scotland.svg|[[Šotimaa vapp]] File:Arms_of_Llywelyn.svg|[[Walesi vapp]] </gallery> ==Š== <gallery> File:Coat of arms of Switzerland.svg|[[Šveitsi vapp]] </gallery> ==Z== <gallery> File:Coat of arms of Zimbabwe.svg|[[Zimbabwe vapp]] </gallery> ==T== <gallery> File:Emblem of Tajikistan.svg|[[Tadžikistani vapp]] File:Garuda Emblem of Thailand.svg|[[Tai vapp]] File:National Emblem of the Republic of China.svg|[[Taiwani vapp]] File:Coat of arms of Tanzania.svg|[[Tansaania vapp]] File:Emblem of Togo.svg|[[Togo vapp]] File:Coat of arms of Tonga.svg|[[Tonga vapp]] File:Coat of arms of Trinidad and Tobago (1962-2025).svg|[[Trinidadi ja Tobago vapp]] File:Coat of arms of Chad.svg|[[Tšaadi vapp]] File:Coat of arms of the Czech Republic.svg|[[Tšehhi vapp]] File:Coat of arms of Chile.svg|[[Tšiili vapp]] File:Coat of arms of Tunisia.svg|[[Tuneesia vapp]] File:Coat of arms of Tuvalu.svg|[[Tuvalu vapp]] File:Emblem of Turkey.svg|[[Türgi vapp]] File:Emblem of Turkmenistan.svg|[[Türkmenistani vapp]] </gallery> ==== Taani provintsidega ==== <gallery> File:National coat of arms of Denmark.svg|[[Taani vapp]] File:Coat_of_arms_of_the_Faroe_Islands.svg|[[Fääri saarte vapp]] File:Coat_of_arms_of_Greenland.svg|[[Gröönimaa vapp]] </gallery> ==U== <gallery> File:Coat of arms of Uganda.svg|[[Uganda vapp]] File:Coat of arms of Hungary.svg|[[Ungari vapp]] File:Coat of arms of Uruguay.svg|[[Uruguay vapp]] File:Coat of arms of New Zealand.svg|[[Uus-Meremaa vapp]] </gallery> ==== Usbekistani provintsidega ==== <gallery> File:Emblem of Uzbekistan.svg|[[Usbekistani vapp]] File:Emblem_of_Karakalpakstan.svg|[[Karakalpakkia vapp]]</gallery> ==== Ukraina provintsidega ==== <gallery> File:Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg|[[Ukraina vapp]] File:Emblem of Crimea.svg|[[Krimmi vapp]] </gallery> ==V== <gallery> File:Coat of arms of Belarus (2020).svg|[[Valgevene vapp]] File:Coat of arms of Vanuatu.svg|[[Vanuatu vapp]] File:Coat of arms of the Vatican City.svg|[[Vatikani vapp]] File:Coat of arms of Venezuela.svg|[[Venezuela vapp]] File:Emblem of Vietnam.svg|[[Vietnami vapp]] </gallery> ==== Venemaa koos provintsidega ==== <gallery> File:Coat of Arms of the Russian Federation.svg|[[Venemaa vapp]] File:Coat_of_Arms_of_Moscow.svg|[[Venemaa vapid|Venemaa haldusüksused]] File:Coat_of_arms_of_Yugra_%28Khanty-Mansia%29.png|[[Handi-Mansimaa vapp]] File:Coat of Arms of Yamal Nenetsia.svg|[[Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna vapp]] File:Coat of arms of the Republic of Karelia.svg|[[Karjala Vabariigi vapp]] File:Coat of Arms of the Komi Republic.svg|[[Komi Vabariigi vapp]] File:Coat of Arms of Mari El.svg|[[Mari Eli vapp]] File:Coat of arms of Mordovia.svg|[[Mordva vapp]] Fail:Coat_of_arms_of_Nenets_Autonomous_Okrug.svg|[[Neenetsi autonoomse ringkonna vapp]] File:Coat of arms of Udmurtia.svg|[[Udmurtia vapp]] File:Ingria_Coat-of-Arms.svg|[[Ingeri vapp]] File:VoticCoatOfArms.jpg|[[Vadjalaste vapp]] </gallery> ==Tunnustamata riikide vappe== <gallery> File:Coat of arms of Abkhazia.svg|[[Abhaasia vapp]] File:Coat_of_Arms_of_the_Chechen_Republic.png|[[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] File:Coat of arms of South Ossetia.svg|[[Lõuna-Osseetia vapp]] File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|[[Põhja-Küprose vapp]] File:Coat of arms of the Sahrawi Arab Democratic Republic.svg|[[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariigi vapp]] File:Emblem of Somaliland.svg|[[Somaalimaa vapp]] File:Coat of arms of Transnistria.svg|[[Transnistria vapp]] </gallery> ==Endiste riikide vappe== <gallery> Fail:Wappen_Kaisertum_%C3%96sterreich_1815_(Klein).png|[[Austria keisririigi vapp]] Fail:Austro-hungarian_coat_of_arms_1914.svg|[[Austria-Ungari keisririigi vapp]] Fail:Imperial_coat_of_arms_of_Ethiopia_(Haile_Selassie).svg|[[Etioopia keisririigi vapp]] File:Seal_of_Qing_dynasty.svg|[[Hiina Qingi dünastia vapp]] Fail:Coat_of_arms_of_the_Kingdom_of_Montenegro.svg|[[Montenegro Kuningriigi vapp]] Fail:Coat_of_arms_of_the_Ottoman_Empire_(1882–1922).svg|[[Osmanite riigi vapp]] File:Preußischer_Adler.svg|[[Preisimaa kuningriigi vapp]] Fail:Wappen_Deutsches_Reich_-_Reichsadler_1889.svg|[[Saksa Keisririigi vapp]] Fail:Lesser_Coat_of_Arms_of_Russian_Empire.svg|[[Venemaa Keisririigi vapp]] </gallery> <gallery> Fail:Coat of Arms of the First Republic of Armenia.png|[[Armeenia Demokraatliku Vabariigi vapp]] Fail:Coat of Arms of Democratic Republic of Georgia.svg|[[Gruusia Demokraatliku Vabariigi vapp]] Fail:Twelve Symbols national emblem of China.svg|[[Hiina Vabariigi vapp]] (1913–1928) Fail:Stamp pahonia 1918.svg|[[Valgevene Rahvavabariigi vapp]] Fail:Coat of Arms of UNR.svg|[[Ukraina Rahvavabariigi vapp]] Fail:Coat of arms of the Russian Republic (1917).svg|[[Venemaa Vabariigi vapp]] Fail:Wappen Deutsches Reich (Weimarer Republik).svg|[[Weimari Vabariigi vapp]] Fail:Reichsadler Deutsches Reich (1935–1945).svg|[[Kolmanda riigi vapp]] </gallery> <gallery> Fail:Coat_of_arms_of_the_Republic_of_Vietnam_(1967–1975).svg|[[Lõuna-Vietnami vapp]] File:State arms of the German Democratic Republic.svg|[[Saksa DV vapp]] File:Greater_coat_of_arms_of_Czechoslovakia_%281918-1938_and_1945-1961%29.svg|[[Tšehhoslovakkia vapp]] suur File:Lesser_coat_of_arms_of_Czechoslovakia_%281918-1938_and_1945-1961%29.svg|[[Tšehhoslovakkia vapp]] väike File:Emblem_of_Yugoslavia_(1963–1992).svg|[[Jugoslaavia vapp]] File:Coat_of_arms_of_Serbia_and_Montenegro.svg|[[Serbia ja Montenegro vapp]] File:Coat_of_arms_of_the_Netherlands_Antilles_%281964-1986%29.svg|[[Hollandi Antillide vapp]] ([[Hollandi Antillid|Hollandi osa 1954–2010]]) </gallery> ==Nõukogude Liidu ja selle liiduvabariikide vapid== <gallery> File:Coat_of_arms_of_the_Soviet_Union_%281956%E2%80%931991%29.svg|[[Nõukogude Liidu vapp]] File:COA_Armenian_SSR.png|[[Armeenia NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Azerbaijan_SSR.png|[[Aserbaidžaani NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Estonian_SSR.png|[[Eesti NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Georgian_SSR.png|[[Gruusia NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_the_Karelo-Finnish_SSR_%281940-1956%29.png|[[Karjala-Soome NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Kazakh_SSR.png|[[Kasahhi NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Kyrghyz_SSR.png|[[Kirgiisi NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Lithuanian_SSR.png|[[Leedu NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Latvian_SSR.png|[[Läti NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Moldavian_SSR.png|[[Moldaavia NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Tajik_SSR.png|[[Tadžiki NSV vapp]] File:Emblem_of_the_Transcaucasian_SFSR_%281924-1930%29.svg|[[Taga-Kaukaasia SFNV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Turkmen_SSR.png|[[Turkmeeni NSV vapp]] File:COA_Ukrainian_SSR.png|[[Ukraina NSV vapp]] File:Coat_of_arms_of_Uzbek_SSR.png|[[Usbeki NSV vapp]] File:Emblem_of_the_Byelorussian_Soviet_Socialist_Republic_%281981%E2%80%931991%29.svg|[[Valgevene NSV vapp]] File:Emblem of the Russian Soviet Federative Socialist Republic (1978–1991), Emblem of the Russian Federation (1991–1992).svg|[[Vene NFSV vapp]] </gallery> ==Sõltuvate ja muus staatuses olevate territooriumide vappe== {| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed" |Riikide järjestuses |- ! scope="row" | <gallery> File:Coat_of_arms_of_Norfolk_Island.svg|[[Norfolki saare vapp]] ([[Austraalia]]) </gallery> <gallery> File:Regional_Emblem_of_Hong_Kong.svg|[[Hongkongi vapp|Hongkongi erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]]) File:Regional_Emblem_of_Macau.svg|[[Macau vapp|Macau erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]]) </gallery> <gallery> File:Escudo de Ceuta.svg|[[Ceuta vapp]] ([[Hispaania]]) File:Escudo_de_Canarias.svg|[[Kanaari saarte vapp]] ([[Hispaania]]) File:Escudo_de_Melilla.svg|[[Melilla vapp]] ([[Hispaania]]) </gallery> <gallery> File:Coat_of_arms_of_Aruba.svg|[[Aruba vapp]] ([[Holland]]) File:Blason_de_Bonaire_(Antilles_néerlandaises).svg|[[Bonaire vapp]] ([[Holland]]) File:Curaçao_wapen.svg|[[Curaçao vapp]] ([[Holland]]) File:Saba_wapen.svg|[[Saba vapp]] ([[Holland]]) File:Coat_of_arms_of_Sint Maarten.svg|[[Sint Maarten vapp]] ([[Holland]]) File:Sint Eustatius_wapen.svg|[[Sint Eustatius vapp]] ([[Holland]]) </gallery> <gallery> File:Coat_of_arms_of_Kurdistan_Regional_Government.svg|[[Kurdistani vapp]] ([[Iraan]] [[Iraak]] [[Türgi]] [[Süüria]]) </gallery> <gallery> File:Coat_of_arms_of_the_Azores.svg|[[Assooride vapp]] ([[Portugal]]) File:Coat_of_arms_of_Madeira.svg|[[Madeira vapp]] ([[Portugal]]) </gallery> <gallery> File:Coat_of_arms_of_Guadeloupe.svg|[[Guadeloupe vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Coat of Arms of Mayotte.svg|[[Mayotte vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Blason_de_la_Guyane.svg|[[Prantsuse Guajaana vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Armoiries_Terres_australes_et_antarctiques_fran%C3%A7aises.svg|[[Prantsuse Lõunaalade vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Coat_of_arms_of_French_Polynesia.svg|[[Prantsuse Polüneesia vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Armoiries_Réunion.svg|[[Réunioni vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Blason_St_Barthélémy_TOM_entire.svg|[[Saint-Barthélemy vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Armoiries_SaintPierreetMiquelon.svg|[[Saint-Pierre'i ja Miqueloni vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Emblem_of_New_Caledonia.svg|[[Uus-Kaledoonia vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:BlasonWallisetFutuna.svg|[[Wallise ja Futuna vapp]] ([[Prantsusmaa]]) </gallery> <gallery> File:Coat_of_arms_of_Anguilla.svg|[[Anguilla vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Royal_Coat_of_Arms_of_the_United_Kingdom_(HM_Government).svg|[[Akrotiri ja Dhekelia vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_Bermuda.svg|[[Bermuda vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_British_Antarctic_Territory.svg|[[Briti Antarktika ala vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_British_Indian_Ocean_Territory.svg|[[Briti India ookeani ala vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_British_Virgin_Islands.svg|[[Briti Neitsisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_Falkland_Islands.svg|[[Falklandi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_Gibraltar.svg|[[Gibraltari vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_Guernsey.svg|[[Guernsey vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_Jersey.svg|[[Jersey vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_Cayman_Islands.svg|[[Kaimanisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_South_Georgia_and_the_South_Sandwich_Islands.svg|[[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_Isle_of_Man.svg|[[Mani vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_Montserrat.svg|[[Montserrati vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_Pitcairn_Islands.svg|[[Pitcairni vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_Saint_Helena.svg|[[Saint Helena vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_Turks_and_Caicos_Islands.svg|[[Turksi ja Caicose vapp]] ([[Suurbritannia]]) </gallery> <gallery> File:Coat_of_arms_of_the_Faroe_Islands.svg|[[Fääri saarte vapp]] ([[Taani]]) File:Coat_of_arms_of_Greenland.svg|[[Gröönimaa vapp]] ([[Taani]]) </gallery> <gallery> File:Seal_of_American_Samoa.svg|[[Ameerika Samoa vapp]] ([[USA]]) File:Coat_of_arms_of_Guam.svg|[[Guami vapp]] ([[USA]]) File:Seal_of_the_Northern_Mariana_Islands.svg|[[Põhja-Mariaanide vapp]] ([[USA]]) File:Coat_of_arms_of_Puerto_Rico.svg|[[Puerto Rico vapp]] ([[USA]]) File:Seal_of_the_United_States_Virgin_Islands.svg|[[Ühendriikide Neitsisaarte vapp]] ([[USA]]) </gallery> <gallery> File:Coat_of_arms_of_Cook_Islands.svg|[[Cooki saarte vapp]] ([[Uus-Meremaa]]) File:Public Seal of Niue (1974–2021).svg|[[Niue vapp]] ([[Uus-Meremaa]]) File:Badge_of_Tokelau.svg|[[Tokelau vapp]] ([[Uus-Meremaa]]) </gallery> |} {| class="wikitable mw-collapsible" |Tähestikulises järjekorras |- ! scope="row" | <gallery> File:Seal_of_American_Samoa.svg|[[Ameerika Samoa vapp]] ([[USA]]) File:Coat_of_arms_of_Anguilla.svg|[[Anguilla vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Royal_Coat_of_Arms_of_the_United_Kingdom_(HM_Government).svg|[[Akrotiri ja Dhekelia vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_Aruba.svg|[[Aruba vapp]] ([[Holland]]) File:Coat_of_arms_of_the_Azores.svg|[[Assooride vapp]] ([[Portugal]]) File:Coat_of_arms_of_Bermuda.svg|[[Bermuda vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Blason_de_Bonaire_(Antilles_néerlandaises).svg|[[Bonaire vapp]] ([[Holland]]) File:Coat_of_arms_of_the_British_Antarctic_Territory.svg|[[Briti Antarktika ala vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_British_Indian_Ocean_Territory.svg|[[Briti India ookeani ala vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_British_Virgin_Islands.svg|[[Briti Neitsisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Escudo de Ceuta.svg|[[Ceuta vapp]] ([[Hispaania]]) File:Coat_of_arms_of_Cook_Islands.svg|[[Cooki saarte vapp]] ([[Uus-Meremaa]]) File:Curaçao_wapen.svg|[[Curaçao vapp]] ([[Holland]]) File:Coat_of_arms_of_the_Falkland_Islands.svg|[[Falklandi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_Faroe_Islands.svg|[[Fääri saarte vapp]] ([[Taani]]) File:Coat_of_arms_of_Gibraltar.svg|[[Gibraltari vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_Greenland.svg|[[Gröönimaa vapp]] ([[Taani]]) File:Coat_of_arms_of_Guadeloupe.svg|[[Guadeloupe vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Coat_of_arms_of_Guam.svg|[[Guami vapp]] ([[USA]]) File:Coat_of_arms_of_Guernsey.svg|[[Guernsey vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Regional_Emblem_of_Hong_Kong.svg|[[Hongkongi vapp|Hongkongi erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]]) File:Coat_of_arms_of_Jersey.svg|[[Jersey vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat_of_arms_of_the_Cayman_Islands.svg|[[Kaimanisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Escudo_de_Canarias.svg|[[Kanaari saarte vapp]] ([[Hispaania]]) File:Coat_of_arms_of_Kurdistan_Regional_Government.svg|[[Kurdistani vapp]] ([[Iraan]] [[Iraak]] [[Türgi]] [[Süüria]]) File:Coat_of_arms_of_South_Georgia_and_the_South_Sandwich_Islands.svg|[[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Regional_Emblem_of_Macau.svg|[[Macau vapp|Macau erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]]) File:Coat_of_arms_of_Madeira.svg|[[Madeira vapp]] ([[Portugal]]) File:Coat_of_arms_of_the_Isle_of_Man.svg|[[Mani vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Coat of Arms of Mayotte.svg|[[Mayotte vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Escudo_de_Melilla.svg|[[Melilla vapp]] ([[Hispaania]]) File:Coat_of_arms_of_Montserrat.svg|[[Montserrati vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Public Seal of Niue (1974–2021).svg|[[Niue vapp]] ([[Uus-Meremaa]]) File:Coat_of_arms_of_Norfolk_Island.svg|[[Norfolki saare vapp]] ([[Austraalia]]) File:Coat_of_arms_of_the_Pitcairn_Islands.svg|[[Pitcairni vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Blason_de_la_Guyane.svg|[[Prantsuse Guajaana vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Armoiries_Terres_australes_et_antarctiques_fran%C3%A7aises.svg|[[Prantsuse Lõunaalade vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Coat_of_arms_of_French_Polynesia.svg|[[Prantsuse Polüneesia vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Coat_of_arms_of_Puerto_Rico.svg|[[Puerto Rico vapp]] ([[USA]]) File:Seal_of_the_Northern_Mariana_Islands.svg|[[Põhja-Mariaanide vapp]] ([[USA]]) File:Armoiries_Réunion.svg|[[Réunioni vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Saba_wapen.svg|[[Saba vapp]] ([[Holland]]) File:Coat_of_arms_of_Saint_Helena.svg|[[Saint Helena vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Blason_St_Barthélémy_TOM_entire.svg|[[Saint-Barthélemy vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Armoiries_SaintPierreetMiquelon.svg|[[Saint-Pierre'i ja Miqueloni vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Coat_of_arms_of_Sint Maarten.svg|[[Sint Maarten vapp]] ([[Holland]]) File:Sint Eustatius_wapen.svg|[[Sint Eustatius vapp]] ([[Holland]]) File:Badge_of_Tokelau.svg|[[Tokelau vapp]] ([[Uus-Meremaa]]) File:Coat_of_arms_of_the_Turks_and_Caicos_Islands.svg|[[Turksi ja Caicose vapp]] ([[Suurbritannia]]) File:Emblem_of_New_Caledonia.svg|[[Uus-Kaledoonia vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:BlasonWallisetFutuna.svg|[[Wallise ja Futuna vapp]] ([[Prantsusmaa]]) File:Seal_of_the_United_States_Virgin_Islands.svg|[[Ühendriikide Neitsisaarte vapp]] ([[USA]]) </gallery> |} == Vaata ka == * [[Maailma riikide lipud]] {{Commons|National insignia}} [[Kategooria:Vapid|*Maailma riikide vapid]] [[Kategooria:Riigivapid| ]] [[Kategooria:Sümboolika loendid]] 3o3t7t849nu64nu65q2sgpyr7l48vto 0 883 7151573 7053043 2026-05-11T15:29:34Z Andreas003 7485 7151573 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib sõjalisest organisatsioonist; teiste asjade kohta vaata lehekülge [[NATO (täpsustus)]].}} {{Organisatsioon | nimi = Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon | embleem = NATO OTAN landscape logo.svg | embleemiallkiri = NATO logo | pilt = Flag of NATO.svg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = [[NATO lipp]] | lühend = NATO, OTAN | deviis = ''[[Animus in consulendo liber]]'' | asutatud = 4. aprill 1949 | tüüp = sõjaline allianss | peakorter = [[Brüssel]], [[Belgia]] | liikmed = 32 liikmesriiki | keeled = inglise, prantsuse | veebileht = {{URL|http://nato.int}} | eelarve = 4,6 miljardit eurot<ref>{{Cite web|url=https://www.nato.int/cps/em/natohq/topics_67655.htm#direct|publisher=nato.int|title=Funding NATO|date=2024-12-19|accessdate=2024-03-22|language=en}}</ref> }} [[Fail:North Atlantic Treaty Organization (orthographic projection).svg|pisi|NATO liikmesriigid]] '''Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon''' ([[inglise keel]]es ''North Atlantic Treaty Organization'' ('''NATO'''), [[prantsuse keel]]es ''Organisation du traité de l'Atlantique nord ''('''OTAN''')) on [[Liit (poliitika)|sõjaline liit]], millele pandi alus [[4. aprill]]il [[1949]] [[Põhja-Atlandi leping]]u ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on [[Põhja-Atlandi Nõukogu]], mida juhib [[NATO peasekretär]]. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, mille kaudu liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. NATO peakorter asub [[Brüssel]]is. Viimati laienes NATO 2024. aastal, kui 32. liikmena ühines liiduga [[Rootsi]]. Lisaks liikmesriikidele osaleb [[NATO rahupartnerlusprogramm]]is veel 18 riiki. Kuni [[Korea sõda|Korea sõjani]] oli NATO peaasjalikult poliitiline organisatsioon. Militaarstruktuur ehitati üles [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juhtimisel. [[Külm sõda|Külma sõja]] käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i asutamiseni, mis oli Ida-Euroopa [[Kommunism|kommunistlike]] riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rünnaku korral. Need kahtlused viisid [[Prantsusmaa]] iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966. aastal väljus Prantsusmaa järgmiseks 30 aastaks NATO sõjalisest tiivast. Pärast [[Berliini müür]]i langemist 1989. aastal oli organisatsioon segatud [[Jugoslaavia]] lagunemisse, NATO esimesed sõjalised operatsioonid toimusid [[Bosnia sõda|Bosnia sõjas]] aastatel 1992–1995. Endiste Varssavi pakti riikidega tekkisid aga head suhted ning paljud neist astusid 1999. ja 2004. aastal NATO-sse, nende hulgas ka [[Eesti]]. [[NATO artikkel 5]], mille kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu, on aktiveerunud vaid ühel korral pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]] Ameerika Ühendriikides<ref name="hYzid" /> ning NATO väed saadeti [[Afganistan]]i. Pärast seda on NATO läbi viinud mitmesuguseid operatsioone, näiteks osalenud [[Liibüa]]-vastastes õhurünnakutes ja [[piraatlus|piraatlusvastastes]] operatsioonides. Artiklit 4, mis tagab kõikidele liikmesriikidele õiguse sõjalisele konsultatsioonile, on kohaldatud neljal korral: 2003. aastal käivitas selle [[Türgi]] seoses [[Iraagi sõda|Iraagi sõjaga]], 2012. aastal käivitas Türgi selle kahel korral seoses [[Süüria kodusõda|Süüria sõjaga]] ning 2014. aastal käivitas artikli 4 [[Poola]] seoses [[2014. aasta Krimmi kriis]]iga.<ref name="TakRJ" /> [[NATO peasekretär]] on alates 1. oktoobrist [[2024]] [[Mark Rutte]]. == Ajalugu == [[Fail:Truman signing North Atlantic Treaty.jpg|pisi|vasakul|[[Põhja-Atlandi leping]] allkirjastati 1949. aasta 4. aprillil Washingtonis]] NATO lepingu eelkäijaks loetakse 1948. aastal Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud [[Brüsseli pakt]]i, mis viis samal aastal [[Lääneliit|Lääneliidu]] loomisele, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline organisatsioon.<ref name="uu9bw" /> Aga Ameerika Ühendriikide osalust peeti oluliseks ning läbirääkimised uue sõjalise liidu loomiseks algasid peaaegu kohe. [[Põhja-Atlandi leping]] (ehk Washingtoni leping) allkirjastati 4. aprillil 1949 Washingtonis ning leping jõustus sama aasta 24. augustil. Lisaks Brüsseli pakti viiele osapoolele osalesid ka [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Portugal]], [[Itaalia]], [[Norra]], [[Taani Kuningriik|Taani]] ja [[Island]].<ref name="LcDe0" /> Osapooled leppisid kokku, et rünnakut neist ühe vastu käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu. Rünnaku alla sattunud liikmesriiki pidid kõik teised abistama, kuid konkreetne meetod jäi igaühe enda otsustada: leping ei näinud tingimata ette sõjalist aktsiooni agressori vastu.<ref name="J8SEe" /> Toona ei olnud NATO-l poliitilist struktuuri, ühtset sõjalist juhtimist ja spetsiaalselt alliansi kaitseks määratud vägesid, kuid Korea sõja puhkemine 1950. aastal ilmestas ohtu, mida kujutasid koostöötavad kommunistlikud riigid, ning see sundis NATO-t välja töötama konkreetseid sõjalisi plaane.<ref name="1hURl" /> Seda tööd alustati 1951. aastal [[Dwight Eisenhower|Dwight D. Eisenhoweri]] juhtimisel.<ref name="hZURR" /> 1952. aastal peeti [[Lissabon]]is kohtumine eesmärgiga leida vahendid NATO kaitseplaanide täitmiseks. Sama aasta septembris algasid esimesed NATO sõjalised õppused, kus harjutati [[Taani]] ja [[Norra]] kaitsmist merel.<ref name="jeZPi" /> Samuti astusid 1952. aastal alliansi liikmeteks ka [[Kreeka]] ja [[Türgi]]. 1954. aastal avaldas Nõukogude Liit soovi NATO-ga ühineda, tagamaks rahu Euroopas. See ettepanek lükati tagasi, kuna selles nähti soovi alliansi nõrgestada.<ref name="wSPeN" /> 17. detsembril 1954 võeti vastu dokument "MC 48", milles sätestati, et sõja puhkedes Nõukogude Liiduga võib NATO kasutada [[Tuumapomm|aatomipommi]], ükskõik kas Nõukogude Liit kasutab seda esimesena või mitte. See andis [[NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja]]le (SACEUR – ''Supreme Allied Commander Europe'') samasugused õigused tuumarelvade käsitlemiseks, nagu olid Ameerika Ühendriikide õhujõudude ülemjuhatajal. [[Fail:NATO and the Warsaw Pact 1973.svg|pisi|Külma sõja ajal oli suurem osa Euroopast jagatud kahe alliansi vahel. NATO liikmed on näidatud sinise värviga, Varssavi pakti liikmed punase värviga]] [[Lääne-Saksamaa]] inkorporeerimist NATO-sse 9. mail 1955 kirjeldas Norra tollane välisminister [[Halvard Lange]] kui "meie kontinendi ajaloo otsustavat pöördepunkti".<ref name="aHpBH" /> Selle otsuse peamine põhjus oli see, et ilma Saksamaata poleks Nõukogude Liidu invasioonile olnud piisavalt jõudu vastu astuda.<ref name="JjZON" /> Otsese vastusena sellele käigule loodi Varssavi pakt, mille allkirjastasid 14. mail 1955 Nõukogude Liit, [[Ungari]], [[Tšehhoslovakkia]], [[Bulgaaria]], [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Albaania]] ja [[Ida-Saksamaa]]. Külma sõja osapooled olid seega välja joonestatud. 1957. aastal korraldati alliansi siiani kõige ambitsioonikam sõjaline õppus: kolmel samal ajal toimunud operatsioonil osales ühtekokku üle 250 000 mehe, 300 laeva ja 1500 õhusõiduki Norrast Türgini.<ref name="boS7j" /> NATO ühtsus pandi proovile Prantsusmaa presidendi [[Charles de Gaulle]]'i valitsemisajal.<ref name="vGlG0" /> De Gaulle protesteeris Ameerika Ühendriikide juhirolli vastu ning selle vastu, mida ta tõlgendas Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi eriliste suhetena. President Dwight D. Eisenhowerile ja peaminister [[Harold Macmillan]]ile saadetud kirjas 17. septembril 1958 nõudis ta alliansi kolmepoolset juhtimist, kus Prantsusmaa oleks Ameerika Ühendriikide ja Suurbritanniaga võrdväärsel positsioonil.<ref name="NsoEa" /> Kui reageering jäi de Gaulle'i jaoks ebarahuldavaks, otsustas ta hakata Prantsusmaa kaitsejõude arendama ülejäänud alliansist sõltumatult. De Gaulle'i eesmärgiks oli võimalus sõjaolukorras idablokiga eraldi rahu sõlmida, kaasamata end laiemasse NATO ja [[Varssavi pakt]]i riikide vahelisse sõtta.<ref name="M4QR5" /> Märtsis 1959 võeti NATO väejuhatuse alt ära Prantsusmaa Vahemere laevastik ning keelduti lubamast rajada Gallia pinnale tuumarelvade ladu. Kuigi [[Kuuba kriis]]i ajal 1962. aastal näitas Prantsusmaa ülejäänud NATO suhtes üles solidaarsust, jätkas de Gaulle iseseisva kaitse planeerimist. 1966. aastal viis Prantsusmaa kõik oma väed NATO integreeritud sõjalise juhtimise alt ära ning kõigil NATO võõrvägedel paluti riigist lahkuda. Prantsusmaa jäi siiski NATO liikmeks. Aastast 2001 on Prantsusmaa osalenud Afganistani operatsioonis ning hakanud taas liikuma täieliku integreerumise suunas. [[Fail:Leonid Brezhnev and Richard Nixon talks in 1973.png|pisi|vasakul|Pingelõdvenduse käigus toimus NATO ja Varssavi pakti juhtide vahel palju kõrgetasemelisi kohtumisi]][[Külm sõda]] ei viinud kunagi reaalse relvakonfliktini NATO ja Varssavi pakti riikide vahel. 1969. aasta lõpul algasid [[Helsingi]]s läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. Läbirääkimiste tulemusena valmisid kaks kokkulepet, millest üks käsitles raketitõrjesüsteemide rajamist ja teine strateegilise relvastuse piiramist. Mais 1978 defineerisid NATO liikmesriigid alliansi kaks eesmärki: tagada turvalisus ja taotleda pingelõdvendust vastaspoolega. See pidi tähendama ka võidurelvastumise edasist ohjeldamist.<ref name="ECHgX" /> 1979. aastal Varssavi pakti tuumavõimekuse suurenemise valguses võttis NATO vastu otsuse sõjatandri tuumajõudude kahesuunalise kasutamise kohta.<ref name="a3LoM" /> [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid]] Euroopas viisid NATO eesmärgi, olemuse ja ülesannete strateegilise ümberhindamiseni. 1990. aasta juulis kuulutati [[London]]i tippkohtumisel külm sõda lõppenuks ning NATO kaotas ''de facto'' peamise vaenlase. Organisatsiooni eesmärk ja olemus vajasid ümberhindamist, Londonis visandati ettepanekud koostöö väljaarendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega poliitilises ja sõjalises tegevuses. 1990. aasta oktoobris sai [[Ida-Saksamaa]] [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] ja alliansi osaks ning 1990. aasta novembris allkirjastas allianss Pariisis Nõukogude Liiduga [[Euroopa tavarelvastuse leping]]u.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2007/jul/15/russia.nato Kremlin tears up arms pact with Nato.] The Observer. Archived from the original on 31 August 2013.</ref> Leping alusel vähenesid NATO Euroopa liikmete sõjalised kulutused aastatel 1990–2015 28 protsenti.<ref>[https://carnegieeurope.eu/2015/09/02/politics-of-2-percent-nato-and-security-vacuum-in-europe-pub-61139 The Politics of 2 Percent: NATO and the Security Vacuum in Europe.] Carnegie Europe. Archived from the original on 23 September 2018.</ref> 1990. aastal kinnitasid mitmed lääne juhid eravestlustes Mihhail Gorbatšovile, et NATO ei laiene enam itta.<ref> Eichler, Jan (2021). NATO's Expansion After the Cold War: Geopolitics and Impacts for International Security. Springer Nature. pp. 34, 35. ISBN 9783030666415.</ref> Samas ei sisaldanud hiljem samal aastal allkirjastatud [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemise]] lepingu lõplik tekst idasuunalise laienemise küsimust. Järgmise aasta tippkohtumisel [[Rooma]]s kiideti heaks alliansi strateegiline kontseptsioon, mis nägi ette sõltuvuse vähendamise tuumarelvadest ja oluliste muudatuste tegemise NATO ühendvägedes.<ref name="AYkdN" /> NATO sõjalist struktuuri kärbiti ja reorganiseeriti ning loodi uued väed, näiteks Euroopa Liitlasvägede staabi kiirreageerimisjõud. Aastatel 1994–1997 NATO laienes ja uuendas oma tegevusvaldkondi, näiteks loodi koostööprogramm "Partnerlus rahu nimel" ning alliansiga kutsuti liituma sellised endised idabloki riigid nagu Poola, [[Tšehhi Vabariik]] ja Ungari. 1999. aasta [[Washington]]i tippkohtumisel ühinesid Ungari, Poola ja Tšehhi ametlikult NATO-ga. Samas koostatud plaanid reguleerisid liidu uute liikmete lisandumist.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_48830.htm Relations with the Republic of North Macedonia.] NATO. Archived from the original on 10 March 2015.</ref> [[Praha]] tippkohtumisel 2002. aastal kiitsid NATO liikmesriigid heaks alliansi ajaloo suurima laienemise, kus esitati kutsed liitumisläbirääkimistele seitsmele riigile, sh Eestile. Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid kuulutas NATO välja artikkel 5 operatsiooni Ameerika Ühendriikide toetuseks. Sellega muudeti NATO kohalikest, liikmesriikide maa-ala kaitsmise ühendusest üleilmsete (globaalsete) eesmärkidega liiduks, mille põhiülesandeks sai sõjaliste operatsioonide läbiviimine väljaspool oma maa-ala.<ref name="cOSDv" /> 2007. aastal muutus Prantsusmaa positsioon NATO liikmesuse suhtes, mis kulmineerus täisliikmeks naasmisega 4. aprillil 2009. See hõlmas ka Prantsusmaa taasliitumise NATO sõjalise väejuhatuse struktuuriga, säilitades samas riigi sõltumatu tuumaheidutuse.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2008/jun/17/france.military Sarkozy military plan unveiled.] The Guardian. UK. Archived from the original on 7 March 2016.</ref> [[2009]]. aastal sai heakskiidu [[Brüssel]]is toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude ([[NATO Responce Force]], NRF) NRF-i mudel, mis põhineb suurel määral [[Suurbritannia]] initsiatiivil varem välja pakutud NRF-i sisese kriisireguleerimisüksuse ASF (Allied Solidarity Force) olulistel elementidel – ühine planeerimine ja väljaõpe, solidaarne rahastamismudel, suur nähtavus avalikkusele ning usutav [[heidutusvõime]]. NRF-i tuumikuks sai ligi 13 000-meheline üksus, mis on 5–10 päevaga valmis siirduma [[kriisipiirkond]]a. Lisaks sellele määratavad liikmesriigid täiendavad 10–30-päevases valmisolekus olevad väeüksused.<ref name="faTg4" /> Seoses [[Suur majandussurutis|majandussurutisega]] seisis NATO küsimuse ees, kuidas säilitada kaitsevõimet kokkuhoiu oludes. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tõi kasutusse "targa kaitse" mõiste, mis tähendab kaitsestruktuuride tihedamat integreerimist. Selle näiteks on ka Balti riikide õhuturve.<ref name="Diplomaatia" /> 2012. aasta [[Chicago]] tippkohtumise üheks päevakorrapunktiks oli NATO laienemine. NATO tunnustab praegu Bosnia ja Hertsegoviinat, Gruusiat ja Ukrainat kandidaatriikidena.<ref>[https://www.nato.int/nato-welcome/index.html What is NATO?] NATO – Homepage. Archived from the original on 28 February 2022.</ref> [[Krimmi annekteerimine]] 2014. aastal Venemaa poolt tõi kaasa kõigi NATO liikmesriikide karmi hukkamõistu<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natolive/news_107716.htm Statement by the North Atlantic Council following meeting under article 4 of the Washington Treaty] NATO Newsroom. 4 March 2014.</ref> ja oli üks seitsmest korrast, mil on tuginetud artiklile 4, mis nõuab NATO liikmesriikide vahelist konsultatsiooni. 2014. aasta [[Wales]]i tippkohtumisel võtsid NATO liikmesriikide juhid esimest korda ametliku kohustuse kulutada 2024. aastaks kaitsele vähemalt kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust, mis oli varem olnud vaid mitteametlik suunis.<ref>[https://web.archive.org/web/20180712221337/https://carnegieeurope.eu/2015/09/02/politics-of-2-percent-nato-and-security-vacuum-in-europe-pub-61139 The Politics of 2 Percent: NATO and the Security Vacuum in Europe.] Carnegie Europe. Archived from the original on 12 July 2018.</ref> 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel leppisid NATO riigid kokku, et NATO tõhustab kohalolekut Balti riikides ning allianss paigutas Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse neli mitmerahvuselist pataljonisuurust lahingugruppi.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_136388.htm NATO’s military presence in the east of the Alliance.] NATO. 28 March 2022.</ref> Märtsis 2022. aastal kohtusid NATO liidrid Brüsselis erakorralisel tippkohtumisel, kus osalesid ka [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juhid. NATO liikmesriigid leppisid kokku nelja täiendava lahingugrupi loomises [[Bulgaaria]]s, [[Ungari]]s, [[Rumeenia]]s ja [[Slovakkia]]s ning NATO kiirreageerimisjõudude aktiveeriti esimest korda NATO ajaloos.<ref>[https://www.axios.com/2022/02/25/nato-kremlin-russian-invasion-ukraine NATO Response Force deploys for first time.] Axios. Archived from the original on 20 March 2022.</ref> == NATO liikmesriigid == {{Vaata_ka|NATO liikmesriigid}} [[Fail:Map of NATO chronological.gif|pisi|400px|NATO kujunemise ajalugu]] Alates [[7. märts|7. märtsist]] [[2024]] on NATO liikmeid 32. Liikmesriigid liitumisaastati: * [[1949]] (asutajad): [[Ameerika Ühendriigid]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Island]], [[Itaalia]], [[Kanada]], [[Luksemburg]], [[Norra]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]] ja [[Taani Kuningriik|Taani]] * [[1952]]: [[Kreeka]] ja [[Türgi]] * [[1955]]: [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa LV]] * [[1982]]: [[Hispaania]] * [[1990]]: laienemine endise [[Saksa DV]] alale * [[1999]]: [[Poola]], [[Tšehhi]] ja [[Ungari]] * [[2004]]: [[Eesti]], [[Bulgaaria]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Rumeenia]], [[Slovakkia]] ja [[Sloveenia]] * [[2009]]: [[Albaania]] ja [[Horvaatia]] * [[2017]]: [[Montenegro]] * [[2020]]: [[Põhja-Makedoonia]] * [[2023]]: [[Soome]] * [[2024]]: [[Rootsi]] === Erilepped === Kolm Põhjamaad – Taani, Island ja Norra, kes on NATO asutajaliikmed, otsustasid oma osalemist piirata kolmes valdkonnas: nende territooriumil ei rajata teiste liikmesriikide alalisi rahuaegseid baase, ei hoita tuumarelva ega lubata liitlaste sõjalist tegevust (välja arvatud kutsutud isikutel). Taani lubab siiski USA kosmosejõududel [[Gröönimaa]]l [[Pituffik]]i kosmosebaasi säilitada.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/declassified_162357.htm Denmark and NATO – 1949] Archived from the original on 13. aprill 2022</ref> [[1960. aastad|1960. aastate]] keskpaigast kuni [[1990. aastad|1990. aastate]] keskpaigani järgis Prantsusmaa NATO-st sõltumatut sõjalist strateegiat poliitilise nimetusega "Gaullo-Mitterrandismiks".<ref>[https://www.iris-france.org/136272-why-the-concept-of-gaullo-mitterrandism-is-still-relevant/ Why the concept of Gaullo-Mitterrandism is still relevant] IRIS. 29. aprill 2019</ref> [[Nicolas Sarkozy]] pidas 2009. aastal läbirääkimisi Prantsusmaa naasmiseks integreeritud sõjalisse juhtkonda ning kaitseplaneerimise komiteesse, mis saadeti aga järgmisel aastal laiali. Prantsusmaa on endiselt ainus NATO liige väljaspool liidu tuumaplaneerimisgruppi ja erinevalt Ameerika Ühendriikidest ning Ühendkuningriigist ei anna ta oma tuumarelvadega allveelaevu alliansi käsutusse.<ref>[https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/03/11/AR2009031100547.html After 43 Years, France to Rejoin NATO as Full Member] The Washington Post. Archived from the original on 26. oktoober 2017</ref> === Laienemine === [[Fail:History of NATO enlargement.svg|pisi|NATO laienemine asutamisest 1949 kuni 2024|343x343px]] NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal [[Põhja-Atlandi leping]]u (Washingtoni lepingu) allkirjastamisega. Alliansi 12 asutajaliiget olid Belgia, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Portugal, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_52044.htm NATO member countries] NATO. Archived from the original on 29. märts 2020</ref> Külma sõja ajal liitus neli uut liiget: Kreeka (1952), Türgi (1952), Lääne-Saksamaa (1955) ja Hispaania (1982). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist taotlesid paljud endised [[Varssavi pakt]]i riigid ja endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid organisatsiooni liikmelisust. 1990. aastal liideti [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemise]] järel endise Ida-Saksamaa territoorium. 1999. aasta Washingtoni tippkohtumisel liitusid ametlikult Ungari, Poola ja Tšehhi Vabariik ning järgnevalt avaldas NATO uued liikmelisuse suunised kandidaatriikidele "liikmelisuse tegevuskavadega". Nimetatud tegevuskavade alusel toimus uute liikmete vastuvõtmine: Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2004. aastal, Albaania ja Horvaatia 2009. aastal, Montenegro 2017. aastal ja Põhja-Makedoonia 2020. aastal<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_48830.htm Relations with the Republic of North Macedonia] NATO. Archived. Retrieved 16. veebruaril 2022</ref>. Soome ja Rootsi<ref>[https://www.state.gov/wp-content/uploads/2024/03/NATO-Sweden-Accession-Protocol-Notification-of-Entry-Into-Force-March-7-2024.pdf Notification Reference No. 2024-008 (PDF)] United States Department of State. 7. närts 2024</ref> on uusimad liikmed, liitudes vastavalt 2023. ja 2024. aastal [[Venemaa sissetung Ukrainasse| Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse]]. Ukraina suhete loomine NATO-ga algasid NATO-Ukraina tegevuskava koostamisega 2002. aastal.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natolive/topics_49290.htm Individual Partnership Action Plans (2002-2023)] United States Department of State. 7. märts 2024</ref> Venemaa president [[Vladimir Putin]] ütles 2005. aastal, et kui Ukraina liitub NATO-ga, "austame me nende valikut, sest see on nende suveräänne õigus otsustada oma kaitsepoliitika üle ja see ei halvenda meie riikide suhteid".<ref>[http://www.en.kremlin.ru/events/president/transcripts/22952 France 3 Interview, 7 May 2005] President of Russia.</ref> Pärast oma 2007. aastal [[München]]is peetud kõnet on Putin aga NATO edasisele laienemisele kindlalt vastu olnud. 2010. aastal, president [[Viktor Janukovõtš]]i ajal, kinnitas Ukraina taas oma mitteühinemise staatust ja loobus püüdlustest NATOga liituda.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/9819 Yanukovych signs law declaring Ukraine’s non-aligned status] Kyiv Post. 15. juuli 2010</ref> [[2014. aasta Ukraina revolutsioon]]i ajal [[Krimmi annekteerimine|annekteeris Venemaa Krimmi]] ja toetas relvastatud [[separatism|separatiste]] Ida-Ukrainas. Seetõttu hääletas Ukraina parlament 2014. aasta detsembris Ukraina mitteühinenud staatuse lõpetamise poolt ja 2019. aastal lisas ta NATO liikmelisuse eesmärgi [[põhiseadus]]esse.<ref>[https://www.unian.info/politics/10437570-ukraine-s-parliament-backs-changes-to-constitution-confirming-ukraine-s-path-toward-eu-nato.html Ukraine's parliament backs changes to Constitution confirming Ukraine's path toward EU, NATO] Ukrainian Independent Information Agency. 7. veebruar 2019</ref> 2021. aasta juunis [[Brüssel]]is toimunud tippkohtumisel kinnitasid NATO juhid, et Ukraina saab perspektiivi liituda ning toetasid Ukraina õigust enesemääramisele ilma välise sekkumiseta.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_185000.htm Brussels Summit Communiqué] NATO. Archived from the original on 21. veebruaril 2022</ref> 2021. aasta lõpus toimus Ukraina piiride läheduses ulatuslik Venemaa väeüksuste koondumine. Venemaa president Putin hoiatas, et Ukraina liitumine NATOga ja raketitõrjesüsteemide või pikamaarakettide paigutamine Ukrainasse ületaks punase joone. [[Venemaa välisministeerium]] koostas lepingu projekti, mis keelas Ukrainal või mõnel teisel endisel Nõukogude Liidu [[liiduvabariik|liiduvabariigil]] kunagi NATOga liituda.<ref>[https://www.reuters.com/world/russia-unveils-security-guarantees-says-western-response-not-encouraging-2021-12-17/ Russia demands NATO roll back from East Europe and stay out of Ukraine] Reuters. 17. detsember 2021</ref> NATO peasekretär [[Jens Stoltenberg]] vastas, et vastav otsus on Ukraina ja NATO liikmete teha, lisades: "Venemaal ei ole vetoõigust... ja Venemaal ei ole õigust luua mõjusfääri, et proovida kontrollida oma naabreid". NATO pakkus Venemaale arutelu kommunikatsiooni parandamiseks ning rakettide paigutamise ja sõjaväeõppuste läbiviimise arutamiseks, kui Venemaa eemaldab oma väed Ukraina piiride lähedusest.<ref>[https://apnews.com/article/russia-ukraine-europe-russia-united-states-moscow-72856781c3b92640d03c5e954488ba90 US offers no concessions in response to Russia on Ukraine] Associated Press. 26. jaanuar 2022</ref> Arutelu asemel tungis Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainasse. Ukraina esitas NATO liikmeks astumise taotluse 2022. aasta septembris pärast seda, kui Venemaa kuulutas riigi kaguosa annekteerituks.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/sep/30/ukraine-applies-for-nato-membership-after-russia-annexes-territory Ukraine applies for Nato membership after Russia annexes territory] The Guardian. 30. september 2022</ref> [[Gruusia]]le lubati 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel "tulevast liikmelisust",<ref>NATO Enlargement and Institution Building: Military Personnel Policy Challenges in the Post-Soviet Context". European Security. ISSN 0966-2839.</ref> kuid USA president [[Barack Obama]] ütles 2014. aastal, et Gruusia ei ole "hetkel teel" liikmelisuse poole.<ref>[https://www.thedailybeast.com/obama-tells-georgia-to-forget-about-nato-after-encouraging-it-to-join/ Obama Tells Georgia to Forget About NATO After Encouraging It to Join] The Daily Beast. Archived from the original on 16. aprill 2014</ref> Venemaa juhid on öelnud, et NATO laienemine läks vastuollu Nõukogude Liidu juhi [[Mihhail Gorbatšov]]i ning Euroopa ja USA läbirääkijate mitteametlike kokkulepetega, mis võimaldasid Saksamaa rahumeelset taasühinemist.<ref>[https://www.spiegel.de/international/world/nato-s-eastward-expansion-did-the-west-break-its-promise-to-moscow-a-663315.html NATO's Eastward Expansion: Did the West Break Its Promise to Moscow?] Spiegel Online. Archived from the original on 5. aprill 2014. </ref> [[Levada Keskus]]e poolt 2016. aasta juunis tehtud küsitlus näitas, et 68 protsenti venelastest on arvamusel, et NATO vägede paigutamine Balti riikidesse ja Poolasse (endistesse idabloki riikidesse, mis piirnevad Venemaaga) on Venemaale ohuks.<ref>[https://www.levada.ru/en/2016/11/04/levada-center_chicago_council/ Levada-Center and Chicago Council on Global Affairs about Russian-American relations] Archived 19. august 2017 at the Wayback Machine. Levada-Center</ref> Pew Research Centeri 2017. aasta aruande koostamisel küsitletud poolakatest pidas 65% Venemaad suureks ohuks, kusjuures kõigis NATO riikides ütles seda keskmiselt 31 protsenti küsitletutest.<ref>[https://archive.kyivpost.com/eastern-europe/pew-survey-russia-disliked-around-world-poland-turkey-see-kremlin-major-threat.html Pew survey: Russia disliked around world; most in Poland, Turkey see Kremlin as major threat] Kyiv Post. 16. august 2017</ref> Gallupi poolt 2016. aastal küsitletud Ida-Euroopa riikidest, mis ei kuulunud [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]se, pidasid kõik peale [[Serbia]] ja [[Montenegro]] NATO-t pigem kaitsvaks alliansiks kui ohuks teistele.<ref>[https://news.gallup.com/poll/203819/nato-members-eastern-europe-protection.aspx Most NATO Members in Eastern Europe See It as Protection] Gallup. Archived from the original on 4. september 2018</ref> == Eesti NATO-s == {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2020}} {{vaata_ka|Eesti NATO sõjalistes operatsioonides}} [[Fail:NATO March 29 2004.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide president [[George W. Bush]] 2004. aastal koos seitsme riigi peaministriga pärast nende NATO-ga liitumise tseremoonia tähistamist. Eesti tollane peaminister [[Juhan Parts]] on paremalt teine]] Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] 1991. aastal iseloomustas olukorda riigikaitselise kogemuse puudus. Alustati alles sõjaväeliste struktuuride loomist, millest esimesena taastati kodanikualgatuse korras [[Kaitseliit]].<ref name="ESM" /> Aga paika tuli panna ka laiemad visioonid. Riigikaitse peatükk võeti peaaegu muutmata kujul üle [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadusest]], kuid arutati isegi Eesti muutmist demilitariseeritud riigiks. Tänapäeval arvavad [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] asjatundjad, et tollal ei osatud hinnata kollektiivse enesekaitse tähtsust rahvusvahelistes suhetes.<ref name="RT" /> 1992. aasta valimiste järel moodustatud valitsuse poliitika oli idast läände ümberorienteerumine. [[Ülo Nugis]] olla NATO-ga liitumise vajadusest oma kolleege teavitanud juba 1989. aastal, ent avalikult esitas ta oma mõtte esimest korda 1991. aasta 25. oktoobri Eesti Päevalehe artiklis "Eesti peab saama NATO liikmeks niipea kui võimalik".<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rumm |eesnimi=Hannes |pealkiri=Ülo Nugis: Mees, kes vormistas iseseisvuse |kuupäev=2021 |kirjastus=Hea Lugu |isbn=978-9916-646-60-1 |koht=Tallinn}}</ref> Siiski nägid paljud poliitikud püüdlusi NATO-ga liituda kui perspektiivitut projekti, mis rikuks Eesti neutraliteeti.<ref name="RT" /> Eesti alustas osalemist [[Eesti NATO sõjalistes operatsioonides|rahvusvahelistes operatsioonides]] 1995. aastast.<ref name="5aaEc" /> Kaitsejõudude rahvusvaheline koostöö sai raamistiku NATO välja töötatud rahupartnerlusprogrammiga, mis oli mõeldud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega poliitilise ja sõjalise koostöö arendamiseks. Esimest korda fikseeriti NATO-ga liitumise eesmärk 1996. aastal. 1999. aastast hakkas Eesti täitma NATO liikmesuse tegevuskava ning 2002. aasta novembris Praha tippkohtumisel esitati Eestile kutse liitumisläbirääkimistele NATO-ga ühinemiseks.<ref name="ESM" /> Liitumisläbirääkimised algasid 2003. aasta jaanuaris ning sama aasta märtsis allkirjastasid NATO liikmesriigid Eesti Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokolli. 10. märtsil 2004 ratifitseeris [[Riigikogu]] NATO Põhja-Atlandi lepingu koos kõigi lisadega. Eestist sai NATO täieõiguslik liige 29. märtsil 2004, kui ühinemiskirjad anti Ameerika Ühendriikide valitsuse kätte hoiule.<ref name="TIjLX" /> 1999. aastal loodi Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel NATO maaväe struktuuriüksus [[NATO Kirdekorpus]], mis on valmis täitma Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid Balti riikides ja Poolas. NATO juhtimisskeem jaguneb kaheks – NATO sõjaline juhtimisstruktuur ja NATO väestruktuur. Sõjalise juhtimisstruktuuri alla jäävad ühendvägede staabid. NATO väestruktuur koosneb rahvusvahelistest üksustest ja selles on [[Merevägi|mere]]-, [[Õhuvägi|õhu]]-, [[Maavägi|maa]]- ja [[Eriväed|erivä]]gede väejuhatused. NATO kirdekorpus oli Eesti jaoks Maaväe väejuhatus. Kirdekorpuse staabile Poolas allus [[Kirdediviis]]i staap, Balti riikides ja Poolas paiknevad NATO lahingugrupid ning regioonis paiknevad NATO staabielemendid. Kirdekorpuse peastaap allub [[NATO ühendväejuhatuse staap|NATO ühendväejuhatuse staabile]] (Allied Joint Force Command Brunssum), Hollandis [[Brunssum]]is. [[Fail:Informal Meeting of NATO Foreign Ministers in Tallinn, 2010 (4543394628).jpg|pisi|vasakul|Eesti välisminister Urmas Paet ja Ameerika Ühendriikide välisminister [[Hillary Clinton]] 2010. aastal Tallinnas]] 2007. aastal esitas Eesti soovi korraldada NATO välisministrite mitteametlik kohtumine. Kohtumine toimus 22.–23. aprillil 2010 Tallinnas, kohtumisel osalesid teiste hulgas Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Hillary Clinton]] ja Euroopa vägede ülemjuhataja [[James G. Stavridis|Stavridis]]. Kohtumisel langetati otsus anda Bosnia ja Hertsegoviinale liikmesuse tegevusplaan.<ref name="iG7b2" /> Pärast [[Pronksiööd|2007. aasta aprillirahutusi]] toimunud küberrünnakud Eesti veebiserverite vastu tõstsid esile NATO riikide haavatavuse kommunikatsioonisüsteemide kaudu ning arutama hakati NATO [[küberkaitse]] poliitikat. 14. mail 2008 asutati Tallinnas [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]].<ref name="LuWig" /> Seoses [[2014. aasta Krimmi kriis|Venemaa agressiooniga Ukrainas]] 2014. aastal paigutati NATO liitlasväed Ida-Euroopa piiririikidesse. Eestisse saabus 150 Ameerika Ühendriikide maaväelast<ref>[[Kalev Stoicescu]], [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2019/04/0/6.2 eFP ja tFP – liitlaste kohalolek Ida-Euroopas], Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, nr. 2, aprill 2019, lk 12-15</ref> ning Taani hävitajad baseerusid Eesti lennubaasis. See oli esimene kord, kui NATO liitlased jäid Eestisse pikemaks ajaks. Tolleaegne [[peaminister]] [[Taavi Rõivas]] teatas, et Eesti on valmis võõrustama täiendavaid NATO vägesid.<ref name="iSKHI" /><ref name="7KU5N" /><ref name="bVUMF" /><ref name="ypcoo" /> 25. augustist 2015 hoolitses [[NATO Balti õhuturbemissioon]]i raames Eesti õhuruumi valvamise eest [[Luftwaffe|Saksamaa lennusalk]].<ref name="MP0e4" /> Eestisse on paigutatud kolm radariposti, mille radarid katavad kogu Eesti ja Eestit ümbritseva õhuruumi ühtse radaripildiga. Seda peetakse üheks Eesti pikaajalise sõjalise kaitse arengukava olulisemaks arenduseks.<ref name="lLtmk" /> [[NATO väed]] asusid [[NATO väed Eestis|Eestisse]], kui [[2016. aasta NATO Varssavi tippkohtumine|2016. aasta juunis otsustasid 28 NATO liitlasriigi juhid Varssavi tippkohtumisel]] muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada [[NATO eelpaigutatud väed]] ([[:en:NATO Enhanced Forward Presence|eFP - enhanced Forward Presence]]) Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. Eestisse paigutatud lahingugrupi eesmärgiks on demonstreerida solidaarsust, tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning seeläbi heidutada Venemaad ja hoida rahu; teisalt on lahingugrupp vajadusel valmis koos Eesti Kaitseväega seisma vastu Venemaa agressioonile, et võita aega liitlasvägede saabumiseni<ref>[https://www.kaitseministeerium.ee/et/liitlasvaed-eestis Liitlaste lahingugrupp Eestis], kaitseministeerium</ref>. 2017. aasta kevadel Eestisse saabusid ja [[Tapa sõjaväelinnak|Tapa]]le, Kaitseväe [[1. jalaväebrigaad]]i koosseisus tegutsev liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks oli ligi 1200 kaitseväelast. Liitlaste lahingugrupi juhtriik on Ühendkuningriik ja panustajariigid Prantsusmaa, Taani ning Island. 2016. aasta Varssavi NATO tippkohtumisel otsustati rajada [[NATO Kirdekorpus]]e [[Kirdediviis]], mille vastutusalas on Poola ja Leedu territoorium. 2018. aasta Brüsseli NATO tippkohtumisel allkirjastasid Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid ühise tahteavalduse põhjadiviisi staabi loomiseks. [[Põhjadiviis]]i ja Põhjadiviisi [[staap]]<ref>[https://mil.ee/uksused/nato-pohjadiviis/ NATO põhjadiviisi staap], Kaitseväe peastaap</ref><ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/92333173/balti-nato-staap-liigub-taieliku-operatsioonivoime-suunas Balti NATO staap liigub täieliku operatsioonivõime suunas], Kaitse kodu!, 22.01.2021</ref> on NATO sõjaline juhtimiselement, mis keskendub Eesti ja Läti territooriumile<ref>[https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/latis-alustas-tood-nato-pohjadiviisi-staap Lätis alustas tööd NATO Põhjadiviisi staap], Kaitseministeerium, 8. märts 2019</ref>. Põhjadiviisi staap juhtis Eesti, Läti ja Taani üksusi<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2019/04/0/6.1 Põhjadiviis – kiire ja terav], [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]: Eesti sõjandusajakiri, nr. 2, aprill 2019, lk 8-11</ref>. Diviisisuurune üksus koosneb tavaliselt kahest kuni neljast [[brigaad]]isuurusest üksusest, peale nende kuuluvad diviisi veel väiksemad eriotstarbelised üksused. Tallinnas paikneb [[NATO staabielement Eestis]], mille ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Ülesanded saab NATO staabielement [[NATO kirdekorpus]]est. Tallinnas asub [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]] on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus{{lisa viide}}, [[mõttekoda]] ja väljaõppeasutus, mis iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub rakendusuuringutele, analüüsidele, info jagamisele ning koolitustele ja õppustele [[küberkaitse]] valdkonnas. == NATO kaitsekulutused == NATO liikmesriikide kaitsekulutused moodustasid 2023. aastal 55 protsenti ülemaailmsetest kaitsekulutustest.<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=TRENDS IN WORLD MILITARY EXPENDITURE, 2023 |url=https://www.sipri.org/sites/default/files/2024-04/2404_fs_milex_2023.pdf#page=1 |vaadatud=2024-07-11 |väljaandja=SIPRI |keel=en |failitüüp=pdf}}</ref> Igal liikmesriigil on kohustus investeerida [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT-st]] riigikaitsesse vähemalt kaks protsenti<ref name="JHllx" />, mis sõnastati 2006. aasta NATO [[Riia]] tippkohtumisel. 2014. aastal tegi seda vaid kolm alliansi liiget. USA kaitseministri [[Chuck Hagel]]i eestvedamisel koostati 2014. aasta NATO [[Wales]]i tippkohtumisel uus deklaratsioon, milles liitlased nõustusid suurendama (kümne aasta jooksul) oma kaitsekulusid nõutava tasemeni.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_112964.htm Wales Summit Declaration.] Wales Summit Declaration.</ref>USA kandis 2014. aastal NATO kaitsekulutuste raskust, moodustades peaaegu 73%<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=5 |vaadatud=2024-07-11 |väljaanne=NATO.int |keel=en |failitüüp=pdf}}</ref>. 2019. aastal ületasid kaitsekulutused USA-s, Bulgaarias, Kreekas, Ühendkuningriigis, Eestis, Lätis ja Leedus 2% SKP-st. Poolas, Türgis, Norras, Rumeenias, Prantsusmaal, Sowakeias ja Horvaatias jäid kaitsekulutused 1,55–2% vahele. Teiste liikmesriikide kulud jäid alla 1,55%.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=9 |vaadatud=2024-07-11 |väljaanne=Nato.int |keel=en |failitüüp=pdf}}</ref> Liikmesriikidest olid Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia jõudnud nii kaugele, et võtsid 2019. aastaks vastu riiklikud seadused kaitsekulutuste nõutava taseme kohta.<ref>[https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/10242694.2021.1940649 NATO’s Two Percent Guideline: A Demand for Military Expenditure Perspective.] Defence and Peace Economics.</ref>USA osa NATO kaitsekulutustes langes veidi, 70%-le.<ref name=":0" /> 2021. aastal kulutasid 30 liikmesriigist vaid kuus, sealhulgas Kreeka, USA, Poola Ühendkuningriik, Läti ja Eesti kaitsele üle 2% oma SKT-st. 11 liikmesriiki investeerisid 1,5–2%. Ülejäänud 13 puhul olid kulutused 2021. aastal alla 1,5% SKT-st.<ref name=":1" /> Briti endine kaitseminister [[Michael Fallon]] soovitab 2023. aasta mais suurendada liikmesriikide kaitse-eelarveid 2,5 protsendini SKTst, sealhulgas kärpida energiatoetusi ja pagulastoetusi.<ref>[https://ca.news.yahoo.com/eu-owes-ukraine-apology-060000534.html The EU owes Ukraine an apology.] The Sunday Telegraph. Yahoo News.</ref>USA osa NATO kaitsekulutustes jäi 70% juurde.<ref name=":0" /> 2024. aastal ületas praegusest 32 liikmesriigist 23 2% piiri. Kaks riiki kulutasid kaitsele 1,5–2% SKTst. Ülejäänud 7 liikmesriiki jäid alla 1,5%.<ref name=":1" /> Eurooplaste pingutuste ning Soome ja Rootsi liitumise tulemusena langes USA osakaal kogu kaitsekulutustes 64%-ni.<ref name=":0" /> NATO liikmesriikide kaitsekulutused 2024. aastal olid:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=8 |vaadatud=2024-08-18 |väljaanne=nato.int |lehekülg=8 |keel=en |failitüüp=PDF |avaldamisaeg=2024-06-17}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=9 |vaadatud=2024-08-18 |väljaanne=nato.int |lehekülg=9 |keel=en |failitüüp=PDF |avaldamisaeg=2024-06-17}}</ref> {| class="wikitable sortable zebra" style="text-align:right;font-size:95%;" !'''liikmesriigis''' !Kaitsekulutused miljardites dollarites !Osakaal SKTst % |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriigid]] |967,707 |3,38 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa]] |97,686 |2,12 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Ühendkuningriik}}[[Ühendkuningriik]] |82,107 |2,33 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa]] |64,271 |2,06 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Poola}}[[Poola]] |34,975 |4,12 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Itaalia}}[[Itaalia]] |34,462 |1,49 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] |30,495 |1,37 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Türgi}}[[Türgi]] |22,776 |2,09 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Holland}}[[Holland]] |21,460 |2,05 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania]] |21,269 |1,28 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}}[[Rootsi]] |13,428 |2,14 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Norra}}[[Norra]] |10,606 |2,20 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Taani Kuningriik}}[[Taani Kuningriik|Taani]] |9,940 |2,37 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}}[[Rumeenia]] |8,644 |2,25 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Belgia}}[[Belgia]] |8,519 |1,30 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}}[[Kreeka]] |7,684 |3,08 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Soome}}[[Soome]] |7,308 |2,41 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}}[[Tšehhi]] |6,834 |2,10 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Ungari}}[[Ungari]] |4,889 |2,11 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugal]] |4,627 |1,55 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Slovakkia}}[[Slovakkia]] |2,841 |2,00 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}[[Bulgaaria]] |2,325 |2,18 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Leedu}}[[Leedu]] |2,300 |2,85 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia]] |1,624 |1,81 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[Eesti]] |1,437 |3,43 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Läti}}[[Läti]] |1,421 |3,15 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia]] |0,949 |1,29 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Luksemburg}}[[Luksemburg]] |0,785 |1,29 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Albaania}}[[Albaania]] |0,516 |2,03 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}[[Põhja-Makedoonia]] |0,353 |2,22 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Montenegro}}[[Montenegro]] |0,162 |2,02 |} == Sõjaline tegevus == Lisaks liikmete kaitsmisele sõjalise rünnaku korral on NATO osalenud ka konfliktide ohjeldamises mujal maailmas. Samuti toimub dialoog ja koostöö riikidega, mis ei ole NATO liikmed. === Bosnia ja Hertsegoviina === [[Bosnia sõda]] sai alguse 1992. aastal [[Jugoslaavia]] lagunemise tagajärjel. Halvenev olukord viis 9. oktoobril 1992 [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] resolutsiooni vastuvõtmiseni, millega määrati Bosnia ja Hertsegoviina keskosa kohale lennukeelutsoon, mida NATO hakkas jälgima 12. aprillil 1993 operatsiooniga Operation Deny Flight. 1993. aasta juunist kuni 1996. aasta oktoobrini lisandusid [[Jugoslaavia Liitvabariik|Jugoslaavia Liitvabariigi]] vastu suunatud relvaembargo ja majandussanktsioonide jõustamine merel. 28. veebruaril 1994 teostas NATO oma esimese lahinguaktsiooni, tulistades alla neli Bosnia serblaste lennukit lennukeelutsoonis.<ref name="serbia">Between Threats and War: U.S. Discrete Military Operations in the Post-Cold War World. Stanford University Press.</ref> 1995. aasta augustis pärast [[Srebrenica]]s toimunud genotsiidi algas kahenädalane NATO pommitamiskampaania Operation Deliberate Force [[Serbia Vabariik|Serbia Vabariigi]] armee vastu. Täiendavad NATO õhurünnakud aitasid lõpetada [[Jugoslaavia sõjad]], mille tulemuseks oli [[Daytoni leping]] 1995. aasta novembris.<ref name=serbia /> === Kosovo === Püüdes peatada Serbia presidendi [[Slobodan Milošević]]i juhitud aktsioone [[Kosovo]] albaanlastest tsiviilisikute vastu, võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 23. septembril 1998 vastu resolutsiooni, milles nõuti relvarahu. Läbirääkimised USA erisaadiku [[Richard Holbrooke]]'i juhtimisel katkesid 23. märtsil 1999 ja ta andis asja üle NATO-le, mis alustas 78-päevast pommitamist 24. märtsil 1999.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/3565799.stm UN Kosovo mission walks a tightrope.] BBC News.</ref> Kampaaniat kritiseeriti selle õiguspärasuse ja tsiviilohvrite pärast. Milošević nõustus lõpuks rahvusvahelise rahuplaani tingimustega 3. juunil 1999, lõpetades [[Kosovo sõda|Kosovo sõja]]. 11. juunil kiitis Milošević heaks ÜRO resolutsiooni, mille mandaadi alusel loodi Kosovos NATO juhitud rahvusvahelised rahuvalvejõud.<ref>[https://web.archive.org/web/20120304114736/http://www.crisisgroup.org/en/publication-type/media-releases/2000/kosovo-report-card.aspx Kosovo Report Card.] International Crisis Group. 28 August 2000.</ref> === Afganistan === [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud]] USA-s kutsusid esimest korda organisatsiooni ajaloos kasutama NATO põhikirja artiklit 5.<ref>[https://link.springer.com/article/10.1057/s42738-021-00067-0 Creating common sense: getting NATO to Afghanistan.] Journal of Transatlantic Studies.</ref> Üleskutse kinnitati 4. oktoobril 2001, kui NATO otsustas, et rünnakud on [[Põhja-Atlandi leping]]u tingimuste kohaselt tõepoolest lubatud. Rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) juhtimine anti NATO-le üle 11. augustil ning see oli esimene kord organisatsiooni ajaloos, kui ta asus juhtima missiooni väljaspool Põhja-Atlandi piirkonda.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2003/8/11/nato-takes-historic-step-into-afghanistan NATO takes historic step into Afghanistan.] Al Jazeera. Reuters. 11 August 2003.</ref> ISAF-i ülesanne oli algselt kindlustada Kabul ja seda ümbritsevad alad [[Taliban]]i, [[Al Qaeda]] ja teiste rühmituste rünnakute eest, et võimaldada luua [[Hamid Karzai]] juhitav Afganistani üleminekuadministratsioon. 2003. aasta oktoobris andis [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] loa ISAF-i missiooni laiendamiseks kogu Afganistani territooriumil ning seejärel laiendati ISAF-i missiooni neljas põhietapis üle kogu riigi.<ref>[https://web.archive.org/web/20101113041100/http://www.isaf.nato.int/en/chrono.html ISAF Chronology Table.] Nato.int. 13 November 2010.</ref> 31. juulil 2006 võttis ISAF üle sõjaliste operatsioonide korraldamise Afganistani lõunaosas USA juhitud terrorismivastaselt koalitsioonilt. 2012. aasta Chicago tippkohtumisel kiitis NATO heaks plaani lõpetada Afganistani sõda ja eemaldada riigist NATO juhitud ISAF-i väed. Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 2014. aasta resolutsioonile anti juhtimine üle rahvusvahelisele mittesõjalisele missioonile Resolute Support Mission (RSM), mille eesmärk oli nõustada ja koolitada Afganistani julgeolekujõude, tagamaks riigile pikaajaline julgeolek kaitsekoostöölepingu egiidi all.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/dec/28/nato-ends-afghanistan-combat-operations-after-13-years Nato ends combat operations in Afghanistan.] Reuters. 21 May 2012.</ref> 14. aprillil 2021 ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et allianss nõustus alustama oma vägede väljaviimisega Afganistanist 1. maiks.<ref>[https://www.voanews.com/a/usa_nato-cut-forces-afghanistan-match-us-withdrawal/6204555.html NATO to Cut Forces in Afghanistan, Match US Withdrawal.] VOA News. 14 April 2021.</ref> Varsti pärast NATO vägede väljaviimise algust alustas Taliban pealetungi Afganistani valitsuse vastu, liikus kiiresti edasi ja piiras ümber pealinna [[Kabul]]i. Lääne vägede kaootilist lahkumist Afganistanist ja Afganistani valitsuse kokkuvarisemist on kirjeldatud kui suurimat ebaõnnestumist, mille NATO on oma asutamisest saadik üle elanud.<ref>[https://www.dw.com/en/afghanistan-takeover-sparks-concern-from-nato-allies/a-58880292 Afghanistan takeover sparks concern from NATO allies.] Deutsche Welle. 16 August 2021.</ref> ===Adeni laht=== Alates 17. augustist [[2009]] saatis NATO oma sõjalaevad kaitsma mereliiklust [[Adeni laht|Adeni lahes]] ja [[India ookean]]is [[Somaalia piraadid|Somaalia piraatide]] eest. Ühtlasi aidati tugevdada piirkondlike riikide merevägesid ja rannavalvet. Operatsiooni kiitis heaks Põhja-Atlandi Nõukogu ja see hõlmas peamiselt USA sõjalaevu, kuigi kaasati veel mitme riigi laevu. [[Operatsioon Ocean Shield]] keskendus laevade kaitsmisele, mis jagasid Somaalias abi [[Maailma Toiduprogramm]]i missiooni raames. Operatsiooniga püüti heidutada piraate ning sundima neid lõpetama rünnakuid, samuti kaitsta kaubalaevu ja suurendada piirkonna üldist turvalisust.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_48815.htm Counter-piracy operations (2008-2016).] 12 July 2016.</ref> Euroopa Liidu riigid osalevad samas [[Operatsioon Atalanta|Operatsioonis Atalanta]] moodustades koos NATO jõuga ühise sihitatud väeüksuse Combined Task Force 151 (CTF-151). == Muu tegevus == === NATO humanitaarabioperatsioonid === * NATO humanitaarabioperatsioon Ameerika Ühendriikides pärast [[Katrina (orkaan)|orkaani Katrina]] 2005. aastal [[Alabama]], [[Florida]], [[Louisiana]] ja [[Mississippi osariik|Mississippi osariigis]] tehtud purustusi * NATO humanitaarabioperatsioon Pakistanis pärast [[2005. aasta Pakistani maavärin]]at {{vaata|Euro-Atlandi katastroofiabi koordineerimiskeskus}} ([[EADRCC]]) === NATO rahutagamismissioonid === * [[NATO stabiliseerimisjõud]] ([[SFOR]]) * [[NATO väljaõppemissioon Iraagis]] ([[NTM-Iraq NATO]]) === NATO raketikilbiprogramm === Juulis [[2006]] teatas NATO peasekretär [[Jaap de Hoop Scheffer]] Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest. 18. septembril [[2006]] sõlmiti esimesed lepingud raketikilbi komponente tootvate firmadega. Raketikilbi eesmärgiks on [[Iraan]]ist ja [[Põhja-Korea]]st tulevate raketirünnakute tõrjumine. [[Venemaa]] juhtkonna arvates on raketikilbi lepe suunatud Venemaa vastu ja on ähvardanud sõjaliste meetmetega raketikilbi rajamise korral Venemaa piiride lähedale. [[20. august]]il [[2008]] kirjutasid [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[Condoleezza Rice]] ja [[Poola]] välisminister [[Radek Sikorski]] alla lepingule, millega Poola nõustus lubama oma pinnale Ameerika Ühendriikide globaalse raketitõrjesüsteemi komponente.<ref name="PJEsc" /> 2009. aastal teatas [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] siiski, et raketikilbi osi Poola ja Tšehhi Vabariigi territooriumile ei tule.<ref name="3ZPBx" /> Uus plaan näeb hoopis ette Poola territooriumile AEGIS-e süsteemidega laevade paigutamise.<ref name="S0NbP" /> == NATO juhtimine ja struktuur == [[Pilt:JensandNato.jpg|pisi|NATO praegune peasekretär [[Jens Stoltenberg]] (paremal) ja tema eelkäija [[Anders Fogh Rasmussen]] (vasakul) rääkimas Norra sõjaväelastega]] NATO kõrgeim organ on [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] (''North Atlantic Council'', NAC), mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on [[NATO peasekretär]], kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Peasekretär on ka: * [[Kaitseplaneerimise komitee]], * [[Tuumaplaneerimise komitee]], * [[Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu]] (EAPC) ja * [[Vahemere Koostöögrupp|Vahemere Koostöögrupi]] esimees ning * [[NATO-Venemaa alaline ühisnõukogu|NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu]] ja * [[NATO-Ukraina komisjon]]i kaasesimees. Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse [[Euroopa]] esindaja, siis NATO [[Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja]] määravad [[Ameerika Ühendriigid]]. === NATO liikmesriikide esindatus organisatsiooni tegevuses === * [[NATO Parlamentaarne assamblee]] * [[NATO Parlamentaarse assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee]] === NATO julgeolekualane koostöö === * [[Põhja-Atlandi Koostöönõukogu]] (NACC –'' North-Atlantic Cooperation Council''), 1997. aastast [[Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu]] (EAPC –'' Euro-Atlantic Partnership Council'') * NATO individuaalne partnerluse tegevusplaan (IPAP –'' Individual Partnership action Plan'') * Terrorismivastane võitlus (PAP-T –'' Partnership Action Plan Against Terrorism'') * Kaitsereformide läbiviimine (PAP-DIB –'' Partnership Action Plan on Defence Institution Building'') * [[NATO rahupartnerlusprogramm]] (PfP –'' Partnership for Peace'') * [[NATO-Venemaa Alaline Ühendnõukogu]] (NRC –'' NATO-Russia Permanent Joint Council'') * [[NATO-Ukraina Komisjon]] (NUC –'' NATO-Ukraine Commission'') * liikmesuse tegevusplaan (MAP –'' Membership Action Plan'') riikidele, kes soovivad arendada partnerlussuhted liitlassuheteks.<ref name="0OoOV" /> === NATO sõjaline väestruktuur === * [[NATO ühendväejuhatuse staap]] [[Brunssum]]is [[Holland]]is * [[NATO Euroopa Liitlasvägede kõrgem peakorter]], [[SHAPE]] (''Supreme Headquarters Allied Powers Europe'') [[Mons]]is, [[Belgia]]s (asus kuni 1974. aastani Prantsusmaal, [[Pariis]]i lähedal [[Rocquencourt]]is) NATO sõjaline väestruktuur koosneb liikmesriikide alaliselt või kindla operatsiooni jaoks NATO käsutusse antud sõjalistest üksustest ja staapidest. NATO sõjaline juhtimisstruktuur katab strateegilise ja regionaalse tasandi ning on mõeldud eelkõige liikmesriikide eri väeliikide ühendoperatsioonide juhtimiseks, siis väestruktuuri koosseisu kuuluvad taktikalise tasandi staabid, mis on mõeldud ühe väeliigi operatsioonide juhtimiseks. Väestruktuur koosneb kaht tüüpi üksustest: paiksed üksused (''In-Place Forces'', IPF) ja ümberpaigutatavad üksused (Deployable Forces, DF). Ümberpaigutatavad üksused on mõeldud kõigiks NATO operatsioonitüüpideks ja on valmis tegutsema kogu alliansi territooriumil ning ka väljaspool seda. Paiksed üksused on mõeldud kollektiivkaitse operatsioonideks oma riigi piirides või selle lähedal. Väestruktuuri kuuluvad väeosad on grupeeritud vastavalt nende valmisolekule reageerimiseks: * Ümberpaigutatavad ehk mobiilsed üksuste tipus on väike hulk väga kõrges valmisolekus üksusi. Koos [[NATO kiirreageerimisjõud]]udega (''NATO Response Force'', ''NRF'') moodustavad need NATO esmase reaktsioonijõu, mille ülesandeks on kohene reageerimine mitmesugustes [[kriisisituatsioon]]ides. See nn [[ekspeditsioon]]ijõud on valmis operatsiooniks otsuse tegemise hetkest ja suudavad iseseisvalt tegutseda kuni 30 päeva. * Järgmises etapis kriisisituatsiooni eskaleerumisel asuvad tegevusse kõrgema valmisoleku jõud (''High Readiness Forces'', ''HRF''), mis koosnevad maa-, mere- ja õhuväe üksustest, mis on kas kiirreageerimis- või alalises valmiduses kollektiivkaitseks (valmisolek 90 päeva), mida võidakse kasutada ka NATO liikmesriike mitteähvardavate ohtude tõrjumiseks. HRF koosseisu kuulub näiteks Saksa-Poola-Taani ühisformeering Kirdekorpus staabiga [[Szczecin]]is, kus teenivad ka [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] ohvitserid. * Madalama valmisolekuga jõud (''Forces at Lower Readiness'', ''FLR''), mille põhiülesandeks on HRF üksuste rotatsioon ja operatsiooni jätkamine kuni selle lõpuni. * Lisaks kiireks reageerimiseks ette valmistatud väeosadele kuuluvad NATO väestruktuuri ka pikaajalist ülesehitust nõudvad jõud (''Long Term Build-up Forces'', ''LTBF''). Nende põhiülesandeks on tagada valmisolek suurearvulise väestruktuuri ülesehitamiseks suuremamahulise [[kollektiivkaitse]] operatsiooni tarvis. See annab NATO-le võimaluse sõjalise väestruktuuri oluliseks kasvatamiseks rahvusvahelise [[julgeolek]]ukeskkonna muutumisel. :Väeüksuste eripäraks on, et üksusi komplekteeritakse mitme riigi allüksustest ja ka enamik nende jõudude staape on mitmeriigilised. Suurem osa NATO sõjalisest väestruktuurist on rahuajal liikmesriikide riiklikus käsuliinis ja nad ''allutatakse NATO sõjalisele juhtimisele konkreetse sõjalise operatsiooni tarbeks''. Erandi moodustavad sõjaliste staapide isikkoosseis, osa integreeritud [[õhukaitsesüsteem]]ist ja kõrgema valmisoleku jõud, mis juba rahuajal on antud NATO sõjalisse alluvusse. == NATO standardid == * NATO Standardization Office (NSO) * Standardization Agreement (STANAG) * [[Laskemoon]]: 5,56×45mm NATO (väikerelvad); 7,62×51mm NATO (snaiperpüssid, kuulipildujad); 9×19mm NATO (püstolkuulipildujad); 12,7×99mm NATO (raskekuulipildujad). * [[Tulirelv]]ad: **[[M16 (automaat)|M16]] (automaat-vintpüss); **[[M4 (karabiin)|M4]] (karabiin); **[[Colt Kanada C7]] (vintpüss); **[[Heckler & Koch HK416]] (täppsihikuga vintpüss); **[[FN Minimi]] (kergekuulipilduja); {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[Eesti NATO Ühing]] * [[NATO rahupartnerlusprogramm]] * [[NATO integreeritud õhukaitsesüsteem]] (NATINADS) * [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]] * [[NATO osalus Bosnia sõjas]] * [[NATO peasekretär]] * [[NATO Põhjadiviis]] * [[NATO strateegilise õhutranspordivõime programm]] * [[NATO-Ukraina komisjon]] (NUC) * [[NATO-Ukraina Nõukogu]] * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="hYzid">[http://www.nato.int/docu/update/2001/1001/e1002a.htm "Invocation of Article 5 confirmed"]</ref> <ref name="TakRJ">[http://www.nato.int/cps/en/natolive/news_107716.htm "Statement by the North Atlantic Council following meeting under article 4 of the Washington Treaty"]</ref> <ref name="uu9bw">Isby & Kamps Jr. 1985, ''Armies of NATO's Central Front'', lk 13.</ref> <ref name="LcDe0">{{Netiviide |pealkiri=A short history of NATO |url=http://www.nato.int/history/nato-history.html |vaadatud=2015-05-12 |arhiivimisaeg=2016-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160310094039/http://www.nato.int/history/nato-history.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="J8SEe">[http://www.nato.int/cps/en/natolive/official_texts_17245.htm "Protocol to the North Atlantic Treaty on the Accession of Greece and Turkey"]</ref> <ref name="1hURl">Isby & Kamps Jr. 1985, ''Armies of NATO's Central Front'', lk 13–14.</ref> <ref name="hZURR">[http://www.nato.int/archives/1st5years/chapters/4.htm "NATO the first five years 1949–1954"]</ref> <ref name="jeZPi">[http://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F20711FF3A5B117A93CAAB1782D85F468585F9 Baldwin, Hanson (28 September 1952). "Navies Meet the Test in Operation Mainbrace". New York Times: E7]</ref> <ref name="wSPeN">[http://www.cbc.ca/news/world/story/2009/04/03/f-nato-fast-facts.html "Fast facts about NATO". CBC News. 6 April 2009.]</ref> <ref name="aHpBH">[http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/may/9/newsid_2519000/2519979.stm "West Germany accepted into Nato". BBC News. 9 mai 2011.]</ref> <ref name="JjZON">Isby & Kamps Jr. 1985, ''Armies of NATO's Central Front'', lk 15</ref> <ref name="boS7j">{{Netiviide |pealkiri="Emergency Call". Time. 30 september 1957 |url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,891351,00.html |vaadatud=2015-05-12 |arhiivimisaeg=2011-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110628231338/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,891351,00.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vGlG0">Garret Martin, "The 1967 withdrawal from NATO – a cornerstone of de Gaulle's grand strategy?" Journal of Transatlantic Studies (2011) 9#3 pp 232–243.</ref> <ref name="NsoEa">Wenger, Nuenlist & Locher 2007, pp. 67–69</ref> <ref name="M4QR5">[http://www.cbsnews.com/2100-215_162-3334439.html "Not Enough NATO In Afghanistan"], Dowd, Alan (22 september 2009), CBS News</ref> <ref name="ECHgX">Garthoff 1994, ''Détente and confrontation: American-Soviet relations from Nixon to Reagan'', lk 659–661</ref> <ref name="Diplomaatia">Diplomaatia: [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/karl-a-lamers-nato-roll-on-parast-kulma-soda-totaalselt-muutunud/ Karl A. Lamers: NATO roll on pärast külma sõda totaalselt muutunud]</ref> <ref name="a3LoM">{{Netiviide |url=http://www.nato.int/docu/review/2005/issue2/estonian/history.html |pealkiri=NATO teataja: ajalugu |vaadatud=2015-05-12 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305001538/http://www.nato.int/docu/review/2005/issue2/estonian/history.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ESM">Eesti Sõjamuuseum: [https://web.archive.org/web/20150526212637/http://www.esm.ee/ekv-uus/?id=11085&album_id=11111 EKV 1991–]</ref> <ref name="AYkdN">[http://www.eata.ee/mis-on-nato/kronoloogia Eesti NATO ühing: Kronoloogia]</ref> <ref name="RT">Riigikogu Toimetised: [https://web.archive.org/web/20150526214536/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16404 Väikeriigi sõjaline institutsioon – Eesti valikud 1991–1994]</ref> <ref name="cOSDv">[[Leo Kunnas]]. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/leo-kunnas-putin-ja-kindralstaap-usuvad-et-venemaa-jouab-relvajoud-moderniseerida-enne-kui-nato-reageerida-suudab?id=70838971 Putin ja kindralstaap usuvad, et Venemaa jõuab relvajõud moderniseerida enne, kui NATO reageerida suudab] Delfi, 22. veebruar 2015</ref> <ref name="faTg4">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=23899479 NATO uued reageerimisjõud said rohelise tule]</ref> <ref name="5aaEc">Välisministeerium: [http://vm.ee/et/eesti-ja-nato Eesti ja NATO]</ref> <ref name="TIjLX">Eesti NATO ühing: [http://www.eata.ee/eesti-nato-s/eesti-liitumise-kronoloogia Eesti liitumise kronoloogia]</ref> <ref name="iG7b2">Välisministeerium: [http://vm.ee/et/vaike-riik-suur-laud-nato-valisministrite-kohtumisest-tallinnas Väike riik, suur laud – NATO välisministrite kohtumisest Tallinnas]</ref> <ref name="LuWig">[http://www.nato.int/docu/update/2008/05-may/e0514a.html NATO opens new centre of excellence on cyber defence]</ref> <ref name="iSKHI">Postimees: [http://maailm.postimees.ee/3012937/nato-liitlasvaed-jaavad-eestisse-ka-tulevaks-aastaks NATO liitlasväed jäävad Eestisse ka tulevaks aastaks]</ref> <ref name="7KU5N">Reporter: [https://web.archive.org/web/20150921144031/http://www.reporter.ee/2014/04/28/usa-vaed-saabusid-amarisse/ USA väed aabusid Ämarisse]</ref> <ref name="bVUMF">ERR uudised: [http://uudised.err.ee/v/eesti/041e5ea8-a898-4f9e-ac7f-e5604a15b117 Rõivas: Eesti on valmis võõrustama täiendavaid NATO vägesid]</ref> <ref name="ypcoo">Postimees: [http://www.postimees.ee/2878405/nato-kohalolek-maksab-eestile-ule-kolme-miljoni NATO kohalolek maksab Eestile üle kolme miljoni]</ref> <ref name="MP0e4">[http://uudised.err.ee/v/29ad870c-3b03-4789-8558-9e237ee9ded1 Galerii: hispaanlased andsid Eesti õhuruumi valvamise sakslastele üle]</ref> <ref name="lLtmk">Postimees: [http://www.postimees.ee/3068509/eesti-ohuruumi-hakkavad-valvama-11-miljoni-eurosed-radarid Eesti õhuruumi hakkavad valvama 11 miljoni eurosed radarid]</ref> <ref name="JHllx">[http://maailm.postimees.ee/2713218/vaata-kui-paljud-nato-riigid-taidavad-kahe-protsendi-nouet Vaata, kui paljud NATO riigid täidavad kahe protsendi nõuet] Postimees, 28. veebruar 2014</ref> <ref name="PJEsc">CNN: [http://edition.cnn.com/2008/WORLD/europe/08/15/poland.us.shield/index.html "Poland, U.S. sign missile shield deal"]</ref> <ref name="3ZPBx">Delfi: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/president-obama-meie-uus-raketikilp-on-parem?id=25740447 President Obama: meie uus raketikilp on parem]</ref> <ref name="S0NbP">Delfi: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pentagon-soovib-paigutada-oma-raketikilbi-elemente-ukrainasse?id=26169487 Pentagon soovib paigutada oma raketikilbi elemente Ukrainasse]</ref> <ref name="0OoOV">[[Holger Mölder]], [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/julgeolekupartnerlus-vallutab-maailma/ Julgeolekupartnerlus vallutab maailma] Diplomaatia nr 12, september 2004</ref> }} == Välislingid == {{commonscat|North Atlantic Treaty Organization}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.nato.int/ NATO koduleht] * [http://web.archive.org/20021002044710/www.nato.int/docu/other/ee/estonian.htm Eestikeelseid dokumente NATO kohta] * [http://web.archive.org/20031224155029/www.nato.int/docu/other/ee/handbook/appendice%203_et.pdf NATO arengu tähtsamad punktid 1949–2001] * [[Kaivo Kopli]], [http://www.epl.ee/artikkel/464363 "NATO 60 aasta juubel ja kriis Afganistanis"], Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * 22. märts 2015, Olli Ainola, [http://www.iltalehti.fi/uutiset/2015032219394833_uu.shtml Miksi Suomi sanoi ei Natolle? Tässä syy], iltalehti.fi [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] [[Kategooria:Sõjalised liidud]] [[Kategooria:NATO| ]] 7tkd641ruhnvupeaoy5ybeldie1dy06 0 906 7151607 7149999 2026-05-11T16:54:47Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7151607 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; samanimelise küla kohta vaata artiklit [[Norra (Järva)]]}} {{Riik | riiginimi = Norra Kuningriik | omastav = Norra | nimi1_keel = norra | nimi1 = Kongeriket Norge | nimi2_keel = uusnorra | nimi2 = Kongeriket Noreg | nimi3_keel = põhjasaami | nimi3 = Norgga gonagasriika | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Royal coat of arms of Norway.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Norway in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[norra keel|norra]], [[uusnorra keel|uusnorra]], [[saami keeled|saami]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Oslo]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Harald V]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Jonas Gahr Støre]] | pindala = 385207 | pindala_viide = <ref name="SSB-geo" /> *) | rahvaarv = | iseseisvus = 7. juuni 1905 | valuuta = [[Norra kroon]] (NOK) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Ja, vi elsker dette landet]]<br />[[Pilt:Norway (National Anthem).ogg|160px]] | usund = | üladomeen = [[.no]] | telefonikood = 47 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = NOR | märkused = <nowiki>*)</nowiki> Ilma [[Svalbard]]i ja [[Jan Mayen]]ita 323 808 km².<ref name="SSB-geo" /> }} [[Pilt: Lake Bondhus Norway 2862.jpg|pisi|Vaade Bondusi järvele [[Vestlandi maakond|Vestlandis]] [[Kvinnheradi vald|Kvinnheradi vallas]]. Tagaplaanil [[Bondusi liustik]], mis jääb [[Folgefonna rahvuspark|Folgefonna rahvuspargi]] territooriumile]] [[Fail:Aerial imagery of fjords and rivers in Arctic Norway.webm|pisi|Droonikaadrid Norra põhjaosa [[fjord]]idest ja jõgedest 2023. aastal]] '''Norra''' (ametliku nimega '''Norra Kuningriik''') on [[riik]] [[Euroopa]]s, üks [[Põhjamaad|Põhjamaid]]. Norra põhiosa asub [[Skandinaavia poolsaar]]e lääne- ja põhjaosas ning sealsetel rannikulähedastel saartel. Norral on maismaapiir [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Venemaa]]ga. Norra mandriosa on piklik ning tugevasti liigestatud [[fjord]]<nowiki/>rannikuga. Norra põhiosa jääb [[Atlandi ookean]]i põhjaosa äärde, piirnedes [[Skagerrak]]i, [[Põhjameri|Põhjamere]], [[Norra meri|Norra mere]] ja [[Barentsi meri|Barentsi merega]]. Norra põhiosa pindala on 323 771&nbsp;km². Norra Kuningriigile kuulub veel [[Island]]i vetega piirnev [[Jan Mayen]]i saar ja [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] asuv [[Svalbard]]. Jan Mayen on haldusjaotuse järgi Norra põhiosas oleva [[Nordlandi maakond|Nordlandi maakonna]] koosseisus. Svalbardi staatus on reguleeritud rahvusvahelise [[Svalbardi leping]]uga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207&nbsp;km². [[Bouvet' saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas on Norra [[sõltlasala]], kuid mitte riigi osa. Norra peab [[Antarktika]]s oma sõltlasaladeks ka [[Peeter I saar]]t [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas [[Lõuna-Jäämeri|Lõuna-Jäämeres]] ja [[Kuninganna Maudi maa]]d [[Antarktis]]el. Ent Norra nõue nendele aladele on [[Antarktika leping]]uga tähtajata külmutatud; nende alade kuulumist Norrale ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud. == Nimi == {{vaata|Norra nimi}} Norra nimi on: * [[norra keel]]es (''[[bokmål]]'') ''Norge'', ametlikult ''Kongeriket Norge'' * [[uusnorra keel]]es ''Noreg'', ametlikult ''Kongeriket Noreg'' * [[põhjasaami keel]]es ''Norga'', ametlikult ''Norgga gonagasriika'' * [[Lule saami keel]]es ''Vuodna'', ametlikult ''Vuona gånågisrijkka'' * [[lõunasaami keel]]es ''Nøørje'', ametlikult ''Nøørjen gånkarijhke'' * [[kveeni keel]]es ''Norja'', ametlikult ''Norjan kuningaskunta'' Vanad [[Karmøy]]st põhja poole purjetamise juhised räägivad "põhjateest" ([[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Norðrvegr''), millest enamiku uurijate arvates tulebki Norra nimi. Hiljem kandus põhjatee nimi üle sellest ida pool olevale maismaale ja lõpuks ka [[Østlandet]]ile. == Asend, piir ja suurus == [[Pilt:Satellite image of Norway in February 2003.jpg|pisi|Norra 2003. aasta veebruarist pärineval satelliidipildil]] Norra on Euroopa põhjapoolseim riik. Norra põhiosa asub [[Skandinaavia poolsaar]]el [[Rootsi]]st lääne ja loode, [[Soome]]st põhja ning [[Venemaa]]st ida pool. Norra põhiosa piirneb [[Atlandi ookean]]i põhjaosaga, sh kagus [[Skagerrak]]i, läänes ja edelas [[Põhjameri|Põhjamere]], loodes [[Norra meri|Norra mere]] ning kirdes [[Barentsi meri|Barentsi merega]]. Norra põhiosa on kitsa ribana [[Skandinaavia poolsaar]]e looderannikul. Sarnaseid kitsa kujuga riike on maailmas vähe. Umbes kolmandik riigist asub [[põhjapolaarjoon]]est põhja pool. === Pindala === [[Pilt:Norra kaart.png|pisi|400px]] Norra põhiosa pindala on 323 771&nbsp;km².<ref name="SSB-geo" /> Pindala järgi on Norra maailmas 67. kohal või 60. kohal ja Euroopas 8. kohal.<ref name="Leksikon" />{{lisa viide}} [[Siseveed|Siseveekogud]] hõlmavad 6% pindalast. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207&nbsp;km².<ref name="SSB-geo" /> Sellega on ta Euroopa riikide seas 6. kohal.<ref name="Leksikon" /> === Äärmuspunktid === {{vaata|Norra äärmuspunktid}} Norra põhiosa asub 58. ja 71. põhjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel. Norra (ja ühtlasi Euroopa) mandriosa põhjapoolseim punkt on [[Nordkinn]] ehk Kinnarodden [[Finnmargi maakond|Finnmargi maakonnas]] (71° 08' 02" N). Norra põhiosa põhjapoolseim punkt on [[skäär]] [[Magerøya]] saarel asuva [[Knivskjellodden]] põhjaotsa juures (71° 11' 09" N).<ref name="SSB-geo" /> Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on [[Rossøya]] saarel [[Kirdemaa]]st põhjas (80° 49' 44" N). Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on [[Lindesnes]]i poolsaare otsas paiknev neem Agderi maakonnas [[Lindesnesi vald|Lindesnesi vallas]] (57° 58' 46" N). Norra põhiosa ja ühtlasi Norra Kuningriigi lõunapoolseim punkt on [[Pysen]]i skäär [[Lindesnesi vald|Lindesnesi vallas]] (57° 57' 31" N). Norra mandriosa läänepoolseim punkt on [[Vardetangen]] [[Lindåsi poolsaar]]el Vestlandi maakonnas [[Austrheimi vald|Austrheimi vallas]] (4° 56' 43" E). Norra põhiosa läänepoolseim punkt on [[Holmebåen]] [[Utværi tuletorn]]ist edelas (4° 29' 57" E). Norra Kuningriigi läänepoolseim punkt on [[Høybergodden]] [[Jan Mayen]]il (9° 04' 39" W). Norra mandriosa idapoolseim punkt on [[Kibergsneset]] Finnmargi maakonnas [[Vardø vald|Vardø vallas]] (31° 03' 52" E). Norra põhiosa idapoolseim punkt on [[Hornøya]] [[Vardø vald|Vardø vallas]] (31° 10' 07" E). Norra Kuningriigi idapoolseim punkt on [[Kræmerpynten]] [[Kvitøya]] saarel [[Svalbard]] (33° 30' 59" E). === Mõõtmed === Kaugus Nordkinnist Lindesnesini on 1748&nbsp;km või 1752&nbsp;km. Teineteisest kaugeimad punktid Norra mandriosas on [[Lista]] ja [[Kavringen]] (väike neem [[Vardø]]st põhja pool). Nendevaheline kaugus on 1790&nbsp;km. Norra mandriosa suurim laius on 432&nbsp;km. Norra põhiosa vähimaks laiuseks on peetud 6,3&nbsp;km, mis asub [[Hellemobotn]]i juures Nordlandi maakonnas [[Hamarøy vald|Hamarøy vallas]]. Finnmargi maakonna idaosas [[Sør-Varangeri vald|Sør-Varangeri vallas]] on siiski väiksemad vahemaad merest Venemaa piirini, nimelt [[Bøkfjorden]]ist [[Elvenes]]i juurest, [[Jarfjorden]]ist Jarfjordbotni juurest ja [[Langfjorden]]ist [[Boris Gleb]]i juurest (vastavalt 1,5 või 1,6, 2,6 ja 5,8&nbsp;km). Sadamalinn [[Narvik]] asub kõigest 8&nbsp;km kaugusel Rootsi piirist. === Piir === Norra põhiosa piirneb [[Rootsi]] (1619&nbsp;km<ref name="Info-com.org" />), [[Soome]] (727&nbsp;km<ref name="Info-com.org" /><ref name="Cia.gov" />) ja [[Venemaa]]ga (196&nbsp;km<ref name="Info-com.org" />). [[Maapiir]]i kogupikkus on 2542&nbsp;km.<ref name="s1vxA" /> Piir Venemaa ja Soomega asub polaarpiirkonnas. Piir Rootsiga ulatub [[Lapimaa]]lt põhjas [[Skagerrak]]ini lõunas. Venemaal ja Norral oli aastaid eriarvamus [[Barentsi meri|Barentsi mere]] [[territoriaalveed|territoriaalvetes]] oleva piiri suhtes, mõlema riigi hallatud mereala nimetati [[Hall tsoon|Halliks tsooniks]]. 27. aprillil 2010 kirjutati [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] [[Dmitri Medvedev]]i Norra-visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis nägi ette piiritüli lahendamise. [[15. september|15. septembril]] 2010 kirjutasid Venemaa välisminister [[Sergei Lavrov]] ja Norra välisminister [[Jonas Gahr Støre]] [[Murmansk]]is alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]]. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000&nbsp;km² suurune ala jagati kaheks enam-vähem võrdseks osaks. == Loodus == [[pilt:UlvikfjordMountainsPanorama.jpg|pisi|Ulvikfjord]] === Rannajoon === Rannajoone pikkus koos saartega on 83 281&nbsp;km<ref name="Cia.gov" />, ilma saarteta 25 148&nbsp;km,<ref name="Cia.gov" /> saarte rannajoon on 58 133&nbsp;km<ref name="Leksikon" />. Rannajoon on tugevasti liigestatud. Rannikule on omane sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse [[fjord]]ideks, samuti suur hulk [[saar]]i ja [[saarestik]]ke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650&nbsp;km<ref name="Info-com.org" /> või 2532&nbsp;km. ==== Fjordid ==== Suurim [[fjord]] on [[Sogne fjord]]. See on ühtlasi pikim (205&nbsp;km) ja sügavaim (1308&nbsp;m). [[Geirangerfjorden]] ja [[Nærøyfjorden]] kuuluvad 2005. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. <gallery> Skjomen-fjord-and-Lappviktind.jpg|[[Skjomenfjorden]]. Taamal on [[Lappviktind]] Geiranger Norwegen1.JPG|[[Geirangerfjorden]] koos [[Geiranger]]iga PanoHardangerfjorden1.jpg|[[Hardangerfjorden]] Geirangerfjord.JPG|[[Geirangerfjorden]] </gallery> ==== Saared ==== [[Pilt:Vegavista.jpg|pisi|[[Vega saared]] kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse]] Registreeritud saari on 239 057. Tuntumad saarterühmad on [[Lofoodid]] ja [[Vesterålen]]. Suurim saar Norra põhiosas on Hinnøya (2198&nbsp;km²).<ref name="Leksikon" /> [[Vega saared]] Norra keskosas [[Nordlandi maakond|Nordlandi maakonnas]] kuuluvad alates 2004. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Norra kümme suuremat [[saar]]t: {{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em| * [[Lääne-Teravmäed]] * [[Kirdemaa]] * [[Edgeøya]] * [[Hinnøya]] * [[Senja]] * [[Barentsi saar]] * [[Langøya]] * [[Sørøya]] * [[Kvaløya]] * [[Kvitøya]] }} Väljaspool [[Svalbard]]i on suurimad saared: {{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em| * [[Hinnøya]] (Nordland, Troms) * [[Senja]] (Troms) * [[Langøya]] (Nordland) * [[Sørøya]] (Finnmark) * [[Kvaløya]] (Troms) * [[Ringvassøy]] (Troms) * [[Hitra saar|Hitra]] (Trøndelag) * [[Seiland]] (Finnmark) * [[Austvågøy]] (Nordland) * [[Andøya]] (Nordland) }} {{vaata ka|Norra saarte loend}} === Pinnamood === [[Pilt:Fannaråki_and_Steindalsnosi_1975.jpg|pisi|[[Galdhøpiggen]] on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil (2469&nbsp;m üle merepinna) ja kogu Põhja-Euroopas]] Valdava enamiku Norra põhiosast võtab enda alla [[Skandinaavia mäestik]]. Seetõttu on Norra väga mägine. Iseloomulikud on mäeahelikud ja [[platoo]]d, mida kutsutakse [[fjeld]]ideks (näiteks [[Hardangervidda]]). Norra idaosas on suured [[org|orud]]. Mitmel pool on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on [[Galdhøpiggen]] (2469&nbsp;m) [[Jotunheimen]]is. Seal on ühtlasi kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp [[Glittertind]], kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464&nbsp;m. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on 26. 31,7% pindalast on alla 299&nbsp;m, 28,7% pindalast 300–599&nbsp;m, 19,5% pindalast 600–899&nbsp;m ja 20,1% pindalast üle 900 m kõrgusel merepinnast. 91 000&nbsp;km² on 500–1000&nbsp;m ning 39 000&nbsp;km² üle 1000&nbsp;m kõrgusel merepinnast. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490&nbsp;m (Euroopa keskmine kõrgus on 300&nbsp;m). Jäätumine ja muud loodusjõud on kulutanud maapinda ning kuhjanud paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted ([[sparagmiit]]). [[Erosioon]]i tulemusena on tekkinud pigatasandikud ehk [[peneplaan]]id. [[Hardangeri platoo]] Lõuna-Norras on ühtlasi Euroopa suurim peneplaan; platoo keskmine kõrgus on 1100 m merepinnast ning pindala 6500 km². Norra suurim platoo [[Finnmarksvidda]] (pindala 22 000 km²) asub Põhja-Norras ning hõlmab suurema osa [[Finnmargi maakond|Finnmargi maakonnast]]. [[Kambrium]]ist [[Silur]]ini oli suurem osa Norrast allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160&nbsp;m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. [[Kaledoonia orogenees]]i jätkuna tekkisid mäed. Lääne suunas voolavate jõgede erosioon oli väga suur. Piki maakoore [[murrang]]uid uuristasid nad sügavale rannikusse lõikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ja kujunesid laiemad orud. [[Kvaternaar]]i suure [[Jääaeg|jääaja]] korduvate jäätumiste ajal tekkisid laskuvate liustike toimel Norra lääneranniku V-kujulistest orgudest U-kujulised merevette uppunud fjordid. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Põhja-Saksamaani. Need materjalid lihvisid 40% Norra alast paljanduva aluspõhja. Norra lõunaotsast kulgeb põhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas asuvat [[Østlandet]]i läänes asuvast [[Vestlandet]]ist. Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning järskude nõlvadega kitsad fjordid lõikuvad sügavale mägedesse. Erandiks on [[Jæreni tasandik]] [[Stavanger]]ist lõunas. Ida poole suunduv mäeahelik eraldab Østlandeti põhjaosa [[Trondheim]]i ümbrusest ehk [[Trøndelag]]ist. [[Põhja-Norra]] algab peaaegu Norra keskelt. Enamik sellest on [[põhjapolaarjoon]]est põhjas. Suure osa maastikust moodustavad mäed, mida leidub ka arvukatel saartel. {{vaata ka|Norra mägede loend|Norra fjordide loend}} === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Preikestolen view left.png|pisi|[[Lysefjorden]] nähtuna [[Preikestolen]]ilt]] Suur osa Norrast kuulub [[Kaledoonia orogenees]]i piirkonda. [[Mesosoikum]]is eraldus sellest osa, mis paikneb põhja pool joonest, mis kulgeb [[Hardangerfjorden|Hardangeri fjord]]i suudmest läbi [[Mjøsa]] järve Rootsi piirini. Mäeahelik moodustus [[silur]]i lõpus. Sellest lõunas paiknev ala ja [[Finnmargi maakond|Finnmargi maakonna]] lõunaosa asuvad 1–2 miljardi aasta vanusel [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbil]], mis koosneb [[eelkambrium]]i väga kõvadest [[kristalsed kivimid|kristalsetest kivimitest]] ([[graniit]] ja muud [[moondekivimid]]). Eelkambriumi aluskorral on kohati hilis-eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat vanad ja vanemad) ja kambrosiluri kihid (542–416 miljonit aastat). [[Aluskord]] koosneb [[gneiss|gneisist]], [[graniit|graniidist]] ja muudest [[arhaikum]]i ja [[paleosoikum]]i moodustistest. [[Vestlandet]] ja [[Trøndelag]]is on [[devon]]i kivimid (umbes 370 miljonit aastat vanad). [[Oslo fjord]]i piirkond on [[alang]] ([[Oslo alang]] või [[Oslo väli]]), mis on väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud nooremate kivimikihtidega. Norra paikneb aseismilisel (ehk maavärinateta) alal. Lõuna-Norras ei ole kahel viimasel sajandil olnud ühtki tähelepanuväärset maavärinat. Esineb maakoore kerkimist, mis on tingitud vabanemisest viimase mandrijäätumise liustikest. (Mandrijää kuhjumisest või sulamisest tingitud maakoore kõikumisi nimetatakse glatsiostaatilisteks liikumisteks.) Sellega on kaasnenud suuremaid ja väiksemaid pingeid maakoores, kuid kerkimine toimub üldiselt sujuvalt. === Loodusvarad === [[Maavarad]]est leidub Norras [[nafta]]t, [[maagaas]]i, [[vasemaak|vase-]], [[niklimaak|nikli-]], [[rauamaak|raua-]], [[tsingimaak|tsingi-]], [[titaanimaak|titaani-]], [[tinamaak|tina-]] ja [[molübdeenimaak]]i ning [[kromiit]]i ja [[püriit]]i, samuti [[kivisüsi|kivisütt]] ja [[koobalt]]it.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Adomaitis |eesnimi=Nerijus |kuupäev=2023-01-27 |pealkiri=Norway finds 'substantial' mineral resources on its seabed |keel=en |tõlkepealkiri=Norra avastas merepõhja all suurtes kogustes väärtuslikke tooraineid |väljaanne=Reuters |toimetaja-perekonnanimi=Neely |toimetaja-eesnimi=Jason |url=https://www.reuters.com/markets/commodities/norway-finds-substantial-mineral-resources-its-seabed-2023-01-27/ |vaadatud=2023-01-27}}</ref> Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka [[hüdroenergia]]; umbes 99% [[elektrienergia]]st toodetakse [[hüdroelektrijaam]]ades ([[Norra hüdroenergia]]). Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat [[põllumajandusmaa]]d. [[Kalavarud]] on suured. Tähtis loodusvara on ka [[mets]]. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Norra ranniku lähedal on [[Haruldased muldmetallid|haruldasi muldmetalle]].<ref name=":0" /> [[Pilt:Temp normal norway.jpg|pisi|Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990]] === Kliima === [[Skandinaavia mäestik]] lahutab kitsast merelise kliimaga rannikuriba mandrilisema kliimaga idaosast. Läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. See on põhjustatud [[Golfi hoovus]]est, mille haru [[Norra hoovus]] toob sekundis 4–5 miljonit tonni suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas [[Hammerfest]]i ja [[Kirkenes]]i sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuuris, eriti talvel (umbes −5&nbsp;°C kuni +2&nbsp;°C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on [[Bergen]]i sademete keskmine hulk suurimaid Euroopas. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märksa väiksem kui sügisel. Sisemaa suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märksa külmemad. Läänerannikul on aasta keskmine õhutemperatuur 7&nbsp;°C, mis on 30&nbsp;°C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel [[Lofoodid|Lofootidel]] on jaanuari keskmine temperatuur 24&nbsp;°C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jaheda suve ja pehme talvega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250&nbsp;mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima sooja suve ja külma talvega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360&nbsp;mm. === Veestik === Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. ==== Jõed ==== Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Ülekaalukalt pikim [[jõgi]] on 601&nbsp;km pikkune [[Glåma]], mis suubub [[Fredrikstad]]i lähedal [[Oslo fjord]]i. Teised Lõuna-Norra suuremad jõed suubuvad merre [[Drammen]]i ja [[Skien]]i lähedal. Teine pikk jõgi on [[Teno]] (360&nbsp;km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse. Kõrgeim [[juga]] on kahest järjestikusest joast koosnev [[Mardalsfossen]] (705&nbsp;m). {{vaata ka|Norra jõgede loend|Norra jugade loend}} ==== Järved ==== {{Vaata|Norra järved}} Üle 1,5 hektari suurusi järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on [[Mjøsa]] 80&nbsp;km Oslost põhjas. 514 meetri sügavune [[Hornindalsvatnet]] on Norra ja [[Euroopa]] sügavaim [[järv]]. [[Pilt:Zwischen Narvik & Mo i Rana Norwegen.JPG|pisi|[[Kobbvatnet]]i järv Nordlandi maakonnas [[Sørfoldi vald|Sørfoldi vallas]]]] Norra kümme suurema pindalaga järve on: {{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:25em| * [[Mjøsa]] * [[Røssvatnet]] * [[Femunden]] * [[Randsfjorden]] * [[Tyrifjorden]] * [[Snåsavatnet]] * [[Tunnsjøen]] * [[Limingen]] * [[Øyeren]] * [[Blåsjø]] }} ==== Liustikud ==== {{Vaata|Norra liustikud}} [[Jostedalsbreen]] on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487&nbsp;km²).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arrestedworld.com/places-to-visit-in-northern-norway/|pealkiri=Põhja-Norra|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-10-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201031111542/https://arrestedworld.com/places-to-visit-in-northern-norway/|url-olek=ei tööta}}</ref> Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000&nbsp;km²). ==== Sood ==== Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. === Mullad === Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud [[savi]]-, [[aleuriit|aleuriidi]]- ja [[liiv]]akihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa. Østlandeti sisemaal on talud suurte orgude nõlvadel. Orupõhjades on ainult väljapestud mullasetted. Kõige saagikamad põllud on [[Jæreni tasandik]]ul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. Lõuna-Norra mullakatte kujunemisel on küllaltki lühike ajalugu. Muldade noorus, nappus ja kohati täielik puudumine tuleb sellest, et [[Kvaternaar]]is oli seal valdav liustikukate, mis varem kujunenud mullakatte mehaaniliselt hävitas. Sellepärast tuleb tänapäeva muldade kujunemise alguseks pidada liustiku taganemise aega. Sel ajal ladestasid [[fluvioglatsiaalsed vood]] periglatsiaalses vööndis materjali, mis sai tasandikualade mulla lähtekivimiks, eriti Østlandetis, mis on kõige tasasem. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti [[gneiss|gneisid]], [[gabro]], [[lubjakivi]], [[kildad]] ja [[liivakivi]]d. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal [[karbonaatsus]], mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate [[leetmuld|leet-]] ja [[pruunmuld]]ade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas [[holotseen]]i vältel. Seal, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ja on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad, ja vastupidi. === Taimed === [[Pilt:CallunaVulgaris.jpg|pisi|[[Harilik kanarbik]] valiti 1976. aastal [[NRK|Norra riigiringhäälingu]] poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks]] Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. [[Endeem]]e on vähe. Laiades liustikuorgudes kuni 850&nbsp;m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700&nbsp;m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud [[kuusemetsad|kuuse-]] ja [[männimetsad]]. Ka kõige paksemates kuusemetsades leidub [[sammal]]t ja [[kanarbik]]ku. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas [[kask]]e, [[saar (puu)|saart]], [[pihlakas|pihlakat]] ja [[haab]]a. Kasevöönd on 900–1200&nbsp;m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on [[paju]] ja [[kääbuskask|kääbuskase]] vöönd. Lääne-Norras on [[okaspuu|okaspuid]] ja [[lehtpuu|lehtpuid]] enam-vähem võrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja [[Glåma]] jõe vahel Oslost idas. [[Østlandet]]ist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. [[Trøndelag]]ist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. [[Mänd]] kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas [[mustikas|mustikaid]], [[jõhvikas|jõhvikaid]] ja [[rabamurakas|rabamurakaid]]. [[Metsad]] moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on [[harilik kanarbik]]. === Loomad === [[Kvaternaar]]i jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vähemalt neli korda. Jäävaheaegadel tõmbusid liustikud tagasi. Norrast on teada vaid üksikud seal viimasel jäävaheajal või viimase jääaja interstadiaalsetel pehmematel perioodidel, kui vähemalt orupõhjad olid jäävabad, elanud [[imetajad|imetajate]] luutükke. Varem elanud imetajate jäänused on jää hiljem minema kandnud või purustanud. Leitud on 20 [[muskusveis]]e või [[mammut]]i jäänust. Kuigi kindlasti on olnud ka [[põhjapõder|põhjapõtru]] ja teisi Arktika loomi, pole nende jälgi leitud. Mõned teised maismaaloomad, sealhulgas mõned [[põrnikad]], võisid jääajad Põhja- ja Lääne-Norra jäävabadel rannaribadel üle elada, teised rändasid sisse, põhiliselt kagust. Pärast viimast jääaega tulid esimesed sisserändavad maismaaloomad arvatavalt Lõuna-Rootsi ja Taani alalt (Norra ja Taani vahel merd ei olnud). Hiljem võisid mõned loomad tulla ka Soome kaudu Põhja-Norrasse. [[Mageveekalad]]e sisserännet idast piirasid ajutiselt soolase vee tõkked osas praegusest Läänemerest. Järkjärguline maakerge pärast jää kadumist mõjutas veekogusid ja tingis levikuvõimaluste ahenemise, eriti hiljem sisserännanutele. Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ja kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, [[ahm]]e, [[lemming]]uid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline [[põder]]. Läänerannikul on arvukalt [[hirv]]i. [[Karu]], [[hunt]] ja [[ilves]] olid 150 aastat tagasi tavalised, praegu aga leidub neid vähestes kohtades, peamiselt põhjas. [[rebane|Rebased]], [[saarmas|saarmad]] ja mõned [[kärplased]] on tavalised. Paljudes kohtades on [[mäger|mäkrasid]] ja [[kobras|kopraid]]. Enamik jõgesid ja järvi on kalarikkad, leidub ka [[forell]]i ja [[lõhe]]t. Viimane elab vähemalt 160 jões. Lõhepüüdjaid koguneb Norrasse kogu maailmast. Lindude seas on palju [[rändlinnud|rändlinde]], kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas. Põhja-Norras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva. Näiteks [[Ålesund]]is on väikesed kaljusaared peaaegu täielikult kaetud sadade ja tuhandete pesitsevate lindudega. Mägedes ja metsades on tavalised [[püü]]d, kes on populaarsed jahilinnud. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid [[süvaveekorallid]]e elupaiku. Korallidest tuntuim on ''[[Lophelia pertusa]]''. {{vaata ka|Norra lindude süstemaatiline nimestik}} === Maakasutus === Maast on: * asulate all – 0,7%; * siseveekogude all – 6,0%; * liustike all – 1,0%; * soode ja märgalade all – 5,8%; * põllumajanduslikus kasutuses – 3,2%; * metsade all – 38,2%; ** produktiivsete metsade all – 1,6%; * muud maad – 45,1%. Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000&nbsp;km². === Looduskaitse === 1. jaanuaril 2006 oli Norra põhiosas 753 [[looduskaitseala]] kogupindalaga 3846&nbsp;km², mis vastab 1,2 protsendile pindalast. Lisaks on [[Svalbard]]il 21 looduskaitseala, mille kogupindala on 25 314&nbsp;km² ehk 41,5% Svalbardi pindalast. Norras on 36 [[rahvuspark]]i, neist 7 Svalbardil. Norra põhiosas hõlmavad rahvuspargid 22 000&nbsp;km², Svalbardi rahvuspargid hõlmavad 14 500&nbsp;km². {{vaata ka|Norra rahvusparkide loend}} == Riik == === Riigikord === Norra on [[demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne valitsemissüsteem|parlamentaarse valitsemissüsteemiga]] [[konstitutsiooniline monarhia]] ja [[unitaarriik]]. Riik on [[demokraatia|demokraatlik]]: võimu allikas on rahvas (võrdõiguslikud kodanikud) ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. [[Rahva võim]] väljendub eeskätt parlamendi [[Storting]]i, maavolikogude (''fylkesting'') ja vallavalitsuste valimistes. ==== Kuningas ==== [[Pilt:Harald V Norge.jpg|pisi|Praegune Norra kuningas on alates 17. jaanuarist 1991 [[Harald V]] ]] {{vaata|Norra kuningas}} Kuningal puudub poliitiline võim. Praegune kuningas on [[Harald V]]. ==== Storting ==== {{vaata|Storting}} [[Pilt:Nor Storting.jpg|pisi|Storting]] Norra parlamendis, [[Storting]]is on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast – [[Lagting]]ist ja [[Odelsting]]ist. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting, ja see valimine viiakse läbi pärast parlamendivalimisi uue parlamendi esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti. Iga koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma esimehe ja sekretäri. Kumbki koda ei saa viia läbi istungit, kui sellest võtab osa alla poole koja liikmetest. Kuid eelnõud, mis käsitlevad konstitutsiooni muutmist, võivad olla võetud arutusele vaid vähemalt kahe kolmandiku Stortingi liikmete kohalolekul. Pärast Stortingi istungjärgu avamist on [[Norra peaminister|peaministril]] ja teistel [[Norra Riiginõukogu|Riiginõukogu]] liikmetel õigus võtta osa Stortingi mõlema koja istungitest võrdsete liikmetena, kuid nad on hääleõiguseta ja neil on vaid lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavõtu õigus. Kinnistel istungitel võivad nad osaleda vaid siis, kui neile on selleks vastavast kojast antud luba. Peaaegu kõik seadused avaldatakse [[Norra kuningas|kuninga]] nimel koos Norra Kuningriigi pitsatiga järgmises vormis: "Meie, nimi ..., teatame, et meile oli esitatud Stortingi otsus sellel teatud kuupäeval, milles on öeldud (järgneb otsus); selle tulemusel me kiitsime selle heaks ja kinnitasime ning käesolevaga kiidame heaks ja kinnitame juba seadusena isiklikult ja Kuningliku pitsati lisamisega". ==== Valitsus ==== [[Valitsus]]e moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (praegu 19-st 10) peavad olema [[Norra kirik]]u liikmed. [[Luterlus]] on [[riigiusk]]. Aastast 2021 on võimul [[Jonas Gahr Støre valitsus]]. {{vaata ka|Norra keskkonnakaitseministrite loend|Norra ministeeriumite loend|Norra peaministrite loend|Norra rahandusministrite loend|Norra välisministrite loend}} ==== Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ==== Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud [[Euroopa Liit]]u, kuid erinevalt nendest on ta [[NATO]] liige. Norra teeb naabermaadega koostööd [[Põhjamaade Nõukogu]] raames. === Pealinn === Norra [[pealinn]] on alates 1814. aastast [[Oslo]]. === Haldusjaotus === {{vaata|Norra haldusjaotus}} [[Fail:Norway, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Norra maakonnad]] Norra on jaotatud 15 [[maakond (Norra)|maakonnaks]] (''fylke''): {{veergude loend|laius=15em| * [[Agderi maakond]] * [[Akershusi maakond]] * [[Buskerudi maakond]] * [[Finnmargi maakond]] * [[Innlandeti maakond]] * [[Møre og Romsdali maakond]] * [[Nordlandi maakond]] * [[Oslo]] * [[Østfoldi maakond]] * [[Rogalandi maakond]] * [[Telemargi maakond]] * [[Tromsi maakond]] * [[Trøndelagi maakond]] * [[Vestfoldi maakond]] * [[Vestlandi maakond]] }} Maakonnad on jaotatud [[vald (Norra)|valdadeks]] (''kommune'', mitmus ''kommuner'', uusnorra ''kommunar''). Neid oli 2024. aasta seisuga 357. {{vaata ka|Norra ajaloolised piirkonnad}} === Erakonnad === Alates [[Venstre (Norra)|Venstre]] ja [[Høyre]] kujunemisest [[Storting]]i [[fraktsioon (parlamendis)|fraktsioonidena]] on Norra poliitika põhitegijad olnud [[partei|erakonnad]], kuigi [[Norra põhiseadus]] neid kaua ignoreeris. Nende tähtsus on osalt tulenenud [[proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalsest valimissüsteemist]], osalt olnud selle üks eeldusi. Parteid on olnud märkimisväärselt stabiilsed: enamik Norra poliitikas praegu domineerivatest parteidest on olnud Stortingis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi valijate lojaalsus parteidele on vähenenud. Seda seletab võib-olla suhteliselt tugev [[parteidistsipliin]]: Stortingi liikmed astuvad seal suhteliselt harva oma partei vastu välja. Pärast Teist maailmasõda on Stortingis olnud esindatud 6–9 parteid. Samad parteid, mis konkureerivad parlamenti, konkureerivad ka kohalikel valimistel; see võib seletada parteiorganisatsiooni suhtelist tugevust. Esimese parteina tekkis Venstre, teisena Høyre. Stortingis on esindatud järgmised parteid: * [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] ehk Tööpartei (''Det norske Arbeiderparti'', ''Arbeiderpartiet''; Ap/DNA) * [[Progressipartei]] (''Fremskrittspartiet''; Frp, FrP) * Norra Konservatiivne Erakond ehk Paremerakond (''[[Høyre]]''; H) * Norra Kristlik-Demokraatlik Erakond ehk [[Kristlik Rahvapartei]] (''Kristelig Folkeparti''; KrF) * [[Keskpartei (Norra)|Keskerakond]] ehk Tsentrumipartei (''Senterpartiet; SP) * [[Sotsialistlik Vasakpartei (Norra)|Sotsialistlik Vasakpartei]] (''Sosialistisk Venstreparti''; SV) * Norra Liberaalne Erakond ehk Vasakerakond (''[[Venstre (Norra)|Venstre]]''; V) {{vaata ka|Norra erakondade loend}} == Rahvastik == === Inimareng === Norra on ÜRO [[inimarengu indeks]]i poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 2001–2006 oli Norra esikohal (arvestatud 1999–{{kas|2004}} andmete põhjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006. aasta seisuga) teisel kohal Islandi järel (kuigi inimarengu indeks oli Islandil ja Norral praktiliselt sama – vastavalt 0,967 ja 0,968). Norra inimarengu indeksi muutumine aastatel 1980–2006:<ref name="Cr8BQ" /> * 1980 – 0,900; * 1985 – 0,911; * 1990 – 0,924; * 1995 – 0,948; * 2000 – 0,960; * 2003 – 0,966; * 2004 – 0,967; * 2005 – 0,967; * 2006 – 0,968. === Rahvastiku näitajad === [[Pilt:Population graph for Norway.svg|pisi|400px|Norra rahvaarvu areng 1734–2012]] ==== Rahvaarv ==== Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013).<ref name="Zbc5O" /> Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal ([[Türgi]]t arvestamata).<ref name="bhs40" /> {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvaarvu dünaamika |- |1801 | 883 487 |- |1900 |2 240 032 |- |1940 |2 953 028 |- |1960 |3 568 000 |- |1990 |4 233 000 |- |2000 |4 319 000 |- |2008 |4 737 200 |- |2009 |4 799 252 |- |2010 |4 858 200 |- |2011 |4 920 305 |- |} === Asustus === [[Pilt:Norway population density.gif|300px|pisi|Norra rahvastikutihedus]] [[Rahvastikutihedus]] on 14,82 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Asulate all on 0,7% pindalast. {| class="wikitable" |+ Norra suuremad asulad (2013) ! style="width:2.5em; background: #AABBFF" | Jrk ! style="background: #AABBFF" | Linn ! style="background: #AABBFF" | Rahvaarv ! style="width:2.5em; background: #AABBFF" | Jrk ! style="background: #AABBFF" | Linn ! style="background: #AABBFF" | Rahvaarv |- | bgcolor="#d7e0fc" align="center" |1 | [[Oslo]] | align="right" | 925 228 | bgcolor="#d7e0fc" align="center" |6 | [[Fredrikstad/Sarpsborg]] | align="right" | 106 758 |- | bgcolor="#d7e0fc" align="center" |2 | [[Bergen]] | align="right" | 247 731 | bgcolor="#d7e0fc" align="center" |7 | [[Porsgrunn/Skien]] | align="right" | 90 621 |- | bgcolor="#d7e0fc" align="center" |3 | [[Stavanger/Sandnes]] | align="right" | 203 771 | bgcolor="#d7e0fc" align="center" |8 | [[Kristiansand]] | align="right" | 58 662 |- | bgcolor="#d7e0fc" align="center" |4 | [[Trondheim]] | align="right" | 169 972 | bgcolor="#d7e0fc" align="center" |9 | [[Tønsberg]] | align="right" | 49 735 |- | bgcolor="#d7e0fc" align="center" |5 | [[Drammen]] | align="right" | 110 503 | bgcolor="#d7e0fc" align="center" |10 | [[Ålesund]] | align="right" | 49 528 |} {{vaata ka|Norra linnade loend}} === Etniline koosseis === Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. [[Norralased|Norralaste]] kõrval, kes moodustavad 90–91% rahvastikust, on suurim põlisrahvas [[saamid]], keda on 30 000 – 40 000. Põhja-Norras elab ka soome päritolu [[kveenid|kveene]]. Norras on märkimisväärsel hulgal [[immigrant]]e muu hulgas [[Poola]]st, [[Pakistan]]ist, [[Kurdistan]]ist, [[Iraak|Iraagist]], [[Vietnam]]ist, [[Somaalia]]st ja [[Türgi]]st. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest. == Majandus == Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud [[kalapüük]] ja [[metsandus]]. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud [[mäendus]] ja [[tööstus]]. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast [[segamajandus]]t, milles on ühendatud [[vaba turumajandus]] ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: [[nafta]], [[hüdroenergia]] ([[Norra hüdroenergia]]), [[kalavarud]], [[mets]] ja mitmesugused [[mineraalsed maavarad]]. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud [[heaoluriik|heaoluriigiks]], mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid [[nafta]] ja [[maagaas]] 50% ekspordist. Vaid [[Saudi Araabia]] ja [[Venemaa]] ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] referendumitel aastal 1972 ja novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi omanduses olnud firmast [[Statoil]]. [[Majanduskasv]] oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ja 1,3% aastal 2001. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003 hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis.<ref name="cia" /> Viimased uuringud on leidnud, et Norra [[nafta]]varude all peitub suuri koguseid [[kivisüsi|kivisütt]]. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Norra on traditsiooniline [[mereriik]]. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra [[viikingid|viikingitest]] meresõitjad [[Suurbritannia saar]]e, [[Island]]i, [[Gröönimaa]] ja isegi [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandrini]]. [[Kalapüük]], [[laevaehitus]] ja [[laevandus]] on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> |- bgcolor=#E8E8E8 !Sektor !SKT osakaal<br />(2010), % !Tööjõu osakaal<br />(2008), % |- |align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus |2,1 || 2,9 |- |align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus |40,1 || 21,1 |- |align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus |57,8 || 76 |- |} === Väliskaubandus === Peamiselt tänu [[nafta]] ja [[maagaas]]i ekspordile on Norra [[väliskaubandusbilanss]] alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit [[norra kroon|krooni]].<ref name="7NU5j" /> ==== Eksport ==== Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste [[eksport|ekspordi]] kogumaht 1196 miljardit [[norra kroon]]i, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. [[Toornafta]], [[kütus]]te ja [[elektrienergia]] eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63%. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ja [[maagaas]]i umbes 85 miljardit kuupmeetrit aastas. Muud suuremad kaubagrupid ekspordis on [[värvilised metallid]] (peamiselt [[alumiinium]] ja [[nikkel]]), [[kala]]tooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused [[masin]]ad ja seadmed.<ref name="tGspd" /> Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad [[laevandus]], [[finantsteenused]], [[turism]] ja [[naftapuurimine]]. Norra suuremad ekspordipartnerid on [[Suurbritannia]], [[Saksamaa]], [[Holland]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]] ja [[USA]]. Suurbritannia on esikohal tänu sellele, et nafta ja maagaasi eksport sinna moodustab umbes 40% Norra nende kaupade koguekspordist. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Norra eksportis 2007. aastal [[Eesti]]sse kaupu umbes 700 miljoni Norra krooni eest.<ref name="fqMD7" /> ==== Import ==== Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste [[import|impordi]] kogumaht 731,4 miljardit Norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni. Norra impordib peamiselt [[mootorsõiduk]]eid, masinaid, seadmeid, [[metall]]itooteid, [[metallimaak]]e ja [[vanametall]]i.<ref name="vEkxp" /> Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, [[Taani]], [[Hiina]] ja USA. Norra importis 2007. aastal Eestist kaupu umbes 2,5 miljardi Norra krooni väärtuses.<ref name="fqMD7" /> [[Pilt:A-01561 Hvalkokeri HEKTORIA.jpg|pisi|Vaalapüügilaev [[Hektoria]]]] === Kalandus ja vaalapüük === Norra on üks maailma suuremaid kalapüügi- ja kalakasvatusriike. Norra kalapüügitsoon ulatub Atlandi ookeani lääneosas [[Newfoundland]]ini. Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Samal ajal on kalurite ja kalapüügialuste arv langenud rohkem kui kolmandiku võrra. Tänapäeval nimetab oma peamise tegevusalana kalapüüki üle 10 600 inimese, samas kui 1950. aastatel oli vastav arv üle 68 000.<ref name="6xucX" /> Püütakse peamiselt [[tursk]]a, [[heeringas|heeringat]], [[kilttursk]]a, [[makrell]]i ja [[krevett]]e. Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige [[lõhe]] ja [[forell]]i, kasvatus [[akvakultuur]]is. Kalakasvandusi hakati rohkem looma 1980. aastate alguses. Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Teine tähtis kalaliik on vikerforell.<ref name="6xucX" /> Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norras on väga pikk vaalapüügi traditsioon, kuid pärast kaubandusliku vaalapüügi keeldu 1986. aastal on vaalapüük tunduvalt vähenenud, kuid mitte lõppenud hoolimata [[Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon|Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni]] ja Euroopa Liidu kriitikast. Püütakse vaid [[kääbusvaal]]a, mis ei ole ohustatud liik. 2007. aastal oli vaalapüügilimiit 1052 isendit, püüti 592 vaala. === Põllumajandus === {{vaata|Norra põllumajandus}} Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400&nbsp;km². === Meedia === {{vaata|Norra meedia}} Norra suurimad üleriigilised päevalehed on [[Verdens Gang]], [[Aftenposten]] ja [[Dagbladet]]. Suurimad regionaalsed päevalehed on [[Bergens Tidende]], [[Stavanger Aftenblad]] ja [[Adresseavisen]]. Suurim majandusleht on [[Dagens Næringsliv]]. Riiklikul ringhäälingul [[NRK]] on kolm telekanalit: [[NRK1]], [[NRK2]] ja [[NRK3]] ning lastekanal [[NRK Super]]. Suurimad eratelekanalid on [[TV 2]] ja [[TVNorge]]. {{vaata ka|Norra ajakirjade loend|Norra ajalehtede loend|Vinmonopolet}} [[Pilt:Oslo Universitet 2.jpg|pisi|[[Oslo Ülikool]] on Norra vanim ja suurim ülikool]] == Haridus == Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat. Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat. Vanim kõrgkool on 1750 asutatud sõjaväeakadeemia [[Krigsskolen]]. Vanim ja suurim ülikool on 1811 rajatud [[Oslo Ülikool]]. 1946 avati [[Bergeni ülikool]] ja 1972 [[Tromsø ülikool]]. Hiljem on ülikooliks saanud [[Stavangeri ülikool]] (2005), [[Agderi ülikool]] (2007). Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa,<ref name="HEKu0" /> praeguseks on [[kirjaoskus]]e tase peaaegu 100%. [[Pilt:2 norwegian Leopard tanks in the snow.jpg|pisi|Norra [[Leopard I]] tankid lumes]] == Riigikaitse == {{Vaata|Norra kaitsevägi}} Norra kaitseväkke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal. [[Mobilisatsioon]]i korral võib see tõusta umbes 83 000 sõjaväelaseni.<ref name="O4YP2" /> Igal aastal on sõjaväes umbes 10 000 kutsealust. Sõjaväeteenistus on kohustuslik kõigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 6–12 kuud. Naistel on teenistus vabatahtlik. Kaitsevägi koosneb [[Norra maavägi|maaväest]], [[Norra kuninglik merevägi|mereväest]], [[Norra kuninglikud õhujõud|õhuväest]], [[Norra küberkaitse|küberkaitsest]] ja [[Norra kodukaitse|kodukaitsest]]. == Ajalugu == {{vaata|Norra ajalugu}} Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos [[Taani]] ja [[Rootsi]]ga [[Kalmari unioon]]is. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ja sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli [[Haakon VII]]. === Esiaeg === [[Pilt:AltaRockCarvingsFences.jpg|pisi|[[Alta kaljujoonised]]]] Arheoloogiliste leidude põhjal võib järeldada, et peatselt pärast [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] [[mandrijää]] taandumist tekkis Norrasse inimasustus. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Norra aladele 11 000 – 12 000 aastat tagasi. Tõenäoliselt läksid nad läbi [[Jüütimaa]] ja [[Doggerland]]i jäävabale Norra rannikule. Nende kivist tööriistad lubavad oletada kuulumist [[Ahrensburgi kultuur]]i. Ahrensburgi kultuuri esindajad pärinesid ilmselt [[Ukraina]] aladelt [[Dnepr]]i äärest ja asustasid hiljem alasid Kesk- ja Põhja-Euroopas (Poola, Saksamaa, Taani ja mitme teise hilisema riigi alal). [[DNA]]-uuringud on näidanud tänapäeva norralaste lähedast sugulust Põhja-Saksamaa elanikega.<ref name="DNA" /> Mõnevõrra hiljem saabusid Põhja-Norrasse [[soome-ugri keeled|soome-ugri keeli]] kõnelevad inimesed.<ref name="DNA" /> Norra esiaja olulisimaks mälestiseks peetakse umbes 2500–6500 aasta vanuseid [[Alta kaljujoonised|Alta kaljujooniseid]]. === Viikingite ajast keskajani === {{vaata|Vana-Norra kuningriik}} [[Pilt:Oseberg longship.png|pisi|[[Osebergi laevmatus|Osebergi laev]] Oslo [[viikingilaevade muuseum]]is]] [[Viikingite aeg|Viikingite ajal]] 8.–11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järk-järgult ühtse kuningavõimu alla. Kuningas [[Harald Kaunisjuus]] alistas Norra edelaosa [[Hafrsfjordi lahing]]us umbes 880–885 ja rajas oma residentsi [[Avaldsnesi kuningatalu]]. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvõimude vastu, sundis neid oma ülemvõimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid [[Island]]il ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra [[viiking]]id pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid [[Gröönimaa]], [[Põhja-Ameerika]] ranniku, Lääne-Prantsusmaa ja Vahemereni. [[Østlandet]] läks kuningavõimu kontrolli alla 11. sajandi keskpaigas. Samal ajal suri välja Norra põhjaosa valitsenud [[Lade jarlid]]e suguvõsa. Pärast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra väikekuningriikideks, mille kuningas [[Olav Tryggvason]] taasühendas. Aastal [[995]] rajas kuningas Olav Tryggvason [[Moster]]ile Norra esimese [[kirik (pühakoda)|kiriku]] ([[Mosteri vana kirik]]) ja hakkas maad vägivaldselt [[kristlus|ristiusustama]]. Ta suri Taani-vastases sõjakäigus [[Svolderi merelahing]]us 1000. aastal. Kuningavõim sai nüüd toetuda kogu maad hõlmavale kirjaoskajate organisatsioonile, millel olid sidemed ladinakeelse Euroopa kultuuriga. Olav Haraldsson edendas Norra feodaliseerumist. Juhtivad aadlisuguvõsad said erilised eesõigused. Aastal 1027 Taani kuninga Knut Suure vastu ettevõetud sõjakäik lõppes edutult. Aastal 1028 tegi Taani vasturünnaku ning paljud Norra aadlikud alistusid Knutile, kuningas Olav pidi aga põgenema. Püüdes oma riiki tagasi võita, langes ta [[Stiklestadi lahing]]us. Pärast seda sai kristlusest riigiusund. Pärast Knuti surma suutis Olavi poeg Magnus Norra riiki kindlustada. 1042. aasta päriluslepinguga sai ta Taani kuningaks. 11. sajandil oli arvukalt sisesõdu. Kiriku võim tugevnes ja hakkas mõjutama kuningavõimu. Aastal 1104 asutati [[Lundi peapiiskopkond]] ja Norra kirik vabanes [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonna]] võimu alt. Pärast [[Sigurd Magnusson]]i surma 1130. aastal sai alguse [[Norra kodusõda]]. Kuningavõimu kindlustas uuesti [[Sverre Sigurdsson]]i suguvõsa. Aastal 1153 rajati [[Nidarosi peapiiskopkond]]. Kuningas [[Håkon Håkonsson]] suutis pärast mõningaid segadusi Norrat sisepoliitiliselt kindlustada ja oma võimu laiendada. Hansa Liiduga sõlmiti leping. Alates 1236. aastast olid Bergenis alalised esindused. Norra põhjapiiri ([[Finnmark|Finnmargi]]) piiritülid [[Aleksander Nevski]]ga lahendati 1252 lepinguga. Kindlustati liitu Rootsiga. Head suhted olid ka Saksa-Rooma keisri Friedrich II-ga ja Kastiilia kuninga Alfonsoga. Kuningas leppis ära varem sageli kuningale vastu seisnud kirikuga, kusjuures kuningale jäid olulised õigused kuninga üle. Peale selle vallutas Norra Gröönimaa ja valmistati ette Islandi võtmine Norra võimu alla 1262–1263. 13. sajandi lõpus tegi kirik kõik, et oma positsiooni kuninga suhtes tugevdada. Tüli lõppes kokkuleppega, millega kiriku sõltuvus kuningast vähenes (1283). Norra katsed Hansa kaupmeeste eesõigusi Bergenis kitsendada ning oma kaubandust arendada nurjusid. Aastal 1294 pidi kuningas koguni nõustuma Hansa eesõiguste olulise laiendamisega. Aastal 1343 pärast norralaste kaotust Kopenhaagenis sõjas taanlaste ja Hansa vastu tuli Norral neid eesõigusi taas kinnitada. [[Håkon V]] surmaga suri [[Kaunisjuukse dünastia]] välja. Selleks ajaks oli Norra saavutanud kultuurilise õitsengu, mis väljendus rikkalikus õukonnaluules, ajalookirjutuses ning üleskirjutatud saagades ja legendides. Feodaliseerumine ei loonud Norras selgeid sõltuvussuhteid. [[Pilt:Dokument pt Kalmarunionen.jpeg|pisi|1397. aastast pärinev liiduleping Norra, Taani ja Rootsi vahel, mis sellel kujul siiski kunagi ei jõustunud]] === Allakäik ja Taani aeg === [[Must surm|Mustal surmal]], mis tegi hävitustööd aastatel 1348–1350, ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajärjed: suri umbes pool rahvast. Paljud hooned jäeti maha. Endise rahvaarvu taastumine võttis mitu sajandit. Riigitulud olid järgneval sajandil ligi 80% väiksemad; see oli Norrale suurem hoop kui [[Rootsi]]le ja Taanile. [[Norra aadelkond]] vähenes 600 suguvõsalt 200-le ning oli võrreldes naabermaadega väikesearvuline. Musta surmaga kaotas aadel suure osa oma majanduslikust baasist. Norra kuningate dünastia ühendati 1319 Rootsi omaga ja 1380 Taani omaga ning suri 1387 välja. Norra astus 1397 teiste Põhjamaadega [[Kalmari unioon]]i ning pärast selle lagunemist 1450 jäi püsima unioon Taaniga. Aastast 1536 oli Norra Taani vasallriik. [[Oldenburgi dünastia]] survel kaotati 1537 Riiginõukogu ([[Riksrådet]]). Aastal 1537 kaotati [[reformatsioon]]i käigus [[Nidarosi peapiiskopkond]] ning kiriku tulusid hakkas [[Kopenhaagen]]ist valitsev kuningas kasutama oma õukonna rahastamiseks. 434 aasta pikkust [[Taani-Norra|uniooni Taaniga]] nimetati 19. sajandil sageli 400-aastaseks ööks, sest Norra oli uniooni nõrgem pool, mida valitseti Kopenhaagenist. Aastaid 1570–1721 iseloomustasid suured maksud ning pikad sõjad Taani-Norra ja Rootsi vahel. [[Kalmari sõda]] kinnistas 1613 küll Põhja-Norra põhjaosa lõplikult Norrale, kuid peaaegu kõik muud sõjad viisid territooriumi kaotamiseni. Pärast [[Torstensoni sõda]] loovutati [[Brömsebro rahu]]lepinguga 1645 Rootsile [[Jämtland]] ja [[Härjedalen]], 1658 [[Båhuslen]]. Aastal 1660 tegi kuningas riigipöörde, saatis Taani Riiginõukogu laiali ning kehtestas [[absoluutne monarhia|absoluutse monarhia]], mis kestis 1814. aastani. Praegune [[Rootsi-Norra piir]] määrati kindlaks rahuajal 1751. === 1814. aasta demokraatlik põhiseadus === {{vaata|Norra põhiseadus}} [[Pilt:Eidsvoll_riksraad_1814.jpeg|pisi|[[Oscar Arnold Wergeland]]. "Põhiseaduskogu Eidsvollis 1814". Wergeland maalis selle maali 70 aastat hiljem ning kinkis 1885 [[Storting]]ile]] Taani-Norra kuningas [[Frederik VI]] astus liitu [[Napoleon]]iga ning jäi seetõttu [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]] kaotajaks. [[Kieli rahu]]ga 1814 loovutati Norra Rootsi kuningale [[Karl XIV Johan]]ile. Kevadel 1814, kui Rootsi väed olid lõuna pool sõjakäigul, õnnestus Riigikogul ([[Riksforsamlingen]]) [[Eidsvoll]]is välja töötada ja anda [[17. mai]]l 1814 liberaalne [[Norra põhiseadus]], mis põhineb [[rahva suveräänsuse printsiip|rahva suveräänsuse printsiibil]]. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku [[personaalunioon]]is Rootsiga. Norra kuninga suveräänsus [[Gröönimaa]], [[Island]]i ja [[Fääri saared|Fääri saarte]] üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu. 19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine tõi kaasa [[partei]]de kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus ([[Riksrett]]), et valitsus hakkab põhiseadust järgides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tänapäevane riigikord. === Uniooni katkestamisest tänapäevani === Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lõpus viis Norra-Rootsi uniooni katkestamiseni 1905 [[rahvahääletus]]e alusel. Norra valitsus pakkus Norra trooni Taani printsile [[Haakon VII|Carlile]]. Pärast uut rahvahääletust valis [[Storting]] ta kuningaks ja ta võttis nimeks [[Haakon VII]]. Alates 1905. aastast võeti kasutusele hüdroenergia. 1970. aastatel võeti kasutusele nafta. See on riigi jõukust ja rahva heaolu märgatavalt suurendanud. Norra on [[heaoluriik]]. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] jäi Norra [[neutraliteet|neutraalseks]], kuid Norra laevaehitus etendas sõjas suurt osa. Ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra. Aastal 1972 tühistas rahvahääletus [[Euroopa Ühendus]]ega liitumise lepingu, 1994 hääletati [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ühinemise vastu. Norra on [[NATO]] liige. == Kultuur == Norrast on pärit maailmakuulsaid kirjanikke, sealhulgas [[Ludvig Holberg]], [[Henrik Ibsen]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]] ning [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaadid [[Knut Hamsun]] ja [[Sigrid Undset]]. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik [[Edvard Munch]] ja skulptor [[Gustav Vigeland]] ning helilooja [[Edvard Grieg]]. Tuntud on ka polaaruurijad [[Roald Amundsen]] ja [[Fridtjof Nansen]] ning maailmarändurist etnoloog [[Thor Heyerdahl]]. === Kirjandus === {{vaata|Norra kirjandus}} [[Pilt:Ibsen-by-Borgen.jpg|pisi|[[Henrik Ibsen]], üks tuntumaid Norra näitekirjanikke]] Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapõhja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja [[Snorri Sturluson]] [[Island]]il 13. sajandil. Keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis "[[Konungs skuggsjá]]", mis koostati õpetuseks isa poolt kuningas [[Magnus Lagabøte]]le. [[Taani-Norra]] ajal olid kuulsamad kirjamehed [[Petter Dass]], kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi, millest tuntuim on [[Nordlandi maakond|Nordland]] poeetiline kirjeldus "[[Nordlands Trompet]]", ja taani-norra näitekirjanik [[Ludvig Holberg]], kes kirjutas ka romaani "[[Nils Klims reise til den underjordiske verden]]". 19. sajand oli norra kirjanduse õitseaeg. Rahvusromantiline [[Henrik Wergeland]] ja euroopalikum [[Johan Sebastian Welhaven]] olid kaks väljapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani aluse ise laadi traditsioonile. [[Henrik Ibsen]]it peetakse üheks maailma suuremaks näitekirjanikuks ja suurimaks realistiks näitekirjanduses. Teised tolle aja väljapaistvad kirjanikud olid [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Alexander Kielland]] ja [[Jonas Lie]]ga said 19. sajandi lõpuks "[[neli suurt|neljaks suureks]]". Tähtsad kirjanikud olid ka [[Arne Garborg]] ja [[Amalie Skram]]. [[Peter Christen Asbjørnsen]] ja [[Jørgen Moe]]s andsid välja norra rahvamuinasjutte, mis esimest korda ilmusid 1840. aastatel. Rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tähtsus norra kirjakeele ja norra kirjanduse kujunemisel. 20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid [[Sigrid Undset]] ja [[Knut Hamsun]], kes mõlemad olid poliitiliselt konservatiivsed. Mõlemad on saanud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. Teise maailmasõja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes [[Jens Bjørneboe]] ja [[Agnar Mykle]]s kultuuriradikalismist [[Dag Solstad]]i vasakradikaalse modernismini ja [[Erlend Loe]] naivismini. Tänapäeva autoritest on tuntud [[Jan Kjærstad]], [[Lars Saabye Christensen]] ja [[Erik Fosnes Hansen]]. [[Jon Fosse]] on Henrik Ibseni kõrval mängituim norra näitekirjanik; 21. sajandi alguses oli ta Euroopa mängituim nüüdiskirjanik. On ka populaarseid kriminaalromaanikirjanikke, kelle seas on [[Gunnar Staalesen]] ja [[Anne Holt]]. [[Pilt:Nej, sicken liten puttefnasker! Ropade trollet.jpg|pisi|[[Trollid]] on norralaste rahvausundi tähtsaimad tegelased, kes on andnud ainest arvukate kunstiteostele loomisel ning inspireerinud paljusid Norra muusikuid, kirjanikke ja kunstnikke]] [[Pilt:Fra Hardanger Gude.jpg|pisi|[[Hans Gude]] maal 1847. aastast]] === Kunst === {{vaata|Norra kunst}} Algupärane norra maalikunst kujunes välja [[maastikumaal]]ist [[19. sajand]]i alguskümnenditel. Varem olid Norras domineerinud [[Saksamaa]]lt ja [[Holland]]ist sisseveetud teosed ning [[Taani]] võimu mõjul valminu. Algul loodi peamiselt maastikumaale, hiljem valdavalt [[impressionism|impressionistlikke]] ja [[Realism (kunst)|realistlikke]] teoseid. Tänapäeval on Norras palju rahvusvaheliselt tuntud kunstnikke. === Muusika === {{vaata|Norra muusika}} Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud [[Edvard Grieg]]. Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu [[Röyksopp]], [[Turbonegro]], [[Serena Maneesh]], [[Sissel]], [[Annie]], [[Madrugada]] ja [[Jaga Jazzist]]. Norra on olnud regulaarne osavõtja [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]tel ja korduvalt ka esikohti saavutanud – [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel]]. === Teater === Norras on teater suhteliselt uus kunstiliik. Vanim teater – [[Den Nationale Scene]] – rajati 1850. aastal [[Bergen]]is. Esimene riiklik teater, [[Rahvusteater (Norra)|Rahvusteater]] Oslos, avas uksed peaaegu 50 aastat hiljem, aastal 1899. Põhjuseks võib olla asjaolu, et teater on linlik kunstivorm, Norra aga oli ja on tänapäevalgi riik, kus on vähe suuri linnu. Siiski kerkisid vähehaaval teisedki teatrimajad – kõigepealt [[Trondheim]]is ja [[Stavanger]]is ning 1970. aastatest alates juba peaaegu igas Norra osas. === Tants === {{vaata|Norra tantsukunst}} ==== Rahvatants ==== [[Kaljujoonised|Kaljujoonistel]] 1. aastatuhande teisest poolest eKr on motiive, mida on tõlgendatud esiaegsete rituaalsete ja maagiliste tantsude kujutistena. Keskaegsest norra tantsust on vähe teateid, kuid võib arvata, et nagu mujalgi Põhjamaades, tantsiti aheltantse (laulutantse). Keskajal on "dans" olnud mõne isiku lisanimi (Sverting dans (1292), "Sigurd dans" (15. sajand)). Arvatakse, et see märgib head tantsuoskust. Külatants (''bygdedans'') on norra rahvatantsu kihistus, mis on välja kujunenud vanemast [[paaristants]]ust. Seda mängitakse viiuli (''[[hardingfele]]'') saatel. Põhilised tantsud on kolmeosalise taktimõõduga ''[[springar]]'' (Lääne-Norra) ja ''[[pols]]'' (Ida-Norra) ning kaheosalise taktimõõduga ''[[gangar]]'' ja ''[[halling]]''. ''Hardfele'' saatel tantsitavad põhitantsud on ''springar'', ''halling'', ''gangar'' ja ''[[rull]]'' (''[[vossarull]]''). ''Pols''<nowiki>'i</nowiki> tantsitakse tavalise [[viiul]]i või lõõtspilli saatel. ''Springar'' tuli arvatavasti enne 1600. aastast [[Saksamaa]]lt või [[Austria]]st; oletatakse sugulust [[lendler]]iga. Külatantsud on improvisatsioonilised. Neis vahelduvad üksik- ja paaristants. Paarid liiguvad mööda ringi nagu [[valss|valsis]], mis jõudis Norrasse 19. sajandil. 19. sajandi lõpus olid külatantsud välja suremas, kuid [[Noregs ungdomslag]], [[Landslaget for Spelemenn]] jt organisatsioonid hakkasid neid kultiveerima. Vanatantsud (''gammeldans'') jõudsid Norrasse [[18. sajand]]i lõpust. Kõigepealt tuli [[valss]], siis ''[[hoppvals]]'', ''[[skotsk]]'', ''[[hamburger (tants)|hamburger]]'' ja lõpuks [[reinlender]]. 19. sajandi lõpus tulid [[polkamasurka]], [[masurka]] ja [[Pariisi polka]]. Pärast 1950. aastat tuli [[Läti polka]]. On ka laulumänge ja mitme paari ringtantse. [[20. sajand]]i esimese poole rahvatantsuliikumises tekkisid [[Fääri saared|Fääri saarte]] eeskujul laulutantsud. ==== Ballett ==== [[Pilt:Nationaltheatret E.jpg|pisi|[[Norra Rahvusteater|Norra Rahvusteatri]] maja Oslos]] 20. sajandi esimesel poolel oli Norra balleti keskus [[Norra Rahvusteater]]. Tolle aja tähtsamad nimed on [[Gyda Christensen]] ja [[Lillebil Ibsen]]. Esimese kutselise balletiansambli lõid 1948 [[Gerd Kjølaas]] ja Briti päritolu [[Louise Browne]]. Pärast mitut nimevahetust sai trupist 1958 loodud [[Den Norske Opera]] osa. Balletitrupi kunstiliseks juhiks sai [[Harcourt Algernoff]] Austraaliast. Klassika kõrvale toodi repertuaari kaasaegset koreograafiat ([[George Balanchine]], [[Antony Tudor]], [[Birgit Cullberg]], [[Glen Tetley]]). Norra uute koreograafide seas olid [[Kjersti Alveberg]] ja [[Kari Blakstad]]. Trupi juhtide seas olid [[Sonja Arova]] ja [[Anne Borg]]. Aastatel 1990–2002 juhtis taanlane [[Dinna Bjørn]] truppi, mis pälvis rahvusvahelise tunnustuse. Talle järgnes ballettmeistrina [[Espen Giljane]]. Alates 1992. aastast kannab trupp nime [[Den Norske Nationalballet]]. ==== Moderntants ==== [[Moderntants]]u harrastab Norras näiteks [[Nye Carte Blanche]] [[Bergen]]is. Sealsed koreograafid on [[Ingun Bjørnsgaard]] ja [[Ina Christel Johannessen]]. === Filmikunst === {{vaata|Norra filmikunst}} Norra kultuuris ei ole [[filmikunst]] kesksel kohal. Esimeseks Norra [[mängufilm]]iks peetakse 5–6-minutilist draamafilmi "[[Fiskerlivets farer]]", mis on kaduma läinud. Selle valmimisajaks peetakse 1907. aastat, kuigi esilinastuse aeg pole teada. [[Tummfilm]]i ajastul tehti kokku umbes 45 lühemat või pikemat mängufilmi. Üle kolmandiku neist on kaduma läinud, sealhulgas peaaegu kõik enne 1920. aastat valminud filmid. Esimene helifilm oli [[Tancred Ibsen]]i ja [[Einar Sissener]]i "[[Den store barnedåpen]]" (1931, [[Oskar Braaten]]i raamatu järgi). 1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine. Silmapaistev nukufilmirežissöör oli [[Ivo Caprino]]. Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tähelepanu äratanud filme. 2000. aastatel on toodetud 20 täispikka kinofilmi aastas. Aastal 2001 loodi [[Norsk Filmfond]]. Domineeriv filmitootmisettevõte on 1932. aastast [[Norsk Film A/S]]. 1997. aastal asutati [[Lillehammer]]is Norra esimene filmikool. [[Pilt:Urnes stave church 1.jpg|pisi|[[Urnesi püstpalkkirik]] kanti 1979. aastal [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse]] === UNESCO maailmapärandi nimistu === Norra kultuurimälestistest kuuluvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse [[Bryggen]]i hansalinnaosa [[Bergen]]is (1979), [[Urnesi püstpalkkirik]] (1979), [[Røros]]i kaevandusasula (1980), [[Alta kaljujoonised]] (1985) ja [[Struve geodeetiline kaar]] (10 riigi ühispärand; 2005). [[Pilt:Oslo-karljohan.jpg|pisi|Üks [[Oslo]] peatänavaid rahvuspühal 17. mail – vaade Kuningalossi poolt]] === Rahvuspüha === Norralased tähistavad 17. mail [[Norra põhiseaduspäev]]a. Kantakse rahvarõivaid ja osaletakse (eriti lapsed) linnaparaadidel, mis leiavad aset üle kogu maa. === Keeled === [[Norra keel]]el on kaks ametlikku kirjakeelt: ''[[bokmål]]'' ja [[uusnorra keel]] (''nynorsk''). Varem, kui Norra oli ühinenud [[Taani]]ga, kasutati ka ''[[riksmål]]''{{'}}i. Tänapäeval kasutatakse nii [[meedia]]s kui ka [[kirjandus]]es rohkem ''[[bokmål]]''{{'}}i. Norra põhjaosas räägivad vähemusrahvused [[Saami keel|saami]] ja [[kveeni keel|kveeni]] ([[soome keel|soome]]) keeli. == Vaata ka == * [[Norra tuletornid]] * [[Norra Ülemkohus]] * [[Norra jalgpallikoondis]] * [[2011. aasta terrorirünnakud Norras]] * [[Norra 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Norra politseiteenistus]] * [[EMP ja Norra toetused]] * [[Eestlased Norras]] * [[Eesti-Norra suhted]] * [[Norra seente punane nimestik]] * [[Ristiusk Norras]] * [[Norra Pank]] * [[Norra suusatamise ajalugu]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SSB-geo">{{Netiviide|url=https://www.kartverket.no/Kunnskap/Fakta-om-Norge/Arealstatistikk/Arealstatistikk-Norge/|pealkiri=Arealstatistics for Norway 2019|väljaandja=Kartverket, mapping directory for Norway|aeg=2020|vaadatud=2020-03-11|language=no|arhiivimisaeg=2019-06-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190608034913/https://www.kartverket.no/Kunnskap/Fakta-om-Norge/Arealstatistikk/Arealstatistikk-Norge/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Leksikon">[http://www.snl.no/Norge/beliggenhet Store Norske Leksikon]</ref> <ref name="Info-com.org">[http://www.info-com.org/norway.htm Норвегия. Беларуско-норвежский информационный центр "Informative Communication"]</ref> <ref name="Cia.gov">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html#Geo |pealkiri=Norway. The World Factbook |vaadatud=2009-03-28 |arhiivimisaeg=2015-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151016014805/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html#Geo |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="s1vxA">EE 15. kd</ref> <ref name="Cr8BQ">{{Netiviide |pealkiri=New UN data shows progress in human development |url=http://hdr.undp.org/en/mediacentre/news/title,15493,en.html |vaadatud=2009-05-22 |arhiivimisaeg=2009-06-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090625124419/http://hdr.undp.org/en/mediacentre/news/title,15493,en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Zbc5O">[http://www.ssb.no/ Statistika Keskbüroo]</ref> <ref name="bhs40">[http://www.snl.no/Norge Store Norske Leksikon]</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20151016014805/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html cia.gov] vaadatud 8.05.11</ref> <ref name="7NU5j">[http://www.ssb.no/emner/09/ur_okonomi/ Utenriksøkonomi]</ref> <ref name="tGspd">[http://www.ssb.no/english/yearbook/tab/tab-315.html The European Free Trade Association's1 trade, by area. 2012. USD million]</ref> <ref name="fqMD7">[http://www.ssb.no/english/yearbook/tab/tab-320.html Imports to the Nordic countries. 2011. EUR million and per cent]</ref> <ref name="vEkxp">[http://www.ssb.no/english/yearbook/tab/tab-312.html Imports and exports, by country and commodity group1. 2012. NOK million]</ref> <ref name="6xucX">{{Netiviide |url=http://www.ssb.no/fiskeri_havbruk_en/ |pealkiri=Statistics Norway – Fishing and fish farming |vaadatud=2009-04-22 |arhiivimisaeg=2009-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090522021006/http://www.ssb.no/fiskeri_havbruk_en/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HEKu0">Kangilaski, J. Norra : maa, rahvas, kunst. Tallinn, Koolibri, 2000. Lk 155</ref> <ref name="O4YP2">{{Netiviide |pealkiri=The Norwegian Armed Forces |url=http://www.mil.no/languages/english/start/facts/article.jhtml?articleID=32061 |vaadatud=2010-09-13 |arhiivimisaeg=2009-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090412023336/http://www.mil.no/languages/english/start/facts/article.jhtml?articleID=32061 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="DNA">{{netiviide | url =http://hpgl.stanford.edu/publications/EJHG_2002_v10_521-529.pdf | pealkiri = Different genetic components in the Norwegian population revealed by the analysis of mtDNA and Y chromosome polymorphisms| autorid = Giuseppe Passarino, Gianpiero L. Cavalleri, Alice A. Lin, Luigi Luca Cavalli-Sforza, Anne-Lise Børresen-Dale ja Peter A. Underhill| failitüüp = pdf| täpsustus = | väljaanne = European Journal of Human Genetics 10-2002. Lk. 521–529| aeg = 2002| väljaandja = Nature Publishing Group | keel = inglise}}</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat}} * [https://www.visitnorway.com/ visitnorway.com] {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=NO}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Norra| ]] s0jvdsxeu1qhl6ucv8nl3tkwqejg07c 0 1039 7151475 7150845 2026-05-11T12:11:24Z Andres 5 7151475 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=mai|aasta=2026}} '''Riigihümnide loend''' loetleb [[Riik|riikide]] [[riigihümn]]e. *{{Riigi ikoon|Afganistan}} [[Dā də bātorāno kor|Afganistani hümn]] *{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Hymni i Flamurit|Albaania hümn]] *{{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Kassaman|Alžeeria hümn]] *{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide hümn]] *{{Riigi ikoon|Andorra}} [[El Gran Carlemany|Andorra hümn]] *{{Riigi ikoon|Angola}} [[Angola Avante|Angola hümn]] *{{Riigi ikoon|Antigua ja Barbuda}} [[Fair Antigua, We Salute Thee|Antigua ja Barbuda hümn]] *{{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Araabia Ühendemiraatide hümn]] *{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Himno Nacional Argentino|Argentina hümn]] *{{Riigi ikoon|Armeenia}} [[Armeenia hümn]] *{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Azərbaycan marşı|Aserbaidžaani hümn]] *{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Advance Australia Fair|Austraalia hümn]] *{{Riigi ikoon|Austria}} [[Land der Berge, Land am Strome|Austria hümn]] *{{Riigi ikoon|Bahama}} [[Bahama hümn]] *{{Riigi ikoon|Bahrein}} [[Bahreini hümn]] *{{Riigi ikoon|Bangladesh}} [[Bangladeshi hümn]] *{{Riigi ikoon|Barbados}} [[Barbadose hümn]] *{{Riigi ikoon|Belau}} [[Belau hümn]] *{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brabançonne|Belgia hümn]] *{{Riigi ikoon|Belize}} [[Belize hümn]] *{{Riigi ikoon|Benin}} [[Benini hümn]] *{{Riigi ikoon|Bhutan}} [[Druk tsendhen|Bhutani hümn]] *{{Riigi ikoon|Boliivia}} [[Boliivia hümn]] *{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina hümn]] *{{Riigi ikoon|Botswana}} [[Botswana hümn]] *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Hino Nacional Brasileiro|Brasiilia hümn]] *{{Riigi ikoon|Brunei}} [[Brunei hümn]] *{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Mila rodino|Bulgaaria hümn]] *{{Riigi ikoon|Burkina Faso}} [[Le Ditanyè|Burkina Faso hümn]] *{{Riigi ikoon|Burundi}} [[Burundi bwacu|Burundi hümn]] *{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Oh gloria inmarcesible|Colombia hümn]] *{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Noble patria, tu hermosa bandera|Costa Rica hümn]] *{{Riigi ikoon|Djibouti}} [[Djibouti hümn]] *{{Riigi ikoon|Dominica}} [[Dominica hümn]] *{{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Dominikaani Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori hümn]] *{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm|Eesti hümn]] *{{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse hümn]] *{{Riigi ikoon|Ekvatoriaal-Guinea}} [[Caminemos Pisando la Senda de Nuestra Inmensa Felicidad|Ekvatoriaal-Guinea hümn]] *{{Riigi ikoon|El Salvador}} [[El Salvadori hümn]] *{{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[L'Abidjanaise|Elevandiluuranniku hümn]] *{{Riigi ikoon|Eritrea}} [[Eritrea hümn]] *{{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Etioopia hümn]] *{{Riigi ikoon|Fidži}} [[Fidži hümn]] *{{Riigi ikoon|Filipiinid}} [[Filipiinide hümn]] *{{Riigi ikoon|Gabon}} [[Gaboni hümn]] *{{Riigi ikoon|Gambia}} [[Gambia hümn]] *{{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana hümn]] *{{Riigi ikoon|Grenada}} [[Grenada hümn]] *{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Tavisupleba|Gruusia hümn]] *{{Riigi ikoon|Guinea}} [[Guinea hümn]] *{{Riigi ikoon|Guinea-Bissau}} [[Esta é a Nossa Pátria Bem Amada|Guinea-Bissau hümn]] *{{Riigi ikoon|Guyana}} [[Guyana hümn]] *{{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti hümn]] *{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Yiyongjun Jinxingqu|Hiina Rahvavabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Marcha Real|Hispaania hümn]] *{{Riigi ikoon|Honduras}} [[Hondurase hümn]] *{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Lijepa naša domovino|Horvaatia hümn]] *{{Riigi ikoon|Ida-Timor}} [[Ida-Timori hümn]] *{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Amhrán na bhFiann|Iirimaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[HaTikva|Iisraeli hümn]] *{{Riigi ikoon|India}} [[Jana-Gana-Mana|India hümn]] *{{Riigi ikoon|Indoneesia}} [[Indoneesia hümn]] *{{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi hümn]] *{{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani hümn]] *{{Riigi ikoon|Island}} [[Lofsöngur|Islandi hümn]] *{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia hümn]] *{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kimi ga yo|Jaapani hümn]] *{{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Jamaica hümn]] *{{Riigi ikoon|Jeemen}} [[Jeemeni hümn]] *{{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania hümn]] *{{Riigi ikoon|Kambodža}} [[Kambodža hümn]] *{{Riigi ikoon|Kamerun}} [[O Cameroon, Cradle of Our Forefathers|Kameruni hümn]] *{{Riigi ikoon|Kanada}} [[O Canada|Kanada hümn]] *{{Riigi ikoon|Kasahstan}} [[Mening Kazakstanõm|Kasahstani hümn]] *{{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari hümn]] *{{Riigi ikoon|Kiribati}} [[Kiribati hümn]] *{{Riigi ikoon|Keenia}} [[Ee Mungu Nguvu Yetu|Keenia hümn]] *{{Riigi ikoon|Kesk-Aafrika Vabariik}} [[Kesk-Aafrika Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Komoorid}} [[Komooride hümn]] *{{Riigi ikoon|Kongo Demokraatlik Vabariik}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Kongo Vabariik}} [[Kongo Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ýmnos eis tin Eleftherían|Kreeka hümn]] *{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[La Bayamesa|Kuuba hümn]] *{{Riigi ikoon|Kuveit}} [[Kuveidi hümn]] *{{Riigi ikoon|Kõrgõzstan}} [[Ak möngülüü aska|Kõrgõzstani hümn]] *{{Riigi ikoon|Küpros}} [[Ýmnos eis tin Eleftherían|Küprose hümn]] *{{Riigi ikoon|Laos}} [[Laose hümn]] *{{Riigi ikoon|Leedu}} [[Lietuva, tėvyne mūsų|Leedu hümn]] *{{Riigi ikoon|Lesotho}} [[Lesotho Fatse La Bontata Rona|Lesotho hümn]] *{{Riigi ikoon|Libeeria}} [[Libeeria hümn]] *{{Riigi ikoon|Liechtenstein}} [[Liechtensteini hümn]] *{{Riigi ikoon|Liibanon}} [[Liibanoni hümn]] *{{Riigi ikoon|Liibüa}} [[Liibüa hümn]] *{{Riigi ikoon|Luksemburg}} [[Ons Heemecht|Luksemburgi hümn]] *{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika hümn]] *{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Aegukga|Lõuna-Korea hümn]] *{{Riigi ikoon|Lõuna-Sudaan}} [[Lõuna-Sudaani hümn]] *{{Riigi ikoon|Läti}} [[Dievs, svētī Latviju|Läti hümn]] *{{Riigi ikoon|Madagaskar}} [[Madagaskari hümn]] *{{Riigi ikoon|Madalmaad}} [[Madalmaade hümn]] *{{Riigi ikoon|Malaisia}} [[Malaisia hümn]] *{{Riigi ikoon|Malawi}} [[Mulungu dalitsa Malaŵi|Malawi hümn]] *{{Riigi ikoon|Mali}} [[Pour l'Afrique et pour toi, Mali|Mali hümn]] *{{Riigi ikoon|Maldiivid}} [[Maldiivide hümn]] *{{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta hümn]] *{{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko hümn]] *{{Riigi ikoon|Marshalli Saared}} [[Marshalli Saarte hümn]] *{{Riigi ikoon|Mauritaania}} [[Mauritaania hümn]] *{{Riigi ikoon|Mauritius}} [[Mauritiuse hümn]] *{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Himno nacional mexicano|Mehhiko hümn]] *{{Riigi ikoon|Mikroneesia Liiduriigid}} [[Mikroneesia hümn]] *{{Riigi ikoon|Moldova}} [[Limba noastră|Moldova hümn]] *{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco hümn]] *{{Riigi ikoon|Mongoolia}} [[Mongoolia hümn]] *{{Riigi ikoon|Montenegro}} [[Oj svijetla majska zoro|Montenegro hümn]] *{{Riigi ikoon|Mosambiik}} [[Mosambiigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Myanmar}} [[Myanmari hümn]] *{{Riigi ikoon|Namiibia}} [[Namiibia hümn]] *{{Riigi ikoon|Nauru}} [[Nauru Bwiema|Nauru hümn]] *{{Riigi ikoon|Nepal}} [[Nepali hümn]] *{{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Nicaragua hümn]] *{{Riigi ikoon|Niger}} [[Nigeri hümn]] *{{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria hümn]] *{{Riigi ikoon|Norra}} [[Ja, vi elsker dette landet|Norra hümn]] *{{Riigi ikoon|Omaan}} [[Omaani hümn]] *{{Riigi ikoon|Paapua Uus-Guinea}} [[Paapua Uus-Guinea hümn]] *{{Riigi ikoon|Pakistan}} [[Pakistani hümn]] *{{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama hümn]] *{{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay hümn]] *{{Riigi ikoon|Peruu}} [[Peruu hümn]] *{{Riigi ikoon|Poola}} [[Mazurek Dąbrowskiego|Poola hümn]] *{{Riigi ikoon|Portugal}} [[A Portuguesa|Portugali hümn]] *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Marseljees|Prantsusmaa riigihümn]] *{{Riigi ikoon|Põhja-Korea}} [[Põhja-Korea hümn]] *{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Denes nad Makedonija|Põhja-Makedoonia hümn]] *{{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Cântico da Liberdade|Roheneemesaarte riigihümn]] *{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Du gamla, Du fria|Rootsi hümn]] *{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Deșteaptă-te, române!|Rumeenia hümn]] *{{Riigi ikoon|Rwanda}} [[Rwanda Nziza|Rwanda hümn]] *{{Riigi ikoon|Saalomoni Saared}} [[Saalomoni Saarte hümn]] *{{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} [[Saint Kittsi ja Nevise hümn]] *{{Riigi ikoon|Saint Lucia}} [[Saint Lucia hümn]] *{{Riigi ikoon|Saint Vincent ja Grenadiinid}} [[Saint Vincenti ja Grenadiinide hümn]] *{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Das Lied der Deutschen|Saksamaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Sambia}} [[Stand and Sing of Zambia, Proud and Free|Sambia hümn]] *{{Riigi ikoon|Samoa}} [[Samoa hümn]] *{{Riigi ikoon|San Marino}} [[San Marino hümn]] *{{Riigi ikoon|São Tomé ja Príncipe}} [[Independência total|São Tomé ja Príncipe hümn]] *{{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia hümn]] *{{Riigi ikoon|Seišellid}} [[Koste Seselwa|Seišellide hümn]] *{{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali hümn]] *{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia hümn]] *{{Riigi ikoon|Sierra Leone}} [[Sierra Leone hümn]] *{{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapuri hümn]] *{{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Nad Tatrou sa blýska|Slovakkia hümn]] *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Zdravljica|Sloveenia hümn]] *{{Riigi ikoon|Somaalia}} [[Somaalia hümn]] *{{Riigi ikoon|Soome}} [[Maamme|Soome hümn]] *{{Riigi ikoon|Sri Lanka}} [[Sri Lanka hümn]] *{{Riigi ikoon|Sudaan}} [[Sudaani hümn]] *{{Riigi ikoon|Suriname}} [[God zij met ons Suriname|Suriname hümn]] *{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[God Save the King|Suurbritannia hümn]] *{{Riigi ikoon|Svaasimaa}} [[Nkulunkulu Mnikati wetibusiso temaSwati|Svaasimaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Süüria}} [[Süüria hümn]] *{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi hümn]] *{{Riigi ikoon|Zimbabwe}} [[Zimbabwe hümn]] *{{Riigi ikoon|Taani Kuningriik}} [[Der er et yndigt land|Taani hümn]] *{{Riigi ikoon|Tadžikistan}} [[Tadžikistani hümn]] *{{Riigi ikoon|Tai}} [[Tai hümn]] *{{Riigi ikoon|Tansaania}} [[Tansaania hümn]] *{{Riigi ikoon|Togo}} [[Togo hümn]] *{{Riigi ikoon|Tonga}} [[Tonga hümn]] *{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Forged from the Love of Liberty|Trinidadi ja Tobago hümn]] *{{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Tšaadi hümn]] *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Kde domov můj|Tšehhi hümn]] *{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili hümn]] *{{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia hümn]] *{{Riigi ikoon|Tuvalu}} [[Tuvalu hümn]] *{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi hümn]] *{{Riigi ikoon|Türkmenistan}} [[Garaşsyz, Bitarap, Türkmenistanyň Döwlet Gimni|Türkmenistani hümn]] *{{Riigi ikoon|Uganda}} [[Uganda hümn]] *{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Štše ne vmerla Ukraina|Ukraina hümn]] *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Isten áldd meg a magyart|Ungari hümn]] *{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay hümn]] *{{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani hümn]] *{{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[My biełarusy|Valgevene hümn]] *{{Riigi ikoon|Vanuatu}} [[Yumi, Yumi, Yumi|Vanuatu hümn]] *{{Riigi ikoon|Vatikan}} [[Vatikani hümn]] *{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Venezuela}} [[Venezuela hümn]] *{{Riigi ikoon|Vietnam}} [[Vietnami hümn]] ==Tunnustamata riikide riigihümnid== *{{Riigi ikoon|Abhaasia}} [[Abhaasia hümn]] *{{Riigi ikoon|Hiina Vabariik}} [[Hiina Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Kosovo}} [[Kosovo hümn]] *{{Riigi ikoon|Lõuna-Osseetia}} [[Lõuna-Osseetia hümn]] *[[Pilt:Flag of the Order of St. John (various).svg|25px|link=Malta ordu]] [[Malta ordu hümn]] *{{Riigi ikoon|Palestiina}} [[Palestiina hümn]] *{{Riigi ikoon|Põhja-Küpros}} [[Põhja-Küprose hümn]] *{{Riigi ikoon|Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik}} [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Somaalimaa}} [[Somaalimaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Transnistria}} [[Transnistria hümn]] ==Ajaloolised riigihümnid== *[[Pilt:Flag of Afghanistan (1987–1992).svg|25px|link=Afganistani Demokraatlik Vabariik]] [[Sorūd-e Mellī|Afganistani Demokraatliku Vabariigi hümn]] *[[Pilt:Flag of Afghanistan (2013–2021).svg|25px|link=Afganistani Islamivabariik]] [[Afganistani Islamivabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Gruusia Demokraatlik Vabariik}} "[[Dideba zetsith kurtheuls]]", endine Gruusia hümn *{{Riigi ikoon|Montenegro Kuningriik}} [[Ubavoj nam Crnoj Gori|Montenegro Kuningriigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}} [[Nõukogude Liidu hümn]] *{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Auferstanden aus Ruinen|Saksa DV hümn]] *{{Riigi ikoon|Valgevene Rahvavabariik}} [[Vajarski marš|Valgevene Rahvavabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Venemaa Keisririik}} Venemaa Keisririigi hümn "[[Bože, Tsarja hrani]]" [[Kategooria:Riigihümnid| Riigihümnide loend]] [[Kategooria:Muusika loendid]] [[Kategooria:Sümboolika loendid|Riikide hümnide loend]] hb3z4n4l3fzr5a4jfcb3x2xt6wcdoae 7151482 7151475 2026-05-11T12:24:53Z Andres 5 7151482 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=mai|aasta=2026}} '''Riigihümnide loend''' loetleb [[Riik|riikide]] [[riigihümn]]e. *{{Riigi ikoon|Afganistan}} [[Afganistani hümn]] *{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Hymni i Flamurit|Albaania hümn]] *{{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Kassaman|Alžeeria hümn]] *{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide hümn]] *{{Riigi ikoon|Andorra}} [[El Gran Carlemany|Andorra hümn]] *{{Riigi ikoon|Angola}} [[Angola Avante|Angola hümn]] *{{Riigi ikoon|Antigua ja Barbuda}} [[Fair Antigua, We Salute Thee|Antigua ja Barbuda hümn]] *{{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Araabia Ühendemiraatide hümn]] *{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Himno Nacional Argentino|Argentina hümn]] *{{Riigi ikoon|Armeenia}} [[Armeenia hümn]] *{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Azərbaycan marşı|Aserbaidžaani hümn]] *{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Advance Australia Fair|Austraalia hümn]] *{{Riigi ikoon|Austria}} [[Land der Berge, Land am Strome|Austria hümn]] *{{Riigi ikoon|Bahama}} [[Bahama hümn]] *{{Riigi ikoon|Bahrein}} [[Bahreini hümn]] *{{Riigi ikoon|Bangladesh}} [[Bangladeshi hümn]] *{{Riigi ikoon|Barbados}} [[Barbadose hümn]] *{{Riigi ikoon|Belau}} [[Belau hümn]] *{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brabançonne|Belgia hümn]] *{{Riigi ikoon|Belize}} [[Belize hümn]] *{{Riigi ikoon|Benin}} [[Benini hümn]] *{{Riigi ikoon|Bhutan}} [[Druk tsendhen|Bhutani hümn]] *{{Riigi ikoon|Boliivia}} [[Boliivia hümn]] *{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina hümn]] *{{Riigi ikoon|Botswana}} [[Botswana hümn]] *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Hino Nacional Brasileiro|Brasiilia hümn]] *{{Riigi ikoon|Brunei}} [[Brunei hümn]] *{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Mila rodino|Bulgaaria hümn]] *{{Riigi ikoon|Burkina Faso}} [[Le Ditanyè|Burkina Faso hümn]] *{{Riigi ikoon|Burundi}} [[Burundi bwacu|Burundi hümn]] *{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Oh gloria inmarcesible|Colombia hümn]] *{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Noble patria, tu hermosa bandera|Costa Rica hümn]] *{{Riigi ikoon|Djibouti}} [[Djibouti hümn]] *{{Riigi ikoon|Dominica}} [[Dominica hümn]] *{{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Dominikaani Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori hümn]] *{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm|Eesti hümn]] *{{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse hümn]] *{{Riigi ikoon|Ekvatoriaal-Guinea}} [[Caminemos Pisando la Senda de Nuestra Inmensa Felicidad|Ekvatoriaal-Guinea hümn]] *{{Riigi ikoon|El Salvador}} [[El Salvadori hümn]] *{{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[L'Abidjanaise|Elevandiluuranniku hümn]] *{{Riigi ikoon|Eritrea}} [[Eritrea hümn]] *{{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Etioopia hümn]] *{{Riigi ikoon|Fidži}} [[Fidži hümn]] *{{Riigi ikoon|Filipiinid}} [[Filipiinide hümn]] *{{Riigi ikoon|Gabon}} [[Gaboni hümn]] *{{Riigi ikoon|Gambia}} [[Gambia hümn]] *{{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana hümn]] *{{Riigi ikoon|Grenada}} [[Grenada hümn]] *{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Tavisupleba|Gruusia hümn]] *{{Riigi ikoon|Guinea}} [[Guinea hümn]] *{{Riigi ikoon|Guinea-Bissau}} [[Esta é a Nossa Pátria Bem Amada|Guinea-Bissau hümn]] *{{Riigi ikoon|Guyana}} [[Guyana hümn]] *{{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti hümn]] *{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Yiyongjun Jinxingqu|Hiina Rahvavabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Marcha Real|Hispaania hümn]] *{{Riigi ikoon|Honduras}} [[Hondurase hümn]] *{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Lijepa naša domovino|Horvaatia hümn]] *{{Riigi ikoon|Ida-Timor}} [[Ida-Timori hümn]] *{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Amhrán na bhFiann|Iirimaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[HaTikva|Iisraeli hümn]] *{{Riigi ikoon|India}} [[Jana-Gana-Mana|India hümn]] *{{Riigi ikoon|Indoneesia}} [[Indoneesia hümn]] *{{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi hümn]] *{{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani hümn]] *{{Riigi ikoon|Island}} [[Lofsöngur|Islandi hümn]] *{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia hümn]] *{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kimi ga yo|Jaapani hümn]] *{{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Jamaica hümn]] *{{Riigi ikoon|Jeemen}} [[Jeemeni hümn]] *{{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania hümn]] *{{Riigi ikoon|Kambodža}} [[Kambodža hümn]] *{{Riigi ikoon|Kamerun}} [[O Cameroon, Cradle of Our Forefathers|Kameruni hümn]] *{{Riigi ikoon|Kanada}} [[O Canada|Kanada hümn]] *{{Riigi ikoon|Kasahstan}} [[Mening Kazakstanõm|Kasahstani hümn]] *{{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari hümn]] *{{Riigi ikoon|Kiribati}} [[Kiribati hümn]] *{{Riigi ikoon|Keenia}} [[Ee Mungu Nguvu Yetu|Keenia hümn]] *{{Riigi ikoon|Kesk-Aafrika Vabariik}} [[Kesk-Aafrika Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Komoorid}} [[Komooride hümn]] *{{Riigi ikoon|Kongo Demokraatlik Vabariik}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Kongo Vabariik}} [[Kongo Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ýmnos eis tin Eleftherían|Kreeka hümn]] *{{Riigi ikoon|Kuuba}} [[La Bayamesa|Kuuba hümn]] *{{Riigi ikoon|Kuveit}} [[Kuveidi hümn]] *{{Riigi ikoon|Kõrgõzstan}} [[Ak möngülüü aska|Kõrgõzstani hümn]] *{{Riigi ikoon|Küpros}} [[Ýmnos eis tin Eleftherían|Küprose hümn]] *{{Riigi ikoon|Laos}} [[Laose hümn]] *{{Riigi ikoon|Leedu}} [[Lietuva, tėvyne mūsų|Leedu hümn]] *{{Riigi ikoon|Lesotho}} [[Lesotho Fatse La Bontata Rona|Lesotho hümn]] *{{Riigi ikoon|Libeeria}} [[Libeeria hümn]] *{{Riigi ikoon|Liechtenstein}} [[Liechtensteini hümn]] *{{Riigi ikoon|Liibanon}} [[Liibanoni hümn]] *{{Riigi ikoon|Liibüa}} [[Liibüa hümn]] *{{Riigi ikoon|Luksemburg}} [[Ons Heemecht|Luksemburgi hümn]] *{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika hümn]] *{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Aegukga|Lõuna-Korea hümn]] *{{Riigi ikoon|Lõuna-Sudaan}} [[Lõuna-Sudaani hümn]] *{{Riigi ikoon|Läti}} [[Dievs, svētī Latviju|Läti hümn]] *{{Riigi ikoon|Madagaskar}} [[Madagaskari hümn]] *{{Riigi ikoon|Madalmaad}} [[Madalmaade hümn]] *{{Riigi ikoon|Malaisia}} [[Malaisia hümn]] *{{Riigi ikoon|Malawi}} [[Mulungu dalitsa Malaŵi|Malawi hümn]] *{{Riigi ikoon|Mali}} [[Pour l'Afrique et pour toi, Mali|Mali hümn]] *{{Riigi ikoon|Maldiivid}} [[Maldiivide hümn]] *{{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta hümn]] *{{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko hümn]] *{{Riigi ikoon|Marshalli Saared}} [[Marshalli Saarte hümn]] *{{Riigi ikoon|Mauritaania}} [[Mauritaania hümn]] *{{Riigi ikoon|Mauritius}} [[Mauritiuse hümn]] *{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Himno nacional mexicano|Mehhiko hümn]] *{{Riigi ikoon|Mikroneesia Liiduriigid}} [[Mikroneesia hümn]] *{{Riigi ikoon|Moldova}} [[Limba noastră|Moldova hümn]] *{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco hümn]] *{{Riigi ikoon|Mongoolia}} [[Mongoolia hümn]] *{{Riigi ikoon|Montenegro}} [[Oj svijetla majska zoro|Montenegro hümn]] *{{Riigi ikoon|Mosambiik}} [[Mosambiigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Myanmar}} [[Myanmari hümn]] *{{Riigi ikoon|Namiibia}} [[Namiibia hümn]] *{{Riigi ikoon|Nauru}} [[Nauru Bwiema|Nauru hümn]] *{{Riigi ikoon|Nepal}} [[Nepali hümn]] *{{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Nicaragua hümn]] *{{Riigi ikoon|Niger}} [[Nigeri hümn]] *{{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria hümn]] *{{Riigi ikoon|Norra}} [[Ja, vi elsker dette landet|Norra hümn]] *{{Riigi ikoon|Omaan}} [[Omaani hümn]] *{{Riigi ikoon|Paapua Uus-Guinea}} [[Paapua Uus-Guinea hümn]] *{{Riigi ikoon|Pakistan}} [[Pakistani hümn]] *{{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama hümn]] *{{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay hümn]] *{{Riigi ikoon|Peruu}} [[Peruu hümn]] *{{Riigi ikoon|Poola}} [[Mazurek Dąbrowskiego|Poola hümn]] *{{Riigi ikoon|Portugal}} [[A Portuguesa|Portugali hümn]] *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Marseljees|Prantsusmaa riigihümn]] *{{Riigi ikoon|Põhja-Korea}} [[Põhja-Korea hümn]] *{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Denes nad Makedonija|Põhja-Makedoonia hümn]] *{{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Cântico da Liberdade|Roheneemesaarte riigihümn]] *{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Du gamla, Du fria|Rootsi hümn]] *{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Deșteaptă-te, române!|Rumeenia hümn]] *{{Riigi ikoon|Rwanda}} [[Rwanda Nziza|Rwanda hümn]] *{{Riigi ikoon|Saalomoni Saared}} [[Saalomoni Saarte hümn]] *{{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} [[Saint Kittsi ja Nevise hümn]] *{{Riigi ikoon|Saint Lucia}} [[Saint Lucia hümn]] *{{Riigi ikoon|Saint Vincent ja Grenadiinid}} [[Saint Vincenti ja Grenadiinide hümn]] *{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Das Lied der Deutschen|Saksamaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Sambia}} [[Stand and Sing of Zambia, Proud and Free|Sambia hümn]] *{{Riigi ikoon|Samoa}} [[Samoa hümn]] *{{Riigi ikoon|San Marino}} [[San Marino hümn]] *{{Riigi ikoon|São Tomé ja Príncipe}} [[Independência total|São Tomé ja Príncipe hümn]] *{{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia hümn]] *{{Riigi ikoon|Seišellid}} [[Koste Seselwa|Seišellide hümn]] *{{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali hümn]] *{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia hümn]] *{{Riigi ikoon|Sierra Leone}} [[Sierra Leone hümn]] *{{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapuri hümn]] *{{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Nad Tatrou sa blýska|Slovakkia hümn]] *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Zdravljica|Sloveenia hümn]] *{{Riigi ikoon|Somaalia}} [[Somaalia hümn]] *{{Riigi ikoon|Soome}} [[Maamme|Soome hümn]] *{{Riigi ikoon|Sri Lanka}} [[Sri Lanka hümn]] *{{Riigi ikoon|Sudaan}} [[Sudaani hümn]] *{{Riigi ikoon|Suriname}} [[God zij met ons Suriname|Suriname hümn]] *{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[God Save the King|Suurbritannia hümn]] *{{Riigi ikoon|Svaasimaa}} [[Nkulunkulu Mnikati wetibusiso temaSwati|Svaasimaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Süüria}} [[Süüria hümn]] *{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi hümn]] *{{Riigi ikoon|Zimbabwe}} [[Zimbabwe hümn]] *{{Riigi ikoon|Taani Kuningriik}} [[Der er et yndigt land|Taani hümn]] *{{Riigi ikoon|Tadžikistan}} [[Tadžikistani hümn]] *{{Riigi ikoon|Tai}} [[Tai hümn]] *{{Riigi ikoon|Tansaania}} [[Tansaania hümn]] *{{Riigi ikoon|Togo}} [[Togo hümn]] *{{Riigi ikoon|Tonga}} [[Tonga hümn]] *{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Forged from the Love of Liberty|Trinidadi ja Tobago hümn]] *{{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Tšaadi hümn]] *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Kde domov můj|Tšehhi hümn]] *{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili hümn]] *{{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia hümn]] *{{Riigi ikoon|Tuvalu}} [[Tuvalu hümn]] *{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi hümn]] *{{Riigi ikoon|Türkmenistan}} [[Garaşsyz, Bitarap, Türkmenistanyň Döwlet Gimni|Türkmenistani hümn]] *{{Riigi ikoon|Uganda}} [[Uganda hümn]] *{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Štše ne vmerla Ukraina|Ukraina hümn]] *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Isten áldd meg a magyart|Ungari hümn]] *{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay hümn]] *{{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani hümn]] *{{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[My biełarusy|Valgevene hümn]] *{{Riigi ikoon|Vanuatu}} [[Yumi, Yumi, Yumi|Vanuatu hümn]] *{{Riigi ikoon|Vatikan}} [[Vatikani hümn]] *{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Venezuela}} [[Venezuela hümn]] *{{Riigi ikoon|Vietnam}} [[Vietnami hümn]] ==Tunnustamata riikide riigihümnid== *{{Riigi ikoon|Abhaasia}} [[Abhaasia hümn]] *{{Riigi ikoon|Hiina Vabariik}} [[Hiina Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Kosovo}} [[Kosovo hümn]] *{{Riigi ikoon|Lõuna-Osseetia}} [[Lõuna-Osseetia hümn]] *[[Pilt:Flag of the Order of St. John (various).svg|25px|link=Malta ordu]] [[Malta ordu hümn]] *{{Riigi ikoon|Palestiina}} [[Palestiina hümn]] *{{Riigi ikoon|Põhja-Küpros}} [[Põhja-Küprose hümn]] *{{Riigi ikoon|Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik}} [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Somaalimaa}} [[Somaalimaa hümn]] *{{Riigi ikoon|Transnistria}} [[Transnistria hümn]] ==Ajaloolised riigihümnid== *[[Pilt:Flag of Afghanistan (1987–1992).svg|25px|link=Afganistani Demokraatlik Vabariik]] [[Sorūd-e Mellī|Afganistani Demokraatliku Vabariigi hümn]] *[[Pilt:Flag of Afghanistan (2013–2021).svg|25px|link=Afganistani Islamivabariik]] [[Afganistani Islamivabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Gruusia Demokraatlik Vabariik}} "[[Dideba zetsith kurtheuls]]", endine Gruusia hümn *{{Riigi ikoon|Montenegro Kuningriik}} [[Ubavoj nam Crnoj Gori|Montenegro Kuningriigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}} [[Nõukogude Liidu hümn]] *{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Auferstanden aus Ruinen|Saksa DV hümn]] *{{Riigi ikoon|Valgevene Rahvavabariik}} [[Vajarski marš|Valgevene Rahvavabariigi hümn]] *{{Riigi ikoon|Venemaa Keisririik}} Venemaa Keisririigi hümn "[[Bože, Tsarja hrani]]" [[Kategooria:Riigihümnid| Riigihümnide loend]] [[Kategooria:Muusika loendid]] [[Kategooria:Sümboolika loendid|Riikide hümnide loend]] 310xrmus0iu4rfso80v6mwj24o9vgkd 0 1085 7151681 6998672 2026-05-11T18:34:02Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7151681 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib vallast, suurema statistilise üksuse kohta vaata artiklit [[Stockholm (tiheasustusega paikkond)]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Stockholm (perekonnanimi)]]}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2018}} {{linn | nimi = Stockholmi vald | hääldus = st'okholmi vald | nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Stockholms kommun | pilt_üldvaade = Stadshus-Panorama 2.jpg | pildiallkiri = | vapp = Stockholm_vapen_bra.svg | vapi_link = [[Stockholmi vapp|Vapp]] | pindala = | elanikke = | osm = pind }} [[Fail:Stockholm_Travel_Video_-_Places_to_Visit,_Fun_Things_to_Do,_Food_You_Must_Try_and_Travel_Tips!_(4K).webm|pisi|Stockholmi turismipaiku 2024. aastal]] '''Stockholm''' (ametlikult '''Stockholmi vald''' (''Stockholms kommun''), poolametlikult ''Stockholmi linn'' (''Stockholms stad'')) on [[Rootsi]] [[pealinn]], [[Vald (Rootsi)|vald]] Rootsis [[Stockholmi lään]]is. ''Põhjala Veneetsiaks'' ja ''Mälareni kuningannaks'' nimetatud Stockholm asub [[Mälaren]]i järve ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahelise [[väin]]a kaldail ja [[saar]]tel, mida ühendab üle 50 [[sild|silla]]. == Ajalugu == 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb [[Staden (Stockholm)|Stadeni]] saarel. Stockholmis on palju kauneid [[keskaeg]]seid ehitisi. Keskajal oli Stockholm osa Läänemerd majanduslikult valitseva [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] kaubandusvõrgustikus, olemata selle liige. Linnas elas palju sakslasi (jõukad kaupmehed ja käsitöölised). Pikapeale anti välja [[Rootsi linnaseadus]], mille järgi võisid ainult pooled [[raehärra]]dest olla sakslased. Kuni Rootsi kuninga (1523–1560) Gustav Erikssoni ehk [[Gustav I Vasa|Gustav Vasa]] poolt Rootsi iseseisvuse kehtestamiseni, domineeris Skandinaavias Taani ja [[Kalmari unioon]]. 1500. aastal oli Stockholmis umbes 6000 elanikku, linn oli umbes [[Tallinn]]a või [[Tartu]] suurune, aga [[Riia]]st palju väiksem. Kuningas Gustav Vaasa ja tema pojapoeg, kuningas (1611–1632) [[Gustav II Adolf]]ehitasid välja Rootsi riigi administratsiooni, Stockholm muutus tõeliseks riigi pealinnaks ja valitsemise keskuseks. Stockholm kasvas eriti hoogsalt 17. sajandil, [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l, mil Läänemeri oli riigi sisemereks. Linna areng jätkus 18. sajandil ja sai uut hoogu 19. sajandi teisel poolel, kui Rootsi kasvas rikkaks riigiks ja Stockholm selle pealinnana arenes suurlinnaks (1900. aastal oli linnas 300000 elanikku). Stockholm kujunes jõuka riigi majanduslikuks keskuseks ja peamiseks välja- ning sisseveo sadamaks.<ref>[[Arvo Mägi]], [http://kultuur.elu.ee/ke468_stockholm.htm Läänemere Veneetsia Stockholm – 750], Kultuur ja Elu, 2/2002</ref> Teisest maailmasõjast jäi Stockholm ja Rootsi puutumata. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole [[Norrmalm]]i viie ühesuguse [[kõrghoone]]ga ärikeskus [[Hötorgscity]], kus tohib liikuda ainult jalgsi. [[Djurgårdeni saar]]el on [[muuseum]]e ([[Skanseni vabaõhumuuseum]], [[Põhjala muuseum]], [[Vasa (laev)|Vasa laev]] [[Vasa muuseum]]is), suur [[park]] ja [[loomaaed]]. Stockholmis asub mitu suurt õppe- ja teadusasutust ([[ülikool]], [[akadeemia]]d, 3 [[Nobeli instituut]]i). Stockholm on riigi suuremaid [[sadam]]a- ja [[tööstus]]linnu. Veebruaris 2009 tunnustas [[Euroopa Komisjon]] Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta [[Euroopa keskkonnapealinn]]aks. [[Pilt:Stockholmi kliimadiagraam.jpg|pisi|Stockholmi kliimadiagramm]] == Ametlik nimi == [[1971. aasta Rootsi haldusreform|1971. aasta haldusreformiga]] sai Stockholmi linnast Stockholmi vald. Stockholmile tehti erireeglid, mille järgi vast valitud Stockholmi [[vallavolikogu]] volitused algasid juba 1. oktoobril 1970 (teistel vallavolikogudel 1. jaanuaril 1971). 1980. aastatel otsustas Stockholmi vallavolikogu kasutada ametliku nime "Stockholmi vald" asemel nime "Stockholmi linn" juhtudel, kui "puudub omavalitsusõiguslik tähtsus". Teatud kontekstides, näiteks juriidilistes dokumentides, peab siiski kasutama ametlikku nime "Stockholmi vald". == Haldusjaotus == Stockholm koosneb kolmest peapiirkonnast (''huvudområde''): [[Innerstaden]] (Stockholmi südalinn), [[Västerort]] ja [[Söderort]], mis omakorda koosnevad 14 linnaosapiirkonnast (''stadsdelsområde''): [[Innerstaden]] (Stockholmi kesklinn) * [[Kungsholmeni linnaosapiirkond|Kungsholmen]] * [[Norrmalm]] * [[Södermalm]] * [[Östermalmi linnaosapiirkond|Östermalm]] [[Söderort]] (Lõuna-Stockholm) * [[Enskede-Årsta-Vantör]] * [[Farsta]] * [[Hägersten-Liljeholmen]] * [[Skarpnäck]] * [[Skärholmen]] * [[Älvsjö]] [[Västerort]] (Lääne-Stockholm) * [[Bromma]] * [[Hässelby-Vällingby]] * [[Rinkeby-Kista]] * [[Spånga-Tensta]] Linnaosapiirkonnad jagunevad [[linnaosa]]deks. == Lennujaamad == [[Bromma]] linnaosas asub [[Stockholmi Bromma lennujaam]]. Linna teenindavad veel * [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] [[Sigtuna vald|Sigtuna vallas]] * [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] [[Södermanlandi lään]]is [[Nyköping]]i lähedal * Stockholmi [[Västeråsi lennujaam]] == Linnasisene ühistransport == Stockholmi ühistransport on integreeritud [[Stockholmi lääni ühistransport]]i, mida korraldab [[AB Storstockholms Lokaltrafik]]. === Metroo === {{vaata|Stockholmi metroo}} [[Stockholmi metroo]] on Rootsi ainus [[metroo]]. Sajast kasutusel olevast jaamast 82 asuvad Stockholmi vallas ja ülejäänud 18 naaberomavalitsustes. Stockholmi metroo on teede kogupikkuse poolest maailma metroode seas 13. kohal. Linna elanike arvu kohta on ta teede kogupikkuse poolest esikohal. Metrool on 110 km rööpmepikkust ja sada [[metroojaam|jaama]]. Need jagunevad [[roheline liin|rohelise]], [[punane liin|punase]] ja [[sinine liin|sinise liini]] vahel. [[Pilt:Stockholm Tunnelbana train C20.jpg|thumb|Stockholmi metroo]] == Haridus == Stockholm on [[üliõpilane|üliõpilaste]] arvu poolest Rootsi asulate seas esikohal. Linnas töötavad järgmised kõrgkoolid ja ülikoolid: * [[Handelshögskolan i Stockholm]] * [[Konstfack]] * [[Kuninglik Kunstikõrgkool]] (''Kungliga Konsthögskolan'') * [[Kungliga Musikhögskolan i Stockholm]] *(KMH) * [[Kuninglik Tehnikakõrgkool]] (''Kungliga Tekniska högskolan'', KTH) * [[Lärarhögskolan i Stockholm]] (LHS) * [[Stockholmi Ülikool]] (''Stockholms universitet'', SU) * [[Teaterhögskolan i Stockholm]] * [[Dramatiska Institutet]] (DI) Stockholmi vanalinnas tegutseb [[Stockholmi eesti kool]]. == Sport == Stockholmis on arvukalt [[spordiklubi]]sid, sealhulgas [[AIK]], [[Djurgårdens IF]] ja [[Hammarby IF]] ning suuri spordirajatisi, sealhulgas [[Stockholmi staadion]], [[Globen]] ja [[Friends Arena]] (Solnas). Stockholmis peetakse prestiižikaid võistlusi, sealhulgas [[Stockholmi maraton]] ja [[DN-gala]]. Stockholmis peeti [[1912. aasta suveolümpiamängud]]. == Vaatamisväärsused == === Muuseumid === * [[Skansen]], üks maailma vanimaid [[vabaõhumuuseum]]e * [[Moderna Museet]] (moodsa kunsti muuseum) * [[Vasa muuseum]] (''Vasamuseet''), [[Djurgårdeni saar]]el asuv muuseum, kus tutvustatakse 17. sajandi meremeeste elu. Muuseumis eksponeeritakse 1628. aastal põhja läinud Rootsi lipulaeva [[Vasa (laev)|Vasa]], mis tõsteti 1961. aastal merepõhjast. * [[Rootsi ajaloomuuseum]] * [[Rootsi Etnograafiamuuseum]] * [[Rootsi loodusmuuseum]] * [[Põhjamaade muuseum]], kultuuriloo muuseum * [[ABBA muuseum]] Mitmed muuseumid asuvad [[Djurgården]]i saarel. == Vaata ka == * [[Hötorget]] * [[Rinkeby]] * [[Stockholmi kuningaloss]] * [[Kristineberg]] * [[Skogskyrkogården]] * [[Stockholmi börs]] * [[Stockholmi Eesti Lasteaed "Pääsuke"]] * [[Kuninglik Tehnikainstituut]] * [[Riddarholmeni kirik]] * [[Vabaduse allikas]] * [[Maria narkohaigla]] *[[Püha Jüri skulptuurigrupp]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Stockholmi lääni vallad]] [[Kategooria:Stockholm| ]] [[de:Stockholm]] c0bsyik91pu1jhlzjf046xm4zg4qk6t 0 1148 7151859 7147061 2026-05-12T02:23:10Z Kruusamägi 1530 /* Rahvuslik koosseis */ 7151859 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi [[Tallinn (täpsustus)]] ja [[Reval (täpsustus)]]}} {{EestiAsula | nimi = Tallinn | hääldus = | pilt = Old Town of Tallinn, Tallinn, Estonia - panoramio (58 cropped).jpg | pildilaius = 260 | lipp = Flag of Tallinn.svg | lipu_link = [[Tallinna lipp]] | vapp = Tallinn wapen.svg | vapi_link = [[Tallinna vapp]] | pindala = | elanikke = 461 371 (01.01.2026) | maakond = Harju | osm = pind }}{{viita}}'''Tallinn''' on [[Eesti Vabariik|Eesti]] [[pealinn]]. See paikneb [[Läänemeri|Läänemere]] idaosas asuva [[Soome laht|Soome lahe]] lõunakaldal, [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres. Ühtlasi on Tallinn Eesti suurim linn ja [[Põhja-Eesti]]s paikneva [[Harju maakond|Harju maakonna]] halduskeskus. 1238. aastast pärineb Tallinna enne 20. sajandit maailmas üldlevinud nime<ref>[https://teatmik.eki.ee/teatmik/eesti-nimed-voorkeelses-tekstis/ Ajaloolised eksonüümid] EKI teatmik. Vaadatud 19.01.2024.</ref> (algselt [[alamsaksa keel]]est pärit nimekuju) '''Reval''' esimene teada olev mainimine (koos linnakodanikega, [[ladina keel]]es ''civitas Revaliensis''). 15. mail 1248 sai Tallinn [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]]. 1285. aastal sai Tallinnast [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige – kõige põhjapoolsem [[hansalinn]] – mis viis mõjuvõimu kiirele kasvule Läänemere kaubanduses ning 14.–16. sajandil arenes Tallinnast strateegilise asukoha tõttu [[Põhja-Euroopa]] oluline idakaubandust juhtiv sadamalinn. Tallinna [[Tallinna vanalinn|vanalinn]], mis koosneb kõrgendikul asuvast [[Toompea]]st ja [[Tallinna all-linn|all-linnast]], moodustab oma [[Tallinna kõrgehitised#Vanalinna tornistik|tornistiku]] ja [[Tallinna linnamüür|linnamüüriga]] ühe Euroopa kõige paremini säilinud [[keskaeg]]se sadamalinna, mille kaitsesüsteemid kuulusid oma aja tugevaimate hulka. Praegustes piirides on Vanalinn kujunenud välja 14. sajandi keskpaigaks. Vanalinna piirkond on lisatud 1997. aastal [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref>{{Netiviide |url=http://whc.unesco.org/en/list/822 |pealkiri=Historic Centre (Old Town) of Tallinn |väljaanne=[[UNESCO maailmapärandi nimistu]] |aeg=7. detsember 1997 |vaadatud=9. juunil 2018 |keel=inglise}}</ref> 2011. aastal oli Tallinn koos Soome ajaloolise pealinna [[Turu]]ga [[Euroopa kultuuripealinn]]. Tallinna pindala on 159,31&nbsp;km². Haldusjaotuse järgi jaguneb Tallinn kaheksaks linnaosaks. Linnaosad koosnevad omakorda [[asum]]itest, mida on kokku 84. Linna piires on veel [[Ülemiste järv|Ülemiste]] ja [[Harku järv|Harku]] järv ning [[Aegna]] saar. [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmeil elas Tallinnas 1. jaanuari 2019 seisuga 453 033 inimest. See tähendab, et iga kolmas Eesti elanik on end tallinlaseks registreerinud. Linna elanikkonna enamuse moodustavad nüüdisajal [[eestlased]]. Kesklinnast lääne pool asuvad [[Kalamaja]], [[Pelgulinn]]a, [[Lilleküla]] ja [[Tondi]] asum, neist kaugemal [[Paljassaare]] ([[Paljassaare poolsaar]]el) ja [[Kopli]] ([[Kopli poolsaar]]el), Harku järvest lõunas [[Väike-Õismäe]] ja [[Mustamäe]], mis asuvad kunagistel [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park [[Kadrioru park|Kadriorg]], mille kohal paekaldal asuvad [[Ülemiste]] ja [[Lasnamäe]], kaugemal kirdes, [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] orus, [[Kose (Tallinn)|Kose]] ja [[Pirita]], [[Viimsi poolsaar]]el lõpeb linn [[Merivälja]] ja [[Mähe]] [[aedlinn]]aga. Edelas, laialdasel [[liivik]]ualal, paikneb [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] aedlinn, kus eristatakse [[Rahumäe]]d, [[Männiku asum|Männikut]], [[Hiiu]]t, [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäed]], [[Pääsküla]], [[Liiva (Tallinn)|Liivat]] ja muid paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist [[Mustjõe asum|Mustjõe]], [[Tondi asum|Tondi]] ja [[Mustamäe]] piirkonnas, 1967. aasta generaalplaani alusel aga 1970ndatel [[Väike-Õismäe]]l ja [[Lasnamäe]]l. == Nimed == [[Fail:Danmarks flag 1219 Lorentzen.jpg|pisi|1219. aasta [[Lindanise lahing|lahing Lindanise (Tallinna) all]], kus legendi kohaselt ilmus taanlastele taevast appi [[Skandinaavia rist|ristilipp]] ehk ''[[Dannebrog]]'' ([[Christian August Lorentzen|C. A. Lorentzeni]] maal, 1809).]] Linnustatud [[Toompea pank|Toompea klindi saarlava]] lähedal paiknenud muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks, mille lähikonnas asus lisaks sadamakoht. [[Kõrgkeskaeg]]ne nimi ''Lindanise'' (''Lydanise'', ''Lyndanise'', ''Lyndanisse'', ''Lindanäs'' vms) viitab taanlaste poolt [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdade]] käigus 1219. aastal hõivatud [[muinaseestlased|muinaseestlaste]] linnusele praeguse [[Toompea]] kohal. [[Keskaeg]]se linna alates 13. sajandist rohkem tuntud nimi oli ''Reval'', mis tuletati linna ümbritsenud muinaseestlaste maakonna [[Revälä]] ([[Ladina keel|ladinapäraselt]] ''Revalia'') nimest. See kohalike [[Baltisakslased|sakslaste]] eelistatud ja paljudesse teistesse keeltesse (sh vene keelde kujul ''Revel' ''(''Ревель'')) levinud nimi oli kuni iseseisva Eesti riigi sünnini 1918. aastal Tallinna ametlik nimi. Rahvusvaheliselt (eriti [[Saksamaa]]l) oli ''Reval'' kohati ametlikult kasutusel kuni [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpuni. On arvatud, et kohanimi ''Tallinn(a)'' tähendas varem "taani linnust" (oletatav nimekuju ''tani(n)lidna'', hiljem ''tallina''). See nimekuju esines esimest korda 1536. aastal kirja pandud sõnapaaris ''tallyna lynhall'' ja pärineb Tallinna eestlaste truudusvandest [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu maameister|Liivimaa maameistrile]] [[Hermann von Brüggeney]]le,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mittesakslaste truudusvanne |url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_siseolud_15_sajandil_Aadel,_vaimulikud,_talupojad/Mittesakslaste_truudusvanne/?max |vaadatud=2018-06-09 |arhiivimisaeg=2018-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180612140145/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_siseolud_15_sajandil_Aadel,_vaimulikud,_talupojad/Mittesakslaste_truudusvanne/?max |url-olek=ei tööta }}</ref> mille on üles kirjutanud raesekretär [[Johann Sulstorp]] ("Mynno toyuetann nynck wannu ssell surell owsall nynck wegkewell yssandell yssandell Harmen Brüggeney, teysse nyme kaess Hassenkamp Mester Saxa ordens lifflandi maell myn armall yssandell nynck selle awsall tallyna lynhall wagka nynck sanna kuelya olla kuy mynd jummall awitacko ninck theme kallis euangelium").<ref>https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/13/tallinn/</ref> Esimest korda kasutas Pühavaimu koguduse pastor [[Johannes Kohsen]] selgetähelist ''Tallinna'' nime eestikeelses matuselaulus, mille kirjutas 7. detsembril 1670 Niguliste pastori [[Gotthard von Renteln]]i katkusurma puhul.<ref>https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/30/oeh-wahta-tallinna</ref> [[Eesti]] riigi loomisel 1918. aastal võeti vastse riigi pealinna nimeks seni ainult eesti keeles pruugitud nimi ''Tallinna'', alates 1933. aastast ''Tallinn''. Tallinna teadaoleva esmamainimise ajaks on peetud aastat 1154, mil [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondlane araablane [[Muḩammad al-Idrīsī]] joonistas maailmakaardile Läänemere idakaldal paikneva asula ''qlwry'' või ''flwry''. Seda on loetud ka kui ''Kaleverü'' või ''Qaleweny'', millega sarnane (ja eeldatavasti Tallinna kohal paiknenud asulaga seonduv) nimekuju ''Kolõvan'' (''Колывань'') esineb [[vanavene keel|vanavene]] kroonikate ehk [[leetopiss]]ide hilis[[keskaeg]]setes ümberkirjutustes. Kohanime ''Kolõvan'' lähteks on pakutud eesti rahvuseeposest "[[Kalevipoeg]]" tuntud mütolooogilise tegelase [[Kalev (mütoloogia)|Kalevi]] nime. == Ajalugu == {{Vaata|Tallinna ajalugu}} === Tallinn muinasajal === 2009. aasta [[Arheoloogilised väljakaevamised|väljakaevamistel]] [[Vabaduse väljak]]ul leiti [[kiviaeg]]se asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.<ref name="WufJ8" /> Mainitud on veel küttide võimalikke laagrikohti [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] (Kivisilla eeslinn, praegune [[Tornimäe (Tallinn)|Tornimäe]]) ja [[Liivalaia tänav]]a kandis. === Keskaegne Tallinn === Mõned varasemad uurijad on oletanud, et [[Liivimaa ristisõda|vallutuseelsel]] ajal oli Tallinna kohal [[Lindanise linnus|muinaslinnus]] ja [[sadam]] koos nendega liituva [[turg|turukoha]], kauba-asula, vene ja skandinaavia [[kaubahoov]]ide ja [[kirik (pühakoda)|kirikutega]]. Väljakaevamistel pole siiski leitud kindlaid arheoloogilisi leide selle kohta, samuti ei maini kirjalikud allikad midagi peale muinaslinnuse. Vanimad leiud jäävad muinas- ja keskaja piirimaile ning nende kuulumist ühte või teise ajajärku pole võimalik kindlaks määrata.<ref>[[Heiki Valk]], [[Anti Selart]] (2012). Muutused ja järjepidevus 13. sajandi Liivimaal. Teoses: Eesti ajalugu. II. Lk 74–75</ref> [[Lindanise lahing|1219. aastal hõivasid]] [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] käigus Tallinna [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] väed, kes kindlustasid Toompea ning rajasid ka [[dominiiklased|dominiiklaste]] ordu esialgse puukiriku. All-linnas tekkis [[Oleviste kirikukihelkond|Oleviste]] ja [[Niguliste kirikukihelkond]]i hõlmav kindlustatud tuumik. Sellest väljapoole jäid [[skandinaavia kaubahoov|skandinaavia]] ja [[vene kaubahoov]]id kirikuga Sulevimäel, [[Ventseli kabel]] ning [[Püha Johannese hospidal]]. Linna asutamisajaks võib lugeda{{lisa viide}} 1230. aastat, mil mõneks ajaks linna hõivanud mõõgavendade ordu kutsus Ojamaalt (Gotlandilt) 200 Saksa kaupmeest, kes seadsid end sisse Toompea jalamil<ref>[[Erki Russow]]. [https://teadus.postimees.ee/6679710/tallinn-800-lubecki-naised-tallinnas Tallinn 800: Lübecki naised Tallinnas]. [[Postimees]], 11. mai 2019</ref><ref>[[Tiina Kala]], [[Lea Kõiv]], [[Kalmer Mäeorg]], Enn Marandi, Urmas Oolup. [https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Linnavalitsus-labi-aegade Tallinna Linnavalitsus läbi aegade]. Tallinna linna koduleht, 2013</ref> ning kellele kindlustati kodanikustaatus ja vastavad õigused.{{lisa viide}} 15. mail 1248 võeti kasutusele [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigus]], pole teada, mis õigust oli enne rakendatud, see võis olla [[Riia õigus]] või ''ius estonicum''. Hoolimata sellest, et Tallinn asus aastail 1219–1227 ja 1238–1346 Taani kuninga, 1227–1237 [[mõõgavendade ordu]] ja 1346–1347 [[Liivimaa ordu]] maadel ning et Toompeal [[Tallinna toomkirik|toomkirikus]] paiknes ka [[Rooma-Katoliku Kirik]]u [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]] residents, oli Tallinn tegelikult Lübecki õiguse alusel iseseisev. Toompeal ja [[Toompea linnus]]es kehtis seevastu aga [[maa- ja rüütliõigus]]. 1265. aastal andis Taani kuninga [[Erik V]] ema ja Eestimaa asevalitseja [[Margrete Sambor]] käsu Tallinna esimese teadaoleva kaitseehitise, [[Margareti müür]]i, ehitamiseks. Linna elu ja ehitustegevus hoogustus, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrvale kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamutena. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute asetus, mis on peaaegu muutumatuna säilinud siiani. Aastaiks 1310–1320 oli all-linn kujunenud välja nüüdse vanalinna piires, ulatudes põhja pool praeguse Tolli tänavani ning lõunaküljes [[Harju värav]]a ees asetsenud vallikraavini. Loode-kagu pool piirnes linna hoonestus [[Tsistertslaste ordu]] ja [[Jutlustajate Vendade Ordu]] (dominiiklaste) kloostri kruntidega.<ref name="1oj5Q">[[Rasmus Kangropool]], All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn XIV(XVIII)]], Estopol, Tallinn 2003, lk 26</ref> 1355. aastaks oli all-linn ümbritsetud täies ulatuses linnamüüriga, mis oli ühtlasi linna piir. Linnale kuulus ka maa-alasid väljaspool all-linna (linnamüüri). 1319. aastal kehtestas Taani kuningas Tallinnas kooliprivileegi, mis andis toomkiriku juhtidele ([[toomkapiitel]]) koolipidamise ainuõiguse ja keelas teiste koolide asutamise. Samal aastal on esimest korda mainitud ka [[Tallinna Toomkool]]i. Pärast 1343. aastal toimunud [[Jüriöö ülestõus]]u, mille Liivi ordu oli maha surunud, läksid ordu kätte Eestimaa hertsogkonna kõik tähtsamad Taani linnused: Tallinn ja [[Rakvere]] 1343. ning [[Narva]] 1345. aastal. Taani kuningas [[Valdemar IV]] müüs oma Eesti valdused 1346. aastal [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herike]]le umbes nelja tonni hõbeda (19 000 [[Kölni mark|Kölni marga]]) eest. Saksa ordu pantis need valdused 1347. aastal [[Liivi ordu]]le. [[13. sajand]]il astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja [[Hansa Liit]]u. Keskaegne Tallinn ongi tuntud eelkõige kui [[hansalinn]], millele anti Hansa laokoha õigus 1346. aastal. Linna kaupmeeste kätte koondus oluline osa [[Lääne-Euroopa]] ja [[Novgorod]]i vahelisest [[transiitkaubandus]]est. Pärast [[Visby]] purustamist Taani poolt 1361. aastal kasvas Tallinna roll Läänemere idaosa kaubanduses ja poliitikas veelgi. [[Keskaeg]]a jäävat ajavahemikku [[15. sajand]]i algusest kuni [[16. sajand]]i keskpaigani võib pidada õitsvaks kuldajaks, mil Tallinnast sai Hansa Liidu idakaubanduse juhtiv linn. [[16. sajand]]i keskel elas Tallinnas linnamüürist seespool arvatavasti 7000–8000 elanikku. Neile lisandus veel [[linnasaras]]es paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. 14. septembril 1524 pandi toime Tallinnas [[pildirüüste]]d. Mitmesajast sakslasest ja eestlasest koosnev märatsev rahvahulk tungis [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[Tallinna Püha Katariina kirik|Püha Katariina]], [[Oleviste kirik|Oleviste]] ja [[Pühavaimu kirik]]usse, purustas seal [[pühapilt]]e ja kujusid ning [[altar]]eid ja [[reliikvia]]id, mida peeti vana usu sümboleiks. 1525. aasta algul otsustas Tallinn eelistada uut (luterlikku) usutunnistust vanale, kuid see võeti ametlikult vastu alles [[1530. aastad|1530. aastail]], pärast seda, kui [[Lübeck]] oli loobunud [[katoliiklus]]est [[protestantlus]]e kasuks. Tallinna kaubanduse allakäik 16. sajandi teises pooles oli põhjustatud Hansa kaubanduse üldisest soikumisest ja kauplemissuhete muutumisest. Langust põhjustas teatud määral ka Lübecki ja Tallinna vaen. Umbes 1516. aastast hiljem püüdsid Tallinn ja mingil määral ka Tartu takistada lübecklaste vahetut kauplemist Liivi linnade tagamaadel. Tüli tulemusena suundusid Lübecki laevad Tallinnast mööda, otse [[Narva ajalugu#Liivi orduriigis|Narva]] ja [[Viiburi]], ning halvenesid linnade suhted. === Tallinn varauusajal === [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal]] 1558. aastal algas [[Vana-Liivimaa]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel [[Vene-Liivi sõda]], mis lõppes 1561. aastal. [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu]] viimane [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]] ei suutnud kaitsta Põhja-Eestit Moskva tsaaririigi ja tsaar [[Ivan Julm]]a vägede eest. See ajendas [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]]i 4. juunil 1561 vanduma truudust [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]]. 6. juunil andsid Tallinna all-linn ja [[Tallinna kodanik|kodanikud]] Rootsi kuningale [[Erik XIV]]-le [[Ustavusvanne|ustavusvande]] ja tunnistasid vabatahtlikult Rootsi kuninga võimu Tallinna üle. Pärast mõnetist piiramist alistus ka [[Toompea eeslinn|Toompeal]] asunud endine [[Liivi ordu]] [[Tallinna ordulinnus]]. Rootsi kuninga võimu tunnistamise järel moodustati Rootsi kuningale alluvaist Põhja-Eesti aladest [[Eestimaa provints]], mille keskuseks sai Tallinn, kus asus ka [[Eestimaa kuberner#Eestimaa kubernerid 1561–1674|Eestimaa kuberner]]. [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõja]] ajal, 1569. aasta juulis, saabus [[Tallinna laht|Tallinna lahele]] Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis 13 päeva pommitas ägedasti [[Tallinna reid|reidilt]] linna, riisus [[Tallinna sadam|sadama]] täiesti tühjaks ja sai sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva. 1570. aastal algas Põhja-Eestis uuesti sõjategevus, milles osalesid Rootsi väed ning [[Liivimaa kuningas]] [[Magnus]], kes oli võimu nimel kogu Liivimaal Venemaa vasalliks hakanud. Sõjaga kaasnes [[Tallinna piiramine (1570–1571)|esimene]] ja [[Tallinna piiramine (1577)|teine]] Tallinna piiramine, mille käigus rüüstati Tallinna eeslinnu ja ümberkaudseid maid ning purustati ka [[Pirita klooster]]. Hilisemates Rootsi-Poola sõdades oli sõjategevus Lõuna-Eestis ja Lätis, Tallinnani see ei ulatunud. [[Fail:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|vasakul|Linna muldkindlustused enne 1710. aastat]] Rootsi kuningriigi koosseisus arenes Tallinna ja teiste mereäärsete linnade kaubandus turvaliselt ja jõudsalt, kuna Läänemeri oli muutunud Rootsi "sisemereks". Rootsi võimu kaitse all arenes kaubandus ka [[Narva]]s, sest sealt kulges piki [[Narva jõgi|Narva jõge]] kaubatee [[Pihkva]]sse, [[Novgorod]]i ja [[Moskva]]sse. Elavneva Venemaa-kaubanduse tagajärjel suurenes Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Tallinna asemel Narva Rootsi kuningriigi [[Läänemereprovintsid]]e pealinnaks.<ref name="pUlC1">[https://web.archive.org/web/20200704044522/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558-1710_Rootsi_aeg/Kaubandus_ja_t%C3%B6%C3%B6stus/ 1558–1710. Rootsi aeg. Kaubandus ja tööstus], www.estonica.org (vaadatud 24. august 2011)</ref> 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] sõjategevus jõudis Tallinna alles 15. augustil 1710, mil Vene väed piirasid linna ümber, tõkestades toiduainete sisseveo ja joogivee saamise [[Ülemiste järv]]est. 45 päeva kestnud piiramise (ilma sõjategevuseta) jooksul hukkus [[katk]]u ja nälga enamik (90%) linna [[garnison]]i ja linnaelanikke. 29. septembril 1710 alistusid Tallinn, Eestimaa rüütelkond ja [[Tallinna Rootsi garnison]] Vene tsaar [[Peeter I]] vägedele. Rootsi kuningriik loovutas Tallinna ja teised alad ametlikult [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigile]] [[Uusikaupunki rahu]]ga 1721. aastal. Tallinn ja Paldiski omasid Venemaa jaoks põhilist tähtsust [[Tallinna sõjasadam|sõjalise meresadamana]] keisririigi läänepiiril. === 18. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus === 1775. aastal kehtestati Venemaa keisririigis uus halduskorralduse seadus. Selle alusel moodustati 1783. aastal [[Tallinna kubermang]]u asemele Tallinna [[asehalduskord]], mida juhtis [[kindralkuberner]]. Asehalduskord lõppes pärast [[Katariina II]] surma 1796. aastal, mil [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] taastas endised haldusvormid ja moodustas Eestimaa kubermangu, mille [[kubermangulinn]] oli endiselt Tallinn. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] viimasel veerandil, keisrinna [[Katariina II]] valitsemisajal, kehtestati [[Läänemere kubermangud]]e linnades vene keele õpetamise kohustus. Riigi rahastatavaid koole hakati nimetama [[rahvakool]]ideks. [[Fail:Map of Tallinn, 1810.jpg|pisi|Tallinna kaart aastal 1810]] Tallinna arengut piiras [[Riia sõjakuberner]]i ja Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri markii [[Filippo Paulucci]] 14. aprilli 1825 ehitusmäärus, mis kitsendas ehitustegevust [[Tallinna kindlus]]es ja eeslinnades. Tallinna kindluse ümbrus oli jaotatud neljaks kindluse-eelseks piirkonnaks (''Festungs-Distanzen''). Tallinna kui Venemaa keisririigi [[Balti laevastik]]u baasi kindlustamiseks ehitati [[Tallinna sõjasadam|sõjasadama]] kaitseks Tallinna lahe äärde keiser [[Nikolai I]] korraldusel aastail 1829–1840 [[Kaitsekasarm]]. Ehituspiirangud tühistati alles pärast 1. jaanuari 1858, mil Tallinn kustutati Venemaa kindluste nimekirjast. 19. sajandil asutati [[Drümpelmanni masinatehas]] (1828), [[Jürgensi masinatehas]] (1858), [[Friedrich Wiegand]]i [[Wiegandi masinatehas|masinatehas]] (1859), [[Franz Krull]] [[AS Franz Krull|Krulli masinaehitustehas]] (1865), [[Makarovi saeveski|Makarovi]] ja [[Grafi saeveski]] (1876), V. [[Roseni masinatehas]] (1877), [[Tallinna pärmivabrik]] (1878), [[Neudorfi mehaanikatöökoda]] koos malmivaluga (1878), [[Lutheri vabrik|Lutheri mööblivabrik]] (1880), E. [[Lausmanni masinatehas]] (1881), [[Eduard Johanson]]i [[Tallinna paberivabrik E. J. Johanson]] (1887), [[Volta tehas|Volta masinatehas]] (1899), [[Tallinna Katusepapivabrik]] (1898), [[Ülemiste paberivabrik]]u (1826–1893) asemele E. [[Osse ja Ko tselluloosivabrik]] (1894–1912) ja [[Dvigatel|Dvigateli vagunitehas]] (1899). [[Fail:План города Ревеля 1876.png|pisi|left|Tallinna linna plaan 1876. aastast]] Tööstuse arengule aitas kaasa ka [[raudtee]]võrgu areng. [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati [[Balti raudtee]], mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad Narva ja [[Gattšina]] kaudu [[Peterburi]] ja Venemaa sisekubermangudega. [[Balti jaam]] ei olnud esialgu tupikjaam, vaid läbisõidujaam, kust raudtee läks edasi [[Admiraliteedi bassein]]ist möödudes [[Tallinna sadam]]asse. Samal ajajärgul hakati arendama ka [[ühistransport]]i, 24. augustil 1888 [[Trammiliiklus Tallinnas|avati Tallinnas]] [[hoburaudtee]].<ref name="cYgjb">[https://web.archive.org/web/20200227193531/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem/hobutramm Hobutrammivagunid], ajaluguyhistransport.eu</ref> 20. sajandi alguses töötas keisririigi Admiraliteet välja sõjalaevastiku uuendamise plaani, mille tulemusena asutati Tallinnas, kui [[Balti laevastik]]u põhibaasis, uued laevaehitus- ja remonditehased: [[Bekkeri laevatehas]] – [[Bekkeri sadam]]as; [[Vene-Balti laevaehitustehas]], [[Vene-Balti sadam]]as [[Kopli poolsaar]]el; [[Noblessneri laevatehas]] – [[Peetri sadam]]as. 20. sajandi alguses olid [[1905. aasta revolutsioon Eestis|Eestis]], sh Tallinnas töölismeeleavaldused. [[Fail:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Pharuse kaart Tallinna linnast 1910]] 20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tallinna elanikkond endisest [[seisuslik ühiskond|seisuslikust ühiskonnast]] [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnaks]]. 19. sajandi lõpul alanud Venemaa keisririigi [[Venestusaeg|venestamispoliitika]] tulemusena nõrgenes senine [[baltisaksa aadelkond|baltisaksa aadelkonna]] ülemkihi võim. Vene linnaseadusega said Tallinnas linnakodaniku õigused ka eestlastest elanikud. Selle tulemusel valiti 1906. aastal esimest korda vene ja eesti linnavolikogu koalitsiooni kandidaat [[Voldemar Lender]] (linnapea 1906–1913). === Tallinn 20. sajandil === [[Pilt:Estonia puiestee 13 endine Vene Riigipanga Reveli kontor 20101103.JPG|pisi|left|Endise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoone. Hoone valmis 1909, arhitekt [[Aleksander Jaron]]. Selles hoones moodustati 24. veebruaril 1918 [[Eesti Ajutine Valitsus]]. Kuni 1935. aastani oli see maja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] peahoone, taas Eesti Panga kasutuses aastast 1992]] 1918. aasta 24. veebruarile eelnenud ööl teatati enamlastele, et pärast [[Brest-Litovski rahuleping|Brest-Litovskis]] katkestatud rahukõnelusi on Eestimaa loovutatud Saksa vägedele. Suur osa enamlasi põgenes seda uudist kuuldes linnast 24. veebruari pärastlõunal. Enamlaste põgenemise ja Saksa vägede saabumise vahele jäänud lühikese võimuvaakumi jooksul moodustati [[Estonia teatrihoone]] lähedal asuvas pangahoones ajutine võimukeskus. Tallinnas loeti [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]] esimest korda ette 25. veebruari hommikul. [[Pärnu]]s oli seoses Saksa vägede saabumisega Päästekomitee nimel Eesti Vabariik välja kuulutatud juba 23. veebruaril.<ref name=":0" /> [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. 19. novembril 1918 tunnustas Saksamaa volinik [[August Winnig]] Eesti Vabariiki ''de facto'' kuni rahukonverentsini. 22. novembril 1918 pani [[Punaarmee]] toime esimese katse vallutada [[Jaanilinn]]a ja Narvat, kuid Saksa väed lõid [[Kulgu lahing]]u käigus rünnaku tagasi ja seejärel taandusid. 28. novembril 1918 alanud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] taandus [[Eesti Rahvavägi]] 1919. aasta jaanuari alguseks Tallinnast 40&nbsp;km kaugusele ning läksid seejärel vastupealetungile. 12. detsembril saabus Tallinna [[reid]]ile [[Liepaja]]st Suurbritannia sõjalaevastik admiral [[Edwyn Alexander-Sinclair]]i juhtimisel, kes turvas linna [[Nõukogude Venemaa]] [[Balti laevastik]]u eest. Tallinnast sai iseseisva Eesti Vabariigi pealinn. 1924. aastal püüti läbi viia [[1. detsembri riigipöördekatse]]t. [[Pilt:TLA 1465 1 897 Zeppelin Tallinna kohal. Vaade Tornide väljakule 24 09 1930.jpg|pisi|[[Saksa Riik|Saksa Riigi]] õhulaev [[LZ 127 Graf Zeppelin|Graf Zeppelin]] [[Vanasadam]]a kohal 24. septembril 1930. Esiplaanil uudishimulikud linnakodanikud [[Tornide väljak]]ul]] 1930. aastate teisel poolel töötas [[Tallinna Linnavalitsus]] välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aasta Eesti okupeerimisel]] ja sellele järgnenud annekteerimisel oli Tallinnal kui pealinnal ja riigi haldusasutuste hõivamisel eriline koht. Tallinnas viidi läbi 21. juunil 1940 nõukogude võimu kehtestamist toetav "töörahva manifestatsioon" [[Vabaduse väljak]]ul ning meeleavaldus [[Kadrioru loss]]i ees. Tallinnas Laial tänaval asunud NSV Liidu saatkonna rõdult tervitasid "tööliskolonne" NSV Liidu saatkonna töötajad ja eesti kommunistid. 1940. aastal liideti Tallinna linnaga [[Nikolai von Glehn]]i väljaarendatud [[Nõmme linn|Nõmme]]. Saksa väed sisenesid Eesti territooriumile 1941. aasta 7. juulil operatsiooni "[[Operatsioon Barbarossa|Barbarossa]]" raames. Eesti Omakaitse vabatahtlike üksuste toel hõivasid Saksa üksused 28. augustil Tallinna. Septembris 1941 [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivägede]] poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks Tallinnas ametisse seatud [[Eesti Omavalitsus]]t asus juhtima [[Hjalmar Mäe]]. 1944. aasta 9. märtsi õhtul ja ööl vastu 10. märtsi toimunud õhurünnak, mida tunneme [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] nime all, tekitas Tallinnas märkimisväärseid purustusi. Sealhulgas hävis täielikult 1400 elumaja ning kannata sai veel üle 3000. Peavarju kaotas umbes 20 000 elanikku.<ref>Sulev Vedler, Tarmo Vahter: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/tana-10-aastat-tagasi-vene-kindral-mina-pommitasin-tallinna?id=69074721 "TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Vene kindral: mina pommitasin Tallinna"] Eesti Ekspress, 29. august 2014</ref> [[Fail:Pikk Hermann ja Aleksander Nevski katedraal Niguliste kiriku tornist 1974.jpg|pisi|left|[[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornis lehviv [[Eesti NSV lipp]] 1974. aastal. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 19. septembril 1944 toimus [[Sakala tänav]]al [[Eesti Maapank (1926–1940)|Eesti Maapanga]] hoones [[Otto Tiefi valitsus]]e esimene istung. [[Otto Tief|Tief]] luges ette deklaratsiooni, kus teatati [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] likvideerimisest ning uue valitsuse tegevusse astumisest. Samal ajal alustasid mitmesugused eestlastest koosnevad relvaformeeringud Tallinnas tegevust ja võtsid mitmel pool linnas võimu enda kätte, ühtlasi takistati sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. 20. septembri pärastlõunal võttis [[Toompea loss]]i eestlastest valvemeeskond [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornist maha haakristiga lipu ja heiskas sinimustvalge. 21. septembri õhtupoolikul linna tabanud Nõukogude õhurünnak oli tugevaimaks pommilöögiks Tallinnale pärast 9. märtsi pommitamist. Nõukogude okupatsiooniväed jõudsid [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud Tallinna 22. septembril. [[Fail:A. H. Tammsaare monumendi avamine 78 (03).jpg|pisi|left|[[A. H. Tammsaare mälestusmärk|A. H. Tammsaare mälestusmärgi]] avamine 1978. aastal. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 1949. aasta kevadel toimus [[Märtsiküüditamine|uus massiküüditamine]], mille käigus saadeti Eestist välja üle 20 000 inimese. Tallinlasi oli nende hulgas umbes 1000. Küüditamisele järgnes 1950. aasta märtsis [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum]], mis viis lõpule poliitilise pöörde. [[Industrialiseerimine|Industrialiseeritud]] ehitusviis aitas leevendada eluruumipuudust, mille põhjuseks oli linna kiire kasv. Lisaks loomulikule [[Iive|iibele]] umbes 2000 inimest aastas kolis linna igal aastal veel umbes 9000 inimest, kes said tööd tänu tööstuse arendamisele. Neile uutele elanikele oli vaja leida elamispind. Pärast sõda immigreerus Tallinna inimesi ka teistest liiduvabariikidest. 1934. aastal moodustasid eestlased 85,6% rahvastikust. Esimese sõjajärgse rahvaloenduse ajaks 1959. aastal oli nende osakaal vähenenud 60,2% peale. [[Fail:Õismäe lennukilt 92.jpg|pisi|Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Malle Meelak]] avaldasid 1968. aastal [[Väike-Õismäe]] elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailprojekteerimine kestis 1968–1977. [[Järveotsa tee]] ehitusplaneering, mille koostasid arhitektid [[Kalju Luts]] ja [[Inessa Põldma]], valmis 1984. aastal. Asum projekteeriti mahutama 45 000 elanikku 11 500 korterisse. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 1980. aastal toimusid [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas olümpiamängude purjetamisvõistlused]]. Tänu sellele ehitati Tallinna mitu uut taristuhoonet ja muud -rajatist. Tallinn sai [[Viru hotell]]i lähedusse uue peapostkontori ja 26-korruselise [[Olümpia hotell|Olümpia]] hotelli, lisaks ehitati välja [[Pirita tee]] ühes [[Pirita sild|Pirita jõe uue sillaga]]. Pirita linnaosa sai rikkamaks telefonikeskjaama, rannahoone ja kloostrivaremetesse kujundatud vabaõhulava võrra. Tallinna sadama lähistele ehitati [[Tallinna linnahall]]: peaaegu 5000 pealtvaatajakohaga kontserdisaali ja 1981. aastal valminud 3000 pealtvaatajakohaga jäähalliga. Osalt seoses olümpiamängude eel toimuvate ehitustöödega hakkas teistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärit inimeste juurdevool 1970. aastatel uuesti kasvama. 1979. aastaks oli eestlaste osakaal Tallinna elanike hulgas vaid 52%. 1987. aasta 23. augustil avaldas üle 2000 inimese Toompea nõlval [[Hirvepark|Hirvepargis]] meelt [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i vastu ([[Hirvepargi miiting]]). [[Tallinna vanalinna päevad]]est kasvasid välja [[Öölaulupidu|öölaulupeod]]. Vanalinna päevade viimasel, 14. juuni õhtul, mis on ühtlasi 1941. aasta [[Juuniküüditamine|juuniküüditamise]] aastapäev, kogunes [[Tallinna lauluväljak]]ule üle 100 000 inimese. Mõni päev hiljem nimetas [[Heinz Valk]] toimunut kultuurilehes [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] [[Laulev revolutsioon|laulvaks revolutsiooniks]]. Sellega sai iseseisvusliikumine endale nime ning missiooni jääda rahumeelseks. 23. juunil tunnistas [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] sinise, musta ja valge eesti rahvusvärvideks. 11. septembril korraldas [[Rahvarinne]] Lauluväljakul ürituse "[[Eestimaa laul]]", millest võttis osa 250 000 – 300 000 inimest. Seal nõuti esimest korda avalikult Eesti [[iseseisvus]]e taastamist. 16. novembril võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] suure häälteenamusega vastu [[suveräänsusdeklaratsioon]]i, millega kinnitati Eesti seaduste ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. 3. märtsil toimus Eestis referendum, millest võttis osa 83% elanikest ning 77% neist, sealhulgas märkimisväärne osa mitte-eestlastest, olid iseseisvuse poolt. Sellest lähtuvalt otsustati kuulutada [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti iseseisvus]] taastatuks. Taasiseseisvumise otsuse võttis parlament vastu 20. augustil 69 poolthäälega ja ilma ühegi vastuhääleta. Esimene [[Lääne-Euroopa]] riik, mis uut riiki tunnustas, oli [[Island]]. Seetõttu kannab Tallinnas asuv [[Välisministeerium]]i esine plats praegu [[Islandi väljak]]u nime. == Loodus == [[Pilt:Map Estonia - Tallinna linn.png|pisi|]] Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal Loode-Eestis. Tallinna geograafiline kese asub [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärse [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul, linna kogupindala on 159,3&nbsp;km². Linna halduspiiresse jäävad [[Ülemiste järv|Ülemiste]] ja [[Harku järv]] ning [[Aegna]] saar. Linna kõrgeim punkt (66,6 m<ref name="dxTw8" /> üle merepinna) on [[Pääsküla prügimägi|Pääsküla prügimäel]]. Tallinna ranniku pikkus on 46 kilomeetrit ning see hõlmab kolme suurt poolsaart: [[Kopli poolsaar|Kopli]], [[Paljassaare poolsaar|Paljassaare]] ja [[Kakumäe poolsaar|Kakumäe]]. Tallinnas asub mitu avalikku randa: [[Pirita rand|Pirita]], [[Stroomi rand|Stroomi]], Kakumäe, Harku ja [[Pikakari rand|Pikakari]].<ref>Tallinn Annual Report 2011</ref> === Geoloogiline ehitus === Tallinn asub [[Põhja-Eesti rannikumadalik|rannikumadaliku]] ja [[Harju lavamaa]] ning neid eraldava [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti paekalda]] alal. Lasnamäel moodustab [[paekallas]] kuni 30&nbsp;m kõrguse [[Pank (geoloogia)|panga]], mis Nõmme ja Ülemiste piirkonnas on aga liiva alla mattunud. Paekallast läbib neli pinnakattesse mattunud [[ürgorg]]u: Harku (143,2&nbsp;m), Lilleküla-Pelguranna (123,4&nbsp;m), Kesklinna (81&nbsp;m) ja Mähe (129,3&nbsp;m). Orud on täitunud [[Jääaeg|jääaja]] [[moreen]]i, glatsiofuviaalse liiva ja [[kruus]]a ning jääjärvelise savi ja mereliivaga.<ref>{{Netiviide|autorid=Hella Kink & Maire-Liis Hääl|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1385_1376.html|pealkiri=Linna allikad Tallinnas|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tallinna alune maapind koosneb eri vanuse ja koostisega kivimitest ja setetest. Kõige nooremad on [[Kvaternaar]]i setted. Mõned neist on väärtuslikud, sest aitavad kaasa [[Põhjaveekiht|põhjaveekihi]] tekkele. Väärtuslikud on ka liiv ja kruus, sest neid kasutatakse palju ehitustel. Tugev settekivipinnas, millesse on tekkinud hiljem mattunud ürgorud, pärineb [[Ediacara|ediakaara]], [[kambrium]]i ja [[ordoviitsium]]i ajast. Paljandeid moodustavad kaks kõvemate settekivimite kihti: ordoviitsiumi lubjakivi, mis moodustab Põhja-Eesti panga, ja sellest allpool lasuv kambriumi liivakivi, mis moodustab panku Rocca al Mares, Kalamajas jms. Settekivipinnase all on kivistised [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbilt]], mis pärinevad [[paleoproterosoikum]]ist ehk on oluliselt vanemad kui eelnimetatud kihid. Need kivimid ei paljastu kuskil Eestis.<ref>{{Netiviide|autorid=Vaher, Rein; Miindel, Avo; Raukas, Anto; Tavast, Elvi|url=http://www.kirj.ee/public/Estonian_Journal_of_Earth_Sciences/2010/issue_1/earth-2010-1-37-48.pdf|pealkiri=Ancient buried valleys in the city of Tallinn and adjacent area|väljaanne=Estonian Journal of Earth Sciences.|aeg=2010|vaadatud=}}</ref> === Kliima === {{Ilmakast | asukoht = Tallinn-Harku | aeg = 1991–2020 | laius = 100 <!--Kõrgeim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne maksimumtemp. --> |jaan_max = -0.7 |jaan_absoluut_max = 9.2 |veebr_max = -1 |veebr_absoluut_max = 8.7 |märts_max = 2.8 |märts_absoluut_max = 15.9 |aprill_max = 9.5 |aprill_absoluut_max = 27.2 |mai_max = 15.4 |mai_absoluut_max = 31.4 |juuni_max = 19.2 |juuni_absoluut_max = 31.1 |juuli_max = 22.2 |juuli_absoluut_max = 34.3 |aug_max = 21 |aug_absoluut_max = 34.2 |sept_max = 16.1 |sept_absoluut_max = 28 |okt_max = 9.5 |okt_absoluut_max = 20 |nov_max = 4.1 |nov_absoluut_max = 13.7 |dets_max = 1.2 |dets_absoluut_max = 11.6 |aasta_max = 9.9 |aasta_absoluut_max = 34.3 <!--Madalaim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne miinimumtemp. --> |jaan_min = -5.5 |jaan_absoluut_min = -29.4 |veebr_min = -6.2 |veebr_absoluut_min = -27.3 |märts_min = -3.7 |märts_absoluut_min = -21.2 |aprill_min = 0.7 |aprill_absoluut_min = -12 |mai_min = 5.2 |mai_absoluut_min = -5 |juuni_min = 9.8 |juuni_absoluut_min = 0 |juuli_min = 13.1 |juuli_absoluut_min = 4.0 |aug_min = 12.3 |aug_absoluut_min = 3.2 |sept_min = 8.4 |sept_absoluut_min = -4.1 |okt_min = 3.7 |okt_absoluut_min = -10.5 |nov_min = -0.2 |nov_absoluut_min = -18.8 |dets_min = -3.1 |dets_absoluut_min = -24.3 |aasta_min = 2.9 |aasta_absoluut_min = -29.4 <!-- Kuu keskmine temperatuur --> |jaan_keskmine = -2.9 |veebr_keskmine = -3.6 |märts_keskmine = -0.6 |aprill_keskmine = 4.8 |mai_keskmine = 10.2 |juuni_keskmine = 14.5 |juuli_keskmine = 17.6 |aug_keskmine = 16.5 |sept_keskmine = 12 |okt_keskmine = 6.5 |nov_keskmine = 2.0 |dets_keskmine = -0.9 |aasta_keskmine = 6.4 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuu keskmine sademete hulk --> <!-- NB! Kasuta kas cm-i või mm-i, mitte mõlemat läbisegi --> |jaan_sademed = 56 |veebr_sademed = 40 |märts_sademed = 37 |aprill_sademed = 35 |mai_sademed = 37 |juuni_sademed = 68 |juuli_sademed = 82 |aug_sademed = 85 |sept_sademed = 58 |okt_sademed = 78 |nov_sademed = 66 |dets_sademed = 59 |aasta_sademed = 700 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> |aasta_sademed_cm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Sademetega päevi kuus --> |u_sajupäevi = |jaan_sajupäevi = |veebr_sajupäevi = |märts_sajupäevi = |aprill_sajupäevi = |mai_sajupäevi = |juuni_sajupäevi = |juuli_sajupäevi = |aug_sajupäevi = |sept_sajupäevi = |okt_sajupäevi = |nov_sajupäevi = |dets_sajupäevi = |aasta_sajupäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuus sadanud vihma kokku --> |jaan_vihm = |veebr_vihm = |märts_vihm = |aprill_vihm = |mai_vihm = |juuni_vihm = |juuli_vihm = |aug_vihm = |sept_vihm = |okt_vihm = |nov_vihm = |dets_vihm = |aasta_vihm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Vihmasajuga päevi --> |u_vihmapäevi = |jaan_vihmapäevi = |veebr_vihmapäevi = |märts_vihmapäevi = |aprill_vihmapäevi = |mai_vihmapäevi = |juuni_vihmapäevi = |juuli_vihmapäevi = |aug_vihmapäevi = |sept_vihmapäevi = |okt_vihmapäevi = |nov_vihmapäevi = |dets_vihmapäevi = |aasta_vihmapäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuus sadanud lumi kokku (cm)--> |jaan_lumi = |veebr_lumi = |märts_lumi = |aprill_lumi = |mai_lumi = |juuni_lumi = |juuli_lumi = |aug_lumi = |sept_lumi = |okt_lumi = |nov_lumi = |dets_lumi = |aasta_lumi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- lumesajuga päevi --> |u_lumepäevi = |jaan_lumepäevi = |veebr_lumepäevi = |märts_lumepäevi = |aprill_lumepäevi = |mai_lumepäevi = |juuni_lumepäevi = |juuli_lumepäevi = |aug_lumepäevi = |sept_lumepäevi = |okt_lumepäevi = |nov_lumepäevi = |dets_lumepäevi = |aasta_lumepäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Päikesepaiste kestvus (h)--> |jaan_päikesetunnid = 29.7 |veebr_päikesetunnid = 58.8 |märts_päikesetunnid = 148.4 |aprill_päikesetunnid = 217.3 |mai_päikesetunnid = 306 |juuni_päikesetunnid = 294.3 |juuli_päikesetunnid = 312.1 |aug_päikesetunnid = 255.6 |sept_päikesetunnid = 162.3 |okt_päikesetunnid = 88.3 |nov_päikesetunnid = 29.1 |dets_päikesetunnid = 20.7 |aasta_päikesetunnid = 1922.7<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Keskmine õhuniiskus --> |jaan_õhuniiskus = 89 |veebr_õhuniiskus = 86 |märts_õhuniiskus = 80 |aprill_õhuniiskus = 72 |mai_õhuniiskus = 69 |juuni_õhuniiskus = 74 |juuli_õhuniiskus = 76 |aug_õhuniiskus = 79 |sept_õhuniiskus = 82 |okt_õhuniiskus = 85 |nov_õhuniiskus = 89 |dets_õhuniiskus = 89 |aasta_õhuniiskus = 81<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> |allikas = [[Riigi Ilmateenistus]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ |pealkiri=Temperatuur <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref name="sademed-no">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ |pealkiri=Sademed <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Õhuniiskus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref name="sademed-no" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus |pealkiri=Päikesepaiste kestus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> |kasutatud = 21. august 2022 }} [[Pilt:Tallinn-kliima.svg|pisi|püsti|Tallinna kliimadiagramm]] 3. jaanuaril 2010 oli Tallinnas [[lumikate|lumikatte]] paksus 62 sentimeetrit, mis oli pealinna uus ilmarekord. Seni oli lumikatte suurim paksus Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968. 31.12.1978 mõõdeti Tallinn-Harku ilmajaamas õhutemperatuur –32,2 °C, mis on püsinud senini linna külmarekordina. 29.07.2018 mõõdeti samas 34,2 °C, mis on peaaegu võrdne 1994. aasta kuumarekordiga (30.07.1994 mõõdeti 34,3 °C). === Veestik === [[Pilt:Lindakivi.JPG|pisi|[[Ülemiste järv]] ja selles asuv muistenditest tuntud [[Lindakivi]] [[rändrahn]]]] Tallinn asub [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] lõunarannikul. Tallinna laht asub [[Soome laht|Soome lahes]] ning on üks Eesti sügavamaid lahtesid suurima sügavusega ligi 100 meetrit. Tallinna lääneservas asub [[Harku järv]], mis on kunagine [[Läänemeri|Läänemere]] osa. Umbes 2000 aasta eest eraldus see maapinna kerkimise tõttu omaette veekoguks. Harku järvel harrastatakse kalapüüki, suplust ja veesporti. Tallinna kesklinna alt voolab läbi endine [[Härjapea jõgi]], mis 1936. aastal haisu tõttu torudega maa sisse suunati.<ref>{{Netiviide|url=http://forte.delfi.ee/news/maa/kunagine-harjapea-jogi-kas-sa-ikka-tead-mis-su-jalge-all-voolab?id=67437400|pealkiri=Kunagine Härjapea jõgi - kas sa ikka tead, mis su jalge all voolab|aeg=|vaadatud=}}</ref> See algas [[Ülemiste järv]]est ning voolas läbi kesklinna Tallinna lahte. Tegemist oli Tallinna veerikkaima jõega. Praegu annavad jõe maa-alusest olemasolust märku [[Maakri tänav]]a üleujutused sula ja suurvihmade aegu. Tallinnas Pirital suubub Tallinna lahte 99 kilomeetri pikkune [[Pirita jõgi]]. Osa Pirita jõe veest suubub Ülemiste järve. Pirita jõel on võimalik tegeleda veespordiga. Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas asub Ülemiste järv, mille pindala on 9,6&nbsp;km² ja sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste järvest saab Tallinn alates 14. sajandist vett. Ülemiste järve kõrval asub [[Tallinna lennujaam]], seetõttu on kahel korral tehtud järve jääle hädamaandumine ning ühel korral on purilendur kukkunud järve.<ref>{{Netiviide|url=https://tallinn.postimees.ee/239432/ulemiste-jarv-on-poola-lendureile-armuline|pealkiri=Ülemiste järv on Poola lendureile armuline|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://tallinn.postimees.ee/238944/lennukit-lahutab-ulemiste-kaldast-paarkummend-meetrit|pealkiri=Lennukit lahutab Ülemiste kaldast paarkümmend meetrit|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Haldusjaotus == === Tallinna linnaosad === {{vaata|Tallinna linnaosad}} Tallinn on jagatud kaheksaks [[linnaosa]]ks. Linnaosavalitsused on institutsioonid, mis oma linnaosas täidavad Tallinna seadusandluse põhjal neile kindlaks määratud funktsioone. Igat linnaosa juhib linnaosavanem. Linnaosavanema nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus [[linnapea]] ettepanekul.<ref>{{Netiviide|väljaanne=Riigi Teataja|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/117122010033|pealkiri=Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus|aeg=|vaadatud=}}</ref> Linnaosavalitsuste eesmärk on nõustada [[linnavalitsus]]t ja [[linnavolikogu]] linna piirkondade juhtimise osas.<ref name=":0" /> <gallery mode="packed" widths="120" heights="100"> Haabersti linnaosa vapp.svg|[[Haabersti linnaosa|Haabersti]] Kesklinn linnaosa vapp.svg|[[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]] Kristiine linnaosa vapp.svg|[[Kristiine linnaosa|Kristiine]] Lasnamäe linnaosa vapp.svg|[[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] Mustamäe linnaosa vapp.svg|[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] Nõmme linnaosa vapp.svg|[[Nõmme linnaosa|Nõmme]] Pirita linnaosa vapp.svg|[[Pirita linnaosa|Pirita]] Põhja-Tallinn COA.svg|[[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]] </gallery> === Tallinna asumid === [[Pilt:Tallinna asumid.png|pisi|Tallinna asumid]] {{vaata|Tallinna asumid}} Tallinna kaheksa linnaosa jagunevad kokku 84 [[Tallinna asumid|asumiks]]. Mitmes [[asum]]is on omakorda määratletud ka [[allasum]]id (näiteks [[Vanalinna asum]]i allasumid on [[Tallinna all-linn|all-linn]] ja [[Toompea allasum|Toompea]]).<ref name="asumite_raamat">[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. ''Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed''. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013. Lk 6. ISBN 9789949332151</ref> Asumite nüüdisaegsed nimed ja piirid pandi paika 1991. aastal. Siis püüdis Tallinna nime komisjon koostöös ajaloolastega taastada [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eelset territoriaalset jaotust, kus see võimalikuks osutus.<ref name="asumite_raamat" /> == Arhitektuur == === Kultuurimälestised === [[Pilt:Old town of Tallinn 06-03-2012.jpg|pisi|Tallinna vanalinn 2012. aasta talvel]] Tallinn on silmapaistvalt rikas [[arhitektuur]]imälestiste poolest. [[Tallinna vanalinn]] on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Vanimad ehitismälestised on 13. sajandi alguses [[Toompea]]le püstitatud linnus ja [[Tallinna Toomkirik|toomkirik]]. Linnuse peatorn on [[Pikk Hermann]]. [[Tallinna all-linn]]a ümbritsev keskaegne [[Tallinna linnamüür|linnamüür]] on [[Põhja-Euroopa]] üks paremini säilinuid (2,35&nbsp;km pikkusest müürist on alles 1,85&nbsp;km, 46 värava- ja müüritornist 27). [[Keskaeg]]se Tallinna õitsenguajast – [[15. sajand]]ist – pärineb [[all-linn]]a [[gooti stiil]]is hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]], mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud [[Tallinna Püha Katariina kirik|Püha Katariina kloostri kirik]] ja [[Pirita klooster|Pirita kloostri kirik]]. Enam-vähem ehedalt on säilinud [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]], [[Tallinna raekoda|raekoda]], [[raeapteek]], [[Suurgildi hoone]] ning kaupmeeste ja käsitööliste [[elamu]]id. Alles on ka vähem mõjukate gildide hooned ([[Kanuti gildi hoone]] ja [[Oleviste gildi hoone]]), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähem või rohkem ümber ehitatud. Alates [[1780. aastad|1780. aastatest]] värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates [[varaklassitsism]]ist ([[Toompea loss|kuberneriloss Toompeal]]) kuni [[modernism]]ini. Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad [[postmodernism]]i näited (lillepood [[Väike-Karja tänav]]as ja endine Raeköök Dunkri tänavas). <gallery> Vistas panorámicas desde Toompea, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 05.JPG|Tallinna punased katused Tallinn Raekoja plats in June.jpg|[[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] Toompea loss 2014.jpg|[[Toompea loss]] Reval-8425.jpg|[[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]] Pasaje de Santa Catarina, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|[[Katariina käik]] Columna de la Victoria de la Guerra de la Independencia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 15.JPG|[[Vabaduse väljak]] Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 48.JPG|[[Paks Margareeta]] Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 59.JPG|[[Pikk Hermann]] Torre de TV de Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 01.JPG|[[Tallinna teletorn]] Tallinna laululava.jpg|[[Tallinna lauluväljak]] Tallinna Linnahall.jpg|[[Tallinna Linnahall]] Tallinn harbor - Imperial airplane hangars.jpg|[[Patarei vangla]] </gallery> === Tallinna kõrgehitised === {{Vaata|Tallinna kõrgehitised}} Tallinn on üks kõige põhjapoolsemaid kõrghoonestatud linnasid maailmas. Kõigi linnaosade peale kokku asub Tallinnas üle 45-meetrilise kõrgusega: [[Pikk Hermann]], 10 kirikutorni ning 79 kõrghoonet (22 kesklinnas ja 57 äärelinnades) ja 8 kõrgrajatist (teletorn, korstnad, mastid). Seega asub linnas kokku 98 kõrgehitist. Tallinna linnapildis silma paistvate kõrgehitistena on märgatavad nii kogu vanalinna tornistik, lisaks südalinna büroohooned, kesklinna ärihooned ja tornelamud, kui ka äärelinnades kõrguvad korterelamud või tööstus- ja kommunikatsioonirajatised. Rajatistel võrreldes hoonetega võib olla teistsugune ja mitte sedajagu eriotstarbeliselt inimkeskne ülesanne; enamasti ei ole struktuurselt ka korruselisus nõnda määrav. Erinevalt mõnest muust maailma piirkonnast loendatakse Eestis korruseid maapinnast alates. Kuna kõik maa pinnakihist üle 45 meetri kõrgusega ehitiste ehitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb seoses lennuliiklusohutusega kooskõlastada [[Lennuamet]]iga ning lisaks [[Muinsuskaitseamet]]i ja [[Tallinna Kultuuriväärtuste Amet]]iga, siis seab see kõrgus ka tavahoonete ülempiiri ja määrab kõrghoonete alampiiri. [[Pilvelõhkuja]]tena käsitletakse Tallinnas vaid ülikõrgeid ehk üle 124 meetri kõrgusi hooneid. Need on kõrgemad kui maa- ja meremärgina mõjuv [[Oleviste kirik]] (123,7&nbsp;m), kuigi siiani selliseid ei ole veel ehitatud. <!-- <imagemap> rect 30 1 73 318 [[Tallinna teletorn]] rect 84 200 123 318 [[Swissôtel Tallinn]] rect 126 200 152 318 [[Tornimäe elamu]] rect 183 207 216 318 [[Maakri 19/21]] poly 235 318 235 298 243 298 243 239 261 239 261 230 277 230 277 226 285 226 285 212 290 212 289 295 307 295 307 318 [[Radisson Blu Sky Hotel]] poly 317 318 317 289 322 289 322 257 357 222 358 222 362 226 362 260 374 281 374 318 [[SEB Pank]] rect 406 232 446 318 [[Olümpia hotell]] rect 490 237 524 318 [[City Plaza]] rect 682 247 732 318 [[Viru hotell]] desc top-right </imagemap>--> == Haridus == {{Vaata|Haridus Tallinnas}} === Ajalugu === Esimene kool rajati Tallinna 1266. aastal; see asus [[Tallinna toomkirik|Toomkiriku]] juures.<ref name=":1">Heino Rannap: [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> [[Tallinna Toomkool|Toomkool]] kindlustas järelkasvu kohalikele kirikuametnikele ning andis teatavat algharidust ka linnakodanike lastele.<ref name="haridusajalugu" /> Esimesed dokumenteeritud teated koolide tegevusest Tallinnas pärinevad 1319. aastast. Vaimuliku orduna Tallinnas tegutsenud [[dominiiklased]] lõid ka kloostrikooli, kuhu hakati ordusse astuda soovijate kõrval samuti vastu võtma ilmalikke isikuid.<ref name="haridusajalugu" /> 1428. aastal sai linna raad loa [[Tallinna linnakool (1428)|linnakooli]] asutamiseks [[Oleviste kirik]]u juurde.<ref name="haridusajalugu" /> 1600. aastal anti rae korraldusel välja Tallinna kooliõigus,<ref name=":1" /> mis reguleeris esialgu viieklassilise Tallinna linnakooli tegevust.<ref name="haridusajalugu" /> [[Pilt:Gustav Adolfi Gümnaasium.jpg|pisi|vasakul|püsti|[[Gustav Adolfi Gümnaasium]] on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud kool]] 1631. aastal avati Tallinna gümnaasium (praegune [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]). 17. sajandi keskpaigaks oli Tallinnas viis põhilist kooli: Tallinna gümnaasium, gümnaasiumi eelastmena tegutsev triviaalkool ehk väike linnakool, linnaelanike vaesematele kihtidele mõeldud Tallinna toomkool, Tütarlastekool ja Pühavaimu kiriku koguduse kool. Vaesemate laste (eriti orbude) koolitamiseks asutati 1725. aastal Tallinnas orbudemaja ja selle juurde [[Tallinna toomorbude kool|kool]], mis töötas 20. sajandi alguseni.<ref name="haridusajalugu" /> 1870. aastal täienes Eesti linnade alghariduse süsteem uue koolitüübiga – [[Linnakool (1873–1913)|linnakooliga]], mille ülesandeks oli alghariduse andmine kõikidest seisustest lastele. [[Tallinna linnakool|Tallinna 3-klassiline Linnakool]] avati 1873. aastal. Aastail 1887–1892 mindi kõikides ainetundides peale usuõpetuse järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtluskeelena koolis. [[1905. aasta revolutsioon]]i tulemusel tehti koolidele järeleandmisi eestikeelse õpetuse, muuhulgas eestikeelsete erakoolide tegevuse lubamisel.<ref name="haridusajalugu" /> 1930. aastast kehtestati kuueklassiline koolikohustus. Tugevama õpetajaskonnaga olid käsitletaval ajajärgul [[Tallinna 21. Kool|Tallinna Linna 21. Algkool]] ja Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium (praegune [[Tallinna Reaalkool]]) ning eragümnaasiumidest [[Jakob Westholmi Gümnaasium]].<ref name="haridusajalugu" /> Kui 1944. aastal õppis Tallinnas 9941 õpilast, siis 1949. aastal juba 22 034, seda põhiliselt venekeelse õpilaskonna kasvu tõttu. Põhikooliks oli 1950. aastate lõpuni seitsmeklassiline kool. 1950. aastal oli Tallinnas 19 põhikooli, millest 15 oli eesti õppekeelega.<ref name="haridusajalugu" /> [[Eesti taasiseseisvumine]] tõi kaasa sisuliselt uue hariduspoliitika väljaarendamise ning sellega ka muudatused Tallinna hariduselus. Tallinnas seni vaid riiklike haridusasutustena tegutsenud lasteaiad ja koolid läksid valdavalt üle kohaliku omavalitsuse haldamisele ning nende pidajaks sai Tallinna linn. Väga tähtsaks peeti oma ajaloolise nime taastamist või valitud õppesuuna (humanitaar-, reaal-, majandus- või kunstigümnaasium) asutuse nimetuses kajastamist. 1990. aastatel sai uue nime enamik õppeasutuse nimes numbrilist tähistust omanud lasteaedu ja koole. 1990. aastate keskpaigas sai alguse koolimajade renoveerimine.<ref name="haridusajalugu">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna hariduse ajalugu |url=https://www.tallinn.ee/est/haridus/Tallinna-hariduse-ajalugu-2 |vaadatud=2018-06-21 |arhiivimisaeg=2018-06-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180621143351/https://www.tallinn.ee/est/haridus/Tallinna-hariduse-ajalugu-2 |url-olek=ei tööta }}</ref>[[Pilt:Eesti Kunstiakadeemia tulevane õppehoone Kotzebue 1-Põhja pst 7, Tallinn.jpg|pisi|[[Eesti Kunstiakadeemia]] õppehoone, mis valmis 2018. aastal]] === Üldharidus === 2016. aastal tegutses Tallinnas 83 üldhariduskooli kokku 45 792 õpilasega. Nendest koolidest 51 oli eestikeelse õppega, 8 muu õppekeelega ning 24 eesti ja mõne muu õppekeelega. Eesti keeles õppijaid oli Tallinna üldhariduskoolides 2016. aastal 32 761, muus keeles õppijaid 13 031 ja eesti viipekeeles õppijaid 16.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20200426030732/https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes] 2017</ref> === Kõrgharidus === Tallinna kõrgemates õppeasutustes kokku õppis 2016. aastal 29 112 üliõpilast, neist 25 487 Eesti kodanikku. Kõige populaarsem õppevaldkond on ärindus ja haldus ning populaarsuselt teine arvutiteadused.<ref name=":0" /> Tallinnas tegutsevad [[Tallinna Ülikool]], [[Tallinna Tehnikaülikool]], [[Eesti Kunstiakadeemia]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]], [[Sisekaitseakadeemia]], [[Tallinna Tehnikakõrgkool]], [[Eesti Mereakadeemia]], [[Estonian Business School]] ja [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]]. Tallinna ülikoolidest on võrdluses parim Tallinna Tehnikaülikool, mis asub 364. kohal Euroopas. Järgneb Tallinna Ülikool, mis on Euroopas 618. kohal.<ref>[http://www.webometrics.info/en/Europe Ranking Web of Universities]</ref> == Kultuur == === Kultuuriüritused === [[Pilt:The Boondocks at TMW17 - 1.jpg|pisi|[[Tallinn Music Week]] 2017]] Iga viie aasta tagant juulis toimub [[Tallinna lauluväljak]]ul [[üldlaulupidu]], mis on üks maailma suurimaid kooriüritusi. Laulupeo ajal on laulukaare all esinejaid umbes 30 000 ja pealtvaatajaid 80 000. Eestlasi nimetatakse laulurahvaks ning enne Eesti taasiseseisvumist toimusid Tallinnas [[Öölaulupidu|öölaulupeod]], kus lauldi isamaalisi laule. Rekordarv pealtvaatajaid oli 1988. aasta septembris toimunud laulupeol, kus Tallinna lauluväljakule kogunes ligi 300 000 inimest. Laulupeoga samal ajal toimub alati ka [[tantsupidu]], mille etendused leiavad aset [[Kalevi Keskstaadion]]il. Alates 1982. aastast toimuvad Tallinna vanalinnas [[Tallinna vanalinna päevad]]. 1997. aastast peetakse sügiseti [[Tallinna Pimedate Ööde filmifestival]]i (PÖFF), millest on kujunenud üks Põhja-Euroopa suurimaid filmifestivale. 2014. aastal kinnitati PÖFF 15. filmifestivalina mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali nimistusse.<ref>Merike Teder: [https://kultuur.postimees.ee/2901375/poff-kinnitati-maailma-olulisemate-filmifestivalide-hulka "PÖFF kinnitati maailma olulisemate filmifestivalide hulka"] kultuur.postimees.ee, 28. august 2014</ref> Kevaditi toimuv [[Tallinn Music Week]] on kasvanud üheks regiooni suuremaks linnafestivaliks. Linnas elavate rahvusvähemuste kultuuri ja traditsiooni tutvustamiseks toimuvad linnavalitsuse korraldatavad rahvuskultuuride päevad.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/kultuur/rahvuskultuuride-paevad |pealkiri=Rahvuskultuuride päevad |väljaandja=[[Tallinna linnavalitsus]] |aeg=20. jaanuar 2022 |vaadatud=2. augustil 2022 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907153957/https://www.tallinn.ee/et/kultuur/rahvuskultuuride-paevad |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Vaata ka|Tallinna kultuuriürituste loend}} === Muuseumid === Tallinnas on üle 60 galerii ja muuseumi. Enamik neist asub Tallinna kesklinnas ja selle ümbruses. <gallery> Lennusadam 2015.jpg|[[Lennusadam]] ja [[Tallinna vesilennukite angaar|vesilennukite angaarid]], kus tegutseb [[Eesti Meremuuseum]] Museo Estonio de Historia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|Sissepääs [[Eesti Ajaloomuuseum]]i hoonesse [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 06.JPG|[[Niguliste muuseum]] on üks [[Eesti Kunstimuuseum]]i filiaale Kadrioru loss a*.jpg|[[Kadrioru loss]]is tegutseb [[Kadrioru kunstimuuseum]], mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinn Ethnografisches Museum Rocca al Mare Taverne 2.JPG|[[Eesti Vabaõhumuuseum]]is on eksponeeritud ligi 80 hoonet. [[Kolu kõrts]] </gallery> === Muusika === Alates 2022. aastast kuulub Tallinn muusikalinnana [[UNESCO loovlinnade võrgustik]]ku. 2020. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud Tallinna muusikavaldkonna kaardistuse põhjal tegutses 2018. aasta andmetel Tallinnas 1692 muusikavaldkonna asutust, organisatsiooni ja ettevõtet, milles kokku oli hõivatud 2329 töötajat. Muusikavaldkonna kogutulu oli 151,3 miljonit eurot ning kasum 9,78 miljonit eurot.<ref>[https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Tallinna-muusikavaldkonna-kaardistamine-2020]</ref> === Teatrid === Tallinnas asuvatest teatritest ühed tuntuimad on [[Eesti Draamateater]] ja [[Tallinna Linnateater]]. Linnateater on populaarne oma suvelavastuste poolest, mis toimuvad nende [[Tallinna Linnateatri Lavaauk|lavaaugus]]. Populaarne oli ka üsna uudse ja eksperimentaalse lähenemisviisiga [[Teater NO99]], mis tegutses aastatel 2005–2019. [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperis Estonia]] on võimalik näha [[ballett]]e, [[ooper]]eid ja [[operett]]e. Peamiselt lasteetendusi pakub [[NUKU teater ja muuseum|NUKU teater]]. Tallinnas asub ka Eesti ainus kutseline venekeelne teater, [[Südalinna Teater]]. == Majandus == Tallinna SKP elaniku kohta oli 2015. aastal 25 697,5 eurot. Teenuste osatähtsus SKP-s oli 81,5% ning tööstuse ja ehituse osatähtsus 18,4%. Tegevusala järgi on Tallinnas enim hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtteid. Järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtted ning ehitusettevõtted. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Tallinnas 2015. aasta seisuga 44 414. Tallinna linna eksport miljonites oli 2016. aastal 5464 eurot ja import 8053 eurot.<ref name=":0" /> === Turism === [[Pilt:Luna Luna Kadrioru Lõbustuspargis.jpg|pisi|[[Luna Luna]] [[Kadriorg|Kadrioru]] [[Lõbustuspark|lõbustuspargis]] Tallinnas]] [[Pilt:Таллинн. 3.jpg|pisi|[[Tallink]]i [[parvlaev]]ad [[Vanasadam]]as]] Turistide arv Tallinnas on viimase kümnendi{{millal}} jooksul kiirelt kasvanud. Aasta jooksul külastab Tallinna umbes 4,3 miljonit turisti.<ref>{{Netiviide |url=http://www.airport-business.com/2016/10/piret-murk-dubout-ceo-lennart-meri-tallinn-airport-interview/ |pealkiri="Tallinn investing to enhance customer experience and business and operational opportunities" |vaadatud=2018-07-09 |arhiivimisaeg=2020-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200808003806/http://www.airport-business.com/2016/10/piret-murk-dubout-ceo-lennart-meri-tallinn-airport-interview/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Majutusasutusi oli Tallinnas 2016. aastal 128 ja voodikohti ligi 15 000. Kõige enam käib Tallinnas turiste [[Soome]]st, [[Venemaa]]lt, [[Saksamaa]]lt ja [[Aasia]] riikidest.<ref name=":0" /> Tallinna vanalinn kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse ning on linna populaarseim vaatamisväärsus. Veel on populaarsed vaatamisväärsused [[Tallinna Lennusadam]], [[Tallinna teletorn]], [[Kadrioru park]], [[Toompea]] ja [[Vabaõhumuuseum]].<ref>[https://www.tripadvisor.com/Attractions-g274958-Activities-c47-Tallinn_Harju_County.html Tallinn Landmarks] tripadvisor.com</ref> [[Tallinna reisisadam]] (Vanasadam) on üks Läänemere suurema külastatavusega sadamaid. 2013. aastal külastas seda enam kui 520 000 kruiisilaeva reisijat.<ref>[http://www.ts.ee/uudised?art=383 "Tänavune kruiisihooaeg tõi Tallinna esmakordselt üle poole miljoni reisija"] Tallinna Sadam</ref> Turistide jaoks on Tallinn loonud [[Tallinn Card]]i, mille raames saab soodsalt külastada paljusid muuseume ja vaatamisväärsusi, sõita ühissõidukitega ning tutvuda Tallinnaga muid soodustusi kasutades.<ref>[https://www.tripadvisor.com/Attractions-g274958-Activities-c47-Tallinn_Harju_County.html Tallinn Card] tripadvisor.com</ref> Tallinna ametlik turismiinfo veebileht on VisitTallinn, kust leiab infot nii vaatamisväärsuste, tegevuste kui ka söögi- ja joogivõimaluste kohta.<ref>[https://www.visittallinn.ee/est VisitTallinn]</ref> === Infotehnoloogia === Tallinnas on väga hästi arenenud [[infotehnoloogia]] sektor, mistõttu on Tallinna nimetatud Läänemere [[Silicon Valley]]ks.<ref>[http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F00614F935550C708DDDAB0994DD404482&legacy=true&status=nf "The Baltic Life: Hot Technology for Chilly Streets"] nytimes.com, 2005</ref><ref>[https://www.dw.com/en/is-estonia-the-new-silicon-valley/av-18352176 Is Estonia the new Silicon Valley?] DW, 01.04.2015</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180712154814/https://www.channelweb.co.uk/crn-uk/blog-post/3011944/estonia-europes-unexpected-silicon-valley Estonia - Europe's unexpected Silicon Valley] Channelweb, juuni 2017</ref> Paljudest Tallinnast alguse saanud [[idufirma]]dest on tuntuim [[Skype]]. Tallinn on edetabelis "[[Startup Ecosystem Rankings 2019]]" 83. kohal.<ref>{{Netiviide|autor=Aivar Pau|url=https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|pealkiri=Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=20. aprill 2019, 09:31|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190420124502/https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|arhiivimisaeg=2019-04-20}}</ref> Tallinnas asub [[NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus]]. 2013. aastal avaldati "[[Tallinna manuaal]]", mis on NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse palvel kirjutatud akadeemiline uurimus selle kohta, kuidas [[rahvusvaheline õigus]] rakendub [[küberkuritegu]]de ja [[kübersõda|-sõdade]] korral.<ref>{{Raamatuviide|autorid=Schmitt, Michael N (Gen. ed.)|pealkiri=Tallinn Manual on the International Law Applicable to Cyber Warfare.|aasta=2013|koht=New York, United States of America|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=}}</ref> 2017. aastal avaldati "Tallinn 2.0", mis oli "Tallinna manuaali" laiendus.<ref>[[Kalev Leetaru]]: [https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2017/02/09/what-tallinn-manual-2-0-teaches-us-about-the-new-cyber-order/#3bd08c07928b "What Tallinn Manual 2.0 teaches us about the new cyber order"] Forbes, 9. veebruar 2017</ref> Tallinnas NATO küberkaitsekeskuses toimub kord aastas rahvusvaheline õppus [[Locked Shields]], mis on maailma suurim selle valdkonna õppus. Näiteks 2018. aastal kaasas see üle 1000 eksperdi enam kui 30 riigist. Õppuse käigus harjutatakse läbi olulisemate riigiteenuste süsteemide kaitsmist [[Küberrünne|küberrünnaku]] korral.<ref>{{Netiviide|url=https://news.err.ee/826079/locked-shields-exercise-begins-at-nato-cyberdefense-center-in-tallinn|pealkiri=Locked Shields exercise begins at NATO cyberdefense center in Tallinn|väljaanne=ERR|aeg=25.04.2018|vaadatud=}}</ref> 27. juunil 2018 tehti Tallinnast [[Rotermanni kvartal|Rotermanni ärikvartalist]] maailma esimene [[5G]]-telefonikõne: [[Eesti majandus- ja taristuminister]] [[Kadri Simson]] helistas [[Tampere]]sse Soome poliitikule [[Anne Berner]]ile.<ref>{{Netiviide|autor=Sten Hankewitz|url=http://estonianworld.com/technology/the-worlds-first-5g-phone-call-made-in-tallinn/|pealkiri=The world's first 5G phone call made in Tallinn|väljaanne=Estonian World|aeg=2018-06-28|vaadatud=}}</ref> Tallinnas asub [[Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet]]i (eu-LISA) peakontor. == Meedia == Tallinna linna pressiteenistus on [[Raepress]], mis korraldab meediakanalite kaudu linnaelanike teavitamist linnavalitsuse liikmete ja linna ametiasutuste tegevusest nii eesti kui ka vene keeles. Tallinna elu uudiseid kajastavad eestikeelne ajaleht [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]] ja venekeelne ajaleht [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]]. Tallinna linnale kuulub digitaalne telekanal [[Tallinna Televisioon]] (TTV, Tallinna TV). Tallinna TV haldaja on kanaliga samanimeline linna sihtasutus Tallinna Televisioon. Tallinna TV stuudiona kasutatakse Tallinna kesklinnas [[Solarise keskus]]es asuvat Tallinna linna pressikeskust. == Rahvastik == {{Vaata| Tallinna rahvastik}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Linnaelanike arv !scope="col"|1372 !scope="col"|1709 !scope="col"|1710 !scope="col"|1772 !scope="col"|1816 !scope="col"|1820 !scope="col"|1834 !scope="col"|1851 !scope="col"|1871 !scope="col"|1881 |- | 3250 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 15 000 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 2000 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 6954 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 000 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 902 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 15 300 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 24 000 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 29 162 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 45 900 |- !scope="col"|1897 !scope="col"|1913 !scope="col"|1918 !scope="col"|1922 !scope="col"|1925 !scope="col"|1934 !scope="col"|1959 !scope="col"|1989 !scope="col"|1996 !scope="col"|2001 |- | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 58 800 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 116 012 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 105 789 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 122 421 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 119 800 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 137 792 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 283 071 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 478 974 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 427 500 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 399 685 |- !scope="col"|2002 !scope="col"|2003 !scope="col"|2004 !scope="col"|2005 !scope="col"|2006 !scope="col"|2007 !scope="col"|2008 !scope="col"|2009 !scope="col"|2010 !scope="col"|2011 |- | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 398 434 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 377 890 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 392 306 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 401 502 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 403 505 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 399 096 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 401 372 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 404 005 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 406 703 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 411 980 |- !scope="col"|2012 !scope="col"|2013 !scope="col"|2014 !scope="col"|2015 !scope="col"|2016 !scope="col"|2017 !scope="col"|2020 !scope="col"|2022 !scope="col"|2023 |- | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 416 144 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 419 830 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 429 899 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 434 426 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 439 517 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 443 623 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 443 926 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 445 005 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 458 398 |} Pärast [[Põhjasõda]] oli Tallinnas vaid umbes 2000 elanikku, vähesuse põhjustas [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramise]] ajal levinud [[katk]]uepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000{{lisa viide}}. [[1930. aastad|1930. aastatel]] oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga [[Nõmme linn|Nõmme]] (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati [[Mustamäe]], 1973 [[Väike-Õismäe]] ja 1978 [[Lasnamäe]] linnaosa ehitamist. 2017. aasta 1. juuli seisuga elas Haaberstis 45 043, Kesklinnas 62 347, Kristiines 33 126, Lasnamäel 119 355, Mustamäel 67 708, Nõmmel 39 372, Pirital 18 480 ja Põhja-Tallinnas 59 814 inimest.<ref name=":0" /> [[2011. aasta Eesti rahvaloendus]]e andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359.<ref name="PW1Pb" /> 1. aprilli 2016 seisuga oli Tallinnas 440 597 registreeritud elanikku.<ref name="MWbkc" /> 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinnas 443 926 elanikku.<ref name="Tallinn-arvudes">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn arvudes |url=https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes |vaadatud=2018-07-13 |arhiivimisaeg=2020-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200426030732/https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aastal oli sisseränne Tallinna 8889 ja väljaränne 7821 inimest. Oodatav eluiga sünnimomendil oli 2015. aastal 78,60. Loomulik iive Tallinnas 2016. aastal oli 810.<ref name=":0" /> === Rahvuslik koosseis === Aastatel 1944–1988 toimus Eestis suur tööstuse arendamine. NSV Liidu maadest sisse rännanud tööjõud suunati elama Tallinna uuselamurajoonidesse ([[Mustamäe]], [[Väike-Õismäe]], [[Lasnamäe]]). Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud [[Maardu]] ja [[Saue]]ga üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning tänu sellele on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus ligi 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli [[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmetel 400 378, nendest [[eestlased|eestlasi]] 215 114 (53,7%), [[venelased|venelasi]] 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Rahvastikuregistri järgi oli 1. jaanuari 2017 seisuga Tallinna elanikest eestlasi 237 195 (53,3%), venelasi 167 993 (37,7%), ukrainlasi 15 202 (3,4%) ja muudest rahvustest inimesi 24 855 (5,6%).<ref name=":0" /> 50,8% rääkis emakeelena [[eesti keel]]t, 45,4% [[vene keel]]t ja 1,2% [[ukraina keel]]t. Tallinna elanikest oli [[Eesti kodanik]]ke 77,4%, määratlemata kodakondsusega isikuid 8,9%, Venemaa kodanikke 7,9%, Ukraina kodanikke 1,1%, Soome kodanikke 1,0%, Läti kodanikke 0,4%, Valgevene kodanikke 0,3%, Leedu kodanikke 0,3%, Saksamaa kodanikke 0,3%, teiste riikide kodanikke 1,8%. Naisi oli Tallinna rahvastikus 242 633 ja mehi 200 990. Inimesi vanuses 0–14 oli 68 401, 15–64-aastasi 280 199 ning vanuses 65 ja vanemad 77 938.<ref name=":0" /> 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinna elanike seas eestlasi 234 195 (52,8%), venelasi 167 993 (37,1%), ukrainlasi 15 202 (3,6%) ja valgevenelasi 7226 (1,6%).<ref name="Tallinn-arvudes" /> Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja [[Harju maakond]]a rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel{{millal}} suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas [[Pirita]] ja [[Nõmme]]. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvuslik koosseis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses !rowspan="2"| !!colspan="2"| Eestlasi!! colspan="2" | Venelasi!! colspan="2" | Sakslasi!! colspan="2" | Muid !! rowspan="2" | Kokku |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |1820 ||4486 || 34,8 || 2304 || 17,9 || 5540 || 42,9 || 572 || 4,4 ||12 902 |- |1871 ||15 097 || 51,8 || 3300 || 11,3 || 10 020 || 34,4|| 745 || 2,5 ||29 162 |- |1881 ||26 324 || 57,4 || 5111 || 11,1 || 12 737 || 27,8|| 1798 || 3,7 ||45 880 |- |1897 ||40 406 || 68,7 || 6008 || 10,2 || 10 297 || 17,5|| 2099 || 3,6 ||58 810 |- |1913 ||83 113 || 71,6 || 13 275 || 11,4 || 12 424 || 10,7|| 7200 || 6,3 ||116 012 |- |1917 ||90 000 || 57,7 || 40 000 || 25,6 || 13 000 || 8,3|| 13 350 || 8,4 ||<ref name="p9bLL" /> 156 350 |- |1918 ||86 035 || 81,3 || 5188 || 4,9 || 7691 || 7,3|| 6875 || 6,5 ||105 789 |- |1922 ||102 568 || 83,8 || 7513 || 6,2 || 6906 || 5,6|| 5434 || 4,4 ||<ref name="cP90c" /> 122 421 |- |1934 ||117 918 || 85,6 || 7888 || 5,7 || 6575 || 4,8|| 7883 || 3,9 ||137 792 |} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2021 !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1959<ref name="Yfpbn" /> !colspan="2" |1970<ref name="LPgz0" /><ref name="Yfpbn" /> !colspan="2" |1979<ref name="MEIsw" /> !colspan="2" |1989<ref name="9ICRh" /> !colspan="2" |2000<ref name="P7ser" /> !colspan="2" |2011<ref name="auvwl" /> !colspan="2" |2021<ref name="hahha" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |- |align="left"|[[eestlased]] | 169 697 | 60,24 | 201 908 | 55,67 | 222 218 | 51,86 | 227 245 | 47,44 | 215 114 | 53,73 | 217 601 | 55,34 | 233 520 | 53,33 |- |align="left"|[[venelased]] | 90 594 | 32,16 | 127 103 | 35,04 | 162 714 | 37,97 | 197 187 | 41,17 | 146 208 | 36,52 | 144 721 | 36,80 | 149 883 | 34,23 |- |align="left"|[[ukrainlased]] | 7277 | 2,58 | 13 309 | 3,67 | 17 507 | 4,09 | 22 856 | 4,77 | 14 699 | 3,67 | 11 565 | 2,94 | 15 450 | 3,53 |- |align="left"|[[valgevenelased]] | 3683 | 1,31 | 7158 | 1,97 | 10 261 | 2,39 | 12 515 | 2,61 | 7938 | 1,98 | 6229 | 1,58 | 6154 | 1,41 |- |align="left"|[[soomlased]] | 1650 | 0,59 | 2852 | 0,79 | 2996 | 0,70 | 3271 | 0,68 | 2436 | 0,61 | 2062 | 0,52 | 3431 | 0,78 |- |align="left"|[[juudid]] | 3714 | 1,32 | 3750 | 1,03 | 3737 | 0,87 | 3620 | 0,76 | 1598 | 0,40 | 1460 | 0,37 | 1405 | 0,32 |- |align="left"|[[tatarlased]] | 745 | 0,26 | 1055 | 0,29 | 1500 | 0,35 | 1975 | 0,41 | 1265 | 0,32 | 1012 | 0,26 | 1033 | 0,26 |- |align="left"|[[leedulased]] | 594 | 0,21 | 852 | 0,23 | 905 | 0,21 | 1052 | 0,22 | 949 | 0,24 | 795 | 0,20 | 1092 | 0,25 |- |align="left"|[[poolakad]] | 759 | 0,27 | 947 | 0,26 | 1084 | 0,25 | 1240 | 0,26 | 936 | 0,23 | 768 | 0,20 | 940 | 0,21 |- |align="left"|[[lätlased]] | 702 | 0,25 | 1007 | 0,28 | 1259 | 0,29 | 1032 | 0,22 | 827 | 0,21 | 628 | 0,16 | 1500 | 0,34 |- |align="left"|[[sakslased]] | – | – | – | – | 332 | 0,08 | 516 | 0,11 | 516 | 0,13 | 492 | 0,13 | 1219 | 0,28 |- |align="left"|muud | 2199 | 0,78 | 2765 | 0,76 | 4023 | 0,94 | 6458 | 1,35 | 7892 | 1,97 | 5889 | 1,50 | 17873 | 4,08 |-style="white-space:nowrap" ! Kokku ! 281 714 ! 100 ! 362 706 ! 100 ! 428 537 ! 100 ! 478 974 ! 100 ! 400 378 ! 100 ! 393 222 ! 100 ! 437 817 ! 100 |} === Religioon === Eesti on usklikute osakaalult tagantpoolt kolmas riik maailmas. Kogu rahvast on usklikke vaid 16%.<ref>{{Netiviide|url=https://www.telegraph.co.uk/travel/maps-and-graphics/most-religious-countries-in-the-world/|pealkiri=Mapped: The world's most (and least) religious countries|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=}}</ref> Tallinlastest pidas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil omaks mõnd usku 116 596 inimest ehk peaaegu neljandik. Suurem osa Tallinna usklikest inimestest on kristlased, kokku 112 663. Levinumad on õigeusklikud (76 390), luterlased (28 134) ja katoliiklased (2098). Muudest uskudest inimesi on Tallinnas 3287.<ref name=":02">Tallinn arvudes 2017</ref> == Tervishoid == Tallinnas asub [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] (PERH), mis on Eesti suurim aktiivraviasutus. Selle peahoone asub [[Mustamäe]]l. PERH tegeleb igasuguste raviteenustega peale sünnitusabi ja silmakirurgia. [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] (ITK) moodustati 2001. aastal mitme haigla ja polikliiniku liitmisel ning selle peakorpus asub Tallinna kesklinnas [[Ravi tänav]]al. [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] (LTKH) on samuti kujunenud pärast mitme raviasutuse liitmist. Selle hulka kuulub nüüd näiteks [[Paldiski maantee]]l asuv nakkuskliinik ja [[Sõle tänav]]al asuv [[Pelgulinna sünnitusmaja]]. == Sport == [[Pilt:1978 CPA 4899.jpg|120px|pisi|Tallinnas toimunud [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregatti]] tähistanud postmark]] 2015. aastal oli Eesti Statistikaameti andmetel Tallinnas harrastussportlasi 69 679. Populaarseimad spordialad noorte seas olid ujumine, jalgpall, võimlemine ja korvpall. Tallinnas oli 2015. aasta seisuga kokku 553 spordiklubi ja 51 spordialaliitu. 2017. aasta seisuga sai Tallinna linnalt toetust 148 spordiklubi.<ref name=":0" /> Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on [[FC Flora]], [[FC Levadia]] ja [[JK Nõmme Kalju]]. [[Korvpalli Meistriliiga]]s mängivad korvpalliklubid [[BC Kalev/Cramo]], [[TTÜ KK]] ja [[Tallinna Kalev]]. === Rajatised === Spordihalle ja -saale oli Tallinnas 2016. aastal kokku 290, staadione 61, ujulaid 39, välipalliväljakuid 100, jäähalle ja -liuvälju 5 ning tennisekeskusi 12.<ref name=":0" /> Tallinna spordiehitistest on tuntumad [[A. Le Coq Arena]], [[Saku Suurhall]], [[Kadrioru staadion]], [[Kalevi Keskstaadion]], [[Kalevi spordihall]], [[Kalevi siseujula|Kalevi ujula]] ja [[Tondiraba jäähall]]. 2016. aastal sai Tallinnas kasutada kokku 47,3&nbsp;km terviseradasid.<ref name=":0" /> === Üritused === Tallinnal on terviseliikumisprogramm, mis kannab nime "[[Tallinn liigub!]]". Selle eesmärk on pöörata tähelepanu liikumise vajalikkusele ja suurendada liikumisharrastajate osakaalu, et iga tallinlane liiguks päevas vähemalt 60 minutit. Programmi üritused on sobivad igale vanusele ja tasemele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/est/sport/Tallinn-Liigub|pealkiri=Tallinn Liigub!|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-07-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706162511/https://www.tallinn.ee/est/sport/Tallinn-Liigub|url-olek=ei tööta}}</ref> 2016. aastal toimus selle programmi raames 306 üritust.<ref name=":0" /> 1980. aastal toimus Tallinnas [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregatt]]. Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises]]. Iga aasta septembri alguses toimub [[Tallinna Maraton]], mille raames lisaks täispikale maratonile toimub ka poolmaraton ning 10 kilomeetri pikkune sügisjooks.<ref>{{Netiviide|url=http://www.jooks.ee/et/tallinna-maraton/|pealkiri=Tallinna Maraton|aeg=|vaadatud=}}</ref> 4. augustil 2018 toimus Tallinnas IRONMANI triatlon.<ref>{{Netiviide|url=http://eu.ironman.com/et-ee/triathlon/events/emea/ironman/tallinn.aspx#axzz5KSmXikfd|pealkiri=IRONMAN Tallinn|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-07-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706163124/http://eu.ironman.com/et-ee/triathlon/events/emea/ironman/tallinn.aspx#axzz5KSmXikfd|url-olek=ei tööta}}</ref> == Transport ja taristu == {{Vaata|Tallinna ühistransport|Tallinna ühistranspordiliinid}} [[Pilt:Ülemiste.JPG|pisi|[[Ülemiste järv]]e äärne [[Tallinna lennujaam]] ning raud- ja maanteede [[liitmik]]]] Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Seal asub [[Tallinna lennujaam|Lennart Meri Tallinna lennujaam]], [[Vanasadam|Tallinna reisisadam]] ja [[Balti jaam]]. Tallinnast said alguse ajaloolised [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi]], [[Tallinna–Riia postimaantee|Tallinna–Riia]], [[Tallinna–Tartu postimaantee|Tallinna–Tartu]] ja [[Tallinna–Haapsalu postimaantee|Tallinna–Haapsalu]] [[postimaantee]]d. Tallinnast saavad alguse [[Tallinna–Narva tee]], [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee]] ja [[Tallinna–Pärnu–Ikla tee]]. Tallinnast lõunas kulgeb [[Tallinna ringtee]]. Linnast saavad alguse mitmed linnalähirongide ja muud rongiliinid. Kavas on [[Rail Baltic]]u rajamine, mille üheks otspunktiks oleks [[Ülemiste raudteejaam]]. Uuritakse võimalusi ka [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli]] rajamiseks. [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Tallink Star]] [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]] ]] Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas ühis[[transport]] kõigile linnaelanikele [[tasuta ühistransport|tasuta]]. Lisaks töötavad liinitaksoliinid ja linnalähirongid. Ühistransporti korraldab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. [[Trammiliiklus Tallinnas|Tallinna trammiliikluse]] algusajaks loetakse 1888. aastat, kui avati hobutrammiliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond. Tänapäeval on trammiliine neli ([[1 (Tallinna trammiliin)|1]], [[2 (Tallinna trammiliin)|2]], [[3 (Tallinna trammiliin)|3]], [[4 (Tallinna trammiliin)|4]]). Trammide koguarv oli 2018. aasta veebruari seisuga 70 ja trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatus 39 kilomeetrini. [[Trollibussiliiklus Tallinnas]] algas 1965. aastal. Alates 2017. aastast töötab Tallinnas neli trolliliini ([[1 (Tallinna trolliliin)|1]], [[3 (Tallinna trolliliin)|3]], [[4 (Tallinna trolliliin)|4]], [[5 (Tallinna trolliliin)|5]]), maksimaalselt on trolliliine olnud üheksa. [[Fail:Tallinna_siluett_aastal_2021.png|pisi|keskel|500px|[[Tallinna reid]] ja linna siluett (juuli 2021)]] == Linna juhtimine == {{vaata|Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnakantselei|Tallinna linnavolikogu}} Tallinna linna täitevvõimu juht on [[Tallinna linnapea]], kelleks on alates 8. detsembrist 2025 [[Peeter Raudsepp (ärijuht)|Peeter Raudsepp]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-12-08 |pealkiri=Volikogu kinnitas Tallinna linnapeaks Peeter Raudsepa |url=https://www.err.ee/1609879795/volikogu-kinnitas-tallinna-linnapeaks-peeter-raudsepa |vaadatud=2025-12-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Linnapea juhib [[Tallinna linnavalitsus|linnavalitsust]]. Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on [[Tallinna linnavolikogu]], mis alates 2009. aastast on 79-liikmeline. [[Pilt:Tallinna linnaosad.png|pisi|Tallinna linnaosad]] Tallinn jaguneb [[Tallinna linnaosad|kaheksaks haldusüksuseks ehk linnaosaks]], mille juhtimiseks on moodustatud linnaosavalitsused. Need on: * [[Haabersti linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Anna Levandi]]. * [[Tallinna Kesklinna Valitsus]]. Linnaosa vanem on [[Sander Andla]]. * [[Kristiine linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Renata Lukk]]. * [[Lasnamäe linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Julianna Jurtšenko]]. * [[Mustamäe linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Marja-Liisa Veiser]]. * [[Nõmme linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Karmo Kuri]]. * [[Pirita linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Doris Raudsepp]]. * [[Põhja-Tallinna linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Külli Tammur]]. == Tallinn kunstis == === Tallinn kujutavas kunstis === <gallery> Nicholas Pocock - View of Revel, Capital of Esthonia - B1975.4.1708 - Yale Center for British Art.jpg|[[Nicholas Pocock]] (1740–1821), "View of Revel" (joonistus ja akvarell-[[laveering]], dateerimata) Tallinn Vaade linnale 1816.jpg|Vaade linnale ja sadamale [[Kadriorg|Kadrioru]] rannast, tundmatu autor (1816, hilisem ümbertrükk postkaardile) Aivazovsky_-_Reval_1845.jpg|[[Ivan Aivazovski]], "Reval" (1845) Vaade Tallinnale Maarjamäelt (endis, Aleksei Bogoljubov, AM 6723 G 3868.jpg|[[Aleksei Bogoljubov]], "Vaade Tallinnale Maarjamäelt" (endise suhkruvabriku juurest, 1863) Konstantin Karlsonn - A View of Tallinn from Nõmme.jpg|[[Konstantin Karlsson]], "Vaade Tallinnale Nõmmelt" Lilly Walther. Tallinna vaade. 1913. TKMA0202.jpg|[[Lilly Walther]], "Tallinna vaade" (1913) Nikolai Triik. View on Tallinn.TKM 0234M.jpg|[[Nikolai Triik]], "Tallinna vaade" (1915) Herbert Lukk. Vaade üle Tallinna sadama poole. 1918.jpg|[[Herbert Lukk]], "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918) Tallinna sadam, Nikolai Kull, TKM TR 9537 M 1915.jpg|Nikolai Kull, "Tallinna sadam" (1928) Rünnak, Nikolai Kull, TKM TR 2104 M 383.jpg|[[Nikolai Kull]], "Rünnak" (1943) </gallery> == Sümbolid ja tähtpäevad == [[Pilt:Tallinna Raekoja tuulelipud.jpg|pisi|püsti|[[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] tuulelipud. Kaugemal paistab [[Vana Toomas]], mis on üks Tallinna sümboleid]] Tallinna sümbolid on [[Tallinna vapp|vapp]] (täis-, suur- ja väikevapp), [[Tallinna lipp|linnalipp]] ja [[Tallinna logo|logo]]. Mitteametlikud sümbolid on ka [[Vana Toomas]], kilukarbi siluett, Linda kuju, [[Jaan Koort|Koorti]] «[[Metskits (skulptuur)|Metskits]]», [[Estonia (teater)|Estonia teater]] ja [[Kolm Õde (hooned)|Kolm Õde]].<ref name="3kW0O" /> Tallinna kaitsepühak on [[püha Viktor]], [[Vana-Rooma]] sõdur [[Marseille]]st, ristiusu [[märter]], kes hukati keiser [[Maximianus]]e käsul. Linn tähistab kahte tähtpäeva: 15. mail on [[Tallinna päev|Tallinna linna päev]] ja 22. detsembril on [[Tallinna vapipäev]]. == Tallinna teenetemärgid == * [[Tallinna teenetemärk]] (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest. * [[Tallinna vapimärk]] (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena. * [[Tallinna raemedal]] (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest. <gallery> Tallinna raemedal.jpg|Tallinna raemedal Tallinna teenetemärk.jpg|Tallinna teenetemärk Tallinna teenetemärgid.jpg|Tallinna teenetemärgid Tallinna vapimärk.jpg|Tallinna vapimärk Tallinna vapimärgi miniatuurmärk.jpg|Tallinna vapimärgi miniatuurmärk </gallery> == Tallinna linna ametimärgid == * Tallinna linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk * Linnavolikogu esimehe ametikett * [[Tallinna linnapea ametikett]] == Suhted teiste linnadega == Seisuga 16. juuli 2018 on Tallinnal suhted 28 linnaga väljaspool Eestit.<ref>[https://web.archive.org/web/20180716223842/https://www.tallinn.ee/est/valissuhted/Tallinna-suhted-teiste-linnadega Tallinna suhted teiste linnadega] 16.07.2018</ref> {{veergude loend|laius=25em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Annapolis]], USA * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]], Saksamaa * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Dartford]], Suurbritannia * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Firenze]], Itaalia * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]], Belgia * {{riigi ikoon|Holland}} [[Groningen]], Holland * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Hangzhou]], Hiina * {{riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], Soome * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kiel]], Saksamaa * {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], Ukraina * {{riigi ikoon|Soome}} [[Kotka]], Soome * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Malmö]], Rootsi * {{riigi ikoon|Venemaa}} <s>[[Moskva]], Venemaa</s> * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Newcastle upon Tyne]]/[[Gateshead]], Suurbritannia * {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Odessa]], Ukraina * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], Hiina * {{riigi ikoon|Venemaa}} <s>[[Peterburi]], Venemaa</s> * {{riigi ikoon|Läti}} [[Riia]], Läti * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Schwerin]], Saksamaa * {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Skopje]], Põhja-Makedoonia * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], Rootsi * {{riigi ikoon|Gruusia}} [[Thbilisi]], Gruusia * {{riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]], Kanada * {{riigi ikoon|Soome}} [[Turu]], Soome * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Veneetsia]], Itaalia * {{riigi ikoon|Austria}} [[Viin]], Austria * {{riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]], Leedu }} == Vaata ka == {{veergude loend|laius=25em| * [[Tallinna aeg]] * [[Tallinna Aukodanike Kogu]] * [[Tallinna Hipodroom]] * [[Tallinna hotellide loend]] * [[Tallinna jalgrattateed]] * [[Tallinna kalmistud|Tallinna kalmistute loend]] * [[Tallinna kunstikogu]] * [[Tallinna Loomaaed]] * [[Tallinna muuseumipühapäev]] * [[Tallinna parkide loend]] * [[Tallinna restoranide loend]] * [[Tallinna sadamate loend]] * [[Tallinna tunnelite loend]] * [[Tallinna turgude loend]] * [[Tallinna vallkindlustused]] * [[Tallinna veevarustussüsteem]] * [[Tallinna Visioonikonverents]] * [[Tallinn Card]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="WufJ8">Villu Kadakas: [http://www.postimees.ee/?id=111369&print=1 "Pringlikütid Vabaduse väljakul"] Postimees, 25. aprill 2009 – ''Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr''</ref> <ref name="dxTw8">http://forte.delfi.ee/news/militaaria/vordlev-skeem-kui-lahingud-aleppo-all-panna-ule-tallinna-mootkavasse?id=76083323</ref> <ref name="PW1Pb">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV022&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Statistikaameti andmed]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MWbkc">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-elanike-arv Tallinna elanike arv]</ref> <ref name="p9bLL">Tallinna Statistiline Aastaraamat 1924, lk 16</ref> <ref name="cP90c">[http://www.lu.lv/materiali/studiju-centri/jsc/resursi/293-300.pdf «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)]</ref> <ref name="Yfpbn">Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk 27</ref> <ref name="LPgz0">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972, lk 75</ref> <ref name="MEIsw">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="9ICRh">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="P7ser">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="auvwl">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="hahha">https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus</ref> <ref name="3kW0O">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm |pealkiri=Tallinna tunnuslause ja logo rahva ees |vaadatud=2003-05-19 |arhiivimisaeg=2003-05-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20030519051505/http://www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm |url-olek=töötab }}</ref> }} == Kirjandus == * "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4 * [[Edgar V. Saks]]. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr 3, lk 9. * Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr 196, lk 4. == Välislingid == {{commonskat}} {{vikisõnastikus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.tallinn.ee/ Tallinna linna koduleht] {{Eesti linnad}} {{Harjumaa}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Tallinn| ]] 41025wk6f5l7vqxv2ejkaczijupxje9 0 2800 7152005 7143510 2026-05-12T07:57:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152005 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; kala kohta vaata artiklit [[Kolumbia (kala)]]}} {{Keeletoimeta|kuu=november|aasta=2021}} {{Riik | riiginimi = Colombia Vabariik | omastav = Colombia | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = República de Colombia | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Colombia.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Colombia in its region.svg | deviis = ''Libertad y Orden''<br>{{väiksem|([[eesti keel|ee]] Vabadus ja kord)}} | riigikeel = [[hispaania keel|hispaania]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Bogotá]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Gustavo Petro]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 20. juuli 1810 | valuuta = [[Colombia peeso]] (COP) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] –5 | hümn = [[Oh Gloria Inmarcesible!|¡Oh Gloria Inmarcesible!]] | usund = [[katoliiklus|katoliiklased]] (90%)<ref name="EE" /> | tippdomeen = [[.co]] | telefonikood = 57 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = COL | märkused = }} '''Colombia''' [kol'ombia] (mööndav nimekuju ''Kolumbia'', ametlikult '''Colombia Vabariik''') on riik [[Lõuna-Ameerika]] loodeosas, kuid tal on ka saarestikupiirkondi [[Põhja-Ameerika]]s. Mandriosa piirneb põhjas [[Kariibi meri|Kariibi merega]], idas ja kirdeosas [[Venezuela]]ga, kagus [[Brasiilia]]ga, lõunas ja edelas [[Peruu]] ja [[Ecuador]]iga, läänes [[Vaikne ookean|Vaikse ookeaniga]] ning loodes [[Panama]]ga. Riigi pealinn, suurim linn ning majanduse ja kultuuri keskus on [[Bogotá]]. Teised suuremad linnad on [[Medellín]], [[Cali]], [[Barranquilla]], [[Cartagena (Colombia)|Cartagena]], [[Santa Marta]], [[Cúcuta]], [[Ibagué]], [[Villavicencio]] ja [[Bucaramanga]]. Riigi pindala on umbes 1 141 748 km² ning elanike arv ulatub 52 miljonini. Colombia on etniliselt ja keeleliselt väga mitmekesine. Colombias on suuruselt teine ​​bioloogiline mitmekesisus maailmas.<ref name="Yg9eU" /> See on üks seitsmeteistkümnest maailma mitmekesisemast riigist: selle territoorium hõlmab Amazonase vihmametsi, mägismaid, rohumaid, kõrbeid ja saari ning ainsa Lõuna-Ameerika riigina rannajooni nii [[Atlandi ookean]]i kui ka Vaikse ookeani piirkonnas. Colombia on üks [[NATO]] partnerriikidest [[Ladina-Ameerika]]s. See on osa juhtivate arenevate turgude CIVETSi grupist ning ÜRO, [[WTO]], [[OAS]]i, Vaikse ookeani liidu ning [[Mercosur]]i ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide assotsieerunud liige. Colombia lipul tähistab kollane ehk kõige suurema pindalaga värv riigi rikkust, jõukust ja päikest kui valguseallikat. Sinine tähistab ookeane, läbi Colombia voolavaid jõgesid ja taevast. Punane värv tähistab verd, mis on valatud Colombia iseseisvumise nimel, colombialaste tahtejõudu ja panust. == Asend == Maismaapiir on Colombial põhjakirdes Panamaga, idas Venezuela ja Brasiiliaga ning lõunas Ecuadori ja Peruuga. Merepiir [[Costa Rica]], [[Nicaragua]], [[Honduras]]e, [[Jamaica]], [[Haiti]] ja [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigiga]] on määratletud seitsme Kariibi mere ja kolme Vaikse ookeani alase kokkuleppega. Colombia asub laiuskraadidel 12° N kuni 4° S ja pikkuskraadidel 67° W kuni 79° W. == Haldusjaotus == Riik jaguneb 32 [[departemang (Colombia)|departemanguks]] (''departamento'') ja pealinnaringkonnaks. [[Pilt:Colombia, administrative divisions - et - colored (+box).svg|pisi|Colombia departemangud]] {{veergude loend|laius=18em| # [[Amazonase departemang]] # [[Antioquia departemang]] # [[Arauca departemang]] # [[Atlántico departemang]] # [[Bolívari departemang]] # [[Boyacá departemang]] # [[Caldase departemang]] # [[Caquetá departemang]] # [[Casanare departemang]] # [[Cauca departemang]] # [[Césari departemang]] # [[Chocó departemang]] # [[Córdoba departemang]] # [[Cundinamarca departemang]] # [[Guainía departemang]] # [[Guaviare departemang]] # [[Huila departemang]] # [[La Guajira departemang]] # [[Magdalena departemang]] # [[Meta departemang]] # [[Nariño departemang]] # [[Norte de Santanderi departemang]] # [[Putumayo departemang]] # [[Quindío departemang]] # [[Risaralda departemang]] # [[San Andrés, Providencia y Santa Catalina departemang]] # [[Santanderi departemang]] # [[Sucre departemang]] # [[Tolima departemang]] # [[Valle del Cauca departemang]] # [[Vaupési departemang]] # [[Vichada departemang]] # Pealinnaringkond ([[Bogotá]]) }} Departemangud jagunevad valdadeks (''municipios''). == Rahvastik == Colombia, kus elab 2020. aastal hinnanguliselt 50 miljonit inimest, on Ladina-Ameerikas suuruselt kolmas riik [[Brasiilia]] ja [[Mehhiko]] järel. 20. sajandi alguses oli Colombia rahvaarv umbes 4 miljonit. Alates 1970. aastate algusest on Colombia sündimus, suremus vähenenud ja rahvastiku kasvutempo pidevalt aeglustunud. Elanikkonna kasvutempo on 2016. aastal hinnanguliselt 0,9%.<ref name="ZZV75" /> Ligikaudu 26,8% elanikkonnast olid 15-aastased või nooremad, 65,7% olid 15–64-aastased ja 7,4% olid üle 65-aastased.<ref name="NAQHB" /> Vanemate inimeste osakaal elanikkonnast on hakanud märkimisväärselt suurenema. Prognooside kohaselt on Colombias 2050. aastaks 55,3 miljonit elanikku. 21,9% inimestest elab Kariibi mere rannikul. Seal asuvad suured sadamalinnad [[Buenaventura (Colombia)|Barranquilla]] ja Cartagena. Andide mäestikust idas asuvad alad katavad küll üle poole Colombia territooriumist, kuid seal elab alla 6% rahvastikust. Hõredalt asustatud on ka Vaikse ookeani rannik.<ref name="Peace" /> Enamik Colombia suuremaid linnu asub Andide piirkonnas. === Keeled === Üle 99,2% colombialastest räägib [[hispaania keel]]t. Samuti kasutatakse riigis 65 [[Ameerika põliskeel]]t, kahte [[kreoolkeel]]t, [[mustlaskeel]]t ja [[Colombia viipekeel]]t. Inglise keelel on ametlik staatus San Andrési, Providencia ja [[Santa Catalina saar (Colombia)|Santa Catalina]] saarestikus.<ref name="LPdHA" /> Koos hispaania keelega on Ethnologue'i andmebaasis Colombias kokku 101 keelt. Kõneldavate keelte täpne arv varieerub veidi, kuna mõned autorid peavad eri keelteks seda, mida teised peavad sama keele variantideks või murrakuteks. Colombias räägitakse hinnanguliselt 71 põliskeelt, enamik neist kuulub [[tšibtša keeled|tšibtša]], [[tukano keelkond|tukano]], [[vitoto keelkond|vitoto]], [[guahibo-pamigua keelkond|guahibo-pamigua]], [[Aravaki keeled|aravaki]], [[kariibi keeled|kariibi]], [[barbakoa keelkond|barbakoa]] ja [[saliba keelkond]]a. Põliskeelte kõnelejaid oli 2010. aastal umbes 850 000.<ref name="tDHx1" /> === Usundid === Riiklik statistikaosakond (DANE) ei kogu usulist statistikat ja täpseid andmeid on keeruline saada. Eri uuringute ja küsitluste põhjal tunnistab kristlust umbes 90% elanikkonnast, kellest suurem osa (70,9–79%) on roomakatoliiklased, samas kui märkimisväärne osa (16,7%) järgib protestantismi (peamiselt evangeelset). Umbes 4,7% elanikkonnast on ateistid või agnostikud, 3,5% väidavad, et usuvad jumalasse, kuid ei järgi konkreetset usundit. 1,8% colombialastest on Jehoova tunnistajad või adventistid ning vähem kui 1% järgib teisi religioone, näiteks [[baha'i usk]]u, islamit, judaismi, budismi, mormonismi, hinduismi, põlisusulisi, [[Hare Krišna liikumine|Hare Krišna]] liikumist, [[Rastafarianism|Rastafari]] liikumist ja õigeusku. Ülejäänud inimesed kas ei vastanud või vastasid, et ei tea. Lisaks ülaltoodud statistikale teatas 35,9% colombialastest, et nad ei usu aktiivselt. Kuigi ristimiste arvult on Colombia peamiselt roomakatolik riik, tagab Colombia 1991. aasta põhiseadus usuvabaduse ning kõik usundid ja kirikud on seaduse ees võrdselt vabad.<ref name="5CHrZ" /> == Loodus == [[Pilt:Mapa de Colombia (topografía).svg|pisi|Colombia reljeefikaart]] Colombia geograafiat iseloomustavad kuus peamist looduslikku piirkonda, millest igaühel on oma eripärad: [[Andid]]e mäestikuala, Vaikse ookeani rannikuala, Kariibi mere rannikuala, [[Ljaano]] tasandikud, [[Amazonase vihmamets]]a piirkond ning saarestikuala, mis hõlmab saari nii Atlandi kui Vaikse ookeani vetes. Andide mäestikust ida pool asuvad [[ljaano]] savannid, mis on osa [[Orinoco jõgi|Orinoco jõe]] vesikonnast, ning kagu pool Amazonase džungel. Kariibi mere ranniku piirkond koosneb peamiselt madalikest, kuid seal asub ka [[Sierra Nevada de Santa Marta mäestik]]. Vastandina on Vaikse ookeani rannik kitsas ja katkendlik, taustaks [[Serranía de Baudó mäeahelik]]. See piirkond on tiheda taimestikuga.<ref name="Peace" /> Colombia asub [[Vaikse ookeani tulerõngas|Vaikse ookeani tulerõnga]] piirkonnas, mis on geoloogiliselt aktiivne vöönd. Maavärinad on sagedased ja vulkaanipursked on tavalised.<ref name="Data" /> Riigi sisemaal on domineerivaks maastikuvormiks Andide mäestik. == Ajalugu == Colombia aladel on elanud põlisrahvad juba vähemalt 12 000 aastat eKr. Riigi põlisasukad on mitmed indiaani hõimud, kellest mõjuvõimsaimad olid [[tšibtšad]]. Lõunapoolsed alad kuulusid [[inkad]]e riiki. 1525 algas hispaanlaste [[konkista]]. Esimesed hispaanlased jõudsid [[La Guajira]]sse 1499. aastal ning 16. sajandi keskpaigaks oli suurem osa tänapäeva Colombiast koloniseeritud. Rajati [[Uus-Granada kuningriik]], mille keskuseks sai Santa Fe de Bogotá. Colombia kuulutas end [[Hispaania]]st iseseisvaks 20. juulil 1810, seda tunnustati 1819. aastal. 1831. aastani hõlmas Colombia Vabariik ([[Suur-Colombia]]) tänapäeva Colombia, Venezuela, Ecuadori ja Panama ning väiksemaid osi [[Costa Rica]]st, Peruust, Brasiiliast ja [[Guyana]]st. Järgnenud aastakümnetel katsetati föderalismi eri vormidega, nagu [[Granadina Konföderatsioon]] (1858) ja Colombia Ühendriigid (1863), kuni lõpuks loodi 1886. aastal keskvalitsusega Colombia Vabariik. 1903. aastal eraldus [[USA]] ja [[Prantsusmaa]] toetusel Colombiast Panama, mis viis praeguste piiride kujunemiseni. 1960. aastatel loodi La Violencia nimelise liikumise käigus marksistlik-leninlikke ekstremistide gruppe.<ref name="zLtyU" /> Alates 1960. aastatest on riiki raputanud madala intensiivsusega relvakonfliktid ja poliitiline vägivald, mis süvenesid eriti 1990. aastatel. Alates 2005. aastast on olukord oluliselt paranenud: julgeolek, stabiilsus ja õigusriiklus on tugevnenud ning majanduslik areng on olnud märkimisväärne. [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i hinnangul on Colombia tervishoiusüsteem parim [[Ladina-Ameerika]]s ja kuulub maailma 25 parima hulka.<ref name="Health" /> Colombia majandus on Lõuna-Ameerika suuruselt kolmas, stabiilse makromajanduse ja soodsate kasvuväljavaadetega. == Kultuur == === Muusika === Colombias on palju andekaid muusikuid. Colombia muusikud, heliloojad, muusikaprodutsendid ja lauljad on rahvusvaheliselt tunnustatud, näiteks [[Shakira]], [[Juanes]], Carlos Vives<ref name="Vts1z" /> jt. Colombia muusika ühendab Euroopast mõjutatud kitarrimuusika ja laulude ülesehituse põliselanike suurte gaita-flöötide ja löökpillidega, selle löökpillide struktuur ja tantsuvormid on pärit Aafrikast. Colombias on mitmekesine ja dünaamiline muusikaline keskkond.<ref name="PGsYs" /> === Kirjandus === [[Fail:Gabriel García Marquez (recadrage).jpg|pisi|püsti|[[Gabriel García Márquez]] on Nobeli auhinna laureaat]] Colombia kirjandus pärineb Kolumbuse-eelsest ajastust – perioodi silmapaistev näide on eepiline luuletus "Yurupary legend".<ref name="DvnAB" /> Hispaania kolooniaajast on silmapaistvate kirjanike hulka kuulunud Juan de Castellanos (Elegías de varones ilustres de Indias), Hernando Domínguez Camargo ja tema eepiline luuletus "San Ignacio de Loyolale", Pedro Simón, Juan Rodríguez Freyle (El Carnero), Lucas Fernández de. Piedrahita ja müstika esindaja nunn Francisca Josefa de Castillo. Romantismiga seotud taasiseseisvumisjärgne kirjandus tõstis esile Antonio Nariño, José Fernández Madridi, Camilo Torres Tenorio ja Francisco Antonio Zea. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses sai populaarseks kirjandusžanr, mida tuntakse ''costumbrismo'' nimetuse all; selle aja suured kirjanikud olid Tomás Carrasquilla, Jorge Isaacs ja Rafael Pombo (neist viimased kirjutasid tähelepanuväärseid lastekirjanduse teoseid). Sel perioodil arendasid modernistlikku liikumist sellised kirjanikud nagu José Asunción Silva, José Eustasio Rivera, León de Greiff, Porfirio Barba-Jacob ja José María Vargas Vila. 1872. aastal asutati Colombia keeleakadeemia, mis oli esimene hispaania keele akadeemia Ameerikas. Candelario Obeso kirjutas murrangulise filmi "Cantos Populares de mi Tierra" (1877) stsenaariumi – esimese afro-colombia kirjaniku luuleraamatu põhjal. Aastatel 1939–1940 anti Bogotá linnas välja Stone and Sky nime all seitse luuleraamatut, mis mõjutasid riiki märkimisväärselt; neid on toimetanud luuletaja Jorge Rojas. Järgmisel kümnendil asutas Gonzalo Arango vastuseks toonasele vägivallale liikumise "Miski". Teda mõjutasid nihilism, eksistentsialism ja teise suure Colombia kirjaniku – Fernando González Ochoa mõte. Ladina-Ameerika kirjanduse buumi ajal said populaarseks paljud sealt pärit kirjanikud, eesotsas [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaadi [[Gabriel García Márquez]]e ja oma suurejoonelise oopusega "[[Sada aastat üksildust]]", Eduardo Caballero Calderóni, [[Manuel Mejía Vallejo]] ja [[Miguel de Cervantes|Cervantese]] nimelise kirjaniku [[Álvaro Mutis]]ega ja Astuuria vürsti kirjandusauhind. Teised juhtivad kaasaegsed kirjanikud on Fernando Vallejo, William Ospina (Rómulo Gallegose auhind) ja Germán Castro Caycedo. === Sport === [[Fail:Nairo Quintana, Paris-Nice 2013.JPG|pisi|[[Nairo Quintana]] on üks Colombia paremaid jalgrattureid]] Tejo<ref name="ZQtpc" /> on Colombia rahvussport ja meeskondlik spordiala, mis kujutab endast mürskude laskmist sihtmärgi tabamiseks. Kõigist Colombia spordialadest on [[jalgpall]] aga kõige populaarsem. Colombia oli 2001. aasta [[Copa América]] meister, kus nad püstitasid uue rekordi – oldi võitmatud, ei lastud lüüa ühtegi väravat endale ja võideti iga matš. Colombia on rulluisutajate keskus: rahvusmeeskond on kõvad tegijad rulluisutamise maailmameistrivõistlustel.<ref name="0TXUh" /> Colombia on traditsiooniliselt olnud jalgrattasõidus väga hea ning paljud Colombia jalgratturid on triumfeerinud suurematel jalgrattasõiduvõistlustel.<ref name="g9m1H" /> [[Pesapall]] on Kariibi mere piirkonnas populaarne peamiselt [[Cartagena (Colombia)|Cartagenas]], [[Barranquilla]]s ja Santa Martas. Nendest linnadest on pärit näiteks Orlando Cabrera, Édgar Rentería, kes oli maailmameister 1997. ja 2010. aastal, ja teised, kes on mänginud pesapalli [[Major League Baseball|Major League]]'is. Colombia oli amatööride maailmameister aastatel 1947 ja 1965. [[Poks]] on üks spordialasid, mis Colombia jaoks on tootnud kõige rohkem maailmameistreid. Kolumblaste sportlikes eelistustes on oluline koht ka [[Mootorisport|motospordil]]; [[Juan Pablo Montoya]] on võidusõiduautojuht, kes on tuntud seitsme [[Vormel 1]] võistluse võitjana. Colombialased on silma paistnud ka sellistel spordialadel nagu [[BMX]], [[judo]], [[laskesport]], ''[[taekwondo]]'', [[maadlus]], [[sukeldumine]] ja [[kergejõustik]], samuti on neil tugevad raskuste tõstmise ja [[Keegel|''bowling''<nowiki/>'u]] traditsioonid. == Vaata ka == * [[FARC]] * [[Colombia jalgpallikoondis]] * [[¡A Luchar!]] * [[Colombia näitlejate loend]] * [[RCN Televisión]] * [[Colombia politsei]] * [[Magdalena jõgi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EE">EE 15. kd, lk 122.</ref> <ref name="Yg9eU">{{Netiviide|autor=|url=http://www.prodiversitas.bioetica.org/nota63.htm|pealkiri="Kolumbias on suuruselt teine kõige bioloogiline mitmekesisus maailmas"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=2013-10-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131029190443/http://www.prodiversitas.bioetica.org/nota63.htm}}</ref> <ref name="ZZV75">{{Netiviide|autor=|url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.GROW?locations=CO|pealkiri=Rahvaarvu tõus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> <ref name="NAQHB">{{Netiviide|autor=|url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.GROW?locations=CO|pealkiri=Rahvaarvu jaotus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> <ref name="LPdHA">{{Netiviide|autor=|url=http://babel.banrepcultural.org/cdm/search|pealkiri=Kolumbias räägitavad keeled|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> <ref name="tDHx1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.lenguasdecolombia.gov.co/content/ley-de-lenguas-nativas|pealkiri=Ley de lenguas nativas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05.11.2021|arhiivimisaeg=2014-03-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140326080213/https://www.lenguasdecolombia.gov.co/content/ley-de-lenguas-nativas}}</ref> <ref name="5CHrZ">{{Netiviide|autor=|url=https://www.pewforum.org/2014/11/13/religion-in-latin-america/|pealkiri=Usk Kolumbias|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> <ref name="Peace">{{netiviide |pealkiri=In Strategic Colombian Port, Gangs Await Total Peace |väljaanne=InSight Crime |url=https://insightcrime.org/news/interview/gang-leader-promotes-peace-in-strategic-colombian-port/ |vaadatud=2025-06-16}}</ref> <ref name="Data">{{netiviide |pealkiri=Volcanoes in Colombia |väljaanne=World Data |url=https://www.worlddata.info/america/colombia/volcanoes.php |vaadatud=2025-06-16}}</ref> <ref name="zLtyU">{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/riigid/colombia|pealkiri=Colombia|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=24.11.2020}}</ref> <ref name="Health">{{netiviide |pealkiri=Colombia Healthcare System |väljaanne=International Citizens Insurance |url=https://www.internationalinsurance.com/health/systems/colombia.php?srsltid=AfmBOoqp_g4h_xPKzRIBQ_P861JhMIYQ8TmdirfC_e9excgyRIC-VH0N |vaadatud=2025-06-15}}</ref> <ref name="Vts1z">{{Netiviide|autor=|url=https://www.elespectador.com/cromos/especial-colombia/articulo-147471-personajes-destacados-la-musica-vibra-los-cinco-continentes|pealkiri=Kuulsamad Kolumbia muusikud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=19.01.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200119182612/https://www.elespectador.com/cromos/especial-colombia/articulo-147471-personajes-destacados-la-musica-vibra-los-cinco-continentes|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="PGsYs">{{Netiviide|autor=|url=https://www.liveabout.com/genres-of-music-in-colombia-2141523|pealkiri=Kolumbia muusika|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="DvnAB">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.ee/books?id=s_ADFUglHo0C&pg=PP1&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false|pealkiri="Yurupary legend"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> <ref name="ZQtpc">{{Netiviide|autor=|url=http://thecitypaperbogota.com/uncategorized/homepage-featured/tejo-most-muddy-sport/|pealkiri=Kolumbia rahvussport Tejo|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> <ref name="0TXUh">{{Netiviide|autor=|url=http://www.elpais.com.co/elpais/deportes/noticias/patinaje-colombiano-ganador-mundo|pealkiri=Kolumbia rulluisutajad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=2014-03-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140326235134/http://www.elpais.com.co/elpais/deportes/noticias/patinaje-colombiano-ganador-mundo}}</ref> <ref name="g9m1H">{{Netiviide|autor=|url=http://www.antena2.com.co/noticias/momentos-historicos-del-ciclismo-colombiano-69593|pealkiri=Kolumbia jalgrattasport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=2014-07-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140705225607/http://www.antena2.com.co/noticias/momentos-historicos-del-ciclismo-colombiano-69593}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Colombia}} {{Ameerikariigid}} {{koord |type=country |region=CO}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Colombia| ]] 91sivuyhmsnkfikwdzujvzx1yhknnw8 0 5653 7151906 6641389 2026-05-12T06:14:35Z ~2026-28685-48 229193 /* Välislingid */ 2014 7151906 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Piirissaar | Pilt = Piirissaare_rand_2006.jpg | Pildiallkiri = Piirissaare rand | Pindala = 7,5 | Rannajoone pikkus =3 km | Rahvaarv = 15 | Rahvaarvu seis = 2020 | asendikaart = Eesti | osm = pind | suum = 7 }} '''Piirissaar''' (''Borka'', [[vene keel]]es ''Пийриссаар'', ''Пийрисар'', ''Желачек'' (''Želatšek''), ''Межа'' (''Meža''), ''Порка'' (''Porka''), [[saksa keel]]es ''Porka'') on saar [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsi järv]]e ja [[Lämmijärv]]e piiril, 15&nbsp;km [[Emajõgi|Emajõe]] [[suue|suudmest]] kagus. Saare pindala on 7,5&nbsp;km²,<ref>A ja O taskuteatmik Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007.</ref> millega see on suuruselt 12. saar Eestis. See on [[Peipsi järv]]e suurim saar. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli saarel omaette omavalitsusüksus [[Piirissaare vald]]. Pärast haldusreformi kuulub saar [[Tartu vald|Tartu valla]] koosseisu. Peamised tegevusalad on kalapüük ja sibulakasvatus. Arhitektuurilistest vaatamisväärsustest asub saarel [[Piirissaare Peeter-Pauli kirik]] [[Tooni küla]]s. Kuni [[2016]]. aasta põlenguni oli [[Saare (Piirissaare)|Saare külas]] [[Piirissaare vanausuliste palvemaja]]. Saare keskel saart põhja-lõunasuunaliselt läbiva kanali ääres asub [[Piirissaare sadam]]. Saarel on laevaühendus [[Laaksaare sadam|Laaksaare]] ja [[Tartu]]ga. Keskajast kuni Tartu rahuni oli saar jaotatud Liivimaa ja Venemaa vahel.<ref name="Dagbladet" /> ==Loodus== [[Pilt:Piirissaare luhaniidud.jpg|pisi|Piirissaare võsastunud luhaniit]] [[Järvemurrutus]]e tõttu on pindala pidevalt vähenenud. Valdavalt on Piirissaar lage [[madalsoo]], ulatudes 1–2 meetrit üle Peipsi keskmise veetaseme. [[Pilt:Piirisaare üldvaade.jpg|pisi|left|Saare maastik]] Alates [[1991]]. aastast on Piirissaar [[Piirissaare maastikukaitseala]] ning kuulub [[Natura 2000]] alade hulka. [[1997]]. aastal arvati [[Emajõe-Suursoo]] ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk [[Ramsari ala]]de hulka. Piirissaar on tuntud paljude lindude ja kahepaiksete elupaigana. Saarel elab seitset liiki kahepaikseid, kellest eriti ohustatud on [[rohekärnkonn]] ja [[mudakonn]]. Aastast 2001 on Piirissaarel hakatud kohalikke kahepaiksete kudemistiike puhastama ja kaevama. Piirissaarel on praegu Eesti suurim [[mudakonn]]ade [[asurkond]]. Samuti on alustatud Piirissaare [[luhaniit]]ude taastamist. 2012. aastal alustati kahepaiksetele uute kudemistiikide kaevamist. Imetajatest elutsevad saarel näiteks [[põder]], [[metssiga]], [[kährik]], [[kobras]], [[ondatra]]. Lindudest võib sealt leida [[kühmnokk-luik]]e, [[tuttpütt]]i, [[punapea-vart]]i, [[merikotkas]]t, [[hallhaigur|hallhaigrut]], [[suitsupääsuke]]st, läbirändajatest veel [[hõbehaigur|hõbehaigrut]], [[kormoran]]i, [[aul]]i, [[viupart]]i. Kahepaiksetest ja roomajatest leidub saarel [[rohe-kärnkonn]]a (ilmselt välja surnud), [[mudakonn]]a, [[rohukonn]]a, [[nastik]]ut. == Rahvastik == Tänapäeval on saarel kolm küla: [[Piiri (Piirissaare)|Piiri]], [[Saare (Piirissaare)|Saare]] ja [[Tooni küla|Tooni]], neist viimane oli [[Piirissaare vald|Piirissaare valla]] keskus. Külad paiknevad saare kirdeosas madalatel liivakühmudel. Piirissaarel elas [[1920]]. aastal umbes 700 inimest. [[2006]]. aastal oli elanike arv 86. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on saarel 53 püsielanikku. Tänapäevalgi on suurem osa saare elanikest [[vanausulised]]. [[Pilt:Saares ciems Piresaaree 13ul02.JPG|pisi|Saare küla]] [[Pilt:Saare küla Piirissaar.JPG|pisi|[[Piirissaare vanausuliste palvemaja]]]] [[Pilt:Piirissaare kirik.JPG|pisi|[[Piirissaare Peeter-Pauli kirik]]]] == Ajalugu == Esimesed märkmed saare kohta pärinevad 1370. aasta [[Pihkva]] kroonikast, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Želatšeki saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Želatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlik nimi Piirissaar.<ref name="PR">Piirissaare ajaloost. Ajalehes Peipsi Rannik. 6/2012. Lk 4</ref> Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest põgenenud [[vanausulised]] ning sõjaväeteenistusest kõrvale hoidvad noormehed.{{lisa viide}} Eestlased olid saarele asunud juba 13. sajandil ning tulid valdavas osas arvatavasti [[Pedaspää]]lt ja [[Meerapalu]]st. <ref name="Dagbladet">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet19750327.1.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Peipsi Piirisaar 13. saj asusid sinna eestlased] Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 27. märts 1975</ref> 1820. aastatest pärit andmetel elas [[Kastre mõis]]a alla kuuluval saarel 149 päristalupoega ja 162 vabatalupoega.<ref name="Dagbladet" /> 1907. aastal elas saarel 2000 elanikku. 1930. aastal kirjutas ajaleht: "Selleks et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda Emajõge 40&nbsp;km ja mööda Peipsi järve 20&nbsp;km. Kuna ühtegi sadamat seal ei ole, siis tuleb laevale 2–3&nbsp;km vastu suur lodi. Saarel elab 1500 hinge, sellest kolmandiku moodustavad eestlased."<ref name="PR"/> Aastatel 1929–1970 tegutses saarel [[Piirissaare kool]]. Saar ja selle elanikud said kõvasti kannatada [[1944]]. aasta veebruaris toimunud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingutes, mil sakslased korraldasid saarele kahe nädala jooksul ligi 500 õhurünnakut, pommitades saare hõivanud [[Nõukogude armee]] [[128. laskurdiviis]]i positsioone. Piirissaarel on toimunud mitmeid tõsiseid põlenguid, tihti on ühes põlengus hävinud mitu ligidal asuvat puuhoonet. 2016. aastal põles Saare külas maha mitu hoonet, teiste seas ka Piirissaare vanausuliste palvemaja. ==Vaata ka== * [[Piirissaare lennuväli]] * [[Piiri vanausuliste kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Jaak Simm]]. Piirissaare nimed. ''[[Keel ja Kirjandus]]'' nr. 6, 1971, lk. 352–357. * Jaak Simm. Millest jutustavad meie kohanimed. 17. Želatško, Borka ~ Porka, Meža = Piirissaar. ''[[Horisont (ajakiri)|Horisont]]'' nr. 7, 1976, lk 36. == Välislingid == {{Commonskat|Piirissaar}} *[http://www.estonia360.ee/piirissaare_sadam Piirissaare 360° aeropanoraam / aerofoto] *[http://www.tartupostimees.ee/534196/piirissaare-rahvas-tahab-piirangupriisid-kulasid/ Piirissaare rahvas tahab piirangupriisid külasid] tartupostimees.ee, 18. august 2011 *[http://www.eestiloodus.ee/artikkel3019_4822.html Brit Peensoo, Tiit Hang, Raivo Aunap. Kas Piirissaar ikkagi kahaneb?] [[Kategooria:Piirissaar| ]] [[Kategooria:Eesti saared]] [[Kategooria:Tartu vald]] [[Kategooria:Peipsi]] [[Kategooria:Järvesaared]] [[Kategooria:Peipsi-Pihkva saared]] 0n0vwvvqy5ftk1gk2yzk3tbxd6f56a6 0 6280 7151983 5866255 2026-05-12T07:46:13Z Taurus404 80079 7151983 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Rihards Pīks''' [r'ihards piiks] (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1941]] [[Riia]]) on [[Läti]] poliitik [[Rahvapartei (Läti)|Rahvaparteist]]. Ta oli [[Läti välisminister|välisminister]] [[Indulis Emsis]]e valitsuses [[9. märts]]ist [[21. juuli]]ni [[2004]]. 2004–2009 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Õppis Üleliidulises Kinematograafiainstituudis operaatoriks ([[1971]]) ning kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel mängufilmirežissööriks ([[1979]]). ==Karjäär== *[[1989]]–[[1991]] Riia Filmistuudio direktor *[[1991]]–[[1993]] Riikliku Kinematograafiakeskuse asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Ltd SIA Baltic Cinema asutaja ja direktor *[[1993]]–[[1995]] Läti Kultuuriakadeemia kinematograafiaosakonna asutaja ja direktor *[[1995]]–[[1996]] Riikliku Raadio- ja Televisiooninõukogu aseesimees *[[1996]]–[[1997]] kultuuriminister Oli Rahvapartei nimekirjas valitud [[Seim (Läti)|seimi]] liige, välisasjade komisjoni esimees, varem seimi aseesimees. Esindas Lätit Euroopa Liidu põhiseaduse kõnelustel. {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Piks, Rihards}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] 2m1vvd62qmncz4cazlahy70u9hbfhzy 0 6299 7151818 7143596 2026-05-11T21:55:06Z Andres 5 7151818 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}} {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2018}} {{Vaidlustatud|kuu=aprill|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Teine maailmasõda | osa = | pilt = Infobox collage for WWII.PNG | pildiallkiri = Päripäeva ülevalt vasakult: Hiina väed Wanjialingi lahingus, Austraalia suurtükid El-Alameini lahingus, Punaarmee [[Stalingradi lahing]]us, Saksa [[Junkers Ju 87|Stuka]] pommitajad [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]], [[Wilhelm Keitel]] kirjutamas alla kapitulatsioonile, USA merevägi Lingayani lahes | aeg = 1. september 1939 – 2. september 1945 | koht = [[Euroopa]], [[Vaikne ookean]], [[Atlandi ookean]], [[Kagu-Aasia]], [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Hiina]], [[Lähis-Ida]], [[Vahemeri]], [[Aafrika]], [[Põhja-Ameerika]] | tulemus = liitlaste võit * [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] lagunemine * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] loomine * [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] muutumine superjõududeks * [[Külm sõda|Külma sõja]] algus | seis = | osaline1 = '''[[Teise maailmasõja liitlasväed|Liitlased]]''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]<br> {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid|1912}} <small>(1941–45)</small><br> {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} <small>(1941–45)</small><br> {{PisiLipp|Hiina Vabariik}} <small>(1937–45)</small><br> <hr> {{PisiLipp|Prantsusmaa}}</small><br> {{PisiLipp|Poola}}<br> [[Briti Rahvaste Ühendus]]: [[File:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|25px]] [[Kanada]] <br> {{PisiLipp|Austraalia}}<br> {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}<br> [[File:Flag_of_South_Africa_(1928-1994).svg|23px|border]] [[Lõuna-Aafrika Liit]] <br> {{PisiLipp|Jugoslaavia Kuningriik}} <small>(1941–1945)</small><br> {{PisiLipp|Jugoslaavia}} <small>(1943–45)</small><br> {{PisiLipp|Kreeka|kuningriik}} <small>(1940–45)</small><br> {{PisiLipp|Norra}} <small>(1940–45)</small><br> {{PisiLipp|Holland}} <small>(1940–45)</small><br> {{PisiLipp|Belgia}} <small>(1940–45)</small><br> {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}<br> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1942–45)</small><br> ------------- Marionettriigid<br> [[File:British_Raj_Red_Ensign.svg|23px|border]] [[India]] <br> {{PisiLipp|Egiptus|1922}} <small>(1940–42, 1945)</small><br> {{PisiLipp|Filipiinid}} <small>(1941–45)</small><br> {{PisiLipp|Süüria|1932}} <small>(1941, 1945)</small><br> {{PisiLipp|Mongoolia|1940}} <small>(1941–45)</small><br> | osaline2 = '''Teljeriigid''' {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Kolmas Riik|Saksamaa]] <small>(1939–45)</small><br> {{PisiLipp|Jaapan}} <small>(1937–45)</small><br> {{PisiLipp|Itaalia|1861}} <small>(1940–43)</small><br> <hr> {{PisiLipp|Soome}} <small>(1939–40, 1941–44)</small><br> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1940, 1941–44)</small><br> {{PisiLipp|Ungari|1940}} <small>(1941–45)</small><br> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1941–44)</small><br> {{PisiLipp|Tai}} <small>(1941–45)</small><br> ------------------ Kaasaaitajad<br> {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} <small>(1939–41)</small><br> {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <small>(1940–45)</small><br> [[File:Flag_of_Iraq_(1921–1959).svg|23px|border]] [[Iraak]] <small>(1941)</small><br> ------------------ Marionettriigid<br> {{PisiLipp|Slovakkia}} <small>(1939–45) [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovaki Vabariik]]</small><br> [[File:Flag_of_Independent_State_of_Croatia.svg|25px]] [[Iseseisev Horvaatia Riik|Horvaatia]] <small>(1941–45)</small><br> [[File:War_flag_of_the_Italian_Social_Republic.svg|23px|border]] [[Itaalia Sotsiaalne Vabariik]] <small>(1943–45)</small><br> [[File:Flag_of_the_Republic_of_China-Nanjing_(Peace,_Anti-Communism,_National_Construction).svg|25px]] [[Hiina Vabariik]] <small>(1940–45)</small><br> [[File:Flag_of_the_Mengjiang.svg|25px]] [[Mengjiang]] <small>(1940–45)</small><br> [[File:Flag_of_Manchukuo.svg|25px]] [[Mandžukuo]]<br> [[File:Flag_of_the_Empire_of_Vietnam_(1945).svg|25px]] [[Vietnami Keisririik]] <small>(1945)</small><br> | osaline3 = | väejuht1 = '''Liitlaste juhid'''<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Winston Churchill]]<br> [[File:Flag_of_the_President_of_the_United_States (1916–1945).svg|23px|border]] [[Franklin Delano Roosevelt]]<br>{{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}} [[Jossif Stalin]]<br>[[File:Standard of the President of the Republic of China (1929-1988).svg|23px|border]] [[Jiang Jieshi|Chiang Kai-shek]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} [[Charles de Gaulle]]<br>{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Josip Broz Tito]] | väejuht2 = '''Teljeriikide juhid'''<br>[[File:Standarte_Adolf_Hitlers.svg|23px|border]] [[Adolf Hitler]]<br>[[File:Flag_of_the_Japanese_Emperor.svg|23px|border]] [[Hirohito]]<br> [[File:Flag_of_Mussolini_as_Capo_del_governo_of_Fascist_Italy.svg|23px|border]] [[Benito Mussolini]]<br>[[File:Flag_of_the_commander_of_the_Finnish_Defence_Forces_1920-1971.svg|23px|border]] [[Carl Gustaf Emil Mannerheim|Carl Mannerheim]]<br>[[File:Standard_of_Marshal_Ion_Antonescu.svg|23px|border]] [[Ion Antonescu]]<br>[[File:Flag_of_the_Supreme_Warlord_of_the_Royal_Hungarian_Defence_Forces_(1939-1945, on land).svg|23px|border]] [[Miklós Horthy]] | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = '''Hukkunud sõdureid''':<br> üle 16 000 000<br> '''Hukkunud tsiviilisikuid''':<br> üle 45 000 000<br> '''Kokku hukkunuid''':<br> üle 61 000 000 <small>(1937–45)</small><br> | kaotused2 = '''Hukkunud sõdureid''':<br> üle 8 000 000<br> '''Hukkunud tsiviilisikuid''':<br> üle 4 000 000<br> '''Kokku hukkunuid''':<br> üle 12 000 000 <small>(1937–45)</small><br> | kaotused3 = | märkused = }} [[Fail:Second world war europe animation small.gif|pisi|Teise maailmasõja käik Euroopas]] '''Teine maailmasõda''' ('''II maailmasõda''') oli [[maailmasõda]], mis kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945. Sõjas osalesid peaaegu kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik [[suurvõim]]ud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: [[Teise maailmasõja liitlased|liitlasvägedeks]] ja [[Teljeriigid|teljeriikideks]]. See oli ajaloo kõige laiahaardelisem sõda: selles osales otseselt üle 100 miljoni inimest rohkem kui 30 riigist. [[Totaalne sõda|Totaalse sõja]] tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist [[holokaust]]), [[strateegiline pommitamine|strateegilist pommitamist]], näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat [[tuumarelv]]ade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.<ref name="Cozk0" /><ref name="YsdSK" /><ref name="RePV8" /> [[Jaapani Keisririik]] alustas sõda [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigiga]] juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu [[Aasia]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] üle,<ref name="6ylLr" /> kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939,<ref name="ezLUG" /> mil [[Kolmas riik|Saksamaa]] [[Saksamaa sissetung Poolasse|alustas sissetungi]] [[II Rzeczpospolita|Poolasse]] ning [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] ja [[Jaapan]]iga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga jagasid Saksamaa ja [[Nõukogude Liit]] omavahel ära [[Nõukogude Liidu sissetung Poolasse|Poola]], [[Talvesõda|Soome]], [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine Nõukogude Liidu poolt|Rumeenia]] ja [[Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt|Balti riigid]]. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad Põhja-Aafrikas ([[Kõrbesõda]]) ja Ida-Aafrikas ([[Ida-Aafrika kampaania (Teine maailmasõda)|Ida-Aafrika kampaania]]), [[Britannia lahing]], [[Operatsioon Blitz|Londoni pommitamine]], [[Balkani kampaania (Teine maailmasõda)|Balkani kampaania]] ja pikk [[Atlandi lahing]]. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid [[Operatsioon Barbarossa|sissetungi Nõukogude Liitu]], luues sellega [[Idarinne (Teine maailmasõda)|ajaloo suurima maismaa-sõjatandri]], kus takerdunud teljeriikide väeüksused [[kurnamissõda|kurnamissõjas]] raskeid kaotusi kandsid. Esimese 20 päevaga hõivasid sakslased ligikaudu 450 000 ruutkilomeetrit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/kastud-unustada-1941-aasta-katastroof-venemaa-ajaloomalus|pealkiri=Kästud unustada. 1941. aasta katastroof Venemaa ajaloomälus|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=23.11.2020}}</ref> Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan [[Jaapani sissetung Malaiasse|Suurbritannia kolooniat Malaial]] ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril [[Rünnak Pearl Harborile|Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi]] ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast. Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega [[Midway lahing]]u, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt [[Teine El-Alameini lahing|Põhja-Aafrikas]], ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt [[Stalingradi lahing|Stalingradis]]. 1943. aastal, pärast mitmeid järjestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede [[Liitlasvägede sissetung Sitsiiliasse|sissetungi Sitsiiliasse]] ja [[Liitlasvägede sissetung Itaaliasse|Itaaliasse]], ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased [[Normandia dessant|Normandia dessandiga]] sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt [[Lääne-Hunani lahing|Lõuna-Hiinas]] ja [[Birma kampaania|Birmas]], mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam [[Jaapani Keiserlik Merevägi|Jaapani Keiserlikku Mereväge]], hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared. Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja [[Lääneliitlaste sissetung Saksamaale|lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale]], millele järgnes [[Berliini lahing|Berliini vallutamine]] Nõukogude Liidu vägede poolt, [[Adolf Hitleri surm|Adolf Hitleri enesetapp]] ja [[Saksa Riigi kapitulatsiooniakt|Saksamaa tingimusteta kapituleerumine]] 8. mail 1945. [[Potsdami deklaratsioon]]i ja Jaapani alistumisest keeldumise järel [[Hiroshima ja Nagasaki aatomipommitamine|heitsid Ameerika Ühendriigid aatomipommid]] Jaapani linnadele [[Hiroshima]]le (6. augustil) ja [[Nagasaki]]le (9. augustil). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva [[Operatsioon Downfall|liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku]], uute jaapanivastaste aatomipommirünnakute riskiga ja [[Nõukogude Liidu sissetung Mandžuuriasse|Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse]], [[Jaapani kapituleeriumine|teatas Jaapan 15. augustil kapituleerumisest]] ja allkirjastas kapitulatsiooniakti 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu. Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] (ÜRO). Sõja võitnud [[suurvõim]]ud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia – said [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed|alalisteks liikmeteks]]. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad [[supervõim]]ud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud [[külm sõda]]. Sõja lõppedes hoogu kogunud [[Aafrika dekoloniseerimine|Aafrika]] ja [[Aasia dekoloniseerimine]] vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu. == Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad == Üldiselt loetakse teise maailmasõja alguskuupäevaks 1. septembrit 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Samas võidakse maailmasõja alguseks lugeda ka [[Vahejuhtum Marco Polo sillal|vahejuhtumit Marco Polo sillal]] 7. juulil 1937, mis tõi kaasa [[Teine Hiina-Jaapani sõda|teise Hiina-Jaapani sõja]], või isegi 3. oktoobrit 1935, mil algas [[Teine Itaalia-Etioopia sõda|Itaalia invasioon Abessiinias]]. Loobudes Euroopa-kesksest maailma mõistest, on maailmasõja alguseks hakatud pidama ka [[Mandžuuria kriis]]i ehk [[Mukdeni intsident|Mukdeni vahejuhtumit]] 1931. aasta septembris, millega algasid Jaapani Hiinasse tungimise vahejuhtumid ja nendest tulenevalt ka 1932. aastal alanud NSV Liidu – Jaapani piirisõjad (Niall Ferguson; Normann Davies). Niisamuti on erinevaid tõlgendusi sõja lõpu kuupäeva osas. Selleks võidakse lugeda nii Jaapani kapituleerumist 2. septembril 1945 kui ka relvarahu päeva 14. augustil 1945. Euroopa jaoks lõppes sõda 7. (Saksamaa kapitulatsioon [[Reims]]is), 8. (kapituleerumine [[Berliin]]is) või 9. mail (Berliini kapitulatsioon Moskva aja järgi) 1945. Rahuleping Jaapaniga sõlmiti alles 8. septembril 1951 [[San Francisco]]s ning NSV Liidu ja Jaapani vahelise sõja lõpetas alles ühisdeklaratsioon 19. oktoobril 1956. Saksamaa jaoks aga lõpetas sõja alles 12. septembril 1990 [[Moskva]]s sõlmitud 2+4 leping, mis lubas Saksamaal taasühineda. Niall Ferguson toob maailmasõja lahingutegevuste lõpuna välja [[Korea sõda|Korea sõja]] lõpu 1954. aastal. == Põhjused == On vaidlusi selle kohta, kas teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Saksamaa]] olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ajast (1919–1933) olid [[Saksamaa]]l majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920. aastate algul ja 1929. aastal Ameerika Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versailles's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö nuga selga teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel – reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide välja kuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Blokaadi tõttu hukkus umbes 524 000 tsiviilisikut, mis jättis kibeda jälje rahva mällu. Sellest õppust võttes püüdles Hitleri valitsus autarkia saavutamise poole, et kõigest imporditavast sõltuvust vähendada. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ja valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest, ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsiooni osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930. aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsiooni teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud ([[Saarimaa]] ja [[Sudeedimaa]] liidendamine, anšluss) saavutati just rahumeelsel teel. [[Fail:Mass demonstration in front of the Reichstag against the Treaty of Versailles.jpg|pisi|Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu [[Riigipäevahoone|Reichstagi]] ees Berliinis]] Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad Spitfire). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930. aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon [[Rahvasteliit]], mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämise tõttu. USA Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise [[Rahvasteliit|Rahvasteliidus]]. Juba Etioopia ja Mandžuuria kriisi ajal ilmnes Rahvasteliidu nõrkus. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril 1939, vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord [[Hispaania kodusõda]] 1936–1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. [[Fail:The_Ducktators_190611_LTGC.webm|pisi|Teise maailmasõja osapooli kujutav joonisfilm "The Ducktators" (sõnamäng diktaatoritega) 1942. aastast]] Briti ajaloolane [[Liddel Hart]] kirjutas 3. septembril 1949 ajalehes Picture Post: "Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda... Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad Saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees ... Inglismaa suhtumise ootamatu, täieliku muutumisega muutus ka sõda vältimatuks." Erinevalt Sudeedimaa liitmisest Saksamaaga Müncheni lepingu (1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tšehhi alade liitmine 1939. aasta märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon ning nii seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tšehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Iseseisvuse välja kuulutanud Slovakkia jäi [[Jozef Tiso]] juhtimisel sisuliselt Saksa protektoraadi staatusse kuni 1945. aastani. Suurbritannia välispoliitikas toimus ootamatu kannapööre, seni ka rahva seas populaarsest ''appeasement''<nowiki/>'ist loobuti – anti garantiid Poolale ja alustati läbirääkimisi NSV Liiduga. Kuigi Chamberlain ei näinud, et senist välispoliitilist kurssi oleks vaja muuta pärast Tšehhoslovakkia likvideerimist, oli ta sellest ilmselt siiski häiritud. Kuid miks otsustas Suurbritannia kindlustada nende riikide iseseisvust, mille kaitsmiseks tal vahendid täielikult puudusid ning mida saanuks vaid Venemaa abiga Saksamaa vastu kaitsta? Tähtsamat rolli selles välispoliitika pöördes mängisid Rumeenia minister Viorel Tilea ja ajakirjanik Ian Goodhope Colvin.{{lisa viide}} == Rahvusvaheline olukord maailmasõja eel == === Kommunistlik Nõukogude Liit === [[Fail:Joseph Stalin and Nikita Khrushchev, 1936.jpg|pisi|[[Jossif Stalin|Stalin]] ja [[Nikita Hruštšov|Hruštšov]], 1936]] [[Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei|ÜK(b)P]] juhitud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] eesmärgiks oli peale Venemaal teostatud [[oktoobrirevolutsioon|revolutsiooni]] maailma vallutamine ja sotsialistliku/kommunistliku maailmakorra kehtestamine. [[Lenin]] oli kirjutanud: "Ühes riigis võidu saavutanud sotsialism ei välista veel kõiki sõdu. Vastupidi, ta eeldab neid." Lenin oli juba 1914. aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. [[Bresti rahu]] kommenteeris [[Komintern]]i esimees [[Grigori Zinovjev]]: "Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel puhkeb jälle sõda!" Tõeline valmistumine teiseks maailmasõjaks algas pärast Stalini ainuvõimu kindlustamist. 1927. aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta. Kuid Stalin ei soovinud alustada ise sõda, nagu kinnitab tema lause: ''Me astume sõtta, kuid astume viimastena, et heita kaalukausile viht, mis suudab üles kaaluda kõik''. Stalin algatas [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]], mille peaeesmärgiks oli [[sõjatööstus]]e viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa ja hiljem ka maailma. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas alates 30. aastate keskpaigast sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks. Kui 1923. aastal oli [[Punaarmee]]s 550 000 meest, siis 19. augustil 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juunil 1940 6 miljonit. 1941. aastal oli [[Nõukogude Liit]] ainus riik, kes tootis rasketanke. 1940. aasta juunist 1941. aasta juunini formeeris [[Nõukogude Liit]] 61 uut [[tankidiviis]]i, igaühes 375 [[tank]]i. Võrdluseks astus [[Saksamaa]] 1939. aasta septembris sõtta vaid 6 [[tankidiviis]]iga. 1939. aasta septembrist 1941. aasta juunini formeeris [[Nõukogude Liit]] 295 uut [[laskurdiviis]]i. 1940. aastast 1941. aasta juunini moodustati Nõukogude Liidus 79 uut [[lennuväediviis]]i, 30 uut motoriseeritud diviisi ja 756 suurtükipolku. 19. augustil 1939 [[NLKP KK Poliitbüroo|Poliitbüroo]] salajasel istungil{{lisa viide}} võeti vastu sisuline otsus Euroopa vabastamisest. Juhinduti põhimõttest: tõmmata Euroopa sõtta, jäädes ise neutraalseks, seejärel aga, kui vastased on verest tühjaks jooksnud, paisata lahingusse kogu [[Punaarmee]] võimsus. Stalin oli seda ideed kandnud 1927. aastast, tänu oma võimutäiuse kasvule intensiivsemalt aga 1934. aastast. Pärast 19. augustit 1939 teatas Stalin diplomaatiliste kanalite kaudu [[Hitler]]ile, et kui viimane tungib [[Poola]]sse, ei jää [[Nõukogude Liit]] mitte ainult neutraalseks, vaid ka abistab [[Saksamaa]]d. Diplomaatilises kitsikuses viibiv Hitler neelaski konksu alla. [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] [[välisminister]] [[Joachim von Ribbentrop]] tuli Moskvasse ja 23. augustil kirjutas ta koos [[NSV Liidu välisasjade rahvakomissar]]i [[Vjatšeslav Molotov]]iga alla [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Mittekallaletungilepingule Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel]], millega jagati kogu [[Vahe-Euroopa]]. === Ameerika Ühendriigid === Juba 1938. aastal nägi [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Franklin Delano Roosevelt]] ette suurendada sõjalennukite aastatoodangut 10 000-lt 20 000-le ja mais 1940 kuni 50 000-le. Ühendriigid ei sõdinud tollal, kuid valmistusid sõjaks. === Suur-Saksamaa loomine === [[Adolf Hitler|Hitleri]] eesmärgiks oli [[Suur-Saksamaa]] loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides [[Austria]] [[Austria Liitriik|Liitriigi]]. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa (Austria liitumist nimetatakse ka "[[anšluss]]iks" (saksa ''Anschluss'' – 'liitmine'). Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. === Müncheni kokkulepe (1938) === 1938 nõudis Hitler [[Tšehhoslovakkia]]lt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks – Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister [[Neville Chamberlain]], kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel [[Müncheni kokkulepe]], millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. Ungarlastega asustatud alad anti [[Ungari kuningriik|Ungarile]]. 1. oktoobril 1938 hõivas Poola Tšehhoslovakkia põhjaosas asuva [[Dečin]]i. Poolale ei pannud keegi seda pahaks.{{lisa viide}} 1939 vallutasid sakslased terve Tšehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas; [[Tšehhi]] kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, [[Slovakkia]]s aga moodustati Saksamaast sõltuv [[vasallriik]]. Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tšehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahukaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa aga [[Poola]]lt [[Gdańsk]]i ([[Danzig]]i) ning [[Leedu]]lt [[Klaipėda]] (Memeli) loovutamist, mis olid mõlemad enamjaolt saksakeelse asustusega. Euroopat ootas ees uus sõda. === Saksamaa – oht Poolale === Pärast Tšehhoslovakkiat mõisteti, et järeleandmised ei rahusta Saksamaad ning sellest poliitikast loobuti; Poolale lubati Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt osutada igakülgset abi Saksamaa rünnaku korral. Sakslased üritasid aga Poolalt saada mitte ainult Gdański, vaid ka neid piirkondi, kus elasid sakslased. Olukorra muutis keeruliseks ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] surve Poolale. [[Jossif Stalin]] lubas Poolale kaitset, nõudes vastutasuks luba viia Punaarmee Poola aladele. Poolakad ei tahtnud aga kummalegi alluda, vaid säilitada iseseisvust ning tänu Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaenutsemisele oli see ka võimalik. Kuid kõik muutus ootamatult. 30. augustil 1939 tegi [[Adolf Hitler]] Poolale viimase pakkumise, korraldada "[[Poola koridor]]is" järgmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Poola ei vastanud sellele ja kuulutas välja üldmobilisatsiooni. Nii muutus sõda möödapääsmatuks. === Molotovi-Ribbentropi pakt === [[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamine]] 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Joachim von Ribbentrop]] [[Moskva]]s alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Poola]] idaosa ([[Lääne-Ukraina]] ja [[Lääne-Valgevene]]) ning Rumeeniale kuulunud [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]]. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja [[Leedu]]. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. * Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. * Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. == Teise maailmasõja algus (1939–1942) == [[File:Map.5.jpg|pisi|left|Saksa riik ja sõjajõudude paigutus 1. septembril 1939]] === Kallaletung Poolale === [[Fail:Second World War Europe.png|pisi|left|[[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[NSV Liit]] ründasid koos Poolat 1939. aasta septembris]] [[Fail:Polish victim of German Luftwaffe action 1939.jpg|thumb|Poola tüdruk leinamas oma õde, kes hukkus [[Luftwaffe]] rünnakus Varssavile, 13. september 1939]] [[Fail:Spotkanie Sojuszników.jpg|thumb|Nõukogude Liidu ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväeesindajate kohtumine]] Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui [[Saksamaa]] koos [[Slovakkia sissetung Poolasse (1939)|liitlastega]] tungis kallale [[Poola Teises maailmasõjas|Poolale]]. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning [[II Rzeczpospolita|Poola]] vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd [[Poola]] kaitsmine, kui [[Kolmas riik|Saksamaa]] purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi [[Poola]] ründaja vastu. 17. septembril tungis Poolale [[NSV Liidu kallaletung Poolale|kallale ida poolt ka]] [[Punaarmee]], kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. [[Lääne-Ukraina]] 8 piirkonda: [[Rivne oblast]], [[Ivano-Frankivski oblast]], [[Lvivi oblast]], [[Volõõnia oblast]], [[Tšernivtsi oblast]], [[Ternopili oblast]], [[Taga-Karpaatia]] ja [[Žitomõri oblast]], mis olid läinud [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigi koosseisu pärast 1920. aasta[[Nõukogude-Poola sõda| sõda Nõukogude Venemaaga]], liideti [[Ukraina NSV]] ja [[Valgevene NSV]] koosseisus NSV liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning [[Leedu]] läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. === Kallaletung Soomele === [[Pilt:Winterwaroverview.JPG|thumb|Talvesõda aastatel 1939–1940]] 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas NSV Liidu välisasjade rahvakomissari [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] välisminister [[Joachim von Ribbentrop]]i allkirjastatud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]], mille salalepingu kohaselt kuulusid kahe suurriigi vahel jaotatud Euroopa väikeriigid NSV Liidu ja Saksamaa mõjupiirkonda. Saksamaa kohustus mitte sekkuma NSV Liidu elluviidavasse poliitikasse. [[Soome Vabariik]] kuulus Molotovi-Ribbentropi pakti salajase [[lisaprotokoll]]i alusel Nõukogude huvisfääri. 1. septembril 1939 algas teine maailmasõda Saksamaa kallaletungiga Poolale. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda [[Soome]] vastu, mida nimetatakse [[Talvesõda|Talvesõjaks]]. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 [[sõja kuulutamine|sõda kuulutamata]] Soome Vabariiki. 14. detsembril heideti [[NSV Liit]] tagajärjeks välja [[Rahvasteliit|Rahvasteliidust]]. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 [[Moskva rahuleping]]uga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil 1940 allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest [[Karjala kannas]]el, [[Laadoga Karjala]]s ja [[Viena Karjala]]s, kokku umbes 13% kogu [[Soome]] territooriumist. === Norra ja Taani vallutamine === Saksamaa alustas 9. aprillil 1940 kindral [[Nikolaus von Falenhorst]]i juhtimisel 2 diviisi jõududega [[Operatsioon Weserübung|operatsiooni "Weserübung"]] [[Norra]] ja [[Taani]] vallutamiseks. [[Taani vallutamine 1940|Taani alistus]] mõne tunniga. 9. aprillil 1940 maabusid Norras Wehrmachti väeosad, Norrasse tungis 100 000-meheline väekontingent, millele osutas vastupanu Norra armee 6 jalaväediviisi. [[Norra vallutamine 1940. aastal|Lahingud Norras]] kestsid 10. juunini ning [[Norra kuningas]] ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu [[eksiil]]is Suurbritannias. === Hollandi, Belgia ja Luksemburgi vallutamine === [[Fail:4June-12June Battle of France.PNG|pisi|]] 10. mail alustas Saksamaa [[Fall Gelb|operatsiooniga "Fall Gelb]]", mille eesmärk oli purustada [[Prantsusmaa]] löögiga läbi [[Holland]]i, [[Belgia]] ja [[Luksemburg]]i. Pealöök oli suunatud läbi [[Ardennid]]e metsade [[Calais]]' poole. 10. mail maabusid Saksa langevarjurite üksused Hollandis, [[Rotterdam]]is, [[Dordrecht]]is ja [[Moerdijk]]is ning Eben Emaeli kindluses. Saksamaa väekoondised, [[Fedor von Bock]]i juhitud [[väegrupp A]] ja [[Karl Rudolf Gerd von Rundstedt|Rudolf von Rundstedti]] juhitud [[väegrupp B]] ületasid Belgia, Hollandi ja Luksemburgi piirid. [[Luksemburg]]i vastuhakk kestis vaid päeva, [[Luksemburgi suurhertsog|suurhertsoginna]] [[Charlotte (Luksemburgi suurhertsoginna)|Charlotte'il]] põgenes riigist. [[Väegrupp C]] kindralooberst [[Wilhelm Ritter von Leeb]]i juhatusel pidi murdma läbi prantslaste [[Maginot' liin|Maginot’ kaitseliinist]]. 12.-13. mail ületasid sakslased Prantsuse-Briti liitlasvägede selja taga mitmes lõigus [[Maas]]i jõe, avades tee üle Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaa asuva [[Ardennid]]e mäestiku liikunud tankigrupp von Kleisti tankidiviisidele, mis prantslaste kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse tungisid. Soomusüksuste edasitungi toetas lennuvägi. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid [[Holland]]i kuninganna [[Wilhelmina]] moodustas Suurbritannias [[eksiilvalitsus]]e ning [[Holland]]i kolooniad jätkasid vastupanu. [[Antwerpen]] Belgias vallutati Saksa vägede poolt 18. mail, Belgia vastupanu kestis vaid kolm nädalat. Belgia alistus 28. mail. Hollandist sai aga Saksamaa võimu all olev ''Reichskomissariat Niederlanden''. === Prantsusmaa vallutamine === [[Fail:Maginot Linie Karte.jpg|200px|pisi|left|[[Maginot' liin]]]] Kuna Prantsusmaa väejuhatus uskus, et sakslased kasutavad [[Maginot' liin]]ist möödumiseks sama taktikat, mida [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]], ja grupeeris oma paremad väeüksused [[Belgia]] piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja [[Belgia]] territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120376321/inglased-prantslased-sodisid-aga-motlesid-rahust-85-aastat-tagasi-otsustati-laane-euroopas-ara-ka-eesti-saatus |title=„Inglased-prantslased sõdisid, aga mõtlesid rahust.“ 85 aastat tagasi otsustati Lääne-Euroopas ära ka Eesti saatus |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-05-10 |access-date=2025-05-10 |website=forte.delfi.ee AJALUGU}}</ref> 16. mail 1940 alustasid [[Väegrupp A]] ja [[Väegrupp B]] liikumist Prantsusmaale ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära [[Belgia]]s ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Prantsuse armees oli kolm armeegruppi, kus oli kokku 9 armeed ja kuhu kuulus 74 diviisi, neist 47 jalaväediviisi, 7 Põhja-Aafrika diviisi, 5 koloniaalvägede diviisi, 6 motoriseeritud jalaväediviisi, 3 kerget mehhaniseeritud diviisi, 3 tankidiviisi ning 5 ratsaväediviisi. Lisaks olid kohal liitlased – 9 inglaste diviisi, 1 tšehhide ja 4 poolakate diviisi. Tankigrupp Guderian koos motoriseeritud jalaväerügemendiga [[Großdeutchland]] murdis läbi prantslaste vägede rindest [[Sedan]]i all ning jõudis 22. mail [[La Manche]]’i väina kallastele, kus 23. mail vägede edasiliikumine peatus. Britid algatasid 26. mail operatsiooni "[[Dynamo]]", mille käigus evakueeriti [[Dunkerque]]'ist ja selle randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud [[Briti Rahvaste Ühendus]]e ja liitlasarmee sõdurit ning seejärel 10.–13. juunil evakueerimisoperatsiooni Cycle [[Le Havre]]'ist ja 15.–25. juunil evakueerimisoperatsioonis Ariel Lääne-Prantsusmaa rannikult. 5. juunil jätkasid Saksa väed pealetungi, väegrupi B üksused liikusid piki Atlandi ookeani kallast, kuni jõudsid 22. juunil [[Bordeaux]]' linnani. Väegrupi A üksused liikusid samal ajal läbi Prantsusmaa keskosa ning väegrupp C läbis Maginot’ liini. 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Pariis langes 14. juunil Saksa vägede kätte. Prantsusmaa suutis invasioonile vastu panna 46 päeva. [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] kuulutas [[Prantsusmaa]]le sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940, sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus 1918 Saksamaa oli pidanud [[Antant|Antandile]] alistuma. [[Fail:France map Lambert-93 with regions and departments-occupation.svg|pisi|left|Prantsusmaa pärast okupeerimist]] Prantsusmaa põhja-, lääne- ja idaosa mehitati Saksa sõjalise kontingendiga ja seal hakkas kehtima okupatsioonirežiim. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik [[Philippe Pétain]]i [[Vichy Vabariik|Vichy Vabariigi]] valitsus, kus jäi nominaalselt kehtima Prantsuse Vabariigi võim. [[Charles de Gaulle]] rajas eksiilis Suurbritannias vastupanuliikumise ''[[Vaba Prantsusmaa]]''. Pärast Prantsusmaa alistumist [[Saksamaa]]le 1940. aasta suvel ründas Briti laevastik 1940. aasta 3. juulil [[Alžeeria]] rannikul [[Mers el-Kébir]]i [[mereväebaas]]is ja [[Oran]]i sadamas Prantsuse laevastikku,<ref>Sander Kingsepp, [https://web.archive.org/web/20181109234814/http://www.tehnikamaailm.ee/prantsuse-lahingulaevad-teises-maailmasojas/ Prantsuse lahingulaevad Teises maailmasõjas], TM, 10. mai 2011</ref> et see ei langeks sakslaste kätte, ja hävitas sellest suurema osa. Rünnakus hukkus umbes 1300 prantsuse meremeest. [[Aleksandria]]s asunud Prantsuse laevastiku laevad desarmeerusid. [[Prantsuse Lääne-Aafrika]]s, [[Prantsuse Põhja-Aafrika]], [[Prantsuse Süüria]] ja [[Prantsuse Indohiina]] jäid lojaalseks Vichy Vabariigile. Saksamaa okupeeris ülejäänud 45% Prantsusmaast 11. novembril 1942. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Itaalia Teises maailmasõjas|Itaalia]] vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. [[Hitler]] valmistas Suurbritannia alistamiseks ette [[Operatsioon Merelõvi|meredessanti koodnimega "Seelöwe]]", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal ([[lahing Britannia pärast]]). Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. === Põhja-Aafrika kampaania === Aastal 1940 tungis Itaalia Liibüaga [[koloonia]]ga piirnevasse [[Egiptus#Sultanaat ja kuningriik|Egiptusse]], kuid tõrjuti varsti [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vägede poolt tagasi kaugele [[Liibüa]]sse. Saksa armee saatis Itaalia armeele Liibüas täiendust, et kaitsta kolooniat brittide eest. === NSV Liidu laienemine === NSV Liit jätkas samal ajal vastavalt [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]ile NSV Liidu mõjusfääri liigitatud piirkondade hõivamist, 15.–28. juuni NSV Liit okupeeris [[Balti riigid]] ja Bessaraabia, kasutades selleks diplomaatilisi ja sõjalisi hirmutusvahendeid ning hõivas 1940. aasta juunis [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ning augustis 1940 annekteeris need riigid NSV Liidu koosseisu. 28. juunil 1940 okupeeris Punaarmee [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]] piirkonna ning need alad annekteeriti NSV Liidu koosseisu. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja [[Jaapan]]iga ning 1940. aasta sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn [[Kolmikpakt]], millega tõotati üksteist igati toetada. === Saksa-Itaalia Balkani kampaania === 1940. aasta oktoobris tungis [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Itaalia Teises maailmasõjas|Itaalia]] kallale [[Kreeka]]le, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta, Kreeka armee surus jaanuariks 1941 Itaalia armee tagasi [[Albaania]]sse ning appi kutsuti Saksamaa. 6. aprillil 1941 Saksa väed tungisid [[Bulgaaria kuningriik#Saksa-Itaalia Balkani kampaania|Bulgaaria]] kaudu Kreekasse, 27. aprillil vallutati pealinn Ateena ja riik okupeeriti 30. aprilliks. Kreeka jagati Itaalia, Saksa ja Bulgaaria [[okupatsioon]]itsoonide vahel. [[Kreeta]]lt tõrjuti Briti väed välja mai lõpuks, kuid [[Malta]] jäi aga Briti võimude kätte. [[Jugoslaavia Kuningriik]] oli otsustanud 25. märtsil 1941 liituda Saksa-Itaalia-Jaapani [[kolmikpakt]]iga, kuid nurjunud riigipöördekatse tulemusel Jugoslaavia kolmikpakti siiski ei ratifitseerinud. 6. aprillil 1941 alanud Saksa vägede rünnakuga Kreekale alustasid Saksamaa, Ungari, Rumeenia, [[Bulgaaria kuningriik#Bulgaaria Teises maailmasõjas|Bulgaaria]] ja Itaalia väed ka Jugoslaavia alistamist. 12. aprillil 1941 langes pealinn Belgrad ning vastupanu murti aga 18. aprilliks. [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia kuningriigi]] armee [[Horvaatia]] diviisid tõstsid [[Horvaatia]] iseseisvuse toetuseks mässu. Osa Jugoslaaviast jagati Saksamaa, Itaalia, Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia vahel, ülejäänud aladel loodi [[Iseseisev Horvaatia riik]], [[Serbia]] aladel moodustati Saksamaa võimu all olev piirkond ja Montenegro aladel Itaaliast sõltuv [[Montenegro]] riik. [[Sloveenia]] ja Horvaatia toetasid Saksa vägesid Nõukogude Liidu vastases sõjas, [[Relva-SS]]iga ühines piisaval arvul [[Bosnia]] [[muslim]]eid, et võimaldada neist omaette SS-diviis moodustada. [[Serbia]] oli lõhenenud monarhistlike ja kommunistlike partisanigrupeeringute vahel, kes peamiselt võitlesid pigem teineteise kui Saksa ja Itaalia okupatsioonijõudude vastu. Lootuses lõpetada sõda Saksamaa ja Suurbritannia vahel, lendas Hitleri asetäitja, [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] sekretär [[Rudolf Heß]] 1941. aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja Suurbritanniasse, kuid R. Heß vangistati. === Saksamaa ründab NSV Liitu === {{vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)|Saksa okupatsioon NSV Liidus}} [[Fail:Bundesarchiv Bild 169-0165, Bei Poltawa, Ukrainier in Nationaltracht.jpg|pisi|Saksa vägede vastuvõtt Ukrainas]] [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid tegelikult ei kavatsenud kumbki pool seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes end nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel aga [[Bukoviina]], mis asus [[Rumeenia]]s asuvatest Saksamaa [[nafta]]varudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel. Saksamaa aga tegi 1940. aastal lõpliku otsuse Nõukogude Liitu rünnata. Nii tekkis 1940. aasta kevadsuvel [[Barbarossa plaan|plaan Barbarossa]] – Saksamaa rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule; oletatud on, et samal ajal valmistus Nõukogude Liit ise ründama Saksamaad. Oletatav Punaarmee rünnakupäev [[Päev "M"]] oli 6. juuli 1941. Saksamaa saadik Moskvas von Schulenberg andis 1941. aasta 22. juuni varahommikul kell 4.30 Molotovile üle dokumendid, millega Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja. Sama tegi ka Saksamaa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]], kes Berliinis andis Nõukogude Liidu suursaadikule Dekanozovile üle samasisulised dokumendid. [[Fail:Bundesarchiv B 145 Bild-F016221-0014, Russland, Brennender T-34.jpg|pisi|Põlev Nõukogude tank [[T-34]]]] Nõukogude Liidus hakati sõjategevust teise maailmasõja Saksamaa – Nõukogude Liidu vahelisel [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] nimetama [[Suur Isamaasõda|Suureks Isamaasõjaks]]. Vahetult Nõukogude-Saksamaa piiril olnud 170-st Punaarmee diviisist purustati juuli 1941 keskpaigaks (kolme nädalaga) täielikult 28 diviisi. 70 diviisi kaotasid oma koosseisust ja tehnikast üle 50%. Eriti suuri kaotusi kandsid [[Läänerinne (Punaarmee)|läänerinde]] väed, kuhu kuulus 24 purustatud diviisi 28-st. Selle rinde ülejäänud 20 diviisi olid kaotanud 50–90% oma koosseisudest ja tehnikast.<ref name="sTZ68" /> Nõukogude Liidu ründamisega võttis Hitler Stalinilt võimaluse vallutada kogu Euroopa. 1941. aastal liikusid Saksa väed ida suunas keskmiselt 25–35 km päevas, kirde suunas 25–30 km päevas, kagu suunas 16–20 km päevas. Purustades sõja esimeste nädalate jooksul tohutud Nõukogude väeüksused, langes saksa arhiivide andmetel esimestel sõjakuudel vangi 3,9–4,2 miljonit punaarmeelast.<ref name="sTZ68" /> Punaarmee lihtsalt keeldus kommunismi nimel võitlemast. Enamik järele jäänud 1,2 miljonist sõdurist langes rindel. Komissarid hakkasid tõkendvägedega tapma kõiki Nõukogude soldateid, kes tõrkusid edasi tormamast. 1941. aasta lõpuks oli Punaarmee kaotanud kogu oma esimese ešeloni väed, mis olid hästi väljaõpetatud ja komplekteeritud parimate ohvitseridega. Saksamaa sõjalised kaotused samal ajal olid 40% tanke (sellest lahingukaotused 20%), 900 lennukit, 4 miinitõrjelaeva 2 torpeedokaatrit ja 1 hävitaja [[Läänemeri|Läänemerel]]. Umbes 100 000 sõdurit ja ohvitseri langenute ja haavatutena ning 27 teadmata kadunut.<ref name="8JNct" /> Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai 1941. aasta suvel tohutu eelise see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta teisel poolel, kui põrkuti kokku Punaarmee teise ja kolmanda ešeloni vägedega kelle olemasolust saksa luurel aimugi ei olnud.<ref name="ATYCy" /> Omad raskused tekitas ka karm talv, milleks Saksa armeel puudus varustus. Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei [[Moskva]]t ega ka [[Peterburi|Leningradi]]. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn ''[[lend-lease]]''), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. Ameerika Ühendriikide abi Suurbritanniale oli alanud 11. märtsil 1941 ja seda programmi laiendati NSV Liidule 1. oktoobril 1941. aastal. Lääneliitlased varustasid NSV Liitu teise maailmasõja ajal strateegilise toorme, toiduainete ([[Värvilised metallid|värviliste]] metallide – [[alumiinium]]i ja [[vask|vasega]], raudtee[[relss]]idega, [[vedur]]ite ja vagunitega, [[puuvill]]a, [[naftatooted|naftatoodete]], [[aviobensiin]]iga [[rehv]]ide, naha, jalatsitega sõjaväele, tekkidega, [[piiritus]]ega, suhkru ja lihakonservidega) ja sõjavarustusega, [[lõhkeaine]]tega (345 735 tonni) [[Dünamiit|dünamiidiga]] (31 933 tonni) ja [[trotüül]]iga (123 150 tonni), sh tankide (12 700 tk): [[Matilda II]], [[Mk III Valentine]], [[Mk IV Valentine]], [[Churchill (tank)|Churchill]], [[M4 Sherman]]; sõjalennukitega (22 150) sh [[Bell P-39 Airacobra]], [[Bell P-63 Kingcobra]], [[Curtiss P-40]], [[Hawker Hurricane]], [[Spitfire Mk. IX]]; [[pommituslennuk]]itega: [[North American B-25 Mitchell]], [[Douglas A-20 Havoc]], [[transportlennuk]]itega: [[Douglas C-47 Skytrain]]; [[džiip]]dega (51 503) [[Willys MB]], [[Dodge WC-51]], [[Ford GPW]]; mootorratastega, traktoritega; [[veoauto]]dega (375 883) sh [[Studebaker US6]], [[Chevrolet G 7117]], [[Ford-Marmon-Herrigton HH6-COE4]] nõukogude [[Mitmelasuline raketiheitja|raketiheitjale]] BM-14 Katjuša, vintpüsside ja automaatkäsirelvadega (8218 + 131 633) jpm 11 000 000 000 dollari väärtuses. === Jaapan ründab Ameerika Ühendriike === {{vaata|Rünnak Pearl Harborile|Sõda Vaiksel ookeanil}} [[Fail:Pearl Harbor Attack, 7 December 1941 - 80-G-19942.jpg|pisi|[[Pearl Harbor]]<br>[[USS Arizona]] on leekides]] Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning [[Jaapan]] kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim [[Ida-Aasia]]s. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan [[Hawaii saared|Hawaii saarestikus]] asuvat [[Pearl Harbor]]i mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust Ameerika Ühendriikidele. Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja 8. detsembril ja 11. detsembril kuulutasid Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja. Ameeriklased kandsid sõjas raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Poole aastaga 1942. aastal suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias ning [[Indohiina]], [[Birma]], [[Malaisia]], [[Singapur]]i, [[Filipiinid]] ja [[Indoneesia]]. Kuid 3.–7. juunil toimunud [[Midway lahing|Midway merelahingus]] ameeriklased purustasid jaapanlased, mis oli ka Vaikse ookeani sõja pöördepunkt. === Saksamaa-vastane koalitsioon === [[Pilt:B-26smoking.jpg|pisi|left|[[B-26]] Alžeeria taevas]] Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale Nõukogude Liidule ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning Ameerika Ühendriikide president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla [[Atlandi harta]]le, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. 1942. aasta alguses kirjutasid 26 [[Kolmikpakt]]iga sõdivat riiki [[Washington]]is alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Nende riikide ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunute kooslust hakati nimetama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniks. Kolmikpakti olid sõlminud [[Jaapan]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] 27. septembril 1940 [[Berliin]]is. 20. novembril 1940 liitus paktiga [[Ungari kuningriik|Ungari]], 23. novembril 1941 [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] ja 1. märtsil 1941 [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria]]. == Teine maailmasõda 1942–1945 == === Murrang sõjas === ==== Põhja-Aafrika kampaania ==== [[Fail:WesternDesertBattle Area1941 en.svg|pisi|left|Sõjategevusalad [[Põhja-Aafrika]]s 1941/1942 aastal]] [[Fail:Alamein1st1942 07.svg|thumb|El Alameini piirkond, 1942. aasta juulis]] 1941. aasta alguses olid Briti väed [[Operatsioon Kompass|purustanud Põhja-Aafrikas asuvad]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Egiptuse kampaania|Itaalia väed]] ja võtnud neilt tagasi [[Egiptus]]e. Briti ülemvõimu takistamiseks saadeti [[Aafrika korpus|Saksa ekspeditsioonikorpus Põhja-Aafrikas]] 1941. aasta veebruaris [[Liibüa]]sse. [[Fail:2 Battle of El Alamein 001.png|pisi|left|Lahingukorrad Teise El Alameini lahingu alguses]] 1.–27. juulini 1942 toimunud [[Esimene El Alameini lahing|Esimeses El Alameini]] kõrbelahingus ei õnnestunud Saksa soomusvägedel siiski otsustavat läbimurret saavutada ja rinne stabiliseerus. [[Fail:Operation Torch - map.jpg|pisi|[[Operatsioon Tõrvik|Operatsiooni Tõrvik]] (8.–16. november 1942) lahingute alad]] 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi [[Egiptus]]es koos Ameerika vägedega. Ameerika Ühendriikide ja Briti dessant maabus [[Operatsioon Tõrvik|operatsiooni Tõrvik]] raames [[Maroko]]s ja [[Alžeeria]]s. Vastukaaluks liitlasvägede pealetungile Vahemerel okupeerisid Saksa väed [[Operatsioon Anton|operatsiooni Anton]] käigus Lõuna-Prantsusmaal asunud Vichy valitsuse all olnud Prantsusmaa alad ning [[Toulon]]i sadama. 23. oktoobrist – 5. novembrini kestnud [[Egiptus]]es [[Vahemeri|Vahemere]] rannikul [[Aleksandria]]st sadakond kilomeetrit läänes asuva [[Al-‘Alamayn]]i piirkonnas [[Teine El Alameini lahing|teises El Alameini lahingus]] õnnestus liitlastel, [[Bernard Montgomery]] juhtimisel kindralleitnant [[Erwin Rommel]] ja tema väed taganema sundida ning kogu Egiptus oli taas inglaste käes. Viimased Saksa-Itaalia väed [[Põhja-Aafrika]]s alistusid mais 1943. ==== Stalingradi lahing ==== [[Fail:Battle of Stalingrad.png|pisi|left|[[Stalingradi lahing]]u skeem]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] oli sakslaste suurim ebaõnnestumine [[Stalingradi lahing]] 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingut õnnestus Saksa kindral [[Erich von Manstein]]il rinne taas stabiliseerida. ==== Kurski lahing ==== 1943. aasta suvel tegid sakslased katse [[operatsioon Zitadell|operatsiooniga Zitadell]] samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. [[Kurski lahing]]us tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid 10. juuli 1943 maabunud Sitsiilias. ==== Liitlasvägede invasioon Itaalias ==== [[File:Invasionofitaly1943.jpg|pisi|left|]] 9. juuli maabusid Liitlasväed Sitsiilias, [[Itaalia kuningas]] tagandas 25. juulil [[Benito Mussolini]] ja ta vangistati ning uus valitsus sõlmis vaherahu Liitlastega. 1943. aasta sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. 3. septembril maabusid Briti väed Lõuna-Itaalias. Itaalia sõlmis salaja liitlastega relvarahu. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal 23. septembril Mussoliniga eesotsas fašistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas 13. oktoobril Saksamaale sõja ning algas [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Kodusõda (1943–1945)|kodusõda (1943–1945)]]. Pärast [[Kurski lahing]]ut, juulis 1943 asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud Nõukogude Liidu alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased [[Dnepr]]i paremal kaldal tugialad. [[Fail:Cairo conference.jpg|pisi|[[Kairo konverents]] (23.–26. november), Kairo, Egiptus, 1943 [[Chiang Kai-shek]], [[Franklin Delano Roosevelt]] ja [[Winston Churchill]]]] === Teherani konverents === [[Fail:Teheran conference-1943.jpg|pisi|vasakul|[[Teherani konverents]], 28. november – 1. detsember 1943]] 1943. aasta lõpul toimus [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is konverents, kus kohtusid esimest korda Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati [[Prantsusmaa]]l sõjategevuse aktiviseerimist mandril (nõukogude ajalookirjanduses kasutati terminit) teise rinde avamine ning pealetungi [[Normandia dessant|alustamine sakslaste vastu Normandias]], Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimu alla. === Sõjategevus 1944 === ==== Leningradi blokaadi läbimurre ==== 1944. aasta alguses alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude–Saksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril [[Leningradi blokaad]], mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku. ==== Normandia dessant ==== [[Fail:Expanding the beachhead.jpg|pisi|Normandia dessandi sillapea laiendamine 1.–24. juulini]] [[Fail:Approaching Omaha.jpg|pisi|left|[[Normandia dessant]]]] 6. juunil 1944 [[Normandia dessant|maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias]] [[Operatsioon Overlord|operatsiooni Overlord]] käigus.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120298624/enne-seda-oli-ohus-hitleri-stalini-rahu-voimalus-kas-normandia-dessandita-oleks-punaarmee-1945-aastal-tahistanud-voitu-pariisis |title=„Enne seda oli õhus Hitleri-Stalini rahu võimalus.“ Kas Normandia dessandita oleks Punaarmee 1945. aastal tähistanud võitu Pariisis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-06 |access-date=2024-06-06 |website=forte.delfi.ee }}</ref> Normandia dessandi seitsmendal päeval, 12. juunil, jõudis maabunute arv 362 547 meheni ning üksikud tugialad ühinesid 80 kilomeetri laiuseks rindeks. 27. juunil vallutasid ameeriklased [[Cherbourg]]i linna Cotentini poolsaare põhjaosas, millega oli liitlasvägede kasutuses arvestatava läbilaskevõimega tõeline sadam. 30. juunil tõusis Normandias maabunute arv 850 000-ni, juuli algul aga ületas see miljoni piiri. Liitlaste laine valgus peagi Normandiast üle kogu Prantsusmaa, [[Belgia]] ja [[Holland]]i ning jõudis Saksamaale. [[File:Normandybreakout.jpg|pisi|Sõjategevus Normandias 1.–13. augustini]] 1944. aasta teisel poolel [[Prantsusmaa Teises maailmasõjas|vabastasid liitlased Prantsusmaa]], 25. augustil vabastati Pariis. Briti-Kanada väegrupp hõivas septembri alguses [[Brüssel]]i ja [[Antwerpen]]i, kuid augustis Saksa [[väegrupp B|väegrupi B]] ülemjuhataja kindralfeldmarssal [[Walter Model]]i juhtimisel suutis liitlaste edasitungi peatada. Hollandi ja Belgia vabastamise järel jõudsid Liitlasväed Saksamaa piirile. Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema. [[File:Pursuit to the German border.jpg|pisi|]] ==== Operatsioon Market Garden ==== {{vaata|Operatsioon Market Garden}} Saksamaa läänepiiri kaitses [[Siegfriedi liin]] ehk Läänevall ning Liitlased kavandasid Läänevallist põhja poolt läbi Hollandi möödumiseks operatsiooni Market Garden. Saksa vägede visa vastupanu tõttu operatsioon ebaõnnestus. Operatsioon toimus 17.–27. septembrini 1944 Lõuna-Hollandi linnade [[Eindhoven]]i ja [[Arnhem]]i vahel. Plaani järgi pidi Arnhemi lähedal maandatama õhudessant ning koostöös samal ajal Belgiast lähtuvate maavägedega kiiresti tungitama [[Ruhr]]i, mis oli Saksa sõjatööstuse peamine keskus. Operatsioonis osales senise sõjaajaloo suurim õhudessantvägi, millesse kuulusid Ameerika Ühendriikide 17., [[82. õhudessantdiviis|82.]] ja 101. õhudessantdiviis, Briti 1. õhudessantdiviis ja Poola 1. õhudessantbrigaad, kokku ligi 35 000 meest, kelle kohaletoimetamiseks rakendati üle 1700 transpordilennuki ning umbes 3000 [[purilennuk]]it. ==== Operatsioon Bagration Valgevenes ==== Punaarmee pealetungi [[Operatsioon Bagration|pealöök anti Valgevenes]] ning 22. oktoobril jõudis Nõukogude armee [[Ida-Preisimaa]] territooriumile. 20. oktoobril vabastasid [[Josip Broz Tito]] [[Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik|Jugoslaavia]] rahvavabastusarmee ja Punaarmee [[Belgrad]]i. ==== Sõjategevuse lõpp Soomes ==== Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast ning septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Soome-Nõukogude [[Jätkusõda]]. 5. septembril 1944 lõpetati sõjategevus Soome ja NSV Liidu vahel. 19. septembril sõlmiti Soome ning NSV Liidu ja Suurbritannia vaherahukokkulepe. Soome saadeti vaherahu tingimuste täitmise jälgimiseks järelevalvekomisjon, kuhu kuulusid ka Briti esindajad, komisjoni esimees oli [[Andrei Ždanov]]. Vaherahukokkulepe kohaselt tuli Saksa väed Soomest välja viia. Esimesed lahingud Soome ja Saksa vägede vahel puhkesid 15. septembril, kui sakslased üritasid vallutada Suursaart Soome lahes, kuid said lüüa. Hiljem pidasid Saksa ja Soome väed sõda Lapimaal kuni 1945. aasta aprilli lõpuni ([[Lapi sõda]]). ==== Ardennide operatsioon ==== [[File:USA-E-Riviera-34.jpg|pisi|]] 16. detsembril alustasid Saksamaa väed strateegiliselt ebaõnnestunud [[Ardennide operatsioon|Ardennide vastupealetungioperatsiooni]] Belgia ja Luksemburgi piiril eesmärgiga vallutada tagasi Antwerpeni sadam. Vaatamata esialgsele edule ei suutnud sakslased läbi murda ja katkestasid 21. jaanuaril 1945 pealetungi. === Sõjategevus 1945. aastal Euroopas === 12. jaanuarist 3. veebruarini 1945 toimunud Punaarmee [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] ja [[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] [[Visla-Oderi operatsioon|Visla-Oderi pealetungioperatsiooniga]] hõivati suurema osa [[Poola Teises maailmasõjas|Poolast]] ja jõuti [[Oder]]i jõeni. Samal ajal alanud [[2. Ukraina rinne|2.]] ja [[4. Ukraina rinne|4. Ukraina rinde]] [[Lääne-Karpaadi operatsioon|Lääne-Karpaadi pealetungioperatsiooniga]] vallutati 18. veebruariks Lõuna-Poola ja Slovakkia. 13. jaanuarist 25. aprillini 1945 toimunud Punaarmee [[2. Valgevene rinne|2.]] ja [[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] [[Ida-Preisimaa operatsioon|Ida-Preisimaa pealetungioperatsiooniga]] vallutati [[Ida-Preisimaa]] ja piirati sisse [[Königsberg]]i, mida Saksa väed kaitsesid kuni 9. aprillini. 21. jaanuaril algas admiral Dönitzi juhitud [[Operatsioon Hannibal|armee ja tsiviilelanike evakueerimine]] Ida-Preisimaalt, viieteist nädala jooksul viidi laevadega Saksamaale ja Taani ligi 900 000 põgenikku. Evakuatsiooni käigus toimus 30. jaanuaril merendusajaloo ohvrirohkeim õnnetus, kui Nõukogude allveelaev uputas sakslaste reisilaeva [[Wilhelm Gustloff (laev)|Wilhelm Gustloff]], mis transportis põgenikke, haavatuid ja ka piiratud hulka sõjaväega seotud isikuid. Enam kui 9000 uppus, ning mõned päevad hiljem uputas sama allveelaev sakslaste aluse General von Steuben, millel olnud 4000 inimest uppus või sooritas uppuval laeval enesetapu. [[File:1945-05-01GerWW2BattlefrontAtlas.jpg|thumb|Rindejooned Saksamaal 1. mail (roosa = liitlasvägede poolt hõivatud alad; punane = lahingutegevuspiirkonnad)]] [[2. Valgevene rinne|2.]] ja [[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] [[Ida-Pommeri operatsioon|Ida-Pommeri pealetungioperatsiooniga]] 10. veebruarist 4. aprillini vallutati [[Danzig]] ja jõuti Läänemere äärde. Viienda suurema kevadtalvise operatsiooniga, [[2. Ukraina rinne|2.]] ja [[3. Ukraina rinne|3. Ukraina rinde]] [[Viini operatsioon|Viini pealetungioperatsiooniga]] 16. märtsist 15. aprillini 1945 vallutati Lõuna-Tšehhoslovakkia, Lääne-Ungari ja Ida-Austria koos Viini linnaga. Pärast sakslaste Ardennide pealetungi nurjumist tungisid USA, Briti ja Kanada väed 1945. aasta 10. märtsiks [[Rein]]i jõeni [[Trier]]ist kuni Hollandi piirini. 18. aprilliks jõudsid Briti väed [[Lüneburg]]ini ja ameeriklased [[Magdeburg]]i juures [[Elbe]] jõeni. Prantsuse väed hõivasid rinde lõunalõigus [[Karlsruhe]] ja [[Baden-Baden]]i ning 2. Kanada korpus jõudis Hollandis [[Groningen]]i lähedal Põhjamere äärde. [[Kolmas Riik|Saksa Kolmanda Riigi]] vägede purustamine [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] lõpetati Nõukogude Liidu marssal [[Ivan Konev]]i [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] ja Nõukogude Liidu marssal [[Georgi Žukov]]i [[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] [[Berliini operatsioon]]iga 16. aprillist 2. maini ja [[Berliini lahing|Berliini vallutamisega]] ning selle järgnenud [[Praha operatsioon]]iga 6.–11. maini. Pealetungivate vägede tagalasse jäänud Saksa vägede [[Väegrupp Kurland]] [[Kuramaa]]l alistus 11. mail. === Saksamaa purustamine === [[Fail:News. V.E. Day BAnQ P48S1P12270.jpg|thumb|left|Montreal Daily Star: "Germany Quit", 7. mai 1945]] [[Fail:L to R, British Prime Minister Winston Churchill, President Harry S. Truman, and Soviet leader Josef Stalin in the... - NARA - 198958.jpg|pisi|Potsdami konverents<br>Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin]] 1945 veebruaris toimus [[Jalta]]s konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis [[San Francisco]]. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel – Elbe jõel. 7.–8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnenud päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused [[Tšehhi]]s. Sõda Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud [[Potsdami konverents]]il arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. === Jaapani purustamine === [[Pilt:Nagasakibomb.jpg|pisi|150px|9. august 1945<br>Nagasaki]] 1942. aasta juunis toimunud [[Midway lahing]] oli jaapanlastele hävitav. Ameerika Ühendriigid jätkasid vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Jõudude ülekaal Vaiksel ookeanil läks üha kindlamalt ameeriklaste kätte. Pärast Saksamaa alistumist, 8. mail muutus peamiseks sõjatandriks [[Kaug-Ida]]. 1945. aastal alustasid Ameerika Ühendriigid rünnakut Jaapani vastu. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Jaapanlased üritasid oma maad kaitsta. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – 6. augustil 1945 [[Hiroshima]]le ja 9. augustil [[Nagasaki]]le. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. [[Fail:Fat Man (replica of nuclear bomb).jpg|pisi|left|Fat Man – üks kahest Jaapanile visatud tuumapommist]] Nõukogude [[Kaug-Ida]] ja [[Mongoolia Rahvavabariik|Mongoolia Rahvavabariigi]] väed [[Nõukogude-Jaapani sõda|tungisid]] [[Mandžukuo]]sse, [[Mandžuuria]]sse ja [[Korea lõhenemine|Põhja-Koreasse]] ja koos [[Vaikse ookeani laevastik]]u ning [[Amuuri flotill]]iga purustasid [[Aleksandr Vassilevski]] juhtimisel Jaapani [[Kwantung]]i miljonilise armee. Nõukogude laevastikke oli toetatud Ameerika Ühendriikide poolt [[Projekt Hula]] käigus umbes 180 sõjalaeva üleandmisega. [[Fail:Manchuria Operation map.svg|pisi|NSV Liidu sõjalised operatsioonid Jaapani vastu [[Mandžuuria]]s]] 9. augustil kuulutas NSV Liit sõja Jaapanile ja Nõukogude väed [[Aleksandr Vassilevski]] juhtimisel tungisid Jaapani [[Kwantungi armee]] vägede kontrolli all olevatele [[Mandžuuria]] aladele kahelt suunalt, [[Taga-Baikali rinne|Taga-Baikali rinde]] väed [[Mongoolia]] [[Gobi kõrb]]e ja [[Suur-Hingan]]i mäestiku ning [[1. Kaug-Ida rinne|1.]] ja [[2. Kaug-Ida rinne|2. Kaug-Ida rinde]] [[Primorje]]-[[Vladivostok]]i piirkonnast. Rünnakuga maismaal ja toetusega laevastiku poolt, lõigati Jaapani väed ära toetusest Jaapani poolt ning vallutati [[Harbin]] ning Põhja-Korea. Nõukogude väed okupeerisid laevastiku[[dessant]]idega Lõuna-[[Sahhalin]]i ja [[Kuriilid]]e saared ning 2. veebruaril 1946 lülitati Lõuna-Sahhalin ja Kuriilid [[Vene NFSV]] koosseisu. [[Kwantungi armee]] vägede hävitamise, Kirde-Hiina majandusressursside ja Põhja-Korea kaotuse järel teatasid Jaapani juhid 15. augustil oma nõusolekust tingimusteta alla anda ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ja Ameerika Ühendriikide esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani [[kapitulatsioon]]iakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. == Kohtupidamine sõjakurjategijate üle == [[Fail:Defendants in the dock at the Nuremberg Trials.jpg|pisi|Nürnbergi kohus]] Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal [[Nürnberg]]is kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusvastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakuritegudes süüdistatavad astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli teise maailmasõja ajal vallutanud. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises. Nürnbergi protsessi käigus karistati Saksamaa sõjakurjategijaid, kuid Nõukogude Liidu sõjakurjategijad jäid tollal täiesti karistamata. Nürnbergis süüdistavate arglikud katsed avalikustada protsessi käigus Nõukogude Liidu tegelikud plaanid ja näidata ka Nõukogude Liidu süüd sõja vallapäästmises jäid tollal praktiliselt ilma tähelepanuta. Nii leviski maailmas väärteave teise maailmasõja põhjuste ja vallapäästjate üle, mis on paljuski levinud kuni tänapäevani. Vaid Nõukogude Liidu kokkuvarisemine 1991. aastal on seda olukorda mingil määral muutnud, kuigi mitte olulisel määral. Nii on senini peetud kohut vaid ühe poole – Saksamaa – sõjakurjategijate üle. Nürnbergi-laadne kohtuprotsess Nõukogude Liidu liidrite üle seoses nende sõjakuritegudega teises maailmasõjas on seni pidamata. == Sõjakuriteod == Nõukogude [[GULAG|Gulagi]] vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide, nagu [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Poola]] kodanikke, samuti Saksa sõjavange ja Nõukogude kodanikke, kes olid võidelnud kommunismi vastu. [[NSDAP|Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei]] juudivastast poliitikat nimetatakse [[holokaust]]iks. {{Vaata ka|Lääneliitlaste sõjakuriteod teise maailmasõja ajal}} == Tippkohtumised == Churchill ja Roosevelt kohtusid kümnel korral. Stalin osales kümnest tippkohtumisest kolmel: Teheranis, Jaltas ja Potsdamis.<ref name="ES_154" /> * Placentia Bay ([[Atlandi harta|Newfoundland]]), 9.–12. august 1941 * Arcadia (Washington), 22. detsember 1941 – 14. jaanuar 1942 * Symbol ([[Casablanca konverents|Casablanca]]), 14.–23. jaanuar 1943 * Trident (Washington), 11.–25. mai 1943 * Quadrant (Quebec), 17.–24. august 1943 * Sextant (Kairo), 23.–26. november ja 3.–7. detsember 1943 * Eureka ([[Teherani konverents|Teheran]]), 28. november – 1. detsember * Octagon (Quebec), 12.–16. september 1944 * Argonaut ([[Jalta konverents|Jalta]]), 4.–11. veebruar 1945 * Terminal ([[Potsdami konverents|Potsdam]]), 17. juuli – 2. august 1945 == Vaata ka == * [[Winston Churchill]] * [[Adolf Hitler]] * [[Franklin Delano Roosevelt]] * [[Jossif Stalin]] * [[Teise maailmasõja väejuhid]] * [[Teise maailmasõja lennuässad]] * [[Teise maailmasõja kronoloogia]] * [[Teise maailmasõja lahingute loend]] * [[Teise maailmasõja tippkohtumised]] * [[Teise maailmasõja ohvrid]] * [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] * [[Teise maailmasõja sõjaväeliste auastmete võrdlev tabel]] * [[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]] * [[Teises maailmasõjas osalenud Saksa väeüksuste loend]] * [[Atlandi vall]], [[Siegfriedi liin]], [[Maginot' liin]] * [[Talvesõda]], [[Jätkusõda]], [[Lapi sõda]] * [[NSV Liidu laienemine]], [[Nõukogude okupatsioon]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ES_154">Davies 2009, lk 154.</ref> <ref name="sTZ68">Дмитрий Хмельницкий «Ледокол из "Аквариума". Беседы с Виктором Суворовым», Яуза-пресс, Москва 2007 ISBN 9785903339471 lk 264.</ref> <ref name="8JNct">Дмитрий Хмельницкий «Ледокол из "Аквариума". Беседы с Виктором Суворовым», Яуза-пресс, Москва 2007 ISBN 9785903339471 lk 265.</ref> <ref name="ATYCy">Suvorov 2000, lk 59.</ref> <ref name="Cozk0">Gilbert 2001, lk 291.</ref> <ref name="YsdSK">Tyner 2009, lk 49.</ref> <ref name="RePV8">Sommerville 2008, lk 5 (2011 ed.)</ref> <ref name="6ylLr">Barrett & Shyu 2001, lk 6.</ref> <ref name="ezLUG">Axelrod 2007, lk 659.</ref> }} == Kirjandus == * Axelrod, Alan (2007). ''Encyclopedia of World War II, Volume 1''. Infobase Publishing. ISBN 978-0-8160-6022-1 * Barrett, David P.; Shyu, Lawrence N. (2001). ''China in the Anti-Japanese War, 1937–1945: Politics, Culture and Society''. New York, NY: Peter Lang. ISBN 978-0-8204-4556-4. * [[Norman Davies|Davies, Norman]] (2009). ''Euroopa sõjas 1939–1945: lihtsat võitu ei ole''. Tallinn: Tänapäev. ISBN 9789985628201. * [[Evald Blumfeldt|Blumfeldt, Evald]]; [[Hans Kauri|Kauri, Hans]]; [[Richard Maasing|Maasing, Richard]]; [[Vello Pekomäe|Pekomäe, Vello]] (1962). ''[[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]]''. [[Stockholm]]: EMP. * Gilbert, Martin (2001). ptk "Final Solution". Dear, Ian; Foot, Richard D. raamatust ''The Oxford Companion to World War II''. Oxford, UK: Oxford University Press. pp. 285–292. ISBN 0-19-280670-X. * [[John Keegan|Keegan, John]] (2009). ''Teine maailmasõda''. Tõlkinud [[Tõnis Värnik]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. ISBN 9985318065 * Sommerville, Donald (2008). ''The Complete Illustrated History of World War Two: An Authoritative Account of the Deadliest Conflict in Human History with Analysis of Decisive Encounters and Landmark Engagements''. Leicester: Lorenz Books. ISBN 978-075481898-4. * Tyner, James A. (2009). ''War, Violence, and Population: Making the Body Count''. 1st edition. The Guilford Press. ISBN 1-6062-3038-7 == Välislingid == {{commonskat|World War II}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.iims.ee/ Teine maailmasõda info (eesti keeles)] * [http://www.worldwar-2.eu/ Wilfried Braakhuis: The World at War, history of WW 1939–1945] * [http://arvamus.postimees.ee/1366614/ants-laaneots-ii-maailmasoja-kaks-ajalugu Postimees, Ants Laaneots: II maailmasõja kaks ajalugu] [[Kategooria:Teine maailmasõda| ]] [[Kategooria:1939]] [[Kategooria:1940]] [[Kategooria:1941]] [[Kategooria:1942]] [[Kategooria:1943]] [[Kategooria:1944]] [[Kategooria:1945]] [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:20. sajand Euroopas]] k17nn8nsrtfj9g3xg7144kbi3r7i6tf 0 6653 7151746 7145277 2026-05-11T19:57:18Z Heakeel 122460 7151746 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib elemendist; molekulaarse broomi kohta vaata artiklit [[Dibroom]]}} {{KeemElem|35|Broom|Br|79,909|keMittemetall|2|8|18|7|||}} '''Broom''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 35. Broomi esineb kahe [[stabiilne isotoop|stabiilse isotoobina]] [[massiarv]]udega 79 ja 81; looduses on nende osatähtsus vastavalt 50,69% ja 49,31%. [[Keemilised omadused|Keemilistelt omadustelt]] on broom [[halogeen]]. [[Metall]]idega [[keemiline reaktsioon|reageerides]] tekitab ta [[bromiid]]e. ==Molekulaarne broom== {{vaata|Dibroom}} [[Pilt:Bromine-ampoule.jpg|pisi|Broom]] Ta moodustab kahe[[aatom]]ilisi [[lihtaine]] [[molekul]]e ja on [[normaaltingimused|tavatingimustel]] pruun [[vedelik]] tihedusega 3,1 g/cm³, mis [[keemistemperatuur|keeb temperatuuril]] 58 °C ja [[sulamistemperatuur|külmub temperatuuril]] –7 °C. Broom on ainus mittemetall, mis on toatingimustes vedel. Broom on tugev [[oksüdeerija]], mis reageerib mitme liht- ja [[liitaine|liitainega]]. Seetõttu on broom nii vedeliku kui ka [[aur]]una inimesele (nii [[kopsud]]ele kui ka [[limaskest]]adele ja [[nahk|nahale]]) [[söövitus|söövitav]] ja [[ärritus|ärritav]]. Broom on tugeva [[lõhn|lõhnaga]]. == Avastuslugu == Broomi avastasid teineteisest eraldi [[Prantsusmaa]] keemik [[Antoine Jérôme Balard]] ja [[Saksamaa]] keemik [[Carl Jacob Löwig]]. Balard eraldas broomi [[1826|1826. aastal]]. Lähteainena kasutas ta [[Montpellier]]' lähedalt [[soolak]]utelt korjatud [[adru]]t. Tema eesmärk oli adrust eraldada [[jood]]i, aga adru sisaldas pisut ka broomi. Ta põletas adru [[tuhk|tuhaks]], lisas [[vesi|vett]] ning [[destilleerimine|destilleeris]] broomi küllastunud joodilahusest. Nii sai ta aine, mille omadused jäid joodi ja [[kloor]]i vahele. Balard oletas algul, et on saanud [[joodmonokloriid]]i, ja püüdis seda tõestada, aga see ei õnnestunud. Sellest järeldas ta, et on saanud uue elemendi. Esialgu nimetas ta selle '''muriidiks'''. Nimetus tuli [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''muria'', mis tähendas soolvett. Löwig eraldas [[1825|1825. aastal]] broomi [[mineraalvesi|mineraalveest]], mis pärines tema kodulinna [[Bad Kreuznach]]i ühest [[allikas]]t. Selle mineraalvee [[soolad]] olid klooriga küllastunud. Broomi eraldamiseks kasutas ta [[dietüüleeter|dietüüleetrit]]. Pärast eetri aurustamist jäi järele pruunikas vedelik. Ta kasutas seda vedelikku oma võimete näitamiseks kandideerimisel töökohale [[Heidelberg]]is [[Leopold Gmelin]]i laboris. Avastuse avaldamine aga viibis, mistõttu jõudis Balard selle temast varem avaldada. Prantsuse keemikud [[Louis Nicolas Vauquelin]], [[Louis Jacques Thénard]] ja [[Joseph-Louis Gay-Lussac]] kordasid Balardi katseid ja jäid nendega rahule. Neid tulemusi esitleti [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] [[loeng]]ul ja avaldati aastaraamatus "Annales de Chimie et Physique". Aastaraamatus teatas Balard, et otsustas M. Anglada soovitusel muuta elemendi nimetuse broomiks. Teistel andmetel soovitas elemendi nimetust muuta Gay-Lussac, et rõhutada selle auru iseloomulikku lõhna. Broomi ei ole toodetud suures koguses enne [[1860]]. aastat. Broomi esimene äriline kasutus, kui välja jätta mõned meditsiinilised rakendused, oli [[dagerrotüüpia]]s. [[1840]]. aastal avastati, et broomil on teatud eeliseid varem kasutatud joodiauruga võrreldes, kui on tarvis moodustada valgustundlikku [[hõbehalogeniid]]ikihti. [[Kaaliumbromiid]]i ja [[naatriumbromiid]]i kasutati [[19. sajand]]i lõpul ja [[20. sajand]]i alguses [[antikonvulsant]]ide ja [[rahusti]]tena, kuni nende asemel võeti kasutusele [[2,2,2-trikloroetaan-1,1-diool]] ja [[barbituraadid]]. ==Vaata ka== *[[Broomimine]] *[[Debroomimine]] {{vikisõnastikus|broom}} {{keemElemMittemetallid}} [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Halogeenid]] [[Kategooria:Mittemetallid]] [[Kategooria:Broom| ]] jdhe9nvv184w3suixmdczx5dbx9ch5u 0 7866 7151775 7119368 2026-05-11T20:29:53Z Sjur 66496 /* 1500 m jooks */ 7151775 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik<br />2000. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Austraalia}}, [[Sydney ]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' | '''[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|Ateena 2004]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} [[Pilt:Australia_Stadium.jpg|thumb|ANZ-i staadion]] [[Pilt:Womens-long-jump-final.jpg|thumb|]] [[2000. aasta suveolümpiamängud]]e [[kergejõustik]]uvõistlused peeti 22. septembrist kuni 1. oktoobrini Austraalias [[Sydney]]s [[ANZ-i staadion]]il. Programmi 46 võistlusel osales 2134 sportlast 193 riigist, neist 22 ala oli naistele ja 24 ala meestele. Naiste [[teivashüpe]] ja [[vasaraheide]] olid olümpiakavas esimest korda. Lisaks oli naiste käimist pikendatud kümnelt kahekümnele kilomeetrile. ANZ-i staadion ehitati varem poolsada aastat vanale mürgiste jäätmete prügimäele. Kemikaali Agent Orange toodeti seal muu hulgas [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal. [[Greenpeace]]'iga koostati juhised jäätmete kõrvaldamiseks enne ehituse algust. Staadion konstruktsioon ehitati klaasist, terasest ja plastikust, mis peaks meenutama kosmoselaeva. See oli olümpiaajaloo seni suurim staadion, mahutades 110 000 istekohta – 9000 rohkem kui neli aastat varem [[Atlanta]]s. == Doping == Nendel mängudel oli kergejõustikus ametlikult neli dopingujuhtumit. * [[Marion Jones]] võitis aastatel 2000–2007 kolme kuld- ja kaks pronksmedalit. Tema juhtumist sai kergejõustiku ajaloo üks tähelepanuväärsemaid dopingujuhtumeid. Algul oli ta nendel mängudel silmapaistev sportlane ja ta oli võitnud kuldmedali [[100 m jooks|100]], [[200 m jooks|200]] ja [[4 × 400 m teatejooks]]us ning pronksmedali [[4 × 100 m teatejooks]]us ja [[kaugushüpe|kaugushüppes]]. 12. detsembril 2007 ta aga diskvalifitseeritia. Medalid andis ta pärast dopingutunnistust juba 8. oktoobril 2007 tagasi. Jonesi medalid 200 meetri jooksus ja kaugushüppes anti allpool tabelites märgitud sportlastele. 100 meetri jooksus jäi esikoht vabaks. [[ROK]]-i poolt kahe USA teatevõistkonna diskvalifiseerimine tühistati pärast kaheksast asjaomasest sportlasest seitsme kohtuasja, mille [[Spordi Arbitraažikohus|spordi arbitraažikohus]] (CAS) kinnitas 2010. aasta juulis. Ainult Marion Jonesi mõjutas mõlema teatemedali tagasivõtmine. * [[Antonio Pettigrew]], USA – [[400 m jooks]] (algul seitsmes) ja 4 × 400 meetri teatejooks (esialgu kuldmedal). * [[Jerome Young]]i 1999. aasta proovist oli leidnud nandrolooni. Teda kasutati ainult teatejooksu eeljooksus ja kuna USA teatejooks võitis finaalis kulla, sai Young reeglite järgi ka kuldmedali. Pikkade kohtuvaidluste käigus otsustas ROK esimest korda 29. juunil 2004, et Jerome Young pidi selle kuldmedali loovutama, samal ajal kui ülejäänud meeskonna liikmed said oma medalid endale jätta. Alles 2012. aastal kinnitas ROK ametlikult kogu USA teatemeeskonna diskvalifiseerimisest. [[Nigeeria]] meeskond kuulutati olümpiavõitjaks. See hiline au tuli Nigeeria teatejooksja [[Sunday Bada]] jaoks liiga hilja – ta oli surnud paar kuud enne ROK-i otsust. * [[Svetlana Pospelova]], [[Venemaa]] – 400 meetri jooks (esialgu neljas). == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maurice Greene]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ato Boldon]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 9,99 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Obadele Thompson]] || {{PisiLipp|Barbados}} || 10,04 |- | 4. || [[Dwain Chambers]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10.08 |- | 5. || [[Jon Drummond]]|| {{PisiLipp|USA}} || 10.09 |- | 6. || [[Darren Campbell]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,13 |- | 7. || [[Kim Collins]]|| {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}} || 10,17 |- | 8. || [[Aziz Zakari]]|| {{PisiLipp|Ghana}} || katkestas |} <br>Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 97 <br>Riike: 71 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9,79''' [[Maurice Greene]], [[USA]] ([[16. juuni]] [[1999]], [[Ateena]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''9,84''' [[Donovan Bailey]], [[Kanada]] ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''9,84''' [[Donovan Bailey]], [[Kanada]] ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[200 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Konstantínos Kentéris]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Darren Campbell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ato Boldon]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,20 |- | 4. || [[Obadele Thompson]]|| {{PisiLipp|Barbados}} || 20,20 |- | 5. || [[Christian Malcolm]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,23 |- | 6. || [[Claudinei Quirino Silva]]|| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 20,28 |- | 7. || [[Coby Miller]]|| {{PisiLipp|USA}} || 20,35 |- | 8. || [[John Capel]]|| {{PisiLipp|USA}} || 20,49 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 67 <br>Riike: 50 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]], [[1996]] [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 43,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Alvin Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Gregory Haughton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,70 |- | 4. || [[Sanderlei Claro Parrela]]|| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 45,01 |- | 5. || [[Robert Mackowiak]]|| {{PisiLipp|Poola}} || 45,14 |- | 6. || [[Hendrick Mokganyetsi]]|| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 45,26 |- | 7. || [[Antonio Pettigrew]]|| {{PisiLipp|USA}} || 45,42 |- | 8. || [[Danny McFarlane]]|| {{PisiLipp|Jamaica}} || 45,55 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 68 <br>Riike: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,18''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]], [[Sevilla]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[800 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Nils Schumann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Kipketer]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.45,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Aissa Djabir Said-Guerni]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.45,16 |- | 4. || [[Hezekiel Sepeng]]|| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 1.45,29 |- | 5. || [[Andre Bucher]]|| {{PisiLipp|Šveits}} || 1.45,40 |- | 6. || [[Juri Borzakovski]]|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.45,83 |- | 7. || [[Glody Dube]]|| {{PisiLipp|Botswana}} || 1.46,24 |- | . || [[Andrea Longol]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>Riike: 46 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,11''' [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]], [[Köln]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.42,58 ''' [[Vebjørn Rodal]], [[Norra]] ([[29. juuli]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#800 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''1.42,58 ''' [[Vebjørn Rodal]], [[Norra]] ([[29. juuli]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/800-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/800-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/800-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[1500 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Noah Ngeny]] || {{PisiLipp|Keenia}} || '''3.32,07 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hicham El Guerrouj]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 3.32,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Bernard Lagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.32,44 |- | 4. || [[Mehdi Baala]]|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.34,14 |- | 5. || [[Kevin Sullivan]]|| {{PisiLipp|Kanada}} || 3.35,50 |- | 6. || [[Daniel Zegeye]]|| {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.36,78 |- | 7. || [[Andres Diaz]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.37,27 |- | 8. || [[Juan Carlos Higuerol]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.38,91 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.32,53''' [[Sebastian Coe]], [[Suurbritannia]] ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''3.35,78''' [[Noureddine Morceli]], [[Alžeeria]] ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/1500-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/1500-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/1500-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[5000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Million Wolde]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.35,49 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ali Said-Sief]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 13.36,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Brahim Lahlafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 13.36,47 |- | 4. || [[Fita Bayissa]]|| {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.37,03 |- | 5. || [[David Chelule]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 13.37,13 |- | 6. || [[Dagne Alemu]]|| {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.37,17 |- | 7. || [[Sergei Lebed]]|| {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.37,80 |- | 8. || [[Jirka Arndt]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.38,57 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.39,36''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[13. juuni]] [[1998]], [[Helsingi]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''13.05,59''' [[Saïd Aouita]], [[Maroko]] ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#5000 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''13.07,96''' [[Venuste Niyongabo]], [[Burundi]] ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/5000-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/5000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[10 000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Haile Gebrselassie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.18,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Paul Tergat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.18,29 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Assefa Mexgebu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.19,75 |- | 4. || [[Patrick Ivuti]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 27.20,44 |- | 5. || [[John Korir]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 27.24,75 |- | 6. || [[Said Beriouli]]|| {{PisiLipp|Maroko}} || 27.37,83 |- | 7. || [[Toshinari Takaoka]]|| {{PisiLipp|Jaapan}} || 27.44,44 |- | 8. || [[Karl Keska]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 27.44,09 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26:22.75''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[1. juuni]] [[1998]], [[Hengelo]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''27.07,34 ''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''27.07,34 ''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/10000-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/10000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Maratonijooks|Maraton]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Gezahgne Abera]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.11 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Eric Wainaina]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tesfaye Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:11.10 |- | 4. || [[Jon Brown]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:11.17 |- | 5. || [[Giacomo Leone]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.12.14 |- | 6. || [[Martin Fiz]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:13.06 |- | 7. || [[Abgelkader El Mouaziz]]|| {{PisiLipp|Maroko}} || 2:13.49 |- | 8. || [[Mohamed Ouaadi]]|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:14.04 |- |colspan="8"|. |- | '''35.''' || [[Pavel Loskutov]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:19.41 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 100 <br>Riike: 66 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:05.42''' [[Khalid Khannouchi]], [[Maroko]] ([[24. oktoober]] [[1999]], [[Chicago]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:09.21''' [[Carlos Lopes]], [[Portugal]] ([[12. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2:12.36''' [[Josia Thugwane]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] ([[4. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/marathon/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Jonathan Drummond]], <br>[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]], <br>[[Brian Lewis]], <br>[[Maurice Greene]], <br>[[Tim Montgomery]]*, <br>[[Kenneth Brokenburr]]*|| 37,61 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Vicente Lima]], <br>[[Edson Ribeiro]], <br>[[André da Silva]], <br>[[Claudinei da Silva]], <br>[[Cláudio Souza]]*|| 37,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[Jose Angel César]], <br>[[Luis Alberto Pérez-Rionda]], <br>[[Ivan Garcia]], <br>[[Freddy Mayola]] || 38,04 |- | 4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Lindel Frater]], <br>[[Dwight Thomas]], <br>[[Christopher Williams]], <br>[[Llewelyn Bredwood]], <br>[[Donovan Powell]]* || 38,20 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Frédéric Krantz]], <br>[[David Patros]], <br>[[Christophe Chevel]], <br>[[Needdy Guims]], <br>[[Jérôme Eyana]]* || 38,49 |- | 6. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shigeyuki Kojima]], <br>[[Koji Ito]], <br>[[Shingo Suetsugu]], <br>[[Nobuharu Asahara]], <br>[[Shingo Kawabata]]* || 38,66 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Francesco Scuderi]], <br>[[Alessandro Cavallaro]], <br>[[Maurizio Checcucci]], <br>[[Andrea Colombo]] || 38,67 |- | 8. || {{PisiLipp|Poola}}|| [[Marcin Nowak]], <br>[[Marcin Urbaś]], <br>[[Piotr Balcerzak]], <br>[[Ryszard Pilarczyk]] || 38,96 |} &nbsp;* Ei jooksnud finaalis <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 168 <br>Riike: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,40''' [[USA]] ([[8. august]], [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Michael Marsh]], <br>[[Leroy Burrell]], <br>[[Dennis Mitchell]], <br>[[Carl Lewis]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,40''' [[USA]] ([[21. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Jon Drummond]], <br>[[Andre Cason]], <br>[[Dennis Mitchell]], <br>[[Leroy Burrell]] <br>'''[[Olümpiarekord]]''': '''37,40''' [[USA]] ([[8. august]], [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Michael Marsh]], <br>[[Leroy Burrell]], <br>[[Dennis Mitchell]], <br>[[Carl Lewis]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m teatejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''37,69''' [[Kanada]] ([[3. august]], [[1996]] [[Atlanta]]) <br>[[Robert Esmie]], <br>[[Glenroy Gilbert]], <br>[[Bruny Surin]], <br>[[Donovan Bailey]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x100-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x100-metres-relay/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x100-metres-relay/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Clement Chukwu]], <br>[[Jude Monye]], <br>[[Sunday Bada]], <br>[[Enefiok Udo-Obong]] || 2.58,68 ('''[[Aafrika rekordid kergejõustikus|AR]]''') |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Michael Blackwood]], <br>[[Gregory Haughton]], <br>[[Christopher Williams]], <br>[[Danny McFarlane]] || 2.58,78 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Bahama}} || [[Avard Momcur]], <br>[[Troy McIntosh]], <br>[[Carl Oliver]], <br>[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] || 2.59,23 |- | 4. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Emmanuel Front]], <br>[[Marc Foucan]], <br>[[Ibrahim Wade]], <br>[[Marc Raquil]] || 3.01,02 |- | 5. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jared Deacon]], <br>[[Daniel Caines]], <br>[[Iwan Thomas]], <br>[[Jamie Baulch]] || 3.01,22 |- | 6. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Piotr Rysiukiewicz]], <br>[[Robert Mackowiak]], <br>[[Piotr Dlugosielski]], <br>[[Piotr Haczek]] || 3.03,22 |- | 7. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Brad Jamieson]], <br>[[Blair Young]], <br>[[Patrick Dwyer]], <br>[[Michael Hazel]] || 3.03,91 |- | -. || {{PisiLipp|USA}} || [[Alvin Harrison]], <br>[[Antonio Pettigrew]], <br>[[Calvin Harrison]], <br>[[Michael Johnson]] || <s>2.56,35</s> |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 152 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,20''' [[USA]], [[22. juuli]] ([[1998]], [[Uniondale]]) <br>[[Jerome Young]], <br>[[Antonio Pettigrew]], <br>[[Tyree Washington]], <br>[[Michael Johnson]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.55,74''' [[USA]] ([[8. august]] ([[1992]], [[Barcelona]]) <br>[[Andrew Valmon]], <br> [[Quincy Watts]], <br>[[Michael Johnson]], <br>[[Steve Lewis]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m teatejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2.55,99''' [[USA]] ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>[[Lamont Smith]], <br>[[Alvin Harrison]], <br>[[Derek Mills]], <br>[[Anthuan Maybank]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x400-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x400-metres-relay/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x400-metres-relay/final/result Finaal] <br><br>Algselt võitis finaali USA võistkond ([[Alvin Harrison]], [[Antonio Pettigrew]], [[Calvin Harrison]] ja [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,35. USA diskvalifitseeriti hiljem, kuna Antonio Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist. Kuld anti Nigeeriale, hõbe Jamaicale ja pronks algselt neljandaks jäänud Bahamale. <br style="clear:both;" /> ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Anier Garcia]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 13,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Terrence Trammell]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Mark Crear]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,22 |- USA | 4. || [[Allen Johnson]]|| {{PisiLipp|USA}} || 13,23 |- | 5. || [[Colin Jackson]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- | 6. || [[Florian Schwarthoff]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,42 |- | 7. || [[Dudley Dorival]]|| {{PisiLipp|Haiti}} || 13,49 |- | 8. || [[Robert Kronberg]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 13,61 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,91''' [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12,95''' [[Allen Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''12,95''' [[Allen Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Angelo Taylor]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,50 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hadi Soua'an Al-Somaily]] || {{PisiLipp|Saudi Araabia}} || 47,53 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Llewellyn Herbert]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 47,81 |- | 4. || [[James Carter (sprinter)|James Carter]]|| {{PisiLipp|USA}} || 48,04 |- | 5. || [[Eronildes Araujo]]|| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 48,34 |- | 6. || [[Pawel Januszewski]]|| {{PisiLipp|Poola}} || 48,44 |- | 7. || [[Fabrizio Mori]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 48,78 |- | 8. || [[Gennadi Gorbenko]]|| {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,01 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 62 <br>Riike: 45 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], [[USA]] ([[8. juuni]] [[1999]], [[Barcelona]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], [[USA]] ([[8. juuni]] [[1999]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''47,54''' [[Derrick Adkins]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres-hurdles/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Reuben Kosgei]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.21,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Boit Kipketer]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.21,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ali Ezzine]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.22,15 |- | 4. || [[Bernard Barmasai]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 8.22,23 |- | 5. || [[Luis Miguel Martin]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.22,75 |- | 6. || [[Eliseo Martin]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.23,00 |- | 7. || [[Brahim Boulami]]|| {{PisiLipp|Maroko}} || 8.24,32 |- | 8. || [[Günther Weidlinger]]|| {{PisiLipp|Austria}} || 8.26,70 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7:55.72''' [[Bernard Barmasai]], [[Keenia]] ([[24. august]] [[1997]], [[Köln]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8:05.51''' [[Julius Kariuki]], [[Keenia]] ([[30. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' ''' 8.07,12''' [[Joseph Keter]], [[Keenia]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/3000-metres-steeplechase/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/3000-metres-steeplechase/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[20 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Korzeniowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || '''1:18.59 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Noé Hernández]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:19.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vladimir Andrejev]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:19.27 |- | 4. || [[Jefferson Pérez]]|| {{PisiLipp|Ecuador}} || 1:20.18 |- | 5. || [[Andreas Erm]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:20.25 |- | 6. || [[Roman Rasskazov]]|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:20.57 |- | 7. || [[Francisco Javier Fernandez]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:21.01 |- | 8. || [[Nathan Deakes]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:21.03 |} <br>Finaal: [[22. september]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:17.46''' [[Julio René Martínez]], [[Guatemala]] ([[5. august]] [[1999]], [[Eisenhüttenstadt]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:19.57''' [[Jozef Pribilinec]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''1:20.07 ''' [[Jefferson Pérez]], [[Ecuador]] ([[26. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/20-kilometres-race-walk/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[50 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Korzeniowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.22 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Aigars Fadejevs]] || {{PisiLipp|Läti}} || 3:43.40 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Joel Sanchez]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 3:44.36 |- | 4. || [[Valentin Massana]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:46.01 |- | 5. || [[Nikolai Matjuhhin]]|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:46.37 |- | 6. || [[Nathan Deakes]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 3:47.29 |- | 7. || [[Miguel Angel Rodriguez]]|| {{PisiLipp|Mehhiko}} || 3:48.12 |- | 8. || [[Roman Magdziarczyk]]|| {{PisiLipp|Poola}} || 3:48.17 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:37.26''' [[Valeri Spitsõn]], [[Venemaa]] ([[21. mai]] [[2000]], [[Moskva]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3:38.29''' [[Vjatšeslav Ivanenko]], [[NSV Liit]] ([[30. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''3:43.30 ''' [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/50-kilometres-race-walk/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kõrgushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sergei Kljugin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Javier Sotomayor]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 2.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abderrahmane Hammad]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 2.32 |- | 4. || [[Stefan Holm]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.32 |- | 5. || [[Konstantin Matoussevic]]|| {{PisiLipp|Iisrael}} || 2.32 |- | 6. || [[Mark Boswell]]|| {{PisiLipp|Kanada}} || 2.32 |- | 7. || [[Staffan Strand]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.32 |- | 8. || [[Wolfgang Kreissig]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.29 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.39 ''' [[Charles Austin]], [[USA]] ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2.39 ''' [[Charles Austin]], [[USA]] ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikut tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/high-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Teivashüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Nick Hysong]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lawrence Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Maksim Tarassov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 5.90 |- | 4. || [[Michael Stolle]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.90 |- | 5. || [[Viktor Tšistjakov]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 5.80 |- | 6. || [[Dimitri Markov]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 5.80 |- | 7. || [[Okkert Brits]]|| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 5.80 |- | 8. || [[Daniel Ecker]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.80 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.14''' [[Sergei Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]], [[Sestriere]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.92''' [[Jean Galfione]], [[Prantsusmaa]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''5.92''' [[Jean Galfione]], [[Prantsusmaa]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/pole-vault/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kaugushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ivan Pedroso]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jai Taurima]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 8.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Roman Šurenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 8.31 |- | 4. || [[Aleksei Lukaševitš]]|| {{PisiLipp|Valgevene}} || 8.26 |- | 5. || [[Kofi Amoah Prah]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.32 |- | 6. || [[Peter Burge]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 8.15 |- | 7. || [[Luis Meliz]]|| {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.08 |- | 8. || [[Dwight Phillips]]|| {{PisiLipp|USA}} || 8.06 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 38 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]], [[Tokyo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], [[USA]] ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' ''' 8.50''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[?. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/long-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/long-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kolmikhüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jonathan Edwards]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.71 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yoel García]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Denis Kapustin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 17.46 |- | 4. || [[Yoelbi Quesada]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.37 |- | 5. || [[Larry Achike]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.29 |- | 6. || [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.08 |- | 7. || [[Robert Howard]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.05 |- | 8. || [[Paolo Camossi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.96 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]] [[Suurbritannia]], ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]] [[USA]], ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/triple-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kuulitõuge]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Arsi Harju]] || {{PisiLipp|Soome}} || 21.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Adam Nelson]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.21 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[John Godina]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.20 |- | 4. || [[Andrew Bloom]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.87 |- | 5. || [[Juri Bilonoh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 20.84 |- | 6. || [[Manuel Martínez Gutiérrez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 20.55 |- | 7. || [[Janus Robberts]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20.32 |- | 8. || [[Oliver-Sven Buder]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.18 |} <br>Finaal: [[22. september]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.12''' [[Randy Barnes]] [[USA]], ([[22. mai]] [[1988]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''22.47''' [[Ulf Timmermann]] [[Saksa DV]], ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''21.62''' [[Randy Barnes]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/shot-put/qualification/series Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/shot-put/final/series Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 69.30 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lars Riedel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Frantz Kruger]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 68.19 |- | 4. || [[Vassili Kaptjuhh]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 67.59 |- | 5. || [[Adam Setliff]] || {{PisiLipp|USA}} || 66.02 |- | 6. || [[Jason Tunks]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 65.80 |- | 7. || [[Vladimir Dubrovtšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 65.13 |- | 8. || [[Jürgen Schult]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.41 |- | 9. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 63.25 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''74.08''' [[Jürgen Schult]] [[Saksa DV]], ([[6. juuni]] [[1986]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''69.40''' [[Lars Riedel]] [[Saksamaa]], ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''69.40''' [[Lars Riedel]] [[Saksamaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' Kvalifikatsioon: [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/discus-throw/qualification/series#A A-grupp] - [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/discus-throw/qualification/series#B B- grupp] - [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/discus-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Vasaraheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Igor Astapkovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 79.17 |- | 4. || [[Ivan Tihhon]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 79.17 |- | 5. || [[Ilja Konovalov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 78.56 |- | 6. || [[Loris Paoluzzi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 78.18 |- | 7. || [[Tibor Gécsek]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 77.70 |- | 8. || [[Vladimír Maška]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 77.32 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]] [[NSVL]], ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''84.80''' [[Sergey Litvinov]] [[NSVL]], ([[26. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''81.24''' [[Balázs Kiss]] [[Ungari]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/hammer-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Odavise]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || '''90.17 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 89.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 88.67 |- | 4. || [[Raymond Hecht]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87.76 |- | 5. || [[Aki Parviainen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.62 |- | 6. || [[Konstadinos Gatsioudis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 86.53 |- | 7. || [[Boris Henry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 85.78 |- | 8. || [[Emeterio González]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 83.33 |- | colspan="7" |... |- | 15. || [[Andrus Värnik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 81.34 |} <br>Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]] [[Tšehhi]], ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''89.66''' [[Jan Železný]] [[Tšehhi]], ([[8. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''88.16''' [[Jan Železný]] [[Tšehhi]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/javelin-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kümnevõistlus]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Erki Nool]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,68-7.76–15.11–2.00–46,71–14,48–43.66–5.00–65.82–4.29,48 ||8641 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Roman Šebrle]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||10,92-7.62–15.22–2.12–48,20–13,87–44.39–4.80–64.04–4.28,79 || 8606 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Chris Huffins]] || {{PisiLipp|USA}} ||10,48-7.71–15.28–2.09–48,31–13,91–49.55–4.70–56.62–4.38,71 || 8595 |- | 4. || [[Dean Macey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||10,81-7.77–14.62–2.09–46,41–14,53–43.37–4.80–60.38–4.23,45 || 8567 |- | 5. || [[Tom Pappas]] || {{PisiLipp|USA}} ||10,82-7.41–14.87–2.21–48,64–14,15–41.42–4.90–62.26–4.45,10 || 8425 |- | 6. || [[Tomáš Dvořák]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||10,91-7.50–15.91–1.97–49,11–14,34–47.15–4.40–69.94–4.32,23 || 8385 |- | 7. || [[Frank Busemann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||10,91-7.64–14.52–2.09–48,97–14,16–33.71–5.00–64.91–4.25,32 || 8351 |- | 8. || [[Attila Zsivoczky]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||11,10-7.00–14.96–2.06–48,61–15,27–47.43–4.80–65.87–4.23,37 || 8277 |- | colspan="7" |... |- | 17. || [[Indrek Kaseorg]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||11,31-7.22–13.26–1.97–50,03–14,57–41.98–4.80–66.54–4.35,64 || 7932 |} <br>Finaal: [[27. september|27.]]-[[28. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8994''' [[Tomáš Dvořák]] [[Tšehhi]], ([[4. juuli]] [[1999]], [[Praha]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''8847''' [[Daley Thompson]] [[Suurbritannia]], ([[9. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''8824''' [[Dan O'Brien]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/decathlon/1500-metres/points Finaal] <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || - || - || |- bgcolor="#DCE5E5" | rowspan=2|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ekaterini Thanou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Tayna Lawrence]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 11,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Merlene Ottey]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 11,19 |- | 4. || [[Žanna Pintusevitš]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11.,20 |- | 5. || [[Chandra Sturrup]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 11,21 |- | 6. || [[Sevatheda Fynes]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 11,22 |- | 7. || [[Debbie Ferguson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 11,29 |- | -. || [[Marion Jones]] || {{PisiLipp|USA}} || <s>10,75</s>diskv. |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 84 <br>Riike: 63 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith Joyner]] [[USA]], ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''10,62''' [[Florence Griffith Joyner]] [[USA]], ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''10,94''' [[Gail Devers]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/round-2/result 2. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> [[ROK|Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] on kõik Marion Jonesi tulemused nii üksikaladel (100 m ja 200 m jooks, kaugushüpe) kui ka teatejooksudes (4 × 100 m ja 4 × 400 m teatejooks) [[doping]]u kasutamise pärast tühistanud. Kuldmedalit otsustati mitte välja anda, hõbemedali sai Tayna Lawrence ja pronksmedali Merlene Ottey. Medalite jagamine polnud nii lihtne. Thanou oli algne hõbemedalist ja oleks võinud tõusta kuldmedalile. Kuid tema tegevuse tõttu vahetult enne [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamänge]], kui ta koos Kreeka sprinter [[Kostas Kenteris]]ega mootorrattaõnnetuse lavastas, et uimastite kasutamist varjata, otsustas ROK mitte anda Thanoule kuldmedalit, jättes talle hõbeda. Nad tõstsid pronksmedali võitnud Tayna Lawrence'i siiski hõbemedalile ja Merlene Ottey, kes oli algul saanud neljanda koha, sai pronksmedali. ==== [[200 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Pauline Davis-Thompson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,27 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Susanthika Jayasinghe]] || {{PisiLipp|Sri Lanka}} || 22,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Beverly McDonald]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 22,35 |- | 4. || [[Debbie Ferguson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,37 |- | 5. || [[Melinda Gainsford-Taylor]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 22,42 |- | 6. || [[Cathy Freeman]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 22,53 |- | 7. || [[Žanna Pintusevitš]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,66 |- | -. || [[Marion Jones]] || {{PisiLipp|USA}} || <s>21,84</s>diskv |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]] [[USA]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]] [[USA]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''22,12''' [[Marie-José Pérec]] [[Prantsusmaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/round-2/result 2. voor][https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Cathy Freeman]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 49,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lorraine Graham]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 49,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Katharine Merry]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 49,72 |- | 4. || [[Donna Fraser]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 49,79 |- | 5. || [[Ana Guevara]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 49,96 |- | 6. || [[Heide Seyerling]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 50,05 |- | 7. || [[Falilat Ogunkoya]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 50,12 |- | 8. || [[Olga Kotljarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 51,04 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 57 <br>Riike: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]] [[Saksa DV]], ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]] [[Prantsusmaa]], ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]] [[Prantsusmaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/round-2/result 2. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[800 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maria Mutola]] || {{PisiLipp|Mosambiik}} || 1.56,15 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Stephanie Graf]] || {{PisiLipp|Austria}} || 1.56,64 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kelly Holmes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,80 |- | 4. || [[Brigita Langerholc]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1.58,51 |- | 5. || [[Helena Fuchsová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.58,56 |- | 6. || [[Zulia Calatayud]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 1.58,66 |- | 7. || [[Hazel Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,75 |- | 8. || [[Hasna Benhassi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 1.59,17 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]] [[Tšehhoslovakkia]], ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.53,43''' [[Nadežda Olizarenko]] [[NSVL]], ([[27. veebruar]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''1.57,73''' [[Svetlana Masterkova]] [[Venemaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/800-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/800-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/800-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[1500 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Nouria Mérah-Benida]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 4.05,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Violeta Szekely]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.05,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Gabriela Szabo]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.05,27 |- | 4. || [[Kutre Dulecha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.05,33 |- | 5. || [[Lidia Chojecka]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.06,42 |- | 6. || [[Anna Jakubczak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.06,49 |- | 7. || [[Kelly Holmes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.08,02 |- | 8. || [[Marla Runyan]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.08,30 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,46''' [[Yunxia Qu]] [[Hiina]], ([[11. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.53,96''' [[Paula Ivan]] [[Rumeenia]], ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''4.00,83''' [[Svetlana Masterkova]] [[Venemaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/1500-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/1500-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/1500-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[5000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Gabriela Szabo]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || '''14.40,79 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sonia O'Sullivan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 14.41,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Gete Wami]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.42,23 |- | 4. || [[Ayelech Worku]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.42,67 |- | 5. || [[Irina Mikitenko]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.43,59 |- | 6. || [[Lydia Cheromei]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 14.47,35 |- | 7. || [[Werknesh Kidane]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,40 |- | 8. || [[Olga Jegorova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.50,31 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.28,09''' [[Jiang Bo]] [[Hiina]], ([[23. oktoober]] [[1997]], [[Shanghai]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''14.59,88''' [[Junxia Wang]] [[Hiina]], ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''14.59,88''' [[Junxia Wang]] [[Hiina]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/5000-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/5000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[10 000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Derartu Tulu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''30.17,49 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gete Wami]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.22,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fernanda Ribeiro]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 30.22,88 |- | 4. || [[Paula Radcliffe]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 30.26,97 |- | 5. || [[Tegla Loroupe]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 30.37,26 |- | 6. || [[Sonia O'Sullivan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 30.53,37 |- | 7. || [[Li Ji]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 31.06,94 |- | 8. || [[Elana Meyer]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 31.14,70 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''29.31,78''' [[Junxia Wang]] [[Hiina]], ([[9. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''31.01,63''' [[Fernanda Ribeiro]] [[Portugal]], ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''31.01,63''' [[Fernanda Ribeiro]] [[Portugal]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/10000-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/10000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Maratonijooks|Maraton]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Naoko Takahashi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || '''2:23.14 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lidia Şimon]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 2:23.22 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Joyce Chepchumba]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 2:24.45 |- | 4. || [[Esther Wanjiru]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 2:26.17 |- | 5. || [[Madina Biktagirova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:26.33 |- | 6. || [[Elfenesh Alemu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:26.54 |- | 7. || [[Eri Yamaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:27.03 |- | 8. || [[Ham Bong-Sil]] || {{PisiLipp|Põhja-Korea}} ||2:27.07 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:20.43''' [[Tegla Loroupe]] [[Kenya]], ([[26. september]] [[1999]], [[Berliin]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2:24.52''' [[Joan Benoit]] [[USA]], ([[5. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2:26.05''' [[Fatuma Roba]] [[Etioopia]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/marathon/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Bahama}} || [[Sevatheda Fynes]],<br>[[Chandra Sturrup]],<br>[[Pauline Davis-Thompson]],<br>[[Debbie Ferguson]] || 41,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Tayna Lawrence]],<br>[[Veronica Campbell]],<br>[[Beverly McDonald]],<br>[[Merlene Ottey]] || 42,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Chryste Gaines]],<br>[[Torri Edwards]],<br>[[Nanceen Perry]],<br><s>[[Marion Jones]]</s> || 42,20 |- | 4. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Linda Ferga]],<br>[[Muriel Hurtis]],<br>[[Fabe Dia]],<br>[[Christine Arron]] || 42,42 |- | 5. || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Natalja Ignatova]],<br>[[Marina Trandenkova]],<br>[[Irina Habarova]],<br>[[Natalja Pomoštšnikova-Voronova]] || 43,02 |- | 6. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Gabriele Rockmeier]],<br>[[Sabrina Mulrain]],<br>[[Andrea Philipp]],<br>[[Marion Wagner]] || 43,11 |- | 7. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Glory Alozie]],<br>[[Benedicta Ajudua]],<br>[[Mercy Nku]],<br>[[Mary Onyali]] || 44,05 |- | 8. || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Zeng Xiujun]],<br>[[Liu Xiaomei]],<br>[[Qin Wangping]],<br>[[Li Xuemei]] || 44,87 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 108 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''41,37''' [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch-Möller]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]],<br>[[Sabine Rieger]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''41,60''' [[Saksa DV]] ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m teatejooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''41,95''' [[USA]] <br>[[Chryste Gaines]],<br>[[Gail Devers]],<br>[[Inger Miller]],<br>[[Gwen Torrence]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x100-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x100-metres-relay/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x100-metres-relay/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Jearl Miles Clark]],<br>[[Monique Hennagan]],<br><s> [[Marion Jones]]</s>,<br>[[LaTasha Colander]] || 3.22,62 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Sandie Richards]],<br>[[Catherine Scott]],<br>[[Deon Hemmings]],<br>[[Lorraine Graham]] || 3.23,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Julija Sotnikova]],<br>[[Svetlana Gontšarenko]],<br>[[Olga Kotljarova]],<br>[[Irina Privalova]] || 3.23,46 |- | 4. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Olabisi Afolabi]],<br>[[Charity Opara]],<br>[[Rosemary Okafor]],<br>[[Falilat Ogunkoya]] || 3.23,80 |- | 5. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Nova Peris-Kneebone]],<br>[[Tamsyn Lewis]],<br>[[Melinda Gainsford-Taylor]],<br>[[Cathy Freeman]] || 3.23,81 |- | 6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Natasha Danvers]],<br>[[Donna Fraser]],<br>[[Allison Curbishley]],<br>[[Katharine Merry]] || 3.25,67 |- | 7. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Jitka Burianová]],<br>[[Hana Benešová]],<br>[[Lenka Ficková]],<br>[[Helena Dziurova-Fuchsová]] || 3.29,17 |- | 8. || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[Zulia Calatayud]],<br>[[Julia Duporty]],<br>[[Idalmis Bonne]],<br>[[Daimí Pernía]] || 3.29,47 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 93 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.15,17''' [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' ''''3.15,17''' [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''3.20,91''' [[USA]] <br>[[Rochelle Stevens]],<br>[[Maicel Malone]],<br>[[Kim Graham]],<br>[[Jearl Miles]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x400-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x400-metres-relay/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Šišigina]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 12,65 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gloria Alozie]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 12,68 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Melissa Morrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,76 |- | 4. || [[Delloreen Ennis-London]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,80 |- | 5. || [[Aliuska Lopez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 12,83 |- | 6. || [[Nicole Ramalalanirina]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 12,91 |- | 7. || [[Linda Ferga]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,11 |- | 8. || [[Brigitte Foster]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,49 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,21''' [[Yordanka Donkova]] [[Bulgaaria]], ([[20. august]] [[1988]], [[Stara Zagora]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''12,38''' [[Yordanka Donkova]] [[Bulgaaria]], ([[30. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''12,58''' [[Ludmila Engquist]] [[Rootsi]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/round-2/result 2. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Irina Privalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 53,02 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Deon Hemmings]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Nouza Bidouane]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 53,57 |- | 4. || [[Daimi Pernia]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 53,68 |- | 5. || [[Tetjana Tereštšchuk-Antipova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 53,98 |- | 6. || [[Ionela Tirlea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,35 |- | 7. || [[Gundrun Arnardottir]] || {{PisiLipp|Island}} || 54,63 |- | 8. || [[Natasha Danvers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,00 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''52,61''' [[Kim Batten]] [[USA]], ([[11. august]] [[1995]], [[Gõteborg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''52,82''' [[Deon Hemmings]] [[Jamaica]], ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''52,82''' [[Deon Hemmings]] [[Jamaica]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres-hurdles/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[20 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Wang Liping]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''1:29.05 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Kjersti Plätzer]] || {{PisiLipp|Norra}} || 1:29.33 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[María Vasco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:30.23 |- | 4. || [[Erica Alfridi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:31.25 |- | 5. || [[María Guadalupe Sánchez]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:31.33 |- | 6. || [[Norica Câmpean]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1:31.50 |- | 7. || [[Kerry Saxby-Junna]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:32.02 |- | 8. || [[Tatjana Gudkova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:32.35 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 57 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:25.18''' [[Tatjana Gudkova]] [[Venemaa]], ([[19. mai]] [[2000]], [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/20-kilometres-race-walk/final/result Finaal] <br><br>Eelnevatel olümpiamängudel kavas olnud 10 km käimine asendati 20 km käimisega. <br style="clear:both;" /> ==== [[Kõrgushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Jelesina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.01 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hestrie Cloete]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | rowspan=2|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kajsa Bergqvist]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1.99 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Oana Pantelimon]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.99 |- | 5. || [[Inga Babakova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.96 |- | 6. || [[Svetlana Zalevskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 1.96 |- | 7. || [[Viktorija Palamar]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.96 |- | 8. || [[Amewu Mensah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]] [[Bulgaaria]], ([[30. august]] [[1987]], [[Rooma]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2.05''' [[Stefka Kostadinova]] [[Bulgaaria]], ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2.05''' [[Stefka Kostadinova]] [[Bulgaaria]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/high-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Teivashüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Stacy Dragila]] || {{PisiLipp|USA}} || '''4.60 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Tatiana Grigorieva]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vala Flosadóttir]] || {{PisiLipp|Island}} || 4.50 |- | 4. || [[Daniela Bártová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.50 |- | 5. || [[Nicole Humbert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.45 |- | 6. || [[Yvonne Buschbaum]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.40 |- | 7. || [[Monika Pyrek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.40 |- | 8. || [[Marie Rasmussen]] || {{PisiLipp|Taani}} || 4.35 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''4.63''' [[Stacy Dragila]] [[USA]], ([[23. juuli]] [[2000]], [[Sacramento]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/pole-vault/final/result Finaal] <br><br>Naiste teivashüpe oli esimest korda olümpiamängude programmis. <br style="clear:both;" /> ==== [[Kaugushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Heike Drechsler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.99 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Fiona May]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Kotova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.83 |- | 4. || [[Olga Rubljova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.79 |- | 5. || [[Susen Tiedtke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.74 |- | 6. || [[Jackie Edwards]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 6.59 |- | 7. || [[Tünde Vaszi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 6.59 |- | 8. || [[Ljudmila Galkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.56 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]] [[NSVL]], ([[11. juuni]] [[1988]], [[Leningrad]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''7.40''' [[Jackie Joyner-Kersee ]] [[USA]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''7.12''' [[Chioma Ajunwa]] [[Nigeeria]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/long-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/long-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kolmikhüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tereza Marinova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 15.20 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Lebedeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Olena Hovorova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.96 |- | 4. || [[Yamile Aldama]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.30 |- | 5. || [[Baya Rahouli]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 14.17 |- | 6. || [[Cristina Elena Nicolau]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.17 |- | 7. || [[Olga-Anastasi Vasdeki]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 14.15 |- | 8. || [[Oksana Rogova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 13.97 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''15.50''' [[Inessa Kravets]] [[Ukraina]], ([[10. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''15.33''' [[Inessa Kravets]] [[Ukraina]], ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''15.33''' [[Inessa Kravets]] [[Ukraina]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/triple-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kuulitõuge]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Janina Koroltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 20.56 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Larisa Pelešenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Astrid Kumbernuss]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.62 |- | 4. || [[Svetlana Kriveljova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.37 |- | 5. || [[Krystyna Zabawska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.18 |- | 6. || [[Yumileidi Cumbá]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 18.70 |- | 7. || [[Kalliopi Ouzouni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 18.63 |- | 8. || [[Nadine Kleinert-Schmitt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.49 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''22.63 ''' [[Natalja Lissovskaja]] [[NSVL]], ([[7. juuni]] [[1987]], [[Moskva]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''22.41''' [[Ilona Slupianek]] [[Saksa DV]], ([[24. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''20.56''' [[Astrid Kumbernuss]] [[Saksamaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/shot-put/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ellina Zvereva]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 68.40 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Anastasia Kelesidou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 65.71 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Irina Jatšenko]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 65.20 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa} || 65.00 |- | 5. || [[Styliani Tsikouna]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 64.08 |- | 6. || [[Franka Dietzsch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.18 |- | 7. || [[Ilke Wyludda]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.16 |- | 8. || [[Lisa-Marie Vizaniari]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 62.57 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]] [[Saksa DV]], ([[9. juuli]] [[1988]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''72.30''' [[Martina Hellmann]] [[Saksa DV]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''69.66''' [[Ilke Wyludda]] [[Saksamaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/discus-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/discus-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Vasaraheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Kamila Skolimowska]] || {{PisiLipp|Poola}} || '''71.16 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Kuzenkova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 69.77 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kirsten Münchow]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 69.28 |- | 4. || [[Yipsi Moreno]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 68.33 |- | 5. || [[Deborah Sosimenko]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 67.95 |- | 6. || [[Ljudmila Gubkina]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 67.08 |- | 7. || [[Dawn Ellerbe]] || {{PisiLipp|USA}} || 66.80 |- | 8. || [[Amy Palmer]] || {{PisiLipp|USA}} || 66.15 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.06''' [[Mihaela Melinte]] [[Rumeenia]], ([[29. august]] [[1999]], [[Rüdlingen]]) <br><br>Naiste vasaraheide oli esmakordselt olümpiamängude programmis. <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/hammer-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Odavise]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Trine Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''68.91 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mirela Maniani-Tzelili]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 67.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 66.18 |- | 4. || [[Steffi Nerius]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.84 |- | 5. || [[Sonia Bisset]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 63.26 |- | 6. || [[Xiomara Rivero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 62.92 |- | 7. || [[Tatjana Šikolenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 62.91 |- | 8. || [[Nikola Tomečková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 62.10 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''69.41''' [[Trine Hattestad]] [[Norra]], ([[28. juuli]] [[2000]], [[Oslo]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' Uus oda võeti ametlikult kasutusele alates 1.04.1999 <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''67.94''' [[Heli Rantanen]] [[Soome]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/javelin-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Denis Lewis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,23-1.75–15.55–24,34–6.48–50.19–2.16,83||6584 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Prohhorova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 13,63-1.81–13.21–23,72–6.59–45.05–2.10,32||6531 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Natalja Sazanovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 13,45-1.84–14.79–24,12–6.50–43.97–2.16,41||6527 |- | 4. || [[Urszula Wlodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,33-1.78–14.45–24,29–6.31–46.16–2.12,15||6470 |- | 5. || [[Sabine Braun]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,49-1.81–14.33–24,74–6.22–48.56–2.19,14||6355 |- | 6. || [[Natalja Roštšupkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 13,70-1.84–14.03–23,53–5.47–43.87–2.12,24||6237 |- | 7. || [[Karin Ertl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,43-1.78–13.55–24,64–6.22–42.70–2.16,25||6209 |- | 8. || [[Tiia Hautala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 13,62-1.78–13.31–25,00–6.12–45.40–2.14,90||6173 |} <br>Finaal: [[23. september|23.]]-[[24. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]] [[USA]], ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]] [[USA]], ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''6780''' [[Ghada Shouaa]] [[Süüria]] <br><br>''' [https://www.olympedia.org/results/65963 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Medalid === {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|Sydney 2000]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40px|Käsipall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||7||4||5||16 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||4||1||3||8 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||4||0||0||4 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Venemaa}}||3||4||6||13 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Kenya}}||2||3||2||7 |- |rowspan=2|6.||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||2||2||2||6 |- |align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||2||2||2||6 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||2||1||2||5 |- |9.||align=left|{{PisiLipp|Valgevene}}||2||0||3||5 |- |10.||align=left|{{PisiLipp|Bahama}}||2||0||1||3 |- |11.||align=left|{{PisiLipp|Kreeka}}||1||3||0||4 |- |12.||align=left|{{PisiLipp|Rumeenia}}||1||2||2||5 |-bgcolor=#ccccff |13.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}*||1||2||0||3 |- |14.||align=left|{{PisiLipp|Alžeeria}}||1||1||2||4 |- |rowspan=3|15.||align=left|{{PisiLipp|Nigeeria}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Norra}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}||1||1||0||2 |- |rowspan=8|18.||align=left|{{PisiLipp|Bulgaaria}}||1||0||0||1 |-bgcolor="#87CEFF" |align=left|'''{{PisiLipp|Eesti}}'''||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kasahstan}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Leedu}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Mosambiik}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Soome}}||1||0||0||1 |- |26.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||0||6||3||9 |- |27.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0||2||0||2 |- |28.||align=left|{{PisiLipp|Maroko}}||0||1||3||4 |- |29.||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||0||1||2||3 |- |rowspan=2|30.||align=left|{{PisiLipp|Mehhiko}}||0||1||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||0||1||1||2 |- |rowspan=7|32.||align=left|{{PisiLipp|Austria}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Iirimaa}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Läti}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Saudi Araabia}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Sri Lanka}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Taani}}||0||1||0||1 |- |39.||align=left|{{PisiLipp|Ukraina}}||0||0||2||2 |- |rowspan=5|40.||align=left|{{PisiLipp|Barbados}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hispaania}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Island}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Portugal}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 44 riiki || 45 || 47 || 47 || 139 |} {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] [[Kategooria:2000. aasta suveolümpiamängud]] aq1ev7auf4rrfznkzkfjpaoxonuwodq 0 8291 7151871 7146083 2026-05-12T04:28:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151871 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} {{Teadlane | teadlase nimi =Charles Darwin | pilt = Charles Darwin 01.jpg | pildiallkiri = Charles Darwin, foto aastast 1869 | sündinud = 12. veebruar 1809 | sünnikoht = [[Shrewsbury]], [[Shropshire]], Suurbritannia | surnud = {{surmaaeg ja vanus|1882|04|19|1809|02|12}} | surmakoht = [[Down House]], [[Kent]], Suurbritannia | elukoht = Inglismaa | kodakondsus = inglane | tegevusala = loodusteadus | töökoht = [[Kuninglik Geograafiaselts]] | haridus =[[Edinburghi ülikool]]<br>[[Cambridge'i Ülikool]] | tuntumad tööd ="[[Liikide tekkimine]]"<br>[[loodusliku valiku]] teooria | autasud =[[Kuninglik medal]] <small>(1853)</small><br>[[Wollastoni medal]] <small>(1859)</small><br>[[Copley medal]] <small>(1864)</small> | usk = | autogramm = Darwinsig.svg }} '''Charles Robert Darwin''' ([[12. veebruar]] [[1809]] – [[19. aprill]] [[1882]]) oli [[inglased|inglise]] loodusuurija, kes pani aluse mõjukale [[evolutsiooniteooria]]le, esitades [[looduslik valik|loodusliku valiku]] mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "[[Liikide tekkimine]]". Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta laevaga [[Beagle (laev)|Beagle]] tehtud ümbermaailmareisilt, eriti vaatlustelt [[Galápagose saared|Galápagose saartel]]. Darwini loodud teooriat, milles kirjeldati aja jooksul looduses aset leidvat [[evolutsioon]]i, nimetatakse evolutsiooniteooriaks. Juba Darwini-aegsetes teadusringkondades ja laiema publiku hulgas võeti laialdaselt omaks Darwini seisukohad evolutsiooni peamise mehhanismi osas, milleks ta pidas looduslikku valikut, ning organismide muutumist evolutsiooniprotsessis. Teooriat looduslikust valikust hakati aktsepteerima alles 1930. aastatel,<ref name="JvW" /> mil formuleeriti [[sünteetiline evolutsiooniteooria]]. See vaade domineeris evolutsioonibioloogias kuni 20. sajandi lõpuni. Kogu kaasaegse [[bioloogia]] võib nimetada Darwini tehtud avastustel põhinevaks, kuna need annavad loogilise selgituse elu mitmekülgsusele.<ref name="CYAhz" />{{sfn|Dobzhansky|1973|lkd=125-129}} Darwini varajane huvi [[looduslugu|loodusloo]] vastu algas [[Edinburghi ülikool]]i meditsiini- ja hiljem Cambridge'i teoloogiaõpingute ajal.<ref name="Leff" /> Viis aastat kestnud uurimisreis [[Beagle (laev)|Beagle]]'il tegi temast veendunud geoloogi. Sellel ümbermaailmareisil tehtud avastused kinnitasid [[Sir Charles Lyell|Charles Lyelli]] [[uniformism|uniformistlikke]] ideid. Darwini kirjutatud raamat Beagle'il sooritatud merereisist tõi talle kuulsust. Reisil kogus ta orgaanilisi fossiile, mis panid teda imestama looduslike olendite ja fossiilide geograafilise leviku üle. Seepärast hakkas ta uurima elusorganismide liikide põlvnemist ja aja jooksul muutumist ning lõi lõpuks 1838. aastal teooria looduslikust valikust.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=238-239}} Kuigi Darwin vahetas mõtteid ka mõne loodusteadlasega, kes tema kogu läbi töötasid ja kirjendasid, pühendus ta reisilt naasnult ise peamiselt geoloogilistele uuringutele.{{sfn|Wyhe|2007|lk=184, 187}} Darwinil tekkis tema vastseist kirjutistest ajendatuna kirjavahetus [[Alfred Russel Wallace]]'iga, kes töötas [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas. Darwin oli 1858. aastal koostamas oma teooriat, kui Wallace saatis talle essee, kus esitles just samasuguse idee, mis omakorda andis tõuke viivitamatult nende mõlema teooria ühisväljaandele. Kui Wallace'i essee käsikiri oleks avaldatud esimesena, ähvardanuks Darwini 20-aastane töö tühja joosta. Darwini teaduritest sõbrad lahendasid selle prioriteediküsimuse nii, et 1. juulil 1858 toimunud Londoni teadusseltsi [[Linné Ühing|Linné ühingu]] koosolekul kanti koos Wallace'i kirjutisega ette Darwini kirjutis "The Origin of Species by Means of Natural Selection". Kumbki teadlane ei võtnud koosolekust osa. Seejärel ruttas Darwin oma töö avaldamisega ja tema peateos "Liikide tekkimine" anti välja aasta hiljem, 1859. aastal,<ref name="Cc68n" /> ning müüdi läbi esimese päevaga. Oma hilisemates raamatutes kirjutas ta detailsemalt mitmel teemal, millest "Liikide tekkimises" juba juttu oli. Darwin uuris eraldi [[inimese evolutsioon]]i ja [[suguline valik|sugulist valikut]] oma 1868. aastal avaldatud teoses "[[The Variation of Animals and Plants Under Domestication]]" ja 1871. aasta teoses "[[The Descent of Man]]" ning seejärel emotsioone 1872. aastal välja antud teoses "[[The Expression of the Emotions in Man and Animals]]". Tema botaanilised uurimistööd avaldati raamatusarjana ning tema viimaseks jäänud teos käsitles [[vihmauss]]ide mõju [[pinnas]]ele.<ref name="ah53A" /> Vaadet, et liigid evolutsioneeruvad, olid ka juba varem põhjendanud [[Jean-Baptiste Lamarck]], [[Erasmus Darwin]], [[Alexander Friedrich von Keyserling]], [[Karl Ernst von Baer]] jt. Liikide evolutsioneerumist ehk [[evolutsionism]]i ei ole omaks võtnud [[kreatsionism]]i pooldajad. == Darwinite suguvõsa == Darwinite sugupuu on koostatud kuni 1500. aastani. Esimene tuntud esindaja on 1542. aastal surnud William Darwin, kes oli Charles Darwini isa Roberti vanavanaisa.<ref name="Ancestors" /> Darwini emapoolse suguvõsa [[Wedgwood (suguvõsa)|Wedgwoodi]] sugupuu ulatub märgatavalt kaugemale. Ema kaudu põlvnevat Darwin kaudselt Inglise kuninga [[Henry I]] suguvõsast.<ref name="Ancestors" /> Darwinite suguvõsa on olnud [[eugeenika|pärilikkusuurijate]] uurimisobjektiks, kuna selle liikmed on olnud silmapaistva andekusega mitmel teadusalal. Darwini suguvõsa liikmetele on teatud kontekstides viidatud kui argumendile arukuse pärilikkusest, sest suguvõsas on olnud mitmeid nõbudevahelisi abielusid.<ref name="69aey" /> Darwinite hõimlane on ka [[Francis Galton]], kellega Charlesil oli ühine vanaisa Erasmus Darwin. == Elulugu == [[Fail:Charles Darwin 1816.jpg|pisi|püsti|Seitsmeaastane Darwin aastal 1816, aasta enne ema surma]] === Lapsepõlve- ja noorusaastad === ==== Lapsepõlv ==== [[Fail:The Mount - about 1860.png|pisi|[[Mount House]] Shrewsburys 1860. aasta paiku]] Darwin sündis 12. veebruaril 1809 Suurbritannias [[Shropshire]]'i krahvkonnas [[Shrewsbury]] linnas Mount House'is – majas, mille isa Robert oli ehitanud punastest tellistest 1800. aastal. (Huvitava kokkusattumusena sündis samal päeval ka hilisem Ameerika Ühendriikide president [[Abraham Lincoln]].<ref name="wsrda" />) Ta oli jõuka [[arst]]i ja ärimehe [[Robert Darwin|Robert Waring Darwini]] ja [[Susannah Darwin]]i (neiupõlvenimega Wedgwood) kuuelapselise pere viies laps. Darwinil oli vanem vend oli Erasmus, vanemad õed Marianne, Caroline ja Susanne ning noorem õde Catherine. Darwin oli isa poolt [[Erasmus Darwin]]i ja ema poolt [[Josiah Wedgwood]]i lapselaps. Mõlemad perekonnad olid oma usulistelt veendumustelt suuresti [[unitarism (usuliikumine)|unitaarid]] (usuliikumine, mille pooldajad tõstavad esile [[Kristus]]e jumaliku olemuse ja [[Jumal]]a ühtsuse), kuid osa Wedgwoode olid [[Anglikaani kirik|anglikaanid]]. Charles kasvatati koos õdede-vendadega unitaarideks, jumalateenistusel käisid nad unitaarses kirikus.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=12}} 1817. aasta kevadel läks Darwin Shrewsbury päevakooli, mille eesotsas oli pastorihärra G. Case,<ref name="About, Childhood" /> seal õppis ta ühe aasta. Sama aasta 17. juulil suri Darwini ema, keda ta hilisemas elus palju ei mäletanud. Darwin imestab oma eluloos "Autobiograafia", et ei mäleta emast muud kui tema surivoodit, musta sametkleiti ja kummalise ehitusega töölauda.<ref name="darwinday" /><ref name="pildid6" /> Isa Robert pani pojad dr [[Samuel Butler (direktor)|Samuel Butleri]] juhitavasse [[Shrewsbury kool|Shrewsbury]] algkooli, kus Darwin õppis kuni 16. eluaastani. ==== Edinburghi aastad ==== 1825. aasta juunis võttis isa Charlesi halva õppeedukuse tõttu koolist ära. 1825. aasta suve veetis Darwin arstipraktikandina, aidates isal krahvkonna vaeste (peamiselt laste ja naiste) [[Anamnees|haiguslugusid]] koos sümptomitega kirja panna ning vastavalt isa korraldustele ravimeid valmistada. Oktoobris sõitis ta koos venna Erasmusega arstiteadust õppima Šotimaale [[Edinburghi Ülikool]]i, mis oli üks tolle aja paremaid meditsiiniõppeasutusi Euroopas.<ref name="fnZuZ" /> Kuna Darwin kartis [[verefoobia|verd]] ja meditsiiniõpingud (v.a Hope'i keemialoengud) tundusid talle valdavalt igavatena, jättis ta õpingud hiljem pooleli.<ref name="About, Childhood" /> Oma eluloos kirjutab ta, et osales [[Edinburghi haigla]] operatsioonisaalis vaatlejana kahel operatsioonil, kuid ei pidanud lõpuni vastu ja lahkus ning mälestused nendest kummitasid teda pikki aastaid.<ref name="BeucG" /> Charles Darwin eelistas arstiõpingutele harrastusi [[loodusteadus]]e vallast, näiteks [[topis]]te tegemist. Seda õpetas talle raha eest [[Guyana]]st pärit endine mustanahaline ori John Edmonstone. Edmonstone'il oli kombeks jutustada Darwinile põnevaid lugusid [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] [[Troopiline vihmamets|vihmametsadest]]. Hiljem kasutaski Darwin ära Edmonstone'i kogemusi, tõestades oma raamatus "[[The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex|The Descent of Man]]", et "mustanahalised ja eurooplased" on üsna sarnased, kuigi pidi nõustuma, et nende välimuses võib olla erinevusi.<ref name="nn49z" /> Teise kursuse üliõpilasena astus Darwin 28. novembril 1826 [[Pliniuse Selts]]i nimelisse loodusteadusliku suunitlusega üliõpilasrühma.{{sfn|Browne|1995|lk=72}} Seal omandas ta diskussioonides radikaalsest materialismist ja selle vastuolust ristiusuga teadusliku väitluse kogemusi. Darwin sai õpingute käigus tuttavaks temast paar aastat vanema kolleegi [[Robert Edmond Grant]]iga. Õpingute käigus innustus ta sarnaselt Grantiga [[Jean-Baptiste Lamarck]]i evolutsioonivaadetest ja oma vanaisa Erasmuse "Loomatarkusest", mis puudutasid evolutsiooni käigus omandatavaid omadusi. 27. märtsil 1827 esitles Darwin Pliniuse Seltsile oma avastust, mille kohaselt [[auster|austrite]] koores leitud mustad täpid on tegelikult ühe [[kaanid|kaaniliigi]] ''[[Pontobdella muricata]]'' munad.{{lisa viide}} Darwin osales [[Robert Jameson]]i looduslookursustel, kus õpetati muu hulgas geoloogiliste teooriate [[plutonism]]i ja [[neptunism]]i hüpoteese.{{lisa viide}} Ta omandas [[taimed]]e klassifitseerimise oskuse ning juhutööna aitas kaasa kogumike korraldamisele tollal Euroopa suurejoonelisemate hulka loetud [[Šotimaa]] muuseumis.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=42–43}} ==== Pastoriõpingud Cambridge'is ==== Pärast kaks aastat kestnud meditsiiniõpinguid otsustas isa Robert 1828. aastal saata poja Charlesi, arvatavasti õdedelt kuuldud info alusel kui suurt vastumeelt Charles tundis tohtriks saamise üle, [[Cambridge'i Ülikool]]i [[Christ's College]]'isse,<ref name="pildid6" /> et pojast saaks tulevikus vaimulik.<ref name="FZtIb" /> Sellist eriala vahetamist peeti üsna loomulikuks ajal, mil töö [[anglikaani kirik]]u teenistuses garanteeris mõõduka sissetuleku.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=47–48}} Enamik Suurbritannia toonastest loodusteadlastest olid tegevad kirikupapid, kes pidasid oma kohuseks uurida Jumala loodut. Ka Cambridge'is oldud aastatel 1828–1831, veetis Darwin mõnusalt aega kõige muu aga mitte õpingutega.{{sfn|Barlow|1958|lkd=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=10 10], 14, 15 ja 17}} Oma nõo, William Darwin Foxi eeskujul, sattus ta vaimustusse, [[mardikad|mardikate]] kogumisest.{{sfn|Barlow|1958|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=18 18]}} Fox esitles Darwinit botaanikaprofessorile [[John Stevens Henslow]]’le, kelle loodusõpetuse kursusel Darwin ka osales. Darwinist sai Henslow' lemmikõpilane, lähedane sõber ja järeltulija ning teda tunti "mehena, kes jalutas koos Henslow’ga" (ingl. "the man who walks with Henslow").{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=80–81}}{{sfn|Barlow|1958|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=19 19]}} Lõpueksamite lähenedes keskendus Darwin õpingutele, võttes ka eratunde; umbes sel perioodil vaimustus ka [[William Paley]] teosest "Ristiusu tundemärke", mis sisaldas mõttevälgatuse [[teoloogia|kõrgema võimu]] osalemisest looduse kavandamisse.{{sfn|Barlow|1958|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=16 16]}} Charles Darwin, ütleb oma "Autobiograafias": "Selleks et sooritada [[bakalaureus]]eksam, tuli ka läbi õppida Paley "Ristiusu tundemärke" ("Evidences of Christianity") ja tema "Kõlblusfilosoofia" ("Moral Philosophy") ... Selle raamatu – ja võin lisada, et ka teose "Loomulik usuteadus" ("Natural Theology") – loogika pakkus mulle sama palju rahuldust nagu [[Eukleides]].<ref name="N1l2T" /> Nende teoste hoolikas uurimine, püüdmata ühtegi osa pähe õppida, oli akadeemilise kursuse ainuke osa, millest – nagu ma siis tundsin ja nagu ma ikka veel usun – oli minu vaimu harimisel kas või väiksemgi kasu. Sel ajal ma ei muretsenud Paley eelduste pärast; ma võtsin neid hea usu peale, ning mind võlus ja veenis tema pikk argumentide ahel." Lõpueksamitel 1831. aasta jaanuaris andis ta Paley-eksami küsimustele häid vastuseid, kuid [[klassikaline|klassikalistest]] [[õppeaine]]test nagu [[matemaatika]]st ja [[füüsika]]st pääses ta läbi suure vaevaga. Lõpptulemusena oli ta 178 lõpetaja hulgas kümnes.{{sfn|Browne|1995|lk=97}} Charles Darwin, ütleb oma "Mälupiltides minu teadvuse ja iseloomu arenemisest": "Imelik küll, aga mulle ei meenu, kui kõrgel ma seisin, ning mälu kõigub järjekorra viienda, kümnenda ja kaheteistkümnenda nime vahel".<ref name="3ilZe" /> Järgides John Henslow' nõuannet, ei kiirustanud Darwin enda [[pastoritseremoonia]]ga. Darwin jäi Cambridge'i juunikski, et lugeda Paley teost "Loomulik usuteadus", milles juureldi Jumala töö harmoneerumise üle loodusseadustega. Seal luges ta läbi veel palju teisigi raamatuid, nagu John Herscheli uue raamatu "Sissejuhatus loodusfilosoofia uurimisse" ja [[Alexander von Humboldt]]i kirjutatud raamatu "Lõuna-Ameerika reisi kirjeldus", ja raamatu "Isiklik jutustus", millest inspiratsiooni saades pöörles Darwini peas idee loodusteaduse õpingutest [[troopika]]s.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=91}} Koos kursusekaaslastega planeeris ta, pärast õpingute lõpetamist, reisi [[Tenerife]]le. Darwin osales ka kuulsa geoloogi [[Adam Sedgwick]]i kursusel, mille raames ta kaardistas maaladestumisi [[Wales]]is.{{sfn|Browne|1995|lk=133}} Saabudes 29. augustil koos kursusekaaslastega [[Barmouth]]is veedetud nädala järel tagasi koju, leidis ta eest Henslow' saadetud kirja. Kirjas tegi Henslow Darwinile ettepaneku võtta vastu palgata lisakoht kapteniga [[Robert FitzRoy]] sõitval purjelaeval [[Beagle (laev)|Beagle]], et osaleda ümbermaailmareisil nii reisikaaslase kui ka loodusuurijana. Beagle'i kapten Fitz-Roy oli 1831. aasta septembris startimas planeeritule kaheaastasele uurimisretkele kaardistama [[Lõuna-Ameerika]] randasid. Henslow' arvamuse kohaselt peaks reis pakkuma Darwinile võimaluse praktiseerida oma loodusteadlase võimeid troopikas. Väljavõte Henslow' kirjast: "Ma ütlesin, et pean Teid kõigi inimeste seast, keda ma tunnen, selleks otstarbeks kõige sobivamaks. Ma ei kinnita seda mitte sellepärast, et ma näeksin Teis väljakujunenud looduseuurijat, vaid selle tõttu, et Teie olete õppinud koguma, vaatlema ja suudate märgata kõike seda, mis väärib märkimist loodusteaduses ... Ärge langege tagasihoidlikkuse tõttu kahtlustesse või kartustesse oma võimete suhtes, sest ma kinnitan Teile – ma olen veendunud, et Teie oletegi see inimene, keda otsitakse."{{sfn|Korsunskaja|1959|lk=56}} Darwini isa suhtus reisi range eitusega: '''Charles Darwini isa dr. Robert Darwini vastuväited merereisile Beagle'il, nii nagu Charles need esitas emapoolsele onule Josiah Wedgwoodile'''{{sfn|Korsunskaja|1959|lk=133}} # Häbistav minu kui tulevase vaimuliku heale nimele. # Meeletu kavatsus. # Et naturalisti kohta on enne mind pakutud arvatavasti paljudele teistele. # Ja kuna seda pole vastu võetud, küllap siis on laeva või ekspeditsiooni suhtes olemas mingi tõsine vastuväide. # Et pärast seda ei hakka ma enam kunagi elama rahulikku elu. # Et ma saan äärmiselt ebamugavad kajutiruumid. # Et Sina, see tähendab dr. Darwin, pead seda jällegi elukutse vahetamiseks. # Et see on üks kasutu ettevõtmine. Isa lisas, nagu hiljem selgus, Darwini õnneks: "Kui sa leiad mõne argimõistusega inimese, kes soovitab sul minna, siis võin anda oma nõusoleku." Onu Josiah Wedgwood pakkus ennast Charlesi eest kostma, mispeale oli Robert nõus poja retke eest maksma.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=94–97}}<ref name="nIPP1" /> Pärast kõikvõimalikke viivitusi algas reis lõpuks 27. detsembril 1831. ==== Merereis Beagle'il ==== [[Fail:Voyage of the Beagle-en.svg|pisi|Darwini viis aastat kestnud reisi marsruut koos peatustega]] Darwini esimene kohtumine purjelaeva kapteni Robert Fitz-Royga oleks võinud looduseuurijale saatuslikuks saada, nimelt pooldas kapten tol ajal Lavateri teooriat selle kohta, et inimese välimus määrab ära tema võimed ja oskused, ning Darwini nina tundus kaptenile mitte usaldustäratavana.{{sfn|Korsunskaja|1959|lk=13}} Reis Beagle'il<ref name="FbOGV" /> algas Plymouthi sadamast ja kestis kokku viis aastat (27. detsember 1831 – 2. oktoober 1836). Kaks kolmandikku ajast veetis Darwin kuival maal, tegi geoloogilisi uuringuid ja täiendas oma botaanilisi kogusid. Ta pööras tähelepanu geoloogiliste ladestiste, [[fossiil]]ide ja elus[[organism]]ide mitmekesisusele ning koostas seejuures suure hulga elusorganismide, kellest mitmed olid teadusele enne tundmatud, näidiskogu.<ref name="JvW" /> Reisil peetud vahepeatustel saatis Darwin kogutud näidised (koos kirjeldustega) posti teel Cambridge'i, koos kirjadega ta perekonnale, mis sisaldasid koopiaid ta päevikust selgituseks, mida ta oli leidnud. Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele. Reisi jooksul jõudis Darwin kirjutada reisipäeviku "The Voyage of the Beagle" ("Journal of Researches into the Natural History and Geology of the countries visited during the voyage round the world of H.M.S. Beagle under the command of Captain Fitz Roy, R.N."). Selles tegi ta kokkuvõtte nii näidistest, mis ta oli leidnud, kui andis sotsiaalse, poliitilise ja antropoloogilise iseloomustuse retkel kohatud inimeste kohta, nii alg- kui ka Lääne uusasukate kohta.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=189–192, 198}} [[Fail:HMS Beagle by Conrad Martens.jpg|pisi|vasakul|[[Conrad Martens]]i akvarell "Liikide tekkimine". [[Beagle (laev)|Beagle]] Tulemaa saarestikus Lõuna-Ameerika lõunatipus]] Merel olles vaevas Darwinit tihti [[merehaigus]].{{sfn|Browne|1995|lkd=177–178}} 1833. aasta oktoobris, [[Argentina]]s olles, põdes ta läbi palavikuga kulgeva haiguse. 1834. aasta juulis [[Andid]]e nõlvadelt alla [[Valparaíso]]sse reisides haigestus ta nii raskelt, et pidi kuu aega haigevoodis veetma.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=142, 157}} Enne merele minekut andis Fitz-Roy Darwinile [[Charles Lyell]]i kirjutatud teose "[[Maapõueteaduse alused|Geoloogia aluste]]" ("Principles of Geology") 1. köite, milles Lyell kirjeldab maapinnal toimuvaid protsesse ja nende tasakaalu, esitades uniformistiku kontseptsiooni maapinna aeglasest tõusmisest ja vajumisest lõpmatu aja jooksul. Kümnendal päeval pärast Plymouthi lahest väljumist jõudis purjekas Tenerife saare juurde, kuid karantiini tõttu ei saadud seal peatuda.{{sfn|Korsunskaja|1959|lk=15}} Esimesel randumisel (16. jaanuaril 1832) [[Lääne-Aafrika]] ranniku lähedal asuvale [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] suurimale saarele [[Santiago saar]]ele. Püha Jago saarel Cape de Verde saarestikus avastas Darwin [[vulkaan]]ilise kalju tipus, umbes 13 meetri kõrgusel valge kivi joone. Ta konstateeris, et see koosnes vee-eluliste karpide kodade kildudest ja [[korallid]]est. Oma raamatus "Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest" kirjutab ta: "Möödanikus voolas laavavool mööda pulbritaoliste kodade ja korallidega kaetud meresängi ja küpsetas need kõvaks valgeks kiviks. Sellest ajast on kogu saar kõrgemale kerkinud. Kuid valge kivi joon ilmutas mulle uue ja olulise fakti, nimelt, et kraatrite ümber, mis olid aktiivsed ja paiskasid välja laavat, on pidanud pärast toimuma põhjavajumine."<ref name="4qShB" /> Darwini meelest ühtis tema avastus Lyelli raamatus toodud kirjeldusega maapinna aeglasest tõusmisest ja vajumisest. See omakorda inspireeris Darwinit vaatlema saare geoloogilist tekkelugu ja kirjutama sellest ka oma geoloogiaalastes teostes.{{sfn|Browne|1995|lk=183–190}} Darwin tegi retkel palju muidki avastusi, millest osa peeti eriti tähtsateks.<ref name="JvW" /> Nii märkas ta näiteks [[Patagoonia]] tasandikel maapinna kerkimise tulemusena siirdunud väikseid kive ja merekarpe ning [[Tšiili]]s avastas austrite kodasid [[Looded|loodetest]] kõrgemal, mida ei osatud selgitada muul viisil kui maapinna kerkimisega. Andidel avastas ta mõningaid [[puu]]de [[kivistis]]i, mis olid varem kasvanud ranniku läheduses. Seda tõestasid [[fossiil]]ide lähedal leitud teokarbid. Darwin järeldas, et korallidest [[atollid]]e moodustumine oli üks etapp [[vulkaan]]ilise saare arengus. Oma teooriale õnnestus tal tõestust saada [[Kookossaared|Kookossaartel]] randudes.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=160–168, 182}}{{sfn|Darwin|1887|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1452.1&viewtype=text&pageseq=278 260]}}{{sfn|Barlow|1958|lkd=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=98 98]–99}} Darwini ideid peetakse tänapäeval üldjoontes õigeteks. Maldonadost suundus purjekas, Darwiniga pardal, [[Argentina]] ranniku poole ja heitis ankrusse La Plata ja Magalhâesi väina vahel asuva kõige suurema jõe suudmes. Neis paigus reisimine oli tol ajal ohtlik, kuna kindral Rosase juhtimisel toimusid kokkupõrked [[indiaanlased|indiaanlaste]] suguharude vahel. Darwin kirjeldas vaimustusega ühe indiaanlase [[vaprus]]t, kes haaras oma väikese poja hüppas saduldamata hobuse selga ja kihutas minema. "Et varjuda püssikuulide eest, hoidis indiaanlane end hobusel erilisel viisil, mida harilikult kasutavad ainult indiaanlased: ühe käega haaras ta hobuse kaela ümbert kinni ning asetas ühe jala hobuse seljale, rippudes niiviisi hobuse ühel küljel. Kõik nägid, kuidas ta patsutas oma hobust ja kõneles temaga. Tagaajajad püüdsid kõigest hingest, et talle järele jõuda; rühma juht vahetas kolm korda hobust, ent kõik oli asjatu; vana indiaanlane pääses eluga ning ratsutas minema koos oma pojaga."{{sfn|Korsunskaja|1959|lk=65}} [[Fail:Image-Rhea Darwinii1.jpg|pisi|püsti|[[Väikenandu]] (''Pterocnemia pennata.'' Joonistus 1841- aastast, ornitoloog [[John Gould]]i algupärane nimi ''Rhea darwinii'')<ref name="E6jsI" />]] 1833. aasta augustis Argentinas olles kuulis looduseuurija, kelle madrused olid nimetanud "kärbsepüüdjaks", [[gautšod]]e käest seal elavast kahest eri nanduliigist. [[Nandu]]d on [[jaanalind]]ude kombel lennuvõimetud [[linnud]] kes jooksevad ja ujuvad. Suurem nanduliik elas põhja pool ja väiksem nanduliik lõuna pool. Darwin arvas esialgu, et üks liik on teiseks liigiks teisenenud, mitte kaks eri liiki, nagu hiljem selgus. Pöördeliseks punktiks Darwini jaoks sai asjaolu, et kahe nanduliigi levila osaliselt kattus. Üks ohvitseridest lasi maha, nagu pärast söömaaega selgus, väga haruldase nandu. Darwinil õnnestus jäänused (pea, kaela, jalad, suled, osa nahast) kokku korjata ja topis teha (''Rhea darwinii'').{{sfn|Korsunskaja|1959|lk=67}} Nandudest teadlikuks saamine pani Darwini mõtisklema loomaliikide võimaliku arenguvõime üle uuteks liikideks. Idee erines radikaalselt vallas olevast käsitusest, et Jumal oleks loonud kõik maailma liigid.<ref name="m7qXe" /> Gautšod jutustasid Darwinile, et on näinud [[Paraná jõgi|Paraná jõe]] lähedal hiiglasuurte loomade luid. Lõuna-Ameerikas kaevas C. Darwin maapinnast, kus esines palju kaasaegseid karpide kodasid, esile hiiglaslikke [[imetajad|imetajate]] fossiile. See viitas sellele, et "hiljaaegu" oli aset leidnud [[väljasuremine]] looduslikel põhjustel, mis oli tõenäoliselt põhjustatud kas [[kliimamuutus]]est, toidupuudusest, haigustest või vaenlaste arvukuse kasvust.<ref name="iWWK0" /> Osad fossiilileiud arvas ta kuuluvat hiiglaslikule megateeriumile, kes sarnanes laiskloomaga, ja ühe luurüü (kaitsekilbi) tüki oletas Darwin kuuluvat [[Vöölased|vöölastesarnasele]] loomale, lisaks hiiglasliku närilise ''[[Toxodon]]''{{'}}i hambaid ja mitmeid teadusele tundmatute elusolendite luid. Alles pärast reisi sai talle teatavaks [[Richard Owen]]i avastus, et mitmed leiud on eri mõõtmetest hoolimata väga sarnased elusolenditega, keda võib veelgi Ameerikas kohata.{{sfn|Browne|1995|lk=224}}<ref name="21ha6" />{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=210}} Lõuna-Ameerikas olles sai Darwin enda omandusse Charles Lyelli "Geoloogia aluste" teise köite, milles autor kritiseeris raevukalt evolutsiooni ja põhjendas liikide levikut ja mitmekesisust ''Centres of Creation''<nowiki>'</nowiki>ite kaudu. Darwin märkas, et tema tehtud avastused on vastuolus Lyelli argumentidega.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=131, 159}} Seilates 1835. aasta septembris-oktoobris [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] kohtas Darwin eri saartel elavaid {{kas|[[pilalindlased|pilalindlasi]]}} (ingl ''Mockingbirds''). Hiljem, reisilt koju naastes, arvas ta märkavat eri saartel elavate pilalindlaste nokkades erinevusi, kuigi nende ülejäänud välimus sarnanes mandril elavate pilalindlaste omaga. Galápagose saartel uuris ta muu hulgas eri saarte [[Kilpkonnalised|kilpkonnaliikide]] kilpide kuju; ühel saarel elavatel kilpkonnadel oli kilp täiesti ümmargune, aga teisel saarel elavatel oli kilbil kaela kohal kõrge ora, mis võimaldas kaela kõrgemale välja venitada. Neist vaatlustest hämmeldununa tuli Darwinile mõttele liikide muutumisest pika perioodi jooksul. [[Austraalia]]s kohtas Darwin kukkurloomi: rottkänguruid sugukonnast ''[[Potoroidae]]'' ja [[nokkloom]]i. Austraalias elavad loomad erinesid mujal maailmas elavatest loomadest sedavõrd palju, et Darwinile tundus justkui oleks elusorganismid Maal loodud kahe eri Looja poolt.<ref name="ZVNjJ" /> Tagasiteel koju oma üleskirjutistele korrektuuri tehes kirjutas Darwin, et juhul kui kahtlused pilalindlaste ja kilpkonnadest peavad paika, siis "kõigutab see käsitust liikide muutumatusest (stabiilsusest)". Hiljem Darwin pehmendas oma märkuse väljendusviisi, lisades tingivat kõneviisi tähistava sõna "would" (''see kõigutaks käsitust liikide muutumatusest'').<ref name="F4kOW" /><ref name="Eldredge" /> Lõpuks Darwin otsustas kirjutada oma raamatusse "Liikide tekkimine" järgmise lause: "Need tulemused paistavad heitvat veidi lisavalgust liikide algupära kohta".<ref name="cU8Vc" /> Esimesel Beagle'i reisil (1826–1830) võeti [[Tulemaa saared|Tulemaa saartelt]] laeva neli tulemaalast. Üks neist suri Inglismaal, ülejäänud kolm (Fuegia Basket, Jemmy Button ja York Minster) viidi Beagle'i teisel reisil tagasi nende elukohta. Neid oli Inglismaal umbes kahe aasta jooksul püütud tuttavaks teha "Euroopa kultuuriga". Üks neist, Jemmy Button, tunnistas Darwinile avameelselt, et talle meeldib tema endine eluviis ja ta ei tahaks Inglismaale naasta. Sellest Darwin mõistis, et inimestevahelised erinevused tulenevad kultuurist, mitte niivõrd rassist. Darwin jälestas [[orjus]]t, mida ta kohtas palju just [[Rio de Janeiro]]s olles, ning tundis palavalt kaasa [[neeger|neegritele]] ja indiaanlastele.{{sfn|Korsunskaja|1959|lk=66}} Tema pehmet südant piinas ülekohus, mida eurooplased olid teinud Austraalia [[aborigeen]]idele ja Uus-Meremaa [[maoorid]]ele.{{sfn|Browne|1995|lkd=244–250}} === Evolutsiooni- ja loodusliku valiku teooria === [[Fail:Charles Darwin by G. Richmond.jpg|pisi|püsti|Juba noore mehena kuulus Darwin teadlaste eliiti]] ==== Näidiste analüüsimine ==== Juba Darwini merereisi ajal püüdis [[John Stevens Henslow|John Henslow]] hoida ja tõsta tema mainet loodusuurijana, lubades teatud loodusteadlastel uurida Darwini saadetud fossiilinäidiseid ja tema geoloogiat puudutavaid kirju.<ref name="9BsrT" /> Kui Beagle lõpuks 2. oktoobril 1836 Britannias randus, oli Darwin teaduspiirides saavutanud märgatava kuulsuse. Darwin külastas viivitamata kodus Shrewsburys oma sugulasi. Seejärel aga kiirustas Cambridge'i kohtumaks Henslow'ga, kes aitas tal leida loodusteadlasi, kes võiksid olla abiks kogutud näidiste identifitseerimisel ja loetlemisel. Henslow lubas vastu võtta taimenäidised. Darwini isa Robert osales näidiste klassifitseerimisel, organiseerides uurimiseks vajaliku raha. Darwin, teadlase karjääri ''tõusubuumist'' innustununa, liikus Londoni teadusasutustes, kus teda auavaldustega vastu võeti. Samal ajal püüdis ta leida professionaalseid teadlasi, kes nõustuksid identifitseerima tema näidiseid. [[Zooloog]]idel oli juba niivõrd suur hulk näidiseid uurimise all, et Darwini näidiseid ähvardas oht jääda laoruumide täiteks.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=195–198}} Darwini tagasitulekust innustunud Charles Lyell kohtus temaga esimest korda 29. oktoobril 1836. Lyell esitles Darwinit anatoomia tulevikulootusele [[Richard Owen]]ile, kelle kasutuses olid [[Royal College of Surgeons of England|Royal College of Surgeonsis]] ruumid fossiilsete luude ja skelettide uurimiseks. Oweni tulemused olid üllatavad. Ta oli uurinud hiiglasliku laisklooma luid, [[jõehobu]] koljuga sarnanevat pealuud, mis kuulus väljasurnud närilisele ''[[Toxodon]]''<nowiki/>'ile, ja tükki suure, samuti väljasurnud [[vöölased|vöölasliigi]] ''[[Glyptodon]]''<nowiki/>'i kaitsekilbist. Järeldused vastasid üldjoontes Darwini tehtud oletustele,<ref name="Eldredge" /><ref name="9mdB7" /><ref name="DkWJc" /> kuid Darwini üllatuseks erinesid näidised suuresti Aafrikast leitud vastavatest liikidest ja sarnasusi võis tuvastada rohkem Lõuna-Ameerikas elavate liikidega.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=201–205}}{{sfn|Browne|1995|lkd=349–350}} 1836. aasta detsembri keskel kolis Darwin [[Cambridge]]'i, kus ta hakkas oma kogu süstematiseerima ja reisi kohta päevikut kirjutama.{{sfn|Browne|1995|lkd=345–347}} Seal kirjutas ta oma esimese teadusartikli, Lõuna-Ameerika maapinna aeglasest tõusmisest. Lyelli ettepanekul toimus 4. jaanuaril 1837 [[Geological Society of London|Londoni Geoloogia Seltsis]] Darwini artikli ettelugemine. Veel samal päeval esitles ta oma imetajate ja linnukogu [[Zoological Society of London|Londoni Zooloogia Seltsile]]. Darwini Galápagose saartelt kogutud linnunäidised uurinud ornitoloog [[John Gould]] teatas 1837. aasta märtsis oma tähelepanekutest, et Darwini poolt [[musträstas]]teks, [[käbilind]]udeks ja [[Metsvint|vintideks]] arvatud linnud olid [[maavärvulased|Darwini vintide]] (''Geospizinae'') 12 eri liiki. Gould märkas, et suurim liikidevahelise erinevus on noka kujus. Darwin oli linnud puudulikult kirja pannud; ta ei osanud arvatagi, et vintide liikide pesitsemispaikadel oleks mingit tähtsust. Õnneks sai ta need esmatähtsad andmed hiljem kaasreisijate käest, kes olid samuti näidiseid kogunud ja hoolikamalt märgistanud. 17. veebruaril 1837 valiti Darwin London Geographical Society (Londoni Geograafia Seltsi) juhtkonda. Reisi järel oli Darwini elupaigaks London, kuhu ta kolis algul, 6. märtsil 1837 vabamõtleja venna Erasmuse juurde, et võiks püsida tööle lähemal ning hakata kaasa lööma Lyelli sotsiaalses teadus- ja eksperimentaalseltsis just nagu [[Charles Babbage]], kes kujutas Jumala loodusseaduste programmeerijaks. Babbage uskus, et Jumal lõi alguses looduslikud liigid, mis hiljem voolisid elu, pigem et Jumal oleks loonud elu ''[[ad hoc]]''. Mõne nädala pärast kolis ta korterisse number 36 Great Marlborough Streeti lähedusse. Selles staadiumis hakkas Darwin kahtlema selleaegses arusaamises elu loomisprotsessist. Need mõtted said lisahoogu Aafrikast leitud ahvifossiilidest. Mai alguses ta esimest korda tuli mõttele, et inimene olekski arenenud ahvisugusest esiisast. Ta ei söandanud teatada sellest leiutisest kellelegi, sest sellised mõtted oleksid nimetatud ketserluseks.<ref name="AB.com timeline 5" /> Londonis elades pääses Darwin tänu oma venna Erasmuse kaasaaitamisele kohtuma selleaegsete intelligentsiesindajatega, näiteks lisaks deisti [[Charles Babbage]]'ile tutvus ta kirjanik [[Harriet Martineau]]ga, kes aitas kaasa [[malthusianism]]i, rahvastikupoliitilise õppe levikule. [[Fail:Darwin tree.png|pisi|vasakul|püsti|Darwini esimene mustand [[elu puu]]st vihikus "First Notebook on Transmutation of Species" (1837)]] [[John Herschel]]i esitatud küsimust elu algupärast hakati teadusringkondades juba laiemalt kaaluma. Paljud meditsiiniteaduse esindajad toetasid Robert Edmond Grandin pooldatut teooriat liikide [[konversioon]]ist, aga paljud Darwini sõpradest, teadlastest nimetasid seda ketserluseks. Darwini sisalike näidiseid analüüsinud zooloogil [[Thomas Bell]]il õnnestus ära näidata, et Galápagose saarte kilpkonnad kuulusid saare esialgsesse populatsiooni ja nad ei olnud mereröövlite poolt sinna toodud, nagu mõned uskusid. 1837. aasta märtsi keskel Darwin veendus, et saartele saabunud elusolendid olid hakanud mingil põhjusel arenema omaette liikideks. Ta uuris seda muundumist üha lähedamalt, samas kirjutades märkmeid üles "punasesse vihikusse", mida ta oli alustanud juba Beagle'il. Ta vestles sellel teemal samuti Oweniga. Oweni seisukoht oli, et organismiliikidel on mõningane "organiseerumisenergia", mis defineerib kui palju liik võib muunduda. Oweni arvamuse kohaselt ei või liigid kuigi palju oma versiooni teisendada ehk transformeeruda. Darwin teatas, et tal on põhimõttelt sama seisukoht, aga ta ei näinud mingit põhjust, mis peataks liikide muutumise. Sellest Owen ägestus, sest tema meelest liikidel ei olnud mingit põhjust muuta oma versiooni. Darwin õppis vaikima liikide muutumisest.<ref name="AB.com timeline 5" /> Juuli keskel 1837 hakkas Darwin liikide muutumise kohta kirjutama salajast "B-vihikut". Selles vihikus mõtiskles ta nelja küsimuse üle: * Milliseid tõendeid on organismide muutumise kohta? * Mil viisil uued organismid lõimuvad uude ümbruskonda? * Kuidas uued liigid moodustuvad? * Kuidas võiks selgitada liikide identsust? Vihiku kulminatsiooniks on 36. leheküljele Darwini kirjutatud "I think" ('minu meelest; ma arvan, et'), mille alla ta joonistas [[elu puu]] kavandi.<ref name="Eldredge" />{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=220–229}} Joonistus kirjeldab kõikide liikide põlvnemist samast ürgvormist, millest nad on arenenud. 1837. aasta suve veetis Darwin mõtiskledes liikide muutumise üle, samuti selle üle, kuidas looma- ja taimeliigid levivad mandrilt lähematele saartele. Ja täiesti võimalik, et Oweniga polemiseerimisest saadud kogemuse tõttu ei tahtnud Darwin kellegi teisega peale oma venna liikide muutumise teemal arutleda.<ref name="AB.com timeline 5" /> ==== Ülepingutust ja haigestumisi ==== Alustades uurimistööd liikide muutumisest, hakkas Darwin tasapisi töösse uppuma. Jätkates "Reisipäeviku" kirjutamist, koostas ja avaldas ülevaateid ka oma kogudest. Tänu Henslow' teenetele sai Darwin 1000 naela suuruse abiraha mitmeosalise teose "[[Zoology of the Voyage of H.M.S. Beagle]]" kirjutamise ja avaldamise eest. Darwin hakkas oma teoste avaldamiskuupäevadeks käima välja ebareaalseid tähtaegu. Darwin viimistles "Reisipäeviku" umbes 20. juuniks 1837, enam-vähem samal ajal, kui tõusis troonile Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]]. Avaldamise järel oli ta sunnitud ilmsiks tulnud puudused kõrvaldama.{{sfn|Browne|1995|lkd=367–369}} Tööst tulenevad pinged avaldasid mõju ka Darwini tervisele. 20. septembril tundis ta "südame pekslemist", mille tõttu Darwini arst kannustas teda tööst välja lülituma ("knock off all work") ja mõned nädalad maal veetma. Saanud kuuajase haiguspuhkuse, sõitis ta Shrewsburysse ning seejärel tegi ta külaskäigu Wedgwoodi sugulaste juurde [[Maer Hall]]i. Nemad aga olid nii huvitatud Darwini reisi pöördepunktidest, et ei mõistnud Darwinile puhkehetki anda. Kohal oli samuti Darwinist üheksa kuud vanem nõbu [[Emma Darwin|Emma Wedgwood]], kes hoidis oma invaliidist tädi. Just sel korral pööras Darwin Emmale erilist tähelepanu.<ref name="AB.com timeline 5" /> Darwini onu Josiah Wedgwood II tahtis Darwinile näidata maatükki, kus tuhk oli kadunud savimaa alla. Ta mõtles, et selle taga on vihmaussid, ja arvas, et nähtus pakub huvi loodusteadlase karjääri teinud Darwinile. Loomulikult huvitas see nähtus Darwinit nii palju, et teatas pidavat 1. novembril sellest loengu Londoni geoloogia ühingule. See oli esimene ettekanne vihmausside mõjust maapinna muutumisele.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=233–234}}<ref name="oKmi5" /> Puhkuse lõppedes naasis Darwin töö juurde ja avaldas veebruaris 1838 "The zoology of the Voyage of H.M.S. beagle, under the command of Captain Fitzroy, R.N., during the Years 1832 to 1836" – sarja esimese osa. [[William Whewell]] tegi Darwinile ettepaneku võtta vastu [[Londoni Geoloogiline selts|Londoni Geoloogilise seltsi]] teadusliku sekretäri koht. Darwin teadis, et tal ei tasuks vastu võtta lisatööd, kuna ta oli juba hakanud[[London Entomological Society|Londoni Entomoloogia Seltsi]] aseesimeheks. Mõne aja pärast, märtsis 1838, nõustus Darwin ettepanekuga ja võttis koha vastu. Töö algas märtsis.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=233–236}} Kuigi Darwin oli hõivatud reisiaruannete kirjutamisega, õnnestus tal edendada oma uurimistööd liikide muutumisest. Selles staadiumis Darwini seisukohad organismide teisendumisest hakkasid laiemalt levima, mis kutsusid esile muude loodusteadlaste põlastava suhtumise. Darwin spekuleeris samuti mõttega, et samuti inimene kõikide muude organismide hulgas kuuluks tema teooria alla. Mõte sai hoogu, kui ta 28. märtsil 1838 loomaaeda külastades märkas, et üks ahv käitus lapselikult.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=241–244}} Seegi idee, et kõik elusorganismid – nii ussid kui ka inimesed – on üksteisega võrdväärsed, erines dramaatilisel viisil muust selleaegsest üldisest nägemusest inimesest kui "looduse kuningast".<ref name="AB.com timeline 5" /> See näitas ära, et Darwin juba omal 19. sajandil mõistis, et kogu arenemist juhtival loodusseadusel ei ole olnud mingit eripärasemat eesmärki, mistõttu teistest paremast elusorganismist rääkimine oleks asjatu. Küsimus oli vaid selles, mis loodusseadus see oli.<ref name="AB.com timeline 5" /> Märtsis 1838 Darwin alustas "C-vihikut", kus ta tihendas B-vihikus esitatuid arvamusi ja kirjutas üles omi uusi tähelepanekuid. Uuringute edenedes pääsesid sellest osa võtma samuti Darwini sugulased ja tema lapsed, perekonna teenijad, naabrid, endised reisikaaslased, loodusteadlased ja selliste praktiliste oskustega isikud nagu näiteks põlluharijad ja tuvi- või koerakasvatajad.<ref name="JvW" /><ref name="AB.com timeline 5" />{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=241–244, 426}}<ref name="KE4Iw" /> Kartes minetada oma reputatsiooni, otsustas Darwin kevadel 1838, et ei avalda omi mõtisklusi veel kaua aega. Ta pidi sellest otsusest kinni, nii et "Liikide tekkimine" ("The Origin of Species") avaldati alles 21 aastat hiljem. Väsimusest Darwini tervis nõrgenes taas ning seekord endisest pahemini. Peavalu, südameprobleemide ja kõhuvalude tõttu ta veetis suvel mitmeid päevi haigevoodis.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=252}} Siit alates Darwinit vaevasid kogu elu ajal üha uuesti ja uuesti korduvad valud, aeg-ajalt põhjustades tema töövõimetust. Haigestumist tuli ette eriti stressiolukordades, näiteks kui ta hiljem oma elus oli sunnitud kaitsma oma teooriaid. Darwini haigust ei osatud diagnoosida ja ükski katse seda ravida polnud kuigi edukas. Hiljem on seda haigust proovitud diagnoosida, kandidaatideks on olnud [[Chagasini taud]], mis võiks olla pärit Lõuna-Ameerika perioodilt, ja [[Ménièreni taud]]. Pakutud on ka psüühikahaigusi.<ref name="C2jzO" /> 23. juunil 1838 võttis ta lõpuks puhkuse ja reisis Šotimaale. Seal ta vaid ei logelenud, vaid veetis palju aega geoloogiliste uuringute rüpes. Neid uuringuid ta sooritas näiteks [[Glen Roy]]s, kus tema tähelepanu köitsid paralleelteed (''Parallel Roads''), mis lõikasid kohalikku küngasmaad. ==== Abielu ==== [[Fail:Emma Darwin.jpg|pisi|püsti|Darwin abiellus emapoolse nõo Emma Wedgwoodiga. George Richmondi akvarell 1840. aastast]] Juulis Darwin naasis puhkuselt Shrewburysse. Kirjutades üles igapäevaseid märkmeid loomade paljunemisest (D-vihik), liikide muutumisest ta jätkas M-vihikusse,<ref name="AB.com timeline 5" /> ta kritseldas paberile ideid tulevikuplaanidest. Ta võttis esile kaks paberit, kuhu ta kirjutas pealkirjaks "Abielluda" ja "Mitte abielluda" (Marry; Not Marry). Abielu pooldavate eelistena Darwin nägi, et oleks "jätkuv seltskond ja kaaslane vanaduspäevadeks&nbsp;… mis on igal juhul parem kui koera seltskond". Abielu tülikaks pooleks oli, et "raamatute jaoks jääb vähem raha", ja et abielu kujutab endast "hirmsat ajaraiskamist".{{sfn|Barlow|1958|lkd=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=232 232]–233}} Darwin oli vaimustunud oma nõost Emmast. Ta teatas sellest oma isale, mille järel ta külastas Emmat 29. juulil 1838. Darwin ei leidnud aega kosimiseks, kuigi nõod veetsid palju aega ühes ja vestlesid vägagi lähedaselt. Selle asemel jutustas Darwin vastu oma isa soovitusi oma uurimistöödest, kuigi nende tõttu tema religioossed seisukohad oleksid langenud "kõrvalekaldeks" peetavate hulka. Robert Darwin teadis, et Wedgwoodid on palju usklikumad kui Darwinid – eriti suguvõsa naised –, seetõttu ta kartis, et Charlesi ja Emma erinevad veendumused tõusevad nii suureks takistuseks abielu sõlmimisele ja see poleks enam võimalik. Darwin tutvus oktoobris 1838 Londonis elades [[Thomas Robert Malthusi]] (1766–1834) teosega "[[An Essay on the Principle of Population]]". Siin Malthus ennustas eksponentsiaalse iseloomuga rahvastikukasvu viivat selleni, et toidumäär inimese kohta väheneb ja arvestas välja, et inimpopulatsioon võiks kahekordistuda 25-aastase intervalliga. Malthus pööras siiski tähelepanu sellele, et praktiliselt kasvuhoog ei või olla nii suur, sest surm, haigused, sõjad ja näljahäda aeglustavad tõhusalt kasvukiirust.<ref name="JvW" /><ref name="ZtUA4" />{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=264–265}}<ref name="JcGtm" /> Malthus uskus, et nõrgemad surevad välja võitluses oma olemasolu eest. Darwin uskus, et see puudutab samuti taimi, mis omavahel võistlevad kasvuruumist, mis samas selgitas sellegi, miks taimeliikide arvukus püsib alati üsna konstantsena. Darwin nägi, et kuna liikide paljunemine sõltus kasutuses olevatest ressurssidest, paremini olukorda kohanevad liigid saaksid rohkem järglasi kui kehvemini kohanevad. See taas viiks teatud omaduste üldistumiseni ja nõrgemate omadustega indiviidide vähenemiseni. Selle lõpptulemusena oleks uus organismiliik.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=264–265}}{{sfn|Browne|1995|lkd=385–388}}<ref name="FcgM7" />{{sfn|Barlow|1958|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=34 34]}} Septembris ta tegi sellest oma avastusest üleskirjutisi kirjeldades seda teatud kiiluna, mis sunnib kõlblikumad omadused ülestuma ja nõrgemad lõpuks kaduma.<ref name="JvW" /> Seda teooriat ta arendas edasi E-vihikus ja M-vihiku ideid ta jätkas N-vihikus.<ref name="AB.com timeline 5" /> 11. novembril naasis Darwin veel kord Maeri ja nüüd ta julges kosida Emmat, kes nõustuski. Mõlemad suguvõsad rõõmustasid selle abielu üle. Charles ja Emma said eriti suure kaasavara, Emma isa Josiah Wedgwood II tegi 5000-naelase kingituse ja Charlesi isa Robert 10&nbsp;000 naela, mis oli mõeldud pruutpaarile kasutootvateks investeeringuteks. Tolleaegne rikas pankur teenis aastas 10&nbsp;000 naela ja arst või jurist 1500 naela. Niimoodi Darwin sai ühtäkki väikese varanduse, mis võimaldas pühenduda teaduslikule uurimistööle palka saamata.<ref name="AB.com timeline 5" /> Oma järgmises kirjas kiidab Emma Darwinit avameelsuse eest, ning samas ta toob esile oma jumalakartliku anglikaanikasvatusest tulenevat hirmu, et tema eksimused võiksidki ohustada tema võimalusi hauatagusele elule.{{sfn|Browne|1995|lkd=391–398}}{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=269–271}} Darwin otsis noorpaarile uut kodu ja leidiski sellise 12 Upper Gower Streetilt. Pulmad planeeriti 24. jaanuariks 1839, aga Wedgwoodid palusid edasilükkamist. Ka Darwini omad plaanid selleks päevaks muutusid, sest ta valiti teadusseltsi [[Royal Society|Londoni Kuninglik Selts]] liikmeks.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=272–279}} Pulmad peeti viie päeva pärast Maeris Püha Peetri kirikus anglikaani tseremoonia kohaselt, mis suurepäraselt kõlbas Darwini ja Wedgwoodi suguvõsade unitariaanlikele liikmetele. Pärast pulmi noorpaar kiirustas Londoni rongile sooviga päästa uude koju.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=279}} Pulmakülalised panid imeks sellist kiirustamist. Põhjusena võis olla, et Darwinile oli selleks ajaks arenenud hirm liialt kaua suures rahvajõugus viibimisest.<ref name="AB.com timeline 5" /> === Loodusliku valiku teooria === Darwin oli loonud teooria [[looduslik valik|loodusliku valiku]] kohta, mida ta järgmiste eluaastate jooksul uuris "peamise harrastusena".<ref name="Letter419" /> Darwin avardas uuringuid karjakasvatusele ja samuti laiematele botaanikauuringutele.<ref name="JvW" /> Võrreldes ta teiste töödega need uuringud olid jäänud 15 aastaks tagaplaanile, sest suurema osa ajast oli viinud geoloogiaalaste ja Beagle'i reisi kogumike teaduslike aruannete kirjutamine ja avaldamine.{{sfn|Wyhe|2007|lk=186–187}} 1839. aasta suvel lõpetas ta väheks ajaks liikide muutumise kallal töötamise ja jätkas raamatu "The Structure and Distribution of Coral Reefs" kirjutamist. Samas võttis Darwin vastu otsuse, et ta ei avalda enam mingeid oma vihikutesse kogutuid mõtteid. Üks olulisemaid põhjusi oli Darwini kartus, et neid tekste hakatakse ära kasutama ateistlikel otstarvetel.<ref name="AB.com timeline 5" /> Alates 1840. aasta talve algusest kannatas Darwin iivelduse, kõhu- ja südamevalude ning migreeni käes. Haiguste tõttu ta tõmbus veelgi rohkem endasse ja muutus endisest veelgi eraklikumaks. Samad sümptomid vaevasid teda veel järgmiselgi kevadel, nii et ta sõitis Shrewsburysse ja palus isal diagnoosida teda vaevav haigus. Nüüdki veel pole seda haigust ega selle põhjuseid välja selgitatud. 1840. aasta lõpupoole veetis Darwin haigevoodis, oma teooriat ei suutnud kuigi palju edasi arendada.<ref name="AB.com timeline 5" /> Darwini ellu tõi rõõmu 1841. aasta 2. märts, kui ta sai teise lapse. [[Fail:Darwins Thinking Path.JPG|pisi|Darwini "mõtiskluste jalgrada" aastal 2007. Seal jalutades kavandas Darwin loodusliku valiku teooriat]] Darwin proovis oma tervist maal parandada, aga kehvade tulemustega, kuigi selle aja arvamuste kohaselt on maaõhul parandav mõju. Septembris 1842 kolis ka koos perega Londonist ära [[Kent]]i sealsesse endise kirikuõpetaja majja.{{sfn|Browne|1995|lkd=442}} Maja tuntakse Darwinite pandud nimega [[Down House]].<ref name="xCZR7" /> Majja kolimise järel hakati seda remontima. Darwin elas mõnes mõttes ebakindlat elu. Ühelt poolt, ta oli kirjutanud 35 lehekülje pikkuse visandi loodusliku valiku ja evolutsiooniteooriast, aga teiselt poolt, ta oli koostanud kuuest punktist koosneva loetelu põhjustest, miks ei kannataks seda avaldada. Nende punktide hulka kuulusid:<ref name="AB.com timeline 5" /> * teised loodusteadlased poleks selle teooriaga absoluutselt nõus (1); * kirik halvustaks teda (4); * tal ei olnud soovi saada ateisti pitserit (5). 1843. aasta lõpu poole palus Darwin oma uuel sõbral [[Joseph Dalton Hooker]]il uurida Tulemaalt kogutud botaanilist materjali. Hooker oli sellest võimalusest vaimustuses ja nõustus meelsasti. Töö andis pikalekandvaid tulemusi ja seda mööda Darwin veendus lõpuks, et teooriad liikide muutumisest on täiesti arendamiskõlblikud. Darwin nõustus sellest tasapisi avameelsemalt vestlema teiste loodusteadlastega. See oli tähelepanuväärne suunamuudatus, kuigi Darwin ei olnud kindel, et kas ta on enam elus kui teooriast teos avaldatakse. Darwin oskas karta oma tervise kokkuvarisemist. Seepärast kirjutas ta oma abikaasale kirja, kus ta palus kokku hoida 400 naela kirjutise trükkimiseks ja avaldamiseks. Darwin kaalus teksti toimetamiseks asjatundja palkamist. Alternatiividest parimad olid [[Charles Lyell]], [[Edward Forbes]] ja John Henslow. Varem kevadel ta oli usaldanud anda oma 189-leheküljelise mustandi ühe downelasest õpetajale toimetamiseks. Sügiseks oli käsikiri kasvanud 231-leheküljeliseks ja Darwin julges seda esimest korda näidata abikaasa Emmale. Vastupidi sellele, mida ta oli algul kartnud, suhtus Emma teooriasse üldjoontes positiivselt, kuigi teatud kahtlusega.<ref name="About Darwin TL06" /> Darwin oli vapustatud, kui ta märkas [[Robert Chambers]]i 1844. aasta novembris anonüümselt avaldatud bestselleris "[[Vestiges of the Natural History of Creation]]" kasutatavat mitmeid tema omadega sarnaseid põhjendusi. Kirjanik ei eitanud arusaamisi loomisest, mistõttu teos nagu mitmed muud analoogsed kirjutised vajusid unustuse hõlma. Raamat oli veel nii amatöörlikult kirjutatud, et see äratas vaid keskklassis huvi liikide muutumise vastu. Samas see sillutas teed Darwini väljaandele, ja meenutas Darwinile, et ta peaks veelkord täpsustama kasutatud argumentide tõelisuspõhja.{{sfn|Browne|1995|lkd=461–465}} 1847. aastal Darwini hea sõber Joseph Dalton Hooker lubas Darwini kirjutisele teha vigade paranduse ehk korrektuuri. Darwin sai samas kriitilist hinnangut oma teose kohta. [[Bartholomew Sulivan]], üks reisikaaslane Beagle'ilt, soovitas Darwinile käia doktor [[James Manby Gully|James Gully]] [[Great Malvern]]sis asuvas sanatooriumis. Sulivani oli arvamusel, et see võiks avaldada Darwini tervisele parandavat mõju. Darwin oli nii raskelt haige, et ei suutnud isegi oma isa matustest osa võtta.<ref name="About Darwin TL06" /> Vesiravis käigu järel tähendas Darwin, et see tõepoolest aitas.{{sfn|Barlow|1958|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=32 32]}} Ta pidas veeprotseduure nii efektiivseteks, et ta andis korralduse kodus tagahoovi bassein ehitada. Varsti pidigi seda basseini kasutama, kus Annie-tütre haigestudes proovis Darwin tema tervise parandamiseks veeprotseduure. Alguses need tundusid aitavat, aga ei läinud kaua, kui Annie tervis taas halvenes. Nüüd viis Darwin ta Gully sanatooriumi. Hoolimata sellest, et protseduurid näisid taas mõju avaldavat, sai haigus aprillis Annie lõplikult oma haardesse, ja ta suri 23. aprillil 1851. Kaotus oli suur. [[Vääneljalalised|Vääneljalaliste]] ehk [[vääneljalgsed|vääneljalgsete]] (''Cirripedia'') kaheksa-aastase uurimise tulemusel leidis Darwin nende liikide vahel anatoomilisi sarnasusi. See oli kindel põhjendus Darwini loodavale teosele.{{sfn|Barlow|1958|lkd=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=32 32] ja 33}} Avastus tõi talle 1853. aastal Londoni Kuningliku Seltsi kuldmedali ja kinnitas tema reputatsiooni väljapaistva bioloogina.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=383–387}} Darwin naasis uuesti oma teooria juurde 1854. aastal. === Darwini evolutsiooniteooria lõppkokkuvõttes === Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Need tähelepanekud ja järeldused on [[Ernst Mayr]] kokku võtnud nii: * Esiteks, [[liik (bioloogia)|liikidel]] on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. * Teiseks, [[populatsioon]]ide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. * Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel [[olelusvõitlus]]. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.) * Neljandaks, [[suguline paljunemine|suguliselt paljunevatel]] liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur. * Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. (See on jällegi nõrk järeldus, sest "paremad" on siin määratletud tautoloogiliselt.) Need soodsad tunnused pärivad järgmised põlvkonnad ning aja jooksul muutuvad need populatsioonis valdavaks. See on [[looduslik valik]]. Edasi võib järeldada, et loomulik valik kutsub populatsioonides pikapeale esile muutusi, nii et lõpuks tekivad uued liigid. Neid tähelepanekuid on [[bioloogia]]s laialdaselt tõestatud, ja isegi [[fossiil]]id näitavad nende tõesust. Darwin arvas, et kogu [[elu]] võib olla tekkinud ühest liigist. [[DNA]] uurimine kinnitab seda mõtet. === Loodusliku valiku teooria avaldamine === Darwin seadis naljatledes oma teooria [[tööstuslik pööre|tööstusliku pöörde]] ehk [[tööstusrevolutsioon]]i [[metafoor]]iks. Ta nägi, et orgaaniliste liikide populatsioonid industriaalsel viisil kasvasid ja spetsialiseerusid. Siin kui looduses hooguandvaks võimuks on looduslik valik, tööstuses selleks olid turud. Selle põhjalt Darwin nägigi loodust kui mingisuguse "suure vabrikuna". Seda metafoori ei avaldatud kunagi, sest Darwini meelest põhines see rohkem majandusteaduslikel meetoditel kui puhtal teadusel.<ref name="About Darwin TL06" /> Elusorganismide levikus oli üha arusaamatusi. Darwin mõtiskles üha selle üle, mismoodi elusorganismid levivad mandritelt saartele või isegi mandrilt mandrile. Kõige rohkem teda pani mõtlema esimesena mainitud variant. Selleaegne üks seletus sellele oli Edward Forbesi "uppunud maasild". Kuna Darwinile polnud see hüpotees meelepärane, võttis ta selle probleemi endale lahendada. Ta tegi ettepaneku taimede ja loomade "hõljumisest" territooriumilt territooriumile. Seda järele proovides pani Darwin mõneks kuuks eri liiki taimede seemneid veenõusse ja katsetas, kas seemned on seejärel kasvamisvõimelised. Briti loodusteadlaste üllatuseks seemned tõepoolest hakkasid idanema. Sellest resultaadist vaimustuses Darwin saatis kirju saartel elavatele inimestele küsimusega, kas nad on märganud või täheldanud mereranna läheduses taimeliike, mis ei kuulu saare algupärase floora ehk taimestiku hulka. Üllatusena ta sai vastuseid, mille kohaselt teatud taimeliikide rännak oli olnud tuhandeid kilomeetreid pikk. Briti meremeestel õnnestus kinnitada, et samuti loomad siirduvad vähe samasugusel viisil läbi merede.<ref name="About Darwin TL06" /> Selleaegse üldise arvamuse kohaselt elusorganismid oleksid pidanud püsima oma elurajoonis ega peaaegu mingit kohavahetust aset ei leia. Charles Lyelli võlusid Darwini spekulatsioonid, kuigi ta ei tundunud tajuvat, kuivõrd avarast asjast õieti on küsimus. Ta täheldas Darwini ja [[Alfred Russel Wallace]] teoses "On the Law which has Regulated the Introduction of New Species" esitatud teooriate vahelised kokkulangemised. Seepärast Lyell õhutas Darwinit oma teost võimalikult kiiremini avaldama, et ta püsiks sellel teemal eelkäija positsioonis. Kuigi Darwin ei näinud Wallaces tõelisemat ohtu, ta sellegipoolest hakkas kirjutama teemast lüheldast artiklit. Teda rahuldavate vastuste leidmine oma rasketele küsimustele alatasa katkestas ta töö. Samas lüheldase artikli kirjutamine tundus olevat eriti raske, nii et suurema teose kirjutamine hakkas paistma õigena alternatiivina. Seejuures ta kartis, et teos paisub nii suureks, et kedagi ei huvitaks sellele tähelepanu pöörata, rääkimata lugemisest.<ref name="About Darwin TL06" /> Teose pealkirjaks plaanis ta panna "Natural Selection" ('looduslik valik'). Darwinit tema töös aitas palju ta lai kirjavahetus, kuhu samuti kuulus [[Borneo]]l botaaniliste näidiste kogumisega tegelenud Wallace. Darwin sai Wallacelt kirja detsembris 1857 uudishimuliku küsimusega, kas ta kavatseb oma tulevas kirjas käsitleda inimese algupära. Darwin vastas, et ta hoidub puudutamast seda teemat seda ümbritsevate mõjusate eelarvamuste tõttu. Oma kirjas Darwin julgustab kolleegi polemiseerima, mille all ta pidas silmas oma iseseisva mõttekäigu kasutamist, kuigi need ehk ongi üldise arvamuse vastased. Darwin lisas veel oma uuringutes minevat sügavamale kui tema (ingl. "I go much further than you").{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=412–441, 462–463}} Darwin oli oma kirjutistes jõudnud alles keskkohta, kui ta sai 18. juunil 1858 Wallace'ilt talle hinnatavaks saadetud käsiraamatu looduslikust valikust. Darwin oli põrutatud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kuigi teooriatel oli mitmeid ühiseid jooni, siis kohati erinesid teooriad siiski palju. Wallace näiteks segas moraali loodusliku valiku osaks ja tema arvamuse kohaselt koostöö aitas liike arenema. Darwin taas oli arvamusel, et arenemise taustal on pigemini omavaheline konkurents. Sel ajal olid Darwin ja tema perekond suures ohus, kuna külas oli lapsed surnud [[sarlakid|sarlakitesse]]. Seepärast andis Darwin asjaarutluse edasi Lyellile ja Hookerile, kes üksmeelselt otsustasid, et Darwini ja Wallace'i materjali põhjal peaks korraldama ühise ettekande [[Linné Ühing|Linné ühingu]] koosolekul 1. juulil 1858. Ettekande pealkiri oli "On the Tendency of Species to form Varietes; and on the Perpetuation of Varietes and Species by Natural Means of Selection". Kuna Darwini poeg suri sarlakitesse, keeldus ta vapustatuna sellest koosolekust osa võtmast.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=466–470}} Samuti ei olnud kohal Wallace, sest ta oli teisel pool maakera ega teadnud koosoleku korraldamisest midagi. Koosolekul loeti võtteid Darwini 1844. aastal kirjutatud käsiraamatust ja Darwini sügisel 1857 Asa Grayle kirjutatud kirjast, kus ta kavandas loodusliku valiku teooria, ning Wallace'i poolt Darwinile saadetud käsiraamatut.{{sfn|Browne|2002|lk=40}} Sellel koosolekul arutleti esimest korda avalikult Darwini ja Wallace'i mõtete üle looduslikust valikust. Meeleolu oli pinev ja vaikne.<ref name="About Darwin TL06" /> Koosolekul loetud materjalid trükiti kiiresti 20. augustil 1858 ilmunud ajakirjas Journal of the Proceedings of the Linnean Society of London, Zoology 3.{{sfn|Browne|2002|lk=46}} Liikide muutumisest peetud ettekandele pöörati lõppude lõpuks üsna vähe tähelepanu. Linné ühingu juhataja Thomas Bell, kes samas toimis 1. juulil 1858 peetud ettekandekoosoleku esimehena, konstateeris oma aastaaruandes mais 1859, "et eelmisel aastal ei tehtud mingeid suuremaid teaduslikke avastusi, mis oleksid tekitanud niiöeldes pöörde selle teaduse alal, mida nad puudutasid".{{sfn|Browne|2002|lkd=41-42}} Dublinis töötav professor Haughton suhtus asjasse palju kriitilisemalt. Tema meelest Darwini materjalis "kõik uus oli vale ja see, mis oli tõsi, oli juba enne teada"."{{sfn|Barlow|1958|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=122 122]}} Darwin hakkas 20. juulil 1858 kirjutama kokkuvõtet, "abstraktset" nagu ta ise nimetas{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=471}} planeeritud suurest raamatust, aga tööd segas tema põetav haigus. Sellest kokkuvõttest pidi tulema "Liikide tekkimine". Käsiraamatu 155 000-sõnaline tuumik valmis märtsis 1859.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=474}} Lyell sai kirjastajalt John Murraylt Darwini käsikirja trükkimise lubaduse. Darwin lõpetas teose korrektuuri 1. oktoobril 1858, vähem kui 15 kuud pärast kirjutamise alustamist.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=474-476}} Üllatuslikult osutus raamat "On the Origin of Species by Means of Natural Selection, or The Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life" (ehk "The Origin of Species", "Liikide tekkimine") menukaks. Teost trükiti 1250 eksemplari ja see toimetati kauplustesse 22. novembril 1859.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=477}} Väljaande müük leidis aset kaks päeva hiljem ja 15-šillingise eksemplari hinnaga raamatud müüdi lõpuni juba esimesel päeval. Teose lõpus Darwin detailselt kirjeldas ja argumenteeris oma avastusi ja otsuseid. Tema eesmärk oli tühistada ja kummutada kõik vastuargumendid.{{sfn|Darwin|1859|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F373&viewtype=text&pageseq=477 477]}} Teoses Darwini ainuke viide inimese arengule on "light will be thrown on the origin of man and his history".{{sfn|Darwin|1859|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F373&viewtype=text&pageseq=506 506]}} Juba teose esimesel toimetuspäeval hakkas Darwin kirjutama selle teist väljaannet. Detsembri alguses leppis Darwin John Murrayga kokku teise väljaande trükkimises. Väljatöötamisel oli saksakeelnegi variant. Teisest väljaandest kavandati trükkida suurem partii, 3000 eksemplari.<ref name="About Darwin TL07" /> 1859. aasta detsembri lõpus tegi [[Henry John Temple|vikont Palmerston]] kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoriale]] Darwini rüütliks löömise ettepaneku. Ettepanek kummutati aga kohe pärast selle esitamist, sest Darwini ideede kirglik vastane, piiskop [[Samuel Wilberforce|Wilberforce]] seisis Darwini aadlikuks tõusmise vastu.<ref name="About Darwin TL07" /> === Viimased eluaastad === ==== Teooria avaldamise järgsed reaktsioonid ==== Darwini teooria sai tänu "Liikide tekkimisele" laialdaselt populaarseks. Darwini seisukoha, et eluslooduse liigid evolutsioneeruvad, võttis pärast "Liikide tekkimise" ilmumist kiiresti omaks enamik biolooge, aga väljaspool teadusringkondi ei saadud Darwinist peaaegu üldse aru. Mõistmatuks jäi, kuidas tegelikult looduslik valik aset leiab ja tegutseb, ning püsis usk, et Jumal teeb kõik "valikud". See-eest teadusringkondades tekkisid ägedad lahkhelid. Teooria kõige aktiivsem kaitsja oli [[Thomas Huxley]]. Radikaalsemate kriitikute hulka kuuluvad [[Karl Ernst von Baer]], [[Samuel Butler]], [[Lev Berg]], [[Aleksandr Ljubištšev]], [[Sergei Meien]], [[Lynn Margulis]] jt. Mõõdukamad kriitikud on olnud [[James Mark Baldwin]], [[Conrad Hal Waddington]], [[Stephen Jay Gould]] jt. Darwini tervis sel ajal juba nii nõrk, et ta ei saanud enam nendest vaidlustest osa võtta. Ta siiski jälgis neid eriti suure tähelepanuga, lõigates lehtedest välja kõik kriitikad, arvustused, artiklid, satiirid, paroodiad ja karikatuurid.{{sfn|Browne|2002|lkd=103–104}} Ta isegi julges näidata, et inimene põlvneb ahvist, mis oli sel ajal ennekuulmatu. Sel põhjusel aktiivsemad kriitikud samas leiutasid ahvist põlvnemise teemal ära kasutada karikatuure ja satiirilisi kirjutisi. Siiski oma teoses Darwin ise ei olnud väitnud, et inimese ja ahvi vahel oleks mingi ühendus.<ref name="qd8Ic" /> [[Fail:Editorial cartoon depicting Charles Darwin as an ape (1871).jpg|pisi|vasakul|püsti|Tüüpiline satiiriline karikatuur Darwinist, kus teda esitati ahvina. Darwin ei väitnud, et inimene on arenenud ahvist, vaid et neil on sama esiisa]] Darwinlikku evolutsiooni mehhanismi käsitlust on palju kritiseeritud. Darwini leide uurinud [[Richard Owen]] asetus Darwini teooria vastaste poolele,{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=545}} mille tõttu ta sai oma osaks näiteks Huxleylt kriitikat. Kirik vastas raevukalt. Inglismaa anglikaani kiriku teaduslike institutsioonide esindajad, kaasa arvatud Darwini Cambridge'i-aegsed juhendajad Sedgwick ja [[John Stevens Henslow|Henslow]] asetusid Darwini teooria vastaste poolele, kui samas loodusteadlaste noorem põlvkond suhtus sellesse vastuvõtlikumalt. [[Max Planck|Plancki]] hüpoteesi kohane olukord oli valla pääsenud. Inglismaa ja samuti muude maade kirikud leidsid raskusteta oma koha [[darvinism]]i vastastena. Kõige kuulsam diskussioon darvinismi – esimest korda kasutas seda terminit Huxley aprillis 1860 ajakirjas Westminster Journal – ja loomisõpetuse vahel toimus [[Oxfordi evoluutsioonidiskussioon]] aastal 1860 [[Oxford]]is [[British Association for the Advancement of Science]] koosolekul, mille juhataja oli [[John Stevens Henslow]] ning kus [[Oxfordi piiskopkond|Oxfordi piiskopkonna]] piiskop [[Samuel Wilberforce]], paljud vaimulikud ja laeva [[HMS Beagle]] kapten [[Robert FitzRoy]] ründasid Darwinit, [[Thomas Henry Huxley]]t ja teisi evolutsiooni pooldajaid. Professor [[John William Draper]] New Yorgist avas koosoleku, pidades pika loengu darvinismist ja selle võimalikust mõjust ühiskondlikule arengule. Kohale oli kogunenud publikut 700–1000 pea jagu. Draperi järel Samuel Wilberforce, Oxfordi piiskop, alustas oma 30 minutit kestva kõne, keset mida Robert FritzRoy tõusis piibel käes püsti ja käskis publikut järgida piibli sõna.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=492-495}} Olukord algas teravneda, kui mõlemad pooled said toetajaid. Seejärel ründas Joseph Dalton Hooker väites, et Wilberforce ei ole kunagi isegi Darwini "Liikide tekkimist" lugenud ja tema teadmiste tase botaanikast on täiesti olematu. Hookeri toeks tõusis püsti [[Thomas Henry Huxley|Thomas Huxley]], kellel oli "Darwini buldogi" reputatsioon. Diskussiooni arenedes kumbki osapool ei õieti näidanud saavat ülekaalu. Koosolekul paljud said kõneõiguse ning seetõttu see venis neljatunniliseks. Õhkkond oli nii pingeline, et üks naine oli teatavasti minestanud keset koosolekut.<ref name="About Darwin TL07" /> Vaidlus arenes kuulsa sõnavõtuni, kus Wilberforce küsis Huxleylt: "Kas härra Huxley on ahvi sugulane rohkem oma vanaisa või vanaema poolt?" Selle sama loo kohaselt Huxley pomises just nagu endamisi: "Issand andis ta minu kätte", ja vastas, et ta "põlvneks parema meelega ahvist kui haritud mehest, kes on kasutanud oma kultuuri- ja kõneosavuseande eelarvamuste ja vääruse teenistuses".<ref name="fm4u7" />{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=493–499}} Koosoleku lõppedes väitsid mõlemad osapooled, et tulid sellest välja võitjana. Jaanuaris 1861 ostsid Huxley ja teised teadlased 1854. aastal Dublinis ja Londonis ilmunud teadusajakirja Natural History Review, millest nad tegid darvinismi hääletoru. Ajakirja esimeses numbris kirjutas Huxley inimese ja ahvide sarnasusest ning teatud irooniaga saatis selle ajakirjanumbri Wilberforcelle. Järgmiste kuude jooksul kasutas Huxley oma aega "darvinismi rõõmusõnumi" levitamiseks töölisklassile. Ahvi ja inimese põlvnemine teineteisest võeti proletariaadi hulgas hästi vastu.<ref name="About Darwin TL07" /> Huxley avaldas mõju samuti sellele, et naturalistid uuriksid inimese ajalugu ja algupära endisest suurema huviga. Darwini vastustamine ei jäänud üksnes suulisteks väideteks, vaid tema vastu leiti teaduslikke argumentegi, millest üks autoriteetsemaid kuulus inglise füüsikule, [[lord Kelvin]]ile.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=566}} Lord Kelvini termodünaamilised uuringud tõestasid, et maakera on olnud mingis staadiumis nii kuum, et elu selle ei võinud sündidagi mitte. Varasem maakera vanus oli arvestatud piiblist saadud andmete põhjal. Nüüd aastal 1862 lord Kelvin otsustas selle välja arvestada piiblist sõltumatuna, toetudes eelpool toodud nägemustele ja sellele, et Maa külmeneb vähehaaval soojuse põgenedes universumisse. Resultaadiks ta sai 24–400 miljonit aastat ja see erines märgatavalt piiblis toodud 6000 aastast ning oli vastuolus Darwini teooriaga, mille kohaselt Maa vanus peaks olema tunduvalt suurem. Lord Kelvini arvutused olid puudulikud, sest ta ei võtnud arvesse maakera seespool aset leidvaid radioaktiivset lagunemist, mis lakkamatult toodab uut soojusenergiat. Sel ajal veel radioaktiivsust ei tuntud. Darwinit jäi vaevama asjaolu, et tema evolutsiooniteooriat toetavad fossiilileide ei olnud tehtud. Ta siiski uskus aina, et sellised vahevormi fossiilid veel ühel päeval leitakse. Darwinil ei tarvitsenud kaua oodata, sest 1863. aastal leiti Saksamaal üks ''[[Archaeopteryx]]''<nowiki>'</nowiki>i liiki fossiil ja hiljem leiti veel teinegi analoogiline. Neil linnusarnastel olenditel oli teatud jooni, mida ei leidunud lindudelt, aga mis olid iseloomulikud sisalikele. Sellised omadused olid näiteks hambad ja luine saba.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=514}} Darwini teooria äratas iseäranis usklike ringkondade vastuseisu nii Britannias kui mujal maailmas. Näiteks Soomes sellel teemal arutleti juba 1861. aastal. Evolutsiooni- ehk loodusliku valiku teooriat ei ole aktsepteeritud veel tänapäevalgi mitte kõikides usklikes ringkondades, aga näiteks katoliku kiriku endine paavst [[Johannes Paulus II]] teatas 1996. aastal, et üldjoontes evolutsiooniteooriat võib pidada tõlgendavana seletusena Maal elu tekkimisele. Kuigi Darwin ise oma haiguse tõttu otseselt ei võtnud poleemikast osa, toetas ta oma pooldajaid laialdase kirjavahetuse abil. USA-s pooldas teda näiteks botaanik [[Asa Gray]], kes omalt poolt oli rafineerimas Darwini teooriat. ==== Elu lõppetapp ja surm ==== Kuigi Darwin vaevles perioodiliste haigushoogude käes viimased 22 aastat oma elust, ei takistanud see tal töö jätkamist. Ta sai valmis üldkokkuvõtte oma teooriast, kuigi lahkarvamused tema raamatust ei raugenud. Vaidlustes esile tõusnud küsimused inimese algupärast ja mõistuse arenemisest olid jätkuvalt ilma vastuseta. Darwin jätkas oma uurimistööd nende probleemide keskel. Tütre Annie haigestudes pani Darwin taimede ja koduloomade uuringud kõrvale ning viis lapse paranema meresanatooriumisse. Seal köitsid ta tähelepanu [[käpalised]] (orhideed). Tundide viisi ta uuris nende tolmlemist putukate abil. Seejärel ta avastas, et vaid teatud putukad sobivad tolmutama teatud käpalisi. Põhjust ta veel ei leidnud, aga selle välja selgitamiseks alustas ta orhideeliste kasvatamist oma koduaias. [[Viktoriaanlik ajastu|Viktoriaanlikul ajastul]] Suurbritannias käpalised oli tõeline moestiil. Kui sõna Darwini orhideeliste kasvatusest läks ringi keerlema, saadeti talle kogu maast nii palju näidiseid, et Darwin oli neisse uppumas. Idee tolmlemisest oli tema meelest nii kütkestav, et ta ei võinud jätta sellest raamatut kirjutamata. Enne seda aga ta pidi leidma putukaid ja käpalisi ühendava lüli.<ref name="About Darwin TL07" /> Raamat avaldati pealkirjaga "On the Various Contrivances by which British and Foreign Orchids are fertilized by Insects". Selles Darwin teatas, et ta on välja selgitanud lillede kauni värvi ja tolmlemise vahelise seose. "Variation of Plants and Animals Under Domestication" oli esimene osa Darwini "suurest raamatust", mille "resümee" tema 500-leheküljeline teos "Liikide tekkimine" oli olnud. See paisus kaheosaliseks, mis sundis ajutiselt välja jätma inimese evolutsiooni ja seksuaalse valiku käsitlemise. Darwini botaanilised uuringud kulmineerusid teoses "[[The Power of Movement in Plants]]", kus ta uuris ''Vitaceae'' liikide ronimist, ''Carnivorous'' liike, rist- ja isetolmlemise mõjutusi taimedele ning taimede õite erinevuse vaheldumist sama liigi hulgas. Darwinit toetanud radikaalsed loodusteadlased moodustasid 3. novembril 1864 rühmituse kiriku õpetuste vastu. Selle nimeks pandi [[X Club]], kuhu kuulus 9 liiget: Joseph Hooker, Thomas Huxley, [[William Spottiswoode]], [[Edward Frankland]], [[John Tyndall]], [[George Busk]], [[John Lubbock]] ja [[Herbert Spencer]]. Darwin ise ei võtnud sellest toimingust osa. Sama aasta novembri lõpus premeeriti Darwinit [[Copley Medal]]iga, mis on kõrgeim Londoni kuningliku seltsi liikmetele antav autasu. Medali andmine kutsus esile palju vihaseid tundeid ennekõike vanemates liikmetes. X Clubil oli aga palju mõjuvõimu Londoni kuninglikus seltsis. "Liikide tekkimise" avaldamise järel arutlesid nii Darwini pooldajad kui ka vastased laialdaselt inimese evolutsiooni üle. Lyell populariseeris inimese esiajaloo ja Huxley näitas ära, et anatoomselt inimene põlvneb ahvist. Samas Darwin andis oma panuse nendesse vestlustesse kaheosalise teose "[[The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex]]" avaldamise näol 1871. aastal. Nagu "Liikide tekkimine", müüdi ka see teos otsekohe läbi. See vaid ei äratanud enam nii suurt kriitikat. Teose teises osas Darwin selgitab seksuaalse valiku mõiste otstarvet ning sugupoolte ja inimrasside vahelised erinevused.<ref name="cvog9" /> Ta avardas oma uurimissfääri järgmisel aastal kirjastatud viimases ja peamises teoses "The Expression of the Emotions in Man and Animals", kus ta keskendus käsitlema inimese ja olendite, loomade psühholoogia evolutsiooni. Darwin esitas rohkesti näiteid selle kohta, et arukus ja kultuur on seotud loodusliku ja seksuaalse valikuga.<ref name="dfBf1" /> Samasugune lähenemisviis psühholoogia alal ärkas ühes [[evolutsioonipsühholoogia]] sünniga.<ref name="SDOpP" /> Selles oma viimases raamatus Darwin uurib vihmausside mõju maa kobestamisele. Tema vihmausside uuringud olid teedrajavad, kuigi osa tema seisukohtadest võime tänapäeval kõrvaldada. Näiteks ta avastas, et vihmaussid reageerivad valgusele ja muusikale, kuigi neil ei ole silmi ega kõrvu. 7. septembril 1881 sai Darwin valmis oma testamendi. See tuli täide saata pool aastat hiljem, 19. aprillil 1882, kui Darwin oma kodukülas Downe'is suri.<ref name="burial" /> Esialgu oli ette nähtud tema muldasängitamine Downe St Mary surnuaeda, aga Darwini töökaaslaste palvel ja parlamendi esildise põhjal otsustas Londoni Kuningliku Seltsi president William Spottiswoode, et talle korraldatakse riiklikud matused. Darwin maeti lõpuks [[Westminster Abbey]]sse [[James Maxwelli]], [[John Hershel]]i ja [[Isaac Newton]]i kõrvale.<ref name="burial" />{{sfn|Browne|2002|lkd=495–497}} == Darwini portree == === Üldjoontes === [[Fail:Charles Darwin by Julia Margaret Cameron, c. 1868.jpg|pisi|püsti|Julia Margaret Cameroni foto Darwinist]] Darwin oli kogukas, umbes 182&nbsp;cm pikk, ja kaalus pärast Beagle'i merereisi 67 kilo.<ref name="Leff" /> Darwini vanema ea fotodelt võib märgata, et ta on mõnevõrra kaalus juurde võtnud. Tema juus oli tumepruun ja vanemaks tulles juuksepiir oli laubalt vähe kõrgemale pealaele tõmbunud. See-eest tal oli eriti kahar ja lokkis [[põskhabe]].<ref name="Leff" /> Darwini sinikashallide silmade kohal kaardusid lopsakad kulmud. Üha vanemaks tulles ta juuksed ta laubalt ja pealaelt vähenesid ning ta nägu sai punaka värvitooni, mille tõttu inimesed sageli pidid teda, vastupidi, heas vormis olevaks meheks. Haigestudes hakkas Darwin alates 1862. aastast habet kasvatama ja 1866. aastal avalikkuse ette tulles see oli pikk ja helehall. Põhjuseks arvati tema üha nõrgenev tervis ning soov minna inimeste eest peitu.<ref name="Leff" /> Näiteks ühel Londoni Kuningliku Seltsi koosolekul oli teda raske ära tunda isegi ta oma lähedasel sõbral Joseph Hookeril.<ref name="Leff" /> Darwinil oli väga täpne päevarežiim. Tähtsaim põhjus oli see, et uued ja üllatavad olukorrad võiksid esile kutsuda Darwini põetava haiguse sümptomid. Darwin ärkas hommikul vara enne päikesetõusu ja käis lühikesel hommikusel jalutuskäigul. Kella 7.45–8.00 ta sõi kerge hommikusöögi. Pärast seda ta keskendus oma töösse ja luges saabunuid kirju. Emma luges talle sugulaste saadetud kirju Darwini puhates diivanil ning mõnikord romaanigi. Keskpäeval Darwin läks tunniks oma valge [[terjer]]i Pollyga jalutuskäigule. Lõunasöögi ta sõi kell üks ja seejärel poole tunni jooksul ta luges diivanil ajalehte. Kõige rohkem teda huvitasid poliitilised uudised. Õhtupoolik kulus peamiselt kirjade kirjutamisele ja Emma loetud romaani kuulamisele päevaunede vahelt. Tunni võrra uurimistööd ta tegi kell 16.30–17.30. Õhtul kell pool kaheksa ta sõi koos perega õhtusöögi, misjärel mängisid nad Emmaga [[triktrak]]ki, mille turniiridest tegi ta mitme aasta jooksul märkmeid raamatusse. Päev lõppes kell pool üksteist, mil ta õhtuse lugemise järel uinus.<ref name="9R5Xk" /> === Rassismi- ja šovinismiväited === Darwini teooria kriitikute ja vastaste arvamuste kohaselt [[holokaust]]i ja läänes esinenud alaarenenute süstemaatilist [[Steriliseerimine (meditsiin)|steriliseerimist]] ei oleks aset leidnud ilma darvinismi. Samal arvamusel on muuhulgas on [[tarkvaraarendus]]t edasiviiva [[Discovery Institute]] doktor [[Richard Weikart]], kes 2004. aastal avaldas palju tähelepanu saanud raamatu "From Darwin to Hitler: Evolutionary Ethics, Eugenics and Racism in Germany". Selle teose kohaselt oli darvinismil keskne roll lisaks [[eugeenika]] tekkimises selleski, et natsid aktsepteerisid ja võtsid kasutusele [[eutanaasia]], lapsetapu, [[abort|abordid]] ja rassipõhise massimõrva.<ref name="0IFV1" /> Darwin vastustas täiel määral orjust, mida selle aja eurooplased kasutasid kolooniamaades. Reisides Lõuna-Ameerikas temas tekitas õudust kolonistide julm ja vägivaldne algasukate kohtlemine. Darwini meelest valge- ja mustanahaliste, aasialaste ja indiaanlaste vahel oli vaid väheseid bioloogilisi erinevusi. Teisiti kui muud tolleaegsed mõtlejad, ta oli arvamusel, et need erinevused tulenevad rohkem kultuurilisest kui bioloogilisest taustast.<ref name="rationalrevolution" /> Samuti talle ei meeldinud see, et inimrasside iseloomujooni üldistatakse. Kuigi Darwin jagas inimesed kõrgemasse ja madalamasse rassi ning samastas "madalamad rassid" arenenud ahviliikidega, ta sellegipoolest ei olnud rassiegalitarist.{{sfn|Lewens|2007|lk=214}} Paljude selleaegsete kombel ta pidi kahvanahkseid kõige arenenumana inimrassina. Teoses "The Descent of Man" Darwin kirjutas: "Samasse rassi kuuluvate indiviidide vaimsete võimete vahelduvus ja erinevus, rääkimata eri rasside vahelistest veelgi suurematest aberratsioonidest, on nii ilmne, et siia vaevalt tasub vahele sekkuda".{{sfn|Isaksson|Jokisalo|1998|lk=159}} Ta siiski uskus, et suur osa eri rasside vahelistest intellektuaalsetest erinevustest tuleneb tsivilisatsioonist või selle puudumisest. Ta rääkis Euroopa rahvastest kui "kultuurrahvastest" ja lootis, et "tsiviliseeritud rassid hävitavad ja kompenseerivad peaaegu kõikjalt maailmast metsikud rassid".{{sfn|Lewens|2007|lk=214}} Darwini meelest vaimselt ja füüsiliselt haiged indiviidid põhjustavad inimliikide degenereerumise. Ta ei ole mingis staadiumis teinud sellist lõppjäreldust, et "nõrgemad" peaks andma välja surra. Vastupidi, Darwin oli arvamusel, et sümpaatia ülesnäitamine ja üksteisest hoolitsemine on üks õilsamaid looduslikke iseloomujooni, mille minetamine põhjustaks sügavama degeneratsiooni.{{sfn|Lewens|2007|lk=219}} Oma teoses "The Descent of Man" Darwin kirjutas, et "mees on julgem, võitlushimulisem ja energilisem kui naine ning mehel on rohkem loovat geniaalsust". Darwin uskus, et mehed on naistest paremad elu kõikidel aladel ja sektorites: sügavas mõtlemises, otsustamises ja fantaasia kasutamises ning samuti maitsekust ja käteoskust vajavas töös. Darwini kohaselt võib samuti järeldada (viidates [[Francis Galton]]i uuringutele), et "juhul kui mehed on võimelised näitama üles paremust paljudel aladel, meeste keskmised vaimsed võimed on suuremad kui naistel".<ref name="DId73" /> Darwini visioonid sugupoolte erinevustest ei olnud sel ajal sugugi mitte ebatavalised, vaid need näitasid, et Darwin oli ennekõike oma aja laps. Darwin ei põhjendanud oma teese teaduslikule materjalile, vaid pigem sel ajal aktsepteeritavatele väidetele, ajaloolisele ringlusele ja arusaadavatele evolutsiooniteoora kohastele hüpoteesidele, mis kinnitasid üksteist.{{sfn|Lewens|2007|lkd=224–225}} Darwini meelest naistevaheline konkurents intelligentsemale mehele oli põhjustanud meeste arukuse arenemise seksuaalse valiku kaudu "võrreldamatuks" naiste arukusega.{{sfn|Lewens|2007|lk=225}} Ta konstateerib, et naised on suutelised oma intellektuaalset auku pisendama koolituse abil.{{sfn|Lewens|2007|lk=241}} Euroopa ülikoolid olid selle sajandi keskel avanud uksed naistele, aga neid oli seal veel 1800. aastate lõpuski üsna vähe õppimas. === Religioossed seisukohad === Kuigi Charles Darwini isa, vanaisa ja vend olid [[Vaba mõtlemine|vabamõtlejad]],{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=9, 12}} ei kritiseerinud ta algul piibli kirjeldusi.{{sfn|Barlow|1958|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=15 15]}} Ta käis [[anglikaani kirik|anglikaani koolis]] ja hiljem saatis isa ta õppima anglikaani [[teoloogia]]t Cambridge ülikooli.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=12–15, 80–81}} Darwin samuti uskus William Paley[[teleoloogia|teleoloogilisse]] argumenti, mille kohaselt loodus iseendas tõestas Jumala olemasolu.{{sfn|Barlow|1958|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=16 16]}} Beagle'il reisides Darwinis äratas imestust, miks Jumal oli sügavmere elusorganismid loonud nii ilusaina, kuigi keegi ei ole neid seal sügavuses nägemas, või miks looduses esines nii palju ebameeldivat, näiteks parasiitkiletiivalised, kes munevad liblikatõukude sisse ja kelle omad tõugud koordudes söövad liblika omad elavalt ära. See oli Darwini meelest kaugel Paley doktriinist Jumala heasüdamlikust loomisest.<ref name="azlds" /> [[Fail:Annie Darwin.jpg|vasakul|pisi|püsti|Darwini 10-aastase tütre Anne surm 1851. aastal kõigutas Darwini usku]] Darwin oli veel Beagle'i merereisi ajal ette, et ta on [[õigeusk]]lik ja tsiteeris piiblit autoriteetse vastustena teatud [[moraal]]setele küsimustele. Sellegipoolest ta suhtus kritiseerivalt [[Vana Testament|Vanasse Testamenti]].{{sfn|Barlow|1958|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=side&pageseq=85 85]|ps=&#32;– "Whilst on board the Beagle I was quite orthodox, and - - quoting the Bible as an unanswerable authority on some point of morality"}} Darwin teadis elusorganismide transmutatsiooni uurides, et tema botaanikateadlastest sõbrad pidid ta avastusi ühiskondliku korda kõigutama pürgivaks ketserluseks. Eri usku inimesed ja ateistid olid juba varem kasutanud samasuguseid põhjendusi kippudes anglikaanikiriku riikliku kirikupositsiooni kallale.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=217–219, 221}} Darwin pidas religiooni[[hõim]]ude ellujäämisvõitluse abivahendina, aga sellegipoolest arvas, et Jumal on see viimane liikide looja.<ref name="Zp88I" /> Tema usk Jumalasse hakkas selgelt vähenema tütar Annie surma järel 1851. aastal.{{sfn|Browne|1995|lk=503}} Darwin aitas kohalikku kirikut kogudustöödes, aga pühapäeviti ta läks meelsamini jalutuskäigule kui perega koos kiriku jumalateenistusele.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=387, 402}} Kui Darwinilt küsiti tema religioossetest seisukohtadest, ta kirjutas, et ta ei ole ateist selles mõttes, et ta otseselt eitaks Jumala olemasolu. Kõige paremini üksnes [[agnostik]] (isik, kes ei väida teadvat, kas Jumal on olemas) võiks seletada tema seisukohti.{{sfn|Darwin|1887|lk=[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1452.1&viewtype=text&pageseq=322 304]}} Traditsiooniliselt intuitsioonilt [[Karl Marx]] ihales Darwini tööd ja ta tahtis ühe osa oma teosest "[[Kapital (Marx)|Kapital]]" pühendada Darwinile. Samast vaatevinklist Darwin keeldus sellest aust, sest ta võõrastas Marxi usust keeldumist. See lugu ei siiski pea paika, sest Darwin küll sai Marxilt pühendusega varustatud eksemplari, aga ta ei kunagi lugenud seda.<ref name="5abAJ" /> Elizabeth Hope väitis aastal 1915 artiklis "Lady Hope jutustus" ("Lady Hope story"), et Darwin oma surivoodil naasis endisse usku. Darwini lapsed ja ajaloolased on radikaalselt kummutanud selle väite.<ref name="F7oBd" /> Darwin pöördus oma perekonna poole ja tema viimased, abikaasale Emmale ja lastele osutatud sõnad olid, et ta üleüldse ei karda surra (''"I am not the least afraid of death"'') jätkates, et kui hea abikaasa Emma on talle olnud (''"Remember what a good wife you have been to me"'') ning kui head lapsed tal on olnud (''"Tell all my children to remember how good they have been to me"''). === Darwini kunstimaitse === Darwini õpinguaegsetest orientatsioonist kunsti alal ei ole mingeid andmeid. Ilmselt Darwin ei tundnud erilist huvi või indu muusika vastu, kuna ta teatavasti ei osanud mängida mingit muusikariista. Cambridges õppides ta siiski meelsasti kuulas [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] sümfooniaid ja avamänge ning [[Georg Friedrich Händel|Händeli]] ja [[Ludwig van Beethoven|Beethoveni]] muusikat. Ta käis [[King's College (Cambridge)|King's College'is]] kuulamas kirikukoori laule, kuigi ta kannatas amusia, inimese neuroloogilise häire all täheldada meloodiliste kõrguste vahelduvust. Teisiti öeldes, tal oli raskusi mäletada meloodiat või seda ümiseda. Abikaasa Emma oli hea pianist, kellele Pariisis veedetud eluperioodil oli klaverimängu õpetanud [[Frédéric Chopin]] ja kes meelsasti mängis õhtuti klaverit.<ref name="Leff" /> Lapsepõlvest alates oli Darwin kirglik lugeja. See omadus kulges temaga koos läbi ta kogu elu. Lapsepõlve lemmikkirjanduse hulka kuulusid [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] ajaloolised näidendid ja [[Horatius]]e "Oodid".<ref name="Leff" /> === Eetika === Darwini teooriast põhjustatud maailmapildi muutust on võrreldud Koperniku ja tema loodud mudeliga Päikesesüsteemist, kus kesksel kohal on Päike. Kui [[Mikołaj Kopernik|Kopernik]] kõrvaldas Maa universumi keskpunktist ja võttis sellele kohale Päikese, Darwin kõrvaldas inimese "loodusekuninga" kohalt ja andis talle kõikide eluvormidega võrdväärse positsiooni. Ta nõustus inimese ainulaadsusega, aga ta ei pidanud seda üksnes inimese mingisuguse eksklusiivõigusena, vaid tema meelest kõikjalt loodusest leidub samasugust unikaalsust.{{sfn|Lewens|2007|lkd=244–255}} Ta rõhutas, et oleks täiesti absurdne hakata loomadele tähtsusjärjestust looma, sest kasvõi arukuse põhjalt hindamiskriteeriumid on inimese väljamõeldis ega need ole tekkinud kuskil looduses.{{sfn|Lewens|2007|lkd=249–250}} Darwin mõtiskles bioloogia ja geoloogia kõrval samuti [[eetika]] üle. Raamatus "The Descent of Man" arutleb ta, kuivõrd algeline moraal on sündinud nii inimeste kui loomade instinktidest. Hiljem ta veelgi analüüsib, kuidas mälu ja artikuleerimine on mõjutanud endisest kõrgema moraalitunde arenemisele. Ta uskus, et loomaliigid on võimelised tundma sümpaatiat ja kaastunnet kannatava suhtes.{{sfn|Lewens|2007|lk=162}} Ta siiski eeldab, et võime tunda poolehoiutunnet kohaldub vaid lähedaste ringi kuuluvatele.{{sfn|Lewens|2007|lk=163}} Darwin samuti järeldas, et looduslik valik eelistab ennemini neid kogukondi, kuhu rohkem kuulub kaastundesse kalduvaid isendeid. Ta avastas, et indiviidi sümpaatiaga sarnased sotsiaalsed instinktid võivad olla konfliktis ellujäämise jaoks oluliste vaistudega. Näiteks ta toob linnu, kes peaks ellujäämiseks enne talvetulekut ära lendama, kuid tema sotsiaalne emavaist sunnib ta jääma vastkoorunud poegade eest hoolitsema, et nad saaksid piisavalt toitu ja jääksid ellu.{{sfn|Lewens|2007|lk=163}} Samas Darwin ennustab, et loodusliku valiku tulemusena sotsiaalsed instinktid on domineerivamad kui ellujäämisvaist. Näitena ta toob, kuidas inimene sageli mõtleb palju selle peale, mida muud temast mõtlevad, samas kui taas toiduhankimine jääb tagaplaanile seejärel, kui ta on ennast täis söönud.{{sfn|Lewens|2007|lk=163}} Eetiliselt orienteerumiselt Darwin esindas [[utilitarism]]i, eetika positsiooni, mille klassikalise formuleeringu kohaselt moraalse valiku parim lahendus on selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Tema meelest inimest ei peaks kujutlema esmajärjekorras tegutsevana heaolu ja õnne maksimeerimiseks. Samuti Darwin ei võtnud omaks utilitarismi seisukohta võimalikult palju head võimalikult paljudele, vaid selle asemel ta järgis üldise heaolu põhimõtet. Uue põhimõtte kujundamises Darwin lähtepunktiks võttis loomade kogukondlikus elus sotsiaalsete instinktide arenemise tänu valikule. Sel juhul need ei garanteeri õnnelikkust kogukonnas, vaid tugevdavad selle liikmete tervist, millest on otsest kasu kogukondade vahelistes konfliktides. Niimoodi instinktid ei ole funktsioneerinud heade tegude, vaid üldise heaolu poolest.{{sfn|Lewens|2007|lkd=167–171}} == Darwini lapsed == {| class="wikitable floatright" style="margin: 0 0 0.6em 0.6em; font-size: 88%; max-width: 50%;" cellspacing="5" |+Charles ja Emma Darwini lapsed |- | * William Erasmus Darwin (27.12.1839 – 1914) * Anne Elizabeth<ref name="Browne, 1995, 2002" /> Darwin (2.03.1841 – 22.04.1851) * Mary Eleanor Darwin (23.09.1842 – 16.10 1842) * Henrietta Emma<ref name="Browne, 1995, 2002" /> Darwin (25.09.1843 – 1929) * [[George Darwin|George Howard Darwin]] (9.07.1845 – 7.12.1912) * Elizabeth<ref name="Browne, 1995, 2002" /> Darwin (8.07.1847 – 1926) * [[Francis Darwin]] (16.08.1848 – 19.09.1925) * [[Leonard Darwin]] (15.01.1850 – 26.03.1943) * [[Horace Darwin]] (13.05.1851 – 29.09.1928) * Charles Waring Darwin (6.12.1856 – 28.06.1858) |} [[Fail:Charles and William Darwin.jpg|pisi|püsti|Darwin ja tema vanim poeg William Erasmus Darwin (1842)]] Darwini perekonda sündis kümme last, kellest kaks surid imikueas ning Anne (Annie) suri kümneaastasena. Anne surm muserdas ta vanemaid. Darwin oli perele andunud isa, kes suhtus oma lastesse erakordselt hoolitsevalt.<ref name="Leff" /> Ta kartis, et laste sage haigestumine tuleneb [[intsest]]ist, liiga lähedaste sugulaste sigimisest, millele ta pühendas tähelepanu oma uuringutes ja kirjutistes, sest oli ta ju abiellunud nõoga.{{sfn|Desmond|Moore|1991|lk=447}} Vastupidi Darwini kartustele paistis suur osa ellujäänud lastest silma mitmetel eri alal.<ref name="0Uaim" /> Darwini poeg [[George Darwin|George]] tegutses [[astronoomia]]teadlasena, [[Francis Darwin|Francis]] botaanikuna ja [[Horace Darwin|Horace]] insenerina ning neist said [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmed.<ref name="bToJp" /> [[Leonard Darwin|Leonard]] tegi karjääri sõjaväes, poliitikuna ja [[majandusteadus|majandusteadlasena]]. Teda tuntakse samuti eugeenika pooldaja ning evolutsioonibioloog [[Ronald Fisher]]i juhendaja ja mentorina.<ref name="eWCuh" /> == Ühiskondlik suundumus == Loodusliku valiku teooria ühiskonda rakendamist hakati lähemalt uurima. Inimühiskonna arengule pöördumatud on [[sotsiaaldarvinism]]i ja [[eugeenika]] rakendamine. Nende aluseks on loodusliku valiku teooria vale tõlgendamine, et üksnes kõlblikumad indiviidid jäävad ellu. Selle teesi mõtles välja inglise filosoof [[Herbert Spencer]],<ref name="U0dk9" /> keda tuntakse sotsiaaldarvinismi initsiaatorina.<ref name="sZKT4" /> Tõlgendamisel oli kahjustavad tagajärjed. Eugeenikale toetudes paljudes maades startis arenguhäiretega isikute süstemaatiline steriliseerimisprogramm. Eugeenika kulminatsiooniks oli teine maailmasõda, mil Natsi-Saksamaa, eugeenikale motiveerinuna, sihipäraselt hävitas inimesi nende etnilistest ja füüsilistest asjaoludest tulenevalt, kuigi kõige tuntuma etnilise rühma, juutide vastu suunatud viha on hakanud juurduma juba enne Darwinit. Teise maailmasõja ajal aset leidnud hirmuteod vähendasid eugeenika populaarsust, kuigi veel 1960. ja 1980. aastatel Ameerika Ühendriikides tegutses eugeenikat pooldavaid asutusi. Näiteks ''Oregon Board of Eugenics'' lõpetas tegevuse alles 1983. aastal. Soomes jäeti sundsteriliseerimine seadustest välja 1970. aasta seadusega.<ref name="Fors" /> == Auavaldused == === Üldiselt === Darwini nimi anti juba tema eluajal paljudele geograafilistele paikkondadele ja organismidele. Näiteks [[Beagle'i kanal]]i läheduses olevale veekogule pani Robert FitzRoy nimeks Darwin Sound ja Andide mäestikku kuuluv Darwini mägi sai nime Darwinilt tema 25. sünnipäeva auks.<ref name="hGwjO" /> Kui Beagle jõudis oma kolmandal reisil [[Austraalia]] põhjaossa aastal 1839, [[John Lort Stokes]] leidis Palmerstone linna lähedusest loodusliku sadama, millele laevakapten [[John Clements Wickman]] pani Darwini järgi nimeks Port Darwin. Linn sai ametlikult [[Darwin (Australia)|Darwini]] nime 1911. aastal, sellest tuli Austraalia [[Põhjaterritoorium]]i pealinn ning sinna asutati [[Charles Darwini ülikool]] ja [[Charles Darwini rahvuspark]]. Cambridge’i ülikooli kraadiõppe kolledžist sai Darwini järgi [[Darwin College]] 1964. aastal. See oli suur auavaldus kogu Darwini suguvõsale, kuigi teisest küljest, osa territooriumist kuulus Darwini teisele pojale George Darwinile .<ref name="pDkQD" /> [[Pilt:Hw-darwin.jpg|pisi|püsti|Charles Darwin]]Bioloogilistest liikide rühmadest kõige tuntuim Darwini järgi nime saanud on [[Darwinivindid]], kelle esindajaid Darwin kohtas Galápagose saartel. [[Michael H. Hart]]i koostatud nimekirjas "[[Inimühiskonna 100 suuremat]]" oli Darwin 16. kohal ja BBC koostatud edetabelis "[[100 suurimat inglast]]" (''[[100 Greatest Britons]]'') – programmis Darwin hääletati neljandaks. Inglise Keskpank [[Bank of England]] vahetas 2000. aastal kümnenaelase (£10) paberraha illustratsioonina olnud [[Charles Dickens]]i portree Darwini omaga.<ref name="9F5pW" /> Öeldavasti oli üheks põhjuseks tema muljetavaldav habe. Londoni kuninglik selts jagab Darwini medaleid. Darwin on olnud paljude elulookirjelduste ja teaduslike näituste teema. Aastal 2009 Darwini auks korraldati mitmeid näitusi ja kokkutulekuid, sest selleks aastaks oli kulunud 200 aastat Darwini sünnist ja 150 aastat tema teose "Liikide tekkimine" avaldamisest. == Tunnustus == * 1839 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks (tunnustuseks reisidel koostatud kogude eest) * 1865 – valiti Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks * 1869 – valiti ta [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks * 1871 – valiti [[Uus-Meremaa Kuninglik Selts|Uus-Meremaa Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks * 1878 – valiti [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] liikmeks * 1878 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks === Liikide nimed === Charles Darwin oli silmapaistev looma- ja taimeliikide koguja. Nende liikide hulgas oli mitmeid teadusele enne tundmatuid. Darwini järgi on antud mitmetele liikidele nende teaduslikud nimed. Darwinil õnnestus prognoosida ühe putuka olemasolu, mille pärast ta langes teadusringkondade naerualuseks. Ta väitis, et [[tähtkäpaline|tähtkäpaliste]] tolmeldaja on siiani tundmatu [[putukas]], kelle lont on sama pikk kui lille peaaegu 30-sentimeetrine kannus. Selleaegsed loodusteadlased ei uskunud seda. Muud võimalikku lahendust käpalise tolmlemisviisist Darwin ei leidnud. Kui oli kulunud paarkümmend aastat Darwini surmast, leiti ''[[Xanthopan morgani]]'' – suuremat mõõtu aafrika liblikaliik, kelle imusuised ulatuvad tähtkäpalise kannuse põhja. Selle üks alaliik on ''Xanthopan morgani praedicta'', kus sõna ''praedicta'' tähendab ennustatut.<ref name="e9sgO" /> Hiljem küll tõestati, et ''praedicta'' alaliik ei erine muudest ''Xanthopan morgani'' liikidest. == Charles Darwini eluajal ilmunud teosed (osaline nimekiri)<ref name="4FjGS" /> == [[Fail:Charles Robert Darwin by John Collier.jpg|pisi|püsti|[[John Collier]], parandatud koopia kunstniku varasemast portreest "Charles Darwini portree, (1891)", 1893]] * 1839 – "Journal of Researches into the Geology and Natural History of the Various Countries visited by H.M.S. 'Beagle' under the Command of Capt.FitzRoy, R.N., from 1832 to 1836"; * 1846 – "Geological Observations on Coral Reefs, Volcanic Islands, and on South America: being the Geology of the Voyage of the Beagle, under the Command of Capt. FitzRoy, during the Years 1832-36"; * 1851–1854 – "A Monograph on the Sub-Class Cirripedia"; * 1851 – "A Monograph on the Fossil Lepadidae, or, Pedunculated Cirripedes of Great Britain"; * 1854 – "A Monograph on the Fossil Balanidae and Verrucidae of Great Britain"; * 1859 – "[[Liikide tekkimine|Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk eelistatud vormide säilimine olelusvõitluses]]" ("On the Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life"; * 1861 – "On the various Contrivances by which British and Foreign Orchids are Fertilised by Insects, and the Good Effects of Intercrossing"; * 1865 – "The Movements and Habits of Climbing Plants"; * 1868 – "The Variation of Animals and Plants under Domestication" ("Loomade ja taimede mitmekesisus kodustamisel"); * 1871 – "The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex"; * 1872 – "The Expression of the Emotions in Man and Animals" ("Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomadel"); * 1876 – "Insectivorous Plants" ("Putuktoidulised taimed"); * 1876 – "The Effects of Cross and Self Fertilisation in the Vegetable Kingdom" ("Rist- ja iseviljastumise tagajärjed taimeriigis"); * 1877 – "The Different Forms of Flowers on Plants of the Same Species"; * 1880 – "The Power of Movement in Plants" ("Taimede liikumisvõime"); * 1881 – "The Formation of Vegetable Mould, Through the Action of Worms, with Observations on their Habits"; * 1882 – "The Movements and Habits of Climbing Plants"; * ... === Hiljem ilmunud teosed === * 1958 – "The Recollections of the Development of my Mind and Character" avaldati inglise keeles pealkirjaga "The Autobiography". ==== Teosed eesti keeles ==== * "Loodusuurija reis ümber maailma purjekal "Beagle"". Tõlkinud [[Jaan Port]], eessõna [[Arkaadi Uibo]]. Teaduslik Kirjandus, [[Tartu]] 1949, lk 528. * "Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest". Tõlkinud ja kommenteerinud [[Mait Raun]]. MR Piller, [[Tartu]], 2005, lk 120, ISBN 9985959612. * "Autobiograafia". Tõlkinud ja eessõna: [[Mart Niklus]]; teine eessõna: [[Ivar Puura]]. [[Eesti Looduseuurijate Selts]], Tartu, 2006, lk 256. == Vaata ka == * [[Darvinism]] * [[Neodarvinism]] * [[Pangenees]] * [[Sünteetiline evolutsiooniteooria]] * [[Darwini auhind]] * [[Darwini mäed]] * [[Darwini mägi]] == Viited == <references> <ref name="JvW">van Wyhe / Darwin-online.org.uk</ref> <ref name="CYAhz">van Wyhe: The Complete Works of Darwin Online - Biography</ref> <ref name="Leff">{{Netiviide |url=http://www.aboutdarwin.com/darwin/WhoWas.html |pealkiri=About Charles Darwin |autor=David Leff |väljaanne=AboutDarwin.com |vaadatud=21.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="Cc68n">{{Netiviide |url=http://www.amnh.org/exhibitions/darwin/work/last.php |pealkiri=Darwin - At last |väljaandja=American Museum of Natural History |vaadatud=21.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="ah53A">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=A1&viewtype=text&pageseq=1 |pealkiri=The Works of Charles Darwin: An Annotated Bibliographical Handlist |autor=R. B. Freeman |väljaanne=darwin-online.org.uk |vaadatud=21.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="Ancestors">{{Netiviide |url=http://www.aboutdarwin.com/darwin/Ancestors.html |pealkiri=The Ancestors of Charles Darwin back to the year 1620. |väljaanne=AboutDarwin.com |keel=en}}</ref> <ref name="69aey">Dean Keith Simonton.[http://books.google.ee/books?id=tPDTQdQrfiYC&printsec=frontcover "Greatness: Who Makes History and why"]. Guilford Press, 1994, lk 10</ref> <ref name="wsrda">{{Netiviide |url=http://darwin.baruch.cuny.edu/biography/shrewsbury/mount/ |pealkiri=The Mount House, Shrewsbury |autor=John H. Wahlert |koht=Baruch College |vaadatud=21.3.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=6.12.2008 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081206010149/http://darwin.baruch.cuny.edu/biography/shrewsbury/mount/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="About, Childhood">{{Netiviide |url=http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_02.html |pealkiri=Outline of Darwin's Childhood |väljaanne=AboutDarwin.com |vaadatud=24.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="darwinday">{{Netiviide |url=http://www.darwinday.org/NEWlang/life/shrewsbury.html |pealkiri=Darwin Day Celebration |väljaanne=Darwinday.org |vaadatud=24.3.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=8.04.2008 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080408110114/http://www.darwinday.org/NEWlang/life/shrewsbury.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="pildid6">Charles Darwin, "Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest", lk 6</ref> <ref name="fnZuZ">{{Netiviide |url=http://www.darwinproject.ac.uk/darwinletters/calendar/entry-16.html |pealkiri=Letter 16, Darwin, C. R. to Darwin, R. W. |autor=Charles Darwin |täpsustus=Kiri |väljaanne=Darwin Project |vaadatud=25.3.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=19.04.2008 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080419113125/http://www.darwinproject.ac.uk/darwinletters/calendar/entry-16.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="BeucG">Charles Darwin, [https://web.archive.org/web/20140421100047/http://books.google.ee/books?id=igGDEDWzSwIC&printsec=frontcover&dq=Charles+Darwin&hl=et&sa=X&ei=9mxTU9UJisDsBpbagOgC&redir_esc=y#v=onepage&q=Charles%20Darwin&f=false "The Autobiography of Charles Darwin"], vaadatud 20.04.2014</ref> <ref name="nn49z">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F937.1&viewtype=text&pageseq=245 |pealkiri=The Descent of Man and Selection in Relation to Sex |autor=Charles Darwin |aeg=1871 |lehekülg=232 |väljaanne=darwin-online.org.uk |vaadatud=24.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="FZtIb">Charles Darwin, Francis Darwin. [https://web.archive.org/web/20140421215951/http://books.google.ee/books?id=igGDEDWzSwIC&printsec=frontcover "The Autobiography of Charles Darwin"]. Bibliolis Books, lk 30</ref> <ref name="N1l2T">Charles Darwin, "Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest", lk 37</ref> <ref name="3ilZe">Charles Darwin, "Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest", lk 38</ref> <ref name="Eldredge">{{Netiviide |url=http://www.vqronline.org/articles/2006/spring/eldredge-confessions-darwinist/ |pealkiri=Confessions of a Darwinist |autor=Niles Eldredge |väljaanne=The Virginia Quarterly Review |vaadatud=18.4.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=24.12.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131224110620/http://www.vqronline.org/articles/2006/spring/eldredge-confessions-darwinist/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="AB.com timeline 5">{{Netiviide |url=http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_05.html#0010 |pealkiri=Darwin Timeline – middle of March 1837 |väljaanne=AboutDarwin.com |vaadatud=20.4.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=21.04.2008 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080421011914/http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_05.html#0010 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Letter419">{{Netiviide |url=http://www.darwinproject.ac.uk/darwinletters/calendar/entry-419.html |pealkiri=Raamat: C. Darwinilt W. D. Foxille |autor=Charles Darwin |aeg=1838 |väljaandja=Darwin Correspondence project |keel=en}}</ref> <ref name="nIPP1">Charles Darwin, "Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest", lk 48</ref> <ref name="About Darwin TL06">{{Netiviide |url=http://aboutdarwin.com/timeline/time_06.html |pealkiri=About Darwin – Timelin, His Early Reaseach |väljaanne=AboutDarwin.org |vaadatud=4.5.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=9.05.2008 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080509084041/http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_06.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="About Darwin TL07">{{Netiviide |url=http://aboutdarwin.com/timeline/time_07.html |pealkiri=Outline of Research after Origin of Species |väljaanne=AboutDarwin.com |vaadatud=10.5.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=19.04.2008 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080419121104/http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_07.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="FbOGV">''Beagle'' - jahikoer (inglise keeles)</ref> <ref name="burial">{{Netiviide |url=http://www.aboutdarwin.com/darwin/burial.html |pealkiri=The Burial of Charles Darwin |väljaanne=AboutDarwin.com |vaadatud=24.3.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=9.12.2008 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081209050302/http://www.aboutdarwin.com/darwin/burial.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="rationalrevolution">{{Netiviide |url=http://www.rationalrevolution.net/articles/darwin_nazism.htm |pealkiri=The Mis-portrayal of Darwin as a Racist |autor=R. G. Price |väljaanne=rationalrevolution.net |vaadatud=14.5.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="Browne, 1995, 2002">Browne, 1995, 2002</ref> <ref name="4qShB">Charles Darwin, "Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest", lk 56</ref> <ref name="Fors">[https://web.archive.org/web/20140419192600/http://www.saunalahti.fi/arnoldus/eugenia.html Arno Forsius: Eugeenika] Loetud 4.7.2008</ref> <ref name="E6jsI">[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F8.15&viewtype=text&pageseq=1 The Zoology of the Voyage of H.M.S. Beagle Under the Command of Captain Fitzroy, R.N., during the Years 1832 to 1836 (1838–1842).]</ref> <ref name="m7qXe">Bowler, Peter J., "Charles Darwin: The Man and His Influence", 1996, lk 56, Cambridge University Press, ISBN 978-052-156-668-1</ref> <ref name="iWWK0">{{Netiviide |url=http://darwin.thefreelibrary.com/The-Voyage-of-the-Beagle/8-1-3 |pealkiri=Chapter VIII: Banda Oriental And Patagonia (Page 3) |autor=Charles Darwin |väljaanne=The Voyage of the Beagle |väljaandja=The Free Library |aeg=1846 |vaadatud=22.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="21ha6">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1&viewtype=text&pageseq=7 |pealkiri=Extracts from letters addressed to Professor Henslow |autor=C. R. Darwin |lehekülg=7 |väljaanne=darwin-online.org.uk |vaadatud=24.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="ZVNjJ">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F10.3&viewtype=text&pageseq=545 |pealkiri=Journal and remarks |autor=Charles Darwin |lehekülg=526 |aeg=1839 |väljaanne=darwin-online.org.uk |vaadatud=29.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="F4kOW">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1840&viewtype=text&pageseq=23 |pealkiri=Charles Darwin's zoology notes & specimen lists from H.M.S. Beagle |autor=Richard Keynes |väljaanne=darwin-online.org.uk |väljaandja=Cambridge University Press |vaadatud=18.4.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="cU8Vc">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F373&viewtype=text&pageseq=16 |pealkiri=The Origin of Species |autor=Charles Darwin |lehekülg=1 |aeg=1859 |väljaanne=darwin-online.org.uk |vaadatud=29.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="9BsrT">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/EditorialIntroductions/Freeman_LettersOnGeology.html |pealkiri=Letters on Geology |autor=Charles Darwin |aeg=1835 |väljaanne=darwin-online.org.uk |vaadatud=29.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="9mdB7">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F8.1&viewtype=text&pageseq=26 |pealkiri=Fossil Mammalia Part 1 No. 1 of The zoology of the voyage of H.M.S. Beagle |autor=Charles Darwin |lehekülg=16 |väljaanne=darwin-online.org.uk |aeg=1838 |vaadatud=29.3.2008 |ref=Darwin1838a}}</ref> <ref name="DkWJc">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F8.13&viewtype=text&pageseq=26 |pealkiri=Fossil Mammalia Part 1 No. 4 of The zoology of the voyage of H.M.S. Beagle |autor=Charles Darwin |lehekülg=106 |aeg=1840 |väljaanne=darwin-online.org.uk |vaadatud=29.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="oKmi5">{{Netiviide |url=http://www.jstor.org/pss/1928978 |pealkiri=Ecology |autor=O. Arrhenius |lehekülg=255–257 |via=Jstor |vaadatud=18.4.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="KE4Iw">Browne 1995, peatükk 12</ref> <ref name="C2jzO">{{Netiviide |url=http://www.robertgordon.net/papers/four.html |pealkiri=Circumnavigating Darwin |autor=Robert Gordon ja Deborah Thomas |aasta=1999 |väljaanne=robertgordon.net |vaadatud=19.04.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="ZtUA4">{{Netiviide |url=http://www.econlib.org/library/Malthus/malPlong.html |pealkiri=An Essay on the Principle of Population |autor=Thomas Malthus |väljaanne=1826 |via=The Library of Economics and Liberty |väljaandja=John Murray |vaadatud=19.04.2008 |keel=}}</ref> <ref name="JcGtm">{{Netiviide |url=http://aleph0.clarku.edu/huxley/CE9/CaML.html |pealkiri=Capital, The Mother of Labour |autor=Thomas Huxley |vaadatud=29.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="FcgM7">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1556&viewtype=text&pageseq=39 |pealkiri=The foundations of The origin of species |autor=Francis Darwin |aeg=1909 |väljaanne=darwin-online.org.uk |vaadatud=29.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="xCZR7">{{Netiviide |pealkiri=Darwin’s Down House |autor=Robert W. Wallace |vaadatud=8.6.2009 |väljaandja=Elsevier Science Ltd. |väljaanne=Endeavour |täpsustus=nr 25(3) |lehekülg=131 |url=http://www.nasw.org/users/RobWallace/DarwinDownHouse.pdf |aeg=2001 |keel=en |arhiivimisaeg=6.11.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121106035350/http://www.nasw.org/users/RobWallace/DarwinDownHouse.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="qd8Ic">Darwin, Charles: Minu elu, lk 78. Soome keeles kirjutanud Anto Leikola. Gummerus 1987. ISBN 951-749-062-3</ref> <ref name="fm4u7">{{Netiviide |url=http://users.ox.ac.uk/~jrlucas/legend.html |pealkiri=Wilberforce and Huxley: A Legendary Encounter |autor=J. R. Lucas |väljaanne=The Historical Journal 22 (2): 313–330 |vaadatud=4.05.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=10.04.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110410081122/http://users.ox.ac.uk/%7Ejrlucas/legend.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="cvog9">{{Netiviide |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F937.1&viewtype=text&pageseq=245 |pealkiri=The descent of man, and selection in relation to sex |autor=Charles Darwin |aeg=1971 |väljaanne=darwin-online.org.uk |vaadatud=4.5.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="dfBf1">Darwin, 1871 lk 385-405 [http://darwin-online.org.uk/content/frameset?viewtype=text&itemID=F937.2&pageseq=402 Tekst]</ref> <ref name="SDOpP">Michael T. Ghiselin: Darwin and Evolutionary Psychology: Darwin initiated a radically new way of studying behavior, ''Science'' 9. märts 1973, lk 964–968</ref> <ref name="9R5Xk">{{Netiviide |url=http://aboutdarwin.com/darwin/CD_Daily.html |pealkiri=Darwin's Daily Life |väljaanne=AboutDarwin.com |vaadatud=12.5.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=11.05.2008 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080511051619/http://www.aboutdarwin.com/darwin/CD_Daily.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="0IFV1">Weikart, Richard: ''From Darwin to Hitler: Evolutionary Ethics, Eugenics and Racismin Germany'', lk 233 {{en}}: ''"Darwinism by itself did not produce the Holocaust, but without Darwinism, especially in its social Darwinist and eugenics permutations, neither Hitler nor his Nazi followers would have had the necessary scientific underpinnings to convince themselves and their collaborators that one of the world's greatest atrocities was really morally praiseworthy. Darwinism - or at least some naturalistic interpretation of darwinism - succeeded in turning morality on its head."''</ref> <ref name="DId73">{{Netiviide |url=http://news.philosophynews.com/whip/darwinism-and-gender/ |pealkiri=Darwinism and Gender |autor=Richard Pimentel |väljaanne=Philosophy News |vaadatud=25.3.2009 |keel=en |arhiivimisaeg=14.06.2009 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090614005802/http://news.philosophynews.com/whip/darwinism-and-gender/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="azlds">Moore, James & Adrian Desmond, "The Descent of Man and Selection in Relation to Sex", 2004, Penguin Classics</ref> <ref name="Zp88I">*James Moore, [https://web.archive.org/web/20081222020720/http://speakingoffaith.publicradio.org/programs/darwin/transcript.shtml "Evolution and Wonder – Understanding Charles Darwin"] Speaking of Faith (raadiosaade), American Public Media, 2006. Vaadatud 6. aprillil 2009.</ref> <ref name="5abAJ">{{Netiviide |url=http://darwin.gruts.com/articles/2000/marx/ |pealkiri=Marx of Respect |autor=Richard Carter|väljaandja=The Friends of Charles Darwin |vaadatud=5.5.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=19.02.2009 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090219215243/http://darwin.gruts.com/articles/2000/marx |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="F7oBd">{{Netiviide |url=http://natcenscied.org/PADREV.HTM |pealkiri=The Darwin Legend |autor=Kelvin Padian |vaadatud=5.05.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=19.01.1998 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/19980119234102/http://natcenscied.org/PADREV.HTM |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="0Uaim">{{Netiviide |url=http://www.aboutdarwin.com/darwin/Children.html |pealkiri=Darwin's Children |väljaanne=AboutDarwin.com |vaadatud=21.3.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="bToJp">{{Netiviide |url=http://www.royalsoc.ac.uk/downloaddoc.asp?id=3120 |pealkiri=List of Fellows of the Royal Society (A–J) |väljaandja=Royal Society |vaadatud=21.3.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=10.02.2007 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070210091600/http://www.royalsoc.ac.uk/downloaddoc.asp?id=3120 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="eWCuh">Edwards, A. W. F. 2004. Darwin, Leonard (1850–1943): ''Oxford Dictionary of National Biography'', Oxford University Press.</ref> <ref name="U0dk9">{{Netiviide |url=http://www.guardian.co.uk/science/2008/feb/09/darwin.myths |pealkiri=It ain't necessarily so ... – Monkeys |autor=John van Wyhe |väljaanne=Guardian |vaadatud=22.4.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="sZKT4">Hodgson, Geoffrey M. (2004) "Social Darwinism in Anglophone Academic Journals: A Contribution to the History of the Term", Journal of Historical Sociology, 17(4), December, pp. 428–63.</ref> <ref name="hGwjO">{{Netiviide |url=http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_04.html |pealkiri=Darwin's timeline |väljaanne=AboutDarwin.com |vaadatud=19.4.2008 |keel=en |arhiivimisaeg=21.02.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190221143320/http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_04.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="pDkQD">{{Netiviide |url=http://www.dar.cam.ac.uk/visitors/history.shtml |pealkiri=History of the College |väljaandja=Darwin College |vaadatud=19.4.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="9F5pW">{{Netiviide |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/1009901.stm |pealkiri=How to join the noteworthy |väljaandja=BBC |vaadatud=19.4.2008 |keel=en}}</ref> <ref name="e9sgO">[http://www.luomus.fi/info/tiedotteet/?p=101 "Paha hais meelitab tolmeldajadid" ("Paha haju houkuttaa pölyttäjiä") (Helsingi ülikooli teatmik 22.2.2007)]</ref> <ref name="4FjGS">Charles Darwin, "Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest", lk 118-119</ref> </references> === Allikad === * {{raamatuviide |toimetaja-perekonnanimi=Barlow |toimetaja-eesnimi=Nora |url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&viewtype=text&pageseq=100 |pealkiri=The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 |aasta=1958}} * {{raamatuviide |eesnimi=Janet |perekonnanimi=Browne |pealkiri=Charles Darwin: vol. 1 Voyaging |koht=Jonathan Cape |aasta=1995|isbn=1-84413-314-1}} * {{raamatuviide |eesnimi=Janet |perekonnanimi=Browne |pealkiri=Charles Darwin: vol. 2 The Power of Place |koht=Jonathan Cape |aasta=2002 |isbn=0-7126-6837-3 }} * {{raamatuviide |pealkiri=On the Origin of Species |perekonnanimi=Darwin |eesnimi=Charles |aeg=1859}} * {{raamatuviide |pealkiri=The life and letters of Charles Darwin |toimetaja-perekonnanimi=Darwin |toimetaja-eesnimi=Francis |aeg=1887}} * {{raamatuviide |eesnimi1=Adrian |perekonnanimi1=Desmond |eesnimi2=James |perekonnanimi2=Moore |pealkiri=Darwin |kirjastus=Michael Joseph, Penguin Group |koht=London |aasta=1991 |isbn=0-7181-3430-3 }} * {{ajakirjaviide |eesnimi=Theodosius |perekonnanimi=Dobzhansky |url=http://www.2think.org/dobzhansky.shtml |pealkiri=Nothing in Biology Makes Sense Except in the Light of Evolution |väljaanne=The American Biology Teacher 35 |aasta=1973}} * {{raamatuviide |perekonnanimi1=Isaksson |eesnimi1=Pekka |perekonnanimi2=Jokisalo |eesnimi2=Jouko |pealkiri=Kallonmittaajia ja skinejä – Rasismin aatehistoriaa |aasta=1998 |isbn=951-578-619-3 }} * {{raamatuviide |perekonnanimi=Korsunskaja |eesnimi=V. |pealkiri=Charles Darwin |tõlkija=J. Metsar |kirjastus=Eesti Riiklik Kirjastus |koht=Tallinn |aasta=1959 }} * {{raamatuviide |eesnimi=Tim |perekonnanimi=Lewens |pealkiri=Darwin |kirjastus=Routledge Chapman & Hall |aasta=2007 |isbn=9780415346382 }} * {{Ajakirjaviide |url=http://darwin-online.org.uk/people/van_Wyhe_2007_Mind_the_gap_did_Darwin_avoid_publishing_his_theory.pdf |pealkiri=Mind the gap: Did Darwin avoid publishing his theory for many years? |perekonnanimi=Wyhe |eesnimi=John van| aeg=2007 |lehekülg=184, 187 |väljaanne=Notes Rec. R. Soc.}} == Välislingid == {{commons|Charles Darwin}} {{vikitsitaadid}} * [[Tiit Kändler]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51064541/ "Charles Darwini õpetus aina levib ja laieneb"], Eesti Päevaleht, 17. november 2006 * Tiit Kändler, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51158763/ Darwini juubel: laulev evolutsioon], Eesti Päevaleht, 12. veebruar 2009 * [http://darwin-online.org.uk/ Darwini veebileht] – sisaldab täielikku biograafiat ja kogutekste (inglise keeles) * [http://www.darwinproject.ac.uk/ Darwin Correspondence Project] – Darwini saadetud kirjad digiteerituna * [https://www.gutenberg.org/browse/authors/d#a485 Works by Charles Darwin] – Project Gutenbergi avalikul veebilehel * [http://darwinlibrary.amnh.org/ The Darwin Digital Library of Evolution] * [http://www.botanicus.org/creator/93 ''Botanicus.org''] – digiteeritud botaanikateemalisi artikleid * Rebecca Jones. [https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-60980288 'Stolen' Charles Darwin notebooks left on library floor in pink gift bag]. [[BBC News]], 5. aprill 2022 {{JÄRJESTA:Darwin, Charles}} [[Kategooria:Charles Darwin| ]] [[Kategooria:Suurbritannia bioloogid]] [[Kategooria:Suurbritannia geoloogid]] [[Kategooria:Inglise teadlased]] [[Kategooria:Londoni Kuningliku Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1809]] [[Kategooria:Surnud 1882]] ezex8279umcudi1r9qx0yladq3jj067 0 9929 7151884 6827932 2026-05-12T05:02:28Z Mona 355 7151884 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib jõest; raketi kohta vaata artiklit [[Angara (rakett)]], jäämurdjast reisiparvlaeva kohta vaata artiklit [[Angara (laev)]].}} {{Jõgi | nimi = Angara | pildi_nimi = Angara-Bratsk.jpg | pildi_seletus = Angara [[Bratsk]]i lähedal | lähe = [[Baikal]] | lähe_NS = 51.867 | lähe_EW = 104.818 | suue = [[Jenissei]] | suue_NS = 58.102 | suue_EW = 92.991 | valgla_maad = [[Venemaa]] | pikkus = 1779 km | valgla_pindala = 1 039 000 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = 2,071 m&sup3;/sek | paremad_lisajõed = Ilim, Tšadobets | vasakud_lisajõed = Tassejeva | osm = jah }} '''Angara''' on jõgi [[Aasia]]s [[Siber]]is. Pikkus 1779 km, valgala 1 039 000 km&sup2;, sh ilma Baikali järve vesikonnata 468 000 km&sup2;. Angara on ainus [[Baikal]]ist väljavoolav jõgi. Suurest [[järv]]est lähtumise tõttu on Angara ühtlase vooluhulgaga. Ta külmub talvel hilja, sulab kevadel vara ja on suvel külmaveeline. Esialgu voolab Angara põhja, seejärel aga moodustab [[Kesk-Siberi kiltmaa]]l suure hulga [[kärestik]]ke, pöördub läände ja suubub paremalt [[Jenissei]]sse. Angara on mitmes kohas [[hüdroelektrijaam]]ade tammidega üles paisutatud. Jõe ääres asuvad [[Irkutsk]]i ja [[Bratsk]]i linn. Suuremad lisajõed on [[Ilim]], [[Tšadobets]] ja [[Tassejeva]]. [[Pilt:Jenissei.png|pisi|tühi|Angara jõgi]] ==Elustik== {{pooleli}} [[Kategooria:Jenissei jõgikond]] [[Kategooria:Venemaa jõed]] oh8xwalsmiljg9p5mpki98jkozkdoq1 0 10276 7151926 7151469 2026-05-12T06:54:16Z Velirand 67997 /* B */ 7151926 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Aristides Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] k1ix0pjgtlcmxr1gchg9ddneahfekrs 7152039 7151926 2026-05-12T08:44:45Z Velirand 67997 /* B */ 7152039 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Aristides Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] p77r2nmbyakiocadolqus9fedd00gbc 0 11168 7151837 7145799 2026-05-11T23:24:45Z Andres 5 /* Taimed */ 7151837 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Astuuria (ajalooline piirkond)]]; kuningriigi kohta vaata artiklit [[Astuuria kuningriik]]}} {{Provints | nimi = Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Comunidad Autónoma del Principado de Asturias | nimi2_keel = astuuria | nimi2 = Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies | lipp = Flag of Asturias.svg | lipu_link = [[Astuuria lipp]] | vapp = Escudo de Asturias.svg | vapi_link = [[Astuuria vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = Pealinn | keskuse_nimi = [[Oviedo]] | asendikaardi_pilt = Asturias in Spain.svg | osm = pind }} '''Astuuria''' (ametlikult '''Astuuria Vürstiriik''', [[hispaania keel]]es ''Principado de Asturias'', [[astuuria keel]]es ''Principáu d'Asturies''; [[galeegi-astuuria keel]]es ''Principao d'Asturias'') on [[Hispaania]] [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomne piirkond]]. Piirkonna mandriosa asub Pürenee poolsaare loodeosas. Põhjast uhub seda [[Kantaabria meri]], läänes piirneb see [[Lugo provints]]iga ([[Galicia]]), lõunas [[Leóni provints]]iga ([[Castilla y León]]) ja idas [[Kantaabria]]ga. Astuuria ei jagune [[provints (Hispaania)|provintsideks]], vaid kattub '''Astuuria provintsi''' (varem '''Oviedo provintsi''') territooriumiga. [[Oviedo]] linn on vastavalt [[Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuut|Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuudi]]le Astuuria Vürstiriigi institutsioonide asukoht. [[vürstiriik|Vürstiriigiks]] nimetatakse seda ajaloolistel põhjustel: [[Kastiilia kroon]]i — ja hiljem [[Hispaania kroon]]i — pärija kandis [[Astuuria vürst]]i tiitlit, mille lõi Kastiilia kuningas [[Juan I]] aastal 1388. Astuuria pindala on 10 603,57 km², mis moodustab 2,1% Hispaania pindalast; Hispaania [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomsete piirkondade]] seas on Astuuria pindalalt 10. kohal. Astuuria rahvaarv 2025. aastal oli 1 015 128 elanikku ([[aastaloendus]], [[Instituto Nacional de Estadística|INE]])<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 013 529 elanikku (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>. 2024. aastal oli elanikke 1 009 599 (aastaloendus)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 008 028 (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>. 2021. aastal oli elanike arv 1 012 117 (aastaloendus)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 011 792 (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>, mis moodustas 2,4% Hispaania rahvaarvust; autonoomsete piirkondade seas oli see 14. kohal. [[Rahvastiku tihedus]] on 95,4 in/km². Piirkonna rahvarohkeim linn on [[Gijón]]. Suure elaniku arvuga vallad on veel näiteks [[Avilési vald]], [[Siero vald]], [[Mierese vald]] ja [[Langreo vald]]. Praegune Astuuria territoorium kattub põhijoontes endise [[Oviedo Astuuria]] alaga, mis piirnes [[Santillana Astuuria]]ga. [[Javier de Burgos]]e 1833. aasta haldusreformiga sai Oviedo Astuuria piirkonnast [[Oviedo provints]], mis sai endale ka osa Santillana Astuuria alast — [[Peñamellera Alta vald|Peñamellera Alta]], [[Peñamellera Baja vald|Peñamellera Baja]] ja [[Ribadedeva vald|Ribadedeva valla]]; ülejäänud osa Santillana Astuuriast liideti [[Santanderi provints]]iga, millest hiljem sai Kantaabria autonoomne piirkond. Astuuria Vürstiriigil on oma autonoomiastatuudi artikli 1 kohaselt ajaloolise piirkonna (''[[comunidad histórica]]'') staatus. Piirkonnal on seadusandlik kogu nimega [[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] (''Junta General del Principado''). See sai nime 1388. aastal loodud keskaegse [[Astuuria vallad|Astuuria valdu]] krooni ees esindanud organi [[Junta General del Principado de Asturias]] järgi.<ref>[http://www.jgpa.es/recursos/doc/Archivos_adjuntos/837759750_155201313934.pdf Antecedentes de la Junta General], jgpa.es.</ref> Astuuria ala kattub osaliselt aastal 718 asutatud kunagise [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] tuumikalaga. Piirkonnal on kaks mitteametlikku omakeelt: [[astuuria keel]], mis kuulub [[asturleoni keel]]e alla ning mille kasutamist ja edendamist reguleerib [[astuuria keele kasutamise ja edendamise seadus]], ning [[galeegi-astuuria keel]], mis pärineb [[galeegiportugali keel]]est ja mida kõneldakse Astuuria lääneserva valdades. Need ei ole [[ametikeel]]ed, küll aga on [[kaitstud keel]]ed. Astuurias on 78 [[vald (Hispaania)|vald]]a. ==Nimi== [[Pilt:Esla55.JPG|pisi|left|Astura jõgi, praegu [[Esla jõgi]], mille kunagise nimega on seotud [[kohanimi]] Astuuria]] Astuuria (hispaania ''Asturias'', astuuria ''Asturies'', [[ladina keel|ladina]] ''Asturiae'') nimi pärineb selle kunagiste elanike [[astuurid]]e ehk [[asturid|asturite]] nimest (ladina ''Astures''). Nime tähenduseks peetakse 'asturite alad'. Nad elasid enne Rooma vallutust Astura (Ástura) jõe (praeguse nimega [[Esla jõgi]]) ääres. Rahva- ja jõenime on peetud etümoloogiliselt seotuks. Asturid elasid nii [[Meseta]]l (tsismontaansed asturid) kui ka sellest põhja pool (transmontaansed asturid). Asturiteks nimetati alguses tõenäoliselt üht hõimu, mille nimi hiljem laienes paljude hõimude koondnimetuseks, nagu see oli [[galaikid]]e puhul. Jõe roomlaste-eelseks nimevormiks on oletuslikult rekonstrueeritud *Estura või *Estula. Kujul ''Estola'' on sarnane hüdronüüm dokumenteeritud 1147. aasta allikates Astuuria idaosas [[Seya jõgi|Seya jõe]] nimena. Neid ja sarnaseid Lääne-Euroopa jõenimesid (Stour, Stör, Stura, Astuera) on sarnasuse alusel mõnikord paigutatud oletuslikku ühtsesse keldi või varasemasse indoeuroopa hüdronüümikihistusse ([[Hans Krahe]] teooria), kuid nende nimede seostamine ei toetu regulaarsetele häälikuvastavustele ja sarnasus võib olla juhuslik. Neid nimesid on etümoloogiliselt seostatud ka oletusliku algindoeuroopa tüvega *''steu-r-'' ([[Julius Pokorny]], ''[[Indogermanisches etymologisches Wörterbuch]]'', 1959, nr 1004–1010), millele on rekonstrueeritud tähendusväli 'lai, laienenud', kuid see tõlgendus on vaieldav. On oletatud ka, et nimi Astura on substraatpäritolu ning seda on seostatud [[baski keel|baski]] sõnaga ''ura'' 'vesi'. Sel juhul jääb nime esimese komponendi päritolu ja tähendus ebaselgeks. ==Sümbolid== [[Astuuria vapp|Astuuria vapi]] kasutamist reguleerib 27. aprilli 1984. aasta seadus nr 2/1984 (''[[Boletín Oficial del Principado de Asturias|BOPA]]'' nr 103, 4. mai) ning selle värvusi 31. oktoobri 1984. aasta dekreet nr 118/1984 (''BOPA'' nr 276, 29. november). [[Astuuria lipp|Astuuria lipu]] kasutamist reguleerib 19. detsembri 1990. aasta seadus nr 4/1990 (''BOPA'' nr 6, 9. jaanuar 1991). Astuuria hümn on alates 27. aprillist 1984 "[[Asturias, patria querida]]" ('Astuuria, armastatud isamaa'). See laul loodi Astuuria [[kaevur]]ite seas ja oli populaarne [[Hispaania Vabariik|Hispaania Vabariigi]] ajal. ==Asend ja suurus== [[Pilt:Mapa_Topografico_Principado_de_Asturias_escala_1-200.000_-_año_2010.jpg|pisi|Astuuria kaart (2010)]] [[Pilt:Satellite_image_of_Asturies_in_January_2003.jpg|pisi|Astuuria kosmosest (2003)]] Astuuria asetseb Hispaania põhjarannikul. Läänes piirneb see [[Lugo provints]]iga ([[Galicia]]), idas [[Kantaabria autonoomne piirkond|Kantaabriaga]], lõunas [[Leóni provints]]iga ja põhjas [[Kantaabria meri|Kantaabria merega]]. Astuuria pindala on 10 603 km². Astuuria rannajoon on väga liigestatud. Ranniku ulatus lääne–ida suunas on umbes 200 km. Loodusliku rannajoone pikkus kõrgvee piiri järgi on umbes 570 km. Koos saarte ja tehiskonstruktsiooniga on rannajoone pikkus umbes 660 km. Astuuria [[äärmuspunktid]] on: * põhjas: [[El Bravo laid]] ([[islote el Bravo]]), [[Peñase neem]]e ([[cabo de Peñas]]) lähedal ([[Gozóni vald]], 43° 39′ 59,6″ N) * lõunas: Braña dos Chagozos ([[Ibiase vald]], 42° 52′ 55,4″ N) * idas: Tina Mayori ''ría'' ([[Ribadedeva vald]], 4° 30′ 36,4″ W) * läänes: Eo jõe suudmeala ([[San Tirso de Abrese vald]], 7° 10′ 59,6″ W) Astuuria geomeetriline keskpunkt on umbes kohas 43,37° N, 5,85° W, Oviedost lääne pool Grado ümbruses. ==Haldusajalugu== [[Pilt:Mapa de la provincia de Oviedo.jpg|pisi|Oviedo provintsi kaart (1920ndad)]] Praegune Astuuria territoorium kattub osaliselt antiikaja [[Conventus Asturum|Conventus Asturumi]] alaga, mille moodustati Rooma keisririigi ajal piirkonna haldusüksusena. [[Vespasianus]] andis selle asturitele 69. aasta haldusjaotuses pärast Rooma vallutusele järgnenud olukorra stabiliseerumist. See seadis transmontaansete asturite ala Sella ja Navia jõe vahele. Varakeskajal kujunes sealses piirkonnas [[Astuuria kuningriik]], mille rajajaks peetakse [[Pelayo]]t (8. sajand). Pärast kuningas Pelayo surma (umbes aastal 737) ulatus Astuuria territoorium Eo jõest kuni Asóni jõeni. Kuningriigi mõjuala ulatus eri perioodidel Eo jõest kuni Ida-Kantaabria aladeni. Enamikul 16. sajandist alates koostatud kaartidel on Astuuria jagatud kaheks: Oviedo Asturias ja Santillana Asturias. Oviedo Astuuria läänepiir asus Eo jõel ja idapiir Ribadesella valla juures, kust algasid Santillana Astuuria alad. Need ulatusid veidi kaugemale Santanderist, idapiir asus Asóni jõel. Lõunas piirnes Astuuria Kantaabria mäestikuga. Piirid varieerusid ajas. [[Giacomo Cantelli da Vignola]] 1696. aasta kaardil on kasutatud nimetust "Astuuria Vürstiriik", kuigi piirkond jagunes halduslikult jagatud Oviedo Astuuriaks ja Santillana Astuuriaks. Seda nimetust kasutati ka 18. sajandi kartograafias, sealhulgas Hispaania kuninga esimese geograafi [[Alexis-Hubert Jaillot]]' töödes alates 1700. aasta kaardist. Tänapäevane halduspiir kehtestati [[1833. aasta Hispaania territoriaalse jaotuse reform]]iga, mis jaotas riigi Prantsusmaa eeskujul provintsideks. Selle tulemusel kujunes Astuuria provints, mis hõlmab ajaloolise Oviedo Astuuria tuumikala (ajaloolise maakonna) ja sellega liidetud Ribadedeva, Peñamellera Alta ja Peñamellera Baja valla, mis varem olid kuulunud Santillana Astuuriasse. Astuuria Vürstiriik on autonoomne piirkond, mis kattub Astuuria provintsiga. Sellel on ajaloolise piirkonna (''[[comunidad histórica]]'') staatus. Selle seadusandlik kogu on [[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] (''Junta General del Principado''). == Loodus == [[Pilt:El angliru desde el Monsacro.jpg|pisi|Vaade [[L'Angliru]]le [[Monsacro]] poolt]] [[Pilt:Isla de deva.jpg|pisi|[[Isla de Deva]]]] [[Pilt:ErcinaLakeHorse.jpg|pisi|[[Ercina järv]]]] Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete [[kalju]]dega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas [[karjatamine|karjatatakse]] [[kariloom]]i. ===Pinnamood=== {{Vaata ka|Astuuria mäed}} Astuuria on Hispaania kõige mägisemaid piirkond ja üks Euroopa mägisemaid piirkondi. 35% territooriumist on üle 50% kaldega ja 65% üle 30% kaldega. Astuuria pinnamood on valdavalt mägine, sest piirkond paikneb [[Kantaabria mäed|Kantaabria mäestik]]u põhjapoolsetel nõlvadel. Rannikumadalikud on kitsad ja järsult mägedesse üleminevad. Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri [[Leóni provints]]iga.<ref name="SMA" /> Nende idaosas tõuseb aheliku [[Picos de Europa]] kõrgeim tipp [[Torre Cerredo]] 2648&nbsp;m kõrgusele.<ref name="SMA" /> Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417&nbsp;m kõrgune [[Ubina]] mägi.<ref name="SMA" /> Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp.<ref name="SMA" /> Mägedes on mitu [[rahvuspark]]i. === Kliima === {{Vaata|Astuuria kliima}} Kogu piirkonnas on [[mereline kliima]], mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. [[Kantaabria mäed]] lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga [[Meseta]]st. Astuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7&nbsp;°C, [[jaanuar]]is +7,7&nbsp;°C, [[august]]is +18,4&nbsp;°C.<ref name="kämpingud" /> Aastas sajab keskmiselt 971&nbsp;mm, sealhulgas jaanuaris 92&nbsp;mm ja augustis 50&nbsp;mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.<ref name="kämpingud" /> Kõige kõrgemad mäed on [[oktoober|oktoobrist]] [[mai]]ni [[lumi|lumega]] kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja. ===Taimed=== Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (''España Verde''). Astuuria rannik on [[Costa Verde]].<ref name="SMA" /> See asetseb [[España Verde|Rohelise Hispaania]] (España Verde) alal. === Kaitsealad === {{Vaata|Astuuria kaitsealade loend}} [[Pilt:ES1200002-Muniellos desde el mirador del Centro de Interpretacion IGP1379.jpg|pisi|[[Muniellose kaitseala]] edelas]] Astuuria on mägine ja rannikurohke piirkond, kus on arvukalt tuntud loodusalasid, millest mõned on erinevate kaitsekategooriate alusel kaitstud. Nende hulgas paistavad silma UNESCO poolt [[biosfäärikaitseala]]deks tunnustatud alad: [[Pilt:LagoEnol.JPG|pisi|[[Enoli järv]] [[Picos de Europa]]]] * [[Muniellose kaitseala]] Astuuria edelaosas [[Cangas del Narcea vald|Cangas del Narcea]] ja [[Ibiase vald|Ibiase valla]] vahel; * [[Somiedo rahvuspark]] [[Somiedo vald|Somiedo vallas]]; * [[Redese rahvuspark]] [[Caso vald|Caso]] ja [[Sobrescobio vald|Sobrescobio vallas]]; *[[Picos de Europa rahvuspark]], mis ulatub ka naaberpiirkondadesse [[Kantaabria]]sse ja [[Castilla y León]]i; {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} == Ajalugu == Astuurias elasid juba ''[[Homo erectus]]'', [[neandertallased]] ja [[kromanjoonlased]]. Nooremast [[paleoliitikum]]ist pärineb Ida-Astuurias [[kaljujoonis]]eid. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] rajati [[megaliit]]e ja [[kääbas|kääpaid]]. [[Rauaaeg|Rauaajal]] elasid Astuurias [[keldid]], täpsemalt nende hulka kuuluvad [[astuurid]], kellelt pärinevad paljud Astuuria [[kohanimi|kohanimed]], eriti [[jõgi|jõgede]] ja [[mägi|mägede]] nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu. [[Rooma riik]] vallutas Astuuria [[Augustus]]e ajal [[29 eKr|29]]–[[19 eKr]]. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. [[6. sajand]]il hõivasid selle piirkonna [[sueebid]] ja [[läänegoodid]]. [[8. sajand]]il lõppes Astuurias [[maurid]]e vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud [[kristlased]] organiseerisid mägedes [[vastupanuliikumine|vastupanuliikumise]] ja [[722]] kuulutati välja [[Astuuria kuningriik]], millest sai alguse Hispaania tagasivallutus [[kristlus|kristlastele]] ehk [[rekonkista]]. [[10. sajand]]il asendas Astuuria kuningriigi [[Leóni kuningriik]], mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates [[1388]] kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit. [[18. sajand]]il oli Astuuria Hispaania [[valgustusajastu|valgustusliikumise]] keskus. [[Tööstusrevolutsioon]] jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati [[kivisüsi|kivisöe]]- ja [[rauamaak|rauamaagimaardlad]] ning need võeti kasutusele. Samal ajal algas massiline [[emigratsioon]] Astuuriast. Kõige rohkem koliti [[Argentina]]sse, [[Uruguay]]sse, [[Puerto Rico]]sse, [[Kuuba]]le ja [[Mehhiko]]sse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked [[villa]]d Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta [[kool]]e ja avalikke [[raamatukogu]]sid. Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjani]]. [[6. september|6.]]–[[22. september|22. septembril]] [[1937]] toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul [[El Mazuco lahing]], milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis [[Franco]] võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates [[1936]]. aastast kuni Franco surmani [[1975]] Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati [[1977]]. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist. [[30. detsember|30. detsembril]] [[1981]] sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas [[1978]] vastu võetud uus [[Hispaania põhiseadus]]. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja [[11. jaanuar]]il [[1982]] nimetati see ametikoht ümber [[Astuuria president|Astuuria presidendiks]]. == Haldus == Astuuria jaguneb 78 [[vald (Hispaania)|vallaks]] (hispaania keeles ''concejo'' 'nõukogu'). [[Astuuria autonoomiastatuut|Astuuria autonoomiastatuudi]] järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles ''[[comarca]]'', astuuria keeles ''cotarru''), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 [[24. jaanuar]]ist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala,<ref name="pvtUY" /> mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.<ref name="ewoiL" /> [[Kohturingkond]]i on 18. === Maakonnad === {{brClear}} {| class="wikitable" | align=center colspan=3| [[Pilt:Mapa comarcal d'Astúries.svg|center|Astuuria maakondade kaart]] |- bgcolor=#efefef align=center | Maakond || Vallad |- |[[Avilési maakond]]|| [[Avilés]], [[Candamo vald]], [[Castrillóni vald]], [[Corvera vald]], [[Cudillero vald]], [[Gozóni vald]], [[Illase vald]], [[Muros de Nalóni vald]], [[Pravia vald]], [[Soto del Barco vald]] |- |[[Caudali maakond]]|| [[Alleri vald]], [[Lena vald]], [[Mierese vald]] |- |[[Eo-Navia maakond]]|| [[Boali vald]], [[Castropoli vald]], [[Coaña vald]], [[El Franco vald]], [[Grandas de Salime vald]], [[Illano vald]], [[Navia vald]], [[Pesozi vald]], [[San Martín de Oscose vald]], [[Santa Eulalia de Oscose vald]], [[San Tirso de Abrese vald]], [[Tapia de Casariego vald]], [[Taramundi vald]], [[Vegadeo vald]], [[Villanueva de Oscose vald]], [[Villayóni vald]] |- |[[Gijóni maakond]]|| [[Carreño vald]], [[Gijón]], [[Villaviciosa vald]] |- |[[Nalóni maakond]]|| [[Caso vald]], [[Langreo]], [[Laviana vald]], [[San Martín del Rey Aurelio vald]], [[Sobrescobio vald]] |- |[[Narcea maakond]]|| [[Allande vald]], [[Cangas del Narcea vald]], [[Degaña vald]], [[Ibiase vald]], [[Tineo vald]] |- |[[Oriente maakond]]|| [[Amieva vald]], [[Cabralese vald]], [[Cangas de Onísi vald]], [[Caravia vald]], [[Colunga vald]], [[Llanes]], [[Onísi vald]], [[Parrese vald]], [[Peñamellera Alta vald]], [[Peñamellera Baja vald]], [[Piloña vald]], [[Ponga vald]], [[Ribadesella vald]], [[Ribadedeva vald]] |- |[[Oviedo maakond]]|| [[Belmonte de Miranda vald]], [[Bimenese vald]], [[Cabranese vald]], [[Grado vald]], [[Llanera vald]], [[Morcíni vald]], [[Nava vald]], [[Noreña vald]], [[Oviedo]], [[Proaza vald]], [[Quirósi vald]], [[Las Reguerase vald]], [[Ribera de Arriba vald]], [[Riosa vald]], [[Sariego vald]], [[Santo Adriano vald]], [[Salase vald]], [[Siero vald]], [[Somiedo vald]], [[Teverga vald]], [[Yernes y Tameza vald]] |} ==== Vallad ==== [[Pilt:Mapa de Asturias con concejos.png|700px|center]] [[Pilt:Cotarros d'Asturies.png|pisi|300px|Vallad maakondade kaupa]] Astuuria provintsi kuuluvad järgmised 78 valda: ''Märkus: Tabelis on loetletud vallad nende artikleid arvestamata. Sulgudes on antud [[astuuria keel|astuuriakeelne]] nimevariant, kui see on erinev. Seda nii valdade kui valla keskuste kohta'' ¹ Sulgudes on lisatud number, mis näitab valda kaardil, kui see on erinev {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" ! Nr¹ ! INE<br>kood ! Vald ! Pindala<ref>{{netiviide |autor=Ministerio de política territorial y memoria democrática |aeg= |pealkiri=Datos del registro de Entidades Locales |url=https://registroentidadeslocales.mpt.es/REL/frontend/inicio/municipios/all/13396 |vaadatud=29. september 2025 |väljaanne= |väljaandja= Hispaania valitsus, Territoriaalse poliitika ja demokraatilise mälu ministeerium|koht= |täpsustus= |keel=es |failitüüp= excel|tsitaat=}}</ref><br>km² ! Elanikke</br>(2024) ! Vallakeskus |- | align="center" | 1 | align="center" | 33001 | align="left" | [[Allande]] (Ayande) | 339,37 | 1531 | align="left" | Pola de Allande (La Puela) |- | align="center" | 2 | align="center" | 33002 | align="left" | [[Aller (Astuurias)|Aller]] (Ayer) | 375,89 | 9990 | align="left" | Cabañaquinta (Cabanaquinta) |- | align="center" | 3 | align="center" | 33003 | align="left" | [[Amieva]] | 114,98 | 603 | align="left" | Sames |- | align="center" | 4 | align="center" | 33004 | align="left" | [[Avilés]] | 26,72 | 75663 | align="left" | |- | align="center" | 5 | align="center" | 33005 | align="left" | [[Belmonte de Miranda]] (Miranda) | 208,01 | 1395 | align="left" | Belmonte (Balmonte) |- | align="center" | 6 | align="center" | 33006 | align="left" | [[Biemenes]] | 33,10 | 1647 | align="left" | Martimporra |- | align="center" | 7 | align="center" | 33007 | align="left" | [[Boal]] (Bual) | 120,28 | 1380 | align="left" | |- | align="center" | 8 | align="center" | 33008 | align="left" | [[Cabrales]] | 238,83 | 1913 | align="left" | Carreña |- | align="center" | 9 | align="center" | 33009 | align="left" | [[Cabranes]] | 38,31 | 1095 | align="left" | Santolaya |- | align="center" | 10 | align="center" | 33010 | align="left" | [[Candamo]] (Candamu) | 71,97 | 1897 | align="left" | Grullos |- | align="center" | 11 (12) | align="center" | 33012 | align="left" | [[Cangas de Onísi vald]] | 213,24 | 6387 | align="left" | [[Cangas de Onís]] (Cangues d'Onís) |- | align="center" | 12 (11) | align="center" | 33011 | align="left" | [[Cangas del Narcea]] (Cangas) | 823,58 | 11439 | align="left" | |- | align="center" | 13 | align="center" | 33013 | align="left" | [[Caravia]] | 13,25 | 492 | align="left" | Caravia l'Alta ja Prado |- | align="center" | 14 | align="center" | 33014 | align="left" | [[Carreño]] | 66,59 | 10255 | align="left" | Candás |- | align="center" | 15 | align="center" | 33015 | align="left" | [[Caso]] (Casu) | 306,62 | 1423 | align="left" | El Campu |- | align="center" | 16 | align="center" | 33016 | align="left" | [[Castrillón]] | 55,46 | 22116 | align="left" | Piedrasblancas |- | align="center" | 17 | align="center" | 33017 | align="left" | [[Castropol]] | 125,44 | 3249 | align="left" | |- | align="center" | 18 | align="center" | 33018 | align="left" | [[Coaña]] (Cuaña) | 65,80 | 3317 | align="left" | |- | align="center" | 19 | align="center" | 33019 | align="left" | [[Colunga]] | 97,57 | 3162 | align="left" | |- | align="center" | 20 | align="center" | 33020 | align="left" | [[Corvera de Asturias]] (Corvera) | 46,01 | 15630 | align="left" | Nubledo (Nubleo) |- | align="center" | 21 | align="center" | 33021 | align="left" | [[Cudillero]] (Cuideiru) | 100,78 | 4922 | align="left" | |- | align="center" | 22 | align="center" | 33022 | align="left" | [[Degaña]] | 87,16 | 779 | align="left" | |- | align="center" | 23 | align="center" | 33023 | align="left" | [[El Franco|Franco, El]] | 78,03 | 3750 | align="left" | A Caridá |- | align="center" | 24 | align="center" | 33024 | align="left" | [[Gijón]] (Xixón) | 183,95 | 270219 | align="left" | |- | align="center" | 25 | align="center" | 33025 | align="left" | [[Gozón]] | 81,73 | 10394 | align="left" | Luanco (Lluanco) |- | align="center" | 26 | align="center" | 33026 | align="left" | [[Grado]] (Grau) | 216,71 | 9680 | align="left" | |- | align="center" | 27 | align="center" | 33027 | align="left" | [[Grandas de Salime]] | 114,50 | 782 | align="left" | |- | align="center" | 28 | align="center" | 33028 | align="left" | [[Ibias]] | 333,41 | 1101 | align="left" | San Antolín (Santantolín) |- | align="center" | 29 | align="center" | 33029 | align="left" | [[Illano]] (Eilao) | 102,46 | 289 | align="left" | |- | align="center" | 30 | align="center" | 33030 | align="left" | [[Illas]] | 25,51 | 1034 | align="left" | La Caizuela |- | align="center" | 31 | align="center" | 33031 | align="left" | [[Langreo]] (Llangréu) | 83,54 | 38265 | align="left" | |- | align="center" | 32 | align="center" | 33032 | align="left" | [[Laviana]] (Llaviana) | 130,59 | 12319 | align="left" | Pola de Laviana (La Pola Llaviana) |- | align="center" | 33 | align="center" | 33033 | align="left" | [[Lena]] (Ḷḷena) | 318,20 | 10292 | align="left" | Pola de Lena (La Pola) |- | align="center" | 34 | align="center" | 33035 | align="left" | [[Llanera]] | 106,69 | 13936 | align="left" | Posada |- | align="center" | 35 | align="center" | 33036 | align="left" | [[Llanes]] | 262,93 | 13598 | align="left" | |- | align="center" | 36 | align="center" | 33037 | align="left" | [[Mieres]] | 146,04 | 36118 | align="left" | Mieres del Camín |- | align="center" | 37 | align="center" | 33038 | align="left" | [[Morcín]] | 50,05 | 2536 | align="left" | Santolaya |- | align="center" | 38 | align="center" | 33039 | align="left" | [[Muros de Nalón]] (Muros) | 8,09 | 1942 | align="left" | |- | align="center" | 39 | align="center" | 33040 | align="left" | [[Nava (Astuurias)|Nava]] | 95,81 | 5221 | align="left" | |- | align="center" | 40 | align="center" | 33041 | align="left" | [[Navia]] | 63,11 | 8114 | align="left" | |- | align="center" | 41 | align="center" | 33042 | align="left" | [[Noreña]] | 5,66 | 5093 | align="left" | |- | align="center" | 42 | align="center" | 33043 | align="left" | [[Onís]] | 74,88 | 733 | align="left" | Benia |- | align="center" | 43 | align="center" | 33044 | align="left" | [[Oviedo]] (Uviéu) | 186,65 | 220027 | align="left" | |- | align="center" | 44 | align="center" | 33045 | align="left" | [[Parres]] | 126,24 | 5170 | align="left" | Arriondas (Les Arriondes) |- | align="center" | 45 | align="center" | 33046 | align="left" | [[Peñamellera Alta]] (El Valle Altu de Peñamellera) | 92,19 | 516 | align="left" | Alles |- | align="center" | 46 | align="center" | 33047 | align="left" | [[Peñamellera Baja]] (El Valle Baju de Peñamellera) | 84,06 | 1191 | align="left" | Panes |- | align="center" | 47 | align="center" | 33048 | align="left" | [[Pesoz]] (Pezós) | 38,98 | 136 | align="left" | |- | align="center" | 48 | align="center" | 33049 | align="left" | [[Piloña]] | 284,92 | 6747 | align="left" | L'Infiestu |- | align="center" | 49 | align="center" | 33050 | align="left" | [[Ponga]] | 206,36 | 577 | align="left" | San Juan de Beleño (San Xuan) |- | align="center" | 50 | align="center" | 33051 | align="left" | [[Pravia]] | 102,96 | 7789 | align="left" | |- | align="center" | 51 | align="center" | 33052 | align="left" | [[Proaza]] | 76,80 | 674 | align="left" | |- | align="center" | 52 | align="center" | 33053 | align="left" | [[Quirós]] | 203,21 | 1160 | align="left" | Bárzana |- | align="center" | 53 | align="center" | 33054 | align="left" | [[Las Regueras|Regueras, Las]] (Les Regueres) | 65,85 | 1876 | align="left" | Santuyanu |- | align="center" | 54 | align="center" | 33055 | align="left" | [[Ribadedeva]] (Ribedeva või Ribadeva) | 35,44 | 1702 | align="left" | Colombres |- | align="center" | 55 | align="center" | 33056 | align="left" | [[Ribadesella]] (Ribeseya) | 84,37 | 5595 | align="left" | |- | align="center" | 56 | align="center" | 33057 | align="left" | [[Ribera de Arriba]] (La Ribera) | 21,98 | 1854 | align="left" | Soto Ribera |- | align="center" | 57 | align="center" | 33058 | align="left" | [[Riosa]] | 46,49 | 1715 | align="left" | La Vega |- | align="center" | 58 | align="center" | 33059 | align="left" | [[Salas (Astuurias)|Salas]] | 227,11 | 4789 | align="left" | |- | align="center" | 59 | align="center" | 33061 | align="left" | [[San Martín de Oscos]] (Samartín d'Ozcos) | 67,72 | 336 | align="left" | Samartín |- | align="center" | 60 | align="center" | 33060 | align="left" | [[San Martín del Rey Aurelio]] (Samartín del Rei Aurelio) | 55,05 | 15395 | align="left" | |- | align="center" | 61 | align="center" | 33063 | align="left" | [[San Tirso de Abres]] (San Tiso d'Abres) | 31,10 | 398 | align="left" | O Chao |- | align="center" | 62 | align="center" | 33062 | align="left" | [[Santa Eulalia de Oscos]] (Santalla d'Ozcos) | 47,12 | 398 | align="left" | Santalla |- | align="center" | 63 | align="center" | 33064 | align="left" | [[Santo Adriano]] | 22,60 | 292 | align="left" | Villanueva |- | align="center" | 64 | align="center" | 33065 | align="left" | [[Sariego]] (Sariegu) | 25,72 | 1263 | align="left" | Vega |- | align="center" | 65 | align="center" | 33066 | align="left" | [[Siero]] | 211,23 | 52514 | align="left" | La Pola de Siero (La Pola Siero) |- | align="center" | 66 | align="center" | 33067 | align="left" | [[Sobrescobio]] (Sobrescobiu) | 69,42 | 847 | align="left" | Rioseco (Rusecu) |- | align="center" | 67 | align="center" | 33068 | align="left" | [[Somiedo]] | 290,12 | 1075 | align="left" | Pola de Somiedo (La Pola Somiedo) |- | align="center" | 68 | align="center" | 33069 | align="left" | [[Soto del Barco]] (Sotu'l Barcu) | 35,34 | 3813 | align="left" | Sotu |- | align="center" | 69 | align="center" | 33070 | align="left" | [[Tapia de Casariego]] (Tapia) | 65,99 | 3571 | align="left" | |- | align="center" | 70 | align="center" | 33071 | align="left" | [[Taramundi]] | 82,16 | 560 | align="left" | |- | align="center" | 71 | align="center" | 33072 | align="left" | [[Teverga]] (Teberga) | 176,06 | 1546 | align="left" | La Plaza |- | align="center" | 72 | align="center" | 33073 | align="left" | [[Tineo]] (Tinéu) | 540,83 | 8775 | align="left" | |- | align="center" | 73 | align="center" | 33034 | align="left" | [[Valdés]] | 353,52 | 10882 | align="left" | Luarca (Ḷḷuarca) |- | align="center" | 74 | align="center" | 33074 | align="left" | [[Vegadeo]] (A Veiga) | 83,25 | 3931 | align="left" | A Veiga |- | align="center" | 75 | align="center" | 33075 | align="left" | [[Villanueva de Oscos]] (Vilanova d'Ozcos) | 72,99 | 248 | align="left" | Vilanova |- | align="center" | 76 | align="center" | 33076 | align="left" | [[Villaviciosa vald|Villaviciosa]] | 276,23 | 15310 | align="left" | |- | align="center" | 77 | align="center" | 33077 | align="left" | [[Villayón]] | 132,46 | 1061 | align="left" | |- | align="center" | 78 | align="center" | 33078 | align="left" | [[Yernes y Tameza]] (Tameza) | 31,63 | 136 | align="left" | Villabre |- | align="center" | | align="center" | | align="left" | '''Kokku''' | ''' 10 605,00''' | '''1 009 599''' | |} [[Pilt:Gijon-playa san lorenzo y Cimadevilla.JPG|pisi|Mererand Gijóni lähedal]] [[Pilt:playa-de-toro02.JPG|pisi|[[Playa de Toró]] [[Llanes]]e lähedal]] [[Pilt:Asturian sheep.jpg|pisi|Lambad Astuurias]] == Rahvastik == Astuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud. === Keeled === Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse [[galeegi keel]]t. === Linnad === Astuuria suurimad linnad on sadamalinn [[Gijón]] (astuuria keeles ''Xixón'') 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn [[Oviedo]] (astuuria keeles ''Uviéu'', mõlemad ladina nimest ''Ovetum'') 216 607 elanikuga ja tööstuslinn [[Avilés]] 83 320 elanikuga. === Suurimad vallad === (1. jaanuar 2005) {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" !Vald !! Elanike arv |- |[[Gijón]] | align="right" |273 931 |- |[[Oviedo]] | align="right" |212 174 |- |[[Avilés]] | align="right" |83 855 |- |[[Siero vald]] | align="right" |48 991 |- |[[Langreo]] | align="right" |46 558 |- |[[Mierese vald]] | align="right" |45 943 |- |[[Castrillóni vald]] | align="right" |22 932 |- |[[San Martín del Rey Aurelio vald]] | align="right" |19 698 |- |[[Corvera vald]] | align="right" |15 769 |- |[[Cangas del Narcea vald]] | align="right" |15 672 |- |[[Llanes]] | align="right" |12 982 |- |[[Ribadesella]] | align="right" |6205 |} == Majandus == [[Pilt:Aviles-2001 desde ermita de la luz 01.jpeg|pisi|Sadam ja tööstusettevõtted [[Avilés]]is]] Sajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias [[põllumajandus]] ja [[kalapüük]]. Levinud oli [[piim]]a ja [[piimasaadused|piimasaaduste]] tootmine, mis elas [[1960. aastad|1960. aastatel]] läbi hüppelise tõusu. [[1830. aastad|1830. aastatel]] algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja [[teras]]e tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas. Pärast Hispaania astumist [[Euroopa Liit]]u [[1986]] on liidu rahaga rajatud palju [[maantee|maanteid]] ja muid infrastruktuure. 2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli [[Lõuna-Euroopa]] üks rikkamaid piirkondi. [[Töötus]] oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SMA">[[Suur maailma atlas]], lk 60</ref> <ref name="kämpingud">Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003</ref> <ref name="pvtUY">{{Netiviide |url=http://constitucion.rediris.es/oapa/codigaut/1991/TCD011-1991.html |pealkiri=Decreto 11/1991, de 24 de Enero, por el que se aprueban las Directrices Regionales de Ordenación del Territorio de Asturias. |vaadatud=2003-07-19 |arhiivimisaeg=2003-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20030719174339/http://constitucion.rediris.es/oapa/codigaut/1991/TCD011-1991.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ewoiL">{{Netiviide |url=http://www.sadei.com/Definiciones/maindefiniciones.asp?id=84 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-04-14 |arhiivimisaeg=2011-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110715222556/http://www.sadei.com/Definiciones/maindefiniciones.asp?id=84 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{ESP}} {{ESP2}} {{koord |NS=43.33333333 |EW=-6.0 |type=adm1st |region=ES-O}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad]] [[Kategooria:Astuuria| ]] ad7zdrddyzr7s2uo5pxaz69fkxtthiw 7151839 7151837 2026-05-11T23:25:50Z Andres 5 /* Kaitsealad */ 7151839 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Astuuria (ajalooline piirkond)]]; kuningriigi kohta vaata artiklit [[Astuuria kuningriik]]}} {{Provints | nimi = Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Comunidad Autónoma del Principado de Asturias | nimi2_keel = astuuria | nimi2 = Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies | lipp = Flag of Asturias.svg | lipu_link = [[Astuuria lipp]] | vapp = Escudo de Asturias.svg | vapi_link = [[Astuuria vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = Pealinn | keskuse_nimi = [[Oviedo]] | asendikaardi_pilt = Asturias in Spain.svg | osm = pind }} '''Astuuria''' (ametlikult '''Astuuria Vürstiriik''', [[hispaania keel]]es ''Principado de Asturias'', [[astuuria keel]]es ''Principáu d'Asturies''; [[galeegi-astuuria keel]]es ''Principao d'Asturias'') on [[Hispaania]] [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomne piirkond]]. Piirkonna mandriosa asub Pürenee poolsaare loodeosas. Põhjast uhub seda [[Kantaabria meri]], läänes piirneb see [[Lugo provints]]iga ([[Galicia]]), lõunas [[Leóni provints]]iga ([[Castilla y León]]) ja idas [[Kantaabria]]ga. Astuuria ei jagune [[provints (Hispaania)|provintsideks]], vaid kattub '''Astuuria provintsi''' (varem '''Oviedo provintsi''') territooriumiga. [[Oviedo]] linn on vastavalt [[Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuut|Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuudi]]le Astuuria Vürstiriigi institutsioonide asukoht. [[vürstiriik|Vürstiriigiks]] nimetatakse seda ajaloolistel põhjustel: [[Kastiilia kroon]]i — ja hiljem [[Hispaania kroon]]i — pärija kandis [[Astuuria vürst]]i tiitlit, mille lõi Kastiilia kuningas [[Juan I]] aastal 1388. Astuuria pindala on 10 603,57 km², mis moodustab 2,1% Hispaania pindalast; Hispaania [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomsete piirkondade]] seas on Astuuria pindalalt 10. kohal. Astuuria rahvaarv 2025. aastal oli 1 015 128 elanikku ([[aastaloendus]], [[Instituto Nacional de Estadística|INE]])<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 013 529 elanikku (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>. 2024. aastal oli elanikke 1 009 599 (aastaloendus)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 008 028 (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>. 2021. aastal oli elanike arv 1 012 117 (aastaloendus)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 011 792 (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>, mis moodustas 2,4% Hispaania rahvaarvust; autonoomsete piirkondade seas oli see 14. kohal. [[Rahvastiku tihedus]] on 95,4 in/km². Piirkonna rahvarohkeim linn on [[Gijón]]. Suure elaniku arvuga vallad on veel näiteks [[Avilési vald]], [[Siero vald]], [[Mierese vald]] ja [[Langreo vald]]. Praegune Astuuria territoorium kattub põhijoontes endise [[Oviedo Astuuria]] alaga, mis piirnes [[Santillana Astuuria]]ga. [[Javier de Burgos]]e 1833. aasta haldusreformiga sai Oviedo Astuuria piirkonnast [[Oviedo provints]], mis sai endale ka osa Santillana Astuuria alast — [[Peñamellera Alta vald|Peñamellera Alta]], [[Peñamellera Baja vald|Peñamellera Baja]] ja [[Ribadedeva vald|Ribadedeva valla]]; ülejäänud osa Santillana Astuuriast liideti [[Santanderi provints]]iga, millest hiljem sai Kantaabria autonoomne piirkond. Astuuria Vürstiriigil on oma autonoomiastatuudi artikli 1 kohaselt ajaloolise piirkonna (''[[comunidad histórica]]'') staatus. Piirkonnal on seadusandlik kogu nimega [[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] (''Junta General del Principado''). See sai nime 1388. aastal loodud keskaegse [[Astuuria vallad|Astuuria valdu]] krooni ees esindanud organi [[Junta General del Principado de Asturias]] järgi.<ref>[http://www.jgpa.es/recursos/doc/Archivos_adjuntos/837759750_155201313934.pdf Antecedentes de la Junta General], jgpa.es.</ref> Astuuria ala kattub osaliselt aastal 718 asutatud kunagise [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] tuumikalaga. Piirkonnal on kaks mitteametlikku omakeelt: [[astuuria keel]], mis kuulub [[asturleoni keel]]e alla ning mille kasutamist ja edendamist reguleerib [[astuuria keele kasutamise ja edendamise seadus]], ning [[galeegi-astuuria keel]], mis pärineb [[galeegiportugali keel]]est ja mida kõneldakse Astuuria lääneserva valdades. Need ei ole [[ametikeel]]ed, küll aga on [[kaitstud keel]]ed. Astuurias on 78 [[vald (Hispaania)|vald]]a. ==Nimi== [[Pilt:Esla55.JPG|pisi|left|Astura jõgi, praegu [[Esla jõgi]], mille kunagise nimega on seotud [[kohanimi]] Astuuria]] Astuuria (hispaania ''Asturias'', astuuria ''Asturies'', [[ladina keel|ladina]] ''Asturiae'') nimi pärineb selle kunagiste elanike [[astuurid]]e ehk [[asturid|asturite]] nimest (ladina ''Astures''). Nime tähenduseks peetakse 'asturite alad'. Nad elasid enne Rooma vallutust Astura (Ástura) jõe (praeguse nimega [[Esla jõgi]]) ääres. Rahva- ja jõenime on peetud etümoloogiliselt seotuks. Asturid elasid nii [[Meseta]]l (tsismontaansed asturid) kui ka sellest põhja pool (transmontaansed asturid). Asturiteks nimetati alguses tõenäoliselt üht hõimu, mille nimi hiljem laienes paljude hõimude koondnimetuseks, nagu see oli [[galaikid]]e puhul. Jõe roomlaste-eelseks nimevormiks on oletuslikult rekonstrueeritud *Estura või *Estula. Kujul ''Estola'' on sarnane hüdronüüm dokumenteeritud 1147. aasta allikates Astuuria idaosas [[Seya jõgi|Seya jõe]] nimena. Neid ja sarnaseid Lääne-Euroopa jõenimesid (Stour, Stör, Stura, Astuera) on sarnasuse alusel mõnikord paigutatud oletuslikku ühtsesse keldi või varasemasse indoeuroopa hüdronüümikihistusse ([[Hans Krahe]] teooria), kuid nende nimede seostamine ei toetu regulaarsetele häälikuvastavustele ja sarnasus võib olla juhuslik. Neid nimesid on etümoloogiliselt seostatud ka oletusliku algindoeuroopa tüvega *''steu-r-'' ([[Julius Pokorny]], ''[[Indogermanisches etymologisches Wörterbuch]]'', 1959, nr 1004–1010), millele on rekonstrueeritud tähendusväli 'lai, laienenud', kuid see tõlgendus on vaieldav. On oletatud ka, et nimi Astura on substraatpäritolu ning seda on seostatud [[baski keel|baski]] sõnaga ''ura'' 'vesi'. Sel juhul jääb nime esimese komponendi päritolu ja tähendus ebaselgeks. ==Sümbolid== [[Astuuria vapp|Astuuria vapi]] kasutamist reguleerib 27. aprilli 1984. aasta seadus nr 2/1984 (''[[Boletín Oficial del Principado de Asturias|BOPA]]'' nr 103, 4. mai) ning selle värvusi 31. oktoobri 1984. aasta dekreet nr 118/1984 (''BOPA'' nr 276, 29. november). [[Astuuria lipp|Astuuria lipu]] kasutamist reguleerib 19. detsembri 1990. aasta seadus nr 4/1990 (''BOPA'' nr 6, 9. jaanuar 1991). Astuuria hümn on alates 27. aprillist 1984 "[[Asturias, patria querida]]" ('Astuuria, armastatud isamaa'). See laul loodi Astuuria [[kaevur]]ite seas ja oli populaarne [[Hispaania Vabariik|Hispaania Vabariigi]] ajal. ==Asend ja suurus== [[Pilt:Mapa_Topografico_Principado_de_Asturias_escala_1-200.000_-_año_2010.jpg|pisi|Astuuria kaart (2010)]] [[Pilt:Satellite_image_of_Asturies_in_January_2003.jpg|pisi|Astuuria kosmosest (2003)]] Astuuria asetseb Hispaania põhjarannikul. Läänes piirneb see [[Lugo provints]]iga ([[Galicia]]), idas [[Kantaabria autonoomne piirkond|Kantaabriaga]], lõunas [[Leóni provints]]iga ja põhjas [[Kantaabria meri|Kantaabria merega]]. Astuuria pindala on 10 603 km². Astuuria rannajoon on väga liigestatud. Ranniku ulatus lääne–ida suunas on umbes 200 km. Loodusliku rannajoone pikkus kõrgvee piiri järgi on umbes 570 km. Koos saarte ja tehiskonstruktsiooniga on rannajoone pikkus umbes 660 km. Astuuria [[äärmuspunktid]] on: * põhjas: [[El Bravo laid]] ([[islote el Bravo]]), [[Peñase neem]]e ([[cabo de Peñas]]) lähedal ([[Gozóni vald]], 43° 39′ 59,6″ N) * lõunas: Braña dos Chagozos ([[Ibiase vald]], 42° 52′ 55,4″ N) * idas: Tina Mayori ''ría'' ([[Ribadedeva vald]], 4° 30′ 36,4″ W) * läänes: Eo jõe suudmeala ([[San Tirso de Abrese vald]], 7° 10′ 59,6″ W) Astuuria geomeetriline keskpunkt on umbes kohas 43,37° N, 5,85° W, Oviedost lääne pool Grado ümbruses. ==Haldusajalugu== [[Pilt:Mapa de la provincia de Oviedo.jpg|pisi|Oviedo provintsi kaart (1920ndad)]] Praegune Astuuria territoorium kattub osaliselt antiikaja [[Conventus Asturum|Conventus Asturumi]] alaga, mille moodustati Rooma keisririigi ajal piirkonna haldusüksusena. [[Vespasianus]] andis selle asturitele 69. aasta haldusjaotuses pärast Rooma vallutusele järgnenud olukorra stabiliseerumist. See seadis transmontaansete asturite ala Sella ja Navia jõe vahele. Varakeskajal kujunes sealses piirkonnas [[Astuuria kuningriik]], mille rajajaks peetakse [[Pelayo]]t (8. sajand). Pärast kuningas Pelayo surma (umbes aastal 737) ulatus Astuuria territoorium Eo jõest kuni Asóni jõeni. Kuningriigi mõjuala ulatus eri perioodidel Eo jõest kuni Ida-Kantaabria aladeni. Enamikul 16. sajandist alates koostatud kaartidel on Astuuria jagatud kaheks: Oviedo Asturias ja Santillana Asturias. Oviedo Astuuria läänepiir asus Eo jõel ja idapiir Ribadesella valla juures, kust algasid Santillana Astuuria alad. Need ulatusid veidi kaugemale Santanderist, idapiir asus Asóni jõel. Lõunas piirnes Astuuria Kantaabria mäestikuga. Piirid varieerusid ajas. [[Giacomo Cantelli da Vignola]] 1696. aasta kaardil on kasutatud nimetust "Astuuria Vürstiriik", kuigi piirkond jagunes halduslikult jagatud Oviedo Astuuriaks ja Santillana Astuuriaks. Seda nimetust kasutati ka 18. sajandi kartograafias, sealhulgas Hispaania kuninga esimese geograafi [[Alexis-Hubert Jaillot]]' töödes alates 1700. aasta kaardist. Tänapäevane halduspiir kehtestati [[1833. aasta Hispaania territoriaalse jaotuse reform]]iga, mis jaotas riigi Prantsusmaa eeskujul provintsideks. Selle tulemusel kujunes Astuuria provints, mis hõlmab ajaloolise Oviedo Astuuria tuumikala (ajaloolise maakonna) ja sellega liidetud Ribadedeva, Peñamellera Alta ja Peñamellera Baja valla, mis varem olid kuulunud Santillana Astuuriasse. Astuuria Vürstiriik on autonoomne piirkond, mis kattub Astuuria provintsiga. Sellel on ajaloolise piirkonna (''[[comunidad histórica]]'') staatus. Selle seadusandlik kogu on [[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] (''Junta General del Principado''). == Loodus == [[Pilt:El angliru desde el Monsacro.jpg|pisi|Vaade [[L'Angliru]]le [[Monsacro]] poolt]] [[Pilt:Isla de deva.jpg|pisi|[[Isla de Deva]]]] [[Pilt:ErcinaLakeHorse.jpg|pisi|[[Ercina järv]]]] Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete [[kalju]]dega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas [[karjatamine|karjatatakse]] [[kariloom]]i. ===Pinnamood=== {{Vaata ka|Astuuria mäed}} Astuuria on Hispaania kõige mägisemaid piirkond ja üks Euroopa mägisemaid piirkondi. 35% territooriumist on üle 50% kaldega ja 65% üle 30% kaldega. Astuuria pinnamood on valdavalt mägine, sest piirkond paikneb [[Kantaabria mäed|Kantaabria mäestik]]u põhjapoolsetel nõlvadel. Rannikumadalikud on kitsad ja järsult mägedesse üleminevad. Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri [[Leóni provints]]iga.<ref name="SMA" /> Nende idaosas tõuseb aheliku [[Picos de Europa]] kõrgeim tipp [[Torre Cerredo]] 2648&nbsp;m kõrgusele.<ref name="SMA" /> Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417&nbsp;m kõrgune [[Ubina]] mägi.<ref name="SMA" /> Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp.<ref name="SMA" /> Mägedes on mitu [[rahvuspark]]i. === Kliima === {{Vaata|Astuuria kliima}} Kogu piirkonnas on [[mereline kliima]], mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. [[Kantaabria mäed]] lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga [[Meseta]]st. Astuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7&nbsp;°C, [[jaanuar]]is +7,7&nbsp;°C, [[august]]is +18,4&nbsp;°C.<ref name="kämpingud" /> Aastas sajab keskmiselt 971&nbsp;mm, sealhulgas jaanuaris 92&nbsp;mm ja augustis 50&nbsp;mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.<ref name="kämpingud" /> Kõige kõrgemad mäed on [[oktoober|oktoobrist]] [[mai]]ni [[lumi|lumega]] kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja. ===Taimed=== Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (''España Verde''). Astuuria rannik on [[Costa Verde]].<ref name="SMA" /> See asetseb [[España Verde|Rohelise Hispaania]] (España Verde) alal. === Kaitsealad === {{Vaata|Astuuria kaitsealade loend}} [[Pilt:ES1200002-Muniellos desde el mirador del Centro de Interpretacion IGP1379.jpg|pisi|[[Muniellose kaitseala]] edelas]] Astuuria on mägine ja rannikurohke piirkond, kus on arvukalt tuntud loodusalasid, millest mõned on erinevate kaitsekategooriate alusel kaitstud. Nende hulgas paistavad silma UNESCO poolt [[biosfäärikaitseala]]deks tunnustatud alad: [[Pilt:LagoEnol.JPG|pisi|[[Enoli järv]] [[Picos de Europa]]s]] * [[Muniellose kaitseala]] Astuuria edelaosas [[Cangas del Narcea vald|Cangas del Narcea]] ja [[Ibiase vald|Ibiase valla]] vahel; * [[Somiedo rahvuspark]] [[Somiedo vald|Somiedo vallas]]; * [[Redese rahvuspark]] [[Caso vald|Caso]] ja [[Sobrescobio vald|Sobrescobio vallas]]; *[[Picos de Europa rahvuspark]], mis ulatub ka naaberpiirkondadesse [[Kantaabria]]sse ja [[Castilla y León]]i; {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} == Ajalugu == Astuurias elasid juba ''[[Homo erectus]]'', [[neandertallased]] ja [[kromanjoonlased]]. Nooremast [[paleoliitikum]]ist pärineb Ida-Astuurias [[kaljujoonis]]eid. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] rajati [[megaliit]]e ja [[kääbas|kääpaid]]. [[Rauaaeg|Rauaajal]] elasid Astuurias [[keldid]], täpsemalt nende hulka kuuluvad [[astuurid]], kellelt pärinevad paljud Astuuria [[kohanimi|kohanimed]], eriti [[jõgi|jõgede]] ja [[mägi|mägede]] nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu. [[Rooma riik]] vallutas Astuuria [[Augustus]]e ajal [[29 eKr|29]]–[[19 eKr]]. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. [[6. sajand]]il hõivasid selle piirkonna [[sueebid]] ja [[läänegoodid]]. [[8. sajand]]il lõppes Astuurias [[maurid]]e vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud [[kristlased]] organiseerisid mägedes [[vastupanuliikumine|vastupanuliikumise]] ja [[722]] kuulutati välja [[Astuuria kuningriik]], millest sai alguse Hispaania tagasivallutus [[kristlus|kristlastele]] ehk [[rekonkista]]. [[10. sajand]]il asendas Astuuria kuningriigi [[Leóni kuningriik]], mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates [[1388]] kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit. [[18. sajand]]il oli Astuuria Hispaania [[valgustusajastu|valgustusliikumise]] keskus. [[Tööstusrevolutsioon]] jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati [[kivisüsi|kivisöe]]- ja [[rauamaak|rauamaagimaardlad]] ning need võeti kasutusele. Samal ajal algas massiline [[emigratsioon]] Astuuriast. Kõige rohkem koliti [[Argentina]]sse, [[Uruguay]]sse, [[Puerto Rico]]sse, [[Kuuba]]le ja [[Mehhiko]]sse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked [[villa]]d Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta [[kool]]e ja avalikke [[raamatukogu]]sid. Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjani]]. [[6. september|6.]]–[[22. september|22. septembril]] [[1937]] toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul [[El Mazuco lahing]], milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis [[Franco]] võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates [[1936]]. aastast kuni Franco surmani [[1975]] Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati [[1977]]. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist. [[30. detsember|30. detsembril]] [[1981]] sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas [[1978]] vastu võetud uus [[Hispaania põhiseadus]]. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja [[11. jaanuar]]il [[1982]] nimetati see ametikoht ümber [[Astuuria president|Astuuria presidendiks]]. == Haldus == Astuuria jaguneb 78 [[vald (Hispaania)|vallaks]] (hispaania keeles ''concejo'' 'nõukogu'). [[Astuuria autonoomiastatuut|Astuuria autonoomiastatuudi]] järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles ''[[comarca]]'', astuuria keeles ''cotarru''), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 [[24. jaanuar]]ist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala,<ref name="pvtUY" /> mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.<ref name="ewoiL" /> [[Kohturingkond]]i on 18. === Maakonnad === {{brClear}} {| class="wikitable" | align=center colspan=3| [[Pilt:Mapa comarcal d'Astúries.svg|center|Astuuria maakondade kaart]] |- bgcolor=#efefef align=center | Maakond || Vallad |- |[[Avilési maakond]]|| [[Avilés]], [[Candamo vald]], [[Castrillóni vald]], [[Corvera vald]], [[Cudillero vald]], [[Gozóni vald]], [[Illase vald]], [[Muros de Nalóni vald]], [[Pravia vald]], [[Soto del Barco vald]] |- |[[Caudali maakond]]|| [[Alleri vald]], [[Lena vald]], [[Mierese vald]] |- |[[Eo-Navia maakond]]|| [[Boali vald]], [[Castropoli vald]], [[Coaña vald]], [[El Franco vald]], [[Grandas de Salime vald]], [[Illano vald]], [[Navia vald]], [[Pesozi vald]], [[San Martín de Oscose vald]], [[Santa Eulalia de Oscose vald]], [[San Tirso de Abrese vald]], [[Tapia de Casariego vald]], [[Taramundi vald]], [[Vegadeo vald]], [[Villanueva de Oscose vald]], [[Villayóni vald]] |- |[[Gijóni maakond]]|| [[Carreño vald]], [[Gijón]], [[Villaviciosa vald]] |- |[[Nalóni maakond]]|| [[Caso vald]], [[Langreo]], [[Laviana vald]], [[San Martín del Rey Aurelio vald]], [[Sobrescobio vald]] |- |[[Narcea maakond]]|| [[Allande vald]], [[Cangas del Narcea vald]], [[Degaña vald]], [[Ibiase vald]], [[Tineo vald]] |- |[[Oriente maakond]]|| [[Amieva vald]], [[Cabralese vald]], [[Cangas de Onísi vald]], [[Caravia vald]], [[Colunga vald]], [[Llanes]], [[Onísi vald]], [[Parrese vald]], [[Peñamellera Alta vald]], [[Peñamellera Baja vald]], [[Piloña vald]], [[Ponga vald]], [[Ribadesella vald]], [[Ribadedeva vald]] |- |[[Oviedo maakond]]|| [[Belmonte de Miranda vald]], [[Bimenese vald]], [[Cabranese vald]], [[Grado vald]], [[Llanera vald]], [[Morcíni vald]], [[Nava vald]], [[Noreña vald]], [[Oviedo]], [[Proaza vald]], [[Quirósi vald]], [[Las Reguerase vald]], [[Ribera de Arriba vald]], [[Riosa vald]], [[Sariego vald]], [[Santo Adriano vald]], [[Salase vald]], [[Siero vald]], [[Somiedo vald]], [[Teverga vald]], [[Yernes y Tameza vald]] |} ==== Vallad ==== [[Pilt:Mapa de Asturias con concejos.png|700px|center]] [[Pilt:Cotarros d'Asturies.png|pisi|300px|Vallad maakondade kaupa]] Astuuria provintsi kuuluvad järgmised 78 valda: ''Märkus: Tabelis on loetletud vallad nende artikleid arvestamata. Sulgudes on antud [[astuuria keel|astuuriakeelne]] nimevariant, kui see on erinev. Seda nii valdade kui valla keskuste kohta'' ¹ Sulgudes on lisatud number, mis näitab valda kaardil, kui see on erinev {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" ! Nr¹ ! INE<br>kood ! Vald ! Pindala<ref>{{netiviide |autor=Ministerio de política territorial y memoria democrática |aeg= |pealkiri=Datos del registro de Entidades Locales |url=https://registroentidadeslocales.mpt.es/REL/frontend/inicio/municipios/all/13396 |vaadatud=29. september 2025 |väljaanne= |väljaandja= Hispaania valitsus, Territoriaalse poliitika ja demokraatilise mälu ministeerium|koht= |täpsustus= |keel=es |failitüüp= excel|tsitaat=}}</ref><br>km² ! Elanikke</br>(2024) ! Vallakeskus |- | align="center" | 1 | align="center" | 33001 | align="left" | [[Allande]] (Ayande) | 339,37 | 1531 | align="left" | Pola de Allande (La Puela) |- | align="center" | 2 | align="center" | 33002 | align="left" | [[Aller (Astuurias)|Aller]] (Ayer) | 375,89 | 9990 | align="left" | Cabañaquinta (Cabanaquinta) |- | align="center" | 3 | align="center" | 33003 | align="left" | [[Amieva]] | 114,98 | 603 | align="left" | Sames |- | align="center" | 4 | align="center" | 33004 | align="left" | [[Avilés]] | 26,72 | 75663 | align="left" | |- | align="center" | 5 | align="center" | 33005 | align="left" | [[Belmonte de Miranda]] (Miranda) | 208,01 | 1395 | align="left" | Belmonte (Balmonte) |- | align="center" | 6 | align="center" | 33006 | align="left" | [[Biemenes]] | 33,10 | 1647 | align="left" | Martimporra |- | align="center" | 7 | align="center" | 33007 | align="left" | [[Boal]] (Bual) | 120,28 | 1380 | align="left" | |- | align="center" | 8 | align="center" | 33008 | align="left" | [[Cabrales]] | 238,83 | 1913 | align="left" | Carreña |- | align="center" | 9 | align="center" | 33009 | align="left" | [[Cabranes]] | 38,31 | 1095 | align="left" | Santolaya |- | align="center" | 10 | align="center" | 33010 | align="left" | [[Candamo]] (Candamu) | 71,97 | 1897 | align="left" | Grullos |- | align="center" | 11 (12) | align="center" | 33012 | align="left" | [[Cangas de Onísi vald]] | 213,24 | 6387 | align="left" | [[Cangas de Onís]] (Cangues d'Onís) |- | align="center" | 12 (11) | align="center" | 33011 | align="left" | [[Cangas del Narcea]] (Cangas) | 823,58 | 11439 | align="left" | |- | align="center" | 13 | align="center" | 33013 | align="left" | [[Caravia]] | 13,25 | 492 | align="left" | Caravia l'Alta ja Prado |- | align="center" | 14 | align="center" | 33014 | align="left" | [[Carreño]] | 66,59 | 10255 | align="left" | Candás |- | align="center" | 15 | align="center" | 33015 | align="left" | [[Caso]] (Casu) | 306,62 | 1423 | align="left" | El Campu |- | align="center" | 16 | align="center" | 33016 | align="left" | [[Castrillón]] | 55,46 | 22116 | align="left" | Piedrasblancas |- | align="center" | 17 | align="center" | 33017 | align="left" | [[Castropol]] | 125,44 | 3249 | align="left" | |- | align="center" | 18 | align="center" | 33018 | align="left" | [[Coaña]] (Cuaña) | 65,80 | 3317 | align="left" | |- | align="center" | 19 | align="center" | 33019 | align="left" | [[Colunga]] | 97,57 | 3162 | align="left" | |- | align="center" | 20 | align="center" | 33020 | align="left" | [[Corvera de Asturias]] (Corvera) | 46,01 | 15630 | align="left" | Nubledo (Nubleo) |- | align="center" | 21 | align="center" | 33021 | align="left" | [[Cudillero]] (Cuideiru) | 100,78 | 4922 | align="left" | |- | align="center" | 22 | align="center" | 33022 | align="left" | [[Degaña]] | 87,16 | 779 | align="left" | |- | align="center" | 23 | align="center" | 33023 | align="left" | [[El Franco|Franco, El]] | 78,03 | 3750 | align="left" | A Caridá |- | align="center" | 24 | align="center" | 33024 | align="left" | [[Gijón]] (Xixón) | 183,95 | 270219 | align="left" | |- | align="center" | 25 | align="center" | 33025 | align="left" | [[Gozón]] | 81,73 | 10394 | align="left" | Luanco (Lluanco) |- | align="center" | 26 | align="center" | 33026 | align="left" | [[Grado]] (Grau) | 216,71 | 9680 | align="left" | |- | align="center" | 27 | align="center" | 33027 | align="left" | [[Grandas de Salime]] | 114,50 | 782 | align="left" | |- | align="center" | 28 | align="center" | 33028 | align="left" | [[Ibias]] | 333,41 | 1101 | align="left" | San Antolín (Santantolín) |- | align="center" | 29 | align="center" | 33029 | align="left" | [[Illano]] (Eilao) | 102,46 | 289 | align="left" | |- | align="center" | 30 | align="center" | 33030 | align="left" | [[Illas]] | 25,51 | 1034 | align="left" | La Caizuela |- | align="center" | 31 | align="center" | 33031 | align="left" | [[Langreo]] (Llangréu) | 83,54 | 38265 | align="left" | |- | align="center" | 32 | align="center" | 33032 | align="left" | [[Laviana]] (Llaviana) | 130,59 | 12319 | align="left" | Pola de Laviana (La Pola Llaviana) |- | align="center" | 33 | align="center" | 33033 | align="left" | [[Lena]] (Ḷḷena) | 318,20 | 10292 | align="left" | Pola de Lena (La Pola) |- | align="center" | 34 | align="center" | 33035 | align="left" | [[Llanera]] | 106,69 | 13936 | align="left" | Posada |- | align="center" | 35 | align="center" | 33036 | align="left" | [[Llanes]] | 262,93 | 13598 | align="left" | |- | align="center" | 36 | align="center" | 33037 | align="left" | [[Mieres]] | 146,04 | 36118 | align="left" | Mieres del Camín |- | align="center" | 37 | align="center" | 33038 | align="left" | [[Morcín]] | 50,05 | 2536 | align="left" | Santolaya |- | align="center" | 38 | align="center" | 33039 | align="left" | [[Muros de Nalón]] (Muros) | 8,09 | 1942 | align="left" | |- | align="center" | 39 | align="center" | 33040 | align="left" | [[Nava (Astuurias)|Nava]] | 95,81 | 5221 | align="left" | |- | align="center" | 40 | align="center" | 33041 | align="left" | [[Navia]] | 63,11 | 8114 | align="left" | |- | align="center" | 41 | align="center" | 33042 | align="left" | [[Noreña]] | 5,66 | 5093 | align="left" | |- | align="center" | 42 | align="center" | 33043 | align="left" | [[Onís]] | 74,88 | 733 | align="left" | Benia |- | align="center" | 43 | align="center" | 33044 | align="left" | [[Oviedo]] (Uviéu) | 186,65 | 220027 | align="left" | |- | align="center" | 44 | align="center" | 33045 | align="left" | [[Parres]] | 126,24 | 5170 | align="left" | Arriondas (Les Arriondes) |- | align="center" | 45 | align="center" | 33046 | align="left" | [[Peñamellera Alta]] (El Valle Altu de Peñamellera) | 92,19 | 516 | align="left" | Alles |- | align="center" | 46 | align="center" | 33047 | align="left" | [[Peñamellera Baja]] (El Valle Baju de Peñamellera) | 84,06 | 1191 | align="left" | Panes |- | align="center" | 47 | align="center" | 33048 | align="left" | [[Pesoz]] (Pezós) | 38,98 | 136 | align="left" | |- | align="center" | 48 | align="center" | 33049 | align="left" | [[Piloña]] | 284,92 | 6747 | align="left" | L'Infiestu |- | align="center" | 49 | align="center" | 33050 | align="left" | [[Ponga]] | 206,36 | 577 | align="left" | San Juan de Beleño (San Xuan) |- | align="center" | 50 | align="center" | 33051 | align="left" | [[Pravia]] | 102,96 | 7789 | align="left" | |- | align="center" | 51 | align="center" | 33052 | align="left" | [[Proaza]] | 76,80 | 674 | align="left" | |- | align="center" | 52 | align="center" | 33053 | align="left" | [[Quirós]] | 203,21 | 1160 | align="left" | Bárzana |- | align="center" | 53 | align="center" | 33054 | align="left" | [[Las Regueras|Regueras, Las]] (Les Regueres) | 65,85 | 1876 | align="left" | Santuyanu |- | align="center" | 54 | align="center" | 33055 | align="left" | [[Ribadedeva]] (Ribedeva või Ribadeva) | 35,44 | 1702 | align="left" | Colombres |- | align="center" | 55 | align="center" | 33056 | align="left" | [[Ribadesella]] (Ribeseya) | 84,37 | 5595 | align="left" | |- | align="center" | 56 | align="center" | 33057 | align="left" | [[Ribera de Arriba]] (La Ribera) | 21,98 | 1854 | align="left" | Soto Ribera |- | align="center" | 57 | align="center" | 33058 | align="left" | [[Riosa]] | 46,49 | 1715 | align="left" | La Vega |- | align="center" | 58 | align="center" | 33059 | align="left" | [[Salas (Astuurias)|Salas]] | 227,11 | 4789 | align="left" | |- | align="center" | 59 | align="center" | 33061 | align="left" | [[San Martín de Oscos]] (Samartín d'Ozcos) | 67,72 | 336 | align="left" | Samartín |- | align="center" | 60 | align="center" | 33060 | align="left" | [[San Martín del Rey Aurelio]] (Samartín del Rei Aurelio) | 55,05 | 15395 | align="left" | |- | align="center" | 61 | align="center" | 33063 | align="left" | [[San Tirso de Abres]] (San Tiso d'Abres) | 31,10 | 398 | align="left" | O Chao |- | align="center" | 62 | align="center" | 33062 | align="left" | [[Santa Eulalia de Oscos]] (Santalla d'Ozcos) | 47,12 | 398 | align="left" | Santalla |- | align="center" | 63 | align="center" | 33064 | align="left" | [[Santo Adriano]] | 22,60 | 292 | align="left" | Villanueva |- | align="center" | 64 | align="center" | 33065 | align="left" | [[Sariego]] (Sariegu) | 25,72 | 1263 | align="left" | Vega |- | align="center" | 65 | align="center" | 33066 | align="left" | [[Siero]] | 211,23 | 52514 | align="left" | La Pola de Siero (La Pola Siero) |- | align="center" | 66 | align="center" | 33067 | align="left" | [[Sobrescobio]] (Sobrescobiu) | 69,42 | 847 | align="left" | Rioseco (Rusecu) |- | align="center" | 67 | align="center" | 33068 | align="left" | [[Somiedo]] | 290,12 | 1075 | align="left" | Pola de Somiedo (La Pola Somiedo) |- | align="center" | 68 | align="center" | 33069 | align="left" | [[Soto del Barco]] (Sotu'l Barcu) | 35,34 | 3813 | align="left" | Sotu |- | align="center" | 69 | align="center" | 33070 | align="left" | [[Tapia de Casariego]] (Tapia) | 65,99 | 3571 | align="left" | |- | align="center" | 70 | align="center" | 33071 | align="left" | [[Taramundi]] | 82,16 | 560 | align="left" | |- | align="center" | 71 | align="center" | 33072 | align="left" | [[Teverga]] (Teberga) | 176,06 | 1546 | align="left" | La Plaza |- | align="center" | 72 | align="center" | 33073 | align="left" | [[Tineo]] (Tinéu) | 540,83 | 8775 | align="left" | |- | align="center" | 73 | align="center" | 33034 | align="left" | [[Valdés]] | 353,52 | 10882 | align="left" | Luarca (Ḷḷuarca) |- | align="center" | 74 | align="center" | 33074 | align="left" | [[Vegadeo]] (A Veiga) | 83,25 | 3931 | align="left" | A Veiga |- | align="center" | 75 | align="center" | 33075 | align="left" | [[Villanueva de Oscos]] (Vilanova d'Ozcos) | 72,99 | 248 | align="left" | Vilanova |- | align="center" | 76 | align="center" | 33076 | align="left" | [[Villaviciosa vald|Villaviciosa]] | 276,23 | 15310 | align="left" | |- | align="center" | 77 | align="center" | 33077 | align="left" | [[Villayón]] | 132,46 | 1061 | align="left" | |- | align="center" | 78 | align="center" | 33078 | align="left" | [[Yernes y Tameza]] (Tameza) | 31,63 | 136 | align="left" | Villabre |- | align="center" | | align="center" | | align="left" | '''Kokku''' | ''' 10 605,00''' | '''1 009 599''' | |} [[Pilt:Gijon-playa san lorenzo y Cimadevilla.JPG|pisi|Mererand Gijóni lähedal]] [[Pilt:playa-de-toro02.JPG|pisi|[[Playa de Toró]] [[Llanes]]e lähedal]] [[Pilt:Asturian sheep.jpg|pisi|Lambad Astuurias]] == Rahvastik == Astuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud. === Keeled === Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse [[galeegi keel]]t. === Linnad === Astuuria suurimad linnad on sadamalinn [[Gijón]] (astuuria keeles ''Xixón'') 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn [[Oviedo]] (astuuria keeles ''Uviéu'', mõlemad ladina nimest ''Ovetum'') 216 607 elanikuga ja tööstuslinn [[Avilés]] 83 320 elanikuga. === Suurimad vallad === (1. jaanuar 2005) {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" !Vald !! Elanike arv |- |[[Gijón]] | align="right" |273 931 |- |[[Oviedo]] | align="right" |212 174 |- |[[Avilés]] | align="right" |83 855 |- |[[Siero vald]] | align="right" |48 991 |- |[[Langreo]] | align="right" |46 558 |- |[[Mierese vald]] | align="right" |45 943 |- |[[Castrillóni vald]] | align="right" |22 932 |- |[[San Martín del Rey Aurelio vald]] | align="right" |19 698 |- |[[Corvera vald]] | align="right" |15 769 |- |[[Cangas del Narcea vald]] | align="right" |15 672 |- |[[Llanes]] | align="right" |12 982 |- |[[Ribadesella]] | align="right" |6205 |} == Majandus == [[Pilt:Aviles-2001 desde ermita de la luz 01.jpeg|pisi|Sadam ja tööstusettevõtted [[Avilés]]is]] Sajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias [[põllumajandus]] ja [[kalapüük]]. Levinud oli [[piim]]a ja [[piimasaadused|piimasaaduste]] tootmine, mis elas [[1960. aastad|1960. aastatel]] läbi hüppelise tõusu. [[1830. aastad|1830. aastatel]] algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja [[teras]]e tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas. Pärast Hispaania astumist [[Euroopa Liit]]u [[1986]] on liidu rahaga rajatud palju [[maantee|maanteid]] ja muid infrastruktuure. 2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli [[Lõuna-Euroopa]] üks rikkamaid piirkondi. [[Töötus]] oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SMA">[[Suur maailma atlas]], lk 60</ref> <ref name="kämpingud">Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003</ref> <ref name="pvtUY">{{Netiviide |url=http://constitucion.rediris.es/oapa/codigaut/1991/TCD011-1991.html |pealkiri=Decreto 11/1991, de 24 de Enero, por el que se aprueban las Directrices Regionales de Ordenación del Territorio de Asturias. |vaadatud=2003-07-19 |arhiivimisaeg=2003-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20030719174339/http://constitucion.rediris.es/oapa/codigaut/1991/TCD011-1991.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ewoiL">{{Netiviide |url=http://www.sadei.com/Definiciones/maindefiniciones.asp?id=84 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-04-14 |arhiivimisaeg=2011-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110715222556/http://www.sadei.com/Definiciones/maindefiniciones.asp?id=84 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{ESP}} {{ESP2}} {{koord |NS=43.33333333 |EW=-6.0 |type=adm1st |region=ES-O}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad]] [[Kategooria:Astuuria| ]] ekjgx0snjwn3olg8oy9pcib7fc6wsc5 7152007 7151839 2026-05-12T08:02:40Z Andres 5 /* Kaitsealad */ 7152007 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Astuuria (ajalooline piirkond)]]; kuningriigi kohta vaata artiklit [[Astuuria kuningriik]]}} {{Provints | nimi = Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Comunidad Autónoma del Principado de Asturias | nimi2_keel = astuuria | nimi2 = Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies | lipp = Flag of Asturias.svg | lipu_link = [[Astuuria lipp]] | vapp = Escudo de Asturias.svg | vapi_link = [[Astuuria vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = Pealinn | keskuse_nimi = [[Oviedo]] | asendikaardi_pilt = Asturias in Spain.svg | osm = pind }} '''Astuuria''' (ametlikult '''Astuuria Vürstiriik''', [[hispaania keel]]es ''Principado de Asturias'', [[astuuria keel]]es ''Principáu d'Asturies''; [[galeegi-astuuria keel]]es ''Principao d'Asturias'') on [[Hispaania]] [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomne piirkond]]. Piirkonna mandriosa asub Pürenee poolsaare loodeosas. Põhjast uhub seda [[Kantaabria meri]], läänes piirneb see [[Lugo provints]]iga ([[Galicia]]), lõunas [[Leóni provints]]iga ([[Castilla y León]]) ja idas [[Kantaabria]]ga. Astuuria ei jagune [[provints (Hispaania)|provintsideks]], vaid kattub '''Astuuria provintsi''' (varem '''Oviedo provintsi''') territooriumiga. [[Oviedo]] linn on vastavalt [[Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuut|Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuudi]]le Astuuria Vürstiriigi institutsioonide asukoht. [[vürstiriik|Vürstiriigiks]] nimetatakse seda ajaloolistel põhjustel: [[Kastiilia kroon]]i — ja hiljem [[Hispaania kroon]]i — pärija kandis [[Astuuria vürst]]i tiitlit, mille lõi Kastiilia kuningas [[Juan I]] aastal 1388. Astuuria pindala on 10 603,57 km², mis moodustab 2,1% Hispaania pindalast; Hispaania [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomsete piirkondade]] seas on Astuuria pindalalt 10. kohal. Astuuria rahvaarv 2025. aastal oli 1 015 128 elanikku ([[aastaloendus]], [[Instituto Nacional de Estadística|INE]])<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 013 529 elanikku (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>. 2024. aastal oli elanikke 1 009 599 (aastaloendus)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 008 028 (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>. 2021. aastal oli elanike arv 1 012 117 (aastaloendus)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 011 792 (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>, mis moodustas 2,4% Hispaania rahvaarvust; autonoomsete piirkondade seas oli see 14. kohal. [[Rahvastiku tihedus]] on 95,4 in/km². Piirkonna rahvarohkeim linn on [[Gijón]]. Suure elaniku arvuga vallad on veel näiteks [[Avilési vald]], [[Siero vald]], [[Mierese vald]] ja [[Langreo vald]]. Praegune Astuuria territoorium kattub põhijoontes endise [[Oviedo Astuuria]] alaga, mis piirnes [[Santillana Astuuria]]ga. [[Javier de Burgos]]e 1833. aasta haldusreformiga sai Oviedo Astuuria piirkonnast [[Oviedo provints]], mis sai endale ka osa Santillana Astuuria alast — [[Peñamellera Alta vald|Peñamellera Alta]], [[Peñamellera Baja vald|Peñamellera Baja]] ja [[Ribadedeva vald|Ribadedeva valla]]; ülejäänud osa Santillana Astuuriast liideti [[Santanderi provints]]iga, millest hiljem sai Kantaabria autonoomne piirkond. Astuuria Vürstiriigil on oma autonoomiastatuudi artikli 1 kohaselt ajaloolise piirkonna (''[[comunidad histórica]]'') staatus. Piirkonnal on seadusandlik kogu nimega [[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] (''Junta General del Principado''). See sai nime 1388. aastal loodud keskaegse [[Astuuria vallad|Astuuria valdu]] krooni ees esindanud organi [[Junta General del Principado de Asturias]] järgi.<ref>[http://www.jgpa.es/recursos/doc/Archivos_adjuntos/837759750_155201313934.pdf Antecedentes de la Junta General], jgpa.es.</ref> Astuuria ala kattub osaliselt aastal 718 asutatud kunagise [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] tuumikalaga. Piirkonnal on kaks mitteametlikku omakeelt: [[astuuria keel]], mis kuulub [[asturleoni keel]]e alla ning mille kasutamist ja edendamist reguleerib [[astuuria keele kasutamise ja edendamise seadus]], ning [[galeegi-astuuria keel]], mis pärineb [[galeegiportugali keel]]est ja mida kõneldakse Astuuria lääneserva valdades. Need ei ole [[ametikeel]]ed, küll aga on [[kaitstud keel]]ed. Astuurias on 78 [[vald (Hispaania)|vald]]a. ==Nimi== [[Pilt:Esla55.JPG|pisi|left|Astura jõgi, praegu [[Esla jõgi]], mille kunagise nimega on seotud [[kohanimi]] Astuuria]] Astuuria (hispaania ''Asturias'', astuuria ''Asturies'', [[ladina keel|ladina]] ''Asturiae'') nimi pärineb selle kunagiste elanike [[astuurid]]e ehk [[asturid|asturite]] nimest (ladina ''Astures''). Nime tähenduseks peetakse 'asturite alad'. Nad elasid enne Rooma vallutust Astura (Ástura) jõe (praeguse nimega [[Esla jõgi]]) ääres. Rahva- ja jõenime on peetud etümoloogiliselt seotuks. Asturid elasid nii [[Meseta]]l (tsismontaansed asturid) kui ka sellest põhja pool (transmontaansed asturid). Asturiteks nimetati alguses tõenäoliselt üht hõimu, mille nimi hiljem laienes paljude hõimude koondnimetuseks, nagu see oli [[galaikid]]e puhul. Jõe roomlaste-eelseks nimevormiks on oletuslikult rekonstrueeritud *Estura või *Estula. Kujul ''Estola'' on sarnane hüdronüüm dokumenteeritud 1147. aasta allikates Astuuria idaosas [[Seya jõgi|Seya jõe]] nimena. Neid ja sarnaseid Lääne-Euroopa jõenimesid (Stour, Stör, Stura, Astuera) on sarnasuse alusel mõnikord paigutatud oletuslikku ühtsesse keldi või varasemasse indoeuroopa hüdronüümikihistusse ([[Hans Krahe]] teooria), kuid nende nimede seostamine ei toetu regulaarsetele häälikuvastavustele ja sarnasus võib olla juhuslik. Neid nimesid on etümoloogiliselt seostatud ka oletusliku algindoeuroopa tüvega *''steu-r-'' ([[Julius Pokorny]], ''[[Indogermanisches etymologisches Wörterbuch]]'', 1959, nr 1004–1010), millele on rekonstrueeritud tähendusväli 'lai, laienenud', kuid see tõlgendus on vaieldav. On oletatud ka, et nimi Astura on substraatpäritolu ning seda on seostatud [[baski keel|baski]] sõnaga ''ura'' 'vesi'. Sel juhul jääb nime esimese komponendi päritolu ja tähendus ebaselgeks. ==Sümbolid== [[Astuuria vapp|Astuuria vapi]] kasutamist reguleerib 27. aprilli 1984. aasta seadus nr 2/1984 (''[[Boletín Oficial del Principado de Asturias|BOPA]]'' nr 103, 4. mai) ning selle värvusi 31. oktoobri 1984. aasta dekreet nr 118/1984 (''BOPA'' nr 276, 29. november). [[Astuuria lipp|Astuuria lipu]] kasutamist reguleerib 19. detsembri 1990. aasta seadus nr 4/1990 (''BOPA'' nr 6, 9. jaanuar 1991). Astuuria hümn on alates 27. aprillist 1984 "[[Asturias, patria querida]]" ('Astuuria, armastatud isamaa'). See laul loodi Astuuria [[kaevur]]ite seas ja oli populaarne [[Hispaania Vabariik|Hispaania Vabariigi]] ajal. ==Asend ja suurus== [[Pilt:Mapa_Topografico_Principado_de_Asturias_escala_1-200.000_-_año_2010.jpg|pisi|Astuuria kaart (2010)]] [[Pilt:Satellite_image_of_Asturies_in_January_2003.jpg|pisi|Astuuria kosmosest (2003)]] Astuuria asetseb Hispaania põhjarannikul. Läänes piirneb see [[Lugo provints]]iga ([[Galicia]]), idas [[Kantaabria autonoomne piirkond|Kantaabriaga]], lõunas [[Leóni provints]]iga ja põhjas [[Kantaabria meri|Kantaabria merega]]. Astuuria pindala on 10 603 km². Astuuria rannajoon on väga liigestatud. Ranniku ulatus lääne–ida suunas on umbes 200 km. Loodusliku rannajoone pikkus kõrgvee piiri järgi on umbes 570 km. Koos saarte ja tehiskonstruktsiooniga on rannajoone pikkus umbes 660 km. Astuuria [[äärmuspunktid]] on: * põhjas: [[El Bravo laid]] ([[islote el Bravo]]), [[Peñase neem]]e ([[cabo de Peñas]]) lähedal ([[Gozóni vald]], 43° 39′ 59,6″ N) * lõunas: Braña dos Chagozos ([[Ibiase vald]], 42° 52′ 55,4″ N) * idas: Tina Mayori ''ría'' ([[Ribadedeva vald]], 4° 30′ 36,4″ W) * läänes: Eo jõe suudmeala ([[San Tirso de Abrese vald]], 7° 10′ 59,6″ W) Astuuria geomeetriline keskpunkt on umbes kohas 43,37° N, 5,85° W, Oviedost lääne pool Grado ümbruses. ==Haldusajalugu== [[Pilt:Mapa de la provincia de Oviedo.jpg|pisi|Oviedo provintsi kaart (1920ndad)]] Praegune Astuuria territoorium kattub osaliselt antiikaja [[Conventus Asturum|Conventus Asturumi]] alaga, mille moodustati Rooma keisririigi ajal piirkonna haldusüksusena. [[Vespasianus]] andis selle asturitele 69. aasta haldusjaotuses pärast Rooma vallutusele järgnenud olukorra stabiliseerumist. See seadis transmontaansete asturite ala Sella ja Navia jõe vahele. Varakeskajal kujunes sealses piirkonnas [[Astuuria kuningriik]], mille rajajaks peetakse [[Pelayo]]t (8. sajand). Pärast kuningas Pelayo surma (umbes aastal 737) ulatus Astuuria territoorium Eo jõest kuni Asóni jõeni. Kuningriigi mõjuala ulatus eri perioodidel Eo jõest kuni Ida-Kantaabria aladeni. Enamikul 16. sajandist alates koostatud kaartidel on Astuuria jagatud kaheks: Oviedo Asturias ja Santillana Asturias. Oviedo Astuuria läänepiir asus Eo jõel ja idapiir Ribadesella valla juures, kust algasid Santillana Astuuria alad. Need ulatusid veidi kaugemale Santanderist, idapiir asus Asóni jõel. Lõunas piirnes Astuuria Kantaabria mäestikuga. Piirid varieerusid ajas. [[Giacomo Cantelli da Vignola]] 1696. aasta kaardil on kasutatud nimetust "Astuuria Vürstiriik", kuigi piirkond jagunes halduslikult jagatud Oviedo Astuuriaks ja Santillana Astuuriaks. Seda nimetust kasutati ka 18. sajandi kartograafias, sealhulgas Hispaania kuninga esimese geograafi [[Alexis-Hubert Jaillot]]' töödes alates 1700. aasta kaardist. Tänapäevane halduspiir kehtestati [[1833. aasta Hispaania territoriaalse jaotuse reform]]iga, mis jaotas riigi Prantsusmaa eeskujul provintsideks. Selle tulemusel kujunes Astuuria provints, mis hõlmab ajaloolise Oviedo Astuuria tuumikala (ajaloolise maakonna) ja sellega liidetud Ribadedeva, Peñamellera Alta ja Peñamellera Baja valla, mis varem olid kuulunud Santillana Astuuriasse. Astuuria Vürstiriik on autonoomne piirkond, mis kattub Astuuria provintsiga. Sellel on ajaloolise piirkonna (''[[comunidad histórica]]'') staatus. Selle seadusandlik kogu on [[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] (''Junta General del Principado''). == Loodus == [[Pilt:El angliru desde el Monsacro.jpg|pisi|Vaade [[L'Angliru]]le [[Monsacro]] poolt]] [[Pilt:Isla de deva.jpg|pisi|[[Isla de Deva]]]] [[Pilt:ErcinaLakeHorse.jpg|pisi|[[Ercina järv]]]] Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete [[kalju]]dega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas [[karjatamine|karjatatakse]] [[kariloom]]i. ===Pinnamood=== {{Vaata ka|Astuuria mäed}} Astuuria on Hispaania kõige mägisemaid piirkond ja üks Euroopa mägisemaid piirkondi. 35% territooriumist on üle 50% kaldega ja 65% üle 30% kaldega. Astuuria pinnamood on valdavalt mägine, sest piirkond paikneb [[Kantaabria mäed|Kantaabria mäestik]]u põhjapoolsetel nõlvadel. Rannikumadalikud on kitsad ja järsult mägedesse üleminevad. Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri [[Leóni provints]]iga.<ref name="SMA" /> Nende idaosas tõuseb aheliku [[Picos de Europa]] kõrgeim tipp [[Torre Cerredo]] 2648&nbsp;m kõrgusele.<ref name="SMA" /> Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417&nbsp;m kõrgune [[Ubina]] mägi.<ref name="SMA" /> Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp.<ref name="SMA" /> Mägedes on mitu [[rahvuspark]]i. === Kliima === {{Vaata|Astuuria kliima}} Kogu piirkonnas on [[mereline kliima]], mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. [[Kantaabria mäed]] lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga [[Meseta]]st. Astuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7&nbsp;°C, [[jaanuar]]is +7,7&nbsp;°C, [[august]]is +18,4&nbsp;°C.<ref name="kämpingud" /> Aastas sajab keskmiselt 971&nbsp;mm, sealhulgas jaanuaris 92&nbsp;mm ja augustis 50&nbsp;mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.<ref name="kämpingud" /> Kõige kõrgemad mäed on [[oktoober|oktoobrist]] [[mai]]ni [[lumi|lumega]] kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja. ===Taimed=== Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (''España Verde''). Astuuria rannik on [[Costa Verde]].<ref name="SMA" /> See asetseb [[España Verde|Rohelise Hispaania]] (España Verde) alal. === Kaitsealad === {{Vaata|Astuuria kaitsealade loend}} [[Pilt:ES1200002-Muniellos desde el mirador del Centro de Interpretacion IGP1379.jpg|pisi|[[Muniellose kaitseala]] edelas]] Astuuria on mägine ja rannikurohke piirkond, kus on arvukalt tuntud loodusalasid, millest mõned on erinevate kaitsekategooriate alusel kaitstud. Nende seas on UNESCO poolt [[biosfäärikaitseala]]deks tunnustatud alad. [[Pilt:LagoEnol.JPG|pisi|[[Enoli järv]] [[Picos de Europa]]s]] * [[Muniellose kaitseala]] Astuuria edelaosas [[Cangas del Narcea vald|Cangas del Narcea]] ja [[Ibiase vald|Ibiase vallas]] vahel; * [[Somiedo rahvuspark]] [[Somiedo vald|Somiedo vallas]]; * [[Redese rahvuspark]] [[Caso vald|Caso]] ja [[Sobrescobio vald|Sobrescobio vallas]]; *[[Picos de Europa rahvuspark]], mis ulatub ka naaberpiirkondadesse [[Kantaabria]]sse ja [[Castilla y León]]i; *[[Las Ubiñas-La Mesa looduspark]] [[Lena vald|Lena]], [[Quirósi vald|Quirósi]] ja [[Teverga vald|Teverga vallas]]. *[[Río Eo, Oscose ja Tierras de Buróni biosfäärikaitseala]] [[Galicia]]s [[Lugo provints]]is [[Tierras de Burón]]is ning Astuurias [[Castropoli vald|Castropoli]], [[Vegadeo vald|Vegadeo]], [[Taramundi vald|Taramundi]], [[San Tirso de Abrese vald|San Tirso de Abrese]], [[Villanueva de Oscose vald|Villanueva de Oscos]]e, [[Santa Eulalia de Oscose vald|Santa Eulalia de Oscose]] ja [[San Martín de Oscose vald|San Martín de Oscose vallas]]; *[[Las Fuentes del Narcea, Degaña ja Ibiase looduspark]] [[Degaña vald|Degaña]], [[Cangas del Narcea vald|Cangas del Narcea]] ja [[Ibiase vald|Ibiase vallas]], hõlmab ka [[Muniellose kaitseala]]; *[[El Cachucho merekaitseala]] ja erikaitsevöönd, veealune mägi [[Ribadesella vald|Ribadesella valla]] rannikust põhjas, esimene merekaitseala Hispaania vetes. == Ajalugu == Astuurias elasid juba ''[[Homo erectus]]'', [[neandertallased]] ja [[kromanjoonlased]]. Nooremast [[paleoliitikum]]ist pärineb Ida-Astuurias [[kaljujoonis]]eid. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] rajati [[megaliit]]e ja [[kääbas|kääpaid]]. [[Rauaaeg|Rauaajal]] elasid Astuurias [[keldid]], täpsemalt nende hulka kuuluvad [[astuurid]], kellelt pärinevad paljud Astuuria [[kohanimi|kohanimed]], eriti [[jõgi|jõgede]] ja [[mägi|mägede]] nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu. [[Rooma riik]] vallutas Astuuria [[Augustus]]e ajal [[29 eKr|29]]–[[19 eKr]]. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. [[6. sajand]]il hõivasid selle piirkonna [[sueebid]] ja [[läänegoodid]]. [[8. sajand]]il lõppes Astuurias [[maurid]]e vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud [[kristlased]] organiseerisid mägedes [[vastupanuliikumine|vastupanuliikumise]] ja [[722]] kuulutati välja [[Astuuria kuningriik]], millest sai alguse Hispaania tagasivallutus [[kristlus|kristlastele]] ehk [[rekonkista]]. [[10. sajand]]il asendas Astuuria kuningriigi [[Leóni kuningriik]], mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates [[1388]] kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit. [[18. sajand]]il oli Astuuria Hispaania [[valgustusajastu|valgustusliikumise]] keskus. [[Tööstusrevolutsioon]] jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati [[kivisüsi|kivisöe]]- ja [[rauamaak|rauamaagimaardlad]] ning need võeti kasutusele. Samal ajal algas massiline [[emigratsioon]] Astuuriast. Kõige rohkem koliti [[Argentina]]sse, [[Uruguay]]sse, [[Puerto Rico]]sse, [[Kuuba]]le ja [[Mehhiko]]sse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked [[villa]]d Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta [[kool]]e ja avalikke [[raamatukogu]]sid. Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjani]]. [[6. september|6.]]–[[22. september|22. septembril]] [[1937]] toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul [[El Mazuco lahing]], milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis [[Franco]] võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates [[1936]]. aastast kuni Franco surmani [[1975]] Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati [[1977]]. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist. [[30. detsember|30. detsembril]] [[1981]] sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas [[1978]] vastu võetud uus [[Hispaania põhiseadus]]. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja [[11. jaanuar]]il [[1982]] nimetati see ametikoht ümber [[Astuuria president|Astuuria presidendiks]]. == Haldus == Astuuria jaguneb 78 [[vald (Hispaania)|vallaks]] (hispaania keeles ''concejo'' 'nõukogu'). [[Astuuria autonoomiastatuut|Astuuria autonoomiastatuudi]] järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles ''[[comarca]]'', astuuria keeles ''cotarru''), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 [[24. jaanuar]]ist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala,<ref name="pvtUY" /> mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.<ref name="ewoiL" /> [[Kohturingkond]]i on 18. === Maakonnad === {{brClear}} {| class="wikitable" | align=center colspan=3| [[Pilt:Mapa comarcal d'Astúries.svg|center|Astuuria maakondade kaart]] |- bgcolor=#efefef align=center | Maakond || Vallad |- |[[Avilési maakond]]|| [[Avilés]], [[Candamo vald]], [[Castrillóni vald]], [[Corvera vald]], [[Cudillero vald]], [[Gozóni vald]], [[Illase vald]], [[Muros de Nalóni vald]], [[Pravia vald]], [[Soto del Barco vald]] |- |[[Caudali maakond]]|| [[Alleri vald]], [[Lena vald]], [[Mierese vald]] |- |[[Eo-Navia maakond]]|| [[Boali vald]], [[Castropoli vald]], [[Coaña vald]], [[El Franco vald]], [[Grandas de Salime vald]], [[Illano vald]], [[Navia vald]], [[Pesozi vald]], [[San Martín de Oscose vald]], [[Santa Eulalia de Oscose vald]], [[San Tirso de Abrese vald]], [[Tapia de Casariego vald]], [[Taramundi vald]], [[Vegadeo vald]], [[Villanueva de Oscose vald]], [[Villayóni vald]] |- |[[Gijóni maakond]]|| [[Carreño vald]], [[Gijón]], [[Villaviciosa vald]] |- |[[Nalóni maakond]]|| [[Caso vald]], [[Langreo]], [[Laviana vald]], [[San Martín del Rey Aurelio vald]], [[Sobrescobio vald]] |- |[[Narcea maakond]]|| [[Allande vald]], [[Cangas del Narcea vald]], [[Degaña vald]], [[Ibiase vald]], [[Tineo vald]] |- |[[Oriente maakond]]|| [[Amieva vald]], [[Cabralese vald]], [[Cangas de Onísi vald]], [[Caravia vald]], [[Colunga vald]], [[Llanes]], [[Onísi vald]], [[Parrese vald]], [[Peñamellera Alta vald]], [[Peñamellera Baja vald]], [[Piloña vald]], [[Ponga vald]], [[Ribadesella vald]], [[Ribadedeva vald]] |- |[[Oviedo maakond]]|| [[Belmonte de Miranda vald]], [[Bimenese vald]], [[Cabranese vald]], [[Grado vald]], [[Llanera vald]], [[Morcíni vald]], [[Nava vald]], [[Noreña vald]], [[Oviedo]], [[Proaza vald]], [[Quirósi vald]], [[Las Reguerase vald]], [[Ribera de Arriba vald]], [[Riosa vald]], [[Sariego vald]], [[Santo Adriano vald]], [[Salase vald]], [[Siero vald]], [[Somiedo vald]], [[Teverga vald]], [[Yernes y Tameza vald]] |} ==== Vallad ==== [[Pilt:Mapa de Asturias con concejos.png|700px|center]] [[Pilt:Cotarros d'Asturies.png|pisi|300px|Vallad maakondade kaupa]] Astuuria provintsi kuuluvad järgmised 78 valda: ''Märkus: Tabelis on loetletud vallad nende artikleid arvestamata. Sulgudes on antud [[astuuria keel|astuuriakeelne]] nimevariant, kui see on erinev. Seda nii valdade kui valla keskuste kohta'' ¹ Sulgudes on lisatud number, mis näitab valda kaardil, kui see on erinev {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" ! Nr¹ ! INE<br>kood ! Vald ! Pindala<ref>{{netiviide |autor=Ministerio de política territorial y memoria democrática |aeg= |pealkiri=Datos del registro de Entidades Locales |url=https://registroentidadeslocales.mpt.es/REL/frontend/inicio/municipios/all/13396 |vaadatud=29. september 2025 |väljaanne= |väljaandja= Hispaania valitsus, Territoriaalse poliitika ja demokraatilise mälu ministeerium|koht= |täpsustus= |keel=es |failitüüp= excel|tsitaat=}}</ref><br>km² ! Elanikke</br>(2024) ! Vallakeskus |- | align="center" | 1 | align="center" | 33001 | align="left" | [[Allande]] (Ayande) | 339,37 | 1531 | align="left" | Pola de Allande (La Puela) |- | align="center" | 2 | align="center" | 33002 | align="left" | [[Aller (Astuurias)|Aller]] (Ayer) | 375,89 | 9990 | align="left" | Cabañaquinta (Cabanaquinta) |- | align="center" | 3 | align="center" | 33003 | align="left" | [[Amieva]] | 114,98 | 603 | align="left" | Sames |- | align="center" | 4 | align="center" | 33004 | align="left" | [[Avilés]] | 26,72 | 75663 | align="left" | |- | align="center" | 5 | align="center" | 33005 | align="left" | [[Belmonte de Miranda]] (Miranda) | 208,01 | 1395 | align="left" | Belmonte (Balmonte) |- | align="center" | 6 | align="center" | 33006 | align="left" | [[Biemenes]] | 33,10 | 1647 | align="left" | Martimporra |- | align="center" | 7 | align="center" | 33007 | align="left" | [[Boal]] (Bual) | 120,28 | 1380 | align="left" | |- | align="center" | 8 | align="center" | 33008 | align="left" | [[Cabrales]] | 238,83 | 1913 | align="left" | Carreña |- | align="center" | 9 | align="center" | 33009 | align="left" | [[Cabranes]] | 38,31 | 1095 | align="left" | Santolaya |- | align="center" | 10 | align="center" | 33010 | align="left" | [[Candamo]] (Candamu) | 71,97 | 1897 | align="left" | Grullos |- | align="center" | 11 (12) | align="center" | 33012 | align="left" | [[Cangas de Onísi vald]] | 213,24 | 6387 | align="left" | [[Cangas de Onís]] (Cangues d'Onís) |- | align="center" | 12 (11) | align="center" | 33011 | align="left" | [[Cangas del Narcea]] (Cangas) | 823,58 | 11439 | align="left" | |- | align="center" | 13 | align="center" | 33013 | align="left" | [[Caravia]] | 13,25 | 492 | align="left" | Caravia l'Alta ja Prado |- | align="center" | 14 | align="center" | 33014 | align="left" | [[Carreño]] | 66,59 | 10255 | align="left" | Candás |- | align="center" | 15 | align="center" | 33015 | align="left" | [[Caso]] (Casu) | 306,62 | 1423 | align="left" | El Campu |- | align="center" | 16 | align="center" | 33016 | align="left" | [[Castrillón]] | 55,46 | 22116 | align="left" | Piedrasblancas |- | align="center" | 17 | align="center" | 33017 | align="left" | [[Castropol]] | 125,44 | 3249 | align="left" | |- | align="center" | 18 | align="center" | 33018 | align="left" | [[Coaña]] (Cuaña) | 65,80 | 3317 | align="left" | |- | align="center" | 19 | align="center" | 33019 | align="left" | [[Colunga]] | 97,57 | 3162 | align="left" | |- | align="center" | 20 | align="center" | 33020 | align="left" | [[Corvera de Asturias]] (Corvera) | 46,01 | 15630 | align="left" | Nubledo (Nubleo) |- | align="center" | 21 | align="center" | 33021 | align="left" | [[Cudillero]] (Cuideiru) | 100,78 | 4922 | align="left" | |- | align="center" | 22 | align="center" | 33022 | align="left" | [[Degaña]] | 87,16 | 779 | align="left" | |- | align="center" | 23 | align="center" | 33023 | align="left" | [[El Franco|Franco, El]] | 78,03 | 3750 | align="left" | A Caridá |- | align="center" | 24 | align="center" | 33024 | align="left" | [[Gijón]] (Xixón) | 183,95 | 270219 | align="left" | |- | align="center" | 25 | align="center" | 33025 | align="left" | [[Gozón]] | 81,73 | 10394 | align="left" | Luanco (Lluanco) |- | align="center" | 26 | align="center" | 33026 | align="left" | [[Grado]] (Grau) | 216,71 | 9680 | align="left" | |- | align="center" | 27 | align="center" | 33027 | align="left" | [[Grandas de Salime]] | 114,50 | 782 | align="left" | |- | align="center" | 28 | align="center" | 33028 | align="left" | [[Ibias]] | 333,41 | 1101 | align="left" | San Antolín (Santantolín) |- | align="center" | 29 | align="center" | 33029 | align="left" | [[Illano]] (Eilao) | 102,46 | 289 | align="left" | |- | align="center" | 30 | align="center" | 33030 | align="left" | [[Illas]] | 25,51 | 1034 | align="left" | La Caizuela |- | align="center" | 31 | align="center" | 33031 | align="left" | [[Langreo]] (Llangréu) | 83,54 | 38265 | align="left" | |- | align="center" | 32 | align="center" | 33032 | align="left" | [[Laviana]] (Llaviana) | 130,59 | 12319 | align="left" | Pola de Laviana (La Pola Llaviana) |- | align="center" | 33 | align="center" | 33033 | align="left" | [[Lena]] (Ḷḷena) | 318,20 | 10292 | align="left" | Pola de Lena (La Pola) |- | align="center" | 34 | align="center" | 33035 | align="left" | [[Llanera]] | 106,69 | 13936 | align="left" | Posada |- | align="center" | 35 | align="center" | 33036 | align="left" | [[Llanes]] | 262,93 | 13598 | align="left" | |- | align="center" | 36 | align="center" | 33037 | align="left" | [[Mieres]] | 146,04 | 36118 | align="left" | Mieres del Camín |- | align="center" | 37 | align="center" | 33038 | align="left" | [[Morcín]] | 50,05 | 2536 | align="left" | Santolaya |- | align="center" | 38 | align="center" | 33039 | align="left" | [[Muros de Nalón]] (Muros) | 8,09 | 1942 | align="left" | |- | align="center" | 39 | align="center" | 33040 | align="left" | [[Nava (Astuurias)|Nava]] | 95,81 | 5221 | align="left" | |- | align="center" | 40 | align="center" | 33041 | align="left" | [[Navia]] | 63,11 | 8114 | align="left" | |- | align="center" | 41 | align="center" | 33042 | align="left" | [[Noreña]] | 5,66 | 5093 | align="left" | |- | align="center" | 42 | align="center" | 33043 | align="left" | [[Onís]] | 74,88 | 733 | align="left" | Benia |- | align="center" | 43 | align="center" | 33044 | align="left" | [[Oviedo]] (Uviéu) | 186,65 | 220027 | align="left" | |- | align="center" | 44 | align="center" | 33045 | align="left" | [[Parres]] | 126,24 | 5170 | align="left" | Arriondas (Les Arriondes) |- | align="center" | 45 | align="center" | 33046 | align="left" | [[Peñamellera Alta]] (El Valle Altu de Peñamellera) | 92,19 | 516 | align="left" | Alles |- | align="center" | 46 | align="center" | 33047 | align="left" | [[Peñamellera Baja]] (El Valle Baju de Peñamellera) | 84,06 | 1191 | align="left" | Panes |- | align="center" | 47 | align="center" | 33048 | align="left" | [[Pesoz]] (Pezós) | 38,98 | 136 | align="left" | |- | align="center" | 48 | align="center" | 33049 | align="left" | [[Piloña]] | 284,92 | 6747 | align="left" | L'Infiestu |- | align="center" | 49 | align="center" | 33050 | align="left" | [[Ponga]] | 206,36 | 577 | align="left" | San Juan de Beleño (San Xuan) |- | align="center" | 50 | align="center" | 33051 | align="left" | [[Pravia]] | 102,96 | 7789 | align="left" | |- | align="center" | 51 | align="center" | 33052 | align="left" | [[Proaza]] | 76,80 | 674 | align="left" | |- | align="center" | 52 | align="center" | 33053 | align="left" | [[Quirós]] | 203,21 | 1160 | align="left" | Bárzana |- | align="center" | 53 | align="center" | 33054 | align="left" | [[Las Regueras|Regueras, Las]] (Les Regueres) | 65,85 | 1876 | align="left" | Santuyanu |- | align="center" | 54 | align="center" | 33055 | align="left" | [[Ribadedeva]] (Ribedeva või Ribadeva) | 35,44 | 1702 | align="left" | Colombres |- | align="center" | 55 | align="center" | 33056 | align="left" | [[Ribadesella]] (Ribeseya) | 84,37 | 5595 | align="left" | |- | align="center" | 56 | align="center" | 33057 | align="left" | [[Ribera de Arriba]] (La Ribera) | 21,98 | 1854 | align="left" | Soto Ribera |- | align="center" | 57 | align="center" | 33058 | align="left" | [[Riosa]] | 46,49 | 1715 | align="left" | La Vega |- | align="center" | 58 | align="center" | 33059 | align="left" | [[Salas (Astuurias)|Salas]] | 227,11 | 4789 | align="left" | |- | align="center" | 59 | align="center" | 33061 | align="left" | [[San Martín de Oscos]] (Samartín d'Ozcos) | 67,72 | 336 | align="left" | Samartín |- | align="center" | 60 | align="center" | 33060 | align="left" | [[San Martín del Rey Aurelio]] (Samartín del Rei Aurelio) | 55,05 | 15395 | align="left" | |- | align="center" | 61 | align="center" | 33063 | align="left" | [[San Tirso de Abres]] (San Tiso d'Abres) | 31,10 | 398 | align="left" | O Chao |- | align="center" | 62 | align="center" | 33062 | align="left" | [[Santa Eulalia de Oscos]] (Santalla d'Ozcos) | 47,12 | 398 | align="left" | Santalla |- | align="center" | 63 | align="center" | 33064 | align="left" | [[Santo Adriano]] | 22,60 | 292 | align="left" | Villanueva |- | align="center" | 64 | align="center" | 33065 | align="left" | [[Sariego]] (Sariegu) | 25,72 | 1263 | align="left" | Vega |- | align="center" | 65 | align="center" | 33066 | align="left" | [[Siero]] | 211,23 | 52514 | align="left" | La Pola de Siero (La Pola Siero) |- | align="center" | 66 | align="center" | 33067 | align="left" | [[Sobrescobio]] (Sobrescobiu) | 69,42 | 847 | align="left" | Rioseco (Rusecu) |- | align="center" | 67 | align="center" | 33068 | align="left" | [[Somiedo]] | 290,12 | 1075 | align="left" | Pola de Somiedo (La Pola Somiedo) |- | align="center" | 68 | align="center" | 33069 | align="left" | [[Soto del Barco]] (Sotu'l Barcu) | 35,34 | 3813 | align="left" | Sotu |- | align="center" | 69 | align="center" | 33070 | align="left" | [[Tapia de Casariego]] (Tapia) | 65,99 | 3571 | align="left" | |- | align="center" | 70 | align="center" | 33071 | align="left" | [[Taramundi]] | 82,16 | 560 | align="left" | |- | align="center" | 71 | align="center" | 33072 | align="left" | [[Teverga]] (Teberga) | 176,06 | 1546 | align="left" | La Plaza |- | align="center" | 72 | align="center" | 33073 | align="left" | [[Tineo]] (Tinéu) | 540,83 | 8775 | align="left" | |- | align="center" | 73 | align="center" | 33034 | align="left" | [[Valdés]] | 353,52 | 10882 | align="left" | Luarca (Ḷḷuarca) |- | align="center" | 74 | align="center" | 33074 | align="left" | [[Vegadeo]] (A Veiga) | 83,25 | 3931 | align="left" | A Veiga |- | align="center" | 75 | align="center" | 33075 | align="left" | [[Villanueva de Oscos]] (Vilanova d'Ozcos) | 72,99 | 248 | align="left" | Vilanova |- | align="center" | 76 | align="center" | 33076 | align="left" | [[Villaviciosa vald|Villaviciosa]] | 276,23 | 15310 | align="left" | |- | align="center" | 77 | align="center" | 33077 | align="left" | [[Villayón]] | 132,46 | 1061 | align="left" | |- | align="center" | 78 | align="center" | 33078 | align="left" | [[Yernes y Tameza]] (Tameza) | 31,63 | 136 | align="left" | Villabre |- | align="center" | | align="center" | | align="left" | '''Kokku''' | ''' 10 605,00''' | '''1 009 599''' | |} [[Pilt:Gijon-playa san lorenzo y Cimadevilla.JPG|pisi|Mererand Gijóni lähedal]] [[Pilt:playa-de-toro02.JPG|pisi|[[Playa de Toró]] [[Llanes]]e lähedal]] [[Pilt:Asturian sheep.jpg|pisi|Lambad Astuurias]] == Rahvastik == Astuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud. === Keeled === Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse [[galeegi keel]]t. === Linnad === Astuuria suurimad linnad on sadamalinn [[Gijón]] (astuuria keeles ''Xixón'') 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn [[Oviedo]] (astuuria keeles ''Uviéu'', mõlemad ladina nimest ''Ovetum'') 216 607 elanikuga ja tööstuslinn [[Avilés]] 83 320 elanikuga. === Suurimad vallad === (1. jaanuar 2005) {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" !Vald !! Elanike arv |- |[[Gijón]] | align="right" |273 931 |- |[[Oviedo]] | align="right" |212 174 |- |[[Avilés]] | align="right" |83 855 |- |[[Siero vald]] | align="right" |48 991 |- |[[Langreo]] | align="right" |46 558 |- |[[Mierese vald]] | align="right" |45 943 |- |[[Castrillóni vald]] | align="right" |22 932 |- |[[San Martín del Rey Aurelio vald]] | align="right" |19 698 |- |[[Corvera vald]] | align="right" |15 769 |- |[[Cangas del Narcea vald]] | align="right" |15 672 |- |[[Llanes]] | align="right" |12 982 |- |[[Ribadesella]] | align="right" |6205 |} == Majandus == [[Pilt:Aviles-2001 desde ermita de la luz 01.jpeg|pisi|Sadam ja tööstusettevõtted [[Avilés]]is]] Sajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias [[põllumajandus]] ja [[kalapüük]]. Levinud oli [[piim]]a ja [[piimasaadused|piimasaaduste]] tootmine, mis elas [[1960. aastad|1960. aastatel]] läbi hüppelise tõusu. [[1830. aastad|1830. aastatel]] algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja [[teras]]e tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas. Pärast Hispaania astumist [[Euroopa Liit]]u [[1986]] on liidu rahaga rajatud palju [[maantee|maanteid]] ja muid infrastruktuure. 2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli [[Lõuna-Euroopa]] üks rikkamaid piirkondi. [[Töötus]] oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SMA">[[Suur maailma atlas]], lk 60</ref> <ref name="kämpingud">Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003</ref> <ref name="pvtUY">{{Netiviide |url=http://constitucion.rediris.es/oapa/codigaut/1991/TCD011-1991.html |pealkiri=Decreto 11/1991, de 24 de Enero, por el que se aprueban las Directrices Regionales de Ordenación del Territorio de Asturias. |vaadatud=2003-07-19 |arhiivimisaeg=2003-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20030719174339/http://constitucion.rediris.es/oapa/codigaut/1991/TCD011-1991.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ewoiL">{{Netiviide |url=http://www.sadei.com/Definiciones/maindefiniciones.asp?id=84 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-04-14 |arhiivimisaeg=2011-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110715222556/http://www.sadei.com/Definiciones/maindefiniciones.asp?id=84 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{ESP}} {{ESP2}} {{koord |NS=43.33333333 |EW=-6.0 |type=adm1st |region=ES-O}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad]] [[Kategooria:Astuuria| ]] iydavvj49xj81xkal466e1s5tdhhs05 0 11753 7151496 7141879 2026-05-11T12:48:23Z ~2026-25851-44 228192 /* Ideoloogia */ 7151496 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Infokast organisatsioon | nimi = MTÜ Noored Sotsiaaldemokraadid | asutatud = 1992 | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | liikmed = 1294 | juht_nimetus = President | juht_nimi = [[Markus Meier]] | juht2_nimetus = Asepresidendid | juht2_nimi = [[Alisa Sinani]], [[Liisa Kivilaan]] | pilt = Noored_sotsiaaldemokraadid_logo.png | pildiallkiri = Noorte Sotsiaaldemokraatide logo kujutab kolme noolt sümboliseerimaks võrdsust, õiglust ja solidaarsust. | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]]<br>[[Demokraatlik sotsialism]]<br>[[Euroopameelsus]] | piirkond = [[Eesti]] }} '''Noored Sotsiaaldemokraadid''' on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] noorteorganisatsioon. Noortekogu asutati [[12. detsember|12. detsembril]] [[1992]] tollase [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei (ESDP)]] noortekoguna ja see kandis nime Eesti Sotsiaaldemokraatlik Noorteliit. [[1998]]. aastal liituti Eesti Maa-Keskerakonna noortekoguga Noored Tsentristid ja võeti ühinenud noortekogu nimeks Noored Mõõdukad. Varem, [[1996]]. aastal olid liitunud EMKE ja ESDP. <br>[[2000]]. aastal liituti Eesti Rahvaerakonna Noortekoguga. Praegune nimi on [[2003]]. aastast, sellega oli ta emaerakonnale teenäitajaks. Noored Sotsiaaldemokraadid kuuluvad [[1996]]. aastast [[Noorte Sotsialistide Rahvusvaheline Liit|Noorte Sotsialistide Rahvusvahelisse Liitu]] (''International Union of Socialist Youth'') ja [[2001]]. aastast ühendusse [[Euroopa Noored Sotsialistid]] (''Young European Socialists''). Samuti on Noored Sotsiaaldemokraadid ühenduse [[Põhjala Noored Sotsialistid]] (''Nordic Young Socialists'') liige. Noorteühendust juhib [[Markus Meier]]. ==Ideoloogia== Noorte Sotsiaaldemokraatide poliitiline programm toob vaadetena välja [[võrdsus]]e, [[õiglus]]e ja [[solidaarsus]]e. Oma eesmärgina toovad nad välja demokraatliku ja tasakaalustatud ühiskonna, kus kõigile ühiskonnaliikmetele on tagatud eneseteostamise võimalus ning õiguste ja võimaluste võrdsus. Nende nägemuse kohaselt peaksid ühiskonnas olema tagatud inimõigused, hinnatud humanistlikud väärtused ning toimima koostöö ja ühised huvid. Noorte Sotsiaaldemokraatide kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna teostatav sotsiaalpoliitika on õiglane, hooliv ning ühtlasi turvatunnet tagav. Noored Sotsiaaldemokraadid seisavad solidaarse tervishoiusüsteemi eest, kus igaüks saab vastavalt oma vajadustele arstiabi, ilma et arsti vastuvõttu peaks kinni maksma. Taolist süsteemi tagab tööandja igakuine sotsiaalmaksu maksmine, millest 13-protsendiline osakaal laekub ravikindlustuse vahenditesse. Noorte Sotsiaaldemokraatide kaks põhieesmärki on levitada sotsiaaldemokraatlikku mõtteviisi ja harida oma organisatsiooni liikmeid, kujundamaks neist täisväärtuslikke kodanikke, kes mõistavad ühiskonna toimimist ning hoolivad selle käekäigust.<ref>https://noorsots.ee/meist/ Meist, Noorsots.ee</ref> == Noortekogu klubid == Vastavalt põhikirjale moodustatakse noortekogu klubid maakondades, linnades või valdades tegutsevatest liikmetest. Klubide juhatusse kuuluvad juht ja üldkogu valitud täiendavad juhatuse liikmed. Klubi juhatus peab koosolekuid vähemalt kord kuus, välja arvatud juulis. Klubijuhid kutsuvad kokku ning viivad läbi klubi juhatuse koosolekud, vajadusel kuulutavad välja klubi üldkogud. Klubi kõrgeim organ on üldkogu (klubi liikmete üldkoosolek), mille juhatus kutsub kokku vähemalt kord aastas. Klubi üldkogu ja klubi juhatuse koosolekud protokollitakse. Noortekogul on neli piirkondlikku klubi: * Tallinna klubi, mida juhib Ako Monticelli; * Tartu klubi, mida juhib [[Mihkel Lepik]]; * Viljandi klubi, mida juhib [[Aleksandra Kena]]; * Rapla klubi, mida juhib [[Sarpedon Hüseyin Altan]]. == Presidendid == *Ardo Ojasalu, 1992–1994 *[[Peep Peterson]], 1994–1998 *[[Rene Tammist]], 1998–2001 *[[Jarno Laur]], 2001–2003 *Jörgen Siil, 2003–2004 *[[Randel Länts]], 2004–2005 *Gerri Lesk, 2005–2006 *Vallo-Andreas Hallik 2006–2008 *Kairit Kolsar 2008–2009 *[[Heiki Järveveer]] 2009–2011 *[[Lauri Läänemets]] 2011–2013 *[[Elis Tootsman]] 2013–2014 *[[Karl Kirt]] 2014–2015 *[[Maris Sild]] 2015–2016 *Monika Maljukov 2016–2018 *[[Joosep Vimm]] 2018–2020 *Õnne Paulus 2020–2022 *Eliis Lelov 2022–2022 *Õnne Paulus 2022–2023 *Maris Neeno 2023-2026 *Markus Meier 2026-<ref>{{Netiviide |autor=Noored Sotsiaaldemokraadid |pealkiri=Ajalugu – Noored Sotsiaaldemokraadid |url=https://noorsots.ee/ajalugu/ |vaadatud=08.08.2023}}</ref> ==Kronoloogia== *[[5. mai]] [[2001]] – võeti vastu "Manifest ühest Eestist", ühiskonnakriitiline dokument, mille põhisõnum oli, et Eestis paisuv ebavõrdsus nii [[ühiskond|ühiskonna]] kui regioonide vahel on ühiskonnast võõrandumise põhjus. Tehes ettepaneku sotsiaalselt hooliva riigi järele. *[[6. veebruar]] [[2003]] – ühenduse üksikliikmed vastandasid end [[Ameerika Ühendriigid|USA]] sõjadiktaadile, kirjutades alla [[Jaan Kaplinski]] sõjavastasele avaldusele. *[[3. mai]] [[2003]] – ühenduse kongress avaldas toetust föderaalsele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]]. Ja toimus nimevahetus. Mõõdukuse aeg lõppes. Kongressi peeti Rakveres. *[[12. november]] [[2003]] – Noored Sotsiaaldemokraadid ja Noored Keskerakondlased nõudsid võrdset vanemapalka, osaledes meeleavaldusel [[Toompea loss]]i ees. *[[26. november]] [[2003]] – Noored Sotsiaaldemokraadid avaldasid poolehoidu õpetajate streigile. *[[13. august]] [[2004]] – Noored Sotsiaaldemokraadid väljastasid pressiteate, milles tervitati järgmisel päeval toimuvat [[homoseksuaalsed inimesed|homoseksuaalsete inimeste]] paraadi [[Moonbow Pride]] ning kutsuti inimesi üles [[sallivus]]ele [[seksuaalvähemused|seksuaal-]] ja teiste [[vähemused|vähemuste]] suhtes. *[[26. oktoober]] [[2004]] NS ühinesid [[Euroopa Noored Sotsialistlid|Euroopa Noorte Sotsialistide]] algatusega Rocco Buttiglioni vastu, kuna Rocco Buttiglioni esines [[Euroopa Komisjon]]i ees [[naine|naiste]], [[seksuaalvähemused|seksuaalvähemuste]] ja [[põgenikud|põgenike]] vastase kõnega. *[[2. november]] [[2004]] NS ühines koolide Riigi Kinnisvara AS haldusalasse suunamise vastase aktsioooniga, mille algatas [[Keskerakonna Noortekogu]]. *[[21. november]] [[2006]] NS alustas maailma kultuuri koolitustega "Ilmaviis", mille eesmärk on õhutada muutma ka kooliharidust Lääne-kesksest maailmakesksemaks. *[[6. mai]] [[2007]] NS taotles oma kongressil valimisõiguse andmist kohalike omavalitsuste valimistel alates 16-aastaseks saamisest. *[[8. mai]] [[2011]] NS võttis oma kongressil vastu manifesti "Kasvatame Eestile Euroopa kõige konkurentsivõimelisema põlvkonna", milles antakse uusi suundi Eesti arenguks Riigikogule ning valitsusele. *12. mai 2018 NS võttis oma kongressil vastu poliitilise avalduse, millega tehti ettepanek kehtestada neljapäevane töönädal. *15. august 2020 NS võttis kongressil vastu poliitilise avalduse valitsuse poolt tuleneva vähemuste kiusamise vastu. == Vaata ka == * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.noorsots.ee Noored Sotsiaaldemokraadid] *[http://www.iusy.org International Union of Socialist Youth] *[http://www.ecosy.org European Young Socialists] *[https://www.instagram.com/noorsotsid/ Noorsotside Instagram] *[https://www.instagram.com/tartunoorsotsid/ Tartu noorsotside Instagram] *[https://www.facebook.com/tallinnanoorsotsid Tallinna noorsotside Facebook] *[https://www.facebook.com/profile.php?id=100087261580883 Tartu noorsotside Facebook] [[Kategooria:Eesti erakondade noorteorganisatsioonid]] hg3vipauea02a5ac9isiscp39qcxwse 0 12024 7151788 5821075 2026-05-11T20:40:55Z Tähetolm 228536 Lisatud ajalugu koos viitega ning ajakohastatud. Praktiliselt ümber tehtud. 7151788 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Husqvarna AB | peakorter = [[Stockholm]] ja [[Huskvarna]], [[Rootsi]] | kodulehekülg = https://www.husqvarna.com/ee/ | tooted = robotniidukid (Automower), [[Mootorsaag|mootorsaed]], [[trimmer]]id, [[võsalõikur]]id, [[murutraktor]]id ja [[kultivaator]]id | valdkonnad = aia-, metsa- ja haljastustehnika tootmine ning arendamine | pilt = Husqvarna logo.svg | tüüp = börsiettevõte | asutamisaeg = {{Algusaeg ja vanus|1689}}, [[Huskvarna]] }} '''Husqvarna''' (''Husqvarna AB'') on aia-, metsa- ja haljastustehnikat tootev [[Rootsi]] [[ettevõte]], mis arenes välja [[Huskvarna]] relvatehasest. Ettevõtte põhitoodedeks on robotniidukid, [[Mootorsaag|mootorsaed]], [[Trimmer (tööriist)|trimmerid]], [[Võsalõikur|võsalõikurid]], [[Murutraktor|murutraktorid]] ja [[Kultivaator|kultivaatorid]]. Endiselt toodeti sama ettevõtte all [[Husqvarna Motorcycles|mootorrattaid]]. Firma kuulus aastatel 1977–2006 [[Electrolux|Electrolux Group]]ile.{{lisa viide}} Firma aktsiad on noteeritud [[Stockholmi börs]]il. Husqvarna Gruppi alla kuulub [[2007]]. aastast aiatoodete kaubamärk GARDENA.<ref>{{Netiviide |pealkiri=GARDENA kohta - GARDENA ajalugu - GARDENA |url=https://www.gardena.com/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.gardena.com |keel=et}}</ref> [[Pilt:Husqvarna motorsagar.jpg|pisi|Husqvarna mootorsaed]] == Ajalugu == '''1689''' - Lõuna Rootsis asuvas Huskvarna linnas rajati puurimistöökoda, mis pani põhja Husqvarna loomisele. Ettevõtte põhitooteks said tulirevad, mille tootmine kesktis kuni 1989 aastani. '''1872''' - Husqvarna [[Vintpüss|vintpüssi]]<nowiki/>leping (Rootsi) kuningakojaga lõpeb. Et ettevõtte tegevust mitmekesistada, hakati looma uusi tooteid nagu [[Õmblusmasin|õmblusmasinad]], jahirelvad, puupliidid, lihahakkimismasinad, [[Kirjutusmasin|kirjutusmanaid]] ja [[Jalgratas|jalgrattaid]]. '''1903''' - Husqvarna toob turule mootorratad. Mootorattaosakond müüdi maha 1986 aastal ja kuulub nüüd [[Austria]] ettevõtte Pierer AG koosseisu. '''1918''' - Husqvarna omandab ettevõtte Norrahammars Bruk, millega hakati muruniidukeid tootma. '''1947''' - Husqvarna toob turule esimesed mootorniidukus, kus kodumajapidamisse jõudis alles 1959 aastal. '''1959''' - Toodi turule [[Mootorsaag|kettsaag]] Husqvarna 90. Samuse kettsae loomise põhjal hiljem töötatakse välja ehitustööstuse elektritööriiste kategooria. '''1973''' - Husqvarna tõi turule maailma esimese automaatse ketipiduriga kettsae. '''1985''' - Töötatakse välja raider murutraktori esimene prototüüp. Aasta hiljem algas raideri tootmine. '''1995''' - Husqvarna tõi turule oma esimese robotniiduki nimega Solar Mower, mis kasutas päikesepaneele töötamiseks ning oli Automower tootesarja eelkäija. Alates 2013. aastast on kolmanda põlvkonna robotniiduki mudelitesse sisseehitatud [[GPS]] süsteem. '''2012''' - Husqvarna toob turule akutoodete sarja, mis on alternatiiv benisiinimootoriga tööriistadele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Husqvarna ajalugu: Rohkem kui 325 aastat uuendusi |url=https://www.husqvarna.com/ee/uurige-ja-avastage/husqvarna-ajalugu-rohkem-kui-325-aastat-uuendusi/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.husqvarna.com |keel=et-ee}}</ref> ==Vaata ka== *[[Husqvarna mootorrattad]] ==Välislingid== {{commonskat|Husqvarna}}[https://www.husqvarna.com/ee/ Husqvarna Eesti ametlik veebileht] == Viited == {{Tööriistade tootjad}} [[Kategooria:Tööriistade tootjad]] [[Kategooria:Rootsi ettevõtted]] [[Kategooria:Rootsi kuninglikud õukonnavarustajad]] g36kgf2dxqje6pymjdtf17ba56xmuxl 7151872 7151788 2026-05-12T04:31:41Z Kapsas123 209254 7151872 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Husqvarna AB | peakorter = [[Stockholm]] ja [[Huskvarna]], [[Rootsi]] | kodulehekülg = https://www.husqvarna.com/ee/ | tooted = robotniidukid (Automower), [[Mootorsaag|mootorsaed]], [[trimmer]]id, [[võsalõikur]]id, [[murutraktor]]id ja [[kultivaator]]id | valdkonnad = aia-, metsa- ja haljastustehnika tootmine ning arendamine | pilt = Husqvarna logo.svg | tüüp = börsiettevõte | asutamisaeg = {{Algusaeg ja vanus|1689}}, [[Huskvarna]] }} '''Husqvarna''' (''Husqvarna AB'') on aia-, metsa- ja haljastustehnikat tootev [[Rootsi]] [[ettevõte]], mis arenes välja [[Huskvarna]] relvatehasest. Ettevõtte põhitoodedeks on robotniidukid, [[Mootorsaag|mootorsaed]], [[Trimmer (tööriist)|trimmerid]], [[Võsalõikur|võsalõikurid]], [[Murutraktor|murutraktorid]] ja [[Kultivaator|kultivaatorid]]. Endiselt toodeti sama ettevõtte all [[Husqvarna Motorcycles|mootorrattaid]]. Firma kuulus aastatel 1977–2006 [[Electrolux|Electrolux Group]]ile.{{lisa viide}} Firma aktsiad on noteeritud [[Stockholmi börs]]il. Husqvarna Gruppi alla kuulub [[2007]]. aastast aiatoodete kaubamärk GARDENA.<ref>{{Netiviide |pealkiri=GARDENA kohta - GARDENA ajalugu - GARDENA |url=https://www.gardena.com/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.gardena.com |keel=et}}</ref> [[Pilt:Husqvarna motorsagar.jpg|pisi|Husqvarna mootorsaed]] == Ajalugu == '''1689''' - Lõuna Rootsis asuvas Huskvarna linnas rajati puurimistöökoda, mis pani põhja Husqvarna loomisele. Ettevõtte põhitooteks said tulirevad, mille tootmine kesktis kuni 1989 aastani. '''1872''' - Husqvarna [[Vintpüss|vintpüssi]]<nowiki/>leping (Rootsi) kuningakojaga lõpeb. Et ettevõtte tegevust mitmekesistada, hakati looma uusi tooteid nagu [[Õmblusmasin|õmblusmasinad]], jahirelvad, puupliidid, lihahakkimismasinad, [[Kirjutusmasin|kirjutusmanaid]] ja [[Jalgratas|jalgrattaid]]. '''1903''' - Husqvarna toob turule mootorratad. Mootorattaosakond müüdi maha 1986 aastal ja kuulub nüüd [[Austria]] ettevõtte Pierer AG koosseisu. '''1918''' - Husqvarna omandab ettevõtte Norrahammars Bruk, millega hakati muruniidukeid tootma. '''1947''' - Husqvarna toob turule esimesed mootorniidukus, kus kodumajapidamisse jõudis alles 1959 aastal. '''1959''' - Toodi turule [[Mootorsaag|kettsaag]] Husqvarna 90. Samuse kettsae loomise põhjal hiljem töötatakse välja ehitustööstuse elektritööriiste kategooria. '''1973''' - Husqvarna tõi turule maailma esimese automaatse ketipiduriga kettsae. '''1985''' - Töötatakse välja raider murutraktori esimene prototüüp. Aasta hiljem algas raideri tootmine. '''1995''' - Husqvarna tõi turule oma esimese robotniiduki nimega Solar Mower, mis kasutas päikesepaneele töötamiseks ning oli Automower tootesarja eelkäija. Alates 2013. aastast on kolmanda põlvkonna robotniiduki mudelitesse sisseehitatud [[GPS]] süsteem. '''2012''' - Husqvarna toob turule akutoodete sarja, mis on alternatiiv benisiinimootoriga tööriistadele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Husqvarna ajalugu: Rohkem kui 325 aastat uuendusi |url=https://www.husqvarna.com/ee/uurige-ja-avastage/husqvarna-ajalugu-rohkem-kui-325-aastat-uuendusi/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.husqvarna.com |keel=et-ee}}</ref> ==Vaata ka== *[[Husqvarna mootorrattad]] ==Välislingid== {{commonskat|Husqvarna}}[https://www.husqvarna.com/ee/ Husqvarna Eesti ametlik veebileht] == Viited == {{viited}} {{Tööriistade tootjad}} [[Kategooria:Tööriistade tootjad]] [[Kategooria:Rootsi ettevõtted]] [[Kategooria:Rootsi kuninglikud õukonnavarustajad]] p6e4dtd24ic61nqtlbwkqwl44i6mct5 7152014 7151872 2026-05-12T08:12:38Z Tähetolm 228536 7152014 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Husqvarna AB | peakorter = [[Stockholm]] ja [[Huskvarna]], [[Rootsi]] | kodulehekülg = https://www.husqvarna.com/ee/ | tooted = robotniidukid (Automower), [[Mootorsaag|mootorsaed]], [[trimmer]]id, [[võsalõikur]]id, [[murutraktor]]id ja [[kultivaator]]id | valdkonnad = aia-, metsa- ja haljastustehnika tootmine ning arendamine | pilt = Husqvarna logo.svg | tüüp = börsiettevõte | asutamisaeg = {{Algusaeg ja vanus|1689}}, [[Huskvarna]] }} '''Husqvarna''' (''Husqvarna AB'') on aia-, metsa- ja haljastustehnikat tootev [[Rootsi]] [[ettevõte]], mis arenes välja [[Huskvarna]] relvatehasest. Ettevõtte põhitoodedeks on robotniidukid, [[Mootorsaag|mootorsaed]], [[Trimmer (tööriist)|trimmerid]], [[Võsalõikur|võsalõikurid]], [[Murutraktor|murutraktorid]] ja [[Kultivaator|kultivaatorid]]. Endiselt toodeti sama ettevõtte all [[Husqvarna Motorcycles|mootorrattaid]]. Firma kuulus aastatel 1977–2006 [[Electrolux|Electrolux Group]]ile.{{lisa viide}} Firma aktsiad on noteeritud [[Stockholmi börs]]il. Husqvarna Gruppi alla kuulub [[2007]]. aastast aiatoodete kaubamärk GARDENA.<ref>{{Netiviide |pealkiri=GARDENA kohta - GARDENA ajalugu - GARDENA |url=https://www.gardena.com/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.gardena.com |keel=et}}</ref> [[Pilt:Husqvarna motorsagar.jpg|pisi|Husqvarna mootorsaed]] == Ajalugu == '''1689''' - Lõuna Rootsis asuvas Huskvarna linnas rajati puurimistöökoda, mis pani põhja Husqvarna loomisele. Ettevõtte põhitooteks said tulirevad, mille tootmine kesktis kuni 1989 aastani. '''1872''' - Husqvarna [[Vintpüss|vintpüssi]]<nowiki/>leping (Rootsi) kuningakojaga lõpeb. Et ettevõtte tegevust mitmekesistada, hakati looma uusi tooteid nagu [[Õmblusmasin|õmblusmasinad]], jahirelvad, puupliidid, lihahakkimismasinad, [[Kirjutusmasin|kirjutusmanaid]] ja [[Jalgratas|jalgrattaid]]. '''1903''' - Husqvarna toob turule mootorratad. Mootorattaosakond müüdi maha 1986. aastal ja kuulub nüüd [[Austria]] ettevõtte Pierer AG koosseisu. '''1918''' - Husqvarna omandab ettevõtte Norrahammars Bruk, millega hakati muruniidukeid tootma. '''1947''' - Husqvarna toob turule esimesed mootorniidukid, kus kodumajapidamisse jõudis alles 1959. aastal. '''1959''' - Toodi turule [[Mootorsaag|kettsaag]] Husqvarna 90. Samuse kettsae loomise põhjal hiljem töötatakse välja ehitustööstuse elektritööriiste kategooria. '''1973''' - Husqvarna tõi turule maailma esimese automaatse ketipiduriga kettsae. '''1985''' - Töötatakse välja raider murutraktori esimene prototüüp. Aasta hiljem algas raideri tootmine. '''1995''' - Husqvarna tõi turule oma esimese robotniiduki nimega Solar Mower, mis kasutas päikesepaneele töötamiseks ning oli Automower tootesarja eelkäija. Alates 2013. aastast on kolmanda põlvkonna robotniiduki mudelitesse sisseehitatud [[GPS]] süsteem. '''2012''' - Husqvarna toob turule akutoodete sarja, mis on alternatiiv benisiinimootoriga tööriistadele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Husqvarna ajalugu: Rohkem kui 325 aastat uuendusi |url=https://www.husqvarna.com/ee/uurige-ja-avastage/husqvarna-ajalugu-rohkem-kui-325-aastat-uuendusi/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.husqvarna.com |keel=et-ee}}</ref> ==Vaata ka== *[[Husqvarna mootorrattad]] ==Välislingid== {{commonskat|Husqvarna}}[https://www.husqvarna.com/ee/ Husqvarna Eesti ametlik veebileht] == Viited == {{viited}} {{Tööriistade tootjad}} [[Kategooria:Tööriistade tootjad]] [[Kategooria:Rootsi ettevõtted]] [[Kategooria:Rootsi kuninglikud õukonnavarustajad]] segsgrnslukz2usjr901gef2jlxzh21 0 12441 7151843 6988300 2026-05-12T00:13:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151843 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on riigi kohta; Vana-Kreeka linna kohta vaata [[Byzantion]].}} {{Endine riik |nimi =Bütsants (Ida-Rooma keisririik) |omakeelne-nimi = Βασιλεία Ῥωμαίων, Ῥωμανία<br>(''Basileia Rhōmaiōn'', ''Rhōmanía'')<br>Imperium Romanum, Romania |lipp = Byzantine imperial flag, 14th century according to portolan charts.png |lipp-tekst = [[Bütsantsi lipp]]<br /><small>14. sajandil</small> |vapp = Byzantine Palaiologos Eagle.svg |vapp-tekst = [[Bütsantsi vapp]]<br /><small>[[Palaiologosed|Palaiologoste]] dünastia ajal</small> |asendikaart = Justinian555AD.png |asendikaart-tekst = Bütsants oma suurimas ulatuses aastal 555.<br/>([[Vasall]]id roosa tooniga) |algusaasta = 395 |lõppaasta = 1453 |valitsusvorm = [[autokraatia]] |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[ladina keel]] (kuni 620)<br>[[kreeka keel]] <small>(620–1453)</small> |peamised-keeled = |pealinn = [[Konstantinoopol]] |riigipea = [[Bütsantsi keisrite loend|Keiser]] |riigipea-nimi = [[Constantinus Suur]] <small>(u 330–337, esimene)</small> <br/> [[Konstantinos XI]] <small>(1449–1453, viimane)</small> |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[õigeusk]] |pindala = 1 270 000 km² <small>(457)</small> <br/>2 070 000 km² <small>(565)</small> <br/>690 000 km² <small>(775)</small> <br/>1 200 000 km² <small>(1025)</small> <br/>120 000 km² <small>(1320)</small> |rahvaarv = 16 000 000 <small>(457)</small><ref name="Tread137">W. Treadgold (1997), lk 137.</ref> <br/>26 000 000 <small>(565)</small><ref name="Tread278">W. Treadgold (1997), lk 278.</ref> <br/>7 000 000 <small>(775)</small><ref name="Tread236">W. Treadgold (1997), lk 236.</ref> <br/>12 000 000 <small>(1025)</small><ref name="Tread570">W. Treadgold (1997), lk 570.</ref> <br/>10 000 000 <small>(1143)</small><ref name="Tread700">W. Treadgold (1997), lk 700.</ref> <br/>2 000 000 <small>(1320)</small><ref name="Tread236"/> |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = [[Pilt:Simple Labarum.svg|18px]] [[Rooma keisririik]] |järgnes = [[Pilt:Ottoman flag by Hieronymus Bosch.svg|25px]] [[Osmanite riik]] }} '''Bütsants''' (tuntud ka kui ''Ida-Rooma riik'', ''Ida-Rooma keisririik'' ja ''Ida-Rooma impeerium'') oli riik, mis tekkis [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna [[Konstantinoopol]]i varasema nime (''Byzantion'') järgi. Riiginimed Bütsants ja Ida-Rooma keisririik võeti kasutusele alles pärast riigi eksisteerimise lõppu. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riigi nimi Rooma keisririik ([[kreeka keel]]es ''Βασιλεία Ῥωμαίων'', ''Basileia Rhōmaiōn'';<ref>Kazhdan, Epstein (1985), lk 1.</ref> ladina keeles ''Imperium Romanum'') või Romania (''Ῥωμανία''), mis kasvas otseselt välja [[Rooma riik|Rooma riigist]] ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Rooma riigist eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks [[usund]]iks oli [[ristiusk]] erinevalt Rooma [[polüteism]]ist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel.<ref name="Millar et al"/> Bütsantsi tekke eelloos on väga oluline aasta 324, mil [[Constantinus Suur]] otsustas viia riigi idaosa pealinna [[Väike-Aasia]]s asunud [[Nikomeedia]]st [[Bosporus]]e väina äärde Byzantiumi, mille nimeks sai Konstantinoopol, "Constantinuse linn" (alternatiivne nimi oli "Uus-Rooma"). Rooma riik jagati lõplikult aastal 395 pärast imperaator [[Theodosius I]] (valitses 379–395) surma. Bütsants saavutas suurima territoriaalse ulatuse [[Justinianus I]] valitsusajal (527–565), kes vallutas tagasi suure osa endise [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma riigi]] aladest. Seejärel riik mõnevõrra nõrgenes, kuid [[Herakleios I]] valitsemisperioodil (610–641) viidi läbi ulatuslikud [[sõjavägi|sõjaväe]] ja haldusreformid (uuteks [[haldusüksus]]teks said [[Teema (haldusüksus)|teemad]]) ning [[riigikeel]]ena võeti kasutusele [[kreeka keel]] ([[ladina keel]]e asemel).<ref>Ostrogorsky (1969), lk 105–107, 109; Norwich (1998), lk 97; Haywood (2001), lk 2.17, 3.06, 3.15.</ref> Riik eksisteeris [[4. sajand]]ist kuni aastani 1453 – ligi 1000 aastat kauem kui [[Lääne-Rooma keisririik]]. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma [[majandus]]e, [[kultuur]]i ja sõjaväelise tugevuse poolest [[Euroopa]] mõjukamate riikide hulka, seda vaatamata ebaedule ja territooriumite kaotusele [[Rooma-Pärsia sõjad|Rooma-Pärsia]] ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|Bütsantsi-Araabia sõdade]] käigus. Impeerium taastus tagasilöökidest [[Makedoonia dünastia]] valitsemise ajal aastatel 867–1056 ning muutus 10. sajandi lõpus uuesti silmapaistvaks suurvõimuks [[Vahemeri|Vahemere]] idakaldal, konkureerides ülemvõimu pärast [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kalifaadiga]]. Pärast aastat 1071 kaotas Bütsants suurema osa oma [[Väike-Aasia]] territooriumist [[Seldžukkide dünastia]]le. Komnenoste dünastia ajal suutis riik 12. sajandil mõneks ajaks oma domineeriva positsiooni tagasi võita, kuid pärast [[Andronikos I Komnenos]]e surma 1185. aastal sai alguse impeeriumi uus allakäik. Riigile sai saatuslikuks [[Neljas ristisõda]], mille käigus Konstantinoopol vallutati ja Bütsants jagati mitmeks väikeriigiks. Vaatamata pealinna tagasivallutamisele 1261. aastal jäi Bütsants [[Palaiologosed|Palaiologoste]] dünastia valitsemise ajal üheks paljudest rivaalitsevatest riikidest Vahemere idakaldal. Samas olid riigi viimased 200 aastat kultuuriline õitseaeg.<ref>Cameron (2009), lk 221.</ref> Sellele järgnenud [[kodusõda|kodusõjad]] [[14. sajand]]il muutsid Bütsantsi nõrgaks ning enamik järelejäänud territooriumidest kaotati [[Bütsantsi-Osmanite sõjad|Bütsantsi-Osmanite]] sõdade käigus, mis kulmineerusid [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemisega]] 1453. aastal ja ülejäänud alade vallutamisega [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt. == Ajalugu == {{vaata|Bütsantsi ajalugu}} === Ida-Rooma alad ühtse Rooma riigi koosseisus === [[Pilt:Theodosius I's empire.png |pisi|[[Rooma riik]] pärast [[Theodosius I]] surma aastal 395. {{legend|#B53636|[[Lääne-Rooma keisririik]]}} {{legend|#8F36B5|Ida-Rooma keisririik}}]] Vahemere maade idaosa rahvad olid lääneosa rahvastega võrreldes üldiselt rohkem [[Linnastumine|linnastunud]] ja sotsiaalselt paremini arenenud. Samuti olid idapiirkonna rahvad varem kuulunud [[Vana-Makedoonia|Makedoonia impeeriumi]] kreekakeelsetesse järglasriikidesse (näiteks [[Ptolemaiosed|Ptolemaioste]] Egiptus ja [[Seleukiidid]]e riik) ning [[Vana-Kreeka]] kultuuri mõjul [[hellenism|helleniseerunud]]. Läänepiirkonna vallutatud rahvad olid enamasti säilitanud kultuurilise ja poliitilise eripära, elasid rohkem maal ning olid kultuuriliselt vähem arenenud. Helleniseerunud ida ja ladinliku lääne erinevused püsisid kogu Rooma riigi aja ning viisid lõpuks selle jagunemiseni.<ref>Wells (1922), ptk 33.</ref> [[Diocletianus]] lõi 293. aastal uue riigikorraldussüsteemi [[tetrarhia]], et kindlustada impeeriumi ohustatud piirkondi. Tetrarhia järgi hakkasid Rooma riigi ida- ja lääneosa valitsema [[Augustus (lisanimi)|augustus]] (ülemkeiser) ja ''[[Caesar (tiitel)|caesar]]'' (alamkeiser). Süsteem lagunes juba 313 ning mõned aastad hiljem ühendas Constantinus Suur riigi ühe valitseja (augustuse) alla.<ref name="Kuhoff"/> Selles jaotuses erines ida- ja lääneosa piir siiski hilisemast jaotusest. Constantinus rajas 330. aastal pealinna Konstantinoopolisse, mis asus soodsas impeeriumi ida-läänesuunaliste kaubandusteede ristumiskohas. Seejärel reformis ta impeeriumi sõjaväelisi, [[rahandus]]likke, tsiviil- ja religioosseid institutsioone. Mõned õpetlased süüdistasid teda seetõttu pillavas finantsdistsipliinis, kuid reformide ajal kasutusele võetud kuldmünt [[solidus]] tõi rahandusse stabiilsust ja edendas majandust.<ref name="esler-1081"/> Constantinus Suure valitsemise ajal ei saanud [[kristlus]] impeeriumis veel valdavaks [[usund]]iks, kuid kogu tema valitsemisperioodi iseloomustab soosiv ja privilegeeritud suhtumine kristlusse. Keiser seadis sisse printsiibi, mille järgi imperaatorid ei lahendanud [[doktriin]]i kohta käivaid küsimusi iseseisvalt, vaid kutsusid selle jaoks kokku [[oikumeenia|oikumeenilise]] kirikukogu (kontsiili). Constantinuse poolt kokku kutsutud [[Arles'i kirikukogu]] ja [[I Nikaia kirikukogu]] näitasid tema huvi ühtse kiriku vastu ning soovi saada selle peaks.<ref name="B163"/> Ka [[Valentinianus I]] jagas riigi parema valitsemise huvides ida- ja lääneosaks, ent aastal 394 ühendas [[Theodosius I]] riigi taas. [[Pilt:Roman Empire 460 AD.png|pisi|250px|Rooma impeeriumi [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-]] ja [[Ida-Rooma|Idaosa]] keiser [[Leo I (keiser)|Leo I]] valitsemisajal (457–474)]] Theodosius I (võimul 379–395) oli viimane keiser, kes valitses üksi tervet impeeriumi. Pärast Theodosius I surma 395. aastal hakkasid Rooma riiki valitsema tema pojad: riigi idaosas [[Arcadius]] ja lääneosas [[Honorius]]. [[3. sajand|Kolmandal]] ja [[4. sajand|neljandal sajandil]] õnnestus Bütsantsil suurel määral vältida impeeriumi lääneosa tabanud raskusi. Osaliselt õnnestus see tänu rohkem linnastunud ühiskonnale ja paremale majanduslikule olukorrale, mis võimaldas maksta sissetungijatele [[tribuut]]i ja värvata palgasõdureid. See edu võimaldas [[Theodosius II]]-l keskenduda uue seadustiku loomisele (''[[Codex Theodosianus]]'') ja Konstantinoopoli müüride kindlustamisele, mis võimaldas pealinnal erinevatele piiramistele vastu seista kuni aastani 1204.<ref>Cameron (2009), lk 54, 111, 153.</ref> Siiski pidi Theodosius [[hunnid]]e eemalhoidmiseks maksma igal aastal [[Attila]]le suurt andamit. Tema järeltulija [[Marcianus]] keeldus maksu maksmast, kuid hunnid olid oma tähelepanu juba [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]] pööranud. Attila surma järel 453. aastal lagunes hunnide suur hõimuliit ning paljudest selle alamatest said Bütsantsi palgasõdurid.<ref>Alemany (2000), lk 207; Bayles (1976), lk 176–177; Treadgold (1997), lk 184, 193.</ref> [[Pilt:Western and Eastern Roman Empires 476AD(3).svg|pisi|vasakul|250px|Rooma impeerium 476. aastal]] [[Pilt:RomanEmpire500AD.jpg|pisi|250px|Bütsants aastal 500]] Attila surmale järgnenud periood tõi Bütsantsile rahuaja, kuid Lääne-Rooma keisririik lõpetas sel ajal oma eksisteerimise (sageli loetakse selleks aastat 476, mil [[germaanlased|germaanlasest]] Rooma väejuht [[Odoaker]] kukutas troonilt [[Romulus Augustulus]]e).<ref>Cameron (2009), lk 52.</ref> Itaalia tagasivõitmiseks pidas keiser [[Zeno]] läbirääkimisi [[Möösia]]s resideerivate [[idagoodid|idagootidega]]. Läbirääkimiste tulemusena nõustus idagootide kuningas [[Theoderich Suur]] Odoakeri kukutama. Seeläbi vabanes Zeno sõnakuulmatust alluvast ja saavutas vähemalt nominaalselt võimu Itaalia üle. Pärast Odoakeri kukutamist 493. aastal valitses Theoderich Itaaliat iseseisvalt, kuigi Ida-Rooma keisrid ei tunnustanud teda kunagi kuningana (''rex'').<ref>Burns (1991) lk 65, 76–77, 86–87.</ref> 491. aastal tuli Bütsantsis võimule [[Anastasius I (keiser)|Anastasius I]], kes surus 497. aastal maha vastupanukolde [[Isauria]]s.<ref>Lenski, (1999) lk 428–429.</ref> Anastasius I paistis silma kui energiline reformide läbiviija ja valitseja. Ta täiustas Constantinus Suure loodud [[rahandus]]süsteemi, fikseerides igapäevaelus kasutatava vaskmündi (''[[follis]]'') massi.<ref>Grierson (1999), lk 17.</ref> Samuti reformis ta [[Maksusüsteemid|maksusüsteemi]] ja tühistas kaupmeeste maksu ''collatio lustralis''. Kui Anastasius 518. aastal suri, oli riigikassas rekordiliselt 145,15 [[tonn]]i [[kuld]]a.<ref>Postan, Michael Moïssey; Miller, Edward; Postan, Cynthia (1987) lk 140.</ref> === Lääneprovintside tagasivallutamine === [[Pilt:Justinian.jpg|pisi|[[Justinianus I]] ühel [[San Vitale]] [[basiilika]] [[Mosaiik|mosaiigil]]]] ==== Rahu idapiiril ja Nika ülestõusu mahasurumine ==== 527. aastal tuli Bütsantsis võimule [[Justinianus I]], kes pärines [[Illüüria]] prefektuuri vaesest talupoja perekonnast. Enne Justinianust valitses riiki tema onu [[Justinus I]] (võimul 518–527).<ref name="M290">Meier (2003), lk 290.</ref> Justinianuse valitsemisperioodil suutis Bütsants paljud endised Rooma riigi lääneprovintsid tagasi vallutada. Riigi idapiiride kindlustamiseks sõlmis keiser 532. aastal pärslastega tähtajatu rahulepingu ("igavese rahu"), mille järgi nõustus Bütsants maksma [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigile]] iga-aastast märkimisväärse suurusega tribuuti. Samal aastal surus Justinianus maha Konstantinoopolis aset leidnud [[Nika ülestõus]]u, mille käigus tapeti 30 000 – 35 000 mässajat.<ref>Gregory (2010), lk 137; Meier (2003) lk 297–300.</ref> ==== Põhja-Aafrika vallutamine ==== Pärast idapiiridel rahu kindlustamist ja Nika ülestõusu mahasurumist oli keisri järgmiseks eesmärgiks [[vandaalid]]e riigi alistamine [[Põhja-Aafrika]]s (vandaalid olid 429. aastal vallutanud Rooma riigilt [[Africa|Aafrika provintsi]]).<ref>Gregory (2010), lk 145.</ref> Justinianus saatis 533. aastal välja 500 laevaga ekspeditsiooniväe (10 000 jalaväelast, 5000 ratsaväelast ning 20 000 sõudjat), keda juhtis germaanlasest väepealik [[Belisarios]].<ref name="Vseviov81–83">Vseviov (2004), lk 81–83.</ref> Bütsantsi väed purustasid vandaalide põhijõud 533. aasta sügisel ja 534. aasta talvel.<ref name="Vseviov81–83"/> Põhja-Aafrika kohalike hõimude lõplik alistamine toimus kuni aastani 548.<ref name="Ev">Evans (2005), ptk xxv.</ref> ==== Sõjategevus Lõuna-Euroopas – territoriaalse ekspansiooni kulminatsioon ==== {{Vaata|Gooti sõda}} [[Pilt:Europe 533-600.jpg|vasakul|pisi|Ida-Rooma riik ja Euroopa aastatel 533–600]] Pärast triumfi Põhja-Aafrikas jätkas Bütsants oma territooriumi laiendamist [[Theoderich Suur]]e surma järel [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigi]] [[Itaalia ajalugu|Itaalia]] alade arvelt. Ida-Rooma väikesearvuline ekspeditsioonivägi, kelle juhiks oli endiselt Belisarios, maabus [[Sitsiilia]] saarel 535. aastal. Üksteise järel langesid Itaalia suuremad linnad bütsantslaste valdusse: [[Napoli]] (535), [[Rooma]] (536) ja lõpuks idagootide pealinn [[Ravenna]] (540).<ref name="Vseviov81–83"/><ref name="B180-216"/> Aastatel 535–536 viibis idagootide delegatsioon eesotsas [[paavst]] [[Agapetus I]]-ga Konstantinoopolis. Kuigi rahulepingu sõlmimine Bütsantsiga ebaõnnestus, tagandas keiser [[Justinianus I]] paavsti nõudmisel [[monofüsitism]]i pooldava [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] [[Anthimos]]e (vaatamata keisrinna [[Theodora (Justinianus I abikaasa)|Theodora]] vastuseisule).<ref name=Maas278T187>Maas (2005), lk 278; Treadgold (1997), lk 187.</ref> 541. aastal sai idagootide kuningaks väejuht [[Totila]], kelle juhtimisel alustati Itaalia alade tagasivallutamist. Totila väed vallutasid 546. aastal Rooma ja järgmise paari aasta jooksul peaaegu kogu Itaalia. Abivägedeta jäetud Belisarios ei suutnud maad kaitsta ning ta kutsuti 549. aastal tagasi Konstantinoopolisse.<ref name="Vseviov84">Vseviov (2004), lk 84.</ref><ref name="B236-258"/> Siiski ei olnud Bütsants veel lüüa saanud. 551. aasta lõpus saabus Itaaliasse armeenia päritolu Bütsantsi [[eunuhh]]ist väejuht [[Narses]], kelle käsutuses oli umbes 35 000 sõjaväelast. Idagoodid purustati järgmise aasta jooksul ning vaatamata mõne üksiku idagootide linna vastupanule ja järgnenud [[frangid|frankide]]-[[alemannid]]e invasioonile (nende väed purustati 554. aastal), oli sõda [[Apenniini poolsaar]]el lõppenud.<ref name="B259-281"/> 552. aastal maabus väike Bütsantsi sõjavägi (u 2000 meest) Liberiuse juhtimisel [[Hispaania]]s. Nad vallutasid [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] ja teisi asulaid Hispaania lõunarannikul. Selle sõjakäiguga jõudis Bütsantsi territoriaalne ekspansioon oma haripunkti.<ref name="wanadoo"/> [[Pilt:Roman Empire 600 AD.PNG|pisi|300px|vasakul|Ida-Rooma keisririik aastal 600]] ==== Barbarid Konstantinoopoli müüride all ==== Riigi idaosas toimus sõjategevus [[Pärsia]] [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] vastu kuni aastani 561, mil sõlmiti 50 aastaks uus rahuleping.<ref>Greatrex (2005), lk 489; Greatrex, Lieu (2002), lk 113</ref> 550. aastate keskpaigaks oli Justinianus saavutanud võidu peaaegu kõikides impeeriumi sõjakolletes, millest Bütsants osa võttis, välja arvatud [[Balkani poolsaar]]el, kus [[slaavlased]] ja [[gepiidid]] sooritasid korduvaid rünnakuid riigi aladele. Aastal 559 tungisid hunnid Bütsantsi pealinnani välja ja alustasid selle piiramist. Kuna linnas kaitseväed praktiliselt puudusid, siis saadeti müüridele peaaegu kõik, kes suutsid relva kanda (kaasa arvatud palee valve ja [[senaator]]id).<ref name="Vseviov85">Vseviov (2004), lk 85.</ref> Justinianus kutsus Konstantinoopoli kaitsmist juhtima vahepeal erru saadetud Belisariose, kelle abil õnnestus barbarid pealinna müüride alt minema tõrjuda. Bütsantslaste [[Doonau]] laevastiku tugevdamine sundis hunne taganema ning keisririigiga rahu sõlmima.<ref>Evans (2005), lk 11, 56–62; Sarantis (2009), ''passim''.</ref> ==== Rooma õiguse kodifitseerimine ja Ida-Rooma kultuur 6. sajandil ==== 529. aastal viis keisri ülesandel kümnemeheline komisjon läbi Rooma seadustiku kodifitseerimise (''[[Corpus Juris Civilis]]''), luues uue [[õigussüsteem]]i, mida täiendati 534. aastal. Selle alla kuulusid: õpperaamat ("Institutiones"), klassikaliste juristide kirjutised ("Digesta seu Pandectae"), keisri poolt välja antud seaduste kogu (''Codex Justinianus'') ja Justinianuse poolt pärast 534. aastat välja antud seadused (''Novellae'').<ref name="Atlas139"/> Kodifitseeritud õigusi kasutati peaaegu kuni Bütsantsi eksisteerimise lõpuni.<ref>Gregory (2010) lk 150.</ref> 6. sajandil oli traditsioonilisel kreeka-rooma kultuuril Ida-Rooma riigis veel märkimisväärne mõju, selle prominentsete esindajate hulka kuulus näiteks [[loodusfilosoofia|loodusfilosoof]] [[Johannes Philoponos]]. Sellele vaatamata hakkas riigis domineerima kristlik kultuur ja filosoofia. [[Romanos Melodos]]e loodud hümnid tähistasid jumaliku [[liturgia]] arengut ning samal ajal ehitati Nika ülestõusu ajal hävinud [[basiilika]] asemele uut – pühale Sophiale pühitsetud [[Hagia Sophia]]t, mis on tänapäeval Bütsantsi arhitektuuriajaloo üheks kuulsamaks mälestusmärgiks.<ref>Cameron (2009), lk 113, 128.</ref> Kuuendal ja seitsmendal sajandil tabasid Bütsantsi mitmed [[pandeemia]]d, mis põhjustasid paljude inimeste surma ning tekitasid riigile suurt kahju.<ref>Bray (2004), lk 19–47; Haldon (1990), lk 110–111; Treadgold (1997), lk 196–197.</ref> [[Pilt:East-Hem 600ad.jpg|pisi|350px]] ==== Langobardide sissetung Itaaliasse ning sõjategevus idas ja põhjas ==== [[Pilt:Alboin's Italy-it.svg|pisi|püsti|vasakul|[[Langobardide kuningriik|Langobardide]] võimuala 572. aastaks]] [[Pilt:Sassanid empire map.png|pisi|[[Sassaniidide riik]], 224–651]] Pärast Justinianus I surma 565. aastal sai troonile [[Justinus II]], kes keeldus [[Sassaniidide riik|pärslastele]] suure iga-aastase andami maksmisest. 568. aastal tungisid germaanlastest [[langobardid]] Itaaliasse. Kuna piirkonna kaitseks jäetud keisririigi vägede arvukus oli liiga väike, siis 6. sajandi lõpuks kaotas Bütsants ligi 2/3 Itaaliast. Justinus II järglaseks sai [[Tiberios II]], kes püüdis vältida sõdasid erinevatel rinnetel. Ta loobus sõjategevusest Itaalias, maksis maksu [[avaarid (Euraasia)|avaaridele]] ning keskendus sõjategevusele pärslaste vastu. Kuigi Tiberiose väejuht [[Maurikios]] suutis edukalt kaitsta idapiiri, otsustasid avaarid andami saamisele vaatamata alustada sõda Bütsantsi vastu ning 582. aastal purustasid nad [[Balkan]]il asuva kindluslinna [[Sirmium]]i; samal ajal alustasid keisririigi vastu sõjategevust [[Doonau]] ületanud [[slaavlased]]. Maurikios, kellest sai 582. aastal keiser, sekkus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] kodusõtta. Ta aitas troonile tagasi [[Husrav II]] ja naitis tolle oma tütrega. Pärslasest väimehe ja kuningaga sõlmitud rahulepingu järgi laienes Bütsants ida poole (Pärsia provintside [[Armeenia ajalugu#Keskaeg|Armeenia]] ja [[Gruusia ajalugu#Sassaniidide Pärsia ja Bütsants|Gruusia]] arvelt, [[Thbilisi]]ni ja [[Sevani järv]]eni [[Ibeeria]]s) ning tühistati Bütsantsile koormaks olnud andam. Maurikios sai seejärel keskenduda sõjategevusele Balkanil ning 602. aastaks tõrjuti avaarid ja slaavlased [[Doonau]] teisele kaldale tagasi.<ref>Louth (2005), lk 113–115; Nystazopoulou-Pelekidou (1970), ''passim''; Treadgold (1997), lk 231–232.</ref> Võidu järel jättis ta aga sõjaväe Doonau taha, et mitte neile maksta tasu ja sõjavägi hakkas mässama, kuulutades hiljem keisriks Phokase. Pärast barbarite sissetungi Balkanile lõi Maurikios riigi kindlustamiseks [[tetrarhia]] ajal moodustunud [[asehaldurkond|asehaldurkonnad]] ([[eksarhaat|eksarhaadid]]) [[Ravenna eksarhaat|Ravennas]] ja [[Kartaago eksarhaat|Kartaagos]]. Asehalduritel ([[eksarh]]idel) oli sõjaline ja [[tsiviilvõim]].<ref name="Atlas139"/> === Herakleiose dünastia === Keiser (582–602) [[Flavius Mauricius Tiberius Augustus|Maurikiose]] mõrvamise järel troonile (602–610) asunud [[Phokas]] andis [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] kuningale (590–628) [[Husrav II]]-le ettekäände Bütsantsilt [[Mesopotaamia]] provints tagasi vallutada.<ref>Foss (1975), lk 722.</ref> Phokas oli ebapopulaarne valitseja ning Bütsantsi allikad kirjeldavad teda kui [[türann]]i. Teda üritati troonilt kukutada mitme senati initsiatiivil toimunud [[vandenõu]] abil, kuid lõpuks tegi seda [[Herakleios I]], kes purjetas oma vägedega kohale [[Kartaago eksarhaat|Põhja-Aafrika provintsi]] pealinnast [[Kartaago]]st.<ref>Haldon (1990), lk 41; Speck (1984), lk 178.</ref> Samal ajal saatis [[Sassaniidide riik]]i pidev edu lahinguväljadel. Nad tungisid sügavale [[Väike-Aasia]]sse ja vallutasid Bütsantsilt nii [[Damaskus]]e (613) kui ka [[Jeruusalemm]]a (614). Viimase vallutamist iseloomustas äärmuslik julmus: linnas tapeti 57 000 – 66 500 inimest ja lisaks viidi [[orjus]]se ligi 35 000 (nende seas ka patriarh).<ref name ="Kaegi78"/> Paljud kirikud põletati maha ja [[reliikvia]]d viidi [[Ktesiphon]]i.<ref>Haldon (1990), lk 42–43.</ref> Eriti valusaks lüüasaamiseks Bütsantsile kujunes rikka Egiptuse provintsi kaotamine (618–621), mis oli sisuliselt keisririigi viljaaidaks.<ref name=Frye>Frye (1993), lk 169</ref> Herakleios valmistus vastupealetungiks, mis algas 622. aastal, äärmise põhjalikkusega ning otsustas vägede juhtimise isiklikult enda peale võtta. Husravile tuli Bütsantsi pealetung täieliku üllatusena ning Bütsants võitis ühe lahingu teise järel. Sõja otsustav lahing peeti 627. aastal [[Ninive]] lähedal ning see lõppes Sassaniididele täieliku lüüasaamisega.<ref>Haldon (1990), lk 46; Baynes (1912) ''passim''; Speck (1984), lk 178; Vseviov (2004), lk 120–121.</ref> [[Pilt:Bütsants650.png|pisi|350px|Bütsants aastal 650, selleks ajaks oli riik kaotanud kõik lõunaprovintsid välja arvatud Aafrika eksarhaat]] Saavutatud võit osutus Bütsantsi jaoks [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduks]], sest sõda kurnas välja mõlemad osapooled ning Lähis-Idas hakkas domineerima uus sõjaline jõud – ühendatud ja [[islam]]i omaks võtnud [[araablased|araabia]] hõimud.<ref>Foss (1975), lk 746–747.</ref> Alanud [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjas]] (634) sai Bütsants korduvalt araablaste käest lüüa ning kaotas mõne aastaga [[Süüria]] ja [[Palestiina]] alad. Seejärel sagenesid [[muslim]]ite rünnakud Väike-Aasiasse ning aastatel 674–678 piiras [[kalifaat|kalifaadi]] sõjavägi Konstantinoopolit. Araablaste laevastik suudeti lõpuks pealinna alt minema tõrjuda tänu [[kreeka tuli|kreeka tulele]]. Seejärel sõlmis Bütsants [[Omaijaadide kalifaat|Omaijaadide kalifaadiga]] 30-aastase rahu,<ref>Haldon (1990), lk 61–62.</ref> kuid sellele vaatamata jätkusid araablaste pidevad reidid [[Anatoolia]]sse. See kiirendas klassikalise linnakultuuri hääbumist, sest paljude linnade elanikud kindlustasid end palju väiksemal territooriumil vanalinnade müüride vahel või lahkusid lähimasse kindlusse.<ref>Haldon (1990), lk 102–114; Laiou, Morisson (2007), lk 47.</ref> Konstantinoopolis langes samal ajal elanike arv drastiliselt – 500 000 asemel jäi linna elama 40 000 – 70 000 inimest. Elanikkonna hääbumisele aitas kaasa riigi rikkaima teraviljakasvatuspiirkonna: Egiptuse vallutamine algul pärslaste, hiljem araablaste poolt, mistõttu lõpetati pealinnas alates 618. aastast tasuta [[teravili|teravilja]] jagamine.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 38–42, 47; Wickham (2009), lk 260.</ref> [[Pilt:Greekfire-madridskylitzes1.jpg|vasakul|pisi|[[Kreeka tuli|Kreeka tuld]] kasutas Bütsantsi laevastik esimest korda Bütsantsi-Araabia sõdade ajal]] Herakleios I valitsusperioodil loodi uued riigi [[haldusüksus]]ed – [[teema (haldusüksus)|teemad]]. Riigi Väike-Aasia piirkond jagati sõjaväeringkondadeks (teemadeks), mida juhtisid otse keisririigi administratsioonile alluvad strateegid, kellel oli nii sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõdurite maale asustamisega oli võimalik moodustada sõjaväekohuslastest maakaitsevägi (stratioodid). Uusasunikud said endale päritava maavalduse, mille abil pidid nad endale nii elatist teenima kui ka sõjavarustuse hankima.<ref name="Atlas139"/> Kuna Bütsants oli kaotanud oma kaugemad territooriumid, kasvas riigis oluliselt kreekakeelsete elanike osakaal, mistõttu sai ametlikuks riigikeeleks ladina keele asemel kreeka keel. Samuti otsustas Herakleios loobuda tiitlinimetustest [[imperaator]] ja [[augustus]] ning võttis kasutusele sõna [[basileus]].<ref name="Atlas139"/> Enamiku sõdurite üleviimine Balkanilt idapiirile (et võidelda pärslaste ja hiljem araablastega) nõrgestas põhjapiire, mida kasutasid ära slaavlased. Järkjärgulise sissetungi käigus muutusid suuremad linnad sarnaselt Väike-Aasia linnadega väiksemateks kindlustatud asulateks.<ref>Haldon (1990), lk 43–45, 66, 114–115.</ref> 670. aastatel olid [[bulgarid]] sunnitud [[hasaarid]]e eest pagema üle Doonau lõuna poole. 680. aastal uusi asundusi laiali saatma saabunud Bütsantsi väed said bulgaritelt lüüa. Järgmisel aastal sõlmis keiser [[Konstantinos IV]] bulgaritega rahu, mille järgi tunnustas Bütsants esimese [[Bulgaaria]] riigi sõltumatust.<ref>Haldon (1990), lk 66–67.</ref> Aastatel 687–688 võttis Herakleiose dünastia viimane keiser [[Justinianus II]] ette sõjakäigu slaavlaste ja [[bulgaarlased|bulgaarlaste]] vastu. Sõjaretke saatis edu, kuid ainuüksi fakt, et bütsantslased pidid edasipääsu eest võitlema läbi [[Traakia]] ja [[Makedoonia (ajalooline piirkond)|Makedoonia]], näitab keisririigi mõjuvõimu olulist vähenemist Balkani poolsaarel.<ref>Haldon (1990), lk 71.</ref> Justinianus II püüdis linna-aristokraate murda raskete maksude ja kõrvaliste isikute määramisega administratiivsüsteemi tähtsamatele kohtadele. Ta kukutati võimult 695. aastal, misjärel varjas Justinianus II end algul hasaaride, hiljem bulgaarlaste juures. 705. aastal pöördus Justinianus koos bulgaarlaste abiväega tagasi Konstantinoopolisse, haaras uuesti võimuohjad enda kätte ning alustas arvete klaarimist sisevaenlastega. Herakleiose dünastia viimane esindaja kukutati linna-aristokraatide abil lõplikult võimult 711. aastal.<ref>Haldon (1990), lk 70–78, 169–171; Haldon (2004), lk 216–217; Kountoura-Galake (1996), lk 62–75.</ref> === Isauria dünastia (717–802) === 717. aastal võimule tulnud esimene Isauria dünastia (ka Süüria dünastia) esindaja [[Leon III]] suutis edukalt kaitsta araablaste piiramisrõngas olevat Konstantinoopolit (717–718). Samuti tegeles ta Väike-Aasia teemade reorganiseerimise ja tugevdamisega. Tema järeltulija [[Konstantinos V]] saavutas Süürias araablastega võideldes rea märkimisväärseid võite ja nõrgestas oluliselt Bulgaariat.<ref>Cameron (2009), lk 67–68.</ref> 813. aastal piiras bulgaarlaste sõjavägi, kelle juhiks oli kuningas [[Krum]], edutult Konstantinoopolit. Krumi järeltulijaga õnnestus [[Leon V]]-l (ka Leon Armeenlane) sõlmida rahuleping 30 aasta peale.<ref name="Treadgold432–433">Treadgold (1997) lk 432–433.</ref> Isauria dünastia valitsemisajal sai alguse nn [[pilditüli]], kui pühapiltidesse vaenulikult suhtuvate ikonoklastide mõjutusel keelas [[Leon III]] pühapiltide ja ikoonide kummardamise. Ikonoduulid (ikoonide pooldajad) polnud otsusega rahul ning see viis üleriigiliste rahutuste tekkimiseni. Ikoonide austamise keeluaeg kestis riigis kuni aastani 843, mil Konstantinoopolis kogunenud kirikukogu taastas keisrinna [[Theodora (Theophilose abikaasa)|Theodora]] ja uue patriarhi toetusel ikoonide ja pühapiltide austamise.<ref name="P11">Parry (1996),lk 11–15.</ref> Radikaalne pööre viis järjekordsete massirahutusteni, mille käigus tapeti tuhandeid inimesi.<ref>Vseviov (2004), lk 222.</ref> 820. aastate alguses [[Thomas Slaavlane|Thomas Slaavlase]] juhitud ülestõusu ajal kasutasid araablased ära riigi nõrkust ja vallutasid [[Kreeta]]. Aastal 829 sai Bütsantsi laevastik araablaste käest hävitavalt lüüa Itaalia ranniku lähedal. Mõne järgmise aasta jooksul langesid [[Sitsiilia]] saare suuremad linnad [[Messina]] ja [[Palermo]]. Bütsantsile jäi vaid väike ala Sitsiilia kagurannikul.<ref>Vseviov (2004), lk 218.</ref> Sõjaõnn pöördus 863. aastal, mil keisririigi vägedel õnnestus [[Michael III]] juhtimisel lüüa araablasi [[Anatoolia]] põhjaosas (Paflagoonias) toimunud Lalakaoni lahingus.<ref name="Treadgold432–433"/> === Makedoonia dünastia (867–1025) === [[Pilt:ByzantineEmpire867AD4lightpurple.PNG|pisi|330px|Bütsants aastal 867]] [[Basileios I]] trooniletulek 867. aastal tähistas [[Makedoonia dünastia]] algust, mille võimuperiood kestis kaks ja pool sajandit. Dünastia esindajate seas olid üsna võimekad keisrid, kes suutsid riigi vahepealsest mõõnast välja tuua. Pidevad kaitselahingud asendusid mitmel rindel vastupealetungiga, millega impeerium suutis mõned kaotatud territooriumid tagasi vallutada. Sõjalist ja poliitilist edu saatis kultuuriline õitseaeg näiteks [[filosoofia]]s ja [[kunst]]is. Seetõttu on mõned ajaloolased kirjeldanud Makedoonia dünastia võimuperioodi kui keisririigi kuldset ajastut.<ref name="Browning-1992-95">Browning (1992), lk 95.</ref> Kuigi riik ei saavutanud niivõrd suurt ulatust kui Justinianus I ajal, olid järelejäänud alad geograafiliselt vähem laialivalgunud ja rohkem poliitiliselt, kultuuriliselt ning majanduslikult integreerunud. ==== Bütsantsi-Araabia sõjad ==== {{Vaata|Bütsantsi-Araabia sõjad}} Basileios I esimestel valitsemisaastatel suutis Bütsants edukalt tagasi tõrjuda araablaste rünnakuid [[Dalmaatsia]] rannikualadele ning keisririik saavutas taas kontrolli selles piirkonnas. See võimaldas Ida-Rooma riigi [[misjonär]]idel rännata sisemaale, kus nad [[Ristimine|pöörasid]] [[serblased]] ja tänapäeva [[Hertsegoviina]] ja [[Montenegro]] aladel elavad rahvad [[õigeusk]]u.<ref name=Browning-1992-96>Browning (1992), lk 96.</ref> Samas lõppes [[Malta]] tagasivallutamise katse fiaskoga, sest kohalikud elanikud mõrvasid koos araablastega Bütsantsi [[garnison]]i sõdurid. Lõuna-Itaalias suutsid bütsantslased oma valdused ühendada ning 873. aastaks hõivati taas [[Bari]].<ref name=Browning-1992-96/> Suurem osa Itaalia lõunaosast jäi Bütsantsi kontrolli alla ligemale 200 järgmiseks aastaks.<ref>Karlin-Heyer (1967), lk 24.</ref> Oluliselt tähtsamal idapiiril kindlustas riik kaitserajatisi ning asus seejärel kaotatud alasid tagasi vallutama. [[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide kalifaadi]] vastane sõjategevus algas [[Samosata]] tagasivallutamisega.<ref name=Browning-1992-96/> [[Pilt:Paris psaulter gr139 fol1v.jpg|pisi|vasakul|Näide Makedoonia dünastia ajastu kunstist]] Leon VI valitsemisperioodil jätkusid bütsantslaste rünnakud nõrgenenud Abbassiidide kalifaadi vastu, kuid samal ajal kaotati araablastele Sitsiilia (902) ja [[Thessaloníki]] (904), mis oli sel perioodil riigi suuruselt teiseks linnaks. Merel saadud kaotuste tõttu tugevdas keisririik oma laevastikku, mille abil hõivati 7. sajandil kaotatud [[Küpros]]e saar ning rünnati Vahemere idakaldal asuvat [[Latakia]] linna (Süürias). Sellele vaatamata ei suutnud Bütsants araablasi otsustavalt võita: viimased lõid tagasi keisririigi katse vallutada 911. aastal tagasi Kreeta.<ref name="B101">Browning (1992), lk 101.</ref> [[Pilt:Hamdanids 955 AD.jpg|pisi|300px|Abbassiidide kalifaadi [[Aleppo emiraat|Aleppo]] ja [[Mosuli emiraat|Mosuli emiraadi]] piirialad Bütsantsi ja [[Bagratiidid]]e Armeenia riigiga, 955. aastal]] Bulgaaria sõjaka valitseja [[Simeon I]] surm 927. aastal parandas Bütsantsi positsioone Balkanil ja võimaldas pühenduda võitlusele araablastega.<ref name=Browning-1992-107>Browning (1992), lk 107.</ref> Melitene (tänapäeval [[Malatya]]) suudeti vallutada aastal 934, [[Edessa]] alistus 944. Viimast sündmust peeti eriti tähtsaks, sest Edessast saadi kätte [[Jeesus]]t kujutav [[reliikvia|pühapilt]] "[[Mandylion]]".<ref name=Browning-1992-108>Browning (1992), lk 108.</ref> Sõjaväelastest keisrid [[Nikephoros II Phokas|Nikephoros II]] (võimul 963–969) ja [[Johannes I Tzimiskes|Johannes I]] (969–976) laiendasid riigipiire Süüriasse ja alistasid Kirde-Iraagi emiirid. [[Aleppo]] ja [[Kreeta]] langesid bütsantslaste valdusse vastavalt aastatel 962 ja 963. Araablaste väljaajamine Kreetalt lõpetas nende reidid [[Egeuse meri|Egeuse merel]], aidates kaasa Kreeka sisemaa uuele õitsengule. Küpros hõivati aastal 965 ning Nikephorose võimuperiood kulmineerus [[Antiookia]] taasvallutamisega 969. aastal, viimane inkorporeeriti keisririiki provintsina.<ref name="Browning-1992-112">Browning (1992), lk 112.</ref> Nikephorose järglasel Johannes Tzimiskesel õnnestus tagasi vallutada [[Damaskus]], [[Beirut]], [[Akko]], [[Şaydā]], [[Kaisarea]] ja [[Teverya]]. Jeruusalemm koos araablaste põhiliste võimukeskustega Iraagis ja Egiptuses jäid vallutamata.<ref name="Browning-1992-113">Browning (1992), lk 113.</ref> [[Basileios II]] (hüüdnimega Bulgaarlastetapja) üritas pärast edukat sõda bulgaarlaste vastu saratseenidelt Sitsiiliat tagasi vallutada (sõjaretke algus 1025), kuid suri enne ekspeditsiooni lõpliku eesmärgi saavutamist. Sellele vaatamata ulatus Ida-Rooma riik pärast Basileios II valitsemisaega [[Messina väin]]ast kuni [[Eufrat]]ini ja Doonaust kuni Süüriani.<ref name="Browning-1992-116">Browning (1992), lk 116.</ref> ==== Sõjad bulgaarlastega ==== [[Pilt:Basilios II.jpg|pisi|Basileios II (võimul 976–1025)]] Traditsiooniline vastasseis [[Püha Tool]]iga kestis kogu Makedoonia dünastia valitsemisperioodi ja sai hoogu juurde küsimusest, kelle usulise ülemvõimu alla hakkab kuuluma värskelt ristitud [[Bulgaaria]].<ref name="Browning-1992-95"/> Pärast 80 aasta pikkust rahuaega ründasid bulgaarlased 894. aastal eesotsas Simeon I-ga Bütsantsi. Algul nad edu ei saavutanud, sest Bütsants tegutses edukalt oma laevastiku toel Bulgaaria [[Must meri|Musta mere]] poolses tagalas ja kutsus appi [[ungarlased]].<ref>Browning (1992), lk 100.</ref> Sellele vaatamata said bütsantslased 896. aastal hävitava kaotuse lahinguväljal, mis asub tänapäeva [[Babaeski]] ([[Türgi]] Euroopa osa) lähistel ja nõustusid iga-aastase lunamaksuga.<ref name="B101" /> Leon VI suri aastal 912 ning peagi sai alguse uus vaenutegevus bütsantslaste ja bulgaarlaste vahel. Simeon I kogus suure väe, millega mindi Konstantinoopoli peale. Kuigi pealinn oli oma võimsate müüride tõttu hästi kaitstud, tekkis Bütsantsi võimuladvikus segadus, mille tagajärjel krooniti Simeon "bulgaarlaste keisriks". Järgnenud Bütsantsi riigipöörde käigus kõrvaldati võimult Simeoni krooninud [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|patriarh]], mis andis talle ajendi uuesti sõjategevust alustada. [[Traakia]]sse tungides hõivasid bulgaarlased [[Adrianoopol]]i.<ref>Browning (1992), lk 103–105.</ref> Keisririik pidi nüüd kahe tugeva vastasega võitlema kahel rindel, kusjuures bulgaarlased ohustasid otseselt riigi pealinna.<ref name="Browning-1992-95"/><ref name="B101"/> [[Romanos I]] väed said 917. aastal toimunud suures lahingus veel kord lüüa ning sellele järgneval aastal alustasid bulgaarlased Põhja-Kreeka rüüstamist. Adrianoopol vallutati uuesti 923. aastal ning Konstantinoopolit piirati veel korra 924. aastal. Olukord muutus kardinaalselt Simeon I äkilise surma järel – [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria tsaaririik]] nõrgenes oluliselt ning sai Bütsantsi [[protektoraat|protektoraadiks]]. Keisririigil avanes võimalus keskenduda idarindele võitlusse araablastega.<ref>Browning (1992), lk 106–107.</ref> Bütsantsi konkurendina kerkis ajutiselt esile [[Kiievi-Vene]] riik: aastal 968 tungisid [[Kiievi-Vene]] väed eesotsas [[Svjatoslav I]]-ga Bulgaaria aladele, kuid kolm aastat hiljem alistas Johannes I Tzimiskes Svjatoslav I väed ja liitis Ida-Bulgaaria alad uuesti keisririigiga.<ref>Browning (1992), lk 112–113.</ref> [[Pilt:Bütsants 1025.png|pisi|vasakul|330px|Keisririik aastal 1025]] Bulgaarlaste vastupanu ägenes aastatel 976–1016, ent Basileios II võttis nende alistamise oma valitsusaja (976–1025) peamiseks eesmärgiks.<ref name="B115">Browning (1992), lk 115.</ref> Siiski saatis teda algul ebaedu – 986. aasta lahingus Traianuse läbipääsu juures sai Basileios II bulgaarlastelt lüüa. Mõnel järgmisel aastal oli Basileios II hõivatud ülestõusude mahasurumisega Anatoolias, mistõttu õnnestus bulgaarlastel oma Balkani poolsaare valdusi Bütsantsi arvelt suurendada. Sõda kestis osapoolte vahel peaaegu 20 aastat, kuni edu hakkas saatma Bütsantsi, kes saavutas olulised lahinguvõidud aastatel 997 ja 1004. Järgnenud aastatel nõrgenes bulgaarlaste sõjaline jõud järk-järgult ning sellele aitasid kaasa iga-aastased bütsantslaste sõjaretked, mil Basileios II väed vallutasid ühe kindluse teise järel.<ref name="B115" /> Viimaks hävitati bulgaarlaste põhijõud 1014. aastal Struma piirkonnas toimunud lahingus. Kroonikate järgi torgati vangilangenud sõduritel (100-st 99-l) mõlemad silmad peast ning ülejäänutel üks silm, et nad näeksid pimestatud kaaslasi koju juhatada. Bulgaaria sõjakäikudel ülesnäidatud julmuste tõttu sai Basileios II hüüdnimeks Bulgaarlastetapja. Aastaks 1018 langesid viimased bulgaarlaste kindlused ning riigist sai umbes kaheks sajandiks Bütsantsi provints.<ref name="B115" /> Selle võiduga purustas Bütsants bulgaarlaste esimese tsaaririigi ning keisririigi piirid laienesid taas Doonauni, mida hoiti viimati [[Herakleios I]] valitsusperioodil.<ref name="Browning-1992-116"/> ==== Suhted Kiievi-Venega ==== [[Pilt:Царьград.jpg|pisi|Russid Konstantinoopoli müüride all (860)]] Bütsantsil olid ajavahemikul 850–1100 Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted.<ref name="Browning-1992-114-115"/> Omavahelised suhted mõjutasid oluliselt [[slaavlased|idaslaavlaste]] edasist ajalugu, sest Bütsantsist sai [[Kiiev]]i peamine kaubandus- ([[viikingid|viikingite]] kaubatee "[[varjaagide juurest kreeklaste juurde]]") ja kultuuripartner. [[Russid]] korraldasid esimese ebaõnnestunud rüüsteretke ja rünnaku laevastikuga [[Konstantinoopol]]ile 860. aasta suvel (vaid eeslinnad rüüstati), kui keiser [[Michael III]] oli lahkunud pealinnast sõtta araablaste vastu. Aastal 907 pidi Bütsants kasutama russide tõrjumiseks Konstantinoopoli alt diplomaatia abi ning suurvürst [[Oleg]]i sõjakäigu tulemusel sõlmiti russidele kasulikud majanduslikud suhted Bütsantsiga. 941. aastal suudeti [[Bosporuse väin]]a ilmunud Kiievi-Vene sõjalaevad, [[Kiievi suurvürst]] [[Igor]]i juhtimisel [[kreeka tuli|kreeka tule]] abil põlema panna. Kõige tõsisem konflikt kestis aastatel 968–971 Bulgaaria territooriumi pärast peetud sõdade ajal. 968. aastal tungisid [[Kiievi-Vene]] väed, Bütsantsi liitlasena eesotsas [[Svjatoslav I]]-ga Bulgaaria aladele, mille ta vallutas ja soovis allutada oma võimule. Kolm aastat hiljem alistas Johannes I Tzimiskes Svjatoslav I väed ning tagasiteel tapeti Svjatoslav [[petšeneegid]]e poolt. [[Basileios II]] ei hakanud russide sõjalist võimu alahindama ja kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – rahva [[ristimine|ristimist]] õigeusku.<ref>Cameron (2009), lk 77.</ref> [[Kiievi-Vene]] ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt [[Vladimir Suur|suurvürst Vladimiri]] ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning russide ristiusku pööramisega.<ref name="Browning-1992-114-115">Browning (1992), lk 114–115.</ref> Keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi Venemaa kirikute ja katedraalide ehitamisele, kus nad suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Samal ajal teenisid paljud Kiievi russid Ida-Rooma riigi sõjaväes palgasõduritena, neist kuulsamad kuulusid varjaagide 6000-mehelisse sõjasalka..<ref name="Browning-1992-114-115"/> [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] nimetas järgnevalt [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]]i, [[Kiievi metropoolia]]s. Isegi pärast Kiievi-Vene ristiusku pööramist ei jäänud riikidevahelised suhted alati positiivseks. Samuti toimusid aeg-ajalt russide reidid Bütsantsi Musta mere äärsete linnade ja isegi Konstantinoopoli vastu. Kuigi rünnakud tõrjuti enamjaolt tagasi, olid paljude konflikte järel sõlmitud rahulepingud Kiievi-Venele soodsad. Näiteks 1043. aastal toimunud sõda, mille ajal paistis välja Kiievi ambitsioon saavutada Bütsantsiga võrdne mõjuvõim.<ref>Cameron (2009), lk 82.</ref> ==== Dünastia haripunkt ==== [[Pilt:Cyril-methodius-small.jpg|pisi|vasakul|175px|18. saj seinamaalil on [[Pühad Kyrillos ja Methodios]]]] Basileios II surma järel (1025) ulatus Bütsants idas [[Armeenia]] kuningriigini ja läänes kuni [[Calabria]]ni Lõuna-Itaalias.<ref name="Browning-1992-116" /> Makedoonia dünastia valitsemisperiood oli riigi jaoks üsna edukas. Täielikult alistati Bulgaaria, osaliselt Gruusia ja Armeenia. Samuti suudeti araablastelt tagasi vallutada Kreeta, Küpros ning strateegiliselt kui ka kristliku maailma jaoks ideoloogiliselt oluline linn [[Antiookia]]. Need hõivamised polnud ajutised ja taktikalised, vaid jätkusuutlikud.<ref name="Browning-1992-96"/> Leon VI valitsemisperioodil kodifitseeriti kõik Bütsantsi seadused kreeka keelde. See 60-köiteline seaduste kogu oli riigi järgmise perioodi õigussüsteemi vundamendiks, mida uuritakse veel tänapäevalgi.<ref name="Browning-98.97.1992">Browning (1992), lk 97–98.</ref> Leon reformis veel riigi haldusjaotust, muutis [[teema (haldusüksus)|teemade]] piire, tõmbas koomale privileegide ja auastmete jagamist ning reguleeris gildide tegutsemist. Leon IV reformid vähendasid riigi killustatust ja koondasid keskvõimu rohkem Konstantinoopolisse.<ref name="Browning-99.98.1992">Browning (1992), lk 98–99.</ref> Militaarset edu saatis ka varjupool – provintsiaadlikud suurendasid mõjuvõimu ja rikastusid kohalike talupoegade arvelt, kes langesid põhiolemuselt feodaalorjusse.<ref name="Browning-10.98.19929">Browning (1992), lk 98–109.</ref> Makedoonia dünastia võimuperiood kujunes riigi pealinna õitsenguajaks. Konstantinoopol kasvas Euroopa suurimaks ja rikkaimaks linnaks, mille elanike koguarv küündis 9. ja 10. sajandil umbes 400 tuhandeni.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 130–131; Pounds (1979), lk 124.</ref> Sel perioodil teenisid riiki kompetentsed aristokraadid, kes kogusid makse ning tegelesid sise- ja välispoliitikaga. Keisririik teenis hästi kaubavahetuselt [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Kesk-Euroopa]]ga, müües peamiselt metallitooteid ja [[siid]]i.<ref>Duiker, Spielvogel (2010), lk 317.</ref> Makedoonia dünastiat saatis edu ka religiooni levitamisel. Bulgaarlaste, serblaste ja russide pööramine õigeusku muutis oluliselt Euroopa religioosset kaarti ja mõjutab seda tänapäevani. [[Pühad Kyrillos ja Methodios]], kaks kreeklasest venda [[Thessaloníki]]st, andsid suure panuse slaavlaste ristimisel ja [[glagoolitsa]] ([[kirillitsa]] eelkäija) loomise protsessis.<ref>Timberlake (2004), lk 14.</ref> 1054. aastal kulmineerus Ida ja Lääne traditsioonide erinevus otsustava kriisiga, mida tänapäeval tuntakse [[suur kirikulõhe|suure kirikulõhe]] (skisma) nime all. Kuigi ametlikult eraldusid kirikud üksteisest 16. juulil 1054, oli lõhe eelmiste sajandite jooksul järk-järgult suurenenud.<ref>Patterson (1995), lk 15.</ref><ref>Cameron (2009), lk 83.</ref> === Kriis ja killustumine === [[Pilt:AlpArslan.PNG|pisi|[[Alp Arslan]] võitis bütsantslasi [[Mantzikerti lahing]]us]] Makedoonia dünastiale järgnes raske periood, mida põhjustas teemade nõrgenemine ja sõjaväe unarusse jätmine. Dünastia viimased valitsejad [[Nikephoros II Phokas]] (võimul 963–969), [[Johannes I Tzimiskes]] (969–976) ja [[Basileios II]] muutsid peamiselt kaitsele orienteerunud kodanikest värvatud sõjaväe professionaalseks ja pealetungidele orienteerunud armeeks, kus omasid suurt osakaalu [[palgasõdur]]id. Palgasõdurite ülalpidamine oli aga üsna kallis, nagu ka kindluste rajamine.<ref>Treadgold (1997)lk 548–549.</ref> Basileios II surma järel oli riigi finantsolukord üsna hea, kuid temale järgnenud keisritel puudusid riigijuhtimiseks vajalikud sõjalised ja poliitilised kogemused ning oskused. Nende valitsemise ajal suurenes [[inflatsioon]] ning sõjaväge vaadati kui üleliigset kuluallikat ja poliitilist ohuallikat. Seetõttu vabastati kohaliku päritoluga sõjaväelased ametist, kelle asemele palgati välismaised palgasõdurid.<ref name="newadvent"/> Samal ajal koondusid Bütsantsi piirialadele uued ja tugevad vastased. Lõuna-Itaalia provintse ohustasid [[normannid]], kes saabusid Apenniini poolsaarele 11. sajandi alguses. Normannide aeglane, kuid järjekindel [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|pealetung algas 11. sajandi keskel]].<ref name="intratext"/> [[Reggio Calabria]] langes nende valdusse aastal 1060 ning seejärel kaotati [[Otranto]] (1068). Bütsantsi peamine tugipunkt [[Apuulia]]s – [[Bari]] piirati sisse 1068. aastal ja vallutati 1071.<ref>Hooper, Bennett (1996), lk 82; Stephenson (2000), lk 157.</ref> Samuti kaotas Ida-Rooma riik 1069. aastal [[Dalmaatsia]] rannikulinnad [[horvaadid|horvaatidele]]. Veelgi suurema kaotuse osaliseks sai Bütsants idapiiridel, kus araablased olid asendunud [[Seldžukid|seldžukkidega]], kellega toimusid esimesed kokkupõrked Armeenias aastatel 1065 ja 1067. [[Romanos IV Diogenes]]e juhitud Bütsantsi väed said 1071. aastal toimunud [[Mantzikerti lahing]]us seldžukkidelt üllatuskaotuse. Lahingu käigus langes vangi vägesid juhtinud keiser (esimest korda riigi ajaloos). Rumi seldžukkide juht [[Alp Arslan]] kohtles suursugust vangi küllaltki leebelt ning vabastas ta suure lunamaksu ja kahe kindluse eest. Samal aastal kukutati Romanos troonilt.<ref name="Vseviov336">Vseviov (2004), lk 332–333.</ref> Aastaks 1081 olid seldžukid vallutanud peaaegu kogu [[Anatoolia]] – [[Armeenia]]st kuni [[Bitüünia]]ni – ning asutasid oma pealinna [[İznik|Nikaias]], vähem kui 100&nbsp;km kaugusel Konstantinoopolist.<ref name="turkishhan"/> === Komnenoste dünastia ja ristisõjad === [[Pilt:Arrivée des croisés à Constantinople.jpg|pisi|Ristisõdijate saabumine Konstantinoopolisse ([[Jean Fouquet]], 1455)]] [[Komnenosed|Komnenoste]] dünastia oli Bütsantsis võimul aastatel 1081–1185. Viis sellesse dünastiasse kuulunud keisrit ([[Alexios I]] (1081–1118), [[Johannes II Komnenos]] (1118–1143), [[Manuel I]] (1143–1180), [[Alexios II]] (1180–1183) ja [[Andronikos I]] (1183–1185)) valitsesid kokku 104 aastat. Need valitsejad mängisid võtmetähtsusega rolli [[Ristisõjad|ristisõdade]] ajaloos, avaldades samal ajal suurt poliitilist ja kultuurilist mõju Euroopas, Lähis-Idas ja Vahemere maades. Alexios I toetas otseselt [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]]; Johannes II ja Manuel I mõjutasid oluliselt esimesi [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riike]]. Vähem oluline polnud ka see, et Komnenoste valitsemisperioodil asus Bütsantsi elama hulgaliselt [[Veneetsia]] ja Itaalia kaupmehi (ainuüksi pealinnas elas 60 000 – 80 000 "ladinlast") ja palgasõdureid. Nende kohalolek aitas levitada Ida-Rooma riigi tehnoloogiat, kultuuri, religiooni, kunsti ja kirjandust üle kogu [[katoliiklus|katoliikliku]] Lääne. Komnenoste valitsusaeg avaldas suurt mõju ka Väike-Aasiale, mille olid varem hõivanud seldžukid. Anatoolia tagasivallutamine ja kindlustamine Bütsantsi poolt on paljudes kohtades tänapäevani nähtav kindlusarhitektuuri mälestusmärkidena. ==== Alexios I ja Esimene ristisõda ==== {{Vaata|Esimene ristisõda}} [[Pilt:Histamenon nomisma-Alexius I-sb1776.jpg|pisi|Alexios I aegne münt]] Pärast lüüasaamist Mantzikerti all suutis Bütsants tänu Komnenoste dünastiale mõnevõrra oma mõjuvõimu taastada.<ref name="M124">Magdalino (2002), lk 124.</ref> Esimene Komnenosest keiser Isaak I valitses lühikest aega aastatel 1057–1059, kuid dünastia järjepidevus sai alguse Alexios I võimuletulekuga 1081. aastal. Oma võimuperioodi alguses pidi Alexios tõrjuma normannide invasiooni, kes vallutasid [[Dyrrhachium]]i ja [[Kérkyra saar]]e ning piirasid sisse [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] ja [[Lárisa]]. Normannide juhi [[Robert Guiscard]]'i surm aastal 1085 leevendas veidi normannidepoolset survet. Aasta hiljem suri seldžukkide sultan ja nende riik jagati lähinaabrite vahel. 1091. aastal lõid Alexiose juhitud bütsantslased, [[kumaanid]] ja mitmest teisest rahvusest sõjamehed riiki tunginud [[petšeneegid|petšeneege]] [[Maritsa]] jõe orus (tänapäeva Lõuna-Bulgaarias).<ref>Luttwak (2009), lk 163.</ref> Saavutades stabiilsuse lääne- ja põhjapiiridel, otsustas Alexios pöörata rohkem tähelepanu majanduslike probleemide lahendamisele ja riigi kaitsevõime tõstmisele.<ref name=Birkenmeier>Birkenmeier (2002).</ref> Siiski puudus tal piisavalt vägesid, et taastada Bütsantsi võim Väike-Aasias ja alistada seldžukid. [[Piacenza]]s 1095. aastal toimunud kirikukogul rääkis Alexios paavst [[Urbanus II]]-le kristlaste probleemidest Idas, kes Lääne puuduva abi tõttu kannatavad [[muslim]]ite rõhumise all. Urbanus nägi Alexiose abipalvele vastu tulles kahte võimalust: suurendada Lääne mõjuvõimu ning taasühendada lõhestunud katoliku ja õigeusu kirikud.<ref name=Harris>Harris (2003); Read (2000), lk 124; Watson (1993), lk 12.</ref> Veel samal aastal toimus [[Clermonti kirikukogu|kirikukogu]] [[Clermont-Ferrand]]is, kus paavst kutsus üles kõiki osalema relvastatud [[palverännak]]ul, et vallutada muslimite käest tagasi Jeruusalemm. Lääne-Euroopa vastas üleskutsele ülekaaluka poolehoiuga.<ref name="Br">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/87186/Byzantine-Empire "Byzantine Empire".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> [[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|[[Ristisõdijate riigid]] pärast [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]]]] Alexios võttis osa Läänest saabunud palgasõduritest sõjaväe organiseerimisel, kuid ta polnud valmistunud toime tulema niivõrd suure hulga mittedistsiplineeritud sõduritega, kes varsti saabusid Bütsantsi territooriumile. Samuti polnud keiser vaimustuses sellest, et ristisõdijate põhijõudude eesotsas olnud kaheksast juhist olid neli normannid, kellest üks oli Robert Guiscard'i poeg [[Bohemond I]]. Kuna ristisõdijad pidid Bütsantsi abiga üle [[Bosporose väin]]a saama, suutis keiser nende tegevust teatud määral kontrollida. Ta võttis ristisõdijatelt lubaduse, et nende poolt vallutatud endised Ida-Rooma riigi provintsid saavad taas Bütsantsi kontrolli alla ning vastutasuks pakkus ta neile toidumoona ja sõdureid.<ref name=A261>Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20120927011544/http://www.fordham.edu/halsall/basis/AnnaComnena-Alexiad10.html 10.261].</ref> Kuna [[Alam-Lotring]]i [[hertsog]] [[Godefroy de Boullion]] ei nõustunud [[vasall]]itõotusega, otsustas keiser ristisõdijate vastu jõudu kasutada. Puhkenud lahingus ründas ristisõdijaid [[petšeneegid]]e ratsavägi ning Bütsantsi vibukütid külvasid pealinna müüridelt nende peale noolterahe. Seepeale oli de Boullion sunnitud alistuma ja Alexiose vasalliks hakkama. 1097. aasta kevadel toimetati [[rüütel|rüütlite]] vägi osade kaupa üle [[Bosporuse väin]]a. Alexios suutis ristisõdijate abil kõigepealt hõivata [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide]] pealinna [[İznik|Nikaia]] ja seejärel peaaegu kogu [[Väike-Aasia]].<ref>Vseviov (2004), lk 351–354.</ref> Ristisõdijad vallutasid ka [[Antiookia]] ning 1099. aastal Jeruusalemma.<ref name="A291">Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20141016040319/http://www.fordham.edu/halsall/basis/AnnaComnena-Alexiad11.html 11.291].</ref> Bohemond, kes kuulutas end [[Antiookia vürst]]iks, pidas Bütsantsiga veel lühikese sõja, kuid nõustus 1108. aastal uuesti [[vasall]]istaatusega. Sellega õnnestus Alexiosel lõpetada vastasseis normannidega.<ref name="A348-358">Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20120927011652/http://www.fordham.edu/halsall/basis/annacomnena-alexiad13.html 13.348–13.358]; Birkenmeier (2002), lk 46.</ref> Esimese ristisõja lõppedes oli Bütsantsi välispoliitiline olukord täielikult muutunud ning ladinlased olid asutanud neli ristisõdijate riiki ([[Antiookia vürstiriik]], [[Edessa krahvkond]], [[Jeruusalemma kuningriik]] ja [[Tripoli krahvkond]]).<ref>Vseviov (2004), lk 355.</ref> ==== Johannes II, Manuel I ja Teine ristisõda ==== Alexios I poeg [[Johannes II Komnenos]] tuli võimule pärast isa surma 1118. aastal ja valitses kuni aastani 1143. Johannes oli väärikas ja pühendunud sõdalaskeiser, kes üritas Bütsantsi rasket seisukorda parandada, mis oli tekkinud poole sajandi eest [[Manzikerti lahing|Mantzikerti]] all saadud kaotuse tõttu.<ref>Norwich (1998), lk 267.</ref> Andunult ja moraalitundega riiki juhtides oli Johannes tolle ajastu valitsejate seas pigem erand, sest tavaliselt paistsid nood silma julmusega.<ref>Ostrogorsky (1969), lk 377.</ref> Seetõttu on Johannest kutsutud Bütsantsi [[Marcus Aurelius]]eks. Johannese 25 aasta pikkuse valitsemisperioodi saavutuste hulka kuuluvad liit [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]], ülekaalukas võit [[petšeneegid]]e üle (1122),<ref name="B90">Birkenmeier (2002), lk 90.</ref> ja mitmed edukad sõjakäigud [[Seldžukid|seldžukkide]] vastu [[Väike-Aasia]]s, kes sisetülide ja pidevate rünnakute tõttu välja kurnatuna kaotasid suurema osa Väike-Aasiast.<ref name="SJ"/> Johannese juhitud sõjaväe purustavat jõudu said 1120. aastatel tunda nii [[Ungari kuningriik#Võitlus Venezia ja Bütsantsiga|ungarlased]] kui ka [[Serbia suurvürstkond|serblased]]. 1130. aastatel astus ta normannide valitsetava [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] vastasesse liitu Saksa-Rooma keisri [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III-ga]].<ref name="BrJ">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/304737/John-II-Comnenus "John II Komnenos".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Oma võimuperioodi viimastel aastatel tegutses Johannes aktiivselt riigi laiendamisega idanaabrite arvelt. Tema juhtimisel alistasid Bütsantsi väed [[Danišmendid]]e emiraadi ja [[Väike-Armeenia kuningriik|Väike-Armeenia (Kiliikia) kuningriigi]]. Aastal 1137 oli vürst [[Raymond de Poitiers]] sunnitud pärast [[Antiookia]] sissepiiramist saama Bütsantsi [[vasall]]iks. 1142. aasta sügisel üritas Johannes veel kord Antiookiat vallutada, kuid talve saabumine sundis teda taanduma. Keiser suri 1143. aasta aprillis jahil saadud vigastusse. Raymond kasutas kohe juhust ja tungis Kiliikiasse, kuid oli sunnitud pärast saadud kaotust vasallitõotust Konstantinoopolis uuendama.<ref name="B326">Brooke (1962), lk 326.</ref> [[Pilt:Bütsants 1180.png|pisi|vasakul|Bütsants Komnenoste dünastia lõpus, u 1180]] Johannes valis troonipärijaks oma noorima (neljanda) poja [[Manuel I Komnenos]]e, kes tegutses küllaltki agressiivselt oma lääne- ja idanaabrite vastu. [[Palestiina]]s sõlmis Manuel liidu [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigiga]], aidates neid võitluses [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kalifaadiga]]. Edessa krahvkonna langemise järel seldžukkide kätte (1144–1146) muutusid ülejäänud ristisõdijate riigid Bütsantsist sõltuvaks.<ref name="S">Magdalino (2002), lk 74; Stone, [http://www.roman-emperors.org/mannycom.htm Manuel I Comnenus].</ref> 1155. aastal ebaõnnestus Bütsantsi vägedel Lõuna-Itaalia sadamalinnade hõivamine, kuid 1167. aastal lõid bütsantslased [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] vägesid Sirmiumi linna lähistel toimunud lahingus. Tänu sellele võidule sai Bütsants 1168. aastaks peaaegu kogu [[Aadria meri|Aadria mere]] idaranniku oma kontrolli alla.<ref name="S372">Sedlar (1994), lk 372.</ref> Manuel sõlmis mitmeid liite nii [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] kui ka muude Lääne-Euroopa riikidega ning tegutses edukalt [[Teine ristisõda|Teise ristisõja]] (1147–1149) ajal.<ref name="M67">Magdalino (2002), lk 67.</ref> Idas aga tugevnesid seldžukid, kes lõid Bütsantsi vägesid Myriokephaloni lahingus (1176) [[Beyşehiri järv]]e lähedal. Kaotusest taastuti kiiresti ning järgmisel aastal õnnestus bütsantslastel omakorda seldžukke võita.<ref name="B129">Birkenmeier (2002), lk 128.</ref> Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et keisril õnnestus mehi koguda kogu teekonna jooksul alates pealinnast, mis näitas, et Väike-Aasia lääneosa kaitsestrateegia töötas veel üsna hästi.<ref name="B196">Birkenmeier (2002), lk 196.</ref> ==== Bütsantsi taassünd 12. sajandil ==== Johannes ja Manuel tegelesid agressiivselt militaarpoliitikaga ning kulutasid märkimisväärselt ressursse linnade kaitsevõime tõstmiseks, rajades kindlustusi.<ref name="B185-186">Birkenmeier (2002), lk 185–186.</ref> Alexiose, Johannese ja Manueli valitsemisperioodil laienes Bütsantsi territoorium üsna suures ulatuses, Väike-Aasia ja Euroopa piirialadel suurenes stabiilsus. Sõjaline edu aastatel 1081–1180 võimaldas riigi ühiskonna ja kultuuri õitsengut.<ref name="Br1">Birkenmeier (2002), lk 1.</ref> Pikem rahuperiood võimaldas riigi lääneprovintsidel majanduslikult toibuda ja stabiilse kasvu saavutada, mis kestis peaaegu 12. sajandi lõpuni. 12. sajandi jooksul kasvas oluliselt keisririigi elanikkond ning kasutusele võeti järjest rohkem uusi põllumaid. Nii Euroopast kui ka Väike-Aasiast avastatud arheoloogilised leiud viitavad sellele, et olemasolevate linnade mõõtmed suurenesid märgatavalt ning tekkis ka palju uusi asulaid. Samuti õitses kaubandus: [[Veneetsia]] ja [[Genova]] kaupmehed kauplesid ristisõdijate riikide ja Fatimiidide kalifaadiga läbi Konstantinoopoli.<ref name="Day">Day (1977), lk 289–290; Harvey (2003).</ref> [[Mosaiik|Mosaiigikunstiga]] tegelemise ja piirkondlike [[arhitektuur]]ikoolkondade taastumine viis paljude [[kunst]]istiilide tekkimiseni.<ref name=Diehl/> 12. sajandi jooksul tekkis Bütsantsis omamoodi varajane [[humanism]], huvi taassünd antiikaegsete autorite loomingu vastu. Bütsantsi humanismi kõige ilmekamaks esindajaks oli [[Thessalonike Eustathius]].<ref name="TM">Tatakes, Moutafakis (2003), lk 110.</ref> === Riigi langus === ==== Komnenoste dünastia allakäik ja Angeloste dünastia võimuletulek ==== Manueli surma järel 1180. aastal päris trooni tema 11-aastane poeg [[Alexios II Komnenos]]. Tegelik võim kuulus aga Alexiose emale, Antiookia Mariale, kes oli Bütsantsis võõramaalasena üsna ebapopulaarne.<ref name="Norwich291">Norwich (1998), lk 291.</ref> 1182. aasta alguses korraldas [[Andronikos I Komnenos]] relvastatud riigipöörde, millele eelnes ladinlaste-vastane pogromm. Veresauna käigus kaotasid elu tuhanded inimesed.<ref name="Norwich292">Norwich (1998), lk 292.</ref> Andronikos kõrvaldas seejärel kõik poliitilised vastased (ka Alexios II) ning lasi end järgmisel aastal keisriks kroonida.<ref name="Norwich292"/> [[Pilt:Schnorr von Carolsfeld - Die Schlacht von Iconium.jpg|pisi|[[Ikonioni]] alistamine [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] käigus]] Mõnede ajaloolaste hinnangul alustas Andronikos oma valitsusperioodi küllaltki hästi. Ta reformis valitsusaparaati ja alustas võitlust [[korruptsioon]]iga. Tema ajal lõpetati ametikohtade müümine ning inimesi hakati valima kohtadele pigem isiklike väärtuste kui soovituste järgi. Ametnikele hakati maksma suuremat palka, et vähendada [[altkäemaks]]u võtmise kiusatust. Andronikuse reformid avaldasid kiiret ja head mõju provintsides.<ref name="M194"/> Samas meelestas Andronikos nende reformidega enda vastu aristokraadid. Sisepingete tõusmisele aitasid kaasa ka erakordselt julmad meetmed poliitiliste vastaste ja mässude mahasurumisel.<ref>Harris (2003), lk 118.</ref> Terror ja vägivald aristokraatide vastu laienes peagi üle kogu riigi ning keiser oli sunnitud võimu säilitamiseks järjest julmemalt tegutsema.<ref name="M194">Ostrogorsky (1969), lk 397.</ref> Riigisisese toetuse kadumisele järgnesid ebaõnnestumised välispoliitikas. Vaatamata oma sõjaväelisele taustale, oli Andronikus Bütsantsi vägede juhtimisel üsna saamatu. Nii järgnes üks kaotus teisele. Küprosel ei tunnustanud enam Bütsantsi ülemvõimu asehaldur Isaak Komnenos (hiljem Isaak II). Ungarlased suutsid tagasi vallutada [[Horvaatia]] territooriumid, serblased kuulutasid end Bütsantsist sõltumatuks ning Sitsiilia kuningriigi normannid rüüstasid 1185. aastal Kreekat.<ref name="Norwich293">Norwich (1998), lk 293.</ref> Andronikos mobiliseeris 100 laevast koosneva flotilli pealinna kaitseks, kuid rohkemat ei vaevunud ta ette võtma. 1185. aastal tegi [[Isaak II Angelos]] lõpu Andronikose lühikesele valitsemisajale ja lasi viimase hukata.<ref name="Norwich294-295">Norwich (1998), lk 294–295.</ref> Isaak II (võimul 1185–1195, 1203–1204) ja tema venna [[Alexios III Angelos]] (1195–1203) valitsusperioodi ajal toimus riigi tsentraliseeritud valitsusaparaadi ja kaitsevõime kokkuvarisemine. Kuigi normannid löödi 1186. aastal Kreekast välja, hakkasid [[valahhid]] ja bulgaarlased samal aastal mässama, mis viis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|teise Bulgaaria riigi]] tekkimiseni. Angeloste võimuperioodi sisepoliitikat iseloomustas vastutustundetu ja priiskav käitumine, mis viis riigi majanduskrahhi lävele. Ida-Rooma riigi mõjuvõim kannatas tehtud vigade tõttu sedavõrd, et see viis võimuvaakumi tekkimiseni ja soodustas riigi lagunemist. Teatud märgid viitavad sellele, et [[Trapezund]]is tekkis Komnenoste juhtimisel pooliseseisev riik juba enne 1203. aastal riiki tabanud kollapsit.<ref name="AP">Angold (1997); Paparrigopoulos, Karolidis (1925), lk 216.</ref> Angeloste dünastia ebaõnnestunud valitsemine kiirendas nõrgenenud Bütsantsi lõpu saabumist.<ref name="VA">Vasiliev (1928–1935), "[http://www.intratext.com/IXT/ENG0832/_P1B.HTM Foreign Policy of the Angeloi]".</ref> ==== Neljas ristisõda ==== {{Vaata|Neljas ristisõda}} [[Pilt:Eugène Ferdinand Victor Delacroix 012.jpg|pisi|vasakul|Ristisõdijate sisenemine Konstantinoopolisse, autor [[Eugène Delacroix]] (1840)]] Paavst [[Innocentius III]] tutvustas esimest korda Neljanda ristisõja plaani 1198. aastal oma [[legaat]]ide levitatud [[entsüklika]]s.<ref name="Norwich299">Norwich (1998), lk 299.</ref> Ristisõja eesmärgiks pidi saama [[Aijubiidid]]e riigi uue võimukeskuse – Egiptuse vallutamine. Ristisõdijate vägi saabus [[Veneetsia vabariik]]i 1202. aasta suvel. Rüütlite vägi oli aga oodatust väiksem ning sellel puudusid piisavad rahalised vahendid, et maksta veneetslastele laevatranspordi eest. Veneetsiat juhtis tollal juba raugaeas ja pime, kuid endiselt ambitsioonikas [[Veneetsia doodž|doodž]] [[Enrico Dandolo]], kes polnud huvitatud Egiptuse ründamisest, sest Veneetsial olid tulusad kaubandussuhted [[Saladin]]i loodud Aijubiidide riigiga.<ref name="Br4Cr">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/144695/Crusades/25612/The-Fourth-Crusade-and-the-Latin-empire-of-Constantinople "The Fourth Crusade and the Latin Empire of Constantinople".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Ristisõdijad soostusid transpordi eest aitama veneetslastel vallutada Dalmaatsias asuvat kristlikku ja heal järjel oleva kaubanduslinna [[Zadar]]it. Linn oli endine Veneetsia vasall, kuid alates 1186. aastast kuulus see Ungari kuningriigi protektsiooni alla.<ref name="BrC">Britannica Concise, [https://web.archive.org/web/20070706062040/http://concise.britannica.com/ebc/article-9383275/Siege-of-Zara Siege of Zara].</ref> Vaatamata paavsti vastuseisule sõjaretk toimus ning 1202. aastal langes linn pärast lühikest piiramist ülekaalukate ristisõdijate väe kätte.<ref>Geoffrey of Villehardouin (1963), lk 46.</ref> 1201. aastal läks ristisõdijate juhtimine [[Montferrat]]' markii [[Montferrat' Bonifacio|Bonifacio]] juhtimise alla, kelle sõbraks oli [[Švaabi Philipp]]. Nii Philipp kui ka Bonifacio olid abielus kukutatud Bütsantsi keisri [[Isaak II Angelos]]e lähedaste sugulastega (Philipp tütrega ja Bonifacio õega). Isaak II poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pärast isa võimult kõrvaldamist Euroopasse ja otsis abi ristisõdijate juurest. Ta lubas paavstile Ida ja Lääne kirikud ühendada ning maksta ristisõdijatele 200 000 hõbemarka, kui ta uuesti võimule aidatakse. Samuti lubas ta toetada ristisõda Pühale Maale.<ref name="Norwich301">Norwich (1998), lk 301.</ref> Veneetslastele sobis säärane pakkumine väga hästi ning seega otsustati Egiptuse asemel rünnata hoopis Bütsantsi pealinna. Ristisõdijad saabusid Konstantinoopoli alla 1203. aasta 23. juunil. Alexios III oli võimetu linna mingilgi määral kaitsma ning otsustas põgeneda. Nii hõivasid ristisõdijad Konstantinoopoli praktiliselt ilma vastupanuta. Vahepeal krooniti taas keisriks troonilt kukutatud ja pimedaks torgatud Isaak II. Tema pojast sai kaasvalitseja (Alexios IV). Alexios IV ja Isaak II ei suutnud maksta ristirüütlitele lubatud tasu täies mahus ning nad kukutas peagi võimult [[Alexios V Doukas|Alexios V]]. Tekkinud segadust kasutasid ära ristisõdijad, kes vallutasid pealinna teist korda 13. aprillil 1204. Linna kaitsel olnud palgasõdurid eriti vastupanu ei osutanud, sest Alexios V ei suutnud neile enam palka maksta. Keiser põgenes vahetult enne rüütlite linnatungimist. Konstantinoopoli hõivamisele järgnesid massilised röövimised ja tapatalgud, mis kestsid kolm ööpäeva. Paljud hindamatud riisutud varad (ikoonid, reliikviad jm) tulid hiljem välja Lääne-Euroopas, suur osa neist Veneetsias. Kroonikud on seda röövimist nimetanud [[Keskaeg|keskaja]] suurimaks.<ref name="NC">Choniates (1912), ''[https://web.archive.org/web/20141030004048/http://www.fordham.edu/halsall/source/choniates1.html The Sack of Constantinople]''.</ref><ref>Vseviov (2004), lk 410.</ref> Paavst Innocentius III avaldas nördimust, kui kuulis Konstantinoopoli vallutamisest, kuid olukord oli tema kontrolli alt juba väljunud. Seda tõestab fakt, et paavsti legaat vabastas omal initsiatiivil ristisõdijad tõotusest jätkata sõjakäiku Pühale Maale.<ref name="Br4Cr"/> Konstantinoopolis korra taastamise järel otsustasid veneetslased ja ristisõdijad jaotada riigi oma juhtide vahel ja lõid [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Ladinlased ei saanud aga kogu Bütsantsi territooriumi oma kontrolli alla, sest vastupanu jätkasid keisririigi lagunemisel moodustunud iseseisvad riigid: [[Epeirose despootkond]] ning [[Nikaia keisririik|Nikaia]] ja [[Trapezundi keisririik]].<ref name="Br4Cr" /> === Keisririigi lõpusajandid === ==== Riik eksiilis ==== Pärast Konstantinoopoli langemist ladinlaste kätte moodustati keisririigi endistes valdustes kaks järglasriiki: [[Epeirose despootkond]] ja [[Nikaia keisririik]]. Kolmas järglasriik [[Trapezundi keisririik]] asutati juba mõned nädalad enne Konstantinoopoli vallutamist. Neist kolmest olid Epeirosel ja Nikaial parimad võimalused Konstantinoopolis võimu taastamiseks. Nikaia võitles järgmised paar aastakümmet ellujäämise nimel [[Seldžukid|seldžukkidega]] ja kaotas 12. sajandi keskpaigaks suurema osa [[Anatoolia]] lõunaosast.<ref name="Kean1"/> [[Mongolid|Mongolite]] [[Mongolite riik#Güjüki valitsusaeg|invasiooni tõttu]] [[Väike-Aasia]]sse (1242–1243) nõrgenes [[Rumi seldžukkide sultanaat]] märkimisväärselt, misjärel tekkis Anatoolias järgmistel aastakümnetel mitmeid väikeriike.<ref>John Joseph Saunders, ''The History of the Mongol Conquests'', (University of Pennsylvania Press, 1971), 79.</ref><ref name="Ottomans"/> Ühest sellisest väikeriigist kasvas aja jooksul võimas [[Osmanite riik]], mis kaks sajandit hiljem hävitas Bütsantsi lõplikult.<ref name="Ottomans"/> Seldžukkide muutumisega mongolite sõltlasteks kergenes olukord Nikaia keisririigi idapiiril, mis lubas tollel keskenduda võitlusele Ladina keisririigiga. ==== Konstantinoopoli tagasivallutamine ==== [[Pilt:Balkans1260.gif|300px|pisi|[[Balkan]]i ja [[Väike-Aasia]] alad u 1261]] [[Pilt:Bütsants1263.PNG|pisi|300px|Bütsants aastal 1263]] 1261. aastal õnnestus Nikaia keisririigil Konstantinoopol [[Ladina keisririik|ladinlastelt]] tagasi vallutada. Riigi lühiajaline tõus saavutati [[Bütsantsi keiser|keiser]] [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII]] võimuperioodil (1259–1282), kuid Bütsants oli selleks ajaks tõsises majanduskriisis ja liiga halvasti varustatud, et edukalt võidelda ümbritsevate vaenlastega. Sõjategevuseks ladinlaste vastu koondas Michael riigi väed Väike-Aasiast Euroopasse ning tõstis talupoegade maksukoormust, mis tekitas nende seas laialdast vimma ja rahulolematust ning viis paljud laostumiseni.<ref>Madden (2005), lk 179; Reinert (2002), lk 260.</ref> [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal (1202–1204) tekitatud pealinna kaitserajatiste kahjustuste parandamiseks kulutati hiiglaslikke summasid, mis koos lakkamatute sõdadega viisid riigi finantskriisi ja pideva rahapuuduseni.<ref>Vseviov (2004), lk 438.</ref> Idapiiride kaitsmise asemel otsustas Michael VIII keisririiki lääne suunas laiendada, kuid saavutas vaid lühiajalist edu. Vana vaenlase [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] vallutusplaanide tõrjumiseks kasutas keiser diplomaatia abi. Ta tegi paavstile ettepaneku kristlike kirikute taasühendamiseks, mis olid lõhenenud aastal 1054. Sellele olid aga vastu suurem osa keisririigi elanikkonnast ja õigeusklik kirik, kelle mahasurumiseks kasutas keiser karme abinõusid.<ref name="Vseviov436–437">Vseviov (2004), lk 436–437.</ref><ref>Reinert (2002), lk 257.</ref> [[Gregorius X]] surma tõttu (1276) muutus olukord oluliselt. Järgmine paavst soosis Sitsiilia kuningat [[Carlo I]] ja kirikute taasühendamine jäi ära.<ref name="Vseviov436–437"/> [[Andronikos II Palaiologos|Andronikos II]] (võimul 1282–1328) ja [[Andronikos III Palaiologos|Andronikos III]] (keiser 1328–1341) tegid viimaseid tõsiseid katseid Bütsantsi hiilguse taastamiseks. Türklaste vastu võitlemiseks palkas Andronikos II Euroopas kuulsust kogunud [[Kataloonia]] palgasõdurid. Pärast võidu saavutamist Anatoolias muutusid nood aga kontrollimatuks ja tegelesid maa rüüstamise ja röövimisega. Bütsantsil kulus mitu aastat ja palju ressursse, et tülikad palgasõdurid purustada.<ref>Vseviov (2004), lk 443.</ref> ==== Osmanite tõus ja Konstantinoopoli langemine ==== [[Pilt:Bütsants1450.png|pisi|vasakul|Vahemere idaosa enne Konstantinoopoli langemist]] Pärast Andronikos III surma haaras riiki laastav [[kodusõda]], mis kestis kuus aastat (1341–1347). Seda kasutasid edukalt ära [[serblased]], kes hõivasid suure osa Bütsantsi territooriumidest Balkanil. Aastal 1354 toimus [[Gallipoli]]s [[maavärin]], mis purustas linna. Peaaegu mahajäetud linna hõivasid seejärel türklased, kes kinnitasid sellega esimest korda kanda Euroopas.<ref>Reinert (2002), lk 268.</ref> Pärast seda järgnes Osmanite kiire edasitungimine ning pärast [[Kosovo lahing (1389)|Kosovo lahingut]] (1389) läks nende kontrolli alla enamik Balkani lõunaosast.<ref>Reinert (2002), lk 270.</ref> Bütsants pöördus abi saamiseks Lääne poole, kuid paavst lubas aidata vaid siis, kui kirikud tema võimu alla ühendatakse. Sellele olid aga vastu Bütsantsi elanikud ja vaimulikud.<ref>Runciman (1990), lk 71–72.</ref> 1439. aastal saavutati [[Firenze kirikukogu]]l kirikute ametlik ühendamine, mille kiitsid heaks nii keiser kui ka Konstantinoopoli patriarh, kuid enamik bütsantslasi lükkas selle tagasi. Läänest saabusid Bütsantsi kaitsma vaid vähesed, sest enamik Euroopa valitsejaid olid enamasti hõivatud muude tegevustega ega suutnud Bütsantsi abistada: 1396. aastal said Lääne ristisõdijad türklastelt lüüa [[Nikopolise lahing]]us ning 1444. aastal [[Varna lahing]]us. Osmanite väed vallutasid aga järgemööda Bütsantsi riigi viimaseid alasid.<ref name="R84-85">Runciman (1990), lk 84–85.</ref> [[1450. aastad|1450. aastateks]] oli Bütsantsi kätte jäänud vaid pealinna Konstantinoopoli lähem ümbrus ja mõned valdused Kreekas. Konstantinoopol oli [[15. sajand]]iks lagunev ja alarahvastatud. Elanike arv oli sedavõrd langenud, et linn nägi välja vaid veidi parem kui erinevate külade kogum, mis on üksteisega ühendatud asustamata kvartalitega. 1453. aasta 2. aprillil piiras [[Mehmed II]] 80 000 sõduri ja suure hulga abivägedega Konstantinoopoli sisse.<ref name="R84-86">Runciman (1990), lk 84–86.</ref> Linna kaitses vaid ligi 7000 relvakandjat, kellest 2000 olid võõramaalased (sealhulgas genovalased ja veneetslased).<ref name="R84-85" /> Ligi kahekuulise (2. aprill – 29. mai) piiramise järel [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|langes Konstantinoopol]] türklaste kätte. Bütsantsi viimane keiser [[Konstantinos XI Palaiologos|Konstantinos XI]] hukkus käsitsivõitluses, kui türklased olid linna müürid vallutanud.<ref>Hindley (2004), lk 300.</ref> === Järellugu === Konstantinoopoli langemise järel jäi Bütsantsi viimaseks valduseks [[Morea despootkond]] (1349–1460), mida valitsesid keisri vennad ([[Despoot|despoodid]]). 1446 sooritas [[Murad II]] Osmani vägedega Moreasse sõjakäigu. Kreeklased suutsid suurte kaotuste hinnaga (laastatud maa ja 60 000 orjusse viidud inimest) pealetungile vastu seista, kuid olid sunnitud leppima [[vasallriik|vasallriigi]] staatusega ja pidid igal aastal sultanile suurt andamit maksma.<ref>Cheetham, lk 215–216.</ref> Ebakompetentne riigijuhtimine viis talupoegade mässuni (1453–1454), mille mahasurumiseks kasutati türklaste abi. Saamatu juhtimine seejärel jätkus, mistõttu ei suudetud enam Osmanite riigile andamit maksta. Mehmed II lahendas invasiooniga mässumeelse despootkonna probleemi aastal 1460, misjärel sai Moreast Osmanite riigi provints.<ref>Nicol, lk 398.</ref> 1204. aastal Bütsantsist eraldunud [[Trapezundi keisririik]] oli ''de facto'' viimane Ida-Rooma järglasriik. Trapezundi viimase valitseja üritus algatada Osmanite riigi vastu ristisõda andis türklastele ajendi keisririik 1461. aasta suvel vallutada. [[Trapezund]] alistus 14. augustil 1461. Sellega oli viimane [[Rooma riik|Rooma riigi]] jäänuk maailmakaardilt kadunud. Viimase Bütsantsi keisri vennapoeg Andreas Palaiologos päris Bütsantsi keisri tiitli pärast Konstantinos XI surma. Ta elas Moreas kuni selle langemiseni türklaste valdusse (1460) ja põgenes seejärel [[Rooma]], kus ta elas [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] protektsiooni all kuni elu lõpuni. Andreas kasutas enda kirjeldamisel Konstantinoopoli keisri tiitlit ning müüs enda pärimisõigused [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] [[monarh]]idele. Siiski ei kasutanud pärast Andrease surma seda tiitlit Lääne-Euroopas mitte keegi. Mehmed II ja talle järgnenud Osmanite riigi valitsejad jätkasid Rooma imperaatori tiitli kasutamist kuni Osmanite riigi lagunemiseni [[20. sajand]]il. Paljud õigeusklikud Bütsantsi põgenikud ja mõned ülikud leidsid varju Doonau vürstiriikides, kelle valitsejad pidasid samuti end Ida-Rooma keisriteks.<ref>Clark (2000), lk 213.</ref> Pärast viimase Bütsantsi keisri surma taotles [[õigeusk|õigeusu]] patrooni ja Ida-Rooma riigi pärija kohta endale [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürst]] [[Ivan III]], kes abiellus viimase keisri vennatütre (Andreas Palaiologose õe) [[Zoe Palaiologos]]ega. Ivan III pojapojast [[Ivan IV]]-st sai 1547. aastal Venemaa esimene [[tsaar]] (tuleneb otseselt tiitlist ''[[caesar (tiitel)|caesar]]''). Vene impeeriumi kui "kolmanda Rooma" idee püsis elus kuni [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonideni]].<ref>Seton-Watson (1967), lk 31.</ref> == Majandus == [[Pilt:20050516220851!Seidenstrasse GMT.jpg|pisi|Keskaegne [[Siiditee]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[Konstantinoopol]]i vahel]] Bütsantsi majandus kuulus sajandeid [[Euroopa]] ja [[Vahemere maad]]e kõige arenenumate hulka. Konstantinoopol oli üle terve [[Euraasia]] ja Põhja-Aafrika ulatuva kaubandusvõrgu peamine keskus (Aasiat ja Euroopat ühendavat tähtsaimat kaubateed hakati hiljem nimetama [[Siiditee]]ks). Kuni 6. sajandi alguseni oli Bütsantsi majandus võrreldes Lääne-Euroopaga õitsev ja paindlik.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 1, 23–38.</ref> [[Rooma-Pärsia sõjad|Bütsantsi-Pärsia]] ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad]] viisid riigi majanduse langusse ja [[stagnatsioon]]i. Isauria dünastia reformid ja eriti [[Konstantinos V]] ümberrahvastamise programm, mitmete avalike ehitiste rajamine ja maksusüsteemi parandamine aitas majanduse taas tõusuteele, mis kestis kuni aastani 1204; seda isegi vaatamata mitmete riigi piirkondade kaotamisele naaberriikidele.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 3, 45, 49–50, 231; Magdalino (2002), lk 532.</ref> 10. sajandist kuni 12. sajandi lõpuni paistis Konstantinoopol silma oma välise hiilguse ja rikkusega, mida imetlesid paljud rändurid. [[Neljas ristisõda]] mõjus hävitavalt riigi majandusele ning Vahemere idaosa kaubateedel hakkasid domineerima Lääne-Euroopa, eriti Veneetsia ja Genova kaubalaevad.<ref name="M532">Laiou, Morisson (2007), lk 90–91, 127, 166–169, 203–204; Magdalino (2002), lk 535.</ref> [[Palaiologosed|Palaiologoste]] valitsemisperioodil püüdis keisririik oma majandust taas jalule aidata, kuid see ettevõtmine ei toonud suurt edu. Riigi eksisteerimise viimastel aastakümnetel kaotas Bütsants järk-järgult kontrolli [[kaubandus]]es, hinnapoliitikas, metallitoodete [[eksport|ekspordis]] ja mõnede ajaloolaste hinnangul isegi [[münt]]ide [[vermimine|vermimise]] üle.<ref name="M806">Matschke (2002), lk 805–806.</ref> Bütsantsi majandus põhines suurel määral kaubandusel, mida soodustas riigi soodne mereline asend. Arvatavalt olid kõige tähtsamaks ekspordiartikliks tekstiiltooted; [[siid]]i eksporditi eelkõige Egiptusse, Bulgaariasse ja Lääne-Euroopasse.<ref name="L723">Laiou (2002), lk 723; Laiou, Morisson (2007), lk 13.</ref> Riik kontrollis rangelt sise- ja väliskaubandust ning säilitas [[Monopol|monopoolsed]] õigused müntide vermimisel, luues sellega kaubanduse vajaduste rahuldamiseks kestva ja paindliku [[rahandus]]süsteemi. Valitsusaparaat teostas [[intress]]imäärade üle kontrolli ja reguleeris [[gild]]ide ja korporatsioonide tegutsemisreegleid. Keiser ja tema ametnikud sekkusid majandusse kriisiperioodidel, kindlustades [[kapital]]i juurdevoolu ja hoides [[teravili|teravilja]] hindasid kontrolli all. Valitsus kogus sageli maksudest laekuva ülejäägi ja suunas selle tagasi ringlusse riigiametnike palkade näol või avalike ehitiste rajamise rahastamisega.<ref name="L3-4">Laiou (2002), lk 3–4; Laiou, Morisson (2007), lk 18.</ref> === Rahandus === [[Pilt:Solidus Julian-transparent.png|pisi|vasakul|[[Julianus Apostata]] aegne kuldmünt solidus]] Üheks Bütsantsi majanduse alustalaks oli stabiilne [[raha]]kurss, mis kestis ligi 800 aastat – [[Constantinus Suur]]e reformist kuni [[Alexios I Komnenose|Alexios I]] valitsusperioodini. Constantinuse rahandusreformi ajal sai jooksvaks rahaühikuks [[kuldmünt]] [[solidus]] (''nomisma'' [[mass]]iga 4,55 [[gramm|g]]). Suuremaks ühikuks oli kuldnael (''litra''), mis vastas 72 solidusele (327 g). Rahaga maksmisel solidusi ei loetud, vaid kaaluti, sest paljud mündid olid väiksemaks lõigatud. Soliduse kõrval olid käibel [[hõbemünt|hõbemündid]] – [[miliarees]] (''miliaresion'', 2,24 g) ja ''keration'' (1,12 g). Constantinus I ajal võeti kasutusele vaskmündid ''[[follis]]'', mida valmistati vähe ja mis olid halva kvaliteediga. Seetõttu otsustas [[Anastasius I (keiser)|Anastasius I]] vaskraha reformida. Vermima hakati suuremaid ja väiksemaid [[pronks]]münte. Suurematele oli vermitud tähis M ning selle väärtus oli 40 sestertsi (obooli).<ref>Bréhier (2009), lk 122–123.</ref> Bütsantsi rahanduse allakäik algas 11. sajandil, mil [[Michael VII]] (keiser 1071–1078) oli sunnitud majanduse laostumise järel (10-aastase kodusõja ja viljahindade spekuleerimise tõttu) soliduse (''nomisma'') väärtust alandama, mille asemel võeti kasutusele vääring nimega ''hyperperon''. Mõnda aega püsis see stabiilne, kuid 13. sajandil, pärast Konstantinoopoli langemist ladinlaste valdusse, hakati siseturu tarbeks vermima 16-[[Karaat (puhtus)|karaadiseid]], välisturule aga 24-karaadiseid kuldmünte. Pärast pealinna tagasivallutamist langes kullasisaldus 9 ja seejärel 5 karaadini. Järjest nõrgenev kuldmüntide ostujõud tekitas probleeme rahvusvahelises kaubanduses, kus Bütsantsi kuldmündid olid laialdaselt kasutusel. Seetõttu hakkasid mitmed riigid oma kuldmünte vermima (populaarseks said [[Firenze]] [[floriin]]id ja [[Veneetsia]] [[tukat]]id).<ref>Bréhier (2009), lk 144, 147.</ref> == Teadus, meditsiin ja õigus == [[Pilt:Septem-artes-liberales Herrad-von-Landsberg Hortus-deliciarum 1180.jpg|pisi|[[Seitse vaba kunsti]] olid Bütsantsi teaduse alustaladeks]] Bütsantsi [[teadus]] oli kogu riigi eksisteerimise vältel lähedalt seotud [[antiikfilosoofia]] ja [[metafüüsika]]ga.<ref>Anastos (1962), lk 409.</ref> Teadusi õpetati [[seitse vaba kunsti|seitsme vaba kunsti]] programmi järgi. [[Triivium]] (''trivium'') käsitles [[grammatika]]t, [[retoorika|kõnekunsti]] ja [[loogika]]t.<ref>Lindberg (2008), lk 159.</ref> [[Kvadriivium]] (''quadrivium'') [[aritmeetika]]t, [[geomeetria]]t, [[muusika]]t ja [[astronoomia]]t (sageli koos [[astroloogia]]ga). Selles jaotuses puudusid [[looduslugu]], [[füüsika]] ja [[keemia]], mis olid koondatud füüsika alla. [[Olympiodoros]]e õppekavas oli viis astet ([[loogika]], füüsika, [[eetika]], [[matemaatika]] ja metafüüsika), mille läbimine võimaldas tõusta [[filosoofia]]ni.<ref>Bréhier (2009), lk 279.</ref> Kvadriiviumist välja jäävaid teadusharusid viljeleti praktilise tähtsuse pärast. Näiteks [[Hagia Sophia]] ehitaja [[Anthemios]] leiutas [[aur]]uga töötava masina ja peeglitemängu. Väga suurt tähtsust omas väidetavalt süürlase [[Kallinikos]]e poolt leiutatud "[[kreeka tuli]]", mis võeti viivitamatult kasutusele sõjanduses ning see osutus väga tõhusaks merelahingutes vaenlaste laevade süütamisel.<ref>Bréhier (2009), lk 282.</ref> Bütsantsi meditsiin võttis eeskuju antiikaja kuulsatelt meedikutelt – [[Hippokrates]]elt ja [[Galenos]]elt, samuti [[Herophilos Asklepiades]]elt ja [[Pedianos Dioskorides]]elt. Keisririigi arstid püüdsid praktilisi kogemusi ühitada Hippokratese teooriate ja Galenose vaadetega. Selline teoreetilist laadi arstiteadus kujunes välja arvukate [[hüpotees]]ide esinemise ja avastuste puudumise tõttu. Haigete ravimisel piirdusid arstid haiguste [[sümptom]]ite eristamise, [[diagnoos]]i panemise ja haige [[Farmaatsia|farmatseutilise]] ravimisega.<ref name="Bréhier283"/> Märkimisväärne tagasilöök tabas riigi teadust Suure katku ajal (541–542) ja [[araablased|araablaste]] vallutusperioodidel (7. ja 8. sajandil), kuid Bütsantsi nn taassünni perioodil (10. sajandi teine pool) said Ida-Rooma riigi teadlastest Araabias ja Pärsias käsitletavate teadusharude eksperdid, seda eriti astronoomias ja matemaatikas.<ref>King (1991), lk 116–118.</ref> Bütsantsi eksisteerimise viimasel sajandil tegelesid keisririigi [[filoloog]]id [[Vana-Kreeka]] [[grammatika]] ja [[kirjandus]]e uurimisega, millega nad jätsid oma jälje varasesse Itaalia [[renessanss]]i.<ref>Robins (1993), lk 8.</ref> Sellel perioodil toimus astronoomia ja matemaatika õpetamine eelkõige Trapezundis; meditsiini vastu tundsid samal ajal huvi peaaegu kõik õpetlased.<ref name="TM189">Tatakes, Moutafakis (2003), lk 189.</ref> Bütsantslased tundsid [[kompass]]i (14. sajandil) ja kasutasid [[Kaart (kartograafia)|maakaarte]].<ref name="Bréhier283">Bréhier (2009), lk 283.</ref> 529. aastal viidi [[Justinianus I]] eestvõtmisel läbi Rooma riigi seadustiku kodifitseerimine (''[[Corpus Juris Civilis]]''), millega loodi uus [[õigussüsteem]]. Uus seadustik omas tähtsat osa Bütsantsi [[õigusteadus]]e arengus ning seda kasutati peaaegu kuni Bütsantsi eksisteerimise lõpuni.<ref name="Atlas139"/> [[Leon III]] valitsemisperioodil (717–741) loodi uus seaduste kogu ''Ecloga'', mis tugines enamjaolt kristlikele põhimõtetele (otsuseid põhjendati viidetega [[Piibel|Piiblile]]). Nende seadustega leevendati karistusi. Karistatavate massilise hukkamise asemel hakati seaduserikkujaid üldjuhul sandistama.<ref>Vseviov (2004), lk 169.</ref> ''Ecloga'' mõjutas [[slaavlased|slaavlaste]] õigussüsteemi teket.<ref>Troianos, Velissaropoulou-Karakosta (1997), lk 340.</ref> == Bütsantsi kalender == Bütsantsis kasutati aastatel 988–1453 [[ajaarvamine|ajaarvamise]] arvestamist [[Bütsantsi kalender|Bütsantsi kalendri]] järgi ehk ajaarvamist "[[Konstantinoopol]]i asutamisest". Bütsantsi kalendri järgi toimus maailma loomine 5509 eKr. Bütsantsi kalendrit (milles ajaarvamise algusena kasutati enamasti maailma loomist, mitte Konstantinoopoli asutamist) kasutati lisaks ida [[Ortodoksia|ortodoksses]] [[kreekakatoliku kirik]]us aastatel umbes 691–1728 ning [[Vene Õigeusu Kirik]]u kaudu [[Vene Suurvürstiriik|Vene Suurvürsti-]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaari-]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]], umbkaudu aastatel 988–1700.<ref name="Calendar"/> == Religioon == [[Pilt:Hagia-Sophia-Laengsschnitt.jpg|pisi|300px|vasakul|[[Hagia Sophia]] oli maailma suurim [[katedraal]] peaaegu 1000 aastat]] Rooma riigi idaosas säilis keisri aktiivne roll kirikuasjus, sest Bütsants päris [[paganlus|paganliku]] administratsiooni ja usuasjade majandusliku korralduse, mida kohaldati kristlikule kirikule. Bütsantslaste jaoks oli keiser [[Jeesus]]e maapealne asemik, kes vastutas eelkõige kristluse levitamise eest paganlike vaadetega inimeste seas ning samuti usuasjade juhtimise ja majandusliku halduse eest. [[Cyril Mango]] on välja toonud, et Bütsantsi poliitilist mõtlemist saab iseloomustada [[moto]]ga: "üks [[jumal]], üks [[riik]], üks religioon".<ref name="M108">Mango (2007), lk 108.</ref> Keisri osakaalu kirikuasjades polnud siiski kunagi õiguslikul ega ka mingil muul moel täpselt määratletud.<ref name="M14">Meyendorff (1982), lk 13.</ref> Rooma vähese mõjuvõimu ja Ida patriarhaatide erimeelsuste tõttu oli Konstantinoopoli kirik 6. ja 11. sajandi vahel kristliku maailma kõige mõjukam keskus.<ref name="M19">Meyendorff (1982), lk 19.</ref> Isegi pärast Bütsantsi allakäiku ja paljude territooriumide kaotamist omas kirik märkimisväärset mõju nii riigi sees kui ka väljaspool riiki. Vene päritolu [[Jugoslaavia]] ajaloolane [[Georgi Ostrogorski]] on täheldanud, et vaatamata Bütsantsi kaotustele [[Väike-Aasia]]s ja [[Balkan]]il, jäi [[Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat]] õigeuskliku maailma keskuseks (kaasa arvatud [[Kaukaasia]]s ja [[Venemaa]]l) ehk kirik jäi Bütsantsi kõige stabiilsemaks elemendiks.<ref name="M130">Meyendorff (1982), lk 130.</ref> Kristluse ametlik [[doktriin]] võeti vastu esimesel seitsmel oikumeenilisel kirikukogul ning keisri ülesandeks jäi selle kehtestamine oma alamatele. Aastal 388 vastu võetud keiserliku dekreedi järgi, mis hiljem lisati kodifitseeritud Rooma õigusele (''Corpus Juris Civilis''), pidi riigi elanikkond tunnistama end katoliikliku kristlasena. Seadusele mitteallunud elanikud tunnistati "hulludeks ja rumalateks" ning [[Hereesia|ketserlike]] [[dogma]]de järgijateks.<ref name="JustinianCode"/> Vaatamata riiklikele dekreetidele ja kiriku rangele hoiakule, ei saanud viimasest kunagi kõigi Bütsantsi kristlaste esindajat. Arvatavalt moodustasid ketseriteks peetud keisririigi algusaegadel rohkem kui poole elanikkonnast.<ref name="M109">Mango (2007), lk 108–109.</ref> Peale paganluse, mis oli väga levinud kuni 6. sajandi lõpuni, ja [[judaism]]i, esines veel mitmeid kristlikke doktriine, mille järgijateks olid mõnikord ka keisrid. Alternatiivsete doktriinide hulka kuulusid näiteks [[nestoriaanlus]], [[monofüsitism]], [[arianism]] ja [[paulikiaanlus]], mille õpetused ei järginud peamist [[teoloogia|teoloogilist]] voolu.<ref>Blume (2008), C. 1.1; Mango (2007), lk 108–109, 115–125.</ref> Ikoonide ja pühapiltide pooldajate ning vastaste (ehk ikonoklastide ja ikonoduulide) vaheline lõhe jõudis haripunkti Leon III valitsemisperioodil, kes keelas riigis ikoonide kummardamise. Ikonoklastide ja ikonoduulide vaheline vastasseis viis riigi religiooni sügavasse kriisi, mis hakkas lahenema alles pärast ikoonide austamisõiguse taastamist 9. sajandi keskel. Samal perioodil rändasid Balkanile mitmed peamiselt slaavlastest paganlikud hõimud, kes järk-järgult ristiti Bütsantsi misjonäride poolt. Riigi viimastel sajanditel olid elanikud valdavalt õigeusklikud.<ref name="M115">Mango (2007), lk 115–125.</ref> 1439. aastal ühines Bütsantsi kirik ametlikult Rooma kirikuga, kuid et enamik Bütsantsi vaimulikkonnast ja elanikest keeldus seda aktsepteerimast, ei olnud sellel usuelule tegelikku mõju. [[Juudid]] moodustasid keisririigi olemasolu jooksul märkimisväärse vähemuse ja vastavalt Rooma riigi seadustele tunnustati neid eraldi religioosse inimgrupina. Bütsantsi varasemal perioodil juute reeglina respekteeriti, kuid pingelistel aegadel järgnesid tagakiusamised. Pärast araablaste vallutusi jäi suurem osa juutidest keisririigi piiridest väljapoole. Ülejäänud elasid riigis alates 10. sajandist suhteliselt rahulikult.<ref name="M114">Mango (2007), lk 111–114.</ref> == Kirjandus, muusika ja kunst == [[Pilt:RabulaGospelsFol13vAscension.jpg|pisi|6. sajandist pärit [[miniatuur]]id väljendavad Bütsantsi kunsti [[Abstraktsus (kunst)|abstraktsust]] ja sümboolset tähendust]] === Kirjandus === Bütsantsi kirjandust mõjutasid eelkõige kreeka, rooma, kristlik ja idamaine kirjandus. Kirjanduses säilisid [[antiikaeg|antiikaja]] žanrid. Suurim erinevus seisnes selles, et need olid suures osas allutatud [[kõnekunst]]i reeglitele.<ref>Bréhier (2009), lk 215.</ref> Bütsantsi kirjandusest on tänapäevani säilinud ligikaudu 2000–3000 köidet.<ref>Mango (2007), lk 275–276.</ref> Bütsantsi [[proosa]] kõige silmapaistvamaks kirjanduslikuks [[žanr]]iks on ajalookirjutus, mida viljeleti peaaegu kogu riigi olemasolu jooksul. Sel ajal kirjutatud arvukatest [[kroonika]]test, poliitilistest kirjutistest, [[biograafia]]test ja [[memuaarid]]est on paljud üsna hästi [[Käsikiri|käsikirjadena]] säilinud. Suuremaid puudujääke esineb vaid 7. sajandi lõpu ja 9. sajandi alguse vahel, mil toimusid araablaste vallutusretked ja nn [[pilditüli]] rahutused. Väga paljud ajalookirjutised annavad ainulaadset informatsiooni Bütsantsiga kokku puutunud rahvaste kohta. Nii peavad paljud Lähis-Ida ja Balkani rahvad ning venelased Bütsantsi ajaloolisi allikaid oma rahvusliku ajaloo nurgakiviks.<ref>Bréhier (2009), lk 221.</ref> Oma reeglite ja retoorika mõjuga [[hagiograafia]] (ehk pühakute elulood) kujunes iseseisva kirjandusžanrina välja 4. sajandil.<ref>Bréhier (2009), lk 228.</ref> [[Uus Testament|Uues]] ja [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] aset leidnud, kuid vähe käsitletud sündmuste täiendamiseks ja edasiarendamiseks välja mõeldud tekstid ehk [[apokrüüfid]] olid Bütsantsis väga populaarsed.<ref>Bréhier (2009), lk 231.</ref> Küllaltki suur edu saatis keisririigis ka [[romaan]]e, ent eriti menukaks osutusid [[pamflett|pamfletid]] ja [[satiir]]id.<ref>Bréhier (2009), lk 214.</ref> ==== Luule ==== Antiikajal kindlaks määratud reeglite alusel peeti [[luule]]t sobivaks igasuguste kirjutiste sisu edasiandmiseks. Nii pandi luulevormi pühakirjad, ajaloolised kirjutised, romaanid, teaduslikud teosed ja palju muud. Peale pikkade [[poeem]]ide esines Bütsantsi luuleloomingus rohkelt [[juhuluule]]t.<ref>Bréhier (2009), lk 237.</ref> Bütsantsi luuležanritest kuulusid eelistatumate hulka [[epigramm]]id – lühikesed luuletused, mida sai kanda kunstiteostele või mälestusmärkidele. Epigramme loodi Bütsantsis rohkesti just kirjandusliku taassünni aegadel, 6. ja 9. sajandil.<ref>Bréhier (2009), lk 239.</ref> Rütmiline luule oli keskaegsete kreeklaste algupärane looming, mis vastandus oma religioossuse ja rahvapärasusega õpetatud luulele. Rütmilise luule kaks vormi moodustusid missakaanonitest. [[Hümn]] (''kontakion'') koosnes mitmest võrdse suurusega [[salm]]ist, kaanon aga kaheksast-üheksast iseseisva struktuuriga laulust. Iga stroofi lõpus oli [[refrään]] ja sageli kasutati [[riim]]i. Bütsantsi tuntumate hümniloojate hulka kuulus [[Romanos Melodos]] (elas u 490–556), kelle loomingut esitatakse ka tänapäeval.<ref>Bréhier (2009), lk 241–243.</ref> Ainus teadaolev Bütsantsi [[eepos]] [[Digenis Akritas]] avastati 1872. aastal ühest Trapezundi käsikirjast. Hiljem leiti selle eepose teisi versioone, mis pärinesid 15.–17. sajandist. Eepos kirjeldab keisririigi võitlust saratseenidega 9. ja 10. sajandil ning sellel on sarnasusi [[Küpros]]e ja [[Pontos]]e kreeklaste [[rahvalaul]]udega.<ref name="Bréhier 247–248"/> === Muusika === [[Pilt:Byzantine Lyra Museo Nazionale.jpg|pisi|vasakul|Bütsantsi lüüra koos mängijaga (elevandiluust kirstul aastast u 1000)]] Bütsantsi rütmilise luule loojad olid eelkõige muusikud ja alles seejärel luuletajad, sest hümnid olid kirjutatud laulmiseks ja värsse tuli kohandada muusika rütmiga. Alles 9. sajandi lõpust alates hakati juba loodud [[meloodia]]te jaoks eraldi tekste kirjutama.<ref>Bréhier (2009), lk 245.</ref> Sarnaselt antiikaja muusikaga polnud ka Bütsantsi muusikal harmooniat, vaid ainult rütm ja meloodia, ning see oli mõeldud ühehäälseks laulmiseks. Luulega ühendatud muusikat hoidsid üleval (mitte ei saatnud) [[Muusikainstrument|muusikariistad]]. Antiikaja muusikatraditsioone järgides tunti nelja põhi- ja nelja kõrvaltooni. Antiiksete nimedega (nt dooria ja früügia) [[Muusikaline heli|toonid]] erinesid siiski kardinaalselt oma eelkäijatest. Hiljem võeti kasutusele veel kaks vahepealset tooni. Bütsantsi meloodiat teisendati sajandite jooksul korduvalt, kuid see jäi alati rahvapäraseks.<ref name="Bréhier246">Bréhier (2009), lk 246.</ref> Antiikajal [[noodikiri|noodikirja]] ei tuntud. [[Koorijuht]] markeeris [[Intervall (muusika)|intervalle]] käeliigutustega. Alates 9. sajandist ilmusid Bütsantsi muusikalistesse käsikirjadesse [[neumad]] (noodid), mis levisid ka Läände.<ref name="Bréhier246"/> Bütsantsi ilmalikust muusikast on tänapäeval vähe teada, ehkki see oli võrreldes vaimuliku muusikaga sama populaarne. Peale kaheksa tooni oli ilmalikul muusikal veel neli vahepealset tooni ja neli [[Modulatsioon (muusika)|modulatsiooni]], kokku seega vähemalt 16 [[Aste (muusika)|heliastet]].<ref name="Bréhier 247–248">Bréhier (2009), lk 247–248.</ref> Muusikariistadest oli kõige tähtsamal kohal [[orel]], mida kasutati nii ilmalikel kui ka [[Religioosne tseremoonia|vaimulikel tseremooniatel]]. Antiikajast pärineva vesioreli asemel võeti Bütsantsis kasutusele [[Pneumaatika|pneumaatiline]] orel. Kasutusel olid muudki muusikariistad, näiteks [[kitara]]d, [[lauto]]d, [[lüüra]]d, [[psalterion]]id, elevandiluust sarved, kuid nendest pole palju teada.<ref name="Bréhier 247–248"/> === Kunst === [[Pilt:Diptych Barberini Louvre OA9063 whole.jpg|pisi|Bütsantsi elevandiluust [[diptühhon]] (pärit 6. sajandist)]] Bütsantsi [[kunst]] on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi enam – sisuliselt oli see kiriku [[teoloogia]] hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas [[renessanss|renessansi]] teket. Õigeuskliku kirikukunsti mõjud avaldusid aga Venemaal, Kreekas, Serbias ja mujal.<ref name="BAr">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/87136/Byzantine-art "Byzantine Art".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Bütsantsi arhitektuuri mõju, eriti pühakodades, võib leida erinevatest regioonidest alates Egiptusest ja Araabiast kuni Venemaa ja Rumeeniani. Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati. Bütsantsi [[arhitektuur]]is kasutati laialdaselt põletatud [[tellis]]eid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. [[Võlv]]id ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, [[pimss|pimsist]], [[putsolaan]]ist ja muust. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti [[marmor]]i või [[mosaiik]]idega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida.<ref>Bréhier (2009), lk 319.</ref> [[Justinianus I]] ajal, aastatel 532–537 ehitatud [[Hagia Sophia]] [[basiilika]] on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk. [[Katedraal]] oli veidi vähem kui 1000 aastat maailma suurim (kuni [[Sevilla katedraal]]i valmimiseni aastal 1520).<ref name="Hagia"/> Bütsantsi kunstis laialdaselt levinud [[mosaiik|seinamosaiigid]] olid marmorist seinte täiendamiseks ja pärines otseselt Rooma kunstist. Justinianuse valitsemisperioodil valmisid kõige ilmekamad mosaiigid Ravenna kirikute siseseintel. Mosaiigikunsti leviku haripunkt saabus koos riigi sõjalise edu ja majandusliku tõusuga 10. ja 12. sajandi vahel. Sel perioodil olid peaaegu kõik tähtsamad pühakojad ja ilmalikud ehitised kaunistatud rikkalikult seinamosaiikidega.<ref>Bréhier (2009), lk 324.</ref> Alates 13. sajandist hakkas seinamosaiigi osakaal langema ja kirikute valdavaks kaunistusteks said [[fresko]]d. Maalingud arenesid aegamööda jõudsalt ning võtsid enda alla pindu põrandast kuni laeni. Kirikutesse maaliti suuri pildiseeriad, millel kujutati [[evangeelium]]isündmusi. Freskod polnud siis enam liturgia täiendused ning üksikute pühade inimeste asemel maaliti terveid rahvahulki.<ref>Bréhier (2009), lk 329.</ref> Muude Bütsantsi olulisemate kunstiliikide hulka kuulusid muuhulgas [[portree]]d, käsikirjade [[illustratsioon]]id (eelkõige piltidega pühakirjad), erinevates tehnikates ja eri materjalidest valmistatud mitmesugused luksus- ja tarbeesemed (näiteks ikoonid, kuld- ja hõbeehted, elevandiluust nikerdised, metallitööd, liturgilised riistad ja emailtooted).<ref>Bréhier (2009), lk 334–336.</ref> == Diplomaatia == [[Pilt:Delegation of Croats and Serbs to Emperor Basil I, Skylitzes.jpg|pisi|[[Basileios I]] võtab vastu serblaste ja horvaatide delegatsiooni]] Vaatamata Bütsantsi tugevale sõjaväele ja -laevastikule, eelistas keisririik relvakonfliktidele sageli [[diplomaatia]]t. Seda eriti alates 8. sajandist, mil riigi sõjaline võimsus nõrgenes. Nii rajati 740. aastal varasema Balkanil elavate barbaritega suhelnud üksuse baasil esimene alaline asutus, mille kanda jäi riigi välissuhtlus. Bütsants ajas aktiivset välispoliitikat, et ajada omavahel tülli naaberrahvad ja seeläbi likvideerida kallaletungi oht keisririigile. Seejuures toetas tsentraliseeritud välissuhtluse ajamist ka ühele valitsejale allutatud ilmalik ja kiriklik võim.<ref name="diplomaatia">[[Mart Nutt|Nutt, Mart]]: [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/butsantsliku-diplomaatia-raudvara/ "Bütsantsliku diplomaatia raudvara"] Diplomaatia, Juuni/juuli 2014</ref> Riigi välispoliitikat juhtis [[logoteet]], kes allus otse keisrile ja käis talle iga päev aru andmas. Seega suunas valitseja isiklikult riigi diplomaatiat. Logoteedi ülesandeks oli võõramaa saadikute vastuvõtmine ning arvatavalt ka Bütsantsi enda saadikute väljavalimine enne sihtkohta saatmist.<ref>Runciman (1974), lk 155.</ref> Teatud määral ajasid välispoliitikat [[teema (haldusüksus)|teemasid]] juhtivad strateegid. Näiteks [[Hersonesos]]e strateeg korraldas saadikute missioone stepirahvaste juurde. Bütsantsi diplomaatia polnud siiski võrreldav tänapäevase välispoliitikaga. Keisririigi esindused naaberriikides polnud kunagi alalised. Bütsantsi saadikud liikusid kõige rohkem araablaste ja bulgaarlaste juurde. Riigi kõrged ametnikud pidasid läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ning vangide vahetamiseks või väljaostmiseks. Bütsantsi diplomaatiat iseloomustas jäik formaalsus, mille oluliseks eesmärgiks oli riigi hiilguse ja rikkuse demonstreerimine.<ref>Runciman (1974), lk 156.</ref> Kui välisriigi saadik saabus Konstantinoopolisse, pidi kogu suhtlus temaga toimuma rangelt [[Etikett (käitumine)|etiketi]] järgi. Võõramaa rahva esindaja võeti vastu vastavalt tema tähtsusele. Mida olulisem oli saadik, seda suursugusem ja austusväärsem vastuvõtt. Kui asemik saabus [[barbar]]ite juurest, püüti teda rabada kullast mehaaniliste mänguasjadega (näiteks möirgav lõvi või laulev lind). Harituma rahva esindajatele demonstreeriti riigi varakambri rikkusi või [[reliikvia]]id, harva viidi nad vaatemängudele. Kogu protseduur oli põhjaliku kontrolli all. Saadik ei tohtinud kohtuda kõrvaliste isikutega ning pidi nägema vaid seda, mida keisririigi ametnikud tahtsid talle näidata.<ref name="Runciman157">Runciman (1974), lk 157.</ref> Kui võõramaa saadikud käitusid lugupidamatult või lausa ülbelt, pandi nad kohe vangitorni. Kui nad oma käitumisega solvasid Bütsantsi valitsejaid, puudus neil diplomaatiline puutumatus. Keisririigi enda saadikud reisisid naabermaadesse rohkete kingitustega, milleks olid tavaliselt [[ehted]], [[kuld]], [[siid]], [[brokaat]] jm. Kingid olid tavaliselt mõeldud sihtkohamaa valitsejatele, mõnikord ka mõjukamatele ministritele.<ref name="Runciman157"/> Vaatamata Bütsantsi diplomaatia väljapaistvale hiilgusele, olid selle tagamaadeks tavaliselt salakavalus ja ettenägelikkus. Rahulepingu järgsetest kohustustest peeti üldjuhul hoolikalt kinni, kuid Bütsants ei näinud midagi halba selles, et ässitada rahujalal olevaid hõime üksteise kallale. Sagedaks Bütsantsi diplomaatiliseks abinõuks oli ohu kõrvaldamine rahaliste vahendite abil.<ref>Runciman (1974), lk 158.</ref> Veel üheks diplomaatiliseks abivahendiks olid [[abielu]]d: riigi kõrgemast soost pärit peigmehi ja pruute pandi paari naabermaade tähtsamate isikutega.<ref name="Runciman160"/> Bütsantsi diplomaatia ülalpidamine oli väga kallis. Kaasavarad, kingitused ja rahalised maksed tervetele rahvastele võtsid riigikassast suuri summasid. Samuti läksid riigile palju maksma vaenlastele kehtestatud majanduslikud blokaadid. Peale selle oli keisririik aeg-ajalt sunnitud maksma tribuute rahu säilitamise nimel: paljudele hõimudele ja Bütsantsi piiride lähedal elavatele võimuta printsidele maksti püsivalt kullas tasu, et nad ei rüüstaks keisririigi maid. Samuti maksti otseselt sõja vältimiseks korduvalt suuri summasid nii araablastele kui ka bulgaarlastele. [[Kaliif]]id, [[khaan]]id, [[sultan]]id ja teised Bütsantsivastased võisid seda maksu kutsuda [[tribuut|tribuudiks]], kuid keisri jaoks oli see vajalik investeering. Kui riik oli jälle valmis end sõjaliselt kaitsma, siis maksud tühistati.<ref name="Runciman160">Runciman (1974), lk 160.</ref> Seesugust võrdlemisi agressiivset välispoliitikat, mille eesmärgiks on riigi võimsuse ja territooriumi säilitamine ja laiendamine kõigi mõeldavate vahenditega, on vahel nimetatud ka bütsantslikuks diplomaatiaks. Bütsantsist levis see edasi mitmesse riiki, sealhulgas Venemaale.<ref name="diplomaatia" /> == Vaata ka == * [[Bütsantsi keisrite loend]] * [[Lääne-Rooma riik]] * [[Rooma riik]] * [[Uusbütsantsi stiil]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Millar et al">Millar (2006), lk 2, 15; James (2010), lk 5; Freeman (1999), lk 431, 435–437, 459–462; Ostrogorsky (1969), lk 27; Kaldellis (2007), lk 2–3.</ref> <ref name="Kuhoff">Bury (1923), [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/1*.html#1 lk 1]; Kuhoff (2002), lk 177–178.</ref> <ref name="esler-1081">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/1*.html#1 lk 1]; Esler (2004), lk 1081; Gibbon (1906), Volume III, Part IV, Chapter 18, p. 168; Teall (1967) lk 13, 19–23, 25, 28–30, 35–36.</ref> <ref name="B163">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/2*.html#5 lk 63]; Drake (1995), lk 5; Grant (1975) lk 4, 12.</ref> <ref name="B180-216">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/18C*.html lk 180–216]; Evans (2005), ptk xxvi, lk 76.</ref> <ref name="B236-258">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/19B*.html lk 236–258]; Evans (2005), ptk xxvi.</ref> <ref name="B259-281">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/19C*.html lk 259–281]; Evans (2005) lk 93.</ref> <ref name="wanadoo">{{netiviide | url = http://home.wanadoo.nl/agiardini/bio/justinianus%20I.html| pealkiri = "Justinian I 527–565".| väljaanne = home.wanadoo.nl| vaadatud = 24.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Atlas139">Hermann Kinder, Werner Hilgemann. "Maailma ajalugu esiajast tänapäevani". Avita (2001) lk 139. ISBN 9985-2-0354-2.</ref> <ref name ="Kaegi78">Kaegi (2003), lk [http://books.google.com/books?id=tlNlFZ_7UhoC&pg=PA78 78]</ref> <ref name="newadvent">{{netiviide | url = http://www.newadvent.org/cathen/03096a.htm| pealkiri = "The Byzantine Empire".| väljaanne = www.newadvent.org| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="intratext">{{netiviide | url =http://www.intratext.com/IXT/ENG0832/_P17.HTM| pealkiri = "History of the Byzantine empire".| väljaanne = www.intratext.com| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="turkishhan">{{netiviide | url =http://www.turkishhan.org/history.htm| pealkiri = "History of the Byzantine empire".| väljaanne = www.turkishhan.org| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="SJ">{{netiviide | url =http://www.roman-emperors.org/johncomn.htm| pealkiri = "John II Komnenos".| väljaanne = www.roman-emperors.org| vaadatud = 31.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Diehl">{{netiviide | url =http://www.myriobiblos.gr/texts/english/diel.html| pealkiri = "Byzantine Art".|autor=Charles Diehl| väljaanne = www.myriobiblos.gr| vaadatud = 01.04.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Kean1">Kean (2006); Madden (2005), lk 162; Lowe-Baker, [https://web.archive.org/web/20071016205009/http://geocities.com/egfroth1/Seljuqs.htm The Seljuks of Rum].</ref> <ref name="Ottomans">{{netiviide| url = http://www.oneworld-publications.com/pdfs/Short_Hist_Turk.pdf| pealkiri = "The Ottomans: from Statehood to Empire, 1300–1789".| failitüüp = PDF| väljaanne = www.oneworld-publications.com| vaadatud = 01.04.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 15.01.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120115184803/http://www.oneworld-publications.com/pdfs/Short_Hist_Turk.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Calendar">{{Cite book |title=''Byzantine Calendar'' |last=Enberg |first=Dick |year=2010 |publisher=General Books LLC |isbn=9781156211410 |url=http://www.barnesandnoble.com/w/byzantine-calendar-books-llc/1023879227?ean=9781156211410 |ref=}}</ref> <ref name="JustinianCode">Justinian Code, I, [https://web.archive.org/web/20120627034333/http://uwacadweb.uwyo.edu/blume%26justinian/Code%20Revisions/Book1rev%20copy/Book%201-1rev.pdf 1.1]; Blume (2008), C. 1.1; Mango (2007), lk 108.</ref> <ref name="Hagia">{{netiviide| url = http://www.hagiasophia.com/listingview.php?listingID=20| pealkiri = "Hagia Sophia Architecture".| väljaanne = www.hagiasophia.com| vaadatud = 07.04.2012| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Kirjandus == Eestikeelne kirjandus: * {{Cite book|last=Bréhier|first=Louis|title=Bütsantsi kultuur|location=Tallinn |publisher=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]|year=2009|isbn=978-9985-3-1873-7}} * {{Cite book|last=Cavallo|first=Guglielmo|title=Bütsantsi inimene|location=Tallinn |publisher=Avita|year=2002|isbn=998520705X}} * {{Cite book|last=Vseviov|first=David|authorlink=David Vseviov|title=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|location=Tallinn |publisher=[[Kunst (kirjastus)|Kunst]]|year=2004|isbn=9949-407-21-4}} * {{Cite book|last=Davies|first=Norman|authorlink=Norman Davies|title=Kadunud riigid. Euroopa peaaegu unustatud ajalugu|location=Tallinn |publisher=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]|year=2013|isbn=9789985327050}} Lk 345–361. Võõrkeelne kirjandus: * {{Cite book|first=Agustí|last=Alemany|title=Sources on the Alans: A Critical Compilation|chapter=Byzantine Sources|location=Leiden|publisher=Brill|year=2000|url=http://books.google.com/?id=8bZ4c5oZpNAC|isbn=90-04-11442-4}} * {{Cite journal|last=Anastos|first=Milton V.|year=1962|title=The History of Byzantine Science. Report on the Dumbarton Oaks Symposium of 1961|journal=Dumbarton Oaks Papers|issn=0070-7546|volume=16|pages=409–411| doi=10.2307/1291170|jstor=1291170|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book|last=Angold|first=Michael|title=The Byzantine Empire, 1025–1204: A Political History|location=London|publisher=Longman|year=1997|isbn=978-0-582-29468-4|url=http://books.google.com/?id=wWEbAAAAYAAJ}} * {{Cite journal|last=Bayless|first=William N.|year=1976|title=The Treaty with the Huns of 443|journal=The American Journal of Philology|volume=97|pages=176&ndash;179| publisher=The Johns Hopkins University Press|url=http://www.jstor.org/stable/294410}} * {{Cite journal|last=Baynes|first=Norman Hepburn|year=1912|title=The Restoration of the Cross at Jerusalem|url=https://archive.org/details/sim_english-historical-review_1912-04_27_106/page/287|doi=10.1093/ehr/XXVII.CVI.287|journal=The English Historical Review|volume=27|issue=106|issn=0013-8266|pages=287–299}} * {{Cite book|last1=Baynes|first1=Norman Hepburn|last2=Moss|first2=Henry St. Lawrence Beaufort|title=Byzantium: An Introduction to East Roman Civilization|location=Oxford, United Kingdom|publisher=Clarendon Press|year=1948|url=http://books.google.com/books?id=aPRHQwAACAAJ}} * {{Cite book|last=Birkenmeier|first=John W.|title=The Development of the Komnenian Army: 1081–1180|url=http://books.google.com/?id=p8OOoGWRC2EC|location=Leiden|publisher=Brill Academic Publishers|year=2002|isbn=90-04-11710-5|chapter=The Campaigns of Manuel I Komnenos}} * {{Cite book|last=Blume|first=Fred H.|editor-last=Kearley|editor-first=Timothy|title=Annotated Justinian Code|url=http://uwacadweb.uwyo.edu/blume&justinian/|location=Laramie|publisher=University of Wyoming|year=2008}} * {{Cite book|last=Bray|first=R. S.|title=Armies of Pestilence: The Impact of Disease on History|url=http://books.google.com/?id=djPWGnvBm08C|publisher=James Clarke & Company|year=2004|isbn=0-227-17240-X|chapter=Justinian's Plague}} * {{Cite book|last=Brooke|first=Zachary Nugent|title=A History of Europe, from 911 to 1198|location=London|publisher=Methuen and Company Limited|year=1962|chapter=East and West, 1155–1198. The Third Crusade|url=http://books.google.com/books?id=itM8AAAAIAAJ}} * {{Cite book|last=Browning|first=Robert|title=The Byzantine Empire|url=http://books.google.com/?id=qp8ocRg7r2sC|location=Washington, DC|publisher=The Catholic University of America Press|year=1992|isbn=0-8132-0754-1}} * {{Cite book|last=Burns|first=Thomas S.|title=A History of Ostrogoths|location=Bloomington and Indianapolis|publisher=Indiana University Press|year=1991|url=http://books.google.bg/books?id=dw3FEpOUrRkC|isbn=0-253-20600-6}} * {{Cite book|last=Bury|first=John Bagnall|title=History of the Later Roman Empire|location=London|publisher=Macmillan & Co|year=1923|url=http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/home.html}} * {{Cite book |title=The Byzantines |last=Cameron |first=Averil |year=2009 |publisher=Wiley and Sons |isbn=978-140-519-833-2 |pages=112, 206 |url=http://books.google.fr/books?id=59c6PSa5JCAC&pg=PA112&dq=byzantine+empire+great+schism+1054&hl=en&sa=X&ei=nihhT5vzCsKLhQeOn5jXBw&ved=0CFkQ6AEwCDgK#v=onepage&q=byzantine%20empire%20great%20schism%201054&f=false }} * {{Cite book|last=Cheetham|first=Nicolas|title=Mediaeval Greece|url=https://archive.org/details/mediaevalgreece00chee|location=New Havan & London|publisher=Yale University Press|year=1981|isbn=0-300-02421-5}} * {{Cite book|last=Choniates|first=Nicetas|title=Translations and Reprints from the Original Sources of European History by D.C. Munro (Series 1, Vol 3:1)|location=Philadelphia|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=15–16|year=1912|chapter=The Sack of Constantinople (1204)}} * {{Cite book|last=Clark|first=Victoria|title=Why Angels Fall: A Journey through Orthodox Europe from Byzantium to Kosovo|location=London|publisher=Macmillan Press Limited|year=2000|isbn=0-312-23396-5|url=http://books.google.com/?id=nfZ0K6gYSd4C}} * {{Cite journal|last=Drake|first=H. A.|url=http://www.jstor.org/stable/3168653|title=Constantine and Consensus|journal=Church History|volume=64|issue=1|date=märts 1995|pages=1–15|publisher=Cambridge University Press}} * {{Cite book |title=The Essential World History |last1=Duiker |first1=William J. |last2=Spielvogel |first2=Jackson J. |year=2010 |publisher=Cengage Learning |isbn=978-049-590-227-0 | url=http://books.google.fr/books?id=UJpI18JaEL0C&pg=PA317&dq=macedonian+dynasty&hl=en&sa=X&ei=o9hPT87RK4Op0QWv6ZDICw&redir_esc=y#v=onepage&q=macedonian%20dynasty&f=false }} * {{Cite book|last=Esler|first=Philip Francis|title=The Early Christian World|url=http://books.google.com/?id=ypGHPwAACAAJ|year=2004|location=New York and London|publisher=Routledge (Taylor & Francis)|isbn=0-415-33312-1|chapter=Constantine and the Empire}} * {{Cite book|last=Evans|first=James Allan Stewart|title=The Emperor Justinian and the Byzantine Empire|url=http://books.google.bg/books?id=xDNv6qZ_I-IC&dq=The+Emperor+Justinian+and+the+Byzantine+Empire&hl=el&source=gbs_navlinks_s|publisher=Greenwood Publishing Group|year=2005|isbn=0-313-32582-0|chapter=The World of Late Antiquity}} * {{Cite journal|last=Foss|first=Clive|year=1975|title=The Persians in Asia Minor and the End of Antiquity|journal=The English Historical Review|volume=90|issue=CCCLVII|pages=721–747|doi=10.1093/ehr/XC.CCCLVII.721 |issn=0013-8266}} * {{Cite book|last=Freeman|first=Charles|title=The Greek Achievement – The Foundation of the Western World|location=New York|publisher=Penguin Books|year=1999|url=http://books.google.com/books?id=sPcNAQAAMAAJ|isbn=0-670-88515-0}} * {{cite book |title=The Cambridge History of Iran |last=Frye |first=R. N. |editor1=Yarshater, Ehsan |editor2=Bailey, Harold |year=1993 |publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0521200929 |url=http://books.google.com/books?id=Ko_RafMSGLkC |chapter=The Political History of Iran under the Sassanids}} * {{Cite book|last=Gibbon|first=Edward|title=The Decline and Fall of the Roman Empire (Volumes II, III, and IX)|editor=J. B. Bury (with an Introduction by W. E. H. Lecky) |location=New York|publisher=Fred de Fau and Company|year=1906|url=http://oll.libertyfund.org/Home3/Set.php?recordID=0214#vol01}} * {{Cite journal|last=Grant|first=Robert M.|url=http://www.jstor.org/stable/1202069|title=Religion and Politics at the Council at Nicaea|journal=The Journal of Religion|volume=55|issue=1|date=jaanuar 1975|pages=1–12|publisher=The University of Chicago Press}} * {{Cite book |title=The Cambridge Companion to the Age of Justinian|last=Greatrex|first=Geoffrey B. |isbn=0-521-81746-3|year=2005|editor-last=Maas|editor-first=Michael|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.com/?id=9AvjaThtrKYC&dq=Greatrex,+Rome+and+Persia+at+War|chapter=Byzantium and the East in the Sixth Century}} * {{Cite book|author=Geoffrey of Villehardouin|title= Chronicles of the Crusades (translated by Margaret R. Shaw)|url=http://books.google.com/?id=c2kUYwCVYTAC|publisher=Penguin Classics|year=1963|isbn=0-14-044124-7|chapter=The Conquest of Constantinople}} * {{Cite book |title=The Roman Eastern Frontier and the Persian Wars (Part II, 363–630&nbsp;AD) |last1=Greatrex |first1=Geoffrey|last2=Lieu|first2=Samuel N. C.|year=2002 |publisher=Routledge |isbn=0-415-14687-9 |url=http://books.google.com/?id=zoZIxpQ8A2IC&dq=Eternal+Peace,+Justinian,+Kavadh}} * {{Cite book|last=Gregory|first=Timothy E.|title=A History of Byzantium|location=Malden|publisher=Wiley-Blackwell|year=2010|url=http://books.google.com/books?id=gXCl9P0vKS4C|isbn=1-4051-8471-X}} * {{Cite book|last=Grierson|first=Philip|title=Byzantine Coinage|year=1999|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|url=http://128.103.33.14/publications/doaks_online_publications/byzcoins.pdf|archivedate=27.09.2007|isbn=0-88402-274-9|format=PDF}} * {{Cite book|last=Haldon|first=John|title=Byzantium: A History|url=http://books.google.com/?id=eycjAQAAIAAJ|location=Stroud, Gloucestershire|publisher=Tempus Publishing|year=2002|isbn=1-4051-3240-X}} * {{Cite book|last=Haldon|first=John|title=Byzantium in the Seventh Century: The Transformation of a Culture|url=http://books.google.com/?id=pSHmT1G_5T0C|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1990|isbn=0-521-31917-X}} * {{Cite book|last=Harris|first=Jonathan|title=Byzantium and the Crusades|url=http://books.google.com/?id=oK9mAAAAMAAJ|publisher=Hambledon and London|year=2003|isbn=1-85285-298-4}} * {{Cite book|last=Hindley|first=Geoffrey|title=A Brief History of the Crusades|url=http://books.google.com/?id=_Z8fNAAACAAJ|year=2004|location=London|publisher=Robinson|isbn=978-1-84119-766-1}} * {{Cite book|last1=Hooper|first1=Nicholas|last2=Bennett|first2=Matthew|title=The Cambridge Illustrated Atlas of Warfare: The Middle Ages|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1996|isbn=0521440491|url=http://books.google.com/books?id=Sf8UIynR0koC}} * {{Cite book|last=James|first=Liz|title=A Companion to Byzantium|location=Chichester|publisher=John Wiley and Sons|year=2010|url=http://books.google.com/books?id=d1Mt-t-bgzoC|isbn=1-4051-2654-X}} * {{Cite book|last=Kaegi|first=Walter Emil|title=Heraclius, Emperor of Byzantium|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2003|isbn=0-521-81459-6|url=http://books.google.com/books?id=tlNlFZ_7UhoC}} * {{cite book|last=Kaldellis|first=Anthony|title=Hellenism in Byzantium: The Transformations of Greek Identity and the Reception of the Classical Tradition|year=2007|publisher=Cambridge University Press|location=Cambridge, United Kingdom|isbn=0521876885|url=http://books.google.com/books?id=iWs0Lh57NvwC}} * {{Cite book|last1=Kazhdan|first1=Aleksandr Petrovich|last2=Epstein|first2=Ann Wharton|title=Change in Byzantine Culture in the Eleventh and Twelfth Centuries|location=Berkeley and Los Angeles|publisher=University of California Press|year=1985|isbn=0-520-05129-7|url=http://books.google.com/books?id=qlU37xo9LeUC}} * {{Cite journal|last=Karlin-Heyer|first=P.|date=veebruar 1967|title=When Military Affairs Were in Leo's Hands|journal=Tradition|volume=23|pages=15–40|url=http://www.jstor.org/stable/27830825}} * {{Cite book|last=Kean|first=Roger Michael|title=Forgotten Power: Byzantium: Bulwark of Christianity|url=http://books.google.com/?id=gq_VNwAACAAJ|location=Shropshire|publisher=Thalamus Publishing|year=2006|isbn=1-902886-07-0}} * {{Cite journal|title=Reviews: ''The Astronomical Works of Gregory Chioniades, Volume I: The Zij al- Ala'i'' by Gregory Chioniades, David Pingree; ''An Eleventh-Century Manual of Arabo-Byzantine Astronomy'' by Alexander Jones|first=David A.|last=King|journal=[[Isis (journal)|Isis]]|volume=82|issue=1|date=märts 1991|pages=116–118|doi=10.1086/355661}} * {{Cite book|last=Komnene|first=Anna|title=The Alexiad (translated by Elizabeth A. S. Dawes)|publisher=Internet Medieval Sourcebook|chapter=Books X-XIII |url=http://www.fordham.edu/halsall/basis/annacomnena-alexiad00.html#INTRODUCTION|year=1928}} * {{Cite book|last=Kountoura-Galake|first=Eleonora|title=The Byzantine Clergy and the Society of "Dark Ages"|url=http://books.google.com/?id=RSFoQgAACAAJ|year=1996|publisher=Institute of Byzantine Research|isbn=978-960-7094-46-9|language=el}} * {{Cite journal|last=Kuhoff|first=Wolfgang|year=2002|title=Die diokletianische Tetrarchie als Epoche einer historischen Wende in antiker und moderner Sicht|doi=10.1007/BF02898434|language=de|journal=International Journal of the Classical Tradition|volume=9|issue=2|pages=177–194|url=http://www.jstor.org/stable/30224306|publisher=Springer}} * {{Cite book|last=Laiou|first=Angeliki E.|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Exchange and Trade, Seventh-Twelfth Centuries|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb36-trade}} * {{Cite book|last1=Laiou|first1=Angeliki E.|last2=Morisson|first2=Cécile|title=The Byzantine Economy|year=2007|location=New York|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.ee/books/about/The_Byzantine_Economy.html?id=kP_WHtj1oUUC&redir_esc=y|isbn=0521849780}} * {{Cite book|last=Laiou|first=Angeliki E.|title=The Economic History of Byzantium (Volume 1) |year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Writing the Economic History of Byzantium|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/EHB01-Writing%20the%20economic%20history%20of%20Byzantium.pdf}} * {{Cite journal|last=Lenski|first=Noel|year=1999|title=Assimilation and Revolt in the Territory of Isauria, From the 1st&nbsp;Century&nbsp;BC to the 6th&nbsp;Century&nbsp;AD |journal=Journal of the Economic and Social History of the Orient|issn=0022-4995|volume=42|pages=413–465|doi= 10.1163/1568520991201687|publisher=BRILL|url=http://www.jstor.org/stable/3632602}} * {{Cite book|last=Lindberg|first=David|title=The Beginnings of Western Science|publisher=University Of Chicago Press; 2nd edition|year=2008|isbn=0226482057|url=https://books.google.ee/books?id=dPUBAkIm2lUC|ref=}} * {{Cite book|last=Louth|first=Andrew|title=The New Cambridge Medieval History (Volume I)|editor=Paul Fouracre and Rosamond McKitterick|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2005|isbn=0-521-36291-1|chapter=The Byzantine Empire in the Seventh Century}} * {{Cite book|last=Luttwak |first=Edward N.|title=The Grand Strategy of the Byzantine Empire|url=https://archive.org/details/grandstrategyofb0000lutt |publisher=Belknap Press of Harvard University Press|year=2009|isbn=978-0674035195}} * {{Cite book|last=Maas|first=Michael|title=The Cambridge Companion to the Age of Justinian|location=Cambridge, UK|publisher=Cambridge University Press|year=2005|isbn=0-521-81746-3|url=http://books.google.com/books?id=9AvjaThtrKYC}} * {{Cite book|last=Madden|first=Thomas F.|title=Crusades: The Illustrated History|url=http://books.google.com/?id=5eudAAAACAAJ|location=Ann Arbor|publisher=University of Michigan Press|year=2005|isbn=0-472-03127-9}} * {{Cite book|last=Magdalino|first=Paul|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Medieval Constantinople: Built Environment and Urban Development|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb20-cp}} * {{Cite book|last=Mango|first=Cyril A.|title=Byzantium: The Empire of the New Rome|url=http://books.google.com/?id=oz1KPgAACAAJ|location=Athens|publisher=Educational Institution of the National Bank of Greece|year=2007|translator=Dimitris Tsoungarakis|isbn=978-960-250-003-3}} * {{Cite book|last=Mango|first=Cyril A.|title=The Oxford History of Byzantium|url=http://books.google.com/?id=Z6-kHUyyUIsC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=2002|isbn=0-19-814098-3}} * {{Cite book|last=Matschke|first=Klaus-Peter|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Commerce, Trade, Markets, and Money: Thirteenth-Fifteenth Centuries|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb37-trade-late}} * {{Cite book|last=Magdalino|first=Paul|title=The Empire of Manuel I Komnenos, 1143–1180|url=http://books.google.com/?id=0cWZvqp7q18C|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2002|isbn=0-521-52653-1}} * {{Cite book|last=Meyendorff|first=John|title=The Byzantine Legacy in the Orthodox Church|url=http://books.google.com/?id=9HQ3YU9SAG8C|year=1982|location=Yonkers|publisher=St Vladimir's Seminary Press|isbn=0-913836-90-7}} * {{Cite journal|last=Meier|first=William N.|year=2003|title=Die Inszenierung einer Katastrophe: Justinian und der Nika-Aufstand|language=saksa|issue=142|pages=273&ndash;300| journal=Zeitschrift für Papyrologie und Epigraphik|publisher=Dr. Rudolf Habelt GmbH|url=http://www.jstor.org/stable/20191600}} * {{Cite book|last=Millar|first=Fergus|title=A Greek Roman Empire: Power and Belief under Theodosius II (408–450)|url=http://books.google.com/?id=Q9ViwFWgyBYC|location=Berkeley and Los Angeles|publisher=University of California Press|year=2006|isbn=0-520-24703-5}} * {{Cite book|last=Nicol|first=Donald MacGillivray|title=The Last Centuries of Byzantium, 1261–1453|year=1993|location=|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.ee/books/about/The_Last_Centuries_of_Byzantium_1261_145.html?id=y2d6OHLqwEsC&redir_esc=y|isbn=978-0521439916}} * {{Cite book|last=Norwich|first=John Julius|title=A Short History of Byzantium|location=Ringwood, Vic.|publisher=Penguin|year=1998|isbn=978-0-14-025960-5|url=http://books.google.ee/books?id=k7Jjz8YIylEC&dq}} * {{Cite journal|last=Nystazopoulou-Pelekidou|first=Maria|year=1970|title=Contribution to the Avar and Slav Raids during Maurice|language=kreeka|url=http://www.byzsym.org/index.php/bz/article/view/649/567|journal=Byzantine Symmeikta|issn=1105-1639|volume=2|pages=145–206|location=Athens|publisher=Institute for Byzantine Research}} * {{Cite journal|last=Ostrogorsky|first=George|title=The Byzantine Empire in the World of the Seventh Century|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=13|pages=1&ndash;21|year=1959|url=http://www.jstor.org/stable/1291126}} * {{Cite book|last=Ostrogorsky|first=George|title=History of the Byzantine State|location=New Brunswick|publisher=Rutgers University Press|year=1969|isbn=0-8135-1198-4|url=http://books.google.com/?id=PjMts15kLz0C}} * {{Cite book|last=Parry|first=Kenneth|title=Depicting the Word: Byzantine Iconophile Thought of the Eighth and Ninth Centuries|url=http://books.google.com/?id=BFrjJ7nMQmwC|publisher=Brill Academic Publishers|year=1996|isbn=90-04-10502-6|chapter=Historical Introduction}} * {{Cite book |title=The Essentials of Medieval History: 500 to 1450 AD, the Middle Ages |last=Patterson |first=Gordon M. |year=1995 |publisher=Research and Education Association |isbn=978-087-891-705-1 |url=http://books.google.fr/books?id=kWjy_4fF8WcC&pg=PA15&dq=byzantine+empire+great+schism+1054&hl=en&sa=X&ei=lSlhT9uRPMLLhAfxhsCuBw&ved=0CD4Q6AEwAw#v=onepage&q=byzantine%20empire%20great%20schism%201054&f=false }} * {{Cite book |title=An Historical Geography of Europe, 1500–1840 |last=Pounds |first=Norman John Greville |year=1979 |publisher=Cambridge University Press |isbn=0-52-122379-2 |pages=124, 438 |url=http://books.google.fr/books?id=UbQ6AAAAIAAJ&printsec=frontcover&hl=fr&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false }} * {{Cite book|last1=Postan|first1=Michael Moïssey|last2=Miller|first2=Edward|last3=Postan|first3= Cynthia|title=The Cambridge Economic History of Europe (Volume 2)|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1987|isbn=0-521-08709-0|url=http://books.google.com/books?id=nDwp8n62nTwC}} * {{Cite book|last=Read|first=Piers Paul|title=The Templars: The Dramatic History of the Knights Templar, The Most Powerful Military Order of the Crusades|url=http://books.google.com/?id=M2CBuWV_8g4C|publisher=Macmillan|year=2000|isbn=0-312-26658-8}} * {{Cite book|last=Reinert|first=Stephen W.|editor=Cyril Mango|title=The Oxford History of Byzantium|url=http://books.google.com/?id=Z6-kHUyyUIsC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=2002|isbn=0-19-814098-3|chapter=Fragmentation (1204–1453)}} * {{Cite book|last=Robins|first=Robert Henry|title=The Byzantine Grammarians: Their Place in History|url=http://books.google.com/?id=hTZHbNmFfpsC|year=1993|location=Berlin and New York|publisher=Mouton de Gruyter (Walter de Gruyter and Company)|isbn=3-11-013574-4}} * {{Cite book|last=Runciman|first=Steven|title=Byzantine civilisation|year=1974|publisher=Plume |isbn=978-0452000230 |url=http://books.google.ee/books/about/Byzantine_civilisation.html?id=ZZYOAAAAQAAJ|ref=}} * {{Cite book|last=Runciman|first=Steven|chapter=The Bogomils|title=The Medieval Manichee: A Study of the Christian Dualist Heresy|year=1982|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-28926-2|url=http://books.google.com/?id=d1LGB7u5iD0C}} * {{Cite journal|last=Sarantis|first=Alexander|year=2009|title=War and Diplomacy in Pannonia and the Northwest Balkans during the Reign of Justinian: The Gepid Threat and Imperial Responses|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=63|pages=15–40|url=http://www.jstor.org/stable/41219761|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book|last=Sedlar|first=Jean W.|title=East Central Europe in the Middle Ages, 1000–1500|volume=III|url=http://books.google.com/?id=ANdbpi1WAIQC|location=Seattle|publisher=University of Washington Press|year=1994|isbn=0-295-97290-4|chapter=Foreign Affairs}} * {{Cite book|last=Seton-Watson|first=Hugh|title=The Russian Empire, 1801–1917|url=http://books.google.com/?id=40KbWNve4XkC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=1967|isbn=0-19-822152-5|chapter=The Church}} * {{Cite book|last=Speck|first=Paul|title=Varia 1 (Poikila Byzantina 4)|year=1984|publisher=Rudolf Halbelt|chapter=Ikonoklasmus und die Anfänge der Makedonischen Renaissance|pages=175–210}} * {{Cite book|last=Stephenson|first=Paul|title=Byzantium's Balkan Frontier: A Political Study of the Northern Balkans, 900–1204|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2000|isbn=0521770173|url=http://books.google.ee/books?id=ILiOI0UgxHoC}} * {{Cite web|last=Stone|first=Andrew|title=Manuel I Komnenos (CE 1143–1180)|url=http://www.roman-emperors.org/mannycom.htm|publisher=Online Encyclopedia of Roman Emperors}} * {{Cite book|last1=Tatakes|first1=Vasileios N.|last2=Moutafakis|first2=Nicholas J.|title=Byzantine Philosophy|url=http://books.google.com/?id=lPzcOwnCgVIC|year=2003|location=Indianapolis|publisher=Hackett Publishing Company, Inc|isbn=0-87220-563-0}} * {{Cite journal|last=Teall|first=John L.|year=1967|title=The Age of Constantine Change and Continuity in Administration and Economy|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=21|pages=11&ndash;36|url=http://www.jstor.org/stable/1291256|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book |title=A Reference Grammar of Russian |last=Timberlake |first=Alan |year=2004 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-052-177-292-1 |url=http://books.google.fr/books?id=-VFNWqXxRoMC&printsec=frontcover&dq=A+Reference+Grammar+of+Russian&hl=en&sa=X&ei=6RBhT8-aOsjRhAeGstXMBw&redir_esc=y#v=onepage&q=A%20Reference%20Grammar%20of%20Russian&f=false }} * {{Cite book|last=Treadgold|first=Warren|title=A History of the Byzantine State and Society|url=http://books.google.com/?id=nYbnr5XVbzUC|location=Stanford|publisher=Stanford University Press|year=1997|isbn=0-8047-2630-2}} * {{Cite book|last=Troianos|first=Spyros|last2=Velissaropoulou-Karakosta|first2=Julia|title=History of Law|url=http://books.google.com/?id=8Fo2AAAACAAJ|location=Athens|publisher=Ant. N. Sakkoulas Publishers|year=1997|isbn=960-232-594-1|chapter=Byzantine Law}} * {{Cite book|last=Watson|first=Bruce|title=Sieges: A Comparative Study|url=http://books.google.com/?id=cVet6ieBFv8C|year=1993|location=Westport|publisher=Praeger Publishers (Greenwood Publishing Group, Inc.)|isbn=0-275-94034-9|chapter=Jerusalem 1099}} * {{Cite book|last=Vasiliev|first=Alexander Alexandrovich|title=History of the Byzantine Empire|year=1928–1935|location=Madison|publisher=The University of Wisconsin Press|url=http://www.intratext.com/X/ENG0832.HTM|isbn=0-299-80925-0}} * {{Cite book |last=Wells |first=Herbert George |authorlink=Herbert George Wells |title=A Short History of the World |url=https://archive.org/details/shorthistoryofwo00welluoft |location=New York |publisher=Macmillan |year=1922 |isbn=0-06-492674-5 }} * {{Cite book|last=Wickham|first=Chris|title=The Inheritance of Rome: A History of Europe from 400 to 1000|publisher=Viking|year=2009|isbn=0-670-02098-2|url=http://books.google.com/books?id=LKq_PQAACAAJ}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Byzantine Empire}} {{koord |NS=41.01527778 |EW=28.98472222 |type=city |region=TR}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Türgi ajalugu]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Bütsants| ]] [[Kategooria:Euroopa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Põhja-Aafrika ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa vanaaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Aasia keskaja riigid]] [[Kategooria:Aafrika vanaaja riigid]] [[Kategooria:Aafrika keskaja riigid]] c0mek1qk0i7px2v5xxw2tcuyj3lud0q 0 13392 7151707 6009223 2026-05-11T19:16:22Z Andres 5 7151707 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib üldmõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Loodus (täpsustus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} [[Pilt:Altja jõgi Lahemaal.jpg|pisi|[[Altja jõgi]] [[Lahemaa]]l.]] '''Loodus''' on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole [[inimene|inimese]] (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk [[elusloodus]] kui ka anorgaaniline ehk [[eluta loodus]]. Looduses olevaid [[Loodusseadus|seaduspärasusi]], [[loogika]]t uurib [[teadus]]. Looduse hulka ei kuulu [[artefakt]]id. [[Uusaeg|Uusajal]] levima hakanud [[mõiste]]kasutuses [[vastandamine|vastandatakse]] loodus kui [[loomulikkus|loomulik]] [[substants]] [[kultuur]]ile kui [[tehislikkus|tehislikule]] ehk kunstlikult loodud substantsile. Sellist mõistekasutust leiab tänapäeval põhiliselt [[populaarteaduslik kirjandus|populaarteaduslikus kirjanduses]]{{lisa viide}}. Mõnedes religioossetes käsitlustes vastandatakse loodus ja [[Jumal]], nimetades loodust – [[Maa (planeet)|maailma]], [[kosmos]]t, [[universum]]it – Jumala [[loodu]]ks. Teisalt võib samuti religioosses tähenduses vaadelda loodust kui Jumala enda olemasolemist siin ja praegu, kõigi oma seaduspärasuste ja protsessidega (vt [[panteism]]). Peale selle on oma vaade loodusele ka [[budism]]il, mis käib samuti religiooni mõiste alla. Budismi seisukohalt vaadatuna Jumal kui selline olemasoleva realiteedina puudub. ==Vaata ka== *[[loomus]] *[[loodu]] *[[Maa (planeet)|maailm]] *[[universum]] *[[ürgloodus]] *[[loodusturism]] *[[loodusteraapia]] *[[loodusravi]] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.youtube.com/watch?v=dVgjyC7wVRg] [[Eesti Keele Instituut|EKI]] video sõna loodus kujunemise kohta. [[Kategooria:Loodus| ]] jo9fsl7bkiix4cfv9pk1jdbvft2z4y0 0 13627 7151476 4706890 2026-05-11T12:14:30Z Andres 5 7151476 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel|räägib endisest Afganistani hümnist; sama nime all tuntakse islamivabariigi hümni "[[De waţan Afghānistān day]]"}} '''"Sorūd-e Mellī"''' on endine [[Afganistan]]i [[riigihümn]]. Hümn võeti kasutusele [[1987]]. aastal. [[Taliban]]i valitsusajal oli hümn koos kogu muu muusikaga keelatud. Pärast Talibani langemist võeti hümn [[2002]]. aastal jälle kasutusele. Aastal 2006 võeti kasutusele uus hümn "[[De waţan Afghānistān day]]". ==Originaaltekst== &#1711;&#1585;&#1605; &#1588;&#1575;&#1607; &#1604;&#1575; &#1711;&#1585;&#1605; &#1588;&#1575;&#1607; &#1578;&#1575; &#1575;&#1609; &#1605;&#1602;&#1583;&#1587; &#1604;&#1575;&#1605;&#1575;&#1585;&#1575; &#1575;&#1609; &#1583;&#1575; &#1575;&#1586;&#1575;&#1583;&#1610; &#1604;&#1575;&#1605;&#1575;&#1585;&#1575; &#1575;&#1609; &#1583;&#1575; &#1606;&#1603;&#1605;&#1575;&#1585;&#1594;&#1610; &#1604;&#1575;&#1605;&#1575;&#1585;&#1575; &#1605;&#1608;&#1688; &#1662;&#1575;&#1578;&#1608;&#1601;&#1575;&#1606;&#1608;&#1606;&#1608;&#1603;&#1609; &#1662;&#1585;&#1610; &#1603;&#1585;&#1575; &#1583;&#1575; &#1576;&#1575;&#1585; &#1604;&#1575;&#1585;&#1575; &#1607;&#1605; &#1583;&#1575; &#1578;&#1608;&#1585;&#1608; &#1588;&#1662;&#1608; &#1604;&#1575;&#1585;&#1575; &#1607;&#1605; &#1583;&#1575; &#1585;&#1575;&#1606;&#1575;&#1610; &#1604;&#1575;&#1585;&#1575; &#1587;&#1585;&#1575; &#1583;&#1575; &#1587;&#1585;&#1576;&#1575;&#1586; &#1604;&#1575;&#1585;&#1575; &#1662;&#1575;&#1603;&#1575; &#1583;&#1575; &#1585;&#1608;&#1585; &#1604;&#1575;&#1585;&#1575; ==Transliteratsioon ladina tähestikku== Garam shah la garam shah<br> Ta e muquadas lemara<br> E da-azadi lemara<br> E da-nekmarghÌ lemara Muzh pa tufanunoke<br> Pri kra da-bari laara<br> Ham da-toro shpo laara<br> Ham da-ranaei laara<br> Sra da-sarbazi laara<br> Paka da-rori laara ==Umbkaudne tõlge== Sa püha Päike, kõrveta, kõrveta kuumemalt. Oo vabaduse Päike, Oo õnne Päike. Oleme tulnud läbi tormi ja jõudnud tee lõppu.<br> Oleme käinud pimeduse radu, ja mööda valguse teed. Võidu punane tee, vendluse puhas rada. [[Kategooria:Afganistani sümboolika]] [[Kategooria:Riigihümnid]] [[Kategooria:Afganistani muusika]] dbe95n4uh6hsyh4tug4a8ghxnr73sb1 0 14014 7151816 7088377 2026-05-11T21:43:21Z Andres 5 /* M */ 7151816 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Keemiline aine|keemilisi aineid]]. {{tähed}} ==#== *[[1,1-dietoksüetaan]] *[[1,2-dikloroetaan]] *[[1,2-etaandiool]] *[[1,3-butadieen]] *[[1,3-dikloropropeen]] *[[1,4-butaandiool]] *[[2-etüülheksanool]] *[[2-fenetüülbensoehape]] *[[2-metüül-2-buteen]] *[[3,4-dihüdroksüfenüülalaniin]] *[[3-bensülideenftaliid]] *[[3-(dimetüülamino)propüülkloriid]] *[[3-hüdroksübensüülalkohol]] *[[4-hüdroksübensüülalkohol]] *[[5-dibensosuberenoon]] *[[7-dehüdrokolesterool]] ==A== *[[abietiinhape]] *[[abirateroon]] *[[abstsiishape]] *[[adeniin]] *[[adenosiin]] *[[adenosiindifosfaat]] *[[adenosiinmonofosfaat]] *[[adenosiintrifosfaat]] *[[adipiinhape]] *[[adrenaliin]] *[[aflatoksiinid]] *[[agar-agar]] (E 406) *[[akridiin]] *[[akrihhiin]] *[[akroleiin]] *[[akrüülamiid]] *[[aktiin]] *[[alaniin]] *[[alfametüülfentanüül]] *''α''-tokoferool ([[E-vitamiin]]) *[[algiinhapped]] *[[allüülkloriid]] *[[alumiiniumkaaliumsulfaat]] *[[alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat]] (maarjajää, maarjas, alaun E 522) *[[alumiiniumkloriid]] *[[alumiiniumoksiid]] *[[amfetamiin]] *[[amiodaroon]] *[[amitriptüliin]] *[[ammoniaak]] * [[ammooniumdikromaat]] *[[ammooniumfosfaat]] (E 517) *[[ammooniumhüdroksiid]] *[[ammooniumkloriid]] *[[amoksitsilliin]] *[[aniliin]] *[[antrakinoon]] *[[askorbiinhape]] *[[asparagiinhape]] *[[aspartaam]] *[[aspiriin]] *[[atseetaldehüüd]] *[[atseetanhüdriid]] *[[atsetoon]] *[[atsetüleen]] *[[atsetüülkloriid]] *[[atsetüülkoliin]] *[[atsetüültselluloos]] ==B== *[[baariumhüdroksiid]] *[[bakeliit]] *[[BCX4430]] *[[beetakaroteen]] (E 160a) *[[benseen]] *[[bensoehape]] (E 210) *[[bensopüreen]] *[[bensüülkloriid]] *[[bensoüülperoksiid]] *[[bevatsisumaab]] *[[biotiin]] (H-vitamiin, koensüüm R) *[[bisfenool A]] *[[bombükool]] *[[boorhape]] *[[botuliin]] *[[brintsidofoviir]] *[[butanool]] *[[butüülhüdroksüanisool]] (E 320) *[[butüülhüdroksütolueen]] (E 321) ==C== *[[C-vitamiin]] (E 300) ==D== *[[DDT]] *[[dekaan (süsivesinik)|dekaan]] *[[dekanool]] *[[dekstrometorfaan]] *[[desoksüribonukleiinhape]] (DNA) *[[desoksüriboos]] *[[desomorfiin]] *[[Dessi-Martini perjodinaan]] *[[di(2-etüülheksüül)ftalaat]] *[[diaminopimeliinhape]] *[[diatsetüüldihüdromorfiin]] *[[dibroom]] *[[dienestrool]] *[[dietüüleeter]] (eeter) *[[dietüülstilbestrool]] *[[difenüül]] (E 230) *[[difluor]] *[[dihapnik]] *[[dihüdrotahhüsterool]] *[[dijood]] *[[dikamba]] *[[dikloor]] *[[dilämmastik]] *[[dilämmastikoksiid]] *[[dimenhüdrinaat]] *[[dimetüülaniliin]] *[[dimetüültrüptamiin]] *[[dioksaan]] *[[dioksiinid]] *[[di-tert-butüüldikarbonaat|di-''tert''-butüüldikarbonaat]] *[[divesinik]] *[[dopamiin]] ==E== *[[elavhõbe(II)tiotsüanaat]] *[[eosiin]] * [[etaan]] *[[etaanhape]] *[[etanool]] *[[etkloorvünool]] *[[etüleen]] *[[etüleenvinüülatsetaat]] *[[etünüülöstradiool]] *[[etüülatsetaat]] *[[Evansi sinine]] ==F== *[[farnesool]] *[[favipiraviir]] *[[fenatsetiin]] *[[fenibut]] *[[fenool]] *[[fenoolftaleiin]] *[[fenotiasiin]] *[[fenüüläädikhape]] *[[fluoksetiin]] *[[fluorestseiin]] *[[formaldehüüd]] *[[formaliin]] *[[formamiid]] *[[fosforhape]] *[[fosgeen]] *[[fruktoos]] *[[ftaalanhüdriid]] *[[furaan]] *[[furfurool]] *[[furosemiid]] ==G== *[[galaktoos]] *[[galliumarseniid]] *[[γ-butürolaktoon]] *[[gammahüdroksübutüraat]] (GHB, korgijook) *[[genisteiin]] *[[geosmiin]] *[[geraniool]] *[[ginkgoliid B]] *[[glutamiinhape]] (E 620) *[[glutatioon]] *[[glüfosaat]] *[[glükoos]] *[[glükoos-6-fosfaat]] *[[glükuroonhape]] *[[glütserool]] *[[glütsiin]] *[[grafiit]] *[[guaniin]] ==H== *[[haloperidool]] *[[halotaan]] *[[heksaan]] *[[heksajodobenseen]] *[[heksanool]] *[[hekseen]] *[[hemoglobiin]] *[[heptaan]] *[[heptanool]] *[[heroiin]] *[[histamiin]] *[[histidiin]] *[[homosidrunhape]] *[[hõbejodiid]] *[[hüdrasiin]] ==I== *[[ibuprofeen]] *[[imidasool]] *[[imipramiin]] *[[indometatsiin]] *[[indool]] *[[indool-3-äädikhape]] *[[inositool]] *[[ipriit]] *[[isobutaan]] *[[isobuteen]] *[[isopreen]] *[[isopropüülalkohol]] *[[isosorbiid]] *[[isotretinoiin]] ==J== *[[jonoon]] <!--*[[jää]]--> ==K== *[[kaadmiumkollane]] *[[kaaliumfosfaat]] (E 340) *[[kaaliumhüdroksiid]] (E 525) *[[kaaliumkarbonaat]] *[[kaaliumkloriid]] *[[kaaliumnitraat]] *[[kaaliumpermanganaat]] *[[kaaliumtsüaniid]] *kaltsiferool ([[D-vitamiin]]) *[[kaltsiumhüdroksiid]] (E 526) *[[kaltsiumkarbonaat]] *[[kaltsiumkloriid]] (E 509) *[[kaltsiumoksiid]] *[[kaltsiumsulfiid]] *[[kaneelaldehüüd]] *[[kannabionool]] *[[karbamiid]] *[[karnitiin]] *[[karrageen]] (E 407) *[[keedusool]] *[[ketamiin]] *[[kiniin]] *[[kitiin]] *[[kloor]] *[[kloordioksiid]] *[[kloorlubi]] *[[kloroform]] *[[klorofüll]] *[[klorokviin]] *[[klorometüülmetüüleeter]] *[[kloropreen]] *[[kodeiin]] *[[kofeiin]] *[[kokaiin]] *[[kolesterool]] *[[koliin]] *[[kortikosteroon]] *[[kreatiin]] *[[krisotiniib]] *[[kroomhüdroksiidroheline]] *[[krotüülalkohol]] *[[ksantaan]] ehk ksantaankummi (E 415) *[[ksanteen]] *[[ksantiin]] *[[ksantoon]] *[[kumariin]] *[[kurkumiin]] *[[kusihape]] ==L== *[[laktoos]] *[[lamivudiin]] *[[letsitiin]] (E 322) *[[leutsiin]] *[[levodopa]] *[[liitiumhüdriid]] *[[liitiumhüdroksiid]] *[[liitiumkloriid]] *[[limoneen]] *[[linalool]] *[[lipoehape]] *[[L-karnitiin]] *[[LSA]] *[[luteiin]] ehk ksantofüll (E 161b) *[[lämmastik]] *[[lämmastikhape]] *[[lämmastikushape]] *[[lükopeen]] (E 160d) *[[lüsergiinhappe dietüülamiid]] (LSD) *[[lüsiin]] ==M== *[[magneesiumkarbonaat]] *[[magneesiumbromiid]] *[[magneesiumhüdroksiid]] *[[magneesiumkloriid]] (E 511) *[[magneesiumsulfaat]] *[[maitansiin]] *[[malahhiitroheline]] *[[maloonhape]] *[[maltoos]] *[[mannoos]] *[[MDMA]] *[[meflokviin]] *[[melatoniin]] *[[mentool]] *[[meskaliin]] *[[metadoon]] *[[metallüülkloriid]] *[[metamfetamiin]] *[[metaan]] *[[metaanhape]] *[[metanool]] *[[metioniin]] *[[metüleenkloriid]] *[[metüülmaloonhape]] *[[metüüloranž]] *[[metüültert-butüüleeter]] *[[modafiniil]] *[[molübdeendisulfiid]] *[[morfiin]] *[[muskariin]] *[[muskimool]] ==N== *[[naatrium]] *[[naatriumatsetaat]] ehk naatriumetanaat (E 262) *[[naatriumdodetsüülsulfaat]] ehk naatriumlaurüülsulfaat *[[naatriumfluoriid]] *[[naatriumfosfaat]] (E 339) *[[naatriumhüdroksiid]] (E 524) *[[naatriumkarbonaat]] *[[naatriumkloriid]] *[[naatriumklorit]] *[[naatriumnitraat]] (E 251) *[[naatriumnitrit]] (E 250) *[[naatriumortofenüülfenool]] (E 232) *[[naatriumpermanganaat]] *[[naatriumsulfaat]] *[[naatriumvesinikglutamaat]] (E 621) *[[naatriumvesinikkarbonaat]] *[[nafion]] *[[naftaleen]] *[[naloksoon]] *[[naltrindool]] *[[naprokseen]] *[[N-bromosuksiinimiid]] *[[N-butüülliitium]] *[[nikotiin]] *[[ninhüdriin]] *[[nitroglütseriin]] *[[N,N-dimetüülaniliin]] *[[nonaan]] *[[nonanool]] *[[noradrenaliin]] *[[nortriptüliin]] ==O== *[[oksütotsiin]] *[[oktaan]] *[[oktanool]] *[[olansapiin]] *[[olehape]] *[[oleiinhape]] *[[ortofenüülfenool]] (E 231) *[[osoon]] (trihapnik) ==P== *[[palderjanhape]] *[[palmitiinhape]] *[[panitumumaab]] *[[pantoteenhape]] *[[paratsetamool]] *[[pasopaniib]] *[[pektiin]] (E 440) *[[pentaan]] *[[pentanool]] *[[pentetrasool]] *[[perkloorhape]] *[[perüleenviolett]] *[[piimhape]] *[[pikriinhape]] *[[plii(II)oksiid]] *[[podofüllotoksiin]] *[[polüstüreen]] *[[polütetrafluoroetüleen]] *[[polüisotsüanuraat]] *[[polüvinüülatsetaat]] *[[prenool]] *[[prenüülkloriid]] *[[proflaviin]] *[[propanool]] *[[propüleenglükool]] *[[psilotsübiin]] *[[puriin]] *[[purpuriin]] *[[püridiin]] *[[pürimidiin]] ==R== *[[raske vesi]] *[[raud]] *[[raud(II)oksiid]] *[[raud(II)sulfaat]] *[[raud(III)oksiid]] *[[raud(III)sulfaat]] *[[resasuriin]] *[[retinool]] ([[A-vitamiin]]) *[[ribonukleiinhape]] (RNA) *[[rilusool]] *[[ritsiin]] *[[rivanool]] *[[rofekoksiib]] *[[ränidioksiid]] ==S== *[[sahharoos]] *[[salitsiin]] *[[salitsüülaldehüüd]] *[[salitsüülalkohol]] *[[salitsüülhape]] *[[saltser]] (tsinkkloriid) *[[salvinoriin A]] *[[sariin]] *[[seriin]] *[[serotoniin]] *[[sertraliin]] *[[sfingolipiid]] *[[sidrunhape]] *[[silikageel]] *[[sinihape]] *[[sipelghape]] *[[solaniin]] *[[sorbiinhape]] (E 200) *[[spinellkollane]] *[[stearhape]] *[[streptomütsiin]] *[[stüreen]] *[[sunitiniib]] *[[süsihape]] *[[süsihappegaas]] (süsinikdioksiid) == Z == *[[zeaksantiin]] ==T== *[[tauriin]] *[[teemant]] *[[teobromiin]] *[[tert-butüülliitium|''tert-butüülliitium'']] *[[testosteroon]] *[[tetraetüülplii]] *[[tetrahüdrofuraan]] *[[tetrahüdrokannabinool]] *[[tetraklorometaan]] *[[tetrodotoksiin]] *[[tiabendasool]] (E 233) *[[tiamiin]] (B₁-vitamiin) *[[titaan(IV)oksiid]] *[[tolueen]] *[[tramadool]] *[[treoniin]] *[[triatsetüültselluloos]] *[[trotüül]] *[[tselluloos]] *[[tsementiit]] *[[tsetuksimaab]] *[[tsinkkaaliumkromaat]] *[[tsinkkromaat]] *[[tsitraal]] *[[tsüaan]] *[[tsükliline adenosiinmonofosfaat]] *[[tsüklobarbitaal]] *[[tsükloheksanool]] *[[tsüklohekseen]] *[[tsüklopentadieen]] *[[tsüsteiin]] *[[tsütidiin]] *[[tujoon]] *[[tärklis]] *[[tümiin]] *[[tümokinoon]] *[[tümoolsinine]] *[[tümosiin]] *[[türoksiin]] *[[türosiin]] ==U== *[[urotropiin]] ==V== *[[valge fosfor]] *[[valge tina]] *[[valiin]] *[[varfariin]] *[[vasksulfaat]] *[[vaskvitriol]] *[[vesi]] *[[vesinik]] *[[vesinikbromiid]] *[[vesinikbromiidhape]] *[[vesinikjodiidhape]] *[[vesinikfluoriidhape]] *[[vesinikkloriid]] *[[vesinikkloriidhape]] *[[vesinikperoksiid]] *[[vesiniksulfiid]] *[[vingugaas]] *[[vinüülkloriid]] *[[väävel]] *[[vääveldioksiid]] *[[väävelhape]] ==Ö== *[[östradiool]] ==Ü== *[[üliraske vesi]] [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Keemilised ained| Keemiliste ainete loend]] [[Kategooria:Keemia loendid]] nrtvb76qimcd0dyov0rcf8lyi0alofg 1 14107 7151605 4647825 2026-05-11T16:51:18Z Andres 5 7151605 wikitext text/x-wiki Minu meelest tuleks kasutada eestikeelseid sõnu "daimjo" ja "šogun". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 09:04, 26 Sep 2004 (UTC) : Just. Neil on eesti keeles täiesti korralik traditsioon taga. Ei ole mõtet kõiki võõrsõnu tagasi algkeelde viia. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 10:07, 13 Nov 2004 (UTC) ''Eesti keeles on kasutatud ka tsitaatsõna daimyo.'' :Võtsin välja. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87D2:9680:2959:8DF4:3818:2EE|2001:7D0:87D2:9680:2959:8DF4:3818:2EE]] 11. mai 2017, kell 19:21 (EEST) Ma vaatan, et sõnastikes ega entsüklopeediates "daimjot" ei ole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 19:51 (EEST) 4dhzpcdhlhylfk6anwvqn4qryhkt51d 0 14110 7152051 7150288 2026-05-12T09:11:17Z Metsavend 738 /* Kirjanikke */ 7152051 wikitext text/x-wiki '''Jaapani kirjandus''' on [[jaapani keel]]es kirjutatud [[kirjandus]]. ==Žanreid== {{div col|3}} *[[tanka]] *''[[sedoka]]'' *''[[nagauta]]'' *''[[imayo]]'' *''[[monogatari]]'' *''[[nikki]]'' *''[[zuihitsu]]'' *''[[gunki]] *''[[kyōgen]]'' *''[[otogi-zōshi]]'' *''[[kana-zōshi]]'' *''[[nō]]'' *[[gunraku]] *[[kabuki]] *''[[ukiyo-zōshi]]'' *[[haiku]] *''[[shintaishi]]'' *''[[yomihon]]'' {{div col end}} ==Kirjanikke== {{div col|3}} *[[Kōbō Abe]] *[[Ueda Akinari]] *[[Ryūnosuke Akutagawa]] *[[Hiro Arikawa]] *[[Ariwara no Narihira]] *[[Matsuo Bashō]] *[[Osamu Dazai]] *[[Shūsaku Endō]] *[[Sadakazu Fujii]] *[[Yasuo Fujitomi]] *[[Fujiwara no Kintō]] *[[Fujiwara no Teika]] *[[Fumiko Hayashi]] *[[Keigo Higashino]] *[[Seihaku Irako]] *[[Yasuo Irisawa]] *[[Ise (luuletaja)|Ise]] *[[Kakinomoto no Hitomaro]] *[[Shō Ishida]] *[[Kazuo Ishiguro]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Yasunari Kawabata]] *[[Toshikazu Kawaguchi]] *[[Hiromi Kawakami]] *[[Mieko Kawakami]] *[[Genki Kawamura]] *[[Natsuo Kirino]] *[[Takeshi Kitano]] *[[Kobayashi Issa]] *[[Ki no Tsurayuki]] *[[Yayoi Kusama]] *[[Seichō Matsumoto]] *[[Yukio Mishima]] *[[Haruki Murakami]] *[[Ryū Murakami]] *[[Murasaki Shikibu]] *[[Tarō Naka]] *[[Kyōko Nakajima]] *[[Sōsuke Natsukawa]] *[[Shizuko Natsuki]] *[[Makoto Oda]] *[[Kenzaburō Ōe]] *[[Yōko Ogawa]] *[[Makoto Ōoka]] *[[Ōshikōchi no Mitsune]] *[[Junko Ōyama]] *[[Saigyō]] *[[Sei Shōnagon]] *[[Tōson Shimazaki]] *[[Kazuko Shiraishi]] *[[Natsume Sōseki]] *[[Durian Sukegawa]] *[[Suzumi Suzuki]] *[[Ryūichi Tamura]] *[[Shuntarō Tanikawa]] *[[Junichiro Tanizaki]] *[[Yōko Tawada]] *[[Yūko Tsushima]] *[[Hyakken Uchida]] *[[Banana Yoshimoto]] *[[Hiroshi Yoshino]] *[[Minoru Yoshioka]] *[[Miri Yū]] *[[Asako Yuzuki]] {{div col end}} ==Teoseid== *"[[Genji Monogatari]]" *"[[Iroha]]" ==Vaata ka== *[[Kolmkümmend kuus luulepühakut]] *[[Burai-ha]] [[Kategooria:Jaapani kirjandus| Jaapani kirjandus]] h3s4ko3xdbunb10l8l5yll50zb4scqz 0 15271 7151691 7149581 2026-05-11T18:50:28Z Andres 5 /* L */ 7151691 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[meditsiin]]i ja [[farmaatsia]] mõisteid. Ülevaatlikkuse huvides on siit välja jäetud vähem tähtsad [[anatoomia mõistete loend]]is, [[füsioloogia mõistete loend]]is, [[bioloogia mõistete loend]]is ja [[mikrobioloogia mõistete loend]]is esinevaid mõisted. Psühhiaatria mõisted on kantud ka [[Psühhiaatria mõisteid|Psühhiaatria mõistete loendisse]]. Eesti haiglad on kantud [[Eesti haiglate loend]]isse. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aadrilaskmine]] ehk verelaskmine, vere väljalaskmine veresoonest raviotstarbel *[[aafrika niitusstõbi]] ehk [[loiaas]] (''loiaas''), süstikussi ''Loa loa'' tekitatud haigus, mille korral ussid liiguvad nahaaluses sidekoes ja tungivad läbi silmamuna konjunktiivkestasse ning tekivad ägedad paiksed tursed *[[aaloeekstrakt]] *[[Aarskogi sündroom]] (''syndroma Aarskog''), X-kromosoomiga päranduv sündroom näo, suguelundite ja käte deformatsioonidega *[[Aasia gripp]], 1957. aasta gripipandeemia, mille tekitas linnugripi H2N2-viirus *[[aastaajast sõltuv depressioon]] (''depressio de tempore anni dependens''), masendus, mille sümptomid teatud aastaaegadel süvenevad *[[aastapiirannus]], maksimaalne lubatud aasta jooksul saadav radioaktiivsusdoos *[[abaasia]] (''abasia''), ilma halvatuseta tsentraalne käimisvõimetus *[[abaasiastaasia]] (''abasiastasia''), ilma halvatuseta tsentraalne käimis- ja seismisvõimetus *[[abeetalipoproteineemia]] (''abetalipoproteinaemia''), beetalipoproteiinide vaegus veres *[[aberratsioon (meditsiin)|aberratsioon]] (''aberratio''), koe või elundi kõrvalekalle normist *[[aberratsioon (psühhiaatria)|aberratsioon]] (''aberratio''), vaimsete funktsioonide hälbed *[[AB-gastriit]] ehk [[pangastriit]] (''gastritis typus AB''), kogu mao põletik *[[abiotroofia]] ehk [[eluvõimetus]] (''abiotrophia''), elundite ja kudede atroofia päriliku haiguse tõttu *[[abirateroon]] (''abirateronum''), sünteetiline steroid, mida kasutatakse metastaasidega kastratsioonile resistentse eesnäärmevähi raviks *[[abistatud enesetapp]] *ablatsioon, irdumine ehk irdumus või irrutamine ehk irrutus ehk äralõikamine *[[ablatsioon (oftalmoloogia)|ablatsioon]] ehk [[võrkkestairdumus]] (''ablatio'', ''ablatio retinae''), võrkkesta retseptorirakukihi eemaldumus soonkestast ja pigmentepiteelist *[[ablefaaria]] ehk [[laugudepuudumus]] ehk [[laugudepuudus]] (''ablepharia''), lau või laugude kaasasündinud puudumine *[[abordimäär]], abortide arvu ja elussündinute arvu suhe aastas *[[abordipill]], raseduse katkemist põhjustav preparaat *[[abort]] ehk [[nurisünnitus]] (''abortus''), loote eemaldamine või eemaldumine emakast *[[abortiivmuna]] ehk [[nurimuna]], viljastunud munarakk, millest arenevad emakas ainult platsenta ja lootekestad *[[abrahhia]] ehk [[käsivarretus]] (''abrachia''), käsivarre või käsivarte kaasasündinud puudumine *[[abrakadabra]], amulettidel kasutatav sõna haiguste või kurja ärahoidmiseks *[[abrasioon (günekoloogia)|abrasioon]] ehk [[kaabing]] ehk [[emakaõõne abrasioon]] ehk [[emakaõõne kaabing]] ehk [[emaka abrasioon]] ehk [[emakaõõne kaabe]] (''abrasio'', ''abrasio uteri'', ''abrasio cavitatis uteri''), emakalimaskesta või selle osa või kihi eemaldamine *[[abrasioon (stomatoloogia)|abrasioon]] (''abrasio''), hamba mehaaniline vigastus, mille on tekitanud (kulutanud) võõrkeha *[[abrasioon (oftalmoloogia)|abrasioon]], silma sarvkesta marrastus *[[abrasioon (dermatoloogia)|abrasioon]], väike pindmine haav *[[abrissmurd]] ehk [[rebimismurd]] ehk [[avulsioonmurd]] (''fractura avulsa''), murd, mille korral liigesesideme, liigesekihnu või lihasekõõluse kinnitumiskoht on ülejäänud luu küljest rebebenud *[[absaans]] ehk ''[[absence]]'' (''absentia''), epilepsiahoog, mille korral tekib korraks teadvusetus ilma motoorsete nähtudeta *''[[absence]]'' ehk [[absaans]] (''absentia''), epilepsiahoog, mille korral tekib korraks teadvusetus ilma motoorsete nähtudeta *[[absiksimaab]] ehk [[absiksimab]], südamelihase isheemia vastane ravim, mida kasutatakse seoses koronaarangioplastikaga *[[absiksimab]] ehk [[absiksimaab]], südamelihase isheemia vastane ravim, mida kasutatakse seoses koronaarangioplastikaga *[[abstinentsinähud]] ehk [[alkoholi abstinentsisündroom]] (''syndroma alcoholicum ex abstinentia''), alkoholi tarvitamise lõpetamisest või vähendamisest tingitud sündroom, mille korral esinevad treemor, iiveldus, vegetatiiivse närvisüsteemi ületalitlus, peavalu, hallutsinatsioonid ja depressioon *[[abstsess]] ehk [[mädanik]] ehk [[mädakolle]], piirdunud mädanik, mida iseloomustab sidekoeline kihn kahjustunud koe ümber *[[abuulia]] *[[ADA-SCID]] *[[Adderall]] *[[Addisoni tõbi]] *[[adenomüoos]] *[[adenoom]] *[[adenoviirused]] *[[adrenomimeetikumid]] *[[aed-mustköömne eeterlik õli]] *[[aed-mustköömne rasvõli]] *[[aed-mustköömne seemned]] *[[aed-mustköömne õli]] *[[aeroakrofoobia]] *[[aeroobne vaginiit]] *[[aeroteraapia]] *[[afaakia]] *[[afaasia]] *[[afefoobia]] *[[aflatoksiinid]] *[[afoonia]] *[[afrodisiaakum]] *[[agalaktia]] *[[agalmatofiilia]] *[[agonist]] *[[agoonia]] *[[agorafoobia]] *[[AGS-sündroom]] *[[A-hepatiit]] *[[ahvirõuged]] *[[AIDS]] *[[ajavahestress]] *[[ajuabstsess]] (''abscessus cerebralis'', ''abscessus cerebri'') *[[ajuatroofia]] *[[ajukahjustus]] *[[ajupõrutus]] *[[ajurabandus]] *[[ajurveeda]] *[[ajutine töövõimetus]] *[[akatalepsia]] *[[akineesia]] *[[akinetopsia]] *[[akne]] *[[akrihhiin]] *[[akromatopsia]] *[[akromegaalia]] *[[aktinomükoos]] *[[akupunktuur]] *[[alatoitumine]] [[albinism]] - [[albuminuuria]] - [[Alcohol Use Disorders Identification Test]] *[[alfa-gal-sündroom]] *[[algav abort]] (''abortus incipiens'') [[algofoobia]] - [[alkaloidid]] - *[[alkoholi abstinentsisündroom]] ehk [[abstinentsinähud]] (''syndroma alcoholicum ex abstinentia''), alkoholi tarvitamise lõpetamisest või vähendamisest tingitud sündroom, mille korral esinevad treemor, iiveldus, vegetatiiivse närvisüsteemi ületalitlus, peavalu, hallutsinatsioonid ja depressioon [[alkoholism]] - [[alkoholpsühhoos]] - [[alkohoolik]] - [[allergeen]] - [[allergia]] - [[allergiline riniit]] - [[allergoloog]] - [[allergoloogia]] - [[Alporti sündroom]] – [[alraunijuur]] – [[Alzheimeri tõbi]] - [[alternatiivravi]] - [[amastia]] - [[amblüoopia]] - [[ambulatoorium]] - [[ambulatoorne ravi]] - [[Ameerika Ühendriikide Farmakopöa]] - [[amenorröa]] - [[aminoglükosiidid]] - [[aminoglükosiididest tingitud kurtus]] - [[amiodaroon]] - [[amitriptüliin]] - [[amneesia]] - [[amoksitsilliin]] - [[ampitsilliin]] - [[amputatsioon]] - [[amöbiaas]] - [[amüloidoos]] - [[amüotroofne lateraalskleroos]] - ''[[anaesthesia dolorosa]]'' - [[anafülaksia]] - [[anamnees]] - [[anaplaasia]] - [[anaplastiline oligodendroglioom]] - [[anartria]] - [[anatoomilis-terapeutiline keemiline kood]] - [[androgeeniresistentsuse sündroom]] - [[aneemia]] - [[anesteesia]] - [[anesteetikum]] - [[anestesioloogia]] - [[angiin]] - [[anisotsütoos]] - [[anoreksia]] - [[anthelmintikumid]] - [[antibiootikumid]] - [[antidepressant]] - [[antikeha ja ravimi konjugaat]] - [[antikehad]] - [[antikoagulant]] - [[antiparasiitikumid]] - [[antipsühhootikumid]] - [[antiseptika]] - [[antagonist (anatoomia)]] - [[antagonist (farmakoloogia)]] - [[anuuria]] - [[apaatia]] - [[apenditsiit]] - [[apikaalne abstsess]] - [[apopleksia]] - [[apraksia]] - [[apteegikaan]] - [[apteegitilliravimid]] [[apteek]] - [[arengupuue]] - [[arm]] - [[arstivanne]] - [[arter]] - [[arteriograaf]] – [[arterioloskleroos]] – [[arterioskleroos]] - [[artroskoopia]] - [[arütmia]] - [[asendusravi]] - [[Aspergeri sündroom]] - [[ateroskleroos]] - [[aseptika]] - [[askaridoos]] - [[asoteemia]] - [[asfüksia]] - [[astigmatism]] - [[astsiit]] - [[Atkinsi dieet]] - [[atroofilised jutid]] - [[atsidoos]] - [[A-tüüpi isiksus]] - [[auskultatsioon]] - [[AU8]] - [[autism]] - [[autoantikehad]] - [[autoimmuunhaigus]] - [[autosomaalne dominantne polütsüstneer]] - [[avatusluul]] - [[avitaminoos]] ==B== [[bakter]] - [[bakteriaalne endokardiit]] - [[bakteriaalne perikardiit]] - [[bakteriaalne vaginoos]] - [[bakteriaalsed kopsuhaigused]] - [[bakterieemia]] - [[bakteriostaatiline aine]] - [[bakteritsiidne lamp]] - [[baktertoidumürgistus]] - [[balneoloogia]] - [[bariaatria]] - [[basiiliku ürt]] - [[BCX4430]] - [[Beckwithi-Wiedemanni sündroom]] - [[beetadinutuksimaab]] - [[befungin]] - [[Belli paralüüs]] - [[bensodiasepiinid]] [[bevatsisumaab]] - [[Beverly Hillsi dieet]] - [[B-hepatiit]] - [[bibliomaania]] - [[bigemiinia]] - [[bioanalüütik]] - [[bioloogiline surm]] - [[biomarker]] - [[biomeditsiin]] - [[biopsia]] - [[biosaadavus]] - [[bioterrorism]] - [[bipolaarne häire]] - [[blastoom]] - [[Blumbergi sümptom]] - [[Botkini tõbi]] - [[botuliin]] - [[botulism]] - [[bradükardia]] - [[brintsidofoviir]] - [[Briti Farmakopöa]] - *[[Brodie abstsess]] (''abscessus Brodie''), kroonilise luupõletiku kolle, mis on ümbritsetud fibroosse sidekoega ja sklerootilise luukoega [[bronhiaalastma]] - [[bronhiit]] - [[B-tüüpi isiksus]] - [[buliimia]] - [[buprenorfiinvõõrutus]] ==C== [[cAd3-ZEBOV]] - [[C-hepatiit]] - [[ClinicalTrials.gov]] - [[C-tüüpi isiksus]] - [[Creutzfeldti-Jakobi tõbi]] - [[Crohni tõbi]] - [[Cutasept F]] ==D== [[da Vinci robotsüsteem]] - [[daltonism]] - [[dasabuviir]] - [[DCDT]] - [[de Clérambault' sündroom]] - [[debiilik]] - [[defektoloogia]] - [[dekontaminatsioon]] - [[deliirium]] - ''[[delirium tremens]]'' - [[demarkatsioon (meditsiin)|demarkatsioon]] - [[dementsus]] - [[dengepalavik]] - [[depersonalisatsiooni-derealisatsiooni häire]] - [[depressiivne luul]] - [[depressioon]] - [[depressioon (emotsioon)]] - [[dermatiit]] - [[dermatofüütia]] - [[dermatoloogia]] - [[desinfektsioon]] - [[diabeet]] - [[diagnoos]] - [[diagnostika]] - [[diagnostikum]] - [[dialüüsiaparaat]] - [[diarröa]] - [[diastol]] - [[diatsetüüldihüdromorfiin]] - [[dieet]] - [[dienestrool]] - [[dienogest]] - [[dietüüleeter]] - [[dietüülstilbestrool]] - [[difteeria]] - [[digilugu]] - [[digoksiin]] - [[dihüdrotahhüsterool]] - [[dimenhüdrinaat]] - [[Diseases Database]] - [[diskograafia (meditsiin)|diskograafia]] - [[dispanser]] - [[dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon]] - [[dissotsiatiivne identiteedihäire]] - [[diureetikum]] - [[D-IX]] - [[doonor]] – [[doos]] - [[doos (üldmõiste)]] - [[dotsetakseel]] - [[dražee]] - [[droog]] - [[DrugBank]] - [[Dupuytreni kontraktuur]] - [[D-vitamiini puudus]] - [[düsartria]] - [[düsbioos]] - [[düsenteeria]] - [[düsfaagia]] - [[düsglossia]] - [[düsgnaatia]] - [[düsgraafia]] - [[düskalkuulia]] - [[düsleksia]] - [[düsmenorröa]] - [[düspepsia]] - [[düsplaasia]] - [[düstroofia]] ==E== *[[ebastabiilne isiksus]] *[[ebasümmeetriline sümptom]] ehk [[ühepoolne sümptom]], ainult ühel kehapoolel esinev või ühel kehapoolel tugevamalt väljendunud neuroloogiline sümptom *[[Ebola viirushaigus]] *[[Edwardsi sündroom]] - [[eesnäärme kartsinoom]] - [[eesnäärmemassaaž]] - [[Eesti E-tervise Sihtasutus]] - [[Eesti Lasteuuringute Võrgustik]] - [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] - [[Eesti Vähiregister]] - [[ehholaalia]] - [[ekseem]] - [[ekskavaator (meditsiin)|ekskavaator]] - [[ekskreet]] - [[ekspressiivne kõnehäire]] - [[ekstrakt]] - [[eksudaat]] - [[eleksakaftoor/tesakaftoor/ivakaftoor]] - [[elekterkrampravi]] - [[elektrilöök]] - [[elektroforees]] - [[elektrokardiograafia]] - [[elektrokardiogramm]] - [[elektroülitundlikkus]] - [[elevantsus]] - [[elliptiline trenažöör]] - [[elumus]] - [[elustamine]] - [[emakakaelavähk]] - [[emboolia]] - [[eMedicine]] - [[emfüseem]] - [[emotsionaalne inadekvaatsus]] - [[empüeem]] - [[emuõli]] - [[endeemia]] - [[endodontia]] - [[endokrinoloog]] - [[endokrinoloogia]] - [[endometriit]] - [[endometrioos]] - [[endometrioosi hormoonravi]] - [[endorfiin]] - [[endoskoop]] - [[endoskoopia]] - [[enteriit]] - [[entroopium]] - [[entsefaliit]] - [[enurees]] - [[epideemia]] - [[epidemioloogia]] - [[epidermofüütia]] - [[epifenomen]] - [[epikondüliit]] - [[epikriis]] - [[epilepsia]] - [[Equagesic]] - [[erakorraline meditsiin]] - [[erakorralise meditsiini arst]] - [[eristusdiagnoos]] - [[erlihhioos]] - [[erotomaania]] - [[erüsiipel]] - [[erüsipeloid]] - [[erüteem]] - [[erütropoees]] - [[erütopoetiin]] - [[esmaabi]] ehk [[vältimatu abi]] ehk [[vältimatu esmaabi]] - [[esmane maksapassaaž]] - [[esmasroojakorgi sündroom]] - [[essentsiaalne hüpertensioon]] - [[essentsiaalne treemor]] - [[e-tervis]] - [[etioloogia]] - [[etkloorvünool]] - [[etünüülöstradiool]] - [[eufooria]] - [[eukalüptiõli]] - [[Euroopa farmakopöa]] - [[Euroopa Liidu narkostrateegia]] - [[Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Selts]] - [[eutanaasia]] - [[Ewingi sarkoom]] ==F== [[faagiteraapia]] - [[fagotsütoos]] - [[fantoomvalu]] - [[farmaatsia]] - [[farmakoloogia]] - [[farmakopöa]] - [[fataalne perekondlik unetus]] - [[favipiraviir]] - [[fenatsetiin]] - [[fenibut]] - [[fibromüalgia]] - [[fibroos]] - [[fistul]] - [[Fitzpatricku skaala]] - [[flebiit]] - [[flebotoomia]] - [[flegmoon]] - [[fluoksetiin]] - [[fluorograafia]] - [[fluorokinoloonid]] - [[fluoroos]] - [[fobofoobia]] - [[follikuliit]] - [[fonasteenia]] - [[Foucault' kardiograaf]] - [[Foucault' kardiograafia]] - [[frigiidsus]] - [[frontiit]] - [[frotörism]] - [[furosemiid]] - [[furunkul]] - [[füsioloogiline lahus]] - [[füsioterapeut]] ==G== [[gaasgangreen]] - [[gammaglobuliin]] - [[ganglioni tsüst]] - [[gangreen]] - [[gastriit]] - [[gastroenteriit]] - [[gastroenteroloogia]] - [[geelelektroforees]] - [[geeniteraapia]] - [[geneetiline haigus]] - [[geriaatria]] - [[gerontoloogia]] - [[Ghoni kompleks]] - [[gigantism]] - [[Gilberti sündroom]] - [[gingiviit]] - [[ginkgoliid B]] - [[glaukoom]] - [[glomerulaarhaigused]] - [[glomerulonefriit]] - [[glükagoon]] - [[glükeemia]] - [[glükokortikoidid (ravimirühm)]] - [[glükokortikosteroidid]] - [[glükuronisatsioon]] - [[glükuroonhape]] - [[gonorröa]] - [[graanulid (ravimvorm)]] - [[grafomaania]] - [[granuloom]] - [[gripp]] - [[Guillaini-Barré sündroom]] - [[günekoloogia]] ==H== [[haav]] - [[haavakliinik]] - [[haavand]] - [[Haffi tõbi]] - [[haige]] - [[haigekassa (üldmõiste)|haigekassa]] - [[haigla]] - [[haigus]] - [[haiguste ennetamine]] - [[haigustekitaja]] - [[haigestumus]] - [[hallutsinatsioon]] - [[haloperidool]] - [[halotaan]] - [[hambaarst]] - [[hambaarsti konsultatsioon]] - [[hambakivi]] - [[hambakivi eemaldamine]] - *[[hambasombuabstsess]] (''abscessus alveolaris'') [[hammaste valgendamine]] - [[Hapniku toksilisus|hapnikumürgistus]] - [[hariliku rästiku mürk]] - [[harjaste võtmine]] - [[harvikhaigus]] - [[healoomuline kasvaja]] - [[Heimlichi võte]] - [[Helicobacter pylori infektsioon|''Helicobacter pylori'' infektsioon]] - [[helmintoos]] - * hemiparalüüs ehk [[hemipleegia]] ehk ühepoolehalvatus, vasaku või parema kehapoole lihaste täielik halvatus *[[hemiparees]] ehk ühepoolne kerghalvatus, ühe kehapoole lihaste osaline halvatus (nõrkus) * [[hemipleegia]] ehk ühepoolehalvatus ehk hemiparalüüs, vasaku või parema kehapoole lihaste täielik halvatus *[[hemoperitoneum]] - [[hemorraagiline palavik]] - [[hemorroidid]] - [[hemosideroos]] - [[hemotooraks]] - [[hepatogestoos]] - [[hepatoloogia]] - [[hermafrodiitsus]] - [[heroiin]] - [[herpes]] - [[hingamispuudulikkus]] - [[Hintoni test]] - [[Hippokratese vanne]] - [[hirsutism]] - [[hispaania gripp]] - [[HIV]] - [[HIV-epideemia]] - [[hoburaudneer]] - [[Hodgkini lümfoom]] - [[Hoffmanni tilgad]] - [[holistiline meditsiin]] - [[holotoopia]] - [[Homoseran]] - [[homöopaatia]] - [[hormoonravi]] - [[hospitaalinfektsioon]] - [[hospitaliseerimine]] - [[Huangdi Neijing]] - [[hulgiorganpuudulikkus]] - [[humisool]] - [[Huntingtoni tõbi]] - [[hõlmikpuuleht]] - [[hõlmikpuuseemned]] - [[hüaliintilgaline düstroofia]] - [[hüalinoos]] - [[hüdromeetra]] - [[hüdronefroos]] - [[hüdrotsefaalia]] - [[hügieen]] - [[hügieenihüpotees]] - [[hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega]] - [[hüperitsiin]] - [[hüperitsism]] - [[hüperkaleemia]] - [[hüperkaltseemia]] - [[hüpernatreemia]] - [[hüperparatüreoos]] - [[hüpersomnia]] - [[hüpertensioon]] - [[hüpertermia]] - [[hüpertroofia]] - [[hüpertsütokineemia]] - [[hüpervitaminoos]] - [[hüpnoos]] - [[hüpnoteraapia]] - [[hüpogonadism]] - [[hüpohondria]] - [[hüpokaleemia]] - [[hüpoksia]] - [[hüpokseemia]] - [[hüpomaania]] - [[hüponatreemia]] - [[hüpopaatia]] - [[hüpoparatüreoos]] - [[hüpoplaasia]] - [[hüpotermia]] - [[hüpotüreoos]] - [[hüpovitaminoos]] ==I== [[I tüüpi diabeet]] - [[ibuprofeen]] - [[idiootia]] - [[idiosünkraasia]] - [[igemepõletik]] - [[ihtüoos]] - [[II tüüpi diabeet]] - [[imiku rauavaegusaneemia]] - [[imipramiin]] - [[immunofluorestsents]] - [[immunosupressioon]] - [[immunoteraapia]] - [[immuunpuudulikkus]] - [[immuunsus]] - [[immuunsuspass]] - [[immuunsüsteem]] - [[implantaat]] - [[impotentsus]] - [[impulsihäire]] - [[indometatsiin]] - [[indutseeritud endometrioos]] - [[infarkt]] - [[infektsioon]] - [[infertiilsus]] - [[inglissool]] - [[inhalatsioon]] - [[inimese granulotsütaarne anaplasmoos]] - [[inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] - [[insomnia]] - [[instseneeringuluul]] - [[insuliin]] - [[insuliinipump]] - [[insult]] - [[intensiivõenduse õde-spetsialist]] - [[intern]] - [[internatuur]] - [[intoksikatsioon]] - [[ipilimumaab]] - [[iridoloogia]] - *[[iseeneslik abort]] (''abortus spontaneus'') [[isheemia]] - [[ishias]] - [[isiksushäired]] - [[isotretinoiin]] ==J== [[jaoskonnaarst]] - [[JK-05]] - [[jooditinktuur]] - [[jooksva]] - [[joomasööst]] - [[joomatõbi]] - [[juveniilne idiopaatiline artriit]] - [[jälitusluul]] - [[jämesoolevähk]] ==K== [[kaaries]] - [[kaasasündinud hüpotüreoos]] - [[kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus]] - [[kaasasündinud kloriididiarröa]] - [[kaksikdiagnoos]] - [[kahjude vähendamine (narkomaania)]] - [[kalamaksaõli]] - [[kandidoos]] - [[kanepisõltuvus]] - [[kantserogeenid]] - [[kapsel (farmaatsia)|kapsel]] - [[karbunkul]] - [[kardioloogia]] - [[kardiomüopaatia]] - [[kardiovaskulaarsed haigused]] - [[kartsinoom]] - [[kastoorõli]] - [[kastratsioon]] - [[kasvaja]] - [[kasvajaga seotud põletik]] - [[katalepsia]] - [[katarakt]] - [[katk]] *[[katkenud abort]] (''abortus inhibitus'') [[kaugelenägevus]] - [[Kawasaki haigus]] - [[keemiaravi]] - [[kehamassiindeks]] - [[kehapuue]] - [[keisrilõige]] - [[kelaatravi]] - [[kerge vaimne alaareng]] - [[keskkonnahügieen]] - [[keskkonnategurid]] - [[keskmine inimene]] - [[kessoontõbi]] - [[ketamiin]] - [[ketoatsidoos]] - [[ketoos]] - [[ketonuuria]] - [[kiirabi]] - [[kiirabiauto]] - [[kiirabibaas]] - [[kiirabibrigaad]] - [[kiirgusdoos]] - [[kiiritusravi]] - [[kilpnäärme alatalitlus]] - [[kilpnäärme düsgenees]] - [[kilpnäärmevähk]] - [[kiniin]] - [[kinnisidee]] - [[kinoloonid]] - [[Kirby-Baueri meetod]] - [[kiropraktika]] - [[kirurg]] - [[kirurgia]] - *[[klaaskeha ablatsioon]] ehk [[klaaskehairdumus]] (''ablatio corporis vitrei''), klaaskeha ümbritseva kelme irdumus võrkkesta pinnalt *[[klaaskehaabstsess]] (''abscessus corporis vitrei'') *[[klaaskehairdumus]] ehk [[klaaskeha ablatsioon]] (''ablatio corporis vitrei''), klaaskeha ümbritseva kelme irdumus võrkkesta pinnalt [[klamüdioos]] - [[klaustrofoobia]] - [[Kleine-Levini sündroom]] - [[kleptomaania]] - [[kliinik]] - [[kliinikum]] - [[kliiniline patoloogia]] - [[kliiniline surm]] - [[kloroform]] - [[klorokviin]] - [[kodade virvendus]] - [[kodeiin]] - [[kohlea implantaat]] - [[kohortimine]] - [[koirohutee]] - [[kokainism]] - *[[koledohholitiaas]] ehk [[ühissapijuhakivitõbi]] (''choledocholithiasis'') [[kolloidhõbe]] - [[koloskoopia]] - [[kollapalavik]] - [[kolmiknegatiivne rinnavähk]] - [[kombineeritud maloon- ja metüülmaloon-atsiduuria]] - [[komorbiidsus]] - [[komplekshaigus]] - [[kompressioonsokid]] - [[kompulsiivne toitumishäire]] - [[kompuutertomograaf]] - [[kompuutertomograafia]] - [[konfabulatsioon]] - [[konnasilm]] - [[kontaktnakkus]] - [[koolera]] - [[koolifoobia]] - [[kooma]] - [[kopsupõletik]] - [[kopsutuberkuloos]] - [[kopsuturse]] - [[kopsuvähk]] - *[[korduv abort]] ehk [[harjumuslik abort]] (''abortus habitualis'') [[koriandriviljad]] - [[korioideamelanoom]] - [[kosmetoloogia]] - [[kosmosekeskkond]] - [[kosmosemeditsiin]] - [[korrosioon]] - [[kreeka pähklid]] - [[kreisiarst]] *[[kriminaalne abort]] ehk [[kuritegelik abort]] (''abortus criminalis'') [[krisotiniib]] - [[kromosoomhaigused]] - [[kronofoobia]] - [[krooniline neerupuudulikkus]] - [[krooniline obstruktiivne kopsuhaigus]] - [[krooniline südamepuudulikkus]] - [[kroonilisest haigusest tingitud aneemia]] - [[krüptosporidioos]] - [[ksantoom]] - [[ksenoon (narkoosigaas)]] - [[ksenotransplantatsioon]] [[kubemesong]] - [[kuiv keratokonjunktiviit]] - [[kuningakepiõli]] - [[kupuklaas]] - [[kupupanemine]] - [[kupusarv]] - [[kurenokajälg]] - *[[kuritegelik abort]] ehk [[kriminaalne abort]] (''abortus criminalis'') [[kurkumajuurikas]] - [[kurkumiin]] - [[kutsehaigus]] - [[kuuldeaparaat]] - **[[kuum abstsess]] ehk [[äge abstsess]] (''abscessus acutus'', ''abscessus calidus''), äsja tekkinud mädanik, milles kihn on veel nõrgalt arenenud [[kõhulahtisus]] - [[kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] - [[kõhunäärmevähk]] - [[kõhutüüfus]] - [[kõrgrõhk]] - [[kõrgvererõhktõbi]] - [[kõrvaltoime]] - [[kõõm]] - [[kõõrdsilmsus]] - [[käte antiseptik]] - [[külmetus]] - [[külmunud õla sündroom]] - [[küüslauguküüned]] ==L== [[laatsaret]] - [[laborimeditsiin]] - [[lagritsajuur]] - [[lahkamine]] - [[laiatoimelised antibiootikumid]] - [[laiusstõbi]] - [[laktatsioon]] - [[laktoositalumatus]] - [[lamatis]] - [[lamblioos]] - [[lamivudiin]] - [[lampjalgsus]] - [[laparoskoopia]] - [[LASIK]] - [[laste tserebraalparalüüs]] - [[laste vigastused]] - [[lastehalvatustõbi]] - [[LC50]] - [[LD50]] - [[Leberi tüüpi pärilik amauroos]] - [[leegionäride haigus]] - [[leepra]] - [[leetrid]] - [[leginelloos]] - [[legasteenia]] - [[leišmanioos]] - [[lembeluul]] - [[lendva]] - [[leproomid]] - [[leprosoorium]] - [[leptospiroos]] - [[lesioon]] - [[letaalne doos]] - [[leukeemia]] - [[leukoom]] - [[leukopeenia]] - [[leukotsütoos]] - [[levodopa]] - [[Lewy kehakeste haigus]] - [[Li-Fraumeni sündroom]] - [[lihasekramp]] - [[lihasepõletik]] - [[lihasepinge]] - [[lihasööjabakter]] - [[liht-naistepuna ürt]] - [[liigesejäikus]] - [[liigesejäikuslik lülipõletik]] - [[liigesepõletik]] - [[liitpuue]] - [[limaskest]] - [[liniment]] - [[linnaarst]] - [[Lipinski viie reegel]] - [[lipoom]] - [[listerioos]] - [[logorröa]] - [[loodusravi]] - [[loodusteraapia]] - [[loomulik surm]] - [[lootusetu ravi]] - [[lordoos]] - [[lubrikant]] - [[lumbaago]] - [[luul]] - [[luumurd]] - [[lõppdesinfektsioon]] - [[läbipõlemissündroom]] - [[lähikiiritusravi]] - [[Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom]] - [[läkaköha]] - [[lämbumine]] - [[lööve]] - [[lühinägevus]] - [[lümfisoonte filarioos]] - [[lümfosarkoom]] - [[lümfotsütoos]] - [[Lyme'i tõbi]] ==M== [[Maailma Terviseorganisatsioon]] - [[maakuli degeneratsioon]] - [[magnetiline hüpertermia]] - [[magnetresonantstomograafia]] - [[Maine'i hüppavad prantslased]] - [[maitansiin]] - [[maksahaigused]] - [[maksakooma]] - [[maksapõletik]] - [[maksatsirroos]] - [[malaaria]] - [[maliigne hüpertensioon]] - [[mammograafia]] - [[maohaavand]] - [[maokatarr]] - [[maovähk]] - [[Marburgi viirushaigus]] - [[markerensüümid]] - *[[mastektoomia]] ehk [[mammektoomia]] ehk [[rinnaeemalduslõikus]] ehk [[rinnaeemaldus]] ehk [[piimanäärme-eemaldus]] ehk [[piimanäärme-eemalduslõikus]] (''mastectomia'', ''ablatio mammae'') [[MDMA]] - [[Medical Subject Headings]] - [[meditsiiniline abivahend]] - [[meditsiiniline biokeemia]] - [[meditsiiniline karbogeen]] - [[meditsiiniline süsi]] - [[meditsiiniline test]] – [[meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] - [[meditsiinirobot]] - [[meditsiinisemiootika]] - [[meditsiiniturism]] - [[MedlinePlus]] - [[meeste rasedusvastased tabletid]] - [[meflokviin]] - [[megaösofagus]] - [[megavitamiiniteraapia]] - [[melanhoolia]] - [[melanism]] - [[melanoom]] - [[melatoniin]] - [[membranoproliferatiivne glomerulonefriit]] - [[Ménière'i tõbi]] - [[meningiit]] - [[menstruatsioonitaoline vereeritus]] - [[mestranool/noretünodreel]] - [[metaboliit]] - [[metaboolne alkaloos]] - [[metaboolne atsidoos]] - [[metadoon]] - [[metadoon-asendusravi]] - [[metakromaatiline leukodüstroofia]] - [[metamfetamiin]] - [[metaplaasia]] - [[metastaas]] - [[metastaseerumine]] - [[metitsilliini suhtes resistentne Staphylococcus aureus|metitsilliini suhtes resistentne ''Staphylococcus aureus'']] - [[migreen]] - [[mikroftalmia]] - [[mikroobikandlus]] - [[mikstuur]] - [[mineraalvesi]] - [[minestus]] - [[minimaalne alveolaarkontsentratsioon]] - [[minimaalsete muutustega haigus]] - [[mitridaatsium]] - [[mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] [[mittesteroidsed põletikuvastased ravimid]] - *[[mittetäielik abort]] (''abortus incompletus'') [[MMS]] - [[modafiniil]] - [[monoamiini oksüdaasi inhibiitorid]] - [[mononukleoos]] - [[morfiin]] - [[morfinism]] - [[mukomeetra]] - [[multiipelskleroos]] - [[multitolerantsus]] - [[mumps]] - *[[munajuhaabort]] (''abortus tubarius'') [[munasarjapõletik]] - [[munasarjade kontrollitud hüperstimulatsioon]] - [[mutageen]] - [[mõtlemise häired]] - [[mõõdukas vaimne alaareng]] - [[mäda]] - [[müokardi infarkt]] - [[müokardiit]] - [[müoom]] - [[mükoos]] - [[mürk]] - [[mürkseened]] ==N== [[naalduv tuum]] - [[nakkushaigus]] - [[naloksoon]] - [[naltrindool]] - [[nanomeditsiin]] - [[naprokseen]] - [[NARIS]] - [[narkolepsia]] - [[narkoloogia]] - [[narkomaania]] - [[narkoos]] - [[narkostrateegia]] - [[nartsissistlik isiksushäire]] - [[nasogastraalsond]] - [[neelumandli hüpertroofia]] - [[neeru aplaasia]] - [[neeru hüpoplaasia]] - [[neeruamüloidoos]] - [[neerukivitõbi]] - [[neerupuudulikkus]] - [[nefroosisündroom]] - [[nefrootiline sündroom]] - [[nekrofiilia]] - [[nekroos]] - [[nekrotiseeriv fastsiit lastel]] - [[neonatoloogia]] - [[neurasteenia]] - [[neurokirurgia]] - [[neuroleptikum]] - [[neuroloogia]] - [[neuroos]] - [[neurootik]] - [[neuropaatiline valu]] - [[neuropsühholoogiline hindamine]] - [[Nipahi viirusnakkus]] - [[nodoosne erüteem]] - [[nookpaelusstõbi]] - [[nortriptüliin]] - [[notseebo]] - [[nukleaarmeditsiin]] - [[nutukramp]] - [[nuuskpiiritus]] - [[nurisünnitus]] - [[nägemishallutsinatsioon]] - [[nälgimine]] - [[närvivalu]] - [[nümfomaania]] - [[NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon]] ==O== [[obsessiiv-kompulsiivne häire]] - [[odraiva]] - [[ofidiofoobia]] - [[oftalmoloogia]] - [[oksendamine]] - [[okserefleks]] - [[oksükodoon]] - [[olansapiin]] - [[olmeluul]] - [[omandatud vitamiin B12 puudulikkus lapseeas|omandatud B₁₂-vitamiini puudus lapseeas]] - [[onkogenoomika]] - [[onkoloogia]] - [[onkoteraapia]] - [[Online Mendelian Inheritance in Man]] - [[oopium]] - [[opiaat]] - [[opioidid]] - [[optiline koherentstomograafia]] - [[oraalne allergiasüsteem]] - [[ordinatuur]] - [[Orf-viirusnakkus]] - [[orgaanilised psüühikahäired]] - [[Oertneri sündroom]] - [[Ortneri sümptom]] - [[ortoos]] - [[ortopeed]] - [[ortopeedia]] - [[ortoreksia]] - [[ortostaatiline hüpotensioon]] - [[ortostaatiline proteinuuria]] - [[osoonravi]] - [[osteoporoos]] – [[Oxfordi-AstraZeneca koroonavaktsiin]] ==P== [[paanikahoog]] - [[paanikahäire]] - [[paelusstõbi]] - [[paju ravimtaimena]] - [[pajukoor]] - [[palavik]] - [[panariitsium]] - [[panatsea]] - [[pandeemia]] - [[panitumumaab]] - [[pankreatiit]] - [[Papanicolau test]] - [[paranefriit]] - [[paraneoplastilised sündroomid]] - [[paranoiline luul]] - [[parasitoid (moodustis)|parasitoid]] - [[parasitoloogia]] - [[Parkinsoni tõbi]] - [[PARP inhibiitor]] - [[parodontoos]] - [[paroksüsmaalsed mitteepileptilised häired lapseeas]] - ''[[paruresis]]'' - [[pasopaniib]] - [[pasta (salv)|pasta]] - [[patofüsioloogia]] - [[patogeensus]] - [[patogeen]] – [[patogenees]] - [[patoloogia]] - [[Patoloogiline kogumine]] - [[patopsühholoogia]] - [[patsiendi monitooringu süsteemid]] - [[patsienditestament]] - [[patsient]] - [[peavalu]] - [[pediaater]] - [[pediaatria]] - [[pedikuloos]] - [[penitsilliin]] - [[penitsilliiniallergia]] - [[pentetrasool]] - [[perearst]] - [[perinataalne asfüksia]] - [[periostiit]] - [[periradikulaarne periodontiit]] - [[peritoniit]] - [[personaalne meditsiin]] - [[pertussiin]] - [[Picki tõbi]] - [[piimaallergia]] - [[pimekurtus]] - [[pimesus]] - [[pingepeavalu]] - [[piparmündiõli]] - [[pipett]] - [[piroplasmoos]] - [[plaaster]] - [[plantaarfastsiit]] - [[Plasmodium falciparum-malaaria]] - [[platseebo]] - *[[platsenta enneaegne irdumine]] (''ablatio placentae ante tempus''), tavalisele kohale kinnitatud platsenta irdumine enne sündi - [[pleuraõõne dreen]] - [[Plummeri-Vinsoni sündroom]] - [[podofüllotoksiin]] - [[pohmelus]] - [[poikilotsütoos]] - [[polikliinik]] - [[polioviirus]] - [[pollinoos]] - [[polüdipsia]] - [[polüsomnograaf]] - [[polütsüstiliste munasarjade sündroom]] - [[polütsüteemia]] - [[polüüp (kasvaja)|polüüp]] - [[poolväärtusaeg]] - [[porfüüria]] - [[porgandijuur]] - [[posttraumaatiline stressihäire]] - [[preeklampsia]] - [[prillid]] - [[primaarne amenorröa]] - [[primaarne pulmonaalhüpertensioon]] - [[primaarne skleroseeriv kolangiit]] - [[proflaviin]] - [[profülaktika]] - [[progeeria]] - [[prognoos (meditsiin)|prognoos]] - [[progressiivne supranukleaarne paralüüs]] - [[proliferatiivne glomerulonefriit]] - [[proliferatsioon]] - *[[prooviabrasioon]] (''abrasio explorativa''), emakaõõne kaabe emakalimaskesta proovi saamiseks [[prosopagnoosia]] - [[proteinuuria]] - [[pseudohallutsinatsioon]] - [[pseudohüpoparatüreoidism]] - [[psoriaas]] - [[psoriaatilised naastud]] - [[psühhiaater]] - [[psühhiaatria]] - [[psühhiaatriline sundravi]] - "[[Psühhiaatrilise abi seadus]]" - [[psühhoanaleptiline aine]] - [[psühhoos]] - [[psühhopaatia]] - [[psühhopatoloogia]] - [[psühhosomaatiline häire]] - [[psühhosomaatiline meditsiin]] - [[psüühikahäire]] - [[psüühiline funktsioon]] - [[ptomaiinid]] - [[puhas punalibleaplaasia]] - [[pulmonaalhüpertensioon]] - [[pulmonoloogia]] - [[pulpiit]] - [[pulsita elektriline aktiivsus]] - [[punetised]] - [[purpura]] - [[putukapiste]] - [[puue]] - [[puukborrelioos]] - [[puukentsefaliit]] - [[puuvõõriku ürt]] - [[põletik]] - [[põrnainfarkt]] - *[[päraku ja pärasoole abstsess]] (''abscessus anorectalis'') *[[pärakuabstsess]] (''abscessus ani'') [[pärilik motoorne ja sensoorne neuropaatia]] - [[pärilikud haigused]] - [[pärilikud või geenivigadest tingitud vaimsed haigused]] - [[mädaemakas|püomeetra]] - [[püromaan]] - [[püromaania]] ==Q== ''[[qi]]'' ==R== [[radioloogiatehnik]] - [[rahetera]] - [[rahhiit]] - [[rahutute jalgade sündroom]] - [[rahvameditsiin]] - [[rahvatervishoid]] - [[Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon]] - [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon]] - [[Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus]] - [[rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord]] - [[rangluumurd]] – [[rasedus]] - [[raske kombineeritud immuunpuudulikkus]] - [[raske vaimne alaareng]] - [[rasvumus]] - [[rauavaegusaneemia]] - [[ravi]] - [[ravikindlustus]] - [[ravim]] - [[ravimi geneeriline nimetus]] - [[ravimiarendus]] - [[ravimifirma]] - [[ravimimürgistus]] – [[ravimiresistentsus]] - [[ravimtaimed]] - [[reesuskonflikt]] - [[refleksoloogia]] - [[refraktiivkirurgia]] - [[regeneratsioon]] - [[residentuur (õppevorm)|residentuur]] - [[respiratoorne alkaloos]] - [[respiratoorne atsidoos]] - [[retsept]] - [[retseptiravim]] - [[reuma]] - [[reumatoidartriit]] - [[reumatoloog]] - [[reumatoloogia]] - [[RHK-1]] - [[RHK-9]] - [[RHK-10]] - [[RHK-10-Q]] - [[RHK-O]] - [[riniit]] - [[rikkusluul]] - [[rilusool]] - [[ringlevad kasvajarakud]] - [[rinnavähk]] - [[ritsiin]] - [[rofeksoksiib]] - [[Roperi–Logani–Tierney õendusmudel]] - [[rosaatsea]] - [[rotaviirus]] - [[RTS,S]] – [[ruumiõhu sündroom]] - [[rõuged]] - [[räsasjalad]] - [[rästiklaste mürk]] - [[rästikuhammustus]] - [[rästikuhammustuse mürgistus]] - [[rästikumürgi antiseerum]] - [[röhitised]] - [[rütmihäire]] ==S== [[salitsiin]] - [[salitsüülalkohol]] - [[salmonelloos]] - [[salv]] - [[salvarsaan]] - [[salveilehed]] - [[sapikivitõbi]] - [[sariin]] - [[sarkoidoos]] - [[sarkopeenia]] - [[sarlakid]] - [[sarvdüstroofia]] - [[sarviline emakas]] - *[[seaduslik raseduse katkestamine]] (''abortus provocatus legalis'') - [[seagripp]] - [[seksisõltuvus]] - [[seksuaalfunktsiooni häired]] - [[sekundaarne amenorröa]] - [[sekundaarne hüpertensioon]] - [[selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid]] - [[seljavalu]] - [[semaglutiid]] - [[senestopaatia]] - [[seniilne treemor]] - [[seniilsus]] - [[seroloogia]] - [[sertraliin]] - [[Siberi katk]] - [[sibulaõli]] - [[sihtmärkravi]] - [[siirdamine]] - [[silelihas]] - [[Silgard]] - [[silikoos]] - [[silmaallikas]] - [[silmatõmblus]] - [[sirprakuline aneemia]] - [[Skene näärmed]] - [[skisofreenia]] - [[skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired]] - [[skolioos]] - [[Smithi-Magenise sündroom]] - [[somnambulism]] - [[song]] - [[soolevähk]] - [[sooline düsfooria]] - *[[soonkestairdumus]] (''ablatio chorioideae'') [[soor]] - [[sorafeniib]] - [[sotsiopaat]] - [[spastiline halvatus]] - [[spermaanalüüs]] - [[spinaalstenoos]] - [[Stargardti tõbi]] - [[stenoos]] - [[stent]] - [[struuma]] - [[stsintigraafia]] - [[streptomütsiin]] - [[suguhaigus]] - [[suhkurtõbi]] - [[suhtumisluul]] - [[sunitiniib]] - [[suposiit]] - [[surm]] - [[surmajärgne uuring]] - [[surmavusmäär]] - [[suu- ja sõrataud]] - *[[suupõhjaabstsess]] (''abscessus baseos oris'') [[suurusluul]] - [[sõltuvus (narkoloogia)|sõltuvus]] - [[sõltuvusaine]] - [[säilinud kloaak]] - [[söögitoru atreesia]] - [[söögitoruahend]] - [[söömishäired]] - [[südame kateteriseerimine]] - [[südamehaigused]] - [[südamekahin]] - [[südamepauna tamponaad]] - [[südamepuudulikkus]] - [[südamerütmur]] - [[sügav vaimne alaareng]] - [[sügelised]] - [[sümpatomimeetikumid]] - [[sümptom]] - [[sündaktüülia]] - [[sündroom]] - [[süstal]] - [[süsteemne juveniilne idiopaatiline artriit]] - [[süstelahus]] - [[süüfilis]] ==Z== [[Zika-viirusinfektsioon]] - [[zooantroopia]] - [[zooantroponoos]] - [[zoofoobia]] - [[zoonoos]] ==Š== [[šokk]] ==T== [[taastusarst]] - [[taastusravi]] - [[tablett]] - [[tagasilöögiefekt]] - [[taimsete ravimite komitee]] - [[tajumishäired]] - [[tammekoor]] - [[tapjabakter]] - [[tavaline nohu]] - [[Tay-Sachsi haigus]] - [[teetanus]] - [[tegevusloata isiklik abistaja]] - [[tegevusteraapia]] - *[[tehisabort]] ehk [[kunstlik raseduse katkestamine]] ehk [[provotseeritud abort]] ehk [[esilekutsutud abort]] ehk [[raseduse katkestamine]] (''abortus artificialis'', ''abortus arte provocatus'', ''a. a. p'', ''abortus provocatus''), kunstlikult tekitatud abort [[tehismunasari]] – [[tehissüda]] - [[tehniline abivahend]] - [[teisikuluul]] - [[terapeutiline kontsentratsioon]] - [[teratogeenid]] - [[teratogenees]] - [[teratoloogia]] - [[teriakk]] - ''[[terra sigillata (ravim)|terra sigillata]]'' - [[tervisekaitse spetsialist]] - [[tervisepädevus]] - [[tervishoid]] - [[testikulaarne feminisatsioonsündroom]] - [[tetrapleegia]] - [[tetrodotoksiin]] - [[tikk (meditsiin)|tikk]] - [[tinktuur]] - [[tinnitus]] - [[TNM-klassifikatsioon]] - [[toiduallergia]] - [[toidumürgistus]] - [[toiduvalgust tingitud enterokoliit]] - [[toitumishäire]] - [[tokseemia]] - [[toksikoloogia]] - [[toksilise šoki sündroom]] - [[toksinoloogia]] - [[toksokariaas]] - [[toksoplasmoos]] - [[tomograaf]] - [[tonomeeter]] - [[tonomeetria]] - [[torakaalkirurgia]] - [[Tourette'i sündroom]] - [[trahhoom]] - [[T-rakkude kurnatus]] - [[tramadool]] - [[transudaat]] - [[trastusumaabemtansiin]] - [[treemor]] - [[trepanatsioon]] - [[trihhinelloos]] - [[trihhotillomaania]] - [[tritsüklilised antidepressandid]] - [[tritsükliliste antidepressantide üleannustamine]] - [[trofoloogia]] - [[tromb (meditsiin)|tromb]] - [[tromboflebiit]] - [[trombotsütopeenia sündroomiga tõsine palavik]] - [[tserebraalne akromatopsia]] - [[tserebraalparalüüs]] - [[tsetuksimaab]] - [[tsitramoon]] - [[tsöliaakia]] - [[tsüklobarbitaal]] - [[tsüklotüümia]] - [[tsüst (meditsiin)|tsüst]] - [[tsüstiit]] - [[tsüstiline fibroos]] - [[tsüstoskoopia]] - [[tsütodiagnostika]] - [[tsütomegaloviirus]] - [[tuberkuloos]] - [[tundeelu häired]] - [[tundeelu tuimenemine]] - [[tupekramp]] - [[Turneri sündroom]] - [[tuulepesa]] - [[tuulerõuged]] - [[tuumori sfäärid]] - [[tuumorilüüsi sündroom]] - [[tõeline hallutsinatsioon]] - [[tõenduspõhine meditsiin]] - [[töötervishoid]] - [[töövõimetusleht]] - [[täppiskiiritustõbi]] - [[tümo-lümfaatiline seisund]] - [[tümoom]] - [[tümostimuliin]] - [[tüüfus]] - [[tüümuseabstsess]] - [[tüümuse astma]] - [[tüümuse ekstrakt]] - [[tüümuse hüpoplaasia]] - [[tüümuse lesioonid]] - [[tüümuse patoloogia]] ==U== [[uimastava juustumarja droog]] - [[ultraheliuuring]] - [[uneapnoe]] - [[unehäire]] - [[uneparalüüs]] - [[unetus]] - [[uneärevus]] - [[urofoobia]] - [[urotrakti infektsioon]] - [[urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] - [[urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit]] - [[ussiviin]] - [[uus gripp A(H1N1)]] - [[uussoonestumine]] - [[U-vitamiini teraapia]] ==V== [[vaakumultraviolettkiirgus]] - [[vaegkuulmine]] - [[vaegnägemine]] - [[vahaleedik]] - [[vahtrasiirupi tõbi]] - [[vaimne alaareng]] - [[vaimne tervis]] - [[vaimse tervise esmaabi]] - [[vaimupuue]] - [[vaktsiin]] - [[vaktsineerimine]] - [[vakuoolne düstroofia]] - [[valguskartus]] - [[valikuline mutism]] - [[valu]] - [[valuvaigistid]] - [[vanaeanägevus]] - [[varfariin]] - [[varikotseele]] - [[vasomotoorne riniit]] - [[vastumürk]] - [[vatsakeste virvendus]] - [[vatsakestevaheseina defekt]] - [[vedelbiopsia]] - [[velsker]] - [[verejooks]] - [[verekeskus]] - [[veresoontehaigused]] - [[Veressi nõel]] - [[veri]] - [[verirind]] – [[veriroe]] - [[vesiravi]] - [[Viagra]] - [[viirushaigus]] - [[viljakusmonitor]] - [[viljatusravi]] - [[vill (vigastus)|vill]] - [[Vincenti angiin]] - [[vingumürgistus]] - [[vipratoks]] - [[Virkon]] - [[virulentsusfaktor]] - [[vitiliigo]] - [[von Gräfe nuga]] - [[von Willebrandi haigus]] - [[vulvodüünia]] - [[võimekus (farmakoloogia)]] - [[võimekusluul]] - [[võimuluul]] - [[vähi immunoteraapia]] - [[vähimudel]] - [[Vähk (haigus)|vähk]] - [[vältiv isiksushäire]] - [[väärarend]] - [[väärtarvitamine]] - [[vöötlihas]] - [[vöötohatis]] ==W== [[Wahli reegel]] - [[Wassermanni test]] - [[Williamsi sündroom]] - [[Wilmsi tuumor]] - [[Wilsoni tõbi]] ==Õ== [[õde (tervishoid)|õde]] - [[õendus]] ==Ä== *[[äge abstsess]] ehk [[kuum abstsess]] (''abscessus acutus''), äsja tekkinud mädanik, milles kihn on veel nõrgalt arenenud *[[äge kiiritusmürgitus]] - *[[äge neerupuudulikkus]] - *[[äge nefriitiline sündroom]] - *[[äge pulmokardiaalne puudulikkus]] *[[ähvardav abort]] (''abortus imminens'') *[[ämmaemand]] - *[[ärevus]] - *[[ärevushäire]] ==Ö== *[[östrogeenid]] ==Ü== *ühepoolehalvatus ehk [[hemipleegia]] ehk hemiparalüüs (''hemiplegia''), vasaku või parema kehapoole lihaste täielik halvatus *ühepoolne kerghalvatus ehk [[hemiparees]] (''hemiparesis''), ühe kehapoole lihaste osaline halvatus (nõrkus) *[[ühepoolne sümptom]] ehk [[ebasümmeetriline sümptom]], ainult ühel kehapoolel esinev või ühel kehapoolel tugevamalt väljendunud neuroloogiline sümptom *[[ühesilmaside]] (''monoculus''), side, mis katab ühte silma *[[ühestussuue]] (''stoma''), kunstlik suue kahe õõneselundi vahel või õõneselundi ja väliskeskkonna vahel *[[ühiskonnaohtlik nakkushaigus]], nakkushaigus, mille juhtudest tuleb viivitamatult teavitada vastavat ametiasutust *[[ühiskonnapsühhiaatria]], psühhiaatria haru, mis uurib ja arendab vaimset tervist parandavaid teenuseid *[[ühissapijuhakivitõbi]] ehk [[koledohholitiaas]] (''choledocholithiasis'') *[[üldpatoloogia]] *[[ülemiste hingamisteede ägedad nakkused]] *[[ümberlõikamine]] *[[ürt]] ==Y== *[[Y-kromosoomi mikrodeletsioonid]] [[Kategooria:Meditsiin| ]] [[Kategooria:Meditsiini loendid]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 7kwnbfbxrxrcihg81gbv0fshpfpacwh 0 17736 7151652 7127364 2026-05-11T17:50:12Z Andres 5 /* K */ 7151652 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[lahing]]uid. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingud on loetletud ka [[Teise maailmasõja lahingute loend]]is. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Abrahami tasandiku lahing]] *[[Adrianoopoli lahing (378)]] *[[Adua lahing]] (1896) *[[Aidu lahing]] (1919) *[[Aktioni lahing]] (31 eKr) *[[Alamo lahing]] (1836) *[[Teine Al-Fallūjah' lahing]] (2004) *[[Ambergi lahing]] (1796) *[[Antonovi lennujaama lahing]] (2022) *[[Arbedo lahing]] (1422) *[[Ardenni lahing]] (1944) *[[Ardennide vastupealetung]] (1944–1945) *[[Aruküla punkrilahing]] (1946) *[[Asperni-Esslingi lahing]] (1809) *[[Assanduni lahing]] (1016) *[[Asseiceira lahing]] (1834) *[[Azincourti lahing]] (1415) *[[Austerlitzi lahing]] (1805) *[[Auvere lahingud]] (1944) *[[Avdijivka lahing (2017)]] *[[Avdijivka lahing (2022–2024)]] *[[Avinurme lahing]] (1944) *[[Ayacucho lahing]] (1824) ==B== *[[Bahmuti lahing]] (2022–) *[[Baia lahing]] (1467) *[[Balaklija lahing]] (2022) *[[Benacuse järve lahing]] (268 või 269) *[[Bengtskäri lahing]] (1941) *[[Berliini lahing]] (1945) *[[Beverini piiramine (1208)]] *[[Beverini piiramine (1211)]] *[[Bilohorivka lahing]] (2022–) *[[Blair Mountaini lahing]] (2021) *[[Blenheimi lahing]] *[[Borodino lahing]] (1812) *[[Boyne'i lahing]] *[[Breitenfeldi lahing (1642)]] *[[Bråvalla lahing]] (8. sajand) *[[Brovarõ lahing]] (2022) *[[Bzura lahing]] (1939) *[[Budapesti piiramine]] (1944–1945) *[[Butša lahing]] (2022) ==C== *[[Cambrai lahing]] (1917) *[[Campformio lahing]] *[[Cannae lahing]] (216 eKr) *[[Caporetto lahing]] *[[Caransebeși lahing]] (1788) *[[Chaironeia lahing]] *[[Cherry Valley veresaun]] (1778) *[[Covadonga lahing]] == D == *[[Davõdiv Bridi lahing]] (2022) *[[Debaltseve lahing]] (2015) *[[Delioni lahing]] *[[Desio lahing]] *[[Diabaly lahing]] (2013) *[[Điện Biên Phủ lahing]] *[[Donetski lahing]] *[[Drøbaki lahing]] (1940) *[[Durbe lahing]] (1260) *[[Dürensteini lahing]] (1805) *[[Dyrrhachiumi lahing (1081)]] ==E== *[[Ecnomuse lahing]] (256 eKr) *[[Egeri piiramine (1552)]] *[[Ellamaa lahing]] (1992) *[[Emajõe lahing (1234)]] *[[Emmendingeni lahing]] (1796) *[[Enerhodari lahing]] (2022) *[[Esimene Harkivi lahing]] (1941) *[[Ettlingeni lahing]] (1796) ==F== * [[Falmouthi põletamine]] (1775) * [[Famagusta piiramine]] (1570–1571) * [[Fombio lahing]] (1796) * [[Fornovo lahing]] (1495) * [[Fort Sumteri lahing]] (1861) * [[Fredericia lahing]] (1849) * [[Frenchtowni lahing]] (1812) * [[Frigiduse lahing]] (394) ==G== *[[Gaugamela lahing]] *[[Gemauerthofi lahing]] *[[Gettysburgi lahing]] *[[Głogówi piiramine]] (1109) *[[Kolmas Goa lahing]] (2013) *[[Granhamni merelahing]] *[[Granikose lahing]] *[[Grodno lahing]] (1708) *[[Grünwaldi lahing]] ==H== *[[Haapsalu lahing]] (1944) *[[Hafrsfjordi lahing]] *[[Halhõn goli lahing]] *[[Kolmas Harkovi lahing]] (1943) *[[Harkivi lahing (2022)]] *[[Hastenbecki lahing]] (1757) *[[Hastingsi lahing]] *[[Helme lahing]] *[[Helsingborgi lahing]] (1362) *[[Helsingborgi lahing (1710)]] *[[1206. aasta esimene Holmi lahing]] *[[1206. aasta teine Holmi lahing]] *[[Hersoni lahing]] (2022) *[[Hluhhini lahing]] (2022) *[[Hołowczyni lahing]] *[[Hostomeli lahing]] (2022) *[[Huljaipole lahing]] (2022–2023) *[[Hummuli lahing]] (1702) *[[Härgmäe lahing]] *[[Häädemeeste lahing]] (1944) *[[Hydaspese lahing]] (327 eKr, kevad) ==I== *[[Ifoghasi lahing]] (2013) *[[Ilovaiski lahing]] (2014) *[[Iminenase lahing]] (2013) *[[Inchoni lahing]] (1950) *[[Irpini lahing]] (2022) *[[Issose lahing]] (333 eKr) *[[Izjumi lahing]] (1943) *[[Izjumi lahing (2022)]] ==J== *[[Jena ja Auerstedti lahing]] (1806) *[[Jeruusalemma mäe lahing]] (1560) *[[Joala lahing]] (1918) *[[Juminda miinilahing]] (1941) *[[Jõepera lahing]] (1944) *[[Jäälahing]] (1242) ==K== *[[Kaliszi lahing]] (1706) *[[Kalka lahing]] (1223) *[[Kanavere lahing]] (1343) *[[Karbalā’ lahing]] (680) *[[Kareda lahing]] (1220) *[[Karksi lahing]] (1600) *[[Karuse lahing]] (1270) *[[Kastre jõelahing]] (1704) *[[Katalaunia lahing]] (451) *[[Kautla lahing]] (1941) *[[Kehra lahing]] (1919) *[[Keila lahing (1918)]] *[[Keila lahing (1944)]] *[[Khalili lahing]] (2013) *[[Kiievi lahing]] (1941) *[[Kiievi lahing (2022)]] *[[Kiievi rüüstamine (1169)]] *[[Kikka lahing]] (1919) *[[Kohima lahing]] (1944) *[[Koiva lahing (1608)]] *[[Koiva lahing (1609)]] *[[Koknese lahing (1601)]] *[[Koknese lahing (1605)]] *[[Koli Pointi lahing]] (1942) *[[Koluvere lahing]] (1573) *[[Konna lahing]] (2013) *[[Konstantinoopoli piiramine (1453)]] *[[Kortrijki lahing]] (1302) *[[Kose lahing]] (1944) *[[Kosovo lahing (1915)]] *[[Krasnõi Lõmani lahing]] (2014) *[[Krivasoo lahing]] (1919) *[[Kulikovo lahing]] *[[Kupjanski lahing]] (2022) *[[Kuramaa lahingud]] *[[Kurski lahing]] (1943) *[[Kärevere lahing]] (1944) ==L== *[[La Plata lahing]] (1939) *[[Esimene Laadoga lahing]] (1941) *[[Teine Laadoga lahing]] (1943) *[[Laagna lahing]] (1919) *[[Lahingud Kurski oblastis]] (2024) *[[Le Cateau lahing]] (1914) *[[Lebavere lahing]] (1941) *[[Lebedõni lahing]] (2022) *[[Lechi lahing (910)]] *[[Lechi lahing (955)]] *[[Lechi lahing (1632)]] *[[Legnano lahing]] (1176) *[[Lehola lahing (1215)]] *[[Leipzigi lahing]] *[[Lemsalu ja Roopa lahing]] (1919) *[[Lahing Lenina all]] *[[Lesnaja lahing]] (1708) *[[Lihula lahing]] (1220) *[[Liivamäe lahing]] (1941) *[[Lindanise lahing]] (1219) *[[Lodi lahing]] (1796) *[[Lohu linnuse piiramine]] (1223) *[[Long Islandi lahing]] (1776) *[[Loobu lahing]] (1941) *[[Lutteri lahing]] (1626) *[[Esimene Lõmani lahing]] (2022) *[[Teine Lõmani lahing]] (2022) *[[Lõssõtšanski lahing]] (2022) *[[Läsna-Valgejõe lahing]] (1704) *[[Läänemere lahing]] (1939–1945) *[[Lützeni lahing]] (1632) ==M== *[[Madisepäeva lahing]] (1217) *[[Magenta lahing]] (1854) *[[Makarivi lahing]] (2022) *[[Malatitze lahing]] (1708) *[[Malborki piiramine (1410)]] *[[Malta piiramine]] (1565) *[[Manzikerti lahing]] (1071) *[[Maosaare lahing]] (2022) *[[Maratoni lahing]] (490 eKr) *[[Mariupoli piiramine]] (2022) *[[Marjinka lahing (2015)]] *[[Marjinka lahing (2022–)]] *[[Marne'i lahing]] (1914) *[[Marne'i lahing (1918)]] *[[Mediolanumi lahing]] *[[Meerapalu lahing]] (1944) *[[Mehikoorma lahing]] (1944) *[[Melitopoli lahing]] (2022) *[[Meriküla lahing]] (1944) *[[Mesolóngi esimene piiramine]] (1822) *[[Mesolóngi teine piiramine]] (1823) *[[Mewe lahing]] (1626) (ka [[Gniewi lahing]]) *[[Mežotne piiramine]] (1220) *[[Midway lahing]] (1942) *[[Miitavi lahing]] (1625) *[[Mohácsi lahing]] (1526) *[[Mondovì lahing|Mondovi lahing]] (1796) *[[Muhu lahing]] (1227) *[[Muhu väina merelahing]] (1917) *[[Mukdeni lahing]] (1905) *[[Mulviuse silla lahing]] (312) *[[Munamäe lahing]] (1919) *[[Muqdisho lahing]] (1993) *[[Muska lahing]] (1701) *[[Mõkolajivi lahing]] (2022) *[[Märjamaa lahing]] (1941) *[[Mühlbergi lahing]] (1547) ==N== *[[Nancy lahing]] (1477) *[[Narva lahing (1558)]] *[[Narva lahing (1700)]] *[[Narva lahing (1704)]] *[[Narva lahing (1918)]] *[[Narva lahing (1919)]] *[[Narva lahing (1944)]] *[[Narva piiramine (1581)]] *[[Narva piiramine (1700)]] *[[Neeva lahing]] *[[Neljas Gao lahing]] (2013) *[[Neresheimi lahing]] (1796) *[[Neuermühleni lahing]] (1491) *[[Nikopoli lahing]] (1396) *[[Nõo lahing]] (1559) ==O== *[[Ohtõrka lahing]] (2022) *[[Lahing Ojamaa väinas]] (1210) *[[Oppelni lahing]] (1945) *[[Orihhivi lahing]] (2022–2023) *[[Ortona lahing]] (1943) *[[Osula lahing]] (1946) *[[Otepää lahing]] (1217) *[[Otepää lahing (1210)]] *[[Otepää-Vastseliina lahing]] (1343) ==P== *[[Pagari lahing]] (1919) *[[Paide piiramine (1560)|Paide piiramine]] (1560) *[[Paide piiramine (1602)|Paide piiramine]] (1602) *[[Paide lahing]] (1604) *[[Paimio lahing]] (1599) *[[Paju lahing]] (1919) *[[Paldiski mereblokaad]] (1808) *[[Operatsioon Panther]] (2013) *[[Pavia lahing]] (1525) *[[Pihkva lahing (1601)]] *[[Pihkva piiramine]] (1581–1582) *[[Pihkva piiramine (1615)]] *[[Pikksaare lahing]] (1919) *[[Piroti lahing]] (1885) *[[Plataia lahing]] (479 eKr) *[[Poitiers' lahing (732)]] *[[Poitiers' lahing (1356)]] *[[Poltava lahing]] (1709) *[[Ponte Ferreira lahing]] (1832) *[[Popasna lahing]] (2022) *[[Porkuni lahing]] (1944) *[[Préveza merelahing]] *[[Priske lahing]] (1919) *[[Prohhorovka lahing]] (1943) *[[Punapargi lahing]] (1918) *[[Purtse lahing]] (1941) *[[Putki lahing]] (1944) *[[Puutli punkrilahing]] (1953) *[[Põõsaspea lahing]] (1951) *[[Pärnu piiramine]] (1609) *[[Pühajõe lahing]] (1700) ==R== *[[Raate tee lahing]] (1940) *[[Rakvere lahing (1268)]] *[[Rakvere lahing (1603)]] *[[Ratva lahing]] (1941) *[[Raudvärava lahing]] (1032) *[[Regilluse järve lahing]] (umbes 496 eKr) *[[Reidilahing]] (1801) *[[Reola lahing]] (1919) *[[Rhodose piiramine (1480)]] *[[Rhodose piiramine (1522)]] *[[Riia lahing (1198)]] *[[Riia lahing (1210)]] *[[Riia lahing (1215)]] *[[Riia lahing (1621)]] *[[Riia lahing (1710)]] *[[Riia lahing (1917)]] *[[Riia lahing (1919)]] *[[Riigiküla lahing]] (1944) *[[Ropaži lahing]] (1205) *[[Roueni piiramine (1418–1419)]] *[[Roueni piiramine (1562)]] *[[Roueni piiramine (1591–1592)]] *[[Rubižne lahing]] (2022) *[[Räpina lahing]] (1701) *[[Rünnak Pearl Harborile]] (1941) ==S== *[[Saaremaa lahing (1222)]] *[[Saaremaa lahing (1719)]] *[[Saaremaa lahing (1789)]] *[[Lahing Saaremaa Uues sadamas]] (1215) *[[Saari pealetung]] (1939) *[[Saika punkrilahing]] (1951) *[[Saladeni lahing]] (1703) *[[Salāsili lahing]] (633) *[[Salaspilsi lahing]] (1605) *[[Salatsi lahing]] (1609) *[[Sattesele piiramine (1206)]] *[[Sattesele piiramine (1212)]] *[[Saule lahing]] (1236) *[[Schliengeni lahing]] (1796) *[[Sedani lahing]] (1870) *[[Sedani lahing (1940)]] *[[Sekigahara lahing]] (1600) *[[Sentinumi lahing]] (295 eKr) *[[Seritsa lahing]] (1501) *[[Selångeri lahing]] (1721) *[[Sidepataljoni lahing]] (1940) *[[Sinimägede lahingud]] (1944) *[[Sipingi lahing]] (1946) *[[Siti lahing]] (1238) *[[Siverski lahing]] (2022) *[[Slavutõtši lahing]] (2022) *[[Smolino lahing]] (1522) *[[Solferino lahing]] *[[Soltau lahing]] (1519) *[[Somme'i lahing]] (1916) *[[Spilve lahing]] (1701) *[[Stalingradi lahing]] (1942–1943) *[[Stamford Bridge'i lahing]] (1066) *[[Stångebro lahing]] (1598) *[[Stiklestadi lahing]] *[[Storkyro lahing]] (1714) *[[Stralsundi lahing]] (1715) *[[Suomussalmi lahing]] (1940) *[[Suursaare lahing]] (1788) *[[Svjatohirski lahing]] (2022) *[[Svitlodarski kaare lahingud]] (2015–2022) *[[Svolderi merelahing]] (1000 või 999) *[[Sõjamäe lahing]] (1343) *[[Sõrve lahing]] (1944) *[[Sänna – Suure-Ruuga lahing]] (1919) *[[Systerbäcki lahing]] (1703) ==Z== *[[Zama lahing]] (202 eKr) *[[Zara piiramine]] ==T== *[[Talana lahing]] (1899) *[[Tali-Ihantala lahing]] (1944) *[[Tallinna lahing (1602)]] *[[Tallinna vallutamine (1944)|Tallinna lahing]] (1944) *[[Tallinna merelahing]] *[[Tallinna piiramine (1221)]] *[[Tallinna piiramine (1223 veebruar-märts)]] *[[Tallinna piiramine (1223 sügis)]] *[[Tallinna piiramine (1570–1571)]] *[[Tallinna piiramine (1577)]] *[[Tallinna piiramine (1710)]] *[[Tallinna vabastamine]] (1941) *[[Tampere lahing]] (1918) *[[Tamsa lahing]] (1944) *[[Tannenbergi lahing (1914)]] *[[Tapa vallutamine]] (1919) *[[Tarawa lahing]] (1943) *[[Tartu lahing (1224)]] *[[Tartu lahing (1625)]] *[[Tartu lahing (1919)]] *[[Tartu lahing (1944)]] *[[Tartu piiramine (1558)]] *[[Tartu piiramine (1656)]] *[[Tartu piiramine (1657)]] *[[Tartu piiramine (1704)]] *[[Tehumardi lahing]] (1944) *[[Teine Gao lahing]] (2013) *[[Tejo lahing]] (1831) *[[Termopüülide lahing]] *[[Teutoburgi metsa lahing]] (9) *[[Tigharghari lahing]] (2013) *[[Tippecanoe lahing]] (1811) *[[Toškivka lahing]] (2022) *[[Trafalgari lahing]] (1805) *[[Trostjanetsi lahing]] (2022) *[[Tsushima lahing]] (1905) *[[Tšesme lahing]] (merelahing) *[[Turaida lahing]] (1211) *[[Tüürose lahing]] (332 eKr) ==V== *[[Vahejuhtum Marco Polo sillal]] (1937) *[[Vaida lahing]] (1944) *[[Valga lahing]] (1657) *[[Valgejõe lahing]] (1918) *[[Valgemäe lahing]] (1620) *[[Varja lahing]] (1700) *[[Varssavi lahing]] (1920) *[[Velikije Luki operatsioon]] (1942–1943) *[[Verduni lahing]] (1916) *[[Verise jõe lahing]] (1838) *[[Viapori pommitamine]] (1855) *[[Viljandi piiramine (1211)|Viljandi piiramine]] (1211) *[[Viljandi piiramine (1223)|Viljandi piiramine]] (1223) *[[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi piiramine]] (1560) *[[Viljandi piiramine (1602)|Viljandi piiramine]] (1602) *[[Vinni lahing]] *[[Voldi lahing]] (1944) *[[Volhovi lahing]] (1942) *[[Volmari piiramine (1601)]] *[[Volnovahha lahing]] *[[Voznessenski lahingud]] (2022) *[[Vozuća lahing]] (1995) *[[Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahing]] (1578) *[[Võnnu lahing (1601)|Võnnu lahing]] (1601) *[[Võnnu lahing (1626)|Võnnu lahing]] (1626) *[[Võnnu lahing]] (1919) *[[Võnnu piiramine]] ==W== *[[Wallhofi lahing]] (ka [[Vallē lahing]]) (1626) *[[Waterloo lahing]] (1815) *[[Wildernessi lahing]] (1864) *[[Winwaedi lahing]] (655) *[[Wizna lahing]] (1939) *[[Würzburgi lahing]] (1796) ==Ä== *[[Älgaråsi lahing]] ==Ü== *[[Ümera lahing]] (1210) *[[Ümera lahing (1223)]] ==Y== *[[Yorktowni piiramine]] (1791) ==Vaata ka== *[[Blokaadide loend]] *[[Dessantide loend]] *[[Sõdade loend]] [[Kategooria:Lahingud| ]] [[Kategooria:Ajaloo loendid]] [[Kategooria:Sõjanduse loendid]] gqr8lxn4xkl1ui3y0zsdztpu036pa50 0 18154 7151542 7128045 2026-05-11T14:20:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151542 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Concrete pouring 0020.jpg|pisi|USA betoonitöölised]] [[Pilt:Vana piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul.jpg|pisi|Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul]] [[Pilt:Otepää - wmee-004.jpg|pisi|Betoonist karukujuline [[teetõke]] [[Otepää]]l]] '''Betoon''' ([[prantsuse keel]]es ''béton'', [[ladina keel|ladina]] sõnast ''bitumen'' – 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi [[ehitusmaterjal]]e.<ref name="Tehnikaleksikon" /> Betoon on [[komposiitmaterjal]], mis koosneb jämedakoelistest [[täitematerjal]]idest, mida seob aja jooksul kõvastuv [[tsement]]. Suurem osa betoonidest põhineb lubjakivitsementidel, näiteks [[Portlandtsement|portlandtsemendil]], aga leidub ka betoone, kus kasutatakse teisi hüdraulilisi tsemente, näiteks ''ciment fondu'' (aluminaattsement, mis põhineb kaltsiumaluminaatidel). Teede ehitusel kasutatav [[asfaltbetoon]] on samuti üks betooni alaliike, kus tsementmaterjaliks on [[bituumen]]. Veel kasutatakse polümeerbetoone, kus tsementeerivaks aineks on [[Polümeerid|polümeer]]. Portlandtsementbetoon ja teised hüdraulilised tsementbetoonid saadakse, kui agregaat ehk täitematerjal segatakse kokku kuiva tsemendi ja veega, misjärel moodustub voolav mass, mida saab kergesti sobivasse vormi valada. Tsement reageerib keemiliselt vee ning teiste koostisosadega, selle tulemusel moodustub kõva maatriks, mis seob kõik materjalid kokku kauakestvaks kivilaadseks materjaliks, mille kasutusvõimalusi on palju.<ref name="WdBId" /> Tihti lisatakse segusse erinevaid lisandeid, näiteks [[putsolaan]]e ja [[plastifikaator]]eid. Nende lisamine võimaldab parandada märja segu või lõppmaterjali füüsikalisi omadusi. Enamik betooni valatakse koos armeeriva materjaliga, enamasti [[Sarrus|terasarmatuuriga]], mis parandab tõmbetugevust ning lõpptulemusena saadakse [[raudbetoon]]. Kuulsate betoonehitiste hulka kuuluvad [[Hooveri pais]], [[Panama kanal]] ja [[Rooma Panteon]]. Varaseimad laialdased betoontehnoloogia kasutajad olid vanad roomlased ja [[Rooma impeerium]]is oli betooni kasutus laialt levinud. Roomas asuv [[Colosseum]] ehitati suuremas osas betoonist, [[antiikaeg|antiikaja]] suurim kuppelehitis oli Panteon. Pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist muutus betooni kasutamine haruldaseks, kuni see tehnoloogia 18. sajandi keskel uuesti kasutusele võeti. Tänapäeval on betoon kõige laiemalt levinud inimese valmistatud materjal.<ref name="Qj8Sv" /> Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava survetugevuse. Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga [[Betoonelement|ehitusdetaile]] või terveid ehitisi. [[Raudbetoon]]i puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk. Betooni tähtsaim omadus on [[tugevus]], mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab selle mark, mis määrab ära betooni [[survetugevus]]e ja [[tõmbetugevus]]e [[telgtõmme|telgtõmbe]] või [[paine|painde]] korral.<ref name="Tehnikaleksikon" /> == Ajalugu == === Eelajalugu === Esimesed betoonilaadsed ehitised valmistasid [[Nabatea]] kaupmehed ja beduiinid, kes valitsesid oaase ja lõid väikese kuningriigi praeguse Lõuna-[[Süüria]] ja Põhja-[[Jordaania]] aladel umbes 6500. a eKr. Hiljem, umbes 700 a eKr, avastasid nad hüdraulilise lubja ehk tsemendi, mis kivineb vee toimel. Seda kasutati majaseintes, betoonpõrandates ja maa-alustes veetsisternides. Neid tsisterne hoiti saladuses ning need võimaldasid Nabatea riigil kõrbes õitseda.<ref name=":0" /> Juba Nabatea-aegsed ehitajad mõistsid, et betoonisegu tuleb valmistada nii kuiv ja viskoosne kui võimalik, et vältida hilisemat pragunemist, mida põhjustab liigne vesi. Lisaks tihendasid nad värsket betooni, mis omakorda parandab täitematerjalide ja tsementliimi naket ning aitab õhul väljuda.<ref name=":0" /> === Antiikaeg === [[Pilt:Pantheon (Rome) - Right side and front.jpg|pisi|[[Rooma Panteon]] on suurim armeerimata betoonist kuppelehitis]] Umbes 3000 a eKr kasutasid egiptlased muda segatult kõrtega, et valmistada telliseid. Kuigi need ehitusplokid sarnanevad pigem savitellistega, kasutati püramiidide ehitamisel ka palju kipsi ja lubimörti. [[Cheopsi püramiid]]i ehitamisel kasutati ligikaudu 500 000 tonni mörti kividevahelistes vuukides. See võimaldas müürseppadel teha suuremate vuukidega kive, mis ei pidanud nii täpselt kokku sobituma.<ref name=":0" /> Umbes samal ajal kasutati Põhja-Hiinas tsementi laevaehituses ja [[Suur Hiina müür|Suure Hiina müüri]] ehitamisel. [[Spektromeeter|Spektromeetrilised]] uuringud on näidanud, et mörtide oluline koostisosa oli gluteenine kleepuv riis. Mõned ehitised on pidanud vastu tänapäevani ja pidanud hästi vastu ka lammutamisel.<ref name=":0" /> 600. aastaks eKr olid kreeklased avastanud loodusliku putsolaani (kohanime [[Pozzuoli]] järgi), mis segatuna lubjakiviga muutus hüdrauliliseks tsemendiks. Seda hakkasid aga palju laialdasemalt kasutama roomlased, kes juba 200 a eKr ehitasid sellisest betoonist hooneid. Erinevalt tänapäevasest betoonist, oli see vähetöödeldav ja meenutas [[Purdkivim|purdmaterjali]], mis oli segatud tsemendiga. Enamiku hooneid ehitasid roomlased ladudes kõigepealt paika kivid ja alles siis täites vahed mördiga. Seinad vooderdati seest ja väljast tellistega, aga nende eesmärk oli eelkõige kosmeetiline. Enne seda kasutati lihtsat lubjakivitsementi, mis ei kivinenud vee mõjul, vaid õhus leiduva süsihappegaasiga. Need mördid olid nõrgad.<ref name=":0" /> Oma suuremate ja esteetilistemate konstruktsioonide ning suuremat vastupidavust nõudvate taristute tarbeks kasutati ''harena fossicia'' tüüpi vulkaanilist liiva. Mere- ja mageveega kokkupuutuvate ehitiste nagu [[sild]]ade, dokkide ja akveduktide jaoks kasutati putsolaanliiva ehk reaktiivset vulkaanilist tuhka. Need kaks materjali võimaldasid roomlastel rajada suuri ehitisi väga lühikese aja jooksul.<ref name=":0" /> === Keskaeg === Pärast Rooma keisririigi lagunemist kadus ka putsolaani ja põletatud lubja kasutamine ning see tehnoloogia unustati 14. sajandini. 14. sajandist kuni 18. sajandi keskpaigani tsemendi kasutus taas laienes. Näiteks ehitati 1670. aastal betoonist [[Canal du Midi]].<ref name="nRHHM" /> === Industriaalajastu === [[Pilt:Tallinna vesilennukite angaarid, 1916-1917.a*.jpg|pisi|[[Tallinna vesilennukite angaar]] on ehitatud raudbetoonist ja selle katuseosa kuulub maailma esimeste suuremahuliste [[raudbetoonkoorik]]ust struktuuride hulka]] [[Pilt:ThreeGorgesDam-China2009.jpg|pisi|[[Kolme Kuristiku tamm]] on maailma suurim betoonrajatis]] Suurimaks betoonikasutuse innustajaks peetakse 1759. aastal valminud [[Smeatoni torn]]i Devonis Inglismaal. Selle ehitamiseks hakkas briti insener [[John Smeaton]] kasutama betoonis tsemendina põletatud lupja, millest saadud [[klinker]] jahvatati [[Pulber|pulbriks]]. Täitematerjalina kasutas ta jõekive ning purustatud telliseid.<ref name=":0" /> 1824. aastal patenteeris inglane Joseph Aspdin [[Tsement|portlandtsemendi]]. Selle saamiseks põletas ta peeneks jahvatatud kriiti ja savi põletusahjus, kuni kogu [[süsihappegaas]] oli karbonaatidest eemaldunud. Ta nimetas seda portlandtsemendiks, sest saadud tehiskivim sarnanes Inglismaal [[Portlandi saar|Portlandis]] leiduva loodusliku kivimiga.<ref name=":0" /> Armeeritud betooni leiutas 1849. aastal aednik [[Joseph Monier]]. Esimene [[raudbetoon]]ist sild ehitati 1889. aastal ja esimesed suured betoonpaisud ehitati 1936. aastal ([[Hooveri pais]] ja [[Grand Coulee pais]]).<ref name=":0" /> == Betooni koostis == Betoon varieerub oma koostises palju ja seega on välja töötatud palju erinevaid [[Betoonitüübid|betoonitüüpe]]. Täitematerjali ja tsementi oskuslikult valides saab betooni kasutada väga paljudel kasutusaladel ning saavutada vajalik tugevus, tihedus, keemiline või termiline vastupidavus. [[Täitematerjal]] koosneb suurtest tükkidest, mis annavad betoonile suurema mahu ning aitavad materjalil mehaanilisi pingeid paremini taluda. Täitematerjaliks võib olla näiteks purustatud [[graniit]] või [[paekivi]], väikesed maa- ja jõekivid ning [[liiv]]. Täitematerjal ei osale keemilises reaktsioonis. [[Tsement|Tsemendiks]] on harilikult portlandtsement ning ''betooni'' all mõistetaksegi tavaliselt portlandtsementi kasutavaid tehiskivimeid. Peale portlandtsemendi võib betoonis kasutada ka bituumenit, et saada asfaltbetoon. Kasutusel on ka [[Lendtuhk|lendtuhast]] ja [[räbu]]st saadud tsemendid, millele on vahel lisatud ka teisi mineraalseid lisandeid. Betooni valmistamiseks on enamiku tsementide korral (v.a asfalt) vaja [[Vesi|vett]], mis segatakse kuiva(de) täitematerjali(de) ja tsemendiga. Tekkiv poolvedel mass on [[Töötlemine|töödeldav]], tavaliselt vormi valamise teel. Betoon kivistub ning kõvastub [[hüdratatsioon]]i käigus. Vesi reageerib tsemendiga, mis liimib omavahel täitematerjalid ning loob robustse kivitaolise materjali. Keemiliste lisanditega saab betoonile lisada vajalikke omadusi. Need lisandid võivad kiirendada või aeglustada betooni kivistumisreaktsiooni, samuti lisada tõmbetugevust, muuta materjali poorsemaks või veekindlamaks. Tihti kasutatakse betoonis [[sarrus]]tamist. Lihtne on valmistada kõrge survetugevusega betooni, aga selle tõmbetugevus on alati nõrgem. Praktilistes rakendustes ei saa piirduda ainult suure survetugevusega ning seetõttu lisatakse betooni [[Sarrus|armatuur]], mis peab hästi vastu tõmbepingele. Armatuuriks on tavaliselt terassarrus, kasutatakse ka polümeere, kui on vaja suurendada keemilist stabiilsust. Viimastel kümnenditel on levima hakanud mineraalsed lisandid. Taaskasutatavate materjalide lisamine on kasvanud nii keskkonnanormide rangemaks muutmise kui ka nende kasulike omaduste tõttu. Kõige levinum on [[Kivisüsi|kivisöe]] küttel töötavate [[soojuselektrijaam]]ade kõrvalsaaduse lendtuha kasutamine. Kasutatakse ka terasetööstuses ülejäävat [[Kõrgahi|kõrgahjuräbu]], mis granuleeritakse, ning ränidioksiidisuitsu, mida saadakse [[Elektrikaarahi|elektrikaarahjudest]]. Nende materjalide kasutamine vähendab betooni valmistamiseks vajalikke ressursse, kuna mineraalsed lisandid käituvad tsemendiasendajatena. See vähendab omakorda tsemenditootmist, mis on energiamahukas ja keskkonnaprobleeme põhjustav protsess. Samuti väheneb tööstusjäätmete kogus, kuna nendele mineraalsetele lisanditele muid rakendusi pole. === Tsement === [[Pilt:Kunda Nordic Tsemendi toodang.jpg|pisi|[[Kunda]]s valmistatud tsement]] Kõige levinum on portlandtsement, mis on oluline komponent nii betoonis ja mördis kui ka paljudes krohvides. Selle patenteeris 1824. aastal inglise müürsepp Joseph Aspdin, kes nimetas selle nii [[Portlandi saar]]elt kaevandatava kivimiga sarnanemise tõttu. Portlandtsemendi põhilised koostisosad on [[mineraal]]id [[aliit]] ja [[beliit]], mis on kaltsiumsilikaadid, ning tseliit I ja tseliit II. Sellist tsementi saadakse [[lubjakivi]] põletamisel koos [[savi]]ga ning selle saaduse ehk [[Klinker|klinkri]] jahvatamisel [[Sulfaadid|sulfaadi]] (tavaliselt [[kips]]) juuresolekul.<ref name="Fa0oB" /> Moodsates tsemendiahjudes kasutatakse kaasaegseid võimalusi, et vähendada kütusekulu iga toodetud klinkri massiühiku kohta. Tsemendiahjud on väga suured, keerulised ja oma iseloomult tolmused seadmed, mille emissioone peab kontrollima. Betoonivalmistamise kõige energiamahukam etapp on tsemenditootmine. Isegi keerulised ja ökonoomsed ahjud vajavad 3,3–3,6 GJ [[energia]]t ühe tonni klinkri valmistamiseks ja jahvatamiseks. Paljud ahjud kasutavad [[kütus]]ena ka raskesti käideldavaid jäätmeid, näiteks [[Rehv|autorehve]].<ref name="1MfID" /> === Vesi === Vee lisamine tsemendile tekitab hüdratatsiooniprotsessi tulemusena tsemendipasta. Pasta täidab tühimikud, parandab voolavust ning lõpuks liimib täitematerjali kokku. Väike [[vesitsementtegur]] (inglise keeles ''wc, w/c'' või ''w/cm'') annab tugevama, vastupidavama betooni, samas suurem veesisaldus teeb betooni paremini töödeldavaks<ref name="gAvnn" />. Reostunud vesi võib põhjustada kivistumisel probleeme ning valatud detailid võivad puruneda enneaegselt<ref name="98PIZ" />. Hüdratatsioon hõlmab mitut paralleelselt kulgevat keemilist reaktsiooni. Nende reaktsioonide toimel hakkab tsementliim osakesi järjest kokku kleepima ja kivistuma, kuni lõpuks moodustub tahke mass. Kulgev [[keemiline reaktsioon]] on järgmine: Tsemendikeemikute tähistus: C₃S + H → C-S-H + CH Tavaline tähistus: Ca₃SiO₅ + H₂O → CaO·SiO₂·H₂O (geel) + Ca(OH)₂ Tasakaalustatud reaktsioon: 2Ca₃SiO₅ + 7H₂O → 3CaO·2SiO₂·4H₂O (geel) + 3Ca(OH)₂ (ligikaudne; mineraalide CaO, SiO₂ ning vee H₂O sisaldus C-S-H-is võib varieeruda)<ref name="y1PTK" /> === Täitematerjalid ehk agregaadid === Enamuse betooni massist ja mahust moodustavad jämedad ja peened täitematerjalid. [[Liiv]], looduslik [[kruus]] ja purustatud kivid ehk [[killustik]] on põhiliselt kasutatavad täitematerjalid. Taaskasutatud täitematerjalid nagu ehituspraht ja kaevejäägid leiavad järjest rohkem kasutust, samuti on lubatud kasutada selliseid tööstuslikke jäätmeid nagu [[räbu]] ja [[tuhk]]. Osakeste suurusjaotus betoonis määrab, kui palju sideainet ehk [[tsement]]liimi vajatakse. Sarnaste mõõtmetega agregaat vajab palju sideainet, kuna vahed osakeste vahel on suured. Vahede täitmiseks kasutatakse peenemaid fraktsioone, kuna see on odavam kui tsement.<ref name="Y2REO" /> Täitematerjal on alati tugevam kui sideaine ning seega ei mõju selle lisamine betooni tugevusele negatiivselt. Betooni vibratsioonilisel tihendamisel toimuv osakeste ümberpaiknemine tekitab betoonis ebahomogeensust. See võib tekitada detailides [[Gradient|tugevusgradiendi]].<ref name="FWhvg" /> Dekoratiivsete omaduste parandamiseks lisatakse mõnikord betooni pinnale jõekive, purustatud klaasi või [[kvartsiit]]i. Selline pind paljastab rohkem täitematerjali ja jätab ebatavalise robustse viimistluse.<ref name="WQ0KJ" /> === Armatuur === Betoon peab hästi survele vastu, sest täitematerjalid aitavad efektiivselt survekoormuse laiali jaotada. Seevastu on tõmbepinge korral betoon võrdlemisi nõrk, kuna siis hoiab kogu struktuuri koos ainult tsement. Tõmbetugevuse parandamiseks lisatakse betooni [[Sarrus|teras- või klaaskiudarmatuur]], mis on vastupidav tõmbele ja võimaldab teha betoonist palju keerulisemaid konstruktsioone. === Keemilised lisandid === Keemilised lisandid on ained, mida lisatakse betoonile, et parandada selle omadusi. Need ained on pulbrilisel või vedelal kujul. Tavalises kasutuses on nende doseering väike ehk alla 5% tsemendi massist. Keemilised lisandid viiakse betooni valmistamise ajal. Tavalised lisandid: * [[Katalüsaator|Kiirendid]] tõstavad betooni hüdratatsiooni kiirust. Tüüpilised kiirendid on CaCl₂, Ca(NO₃)₂ ja NaNO₃. Kuna kloriidide kasutamine põhjustab sarrusterase [[korrosioon]]i, siis on nende kasutamine osades riikides keelatud. Kiirendid on kasulikud külma ilma korral, et vältida nii toore betooni läbikülmumist kui ka lühendada ooteaega enne lahtirakestamist. * Aeglustid pidurdavad hüdratatsiooni ja tardumist ning võimaldavad teha suuri keerulisi valusid, kus vahepealne tardumine on mittesoovitav. Tavalised polüoolsed aeglustid on näiteks suhkur, sahharoos, sidrunhape ja viinhape. * Õhumanustajad seovad värskesse betooni mikropoorset õhku, mis on vajalik betooni sulamis-külmumistsüklite arvu suurendamiseks. Õhupoorid võimaldavad betoonis oleval veel ja niiskusel jäätuda ilma betooni [[struktuur]]i oluliselt kahjustamata. Õhusisalduse suurenemine 1% võrra aga vähendab betooni survetugevust 5%, mistõttu tuleb seda lisandit väga täpselt doseerida. * Plastifikaatorid parandavad betooni töödeldavust ehk vormitavust ja voolavust. Tavaline plastifikaator on [[lignosulfonaat]]. Plastifikaatoreid saab kasutada veesisalduse vähendamiseks, mis omakorda vähendab betooni [[vesitsementtegur]]it ja suurendab survetugevust. * Pigmendid võimaldavad toonida valmisbetooni. Neid kasutatakse esteetilistel põhjustel. * Korrosiooni inhibiitoreid kasutatakse betoonis oleva terase roostetamise vähendamiseks. * Pumpamise abiained stabiliseerivad värsket betooni ja muudavad selle hõlpsamini pumbatavaks. Kasutatakse, kui on vaja muuta betoon masinpumbatavaks.<ref name="1lM5Y" /><ref name="z1yP5" /> == Betooni omadused == === Mahukahanemine === Mahukahanemine on betooni omadus õhukeskkonnas kivistumisel mahus väheneda.<ref>[https://www.concrete.org/topicsinconcrete/topicdetail/shrinkage%20of%20concrete?search=shrinkage%20of%20concrete]. Ameerika Betooniinstituut.</ref> Betooni maht hakkab intensiivselt kahanema kivistumise algperioodil ning võib kesta kuni aasta.<ref>{{netiviide | url = https://moodle.tktk.ee/pluginfile.php/303915/mod_resource/content/2/Osa%202.%20Materjalid%20%5B2020-01%5D.pdf | pealkiri = Betoonkonstruktsioonide projekteerimise alused | perekonnanimi = Kiisa | eesnimi = Martti | autor-link = Martti Kiisa | väljaandja = Tallinna Tehnikaülikool }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Betooni mahukahanemisele aitab kaasa, kui betoonis on liiga palju tsementi või vett, kui peentäitematerjali on suhteliselt palju, kui keskkond on liiga kuiv ning temperatuurijaotus on ebaühtlane; samuti vee aurustumine betoonist ning ka suur [[vesitsementtegur]] jmt.<ref>[https://www.concrete.org/topicsinconcrete/topicdetail/shrinkage%20of%20concrete?search=shrinkage%20of%20concrete].</ref> Mahukahanemine võib olla ehituskonstruktsioonile kahjulik, kuna see tekitab pingeid ja pragusid. Pragude teket soodustab tuuline ja kuiv keskkond, liigse vee väljumine betoonist pärast tardumisaja lõppu, termiline pragunemine.<ref>{{netiviide | url = https://www.nrmca.org/wp-content/uploads/2020/04/42p.pdf | pealkiri = CIP 42- Thermal Cracking of Concrete | väljaandja = National Ready Mixed Concrete Association }}</ref> [[Raudbetoon]]i mahukahanemise ainus positiivne külg on see, et mahukahanemine suurendab betooni ja sarruse vahelist naket. Raudbetoonis võib mahukahanemine olla mitmeid kordi väiksem, kuna betoonis olev sarrus takistab suuremat deformeerumist; on kasutusele võetud spetsiaalsed mahuspaisuvaid tsemente mahukahanemise vältimiseks.<ref>{{netiviide | url = https://moodle.tktk.ee/pluginfile.php/303915/mod_resource/content/2/Osa%202.%20Materjalid%20%5B2020-01%5D.pdf | pealkiri = Betoonkonstruktsioonide projekteerimise alused | perekonnanimi = Kiisa | eesnimi = Martti | autor-link = Martti Kiisa | väljaandja = Tallinna Tehnikaülikool }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Betooni tootmine == Betooni valmistamiseks tuleb segada kokku vesi, [[sideaine]], täite- ja lisaained. Valmistamine on ajatundlik protsess, kuna vee lisamisel algab kohe tsemendi kivinemisreaktsioon. Kui segu on valmis, tuleb see kiirelt valada vormidesse. Moodne betoonivalmistamine toimub harilikult suures tööstuslikus betoonitehases. Tehases võib segada kokku ainult kuivad materjalid ilma veeta või lisada kohe ka vee. Kuiva materjali saab vedada kaugemale objektile enne, kui see tarduma hakkab, samas on vabrikus võimalik vett täpsemalt doseerida ja hoida ühtlasemat betooni kvaliteeti. Vedel kaubabetoon tuleb ehitusobjektile vedada vastava betooniveokiga, millel olev segisti segab segu pidevalt läbi, et vältida tardumist. Sellest hoolimata ei saa valmisbetooni väga kaugele vedada. Betooni valmistatakse ka valubetoonelementide tehastes. Nendes on kasutusel sarnased segistisüsteemid kui kaubabetoonitehastes, kuid valmistatav betoon valatakse vormi segisti vahetus läheduses. == Betooni liigitamine == [[Pilt:Cementmosaik plattor.jpg|alt=Põrandaplaadid|pisi|Terratso- ehk lihvitud betoonist põrandaplaadid]] Eristatakse anorgaanilist betooni ([[tsementbetoon]], [[kipsbetoon]], [[silikaatbetoon]], [[kuumuskindel betoon]]) ja orgaanilise sideainega betooni ([[asfaltbetoon]], [[polümeerbetoon]]).<ref name="Tehnikaleksikon" /> [[Tihedus]]e järgi liigitatakse betoonid järgmiselt: * [[raskebetoon]] kuivtihedusega üle 2600&nbsp;kg/m³; * normaalbetoon kuivtihedusega 2000–2600&nbsp;kg/m³; * [[kergbetoon]] kuivtihedusega alla 2000&nbsp;kg/m³<ref name="MMg2W" />. Teine jaotus, samuti tiheduse põhjal: *[[üliraske betoon]] tihedusega üle 2500&nbsp;kg/m³; *raskbetoon tihedusega 1800–2500&nbsp;kg/m³; *kergbetoon tihedusega 500–1800&nbsp;kg/m³; *[[ülikergbetoon]] tihedusega alla 500&nbsp;kg/m³<ref name="Tehnikaleksikon" />. ==Vaata ka== * [[Aasta betoonehitis]] * [[Ameerika Betooniinstituut]] * [[Betooni karboniseerumine]] * [[Betooni tehnoloogiapäev]] * [[Betoonilihvija]] * [[Betoonisõber]] * [[Eesti Betooniühing]] * [[Fiiberbetoon]] * [[Graafiline betoon]] * [[Koorikbetoon]] * [[Poorbetoon]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="Tehnikaleksikon">[[Tehnikaleksikon]]. 1981. Valgus. Lehekülg 58.</ref> <ref name="WdBId">Zongjin Li. ''Advanced concrete technology''. 2011. Peatükk 1.2. Leheküljed 7, 8.</ref> <ref name="Qj8Sv">Moore, David. [https://web.archive.org/web/20111001052926/http://www.romanconcrete.com/docs/chapt01/chapt01.htm The Pantheon]. 1999. ''romanconcrete.com'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name=":0">Gromicko, N. Shepard, K. [https://www.nachi.org/history-of-concrete.htm#ixzz31V47Zuuj The History of Concrete]. ''nachi.org'' Viimati vaadatud: 31.10.2016</ref> <ref name="nRHHM">Mukerki, C. [https://web.archive.org/web/20100505160054/http://www.allacademic.com/meta/p_mla_apa_research_citation/0/2/0/1/2/p20122_index.html The Politics of Rediscovery in the History of Science: Tacit Knowledge of Concrete before its Discovery.] 2005. ''web.archive.org'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="Fa0oB">Raado, L. M. [http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/EPM0020/Kipssideained/Kipsideained_2009.pdf Sideained. Bindings.] 2008. ''ttu.ee'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="1MfID">ClimateTechWiki. [https://web.archive.org/web/20161120150605/http://www.climatetechwiki.org/technology/energy-saving-cement Energy Efficiency and Saving in the Cement Industry]. ''climatetechwiki.org'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="gAvnn">Portland Concrete Association. [http://www.ce.memphis.edu/1112/notes/project_2/PCA_manual/Chap09.pdf Designing and Proportioning Normal Concrete Mixtures]. PDF. ''www.ce.memphis.edu'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="98PIZ">Taha, Ramzi A. [http://www.iasks.org/sites/default/files/swes20100102039043.pdf Use of Production and Brackish Water in Concrete Mixtures]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. International Journal of Sustainable Water and Environmental System. 2010. ''iasks.org'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="y1PTK">[http://www.understanding-cement.com/hydration.html Cement hydration]. ''understanding-cement.com'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="Y2REO">[http://www.engr.psu.edu/ce/courses/ce584/concrete/library/materials/Aggregate/Aggregatesmain.htm The Effect of Aggregate Properties on Concrete]. ''engr.psu.edu'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="FWhvg">Veretennykov, Vitaliy I. Yugov, Anatoliy M. Dolmatov, Andriy O. Bulavytskyi, Maksym S. Kukharev, Dmytro I. Bulavytskyi, Artem S. [http://ascelibrary.org/doi/abs/10.1061/41002%28328%2917 Concrete Inhomogeneity of Vertical Cast-in-Place Elements in Skeleton-Type Buildings]. ''ascelibrary.org''. ''AEI 2008: Building Integration Solutions''. ISBN 978-0-7844-1002-8. Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="WQ0KJ">[http://www.uniquepaving.com.au/exposed-aggregate-concrete Exposed Aggregate Concrete]. ''uniquepaving.com.au.'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="1lM5Y">[http://www.cement.org/cement-concrete-basics/concrete-materials/chemical-admixtures Chemical Admixtures]. ''cement.org'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="z1yP5">[http://www.ce.memphis.edu/1101/notes/concrete/PCA_manual/Chap06.pdf Admixtures for Concrete]{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. ''ce.memphis.edu'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> <ref name="MMg2W">EVS-EN 206-1 "BETOON Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus"</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Concrete}} {{Vikitsitaadid}} * [https://www.betoon.org/ Eesti Betooniühing] * [https://vikerraadio.err.ee/785069/teadusuudis-bakterid-parandavad-betooni "Bakterid parandavad betooni"] Vikerraadio, 3. september 2010 * Jaan-Juhan Oidermaa. [https://novaator.err.ee/605645/teadlased-leidsid-vanarooma-betooni-saladuse "Teadlased leidsid vanarooma betooni saladuse"] ERR Novaator, 4. juuli 2017 [[Kategooria:Betoon| ]] [[Kategooria:Ehitusmaterjalid]] m4f684qui1l4ehxyepyu9o3571yayzt 0 18597 7152077 7124727 2026-05-12T10:19:20Z Velirand 67997 /* By */ 7152077 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (B)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab B-tähega. ==Ba== ''Vaata [[Biograafiad (Ba)]]'' ==Be== ''Vaata [[Biograafiad (Be)]]'' ==Bh== *[[Bidhya Devi Bhandari]], Nepali poliitik (1961–) *[[Bhāravi]], India sanskritikeelne luuletaja (6. sajand) *[[Bhartrihari]], India sanskritikeelne lüüriline luuletaja ning grammatik ja keelefilosoof (7. sajand) *[[Bhāsa]], India sanskritikeelne näitekirjanik *[[Alia Bhatt]], [[India]] päritolu Briti näitleja (1993–) *[[Bhatti]], India sanskritikeelne luuletaja (6. või 7. sajand) *[[Shahbaz Bhatti]], Pakistani poliitik (1968–2011) *[[Bhavabhūti]], India sanskritikeelne näitekirjanik (7.–8. sajand) *[[Lucky Bhembe]], Svaasimaa kergejõustiklane (1973–) *[[Bhumibol Adulyadej]], Tai kuningas (1927–2016) *[[Benazir Bhutto]], Pakistani poliitik, kahekordne peaminister (1953–2007) *[[Bilawal Bhutto Zardari]], Pakistani poliitik (1988–) *[[Zulfikar Ali Bhutto]], Pakistani poliitik, president ja peaminister (1928–1979) ==Bi== ''Vaata [[Biograafiad (Bi)]]'' ==Bj== *[[Aleksei Bjalõnitski-Birulja]], vene zooloog, zoogeograaf, polaaruurija (1864–1937) *[[Ágúst H. Bjarnason]], islandi psühholoog ja filosoof (1875–1952) *[[Birkir Bjarnason]], Islandi jalgpallur (1988–) *[[Sigurður Bjarnason]], Islandi poliitik (1915–2012) *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]], Islandi poliitik ja jurist (1908–1970) *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]], Islandi poliitik (1970–) *[[Espen Harald Bjerke]], norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Andreas Bjerre]], rootsi psühholoog (1879–1925) *[[Tore Bjonviken]], norra murdmaasuusataja (1975–) *[[Anders Bjork]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Dana Bjorka]], Läti teatri- ja filminäitleja (1985–) *[[Oliver Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija (1995–) *[[Patrick Bjorkstrand]], taani jäähokimängija (1992–) *[[Sadie Bjornsen]], USA murdmaasuusataja (1989–) *[[Nick Bjugstad]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Marco Bjurström]], Soome saatejuht, tantsuõpetaja ja koreograaf (1966–) *[[Jakob Björck]], rootsi kunstnik (1726–1793) *[[Marit Bjørgen]], norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Malin Björk]], Rootsi poliitik (1972–) *[[Ilkka-Christian Björklund]], Soome poliitik (1947–) *[[Jonas Björkman]], Rootsi tennisist (1972–) *[[Ole Einar Bjørndalen]], norra laskesuusataja (1974–) *[[Bjørnstjerne Bjørnson]], norra kirjanik (1832–1910) *[[Ketil Bjørnstad]], norra muusik ja kirjanik (1952–) *[[Björk]], islandi laulja (1965–) *[[Johan Björkegren]], Rootsi arstiteadlane (1965–) *[[Irina Björklund]], soome näitleja (1973–) *[[Christer Björkman]], rootsi laulja ja teleprodutsent (1957–) *[[Hannu-Pekka Björkman]], soome näitleja (1969–) ==Bl== *[[Adriaan Blaauw]], hollandi astronoom (1914–2010) *[[Cara Black]], Zimbabwe tennisist (1979–) *[[Claudia Black]], Austraalia näitleja (1972–) *[[Dorrit Black]], Austraalia modernistlik maalikunstnik ja graafik (1891–1951) *[[Jack Black]], USA näitleja (1969–) *[[Joseph Black]], šoti keemik, füüsik ja arst (1728–1799) *[[Lewis Black]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja näitleja (1948–) *[[Hayley Jean Blackburn]], Inglismaalt pärit balletiartist (1986–) *[[Jesse Blacker]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1991–) *[[Ritchie Blackmore]], briti kitarrist ja laulukirjutaja (1945–) *[[George Blackwood]], Austraalia jalgpallur (1997–) *[[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Bladud]], brittide kuningas *[[Willem Blaeu]], hollandi kartograaf ja kirjastaja (1571–1638) *[[Lucian Blaga]], rumeenia luuletaja, filosoof, luuletõlkija, näitekirjanik ja romaanikirjanik (1895–1961) *[[Vahtang Blagidze]], gruusia maadleja (1957–) *[[Vassili Blagoveštšenski]], vene publitsist ja pedagoog (1802–1864) *[[Moses Blah]], Libeeria poliitik ja diplomaat (1947–2013) *[[Manuel Blahnik]], hispaania moelooja (1942–) *[[Gérard Blain]], prantsuse filminäitleja ja -lavastaja (1930–2000) *[[Tony Blair]], Suurbritannia poliitik (1953–) *[[Samuel Blais]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[William Blake]], inglise luuletaja, graafik ja maalija (1757–1827) *[[Yohan Blake]], Jamaica kergejõustiklane (1989–) *[[Ralph Albert Blakelock]], ameerika kunstnik (1847–1919) *[[Sarah-Jayne Blakemore]], Briti neuroteadlane (1974–) *[[Juraj Blanár]], Slovakkia poliitik (1966–) *[[Dominique Blanc]], prantsuse filminäitleja (1956–) *[[Eugénie Blanchard]], prantsuse ülipikaealine (1896–2010) *[[Jean-Pierre Blanchard]], prantsuse leidur (1753–1809) *[[Marc Blanchard]], USA kirjandusteadlane ja semiootik (1942–2009) *[[María Blanchard]], hispaania maalikunstnik (1881–1932) *[[Sophie Blanchard]], prantsuse aeronaut (1778–1819) *[[Blanche I]], Navarra kuninganna (1387–1441) *[[Todd Blanche]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja endine prokurör (1974–) *[[Cate Blanchett]], Austraalia filminäitleja (1969–) *[[Maurice Blanchot]], prantsuse kirjanik, filosoof ja kirjandusteoreetik (1907–2003) *[[Álex Blanco]], hispaania jalgpallur (1998–) *[[Salvador Jorge Blanco]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1926–2010) *[[Ana Blandiana]], rumeenia kirjanik ja poliitik (1942–) *[[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik (1993–) *[[Tõnis Blank]], eesti majandustegelane ja poliitik (1954–) *[[Johann Blankenfeld]], Eesti usutegelane (1471–1527) *[[Lloyd Blankfein]], Ameerika Ühendriikide investeerimispankur (1954–) *[[Pilvi Blankin-Salmin]], eesti vaibakunstnik (1955–) *[[Matvei Blanter]], Vene helilooja (1903–1990) *[[Massimiliano Blardone]], Itaalia mäesuusataja (1979–) *[[Vicente Blasco Ibáñez]], hispaania kirjanik (1867–1928) *[[Bill de Blasio]], USA poliitik (1961–) *[[Mariusz Błaszczak]], Poola poliitik (1969–) *[[Jakub Błaszczykowski]], Poola jalgpallur (1985–) *[[Leszek Błażyński]], Poola poksija (1949–1992) *[[Pavel Blažek]], Tšehhi jurist ja poliitik (1969–) *[[Sepp Blatter|Sepp Blatter]], Šveitsi jalgpallitegelane (1936–) *[[William Peter Blatty]], USA kirjanik, filmistsenarist ja -lavastaja (1928–2017) *[[Aleksander Blaubrück]], eesti kooliõpetaja, karikaturist, tarbekunstnik (1895–1971) *[[Rudolf Bruno Blaufeldt]], eesti rohuteadlane ja esperantist (1877–1932) *[[Rūdolfs Blaumanis]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1863–1908) *[[Jelena Blavatskaja]], vene müstik (1831–1891) *[[Edward Blay]], Ghana poksija (1937–2006) *[[Kurt Blecha]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1923–2013) *[[Max Blecher]], juudi rahvusest Rumeenia kirjanik (1909–1938) *[[Alexis Bledel]], USA näitleja ja modell (1981–) *[[Vaclovas Blėdis]], leedu näitleja ja teatrilavastaja (1920–1999) *[[Imants Bleidelis]], läti jalgpallur (1975–) *[[Martin Bleimann]], Eesti poliitik ja Nõukogude Liidu luuraja (1887–1938) *[[Johannes Bleive]], eesti muusikapedagoog ja -kriitik ning helilooja (1909–1991) *[[Mihhail Bleive]], eesti õigeusu preester, märter (1873–1919) *[[Ernst Blessig]], Eesti arstiteadlane (1859–1940) *[[Johann Ludwig Urban Blesson]], Preisi sõjaajaloolane ja sõjaväeinsener (1790–1861) *[[Corbin Bleu]], USA näitleja ja laulja (1989–) *[[Eugen Bleuler]], Šveitsi psühhiaater (1857–1939) *[[Julius Bleyer]], Eesti Postimuuseumi asutaja (1901–1980) *[[Fritz Bleyl]], saksa maalikunstnik (1880–1966) *[[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija (1998–) *[[Daley Blind]], hollandi jalgpallur (1990–) *[[Boriss Blinder]], Ukraina kabetaja (1913–1998) *[[Antony Blinken]], USA poliitik ja riigiametnik (1962–) *[[Vilija Blinkevičiūtė]], Leedu jurist ja poliitik (1960–) *[[Valeri Blinov]], eesti filmioperaator (1947–) *[[Jelena Blinova]], vene näitleja (1924–1985) *[[Charles Kasiel Bliss]], Austria semiootik (1897–1985) *[[Georgi Bliznaški]], Bulgaaria õigusteadlane ja poliitik (1956–) *[[Karen Blixen]], taani kirjanik (1885–1962) *[[Jakov Bljumkin]], Nõukogude riigiametnik (1900–1929) *[[Ernest Bloch]], Ameerika Ühendriikide helilooja, viiuldaja, pedagoog ja dirigent (1880–1959) *[[Felix Bloch]], Šveitsi-Ameerika Ühendriikide füüsik (1905–1983) *[[Marc Bloch]], prantsuse ajaloolane (1886–1944) *[[Guido Block]], Tartu justiitsbürgermeister (1843–1889) *[[Ken Block]], USA motosportlane (1967–2023) *[[Ned Block]], USA filosoof (1942–) *[[Ādolfs Bļodnieks]], Läti poliitik (1889–1962) *[[Nicolaas Bloembergen]], hollandi päritolu USA füüsik (1920–2017) *[[Oleg Blohhin]], Ukraina jalgpallur, treener ja poliitik (1952–) *[[Aleksandr Blok]], vene kirjanik (1980–1921) *[[Andrus Blok]], Eesti poliitik (1961–) *[[Stef Blok]], Hollandi poliitik (1964–) *[[Sofia Blokhin]], Eesti maletaja (2006–) *[[Johannes Blokland]], Hollandi poliitik (1943–) *[[Rogier Blokland]], hollandi keeleteadlane (1971–) *[[Rens Blom]], hollandi teivashüppaja (1977–) *[[Stig Blomberg]], rootsi skulptor (1901–1970) *[[Werner von Blomberg]], Saksa sõjaväelane (1878–1946) *[[Thomas Blomqvist]], Soome poliitik (1965–) *[[Stig Blomqvist]], rootsi rallisõitja (1946–) *[[Lanceloot Blondeel]], flaami maalikunstnik, skulptor, arhitekt, linnaplaneerija ja kartograaf (1498–1561) *[[Jan Błoński]], poola kirjandusteadlane, kirjanduskriitik, publitsist ja tõlkija (1931–2009) *[[Ben Blood]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Allan Bloom]], ameerika filosoof, esseist (1930–1992) *[[Bruno Bloom]], Eesti sõjaväelane (1904–1964) *[[Orlando Bloom]], inglise filminäitleja (1977–) *[[Michael Bloomberg]], USA ärimees ja poliitik (1942–) *[[Leonard Bloomfield]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (1887–1949) *[[Hans-Peter Blossfeld]], saksa sotsioloog (1954–) *[[Eduard Blossfeldt]], eesti jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane (1919–2012) *[[Eugen Joseph von Blossfeldt]], baltisaksa vaimulik Eestis *[[Marika Blossfeldt]], eesti tantsija ja koreograaf (1958–) *[[Roberts Blossom]], USA näitleja (1924–2011) *[[Maria Blower-Porter]], Briti jalgrattur (1964–) *[[Andrew Bloxam]], inglise botaanik ja mükoloog (1801–1878) *[[Betty Blue]], ameerika modell ja näitleja (1931–2000) *[[David Blue]], ameerika näitleja ja produtsent (1979–) *[[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja (1994–) *[[Teodors Bļugers]], Läti jäähokimängija (1994–) *[[Aivo Blum]], Eesti–Soome maalikunstnik ja arvutigraafik (1966–) *[[Arseni Blum]], Eesti NSV riigitegelane (1915–2003) *[[Christoph Blum]], Eesti vaimulik (1625–1669) *[[Ernst Blumbach]], eesti sõjaväekartograaf (1863–1929) *[[Aleksander Blumberg]], eesti muusikategelane ja helilooja (1918–1973) *[[Gustav Blumberg|Gustav Karl Eduard Blumberg]], eesti haridus- ja ühiskonnategelane (1834–) *[[Nikolai Blumberg|Nikolai Alexander Julius Blumberg]], eesti vaimulik (1869–1926) *[[Baruch Samuel Blumberg]], USA arstiteadlane (1925–2011) *[[Nevil Blumberg]], Eesti kitarrist (1961–2015) *[[Renāte Blumberga]], liivi päritolu Läti ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane (1971–) *[[Peter Blume]], ameerika maalikunstnik (1906–1992) *[[Malle Blumenau]], Eesti munitsipaalametnik ja -poliitik (1953–2020) *[[Johann Friedrich Blumenbach]], saksa arstiteadlane ja antropoloog (1752–1840) *[[Hans Blumenberg]], saksa filosoof (1920–1996) *[[Asta Blumenfeld]], Eesti tõlkija (1914–2004) *[[Lilja Blumenfeld]], eesti teatrikunstnik (1958–) *[[Martin Blumenthal]], eesti tuletõrjuja (1857–1940) *[[Leonhard Blumer]], eesti afrikanist, misjonär ja vaimulik (1878–1938) *[[Evald Blumfeldt]], eesti ajaloolane (1902–1981) *[[Hans Friedrich Blunck]], saksa kirjanik ja jurist (1888–1961) *[[Emily Blunt]], Briti filminäitleja (1983–) *[[James Blunt]], Briti muusik (1974–) *[[Jeffrey Blustein]], USA filosoof *[[Leili Bluumer]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1928–2004) *[[Petra Bläss]], Saksa poliitik (1964–) *[[Herbert Blöcker]], saksa ratsutaja (1943–2014) *[[Sofja Blücher]], Eesti näitleja (1927–2017) *[[Vassili Blücher]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1889–1938) *[[Gernot Blümel]], Austria poliitik (1981–) *[[Nellie Bly]], ameerika ajakirjanik (1864–1922) ==Bo== {{vaata|Biograafiad (Bo)}} ==Br== {{vaata|Biograafiad (Br)}} ==Bu== ''Vaata [[Biograafiad (Bu)]]'' ==Bõ== *[[Anatoli Bõkov]], Nõukogude Liidu maadleja (1953–) *[[Dmitri Bõkov]], vene kirjanik ja ajakirjanik (1967–) *[[Igor Bõkov]], Vene arstiteadlane ja sõjaväelane (1954–) *[[Jelizaveta Bõkova]], vene maletaja (1913–1986) *[[Valeri Bõkovski]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1934–2019) *[[Marija Bõrdõnnõrova]], jakuudi kabetreener (?–) *[[Georgi Bõstrov]], Eesti poliitik (1944–2015) *[[Aleksandr Bõvšev]], vene õpetaja ja luuletaja (1972–) ==Bä== *[[Johan Bäckman]], Soome ühiskonnateadlane, kriminoloog ja publitsist (1971–) *[[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija (1987–) *[[George Bähr]], saksa arhitekt (1666–1738) *[[‎Alo Bärengrub]], eesti jalgpallur *[[Jaan Bärenson (põllumees)|Jaan Bärenson]], eesti põllumees *[[Jaan Bärenson]], eesti kirikutegelane (sündinud 1957) *[[Gunnar Bärlund]], Soome ja Ameerika Ühendriikide poksija (1911–1982) *[[Kaj Bärlund]], soome poliitik (1945–) *[[Johann Bärner]], Eesti vaimulik (1630–1695) *[[Afaq Bəşirqızı]], Aserbaidžaani näitleja (1955–) *[[Eduard Bätge]], baltisaksa poliitikategelane (1849–1920) *[[Nikolai Bäuerle]], Eesti vaimulik (1892–1946) ==Bö== *[[Tarjei Bø]], Norra laskesuusataja (1988–) *[[Heinrich von Böckenförde]], Liivi ordu maameister (suri 1437) *[[Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend)|Heinrich von Böckenförde]], Liivi ordu rüütelvend (15. sajand) *[[Conrad Böcker]], saksa võimleja (1870–1936) *[[Leemet Böckler]], eesti korvpallur (2001–) *[[Teddy Böckler]], eesti arhitekt ja restauraator (1930–2005) *[[Arnold Böcklin]], šveitsi maalikunstnik (1827–1901) *[[Christine Böhm]], Austria teatri- ja filminäitleja (1954–1979) *[[Dominikus Böhm]], saksa arhitekt (1880–1955) *[[Gottfried Böhm]], saksa arhitekt ja maalikunstnik (1920–2021) *[[Siegfried Böhm]], Saksa DV riigitegelane (1928–1980) *[[Franz Böhme]], Saksamaa sõjaväelane (1885–1947) *[[Ibrahim Böhme]], Saksa DV poliitik (1944–1999) *[[Jakob Böhme]], saksa filosoof (1575–1624) *[[Jan Böhmermann]], saksa ajakirjanik, meelelahutaja, muusik, kirjanik ja filmiprodutsent (1981–) *[[Eduard Freiherr von Böhm-Ermolli]], Austria-Ungari sõjaväelane (1856–1941) *[[Jens Böhrnsen]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Otto von Böhtlingk]], saksa ja Venemaa keeleteadlane (1815–1904) *[[Georg Bölau]], eesti litograaf (1873–1963) *[[Heinrich Böll]], saksa kirjanik (1917–1985) *[[Astrid Böning-Nõlvak]], eesti rahvamuusik (1980–) *[[Ludwig Börne]], saksa ajakirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1786–1837) *[[Wolfgang Börnsen]], Saksamaa poliitik (1942–2024) *[[Max Bösiger]], Šveitsi poksija (1933–2019) *[[Iván Böszörményi-Nagy]], ungari päritolu USA psühhiaater (1920–2007) *[[Eero Böök]], soome maletaja (1910–1990) ==Bü== *[[Markus Büchel]], Liechtensteini poliitik ja jurist (1959–2013) *[[Selina Büchel]], Šveitsi kergejõustiklane (1991–) *[[Karl Bücher]], saksa majandusteadlane (1847–1930) *[[Hans Büchi]], Šveitsi poksija (1929–2023) *[[Ludwig Büchner]], saksa füsioloog ja materialistlik filosoof (1824–1899) *[[Karl Bühler]], saksa psühholoog ja keeleteadlane (1879–1963) *[[Anna Hedvig Büll]], baltisaksa päritolu Eesti kristlik misjonär Lähis-Idas (1887–1981) *[[Alexander von Bülow]], Mecklenburgi poliitik (1829–1901) *[[Karl von Bülow]], Saksamaa sõjaväelane (1846–1921) *[[Rudolf von Bünau]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1945) *[[Gisele Bündchen]], Brasiilia modell ja näitleja (1980–) *[[Nikolai von Bünting]], Venemaa riigitegelane (1861–1917) *[[Gerda-Ludmilla Bürger]], eesti arst (1897–1992) *[[Anton Friedrich Büsching]], saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog (1724–1793) *[[Eugen Büss]], geofüüsik *[[Reinhard Bütikofer]], Saksamaa poliitik (1953–) *[[Ove Büttner]], eesti kunstnik (1959–2021) *[[Orkut Büyükkökten]], türgi tarkvaraarendaja (1975–) ==By== *[[John By]], inglise sõjaväeinsener (1779–1836) *[[ByeAlex]], ungari laulja (1984–) *[[Biff Byford]], inglise muusik (1951–) *[[Jens Byggmark]], Rootsi mäesuusataja (1985–) *[[Vasil Bykaŭ]], valgevene kirjanik (1924–2003) *[[Conrad Peter von Bylow]], Venemaa sõjaväelane (suri 1796) *[[Bowen Byram]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Harry F. Byrd, Jr.]], USA poliitik (1914–2013) *[[Richard Evelyn Byrd]], USA polaaruurija ja lendur (1888–1957) *[[Robert Byrd]], USA poliitik (1917–2010) *[[Bill Byrge]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1932–2025) *[[David Byrne]], Briti-USA muusik ja muusikateoreetik (1952–) *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]], Iirimaa jurist ja poliitik (1977–) *[[Jim Byrnes]], USA muusik ja näitleja (1948–) *[[George Gordon Byron]], inglise luuletaja (1788–1824) *[[Paul Byron]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Andrzej Byrt]], Poola majandusteadlane, riigiametnik ja diplomaat (1949–) *[[Lars Bystøl]], Norra suusahüppaja (1978–) *[[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija (1994–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|B, Biograafiad]] 803s22d50crwt3rco0kz3r6raz1chr2 0 21005 7151679 7145899 2026-05-11T18:33:08Z Andres 5 7151679 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Georgi| Eesnime kohta| Georgi (eesnimi)}} [[Pilt:Raphael - Saint George and the Dragon - Google Art Project.jpg|pisi|[[Raffael]] "Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505–1506, Rahvusgalerii, Washington, USA)]] '''Püha Jüri''' ('''Georgios'''; ka '''Georgius''' ja '''Georgi Võidukandja'''; hukati [[303]]) oli [[Kapadookia]]st pärit ohvitser ja [[ristiusk|kristlik]] [[märter]]. Ta on sõjameeste, rüütlite ja talupoegade [[kaitsepühak]]. Veel on tema kaitse all talusulased, püttsepad, turvisevalmistajad ja sadulsepad. Püha Jüri kutsutakse appi [[maohammustus]]te, [[süüfilis]]e, [[katk]]u ja [[leepra]] korral. Georgios hukati, sest ta oli söandanud halvustada [[Olümpos]]e jumalaid. [[Eesti]]s on pühale Jürile pühitsetud kirikud [[Jüri]]s ([[Jüri kirik]]), [[Laiuse]]l ([[Laiuse Püha Jüri kirik]]), [[Värska]]s ([[Värska Püha Georgiuse kirik]]), [[Tartu]]s ([[Tartu Püha Jüri kirik]]), samuti oli [[Tallinn]]as Püha Jüri ordu, [[Toomkirik]]us ja [[Niguliste kirik|Nigulistes]] Püha Jüri [[kabel]]id. Alates [[23. aprill]]ist [[2001]] on [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori]]l [[EELK]] [[Tori Püha Jüri kogudus]] ja [[Eesti Sõjameeste Mälestuskirik]]. Püha Jüri kaitseb ka Võru linna ja ta nime kannab Võru peatänav (tsaariajal Georgi tänav, [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude]] ajal Lenini tänav). Lisaks Võru linnale kaitseb püha Jüri [[Gruusia]] riiki, [[Inglismaa]]d ja [[Moskva]] linna. Püha Jüri päev ehk [[jüripäev]] on [[23. aprill]]il. Püha Jüri sümbol on [[Püha Jüri rist]], punane rist valgel taustal. ==Legend== Püha Jüriga seostatakse tihti legendi, mille süžee langeb kokku [[imemuinasjutt|imemuinasjututüübiga]] "[[Lohetapja]]". Lohe mürgitas oma hingeõhuga kõik, kes talle lähenesid. Kapadookia sõdur Georg oli teel läbi Silene [[Liibüa]]s ning nägi lohe terrorit kogukonnas. Esialgu nõudis lohe oma suure isu rahuldamiseks kaht lammast, hiljem aga juba inimliha. Lohe ohvreid valiti liisuga ning kui Georg linna jõudis, oli kuningatütre kord. Mõrsjarüüs printsess oli linna taga kalju külge aheldatud ja ootas oma saatust. Georg haaras oda ja astus koletisele vastu. Ta taltsutas lohe ja tõi selle printsessi vöö otsas linna, lubades eluka tappa, kui linnarahvas ristiusu vastu võtab. Seda 15 000 linlast kähku tegidki ning ainsa tasuna enesele palus Georg kuningat kirikuid ülal pidada, preestreid austada ja vaeseid aidata. ==Vaata ka== *[[Püha Jüri skulptuurigrupp]] Stockholmis == Kujutamine kunstis == <gallery> Ikoon "Püha Jüri".JPG|Püha Jüri ikoon [[Kihnu kirik]]us Albrecht Altdorfer Laubwald mit dem Heiligen Georg 1510.jpg|[[Albrecht Altdorfer]]. "Metsamaastik püha Jüri ja lohe võitlusega" (1510) Britain Needs You at Once - WWI recruitment poster - Parliamentary Recruiting Committee Poster No. 108.jpg|Suurbritannia esimesse maailmasõtta värbamise plakat Estatua de San Jorge atacando al Dragón, Zagreb, Croacia, 2014-04-13, DD 01.JPG|Püha Jüri skulptuur [[Zagreb]]is St George fresco - St George Church museum - Kyustendil..jpg|Fresko Bulgaarias 2013-03-27 13-39-59-Eglise-Saint-Georges.jpg|[[Olivier Pichat]]' maal pühast Jürist </gallery> == Välislingid == {{Commons|Saint George}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Pühakud|Jüri]] [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Sündinud 3. sajandil]] [[Kategooria:kristlikud märtrid]] [[Kategooria:Surnud 303]] ldl8unpdyju2efdcsj1q9z94npan597 0 25618 7151583 7007621 2026-05-11T16:00:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151583 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{LGBT}} '''Biseksuaalsus''' ehk '''biseksuaalne sättumus''' on [[seksuaalne sättumus]], millele on iseloomulik [[Romantiline külgetõmme|romantiline]] või [[seksuaalne külgetõmme]] [[Sookahesus|mõlemast või mitmest soost]] isikute poole ning neile isikutele suunatud [[seksuaalkäitumine]]. '''Biseksuaalsuseks''' (ehk biseksuaalseks identiteediks) nimetatakse ka sellist [[Seksuaalne identiteet|seksuaalset identiteeti]], mis tugineb taolisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid.<ref name="apahelp" /><ref name="healthyminds.org" /> Biseksuaalne identiteet ei pea tingimata tähendama võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo poole. Biseksuaalseina identifitseerivad end sageli inimesed, kes eelistavad küll ühte sugu, aga ei välista ka teist.<ref name="Rosario2" /> Biseksuaalsus on [[heteroseksuaalsus]]e ja [[homoseksuaalsus]]e kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb [[seksuaalse sättumuse kontiinum]]il .<ref name="apahelp" /> Sõna "biseksuaalsus" kasutatakse harilikult rääkides [[Inimene|inimestest]]. Biseksuaalset käitumist on täheldatud läbi aegade nii erinevates ühiskondades<ref name="Civil" /> kui ka loomariigis.<ref name="Bio" /><ref name="Evol" /><ref name="Bi Species" /> == Mõiste == "Biseksuaalsus" on ladina [[neologism]]. Liitsõna koosneb ladinakeelsetest sõnadest ''bis'' ('kaks korda')<ref name="f3v7g" /> ja ''sexualis'' ('sugueluline').<ref name="Ng1EW" /> 19. sajandi alguses kasutusele võetud "biseksuaal" oli oma esialgses tähenduses sünonüüm [[hermafrodiit]]susele ehk kahesoolisusele. Tänapäevases tähenduses võttis sõna "biseksuaalsus" kasutusele [[Sakslased|saksa]] [[psühhiaater]] [[Richard von Krafft-Ebing]]i [[1886]]. aastal.<ref name="0IydN" /><ref name="Pk3yD" /><ref name="wE6Km" /> [[Eesti LGBT Ühing]] soovitab kasutada biseksuaalsete inimeste kohta väljendeid "biseksuaalne inimene", "biseksuaalne mees" või "biseksuaalne naine".<ref name="rPwPz" /> Keelekorraldajad loevad korrektseks ka sõna "biseksuaal".<ref name="KS22F" /> == Seksuaalne sättumus, identiteet ja käitumine == {{Vaata|Seksuaalne sättumus|Seksuaalne identiteet|Inimese seksuaalkäitumine}} Inimese [[seksuaalne sättumus]], [[Inimese seksuaalkäitumine|seksuaalkäitumine]] ja [[seksuaalne identiteet]] on lähedalt seotud, aga siiski üksteisest erinevad mõisted. Seksuaalne identiteet viitab isiku kontseptsioonile iseendast, käitumine seksuaalaktidele ja sättumus külgetõmbemustritele.<ref name="3pMhB" /> Need kolm ei pea alati ühtima, kuna seksuaalne külgetõmme või käitumine ei pea olema alati kooskõlas inimese identiteediga. Näiteks võib inimene end määratleda heteroseksuaalsena, geina, lesbina või biseksuaalsena ilma, et tal oleks olnud üldse seksuaalseid kogemusi. Samuti võib inimesel olla olnud samasoolisi kogemusi, aga ta ei pea end geiks, lesbiks või biseksuaalseks.<ref name="apa2009" /> Samamoodi võib end gei või lesbina identifitseerinud isik aeg-ajalt omada seksuaalset kontakti vastassoo esindajaga, aga end mitte biseksuaalsena määratleda.<ref name="apa2009" /> Mõnikord jäetakse eristamata seksuaalne sättumus ja seksuaalne identiteet. See tekitab käsitlustes erisuse selles, kas seksuaalne sättumus võib ajas muutuda. Uurijad, kes kahte mõistet omavahel ei erista, lähtuvad kontseptsioonist, et seksuaalne sättumus on osadel inimestel kindlaks määratud, teistel aga voolav ning võimeline aja jooksul muutuma.<ref name="JFZX2" /> Teised eristavad seksuaalset sättumust kui kaasasündinud külgetõmmet ning seksuaalset identiteedi kui midagi, mis võib inimese elu jooksul muutuda.<ref name="gv2Dh" /> Viimasel juhul ei ole seksuaalne identiteet osa seksuaalsest sättumusest ning ei pea seetõttu ühtima isiku seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega.<ref name="Rosario2" /><ref name="Sinclair" /><ref name="Concordance/discordance in SO">{{cite journal|last=Ross|first=Michael W.|title=Concordance Between Sexual Behavior and Sexual Identity in Street Outreach Samples of Four Racial/Ethnic Groups|url=https://archive.org/details/sim_sexually-transmitted-diseases_2003-02_30_2/page/110|publisher=American Sexually Transmitted Diseases Association|journal=Sexually Transmitted Diseases|volume=30|issue=2|pages=110–113|year=2003|doi=10.1097/00007435-200302000-00003|pmid=12567166|author2=Essien, E. James|author3=Williams, Mark L.|author4=Fernandez-Esquer, Maria Eugenia. | issn=0148-5717}}</ref> == Statistika == {{Vaata|Seksuaalse sättumuse statistika}} Seksuaalse sättumuse statistikat on raske täpselt hinnata, kuna selleks puuduvad usaldusväärsed andmed. Uuringu tulemuste hindamisel on oluline arvestada kasutatud kriteeriumiga, mille alusel on defineeritud sättumusi.<ref name="z1osL" /> Paljudele inimestele võib olla vastumeelne end gei või biseksuaalsena identifitseerida vaatamata samasoolisele külgetõmbele. Samasoolise külgetõmbega inimeste arv võib olla suurem kui nende arv, kes sellel külgetõmbel tegutsevad. See omakorda võib olla suurem kui arv, kes end identifitseerivad gei, lesbi või biseksuaalsena.<ref name="black" /> [[Alfred Kinsey]] esitas [[1948]]. ja [[1953]]. aastal aruande, mille järgi peaaegu 46% meessoost uuritavatest olid oma elu jooksul seksuaalselt mõlemale soole "reageerinud". 37%-l oli olnud vähemalt üks homoseksuaalne kogemus.<ref name="nGKmF" /> Kinsey meetodeid on kritiseerinud John Tukey. Tema järgi ei ole uurimuses kasutatud juhuslikku valimit.<ref name="EOPfp" /><ref name="CEynq" /> Hilisem uurimus üritas eemaldada algse valimi kallutatuse. Hilisemad uurimused (ka tänapäevased<ref name="OnCOX" />) on näidanud suhteliselt väikest biseksuaalide osakaalu rahvastikus. Los Angeleses asuva [[California Ülikool Los Angeleses|California Ülikooli Williamsi instituudi]] 2011. aasta aruanne hindab, et umbes 300 miljonist [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] elanikust on biseksuaalsed 1,8%.<ref name="aDnG2" /> === Küsitlused === 2015. aastal küsitleti Suurbritannias 1632 täiskasvanud inimest. Neist 89% identifitseeris end heteroseksuaalsena, 6% homoseksuaalsena ning 2% biseksuaalsena.<ref name="QiHqW" /> Uuringus osalejatel paluti end paigutada [[Kinsey skaala]]le. 72% kõikidest täiskasvanutest valisid skaalal väärtuse 0, mis sümboliseeris eksklusiivset heteroseksuaalust. Täielikku homoseksuaalsust tähistava väärtuse 6 valis 4%. 19% vastanutest valisid numbrid 1 ja 5 vahel ehk paigutasid end erineva väärtustega biseksuaalsuse skaalale. Neist omakorda 15% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 2% homoseksuaalsusele ning 2% valisid väärtuse skaala keskel. Täiskasvanutest vanuses 18–24 paigutas end biseksuaalsuse skaalale 43% vastanutest.<ref name="K9WSo" /> Samal aastal viidi Ameerika Ühendriikides läbi analoogne uuring. Küsitleti 1000 täiskasvanut, kellest 89% identifitseeris end heteroseksuaalsena, 4% homoseksuaalsena ja 4% biseksuaalsena. Vanuses 18–29 identifitseeris end biseksuaalsena 10% vastajatest. Sama näitaja 30–44 aasta vanuste vastajate hulgas oli 3%. Kinsey skaalal paigutas 16% vastanutest end erineva väärtusega biseksuaalsuse skaalale: 10% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 3% homoseksuaalsusele ning 3% valis väärtuse skaala keskel.<ref name="WMEQb" /> ==Kujunemine == Teadlaste arvamuse kohaselt ei ole seksuaalne sättumus valik.<ref name="Frankowski" /><ref name="Lamanna" /><ref name="Kersey-Matusiak" /> See tähendab, et inimesed ei vali, kas nad on heteroseksuaalsed, homoseksuaalsed, biseksuaalsed või muude seksuaalsete sättumustega. === Bioloogia === {{Vaata| Seksuaalse sättumuse bioloogiline alus}} Seksuaalse sättumuse ja bioloogia vaheline seos on teaduses jätkuv uurimisaines. Siiani ei ole kindlaks tehtud tegurit, mis üksinda seksuaalse sättumuse määraks. Erinevad uuringud osutavad lahknevatele ja sageli üksteisega vastuolus olevatele põhjustele. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.<ref name="Frankowski" /><ref name="Lamanna2" /><ref name="Stuart3" /> Seksuaalse sättumuse tekke põhjuste seletamisel on levinumad erinevad bioloogilised teooriad.<ref name="Frankowski" /> Bioloogilised teooriad näevad enamasti põhjustena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda ja/või aju struktuuri. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.<ref name="Lamanna" /><ref name="rcp2007" /><ref name="Sweden2" /> Teised teadlased usuvad, et seksuaalne sättumus määratakse juba eostamisel.<ref name="Vare" /> Samas puuduvad siiani teaduslikud kordusuuringud, mis toetaksid ükskõik millist bioloogilist tegurit seksuaalse sättumuse kujunemise põhjusena.<ref name="apahelp" /> [[Robin Baker]] on oma vaidlusi tekitanud raamatus "Sperm Wars" näinud biseksuaalses käitumises paljunemist soodustavat kohastumust, kuna see annab tema hinnangul rohkem võimalusi alustada nooremana seksuaalelu, suhelda erineva isiksusetüüpidega inimestega ning harjutada truudusemurdmist. Kogemused, mille biseksuaal on saanud samast soost isikuga, võivad aidata suhtes sarnase isiksusetüübiga vastassoolise inimesega. Uuringute järgi on 40. eluaastaks biseksuaalidel heteroseksuaalidest vähem lapsi. Bakeri järgi on biseksuaalsus ikkagi eelis, kuna 20. eluaastaks on biseksuaalidel neli korda suurem reproduktiivne edu, 25. eluaastaks on edumaa kaks korda suurem. [[Homofoobia]]s näeb Barker reaktsiooni just paljunemise eelisele, seda vaatamata sellele, et homoseksuaalid ei konkureeri heteroseksuaalidega vastassooliste inimeste pärast.{{lisa viide}} === Keskkond === {{Vaata| Seksuaalse sättumuse keskkondlik alus}} Uurijad näevad keskkonnategurites võimaliku seksuaalse sättumuse kujunemise mõjutajat. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks et laste kasvatamisviis või varajased kogemused lapsepõlves mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel.<ref name="rcp2007" /><ref name="AmPsychiAssn-Sexual orientation" /> Sellegipoolest on osad uuringud sidunud laste kasvatamisviisi või perekondliku keskkonna [[mitteheteroseksuaalsus]]ega.<ref name="Sweden2" /><ref name="Parenting2010" /> Samuti on üritatud seostada lapse ebatraditsioonilist soo väljendusviisi homoseksuaalsusega.<ref name="Bearman" /><ref name="Bem2008" /><ref name="Rieger" /> Mitmed uuringud on näidanud seaduspära, mille järgi iga vanem vend suurendab tõenäosust, et mehel tekib homoseksuaalne sättumus 28–48%. Teadlased näevad nii nimetatud [[vanema venna efekt]]i põhjusena varast sünnieelset keskkonda, eriti sünnieelseid hormoone.<ref name="itJUo" /><ref name="OxKRT" /><ref name="Blanchard 2001" /><ref name="A42hS" /><ref name="lGftu" /> Naiste ja vanemate õdede arvu vahel ei ole sellist seaduspära leitud.<ref name="lLSl8" /><ref name="ZtnW3" /> == Kogukond == === Üldised ühiskondlikud mõjud === Biseksuaalne kogukond (ka: biseksuaalne/panseksuaalne, bi/pan/voolav või mittemonoseksuaalne kogukond) hõlmab [[LGBT-kogukond|LGBT-kogukonna]] liikmeid, kes määratlevad enda seksuaalse sättumuse biseksuaalse, panseksuaalse või voolavana.<ref name="TvRKu" /> Osad biseksuaalseid inimesed on pühendunud omaette kogukonna, kultuuri ja poliitilise liikumise loomisele. Seda seetõttu, et nad tunnevad, et ei sobitu homoseksuaalse ega heteroseksuaalse maailmaga. Samuti on biseksuaalsusel kalduvus avalikkuses "nähtamatuks" jääda. Osad end biseksuaalsena määratlevad inimesed võivad ühineda kas homoseksuaalse või heteroseksuaalse ühiskonnaga. Teised biseksuaalsed inimesed ei näe, et selline ühinemine toimuks vabatahtlikult, vaid on neile peale sunnitud. Biseksuaalsed inimesed võivad pärast [[Kapist välja tulemine|kapist väljatulemist]] kogeda kõrvalejäetust nii homoseksuaalsest kui heteroseksuaalsest ühiskonnast. Asudes kahe sättumuse vahelisel alal, trotsivad nad ühiskonna arusaamist monogaamiast ja seksuaalsusest. [[Psühholoogia|Psühholoog]] Beth Firestein väidab, et biseksuaalsed inimesed tunnetavad sotsiaalset pinget, mis on seotud nende partneri valikuga.<ref name="newgen" /> Biseksuaalsed inimesed kipuvad seetõttu sageli määratlema end homoseksuaalsena.<ref name="newgen" /> Sotsiaalsed pinged ja surved võivad biseksuaalsete inimeste vaimset tervist mõjutada.<ref name="newgen" /> Sellist käitumist on seotud ka [[popkultuur]]iga: paljud mehed esitlevad end heteroseksuaalsetena, samas kui omavad samasoolisi kogemusi. Enamus selliseid mehi ei määratle end biseksuaalsena.<ref name="boykin" /> Samas võib tegemist olla väära kultuurilise ettekujutusega, mis on lähedalt seotud teiste LGBT-isikutega, kes peidavad enda tegelikku seksuaalset sättumust sotsiaalse surve tõttu ehk on [[Kapis olemine|kapis]]. 2013. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tehtud uuringu järgi teatas 28% biseksuaalsetest inimestest, et "kõige olulisemad inimesed nende elus teavad, et nad on osa LGBT kogukonnast". Sama näitaja oli geidel 77% ja lesbidel 71%. Kui biseksuaalsed vastajad soo järgi eraldi võtta, siis 12% meestest ja 33% naistest ütlesid, et nad on "kapist väljas".<ref name="8PHGG" /> === Ettekujutused ja diskrimineerimine === {{Vaata|Bifoobia|Biseksuaalsuse kustutamine|}} Sarnaselt teiste LGBT-inimestega kogevad biseksuaalsed inimesed sageli diskrimineerimist. Lisaks diskrimineerimisele, mis on seotud [[homofoobia]]ga, kogevad biseksuaalsed inimesed ka [[bifoobia]]t. Bifoobia, mis võib tulla nii LGBT-kogukonnast kui heteroseksuaalsest ühiskonnast, seab sageli kahtluse alla sõna "biseksuaalsus" ja biseksuaalse identiteedi.<ref name=":0" /><ref name="Dworkin" /><ref name="bisexual erasure" /> Levinud on arvamused, et kõik inimesed on biseksuaalsed (eriti naised)<ref name="Storr" /><ref name="Eisner" /> või et biseksuaalsus ei eksisteeri unikaalse identiteedina.<ref name=":0" /><ref name="Hall and Pramaggiore" /> Sellised suhtumised tulenevad kahest vaatest. [[Heteroseksism|Heteroseksistliku]] vaate järgi eeldatakse, et inimesed on seksuaalselt kiindunud vastassoosse. Sellest lähtuvalt arvatakse mõnikord, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult heteroseksuaalsed, kes ainult katsetavad enda seksuaalsusega.<ref name="bisexual erasure" /> Monoseksistlik vaade muudab seksuaalse sättumuse millekski, mis näitab ainult inimese eelistatud sugu. Arvatakse, et inimene ei saa olla biseksuaalne, kui ta ei tunne ''võrdset'' külgetõmmet mõlema soo vastu.<ref name=":0" /><ref name="Dworkin" /> Selle vaate järgi on inimesed eksklusiivselt kas homoseksuaalsed või eksklusiivselt heteroseksuaalsed.<ref name=":0" /> End biseksuaalsena määratlevad inimesed on tegelikult [[Kapis olemine|kapis olevad]] homoseksuaalsed inimesed, kes soovivad paista heteroseksuaalsena.<ref name="6Dnru" /> Või siis heteroseksuaalsed inimesed, kes katsetavad enda seksuaalsusega.<ref name="bisexual erasure" /><ref name="QzJwf" /> Paljud uurijad kahtlevad väites, et inimesed ei saa olla biseksuaalsed kui nad ei tunne võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo vastu. Nende hinnangul langeb biseksuaalsus [[Seksuaalse sättumuse kontiinum|kontiinumile]].<ref name="Rosario2" /><ref name="N8Hna" /> Iseäranis meeste biseksuaalsust peetakse sageli olematuks.<ref name="Eisner" /> 2005. aastal sooritasid J. Michael Bailey jt biseksuaalsete meestega katse, et leida nende seksuaalset külgetõmmet. Osalejad värvati kasutades kuulutusi geidele mõeldud ajakirjades ja alternatiivsetes ajalehtedes. Neile näidati pornograafiat, mis sisaldas kas ainult mehi või ainult naisi. Meeste seksuaalse erutuse hindamiseks mõõdeti verevoolu peenises. Uurijad leidsid, et valimis olnud biseksuaalsete meeste suguelundite erutuse mustrid sarnanesid homoseksuaalsete või heteroseksuaalsete meeste omadega. Autorid järeldasid, et "käitumise ja identiteedi mõttes biseksuaalsed mehed ilmselgelt eksisteerivad". Samas erutused või külgetõmbed ei näita, et biseksuaalsust meeste seas esineks.<ref name="mcSO9" /> Autorite väidet, et "meeste puhul võrdub erutus sättumusega" on kritiseeritud kui lihtsustust, mis jätab tähelepanuta käitumismustrid ja enesemääratlemise.<ref name="FAIR" /> Osad uurijad on kritiseerinud uuringus kasutatud tehnikaid, millega mõõdeti genitaalset erutust. Nad leiavad, et need on liiga algelised mõõtmaks seksuaalse külgetõmbe erinevaid tahke (erootilised aistingud, kiindumus, imetlus).<ref name="Carey" /> Uuringut ja selle käsitlust meedias on peetud vigaseks ja bifoobseks.<ref name="ngltf" /><ref name="bibrain.org" /> 2011. aastal avaldasid Bailey jt uue uuringu biseksuaalsetest meestest ja seksuaalsest külgetõmbest. Uuringus valimiks olid mehed, kes omasid mitmeid romantilisi ja seksuaalseid suhteid mõlema sooga. Teadlased leidsid neil kõrge erutuse taseme reageerides nii meeste kui ka naiste seksuaalsetele kujutistele.<ref name="GtjZ9" /><ref name="=Rosenthal" /> Autorite andmetel andis muutus värbamise strateegias eelmisest katsest erineva tulemuse. Osalejad värvati kasutades kuulutuselehes Craigslist olevat gruppi, kus mehed otsivad lähedust heteroseksuaalse paari mõlema liikmega. Uurijad järeldasid, et "biseksuaalsena määratletavad mehed, kellel on biseksuaalne erutus, eksisteerivad". Uuring ei kasutanud biseksuaalsena määratlenud meeste puhul piisavalt esindusliku valimit Seetõttu ei suutnud nad tuvastada, kas selline muster on biseksuaalsena määratlevatele meestele tüüpiline.<ref name="=Rosenthal" /><ref name="qA3xA" />[[Fail:Bisexual Pride Flag.svg|pisi|150x150px|Biseksuaalse uhkuse lipp]][[Biseksuaalsuse kustutamine]] (ka ''biseksuaalsuse nähtamatus'') on fenomen, mis kirjeldab biseksuaalsuse eksisteerimise tõendite vahelejätmist, ümberlükkamist või ümberseletamist ajaloos, teaduses, meedias ja teistes kohtades.<ref name=":0" /><ref name="Dworkin" /><ref name="Hutchins" /> Äärmuslikus vormis võib see sisaldada biseksuaalse sättumuse olemasolu eitamist.<ref name=":0" /><ref name="Hutchins" /> Ehkki biseksuaalsuse kustutamine ei sisalda avalikku vastuseismist biseksuaalsusele, on tegemist sageli bifoobiaga.<ref name="Dworkin" /><ref name="Hutchins" /><ref name="Stange" /> === Sümbolid === {{Vaata|LGBT-sümbolid}} [[Fail:Bi_triangles.svg|pisi|Kattuvad kolmnurgad]] [[Fail:Double crescent symbol (color).svg|pisi|Topeltkuud]] Tavaliseks [[Biseksuaalne kogukond|biseksuaalse kogukonna]] sümboliks on roosa-lilla-sinine [[biseksuaalse uhkuse lipp]]. Lipu ülaosas asuv roosa sümboliseerib homoseksuaalsust. Alaosas paiknev sinine aga heteroseksuaalsust. Keskel asuv kitsas lilla triip kui kahe teise värvi segu sümboliseerib biseksuaalsust.<ref name="PnxlT" /> Teine sümbol, mis kasutab sama värvilahendust, on kattuvad roosa ja sinine kolmnurk. Tuntud homoseksuaalse kogukonna sümbol roosa kolmnurk kattudes sinise kolmnurgaga moodustab lilla kolmnurga.<ref name="lambda symbols" /> Paljud homoseksuaalsed ja biseksuaalsed inimesed näevad [[Roosa kolmnurk|roosa kolmnurga]] kasutamises probleemi. Seda seetõttu, kuna tegemist on sümboliga, mida kasutas [[Adolf Hitler|Hitleri]] režiim homoseksuaalsete inimeste märgistamiseks ja tagakiusamiseks (sarnaselt nagu kasutati kollast [[Taaveti täht]]e). Kolmnurkade asemel on [[Saksamaa]]l ja selle lähiümbruses hakatud alternatiivina kasutama topeltkuusümbolit.<ref name="symbol" /> === Feminismis === Feministlikud käsitlused biseksuaalsusest võivad üksteisest suuresti erineda. Osad feministid peavad biseksuaalsust feministlikuks teemaks, teised lükkavad selle reaktsionistliku ja antifeministliku vastulöögina [[lesbifeminism]]ile tagasi.<ref name="Mxlw5" /> Paljud lesbifeminismiga seotud naised on end hiljem määratlenud biseksuaalsena. Laialt uuritud näiteks lesbide ja biseksuaalsete konflikt on Northamptoni Pride Marchi perioodil 1989–1993. Mitmed feministid osalesid arutelul teemal, kas biseksuaalseid inimesi peaks feminismi hõlmama ning kas biseksuaalsus on üldse feminismiga ühitatav.<ref name=":02" /> Tavaliseks lesbifeminismi kriitikaks biseksuaalsuse vastu oli, et biseksuaalsus on [[Antifeminism|antifeministlik]] ja väära teadlikkuse vorm. Lisaks pidasid nad biseksuaalseid naisi, kes olid suhtes meestega "petlikeks ja meeleheitel olevateks." Pinged biseksuaalsete feministide ja lesbifeministide vahel on alates 1990. aastatest leevenenud ning biseksuaalsed naised on feministlikus kogukonnas rohkem omaks võetud.<ref name=":02" /> Samas on osad lesbifeministid nagu [[Julie Bindel]] biseksuaalsuse suhtes kriitilised. Tema järgi on naiste biseksuaalsus "moevool", mida edendatakse "seksuaalse hedonismi" tõttu. Samuti on ta seadnud kahtluse alla, kas biseksuaalsus üldse eksisteerib.<ref name="Bindel" /> [[Sheila Jeffreys]]e järgi on paljud feministid nõus töötama geide, aga mitte biseksuaalsete meeste kõrval. Seda seetõttu, et tõenäoliselt ei ahista geid naisi seksuaalselt. Biseksuaalsed mehed aga võivad olla naistele sama tüütud kui heteroseksuaalsed mehed.<ref name="xqwDE" /> ==Vaata ka== * [[Aseksuaalsus]] * [[Heteroseksuaalsus]] * [[Homoseksuaalsus]] * [[Homo- ja biseksuaalsete isikute loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="apahelp">{{cite web|last=|first=|url=http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx|title=Sexual orientation, homosexuality and bisexuality|publisher=American Psychological Association|website=|date=|accessdate=11. mail 2017|archivedate=8. august 2013|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130808032050/http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx}}</ref> <ref name="healthyminds.org">{{cite web|last=|first=|url=http://healthyminds.org/More-Info-For/GayLesbianBisexuals.aspx|title=Sexual Orientation|publisher=American Psychiatric Association|website=|date=|archivedate=26. juuli 2011|accessdate=11. mail 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110726144306/http://healthyminds.org/More-Info-For/GayLesbianBisexuals.aspx}}</ref> <ref name="Rosario2">{{cite journal|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-sex-research_2006-02_43_1/page/46|title=Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time|journal=Journal of Sex Research|volume=43|issue=1|pages=46–58|year=2006|last2=Schrimshaw|first2=E.|last3=Hunter|first3=J.|last4=Braun|first4=L.|doi=10.1080/00224490609552298|last1=Rosario|first1=M.}}</ref> <ref name="Civil">{{Cite book|last=Crompton|first=Louis|year=2003|title=Homosexuality and Civilization|url=https://archive.org/details/homosexualityciv00crom|publisher=Belknap Press|location=Cambridge, Massachusetts|isbn=0-674-01197-X|pages=|quote=|via=|authorlink=}}</ref> <ref name="Bio">{{Cite book|last=Bagemihl|first=Bruce|year=1999|title=Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity|publisher=Profile Books, Ltd.|location=London|isbn=1-86197-182-6|pages=|quote=|via=|authorlink=}}</ref> <ref name="Evol">{{Cite book|last=Roughgarden|first=Joan|date=2004|title=Evolution's Rainbow: Diversity, Gender, and Sexuality in Nature and People|url=https://archive.org/details/evolutionsrainbo00roug|publisher=University of California Press|location=Berkeley, CA|isbn=0-520-24073-1|pages=|quote=|via=|authorlink=}}</ref> <ref name="Bi Species">{{cite news|last=Driscoll|first=Emily V.|url=http://www.sciam.com/article.cfm?id=bisexual-species|title=Bisexual Species: Unorthodox Sex in the Animal Kingdom|work=Scientific American|date=juuli 2008|access-date=|via=}}</ref> <ref name="apa2009">{{cite web|last=|first=|url=http://www.apa.org/pi/lgbc/publications/therapeutic-response.pdf|title=Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation|publisher=American Psychological Association|volume=|pages=63, 86|quote=Seksuaalse sättumuse identiteet - mitte seksuaalne sättumus - tundub muutvat psühhoteraapia, toetusgruppide ja olulistel isiku elu muutvatel sündmustel.|via=|accessdate=22. mail 2017}}</ref> <ref name="Sinclair">Sinclair, Karen, About Whoever: The Social Imprint on Identity and Orientation, NY, 2013 ISBN 9780981450513</ref> <ref name="black">{{cite journal|url=https://archive.org/details/sim_demography_2000-05_37_2/page/139|title=Demographics of the Gay and Lesbian Population in the United States: Evidence from Available Systematic Data Sources|journal=Demography|volume=37|issue=2|pages=139–154|year=2000|last2=Gates|first2=Gary|last3=Sanders|first3=Seth|last4=Taylor|first4=Lowell|doi=10.2307/2648117|pmid=10836173|last1=Black|first1=Dan}}</ref> <ref name="Lamanna">{{cite book|first=|year=2014|title=Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society|publisher=Cengage Learning|location=|isbn=1305176898|page=82|pages=|url=https://books.google.com/books?id=fofaAgAAQBAJ&pg=PA82|quote=Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt nagu me veel ei saa aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et isiku seksuaalsust mõjutavad mitmesugused tegurid. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne sättumus ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne sättumus on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste tegurite vaheliste mõjude tulem ... mis on kujunenud varases eas. [Tõendid vihjavad], et bioloogilised tegurid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010).|via=|author1=Mary Ann Lamanna|author2=Agnes Riedmann|author3=Susan D Stewart|accessdate=11. veebruaril 2016}}</ref> <ref name="Kersey-Matusiak">{{cite book|first=|year=2012|title=Delivering Culturally Competent Nursing Care|publisher=Springer Publishing Company|location=|isbn=0826193811|page=169|pages=|url=https://books.google.com/books?id=X8O_wGedAYoC&pg=PA169|quote=Enamus tervise või vaimse tervise organisatsioonid ei näe seksuaalset sättumust valikuna.|via=|author=Gloria Kersey-Matusiak|accessdate=10. jaanuaril 2016}}</ref> <ref name="Frankowski">{{cite journal|first=|url=http://pediatrics.aappublications.org/content/113/6/1827.long|title=Sexual orientation and adolescents|journal=Pediatrics|volume=113|issue=6|pages=1827–32|date=2004|doi=10.1542/peds.113.6.1827|pmid=15173519|via=|author=Frankowski BL|author2=American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence}}</ref> <ref name="Lamanna2">{{cite book|first=|year=2014|title=Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society|publisher=Cengage Learning|location=|isbn=1305176898|page=82|pages=|url=https://books.google.com/books?id=fofaAgAAQBAJ&pg=PA82|quote=Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt me ei saa veel aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et mitmed erinevad tegurid mõjutavad isiku seksuaalsust. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne sättumus ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne sättumus on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste tagurite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [...] Bioloogilised tegurid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010).|via=|author1=Mary Ann Lamanna|author2=Agnes Riedmann|author3=Susan D Stewart|accessdate=11. veebruaril 2016}}</ref> <ref name="Stuart3">{{cite book|first=|year=2014|title=Principles and Practice of Psychiatric Nursing|publisher=Elsevier Health Sciences|location=|isbn=032329412X|page=502|pages=|url=https://books.google.com/books?id=ivALBAAAQBAJ&pg=PA502|quote=Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamata on enamus teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja sotsiaalsed tegurid mõjutavad seksuaalse sättumuse kujunemist.|via=|author=Gail Wiscarz Stuart|accessdate=11. veebruaril 2016}}</ref> <ref name="rcp2007">{{cite web|last=|first=|url=http://www.rcpsych.ac.uk/workinpsychiatry/specialinterestgroups/gaylesbian/submissiontothecofe.aspx|title=Submission to the Church of England’s Listening Exercise on Human Sexuality|publisher=The Royal College of Psychiatrists|website=|date=|accessdate=13. juunil 2013}}</ref> <ref name="Sweden2">{{cite journal|last=Långström|first=Niklas|url=|title=Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden|publisher=Archives of Sexual Behavior|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=39|issue=1|pages=75–80|date=7. juuni 2008|doi=10.1007/s10508-008-9386-1|pmid=18536986|via=|author2=Qazi Rahman|author3=Eva Carlström|author4=Paul Lichtenstein}}</ref> <ref name="Vare">Vare, Jonatha W., and Terry L. Norton. "Understanding Gay and Lesbian Youth: Sticks, Stones and Silence." Cleaning House 71.6 (1998): 327-331: Education Full Text (H.W. Wilson). Web. 19. aprill 2012.</ref> <ref name="AmPsychiAssn-Sexual orientation">{{Cite web|last=|first=|url=http://healthyminds.org/More-Info-For/GayLesbianBisexuals.aspx|title=Sexual Orientation|publisher=American Psychiatric Association|website=|date=|accessdate=1. jaanuaril 2013|archivedate=22. juuli 2011|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110722080052/http://www.healthyminds.org/More-Info-For/GayLesbianBisexuals.aspx}}</ref> <ref name="Parenting2010">{{cite journal|url=http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=7907017&fileId=S0021932010000325|title=CHILDREN OF HOMOSEXUALS MORE APT TO BE HOMOSEXUALS? A REPLY TO MORRISON AND TO CAMERON BASED ON AN EXAMINATION OF MULTIPLE SOURCES OF DATA|journal=Journal of Biosocial Science|volume=42|issue=06|pages=721–42|date=november 2010|doi=10.1017/S0021932010000325|pmid=20642872|via=|last1=Schumm|first1=Walter R.|accessdate=6. septembril 2014}}</ref> <ref name="Bearman">{{cite journal|last=Bearman|first=Peter|url=http://www.soc.duke.edu/~jmoody77/205a/ecp/bearman_bruckner_ajs.pdf|title=Opposite-sex twins and adolescent same-sex attraction|journal=American Journal of Sociology|volume=107|pages=1179–1205|year=2002|format=PDF|doi=10.1086/341906|author2=Brückner, Hannah}}</ref> <ref name="Bem2008">{{cite journal|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1300/J529v12n01_05|title=Is There a Causal Link Between Childhood Gender Nonconformity and Adult Homosexuality?|journal=Journal of Gay & Lesbian Mental Health|volume=12|issue=1-2|pages=61–79|date=11. oktoober 2008|doi=10.1300/J529v12n01_05|via=|last1=Bem|first1=Daryl|accessdate=10. septembril 2014}}</ref> <ref name="Rieger">{{cite journal|last=|first=|url=https://archive.org/details/sim_developmental-psychology_2008-01_44_1/page/46|title=Sexual orientation and childhood gender nonconformity: evidence from home videos|journal=Dev Psychol|volume=44|issue=1|pages=46–58|date=2008|doi=10.1037/0012-1649.44.1.46|pmid=18194004|via=|vauthors=Rieger G, Linsenmeier JA, Gygax L, Bailey JM}}</ref> <ref name="Blanchard 2001">{{cite journal|url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0018-506X(01)91681-2|title=Fraternal birth order and the maternal immune hypothesis of male homosexuality|journal=Horm Behav|volume=40|issue=2|pages=105–14|date=september 2001|doi=10.1006/hbeh.2001.1681|pmid=11534970|author=Blanchard R}}</ref> <ref name="newgen">{{cite web|first=|url=http://www.apa.org/monitor/feb02/generation.html|title=A new generation of issues for LGBT clients|publisher=American Psychological Association|date=veebruar 2002|accessdate=15. juunil 2017|author=DeAngelis, Tori|work=Monitor on Psychology}}</ref> <ref name="boykin">{{cite web|first=|url=http://www.keithboykin.com/arch/001311.html|title=10 Things You Should Know About the DL|publisher=|website=|date=3. veebruar 2005|accessdate=15. juunil 2017|author=Boykin, Keith|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20060427005112/http://www.keithboykin.com/arch/001311.html|archivedate=27. aprill 2005}}</ref> <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Mary Zeiss Stange,Carol K. Oyster,Jane E. Sloan|pealkiri=Encyclopedia of Women in Today's World|aasta=2011|koht=|kirjastus=|lehekülg=158-161|url=https://books.google.ee/books?id=bOkPjFQoBj8C&pg=PA158&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q&f=false}}</ref> <ref name="Dworkin">{{cite journal|title=Treating the bisexual client|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-clinical-psychology_2001-05_57_5/page/671|journal=Journal of Clinical Psychology|volume=57|issue=5|pages=671–80|year=2001|doi=10.1002/jclp.1036|pmid=11304706|author=Dworkin, SH}}</ref> <ref name="bisexual erasure">{{cite journal|last=Yoshino|first=Kenji|url=http://www.kenjiyoshino.com/articles/epistemiccontract.pdf|title=The Epistemic Contract of Bisexual Erasure|publisher=Stanford Law School|journal=Stanford Law Review|volume=52|issue=2|pages=353–461|date=jaanuar 2000|doi=10.2307/1229482|jstor=|via=|authorlink=Kenji Yoshino}}</ref> <ref name="Storr">{{cite book|first=|year=2013|title=Bisexuality: A Critical Reader|publisher=Routledge|location=|isbn=1134706901|pages=104–106|url=https://books.google.com/books?id=Z48qBgAAQBAJ&pg=PA104|quote=|via=|author=Merl Storr|accessdate=12. septembril 2015}}</ref> <ref name="Eisner">{{cite book|last=Eisner|first=Shiri|year=2013|title=Bi: Notes for a Bisexual Revolution|publisher=Seal Press|location=|isbn=1580054757|page=71|pages=|url=https://books.google.com/books?id=CbJaZIosLwQC&pg=PT71|quote=|via=|accessdate=12. septembril 2015}}</ref> <ref name="Hall and Pramaggiore">{{cite book|author1=Donald E. Hall|author2=Maria Pramaggiore|year=1996|title=Representing Bisexualities: Subjects and Cultures of Fluid Desire|publisher=NYU Press|location=|isbn=081476634X|page=19|pages=|url=https://books.google.com/books?id=4tTwT14EaYEC&pg=PA19|quote=|via=|accessdate=12. septembril 2015}}</ref> <ref name="FAIR">{{cite web|last=|first=|url=http://fair.org/take-action/action-alerts/new-york-times-suggests-bisexuals-are-quotlyingquot/|title=New York Times Suggests Bisexuals Are 'Lying.' Paper fails to disclose study author's controversial history|publisher=Fairness and Accuracy in Reporting|website=|date=8. juuli 2005|accessdate=22. juunil 2017}}</ref> <ref name="Carey">{{cite news|last=Carey|first=Benedict|url=https://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F20714FB3B550C768CDDAE0894DD404482|title=Straight, Gay or Lying? Bisexuality Revisited|work=The New York Times|date=5. juuli 2005|via=|accessdate=22. juunil 2017}}</ref> <ref name="ngltf">{{cite web|first=|url=http://www.thetaskforce.org/downloads/reports/NYTBisexualityFactSheet.pdf|title=The Problems with "Gay, Straight, or Lying?"|publisher=|website=|date=juuli 2005|author=National Gay and Lesbian Task Force|accessdate=22. juunil 2017|archive-date=2013-10-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20131016135808/http://www.thetaskforce.org/downloads/reports/NYTBisexualityFactSheet.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="bibrain.org">{{cite web|last=|first=|url=http://www.bibrain.org/ControversyOverBaileyV2.0.pdf|title=Controversy over Professor J. Michael Bailey and the Existence of Bisexuality|publisher=American Institute of Bisexuality|website=|date=|year=2012|accessdate=22. juunil 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20131020184909/http://www.bibrain.org/ControversyOverBaileyV2.0.pdf|archive-date=2013-10-20|url-status=dead}}</ref> <ref name="=Rosenthal">{{cite journal|last=Rosenthal|first=AM|url=http://www.thestranger.com/images/blogimages/2011/08/16/1313530258-rosenthal_et_al.pdf|title=Sexual arousal patterns of bisexual men revisited.|journal=Biological Psychology|volume=88|issue=1|pages=112–115|year=2011|doi=10.1016/j.biopsycho.2011.06.015|pmid=21763395|via=|author2=Sylva, D|author3=Safron, A|author4=Bailey, JM|accessdate=22. juunil 2017|archive-date=2021-02-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20210217000310/https://www.thestranger.com/images/blogimages/2011/08/16/1313530258-rosenthal_et_al.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="Hutchins">{{cite web|last=Hutchins|first=Loraine|url=http://nsrc.sfsu.edu/MagArticle.cfm?Article=475&PageID=0|title=Sexual Prejudice - The erasure of bisexuals in academia and the media|publisher=National Sexuality Resource Center, San Francisco State University|date=|location=San Francisco|authorlink=Loraine Hutchins|accessdate=22. juunil 2017|work=American Sexuality Magazine|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071216065035/http://nsrc.sfsu.edu/MagArticle.cfm?Article=475&PageID=0|archivedate=16. detsember 2007}}</ref> <ref name="Stange">{{cite book|first=|year=2011|title=Encyclopedia of Women in Today's World|publisher=Sage Pubns|location=|isbn=1-4129-7685-5|pages=158–161|url=https://books.google.com/?id=bOkPjFQoBj8C&pg=PA158|id=ISBN 9781412976855|quote=|via=|accessdate=21. juunil 2017|author1=Mary Zeiss Stange|author2=Carol K. Oyster|author3=Jane E. Sloan}}</ref> <ref name="lambda symbols">{{cite web|last=|first=|url=http://www.lambda.org/symbols.htm|title=Symbols of the Gay, Lesbian, Bisexual, and Transgender Movements|publisher=|website=|date=26. detsember 2004|accessdate=14. juunil 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20041204072030/http://www.lambda.org/symbols.htm|archivedate=4. detsember 2004|df=}}</ref> <ref name="symbol">{{cite web|first=|url=http://andrejkoymasky.com/lou/sym/sym05.html|title=Gay Symbols: Other Miscellaneous Symbols|publisher=|website=|date=14. august 2006|accessdate=14. juunil 2017|author=Koymasky, Matt|author2=Koymasky Andrej}}</ref> <ref name=":02">{{cite book|last=Gerstner|first=David A.|year=2006|title=Routledge International Encyclopedia of Queer Culture|publisher=Routledge|location=United Kingdom|isbn=978-0-415-30651-5|page=|pages=82–3|url=https://books.google.com/books?id=XS_SnVPixE8C&pg=PA82&lpg=PA82&dq=%22bisexual+feminism%22&source=bl&ots=n32nIC-3XC&sig=h7jkH9Tq2dtkR0gs9Q7hmvNMzZ4&hl=en&sa=X&ei=zrdsUIKQLeWC0QHKqYHwAQ&ved=0CDAQ6AEwAA#v=onepage&q&f=false|quote=|via=|accessdate=24. juunil 2017}}</ref> <ref name="Bindel">{{cite news|last=Bindel|first=Julie|url=http://www.huffingtonpost.com/julie-bindel/where-is-the-politics-in-_b_1589435.html|title=Where's the Politics in Sex?|publisher=The Huffington Post|work=|date=12. juuni 2012|via=|accessdate=24. juunil 2017}}</ref> <ref name="f3v7g">{{Raamatuviide|autor=Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes|pealkiri=Võõrsõnade leksikon|aasta=2006|koht=[Tallinn]|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=132}}</ref> <ref name="Ng1EW">{{Raamatuviide|autor=Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes|pealkiri=Võõrsõnade leksikon|aasta=2006|koht=[Tallinn]|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=958}}</ref> <ref name="0IydN">{{Raamatuviide|autor=Richard von Krafft-Ebing|pealkiri=Psychopathia Sexualis: eine Klinisch-Forensische Studie|aasta=1886|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="Pk3yD">Susan Ackerman, ''When Heroes Love: The Ambiguity of Eros in the Stories of Gilgamesh and David''. Cambridge University Press, 2005, ISBN 0231132603, p. 5.</ref> <ref name="wE6Km">{{Netiviide|autor=Harper, Douglas|url=http://www.etymonline.com/index.php?term=bisexuality&allowed_in_frame=0|pealkiri=Bisexuality (n.)|väljaanne=Online Etymology Dictionary|aeg=|vaadatud=11. mail 2017}}</ref> <ref name="rPwPz">{{Netiviide|autor=Eesti LGBT Ühing|url=http://lgbt.ee/sonakasutus-5/|pealkiri=Soovitusi sõnakasutuseks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=20.12.2016|arhiivimisaeg=26.01.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170126215308/http://www.lgbt.ee/sonakasutus-5/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="KS22F">[http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=biseksuaal&F=M ÕS]</ref> <ref name="3pMhB">{{cite journal|url=http://www.springerlink.com/content/g248324552457105/|title=Sexual orientation, sexual identity, and the question of choice|journal=Clinical Social Work Journal|volume=17|pages=138–50|year=1989|doi=10.1007/bf00756141|author=Reiter L.}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="JFZX2">{{cite web|last=|first=|url=http://knowledgex.camh.net/amhspecialists/Screening_Assessment/assessment/ARQ2/Pages/arq2_question_a2.aspx|title=Question A2: Sexual orientation|publisher=Centre for Addiction and Mental Health|website=|date=|accessdate=22. mail 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141228033920/http://knowledgex.camh.net/amhspecialists/Screening_Assessment/assessment/ARQ2/Pages/arq2_question_a2.aspx|archivedate=2014-12-28|df=dmy-all}}</ref> <ref name="gv2Dh">{{cite web|last=|first=|url=http://www.apa.org/pi/lgbc/publications/therapeutic-response.pdf|title=Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation|publisher=American Psychological Association|volume=|pages=63, 86|date=2009|via=|accessdate=22. mail 2017}}</ref> <ref name="z1osL">LeVay, Simon (1996). ''[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/style/longterm/books/chap1/queerscience.htm Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality].'' Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9</ref> <ref name="nGKmF">Sexual Behavior in the Human Male, p. 656</ref> <ref name="EOPfp">{{Cite journal|first=|url=|title=John Tukey, 85, Statistician; Coined the Word 'Software'|journal=The New York Times|volume=|pages=|date=28. juuli 2000|via=|author=David Leonhardt}}</ref> <ref name="CEynq">{{cite web|last=|first=|url=http://www.swlearning.com/quant/kohler/stat/biographical_sketches/bio15.1.html|title=Biography 15.1, ''John W. Tukey'' (1915–2000)|publisher=|website=|date=|accessdate=20. mail 2017|archive-date=2015-02-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20150227025040/http://www.swlearning.com/quant/kohler/stat/biographical_sketches/bio15.1.html|url-status=dead}} John Tukey criticizes sample procedure</ref> <ref name="OnCOX">[https://link.springer.com/article/10.1007/BF01542119 Homosexuality and bisexuality in different populations]</ref> <ref name="aDnG2">{{Netiviide|autor=Gary Gates|url=http://williamsinstitute.law.ucla.edu/wp-content/uploads/Gates-How-Many-People-LGBT-Apr-2011.pdf|pealkiri=How Many People are Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender?|väljaanne=|väljaandja=The Williams Institute|aeg=aprill 2011|vaadatud=11. mail 2017}}</ref> <ref name="QiHqW">{{Netiviide|autor=YouGov|url=https://d25d2506sfb94s.cloudfront.net/cumulus_uploads/document/7zv13z8mfn/YG-Archive-150813-%20Sexuality.pdf|pealkiri=YouGov Survey Results|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=11. mail 2017}}</ref> <ref name="K9WSo">{{Netiviide|autor=Will Dahlgreen.|url=https://yougov.co.uk/news/2015/08/16/half-young-not-heterosexual/|pealkiri=1 in 2 young people say they are not 100% heterosexual|väljaanne=YouGov|aeg=16. august 2015|vaadatud=11. mail 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="WMEQb">{{Netiviide|autor=Yougov|url=https://d25d2506sfb94s.cloudfront.net/cumulus_uploads/document/isqcugzp6d/tabs_OPI_Kinsey_Scale_20150813.pdf|pealkiri=Yougov report|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=11. mail 2017}}</ref> <ref name="itJUo">{{cite journal|last=|first=|url=|title=The relation of birth order to sexual orientation in men and women|journal=J Biosoc Sci|volume=30|issue=4|pages=511–9|date=1998|doi=10.1017/S0021932098005112|pmid=9818557|via=|vauthors=Blanchard R, Zucker KJ, Siegelman M, Dickey R, Klassen P}}</ref> <ref name="OxKRT">{{cite journal|title=Birth order, sibling sex ratio, and maternal miscarriages in homosexual and heterosexual men and women|url=https://archive.org/details/sim_personality-and-individual-differences_2001-03_30_4/page/543|journal=Personality and Individual Differences|volume=30|issue=|pages=543–552|year=2001|doi=10.1016/S0191-8869(00)00051-9|vauthors=Ellis L, Blanchard R}}</ref> <ref name="A42hS">{{cite journal|last=|first=|url=http://msu.edu/~breedsm/pdf/BogaertCommentary2006.pdf|title=O brother, where art thou? The fraternal birth-order effect on male sexual orientation|journal=Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A.|volume=103|issue=28|pages=10531–2|date=2006|doi=10.1073/pnas.0604102103|pmc=1502267|pmid=16815969|via=|vauthors=Puts DA, Jordan CL, Breedlove SM}}</ref> <ref name="lGftu">{{cite journal|title=Hair whorl direction and sexual orientation in human males|url=https://archive.org/details/sim_behavioral-neuroscience_2009-04_123_2/page/252|journal=Behavioral Neuroscience|volume=123|issue=2|pages=252–256|year=2009|doi=10.1037/a0014816|pmid=19331448|author1=Rahman Q.|author2=Clarke K.|author3=Morera T.}}</ref> <ref name="lLSl8">{{cite journal|first=|url=https://archive.org/details/sim_archives-of-sexual-behavior_2005-02_34_1/page/111|title=Sibling sex ratio and sexual orientation in men and women: new tests in two national probability samples|journal=Arch Sex Behav|volume=34|issue=1|pages=111–6|date=2005|doi=10.1007/s10508-005-1005-9|pmid=15772774|via=|author=Bogaert AF}}</ref> <ref name="ZtnW3">Blanchard, R; Lippa, RA (2007). "Birth order, sibling sex ratio, handedness, and sexual orientation of male and female participants in a BBC internet research project". ''Arch Sex Behav''. '''36''' (2): 163–76. [[Digital object identifier|doi]]:[[doi:10.1007/s10508-006-9159-7|10.1007/s10508-006-9159-7]]. [[PubMed Identifier|PMID]] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17345165 17345165].</ref> <ref name="TvRKu">{{cite web|last=Estraven|first=|url=http://binetusa.blogspot.com/2009/04/we-are-all-somewhere-between-straight.html|title=We are all somewhere between straight and gay|publisher=BiNet USA News and Opinions|website=|date=20. aprill 2009|accessdate=15. juunil 2017|archive-date=2011-07-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20110708025654/http://binetusa.blogspot.com/2009/04/we-are-all-somewhere-between-straight.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="8PHGG">{{cite web|first=|url=http://www.pewsocialtrends.org/files/2013/06/SDT_LGBT-Americans_06-2013.pdf|title=A Survey of LGBT Americans: Attitudes, Experiences and Values in Changing Times|publisher=|website=|date=13. juuni 2013|access-date=15. juunil 2017|pages=44–45|author=Pew Research Center|archive-date=2015-08-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20150814152313/http://www.pewsocialtrends.org/files/2013/06/SDT_LGBT-Americans_06-2013.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="6Dnru">{{Netiviide|autor=MICHAEL MUSTO|url=https://www.villagevoice.com/2009/04/07/ever-meet-a-real-bisexual/|pealkiri=Ever Meet a Real Bisexual?|väljaanne=The Village Voice|aeg=7. aprill 2017|vaadatud=21. juunil 2017|arhiivimisaeg=2017-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170924184612/https://www.villagevoice.com/2009/04/07/ever-meet-a-real-bisexual/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="QzJwf">{{Netiviide|autor=Jessica Green|url=http://www.pinknews.co.uk/2009/10/28/bisexual-workers-excluded-by-lesbian-and-gay-colleagues/|pealkiri=Bisexual workers ‘excluded by lesbian and gay colleagues’|väljaanne=Pink News|aeg=28. oktoober 2009|vaadatud=21. juunil 2017}}</ref> <ref name="N8Hna">{{Netiviide|autor=BENEDICT CAREY|url=http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9D0DE5DA1031F936A35754C0A9639C8B63&legacy=true|pealkiri=Straight, Gay or Lying? Bisexuality Revisited|väljaanne=The New York Times|aeg=5. juuli 2005|vaadatud=22. juunil 2017}}</ref> <ref name="mcSO9">{{cite journal|title=Sexual arousal patterns of bisexual men|journal=Psychological science: APS|volume=16|issue=8|pages=579–84|year=2005|doi=10.1111/j.1467-9280.2005.01578.x|pmid=16102058|vauthors=Rieger G, Chivers ML, Bailey JM}}</ref> <ref name="GtjZ9">{{cite web|first=|url=http://www.lehmiller.com/blog/2012/1/2/are-bisexual-people-equally-aroused-by-both-sexes.html|title=Are Bisexual People Equally Aroused By Both Sexes?|publisher=|date=|year=2012|author=Lehmiller, J. J.|work=Sex and Psychology|accessdate=22. juunil 2017}}</ref> <ref name="qA3xA">{{cite journal|last=Rosenthal|first=A. M.|url=http://rd.springer.com/article/10.1007/s10508-011-9881-7/fulltext.html|title=The Male Bisexuality Debate Revisited: Some Bisexual Men Have Bisexual Arousal Patterns|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=41|issue=1|pages=135–147|date=23. detsember 2011|doi=10.1007/s10508-011-9881-7|pmid=22194088|via=|author2=Sylva, David|author3=Safron, Adam|author4=Bailey, J. Michael|accessdate=22. juunil 2017}}</ref> <ref name="PnxlT">{{cite web|first=|url=http://www.biflag.com/Activism.asp|title=Bi Pride Flag|publisher=|website=|date=|quote=Rosa värv sümboliseerib seksuaalset külgetõmmet sama soo vastu ehk homoseksuaalsust. Sinine külgetõmmet vastassoo vastu ehk heteroseksuaalsust. Kahe värvi kattumisena tekkinud lilla esindab seksuaalset külgetõmmet mõlema soo vastu ehk biseksuaalsust.|accessdate=11. mail 2017|author=Page, Michael|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070129080614/http://www.biflag.com/Activism.asp|archivedate=29. jaanuar 2007}}</ref> <ref name="Mxlw5">{{cite book|date=|year=1996|title=All the Rage: Reasserting Radical Lesbian Feminism|publisher=Teachers College, Columbia University{{!}}Teacher's College Press|location=New York City|isbn=0-807-76285-7|page=|pages=75–89|edition=|series=|volume=|url=|last2=|first2=|others=Elaine Miller|at=|chapter=Bisexuality as Backlash|type=|bibcode=|doi=|oclc=35202923|id=|quote=|ref=|postscript=|author-mask=|display-authors=|via=|last1=Wilkinson|first1=Sue|authorlink1=|authorlink2=|editor1-first=Lynne|editor1-last=Harne|editor1-link=|origyear=|chapter-url=}}</ref> <ref name="xqwDE">{{cite book|last=Jeffreys|first=Sheila|year=1993|title=The Lesbian Heresy|publisher=Spinifex Press Pty Ltf|location=Melbourne, Australia|isbn=1-875559-17-5|page=124|pages=|url=https://books.google.com/books?id=0FFWxDu9gn0C&pg=PA124&lpg=PA124&dq=feminism+%22bisexual+men%22&source=bl&ots=984-PHC0xm&sig=931FU6VoBpDMW9GZgw_bdEQOA2g&hl=en&sa=X&ei=bQptUK-eOaXE0AGd2IDIBw&ved=0CEwQ6AEwBTge#v=onepage&q&f=false|quote=|via=|accessdate=24. juunil 2017}}</ref> }} == Välislignid == {{vikisõnastik-tekstina|biseksuaalsus}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Seksuaalne sättumus]] [[Kategooria:LGBT]] oy1vy0ltfs1mctqg9wo2kg27b4raxui 0 27179 7151733 7105535 2026-05-11T19:36:01Z Mona 355 /* Välislingid */ 7151733 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ultima Thule1, 2006.jpg|thumb|Ultima Thule, 2006, vasakult: [[Riho Sibul]], [[Raul Vaigla]] ja [[Kalle Vilpuu]].]] '''Ultima Thule''' on eesti [[rokkmuusika|rokk]]ansambel, mis tegutseb alates [[1987]]. aastast. Bändi liidriks oli 2022. aastani [[Riho Sibul]], seal on lisaks temale laulnud ka [[Tõnis Mägi]] ja [[Silvi Vrait]]. [[1980. aastad|1980.]] ja [[1990. aastad|1990. aastatel]] oli Ultima Thule üks Eesti olulisemaid ja mõjukamaid rokkbände ning on suuresti selle positsiooni säilitanud siiani. Ultima Thule tuntusele pandi alus [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] aegadel, kui esitati patriootilisi ja iroonilisi laule, mis eestlase hingelaadiga hästi sobivad. Ultima Thulel on tihedad seosed ka teise Eesti legendaarse rokkbändi [[Singer Vinger]]iga, kus Riho Sibul ka ise osales. [[2006]]. aasta suvel käisid bändid ühisel kontserditurneel, kus tähistati Singer Vingeri 20. juubelit. 4. mail [[2007]] toimus Rock Cafes Ultima Thule DVD salvestamise kontsert. [[2010]]. aastal ilmus Ultima Thule viimane album "[[Jälgede jälgedes]]". ==Ultima Thule koosseisu kuuluvad muusikud== ====Esimene koosseis==== *[[Riho Sibul]] (vokaal, rütmikitarr) *[[Tõnis Mägi]] (vokaal) *[[Vjatšeslav Kobrin|Slavka Kobrin]] (soolokitarr) *[[Raul Vaigla]] (basskitarr) *[[Aare Põder]] (klahvpillid) *[[Jaak Ahelik]] (trummid) ====Praegune koosseis==== *[[Kalle Vilpuu]] (soolokitarr) *[[Raul Vaigla]] (basskitarr) *[[Toomas Rull]] (trummid) *[[Aare Põder]] (klahvpillid) 1990ndatel kuulus bändi ka trummar [[Peeter Jõgioja]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2025-12-07 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref>[https://jupiter.err.ee/1609859929/ultima-thule-linnahallis <nowiki>[2]</nowiki>] ==Diskograafia== ===Albumid ja kogumikud=== *"[[Ultima Thule (album)|Ultima Thule]]" (LP, MC, Melodija [[1988]]) *"[[Pro Estonia]]" (LP, ? [[1992]]) *"Tuulatud Thule 1986–1994" (CD, MC, BIS Records 1995) *"[[Ultima Thule (EP)|Ultima Thule]]" (EP, Elwood Muusik [[1997]]) *"[[Mis maa see on]]" (koos Siiri Sisaskiga, 2CD, MC, Elwood Muusik [[1998]]) *"[[Ultima Thule + Keelpillikvartett]]" (CD, MC, Elwood Muusik [[1998]]) *"[[Kogutud teosed 1987-2002|Kogutud teosed 1987–2002]]" (2CD, Elwood Muusik [[2002]]) *"[[Ingel ja Suli]]" (CD, Elwood Muusik [[2005]]) *"[[Jälgede jälgedes]]" (CD, [[2010]]) ===Videod ja DVD-d=== *"[[Ultima Thule + Tõnis Mägi + Keelpillikvartett|Ultima Thule + Tõnis Mägi + keelpillikvartett]]" (DVD, [[2007]]) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *{{MusicBrainz nimi|id=a54f8952-adc3-4769-b805-0cfa48c0206e|nimi=Ultima Thule}} {{Commonskat}} [[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]] 04vbzdm20cswmjj044t5a1nd2uqsf5v 0 27497 7151897 7107428 2026-05-12T05:45:09Z ~2026-20154-48 226309 7151897 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib koorijuhist ja heliloojast; tõstja kohta vaata artiklit [[Gustav Ernesaks (tõstja)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} '''Gustav Ernesaks''' ([[12. detsember]] [[1908]] [[Perila]], [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku vald]] – [[24. jaanuar]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[helilooja]], [[koorijuht]], muusikapedagoog ja publitsist. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad [[koorilaul]]ud. Neist "[[Mu isamaa on minu arm]]" [[Lydia Koidula]] tekstile on saanud rahvusliku säilivuse sümboliks. Üks tema tuntumaid koorilaule on 1930. aastatel loodud "[[Hakkame, mehed, minema]]". Ernesaksa loomingusse kuulub ka viis [[ooper]]it. Samuti filmi- ja näidendimuusikat, soololaule ning lastelaule. ==Elukäik== [[Pilt:Gustav Ernesaksa sünnikoht.jpg|pisi|Gustav Ernesaksa sünnikoht]] Gustav Ernesaksa isa oli pärit Perila külast ning ka vanavanemad olid maalt pärit. Tallinna kolimise aja kohta on Ernesaks öelnud: "''See võis toimuda 1912. a. või veidi varem. Olin siis arvatavasti kolmeaastane''."<ref name="ohC1C" /> Kokku elas ta pealinnas umbes kahekümnes kohas. Aastal 1953 valmis Oru tänav 10 eramu, kus elas surmani. ===Kooliaastad=== Kooli läks G. Ernesaks kaheksa-aastaselt. See oli [[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]], mis esimesed seitse aastat oli poistekool, korduvalt nime vahetas ja korduvalt kolis (1919/29 Tallinna Linna 2. Reaalkool, 1923/24 Tallinna Linna Tehnika Gümnaasium, 1925/26 Riigi Ühistehnika Gümnaasium). Nime vahetustega kaasnes ka klassinumbrite kohandamine, nii et I klassis käis Ernesaks mitu korda ja lõpetas Tehnika Ühisgümnaasiumi ehitusharu, lõputööks meierei plaan – seda tuli suvel "puuduste likvideerimiseks" veel lisaks ette näidata ja lõputunnistus anti alles sügisel.<ref name="QEOJj" /> Kooli lõpuaastatel tegutses sõpruskonna Seitsme Klubi. Ernesaks oli Esirimm, liikmed 7 Rimmi. Klubil oli põhikiri, lipp ja hümn ning vilesignaal – mille motiiv langeb kokku ooperi "Käsikäes" peateemaga.<ref name="rqKOv" /> Koorilaulukogemus pärineb koolist. Jõuludeks õpiti "Püha öö" ja Ernesaks laulis teist häält. Muusika poole kaldumises peab Ernesaks oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi.<ref name="lVfkL" /> ====Sport==== Huvi pakkus ka sport – võrk- ja korvpall, hiljem jalgratas, jääpall, uisutamine ning jalgpall ("''kui klassi au seda nõudis, muidu oli jalgpall minu jaoks liiga jõuline''"), kergejõustik. Teivas-, kaugus- ja kõrgushüppes sai võistlustel häid kohtigi. Hilisemate kontsertide ettevalmistuse põhimõtteid võrdleb G. Ernesaks sportliku vormi tõstmise ja ajastamisega, kontsentreerumisega ning tulemuseks vajaliku eeltööga. Kunagises pallimatšis leiutatud "''hõbekahvli meetod''" (motivatsiooniks püstitatud eesmärk) aitas hiljemgi elus rasketest olukordadest välja rabeleda.<ref name="k1Ei4" /> ====Muusika==== Oluline oli klaverimäng ning katsetused näiteringis ja orkestris, kuid pasunapuhumise hoog vaibus ruttu.<ref name="dP0nB" /> 1920. aastal muretses isa koju harmooniumi ja ka esimene katse orelit õppida sai tehtud. Oreliklassi astumine "''ei õnnestunud jalgade pedaalideni mitteulatumise tõttu''".<ref name="T8HgU" /> Hiljem oreliõpingud siiski jätkusid. Konservatooriumis nõutud kõrvalainete kirja läks töö J. Tamme metsasarveklassis. 1920. aastate keskpaiku, kui Tallinna hakkasid tekkima džässorkestrid, tekkis ka džässansambel Vivo mitme kooli poistest (peamiselt I Reaalkool) ning oli päris edukas koolipidudest suuremate ballideni (ja poistele taskuraha teenimiseks). G. Ernesaks mängis trumme ja hiljem ka harmooniumi ning peab tegevust oluliseks muusikaliste arusaamade selgimise osas.<ref name="WMUxy" /> Kunagises koolikirjandis leidub mõtisklus: "''Tehnikut minust ei saa. (Võib-olla saaks, aga puudub asja vastu köitev huvi). Ka ei saa minust mingit kunstnikku muusika alal. Olen kahjuks tähele pannud, et ainult enesele õnnestub mul hästi mängida, mitte teistele. Loodan, et ma siiski sellele alale jään.''"<ref name="2JNgh" /> Koorilaulu võlu haaras juba samal perioodil. Klaverit oli G. Ernesaks õppinud Eva Raudkatsi juures ning kooli lõpuaastail selgusele jõudnud, et heaks pianistiks saamiseks oleks pidanud varem alustama (15.a). Klassika maailm avanes Griegi ja järk-järgult esialgu mõistetamatuna tundunud Bachi kaudu. Tollased teatrimuljed olid olulised hilisema koorliloomingu mõtestamisel. ===Konservatooriumiõpingud=== 1929. aastal astus G. Ernesaks taas konservatooriumi (1924–1927 klaveriklass ja orel). Lõpetas [[Tallinna Konservatoorium]]i [[1931]]. aastal [[muusikapedagoogika]] ja [[1934]] [[kompositsiooni eriala]] (professor [[Artur Kapp|Artur Kapi]] klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja [[1937]]–[[1941]] konservatooriumis õppejõuna. ==Töö ja loominguline tegevus== 1969. aastal kontrollis ta ansambli [[Laine (ansambel)|Laine]] kava ansambli NSV Liidu kultuuripäevadel Tšehhoslovakkias esinemise tõttu koos [[Eesti Kommunistlik Partei|Eesti Kommunistliku Partei]] liikmetega. Ta arvustas ansambli võimendust ja esitamise valjusust.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=EESTI NAISE 2021 TOP {{!}} „Musu, sa oled lollakas, me tunneme teineteist liiga hästi.” Vello Orumetsa ja Ada Lundveri armastus |väljaanne=Eesti Naine |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/95417491/eesti-naise-2021-top-musu-sa-oled-lollakas-me-tunneme-teineteist-liiga-hasti-vello-orumetsa-ja-ada-lundveri-armastus |vaadatud=2026-01-16}}</ref> ===Laste suvelaagri juhataja=== Raudteelaste laste suvekodu (Kaareperes) juhatajaks kutsuti G. Ernesaks kohe pärast konservatooriumi lõpetamist 1931. aastal. Lastega töötamise kogemust peab ta oluliseks edaspidises kooliõpetaja ametis: "''Ebamugav oli, kui pidin suure hulga laste ees esinema, neile rääkima. Mõtlesin alati varakult, mida öelda. Õppisin eneses käitumise helistikke kuulama, sõna ja selle intensiivsuse mõju hindama, jälgisin rahulikkuse ja ägeduse omavahelisi põimumisi. Kahjuks võisin vahel ootamatult ka plahvatada, ilma et selline vabanenud energiajõud midagi kasulikku oleks korda saatnud. Nüüd arvan, et sellest on küll, kui teatakse, et plahvatuse võimalus on olemas.'' ''Tütarlastega raskusi polnud (nad ju laulsid). Väikeste ja keskmiste poistega ka mitte. Aga eks üks suurem Tootsikene mulle ikka pisut muret tegi. Siis ma ei teadnud veel, et igas kollektiivis on oma kõige ebamugavam sell''."<ref name="yiimO" /> ===Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasium=== Õhtuse õppeaja tõttu tunti kooli kui "Videviku akadeemiat". Kool asus Jaani kiriku vastas, tolleaegse Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja Tallinna Kaubanduskooli ruumides. Tööd alustas Ernesaks koorijuhatajana, hiljem lisandusid klassitunnid. Samas koolis olid töötanud [[Konstantin Türnpu]] ja [[August Topman]], kes oli Ernesaksa õpetaja ja soovitas teda kooli direktorile Aleksandrine Pedusaarele. Ernesaks oli lauluõpetaja 1931–1937. ===Tallinna Linna Poeglaste Kommerts- ja Kaubanduskool=== Poiste muusikaõpetajana töötas G. Ernesaks 1932–1935, seega tütarlastegümnaasiumis õpetamise ajal. Juhatas meeskoori, poistekoori ja puhkpilliorkestrit. Orkestriga õpiti ära 1933. aasta üldlaulupeo kava ning osaleti rongkäigus ja esinemistel. Kuna häälemurde tõttu jäävad poisid laulmisest kõrvale ja Ernesaksa köitis just laul, ei jäänud ta kooli kauemaks tööle. Kuid poeglaste kooli õpetajate toas asunud harmooniumi ümber tekkinud huviliste ringist (G. Ernesaks, matemaatik Robert Matiesen ja inglise keele õpetaja Georg Vahrberg ehk hilisem [[Jüri Variste]]) sobis koorilauluhuvi J. Varistega, kellest mõne aasta pärast sai konservatooriumis G. Ernesaksa õpilane. ===Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium=== [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium]]is (mida peeti üldiselt jõukama rahva kooliks) töötas G. Ernesaks 1934–1940. E. Lender oli range ja valju olemisega ning üldiselt teda kardeti. G. Ernesaksa autoriteeti tõstsid tema kontsertkoorid ja esimesed omatehtud laulud. G. Ernesaksast oleks tema enda hinnangul võinud saada tubli õpetaja, kuid koorijuhitöö tõmbas üha enam.<ref name="GC8Ws" /> ====Stella Ernesaks==== Kooli võimlemisõpetaja Stella Merjamiga (pärast abiellumist 19.III 1935 [[Stella Ernesaks]], 1909–1973) alustati ühist tegevust Estonia kontserdisaalis ette kantud koolipeo numbriga, kus koor laulis J. Straussi "Ilusal sinisel Doonaul", lauljad hoidsid pikka sinist kangast ja kõigutasid neid lainetena ning pisikesed tüdrukud tantsitasid pisikesi liblikaid, kiile ja põrnikaid. "''Koondusime hiljem ka ühise perekonnanime alla. Õpilased olla meid vaimus juba ammu paari pannud. Ise tulime sellele mõttele hiljem''."<ref name="k8XNy" /> ===Riiklik Inglise Kolledž=== Aastatel 1937–1940 töötas Ernesaks ka [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. ==Tallinna Konservatoorium== 1937. aastal sai G. Ernesaksast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumi]] õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor.<ref name="JVP0C" /> ==Koorid== ==="Välgumihklid"=== Koori ametlik nimetus oli Tallinna Linna Valgustuse ja Veemuretsemise Osakonna meeskoor (hiljem Tallinna Linnateenijate Meeskoor) ja dokumenteeritud sünniaasta 1930. Samal aastal valiti "sõdurpoiss Ernesaks" ka koori juhiks. Tegelikult tegutses koor juba varem Ernesaksa kursusekaaslase August Pruuli käe all ja Ernesaks käis A. Pruuli palvel teda kord harjutusel asendamas. Nii paarikümneliikmeline koor kui koorijuht olid algajad, lauljad ka eakad, töö aeglane ja vaevarikas, tihti tuli järgmisel proovil tõdeda, et eelmisest polnud jälgegi alles. Kuid G. Ernesaks hindab tehtud tööd ja nähtud vaeva väärtuslikuks enda kui dirigendi arengus – mis tõi kaasa ka koori edusammud. Tööst kooriga olid tal ka üksikasjalikud märkmed.<ref name="6UZPQ" /> Töö mõtestamisel on tunda Ernesaksale omast laiemat vaadet – lauljate arendamine, hääleseade, repertuaar, distsipliin, koorijuhi osa "tööilmastiku" loomisel ja laulude mõtestamisel.<ref name="fRASU" /> ===Tallinna II Tütarlaste Gümnaasiumi koor=== Osaleti 1933. aasta üldlaulupeol. ===Riikliku Inglise Kolledži segakoor=== G. Ernesaks soovis töötada ka segakooriga ning tulemused olid päris head. ===Tallinna Haridustööliste Naiskoor=== Koor oli pika traditsiooniga, kuid väga paljude nimetustega (ametlikult registreeritud 1935. aastal): 1931–1935 Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasiumi vilistlaskogu naiskoor 1935–1936 Tallinna Harju Kesk- ja Kutsekoolide vilistlaskogude naiskoor 1936–1940 Tallinna Naislaulu Selts 1940–1941 Tallinna Töölismuusika Ühingu naiskoor 1941–1944 Tallinna Naislaulu Selts 1944–1951 Riikliku Filharmoonia naiskoor 1955... Tallinna Haridustööliste Naiskoor ?.... Tallinna Naislaulu Seltsi Haridustöötajate Naiskoor<ref name="Eun7M" /> G. Ernesaks töötas kooriga aastatel 1931–1941.<ref name="w78g9" /> ===Tallinna Meestelaulu Selts=== [[Tallinna Meestelaulu Selts]], hilisem K. Türnpu nimeline meeskoor<ref name="H5kO1" /> ja TMS Türnpu koor<ref name="eBGcG" /> oli esimene kogemus teeneka, oma vaimsuse ja aadetega koori juhatamisel.<ref name="J2qbI" /> Koostöö kestis aastatel 1935–1937; Ernesaks loobus dirigenditööst konservatooriumitööd ettekäändeks tuues. Ajendiks olid tekkinud vastuolud kunstilis-muusikaliste taotluste ja väiksema rühma lauljate vahel. G. Ernesaks hindas saadud kogemust ja koostööd siiski kõrgelt.<ref name="iXIny" /> ===ÜENÜTO segakoor=== Ülemaalise Eesti Noorsooühingu Tallinna Osakonna segakoor, hiljem Kaubanduse Tööliste Ametiühingu segakoor, kuulus Tallinna 5 suurema segakoori hulka. Gustav Ernesaks alustas kooriga 1938. aasta sügisel teadmisega, et tingimused ja nõudmised on teised kui esindusmeeskoori puhul ja sooviga segakooriga lähemat tutvust teha. Töö oligi huvitav ja pakkus mõtisklusi häälerühmade tasakaalu, kõlavärvide ja repertuaari kohta.<ref name="W9Psh" /> ===Kaama kraavihallide meeskoor=== Mobiliseeritute tööpataljoni meeskoor, loodi 1941. G. Ernesaks valis lauljad umbes 1200 mehe hulgast, koori liikmeid oli "kolmveerandsada". Mõned mehed (H. Räämet, R. Oolep) olid tuttavad Tallinna Meestelaulu Seltsi koorist, neil oli ka noote kaasas. Tähtsaimad kontserdid anti 1941/42 talvel Kambarka asulas. ===Jaroslavli Kunstiansamblite segakoor=== Ernesaks alustas 1942, koor oli siis juba loodud. Esimene kogemus iga päev töötava kutselise kooriga. ===Jaroslavli Kunstiansamblite meeskoor=== Kooris oli mitmeid varasemates kollektiivides laulnud mehi, solistina alustas [[Georg Ots]] (tollal alles kuulus ujuja ning oma kuulsa isa [[Karl Ots]]a poeg). Dirigendina tuli appi [[Jüri Variste]]. ==Sõja-aastad== [[II maailmasõda]] oli alanud ja 1941. aasta suvel Gustav Ernesaks [[Eesti Teises maailmasõjas|mobiliseeriti]] ning ta sattus uude üksusse – see oli 791. üksik ehituspataljon Gruusia NSV-s tegevteenistusse kutsutud insener-tehnilise väeosa reservkomandöride juhtimisel. Abikaasa Stellast ja poegadest tuli lahkuda, töö ja kooritöö jäid pooleli. Gustav Ernesaks ise jaganuks oma elu kolmeks vaatuseks: esimene kuni 1931. aastani (õpingute lõpp Juhan Aaviku juures), teises vaatuses muusikaline tegevus kuni sõja alguseni. Kolmas jaguneks kolmeks pildiks: a) mobiliseeritu Kambarkas, b) tegevus Jaroslavlis, Moskvas, Leningradis; c) muusikaline tegevus pärast kojujõudmist Tallinnas.<ref name="RTncL" /> ===Mobiliseeritu Kambarkas=== Tallinnast viidi mehed laevaga [[Leningrad]]i, sealt juba ehituspataljonina kaubavagunites [[Udmurdi ANSV]]-sse. G. Ernesaks märgib, et tema kaubavagun kandis numbrit 505 567, mis oli meeldejääv [[Kawe]] kompvekisordi "505" järgi. Teekaaslaseks oli taas [[Boris Kõrver]]. Suurem sekeldus tekkis sellest, et Ernesaks teele kaasa võetud [[Kersti Merilaas|K. Merilaasi]] luulekoguga "Maantee tuuled" omaette istus ja noodipaberile mingeid "salamärke" kriipseldas. Valvuritele tundus toiming kahtlane ja selgitamisega oli hulk vaeva (aga laulust asja ei saanudki). Labidameheks Ernesaksa kauaks ei jäetud, edutati "kulturnikuks". Endassetõmbunud Ernesaks värvati "kraavihallide meeskoori" juhatama. Esimene laul oli köögitöölise [[Hugo Lepnurm]]e seatud "Pulmalust", kirja pandud köögist leitud lahtilõigatud paberkotile. Lepnurm leidis hiljem ka "klaveri", tõsi küll, ilma keelteta, aga paari oktaavi ulatuses traati kombineeriti instrumendile ise juurde. Esimene nn avalik raadioõhtu on Ernesaksa mälestusis elu edukaim esinemine – puupüsti täis muldonnis, saatejaama helisignaaliga "Kaugel, kaugel, kus on minu kodu" (kitarril) ja mehiste ühislauludega ("Kungla rahvas", "Süda tuksub", "Hakkame, mehed, minema"). Kehvad olud, kuid loominguliste kaaslaste seltsis, karastasid meelt ja Kaama kraavihallide meeskoor tõi mõttesse tulevase RAM-i. ''"Hakkas selguma elutarkus: ära viska trummipulki ka siis minema, kui oled ajutiselt ilma trummita. Pulki võib ju kunagi tarvis tulla: võivad saabuda uued trummid''."<ref name="0MGF3" /> 1942. aasta kevadel hakkas koori koosseis kahanema – mehed kutsuti [[7. Eesti Laskurdiviis|Eesti diviisi]] või [[Riiklikud Kunstiansamblid|Riiklike Kunstiansambli]]te käsutusse. Ernesaks jäi esimese kutse järel paigale, kraavihallide juurde, kuid aprillis pidi ikkagi minema ja asus koos [[Paul Luhtein]]iga [[Jaroslavl]]i poole teele. ===Jaroslavl, Moskva, Leningrad=== Riiklike Kunstiansamblite tegevuse olid [[Johannes Semper]] ja [[Ants Lauter]] avanud 22. märtsil 1942. [[Roman Matsov]] juhtis sümfooniaorkestrit. [[Jaan Kornel]], hiljem [[Rostislav Merkulov]] juhtisid džässigruppi. Kultuurirahvast oli palju – [[Vladimir Alumäe]], [[Aleksander Arder]], [[Marta Rungi]], [[Olga Lund]], [[Eugen Kapp]], [[Hugo Lepnurm]], [[Edgar Arro]], [[Boris Kõrver]], [[Leo Normet]], [[Anna Klas]] (ja väike [[Eri Klas]]), [[Bruno Lukk]], [[Tekla Koha]], [[Ants Lauter]], [[Paul Pinna]], [[Priit Põldroos]], [[Kaarel Ird]], [[Epp Kaidu]], [[Eduard Tinn]], [[Alfred Rebane]], [[Valdeko Ratassepp]], [[Leo Martin]], [[Lembit Rajala]], [[Olev Tinn]], [[Ilmar Tammur]], [[Kaarel Toom]], [[Anna Ekston]], [[Nadežda Taarna]] ja tantsijana ka tulevane näitleja [[Jüri Järvet]]; [[Paul Luhtein]], [[Adamson-Eric]], [[Evald Okas]], karikaturistid [[Jaan Jensen]] ja [[Feliks Randel]], [[Priidu Aavik]], [[Richard Sagrits]], [[Märt Bormeister]], [[Arnold Alas]], [[Eugen Vaino]], [[Enno Lehis]], [[Aleksander Pilar]], [[Aino Bach]], [[Eduard Einmann]], [[Enn Põldroos]]. Ernesaks meenutab ("Laine tõuseb"), et kunstnikega suhtlemine tõi esimese aimduse üksiklauludest kontserdi koostamise ja maalidest komponeeritud näituse sarnaste joonte vahel. Jaroslavlist käisid läbi ka peaaegu kõik tagalasse evakueerunud kirjanikud. Kohapeal oli [[Johannes Semper]], lähedane suhtlemine kujunes [[Paul Rummo]]ga. Leningradi-päevil oli Ernesaksal veel kontakte mitmega, nt [[Johannes Vares-Barbarus]], [[August Jakobson]], [[Jaan Kärner]], [[August Alle]], [[Mart Raud]], [[Debora Vaarandi]] jt. Sega- ja meeskoor juba töötasid [[Harri Kõrvits]]a juhatusel. Sõja tõttu oli mehi rohkem "valida" ning segakoori häälerühmad arvuliselt tasakaalus. Koor töötas iga päev. "''Enam ei saanud ainult taidluskooridele omase entusiasmiga läbi. Pidi mõtlema hakkama, kuidas musitseerimise hoogu ja vaimustust jaotada nii, et ükski päev ei jääks ilma emotsionaalse katteta. Tuli hoolikamalt aega ja energiat jagada, et ennast ja koori mitte korraga tühjaks laulda''." <ref name="Iste0" /> Kohe hakati tegelema hääleseade ja noodiõpetusega. Suvel sõitis segakoor esimest korda esinema Rostovi ja meeskoor Moskvasse. Kontsertreise oli veel ja ebakindlus ''[[a cappella]]'' koorilaulu vastuvõtu osas hajus. {{pooleli}} Ta osales [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites]] [[Jaroslavl]]is, kus asutas [[1944]]. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu [[Eesti Rahvusmeeskoor]] ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ja üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. [[Fail:A. H. Tammsaare monumendi avamine 78 (09) Gustav Ernesaks.jpg|pisi|Gustav Ernesaks A. H. Tammsaare monumendi avamisel 1978. aastal]] [[Pilt:Ernesaksa haud.jpg|pisi|Gustav Ernesaksa haud]] Aastast [[1945]] töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas olid [[Jüri Variste]], [[Harald Uibo]], [[Kuno Areng]], [[Olev Oja]], Silvia Mellik, Alo Ritsing, [[Eri Klas]] ja paljud teised. Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.–7. koosseisu saadik. Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Kommunistlikku parteisse ei kuulunud. Ta on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le, perekonna rahulasse 31. jaanuaril 1993<ref name="Sv8Jx" />. Leinatalitus peeti Estonia kontserdisaalis, mälestuskõne pidas president Lennart Meri. Hüvastijätt jätkus lauluväljakul kooride lauludega. ==Helilooming== {{vaata|Gustav Ernesaksa heliteoste loend}} Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad [[koorilaul]]ud, neist "[[Mu isamaa on minu arm]]" [[Lydia Koidula]] tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis [[ooper]]it ([[Pühajärv (ooper)|Pühajärv]], "[[Tormide rand]]", "[[Käsikäes]]", selle 2. redaktsioon "Mari ja Mihkel", "[[Tuleristsed]]" ja "[[Kosilased Mulgimaalt]]"), neist "[[Tormide rand]]a" on korduvalt lavastatud.<ref name="KZCNu" /> Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "[[Hakkame, mehed, minema]]". ==Isiklikku== Gustav Ernesaks sündis Kustav ja Johanna Ernesaksa peres, [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi vallas]]. Tema vend oli Nõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal põgenenud, hiljem [[USA]]s elanud pangandustegelane [[Oswald Ernesaks]]. Gustavi onu oli [[Johannes Ernesaks]] (1876–1952), [[Aleksandri vald|Aleksandri valla]] (praegu [[Kose vald]]) [[Äksi (Kose)|Äksi]] küla, hiljem [[Harmi]] küla kolmeklassilise kooli õpetaja. Johannes Ernesaks oli [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] (23.04.1919–20.12.1920) liige. Johannes Ernesaks suri [[1952]]. aastal Kirovi vangilaagris. [[Kadja]] koolis töötas lühikest aega ka Gustavi isa Kustav Ernesaks. Gustav Ernesaksa sugulane oli pangandustegelane [[Voldemar Ernesaks]], Pärnu linnapea 1942–1944. Gustav Ernesaksa abikaasa oli [[Stella Ernesaks]] (1909–1973). Stella Ernesaks oli Berliini Kehakultuuri Ülikooli lõpetamise järel 1931. aastal [[Ernst Idla]] kõrval üks esimesi kõrgharidusega võimlemispedagooge Eestis. Ta töötas õpetajana H. Kubu Eragümnaasiumis (1931–1937), [[Riigi Kunsttööstuskool]]is (1931–1940), [[Lenderi tütarlaste eragümnaasium|E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis]] (1934–1940) ja [[Tallinna 8. Keskkool]]is (1940–1941). Oma 35 pedagoogiaastast pühendas ta tulevaste lasteaiakasvatajate koolitamisele 29 aastat: [[Lenderi Lasteaednike Eraseminar|E. Lenderi Lasteaednike Eraseminaris]] ja [[Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut|Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituudis]] (1937–1940), nende likvideerimise järel jätkas ta õppejõuna [[Tallinna Pedagoogiline Kool|Tallinna Pedagoogilises Koolis]] (1940–1966). Stella Ernesaks oli koolieelse kehalise kasvatuse metoodika looja ja arendaja Eestis. Tema poeg oli allveeujumise treener [[Ott Ernesaks]]. Gustav Ernesaksa pojapoeg on pianist [[Mart Ernesaks]]. == Tunnustus == * [[1939]] [[Eesti Punase Risti teenetemärk]], V klass * [[1942]] [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1946]] [[Tööpunalipu orden]] * [[1947]] [[Stalini preemia]] ([[NSV Liidu riiklik preemia]]) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest * [[1947]], [[1948]], [[1949]], [[1950]], [[1959]], [[1965]] [[Nõukogude Eesti preemia]] * 1947 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[1951]] [[Stalini preemia]] ([[NSV Liidu riiklik preemia]]) ooperi "[[Tormide rand]]" muusika eest * [[1950]], [[1967]], [[1974]] [[Lenini orden]] * [[1956]] [[NSV Liidu rahvakunstnik]] * [[1965]] orden [[Austuse märk]] * [[1970]] [[Lenini preemia]] * [[1974]] [[sotsialistliku töö kangelane]] * [[1978]] [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] * 1978 [[Tallinna aukodanik]] * [[1984]] [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Laine tõuseb") * [[1988]] [[Austuse orden]] == Publitsistika == Gustav Ernesaks kirjutas viis raamatut, milles on ühte sulatatud mälestuslik-autobiograafiline ja dokumentaalne-kultuurilooline aines: * "Suu laulab, süda muretseb" [[1971]] (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", [[1983]]) * "Nii ajaratas ringi käib" [[1977]] * "Kutse" [[1980]] * "Laine tõuseb" [[1983]] ([[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] [[1984]]) * "Laul, ava tiivad" [[1985]] Tema artikleid, sõnavõtte, mälestusi ja teisi kirjutisi avaldasid paljud Eesti ajalehed-ajakirjad. Esines nendega raadios ning televisioonis. ==Diplomeeritud õpilased== * 1939 – [[Els Aarne]], Toni-Britta Auer, Salme-Wilhelmine Krull, Mare Kõrboja, Vaido Radamus, Aino Roomere, Evald Tammaru, Friderike Dannenbaum, Parfeni Valgemäe, August Vellomäe, Lehto Võrk * 1941 – Hilja Moik, Arnold Treumuth, Artur Vahter, [[Jüri Variste]] * 1951 – Ira Trilljärv * 1952 – [[Uno Järvela]], Georg Toompea * 1953 – Magda Iline, [[Laine Karindi]] * 1954 – [[Harald Uibo]] * 1956 – Harald Siiak, Sinaida Vollmann * 1958 – Silvia Kosk-Mellik, Taivo Laikre, Helgi Sirmais-Palu, Karl Songi, Valdar Viires * 1959 – [[Kuno Areng]], Lehti Peets, [[Alma Tamm]] * 1960 – Salme Meri-Kaevats * 1963 – Ene-Reet Ehala, [[Olev Oja]] * 1964 – [[Eri Klas]], Epp-Eo Liiksaar, [[Elmo Lööve]] * 1965 – [[Ott Ernesaks]], [[Tiia-Ester Loitme]] * 1966 – Maimo Joonase, Taimi Mersin-Välba, Liidia Reispukk, Vivian Traks * 1967 – Helje Sõber, Raivo Tammik * 1969 – [[Alo Ritsing]] * 1970 – Tiina Kiilaspea, Jaak Moks, Pille Palm, Leo Soots * 1971 – Ene Lillepärk, Ülle Reino-Erik * 1972 – Eva Ers, Ene Kase-Kangron, Sirje Väät-Palm<ref name="ofNMm" /> ==Mälestuse jäädvustamine== [[Pilt:Mälestuskivi G.Ernesaksa sünnikohas.JPG|pisi|Mälestuskivi Gustav Ernesaksa sünnikohas]] [[Pilt:Flickr - tm-tm - Gustav Ernesaks.jpg|pisi|[[Gustav Ernesaksa kuju]] [[Tallinna lauluväljak]]ul]] 1993. aastal asutati [[Gustav Ernesaksa Fond]], mis toetab igal aastal stipendiumidega koorimuusikaalast tegevust. 1993. aasta augustis avati [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Perila|Perila külas]] Mihkli talu asukohas Gustav Ernesaksa sünnikoha tähistamiseks mälestuskivi. 29. juunil 2004<ref name="BJ5s4" /> paigaldati [[Tallinna lauluväljak]]ule skulptorite [[Ekke Väli]] ja [[Vello Lillemets]]a loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv [[Gustav Ernesaksa kuju|Gustav Ernesaksa pronkskuju]].<ref name="PJYGR" /> 17. jaanuaril 2008 andis [[Eesti Post]] Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva tähistamiseks välja postmargi.<ref name="iJb44" /> 2009. aastal avati Kadriorus [[Ernesaksa majamuuseum]]. Alates 3. juulist 2019 sõidab Tallinnas [[Nimelised muusikatrammid|Gustav Ernesaksa nimeline tramm]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/969237/galerii-gustav-ernesaks-sai-laulupeo-eel-nimelise-trammi Gustav Ernesaks sai laulupeo eel nimelise trammi] Õhtuleht.ee, 03.07.2019.</ref> ==Vaata ka== *[[Gustav Ernesaksa heliteoste loend]] *[[Gustav Ernesaksa Fond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ohC1C">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 10–21)</ref> <ref name="QEOJj">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 50)</ref> <ref name="rqKOv">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 67–69)</ref> <ref name="lVfkL">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 70)</ref> <ref name="k1Ei4">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 56–57)</ref> <ref name="dP0nB">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 38)</ref> <ref name="T8HgU">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 72)</ref> <ref name="WMUxy">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 59)</ref> <ref name="2JNgh">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 43)</ref> <ref name="yiimO">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 104–105)</ref> <ref name="GC8Ws">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 126–127)</ref> <ref name="k8XNy">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 127)</ref> <ref name="JVP0C">[http://arhiiv.err.ee/guid/10030 MAAILMAPILT. Gustav Ernesaks.] Tiia Loitme oma õpetajast. Martin Viirand. err arhiiv (kuulatud 27.04.2015)</ref> <ref name="6UZPQ">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 106–117)</ref> <ref name="fRASU">[http://arhiiv.err.ee/guid/15908 Maestro Gustav Ernesaks ja laulupeod.] Meenutused koorijuhi tee algusest. Ivar Trikkel. err arhiiv (kuulatud 26.04.2015)</ref> <ref name="Eun7M">[http://www.rahvakultuur.ee/?t=145&f=10&k=2734 Rahvakultuuri keskus.](vaadatud 26.04.2015)</ref> <ref name="w78g9">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 130–137)</ref> <ref name="H5kO1">[https://arhiiv.err.ee/vaata/muusikaline-tund-k-turnpu-nimeline-meeskoor-75 MUUSIKALINE TUND. K. Türnpu nimeline Meeskoor – 75. Age Raa. err.erhiiv.]</ref> <ref name="eBGcG">[http://www.rahvakultuur.ee/?v=182&o=23908 rahvakultuur.ee]</ref> <ref name="J2qbI">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 149–154)</ref> <ref name="iXIny">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 160–164)</ref> <ref name="W9Psh">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 173–174)</ref> <ref name="RTncL">G. Ernesaks, "Kutse". Kirjastus Eesti Raamat, 1980 (lk 196)</ref> <ref name="0MGF3">G. Ernesaks. "Laine tõuseb". Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1983 (lk 14–21)</ref> <ref name="Iste0">G. Ernesaks. "Laine tõuseb". Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1983 (lk 31)</ref> <ref name="Sv8Jx">{{Cite web |url=http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=gustav&filter_maetud_perenimi=ernesaks&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= |title=Maetute nimekiri: Ernesaks, Gustav |access-date=7. juulil 2013 |archive-date=25. märts 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190325125052/https://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=gustav&filter_maetud_perenimi=ernesaks&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= |url-status=dead }}</ref> <ref name="KZCNu">[https://arhiiv.err.ee/seeria/gustav-ernesaks-100-laulutaadi-parand/muusika/69 Gustav Ernesaks 100. Laulutaadi pärand. Klassikaraadio arhiiv. (kuulatud 5.04.2015)].</ref> <ref name="ofNMm">H. Uibo. "Killukesi jäämäe veealusest osast", kirjastus Koolibri, Tallinn, 1998 (lk 166–167)</ref> <ref name="BJ5s4">[http://wwx.postimees.ee/290604/online_uudised/138120.php Fotod: Gustav Ernesaksa kuju paigaldamine lauluväljakule]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}, Postimees Online, 29. juuni 2004</ref> <ref name="PJYGR">[[Anneli Ammas]], [http://www.epl.ee/news/eesti/motlik-gustav-ernesaks-vaatab-laulukaart.d?id=50986259 Mõtlik Gustav Ernesaks vaatab laulukaart], Eesti Päevaleht, 11. juuni 2004</ref> <ref name="iJb44">[http://post.ee/index.php?otsi=ernesaks&x=0&y=0]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://arhiiv.err.ee/vaata/teletutvus-gustav-ernesaks ERR arhiiv: Teletutvus: Gustav Ernesaks (1987)] * {{veebi viide |pealkiri= ETV näitab uut dokumentaalfilmi Gustav Ernesaksast|url= https://kultuur.err.ee/300134/tana-naitab-etv-filmi-gustav-ernesaksast|väljaanne=ERR Uudised |aeg=7. detsember 2008}} * [https://www.err.ee/483981/andres-laasik-hirm-saatis-gustav-ernesaksa-elu-lopuni Andres Laasik: hirm saatis Gustav Ernesaksa elu lõpuni] ERR, 10. detsember 2008 * [[Olev Remsu]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8135:seest-siiruviiruline-pealt-punakarvaline&catid=4:film&Itemid=3&issue=3238 Seest siiruviiruline, pealt punakarvaline] Sirp, 6. veebruar 2009 * [https://www.sirp.ee/seest-siiruviiruline-pealt-punakarvaline/ Tähistatakse laulu "Mu isamaa on minu arm" 65. aastapäeva] ERR, 4. märts 2009 * [[Kerttu Kaldoja]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51179937/oru-tanaval-avatakse-ernesaksa-maja Oru tänaval avatakse Ernesaksa maja] epl.ee, 12. oktoober 2009 {{JÄRJESTA:Ernesaks, Gustav}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Rahvusmeeskoori dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Gustav Ernesaks| ]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1993]] eriquxnwtgnr94m8d4s7bvrmstal8tm 0 27891 7151480 6795063 2026-05-11T12:24:23Z ~2026-20154-48 226309 7151480 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Eduard Pütsep | pilt = Eduard Pütsep.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{sünniaeg|1898|10|21}} | sünnikoht = [[Lossina küla]] (tänapäeval [[Lepassaare]]), [[Loosi vald]] | surmaaeg = {{suv|1960|8|22|1898|10|21}} | surmakoht = [[Kuusamo]], [[Soome]] | pikkus = | kaal = | spordiala = | haridus = | spordiklubi = Peterburi Kalev, [[Kalev (spordiselts)|Tallinna Kalev]] | treener = | isiklik_rekord = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal| [[Maadlus 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] | [[kärbeskaal]] (kuni 58 kg)}} {{MedalVõistlus|[[Maadluse maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal | [[1922. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|1922]] | sulgkaal}} {{MedalVõistlus|[[Maadluse Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal | [[1927. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1927]] | kärbeskaal}} }} {| align=right class="wikitable" style="margin-left:10px;" |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[Maadlus 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] || [[kärbeskaal]] |- align=center |bgcolor="#FFE4C4"| 4.-5. koht || [[Maadlus 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] || [[sulgkaal]] |- align=center |bgcolor="#FFE4C4"| 6. koht || [[Maadlus 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] || kärbeskaal |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[1922. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|1922]] || sulgkaal |- align=center |bgcolor="#FFE4C4"| 4. koht || [[1921. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|1921]] || sulgkaal |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[1927. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1927]] || kärbeskaal |} '''Eduard Pütsep''' ([[21. oktoober]] [[1898]] [[Lossina küla]] (tänapäeval [[Lepassaare]])<ref name="esbl">{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/esblm/?p=2657 |vaadatud=2024-08-13 |väljaanne=www.esbl.ee}}</ref>, [[Loosi vald]] – [[22. august]] [[1960]] [[Kuusamo]], [[Soome]]) oli [[Eesti]] esimene [[olümpiavõitja]] [[maadlus]]es. Klubi: tsaariajal [[Peterburi]] Kalev<ref name="koik" />, pärast [[Kalev (spordiselts)|Tallinna Kalev]]<ref name="L92Ap" />. Pütsep treenis ja võistles sageli Soomes, kuna Eestis polnud häid tingimusi ega treeningupartnereid. [[1920. aastad|1920. aastatel]] ei suhtutud Eestis [[sport]]i veel tõsiselt.<ref name="dqwmR" /> Pütsep oli kehakaalult [[kergekaal]]u ja [[sulgkaal]]u piiril, kuid võistles meelsamini kärbeskaalus ja sellepärast pidas ta alailma saleduskuuri. Pütsep oli [[karsklane]].<ref name="koik" /> == [[1920]] == [[1920. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudele Antwerpenisse]] saadeti 14 sportlast, nende seas neli [[Kreeka-Rooma maadlus|Kreeka-Rooma maadlejat]]: Eduard Pütsep sulgkaalus (60 kg), [[Mihkel Müller]] [[keskkaal]]us (75 kg), [[Herman Kruusenberg]] [[poolraskekaal]]us (82,5 kg) ja [[Artur Kukk]] (üle 82,5 kg).<ref name="q4p4Y" /> Pütsep võitis esimestes ringides järjekorras [[Belgia|belglase]] [[Henri Dierickx]]i, [[norra]]lase [[Wilhelm Olson]]i ja [[Tšehhoslovakkia|tšehhi]] [[Josef Beránek]]i, kuid kaotas siis soomlasele [[Heikki Kähkönen|Heikki Kähkösele]], kes pälvis hõbemedali. Seejärel jäi ta neli korda järjest vabaks, kaotas 9. ringis [[Taani|taanlasele]] [[Aage Torgensen]]ile ja langes välja. Lõpuks sai ta 6. koha. Pütsep oli Eesti maadlejatest ainus, kes mõne vastase võita suutis.<ref name="E5OBE" /> == [[1921]] == Pütsep tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse kergekaalus.<ref name="8m2Pg" /> Novembris [[1921. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s läksid kõik medalid Soomele ja [[Rootsi]]le. Eesti osales 11 sportlasega, Pütsep võistles sulgkaalus. Kaks 4. kohta ([[Albert Vollrat]] kärbeskaalus ja Pütsep sulgkaalus) ning 5. koht (Artur Kukk [[raskekaal]]us) andsid Eestile ometi riikide arvestuses 3. koha.<ref name="lk118" /> == [[1922]] == [[1922. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlustel]] [[4. märts|4.]]–[[6. märts]]il [[Stockholm]]is osalesid ainult eurooplased. Seetõttu loobuti maailmameistrivõistluste korraldamisest kuni [[1950]]. aastani.<ref name="lk118" /> Eestlasi osales kaks. Pütsep seljatas H. Pederseni (Norra) 9.38-ga, võitis punktidega maailmameistri [[Väinö Ikonen|Väinö Ikose]] (Soome), seljatas [[Ruben Scheftelowitzi]] (Taani) 11 minutiga, võitis punktidega Aage Torgenseni ja [[Kaarlo Mäkinen|Kaarlo Mäkise]] (Soome). Finaalis kaotas ta [[Fritiof Svensson]]ile (Rootsi) punktidega ja tuli hõbedale. Artur Kukk oli poolraskekaalus 4.<ref name="lk118" /> == [[1923]] == Pütsep tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse sulgkaalus<ref name="lk317" /> ja tunnistati meistrivõistluste parimaks maadlejaks<ref name="lk120" />. Pütsep võitis [[Balti mängud]] [[Göteborg]]is, tõustes seega olümpiamängude peafavoriidiks.<ref name="koik" /> ==[[1924]]== [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängudele]] saadeti juba 8 maadlejat. Kärbeskaalus osalesid Pütsep ja [[Anton Koolmann]]. Viimane seljatas avaringis prantslase G. Appergesi, kuid siis sai [[Itaalia|itaallaselt]] [[Giovanni Gozzi]]lt ja Väinö Ikoselt punktikaotuse ning langes välja.<ref name="lk120" /> Pütsep alustas seljavõiduga belglase P. Slocki üle, seejärel võitis punktidega Väinö Ikose ja tšehhi J. Skopový, seljatas soomlase [[Anselm Ahlfors]]i, võitis punktidega [[Armand Magyar]]i ([[Ungari]]) ja [[Sigfrid Hansson]]i (Rootsi) ning tuligi olümpiavõitjaks. Hõbe ja pronks jäid soomlastele.<ref name="lk120" /> [[Roman Steinberg]] võitis [[keskkaal]]us pronksmedali.<ref name="lk120" /> Mitteametlikus punktiarvestuses võitis Soome (20) Rootsi (6) ja Eesti (4) ees.<ref name="exy6j" /> ==[[1925]]== Pütsep tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse sulgkaalus.<ref name="lk317" /> ==[[1927]]== Euroopa meistrivõistlusi [[3. november|3.]]–[[6. november|6. novembril]] [[Budapest]]is boikoteeris Soome, sest nüüdsest võis igas kaalus iga riiki ainult üks sportlane esindada.<ref name="lk124" /> Pütsep seljatas kärbeskaalus avaringides F. Maieri ([[Saksamaa]]) ja J. Mayerhuberi ([[Austria]]), kuid kaotas siis 0:3 Giovanni Gozzile. Viimastes ringides võitis Pütsep siiski J. Bozděchi (Tšehhoslovakkia) ja Armand Magyari ning tuli teiseks.<ref name="lk124" /> [[Voldemar Väli]] (sulgkaal) tuli Euroopa meistriks. Lisaks Pütsepale sai hõbeda [[Albert Kusnets]] (keskkaal), pronksi said [[Osvald Käpp]] (kergekaal) ja [[Rudolf Loo]] (poolraskekaal). Kuna raskekaalus Eestil meest väljas polnud, olid kõik meie sportlased medali saanud! Mitteametlikus paremusjärjestuses jagasid Eesti ja Ungari 9 punktiga Rootsi ees esikohta, kuid kaks kulda asetasid Ungari ettepoole.<ref name="lk124" /> ==[[1928]]== [[1928. aasta suveolümpiamängud|Amsterdami olümpiamängudel]] osales Pütsep mõlemas maadlusviisis. [[Vabamaadlus]]es sai ta [[30. juuli]]l inglaselt H. Anguselt seljakaotuse ja langes kohe välja, sest Angus ei jõudnud finaali.<ref name="lk127" /> Kreeka-rooma maadluses seljatas Pütsep avakohtumises [[luksemburg]]lase [[Georges Miller]]i ja teises ringis võitis [[Johannes van Maaren]]i [[Holland]]ist 3:0.<ref name="lk127" /> Kolmandas ringis anti talle vastu tükk maad nõrgem taanlane [[Herman Andersen]], kuid matikohtunikuks oli määratud Råberg, kes oli oma vaenu Pütsepa vastu näidanud nii Helsingis 1921 kui ka Stockholmis 1922 (seal tegi ta Pütsepa vastu ka ebaõiglase otsuse). Pütsep heitis taanlase korduvalt parterisse ja hoidis teda sillaski, kuid Råberg kamandas mehed ikka kohe püsti. Lõpuks tegi Pütsep ülerinnaheite ja mõlemad mehed prantsatasid matile. Selle peale Råberg vilistas ja määras Pütsepale seljakaotuse. See oli skandaal. Rootsi koondise treener [[Robert Oksa]] tormas Råbergi juurde ja sõimas ta läbi. Eesti protestis, kuid Råberg jäi endale kindlaks. Protesti arutamise tulemusena Råberg diskvalifitseeriti, kuid tema otsus jäeti jõusse. See sündmus mõjutas teiste suhtumist Rootsisse ja tõi kaasa nii mõnegi kahtlase kaotuse määramise rootslasele.<ref name="lk127" /> Neljandas voorus oli Pütsep sakslase [[Kurt Leucht]]i vastu suures ülekaalus, kuid ei suutnud teda seljatada, sai otsustava kaotuspunkti ja langes välja. Leucht tuli olümpiavõitjaks ja Pütsep jäi kuuendaks.<ref name="lk127" /> ==[[1933]]== [[Turaani turniirid|I Turaani turniiri]] [[22. aprill|22.]]–[[24. aprill]]il võitis Soome (18 21-st) Ungari (13) ja Eesti (11) ees.<ref name="yk0uz" /> Pütsep tõi oma viimase võidu Eestile maavõistluses [[Läti]]ga<ref name="koik" /> (Eesti võitis [[Riia]]s 6:1)<ref name="hd4KR" />. Enne Euroopa meistrivõistlusi Helsingis sai ta vigastada<ref name="CwZfG" />. == Edaspidi == Pärast spordist loobumist palgati Eduard Pütsep kui hiilgav tehnikamaadleja ja kõrgete tiitlitega pärjatu Läti maadluskoondise [[treener]]iks. Tema ülesanne oli valmistada lätlased ette [[maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|Berliini olümpiamängudeks]]. Ühest küljest on Läti kogu [[1930. aastad|1930. aastate]] maadluse hiilgus Pütsepa kätetöö ([[Edvīns Bietags]], [[Georgs Ozoliņš]], [[Alberts Zvejnieks]], [[Jānis Kavals]]), kuid teisalt ei suutnud Läti maadluskoondis kordagi Eestit võita (maavõistluste skoor kuni [[1940]]. aastani 0:14).<ref name="koik" /> [[1939]] kolis Pütsep Soome Kuusamosse, kus elas surmani 1960. Ta töötas sealgi treenerina.<ref name="koik" /> 1920-ndatel mängis ta vähemalt kahes Eesti filmis. == Mälestusvõistlused == Alates [[1977]]. aastast peetakse [[Võru]]s [[Eduard Pütsepa mälestusvõistlus]]i noortele Kreeka-Rooma maadluses. == Mälestuskivi == 21. oktoobril 2023 avati Lepassaare [[Lepassaare raudteejaam|jaamahoone]] ees tema mälestuskivi.<ref name="esbl" /> ==Vaata ka== *[[Maadlus 1920. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Maadlus 1924. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Maadlus 1928. aasta suveolümpiamängudel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="koik">[[Lembit Koik]]. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". [[Tallinn]], [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[1996]], lk. 171</ref> <ref name="lk118">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 118</ref> <ref name="lk317">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 317</ref> <ref name="lk120">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 120</ref> <ref name="lk124">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 124–126</ref> <ref name="lk127">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 127–128</ref> <ref name="L92Ap">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 317–318</ref> <ref name="dqwmR">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 116–117</ref> <ref name="q4p4Y">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 115</ref> <ref name="E5OBE">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 115–116</ref> <ref name="8m2Pg">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 318</ref> <ref name="exy6j">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 121</ref> <ref name="yk0uz">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 135</ref> <ref name="hd4KR">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 327</ref> <ref name="CwZfG">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 133</ref> }} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Eduard_Pütsep}} * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Pütsep, Eduard}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:1920. aasta suveolümpiamängudel osalejad]] [[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängudel osalejad]] [[Kategooria:Eesti 1928. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Eesti maadlustreenerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1960]] ema1s4aigwr5k6axobvfine8solc5aq 7151487 7151480 2026-05-11T12:27:29Z ~2026-20154-48 226309 7151487 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Eduard Pütsep | pilt = Eduard Pütsep.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{sünniaeg|1898|10|21}} | sünnikoht = [[Lossina küla]] (tänapäeval [[Lepassaare]]), [[Loosi vald]] | surmaaeg = {{suv|1960|8|22|1898|10|21}} | surmakoht = [[Kuusamo]], [[Soome]] | pikkus = | kaal = | spordiala = | haridus = | spordiklubi = Peterburi Kalev, [[Kalev (spordiselts)|Tallinna Kalev]] | treener = | isiklik_rekord = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal| [[Maadlus 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] | [[kärbeskaal]] (kuni 58 kg)}} {{MedalVõistlus|[[Maadluse maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal | [[1922. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|1922]] | sulgkaal}} {{MedalVõistlus|[[Maadluse Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal | [[1927. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1927]] | kärbeskaal}} }} {| align=right class="wikitable" style="margin-left:10px;" |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[Maadlus 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] || [[kärbeskaal]] |- align=center |bgcolor="#FFE4C4"| 4.-5. koht || [[Maadlus 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] || [[sulgkaal]] |- align=center |bgcolor="#FFE4C4"| 6. koht || [[Maadlus 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] || kärbeskaal |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[1922. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|1922]] || sulgkaal |- align=center |bgcolor="#FFE4C4"| 4. koht || [[1921. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|1921]] || sulgkaal |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[1927. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1927]] || kärbeskaal |} '''Eduard Pütsep''' ([[21. oktoober]] [[1898]] [[Lossina küla]] (tänapäeval [[Lepassaare]])<ref name="esbl">{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/esblm/?p=2657 |vaadatud=2024-08-13 |väljaanne=www.esbl.ee}}</ref>, [[Loosi vald]] – [[22. august]] [[1960]] [[Kuusamo]], [[Soome]]) oli [[Eesti]] esimene [[olümpiavõitja]] [[maadlus]]es. Klubi: tsaariajal [[Peterburi]] Kalev<ref name="koik" />, pärast [[Kalev (spordiselts)|Tallinna Kalev]]<ref name="L92Ap" />. Pütsep treenis ja võistles sageli Soomes, kuna Eestis polnud häid tingimusi ega treeningupartnereid. [[1920. aastad|1920. aastatel]] ei suhtutud Eestis [[sport]]i veel tõsiselt.<ref name="dqwmR" /> Pütsep oli kehakaalult [[kergekaal]]u ja [[sulgkaal]]u piiril, kuid võistles meelsamini kärbeskaalus ja sellepärast pidas ta alailma saleduskuuri. Pütsep oli [[karsklane]].<ref name="koik" /> == [[1920]] == [[1920. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudele Antwerpenisse]] saadeti 14 sportlast, nende seas neli [[Kreeka-Rooma maadlus|Kreeka-Rooma maadlejat]]: Eduard Pütsep sulgkaalus (60 kg), [[Mihkel Müller]] [[keskkaal]]us (75 kg), [[Herman Kruusenberg]] [[poolraskekaal]]us (82,5 kg) ja [[Artur Kukk]] (üle 82,5 kg).<ref name="q4p4Y" /> Pütsep võitis esimestes ringides järjekorras [[Belgia|belglase]] [[Henri Dierickx]]i, [[norra]]lase [[Wilhelm Olson]]i ja [[Tšehhoslovakkia|tšehhi]] [[Josef Beránek]]i, kuid kaotas siis soomlasele [[Heikki Kähkönen|Heikki Kähkösele]], kes pälvis hõbemedali. Seejärel jäi ta neli korda järjest vabaks, kaotas 9. ringis [[Taani|taanlasele]] [[Aage Torgensen]]ile ja langes välja. Lõpuks sai ta 6. koha. Pütsep oli Eesti maadlejatest ainus, kes mõne vastase võita suutis.<ref name="E5OBE" /> == [[1921]] == Pütsep tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse kergekaalus.<ref name="8m2Pg" /> Novembris [[1921. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s läksid kõik medalid Soomele ja [[Rootsi]]le. Eesti osales 11 sportlasega, Pütsep võistles sulgkaalus. Kaks 4. kohta ([[Albert Vollrat]] kärbeskaalus ja Pütsep sulgkaalus) ning 5. koht (Artur Kukk [[raskekaal]]us) andsid Eestile ometi riikide arvestuses 3. koha.<ref name="lk118" /> == [[1922]] == [[1922. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlustel]] [[4. märts|4.]]–[[6. märts]]il [[Stockholm]]is osalesid ainult eurooplased. Seetõttu loobuti maailmameistrivõistluste korraldamisest kuni [[1950]]. aastani.<ref name="lk118" /> Eestlasi osales kaks. Pütsep seljatas H. Pederseni (Norra) 9.38-ga, võitis punktidega maailmameistri [[Väinö Ikonen|Väinö Ikose]] (Soome), seljatas [[Ruben Scheftelowitzi]] (Taani) 11 minutiga, võitis punktidega Aage Torgenseni ja [[Kaarlo Mäkinen|Kaarlo Mäkise]] (Soome). Finaalis kaotas ta [[Fritiof Svensson]]ile (Rootsi) punktidega ja tuli hõbedale. Artur Kukk oli poolraskekaalus 4.<ref name="lk118" /> == [[1923]] == Pütsep tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse sulgkaalus<ref name="lk317" /> ja tunnistati meistrivõistluste parimaks maadlejaks<ref name="lk120" />. Pütsep võitis [[Balti mängud]] [[Göteborg]]is, tõustes seega olümpiamängude peafavoriidiks.<ref name="koik" /> ==[[1924]]== [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängudele]] saadeti juba 8 maadlejat. Kärbeskaalus osalesid Pütsep ja [[Anton Koolmann]]. Viimane seljatas avaringis prantslase G. Appergesi, kuid siis sai [[Itaalia|itaallaselt]] [[Giovanni Gozzi]]lt ja Väinö Ikoselt punktikaotuse ning langes välja.<ref name="lk120" /> Pütsep alustas seljavõiduga belglase P. Slocki üle, seejärel võitis punktidega Väinö Ikose ja tšehhi J. Skopový, seljatas soomlase [[Anselm Ahlfors]]i, võitis punktidega [[Armand Magyar]]i ([[Ungari]]) ja [[Sigfrid Hansson]]i (Rootsi) ning tuligi olümpiavõitjaks. Hõbe ja pronks jäid soomlastele.<ref name="lk120" /> [[Roman Steinberg]] võitis [[keskkaal]]us pronksmedali.<ref name="lk120" /> Mitteametlikus punktiarvestuses võitis Soome (20) Rootsi (6) ja Eesti (4) ees.<ref name="exy6j" /> ==[[1925]]== Pütsep tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse sulgkaalus.<ref name="lk317" /> ==[[1927]]== Euroopa meistrivõistlusi [[3. november|3.]]–[[6. november|6. novembril]] [[Budapest]]is boikoteeris Soome, sest nüüdsest võis igas kaalus iga riiki ainult üks sportlane esindada.<ref name="lk124" /> Pütsep seljatas kärbeskaalus avaringides F. Maieri ([[Saksamaa]]) ja J. Mayerhuberi ([[Austria]]), kuid kaotas siis 0:3 Giovanni Gozzile. Viimastes ringides võitis Pütsep siiski J. Bozděchi (Tšehhoslovakkia) ja Armand Magyari ning tuli teiseks.<ref name="lk124" /> [[Voldemar Väli]] (sulgkaal) tuli Euroopa meistriks. Lisaks Pütsepale sai hõbeda [[Albert Kusnets]] (keskkaal), pronksi said [[Osvald Käpp]] (kergekaal) ja [[Rudolf Loo]] (poolraskekaal). Kuna raskekaalus Eestil meest väljas polnud, olid kõik meie sportlased medali saanud! Mitteametlikus paremusjärjestuses jagasid Eesti ja Ungari 9 punktiga Rootsi ees esikohta, kuid kaks kulda asetasid Ungari ettepoole.<ref name="lk124" /> ==[[1928]]== [[1928. aasta suveolümpiamängud|Amsterdami olümpiamängudel]] osales Pütsep mõlemas maadlusviisis. [[Vabamaadlus]]es sai ta [[30. juuli]]l inglaselt H. Anguselt seljakaotuse ja langes kohe välja, sest Angus ei jõudnud finaali.<ref name="lk127" /> Kreeka-rooma maadluses seljatas Pütsep avakohtumises [[luksemburg]]lase [[Georges Miller]]i ja teises ringis võitis [[Johannes van Maaren]]i [[Holland]]ist 3:0.<ref name="lk127" /> Kolmandas ringis anti talle vastu tükk maad nõrgem taanlane [[Herman Andersen]], kuid matikohtunikuks oli määratud Råberg, kes oli oma vaenu Pütsepa vastu näidanud nii Helsingis 1921 kui ka Stockholmis 1922 (seal tegi ta Pütsepa vastu ka ebaõiglase otsuse). Pütsep heitis taanlase korduvalt parterisse ja hoidis teda sillaski, kuid Råberg kamandas mehed ikka kohe püsti. Lõpuks tegi Pütsep ülerinnaheite ja mõlemad mehed prantsatasid matile. Selle peale Råberg vilistas ja määras Pütsepale seljakaotuse. See oli skandaal. Rootsi koondise treener [[Robert Oksa]] tormas Råbergi juurde ja sõimas ta läbi. Eesti protestis, kuid Råberg jäi endale kindlaks. Protesti arutamise tulemusena Råberg diskvalifitseeriti, kuid tema otsus jäeti jõusse. See sündmus mõjutas teiste suhtumist Rootsisse ja tõi kaasa nii mõnegi kahtlase kaotuse määramise rootslasele.<ref name="lk127" /> Neljandas voorus oli Pütsep sakslase [[Kurt Leucht]]i vastu suures ülekaalus, kuid ei suutnud teda seljatada, sai otsustava kaotuspunkti ja langes välja. Leucht tuli olümpiavõitjaks ja Pütsep jäi kuuendaks.<ref name="lk127" /> ==[[1933]]== [[Turaani turniirid|I Turaani turniiri]] [[22. aprill|22.]]–[[24. aprill]]il võitis Soome (18 21-st) Ungari (13) ja Eesti (11) ees.<ref name="yk0uz" /> Pütsep tõi oma viimase võidu Eestile maavõistluses [[Läti]]ga<ref name="koik" /> (Eesti võitis [[Riia]]s 6:1)<ref name="hd4KR" />. Enne Euroopa meistrivõistlusi Helsingis sai ta vigastada<ref name="CwZfG" />. == Edaspidi == Pärast spordist loobumist palgati Eduard Pütsep kui hiilgav tehnikamaadleja ja kõrgete tiitlitega pärjatu Läti maadluskoondise [[treener]]iks. Tema ülesanne oli valmistada lätlased ette [[maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|Berliini olümpiamängudeks]]. Ühest küljest on Läti kogu [[1930. aastad|1930. aastate]] maadluse hiilgus Pütsepa kätetöö ([[Edvīns Bietags]], [[Georgs Ozoliņš]], [[Alberts Zvejnieks]], [[Jānis Kavals]]), kuid teisalt ei suutnud Läti maadluskoondis kordagi Eestit võita (maavõistluste skoor kuni [[1940]]. aastani 0:14).<ref name="koik" /> [[1939]] kolis Pütsep Soome Kuusamosse, kus elas surmani 1960. Ta töötas sealgi treenerina.<ref name="koik" /> 1920-ndatel mängis ta vähemalt kahes Eesti filmis. Sai hüüdnime "Eesti Chaplin". == Mälestusvõistlused == Alates [[1977]]. aastast peetakse [[Võru]]s [[Eduard Pütsepa mälestusvõistlus]]i noortele Kreeka-Rooma maadluses. == Mälestuskivi == 21. oktoobril 2023 avati Lepassaare [[Lepassaare raudteejaam|jaamahoone]] ees tema mälestuskivi.<ref name="esbl" /> ==Vaata ka== *[[Maadlus 1920. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Maadlus 1924. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Maadlus 1928. aasta suveolümpiamängudel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="koik">[[Lembit Koik]]. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". [[Tallinn]], [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[1996]], lk. 171</ref> <ref name="lk118">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 118</ref> <ref name="lk317">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 317</ref> <ref name="lk120">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 120</ref> <ref name="lk124">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 124–126</ref> <ref name="lk127">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 127–128</ref> <ref name="L92Ap">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 317–318</ref> <ref name="dqwmR">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 116–117</ref> <ref name="q4p4Y">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 115</ref> <ref name="E5OBE">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 115–116</ref> <ref name="8m2Pg">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 318</ref> <ref name="exy6j">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 121</ref> <ref name="yk0uz">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 135</ref> <ref name="hd4KR">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 327</ref> <ref name="CwZfG">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 133</ref> }} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Eduard_Pütsep}} * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Pütsep, Eduard}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:1920. aasta suveolümpiamängudel osalejad]] [[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängudel osalejad]] [[Kategooria:Eesti 1928. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Eesti maadlustreenerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1960]] rdftao624qsgfn4s5hz1pf0djc5iq84 0 30079 7151623 6543536 2026-05-11T17:08:42Z Mihkel6516 229149 7151623 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Emperor Showa.jpg|pisi|Hirohito kroonimisrüüs 1926]] '''Hirohito''' (裕仁) ([[29. aprill]] [[1901]] – [[7. jaanuar]] [[1989]]) oli 124. [[Jaapani keiser]] [[1926]]–1989. Tema valitsejadeviis oli "Shōwa", mistõttu teda tuntakse ka '''Shōwa-tenno'na'''. Ta oli viimane Jaapani keiser, keda austati [[šintoism]]is elava [[jumal]]ana [[1945]]. aastani. Hirohito oli keiser [[Yoshihito]] ja keisrinna Teimei poeg ning sai troonile pärast oma isa surma<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bix |eesnimi=Herbert P. |pealkiri=Hirohito and the making of modern Japan |kuupäev=2002 |kirjastus=Perennial |isbn=978-0-06-019314-0 |trükk=Nachdr. |koht=New York}}</ref>. Ta oli keiser Meiji esimene pojapoeg<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bix |eesnimi=Herbert P. |pealkiri=Hirohito and the making of modern Japan |kuupäev=2002 |kirjastus=Perennial |isbn=978-0-06-019314-0 |trükk=Nachdr. |koht=New York}}</ref>. Formaalselt oli ta absoluutne monarh, reaalselt juhtis riiki aga aastani 1945 sõjaväelastest koosnev autoritaarne valitsus, mille eesotsas oli [[Hideki Tojo]]. Valitsus soovis teha Jaapanist [[Kaug-Ida]] valitsejat. Selle üle, kas Hirohito seda suunda toetas, on palju polemiseeritud, ent tõde pole selgunud siiani. Siiski ei antud Hirohitot [[sõjakuritegu|sõjakurjategijana]] kohtu alla; ta pidi vaid loobuma enda kummardamisest jumalana. Kui sõja kulg juunis [[1942]] pöördus Jaapani vastu, kaasas [[Hideki Tōjō|Hideki Tojo]] keisri riigi ellu, sundides inimesi end tema nimel ohverdama. Hirohito hakkas valitsust mõjutama alles siis, kui kaotus muutus möödapääsmatuks, ent ta jäi oma otsustega hiljaks: [[Hiroshima]]le ja [[Nagasaki]]le heideti [[tuumapomm]]. Hiroshimale heideti tuumapomm 6ndal augustil 1945 kell 8.15, Nagasakile 9ndal augustil 1945. Hiroshimale visatud [[tuumapomm]] tappis 100000 kuni 140000 inimest. Nagasakile heidetud tuumapomm tappis ligikaudu 35000 kuni 40000 inimest ning vigastas rohkem kui 60000 inimest. 1945. aasta [[15. august]]i raadiokõne, milles ta teatas Jaapani alistumisest eelmisel päeval, oli läbi aegade esimene Jaapani keisri otsepöördumine oma rahva poole. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bix |eesnimi=Herbert P. |pealkiri=Hirohito and the making of modern Japan |kuupäev=2002 |kirjastus=Perennial |isbn=978-0-06-019314-0 |trükk=Nachdr. |koht=New York}}</ref> Enne teist pommi polnud Hirohitol plaani alistuda, kuid peale [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõja kuulutust ja teist pommi otsustas ta alistuda. Mõndade jaoks olid pommid jumala poolt saadetud, kuna andsid Hirohitole võimaluse alistuda, hoides au.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bix |eesnimi=Herbert P. |pealkiri=Hirohito and the making of modern Japan |kuupäev=2002 |kirjastus=Perennial |isbn=978-0-06-019314-0 |trükk=Nachdr. |koht=New York}}</ref> == Varajane valitsusaeg == 25. detsember 1926 suri keiser Taishō Hayamas kell 1.25. Hirohito võttis kohe võimu enda kätte ja kahekümne viie aastaselt sai ta 124ndaks Jaapani keiseriks. Õiguse troonile kinnitasid sugulusõigus, traditsioon, ajalugu ja konstitutsioon. Konstitutsiooni artikkel 1 järgi peab Jaapani keiser olema valitud katkematu liini järgi. Shōwa ajastu nimi kuulutati välja 28ndal detsebril.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bix |eesnimi=Herbert P. |pealkiri=Hirohito and the making of modern Japan |kuupäev=2002 |kirjastus=Perennial |isbn=978-0-06-019314-0 |trükk=Nachdr. |koht=New York}}</ref> == Mandžuuria kriis == [[Mandžuuria kriis]] algas 18ndal septembril 1931 ja oli ettekäändeks Jaapanile, et tungida [[Mandžuuria|Mandžuuriasse.]] Kwantungi armee ohvitserid lõhkasid pommi Jaapani kontrolli all oleva Lõuna-Mandžuuria raudtee liini lähedal ja süüdistasid selles Hiina bandiite ja [[Zhang Xueliang]]<nowiki/>i sõdureid, kuigi rongiliin tegelikult kannatada ei saanud. Keiser Hirohito sai tegevusest teada järgmisel päeval 19ndal septembril. 22ndal septembril tunnustas keiser tegu tehtuks, kuigi ta teadis, et tegevus oli lavastatud. Siiski, Jaapani rahvas oli sõjaväe poolel. Militaarseadust rikkunud ohvitseridele anti kerged karistused. Hirohito ei olnud impeeriumi suurenemise vastu niikaua, kui operatsioon oli edukas. [[Hiina]] otsis [[Rahvasteliit|Rahvasteliidult]] abi, mille tõttu kuulutas [[Rahvasteliit]] välja Lyttoni rapordis Jaapani agressoriks, kuna nad ei uskunud Jaapani ametlikku versiooni juhtunust ja nõudis Jaapanilt Mandžuuria tagastamist Hiinale. Selle tagajärjel andis Jaapan 27ndal märtsil 1933 ametlikult teada Rahvasteliidule, et nad lahkuvad Rahvasteliidust.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bix |eesnimi=Herbert P. |pealkiri=Hirohito and the making of modern Japan |kuupäev=2002 |kirjastus=Perennial |isbn=978-0-06-019314-0 |trükk=Nachdr. |koht=New York}}</ref> ==Perekond== Keisri abikaasa oli keisrinna [[Nagako]] ([[1903]]–[[2000]]), kellega ta abiellus 26ndal jaanuaril 1924. Hirohito nõudis monogaamilist abielu, millega pandi lõpp pikale konkubiinitraditsioonile.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bix |eesnimi=Herbert P. |pealkiri=Hirohito and the making of modern Japan |kuupäev=2002 |kirjastus=Perennial |isbn=978-0-06-019314-0 |trükk=Nachdr. |koht=New York}}</ref> Ta nõudis ka, et tema kasvatab oma lapsed üles palees, erinevalt traditsioonist, mille järgi kasvatasid lapsi teenerid. Neil sündis seitse last, kellest neli esimest last olid tütred: * printsess Teru ([[1925]]–[[1961]]) * printsess Hisa ([[1927]]–[[1928]]) * printsess Taka ([[1929]]–[[1989]]) * printsess Yori (sündinud [[1931]]) * kroonprints (hiljem keiser) [[Akihito]] (sündinud [[1933]]) * prints Hitachi (sündinud [[1935]]) * printsess Suga (sündinud [[1939]]) == Isiklikku == Hirohito oli bioloog ja mere[[bioloogia]]t käsitlevate raamatute autor. Keiser Hirohito isiklikku elu iseloomustas tihe reguleeritud rutiin. Teda huvitas kõige rohkem poliitiline võim ja sõjaline sõjaväeline juhatus. Kõige suurema osa tema ajast õppides võtsid sõjalised küsimused. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bix |eesnimi=Herbert P. |pealkiri=Hirohito and the making of modern Japan |kuupäev=2002 |kirjastus=Perennial |isbn=978-0-06-019314-0 |trükk=Nachdr. |koht=New York}}</ref> Keiser Hirohito ärkas alati kell 7.30 ning tema abikaasa veidi enne teda. Nad panid end ise riidesse ja nende hommikusöögi osaks oli alati piim, mille koos toiduga valmistasid ette teenijad.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bix |eesnimi=Herbert P. |pealkiri=Hirohito and the making of modern Japan |kuupäev=2002 |kirjastus=Perennial |isbn=978-0-06-019314-0 |trükk=Nachdr. |koht=New York}}</ref>{{algus}} {{eelnev-järgnev |eelnev=[[Yoshihito|Taishō]] |nimi=[[Jaapani keiser]] |aeg=[[1926]]–[[1989]] |järgnev=[[Akihito]]}} {{lõpp}} ==Välislingid== {{commons|Hirohito}} [[Kategooria:Jaapani monarhid]] [[Kategooria:Bioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1989]] eeoluorr82h9vnfcv209oqih9whfq6y 10 30118 7151656 7150880 2026-05-11T17:56:53Z Pikne 13803 7151656 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|riigilipu andmed</noinclude>}}} | alias = Taani | lipu alias = Flag of Denmark.svg | suurus = {{{suurus|}}} | nimi = {{{nimi|}}} | altlink = {{{altlink|}}} | variant = {{{variant|}}} <noinclude> | redir1 = DEN | redir2 = DNK | seotud1 = Taani Kuningriik </noinclude> }} mndipg5rw1j2zzbpte63ahw1nlp25tm 0 33144 7152040 7137999 2026-05-12T08:45:44Z Velirand 67997 /* B */ 7152040 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[diplomaat]]e.'' {{tähed}} ==A== [[Kairat Abdrahmanov]] - [[Diana Abgar]] - [[Pjotr Abrassimov]] - [[Ḩamīd Abūţālebī]] - [[Eduardo Acevedo Díaz]] - [[Voldemar Aders]] - [[Ikram Adõrbekov]] - [[Demetrio Aguilera Malta]] - [[Martti Ahtisaari]] - [[Friedrich Akel]] - [[Arvo Alas]] - [[Irakli Alasania]] - [[Muḩammad al-Barāda‘ī]] - [[Niccolò Albergati]] - [[Madeleine Albright]] - [[Ludwig Nicolaus von Allart]] - [[Ross Allen]] - [[Ayşenur Alpaslan]] - [[Ömer Altuğ]] - [[Yukiya Amano]] - [[Celso Amorim]] - [[Georgs Andrejevs]] - [[Kofi Annan]] - [[Jüri Annusson]] – [[Henry W. Antheil]] - [[Eugen Antson]] - [[Gert Antsu]] - [[Ernesto Araújo]] - [[Giorgi Arsenišvili]] - Jüri Arusoo - [[Karl Ast]] - [[Miguel Ángel Asturias]] - [[Petras Auštrevičius]] – [[Joseph Avenol]] ==B== [[Edminas Bagdonas]] - [[Ma‘rūf al-Bakhīt]] - [[Davith Bakradze]] - [[Ladislav Ballek]] - [[Ban Ki-moon]] - [[Rupiah Banda]] – [[Johannes Bauer]] - [[Alexander von Berg]] - [[Omer Beriziky]] - [[Herman Anker Bernhoft]] - [[Indulis Bērziņš]] - [[Marjana Betsa]] - [[Nils Bielke (1644–1716)|Nils Bielke]] - [[Ado Birk]] – [[Robert Birk]] - [[Moses Blah]] - [[Julius Bobinger]] - [[Ilir Boçka]] - [[Lennart Bodström]] - [[John R. Bolton]] - [[Boriss Bondarev]] - [[Otto Borch]] - [[Elisabet Borsiin Bonnier]] - [[Volkan Bozkır]] - [[Davor Božinović]] - [[Vladimir Botškarjov]] - [[Boutros Boutros-Ghali]] - [[Asverus von Brandt]] - [[Baiba Braže]] - [[Katarina Brodin]] - [[Gro Harlem Brundtland]] - [[Ernest Bryll]] - [[Matthew Bryza]] - [[Theresa Bubbear]] - [[Ralph Bunche]] - [[Joachim Burwitz]] - [[Nicholas Murray Butler]] ==C== [[Ernst Carlsen]] - [[Jimmy Carter]] - [[Peter Carter]] - [[Baldassare Castiglione]] - [[Valeryj Cepkała]] - [[Franciszek Charwat]] - [[François René de Chateaubriand]] - [[Tomasz Chłoń]] - [[Marian Chodacki]] - [[Warren Christopher]] - [[Stanisław Ciosek]] - [[Marco Clemente]] - [[Catherine Colonna]] - [[André Corrêa do Lago]] - [[Benedetto Cotrugli]] - [[Edward S. Crocker]] ==D== [[Hans Dahlgren]] - [[Johannes Dantiscus]] - [[Rubén Darío]] - [[Alfonso Dastis]] - [[Nikolai Demidov]] - [[Doudou Diène]] - [[Nikola Dimitrov]] - [[Xhemil Dino]] - [[Abdoulaye Diop]] – [[Viktor Ditmar]] - [[Jan Długosz]] - [[Jakov Dolgorukov]] - [[Jörn Donner]] - [[John Foster Dulles]] ==E== [[Lawrence Eagleburger]] - [[Mario Echandi Jiménez]] - [[Eeva Eek-Pajuste]] - [[Bernhard Eenpalu]] - [[Christoph Eichhorn]] - [[Alfonsas Eidintas]] - [[Einar Ágústsson]] - [[Jan Eliasson]] - [[Mikael Eriksson]] - [[Wendelin Ettmayer]] ==F== [[Peter Florin]] - [[Carlos Alberto França]] - [[Benjamin Franklin]] - [[Robert Frasure]] - [[Daniel Fried]] - [[Boris Frlec]] - [[Hans Frohwein]] – [[Ants Frosch]] ==G== [[Alfonso García Robles]] - [[Raman Galovtšenka]] - [[Elbridge Gerry]] - [[Enrique Gildemeister]] - [[Aleksei Gluhhov]] - [[Otto Grant]] - [[Gordan Grlić Radman]] - [[Anatoli Gromõko]] - [[Andrei Gromõko]] - [[Rafael Grossi]] - [[Wacław Grzybowski]] - [[Lars Grundberg]] - [[Jiří Gruša]] - [[Kostjantõn Grõštšenko]] - [[Lidia Gueiler Tejada]] - [[José Ángel Gurría]] - [[Viktor Gvozd]] - [[Nils Gyldenstolpe]] - [[Enikő Győri]] ==H== [[Stein Vegard Hagen]] - [[Herbert Haljaspõld]] - [[Thomas Hammarberg]] - [[Hannes Hanso]] – [[Juhan Haravee]] - [[Dag Hartelius]] - [[Nicholas Hawkins]] - [[Jaan Hein]] – [[Leenart Helisalu]] - [[Ilmar Heinsoo]] – [[Aleksander Hellat]] – [[Hermann Hellat]] - [[Mart Helme]] - [[Eduard Hempel]] - [[Gaston Henry-Haye]] - [[Arti Hilpus]] - [[Johann von Hoete]] - [[Richard Holbrooke]] - [[Harri Holkeri]] - [[Rudolf Holsti]] - [[Hitoshi Honda]] - [[Jaap de Hoop Scheffer]] - [[Henrik Karlsson Horn]] - [[Stanislaus Hosius]] - [[Hu Shih]] - [[Huang Hua]] - [[Ismael Huerta]] – [[Edgar Hõbemägi]] - [[Aleksi Härkönen]] ==I== [[Themur Iakobašvili]] - [[Jorge Illueca]] - [[Tiina Intelmann]] - [[Wolfgang Ischinger]] - [[Rudolf Ise]] - [[Christoph Israng]] - [[Igor Ivanov]] ==J== [[Ernst Jaakson]] - [[Karin Jaani]] - [[Peep Jahilo]] - [[Subrahmanyam Jaishankar]] - [[Ludvig Jakobsen]] - [[Max Jakobson]] - [[Aleksandr Jakovlev]] - [[Vladimir Jakunin]] – [[Peeter Jalaja]] – [[Sa‘īd Jālīlī]] - [[Igor Janev]] – [[David Janson]] – [[Géza Jeszenszky]] - [[Adolf Joffe]] - [[Antonius John]] - [[Jón Baldvin Hannibalsson]] – [[Jaan Junkur]] – [[Mona Juul]] – [[Jaak Jõerüüt]] – [[Janne Jõesaar-Ruusalu]] – [[Richard Jõffert]] – [[Peeter Jõgi]] – [[Aleksander Jürgenson (diplomaat)|Aleksander Jürgenson]] - [[Sven Jürgenson]] ==K== [[Sigrid Kaag]] - [[Nikolai Kaasik]] - [[Andrej Kabiakoŭ]] - [[Michel Kafando]] - [[Jüri Kahn]] - [[Toomas Kahur]] – [[Johannes Kaiv]] - [[Eve-Külli Kala]] – [[Jaakko Kalela]] - [[Aldur Kaljo]] – [[Philip Kaljot]] - [[Marina Kaljurand]] - [[Oskar Kallas]] - [[Gita Kalmet]] - [[Sandra Kalniete]] – [[Edgar Kana]] – [[Jaan Kanger]] – [[René Kangro]] - [[Sulev Kannike]] - [[Stanisław Kara]] - [[Grigori Karassin]] - [[Kristi Karelsohn]] - [[Gulnora Karimova]] - [[Andrei Karlov]] – [[Reinhold Kask]] – [[Karin Kaup Lapõnin]] - [[Jaakko Kaurinkoski]] - [[Søren Kelstrup]] – [[George F. Kennan]] – [[Arnold Kerem]] – [[Oskar Kerson]] – [[Zalmay Khalilzad]] – [[Arshad Sami Khan]] - [[Krista Kilvet]] - [[Riina Kionka]] - [[Jaanus Kirikmäe]] – [[Elmar Kirotar]] - [[Henry Kissinger]] - [[Katrin Kivi]] - [[Toivo Kivimäki]] – [[Peter Kleist]] - [[Lise Kleven Grevstad]] - [[Pavlo Klimkin]] – [[Nikolai Klõško]] - [[August Koern]] - [[Michael Kohl]] - [[Merike Kokajev]] - [[Marten Kokk]] – [[Priit Kolbre]] - [[Margus Kolga]] - [[André Kolingba]] - [[Aleksandra Kollontai]] - [[Jaan Kopvillem]] - [[Ivan Korčok]] - [[Karl Kornel]] - [[Fahri Korutürk]] - [[Marta Kos]] - [[Viktor Kozlov]] - [[Grzegorz Kozłowski]] - [[Valter Kotsar]] - [[Bernard Kouchner]] - [[Julija Kovaliv]] - [[Ingrid Kressel Vinciguerra]] - [[Eerik-Niiles Kross]] - [[Villem Kruus]] - [[Clyde Kull]] - [[Ferdinand Kull]] - [[Henn-Ants Kurg]] - [[Andres Kurrikoff]] - [[Mūsá Kūsā]] - [[Kaimo Kuusk]] - [[Johannes Kõdar]] - [[Edgar Kõrver]] - [[Serhi Kõslõtsja]] - [[Kaupo Känd]] ==L== [[Riho Laanemäe]] - [[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] - [[Margus Laidre]] - [[Léon Laleau]] - [[Éric Lamouroux]] - [[Arthur Bliss Lane]] - [[Guillebert de Lannoy]] - [[Jorge Lara Castro]] - [[Heinrich Laretei]] - [[Jaan Lattik]] - [[Pavieł Łatuška]] - [[Sergei Lavrov]] - [[Lê Đức Thọ]] - [[Bruno Le Maire]] - [[Yechiel Leiter]] – [[Konstantin Lellep]] - [[Uno Lender]] - [[Jaak Lensment]] - [[Albert Leopas]] - [[Aino Lepik von Wirén]] - [[Hans Peter Lepp|Hans Lepp]] - [[Johan Leppik]] - [[Ferdinand de Lesseps]] - [[Jeffrey Levine]] - [[Erkki Liikanen]] - [[Eva-Maria Liimets]] - [[Axel Linkhorst]] - [[Erich Lipstok]] - [[Liu Chieh]] - [[Igor Ljakin-Frolov]] - [[Kliment Ljovõtškin]] - [[Anders Ljunggren]] - [[Hans Lohk]] - [[Johann Lohmüller]] - [[Alekhsandre Lomaia]] - [[Lu Shaye]] - [[Viljar Lubi]] - [[Jüri Luik]] - [[Toomas Lukk]] - [[Rasmus Lumi]] - [[Mart Lätte]] ==M== [[Matti Maasikas]] - [[Merle Maigre]] - [[Reiz Malile]] - [[Mircea Malița]] - [[Ambrose Dudley Mann]] - [[Oksana Markarova]] - [[Johannes Markus]] - [[Eerik Marmei]] - [[Retno Marsudi]] - [[Friedrich Fromhold Martens]] - [[Jan Masaryk]] - [[Aleksander Massakas]] - [[Tiit Matsulevitš]] - [[Kōichirō Matsuura]] - [[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] - [[Amama Mbabazi]] - [[Brett McGurk]] - [[Francis J. Meehan]] - [[Golda Me'ir]] - [[James Desmond Melville]] - [[Paul Menesius]] - [[Karl Menning]] - [[Georg Meri]] – [[Lennart Meri]] - [[Kuido Merits]] - [[Juri Merzljakov]] - [[Andreas Meyer-Landrut]] - [[Grigol Mgaloblišvili]] - [[Fu'ād al-Mibaza‘]] – [[Rudolf Mickwitz]] – [[Michael Miess]] - [[Ignacio Milam Tang]] - [[Wilhelm von Mirbach]] - [[Tigran Mkrttšhjan]] - [[Zohrab Mnatshakanjan]] - [[Ewald Moldt]] - [[Walter Mondale]] – [[Edmund Monson]] - [[Rihards Muciņš]] - [[Georgi Muradov]] - [[Mihhail Murnikov]] - [[Victor Mutt]] – [[Karl Mõistus]] - [[Marin Mõttus]] – [[Karl Mägi]] - [[Raul Mälk]] - [[Elmar Məmmədyarov]] – [[Jaan Mölder (diplomaat)|Jaan Mölder]] – [[Rudolf Möllerson]] – [[Bernd Mützelburg]] - [[Alva Myrdal]] ==N== [[Tiit Naber]] - [[Epeli Nailatikau]] - [[Fridtjof Nansen]] - [[Nesti Nase]] - [[Vassili Nebenzja]] - [[Gundemar Neggo]] - [[Karl Nesselrode]] - [[Leonhard Wilhelm Johann Neuman]] - [[Konstantin von Neurath]] - [[Jaroslav Neverovič]] - [[Sangay Ngedup]] - [[Arvo Niitenberg]] - [[Kuzma Nikitin]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Sven Erik Nordberg]] - [[Artur Normak]] - [[Victoria Nuland]] ==O== [[Leonid Obolenski]] - [[Luminița Odobescu]] - [[Oh Joon]] - [[Ants Oidermaa]] – [[Voldemar Ojansoon]] - [[Alar Olljum]] - [[Jaap Ora]] - [[Aivo Orav]] - [[Afanassi Ordin-Naštšokin]] - [[Harry Ott]] - [[Roza Otunbajeva]] – [[Francisco Ou]] – [[Paul Oubril]] - [[Ahmed Ouyahia]] - [[Ferdinand Oyono]] ==P== [[Maurice Paléologue]] - [[Meelike Palli]] - [[Aleksander Pallo]] - [[Priit Pallum]] - [[Jan Palmstierna]] – [[Boriss Pankin]] - [[Franz von Papen]] - [[Bruno Rodríguez Parrilla]] - [[Hafiz Paşayev]] - [[Octavio Paz]] - [[Antonio Patriota]] - [[Christian Pauls]] - [[Žygimantas Pavilionis]] - [[Lester B. Pearson]] - [[August Peet]] - [[Daniil Penko]] - [[Dmitri Peskov]] - [[Adolf Petrovski]] - [[Jānis Peters]] - [[Rogelio Pfirter]] - [[Maia Phandžikidze]] - [[Andris Piebalgs]] - [[Ants Piip]] - [[Roman Pipko]] - [[Sergio Pitol]] - [[Andrei Plahhin]] - [[Michael C. Polt]] - [[Panteleimon Ponomarenko]] - [[Nicu Popescu]] - [[Abel Posse]] - [[Samantha Power]] - [[Don Pramudwinai]] - [[Kristjan Prikk]] – [[Konstantin Provalov]] - [[Stefan Przeździecki]] - [[Dumitru Prunariu]] - [[Voldemar Puhk]] - [[Frigyes Puja]] – [[Heinrich Pullerits]] - [[Andre Pung]] - [[Hardeep Singh Puri]] - [[Kaarel Robert Pusta]] – [[Edgar Pärli]] – [[Karl Pärli]] ==Q== [[Bernard Quintin]] - [[Vilayət Quliyev]] - [[Quo Tai-chi]] ==R== [[Eldor Raidna]] - [[Paul Indrek Rajamäe-Volmer]] - [[Triinu Rajasalu]] - [[Marin Rajkov]] - [[Paavo Rantanen]] - [[Fjodor Raskolnikov]] - [[Mariin Ratnik]] - [[Villibald Raud]] - [[Nikolai Raudvere]] - [[Hans Rebane]] - [[Richard Rees]] - [[Elisabeth Rehn]] - [[August Rei]] - [[Markku Reimaa]] - [[Väino Reinart]] - [[Jaan Reinhold]] - [[Gea Rennel]] - [[Nikolai Repnin]] - [[Peeter Reštšinski]] - [[Māris Riekstiņš]] - [[Sergius Riis]] - [[Dmitri Rogozin]] - [[Karol Adam Romer]] - [[Aivis Ronis]] - [[Aarand Roos]] - [[Nikolai Rumjantsev]] ==S== [[Katrin Saarsalu-Layachi]] - [[Martin Sajdik]] - [[Jüri Sammul]] - [[Kadõrbek Sarbajev]] - [[Ernst Sarepera]] - [[Ferdinand Saukas]] - [[Charles Savarin]] - [[Gudmund Saxrud]] - [[Klaus Scharioth]] - [[Filipp von Scheiding]] - [[Christian Matthias Schlaga]] - [[Pál Schmitt]] - [[Sten Schwede]] - [[Jüri Seilenthal]] - [[Julius Seljamaa]] - [[Karl Selter]] - [[Karl Sepp]] - [[Tanel Sepp]] - [[Shigeru Shimada]] - [[Günter Sieber]] - [[Imre Siil]] - [[Kyllike Sillaste-Elling]] - [[Emilie Simenson]] - [[Vladimir Simindei]] - [[Ants Simm]] - [[Riivo Sinijärv]] - [[Helvi Sipilä]] - [[Sjoerd Sjoerdsma]] - [[Robert Peet Skinner]] - [[Nikolai Slavin]] - [[John Slidell]] - [[Carl Snoilsky]] - [[Valter Soever]] - [[Javier Solana]] - [[Enele Sopoaga]] - [[Marian Szumlakowski]] - [[Ernst Johann von Stackelberg]] - [[Berndt von Staden]] - [[Adolf Stafenau]] – [[Leonid Stark]] – [[Frederick A. Sterling]] - [[Grigore-Kalev Stoicescu]] - [[Otto Strandman]] - [[Alar Streimann]] - [[Valvi Strikaitienė]] - [[Chiune Sugihara]] - [[John J. Sullivan]] ==Š== [[Maroš Šefčovič]] - [[Vassili Vassiljevitš Šuiski]] - [[Pavel Andrejevitš Šuvalov]] ==Z== [[Norbert Żaba]] - [[Dragomir Zakov]] - [[Lamberto Zannier]] - [[Hamrohon Zarifi]] - [[Kārlis Reinholds Zariņš]] - [[Zayd ibn Ra‘ad]] - [[Achatius von Zehmen]] - [[Karl Zirkel]] – [[Salomé Zourabichvili]] – [[Željana Zovko]] - [[Wojciech Żukrowski]] - [[Tofiq Zülfüqarov]] ==T== [[Strobe Talbott]] – [[Theodor Tallmeister]] – [[Konstantin Talven]] - [[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] - [[Mart Tarmak]] - [[Viktor Tarmas]] – [[Albert Tattar]] - [[Toivo Tasa]] - [[Paul Teesalu]] - [[Andris Teikmanis]] - [[Shirley Temple]] - [[Riho Terras]] - [[Ingrid Tersman]] - [[U Thant]] - [[Luc-Adolphe Tiao]] - [[Harri Tiido]] - [[Simmu Tiik]] - [[Heli Tiirmaa-Klaar]] - [[Toomas Tiivel]] - [[Muhtar Tileuberdi]] - [[Khalīfah at-Tillīsī]] – [[Jakob Tillo]] – [[Eduard Tiro]] - [[Fjodor Tjuttšev]] – [[Karl Tofer]] - [[Andres Tomasberg]] - [[Tómas Tómasson]] - [[William Tomingas]] - [[Taavi Toom]] - [[Raul Toomas]] - [[August Torma]] - [[Andrzej Towpik]] - [[Lynne M. Tracy]] – [[August Traksmaa]] - [[Jüri Trei]] – [[Damasius Treude]] – [[Harald Triikman]] – [[Aleksandr Trofimov (diplomaat)|Aleksandr Trofimov]] - [[Viktor Tšernomõrdin]] - [[Stepan Tšervonenko]] - [[Alekhsandre Tšikvaidze]] - [[Georgi Tšitšerin]] - [[Vitali Tšurkin]] - [[Dmitri Tšuvahhin]] – [[Artur Tuldava]] - [[Harald Tummeltau]] - [[Nikolai Tupitsõn]] - [[Enn Tupp]] - [[Priit Turk]] - [[Bisera Turković]] - [[Viktoria Tuulas]] ==U== [[Ivan Udaltsov (ajaloolane ja diplomaat)|Ivan Udaltsov]] - [[Andres Unga]] - [[Shailendra Kumar Upadhyaya]] - [[Nikolai Uspenski]] – [[Aleksei Ustinov]] – [[Vladimir Ustinov (diplomaat)|Vladimir Ustinov]] – [[Vygaudas Ušackas]] – [[Juri Ušakov]] – [[Kaarel Uusmaa]] – [[Evald Uustalu]] ==V== [[Mati Vaarmann]] - [[Anton Vaino]] - [[Petras Vaitiekūnas]] - [[Tõnis Vares]] - [[Olivér Várhelyi]] - [[Vassílis Vassilikós]] - [[Grigol Vašadze]] - [[Tudor Vaughan]] - [[Caspar Veldkamp]] – [[Evald Vellendi]] – [[Johannes Veltmann]] – [[Kerli Veski]] – [[Eduard Vilde]] - [[Dominique de Villepin]] – [[Nikolai Viralu]] – [[Eduard Virgo]] - [[Grigori Grigorjevitš Volkonski]] - [[Knut Vollebæk]] - [[Alexandr Vondra]] - [[Vatslav Vorovski]] - [[Jonatan Vseviov]] – [[Anton Võhmar]] - [[Vaino Väljas]] ==W== [[Marek Wagner]] - [[Stephen Wall]] - [[Raoul Wallenberg]] - [[Mike Waltz]] - [[Aleksander Warma]] - [[Witold Waszczykowski]] - [[Sumner Welles]] – [[John C. Wiley]] – [[Aldona Wos]] – [[Aarne Wuorimaa]] ==Ä== [[Rahhat Älijev]] ==Ö== [[Oskar Öpik]] - [[Mahinur Özdemir]] ==Ü== [[Ahmet Üzümcü]] ==Y== [[Philémon Yang]] - [[Timothy Yang]] == Vaata ka == *[[Eesti saadikute loend]] == Välislingid == *[http://books.google.ee/books?id=F80UAAAAIAAJ&printsec=frontcover&hl=en#PPA440,M1 Venemaa Keisririigi saadikud ja suursaadikud] [[Kategooria:Diplomaadid| Diplomaatide loend]] [[Kategooria:Diplomaatia loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] qr0m0znrimdk7h2mk0mc75ym552o21x 0 33917 7151507 7151460 2026-05-11T13:07:22Z Le Boréalien 200476 /* Vaata ka */ 7151507 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lissabon | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = portugali|Lisboa| | omakeelne_nimi_2 = || | pilt = Montagem de Lisboa.png | pildisuurus = 260px | lipp = Flag of Lisbon.svg | lipu_link = [[Lissaboni lipp]] | vapp = Coat of Arms of Lisbon.svg | vapi_link = [[Lissaboni vapp]] | pindala = 84,8 | elanikke = 517 802 (2005) | asendikaart = Portugal }} '''Lissabon''' on [[Portugal]]i pealinn. Asub [[Atlandi ookean]]i rannikul, [[Tejo]] jõe suudmes. == Ajalugu == Lissabon on üks maailma vanimaid linnu  ja Euroopa vanimalt teine ​​pealinn ( Ateena järel ). Portugali pealinnaks sai 1255. aastal. Antiikajal oli linna asukohas kreeklaste asundus. 205 eKr rajati sinna roomlaste linn '''Olisipo'''. [[48 eKr]] sai '''Felicitas Julia''' ([[Julius Caesar]]i järgi) nime all linnaõigused ja linnast sai [[Lusitaania]] provintsi keskus. [[719]]. aastal vallutasid linna [[maurid]]. [[1147]]. aastal vallutasid kristlased linna tagasi. [[1256]]. aastal kolis kuningas [[Alfons III]] oma residentsi [[Coimbra]]st Lissaboni. Portugali vanim ülikool asutati aastal 1290. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Lissabon - Eesti Entsüklopeedia |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/lissabon1 |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> 9. sajandil valmis 2277 m pikkune São Jorge rippsild Tejol. 16. sajandil Belémi kindlus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lissabon - Eesti Entsüklopeedia |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/lissabon1 |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> [[16. sajand]]i alguses oli Lissabon umbes 350 000 elanikuga maailma suurim linn. 1. novembril [[1755]] tabas linna tugev [[Lissaboni maavärin|maavärin]] (hinnanguliselt 8,7–9,0 magnituudi), mis hävitas 2/3 linnast ja nõudis kuni 60 000 ohvrit. [[1959]]. aastal avati linnas metroo. [[Pilt:Lissabon kliimadiagramm.png|pisi|Lissaboni kliimadiagramm]] [[Pilt:Lisbon 3 of 3.jpg|400px|pisi|keskel|Osaline vaade [[Lissaboni vanalinn]]ale]] ==Sport== Linna spordiklubid [[SL Benfica]] ja [[Lissaboni Sporting]] on tuntud oma jalgpalliklubi poolest. ==Majandus== Lissaboni piirkond on Portugali üks jõukamaid. See produtseerib 45% Portugali SKP-st. 2007. aastal oli SKP ühe elaniku kohta Lissabonis 26 100 [[euro]]t.<ref>[http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/1-18022010-AP/EN/1-18022010-AP-EN.PDF eurostat.eu] vaadatud 5.02.11</ref> <gallery> Jerónimos April 2009-4.jpg|[[Hieronymuse klooster]] Lisbon Praça do Comércio BW 2018-10-03 13-33-44 s.jpg|Rua Augusta Se de Lisboa Frente.JPG|Lissaboni katedraal Torre Belém April 2009-4a.jpg|[[Belémi torn]] Tram 28 Lisbon Portuguese.jpg|Tramm 28 [[Chiadole]] </gallery> ==Vaata ka== *[[Lissaboni leping]] *[[São Jorge kindlus]] *[[Benfica]] *[[TAP Portugal]] *[[Lissaboni Portela lennujaam]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Lisbon}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.cm-lisboa.pt Lissaboni linnavalitsuse veebileht] (portugali keeles) {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Lissabon| ]] [[Kategooria:Portugali linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] 8q7fvkruwizo6kkltbkuy7a6g18cj27 0 34299 7151618 6982989 2026-05-11T17:03:29Z Mona 355 7151618 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} '''''Death metal''''' on [[muusikastiil]], ''[[heavy metal]]''{{'}}i alaliik, mida on mõjutanud ''[[thrash metal]]''. Tüüpilised tunnused on madalalt häälestatud instrumendid, kurguhääl, sageli kaks basstrummi (''Double Bass Drumming'') ja eriti kiire nn ''blastbeats''. Tekstid kätkevad tihti surma-, kannatuse- ja hävingutemaatikat. Leida võib ka [[filosoofia|filosoofilisi]] ([[nihilism|nihilistlikke]]), aga ka [[satanism|satanistlikke]] osi. Esile kerkis see [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus [[ameerika_%C3%9Chendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ([[Florida]] ja [[California]] osariigis), [[Euroopa]]s ([[Suurbritannia]]s, [[Rootsi]]s) ja [[Kanada]]s. [[1990. aastad|1990. aastate]] algusel tegutses üle tuhande bändi üle maailma ning neist üle viiesaja tuntuma üllitasid oma CD. ==Vaata ka== *[[Brutaalne death metal]] {{Mall:Metal navigatsioonikast}} [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Metal]] a8lc1aapk28ir28l3g4krcn63yccjjy 0 35660 7151572 7151400 2026-05-11T15:23:03Z Velirand 67997 /* G */ 7151572 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sõjaväelane|sõjaväelasi]]. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Ferdinand Aab]] *[[Ola Aabakken]], Norra kindralleitnant *[[Ilmar Aakre]] *[[Urmas Aal]], Eesti kapten *[[Oskar Aalde]], Eesti leitnant *[[Valdeko Aalperk]], Eesti leitnant *[[Manivald Aaman]], Nõukogude Liidu ja Venemaa kindralmajor *[[Herbert Aamisepp]], Eesti leitnant *[[Ruut Aarelo]], Eesti leitnant *[[Aleksander Aaremäe]], Eesti kapten *[[Eduard Aartee]] *[[‎Voldemar Aasoja]] *[[Ago Aava]] *[[Richard Aavik]] *[[Voldemar Aaviste]] *[[Henn Aavola]] *[[Sani Abacha]] *[[Robert Abadžjan]] *[[Athar Abbas]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Karl Abel]] *[[Bernhard Abrams]] *[[Salomon Adam]] *[[Dmitri Adams]] *[[Miervaldis Ādamsons]] *[[Jaan Adel]] *[[Fabian von Aderkas]] *[[Friedrich Wilhelm Karl von Aderkas]] *[[Aleksander Adojaan]] *[[Henn Agur]] *[[Georg Ahlemann]] *[[Eduard Ahman]] *[[Izmail Ahmetov]] *[[Sergei Ahromejev]] *[[Johannes Aia]] *[[Eduard Aindt]] *[[Hans Ainson]] *[[Hans Karl Ainson]] *[[August Aints]] *[[Aksel Airo]] *[[Hulusi Akar]] *[[Richard Aks]] *[[Jaan Aksel]] *[[Georgij Alafuzoff]] *[[Olavi Alakulppi]] *[[Vello Alas]] *[[Apti Alaudinov]] *[[Henrik Otto von Albedyl]] *[[Afonso de Albuquerque]] *[[Herman Aleksandrov]] *[[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev]] *[[Vladimir Aleksejev]] *[[Rutter Alev]] *[[Edwyn Alexander-Sinclair]] *[[Maksud Alihhanov-Avarski]] *[[Jēkabs Alksnis (sõjaväelane)|Jēkabs Alksnis]] *[[Ludwig Nicolaus von Allart]] *[[August Allik]] *[[Jaan Allik]] *[[Johannes Allikas]] *[[Karl Allikas]] *[[Oleksi Almaziv]] *[[Robert Altpere]] *[[Aleksandr Altunin]] *[[Andres Ambros]] *[[Mihhail Ananitsch]] *[[Eduard Anari]] *[[Roberts Ancāns]] *[[Avdy Andresson]] *[[Peeter Animägi]] *[[Reinhold von Anrep-Elmpt]] *[[Ansomardi]] *[[Žanis Ansons]] *[[Karl-Richard Ant]] *[[Tarmo Anton]] *[[Pavel Antsiborenko]] *[[Johan Anvelt]] *[[Kārlis Aperāts]] *[[Fjodor Apraksin]] *[[Sadao Araki]] *[[Aleksei Araktšejev]] *[[Karl Arengu]] *[[Gheorghe Argeșanu]] *[[Aleksander Arol]] *[[Johannes Aro]] *[[Andrei von Arpshofen]] *[[Karl Woldemar von Arpshofen]] *[[Aleksander Arro]] *[[Johannes Arro]] *[[Eduard Artna]] *[[Karl Aru]] *[[Arvi Asi]] *[[Peeter Asmus]] *[[Albert Assor]] *[[Leonhard Augjärv]] *[[Franz Augsberger]] *[[Hans Aumeier]] *[[Jevgeni Aunapu]] *[[Eduard Ausmees]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Aleksei Avdejev]] *[[Andrei Averjanov]] *[[Tõnis Avingo]] ==B== *[[Hamazasp Babadžanjan]] *[[Erich von dem Bach]] *[[Pietro Badoglio]] *[[Théoneste Bagosora]] *[[Hovhannes Bagramjan]] *[[Bai Chongxi]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Aleksandr Balašov]] *[[August Balder]] *[[Theodor von Balk]] *[[Juri Balujevski]] *[[Ehud Barak]] *[[Volodõmõr Baranjuk]] *[[Eduard von Baranoff]] *[[Konstantin von Baranoff]] *[[Serhi Baranov]] *[[Michael Andreas Barclay de Tolly]] *[[Maciej Bardel]] *[[Julius Bartels]] *[[Paul Bassen-Spiller]] *[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] *[[Ivan Bašmanov]] *[[Vladimir Bezobrazov]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Rudolph Felix Bauer]] *[[Peter-Eduard Bauman]] *[[Joachim Baumgarten]] *[[Ernst Bauming]] *[[Francis Beaufort]] *[[Bernhard Beek]] *[[Peeter Beljakov]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[João Belo]] *[[Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff]] *[[Tibor Benkő]] *[[Agur Benno]] *[[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] *[[Gregor von Berg]] *[[Gottlob Berger]] *[[Martin-Friedrich Bergmann]] *[[Krišjānis Berķis]] *[[Pavel Bermondt-Avalov]] *[[Jan Berzin]] *[[Sergei Besseda]] *[[Joseph Beyrle]] *[[Hans Bigler]] *[[Adam Otto Wilhelm von Bistram]] *[[Karl Heinrich Georg von Bistram]] *[[Nils Bielke (1644–1716)|Nils Bielke]] *[[Bruno Bloom]] *[[Vassili Blücher]] *[[Aleksei Bobrinski]] *[[Aleksei Bobrinski (1826)]] *[[Vladimir Bobrinski]] *[[Timotheus Eberhard von Bock]] *[[Alexander von Bodisco]] *[[Herman Jensen Bohn]] *[[Petro Bolbotšan]] *[[Tadeusz Bór-Komorowski]] *[[Richard Gustav Borgelin]] *[[Paul Borkmann]] *[[Mehis Born]] *[[Kuno-Hans von Both]] *[[Dési Bouterse]] *[[Georg von Bradke]] *[[Omar Bradley]] *[[Walther von Brauchitsch]] *[[Aleksander Braun]] *[[John C. Breckinridge]] *[[Peter Bredal]] *[[Herbert Brede]] *[[Feliks Breede]] *[[Philip Breedlove]] *[[Johannes Brenner]] *[[Carsten Breuer]] *[[Magnus Gabriel Bernhard von Brevern]] *[[Pontus Alexander Ludwig von Brevern de la Gardie]] *[[Brita Olofsdotter]] *[[Ivar Brok]] *[[Eivin Bruun]] *[[Rudolf Bruus]] *[[Juri Budanov]] *[[Semjon Budjonnõi]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Wilhelm Burgdorf]] *[[Aleksander Burk]] *[[Ernst Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Harald Busch]] *[[Gerhard Buschmann]] *[[Žanis Butkus]] *[[Arthur Buxhoevden]] *[[Friedrich von Buxhoeveden]] *[[Franz Böhme]] *[[Karl von Bülow]] *[[Rudolf von Bünau]] *[[John By]] *[[Conrad Peter von Bylow]] ==C== *[[Karl Gustav von Cahdeus]] *[[Dan Caine]] *[[Moussa Dadis Camara]] *[[Otto Carius]] *[[Carl Eduard]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Alexander Cellarius]] *[[Albinas Čepas]] *[[Alexej Čepička]] *[[Jonas Černius]] *[[William Charles Chamberlain]] *[[Marian Chodacki]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Michael Claesson]] *[[Carl von Clausewitz]] *[[Patrick Cleburne]] *[[Michael Clemmesen]] *[[Leonardo Conti]] *[[Manuel Contreras]] *[[Peter Cosgrove]] *[[Gago Coutinho]] *[[Walter Cowan]] *[[Christopher Cradock]] *[[Xawery Czernicki]] *[[Herberts Cukurs]] ==D== *[[Jan Henryk Dąbrowski]] *[[Erik Dahlberg]] *[[Artūrs Dālbergs]] *[[Miguel Dalmao]] *[[Artūrs Dannebergs]] *[[Ants Dauman]] *[[Don S. Davis]] *[[Ernest J. Dawley]] *[[Jacob Casimir De la Gardie]] *[[Pontus Fredrik De la Gardie]] *[[Léon Degrelle]] *[[Vladimir Dejev]] *[[Wilhelm van Delden]] *[[Dmõtro Deljatõtskõi]] *[[Nikolai Demidov]] *[[Anton Denikin]] *[[Johann von Derfelden (1849–1913)]] *[[Johann von Derfelden vanem]] *[[Aleksander Derrik]] *[[José Eduvigis Díaz]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Eduard Dietl]] *[[Sepp Dietrich]] *[[Friedrich Ferdinand Gustav von Ditmar]] *[[Woldemar Adolph von Ditmar]] *[[Aleksei Djumin]] *[[Jakov Dolgorukov]] *[[Vladimir Dolgorukov (1708−1761)|Vladimir Petrovitš Dolgorukov]] *[[Otto Gustav Douglas]] *[[Ottomar Douglas]] *[[Robert Douglas]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Abram Dragomirov]] *[[Vladimir Drake]] *[[Mõhhailo Drapatõi]] *[[Alexander von Drenteln (1820–1888)|Alexander von Drenteln]] *[[Alexander von Drenteln (1868–1925)|Alexander von Drenteln]] *[[Heinrich Johann von Drenteln]] *[[Martin Dzúr]] *[[Vladimir Džunkovski]] *[[Joseph Dunford]] *[[Gottfried Dunkel]] *[[Nadežda Durova]] *[[Aleksandr Dvornikov]] *[[Karl Dönitz]] *[[Evald-Reinhold Döring]] *[[Carl Gustaf Dücker]] ==E== *[[Georg Eberhardt]] *[[Julius Edor]] *[[Martin Eellend]] *[[Julius Eerme]] *[[Adolf Ehrnrooth]] *[[Johan Casimir Ehrnrooth]] *[[Adolf Eichmann]] *[[Theodor Eicke]] *[[Evald Ein]] *[[Osvald Einer]] *[[Aleksander Einseln]] *[[Oskar von Ekesparre]] *[[Martin Ekström]] *[[Alois Eliáš]] *[[Julius Ellandi]] *[[Kalle Eller]] *[[Oskar Eller]] *[[Boris Engelhardt]] *[[Arved Engmaa]] *[[Karin Enström]] *[[Vladimir Eplik]] *[[Priidik Eras]] *[[Birger Eriksen]] *[[Andrei Erikson]] *[[August Erikson]] *[[Hans Eriksson]] *[[Nigul Ermaste]] *[[Aarne Ermus]] *[[Johannes Ernits (kapten)]] *[[Karl Err]] *[[Mark Esper]] *[[Alexander von Essen]] *[[Diedrik von Essen]] *[[Hans Henrik von Essen]] *[[Magnus Gustav von Essen]] *[[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] *[[Otto Wilhelm von Essen]] *[[Paul von Essen]] *[[Peter Essen]] *[[Reinhold Wilhelm von Essen]] *[[Margus Ets]] *[[Ilmar Evert]] ==F== *[[Jānis Fabriciuss]] *[[Erich von Falkenhayn]] *[[Nikolaus von Falkenhorst]] *[[Jürgen Fahrensbach|Jürgen Farensbach]] *[[Hermann Faltis]] *[[Ivan Fedjuninski]] *[[Hermann Fegelein]] *[[Ferenc Feketehalmy-Czeydner]] *[[August Feldman]] *[[Alexander von Feldmann]] *[[Tõnis Feldmann]] *[[Georg Feofanov]] *[[Peeter Feofanov]] *[[Wilhelm von Fermor]] *[[Fabian von Fersen]] *[[Hans von Fersen]] *[[Reinhold Johann von Fersen]] *[[Pavel Filatjev]] *[[Nikolai Fischer]] *[[Olfert Fischer]] *[[Villiam Fiskar]] *[[Ralf Fisker]] *[[Siegfried Fleischer]] *[[Henrik Klasson Fleming]] *[[Herman Persson Fleming]] *[[Lars Ivarsson Fleming]] *[[Per Hermansson Fleming]] *[[Michael T. Flynn]] *[[Aleksandr Fomin]] *[[Francisco Franco]] *[[Otto von Freymann]] *[[Ferdinand von Freymann]] *[[Bernd Freytag von Loringhoven]] *[[Werner von Fritsch]] *[[Friedrich Fromm]] *[[Carl Gustaf Frölich]] *[[Rembert von Funcken]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Vladimir Galkin]] *[[Mihhail Galkin-Vraskoi]] *[[Yoav Gallant]] *[[Paul Gallas]] *[[Jorma Gallen-Kallela]] *[[Jan Gamarnik]] *[[Benny Gantz]] *[[Giuseppe Garibaldi]] *[[Tadeusz Gąsiorowski]] *[[Sadio Gassama]] *[[Ivan Gaza]] *[[Reinhard Gehlen]] *[[Valeri Geletei]] *[[Fjodor Georg]] *[[Nikolai Georg]] *[[Valeri Gerassimov]] *[[Ludwig Friedrich Leopold von Gerlach]] *[[Ottomar Gern]] *[[Guy Gibson]] *[[Filipp Golikov]] *[[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn]] *[[Avtomon Golovin]] *[[Peeter Golubov]] *[[Rüdiger von der Goltz]] *[[Kārlis Goppers]] *[[Alexander Gordon]] *[[Nikolai Gorlinski]] *[[Guillaume Gouffier]] *[[Gaspard Gourgaud]] *[[Leonid Govorov]] *[[Herbert Grabbi]] *[[Anton Grasser]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Albert Grauen]] *[[Johannes Green]] *[[Nathanael Greene]] *[[Samuel Greigh]] *[[Valentin Grenz]] *[[Peter Gresser]] *[[Andrei Gretško]] *[[Ivan Grigorovitš]] *[[Eduard Grosschmidt]] *[[Georg Friedrich von Grotenhielm]] *[[Leslie Groves]] *[[Leonard Grandell]] *[[Claës Gripenberg]] *[[Arthur von Grünewaldt]] *[[Johann Georg von Grünewaldt]] *[[Gu Zhutong]] *[[Guanqiu Jian]] *[[Heinz Guderian]] *[[Luís Vaz Pereira Pinto Guedes]] *[[François Guillemot de Villebois]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Andrei Guruljov]] *[[August Gustavson]] *[[Valfried Gutman]] *[[Viktor Gvozd]] *[[Georg Gärtner]] *[[Sverker Göranson]] *[[Hermann Göring]] *[[Yaşar Güler]] *[[Carl Carlsson Gyllenhielm]] ==H== *[[Eerik Haabjärv]] *[[Enn Haare]] *[[Karl Haas]] *[[Sergei Habalov]] *[[Leonid Habarov]] *[[Karl Habermann]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Goran Hadžić]] *[[Siegfried Haenicke]] *[[Khalifa Haftar]] *[[Alexander Haig]] *[[Svante Hakamäki]] *[[Franz Halder]] *[[Johann-Bernhard Haljaste]] *[[Bernhard Haltrik]] *[[Dan Halutz]] *[[Valdur Hannula]] *[[Osvald Hansen]] *[[Paul Hanson]] *[[Hans Harjakas]] *[[Jaan Harju]] *[[Arthur Harris]] *[[Jacob Johann Hastfer]] *[[Jaak Haud]] *[[Aksel Heidemann]] *[[Jaan Heido]] *[[August Hein]] *[[Harry Hein]] *[[Enn Heinaru]] *[[Axel Erik Heinrichs]] *[[Otto Heinze]] *[[Mikko Heiskanen]] *[[Robert Helde]] *[[Alexander von Helffreich]] *[[Jaan Heljuste]] *[[Nikolai Helk]] *[[Jüri Hellat]] *[[Toomas Hellat]] *[[Vambola Hellat]] *[[Harry Henn]] *[[Mihkel Hennoste]] *[[Martin Herem]] *[[Pierre Héring]] *[[Adolf Herm]] *[[Johannes Herm]] *[[Johann Herman]] *[[Arthur Herodes]] *[[Niilo Hersalo]] *[[Lodewijk van Heyden]] *[[Carl Hilpert]] *[[Einar Himma]] *[[Heinrich Hindreus]] *[[‎Paul Hinno]] *[[Arnold Hinnom]] *[[August Hint]] *[[Hans Hirvelaan]] *[[Adolf Hitler]] *[[Andri Hnatov]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Johan Holberg]] *[[Herbert Hold]] *[[Mihkel Holland]] *[[Ernst Emil Holstein]] *[[Paul Friedrich August von Holstein-Oldenburg]] *[[Heinrich Homann]] *[[Peeter Hoppe]] *[[Viktor Horenko]] *[[Evert Horn]] *[[Gustaf Evertsson Horn]] *[[Henning Rudolf Horn]] *[[Henrik Horn (1618–1693)|Henrik Horn]] *[[Krister Klasson Horn af Åminne]] *[[Konstanty Horoch]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Hun Manet]] *[[Johan Hunt]] *[[Martin Hunt]] *[[George E. Huthsteiner]] *[[Aleksander Häelme]] *[[Gustav Hägglund]] *[[Anders Eriksson Hästehufvud]] *[[Zakir Həsənov]] ==I== *[[Helmuth Ibrus]] *[[Otto Heinrich Igelström]] *[[Ivan Iljitšov]] *[[Elmar Ilp (ohvitser)|Elmar Ilp]] *[[Aleksander Ilves (1896–1943)|Aleksander Ilves]] *[[Aleksander Ilves (1900–1987)|Aleksander Ilves]] *[[Roland Ilves]] *[[Vikenti Ilvest]] *[[Karl Iman]] *[[August Ingermann]] *[[Aleksander Inno]] *[[Anton Irv]] *[[Ismail Isakov]] *[[Sven Ise]] *[[Pjotr Ivašutin]] ==J== *[[Leo Jaago]] *[[Evald Jaagus]] *[[Janne Jaakkola]] *[[Aleksander Jaakson]] *[[Oskar Jaakson]] *[[Hans Jaanhold]] *[[Hugo Jaanson]] *[[Lui Jaanson]] *[[Thomas Jonathan Jackson]] *[[Erwin Jaenecke]] *[[Aivar Jaeski]] *[[Jona Jakir]] *[[Ludvig Jakobsen]] *[[August Jakobson (sõjaväelane)|August Jakobson]] *[[Oskar Jalajas]] *[[Johannes Jalak]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Sulim Jamadajev]] *[[Vladimir Janus]] *[[Czesław Jarnuszkiewicz]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Dmitri Jazov]] *[[Władysław Jaxa-Rożen]] *[[Aleksander Jea]] *[[Arseni Jefimov]] *[[Aleksandr Jegorov]] *[[Vladimir Jeremejev]] *[[Andrei Jerjomenko]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Martin Jervan]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Alfred Jodl]] *[[Joseph Joffre]] *[[Adolf Johannes]] *[[Antoine de Jomini]] *[[Gustav Jonson]] *[[Otto Joost]] *[[Nikolai Judenitš]] *[[Peeter Juhalain]] *[[Arnold Juhans]] *[[Lembit Juhari]] *[[Jaan Junkur]] *[[Jonas Juodišius]] *[[Ivo Jurak]] *[[August Jurs]] *[[Nikolai Jõeste]] *[[August Jõgi]] *[[Feliks Jänes]] *[[Valdo Jänes]] *[[Aleksander Järv]] *[[Tõnu Järv]] *[[Margus Järve]] *[[Juhan Järver]] *[[Niels Järverand]] *[[Thomas Jörist]] *[[Aleksander Jürgen]] *[[Jüri Jürgen]] *[[Valdur Jürissaar]] *[[Albert Jürisson]] *[[Juhan Jüriste]] ==K== *[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]] *[[Ilmar Kaasik]] *[[Sergei Kabanov]] *[[Jaan Kadever]] *[[Mart Kaerma]] *[[Enn Kailvee]] *[[Voldemar Kaio]] *[[Johannes Kajak]] *[[‎August Kala]] *[[Mihhail Kalašnikov]] *[[Johannes Kaldma]] *[[Boris Kaljuveri]] *[[Valdo Kallion]] *[[Hans Kalm]] *[[Andreas Kalmus]] *[[Aron Kalmus]] *[[Leonīds Kalniņš]] *[[Oleg Kalugin]] *[[Aadu Kalve]] *[[Sergei Kamenev]] *[[Villem Kanarik]] *[[Konstantin Kanep]] *[[Karl Kanger]] *[[Evald Kangro]] *[[‎Peeter Kangro]] *[[Valentin Kanits]] *[[Peeter Kann]] *[[Juljus Kannelaud]] *[[Johannes Kant]] *[[Vladimir Kappel]] *[[Friedrich Kapsi]] *[[Harald Kapsta]] *[[Aivo Kapten]] *[[Stanisław Kara]] *[[Otto Karell]] *[[Alo Karemaa]] *[[‎Mati Karge]] *[[Villem Karineem]] *[[Voldemar Karing]] *[[Gunnar Karlson]] *[[Jaanus Karm]] *[[Evald Karotoom]] *[[Paul Karu]] *[[Vahur Karus]] *[[Vladas Karvelis]] *[[Elias Kasak]] *[[Artur Kaschan]] *[[Artur Kase]] *[[August Kasekamp]] *[[Manivald Kasepõld]] *[[Rudolf Kask]] *[[Juhani Kaskeala]] *[[Julius Kasper]] *[[Peeter Kass]] *[[Rudolf Kaste]] *[[Anatoli Kazmirtšuk]] *[[Juhan Kattai]] *[[Mihkel Kattai]] *[[Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars]] *[[Hugo Kauler]] *[[Paul-Albert Kausch]] *[[Pjotr Kaverin]] *[[Torashirō Kawabe]] *[[Rudolf Kehkla]] *[[Wilhelm Keitel]] *[[Juhan Kelk]] *[[August Keng]] *[[Tiiu Kera]] *[[Anto Kergand]] *[[Karl Kerjan]] *[[Johannes Kert]] *[[Eduard Kesk]] *[[Nikolai Keskküla]] *[[Heinz Keßler]] *[[Karl Kevend]] *[[Archibald Keyserling]] *[[Arshad Sami Khan]] *[[Jaan Kibena]] *[[Oleksandr Kihtenko]] *[[Meelis Kiili]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Karl-Friedrich Kildmaa]] *[[Władysław Kiliński]] *[[Tavid Kiljako]] *[[Hans Kink]] *[[Tõnis Kint]] *[[Arnold Kiple]] *[[Rudolf Kirhenštein]] *[[Igor Kirillov (kindral)|Igor Kirillov]] *[[Richard Kirschbaum]] *[[Harald Kirsipuu]] *[[August Kitsapea]] *[[Hans Kitvel]] *[[Roomet Kiudmaa]] *[[Artur Kiudorf]] *[[August Kivi]] *[[Ervin Kivi]] *[[Otto Kivima]] *[[Arnold Kivimäe (sõjaväelane)|Arnold Kivimäe]] *[[Olev Kivioja]] *[[August Kivitare]] *[[Roberts Kļaviņš]] *[[Kajari Klettenberg]] *[[Pavel Klimenko]] *[[Jevgeni Klimovitš]] *[[Alexander von Kluck]] *[[Kurt Knispel]] *[[Karl von Knorring]] *[[Arno Kodu]] *[[Ragnar Koemets]] *[[Viktor Koern]] *[[Elmar Koger]] *[[Vilhelm Kohal]] *[[Voldemar Karl Koht‎]] *[[Allo Koik]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Johannes Koitmets]] *[[Richard Kokk]] *[[Pavel Kolesnik]] *[[André Kolingba]] *[[Hugo Kolk]] *[[Leonid Kolle]] *[[Aleksandr Koltšak]] *[[Aleksandr Komarovski]] *[[Aado Kommendant]] *[[Otto Kommussaar]] *[[Daniel Konarzewski]] *[[Igor Konašenkov]] *[[Ivan Konev]] *[[Eduard Kongas]] *[[Karl Kool]] *[[Johannes Koort]] *[[Laos Koort]] *[[Tiidu Kore]] *[[Artur Korjus]] *[[August Kork]] *[[Lavr Kornilov]] *[[Igor Korobov]] *[[Izmail Korostovets]] *[[Fjodor Korotkov]] *[[Arseni Korp]] *[[Karl Kortelainen]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Fjodor Kostjajev]] *[[Pjotr Koševoi]] *[[Ivan Kožedub]] *[[Otto von Kotzebue]] *[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Andri Kovaltšuk]] *[[Hugo Kraas]] *[[Ernst Kramm]] *[[Joel Simon Krapifsky]] *[[Pjotr Krasnov]] *[[Peeter Kraus]] *[[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]] *[[Solveig Krey]] *[[Tanel Kriggul]] *[[Karl Kriisk]] *[[Aksel Kristian]] *[[Osvald Krivain]] *[[Semjon Krivošein]] *[[Gustav Kromel]] *[[Ain Krondel]] *[[Eugen Krooni]] *[[Janusz Krugły]] *[[Leonhard Krull]] *[[Rudolf Krupp]] *[[Otto Wilhelm von Krusenstern]] *[[Andrejs Krustiņš]] *[[Vassõl Krutov]] *[[Jaan Kruus]] *[[Jesper Kruus]] *[[Jaan Kruusma]] *[[Johannes Kruut]] *[[Nikolai Krõlov]] *[[Teo Krüüner]] *[[Eduard-Alfred Kubbo]] *[[Petras Kubiliūnas]] *[[Aldo Kudevita]] *[[Heino Kuivjõgi]] *[[Vladimir Kukel]] *[[Marian Kukiel]] *[[Aleksander Kukk]] [http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA125,M1 Google Books] *[[Jaak Kukk]] *[[Karli Kukk]] *[[August Kuklane]] *[[Hugo Kulbok]] *[[Voldemar Kuldvere]] *[[Artur Kulgma]] *[[Aleksander Kulgver]] *[[Grigori Kulik]] *[[Viktor Kulikov]] *[[Ernst Kull (sõjaväelane)]] *[[Feliks-Juhan Kull]] *[[Sergi Kultšõtskõi]] *[[Elmar Kumari]] *[[Mario Kunasek]] *[[Jakob Kunder]] *[[Leo Kunnas]] *[[Gustav Kunnos]] *[[Julius Kuperjanov]] *[[Jānis Kurelis]] *[[Henn-Ants Kurg]] *[[Friedrich Kurg]] *[[Aleksei Kurgvel]] *[[Ludvig Kurist]] *[[Semjon Kurkotkin]] *[[Aleksei Kuropatkin]] *[[Andrei Kurotškin]] *[[Klaus Kursell]] *[[Emil Kursk]] *[[Ants Kurvits]] *[[Jaan Kurvits]] *[[Jüri Kurvits]] *[[Oskar Kurvits]] *[[Peeter Kurvits]] *[[Nikolai Kusmin (kartograaf)|Nikolai Kusmin]] *[[Tamur Kusnets]] (1975–) *[[Mihhail Kutuzov]] *[[Margus Kuul]] *[[Roman Kuul]] *[[Jaak Kuuse]] *[[Eino Kuusela]] *[[Eduard Kuuskor]] *[[Anton Kuuspalu]] *[[Mati Kuusvere]] *[[Albert Kuusk]] *[[Oskar Kvell]] *[[Juhan Kõdar]] *[[August Kõhelik]] *[[Erich Kõiv]] *[[Elmar Kõlu]] *[[Jüri Kõrge]] *[[August Kõrgma]] *[[Harald Kõrvne]] *[[Jaan Kõue]] *[[Tarmo Kõuts]] *[[Kalle Köhler]] *[[Ludwig Körber]] *[[Oskar Käbala]] *[[Theodor Käärik]] *[[Otto Wilhelm von Königsmarck]] *[[Ants Kübar]] *[[Vassili Külaots]] *[[Jaak Külmoja]] *[[Margot Künnapuu]] *[[Chris Kyle]] ==L== *[[Romann Laamann]] *[[William Laanekõrb]] *[[Ants Laaneots]] *[[Joosep Laar]] *[[Julius Laas]] *[[Artur Laats]] *[[Jyri Laats]] *[[Juhan Labidas]] *[[Kazys Ladiga]] *[[Ruben Lagus]] *[[Avo Laido]] *[[Johann Laidoner]] *[[Einar Laigna]] *[[Sergius Laks]] *[[Frederick W. Lander]] *[[Alar Laneman]] *[[Elmar Lang]] *[[Karl Lang]] *[[Troadi Lango]] *[[Paul Lanno]] *[[Guillebert de Lannoy]] *[[Heinrich Laretei]] *[[Andres Larka]] *[[Jean de Lattre de Tassigny]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Emil Laur]] *[[Karl-Johann Laurits]] *[[Leo Laurson]] *[[Aleksandr Lebed]] *[[Anatoli Lebed]] *[[Dimitri Lebedev]] *[[Feofan Lebedev]] *[[Juri Lebid]] *[[Robert E. Lee]] *[[Jüri Leek]] *[[Jaagup Leeman]] *[[Oliver Leese]] *[[Benno Leesik]] *[[Meinhard Leetmaa]] *[[Georg Leets]] *[[Sergei Leets]] *[[Artur Leis]] *[[Tõnis Leisner]] *[[August Leisk]] *[[Ernst Leithammel]] *[[Hans Björnsson Lejon]] *[[Henno Lender]] *[[Anders Lennartsson]] *[[Johan Lepik]] *[[Jaan Lepp]] *[[Harry Lessel]] *[[Richard Lessel]] *[[Blas de Lezo y Olavarrieta]] *[[Hendrik Lettens]] *[[Janina Lewandowska]] *[[Li Shangfu]] *[[Robert Lichton]] *[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]] *[[Wilhelm Heinrich von Lieven]] *[[Eduard Liibus]] *[[Nikolai Liidemann]] *[[Oskar Liik]] *[[Herman Liikane]] *[[Paul Liitoja]] *[[Peeter Liivak]] *[[Viktor Liivak]] *[[Karla Liivola]] *[[Paul Lill]] *[[Eduard Lillak]] *[[Paul Lilleleht]] *[[Axel Lillie]] *[[Ernst Limberg]] *[[Lin Biao]] *[[Harald Lindjärv]] *[[Anders Lindkvist]] *[[Peeter Lindsaar]] *[[Juhan Lindström]] *[[Kurt-Arved Linneberg]] *[[Rudolf Linnuste]] *[[Rudolf Lints]] *[[Karl Lipand]] *[[Elmar Lipping]] *[[Johannes Lippus]] *[[Wilhelm List]] *[[Aleksander Litwinowicz]] *[[Jakov Ljahhov]] *[[Vladimir Ljahhov]] *[[Gustav von Lode]] *[[Vello Loemaa]] *[[Arnold Loit]] *[[Harald Lokk]] *[[Osvald Lokk]] *[[Johan Lombak]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Leopold Loodus]] *[[Eerik Loorits]] *[[Joonas Loot]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Artur Lossmann]] *[[Johann Ludwig Luberas von Pott]] *[[Johan Ludri]] *[[Hendrik Lugeveer]] *[[Jaan Lugus]] *[[Osvald Luhari]] *[[Rein Luhaväli]] *[[Hans Luiga]] *[[Oskar Luiga]] *[[Aleksander Luik]] *[[Arnold Luik]] *[[Albert Lukas]] *[[Jaan Lukas]] *[[Gerhard Lukk]] *[[Risto Lumi]] *[[Raivo Lumiste]] *[[Einar Lundborg]] *[[Oskar Luppe]] *[[Alfred Luts]] *[[Theodor Luts]] *[[Jaan Lutsar]] *[[August Luur]] *[[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]] *[[Andri Lõssenko]] *[[Mõkola Lõtvõn]] *[[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]] *[[Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl]] *[[Woldemar Hermann von Löwenstern]] *[[Gerhard Johann von Löwenwolde]] *[[Aado Lüüs]] *[[Liam Lynch]] ==M== *[[Berthold Maack]] *[[August Maanidi]] *[[Richard Maasing]] *[[Märt Maavere]] *[[Maḩmūd al-Mabḩūḩ]] *[[Patrice de Mac Mahon]] *[[Douglas MacArthur]] *[[August von Mackensen]] *[[Eberhard von Mackensen]] *[[Julius Made]] *[[Juhan Madise]] *[[Herman Madsen]] *[[August Mae]] *[[Jaan Mahlapuu]] *[[Johann Mahlapuu]] *[[Jaan Maide]] *[[Aleksander Maidla]] *[[Herman Maim]] *[[Alfons Mais]] *[[Juhan Maisma]] *[[Paul Maitla]] *[[Oleg Makarevitš]] *[[Stepan Makarov]] *[[Oskar Makke]] *[[Pál Maléter]] *[[Rodion Malinovski]] *[[Tadeusz Malinowski]] *[[Lauri Malmberg]] *[[Oskar Mamers]] *[[Mamuka Mamulašvili]] *[[Eduard Mandri]] *[[Elmar Mandri]] *[[Aleksandr Manevski]] *[[Nils Assersson Mannersköld]] *[[Christoph Hermann von Manstein]] *[[Erich von Manstein]] *[[Ernst Sebastian von Manstein]] *[[Marcellin Marbot]] *[[Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg]] *[[Villem Marder]] *[[Leonhard Mardna]] *[[Evald Mardo]] *[[Louis Margueron]] *[[Eduard Marguste]] *[[Oleg Marnot]] *[[Rudolf Marnot]] *[[Manuel António Marreiros]] *[[Hans-Joachim Marseille]] *[[Johannes Martins]] *[[Valter Martma]] *[[Mihkel Martsoo]] *[[Ivan Maslennikov]] *[[Vladimir Massorin]] *[[Valdo Matela]] *[[Jerry Mateparae]] *[[Fjodor Matisen]] *[[Ernst Otto Matisoo]] *[[Nikolai Matjašin]] *[[Aleksandr Matrossov]] *[[Ants Matsalo]] *[[Kurt Matson]] *[[Erich Matteus]] *[[James Mattis]] *[[Gustav Matvei]] *[[Georg Johan Maydell]] *[[Artur Meerits]] *[[Artur Meerits (kaitseväelane)|Artur Meerits]] *[[Lev Mehlis]] *[[Peeter Mei]] *[[Mart Meier]] *[[Eugen Meindl]] *[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]] *[[Berend Mellin]] *[[‎Eduard Melts]] *[[Friedrich von Löwis of Menar]] *[[Villem Mend]] *[[Paul Menesius]] *[[Gustav von Mengden]] *[[Sergei Menjailo]] *[[Aleksandr Menšikov]] *[[Charles-André Merda]] *[[Ain Mere]] *[[Valev Mere]] *[[Tiit Meren]] *[[Kirill Meretskov]] *[[Andrus Merilo]] *[[August Meriloo]] *[[Toomas Meritam]] *[[Ilmar Merivälja]] *[[Vsevolod Merkulov]] *[[Edgar Mesikep]] *[[Eduard Metstak]] *[[Johan Mey]] (Juhan Mei) *[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)]] *[[Karl Wilhelm von Meyer]] *[[Johann von Michelsohnen]] *[[Eustaatius Miido]] *[[Ernst Miil]] *[[Karl Miil]] *[[Mihail Mikk]] *[[Johannes Mikkola]] *[[Roman Mikulec]] *[[Rudolf Mikumägi]] *[[Erhard Milch]] *[[Vasile Milea]] *[[Remi Milk]] *[[Aleksander Miller]] *[[Eugen Miller]] *[[Mark Milley]] *[[Rochus Misch]] *[[Mihhail Mizintsev]] *[[Oleg Mitjajev (sõjaväelane)|Oleg Mitjajev]] *[[Aleksander Mitnits]] *[[Ratko Mladić]] *[[Walter Model]] *[[Berend Johann von Mohrenschildt]] *[[Mihhail Moissejev]] *[[Kurt Mollin]] *[[Erich Osvald Moor]] *[[Kristjan Moora]] *[[Emanuel Moravec]] *[[Andrei Mordvitšev]] *[[Kirill Moskalenko]] *[[Valentin Moskalenko]] *[[Jaak Mossin]] *[[Urmas Muld]] *[[Eduard Mullart]] *[[Osvald Mullas]] *[[Olli-Matti Multamäki]] *[[Heinrich Multer]] *[[Jakob Munner]] *[[Rustam Muradov]] *[[Vello Muruma]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Artur Mutli]] *[[Karl Mutso]] *[[Victor Mutt]] *[[Enno Mõts]] *[[Hans Mõttus]] *[[Johann Mäe]] *[[Valdo Mäeste]] *[[Rudolf Mägi]] *[[Ferdinand-Voldemar Mänd]] *[[Tõnis Männiste]] *[[Jaan Märtson]] *[[Erich Möldre]] *[[Hugo-Johannes Möldre]] *[[Aleksandr Möller-Zakomelski]] *[[Otto von Möller]] *[[Viktor von zur Mühlen]] *[[Hans Mützelfeldt|Hans-Joachim Mützelfeldt]] *[[Richard B. Myers]] ==N== *[[Batista Tagme Na Waie]] *[[Jaan Naaris]] *[[Pavel Nahhimov]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Kesago Nakajima]] *[[Charles John Napier]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Henrik Johan Nauckhoff]] *[[Mitrofan Nedelin]] *[[Heinrich Carl Timoleon von Neff]] *[[Horatio Nelson]] *[[Eduard Neps]] *[[Arnold Nero]] *[[Oleg Netšiporenko]] *[[Edgar Ney]] *[[Walter Nicolai]] *[[Carl Gustaf Nieroth]] *[[Theodor von Nieroth (1871–1952)]] *[[Jerzy Niezbrzycki]] *[[Arnold Niggol]] *[[Arvi Niglas]] *[[Harri Niidre]] *[[Meinhard Niinepuu]] *[[Richard Niineste]] *[[Samuel Nilsson]] *[[Hiroyoshi Nishizawa]] *[[Robert Nivelle]] *[[Laurent Nkunda]] *[[Alexander von Nolcken]] *[[Heimar Nolcken]] *[[Raivo Noorhani]] *[[Arnold Normak]] *[[Artur Normak]] *[[Johannes Norman]] *[[António José Severim de Noronha]] *[[Vassili Norov]] *[[Aarne Norralt]] *[[Karl Nortmaa]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Harald Nugiseks]] *[[Andres Nuiamäe]] *[[Harald Nuiamäe]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Martin Nurk]] *[[Otto Nurmberg]] *[[William Nurmet]] *[[Albert Nuude]] *[[Mart Nuudi]] *[[Evald Nõmm]] *[[Alfred Nõmmik]] *[[August Nõmmik]] ==O== *[[Nikolai Ogarkov]] *[[Eduard Ohtra]] *[[Frits Oja]] *[[Jüri Ojatalu]] *[[Hugo Okasmaa]] *[[Aleksander Voldemar Oklon]] *[[Friedrich-Alfred Olbrei]] *[[Friedrich Olbricht]] *[[Nikolai Olem]] *[[Peeter Ollen]] *[[Sven-Erik Olsson]] *[[Peeter Olt]] *[[Paul Onno]] *[[Rudolf Oole]] *[[Paul Oras]] [http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA279,M1 Google Books] *[[Johannes Orasmaa]] *[[Jaan Org]] *[[Adolf Orgna]] *[[Leo Orgussaar|Leo Orgusaar]] *[[Artur Orlov]] *[[Igor Ossipov]] *[[Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken]] *[[Georg von der Osten-Sacken]] *[[Johann Ostrat]] *[[Johannes Ostrat]] *[[Ken Ostrat]] *[[Andranik Ozanjan]] *[[Voldemārs Ozols]] *[[Minoru Ōta]] *[[Aaru Ots]] *[[Jüri Ots]] *[[Kalev Ots]] *[[Albert-Johannes Ottisaar]] *[[Harry Ottmaa]] ==P== *[[Evald Paal]] *[[Vladimir Padrino]] *[[Aaro Pajari]] *[[Oskar Pajusoo]] *[[Carl Magnus von der Pahlen]] *[[Peter Ludwig von der Pahlen]] *[[Aleksander Paldrok]] *[[Johann Pallo]] *[[Richard Palm]] *[[Veiko-Vello Palm]] *[[Jaan Palo]] *[[Johannes Pals]] *[[Arseni Palu]] *[[Oskar Palu]] *[[Jakob Palvadre]] *[[Vassili Panjuškin]] *[[Franz von Papen]] *[[Arnold Pappel]] *[[Karl Parek]] *[[Hans Paris]] *[[Kaarel Parisalu]] *[[Boris Parm]] *[[Udo Parrest]] *[[Karl Parts]] *[[Mihhail Paškov]] *[[Harry Patch]] *[[Alexander von Patkul]] *[[Friedrich Wilhelm von Patkul]] *[[Karl Gustav von Patkul]] *[[Reinhold Ludwig von Patkul]] *[[Woldemar von Patkul]] *[[Hermann Paucker]] *[[Ilmar Paul]] *[[Johann Paul]] *[[Elmar Paulman]] *[[Fjodor Paulman]] *[[Filippo Paulucci]] *[[Friedrich Paulus]] *[[Petr Pavel]] *[[Oleksandr Pavljuk]] *[[Dmitri Pavlov]] *[[Ljudmõla Pavlõtšenko]] *[[Georg Paykull]] *[[Valter Pedak]] *[[Harry Pedaste]] *[[Joachim Peiper]] *[[Tadeusz Pełczyński]] *[[Aimable Pélissier]] *[[Peng Dehuai]] *[[Mārtiņš Peniķis]] *[[Daniil Penko]] *[[Oleg Penkovski]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Artur Perna]] *[[August Pess]] *[[Arnold Pesti]] *[[‎Albert Pesur]] *[[Albert Peters]] *[[Harald Peterson]] *[[Račo Petrov]] *[[Vassili Petrov]] *[[Kristjan Pett]] *[[Kurt Pflugbeil]] *[[Bronisław Pieracki]] *[[Eduard Pihlak]] *[[Abel Pihu]] *[[Mihkel Piigert]] *[[Nikolai Piigert]] *[[Urmas Piigert]] *[[Paul Piirisild]] *[[Mart Piirsalu]] *[[Albert Pike]] *[[August Pikkoja]] *[[Georg Ludwig Pilar von Pilchau]] *[[Józef Piłsudski]] *[[Anton Pilve]] *[[Siegfried Pinding]] *[[Friedrich-Karl Pinka]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Valter Pint]] *[[Sergei Pintšuk]] *[[Aadu Pirk]] *[[Evald-Johann Pirnimäe]] *[[Tadeusz Piskor]] *[[Johan Pitka]] *[[Boriss Pjankov]] *[[Ihor Plahhuta]] *[[Daniel Plau]] *[[Hugo Ploomipuu]] *[[Aleksandr Pokrõškin]] *[[Andrei Poljanski]] *[[Oskar Pollisinski]] *[[Stepan Poltorak]] *[[Alfred Pontak]] *[[Arnold Poolus]] *[[Nikolai Popov (sõjaväelane)|Nikolai Popov]] *[[Boleslaw Popowicz]] *[[Anton Pori]] *[[Otto Pork]] *[[Paul Porre]] *[[Leo Poska]] *[[Voldemar Post]] *[[Richard Potter]] *[[Augustinas Povilaitis]] *[[Francis Gary Powers]] *[[Slobodan Praljak]] *[[Rudolf Prants]] *[[Karl Prees]] *[[Jakob Prei]] *[[Denõss Prokopenko]] *[[Vladimir Pronitšev]] *[[Valter Proosa]] *[[Nikolai Protassov]] *[[Nikolai Prževalski]] *[[Joosep Pruun]] *[[Ari Puheloinen]] *[[Aleksander Pulk]] *[[Johannes Pulma]] *[[Artur Pungas]] *[[Sergei Punin]] *[[Alfred Johannes Pupp]] *[[Juhan Purga]] *[[Arnold Purre]] *[[Viktor Puskar]] *[[Voldemar Puss]] *[[Eduard Putmaker]] *[[Herbert Puupill]] *[[Verner Hans Puurand]] *[[Endel Puusepp]] *[[Ludvig Puusepp]] *[[Oskar Puusepp]] *[[Ernst Põdder]] *[[Jaan Põder]] *[[Oskar Põder]] *[[Rein Põder (sõjaväelane)|Rein Põder]] *[[Edgar Põdra]] *[[Andrei Põld]] *[[Voldemar Pärlin]] *[[Lembit Pärn]] *[[Karl Pärnoja]] *[[Antoni Pärtel]] *[[Konstantin Päts]] *[[Aleksander Pürgvee]] *[[‎Edmund Püss]] *[[Verner Püss]] ==Q== *[[Vidkun Quisling]] ==R== *[[Tony Radakin]] *[[Nicolae Rădescu]] *[[Rumen Radev]] *[[Oleksandr Radijevskõi]] *[[Justus Heinrich von Radingh]] *[[Erich Raeder]] *[[Julius Raev]] *[[Mart Rahumaa]] *[[Eduard Raia]] *[[Boris Raid]] *[[Villem Raid]] *[[Lembit Raidal]] *[[Herbert Raidna]] *[[Eduard Raig]] *[[Rein Rajasalu]] *[[William Rakfeldt]] *[[Heinrich Ramel]] *[[Manivald Randla]] *[[Oskar Randmaa]] *[[Leo Rannit]] *[[Fjodor Raskolnikov]] *[[Stasys Raštikis]] *[[Aleksandr Razvozov]] *[[Aleksander Ratas]] *[[August Ratiste]] *[[Roman Ratušnõi]] *[[Johannes Raudmets]] *[[‎Johannes Raudmäe]] *[[Osvald Raudne]] *[[Ants Raudsepp]] *[[Hans Raudsepp]] *[[Jüri Raudsepp (sõjaväelane)|Jüri Raudsepp]] *[[Kirill Raudsepp (sõjaväelane)|Kirill Raudsepp]] *[[Theodor Raudsepp]] *[[Oskar-Aleksander Raudvere]] *[[Heinrich Rautsmann]] *[[Bipin Rawat]] *[[Ludomił Rayski]] *[[Alfons Rebane]] *[[Paul Rebane]] *[[Aho Rebas]] *[[Hain Rebas]] *[[Eero Rebo]] *[[Walter Reder]] *[[Jack Reed]] *[[Nikolai Reek]] *[[Oskar Reemet]] *[[Emil Rehfeldt]] *[[Ants Rehtlane]] *[[August Rei]] *[[Heino Reigo]] *[[Valter Reili]] *[[Feliks Reimann]] *[[Gustav Oskar Reimann]] *[[Rudolf Reimann]] *[[Aleksander Reimets]] *[[Endel Reinas]] *[[Erik Reinhold]] *[[Johannes Reinola]] *[[Erich Reinumägi]] *[[Edvin Reinvaldt]] *[[Ago Reio]] *[[Eduard Reissaar]] *[[Konstantin Reitel]] *[[Maks Reiter]] *[[Ain Rekkard]] *[[Otto Ernst Remer]] *[[Johannes Remmel]] *[[Paul Georg Edler von Rennenkampff]] *[[Harri Rent]] *[[Nikolai Repnin]] *[[Albert Repson]] *[[David Richards]] *[[Voldemar Rieberg]] *[[Hans Riiberg]] *[[Harald Riipalu]] *[[Aleksander Riisenberg]] *[[Karl Rimm]] *[[Jaan Rink]] *[[Koit Rink]] *[[Jānis Rinks]] *[[Nikolai Riuhkrand]] *[[Aleksandr Rjabenko]] *[[Sergei Roginski]] *[[Edmund Rokk]] *[[Rudolf Rokk]] *[[Konstantin Rokossovski]] *[[Aleksandr Romantšuk]] *[[Erwin Rommel]] *[[Aleksander Roninson]] *[[Jaan Roo]] *[[Urmas Roosimägi]] *[[Harald Roots]] *[[Viktor Roovere]] *[[Franz von Roques]] *[[Konstantin Rosée]] *[[Bengt Friedrich von Rosen]] *[[Conrad de Rosen]] *[[Jaak Rosenbaum]] *[[Erich Rosenberg]] *[[Werner von Rosenfeldt]] *[[Rudolf Rosimannus]] *[[Kaupo Rosin]] *[[Hermann Rossländer]] *[[Tadeusz Rozwadowski]] *[[Tõnis Rotberg]] *[[Pavel Rotmistrov]] *[[Konrad Rotschild]] *[[Stanisław Rouppert]] *[[Cornelius Possiet de Roussier]] *[[Alfred Ruben]] *[[Hans-Ulrich Rudel]] *[[Paul Rudi]] *[[Mihhail Rumjantsev (sõjaväelane)|Mihhail Rumjantsev]] *[[Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski]] *[[Gerd von Rundstedt]] *[[Valdemaras Rupšys]] *[[Władysław Rusin]] *[[Jenő Oszkár Ruszkay-Ranzenberger]] *[[Hando Ruus]] *[[Peeter Ruus]] *[[Oskar Ruut]] *[[Pavlo Rõbalko]] *[[Karl Rägo]] *[[Tarmo Ränisoo]] *[[Hermann Rätsepp]] *[[Ernst Röhm]] *[[Karl Gustav von Rönne]] *[[Eduard Rüütel]] *[[Józef Rybak]] *[[Edward Rydz-Śmigły]] *[[Axel Ryning]] *[[Erik Eriksson Ryning]] ==S== *[[Eero Saag]] *[[Felix Saar]] *[[Kristjan Saar]] *[[Kustav Saar]] *[[Ludvig Saar]] *[[Valeri Saar]] *[[Martin Saarla]] *[[Villem Saarsen]] *[[Valeri Sablin]] *[[Reinhold Sabolotnõi]] *[[August Sae]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Sergei Saks]] *[[Pärtel Salmar]] *[[Johannes Salu]] *[[Aleksander Saluoja]] *[[Anton Saluste]] *[[Hermann Salza]] *[[Paul Sammet]] *[[Aleksandr Samoilo]] *[[Vladimir Samon]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Martin Sandberger]] *[[Johan August Sandels]] *[[José Sanjurjo]] *[[Amadou Sanogo]] *[[Johannes Santpank]] *[[August Sarapuu]] *[[Meelis Sarapuu]] *[[Henn Sarmiste]] *[[Eduard von Sass]] *[[Artur Saueselg]] *[[Grigori Savonenkov]] *[[Nadija Savtšenko]] *[[Curtis Scaparrotti]] *[[Gerhard von Scharnhorst]] *[[Friedrich von Scheurmann]] *[[Wolmar Anton von Schlippenbach]] *[[Johan Schmidt]] *[[Ferdinand Schmiedehelm]] *[[Ferdinand Schörner]] *[[Boris Schtschepotjev]] *[[Friedrich Theodor Schubert]] *[[Berend Johann von Schulmann]] *[[Martin Schultz von Ascheraden]] *[[August-Voldemar Schvartz]] *[[Igor Schvede]] *[[Norman Schwarzkopf]] *[[Georg von Schwengeln]] *[[Kay-Achim Schönbach]] *[[August Schönberg]] *[[Anton von Schönfeld]] *[[James Scott]] *[[Robert Falcon Scott]] *[[Uriel Sebree]] *[[Aleksander Seiman]] *[[Aleksander Selvet]] *[[Edmund Sepik]] *[[Kalev I. Sepp]] *[[Riidu Sepp]] *[[Artjom Sergejev]] *[[Igor Sergejev]] *[[Igor Sergun]] *[[Ivan Serov]] *[[Joseph Orville Shelby]] *[[William Tecumseh Sherman]] *[[Vidrik Sibul]] *[[Jacob Johann von Sievers]] *[[Joachim Christian von Sievers]] *[[Aarne Sihvo]] *[[Hjalmar Siilasvuo]] *[[Hugo Siim]] *[[Johannes Siir]] *[[Herdis Sikka]] *[[Valdeko Sikka]] *[[Johannes Sikkar]] *[[Aleksander Silberg]] *[[Joosep Sild]] *[[Johannes Sildam]] *[[Karl Ernst von Silfwerharnisk]] *[[Artūrs Silgailis]] *[[Eduard Sillaots]] *[[Rein Sillar]] *[[Arthur Sillard]] *[[August Siller]] *[[Ants Silm]] *[[Mihkel Simmo]] *[[Aleksander Simon]] *[[Osvald Sinipalu]] *[[Enno Sinivee]] *[[Arnold Sinka]] *[[Indrek Sirel]] *[[Artur Sirk]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Mikael Skillt]] *[[Otto Skorzeny]] *[[Sergei Skripal]] *[[Kazys Skučas]] *[[Carl Gustaf Skytte]] *[[Nikolai Slavin]] *[[Henry Warner Slocum]] *[[Józef Smoleński]] *[[Jakov Smuškevitš]] *[[Aleksander Sobolev]] *[[Leonid Sobolev]] *[[Juri Sodol]] *[[Jaan Soe]] *[[Arnold Soinla]] *[[Roman Sokk]] *[[Sergei Sokolov]] *[[Vassili Sokolovski]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Qāsem Soleymānī]] *[[Vassili Sollogub]] *[[Christer Somme]] *[[Karl Soo]] *[[Georg Sooden]] *[[Johannes Soodla]] *[[Enn Soodre]] *[[Ernst Soomuste]] *[[Jaan Soots]] *[[Oivo Soots]] *[[Kazimierz Sosnkowski]] *[[Manuel Gregório de Sousa Pereira de Sampaio]] *[[Teodors Spāde]] *[[Maximilian von Spee]] *[[Ronald Speirs]] *[[Göran von Sperling]] *[[Ulrich von Sperreuter]] *[[Aleksei Spiridov]] *[[Otto Sponheimer]] *[[Wolfgang Späte]] *[[Stanisław Szeptycki]] *[[Zygmunt Franciszek Szystowski]] *[[Wacław Stachiewicz]] *[[Berndt Otto Stackelberg (1662–1734)|Berndt Otto Stackelberg vanem]] *[[Berndt Otto Stackelberg (1703–1787)|Berndt Otto Stackelberg noorem]] *[[Bernhard Caspar von Stackelberg]] *[[Ernst Johann von Stackelberg]] *[[Ferdinand Olaf von Stackelberg]] *[[Georg von Stackelberg (surnud 1687)]] *[[Georg von Stackelberg (1775–1837)]] *[[Georg von Stackelberg (1808–1858)]] *[[Heinrich Caspar von Stackelberg]] *[[Justus Friedrich von Stackelberg]] *[[Wolmar von Stackelberg]] *[[Jakob Staël von Holstein]] *[[Jakob Johann Stael von Holstein]] *[[Johan Stahl]] *[[Arvid Eriksson Stålarm]] *[[Anton Stamm]] *[[Filipp Starikov]] *[[Claus von Stauffenberg]] *[[Ieronim Stebnitski]] *[[Felix Steiner]] *[[Fabian Gotthard von Steinheil]] *[[Rudolf Steinpick]] *[[Erik Stenbock]] *[[Magnus Stenbock]] *[[Peter Stenbock]] *[[August Stern]] *[[Karl Stern]] *[[Otto Sternbeck]] *[[Hermann-Hans-Joachim Stockeby]] *[[Hyazinth von Strachwitz]] *[[Bruno Streckenbach]] *[[Fritz Streletz]] *[[Friedrich Strobel]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Gustavo Stroessner]] *[[Nils Stromberg]] *[[Arkadi Strugatski]] *[[Bernhard Heinrich von Stryk]] *[[Kurt Student]] *[[Georg Stumme]] *[[Svante Stensson Sture]] *[[Anatoli Stössel]] *[[Prabowo Subianto]] *[[Yos Sudarso]] *[[Ants Sudemäe]] *[[Pavel Sudoplatov]] *[[Nikolai Suits]] *[[Amet-Han Sultan]] *[[Heiki Suomalainen]] *[[Hans Surén]] *[[Sergei Surovikin]] *[[Vladimir Surovtsev]] *[[Martin Susi]] *[[Urmas Susi]] *[[Lauri Sutela]] *[[Richard Sutt]] *[[August Suup]] *[[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov]] *[[Viktor Suvorov]] *[[Pjotr Svjatopolk-Mirski]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Kazimierz Świtalski]] *[[Andrei Sõtševoi]] *[[Meelis Säre]] *[[Oskar Särev]] *[[Otto Särgava]] *[[Gustav Sääsk]] *[[Friedrich-Martin Süllaots]] *[[Jan Syrový]] ==Š== *[[Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev]] *[[Boriss Šapošnikov]] *[[Jevgeni Šapošnikov]] *[[Sergi Šaptala]] *[[Leonid Šebaršin]] *[[Boriss Šeremetev]] *[[Juli Šokalski]] *[[Vassili Šorin]] *[[Grigori Štern]] *[[Aleksei Štšastnõi]] *[[Pjotr Šuiski]] *[[Vassili Vassiljevitš Šuiski]] *[[Pavel Andrejevitš Šuvalov]] *[[Pjotr Šuvalov]] ==Z== *[[Matvei Zahharov]] *[[Kordjan Zamorski]] *[[Jan Zamoyski]] *[[Ferdynand Zarzycki]] *[[Lucjan Żeligowski]] *[[Valeri Zentsov]] *[[Zhang Xueliang]] *[[Zhang Youxia]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[Joachim Ziegler]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Mihhail Zinovjev]] *[[Ebrāhīm Z̄olfaqārī]] *[[Viktor Zolotov]] *[[Terenti Zubov]] *[[Joachim Friedrich von Zöge]] ==Ž== *[[Gennadi Židko]] *[[Vincas Žilys]] *[[Vladimir Žoga]] *[[Silvestras Žukauskas]] *[[Georgi Žukov]] ==T== *[[Boris Taar]] *[[Jakob Tabur]] *[[Julius Taeker]] *[[Alo Tael]] *[[Evald Taidur]] *[[Johannes-Rudolf Taimsalu]] *[[Aleksander Takel]] *[[Jaan Taklaja]] *[[Peeter Tali]] *[[Karl Tallo]] *[[Karl Talpak]] *[[Arnold Talvet]] *[[Elmar Tambek]] *[[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] *[[Endrik Tamm]] *[[Ilmar Tamm]] *[[Karl Tamm]] *[[Konstantin Tamm]] *[[Raivo Tamm]] *[[Kaarel Tammekand]] *[[Karl-Voldemar Tammekand]] *[[Tiit Tammela]] *[[Richard Tammemägi]] *[[Juhan Tammistu]] *[[Aleksander Tamson]] *[[Ülo Tamre]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Johannes Taras]] *[[Jaak Tarien]] *[[Alo Tarjo]] *[[Heinrich Tarto]] *[[Jean-François Tartu]] *[[Arvo Taru]] *[[Jacob Johan Taube]] *[[Johann von Taube]] *[[Magnus Karl von Taube]] *[[Otto Reinhold Taube]] *[[Aleksander Taumi]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Aleksander Teder]] *[[Leonhard Teder]] *[[Paul Albert Teder]] *[[Richard Teder]] *[[Veljo Teder]] *[[Aleksander Teiss]] *[[Eduard Teiter]] *[[Johannes Teksal]] *[[Carl Friedrich Tenner]] *[[Artur Tenno]] *[[Mihhail Teplinski]] *[[Martin Terras]] *[[Riho Terras]] *[[Karl Terrav]] *[[Thein Sein]] *[[Heinrich von Thurn]] *[[Otto Tief]] *[[Johann Diedrich von Tiesenhausen]] *[[Kaspar von Tiesenhausen]] *[[Enn Tietenberg]] *[[Artur Tiganik]] *[[Suune Tihane]] *[[Karl Tiitso]] *[[Ernst Tiivel]] *[[Karl Tikk]] *[[Aleksander Tilgre]] *[[Johannes Till]] *[[Semjon Timošenko]] *[[Alfred von Tirpitz]] *[[August Tiru]] *[[Märt Tiru]] *[[Erich Johann Friedrich Toffer]] *[[Hideki Tōjō]] *[[Fjodor Tolbuhhin]] *[[Karl Wilhelm von Toll]] *[[Mihhail Tolstõhh]] *[[August Tomander]] *[[Rein Tomback]] *[[Richard Tomberg]] *[[Johannes Toming]] *[[William Tomingas]] *[[Paul Toom]] *[[Viktor Toom]] *[[Rein Tooma]] *[[Jüri Toomepuu]] *[[Tõnu Toomepuu]] *[[Aldo Toomepuu]] *[[Hardu Toomet]] *[[Heldur Toomet]] *[[Hannes Toomsalu]] *[[August Reinhold Tomingas]] *[[Claes Åkesson Tott]] *[[Pekka Toveri]] *[[Konstantin Trakmann]] *[[August Traksmaa]] *[[Heinrich Trankmann]] *[[Nikolai Trankmann]] *[[Moussa Traoré]] *[[Herman Treial]] *[[Rudolf Treial]] *[[Toivo Treima]] *[[Herman Treufeldt]] *[[Otto Treufeldt]] *[[Vladimir Triandafillov]] *[[Vladimir Tributs]] *[[Ludvig Triik]] *[[‎Paul Triik]] *[[Nikolai Trikovski]] *[[Gian Giacomo Trivulzio]] *[[Verner Trossi]] *[[Andrei Trošev]] *[[Gennadi Trošev]] *[[Ivan Jurjevitš Trubetskoi]] *[[Sergei Trubetskoi]] *[[Richard Truly]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Oleg Tsokov]] *[[Aleksandr Tšaiko]] *[[Vassili Tšapajev]] *[[Vladimer Tšatšibaia]] *[[Anatoli Tšepiga]] *[[Ivan Tšernjahhovskõi]] *[[Vassili Tšitšagov]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Vassili Tšuikov]] *[[Mihhail Tuhhatševski]] *[[Jaan Tuhkru]] *[[Karla Tuim]] *[[Mart Tuisk]] *[[Robert Tuisk]] *[[Karl Tulff]] *[[Hengo Tulnola]] *[[Harald Tummeltau]] *[[Gustav Johan von Tunderfelt]] *[[Wiljo Einar Tuompo]] *[[Enn Tupp]] *[[Dainis Turlais]] *[[Leopold Tuul]] *[[Rudolf Tuul]] *[[Juhan Tuuling]] *[[Karl Tuvikene]] *[[Dmõtro Tõmtšuk]] *[[August Tõnishof]] *[[Aleksander Tõnisson]] *[[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)|Jaan Tõnisson]] *[[Lembit Tõns]] *[[Herman Tõnurist]] *[[Ralf Tõnurist]] *[[Juhan Tõrvand]] *[[Lauri Törni]] *[[Eduard Tähe]] ==U== *[[Roman Ubakivi (1916–2000)|Roman Ubakivi]] *[[Roman Ubakivi (sõjaväelane)|Roman Ubakivi]] *[[Jeronimas Uborevičius]] *[[Otto Ūdentiņš]] *[[Otto Uin]] *[[Hermann Ewert von Ulrich]] *[[Karl Gustav von Ulrich]] *[[Oskar Uluots]] *[[Arnold-Gustav Under]] *[[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] *[[Roman Ungern von Sternberg]] *[[Józef Unrug]] *[[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]] *[[Johan Unt]] *[[Kristaps Upelnieks]] *[[Sergei Urba]] *[[Enn Urbalu]] *[[Richard Uritam]] *[[Semjon Uritski]] *[[Elmar-Arthur Urm]] *[[Mitsuru Ushijima]] *[[Jaan Usin]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Kustas Utuste]] *[[Mihkel Uudla]] *[[Aleksander Uuk]] *[[Rudolf Uuk]] *[[Henno Uus]] ==V== *[[Rein Vaabel]] *[[Jukums Vācietis]] *[[Milán Václavík]] *[[Peeter Vaga]] *[[Rudolf Vaharo]] *[[Georg Vaher]] *[[Maurus Vahtrik]] *[[Osvald Vaidlo]] *[[August Vainlo]] *[[Villem Vainsalu]] *[[Hans Valdmann]] *[[Nikolai Valge]] *[[Riivo Valge]] *[[Karl Valk]] *[[Hans Vanaveski]] *[[Aleksei Vandam]] *[[Vello Vare]] *[[August Vares]] *[[Eerik Varrak]] *[[Aleksander Varvas]] *[[Hans Vasar]] *[[Aleh Vasilkoŭski]] *[[August Vask]] *[[August Vassil]] *[[Aleksandr Vassilevski]] *[[Nikolai Vatutin]] *[[Artur Veborn]] *[[Aleksander Veelma]] *[[Helmut Veem]] *[[Rudolf Veidebach]] *[[Johannes Veidermann]] *[[Aleksander Veiderpass]] *[[Voldemārs Veiss]] *[[Johannes Vellerind]] *[[Otto Vellingk]] *[[Jakob Vende]] *[[Richard Vennikas]] *[[Paul Vent]] *[[Juhan Vermet]] *[[Aleksander Vernik]] *[[Kusta Vesilo]] *[[Georg Vestel]] *[[Gustav Viard]] *[[Johannes Vibur]] *[[Anton de Vieira]] *[[Rudolf Vienberg]] *[[Rudolf Viest]] *[[Karl Viil]] *[[Artur Viilip]] *[[Aleksander Viires]] *[[Aleksander Viiret]] *[[Harald Viirsalu]] *[[Mihhail Viktorov]] *[[Aleksander Viljamson]] *[[Andrei Vilkitski]] *[[Maidor Vill]] *[[Paul Villemi]] *[[Eduard-Richard Villmann]] *[[Juhan Vint]] *[[Nikolai Viralu]] *[[Hans Virrit]] *[[Nikolai Viru]] *[[Harry Visman]] *[[Valdur Visnapuu]] *[[Albert Camille Vital]] *[[Vincas Vitkauskas]] *[[Sergei Vjazmitinov]] *[[Tiit Vohta]] *[[Andrei Voložinski]] *[[Ülar Vomm]] *[[Boris Voogas]] *[[Pavel Voronov]] *[[Igor Vorontšenko]] *[[Kliment Vorošilov]] *[[Friedrich Vreemann]] *[[Vassili Võrk]] *[[Vladimir Võssotski (admiral)|Vladimir Võssotski]] *[[August Võsu]] *[[Ferdinand Võsu]] *[[Aarne Võting]] *[[Viktor Väin]] *[[Arthur Väkram]] *[[Mihail Väli]] *[[Neeme Väli]] *[[Toomas Väli (sõjaväelane)|Toomas Väli]] *[[Enn Väljak]] *[[Eduard Värsi]] *[[Akseli Olli Väänänen]] ==W== *[[Hans Wachtmeister (1641–1714)]] *[[Rudolf Walden]] *[[Aleksander Warma]] *[[Ture Eriksson Wassmann]] *[[Wei Fenghe]] *[[Constantin von Weiss]] *[[Ezer Weizmann]] *[[George H. Wells]] *[[Martin Wetzer]] *[[Adam van der Weyde]] *[[Reginald Wingate]] *[[Richard Winters]] *[[Erwin von Witzleben]] *[[Peter Wittgenstein]] *[[Michael Wittmann]] *[[Wolmar Wrangel]] *[[Hans Georg Hermann von Wrangell]] *[[Michael von Wrangell]] ==Õ== *[[Olev Õun]] *[[Arnold Õunapuu]] *[[Ernst Õunapuu]] == Ö == *[[Hugo Österman]] == Ü == *[[Riho Ühtegi]] *[[Aavo Ürgsoo]] *[[Jaan Üts]] *[[Rudolf Ütt]] == Y == *[[Hiromichi Yahara]] [[Kategooria:Sõjaväelased| ]] [[Kategooria:Sõjanduse loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] j19adejt9vz5mxwm33u0eor53eb2zci 0 38225 7151506 7151397 2026-05-11T13:06:31Z Mona 355 7151506 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu. Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll. Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]]. Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta. Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga. Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel. Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut. 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]]. Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, instrumentatsiooni kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]] – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * [[Nashville sound]] – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Popkantri]] {{Vikitsitaadid}} == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] ooidy7ikbrbygy604lpe3ld6stp3zwj 7151509 7151506 2026-05-11T13:08:22Z Mona 355 /* Kantrimuusika alastiilid ja suunad */ 7151509 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu. Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll. Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]]. Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta. Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga. Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel. Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut. 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]]. Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]] – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * [[Nashville sound]] – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Popkantri]] {{Vikitsitaadid}} == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] c2dhxdhidw8vx8ryamcvjvcfc1ey025 7151515 7151509 2026-05-11T13:18:50Z Mona 355 /* Kantrimuusika alastiilid ja suunad */ 7151515 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu. Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll. Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]]. Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta. Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga. Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel. Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut. 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]]. Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Popkantri]] {{Vikitsitaadid}} == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] crtmdkicto8bc725rsk8eornsu6poat 7151524 7151515 2026-05-11T13:54:31Z Mona 355 7151524 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu. Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll. Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]]. Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta. Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga. Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel. Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut. 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]]. Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru * [[popkantri]] – kantrimuusika alastiil, mis ühendab traditsioonilise kantri elemente kaasaegse popmuusika meloodiate ja produktsiooniga ([[Shania Twain]], [[Taylor Swift]], [[Carrie Underwood]]) == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] pcds5x5w0jhryadua5idve3vqjyhxvb 7151526 7151524 2026-05-11T13:58:53Z Mona 355 /* Vaata ka */ 7151526 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu. Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll. Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]]. Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta. Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga. Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel. Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut. 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]]. Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru * [[popkantri]] – kantrimuusika alastiil, mis ühendab traditsioonilise kantri elemente kaasaegse popmuusika meloodiate ja produktsiooniga ([[Shania Twain]], [[Taylor Swift]], [[Carrie Underwood]]) == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Rivitants]] == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] hz1kvjjj86htqyncxf0tbcpniru2blb 7151555 7151526 2026-05-11T14:58:26Z Mona 355 /* Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus */ 7151555 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu. Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll. Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Country Music Roots |url=https://www.countryhistorian.com/country-music-roots |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta.<ref name=":0" /> Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga. Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel. Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut. 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]]. Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru * [[popkantri]] – kantrimuusika alastiil, mis ühendab traditsioonilise kantri elemente kaasaegse popmuusika meloodiate ja produktsiooniga ([[Shania Twain]], [[Taylor Swift]], [[Carrie Underwood]]) == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Rivitants]] == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] 5g7l894kn657xbxvvlgfkxgs78dwjh4 7151559 7151555 2026-05-11T15:09:14Z Mona 355 7151559 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu.<ref name=":0" /> Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll. Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Country Music Roots |url=https://www.countryhistorian.com/country-music-roots |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta.<ref name=":0" /> Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga. Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel. Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut. 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]]. Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru * [[popkantri]] – kantrimuusika alastiil, mis ühendab traditsioonilise kantri elemente kaasaegse popmuusika meloodiate ja produktsiooniga ([[Shania Twain]], [[Taylor Swift]], [[Carrie Underwood]]) == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Rivitants]] == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] o7l0oykoy31wafjdeocb4f0tw4v7bex 7151560 7151559 2026-05-11T15:11:44Z Mona 355 7151560 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The Early Pioneers 1920's |url=https://www.countryhistorian.com/early-pioneers-1920-s |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll. Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Country Music Roots |url=https://www.countryhistorian.com/country-music-roots |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta.<ref name=":0" /> Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga.<ref name=":1" /> Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel.<ref name=":1" /> Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut. 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]]. Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru * [[popkantri]] – kantrimuusika alastiil, mis ühendab traditsioonilise kantri elemente kaasaegse popmuusika meloodiate ja produktsiooniga ([[Shania Twain]], [[Taylor Swift]], [[Carrie Underwood]]) == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Rivitants]] == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] i1trljffuk9qkihtpf49ak10hsnss1y 7151562 7151560 2026-05-11T15:14:34Z Mona 355 /* Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus */ 7151562 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The Early Pioneers 1920's |url=https://www.countryhistorian.com/early-pioneers-1920-s |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll. Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Country Music Roots |url=https://www.countryhistorian.com/country-music-roots |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta.<ref name=":0" /> Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga.<ref name=":1" /> Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel.<ref name=":1" /> Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Hillbilly Era 1927-1944 |url=https://www.countryhistorian.com/the-hillbilly-era-1927-1944 |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]]. Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru * [[popkantri]] – kantrimuusika alastiil, mis ühendab traditsioonilise kantri elemente kaasaegse popmuusika meloodiate ja produktsiooniga ([[Shania Twain]], [[Taylor Swift]], [[Carrie Underwood]]) == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Rivitants]] == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] a6ydkh27nu5jd5ca8r1et9m8yk25499 7151634 7151562 2026-05-11T17:13:41Z Mona 355 /* Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus */ 7151634 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The Early Pioneers 1920's |url=https://www.countryhistorian.com/early-pioneers-1920-s |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Clark |eesnimi=Brian |kuupäev=2022-05-25 |pealkiri=A Brief History of Country Music |url=https://www.musicianwave.com/history-of-country-music/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Musician Wave |keel=en-US}}</ref> Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Country Music Roots |url=https://www.countryhistorian.com/country-music-roots |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta.<ref name=":0" /> Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga.<ref name=":1" /> Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel.<ref name=":1" /> Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Hillbilly Era 1927-1944 |url=https://www.countryhistorian.com/the-hillbilly-era-1927-1944 |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]].<ref name=":2" /> Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru * [[popkantri]] – kantrimuusika alastiil, mis ühendab traditsioonilise kantri elemente kaasaegse popmuusika meloodiate ja produktsiooniga ([[Shania Twain]], [[Taylor Swift]], [[Carrie Underwood]]) == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Rivitants]] == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] jdatcm5wh4g4chkj4r3rjb95nihtu3u 7151639 7151634 2026-05-11T17:16:32Z Mona 355 /* Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus */ 7151639 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The Early Pioneers 1920's |url=https://www.countryhistorian.com/early-pioneers-1920-s |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Clark |eesnimi=Brian |kuupäev=2022-05-25 |pealkiri=A Brief History of Country Music |url=https://www.musicianwave.com/history-of-country-music/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Musician Wave |keel=en-US}}</ref> Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Country Music Roots |url=https://www.countryhistorian.com/country-music-roots |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta.<ref name=":0" /> Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga.<ref name=":1" /> Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel.<ref name=":1" /> Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Hillbilly Era 1927-1944 |url=https://www.countryhistorian.com/the-hillbilly-era-1927-1944 |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]].<ref name=":2" /> Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]] * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]]) * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]]) * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru * [[popkantri]] – kantrimuusika alastiil, mis ühendab traditsioonilise kantri elemente kaasaegse popmuusika meloodiate ja produktsiooniga ([[Shania Twain]], [[Taylor Swift]], [[Carrie Underwood]]) == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Rivitants]] == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] jrn26nklt9333f02c0yabg45ncr0hyb 7151644 7151639 2026-05-11T17:21:47Z Mona 355 /* Kantrimuusika alastiilid ja suunad */ 7151644 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The Early Pioneers 1920's |url=https://www.countryhistorian.com/early-pioneers-1920-s |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Clark |eesnimi=Brian |kuupäev=2022-05-25 |pealkiri=A Brief History of Country Music |url=https://www.musicianwave.com/history-of-country-music/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Musician Wave |keel=en-US}}</ref> Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Country Music Roots |url=https://www.countryhistorian.com/country-music-roots |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta.<ref name=":0" /> Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga.<ref name=":1" /> Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel.<ref name=":1" /> Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Hillbilly Era 1927-1944 |url=https://www.countryhistorian.com/the-hillbilly-era-1927-1944 |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]].<ref name=":2" /> Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l<ref name=":2" /> * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]]<ref name=":2" /> * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]])<ref name=":2" /> * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]])<ref name=":2" /> * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]]) * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru * [[popkantri]] – kantrimuusika alastiil, mis ühendab traditsioonilise kantri elemente kaasaegse popmuusika meloodiate ja produktsiooniga ([[Shania Twain]], [[Taylor Swift]], [[Carrie Underwood]]) == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Rivitants]] == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] sxji96atctmwf1dyrt8z88ckzrqljbi 7151646 7151644 2026-05-11T17:27:55Z Mona 355 /* Kantrimuusika alastiilid ja suunad */ 7151646 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} '''Kantrimuusika''' (ka '''kantri''', ''country'', ''country''-muusika) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], eeskätt lõuna- ja maapiirkondadest pärit [[muusikastiil]], mis kujunes välja [[20. sajand]]i alguses [[rahvamuusika]], [[bluus]]i ja [[gospel]]muusika mõjul. Algselt oli see tihedalt seotud maaelu, töö ja igapäevaste kogemuste kujutamisega ning levis suuliselt ja hiljem helisalvestiste ning raadio kaudu.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The Early Pioneers 1920's |url=https://www.countryhistorian.com/early-pioneers-1920-s |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Tänapäeval hõlmab kantrimuusika laia valikut alastiile ning on saanud mõjutusi mitmest populaarsest muusikasuunast, sealhulgas pop- ja [[rokkmuusika]]st. Stiilile on iseloomulikud selged ja jutustavad laulutekstid, lihtsad ja kergesti meeldejäävad meloodiad ning akustiliste instrumentide oluline roll.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Clark |eesnimi=Brian |kuupäev=2022-05-25 |pealkiri=A Brief History of Country Music |url=https://www.musicianwave.com/history-of-country-music/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Musician Wave |keel=en-US}}</ref> Kantrimuusika levikut ja rahvusvahelist tunnustamist on toetanud ka mitmed organisatsioonid, sealhulgas [[Kantrimuusika Assotsiatsioon]] (Country Music Association) ja [[Kantrimuusika Akadeemia]] (Academy of Country Music), mis korraldavad auhinnagalasid ning aitavad kaasa žanri nähtavusele ja arengule. == Kantrimuusika ajalugu ja stiililine mitmekesisus == Kantrimuusika juured ulatuvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõuna- ja maapiirkondade [[19. sajand]]i [[rahvamuusika]]sse. Stiili kujunemist mõjutasid eelkõige Briti saartelt pärit sisserändajate ballaadid ja tantsulood, samuti afroameerika muusikatradiitsioonid, vaimulikud laulud ja [[bluus]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Country Music Roots |url=https://www.countryhistorian.com/country-music-roots |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Varased laulud kajastasid talupoegade, farmerite ja rändtööliste igapäevaelu, tööd, vaesust, perekonda ja usku ning neid esitati sageli lihtsa saate või ilma saateta.<ref name=":0" /> Kantrimuusika kui eristatav muusikastiil hakkas kujunema 20. sajandi alguses koos helisalvestustehnika ja [[raadio]] levikuga.<ref name=":1" /> Esimesed laiemat tähelepanu pälvinud kantrimuusika salvestised tehti 1920ndatel aastatel.<ref name=":1" /> Selle perioodi olulisemateks esindajateks peetakse [[Jimmie Rodgers]]it, kes ühendas rahvamuusika [[bluus]]imõjudega, ning [[The Carter Family]]t, kelle laulud ja mitmehäälsed seaded mõjutasid oluliselt kantrimuusika edasist arengut.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Hillbilly Era 1927-1944 |url=https://www.countryhistorian.com/the-hillbilly-era-1927-1944 |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> 1940ndatel ja 1950ndatel muutus kantrimuusika professionaalsemaks ning selle keskuseks kujunes [[Tennessee]] osariigis asuv [[Nashville]]. Seal kujunes välja nn [[Nashville'i kõla]] (Nashville sound), mis vähendas traditsioonilise kantri robustsust ja lisas muusikasse [[popmuusika]]le omaseid elemente, nagu keelpilliseaded ja siledam vokaal. Selle suuna tuntumateks esindajateks olid [[Jim Reeves]] ja [[Patsy Cline]]. Nashville'i kõla aitas kantrimuusikal jõuda senisest laiema ja mitmekesisema publikuni ning kindlustas selle koha Ameerika populaarmuusikas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Nashville Sound Era 1953-1967 |url=https://www.countryhistorian.com/the-nashville-sound-1953-1967 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Country Music Historian |keel=en}}</ref> Kantrimuusikale on üldiselt iseloomulikud selged ja lihtsad [[meloodia]]d, jutustavad [[laulusõnad]] ning akustiliste instrumentide keskne roll. Levinumad instrumendid on [[kitarr]], viiul (fiddle), [[bandžo]], [[kontrabass]] ja [[steel kitarr]].<ref name=":2" /> Laulutekstid käsitlevad sageli argielu, inimsuhteid, kodukohta, maapiirkondade elu ning isiklikke kogemusi. Aja jooksul on kantrimuusikast kujunenud mitmeid alastiile, mis erinevad nii kõla, esitusviisi kui ka mõjutuste poolest. ''[[Bluegrass]]'' rõhutab kiiret tempot ja virtuoosset akustilist pillimängu, ''[[honky-tonk]]'' on tantsulisem ja sageli melanhoolse sisuga, [[folkkantri]] seob kantrimuusikat protestilaulude ja autorilaulutraditsiooniga, ning [[popkantri]] kasutab kaasaegse popmuusika produktsioonivõtteid. == Mõju ja levik == Kantrimuusika on mõjutanud paljusid teisi [[muusikastiil]]e, sealhulgas [[Popmuusika|poppi]] ja [[Rokkmuusika|rokki]], ning selle mõju ulatub tänapäeval ka [[hiphop]]ini. Žanr on levinud üle maailma ning toonud rahvusvahelise tuntuse paljudele artistidele. Tuntud kantrimuusikud on näiteks [[Johnny Cash]], [[Dolly Parton]], [[Willie Nelson]] ja [[Taylor Swift]]. == Kantrimuusika alastiilid ja suunad == Kantrimuusika hõlmab mitmeid alastiile ja regionaalseid suundi, mis erinevad nii kõla, muusikariistade kui ka ajaloolise tausta poolest. Tuntumad neist on: * ''[[bluegrass]]'' – kiiretempoline akustiline stiil, mille kujunemisel oli keskne roll [[Bill Monroe]]l<ref name=":2" /> * ''[[honky-tonk]]'' – tantsuline ja sageli melanhoolse sisuga stiil, mille tuntumaid esindajaid oli [[Hank Williams]]<ref name=":2" /> * ''[[Bakersfield sound]]'' – [[California]] osariigis kujunenud suund, mida iseloomustab elektriline ja robustne kõla ([[Merle Haggard]], [[Buck Owens]])<ref name=":2" /> * ''[[Nashville sound]]'' – 1950ndatel kujunenud kommertslikum stiil, mis ühendas kantrimuusikat popmuusika elementidega ([[Jim Reeves]], [[Eddy Arnold]])<ref name=":2" /> * ''[[outlaw country]]'' – vastureaktsioon Nashville' kommertshelile, rõhutades artistide loomingulist vabadust ([[Johnny Cash]], [[Waylon Jennings]], [[Willie Nelson]], [[David Allan Coe]])<ref name=":2" /> * ''[[Texas country]]'' – [[Texas]]e osariigiga seotud iseseisev suund, mis rõhutab autorilaulu ja traditsioonilist kõlapilti * ''[[red dirt]]'' – peamiselt [[Oklahoma]]s ja [[Texas]]es levinud kantrimuusika suund, mis on tihedalt seotud ''Texas country''{{'}}ga * ''[[western music]]'' – Ameerika lääne temaatikat ja kauboikultuuri kujutav kantrimuusika haru * [[popkantri]] – kantrimuusika alastiil, mis ühendab traditsioonilise kantri elemente kaasaegse popmuusika meloodiate ja produktsiooniga ([[Shania Twain]], [[Taylor Swift]], [[Carrie Underwood]])<ref name=":2" /> == Kantrimuusika Eestis == Kantrimuusika pole [[Eesti]]s nii laialt levinud kui mõnes teises riigis. Siiski korraldatakse Eestis regulaarselt kantrimuusikaüritusi ja -[[festival]]e ning leidub kantrimuusikat viljelevaid kohalikke ansambleid ja artiste. == Vaata ka == * [[Kantrimuusikute loend]] * [[Kristlik kantrimuusika]] * [[Rivitants]] == Kirjandus == * Malone, Bill C. "Country Music, U.S.A." University of Texas Press, 2002. * Peterson, Richard A. "Creating Country Music: Fabricating Authenticity." University of Chicago Press, 1997. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.countrymusichalloffame.org/ Nashville'i Kantrimuusika Kuulsuste Halli koduleht] * [https://www.cmaworld.com/ Kantrimuusika Assotsiatsiooni koduleht] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:Kantri| ]] dokjiwm63dkyqb6cpauxxn5va4580aa 0 40439 7151528 7151412 2026-05-11T14:02:28Z Trebors 57925 /* Rooma-aegne Barcelona */ 7151528 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Hispaania linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Barcelona (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Barcelona | hääldus = barssel'oona | nimi1_keel = katalaani, hispaania | nimi1 = Barcelona | pilt_üldvaade = Aerial view of La Sagrada Familia, Barcelona, Spain (51227006134).jpg | lipp = Flag of Barcelona.svg | lipu_link = [[Barcelona lipp]] | vapp = Escut de Barcelona.svg | vapi_link = [[Barcelona vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Hispaania }} '''Barcelona''' on linn [[Hispaania]] kirderannikul, [[Kataloonia]] [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomse piirkonna]] pealinn ja suurim linn ning rahvaarvult teine linn Hispaanias. Linnas elab 1,7 miljonit<ref name="population">{{Cite web|url=https://www.ine.es/jaxiT3/Tabla.htm?t=68538&L=1|title=Annual population census 2021-2024|publisher=[[National Statistics Institute (Spain)|INE]]}}</ref> ja linnastus 5,7 miljonit inimest, mis teeb sellest [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) rahvaarvult viienda linnastu [[Pariis|Pariisi]], [[Ruhri linnastu|Ruhri]] piirkonna, [[Madrid|Madridi]] ja [[Milano]] järel.<ref name="demographia">{{Cite web |url=https://www.demographia.com/db-worldua.pdf |title=Demographia World Urban Areas |publisher=Demographia |access-date=30. aprill 2026 |language=en}}</ref> See on üks [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonna suurimaid linnu, asudes [[Llobregati jõgi|Llobregati]] ja [[Besòs|Besòsi]] jõgede suudmete vahel ning Serra de Collserola mäestikust idas. Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona kas [[Foiniikia|foiniiklased]] või kartaagolased, kel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com">{{Cite web|url=https://www.britannica.com/place/Barcelona/History|title=Barcelona - Catalan, Mediterranean, Architecture {{!}} Britannica|website=www.britannica.com|date=28 July 2024|access-date=29 July 2024|language=en}}</ref> Keskajal sai linnast [[Barcelona krahvkond|Barcelona krahvkonna]] pealinn. Pärast ühinemist [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningriigiga]] [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]] jäi Barcelona Kataloonia vürstiriigi pealinnaks ning sai Aragóni krooni tähtsaimaks linnaks, kuni [[Valencia]] selle varauusajal varju jättis. Linnast sai [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia separatismi]] keskus ning 17. sajandil [[Kataloonia ülestõus|Kataloonia ülestõusu]] ajal ja aastatel 1812–1814 [[Napoleon I|Napoleoni]] ajal kuulus see [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]]. 19. sajandil ja 20. sajandi algul linn industrialiseerus ning kujunes [[Töölisliikumine|töölisliikumise]] oluliseks keskuseks. Barcelonast sai 1931. aastal autonoomse Kataloonia pealinn ning 1936. aasta Hispaania revolutsiooni ajal oli see Kataloonia revolutsiooniliste sündmuste keskus, kuni frankistid linna 1939. aastal vallutasid. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania üleminekut demokraatiale]] 1970. aastatel sai Barcelonast taas autonoomse Kataloonia pealinn. Barcelona on rikkaliku kultuuripärandiga linn, oluline kultuurikeskus ja turismisihtkoht. Eriti tuntud on [[Antoni Gaudí]] ja Lluís Domènech i Montaneri [[UNESCO maailmapärand Hispaanias|UNESCO maailmapärandi nimistusse]] kuuluv arhitektuurilooming. Linnas asuvad kaks Hispaania mainekamat ülikooli ([[Barcelona Ülikool]] ja Pompeu Fabra Ülikool) ja [[Vahemere Liit|Vahemere Liidu]] peakorter. Linn on tuntud [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] ning rahvusvaheliste konverentside, messide ja spordivõistluste korraldajana. Barcelona on [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] oluline kultuuri-, majandus- ja finantskeskus<ref>{{Cite web|url=http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|title=2012 Global Cities Index|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20131020223227/http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|archive-date=20 October 2013}}</ref> ning Hispaania peamine [[biotehnoloogia]]keskus.<ref>{{Cite book|year=2014|title=Effective Technology Transfer In Biotechnology: Best Practice Case Studies In Europe|publisher=[[Imperial College Press]]|isbn=9781783266821|page=198|access-date=13 September 2020|url=https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|editor-last=Uecke|editor-first=Oliver|editor-last2=De Cock|editor-first2=Robin|editor-last3=Crispeels|editor-first3=Thomas|editor-last4=Clarysse|editor-first4=Bart|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065057/https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|archive-date=23 April 2023}}</ref> Globalization and World Cities Research Network liigitab Barcelona Beta+ kategooria [[Maailmalinn|maailmalinnaks]].<ref name="gawc2020">{{Cite web|url=https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|title=The World According to GaWC 2020|publisher=Globalization and World Cities|website=GaWC - Research Network|access-date=31 August 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200824031341/https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|archive-date=24 August 2020}}</ref> Barcelona on oluline transpordisõlm: Barcelona sadam on üks Euroopa suurimaid meresadamaid ja reisijate arvult Euroopa suurim sadam,<ref name="StatServ2014">{{Cite web|url=http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|title=Port of Barcelona traffic statistics Accumulated data December 2013|publisher=Statistics Service|access-date=14 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140614141353/http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|archive-date=14 June 2014|page=6}}</ref> [[Barcelona El Prati lennujaam]] teenindab aastas üle 50 miljoni reisija,<ref name="AENA2018">{{Cite web|url=http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|title=AENA December 2018 Report|date=14 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190115023002/http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|archive-date=15 January 2019}}</ref> linnal on ulatuslik maanteevõrk ja kiirraudteeühendus Prantsusmaa ja muu Euroopaga.<ref>{{Cite web|url=http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|title=First commercial trips|publisher=Europapress.es|date=10 December 2010|access-date=30 March 2014|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223618/http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> == Nimed == Nimi Barcelona pärineb vanast ibeeriakeelsest nimest Baŕkeno, mis esineb ibeeria kirjas muistsel mündikirjal kujul [[Fail:Barkeno.png|34x34px|Barkeno in Levantine Iberian script|alt=Baŕkeno Levandi ibeeria kirjas]], [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] allikates kujul {{Keel|grc|Βαρκινών}} (Barkinṓn)<ref name="Schütte1917">{{Cite book|last=Schütte|first=Gudmund|year=1917|title=Ptolemy's Maps of Northern Europe: A Reconstruction of the Prototypes|publisher=H. Hagerup|page=[https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich/page/n66 45]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich}}</ref> ning [[Ladina keel|ladina]] keeles Barcino,<ref>{{Cite book|last=Smith|first=Sir William|year=1854|title=Dictionary of Greek and Roman Geography: Abacaenum-Hytanis|publisher=Little, Brown and Company|location=Boston, Massachusetts|page=378|url=https://archive.org/details/dictionarygreek16smitgoog}}</ref> Barcilonum ja Barcenona.<ref name="Parthey1848">{{Cite book|last=Parthey|first=Gustav|author-link=Gustav Parthey|year=1848|title=Itinerarium Antonini Avgvsti et Hierosolymitanvm: ex libris manvscriptis|publisher=F. Nicolai|page=[https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ/page/n230 188]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ}}</ref><ref name="WesselingGrammarian1735">{{Cite book|last=Wesseling|first=Petrus|year=1735|title=Vetera Romanorum itineraria, /: sive Antonini Augusti Itinerarium|publisher=apud J. Wetstenium & G. Smith|page=390|access-date=6 November 2015|url=https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|last2=Hierocles (The Grammarian)|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210118/https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|archive-date=31 December 2015}}</ref><ref name="Cook1910">{{Cite book|last=Cook|first=Joel|year=1910|title=The Mediterranean and Its Borderlands|page=[https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog/page/n412 334]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog}}</ref> Teiste allikate järgi võis linn saada nime [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkase järgi, kes olevat linna rajanud 3. sajandil eKr,<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite web|url=http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|title=Online Etymology Dictionary|publisher=Etymonline.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20140409161819/http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|archive-date=9 April 2014}}</ref> kuid puuduvad tõendid, et linna antiikaegne nimi Barcino oleks olnud seotud Hamilkari Barkidide suguvõsaga.<ref name="Corporation1957">{{Cite book|last=P.F. Collier & Son Corporation|year=1957|title=Collier's Encyclopedia|publisher=Collier|page=48|access-date=14 May 2016|url=https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-url=https://web.archive.org/web/20160514053025/https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-date=14 May 2016}}</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] tunti linna mitme nimekuju all: Barchinona, Barçalona, Barchelonaa ja Barchenona. Kohalikud kasutavad linna kohta mõnikord lühendit Barna. Barça tähistab ainult kohalikku jalgpalliklubi [[FC Barcelona]], mitte linna. Teine levinud lühend on BCN, mis on ka [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona El Prati lennujaama]] [[IATA lennujaamakood|IATA kood]]. == Ajalugu == === Pärimuslik rajamine === Praeguse Barcelona kohal asunud varaseima asula päritolu on ebaselge. Leitud on varajase asula jäänuseid, sealhulgas haudu ja elamuid, mis pärinevad ajast enne 5000. aastat eKr.<ref>{{Cite web|last=Servei d'Arqueologia of Institut de Cultura de Barcelona|url=http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|title=Caserna de Sant Pau del Camp|publisher=Ajuntament de Barcelona|website=CartaArqueologica|access-date=2 May 2016|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160303224118/http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|archive-date=3 March 2016|page=Description and Historical Notes}}</ref> Kreeka mütoloogias omistatakse Barcelona rajamine Heraklesele. === Puunia-aegne Barcelona === Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona puunia ehk [[foiniikia]] asukad, kellel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite book|last=López-Ruiz|first=Carolina|date=2022|title=The Oxford Handbook of the Phoenician and Punic Mediterranean|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-765442-2|language=en|url=https://books.google.com/books?id=GOXgEAAAQBAJ&dq=phoenician+history+of+barcelona&pg=PP1|last2=Doak|first2=Brian R.}}</ref><ref>{{Cite book|last=Bierling|first=Marilyn R.|date=2002|title=The Phoenicians in Spain: An Archaeological Review of the Eighth-sixth Centuries B.C.E. : a Collection of Articles Translated from Spanish|publisher=Eisenbrauns|isbn=978-1-57506-056-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VKISiDr6CnMC&q=barcelona&pg=PA155|last2=Gitin|first2=Seymour}}</ref> Osa ajaloolasi seostab linna rajamist otseselt [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkasega, [[Hannibal|Hannibali]] isaga, kes olevat 3. sajandil eKr nimetanud linna oma perekonna järgi Barcinoks,<ref name="britannica.com" /> kuid see teooria on vaidlustatud.<ref name="Corporation1957" /> Kartaago impeeriumi võimu all olnud Barcelona piirkond oli Puunia [[Eivissa|Ibiza]] läheduse tõttu oluline kaubanduskoht. Montjuïci jalamilt on leitud 3. sajandist eKr pärinevaid münte, millel on ibeeria keeles vanas kirjas nimi Bárkeno. Selle põhjal on oletatud, et laietaanid (praeguse Barcelona alal elanud rooma-eelne ibeeria rahvas) nimetasid seda piirkonda Bàrkenoks ("tasandike paik"; ''barrke'' tähendab "tasandikku" või "terrassi").<ref>{{Cite web|url=https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|title=From Barcino to Barcelona|access-date=16 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230401191847/https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|archive-date=1 April 2023}}</ref> === Rooma-aegne Barcelona === [[Fail:Barcino_marble_barcelona.jpg|vasakul|pisi|Rooma kolooniale Barcinole pühendatud umbes aastast 110–130 pKr pärinev marmortahvel Barcelona ajaloomuuseumis]] Umbes 15. aastal eKr kujundasid [[Rooma keisririik|roomlased]] linna ümber ''castrum''<nowiki/>'iks (Rooma sõjaväelaagriks), mille keskmes oli Mons Taber, väike küngas Kataloonia valitsuspalee ja raekoja hoonete lähedal. Rooma foorum asus Cardo Maximuse ja Decumanus Maximuse ristumiskohas, praeguse Plaça de Sant Jaume kohal. Seega on linna ja [[Kataloonia]] poliitiline keskus püsinud samas kohas üle 2000 aasta. Rooma ajal oli see koloonia lisanimega Faventia ehk täisnimega Colonia Faventia Julia Augusta Pia Barcino või Colonia Julia Augusta Faventia Paterna Barcino. [[Pomponius Mela]] mainib seda piirkonna väikelinnade seas, ilmselt seetõttu, et naaberlinn Tarraco (tänapäeva [[Tarragona]]) jättis selle varju, kuid hilisemate autorite põhjal võib järeldada, et linn kasvas järk-järgult jõukamaks ja mõjukamaks tänu kaunile asukohale ja suurepärasele sadamale. Linn oli vabastatud riiklikest koormistest. Barcelonas vermiti oma münte; [[Galba]] ajast on osa neist säilinud. Barcelona ajaloomuuseumi (MUHBA) maa-aluses osas Plaça del Rei all on eksponeeritud olulised Rooma-aegsed säilmed; Rooma-aegne tänavavõrgustik on ajaloolise keskuse Barri Gòticu (gooti kvartali) planeeringus tänini nähtav. Osa säilinud Rooma linnamüüri fragmente on ehitatud katedraali müüridesse.<ref>{{Cite web|url=http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|title=Roman walls, Barcelona|publisher=Bluffton.edu|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723083724/http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> Väidetavalt 343. aastal rajatud katedraali (Catedral Basílica Metropolitana de Barcelona) nimetatakse mõnikord ka La Seuks, mis tähendab katalaani keeles lihtsalt katedraali (ja muu hulgas ka piiskopitooli). === Keskaegne Barcelona === Linna vallutasid 5. sajandi alguses [[läänegoodid]] ja sellest sai mõneks aastaks kogu [[Hispania]] pealinn. Pärast linna vallutamist 8. sajandi alguses umaijaadide poolt vallutas selle 801. aastal [[Karl Suur|Karl Suure]] poeg [[Ludwig Vaga|Ludwig]], kes tegi Barcelonast [[Karolingide keisririik|Karolingide]] [[Hispaania mark|Hispaania margi]] (''Marca Hispanica'') ehk [[Barcelona krahv|Barcelona krahvi]] valitsetud [[Mark (territoorium)|puhvertsooni]] keskuse.<ref>{{Cite web|url=https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|title=GSM Barcelona - Barcelona History|website=GSM Barcelona|access-date=11 October 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326033542/https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|archive-date=26 March 2023}}</ref> [[Fail:Muralla_Raval.JPG|pisi|Keskaegse linnamüüri säilinud osa]] Barcelona krahvid muutusid üha iseseisvamaks ja laiendasid oma valdusi suurele osale tänapäeva [[Kataloonia|Katalooniast]], kuigi 985. aastal rüüstas Almanzori armee linna nii rängalt, et enamik elanikest kas tapeti või orjastati. 1137. aastal ühinesid [[Aragóni kuningriik]] ja [[Barcelona krahvkond]] dünastilisse liitu<ref name="bisson_31">{{Cite book|last=Bisson|first=T. N.|year=1986|title=The medieval Crown of Aragon. A short story|isbn=978-0-19-820236-3|page=31|editor-last=Clarendon Press – Oxford|chapter=II. The age of the Early Count-Kings (1137–1213) (The Principate of Ramon Berenguer IV 1137–1162)}}</ref><ref>{{Cite book|last=Cateura Benàsser|first=Pau|year=2006|title=Els impostos indirectes en el regne de Mallorca.|publisher=Editorial El Tall|isbn=978-84-96019-28-7|access-date=24 April 2008|url=http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/AAHRMSFall07text.pdf|archive-url=https://wayback.archive-it.org/all/20081003182453/http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/aahrmsfall07text.pdf|archive-date=3 October 2008}}</ref> Ramon Berenguer IV ja Aragóni Petronilla abielu kaudu; nende tiitleid kandis hiljem üksnes nende 1162. aastal troonile tõusnud poeg Aragóni Alfonso II. Hiljem hakati tema valdusi nimetama [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]], mis vallutas hulga meretaguseid alasid ja valitses 13. sajandil [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosa ning kaugemaid valdusi [[Napoli|Napolis]], Sitsiilias ja Ateenas. [[Fail:The_Call_Mayor-_Carrer_de_Marlet_y_Carrer_de_la_Fruita.jpg|vasakul|pisi|Üks 12.–14. sajandi Barcelona juudikvartali El Call Mayor sissepääse; kvartalis asus kogukonna peamine sünagoog, mida peetakse vanimaks Hispaaniast leitud sünagoogiks]] Sel ajal oli Barcelonas ka Aragóni krooni suurim juudi kogukond; nende kvartalit kutsuti kitsaste tänavate järgi Calliks ning hiljem piirati see ala müüridega. Montjuïc ehk Montjuich (keskaegses ladina ja katalaani keeles "juutide mägi") on keskaegse juudi kalmistu asukoht. Juudid elasid Barcelonas kuni 1391. aasta veresaunani, mis nende arvu tugevasti vähendas. [[Hispaania inkvisitsioon]] sundis allesjäänud juute ristiusku pöörduma; keeldujatel tuli tuleriidal põletamise ähvardusel oma vara müüa või lahkuda. Barcelona oli Aragóni krooni tähtsaim orjakaubanduskeskus kuni 15. sajandini, mil [[Valencia]] sellest mööda tõusis.<ref>{{Cite journal|last=González Arévalo|url=http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|title=La esclavitud en la España Medieval. (siglos XIV-XV). Generalidades y rasgos diferenciales|publisher=[[Jaume I University|Universitat Jaime I]]|journal=Millars. Espai I Història|issue=47|pages=16–17|access-date=24 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200725082033/http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|archive-date=25 July 2020|location=Castellón de la Plana|year=2019|issn=1132-9823}}</ref> Esialgu pärinesid sealsed orjad idast ja Balkanilt, hiljem aga [[Magrib|Magribist]] ning lõpuks [[Must Aafrika|Sahara-tagusest Aafrikast]].{{Sfn|González Arévalo|2019|lk=17}} 1401. aastal asutasid linna [[Magistraat|magistraadid]] Barcelona panga Taula de canvi de Barcelona, mida peetakse sageli Euroopa vanimaks avalikuks pangaks. Nagu ka Veneetsia pank (1402) ja Genova pank (1407), sündis see riigi vajadustest. === Barcelona Hispaania monarhia ajal === [[Fail:Wyngaerde_Barcelona_1563.jpg|pisi|Barcelona 1563. aastal, autor Anton van den Wyngaerde]] Uusaja algul kaotas Barcelona poliitilise esmatähtsuse, kuid majandus suutis saavutada tasakaalu tootmise ja impordi vahel.<ref>{{Cite journal|last=Arranz|first=Manuel|url=https://raco.cat/index.php/Recerques/article/view/137685/241497|title=L' economia urbana de Barcelona i la Guerra de Successió|journal=Recerques: Història, economia, cultura|volume=24|page=117|year=1991|last2=Grau|first2=Ramon|issn=0210-380X}}</ref> Kui Kataloonia hakkas 17. sajandi kriisist taastuma, elavnes alates 1675. aastast mereliiklus ning Barcelona sadama liiklus kahekordistus sajandi algusega võrreldes. 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses sai Barcelona korduvalt kannatada sõjategevuse tõttu: 1691. aasta pommitamine, 1697., 1704., 1705. ja 1706. aasta piiramised, 1713. aasta blokaad ning järgnenud 1714. aasta piiramine ja rünnak.{{Sfn|Arranz|Grau|1991|lk=135–136}} 18. sajandil kasvas rahvaarv 30 000-lt umbes 100 000-ni, kuna linnast sai üks Vahemere lääneosa peamisi kaubanduskeskusi, mille mõjuala ulatus sisemaal [[Zaragoza]] ja lõunas [[Alicante|Alicanteni]].<ref>{{Cite journal|last=Ringrose|first=David R.|url=https://hispania.revistas.csic.es/index.php/hispania/article/view/645/639|title=Historia urbana y urbanización en la España moderna|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Hispania|volume=58|issue=1999|page=510|location=Madrid|year=1998|doi=10.3989/hispania.1998.v58.i199.645|issn=1988-8368|doi-access=free}}</ref> Montjuïcile rajati sadama kohal kõrguv kindlus. [[Poolsaare sõda|Napoleoni sõjad]] mõjutasid suurt osa Barcelonast negatiivselt, industrialiseerimise algus aga positiivselt. 19. sajandil hakkasid paljud Barcelonas asuvad Kataloonia ettevõtted üha enam osalema Atlandi-üleses orjakaubanduses, kasutades ära 1807. aastal Suurbritannia orjakaubanduse keelustamisest tekkinud tühimikku. Hispaania Ameerikasse rännanud katalaanid omasid ja juhtisid ka paljusid Kuuba ja Puerto Rico orjaistandusi. Kuigi Hispaania valitsus oli orjakaubanduse 1817. aastal keelanud, ei tõkestatud selle jätkumist. Aastatel 1817–1867 osalesid katalaanid 700 000 orja viimises Lääne-Aafrikast Kariibi mere piirkonda, mis "rahastas suure osa Kataloonia industrialiseerimisest ja 19. sajandi ehitusbuumist Barcelonas". Kui orjus Hispaania impeeriumis 1886. aastal kaotati, naasid paljud katalaanid Barcelonasse ja investeerisid oma äsja omandatud varanduse uhkete häärberite ehitamisse, näiteks La Rambla ümbrusse.<ref name="Burgen2023">{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/world/2023/mar/13/catalonia-confronts-past-racism-after-slave-trade-documentary|title=Catalonia confronts past racism after slave trade documentary|work=The Guardian|date=13 March 2023}}</ref> === Linna ümberkujundamine === 1850. aastate keskpaigaks vaevas Barcelonat suur asustustihedus (856 in/ha, kaks korda suurem kui Pariisis), kuna sellest oli saanud tööstus- ja [[Sadam|sadamalinn]]. Suremus kasvas ja iga haiguspuhang võis elanikkonda laastada. Probleemi lahendamiseks pakkus ehitusinsener Ildefons Cerdà välja uue linnaosa (Eixample) rajamise plaani. Barcelona elanikud olid hakanud linna ümbritsevat ja selle kasvu piiranud keskaegset müüri lammutama. Cerdà pidas parimaks muuta müüridetagune ala piirkonnaks, mida iseloomustaks teaduslik lähenemine linnaplaneerimisele. Tema kava nägi ette tänavavõrgustiku, mis ühendaks vanalinna ümbritsevate küladega, laiad tänavad puhta õhu tagamiseks, aiad iga [[Kvartal|kvartali]] keskel, rikaste ja vaeste lõimimise samadele teenustele juurdepääsuks ning sujuva liikluse. Cerdà nägemuses olid võtmetähtsusega linnakeskkonna kvaliteet, egalitaarsus, hügieen, päikesevalgus ja tõhusus. Kõik tema kavandatu Eixamples ei teostunud, kuid ikoonilised kaheksanurksed, parema nähtavuse huvides äralõigatud nurkadega kvartalid on tema otsene looming ning suureks abiks ka 170 aastat hiljem. Linnaosa ja selle ideaale tollal ei hinnatud, linnavolikogu andis laiendusplaani kavandamise teisele arhitektile. Hispaania valitsus aga sekkus ja kehtestas Cerdà plaani, süvendades pingeid Hispaania ja Kataloonia võimude vahel. Sellest hoolimata vaimustus osa Barcelona jõukamast elanikkonnast uuest kavast ja linnaosas algas võidujooks "suurima, kõrgeima ja kauneima maja" ehitamiseks. Nende huvi ja raha soodustasid rikkalikku mitmekesisust, mida võib arhitektuuris näha ka tänapäeval. Cerdà ideed mõjutasid lõpuks Barcelona arengut jäädavalt ning tõid linnale rahvusvahelist tunnustust väga tõhusa linnaplaneerimise ja -kujunduse eest.<ref>{{Cite news|last=Bausells|first=Marta|url=https://www.theguardian.com/cities/2016/apr/01/story-cities-13-eixample-barcelona-ildefons-cerda-planner-urbanisation|title=Story of cities #13: Barcelona's unloved planner invents science of 'urbanisation'|work=The Guardian|date=1 April 2016|access-date=1 December 2023|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web|last=Roberts|first=David|url=https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|title=Barcelona's remarkable history of rebirth and transformation|website=Vox|date=8 April 2019|access-date=1 December 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231204215206/https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|archive-date=4 December 2023}}</ref>[[Fail:Government_of_the_Republican_Spain_in_Barcelona._2.jpg|pisi|[[Manuel Azaña|Azaña]] ja Negrín [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Vabariigi]] pealinna Barcelona lähistel (1937)<ref>{{Cite book|author=Museu d'Història de Barcelona|year=2006|title=Juan Negrín 1892–1956. Barcelona, capital de la República|location=Barcelona|publisher=Ajuntament de Barcelona; Institut de Cultura; SECC|isbn=84-96411-13-3|access-date=17 April 2018|url=http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-url=https://web.archive.org/web/20180418092952/http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-date=18 April 2018}}</ref><ref>{{Cite book|last=Canal, Jordi|year=2015|title=Historia mínima de Cataluña|publisher=Turner Publicaciones S.L.|location=Madrid|isbn=978-84-16142-08-8}}</ref> |vasakul]][[Fail:RepublicanWoman1936GTaro.jpg|paremal|pisi|Naine vabariiklaste relvaõppusel, autor Gerda Taro, Somorrostro rand (1936)]] === Hispaania kodusõda ja Franco diktatuur === Varsti pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal sai Barcelonast Kataloonia autonoomse piirkonna pealinn. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal olid linn ja Kataloonia tervikuna kindlalt vabariiklaste poolel. CNT ja UGT ametiühingud kollektiviseerisid paljud ettevõtted ja avalikud teenused. Kui vabariigi valitsuse ja Generalitati võim nõrgenes, läks suur osa linnast anarhistlike rühmituste kontrolli alla. Pärast Barcelona maipäevade tänavalahinguid kaotasid anarhistid linna üle kontrolli oma senistele liitlastele, kommunistidele ja valitsusvägedele. Linna langemine 26. jaanuaril 1939 põhjustas tsiviilelanike massilise väljarände Prantsusmaa piiri suunas. Barcelona vastupanul [[Francisco Franco|Franco]] riigipöördele olid pärast vabariiklaste valitsuse lüüasaamist linna jaoks pikaajalised tagajärjed. [[Kataloonia]] autonoomsed institutsioonid kaotati ja [[Katalaani keel|katalaani keele]] kasutamine avalikus elus suruti maha. Vaatamata kodusõja laastamistööle jäi Barcelona Hispaania suuruselt teiseks linnaks suhteliselt industrialiseeritud ja jõuka piirkonna südames, tuues kaasa ulatusliku sisserände riigi vaesematest piirkondadest (eriti [[Andaluusia|Andaluusiast]], [[Murcia autonoomne piirkond|Murciast]] ja [[Galicia|Galiciast]]), mis omakorda kiirendas linnastumist.[[File:08.10.2017_Manifestació_"Prou!_Recuperem_el_seny"_-_Barcelona_17.jpg|pisi|Protest iseseisvuse vastu 2017. aasta oktoobris|vasakul]] === Lähiajalugu === [[Fail:Barcelona_city_center.jpg|pisi|Barcelona kesklinn]] Franco surm 1975. aastal tõi kaasa demokratiseerumise kogu Hispaanias. Surve muutusteks oli eriti tugev Barcelonas, kus peeti end ligi neljakümne frankismiaasta jooksul vabariiklaste toetamise eest karistatuks.<ref name="Mock2011">{{Cite book|last=Mock, Steven|date=29 December 2011|title=Symbols of Defeat in the Construction of National Identity|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-139-50352-5|page=[https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock/page/n285 274]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock|url-access=registration}}</ref> 11. septembril 1977 tõid suured, kuid rahumeelsed meeleavaldused Barcelona tänavatele üle miljoni inimese, et nõuda Kataloonia autonoomia taastamist; see taastati vähem kui kuu aega hiljem. Äärelinnadesse kolimine eluasemekulude tõusu tõttu tõi 20. sajandi kahel viimasel kümnendil kaasa rahvaarvu languse (−16,6%), mis aga pöördus alates 2001. aastast kasvuks uue sisserändelaine (eriti Ladina-Ameerikast ja [[Maroko|Marokost]]) tõttu.<ref>Väljaspool Hispaaniat sündinud elanike osakaal kasvas 3,9%-lt 2001. aastal 13,9%-ni 2006. aastal. {{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=November 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref><ref name="Friend2012">{{Cite book|last=Friend, Julius W.|date=19 June 2012|title=Stateless Nations: Western European Regional Nationalisms and the Old Nations|publisher=Palgrave Macmillan|isbn=978-0-230-36179-9|page=97|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-url=https://web.archive.org/web/20160506002356/https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-date=6 May 2016}}</ref> [[File:26O_Llibertat_191026_60383_dc_2_(48979743792).jpg|pisi|[[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvuse]] toetajad 2019. aasta oktoobris|vasakul]] Barcelona arengule andsid 1986. aastal tõuke Hispaania ühinemine Euroopa Ühendusega ja eelkõige Barcelona valimine [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] korraldajalinnaks.<ref name="ParkinSharma1999">{{Cite book|last=Parkin|first=James|date=1 January 1999|title=Infrastructure Planning|publisher=Thomas Telford|isbn=978-0-7277-2747-3|page=[https://archive.org/details/infrastructurepl0000park/page/n184 173]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/infrastructurepl0000park|last2=D. Sharma|url-access=registration}}</ref><ref name="AbebeBolton2013">{{Cite book|last=Abebe, Ngiste|date=19 November 2013|title=Bidding for Development: How the Olympic Bid Process Can Accelerate Transportation Development|publisher=Springer|isbn=978-1-4614-8912-2|page=3|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|last2=Mary Trina Bolton|last3=Maggie Pavelka|last4=Morgan Pierstorff|archive-url=https://web.archive.org/web/20160610011724/https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|archive-date=10 June 2016}}</ref> Olümpiamängude järelmõjul toimusid seni valdavalt tööstuslinnas suured muutused: mängudeks valmistudes lammutati mereäärsed tööstushooned ja rajati 3 km randa, uusehitused suurendasid linna teede läbilaskevõimet 17%, reoveekäitlusvõimekust 27% ning uute haljasalade ja randade pindala 78%. Aastatel 1990–2004 kahekordistus hotellitubade arv. [[Linnauuendus]] kulges kiiresti ning linna rahvusvaheline maine turismisihtkohana paranes märgatavalt: 2012. aastaks oli Barcelona turismisihtkohana maailmas populaarsuselt 12. ja Euroopas 5. kohal.<ref>{{Cite news|last=Taylor|first=Adam|url=http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|title=How The Olympic Games Changed Barcelona Forever|work=[[Business Insider]]|date=26 July 2012|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170819191201/http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|archive-date=19 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|last=Usborne|first=Simon|url=https://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|title=After The Party: What happens when the Olympics leave town|work=[[The Independent]]|date=18 August 2008|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170814121808/http://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|archive-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Brunet i Cid, Ferran|url=http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|title=The economic impact of the Barcelona Olympic Games|publisher=[[Universitat Autònoma de Barcelona]]|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20090419040527/http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|archive-date=19 April 2009|year=2002}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|title=Legacies of the Games|publisher=[[International Olympic Committee]]|date=December 2013|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170829045917/https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|archive-date=29 August 2017}}</ref> 1987. aastal tappis [[Euskadi Ta Askatasuna|ETA]] autopommiplahvatus Hipercoris 21 inimest. 17. augustil 2017 sõitis kaubik La Ramblal jalakäijate sekka, tappes 14 ja vigastades vähemalt 100 inimest, kellest üks hiljem suri. Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]] nimetas seda džihadistide rünnakuks. [[‘Amāqi uudisteagentuur|Amaqi uudisteagentuur]] omistas rünnaku eest kaudse vastutuse [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Iraagi ja Levandi Islamiriigile]] (ISIL).<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|title=At least 13 dead in van crash in Barcelona city center: media|work=Reuters|date=17 August 2017|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170820135534/http://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|archive-date=20 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ward|first=Victoria|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|title=Barcelona scene|website=The Telegraph|access-date=17 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817154958/http://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|archive-date=17 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|title=Barcelona and Cambrils: 'Bigger' attacks were prepared|work=BBC News|date=18 August 2017|access-date=20 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180711062317/https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|archive-date=11 July 2018}}</ref> 2010. aastatel kujunes Barcelonast [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvusliikumise]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon|piirkondliku ja keskvalitsuse vastasseisu]] ning [[2017. aasta Kataloonia üldstreik|hilisemate protestide]] keskus.<ref>{{Cite web|url=https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|title=Diez años de Diada mediática|website=La Vanguardia|date=11 September 2021|access-date=11 September 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20210911073315/https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|archive-date=11 September 2021}}</ref> == Geograafia == {{Panoraam|Barcelona. View from Tibidabo.jpg|800px|Panoraamvaade Barcelonale}} === Asukoht === [[Fail:Barcelona_by_Sentinel-2,_2020-05-22.jpg|pisi|Barcelona [[Euroopa Kosmoseagentuur|Euroopa Kosmoseagentuuri]] [[Copernicus]] [[Sentinel-2]] missiooni vaates]] [[Fail:Area_metropolitana_Barcelona_primera_edicion_digital_MTN50_2004-2008.jpg|pisi|Barcelona linnastu kaart]] Barcelona asub [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] kirderannikul [[Vahemeri|Vahemere]] ääres 120 km [[Püreneed|Püreneedest]] lõuna pool umbes 5 km laiusel ja 170 km² suurusel tasandikul, mida piiravad Collserola mäestik, edelas [[Llobregati jõgi|Llobregati]] jõgi ja põhjas [[Besòs|Besòsi]] jõgi.<ref name="guies_estadistiques">{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|date=15 January 2001|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref> Tibidabo (512 m) pakub suurepäraseid vaateid linnale<ref>{{Cite web|url=http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|title=Barcelona Spain Tibidabo Sagrat Cor Church. Full Screen QTVR panoramic image|publisher=Panoramas.dk|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090428050829/http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|archive-date=28 April 2009}}</ref> ning selle tipus on 288,4 m kõrgune enamikust linnast nähtav sidetorn Torre de Collserola. Linnas on palju väiksemaid, enamasti hoonestatud künkaid, mis on andnud nime neile rajatud asumitele, näiteks Carmel (267 m), Putxet (181 m) ja Rovira (261 m). Kagus asuv Montjuïci kõrgendik (173 m) kõrgub sadama kohal ja selle tipus paikneb Montjuïci kindlus, mis rajati 17.–18. sajandil linna kontrollimiseks Ciutadella asemele. Tänapäeval tegutseb kindluses muuseum ning Montjuïcil asuvad mitmed spordi- ja kultuurirajatised, samuti Barcelona suurim park ja aiad. Linn piirneb põhjas Santa Coloma de Grameneti ja Sant Adrià de Besòsiga, idas [[Vahemeri|Vahemerega]], lõunas El Prat de Llobregati ja [[L'Hospitalet de Llobregat|L'Hospitalet de Llobregatiga]] ning läänes Sant Feliu de Llobregati, Sant Just Desverni, Esplugues de Llobregati, Sant Cugat del Vallèsi ja Montcada i Reixaciga. Linnal on loodes kaks väikest hõredalt asustatud eksklaavi. === Kliima === [[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi on Barcelonas kuuma suvega [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereline kliima]] (Csa), mida iseloomustavad pehmed talved ja soojad kuni kuumad suved;<ref>{{Cite book|last=Ahrens|first=C. Donald|date=2012|title=Meteorology Today: An Introduction to Weather, Climate, and the Environment, 10th Edition|publisher=Cengage Learning|isbn=978-0840054999|url=https://books.google.com/books?id=9cD6CAAAQBAJ&pg=PA504}}</ref> kõige vihmasemad on sügis ja kevad. Suvine kuivaperiood on lühike (3 kuud) ja talvelgi on sademeid vähem kui tüüpilises vahemerelises kliimas. Juuni ja august on aga sajusemad kui veebruar, mis on vahemerelise kliima puhul ebatavaline. Seda Vahemere loodeosas (nt [[Marseille|Marseilles]]) leiduvat alatüüpi, mille prantsuse geograaf George Viers nimetas Emmanuel de Martonne'i<ref>{{Cite book|last=Viers|first=Georges|date=1987|title=Climatología|publisher=Oikos-Tau|location=Barcelona|isbn=9788428102957|language=es|trans-title=Climatology}}</ref> kliimaklassifikatsiooni järgi "portugali kliimaks", võib pidada üleminekuliseks sisemaal esinevale niiskele lähistroopilisele kliimale (Cfa). Barcelona on tihedalt asustatud ja seetõttu mõjutab seda oluliselt [[Linna soojussaar|linna soojussaare efekt]]. Linnapiirkonnast väljaspool võib temperatuur olla aasta lõikes kuni 2&nbsp;°C madalam.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref> Aasta keskmine temperatuur on päeval 21,2 °C ja öösel 15,1 °C. Mere keskmine aastane temperatuur on umbes 20 °C. Kõige külmemal kuul, jaanuaris, jääb temperatuur päeval tavaliselt vahemikku 12–18 °C ja öösel 6–12 °C; mere keskmine temperatuur on 13 °C.<ref name="weather2travel">{{Cite web|url=http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|title=Weather2Travel.com: Barcelona Climate Guide|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110718005932/http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|archive-date=18 July 2011}}</ref> Kõige soojemal kuul, augustis, on temperatuur päeval vahemikus 27–31 °C, öösel umbes 23 °C ja mere keskmine temperatuur 26 °C.<ref name="weather2travel" /> Üldiselt kestab suvi ehk puhkusehooaeg maist oktoobrini. Aprill ja november on üleminekukuud, mil keskmine temperatuur on päeval 18–19 °C ja öösel 11–13 °C. Detsember, jaanuar ja veebruar on kõige külmemad kuud, mil keskmine temperatuur on päeval umbes 15 °C ja öösel 9 °C. Suured temperatuurikõikumised on harvad, eriti suvekuudel. Sooja mere läheduse ja linna soojussaare mõju tõttu esineb Barcelonas öökülma väga harva. Ka lumi on linnas väga haruldane, kuid lähedal asuvas Collserola mäestikus (näiteks Fabra observatooriumi juures) võib kerget lund sadada igal aastal.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|title=Valores climatológicos normales. Barcelona, Fabra|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418001635/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas on aastas keskmiselt 78 sajupäeva (vähemalt 1&nbsp;mm) ja aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 72%, ulatudes 69%-st juulis 75%-ni oktoobris. Sademeid on kõige rohkem sügisel (septembrist novembrini) ning kõige vähem suvel (juunist augustini); teine miinimum on veebruarist märtsini. Päikesepaistet on aastas 2524&nbsp;tundi, ulatudes 138 tunnist detsembris (keskmiselt 4,5&nbsp;tundi päevas) 310 tunnini juulis (keskmiselt 10&nbsp;tundi päevas).<ref name="Meteorología">{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref>{{Ilmakast |asukoht = Barcelona lennujaama |aeg = 1991–2020; rekordid alates 1924. aastast |laius = auto |jaan_absoluut_max = 23.8 |veebr_absoluut_max = 24.5 |märts_absoluut_max = 27.5 |aprill_absoluut_max = 26.5 |mai_absoluut_max = 32.0 |juuni_absoluut_max = 35.0 |juuli_absoluut_max = 36.0 |aug_absoluut_max = 37.4 |sept_absoluut_max = 34.0 |okt_absoluut_max = 30.4 |nov_absoluut_max = 27.0 |dets_absoluut_max = 27.0 |aasta_absoluut_max = 37.4 |jaan_max = 14.0 |veebr_max = 14.5 |märts_max = 16.4 |aprill_max = 18.5 |mai_max = 21.7 |juuni_max = 25.5 |juuli_max = 28.3 |aug_max = 28.9 |sept_max = 26.0 |okt_max = 22.3 |nov_max = 17.6 |dets_max = 14.5 |aasta_max = 20.7 |jaan_keskmine = 9.7 |veebr_keskmine = 10.2 |märts_keskmine = 12.3 |aprill_keskmine = 14.5 |mai_keskmine = 17.8 |juuni_keskmine = 21.7 |juuli_keskmine = 24.5 |aug_keskmine = 25.1 |sept_keskmine = 22.1 |okt_keskmine = 18.3 |nov_keskmine = 13.3 |dets_keskmine = 10.4 |aasta_keskmine = 16.7 |jaan_min = 5.5 |veebr_min = 5.9 |märts_min = 8.1 |aprill_min = 10.4 |mai_min = 13.8 |juuni_min = 17.9 |juuli_min = 20.8 |aug_min = 21.3 |sept_min = 18.0 |okt_min = 14.3 |nov_min = 9.1 |dets_min = 6.2 |aasta_min = 12.6 |jaan_absoluut_min = -7.2 |veebr_absoluut_min = -6.6 |märts_absoluut_min = -1.4 |aprill_absoluut_min = 0.1 |mai_absoluut_min = 3.0 |juuni_absoluut_min = 7.8 |juuli_absoluut_min = 11.4 |aug_absoluut_min = 9.5 |sept_absoluut_min = 7.6 |okt_absoluut_min = 3.8 |nov_absoluut_min = -1.4 |dets_absoluut_min = -8.0 |aasta_absoluut_min = -8.0 |jaan_sademed = 41.3 |veebr_sademed = 30.1 |märts_sademed = 41.7 |aprill_sademed = 47.3 |mai_sademed = 41.9 |juuni_sademed = 26.3 |juuli_sademed = 27.3 |aug_sademed = 51.2 |sept_sademed = 86.1 |okt_sademed = 82.1 |nov_sademed = 45.5 |dets_sademed = 37.3 |aasta_sademed = 558.1 |u_sajupäevi = 1 mm |jaan_sajupäevi = 4.2 |veebr_sajupäevi = 3.4 |märts_sajupäevi = 4.4 |aprill_sajupäevi = 5.6 |mai_sajupäevi = 4.6 |juuni_sajupäevi = 3.1 |juuli_sajupäevi = 2.1 |aug_sajupäevi = 4.2 |sept_sajupäevi = 6.0 |okt_sajupäevi = 6.4 |nov_sajupäevi = 4.6 |dets_sajupäevi = 3.9 |aasta_sajupäevi = 52.5 |u_lumepäevi = 1 mm |jaan_lumepäevi = 0 |veebr_lumepäevi = 0.2 |märts_lumepäevi = 0.1 |aprill_lumepäevi = 0 |mai_lumepäevi = 0 |juuni_lumepäevi = 0 |juuli_lumepäevi = 0 |aug_lumepäevi = 0 |sept_lumepäevi = 0 |okt_lumepäevi = 0 |nov_lumepäevi = 0.1 |dets_lumepäevi = 0 |aasta_lumepäevi = 0.4 |jaan_päikesetunnid = 136 |veebr_päikesetunnid = 164 |märts_päikesetunnid = 214 |aprill_päikesetunnid = 228 |mai_päikesetunnid = 257 |juuni_päikesetunnid = 267 |juuli_päikesetunnid = 298 |aug_päikesetunnid = 273 |sept_päikesetunnid = 222 |okt_päikesetunnid = 177 |nov_päikesetunnid = 135 |dets_päikesetunnid = 118 |aasta_päikesetunnid = 2489 |jaan_õhuniiskus = 68 |veebr_õhuniiskus = 67 |märts_õhuniiskus = 68 |aprill_õhuniiskus = 68 |mai_õhuniiskus = 67 |juuni_õhuniiskus = 65 |juuli_õhuniiskus = 65 |aug_õhuniiskus = 66 |sept_õhuniiskus = 68 |okt_õhuniiskus = 72 |nov_õhuniiskus = 69 |dets_õhuniiskus = 69 |aasta_õhuniiskus = 68 |allikas = [[Agencia Estatal de Meteorología]]<ref name="AEMET OpenData">{{cite web|title=AEMET OpenData|url=https://opendata.aemet.es/centrodedescargas/inicio|publisher=[[AEMET]]|access-date=6 April 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos?w=0&k=cat&datos=det&l=0076|title=Valores Extremos|publisher=Agencia Estatal de Meteorologia|access-date=10 February 2025}}</ref> }} == Demograafia == [[Fail:Province_of_Barcelona_population_pyramid.svg|pisi|[[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] 2024. aasta seisuga elas Barcelonas 1 686 208 inimest ja linna pindala oli 101,4 km².<ref name="population" /> Barcelona suurlinnapiirkonnas elas 5 474 482 inimest. Barcelonas elas 1900. aastal 533 000 inimest. Rahvaarv kasvas püsivalt, kuid aeglaselt kuni 1950. aastani, kui linna hakkas saabuma palju inimesi Hispaania vähem industrialiseeritud piirkondadest, saavutades haripunkti 1979. aastal 1 906 998 inimesega. Seejärel rahvaarv langes parema [[Elukvaliteet|elukvaliteedi]] otsinguil äärelinnadesse kolimise tõttu 2000. aastaks 1 496 266 elanikuni. Pärast seda hakkas rahvaarv taas kasvama, sest nooremad inimesed hakkasid tagasi tulema; see tõi kaasa eluasemehindade tõusu.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Estadística: Evolució de la població. 1900–2005|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071221131641/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|archive-date=21 December 2007}}</ref> === Kõneldavad keeled === Katalaani keel on Kataloonia ja Barcelona põline keel,<ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/document-del-pjur/|title=Document|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/normativa/dret-a-catalunya/lestatut/|title=Estatut d’autonomia de Catalunya|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref> linnavolikogu ja koolide peamine töökeel ning avalikus ruumis valdav keel; [[Toponüümika|kohanimed]] on üksnes [[Katalaani keel|katalaani keeles]]. Sellest hoolimata on Kataloonia valitsuse 2013. aasta keeleloenduse andmetel Barcelonas kõige kõneldum keel hispaania keel; seda mõistavad peaaegu kõik linnaelanikud. Ka katalaani keel on linnas väga levinud: seda mõistab 95% elanikest, rääkida oskab 72,3%, lugeda 79% ja kirjutada 53% elanikest.<ref>{{Cite web|last=Departament d'Estadística. Ajuntament de Barcelona|url=http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|title=Coneixement del català: Evolució de les característiques de la població de Barcelona (Knowledge of Catalan in Barcelona)|website=Ajuntament de Barcelona|date=2011|access-date=13 November 2015|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210119/http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|archive-date=31 December 2015}}</ref> Katalaani keele oskus on viimastel aastakümnetel tänu [[Keelekümblus|keelekümblusõppele]] oluliselt paranenud. [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] kogutud andmetel on Barcelona kõige kõneldumad keeled katalaani ja hispaania keele järel Põhja-Aafrika keeled (näiteks [[berberi keeled]] ja [[araabia keel]]) ning [[Bengali keel|bengali]], [[Urdu keel|urdu]], [[Pandžabi keel|pandžabi]], [[Mandariini keel|mandariinihiina]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], inglise, vene ja [[ketšua keel]].<ref>{{Cite web|last=Barcelona Metròpolis|url=https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|title=The potential of the multilingual city|date=March 2016|access-date=7 September 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907104200/https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|archive-date=7 September 2023}}</ref> === Rahvastikutihedus === [[Fail:Evening_light_over_Barcelona.jpg|pisi|Õhuvaade kesklinnale ja Eixamplele, taustal Serra de Collserola]] Barcelona on üks Euroopa tihedamini asustatud linnu. 2008. aastal elas 102,2 km² suurusel alal 1 621 090 inimest; rahvastikutihedus oli 15 926 in/km². Eixample oli kõige rahvarohkem linnaosa. Barcelona asustustihedus on äärmiselt ebaühtlane. Pool territooriumist ehk 50,2 km² paikneb linna servas ning hõlmab kümmet kõige hõredamalt asustatud asumit, kus elab alla 10% elanikest, samuti asustamata Zona Franca tööstuspiirkonda ja Montjuïci metsaparki. Ülejäänud 90% ehk veidi alla 1,5&nbsp;miljoni inimese elab ülejäänud 52 km² suurusel alal, kus rahvastikutihedus on ligi 28 500 in/km². Linna 73 asumist 45 rahvastikutihedus oli üle 20 000 in/km²; neis elas kokku 1 313 424 inimest 38,6 km² suurusel alal (keskmiselt 33 987 in/km²). 30 kõige tihedamalt asustatud asumis (keskmiselt 40 322 in/km²) elas 57,5% rahvastikust (936 406 inimest), kuigi need hõlmasid vaid 22,7% territooriumist. Suurim rahvastikutihedus on Sagrada Família asumis ja selle ümbruses, kus neli tihedaima asustusega asumit (üle 50 000 in/km²) asuvad kõrvuti. === Vanuseline jaotus === 1900. aastal oli pea kolmandik (28,9%) elanikest alla 14-aastased, 2017. aastal vaid 12,7%. 2017. aastal moodustasid 15–24-aastased 9%, 25–44-aastased 30,6% ja 45–64-aastased 26,2% elanikest. 1900. aastal moodustasid vähemalt 65-aastased vaid 6,5% elanikest, 2017. aastal aga 21,5%.<ref>{{Cite web|last=Fundación BBVA|url=https://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|title=La población de Barcelona|access-date=6 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100106095806/http://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|archive-date=6 January 2010}}</ref> === Ränne === {| class="wikitable floatright" |+Barcelona suurimad välismaalaste rühmad<ref name="bcn2024">{{Cite web|url=https://ajuntament.barcelona.cat/premsa/wp-content/uploads/2025/02/informe_padro_estrangers_2024.pdf|title=La població de Barcelona segons lloc de naixement i nacionalitat a 01/01/2024: una Barcelona diversa|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=February 2025|access-date=15 April 2025|archive-date=2019-07-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20190728045650/https://www.bcn.cat/estadistica/angles/dades/inf/pobest/pobest19/part1/nt14.htm|url-status=dead}}</ref> ! Päritolu ! Elanikke<br /> {{Small|(jaanuar 2024)}} |- | Itaalia | 50 052 |- | Kolumbia | 28 551 |- | Pakistan | 24 706 |- | Hiina | 21 876 |- | Peruu | 21 090 |- | Prantsusmaa | 18 723 |- | Maroko | 17 772 |- | Honduras | 17 715 |- | Venezuela | 17 410 |- | Argentina | 14 287 |} 2016. aastal oli umbes 59% Barcelona elanikest sündinud [[Kataloonia|Kataloonias]], 18,5% mujal Hispaanias ja 22,5% väljaspool Hispaaniat; see osakaal oli võrreldes 2001. aastaga enam kui kahekordistunud ja võrreldes 1996. aastaga viiekordistunud, olles vastavalt 8,6% ja 3,9%. Kõige rohkem sisserändajaid on pärit Euroopast, eriti Itaaliast (26 676) ja Prantsusmaalt (13 506), paljud ka Ladina-Ameerikast, näiteks [[Boliivia|Boliiviast]], [[Ecuador|Ecuadorist]] ja [[Colombia|Colombiast]]. Alates 1990. aastatest on ladinaameeriklased, nagu teisedki sisserändajad, asunud sageli elama linna põhjaossa.<ref>{{Cite book|last=Preece|first=Sian|year=2016|title=The Routledge Handbook of Language and Identity|publisher=Routledge|page=513}}</ref> Barcelonas, eelkõige Ciutat Vellas, elab umbes 20 000 Pakistani kodanikku; mehi on oluliselt rohkem kui naisi. Esimesed Pakistani sisserändajad saabusid 1970. aastatel ja nende arvu kasv kiirenes 1990. aastatel. Palju sisserändajaid on pärit ka Aasiast, näiteks Hiinast ja [[Filipiinid|Filipiinidelt]]. Jaapani kogukond on koondunud Bonanovasse, Les Tres Torresesse, Pedralbesisse ja teistesse põhjapoolsetesse asumitesse; seda teenindab Jaapani rahvusvaheline kool.[[Fail:Barcelona_4527.JPG|pisi|Temple Expiatori del Sagrat Cor|vasakul]] === Religioon === Barcelonas on 208 katoliku kirikut. 2007. aastal nimetas end [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]] veel enamik elanikest,<ref name="LMBCN">{{Cite web|last=Barcelona|url=http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|title=La mitad de las mezquitas de Catalunya están en Barcelona|publisher=20minutos.es|date=4 June 2007|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151015205032/http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|archive-date=15 October 2015}}</ref> kuid InfoCatólica 2011. aasta uuringu järgi oli katoliiklasi 49,5%,<ref name="cbn.com">{{Cite web|last=Digital|first=Protestante|url=http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|title=España experimenta retroceso en catolicismo – El Mundo – Mundo Cristiano|publisher=CBN.com|date=7 July 2011|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150717170821/http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|archive-date=17 July 2015}}</ref> mis oli esimene kord, kui enamik end katoliiklaseks ei pidanud.<ref name="cbn.com" /> See peegeldab laiemat katoliiklaste osakaalu languse suundumust Hispaanias.<ref name="cbn.com" /> Centro de Investigaciones Sociológicase 2019. aasta uuringu järgi pidas 53,2% elanikest end katoliiklaseks: 9,9% praktiseerivaks ja 43,3% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks.<ref name="C-I-S">{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Barcelona (Municipio de)|date=July 2019|access-date=27 September 2019|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|archive-date=9 October 2022}}</ref> Barcelona provintsis on Hispaania suurim [[Muslim|moslemikogukond]] (322 698 inimest ehk 5,6% elanikest; 169 tegevuspaika). Paljud moslemid on Maroko päritolu.<ref name="LMBCN" /><ref name="observatorio.hispanomuslim.es">{{Cite web|url=http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|title=Estudio demográfico de la población musulmana|publisher=Unión de Comunidades Islámicas de España|access-date=27 May 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150527070814/http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|archive-date=27 May 2015}}</ref> Barcelonas on ka Hispaania suurim juudikogukond (umbes 3500 juuti).<ref>{{Cite web|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|title=The Jewish Virtual History Tour: Barcelona|publisher=Jewishvirtuallibrary.org|access-date=27 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410232811/https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> Esindatud on ka evangeelsed kristlased (peamiselt romad; 71 tegevuspaika), [[Jehoova tunnistajad]] (21&nbsp;[[Kuningriigisaal|kuningriigisaali]]), [[Budism|budistid]] (13&nbsp;tegevuspaika)<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0,2317,1653_71890_3,00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|title=Barcelona: Directory: Theme: Religion|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005011256/http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0%2C2317%2C1653_71890_3%2C00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|archive-date=5 October 2009}}</ref> ja [[Õigeusk|õigeusklikud]].<ref>{{Cite web|url=http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|title=Orthodox Church in Catalonia|publisher=Orthodoxengland.org.uk|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20120617014750/http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|archive-date=17 June 2012}}</ref> == Majandus == [[Fail:Torre_Glòries,_Barcelona_(51351746585).jpg|pisi|[[Torre Glòries]] ja 22@Barcelona äri- ja innovatsioonipiirkond]] 2009. aastal oli Barcelona suurlinnapiirkonna SKP 177 miljardit USA dollarit (34 821 $ elaniku kohta, 44% üle [[Euroopa Liidu majandus|EL-i keskmise]]), olles EL-is 4. ja maailmas 35. kohal. Kataloonia SKP elaniku kohta (28 400 €, 16% üle EL-i keskmise) oli Hispaania piirkondadest 4. kohal.<ref name="pricewater">{{Cite web|url=https://www.ukmediacenter.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562|title=Global city GDP rankings 2008–2025|publisher=Pricewaterhouse Coopers|access-date=16 December 2009}}</ref> Elustiiliajakirja Monocle hinnangul oli Barcelona 2015. aastal elamisväärsuselt 24. linn maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|title=The Monocle Quality of Life Survey 2015|work=Monocle|date=2015|access-date=25 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171203045951/https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|archive-date=3 December 2017}}</ref> Global Wealth and Lifestyle Report 2020 andmetel oli Barcelona üks maailma taskukohasemaid linnu luksusliku elustiili jaoks.<ref>{{Cite web|url=https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|title=A Luxury Lifestyle Is More Affordable In Spain Than Almost Anywhere Else In The World, Finds New Report|publisher=Gua|access-date=23 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210117033043/https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|archive-date=17 January 2021}}</ref> Barcelonal on pikaajalised kaubandustraditsioonid. Linn industrialiseerus varakult: areng sai hoo sisse 1833. aastal, kui Kataloonia juba arenenud tekstiilitööstus hakkas kasutama aurujõudu. Barcelonast sai esimene ja tähtsaim tööstuslinn Vahemere piirkonnas. Sellest ajast alates on töötlev tööstus olnud linna ajaloos olulisel kohal. Borsa de Barcelona (Barcelona börs) on Pürenee poolsaare kirdeosa peamine väärtpaberibörs. [[Fail:World Trade Center Barcelona 2013 2.jpg|vasakul|pisi|World Trade Center Barcelona]] === Messid ja näitused === Barcelonas on mitu konverentsikeskust, neist tuntuim on Euroopa suuruselt teine (405 000 m² ilma Plaza de Europal asuva Gran Via keskuseta) messi- ja näitusekeskus Fira de Barcelona, kus toimub aastas üle 50 riikliku ja rahvusvahelise ürituse. [[Euroopa võlakriis|Euroala võlakriis]] ja ärireiside järsk vähenemine aga nõrgestasid Barcelonat konverentsilinnana. Barcelonas on toimunud mitu maailmatasemel konverentsi ja näitust, sealhulgas 1888. ja 1929. aasta Barcelona maailmanäitused, 2004. aasta rahvusvaheline kultuurifoorum ja 2004. aasta maailma linnafoorum. Port Velli sadamas asub oluline ärikeskus World Trade Center Barcelona.<ref>{{Cite web|url=http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|title=World Urban Forum 2004|access-date=1 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20150315031755/http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|archive-date=15 March 2015}}</ref> === Turism === [[Fail:Beaches_of_Barcelona,_Spain_(51226454918).jpg|pisi|Barcelona rannad]] [[Fail:14-08-05-barcelona-RalfR-022.jpg|vasakul|pisi|Rannapromenaad ja La Barceloneta rand Port Olímpicu suunas]] 2023. aastal oli Barcelona rahvusvaheliste külastajate arvult (umbes 9 miljonit) maailmas 9. ja Euroopas Pariisi, Madridi, Amsterdami ja Rooma järel 5. linn.<ref>{{Cite web|url=https://www.connectingtravel.com/news/dubai-ranks-among-euromonitor-internationals-top-5-destinations|title=Top 100 Cities Destination Ranking|publisher=connectingtravel.com|date=13 December 2023|access-date=5 June 2025}}</ref> Barcelona on rahvusvaheliselt tuntud turismisihtkoht, kus on palju puhkealasid, maailma ühed parimad rannad,<ref name="NationalGeographic">{{Cite web|url=http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/#/beach-barcelona-spain_21757_600x450.jpg|title=Top 10 Beach Cities|date=8 July 2010|access-date=30 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100721215624/http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/|archive-date=21 July 2010}}</ref> pehme ja soe kliima, ajaloomälestised (kaheksa UNESCO maailmapärandi objekti), 519 hotelli (35 viietärnihotelli) ja arenenud turismitaristu.[[Fail:Street_art_in_Barcelona_02.jpg|pisi|Turismivastane tänavakunst]] Barcelonas on turismilinnale omaselt palju taskuvargaid; sageli varastatakse rahakotte ja passe. Vaatamata taskuvarguste probleemile peetakse Barcelonat üheks turvalisemaks linnaks<ref>{{Cite news|url=http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|title=20 Of The Safest Cities In The World|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161224161443/http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|archive-date=24 December 2016}}</ref> tänu läbimõeldud politseistrateegiale, mille tulemusel vähenes kuritegevus veidi enam kui kolme aastaga 32%; Business Insider pidas Barcelonat 2016. aastal turvalisuselt 15. linnaks maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://www.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12|title=The 15 safest cities in the world|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161208023104/http://uk.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12/#15-barcelona-7516-three-years-ago-the-barcelona-city-council-decided-to-increase-the-police-presence-on-the-streets-and-in-the-subway-the-strategy-has-yielded-results-with-crime-falling-by-32-1|archive-date=8 December 2016}}</ref> Kuigi turism toob majanduslikku kasu, on see tekitanud ka tugevat vastuseisu. 2017. aasta alguses avaldas üle 150 000 inimese meelt turismi vastu. Loosungite seas olid "Turistid koju", "Barcelona ei ole müügiks" ja "Meid ei aeta välja". Selleks ajaks oli külastajate arv kasvanud 1,7&nbsp;miljonilt 1990. aastal 32 miljonini, mis tõstis üürihindu ja muutis avalikud kohad ülerahvastatuks. Kuigi turistid kulutasid linnas 2017. aastal hinnanguliselt 30&nbsp;miljardit eurot, peavad mõned turiste ohuks Barcelona identiteedile.<ref>{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|title='Tourists go home, refugees welcome': why Barcelona chose migrants over visitors|work=The Guardian|date=25 June 2018|access-date=3 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180902145924/https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|archive-date=2 September 2018|location=London}}</ref> === Töötlev tööstus === Tööstus annab 21% piirkonna SKP-st; energeetika-, keemia- ja metallitööstus moodustavad 47% tööstustoodangust. Barcelona on pikka aega olnud oluline Euroopa autotööstuskeskus, seal on tegutsenud Hispano-Suiza, Pegaso, Ebro, Elizalde, Biscúter, Abadal, David, Eucort, Ricart, Siata Española ja paljude teiste tootjate tehased.<ref>{{Cite book|last1=Linz|first1=Harald H.|last2=Schrader|first2=Halwart|title=Die große Automobil-Enzyklopädie|publisher=BLV|location=Munich|year=1986|isbn=978-3-405-12974-3|language=de}}</ref> Tänapäeval asub ühes Barcelona eeslinnas Hispaania suurima autotootja [[SEAT|SEAT-i]] peakorter ja tehas. Linna logistika- ja tööstuspiirkonnas asub ka [[Nissan|Nissani]] tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|title=NISSAN &#124;CORPORATE INFORMATION &#124;Outline of Company &#124;Facilities Overseas &#124;Europe|publisher=Nissan-global.com|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20100419053449/http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|archive-date=19 April 2010}}</ref> Barcelona lähedal asub mootorrataste, motorollerite ja mopeedide tootja Derbi tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|title=Cómo llegar|publisher=Derbi|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223719/http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|archive-date=10 April 2014}}</ref> Nagu teisteski tänapäeva linnades, on teenindussektor [[Sekundaarne sektor|töötlevast tööstusest]] juba ammu möödunud, kuigi tööstus on endiselt olulisel kohal. Piirkonna tähtsamad tegevusalad on tekstiili-, keemia-, [[Ravim|ravimi-]], auto-, elektroonika-, trüki-, logistika- ja kirjastustööstus, samuti telekommunikatsioon, kultuur ja infotehnoloogiateenused. [[Fail:Pasarela_The_Brandery_2.jpg|pisi|The Brandery moeüritus 2011. aastal|vasakul]] === Mood === Tekstiilitööstuse traditsiooniline tähtsus kajastub Barcelona püüdlustes saada oluliseks moekeskuseks. Aastatel 2000–2009 toimus linnas linnamoe mess Bread & Butter<ref>{{Cite news|last=Blanco, Leticia|url=http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|title=La feria de moda urbana Bread and Butter deja Barcelona|work=[[El Mundo (Spain)|El Mundo]]|date=20 January 2009|access-date=22 July 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20131113115745/http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|archive-date=13 November 2013}}</ref><ref>{{Cite news|last=EFE|url=http://www.elperiodico.com/default.asp?idpublicacio_PK=46&idioma=CAS&idtipusrecurs_PK=7&idnoticia_PK=580966|title=El presidente del Bread&Butter confirma oficialmente que la feria abandona Barcelona|work=[[El Periódico de Catalunya|El Periódico]]|date=23 January 2009|access-date=22 July 2009|quote=[Karl Heinz Muller, the entrepreneur behind B&B in announcing the move in a press conference held on January 23, 2009 said] No llores Barcelona, levántate y haz algo [don't cry Barcelona, get up and do something about it] Barcelona in Europe is a metropolis of fashion.|author-link=EFE}}</ref> ning aastatel 2009–2012 kaks korda aastas moeüritus The Brandery. Global Language Monitori 2015. aasta edetabelis oli Barcelona maailma moepealinnade seas 7. kohal. === Tehnoloogiasektor === Barcelonas on kontorid mitmel tehnoloogiaettevõttel (Factorial, Glovo, TravelPerk, Wallapop, eDreams), enamik neist El Poblenou asumis. Linnas on kontor ka mitmel rahvusvahelisel tehnoloogiaettevõttel ([[Oracle Corporation|Oracle]], [[Amazon.com|Amazon]], King, Dynatrace, Smallpdf, [[Hewlett-Packard]]), mille peakorter asub mujal. == Valitsemine ja haldusjaotus == [[Fail:Κυβερνητικό_Μέγαρο_Καταλονίας_2563.jpg|paremal|pisi|Palau de la Generalitat de Catalunya ehk Kataloonia valitsuspalee]] [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna pealinnana asuvad Barcelonas Kataloonia valitsus (''Generalitat de Catalunya''), [[Kataloonia parlament|parlament]] ja kõrgem kohus. Linn on ka [[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] ja [[Barcelonèsi maakond|Barcelonèsi maakonna]] (''comarca'') pealinn. [[Fail:Ajuntament_de_Barcelona_(3400686886).jpg|vasakul|pisi|Barcelona raekoda]] Barcelonat juhib 41-liikmeline linnavolikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Ühena Hispaania kahest suurimast linnast on Barcelonal munitsipaalhartal (''Carta Municipal'') põhinev eriseaduslik staatus. Selle esimene versioon võeti vastu 1960. aastal ja praegune versioon 2006. aastal.<ref name="ley 1/2006">{{Cite web|url=http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006/04583|title=BOE – LEY 1/2006, de 13 de marzo, por la que se regula el Régimen Especial del municipio de Barcelona|publisher=Boe.es|date=14 March 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20080430052956/http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006%2F04583|archive-date=30 April 2008}}</ref> Seaduse kohaselt on Barcelona linnavalitsus korraldatud kahel tasandil: poliitilise tasandi moodustavad valitud linnavolinikud ning täidesaatev tasand haldab programme ja viib ellu poliitilisel tasandil tehtud otsuseid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,2687,200713899_200720868_1,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Ajuntament> El Govern de la Ciutat|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100728231233/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C2687%2C200713899_200720868_1%2C00.html|archive-date=28 July 2010}}</ref> Seadus annab kohalikule omavalitsusele erisuhte keskvalitsusega (sealhulgas vetoõiguse teatud küsimustes), suurendab linnapea volitusi täitevkomisjonide kaudu,<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Organització política|publisher=Bcn.cat|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723081931/http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|archive-date=23 July 2013}}</ref> laiendab volikogu pädevust muu hulgas telekommunikatsiooni, linnaliikluse, liiklusohutuse ja avaliku julgeoleku valdkonnas ning näeb linna rahandusele ette erikorra.<ref name="ley 1/2006" /> [[Fail:Salón_de_Ciento._Ayuntamiento_de_Barcelona.jpg|paremal|pisi|Saló de Cent Barcelona raekojas]] Linnavalitsuse komisjon (''Comissió de Govern'') on linnapea juhitav täidesaatev organ, kuhu kuulub 24 liiget. Komisjoni kuuluvad abilinnapead, eri valdkondade eest vastutavad linnavolinikud ja valimata liikmed.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720894_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Council Executive|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110122052303/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720894_3%2C00.html|archive-date=22 January 2011}}</ref> 41 linnavolikogu liikmest koosnev täiskogu täidab nõuandvaid, planeerimis-, õigusloome- ja eelarveülesandeid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720876_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Plenary|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090540/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720876_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Kuuel volikogu komisjonil (''Comissions del Consell Municipal'') on oma pädevusvaldkonnas täidesaatvad ja järelevalveülesanded. Need koosnevad volinikest proportsionaalselt erakondade esindatusega täiskogus.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720890_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Committees of the Municipal Council|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090118/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720890_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Volikogu pädevusse kuuluvad [[linnaplaneerimine]], transport, kohalikud maksud, avaliku korra tagamine, heakord, pargid, keskkond, asutused (näiteks koolid, lasteaiad, spordikeskused ja raamatukogud), kultuur, sport, noorsootöö ja sotsiaalhoolekanne. Osa pädevustest on jagatud Kataloonia valitsuse või Hispaania keskvalitsusega; mõnes valdkonnas (näiteks rahvatervis, haridus ja sotsiaalteenused) kavandavad ja haldavad linn ning Kataloonia valitsus teenuseid ühise asutuse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.aspb.cat|title=Agència de Salut Pública de Barcelona|publisher=www.aspb.cat|access-date=9 October 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141016194852/http://www.aspb.cat/|archive-date=16 October 2014}}</ref> Täidesaatev tasand, mida juhib linnapeale alluv omavalitsuse tegevjuht, koosneb õiguslikult linnavalitsuse koosseisu kuuluvatest osakondadest ja eraldi juriidilistest isikutest (autonoomsetest avalikest asutustest ja ettevõtetest).<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200722250_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The municipal administration|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100622011903/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200722250_3%2C00.html|archive-date=22 June 2010}}</ref> [[Fail:Mossos_BRIMO_i_Guardia_Urbana.jpg|pisi|234x234px|[[Mossos d'Esquadra]] ja Guardia Urbana (2010)|vasakul]] === Avalik kord === Barcelonas tagavad avalikku korda linnavolikogu ja Kataloonia valitsus vastavalt Guàrdia Urbana de Barcelona ja [[Mossos d'Esquadra]] kaudu. Enne 2008. aastat tegeles sellega ka [[Hispaania politsei|Hispaania riiklik politsei]], kuid nüüd piirduvad selle ülesanded dokumentide ja sisserändega seotud küsimustega.<ref>{{Cite news|last=Pons|first=Marc|url=https://www.elnacional.cat/es/efemerides/marc-pons-mossos-esquadra-policia-guardia-civil_208074_102.html|title=Los Mossos d'Esquadra sustituyen definitivamente Policía Nacional y Guardia Civil|work=El Nacional}}</ref> Kiirabi eest vastutab SEM (Sistema d'Emergències Mèdiques), tuletõrje- ja päästeteenuse eest Bombers de Barcelona ning merepääste eest Sociedad de Salvamento y Seguridad Marítima, [[Guardia Civil]] ja Mossos, suvel ka Guàrdia Urbana toel. === Linnaosad === [[Fail:Districtes_de_Barcelona.svg|paremal|pisi|Barcelona linnaosad]] Alates 1987. aastast jaguneb linn kümneks&nbsp;linnaosaks (katalaani keeles ''districtes'', hispaania keeles ''distritos''): * Ciutat Vella * Eixample * Sants-Montjuïc * Les Corts * Sarrià-Sant Gervasi * Gràcia * Horta-Guinardó * Nou Barris * Sant Andreu * Sant Martí Linnaosad põhinevad suuresti ajaloolisel jaotusel ning mitu neist on 18. ja 19. sajandil Barcelonaga liidetud endised asulad, mis on säilitanud omanäolise ilme. Igal linnaosal on oma volikogu, mida juhib linnavolinik. Iga linnaosakogu koosseis sõltub erakondade häälte arvust selles linnaosas, mistõttu võib linnaosa juhtida ka sellise erakonna volinik, mis ei kuulu linnavalitsuse komisjoni. == Haridus == [[Fail:Universidad_de_Barcelona,_Canciller_del_Ecuador_ofrece_conferencia_(11986731433).jpg|pisi|[[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] aula]] [[Fail:Universitat_Pompeu_Fabra_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Roger de Llúria hoone Pompeu Fabra Ülikooli Ciutadella ülikoolilinnakus|vasakul]] Barcelonas on hästi arenenud [[Avaõiguslik ülikool|avalik-õiguslike ülikoolide]] kõrgharidussüsteem. Neist silmapaistvamad on [[Barcelona Ülikool]] (asutatud 1450) ja uuem Pompeu Fabra Ülikool.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|title=Best universities in Spain|website=[[Times Higher Education World University Rankings]]|date=4 September 2020|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210318152601/https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|archive-date=18 March 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|title=Best Global Universities in Spain|website=[[U.S. News & World Report Best Colleges Ranking]]|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418013319/https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas asuvad ka Kataloonia Polütehniline Ülikool, [[Toulouse Business School]] ja internetipõhine Kataloonia Avatud Ülikool. Erasektoris tegutsevad EADA Business School (asutatud 1957; linna esimene juhtimiskoolitust pakkunud asutus), IESE Business School ja suurim eraülikool Ramon Llulli Ülikool, mille alla kuulub ka ESADE Business School. Teine avalik-õiguslik ülikool, Barcelona Autonoomne Ülikool, asub Bellaterras Barcelona suurlinnapiirkonnas. Linnas on lasteaiast gümnaasiumini ulatuv munitsipaalkoolivõrk, mille eest vastutab linnavolikogu juhitav konsortsium, kuid õppekava eest vastutab Kataloonia valitsus. Samuti on palju erakoole, millest enamik on avaliku toetusega erakoolid (''escoles concertades''): nad saavad toetust õpilaste arvu järgi, alluvad ametiasutuste järelevalvele ja peavad järgima samu õppekavu nagu munitsipaalkoolid. Need erinevad täielikult erarahastatavatest koolidest (''escoles privades''). Munitsipaalkoolides ja ''escoles concertades''<nowiki/>'is on õppekeel 2009. aasta Kataloonia haridusseaduse kohaselt katalaani keel. Hispaania keelt võivad õppekeelena kasutada hispaania kirjanduse ja keele õpetajad ning võõrkeeli vastavate keelte õpetajad. Mõnes koolis kasutatav eksperimentaalne osaline keelekümblusprogramm võimaldab õpetada osa õppekavast võõrkeeles (tavaliselt inglise keeles), kuid selle maht ei tohi ületada 30% koolipäevast. Ükski Barcelona munitsipaalkool ega ''escola concertada'' ei või pakkuda 50% ulatuses või täielikult võõrkeelset keelekümblusprogrammi, samuti ei paku ükski neist International Baccalaureate'i õpet. == Kultuur == Barcelona kultuurilised juured ulatuvad 2000 aasta taha. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|demokraatia taastamist]] on edendatud katalaani keelt, mida Franco diktatuuri ajal tugevalt alla suruti, nii mineviku teoste taasavastamise kui ka uue loomingu toetamise kaudu. Alates 2015. aastast kuulub Barcelona kirjanduslinnana [[UNESCO loovlinnade võrgustik|UNESCO loovlinnade võrgustikku]].<ref>{{Cite web|last=Prim|first=Sara|url=http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|title=Barcelona becomes a UNESCO City of Literature|website=www.catalannews.com|date=11 December 2015|access-date=3 October 2018|language=en-gb|archive-url=https://web.archive.org/web/20181003221055/http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|archive-date=3 October 2018}}</ref> === Meelelahutus ja etenduskunstid === [[Fail:Liceu_-_Interior.jpg|pisi|[[Gran Teatre del Liceu|Liceu]] ooperimaja]] Barcelonas on palju [[Kontsert|kontserdi-]] ja teatrisaale, sealhulgas maailmakuulus [[Gran Teatre del Liceu]] ooperiteater, Kataloonia Rahvusteater (Teatre Nacional de Catalunya), Teatre Lliure ja Palau de la Música Catalana kontserdisaal. Barcelonas tegutseb ka OBC ehk Barcelona Sümfooniaorkester ja Kataloonia Rahvusorkester (Orquestra Simfònica de Barcelona i Nacional de Catalunya), mis avas 1999. aastal oma uue kodusaali L'Auditoris ja annab hooajal umbes 75 kontserti.<ref>{{Cite web|url=http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|title=L'Auditori: OBC|publisher=Auditori.org|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110725024346/http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|archive-date=25 July 2011}}</ref> Linnas tegutseb ka Sergi Vicente juhitav Barcelona Kitarriorkester. La Rambla peatänaval esinevad miimid ja tänavaartistid. Igal aastal toimub linnas kaks suurt popmuusikafestivali: Sónar ja Primavera Sound. Linnas on ka elav [[Alternatiivrokk|alternatiivmuusikaskeene]], rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud näiteks ansambel The Pinker Tones.<ref>{{Cite web|last=Roberts|first=Nina|url=http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|title=Catalan Musical Stew Keeps Barcelona Up All Night – New York Times|publisher=Travel.nytimes.com|date=6 August 2006|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20080110202608/http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|archive-date=10 January 2008|location=Barcelona (Spain)}}</ref> Barcelona on rahvusvaheline aktiivse ja mitmekesise ööelu keskus, kus [[Baar|baarid]], tantsubaarid ja [[Ööklubi|ööklubid]] on avatud veel kaua pärast südaööd.<ref>{{Cite web|url=https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|title=Barcelona Never Sleeps|publisher=The Hoya|date=23 March 2020|access-date=14 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220206081730/https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|archive-date=6 February 2022}}</ref> === Meedia === Barcelona suurimad päevalehed on El Periódico de Catalunya, La Vanguardia ja Ara; kaks esimest ilmuvad katalaani ja hispaania keeles, Ara ainult katalaani keeles. Suurimad spordipäevalehed on hispaaniakeelsed Sport ja El Mundo Deportivo, mida annavad välja samad ettevõtted. Linnas ilmuvad ka katalaanikeelne El Punt Avui, üleriigiliste ajalehtede Barcelona eriväljaanded (näiteks hispaaniakeelne El País, mille veebiversioon on ka katalaani keeles), hispaaniakeelne El Mundo ja mitu tasuta ajalehte (näiteks kakskeelsed 20 minutos ja Què). Barcelona vanim ja tähtsaim veebiväljaanne VilaWeb on ühtlasi üks Euroopa vanimaid veebiajalehti; see ilmub katalaani ja inglise keeles.<ref>{{Cite web|last=Partal|first=Vicent|url=https://cirsd.org/horizon-article/catalan-independence/|title=Catalan Independence|publisher=Center for International Relations and Sustainable Development|website=Horizons|access-date=8 March 2026}}</ref> Suuremad FM-raadiojaamad on Catalunya Ràdio, RAC 1, RAC 105 ja Cadena SER. Barcelonal on ka linnavolikogule kuuluv kohalik [[Televisioonikanal|telekanal]] Betevé. Kataloonia avalik-õigusliku televisioonivõrgu Televisió de Catalunya peakorter asub Sant Joan Despís Barcelona suurlinnapiirkonnas. === Sport === [[Fail:Palau_Sant_Jordi_Barcelona_2013.jpg|pisi|Palau Sant Jordi spordihall ja Montjuïci teletorn|vasakul]][[Fail:Estadi_Olímpic_Lluís_Companys_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|1936. aasta rahvaolümpiaadiks ehitatud Estadi Olímpic de Montjuïc oli 1992. aasta suveolümpiamängude peastaadion]] Barcelonal on pikk sporditraditsioon. Linn võõrustas edukalt [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamänge]] ja mitut [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kohtumist kahel staadionil. [[FC Barcelona]] [[Jalgpall|jalgpalliklubi]] on üks maailma suurimaid ja rikkamaid. Klubil on 74 kodumaist karikat ja 17 kontinentaalset tiitlit, sealhulgas 5 [[UEFA Meistrite Liiga]] võitu 8 finaalist ja 3 [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|FIFA klubide maailmameistritiitlit]] 4 finaalist. 2009. aastal võitis klubi esimesena meeste jalgpallimeeskonnana maailmas kalendriaasta jooksul kuus karikat. FC Barcelonal on profimeeskonnad ka teistel spordialadel (näiteks korvpall, käsipall, [[rullhoki]], jäähoki, saalijalgpall ja ragbi); kõik on mingil ajal võitnud kõrgeima riikliku või Euroopa võistluse. Klubi muuseum on Kataloonia külastatavuselt teine muuseum. [[Derbi barceloní|Erilist huvi]] pakuvad kohtumised linnasisese rivaali [[RCD Espanyol|RCD Espanyoliga]], kuid Barcelonas tegutseb ka madalamate liigade jalgpalliklubisid, näiteks CE Europa ja UE Sant Andreu. Korvpallimeeskonnal on [[Liga ACB]]-s tuntud vastasseis Badalona Joventutiga. [[Fail:El_Camp_Nou_en_un_partido_de_la_Uefa_Champions_League.jpg|pisi|[[Camp Nou]], Euroopa suurim staadion]] Barcelonas on kolm [[UEFA staadionikategooriad|UEFA eliitstaadionit]]: FC Barcelona [[Camp Nou]] (Euroopa suurim staadion 99 354 kohaga), linnale kuuluv Estadi Olímpic Lluís Companys (55 926 kohta), mida kasutati [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]], ja Estadi Cornellà-El Prat (40 500 kohta). Linnas on mitu väiksemat staadionit, näiteks FC Barcelona Mini Estadi (15 000 kohta), Camp Municipal Narcís Sala (6563 kohta) ja Nou Sardenya (7000 kohta). Linnas on ka kolm multifunktsionaalset spordi- ja kontserdipaika: Palau Sant Jordi (12 000–24 000 kohta olenevalt kasutusest), Palau Blaugrana (7500 kohta) ja Palau dels Esports de Barcelona (3500 kohta).[[Fail:F1_Circuit_de_Catalunya_-_Tribuna.jpg|pisi|Circuit de Barcelona-Catalunya, Barcelona lähistel asuv [[vormel 1]] ja [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] ringrada|vasakul]] Barcelonas korraldatakse aastas mitu maanteejooksuvõistlust: märtsis Barcelona maraton (2010. aastal üle 10 000 osaleja), aprillis Cursa de Bombers, mais Cursa de El Corte Inglés (igal aastal umbes 60 000 osalejat), samuti Cursa de la Mercè, Cursa Jean Bouin, Milla Sagrada Família ja San Silvestre. Collserola metsas toimub 85 km pikkune Ultratrail Collserola. Üle 70 aasta toimunud [[Association of Tennis Professionals|ATP World Tour]] 500 tenniseturniiri Barcelona Open peetakse igal aastal Real Club de Tenis Barcelona väljakutel. Iga aasta 25. detsembril toimub Barcelona vanasadamas 200 meetri ujumisvõistlus.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|title=110th Christmas Cup for Swimming|publisher=Time Out|website=timeout.com/barcelona|date=12 December 2019|access-date=3 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211004035305/https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|archive-date=4 October 2021}}</ref> [[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused]] toimusid Barcelonas Palau Sant Jordis.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn2013.com|title=Barcelona 2013 15th FINA World Championships|publisher=FINA|archive-url=https://web.archive.org/web/20131112195344/http://www.bcn2013.com/|archive-date=12 November 2013}}</ref> Barcelona lähedal Montmelós asuv 107 000-kohaline Circuit de Barcelona-Catalunya võõrustab [[vormel 1]] [[Hispaania grand prix|Hispaania grand prix'd]], Kataloonia mootorrataste grand prix'd, Hispaania GT-meistrivõistlusi ja GP2-sarja võidusõite. Linnas on väga populaarsed ka [[Rulasõit|rula-]] ja jalgrattasõit. == Transport == [[Fail:Airport_Barcelona_seen_from_air.jpg|pisi|[[Barcelona El Prati lennujaam]] õhust vaadatuna]] === Lennujaam === Umbes 17 km kesklinnast edelas asuv [[Barcelona El Prati lennujaam]] on Hispaania suuruselt teine ja [[Vahemeri|Vahemere]] ranniku suurim lennujaam (2018. aastal 50,17 miljonit reisijat),<ref name="AENA2018" /> [[Vueling Airlines|Vueling Airlinesi]] ja [[Ryanair|Ryanairi]] peamine sõlmjaam ning [[Iberia]] ja [[Air Europa]] oluline tugipunkt. Lennujaam teenindab peamiselt Hispaania-siseseid ja Euroopa sihtkohti, kuigi pakutakse ühendusi ka Ladina-Ameerika, Aasia ja USA-ga. Lennujaam on linnaga ühendatud kiirtee, metroo (Airport T1 ja T2 jaamad), lähirongi ja bussiliinidega. Uus terminal T1 avati 17. juunil 2009. === Sadam === [[Fail:Port_of_Barcelona.jpg|pisi|Barcelona sadam|vasakul]] 2000-aastase ajalooga Barcelona sadam on Euroopa suuruselt 9. [[Konteinerlogistika|konteinersadam]] (kaubamaht 2018. aastal 3,42&nbsp;miljonit [[TEU|TEU-d]]), Euroopa juhtiv kruiisisadam (2013. aastal 3,6 miljonit reisijat) ja oluline Vahemere kruiiside sõlmpunkt.<ref>{{Cite web|url=http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|title=Port Barcelona – Cruises|publisher=Portdebarcelona.cat|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140331005714/http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|archive-date=31 March 2014}}</ref> Seda haldab Barcelona Sadamaamet. Sadama 10 km² suurune ala on jagatud kolmeks: Port Vell (vanasadam), kaubasadam ja logistikasadam (Barcelona vabasadam).<ref>{{Cite web|url=http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=/wps/wcm/connect/ExtranetAnglesLib/El%20Port%20de%20Barcelona/el+port/historia+del+port/cami+cap+el+futur/|title=Port de Barcelona|publisher=Apb.es|access-date=26 June 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005031426/http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=%2Fwps%2Fwcm%2Fconnect%2FExtranetAnglesLib%2FEl%20Port%20de%20Barcelona%2Fel+port%2Fhistoria+del+port%2Fcami+cap+el+futur%2F|archive-date=5 October 2009}}</ref> [[Fail:Port_Vell,_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|Port Vell talvel]]Port Velli piirkonnas asuvad ka kaubanduskeskus Maremagnum, kobarkino, [[IMAX]] Port Vell ja üks Euroopa suurimaid [[Akvaarium|akvaariume]] Aquarium Barcelona, kus elab 4 miljoni liitri mereveega täidetud 22 basseinis 8000 kala ja 11 haid. Maremagnum on linna ainus kaubanduskeskus, mis võib olla avatud ka pühapäeviti ja riigipühadel. === Raudteed ja metroo === [[Fail:LlefiàL10.JPG|pisi|Barcelona metroo|vasakul]] [[Fail:Barcelona_-_Estación_de_Sants_y_Hotel_Barceló_Sants_2.jpg|pisi|Barcelona pearaudteejaam Estació de Sants]] Barcelona on Hispaania raudteevõrgu oluline sõlmpunkt. Linna pearaudteejaam on [[Barcelona Santsi raudteejaam|Estació de Sants]]; lõppjaam Estació de França on teisejärguline, teenindades linnalähi-, piirkondlikke ja keskmaaliine. Kaubarongid teenindavad kohalikke tööstusettevõtteid ja Barcelona sadamat. 2008. aastal avati Madridi-Barcelona kiirraudteeliin projektkiirusega 310 km/h. 2013. aastal avati RENFE ja SNCF-i ühine Perpignani-Barcelona kiirraudteeliin, mis ühendab Barcelonat Pariisi, [[Marseille|Marseille']] ja [[Toulouse|Toulouse'iga]]. Mõlemad liinid teenindavad Estació de Santsi jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.avui.cat/noticia/article/2-societat/5-societat/252283-barcelona-estrena-tgv.html|title=Barcelona estrena TGV|publisher=[[Avui]]|date=9 February 2008|access-date=11 July 2011|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065103/https://www.elpuntavui.cat/barcelona.html|archive-date=23 April 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|title=The last High Speed railway stretch between Barcelona and France has finally been unveiled after years of delays|publisher=Catalan News Agency|date=8 January 2013|access-date=27 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223210/http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|archive-date=10 April 2014}}</ref> Barcelona ulatuslik kohalik ühistranspordivõrk hõlmab [[Metroo|metrood]], bussivõrku, piirkondlikku raudteed, tramme, [[Köisraudtee|funikulööre]], köis- ja [[Ratasajamiga raudtee|ratasajamiga raudteid]]. Võrke ja liine haldavad mitu ettevõtet, kuid need on integreeritud koordineeritud piletisüsteemi, mida haldab Autoritat del Transport Metropolità (ATM). Süsteem on jagatud piletitsoonideks (1–6) ja saadaval on mitmesugused ühiskaardid.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|title=Integrated travel cards – Transports Metropolitans de Barcelona|website=tmb.cat|access-date=19 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160824054620/http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|archive-date=24 August 2016}}</ref> Mägistele aladele viivad funikulöörid, köisraudteed ja ratasajamiga raudteed: Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC) käitab Tibidabo mäele viivat Funicular de Tibidabot ja Funicular de Vallvidrerat, Transports Metropolitans de Barcelona (TMB) aga Montjuïcile viivat Funicular de Montjuïci. Montjuïci kindlust teenindab Montjuïci köisraudtee ning üle sadama kulgeb Port Velli õhutramm. [[Barcelona metroo|Barcelona metroovõrk]] koosneb 12 liinist, mida tähistab L-täht koos liininumbri ja eraldi värviga: kaheksat liini käitab eraldi rööbasteel TMB, nelja liini FGC; osa neist jagab rööpaid RENFE linnalähiliinidega. Linna läbivad ka mitu RENFE Rodalies de Catalunya piirkondlikku raudteeliini. === Trammid === [[Fail:Clp_20060615_Tw_16_Carrer_d'Adolf_Florensa.jpg|pisi|Barcelona tramm|vasakul]] Linna kahte nüüdisaegset trammisüsteemi Trambaix ja Trambesòs käitab TRAMMET.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0,2138,1653_35144087_1_573780100,00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|title=News related with the council plans for the tram network union|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003195712/http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0%2C2138%2C1653_35144087_1_573780100%2C00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|archive-date=3 October 2009}}</ref> Ajalooline trammiliin Tramvia Blau sõidab metrooliini 7 ja Tibidabo funikulööri vahel.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|title=Information of Tramvia Blau|publisher=Tmb.net|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091224023817/http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|archive-date=24 December 2009}}</ref> === Bussid === Barcelonas on ulatuslik kohalik, linnadevaheline ja ööbussivõrk. Enamikku kohalikke liine käitab TMB, osa liine aga eraettevõtted, mis tegutsevad siiski ATM-i piletisüsteemis. Ööbussid sõidavad 15–20-minutilise intervalliga kella 22.20 ja 6.00 vahel; liine on 21, neist 19 läbib Plaça de Catalunyat, kus saab teistele liinidele ümber istuda. Eraldi erabussiliin Aerobús ühendab lennujaama kesklinnaga ja kasutab oma piletisüsteemi. 1992. aasta olümpiamängudeks renoveeritud endine raudteejaam Estació del Nord (Põhjajaam) on nüüd kaug- ja piirkondlike bussiliinide lõppjaam.[[Fail:14-08-06-barcelona-RalfR-222.jpg|pisi|Kaks tüüpilist Barcelona taksot]] === Taksod === Barcelonas on enam kui 10 000 autoga [[Takso|taksopark]], mida reguleerib Institut Metropolità del Taxi (Suurlinnapiirkonna Taksoinstituut). Enamik tegevuslubadest kuulub füüsilisest isikust ettevõtjatest juhtidele. Musta-kollase värvilahenduse tõttu on taksod kergesti äratuntavad; neid saab võtta taksopeatustest, tänaval peatada, tellida telefoni teel või rakenduse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|title=Barcelona Taxi Information|website=Barcelona.com|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202102147/http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|archive-date=2 February 2014}}</ref> 22. märtsil 2007<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MQ%3D%3D|title=Noticies: Data d'inici 22 de març a les 14:00 h. Pots realitzar l'alta al servei a partir del dia 16/03/07|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071029155839/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MQ=%3D|archive-date=29 October 2007}}</ref> käivitas Barcelona linnavalitsus jalgrattateenuse Bicing, mida käsitatakse ühistranspordina ja millel on üle 400 jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04%3D&NA%3D%3D&Nw%3D%3D|title=Què és|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100125090551/http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04=&NA=%3D&Nw=%3D|archive-date=25 January 2010}}</ref> Teenus osutus edukaks: kolme kuuga liitus 50 000 kasutajat.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MzA%3D|title=Notícies: El Biking ja té més de 50.000 abonats|publisher=Biking|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183507/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MzA=|archive-date=3 October 2009}}</ref> [[Fail:085_Ronda_de_Dalt_(Barcelona),_des_del_pont_de_l'avinguda_del_Tibidabo.jpg|pisi|B-20 kiirtee Barcelonas|vasakul]] === Teed === Barcelonat läbivad kolm rahvusvahelist maanteed: Vahemere rannikul kulgev E15, Madridi ja Lissaboni suunduv E90 ning Pariisi suunduv E09. Linna ümbritsevad kolm poolringteed: mäepoolne Ronda de Dalt (B-20), rannikuäärne Ronda del Litoral (B-10) ja Ronda del Mig.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|title=The covered Rondes (by-pass)|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090516235933/http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|archive-date=16 May 2009}}</ref> Linna peamised liiklussooned on diagonaalselt linna läbiv Avinguda Diagonal, Glòriesi juurde viiv ja Avinguda Diagonaliga ühenduv Avinguda Meridiana ning linna idast läände läbiv Gran Via de les Corts Catalanes. Kuulus La Rambla puiestee ei ole enam oluline sõidutee, kuid on endiselt tähtis jalakäijate tänav. {{-}} == Vaatamisväärsused == [[Fail:Sagrada_Familia,_Barcelona_(P1170666).jpg|pisi|[[Antoni Gaudí|Gaudí]] projekteeritud [[Sagrada Família]] kirik öösel]] [[Fail:Barcelona_Cathedral_(original).jpg|pisi|Barcelona katedraal|vasakul]] [[Fail:Casa_Milà_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|[[Casa Milà]]]] [[Fail:Palau_de_la_Música_Catalana-Palace_of_Catalan_Music_(Image_2).jpg|pisi|Palau de la Música Catalana kontserdisaal|vasakul]] Barri Gòtic (katalaani keeles "gooti kvartal") on vanalinna keskus. Paljud hooned pärinevad keskajast, mõned isegi Rooma-aegsest Barcelonast. Katalaani modernistlik arhitektuur ([[juugend]]) arenes aastatel 1885–1950 ja jättis linna olulise pärandi; mitu hoonet kuulub maailmapärandi nimistusse. Eriti tähelepanuväärne on arhitekt [[Antoni Gaudí]] looming, mida võib näha kogu linnas. Tema tuntuim teos on hiiglaslik [[Sagrada Família]] kirik, mida ehitatakse 1882. aastast ja rahastatakse eraannetustest. 2026. aastal valmis kiriku kesktorni välisosa, kuid ehitus- ja viimistlustööd jätkuvad. Barcelonas asus [[Ludwig Mies van der Rohe|Mies van der Rohe]] Saksamaa jaoks 1929. aasta maailmanäituseks projekteeritud Barcelona paviljon, millest sai modernistliku arhitektuuri sümbol ning van der Rohe aforismide "vähem on rohkem" ja "jumal on detailides" kehastus.<ref name="Rybczynski2001">{{Cite book|last=Witold Rybczynski|year=2001|title=The Look of Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-515633-1|pages=[https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc/page/n111 94]–|url=https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc|url-access=registration}}</ref> Paviljon oli mõeldud ajutise ehitisena ja lammutati vähem kui aasta pärast valmimist. 1986. aastal ehitati Barcelonasse Hispaania arhitektide projekteeritud nüüdisaegne rekonstruktsioon. 1999. aastal pälvis Barcelona oma arhitektuuri eest [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut|RIBA]] [[Kuninglik kuldmedal|kuningliku kuldmedali]]; see on ainus kord, kui auhinna on saanud linn, mitte arhitekt.<ref>{{Cite web|url=http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|title=RIBA Royal Gold Medallists|publisher=RIBA|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202101307/http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Linnas asub mitu [[UNESCO]] maailmapärandi nimistusse kantud vaatamisväärsust. === Ajaloolised hooned ja monumendid === * [[Sagrada Família]] basiilika, Barcelona sümbol * Lluís Domènech i Montaneri projekteeritud Palau de la Música Catalana ja Hospital de Sant Pau * [[Antoni Gaudí]] teosed, sealhulgas [[Güelli park]], Palau Güell, [[Casa Milà]] (La Pedrera), Casa Vicens, Sagrada Família sünnifassaad ja krüpt, [[Casa Batlló]] ning Colònia Güelli kiriku krüpt * Barcelona katedraal ehk Püha Risti ja Püha Eulalia katedraal (gooti stiilis) * Gooti stiilis Santa Maria del Mari basiilika * Gooti stiilis Santa Maria del Pi basiilika * Romaani stiilis Sant Pau del Campi kirik * Palau Reial Major, [[Barcelona krahv|Barcelona krahvide]] ja hilisemate [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningate]] keskaegne residents * Kuninglik laevatehas (gooti stiilis) * Pedralbesi klooster (gooti stiilis) * Kolumbuse monument * [[Arc de Triomf]], 1888. aasta Barcelona maailmanäituse sissepääsuks ehitatud [[Võidukaar|triumfikaar]] * Tibidabo tipus asuv Jeesuse Pühima Südame lepituskirik * [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] ajalooline hoone === Muuseumid === [[Fail:Palau_Nacional_Barcelona_Pano_2013.jpg|pisi|Kataloonia Riiklik Kunstimuuseum paistab silma oma [[Romaani kunst|romaani maalikunsti]] koguga]] [[Fail:Barcelona_-_Museu_d'Art_Contemporani_de_Barcelona_(MACBA).jpg|pisi|Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum|vasakul]] Barcelonas on palju muuseume, mis käsitlevad eri valdkondi ja ajastuid. Kataloonia Riiklikul Kunstimuuseumil on tuntud [[Romaani kunst|romaani kunsti]] kogu, Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum keskendub aga 1945. aasta järgsele Kataloonia ja Hispaania kunstile. Fundació Joan Mirós, Picasso muuseumis ja Fundació Antoni Tàpiesis on vastavalt [[Joan Miró]], [[Pablo Picasso]] ja [[Antoni Tàpies|Antoni Tàpiesi]] olulised teosed; Fundació Vila Casasele kuuluv Can Framisi Muuseum keskendub 1960. aasta järgsele Kataloonia kunstile. Ajalugu ja arheoloogiat käsitlevad näiteks Barcelona Ajaloomuuseum (MUHBA), Kataloonia Ajaloomuuseum, Kataloonia Arheoloogiamuuseum, Barcelona Meremuuseum, Barcelona Muusikamuuseum ja eraomandis Barcelona Egiptuse Muuseum. Barcelona Erootikamuuseum on üks omapärasemaid muuseume, [[CosmoCaixa Barcelona|CosmoCaixa]] aga teadusmuuseum, mis pälvis 2006. aastal [[Euroopa aasta muuseum|Euroopa aasta muuseumi]] auhinna.<ref>{{Cite web|url=https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|title=The European Museum of the Year|website=European Forum|access-date=13 April 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230413051044/https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|archive-date=13 April 2023}}</ref> Kataloonia Matemaatikamuuseumis käsitletakse matemaatikat praktilisest ja mängulisest vaatepunktist. 1882. aastal asutatud Barcelona Loodusteaduste Muuseumiga liideti 2011. aastal Martorelli Muuseum (aastatel 1924–2010 geoloogiamuuseum), Kolme Draakoni lossis asuv Laboratori de Natura (aastatel 1920–2010 zooloogiamuuseum), 1930. aastal asutatud Barcelona Ajalooline Botaanikaaed ja 1999. aastal asutatud Barcelona Botaanikaaed. Mõlemad botaanikaaiad kuuluvad Barcelona Botaanikainstituudi koosseisu. FC Barcelona Muuseum on Kataloonia populaarsuselt kolmas turismiobjekt, 2013. aastal külastas seda 1,51 miljonit inimest.<ref>{{Cite web|url=https://www.catalannews.com/culture/item/catalan-museums-received-21-5-million-visitors-in-2013|title=Catalan museums received 21.5 million visitors in 2013|website=www.catalannews.com|access-date=9 November 2021|language=en-gb}}</ref> [[Fail:Parc_guell_-_panoramio.jpg|pisi|[[Güelli park]]]] === Pargid === [[Fail:Parc_de_la_Ciutadella_Barcelona_Mai_2013.jpg|pisi|Parc de la Ciutadella La Barcelonetast põhja pool|vasakul]] Barcelonas on 60 munitsipaalparki, millest 12 on ajaloolised, 5 temaatilised ehk botaanilised, 45 linnapargid ja 6 metsapargid.<ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Els Parcs de Barcelona|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100105064630/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|archive-date=5 January 2010}}</ref> Need ulatuvad väikestest taskuparkidest suurte puhkealadeni. Ainuüksi linnapargid katavad 10% linna territooriumist ehk 549,7 ha.<ref name="guies_estadistiques" /><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La ciutat i el verd|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183148/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|archive-date=3 October 2009}}</ref><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La democràcia|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090331111427/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|archive-date=31 March 2009}}</ref> Barcelona parkidest suurim on Montjuïc, mis hõlmab samanimelisel mäel 203 ha ning kuhu kuuluvad muu hulgas Barcelona Botaanikaaed ja Mossèn Costa i Llobera aiad. Suuremad pargid on Parc de la Ciutadella (vana tsitadelli kohal; seal asuvad [[Kataloonia parlament|parlamendihoone]], loomaaed ja mitu muuseumi), Guinardó park, Gaudí projekteeritud [[Güelli park]], Oreneta lossipark, Diagonal Mari park, Nou Barrisi keskpark, Can Dragó spordipark, Poblenou park ja Labürindipark.<ref name="guies_estadistiques" /> Väiksemate parkide seas on Parc de les Aigües. Osa Collserola pargist jääb linna piiresse. Üks Euroopa suurimaid kuurorte PortAventura World asub linnast tunnise autosõidu kaugusel. Linnas asub ka Tibidabo mäel paiknev Tibidabo lõbustuspark. === Rannad === [[Fail:W_hotel_(7448603868).jpg|pisi|La Barceloneta]] Barcelona rannad olid [[National Geographic|National Geographicu]]<ref name="NationalGeographic" /> ja [[Discovery Channel|Discovery Channeli]]<ref name="DiscoveryChannel">''Worlds Best Beaches''. Discovery Channel, 2005. {{YouTube|8bdvj5gubnA}}</ref> koostatud maailma kümne parima linnaranna edetabelis esikohal. Barcelona liivarandade kogupikkus on 4,5 km. Sant Sebastià, Barceloneta ja Somorrostro rannad (igaüks 1100 m pikk)<ref name="guies_estadistiques" /> on Barcelona suurimad, vanimad ja külastatuimad rannad. Olümpiasadam eraldab neid teistest linnarandadest (Nova Icària, Bogatell, Mar Bella, Nova Mar Bella ja Llevant, pikkusega 400–640 m), mis avati linna ümberkujundamise tulemusel [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängudeks]], kui lammutati palju tööstushooneid. Tänapäeval tuuakse randadesse liiva juurde, sest tormid viivad seda minema. 2004. aasta ülemaailmsest kultuuride foorumist jäi linna rannajoone idapoolseimasse ossa suur betoonist ujumisala. Hiljem sai Llevantist esimene rand, kuhu lubati suvehooajal koeri. == Rahvusvahelised suhted == === Sõsarlinnad ja sõpruslinnad === Barcelona [[Sõpruslinn|sõpruslinnad]] on:<ref name="twins">{{Cite web|url=http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|title=Direcció de Relacions Internacionals|publisher=Barcelona|website=ajuntament.barcelona.cat|access-date=2 August 2020|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20160917092315/http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|archive-date=17 September 2016}}</ref> {{div col|colwidth=20em}} * [[Antwerpen]], Belgia (1997) * [[Ateena]], Kreeka (1999) * [[Boston]], USA (1983) * [[Busan]], Lõuna-Korea (1983) * [[Köln]], Saksamaa (1984) * [[Dublin]], Iirimaa (1998) * [[Gaza City]], Palestiina (1998) * [[Havana]], Kuuba (1993) * [[Istanbul]], Türgi (1997) * [[Kobe]], Jaapan (1993) * [[Monterrey]], Mehhiko (1977) * [[Montevideo]], Uruguay (1985) * [[Montpellier]], Prantsusmaa (1963) * [[Rio de Janeiro]], Brasiilia (1972) * [[San Francisco]], USA (2010) * [[São Paulo]], Brasiilia (1985) * [[Sarajevo]], Bosnia ja Hertsegoviina (2000) * [[Shanghai]], Hiina (2001) * [[Tunis]], Tuneesia (1969) * [[Valparaíso]], Tšiili (2001) {{div col end}} [[Peterburi]] ja [[Tel Aviv|Tel Aviviga]] on sõpruslinnasuhted peatatud.<ref>{{Cite web |url=https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |website=Metrópoli Abierta |via=[[El Español]] |date=9 February 2023 |first=Alba |last=Carnicé |title=Barcelona mantiene el hermanamiento con ciudades de Emiratos Árabes, Cuba y China |access-date=11 April 2026 |archive-date=25 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230225134501/https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona re-establishes twin city relations with Tel Aviv, suspended by Colau |url=https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |website=ElNacional.cat |date=1 September 2023 |language=en |access-date=3 September 2023 |archive-date=3 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230903150038/https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona vuelve a suspender las relaciones con Israel "hasta un alto el fuego definitivo" en Gaza |url=https://www.publico.es/politica/barcelona-vuelve-suspender-relaciones-israel-alto-fuego-definitivo-gaza.html |website=Publico |date=24 November 2023 |language=es |access-date=21 July 2024 }}</ref> === Muud partnerlinnad === Barcelona teeb koostööd ka järgmiste linnadega:<ref name="twins" /> {{div col|colwidth=20em}} * [[Amman]], Jordaania * [[Guangzhou]], Hiina * [[Isfahan]], Iraan * [[Kyoto]], Jaapan * [[Lampedusa]], Itaalia * [[Lesbos]], Kreeka * [[Maputo]], Mosambiik * [[New York City]], USA * [[Ningbo]], Hiina * [[Pariis]], Prantsusmaa * [[Rosario]], Argentina * [[Saïda]], Alžeeria * [[Seoul]], Lõuna-Korea * [[Tétouan]], Maroko * [[Torino]], Itaalia {{div col end}} == Kuulsaid barcelonalasi == * laulja [[Montserrat Caballé]] * laulja [[José Carreras]] * arhitekt [[Antoni Gaudí]] * kunstnik [[Joan Miró]] * ROK-i president [[Juan Antonio Samaranch]] * tennisist [[Arantxa Sánchez-Vicario]] == Vaata ka == * [[Torre Mapfre]] * [[Barcelona protsess]] * [[Barcelona mammutimuuseum]] * [[Massana kool]] * [[Montjuïci kalmistu]] == Viited == {{Viited|30em}} === Kirjandus === * Artikkel sisaldab teksti üldkasutatavast teosest: Smith, William, toim. (1854–1857). "Barcelona". ''Dictionary of Greek and Roman Geography''. London: John Murray. * "Barcelona". ''Gran Enciclopèdia Catalana''. Barcelona: Ed. Enciclopèdia Catalana S.A. * Busquets, Joan. ''Barcelona: The Urban Evolution of a Compact City''. Harvard University Press, 2006. 468 lk. * Marshall, Tim, toim. ''Transforming Barcelona''. Routledge, 2004. 267 lk. * Ramon Resina, Joan. ''Barcelona's Vocation of Modernity: Rise and Decline of an Urban Image''. Stanford University Press, 2008. 272 lk. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.barcelona.cat/en/ Barcelona ametlik veebileht] * [http://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/barcelona.html Barcelona Hispaania ametlikus turismiportaalis] [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Barcelona| ]] aspl8es8laxku1s50559qvvcj8j5n1e 0 48302 7151882 7120907 2026-05-12T04:51:12Z Sillerkiil 58396 /* Juhtumid Eestis */ 7151882 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} '''Inimkaubandus''' on [[ÜRO]] rahvusvahelise organiseeritud [[kuritegevus]]e vastase konventsiooni [[Palermo protokoll]]is sätestatud [[definitsioon]]i järgi inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist. Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega vähenda kuriteo tõsidust juhul, kui tegu on toime pandud esimeses punktis nimetatud viisil. Laps on alla kaheksateistkümneaastane isik ja tema värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist, võimu kuritarvitamist jms (vt esimest punkti).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond |url=http://gender.sm.ee/index.php?097943185 |vaadatud=2010-09-06 |arhiivimisaeg=2011-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110722055017/http://gender.sm.ee/index.php?097943185 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Juhtumid Eestis == 2026. aastal esitati 60-aastasele mehele ja tema kolmele pojale süüdistuse inimkaubanduses, kuna väidetavalt sundisid nad süüdistatava Viljandi- ja Pärnumaa kinnistutel ligi nelja aasta jooksul 70-aastast naist ning 60-aastast meest tegema rasket füüsilist tööd (palkidest [[Küttepuit|küttepuude]] tegemine ja hobusesõnniku pakendamine) ilma tasu maksmata, teenides ise sellelt 150 000 eurot. Süüdistuse kohaselt võeti kannatanutelt nende dokumendid ja piirati suhtlust lähedastega. Ühelt kannatanult võeti ka [[pangakaart]], millega võeti tema kontolt välja sinna laekunud [[Pension|pensioni]]. Töö kõrvalt pidid kannatanud elama elamiskõlbmatutes ruumides ja ei saanud süüa täisväärtuslikku toitu. Neil ei olnud võimalust kasutada telefoni ega oma sissetulekut, seega ei saanud nad küsida abi ega oma olukorda muuta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-30 |pealkiri=Isa koos kolme pojaga sai süüdistuse inimkaubanduses |url=https://www.err.ee/1609981539/isa-koos-kolme-pojaga-sai-suudistuse-inimkaubanduses |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2026. aasta kevadel mõisteti inimkaubanduses süüdi Oleg Krištali, kes sundis kaht 20- ja 19-aastast noormeest majandusliku kasu saamise eesmärgil füüsilise ja vaimse [[Vägivald|vägivalla]] ning pettusega elama äärmuslikes tingimustes, tegema [[Bolt|Bolti]] rattakulleritena kuni 15-tunniseid tööpäevi. Krištalile määrati 3,5 aastat vangistust ja kannatanute hüvitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=15tunnised tööpäevad ja vägivald. Kohus saatis inimkaubitseja vangi |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/05/11/15tunnised-toopaevad-ja-vagivald-kohus-saatis-inimkaubitseja-vangi |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> ==Vaata ka== * [[organiseeritud kuritegevus]] * [[Sekt|sektid]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/ProtocolTraffickingInPersons.aspx Palermo protokolli tekst (inglise k)] [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Rahvusvaheline õigus]] tokjt3aaa1nv420kwteoyvqt7c0innp 0 48647 7151593 6687387 2026-05-11T16:32:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151593 wikitext text/x-wiki '''Blind''' oli Eesti [[Rokkmuusika|rokkansambel]], mis tegutses aktiivselt aastatel [[1994]]–[[2006]] ning lõpetas ametlikult tegevuse [[2009]]. aastal. Ansambli algkooseisust kuulus bändi lugude autor, laulja ja kitarrist [[Urmas Voolpriit]]. Voolpriit suri 4. veebruaril [[2022]]. Eesti raadiojaamades on tuntuks mängitud Blindi palad "Astronaut", "Game", "Voyage Voyage", "Pieces Of My Brain" ja "Emmanuelle". == Ajalugu == Bändi asutasid [[1994]]. aasta novembris [[Urmas Voolpriit]], [[Joel Berg]] ja [[Andres Ohu]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Rando Tooming|url=https://elu.ohtuleht.ee/356386/blind-lopetab-bandi-elu-kestab-paevapealt-15-aastat|pealkiri=Blind lõpetab: bändi elu kestab päevapealt 15 aastat|väljaanne=Õhtuleht|aeg=25. november 2009}}</ref>, hiljem liitusid ansambliga Tarvo Valm, Simmu Vasar ja [[Mallar Prandi]]. Bändi esialgne nimi oli '''Totally Blind Drunk Drivers''', millest hiljem jäi kasutusele lühem vorm Blind. Algset nime kasutati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kus käidi aastatel [[2001]]–[[2004|2006]] turneedel ja anti välja kaks [[Muusikaalbum|kauamängivat]].<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kristjan Roos|url=https://www.ohtuleht.ee/603810/blind-usa-st-on-tulnud-juba-esinemiskutse|pealkiri=Blind: USA-st on tulnud juba esinemiskutse|väljaanne=Õhtuleht|aeg=13. november 2014}}</ref> Blind oli New Yorgis ka [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakute]] ajal. Eriolukorra tõttu lükati edasi nende esinemine [[New York|New Yorgi]] [[CMJ]] muusikafestivalil.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Priit Liiviste|url=https://www.rada7.ee/juubilar-blind-hakkab-uue-hooga-astuma/|pealkiri=Juubilar Blind hakkab uue hooga astuma|väljaanne=Rada7.ee|aeg=14. november 2014}}</ref> [[2002]]. aastal jõudis mitu Blindi lugu ka kümnete USA raadiojaamade edetabelitesse.<ref name=":1" /> Bändi mänedžer [[Indrek Ditmann]]: "Paari kuu jooksul oli üle 70 USA raadiojaama ''playlist''<nowiki/>'is vähemalt üks Blindi lugu. Kusjuures, ajuvaba on see, et mingit singlit ei olnud – kõik raadiod valisid ise, suvaliselt."<ref name=":2" /> Välismaa kriitikud võrdlesid Blindi [[The Pixies|The Pixiesi]], [[Weezer|Weezeri]], [[Fountains of Wayne|Fountains of Wayne'i]] ja [[The Cars|The Carsiga]].<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Rando Tooming|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50915658/staarid-eesti-kuulsaim-mitte-tipp-band|pealkiri=STAARID: Eesti kuulsaim mitte-tipp-bänd|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=1. märts 2002}}</ref> Bändiliikmete sõnul oli Blindi lisatrumbiks välismaal Voolpriidu vaba suhtlemine publikuga ning kahemõttelised ja iroonilised naljad laulude vahepalaks.<ref name=":3" /> 2004. aasta suvel taasliitus bändiga kitarrist [[Tarvo Valm]], kes varem oli mänginud Blindis klahvpille. Valm elas sajandi alguses Ameerikas, kuid Blindi liikmed ookeani taha ei kolinud ning reisisid kontsertide jaoks Eesti ja USA vahet. Voolpriidu meenutusel käidi Ameerikas umbes 12 korda.<ref name=":2" /> Ditmann USAs esinemisest: "Meie sättimine käis niimoodi, et me läksime kolmapäeval. Neljapäev, reede, laupäev kontserdid, nädal edasi veel neljapäev, reede, laupäev kontserdid ja siis pühapäeval tagasi ja esmaspäeval kodus. Kümne päeva sisse sai kuus kontserti mahutada."<ref name=":2" /> Pärast Valmi tagasitulekut tegutses Blind lühikest aega (kuni klahvpillimängija Prandi lahkumiseni) viieliikmelisena. Aastatel 1994–[[2006]] andis Blind ligikaudu 300 kontserti, neist sadakond [[Ameerika Ühendriigid|USAs]], [[Soome|Soomes]], [[Rootsi|Rootsis]], [[Norra|Norras]], [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Poola|Poolas]], [[Läti|Lätis]] ja [[Venemaa|Venemaal]].<ref name=":1" /> Ansambli tegevus jäi katki 2006. aasta paiku pärast Ameerikast kaugenemist.<ref name=":0" /> Ametlikult pandi tegutsemisele punkt 27. novembril [[2009]] kontserdiga [[Von Krahli Teater|Von Krahli teatris]] ja lubati, et sama nime all enam kokku ei tulda.<ref name=":0" /> "Viimasel" kontserdil esineti koosseisus Voolpriit, Berg, Ohu ja Valm. === Tagasitulek === [[2014]]. aasta kevadel teatas Blind, et tuleb 20. tegutsemisaasta puhul pisut muutunud koosseisus kokku ja esineb juuni alguses festivalil [[Kapa Rock|Kaparock]].<ref>{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/68748391/kunagine-menuansambel-blind-tuleb-kaparockiks-taas-kokku|pealkiri=Kunagine menuansambel Blind tuleb Kaparockiks taas kokku!|väljaanne=Kroonika|aeg=26. mai 2014}}</ref> Asutajaliige Joel Berg otsustas kõrvale jääda, tema asemel kaasati basskitarristina bändiliikmete vana sõber [[Robert Kõrvits]].<ref name=":1" /> Naasis ka Prandi. Voolpriit ütles, et bänd otsustati uuesti kokku panna, kuna [[Rock'n'roll|''rock'n'roll''<nowiki/>'i]] hakkas elus väheseks jääma.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Meisi Volt|url=https://elu24.postimees.ee/2986079/ansambel-blind-alustab-sel-reedel-juubelituuri|pealkiri=Ansambel Blind alustab sel reedel juubelituuri|väljaanne=Elu24|aeg=10. november 2014}}</ref> Edukale festivalikontserdile järgnes sama aasta novembris juubeliturnee, mille raames esineti [[Tallinn|Tallinnas]], [[Tartu|Tartus]], [[Pärnu|Pärnus]] ja [[Põlva|Põlvas]].<ref name=":4" /> Augustis [[2015]] esineti [[Haapsalu|Haapsalus]] [[Valge Daami päevad|Valge Daami nädala]] avaüritusel, kus soojendati inglise rokkbändi [[Uriah Heep]].<ref>{{Netiviide|autor=Lemmi Kann|url=https://online.le.ee/2015/08/22/uriah-heep-annab-tana-haapsalus-oma-esimese-staadionikontserdi-eestis/|pealkiri=Uriah Heep annab täna Haapsalus oma esimese „staadionikontserdi“ Eestis|väljaanne=Lääne Elu|aeg=22. august 2015}}</ref> Juulis [[2018]] teatas Blind, et tegevust jätkatakse kolmeliikmelisena: Voolpriidu ja Ohuga liitub basskitarril [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskonna]] kitarrist [[Roy Strider]]. Uue koosseisu esimene kontsert toimus sama aasta augustis festivalil Rock@Ulila. Blindi viimaseks esinemiseks jäi kontsert Tartus [[Erinevate Tubade Klubi|Erinevate Tubade Klubis]] 27. detsembril 2018. Viimastel kontsertidel mängis Ohu asemel trummi [[Abraham Kenny]]. 4. veebruaril [[2022]] tabas ansambli liidrit Urmas Voolpriitu ootamatu terviserike ning ta suri 45-aastaselt.<ref>{{Netiviide|autor=Merit Maarits|url=https://kultuur.err.ee/1608489710/suri-muusik-urmas-voolpriit|pealkiri=Suri muusik Urmas Voolpriit|väljaanne=ERR|aeg=4. veebruar 2022}}</ref> Voolpriidu mälestuseks kõlas konkursi [[Eesti Laul 2022]] teise poolfinaali lõputiitrite ajal Blindi hitt "Emmanuelle".<ref>{{Netiviide|url=https://sky.ee/mis-laul-kolas-eesti-laulu-loppedes-etv-tegi-sudamliku-jarelhuude-lahkunud-kolleegile/|pealkiri=Mis laul kõlas Eesti Laulu lõppedes? ETV tegi südamliku järelhüüde lahkunud kolleegile|väljaanne=Sky.ee|aeg=5. veebruar 2022}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Koosseis == * [[Urmas Voolpriit]] – kitarr, vokaal * [[Joel Berg]] – basskitarr (1994–2009) * [[Andres Ohu]] – trummid (1994–2009, 2014–2015, 2018) * [[Mallar Prandi]] – süntesaator (2000–2015) * [[Tarvo Valm]] – süntesaator (1997–1999), kitarr (2004–2006) * Simmu Vasar - trompet (1997–1999) * [[Robert Kõrvits]] – basskitarr (2014–2015) * [[Abraham Kenny]] – trummid (2018) * [[Roy Strider]] – basskitarr (2018) == Salvestised == * Helikassett "Pronto seignore" (1996) by Hyper Records * "Wife For Sale" (1997, CD) by Eesti Punane Rist / Blind * "Jolly Good" (2000, CD/MC) by Sonogram Music * The Breast Off (USA, 2001,CD) by LunaSea Records * Estonians (Eesti, 2003, CD/MC) by MFM Records * Estonians (USA, 2003, CD) by LunaSea Records * Igauni (Läti, 2004, CD) by Platforma Records * DVD "[[Totally Blind Drunk Drivers 1994–2006]]" (Eesti ja USA, 2006) by Blind / LAG Muusikaagentuur * CD “Lost’n’Found” (2009) – remasterdatud demod aastast 1997 by Blind / LAG Muusikaagentuur == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://www.facebook.com/BlindEstonia/ Facebooki leht] *[http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=128 Sissekanne Eesti ansamblite andmebaasis] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] 2szg35b2dfoognjh9ffm6ek348mtv9n 0 51470 7151973 6984893 2026-05-12T07:42:52Z Taurus404 80079 7151973 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Kārlis Ulmanis | pildinimi = Karlis Ulmanis.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = [[4. september]] [[1877]] | sünnikoht = [[Dobele kihelkond]] [[Kuramaa kubermang]] | surmaaeg = [[20. september]] [[1942]] | erakond = | amet = [[Läti peaminister]]<br>[[Läti president]] (1936–1940) | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis''' ([[4. september]] [[1877]] praegune [[Bērze vald]], [[Dobele piirkond]] – [[20. september]] [[1942]] [[Krasnovodsk]]i vangla, [[NSV Liit]]) oli [[Läti]] poliitik, president aastail [[1936]]–[[1940]]. ==Elulugu== Kārlis Ulmanis sündis (praeguse haldusjaotuse järgi) [[Bērze vald|Bērze vallas]], [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]], tollases [[Jelgava kreis]]is, [[Kuramaa kubermang]]us. Ta õppis [[Šveits]]is ja [[Saksamaa]]l põllumajandust, [[20. sajand]]i alguses tuli aga tagasi Lätti ning tegutses põllumajanduslikes ametites. Ta võttis osa ka [[1905. aasta revolutsioon]]ist, mille järel pidi ta eksiili minema. See andis talle võimaluse [[Nebraska ülikool]]is oma põllumajandusõpingud lõpetada. [[1913]]. aastal tuli Ulmanis Lätti tagasi. ==Poliitikukarjäär== [[1917]]. aasta alguses puhkenud [[Veebruarirevolutsioon]]i järel sai Ulmanisest üks Läti olulisemaid poliitikuid. Ta valiti [[Liivimaa Ajutine Maanõukogu|Liivimaa Ajutise Maanõukogu]] esimeheks ning pärast seda, kui Saksamaa oli Läti [[1918]]. aastal okupeerinud, sai temast üks Riias tegutsenud Demokraatliku Bloki juhtidest. Sama aasta sügisel oli Ulmanis peamisi figuure [[Läti Rahvanõukogu]] loomisel. Tema juhitud [[Läti Talurahva Liit]] sai selles kogus enim kohti. ==Läti iseseisvumine== [[19. november|19. novembril]] 1918 sai Ulmanisest Läti esimene peaminister, kelleks ta jäi kuni [[18. juuni]]ni [[1921]]. Puhkenud [[Läti Vabadussõda|Läti Vabadussõja]] ajal sattus riik aga väga raskesse olukorda: [[Punaarmee]] ründas, kuid Lätil polnud sõjaväge. Seetõttu pidi Ulmanis appi paluma baltisakslaste [[Landeswehr]]i, millest sisuliselt saigi Läti armee. Lisaks toetasid Ulmanist esialgu ka [[Rauddiviis]] [[Rüdiger von der Goltz]]i juhtimisel ja mitmed [[Kuramaa]]l tegutsevad Saksa [[vabakorpus]]ed. Sakslaste huvides oli peatada Punaarmee enne Saksamaa piire, seega soovitatavalt Lätis. Ulmanis aga lootis, et sakslased aitavad kaitsta ka [[Riia]]t. Seetõttu kuulutas ta, et kõik sakslased, kes aasta Läti eest sõdivad, võivad riigi kodanikeks saada ja maad omada. See otsus oli lätlaste seas aga väga ebapopulaarne. ==Läti Vabadussõda== [[1919]]. aasta alguses pidi Ulmanis Riiast taanduma ning see langes Punaarmee kätte. Ulmanise valitsus asus ümber [[Liepāja]]sse, kuid [[16. aprill]]il toimus seal sakslaste korraldatud riigipööre, mille tulemusena sai võimule pastor [[Andrievs Niedra]] juhitud saksameelne valitsus. Ulmanise valitsus põgenes Suurbritannia laevastiku kaitse alla. Pärast Eesti ja sakslaste vahel toimunud [[Landesveeri sõda]] K. Ulmanise võim aga taastati ning ta naasis Riiga. ==Läti iseseisvusaeg== {{Vaata ka|Ulmanise riigipööre}} [[1921]]. aastal pidi Ulmanis peaministrikohast loobuma, kuid ta jäi jätkuvalt mõjukaks poliitikuks ning oli uuesti samas ametis aastatel [[1925]]–[[1926]], [[1931]] ja [[1934]]–[[1940]]. [[File:Karlis Ulmanis 1934.jpg|pisi|Kārlis Ulmanis 1934. aastal]] [[1934]]. aasta [[15. mai]]l viis Ulmanis läbi autoritaarse riigipöörde: saatis laiali seimi ning keelustas parteide tegevuse. Ta asus valitsema kitsa kildkonna toel, kuhu kuulus ka sõjaväe ülemjuhataja [[Jānis Balodis]]. [[1936]]. aastal liitis ta peaministri ametiga ka presidendi oma, tõustes nõnda ka riigipeaks. ==Läti okupeerimine ja vangistus== [[1940]]. aastal, kui Nõukogude Liit Lätit okupeerima asus, pidi Ulmanis kõigepealt [[20. juuni]]l peaministri ametist loobuma. [[21. juuli]]l sunniti ta loobuma ka presidendi kohast ning [[22. juuli]]l küüditati ta [[Venemaa]]le. Sõja ajal viidi ta [[Turkmeeni NSV]]-sse, kus ta vanglas [[düsenteeria]]sse suri. == Isiklikku == Kārlis Ulmanis oli hilisema Läti presidendi [[Guntis Ulmanis]]e vanaonu. Ta ei abiellunud kunagi ning teda väideti olevat abielus Lätiga. == Teenetemärgid == * [[Vabadusrist]]i (Eesti) III liigi 1. järk ([[20. veebruar]] [[1925]]) * Valgetähe teenetemärgi (Eesti) kett ([[26. oktoober]] [[1938]]) * Kotkaristi teenetemärgi (Eesti) I klass ([[29. aprill]] [[1931]]) == Kirjandus == * K. Ulmanis sai presidendiks. [[Uus Eesti]], 15. aprill 1936, nr 101, lk 4. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Alberts Kviesis]] | nimi = [[Läti president]] | aeg=[[1936]]–[[1940]] | järgnev=[[Augusts Kirhenšteins]] <br>(presidendi kohusetäitja)}} {{lõpp}} {{Läti presidendid}} {{Läti peaministrid}} {{JÄRJESTA:Ulmanis, Karlis}} [[Kategooria:Läti presidendid]] [[Kategooria:Läti peaministrid]] [[Kategooria:Läti Vabariik 1918–1940]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1942]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] jusn4jlx9sljw02qgxexzediqihmcyu 0 54528 7151636 7140570 2026-05-11T17:15:10Z Metsavend 738 /* Iz */ 7151636 wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} ''Siin on loetletud loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab I-tähega. ==Ia== *[[Ialoveni]], linn [[Moldova]]s, [[Ialoveni rajoon]]i keskus *[[Ianca]], linn [[Rumeenia]]s [[Brăila maakond|Brăila maakonnas]] *[[Iargara]], linn [[Moldova]]s [[Leova rajoon]]is *[[Iași]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Iași maakond|Iași maakonna]] [[halduskeskus]] ==Ib== *[[Ibadan]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Oyo osariik|Oyo osariigi]] pealinn *[[Ibarac]], asula [[Montenegro]]s [[Rožaje vald|Rožaje vallas]] *[[Ibaraki]], linn [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Ibaste]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Ibbenbüren]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal Münsteri ringkonnas Steinfurti kreisis *[[Ibrány]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], [[Ibrányi kreis]]i halduskeskus ==Ic== *[[Ichikawa]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Ichinomiya]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is *[[Ichinoseki]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is ==Id== *[[Idaotsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Prangli]] saarel *[[Iđoš]], asula [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Kikinda vald|Kikinda vallas]] *[[Idritsa]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Sebeži rajoon]]is *[[Idževan]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Tavuši maakond|Tavuši maakonna]] keskus *[[Idus]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]] ==Ie== *[[Iecava]], linn [[Läti]]s, [[Iecava piirkond|Iecava piirkonna]] keskus *[[Iecelnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Iedzēni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Bērzaune vald|Bērzaune vallas]] *[[Ieleja]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Iemetēji]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Ieper]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Flandria]]s [[Lääne-Flandria provints]]is *[[Ieriķi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Iernut]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Ievade]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Ievāni]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Ievedne]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Ievkalni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] ==If== *[[Ifafa Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] [[uMdoni vald|uMdoni vallas]] *[[Iferouâne]], [[linn]] [[Niger]]is [[Agadezi ringkond|Agadezi ringkonnas]] ==Ig== *[[Iga (linn)|Iga]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Igalo]], linn [[Montenegro]]s [[Herceg Novi vald|Herceg Novi vallas]] *[[Igariai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Igarka]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Igauņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Igaunīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Igbo-Ora]], linn [[Nigeeria]]s [[Oyo osariik|Oyo osariigis]], [[Ibarapa Central]]i omavalitsuse keskus *[[Iğdır]], linn [[Türgi]]s, [[Iğdıri provints]]i keskus *[[Iģene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Igliauka]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Igliauka vald|Igliauka valla]] halduskeskus *[[Igliškėliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es [[Marijampolė vald|Marijampolė valla]]s. *[[Ignalina]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]], [[Ignalina rajooni]] [[halduskeskus]] *[[Igoumenítsa]], linn [[Kreeka]]s [[Ípeiros]]e piirkonnas *[[Igra]], alev [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Igra rajoon]]i keskus *[[Igryły]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]] ==Ih== *[[Ihasalu]], küla [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]] ==Ii== *[[Iia]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Iide]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Iigaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Iila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Iilaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Iira]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Iisaku]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas, [[Alutaguse vald|Alutaguse valla]] keskus *[[Iisalmi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas ==Ik== *[[Ikaalinen]], asula [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas, [[Ikaalineni linn]]a keskus *[[Ikaalineni linn]], linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Ikast]], [[linn]] [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]] piirkonnas [[Ikast-Brande vald|Ikast-Brande vallas]] *[[Ikaunieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Ikaunieki (Ošupe vald)|Ikaunieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Ikaunīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Ikeda]], linn [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Iki]], linn [[Jaapan]]is [[Nagasaki prefektuur]]is *[[Ikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Ikšķile]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ogre rajoon]]is ==Il== *[[Ilava]], linn [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]], [[Ilava ringkond|Ilava ringkonna]] halduskeskus *[[Iława]], [[linn]] [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] *[[Ilbaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Ildzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Īle]], küla [[Läti]]s [[Zemgale]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]], [[Īle vald|Īle valla]] halduskeskus *[[Ilgas]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Ilgciems]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Iļģi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Iliņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Ilješi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is *[[Iljič]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Zvanieci külanõukogu]]s *[[Iļķene]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Illán de Vacas]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Castilla – La Mancha]] autonoomses piirkonnas [[Toledo provints]]is *[[Illi (Võru)|Illi]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Illinetske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Illingen (Württemberg)|Illingen]], asula [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Enzkreis]]is, [[Illingeni vald (Württemberg)|Illingeni valla]] keskus *[[Illintsi]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Illintsi rajoon]]i keskus *[[Illjašivka (Trostjanetsi rajoon)|Illjašivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon (Vinnõtsja oblast)|Trostjanetsi rajoonis]] *[[Illurma]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Ilmandu]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Ilmastalu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Ilmatsalu]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linnas]] *[[Ilmenau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Ilmi kreis]]is *[[Ilmjärve]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Ilok]], linn [[Horvaatia]]s [[Vukovari-Srijemi maakond|Vukovari-Srijemi maakonnas]] *[[Ilomantsi]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Ilomantsi vald|Ilomantsi valla]] keskus *[[Ilorin]], linn Nigeerias *[[Ilovaisk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Iłów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sochaczewi maakond|Sochaczewi maakonnas]], [[Iłówi vald|Iłówi valla]] halduskeskus *[[Iłowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]] *[[Ilpla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Iłża]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] *[[Ilzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] *[[Ilzēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ilzēni (Jaunpiebalga vald)|Ilzēni]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Ilzeskalns]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Ilzeskalnsi vald|Ilzeskalnsi valla]] halduskeskus *[[Ilūkste]], [[linn]] [[Läti]]s [[Daugavpilsi rajoon]]is *[[Ilulissat]], [[linn]] [[Gröönimaa]]l, [[Avannaata]] valla halduskeskus *[[Ilvese]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] ==Im== *[[Imara]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Imari]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Saga prefektuur]]is *[[Imastu]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Imatra]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Karjala]] maakonnas *[[Imavere (Järva)|Imavere]], [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]], [[Imavere vald|Imavere valla]] [[halduskeskus]] *[[Imavere (Saaremaa)|Imavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Imbali]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] [[Msunduzi vald|Msunduzi vallas]] *[[Imbradas]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Imbradase vald|Imbradase valla]] halduskeskus *[[imeni Babuškina]], küla Venemaal [[Vologda oblast]]is, [[Babuškini rajoon]]i keskus. *[[Imeni Karla Liebknechta]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is [[Kurtšatovi rajoon]]is *[[Imeni M. I. Kalinina]], alev Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Vetluga rajoon]]is *[[Imeni Morozova]], alev Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Imeni Stepana Razina]], [[asula]] [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Lukojanovi rajoon]]is *[[Imeni Sverdlova]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is, [[Sverdlovi linnaasundus]]e keskus *[[Imielin]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]] *[[Impendle]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]], [[Impendle vald|Impendle valla]] halduskeskus *[[Imperia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria]] maakonnas, [[Imperia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Imphal]], linn [[India]]s, [[Manipur]]i pealinn *[[Imvani]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] ==In== *[[Inabe]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Inagi]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Inari]], [[küla]] [[Soome]]s, [[Inari vald|Inari valla]] [[halduskeskus]] *[[Inčārnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Inch’ŏn]], keskalluvusega linn [[Lõuna-Korea]] *[[Incēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Inčukalns]], küla [[Läti]]s, [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonna]] ja [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi valla]] halduskeskus *[[Inda]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Indāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Independence (Missouri)|Independence]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Indian Wells]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]] *[[Indianapolis]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Indiana]] osariigi [[pealinn]] ja [[Marioni maakond (Indiana)|Marioni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Indra küla|Indra]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Indrāni]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Indrāni (Indrāni vald)|Indrāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Indrāni vald|Indrāni vallas]] *[[Indriķi]], küla Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Indwe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Ineši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]], [[Ineši vald|Ineši valla]] halduskeskus *[[Ineu]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Ingelmunster]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria]] piirkonnas [[Lääne-Flandria]] provintsis [[Roeselare ringkond|Roeselare ringkonnas]] *[[Ingküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Inglewood]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Ingliste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Ingolstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Ingooigem]], asula [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]] provintsis *[[Inkerman]], linn [[Ukraina]]s [[Sevastopol]]i haldusalas *[[Inkuļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]] *[[Innsbruck]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Tirool]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Inongo]], [[linn]] [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] [[Bandundu provints]]is, [[Mai-Ndombe ringkond|Mai-Ndombe ringkonna]] keskus *[[Inowłódz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Mazowiecki maakond|Tomaszów Mazowiecki maakonnas]], [[Inowłódzi vald|Inowłódzi valla]] halduskeskus *[[Insar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]], [[Insari rajoon]]i halduskeskus *[[Ińsko]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Însurăței]], linn [[Rumeenia]]s [[Brăila maakond|Brăila maakonnas]] *[[Inza]], linn [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, [[Inza rajoon]]i keskus *[[Inta]], linn [[Venemaa]]l [[Komi]] Vabariigis *[[Inte]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Interlaken]], vald ja küla [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Interlaken-Oberhasli ringkond|Interlaken-Oberhasli ringkonnas]] *[[Internacyjanalny]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is *[[Întorsura Buzăului]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]] *[[Intsu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Inturkė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Inturkė vald|Inturkė valla]] halduskeskus *[[Inverness]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s Põhja-[[Šotimaa]]l, [[Highland]]i halduskeskus ==Io== *[[Ioánnina]], linn [[Kreeka]]s, [[Ípeiros]]e halduskeskus *[[Iolkos]], endine linn Kreekas *[[Iolkós]], küla [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonnas]] [[Magneesia maakond|Magneesia maakonnas]] [[Vólose vald|Vólose vallas]] ==Ip== *[[Ipatovo]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s, [[Ipatovo rajoon]]i ja linnaringkonna keskus *[[Ipiku]], küla Lätis *[[Ipiķu skola]], küla [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Ipiku vald|Ipiku vallas]] *[[Ipoh]], [[linn]] [[Malaisia]]s, [[Peraki osariik|Peraki osariigi]] pealinn *[[Ipswich]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s ==Iq== *[[Iqaluit]], [[linn]] [[Kanada]]s, [[Nunavut]]i keskus *[[Iquique]], linn [[Tšiili]]s, [[Tarapacá piirkond|Tarapacá piirkonna]] halduskeskus *[[Iquitos]], [[linn]] [[Peruu]]s, [[Loreto piirkond|Loreto piirkonna]] ja [[Maynase provints]]i [[halduskeskus]] ==Ir== *[[Irákleio]], [[linn]] [[Kreeka]]s, [[Kreeta piirkond|Kreeta piirkonna]] keskus *[[Iravere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Irbene]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Irbid]], linn [[Jordaania]]s *[[Irbit]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Irbiti rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Irboska]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is. *[[Irkutsk]], linn Venemaal *[[Irlava]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Irlava vald|Irlava valla]] halduskeskus *[[Irma (Itaalia)|Irma]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Brescia provints]]is *[[Irmino]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is. *[[Irpin]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Iršava]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Iršava rajoon]]i halduskeskus *[[Irta]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Iru]], küla [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Irun]], linn [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Gipuzkoa provints]]is *[[Iruste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Irvala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] ==Is== *[[Isa (Kagoshima)|Isa]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is *[[Isaccea]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]] *[[Ísafjörður]], [[linn]] [[Island]]il, [[Vestfirðir]]i [[piirkond|piirkonna]] [[halduskeskus]], [[Ísafjarðarbær]]i [[vald|valla]] [[halduskeskus]] *[[Isaszeg]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Gödöllő kreis]]is *[[Ise (Jaapan)|Ise]], linn [[Jaapan]]is *[[Isehara]], linn Jaapanis [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Iserlohn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Isfana]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is *[[Isfara]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Iska]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]. *[[Iskatelei]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Neenetsimaa]]l *[[İskenderun]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Iskitim]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Islāmābād]], [[Pakistan]]i [[pealinn]], [[Liidupealinna ala]] keskus *[[Isparta]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Issilkul]], linn [[Venemaa]]l [[Omski oblast]]is, [[Issilkuli rajoon]]i halduskeskus *[[Iszkaszentgyörgy]], küla [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] [[Székesfehérvári maakond|Székesfehérvári maakonnas]] *[[İstanbul]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Istaravšon]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Istebna]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]], [[Istebna vald|Istebna valla]] halduskeskus *[[Istog]], linn [[Kosovo]]s *[[Istra]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Istra rajoon]]i keskus *[[Iswepe]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] ==Iš== *[[Išim]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tjumeni oblast]]is, [[Išimi rajoon]]i halduskeskus *[[Išimbai]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is, [[Išimbai rajoon]]i keskus *[[Iškošim]], kišlakk [[Tadžikistan]]is [[Mägi-Badahšan]]is, [[Iškošimi rajoon]]i keskus *[[Išlaužas]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Išlaužase vald|Išlaužase valla]] keskus ==Iz== *[[Izberbaš]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is *[[Izbica]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonnas]], [[Izbica vald|Izbica valla]] halduskeskus *[[Izbica Kujawska]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Izby]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Izjaslav]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Izjaslav rajoon]]i halduskeskus *[[Izjum]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Izjumi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Izmajil]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[İzmir]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[İzmit]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[İznik]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Izobilnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s, [[Izoblinõi rajoon]]i halduskeskus *[[Izsák]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kiskőrösi kreis]]is *[[Izu]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Izumi]], linn [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Izumi (Kagoshima)|Izumi]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is *[[Izumo]], linn [[Jaapan]]is [[Shimane prefektuur]]is *[[Izunokuni]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Izvarõne]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Krasnodon]]i haldusalas ==Iž== *[[Ižkar]], linn Venemaal, [[Udmurtia]] pealinn ==It== *[[Itami]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Itapipoca]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]] *[[Itaquaquecetuba]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]], [[São Paulo]] eeslinn *[[Itō]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Itsoseng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Itšnja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Itšnja rajoon]]i keskus *[[Itum-Kale]], küla [[Venemaa]]l [[Tšetšeenia]]s, [[Itum-Kale rajoon]]i keskus ==Iu== *[[Iŭje]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Iultin]], endine alev [[Venemaa]] [[Tšuktšimaa]]l ==Iv== *[[Ivalo]], [[küla]] [[Soome]]s [[Inari vald|Inari vallas]] *[[Ivanauskiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Ivanava]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Ivanava rajoon]]i keskus *[[Ivančice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno maaringkond|Brno maaringkonnas]] *[[Īvande]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Īvande vald|Īvande valla]] halduskeskus *[[Īvāni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] * [[Ivanivtsi (Bari rajoon)|Ivanivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is * [[Ivanivtsi (Litõni rajoon)|Ivanivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Ivankõ (Lõpovetsi rajoon)|Ivankõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Ivano-Frankivsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Ivano-Frankivski oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Ivanovice na Hané]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]] *[[Ivanovo]], linn Venemaal, [[Ivanovo oblast]]i halduskeskus *[[Ivantejevka]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Ivaski]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Ivdel]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is, [[Ivdeli linnaringkond|Ivdeli linnaringkonna]] keskus *[[Īve]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Ivianiec]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is, [[Ivianieci külanõukogu]] keskus *[[Ivoniškė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] *[[Ivtša]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is ==Iw== *[[Iwakuni]], linn [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is *[[Iwaniska]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Opatówi maakond| Opatówi maakonnas]], [[Iwaniska vald|Iwaniska valla]] halduskeskus *[[Iwata]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Iwin]], küla [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]] [[Grzmiąca vald|Grzmiąca vallas]] *[[Iwkowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]], [[Iwkowa vald|Iwkowa valla]] halduskeskus *[[Iwla]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Iwonicz-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] ==Ix== *[[Ixopo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonna]] halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] q1y550c90kv3ydvfx9zy014jxondjq3 0 54539 7151632 7144789 2026-05-11T17:13:24Z Metsavend 738 /* Sv */ 7151632 wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (S)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad S-tähega. {{sisukord paremale}} ==Sa== *[[Saadjärve]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Saanika]] küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Saarbrücken]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saarimaa]] liidumaa [[pealinn]] *[[Saarde]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Saardu]], [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Saare (Lääne-Nigula)|Saare]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Saare (Lääneranna)|Saare]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Saareküla (Saaremaa)|Saareküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saareküla (Viljandi)|Saareküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Saaremetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saarepeedi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Saarepõllu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Saari]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Saarijärvi]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas *[[Saarlouis]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saarimaa]] liidumaal *[[Saarnakõrve]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose valla]] lõunaosas *[[Saastna]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Saate]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Sabbioneta]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Mantova provints]]is *[[Sabdagas]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sabie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Sabile]], [[linn]] [[Läti]]s [[Talsi rajoon]]is *[[Sabinov]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Sabinovi ringkond|Sabinovi ringkonna]] halduskeskus *[[Sabivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Slovjanoserbski rajoon]]is *[[Sablauskiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Sacavém]], [[linn]] [[Portugal]]is *[[Săcele]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Sacheon]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Gyeongsangi provints]]is *[[Sacramento (California)|Sacramento]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[California]] osariigi pealinn *[[Săcueni]], linn [[Rumeenia]]s [[Krisaania]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Sadala]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Sadala (Rapla)|Sadala]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Sade Budy]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Mazowiecki maakond|Grodzisk Mazowiecki maakonnas]] [[Jaktorówi vald|Jaktorówi vallas]] *[[Sadove (Litõni rajoon)|Sadove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Sadská]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Sae (Kose)|Sae]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Şafāqis]], [[linn]] [[Tuneesia]]s, [[Şafāqise kubernerkond|Şafāqise kubernerkonna]] halduskeskus *[[Safonovo]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Safonovo rajoon]]i keskus *[[Saga]], linn [[Jaapan]]is, [[Saga prefektuur]]i halduskeskus *[[Sagamihara]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Sagaredžo]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Sagaredžo rajoon]]i keskus *[[Sagariste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saginaw]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Michigan]]i osariigis, [[Saginaw' maakond|Saginaw' maakonna]] halduskeskus *[[Saguache]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Saguache'i maakond|Saguache'i maakonna]] halduskeskus *[[Saguenay]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is *[[Saha]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] *[[Sahamalo]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] *[[Sahhanka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Saiakopli]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Saides]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Saikava]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]] *[[Saikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saint Andrews]], linn [[Šotimaa]]l *[[Saint George's]], [[Grenada]] pealinn *[[Saint John's]], [[Antigua ja Barbuda]] pealinn *[[Saint John's (Kanada)|Saint John's]], linn [[Kanada]]s, [[Newfoundland ja Labrador|Newfoundlandi ja Labradori]] provintsi keskus *[[Saint Louis]], linn [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Minnesota]] osariigi [[pealinn]] *[[Saint Paul Capisterre]], asula [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsil ja Nevisel]] [[Saint Kitts]]i saarel *[[Saint-Amable]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Amand-Montrond]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Cheri departemang]]us *[[Saint-Antonin (Québec)|Saint-Antonin]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Augustin-de-Desmaures]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Saint-Basile (Québec)|Saint-Basile]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Saint-Basile-le-Grand]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Bruno-de-Montarville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Césaire]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Charles-Borromée]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas *[[Saint-Colomban (Québec)|Saint-Colomban]], küla [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Constant (Québec)|Saint-Constant]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Denis (Réunion)|Saint-Denis]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Réunion]]i halduskeskus *[[Saint-Dié-des-Vosges]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Lorraine]]'i piirkonnas [[Vosges]]i departemangus *[[Saint-Étienne]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Loire'i departemang]]u keskus *[[Saint-Eustache (Québec)|Saint-Eustache]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Félicien (Québec)|Saint-Félicien]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Saguenay–Lac-Saint-Jean]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Gabriel]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas *[[Saint-Georges (Québec)|Saint-Georges]], linn [[Kanadas]] [[Québec]]i provintsis [[Chaudière-Appalaches]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Honoré (Québec)|Saint-Honoré]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Saguenay–Lac-Saint-Jean]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Hyacinthe]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Jean-d'Angély]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Charente-Maritime]]'i departemangus *[[Saint-Jean-sur-Richelieu]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Jérôme]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Joseph-de-Beauce]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Chaudière-Appalaches]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Joseph-de-Sorel]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Lambert (Montérégie)|Saint-Lambert]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Lazare (Québec)|Saint-Lazare]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Lin–Laurentides]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas *[[Saint-Marc-des-Carrières]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Saint-Ours (Québec)|Saint-Ours]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Pamphile]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Chaudière-Appalaches]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Pascal]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Philippe (Québec)|Saint-Philippe]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Pie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Quentin]], linn Prantsusmaal [[Aisne'i departemang]]us *[[Saint-Raymond]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Saint-Rémi]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Saint-Sauveur (Québec)|Saint-Sauveur]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas *[[Saint-Tite]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas *[[Sainte-Adèle]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas *[[Sainte-Agathe-des-Monts]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas *[[Sainte-Anne-de-Beaupré]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Sainte-Anne-de-Bellevue]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas *[[Sainte-Anne-des-Monts]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Gaspésie–Îles-de-la-Madeleine]]'i halduspiirkonnas *[[Sainte-Anne-des-Plaines]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas *[[Sainte-Brigitte-de-Laval]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Sainte-Catherine (Québec)|Sainte-Catherine]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Sainte-Catherine-de-la-Jacques-Cartier]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Sainte-Julie (Québec)|Sainte-Julie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Sainte-Marguerite-du-Lac-Masson]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas *[[Sainte-Marie (Québec)|Sainte-Marie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Chaudière-Appalaches]]i halduspiirkonnas *[[Sainte-Marthe-sur-le-Lac]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas *[[Sainte-Thérèse]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas *[[Saitama]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Saitama prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Sajanogorsk]], linn Venemaal [[Hakassia]]s *[[Sajansk]], linn [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Sajnšand]], linn [[Mongoolia]]s, [[Ida-Gobi aimakk|Ida-Gobi aimaki]] halduskeskus *[[Sajóbábony]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Miskolci kreis]]is *[[Sajószentpéter]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Kazincbarcika kreis]]is *[[Saka]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Saka (Läti)|Saka]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s, [[Saka vald (Läti)|Saka valla]] halduskeskus *[[Sakaiminato]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tottori prefektuur]]is *[[Sakata]], linn [[Jaapan]]is [[Yamagata prefektuur]]is *[[Saki küla|Saki]], küla [[Eesti]]s Võru maakonnas Rõuge vallas *[[Sakla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saksa küla|Saksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Saksaküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Saksi]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Sakstagals]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Sakstagalsi vald|Sakstagalsi valla]] halduskeskus *[[Saku]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saku vald|Saku valla]] [[halduskeskus]] *[[Saku (Jaapan)|Saku]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Nagano prefektuur]]is *[[Sakums]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]] *[[Sakõ]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Sala (Sala vald)|Sala]], küla [[Läti]]s, [[Sala piirkond|Sala piirkonna]] ja [[Sala vald|Sala valla]] keskus *[[Sala (Tome vald)|Sala]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]] *[[Salaberry-de-Valleyfield]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Salajõe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Salakas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Salakase vald|Salakase valla]] halduskeskus *[[Salamanca]], [[linn]] [[Hispaania]]s *[[Salamiestis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Alizava vald|Alizava vallas]] *[[Salamína]], linn [[Kreeka]]s *[[Salantai]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]] [[Kretinga rajoon]]is *[[Salapi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Skrīveri vald|Skrīveri vallas]] *[[Salas (Klintaine vald)|Salas]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Salas (Mētriena vald)|Salas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]] *[[Salaspils]], linn [[Lätis]], [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]] keskus *[[Salatsi]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is *[[Salavat]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]] *[[Salavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Salavere (Lääneranna)|Salavere]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Salcea]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Saldanha]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Saldus]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Salduse rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Saldus stacija]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]] *[[Saldutiškis]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Saldutiškise vald|Saldutiškise valla]] halduskeskus *[[Salehard]], linn [[Venemaa]]l, [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomne ringkonna]] keskus *[[Salem (Oregon)|Salem]], linn [[USA]]-s, [[Oregon|Oregoni osariigi]] pealinn, [[Marioni maakond (Oregon)|Marioni maakonna]] halduskeskus *[[Salem (Tamil Nadu)|Salem]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis, [[Salemi ringkond|Salemi ringkonna]] keskus *[[Salenieki]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Salevere]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Salgótarján]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Nógrádi komitaat|Nógrádi komitaadis]] *[[Salida]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Chaffee maakond|Chaffee maakonna]] halduskeskus *[[Saļiena]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Salihorsk]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Salinas]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Monterey maakond|Monterey maakonna]] halduskeskus *[[Saliņkalns]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Salinõmme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Salisbury]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Wiltshire]]'is, [[Salisbury ringkond|Salisbury ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Salisbury (Maryland)|Salisbury]], linn [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis, [[Wicomico maakond|Wicomico maakonna]] halduskeskus *[[Săliște]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Săliștea de Sus]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Salme alevik|Salme]], alevik [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Salme küla|Salme]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Salmistu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]]s [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]. *[[Saļņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Salo linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Salo]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Salo linn]]aks nimetatava omavalitsusüksuse keskus *[[Saločiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Saločiai vald|Saločiai valla]] halduskeskus *[[Salon-de-Provence]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Bouches-de-Rhône]]'i departemangus, [[Salon-de-Provence'i kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Salonta]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Salos]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Kamajai vald|Kamajai valla]]s *[[Salsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Salski rajoon]]i keskus *[[Salzburg]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Salzburgi liidumaa]] [[pealinn]] *[[Salzgitter]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Salt Rock]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] *[[Saltillo]], linn [[Mehhiko]]s, [[Coahuila]] osariigi pealinn *[[Salto (Uruguay)|Salto]], [[linn]] [[Uruguay]]s, [[Salto departemang]]u keskus *[[Saltupe]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]] *[[Saltupi]], suvilapiirkond [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]] *[[Salu (Põhja-Pärnumaa)|Salu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Salu (Rae)|Salu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Salumetsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Salumäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Salvador (Brasiilia)|Salvador]], linn [[Brasiilia]]s, [[Bahia osariik|Bahia osariigi]] pealinn *[[Samar (Ukraina)|Samar]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Samari rajoon|Samari rajooni]] halduskeskus *[[Samara]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Samara oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Samarkand]], linn [[Usbekistan]]is, [[Samarkandi vilajett|Samarkandi vilajeti]] pealinn *[[Sāmarrā']], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Şalāh ad-Dīni kubernerkond|Şalāh ad-Dīni kubernerkonnas]] *[[Sambir‎]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is *[[Sambu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] *[[Samcheok]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s [[Gangwoni provints]]is *[[Samdrup Jongkhar]], linn [[Bhutan]]is, [[Samdrup Jongkhari ringkond|Samdrup Jongkhari ringkonna]] keskus *[[Samliku]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Sammaste]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Samokov]], linn [[Bulgaaria]]s [[Sofia piirkond|Sofia piirkonnas]], [[Samokovi vald|Samokovi valla]] halduskeskus *[[Samolva]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is, [[Samolva vald|Samolva valla]] keskus *[[Sámos]], linn [[Kreeka]]s *[[Samsieczno]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bydgoszczi maakond|Bydgoszczi maakonnas]] [[Sicienko vald|Sicienko vallas]] *[[Samsun]], linn [[Türgi]]s *[[Samtredia]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Samtredia rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Samtse]], linn [[Bhutan]]is, [[Samtse ringkond|Samtse ringkonna]] keskus *[[Samylai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Samylai vald|Samylai valla]] halduskeskus *[[San Antonio]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[San Antonio de Palé]], [[küla]] [[Ekvatoriaal-Guinea]]s, [[Annobóni provints]]i [[halduskeskus]] *[[San Benedetto del Tronto]], linn [[Itaalia]]s [[Marche|Marche maakonnas]] [[Ascoli Piceno provints]]is *[[San Bernardino]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]], [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonna]] keskus *[[San Bernardino (Paraguay)|San Bernardino]], linn [[Paraguay]]s [[Cordillera departemang]]us *[[San Bruno]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s [[California]] osariigis [[San Mateo maakond|San Mateo maakonnas]] *[[San Demetrio Corone]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Calabria]] maakonnas [[Cosenza provints]]is *[[San Diego]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[San Diego maakond|San Diego maakonna]] [[halduskeskus]] *[[San Francisco]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis *[[San Jose]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonna]] [[halduskeskus]] *[[San José]], [[Costa Rica]] [[pealinn]], [[San José provints]]i [[halduskeskus]] *[[San José de las Lajas]], linn [[Kuuba]]l, [[Mayabeque provints]]i halduskeskus *[[San Juan]], [[Puerto Rico]] [[pealinn]] *[[San Luis Potosí]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[San Luis Potosí osariik|San Luis Potosí osariigi]] pealinn ja [[San Luis Potosí vald|San Luis Potosí valla]] halduskeskus *[[San Marco (Abegondo)|San Marco]] ehk San Marcos, asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]], Abegondo valla keskus. *[[San Marino (linn)|San Marino]], [[San Marino]] pealinn *[[San Miguel (El Salvador)|San Miguel]], [[linn]] [[El Salvador]]is, [[San Migueli departemang]]u keskus *[[San Pedro de la Paz]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[San Pedro Sula]], [[linn]] [[Honduras]]es, [[Cortési departemang]]u keskus *[[San Quentin]], asula [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Marini maakond|Marini maakonnas]] *[[San Rafael]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Marini maakond|Marini maakonna]] halduskeskus *[[San Ramon]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Contra Costa maakond|Contra Costa maakonnas]] *[[San Salvador]], [[El Salvador]]i [[pealinn]] *[[San Sebastián de los Reyes]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]] *[[Sanaa]], [[Jeemen]]i [[pealinn]] *[[Sancti Spíritus]], linn [[Kuuba]]l, [[Sancti Spírituse provints]]i halduskeskus *[[Sanda]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Sandakan]], linn [[Malaisia]]s *[[Sanddrif]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Sandefjord]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Vestfold]]i [[maakond|maakonnas]] *[[Sandfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Sandimetsa]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Sandiväsitaja]], endine küla [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Koeru vald|Koeru vallas]] *[[Sandla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sandnes]], [[linn]] [[Norra]]s [[Rogaland]]i maakonnas, [[Sandnesi vald|Sandnesi valla]] keskus *[[Sándorfalva]], linn [[Ungari]]s [[Csongrád-Csanádi komitaat|Csongrád-Csanádi komitaadis]] [[Szegedi kreis]]is *[[Sandra]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Sangaste]], alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Sângeorgiu de Pădure]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Sângeorz-Băi]], linn [[Rumeenia]]s [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonnas]] *[[Sanger (Põhja-Dakota)|Sanger]], endine [[linn]] [[USA]]-s [[Põhja-Dakota]]s [[Oliveri maakond|Oliveri maakonnas]] *[[Sangju]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Põhja-Gyeongsangi provints]]is *[[Sangrūda]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Sangrūda vald|Sangrūda valla]] halduskeskus *[[Sankt Anton am Arlberg]], [[küla]] [[Austria]]s [[Tirool]]is *[[Sankt Augustin]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Rhein-Sieg-kreis]]is *[[Sankt Egidien]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Sankt Egidieni vald|Sankt-Egidieni vallas]] *[[Sankt Moritz]] *[[Sankt Pölten]], linn [[Austria]]s, [[Alam-Austria]] liidumaa pealinn *[[Sânnicolau Mare]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Sannieshof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Sanniki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Gostynini maakond|Gostynini maakonnas]] *[[Sanok]], [[linn]] [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Sanoki maakond|Sanoki maakonna]] halduskeskus *[[Sanremo]], linn [[Itaalia]]s [[Liguuria]]s *[[Sant Antoni de Portmany]], linn [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us, [[Sant Antoni de Portmany vald|Sant Antoni de Portmany valla]] halduskeskus *[[Sant Joan de Labritja]], asula [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us, [[Sant Joan de Labritja vald|Sant Joan de Labritja valla]] halduskeskus *[[Sant Josep de sa Talaia]], asula [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us, [[Sant Josep de sa Talaia vald|Sant Josep de sa Talaia valla]] halduskeskus *[[Santa Ana]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakonna]] halduskeskus *[[Santa Barbara]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]], [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara maakonna]] keskus *[[Santa Clara]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]] *[[Santa Clara (Kuuba)|Santa Clara]], linn [[Kuuba]]l, [[Villa Clara provints]]i halduskeskus *[[Santa Cruz de la Sierra]], linn [[Boliivia]]s, [[Santa Cruzi departemang]]u halduskeskus *[[Santa Cruz de Tenerife]], linn [[Hispaania]]s, [[Santa Cruz de Tenerife provints]]i keskus *[[Santa Eulària des Riu]], linn [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us, [[Santa Eulària des Riu vald|Santa Eulària des Riu valla]] halduskeskus *[[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[New Mexico]] osariigi pealinn ja [[Santa Fe maakond|Santa Fe maakonna]] halduskeskus *[[Santa Maria (Rio Grande do Sul)|Santa Maria]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Santa Monica]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Santa Rosa]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Sonoma maakond|Sonoma maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Sântana (Rumeenia)|Sântana]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Santander]], linn [[Hispaania]]s, [[Kantaabria]] [[autonoomne piirkond|autonoomse piirkonna]] ja [[Santanderi provints]]i) halduskeskus *[[Santarém (Portugal)|Santarém]], linn [[Portugal]]is [[Alentejo]] piirkonnas, [[Santarémi ringkond|Santarémi ringkonna]] halduskeskus *[[Santekliai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Santiago]], [[Tšiili]] [[pealinn]] *[[Santiago de Compostela]], linn [[Hispaania]]s, [[Galicia|Galicia autonoomse piirkonna]] pealinn *[[Santiago de Cuba]], linn [[Kuuba]]l, [[Santiago de Cuba provints]]i halduskeskus *[[Santiago de los Caballeros]], [[linn]] [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]], [[Santiago de los Caballerose provints]]i [[halduskeskus]] *[[Santiago de Querétaro]], linn [[Mehhiko]]s, [[Querétaro osariik|Querétaro osariigi]] pealinn *[[Santiago del Estero]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Santiago del Estero provints]]i halduskeskus *[[Santo António]], linn [[São Tomé ja Príncipe|São Tomél ja Príncipe]]l *[[Santo Domingo]], [[dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Santos]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[São Carlos]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[São Gonçalo]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigis]] *[[São Leopoldo]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[São Paulo]], [[linn]] [[Brasiilia]]s, [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] [[halduskeskus]] *[[São Tomé]], [[São Tomé ja Príncipe]] [[pealinn]] *[[Sapas]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Sapas (suvilapiirkond)|Sapas]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Sapjornõi]], alev [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kolpino linnarajoon]]is *[[Sapporo]], linn [[Jaapan]]is, [[Hokkaidō prefektuur]]i keskus *[[Saraiķi]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]] *[[Sarajevo]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] [[pealinn]] *[[Sarandë]], linn [[Albaania]]s, [[Sarandë ringkond|Sarandë ringkonna]] keskus *[[Saranoš]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Sarapul]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] *[[Sarapuu küla|Sarapuu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Saratov]], linn [[Venemaa]]l, [[Saratovi oblast]]i keskus *[[Sārcene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Sārcene (Šķēde vald)|Sārcene]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Šķēde vald|Šķēde vallas]] *[[Sar-e Pol]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Sar-e Poli provints]]i keskus *[[Sārī]], linn [[Iraan]]is [[Māzandarān]]i provintsis *[[Saría]], asula [[Kreeka]]s *[[Sariai]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Sariai vald|Sariai valla]] halduskeskus *[[Sarja]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Sarkad]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]], [[Sarkadi kreis]]i halduskeskus *[[Sarkaņi (Sarkaņi vald)|Sarkaņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]] *[[Sārkaste]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Sarlat-la-Canéda]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Dordogne'i departemang]]us *[[Sarma]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Baldone vald|Baldone vallas]] *[[Sarmas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Sărmașu]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Sarnaki]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Łosice maakond|Łosice maakonnas]], [[Sarnaki vald|Sarnaki valla]] halduskeskus *[[Sārnas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Sārnate]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]] *[[Sarnetki]], [[küla]] [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Giby vald|Giby vallas]] *[[Sarnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Sarnõ rajoon]]i halduskeskus *[[Saron]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Sárospatak]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], [[Sárospataki kreis]]i keskus *[[Sarov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is *[[Sarpang]], linn [[Bhutan]]is, [[Sarpangi ringkond|Sarpangi ringkonna]] keskus *[[Sarpsborg]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, Østfoldi maakonna [[halduskeskus]] *[[Sarrewerden]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Bas-Rhini departemang]]us [[Saverne'i ringkond|Saverne'i ringkonnas]] [[Sarre-Unioni kanton]]is, [[Sarrewerdeni vald|Sarrewerdeni valla]] keskus *[[Sars]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s [[Oktjabrski rajoon (Permi krai)|Oktjabrski rajoonis]] *[[Sartana]], alev [[Ukraina]]s [[Donetski oblast|Donetski oblastis]] [[Mariupol]]i linna [[Illitšivskõi rajoon]]i koosseisus *[[Sárvár]], [[Ungari]]s [[Vasi komitaat|Vasi komitaadis]], [[Sárvári kreis]]i keskus *[[Sásd]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Hegyháti kreis]]i halduskeskus *[[Sasebo]], linn [[Jaapan]]is [[Nagasaki prefektuur]]is *[[Saskatoon]], linn [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is *[[Sasnava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Sasnava vald|Sasnava valla]] halduskeskus *[[Sasolburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is, [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonna halduskeskus]] *[[Sassovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Sassovo rajoon]]i keskus *[[Sassukvere]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Sastamala]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Sázava]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]]. *[[Sāti]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Satiķi]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonnas]], [[Gaiķi vald|Gaiķi valla]] halduskeskus *[[Satka]], linn [[Venemaa]] [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Satkūnai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Satkūnai vald|Satkūnai valla]] halduskeskus *[[Sátoraljaújhely]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], Sátoraljaújhelyi kreisi keskus *[[Satšhere]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Satšhere rajoon]]i keskus *[[Satu Mare]], linn [[Rumeenia]]s, [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonna]] keskus *[[Sauaru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sauðárkrókur]], [[linn]] [[Island]]il [[Skagafjörðuri vald|Skagafjörðuri vallas]], [[Norðurland vestra]] [[Piirkond|piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Saue]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Saue küla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Saueaugu]], küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Saue-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sauga]], [[alevik]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori valla]] [[halduskeskus]] *[[Saugos]], küla [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Saugose vald|Saugose valla]] halduskeskus *[[Saula]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Saulainā ieleja]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Saulaine]], asula [[Läti]]s [[Rundāle piirkond|Rundāle piirkonnas]] *[[Saule]], küla Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Saule (Jaunpilsi vald)|Saule]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Saule (Brenguļi vald)|Saule]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Saulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Saulepi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Saulesdārzs]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]] *[[Sauleskalns]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Bērzaune vald|Bērzaune valla]] halduskeskus *[[Saulgoži]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]] *[[Sauļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Sauļi (suvilapiirkond)|Sauļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Sauliķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Saulīšciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[Saulīte]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Saulītes]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Saulītes (Liepa vald)|Saulītes]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]] *[[Saulkalne]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s, [[Salaspilsi vald|Salaspilsi valla]] halduskeskus *[[Saulkrasti]], linn [[Läti]]s, [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] keskus *[[Saulsville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Saumlaki]], asula [[Indoneesia]]s [[Maluku provints]]is *[[Saunags]], asula [[Läti]]s [[Kolka vald|Kolka vallas]] *[[Saunaküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Saunametsa]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Saunja (Kuusalu)|Saunja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Saunja (Lääne-Nigula)|Saunja]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Saunoriai I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]] *[[Saunoriai II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]] *[[Saurieši]], asula [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Saurieši (Salaspilsi vald)|Saurieši]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Sausgāļciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure valla]]s *[[Sausnēja]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Saustere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sausti]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] *[[Saustinõmme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Sautiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Sauvälja]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Savala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Maidla vald|Maidla valla]] [[halduskeskus]] *[[Savalduma]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Savannah]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia]] osariigis, [[Chathami maakond|Chathami maakonna]] halduskeskus *[[Savannah Overlook]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Savarina]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Sāvas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Savastvere]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Săveni]], linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]] *[[Savenieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]] *[[Saviaugu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Sāviena]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]] *[[Savikoja]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Savikoti]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Savilöövi]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Savimäe (Põlva)|Savimäe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Saviranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] *[[Savka]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Savonlinna]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Lõuna-Savo]] maakonnas *[[Saxby]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] *[[Saýat]], asula [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Sayda]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is *[[Şaydā]], [[linn]] [[Liibanon]]is, [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni kubernerkonna]] keskus ==Sc== *[[Scanno]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[L'Aquila provints]]is *[[Schaffhausen]], linn [[Šveits]]is, [[Schaffhauseni kanton]]i halduskeskus *[[Scharnhorst]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Celle kreis]]is [[Scharnhorsti vald|Scharnhorsti vallas]] *[[Schefferville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Côte-Nord]]i halduspiirkonnas *[[Scheibenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Annabergi kreis]]is *[[Schengen]], asula [[Luksemburg]]is [[Remichi kanton]]is Schengeni vallas *[[Schirgiswalde]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is *[[Schkeuditz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is *[[Schladming]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Schlettau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Annabergi kreis]]is *[[Schlüsselburg]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Schmidtsdrift]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Schneeberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Maagimäestiku kreis]]is *[[Schoppach]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Schwabach]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Schwaney]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Altenbekeni vald|Altenbekeni vallas]] *[[Schwarzenberg]], [[linn]] [[Saksimaa]]l [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Schwechat]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Schweinfurt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Schweizer-Reneke]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]], [[Mamusa vald|Mamusa valla]] halduskeskus *[[Schwepnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Schwepnitzi vald|Schwepnitzi vallas]] *[[Schwerin]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[pealinn]] *[[Schwäbisch Gmünd]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Ostalbkreis]]is *[[Schwyz]], linn [[Šveits]]is, [[Schwyzi kanton]]i halduskeskus *[[Schönau-Berzdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Schönau-Berzdorfi vald|Schönau-Berzdorfi vallas]] *[[Schönbach (Saksimaa)|Schönbach]], asula ja [[vald]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is *[[Schönberg (Saksimaa)|Schönberg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Schönbergi vald (Saksimaa)|Schönbergi vallas]] *[[Schönheide]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Schönheide vald|Schönheide vallas]] *[[Ścinawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubini maakond|Lubini maakonnas]] *[[Scornicești]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Scotstown]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas *[[Scottburgh]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] ==Se== *[[Seattle]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]]s [[Kingi maakond (Washington)|Kingi maakonnas]] *[[Sebeș]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Sebež]], linn [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Sebeži rajoon]]i keskus *[[Sebežnieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]][[Maliena vald| Maliena vallas]] *[[Sebiș]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Sebokeng]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Secemin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]], [[Secemini vald|Secemini valla]] halduskeskus *[[Sechna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Laskowa vald|Laskowa vallas]] *[[Sečovce]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]], [[Trebišovi ringkond|Trebišovi ringkonnas]] *[[Seda]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is *[[Seda (Leedu)|Seda]], linn [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Sederot]], [[linn]] [[Iisrael]]is *[[Sedkõrkeštš]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Komi|Komi Vabariigis]] [[Sõktõvkari linnaringkond|Sõktõvkari linnaringkonnas]] *[[Sedlčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Sedlec-Prčice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Sedlice (Strakonice ringkond)|Sedlice]], [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Sędziszów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond|Jędrzejówi maakonnas]] *[[Sędziszów Małopolski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Ropczyce-Sędziszówi maakond|Ropczyce-Sędziszówi maakonnas]] *[[Sedviņi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Seefeld]], [[küla]] [[Austria]]s [[Tirool]]is *[[Seelitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Mittweida kreis]]is, [[Seelitzi vald|Seelitzi valla]] keskus *[[Segarcea]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Segeža]], [[linn]] [[Karjala]]s, [[Segeža rajoon]]i keskus *[[Segļi]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Seidla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Albu vald|Albu vallas]] *[[Seifhennersdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is *[[Seimuškas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Seinapalu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]] *[[Seini]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Seinäjoki]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is, [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonna [[halduskeskus]] *[[Seira]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Sēja]], [[küla]] [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Sejatas]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]] *[[Sejny]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Sejny maakond|Sejny maakonna]] keskus *[[Sękowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Selfoss]], asula [[Island|Islandil]] [[Árborg]]i vallas, [[Suðurland]]i piirkonna [[halduskeskus]] *[[Selga]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Selgase]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Selgise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Seli (Lääneranna)|Seli]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Seli (Rae)|Seli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Seli (Rapla)|Seli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald]] *[[Sēļi]], asula [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]], [[Sēļi vald|Sēļi valla]] halduskeskus *[[Sēļi (Valka vald)|Sēļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]. *[[Seli-Nurme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald]] *[[Seliküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vald]] *[[Selise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Seliste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Sēlīši]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Selja (Kehtna)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Selja (Hiiumaa)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Selja (Saaremaa)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Selja (Tori)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Selja (Lääneranna)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Selja (Viru-Nigula)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Seljaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]] *[[Seljametsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Selli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Sellye]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Sellye kreis]]i halduskeskus *[[Seltjarnarnes]], linn [[Island]]il [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonnas *[[Seltso]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is *[[Seltz]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i [[Prantsusmaa piirkonnad|piirkonnas]] [[Bas-Rhini departemang]]us [[Wiessembourgi ringkond|Wiessembourgi ringkonnas]], [[Seltzi kanton]]i halduskeskus *[[Selõdove]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Pokrovski rajoon]]is *[[Selõštše (Litõni rajoon)|Selõštše]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Selõštše]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Semanova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Medņeva vald|Medņeva valla]] keskus *[[Semarang]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Kesk-Jaava provints]]i [[halduskeskus]] *[[Semboku]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Sēme]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Sēme vald|Sēme valla]] halduskeskus *[[Semej]], linn [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is *[[Semeliškės]], alev [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Semeliškėse vald|Semeliškėse valla]] halduskeskus *[[Semenivka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Semenivka rajoon]]i halduskeskus *[[Semikarakorsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Semikarakorski rajoon]]i keskus *[[Semiluki]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Semiluki rajoon]]i keskus *[[Semily]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]], [[Semily ringkond|Semily ringkonna]] halduskeskus *[[Semmering]], linn Austrias *[[Senaki]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Senaki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Senasis Subačius]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Subačiuse vald|Subačiuse valla]]s *[[Senči]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lielvārde vald|Lielvārde vallas]] *[[Sendai]], linn Jaapanis *[[Senec]], linn [[Slovakkia]]s [[Bratislava maakond|Bratislava maakonnas]], [[Seneci ringkond|Seneci ringkonna]] halduskeskus *[[Senekal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Sengilei]], linn [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, [[Sengilei rajoon]]i keskus *[[Senica]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]], [[Senica ringkond|Senica ringkonna]] halduskeskus *[[Senieji Trakai]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Senieji Trakai vald|Senieji Trakai valla]] halduskeskus *[[Senlaukis]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]] *[[Senmiestė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]] *[[Senneterre]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas *[[Senoji Varėna]], küla [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i [[Varėna vald|Varėna vallas]] *[[Senta]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banat]]i ringkonnas *[[Senwabarwana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]], [[Bloubergi vald|Bloubergi valla]] halduskeskus *[[Sepa (Kaarma)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Sepa (Pihtla)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sepa (Tabivere)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Sepaküla (Haapsalu)|Sepaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Sepaküla (Põhja-Pärnumaa)|Sepaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Separa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Sepaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Sepise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sępólno Krajeńskie]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sępólno maakond|Sępólno maakonna]] halduskeskus *[[Sępopol]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]] *[[Sept-Îles]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsi idaosas [[Côte-Nord]]i [[halduspiirkond|halduspiirkonnas]] [[Sept-Rivières]]i [[piirkondlik maakonnamunitsipaliteet|piirkondlikus maakonnamunitsipaliteedis]] *[[Serbanivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Serbõnivtsi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Serdar]], linn [[Türkmenistan]]i [[Balkani vilajett|Balkani vilajetis]] *[[Serdobsk]], linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is, [[Serdobski rajoon]]i halduskeskus *[[Serebrija (Beršadi rajoon)|Serebrija]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is *[[Serebrija (Mogõliv-Podilskõi rajoon)|Serebrija]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Sereď]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Galanta ringkond|Galanta ringkonnas]] *[[Seredka]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is, [[Seredka vald|Seredka valla]] keskus *[[Seredžius]], alevik [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Seredõna-Buda]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Seredõna-Buda rajoon]]i halduskeskus *[[Serekunda]], linn [[Gambia]]s *[[Seretsüvä]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Serga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Sergijev Possad]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Sergijev Possadi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Serhetabat]], linn [[Türkmenistan]]is [[Mary vilajett|Mary vilajetis]] *[[Sermīte]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] *[[Sērmūkši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Sernõkõ]], küla [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is [[Zaritšne rajoon]]is *[[Serock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Legionowo maakond|Legionowo maakonnas]] *[[Serokomla]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]], [[Serokomla vald|Serokomla valla]] halduskeskus *[[Serov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Serovo]], [[alev]] Venemaal [[Peterburi]] haldusalas *[[Serpuhhov]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Serpuhhovi rajoon]]i keskus *[[Sertolovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Seruküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Servaääre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Seshego]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Sesheke]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lääneprovints (Sambia)|Lääneprovints]]is *[[Sesniki]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Sesselich]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Sesto San Giovanni]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is *[[Sestriere]], asula [[Itaalia]]s [[Torino provints]]is *[[Sestroretsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Peterburi]] haldusalal *[[Sezemice]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Sezimovo Ústí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Sežana]], linn [[Sloveenia]]s, [[Sežana vald|Sežana valla]] halduskeskus *[[Sétif]], [[linn]] [[Alžeeria]]s, [[Sétifi provints]]i [[halduskeskus]] *[[Setlagole]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]], [[Ratlou vald|Ratlou valla]] halduskeskus *[[Seuthopolis]], vanaaja asula *[[Sevan]], linn [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Sevastopol]], linn Ukrainas, Krimmi poolsaarel *[[Sevedstorp]], [[Rootsi]]s [[Kalmari lään]]is [[Vimmerby vald|Vimmerby vallas]] *[[Severo-Kurilsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Severodvinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is *[[Severomorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Severouralsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Severouralski linnaringkond|Severouralski linnaringkonna]] keskus *[[Seversk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is *[[Sevettijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lapimaa]]l [[Inari vald|Inari vallas]] *[[Sevilla]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Andaluusia]] autonoomse piirkonna halduskeskus *[[Sevlievo]], linn [[Bulgaaria]]s [[Gabrovo piirkond|Gabrovo piirkonnas]], [[Sevlievo vald|Sevlievo valla]] keskus *[[Sevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Sevski rajoon]]i keskus *[[Seýdi]], linn [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Seymerich]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]] ==Sf== *[[Sfântu Gheorghe]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Covasna maakond|Covasna maakonna]] keskus ==Sg== *[['s-Gravendeel]], [[küla]] [[Holland]]is [[Lõuna-Hollandi provints]]is, [['s-Gravendeeli vald|'s-Gravendeeli valla]] [[halduskeskus]] *[['s-Gravenzande]] ==Sh== *[[Shaka's Rock]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] [[KwaDukuza vald|KwaDukuza vallas]] *[[Shakadza]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]. *[[Shakaskraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] *[[Shanghai]], linn [[Hiina]]s, [[Shanghai Shi]] keskus *[[Shanghai Shi]], [[keskalluvusega linn]] (linnaks nimetatav haldusüksus) [[Hiina]]s *[[Shannon (Québec)|Shannon]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Sharm el Sheikh]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Sharpeville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Shawinigan]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas *[[Shawville]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québec]]is [[Outaouais]]' piirkonnas *[[Sheberghān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Jowzjāni provints]]i keskus *[[Shenzhen]], [[allprovintsilinn]] [[Hiina]]s [[Guangdong]]i provintsis *[[Shenyang]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Liaoning]]i provintsi pealinn *[[Sherbrooke]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas *[[Sherobod]], linn [[Usbekistan]]is [[Surxondaryo vilajett|Surxondaryo vilajetis]], [[Sherobodi rajoon]]i halduskeskus *[['s-Hertogenbosch]] *[[Shigalo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]] *[[Shijiazhuang]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Hebei]] provintsi halduskeskus *[[Shikishela]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]] [[Mtubatuba vald|Mtubatuba vallas]] *[[Shimada]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Shimoda]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Shimonoseki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is *[[Shippagan]], linn [[Kanada]]s [[New Brunswick]]i provintsis [[Gloucesteri maakond|Gloucesteri maakonnas]] *[[Shirakawa]], linn Jaapanis [[Fukushima prefektuur]]is *[[Shiroishi]], linn Jaapanis [[Miyagi prefektuur]]is *[[Shizuoka]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Shizuoka prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Shkodër]], linn [[Albaania]]s, [[Shkodëri maakond|Shkodëri maakonna]] ja [[Shkodëri ringkond|Shkodëri ringkonna]] keskus *[[Shubrā al-Khaymah]], [[Kairo]] eeslinn [[Egiptus]]es *[[Shūnan]], linn [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is ==Si== *[[Sianno]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Sianno rajoon]]i keskus *[[Sianów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]] *[[Siary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Sibai]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan|Baškortostani Vabariigis]] *[[Sibbo]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa maakond|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Sibbo vald|Sibbo valla]] [[kirikuküla]] *[[Sibiu]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Sibiu maakond|Sibiu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Sidabravas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Radviliškise rajoon]]is, [[Sidabravase vald|Sidabravase valla]] halduskeskus *[[Sidgunda]], [[küla]] [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]] *[[Sidra]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]], [[Sidra vald|Sidra valla]] halduskeskus *[[Sidrabiņi]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s, [[Sausnēja vald|Sausnēja valla]] halduskeskus *[[Sieborowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]] *[[Siechnice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]] *[[Siedlce]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Siedlce maakond|Siedlce maakonna]] halduskeskus *[[Siedliszcze]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] *[[Siegen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Siegen-Wittgensteini kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Siekierzyńce]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]] *[[Siem Reap]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Siĕm Réabi provints]]i keskus *[[Siemianowice Śląskie]], maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Siemiatycze]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Siemiatycze maakond|Siemiatycze maakonnas]] *[[Siemiežava]], agrolinnake (endine alev) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Siena]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Siena provints]]i [[halduskeskus]] *[[Sieniawa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przeworski maakond|Przeworski maakonnas]] *[[Siennica]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Siennica vald|Siennica valla]] halduskeskus *[[Sienno]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lipsko maakond|Lipsko maakonnas]], [[Sienno vald|Sienno valla]] halduskeskus *[[Siepraw]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]], [[Sieprawi vald|Sieprawi valla]] halduskeskus *[[Sieradz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonna]] halduskeskus *[[Sieraków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Międzychódi maakond|Międzychódi maakonnas]] *[[Sierockie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Biały Dunajeci vald|Biały Dunajeci vallas]] *[[Sierpc]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sierpci maakond|Sierpci maakonna]] halduskeskus *[[Sierre]], linn [[Šveits]]is [[Valais' kanton]]is *[[Siesikai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Siesikai vald|Siesikai valla]] halduskeskus *[[Siewierz]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]] *[[Sigaste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]] *[[Sighetu Marmației]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Sighișoara]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Siglufjörður]], linn [[Island]]il [[Norðurland eystra]] piirkonnas [[Fjallabyggði vald|Fjallabyggði vallas]] *[[Signagi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Signagi rajoon]]i keskus *[[Sigtuna]], [[linn]] [[Rootsi]]s *[[Sigula]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Sigulda]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Siguļi]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Sihva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Siimika]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Siimusti]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Sikana]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Sikasso]], [[linn]] [[Mali]]s, [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonna]] ja [[Sikasso cercle|Sikasso ''cercle'']]'i keskus *[[Sikeldi]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Siklós]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Siklósi kreis]]i halduskeskus *[[Sīkrõg]], [[küla]] [[Kuramaa]]l [[Läti]]s *[[Siksala]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Sikšņi]], asula [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]], [[Dunika vald|Dunika valla]] halduskeskus *[[Sikšņi (Vireši vald)|Sikšņi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Sīkuļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]] *[[Silabrieži]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Silagals]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Silaktis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Silamuiža]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Madliena vald|Madliena vallas]] *[[Silaunieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]] *[[Silavas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi vallas]] *[[Silaveršas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Silavnieki]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Silciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Silenieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Sīļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Silieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]] *[[Siligo]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Sardiinia maakond|Sardiinia maakonnas]] *[[Siliņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Siliņi (Ošupe vald)|Siliņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Siljāņi (Vietalva vald)|Siljāņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]] *[[Silkakts]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Silkaļpi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]] *[[Siļķava]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]] *[[Silkeborg]], linn [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]]l, [[Silkeborgi vald|Silkeborgi valla]] halduskeskus *[[Silla (Lääne-Nigula)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Silla (Paikuse)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Silla (Pärnu)|Silla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Silla (Saaremaa)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sillamäe]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] *[[Silmači]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]] *[[Silmala]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Silmalas]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]] *[[Silmsi (Kose)|Silmsi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Silmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Silnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]] *[[Sils]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Silva küla|Silva]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]] *[[Silverton (Colorado)|Silverton]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[San Juani maakond (Colorado)|San Juani maakonna]] halduskeskus *[[Sim]], linn [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is [[Aša rajoon]]is *[[Sīmaņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]] *[[Sīmašas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]] *[[Simeria]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Simferopol]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Krimmi Autonoomne Vabariik|Krimmi Autonoomse Vabariigi]] pealinn *[[Simititsa]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is, [[Simititsa vald|Simititsa valla]] keskus *[[Șimleu Silvaniei]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Sălaji maakond|Sălaji maakonnas]] *[[Simnas]], linn [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is *[[Simontornya]], linn [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]] [[Tamási kreis]]is *[[Simuna]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Simuna (Laukaa)|Simuna]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome]] maakonnas [[Laukaa vald|Laukaa vallas]] *[[Simuny]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Sinaia]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Sinalepa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Sinapalo]], küla [[Põhja-Mariaanid]]el [[Rota saar]]el *[[Sindelfingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Böblingeni kreis]]is *[[Sindi]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Sinepes]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]] *[[Sîngerei]], linn [[Moldova]]s, [[Sîngerei rajoon]]i keskus *[[Sinialliku]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Siniküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Sinimäe]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Sinole]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Sinsheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. *[[Sintautai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Sintautai vald|Sintautai vallas]] *[[Sint Maarteni küla|Sint Maarten]], küla [[Holland]]is [[Põhja-Hollandi provints]]is [[Harenkarspeli vald|Harenkarspeli vallas]] *[[Sint-Truiden]], linn [[Belgia]]s, [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsi]] keskus *[[Siófok]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] *[[Sion]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Valais' kanton]]i ja [[Sioni ringkond|Sioni ringkonna]] halduskeskus *[[Sipa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Siparia]], [[linn]] [[Trinidad ja Tobago|Trinidadil ja Tobagol]] [[Trinidad]]i saarel *[[Sipi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Sippola]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]], endine [[Sippola vald|Sippola valla]] [[kirikuküla]], praegu [[Anjalankoski linn]]a osa *[[Siracusa]], [[linn]] [[Sitsiilia]]s [[Siracusa provints]]is *[[Sirgumi]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Sirocina]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Šumilina rajoon]]is, [[Sirocina külanõukogu]] keskus *[[Sirutiškis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Surviliškise vald|Surviliškise vallas]] *[[Şirvan]], linn [[Aserbaidžaan]]is *[[Sise]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zirase vald|Zirase vallas]] *[[Siseņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Sisimiut]], [[linn]] [[Gröönimaa]]l, [[Sisimiuti vald|Sisimiuti valla]] [[halduskeskus]] *[[Sisŏphŏn]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Bântéay Méan Cheăy provints]]i keskus *[[Sitges]], linn [[Hispaania]]s [[Barcelona provints]]is *[[Sitía]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta]] saarel *[[Siuntio kirikuküla]], asula [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas [[Siuntio vald|Siuntio vallas]] *[[Siversk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is *[[Siverski]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is, [[Siverski vald|Siverski valla]] keskus *[[Siyabuswa]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] ==Sj== *[[Sjasstroi]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Volhovi rajoon]]is *[[Sjevjerodonetsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Sjomakõ (Žmerõnka rajoon)|Sjomakõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Sjomakõ (Hmilnõki rajoon)|Sjomakõ]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Sjurte]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Užhorodi rajoon]]is, [[Sjurte vald|Sjurte valla]] halduskeskus ==Sk== *[[Skabeikiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] *[[Skadovsk]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is *[[Skagen]], [[linn]] [[Taani]]s [[Frederikshavni vald|Frederikshavni vald]] *[[Skaistgirys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Skaistgiryse vald|Skaistgiryse valla]] halduskeskus *[[Skaistkalni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]] *[[Skaistlejas]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Skała]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi vojevoodkond|Krakówi vojevoodkonnas]] *[[Skalat]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Pidvolotšõski rajoon]]is *[[Skalbmierz]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonnas]] *[[Skalica]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] *[[Skalná]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Skaļupes]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]] *[[Skangaļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]] *[[Skaņkalne]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]] *[[Skanuļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Skapiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is, [[Skapiškise vald|Skapiškise valla]] halduskeskus *[[Skapstoti]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Skaras]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Skarszewy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]] *[[Skarżysko-Kamienna]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Skarżysko-Kamienna maakond|Skarżysko-Kamienna maakonna]] halduskeskus *[[Skaryszew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] *[[Skatval]], [[maa-asula]] [[Norra]]s [[Nord-Trøndelag]]i maakonnas [[Stjørdali vald|Stjørdali vallas]] *[[Skaudvilė]], linn [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is *[[Skawina]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Skellefteå]], [[linn]] [[Västerbotteni lään]]is, [[Skellefteå vald|Skellefteå valla]] keskus *[[Skėmiai]], küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Skėmiai vald|Skėmiai valla]] halduskeskus *[[Skępe]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]] *[[Skėriai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]] *[[Skiemonys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Skiemonysi vald|Skiemonysi valla]] halduskeskus *[[Skiemonysi küla|Skiemonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Skiemonysi vald|Skiemonysi vallas]] *[[Skien]], [[linn]] [[Norra]]s [[Telemark|Telemarg]]i maakonnas *[[Skierbieszów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]], [[Skierbieszówi vald|Skierbieszówi valla]] halduskeskus *[[Skierniewice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonna]] halduskeskus *[[Skilpadshek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Skirsnemunė]], küla [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Skirsnemunė vald|Skirsnemunė valla]] halduskeskus *[[Skjånes]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Gamviki vald|Gamviki vallas]] *[[Skjærhalden]], küla [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Hvaleri vald|Hvaleri valla]] keskus *[[Skjønhaug]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Trøgstadi vald|Trøgstadi valla]] keskus *[[Skleipiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Skliaustė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]. *[[Skoczów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] *[[Skoki]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] *[[Skole]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Skole rajoon]]i halduskeskus *[[Skolkovo]], küla [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is *[[Skopin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Skopini rajoon]]i keskus *[[Skopje]], [[Põhja-Makedoonia]] [[pealinn]] *[[Skórcz]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]] *[[Skovorodino]], linn [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is, [[Skovorodino rajoon]]i halduskeskus *[[Skrāģi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Skreite]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Skretiškė]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Skripsti]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]] *[[Skrīveri]], asula Lätis [[Skrīveri piirkond|Skrīveri piirkonnas]] *[[Skrzydlna]], küla [[Poola]] [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Dobra vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Dobra vallas]] *[[Skrzypne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Szaflary vald|Szaflary vallas]] *[[Skrunda]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonna]] keskus *[[Skrunda (Virbi vald)|Skrunda]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Skrundenieku ciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Skryhałaŭ]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Skryhałaŭ külanõukogu]] halduskeskus *[[Skubiņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Skudnovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Skujaiņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]] *[[Skujas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Skujene]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]], [[Skujene vald|Skujene valla]] halduskeskus *[[Skujnieki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]] *[[Skuķīši]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Skukuza]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Skulsk]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Skulski vald|Skulski valla]] halduskeskus *[[Skuodas]], linn [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is *[[Skuodiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]] *[[Skurbenieši]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Baldone vald|Baldone vallas]] *[[Skustele]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Krasnopoli vald|Krasnopoli vallas]] *[[Skutāneļmi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]] *[[Skutāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]] *[[Skuteč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Skvõra]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Skvõra rajoon]]i halduskeskus *[[Skwierzyna]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]] *[[Skwirtne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Skõbõn]], küla [[Ukraina]] [[Kiievi oblast]]i [[Brovarõ rajoon]]is *[[Skõtka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Skypstys]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] *[[Skýros]], on linn [[Kreeka]] [[Skýrose saar]]el ==Sl== *[[Słabodka]], asula [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is, [[Słabodka külanõukogu]] keskus *[[Sládkovičovo]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Galanta ringkond|Galanta ringkonnas]] *[[Slagnäs]], asula [[Rootsi]]s *[[Slampe]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Slampe vald|Slampe valla]] halduskeskus *[[Slamsti]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Slangerup]], linn [[Taani]]s *[[Slangrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Slănic]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Slănic Moldova]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Slaņķi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]]. *[[Slantsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Slaný]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Slatina]], linn [[Rumeenia]]s, [[Olti maakond|Olti maakonna]] keskus *[[Slatiňany]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Slavičín]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Slavieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]] *[[Slavikai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Slavikai vald|Slavikai valla]] halduskeskus *[[Slavjanka (Primorje krai)|Slavjanka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Hassani rajoon]]i keskus *[[Slavjansk-na-Kubani]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Slavjanski rajoon]]i halduskeskus *[[Slavkov u Brna]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]] *[[Slavna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Slavonice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Slavsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Slavski rajoon]]i keskus *[[Slavuta]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Slavuta rajoon]]i halduskeskus *[[Slavutõtš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]i haldusalas *[[Sława]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Wschowa maakond|Wschowa maakonnas]] *[[Sławatycze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Sławatycze vald|Sławatycze valla]] halduskeskus *[[Sławków]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]] *[[Sławno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sławno maakond|Sławno maakonna]] halduskeskus *[[Slengiai]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is, [[Sendvarise vald|Sendvarise valla]] halduskeskus *[[Ślesin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Sliač]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] [[Zvoleni ringkond|Zvoleni ringkonnas]] *[[Slieķi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Zosēni vald|Zosēni vallas]] *[[Slieķi (Liezēre vald)|Slieķi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Sligo]], [[linn]] [[Iirimaa]]l, [[Sligo maakond|Sligo maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Ślipcze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]] *[[Slīpe]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Slipiņciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Sliven]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Sliveni piirkond|Sliveni piirkonna]] keskus *[[Sljuda]], endine asula Venemaal [[Murmanski oblast]]i [[Kovdori rajoon]]is *[[Sljudjanka]], linn [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Sloboda-Gulivska]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Sloboda-Jarõšivska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Sloboda-Šargorodska]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Sloboda-Šlõškovetska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Mogõliv-Podilskõi rajoonis *[[Slobodka (Läti)|Slobodka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Slobodskoi]], linn Venemaal Kirovi oblastis, Slobodskoi rajooni keskus *[[Slobozia]], linn [[Rumeenia]]s, [[Ialomița maakond|Ialomița maakonna]] keskus *[[Slobožanske]], alev [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is [[Tšuhujivi rajoon]]is *[[Słojniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]] *[[Sloka]], endine linn [[Läti]]s, praegu [[Jūrmala]] osa *[[Sloklejas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Słomniki]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] *[[Słonim]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, Słonimi rajooni keskus *[[Słońsk]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]], [[Słoński vald|Słoński valla]] halduskeskus *[[Slovjanoserbsk]], alev Ukrainas Luhanski oblastis, Slovjanoserbski rajooni keskus *[[Slovjansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Słubice]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Słubice maakond|Słubice maakonna]] keskus *[[Słuck]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Słucki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Słupca]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Słupca maakond|Słupca maakonna]] halduskeskus *[[Słupsk]], [[linn]] [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Slušovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] ==Sm== *[[Smailagića Polje]], asula [[Montenegro]]s [[Kolašini vald|Kolašini vallas]] *[[Smalany]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Orša rajoon]]is, [[Smalany külanõukogu]] keskus *[[Smalavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Smalininkai]], linn [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Smārde]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Smardzewice]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Mazowiecki maakond|Tomaszów Mazowiecki maakonnas]] [[Tomaszów Mazowiecki vald|Tomaszów Mazowiecki vallas]] *[[Smarhoń]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Smečno]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Smeiļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Smerekowiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Smetes]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Śmigiel]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]] *[[Smiłavičy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Červieńi rajoon]]is *[[Smila]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Smila rajoon]]i halduskeskus *[[Smildzējciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Smile (Slovjanoserbski rajoon)|Smile]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Romnõ rajoon]]is *[[Smilgas]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]] *[[Smilgas (Ādaži piirkond)|Smilgas]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Smilgiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Smilgiai vald|Smilgiai valla]] halduskeskus *[[Smilgiai (Biržai)|Smilgiai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pačeriaukštė vald|Pačeriaukštė vallas]] *[[Smiltene]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is *[[Smiltinė]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Smiřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonnas]] *[[Smithfield (LAV)|Smithfield]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Smogorzewiec]], küla [[Poola]] [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Toruńi maakond|Toruńi maakonnas]] [[Obrowo vald|Obrowo vallas]] *[[Smolec]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kąty Wrocławskie vald|Kąty Wrocławskie vallas]] *[[Smolensk]], linn [[Venemaa]]l, [[Smolenski oblast]]i keskus *[[Smoljatškovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kurortnõi rajoon]]is *[[Smržovka]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Smukas]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Remte vald|Remte vallas]] *[[Smuravjovo-2]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is *[[Smurģi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]] ==Sn== *[[Snapji]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Sneffels]], endine asula [[USA]]-s [[Colorado]]s [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Snēpele]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Snēpele vald|Snēpele valla]] halduskeskus *[[Snežnogorsk]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Snetterton]], [[küla]] [[Inglismaa]]l [[Norfolk]]i krahvkonnas *[[Śnietnica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Snigurivka]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Snigurivka rajoon]]i halduskeskus *[[Sniķeri]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Snina]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Snina ringkond|Snina ringkonna]] halduskeskus *[[Snižne]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Snjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Snjatõni rajoon]]i halduskeskus *[[Snopków]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Jastkówi vald|Jastkówi vallas]] *[[Snopova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Snoŭ]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Niasviži rajoon]]is ==So== *[[Sobinka]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Sobinka rajoon]]i keskus *[[Sobków]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond|Jędrzejówi maakonnas]], [[Sobkówi vald|Sobkówi valla]] halduskeskus *[[Soblówka]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Ujsoły vald|Ujsoły vallas]] *[[Sobolivka (Lõpovetsi rajoon)|Sobolivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Sobolów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Łapanówi vald|Łapanówi vallas]] *[[Sobótka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]] *[[Sobral]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]] *[[Sobrance]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]], [[Sobrance ringkond|Sobrance ringkonna]] halduskeskus *[[Sochaczew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sochaczewi maakond|Sochaczewi maakonna]] halduskeskus *[[Sochocin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płoński maakond|Płoński maakonnas]], [[Sochocini vald|Sochocini valla]] halduskeskus *[[Sodalė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]] *[[Sodankylä]], asula [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is, [[Sodankylä vald|Sodankylä valla]] keskus *[[Soe (Tõrva)|Soe]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Soe (Viljandi)|Soe]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Soebatsfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Soela]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Soesaare]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Soest]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Soesti kreis]]i keskus *[[Soeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Sofia]], [[Bulgaaria]] [[pealinn]] *[[Sofikalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Sohland an der Spree]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Sohland an der Spree vald|Sohland an der Spree vallas]] *[[Sohlu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Sokal (Ukraina)|Sokal]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Sokali rajoon]]i halduskeskus *[[Sokcho]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Gangwoni provints]]is *[[Sokilnõkõ (Luhanski oblast)|Sokilnõkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Sokoke]], [[küla]] [[Keenia]]s [[Rannikuprovints]]is *[[Sokol]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is *[[Sokółka]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Sokółka maakond|Sokółka maakonna]] halduskeskus *[[Sokolki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Sokolov (Tšehhi)|Sokolov]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]], [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonna]] halduskeskus *[[Sokołów Małopolski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Sokołów Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonna]] halduskeskus *[[Sokõrjanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Sokõrjanõ rajoon]]i halduskeskus *[[Sol-Iletsk]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Sol-Iletski rajoon]]i halduskeskus *[[Sola]], asum [[Norra]]s [[Rogaland]]i maakonnas [[Stavanger/Sandnes]]i asulas, [[Sola vald|Sola valla]] keskus *[[Solaskungi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Solca]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Șoldănești]], linn [[Moldova]]s, [[Șoldănești rajoon]]i halduskeskus *[[Solec Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bydgoszczi maakond|Bydgoszczi maakonnas]] *[[Solec nad Wisłą]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lipsko maakond|Lipsko maakonnas]], [[Solec nad Wisłą vald|Solec nad Wisłą valla]] halduskeskus *[[Soledar]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Soligalitš]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Soligalitši rajoon]]i keskus *[[Solikamsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s *[[Solin]], linn [[Horvaatia]]s [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]] *[[Solingen]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Sollentuna (asula)|Sollentuna]], endine asula [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is [[Sollentuna vald|Sollentuna vallas]] *[[Solna]], linnaks nimetatav vald [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Solnetšnogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, Solnetšnogorski rajooni halduskeskus *[[Solnetšnõi]], [[kinnine alev]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is *[[Solnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Sologubivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Solothurn]], linn [[Šveits]]is, [[Solothurni kanton]]i halduskeskus *[[Soloti]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki rajoon]]is *[[Solt]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kalocsa kreis]]is *[[Soltā]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Soltsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Soltsõ rajoon]]i keskus *[[Soltvadkert]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kiskőrösi kreis]]is *[[Solvang (linn)|Solvang]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara maakonnas]] *[[Solvõtšegodsk]], linn Venemaal [[Arhangelski oblast]]is [[Kotlase rajoon]]is *[[Sombor]], [[linn]] [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s, [[Lääne-Bačka]] ringkonna ja [[Sombori vald|Sombori valla]] keskus *[[Șomcuta Mare]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Somero]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Somerset East]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Sompolno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Sonda]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] *[[Sønderborg]], [[linn]] [[Taani]]s [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani piirkonnas]], [[Sønderborgi vald|Sønderborgi valla]] keskus *[[Sondrio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Sondrio provints]]i halduskeskus *[[Songsong]], küla [[Põhja-Mariaanid]]es *[[Sonkajärvi]], küla [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Sonkajärvi vald|Sonkajärvi valla]] keskus *[[Sonneberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal, [[Sonnebergi vald|Sonnebergi valla]] keskus *[[Sonoma]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis *[[Sonop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Sooaluste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Sooblase]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Soodla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Sookaera]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] *[[Sookaera-Metsanurga]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Sookalda]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Sookalduse]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Sookatse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Sooküla (Häädemeeste)|Sooküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Soolu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Soome (Antsla)|Soome]],küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Soometsa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Soomevere (Põhja-Sakala)|Soomevere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Soomra]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Sooniste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Soontaga]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Soo-otsa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Soorinna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Sooru]], küla Valga maakonnas [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Soosalu (Märjamaa)|Soosalu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Soosalu (Põhja-Pärnumaa)|Soosalu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Sootaga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Sooviku]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Soovälja]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Sopot]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Sopron]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] *[[Sopõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Sorel-Tracy]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Sormuli]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Sorø]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Soroca]], [[linn]] [[Moldova]]s, [[Soroca maakond|Soroca maakonna]] halduskeskus *[[Sorokotjažõntsi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Sorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Hakassia]]s *[[Sortland]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Langøya]] saarel, [[Sortlandi vald|Sortlandi valla]] keskus *[[Sorrento]], [[linn]] [[Itaalia]]s *[[Sortavala]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Sortavala rajoon]]i keskus *[[Sosa (Saksimaa)|Sosa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Sosa vald|Sosa vallas]] *[[Sōsa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Soshanguve]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Sośnicowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Sosnivka]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Tšervonohradi rajoon]]is *[[Sosnogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] *[[Sosnovoborsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Sosnovõi Bor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Sosnowiec]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Sossenski]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is [[Kozelski rajoon]]is *[[Sosva]], asula [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is [[Serovi rajoon]]is *[[Sozopol]], linn [[Bulgaaria]]s [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonnas]], [[Sozopoli vald|Sozopoli valla]] keskus *[[Sotkamo]], asula [[Soome]]s [[Kainuu]] maakonnas [[Sotkamo vald|Sotkamo vallas]] *[[Sotši]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Sottunga]], küla [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Sottunga vald|Sottunga vallas]] *[[Sŏul]], [[Lõuna-Korea]] pealinn *[[South Bend]], linn [[USA]]-s [[Indiana]] osariigis *[[Southampton]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Hampshire]]'i krahvkonnas *[[Southbroom]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Soutpan]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Sovaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]] *[[Sovata]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Sovetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Sovetski rajoon (Kaliningradi oblast)|Sovetski rajoon]]i keskus *[[Sovetsk (Kirovi oblast)|Sovetsk]], linn Venemaal Kirovi oblastis *[[Sovetsk (Tula oblast)|Sovetsk]], linn Venemaal [[Tula oblast]]is [[Štšokino rajoon]]is *[[Sovetskaja Gavan]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s *[[Sovetski]], linn Venemaal [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Sovetski (Marimaa)|Sovetski]], alev Venemaal [[Marimaa|Mari-Eli Vabariigis]] *[[Sowlany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Supraśli vald|Supraśli vallas]] ==Sp== *[[Spaigiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]] *[[Spálené Poříčí]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi lõunaringkond|Plzeňi lõunaringkonnas]] *[[Spaļenieki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Baldone vald|Baldone vallas]] *[[Spanish Town]], linn [[Jamaica]]s, [[Saint Catherine'i vald|Saint Catherine'i valla]] keskus *[[Spāre]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Spāre (Ģibuļi vald)|Spāre]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Spāriņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]] *[[Spass-Demensk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Spass-Demenski rajoon]]i keskus *[[Spass-Klepiki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is *[[Spassk]], linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is *[[Spassk-Dalni]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Spassk-Rjazanski]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is *[[Speltes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Speyer]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Spietēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Spīn Būldak]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kandahāri provints]]is *[[Spišská Belá]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Kežmaroki ringkond|Kežmaroki ringkonnas]] *[[Spišská Nová Ves]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]], [[Spišská Nová Vesi ringkond|Spišská Nová Vesi ringkonna]] halduskeskus *[[Spišská Stará Ves]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Kežmaroki ringkond|Kežmaroki ringkonnas]] *[[Spišské Podhradie]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Levoča ringkond|Levoča ringkonnas]] *[[Spišské Vlachy]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] [[Spišská Nová Vesi ringkond|Spišská Nová Vesi ringkonnas]] *[[Spitak]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Spithami]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Spoegrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Spokane]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]], [[Spokane'i maakond|Spokane'i maakonna]] halduskeskus *[[Spoleto]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is *[[Spreetal]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Spreetali vald|Spreetali vallas]] *[[Sprektīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Sprīdīši]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Sprīdītis]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Spridzēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]] *[[Sprinduļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Springbok]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonna]] halduskeskus *[[Springfield]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s, [[Illinois]]i osariigi pealinn, [[Sangamoni maakond|Sangamoni maakonna]] halduskeskus *[[Springfield (Missouri)|Springfield]], linn USA-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Springfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Spriņģi (Koknese vald)|Spriņģi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]] *[[Springs]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Sprīzdāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]] *[[Sprīvuļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Sproģi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Sprogiškė]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Sprosti]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Spuldzēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Spulgas]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Zosēni vald|Zosēni vallas]] *[[Spurganai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]] *[[Spõtšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Spychowo]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Szczytno maakond|Szczytno maakonnas]] [[Świętajno vald|Świętajno vallas]] *[[Spydeberg]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Spydebergi vald|Spydebergi valla]] keskus ==Sq== *[[Squaw Valley]], asula [[USA]]-s [[California]]s [[Placeri maakond|Placeri maakonnas]] ==Sr== *[[Srebrenica]], [[linn]] ja omavalitsusringkond [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigis]] *[[Srednekolõmsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Srednekolõmski uluss]]i keskus *[[Sredneuralsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Sredneuralski linnaringkond|Sredneuralski linnaringkonna]] keskus *[[Śrem]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Śremi maakond|Śremi maakonna]] halduskeskus *[[Sretensk]], linn [[Venemaa]]l [[Taga-Baikali krai]]s, [[Sretenski rajoon]]i halduskeskus *[[Sri Jayewardenepura Kotte]], [[Sri Lanka]] ametlik pealinn *[[Sriauptai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Lenkimai vald|Lenkimai vallas]] *[[Środa Śląska]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Środa Śląska maakond|Środa Śląska maakonna]] halduskeskus *[[Środa Wielkopolska]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Środa Wielkopolska maakond|Środa Wielkopolska maakonna]] halduskeskus *[[Srokowo]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonnas]], [[Srokowo vald|Srokowo valla]] halduskeskus ==Sz== *[[Szabadszállás]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kunszentmiklósi kreis]]is *[[Sząbruk]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] [[Gietrzwałdi vald|Gietrzwałdi vallas]] *[[Szaciłówka]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Korycini vald|Korycini vallas]] *[[Szadek]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zduńska Wola maakond|Zduńska Wola maakonnas]] *[[Szaflary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakond]], [[Szaflary vald|Szaflary valla]] halduskeskus *[[Szamocin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]] *[[Szamotuły]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonna]] halduskeskus *[[Szarbia]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]] *[[Szare]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]] *[[Szarvas]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] *[[Százhalombatta]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] Érdi kreisis *[[Szczaniec]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Świebodzini maakond|Świebodzini maakonnas]], [[Szczanieci vald|Szczanieci valla]] halduskeskus *[[Szczawnica]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] *[[Szczawno-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]] *[[Szczaworyż]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]] [[Busko-Zdrój vald|Busko-Zdrój vallas]] *[[Szczebrzeszyn]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]] *[[Szczecin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Szczecinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonna]] halduskeskus *[[Szczekociny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Szczerców]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Bełchatówi maakond|Bełchatówi maakonnas]], [[Szczercówi vald|Szczercówi valla]] halduskeskus *[[Szczucin]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Dąbrowa Tarnowska maakond|Dąbrowa Tarnowska maakonnas]] *[[Szczuczyn]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Grajewo maakond|Grajewo maakonnas]] *[[Szczurowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]], [[Szczurowa vald|Szczurowa valla]] halduskeskus *[[Szczyrk]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]] *[[Szczyrzyc]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]] *[[Szczytna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Szczytno]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Szczytno maakond|Szczytno maakonna]] halduskeskus *[[Szécsény]], linn [[Ungari]]s [[Nógrádi komitaat|Nógrádi komitaadis]], [[Szécsényi kreis]]i halduskeskus *[[Szeged]], linn [[Ungari]]s, [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadi]] keskus *[[Szeghalom]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]], [[Szeghalomi kreis]]i halduskeskus *[[Székesfehérvár]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Szekszárd]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Tolna komitaat|Tolna komitaadi]] keskus *[[Szemud]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]], [[Szemudi vald|Szemudi valla]] halduskeskus *[[Szemudzka Huta]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]] [[Szemudi vald|Szemudi vallas]] *[[Szendrő]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Edelényi kreis]]is *[[Szentendre]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Szentes]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadis]] *[[Szentgotthárd]], linn [[Ungari]]s [[Vasi komitaat|Vasi komitaadis]], [[Szentgotthárdi kreis]]i halduskeskus *[[Szentlőrinc]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Szentlőrinci kreis]]i halduskeskus *[[Szepietowo]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] *[[Szerencs]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], [[Szerencsi kreis]]i halduskeskus *[[Szerenosy]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Szerzyny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]], [[Szerzyny vald|Szerzyny valla]] halduskeskus *[[Szewna]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]] [[Bodzechówi vald|Bodzechówi vallas]]. *[[Szigethalom]], linn Ungaris [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Szigetszentmiklósi kreis]]is *[[Szigetszentmiklós]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Szigetvár]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Szigetvári kreis]]i halduskeskus *[[Szikszó]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], [[Szikszó kreis]]i halduskeskus *[[Szklarska Poręba]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] *[[Szla]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przasnyszi maakond|Przasnyszi maakonnas]] [[Przasnyszi vald|Przasnyszi vallas]] *[[Szlachtowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szczawnica vald|Szczawnica vallas]] *[[Szlichtyngowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Wschowa maakond|Wschowa maakonnas]] *[[Szob]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], [[Szobi kreis]]i halduskeskus *[[Szolnok]], [[linn]] [[Ungari]]s *[[Szombathely]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Vasi komitaat|Vasi komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Szpikołosy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]] *[[Szprotawa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]] *[[Szreńsk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mława maakond|Mława maakonnas]], [[Szreński vald|Szreński valla]] halduskeskus *[[Sztabin]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]], [[Sztabini vald|Sztabini valla]] halduskeskus *[[Sztum]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sztumi maakond|Sztumi maakonna]] halduskeskus *[[Szubin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nakło maakond|Nakło maakonnas]] *[[Szudziałowo]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]], [[Szudziałowo vald|Szudziałowo valla]] halduskeskus *[[Szwagrów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] [[Osieki vald (Święty Krzyżi vojevoodkond)|Osieki vallas]] *[[Szychowice]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Mircze vald|Mircze vallas]] *[[Szydłów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] *[[Szydłowiec]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Szydłowieci maakond|Szydłowieci maakonna]] halduskeskus *[[Szyk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]] ==St== *[[St Francis Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[St. Joseph]], linn [[USA]]-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]], [[Buchanani maakond (Missouri)|Buchanani maakonna]] halduskeskus *[[St. Lucia (LAV)|St. Lucia]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]] *[[St. Petersburg]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Pinellase maakond|Pinellase maakonnas]] *[[Stābeģi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]] *[[Stabulnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Stacija "Ventspils 2"]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Stačiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is [[Lygumai vald|Lygumai vallas]] *[[Stade]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal, [[Stade kreis]]i keskus *[[Stahhanov]], vt [[Asulad (K)#Ka|Kadijivka]] *[[Staicele]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is *[[Staidi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]. *[[Stākas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Stakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Stakliškės]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Stakliškėse vald|Stakliškėse valla]] keskus *[[Stalbe]], asula [[Läti]]s, [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonna]] ja [[Stalbe vald|Stalbe valla]] keskus *[[Staldes]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Stalgėnai]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Stalgėnai vald|Stalgėnai valla]] halduskeskus *[[Staļi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Ērģeme vald|Ērģeme vallas]] *[[Stalīdzāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]] *[[Stałovičy]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]] ja [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Baranavičy rajoon]]is *[[Stalowa Wola]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Stalowa Wola maakond|Stalowa Wola maakonna]] halduskeskus *[[Stāmeri]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Staņaudi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Standerton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Standzes ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Staniątki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Niepołomice vald|Niepołomice vallas]] *[[Stanisław Dolny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]] *[[Stanisławów (Mińsk Mazowiecki maakond)|Stanisławów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Stanisławówi vald|Stanisławówi valla]] halduskeskus *[[Stańkava]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Dziaržynski rajoon]]is, [[Stańkava külanõukogu]] keskus *[[Staňkov (Domažlice ringkond)|Staňkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]] *[[Stanley (Falklandi saared)|Stanley]], [[Falklandi saared|Falklandi saarte]] pealinn *[[Stanstead]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas *[[Stanõtsja Luhanska]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Stanõtsja Luhanska rajoon]]i keskus *[[Stapāni]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Stąporków]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]] *[[Stapriņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Stapriņi (mazciems)|Stapriņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Stará Ľubovňa]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Stará Ľubovňa ringkond|Stará Ľubovňa ringkonna]] halduskeskus *[[Stara Prõluka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Stara Zagora]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s *[[Stará Turá]], linn [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] [[Nové Mesto nad Váhomi ringkond|Nové Mesto nad Váhomi ringkonnas]] *[[Starachowice]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Starachowice maakond|Starachowice maakonna]] halduskeskus *[[Staraja Kupavna]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Noginski rajoon]]is *[[Staraja Ladoga]], küla [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Volhovi rajoon]]is *[[Staraja Russa]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Staraja Russa rajoon]]i keskus *[[Stārdupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Stare Babice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]], [[Stare Babice vald|Stare Babice valla]] halduskeskus *[[Stargard]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Stari]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Daukstese vald|Daukstese valla]] halduskeskus *[[Stari Bar]], linn [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]] *[[Staritsa]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Staritsa rajoon]]i keskus *[[Stárkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Starnberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Ülem-Baieri]] ringkonnas, [[Starnbergi kreis]]i keskus *[[Starobeševe]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Starobilsk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Starobilski rajoon]]i keskus *[[Starobin]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Salihorski rajoon]]is *[[Starodub]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Starodubi rajoon]]i keskus *[[Starogard Gdański]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonna]] ja [[Starogard Gdański vald|Starogard Gdański valla]] halduskeskus *[[Starognativka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Telmanove rajoon]]is *[[Starokostjantõniv]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Starokostjantõnivi rajoon]]i halduskeskus *[[Staromieście]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond| Częstochowa maakonnas]] [[Lelówi vald|Lelówi vallas]] *[[Starostõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Staroźreby]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płocki maakond|Płocki maakonnas]], [[Staroźreby vald|Staroźreby valla]] halduskeskus *[[Starti]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]] *[[Starõi Krõm]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is [[Kirovi rajoon]]is *[[Starõi Oskol]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is *[[Starõi Sambir]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Starõje Bõgi]], küla [[Šarkani rajoon]]is [[Udmurtia]]s *[[Starõje Tšetškabõ]], küla Venemaal [[Tatarstan]]is [[Kaibitsõ rajoon]]is *[[Stary Sącz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] *[[Stary Toruń]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Toruńi maakond|Toruńi maakonnas]] [[Zławieś Wielka vald|Zławieś Wielka vallas]] *[[Staryja Darohi]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Staryja Darohi rajoon]]i keskus *[[Stasiūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is [[Žiežmariai maavald|Žiežmariai maavallas]] *[[Staszów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Staszówi maakond|Staszówi maakonna]] halduskeskus *[[Stavanger]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Rogaland]]i maakonna [[halduskeskus]] *[[Stavkõ (Pištšanka rajoon)|Stavkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Stavropol]], linn [[Venemaa]]l, [[Stavropoli krai]] keskus *[[Stawiguda]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]], [[Stawiguda vald|Stawiguda valla]] halduskeskus *[[Stawiski]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Kolno maakond|Kolno maakonnas]] *[[Stawisza]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Stawiszyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]] *[[Stebnõk]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Drohobõtši rajoon]]is *[[Stefankowice]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]] *[[Stēģi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Ștei]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Steinigtwolmsdorf]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Steinigtwolmsdorfi vald|Steinigtwolmsdorfi vallas]] *[[Steinkopf]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Stella (LAV)|Stella]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] [[Naledi vald|Naledi vallas]] *[[Stellarton]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis *[[Stellenbosch]], linn [[Lõuna-Aafrika vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Stelmužė]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is [[Imbradase vald|Imbradase vallas]] *[[Stendal]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal, [[Stendali kreis]]i keskus *[[Stende]], [[linn]] [[Läti]]s [[Talsi rajoon]]is *[[Steninge]], asula [[Rootsi]]s [[Hallandi lään]]is [[Halmstadi vald|Halmstadi vallas]] *[[Stensele]], asula [[Rootsi]]s [[Storumani vald|Storumani vallas]] *[[Stepankõ (Pogrebõštše rajoon)|Stepankõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Stepaškõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaisõni rajoon]]is *[[Stepes]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]] *[[Stephanavan]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Stephantsminda]], alev [[Gruusia]]s [[Mtshetha-Mthianethi]] piirkonnas, [[Kazbegi rajoon]]i keskus *[[Stepi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]], [[Zvārtava vald|Zvārtava valla]] halduskeskus *[[Stepnica]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonnas]] *[[Stępuchowo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] [[Damasławeki vald|Damasławeki vallas]] *[[Sterdyń]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonnas]], [[Sterdyńi vald|Sterdyńi valla]] halduskeskus *[[Sterkspruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Sterkstroom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Sterlitamak]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]] *[[Sterpenich]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Steržinova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Stęszew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Stewiacke]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis *[[Steynsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Steynsrus]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Steyr]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Steytlerville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Stikli]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Stilbaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Stilfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Stiliņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Stipirkiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Stiprie]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]] *[[Stirling]], linn Šotimaal, [[Stirlingi omavalitsus]]e keskus *[[Stirnas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Stirniene]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Stirnienes muiža]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Stirniškiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Subačiuse vald|Subačiuse vallas]] *[[Stiukas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Stīveri]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]] *[[Stocene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Stochov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Stočkai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Stockem (Arlon)|Stockem]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Stockholm]], linnaks nimetatav haldusüksus [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Stockholm (linn)|Stockholm]], linn [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Stockton (California)|Stockton]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]] *[[Stoczek Łukowski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]] *[[Stod]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi lõunaringkond|Plzeňi lõunaringkonnas]] *[[Stoke-on-Trent]], linn [[Suurbritannia]]s [[Staffordshire]]'is *[[Stolac]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s, [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]i kuuluvas [[Herzegovina-Neretva kanton]]is *[[Stolberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Aacheni linnaregioon]]is *[[Stolin]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Stolini rajoon]]i keskus *[[Stoniškiai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Stoniškiai vald|Stoniškiai valla]] halduskeskus *[[Stopnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]] *[[Storas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Storby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Eckerö vald|Eckerö valla]] keskus *[[Storožõnets]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Storožõnetsi rajoon]]i halduskeskus *[[Storsteinnes]], asula [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas, [[Balsfjordi vald|Balsfjordi valla]] keskus *[[Storuman]], asula [[Rootsi]]s [[Västerbotteni lään]]is, [[Storumani vald|Storumani valla]] keskus *[[Stoŭbcy]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Stoŭbcy rajoon]]i keskus *[[Stradiņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Strahholissja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Strahwalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Strahwalde vald|Strahwalde vallas]] *[[Strakonice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonna]] halduskeskus *[[Stralsund]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal *[[Strandfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Strante]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Strasbourg]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Alsace]]'i piirkonna [[halduskeskus]] *[[Strășeni]], linn [[Moldova]]s, [[Strășeni rajoon]]i halduskeskus *[[Strazde]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Strazde vald|Strazde valla]] halduskeskus *[[Stráž nad Nežárkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Stráž pod Ralskem]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Strážnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Strážov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Strážske]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] [[Michalovce ringkond|Michalovce ringkonnas]] *[[Stratford-upon-Avon]], linn [[Inglismaa]]l [[Warwickshire]]'is *[[Stratijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Straubing]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Straupe]], asula [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]] [[Straupe vald|Straupe vallas]] *[[Strauti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Strautiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Strautiņi (Ziemeri vald)|Strautiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Strautmaļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]] *[[Strēbeles]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Strehaia]], linn [[Rumeenia]]s [[Mehedinți maakond|Mehedinți maakonnas]] *[[Strehla]], linn [[Saksamaa]] [[Saksimaa]] liidumaal [[Riesa-Großenhaini kreis]]is *[[Strėliškiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] *[[Strelna]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Petrodvoretsi rajoon]]is *[[Strenči]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is *[[Stresa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte|Piemonte maakonnas]] [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]is *[[Strešyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]is *[[Streževoi]], linn [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is *[[Stříbro]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Strīķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Strīķeļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Strilkove]], küla [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Genitšeski rajoon]]is *[[Strimyliškės]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]] *[[Stripiniai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] *[[Strmilov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Stroitel]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Jakovlevo rajoon]]i halduskeskus *[[Stronie Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Stropkov]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Stropkovi ringkond|Stropkovi ringkonna]] halduskeskus *[[Stróżna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Bobowa vald|Bobowa vallas]] *[[Strzegom]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]] *[[Strzelce Krajeńskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Strzelce Krajeńskie maakond|Strzelce Krajeńskie maakonna]] halduskeskus *[[Strzelce Opolskie]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]] *[[Strzeleczki]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Krapkowice maakond|Krapkowice maakonnas]], [[Strzeleczki vald|Strzeleczki valla]] halduskeskus *[[Strzelin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Strzelini maakond|Strzelini maakonna]] halduskeskus *[[Strzelno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Mogilno maakond|Mogilno maakonnas]] *[[Strzeszyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Laskowa vald|Laskowa vallas]] *[[Strzmiele]], küla [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Łobezi maakond|Łobezi maakonnas]] [[Radowo Małe vald|Radowo Małe vallas]]. *[[Strzyżów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Strzyżówi maakond|Strzyżówi maakonna]] halduskeskus *[[Strugi Krasnõje]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Strugi Krasnõje rajoon]]i keskus *[[Struisbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Kaap Agulhase vald|Kaap Agulhase vallas]] *[[Strumień]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] *[[Strunino]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)|Aleksandrovi rajoonis]] *[[Struņķene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Struņķi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Strupiņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Strupļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]], [[Sokolki vald|Sokolki valla]] halduskeskus *[[Strutele]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Struteles muiža]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Strutõnka (Lõpovetsi rajoon)|Strutõnka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Strõi]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Strängnäs]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi lään]]is, [[Strängnäsi vald|Strängnäsi valla]] [[halduskeskus]] *[[Strydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Strydkraal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] [[Fetakgomo Tubatse vald|Fetakgomo Tubatse vallas]] *[[Strygalė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]] *[[Stryków]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Stryn]], [[küla]] [[Norra]]s [[Sogn og Fjordane]] maakonnas, [[Stryni vald|Stryni valla]] keskus *[[Stryszawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]], [[Stryszawa vald|Stryszawa valla]] halduskeskus *[[Stryszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]] *[[Stuborova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Studena]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Studénka]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] *[[Stukalova Balka]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Slovjanoserbski rajoon]]is *[[Stuķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Stuķi (Liepa vald)|Stuķi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]] *[[Stukmaņi]], asula [[Läti]]s [[Pļaviņase piirkond|Pļaviņase piirkonnas]], [[Klintaine vald|Klintaine valla]] halduskeskus *[[Stūnīši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Olaine piirkond|Olaine piirkonnas]] [[Olaine vald|Olaine vallas]] *[[Stupava]], linn [[Slovakkia]]s [[Bratislava maakond|Bratislava maakonnas]] [[Malacky ringkond|Malacky ringkonnas]] *[[Stupino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Stupino rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Stupnõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Stupsk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mława maakond|Mława maakonnas]], [[Stupski vald|Stupski valla]] halduskeskus *[[Sturefors]], asula [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Linköpingi vald|Linköpingi vallas]] *[[Stūri]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonna]]s [[Blīdene vald|Blīdene vallas]] *[[Stūrīši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Stūrīši (Lauciene vald)|Stūrīši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Stūrīši (Limbaži vald)|Stūrīši]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Stūrīši (Remte vald)|Stūrīši]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Remte vald|Remte vallas]] *[[Stūrmežs]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Sturti]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Stutterheim]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Stuttgart]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Baden-Württemberg]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Stützengrün]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Stützengrüni vald|Stützengrüni vallas]] ==Su== *[[Subačius]], linn [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is *[[Subate]], [[linn]] [[Läti]]s [[Daugavpilsi rajoon]]is *[[Subotivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Sūbri]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Suceava]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Sucha Beskidzka]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Sucha maakond|Sucha maakonna]] halduskeskus *[[Sucha Struga]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Rytro vald|Rytro vallas]] *[[Suchań]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Suchdol nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Suchedniów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Skarżysko-Kamienna maakond|Skarżysko-Kamienna maakonnas]] *[[Suchowola]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] *[[Sucre]], [[Boliivia]] põhiseaduslik [[pealinn]], [[Chuquisaca departemang]]u keskus *[[Sudak]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Sudargas]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Sudargase vald|Sudargase valla]] halduskeskus *[[Sudargi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Sūde]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sudeikiai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Sudeikiai vald|Sudeikiai valla]] halduskeskus *[[Sudemäe]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Sūdintai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]] *[[Sudiste]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Sudogda]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Sudogda rajoon]]i halduskeskus *[[Sudova Võšnja]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Mostõska rajoon]]is *[[Sudža]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Sudža rajoon]]i keskus *[[Suess]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Suffolk (Virginia)]] *[[Sugaudžiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]] *[[Suginčiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Suginčiai vald|Suginčiai valla]] halduskeskus *[[Suginčiai (Akmenė)|Suginčiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Suhharivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Narodõtši rajoon]]is *[[Suhhinitši]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Suhhinitši rajoon]]i keskus *[[Suhhoi Log]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is, Suhhoi Logi linnaringkonna keskus *[[Suhhumi]], [[Abhaasia]] [[pealinn]] *[[Suhl]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal *[[Suiderstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Kaap Agulhase vald|Kaap Agulhase vallas]] *[[Suigu (Tori)|Suigu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Suislepa]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Suita]], linn [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Sukturi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Sukturi (Lībagi vald)|Sukturi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Sulechów]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Sulęcin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonna]] halduskeskus *[[Sulejów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Piotrków Trybunalski maakond|Piotrków Trybunalski maakonnas]] *[[Sulejówek]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] *[[Sulevi]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Sulina]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]] *[[Sulkivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Sułkowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] *[[Sulmierzyce]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]] *[[Sulmona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[L'Aquila provints]]is *[[Sułoszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]], [[Sułoszowa vald|Sułoszowa valla]] halduskeskus *[[Sultsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Sulu (Märjamaa)|Sulu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Sulupere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Sumbawanga]], linn [[Tansaania]]s, [[Rukwa piirkond|Rukwa piirkonna]] halduskeskus *[[Sumburciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sumeinieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]] *[[Sumõ]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Sumõ oblast]]i ja [[Sumõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Sundbyberg (asula)|Sundbyberg]], endine linn [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Sundebru]], küla [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]] *[[Sunderland]], linn [[Inglismaa]]l [[Tyne and Wear]]i linnkrahvkonnas *[[Sundimetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Sundra]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Sundsvall]], linn [[Rootsi]]s [[Västernorrlandi lään]]is *[[Sunīši]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]] *[[Sunīši (Garkalne piirkond)|Sunīši]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Sunne]], linn [[Rootsi]]s [[Värmlandi lään]]is [[Sunne vald|Sunne vallas]] *[[Sunrise-on-Sea]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Sunža]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Inguššia]]s, [[Sunža rajoon]]i keskus *[[Suntaži]], küla [[Läti]]s [[Vidzeme]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Suntaži vald|Suntaži valla]] halduskeskus *[[Sūnupes]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Baldone vald|Baldone vallas]] *[[Sunwu]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Heihe Shi]]'s, [[Sunwu maakond|Sunwu maakonna]] ja [[Sunwu suurvald|Sunwu suurvalla]] keskus *[[Suojärvi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Suojärvi rajoon]]i keskus *[[Suonenjoki]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas *[[Supa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Supes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Supetar]], linn [[Horvaatia]]s [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]] *[[Supingstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Supraśl]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Supsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Sūq ash-Shuyūkh]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonnas]] *[[Şūr]], linn [[Liibanon]]is [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni kubernerkonnas]] *[[Surabaya]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Ida-Jaava provints]]i [[halduskeskus]] *[[Surami]], alev [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli|Šida Kharthli piirkonnas]] [[Hašuri rajoon]]is *[[Suraż]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Suraž]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Suraži rajoon]]i keskus *[[Surat]], [[linn]] [[India]]s [[Gujarāt]]i osariigis *[[Surat Thani]], linn [[Tai]]s *[[Surčciems]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Surdegis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]i [[Troškūnai vald|Troškūnai vallas]] *[[Surgut]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Surhów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonnas]] [[Krasnystawi vald|Krasnystawi vallas]] *[[Surikava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Surju]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]] *[[Surovikino]], linn [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is, [[Surovikino rajoon]]i halduskeskus *[[Sursk]], linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is [[Gorodištše rajoon]]is *[[Surt]], linn [[Liibüa]]s *[[Suru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Surva]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Surviliškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Surviliškise vald|Surviliškise valla]] halduskeskus *[[Susa (Itaalia)|Susa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Torino provints]]is *[[Şuşa]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is [[Mägi-Karabahh]]is *[[Sūsah]], [[linn]] [[Tuneesia]]s, [[Sūsah' kubernerkond|Sūsah' kubernerkonna]] keskus *[[Susanville]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s, [[Lasseni maakond|Lasseni maakonna]] halduskeskus *[[Susanville (Oregon)|Susanville]], kummituslinn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Oregon]]i osariigis [[Granti maakond (Oregon)|Granti maakonnas]] *[[Susitna North]], asula [[Alaska]]l *[[Suskowola]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Pionki vald|Pionki vallas]] *[[Susono]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Sussuman]], linn [[Venemaa]]l [[Magadani oblast]]is, [[Sussumani rajoon]]i ja [[Sussumani linnaringkond|Sussumani linnaringkonna]] keskus *[[Susz]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]] *[[Susta]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]] *[[Sušice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Suzdal]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Suzdali rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Suzu]], linn [[Jaapan]]is [[Ishikawa prefektuur]]is *[[Suzuka]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Suži (Garkalne piirkond)|Suži]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Sutherland (LAV)|Sutherland]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Sutkai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]i [[Kriūkai vald|Kriūkai vallas]] *[[Sutlema]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Sutlepa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Sutomore]], linn [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]] *[[Sutton (Québec)|Sutton]], küla [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas *[[Sutu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Suuga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Suur-Nõmmküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Suurbraak]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Suure-Ahli]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Suure-Jaani]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] *[[Suure-Lähtru]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Suure-Rootsi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Suurejõe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Suurekivi]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Suuresta]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] *[[Suurküla (Märjamaa)|Suurküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Suurküla (Põlva)|Suurküla]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Suurmetsa]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Suurna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Suurpea]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Suursoo küla|Suursoo]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Suurupi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Suva]], [[Fidži]] pealinn, [[Keskpiirkond (Fidži)|Keskpiirkonna]] halduskeskus *[[Suvainiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Pandėlysi vald|Pandėlysi vallas]] *[[Suviekas]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Suviekase vald|Suviekase valla]] halduskeskus *[[Suvorov (linn)|Suvorov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Suvorovi rajoon]]i halduskeskus *[[Suwałki]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] ==Sv== *[[Svaljava]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Svaljava rajoon]]i halduskeskus *[[Svaneke]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Svari]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Svatove]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Svatove rajoon]]i halduskeskus *[[Svay Riĕng]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Svay Riĕngi provints]]i keskus *[[Svėdasai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Svėdasai vald|Svėdasai valla]] halduskeskus *[[Sveiļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Sveļmi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Svente]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] *[[Sverdlivka (Lõpovetsi rajoon)|Sverdlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Svētciems]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Svēte]], asula [[Läti]]s [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]], [[Svēte vald|Svēte valla]] keskus *[[Sveti Stefan]], asula [[Montenegro]]s [[Budva vald|Budva vallas]] *[[Svētiņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lielvārde vald|Lielvārde vallas]] *[[Světlá nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Svetlograd]], linn Venemaal [[Stavropoli krai]]s *[[Svetogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is *[[Sviby]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] *[[Svidník]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Svidníki ringkond|Svidníki ringkonna]] keskus *[[Svieržań]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Doŭski külanõukogu]]s. *[[Sviestiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Svilāre]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]] *[[Sviļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Sviļu ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Svinhult]], küla [[Rootsi]]s [[Östergötland]]is [[Östergötlandi lään]]is [[Ydre vald|Ydre vallas]] *[[Svir]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is, [[Sviri külanõukogu]] keskus *[[Svirkančiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Svirkos]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Svirkose vald|Svirkose valla]] halduskeskus *[[Svirstroi]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Lodeinoje Pole rajoon]]is *[[Svisłač]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Svisłači rajoon]]i keskus *[[Svisłač (Minski oblast)|Svisłač]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Svisłač (Mahiloŭ oblast)|Svisłač]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Asipovičy rajoon]]is *[[Svit]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Popradi ringkond|Popradi ringkonnas]] *[[Svitavy]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]], [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonna]] halduskeskus *[[Svitene]], asula [[Läti]]s [[Rundāle piirkond|Rundāle piirkonnas]] *[[Svitlodarsk]], asula [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Svjatohirsk]], linn [[Ukraina]] [[Donetski oblast]]i [[Kramatorski rajoon]]is *[[Svoboda nad Úpou]], linn [[Tšehhi]] [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Svobodnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is, [[Svobodnõi rajoon]]i halduskeskus *[[Svratka]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]] *[[Svõtõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Svätý Jur]], linn [[Slovakkia]]s [[Bratislava maakond|Bratislava maakonnas]] [[Pezinoki ringkond|Pezinoki ringkonnas]] ==Sw== *[[Swakopmund]], linn [[Namiibia]]s, [[Erongo ringkond|Erongo ringkonna]] halduskeskus *[[Swalala]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Mbombela vald|Mbombela vallas]] *[[Swansea]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Wales]]is *[[Swarzędz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Swarzewo]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pucki maakond|Pucki maakonnas]] [[Pucki vald|Pucki vallas]] *[[Swartklip]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Swartruggens]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Swellendam]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Świątniki Górne]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] *[[Świdnica]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Świdnica maakond|Świdnica maakonna]] halduskeskus *[[Świdnik]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Świdniki maakond|Świdniki maakonna]] halduskeskus *[[Świdwin]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Świdwini maakond|Świdwini maakonna]] halduskeskus *[[Świebodzice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]] *[[Świebodzin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Świebodzini maakond|Świebodzini maakonna]] halduskeskus *[[Święciechowa]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]], [[Święciechowa vald|Święciechowa valla]] halduskeskus *[[Świeradów-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]] *[[Świerzawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Złotoryja maakond|Złotoryja maakonnas]]. *[[Świętochłowice]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Świętoszów]], [[küla]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Swindon]], linn [[Inglismaa]]l [[Wiltshire]]'i krahvkonnas *[[Świnoujście]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] ==Sõ== *[[Sõgula]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] *[[Sõitme]], küla Harju maakonnas [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Sõktõvkar]], linn [[Venemaa]]l, [[Komi Vabariik|Komi Vabariigi]] pealinn *[[Sõmera]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Sõmerpalu]], alevik [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Sõmerpalu küla|Sõmerpalu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Sõmeru]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] *[[Sõmeru (Kiili)|Sõmeru]], küla Harju maakonnas Kiili vallas *[[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]], küla Harju maakonnas [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Sõmeru (Märjamaa)|Sõmeru]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Sõmeru (Paide)|Sõmeru]], küla [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]] *[[Sõnarna]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Sõnelnõkove]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Sõnelnõkove rajoon]]i halduskeskus *[[Sõrandu]], küla Järva maakonnas [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Sõreste]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] *[[Sõru]], küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Sõrumäe]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Sõrve]], küla Harju maakonnas [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Sõssert]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke]], küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas *[[Sõtke (Narva-Jõesuu)|Sõtke]], küla Ida-Viru maakonnas [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Sõzran]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Samara oblast]]is *[[Sõtšovka]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Sõtšovka rajoon]]i keskus *[[Sõvakivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is Lõpovetsi rajoonis *[[Sõõrike]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Sõõru]], küla [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] ==Sä== *[[Şəki]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Şəki rajoon]]i keskus *[[Säkna]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Säre]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Särevere]], [[alevik]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Särgla]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Sääla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Sääre (Kihnu)|Sääre]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]] *[[Sääritsa]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Säässaare]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Säästla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Säynätsalo]], asula [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas [[Jyväskylä linn]]as ==Sö== *[[Söderby]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] *[[Södertälje]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi maakond|Södermanlandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Södertälje vald|Södertälje valla]] keskus *[[Södra Sandby]], küla [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is ja [[Lundi vald|Lundi vallas]], [[Södra Sandby vald|Södra Sandby valla]] halduskeskus *[[Sölden]], asula [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Söldeni vald|Söldeni valla]] keskus ==Sü== *[[Sühbaatar]], linn [[Mongoolia]]s, [[Selenge aimakk|Selenge aimaki]] halduskeskus *[[Sülüktü]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is *[[Sülysáp]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Nagykáta kreis]]is *[[Sümeg]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]], [[Sümegi kreis]]i halduskeskus *[[Sürgavere]], [[küla]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] ==Sy== *[[Syców]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]] *[[Sydney]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Uus-Lõuna-Wales|Uus-Lõuna-Walesi osariigi]] [[pealinn]] *[[Sydney (Nova Scotia)|Sydney]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis, [[Cape Bretoni piirkondlik omavalitsus|Cape Bretoni piirkondliku omavalitsuse]] keskus *[[Sydney on Vaal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] [[Dikgatlongi vald|Dikgatlongi vallas]] *[[Syferskuil]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Sygneczów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Synkavičy]], küla [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Zelva rajoon]]is [[Synkavičy külanõukogu]]s *[[Syracuse]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Kategooria:Asulate loendid]] 85soq7jfbozbwcdbt0eddb4r1r6mfas 0 56347 7151544 5754015 2026-05-11T14:24:03Z Kruusamägi 1530 + pilte 7151544 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Mõdriku | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Mõdriku''' on [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]. Küla läbib [[Sõmeru jõgi]], külas asuvad [[Mõdriku Hiieallikad]] ja [[Mõdriku-Vanaküla allikad]] ning küla piiresse jäävad ka [[Mõdriku paisjärv]] ja [[Lillemaa järv]]. Mõdriku mõisa pargis asub [[Mõdriku täkusammas]], mis püstitati [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta Vene-Prantsuse sõja]] mälestuseks. [[Mõdriku mõis]]akompleksis tegutseb [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i teenusmajanduse instituut. Enne Tallinna Tehnikakõrgkooliga liitmist 2019. aastal tegutses see [[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]]ina. Asutus moodustati ise 2001. aastal [[Mõdriku Tehnikum]]i ja [[Rakvere Pedagoogikakool]]i baasil ja esimesed aastad tegutses see kutsekoolina ([[Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool]]). <gallery> Mõdriku mõisa peahoone.jpg|Mõdriku mõisa peahoone Mõdriku mõisa viinavabrik.jpg|Mõisa viinavabriku hoone Aleksander I ja Napoleoni sõdade mälestusmärk1 (Mõdriku).jpg|19. sajandil püstitatud mälestusmärk </gallery> == Vaata ka == *[[Mõdriku-Roela maastikukaitseala]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=745 Mõdriku mõisa peahoone] {{Vinni vald}} [[Kategooria:Vinni vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] gf267vz540d95led5fbydcj33zt20p9 1 56905 7151654 7151093 2026-05-11T17:53:43Z Pikne 13803 7151654 wikitext text/x-wiki Hollandi vikilink läheb Hollandi riigisekretärile. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. august 2006, kell 10:46 (UTC) ---- Siin võiks olla ka selgitus, mitte ainult täpsustuslehekülg. Kindlasti on nagu [[peasekretär]]i puhulgi need ametid kuidagi rühmitatavad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. august 2006, kell 10:53 (UTC) : Ka peasekretäri puhul oli see halb mõte, siin seda enam. Siin on erinevused veel suuremad. --[[Kasutaja:193.40.5.245|193.40.5.245]] 25. august 2006, kell 11:22 (UTC) :: Minu meelerst peaks seda enam nendest erinevustest ülevaate andma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. august 2006, kell 11:30 (UTC) Sisuliselt on siin jätkuvalt täpsustusleht. Küllap saaks kuidagi rühmitada, nii nagu ka täpstuslehe linke on mõnikord rühmitatud, aga miks peaks rühmitama? Siin on täiesti erinevad asjad, mida juhtumisi nimetatakse samamoodi või mille nimetust tõlgitakse samamoodi. Erinevustest ülevaate andmiseks ei näi olevat rohkem põhjust kui mis tahes asjade puhul, mida nimetatakse juhtumisi samamooodi, ning kardetavasti oleks see ülevaade originaaluurimuslik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. veebruar 2026, kell 20:21 (EET) :See ongi täpsustusleht. Praegu tundub hästi, aga siia tuleb palju linke. Võib-olla reserveerida Eesti riigisekretärile. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. veebruar 2026, kell 21:53 (EET) == Riigisekretäri kategooria == {{Ae|Pikne}} kustutasid [[:Kategooria:Riigisekretärid]]. Võiksid esitada kustutamisele ka siis kõikide teiste vikide sama kat, vt [[:Wikidata:Q9100271]] [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 09:03 (EEST) : Ei, mul ei ole huvi mujal sekkuda. Küllap teiste vikide kasutajad teavad ise paremini, miks või täpsemalt, mis tüüpi riigisekretäride jaoks neil need kategooriad on tehtud. Igatahes ei pea siin olema täpselt samasugused kategooriad nagu mõnes teises vikis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. mai 2026, kell 20:53 (EEST) kdt0rx6j6gdzr84o9gwmkx3uoxwmv6s 0 59175 7152065 7123871 2026-05-12T09:55:00Z ~2026-20154-48 226309 7152065 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=detsember}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} [[Pilt:Linnahall Tallinn 2018.jpg|pisi|Vaade Linnahallile merelt loodesuunalt (2018)]] [[Fail:Tallinna Linnahall droonilt.jpg|pisi|Tallinna Linnahall (2023)]] '''Tallinna Linnahall''' on hoone [[Tallinn]]as mere ääres. Seal on asunud muu hulgas [[kontserdisaal]], [[jäähall]] ja [[kohvik]]ud. Hoone ametlik nimi oli Nõukogude ajal ''V. I. Lenini nimeline Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee''.<ref name="prwxX" /> Linnahalli haldab [[Tallinna Linnahalli Aktsiaselts]]. Tallinna linnahalli kinnistu kuulub Tallinna linnale. Hoone pole aktiivses kasutuses ja ootab renoveerimist. [[Tallinna linnavalitsus]] on teinud katseid Linnahalli tema soodsa asukoha tõttu mitmeid korda maha müüa ja/või lammutada. == Ajalugu == === Ehitamine ja Nõukogude periood === [[Pilt:Snow sweeper, Linnahall.jpg|pisi|Nõukogude ajal Linnahalli katustelt lume koristamiseks hangitud lumekoristusmasin, 2007]] Uue suure hoone ehituseks puhastati [[Tallinna elektrijaam]]ast ida poole jääv ranna-ala ajutistest ehitistest. Projekteerimine ja ehitus kulgesid osaliselt paralleelselt. Ehitas [[Tallinna Ehitustrust]]. Ühtlasi oli see [[komsomol]]i löökehitus. Lõpuks ehitasid Linnahalli Nõukogude armee ajateenijad. Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee valmis oodatult [[Moskva]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]eks. Seal asus tööle 540 inimest. Esimene üritus oli Eesti NSV 40. aastapäeva tähistamine. Suures saalis oli algselt 6000 plastmassistet, mis veidi hiljem vahetati välja 4200 pehme istme vastu. 1981. valmis ka estakaadi alla rajatud 3000 vaatajakohaga jäähall, kus hakati korraldama [[hoki]]mänge, muid spordiüritusi (nt korvpallivõistlusi), lillepidusid, moedemonstratsioone ja kontserte. Sellest sai harrastusuisutajate meeliskoht. Jäähallis kasutati suure saali plastikistmeid. Hoone pälvis biennaali [[Interarh-83]] ''Grand Prix'' ja [[Rahvusvaheline Arhitektide Liit|Rahvusvahelise Arhitektide Liidu]] presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati ehitis ka [[muinsuskaitse]]objektide nimekirja. 1985. aastal valmis spetsiaalselt Linnahalli jaoks [[Enn Põldroos]]i poolt kujundatud eesriie "Inimeste elu", mida peeti tol ajal maailma suurimaks [[gobelään]]iks. 1988. aastal nimetati hoone V. I. Lenini nimeliseks Tallinna Linnahalliks. Linnahall oli ainus Nõukogude perioodil Tallinnas kerkinud mereäärne avalik objekt. Seetõttu omas Linnahall nii kultuurilist kui ka linnaruumilist tähtsust. Ansambel Tornaado kirjutas ning salvestas 1980. aastatel "[[Linnahalli polka]]". Hoonet on näha näiteks filmis "[[Šlaager (film)|Šlaager]]" ning filmis "Tenet". === Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 === 1991. aastal (tõenäoliselt juba enne Eesti taasiseseisvumist 20. augustil) kustutati Tallinna Linnahalli nimest V. I. Lenini nimetus. Hoone merepoolsel küljel asus 1990. aastail populaarne saloon-ööklubi Lucky Luke, hiljem Poseidon. Linnahallis tegutses sadama baasil alates 1995. aastast reisilaeva ettevõtte [[Linda Line Express]]. Linnahallis tegutses muuhulgas ka kohvik [[Nord Cafe]].<ref name=":0" /> Samuti alustas hoones tööd [[Kuku Raadio]] ning keldrisaalis asus ka eratelevisiooni [[EVTV]] stuudio. [[Pilt:Linnahall 2006.jpg|pisi|Linnahall 2006. Linda Line'i [[tiiburlaev]] sadamas]] Linnahalli kompleks tunnistati kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 [[kultuurimälestis]]eks. [[Muinsuskaitseseadus]]e § 27 lg 2 kohaselt on kinnistu võõrandamise korral selle ostueesõigus Eesti Vabariigil. 1998. aastal tõdeti, et Linnahall vajab hädasti remonti. Jäähalli katus laskis vett läbi ja istmed olid saanud kannatada nii sademete kui ka lõhkumise läbi. Valgus- ja tehnikapark, jäähalli jahutusseadmed ning 120 km torustikku vajasid uuendamist. Linnahalli lava püsis aga endiselt ajutistel puittaladel. Päästeamet tegi linnahalli juhtidele ettekirjutusi. Linnahall töötas väikese kasumiga, kuid piletirahast maja remontida polnud võimalik. Üle poole rendipindadest oli samas kasutamata. Abilinnapea [[Peeter Kreitzberg]]i sõnul oli linnahall juba ehitisena äärmiselt ebaõnnestunud ja linna seisukohast pole sellel ka kontserdipaigana mõtet. Sellele vaatamata jätkus sel perioodil hoones aktiivne kultuuritegevus. Suures saalis toimus maailmaklassi artistide kontserte, televisioonisaadete ülekandeid ning leidis aset mitme muusikali Eesti esmaettekanne ("Kuningas ja mina", "Linnupuur", "Vampiiride tants", "Hüljatud", "Miss Saigon" jm). Linnahalli merepoolsele osale rajati 1999. aastal [[helikopter]]i maandumisplats, kust opereeris firma [[Copterline]]. 21. juulil 2003 tehti kinnistusraamatusse sissekanne, mille alusel kuulub Tallinna linnahalli kinnistu Tallinna linnale. Jaanuaris 2004 tutvustas AS Amhold linnavalitsusele enda koostatud ehitustehnilist ekspertiisi, kus väideti, et linnahall on projekteerimis- ja ehitusvigade ning hooldamatuse tõttu avariiohtlikus seisus. Kontserdihoone rekonstrueerimine maksaks ligi 450 miljonit krooni. === Plaanid 2009 ja sulgemine === 16. aprillil 2009 kinnitas Tallinna Linnavolikogu otsuse, et Tallinna linn Linnahalli omanikuna annab [[Tallinn Entertainment LLC]]le, mille asukoht on [[New Castle]] [[Delaware]]'i osariigis [[USA]]s, (esindaja [[Ronald S. Lauder]]), õiguse kasutada Tallinnas Linnahalli all ja ümbruses asuvaid [[kinnistu]]id aadressidel [[Mere puiestee]] 20, Mere pst 20C, Mere pst 20d, Mere pst 20E, Logi tn 7, [[Logi tänav]] 9, Mere pst 18, Mere pst 20B ja Logi tänav lõik T‑2 selleks, et neil renoveerida olemasolevaid ehitisi ja rajada uusi. USAs asuv ettevõte pidi tegutsema 99 aastat kestva [[hoonestusõigus]]e seadmise lepingu alusel. Esimeses etapis plaaniti Linnahall ümber ehitada. Kontserdisaal plaaniti renoveerida, et seal saaks kontserte korraldada. Aadressidele Logi 7, Logi 9 ja Logi tänav T‑2 ehitada hotell, mis ühendada ehituslikult Linnahalli hoonega. Rajada konverentsikeskus, parkimiskohad, rannapromenaad, sadam. Volikogu otsuses kinnitati maksimumtasud, mis on esimeses osas 40 miljonit Eesti krooni ja alates viiendast kuni 99 aastani 10 miljonit Eesti krooni aastas. Miinimumtasu otsuses ei olnud. Jäähalli renoveerimist otsuses ei mainitud.<ref name="xC3lj" /> Tallinna Linnahalli Aktsiaseltsi nõukogu esimehe [[Kaia Jäppinen|Kaia Jäppise]] eestvedamisel toimus 28. oktoobril 2009 nõupidamine, kus otsustati erinevate kommunaalmaksude ja koondamishüvituste maksmine. Aktsiaselts sulges renoveerimise eesmärgil alates 1. jaanuarist 2010 kontserdihalli ning jätkas tegevust linnahalli ruumide üürileandjana.<ref name="qe31B" /> Linnahalli viimasteks külalisteks oli 27. detsembril 2009 rahvas, kes tähistas [[Looduse Omnibuss]]i 1000. loodusretke ja Eesti looduskaitse 100. aastapäeva.<ref name="1NFDb" /> Juba 23. mail 2009 oli suletud ka jäähall. 2010. aasta augustis avaldati ajakirjanduses andmed, mille kohaselt oli [[Ungari]] õiguskaitseorganitel kava üle kuulata Ronald S. Lauder seoses tema eelneva majandustegevusega, kuna Ungaris [[Sukoró]] linnas asuv maa, millele Lauderi kasiinot planeeritakse, erastati eelmise valitsuse ajal [[korruptsioon|illegaalselt]], põhjustades riigile suure kahju.<ref name="Jw5fk" /> === Plaanid 2014 === 2014. aastal plaaniti Linnahalli rekonstrueerimine lõpetada 2018. aasta suvel.<ref name=":0" /> 2014. aastal seadis abilinnapea [[Taavi Aas]]a sõnul Tallinna linnavalitsus eesmärgiks linnahall 2018. aastaks renoveerida ning tekitada sinna konverentsikeskus, mille jaoks otsitakse parasjagu investoreid. Kuna hoone on [[muinsuskaitse]] alune, peab hoone põhifunktsioon jääma samaks, mis tähendab, et ka kontserdisaal taastatakse.<ref name="e2xYh" /> [[Tallinna Sadam]] oli varem hoone kohta huvi üles näidanud, kuid hiljem ütles selle juhatuse esimees [[Ain Kaljurand]], et huvi pole mitte linnahalli, vaid üldise sadamapiirkonna arenduses.<ref name="79Aga" /> === Plaanid 2017 === [[Pilt:Linnahall from Kultuurikatel.jpg|pisi|Linnahall, 2017]] 2017. aasta aprillis plaanis valitsus eelarvestrateegiaga eraldada järgneva kahe aasta jooksul 40 miljonit eurot halli renoveerimiseks ja lisaks lubas rahaliselt kordategemisse panustada Tallinna linn.<ref name="RUeMf" /> Aprillis 2017 teatas Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas, et käes on "ajalooline võimalus" Linnahalli kordategemiseks, kuna lisaks linnapoolsele rahastusele eraldas ka Vabariigi Valitsus eelarvestrateegiaga 40 miljonit eurot halli renoveerimiseks.<ref name="GmqSz" /> 19. mail nimetas Tallinna Linnahalli ASi nõukogu juhatuse liikmeks Kaia Jäppineni.<ref name="cERIW" /> == Arhitektuur == Linnahalli arhitektid on [[Eesti Projekt]]is töötanud [[Raine Karp]] ja [[Riina Altmäe]], sisearhitektid Ülo Sirp ja Mariann Hakk. Hoone rajamisel oli eesmärgiks säilitada merelt avanev vaade Vanalinna siluetile. Kuna hoone rajamise ajal ei saanud kaotada sadamasse viivat [[raudtee]]haru, toimis hoone ka raudteesillana jalakäijatele. Linnahalli plaaniskeem on ratsionaalne ja selge ning hoone arhitektoonika lihtne ja suursugune. Plaanilise lahenduse inspireerijaks ja mõjutajaks on olnud alles jääv sadamaraudtee, mille ületamiseks oli vaja teha jalakäijate estakaad. See andis hoonele venitatud teljelisuse ja trepid jalakäija viimiseks kõrgemale sisenemistasandile. Kõrgemal tasandil asuvad vaateplatvormid ja üle katuse viivad käiguteed, kust saab pilguga haarata merepanoraami või vanalinna siluetti. Monumentaalset ja jõulist arhitektuuri pehmendab hästi proportsioneeritud astmeline vertikaalliigendus ja murunõlvad hoone külgedel. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad seose lähedal asuvate Rootsi-aegsete [[bastion]]idega. Linnahalli suursugune arhitektoonika loob kõrvutusi Babüloni tsirkuraatide ja Mehhiko päikesepüramiididega.<ref>Ain Padrik. ''Linnahall.'' Ehituskunst nr 2/3, 1986, lk 3-6</ref> Tallinna linnahall on siiani Eestis ainus maja, mis on pälvinud Rahvusvahelise Arhitektide Liidu UIA kongressi "Interarch" peapreemia ja kuldmedali.<ref>Margit Mutso. [https://kultuur.err.ee/1609975290/margit-mutso-karp-pole-oma-toode-suhtes-uhti-nii-tundetu Margit Mutso: Karp pole oma tööde suhtes ühti nii tundetu] ERR Kultuur, 23.03.2026.</ref> <gallery> Pilt:Flickr - tm-tm - Linnahall steps (1).jpg Pilt:Flickr - tm-tm - Linnahall steps (2).jpg Pilt:Flickr - tm-tm - Linnahall steps.jpg Pilt:Flickr - tm-tm - Linnahall steps (3).jpg Pilt:Flickr - tm-tm - No more steps.jpg </gallery> == Vaata ka == * [[Tallinna Linnahalli kopteriväljak]] * [[Kalasadam]] * [[Tallinna Vanasadam]] * [[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="prwxX">[https://web.archive.org/web/20160630032205/https://osta-ee.postimees.ee/vimpel-v-i-lenini-nim-tallinna-kultuuri-ja-spordipalee-75533541.html Vimpel V.I. Lenini nim Tallinna Kultuuri ja Spordipalee] Osta.ee Oksjoni ID: 75533541</ref> <ref name="RUeMf">{{Netiviide|autor=Delfi|url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valitsus-plaanib-linnahalli-reonveerimiseks-eraldada-40-miljonit-eurot?id=77969474|pealkiri=Valitsus plaanib Linnahalli renoveerimiseks eraldada 40 miljonit eurot|väljaanne=Delfi|aeg=22.04.2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":0">[http://ekspress.delfi.ee/areen/linnahalli-merepoolsesse-ossa-tuleks-ehitada-bassein?id=75619141 Linnahalli merepoolsesse ossa tuleks ehitada bassein!]</ref> <ref name="xC3lj">[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=114073 Tallinna Linnavolikogu otsus nr 80] Tallinna linna omandis olevaid Mere pst 20, Mere pst 20C, Mere pst 20d, Mere pst 20E, Logi tn 7, Logi tn 9, Mere pst 18, Mere pst 20B ja Logi tänav lõik T 2 kinnistuid puudutava kokkuleppe põhitingimuste projekti heakskiitmine ja volituse andmine [[Taavi Aas]]ale.</ref> <ref name="qe31B">[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=84547&save=1 Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll.]</ref> <ref name="1NFDb">[http://uudised.err.ee/index.php?06189319 Tallinna Linnahall sulges renoveerimise ootuses uksed] ERR. 27. detsember 2009</ref> <ref name="Jw5fk">[http://majandus24.postimees.ee/304860/ Linnahalli arendaja seotud Ungaris kahtlase kasiinoprojektiga]. Postimees, 27. august 2010.</ref> <ref name="e2xYh">[http://uudised.err.ee/v/majandus/833bded7-c50f-43f7-b23b-ea4d7e21e1f0 Tallinna linn otsib linnahalli arendamiseks tuge fondidelt ja erainvestoritelt] ERR. 9. oktoober 2014</ref> <ref name="79Aga">[http://tallinncity.postimees.ee/2936437/linnahalli-ei-taha-ikka-veel-keegi Linnahalli ei taha ikka veel keegi] Postimees. 29. september 2014</ref> <ref name="GmqSz">{{Netiviide|autor=Raepress|url=http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Taavi-Aas-saabunud-on-ajalooline-voimalus-Linnahalli-kordategemiseks|pealkiri=Taavi Aas: saabunud on ajalooline võimalus Linnahalli kordategemiseks|väljaanne=Tallinna linnavalitsuse koduleht|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-08-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170818174204/http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Taavi-Aas-saabunud-on-ajalooline-voimalus-Linnahalli-kordategemiseks|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="cERIW">{{Netiviide|autor=ERR|url=http://www.err.ee/596903/tallinna-linnahalli-juhatuse-liikmeks-nimetati-kaia-jappinen|pealkiri=Tallinna Linnahalli juhatuse liikmeks nimetati Kaia Jäppinen|väljaanne=ERR|aeg=19.05.2017|vaadatud=}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Linnahall}} * http://www.linnahall.ee/ * {{kultuurimälestis}} * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=44458 Munitsipaalettevõtte Tallinna Linnahall ümberkujundamine] Tallinna linnavolikogu, 19. august 1997 * [http://www.postimees.ee/120104/online_uudised/123732.php Tallinn tahab linnahalli müügikõnelused lõpetada kiiresti] Postimees, 12. jaanuar 2004 * [http://www.postimees.ee/160207/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kinnisvara/245354.php Tallinna linnahallist tuleb lähiregioonide võimsaim konverentsikeskus] Postimees, 16. veebruar 2007 * [https://www.delfi.ee/a/17479765 "Hiina arhitekt: linnahall on väärt ehitis"] Delfi, 17. november 2007 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/tallinna-linnahalli-hiilgus-ja-viletsus/ "Tallinna Linnahalli hiilgus ja viletsus"] Sirp, 16. märts 2012 * [[Ülar Mark]]. [https://www.levila.ee/video/loikame-linnahalli-pooleks "Lõikame Linnahalli pooleks!"] levila.ee, mai 2024 {{koord|NS=59.446504|EW=24.753493|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Põhja-Tallinna ehitised]] jxnuwiz1693gxtnjykbj1h9bnxzq4nl 0 59888 7151540 7078737 2026-05-11T14:18:41Z Kruusamägi 1530 vaidlustatud osa eemaldamine ja asendamine asjakohase infoga 7151540 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{Infokast ülikool | nimi = Tallinna Tehnikakõrgkool | pilt = Tallinn University of Applied Sciences.JPG | pildi_seletus = Tehnikakõrgkooli peahoone | deviis = {{murdmata|''Usus est magister optimus''}}<br />{{murdmata|"praktika on parim õpetaja"}} | asutatud = 1940 | tüüp = riiklik [[rakenduskõrgkool]] | rektor = [[Martti Kiisa]] | akadeemilisi_töötajaid = 141 (2012)<ref name="a2012" /> | üliõpilasi = 2941 (2012)<ref name="a2012">{{Netiviide |url=http://tktk.ee/bw_client_files/tktk_pealeht/public/2013/TTK-aastaraamat-2012.pdf |pealkiri=Aastaraamat 2012 |vaadatud=2013-11-19 |arhiivimisaeg=2014-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140108053552/http://tktk.ee/bw_client_files/tktk_pealeht/public/2013/TTK-aastaraamat-2012.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><br />2234 (2017) | asukoht = [[Tallinn]], [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 62 | laiuskoordinaat = 59.42649444 | pikkuskoordinaat = 24.74148333 }} '''Tallinna Tehnikakõrgkool''' ([[lühend]] '''TTK''') on riiklik [[rakenduskõrgkool]] [[Tallinn]]as ja [[Mõdriku]]l. See on Eesti suurim tehnikavaldkonna rakenduskõrgkool. Tallinna Tehnikakõrgkooli eelkäijaks on 1940. aastal Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude asutatud '''[[Tallinna Õhtutehnikum]]'''.<ref>ENSV Teataja 1940, nr 35, 29. oktoober, artikkel 392</ref> Vahel on eelkäijaks nimetatud ka varem asutatud [[Tallinna Tehnikum (1929–1944)|Tallinna Tehnikumi]], kuid seda seost on hiljem tunnistatud ekslikuks.<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/191755 "Mälestusi kooli ajaloolise arenguskeemi konstrueerimisest, võõra identiteedi kasutamisest ja tagajärgedest"] Tallinna Polütehnikum, 2021</ref> Asutamisel järgnenud kümnendite jooksul vahetas kool korduvalt nime. 1961. aastal loodi '''Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum''', mis muudeti 1992. aastal '''Tallinna Kõrgema Tehnikakooli''' nime all rakenduskõrgkooliks. 2019. aastal liideti kõrgkooliga [[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]]. Õppetöö toimub kõrghariduse õppekavadel alates 1992. aastast. Tehnikakõrgkoolis on 6 instituuti ja 18 õppekava, kus õpib ligi 3000 üliõpilast.<ref>[https://www.tktk.ee/sisseastujale/vastuvott/ Vastuvõtt] Tallinna Tehnikakõrgkool (vaadatud 11. mail 2026)</ref> == Ajalugu == === Kooli rajamine === 1. detsembril 1940 asutati ja avati [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] (RKN) otsusega riigi ülalpeetava koolina [[Tallinna Õhtutehnikum]].<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/52500 Eesti NSV Teataja 35, 29.10.1940]</ref> Tehnikumide võrgu loetelus oli Tallinna Õhtutehnikum ette nähtud masinaehituse, elektrotehnika ja ehituse osakondadega ning eriklassidega tehniliste joonestajate ettevalmistamiseks – kokku 530 õpilasega. Sõda takistas üleminekut NSVL rahvahariduse süsteemile ja 1941. aasta teises pooles alanud [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal Eestis]] otsustati alates 1. oktoobrist 1941 sulgeda nii Tallinna Õhtutehnikum kui ka [[Tartu Õhtutehnikum]]. Sulgemine jäi aga lühiajaliseks, sest juba 15. novembril sai Tallinna Linnakoolivalitsus loa avada Tallinna Tehnilised kursused, millel on nelja-aastase õppeajaga tehnikumi haru.<ref>ERA.R-81.1.114. l 31</ref> Sellega sisuliselt jätkus õppetöö Tallinna Õhtutehnikumi erialadel ning 1942. aastal suleti Tallinna Tehniliste Kursuste Tehnikumi haru Tallinna XII Gümnaasiumi juures ja avati Tallinna Õhtutehnikum masinaehituse, elektrotehnika ja ehitustehnika osakondadega.<ref>ERA.R-81.1.114, l 85</ref> Tallinna Õhtutehnikumi direktoriks kinnitati [[Johannes Kiivet]].<ref>ERA.R-81.1.114, l 89</ref> Samas novembris sai õppeasutus uueks nimeks Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum<ref>ERA.R-14.3.26, l 33 p.2</ref>. 1944. aasta septembri lõpus taaskehtestati Eestis [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|nõukogude okupatsioon]]. 11. novembril 1944 teatas Johannes Kiivet Tallinna Õhtutehnikumi direktorina kirjas nr 357 Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Rahvahariduse Osakonnale, et õpilaste arv koolis on 272 ja eriklassi avamisel tõuseb ilmselt 300-ni.<ref>ERA.R-14.3.27 l 30</ref> 1945. aasta juunis kinnitati kooli uus põhikiri ja õppeasutuse nimi muutus Tallinna Industriaaltehnikumiks.<ref>ERA.R-14.3.100</ref> Tallinna Industriaaltehnikum nimetati 1948. aastal Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumiks<ref>ERA.R-1.3.187 ENSV MN määrus nr 922, 29. september 1948</ref> ja 1954. aastal Tallinna Ehitustehnikumiks<ref>ERA.R-1909.1.131, T.2. ENSV Linna - ja Maaehituse Ministeeriumi kk nr 95, 29. detsember 1954</ref>. Kool tegutses [[Luise tänav]] 1 ruumides. Aastatel 1946–1950 oli direktor [[Emma Jõgi]] ja 1950. aastal määrati direktoriks [[Bernhard Liiv]]. === Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum === 1961. aastal viidi Tallinna Ehitustehnikum üle [[Pärnu maantee]] 62 endise [[Tallinna Mäetehnikum]]i hoonesse ning nimetati ümber Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumiks (TEMT) seoses masinaehituse ja autode tehnilise hoolduse ja ekspluatatsiooni erialade ületoomisega [[Tallinna Polütehnikum]]ist. Direktorina jätkas tööd Eesti NSV teeneline õpetaja Bernhard Liiv kuni 1965. aastani. Kool kandis Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi nime kuni 1992. aastani. Direktorid olid Eesti NSV teenelised õpetajad [[Osvald Kukk]] (1965–1983) ja [[Arvi Altmäe]] (1983–1992). === Tallinna Kõrgem Tehnikakool === 1992. aastal sai TEMT-ist [[rakenduskõrgkool]]. Eesti Vabariigi Valitsus nõustus [[Haridusministeerium]]i ettepanekuga TEMT-i reorganiseerimise kohta Tallinna Kõrgemaks Tehnikakooliks.<ref>RT 1992, 28, 391</ref> Kehtestati, et Tallinna Kõrgem Tehnikakool (TKTK) on rakenduslik kõrgkool, mis valmistab ette kõrgharidusega ehitus- ja mehaanikainsenere ning korraldab nende täienduskoolitust ja ümberõpet. Kehtestati, et TKTK rektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haridusminister. Kohustati Haridusministeeriumit esitama 1. oktoobriks 1992 Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks TKTK põhikiri. TKTK esimeseks rektoriks määrati Arvi Altmäe. === Tallinna Tehnikakõrgkool === 1999. aastal nimetati TKTK nimetada Tallinna Tehnikakõrgkooliks (TTK).<ref>Vastu võetud 05.01.1999 nr 8 RT I 1999, 4, 60</ref> 2006. aastal avati koolis [[Tallinna Kergetööstustehnikum]]i erialade baasil rõiva- ja tekstiiliteaduskond.<ref>RTL 2006, 23, 416</ref> Hiljem kujundati teaduskonnad instituutideks ja 2020. aastal liideti rõiva ja tekstiili instituut ringmajanduse ja tehnoloogia instituudiga. 2019. aastal liideti Tallinna Tehnikakõrgkooliga [[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]]<ref>RT III, 09.04.2019, 6</ref>, millest sai Tallinna Tehnikakõrgkooli [[teenusmajandus]]e instituut. ==Kooli nimed== *1940–1944 Tallinna Õhtutehnikum *1944–1945 Tallinna II Tööstustehnikum *1945–1948 Tallinna Industriaaltehnikum *1948–1955 Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum *1955–1961 Tallinna Ehitustehnikum *1961–1992 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum *1992<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/24302 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi reorganiseerimise kohta Tallinna Kõrgemaks Tehnikakooliks], RT 1992, 28, 391</ref>–1999 Tallinna Kõrgem Tehnikakool *1999– Tallinna Tehnikakõrgkool == Instituudid == [[Pilt:Tallinna Tehnikakõrgkool 01.jpg|pisi|Tallinna Tehnikakõrgkool 2018. aastal]] Koolis on kuus instituuti:<ref name="inst" /> * arhitektuuriinstituut * ehitusinstituut * logistikainstituut * tehnoloogia ja ringmajanduse instituut * tehnikainstituut * teenusmajanduse instituut (Mõdriku õppekeskuses) Varem oli koolil viis teaduskonda, mis olid arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond, ehitusteaduskond, mehaanikateaduskond, rõiva- ja tekstiiliteaduskond ning transporditeaduskond.{{lisa viide}} 2020. aasta seisuga anti rakenduskõrgharidust 19 õppekaval: rakendusarhitektuur; hoonete ehitus; teedeehitus; rakendusgeodeesia; kinnisvara korrashoid; transport ja logistika; transpordi- ja liikluskorraldus; ostu- ja hankekorraldus; keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine; tootmine ja tootmiskorraldus; moetööstus; autotehnika; elektritehnika; masinaehitus; robotitehnika; ärijuhtimine; majandusarvestus; sotsiaaltöö; teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine.<ref>[https://www.tktk.ee/sisseastujale/oppekavad Õppekavad] Tallinna Tehnikakõrgkool (vaadatud 30. mail 2020)</ref> == Juhtimine == Kõrgkooli esimene rektor oli aastatel 1992–2010 professor [[Arvi Altmäe]] (Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi direktor aastatel 1983–1992). Alates 2010. aasta sügisest on rektor professor [[Enno Lend]]. Rektori ametiaeg kestab viis aastat, 2015. aastal valiti professor Lend tagasi teiseks ja 2020. aastal kolmandaks ametiajaks.<ref>[https://web.archive.org/web/20200603121049/https://www.hm.ee/et/uudised/tallinna-tehnikakorgkooli-rektorina-jatkab-enno-lend "Tallinna Tehnikakõrgkooli rektorina jätkab Enno Lend"] Haridus- ja Teadusministeerium, 26. mai 2020.</ref> Lendi kolmas ametiaeg lõppes 31. juulil 2025. 19. juunil 2025 valiti Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks kõrgkooli senine õppeprorektor [[Martti Kiisa]]. Kõrgkoolil on nõukogu, kuhu kuuluvad rektor, prorektorid, finants- ja haldusdirektor, akadeemiliste struktuuriüksuste juhid, neli akadeemiliste töötajate esindajat ja üliõpilaskonna esindajad.<ref>[https://web.archive.org/web/20200803112724/https://www.tktk.ee/korgkool/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tallinna Tehnikakõrgkool (vaadatud 30. mail 2020)</ref> == Tugikeskused == Tehnikakõrgkooli õppe- ja abistruktuuride hulka kuuluvad veel reaalainete keskus, humanitaarainete keskus, kehakultuurikeskus, [[Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu|raamatukogu]], [[haridustehnoloogia]] keskus ja ettevõtetega koostööks ette nähtud tehnosiirdekeskus.<ref name="inst">[https://web.archive.org/web/20200513145708/https://www.tktk.ee/korgkool/instituudid-ja-keskused Instituudid ja keskused] Tallinna Tehnikakõrgkool (vaadatud 30. mail 2020)</ref> Kõrgkooli hoonetekompleksi kuuluvad õppe- ja administratiivruumid ning laborid ja praktiliste tööde ruumid. Siidisaba 7 asuvad kõrgkooli üliõpilaselamu, spordisaal ning rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppelaborid, Siidisaba 8 asuvad autotehnika õppelabor ja rajatiste õppetooli labor.{{lisa viide}} == Pilte == <gallery> Tallinna Tehnikakõrgkool, aula.JPG|Tallinna Tehnikakõrgkooli [[aula]] Tallinna Tehnikakõrgkool, üliõpilasesinduse esine.JPG|III korruse interjöör Tallinna Tehnikakõrgkool - KL 2641.jpg|Fuajee Tallinna Tehnikakõrgkool 03.jpg|Peahoone 2018. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu, 2013.jpg|Raamatukogu Mõdriku mõisa peahoone.jpg|[[Mõdriku mõis]]a peahoones asub tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut Estonian Open 2018.jpg|Alates 2015. aastast toimuvad seal [[Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises]] Tallinna Tehnikakõrgkool (Õpilaste Teadusfestival 2026).jpg|Tallinna Tehnikakõrgkool 2026. aasta [[Õpilaste teadusfestival]]il </gallery> == Vaata ka == * [[Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *2015 – [[Paavo Kangur]]. "Sild üle ajajõe. Tallinna Tehnikakõrgkooli lugu". Tallinn 2015 ==Välislingid== {{Commonskat|Tallinn University of Applied Sciences}} *[https://www.tktk.ee/ Koduleht] {{Eesti kõrgkoolid}} [[Kategooria:Tallinna kõrgkoolid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikakõrgkool| ]] 66x5vkanciye319h7i654gkmpe8mjz1 0 61117 7151937 7068175 2026-05-12T07:01:24Z Velirand 67997 + kategooria 7151937 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Leo Delibes.jpg|thumb|Léo Delibes]] '''Clément Philibert Léo Delibes''' ([[21. veebruar]] [[1836]] – [[16. jaanuar]] [[1891]] [[Pariis]]) oli [[Prantsusmaa|prantsuse]] helilooja. Ta õppis muusikat Pariisis ja tegutses organistina. Alates 1880. või 1881. aastast oli ta [[Pariisi konservatoorium]]i kompositsiooniprofessor. Delibesi tuntumad teosed on [[ballett|balletid]] "[[Coppélia]]" ([[1870]]) ja "Sylvia" ([[1876]]) ning [[ooper]] "[[Lakmé]]" ([[1883]]). Tema looming sisaldab lisaks teatriloomingule ka kooriteoseid ja kammermuusikat. {{JÄRJESTA:Delibes, Léo}} [[Kategooria:Prantsuse heliloojad]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Montmartre'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1836]] [[Kategooria:Surnud 1891]] 11hrrwinw4ie353dfn3ucmaqe30sjrs 0 61344 7152125 6813175 2026-05-12T11:38:20Z Lommeer 191599 7152125 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Lavassaar | Pilt = Lavansaari.JPG | Pildiallkiri = Õhuvaade Lavassaarest | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = 30 | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = | Rahvaarvu seis = | Asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast }} [[Pilt:Lavansaari memorial.JPG|pisi|Mälestusmärk saarel]] [[Pilt:Lavansaari church.gif|pisi|Endine Lavassaare luteri kirik]] '''Lavassaar''' ([[vene keel|vene]] ''Мощный'', ''Moštšnõi'', [[soome keel|soome]] ''Lavansaari'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Lövskär'') on saar [[Soome laht|Soome lahes]]. 24 km [[Kurgolovo poolsaar|Kurgolovo poolsaarest]] ja 120 km [[Peterburi|Peterburist]]. [[Suursaar|Suursaare]] järel on Lavassaar Soome lahe teine suurim saar, pindalaga 13,9 km². Saarel on [[luide|luiteid]], kõrgustes kuni 30 meetrit. Administratiivselt kuulub saar [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]], [[Leningradi oblast|Leningradi oblastis]]. == Nimi == Saare soome keelne nimi Lavansaari koosneb sõnadest ''lavea-'' (lai) ja saar. Sama nimetus kordub teistes keeltes nagu [[Eesti keel|eesti]], [[Vadja keel|vadja]] ''Lavasaari'' ja [[Isuri keel|isuri]] ''Lauvassaari''.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ernits |eesnimi=Enn |kuupäev=2020-06-30 |pealkiri=Vadja loodus- ja viljelusnimedest |url=https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.08 |ajakiri=Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=1 |lehekülg=163–211 |doi=10.12697/jeful.2020.11.1.08 |issn=2228-1339}}</ref> Vene keeles oli saare nimi samuti soomepärane "''Лавенса(а)ри, Lavensa(a)ri''". Kuid 1951. aastal nimetati saar ümber venekeelseks "''Мощный'', ''Moštšnõi'' (võimas)". == Ajalugu == Esimesed inimasustuse säilmed saarel pärinevad [[Pronksiaeg|pronksiaega]]. Pronskiaegsetest [[Kivikalme|kivikalmetest]] (hiidenkiuas) Suisaaris, saare lääne osas, on leitud söe säilmeid ja pronksist nuga. Saarel on leitud rauaaegseid keraamikat ja nõusid, aga ka kalmistuid ja asustusid saare lääne osas, mida on soome arheoloog Sakari Pälsi uurinud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Razzak (Yushkova) |eesnimi=Maria |kuupäev=2025-10-11 |pealkiri=Archaeological Survey of the Outer Islands of the Gulf of Finland in 2019 |url=https://www.academia.edu/90222725/Archaeological_Survey_of_the_Outer_Islands_of_the_Gulf_of_Finland_in_2019}}</ref> 13. saj vallutas saare Rootsi Kuningriik. [[Uusikaupunki rahu]] 1721. aastal loovutas saare [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigile]], mis läks [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] alluvusse. Saarele ehitati puidust kirik 1789. aastal. 1889. aastal ehitati saarele kool, mis oli oma aja üks suurimaid soomes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yläkansakoulu |url=http://www.lavansaari.net/Kansakoulu.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190723154233/http://www.lavansaari.net/Kansakoulu.htm |arhiivimisaeg=2019-07-23 |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.lavansaari.net}}</ref> Aastal 1904 loodi Lavassaarest ja Penisaarest vald ning eraldati see Koivisto vallast, Viiburi maakonnas.[[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahu]] Soome ja Nõukogude liidu vahel kuulutas saared soome alluvusse. 1939. aastal elas saarel kokku 1089 inimest.<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=1941 |pealkiri=Väestösuhteet vuonna 1939 |url=https://otos.stat.fi/handle/123456789/17945 |keel=fi}}</ref> Pärast [[Talvesõda]] vastavalt [[Moskva rahuleping|Moskva rahulepingule]] loovutati saar [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] ja elanikkond evakueeriti. 1942. aastal uputasid soome väed Lavassaare sadamas ankrus oleva nõukogude suurtükilaeva "Krasnaja Znamja".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 28 november 1942 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19421128.1.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Nõukogude ajast tänapäevani tegutseb saarel sõjaväebaas. == Kultuur == Lavassaart on mainitud eesti [[rahvuseepos]]es "[[Kalevipoeg]]" üheksandas loos, kus [[Viru rand|Viru ranna]] [[kallaspapp|kallaspapid]] on andnud teada Viru vanemale, et [[Tütarsaar]]el ja Lavassaarel asuvad vaenuvägede laevad, mis plaanivad röövsõitu rannale. Saarel räägiti kohalikku Lavasaare murrakut, osa murdekontinumist eesti ja soome keele vahel.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Lavansaaren murretta : kuka muistaa mitä myö on unohettu? |kirjastus=Lavansaari-seura |aasta=2003}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.lavansaariseura.net/ Lavansaari seura] {{commonskat|Rodsher|Ruuskari}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Venemaa saared]] [[Kategooria:Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)]] funkrw3g2urljwjb7lttu67xt0yef9h 0 67313 7151549 6467101 2026-05-11T14:39:27Z Kuriuss 38125 7151549 wikitext text/x-wiki '''Ulla Länts''' (sünninimi '''Ulla Adamson'''; sündinud [[28. jaanuar]]il [[1959]]) on eesti [[raadio]][[ajakirjanik]]. Ta on lõpetanud 1977. aastal [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli]] (vene keele kallakuga klassis) ning õppinud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust. Raadiotööd on ta õppinud Eesti Raadio [[Noorte Reporterite Klubi]]s [[Hilda Raudkivi]] käe all.<ref>Piret Peensoo. Ulla Länts: Mulle meeldib ringi joosta. Õhtuleht, 19.06.1995.</ref> Länts on töötanud [[Raadio Tartu]]s saatejuhi ja uudistetoimetajana (1992–1994) ning lühikest aega [[Eesti Raadio]] uudistetoimetuses (1994). Aastatel 1994–2021 töötas ta [[Kuku Raadio]]s reporteri, toimetaja ja vanemtoimetajana<ref>Toomas Kask. [https://www.postimees.ee/7411345/kuldmikrofoni-laureaat-ulla-lants-ma-esialgu-ei-uskunud-seda-ja-pidasin-eksituseks Kuldmikrofoni laureaat Ulla Länts: ma esialgu ei uskunud seda ja pidasin eksituseks] Postimees.ee, 17.12.2021.</ref> ning juhtis saateid "Linnatund", "Raadioekspress", "Hommikuraadio", "[[Kukul külas]]" jm. Raadiotöö kõrvalt on ta juhtinud peamiselt 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses ka telesaateid, näiteks valimissaateid ja hommikuprogrammi "Siin Tallinn" [[TV1|TV1-s]], "Õlleklubi" [[RTV|RTV-s]] ja Tallinna uudiste saadet [[Kanal 2|Kanal 2-s]].<ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/90602/ulla-lants-aratab-tallinna Ulla Länts äratab Tallinna] Õhtuleht.ee, 29.03.2000.</ref> Alates [[2021]]. aasta novembrist töötab ta ajalehe [[Postimees]] ajakirjanikuna ning juhib Postimees TV ja [[taskuhääling]]usaateid "Otse Postimehest" ja "Sõjastuudio". ==Tunnustus== *2011 – [[Tallinna teenetemärk]] *2017 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19500}}</ref> *2021 – [[Kuldmikrofon]] ==Isiklikku== Tal on abielust Madis Läntsiga<ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/90602/ulla-lants-aratab-tallinna Ulla Länts äratab Tallinna] Õhtuleht.ee, 29.03.2000.</ref> täiskasvanud tütred Triin ja Kristin.<ref>Piret Peensoo. Ulla Länts: Mulle meeldib ringi joosta. Õhtuleht, 19.06.1995.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Länts, Ulla}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 2ys3phf4yo5v82rgf2c24tfr9bnd2l7 7151553 7151549 2026-05-11T14:54:25Z Kuriuss 38125 7151553 wikitext text/x-wiki '''Ulla Länts''' (sünninimi '''Ulla Adamson'''; sündinud [[28. jaanuar]]il [[1959]]) on eesti [[raadio]][[ajakirjanik]]. Ta on lõpetanud 1977. aastal [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli]] (vene keele süvaõppega klassis) ning õppinud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust. Raadiotööd on ta õppinud Eesti Raadio [[Noorte Reporterite Klubi]]s [[Hilda Raudkivi]] käe all.<ref>Piret Peensoo. Ulla Länts: Mulle meeldib ringi joosta. Õhtuleht, 19.06.1995.</ref> Länts on töötanud [[Raadio Tartu]]s saatejuhi ja uudistetoimetajana (1992–1994) ning lühikest aega [[Eesti Raadio]] uudistetoimetuses (1994). Aastatel 1994–2021 töötas ta [[Kuku Raadio]]s reporteri, toimetaja ja vanemtoimetajana<ref>Toomas Kask. [https://www.postimees.ee/7411345/kuldmikrofoni-laureaat-ulla-lants-ma-esialgu-ei-uskunud-seda-ja-pidasin-eksituseks Kuldmikrofoni laureaat Ulla Länts: ma esialgu ei uskunud seda ja pidasin eksituseks] Postimees.ee, 17.12.2021.</ref> ning juhtis saateid "Linnatund", "Raadioekspress", "Hommikuraadio", "[[Kukul külas]]" jm. Raadiotöö kõrvalt on ta juhtinud peamiselt 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses ka telesaateid, näiteks valimissaateid ja hommikuprogrammi "Siin Tallinn" [[TV1|TV1-s]], "Õlleklubi" [[RTV|RTV-s]] ja Tallinna uudiste saadet [[Kanal 2|Kanal 2-s]].<ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/90602/ulla-lants-aratab-tallinna Ulla Länts äratab Tallinna] Õhtuleht.ee, 29.03.2000.</ref> Alates [[2021]]. aasta novembrist töötab ta ajalehe [[Postimees]] ajakirjanikuna ning juhib Postimees TV ja [[taskuhääling]]usaateid "Otse Postimehest" ja "Sõjastuudio". ==Tunnustus== *2011 – [[Tallinna teenetemärk]] *2017 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19500}}</ref> *2021 – [[Kuldmikrofon]] ==Isiklikku== Tal on abielust Madis Läntsiga<ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/90602/ulla-lants-aratab-tallinna Ulla Länts äratab Tallinna] Õhtuleht.ee, 29.03.2000.</ref> täiskasvanud tütred Triin ja Kristin.<ref>Piret Peensoo. Ulla Länts: Mulle meeldib ringi joosta. Õhtuleht, 19.06.1995.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Länts, Ulla}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] tlxzkl0sc73urfu5gnj9nw4zh4oibaw 7152047 7151553 2026-05-12T09:01:21Z Kuriuss 38125 7152047 wikitext text/x-wiki '''Ulla Länts''' (sünninimi '''Ulla Adamson'''; sündinud [[28. jaanuar]]il [[1959]]) on eesti [[raadio]][[ajakirjanik]]. Ta on lõpetanud 1977. aastal [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli]] (vene keele süvaõppega klassis) ning õppinud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust. Raadiotööd on ta õppinud Eesti Raadio [[Noorte Reporterite Klubi|noorte reporterite klubis]] [[Hilda Raudkivi]] käe all.<ref>Piret Peensoo. Ulla Länts: Mulle meeldib ringi joosta. Õhtuleht, 19.06.1995.</ref> Länts on töötanud [[Raadio Tartu]]s saatejuhi ja uudistetoimetajana (1992–1994) ning lühikest aega [[Eesti Raadio]] uudistetoimetuses (1994). Aastatel 1994–2021 töötas ta [[Kuku Raadio]]s reporteri, toimetaja ja vanemtoimetajana<ref>Toomas Kask. [https://www.postimees.ee/7411345/kuldmikrofoni-laureaat-ulla-lants-ma-esialgu-ei-uskunud-seda-ja-pidasin-eksituseks Kuldmikrofoni laureaat Ulla Länts: ma esialgu ei uskunud seda ja pidasin eksituseks] Postimees.ee, 17.12.2021.</ref> ning juhtis saateid "Linnatund", "Raadioekspress", "Hommikuraadio", "[[Kukul külas]]" jm. Raadiotöö kõrvalt on ta juhtinud 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses ka telesaateid, näiteks valimissaateid ja hommikuprogrammi "Siin Tallinn" [[TV1|TV1-s]], "Õlleklubi" [[RTV|RTV-s]] ja Tallinna uudiste saadet [[Kanal 2|Kanal 2-s]].<ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/90602/ulla-lants-aratab-tallinna Ulla Länts äratab Tallinna] Õhtuleht.ee, 29.03.2000.</ref> Alates [[2021]]. aasta novembrist töötab ta ajalehe [[Postimees]] ajakirjanikuna ning juhib Postimees TV ja [[taskuhääling]]usaateid (nt "Otse Postimehest" ja "Sõjastuudio"). ==Tunnustus== *2011 – [[Tallinna teenetemärk]] *2017 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19500}}</ref> *2021 – [[Kuldmikrofon]] ==Isiklikku== Tal on abielust Madis Läntsiga<ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/90602/ulla-lants-aratab-tallinna Ulla Länts äratab Tallinna] Õhtuleht.ee, 29.03.2000.</ref> täiskasvanud tütred Triin ja Kristin.<ref>Piret Peensoo. Ulla Länts: Mulle meeldib ringi joosta. Õhtuleht, 19.06.1995.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Länts, Ulla}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] lv9hhv5nfmig27v9lg9rim3fiuiortx 7152049 7152047 2026-05-12T09:08:23Z Kuriuss 38125 7152049 wikitext text/x-wiki '''Ulla Länts''' (sünninimi '''Ulla Adamson'''; sündinud [[28. jaanuar]]il [[1959]]) on eesti [[raadio]][[ajakirjanik]]. Ta on lõpetanud 1977. aastal [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli]] (vene keele süvaõppega klassis) ning õppinud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust. Raadiotööd on ta õppinud Eesti Raadio [[Noorte Reporterite Klubi|noorte reporterite klubis]] [[Hilda Raudkivi]] käe all.<ref>Piret Peensoo. Ulla Länts: Mulle meeldib ringi joosta. Õhtuleht, 19.06.1995.</ref> Länts on töötanud [[Raadio Tartu]]s saatejuhi ja uudistetoimetajana (1992–1994) ning lühikest aega [[Eesti Raadio]] uudistetoimetuses (1994). Aastatel 1994–2021 töötas ta [[Kuku Raadio]]s reporteri, toimetaja ja vanemtoimetajana<ref>Toomas Kask. [https://www.postimees.ee/7411345/kuldmikrofoni-laureaat-ulla-lants-ma-esialgu-ei-uskunud-seda-ja-pidasin-eksituseks Kuldmikrofoni laureaat Ulla Länts: ma esialgu ei uskunud seda ja pidasin eksituseks] Postimees.ee, 17.12.2021.</ref> ning juhtis saateid "Linnatund", "Raadioekspress", "Hommikuraadio", "[[Kukul külas]]" jm. Raadiotöö kõrvalt on ta 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses juhtinud ka telesaateid, näiteks valimissaateid ja hommikuprogrammi "Siin Tallinn" [[TV1|TV1-s]], "Õlleklubi" [[RTV|RTV-s]] ja Tallinna uudiste saadet [[Kanal 2|Kanal 2-s]].<ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/90602/ulla-lants-aratab-tallinna Ulla Länts äratab Tallinna] Õhtuleht.ee, 29.03.2000.</ref> Alates [[2021]]. aasta novembrist töötab ta ajalehe [[Postimees]] ajakirjanikuna ning juhib Postimees TV ja [[taskuhääling]]usaateid (nt "Otse Postimehest" ja "Sõjastuudio"). ==Tunnustus== *2011 – [[Tallinna teenetemärk]] *2017 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19500}}</ref> *2021 – [[Kuldmikrofon]] ==Isiklikku== Tal on abielust Madis Läntsiga<ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/90602/ulla-lants-aratab-tallinna Ulla Länts äratab Tallinna] Õhtuleht.ee, 29.03.2000.</ref> täiskasvanud tütred Triin ja Kristin.<ref>Piret Peensoo. Ulla Länts: Mulle meeldib ringi joosta. Õhtuleht, 19.06.1995.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Länts, Ulla}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] qq063zdgn31n9fovip4w3i5gxc08kdn 0 67905 7152071 7101837 2026-05-12T10:08:33Z Kuriuss 38125 Kordusi vähemaks 7152071 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2020}} [[Fail:Martti Kalda.jpg|pisi|paremal|Martti Kalda]] '''Martti Kalda''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[orientalistika|orientalist]] ja [[tõlkija]].<ref>{{Netiviide|Autor=Martti Kalda|URL=https://www.marttikalda.ee|Pealkiri=Martti Kalda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=7.05.2018}}</ref> Ta on teinud raadiosaateid "Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat" "Metamorfoos", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast".<ref>[https://menu.err.ee/1609394416/martti-kalda-aasia-on-vaga-vagivaldne-aga-turistina-reisides-seda-ei-nae "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe"] ERR menu, 13. juuli 2024</ref> ==Hariduskäik== Ta lõpetas [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja asus 1991. aastal õppima [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] Aasia kultuurilugu. Instituudi lõpetas ta kevadel 1999, mil viieminutise vahega kaitses nii bakalaureuse- kui ka magistritöö (magistrantuuri lõpetas ''cum laude'').<ref>Veiko Pesur. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/martti-avastab-orienti?id=50946735 Martti avastab Orienti]. Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2003. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> Bakalaureusetöö oli vedade kirjandusest ja magistritöö Rigveda mütoloogiast ("Rigveda mütoloogia I-II", juhendaja [[Andres Herkel]], oponent [[Ülo Valk]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20220707005409/https://www.sirp.ee/archive/1999/04.06.99/Uudis/uudis1-1.html Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid]. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> 2020. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vana-India ühiskondlik-poliitiliste tekstide käsitlusviise" ja sai filosoofiadoktori kraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/79299/view?page=1&p=separate |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> ==Töökäik== Kuni 2015. aastani töötas ta [[Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituut|Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi]] India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[India]] vanem ajalugu ja kultuur ning [[sanskriti keel]]. Lisaks Tallinna Ülikoolile on ta loenguid pidanud ka Tallinna Rahvaülikoolis, [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]], [[Eesti Diplomaatide Kool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. Alates 2015. aastast on ta töötanud vabakutselisena: teinud saateid Vikerraadios, tõlkinud ning korraldanud reise Aasia riikidesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Martti Kalda {{!}} Orientalist |url=https://www.marttikalda.ee/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=marttikalda |keel=en}}</ref> ==Looming== === Tõlkeid ja kirjutisi === ====Raamatud==== * "Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood" (Tallinn: Avita 2023​)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood {{!}} Avita |url=https://www.avita.ee/34910 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.avita.ee}}</ref> * "Printsess ja pühamees" (Tallinn: Tammeraamat 2018)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Printsess ja pühamees |url=https://raamatukodu.ee/printsess-ja-puhamees/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=raamatukodu.ee}}</ref> * kogumik "Erakuelu. Eestlaste kloostrikogemusi" (Tallinn: Tammerraamat 2017)​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raamatud |url=http://www.tammerraamat.ee/raamatud/1EA/Erakuelu |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> * novellikogu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" (Tallinn: Tuum 2017) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Viimsepäeva laupäeva hommikul - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * peatükk "India: pildikesi kultuuripalverännakuilt" (teoses "Palverändaja" Tammerraamat: Tallinn 2015) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mitteilukirjandus |url=http://www.tammerraamat.ee/eesti-mitteilukirjandus/161/Palver%C3%A4ndaja |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> ===Tõlked sanskriti keelest=== * "Kreeka kardina varjust: neli Vana-India näitemängu" (Tartu: Ilmamaa 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kreeka kardina varjust |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/kreeka-kardina-varjus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref> * Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu (Tartu: Ilmamaa 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/klassika-ja-eeposed/kuningas-vikramarka-elukaik-ehk-lovitrooni-32-juttu/1700343 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * Vana-India muinaslugude antoloogia "Naised, šaakalid ja muud inimloomad" (Tartu: Ilmamaa 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naised, šaakalid ja muud inimloomad. |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/naised-saakalid-ja-muud-inimloomad-vana-india-jutte |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref>​​ * Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus (Tartu: Ilmamaa 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus |url=https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191213170303/https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisaeg=2019-12-13 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Kirjastus Ilmamaa |url-olek=töötab }}</ref> * Amaru. "Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2016)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-11-16 |pealkiri=Ilmus sanskriti luulepärlite eestindus |url=https://kultuur.err.ee/314644/ilmus-sanskriti-luuleparlite-eestindus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>​ * Patañjali. "Yogasūtra" (Tallinn:TLÜ Kirjastus 2015)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yogasūtra - TLÜ veebipood |url=https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191120080949/https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisaeg=2019-11-20 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tlu.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> * "Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2014)<ref>{{Raamatuviide |url=https://books.google.ee/books?id=7-QfDQAAQBAJ&pg=PA66&lpg=PA66&dq=Jumalate+poolt+armastatud+kuningas+Priyadar%C5%9Bin+A%C5%9Boka+raidkirjad&source=bl&ots=hN48qzEY1u&sig=BuVHfYLIlq-A5T-sypmoEDvX0wM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj98_v1jtXWAhXBYZoKHRipAyMQ6AEIKzAB#v=onepage&q=Jumalate%20poolt%20armastatud%20kuningas%20Priyadar%C5%9Bin%20A%C5%9Boka%20raidkirjad&f=false |pealkiri=Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad |kuupäev=2013 |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinn University Press |isbn=978-9985-58-773-7 |keel=et}}</ref> * Bilhaṇa. "Caurapañcāśikā ehk Armuvarga viiskümmend värssi” (Tallinn: M. Kalda 2013)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-06-06 |pealkiri=Elu ja armukirg 50 pildis |url=https://www.sirp.ee/elu-ja-armukirg-50-pildis/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> * Bhartṛhari. "Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2012)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bhartṛhari |url=https://books.google.ee/books?id=Fm4YDQAAQBAJ&pg=PA3&lpg=PA3&dq=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka+ehk+Sada+v%C3%A4rssi+ilmaelust+loobumise+kiituseks&source=bl&ots=27RkpCwt5Z&sig=m6RgDXDY0PHpoEddDjS4NOXtSms&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjx-amYj9XWAhUIM5oKHeaFD48Q6AEIPDAE#v=onepage&q=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka%20ehk%20Sada%20v%C3%A4rssi%20ilmaelust%20loobumise%20kiituseks&f=false |pealkiri=Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinna Ülikooli Kirjastus |isbn=978-9985-58-742-3 |keel=et}}</ref> * "Valik upanišade” ("Loomingu” Raamatukogu 7-8/2008)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Logige sisse – Google´i kontod |url=https://accounts.google.com/v3/signin/identifier?continue=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&dsh=S-197398066%3A1768672469908382&followup=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&ifkv=AXbMIuARTbQuLeB28E0ij7f42yeH2HTEJeUkfmKhTfXxQP4XFVFSkbNn6Ms_-b_jd5e_H3YUEuDZ2g&passive=1209600&flowName=GlifWebSignIn&flowEntry=ServiceLogin |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=accounts.google.com}}</ref> * "Sinine šaakal. 20 India muinasjuttu” (Tallinn: Tänapäev 2007)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Powerhouse - loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega: Artiklid |url=https://powerhouse.ee/artiklid/sirli-ojaste-muinasjutud-suurtele-ja-tarkadele |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Powerhouse |keel=et}}</ref> ===Tõlked inglise keelest=== * Alain Daniélou. "India ajalugu" (Tallinn: Valgus 2011) * Justin Marozzi. "Timur Lenk. Islami mõõk, maailmavallutaja" (Tallinn: Kunst 2010) * Abraham Eraly. "Keisrid Paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga" (Tallinn: Avita 2008) * Jonathan Clements. "Ying Xheng. Hiina esimene keiser” (Tallinn: Kunst 2008) * Christopher Partridge. "Maailma usundid" (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) (džainismi, sikhismi ja zoroastrismi peatükid) * Harold Lamb. "Tšingis-khaan. Kõigi inimeste valitseja" (Tallinn: Kunst 2006) ===Tõlge soome keelest=== * René Gothóni, Māhapañña (Miikael. Niinimäki). "Budistlik sõnastik ja sümboolika” (avaldatud osaliselt Eesti Humanitaarinstituudi ajakirjas Magellani Pilved, 1993). Lisaks on Martti Kaldalt ilmunud '''novelle''', mis on leitavad Ilukirjanduse andmebaasist: [http://ilukirjandus.ee/autor/martti-kalda/ Martti Kalda | EIA - Eesti Ilukirjanduse Andmebaas] ==Loenguid== * 2001 raadioloengud Tiibeti kultuuriloost (Vikerraadio, "Metamorfoos", toimetaja T. Soots). * 2008–2009 teleloengud India usunditest (ETV, "Ajalik ja ajatu", toimetaja K. Seppel) * 2011–2014 raadioloengud fenomenidest (Vikerraadio, "Veel üks maailm", toimetaja H. Normet-Saarna) * 2015 "Palveränduri päevaraamat" (Vikerraadio, saate toimetaja) * 2017–2025 "[[Hommikumaa vägevad]]", saatesari [[Aasia]] ajaloo võimuperekondadest Vikerraadios<ref name="ERR_ARHIIV_Hommikumaa_vägevad">[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik ERR-i arhiiv, Hommikumaa vägevad]</ref> ===Mõtteteri=== * "Minu kogemuse järgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab mõtestatult vaikida ja lihtsalt olla."<ref>[https://www.err.ee/1610009677/martti-kalda-kaljulaidi-sundroom-ehk-suutmatus-kohaneda-paratamatusega Martti Kalda: "Kaljulaidi sündroom" ehk Suutmatus kohaneda paratamatusega] ERR Uudised, 29.04.2026.</ref> ==Tunnustus== *2019 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (mõttekirjanduse tõlkeauhind – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://www.marttikalda.ee/ Martti Kalda koduleht] *[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik ERR-i arhiiv, Hommikumaa vägevad] {{JÄRJESTA:Kalda, Martti}} [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 98buafbbd44du5gszgwzzkjo1bm22t9 7152076 7152071 2026-05-12T10:17:04Z Kuriuss 38125 7152076 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2020}} [[Fail:Martti Kalda.jpg|pisi|paremal|Martti Kalda]] '''Martti Kalda''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[orientalistika|orientalist]] ja [[tõlkija]].<ref>{{Netiviide|Autor=Martti Kalda|URL=https://www.marttikalda.ee|Pealkiri=Martti Kalda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=7.05.2018}}</ref> Ta on teinud raadiosaateid "Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat" "Metamorfoos", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast".<ref>[https://menu.err.ee/1609394416/martti-kalda-aasia-on-vaga-vagivaldne-aga-turistina-reisides-seda-ei-nae "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe"] ERR menu, 13. juuli 2024</ref> ==Haridus== Ta lõpetas [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja asus 1991. aastal õppima [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] Aasia kultuurilugu. Instituudi lõpetas ta kevadel 1999, mil viieminutise vahega kaitses nii bakalaureuse- kui ka magistritöö (magistrantuuri lõpetas ''cum laude'').<ref>Veiko Pesur. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/martti-avastab-orienti?id=50946735 Martti avastab Orienti]. Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2003. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> Bakalaureusetöö oli vedade kirjandusest ja magistritöö Rigveda mütoloogiast ("Rigveda mütoloogia I-II", juhendaja [[Andres Herkel]], oponent [[Ülo Valk]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20220707005409/https://www.sirp.ee/archive/1999/04.06.99/Uudis/uudis1-1.html Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid]. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> 2020. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vana-India ühiskondlik-poliitiliste tekstide käsitlusviise" ja sai filosoofiadoktori kraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/79299/view?page=1&p=separate |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> ==Töökäik== Kuni 2015. aastani töötas ta [[Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituut|Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi]] India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[India]] vanem ajalugu ja kultuur ning [[sanskriti keel]]. Lisaks Tallinna Ülikoolile on ta loenguid pidanud ka Tallinna Rahvaülikoolis, [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]], [[Eesti Diplomaatide Kool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. Alates 2015. aastast on ta töötanud vabakutselisena: teinud raadiosaateid [[Vikerraadio]]s, tõlkinud ning korraldanud reise Aasia riikidesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Martti Kalda {{!}} Orientalist |url=https://www.marttikalda.ee/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=marttikalda |keel=en}}</ref> ==Looming== === Tõlkeid ja kirjutisi === ====Raamatud==== * "Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood" (Tallinn: Avita 2023​)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood {{!}} Avita |url=https://www.avita.ee/34910 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.avita.ee}}</ref> * "Printsess ja pühamees" (Tallinn: Tammeraamat 2018)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Printsess ja pühamees |url=https://raamatukodu.ee/printsess-ja-puhamees/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=raamatukodu.ee}}</ref> * kogumik "Erakuelu. Eestlaste kloostrikogemusi" (Tallinn: Tammerraamat 2017)​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raamatud |url=http://www.tammerraamat.ee/raamatud/1EA/Erakuelu |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> * novellikogu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" (Tallinn: Tuum 2017) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Viimsepäeva laupäeva hommikul - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * peatükk "India: pildikesi kultuuripalverännakuilt" (teoses "Palverändaja" Tammerraamat: Tallinn 2015) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mitteilukirjandus |url=http://www.tammerraamat.ee/eesti-mitteilukirjandus/161/Palver%C3%A4ndaja |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> ===Tõlked sanskriti keelest=== * "Kreeka kardina varjust: neli Vana-India näitemängu" (Tartu: Ilmamaa 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kreeka kardina varjust |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/kreeka-kardina-varjus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref> * Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu (Tartu: Ilmamaa 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/klassika-ja-eeposed/kuningas-vikramarka-elukaik-ehk-lovitrooni-32-juttu/1700343 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * Vana-India muinaslugude antoloogia "Naised, šaakalid ja muud inimloomad" (Tartu: Ilmamaa 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naised, šaakalid ja muud inimloomad. |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/naised-saakalid-ja-muud-inimloomad-vana-india-jutte |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref>​​ * Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus (Tartu: Ilmamaa 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus |url=https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191213170303/https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisaeg=2019-12-13 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Kirjastus Ilmamaa |url-olek=töötab }}</ref> * Amaru. "Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2016)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-11-16 |pealkiri=Ilmus sanskriti luulepärlite eestindus |url=https://kultuur.err.ee/314644/ilmus-sanskriti-luuleparlite-eestindus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>​ * Patañjali. "Yogasūtra" (Tallinn:TLÜ Kirjastus 2015)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yogasūtra - TLÜ veebipood |url=https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191120080949/https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisaeg=2019-11-20 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tlu.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> * "Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2014)<ref>{{Raamatuviide |url=https://books.google.ee/books?id=7-QfDQAAQBAJ&pg=PA66&lpg=PA66&dq=Jumalate+poolt+armastatud+kuningas+Priyadar%C5%9Bin+A%C5%9Boka+raidkirjad&source=bl&ots=hN48qzEY1u&sig=BuVHfYLIlq-A5T-sypmoEDvX0wM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj98_v1jtXWAhXBYZoKHRipAyMQ6AEIKzAB#v=onepage&q=Jumalate%20poolt%20armastatud%20kuningas%20Priyadar%C5%9Bin%20A%C5%9Boka%20raidkirjad&f=false |pealkiri=Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad |kuupäev=2013 |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinn University Press |isbn=978-9985-58-773-7 |keel=et}}</ref> * Bilhaṇa. "Caurapañcāśikā ehk Armuvarga viiskümmend värssi” (Tallinn: M. Kalda 2013)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-06-06 |pealkiri=Elu ja armukirg 50 pildis |url=https://www.sirp.ee/elu-ja-armukirg-50-pildis/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> * Bhartṛhari. "Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2012)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bhartṛhari |url=https://books.google.ee/books?id=Fm4YDQAAQBAJ&pg=PA3&lpg=PA3&dq=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka+ehk+Sada+v%C3%A4rssi+ilmaelust+loobumise+kiituseks&source=bl&ots=27RkpCwt5Z&sig=m6RgDXDY0PHpoEddDjS4NOXtSms&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjx-amYj9XWAhUIM5oKHeaFD48Q6AEIPDAE#v=onepage&q=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka%20ehk%20Sada%20v%C3%A4rssi%20ilmaelust%20loobumise%20kiituseks&f=false |pealkiri=Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinna Ülikooli Kirjastus |isbn=978-9985-58-742-3 |keel=et}}</ref> * "Valik upanišade” ("Loomingu” Raamatukogu 7-8/2008)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Logige sisse – Google´i kontod |url=https://accounts.google.com/v3/signin/identifier?continue=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&dsh=S-197398066%3A1768672469908382&followup=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&ifkv=AXbMIuARTbQuLeB28E0ij7f42yeH2HTEJeUkfmKhTfXxQP4XFVFSkbNn6Ms_-b_jd5e_H3YUEuDZ2g&passive=1209600&flowName=GlifWebSignIn&flowEntry=ServiceLogin |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=accounts.google.com}}</ref> * "Sinine šaakal. 20 India muinasjuttu” (Tallinn: Tänapäev 2007)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Powerhouse - loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega: Artiklid |url=https://powerhouse.ee/artiklid/sirli-ojaste-muinasjutud-suurtele-ja-tarkadele |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Powerhouse |keel=et}}</ref> ===Tõlked inglise keelest=== * Alain Daniélou. "India ajalugu" (Tallinn: Valgus 2011) * Justin Marozzi. "Timur Lenk. Islami mõõk, maailmavallutaja" (Tallinn: Kunst 2010) * Abraham Eraly. "Keisrid Paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga" (Tallinn: Avita 2008) * Jonathan Clements. "Ying Xheng. Hiina esimene keiser” (Tallinn: Kunst 2008) * Christopher Partridge. "Maailma usundid" (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) (džainismi, sikhismi ja zoroastrismi peatükid) * Harold Lamb. "Tšingis-khaan. Kõigi inimeste valitseja" (Tallinn: Kunst 2006) ===Tõlge soome keelest=== * René Gothóni, Māhapañña (Miikael. Niinimäki). "Budistlik sõnastik ja sümboolika” (avaldatud osaliselt Eesti Humanitaarinstituudi ajakirjas Magellani Pilved, 1993). Lisaks on Martti Kaldalt ilmunud '''novelle''', mis on leitavad ilukirjanduse andmebaasist.<ref>[http://ilukirjandus.ee/autor/martti-kalda/ Martti Kalda | EIA - Eesti Ilukirjanduse Andmebaas]</ref> ==Loenguid== * 2001 raadioloengud Tiibeti kultuuriloost (Vikerraadio, "Metamorfoos", toimetaja T. Soots). * 2008–2009 teleloengud India usunditest (ETV, "Ajalik ja ajatu", toimetaja K. Seppel) * 2011–2014 raadioloengud fenomenidest (Vikerraadio, "Veel üks maailm", toimetaja H. Normet-Saarna) * 2015 "Palveränduri päevaraamat" (Vikerraadio, saate toimetaja) * 2017–2025 "[[Hommikumaa vägevad]]", saatesari [[Aasia]] ajaloo võimuperekondadest Vikerraadios<ref name="ERR_ARHIIV_Hommikumaa_vägevad">[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik ERR-i arhiiv, Hommikumaa vägevad]</ref> ===Mõtteteri=== * "Minu kogemuse järgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab mõtestatult vaikida ja lihtsalt olla."<ref>[https://www.err.ee/1610009677/martti-kalda-kaljulaidi-sundroom-ehk-suutmatus-kohaneda-paratamatusega Martti Kalda: "Kaljulaidi sündroom" ehk Suutmatus kohaneda paratamatusega] ERR Uudised, 29.04.2026.</ref> ==Tunnustus== *2019 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (mõttekirjanduse tõlkeauhind – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://www.marttikalda.ee/ Martti Kalda koduleht] *[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik ERR-i arhiiv, Hommikumaa vägevad] *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-martti-kalda "Plekktrumm. Martti Kalda"] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. ETV, 20. jaanuar 2020 {{JÄRJESTA:Kalda, Martti}} [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] rwb97m6vc6omcx3av2oxcvsqi4jh06k 7152078 7152076 2026-05-12T10:20:38Z Kuriuss 38125 /* Välislingid */ 7152078 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2020}} [[Fail:Martti Kalda.jpg|pisi|paremal|Martti Kalda]] '''Martti Kalda''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[orientalistika|orientalist]] ja [[tõlkija]].<ref>{{Netiviide|Autor=Martti Kalda|URL=https://www.marttikalda.ee|Pealkiri=Martti Kalda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=7.05.2018}}</ref> Ta on teinud raadiosaateid "Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat" "Metamorfoos", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast".<ref>[https://menu.err.ee/1609394416/martti-kalda-aasia-on-vaga-vagivaldne-aga-turistina-reisides-seda-ei-nae "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe"] ERR menu, 13. juuli 2024</ref> ==Haridus== Ta lõpetas [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja asus 1991. aastal õppima [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] Aasia kultuurilugu. Instituudi lõpetas ta kevadel 1999, mil viieminutise vahega kaitses nii bakalaureuse- kui ka magistritöö (magistrantuuri lõpetas ''cum laude'').<ref>Veiko Pesur. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/martti-avastab-orienti?id=50946735 Martti avastab Orienti]. Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2003. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> Bakalaureusetöö oli vedade kirjandusest ja magistritöö Rigveda mütoloogiast ("Rigveda mütoloogia I-II", juhendaja [[Andres Herkel]], oponent [[Ülo Valk]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20220707005409/https://www.sirp.ee/archive/1999/04.06.99/Uudis/uudis1-1.html Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid]. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> 2020. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vana-India ühiskondlik-poliitiliste tekstide käsitlusviise" ja sai filosoofiadoktori kraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/79299/view?page=1&p=separate |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> ==Töökäik== Kuni 2015. aastani töötas ta [[Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituut|Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi]] India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[India]] vanem ajalugu ja kultuur ning [[sanskriti keel]]. Lisaks Tallinna Ülikoolile on ta loenguid pidanud ka Tallinna Rahvaülikoolis, [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]], [[Eesti Diplomaatide Kool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. Alates 2015. aastast on ta töötanud vabakutselisena: teinud raadiosaateid [[Vikerraadio]]s, tõlkinud ning korraldanud reise Aasia riikidesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Martti Kalda {{!}} Orientalist |url=https://www.marttikalda.ee/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=marttikalda |keel=en}}</ref> ==Looming== === Tõlkeid ja kirjutisi === ====Raamatud==== * "Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood" (Tallinn: Avita 2023​)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood {{!}} Avita |url=https://www.avita.ee/34910 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.avita.ee}}</ref> * "Printsess ja pühamees" (Tallinn: Tammeraamat 2018)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Printsess ja pühamees |url=https://raamatukodu.ee/printsess-ja-puhamees/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=raamatukodu.ee}}</ref> * kogumik "Erakuelu. Eestlaste kloostrikogemusi" (Tallinn: Tammerraamat 2017)​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raamatud |url=http://www.tammerraamat.ee/raamatud/1EA/Erakuelu |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> * novellikogu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" (Tallinn: Tuum 2017) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Viimsepäeva laupäeva hommikul - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * peatükk "India: pildikesi kultuuripalverännakuilt" (teoses "Palverändaja" Tammerraamat: Tallinn 2015) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mitteilukirjandus |url=http://www.tammerraamat.ee/eesti-mitteilukirjandus/161/Palver%C3%A4ndaja |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> ===Tõlked sanskriti keelest=== * "Kreeka kardina varjust: neli Vana-India näitemängu" (Tartu: Ilmamaa 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kreeka kardina varjust |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/kreeka-kardina-varjus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref> * Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu (Tartu: Ilmamaa 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/klassika-ja-eeposed/kuningas-vikramarka-elukaik-ehk-lovitrooni-32-juttu/1700343 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * Vana-India muinaslugude antoloogia "Naised, šaakalid ja muud inimloomad" (Tartu: Ilmamaa 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naised, šaakalid ja muud inimloomad. |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/naised-saakalid-ja-muud-inimloomad-vana-india-jutte |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref>​​ * Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus (Tartu: Ilmamaa 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus |url=https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191213170303/https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisaeg=2019-12-13 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Kirjastus Ilmamaa |url-olek=töötab }}</ref> * Amaru. "Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2016)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-11-16 |pealkiri=Ilmus sanskriti luulepärlite eestindus |url=https://kultuur.err.ee/314644/ilmus-sanskriti-luuleparlite-eestindus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>​ * Patañjali. "Yogasūtra" (Tallinn:TLÜ Kirjastus 2015)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yogasūtra - TLÜ veebipood |url=https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191120080949/https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisaeg=2019-11-20 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tlu.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> * "Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2014)<ref>{{Raamatuviide |url=https://books.google.ee/books?id=7-QfDQAAQBAJ&pg=PA66&lpg=PA66&dq=Jumalate+poolt+armastatud+kuningas+Priyadar%C5%9Bin+A%C5%9Boka+raidkirjad&source=bl&ots=hN48qzEY1u&sig=BuVHfYLIlq-A5T-sypmoEDvX0wM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj98_v1jtXWAhXBYZoKHRipAyMQ6AEIKzAB#v=onepage&q=Jumalate%20poolt%20armastatud%20kuningas%20Priyadar%C5%9Bin%20A%C5%9Boka%20raidkirjad&f=false |pealkiri=Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad |kuupäev=2013 |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinn University Press |isbn=978-9985-58-773-7 |keel=et}}</ref> * Bilhaṇa. "Caurapañcāśikā ehk Armuvarga viiskümmend värssi” (Tallinn: M. Kalda 2013)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-06-06 |pealkiri=Elu ja armukirg 50 pildis |url=https://www.sirp.ee/elu-ja-armukirg-50-pildis/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> * Bhartṛhari. "Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2012)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bhartṛhari |url=https://books.google.ee/books?id=Fm4YDQAAQBAJ&pg=PA3&lpg=PA3&dq=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka+ehk+Sada+v%C3%A4rssi+ilmaelust+loobumise+kiituseks&source=bl&ots=27RkpCwt5Z&sig=m6RgDXDY0PHpoEddDjS4NOXtSms&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjx-amYj9XWAhUIM5oKHeaFD48Q6AEIPDAE#v=onepage&q=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka%20ehk%20Sada%20v%C3%A4rssi%20ilmaelust%20loobumise%20kiituseks&f=false |pealkiri=Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinna Ülikooli Kirjastus |isbn=978-9985-58-742-3 |keel=et}}</ref> * "Valik upanišade” ("Loomingu” Raamatukogu 7-8/2008)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Logige sisse – Google´i kontod |url=https://accounts.google.com/v3/signin/identifier?continue=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&dsh=S-197398066%3A1768672469908382&followup=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&ifkv=AXbMIuARTbQuLeB28E0ij7f42yeH2HTEJeUkfmKhTfXxQP4XFVFSkbNn6Ms_-b_jd5e_H3YUEuDZ2g&passive=1209600&flowName=GlifWebSignIn&flowEntry=ServiceLogin |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=accounts.google.com}}</ref> * "Sinine šaakal. 20 India muinasjuttu” (Tallinn: Tänapäev 2007)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Powerhouse - loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega: Artiklid |url=https://powerhouse.ee/artiklid/sirli-ojaste-muinasjutud-suurtele-ja-tarkadele |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Powerhouse |keel=et}}</ref> ===Tõlked inglise keelest=== * Alain Daniélou. "India ajalugu" (Tallinn: Valgus 2011) * Justin Marozzi. "Timur Lenk. Islami mõõk, maailmavallutaja" (Tallinn: Kunst 2010) * Abraham Eraly. "Keisrid Paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga" (Tallinn: Avita 2008) * Jonathan Clements. "Ying Xheng. Hiina esimene keiser” (Tallinn: Kunst 2008) * Christopher Partridge. "Maailma usundid" (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) (džainismi, sikhismi ja zoroastrismi peatükid) * Harold Lamb. "Tšingis-khaan. Kõigi inimeste valitseja" (Tallinn: Kunst 2006) ===Tõlge soome keelest=== * René Gothóni, Māhapañña (Miikael. Niinimäki). "Budistlik sõnastik ja sümboolika” (avaldatud osaliselt Eesti Humanitaarinstituudi ajakirjas Magellani Pilved, 1993). Lisaks on Martti Kaldalt ilmunud '''novelle''', mis on leitavad ilukirjanduse andmebaasist.<ref>[http://ilukirjandus.ee/autor/martti-kalda/ Martti Kalda | EIA - Eesti Ilukirjanduse Andmebaas]</ref> ==Loenguid== * 2001 raadioloengud Tiibeti kultuuriloost (Vikerraadio, "Metamorfoos", toimetaja T. Soots). * 2008–2009 teleloengud India usunditest (ETV, "Ajalik ja ajatu", toimetaja K. Seppel) * 2011–2014 raadioloengud fenomenidest (Vikerraadio, "Veel üks maailm", toimetaja H. Normet-Saarna) * 2015 "Palveränduri päevaraamat" (Vikerraadio, saate toimetaja) * 2017–2025 "[[Hommikumaa vägevad]]", saatesari [[Aasia]] ajaloo võimuperekondadest Vikerraadios<ref name="ERR_ARHIIV_Hommikumaa_vägevad">[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik ERR-i arhiiv, Hommikumaa vägevad]</ref> ===Mõtteteri=== * "Minu kogemuse järgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab mõtestatult vaikida ja lihtsalt olla."<ref>[https://www.err.ee/1610009677/martti-kalda-kaljulaidi-sundroom-ehk-suutmatus-kohaneda-paratamatusega Martti Kalda: "Kaljulaidi sündroom" ehk Suutmatus kohaneda paratamatusega] ERR Uudised, 29.04.2026.</ref> ==Tunnustus== *2019 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (mõttekirjanduse tõlkeauhind – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://www.marttikalda.ee/ Martti Kalda koduleht] *[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik ERR-i arhiiv, Hommikumaa vägevad] *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-martti-kalda "Kajalood. Martti Kalda"] Saatejuht Kaja Kärner. Vikerraadio, 5. detsember 2015 *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-martti-kalda "Plekktrumm. Martti Kalda"] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. ETV, 20. jaanuar 2020 {{JÄRJESTA:Kalda, Martti}} [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] j209cuqlc88yiurkv3vfw26htlfht2o 7152079 7152078 2026-05-12T10:25:57Z Kuriuss 38125 7152079 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2020}} [[Fail:Martti Kalda.jpg|pisi|paremal|Martti Kalda]] '''Martti Kalda''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[orientalistika|orientalist]] ja [[tõlkija]].<ref>{{Netiviide|Autor=Martti Kalda|URL=https://www.marttikalda.ee|Pealkiri=Martti Kalda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=7.05.2018}}</ref> Ta on teinud raadiosaateid "Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat" "Metamorfoos", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast".<ref>[https://menu.err.ee/1609394416/martti-kalda-aasia-on-vaga-vagivaldne-aga-turistina-reisides-seda-ei-nae "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe"] ERR menu, 13. juuli 2024</ref> ==Haridus== Ta lõpetas [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja asus 1991. aastal õppima [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] Aasia kultuurilugu. Instituudi lõpetas ta kevadel 1999, mil viieminutise vahega kaitses nii bakalaureuse- kui ka magistritöö (magistrantuuri lõpetas ''cum laude'').<ref>Veiko Pesur. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/martti-avastab-orienti?id=50946735 Martti avastab Orienti]. Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2003. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> Bakalaureusetöö oli vedade kirjandusest ja magistritöö Rigveda mütoloogiast ("Rigveda mütoloogia I-II", juhendaja [[Andres Herkel]], oponent [[Ülo Valk]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20220707005409/https://www.sirp.ee/archive/1999/04.06.99/Uudis/uudis1-1.html Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid]. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> 2020. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vana-India ühiskondlik-poliitiliste tekstide käsitlusviise" ja sai filosoofiadoktori kraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/79299/view?page=1&p=separate |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> ==Töökäik== Kuni 2015. aastani töötas ta [[Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituut|Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi]] India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[India]] vanem ajalugu ja kultuur ning [[sanskriti keel]]. Lisaks Tallinna Ülikoolile on ta loenguid pidanud ka Tallinna Rahvaülikoolis, [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]], [[Eesti Diplomaatide Kool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. Alates 2015. aastast on ta töötanud vabakutselisena: teinud raadiosaateid [[Vikerraadio]]s, tõlkinud ning korraldanud reise Aasia riikidesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Martti Kalda {{!}} Orientalist |url=https://www.marttikalda.ee/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=marttikalda |keel=en}}</ref> ==Looming== === Tõlkeid ja kirjutisi === ====Raamatud==== * "Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood" (Tallinn: Avita 2023​)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood {{!}} Avita |url=https://www.avita.ee/34910 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.avita.ee}}</ref> * "Printsess ja pühamees" (Tallinn: Tammeraamat 2018)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Printsess ja pühamees |url=https://raamatukodu.ee/printsess-ja-puhamees/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=raamatukodu.ee}}</ref> * kogumik "Erakuelu. Eestlaste kloostrikogemusi" (Tallinn: Tammerraamat 2017)​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raamatud |url=http://www.tammerraamat.ee/raamatud/1EA/Erakuelu |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> * novellikogu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" (Tallinn: Tuum 2017) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Viimsepäeva laupäeva hommikul - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * peatükk "India: pildikesi kultuuripalverännakuilt" (teoses "Palverändaja" Tammerraamat: Tallinn 2015) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mitteilukirjandus |url=http://www.tammerraamat.ee/eesti-mitteilukirjandus/161/Palver%C3%A4ndaja |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> ===Tõlked sanskriti keelest=== * "Kreeka kardina varjust: neli Vana-India näitemängu" (Tartu: Ilmamaa 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kreeka kardina varjust |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/kreeka-kardina-varjus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref> * Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu (Tartu: Ilmamaa 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/klassika-ja-eeposed/kuningas-vikramarka-elukaik-ehk-lovitrooni-32-juttu/1700343 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * Vana-India muinaslugude antoloogia "Naised, šaakalid ja muud inimloomad" (Tartu: Ilmamaa 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naised, šaakalid ja muud inimloomad. |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/naised-saakalid-ja-muud-inimloomad-vana-india-jutte |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref>​​ * Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus (Tartu: Ilmamaa 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus |url=https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191213170303/https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisaeg=2019-12-13 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Kirjastus Ilmamaa |url-olek=töötab }}</ref> * Amaru. "Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2016)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-11-16 |pealkiri=Ilmus sanskriti luulepärlite eestindus |url=https://kultuur.err.ee/314644/ilmus-sanskriti-luuleparlite-eestindus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>​ * Patañjali. "Yogasūtra" (Tallinn:TLÜ Kirjastus 2015)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yogasūtra - TLÜ veebipood |url=https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191120080949/https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisaeg=2019-11-20 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tlu.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> * "Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2014)<ref>{{Raamatuviide |url=https://books.google.ee/books?id=7-QfDQAAQBAJ&pg=PA66&lpg=PA66&dq=Jumalate+poolt+armastatud+kuningas+Priyadar%C5%9Bin+A%C5%9Boka+raidkirjad&source=bl&ots=hN48qzEY1u&sig=BuVHfYLIlq-A5T-sypmoEDvX0wM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj98_v1jtXWAhXBYZoKHRipAyMQ6AEIKzAB#v=onepage&q=Jumalate%20poolt%20armastatud%20kuningas%20Priyadar%C5%9Bin%20A%C5%9Boka%20raidkirjad&f=false |pealkiri=Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad |kuupäev=2013 |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinn University Press |isbn=978-9985-58-773-7 |keel=et}}</ref> * Bilhaṇa. "Caurapañcāśikā ehk Armuvarga viiskümmend värssi” (Tallinn: M. Kalda 2013)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-06-06 |pealkiri=Elu ja armukirg 50 pildis |url=https://www.sirp.ee/elu-ja-armukirg-50-pildis/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> * Bhartṛhari. "Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2012)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bhartṛhari |url=https://books.google.ee/books?id=Fm4YDQAAQBAJ&pg=PA3&lpg=PA3&dq=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka+ehk+Sada+v%C3%A4rssi+ilmaelust+loobumise+kiituseks&source=bl&ots=27RkpCwt5Z&sig=m6RgDXDY0PHpoEddDjS4NOXtSms&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjx-amYj9XWAhUIM5oKHeaFD48Q6AEIPDAE#v=onepage&q=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka%20ehk%20Sada%20v%C3%A4rssi%20ilmaelust%20loobumise%20kiituseks&f=false |pealkiri=Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinna Ülikooli Kirjastus |isbn=978-9985-58-742-3 |keel=et}}</ref> * "Valik upanišade” ("Loomingu” Raamatukogu 7-8/2008)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Logige sisse – Google´i kontod |url=https://accounts.google.com/v3/signin/identifier?continue=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&dsh=S-197398066%3A1768672469908382&followup=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&ifkv=AXbMIuARTbQuLeB28E0ij7f42yeH2HTEJeUkfmKhTfXxQP4XFVFSkbNn6Ms_-b_jd5e_H3YUEuDZ2g&passive=1209600&flowName=GlifWebSignIn&flowEntry=ServiceLogin |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=accounts.google.com}}</ref> * "Sinine šaakal. 20 India muinasjuttu” (Tallinn: Tänapäev 2007)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Powerhouse - loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega: Artiklid |url=https://powerhouse.ee/artiklid/sirli-ojaste-muinasjutud-suurtele-ja-tarkadele |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Powerhouse |keel=et}}</ref> ===Tõlked inglise keelest=== * Alain Daniélou. "India ajalugu" (Tallinn: Valgus 2011) * Justin Marozzi. "Timur Lenk. Islami mõõk, maailmavallutaja" (Tallinn: Kunst 2010) * Abraham Eraly. "Keisrid Paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga" (Tallinn: Avita 2008) * Jonathan Clements. "Ying Xheng. Hiina esimene keiser” (Tallinn: Kunst 2008) * Christopher Partridge. "Maailma usundid" (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) (džainismi, sikhismi ja zoroastrismi peatükid) * Harold Lamb. "Tšingis-khaan. Kõigi inimeste valitseja" (Tallinn: Kunst 2006) ===Tõlge soome keelest=== * René Gothóni, Māhapañña (Miikael Niinimäki). "Budistlik sõnastik ja sümboolika” (avaldatud osaliselt Eesti Humanitaarinstituudi ajakirjas Magellani Pilved, 1993). Lisaks on Martti Kaldalt ilmunud '''novelle''', mis on leitavad ilukirjanduse andmebaasist.<ref>[http://ilukirjandus.ee/autor/martti-kalda/ Martti Kalda | EIA - Eesti Ilukirjanduse Andmebaas]</ref> ===Loenguid=== * 2001 raadioloengud Tiibeti kultuuriloost (Vikerraadio, "Metamorfoos", toimetaja T. Soots). * 2008–2009 teleloengud India usunditest (ETV, "Ajalik ja ajatu", toimetaja K. Seppel) * 2011–2014 raadioloengud fenomenidest (Vikerraadio, "Veel üks maailm", toimetaja H. Normet-Saarna) * 2015 "Palveränduri päevaraamat" (Vikerraadio, saate toimetaja) * 2017–2025 "[[Hommikumaa vägevad]]", saatesari [[Aasia]] ajaloo võimuperekondadest Vikerraadios<ref name="ERR_ARHIIV_Hommikumaa_vägevad">[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik ERR-i arhiiv, Hommikumaa vägevad]</ref> ===Mõtteteri=== * "Minu kogemuse järgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab mõtestatult vaikida ja lihtsalt olla."<ref>[https://www.err.ee/1610009677/martti-kalda-kaljulaidi-sundroom-ehk-suutmatus-kohaneda-paratamatusega Martti Kalda: "Kaljulaidi sündroom" ehk Suutmatus kohaneda paratamatusega] ERR Uudised, 29.04.2026.</ref> ==Tunnustus== *2019 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (mõttekirjanduse tõlkeauhind – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://www.marttikalda.ee/ Martti Kalda koduleht] *[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik "Hommikumaa vägevad"] Sarja raadiosaated ERR-i arhiivis *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-martti-kalda "Kajalood. Martti Kalda"] Saatejuht Kaja Kärner. Vikerraadio, 5. detsember 2015 *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-martti-kalda "Plekktrumm. Martti Kalda"] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. ETV, 20. jaanuar 2020 {{JÄRJESTA:Kalda, Martti}} [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] gfuuxic0hogrqx2l6311ve2of8lnizf 7152094 7152079 2026-05-12T10:45:10Z Kuriuss 38125 7152094 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2020}} [[Fail:Martti Kalda.jpg|pisi|paremal|Martti Kalda]] '''Martti Kalda''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[orientalistika|orientalist]] ja [[tõlkija]].<ref>{{Netiviide|Autor=Martti Kalda|URL=https://www.marttikalda.ee|Pealkiri=Martti Kalda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=7.05.2018}}</ref> Laia silmaringiga orientalisti ja rändurina on ta teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju "Hommikumaa vägevad" (2017–2025, 82 saadet), "Palveränduri päevaraamat" (2015, 10 saadet), "Metamorfoos" (2011), "Veel üks maailm" (2011–2014), "Valgus tuleb idast" (2016).<ref>[https://menu.err.ee/1609394416/martti-kalda-aasia-on-vaga-vagivaldne-aga-turistina-reisides-seda-ei-nae "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe"] ERR menu, 13. juuli 2024</ref> ==Haridus== Ta lõpetas [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja asus 1991. aastal õppima [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] Aasia kultuurilugu. Instituudi lõpetas ta kevadel 1999, mil viieminutise vahega kaitses nii bakalaureuse- kui ka magistritöö (magistrantuuri lõpetas ''cum laude'').<ref>Veiko Pesur. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/martti-avastab-orienti?id=50946735 Martti avastab Orienti]. Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2003. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> Bakalaureusetöö oli vedade kirjandusest ja magistritöö Rigveda mütoloogiast ("Rigveda mütoloogia I-II", juhendaja [[Andres Herkel]], oponent [[Ülo Valk]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20220707005409/https://www.sirp.ee/archive/1999/04.06.99/Uudis/uudis1-1.html Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid]. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> 2020. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vana-India ühiskondlik-poliitiliste tekstide käsitlusviise" ja sai filosoofiadoktori kraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/79299/view?page=1&p=separate |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> ==Töökäik== Kuni 2015. aastani töötas ta [[Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituut|Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi]] India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[India]] vanem ajalugu ja kultuur ning [[sanskriti keel]]. Lisaks Tallinna Ülikoolile on ta loenguid pidanud ka Tallinna Rahvaülikoolis, [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]], [[Eesti Diplomaatide Kool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. Alates 2015. aastast on ta töötanud vabakutselisena: teinud raadiosaateid [[Vikerraadio]]s, tõlkinud ning korraldanud reise Aasia riikidesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Martti Kalda {{!}} Orientalist |url=https://www.marttikalda.ee/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=marttikalda |keel=en}}</ref> ==Looming== === Tõlkeid ja kirjutisi === ====Raamatud==== * "Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood" (Tallinn: Avita 2023​)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood {{!}} Avita |url=https://www.avita.ee/34910 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.avita.ee}}</ref> * "Printsess ja pühamees" (Tallinn: Tammeraamat 2018)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Printsess ja pühamees |url=https://raamatukodu.ee/printsess-ja-puhamees/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=raamatukodu.ee}}</ref> * kogumik "Erakuelu. Eestlaste kloostrikogemusi" (Tallinn: Tammerraamat 2017)​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raamatud |url=http://www.tammerraamat.ee/raamatud/1EA/Erakuelu |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> * novellikogu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" (Tallinn: Tuum 2017) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Viimsepäeva laupäeva hommikul - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * peatükk "India: pildikesi kultuuripalverännakuilt" (teoses "Palverändaja" Tammerraamat: Tallinn 2015) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mitteilukirjandus |url=http://www.tammerraamat.ee/eesti-mitteilukirjandus/161/Palver%C3%A4ndaja |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> ===Tõlked sanskriti keelest=== * "Kreeka kardina varjust: neli Vana-India näitemängu" (Tartu: Ilmamaa 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kreeka kardina varjust |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/kreeka-kardina-varjus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref> * Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu (Tartu: Ilmamaa 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/klassika-ja-eeposed/kuningas-vikramarka-elukaik-ehk-lovitrooni-32-juttu/1700343 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * Vana-India muinaslugude antoloogia "Naised, šaakalid ja muud inimloomad" (Tartu: Ilmamaa 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naised, šaakalid ja muud inimloomad. |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/naised-saakalid-ja-muud-inimloomad-vana-india-jutte |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref>​​ * Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus (Tartu: Ilmamaa 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus |url=https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191213170303/https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisaeg=2019-12-13 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Kirjastus Ilmamaa |url-olek=töötab }}</ref> * Amaru. "Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2016)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-11-16 |pealkiri=Ilmus sanskriti luulepärlite eestindus |url=https://kultuur.err.ee/314644/ilmus-sanskriti-luuleparlite-eestindus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>​ * Patañjali. "Yogasūtra" (Tallinn:TLÜ Kirjastus 2015)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yogasūtra - TLÜ veebipood |url=https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191120080949/https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisaeg=2019-11-20 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tlu.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> * "Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2014)<ref>{{Raamatuviide |url=https://books.google.ee/books?id=7-QfDQAAQBAJ&pg=PA66&lpg=PA66&dq=Jumalate+poolt+armastatud+kuningas+Priyadar%C5%9Bin+A%C5%9Boka+raidkirjad&source=bl&ots=hN48qzEY1u&sig=BuVHfYLIlq-A5T-sypmoEDvX0wM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj98_v1jtXWAhXBYZoKHRipAyMQ6AEIKzAB#v=onepage&q=Jumalate%20poolt%20armastatud%20kuningas%20Priyadar%C5%9Bin%20A%C5%9Boka%20raidkirjad&f=false |pealkiri=Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad |kuupäev=2013 |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinn University Press |isbn=978-9985-58-773-7 |keel=et}}</ref> * Bilhaṇa. "Caurapañcāśikā ehk Armuvarga viiskümmend värssi” (Tallinn: M. Kalda 2013)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-06-06 |pealkiri=Elu ja armukirg 50 pildis |url=https://www.sirp.ee/elu-ja-armukirg-50-pildis/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> * Bhartṛhari. "Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2012)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bhartṛhari |url=https://books.google.ee/books?id=Fm4YDQAAQBAJ&pg=PA3&lpg=PA3&dq=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka+ehk+Sada+v%C3%A4rssi+ilmaelust+loobumise+kiituseks&source=bl&ots=27RkpCwt5Z&sig=m6RgDXDY0PHpoEddDjS4NOXtSms&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjx-amYj9XWAhUIM5oKHeaFD48Q6AEIPDAE#v=onepage&q=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka%20ehk%20Sada%20v%C3%A4rssi%20ilmaelust%20loobumise%20kiituseks&f=false |pealkiri=Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinna Ülikooli Kirjastus |isbn=978-9985-58-742-3 |keel=et}}</ref> * "Valik upanišade” ("Loomingu” Raamatukogu 7-8/2008)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Logige sisse – Google´i kontod |url=https://accounts.google.com/v3/signin/identifier?continue=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&dsh=S-197398066%3A1768672469908382&followup=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&ifkv=AXbMIuARTbQuLeB28E0ij7f42yeH2HTEJeUkfmKhTfXxQP4XFVFSkbNn6Ms_-b_jd5e_H3YUEuDZ2g&passive=1209600&flowName=GlifWebSignIn&flowEntry=ServiceLogin |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=accounts.google.com}}</ref> * "Sinine šaakal. 20 India muinasjuttu” (Tallinn: Tänapäev 2007)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Powerhouse - loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega: Artiklid |url=https://powerhouse.ee/artiklid/sirli-ojaste-muinasjutud-suurtele-ja-tarkadele |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Powerhouse |keel=et}}</ref> ===Tõlked inglise keelest=== * Alain Daniélou. "India ajalugu" (Tallinn: Valgus 2011) * Justin Marozzi. "Timur Lenk. Islami mõõk, maailmavallutaja" (Tallinn: Kunst 2010) * Abraham Eraly. "Keisrid Paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga" (Tallinn: Avita 2008) * Jonathan Clements. "Ying Xheng. Hiina esimene keiser” (Tallinn: Kunst 2008) * Christopher Partridge. "Maailma usundid" (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) (džainismi, sikhismi ja zoroastrismi peatükid) * Harold Lamb. "Tšingis-khaan. Kõigi inimeste valitseja" (Tallinn: Kunst 2006) ===Tõlge soome keelest=== * René Gothóni, Māhapañña (Miikael Niinimäki). "Budistlik sõnastik ja sümboolika” (avaldatud osaliselt Eesti Humanitaarinstituudi ajakirjas Magellani Pilved, 1993). Lisaks on Martti Kaldalt ilmunud '''novelle''', mis on leitavad ilukirjanduse andmebaasist.<ref>[http://ilukirjandus.ee/autor/martti-kalda/ Martti Kalda | EIA - Eesti Ilukirjanduse Andmebaas]</ref> ===Loenguid=== * 2001 raadioloengud Tiibeti kultuuriloost (Vikerraadio, "Metamorfoos", toimetaja T. Soots). * 2008–2009 teleloengud India usunditest (ETV, "Ajalik ja ajatu", toimetaja K. Seppel) * 2011–2014 raadioloengud fenomenidest (Vikerraadio, "Veel üks maailm", toimetaja H. Normet-Saarna) * 2015 "Palveränduri päevaraamat" (Vikerraadio, saate toimetaja) * 2017–2025 "[[Hommikumaa vägevad]]", saatesari [[Aasia]] ajaloo võimuperekondadest Vikerraadios<ref name="ERR_ARHIIV_Hommikumaa_vägevad">[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik ERR-i arhiiv, Hommikumaa vägevad]</ref> ===Mõtteteri=== * "Minu kogemuse järgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab mõtestatult vaikida ja lihtsalt olla."<ref>[https://www.err.ee/1610009677/martti-kalda-kaljulaidi-sundroom-ehk-suutmatus-kohaneda-paratamatusega Martti Kalda: "Kaljulaidi sündroom" ehk Suutmatus kohaneda paratamatusega] ERR Uudised, 29.04.2026.</ref> ==Tunnustus== *2019 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (mõttekirjanduse tõlkeauhind – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://www.marttikalda.ee/ Martti Kalda koduleht] *[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik "Hommikumaa vägevad"] Sarja raadiosaated ERR-i arhiivis *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-martti-kalda "Kajalood. Martti Kalda"] Saatejuht Kaja Kärner. Vikerraadio, 5. detsember 2015 *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-martti-kalda "Plekktrumm. Martti Kalda"] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. ETV, 20. jaanuar 2020 {{JÄRJESTA:Kalda, Martti}} [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] cf0c9k6rju3w4ierwmmmrq7hmv29827 7152108 7152094 2026-05-12T11:09:21Z Kuriuss 38125 Valik novelle 7152108 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martti Kalda.jpg|pisi|paremal|Martti Kalda]] '''Martti Kalda''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[orientalistika|orientalist]] ja [[tõlkija]].<ref>{{Netiviide|Autor=Martti Kalda|URL=https://www.marttikalda.ee|Pealkiri=Martti Kalda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=7.05.2018}}</ref> Laia silmaringiga orientalisti ja rändurina on ta teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju "Hommikumaa vägevad" (2017–2025, 82 saadet), "Palveränduri päevaraamat" (2015, 10 saadet), "Metamorfoos" (2011), "Veel üks maailm" (2011–2014), "Valgus tuleb idast" (2016).<ref>[https://menu.err.ee/1609394416/martti-kalda-aasia-on-vaga-vagivaldne-aga-turistina-reisides-seda-ei-nae "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe"] ERR menu, 13. juuli 2024</ref> ==Haridus== Ta lõpetas [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja asus 1991. aastal õppima [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] Aasia kultuurilugu. Instituudi lõpetas ta kevadel 1999, mil viieminutise vahega kaitses nii bakalaureuse- kui ka magistritöö (magistrantuuri lõpetas ''[[cum laude]]'').<ref>Veiko Pesur. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/martti-avastab-orienti?id=50946735 Martti avastab Orienti]. Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2003. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> Bakalaureusetöö oli vedade kirjandusest ja magistritöö Rigveda mütoloogiast ("Rigveda mütoloogia I-II", juhendaja [[Andres Herkel]], oponent [[Ülo Valk]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20220707005409/https://www.sirp.ee/archive/1999/04.06.99/Uudis/uudis1-1.html Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid]. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> 2020. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vana-India ühiskondlik-poliitiliste tekstide käsitlusviise" ja sai filosoofiadoktori kraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/79299/view?page=1&p=separate |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> ==Töökäik== Kuni 2015. aastani töötas ta [[Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituut|Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi]] India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[India]] vanem ajalugu ja kultuur ning [[sanskriti keel]]. Lisaks Tallinna Ülikoolile on ta loenguid pidanud ka Tallinna Rahvaülikoolis, [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]], [[Eesti Diplomaatide Kool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. Alates 2015. aastast on ta töötanud vabakutselisena: teinud raadiosaateid [[Vikerraadio]]s, tõlkinud ning korraldanud reise Aasia riikidesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Martti Kalda {{!}} Orientalist |url=https://www.marttikalda.ee/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=marttikalda |keel=en}}</ref> ==Looming== === Tõlkeid ja kirjutisi === ====Raamatud==== * "Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood" (Tallinn: Avita 2023​)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood {{!}} Avita |url=https://www.avita.ee/34910 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.avita.ee}}</ref> * "Printsess ja pühamees" (Tallinn: Tammeraamat 2018)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Printsess ja pühamees |url=https://raamatukodu.ee/printsess-ja-puhamees/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=raamatukodu.ee}}</ref> * kogumik "Erakuelu. Eestlaste kloostrikogemusi" (Tallinn: Tammerraamat 2017)​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raamatud |url=http://www.tammerraamat.ee/raamatud/1EA/Erakuelu |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> * novellikogu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" (Tallinn: Tuum 2017) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Viimsepäeva laupäeva hommikul - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * peatükk "India: pildikesi kultuuripalverännakuilt" (teoses "Palverändaja" Tammerraamat: Tallinn 2015) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mitteilukirjandus |url=http://www.tammerraamat.ee/eesti-mitteilukirjandus/161/Palver%C3%A4ndaja |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> ===Tõlked sanskriti keelest=== * "Kreeka kardina varjust: neli Vana-India näitemängu" (Tartu: Ilmamaa 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kreeka kardina varjust |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/kreeka-kardina-varjus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref> * Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu (Tartu: Ilmamaa 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/klassika-ja-eeposed/kuningas-vikramarka-elukaik-ehk-lovitrooni-32-juttu/1700343 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * Vana-India muinaslugude antoloogia "Naised, šaakalid ja muud inimloomad" (Tartu: Ilmamaa 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naised, šaakalid ja muud inimloomad. |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/naised-saakalid-ja-muud-inimloomad-vana-india-jutte |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref>​​ * Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus (Tartu: Ilmamaa 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus |url=https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191213170303/https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisaeg=2019-12-13 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Kirjastus Ilmamaa |url-olek=töötab }}</ref> * Amaru. "Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2016)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-11-16 |pealkiri=Ilmus sanskriti luulepärlite eestindus |url=https://kultuur.err.ee/314644/ilmus-sanskriti-luuleparlite-eestindus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>​ * Patañjali. "Yogasūtra" (Tallinn:TLÜ Kirjastus 2015)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yogasūtra - TLÜ veebipood |url=https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191120080949/https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisaeg=2019-11-20 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tlu.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> * "Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2014)<ref>{{Raamatuviide |url=https://books.google.ee/books?id=7-QfDQAAQBAJ&pg=PA66&lpg=PA66&dq=Jumalate+poolt+armastatud+kuningas+Priyadar%C5%9Bin+A%C5%9Boka+raidkirjad&source=bl&ots=hN48qzEY1u&sig=BuVHfYLIlq-A5T-sypmoEDvX0wM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj98_v1jtXWAhXBYZoKHRipAyMQ6AEIKzAB#v=onepage&q=Jumalate%20poolt%20armastatud%20kuningas%20Priyadar%C5%9Bin%20A%C5%9Boka%20raidkirjad&f=false |pealkiri=Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad |kuupäev=2013 |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinn University Press |isbn=978-9985-58-773-7 |keel=et}}</ref> * Bilhaṇa. "Caurapañcāśikā ehk Armuvarga viiskümmend värssi” (Tallinn: M. Kalda 2013)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-06-06 |pealkiri=Elu ja armukirg 50 pildis |url=https://www.sirp.ee/elu-ja-armukirg-50-pildis/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> * Bhartṛhari. "Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2012)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bhartṛhari |url=https://books.google.ee/books?id=Fm4YDQAAQBAJ&pg=PA3&lpg=PA3&dq=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka+ehk+Sada+v%C3%A4rssi+ilmaelust+loobumise+kiituseks&source=bl&ots=27RkpCwt5Z&sig=m6RgDXDY0PHpoEddDjS4NOXtSms&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjx-amYj9XWAhUIM5oKHeaFD48Q6AEIPDAE#v=onepage&q=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka%20ehk%20Sada%20v%C3%A4rssi%20ilmaelust%20loobumise%20kiituseks&f=false |pealkiri=Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinna Ülikooli Kirjastus |isbn=978-9985-58-742-3 |keel=et}}</ref> * "Valik upanišade” ("Loomingu” Raamatukogu 7-8/2008)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Logige sisse – Google´i kontod |url=https://accounts.google.com/v3/signin/identifier?continue=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&dsh=S-197398066%3A1768672469908382&followup=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&ifkv=AXbMIuARTbQuLeB28E0ij7f42yeH2HTEJeUkfmKhTfXxQP4XFVFSkbNn6Ms_-b_jd5e_H3YUEuDZ2g&passive=1209600&flowName=GlifWebSignIn&flowEntry=ServiceLogin |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=accounts.google.com}}</ref> * "Sinine šaakal. 20 India muinasjuttu” (Tallinn: Tänapäev 2007)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Powerhouse - loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega: Artiklid |url=https://powerhouse.ee/artiklid/sirli-ojaste-muinasjutud-suurtele-ja-tarkadele |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Powerhouse |keel=et}}</ref> ===Tõlked inglise keelest=== * Alain Daniélou. "India ajalugu" (Tallinn: Valgus 2011) * Justin Marozzi. "Timur Lenk. Islami mõõk, maailmavallutaja" (Tallinn: Kunst 2010) * Abraham Eraly. "Keisrid Paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga" (Tallinn: Avita 2008) * Jonathan Clements. "Ying Xheng. Hiina esimene keiser” (Tallinn: Kunst 2008) * Christopher Partridge. "Maailma usundid" (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) (džainismi, sikhismi ja zoroastrismi peatükid) * Harold Lamb. "Tšingis-khaan. Kõigi inimeste valitseja" (Tallinn: Kunst 2006) ===Tõlge soome keelest=== * René Gothóni, Māhapañña (Miikael Niinimäki). "Budistlik sõnastik ja sümboolika” (avaldatud osaliselt Eesti Humanitaarinstituudi ajakirjas Magellani Pilved, 1993). ===Novellid=== Martti Kalda novellid on tuntud vaimukuse, ühiskonnakriitilisuse ja musta huumoriga vürtsitatuse poolest, sageli leidub neis ka orientalistlikku ja absurdistlikku groteski.<ref>[https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 Raamatu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" tutvustus] Rahva Raamatu kodulehel. Vaadatud 12.05.2026.</ref> Siin on esitatud vaid valik, rohkem tema novelle võib leida ilukirjanduse andmebaasist.<ref>[http://ilukirjandus.ee/autor/martti-kalda/ Martti Kalda | EIA - Eesti Ilukirjanduse Andmebaas]</ref> * "Martinsoni apoteoos" (2010, [[Looming (ajakiri)|ajakirjas Looming]]) * "Ühel päeval Aleksandroopolis" (2011, ajakirjas Looming) * "Vahtkond" (2012, ajakirjas Looming) * "Askees", "Minu sõber Jaan" ja "Kadalipp" (2013) – need kolm teost tõid autorile 2014. aastal [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind|Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna]] nominatsiooni * "Loomaaed kontoris" ja "Pereväärtused" (2015, ajakirjas Looming) * "Viimsepäeva laupäev hommik" (2018, kogumikus "Eesti novell 2018") * "Tere tulemast Paradiisi!" (2018, [[Algernon|ajakirjas Algernon]]) * "Püha Miikaeli katsumine" (2018, [[Reaktor (ajakiri)|ajakirjas Reaktor]]) * "Kõik päevad päikest täis" (2019, [[Vikerkaar (ajakiri)|ajakirjas Vikerkaar]]) ===Loenguid=== * 2001 raadioloengud Tiibeti kultuuriloost (Vikerraadio, "Metamorfoos", toimetaja [[Terje Soots]]). * 2008–2009 televisiooniloengud India usunditest (ETV, "Ajalik ja ajatu", toimetaja Katrin Seppel) * 2011–2014 raadioloengud fenomenidest (Vikerraadio, "Veel üks maailm", toimetaja [[Haldi Normet-Saarna]]) * 2015 "Palveränduri päevaraamat" (Vikerraadio, saate toimetaja) * 2017–2025 "[[Hommikumaa vägevad]]", saatesari [[Aasia]] ajaloo võimuperekondadest Vikerraadios<ref name="ERR_ARHIIV_Hommikumaa_vägevad">[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik Sarja "Hommikumaa vägevad"] saateid ERR-i arhiivis.</ref> ===Mõtteteri=== * "Minu kogemuse järgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab mõtestatult vaikida ja lihtsalt olla."<ref>[https://www.err.ee/1610009677/martti-kalda-kaljulaidi-sundroom-ehk-suutmatus-kohaneda-paratamatusega Martti Kalda: "Kaljulaidi sündroom" ehk Suutmatus kohaneda paratamatusega] ERR Uudised, 29.04.2026.</ref> ==Tunnustus== *2019 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (mõttekirjanduse tõlkeauhind – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://www.marttikalda.ee/ Martti Kalda koduleht] *[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik "Hommikumaa vägevad"] Sarja raadiosaated ERR-i arhiivis *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-martti-kalda "Kajalood. Martti Kalda"] Saatejuht Kaja Kärner. Vikerraadio, 5. detsember 2015 *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-martti-kalda "Plekktrumm. Martti Kalda"] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. ETV, 20. jaanuar 2020 {{JÄRJESTA:Kalda, Martti}} [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 2iqa8sarhd6xkxvs6a6nunh3a4kftym 7152112 7152108 2026-05-12T11:14:00Z Kuriuss 38125 7152112 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martti Kalda.jpg|pisi|paremal|Martti Kalda]] '''Martti Kalda''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[orientalistika|orientalist]], [[kirjanik]] ja [[tõlkija]].<ref>{{Netiviide|Autor=Martti Kalda|URL=https://www.marttikalda.ee|Pealkiri=Martti Kalda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=7.05.2018}}</ref> Laia silmaringiga orientalisti ja rändurina on ta teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju "Hommikumaa vägevad" (2017–2025, 82 saadet), "Palveränduri päevaraamat" (2015, 10 saadet), "Metamorfoos" (2011), "Veel üks maailm" (2011–2014), "Valgus tuleb idast" (2016).<ref>[https://menu.err.ee/1609394416/martti-kalda-aasia-on-vaga-vagivaldne-aga-turistina-reisides-seda-ei-nae "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe"] ERR menu, 13. juuli 2024</ref> ==Haridus== Ta lõpetas [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja asus 1991. aastal õppima [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] Aasia kultuurilugu. Instituudi lõpetas ta kevadel 1999, mil viieminutise vahega kaitses nii bakalaureuse- kui ka magistritöö (magistrantuuri lõpetas ''[[cum laude]]'').<ref>Veiko Pesur. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/martti-avastab-orienti?id=50946735 Martti avastab Orienti]. Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2003. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> Bakalaureusetöö oli vedade kirjandusest ja magistritöö Rigveda mütoloogiast ("Rigveda mütoloogia I-II", juhendaja [[Andres Herkel]], oponent [[Ülo Valk]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20220707005409/https://www.sirp.ee/archive/1999/04.06.99/Uudis/uudis1-1.html Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid]. Veebiversioon, vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> 2020. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vana-India ühiskondlik-poliitiliste tekstide käsitlusviise" ja sai filosoofiadoktori kraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/79299/view?page=1&p=separate |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> ==Töökäik== Kuni 2015. aastani töötas ta [[Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituut|Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi]] India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[India]] vanem ajalugu ja kultuur ning [[sanskriti keel]]. Lisaks Tallinna Ülikoolile on ta loenguid pidanud ka [[Tallinna Rahvaülikool]]is, [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]], [[Eesti Diplomaatide Kool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. Alates 2015. aastast on ta töötanud vabakutselisena: teinud raadiosaateid [[Vikerraadio]]s, tõlkinud ning korraldanud reise Aasia riikidesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Martti Kalda {{!}} Orientalist |url=https://www.marttikalda.ee/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=marttikalda |keel=en}}</ref> ==Looming== === Tõlkeid ja kirjutisi === ====Raamatud==== * "Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood" (Tallinn: Avita 2023​)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood {{!}} Avita |url=https://www.avita.ee/34910 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.avita.ee}}</ref> * "Printsess ja pühamees" (Tallinn: Tammeraamat 2018)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Printsess ja pühamees |url=https://raamatukodu.ee/printsess-ja-puhamees/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=raamatukodu.ee}}</ref> * kogumik "Erakuelu. Eestlaste kloostrikogemusi" (Tallinn: Tammerraamat 2017)​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raamatud |url=http://www.tammerraamat.ee/raamatud/1EA/Erakuelu |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> * novellikogu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" (Tallinn: Tuum 2017) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Viimsepäeva laupäeva hommikul - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * peatükk "India: pildikesi kultuuripalverännakuilt" (teoses "Palverändaja" Tammerraamat: Tallinn 2015) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mitteilukirjandus |url=http://www.tammerraamat.ee/eesti-mitteilukirjandus/161/Palver%C3%A4ndaja |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> ===Tõlked sanskriti keelest=== * "Kreeka kardina varjust: neli Vana-India näitemängu" (Tartu: Ilmamaa 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kreeka kardina varjust |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/kreeka-kardina-varjus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref> * Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu (Tartu: Ilmamaa 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/klassika-ja-eeposed/kuningas-vikramarka-elukaik-ehk-lovitrooni-32-juttu/1700343 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * Vana-India muinaslugude antoloogia "Naised, šaakalid ja muud inimloomad" (Tartu: Ilmamaa 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naised, šaakalid ja muud inimloomad. |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/naised-saakalid-ja-muud-inimloomad-vana-india-jutte |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref>​​ * Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus (Tartu: Ilmamaa 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus |url=https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191213170303/https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisaeg=2019-12-13 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Kirjastus Ilmamaa |url-olek=töötab }}</ref> * Amaru. "Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2016)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-11-16 |pealkiri=Ilmus sanskriti luulepärlite eestindus |url=https://kultuur.err.ee/314644/ilmus-sanskriti-luuleparlite-eestindus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>​ * Patañjali. "Yogasūtra" (Tallinn:TLÜ Kirjastus 2015)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yogasūtra - TLÜ veebipood |url=https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191120080949/https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisaeg=2019-11-20 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tlu.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> * "Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2014)<ref>{{Raamatuviide |url=https://books.google.ee/books?id=7-QfDQAAQBAJ&pg=PA66&lpg=PA66&dq=Jumalate+poolt+armastatud+kuningas+Priyadar%C5%9Bin+A%C5%9Boka+raidkirjad&source=bl&ots=hN48qzEY1u&sig=BuVHfYLIlq-A5T-sypmoEDvX0wM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj98_v1jtXWAhXBYZoKHRipAyMQ6AEIKzAB#v=onepage&q=Jumalate%20poolt%20armastatud%20kuningas%20Priyadar%C5%9Bin%20A%C5%9Boka%20raidkirjad&f=false |pealkiri=Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad |kuupäev=2013 |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinn University Press |isbn=978-9985-58-773-7 |keel=et}}</ref> * Bilhaṇa. "Caurapañcāśikā ehk Armuvarga viiskümmend värssi” (Tallinn: M. Kalda 2013)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-06-06 |pealkiri=Elu ja armukirg 50 pildis |url=https://www.sirp.ee/elu-ja-armukirg-50-pildis/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> * Bhartṛhari. "Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2012)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bhartṛhari |url=https://books.google.ee/books?id=Fm4YDQAAQBAJ&pg=PA3&lpg=PA3&dq=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka+ehk+Sada+v%C3%A4rssi+ilmaelust+loobumise+kiituseks&source=bl&ots=27RkpCwt5Z&sig=m6RgDXDY0PHpoEddDjS4NOXtSms&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjx-amYj9XWAhUIM5oKHeaFD48Q6AEIPDAE#v=onepage&q=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka%20ehk%20Sada%20v%C3%A4rssi%20ilmaelust%20loobumise%20kiituseks&f=false |pealkiri=Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinna Ülikooli Kirjastus |isbn=978-9985-58-742-3 |keel=et}}</ref> * "Valik upanišade” ("Loomingu” Raamatukogu 7-8/2008)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Logige sisse – Google´i kontod |url=https://accounts.google.com/v3/signin/identifier?continue=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&dsh=S-197398066%3A1768672469908382&followup=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&ifkv=AXbMIuARTbQuLeB28E0ij7f42yeH2HTEJeUkfmKhTfXxQP4XFVFSkbNn6Ms_-b_jd5e_H3YUEuDZ2g&passive=1209600&flowName=GlifWebSignIn&flowEntry=ServiceLogin |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=accounts.google.com}}</ref> * "Sinine šaakal. 20 India muinasjuttu” (Tallinn: Tänapäev 2007)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Powerhouse - loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega: Artiklid |url=https://powerhouse.ee/artiklid/sirli-ojaste-muinasjutud-suurtele-ja-tarkadele |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Powerhouse |keel=et}}</ref> ===Tõlked inglise keelest=== * Alain Daniélou. "India ajalugu" (Tallinn: Valgus 2011) * Justin Marozzi. "Timur Lenk. Islami mõõk, maailmavallutaja" (Tallinn: Kunst 2010) * Abraham Eraly. "Keisrid Paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga" (Tallinn: Avita 2008) * Jonathan Clements. "Ying Xheng. Hiina esimene keiser” (Tallinn: Kunst 2008) * Christopher Partridge. "Maailma usundid" (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) (džainismi, sikhismi ja zoroastrismi peatükid) * Harold Lamb. "Tšingis-khaan. Kõigi inimeste valitseja" (Tallinn: Kunst 2006) ===Tõlge soome keelest=== * René Gothóni, Māhapañña (Miikael Niinimäki). "Budistlik sõnastik ja sümboolika” (avaldatud osaliselt Eesti Humanitaarinstituudi ajakirjas Magellani Pilved, 1993). ===Novellid=== Martti Kalda novellid on tuntud vaimukuse, ühiskonnakriitilisuse ja musta huumoriga vürtsitatuse poolest, sageli leidub neis ka orientalistlikku ja absurdistlikku groteski.<ref>[https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 Raamatu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" tutvustus] Rahva Raamatu kodulehel. Vaadatud 12.05.2026.</ref> Siin on esitatud vaid valik, rohkem tema novelle võib leida ilukirjanduse andmebaasist.<ref>[http://ilukirjandus.ee/autor/martti-kalda/ Martti Kalda | EIA - Eesti Ilukirjanduse Andmebaas]</ref> * "Martinsoni apoteoos" (2010, [[Looming (ajakiri)|ajakirjas Looming]]) * "Ühel päeval Aleksandroopolis" (2011, ajakirjas Looming) * "Vahtkond" (2012, ajakirjas Looming) * "Askees", "Minu sõber Jaan" ja "Kadalipp" (2013) – need kolm teost tõid autorile 2014. aastal [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind|Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna]] nominatsiooni * "Loomaaed kontoris" ja "Pereväärtused" (2015, ajakirjas Looming) * "Viimsepäeva laupäev hommik" (2018, kogumikus "Eesti novell 2018") * "Tere tulemast Paradiisi!" (2018, [[Algernon|ajakirjas Algernon]]) * "Püha Miikaeli katsumine" (2018, [[Reaktor (ajakiri)|ajakirjas Reaktor]]) * "Kõik päevad päikest täis" (2019, [[Vikerkaar (ajakiri)|ajakirjas Vikerkaar]]) ===Loenguid=== * 2001 raadioloengud Tiibeti kultuuriloost (Vikerraadio, "Metamorfoos", toimetaja [[Terje Soots]]). * 2008–2009 televisiooniloengud India usunditest (ETV, "Ajalik ja ajatu", toimetaja Katrin Seppel) * 2011–2014 raadioloengud fenomenidest (Vikerraadio, "Veel üks maailm", toimetaja [[Haldi Normet-Saarna]]) * 2015 "Palveränduri päevaraamat" (Vikerraadio, saate toimetaja) * 2017–2025 "[[Hommikumaa vägevad]]", saatesari [[Aasia]] ajaloo võimuperekondadest Vikerraadios<ref name="ERR_ARHIIV_Hommikumaa_vägevad">[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik Sarja "Hommikumaa vägevad"] saateid ERR-i arhiivis.</ref> ===Mõtteteri=== * "Minu kogemuse järgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab mõtestatult vaikida ja lihtsalt olla."<ref>[https://www.err.ee/1610009677/martti-kalda-kaljulaidi-sundroom-ehk-suutmatus-kohaneda-paratamatusega Martti Kalda: "Kaljulaidi sündroom" ehk Suutmatus kohaneda paratamatusega] ERR Uudised, 29.04.2026.</ref> ==Tunnustus== *2019 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (mõttekirjanduse tõlkeauhind – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://www.marttikalda.ee/ Martti Kalda koduleht] *[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik "Hommikumaa vägevad"] Sarja raadiosaated ERR-i arhiivis *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-martti-kalda "Kajalood. Martti Kalda"] Saatejuht [[Kaja Kärner]]. Vikerraadio, 5. detsember 2015 *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-martti-kalda "Plekktrumm. Martti Kalda"] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. ETV, 20. jaanuar 2020 {{JÄRJESTA:Kalda, Martti}} [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 1a4jr9yzhvskiu883qjbzzrix2g7q6r 0 74598 7152126 7126568 2026-05-12T11:41:05Z ~2026-20154-48 226309 7152126 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kasepere | pilt = Kalju-lava.jpg | pildiallkiri = [[Kalju-lava]] | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Kasepere''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Aastatel 1992–2017 kuulus küla [[Padise vald]]a. Seal asub kauplus, söögikoht Maitsete Maja, tankla, Kalju-lava jne. ==Vaata ka== *[[Viruküla–Padise tee]] ==Viited== {{viited}} {{Lääne-Harju vald}} [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] 2aqqium10emofo5y4p0oziwqlgigriq 7152128 7152126 2026-05-12T11:42:16Z ~2026-20154-48 226309 7152128 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kasepere | pilt = Kalju-lava.jpg | pildiallkiri = [[Kalju-lava]] | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Kasepere''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Aastatel 1992–2017 kuulus küla [[Padise vald]]a. Seal asub kauplus, tankla, Kalju-lava jne. ==Vaata ka== *[[Viruküla–Padise tee]] ==Viited== {{viited}} {{Lääne-Harju vald}} [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] 2rcz00qppuk2ycvvxhz06udkso643nl 0 76190 7152118 7038633 2026-05-12T11:24:49Z Ellenlbbh 111631 7152118 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Joséphine Baker | pilt = Baker Harcourt 1940 2.jpg | pildi suurus = | pildi allkiri = Joséphine Baker (1940) | sünninimi = Freda Josephine McDonald | sünniaeg = [[3. juuni]] [[1906]] | sünnikoht = [[Saint Louis]], [[USA]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1975|4|12|1906|6|3}} | surmakoht = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] | teine nimi = | amet = | aktiivne = 1921-1975 | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | veebileht = | emmy = | kuldgloobus = | ekraanin = }} '''Joséphine Baker''' ([[3. juuni]] [[1906]] [[Saint Louis]] – [[12. aprill]] [[1975]] [[Pariis]]) oli [[USA]]-s sündinud Prantsuse tantsija, näitleja ja laulja. Ta sai tuntuks peamiselt [[varietee]]tantsija ja lauljana. Tema hüüdnimed olid '''Must Veenus''' ('''Black Venus'''), '''Must Pärl''' ja '''Kreooli Jumalanna''' ('''Creole Goddess'''). [[Pilt:Josephinebaker.jpg|thumb|left|Joséphine Baker. [[Carl van Vechten]]i foto aastast [[1949]]]] Aastast [[1937]] oli ta [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kodanik. ==Elulugu== Ta pere elas ühes toas Saint Louises, kuid tüdruk lahkus kodust 13-aastaselt. [[Bessie Smith]] andis talle esimese töökoha ja tüdrukust sai laulja isiklik teenijatüdruk. Nelja aasta pärast oli temast saanud koolitüdruk ja kui ta läks [[Pariis]]i, sai temast esimene mustanahaline esineja kabarees [[Folies Bergère]]. Seal sai temast nii laulja kui ka tantsija. Ta esines laval, kandes ainult banaanidest vööd, ja tantsis peegli tagaseina ees, mis oli uudne number isegi Folies Bergères. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas ta [[Prantsuse vastupanuliikumine|Prantsuse vastupanuliikumist]]. Ta pälvis pärast sõda autasud [[Médaille de la Résistance]] ja [[Croix de guerre 1939–1945|Croix de guerre]] ning [[Auleegioni orden]]i rüütlikraadi. == Surm ja matused == Joséphine Baker suri 12. aprillil 1975 Pariisis ajusisese verejooksu tagajärjel. Mõni päev varem, 8. aprillil, toimus tema lavasõu "Joséphine" esietendus, millega ta tähistas 50. aastat lavakarjääri. Baker maeti [[Monaco kalmistu]]le ning talle osutati Prantsusmaal sõjalised auavaldused.<ref name=":0" /> 30. novembril 2021 toimus [[Pariisi Panteon]]is tseremoonia, millega Bakerist sai esimene mustanahaline naine, keda seal on riiklikult mälestatud. Panteoni paigutati tema auks [[kenotaaf]], kuid tema säilmed jäid perekonna soovil [[Monaco]]sse.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Chrisafis |eesnimi=Angelique |kuupäev=2021-11-30 |pealkiri=Josephine Baker, music hall star and civil rights activist, enters Panthéon |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2021/nov/30/black-french-american-rights-activist-josephine-baker-enters-pantheon |vaadatud=2025-12-12 |issn=0261-3077}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.cmgww.com/stars/baker/ Joséphine Bakeri ametlik veebileht] {{JÄRJESTA:Baker, Josephine}} [[Kategooria:Prantsuse lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Prantsuse tantsijad]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Pariisi Panteoni maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1975]] t6hauiwot15kje6cntqd64h81pvofys 0 77092 7151608 6798903 2026-05-11T16:55:58Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7151608 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Skiing at Rockcliffe Park, Ottawa, Ontario, Canada, circa 1895.jpg|pisi|300px|Suusatajad Kanadas, 1887]] [[Fail:Veesuusatamine Emajõel. 2016. aasta juuni..jpg|pisi|Veesuusatamine Emajõel. 2016. aasta juuni.]] '''Suusatamine''' on traditsiooniline viis liikumiseks [[lumi|lumel]] või libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse [[suusasidemed|sidemete]] abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse [[suusad|suuskadeks]]. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse [[suusakepid|suusakeppe]]. Sageli määritakse suuski parema libisemise jaoks või pidurdamise tarbeks [[suusamääre|suusamäärdega]], suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse [[suusasaapad|suusasaapaid]]. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad [[kaljujoonis]]telt ja [[koopamaal]]ingutelt. Vanim suusk on pärit [[Rootsi]]st, mis see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordiala, mis on kõige populaarsem [[taliolümpiamängud]]e spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks [[Murdmaasuusatamine|murdmaa]]-, [[Mäesuusatamine|mäe]]- ja [[vigursuusatamine|vigursuusatamisena]]. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks [[Laskesuusatamine|laskesuusatamises]] [[Laskmine|laskmisega]]. [[Kahevõistlus]] ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, [[Alpi kahevõistlus]] aga kaks mäesuusatamise ala: [[kiirlaskumine]] ja [[slaalom]]i. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: [[rullsuusatamine|rullsuusatamise]] näol on suuskade all [[rullik]]ud, [[veesuusatamine]] toimub veepinnal, kus suusatajat veab edasi [[mootorpaat]]. *[[Murdmaasuusatamine]] *[[Mäesuusatamine]] *[[Laskesuusatamine]] *[[Suusahüpped]] *[[Kahevõistlus]] *[[Vigursuusatamine]] *[[Lumelauasõit]] ==Sõidustiilid== === Klassikaline sõidustiil === [[Klassikaline sõidustiil]] oli [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamise]] ainus stiil kuni [[1980. aastad|1980. aastateni]]. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse [[diagonaalsamm|diagonaal]]- või [[vahelduvsamm]]u, [[käärsamm|käär]]- või [[mäkketõususamm]]u (vahelduvtõukeline sõiduviis), [[paaristõuked|paaristõukeid]] ja [[vahesammuga paaristõuked|vahesammuga paaristõukeid]] (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud rajal. Klassikalise sammu sõitmisel määritakse suusa keskosale [[pidamismääre]]t ja muule osale [[libisemismääre]]t. [[Suusakepid]] on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel. [[Suusasaapad]] on madalad, mis lubavad [[kanna-pöialiiges]]el liikuda. === Uisu- ehk vabastiil === [[Uisustiil]]i sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega, mistõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. [[Uisusuusk]] on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. == Suusatamise maailmameistrivõistlused == [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon]] korraldab [[Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|põhja suusaaladel maailmameistrivõistlusi]], kus võistlusalad on murdmaasuusatamine, suusahüpped ja suusakahevõistlus. Aastal [[1925]] tehti algust niinimetatud [[FIS]]-i meistrivõistlustega meestele, mis [[1937]]. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks. Kuni [[1939]]. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, [[1956]]. aastal võeti vastu otsus arvestada [[olümpiamängud]]e võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmasõda peeti maailmameistrivõistlused [[1950]]. aastal [[Lake Placid]]is (USA), kus otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus [[1954]]. aastal [[Falun]]is (Rootsi), kus oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Ka oimus NSV Liidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks [[Ljubov Kozõreva]], kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud [[NSV Liit|NSV Liidu]] koondisse. Meestest võitis suusakuninga tiitli [[Vladimir Kuzmin]], läbides 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid venelane [[Alevtina Koltšina]] (7 kuldmedalit) ja norralane [[Gjermund Eggen]] (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni [[1980. aasta taliolümpiamängud]]eni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. [[1982]]. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad [[1985]]. aastal ja sellest alates iga kahe aasta järel. ==Võistlusalasid== *[[Murdmaasuusatamine]] *[[Mäesuusatamine]] *[[Laskesuusatamine]] *[[Suusahüpped]] *[[Kahevõistlus]] *[[Vigursuusatamine]] *[[Lumelauasõit]] ==Vaata ka== *[[Suusasport]] *[[Suusaturism]] *[[Norra suusatamise ajalugu]] *[[Uisutamine]] *[[Kelgutamine]] *[[Rullsuusatamine]] *[[Veesuusatamine]] [[Kategooria:Suusatamine| ]] [[bg:Ски]] fm0rkdrjze772w4pgjp4tdvph33mnit 0 78048 7151489 7077907 2026-05-11T12:31:10Z ~2026-28539-95 229129 /* Looming */ 7151489 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}} [[Fail:BrittSamoson2024.jpg|pisi|Britt Samoson 2024. aastal]] '''Britt Samoson''' (sündinud [[10. märts]]il [[1982]]) on [[Eesti]] [[moekunstnik]], [[stilist]] ja [[illustraator]]. 2006. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] moekunsti eriala lõpetanud Britt Samoson on olnud stilistina tegev juba aastast 2003. Ta on olnud [[moetoimetaja]] mitmetes kohalikes moeväljaannetes, teinud moeseeria stilistikaid, riietanud [[saatejuht]]e, loonud rõivaid eraklientidele ning avaliku elu tegelastele punasele vaibale ja muusikutele [[Eurovisioon]]ile. Britt Samoson on ka töötanud teatritega koostöös [[kostüümikunstnik]]una ning loonud eksperimentaalsete lõigetega kollektsioone, mis on pälvinud mitmeid auhindu erinevates [[Euroopa]] riikides. Viimastel aastatel on Britt Samoson keskendunud aga illustratsioonide loomisele. Tema käekiri on seejuures detailitäpne, graafiline ning kohati fotorealismile kalduv. Tema loodud illustratsioone võib kohata [[voodipesu]]del, pakkimispaberitel, jõuluehetel ning tänavu ka [[Eesti Post]]ile ehk [[Omniva]]le loodud jõulumarkidel, aga ka mitmetes raamatutes. Nii mõnigi tema illustreeritud raamatutest on pälvinud Aasta Kauneima Raamatu tiitli. Britt on olnud tegev ka Eesti Kunstiakadeemia moekateedri õppejõuna.{{lisa viide}} == Haridus == Ta on lõpetanud [[2006]]. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[moedisain]]i erialal.{{lisa viide}} ==Töökohad== Britt Samoson on töötanud ajakirja [[Stiina]] moetoimetajana ning teinud kaastööd väljaannetele [[Stiil (ajakiri)|Stiil]] ja [[Anne (ajakiri)|Anne]]. 2009. aasta detsembris asus Britt Samoson tööle ajakirja [[Mood (ajakiri)|Mood]] moetoimetajana.{{lisa viide}} ==Looming== * [[2004]] – soojadest kudum-pruutkleitidest koosnev kollektsioon * [[2006]] – inimese anatoomiast inspireeritud sportlik kollektsioon * [[2008]] – kollektsioon "Flat Cut 3D". Esitlus Tallinna Moenädalal (Kollektsiooni inspiratsioon: strateegiliselt tõmmatud ringikujulistest sisselõigetest tulenev ruumilisus) * [[2009]] – kollektsioon "Papercut". Esitlus moekonkursil Supernova. Publiku auhinna võitja konkursil Baltic Fashion Award. (Kollektsiooni inspiratsioon: sisselõigetest tulenev ruumilisus. Kolmnurk.) * [[2010]] – kollektsioon "Skeleton Cut". Esitlus Tallinna Moenädalal. (Teema: sisselõigetest tulenev ruumilisus. Voogav juugendlik joon, anatoomia, graafilised joonistused.) * [[2011]] – kollektsioon "Square Cut". Esitlus Tallinna Moenädalal 15. septembril 2011. (Kollektsiooni inspiratsioon: sisselõigetest tulenev ruumilisus. Ruut, kollaaž. Samosoni loomingu seni värviküllaseim kollektsioon.){{lisa viide}} == Tunnustus == * 2012 Väike Kuldnõel, ruumiline kollektsioon “Square Cut” * 2014 [[Rakvere teater]] Parim Kunstnik – „Suvi ja suits“ kostüümikunstnik * 2018 [[Nukitsa konkurss]], 3. koht kunstnike kategoorias ("Hobune Henry unenägu"){{lisa viide}} * 2018 Rahva Raamatu eripreemia – Kauneim raamat 2018 ("Sõsara sõrmeluud", kirjastus Hunt) * 2022 [[Kuldmuna]], Ostukoha (POS) reklaam * 2022 Hõbemuna, Keskkonnadisain ==Välislingid== * [http://www.weekend.ee/?gid=4357#&pid=335961 Weekend.ee fotod kollektsioonist Sceleton Cut.] * [http://www.elu24.ee/?id=337472 Britt Samosoni kollektsioon oli inspireeritud anatoomiast.] * [http://www.epl.ee/artikkel/586772 Tallinna moenädala raport nr 1, autor Tanel Veenre] * [http://www.estonianfashion.eu/?id=1456 Tallinn Fashion Week] * [http://www.kalev.ee/est/?news=965337&category=19&Stiilitunnetus-vereringes Stiilitunnetus vereringes] Kalev.ee * [http://www.kalev.ee/est/?news=976699&category=19&3D-%E2%80%93-printsess 3D – printsess] Kalev.ee * [http://www.epl.ee/artikkel/462027 Britt Samoson – Moeterminaator] * [http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=18596&hi=britt+samoson Britt Samoson mängib vormidega] {{JÄRJESTA:Samoson, Britt}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 1a7bju4bagowxva3zdc50e4pgc7kozw 0 80908 7151806 7144421 2026-05-11T21:15:04Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7151806 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} {{Emotsioonid}} {{See artikkel|räägib tundest; Mathieu Kassovitzi filmi kohta vaata artiklit [[Vihkamine (film 1995)]]}} '''Vihkamine''' on [[emotsionaalne seisund]], mis väljendub aktiivses vastumeelsuses või vaenulikkuses isiku, asja või ilmingu vastu.<ref>Reber, A. S., Reber, E. (2002). ''The Penguin dictionary of psychology''. New York: Penguin Books.</ref> Üldjuhul tekitab see vajaduse objekti vältida, hävitada või piirata. Viha seostatakse tihti intensiivsete tunnetega, milleks võivad olla raev, põlgus ja/või tülgastus. Vihkamist peetakse [[armastus]]e ja [[sõprus]]e vastandiks. Vihkamist on inimesed mõistnud mitut moodi. Näiteks filosoofid on püüdnud viha olemust mõista. Samas on religioone, kus seda nähakse kui midagi positiivset ning inimesi õhutatakse kindlate sihtrühmade vastu viha üles näitama. Sotsiaalsete ja psühholoogiliste teooriate esindajad on mõistnud vihkamist utilitaristlikus kontekstis. Teatud viha väljendusviisid on pluralistlikes kultuuriruumides seaduslikult keelatud. Viha väljendatakse eri viisidel ja see sõltub nii kultuurilisest aspektist kui ka olukorrast, mis teatud emotsionaalset või intellektuaalset reaktsiooni esile tõstab. Inimesed võivad vihkamisele reageerida heakskiidu, hukkamõistu või ükskõiksusega. == Emotsioon == Emotsioonina võib viha tunda lühikest või pikka aega.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Reevy |eesnimi=Gretchen M. |pealkiri=Encyclopedia of Emotion |perekonnanimi2=Ozer |eesnimi2=Yvette Malamud |perekonnanimi3=Ito |eesnimi3=Yuri |kirjastus=Greenwood |aasta=2010 |isbn=978-0313345746 |lehekülg=302 |keel=inglise}}</ref> See võib olla madala intensiivsusega, näiteks “Ma vihkan Robloxi” või suure intensiivsusega “Ma vihkan kogu maailma”. Mõnikord on viha puhul tegemist õpitud reaktsiooniga, mida on ajendanud välised mõjud. Nendeks võivad olla kogemused, mis on seotud vägivalla, valelikkuse või manipulatsiooniga. Viha tundmine on sügav psühholoogiline reaktsioon, mille korral tuntakse, et ollakse lõksus või teadmatuses. Robert Sternberg kirjeldas kolme elementi, mis vihkamisel on või võivad olla järgmiselt: # soov intiimsust eemale tõrjuda ning vajadus distantsi järele (võib olla tingitud eelnevast halvast kogemusest, kus lähedus on põhjustanud ohtu); # kirglikkus, mis väljendub intensiivse viha või hirmuna; # pühendumus muuta vihatud objekt ka teiste silmis vihatuks või väärtusetuks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hate |url=http://www.robertjsternberg.com/hate |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Robert J. Sternberg |keel=en-US}}</ref> == Psühhoanalüüs == Sigmund Freud on kirjeldanud viha kui ego seisundit, mille eesmärk on oma ebaõnne põhjustajast vabaneda. Ta järeldas sellest, et viha mängib olulist rolli enesealalhoiutungi ülal pidamises. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=The Pelican Freud Library |url=http://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.190734 |pealkiri=On Metapsychology The Theory Of Psychoanalysis |lehekülg=135}}</ref> Donald Winnicott on ühe vihkamise arenguetapina välja toonud, et agressiivset käitumist hinnatakse üha rohkem ning vihast on saanud tsivilisatsiooni märk. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Winnicott |eesnimi=Donald W. |pealkiri=The Child, The Family And The Outside World |aasta=1992 |isbn=978-0201632682 |lehekülg=239 |keel=inglise}}</ref> Adam Philips arvas, et tõeline lahkus kahe inimese vahelises suhtes on võimatu ilma vihkamise ja vihatud olemiseta. Tõeline siirustunne tekib siis, kui suhetes pööratakse konfliktidele tähelepanu ja tülidega kaasnevaid vaenulikke tundeid väljendatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Adam |pealkiri=On Kindness |perekonnanimi2=Taylor |eesnimi2=Barbara |aasta=2009 |isbn=978-0312429744 |lehekülg=93 |keel=inglise}}</ref> == Seaduslikkus == Juriidilises keeles on vaenukuriteod (ingl ''hate crime'') kriminaalsed aktid, mis võivad olla motiveeritud vihkamisest. Selliste kuritegudega seotud kriminaalid valivad oma ohvriteks inimesi, kes eristuvad teistest oma rassi, soo, religiooni, seksuaalse sättumuse, vaimse seisundi, puude, klassi, rahvuse, vanuse või poliitilise kuuluvuse poolest <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stotzer |eesnimi=Rebeca |kuupäev=2007 |pealkiri=Comparison of hate crime rates across protected and unprotected groups |url=http://williamsinstitute.law.ucla.edu/wp-content/uploads/Stotzer-Comparison-Hate-Crime-June-2007.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131019114443/http://williamsinstitute.law.ucla.edu/wp-content/uploads/Stotzer-Comparison-Hate-Crime-June-2007.pdf |arhiivimisaeg=2013-10-19 |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=williamsinstitute.law.ucla.edu}}</ref>. [[Vaenukõne]] on kõne, millega tahetakse halvustada kindlat isikut või inimgruppi, sõltuvalt nende sotsiaalsest või etnilisest grupist. Kõne alla kuuluvad nii suuliselt kui ka kirjalikult esitatud tekstid ning ebasündsad käitumisaktid avalikus ruumis. Vahel kutsutakse eraldi terminiga verbaalset eelarvamuse väljendamist, mille puhul kindlat gruppi solvatakse kaudselt (ingl ''antilocution''). See on Allporti skaalal esimene punkt, millega ühiskonnas avalduvat eelarvamust hindama hakatakse. Paljudes riikides on tahtlikult esitatud vihakõne kriminaalkorras karistatav vaenu õhutamise seadusandluse all. Mõnedes riikides ei osata selgeid piire panna, sest vaieldakse selle üle, kas vaenukõnede keelamine piirab isikute õigust sõnavabadusele või mitte. == Neuroloogia == Vihkamise neuronaalseid korrelaate on uuritud fMRI (funktsionaalne magnetresonantstomograafia) meetodiga. Katses skaneeriti inimeste aju, kui nad vaatasid pilte inimestest, keda nad vihkasid. Tulemused näitasid suurenenud aktiivsust keskses otsmikukäärus, paremas putamenis, mõlemapoolselt premotoorses korteksis, frontaalses pooluses ja mõlemapoolselt inimese aju mediaalses insulaarkorteksis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zeki |eesnimi=Semir |perekonnanimi2=Romaya |eesnimi2=John Paul |kuupäev=29. okt 2008 |pealkiri=Neural Correlates of Hate |url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0003556 |ajakiri=PLOS ONE |keel=en |aastakäik=3 |üksiknumber=10 |lehekülg=e3556 |doi=10.1371/journal.pone.0003556 |issn=1932-6203 |pmc=2569212 |pmid=18958169}}</ref> Inimestel, kes põevad misofooniat (helide vihkamine), vallanduvad teatud helide tõttu negatiivsed ematsioonid ja sealhulgas vihatunne.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Swedo |eesnimi=Susan E. |perekonnanimi2=Baguley |eesnimi2=David M. |perekonnanimi3=Denys |eesnimi3=Damiaan |perekonnanimi4=Dixon |eesnimi4=Laura J. |perekonnanimi5=Erfanian |eesnimi5=Mercede |perekonnanimi6=Fioretti |eesnimi6=Alessandra |perekonnanimi7=Jastreboff |eesnimi7=Pawel J. |perekonnanimi8=Kumar |eesnimi8=Sukhbinder |perekonnanimi9=Rosenthal |eesnimi9=M. Zachary |perekonnanimi10=Rouw |eesnimi10=Romke |perekonnanimi11=Schiller |eesnimi11=Daniela |perekonnanimi12=Simner |eesnimi12=Julia |perekonnanimi13=Storch |eesnimi13=Eric A. |perekonnanimi14=Taylor |eesnimi14=Steven |perekonnanimi15=Werff |eesnimi15=Kathy R. Vander |kuupäev=2022-03-17 |pealkiri=Consensus Definition of Misophonia: A Delphi Study |url=https://www.frontiersin.org/journals/neuroscience/articles/10.3389/fnins.2022.841816/full |ajakiri=Frontiers in Neuroscience |keel=inglise |aastakäik=16 |doi=10.3389/fnins.2022.841816 |issn=1662-453X |pmc=8969743 |pmid=35368272}}</ref> == Etnolingvistika == Vihkamist märgitakse keeltes erineval kujul. Teatud keeltes on selle emotsiooni väljendamiseks mitmeid sõnu, mida kasutatakse vastavalt viha avaldumise kontekstile. Samas näiteks prantsuse keeles on kindel fraas ''J'ai la haine'' (otsetõlkes “mul on viha”), millega väljendatakse viha, mis ei sõltu suhetest. See tähendab, et vihatav objekt puudub ega ole seotud välise jõu, asja või inimesega. Fraasiga näidatakse sihitut soovi hävitada. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Underhill |eesnimi=James W. |pealkiri=Ethnolinguistics and Cultural Concepts: truth, love, hate & war |aasta=2012 |lehekülg=161 |keel=inglise}}</ref> == Religioon == Religioon võib kasutada äärmuslikku kõnet, et kaasata oma usku uusi järgijaid. Teiste religioonide või nende järgijate vastu suunatud äärmuslik kõne võib viia vastuoludeni, mis põhinevad usulisel vihkamisel. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Howard |eesnimi=Erica |pealkiri=Freedom of Expression and Religious Hate Speech in Europe |aasta=2017}}</ref> ÜRO eriraportöör usu- ja usuvabaduse alal kirjeldas religioonil põhinevat kollektiivset vihkamist inimtekkelise nähtusena. See on põhjustatud vihkajate tahtlikest tegudest ja tegematajätmistest. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Temperman |eesnimi=Jeroen |pealkiri=Religious Hatred and International Law: The Prohibition of Incitement to Violence or Discrimination |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=2015}}</ref> == Filosoofia == Aristoteles nägi vihkamist omaette nähtusena, mis on eraldiseisev raevust, ning mis tekitab hävitamistungi ega suuda ajaga leeveneda.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Tiffany Watt |pealkiri=The Book of Human Emotions: From Ambiguphobia to Umpty -- 154 Words from Around the World for How We Feel. |aasta=2016 |isbn=978-0316265409 |keel=inglise}}</ref> David Hume pidas vihkamist taandamatuks tundeks, mida polegi võimalik defineerida.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Spencer |eesnimi=F. Scott |pealkiri=Mixed Feelings and Vexed Passions: Exploring Emotions in Biblical Literature. |kirjastus=SBL Press |aasta=2017 |lehekülg=61 |keel=inglise}}</ref> ==Vaata ka== * [[Viha]] * [[:en:Hatred|Hatred]] ==Kirjandus== <references /> * [[Jeffrie Murphy|Jeffrie G. Murphy]], [[Jean Hampton]]. ''Forgiveness and Mercy'', Cambridge: Cambridge University Press [[1988]]. *Jean Hampton. Forgiveness, Resentment and Hatred. Vt [[Jean Hampton#Andestus, pahameel ja vihkamine|Jean Hampton Andestus, pahameel ja vihkamine]]. [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Emotsioon]] sw569wwxeup04991jzutogrbtfszohq 7151809 7151806 2026-05-11T21:19:39Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7151809 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} {{Emotsioonid}} {{See artikkel|räägib tundest; Mathieu Kassovitzi filmi kohta vaata artiklit [[Vihkamine (film 1995)]]}} '''Vihkamine''' on [[emotsionaalne seisund]], mis väljendub aktiivses vastumeelsuses või vaenulikkuses isiku, asja või ilmingu vastu.<ref>Reber, A. S., Reber, E. (2002). ''The Penguin dictionary of psychology''. New York: Penguin Books.</ref> Üldjuhul tekitab see vajaduse objekti vältida, hävitada või piirata. Viha seostatakse tihti intensiivsete tunnetega, milleks võivad olla raev, põlgus ja/või tülgastus. Vihkamist peetakse [[armastus]]e ja [[sõprus]]e vastandiks. Vihkamist on inimesed mõistnud mitut moodi. Näiteks filosoofid on püüdnud viha olemust mõista. Samas on religioone, kus seda nähakse kui midagi positiivset ning inimesi õhutatakse kindlate sihtrühmade vastu viha üles näitama. Sotsiaalsete ja psühholoogiliste teooriate esindajad on mõistnud vihkamist utilitaristlikus kontekstis. Teatud viha väljendusviisid on pluralistlikes kultuuriruumides seaduslikult keelatud. Viha väljendatakse eri viisidel ja see sõltub nii kultuurilisest aspektist kui ka olukorrast, mis teatud emotsionaalset või intellektuaalset reaktsiooni esile tõstab. Inimesed võivad vihkamisele reageerida heakskiidu, hukkamõistu või ükskõiksusega. == Emotsioon == Emotsioonina võib viha tunda lühikest või pikka aega.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Reevy |eesnimi=Gretchen M. |pealkiri=Encyclopedia of Emotion |perekonnanimi2=Ozer |eesnimi2=Yvette Malamud |perekonnanimi3=Ito |eesnimi3=Yuri |kirjastus=Greenwood |aasta=2010 |isbn=978-0313345746 |lehekülg=302 |keel=inglise}}</ref> See võib olla madala intensiivsusega, näiteks “Ma vihkan Robloxi” või suure intensiivsusega “Ma vihkan kogu maailma”. Mõnikord on viha puhul tegemist õpitud reaktsiooniga, mida on ajendanud välised mõjud. Nendeks võivad olla kogemused, mis on seotud vägivalla, valelikkuse või manipulatsiooniga. Viha tundmine on sügav psühholoogiline reaktsioon, mille korral tuntakse, et ollakse lõksus või teadmatuses. Robert Sternberg kirjeldas kolme elementi, mis vihkamisel on või võivad olla järgmiselt: # soov intiimsust eemale tõrjuda ning vajadus distantsi järele (võib olla tingitud eelnevast halvast kogemusest, kus lähedus on põhjustanud ohtu); # kirglikkus, mis väljendub intensiivse viha või hirmuna; # pühendumus muuta vihatud objekt ka teiste silmis vihatuks või väärtusetuks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hate |url=http://www.robertjsternberg.com/hate |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Robert J. Sternberg |keel=en-US}}</ref> == Psühhoanalüüs == Sigmund Freud on kirjeldanud viha kui ego seisundit, mille eesmärk on oma ebaõnne põhjustajast vabaneda. Ta järeldas sellest, et viha mängib olulist rolli enesealalhoiutungi ülal pidamises. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=The Pelican Freud Library |url=http://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.190734 |pealkiri=On Metapsychology The Theory Of Psychoanalysis |lehekülg=135}}</ref> Donald Winnicott on ühe vihkamise arenguetapina välja toonud, et agressiivset käitumist hinnatakse üha rohkem ning vihast on saanud tsivilisatsiooni märk. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Winnicott |eesnimi=Donald W. |pealkiri=The Child, The Family And The Outside World |aasta=1992 |isbn=978-0201632682 |lehekülg=239 |keel=inglise}}</ref> Adam Philips arvas, et tõeline lahkus kahe inimese vahelises suhtes on võimatu ilma vihkamise ja vihatud olemiseta. Tõeline siirustunne tekib siis, kui suhetes pööratakse konfliktidele tähelepanu ja tülidega kaasnevaid vaenulikke tundeid väljendatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Adam |pealkiri=On Kindness |perekonnanimi2=Taylor |eesnimi2=Barbara |aasta=2009 |isbn=978-0312429744 |lehekülg=93 |keel=inglise}}</ref> == Seaduslikkus == Juriidilises keeles on vaenukuriteod (ingl ''hate crime'') kriminaalsed aktid, mis võivad olla motiveeritud vihkamisest. Selliste kuritegudega seotud kriminaalid valivad oma ohvriteks inimesi, kes eristuvad teistest oma rassi, soo, religiooni, seksuaalse sättumuse, vaimse seisundi, puude, klassi, rahvuse, vanuse või poliitilise kuuluvuse poolest <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stotzer |eesnimi=Rebeca |kuupäev=2007 |pealkiri=Comparison of hate crime rates across protected and unprotected groups |url=http://williamsinstitute.law.ucla.edu/wp-content/uploads/Stotzer-Comparison-Hate-Crime-June-2007.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131019114443/http://williamsinstitute.law.ucla.edu/wp-content/uploads/Stotzer-Comparison-Hate-Crime-June-2007.pdf |arhiivimisaeg=2013-10-19 |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=williamsinstitute.law.ucla.edu}}</ref>. [[Vaenukõne]] on kõne, millega tahetakse halvustada kindlat isikut või inimgruppi, sõltuvalt nende sotsiaalsest või etnilisest grupist. Kõne alla kuuluvad nii suuliselt kui ka kirjalikult esitatud tekstid ning ebasündsad käitumisaktid avalikus ruumis. Vahel kutsutakse eraldi terminiga verbaalset eelarvamuse väljendamist, mille puhul kindlat gruppi solvatakse kaudselt (ingl ''antilocution''). See on Allporti skaalal esimene punkt, millega ühiskonnas avalduvat eelarvamust hindama hakatakse. Paljudes riikides on tahtlikult esitatud vihakõne kriminaalkorras karistatav vaenu õhutamise seadusandluse all. Mõnedes riikides ei osata selgeid piire panna, sest vaieldakse selle üle, kas vaenukõnede keelamine piirab isikute õigust sõnavabadusele või mitte. == Neuroloogia == Vihkamise neuronaalseid korrelaate on uuritud fMRI (funktsionaalne magnetresonantstomograafia) meetodiga. Katses skaneeriti inimeste aju, kui nad vaatasid pilte inimestest, keda nad vihkasid. Tulemused näitasid suurenenud aktiivsust keskses otsmikukäärus, paremas putamenis, mõlemapoolselt premotoorses korteksis, frontaalses pooluses ja mõlemapoolselt inimese aju mediaalses insulaarkorteksis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zeki |eesnimi=Semir |perekonnanimi2=Romaya |eesnimi2=John Paul |kuupäev=29. okt 2008 |pealkiri=Neural Correlates of Hate |url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0003556 |ajakiri=PLOS ONE |keel=en |aastakäik=3 |üksiknumber=10 |lehekülg=e3556 |doi=10.1371/journal.pone.0003556 |issn=1932-6203 |pmc=2569212 |pmid=18958169}}</ref> Inimestel, kes põevad misofooniat (helide vihkamine), vallanduvad teatud helide tõttu negatiivsed ematsioonid ja sealhulgas vihatunne.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Swedo |eesnimi=Susan E. |perekonnanimi2=Baguley |eesnimi2=David M. |perekonnanimi3=Denys |eesnimi3=Damiaan |perekonnanimi4=Dixon |eesnimi4=Laura J. |perekonnanimi5=Erfanian |eesnimi5=Mercede |perekonnanimi6=Fioretti |eesnimi6=Alessandra |perekonnanimi7=Jastreboff |eesnimi7=Pawel J. |perekonnanimi8=Kumar |eesnimi8=Sukhbinder |perekonnanimi9=Rosenthal |eesnimi9=M. Zachary |perekonnanimi10=Rouw |eesnimi10=Romke |perekonnanimi11=Schiller |eesnimi11=Daniela |perekonnanimi12=Simner |eesnimi12=Julia |perekonnanimi13=Storch |eesnimi13=Eric A. |perekonnanimi14=Taylor |eesnimi14=Steven |perekonnanimi15=Werff |eesnimi15=Kathy R. Vander |kuupäev=2022-03-17 |pealkiri=Consensus Definition of Misophonia: A Delphi Study |url=https://www.frontiersin.org/journals/neuroscience/articles/10.3389/fnins.2022.841816/full |ajakiri=Frontiers in Neuroscience |keel=inglise |aastakäik=16 |doi=10.3389/fnins.2022.841816 |issn=1662-453X |pmc=8969743 |pmid=35368272}}</ref> == Etnolingvistika == Vihkamist märgitakse keeltes erineval kujul. Teatud keeltes on selle emotsiooni väljendamiseks mitmeid sõnu, mida kasutatakse vastavalt viha avaldumise kontekstile. Samas näiteks prantsuse keeles on kindel fraas ''J'ai la haine'' (otsetõlkes “mul on viha”), millega väljendatakse viha, mis ei sõltu suhetest. See tähendab, et vihatav objekt puudub ega ole seotud välise jõu, asja või inimesega. Fraasiga näidatakse sihitut soovi hävitada. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Underhill |eesnimi=James W. |pealkiri=Ethnolinguistics and Cultural Concepts: truth, love, hate & war |aasta=2012 |lehekülg=161 |keel=inglise}}</ref> == Religioon == Religioon võib kasutada äärmuslikku kõnet, et kaasata oma usku uusi järgijaid. Teiste religioonide või nende järgijate vastu suunatud äärmuslik kõne võib viia vastuoludeni, mis põhinevad usulisel vihkamisel. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Howard |eesnimi=Erica |pealkiri=Freedom of Expression and Religious Hate Speech in Europe |aasta=2017}}</ref> ÜRO eriraportöör usu ja usuvabaduse alal kirjeldas religioonil põhinevat kollektiivset vihkamist inimtekkelise nähtusena. See on põhjustatud vihkajate tahtlikest tegudest ja tegematajätmistest. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Temperman |eesnimi=Jeroen |pealkiri=Religious Hatred and International Law: The Prohibition of Incitement to Violence or Discrimination |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=2015}}</ref> == Filosoofia == Aristoteles nägi vihkamist omaette nähtusena, mis on eraldiseisev raevust, ning mis tekitab hävitamistungi ega suuda ajaga leeveneda.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Tiffany Watt |pealkiri=The Book of Human Emotions: From Ambiguphobia to Umpty -- 154 Words from Around the World for How We Feel. |aasta=2016 |isbn=978-0316265409 |keel=inglise}}</ref> David Hume pidas vihkamist taandamatuks tundeks, mida polegi võimalik defineerida.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Spencer |eesnimi=F. Scott |pealkiri=Mixed Feelings and Vexed Passions: Exploring Emotions in Biblical Literature. |kirjastus=SBL Press |aasta=2017 |lehekülg=61 |keel=inglise}}</ref> ==Vaata ka== * [[Viha]] * [[:en:Hatred|Hatred]] ==Kirjandus== <references /> * [[Jeffrie Murphy|Jeffrie G. Murphy]], [[Jean Hampton]]. ''Forgiveness and Mercy'', Cambridge: Cambridge University Press [[1988]]. *Jean Hampton. Forgiveness, Resentment and Hatred. Vt [[Jean Hampton#Andestus, pahameel ja vihkamine|Jean Hampton Andestus, pahameel ja vihkamine]]. [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Emotsioon]] 3e9bhxtvt0n4izlk0gkmrixqga8mlnb 0 81640 7151516 7149968 2026-05-11T13:19:26Z Mona 355 7151516 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Waylon Jennings | pilt = Waylon Jennings in 1976.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Wayland Arnold Jennings | alias = Waymore | sünniaeg = [[15. juuni]] [[1937]]<br>[[Littlefield]], [[Texas]], [[USA]] | surmaaeg = [[13. veebruar]] [[2002]]<br>[[Chandler]], [[Arizona]], USA | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = ''[[outlaw]]'' [[kantrimuusika|kantri]] | amet = | tegev = 1959–2002 | plaadifirma = [[RCA Victor Records]] (1966–1986)<br>[[MCA Nashville Records]] (1986–1988)<br>[[Epic Records]] (1990–1992) | seotud_esitajad = | URL = http://www.waylon.com | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Waylon Jennings''' (sünninimi '''Wayland Arnold Jennings'''; [[15. juuni]] [[1937]] [[Littlefield]], [[Texas]]e osariik – [[13. veebruar]] [[2002]] [[Chandler]], [[Arizona]] osariik) oli [[USA]] kantrilaulja ja üks ''[[outlaw]]'' [[kantrimuusika|kantri]] stiili tuntumaid esindajaid. Jennings alustas muusikukarjääri 1950. aastatel ning sai laiemalt tuntuks 1960. ja 1970. aastatel. Ta oli üks neist artistidest, kes aitas kujundada vabamat ja traditsioonilisest [[Nashville'i kõla]]st erinevat kantrimuusika suunda, mida nimetatakse ''[[outlaw country]]''{{'}}ks. Tema tuntumate laulude hulka kuuluvad "Luckenbach, Texas" ja "Good Hearted Woman". Jenningsi looming mõjutas tugevalt USA kantrimuusika arengut ning ta on jäänud üheks žanri oluliseks klassikuks. {{JÄRJESTA:Jennings, Waylon}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kantrilauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2002]] tul5krtecm1bjavfw6d34ooa7k4gzj4 7151603 7151516 2026-05-11T16:50:34Z Mona 355 7151603 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Waylon Jennings | pilt = Waylon Jennings in 1976.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Wayland Arnold Jennings | alias = Waymore | sünniaeg = [[15. juuni]] [[1937]]<br>[[Littlefield]], [[Texas]], [[USA]] | surmaaeg = [[13. veebruar]] [[2002]]<br>[[Chandler]], [[Arizona]], USA | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = ''[[outlaw]]'' [[kantrimuusika|kantri]] | amet = | tegev = 1959–2002 | plaadifirma = [[RCA Victor Records]] (1966–1986)<br>[[MCA Nashville Records]] (1986–1988)<br>[[Epic Records]] (1990–1992) | seotud_esitajad = | URL = http://www.waylon.com | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Waylon Jennings''' (sünninimi '''Wayland Arnold Jennings'''; [[15. juuni]] [[1937]] [[Littlefield]], [[Texas]]e osariik – [[13. veebruar]] [[2002]] [[Chandler]], [[Arizona]] osariik) oli [[USA]] kantrilaulja ja üks ''[[outlaw]]'' [[kantrimuusika|kantri]] stiili tuntumaid esindajaid. Jennings alustas muusikukarjääri 1950. aastatel ning sai laiemalt tuntuks 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel. Ta oli üks neist artistidest, kes aitas kujundada vabamat ja traditsioonilisest [[Nashville'i kõla]]st erinevat kantrimuusika suunda, mida nimetatakse ''[[outlaw country]]''{{'}}ks. Tema tuntumate laulude hulka kuuluvad "Luckenbach, Texas" ja "Good Hearted Woman". Jenningsi looming mõjutas tugevalt USA kantrimuusika arengut ning ta on jäänud üheks žanri oluliseks klassikuks. {{JÄRJESTA:Jennings, Waylon}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kantrilauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2002]] cdtaext0jdjecjwiusp8dk82ub23zni 7151604 7151603 2026-05-11T16:51:07Z Mona 355 7151604 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Waylon Jennings | pilt = Waylon Jennings in 1976.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Wayland Arnold Jennings | alias = Waymore | sünniaeg = [[15. juuni]] [[1937]]<br>[[Littlefield]], [[Texas]], [[USA]] | surmaaeg = [[13. veebruar]] [[2002]]<br>[[Chandler]], [[Arizona]], USA | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = ''[[outlaw]]'' [[kantrimuusika|kantri]] | amet = | tegev = 1959–2002 | plaadifirma = [[RCA Victor Records]] (1966–1986)<br>[[MCA Nashville Records]] (1986–1988)<br>[[Epic Records]] (1990–1992) | seotud_esitajad = | URL = http://www.waylon.com | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Waylon Jennings''' (sünninimi '''Wayland Arnold Jennings'''; [[15. juuni]] [[1937]] [[Littlefield]], [[Texas]]e osariik – [[13. veebruar]] [[2002]] [[Chandler]], [[Arizona]] osariik) oli [[USA]] kantrilaulja ja üks ''[[outlaw]]'' [[kantrimuusika|kantri]] stiili tuntumaid esindajaid. Jennings alustas muusikukarjääri 1950ndatel ning sai laiemalt tuntuks 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel. Ta oli üks neist artistidest, kes aitas kujundada vabamat ja traditsioonilisest [[Nashville'i kõla]]st erinevat kantrimuusika suunda, mida nimetatakse ''[[outlaw country]]''{{'}}ks. Tema tuntumate laulude hulka kuuluvad "Luckenbach, Texas" ja "Good Hearted Woman". Jenningsi looming mõjutas tugevalt USA kantrimuusika arengut ning ta on jäänud üheks žanri oluliseks klassikuks. {{JÄRJESTA:Jennings, Waylon}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kantrilauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2002]] fmp7unn3lglhgc6nzzvjg4v0zenntxu 0 81980 7151641 6974975 2026-05-11T17:19:30Z Mona 355 7151641 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Bill Monroe''' (sünninimi '''William Smith Monroe'''; [[13. september]] [[1911]] Rosine, [[Kentucky]] osariik – [[9. september]] [[1996]] Springfield, [[Tennessee]] osariik) oli [[USA]] ''[[bluegrass]]''<nowiki>'i</nowiki> laulja, laulukirjutaja ja muusik. Teda nimetatakse ka ''bluegrass''<nowiki>'i</nowiki> isaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Bill Monroe {{!}} American Musician, Songwriter & Bandleader {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Bill-Monroe |vaadatud=2025-09-15 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Clark |eesnimi=Brian |kuupäev=2022-05-25 |pealkiri=A Brief History of Country Music |url=https://www.musicianwave.com/history-of-country-music/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Musician Wave |keel=en-US}}</ref> ''Bluegrass'' muusika nimi tuleneb Monroe ansambli [[Blue Grass Boys]] nimest. Ansambli nimi viitas [[Kentucky]] osariigile, mida hüütakse "The Bluegrass State" ehk "sinise rohu osariik". Bill Monroe ja tema ansambel kujundasid 1940. aastatel ''bluegrass'''i muusikastiili, mida iseloomustavad kiire tempo, virtuoosne pillimäng (eriti [[mandoliin]]il, [[viiul]]il ja [[banjo]]l), mitmehäälsed laulud ning tugevad mõjutused Ameerika rahvamuusikast, kantrimuusikast ja gospelist. Monroe oli mõjukas muusik ning esines aktiivselt kuni surmani. Ta valiti 1970. aastal [[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]]i ja 1991. aastal [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i kui varajane mõjutaja (Early Influence). ==Tunnustus== *1995 – [[National Medal of Arts]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Monroe, Bill}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 6ga1xt9ud312mz4y0flnyfb18cfv4g2 7151685 7151641 2026-05-11T18:36:08Z Mona 355 7151685 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Bill Monroe''' (sünninimi '''William Smith Monroe'''; [[13. september]] [[1911]] Rosine, [[Kentucky]] osariik – [[9. september]] [[1996]] Springfield, [[Tennessee]] osariik) oli [[USA]] ''[[bluegrass]]''{{'}}i laulja, laulukirjutaja ja muusik. Teda nimetatakse ka ''bluegrass''{{'}}i isaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Bill Monroe {{!}} American Musician, Songwriter & Bandleader {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Bill-Monroe |vaadatud=2025-09-15 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Clark |eesnimi=Brian |kuupäev=2022-05-25 |pealkiri=A Brief History of Country Music |url=https://www.musicianwave.com/history-of-country-music/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Musician Wave |keel=en-US}}</ref> ''Bluegrass'' muusika nimi tuleneb Monroe ansambli [[Blue Grass Boys]] nimest. Ansambli nimi viitas [[Kentucky]] osariigile, mida hüütakse "The Bluegrass State" ehk "sinise rohu osariik". Bill Monroe ja tema ansambel kujundasid 1940. aastatel ''bluegrass''{{'}}i muusikastiili, mida iseloomustavad kiire tempo, virtuoosne pillimäng (eriti [[mandoliin]]il, [[viiul]]il ja [[bandžo]]l), mitmehäälsed laulud ning tugevad mõjutused Ameerika rahvamuusikast, [[kantrimuusika]]st ja [[gospel]]ist. Monroe oli mõjukas muusik ning esines aktiivselt kuni surmani. Ta valiti 1970. aastal [[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]]i ja 1991. aastal [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i kui varajane mõjutaja (Early Influence). ==Tunnustus== *1995 – [[National Medal of Arts]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Monroe, Bill}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 41d0f488mev3i9rgzoooe5nv857c05u 7151704 7151685 2026-05-11T19:14:37Z Raamaturott 56450 7151704 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Bill Monroe''' (sünninimi '''William Smith Monroe'''; [[13. september]] [[1911]] [[Rosine]], [[Kentucky]] osariik – [[9. september]] [[1996]] [[Springfield (Tennessee)|Springfield]], [[Tennessee]] osariik) oli [[USA]] ''[[bluegrass]]''{{'}}i laulja, laulukirjutaja ja muusik. Teda nimetatakse ka ''bluegrass''{{'}}i isaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Bill Monroe {{!}} American Musician, Songwriter & Bandleader {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Bill-Monroe |vaadatud=2025-09-15 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Clark |eesnimi=Brian |kuupäev=2022-05-25 |pealkiri=A Brief History of Country Music |url=https://www.musicianwave.com/history-of-country-music/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Musician Wave |keel=en-US}}</ref> ''Bluegrass'' muusika nimi tuleneb Monroe ansambli [[Blue Grass Boys]] nimest. Ansambli nimi viitas [[Kentucky]] osariigile, mida hüütakse "The Bluegrass State" ehk "sinise rohu osariik". Bill Monroe ja tema ansambel kujundasid 1940. aastatel ''bluegrass''{{'}}i muusikastiili, mida iseloomustavad kiire tempo, virtuoosne pillimäng (eriti [[mandoliin]]il, [[viiul]]il ja [[bandžo]]l), mitmehäälsed laulud ning tugevad mõjutused Ameerika rahvamuusikast, [[kantrimuusika]]st ja [[gospel]]ist. Monroe oli mõjukas muusik ning esines aktiivselt kuni surmani. Ta valiti 1970. aastal [[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]]i ja 1991. aastal [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i kui varajane mõjutaja (Early Influence). ==Tunnustus== *1995 – [[National Medal of Arts]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Monroe, Bill}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1996]] r0lygfhr5wardwq54z290q8mljqfrut 0 85147 7151902 7080328 2026-05-12T06:03:51Z Amherst99 15496 7151902 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib seisundist; filmi kohta vaata artiklit [[Kooma (film)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Kooma (ansambel)]]}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Kooma''' ([[ladina keel]]es ''coma'') on üldine või koldeline [[kesknärvisüsteem]]i kahjustus (tavaliselt raske [[trauma]] tagajärjel), millega kaasneb [[teadvus]]e ja [[refleks]]ide kadu ning elutähtsate funktsioonide häire. [[Aju]]traumade [[diagnostika]] ja [[ravi]] käigus võidakse kooma ka kunstlikult esile kutsuda, et kannatanule paranemiseks aega ja puhkust anda. == Välislingid == * Karen Weintraub, [http://news.nationalgeographic.com/2017/09/vegetative-state-vagus-nerve-stimulation-health-science/ Man Partly Wakes From 15-Year Vegetative State—What It Means], [[National Geographic (ajakiri)|National Geographic]], 25 september 2017 [[Kategooria:Meditsiin]] 24cdefzd6a9t2n4qbonvv02zwixf7qj 7151905 7151902 2026-05-12T06:07:37Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7151905 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib seisundist; filmi kohta vaata artiklit [[Kooma (film)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Kooma (ansambel)]]}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Kooma''' ([[ladina keel]]es ''coma'') on üldine või koldeline [[kesknärvisüsteem]]i kahjustus (tavaliselt raske [[trauma]] tagajärjel), millega kaasneb [[teadvus]]e ja [[refleks]]ide kadu ning elutähtsate funktsioonide häire. [[Aju]]traumade [[diagnostika]] ja [[ravi]] käigus võidakse kooma ka kunstlikult esile kutsuda, et kannatanule paranemiseks aega ja puhkust anda. == Välislingid == * Karen Weintraub, [http://news.nationalgeographic.com/2017/09/vegetative-state-vagus-nerve-stimulation-health-science/ Man Partly Wakes From 15-Year Vegetative State—What It Means], [[National Geographic (ajakiri)|National Geographic]], 25 september 2017 [[Kategooria:Erakorraline meditsiin]] [[Kategooria:Neuroloogia]] esza1png5g1necbihxwmd98j5hkohve 0 85352 7152100 7031466 2026-05-12T10:49:48Z ~2026-20154-48 226309 7152100 wikitext text/x-wiki '''Felix Moor''' ([[12. aprill]] [[1903]] [[Sürgavere vald]], [[Suure-Jaani kihelkond]] – [[15. mai]] [[1955]] [[Tallinn]]) oli eesti näitleja ja pedagoog. Ta oli Eesti esimene [[raadioreporter]]. == Elukäik == Felix Moor võttis osa [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjast]] [[Tallinna Kooliõpilaste Pataljon]]is<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1937/04/24/20 Kuidas sattus Felix Moor ringhäälingusse], Postimees (1886-1944), nr. 110, 24 aprill 1937</ref> ja lõpetas [[1924]]. aastal [[Draamastuudio teatrikool]]i (I lend). Aastatel 1925–1927 töötas ta [[Eesti Draamateater|Draamastuudio Teatris]] näitlejana. Aastatel 1924–1944 oli ta [[Riigi Ringhääling|Riigi Ringhäälingu]] teadustaja, Eesti esimene raadioreporter ning kuuldemängude ja lastesaadete algataja. Sel perioodil astus ta vahel üles ka [[Rahvusooper Estonia|Estonias]] ja [[Tallinna Töölisteater|Tallinna Töölisteatris]]. Raadios tõi ta kuulajateni peamiselt kuuldemänge ja lastesaateid. Aastatel 1938–1941 oli ta [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi Riikliku Lavakunstikooli]], 1946–1950 [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti Riikliku Teatriinstituudi]] ja 1950–1953 [[GITIS-e eesti stuudio|GITIS‑e eesti stuudio]] kõnetehnika õppejõud. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli ta [[Eesti Raadio]] esimeste otseülekannete saatejuht. Tema viimane otseülekanne oli 1947. aasta [[Üldlaulupidu|üldlaulupeolt]]. == Isiklikku == Felix Moor oli alates 1925. aastast abielus [[Ly Lasner|Ly Lasneriga]] ja alates 1943. aastast [[Linda Sellistemägi|Linda Sellistemäega]]. Felix Moor on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, teatrirahva kvartalisse. == Mälestuse jäädvustamine == Alates 2012. aastast antakse [[Mart Relve]] algatusel välja [[Felix Moori tänuauhind|Felix Moori tänuauhinda]]. Mart Relve otsustas koos ema, kauaaegse [[Raadioteater|Raadioteatri]] režissööri [[Astrid Relve]]ga asutada auhinna pärast Felix Moori tütre [[Sirje-Lill Moor|Sirje-Lill Moori]] surma tema ja ta isa mälestuseks. Auhind on tunnustuseks missioonitundliku loova töö eest eestikeelsel kultuurimaastikul.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/3152519/ines-aru-ja-heli-pikk-said-raadioauhinnad Ines Aru ja Heli Pikk said raadioauhinnad.] Postimees, 10. aprill 2015.</ref> 25. augustil 2017 paigaldati Tallinnas Kreutzwaldi 14 asuva [[ERRi uudistemaja]] nurgasissepääsu kõrval asuvasse orva [[Aleksander Jakovlev]]i loodud Felix Moori bareljeef "MO:RF". Bareljeefi loomise konkursi idee algatajad ja eestvedajad olid [[Astrid Relve|Astrid]] ja [[Mart Relve]].<ref>[https://kultuur.err.ee/614821/galerii-uudistemaja-sissepaasu-juurde-paigaldati-felix-moori-bareljeef Galerii: Uudistemaja sissepääsu juurde paigaldati Felix Moori bareljeef.] ERR, 28. august 2017.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|2042}} {{JÄRJESTA:Moor, Felix}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatripedagoogid]] [[Kategooria:Tallinna Kooliõpilaste Pataljoni koosseis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1955]] 78herna6n4n60eb1t6u9vnumai8fvwv 4 90343 7152064 7128655 2026-05-12T09:51:39Z Kruusamägi 1530 7152064 wikitext text/x-wiki '''Pressiülevaade [[Vikipeedia]]st''' sisaldab linke artiklitele, kus on kirjutatud Vikipeedia [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse]] ja/või [[ingliskeelne Vikipeedia|ingliskeelse versiooni]] teemadel või mainitud neid tekstis. Artikleid, mis kasutavad Vikipeediat ja Wikipediat allikana, on loetletud selles artiklis: [[Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas]]. '''Sissekande formaat:'''<br/> <nowiki> * Autor: [http://www.aadress.ee/ "Artikli pealkiri"] Väljaande nimetus, päev. kuu aasta. Tsitaat: ''Info tsitaadi kohta.''</nowiki> Varasemad aastad on arhiveeritud: [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2004-2012|2004–2012]], [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2013–2019|2013–2019]]. == 2020 == *[https://maailm.postimees.ee/6873686/turgi-tuhistas-wikipedia-keelu "Türgi tühistas Wikipedia-keelu"] Postimees, 15. jaanuar 2020 *[https://novaator.err.ee/1028521/galerii-2019-aasta-eesti-parimad-teadusfotod "Galerii: 2019. aasta Eesti parimad teadusfotod"] ERR Novaator, 27. jaanuar 2020 *[https://www.ut.ee/et/uudised/moodunud-aasta-eesti-parim-teadusfotograaf-tavo-romann-0 "Möödunud aasta Eesti parim teadusfotograaf on Tavo Romann"] Tartu Ülikool, 27. jaanuar 2020 *[[Jan Rahman]]: [https://umaleht.ee/article/soomougrilaso-saiva-vikioppust/ "Soomõugrilasõ saiva vikioppust"] Uma Leht, 30. jaanuar 2020 * [https://www.facebook.com/eestiekspress/posts/10156754274961651 Ühe sodimise näitel juhiti tähelepanu sellele, et igaüks saab Vikipeediat täiendada] – Eesti Ekspressi Facebook'i leht, 3. veebruar 2020 * [https://tartu.postimees.ee/6889338/selgus-eelmise-aasta-vikipeedia-sober "Selgus eelmise aasta Vikipeedia sõber"] Tartu Postimees, 4. veebruar 2020 * [https://forte.delfi.ee/news/tarkvara/maailma-suuruselt-teise-wikipedia-koostas-peamiselt-uks-autor-kes-pole-isegi-inimene?id=89062259 "Maailma suuruselt teise Wikipedia koostas peamiselt üks autor, kes pole isegi inimene"] Delfi Forte, 27. veebruar 2020 * [https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteod-ttu-konetuvastus-ja-tu-masintolge-rahvaauhinna-voitis-oigekirjagurmaan "Aasta keeleteod on TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaan"] Haridus- ja Teadusministeerium, 11. märts 2020 * [http://www.kylauudis.ee/2020/03/26/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Kylauudis.ee]], 26. märts 2020 ** [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-n251941 "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounaeestlane.ee/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Lõunaeestlane.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounapostimees.postimees.ee/6934508/kriisi-ajal-saab-panustada-digikultuurile "Kriisi ajal saab panustada digikultuurile"] lounapostimees.postimees.ee, 27. märts 2020 *[https://www.err.ee/1080478/krimmi-venemaa-osana-kujutanud-opik-kutsutakse-tagasi "Krimmi Venemaa osana kujutanud õpik kutsutakse tagasi"] ERR, 21. aprill 2020 * Jaano Martin Ots: [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 * [https://opleht.ee/2020/05/avatud-oppematerjalide-idee-muudab-eesti-hariduse-mitmekesisemaks-ja-vordsemaks/ "Avatud õppematerjalide idee muudab Eesti hariduse mitmekesisemaks ja võrdsemaks"] Õpetajate Leht, 22. mai 2020 :Tsitaat: ''E-koolikotti võib võrrelda Vikipeediaga – see on võimalus teha avatud sisulitsentside abil ühisloomet, millesse panustavad paljud.'' * [https://www.err.ee/1102230/maakohus-muutis-oma-varasemat-seisukohta-ja-lubas-uhingule-nimeks-suvariik Maakohus muutis oma varasemat seisukohta ja lubas ühingule nimeks "Süvariik"] ERR, 15. juuni 2020 : Kohtuvaidlus keskendus olulises osas küsimusele, kas Vikipeedias antud definitsioon on kohane: "Ringkonnakohus nõustus põhimõtteliselt määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus on sõna "süvariik" tähenduse tõlgendamisel valesti lähtunud Vikipeedias avaldatud mõiste "riik riigis" tähendusest." * [https://novaator.err.ee/1130540/fotod-eestlased-noppisid-vikipeedia-fotovoistlusel-mitu-teist-kohta "Fotod: eestlased noppisid Vikipeedia fotovõistlusel mitu teist kohta"] ERR Novaator, 3. september 2020 * [https://tartu.postimees.ee/7055065/talgulised-keeletoimetasid-ule-poole-tuhande-vikipeedia-artikli "Talgulised keeletoimetasid üle poole tuhande Vikipeedia artikli"] Tartu Postimees, 4. september 2020 * [https://www.ut.ee/et/uudised/selgusid-parimad-vikipeedia-keeletoimetajad "Selgusid parimad Vikipeedia keeletoimetajad"] Tartu Ülikool, 4. september 2020 * Mikk Salu: [https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/eesti-teadlased-wikipedial-on-turismile-vaga-suur-moju?id=91082999 "Eesti teadlased: Wikipedial on turismile väga suur mõju"] Eesti Ekspress, 18. september 2020 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/vaata-jarele-wikipedia-saab-disainivarskenduse-ja-mitu-uut-kasulikku-funktsiooni/ "Vaata järele: Wikipedia saab disainivärskenduse ja mitu uut kasulikku funktsiooni"] digi.geenius.ee, 25. september 2020 * [[Jaak Jõerüüt]]: [https://epl.delfi.ee/arvamus/jaak-joeruut-eesti-valitsus-poliitika-semantika-ja-mustika?id=91410507 "Jaak Jõerüüt: Eesti valitsus – poliitika, semantika ja müstika"] Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2020 ** Tsitaat: ''[...] tõe levitamisele pretendeeriv globaalne netinähtus Wikipedia sisaldab vähesel, ent piisavalt detoneerival või mürgitaval määral ka ohtlikku faktivalet, hoiakuid kujundavaid ütlematajätmisi ja tendentslikke rõhutamisi.'' * [https://www.etag.ee/ootame-osalema-vikipeedia-teadusartiklite-konkursil/ "Ootame osalema Vikipeedia teadusartiklite konkursil"] Eesti Teadusagentuur, 6. november 2020 * [[Aivar Põldvee]]: [https://vikerraadio.err.ee/1151149/eesti-lugu-kes-rajas-forseliuse-seminari Eesti lugu. Kes rajas Forseliuse seminari?], Vikerraadio, 7. november 2020 ** Tsitaat: [...] ''kõik need niisugused ebatäpsused ja pooltõed ringlevad veel tänase päevani ja eriti kui usaldada selliseid kahtlasi allikaid nagu näiteks Vikipeedia.'' (alates 14:50) * [https://www.ut.ee/et/uudised/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Tartu Ülikool, 3. detsember 2020 ** [https://jarvateataja.postimees.ee/7124815/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Järva Teataja, 3. detsember 2020 * [https://jupiter.err.ee/1199125/keeletoimetamistalgud Terevisioon: Keeletoimetamistalgud] ERR, 7. detsember 2020 ==2021== *[https://maaelu.postimees.ee/7146973/entusiastid-soovivad-refotograafia-viia-massidesse "Entusiastid soovivad refotograafia viia massidesse"] maaelu.postimees.ee, 4. jaanuar 2021 * Sharyl Attkisson, tlk Magnus Nirgi [https://fonte.news/maailm/vikipeedia-on-katkine-susteem-ning-erihuvide-ja-pahalaste-poolt-juhitud-utleb-kaasasutaja/ "Vikipeedia on katkine süsteem ning erihuvide ja pahalaste poolt juhitud, ütleb kaasasutaja"] Fonte News, 9. jaanuar 2021 (artiklile viitab - "Otsing kallutatud[1] Vikipeedia entsüklopeediast" - ka Magnus Nirgi artikkel [https://fonte.news/uus-uhiskond/sotsiaalmeedia-teejuht-bitipoletuse-ajastul/ "Sotsiaalmeedia teejuht bitipõletuse ajastul"], Fonte News, 15. jaanuar 2021, milles on ka sellised soliidsed allikated nagu Objektiiv ja Breitbart) * Mark Baer, tlk [[Saale Kareda]] [https://fonte.news/luhidalt/vikipeedia-kohtu-ees-kas-nuud-vallandub-hagide-laine/ "Vikipeedia kohtu ees: kas nüüd vallandub hagide laine?"] Fonte News, 15. jaanuar 2021 *[[Jaan Undusk]] ja [[Marek Tamm]]: [https://vikerraadio.err.ee/1226374/ooulikool-jaan-undusk-ja-marek-tamm-digimaailm-ja-monda "Digimaailm ja mõnda"] Ööülikool, 16. jaanuar 2021 *[[Kristjan Port]]: [https://novaator.err.ee/1608076954/inimkonna-uhismalu-sunnist-moodus-20-aastat "Inimkonna ühismälu sünnist möödus 20 aastat"] ERR Novaator, 18. jaanuar 2021 *[https://leht.postimees.ee/7165310/wikipedia-sund-ja-hingehinnaga-esimene-apple-i-arvuti-kilde-jaanuarikuisest-tehnoloogiaajaloost "Wikipedia sünd ja hingehinnaga esimene Apple'i arvuti: kilde jaanuarikuisest tehnoloogiaajaloost"] Postimees, 27. jaanuar 2021 **Tsitaat: ''15. jaanuaril 2001 alustas tegevust Wikipedia. Jimmy Walesi (s 1966) ja Larry Sangeri (s 1968) loodud vaba ligipääsuga ning kollektiivsel toimetamisel põhinev infosüsteem on praegu kättesaadav 317 keeles ning ühtekokku on selles 55 miljonit artiklit. Igakuiselt kasutab wiki-süsteeme 1,7 miljardit inimest. Eestikeelses Vikipeedias on jaanuari lõpu seisuga rohkem kui 215 000 artiklit.'' *[[Priit Põhjala]]: [https://opleht.ee/2021/01/sonal-sabast-viki/ "Sõnal sabast: Viki"] Õpetajate Leht, 29. jaanuar 2021 *[https://www.nlib.ee/et/uudised/veebiarhiiv-ootab-infot-koroonaviirust-kajastavate-veebilehtede-kohta "Eesti veebiarhiiv ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta"] Eesti Rahvusraamatukogu uudised, 1. veebruar 2021 **Tsitaat: ''Esmase üleskutse järel möödunud kevadel saabus info ligi 60 veebiallika kohta, mis olid otseselt seotud uue viirusega. Nende hulgas oli näiteks teadusasutuste veebisaite, nõuandvaid lehekülgi eriolukorraga toimetulekuks, Vikipeedia artikleid, avalikke Facebooki gruppe, Youtube’i videosid jm.'' *[https://lounaeestlane.ee/vikipeedia-sobraks-valiti-ungari-paritolu-louna-eesti-filmitegija-edina-csullog/ "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu lõuna-eesti filmitegija Edina Csüllög"] lounaeestlane.ee, 3. veebruar 2021 * [https://bioneer.ee/vikipeedia-s%C3%B5braks-valiti-ungari-p%C3%A4ritolu-filmitegija-edina-cs%C3%BCll%C3%B6g "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu filmitegija Edina Csüllög"] Bioneer, 3. veebruar 2021 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7172671/vikipeedia-valis-uue-sobra "Vikipeedia valis uue sõbra"] lounapostimees.postimees.ee, 5. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608083656/huvitaja-vikipeedia-20-ja-eesti-e-lahendused-valismaal "Huvitaja. Vikipeedia 20 ja Eesti e-lahendused"] Vikerraadio, 5. veebruar 2021 * [https://majandus24.postimees.ee/7177846/wikipedia-segaduses-pilt-uhest-lillest-saab-iga-paev-90-miljonit-paringut "Wikipedia segaduses: pilt ühest lillest saab iga päev 90 miljonit päringut"] Postimees, 11. veebruar 2021 * [https://www.err.ee/1608118924/wikipedia-asutaja-tegemist-pole-enam-neutraalse-entsuklopeediaga "Wikipedia asutaja: tegemist pole enam neutraalse entsüklopeediaga"] ERR, 22. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608103813/uudis-mirko-ojakivi/1202272 "Uudis+"] Vikerraadio, 23. veebruar 2021 (umbes 10 min pikkune intervjuu Vikipeedia jt eestikeelsete entsüklopeediate teemal [[Tarmo Soomere]]ga, lõigu algus saates u 12:40) * [https://kultuur.err.ee/1608128059/uhepaevanaitus-kalamaja-korvad-kolis-taies-mahus-vikipeediasse "Ühepäevanäitus "Kalamaja kõrvad" kolis täies mahus Vikipeediasse"] ERR kultuur, 2. märts 2021 * [https://umaleht.ee/article/kau-vorokiilne-vikipeedia-artiklivoistlus/ "Käü võrokiilne Vikipeediä artiklivõistlus"] Uma Leht, 8. aprill 2021 * [[Raimu Hanson]]: [https://tartu.postimees.ee/7225086/kunst-hakkab-silma-ja-ka-korva-kui-teha-kirjeldustolked "Kunst hakkab silma ja ka kõrva, kui teha kirjeldustõlked"] Tartu Postimees, 15. aprill 2021 * [https://www.ut.ee/et/uudised/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Tartu Ülikool, 21. mai 2021 ** [https://kultuur.postimees.ee/7253650/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Postimees kultuur, 21. mai 2021 * [https://www.postimees.ee/7321950/eestikeelne-vikipeedia-saab-19 "Eestikeelne Vikipeedia saab 19"] Postimees, 24. august 2021 * [https://pealinn.ee/2021/08/24/eestikeelne-vikipeedia-saab-tana-19-aastaseks/ "Eestikeelne Vikipeedia saab täna 19. aastaseks"] Pealinn, 24. august 2021 * [[Aime Jõgi]]: [https://tartu.postimees.ee/7334633/kas-vikipedistid-paastavad-eesti-keele-see-on-voimalik "TARK TARTU ⟩ Kas vikipedistid päästavad eesti keele? See on võimalik"] Tartu Postimees, 10. september 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7335523/vikipeedia-argitab-inimesi-saatma-neile-fotosid-kultuurimalestistest "Vikipeedia ärgitab inimesi saatma neile fotosid kultuurimälestistest"] Tartu Postimees, 11. september 2021 * [https://maailm.postimees.ee/7340758/wikipedia-blokeeris-hiina-huve-artiklitesse-kirjutanud-toimetajaid "TOIMETUSSÕDA ⟩ Wikipedia blokeeris Hiina huve artiklitesse kirjutanud toimetajaid"] Postimees, 18. september 2021 * [[Raul Vinni]]: [https://saartehaal.postimees.ee/7340879/avjoska-paneb-kokku-igavest-puslet "SAARLANE ⟩ Avjoska paneb kokku igavest puslet"] Saarte Hääl, 18. september 2021 * [[Asso Ladva]]: [https://www.ohtuleht.ee/1044598/kuidas-sunnivad-wikipedia-artiklid-takistusi-seavad-absurdsed-autorioigused "KUIDAS SÜNNIVAD WIKIPEDIA ARTIKLID? Takistusi seavad absurdsed autoriõigused"] Õhtuleht, 29. september 2021 * [https://naine.ohtuleht.ee/1044987/osale-ja-voida-oktoobris-toimub-vikipeedias-eesti-kunsti-teemaline-artiklivoistlus "OSALE JA VÕIDA! Oktoobris toimub Vikipeedias eesti kunsti teemaline artiklivõistlus"] Õhtuleht, 4. oktoober 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7352784/oktoobris-toimub-vikipeedias-kunstikuu-raames-artiklivoistlus "Oktoobris toimub Vikipeedias kunstikuu raames artiklivõistlus"] Järva Teataja, 4. oktoober 2021 * [https://etv.err.ee/1608355772/valimisstuudio "Valimisstuudio": Tartu linnapeakandidaadid] ERR, 13. oktoober 2021 **Tsitaat: "Vikipeedia pealinn on tegelikult Tartu" – [[Tõnis Lukas]] (1:14:43) * [https://novaator.err.ee/1608391823/eesti-teadusfoto-konkurss-ootab-voistlustoid "Eesti teadusfoto konkurss ootab võistlustöid"] ERR Novaator, 4. november 2021 * [https://teadus.postimees.ee/7378356/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Postimees, 4. november 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7377917/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Järva Teataja, 5. november 2021 *[https://www.miks.ee/index.php/uudised/osale-voistkondlikul-vikipeedia-artiklivoistlusel "Osale võistkondlikul Vikipeedia artiklivõistlusel"] miks.ee Uudised, 26. november 2021 * [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-algavad-taas/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud algavad taas"] Sirp, 29. november 2021 * [https://www.err.ee/1608423401/iga-keelehuviline-saab-aidata-eestikeelset-vikipeediat-ladusamaks-muuta "Iga keelehuviline saab aidata eestikeelset Vikipeediat ladusamaks muuta"] ERR, 2. detsember 2021 * [https://opleht.ee/2021/12/vikiartikli-valkvoistlus-ootab-osalejaid/ "Vikiartikli välkvõistlus ootab osalejaid"] Õpetajate Leht, 2. detsember 2021 * [https://haridus.postimees.ee/7402273/vikipeedia-artikli-kirjutamise-valkvoistlus-opilastele-lahkab-omavalitsusi "Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistlus õpilastele lahkab omavalitsusi"] Postimees Haridus, 6. detsember 2021 * [https://menu.err.ee/1608442262/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2021-on-virgo-siil "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2021 on Virgo Siil"] ERR menu, 21. detsember 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7416428/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-on-tartlane "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf on tartlane"] Tartu Postimees, 26. detsember 2021 == 2022 == * [https://elu24.postimees.ee/7430933/wikipedias-visati-raivo-e-tamme-keskmise-nime-ule-korralikult-nalja "FOTOD ⟩ Wikipedias visati Raivo E. Tamme keskmise nime üle korralikult nalja"] Postimees elu24, 15. jaanuar 2022 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95648503/foto-olete-moelnud-mis-on-raivo-e-tamme-keskmine-nimi-mehe-wikipedia-lehekulg-sai-naljaka-taienduse "FOTO | Olete mõelnud, mis on Raivo E. Tamme keskmine nimi? Mehe Wikipedia lehekülg sai naljaka täienduse"] Kroonika, 15. jaanuar 2022 * [https://tartu.postimees.ee/7434083/wikimedia-eesti-kuulutas-tartu-kunstimuuseumi-vikipeedia-sobraks-2021 "Wikimedia Eesti kuulutas Tartu kunstimuuseumi Vikipeedia sõbraks 2021"] Tartu Postimees, 19. jaanuar 2022 * [https://novaator.err.ee/1608482546/galerii-vikipeedia-teadusfoto-konkursi-voitjad "Galerii: Vikipeedia teadusfoto konkursi võitjad"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2022 * [https://opleht.ee/2022/02/kadrina-keskkooli-opilased-vikipeedia-artikli-kirjutamine-arendas-mitmesuguseid-oskusi/ "Kadrina Keskkooli õpilased: Vikipeedia artikli kirjutamine arendas mitmesuguseid oskusi"] Õpetajate Leht, 16. veebruar 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/125560 "Kuku pärastlõuna: Ragnar Kaasik ja Sven-Erik Soosaar"] Kuku raadio, 14. märts 2022 * [https://maailm.postimees.ee/7495619/valgevenes-pandi-vikipeedia-toimetaja-kaheks-aastaks-vangi "Valgevenes pandi vikipeedia toimetaja kaheks aastaks vangi"] Postimees, 7. aprill 2022 * [https://digitark.ee/millised-on-wikipedia-koige-veidramad-lehekuljed/ "Millised on Wikipedia kõige veidramad leheküljed?"] Digitark, 11. aprill 2022 * [https://opleht.ee/2022/04/teises-klassis-koostatud-referaadist-sai-aastaid-hiljem-vikipeedia-artikkel/ "Teises klassis koostatud referaadist sai aastaid hiljem Vikipeedia artikkel"] Õpetajate Leht, 14. aprill 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/96585533/video-totalitaarne-diktatuur-venemaal-suveneb-putin-andis-kasu-luua-oma-vikipeedia "VIDEO | Totalitaarne diktatuur Venemaal süveneb: Putin andis käsu luua oma Vikipeedia"] Delfi Forte, 6. mai 2022 * [https://haridus.postimees.ee/7526173/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-auhinnad "Vikipeedia parimad keeletoimetajad said auhinnad"] Postimees haridus, 19. mai 2022 * [https://majandus.postimees.ee/7550781/google-noustus-wikipediale-sisu-eest-maksma "Google nõustus Wikipediale sisu eest maksma"] Postimees, 22. juuni 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120029586/hiina-koduperenaine-tegeles-wikipedias-kumme-aastat-venemaa-ajaloo-valjamotlemisega "Hiina koduperenaine tegeles Wikipedias kümme aastat Venemaa ajaloo väljamõtlemisega"] Delfi Forte, 1. juuli 2022 * [https://raamatud.postimees.ee/7557189/raamatukoguhoidjad-taiendavad-vikitsitaatide-keskkonda-1000-uue-tsitaadiga "Raamatukoguhoidjad täiendavad Vikitsitaatide keskkonda 1000 uue tsitaadiga"] Postimees raamatud, 4. juuli 2022 ** [https://kultuur.err.ee/1608645511/raamatukoguhoidjad-taiendavad-vikitsitaatide-keskkonda-1000-uue-tsitaadiga "Raamatukoguhoidjad täiendavad Vikitsitaatide keskkonda 1000 uue tsitaadiga"] ERR kultuur, 1. august 2022 * Käbi Laan, Ragnar Kaasik: [https://60pluss.postimees.ee/7562494/seenioridest-vabatahtlikud-toimetavad-vikipeedias "Seenioridest vabatahtlikud toimetavad Vikipeedias"] Postimees 60+, 12. juuli 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608681472/vikerhommik-taavi-libe-ja-janek-luts/6ae67ba0f8951d8bd611484888b37bc2 Arko Olesk. Eestikeelse vikipeedia sünnipäev] Vikerraadio, 24. august 2022 ** [https://menu.err.ee/1608694294/arko-olesk-peame-vikipeediat-vaartustama "Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama"] ERR menu, 25. august 2022 * [https://bioneer.ee/eestikeelne-vikipeedia-t%C3%A4histab-20-s%C3%BCnnip%C3%A4eva "Kolmapäeval, 24. augustil tähistab eestikeelne Vikipeedia 20. sünnipäeva"] Bioneer, 24. august 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/136093 "Sihik"] Kuku raadio, 24. august 2022 * [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/selge-vikikeele-suunas/ "Selge vikikeele suunas"] Sirp, 30. september 2022 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7633471/opilased-saavad-end-proovile-panna-kirjutades-oopaevaga-artikli-lindudest "Õpilased saavad end proovile panna, kirjutades ööpäevaga artikli lindudest"] Järva Teataja, 24. oktoober 2022 * [https://kylauudis.ee/2022/11/15/nadalavahetusel-kirjutati-vikipeediasse-eesti-lindudest/ Nädalavahetusel kirjutati Vikipeediasse Eesti lindudest] kylauudis.ee, 15. november 2022 * [https://virumaateataja.postimees.ee/7648631/haljala-noored-kirjutasid-vikipeediasse-hea-linnuartikli "Haljala noored kirjutasid Vikipeediasse hea linnuartikli"] Virumaa Teataja, 15. november 2022 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7648535/nadalavahetusel-kirjutati-vikipeediasse-eesti-lindudest "Nädalavahetusel kirjutati Vikipeediasse Eesti lindudest"] Järva Teataja, 18. november 2022 * [https://novaator.err.ee/1608796456/vikipeediat-vaevanud-rostripettuse-paljastas-15-aastane-koolipoiss "Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss"] ERR Novaator, 22. november 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608795175/labor-ideesahvatused-mottemaastikul/2fa8045651903853a324d40656fa68d5 "Ivo Kruusamägi. Teadusartiklivõistlus Vikipeedias", Labor] Vikerraadio, 4. detsember 2022 * [https://novaator.err.ee/1608818923/galerii-vikipeedia-teadusfoto-voistluse-voitjad-2022 "Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse võitjad 2022"] ERR Novaator, 13. detsember 2022 == 2023 == * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120127990/spetsialistid-murravad-pead-wikipedias-on-kaimas-kleopatra-buum "Spetsialistid murravad pead: Wikipedias on käimas Kleopatra-buum!"] Forte, 14. jaanuar 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1608837304/vikerhommik-kaja-karner/6ad4f23376d6b120250f3f1d69e87ec1 Tanel Tammet. Rahvusvaheline Vikipeedia päev] Vikerraadio, 15. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608851951/pruunsild-vikipeedia-peab-vastutama-seal-avaldatud-laimu-eest "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest"] ERR, 16. jaanuar 2023 ** [https://news.err.ee/1608852323/businessman-wikipedia-must-be-responsible-for-slander-published-there "Businessman: Wikipedia must be responsible for slander published there"] ERR News, 16. jaanuar 2023 * [[Sulev Vedler]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/120128718/isamaa-suurrahastaja-pankur-parvel-pruunsild-kaebas-vikipeedia-laimu-eest-kohtusse "Isamaa suurrahastaja pankur Parvel Pruunsild kaebas Vikipeedia laimu eest kohtusse"] Delfi, 16. jaanuar 2023 * [[Asso Ladva]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078277/arimees-parvel-pruunsild-suudistab-eesti-wikipedia-juhti-ivo-kruusamagit-laimus "Ärimees Parvel Pruunsild süüdistab Eesti Wikipedia juhti Ivo Kruusamägit laimus"] Õhtuleht, 17. jaanuar 2023 * [[Asso Ladva]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078331/pruunsilla-advokaat-ei-pea-kohtuvoitu-vikipeedia-vastu-sugugi-voimatuks "Pruunsilla advokaat ei pea kohtuvõitu Vikipeedia vastu sugugi võimatuks"] Õhtuleht, 18. jaanuar 2023 * [[Margus Martin]]. [https://www.postimees.ee/7694013/arimees-pruunsild-tahab-vikipeedia-koos-ligi-ja-ansipiga-liistule-tommata "Ärimees Pruunsild tahab Vikipeedia koos Ligi ja Ansipiga liistule tõmmata"] Postimees, 19. jaanuar 2023 * [[Siim Randla]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078693/laimuhagi-kohtus-jurgen-ligi-torjub-suudistusi "Laimuhagi kohtus: Jürgen Ligi tõrjub süüdistusi"] Õhtuleht, 25. jaanuar 2023 * [https://lasteekraan.err.ee/1608852965/nova-raagime-wikipediast Räägime Vikipeediast] Nova (ERR), jaanuar 2023 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/olukorrast-ajakirjanduses/142200 "Olukorrast ajakirjanduses: Miks Parvel Pruunslid ärritub Wikipedia peale ja mis see üldse on?"] Kuku raadio, 23. jaanuar 2023 *[https://haridus.postimees.ee/7703519/uliopilasi-oodatakse-osalema-vikipeedia-artikli-kirjutamise-voistlusel "Üliõpilasi oodatakse osalema Vikipeedia artikli kirjutamise võistlusel"] Postimees, 1. veebruar 2023 **[https://tartu.postimees.ee/7703552/uliopilased-saavad-end-proovile-panna-vikipeedia-valkvoistlusel "Üliõpilased saavad end proovile panna Vikipeedia välkvõistlusel"] Tartu Postimees, 1. veebruar 2023 * [https://maailm.postimees.ee/7705763/pakistan-blokeeris-vikipeedia-vaidetava-puhadust-teotava-sisu-tottu "Pakistan blokeeris Vikipeedia väidetava pühadust teotava sisu tõttu"] Postimees, 4. veebruar 2023 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/moni-minut-muusikata/152118 Mõni minut muusikata: Käbi Laan Vikipeediast] Elmar, 16. veebruar 2023 * [https://maaelu.postimees.ee/7714579/eesti-looduse-peatoimetaja-sai-vikipeedia-sobra-aunimetuse "Eesti Looduse peatoimetaja sai Vikipeedia sõbra aunimetuse"] Maa Elu, 17. veebruar 2023 * [https://tartu.postimees.ee/7717991/uliopilased-taiendasid-vikipeedias-eesti-arhitektuuri-ajalugu "Üliõpilased täiendasid Vikipeedias Eesti arhitektuuri ajalugu"] Tartu Postimees, 22. veebruar 2023 * [[Raul Rebane]]: [https://www.err.ee/1608935651/raul-rebane-kui-sind-pole-vikipeedias-pole-sind-olemas "Kui sind pole Vikipeedias, pole sind olemas"] ERR, 3. aprill 2023 * [[Ivo Kruusamägi]]: [https://www.err.ee/1608936794/ivo-kruusamagi-vaba-entsuklopeedia-ei-tahenda-reeglivaba-entsuklopeediat "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat"] ERR, 4. aprill 2023 * [https://www.err.ee/1608937136/vene-inimoiguste-noukoja-juht-tahab-vikipeedia-venemaal-keelustada "Vene inimõiguste nõukoja juht tahab Vikipeedia Venemaal keelustada"] ERR, 4. aprill 2023 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/153331 Sihik: Vahur Puik. MTÜ Ajapaik] Kuku raadio, 6. aprill 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1608932732/huvitaja-rahatarkus-ja-vikivoistlus/a28bae01ad0f0acd6d3bb35346a75c36 Huvitaja. "Rahatarkus ja vikivõistlus" (alates 30:45)] Vikerraadio, 13. aprill 2023 * Aleksander Algo, Jasper Käänik, Joonatan Allandi. [https://forte.delfi.ee/artikkel/120176936/video-see-on-nagu-soltuvus-saa-tuttavaks-meestega-kes-on-vikipeedias-toimetanud-ule-250-000-artikli "VIDEO | „See on nagu sõltuvus.“ Saa tuttavaks meestega, kes on Vikipeedias toimetanud üle 250 000 artikli"] Delfi, 22. aprill 2023 * [https://etunnid.tagasikooli.ee/e-tund/kuidas-luua-uheskoos-entsuklopeediat Ivo Kruusamägi - Kuidas luua üheskoos entsüklopeediat?] Tagasi Kooli e-tunnid, 3. mai 2023 * [https://keel.ut.ee/et/sisu/premeeriti-parimaid-vikipeedia-keeletoimetajaid "Premeeriti parimaid Vikipeedia keeletoimetajaid"] Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, 11. mai 2023 * [https://teadus.postimees.ee/7785951/kits-karneriks-uro-kliimakonverentsi-president-puuab-vikipeedias-oma-nime-naftast-puhtaks-pesta "Kits kärneriks: ÜRO kliimakonverentsi president püüab Vikipeedias oma nime naftast puhtaks pesta"] Postimees Teadus, 31. mai 2023 * [https://novaator.err.ee/1609028366/uuring-vikipeedia-otsib-uldhariduskooli-oppetoos-alles-oma-kohta "Uuring: Vikipeedia otsib üldhariduskooli õppetöös alles oma kohta"] ERR Novaator, 7. juuli 2023 * Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest "Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest"] Eesti Ekspress, 30. august 2023 * [https://teadus.postimees.ee/7868268/vikipeedia-kutsub-terminivoistlusele-eestikeelsetest-oskussonadest-kirjutama "Vikipeedia kutsub terminivõistlusele eestikeelsetest oskussõnadest kirjutama"] Postimees Teadus, 3. oktoober 2023 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7872451/eesti-korgkoolid-kutsuvad-huvilisi-osalema-vikipeedia-arendamises "Eesti kõrgkoolid kutsuvad huvilisi osalema Vikipeedia arendamises"] Järva Teataja, 13. oktoober 2023 * [https://www.sirp.ee/online-uudised/eesti-korgkoolid-kutsuvad-osalema-vikipeedia-arendamises/ "Eesti kõrgkoolid kutsuvad osalema Vikipeedia arendamises"] Sirp, 23. oktoober 2023 * Pille Priks. [https://opleht.ee/2023/10/meediapadevuse-harjutused-vikipeedias/ "Meediapädevuse harjutused Vikipeedias"] Õpetajate Leht, 24. oktoober 2023 * Ivo Kruusamägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120242016/keila-edestab-berliini-roomat-ja-tokyot "Keila edestab Berliini ja Tokyot. Eestikeelse Vikipeedia administraator kirjutab, milles Keila suurlinnadele ära teeb"] Eesti Ekspress, 24. oktoober 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609141460/labor/c7d849aa3c7561bb74f6ac03086280da Ivo Kruusamägi. Vikivõistlused] Labor. Vikerraadio, 5. november 2023 * Ann Siiman. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/11/siiman.pdf "Vikipeedia koolitunnis 1. Kuidas kasutada Vikipeedia sõsarprojekte õppetöös"] Oma Keel 47 / sügis 2023 * [https://novaator.err.ee/1609157485/vikipeedia-ootab-teadusfotosid-ja-teadusartikleid "Vikipeedia ootab teadusfotosid ja teadusartikleid"] ERR Novaator, 7. november 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609155548/keelesaade-oskussonad-vikipeedias Keelesaade. Oskussõnad Vikipeedias] Vikerraadio, 19. november 2023 * [https://elu24.postimees.ee/7913319/edetabelis-on-ullatusi-mida-vaadati-wikipediast-2023-aastal-enim "EDETABELIS ON ÜLLATUSI ⟩ Mida vaadati Wikipediast 2023. aastal enim?"] elu24 (Postimees), 7. detsember 2023 * [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-on-alanud/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud on alanud"] Sirp, 7. detsember 2023 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7916205/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2023 "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2023"] Järva Teataja, 14. detsember 2023 == 2024 == * [https://jarvateataja.postimees.ee/7940034/vikipeedia-sober-on-riina-reinsalu "Vikipeedia sõber on Riina Reinsalu"] Järva Teataja, 21. jaanuar 2024 * [https://novaator.err.ee/1609236591/galerii-vikipeedia-teadusfoto-voistluse-paremad-pildid "Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse paremad pildid"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2024 * [https://novaator.err.ee/1609236579/selgusid-vikipeedia-teadusfoto-ja-teadusartikli-voistluse-voitjad "Selgusid Vikipeedia teadusfoto ja teadusartikli võistluse võitjad"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2024 * [https://teadus.postimees.ee/7949130/fotod-ja-video-aasta-teadusfotograafiks-valiti-eesti-maaulikooli-vanemteadur-enno-merivee "FOTOD JA VIDEO ⟩ Aasta teadusfotograafiks valiti Eesti Maaülikooli vanemteadur Enno Merivee"] Postimees Teadus, 30. jaanuar 2024 * [https://teadus.postimees.ee/7954110/terminivoistlus-aitas-tuua-vikipeediasse-217-uut-artiklit "Terminivõistlus aitas tuua Vikipeediasse 217 uut artiklit"] Postimees Teadus, 6. veebruar 2024 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7953222/vikipeedia-terminivoistlus-aitas-tuua-vikipeediasse-217-uut-artiklit "Vikipeedia terminivõistlus aitas tuua Vikipeediasse 217 uut artiklit"] Järva Teataja, 7. veebruar 2024 * [https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/vikipeedia-voistlus-ootab-artikleid-laanemere-teemal/ "Vikipeedia võistlus ootab artikleid Läänemere teemal"] Rohegeenius, 9. veebruar 2024 * [https://opleht.ee/2024/02/kes-oskab-otsida-see-leiab-infootsingud-uldhariduskoolis/ "Kes oskab otsida, see leiab. Infootsingud üldhariduskoolis"] Õpetajate Leht, 13. veebruar 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609251275/okoskoop "Ökoskoop. Läänemere lood, Negavatt ja kliimanutika tuleviku keskus"] Vikerraadio, 26. veebruar 2024 * [https://sonumid.ee/2024/03/10/artikkel-okta-centrumist-tunnistati-voistluse-parimaks/ "Artikkel Okta Centrumist tunnistati võistluse parimaks"] Raplamaa Sõnumid, 10. märts 2024 * [https://tartu.postimees.ee/7986610/vikipeedia-kasutajad-saavad-monda-aega-voistelda-spordilugude-kirjutamises "Vikipeedia kasutajad saavad mõnda aega võistelda spordilugude kirjutamises"] Tartu Postimees, 25. märts 2024 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/04/04/ivo-kruusamagi-kasvatada-eesti-turismikaivet-kolmandiku-vorra-tehtav "Ivo Kruusamägi: kasvatada Eesti turismikäivet kolmandiku võrra? Tehtav!"] Äripäev, 4. aprill 2024 * [https://novaator.err.ee/1609303476/uuring-opetaja-teavitustoota-usaldab-eesti-opilane-vikipeediat-pimesi "Uuring: õpetaja teavitustööta usaldab Eesti õpilane Vikipeediat pimesi"] ERR Novaator, 5. aprill 2024 ** [https://news.err.ee/1609304091/study-without-teacher-guidance-estonian-students-place-blind-faith-in-wikipedia "Study: Without teacher guidance, Estonian students place blind faith in Wikipedia"] ERR News, 8. aprill 2024 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120286333/saagimi-wiki-lehelt-tuli-valja-ta-minevikust-teadmata-fakt-oh-my-god-ma-ei-teadnudki-et-see-seal-kirjas-on "Saagimi Wiki lehelt tuli välja ta minevikust teadmata fakt: oh my god, ma ei teadnudki, et see seal kirjas on"] Delfi Kroonika, 17. aprill 2024 * [https://www.postimees.ee/8013214/tallinnas-algab-rahvusvaheline-wikimedia-hakaton "Tallinnas algab rahvusvaheline Wikimedia häkaton"] Postimees, 3. mai 2024 ** [https://www.am.ee/node/8949 "Tallinnas algas rahvusvaheline Wikimedia häkaton"] Arvutimaailm, 3. mai 2024 * [https://r2.err.ee/1609333601/wikimedia-eesti-tegevjuht-ivo-kruusamagi-eestis-on-vahe-vikipeedia-toimetajaid "Wikimedia Eesti tegevjuht Ivo Kruusamägi: Eestis on vähe Vikipeedia toimetajaid"] R2, 6. mai 2024 * Maigi Vija. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2024/05/Maigi-Vija_Vikipeedia-koolitunnis-2.pdf "Vikipeedia koolitunnis 2"] Oma Keel, 1/2024, lk 72–77 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8021000/raamatukogu-ullatab-teadusfotodega "Raamatukogu üllatab teadusfotodega"] Virumaa Teataja, 15. mai 2024 * [https://lounaeestlane.ee/algas-vikipeedia-suvine-pildikogumiskampaania-kulast-kulla/ "Algas Vikipeedia suvine pildikogumiskampaania „Külast külla”"] lounaeestlane.ee, 3. juuni 2024 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8047466/teadusfoto-piilub-embruosse-ja-kosmosesse "Teadusfoto piilub embrüosse ja kosmosesse"] Virumaa Teataja, 26. juuni 2024 * [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-kogub-fotosid-eesti-kuladest/ "Vikipeedia kogub fotosid Eesti küladest"] Eesti Loodus, 8. juuli 2024 * [https://maailm.postimees.ee/8061758/ulevaade-vene-valitsus-peatas-putini-alternatiivse-vikipeedia-projekti-rahastamise "ÜLEVAADE ⟩ Vene valitsus peatas Putini «alternatiivse Vikipeedia» projekti rahastamise"] Postimees, 19. juuli 2024 * [https://www.ohtuleht.ee/melu/1115730/tosi-voi-fannide-unelm-eesti-staarid-reageerivad-koige-veidramatele-vikipeedia-faktidele-mis-nende-kohta-kirja-on-pandud "TÕSI VÕI FÄNNIDE UNELM? Eesti staarid reageerivad kõige veidramatele Vikipeedia faktidele, mis nende kohta kirja on pandud"] Õhtuleht, 9. oktoober 2024 * [https://haridus.postimees.ee/8112230/taas-algab-vikipeedia-terminivoistlus "Taas algab Vikipeedia terminivõistlus"] Postimees, 10. oktoober 2024 * [https://teadus.postimees.ee/8113560/wikikogukond-alustab-voitlust-tehisaru-vastu-oigemini-selle-rumaluse-vastu "Wikikogukond alustab võitlust tehisaru vastu – õigemini selle rumaluse vastu"] Postimees, 11. oktoober 2024 * [https://opleht.ee/2024/10/viie-klikiga-infopadevaks-vikipeedia-voimalustest-koolides/ "Viie klikiga infopädevaks. Vikipeedia võimalustest koolides"] Õpetajate Leht, 22. oktoober 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120338343/toomas-alatalu-ehk-uritaks-vikipeedias-loobuda-ekp-keskkomitee-juurutatud-eesti-loovisikute-tuhistamise-kultuurist "Toomas Alatalu: ehk üritaks Vikipeedias loobuda EKP keskkomitee juurutatud Eesti loovisikute tühistamise kultuurist?"] Eesti Päevaleht, 23. november 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609524149/labor-alla-16-keelatud-kivistunud-eesti/ed5c48495985dde379dcd96a88ad2ad1 Ivo Kruusamägi. Võistlused ja korje] Labor (Vikerraadio), 1. detsember 2024 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120340512/algasid-vikipeedia-keeletoimetamistalgud "Algasid Vikipeedia keeletoimetamistalgud"] Delfi Forte, 2. detsember 2024 ** [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-on-alanud/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud on alanud"] Sip, 7. detsember 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120342268/ivo-kruusamagi-vikipedistid-ei-salli-viidete-puudumist-anonuumsed-viideteta-muudatused-tuhistatakse "Ivo Kruusamägi: vikipedistid ei salli viidete puudumist. Anonüümsed viideteta muudatused tühistatakse!"] Eesti Päevaleht, 9. detsember 2024 * Jaan-Juhan Oidermaa. [https://novaator.err.ee/1609552675/fotod-eesti-teaduspiltnikud-said-vikipeedia-fotovoistlusel-mitu-tunnustust "Fotod: Eesti teaduspiltnikud said Vikipeedia fotovõistlusel mitu tunnustust"] ERR Novaator, 16. detsember 2024 * [https://tartu.postimees.ee/8161777/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograafiks-valiti-tartlane-olari-pilnik "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograafiks valiti tartlane Olari Pilnik"] Tartu Postimees, 29. detsember 2024 == 2025 == * [[Raul Rebane]]. [https://www.err.ee/1609568068/raul-rebane-kes-on-kuhja-all-peab-karjuma-koige-kovemini "Kes on kuhja all, peab karjuma kõige kõvemini"] ERR, 6. jaanuar 2025 * [[Ivo Kruusamägi]]. [https://novaator.err.ee/1609572502/ivo-kruusamagi-mida-otsiti-2024-aastal-vikipeediast "Mida otsiti 2024. aastal Vikipeediast?"] ERR Novaator, 10. jaanuar 2025 * Raul Veede. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/taat-istu-tsitaat/ "Taat, istu! Tsitaat!"] Sirp, 10. jaanuar 2025 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/198290 Ivo Kruusamägi. 2024. aasta Vikipeedias] Kuku pärastlõuna, 13. jaanuar 2024 * [https://elu24.postimees.ee/8178226/video-elon-muski-ja-wikipedia-vastasseis-milline-on-tode-skandaalse-zesti-taga "VIDEO ⟩ Elon Muski ja Wikipedia vastasseis – milline on tõde skandaalse žesti taga"] Elu24, 24. jaanuar 2025 * [https://tartu.ee/et/uudised/terminivoistlus-taiendas-vikipeediat-72-uue-terminiartikliga "Terminivõistlus täiendas Vikipeediat 72 uue terminiartikliga"] tartu.ee, 4. veebruar 2025 * [https://www.err.ee/1609598366/konservatiivid-suudistavad-vikipeediat-parempoolse-meedia-tsenseerimises "Konservatiivid süüdistavad Vikipeediat parempoolse meedia tsenseerimises"] ERR, 7. veebruar 2025 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/proovi-jarele-vikipeedia-artikleid-on-nuud-voimalik-avastada-tiktoki-stiilis/ "Proovi järele: Vikipeedia artikleid on nüüd võimalik avastada TikToki stiilis"] digigeenius, 10. veebruar 2025 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8192455/raul-rebane-palvis-aunimetuse-vikipeedia-sober-2024 "Raul Rebane pälvis aunimetuse "Vikipeedia sõber 2024""] Virumaa Teataja, 14. veebruar 2024 ** [https://www.am.ee/node/9128 "Vikipeedia sõber 2024 on Raul Rebane"] arvutimaailm, 15. veebruar 2025 * [https://r4.err.ee/1609630667/v-jyhvi-est-svoi-geroi-vikipedii "В Йыхви есть свои герои "Википедии""] Raadio4, 12. märts 2025 * [https://tartu.ee/et/uudised/algab-vikipeedia-artiklivoistlus-treenerid-vikiajalukku "Algab Vikipeedia artiklivõistlus "Treenerid (viki)ajalukku""] tartu.ee, 31. märts 2025 **[https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/vikipeedia-artiklivoistlus-treenerid-viki-ajalukku-kutsub-kaasa-looma "Vikipeedia artiklivõistlus “Treenerid (viki)ajalukku” kutsub kaasa lööma"] EOK, 10. aprill 2025 *[https://goodnews.ee/vikipeedia-kutsub-kirjutama-hispaania-teemadel/ "Vikipeedia kutsub kirjutama Hispaania teemadel"]Goodnews, 7. aprill 2025 * [[Kalevi Kull]]. [https://edasi.org/252813/kalevi-kull-vikipeediast-biosemiootiku-ja-tasaarengu-vaates/ "Vikipeediast, (bio)semiootiku ja tasaarengu vaates"] Edasi, 23. aprill 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120373292/trumpi-valitud-prokuror-on-votnud-sihikule-vikipeedia "Trumpi valitud prokurör on võtnud sihikule Vikipeedia"] Delfi Forte, 27. aprill 2025 * [https://www.sirp.ee/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-preemiad/ "Vikipeedia parimad keeletoimetajad said preemiad"] Sirp, 9. mai 2025 * Lennart Ruuda. [https://www.levila.ee/raadio/nohikute-tulipesa-pilk-vikipeedia-tagatuppa "Nohikute tüli. Pilk Vikipeedia tagatuppa"] Levila, mai 2025 ** Lennart Ruuda. [https://www.levila.ee/video/solvamine-on-inimoigus-draama-eesti-vikipeedias “Solvamine on inimõigus”: draama Eesti Vikipeedias] Levila, juuni 2025 (videolugu) * [[Virgo Siil]]. [https://www.muurileht.ee/isetegija-eneseoigustus/ Isetegija eneseõigustus] Sirp, juuni 2025 *[https://www.tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-ootab-2025-aasta-laulu-ja-tantsupeo-fotosid "Vikipeedia ootab 2025. aasta laulu- ja tantsupeo fotosid"] tartu.ee, 14. juuli 2025 * Raul Veede. [https://www.loodusajakiri.ee/teatmekirjandusse-saabub-internetiajastu/ "Teatmekirjandusse saabub internetiajastu"] Horisont, 29. august 2025 * [https://online.le.ee/2025/09/11/fotovoistlus-jaadvustab-rongasrist-ja-legend-sitakoti-matsist/ "Fotovõistlus jäädvustab: rõngasrist ja legend Sitakoti Matsist"] Lääne Elu, 11. september 2025 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8322324/rakvere-riigigumnaasium-aitab-noortel-avastada-viru-vage "Rakvere riigigümnaasium aitab noortel avastada Viru väge"] Virumaa Teataja, 12. september 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120408310/wikipedia-hoia-alt-elon-musk-teatas-et-kaivitab-peagi-oma-grokipedia "Wikipedia, hoia alt! Elon Musk teatas, et käivitab peagi oma Grokipedia"] Delfi Forte, 6. oktoober 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120418894/elon-muski-grokipedia-allikate-hulgas-on-neonatsistlikud-ja-musta-nimekirja-kantud-veebisaidid "Elon Muski Grokipedia allikate hulgas on neonatsistlikud ja musta nimekirja kantud veebisaidid"] Delfi Forte, 22. november 2025 * [https://vikerraadio.err.ee/1609853638/labor-kutt-korilase-keerukas-elu/febfc2ad177216e8161711b20290bcee Ivo Kruusamägi. Trükiviki] Labor. Vikerraadio, 23. november 2025 * [https://www.sirp.ee/teadusfotode-konkurss-kutsub-osalema/ "Teadusfotode konkurss kutsub osalema"] Sirp, 24. november 2025 * [[Aime Jõgi]]. [https://tartu.postimees.ee/8368115/elu-ise-vikipedist-ivo-kruusamagi-trukkis-omal-moel-valja-eestikeelse-vikipeedia "ELU ISE ⟩ Vikipedist Ivo Kruusamägi trükkis omal moel välja eestikeelse Vikipeedia"] Tartu Postimees, 26. november 2025 * [[Darja Lavõgina]]. [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-teaduspohisus-kui-meie-tuleviku-vaetis/ "Vikipeedia teaduspõhisus kui meie tuleviku väetis"] Horisont, 12. detsember 2025 * [https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/12/29/vaata-fotovoistluse-wiki-loves-monuments-10-parimat-eesti-fotot "Vaata fotovõistluse Wiki Loves Monuments 10 parimat Eesti fotot"] Imeline Teadus, 29. detsember 2025 * [https://www.am.ee/node/9399 "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2025 on Janek Lass"] Arvutimaailm, 31. detsember 2025 ** [https://rus.err.ee/1609898654/luchshim-fotografom-goda-jestonskoj-vikipedii-priznali-janek-lassa "Лучшим фотографом года эстонской "Википедии" признали Янек Ласса"] ERR, 31. detsember 2025 * [https://digi.geenius.ee/eksklusiiv/infosoda-vabas-entsuklopeedias-vene-narratiivide-ja-variisikute-vaitel-ei-sundinud-kaja-kallas-ott-tanak-ja-carmen-kass-eestis/ "Infosõda vabas entsüklopeedias: Vene narratiivide ja variisikute väitel ei sündinud Kaja Kallas, Ott Tänak ja Carmen Kass Eestis"] digi.geenius.ee, 31. detsember 2025 == 2026 == * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikipedias-kaib-praegu-sustemaatiline-infosoda-eesti-vastu/ "Wikipedias käib praegu süstemaatiline infosõda Eesti vastu"] digi.geenius.ee, 5. jaanuar 2026 * [https://novaator.err.ee/1609903111/vikipedist-vabatahtlikel-on-raske-vikipeediat-vene-propaganda-eest-kaitsta "Vikipedist: vabatahtlikel on raske Vikipeediat Vene propaganda eest kaitsta"] ERR Novaator, 7. jaanuar 2026 ** [https://news.err.ee/1609903256/estonian-volunteers-struggling-to-protect-wikipedia-from-russian-propaganda "Estonian volunteers struggling to protect Wikipedia from Russian propaganda"] ERR News, 7. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/arvamus/ronald-liive-wikipedia-infosojas-on-kaja-kallase-ja-veel-ligi-600-profiili-petmine-vaid-jaamae-tipp/ "Ronald Liive: Wikipedia infosõjas on Kaja Kallase ja veel ligi 600 profiili petmine vaid jäämäe tipp"] digi.geenius.ee, 7. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/riigikantselei-ja-valisministeerium-hakkavad-uurima-mida-teha-wikipedias-oleva-eesti-vastase-infosojaga/ "Riigikantselei ja välisministeerium hakkavad uurima, mida teha Wikipedias oleva Eesti-vastase infosõjaga"] digi.geenius.ee, 7. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/1148233/halastamatu-infosoda-kremli-trollid-kirjutavad-wikipedias-umber-eesti-ajalugu "HALASTAMATU INFOSÕDA! Kremli trollid kirjutavad Wikipedias ümber Eesti ajalugu"] Õhtuleht, 8. jaanuar 2026 * [https://vikerraadio.err.ee/1609903901/ronald-liive-wikipedias-toimuvast-eesti-vastasest-infosojast "Ronald Liive Wikipedias toimuvast Eesti-vastasest infosõjast"] Vikerraadio, 8. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/1148301/infosoda-vene-trollid-saastavad-ingliskeelset-vikipeediat-oma-propagandaga "Infosõda: vene trollid saastavad ingliskeelset Vikipeediat oma propagandaga"] Õhtuleht, 8. jaanuar 2026 * [https://arvamus.postimees.ee/8393289/juhtkiri-kubersoda-ajaloo-parast "JUHTKIRI ⟩ Kübersõda ajaloo pärast"] Postimees, 8. jaanuar 2026 * [https://www.postimees.ee/8393341/vikipeedias-kiputakse-eesti-ajalugu-umber-kirjutama "Vikipeedias kiputakse Eesti ajalugu ümber kirjutama"] Postimees, 9. jaanuar 2026 ** [https://www.mke.ee/et/uudised-et/vikipeedias-kiputakse-eesti-ajalugu-umber-kirjutama/ "Vikipeedias kiputakse Eesti ajalugu ümber kirjutama"] MK-Estonija, 9. jaanuar 2026 ** [https://www.mke.ee/sobytiya/v-vikipedii-pytayutsya-perepisat-istoriyu-estonii/ "В Википедии пытаются переписать историю Эстонии"] MK-Estonija, 9. jaanuar 2026 * [https://tv.delfi.ee/artikkel/120428351/video-vene-valeinfo-wikipeedias-voib-mojutada-ka-seda-kuidas-ai-mudelid-ajalugu-tunnevad-tapselt-see-mida-venemaa-on-alati-taotlenud "VIDEO | Vene valeinfo Wikipedias võib mõjutada seda, kuidas AI-mudelid ajalugu tunnevad. „Täpselt see, mida Venemaa on alati taotlenud!“"] Delfi, 9. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/noored/1148501/mis-toimub-valismaal-iraani-rahutused-ja-kremli-trollid "MIS TOIMUB VÄLISMAAL? Iraani rahutused ja Kremli trollid"] Õhtuleht, 12. jaanuar 2026 * [https://jupiterpluss.err.ee/1609911535/vikipedii-segodnja-ispolnjaetsja-25-let Кофе+: "Википедии" сегодня исполняется 25 лет] ERR Jupiter, 15. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikipedia-vedajad-pesevad-eesti-vastases-infosojas-kaed-puhtaks-muudatuste-taga-on-kogukonna-konsensus/ "Wikipedia vedajad pesevad Eesti-vastases infosõjas käed puhtaks: muudatuste taga on kogukonna konsensus"] digi.geenius.ee, 15. jaanuar 2026 * [https://novaator.err.ee/1609912972/galerii-selgusid-teadusfoto-2025-konkursi-voitjad "Galerii: selgusid teadusfoto 2025 konkursi võitjad"] ERR Novaator, 16. jaanuar 2026 ** [https://www.loodusajakiri.ee/eesti-teadusfotod-2025/ "Eesti teadusfotod 2025"] Horisont, 22. jaanuar 2026 * Kristjan Port. [https://novaator.err.ee/1609914817/wikipedia-kulastatavuse-langus-kuulutab-mottelaiskuse-ajastu-algust "Wikipedia külastatavuse langus kuulutab mõttelaiskuse-ajastu algust"] ERR Novaator, 19. jaanuar 2026 * [https://www.youtube.com/watch?v=A9KjvCWvlTs 19.01 Geeniuse digisaade: Wikipedia infosõja jätk ja Honori kallis telefon] Geenius Meedia, 19. jaanuar 2026 (helifail YouTube keskkonnas) * [https://r4.err.ee/1609905506/podrobnosti/8fb1854ca6a646d28aefb42e4f3704f2 "Как защищают Википедию от информационного влияния?"] R4, 20. jaanuar 2026 * [https://nova.err.ee/1609914041/eesti-lugu-raamatuaasta-eestikeelne-entsuklopeedia-2 Eesti lugu. Raamatuaasta. Eestikeelne entsüklopeedia 2] 31. jaanuar 2026 ([https://nova.err.ee/1609907192/eesti-lugu-raamatuaasta-eestikeelne-entsuklopeedia-1 1. osa]) * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikimedia-juurdlus-ei-tuvastanud-wikipedias-eesti-vastast-koordineeritud-infosoda/ "Wikimedia juurdlus ei tuvastanud Wikipedias Eesti-vastast koordineeritud infosõda"] digi.geenius.ee, 3. veebruar 2026 * [https://tartu.postimees.ee/8416157/tartu-ulikooli-lektor-ann-siiman-sai-vikipeedia-sobra-tiitli "Tartu ülikooli lektor Ann Siiman sai Vikipeedia sõbra tiitli"] Tartu Postimees, 14. veebruar 2026 ** [https://tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-sober-2025-ann-siiman "Vikipeedia sõber 2025 on Ann Siiman"] tartu.ee, 16. veebruar 2026 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120566030/kurioosum-tehisarubot-tulitses-wikipedias-ja-solvus-parast-blokeerimist "Kurioosum: tehisarubot tülitses Wikipedias ja solvus pärast blokeerimist"] Delfi Forte, 7. aprill 2026 * Ivo Kruusamägi. [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-andmemeres-mida-ja-millal-loetakse/ "Vikipeedia andmemeres: mida ja millal loetakse?"] Horisont, 10. aprill 2026 * [https://tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-ootab-fotosid-eesti-loodusest "Vikipeedia ootab fotosid Eesti loodusest"] tartu.ee, 11. mai 2026 ==Välislingid== * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?hl=en&ie=UTF-8&q=vikipeedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: vikipeedia] * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?as_q=wikipedia&num=10&hl=en&ie=UTF-8&ctz=-120&c2coff=1&as_epq=&as_oq=&as_eq=&as_drrb=q&as_qdr=a&as_mind=1&as_minm=1&as_miny=2000&as_maxd=4&as_maxm=2&as_maxy=2010&lr=lang_et&safe=active&q=wikipedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: wikipedia, otsitakse ainult eestikeelsetelt lehtedelt] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus|{{PAGENAME}}]] mwxyz47rcyuu97z4r6k0k5w6wqgihmz 0 96542 7152096 7136584 2026-05-12T10:45:34Z The Prince of Tartu 901 /* 2026 */ 7152096 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} ''See loend loetleb [[Loomingu Raamatukogu]]s alates [[1957]]. aastast ilmunud teosed.'' ==1957== *1. [[Pentti Haanpää]]. "Elu suurelt maanteelt". Soome keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]] *2. [[William Jacobs]]. "Säravad suled". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *3. [[Friedebert Tuglas]]. "Ühe Norra reisi kroonika". *4. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ivan Tšuprovi langemine". Vene keelest tõlkinud [[Paul Viiding]] *5. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *6. [[Aleksandr Kuprin|Aleksander Kuprin]]. "Tsirkuses". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *7. [[Alberto Moravia]]. "Rooma novelle". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *8. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *9. [[Konstantin Paustovski]]. "Suvepäevad". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *10. "Vanaisade vahelugemisi. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *11. [[Vera Panova]]. "Serjoža". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *12. [[Elsa Triolet]]. "Avignoni armastajad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|A. Gross]] *13. [[John Steinbeck]]. "Pärl". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Guy de Maupassant]]. "Valik novelle". Prantsuse keelest tõlkinud [[Nelly Toiger]] *15. [[Branislav Nušitš]]. "Humoreske ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]], [[Viktor Tomberg]] *16. [[Antanas Vienuolis]]. "Uppunu". Leedu keelest tõlkinud [[Aili Erleman]] *17. [[Halldór Laxness]]. "Hea preili ja härrasmaja". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *18. "Neljakümne aasta eest. Vanade eesti revolutsionääride mälestusi". *19. [[Kazimierz Brandys]]. "Olevikumälestusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. "40 luuletust. Põimik nõukogude rahvaste poeesiat". Koostanud [[Ralf Parve]], vene keelest tõlkinud [[Felix Kotta]] *21. [[Aleksander Siivas]]. "Lõpuni kindel: jooni [[Hans Heidemann]]i elust dokumentide alusel". *22. [[Karel Čapek]]. "Jutte ühest ja teisest taskust". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrejs Upīts|Andrej Upit]]. "Valik novelle". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *24. [[Erni Krusten]]. "Õnnetu armastus". ==1958== *1. "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Kiira Sipjagina]] *2. [[Anton Hansen Tammsaare]]. "Elavad nukud". *3. [[Leonhard Frank]]. "Karl ja Anna. Michaeli tagasitulek". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *4. [[Egon Rannet]]. "Kadunud poeg". *5–6. [[Graham Greene]]. "Vaikne ameeriklane". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *7. [[Svetoslav Minkov]]. "Õlgveltveebel". Vene keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *8. [[Aleksei Tolstoi]]. "Siug". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Martin Andersen Nexø]]. "Tühjade kohtade reisijad". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]]. "Kolumbus kinnitab otsad". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *11. [[Heikki Lounaja]]. "Tema Majesteet ja teisi novelle ning teisi jutte". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Maamees naerab. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *13. "Kevadelaulud. Põimik eesti looduselüürikat". Koostanud [[Ralf Parve]] *14. [[Vercors]]. "Mere vaikus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *15. [[Jerzy Andrzejewski]]. "Kuldne rebane". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *16. [[Jaroslav Hašek]]. "Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]]. "Legendi järg: noormehe märkmeid". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *18. Anatoli Kuznetsov. "Legendi järg: noormehe märkmeid (II)". Vene keelest tõlkinud Kiira Sipjagina *19. [[Gottfried Keller]]. "Kolm Seldwyla juttu". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *20. [[John Galsworthy]]. "Forsyte'i pääsmine". Inglise keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *21. [[Vicente Blasco Ibáñez]]. "Valencia lood". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *22. [[Bernhard Seeger]]. "Kui lapsed ei ole enam lapsed: külajutte". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Sikemäe]] *23. [[Antoine de Saint-Exupéry]]. "Inimeste maa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Hange]] *24. [[Domenico Rea]]. "Pildikesi Napolist". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Heinrich Böll]]. "Jällenägemine puiesteel". Saksa keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *26. [[Lilli Promet]]. "Ainult puhtast armastusest: novelle ja laaste". *27. "Indoneesia jutte". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *28. [[Pavel Kohout]]. "Niisugune armastus". Tšehhi keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *29. [[Miervaldis Birze|Miervald Birze]]. "Kõigile õitsevad aedades roosid...: jutustus kolme nädala sündmustest". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *30. [[Artur Lundkvist]]. "Vindinge valss". Rootsi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *31. [[Mihhail Koltsov]]. "Ajaloost ja argipäevast: olukirjeldusi ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *32. [[Gilbert Keith Chesterton]]. "Isa Browni lugusid". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *33. [[Zsigmond Móricz]]. "Seitse kreutserit". Ungari keelest tõlkinud [[Paula Palmeos]] *34. [[Premendro Mitro]]. "Robinson Crusoe oli tüdruk". Venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Harald Joasoon]] *35. [[Øivind Bolstad]]. "Toska saare vembumees". Norra keelest tõlkinud E. Suurväli, [[Henrik Sepamaa]] *36. "Nimi pole see, mis kuulsaks teeb. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Einar Maasik]] ==1959== *1. [[Ludvik Aškenazy]] "Laste-etüüdid". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. "Merejutte". Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] jt *3. [[Robert Burns]]. "Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme". Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *4. [[William Saroyan]]. "Terves ilmas ja lausa taevas". Inglise keelest tõlkinud A. Bergman *5. [[Vera Inber]]. "Ööbik ja roos". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *6. "Rumeenia novelle". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7. [[Šolom Aleihhem]]. "Kuuskümmend kuus". Juudi keelest tõlkinud [[Aron Tamarkin]] *8. [[François Mauriac]]. "Ussipesa. I osa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *9. François Mauriac. "Ussipesa. II osa". Prantsuse keelest tõlkinud Hans Vanaveski *10. [[Arnold Zweig]]. "Vikerkaar". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *11. "Poiss ja päike. Armeenia novelle". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] *12. [[Hans Kirk]]. "Tütarlaps tamburiiniga". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Sergei Antonov]]. "Uus töötaja". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *14. [[Manivald Kesamaa]] ja [[Herbert Mere]]. "Hiina tähtede all. I osa". *15. Manivald Kesamaa ja Herbert Mere. "Hiina tähtede all. II osa". *16. [[W. Somerset Maugham]]. "Värisev leht: novellid Lõunamere saartelt". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *17. [[Stepan Vassiltšenko]]. "Mustlanna". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *18. [[Bertolt Brecht]]. "Kalendrijutud". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Jaan Kross]] *19. [[Einar Maasik]]. "Koduküla teel". *20. [[Pierre Courtade]]. "Kõrgemad loomad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *21. [[Ivar Lo-Johansson]]. "Vili valmib nüüd Dakotas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *22. [[Aleksander Grin]]. "Punased purjed". Vene keelest tõlkinud O. Mamers *23–24. [[Ray Bradbury]]. "451° Fahrenheiti". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *25. [[Nikolai Gribatšov]]. "Augustikuu tähed". Vene keelest tõlkinud [[Vello Vent]] *26. "Saksad surevad, mõisad põlevad: valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905–1917". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *27. [[William Heinesen]]. "Nõiutud valgus". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *28. [[Vance Palmer]]. "Laskem linnud vabadusse". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *29. [[Paul Guimard]]. "Le Havre'i tänav". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *30. [[Aleksander Dovženko]]. "Poeem merest". Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *31. [[Karlludwig Opitz]]. "Minu kindral: ühe staabiveltveebli distsipliinilage raport". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *32. [[Vassili Ardamatski]]. "Kohtumised". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *33. [[Sadek Hedajät]]. "Hadži-aga". Pärsia keelest tõlkinud [[Inna Genss]] *34. [[Theun de Vries]]. "Friisi postitõld". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *35. [[Aleksander Kozatšinski]]. "Roheline vanker". Vene keelest tõlkinud [[Henno Meriste]] *36. [[Veikko Huovinen]]. "Havukka-Aho mõtleja". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37. "Õlimüüja ja Lillehaldjas. Tundmatu autori teos XIV sajandist". Hiina keelest tõlkinud [[Leo Leesment]] *38. [[Ernö Urban]]. "Kaks vaati rummi". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Ernest Hemingway]]. "Mehed ilma naisteta". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Seppik]] *40. [[Sigurd Hoel]]. "Nad armastasid teineteist". Norra keelest tõlkinud [[Hendrik Sepamaa]] *41. [[Juri Nagibin]]. "Öine külaline". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *42. [[Marie Pujmanová]]. "Õde Alena". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Aafrika jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *44. [[Konstantin Simonov]]. "Kaugel idas". Vene keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]] *45. [[Angus Wilson]]. "Halb seltskond". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *46. [[Juliusz Słowacki]]. "Maria Stuart: ajalooline draama". Poola keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Aleksander Kurtna]] *47. [[Aleksander Rekemtšuk]]. "Suvepuhkuste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Alma Selge]] *48. [[John Osborne]]. "Vaata raevus tagasi". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *49. [[Ostap Višnja]]. "Jahimees muheleb". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *50. [[Miguel Ángel Asturias]]. "Nädalalõpp Guatemaalas". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *51. [[Katri Vala]]. "Maa rinnal". Soome keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *52. "Levanti. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Elvi Männik]] ==1960== *1. [[Mart Raud]]. "Igaviku lävel". *2. [[Vladimir Bill-Belotserkovski]]. "Bismarck ja neeger". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3. [[Wolfgang Borchert]]. "Ukse taga". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *4. [[Anton Tšehhov]]. "Orus". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *5. [[Tô Hoái]]. "Muong Gion". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *6. [[Johannes Barbarus]]. "Kolm juttu". *7. [[Halldór Stefánsson]]. "Tasu päästmise eest". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *8. [[Eduard Vilde]]. "Casanova jätab jumalaga". *9. [[John O'Hara]]. "Perekondlik koosviibimine". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *10. [[Venjamin Kaverin]]. "Tundmatu sõber". Vene keelest tõlkinud [[Helvi Einas]] *11. [[Olavi Siippainen]]. "Sinise jakiga tüdruk". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Spordilugusid". *13. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Rõõmus poiss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *14. [[Frigyes Karinthy]]. "Palun, härra õpetaja!" Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Tšõngõz Ajtmatov]]. "Džamilja". Vene keelest tõlkinud [[Ardo Sivadi]] *16. [[Sofja Vinogradskaja]]. "Esimesed aastad". Vene keelest tõlkinud [[Arnold Miller]] *17. [[Mark Twain]]. "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *18. [[Rein Sepp]]. "Viimne üksiklane". *19. [[Carlo Montella]]. "Kiri Giuliale". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. [[Premtšand]]. "Kaotuse võit". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *21. [[Abram Chasins]] ja [[Villa Stiles]]. "Legend van Cliburnist". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22. [[Johannes R. Becher]]. "Luuletaja päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *23. [[Bruno Traven]]. "Tänukiri". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "Kuuldud jutustusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Mihhail Prišvin]]. "Phacelia". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *26. [[Jan Otčenášek]]. "[[Romeo, Julia ja pimedus]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Erskine Caldwell]]. "Tagasi Lavinia juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *28. "Laule Eestist". Koostanud [[Paul Rummo]] *29. [[Stephen Leacock]]. "Defektiivne detektiiv". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *30. [[Pavel Nilin]]. "Kohtumine Tiškoviga". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *31. [[Henriette van Eyk]]. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (I osa)". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] ja [[Valdek Kruuspere]] *32. Henriette van Eyk. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (II osa)". Hollandi keelest tõlkinud Rein Sepp ja Valdek Kruuspere *33. [[Aapeli]]. "Meie issanda sipelgad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *34–35. [[Olav Duun]]. "Olsøy poisid". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *36. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37. [[Sergei Lvov]]. "Päästke meie hinged!" Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *38. [[Friedrich Wolf]]. "Pariisi õngitseja". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *39. [[Uno Laht]]. "Selle suve värsid". *40. [[Henri Crespi]]. "Sigaret". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *41. [[Pál Szabó]]. "Teispool Doonaud, Tisza taga ...". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Rein Sepp]] *42. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Avarii. Sügisõhtul". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *43. [[Peter Karvaš]]. "Kesköö-missa". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *44. [[Aleksander Tvardovski]]. "Kaugused kauguste taga. Peatükke poeemist ja luuletusi". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] jt. *45. "Tolstoi läheduses. Mälestusi L. Tolstoist". Koostanud ja vene keelest tõlkinud [[Elvi Pillesaar]] *46. [[Anna Seghers]]. "Varjupaik ja teisi jutte". Saksa keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]] ja [[Viktor Tomberg]] *47. "Küla ilma meesteta. Iiri jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *48. [[Peer Schaldemose]]. "Vanemate patud". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *49. "Külalisi mitmes Eestis. Valimik reisimuljeid XVII–XX sajandist". Koostanud [[Ain Kaalep]] *50. [[Ivan Jefremov]]. "Cor Serpentis. Mao süda". Vene keelest tõlkinud [[Harald Joasoon]] *51. [[Sinclair Lewis]]. "Pajude allee". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *52. "Just nagu põgus nägemus. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]] ==1961== *1. [[Ludvik Aškenazy]]. "Armunud kastis". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. [[Pierre Gamarra]]. "Päikesekonservid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *3. [[Sakari Pälsi]]. "Mina olin veel väikene". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4. "Muusikalisi hetki". Koostanud [[Ain Kaalep]] *5. [[Ilja Ehrenburg]]. "Pariis". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *6. [[Corrado Alvaro]]. "Öised sõnad". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7–8. [[Olga Bergholz]]. "Päevased tähed". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Egon Erwin Kisch]]. "Pöörane reporter". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *10. [[Leon Kruczkowski]]. "Vabaduse esimene päev". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Tarjei Vesaas]]. "Imelik tunne". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *12. [[Mihhail Zoštšenko]]. "Kauba kvaliteet". Vene keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *13. [[Edward Morgan Forster]]. "Teine kuningriik". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Vladimir Bogomolov]]. "Ivan". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *15. [[Ernests Birznieks-Upītis]]. "Halli kivi jutud". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]], [[Enda Kallas]], [[Oskar Kuningas]] *16. "Naer pole ainult naljaasi. Valimik satiiri ja huumorit kodanliku Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Juhan Peegel]] *17. [[Rabindranath Tagore]]. "Lahendatud mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *18. [[Jaroslav Putík]]. "Südametunnistus: professor Oppenheimeri lugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Johannes Seilenthal]] *19. [[Gábor Goda]]. "Murdvaras". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *20–21. [[Veera Panova]]. "Sentimentaalne romaan". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *22. [[Ivo Andrić]]. "Janu". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *23. [[Armand Lanoux]]. "133-nda reisijad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|Aino Gross]] *24–25. [[Victor Stafford Reid]]. "Leopard". Inglise keelest tõlkinud [[Aita Kurfeldt]] *26. [[Janka Brõl]]. "Viimne kohtumine". Valgevene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *27–28. [[Françoise Mallet-Joris]]. "Valed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *29. [[Erik Asklund]]. "Manne". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *30. [[Evald Tammlaan]]. "Jänkimehe kroonika". *31. [[Fjodor Abramov]]. "Ilma isata". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–34. [[Jerome David Salinger]]. "[[Kuristik rukkis]]". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *35. "Vihm mere kohal. Venetsueela novelle". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–38. [[Martti Larni]]. "Ilus seakarjus ehk Majandusnõunik Minna Karlsson-Kanase mälestused". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Ólafur Jóhann Sigurðsson|Olafur Jóhann Sigurdsson]]. "Konstantinoopoli tähed". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–42. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Sõlmeks sõlmitud lõngad. Vene nõukogude luule valimik". Koostanud [[Aksel Tamm]], tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *44. [[Cezar Petrescu]]. "Dacia Felix". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *45. "Mõrtsukatöö Rue Morgue’il. Valik kriminaalnovelle". Koostanud [[Vidrik Kivilo]], tõlkinud Vidrik Kivilo ja [[Tatjana Hallap]] *46. [[Sherwood Anderson]]. "Mahavaikitud vale". Inglise keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]] *47. [[Jacques-Stephen Alexis]]. "Romansse tähtedele". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Henno Rajandi]] *48. [[Max Frisch]]. "Härra Biedermann ja tulesüütajad". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49–51. [[Graham Greene]]. "Meie mees Havannas". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *52. "Oma maja. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]], [[Hans Luik]] ==1962== *1–2. [[Viktor Nekrassov]]. "Kira Georgijevna". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *3. [[John Bell Clayton]]. "Valge ring". Inglise keelest tõlkinud [[A. Bergmann]] *4. [[Ain Kaalep]]. "Samarkandi vihik". *5. [[Stanisław Dygat]]. "Käsualuse kättemaks". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Upendranath Ašk]]. "Mustad isandad". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *7–9. [[Konstantin Fedin]]. "Sanatoorium «Arcturus»". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10. [[James Aldridge]]. "Mõned mu parimad sõbrad on inglased". Inglise keelest tõlkinud [[V. Torro]] ja [[Vidrik Kivilo]] *11–12. [[Luchino Visconti]] jt. "Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *13. [[Minni Nurme]]. "Valus küsimus". *14. [[János Fülöp]]. "Botond". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Halldór Laxness]]. "Napoleon Bonaparte". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *16–17. [[Truman Capote]]. "Rohukannel". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *18. [[Vladimir Voinovitš]]. "Meie elame siin". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Ita Gassel]]. "Alphonsine". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heiti Kaarde]] *20–21. "13 lugu. Laaste ja jutte noortelt autoritelt". Koostanud [[Villem Gross]] *22. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Poola keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *23–25. [[Folke Fridell]]. "Piiga hallis". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[John Morrison]]. "Pandaloopi prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Gross]] *27. [[Emmanuil Kazakevitš]]. "Päevavalgel". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *28–31. [[John Braine]]. "Tee ülesmäge". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *32. [[Regīna Ezera]]. "Latgale jutustusi". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]] ja [[Enda Kallas]] *33. [[Josef Reding]]. "Üksinda Paabelis". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Mits]] *34–36. [[O. Henry]]. "Kapsad ja kuningad". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37–38. "Tänapäeva tungalteri. Valimik huumorit ja satiiri Nõukogude Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Huko Lumet]] *39. [[Marcel Aymé]]. "Teise mehe pea". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *40. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *41. [[Ēvalds Vilks]]. "Ma ei või sind üksi jätta". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *42–43. [[Jiři Fried]]. "Ajahäda". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *44. [[Leonid Pervomaiski]]. "Armastuslaulu asemel". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *45. [[Lope Félix de Vega Carpio]]. "Sevilla täht". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *46. [[Juri Gontšarov]]. "Tervitus avamerelt". Vene keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Jaan Kross]] *47. [[Betti Alver]]. "Mõrane peegel". *48–50. [[Joseph Kessel]]. "Lõvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51. [[Sergei Jessenin]]. "Lüürika". Koostanud [[August Sang]], vene keelest tõlkinud August Sang, [[Artur Alliksaar]], [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Debora Vaarandi]], [[Elem Treier]], [[Venda Sõelsepp]] *52. "Poolel teel Kuule. Valik nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud V. Soosaar, [[Hans Luik]] ==1963== *1–3. [[Iris Uurto]]. "Armastus ja kartus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4–5. [[Georgi Vladimov]]. "Rikas maak". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Alan Sillitoe]]. "Tublid naised". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *7. [[Bertolt Brecht]]. "Kolmekrossiooper". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *8–9. [[Vladimir Pozner]]. "Hukkamise paik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *10. [[Marie Under]]. "Kolmteist ballaadi". *11–12. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Üks päev Ivan Denissovitši elus". Vene keelest tõlkinud [[Lennart Meri]], [[Enn Sarv]] *13. [[Slavko Kolar]]. "Migudac ehk arguse apoloogia". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *14. [[Fjodor Knorre]]. "Omad lapsed". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *15–16. [[Justinas Marcinkevičius]]. "Mänd, mis naeris". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *17. [[Stefan Heym]]. "Batsill". Saksa keelest tõlkinud [[Villem Alttoa]], [[P. Suve]] *18. [[Ion Drutse]]. "Ühe doina jälgedes". Moldaavia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *19. [[Juhan Saar]]. "Värviline mõte". *20–22. [[Sara Lidman]]. "Mina ja mu poeg". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[Vassil Bõkav]]. "Kolmas rakett". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *25–26. [[Heinrich Böll]]. "…ega lausunud ühtegi sõna". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *27–28. [[Lucia Demetrius]]. "Viimane tauber". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *29. "Armas luiskaja. [[George Bernard Shaw|Bernard Shaw]]’ ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *30. [[Imre Sarkadi]]. "Argus". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *31. [[Vladimir Maksimov]]. "Inimene on elus". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–33. [[Karel Michal]]. "Viirastused päise päeva ajal". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *34. [[Richard Wright (kirjanik)|Richard Wright]]. "Neli meest". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Ain Kaalep]] *35. [[André Maurois]]. "Kulla needus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–37. [[Joseph Conrad]]. "Pimeduse süda". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Anvelt]] *38. [[Allan Jokinen]]. "Kummituskoer". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Hans Christian Branner]]. "Punased hobused lumes". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–41. [[Maciej Patkowski]]. "Skorpionid". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *42. [[Jaan Kross]]. "Tuule-Juku". *43–46. [[Albert Camus]]. "Katk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *47. [[Venjamin Kaverin]]. "Viltune vihm". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–51. [[John Steinbeck]]. "Me tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *52. "Mõrv eesriide taga. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] ==1964== *1. [[Stig Dagerman]]. "Öö mängud". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *2. [[Vladimir Voinovitš]]. "Tahan olla aus". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *3–5. [[Alain-Fournier]]. "Suur Meaulnes". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], [[Nora Kaplinski]] *6. [[Aleksander Tvardovski]]. "Tjorkin teises ilmas". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] *7–8. "13 autorit. Eesti noorte autorite lühiproosat". *9. [[Johan Borgen]]. "Mesinädalad". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Krishan Chander|Krišan Tšandar]]. "Taevas on selge". Urdu keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–13. [[Juan Goytisolo]]. "Mõõn". Hispaania keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tatjana Hallap]] *14. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Füüsikud". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *15. [[Bill Naughton]]. "Hilisöö Watlingi maanteel". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *16–18. [[Ferenc Sánta]]. "20 tunni reportaaž". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *19. "Laulame ligi külada. Eesti rahvalaule". Koostanud [[Ruth Mirov]] *20–23. [[Erich Maria Remarque]]. "Lissaboni öö". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Per Olof Sundman]]. "Trummilööja". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *25. [[Edesio Alvarado]]. "Põgenik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *26. [[Josef Nesvabda]]. "Einsteini aju". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Unto Seppänen]]. "Seda sorti mees". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *28–29. [[Icchokas Meras]]. "Viik kestab silmapilgu". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Juri Kazakov]]. "Aadam ja Eeva". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *31–32. [[Jurij Brĕzan]]. "Ühe armastuse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *33–34. [[Vil Lipatov]]. "Võõras". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *35. [[Arvo Turtiainen]]. "Soome sari". Koostanud [[Paul Rummo]], soome keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], Paul Rummo, [[Jaan Kross]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Ain Kaalep]], [[Mats Traat]] *36. [[István Szabó]]. "Kõik niisama nagu vanasti". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *37. [[Sławomir Mrożek]]. "Elevant". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *38–39. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Asja huvides". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Aedniku aasta". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *42. [[Juhan Peegel]]. "Saaremaa motiive". *43. [[John Updike]]. "Vetelpäästja". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *44. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks". Taani keelest tõlkinud ja eessõna [[Henrik Sepamaa]] *45–46. [[Irina Grekova]]. "Naistejuuksur". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *47. [[Viktor Bezorudko]]. "Suhhi Mlõntsi musketärid". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *48–50. [[William Golding]]. "Kärbeste jumal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Italo Calvino]]. "Olematu rüütel". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ==1965== *1. [[Enn Vetemaa]]. "Monument". *2–5. [[John Braine]]. "Õnne tipul". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *6. [[Jānis Sudrabkalns]]. "Kas teie usute amulettidesse?" Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *7–8. [[Jerzy Stefan Stawiński|Jerzy S. Stawiński]]. "Adami jälil". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *9–10. [[Shūsaku Endō|Sjusaku Endo]]. "Meri ja mürk". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *11. [[Jacques Prévert]]. "Kuidas portreteerida lindu". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *12. [[Arthur Omre]]. "Armastuse auto". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Walter Macken]]. "Jumal lõi pühapäeva". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *14. [[William Faulkner]]. "Ümberpöörd". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *15–16. [[Andrei Bitov]]. "Kutsealune". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *17–18. [[Pär Lagerkvist]]. "Kääbus". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *19–21. [[Andrzej Szczypiorski]]. "Minevik". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Otia Iosseliani]]. "Mäng". Gruusia keelest tõlkinud [[Uno Ussisoo]] *23. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni kolmas seadus". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *24. [[Vassili Aksjonov]]. "Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija". Vene keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *25–26. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sõnad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *27. [[Dimitrios Hadzis]]. "Õpetaja testament". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] *28. [[Jevgeni Švarts]]. "Draakon". Vene keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *29–31. [[Ernest Hemingway]]. "Pidu sinus eneses". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *32–35. [[Jorge Semprún]]. "Suur reis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *36–38. [[Endre Fejes]]. "Vanarauahoov". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Milan Kundera]]. "Naljakad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *40. [[Hermann Hesse]]. "Klingsori viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Oskar Kuningas]] *41–42. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". *43. [[Leo Ågren]]. "Ballaad". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *44–46. [[Max Frisch]]. "Homo faber". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *47–48. [[Isaac Asimov]]. "Kadunud robot". Inglise keelest tõlkinud [[Ain Raitviir]] *49. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *50. [[Martin Walser]]. "Lennuk maja kohal". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *51. [[Mirdza Bendrupe]]. "Piibussaare". Läti keelest tõlkinud ja järelsõna [[Oskar Kuningas]] *52. "Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle". Tõlkinud [[Hans Luik]] ==1966== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Neli novelli". *3. [[Jerome David Salinger]]. "Parim päev banaanikala püügiks". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *4. "Kõnelus gloobusega. Ukraina kaasaegset luulet". Valinud, tõlkinud ja eessõna [[Harald Rajamets]] *5–6. [[Vitali Sjomin]]. "Seitsmekesi majas". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *7. [[Artur Alliksaar]]. "Nimetu saar". *8–9. [[Veijo Meri]]. "Manillaköis". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *10. [[Utuy Tatang Sontani]]. "Dogerid". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *11–13. [[Kōbō Abe]]. "Neljas jääaeg". Jaapani keelest tõlkinud ja eessõna autor [[Agu Sisask]] *14. [[James Baldwin]]. "Keegi ei tea minu nime". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *15–16. [[Tarjei Vesaas]]. "Jääloss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *17–18. [[Peter Weiss]]. "Jean Paul Marat’ jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade’i juhtimisel". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *19–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22–23. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Lumevalgus...lumepimedus". – [[Enn Vetemaa]]. "Lumesõda". *24–25. [[Isaak Babel]]. "Odessa lood". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *26. [[Herman Melville]]. "Billy Budd, fokkmarsimadrus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *27–30. [[Karl Ristikivi]]. "Imede saar". *31–32. [[Bernard Malamud]]. "Idioodid kõigepealt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33. "Mina meesi... Valik eesti rahvalaule". Koostanud [[Ülo Tedre]] *34. [[Herbert George Wells]]. "Võlupood". Inglise keelest tõlkinud [[Aleksander Zirnask]] *35. [[Werner Bergengruen]]. "Surm Tallinnas: kurioosseid lugusid ühest vanast linnast". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *36. [[Peter Karvaš]]. "Suur parukas". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *37. [[Corey Ford]]. "Mötlemise õpetus". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Võhandu]] *38–39. [[Antti Hyry]]. "Kodus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *40–43. [[Franz Kafka]]. "Protsess". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], järelsõna [[Roger Garaudy]], prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *44. [[Kornel Filipowicz]]. "Antikangelase päevik". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *45. [[Albert Camus]]. "Võõras". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *46–48. [[Johannes Bobrowski]]. "Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *49–52. [[Grigori Baklanov]]. "Juuli 1941". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ==1967== *1–2. [[Jules Feiffer]]. "Karmuella-armuella ja Nunnu". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Uno Laht]] *3. [[Margareta Ekström]]. "Kallaletung". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *4. [[Mati Unt]]. "Elu võimalikkusest kosmoses". *5–6. [[Fazil Iskander]]. "Kitstuuri tähtkuju". Vene keelest tõlkinud [[Henno Mereste]] *7. [[Carson McCullers]]. "Kurva kohviku ballaad". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8–10. [[Jaan Oks]]. "Vaevademaa". Eessõna [[Nigol Andresen]], järelsõna [[Friedebert Tuglas]] *11–13. [[Georges Conchon]]. "Metsik riik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *14. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ühepäevaliblikas". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *15. [[Arnošt Lustig]]. "Hingepalve Katarzyna Horowitzi eest". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *16. [[Enn Vetemaa]]. "Pillimees". *17. [[Sławomir Mrożek]]. "Tango". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *18. [[John Wain]]. "Onuke". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *19–20. [[Nikolai Dubov]]. "Põgenik". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *21–22. [[Paavo Haavikko]]. "Isiklikud asjad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *23. [[Anatole France]] (?). "Roosipuumööbel". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *24. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Tolmust ja värvidest]]". *25–26. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Tõotus". Saksa keelest tõlkinud [[Aino Toomaspoeg]] *27. [[Ivan Klíma]]. "Armastajad üheks ööks". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *28–29. "Kõne voolab voolavas maailmas. Valik uuemat soome lüürikat". Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Ly Seppel]] *30. [[Ralph D. Paine]]. "Kadunud laevad". Inglise keelest tõlkinud [[Aadu Hint]] ja [[Herman Sergo]] *31. [[Vassili Grossman]]. "Mõned kurvad päevad". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *32–34. [[Rex Stout]]. "[[Uksekell helises]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *35–36. [[Charles Baudelaire]]. "Kurja lilled". Koostanud [[August Sang]], prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] jt *37. [[Mats Traat]]. "Irdinimene". *38–39. [[Arthur van Schendel]]. "Fregatt «Johanna Maria»". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *40–41. [[Bertolt Brecht]]. "Pagulasvestlused". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *42–43. [[Michael Frayn]]. "Plekkmehed". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *44–46. "Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest". Tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *47–48. [[Luigi Pirandello]]. "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy mälestused". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *50–52. [[Veniamin Kaverin]]. "Kaksikportree". Vene keelest tõlkinud [[Ruth Eliaser]] ==1968== *1. [[Arvo Valton]]. "Kaheksa jaapanlannat". *2–3. [[Jean Anouilh]]. "Becket ehk jumala au". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Kõiv]] *4. [[Elmer Diktonius]]. "Maine hellus". Rootsi keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *5–7. [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]. "Ajastu ahistavad asjad". Vene keelest tõlkinud [[Matti Vaga]] *8. [[Georges Perec]]. "Asjad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *9–10. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]] *11–12. [[Saul Bellow]]. "Püüa päeva". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *13. [[Marie Under]]. "Uneretk". *14–16. [[Maurice Druon]]. "Zeusi mälestused". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *17. [[Willy Kyrklund]]. "Solange". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *18. [[Volter Kilpi]]. "«Albatrossi» lugu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Václav Havel]]. "Teade". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *20–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Saatuslikud munad". Vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *22–24. [[Agatha Christie]]. "Tuhkur hobune". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *25–26. [[Sándor Somogyi Tóth]]. "Olid ju prohvet, kullake". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *27. [[Jānis Ezeriņš]]. "Salakaubavedaja". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *28–29. [[Jaroslava Blažková]]. "Nailonkuu". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *30. [[Ott Kangilaski]]. "Jutulõng". *31–34. [[Truman Capote]]. "Külmavereliselt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *35–38. [[Karl August Hindrey]]. "Ja oli kunagi keegi...". Eessõna [[Ülo Tedre]] *39. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Romulus Suur". Saksa keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *40. [[Ališer Navoii]]. [Valik luuletusi]. Koostanud ja usbeki keelest tõlkinud [[August Sang]] *41–42. [[Jean Ribillard]]. "Isand M’Saudi elu ja mõtted". Esperanto keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *43. [[Aziz Nesin]]. "Hull pääses lahti". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *44. [[Hans Erich Nossack]]. "Lülituslaud". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *45. [[Viivi Luik]]. "Hääl". *46. [[Nikolai Jevdokimov]]. "Vajalik inimene". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *47–50. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Pär Lagerkvist]]. "Sibüll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1969== *1–2. [[Mati Unt]]. "Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg". *3. [[Andrei Platonov]]. "Gradovi linn". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *4–5. [[Peter Weiss]]. "Juurdlus". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *6. [[Vassili Šukšin]]. "Vanja, kuidas sina siia said?" Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *7. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Tuhkatriinumäng". *8–10. [[Olli]]. "Kui Simson olnuks soomlane". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *11. [[Jevgen Gutsalo]]. "Belle Parisienne". Ukraina keelest tõlkinud [[Enn Mälgand]] ja [[Harald Rajamets]] *12–13. [[Paul Viiding]]. "Elu aseaine". *14–17. [[Rolf Hochhuth]]. "Asemik". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *18–19. "Pappa Jannseni postipaunast". *20–21. [[Mika Waltari]]. "Fine van Brooklyn". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Friedebert Tuglas]]. "Kirjandusloolisi pisivesteid". *23–26. [[Viktor Šklovski]]. "Sentimentaalne teekond". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *27. [[Samuel Beckett]]. "Õnnelikud päevad". Inglise keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Valdek Kruuspere]] *28–29. [[Albert Bels]]. "Uurija". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *30–33. [[William Golding]]. "Vaba langemine". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *34. [[Franz Grillparzer]]. "Vaene mängumees". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *35–36. [[Jacek Bocheński]]. "Tabu". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *37–39. [[James Joyce]]. "Dublinlased". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Jaak Rähesoo]] *40. [[Fazil Hüsnü Dağlarca]]. "Nelja tiivaga lind". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *41. [[Mahatma Gandhi]]. "Maailm on väsinud vihkamast". Inglise keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–44. [[Max Frisch]]. "Don Juan ehk armastus geomeetria vastu. Eluloomäng". Saksa keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Harald Rajamets]] *45–47. [[Norbert Wiener]]. "Inimolendite kasulik kasutamine. Küberneetika ja ühiskond". Inglise keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *48. [[André Gide]]. "Halvasti aheldatud Prometheus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *49–50. [[Veijo Meri]]. "Suguvõsa". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *51–52. [[Hans Henny Jahnn]]. "7 äraspidist juttu. Sõnakunsti üksildumine". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ==1970== *1. [[Vaino Vahing]]. "Lugu". *2. [[Harold Pinter]]. "Sünnipäevapidu". Inglise keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *3–5. [[Vassili Belov]]. "Igapäine asi". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *6. [[Marguerite Duras]]. "Moderato cantabile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *7–9. [[Aleksander Tassa]]. "Saalomoni sõrmus". *10–12. [[Jelizaveta Drabkina]]. "Talihari". Vene keelest tõlkinud [[Aleksander Klejnot]] *13. [[Erni Hiir]]. "Kui tulevad käod". *14. [[Hermann Hesse]]. "Unenäokingitus". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *15. [[Jaan Kross]]. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". *16–19. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Agoonia". Vene keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *20–21. [[Eduard Petiška]]. "Golem ja teisi juudi legende ja lugusid vanast Prahast". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *22–23. [[Edgar Allan Poe]]. "Kaev ja pendel". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Aavik]] *24–26. [[Väinö Linna]]. "Must armastus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *27. [[Hando Runnel]]. "Avalikud laulud". *28. [[Natalja Baranskaja]]. "Nädalast nädalasse". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *29–30. "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule". Koostanud [[Udo Kolk]], [[Richard Ritsing]], [[Aino Valmet]] *31–33. [[Lars Gyllensten]]. "Sokratese surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *34–35. [[James D. Watson]]. "Kaksikspiraal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *36–39. [[Bertolt Brecht]]. "Mees on mees. Galilei elu. Arturo Ui". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *40–41. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *42. [[Dylan Thomas]]. "Piimmetsa vilus". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *43. [[Heimito von Doderer]]. "Jeeriku pasunad". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *44. [[Andris Jakubāns]]. "Hakkas sadama kell neli üksteist". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *45. [[Peter Handke]]. "Kaspar". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *46–47. [[Aleksandr Herzen]]. "Teiselt kaldalt". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–49. [[Ernst Penzoldt]]. "Squirrel". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *50. [[Milo Urban]]. "Vyšny Mlyni taga". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *51–52. [[Bernard Shaw]]. "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] ==1971== *1. [[Andres Ehin]]. "Uks lagendikul". *2–3. [[Juri Oleša]]. "Kadedus". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *4. [[Jaan Kross]]. "Michelsoni immatrikuleerimine. Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel". *5–7. [[Arthur Miller]]. "Pärast pattulangemist. Hind". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8. [[István Örkény]]. "Tótid". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *9–11. [[Viljo Kojo]]. "Sinise kambri unenägu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12–13. [[August Strindberg]]. "Surmatants". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *14. [[Heinrich Mann]]. "Kobes". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], eessõna [[Nigol Andresen]] *15–16. [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]. "Tigu nõlvakul". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *17. [[Joel Sang]]. [[Jüri Üdi]]. [[Toomas Liiv]]. [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". *18. [[Juozas Grušas]]. "Anupras kukkus kõrgelt". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *19–21. [[Pentti Holappa]]. "Pärija omadused". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Vésteinn Ludviksson]]. "Kaheksa torustikust kostvat häält". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *23–26. [[Michael Frayn]]. "Hommikupooliku lõpu poole". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *27. [[Pär Lagerkvist]]. "Ahasveeruse surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *28–29. [[Valmar Adams]]. "Sinu sekundid". *30. [[César Vallejo]]. "Inimlikud luuletused". Koostanud ja eessõna [[Ricardo Mateo]], hispaania keelest tõlkinud ja eessõna [[Ain Kaalep]] *31. [[Teet Kallas]]. "Verine padi". *32. [[Kåre Holt]]. "Vana tee «Armastuse» juurde". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *33–35. "Jenowewa. Helena. Mai Roos. Romaan ja Dudora". *36–38. [[Vassil Bõkav]]. "Sotnikov". Vene keelest tõlkinud [[Väino Ilus]] *39. "Lahtine laegas. Valimik aforisme". Soome keelest tõlkinud [[Endel Nirk]] *40–41. [[Tšõngõz Aitmatov]]. "Valge laev". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *42. [[John Osborne]]. "Luther". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *43. [[Gunnar Lunde]]. "Must naer". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *44. [[Fjodor Abramov]]. "Pelageja". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *45–47. [[William Faulkner]]. "Kui ma olin suremas". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *48–49. [[Fjodor Dostojevski]]. "Ülestähendusi põranda alt". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]], järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *50–51. [[Andrei Bitov]]. "Apteekrisaar". Vene keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *52. [[Nelly Sachs]]. "Eeli". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], järelsõna [[Nigol Andresen]] ==1972== *1–2. [[Arvo Valton]]. "Õukondlik mäng". *3–4. [[Erich Segal]]. "Armastuse lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Hiedel]] *5–6. [[Jorge Luis Borges]]. "Hargnevate teede aed". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *7–8. [[Eugene O'Neill]]. "Pikk päevatee kaob öösse". Inglise keelest tõlkinud [[Minni Nurme]] *9–10. [[Sivar Arnér]]. "Pime ja valge". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *11. [[Anna Haava]]. "Väikesed pildid Eestist". *12.–13. [[Robert Musil]]. "Kolm naist". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *14. [[Donald Barthelme]]. "Tavatud kombed, koletud teod". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Enn Soosaar]] *15. [[Daniil Granin]]. "Kaks lugu". Vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Andres Jaaksoo]] *16–17. [[Jean Giraudoux]]. "Trooja sõda ei tule". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *18–19. "Uus Eestimaa kukulind ehk lõbu laulik". Kokku pannud [[Ülo Tedre]] *20–23. [[Ilja Ehrenburg]]. "Julio Jurenito". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *24–26. [[Sigurd Hoel]]. "Patused suvepäikese all". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *27. [[Lembit Vahak]]. "Karske õhtupoolik". *28. [[Georg Christoph Lichtenberg]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]] *29–31. [[Laurence J. Peter]] ja [[Raymond Hull]]. "Peteri printsiip". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *32–34. [[H. J. Eysenck]]. "Tunne oma võimeid". Inglise keelest tõlkinud [[Paul Kees]] *35–36. [[Pentti Haanpää]]. "Üheksa mehe saapad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37–39. [[Per Olof Sundman]]. "Ekspeditsioon". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. [[Albert Paris Gütersloh]]. "Austria-elamus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *41–42. [[Hando Runnel]]. "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks". *43. [[Isaak Babel]]. "Maria". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *44–45. [[Peter Brook]]. "Tühi ruum". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *46. [[Albert Schweitzer]]. "Aukartus elu ees". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *47–49. [[Valentin Rasputin]]. "Viimne tärmin". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *50. "Viiskümmend. Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus". Koostanud [[Ain Kaalep]] *51–52. [[Albert Camus]]. "Sisyphose müüt". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] ==1973== *1–2. [[Fernando Pessoa]]. "Autopsühhograafia". Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Ain Kaalep]] *3–4. [[Joseph Heller]]. "Me pommitasime New Havenit". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *5. [[Juri Nagibin]]. "Metsavahimajas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Julian Stryjkowski]]. "Siirius". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Gunnar Kaarend]] *7. [[Kersti Merilaas]]. "Kaks viimast rida". *8–11. [[Saul Bellow]]. "Mr. Sammleri planeet". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *12–13. [[Tadeusz Różewicz]]. "Kartoteek. Veider vanake". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Aleksander Kabur]] *14. [[Veikko Huovinen]]. "Joodiku eetika". Soome keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *15. [[Vaino Vahing]]. "Sina". *16–17. [[Juha Mannerkorpi]]. "Närilised". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *18–19. [[Nathalie Sarraute]]. "Kas te kuulete neid?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *20–21. [[T. S. Eliot]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Mari Saat]]. "Katastroof". *23–24. [[Hrant Mathevosjan]]. "Koormahobused". Armeenia keelest tõlkinud [[Silvia Tobias]] *25–26. [[Andrei Platonov]]. "Džan". Vene keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *27–30. [[Miroslav Skála]]. "Pulmareis Jiljisse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *31–32. [[Kazys Saja]]. "Polüglott. Abstinent. Maniakk". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *33. [[Jüri Üdi]]. "Käekäik". *34–35. [[Ödön von Horvath]]. "Jumalata noorus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *36. [[Ernst Enno]]. "Minu sõbrad". *37–38. [[Marģers Zariņš]]. "Loojangu orel". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *39. [[Elias Canetti]]. "Marrakeši hääled". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *40. [[Richard Bach]]. "Johathan Livingston Merikajakas". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *41–44. [[August Kitzberg]]. "Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused". *45–46. [[Georg Büchner]]. "Dantoni surm". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *47–48. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kevadviretused". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *49–52. [[Hermann Hesse]]. "Stepihunt". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Mati Sirkel]] ==1974== *1–2. "Vainoköis. Valik Kodavere pajatusi". Koostanud [[Mall Hiiemäe]] *2. [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *3. [[Daniil Granin]]. "Vihm võõras linnas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *4–5. [[Nikolai Baturin]]. "Varahilisel ajal". *6–7. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Teed ja kohtumised". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *8. [[Mats Traat]]. "Kohvioad". *9–10. [[Mkrtitš Armen]]. "Heghnari allikas". Armeenia keelest tõlkinud [[Sülvia Tobias-Börner]] *11–13. [[Günter de Bruyn]]. "Auhind". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *14. "Ärgem rääkigem raamidest! Kujutava kunsti motiive eesti luules". Koostanud [[Vaime Kabur]] *15. [[Anatole France]]. "Crainquebille". Koostanud [[Ott Ojamaa]], prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] jt *16. [[Ota Pavel]]. "Ilusate sokkude surm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Uno Laht]]. "Bordelli likvideerimine". *18–19. [[Saulius Šaltenis]]. "Pähklileib. Henrik Monte". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *20. [[Jerzy Szaniawski]]. "Professor Tutka lood". Poola keelest tõlkinud [[Gunnar Kaarend]] *21. [[Aleksandr Puškin]]. "Luulet. Uusi eestindusi". Vene keelest tõlkinud [[Kalju Kangur]] *22–23. [[Grõgir Tjutjunnõk]]. "Raudrohi". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Andres Jaaksoo]] *24. [[Eha Lättemäe]]. "Metsamarju. Mõtsamarju". *25–26. [[Vladimir Lidin]]. "Lillede kastmise tund". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *27–30. [[William Faulkner]]. "Isaac McCaslini lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *31. [[Arvo Valton]]. "Pööriöö külaskäik". *32. "Runo radadel. Nõukogude Karjala luulet". Valinud ja soome keelest tõlkinud [[Eha Lättemäe]] *33. [[Johann Wolfgang Goethe]]. "Aforisme". Valinud ja saksa keelest tõlkinud [[Mati Hint]] *34. [[Viivi Luik]]. "Salamaja piir". *35. [[Kristiina Pelto-Timperi]]. "Sirelisuru". Soome keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *36. [[Enn Vetemaa]]. "Püha Susanna ehk Meistrite kool". *37–39. [[Sven Fagerberg]]. "Valgeks võõbatud süda". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40–41. [[Vassili Aksjonov]]. "Teekond tühjade tünnidega". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *42–43. [[Luigi Pirandello]]. "Heinrich IV". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *44. [[Rein Saluri]]. "Külalised". *45–46. [[Rabindranath Tagore]]. "Aednik". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *47–48. [[Elisabeth Aspe]]. "Ennosaare Ain". *49–52. [[Jørgen-Frantz Jacobsen]]. "Barbara". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] ==1975== 1975. a. avanumbriks oli toimetusel ette valmistatud topeltnumber "Laustud sõna lagub: valik eesti vanasõnu". Alguses kõik laabus, saadi trükiluba, trükiti tiraaž valmis, saadi ka ilmumisluba ning valmistuti tiraaži ettetellijatele ja kaubandusvõrku laiali saatma. Viimasel hetkel keelati aga otse Moskvast ära raamatu trükikojast väljasaatmine, ametlikult põhjendades seda roppude sõnade hulgaga raamatus. Toonane LR-i toimetaja [[Jüri Ojamaa]] kahtlustas oma mälestustes<ref>[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:223222 Õpetajate Leht, nr 47–48, 24. detsember 2003, lk 16]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Digar.ee)</ref> aga, et tegelik põhjus oli sarja kuuluvate raamatute samas numbris avaldatud bibliograafia, mis sisaldas ka mitmete selleks ajaks põlu alla sattunud kirjanike teoseid. Tiraaž hävitati ja asendati kiirkorras "Niidermaadega". Samas on üksikud eksemplarid seda hävitatud raamatut säilinud (ilmselt tõid trükitöölised mõned raamatud salaja trükikojast välja) ning tegu on haruldaseima raamatuga "Loomingu raamatukogu" sarjas. *1–2. [[Vsevolod Ivanov]]. "Niidermaad". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]], [[Maiga Varik]], koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *3–4. [[Anatol Kudravets]]. "Mälestamispäev". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *5. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kutsikad". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *6. [[Anar]]. "Dante juubel". Tõlkinud [[Ly Seppel]] *7–8. [[Thornton Wilder]]. "San Luis Rey sild". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *9. [[Mati Unt]]. "Via regia". *10–11. [[Aleksandr Borin]]. "Avarii". Vene keelest tõlkinud [[Karl-Hanto Selmet]] *12–13. [[Antonin Artaud]]. "Esseid ja kirju". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–16. [[Redik Soar]]. "Esimesilt päevilt". *17–20. [[Konstantin Simonov]]. "Kakskümmend päeva sõjata". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *21. [[Mihhail Šolohhov]]. "Keeris". Vene keelest tõlkinud [[Otto Samma]] *22. [[Jüri Üdi]]. "Armastuskirjad". *23. [[Thomas Mann]]. "Seadus". Saksa keelest tõlkinud [[Lii Ojamaa]] *24. [[Roald Dahl]]. "Musi mopsti". Inglise keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *25–26. [[Jüri Jürison]]. "Eestimehe teekond ümber maailma «Askoldi» laeva peal". Kokku pannud [[Juhan Peegel]] *27. [[Italo Svevo]]. "Kaks novelli". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *28–31. [[Taisto Huuskonen]]. "Terasetorm Karjala kannasel". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *32–33. [[Pascal Lainé]]. "Irrevolutsioon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *34. [[Toomas Vint]]. "Ringmäng". *35. [[Kurt Vonnegut]]. "Õnne sünnipäevaks, Wanda June". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *36–37. [[Mykolas Sluckis]]. "Neidude pühapäev". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *38–39. [[Hjalmar Söderberg]]. "Doktor Glas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. "Trükkal J. W. Lackneri tapmine". Saksa keelest tõlkinud [[Aldo Roomere]] *41. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle häda mõistuse pärast". *42. [[August Strindberg]]. "Preili Julie". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *43–46. [[Veijo Meri]]. "Aleksis Stenvalli elu". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *47–52. [[Friedrich Wilhelm Willmann]]. "Juttud ja teggud". ==1976== *1. [[Riho Lahi]]. "Vanaisa jutud". *2. [[Jack London]]. "Lõke". Inglise keelest tõlkinud [[Ester Heinaste]] *3–4. [[Rabindranath Tagore]]. "Gitandžali". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *5. [[Bruno Traven]]. "Bandiitide tohter". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Viktor Tomberg]] *6. [[Arvo Valton]]. "Muinasjutt Grandi leidmisest". *7–9. [[Daniil Hrabrovitski]]. "Tule taltsutamine". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *10–11. [[Olev Remsu]]jev. "Homne karikakar". *12–13. [[Nikolai Baturin]]. "Oaas". *14. [[Hando Runnel]]. "Mõru ning mööduja". *15–16. [[Ulrich Plenzdorf]]. "Noore W. uued kannatused". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *17–20. [[Andres Saal]]. "Vambola". *21. [[Aleksandrs Čaks]]. "Minu armastus". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *22. [[Pierre Gascar]]. "Naised". Prantsuse keelest tõlkinud [[Imre Pullman]] *23–25. [[Otia Iosseliani]]. "Tähesadu". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *26. [[Romualdas Granauskas]]. "Loojanguvana". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *27. [[Paavo Haavikko]]. "Neliteist valitsejat. Rääkida, vastata, õpetada". Soome keelest tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Eha Lättemäe]], [[Paul-Eerik Rummo]] *28–29. [[Evelyn Waugh]]. "Kallis kadunuke". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *30–31. [[Willy Sørensen]]. "Kummalised lood". Taani keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *32. [[Enn Vetemaa]]. "Roosiaed". *33. [[Karl Ernst von Baer]]. "[[Eestlaste endeemilistest haigustest]]". Ladina keelest tõlkinud [[Ülo Torpats]] *34–37. [[Boriss Balter]]. "Nägemiseni, poisid!" Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *38–39. [[Curzio Malaparte]]. "Kriket Poolas". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Retk Hispaaniasse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Aleksander Raid]] *42. [[Vladimir Anikanov]]. "Miniatuur". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *43. [[Eila Pennanen]]. "Saladus". Soome keelest tõlkinud ja eessõna [[Luule Sirp]] *44–45. [[L'udo Zúbek]]. "Varjatud allikas". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *46–47. [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]]. "Kahekordne vikerkaar". Vene keelest tõlkinud [[Endel Sõgel]], [[Maiga Varik]] *48. [[Jón Óskar]]. "Minu nägu ja sinu nägu". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *49. [[Ants Paikre]]. "Kirjeldamatu, asendamatu". *50. [[Jorge Luis Borges]]. "Kunsttükid". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *51. [[Riho Mesilane]]. "Veterinaari esimene nädal". *52. [[Kaissõn Kulijev]]. "Niikaua kui püsivad mäed". Balkaari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Andres Jaaksoo]] ==1977== *1. [[Asta Põldmäe]]. "Me". *2–3. [[Richard Brautigan]]. "Arbuusisuhkrus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4. "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi: valik «Noorte kirjandussündmusest '76»". *5–6. [[Anatoli Lunatšarski]]. "Vabastatud Don Quijote". Vene keelest tõlkinud ja eessõna [[Hans Luik]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *7–8. [[Maximilian Põdder]]. "Bob Ellerhein". *9. [[Juri Vlassov]]. "Välkvalge hetk". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Paavo Kivine]] *10–13. [[Ákos Kertész]]. "Makra". Ungari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Edvin Hiedel]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *14–15. [[Pu Songling]]. "Libarebased". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *16. [[Ustav Mikelsaar]]. "Ohver". *17–19. [[Juri Trifonov]]. "Teine elu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *20–21. [[Camilo José Cela]]. "Apelsin on talvine vili". Hispaania keelest tõlkinud [[Ants Viir]], [[Ott Ojamaa]] *22–23. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Ja ei olnud paremat venda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. "[[Dhammapada]]". Paali keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *25–26. [[Regīna Ezera]]. "Zooloogilised novellid". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27. [[Teet Kallas]]. "Insener Paberiti juhtum". *28–31. [[Carlo Cassola]]. "Bube pruut". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *32–33. [[Viktoria Tokareva]]. "Tüütu tüüp". Vene keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *34. "Vastutus: Soomerootsi novelle". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *35. [[Algirdas Pocius]]. "Hommikul, kui vaevas uni". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *36. [[Salvador Espriu]]. "Labürindi lõpp". Valinud ja katalaani keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ja [[Jüri Talvet]] *37–39. [[Jean-Pierre Chabrol]]. "Kuulus tugitool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *40. [[Nodar Dumbadze]]. "Päike". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *41–43. [[Anatoli Koni]]. "Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast". Vene keelest tõlkinud [[Aino Lukas]] *44–45. [[Paul Kuusberg]]. "Linnukesega". *46–47. [[Joyce Carol Oates]]. "Neli suve". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]] *48. [[Stanisław Jerzy Lec]]. "Sugemata mõtted". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]] *49. [[Aino Pervik]]. "Umimetsades". *50–52. [[Günter Kunert]]. "Sorida laekais". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1978== *1–3. [[A. H. Tammsaare]]. "Mõtteid ja mõtisklusi". *4–5. [[Ronald David Laing]]. "Omadega puntras". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *6. [[Aulikki Oksanen]]. "Kirsivargad". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Eyvind Johnson]]. "Oli aasta 1914". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *9–10. [[Jordan Radičkov]]. "Püssirohuaabits". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Ludvig Holberg]]. "Mäeotsa Jeppe ehk mats mõisahärraks". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Daniil Granin]]. "Nimekaim". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *14. [[Hubert Matve]]. "Karedad lood". *15–17. [[Jean Cocteau]]. "Kolm näidendit". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], [[Häidi Kolle]], [[Henno Rajandi]] *18. [[Kalju Saaber]]. "Mees, naine ja bernhardiin". *19–20. [[Dibaš Kaintšin]]. "Kaktantši ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *21–22. [[Vojtĕch Steklač]]. "Hüvasti, mu arm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrei Balabuhha]]. "Eelkäijad". Vene keelest tõlkinud [[Astrid Kabur]] *24–26. [[Jawaharlal Nehru]]. "India avastamine". Inglise keelest tõlkinud [[Maret Kark]] *27–28. [[Vytautas Martinkus]]. "Tuulelipp perekonnapeoks". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *29. [[Boriss Lavrenjov]]. "Tuul". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Karindi]] *30–33. [[Jerome K. Jerome]]. "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *34. [[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]. "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *35. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool". *36–37. [[Ingmar Bergman]]. "Stseenid ühest abielust". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *38. [[Timur Pulatov]]. "Valdused". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *39. [[Vahagn Grigorjan]]. "Lukkupandud tuba". Armeenia keelest tõlkinud [[Andres Jaaksoo]] *40. [[Katre Ligi]]. "Kõigest ei kõnni ära". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Tagasiside". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Ryunosuke Akutagawa]]. "Hammasrattad". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *45. [[Galina Kornilova]]. "Kesköised jalutuskäigud". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *46–47. [[Martin Walser]]. "Kõrvalhaak. Toalahing". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *48–49. [[Andrei Bitov]]. "Lahkuv Monahhov". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa|J. Aam]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *50–51. [[Nikolai Pärna]]. "Rütm, elu ja looming". *52. [[Vicente Aleixandre]]. "Südame ajalugu". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jüri Talvet]] ==1979== *1. [[Rein Saluri]]. "Mees teab". *2–3. [[Patrick White]]. "Hiilija öö. Kakaduud". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4–5. [[Juri Oleša]]. "Ei ühtki päeva reata". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *6. [[Günter Herburger]]. "Külakooliõpetaja Hofer. Suvistejuhtum". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *7. [[Imants Ziedonis]]. "Epifaaniad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *8. [[Pio Baroja]]. "Vagabund Elizabide". Hispaania keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] ja [[Jüri Talvet]] *9–10. [[Jerzy Broszkiewicz]]. "Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11–13. [[Jakob Pärn]]. "Oma tuba, oma luba. Must kuub". *14–15. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *16. [[Viktor Konetski]]. "Viimast korda Antverpenis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17. "Lugusid vanast Tallinnast". Koostanud [[Isidor Goldman]] *18–19. "Leningradi vanad puud: Leningradi kirjanike lühijutte". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] jt, koostanud [[Vladimir Bahtin]] *20–21. [[Erno Paasilinna]]. "Kadunud armee". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *22. [[Juozas Aputis]]. "Ah, Teofilis!" Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Leonardo Sciascia]]. "Igati". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25–26. [[Ivan Maiski]]. "Bernard Shaw ja teised". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Aino Lukas]] *27. [[Lao-zi]]. "Daodejing. Kulgemise väe raamat". Hiina keelest tõlkinud ja eessõna [[Linnart Mäll]] *28–29. [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *30–32. [[Hans Scherfig]]. "Idealistid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–36. [[Konstantin Simonov]]. "Me ei saa enam kokku ...". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *37–38. "Üheksateist ööd: valitud lugusid araabia jutukogust «[[Tuhat üks ööd|Tuhat üks ööd»]]". Vene keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *39. [[Ike Volkov]]. "Sügis äärelinna teatris: luuletusi 1970–1976". *40–42. [[Vsevolod Meierhold]]. "Meierhold meierholdluse vastu". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Reet Reiljan]] *43–46. [[Mario Soldati]]. "Näitleja". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], luuletõlked [[Linda Ruud]] *47–48. [[Revaz Inanišvili]]. "Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *49–51. [[Jüri Tuulik]]. "Vares" *52. [[Christopher Geiser]]. "Tuba hommikueinega". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1980== *1–2. "Purjetan punasta merda: valik regivärsilisi merelaule". Koostanud [[Hilja Kokamägi]] *3. [[Flannery O'Connor]]. "Tõusuteel kohtuvad kõik". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *4. [[Nikolai Bulgakov]]. "Ma lähen õue". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *5–8. [[Robert Merle]]. "Kaitstud mehed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *9–10. [[Harijs Gāliņš]]. "Surma oksjon". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *11–12. [[Stig Claesson]]. "Kes armastab Yngve Frejd". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13. [[Sergei Voronin]]. "Kümme juttu". Vene keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]], [[Mare Mauer]] *14. [[Anastass Mikojan]]. "Mälestusi Leninist". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *15–17. [[Raimondas Kašauskas]]. "Mootorratturid". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *18–19. [[Jaan Kross]]. "Kajalood". *20. [[Azorín]]. "Väikese filosoofi pihtimused". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *21–22. [[Sergei Zalõgin]]. "Minajutud". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *23–24. [[Alpo Ruuth]]. "Uudishimulikud". Soome keelest tõlkinud [[Malle Veisserik]] *25–26. "Sõna 1: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *27. [[Oralhan Bokejev]]. "Ardak".; [[Rollan Seisenbajev]]. "Rindelaulud".; [[Muhtar Magauin]]. "Hämarus": Kasahhi nüüdisproosat. Vene keelest tõlkinud [[Priit Sakkeus]] *28–29. [[Pavel Vežinov]]. "Barjäär". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *30. [[Aleksandr Grin]]. "Rotipüüdja". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *31–32. [[Juri Araktšejev]]. "Segadus". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *33. [[Andres Ehin]]. "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama". *34–35. [[Johannes Aavik|J. Randvere]]. "Ruth" *36–39. [[Herbert Ernest Bates|H. E. Bates]]. "Armastatud Lydia". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *40–41. "Bhagavadgītā". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–45. [[Gabriel García Márquez]]. "Kadunud aja meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *46–47. "Sõna 2: noorte loomingut". *48–49. [[Odisseas Elitis]]. "Õige on". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[Isaac Bashevis Singer]]. "Surnud moosekant". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] ==1981== *1. [[Mihkel Mutt]]. "Mehed". *2–3. [[Janusz Glowacki]]. "Paradiis". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *4–5. [[Federico Fellini]], [[Tonino Guerra]]. "Amarcord". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Herakles ja Augeiase tall". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]] *7–9. [[Viktor Astafjev]]. "Karjapoissi-karjapiigat". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *10. [[Wolfgang Kohlhaase]]. "Uusaasta Balzaciga". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *11–13. [[Vjatšeslav Kondratjev]]. "Saška". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Matti Mazajev]]. "Triumfivärav". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *16–17. [[John Fowles]]. "Eebenipuust torn". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *18–20. [[Ivan Bunin]]. "Suure paastu esmaspäev". Koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *21–22. [[Vilhelm Moberg]] "Kohtunik". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23. [[Anar]]. "Kontakt". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. [[Vladimirs Kaijaks]]. "Ämblik". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *25–26. [[Arvo Valton]]. "Arvidi maailmareis". *27–30. [[Fjodor Dostojevski]]. "Inimene on saladus". Vene keelest tõlkinud [[Peeter Torop]] *31. "Sõna 3: loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut". Koostaja [[Henn-Kaarel Hellat]] *32–33. [[Natalia Ginzburg]]. "See oli nii. Ambur". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Merike Pau]] *34–35. [[Theodor Kallifatides]]. "Armastus". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *36. [[Juri Sbitnev]]. "Põdrajaht". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *37–38. [[Jón Helgason]]. "Sõnade jäljed tänaval". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *39. [[Saulius Tomas Kondrotas]]. "Kentaurivapi suguvõsa". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak|Tiiu Jõgi]]. *40. [[Rein Saluri]]. "Kala metsas". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Meie, allakirjutanud". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Juhani Peltonen]]. "Märtsiudu". Soome keelest tõlkinud [[Peep Nemvalts]] *45–46. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *47. "Sõna 4: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *48–51. [[Hermynia Zur Mühlen]]. "Lõpp ja algus". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *52. [[Jaan Kross]]. "Ülesõidukohad". ==1982== *1. [[Teet Kallas]]. "Arvi kamin". *2. [[Sergei Narovtšatov]]. "Absoluut". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3–4. [[Šāntideva]]. "Bodhitšarjāvatāra". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *5–7. [[Viktor Kazko]]. "Kohtupäev". Vene keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *8. [[Thomas Mann]]. "Mario ja võlur". Saksa keelest tõlkinud [[Vilma Jürisalu]] *9–10. "Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid". Vene keelest tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]] *11. <nowiki>[</nowiki>[[Endel Nirk]]<nowiki>]</nowiki>. "Krahviproua Genoveva pihtimused ehk ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud. Saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas" *12–13. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kuuskümmend küünalt". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Joaquín Grau]]. "Diktaatori surm". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *16–18. [[Aleksandr Žitinski]]. "Trepp". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *19. [[Hans Laansalu]]. "Tuuline saar". *20–21. [[Josef Frais]]. "Mehed maa-aluselt mandrilt". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *22. [[Banguolis Balaševičius]]. "Kümme tuhat Einsteini". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Grigori Baklanov]]. "Vähem vendade seast". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *25–26. [[Aivars Kalve]]. "Hüvastijätt". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27–29. [[Leonid Andrejev]]. "Saatana päevik". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Joan Didion]]. "Meie ühised palved". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33–35. "Grettir Ásmundripoja saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *36–37. [[Anatoli Agranovski]]. "Oma ala meister". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. "Sõna 5: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *40. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *41–43. [[Maulana Fahruddin Ali Safi]]. "Inimlikud imetabasused". Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *44–46. [[James Aldridge]]. "Viimne pilguheit". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *47–48. [[Timo K. Mukka]]. "Laul Sipirja lastest". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *49. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Maateadus ja armastus". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50–51. [[Ernesto Sábato]]. "Tunnel". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *52. [[Juri Trifonov]]. "Äraspidi maja". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ==1983== *1. [[Joel Sang]]. "Abisõnad". *2–3. [[Stendhal]]. "Lamiel". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *4. [[Boriss Jekimov]]. "Tohuvabohu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *5–7. [[Virginia Woolf]]. "Tuletorni juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], [[Jaak Rähesoo]] *8–9. [[Leonid Zorin]]. "Peateema". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10–11. [[Elias Canetti]]. "Maailm peas". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *12–13. "[[Šukasaptati]]: papagoi seitsekümmend juttu". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *14–17. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Sissid". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *18. [[Valentin Tšernõhh]]. "Halamisest pole abi". Vene keelest tõlkinud [[Heli Speek]], [[Olev Remsu]] *19. [[Veera Saar]]. "Ira". *20–21. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *22–23. [[Peet Vallak]]. "Hinge taud". *24–25. [[Vadim Šefner]]. "Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *26. [[Hugo Raudsepp]]. "Sinimandria". *27. [[Franz Kafka]]. "Öösel". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *28. [[Vladimir Majakovski]]. "Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga". Vene keelest tõlkinud [[Arvi Siig]] *29. "Sõna 6: noorte loomingut". Koostanud [[Mihkel Mutt]] *30–33. [[Lidia Seifullina]]. "Seaduserikkujad". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *34–35. [[Johan Bargum]]. "Eradetektiiv". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *36–39. [[Abel Posse]]. "Daimon". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *40. "Kui palju on maailmas värve: valik soome nüüdisluulet". Koostanud [[Endel Mallene]], soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] jt. *41–43. [[Vladimir Levi]]. "Kunst olla ise". Vene keelest tõlkinud [[Mare Mauer]], [[Vaime Kabur]] *44–45. [[Jean Giono]]. "Külajutud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *46. [[Danielius Mušinskas]]. "Õhtu, mille pani kirja Mickus". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *47–49. [[Doris Lessing]]. "Ellujäänu mälestused". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *50. [[Rezo Tšeišvili]]. "Luca Pacioli viimased eluaastad". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *51–52. [[Áron Tamási]]. "Talv orus". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] ==1984== *1–2. [[Gustav Suits]]. "Noor Kreutzwald". *3. [[Juri Bondarev]]. "Hetked". Vene keelest tõlkinud [[Rein Põder]] *4–5. [[Ilkka Pitkänen]]. "Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "[[Inglite Joanna]]". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *9. [[Kōbō Abe]]. "Härra S. Karma kuritöö". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *10–11. [[Māra Svīre]]. "Õdus õhtu kahekesi". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *12–13. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Õnneliku lõpuga lugu". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *14–15. [[Christiane Baroche]]. "Süvavesi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *16. [[Mihhail Roštšin]]. "Täiskasvanute maailm". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17–19. [[Fernando Namora]]. "Pühapäeva õhtupoolikul". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Daniil Granin]]. "Veel nähtav on me jälg". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *22–24. [[Dina Kalinovskaja]]. "Oo laupäev!" Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *25. [[Per Olov Enquist]]. "Vihmausside elust". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[Rosen Bosev]]. "Taevane maja". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Zaneva]] *27–28. [[Anatoli Kim]]. "Gurini utoopia". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *29–32. [[William Heinesen]]. "Kadunud moosekandid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–34. [[Mihhail Veller]]. "Ühesõiduhobu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]], [[Teet Kallas]] *35. [[Truman Capote]]. "Hommikueine [[Tiffany]] juures". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]], kommenteerinud [[Enn Soosaar]] *36. "Sõna 7". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *37. [[Jevgeni Bogat]]. "Kuristiku kohal. Õppetund". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. [[Mati Unt]]. "Räägivad". *40–41. [[Juri Štšerbak]]. "Väike jalgpallimeeskond". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *42. [[Octavio Paz]]. "Alati on olevik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jaan Kaplinski]], [[Asta Põldmäe]], [[Jüri Talvet]] *43.–46. [[Robert Walser]]. "Abiline". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *47. [[Juri Tšernjakov]]. "Punt". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *48. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus: teine raamat. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *49.–52. [[Mihály Sükösd]]. "Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] ==1985== *1–2. [[Valmar Adams]]. "Oomega: esseid ja murdmemuaare". *3. [[Karel Čapek]]. "[[RUR. Rossum's Universal Robots]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *4–5. [[Valeri Brjussov]]. "Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *6–7. [[Pentti Saarikoski]]. "On või ei ole. Euroopa serval". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *8–9. [[Anatoli Makarov]]. "Kevadtalveöö". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *10–11. "Täiskuutaeva all: valimik hiina ja jaapani luulet". Klassikalisest hiina keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *12–13. [[Boriss Šubin]]. "Doktor Tšehhov". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *14–16. [[Karin Boye]]. "Kallokaiin". Rootsi keelest tõlkinud [[Katrin Korv]] *17–18. [[Dale Wasserman]]. "[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19–21. [[Boriss Vassiljev]]. "Sõda algas homme". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *22. [[Paul Kuusberg]]. "Kes ta oli?" *23. [[Julio Cortázar]]. "Tseremooniad". Hispaania keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *24. [[Sattor Tursun]]. "Elu punaste küngaste jalamil". Tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *25–26. [[Marie Cardinal]]. "Võti väljaspool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ilotar Aavisto]] *27. [[Valter Udam]]. "Vastutus". *28–30. [[Viktors Lagzdiņš]]. "Mõrv metsatalus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31. [[Graham Greene]]. "Kaotaja teeb puhta töö". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *32. [[Ilja Varšavski]]. "Veel üks lask". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *33–34. [[Ryszard Klyć]]. "«Kakaduu»". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *35–38. [[Gertrude Stein]]. "Alice B. Toklase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *39. [[Stasys Kašauskas]]. "Meie, Aadama lapsed: irooniline proosa". Leedu keelest tõlkinud [[Valvi Strikaitienė]] *40–42. [[Onelio Jorge Cardoso]]. "Mulle meeldib meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *43–44. [[Kurt Tucholsky]]. "Pärast". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *45–47. [[Peter Seeberg]]. "Karjased. Novelle". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *48. [[John Cheever]]. "Oi mis paradiis see näib". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *49–50. [[Jüri Talvet]]. "Teekond Hispaaniasse". *51–52. "Sõna 8: noori tõlkijaid". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1986== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Valik kirju". *3–4. [[Märta Tikkanen]]. "Sajandi armastuslugu". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *5. [[Jevgeni Gabrilovitš]]. "Rääkige tõtt – nii, nagu asi on: stsenaarium". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–8. [[Mihkel Mutt]]. "Kallid generatsioonid". *9. [[Alberto Moravia]]. "Paradiis". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *10–11. [[Grigori Danilevski]]. "Vürstitar Tarakanova (1775–1776): ajalooline romaan". Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *12–13. [[Henri Troyat]]. "Leinav lumi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–15. "Sõna 9". Koostaja [[Toomas Haug]] *16–18. [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *19. [[Jorge Amado]]. "Quincas Vesikuradi kolm surma". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Maxie Wander]]. "Tere hommikust, kallis: protokollid helilindilt". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *22–24. [[Vladimir Makanin]]. "Hingekosutus". Vene keelest tõlkinud [[Tiiu Laansoo]] jt *25–26. [[Per Gunnar Evander]]. "Ängi eluasemed". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *27. "Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm: vene mustlasfolkloori". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]] *28–30. [[Susan Hill]]. "Kevadkirkal aastaajal". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31. [[Svava Jakobsdóttir]]. "Pidu ilumüüri ääres". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *32–33. [[Mihály Babits]]. "Kurgkaliif". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *34–37. [[Vladimír Páral]]. "Katapult: rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaan paradiisi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *38. [[Guram Dotšanašvili]]. "Water(po)loo ehk taastamistööd". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *39. [[Aleksandr Borin]]. "Lootusetu kohtuasi". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *40–42. [[Hermann Hesse]]. "Siddhartha. Hommikumaaränd". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]], [[Mati Sirkel]] *43–45. [[François Mauriac]]. "Ohvritall". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], värsid tõlkinud [[Indrek Hirv]] *46–47. [[Vladimir Levi]]. "Vestlus kirjades". Vene keelest lühendatult tõlkinud [[Mare Mauer]] *48. [[Elsa Morante]]. "Andaluusia sall". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], värsid tõlkinud [[Lauri Leesi]] *49–50. [[Hella Wuolijoki]]. "Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901–1904". Soome keelest lühendatult tõlkinud [[Linda Viiding]] *51. [[Nikolae Jesinenku]]. "Maja põleb!" Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *52. [[Rein Veidemann]]. "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi". ==1987== *1–2. [[Oskar Luts]]. "Kirjad Maariale. Harald teotseb". *3. [[Šolem Alejchem]]. "Ülemlaul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4. [[Ramūnas Klimas]]. "Kiečius, kuupaiste ja kaherublane portvein". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *5–6. [[Heinrich Böll]]. "Iiri päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *7–8. [[Dumitru Radu Popescu]]. "Iha". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9-11. [[Valentin Rasputin]]. "Raha Mariale. Tulekahi". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]], [[Boris Kabur]] *12–13. [[Enn Vetemaa]]. "Tulnuk". *14–15. [[Raija Siekkinen]]. "Elu keskpunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *16. [[Edmunds Rudzītis]]. "Möödakäijad ja läbikäijad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *17–18. [[Jorge Luis Borges]]. "Aleph". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *19–21. [[Pavel Gurevitš]]. "Müstika ja tänapäev". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *22. [[Hagar Olsson]]. "Siidimaal. Kojutulek". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Neitsi ja mustlane". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *25–26. "Valik I: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–30. [[Giorgio Bassani]]. "Finzi-Continide aed". Itaalia keelest tõlkinud [[Ülar Ploom]], luuletõlked [[Doris Kareva]] *31–33. [[Walter Matthias Diggelmann]]. "Aga kirsipuu on olemas". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *34. [[Jaak Jõerüüt]]. "Teateid surmast". *35. [[Fazil Iskander]]. "Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *36. [[John Milton]]. "Areopagitica: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *37–38. [[Vennad Vainerid]]. "Allaaetud kassid ja koerad". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *39. [[Torgny Lindgren]]. "[[Mao tee kalju peal]]". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40–42. [[Karl Ristikivi]]. "[[Lohe hambad]]". *43–44. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]] *45. [[Indrek Hirv]]. "Uneraev". *46. [[Hugo Wormsbecher]]. "Koduõu". Saksa keelest tõlkinud [[Ela Vood]] *47–50. [[Arto Paasilinna]]. "Ulguv mölder". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Ruutsoo]] *51–52. [[Daphne du Maurier]]. "Õunapuu". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ==1988== *1–2. [[Uku Masing]]. "Ehatuule maa". *3–5. [[Carson McCullers]]. "Laulatuse lummas". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *6–7. "Aken sadama poole: norra novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]], [[Arvo Alas]] *8–10. [[Antti Tuuri]]. "Viisteist meetrit vasakule. Ühe müügiagendi lugu". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *11–12. [[George Orwell]]. "Loomade farm". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13. [[Sergei Kaledin]]. "Rahupaik". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *14–16. [[Ain Kalmus]]. "Juudas". *17. [[Dino Buzzati]]. "Merekoll". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *18–19. [[Aldous Huxley]]. "Pärast tulevärki". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *20. [[Gabriela Adameșteanu]]. "Anna endale üks vaba päev". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *21–22. [[Aapeli]]. "Pisikese Peetruse hoov". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *23–24. [[Günter Grass]]. "Kass ja hiir". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *25–26. "Valik II: artikleid eestluse ajaloost". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–29. [[Andrei Platonov]]. "Auk". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolm teed järve äärde". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *33–35. [[Jennifer Johnston]]. "Varjud me palgeil". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *36. [[Petrus Alfonsi]]. "Elutarkusest (Disciplina clericalis)". Ladina keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *37. [[Jaan Lattik]]. "Koolipoisid". *38. [[Max Frisch]]. "Sinihabe". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *39. [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi|R. N. Coudenhove-Kalergi]]. "Totaalne riik – totaalne inimene". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]] *40–42. [[Mihhail Bulgakov]]. "Koera süda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *43. [[Kenkô]]. "Jõudeaja võrsed". Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *44–46. [[Hando Runnel]]. "Laulud eestiaegsetele meestele". *47–49. [[Tor Åge Bringsværd]]. "Pinocchio paberid". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50. [[Johannes Aavik]]. "Rahvustunde nõrkusest Eestis". *51–52. "Valik III: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1989== *1–2. [[Jakob Hurt]]. "Kõned ja kirjad". *3–6. [[Erik Virbsoo]]. "Lugusid möödunud aegadest". *7–9. [[Heino Susi]]. "Kojutulek". *10. [[Ana Blandiana]]. "Minevikuplaanid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *11–12. [[Marguerite Duras]]. "Armuke". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *13. [[Aleksandr Blok]]. "Keisrivõimu viimased päevad". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *14–15. [[Šolem Alejchem]]. "Piimamees Tevje". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16–17. "Ex Oriente: tõlkekogumik". Koostanud [[Jaan Kaplinski]] *18–19. [[Kiril Topalov]]. "Ole sa õnnistatud". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *20–23. [[Stig Dagerman]]. "Kes kõrvetada saanud ...". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *24–26. [[Käbi Laretei]]. "Peotäis mulda, lapike maad". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *27–28. [[Erich Fromm]]. "Armastuse kunst". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]] *29–30. [[Miguel de Unamuno]]. "Abel Sánchez: lugu kirest". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *31. [[Martin Walser]]. "Põgenev hobune". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *32–35. [[Rainer Maria Rilke]]. "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *36. "Mardiöö unenägu: valimik [[EYS Veljesto|EÜS «Veljesto»]] mardiooperite aariaid". Koostanud [[Pekka Erelt]] *37–39. [[John Maxwell Coetzee|J. M. Coetzee]]. "Barbarite ootel". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *40–41. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu I". *42–43. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu II". *44–46. [[Fazil Iskander]]. "Küülikud ja maod". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *47–48. [[Jean Genet]]. "Toatüdrukud. Palkon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *49–50. [[Yasunari Kawabata]]. "Lumine maa". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *51. [[Georges Simenon]]. "Kiri emale". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *51. [[Václav Havel]]. "Keskendumisraskused". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] ==1990== *1–2. [[Helmut Tarand]]. "Epitaaf" *3–5. [[Raymond Carver]]. "Üks hea asi: jutud". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *6. "Isad: [[Talmud]]i 4. osa 9. traktaat". Heebrea keelest tõlkinud [[Andres Gross]] ja [[Marju Lepajõe]] *7–9. [[Pier Paolo Pasolini]]. "Teoreem". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *10. [[Andres Küng]]. "Tuule lapsed: peatükke kaasajooksikluse ajaloost". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11. [[Njörður P. Njarðvik]]. "Surmamõistetud: ajalooline romaan". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Gorbatšovism". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *14–15. [[Mircea Eliade]]. "Mîntuleasa tänavas". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *16–18. [[Vassili Grossman]]. "Kõik voolab". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *19–21. [[Vladimir Nabokov]]. "Lužini kaitse". Tõlkinud [[Mare Mauer]] *22–23. [[Juan Carlos Onetti]]. "Ühele nimetule kalmule". Tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–25. [[Juli Daniel]]. "Lunastus: jutustused". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *26. [[Dr. Bertram]]. "Kolm Tartu balli". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *27–30. [[Graham Swift]]. "Sulgpall". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31–32. [[Joseph Roth]]. "Lõputu põgenemine: aruanne". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *33–36. [[Olli Jalonen]]. "Hotell elavatele". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *37–39. [[Juri Dombrovski]]. "Tõmmu daam: kolm novelli Shakespeare'ist". Vene keelest tõlkinud [[Urmas Rattus]] *40. [[John Banville]]. "Newtoni kiri: vahepala". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *41–42. [[Gustaf Fröding]]. "Valik luulet". Rootsi keelest tõlkinud [[Ants Oras]] *43–44. [[Jaan Rummo]]. "Kõneoskus". *45–46. [[Anita Brookner]]. "Hôtel du Lac". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *47. [[Endel Nirk]]. "Tabelinus: dramaatiline lugulaul viies jaos". *48–51. [[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]". Inglise keelest tõlkinud [[Elias Treeman]] *52. [[Ilmar Talve]]. "See oli sel ajal kui...: vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945–1954". ==1991== *1–3. [[Bernard Kangro]]. "Seitsmes päev" *4–6. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Katastroika". Vene keelest tõlkinud [[Jaak Hion]], [[Jüri Ojamaa]] *7–8. [[Vasile Voiculescu]]. "Maagiline armastus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9–10. [[Alexander Staël von Holstein]], [[Hermann von Keyserling]]. "India-reisid". Vene ja saksa keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]], [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Gustave Le Bon]]. "Hulkade psühholoogia". Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson *14–17. [[Luisa Josefina Hernández]]. "Igatsus Trooja järele". [Hispaania keelest] tõlkinud [[Marin Mõttus]] *18–21. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *22–25. [[Bobbie Ann Mason]]. "Maal sees". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Bô Yin Râ]]. "Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest". Saksa keelest tõlkinud [[Genadi Noa]] *27–28. [[Joseph Brodsky]]. "Täiel määral mitte keegi". Inglise keelest tõlkinud [[Juhan Kristjan Talve]], [[Kersti Unt]] *29–32. [[Kingsley Amis]]. "Roheline mees". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *33–35. [[Hando Runnel]]. "Isamaavajadus". *36–37. [[Jitshok Leib Perets]]. "Kui mitte veel kõrgemale ...". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *38–39. [[Antonio Tabucchi]]. "India nokturn". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *40. [[Elem Treier]]. "Anton Hansen Tammsaare kui saladus". *41–42. [[Jonas Gardell]]. "Tahan koju". Rootsi keelest tõlkinud [[Krõõt Kaljusto]] *43. [[Gabriel García Márquez]]. "Merehädalise jutustus". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *44–46. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Ela!" Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *47–48. [[Gabriele D'Annunzio]]. "Neitsi Orsola. Neitsi Anna". Itaalia keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *49. [[Pandelis Prevelakis]]. "Ühe linna kroonika". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[C. S. Lewis]]. "Lihtsalt kristlus". Inglise keelest tõlkinud K. Konsman ==1992== *1–2. [[Fanny de Sivers]]. "Mateeriasse kootud palve" *3–5. [[Mircea Eliade]]. "Maitreyi". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *6–8. [[Christoph Hein]]. "Tangomängija". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *9. [[Doris Kareva]]. "Maailma asemel". *10. [[Hector Hugh Munro|Saki]]. "Sredni Vashtar". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–13. [[Daniel Katz]]. "Kui vanaisa Soome suusatas". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *14–16. [[Alison Lurie]]. "Tõelised inimesed". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *17–18. [[Vladimir Nabokov]]. "Läbipaistvad asjad". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19. [[Abraham B. Jehošua]]. "Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *20–22. [[Antanas Škema]]. "Valge palakas". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23. [[Manuel Arboleda Roca Pérez]]. "Mälestuste otsija". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–26. [[Katrin Jakobi]]. "Suvekodumaa: novelle". *27–28. [[Romain Gary]]. "Kodanik Tuvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *29–32. [[Manolis Karagatsis]]. "Kastropirgose pealik". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–36. [[Paul Goma]]. "Kalidor: lapsepõlv Basarabias". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–39. [[Ernst Turmann]]. "Pikva". Saksa keelest tõlkinud [[Hanna Miller]] *40–43. [[Ruth Rendell]]. "Kui mõrtsukas on töö teinud". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *44. [[Indrek Hirv]]. "Võhumõõk". *45–48. [[Käbi Laretei]]. "Mineviku heli". Autori tõlge rootsi keelest *49–50. [[John Fowles]]. "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *51–52. [[Annika Idström]]. "Kirjad Trinidadi". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] ==1993== *1–2. [[Karl Ristikivi]]. "Mälestusi ja reisikirju" *3–4. [[Saul Bellow]]. "Vargus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *5–6. [[Elza Stērste]]. "Armastusjutt ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *7–8. [[Giovanni Verga]]. "Talupoja au". Itaalia keelest tõlkinud [[Ellen Ilves]], [[Tiina Laats]], [[Merike Pau]], [[Ülar Ploom]], [[Kaia Sisask]], [[Malle Talvet]] *9–10. [[Ismail Kadare]]. "Loorikaravan". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]], [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Graham Greene]]. "Kümnes mees". Inglise keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *13. [[Liisi Ojamaa]]. "Myyrid & wärawad". *14–16. [[Henry James]]. "Kruvi keere". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *17–18. [[Elmar Salumaa]]. "Kierkegaard". *19–22. [[Edward Morgan Forster|E. M. Forster]]. "Maurice". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23. [[Antoine Chalvin]]. "Punapäine tüdruk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]] *24. [[José Donoso]]. "«Chattanooga choochoo»". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *25–26. [[Amos Oz]]. "Kurja nõu mägi". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *27–28. [[Cees Nooteboom]]. "Järgmine lugu". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *29–32. [[Manuel Puig]]. "Mingitud musikesed". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *33–36. [[Herbert Salu]]. "Surmatrummid ja pajupill: ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704". *37–39. [[Isaak Dinesen]]. "Aafrika äärel". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *40. [[Boriss Falkov]]. "Kolgas". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *41–43. [[Rein Veidemann]]. "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". *44–45. [[Erno Paasilinna]]. "Lugemist kõigile". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *46–47. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *48–50. [[Per Agne Erkelius]]. "Päevapiltnik". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *51–52. [[Bernd Nielsen-Stokkeby]]. "Mälestusi Eestimaalt: katkendeid". Saksa keelest tõlkinud [[Ursula Põks]] ==1994== *1–4. [[Daniel Palgi]]. "Murduvas maailmas: mälestusi". *5–7. [[Hermann Hesse]]. "Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *8–9. [[Josef Šmuel Agnon]]. "Teine nägu: jutte armastusest". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *10. [[Kathy Page]]. "Vana siddalane". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11. [[Jaan Kross]]. "Järelehüüd". *12–13. [[Marcel Schwob]]. "Monelle'i raamat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *14–15. [[André Kaminski]]. "Mina ja inimsööjad: novelle". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]] *16. [[Daniel Boulanger]]. "Kas te tunnete Maronne'i?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Kaia Sisask]] *17–19. [[Vassili Aksjonov]]. "Nukra nõia rännutee ehk žanriotsing". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *20–22. [[Lillian Hellman]]. "Pentimento: portreeraamat". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23–26. [[Juhani Salokannel]]. "Päästja". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *27–29. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Härra Stone ja rüütlite kaaslane". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Tiiman]] *30–32. [[Jens Bjørneboe]]. "Mooramees". Norra keelest tõlkinud [[Maarja Siiner]] *33–36. [[Heljo Mänd]]. "Roheline hääl". *37–39. [[Per Agne Erkelius]]. "Unistus Johannesest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40–42. [[Arvo Mägi]]. "Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949–89". *43. [[Isak Dinesen]]. "Varjud rohul". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *44–45. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *46–48. [[David Šahar]]. "Suvi prohvetite tänaval". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *49–51. [[Antti Tuuri]]. "Mehed koos naistega". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *52. [[Lars Andersson]]. "Katkukuninga legend". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1995== *1–2. "Kaksteist Eesti kirja: [[Maimu Berg]], [[Sirje Kiin]], [[Kauksi Ülle]], [[Kati Murutar]], [[Heljo Mänd]], [[Herta Laipaik]], [[Eeva Park]], [[Asta Põldmäe]], [[Valeria Ränik]], [[Maarja Talgre]], [[Leelo Tungal]], [[Tiia Toomet]]" *3. [[Michael Bullock]]. "Kaev ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Doris Kareva]], [[Anu Saluäär]] *5. [[Arthur Koestler]]. "Pühendatud". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *6–7. [[Jaan Kaplinski]]. "Jää ja Titanic". *8–9. [[Truman Capote]]. "Sünnipäevalapsed". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *10. [[Henry Miller]]. "Naeratus redeli jalamil". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–12. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *13. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale: luuletusi". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Ain Prosa]] *14. [[Marina Palei]]. "Ringkanali Cabiria". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *15–17. [[Lisa St Aubin de Terán]]. "Koja valvurid". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–20. [[Jerzy Kosiński]]. "Kirgas lind". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *21. [[Antonio Tabucchi]]. "Taevarand". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *22–23. [[Heinrich Böll]]. "Katharina Blumi kaotatud au ehk kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Turu]] *24. [[Yaşar Kemal]]. "Madu maha tappa!" Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *25–27. [[Graham Greene]]. "Armastusloo lõpp". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *28–30. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *31–34. [[Arthur Koestler]]. "Keskpäevapimedus". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Kiik]] *35. [[Hermann Hesse]]. "Fantaasiad". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *36. [[Rein Saluri]]. "Tobukesed: kolm nukrat janti". *37–38. [[Henry James]]. "Asperni kirjad". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. [[Herman Lindqvist]]. "Üks Euroopa puha" Rootsi keelest tõlkinud [[Kärt Siirak]] ==1996== *1. [[Eeva Park]]. "Palveränd" *2–4. [[Rosa Montero]]. "Hurm ja pimedus". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *5–6. [[Dag Solstad]]. "Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *7. [[Mihai Eminescu]]. "Cezara. Vaene Dionis". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *8–9. [[Daniil Harms]]. "Maaõlm". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *10. [[Jehuda Amichai]]. "Tagurpidi armastus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11. [[Indrek Hirv]]. "Põuasinine". *12–15. [[Jörn Donner]]. "President". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Jesmin]] *16–17. [[Eustathios]]. "Hysmine & Hysminias". Kreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18. [[Astrid Ivask]]. "Leiud". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *19. [[Kjell Westö]]. "Bruusi juhtum". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *20. [[Edzard Schaper]]. "Maailma lõpp Hiiumaal". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Lukas]] *21. [[Henry James]]. "Daisy Miller". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *22–23. [[Torgny Lindgren]]. "Kumalasemesi". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *24. [[Kathy Page]]. "Vabaduse teine kevad". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *25–26. [[Kerstin Ekman]]. "Koer". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] *27–30. [[Franz Kafka]]. "Kirjad Milenale". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *31–32. [[Mika Waltari]]. "Neli päevaloojakut: romaan romaanist". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *33–36. [[Tuula-Liina Varis]]. "Kilpkonn ja õlgmarssal". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], [[Pentti Saarikoski]] luuletused tõlkinud [[Joel Sang]] *37. [[Arthur Schnitzler]]. "Kreeka tantsijatar". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *38. [[Mircea Eliade]]. "Doktor Honigbergeri saladus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. "«[[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogu»]] 40 aastat". ==1997== *1–3. [[Linnar Priimägi]]. "Kommentaarium". *4. "Isahirve öö: XX sajandi türgi luulet". Koostanud [[Ly Seppel]], türgi keelest tõlkinud Ly Seppel ja [[Andres Ehin]] *5–6. [[Willa Cather]]. "Kadunud daam". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *7–8. [[Ingmar Bergman]]. "Pühapäevalapsed". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *9–10. [[Joseph Roth]]. "Savoy hotell". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *11. [[Franz Kafka]]. "Kiri isale". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *12–13. [[Kurt Tucholsky]]. "Gripsholmi loss". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *14–15. [[Paul Sayer]]. "Hullumeelsuse mõnud". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *16. [[Andrus Kivirähk]]. "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel". *17–18. [[Aleksandros Papadiamandis]]. "Mõrtsukas". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Kjell Askildsen]]. "Suur tühi väli ja teisi novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *20. [[Géza Csáth]]. "Võluri surm ja teisi novelle". Ungari keelest tõlkinud [[Kaarel Veskis]] *21–26. [[George Du Maurier]]. "Trilby". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27. [[Timo K. Mukka]]. "Tabu". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *28–30. [[Ilona Laaman]]. "Vesi ahjus: Elu kommentaaridega". *31–34. [[Virginia Woolf]]. "Orlando". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *35. [[Olev Remsu]]. "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". *36. [[Nathanael West]]. "Preili Südamevalu". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *37–38. [[Iring Fetscher]]. "Sallivus: ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale. Ajalooline tagasivaade ja aktuaalsed probleemid". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *39–40. [[Ingeborg Johansen]]. "Joaveski". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] ==1998== *1–3. [[Leonid Trett]]. "A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin" *4–6. [[Anne Brontë]]. "Agnes Grey". Inglise keelest tõlkinud [[Ragne Kepler]] ja [[Anne Lange]] *7–8. [[Stig Dagerman]]. "Saksamaa sügis". Rootsi keelest tõlkinud [[Juhan Talve]] *9–10. [[Géza Ottlik]]. "Katused varavalges". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *11–12. [[Milan Kundera]]. "Romaanikunst". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *13–16. [[Virginia Woolf]]. "Proua Dalloway". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *17–19. [[Enel Melberg]]. "Üheteistkümnes päev". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ja [[Mari Tuulik]] *20. [[Indrek Hirv]]. "Fuugamust". *21–22. [[Ingmar Bergman]]. "Erakõnelused". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *23–26. [[Paul Sayer]]. "Jumala laps". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27–28. [[Villy Sørensen]]. "Ragnarok: jumalate lugu". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *29–30. [[Sergei Dovlatov]]. "Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *31–32. [[Sherwood Anderson]]. "Mees, kellel pea töötas". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *33–34. [[Øystein Lønn]]. "Mida me täna teeme?" Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *35–36. [[Adelaida García Morales]]. "Lõunas. Bene". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *37–38. [[Per Olov Enquist]]. "Hamsun". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *39. [[David Herbert Lawrence]]. "Mees, kes suri". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *40. [[Sigmund Freud]]. "[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ==1999== *1–2. [[Aino Kallas]]. "Elukaaslane". Soome keelest tõlkinud [[Helgi Kelle]] ja [[Aino Laagus]] *3–6. [[Virginia Woolf]]. "Lained". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *7. [[Joseph Roth]]. "Legend pühast joodikust". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *8. [[Tayyib Salih]]. "Zaini pulmad". Araabia keelest tõlkinud [[Amar Annus]] *9. [[Jüri Ehlvest]]. "Elli lend". *10. [[Iwan Goll]]. "Eurokokid". Saksa keelest tõlkinud [[Aadu Hurt]] *11. [[Lao She]]. "Teemaja". Hiina keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]] *12. [[Vitório Káli]]. "Tupárize mõõk". Portugali keelest tõlkinud [[Margit Levoll]], [[Siivi Sarap]], [[Anneli Tuulik]] *13–15. [[Šulamit Hareven]]. "Päevi näinud linn". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16. [[Steen Steensen Blicher]]. "Vejlbye kirikuõpetaja. Sukakaupmees". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *17. [[Dr. Bertram]]. "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *18–20. [[Czesław Miłosz]]. "Vangistatud mõistus". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *21–24. [[Italo Svevo]]. "Raugaiga". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *25–26. [[Ingeborg Johansen]]. "Proua Teil Tallinnas". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *27. [[Rein Saluri]]. "Katked 1958–1999". *28–29. [[Graham Greene]]. "Doktor Fischer Genfist ehk pommipidu". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Pierre Bourdieu]]. "Televisioonist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *31. [[Karl Kraus]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *32–34. [[Georges Bernanos]]. "Karmeliitide dialoogid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Hellamaa]] *35–36. [[Ronald Firbank]]. "Valmouth". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–40. [[Ingmar Bergman]]. "Hea tahe". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2000== *1–3. [[Helga Suits-Kangro]]. "Kaarel, kas mäletad?" *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohveti aed". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *5–6. [[Otto von Grünewaldt]]. "Üliõpilasaeg". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Hiio]] *7. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Lepatriinu". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]] *8–10. [[Saxo Grammaticus]]. "Taanlaste vägiteod". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11–13. [[Katherine Mansfield]]. "Tass teed". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *14. [[David Vogel]]. "Sanatooriumis". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Arthur Schnitzler]]. "Unenäonovell". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *17–19. [[Peter Nilson]]. "Puujalaga messias ja teisi jutte". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *20. [[Toomas Liiv]]. "Achtung". *21–24. [[Willa Cather]]. "Minu Ántonia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Cora Sandel]]. "Krane kohvik". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *28–29. [[Jaan Kross]]. "Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop". *30. [[Joseph d'Arbaud]]. "Vacarési peletis". Provansi keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *31–32. [[Monika Hunnius]]. "Minu onu Hermann: mälestusi vanast Eestimaast". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Mika Waltari]]. "Feliks Õnnelik". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *35–38. [[Nathanael West]]. "Rändtirtsu päev". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *39–40. [[Agneta Pleijel]]. "Talv Stockholmis". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] ==2001== *1. [[Katri Kaasik-Aaslav]], [[Vaino Vahing]]. "Teatriromanss" *2–3. [[F. Scott Fitzgerald]]. "Rikas noormees". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *4–5. [[Savjon Liebrecht]]. "Õunad kõrbest ja teisi jutte". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] ja [[Rahel M. Kasemaa]] *6–7. [[Luigi Pirandello]]. "Sitsiilia sidrunid". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *8. [[Agota Kristof]]. "Eile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *9–10. [[Hermann Broch]]. "Esperance". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Jonas Gardell]]. "Koomiku lapsepõlv". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *14. [[Gianni Celati]]. "Õnneliku lõpuga lood". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *15–17. [[Damon Runyon]]. "Armulõõm tormakail neljakümnendail". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–19. [[Pentti Haanpää]]. "Taivalvaara näitleja". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *20. [[Mati Unt]]. "Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis" *21–24. [[Joseph Conrad]], "Salakuulaja: lihtne lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Stephen Crane]]. "Vapruse punane pitser". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *28. [[Kahlil Gibran]]. "Liiv ja vaht". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *29–30. [[Anna Žigure]]. "Läti maa ja taevas". Läti keelest lühendatult tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31–32. [[Mehis Heinsaar]]. "Härra Pauli kroonikad" *33. [[Felicitas Hoppe]]. "Juuksurite piknik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *34–35. [[Alain Besançon]]. "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *36–37. [[Jerzy Pilch]]. "Muud mõnud". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *38–39. [[Mihhail Bulgakov]]. "Üheksa unenägu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *40. [[Heinrich Böll]]. "Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ==2002== *1. [[Tandem]]. "Pegasus on pisut pervers" *2. [[Ferdinand von Saar]]. "Reekviem armastusele". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *3–5. [[Kate Chopin]]. "Virgumine". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *6–7. [[Gustav Janouch]]. "Kõnelused Kafkaga: märkmeid ja mälestusi". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *8–10. [[Aharon Appelfeld]] "Imede aeg". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Thomas More]]. "Utoopia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *13–15. [[Leif Panduro]]. "Heinanohu". Taani keelest tõlkinud [[Ellen Oll]] *16–17. [[Dezsö Kosztolányi|Dezső Kosztolányi]]. "Häälitsev loodus". Ungari keelest tõlkinud [[Ene Asu-Õunas]] ja [[Kaur Mägi]] *18–19. [[Claes Andersson]]. "Kaksteist aastat poliitikas: katkeid, mälupilte, ulmi". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Tuulik]] *20. [[Peeter Sauter]]. "Pori: filmilugu" *21–23. [[Henry James]]. "Eurooplased". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Bernhard Kellermann]]. "Jangtse". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–27. [[Per Olov Enquist]]. "Tribaadide öö. Pildimeistrid". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *28–30. [[Friedrich Maximilian von Klinger]]. "Poliitik ja poeet". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *31. [[Ülar Ploom]]. "Üks ja kogu: sisse- ja väljavaateid viimasest viiest aastast" *32–33. [[Mircea Eliade]]. "Kogemata avastatud tõdedest. Valik esseid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *34–35. [[John Galsworthy]]. "Villa Rubein". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *36–38. [[Torgny Lindgren]]. "Värvi-Piltide vees: kujusid". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *39–40. [[Vladislav Hodassevitš]]. "Nekropol". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] ==2003== *1–3 (tegelikult 1–2). [[Haljand Udam]]. "Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest" *3–6. [[Allen Ginsberg]]. "Ameerika: valik luuletusi 1947–1996". Inglise keelest tõlkinud [[Contra]], [[Lauri Kitsnik]], [[Hasso Krull]], [[Andres Langemets]], [[Margit Langemets]], [[Jürgen Rooste]], [[Tõnu Õnnepalu]] *7–8. "Viikingid Vínlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *9–10. [[Edith Wharton]]. "Ethan Frome". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *11–14. [[Samuel Butler]]. "Eikugasil!". Inglise keelest tõlkinud [[Heiki Silvet]] *15–16. [[Frans G. Bengtsson]]. "Pikkade juustega Merovingid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *17. [[Hermann Hesse]]. "Supelsaks: ülestähendusi Badeni tervisvetelt". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *18. [[Hugo Raudsepp]]. "Vaheliku vapustused" *19–20. [[Jaan Kaplinski]], [[Johannes Salminen]]. "Ööd valged ja mustad: kirjavahetus aastast 2001". Soome ja rootsi keelest tõlkinud [[Aino Laagus]] ja [[Mari Allik]] *21–23. [[Andonis Samarakis]]. "Viga". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *24–25. [[Lena Jackson]]. "Päikeseratta all: reisikirju aedadest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anna Ydberg]] *26. [[Sven Kivisildnik]]. "Päike, mida sa õhtul teed?" *27–29. [[Katia Mann]]. "Minu kirjutamata memuaarid". Välja andnud [[Elisabeth Plessen]] ja [[Michael Mann]], saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *30. [[Fleur Jaeggy]]. "Vangipõlve õndsad aastad". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *31–32. [[Fredrik Lång]]. "Soome mehe mure". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33–34. [[Jaan Undusk]]. "Quevedo" *35–38. [[Göran Hägg]]. "Praktiline kõnekunst". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *39–40. [[Thomas Mann]]. "Peremees ja koer". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ja [[Heli Mägar]] ==2004== *1–3. [[Vaino Vahing]]. "Noor Unt" *4. [[Ingmar Bergman]]. "Saraband". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *5–6. [[Ring Lardner]]. "Unetus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *7–9. [[Péter Nádas]] ja [[Richard Swartz]]. "Kahekõne: neli päeva 1989-ndal". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *10. [[Jacques Cazotte]]. "Armunud kurat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–14. [[Dido Sotiriu]]. "Verega joodetud maa". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Carl Jonas Love Almqvist]]. "Sobib küll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ja [[Anu Saluäär]] *17. [[Thomas Wolfe]]. "Kadunud poiss". Inglise keelest tõlkinud [[Lauri Pilter]] *18. [[Ilmar Jaks]]. "Pleenum Heaolu Keskasutuses" *19–20. [[Juri Buida]]. "Preisi pruut". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *21–23. [[Joseph Conrad]]. "Salajane kaaslane. Varjujoon". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Peter Altenberg]]. "Uut vana". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–26. [[Carl-Johan Vallgren]]. "Härra Bachmanni brošüüri jaoks". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *27–28. [[Jerzy Pilch]]. "Kange ingli tiiva all". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *29–30. [[Olev Mikiver]]. "Heites pilku tagasi" *31–32. [[Indro Montanelli]], [[Mario Cervi]]. "Aldo Moro juhtum". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *33–35. "Vembuvana. Jänes: Winnebago triksterilood". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *36. [[Jean Paul]]. "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *37–39. [[Lars Norén]]. "Öö on päeva ema. Vaikne muusika". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40. [[Francis Bacon]]. "Uus Atlantis. Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] ==2005== *1–2. [[Bernhard Linde]]. "«Noor-Eesti» kümme aastat" *3–4. [[Menis Kumandareas]]. "Nende lõhn ajab mind nutma". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *5–7. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *8–10. [[Konstantin Vaginov]]. "Sokulaul". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *11–12. [[Hans Christian Andersen]]. "Peer Õnneseen". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13–14. [[Johann Gottfried Seume]]. "Apokrüüfid". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *15. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]] *16–17. [[Andrei Gelassimov]]. "Janu". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *18–20. [[Robert Girardi]]. "Vaporetto 13". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *21–23. [[Guðbergur Bergsson]]. "Luik". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *24–27. [[Ralph Waldo Emerson]]. "Inimkonna esindajad". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]], luuletõlked [[Mati Soomre]] *28. [[Urmas Vadi]]. "Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!" *29–30. [[Gaito Gazdanov]]. "Õhtu Claire'i pool". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *31–32. [[Hiner Saleem]]. "Minu isa püss". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–34. [[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale". Hispaania keelest tõlkinud [[Triin Lõbus]] *35–37. [[Joseph Roth]]. "Kaputsiinide hauakamber". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *38–39. [[Adalbert Stifter]]. "Graniit. Mäekristall". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *40. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] ==2006== *1–2. [[Mati Unt]]. "Vend Antigone, ema Oidipus" *3–4. [[Antti Tuuri]]. "Kuidas ma kirjutan romaani". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *5–6. [[Hasso Krull]]. "Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast" *7–8. [[Thomas Mann]]. "Völsungite veri. Segadus ja varajane valu". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *9–10. [[Edwin A. Abbott]]. "Lapikmaa". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *11–12. [[Jeremias Gotthelf]]. "Must ämblik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13–15. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *16–18. [[Bo Carpelan]]. "Suve varjud". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *19. [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *20. [[Andrei Hvostov]]. "Henrik" *21–23. [[Mare Kandre]]. "Naene ja dr. Dreuf". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *24. [[Bettina Balàka]]. "Jahimeeste seas". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25. "Carmina Burana" [24 laulu]. Ladina keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Gohar Markosjan-Käsper]]. "Teekond säravatele tippudele". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *27–30. [[Slavenka Drakulić]]. "Nad ei teeks kärbselegi liiga: sõjakurjategijad Haagi kohtus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *31. [[Michel Lambert]]. "Kolmas trepiaste". Prantsuse keelest tõlkinud [[Helle Michelson]] *32. [[Carl-Henning Wijkmark]]. "Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Tõmba sobimatu maha". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *34. [[Saalomon]]. "Laulude laul". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] *35. [[Johannes Aavik]]. "Keeleuuenduse lõpmatu kurv" ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] teatritekst) *36. [[Jevgeni Griškovets]]. "Kuidas ma koera sõin". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *37–40. "Loomingu raamatukogu" 50 aastat ==2007== *1–2. [[Tiina Sepp]]. "Peregrina päevik". *3–4. [[Raija Siekkinen]]. "See oli siin". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *5. [[Enn Soosaar]]. "Isa ja aeg". *6. [[Juris Kronbergs]]. "Maa-alune luule". Läti keelest tõlkinud [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]] *7. [[Valentin Kuik]]. "Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev". *8–9. [[Juri Lotman]]. "Valik kirju". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ja [[Maiga Varik]] *10. "Efrawci poeg Peredur: rüütliromaan". Kymri keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Ingmar Bergman]]. "Lärmab ja veiderdab". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–16. [[Maria Kirschbaum-Pljuhhanova]]. "Mälu hoiab meid eluaeg koos". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *17–18. [[Jaakov Šabtai]]. "Onu Perets tõuseb lendu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19–20. [[Amar Annus]]. "Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast". *21–22. [[Publius Cornelius Tacitus]], "Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Ladina keelest tõlkinud [[Kristi Viiding]] *23–24. [[Rainer Maria Rilke]]. "Armastusest". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *25–26. [[Walter Benjamin]]. "Ühesuunaline tänav". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *27. [[Tomas Tranströmer]]. "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] ja [[Lennart-Hans Jürgenson]] *28–29. [[Anu Saluäär]]. "Rändamisest ja väljarändamisest: reisikiri". *30. [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *31–32. [[Manfred Kyber]]. "Pooles mastis". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Ingvar Ambjørnsen]]. "Öö vastu sünget homset". Norra keelest tõlkinud [[Eha Vain]] *35–36. [[Marcel Gauchet]]. "Religioonist demokraatias: essee ilmalikkuse arengust". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *37–40. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2008== *1. [[Ain Kaalep]]. "Jumalatosin" *2. [[Nikos Kazantzakis]]. "Askees. Salvatores Dei". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *3–4. [[Giacomo Leopardi]]. "Mõtted". Itaalia keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *5. [[Hindrik Prants]]. "Soome sild: Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul" *6. [[Andrei Hvostov]]. "Projektijuht Posse" *7–8. "Valik [[upanišadid|upanišade]]". Sanskriti keelest tõlkinud [[Martti Kalda]] *9–10. [[Arthur Japin]]. "Suur maailm". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *11–12. "Tammany Halli Plunkitt: sari väga lihtsaid teese väga argise poliitika kohta Tammany filosoofi, endise senaatori [[George Washington Plunkitt]]i kõnedest, mida ta pidas New Yorgi ringkonnakohtu saapapuhastajapingist". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *13. [[Jakob Wassermann]]. "Caxamalca kuld". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *14. [[Miguel de Unamuno]]. "Püha Manuel hea, märter". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *15–17. [[Jehošua Kenaz]]. "Maastik kolme puuga. Muusikaline moment". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18–20. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]] *21–23. [[Billy Collins]]. "Allegooria surm". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Must]] *24–25. [[Jürg Amann]]. "Robert Walseri eksiminek ehk ootamatu vaitjäämine". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *26. [[János Háy]]. "Géza-poisike". Ungari keelest tõlkinud [[Anne-Mari Anderson]], [[Siiri Erm]], [[Siiri Kolka]], [[Mariliis Laurend]], [[Kaidi Lõhmus]], [[Keiu-Nille Ollin]], [[Viktória Tóth]], [[Kristi Valk]], [[Veronika Varep]] *27–30. [[Elin Toona]]. "Ella" *31–32. [[Gertrude Leutenegger]]. "Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *33–34. [[George Steiner]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]] *35–36. [[Maimu Berg]]. "Vene rulett. Euroopasse! Euroopasse!" *37–39. [[Milorad Pavić]]. "Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest". Serbia keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *40. [[Kuningas Taavet]]. "Laulud". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] ==2009== *1–2. [[Toomas Paul]]. "Uskmatu Tooma lugu" *3–5. [[Vladimir Kantor]]. "Krokodill". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–7. [[Aphra Behn]]. "Oroonoko ehk kuninglik ori". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] *8–10. [[Dag Solstad]]. "Armand V.: Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Nikolai Gogol]]. "Revident". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *13–15. [[Holger Kaints]]. "Lennukivaatleja" *16. [[Judith Katzir]]. "Schlafstunde. Fellini kingad". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *17–18. [[Urs Widmer]]. "Ema kallim". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *19–20. [[Per Olov Enquist]]. "Allatõugatud ingel". Rootsi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *21–24. [[Israel Joshua Singer]]. "Jobu-Joše". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *25–27. [[Aleksei Gastev]]. "Töölislöögi poeesia: valik tekste". Vene keelest tõlkinud [[Aare Pilv]] *28–30. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *31–34. [[Marta Sillaots]]. "Sealtpoolt künniseid: tagasivaade" *35–36. [[Pascal Quignard]]. "Ekslevad varjud: viimne kuningriik I". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]] *37–40. [[Olavi Paavolainen]]. "Külalisena Kolmandas Reich'is". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] ==2010== *1–2. [[Tiit Hennoste]]. "Kommikoer ja pommikoer" *3–4. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Väikesi vaatlusi". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *5–6. [[Tiitus]]. "Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Minu Taani onuke. Tuhk". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Jaan Ross]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "Ujedus ja väärikus". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11. "Lind tulemäe kohal: Valik XX sajandi teise poole türgi luulet". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *12–13. [[Alona Kimhi]]. "Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *14–15. [[Ricarda Huch]]. "Viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *16. [[Veikko Huovinen]]. "Poja surm". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *17–19. [[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]], [[Pirkko Põdra]] ja [[Triin Lõbus]] *20. [[Tiit Aleksejev]]. "Leegionärid" *21. "Johannese ilmutus". Kreeka keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] *22–25. [[Ain Kalmus]]. "Päästa meid ära kurjast" *26–29. [[Walter Benjamin]]. "Valik esseid". Koostanud ja kommenteerinud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Hasso Krull]] ja [[Tiiu Relve]] *30. [[Claude Duneton]]. "Punaste metsade taga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *31–33. [[Kärgatav Kõu]]. "Ühe indiaanlase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *34–35. [[Antti Hyry]]. "Ait". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *36–37. [[Ilmar Mikiver]]. "Ankruketi lõpp: 9 esseed eesti luulest" *38–40. [[Javier Marías]]. "Kirjapandud elud". Hispaania keelest tõlkinud [[Maria Kall]] ==2011== *1–2. [[Hando Runnel]]. "Vee peal käimine keelatud" *3. [[Moše Cordovero]]. "Deboora palmipuu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4–6. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *7–8. [[Osamu Dazai]]. "Inimeseks kõlbmatu". Jaapani keelest tõlkinud [[Margis Talijärv]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "17. romaan". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Georges Perec]]. "Ruumiliigid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *13–14. [[Nora Ikstena]]. "Neitsi õpetus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *15–16. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamets]] *17–18. [[Ismail Kadare]]. "Kuri aasta". Albaania keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Vladimir Glotser]]. "Maria Durnovo: minu mees Daniil Harms". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *20. [[Ülo Mattheus]]. "Vabanemine kuulmise läbi" *21–23. [[Paul Bourget]]. "Esseid kaasaja psühholoogiast". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *24–25. [[Valeri Popov]], [[Andrei Arjev]], [[Jelena Skulskaja]]. "Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünnipäeva puhul". Koostanud Jelena Skulskaja, vene keelest tõlkinud [[Ingrid Velbaum-Staub]] *26–28. [[Katarzyna Grochola]]. "Armastuse avaldus". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]] *29–30. [[Juhani Aho]]. "Üksi". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *31–34. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sein". Prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]] ja [[Marit Karelson]] *35–37. [[Urs Widmer]]. "Isa raamat". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *38–39. [[Torgny Lindgren]]. "Mälestused". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40. [[Gabriel Zaid]]. "Liiga palju raamatuid". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] ==2012== *1–2. [[Andrus Kivirähk]]. "Kevadine Luts". *3–6. [[W. H. Auden]]. "39 luuletust ja 5 esseed". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *7. [[Václav Havel]]. "Lahkumine". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *8–10. [[Miranda July]]. "Siin oledki sa kõige rohkem oma". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]] *11–12. [[August Strindberg]]. "Üksi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–14. [[Jean-Louis Fournier]]. "Issi, kus me lähme?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *15. [[Marina Palei]]. "Küla". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]], [[Irina Belobrovtseva]] järelsõna *16–17. [[Norman Manea]]. "Klounidest: diktaator ja kunstnik". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18. [[Peter Handke]]. "Kirjaniku õhtupoolik". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *19–20. [[Hasso Krull]]. "Jumalanna pesa" *21–23. [[Mihhail Artsõbašev]]. "Naine, nagu ta seal seisis". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]], järelsõna [[Vaapo Vaher]] *24–27. [[Nancy Huston]]. "Murrangujooned". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *28–30. [[Marek Tamm]]. "Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist" *31–32. [[Karl Ristikivi]]. "Lõhkemata pomm. Pimenägemine". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *33–35. [[Paolo Nori]]. "Tuubat ei ole". Itaalia keelest tõlkinud [[Heidi Grenzen]] *36–37. [[Kristina Carlson]]. "Härra Darwini aednik". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *38–39. [[Doris Lessing]]. "Vanaemad". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *40. [[Hjalmar Söderberg]]. "Lookesed". Rootsi keelest tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Arnold Ravel]], [[Anu Saluäär]] ==2013== *1–3. [[Madis Kõiv]]. "Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned" *4–5. [[Tatu Vaaskivi]]. "Maarjamaa". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *6–8. [[Alexander Genis]]. "Dovlatov ja tema ümbrus". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *9–10. [[André Breton]]. "Nadja". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *11–12. [[Jüri Valge]]. "Kas siis selle maa keel...?" *13–16. [[Ryszard Kapuściński]]. "Reisid Herodotosega". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]. Tsitaadid [[Herodotos]]e raamatust «[[Historia|Historia»]] vanakreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] ja [[Kaarina Rein]] *17–18. [[Winfried Georg Sebald]] "Õhusõda ja kirjandus". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *19–20. "Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Mart Kuldkepp]] *21–23. [[Juan José Millás]]. "Asjad kutsuvad meid". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] ja [[Margarita Kuusmaa]] *24–27. [[Bohumil Hrabal]]. "Ma teenindasin Inglise kuningat". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *28–30. [[Pepetela]]. "Platoo ja stepp". Portugali keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *31–32. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Vestlused professor Y-iga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]] *33–35. [[Virginia Woolf]]. "Olemise hetked. Märkmed möödanikust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] *36–37. [[Roberto Bolaño]]. "Tšiili nokturn". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *38–40. [[Ulla-Lena Lundberg]]. "Siber: tiivuline autoportree". Rootsi keeles tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2014== *1. [[Tiit Aleksejev]]. "Kuningad. Näidend aastast 1343". *2–3. [[Undinė Radzevičiūtė]]. "Ei mingit Baden-Badenit". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]] *4–5. [[Joel Haahtela]]. "Kadumispunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. "Õnne põik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *9–11. [[Walter Benjamin]]. "Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku". Koostanud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *12–13. [[Kristīne Želve]]. "Juukselõikaja-tüdruk". Läti keelest tõlkinud [[Hannes Korjus]] *14–15. [[Richard Millet]]. "Märkmeid Eestist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Eda Lepp]] *16–19. [[Dezső Kosztolányi]]. "Anna Édes". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]] *20. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart" *21–23. [[Mercè Rodoreda]]. "Teemandi väljak". Katalaani keelest tõlkinud [[Maria Kall]] *24–25. [[Bruno Schulz]]. "Kaneelipoed". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *26–27. [[Boriss Jevsejev]]. "Kitsas elulint". Vene keelest tõlkinud [[Kristiina Mänd]] *28–29. [[Kim Thúy]]. "Ru". Prantsuse keelest tõlkinud (ja järelsõna kirjutanud) [[Triinu Tamm]] *30. [[Charles Baudelaire]]. "Mu alasti kistud süda". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]], järelsõna [[Hasso Krull]] *31–33. [[Marusja Klimova]]. "Siniveri". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] *34. [[Ivan Turgenev]]. "Senilia". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *35–38. [[Enrique Vila-Matas]]. "Pariisile ei tule iial lõppu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *39. [[Maria Jotuni]]. "Kõik õige on vastupidav". Soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]] *40. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2015== *1. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Neljakuningapäev]]". *2. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]. *3–4. [[Benjamín Prado]]. "Lumes on tühjus". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]. *5–6. [[Emmanuel Bove]]. "Minu sõbrad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *7. [[Theodor Kallifatides]]. "Uus maa minu akna taga". Rootsi keelest tõlkinud [[Ruth Laidmets]]. *8–9. [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel". *10–11. [[Heinrich von Kleist]]. "Berliini õhtulehed". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *12–14. [[Šolem Aš]]. "Oru laul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *15–16. [[Lydia Davis]]. "Arved klaariks". Inglise keelest tõlkinud [[Triin Tael]]. *17–18. [[Christa Wolf]]. "Mis jääb. August". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *19–20. [[Mia Couto]]. "Iga inimene on omaette rass". Portugali keelest tõlkinud [[Tiina Vahtras]]. *21–23. [[Ugo Foscolo]]. "Jacopo Ortise viimased kirjad". Itaalia keelest tõlkinud [[Eva Kolli]]. *24–27. [[Vladimír Macura]]. "Bonne". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *28–30. [[Marcel Proust]]. "Esseid kirjandusest ja kunstist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]. *31–33. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Rasmus Hanseni kirjutuskera". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *34. [[Maria Jotuni]]. "Armastus". Novellid. Soome keelest tõlkinud [[Evelin Banhard]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Hille Lagerspetz]], [[Ave Leek]], [[Mihkel Mõisnik]], [[Asta Põldmäe]], [[Arvi Sepp]] ja [[Eva Velsker]]. *35–36. [[Witold Gombrowicz]]. "Neitsilikkus ja teisi jutte". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *37–39. [[Roberto Bolaño]]. "Liuväli". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *40. [[Alf Henrikson]]. "Saatuse sõrmed: ajalooline mõttemäng". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2016== *1. [[Eda Ahi]], [[Kärt Hellerma]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Maarja Kangro]], [[Tiina Ann Kirss]], [[Veronika Kivisilla]], [[Helga Nõu]], [[Carolina Pihelgas]], [[Anu Saluäär]], [[Jelena Skulskaja]], [[Triin Soomets]], [[Elin Toona]], [[Elo Viiding]]. "Kolmteist eesti kirja". *2–5. [[Alexander Genis]]. "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. *6–8. [[Jaan Undusk]]. "Teekond Hispaania". *9–10. [[Eugen Ruge]]. "Cabo de Gata". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *11–13. [[Djuna Barnes]]. "Öömets". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]]. *14. [[Eeva Park]]. "Geeniuste algkursus". *15–16. [[Michel Faber]]. "Fahrenheiti kaksikud". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *17–18. [[Niels Fredrik Dahl]]. "Eelmisel suvel". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]. *19–20. [[Danilo Kiš]]. "Boriss Davidovitši hauakamber". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *21–24. [[Nancy Huston]]. "Loomispäevik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *25–28. [[Olli Jalonen]]. "Poisiraamat". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *29–30. [[Wolfgang Hildesheimer]]. "Armutud legendid". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Uudelt]], järelsõna kirjutanud [[Mati Sirkel]]. *31–32. [[Mateiu Caragiale|Mateiu I. Caragiale]]. "Curtea-Veche kuningad". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *33. [[Elo Viiding]]. "Lühikesed ja lihtsad lood". *34–37. [[Marusja Klimova]]. "Majake Bois-Colombes'is". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *38–39. [[Michel Houellebecq]]. "Maailma vastu, elu vastu". Prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik. *40. [[Joaquim Maria Machado de Assis]]. "Hulluarst". Portugali keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. ==2017== * [[Sirje Olesk]], [[Anu Saluäär]]. "Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost". *1–2. "Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu". Koostanud [[Arvo Krikmann]] *3–4. [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]. "Jutustused". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *5. [[Jean-Philippe Toussaint]]. "Tung ja kannatlikkus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *6–7. [[Mihkel Mutt]]. "Mõtted". *8–10. [[Kirmen Uribe]]. "Bilbao-New York-Bilbao". Baski keelest tõlkinud [[Merilin Kotta]] *11–12. [[Aki Ollikainen]]. "Must muinasjutt". Soome keelest tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]] *13–14. [[H. G. Wells]]. "Venemaa pimeduses". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *15–17. [[Charles Baudelaire]]. "Kunstlikud paradiisid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]] *18–20. [[Péter Esterházy]]. "Hrabali raamat". Ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]] *21–22. [[Ernst Jünger]]. "Marmorkaljudel". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *23–24. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare'i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *25–26. [[Virginia Woolf]]. "Kirjutamata romaan ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Mirjam Parve]] *27–29. [[Albert Engström]]. "Anders Zorni elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *30–32. [[Herman Bang]], "Tee ääres". Taani keelest tõlkinud [[Eva Velsker]] *33–34. [[Nikolai Baturin]], "Fööniksbergi karussell". *35. [[Clarice Lispector]]. "Tähetund". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *36–39. [[Martin Luther]], "Lauakõned". Saksa keelest tõlkinud [[Vallo Ehasalu]]. *40. [[Kęstutis Navakas]]. "Kala peeglis". Valinud ja leedu keelest tõlkinud [[Rein Raud]]. ==2018== *1–2. [[Tiit Aleksejev]], [[P. I. Filimonov]], [[Meelis Friedenthal]], [[Andrei Hvostov]], [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Kalle Käsper]], [[Paavo Matsin]], [[Ülo Mattheus]], [[Enn Nõu]], [[Olev Remsu]], [[Peeter Sauter]], [[Lauri Sommer]], [[Urmas Vadi]], [[Rein Veidemann]] ja [[Toomas Vint]]. "Kuusteist Eesti kirja". *3–4. [[Patrik Ouředník]]. "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Émile Zola]]. "Kuidas surrakse". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. *6–9. [[Robert Walser]]. "Õed-vennad Tannerid". Saksa keelest tõlkinud [[Liisi Rünkla]]. *10–11. [[Jossif Brodski]]. "Atlantise lähistel. Valik luuletusi". Koostanud [[Mihhail Lotman]], vene ja inglise keelest tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]]. *12–14. [[Inga Gaile]]. "Klaas". Läti keelest tõlkinud [[Aive Mandel]]. *15–17. [[Moritz von Kotzebue]]. "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud [[Agur Benno]]. *18. [[László Krasznahorkai]]. "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]]. *19–20. [[Sergio Pitol]]. "Mefisto valss ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *21. [[Ingmar Bergman]]. "Puumaaling. Pärast proovi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ja [[Anu Saluäär]]. *22. [[Doris Lessing]]. "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *23–24. [[Georges Rodenbach]]. "Surnud Brugge". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *25. [[Jüri Kolk]]. "Esimene malbe päev sel aastal". *26–29. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Zürichis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. *30–32. [[Friedrich Hölderlin]]. "Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *33–35. [[Annie Saumont]]. "Aeg elada ja teisi jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Esko]]. *36–37. [[Pirkko Saisio]]. "Kaini tütar". Soome keelest tõlkinud [[Hille Lagerspetz]]. *38. [[Khalil Gibran]]. "Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused". Inglise keelest tõlkinud [[Rauno Alliksaar]]. *39–40. [[Theodor Kallifatides]]. "Veel üks elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2019== *1–3. [[Mare Kandre]]. "Kurat ja jumal". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *4–5. [[David Foster Wallace]]. "Teatavate piiride poorsusest". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]], järelsõna [[Raili Marling]]. *6–9. [[Urmas Vadi]]. "Ballettmeister". *10–12. [[Bruno Schulz]]. "[[Liivakella sanatoorium]]". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *13–15. [[Alain Mabanckou]]. "Katkine Klaas". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]] *16. [[Werner Bergengruen]]. "Poplavkin ja teised jutud". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *17–18. [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]]. "Vanapoiss". *19–20. [[Jorgos Seferis]]. "Müütiline jutustus. Logiraamat III". tõlkinud [[Kaarina Rein]]. *21–23. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Petrogradis". Vene keelest tõlkinud [[Jaana Peterson]] *24–26. [[Zakes Mda]]. "Suremise viisid". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *27–29. [[Etgar Keret]]. "Kissingeri igatsedes". Heebrea keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *30–31. [[Claudio Magris]]. "Teine meri". Itaalia keelest tõlkinud [[Eda Ahi]]. *32–34. [[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]]. "Valik esseid kirjandusest". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]. *35–36. [[Giedra Radvilavičiūtė]]. "Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]. *37. [[Jean Echenoz]]. "Jooks". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *38–40. "[[Roomlaste teod]]". Ladina keelest tõlkinud [[Anni Arukask]], [[Marilyn Fridolin]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Marten Teemant]], [[Tuuli Triin Truusalu]], [[Martin Uudevald]], [[Kristi Viiding]]. ==2020== *1–3. [[Jaan Kross]]. "Tiit Pagu". Järelsõna [[Jaan Undusk]]. *4–5. [[Max Blecher]]. "Valgustatud urg". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *6–7. [[Bohumil Hrabal]]. "Liiga vali üksindus". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *8–9. [[Samanta Schweblin]]. "Nähtamatu niit". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ruth Sepp]]. *10–11. [[Tuula-Liina Varis]]. "Tahan tunda, et elan". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *12–13. [[Jitshak Šami]]. "Isade kättemaks". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *14–15. [[Albert Engström]]. "Moskoviidid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *16–17. [[Yōko Tawada]]. "Kahtlased kujud öises rongis". Jaapani keelest tõlkinud [[Lauri Kitsnik]]. *18–19. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kaks Praha lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *20. [[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi|Aleksei Tolstoi]]. "Vereimeja". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *21–23. [[Don DeLillo]]. "Kosmopolis". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *24–26. [[Sergi Žadan]]. "Depeche Mode". Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. *27–28. [[Armin Kõomägi]]. "Perifeeria kangelased". *29–31. [[Enrique Vila-Matas]]. "Bartleby & Co". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *32–33. [[Ilya Kaminsky]]. "Kurtide vabariik". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]]. *34–35. [[Gustave Flaubert]]. "November". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *36. [[Péter Esterházy]]. "Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest". Koostanud ja ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]. *37–40. [[Margaret Atwood]]. "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest". Inglise keelest tõlkinud [[Maarja Pärtna]]. ==2021== *1–2. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "''Untermensch'': minu lõhkikistud elu". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *3. [[Vivant Denon]]. "Ei mingit homset". Tõlkinud ja saatesõna [[Malle Talvet]]. *4–5. [[Anna Žīgure]]. "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost". Läti keelest tõlkinud [[Arno Baltin]]. *6–9. [[Dubravka Ugrešić]]. "Romaanijõe forsseerimine". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *10–12. [[José Luís Peixoto]]. "Ei ühtki pilku". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *13. [[Willem Frederik Hermans]]. "Hoitud maja". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *14–16. [[Peeter Sauter]]. "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas". *17–18. [[Lukianos]]. "Kõnelused surnutega". Ladina keelest tõlkinud [[Marilyn Fridolin]]. *19–20. [[Marcin Wicha]]. "Asjad, mida ma ära ei visanud". Poola keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *21–22. [[Anton Tšehhov]]. "Elu igavus ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Anita Soovik]]. Saatesõna [[Katrin Hallas]]. *23–25. [[Nellie Bly]]. "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *26–28. [[Lotta Olsson]]. "Surnute tõeline arv". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Aet Varik]]. *29–30. [[Theodor Kallifatides]]. "Taplus Trooja pärast". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *31–34. [[Tsitsi Dangarembga]]. "Närvilised olud". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *35–36. [[Thomas Bernhard]]. "Hukkasaaja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *37–38. [[Éric Vuillard]]. "[[Päevakord]]". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *39–40. [[Moritz von Kotzebue]]. "Vene sõjavang prantslaste seas". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Agur Benno]]. ==2022== *1–2. [[Mehis Heinsaar]]. "Ööpäevik". *3–6. [[Carlo Levi]]. "Kristus jäi pidama Ebolis". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Järelsõna kirjutanud [[Kristiina Rebane]]. *7. [[Byung-Chul Han]]. "Läbipaistvusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *8–9. [[Bernardo Atxaga]]. "Need taevad". Baski keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merilin Kotta]]. *10. [[Tõnis Vilu]]. "Kõik linnud valgusele". *11–12. [[Patti Smith]]. "Pühendumus". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paula Taberland]]. *13–15. [[Justus Lipsius]]. "Laimamisest. Meelekindlusest". Ladina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kristi Viiding]]. *16–17. [[Tiziano Scarpa]]. "Stabat Mater". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]]. *18–19. [[Guntis Berelis]]. "Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Contra]]. *20. [[Michael Köhlmeier]]. "Idüll uppuva koeraga". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Mägar]]. *21–23. [[Jelena Tšižova]]. "Naiste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *24–25. [[Peedu Saar]]. "Loomad". *26–27. [[Mircea Cărtărescu]]. "Ruletimängija". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *28. [[Hella S. Haasse]]. "Uruq". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *29–31. [[Natsume Sōseki]]. "Noorsand". Jaapani keelest tõlkinud [[Maarja Jaanits]]. *32–34. [[Samuel Beckett]]. "Molloy". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]]. *35–37. [[Mihhail Šiškin]]. "Sõda või rahu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Krista Räni]]. *38–40. [[Carl Hermann Hesse]]. "Tema peab kasvama, mina kahanema. Paide tohtri mälestusi". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiiu Relve]]. ==2023== *1. [[Kalju Kruusa]]. "Üleelamiste vanake". *2–3. [[Ilja Prozorov]]. "''D train''. Roheline piinapink". Vene keelest tõlkinud [[Katrin Hallas]]. *4–5. [[Miljenko Jergović]]. "Sarajevo Marlboro". Horvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *6. "Vana bambuseraiduri lugu". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Alari Allik]]. *7–8. [[Kate Chopin]]. "Désirée laps ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] ja [[Janela Tähepõld-Tammert]]. Saatesõna kirjutanud Krista Mits. *9−10. [[Oscar Wilde]]. "Salomé". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Linnar Priimägi]]. *11−13. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolmekümnes aasta". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *14−15. [[Marcel Schwob]]. "Kujuteldavad elud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. Saatesõna kirjutanud [[Tiit Aleksejev]]. *16−18. [[Jari Järvelä]]. "Kahele poole koske". Soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]]. *19−20. [[Krisztina Tóth]]. "Piksel". Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Lea Kreinin]]. *21−23. [[Felisberto Hernández]]. "Üleujutatud maja ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *24−25. [[Sigrid Nunez]]. "Mitz. Bloomsbury marmosett". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Silvia Maine]]. *26. [[Siegfried von Vegesack]]. "Jaschka ja Janne". Saksa keelest tõlkinud [[Silvia Lilleorg]]. Saatesõna kirjutanud [[Liina Lukas]]. *27−28. [[Dominique Fortier]]. "Paberlinnad". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Laura Christine Arba]]. *29. [[Teffi]]. "Lenin ja Rasputin". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *30−31. [[Oksana Zabužko]]. "Ukraina seksi väliuuringud". Ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Veronika Einberg]]. *32−34. [[Kōbō Abe]]. "Kastimees". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maret Nukke]]. *35. [[Georg Büchner]]. "Leonce ja Leona. Hesseni sõnumitooja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *36−38. [[Tanya Tagaq]]. "Lõhkine hammas". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *39−40. [[Raymond Guérin]]. "Visa hing". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Allik]]. ==2024== *1−2. [[Carolina Pihelgas]]. "Lõikejoon". *3. [[Heinrich Eisenschmidt]]. "Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus". Saksa keelest tõlkinud [[Ene Kuus]]. Saatesõna kirjutanud [[Katrin Kern]]. *4−5. [[Friedrich Nietzsche]]. "Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jaan Undusk]]. *6. [[Félix Guattari]]. "Kolm ökoloogiat". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ott Puumeister]]. *7−8. [[Mart Kangur]]. "Pöörduks". *9−11. [[Nii Ayikwei Parkes]]. "Sinise linnu saladus". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *12−13. [[Sophokles]]. "[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]". Vanakreeka keelest tõlkinud [[Anne Lill]]. *14−15. [[Bora Ćosić]]. "Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni". Serbia keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *16−17. [[Andri Krasnjaštšõhh]]. "Jumal on. +/-". Vene ja ukraina keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *19−21. [[Alice Zeniter]]. "Kes neid jõuaks lahuta". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maria Esko]]. *22−25. [[Doris Lessing]]. "Suvi enne pimedust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *26−28. [[Ondjaki]]. "VanaemaÜheksa ja soveti saladus". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *29–31. [[Inga Gaile]]. "Ilusad". Läti keelest tõlkinud [[Merle Vare]]. *32. [[Pierre Michnon]]. "Rimbaud, poeg". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Leena Tomasberg]]. *33−35. [[Philip Roth]]. "Nemesis". Inglise keelest tõlkinud [[Liisa Ady Oks]]. Saatesõna kirjutanud Liisa Ady Oks ja [[Katrin Kern]]. *36−37. [[Jáchym Topol]]. "Saatana värkstuba". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *38−39. [[Max Blecher]]. "Juhtumusi vahetus ebatõeluses". Rumeenia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Riina Jesmin]]. *40. [[Péter Nádas]]. "Piibel". Ungari keelest tõlkinud [[Mihkel Rünkla]]. ==2025== *1−3. [[Kairi Look]]. "Tantsi tolm põrandast". *4−5. [[Yu Miri]]. "Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maarja Jaanits]]. *6. [[Byung-Chul Han]]. "Väsimusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *7−9. [[Han Kang]]. "Taimetoitlane". Korea keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anni Arukask]]. *10–11. [[Brigitta Davidjants]]. "Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte". *12–13. [[Bruce Chatwin]]. "Utz". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Inga Kukk]]. *14–17. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Päevad". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *18–20. [[Mariana Enríquez]]. "Asjad, mis me tules kaotasime". Hispaania keelest tõlkinud [[Eva-Stina Randoja]]. *21–23. [[Sabahattin Ali]]. "Kasukaga madonna". Türgi keelest tõlkinud [[Kai-Mai Aja]]. Saatesõna kirjutanud [[Helen Geršman]]. *24–26. [[Nikolai Pirogov]]. "Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Georg Loogna]]. Saatesõna kirjutanud Ilona Martson. *27–28. [[Aurora Venturini]]. "Täditütred". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *29. [[Aliis Aalmann]]. "Pääsulinn". *30–31. [[Muriel Spark]]. "Juhiiste". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Andrus Lauringson]]. *32. [[Joseph Brodsky]]. "Veepervel". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jan Kaus]]. *33–34. [[Pavel Vilikovský]]. "Sulelumi". Slovaki keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Margus Alver]]. *35–38. [[Jurgis Kunčinas]]. "Tūla". Leedu keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiina Kattel]]. *39–40. [[Hasso Krull]]. "Igavene taastulek". ==2026== *1. [[Triin Soomets]]. "Jäälind". *2−3. [[Leena Krohn]]. "Hotel Sapiens ja teisi irratsionaalseid jutte". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kadri Jaanits]]. *4−7. [[Natalia Ginzburg]]. "Perekonnaleksikon". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Saatesõnad kirjutanud [[Carlo Ginzburg]] ja [[Kristiina Rebane]]. *9−10. [[Daša Drndić]]. "Doppelgänger". Horvaadi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Madis Vainomaa]]. *11−13. [[Maria Matios]]. "Magus Darusja". Ukraina keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. Saatesõna kirjutanud [[Mariia Ivanova]]. *14−16. [[Anthony Powell]]. "Venusberg". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mirt Vissak]]. *17−18. [[Guillaume Apollinaire]]. "Süda kroon peegel. Valik luuletusi". Koostanud ja tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. Alustõlked prantsuse keelest [[Triinu Tamm]]. ''Ilmumas''. *19−20. [[Lilli Luuk]]. "Lühike sõjaajalugu". ''Ilmumas''. ==LR kuldsari== ===2020=== *1. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot. Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ja [[Leo Metsar]]. *2. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *3. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]]. *4. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]]. *6. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] ja [[Krista Kaer]]. ===2021=== *1. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart". *2. [[Ilf ja Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]. *3. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *4. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]. *5. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *6. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]], [[Anu Lutsepp]]. ===2022=== *1. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Sirje Kiin]]. *2. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]. *3. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna [[Anu Saluäär]]. *4. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". Illustreerinud [[Heldur Laretei]]. *5. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Uustrüki saatesõna [[Tõnu Õnnepalu]]. *6. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Hendrik Lindepuu]]. * LR eriväljaanne – [[Serhi Žadan]]. „Depeche Mode“. Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. ===2023=== *1. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]. *2. [[Jüri Üdi]], [[Joel Sang]], [[Toomas Liiv]], [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Mart Velsker]]. *3. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merike Riives]]. *4. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare’i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *5. [[Torgny Lindgren]]. "Mao tee kalju peal". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. *6. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. ===2024=== *1. [[Mati Unt]]. "Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses". Uustrüki saatesõna [[Tiit Hennoste]]. *2. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Anne Lange]]. *3. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tiiu Relve]]. *4. [[Mihhail Bulgakov]]. "Kadunukese ülestähendused. Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], uue väljaande saatesõna [[Irina Belobrovtseva]]. *5. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], uue väljaande saatesõna [[Ruth Sepp]]. *6. [[Kenkō]]. "Jõudeaja võrsed". Koostanud ja klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]], kuldsarja väljaandesse on lisatud uusi tõlkeid ja uus saatesõna. *Erinumber. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]. ===2025=== *1. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], esimest korda kõigi algsete illustratsioonidega. *2. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju ka olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]], saatesõnad kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja [[Leo Metsar]], uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada, samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna. *3. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]], saatesõna kirjutanud [[Raili Marling]]. *4. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell. Tunnete virvarr". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] ja [[Tiiu Relve]]. *5. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Hanno Rajandi]]. *6. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] ja [[Maarja Siiner]]. Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Maarja Siiner]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] [[Kategooria:Raamatusarjad]] 7uklam3je6ejojnks926cq8kptgmpwb 0 97007 7151498 7060789 2026-05-11T12:49:06Z Ulrikaekm 32635 Viki 7151498 wikitext text/x-wiki [[Pilt:VariousClimbingHolds.jpg|pisi|Erinevaid ronimisnukke]] '''Ronimisnukid''' on [[kaljuronimine|kaljuronimises]] tehisronimisseintele kinnitatavad erineva kuju ja suurusega nukid. Valmistamisel kasutatakse väga erinevaid materjale, alates [[Puit|puidust]] ja lõpetades [[Plastid|plastikutega]]. Puitu kasutatakse peamiselt hobikorras nukkide valmistamisel, plastikut aga tööstuslikus tootmises. Nuki esialgne kuju voolitakse tavaliselt hästi töödeldavast materjalist. Selleks kasutatakse nii [[Floristika|floristikas]] levinud OASIS-vahtu kui ka [[savi]] või [[Plastiliin|plastiliini]]. Esialgse mudeli põhjal valmistatakse [[Silikoonid|silikoonist]] või muust kummimaterjalist valuvorm, millesse valatakse vedel segu. Enamik tänapäevaseid tööstuslikult toodetavaid ronimisnukke valmistatakse jäigast uretaanplastikust, vanemat tüüpi nukid on aga polüestervaigust. Nukid kinnitatakse seinale kas 10 mm [[Polt|poltide]] või väiksemate [[Kruvi|kruvide]] abil. Nukkide ümberpaigutamisega saab muuta radade raskusastet ja keerukust. Vastavalt kasutusotstarbele toodetakse nukke väga erinevas suuruses – alates üliväikestest kuni XXXL-suuruses hiiglasteni, mille läbimõõt võib ulatuda poole meetrini. [[Kategooria:Kehakultuur]] [[Kategooria:Alpinism]] 50tgc3xd51mp0dflwzpw1hfmza29k79 0 98953 7151662 7140762 2026-05-11T18:08:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151662 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}} {{viita}} [[Pilt:Boris Kumm.jpg|pisi|Boris Kumm]] '''Boris Kumm''' ([[1. september]] [[1897]] [[Pärnu]] – [[21. november]] [[1958]] [[Tallinn]]) oli Eesti poliitik, [[stalinism|stalinliku]] terroripoliitika peamisi teostajaid [[Eesti NSV]]-s, [[1941]]. aastast [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] [[rahvakomissar]] (pärast sõda [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i minister kuni [[1950]]. aastani). [[1945]]. aastal sai [[kindralmajor]]i auastme. [[1948]]. aastal lõpetas ta eksternina [[Tallinna 1. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1948 |vaadatud=2015-03-31 |arhiivimisaeg=2015-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150626152231/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1948 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Boris Kumm astus [[1923]]. aastal illegaalsesse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikku Parteisse]] (EKP), oli [[II Riigikogu]] liige. Määrati [[1924]]. aastal riigivastase tegevuse pärast [[sunnitöö]]le, kust vabanes [[Amnestiaseadus (1938)|1938. aasta amnestia]]ga. == Elukäik kuni 1940. aastani == Sündis puiduekspordiettevõtte ametniku perekonnas. Õppis aastatel 1911–1915 gümnaasiumis [[Pärnu]]s, mis jäi lõpetamata. 1915. aastal töötas [[apteeker|apteekri]]õpilasena Grimmi apteegis Pärnus. Aastatel 1916–1917 teenis reamehena [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] armees [[Petrograd]]i ihukaardiväepolgus, demobiliseeriti haiguse tõttu. Aastatel 1917–1919 oli tööline (sealhulgas metsa- ja turbatööline) Pärnus. Veebruarist 1919 osales [[Scoutspataljon]]i [[kapral]]ina [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]], demobiliseeriti juulis 1920. Aastatel 1920–1924 oli tööline Pärnus. 1923. aastal astus illegaalsesse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikku Parteisse]]. Aastatel 1923–1924 [[Pärnu linnavolikogu]] liige ja Pärnu maakonna ametiühingute kesknõukogu sekretär. Vahistati 27. jaanuaril 1924 ja mõisteti 27. novembril 1924 nn [[149 protsess]]is 15 aastaks sunnitööle. Vabanes amnestiaga mais 1938, pärast seda värvati NSV Liidu välisluure agendiks. 1938–1940 [[mustatööline]] Pärnus ja samal ajal [[EKP Keskkomitee]] büroo volinik Pärnus. ==Juunipööre== 1940. aastal juhtis ta [[juunipööre]]t Pärnus. 25. juunil 1940 määrati ta <ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/06/26/10 Pärnus asus ametisse uus Poliitilise politsei komissar], Postimees (1886-1944), nr. 169, 26 juuni 1940, lk 2</ref> [[Viljandi-Pärnu prefektuur]]i [[Poliitiline Politsei|poliitilise politsei]] komissariks, [[Rudolf Uus]]i asemele. 16. juulil 1940<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/19/2/7 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 172.], Riigi Teataja, nr. 72, 19 juuli 1940 tr. 2</ref> sai ta [[Siseministeerium]]i [[Politseitalitus]]e abidirektori kohustetäitjaks. ==ENSV SARK ja RJRK== 1940. aasta augustis määrati ta [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] [[Eesti NSV siseministrite loend|siseasjade rahvakomissar]]iks ning 26. märtsil 1941 [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] [[rahvakomissar]]iks. ==Teine maailmasõda== Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt]] evakueerus [[Moskva]]sse, kus tegeles [[NSV Liidu SARK]]i [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus|4. valitsuses]] 2. osakonna (vahepeal 1. osakonna) Eesti jaoskonna ülemana<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/PihlauJaak_Lehekylgi_TUNA2007_3.pdf Lehekülgi Eesti lähiajaloost: kuidas ENSV MGB välisluureülem GULAG-i arhipelaagi sattus], Tuna 3/2007, lk 99</ref>, diversioonitöö organiseerimisega Saksamaa poolt okupeeritud Eestis. Seejärel oli Boris Kumm 30.11.1943– 29.3.1944 [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu RJRK]] operatiivgrupi ülemana Eestis, märtsis 1944 määrati ta [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV siseasjade]] rahvakomissari ametikohale. ==Tegevus pärast Teist maailmasõda== 1944. aastal naasis B. Kumm koos [[Punaarmee]]ga Eestisse, 29. märtsist 1944 kuni 24. jaanuarini 1950 oli ta [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar (aastast 1946 [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i minister). Ta oli [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i juhina 1949. aasta [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamise]] üldjuht ning autasustati selle eest [[Punalipu orden]]iga<ref>[https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%94%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82:%D0%A3%D0%BA%D0%B0%D0%B7_%D0%9F%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%B4%D0%B8%D1%83%D0%BC%D0%B0_%D0%92%D0%A1_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_24.08.1949_%E2%80%94_%D1%87%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_1_%D0%B8%D0%B7_8#pn-45 Указ Президиума ВС СССР от 24.08.1949. О награждении орденами и медалями генералов, офицеров, сержантов и рядового состава органов и войск Министерства государственной безопасности СССР и Министерства внутренних дел СССР]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref>. ==Langus ja surm== 24. jaanuaril 1950 vallandati B. Kumm [[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] otsusega seoses "vigadega kulakute väljasaatmisel" ja "nõrga banditismivastase võitluse pärast" ning viidi üle Eesti NSV kommunaalmajandusministri asetäitjaks, seejärel töötas kommunaalmajandusministrina. Alates 1952. aastast juhatas [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] kohalike teede osakonda, 1953. aastal jäi tervislikel põhjustel pensionile (põdes lahtist [[tuberkuloos]]i). Kannatas ka kroonilise [[alkoholism]]i all. Suri 21. novembril 1958 Tallinnas. B. Kumm maeti [[Tallinna Metsakalmistu]]le 23. novembril 1958<ref>{{Netiviide |url=http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Boris&filter_maetud_perenimi=Kumm&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= |pealkiri=Tallinna Hauaplatside otsing: Kumm, Boris |vaadatud=2010-03-05 |arhiivimisaeg=2016-03-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160311021208/http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Boris&filter_maetud_perenimi=Kumm&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Boris Kummi kõne EK(b)P V kongressil 1948. a detsembris. Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Eerik-Niiles Kross]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2005]], nr 9, lk 1950–63 == Välislingid == *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/304AE4B2767CF59EC22572880032D17F Pekka Erelt. "Pane raisale nii, et aitab". Eesti Ekspress, 20.02.2007] *[http://www.memo.ru/history/NKVD/kto/biogr/gb265.htm Краткие биографии и послужные списки руководящих работников НКВД КУММ БОРИС ГАНСОВИЧ] * {{ISIK|1621}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=ENSV RJK rahvakomissar Boris Kumm (1944–1946)|nimi=[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]|aeg=1946–1950|järgnev=[[Valentin Moskalenko]] (1950–1953)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kumm, Boris}} [[Kategooria:EKP Keskkomitee büroo liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Eesti NSV ministrid]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:NKVD kaastöötajad]] [[Kategooria:Scouts Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1958]] pt5uftz0hiw38ljtysdsgrb8oxqt0np 0 100817 7151587 6354201 2026-05-11T16:10:39Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Public_Seal_of_Niue.svg|Public_Seal_of_Niue.svg]] pildiga [[Pilt:Public_Seal_of_Niue_(1974–2021).svg|Public_Seal_of_Niue_(1974–2021).svg]]. Põhjus: File:Public_Seal_of_Niue.svg merge 7151587 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on saare kohta Vaikses ookeanis; kehapiirkonna kohta vaata artiklit [[Niuded]]}} {{Provints | nimi = Niue | omakeelne_nimi_1 = inglise | Niue | | omakeelne_nimi_2 = niue | Niuē Fekai | | lipp = Flag of Niue.svg | lipu_link = [[Niue lipp]] | vapp = Public Seal of Niue (1974–2021).svg | vapi_link = Niue vapp | pindala = 260 | elanikke = 1611 | elanikke_seis = 2011 | elanikke_viide = <ref>Rahvaloenduse andmed. [http://www.geohive.com/cntry/niue.aspx GeoHive]. Vaadatud 1.04.2015.</ref> | keskuse_nimi = [[Alofi]] | asendikaardi_pilt = Niue in New Zealand.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] }} '''Niue''' on saar [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas 2400 km Uus-Meremaast kirdes. Ta moodustab autonoomse [[Uus-Meremaa]]ga assotsieerunud ala. == Ajalugu == Saare avastas [[James Cook]] [[1774]]. aastal. [[1901]]. aastast on Niue Uus-Meremaa omavalitsuslik valdus. [[Pilt:Niue-cia-world-factbook-map.png|pisi|tühi|Kaart]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.gov.nu/ Niue valitsuse koduleht] *[http://www.niueisland.com/ Turismileht] {{Okeaaniariigid}} {{koord |type=isle |region=NU |dim=23000}} [[Kategooria:Uus-Meremaa saared]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Niue| ]] 93ponjxyzjwpqtg1gf6h6uf1g3ekxem 4 101354 7151483 7148998 2026-05-11T12:25:24Z Kruusamägi 1530 /* Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus */ 7151483 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Asenda:..." mallid == Ma väga loodan, et keegi kuskil on selle müstilise fenomeni tagamaad lahti kirjutanud, ent mina pole selle selgituse peale sattunud ja sestap tahaksin ikkagi teada: mis pagana pärast on mingitesse toimetuskasti alustesse mallidesse siginenud veidrad konstruktsioonid ''à la'' <nowiki>{{asenda:Toimeta}}</nowiki> varasema <nowiki>{{toimeta}}</nowiki> asemel? Kes seda tegi, kuidas see tema meelest maailma paremaks muutis ja kas teda saab ehk kuidagi suunata spetsialistide juurde, kes inimest päriselt aidata oskaksid? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:35 (EET) : Ma ei saa hästi probleemist aru. See näitab ju kätte, millal mall artiklisse pandi (aidates ehk ka lisamispõhjuseni jõuda). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:09 (EET) :Aga see muudatuse tegija saab ju oma statistikasse jälle punkti lisaks toimetatud artiklite ja viimati toimetatud artiklite statistikasse. Küllap sellepärast neid toimtamismalle vorbitaksegi. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-36238-88|&#126;2025-36238-88]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-36238-88|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 13:48 (EET) :Neptuunium juba seletas selle erinevuse ära. Põhimõtteliselt töötavad mõlemad mallid, selle erinevusega, et <nowiki>{{asenda:...}}</nowiki> lisab kuu ja aasta, millal see toimetamismall lisati. Ehk siis ühtlasi, et kui kaua see seal juba olnud on. Vastasel juhul tuleks hakata artikli ajaloost otsima, millal see sinna tekkis. On iseküsimus, et kas see malli süntaks just selline pidi olema ehk kas see poleks saanud olla intuitiivselt selgem. Kuid mõttetuks seda malli lisamise aja näitamist pidada ei saa. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 20:46 (EET) : Mallide lisamisel on iga malliga võimalik kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Mida see kaasa toob: mall teeb oma töö, väljastab midagi, ja artiklisse jääb ainult malli väljund. Inglise keeles on asenda asemel <code>subst:</code>. Tavalisel malli lisamisel kirjutame artiklisse {{tl|toimeta}}, mis tähendab, et artiklis on viide sellele mallile. Iga kord, kui artiklit vaadatakse, täidetakse malli kood. Kui malli kood muutub, siis malli tulemus ka muutub. Erinevalt tavalisest malli lisamisest on võimalik iga malliga kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Juhtub see: malli kood täidetakse ja malli töö tulemusel tekkinud väljund lisatakse artiklisse malli viite asemele. See on n-ö ühekordne mall. Mis teeb asja huvitavaks: malli väljund võib ka ise mall olla, näiteks sama mall ise. Mall {{tl|toimeta}} ongi selline mall. Kirjutades <code>{{tl|asenda:toimeta}}</code>, asendatakse see malliga {{tl|toimeta}}, kus automaatselt täidetakse parameetrid kuu (lisamise hetke kuu) ja aasta (lisamise hetke aasta). Näiteks <code><nowiki>{{toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2017}}</nowiki></code>. Malli enda koodis on siis ära kirjeldatud mõlemad juhud: mis toimub, kui need parameetrid on täidetud ja mis toimub, kui neid pole. Märksõna <code>asenda:</code> on Mediawiki koodis ette antud, selle asemel töötaks ka <code>subst:</code>. Asenda on arusaadavam, sest <code>subst:</code> ütleb veel vähem. Ehitaja, ma suunan sind ennast lugema abimaterjale. Inglise keelega sul probleeme pole, nii et alusta [[w:Wikipedia:Substitution|siit]]. Või teeme äkki nii, et igaüks jääb oma liistude juurde. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 22:45 (EET) Muutsin ära selle, et toimetamise kasti aknas kuvatakse <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Nüüd kuvatakse lihtsalt <code>{{tl|malli nimi}}</code>. Aga klõpsamisel lisatakse ikkagi esimesel kujul. Äkki teeb asja lihtsamaks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:39 (EET) :Aitäh. See "asenda:" on tõesti üpris ebaintuitiivne (miks peab malli asendama ja millega?), nii nagu veel päris mitmedki nimetused ja sildid (nt "Andmeüksus" ei ütle sõnagi sellest, et link läheb Wikidatasse). Paljud väljendid tunduvad leiutajale selged, sest ta juba teab, mida nende all mõtleb, aga esimest korda nägija ei pruugi seda välja nuputada. Omast arust ma korra vaatasin ka dokumentatsiooni, ent justkui ei näinud tolle konkreetse malli juures selgitust "prefiks "asenda:" lisab mallile kuupäeva". (Miks üldse "subst"? Kuupäev ei ole ju inglise keeles "subst"? Möh.) Kuna tegelikult ju ei ole suurt sisulist tarvidust ilma kuupäevata versiooni järele, siis praegune lahendus ongi kõige selgem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 18:36 (EET) == U4C request about local chapter == Hello Estonian Community,<br> (apologies for writing in English) We are writing to inform you that the [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] has opened a formal request concerning the local chapter (Wikimedia Eesti). Please review the request at [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. You are welcome to submit feedback about this request. Please do not reply here, but on the linked case page, or on the associated talk page. If you would like to contact the U4C directly, you will find an e-mail address [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|here]]. Please use the email only if privacy is necessary (e.g. personal information). On behalf of the U4C, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) DeepL translation: Tere, Eesti kogukond! Teatame, et [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] on esitanud ametliku taotluse kohaliku haru (Wikimedia Eesti) kohta. Palun vaadake taotlust aadressil [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. Ootame teie tagasisidet selle taotluse kohta. Palun ärge vastake siin, vaid lingitud juhtumi lehel või sellega seotud arutelulehel. Kui soovite U4C-ga otse ühendust võtta, leiate e-posti aadressi [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|siit]]. Palun kasutage e-posti ainult siis, kui on vaja tagada privaatsus (nt isikuandmed). U4C nimel, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Kuidas luua malli "Mootorratta sportlane"? == Tere! Soovin luua uut malli "Mootorratta sportlane", mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites. Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}} : {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist "[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]" ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head. : Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades <code>{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}</code>. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:43 (EET) :: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.<br> :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:46 (EET) :::… ja malli luues võiks eelnevalt veenduda selle keelelises korrektsuses. Kokku-lahku kirjutamine jne. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. aprill 2026, kell 16:42 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Request for Review == Hello everyone, I am writing this request in English, as I do not speak Estonian, and I sincerely ask you to carefully consider my appeal. I was recently subjected to a partial block on the Estonian Wikipedia ("[[Eri:Kaastöö/Osps7|See]]") after posting a message on user "Taivo" talk page. The reason given was: "[[Eri:Kaastöö/Osps7|probleemide import teistest projektidest eesti vikipeediasse]]." I would like to respectfully clarify that I have not engaged in any persistent vandalism, nor have I acted in an uncivil or disrespectful manner. I have not harassed anyone, and I have not attempted to damage articles, introduce harmful edits, or repeatedly violate Wikipedia policies. I have also never posted machine translations, unclear or incomprehensible text, misleading instructions, or any kind of promotional links. For nearly nine years, I have been contributing to Wikimedia projects with [https://meta2.toolforge.org/crossactivity/Osps7 genuine dedication and good faith]. I deeply value the principles of collaboration, respect, and shared knowledge that these projects stand for. At times, I have needed to communicate with other users through external platforms such as Telegram, simply to maintain constructive dialogue. However, in this case, I chose to communicate in the most transparent and appropriate way through a public talk page on the Estonian Wikipedia, without any intention of causing harm, offense, or disruption. What has been especially difficult for me to understand is that there was no prior warning or gradual escalation before applying this block. I was not informed that my actions might be considered inappropriate, nor was I given a temporary block as a first step. It was truly surprising and discouraging to find that the restriction was applied indefinitely from the outset. While I understand that this is technically a partial block, I sincerely hope you can appreciate how distressing this situation is for me. It affects not only my ability to participate but also my record across Wikimedia projects, which I have worked hard to maintain over many years. It feels like a mark against my contributions and intentions, which have always been positive. I respectfully request the removal of this block. I want to assure you that I will not return to editing or posting on the Estonian Wikipedia in any way. My only wish is to have this restriction lifted so that my record remains fair and reflective of my true contributions. I truly hope you can view this situation with understanding and empathy, and I kindly ask that my request be reviewed by a neutral. Thank you very much for your time, your consideration, and your understanding. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 19:24 (EEST) :Nojah, eks ma siis selgitan. Osps blokeeriti Commonsis ([[:Commons:user talk:Osps7]], vaadake ka blokilogi), kus ta tegi hulga ebaõnnestunud taotlusi blokeering lõpetada. Asi lõppes temalt õiguse äravõtmisega kasutajalehele kirjutada, misjärel ta pommitas mind e-kirjadega, ma võtsin talt ka õiguse e-kirju saata. Seejärel kirjutas ta minu kasutajalehele metas ([[:meta:user talk:Taivo]]) ja lõpuks siia, justkui mina oleksin ainus administraator. Ütlesin talle korduvalt, et ta minuga rohkem ühendust ei võtaks, aga tema ikka jaurab edasi. Blokk on vajalik. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 00:35 (EEST) ::Minu meelest teil on küll imelikud reeglid: Blokeerida selle eest, et inimene, kes pilte läbi vaatab, jätab mõnikord kustutamismärkusel põhjuse märkimata? Kas ei võiks selliseid märkusi lihtsalt ignoreerida ja/või kustutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:56 (EEST) :::Ma ei tea, kust sa selle võtsid. Palun vaata blokilogi. Teda pole iial sellise asja eest blokitud. Ta sai esimese bloki selle eest, et laadis üles autoriõigusi rikkuvaid faile pärast hoiatusi, ja teise bloki mitme konto väärtarvituse pärast. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 17:49 (EEST) ::Dear Taivo, ::I would like to reiterate that when I attempted to contact you, I remained respectful at all times. I did not engage in any disruptive behavior, nor did I violate the policies of Estonian Wikipedia. Holding administrator privileges should not be grounds for imposing a block simply because I tried to reach out to you. ::I understand that a warning, or even a temporary block for a week or two, might have been appropriate. However, the severity of this action is quite surprising. ::I kindly ask you to reconsider your decision, and I hope that a neutral party can review my block on Estonian Wikipedia. ::I would like to make a note regarding my block on Commons. Recently, I was allowed to edit my talk page, and I have posted multiple times on the talk page of the administrator who granted me this permission. They did not express any objection or take action against me in other Wikimedia projects; rather, they permitted me to submit a new request on Commons. ::Thank you. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 16:23 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategooriates võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) 7k38isty6wq1tlorkvuse1bl2tr8t5q 0 102093 7151869 6653747 2026-05-12T04:12:13Z Mona 355 7151869 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Everly Brothers - Cropped.jpg|pisi|The Everly Brothers (umbes 1958). Vasakul Phil Everly, paremal Don Everly.]] '''The Everly Brothers''' oli Ameerika Ühendriikides tegutsenud [[kantrimuusika|kantri-]] ja ''[[rock'n'roll]]''{{'}}i duett, kuhu kuulusid vennad '''Don''' (1937–2021) ja '''Phil Everly''' (1939–2014). Duett tegutses aastatel 1957–1973 ja uuesti 1983–2005. Kantrilauljate peres sündinud duett oli 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses muusika maailma tipus ning mõjutas seeläbi ka selliseid ansambleid nagu [[The Beatles]], [[The Beach Boys]] ja [[Simon & Garfunkel]]. The Everly Brothersi tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[Bye Bye Love]]" (1957), "[[Wake Up Little Susie]]" (1957) ja "[[All I Have to Do Is Dream]]" (1958). Duett läks ootamatul lahku 1973. aastal, kui Phil keset kontserti [[kitarr]]i puruks peksis ja lavalt minema kõndis, jättes Doni esinemist lõpetama. Nad tulid uuesti kokku taas kümme aastat hiljem. 1986. aastal võeti The Everly Brothers [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i ja 2001. aastal [[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]]i liikmeks. ==Koosseis== *Don Everly (kodanikunimega Isaac Donald Everly; [[1. veebruar]] [[1937]] [[Brownie]] [[Kentucky]] osariik – [[21. august]] [[2021]]) *Phil Everly (kodanikunimega Phillip Everly; [[19. jaanuar]] [[1939]] [[Chicago]] – [[3. jaanuar]] [[2014]] [[Burbank]]) ==Diskograafia== ===Albumid=== *"The Everly Brothers" (1958) *"Songs Our Daddy Taught Us" (1959) *"The Everly Brothers' Best" (1959) *"It's Everly Time" (1960) *"Rockin' With" (mini-EP; 1960) *"The Fabulous Style of The Everly Brothers" (1960) *"A Date with The Everly Brothers" (1961) *"Both Sides of an Evening" (1961) *"Souvenir Sampler" (1961) *"Christmas with The Everly Brothers" (1962) *"Instant Party!" (1962) *"The Everly Brothers' Golden Hits" (1962) *"Folk Songs of The Everly Brothers" (1962) *"Great Country Hits" (1963) *"15 Everly Hits" (1963) *"Very Best of the Everly Brothers" (1964) *"Rock N' Soul" (1965) *"Gone, Gone, Gone" (1965) *"Beat N' Soul" (1965) *"In Our Image" (1966) *"Two Yanks in England" (1966) *"The Hit Sound of The Everly Brothers" (1967) *"The Everly Brothers Sing" (1967) *"Roots" (1968) *"Wake up Little Susie (Harmony)" (1969) *"Chained to a Memory" (1970) *"Everly Brothers Show" (1970) *"Stories We Could Tell" (1972) *"Don't Worry Baby" (1973) *"Pass the Chicken and Listen" (1973) *"Everlys" (1975) *"New Album" (1977) *"The Everly Brothers (Profile)" (1981) *"EB 84" (1984) *"Home Again" (1985) *"All They Had to Do Was Dream" (1985) *"Born Yesterday" (1986) *"The Everly Brothers (Bella Musica)" (1988) *"Some Hearts" (1989) *"Heartaches and Harmonies" (1994) *"Too Good to Be True" (2005) *"Give Me A Future" (2005) ===Singlid=== *"Keep A-Lovin' Me" / "The Sun Keeps Shining" (1956) *"Bye Bye Love" (1957) *"Wake Up Little Susie" (1957) *"This Little Girl Of Mine" (1958) *"All I Have to Do Is Dream" (1958) *"Claudette" (1958) *"Bird Dog" (1958) *"Devoted to You" (1958) *"Problems" (1958) *"Take a Message To Mary" (1959) *"Poor Jenny" (1959) *"Til I Kissed You" (1959) *"Let It Be Me" (1960) *"When Will I Be Loved" (1960) *"Like Strangers" (1960) *"Cathy's Clown" (1960) *"So Sad" (1960) *"Lucille" (1960) *"Walk Right Back" (1961) *"[[Ebony Eyes (John D. Loudermilki laul)|Ebony Eyes]]" (1961) *"Temptation" (1961) *"Don't Blame Me" (1961) *"Muskrat" (1961) *"Crying In the Rain" (1962) *"That's Old Fashioned" (1962) *"How Can I Meet Her" (1962) *"No One Can Make My Sunshine Smile" (1962) *"So It Always Will Be" (1963) *"It's Been Nice" (1963) *"The Girl Sang the Blues" (1963) *"The Ferris Wheel" (1964) *"Gone Gone Gone" (1964) *"That'll Be the Day" (1965) *"The Price of Love" (1965) *"I'll Never Get Over You" (1965) *"[[Love Is Strange]]" (1965) *"Bowling Green" (1967) *"It's My Time" (1968) *"On the Wings Of a Nightingale" (1984) == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/vaata/tahetund-28-the-everly-brothers TÄHETUND. 28. The Everly Brothers.]. ERR Digihoidla. 01.03.1999 [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid|Everly Brothers, The]] pe0s59zsb3yd0skpoavnl3s0rgnulx2 0 105477 7151678 6390260 2026-05-11T18:32:46Z Gert7 7706 7151678 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Panga pank.jpg|pisi|[[Panga pank]] [[Saaremaa]] kirdeosas]] '''Pank''' (rootsi keeles ''bank'') on [[järsak]], mis on kujunenud lainetuse purustava tegevuse toimel. Tavaliselt on pangal vastupidavate [[kivim]]ite (näiteks [[lubjakivi]]) [[paljand]]id. Pikim pank [[Eesti]]s on põhjarannikul paiknev [[Põhja-Eesti pank]], mis kulgeb [[Osmussaar]]e ja [[Narva]] vahel ning on umbes 1600 km pikkuse [[Balti klint|Balti klindi]] osa. == Vaata ka == *[[Eesti pankade loend]] *[[pankrannik]] == Välislingid == {{Vikitsitaadid-tekstina|Järsak}} [[Kategooria:Geomorfoloogia]] si7xv7f5d8fm1qdzc0zqq9e0c82obnq 0 106293 7151991 6210135 2026-05-12T07:51:48Z Taurus404 80079 /* Suursaadikuna Tallinnas */ 7151991 wikitext text/x-wiki '''Rihards Muciņš''' (sündinud [[1968]]) on [[Läti]] diplomaat. Ta oli [[2005]]–[[2007]] Läti Vabariigi [[suursaadik]] Eestis. Muciņš lõpetas [[1991]]. aastal [[Läti Ülikool]]i võõrkeelte teaduskonna. [[1998]]. aastal täiendas end [[Oxfordi ülikool]]is. 1991–1992 töötas ta [[Läti kultuuriministeerium]]is, 1992–1994 oli [[Läti välisministeerium]]i Ühendkuningriigi ja Beneluxi maade osakonna peaspetsialist. 1994–1997 töötas Läti välisministeeriumi pressisekretärina. Seejärel on töötanud samas 2. poliitikaosakonna direktorina, [[Läti Vabariigi president|Läti Vabariigi presidendi]] välisasjade nõunikuna ja Läti suursaatkonnas USAs nõunikuna. Aprillis [[2006]] astus ta erakonda [[Jaunais Laiks]] ([[Uus Aeg]]). ==Suursaadikuna Tallinnas== [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[2005]] esitas Muciņš [[Eesti president|president]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlile]] [[volikiri (diplomaatia)|volikirja]]. [[16. november|16. novembril]] 2005 avas ta koos [[Läti Akadeemiline Raamatukogu|Läti Akadeemilise Raamatukogu]] direktori [[Venta Kocere]]ga [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s näituse "[[Johann Christoph Brotze]] joonistusi ja käsikirju Eesti- ja Liivimaast" Läti Akadeemilise Raamatukogu kogudest. 24.–26. novembril 2005 osales ta [[Balti Assamblee]] istungjärgul Tallinnas. 1. märtsil 2006 avas Muciņš [[Kuressaare linnus]]e keldrikorruse näitusesaalis näituse "[[Johann Christoph Brotze]] joonistusi ja käsikirju Eesti- ja Liivimaast [[Läti Akadeemiline Raamatukogu|Läti Akadeemilise Raamatukogu]] kogudest".<ref name="brotze">[http://www.muuseum.ee/et/kuum/uudiste_arhiiv?news_id=11 "Johann Christoph Brotze joonistused ja käsikirjad Kuressaare linnuses"], muuseum.ee.</ref> 16. juunil 2006 tähistas ta koos kohalike lätlastega saatkonnas jaanipäeva. [[26. juuli]]l 2006 kohtus Muciņš [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]is minister [[Edgar Savisaar]]ega, et arutada Savisaare ettepanekul Tallinna ja Riia vahelise raudteeühenduse taastamist. [[11. august]]il 2006 osales Muciņš [[Mustvee]]s II [[Kalevipoja Kala- ja Veefestival]]i avamisel. Ta osales Riias 26. novembril 2006 alanud julgeolekukonverentsil. [[25. märts]]il [[2007]] osales Muciņš [[Lindamägi|Lindamäel]] [[märtsiküüditamine|märtsiküüditatute]] mälestustseremoonial. [[20. september|20. septembril]] [[2007]] peatas suursaadik Muciņši [[Tallinn]]as [[Laagna tee]]l politsei, sest ta juhtis autot [[vastassuunavöönd]]is. Peatamisel selgus, et suursaadik oli roolis umbes 1,75-promillises joobes. [[Julgestuspolitsei]] saatis Muciņši koju ning politsei teavitas [[Eesti välisministeerium]]i, kes saatis [[Läti välisministeerium]]ile noodi. Uudisteagentuuri [[LETA]] teatel kohtus suursaadik 21. septembril Eesti välisministri [[Urmas Paet]]iga ja tunnistas oma süüd. Muciņš ja Paet olevat jõudnud vesteldes kokkuleppele, et vahejuhtum ei tohiks mõjutada Eesti-Läti suhteid, ja sellepärast ei olevat Muciņš sellest Läti välisministeeriumile teatanud. Eesti välisministeerium on seda kohtumist eitanud. Eesti välisministeeriumi pressiesindaja [[Ethel Halliste]] sõnul on Muciņš siiski juhtunu pärast vabandanud. Suursaadik eitas agentuurile LETA oma purjusolekut ning viitas sellele, et politseinik oli talle kinnipidamisel öelnud kahe promilli asemel teistsuguse arvu. Tal ei olevat kombeks purjuspäi sõita; tema väitel pööras ta [[McDonald's|McDonald'si]] parklast välja pöörates valele poole, sest liikluskorraldus oli teetööde tõttu muutunud. Läti välisministeerium sai teate suursaadiku käitumise kohta 24. oktoobril. [[Läti välisminister]] [[Artis Pabriks]] tunnistas samal päeval, et suursaadik on käitunud vastutustundetult ja teinud oma riigile häbi. Läti välisministeerium algatas seoses juhtunuga oktoobris Muciņši suhtes [[distsiplinaarjuurdlus]]e. Juurdluse läbiviimise ajaks kutsuti Muciņš Riiga. [[12. november|12. novembril]] [[2007]] otsustas Läti uus välisminister [[Māris Riekstiņš]] ta ametist tagasi kutsuda ning esitas president [[Valdis Zatlers]]ile palve seda teha. President kutsus Muciņši tagasi. Hiljem on Muciņš juhtinud Läti välisministeeriumis teist kahepoolsete suhete osakonda, mis tegeleb Läti ning Ameerika, Kariibi, Aasia, Aafrika ja Okeaania riikide suhetega.<ref name="palestiina">[http://www.latvija.ie/en/eu/news/archive/document/?pg=12140 "Latvia shares experience with staff from institutions of Palestinian National Authority"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Läti välisministeeriumi koduleht, 8. november 2010</ref><ref name="struktuur">[https://web.archive.org/web/20101011184949/http://www.mfa.gov.lv/data/structure-mfa.pdf Läti välisministeeriumi struktuur</ref><ref name="telefon">[https://web.archive.org/web/20131022211902/http://www.mfa.gov.lv/en/ministry/Phone-list Läti välisministeeriumi telefoniloend</ref> == Tunnustus == *[[2005]] – Eesti [[Valgetähe teenetemärk]], II klass <ref name="märk">[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=4814 Teenetemärkide kavalerid: Rihards Muciņš]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, president.ee; Valgetähe II klassi teenetemärk, seeria 1916, otsus 2.12.2005, üle antud 7.12.2005</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *Fotod: [http://riigikogu.postimees.ee/121107/esileht/siseuudised/295013_foto.php#33][http://www.kalev.ee/est/?news=904690][http://www.tribine.lv/zinas/Pillais-vestnieks-izradas-JL-biedrs/1877] *[http://www.postimees.ee/241007/esileht/siseuudised/291258.php Purjus Läti suursaadik tabati roolist vastassuunavööndis], Postimees, 24. oktoober 2007 *[http://www.postimees.ee/241007/esileht/valisuudised/291332.php Läti välisministeerium uurib suursaadiku käitumist Eestis], Postimees, 24. oktoober 2007 *[http://riigikogu.postimees.ee/121107/esileht/siseuudised/295013.php?joobnuna-roolist-tabatud-lati-suursaadik-kutsuti-tagasi Joobnuna roolist tabatud Läti suursaadik kutsuti tagasi], Postimees, 12. november 2007 *[http://www.apollo.lv/portal/news/articles/113573 Zatlers atsauks Muciņu no vēstnieka pienākumu pildīšanas Igaunijā], apollo.lv, 15. november 2007 *[http://www.mfa.gov.lv/en/news/press-releases/2010/november/08-3/ Latvia shares experience with staff from institutions of Palestinian National Authority] {{DEFAULTSORT:Mucinš, Rihards}} [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Välismaa suursaadikud Eestis]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] a32pl9q81wt5zyncavxvhfgv0m41x2p 0 108629 7151985 6299575 2026-05-12T07:46:50Z Taurus404 80079 7151985 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maris Riekstins 2005.jpg|pisi|Māris Riekstiņš (2005)]] '''Māris Riekstiņš''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1963]] [[Riia]]s) on [[Läti]] diplomaat ja poliitik. Ta oli 8. novembrist [[2007]] kuni 17. märtsini [[2010]] [[Läti Vabariigi välisminister]]. ==Haridus== Aastatel [[1982]]–[[1985]] õppis ta [[Läti Spordiinstituut|Läti Spordiinstituudis]], omandades kehalise kasvatuse õpetaja kutse. Aastatel [[1989]]–[[1993]] õppis ta [[Läti Ülikool]]is õigusteadust. ==Töökäik== [[1987]]. aastast töötas Riekstiņš Läti Noorteorganisatsioonide Komitee aseesimehena, jäädes sellele ametikohale neljaks aastaks. [[1992]]. aastal asus ta tööle Läti välisministeeriumi ja oli aastatel [[1993]]–[[2004]] välisministeeriumi kantsler. Sellel ametikohal juhtis ta muuhulgas ka Läti delegatsiooni [[Eesti]]–Läti ja [[Leedu]]–Läti merepiiri määramisega seotud läbirääkimistel. Samuti juhatas ta aastatel [[2002]]–2004 Läti delegatsiooni liitumisläbirääkimistel [[NATO]]ga. Detsembris [[2004]] määrati Riekstiņš Läti Vabariigi suursaadikuks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja sellele lisandusid märtsis [[2006]] veel suursaadiku kohustused [[Mehhiko]]s. Pärast suursaadiku ametiaja lõppu nimetas peaminister [[Aigars Kalvītis]] Riekstiņši jaanuaris [[2007]] oma personaliülemaks. Sellele ametikohale jäi ta kuni sama aasta [[8. november|8. novembrini]], mil parlament kinnitas ta peaministri ettepanekul Läti välisministriks. Oma esimese välisvisiidi ministrina tegi Riekstiņš Eestisse, külastades [[Tallinn|Tallinna]] [[15. november|15. novembril]] [[2007]]. Veebruarist [[2011]] on ta Läti suursaadik [[NATO]] juures. ==Tunnustus== *2003 – [[Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Māris Riekstiņš on abielus ja tal on kaks last. Lisaks [[läti keel]]ele valdab ta [[vene keel|vene]], [[saksa keel|saksa]] ja [[inglise keel]]t. {{JÄRJESTA:Riekstins, Maris}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] mh9e6t6mdrz291pkxohj6ae3pjwlb3g 0 110295 7151529 6941517 2026-05-11T14:03:11Z Robert Treufeldt 9117 7151529 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Silvi Salupere, Kalevi Kull - Semiootika-opiku esitlus Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis 20.02.2018.jpg|pisi|Silvi Salupere (vasakul) ja [[Kalevi Kull]] eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel [[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum]]is, 20. veebruar 2018]] '''Silvi Salupere''' (perenimi kuni 1962 '''Tungal'''; sündinud [[11. mai]]l [[1956]] [[Jermakovskoje rajoon]]is [[Krasnojarski krai]]s [[Vene NFSV]]-s) on eesti kultuurisemiootik.<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> Ta sündis [[Märtsiküüditamine|küüditatute]] perekonnas. 1974. aastal lõpetas ta [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna [[vene filoloogia]] erialal<ref name="ETBL" /> tööga "К вопросу о точности перевода" ("Tõlke täpsusest"; juhendaja [[Peeter Torop]]).<ref>{{ETIS}}</ref> Aastatel 2004–2012 oli ta Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorant. Ta kaitses 2018. aastal samas doktoriväitekirja "''О метаязыке Юрия Лотмана: проблемы, контекст, истоки''" ("Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad"; juhendaja [[Irina Avramets]]) ja sai doktorikraadi. 1981. aastast on ta pidanud loenguid Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna/ Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vene filoloogia osakonnas ja 1994. aastast semiootika osakonnas. Ta töötab alates 2001. aastast filosoofiateaduskonna semiootika osakonnas (assistent, toimetaja ja lektor) Peamised loengukursused on olnud sissejuhatus semiootikasse, [[semiootika ajalugu]] ja semiootika koolkonnad.<ref name="ETBL" /> Ta on olnud "[[Tartu Semiootika Raamatukogu]]" (1998–) ja [[Acta Semiotica Estica]] (2005–), samuti mitme raamatu ("Tartu-Moskva semiootikakoolkonna mõistesõnastik", 1999, jms) toimetaja. ==Teadustöö== Tema peamised uurimisvaldkonnad on semiootika teooria, metodoloogia ja ajalugu, [[tähendusloome]], semiootilise kultuurianalüüsi transdistsiplinaarne metodoloogia<ref name="ETBL" /> ja [[Tartu-Moskva semiootikakoolkond|Tartu-Moskva koolkonna]] semiootika.<ref name="TÜ">[https://web.archive.org/web/20110807063335/http://www.ut.ee/SOSE/silvi_salupere/index.html Silvi Salupere] TÜ filosoofia ja semiootika instituut, semiootika osakond</ref> ==Teoseid== Üle 20 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> *''Übersetzung tabuisierter Lexik. Am Beispiel einer Novelle von Peeter Sauter. // Körpertabus und Umgehungsstrategien''. Berlin 2005 *''Semiotics has no beginning'' (kaasautorid P. Torop, K. Kull). // J. Deely. Basics of semiotics. Tartu 2005 *''Text transfer and a configuration of the cultural field'' (kaasautor M. Grišakova). // Different Inputs – Same Output?: Autonomy and Dependence of the Arts under Different Social-Economic Conditions: The Estonian Example. Maastricht 2006 *Semiootika teadusena. // Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid. Tartu 2007 *''Понятие "перевод" в трудах Юрия Лотмана''. // Sign Systems Studies 36 (2008) 2 ==Liikmesus== *1999 [[Eesti Semiootika Selts]]i asutajaliige, 2004. aastast juhatuse liige<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * 2011 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2016 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema ema oli [[Malle Salupere]] ja õde on [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]].<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ut.ee/SOSE/silvi_salupere/index.html Silvi Salupere] TÜ kodulehel *{{ETIS}} *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000217924 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Salupere, Silvi}} [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Vene filoloogid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] f1uto1hcnes48qn2bud5fm8njq254wj 0 116708 7151499 7132296 2026-05-11T12:53:51Z Le Boréalien 200476 7151499 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2026}} [[Fail:Book of chess, dice and boards, 0022R, Berbers playing chess.jpg|pisi|"[[Raamat malest, täringutest ja laudadest]]" kujutab [[moslemid|moslemitest]] [[malemängija]]id (1283)]] '''Maurid''' on nimetus, millega [[Keskaeg|keskajal]] tähistati peamiselt Põhja-Aafrika [[berberid|berberi]] ja araabia päritolu [[moslem]]eid, eelkõige neid, kes vallutasid ja asustasid osa [[Pürenee poolsaar]]est alates 8. sajandist. Laiemalt kasutati seda nimetust ka moslemite kohta erinevates Vahemere ja Atlandi piirkondades, kuigi see ei tähista ühtset rahvust ega etnilist gruppi. Nimetus pärineb [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast 'mauri', millega roomlased nimetasid [[Mauretaania]] piirkonna elanikke [[Põhja-Aafrika]]s. [[File:Mauretania et Numidia.jpg|pisi|[[Rooma provintsid]] [[Mauretaania]] ja [[Numiidia]]]] ==Vaata ka== *[[Al-Ándalus]], [[Córdoba kalifaat]] – [[Pürenee poolsaar]]el *[[Saratseenid]] [[Kategooria:Hispaania keskaeg]] [[Kategooria:Portugali ajalugu]] [[Kategooria:Maroko ajalugu]] [[Kategooria:Kalifaat]] 7y14in9m1gorwspz9v5m19q8uutnp9r 0 118632 7151808 7139589 2026-05-11T21:18:52Z ~2026-19198-49 225881 7151808 wikitext text/x-wiki [[File:GustavHeinrichvonWetterRosenthal.jpg|pisi|Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal]] '''Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal''' (inglispäraselt: '''Gustavus Henry Johann Baron de Rosenthal'''; [[12. jaanuar]] ([[vkj|<small>vkj</small>]] 1. jaanuar) [[1753]] [[Vaimõisa mõis]] – [[8. juuli]] (<small>vkj</small> 26. juuni) [[1829]] [[Velise]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõjaväelane ja baltisaksa poliitik<ref>{{BBLD|GND1180316509}}</ref>. == Elukäik == Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal sündis [[Orgita mõis|Orgita]], [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]], [[Päädeva mõis|Päädeva]], [[Palivere mõis|Palivere]], [[Aaspere mõis|Aaspere]] ja [[Jõgisoo mõis]]a omaniku [[Johann Adolf von Wetter-Rosenthal]]i ja Ulrike von Funckeni pojana. [[1775]]. aastal [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] alguses eksiilis elades astus ta John Rose'i nime all [[Põhja-Ameerika]] sõjaväkke, kus temast sai [[brigaadikindral]] William Irvine'i [[adjutant]] (''aide-de-camp'') [[major]]i auastmes. Ta oli ainus Vene keisririigi alam ja Baltimaades pärit ohvitser, kes osales USA Iseseisvussõjas. Sõjas osalemise eest sai ta maavalduse Ohio osariigis ja Cincinnatuse ordeni rüütliks [[Pennsylvania]]s (Pennsylvania State Society of the Cincinnati).<ref>{{Cite web |url=http://pasocietyofthecincinnati.org/Cinnweb/SOC/1-1-1main.asp |title=The Society of the Cincinnati - Inception of General Society |access-date=15. detsember 2009 |archive-date=4. aprill 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100404042802/http://www.pasocietyofthecincinnati.org/Cinnweb/SOC/1-1-1main.asp |url-status=dead }}</ref><ref>Decennial Register of the Pennsylvania Society of [[:en:Sons of the Revolution|Sons of the Revolution]], 1888-1898, [http://files.usgwarchives.net/pa/1pa/military/revwar/sorrolln-z.txt USGWArchives.org]</ref><ref>[[Wetter-Rosenthal]]id raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=986 lk.216]</ref> Aastail [[1803]]–[[1806]] oli ta [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees, kellena omab suuri teeneid [[Eestimaa talurahvaseadused|1805. aastal Eestimaal jõustunud talurahvaseaduse]] väljatöötamises ja vastu võtmises. Pärast Rüütelkonna peamehe ametit tõmbus tagasi oma [[Velise mõis]]a. Suri 1829. aastal ning maeti [[Velise mõisa Wetter-Rosenthalide kalmistu|Wetter-Rosenthalide kabelisse]] Velise mõisa pargis. ==Isiklikku== Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal abiellus Katharine Juliane von Uexkülliga (1764–1808), kes oli [[Gotthard Wilhelm von Uexküll]]i (1735–1778) ja Ida-Preisimaalt pärit Johanna Juliana Austini (1741–1816) tütar, hilisema rüütelkonna peamehe [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]]i (1762–1827) õde.<ref>[[Uexküll]]id raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=504 lk. 487]</ref> Abielust sündisid: *Margarethe Ulrike Juliane (1787–1808), abiellus [[Bernhard von Mohrenschildt]]iga *Gustav Adolph (1788-1800) *Carl Gotthard (1789-1813) *Catherina Gustava (1791-1798) *Eleonore Juliane Elisabeth (1793–1828), abiellus oma õe lese Bernhard von Mohrenschildtiga ===Sugupuu=== {{Sugupuu3 |pealkiri=Gustav Heinrich Wetter von Rosenthali esivanemad |nimi=Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal<br>(1753–1829) |isa= [[Johann Adolf von Wetter-Rosenthal]] |isaisa= [[Karl Heinrich von Wetter-Rosenthal]] |isaisaisa=[[Adolf Friedrich von Wetter-Rosenthal]] |isaisaisaisa=[[Bernhard Friedrich Wetter]] |isaisaisaema=Margaretha Elisabeth Schulz |isaisaema=Margaretha Elisabeth von Rosenbach |isaisaemaisa=[[Bernhard von Rosenbach]] |isaisaemaema=Anna Derenthal |isaema= Hedwig Eleonore Clodt von Jürgensburg<br>(1704–1783) |isaemaisa= [[Johann Adolf Clodt von Jürgensburg]] |isaemaisaisa=[[Gustav Adolf Clodt von Jürgensburg]] |isaemaisaema= Brita Stuart<br>(1628–1668) |isaemaema= Vabapreili<br>Anna Margaretha von Lieven<br>(1753–1829) |isaemaemaisa= Vabahärra<br>[[Bernhard von Lieven]] |isaemaemaema= Elisabeth Gertrud von Wrangell |ema= Ulrike von Funcken |emaisa= [[Gustav Heinrich von Funcken]]<br>(1681–1761) |emaisaisa= [[Rembert von Funcken (1646–1709)|Rembert von Funcken]]<br>(1646–1709) |emaisaisaisa= [[Rembert von Funcken (1597–1654)|Rembert von Funcken]]<br>(1597–1654) |emaisaisaema= Sara Helena Selius |emaisaema= Vabapreili<br>Helene von Uexküll-Gyllenband |emaisaemaisa= Vabahärra<br>[[Reinhold Johann von Uexküll-Gyllenband]] |emaisaemaema= Margaretha von Nieroth |emaema= Ulrika Katharina Clodt von Jürgensburg |emaemaisa= ... |emaemaisaisa= ... |emaemaisaema= ... |emaemaema= ... |emaemaemaisa= ... |emaemaemaema= ... }} ==Teoseid== *"Journal of a Volunteer Expedition to Sandusky, From May 24 to June 13, 1782." Contributed by Baron [[George Pilar von Pilchau]], St. Petersburg, Russia. The Pennsylvania Magazine of History and Biography, Vol.18 ( No. 2 pp.&nbsp;129–157; No. 3 pp.&nbsp;293–328), 1894, (New York: Ayer Publishing, 1969, ISBN 0405011776 [http://books.google.ee/books?id=9pyiQYuLiZAC&lpg=PA119&hl=en&pg=PA129#v=onepage&q=&f=false Google Books]) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Consul Willshire Butterfield]]: "An historical account of the expedition against Sandusky under Col. William Crawford in 1782 : with biographical sketches, personal reminiscences, and descriptions of interesting localities; including, also, details of the disastrous retreat, the barbarities of the savages, and the awful death of Crawford by torture", [[Cincinnati]]: Robert Clark & Co 1873, [http://www.archive.org/details/historicalaccoun00inbutt Digitaalselt] *[[Mardee de Wetter]]. "Incognito. An Affair of Honor", [[Las Cruses (New Mexico)|Las Cruses, New Mexico]]: Yucca Tree Press 2006. *[[Jaanus Kiili]]. "Vaimõisa Ameeriklane - Gustav von Rosenthal", [[Nädaline: Mõeldes tagasi]]: 14. veebr. 2009 [http://dea.digar.ee/page/nadaline/2009/02/14/9 lk. 9] , 21. märts 2009. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nadaline20090321.1.8 lk.8-9] *Jaanus Kiili. "Kaardilt kadunud: Märjamaal asus indiaanisõja mälestuseks nime saanud paik", [[Nädaline: Mõeldes tagasi]]: 09. november 2013. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67045026 Digitaalselt] *Jaanus Kiili. "Velise Rosenthalide kadunud maailm", [[Raplamaa Sõnumid]], nr. 23, 10 juuni 2015 . [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20150610.2.13.3 lk.17-18] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jakob Georg von Berg]] | nimi=[[Eestimaa rüütelkonna peamees]] | aeg=[[1803]]-[[1806]] | järgnev=[[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Wetter-Rosenthal, Gustav Heinrich von}} [[Kategooria:Eestimaa rüütelkonna peamehed]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1753]] [[Kategooria:Surnud 1829]] sk2ikgdeha2vaa4k6gu9vrmlxawkj3d 0 122260 7151550 7071541 2026-05-11T14:41:22Z Robert Treufeldt 9117 7151550 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=mai|aasta=2019}}{{Keeletoimeta|lisaja=Pietadè|aasta=2019|kuu=mai}} '''Malle Salupere''' (perenimi aastani 1962 '''Tungal'''; [[17. veebruar]] [[1931]] [[Tartu]] – [[8. juuni]] [[2023]]) oli eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja vasakpoolne [[poliitik]].<ref name="ETBL" /> Tema uurimisvaldkonnad on olnud [[Eesti ajalugu]], [[ärkamisaeg]] ning saksa-eesti-vene kultuurikontaktid. Avaldanud üle saja teaduspublikatsiooni ja aimeartikli.<ref name="ETBL" /> ==Elulugu== Malle Salupere oli metsniku tütar. Õppis [[Tartu Õpetajate Instituut|Tartu Õpetajate Instituudis]]. Oli [[1949]]–[[1957]] [[1949. aasta märtsiküüditamine|küüditatuna]] [[Krasnojarski krai]]s. Töötas 1957–1958 [[Tartu Autoremonditehas]]es abitöölise ja automaalrina. Lõpetas [[1958]] Tartus õhtukeskkooli, [[1962]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] (TRÜ) vene filoloogina, oli aastatel 1962–[[1964]] TRÜ aspirantuuris (arvati poliitilistel põhjustel enne lõpetamist aspirantuurist välja), [[1974]] psühholoog-sotsioloogina. Töötas [[Tartu keskraamatukogu]]s ja lühikest aega [[õpetaja]]na, [[1967]]–[[1974]] TRÜ rektoraadi teadussektoris, seejärel oli viis aastat [[Tartu Kliiniline Haigla|Tartu Kliinilise Haigla]] ametiühingukomitee esimees, [[1980]]–[[1983]] [[Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv|Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi]] töötaja. Koondati poliitilistel põhjustel, oli seejärel [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadur (0,5 kohaga). Ühtlasi õpetas venekeelset Eesti ajaloo kursust [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as, [[Kohtla-Järve]]l ja [[Narva]]s. Aastast [[1991]] oli pensionil. 1990. aastate keskel esines [[Eesti Raadio]] saates "Silmaring" kolmeaastase vestluste sarjaga eestlaste mentaliteedist läbi aegade.<ref name="ETBL" /> ==Ühiskondlik ja poliitiline tegevus== Ta on olnud [[Maarjamõisa haigla]] ametiühingukomitee esimees. Ta kuulus [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]sse, oli selle eelkäija [[Eesti Vasakpartei]] aseesimees 2005. aastast ja 2007. aastast esimehe kohusetäitja. <ref name="HSNnB" /> Ta kandideeris 1995., 1999., 2003. ja 2007. aasta [[Riigikogu]] valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samuti kandideeris ta 1996., 1999., 2002., 2005. ja 2009. aasta kohalike volikogude valimistel, kuid valituks ei osutunud. [[2009]]. aastal kandideeris ta Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]].<ref name="t3uEY" /> ==Teoseid== ===Raamatud=== * 1. Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus. [[Tartu]] [[1998]]. 422 lk + ill. Artiklikogumik. Teine trükk [[1999]] ====Olulisemad retsensioonid==== ** [[Sergei Issakov]]. Malle Salupere tõed ja tõdemused. [[Keel ja Kirjandus]] nr 9 1999, lk 656–661 ** [[Ea Jansen]]. Ajaloo rikkusest. Looming 2000, nr 11, lk 1744–1748 ** [[Rein Helme]]. Malle Salupere tõeotsingud. Tuna 2001, nr 3, lk 129–131 ** [[Janika Kronberg]]. – Eesti Päevaleht, 18. märts 1999 ** [[Aivar Kull]]. Malle Salupere raamatut kannab väitluskirg. [[Tartu Postimees]], 8. aprill 1999 ** [[Felix J. Oinas]]. Malle Salupere tõed ja tõdemused. [[Vaba Eesti Sõna]] 2000, 13. 01. Allpool * märgitud artiklid ilmusid selles kogumikus veidi ümbertöötatud ja vajadusel tõlgitud kujul. ** 2. Diarium. [[Johann Voldemar Jannsen]]i Pärnu päevik. Das Pernauer Tagebuch von Johann Woldemar Jannsen. [[Pärnu]] 2001. 196 lk. Tõlge, kommentaarid ja saatetekstid eesti ja saksa keeles Malle Salupere. Retsensioonid: [[Birgit Püve]]. Patune papa. – [[Eesti Ekspress]], Areen 2001, 29. nov. Lk 9. ** [[Kalev Kesküla]]. Eesti vaimutöölise prototüüp. – Samas, lk 9. ** 3. Tuhandeaastane Tartu. Nooruse ja heade mõtete linn. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2004. 118 lk (Lühiülevaade linna ajaloost ja vaatamisväärsustest). Teine, täiendatud trükk: [[Vanemuise Seltsi Kirjastus]] 2011. 148 lk. ** 4. Tыcячелетний Τартy. Гopoд мoлoдocти. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 119 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 136 lk. ** 5. Tausendjähriges Tartu (Dorpat). Eine tausendjährige junge Kulturstadt. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 128 lk ** 6. Millenary Tartu. The City of Youth and Good Ideas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 136 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2013. 148 lk. ** 7. POSTIPAPA. Mitmes peeglis, mitmes rollis. Raamat J. W. Jannsenist (1819–1890). Tänapäev, 2006. 368 lk. (''Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent''). Retsensioonid: [[Tiina Kolk]]. Postipapa uues valguses – [[Äripäev]] 20.10.2006. Nädala lõpulisa, lk 8. [[Ilmar Palli]]: Vapper Malle ja vaene Johann.- Maaleht 02.11.2006. [[Mart Laar]]: Esimene vasikas – Eesti Ekspress/Areen 02.11.2006 [[Anu Pallas]]: Papa Jannsen – suurte algatuste mees, sihiseadja ja rajaraiuja Eesti ajakirjandusmaastikul. Postimees, 1. detsember 2006 [[Marju Unt]]: Mitmekülgne raamat Postipapast. Eesti Päevaleht 2006, 08.12 [[Vaapo Vaher]]: Ihu tahaks valitseda. Maaleht 2006, 21.12 [[Andres Langemets]]: Jannsenist kokkuvõtlikult. Sirp 2006, 22.12 ** 8. Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel. [[Ilmamaa]] 2012. 391 lk. Sisaldab 21 uurimust, esseed ja retsensiooni, millest 7 avaldatakse esmakordselt: Mittesaksad, kadakasaksad ja baltisakslased. Lk 32–51. Koidula suur ülikoolieksam ja temaaegse naishariduse probleemid. Lk 165–178. [[Georg von Krusenstern]] ja tema tegevus [[Alfred Rosenberg]]i "Einsatzstabis" (1941–1942). Lk 179–209. Liivimaalased ja nende aeg. 213–240. Eestlaste varane kirjaoskus ei ole müüt. Lk 241–251. Kollektiivi rehabiliteerimine (rets. [[Jaan Leetsar]]e teosele "Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas" (2004)). Lk 287–292. Kirjanduslukku jäädvustunud tartlanna [[Maria Moier]]i (1793–1823) jäädvustajad. Lk 267–275 ** Diplomitööd (praegu kehtiva süsteemi järgi magistritööd): ** 1. Понятие свободы в лирике [[А. С. Пушкин]]а 1830–х гг. Научн. руков. [[Ю. М. Лотман]]. Отд. русской филологии ТГУ. Тарту 1962. 102 с. Машинопись 2. Психологические аспекты литературной борьбы второй четверти ХIХ века. (феномен Булгарина). Дипломная работа. Научн. руков. проф. [[Л. Н. Столович]]. Заочное отделение психологии ТГУ. Тарту 1974. 112 с. Машинопись. ''I preemia üleliidulisel üliõpilaste teadustööde konkursil 1974.'' ===Artikleid=== * Täiendust teadmistele F. W. Villmanni kohta. // Keel ja Kirjandus (1982) 2 * ''Забытые друзья Жуковского''. // Жуковский и русская культура. Leningrad 1987 * ''Профессор А. С. Кайсаров в Дерпте (по материалам университетского архива)''. // Уч. зап. ТГУ 748 (1987) * Uusi materjale J. Ph. Ewersi tundmaõppimiseks (kaasautor [[Lea Leppik]]). // TÜ Toimetised 851 (1989) *Эстонские страницы биографии В. К. Кюхельбекера (соавтор Р. Назарьян). – Русская литература 1990. № 1. С. 156–164 * Ääremärkusi [[Kristjan Jaak Peterson]]i loole. – Keel ja Kirjandus 1990, nr 6. Lk 348–352 * Mõnda mõistatusliku inimese elukäigust (T. von Bock e. "Keisri hull"). – Looming, 1990, nr 7, lk 983–993. *Hinrich Baeri matsikompleks ja Roseni deklaratsioon. – Horisont, 1990, nr 9, lk 26–29 * Oб одном раннем переводе "Бориса Годунова" на немецкий язык. – Пушкинские чтения. [[Таллинн]] 1990. С. 144–155 * Nõiamoorid, pisuhännad ja maatargad (kaasautor J. Kahk). // Akadeemia (1991) 3 * Uusi andmeid Koidula esivanemate kohta. // Keel ja Kirjandus (1993) 12 * *Raamatuist poolaaegses Tartus. – Akadeemia, 1994, nr 10, lk 2120–2135. * Die ersten Schiller-Denkmäler der Welt – in Estland. // Triangulum. Germ. Jb. für Estland, Lettland und Litauen. Tartu 1995 * Märkmeid Koidulauliku albumi ilmumise puhul. [[Keel ja Kirjandus]] nr 9, 1995 * Kahe baltisakslasest kõrge riigimehe hoiakud Samarini-Schirreni poleemikas. – [[Kleio]], 1995, nr 2, lk 17–21 *[[Sangaste]] ja Bergid 1905. aasta keerises. – 150 aastat krahv [[Friedrich Berg]]i sünnist. Tartu 1995 * Zwei hochgestellte Estländer in ihrer Haltung zu Samarin und Schirren. – Nordost-Archiv. Neue Folge. Bd. IV. Lüneburg 1995. H. 2. S. 653–657. ([[Alexis von Krusenstern]]i ja [[Ferdinand von Wrangell]]i kirjavahetusest) *К биографии "императорского безумца". Т. Э. фон Бок (1787–1836) в романе Я. Кросса и новонайденных архивных материалах. – Балтийский архив 1. Таллинн 1995. С. 57–79 **Ilmunud ka: Проблемы метода и жанра. Вып. 19. Томск 1997 * Meie esimene matsileht, esimene kutseõppeasutus ning nende asutaja pastor J. Ph. Roth. // Keel ja Kirjandus (1996) 8, 9 * Puškin meie ajas. // Keel ja Kirjandus nr 6, 1999 * Ka arhivaalidel on oma ajalugu. Rootsiaegsed ülikooli dokumendid [[Eesti Ajalooarhiiv]]is. // [[Tuna]] (2000) 3 * J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas. // Keel ja Kirjandus (2001) 11T * Ein nicht anerkannter Aufklärer, Schwärmer und Praktiker. Georg von Bock und sein neugefundener Zarenbrief aus dem Jahre 1802'. – Johann Gottfried Herder und die deutschsprachige Literatur seiner Zeit in der Baltischen Region. Riga 1997 *''Ein "Ostländer von Geburt" in der Baltischen Meinungsfehde 1869–1870.'' – FvW in itinere. Beiträge aus Anlass des 200. Geburtstags des Admirals Ferdinand Baron von Wrangell 1796–1870. Tartu 1997 *''[[Густав Эверс]] и [[Николай Карамзин]]''''Kaldkiri'' (соавтор Л. Леппик). – Новое литературное обозрение № 27. Москва 1997. С. 82–105 *Kuulsa poliitiku salapärane saatus (80 aastat [[Jüri Vilms]]i hukkumisest). Maaleht nr 15, 1998 *Mahtra sõja kaja Tbilisis. – Tõed ja tõdemused. Tartu 1998. lk 106–111 *20. sajandi suurim tartlane – [[Juri Lotman]]. – Tõed ja tõdemused. Tartu 1998. lk 375–386 *Puškin meie ajas. [[Keel ja Kirjandus]] nr 6, 1999. lk 315–327 *Inimene jääb inimeseks ehk kõik müüdiks. (80 aastat [[Irboska]] veretööst ja Tartu tagavarapataljonlaste hukkamisest). Vikerkaar nr 10 1999. Lk 55–64 *J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel V. Keel ja Kirjandus nr 12, 1999. Lk 851–864 * ''Die Dorpater Studenten und das Theaterleben in Tartu zur Zeit des Theaterverbots''. – Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Goethe. Tartu 1999. S. 187–196 *''Прижизненное восприятие Пушкина в Дерпте''. – А. С. Пушкин и Эстония. Сборник работ к 200-летию поэта. Таллинн 1999 * [[Ф. В. Булгарин]] как историк. – Новое литературное обозрение № 40. Москва 1999 *Keskendume sisule, mitte märksõnadele. [veel Irboska veretööst, vastuseks Vello Helgile] – Vikerkaar 2000, nr 5/6 *Tartu teatrikeeld ja keeluaegne teatrielu. – Goethe Tartus. Konverentsi "Goethe Tartus" (1999) ettekanded. Tartu 2000 *"А та, с которой образован..." – Пушкинские чтения в Тарту 2. Материалы международной научной конференции 18–20 сентября 1998 г. Тарту 2000 *Ф. В. Булгарин в Лифляндии и Эстляндии. – Русские в Эстонии на пороге ХХI века: прошлое, настоящее, будущее. Таллинн 2000 * Unustamatu imenooruki radadelt [Kristjan Jaak Petersonist]. – Looming nr 3, 2001. Retsensioon Erhardt Hexelschneideri monograafiale "''Kulturelle Begegnungen zwischen Sachsen und Russland 1790–1849''". Köln, Weimar, Wien 2000. 620 lk *Новое литературное обозрение № 55 (2002 № 3) [[Москва]] *В. М. Перевощиков – профессор русского языка и словесности Дерптского университета. – 200 лет русско-славянской филологии в Тарту. Slavica Tartuensia V. Tartu 2003. Lk 311–324 *Demokraatia spiraalid (Rets. [[Peeter Tarvel]]i raamatule “Demokraatia tulevik”. [[Eesti mõttelugu]] nr 43. Tartu, Ilmamaa 2002). // Tuna 2004, nr 2 *Завораживающая установка и портрет личности (К характеристике Булгарина). – Лотмановский сборник 3. М.: ОГИ 2004. С. 109–120 *Жуковский и Зейдлиц – к истории взаимоотношений. – Пушкинские чтения в Тарту. 3. Тарту 2004. С . 181–197 *Iseseisvuseelse Eesti kultuuriloo esimene täisversioon. (Rets. [[Ilmar Talve]] raamatule “Eesti kultuurilugu”). – Keel ja Kirjandus 2005, nr 2. *[[Jüri Vilms]]i tapsid Soome valged. – [[Eesti Ekspress]] nr 15, 14. aprill 2005 *Millal Tartu maha põletati? (Kommentaariks esmamainimise aastapäevale 1030). Tartu Postimees, 15. juuni 2005 *Vene leetopissid ja Tartu. - [[Narva muuseum]]i Toimetised 5. Narva 2005. lk 37–44 * F. G. v. Bunge ja Tartu kultuuriajakirjad. – Tundmatu [[Friedrich Georg von Bunge]]. Materjale ÕESi konverentsilt “200 aastat Friedrich Georg von Bunge. (1802–1897) sünnist” TÜ ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised XXXV Tartu 2006 *Eestimaalasena Eestis. (Rets. [[Leonid Stolovitš]]i raamatule ''Kohtumised elu radadel.'' Tallinn, 2006). – Keel ja Kirjandus 2006, nr 12. Lk 1001–1005 *Pedagoog Martin Asmuss (+ Zusammenfassung). – [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat 2004–2005. Tartu, 2006. lk 108–119 *Из комментариев к лирике Пушкина Михайловского периода («Аквилон» и «Песни о Стеньке Разине»). – Пушкинские чтения в Тарту, 4. Пушкинская эпоха: Проблемы рефлексии и комментария. Материалы международной конференции. Тарту 2007, Tõlge ja saatesõna Juri Lotmani meenutustele: Mitte-memuaarid. – Akadeemia. 2007, nr 3; nr 4 *Tänuväärt suurteos. (Retsensioon [[Cornelius Hasselblatt]]i raamatule ''Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart''. Berlin – New York, 2006. 870 S. Akadeemia 2008, nr 1 *Der junge Jannsen (1819–1890) zwischen Pietismus und Sozialismus. – Baltische Seminare. Band 15. Das nationale Erwachen im Baltikum. Herausgegeben von Yvonne Luven. [[Lüneburg]] 2009 * Puhastverd slaavlane ja tartlane [[Faddei Bulgarin]]. Resümeed inglise ja vene keeles. – [[Tartu Linnamuuseum]] 2009. Aastaraamat *Tark raamat tarkade organisatsioonist. Retsensioon raamatule: [[Ken Kalling]], [[Erki Tammiksaar]]: Eesti Teaduste Akadeemia ajalugu. Arenguid ja järeldusi. Eesti Teaduste Akadeemia 2008. – Akadeemia 2010, nr 4 *Новая ссылка Пушкина. Почему в Тарту до сих пор не установили памятник великому русскому поэту? – [[Комсомольская Правда]] / Эстония. 9–15 июля 2010 *Шиллер в русской журналистике 1820–х годов. – Con amore. Историко-филологический сборник в честь Любови Николаевны Киселевой. О.Г.И. Москва 2010 *«Памятник» Пушкина и его путь к эстонскому читателю. – Пушкин и время: Сб. статей. Ред. О. Б. Лебедева. Томск. Изд-во Томского ун-та, 2010. С. 314–325 *Rektoraadis sula- ja stagnaajal. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXVIII. Nõukogude teadus- sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik? – TÜ ajaloo muuseum, 2010. lk 163–181 *Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas ''Inland''. [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat 2011. Tartu 2012. lk 193–212 *Uue põlvkonna arusaam Eesti keskajast ehk kuhu jäi elevant? Retsensioon koguteosele Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Koostanud ja toimetanud [[Anti Selart]]. Tartu: Tartu Ülikool 2012. 456 lk. Akadeemia 2013, nr 4 *Jannseni „Eesti Põllumees“ (1868–1880). – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. TÜ ajaloo muuseum, 2013 ===Artikleid=== * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/09/08/kultuur.htm#teine Eestimaa oli täis Puškini sugulasi]. [[Postimees]], 8. september 1999 * [http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&rubriik=8&id=6196&number=324 Aina leiname ja tigetseme]. Sakala, 21. märts 2003 * [http://www.postimees.ee/200107/esileht/ak/240219.php Vilmsi hea nimi. Ajalugu ja müüdid]. Postimees, 20. jaanuar 2007 * [http://www.postimees.ee/210207/tartu_postimees/arvamus/246042.php 225 000 kadunud hinge Eestimaal]. Postimees, 21. veebruar 2007 * [http://www.postimees.ee/160707/esileht/arvamus/272431.php Ansip ei tunne statistika algtõdesid]. Postimees, 16. juuli 2007 * [http://www.maakodu.ee/index.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=10725 Kas ootame käsi laiutades paratamatut?]. Maakodu, 22. november 2007 * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9802?mode=topic&y=2008&m=2&d=3 Hümnist, Koidulast ja Soome sillast]. Algselt: Delfi, 25. jaanuar 2008 * [http://tartu.postimees.ee/250208/tartu_postimees/arvamus/313797.php Kui Erasmus tuleks Tartu…]. Tartu Postimees, 25. veebruar 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/422143 Ärge unustage matemaatikat]. EPL, 13. märts 2008 * [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=10507&sess_admin=0eb252939c41862a8734e0dfa96b410e Ken-Marti pakutud algatusel komparteilasi jälitada on jumet]. Kesknädal, 4. juuni 2008 * [http://www.tartupostimees.ee/911022/malle-salupere-kodulinna-nagu/ "Kodulinna nägu"]. Tartu Postimees, 18. juuli 2012 == Tunnustus == * 2017 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (raamatu "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" eest) ==Isiklikku== Ta oli alates [[1962]]. aastast abielus Maks Saluperega kuni viimase surmani [[2018]]. aastal. Neil on kolm tütart <ref name="g8cTT" />, nende seas semiootik [[Silvi Salupere]]<ref name="ETBL" /> ja ajaloolane [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> <ref name="g8cTT">{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/mallesalupere/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-04-17 |arhiivimisaeg=2009-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090228071545/http://www.hot.ee/mallesalupere/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HSNnB">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vasakpartei-sai-uued-aseesimehed.d?id=9706498 Vasakpartei sai uued aseesimehed]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="t3uEY">http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=salupere</ref> }} ==Kirjandus== * [[Sergei Issakov]]. Malle Salupere tööd ja tõdemused. // [[Keel ja Kirjandus]] nr 11, ([[1999]]). Lk 658–661 ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000123957 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Salupere, Malle}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuriloolased]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tartu Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2023]] i89f1ggi2ttoj37vxomaws0phb80qh0 7151638 7151550 2026-05-11T17:15:46Z Andres 5 7151638 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=mai|aasta=2019}}{{Keeletoimeta|lisaja=Pietadè|aasta=2019|kuu=mai}} '''Malle Salupere''' (perekonnanimi aastani 1962 '''Tungal'''; [[17. veebruar]] [[1931]] [[Tartu]] – [[8. juuni]] [[2023]]) oli eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja vasakpoolne [[poliitik]].<ref name="ETBL" /> Tema uurimisvaldkonnad on olnud [[Eesti ajalugu]], [[ärkamisaeg]] ning saksa-eesti-vene kultuurikontaktid. Avaldanud üle saja teaduspublikatsiooni ja aimeartikli.<ref name="ETBL" /> ==Elulugu== Malle Salupere oli metsniku tütar. Õppis [[Tartu Õpetajate Instituut|Tartu Õpetajate Instituudis]]. ViibisF [[1949]]–[[1957]] [[1949. aasta märtsiküüditamine|küüditatuna]] [[Krasnojarski krai]]s. Töötas 1957–1958 [[Tartu Autoremonditehas]]es abitöölise ja automaalrina. Lõpetas [[1958]] Tartus õhtukeskkooli, [[1962]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] (TRÜ) vene filoloogina, oli aastatel 1962–[[1964]] TRÜ aspirantuuris (arvati poliitilistel põhjustel enne lõpetamist aspirantuurist välja), [[1974]] lõpetas ülikooli psühholoog-sotsioloogina. Töötas [[Tartu keskraamatukogu]]s ja lühikest aega [[õpetaja]]na, [[1967]]–[[1974]] TRÜ rektoraadi teadussektoris, seejärel oli viis aastat [[Tartu Kliiniline Haigla|Tartu Kliinilise Haigla]] ametiühingukomitee esimees, [[1980]]–[[1983]] [[Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv|Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi]] töötaja. Koondati poliitilistel põhjustel, oli seejärel [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadur (0,5 kohaga). Ühtlasi õpetas venekeelset Eesti ajaloo kursust [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as, [[Kohtla-Järve]]l ja [[Narva]]s. Aastast [[1991]] oli pensionil. 1990. aastate keskel esines [[Eesti Raadio]] saates "Silmaring" kolmeaastase vestluste sarjaga eestlaste mentaliteedist läbi aegade.<ref name="ETBL" /> ==Ühiskondlik ja poliitiline tegevus== Ta on olnud [[Maarjamõisa haigla]] ametiühingukomitee esimees. Ta kuulus [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]sse, oli selle eelkäija [[Eesti Vasakpartei]] aseesimees 2005. aastast ja 2007. aastast esimehe kohusetäitja. <ref name="HSNnB" /> Ta kandideeris 1995., 1999., 2003. ja 2007. aasta [[Riigikogu]] valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samuti kandideeris ta 1996., 1999., 2002., 2005. ja 2009. aasta kohalike volikogude valimistel, kuid valituks ei osutunud. [[2009]]. aastal kandideeris ta Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]].<ref name="t3uEY" /> ==Teoseid== ===Raamatud=== * 1. Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus. [[Tartu]] [[1998]]. 422 lk + ill. Artiklikogumik. Teine trükk [[1999]] ====Olulisemad retsensioonid==== ** [[Sergei Issakov]]. Malle Salupere tõed ja tõdemused. [[Keel ja Kirjandus]] nr 9 1999, lk 656–661 ** [[Ea Jansen]]. Ajaloo rikkusest. Looming 2000, nr 11, lk 1744–1748 ** [[Rein Helme]]. Malle Salupere tõeotsingud. Tuna 2001, nr 3, lk 129–131 ** [[Janika Kronberg]]. – Eesti Päevaleht, 18. märts 1999 ** [[Aivar Kull]]. Malle Salupere raamatut kannab väitluskirg. [[Tartu Postimees]], 8. aprill 1999 ** [[Felix J. Oinas]]. Malle Salupere tõed ja tõdemused. [[Vaba Eesti Sõna]] 2000, 13. 01. Allpool * märgitud artiklid ilmusid selles kogumikus veidi ümbertöötatud ja vajadusel tõlgitud kujul. ** 2. Diarium. [[Johann Voldemar Jannsen]]i Pärnu päevik. Das Pernauer Tagebuch von Johann Woldemar Jannsen. [[Pärnu]] 2001. 196 lk. Tõlge, kommentaarid ja saatetekstid eesti ja saksa keeles Malle Salupere. Retsensioonid: [[Birgit Püve]]. Patune papa. – [[Eesti Ekspress]], Areen 2001, 29. nov. Lk 9. ** [[Kalev Kesküla]]. Eesti vaimutöölise prototüüp. – Samas, lk 9. ** 3. Tuhandeaastane Tartu. Nooruse ja heade mõtete linn. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2004. 118 lk (Lühiülevaade linna ajaloost ja vaatamisväärsustest). Teine, täiendatud trükk: [[Vanemuise Seltsi Kirjastus]] 2011. 148 lk. ** 4. Tыcячелетний Τартy. Гopoд мoлoдocти. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 119 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 136 lk. ** 5. Tausendjähriges Tartu (Dorpat). Eine tausendjährige junge Kulturstadt. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 128 lk ** 6. Millenary Tartu. The City of Youth and Good Ideas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 136 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2013. 148 lk. ** 7. POSTIPAPA. Mitmes peeglis, mitmes rollis. Raamat J. W. Jannsenist (1819–1890). Tänapäev, 2006. 368 lk. (''Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent''). Retsensioonid: [[Tiina Kolk]]. Postipapa uues valguses – [[Äripäev]] 20.10.2006. Nädala lõpulisa, lk 8. [[Ilmar Palli]]: Vapper Malle ja vaene Johann.- Maaleht 02.11.2006. [[Mart Laar]]: Esimene vasikas – Eesti Ekspress/Areen 02.11.2006 [[Anu Pallas]]: Papa Jannsen – suurte algatuste mees, sihiseadja ja rajaraiuja Eesti ajakirjandusmaastikul. Postimees, 1. detsember 2006 [[Marju Unt]]: Mitmekülgne raamat Postipapast. Eesti Päevaleht 2006, 08.12 [[Vaapo Vaher]]: Ihu tahaks valitseda. Maaleht 2006, 21.12 [[Andres Langemets]]: Jannsenist kokkuvõtlikult. Sirp 2006, 22.12 ** 8. Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel. [[Ilmamaa]] 2012. 391 lk. Sisaldab 21 uurimust, esseed ja retsensiooni, millest 7 avaldatakse esmakordselt: Mittesaksad, kadakasaksad ja baltisakslased. Lk 32–51. Koidula suur ülikoolieksam ja temaaegse naishariduse probleemid. Lk 165–178. [[Georg von Krusenstern]] ja tema tegevus [[Alfred Rosenberg]]i "Einsatzstabis" (1941–1942). Lk 179–209. Liivimaalased ja nende aeg. 213–240. Eestlaste varane kirjaoskus ei ole müüt. Lk 241–251. Kollektiivi rehabiliteerimine (rets. [[Jaan Leetsar]]e teosele "Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas" (2004)). Lk 287–292. Kirjanduslukku jäädvustunud tartlanna [[Maria Moier]]i (1793–1823) jäädvustajad. Lk 267–275 ** Diplomitööd (praegu kehtiva süsteemi järgi magistritööd): ** 1. Понятие свободы в лирике [[А. С. Пушкин]]а 1830–х гг. Научн. руков. [[Ю. М. Лотман]]. Отд. русской филологии ТГУ. Тарту 1962. 102 с. Машинопись 2. Психологические аспекты литературной борьбы второй четверти ХIХ века. (феномен Булгарина). Дипломная работа. Научн. руков. проф. [[Л. Н. Столович]]. Заочное отделение психологии ТГУ. Тарту 1974. 112 с. Машинопись. ''I preemia üleliidulisel üliõpilaste teadustööde konkursil 1974.'' ===Artikleid=== * Täiendust teadmistele F. W. Villmanni kohta. // Keel ja Kirjandus (1982) 2 * ''Забытые друзья Жуковского''. // Жуковский и русская культура. Leningrad 1987 * ''Профессор А. С. Кайсаров в Дерпте (по материалам университетского архива)''. // Уч. зап. ТГУ 748 (1987) * Uusi materjale J. Ph. Ewersi tundmaõppimiseks (kaasautor [[Lea Leppik]]). // TÜ Toimetised 851 (1989) *Эстонские страницы биографии В. К. Кюхельбекера (соавтор Р. Назарьян). – Русская литература 1990. № 1. С. 156–164 * Ääremärkusi [[Kristjan Jaak Peterson]]i loole. – Keel ja Kirjandus 1990, nr 6. Lk 348–352 * Mõnda mõistatusliku inimese elukäigust (T. von Bock e. "Keisri hull"). – Looming, 1990, nr 7, lk 983–993. *Hinrich Baeri matsikompleks ja Roseni deklaratsioon. – Horisont, 1990, nr 9, lk 26–29 * Oб одном раннем переводе "Бориса Годунова" на немецкий язык. – Пушкинские чтения. [[Таллинн]] 1990. С. 144–155 * Nõiamoorid, pisuhännad ja maatargad (kaasautor J. Kahk). // Akadeemia (1991) 3 * Uusi andmeid Koidula esivanemate kohta. // Keel ja Kirjandus (1993) 12 * *Raamatuist poolaaegses Tartus. – Akadeemia, 1994, nr 10, lk 2120–2135. * Die ersten Schiller-Denkmäler der Welt – in Estland. // Triangulum. Germ. Jb. für Estland, Lettland und Litauen. Tartu 1995 * Märkmeid Koidulauliku albumi ilmumise puhul. [[Keel ja Kirjandus]] nr 9, 1995 * Kahe baltisakslasest kõrge riigimehe hoiakud Samarini-Schirreni poleemikas. – [[Kleio]], 1995, nr 2, lk 17–21 *[[Sangaste]] ja Bergid 1905. aasta keerises. – 150 aastat krahv [[Friedrich Berg]]i sünnist. Tartu 1995 * Zwei hochgestellte Estländer in ihrer Haltung zu Samarin und Schirren. – Nordost-Archiv. Neue Folge. Bd. IV. Lüneburg 1995. H. 2. S. 653–657. ([[Alexis von Krusenstern]]i ja [[Ferdinand von Wrangell]]i kirjavahetusest) *К биографии "императорского безумца". Т. Э. фон Бок (1787–1836) в романе Я. Кросса и новонайденных архивных материалах. – Балтийский архив 1. Таллинн 1995. С. 57–79 **Ilmunud ka: Проблемы метода и жанра. Вып. 19. Томск 1997 * Meie esimene matsileht, esimene kutseõppeasutus ning nende asutaja pastor J. Ph. Roth. // Keel ja Kirjandus (1996) 8, 9 * Puškin meie ajas. // Keel ja Kirjandus nr 6, 1999 * Ka arhivaalidel on oma ajalugu. Rootsiaegsed ülikooli dokumendid [[Eesti Ajalooarhiiv]]is. // [[Tuna]] (2000) 3 * J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas. // Keel ja Kirjandus (2001) 11T * Ein nicht anerkannter Aufklärer, Schwärmer und Praktiker. Georg von Bock und sein neugefundener Zarenbrief aus dem Jahre 1802'. – Johann Gottfried Herder und die deutschsprachige Literatur seiner Zeit in der Baltischen Region. Riga 1997 *''Ein "Ostländer von Geburt" in der Baltischen Meinungsfehde 1869–1870.'' – FvW in itinere. Beiträge aus Anlass des 200. Geburtstags des Admirals Ferdinand Baron von Wrangell 1796–1870. Tartu 1997 *''[[Густав Эверс]] и [[Николай Карамзин]]''''Kaldkiri'' (соавтор Л. Леппик). – Новое литературное обозрение № 27. Москва 1997. С. 82–105 *Kuulsa poliitiku salapärane saatus (80 aastat [[Jüri Vilms]]i hukkumisest). Maaleht nr 15, 1998 *Mahtra sõja kaja Tbilisis. – Tõed ja tõdemused. Tartu 1998. lk 106–111 *20. sajandi suurim tartlane – [[Juri Lotman]]. – Tõed ja tõdemused. Tartu 1998. lk 375–386 *Puškin meie ajas. [[Keel ja Kirjandus]] nr 6, 1999. lk 315–327 *Inimene jääb inimeseks ehk kõik müüdiks. (80 aastat [[Irboska]] veretööst ja Tartu tagavarapataljonlaste hukkamisest). Vikerkaar nr 10 1999. Lk 55–64 *J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel V. Keel ja Kirjandus nr 12, 1999. Lk 851–864 * ''Die Dorpater Studenten und das Theaterleben in Tartu zur Zeit des Theaterverbots''. – Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Goethe. Tartu 1999. S. 187–196 *''Прижизненное восприятие Пушкина в Дерпте''. – А. С. Пушкин и Эстония. Сборник работ к 200-летию поэта. Таллинн 1999 * [[Ф. В. Булгарин]] как историк. – Новое литературное обозрение № 40. Москва 1999 *Keskendume sisule, mitte märksõnadele. [veel Irboska veretööst, vastuseks Vello Helgile] – Vikerkaar 2000, nr 5/6 *Tartu teatrikeeld ja keeluaegne teatrielu. – Goethe Tartus. Konverentsi "Goethe Tartus" (1999) ettekanded. Tartu 2000 *"А та, с которой образован..." – Пушкинские чтения в Тарту 2. Материалы международной научной конференции 18–20 сентября 1998 г. Тарту 2000 *Ф. В. Булгарин в Лифляндии и Эстляндии. – Русские в Эстонии на пороге ХХI века: прошлое, настоящее, будущее. Таллинн 2000 * Unustamatu imenooruki radadelt [Kristjan Jaak Petersonist]. – Looming nr 3, 2001. Retsensioon Erhardt Hexelschneideri monograafiale "''Kulturelle Begegnungen zwischen Sachsen und Russland 1790–1849''". Köln, Weimar, Wien 2000. 620 lk *Новое литературное обозрение № 55 (2002 № 3) [[Москва]] *В. М. Перевощиков – профессор русского языка и словесности Дерптского университета. – 200 лет русско-славянской филологии в Тарту. Slavica Tartuensia V. Tartu 2003. Lk 311–324 *Demokraatia spiraalid (Rets. [[Peeter Tarvel]]i raamatule “Demokraatia tulevik”. [[Eesti mõttelugu]] nr 43. Tartu, Ilmamaa 2002). // Tuna 2004, nr 2 *Завораживающая установка и портрет личности (К характеристике Булгарина). – Лотмановский сборник 3. М.: ОГИ 2004. С. 109–120 *Жуковский и Зейдлиц – к истории взаимоотношений. – Пушкинские чтения в Тарту. 3. Тарту 2004. С . 181–197 *Iseseisvuseelse Eesti kultuuriloo esimene täisversioon. (Rets. [[Ilmar Talve]] raamatule “Eesti kultuurilugu”). – Keel ja Kirjandus 2005, nr 2. *[[Jüri Vilms]]i tapsid Soome valged. – [[Eesti Ekspress]] nr 15, 14. aprill 2005 *Millal Tartu maha põletati? (Kommentaariks esmamainimise aastapäevale 1030). Tartu Postimees, 15. juuni 2005 *Vene leetopissid ja Tartu. - [[Narva muuseum]]i Toimetised 5. Narva 2005. lk 37–44 * F. G. v. Bunge ja Tartu kultuuriajakirjad. – Tundmatu [[Friedrich Georg von Bunge]]. Materjale ÕESi konverentsilt “200 aastat Friedrich Georg von Bunge. (1802–1897) sünnist” TÜ ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised XXXV Tartu 2006 *Eestimaalasena Eestis. (Rets. [[Leonid Stolovitš]]i raamatule ''Kohtumised elu radadel.'' Tallinn, 2006). – Keel ja Kirjandus 2006, nr 12. Lk 1001–1005 *Pedagoog Martin Asmuss (+ Zusammenfassung). – [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat 2004–2005. Tartu, 2006. lk 108–119 *Из комментариев к лирике Пушкина Михайловского периода («Аквилон» и «Песни о Стеньке Разине»). – Пушкинские чтения в Тарту, 4. Пушкинская эпоха: Проблемы рефлексии и комментария. Материалы международной конференции. Тарту 2007, Tõlge ja saatesõna Juri Lotmani meenutustele: Mitte-memuaarid. – Akadeemia. 2007, nr 3; nr 4 *Tänuväärt suurteos. (Retsensioon [[Cornelius Hasselblatt]]i raamatule ''Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart''. Berlin – New York, 2006. 870 S. Akadeemia 2008, nr 1 *Der junge Jannsen (1819–1890) zwischen Pietismus und Sozialismus. – Baltische Seminare. Band 15. Das nationale Erwachen im Baltikum. Herausgegeben von Yvonne Luven. [[Lüneburg]] 2009 * Puhastverd slaavlane ja tartlane [[Faddei Bulgarin]]. Resümeed inglise ja vene keeles. – [[Tartu Linnamuuseum]] 2009. Aastaraamat *Tark raamat tarkade organisatsioonist. Retsensioon raamatule: [[Ken Kalling]], [[Erki Tammiksaar]]: Eesti Teaduste Akadeemia ajalugu. Arenguid ja järeldusi. Eesti Teaduste Akadeemia 2008. – Akadeemia 2010, nr 4 *Новая ссылка Пушкина. Почему в Тарту до сих пор не установили памятник великому русскому поэту? – [[Комсомольская Правда]] / Эстония. 9–15 июля 2010 *Шиллер в русской журналистике 1820–х годов. – Con amore. Историко-филологический сборник в честь Любови Николаевны Киселевой. О.Г.И. Москва 2010 *«Памятник» Пушкина и его путь к эстонскому читателю. – Пушкин и время: Сб. статей. Ред. О. Б. Лебедева. Томск. Изд-во Томского ун-та, 2010. С. 314–325 *Rektoraadis sula- ja stagnaajal. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXVIII. Nõukogude teadus- sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik? – TÜ ajaloo muuseum, 2010. lk 163–181 *Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas ''Inland''. [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat 2011. Tartu 2012. lk 193–212 *Uue põlvkonna arusaam Eesti keskajast ehk kuhu jäi elevant? Retsensioon koguteosele Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Koostanud ja toimetanud [[Anti Selart]]. Tartu: Tartu Ülikool 2012. 456 lk. Akadeemia 2013, nr 4 *Jannseni „Eesti Põllumees“ (1868–1880). – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. TÜ ajaloo muuseum, 2013 ===Artikleid=== * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/09/08/kultuur.htm#teine Eestimaa oli täis Puškini sugulasi]. [[Postimees]], 8. september 1999 * [http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&rubriik=8&id=6196&number=324 Aina leiname ja tigetseme]. Sakala, 21. märts 2003 * [http://www.postimees.ee/200107/esileht/ak/240219.php Vilmsi hea nimi. Ajalugu ja müüdid]. Postimees, 20. jaanuar 2007 * [http://www.postimees.ee/210207/tartu_postimees/arvamus/246042.php 225 000 kadunud hinge Eestimaal]. Postimees, 21. veebruar 2007 * [http://www.postimees.ee/160707/esileht/arvamus/272431.php Ansip ei tunne statistika algtõdesid]. Postimees, 16. juuli 2007 * [http://www.maakodu.ee/index.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=10725 Kas ootame käsi laiutades paratamatut?]. Maakodu, 22. november 2007 * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9802?mode=topic&y=2008&m=2&d=3 Hümnist, Koidulast ja Soome sillast]. Algselt: Delfi, 25. jaanuar 2008 * [http://tartu.postimees.ee/250208/tartu_postimees/arvamus/313797.php Kui Erasmus tuleks Tartu…]. Tartu Postimees, 25. veebruar 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/422143 Ärge unustage matemaatikat]. EPL, 13. märts 2008 * [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=10507&sess_admin=0eb252939c41862a8734e0dfa96b410e Ken-Marti pakutud algatusel komparteilasi jälitada on jumet]. Kesknädal, 4. juuni 2008 * [http://www.tartupostimees.ee/911022/malle-salupere-kodulinna-nagu/ "Kodulinna nägu"]. Tartu Postimees, 18. juuli 2012 == Tunnustus == * 2017 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (raamatu "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" eest) ==Isiklikku== Ta oli alates [[1962]]. aastast abielus Maks Saluperega kuni viimase surmani [[2018]]. aastal. Neil on kolm tütart <ref name="g8cTT" />, nende seas semiootik [[Silvi Salupere]]<ref name="ETBL" /> ja ajaloolane [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> <ref name="g8cTT">{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/mallesalupere/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-04-17 |arhiivimisaeg=2009-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090228071545/http://www.hot.ee/mallesalupere/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HSNnB">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vasakpartei-sai-uued-aseesimehed.d?id=9706498 Vasakpartei sai uued aseesimehed]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="t3uEY">http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=salupere</ref> }} ==Kirjandus== * [[Sergei Issakov]]. Malle Salupere tööd ja tõdemused. // [[Keel ja Kirjandus]] nr 11, ([[1999]]). Lk 658–661 ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000123957 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Salupere, Malle}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuriloolased]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tartu Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2023]] 5pw8or64drukc461raxyxh6jlx4y4d9 7151643 7151638 2026-05-11T17:20:45Z Andres 5 7151643 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=mai|aasta=2019}}{{Keeletoimeta|lisaja=Pietadè|aasta=2019|kuu=mai}} '''Malle Salupere''' (perekonnanimi aastani 1962 '''Tungal'''; [[17. veebruar]] [[1931]] [[Tartu]] – [[8. juuni]] [[2023]]) oli eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja vasakpoolne [[poliitik]].<ref name="ETBL" /> Tema uurimisvaldkonnad on olnud [[Eesti ajalugu]], [[ärkamisaeg]] ning saksa-eesti-vene kultuurikontaktid. Avaldanud üle saja teaduspublikatsiooni ja aimeartikli.<ref name="ETBL" /> ==Elulugu== Malle Salupere oli metsniku tütar. Õppis [[Tartu Õpetajate Instituut|Tartu Õpetajate Instituudis]]. Viibis [[1949]]–[[1957]] [[1949. aasta märtsiküüditamine|küüditatuna]] [[Krasnojarski krai]]s. Töötas 1957–1958 [[Tartu Autoremonditehas]]es abitöölise ja automaalrina. Lõpetas [[1958]] Tartus õhtukeskkooli, [[1962]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] (TRÜ) vene filoloogina, oli aastatel 1962–[[1964]] TRÜ aspirantuuris (arvati poliitilistel põhjustel enne lõpetamist aspirantuurist välja), [[1974]] lõpetas ülikooli psühholoog-sotsioloogina. Töötas [[Tartu keskraamatukogu]]s ja lühikest aega [[õpetaja]]na, [[1967]]–[[1974]] TRÜ rektoraadi teadussektoris, seejärel oli viis aastat [[Tartu Kliiniline Haigla|Tartu Kliinilise Haigla]] ametiühingukomitee esimees, [[1980]]–[[1983]] [[Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv|Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi]] töötaja. Koondati poliitilistel põhjustel, oli seejärel [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadur (0,5 kohaga). Ühtlasi õpetas venekeelset Eesti ajaloo kursust [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as, [[Kohtla-Järve]]l ja [[Narva]]s. Aastast [[1991]] oli pensionil. 1990. aastate keskel esines [[Eesti Raadio]] saates "Silmaring" kolmeaastase vestluste sarjaga eestlaste mentaliteedist läbi aegade.<ref name="ETBL" /> ==Ühiskondlik ja poliitiline tegevus== Ta on olnud [[Maarjamõisa haigla]] ametiühingukomitee esimees. Ta kuulus [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]sse, oli selle eelkäija [[Eesti Vasakpartei]] aseesimees 2005. aastast ja 2007. aastast esimehe kohusetäitja. <ref name="HSNnB" /> Ta kandideeris 1995., 1999., 2003. ja 2007. aasta [[Riigikogu]] valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samuti kandideeris ta 1996., 1999., 2002., 2005. ja 2009. aasta kohalike volikogude valimistel, kuid valituks ei osutunud. [[2009]]. aastal kandideeris ta Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]].<ref name="t3uEY" /> ==Teoseid== ===Raamatud=== * 1. Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus. [[Tartu]] [[1998]]. 422 lk + ill. Artiklikogumik. Teine trükk [[1999]] ====Olulisemad retsensioonid==== ** [[Sergei Issakov]]. Malle Salupere tõed ja tõdemused. [[Keel ja Kirjandus]] nr 9 1999, lk 656–661 ** [[Ea Jansen]]. Ajaloo rikkusest. Looming 2000, nr 11, lk 1744–1748 ** [[Rein Helme]]. Malle Salupere tõeotsingud. Tuna 2001, nr 3, lk 129–131 ** [[Janika Kronberg]]. – Eesti Päevaleht, 18. märts 1999 ** [[Aivar Kull]]. Malle Salupere raamatut kannab väitluskirg. [[Tartu Postimees]], 8. aprill 1999 ** [[Felix J. Oinas]]. Malle Salupere tõed ja tõdemused. [[Vaba Eesti Sõna]] 2000, 13. 01. Allpool * märgitud artiklid ilmusid selles kogumikus veidi ümbertöötatud ja vajadusel tõlgitud kujul. ** 2. Diarium. [[Johann Voldemar Jannsen]]i Pärnu päevik. Das Pernauer Tagebuch von Johann Woldemar Jannsen. [[Pärnu]] 2001. 196 lk. Tõlge, kommentaarid ja saatetekstid eesti ja saksa keeles Malle Salupere. Retsensioonid: [[Birgit Püve]]. Patune papa. – [[Eesti Ekspress]], Areen 2001, 29. nov. Lk 9. ** [[Kalev Kesküla]]. Eesti vaimutöölise prototüüp. – Samas, lk 9. ** 3. Tuhandeaastane Tartu. Nooruse ja heade mõtete linn. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2004. 118 lk (Lühiülevaade linna ajaloost ja vaatamisväärsustest). Teine, täiendatud trükk: [[Vanemuise Seltsi Kirjastus]] 2011. 148 lk. ** 4. Tыcячелетний Τартy. Гopoд мoлoдocти. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 119 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 136 lk. ** 5. Tausendjähriges Tartu (Dorpat). Eine tausendjährige junge Kulturstadt. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 128 lk ** 6. Millenary Tartu. The City of Youth and Good Ideas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 136 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2013. 148 lk. ** 7. POSTIPAPA. Mitmes peeglis, mitmes rollis. Raamat J. W. Jannsenist (1819–1890). Tänapäev, 2006. 368 lk. (''Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent''). Retsensioonid: [[Tiina Kolk]]. Postipapa uues valguses – [[Äripäev]] 20.10.2006. Nädala lõpulisa, lk 8. [[Ilmar Palli]]: Vapper Malle ja vaene Johann.- Maaleht 02.11.2006. [[Mart Laar]]: Esimene vasikas – Eesti Ekspress/Areen 02.11.2006 [[Anu Pallas]]: Papa Jannsen – suurte algatuste mees, sihiseadja ja rajaraiuja Eesti ajakirjandusmaastikul. Postimees, 1. detsember 2006 [[Marju Unt]]: Mitmekülgne raamat Postipapast. Eesti Päevaleht 2006, 08.12 [[Vaapo Vaher]]: Ihu tahaks valitseda. Maaleht 2006, 21.12 [[Andres Langemets]]: Jannsenist kokkuvõtlikult. Sirp 2006, 22.12 ** 8. Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel. [[Ilmamaa]] 2012. 391 lk. Sisaldab 21 uurimust, esseed ja retsensiooni, millest 7 avaldatakse esmakordselt: Mittesaksad, kadakasaksad ja baltisakslased. Lk 32–51. Koidula suur ülikoolieksam ja temaaegse naishariduse probleemid. Lk 165–178. [[Georg von Krusenstern]] ja tema tegevus [[Alfred Rosenberg]]i "Einsatzstabis" (1941–1942). Lk 179–209. Liivimaalased ja nende aeg. 213–240. Eestlaste varane kirjaoskus ei ole müüt. Lk 241–251. Kollektiivi rehabiliteerimine (rets. [[Jaan Leetsar]]e teosele "Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas" (2004)). Lk 287–292. Kirjanduslukku jäädvustunud tartlanna [[Maria Moier]]i (1793–1823) jäädvustajad. Lk 267–275 ** Diplomitööd (praegu kehtiva süsteemi järgi magistritööd): ** 1. Понятие свободы в лирике [[А. С. Пушкин]]а 1830–х гг. Научн. руков. [[Ю. М. Лотман]]. Отд. русской филологии ТГУ. Тарту 1962. 102 с. Машинопись 2. Психологические аспекты литературной борьбы второй четверти ХIХ века. (феномен Булгарина). Дипломная работа. Научн. руков. проф. [[Л. Н. Столович]]. Заочное отделение психологии ТГУ. Тарту 1974. 112 с. Машинопись. ''I preemia üleliidulisel üliõpilaste teadustööde konkursil 1974.'' ===Artikleid=== * Täiendust teadmistele F. W. Villmanni kohta. // Keel ja Kirjandus (1982) 2 * ''Забытые друзья Жуковского''. // Жуковский и русская культура. Leningrad 1987 * ''Профессор А. С. Кайсаров в Дерпте (по материалам университетского архива)''. // Уч. зап. ТГУ 748 (1987) * Uusi materjale J. Ph. Ewersi tundmaõppimiseks (kaasautor [[Lea Leppik]]). // TÜ Toimetised 851 (1989) *Эстонские страницы биографии В. К. Кюхельбекера (соавтор Р. Назарьян). – Русская литература 1990. № 1. С. 156–164 * Ääremärkusi [[Kristjan Jaak Peterson]]i loole. – Keel ja Kirjandus 1990, nr 6. Lk 348–352 * Mõnda mõistatusliku inimese elukäigust (T. von Bock e. "Keisri hull"). – Looming, 1990, nr 7, lk 983–993. *Hinrich Baeri matsikompleks ja Roseni deklaratsioon. – Horisont, 1990, nr 9, lk 26–29 * Oб одном раннем переводе "Бориса Годунова" на немецкий язык. – Пушкинские чтения. [[Таллинн]] 1990. С. 144–155 * Nõiamoorid, pisuhännad ja maatargad (kaasautor J. Kahk). // Akadeemia (1991) 3 * Uusi andmeid Koidula esivanemate kohta. // Keel ja Kirjandus (1993) 12 * *Raamatuist poolaaegses Tartus. – Akadeemia, 1994, nr 10, lk 2120–2135. * Die ersten Schiller-Denkmäler der Welt – in Estland. // Triangulum. Germ. Jb. für Estland, Lettland und Litauen. Tartu 1995 * Märkmeid Koidulauliku albumi ilmumise puhul. [[Keel ja Kirjandus]] nr 9, 1995 * Kahe baltisakslasest kõrge riigimehe hoiakud Samarini-Schirreni poleemikas. – [[Kleio]], 1995, nr 2, lk 17–21 *[[Sangaste]] ja Bergid 1905. aasta keerises. – 150 aastat krahv [[Friedrich Berg]]i sünnist. Tartu 1995 * Zwei hochgestellte Estländer in ihrer Haltung zu Samarin und Schirren. – Nordost-Archiv. Neue Folge. Bd. IV. Lüneburg 1995. H. 2. S. 653–657. ([[Alexis von Krusenstern]]i ja [[Ferdinand von Wrangell]]i kirjavahetusest) *К биографии "императорского безумца". Т. Э. фон Бок (1787–1836) в романе Я. Кросса и новонайденных архивных материалах. – Балтийский архив 1. Таллинн 1995. С. 57–79 **Ilmunud ka: Проблемы метода и жанра. Вып. 19. Томск 1997 * Meie esimene matsileht, esimene kutseõppeasutus ning nende asutaja pastor J. Ph. Roth. // Keel ja Kirjandus (1996) 8, 9 * Puškin meie ajas. // Keel ja Kirjandus nr 6, 1999 * Ka arhivaalidel on oma ajalugu. Rootsiaegsed ülikooli dokumendid [[Eesti Ajalooarhiiv]]is. // [[Tuna]] (2000) 3 * J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas. // Keel ja Kirjandus (2001) 11T * Ein nicht anerkannter Aufklärer, Schwärmer und Praktiker. Georg von Bock und sein neugefundener Zarenbrief aus dem Jahre 1802'. – Johann Gottfried Herder und die deutschsprachige Literatur seiner Zeit in der Baltischen Region. Riga 1997 *''Ein "Ostländer von Geburt" in der Baltischen Meinungsfehde 1869–1870.'' – FvW in itinere. Beiträge aus Anlass des 200. Geburtstags des Admirals Ferdinand Baron von Wrangell 1796–1870. Tartu 1997 *''[[Густав Эверс]] и [[Николай Карамзин]]''''Kaldkiri'' (соавтор Л. Леппик). – Новое литературное обозрение № 27. Москва 1997. С. 82–105 *Kuulsa poliitiku salapärane saatus (80 aastat [[Jüri Vilms]]i hukkumisest). Maaleht nr 15, 1998 *Mahtra sõja kaja Tbilisis. – Tõed ja tõdemused. Tartu 1998. lk 106–111 *20. sajandi suurim tartlane – [[Juri Lotman]]. – Tõed ja tõdemused. Tartu 1998. lk 375–386 *Puškin meie ajas. [[Keel ja Kirjandus]] nr 6, 1999. lk 315–327 *Inimene jääb inimeseks ehk kõik müüdiks. (80 aastat [[Irboska]] veretööst ja Tartu tagavarapataljonlaste hukkamisest). Vikerkaar nr 10 1999. Lk 55–64 *J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel V. Keel ja Kirjandus nr 12, 1999. Lk 851–864 * ''Die Dorpater Studenten und das Theaterleben in Tartu zur Zeit des Theaterverbots''. – Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Goethe. Tartu 1999. S. 187–196 *''Прижизненное восприятие Пушкина в Дерпте''. – А. С. Пушкин и Эстония. Сборник работ к 200-летию поэта. Таллинн 1999 * [[Ф. В. Булгарин]] как историк. – Новое литературное обозрение № 40. Москва 1999 *Keskendume sisule, mitte märksõnadele. [veel Irboska veretööst, vastuseks Vello Helgile] – Vikerkaar 2000, nr 5/6 *Tartu teatrikeeld ja keeluaegne teatrielu. – Goethe Tartus. Konverentsi "Goethe Tartus" (1999) ettekanded. Tartu 2000 *"А та, с которой образован..." – Пушкинские чтения в Тарту 2. Материалы международной научной конференции 18–20 сентября 1998 г. Тарту 2000 *Ф. В. Булгарин в Лифляндии и Эстляндии. – Русские в Эстонии на пороге ХХI века: прошлое, настоящее, будущее. Таллинн 2000 * Unustamatu imenooruki radadelt [Kristjan Jaak Petersonist]. – Looming nr 3, 2001. Retsensioon Erhardt Hexelschneideri monograafiale "''Kulturelle Begegnungen zwischen Sachsen und Russland 1790–1849''". Köln, Weimar, Wien 2000. 620 lk *Новое литературное обозрение № 55 (2002 № 3) [[Москва]] *В. М. Перевощиков – профессор русского языка и словесности Дерптского университета. – 200 лет русско-славянской филологии в Тарту. Slavica Tartuensia V. Tartu 2003. Lk 311–324 *Demokraatia spiraalid (Rets. [[Peeter Tarvel]]i raamatule “Demokraatia tulevik”. [[Eesti mõttelugu]] nr 43. Tartu, Ilmamaa 2002). // Tuna 2004, nr 2 *Завораживающая установка и портрет личности (К характеристике Булгарина). – Лотмановский сборник 3. М.: ОГИ 2004. С. 109–120 *Жуковский и Зейдлиц – к истории взаимоотношений. – Пушкинские чтения в Тарту. 3. Тарту 2004. С . 181–197 *Iseseisvuseelse Eesti kultuuriloo esimene täisversioon. (Rets. [[Ilmar Talve]] raamatule “Eesti kultuurilugu”). – Keel ja Kirjandus 2005, nr 2. *[[Jüri Vilms]]i tapsid Soome valged. – [[Eesti Ekspress]] nr 15, 14. aprill 2005 *Millal Tartu maha põletati? (Kommentaariks esmamainimise aastapäevale 1030). Tartu Postimees, 15. juuni 2005 *Vene leetopissid ja Tartu. - [[Narva muuseum]]i Toimetised 5. Narva 2005. lk 37–44 * F. G. v. Bunge ja Tartu kultuuriajakirjad. – Tundmatu [[Friedrich Georg von Bunge]]. Materjale ÕESi konverentsilt “200 aastat Friedrich Georg von Bunge. (1802–1897) sünnist” TÜ ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised XXXV Tartu 2006 *Eestimaalasena Eestis. (Rets. [[Leonid Stolovitš]]i raamatule ''Kohtumised elu radadel.'' Tallinn, 2006). – Keel ja Kirjandus 2006, nr 12. Lk 1001–1005 *Pedagoog Martin Asmuss (+ Zusammenfassung). – [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat 2004–2005. Tartu, 2006. lk 108–119 *Из комментариев к лирике Пушкина Михайловского периода («Аквилон» и «Песни о Стеньке Разине»). – Пушкинские чтения в Тарту, 4. Пушкинская эпоха: Проблемы рефлексии и комментария. Материалы международной конференции. Тарту 2007, Tõlge ja saatesõna Juri Lotmani meenutustele: Mitte-memuaarid. – Akadeemia. 2007, nr 3; nr 4 *Tänuväärt suurteos. (Retsensioon [[Cornelius Hasselblatt]]i raamatule ''Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart''. Berlin – New York, 2006. 870 S. Akadeemia 2008, nr 1 *Der junge Jannsen (1819–1890) zwischen Pietismus und Sozialismus. – Baltische Seminare. Band 15. Das nationale Erwachen im Baltikum. Herausgegeben von Yvonne Luven. [[Lüneburg]] 2009 * Puhastverd slaavlane ja tartlane [[Faddei Bulgarin]]. Resümeed inglise ja vene keeles. – [[Tartu Linnamuuseum]] 2009. Aastaraamat *Tark raamat tarkade organisatsioonist. Retsensioon raamatule: [[Ken Kalling]], [[Erki Tammiksaar]]: Eesti Teaduste Akadeemia ajalugu. Arenguid ja järeldusi. Eesti Teaduste Akadeemia 2008. – Akadeemia 2010, nr 4 *Новая ссылка Пушкина. Почему в Тарту до сих пор не установили памятник великому русскому поэту? – [[Комсомольская Правда]] / Эстония. 9–15 июля 2010 *Шиллер в русской журналистике 1820–х годов. – Con amore. Историко-филологический сборник в честь Любови Николаевны Киселевой. О.Г.И. Москва 2010 *«Памятник» Пушкина и его путь к эстонскому читателю. – Пушкин и время: Сб. статей. Ред. О. Б. Лебедева. Томск. Изд-во Томского ун-та, 2010. С. 314–325 *Rektoraadis sula- ja stagnaajal. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXVIII. Nõukogude teadus- sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik? – TÜ ajaloo muuseum, 2010. lk 163–181 *Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas ''Inland''. [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat 2011. Tartu 2012. lk 193–212 *Uue põlvkonna arusaam Eesti keskajast ehk kuhu jäi elevant? Retsensioon koguteosele Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Koostanud ja toimetanud [[Anti Selart]]. Tartu: Tartu Ülikool 2012. 456 lk. Akadeemia 2013, nr 4 *Jannseni „Eesti Põllumees“ (1868–1880). – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. TÜ ajaloo muuseum, 2013 ===Artikleid=== * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/09/08/kultuur.htm#teine Eestimaa oli täis Puškini sugulasi]. [[Postimees]], 8. september 1999 * [http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&rubriik=8&id=6196&number=324 Aina leiname ja tigetseme]. Sakala, 21. märts 2003 * [http://www.postimees.ee/200107/esileht/ak/240219.php Vilmsi hea nimi. Ajalugu ja müüdid]. Postimees, 20. jaanuar 2007 * [http://www.postimees.ee/210207/tartu_postimees/arvamus/246042.php 225 000 kadunud hinge Eestimaal]. Postimees, 21. veebruar 2007 * [http://www.postimees.ee/160707/esileht/arvamus/272431.php Ansip ei tunne statistika algtõdesid]. Postimees, 16. juuli 2007 * [http://www.maakodu.ee/index.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=10725 Kas ootame käsi laiutades paratamatut?]. Maakodu, 22. november 2007 * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9802?mode=topic&y=2008&m=2&d=3 Hümnist, Koidulast ja Soome sillast]. Algselt: Delfi, 25. jaanuar 2008 * [http://tartu.postimees.ee/250208/tartu_postimees/arvamus/313797.php Kui Erasmus tuleks Tartu…]. Tartu Postimees, 25. veebruar 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/422143 Ärge unustage matemaatikat]. EPL, 13. märts 2008 * [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=10507&sess_admin=0eb252939c41862a8734e0dfa96b410e Ken-Marti pakutud algatusel komparteilasi jälitada on jumet]. Kesknädal, 4. juuni 2008 * [http://www.tartupostimees.ee/911022/malle-salupere-kodulinna-nagu/ "Kodulinna nägu"]. Tartu Postimees, 18. juuli 2012 == Tunnustus == * 2017 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (raamatu "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" eest) ==Isiklikku== Ta oli alates [[1962]]. aastast abielus Maks Saluperega kuni viimase surmani [[2018]]. aastal. Neil on kolm tütart <ref name="g8cTT" />, nende seas semiootik [[Silvi Salupere]]<ref name="ETBL" /> ja ajaloolane [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> <ref name="g8cTT">{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/mallesalupere/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-04-17 |arhiivimisaeg=2009-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090228071545/http://www.hot.ee/mallesalupere/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HSNnB">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vasakpartei-sai-uued-aseesimehed.d?id=9706498 Vasakpartei sai uued aseesimehed]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="t3uEY">http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=salupere</ref> }} ==Kirjandus== * [[Sergei Issakov]]. Malle Salupere tööd ja tõdemused. // [[Keel ja Kirjandus]] nr 11, ([[1999]]). Lk 658–661 ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000123957 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Salupere, Malle}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuriloolased]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tartu Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2023]] j3mt1sptsduxbko3k0swrbvk1rjbhgg 1 122297 7151645 5321408 2026-05-11T17:24:08Z Andres 5 7151645 wikitext text/x-wiki See võib olla tõsi, et järelehüüu tegelik autor on Malle Salupere. Kuid seda pole võimalik tõestada. Sellepärast tuleks see välja jätta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. märts 2008, kell 11:17 (UTC) Jätsin välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. märts 2008, kell 11:48 (UTC) ---- Siin on praegu link Jüri Lina kirjutisele, tuleks aga panna ka lingid Malle Salupere enda kirjutistele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. juuni 2008, kell 19:53 (UTC) ---- Mida tähendab siin artiklis [[EAA]]? Võib see olla Eesti Ajalooarhiiv? Või oli äkki veel mingi asutus Eestis, mida sedamoodi lühendati? Häda on praegu ka selles, et kuigi tegu on arhiivitöötajaga, siis Eesti Ajalooarhiivi tollal (1980–1983) polnud olemas. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 12. veebruar 2013, kell 13:05 (EET) ---- "Võõrsil elus hoitud ja nüüd tagasi toodud kujutluspilt on taasvabas Eestis arusaamatul kombel, koos okupatsioonimüüdiga (rahvusvahelise arusaama kohaselt saame rääkida kõige rohkem Nõukogude Liidu anneksioonist)" Minu meelest on see küll okupatsiooni eitamine. Jääb arusaamatuks, miks link eemaldati. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. november 2014, kell 15:59 (EET) : Ma ei leidnud seda kohta üles. Aga minu meelest see ei anna põhjust asja eraldi välja tuua, sest see on terminoloogiline küsimus. On ju tõesti tõsi, et kui räägitakse Nõukogude okupatsioonis, siis ei mõelda [[okupatsioon]]i tavalises mõttes. Ma olen kuskilt lugenud, miks seda sõna kasutatakse, aga ei mäleta, miks. Vikipeedia peaks selle asja selgeks tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. november 2014, kell 21:19 (EET) ---- Teoste osa on väga segane. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. juuli 2015, kell 05:20 (EEST) ---- Kustutan (ajalukku jääb alles) imho suurima müra°—°&#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 23:29 (EEST) ---- Kaks korda on räägitud ametiühingukomitee esimeheks olemisest. Kas mõeldud on sama asja? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 20:24 (EEST) eqfxx4ah02x6n26i4v3a4sbt9jvpmqo 0 123316 7151531 6778893 2026-05-11T14:05:50Z ~2026-28546-28 229141 7151531 wikitext text/x-wiki {{Park | pilt = | pildiallkiri = | asukoht = | pindala = | pindala_viide = | tüüp = | staatus = | avati = | arhitekt = | omanik = | kaart = pind }} [[Pilt:Tallinna botaanikaaed.JPG|thumb|Tallinna Botaanikaaed, 2. november 2008<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]]</small>]] '''Tallinna Botaanikaaed''' ([[lühend]] '''TBA''') on [[botaanikaaed]] [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Kloostrimetsa]] asumis. Tallinna Botaanikaaed on [[Tallinna Keskkonnaamet]]i hallatav [[teadus- ja arendusasutus]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/418102013027 Tallinna Botaanikaaia põhimäärus]</ref> Botaanikaaia pindala on [https://botaanikaaed.ee/et/tallinna-botaanikaaiast/ 40 hektarit]. Tallinna Botaanikaaia territoorium asub [[Pirita jõeoru maastikukaitseala]] Botaanikaaia piiranguvööndis.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13293964 Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri]</ref> Botaanikaaed on rajanud mitu allüksust, näiteks [[Saaremaa]]le [[Audaku]] katsepunkte ja [[Iru]]sse [[puukool]]i. Tallinna Botaanikaaed on Baltimaade Botaanikaaedade Assotsiatsiooni (ABBG) liige 1992. aastast ja Rahvusvahelise Botaanikaaedade Looduskaitse Organisatsiooni (BGCI) liige 1994. aastast.<ref name="avasta" /> == Ajalugu == Tallinna Botaanikaaed asutati [[1. detsember|1. detsembril]] [[1961]] [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] instituudina<ref name="avasta">[http://tallinnbotanicgarden.org/et/avasta/ "Avasta ümbrust" Tallinna Botaanikaaia kodulehel (vaadatud 07.07.2014)]</ref>. (Teistel andmetel loodi botaanikaaed 8. jaanuaril 1959 [[ENSV Ministrite Nõukogu|Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusega [[ENSV Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituudi]] juurde, mis ise oli rajatud juba 1. aprillil 1957 [[Tallinna Bioloogiline Eksperimentaalbaas|Tallinna Bioloogilise Eksperimentaalbaasi]] alusel. 1. detsembrist 1961 reorganiseeriti botaanikaaed iseseisvaks teaduslikuks uurimisasutuseks instituudi õigustes.<ref>[https://web.archive.org/web/20190209012902/http://www.akadeemia.ee/et/akadeemia/ajalugu/ Kronoloogia 1938–2014] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel (vaadatud 07.07.2014)</ref>) Algselt tegeles see peamiselt uute liikide uurimisega Eesti kontekstis: uuriti nende kasvunõudeid ja [[aklimatisatsioon]]i. 1970. aastail asuti põhjalikumalt tegelema Eesti [[pärismaine elustik|pärismaiste]] taimeliikide kasutamisega haljastuses ja iluaianduses ([[Ülle Kukk]], [[Vaike Paju]], [[Marianna Saar]] jt). Aastast [[1995]] on botaanikaaed Tallinna [[munitsipaalasutus]]. Samal aastal rajati [[Tallinna Botaanikaaia Sõprade Selts]].<ref name="avasta" /> 2021. aastal lõpetati Palmimaja rekonstrueerimistööd, mis läksid maksma ligi 2,2 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1608239670/galerii-tallinna-botaanikaaed-avas-uuenenud-palmimaja "Galerii: Tallinna botaanikaaed avas uuenenud palmimaja"] ERR, 8. juuni 2021</ref> ===Direktorid=== Botaanikaaia direktorid on olnud *[[Arnold Pukk]] (1961–1978) *[[Jüri Martin]] (1978–1988) *[[Andres Tarand]] (1989–1990) *[[Heiki Tamm]] (1991–1997) *[[Jüri Ott]] (1997–2001) *[[Veiko Lõhmus]] (2001–2005) *[[Margus Kingisepp]] (2005–2009) *[[Karmen Kähr]] (2009–2017) *[[Urve Sinijärv]] (2018–) == Kogud == [[Pilt:Tallinn Botanic Garden scmpts.jpg|thumb|left|200px|Uus galerii]] Külastajaile avas botaanikaaed uksed [[17. juuni|17. juunil]]<ref>{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Botaanikaaed võõrustab juba 25 aastat | URL = https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1995/06/15/9.10 | Täpsustus = | Väljaandja = Eesti Päevaleht | Aeg = 15.06.1995 | Kasutatud = 27.10.2022 | Keel =}}</ref> [[1970]], siis sai näha avamaakogusid. Aasta hiljem avati ka kasvuhoonekogud. Tänapäeval on Tallinna Botaanikaaia kogud Eesti liigirikkaimad, neisse kuulub üle 2000 [[takson]]i ja [[sort|sordi]].<ref name="avasta" /> Avamaakogude tähelepanuväärsemate osade seas on [[arboreetum]], [[rosaarium]] ja [[alpinaarium]] (kiviktaimla). 2014. aastal oli rosaariumis üle 600 roosiliigi.<ref>Maria-Ann Rohemäe [http://uudised.err.ee/v/eesti/d20070ca-02dd-495a-9727-97e4eb5a4d98 Tallinna botaanikaaed avas suvehooaja] ERR 15.06.2014</ref> Kogude rajamiseks on alates 1959. aastast korraldatud üle 50 ekspeditsiooni. Aastatel 1971–1990 korraldati 45 [[Introduktsioon (bioloogia)|introduktsioon]]iga seotud ekspeditsiooni Venemaa ja tema lähiriikide 28 floristilisse rajooni [[Krimm]]ist [[Kuriilid]]eni.<ref name="rajamise">Erna Annuka ja Heldur Sander [https://web.archive.org/web/20140714231527/http://www.atlanticus.ee/sander/pdf/Minu_lood_Dendrouurimused_II.pdf TALLINNA BOTAANIKAAIA RAJAMISE AASTAD 1868–1961] (vaadatud 07.07.2014)</ref> Botaanikaaial on ka ulatuslik herbaarium ja raamatukogu, kuhu 2000. aastal kuulus vastavalt umbes 73 500 herbaarlehte ja umbes 10 100 ühikut kirjandust.<ref name="rajamise" /> == Vaata ka == *[[Tallinna Botaanikaaia uurimused]] *[[Tartu Ülikooli Botaanikaaed]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|Tallinn Botanic Garden}} *[http://www.botaanikaaed.ee Tallinna Botaanikaaia koduleht] *[https://www.youtube.com/watch?v=7R80GhhIE_w Tallinna Botaanikaaia tutvustus] YouTube, 14. juuni 2012 *[https://www.riigiteataja.ee/akt/418102013027 Tallinna Botaanikaaia põhimäärus] Riigi Teataja, jõustunud 21. oktoober 2013 *[http://www.orienteerumine.ee/kaart/db/kaart/2010001.jpg Tallinna Botaanikaaia orienteerumiskaart] *[https://forte.delfi.ee/artikkel/62416274 Tallinna Botaanikaaial täitub 50. tegutsemisaasta] Delfi/Bioneer 29. november 2011 *[http://uudised.err.ee/v/eesti/bb3b4347-d464-4709-b56b-b4d1a3e05f23 Tallinna botaanikaaed tähistab juubelit] ERR 1. detsember 2011 *[http://www.atlanticus.ee/sander/pdf/Minu_lood_Dendrouurimused_II.pdf Erna Annuka, Heldur Sander. Tallinna Botaanikaaia rajamise aastad 1868–1961] [[Kategooria:Eesti botaanikaaiad]] [[Kategooria:Tallinna asutused]] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] 25wsv5cjopupuumqqa3vviujz2e9k1u 0 125016 7151711 5893723 2026-05-11T19:19:06Z Sandra Laasik 229165 7151711 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{keeled|nimi=horvaadi keel|originaalnimi=hrvatski jezik |keelkonnavärv=indo-euroopa |riigid=[[Horvaadid]] |piirkond=Lõuna-Euroopa |rääkijad=7 miljonit |keelkond=[[indoeuroopa keeled]]<br> &nbsp;[[slaavi keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;[[lõunaslaavi keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;'''horvaadi keel'''<br> |riik=[[Horvaatia]], <br>{{PisiLipp|Euroopa Liit}} |keelehoole=[http://www.ihjj.hr/ Institut za hrvatski jezik i jezikoslovlje] |kood 1=hr |kood 2=hrv/scr |kood 3=hrv |kaart=Croatian dialects in Cro and BiH 1.PNG |Sil=HRV }}[[Pilt:Vinodol.jpg|pisi|Horvaadi keel "codex" 1200]] [[Pilt:Bascanska ploca.jpg|pisi|Horvaadi keel 1000-1100 ([[Baška tahvel]])]][[Pilt:Novak.jpg|pisi|Horvaadi keel "Misal" 1368]] [[Pilt:Vatican Croatian Prayer Book.jpg|pisi|Horvaadi keel 1380-1400]] '''Horvaadi keel''' (horvaadi keeles ''hrvatski jezik'') on üks [[slaavi keeled|lõunaslaavi keeltest]], mis kuulub indoeuroopa keelte perekonda. See on Horvaatia Vabariigi ametlik keel ja üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Lisaks sellele valdavad horvaadi keelt laialdaselt Bosnia ja Hertsegoviina elanikud. Seda räägib emakeelena umbes 7 miljonit inimest peamiselt [[Horvaatia]]s.<ref name=":0">Browne, W. (1993). Serbo-Croat. Bernard Comrie, B., & Greville G. Corbett, G. G. (toim.), ''The Slavonic languages'' (lk 306–387). Routledge. <nowiki>https://www.docdroid.net/WcTC7tB/the-slavonic-languages-1993-pdf</nowiki></ref> Horvaatia territooriumil on kujunenud välja kolm peamist murret: čakavski, kajkavski ja štokavski, mille nimetused tulenevad sõnast „mis“ (vastavalt ''ča'', ''kaj'', ''što''). Kõik need on andnud oma panuse kirjakeele arengusse, kuid aja jooksul sai kirjakeele aluseks just štokavski murre.  Keel kasutab ladina tähestikul põhinevat kirjasüsteemi ning keelt räägib umbes 6,2 miljonit inimest.<ref name=":1">Bagdasarov, A. R. (2011). ''Horvatskij jazyk. Načalʹnyj kurs''. Karo.</ref><ref name=":2">Krečmer, A. G., & Neveklovskij, G. (2005). ''Jazyki mira: Slavjanskie jazyki.'' <nowiki>https://www.mojsrpski.org/img/Krechmer.pdf</nowiki></ref> Üks vanimaid horvaadi kirja mälestusmärke on [[Baška tahvel]] (Bašćanska ploča, 11. sajand), mis on kirjutatud glagoliitsas ehk vanaslaavi tähestikus.<ref name=":1" /> == Ajalugu == Umbes IX sajandi lõpust hakkas horvaatide seas levima vanaslaavi keel ning koos sellega tekkis ka kirjasüsteem glagoolitsa. See oli muistne slaavi tähestik, mille lõid [[:en:Cyril_and_Methodius|Kyrillos ja Methodios.]] Sel ajal kasvas kirjaoskajate arv ning tekstid hakkasid järk-järgult igapäevaellu jõudma. Ka rahvakeel arenes, eriti čakavski murre, millest sai hiljem üks horvaadi keele aluseid. Paralleelselt kujunes välja kirikuslaavi keele horvaadi variant. Seda kasutati jumalateenistustel ning see oli tihedalt seotud rahvakeelega. XVI sajandi alguses tekkis nn „segakeel“ ametlike dokumentide jaoks, milles esines nii kiriklikke kui ka kõnekeelseid vorme. Keele valik sõltus sellest, kus tekst kirjutati, millisesse aega see kuulus ja mis eesmärgil seda kasutati.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Keskajal eksisteeris kolm kirjakeele tüüpi: kirikuslaavi horvaadi redaktsioon, hübriidne čakavi-kirikuslaavi keel ning segatud čakavi-kajkavski keel. Kõige vanemate rahvakeelsete tekstide hulka kuuluvad Istria leping (1275) ja Vinodoli statuut (1288). Kiriklikest kirjalikest mälestistest on tuntud teosed vürst Novaki missaal (1368) ja Hrvoje missaal (1404), milles on märgata elava kõnekeele mõju.<ref name=":2" /> XIX sajandil liikusid horvaadid keelelise ühtsuse suunas. 1836. aastal võeti vastu Vuk Karadžići reform ja kirjakeele aluseks sai štokavski murre. Horvaadid kasutasid ladina kirja, mille lõi Ljudevit Gaj.<ref name=":2" /> Teise maailmasõja ajal püüti keelt „puhastada“ serbismidest, kuid need uuendused ei jäänud püsima. 1954. aastal kuulutati Novi Sadis (linn Serbias) horvaadi ja serbia keel üheks- serbokroaatia keeleks. Aastal 1967 nõudsid teadlased horvaadi keele tunnustamist iseseisvana, mis viis „Horvaatia kevadeni“. 1971. aastal ilmunud „Hrvatski pravopis“ sai hiljem keele standardiks.<ref name=":2" /> == Kirjakeel == Kaasaegse horvaadi tähestiku (''gajica'') aluseks on ladina tähestik, see koosneb 27 tähest ja kolmest digraafist (dž, lj, nj). '''[[Digraaf]]''' (ka digramm) on kahest tähemärgist koosnev kirjamärk, mida kasutatakse foneemide kirjutamiseks. <ref name=":1" /> == Tähestik == <gallery> Image:Latin alphabet Aa.svg|('''a''') Image:Latin alphabet Bb.svg|('''be''') Image:Latin alphabet Cc.svg|('''ce''') Image:Latin alphabet Čč.png|('''če''') Image:Latin alphabet Ćć.svg|('''će''') Image:Latin alphabet Dd.svg|('''de''') Image:Latin alphabet Dždž.png|('''dže''') Image:Latin alphabet Đđ.svg|('''đe''') Image:Latin alphabet Ee.svg|('''e''') Image:Latin alphabet Ff.svg|('''ef''') Image:Latin alphabet Gg.svg|('''ge''') Image:Latin alphabet Hh.svg|('''ha''') Image:Latin alphabet Ii.svg|('''i''') Image:Latin alphabet Jj.svg|('''je''') Image:Latin alphabet Kk.svg|('''ka''') Image:Latin alphabet Ll.svg|('''el''') Image:Latin alphabet Ljlj.png|('''elj''') Image:Latin alphabet Mm.svg|('''em''') Image:Latin alphabet Nn.svg|('''en''') Image:Latin alphabet Njnj.png|('''enj''') Image:Latin alphabet Oo.svg|('''o''') Image:Latin alphabet Pp.svg|('''pe''') Image:Latin alphabet Rr.svg|('''er''') Image:Latin alphabet Ss.svg|('''es''') Image:Latin alphabet Šš.png|('''eš''') Image:Latin alphabet Tt.svg|('''te''') Image:Latin alphabet Uu.svg|('''u''') Image:Latin alphabet Vv.svg|('''ve''') Image:Latin alphabet Zz.svg|('''ze''') Image:Latin alphabet Žž.png|('''že''') </gallery> ==Grammatika== Nimisõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus, ning seitse käänet: nimetav, omastav, osastav, kutsuv, kohakääne, kaasaütlev ja eessõnaline kääne. See kõik kombineerub omakorda kolme sooga: mees-, nais- ja kesksooga, seega on igal nimisõna vormil teoreetiliselt 42 varianti. Ka omadussõnad ja asesõnad on komplekssed: omadussõnad võivad olla määratud või määramata ning asesõnad muutuvad käände, arvu ja soo järgi. <ref name=":1" /> Tegusõnad horvaadi keeles on samuti komplekssed. Neil on seitse aega: olevik, tulevik I, tulevik II, imperfekt/aorist, perfekt ja pluskvamperfekt. Tegusõnadel on kaks arvu ja kolm isikut. Lisaks on tegusõnadel kaks aspekti – lõpetatud ja lõpetamata –, ning nende pööramine sõltub aspektist. Näiteks tegusõna ''skočiti'' (’hüppama ühe korra’) on lõpetatud, samas kui ''skakati'' (’hüppama korduvalt’) on lõpetamata. Paljud sageli kasutatavad tegusõnad on ebaregulaarsed ja neil on eripärased lõpud. Lisaks esineb keeles häälikumuutusi sõna sees, nagu palatalisatsioon ja assimilatsioon. <ref name=":1" /> {| class="wikitable" !Nominativ (Nimetav) !Tko? Što? (Kes? Mis?) !Jabuka je fina. (Õun on hea/maitsev.) |- !Genitiv (Genitiiv) !Koga? Čega? Čiji? (Keda? Mida? Kelle omad?) !Ovo radim zbog jabuke. (Ma teen seda õuna pärast.) |- !Dativ (Daativ) !Komu? Čemu? (Kellele? Millele?) !Idem prema jabuci. (Lähen õuna juurde.) |- !Akuzativ (Akusatiiv) !Koga? Što? (Keda? Mida?) !Ne vidim jabuku. (Ma ei näe õuna.) |- !Vokativ (Vokatiiv) !Oj! Ej! (Oi! Hei!) !Oj, jabuko! (Oi, õun!) |- !Lokativ (Lokatiiv) !Gdje? U komu? U čemu? (Kus? Kelles? Milles?) !Živim u jabuci. (Elan õunas.) |- !Instrumental (Instrumentaal) !S kime? S čime? (Kellega? Millega?) !Trčim s jabukom. (Jooksen õunaga.) |} ==Horvaadikeelsete sõnade võrdlemine teiste slaavi keeltega== {| border="1" cellspacing="0" class="wikitable" style="font-size: 90%; text-align:center" ! colspan=2 | ! colspan=6 | lõunaslaavi ! colspan=3 | lääneslaavi ! colspan=3 | idaslaavi |- !c=psl| hilisalgslaavi !c=m| hilisalgslaavi <br>tähendus !c=cu| kirikuslaavi !c=sl| sloveeni !c=hr| horvaadi !c=sr| serbia !c=bg| bulgaaria !c=mk| makedoonia !c=cs| tšehhi !c=sk| slovaki !c=pl| poola !c=be| valgevene !c=ru| vene !c=uk| ukraina |- |c=psl| *gvězda |c=mean| täht |c=cu| [[wikt:звѣзда#Old_Church_Slavonic|{{unicode|звѣзда}}]] |c=sl| [[wikt:zvezda#Slovene|zvezda]] |c=hr| [[wikt:zvijezda#Croatian|zvijezda]] |c=sr| [[wikt:звездa#Serbian|звезда<br>zvezda]] |c=bg| [[wikt:звезда#Bulgarian|звезда]] |c=mk| [[wikt:звезда#Macedonian|звезда]] |c=cs| [[wikt:hvězda#Czech|hvězda]] |c=sk| [[wikt:hviezda#Slovak|hviezda]] |c=pl| [[wikt:gwiazda#Polish|gwiazda]] |c=be| [[wikt:звезда#Belarusian|звезда]] |c=ru| [[wikt:звезда#Russian|звезда]] |c=uk| [[wikt:звізда#Ukrainian|звізда]] |- |c=psl| *květъ |c=mean| lill, õis |c=cu| [[wikt:цвѣтъ#Old_Church_Slavonic|{{unicode|цвѣтъ}}]] |c=sl| [[wikt:cvet#Slovene|cvet]] |c=hr| [[wikt:cvijet#Croatian|cvijet]] |c=sr| [[wikt:цвет#Serbian|цвет<br>cvet]] |c=bg| [[wikt:цвете#Bulgarian|цвете]] |c=mk| [[wikt:цвет#Macedonian|цвет]] |c=cs| [[wikt:květ#Czech|květ]] |c=sk| [[wikt:kvet#Slovak|kvet]] |c=pl| [[wikt:kwiat#Polish|kwiat]] |c=be| [[wikt:кветка#Belarusian|кветка]] |c=ru| [[wikt:цвет#Russian|цвет]] |c=uk| [[wikt:квітка#Ukrainian|квітка]] |- |c=psl| *ordlo |c=mean| ader |c=cu| [[wikt:рало#Old_Church_Slavonic|{{unicode|рало}}]] |c=sl| [[wikt:ralo#Slovene|ralo]] |c=hr| [[wikt:ralo#Croatian|ralo]] |c=sr| [[wikt:рало#Serbian|рало<br>ralo]] |c=bg| [[wikt:рало#Bulgarian|рало]] |c=mk| [[wikt:рало#Macedonian|рало]] |c=cs| [[wikt:rádlo#Czech|rádlo]] |c=sk| [[wikt:radlo#Slovak|radlo]] |c=pl| [[wikt:radło#Polish|radło]] |c=be| [[wikt:рало#Belarusian|рало]] |c=ru| [[wikt:рало#Russian|рало]] |c=uk| [[wikt:рало#Ukrainian|рало]] |} == Viited == == Välislingid == *[http://hr.wikipedia.org/wiki/Glavna_stranica Vikipeedia horvaadi keeles] {{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}} [[Kategooria:Lõunaslaavi keeled]] [[Kategooria:Horvaatia|Keel]] 4i75dhbdsnmuowjg725qjz089izqkcn 7151713 7151711 2026-05-11T19:19:46Z Sandra Laasik 229165 7151713 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{keeled|nimi=horvaadi keel|originaalnimi=hrvatski jezik |keelkonnavärv=indo-euroopa |riigid=[[Horvaadid]] |piirkond=Lõuna-Euroopa |rääkijad=7 miljonit |keelkond=[[indoeuroopa keeled]]<br> &nbsp;[[slaavi keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;[[lõunaslaavi keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;'''horvaadi keel'''<br> |riik=[[Horvaatia]], <br>{{PisiLipp|Euroopa Liit}} |keelehoole=[http://www.ihjj.hr/ Institut za hrvatski jezik i jezikoslovlje] |kood 1=hr |kood 2=hrv/scr |kood 3=hrv |kaart=Croatian dialects in Cro and BiH 1.PNG |Sil=HRV }}[[Pilt:Vinodol.jpg|pisi|Horvaadi keel "codex" 1200]] [[Pilt:Bascanska ploca.jpg|pisi|Horvaadi keel 1000-1100 ([[Baška tahvel]])]][[Pilt:Novak.jpg|pisi|Horvaadi keel "Misal" 1368]] [[Pilt:Vatican Croatian Prayer Book.jpg|pisi|Horvaadi keel 1380-1400]] '''Horvaadi keel''' (horvaadi keeles ''hrvatski jezik'') on üks [[slaavi keeled|lõunaslaavi keeltest]], mis kuulub indoeuroopa keelte perekonda. See on Horvaatia Vabariigi ametlik keel ja üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Lisaks sellele valdavad horvaadi keelt laialdaselt Bosnia ja Hertsegoviina elanikud. Seda räägib emakeelena umbes 7 miljonit inimest peamiselt [[Horvaatia]]s.<ref name=":0">Browne, W. (1993). Serbo-Croat. Bernard Comrie, B., & Greville G. Corbett, G. G. (toim.), ''The Slavonic languages'' (lk 306–387). Routledge. <nowiki>https://www.docdroid.net/WcTC7tB/the-slavonic-languages-1993-pdf</nowiki></ref> Horvaatia territooriumil on kujunenud välja kolm peamist murret: čakavski, kajkavski ja štokavski, mille nimetused tulenevad sõnast „mis“ (vastavalt ''ča'', ''kaj'', ''što''). Kõik need on andnud oma panuse kirjakeele arengusse, kuid aja jooksul sai kirjakeele aluseks just štokavski murre.  Keel kasutab ladina tähestikul põhinevat kirjasüsteemi ning keelt räägib umbes 6,2 miljonit inimest.<ref name=":1">Bagdasarov, A. R. (2011). ''Horvatskij jazyk. Načalʹnyj kurs''. Karo.</ref><ref name=":2">Krečmer, A. G., & Neveklovskij, G. (2005). ''Jazyki mira: Slavjanskie jazyki.'' <nowiki>https://www.mojsrpski.org/img/Krechmer.pdf</nowiki></ref> Üks vanimaid horvaadi kirja mälestusmärke on [[Baška tahvel]] (Bašćanska ploča, 11. sajand), mis on kirjutatud glagoliitsas ehk vanaslaavi tähestikus.<ref name=":1" /> == Ajalugu == Umbes IX sajandi lõpust hakkas horvaatide seas levima vanaslaavi keel ning koos sellega tekkis ka kirjasüsteem glagoolitsa. See oli muistne slaavi tähestik, mille lõid [[:en:Cyril_and_Methodius|Kyrillos ja Methodios.]] Sel ajal kasvas kirjaoskajate arv ning tekstid hakkasid järk-järgult igapäevaellu jõudma. Ka rahvakeel arenes, eriti čakavski murre, millest sai hiljem üks horvaadi keele aluseid. Paralleelselt kujunes välja kirikuslaavi keele horvaadi variant. Seda kasutati jumalateenistustel ning see oli tihedalt seotud rahvakeelega. XVI sajandi alguses tekkis nn „segakeel“ ametlike dokumentide jaoks, milles esines nii kiriklikke kui ka kõnekeelseid vorme. Keele valik sõltus sellest, kus tekst kirjutati, millisesse aega see kuulus ja mis eesmärgil seda kasutati.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Keskajal eksisteeris kolm kirjakeele tüüpi: kirikuslaavi horvaadi redaktsioon, hübriidne čakavi-kirikuslaavi keel ning segatud čakavi-kajkavski keel. Kõige vanemate rahvakeelsete tekstide hulka kuuluvad Istria leping (1275) ja Vinodoli statuut (1288). Kiriklikest kirjalikest mälestistest on tuntud teosed vürst Novaki missaal (1368) ja Hrvoje missaal (1404), milles on märgata elava kõnekeele mõju.<ref name=":2" /> XIX sajandil liikusid horvaadid keelelise ühtsuse suunas. 1836. aastal võeti vastu Vuk Karadžići reform ja kirjakeele aluseks sai štokavski murre. Horvaadid kasutasid ladina kirja, mille lõi Ljudevit Gaj.<ref name=":2" /> Teise maailmasõja ajal püüti keelt „puhastada“ serbismidest, kuid need uuendused ei jäänud püsima. 1954. aastal kuulutati Novi Sadis (linn Serbias) horvaadi ja serbia keel üheks- serbokroaatia keeleks. Aastal 1967 nõudsid teadlased horvaadi keele tunnustamist iseseisvana, mis viis „Horvaatia kevadeni“. 1971. aastal ilmunud „Hrvatski pravopis“ sai hiljem keele standardiks.<ref name=":2" /> == Kirjakeel == Kaasaegse horvaadi tähestiku (''gajica'') aluseks on ladina tähestik, see koosneb 27 tähest ja kolmest digraafist (dž, lj, nj). '''[[Digraaf]]''' (ka digramm) on kahest tähemärgist koosnev kirjamärk, mida kasutatakse foneemide kirjutamiseks. <ref name=":1" /> == Tähestik == <gallery> Image:Latin alphabet Aa.svg|('''a''') Image:Latin alphabet Bb.svg|('''be''') Image:Latin alphabet Cc.svg|('''ce''') Image:Latin alphabet Čč.png|('''če''') Image:Latin alphabet Ćć.svg|('''će''') Image:Latin alphabet Dd.svg|('''de''') Image:Latin alphabet Dždž.png|('''dže''') Image:Latin alphabet Đđ.svg|('''đe''') Image:Latin alphabet Ee.svg|('''e''') Image:Latin alphabet Ff.svg|('''ef''') Image:Latin alphabet Gg.svg|('''ge''') Image:Latin alphabet Hh.svg|('''ha''') Image:Latin alphabet Ii.svg|('''i''') Image:Latin alphabet Jj.svg|('''je''') Image:Latin alphabet Kk.svg|('''ka''') Image:Latin alphabet Ll.svg|('''el''') Image:Latin alphabet Ljlj.png|('''elj''') Image:Latin alphabet Mm.svg|('''em''') Image:Latin alphabet Nn.svg|('''en''') Image:Latin alphabet Njnj.png|('''enj''') Image:Latin alphabet Oo.svg|('''o''') Image:Latin alphabet Pp.svg|('''pe''') Image:Latin alphabet Rr.svg|('''er''') Image:Latin alphabet Ss.svg|('''es''') Image:Latin alphabet Šš.png|('''eš''') Image:Latin alphabet Tt.svg|('''te''') Image:Latin alphabet Uu.svg|('''u''') Image:Latin alphabet Vv.svg|('''ve''') Image:Latin alphabet Zz.svg|('''ze''') Image:Latin alphabet Žž.png|('''že''') </gallery> ==Grammatika== Nimisõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus, ning seitse käänet: nimetav, omastav, osastav, kutsuv, kohakääne, kaasaütlev ja eessõnaline kääne. See kõik kombineerub omakorda kolme sooga: mees-, nais- ja kesksooga, seega on igal nimisõna vormil teoreetiliselt 42 varianti. Ka omadussõnad ja asesõnad on komplekssed: omadussõnad võivad olla määratud või määramata ning asesõnad muutuvad käände, arvu ja soo järgi. <ref name=":1" /> Tegusõnad horvaadi keeles on samuti komplekssed. Neil on seitse aega: olevik, tulevik I, tulevik II, imperfekt/aorist, perfekt ja pluskvamperfekt. Tegusõnadel on kaks arvu ja kolm isikut. Lisaks on tegusõnadel kaks aspekti – lõpetatud ja lõpetamata –, ning nende pööramine sõltub aspektist. Näiteks tegusõna ''skočiti'' (’hüppama ühe korra’) on lõpetatud, samas kui ''skakati'' (’hüppama korduvalt’) on lõpetamata. Paljud sageli kasutatavad tegusõnad on ebaregulaarsed ja neil on eripärased lõpud. Lisaks esineb keeles häälikumuutusi sõna sees, nagu palatalisatsioon ja assimilatsioon. <ref name=":1" /> {| class="wikitable" !Nominativ (Nimetav) !Tko? Što? (Kes? Mis?) !Jabuka je fina. (Õun on hea/maitsev.) |- !Genitiv (Genitiiv) !Koga? Čega? Čiji? (Keda? Mida? Kelle omad?) !Ovo radim zbog jabuke. (Ma teen seda õuna pärast.) |- !Dativ (Daativ) !Komu? Čemu? (Kellele? Millele?) !Idem prema jabuci. (Lähen õuna juurde.) |- !Akuzativ (Akusatiiv) !Koga? Što? (Keda? Mida?) !Ne vidim jabuku. (Ma ei näe õuna.) |- !Vokativ (Vokatiiv) !Oj! Ej! (Oi! Hei!) !Oj, jabuko! (Oi, õun!) |- !Lokativ (Lokatiiv) !Gdje? U komu? U čemu? (Kus? Kelles? Milles?) !Živim u jabuci. (Elan õunas.) |- !Instrumental (Instrumentaal) !S kime? S čime? (Kellega? Millega?) !Trčim s jabukom. (Jooksen õunaga.) |} ==Horvaadikeelsete sõnade võrdlemine teiste slaavi keeltega== {| border="1" cellspacing="0" class="wikitable" style="font-size: 90%; text-align:center" ! colspan=2 | ! colspan=6 | lõunaslaavi ! colspan=3 | lääneslaavi ! colspan=3 | idaslaavi |- !c=psl| hilisalgslaavi !c=m| hilisalgslaavi <br>tähendus !c=cu| kirikuslaavi !c=sl| sloveeni !c=hr| horvaadi !c=sr| serbia !c=bg| bulgaaria !c=mk| makedoonia !c=cs| tšehhi !c=sk| slovaki !c=pl| poola !c=be| valgevene !c=ru| vene !c=uk| ukraina |- |c=psl| *gvězda |c=mean| täht |c=cu| [[wikt:звѣзда#Old_Church_Slavonic|{{unicode|звѣзда}}]] |c=sl| [[wikt:zvezda#Slovene|zvezda]] |c=hr| [[wikt:zvijezda#Croatian|zvijezda]] |c=sr| [[wikt:звездa#Serbian|звезда<br>zvezda]] |c=bg| [[wikt:звезда#Bulgarian|звезда]] |c=mk| [[wikt:звезда#Macedonian|звезда]] |c=cs| [[wikt:hvězda#Czech|hvězda]] |c=sk| [[wikt:hviezda#Slovak|hviezda]] |c=pl| [[wikt:gwiazda#Polish|gwiazda]] |c=be| [[wikt:звезда#Belarusian|звезда]] |c=ru| [[wikt:звезда#Russian|звезда]] |c=uk| [[wikt:звізда#Ukrainian|звізда]] |- |c=psl| *květъ |c=mean| lill, õis |c=cu| [[wikt:цвѣтъ#Old_Church_Slavonic|{{unicode|цвѣтъ}}]] |c=sl| [[wikt:cvet#Slovene|cvet]] |c=hr| [[wikt:cvijet#Croatian|cvijet]] |c=sr| [[wikt:цвет#Serbian|цвет<br>cvet]] |c=bg| [[wikt:цвете#Bulgarian|цвете]] |c=mk| [[wikt:цвет#Macedonian|цвет]] |c=cs| [[wikt:květ#Czech|květ]] |c=sk| [[wikt:kvet#Slovak|kvet]] |c=pl| [[wikt:kwiat#Polish|kwiat]] |c=be| [[wikt:кветка#Belarusian|кветка]] |c=ru| [[wikt:цвет#Russian|цвет]] |c=uk| [[wikt:квітка#Ukrainian|квітка]] |- |c=psl| *ordlo |c=mean| ader |c=cu| [[wikt:рало#Old_Church_Slavonic|{{unicode|рало}}]] |c=sl| [[wikt:ralo#Slovene|ralo]] |c=hr| [[wikt:ralo#Croatian|ralo]] |c=sr| [[wikt:рало#Serbian|рало<br>ralo]] |c=bg| [[wikt:рало#Bulgarian|рало]] |c=mk| [[wikt:рало#Macedonian|рало]] |c=cs| [[wikt:rádlo#Czech|rádlo]] |c=sk| [[wikt:radlo#Slovak|radlo]] |c=pl| [[wikt:radło#Polish|radło]] |c=be| [[wikt:рало#Belarusian|рало]] |c=ru| [[wikt:рало#Russian|рало]] |c=uk| [[wikt:рало#Ukrainian|рало]] |} == Viited == *[http://hr.wikipedia.org/wiki/Glavna_stranica Vikipeedia horvaadi keeles] {{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}} [[Kategooria:Lõunaslaavi keeled]] [[Kategooria:Horvaatia|Keel]] 6ph4bsefbsws0w5luvyfzx8fv3vaots 0 131910 7152069 6836898 2026-05-12T10:06:22Z ~2026-28528-95 229212 T 7152069 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Evald Mikson | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Evald Mikson | sünniaeg = [[12. juuli]] [[1910]]<ref name="eaa-3150-1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3150.1.750:224 EAA.3150.1.750:224]</ref> | sünnilinn = [[Tartu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1993|12|27|1910|7|12}} | surmalinn = [[Reykjavík]] | surmamaa = [[Island]] | pikkus = | positsioon = [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = | aastad2 = | mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | koondiseaastad1 = 1934–1938| koondisemänge1 = 7| koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Evald Mikson''' ([[Islandi keel|islandipäraselt]] '''Eðvald Hinriksson'''; 29. juuni / [[12. juuli]] [[1910]] [[Tartu]]<ref name="eaa-3150-1" /> – [[27. detsember]] [[1993]] [[Reykjavík]], [[Island]]) oli Eesti [[jalgpall]]ur. Ta oli hiljem ka Eesti [[Poliitiline Politsei|Poliitilise Politsei]] ja [[Eesti Julgeolekupolitsei]] ametnik, keda [[Simon Wiesenthali keskus]] on süüdistanud sõjakuritegudes Teise maailmasõja ajal. ==Sportlasena== Mikson oli [[jalgpall]]i väravavaht. Ta mängis Eesti rahvuskoondises aastatel 1934–1938 seitse korda. Ta tuli 1937. aastal ka Eesti meistriks [[jäähoki]]s. ==Elukäik== Evald Mikson alustas teenistust Eesti Vabariigi Politseis 1. märtsil 1935 [[kordnik]]<nowiki/>una, hiljem jätkas Poliitilises Politseis [[1936]]. aasta 1. märtsist. 21.06.1937 otsusega annetati talle Riigivanema otsusega nr 20 [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi raudrist]]. Pärast [[juunipööre]]t [[1940]]. aastal varjas ta ennast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõimu]] ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] repressioonide eest. [[1941]]. aastal [[Suvesõda|Suvesõjas]] võitles ta metsavendade salga juhina.<ref>7. juulil oli Võnnu metsavendadel eesotsas leitnant Evald Miksoniga Lääniste parve juures lahing, kus hävituspataljonlased said hävitavalt lüüa. – [https://blog.cfe.ee/2014/01/1941-aasta-suvesoda/ 1941. aasta suvesõda] Korporatsioon Fraternitas Estica (vaadatud 23.10.2019)</ref> Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i algust juulis 1941 liitus ta [[Eesti Omavalitsus]]ele allunud [[poliitiline politsei|poliitilise politsei]] ja hilisema [[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD|Eesti Julgeolekupolitsei]]ga, mille koosseisus osales [[Kolmas Riik|Saksamaa]] vastaste ja ebasobivate isikute (juutide) kohtuvälistel represseerimistel (vahistamine, vara konfiskeerimine, koonduslaagrisse saatmine ning hukkamisotsuste koostamine). Samuti osales ta [[ÜK(b)P KK]] poolt okupeeritud Eestisse põrandaalust tööd juhtima jäetud ning [[3. september|3. septembril]] 1941 vahistatud [[EKP KK esimene sekretär|EK(b)P KK esimese sekretäri]] [[Karl Säre]] esimestel ülekuulamistel.<ref name="saaga">[https://www.eesti.ca/sajakaelise-mehe-saaga/article7521/amp Sajakäelise mehe saaga]. Estonian World Review, 23. juuli 2004 (vaadatud 23.10.2019)</ref> 1942. aastal Evald Mikson vahistati ning viibis eeluurimise all 22 kuud [[Tallinna keskvangla]]s. Vahistamise põhjustena on toodud: # Karl Säre ülekuulamisel avanesid Evald Miksonile saladused, mille valdamine ei olnud Hitleri režiimi teenistuses olevale eestlasest ametnikule lubatud (naiivne ja romantiline versioon); # kohtuväliste represseerimiste käigus äravõetud materiaalsete väärtuste omastamine (Eesti NSV aegne versioon). # 1941.a detsembris oli ta Saksa võimude uurimise all Neeme Ruusi varade omastamise pärast. Pärast [[Martin Sandberger]]i väljavahetamist ''[[SS-Sturmbannführer]]'' [[Bernhard Baatz]]iga Evald Mikson vabastati 20.09.1943 ning edasine koostöö jätkus ''[[Oberkommando der Wehrmacht]]'' (OKW) admirali [[Wilhelm Canaris]]e juhitavas Saksa sõjaväeluure- ja vastuluureorganisatsioonis [[Abwehr]] ja nende alluvuses teeniva eestlasest leitnandi [[Ernst Proost]]iga. 1944. aastal [[Suur põgenemine|põgenes]] ta Eestist [[Rootsi]]. Järgnes meremeheelu, kuni laev [[1946]]. aastal [[Island]]i rannas madalikule jooksis. Mikson jäi elama Islandile. Seal sai temast tuntud spordijuht, kes pani aluse Islandi jalgpallile. Ta omandas Islandi kodakondsuse, abiellus islandlannaga ja pälvis kohalike elanike tunnustuse tuntud saunaomaniku ja massöörina.<ref name="saaga" /> ==Isiklikku== Evald Miksoni pojad [[Jóhannes Eðvaldsson|Johannes]] ja [[Atli Eðvaldsson]] olid Islandi koondise jalgpallurid, ka tema pojatütar [[Sif Atladóttir]] (Atli tütar) ja pojapoeg Emil Atlasson (Atli poeg) on jalgpallurid. ==Vaata ka== * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/97/08/kult4.htm "Tants vanakuradi vanaemaga"]. Luup 8 (39)/ [[1997]] *[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/valismaalane-eestis?id=50770485 "Välismaalane Eestis"]. [[Eesti Päevaleht]], 3. aprill [[1999]] *[http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=7521 "Sajakäelise mehe saaga"]. Eesti Elu, 23. juuli [[2004]] *[https://ekspress.delfi.ee/kuum/evald-miksoni-pojale-valmistab-isa-natsiks-tembeldamine-siiani-meeleharmi?id=27687075 "Evald Miksoni pojale valmistab isa natsiks tembeldamine siiani meelehärmi"]. [[Eesti Ekspress]], 31. märts [[2009]] *[http://www.dzd.ee/623816/sudba-vratarja-chi-vorota-zawiwal-jevald-mikson/ "''Судьба вратаря: чьи ворота защищал Эвальд Миксон?''"]. DzD.ee, 6. november [[2011]] ==Välislingid== *{{ESBL|Evald_Mikson}} {{JÄRJESTA:Mikson, Evald}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jäähokimängijad]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Islandi inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Islandil]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1993]] nql6fopat6en3ok1noiscpqxgypxq4a 1 133939 7152114 4871388 2026-05-12T11:18:44Z Kuriuss 38125 7152114 wikitext text/x-wiki Kronoloogia on tagurpidi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. juuli 2008, kell 20:43 (UTC) :Tahtsin seda korrata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. jaanuar 2016, kell 10:42 (EET) ::Tahtsin seda jälle öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. jaanuar 2018, kell 11:49 (EET) Ajaleheartiklitele võiks lingid juurde panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2014, kell 17:15 (EEST) Minu teada ta ei tööta enam TLÜ-s. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. jaanuar 2016, kell 10:42 (EET) : Tere [[Kasutaja:Andres|Andres]]! : Ma ei leidnud küll TLÜ kodulehelt tema kontaktandmeid ega loenguplaane ehk siis vast ei tööta enam aga viitamine... : Mariina 30. jaanuar 2016, kell 10:53 (EET) alias Простота :: [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/d1e16043-2ff6-422e-906e-37369d63dd67 Siit] on näha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. jaanuar 2016, kell 14:18 (EET) ::: hästi, püüan lisada - kas 2015 tõesti oli ☺... ::: Mariina 30. jaanuar 2016, kell 14:33 (EET) alias Простота ---- ''asus õppima Humanitaarinstituudis katoliku teoloogiat, mille olevat ta aga 1993. aastal vahetanud teoloogiakateedri vastu :Mis see peaks tähendama? 5. jaanuar 2018, kell 11:49 (EET) :Viiteallikas on nii öeldud, aga see allikas ei ole usaldatav. Samuti on arusaamatu, mis tähendab, et ta kaitses kaks tööd viieminutise vahega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. jaanuar 2018, kell 11:52 (EET) "Loomaaed kontoris" ei ole "ajakirjaartikkel". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. jaanuar 2018, kell 11:49 (EET) ETIS-es on andmeid ajakohastamiseks. Ma arvan, et teda võib kirjanikuks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. jaanuar 2018, kell 12:04 (EET) Tean, et teoste kronoloogia on mitmes kohas valepidi. Kui keegi tahab seda korrastada enne seda, kui ma selle kallale jõuan, siis palun väga! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 14:18 (EEST) t3zn3fzniob31ryq8w18b6c1zhc6ryy 0 135258 7151921 5295814 2026-05-12T06:49:51Z Kk 6201 /* Vaata ka */ 7151921 wikitext text/x-wiki '''Elustik''' ehk '''bioota''' on mingi ala [[organism]]ide kogum. Elustik haarab nii [[fauna]] ja [[floora]] kui ka [[seenestik]]u ja [[mikrofloora]] (s.o kõik [[mikroob]]id). Näiteks [[muld|mullas]] elavate organismide kogumit nimetatakse [[mullaelustik]]uks, [[puuvõra]]des elavate organismide kogumit võib nimetada [[võraelustik]]uks jne. == Vaata ka == * [[pärismaine elustik]] * [[Eesti elustik]] * [[elusloodus]] [[Kategooria:Ökoloogia]] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Elustik| ]] fs50n5ggg6bfuduaqkb26l49xkecpjx 0 135295 7151919 6853918 2026-05-12T06:47:53Z Kk 6201 7151919 wikitext text/x-wiki '''Pärismaine elustik''' on mingi ala kohalik ehk põline ehk '''indigeenne''' [[elustik]]. Sellesse kuuluvad [[liik (bioloogia)|liigid]], mis on saanud selle ala oma elupaigaks ilma tehislike protsesside ehk inimese otsese kaasabita. Pärismaise elustiku hulka ei loeta [[kultuurtaimed|kultuurtaimi]] ja [[koduloom]]i ega teisi [[võõrliik]]e. Näiteks Eesti pärismaises [[floora]]s on ligikaudu 1400 taimeliiki. Lisaks neile kasvab Eestis aga 21. sajandi algul ligikaudu 6000 liiki võõrliike (peamiselt [[ilutaim]]i aedades, kuid ka [[tulnuktaim]]i).<ref>[[Merle Ööpik|Ööpik, Merle]]; [[Toomas Kukk|Kukk, Toomas]]; [[Kalevi Kull|Kull, Kalevi]]; [[Tiiu Kull|Kull, Tiiu]] 2008. The importance of human mediation in species establishment: Analysis of the alien flora of Estonia. ''Boreal Environment Research'' 13: 53–67.</ref> Pärismaise elustikuga koosluste majandamisel kujunevad [[pärandkooslus]]ed. ==Sünonüümid== Raamatus "[[Eesti NSV floora]]" kasutatakse terminit '''spontaanne floora''' pärismaise floora tähenduses. ==Vaata ka== *[[autohtoonsus]] *[[autohtoonne liik]] *[[aborigeenne tõug]] *[[Eesti pärismaised puud]] *[[Eesti pärismaised põõsad]] *[[põlismets]] *[[pärismaalased]] *[[võõrliigid]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Elustik]] [[Kategooria:Biogeograafia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] thebn8zwod7oqh00u9ynrmai88m9d58 7151922 7151919 2026-05-12T06:50:26Z Kk 6201 /* Vaata ka */ 7151922 wikitext text/x-wiki '''Pärismaine elustik''' on mingi ala kohalik ehk põline ehk '''indigeenne''' [[elustik]]. Sellesse kuuluvad [[liik (bioloogia)|liigid]], mis on saanud selle ala oma elupaigaks ilma tehislike protsesside ehk inimese otsese kaasabita. Pärismaise elustiku hulka ei loeta [[kultuurtaimed|kultuurtaimi]] ja [[koduloom]]i ega teisi [[võõrliik]]e. Näiteks Eesti pärismaises [[floora]]s on ligikaudu 1400 taimeliiki. Lisaks neile kasvab Eestis aga 21. sajandi algul ligikaudu 6000 liiki võõrliike (peamiselt [[ilutaim]]i aedades, kuid ka [[tulnuktaim]]i).<ref>[[Merle Ööpik|Ööpik, Merle]]; [[Toomas Kukk|Kukk, Toomas]]; [[Kalevi Kull|Kull, Kalevi]]; [[Tiiu Kull|Kull, Tiiu]] 2008. The importance of human mediation in species establishment: Analysis of the alien flora of Estonia. ''Boreal Environment Research'' 13: 53–67.</ref> Pärismaise elustikuga koosluste majandamisel kujunevad [[pärandkooslus]]ed. ==Sünonüümid== Raamatus "[[Eesti NSV floora]]" kasutatakse terminit '''spontaanne floora''' pärismaise floora tähenduses. ==Vaata ka== *[[autohtoonsus]] *[[autohtoonne liik]] *[[aborigeenne tõug]] *[[Eesti elustik]] *[[Eesti pärismaised puud]] *[[Eesti pärismaised põõsad]] *[[põlismets]] *[[pärismaalased]] *[[võõrliigid]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Elustik]] [[Kategooria:Biogeograafia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] rnvs2q8gme7fsi4chd0ukse1ma4u574 7151925 7151922 2026-05-12T06:51:55Z Kk 6201 7151925 wikitext text/x-wiki '''Pärismaine elustik''' on mingi ala kohalik ehk põline ehk '''indigeenne''' [[elustik]]. Sellesse kuuluvad [[liik (bioloogia)|liigid]], mis on saanud selle ala oma elupaigaks ilma tehislike protsesside ehk inimese otsese kaasabita. Pärismaise elustiku hulka ei loeta [[kultuurtaimed|kultuurtaimi]] ja [[koduloom]]i ega teisi [[võõrliik]]e. Näiteks Eesti pärismaises [[floora]]s on ligikaudu 1400 taimeliiki. Lisaks neile kasvab Eestis aga 21. sajandi algul ligikaudu 6000 liiki võõrliike (peamiselt [[ilutaim]]i aedades, kuid ka [[tulnuktaim]]i).<ref>[[Merle Ööpik|Ööpik, Merle]]; [[Toomas Kukk|Kukk, Toomas]]; [[Kalevi Kull|Kull, Kalevi]]; [[Tiiu Kull|Kull, Tiiu]] 2008. The importance of human mediation in species establishment: Analysis of the alien flora of Estonia. ''Boreal Environment Research'' 13: 53–67.</ref> Kokku on Eesti pärismaises elustikus üle 30 tuhande liigi. Pärismaise elustikuga koosluste majandamisel kujunevad [[pärandkooslus]]ed. ==Sünonüümid== Raamatus "[[Eesti NSV floora]]" kasutatakse terminit '''spontaanne floora''' pärismaise floora tähenduses. ==Vaata ka== *[[autohtoonsus]] *[[autohtoonne liik]] *[[aborigeenne tõug]] *[[Eesti elustik]] *[[Eesti pärismaised puud]] *[[Eesti pärismaised põõsad]] *[[põlismets]] *[[pärismaalased]] *[[võõrliigid]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Elustik]] [[Kategooria:Biogeograafia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] 27lf9bwqmo6dpspmndt7b8zouag823z 0 138309 7152124 7036686 2026-05-12T11:31:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152124 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pandre, Danel.IMG_6429.JPG|pisi|Danel Pandre andmas autogramme SunFestil 2010 [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] varemeis 22. juulil 2010]] '''Danel Pandre''' (2002. aastani '''Danel Vassilenko'''<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=24.07.2009 |pealkiri=Danel Pandre: Vassilenko nime kandes peeti mind tihti venelaseks |url=https://www.ohtuleht.ee/338978/danel-pandre-vassilenko-nime-kandes-peeti-mind-tihti-venelaseks |vaadatud=21.01.2019 |väljaanne=Õhtuleht}}</ref>; sündinud [[16. juuni]]l [[1973]]) on eesti muusik ja muusikamänedžer. == Elulugu == Ta lõpetas 1991. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]]. Ta oli [[The Sun|The Suni]] [[basskitarr]]ist, on mänginud ka ansamblites [[B.D.Ö.]], [[Nice Try]], [[Kulo]], Kate, Sergei Abolõmov, Jäägermeistrid, Directors ja [[Revals]]. Ta on [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] korraldaja[[Eesti Fonogrammitootjate Ühing|, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu]] juhatuse liige (olnud ka juhatuse esimees), [[Ott Lepland]]i mänedžer ning muusikalist korraldust pakkuva agentuuri Full House Agency tegevjuht ja partner.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Danel Pandre käis Briti muusikaauhindadel ja sai magusa istekoha: siin maksab pilet 8 korda rohkem kui Eestis |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120275084/danel-pandre-kais-briti-muusikaauhindadel-ja-sai-magusa-istekoha-siin-maksab-pilet-8-korda-rohkem-kui-eestis |vaadatud=2024-03-04 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Full House Agency |url=https://www.fullhouseagency.com/ |vaadatud=2024-10-17 |väljaanne=www.fullhouseagency.com |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ÕHTULEHE VIDEO {{!}} Danel Pandre: paljud ei mõistnud mind, kui ma muusika pärast päevatöö jätsin |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/725159/ohtulehe-video-danel-pandre-paljud-ei-moistnud-mind-kui-ma-muusika-parast-paevatoo-jatsin |vaadatud=2024-10-17 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=efu32 |pealkiri=Juhatuse liikmed |url=https://www.efy.ee/tutvustus/juhatuse-liikmed/ |vaadatud=2024-10-17 |väljaanne=EFÜ |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Muusika : [ajakiri] juuli 2021 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKmuusika202107.2.19.1&srpos=40&e=-------et-25--26-byDA.rev,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22DANEL+pandre%22------------ |vaadatud=2024-10-17 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Tunnustus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu – EMEA |url=https://emea.musicestonia.eu/ajalugu/ |vaadatud=2024-10-17 |keel=en-GB |arhiivimisaeg=2021-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210510050518/https://emea.musicestonia.eu/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == * 2016 Aasta manager * 2016 Aasta muusikaettevõtja * 2020 Aasta muusikaettevõtja == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.elu24.ee/?r=1&id=14567 Danel Pandre: me ei ole läbikukkunud maailmavallutajad!] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51188398 Online intervjuu The Suniga (ilma Tanel Padarita)] * Henry Linnard. [https://www.ohtuleht.ee/melu/836662/the-suni-bassimees-danel-pandre-pani-kokku-uue-bandi The Suni bassimees Danel Pandre pani kokku uue bändi] Õhtuleht, 29. oktoober 2017 * Merje Merdik. [https://sky.ee/rockfm/danel-pandre-tahaks-oma-lapselastega-koos-bandi-teha Danel Pandre: tahaks oma lapselastega koos bändi teha!] sky.ee, 2. detsember 2021 * [https://menu.err.ee/1608939533/danel-pandre-muusikutele-puhendatud-auhinnagaladest-eestis-jagatakse-isegi-vahe-auhindu Danel Pandre muusikutele pühendatud auhinnagaladest: Eestis jagatakse isegi vähe auhindu] eeter.err.ee, 6. aprill 2023 * Riina Jussila. [https://www.aripaev.ee/uudised/2023/06/13/danel-pandre-tsiklikirg-elu-laheb-agedaks-kui-asfalt-lopeb Danel Pandre tsiklikirg: elu läheb ägedaks, kui asfalt lõpeb] Äripäev, 13. juuni 2023 {{JÄRJESTA:Pandre, Danel}} [[Kategooria:Eesti basskitarristid]] [[Kategooria:Eesti muusikamänedžerid]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 9rzukyv1ef1pgesrpr0sbziekgdm90u 0 139472 7151695 5997935 2026-05-11T18:55:50Z NOSSER 8097 7151695 wikitext text/x-wiki [[File:Jakob Ohse.jpg|pisi|]] '''Jēkabs Osis (Jakob Ohse)''' ([[9. juuli]] [[1860]] [[Kabile]], [[Kuramaa]] – [[24. märts]] [[1919]] [[Voronež]]) oli läti filosoof. Taluniku poeg. Õppis [[Tartu Ülikool]]is 1877–1882 alul [[teoloogia]]t ning seejärel [[filosoofia]]t. Töötas [[Tartu]]s Keiserlikus Ülikoolis Jurjevis [[filosoofia]] [[eradotsent|eradotsendina]] 1888–1889 ja [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Keiserliku Ülikooli ajaloo-filoloogiateaduskonnas]] professorina 1889–1918<ref>[http://hdl.handle.net/10062/5567 TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918]</ref> ja dekaanina. Osis oli üks esimesi akadeemiliselt haritud läti filosoofe. Teda peetakse [[kriitiline personalism|kriitilise personalismi]] loojaks. Osise tuntumate tööde seas on magistriväitekiri "Uurimusi [[substants]]i mõistest [[Leibniz]]i filosoofias" ja doktoriväitekiri "[[Personalism]] ja [[projektivism]] [[Hermann Lotze|Lotze]] filosoofias" (1896). Osis oli seotud ka [[Läti Ülikool|Läti Kõrgema Kooli]] rajamisega ning tahtis seal tööle asuda, kuid evakueerus [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu Venemaale ja suri seal [[tüüfus]]se. == Teaduspublikatsioonid == * Jakob Ohse. ''Zu Platons Charmides: Untersuchung über die Kriterien der Echtheit der platonischen Dialoge im allgemeinen und des Charmides im besonderen''. Fellin: Feldt, [[1886]] * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8815/ohse_substanzbegriff.pdf?sequence=1 Jakob Ohse. ''Untersuchungen über den Substanzbegriff bei Leibniz'']. Dorpat: Laakman, [[1888]] * Gustav Teichmüller. ''Neue Grundlegung der Psychologie und Logik''. Herausgegeben von J. Ohse, Breslau: W. Koebner, [[1889]]. * Озе, Яков Фридрихович. ''Персонализм и проективизм в метафизике Лотце''. Юрьев, [[1896]] * Озе, Яков Фридрихович. ''К вопросу постановки преподавания философской пропедевтики в средней школе''. Юрьев, [[1911]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ohse, Jakob}} [[Kategooria:Läti filosoofid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1919]] j5dpztnp9j70z7l9pngyl0olhc2bjtj 0 140146 7151828 6956388 2026-05-11T22:43:05Z ~2026-26212-64 228318 Pildil on kujutatud lipnik Arnold Sinka. 7151828 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Arnold Sinka | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[26. november]] [[1897]] | Sünnikoht = [[Kaisma]], [[Pärnumaa]] | Surmaaeg = [[17. detsember]] [[1986]] | Surmakoht = [[Thirlmere]], [[Austraalia]] | Teenistused = [[Venemaa keisririik]]<br>[[Eesti Vabariik]]<br>[[Kolmas Riik]] | Auaste = [[kolonelleitnant]] | Juhitud üksused = [[10. Üksik Jalaväepataljon]] | Sõjad/lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]<br> | Autasud = [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järk<ref>{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-11a.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-09-07 |arhiivimisaeg=2008-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080923225135/http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-11a.html |url-olek=ei tööta }}</ref> (1920)<br>[[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] (1935)<br>[[Soome]] Valge Roosi ordeni 1. klass, (1934)<ref>{{Netiviide |url=http://www.finst.ee/SoomeValgeRoos.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-09-07 |arhiivimisaeg=2012-07-31 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120731173418/http://www.finst.ee/SoomeValgeRoos.htm |url-olek=ei tööta }}</ref><br>[[Raudrist|2. klassi Raudrist]] (1944) }} '''Arnold Sinka''' [[VR II/3]] ([[26. november]] [[1897]] [[Kaisma]], [[Pärnumaa]] – [[17. detsember]] [[1986]] [[Thirlmere]], [[Austraalia]]) oli [[Eesti]] ([[kolonelleitnant]]) ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] sõjaväelane ([[Standartenführer]]). ==Elulugu== Arnold Sinka õppis Käru Algkoolis, Barclay de Tolli nimelises Linnakoolis Viljandis ja [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]is. Arnold Sinka astus Venemaa keisririigi sõjaväkke, 1916. aastal lõpetas ta [[Gattšina]] allohvitseride kooli. ==Teenistus Eesti Vabariigis== [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] teenis ta [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi Partisanide polgus]] rooduülemana<ref>[[Mati Kroonström]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna 2009/1, lk 66–75</ref>, [[auastmes ülendamine|ülendati]] 26. veebruaril 1920 [[lipnik]]ust [[alamleitnant|alamleitnandiks]] seoses vanusega 11. juulil 1917. 1929. aastal lõpetas Sinka Soome sõjaväeakadeemia ning oli aastatel [[1929]]–[[1935]] [[Sõjavägede Staabi II osakond|Eesti Sõjavägede kindralstaabi 2. osakonna ja Sõjavägede Staabi II osakonna]] A-jaoskonna ülem. 15. juunil [[1935]] määrati ta [[sõjaväeatašee]]ks Nõukogude Liitu<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s606807&nid=52705&frameset=1 Uus sõjaväeline esindaja Venemaale], Postimees, nr.148, 1. juuni 1935, lk 3 </ref>. Aastatel 1940–1941 oli ta [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. Üksiku Jalaväepataljon]]i ülem. ==Teises maailmasõjas== [[1943]]. aastal määrati ta [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektooriumi]] [[Omakaitse Peavalitsus]]e peainspektoriks<ref>{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-VASTUPAN.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-06-02 |arhiivimisaeg=2009-06-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090602124904/http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-VASTUPAN.html |url-olek=töötab }}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal saavutas ta [[Standartenführer]]i auastme. [[3. september|3. septembril]] [[1944]] anti kindral-inspektor ''[[Oberführer|SS-Oberführer]]'' [[Johannes Soodla]]le ja [[Omakaitse]] komandörile kindral Arnold Sinkale üle [[Raudrist|2. klassi Raudrist]]. Mõlemad olid eelmistel päevadel paistnud silma isikliku tublidusega.<ref name="Raudrist oberführer Soodlale ja kolonel Sinkale">Raudrist oberführer Soodlale ja kolonel Sinkale. Ajaleht [[Meie Maa]], 12. september 1944, nr 106, lk 1</ref>. Arnold Sinka lahkus koos Saksa vägedega [[1944]]. aastal Eestist. Aastatel 1948–1986 elas ta [[Austraalia]]s. Arnold Sinka oli abielus Anna Sinkaga (sündinud Mölder, 30. juuli 1899 Viljandi – 25. aprill 1958 [[Sydney]]). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1312 SINKA, ARNOLD], TLÜAR väliseesti isikud *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24886 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Sinka, Arnold}} [[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]] [[Kategooria:Eesti sõjaväeatašeed]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1986]] ffodudp73bcj2nzf1nd1a857g46m965 0 145495 7151949 6405028 2026-05-12T07:29:07Z Velirand 67997 7151949 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bács-Kiskuni komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Bács-Kiskun vármegye | lipp = FLAG-Bacs-Kiskun-megye.svg | lipu_link = | vapp = BlasonHU-bacs-kiskun.svg | vapi_link = | pindala = 8445 | elanikke = 488547 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Kecskemét]] | asendikaardi_pilt = Bacs-Kiskun in Hungary.svg | osm = pind }} '''Bács-Kiskuni komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] lõunaosas. Piirneb lõunas [[Serbia]]ga. Asub [[Doonau]] ja [[Tisza]] vahel. Pindalalt on see Ungari suurim komitaat. Moodustati [[1950]]. aastal [[Bács-Bodrogi komitaat|Bács-Bodrogi]] ja [[Pest-Pilis-Solt-Kiskuni komitaat|Pest-Pilis-Solt-Kiskuni komitaadist]]. Komitaadi halduskeskus on [[Kecskemét]], teised suuremad linnad on [[Baja]], [[Kiskunfélegyháza]], [[Kiskunhalas]] ja [[Kalocsa]]. === Haldusjaotus === Bács-Kiskuni komitaat jaguneb alates 2013. aastast 11 kreisiks: {| class="wikitable sortable" ! !!Kreisi nimi!!Keskus!!Rahvaarv<br><small>(1. jaanuar 2013)</small>!!Pindala<br><small>(km²)</small> |- |1||[[Bácsalmási kreis]]||[[Bácsalmás]]||19 983||522,54 |- |2||[[Baja kreis]]||[[Baja]]||66 600||1008,80 |- |3||[[Jánoshalma kreis]]||[[Jánoshalma]]||17 297||439,03 |- |4||[[Kalocsa kreis]]||[[Kalocsa]]||51 028||1062,27 |- |5||[[Kecskeméti kreis]]||[[Kecskemét]]||156 413||1212,21 |- |6||[[Kiskőrösi kreis]]||[[Kiskőrös]]||55 115||1130,33 |- |7||[[Kiskunfélegyházi kreis]]||[[Kiskunfélegyháza]]||36 856||582,37 |- |8||[[Kiskunhalasi kreis]]||[[Kiskunhalas]]||43 735||826,35 |- |9||[[Kiskunmajsa kreis]]||[[Kiskunmajsa]]||19 206||485,13 |- |10||[[Kunszentmiklósi kreis]]||[[Kunszentmiklós]]||29 906||769,81 |- |11||[[Tiszakécske kreis]]||[[Tiszakécske]]||23 791||405,99 |} [[Fail:Bács-Kiskun districts.png|pisi|tühi|Bács-Kiskuni komitaadi kreisid]] == Välislingid == *[http://www.bacskiskun.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Bács-Kiskuni komitaat| ]] krsj3otaizx55fh6qqpyilk68p8oxvx 0 145539 7151955 6405030 2026-05-12T07:35:38Z Velirand 67997 7151955 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Baranya komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Baranya vármegye | lipp = Flag of Baranya County.svg | lipu_link = | vapp = BlasonHU-baranya.svg | vapi_link = | pindala = 4430 | elanikke = 351158 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Pécs]] | asendikaardi_pilt = Baranya in Hungary.svg }} '''Baranya komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] lõunaosas. Piirneb lõunas [[Horvaatia]]ga. Lõunapiiril voolab [[Drava]] ja idapiiril [[Doonau]]. Keskosas asub [[Mecsek]]i mäestik. Komitaadi halduskeskus on [[Pécs]], teised suuremad linnad on [[Komló]] ja [[Mohács]]. Komitaadis asub 1996. aastal loodud [[Doonau-Drava rahvuspark]]. == Haldusjaotus == Baranya komitaat jaguneb alates 2013. aastast 10 kreisiks: {| class="wikitable sortable" !Nr!!Kreisi nimi!!Keskus!!Asulaid!!Neist linnu!!data-sort-type="number"|Elanike<br>arv!!Pindala (km²)!!Asustus-<br>tihedus (in/km²) |- |1||[[Bólyi kreis]]||[[Bóly]]||16||1||11 607||220,03||53 |- |2||[[Hegyháti kreis]]||[[Sásd]]||25||2||12 405||360,72||34 |- |3||[[Komló kreis]]||[[Komló]]||20||1||34 210||292,48||117 |- |4||[[Mohácsi kreis]]||[[Mohács]]||26||1||34 084||600,99||57 |- |5||[[Pécsi kreis]]||[[Pécs]]||40||2||178 291||623,07||286 |- |6||[[Pécsváradi kreis]]||[[Pécsvárad]]||17||1||11 567||246,43||47 |- |7||[[Sellye kreis]]||[[Sellye]]||38||1||13 986||493,74||28 |- |8||[[Siklósi kreis]]||[[Siklós]]||53||3||35 539||653,03||54 |- |9||[[Szentlőrinci kreis]]||[[Szentlőrinc]]||21||1||14 586||282,42||52 |- |10||[[Szigetvári kreis]]||[[Szigetvár]]||45||1||24 835||656,79||38 |} == Välislingid == *[http://www.baranya.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Baranya komitaat| ]] o3pmo803lplg5aa9s4g9506a09y3o7v 0 145544 7151956 6405031 2026-05-12T07:36:18Z Velirand 67997 7151956 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Békési komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Békés vármegye | lipp = Flag_of_Békés_megye.svg | lipu_link = | vapp = Békés departemento blazono.svg | vapi_link = | pindala = 5631 | elanikke = 307112 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Békéscsaba]] | asendikaardi_pilt = Bekes in Hungary.svg }} '''Békési komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] kaguosas. Piirneb idas [[Rumeenia]]ga. Komitaadis on 75 omavalitsusüksust, neist 22 linna. Komitaadi halduskeskus on [[Békéscsaba]], teised suuremad linnad on [[Gyula]], [[Orosháza]] ja [[Békés]]. ==Välislingid== *[http://www.bekesmegye.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Krisaania]] [[Kategooria:Békési komitaat| ]] j81f3wv5f4n1cs4njp6bm2vyjsfoih3 0 145545 7151957 6405032 2026-05-12T07:36:54Z Velirand 67997 7151957 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Borsod-Abaúj-Zemplén vármegye | lipp = FLAG-Borsod-Abauj-Zemplén-megye.svg | lipu_link = | vapp = BlasonHU-borsod-abauj-zemplen.svg | vapi_link = | pindala = 7247,17 | elanikke = 610927 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Miskolc]] | asendikaardi_pilt = Borsod-Abauj-Zemplen in Hungary.svg | osm = pind }} '''Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] kirdeosas. Piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga. Komitaadi halduskeskus on [[Miskolc]], teised suuremad linnad on [[Ózd]] ja [[Kazincbarcika]]. == Haldusjaotus == Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat jaguneb alates 2013. aastast 16 kreisiks: {| class="wikitable sortable" !Nr!!Kreisi nimi!!Keskus!!Asulaid!!Neist linnu!!data-sort-type="number"|Elanike<br>arv!!Pindala (km²)!!Asustus-<br>tihedus (in/km²) |- ||1||[[Cigándi kreis]]||[[Cigánd]]||15||1||16 048||390,00||41 |- |2||[[Edelényi kreis]]||[[Edelény]]||45||2||33 689||717,89||47 |- |3||[[Encsi kreis]]||[[Encs]]||29||1||21 622||378,36||57 |- |4||[[Gönci kreis]]||[[Gönc]]||30||2||16 572||502,31||33 |- |5||[[Kazincbarcika kreis]]||[[Kazincbarcika]]||22||3||64 190||341,65||188 |- |6||[[Mezőcsáti kreis]]||[[Mezőcsát]]||8||1||14 351||351,31||41 |- |7||[[Mezőkövesdi kreis]]||[[Mezőkövesd]]||23||2||41 502||723,66||57 |- |8||[[Miskolci kreis]]||[[Miskolc]]||39||7||240 279||972,80||247 |- |9||[[Ózdi kreis]]||[[Ózd]]||17||2||53 298||385,45||138 |- |10||[[Putnoki kreis]]||[[Putnok]]||26||1||18 743||391,21||48 |- |11||[[Sárospataki kreis]]||[[Sárospatak]]||16||1||24 032||477,59||50 |- |12||[[Sátoraljaújhelyi kreis]]||[[Sátoraljaújhely]]||21||2||22 082||321,34||69 |- |13||[[Szerencsi kreis]]||[[Szerencs]]||16||1||40 048||479,46||84 |- |14||[[Szikszó kreis]]||[[Szikszó]]||24||1||17 131||309,24||55 |- |15||[[Tiszaújvárosi kreis]]||[[Tiszaújváros]]||16||1||31 041||248,85||125 |- |16||[[Tokaji kreis]]||[[Tokaj]]||11||1||12 966||255,76||51 |} ==Vaata ka== * [[Sajóvámos]] == Välislingid == *[http://www.bekesmegye.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat| ]] p9s6edgc1n53jk5ws90a46ajxki9ap9 0 145557 7151947 6408483 2026-05-12T07:18:25Z Velirand 67997 7151947 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Csongrád-Csanádi komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Csongrád-Csanád vármegye | lipp = Flag of Csongrad-Csanad megye.svg | lipu_link = | vapp = HU Csongrád megye COA.svg | vapi_link = | pindala = 4263 | elanikke = 388106 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Szeged]] | asendikaardi_pilt = Csongrad in Hungary.svg }} '''Csongrád-Csanádi komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] lõunaosas. Piirneb lõunas [[Serbia]] ja [[Rumeenia]]ga. Asub tasandikul. Komitaadi piires voolab 100 km pikkuselt [[Tisza]]. Komitaadi halduskeskus on [[Szeged]], teised suuremad linnad on [[Csongrád]], [[Hódmezővásárhely]], [[Szentes]] ja [[Makó]]. == Vaata ka == *[[Csongrádi veinipiirkond]] == Välislingid == *[http://www.csongrad-megye.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Csongrád-Csanádi komitaat| ]] hyb6q1dcbwlrif7n50uxhv6oqlsukhq 0 145560 7151958 6645101 2026-05-12T07:37:33Z Velirand 67997 7151958 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Fejéri komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Fejér vármegye | lipp = FLAG-Fejér-megye.svg | lipu_link = | vapp = Coa Hungary County Fejér (history).svg | vapi_link = | pindala = 4359 | elanikke = 418562 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Székesfehérvár]] | asendikaardi_pilt = Fejer in Hungary.svg | osm = pind }} '''Fejéri komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] keskosas. Komitaadi halduskeskus on [[Székesfehérvár]], teised suuremad linnad on [[Dunaújváros]], [[Mór]] ja [[Sárbogárd]]. ==Linnad== ''Sulgudes elanike arv 2001. aasta rahvaloenduse järgi.'' {{veergude loend|laius=14em|stiil=width:30em| * [[Székesfehérvár]] (106 869) * [[Dunaújváros]] (55 309) * [[Mór]] (14 731) * [[Sárbogárd]] (13 461) * [[Bicske]] (11 103) * [[Ercsi]] (8406) * [[Gárdony]] (8127) * [[Enying]] (7191) * [[Polgárdi]] (6582) * [[Pusztaszabolcs]] (6223) * [[Csákvár]] * [[Martonvásár]] (5180) * [[Velence]] (4845) * [[Rácalmás]] (4425) * [[Bodajk]] (4142) * [[Adony]] (3823) }} ==Külad== {{veergude loend|laius=12em| * [[Aba (Ungari)|Aba]] * [[Alap]] * [[Alcsútdoboz]] * [[Alsószentiván]] * [[Bakonycsernye]] * [[Bakonykúti]] * [[Balinka]] * [[Baracs]] * [[Baracska]] * [[Beloiannisz]] * [[Besnyő]] * [[Bodmér]] * [[Cece]] * [[Csabdi]] * [[Csákberény]] * [[Csókakő]] * [[Csősz]] * [[Csór]] * [[Daruszentmiklós]] * [[Dég]] * [[Előszállás]] * [[Etyek]] * [[Fehérvárcsurgó]] * [[Felcsút]] * [[Füle]] * [[Gánt]] * [[Gyúró]] * [[Hantos]] * [[Igar]] * [[Iszkaszentgyörgy]] * [[Isztimér]] * [[Iváncsa]] * [[Jenő]] * [[Kajászó]] * [[Káloz]] * [[Kápolnásnyék]] * [[Kincsesbánya]] * [[Kisapostag]] * [[Kisláng]] * [[Kőszárhegy]] * [[Kulcs]] * [[Lajoskomárom]] * [[Lepsény]] * [[Lovasberény]] * [[Magyaralmás]] * [[Mány]] * [[Mátyásdomb]] * [[Mezőfalva]] * [[Mezőkomárom]] * [[Mezőszentgyörgy]] * [[Mezőszilas]] * [[Moha]] * [[Nadap]] * [[Nádasdladány]] * [[Nagykarácsony]] * [[Nagylók]] * [[Nagyveleg]] * [[Nagyvenyim]] * [[Óbarok]] * [[Pákozd]] * [[Pátka]] * [[Pázmánd]] * [[Perkáta]] * [[Pusztavám]] * [[Ráckeresztúr]] * [[Sáregres]] * [[Sárkeresztes]] * [[Sárkeresztúr]] * [[Sárkeszi]] * [[Sárosd]] * [[Sárszentágota]] * [[Sárszentmihály]] * [[Seregélyes]] * [[Soponya]] * [[Söréd]] * [[Sóskút]] * [[Sukoró]] * [[Szabadbattyán]] * [[Szabadegyháza]] * [[Szabadhídvég]] * [[Szár]] * [[Tabajd]] * [[Tác]] * [[Tordas]] * [[Újbarok]] * [[Úrhida]] * [[Vajta]] * [[Vál]] * [[Vereb]] * [[Vértesacsa]] * [[Vértesboglár]] * [[Zámoly]] * [[Zichyújfalu]] }} {{HUN}} {{koord |NS=47.16666667 |EW=18.58333333 |type=adm1st |region=HU-FE |dim=100000}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Fejéri komitaat| ]] 0ufa4fb6anirws4842628gmpg1r8mgb 0 149149 7151521 7151452 2026-05-11T13:42:50Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7151452|7151452]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-28533-93|~2026-28533-93]] ([[User talk:~2026-28533-93|arutelu]]) 7151521 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Merisk (perekond)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Merisk | värvus = linnud | pilt = Merisk - Eurasian oystercatcher - Haematopus ostralegus (1) copy.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = Meriskid Lääne-Eesti rannikul | seisund = NT | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | hindaja = BirdLife International | aasta = 2019 | IUCN_aasta = 2019 | nimi = ''Haematopus ostralegus'' | ID=22693613}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kurvitsalised]] ''Charadriiformes'' | sugukond = [[Merisklased]] ''Haematopodidae'' | perekond = [[Merisk (perekond)|Merisk]] ''Haematopus'' | liik = '''Merisk''' | binaarne = ''Haematopus ostralegus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], [[1758]] | levikukaart = Haematopus ostralegus distr.png | levikukaardi_seletus = Meriski levila. Kollane = suviti, sinine = talviti, roheline = aasta läbi. | sünonüümid = }} '''Merisk''' (''Haematopus ostralegus'') on [[harakas]]uurune mererannikuid asustav [[linnud|lind]]. Pesitseb ka Eestis. == Levik == Meriskid omavad ulatuslikku [[areaal]]i ja mererannikuid asustades on nad levinud suurele osale [[Euraasia]] ja [[Aafrika]] rannikutest ning paljudes [[Venemaa]] paikades pesitsevad nad suviti ka siseveekogude ääres. [[Eesti]] territooriumil on meriskid tavalised keskmise arvukusega haudelinnud, keda kohtab rannikul ja [[Lääne-Eesti]] saartel. Meriski pesitsusaegset arvukust hinnatakse 3000 – 4000 paarile<ref name="hirundo" />. == Elupaigad == Põhilisteks elupaikadeks on vee lähedal paiknevad [[kliburannik|klibu-]] ja [[liivarannik]]ud või madalad rohtunud ning kariloomade poolt kõvaks tallatud rannaäärsed alad. [[Pilt:Oystercatcher.fo.jpg|pisi|left|Meriski [[muna]]d]] ==Toitumine== Ta toiduks on väikesed [[mollusk]]id ja vähilised. Ta avab molluskite karbid osavalt oma terava noka abil. ==Paljunemine== Emaslind muneb 2–4 muna, mida ta haub 24–27 päeva jooksul. Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päeva vanustena, kui nad on saanud lennuvõimelisteks. == Välimus == Meriskil on mustade sulgedega kaetud pea, kael ja keha ülemine pool ning keha alaosa on valge. Iseloomulikuks on võrdlemisi pikk, kinaveripunane nokk. Jalad on roosakad. Merisk kaalub tavaliselt 470–560 grammi ja on 40 cm kõrge.<ref>http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HAEOST.htm</ref> [[Pilt:Suleline Osmussaarelt.JPG|pisi|Noor merisk Osmussaarel]] Merisk on [[Fääri saared|Fääri saarte]] rahvuslind. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Haematopus ostralegus}} * {{Elurikkus}} *[http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HAEOST2.htm Meriski liigikirjeldus] *[http://www.loodusheli.ee/naita_kirjet.php?id=199&nimistu=204+201+199+75+176+248+47+71+203+72+231 Häälitsus] ;Pilte *[http://www.looduspilt.ee/?page=vaata&otsisona=merisk Pilte looduspilt.ee leheküljel] *[http://pilt.delfi.ee/show_original/3762691/ Pilt meriskist] [[Kategooria:Merisklased]] [[Kategooria:Eesti kurvitsalised]] agrvwo2iq1un33n9dw4ckvffkl06ja6 0 150011 7151472 6813757 2026-05-11T12:05:29Z Ulrikaekm 32635 Viki 7151472 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rohelend, Birk.IMG 9085.JPG|pisi|Birk Rohelend esinemas [[Rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelise luulepäeva]] luulemaratonil [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[21. märts]]il [[2014]]]] [[Pilt:BirkRohelend-Rita1.jpg|thumb|<small>Foto: Rita Martinson (2009)</small>]] '''Birk Rohelend''' (kodanikunimi '''Hele-Riin Pihel''', varem '''Hele-Riin Moon'''<ref>http://www.ekl.ee/liikmebaas/moon-hele-riin/</ref>; sündinud [[17. aprill]]il [[1981]] [[Viljandi]]s<ref>http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=849</ref>) on eesti [[stsenarist]], [[kirjanik]] ja turundustegelane. 1987–1999 õppis [[Viljandi Jakobsoni Kool|Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumis]], lõpetas füüsika-matemaatika eriklassi hõbemedaliga. 1999–2003 õppis Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat, mille lõpetas bakalaureusekraadiga, 2003–2005 jätkas Tartu Ülikoolis bakalaureuseõpinguid [[füsioteraapia]] erialal (lõpetamata), 2007–2009 õppis [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli]] magistriõppes kommunikatsioonijuhtimist (lõpetamata). 2018/2019 läbis [[Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledž|Tallinna Tehnikaülikooli]] infotehnoloogia teaduskonna üheaastase magistrikava „Digimuutused ettevõttes” ''cum laude''.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-29 |pealkiri=Teletegijate biograafiad |url=https://telekraat.ee/biograafiad/birk-rohelend/ |vaadatud=2026-05-11 |keel=et}}</ref> Ta töötab Tallinna Tehnikaülikooli turunduse ja kommunikatsiooni osakonnas E-kanalite keskuse juhatajana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hele-Riin Pihel {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/kontaktid/hele-riin-pihel |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref>. Ta on alates 2008. aasta sügisest kirjandusrühmituse [[Purpurmust org]] liige.<ref>Eia Uus: [http://www.purpurmust.org/foorum/2008/11/08/liikmed/ "Purpurmust org liikmed"]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Purpurmust org ajaveeb, 8. november 2008</ref> 2011. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. 2014. aastast [[Eesti Audiovisuaalautorite Liit|Eesti Audivisuaalautorite Liidu]] liige ja 2018. aastast [[Eesti Stsenaristide Gild|Eesti Stsenaristide Gildi]] liige.<ref name=":0" /> Birk Rohelend on esimese Viaplay Eesti omaseriaali "[[Kes tappis Otto Mülleri?]]" (2022)<ref>[imdbtitle:15720978]</ref> [[stsenarist]]. ==Teosed== * Romaan "Mina, Mortimer", [[Tänapäev]] 2007, ISBN 9789985624845 * Romaan "Enesetapjad", Tänapäev 2009, ISBN 9789985627433 * Novell "Mustade kaantega kaustik" kogumikus "Tule, ma jutustan sulle loo", Petrone Print 2008, ISBN 9789985993132 * Ballaad "Alexander ja Belle", [[Tammerraamat]] 2009, ISBN 9789949449248 * Romaan "Mu sõraline sõber", Tammerraamat 2009, ISBN 9789949449408 * Luulekogu "Morbidaarium", Roheline Kuu 2012, ISBN 9789949301966 * Romaan "Mull", Pilgrim 2016, ISBN 9789949571628 * Kriminaalromaan "Sa pead suudlema Silvat", Helios 2016, ISBN 9789949554744 * Kriminaalromaan "Kuldne laps", Helios 2018, ISBN 9789949610556 * Kriminaalromaan "Kes tappis Otto Mülleri?", 2021, [[Postimees Kirjastus]], ISBN 9789916667149 == Stsenaariumid == * 2012 – "[[Vasaku jala reede]]" (kaasstsenarist) * 2012 – "[[Nurjatud tüdrukud]]" * 2012 – "[[Elu keset linna]]" * 2014-2015 – "[[Padjaklubi]]" * 2015 – "Takso" * 2015 – "Restart" * 2015 – "Krista lood" * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" * 2022 – "Kes tappis Otto Mülleri?" ==Kirjandusauhinnad== * 2006 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse]] ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Mina, Mortimer") * 2008 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase noorteromaani võistluse I–II koht ("Enesetapjad") * 2008 – [[Eesti Romaaniühing]]u romaanivõistluse III koht ("Mu sõraline sõber") * 2015 – Bestselleri konkursi II koht ("Mull") ==Viited== <references/> ==Välislingid== * [[Priit Rajalo]]. [http://www.postimees.ee/200306/esileht/siseuudised/195339.php "Noorkirjanike sulge juhivad surm, narkootikumid ja kodutus"], [[Postimees]], [[18. märts]] [[2006]] * Mari Klein [http://www.epl.ee/kultuur/381891 "Noor Mortimer võitleb elu valu ja iseendas elavate deemonitega"], EPL, 13. aprill 2007 * [[Maris Meiesaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/458746 "Noorteromaani tegelaste maailm on lohutu"], EPL, 13. veebruar 2009 * [[Jürgen Rooste]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9709:raeaekida-siiralt-teispool-noid-piire-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3275 "Rääkida siiralt. Teispool noid piire"], Sirp, 13. november 2009 * [[Peeter Helme]]. [http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5029 "Tänapäeva ideaalkirjandus – nii heas kui halvas"], Vikerkaar nr 12/2009 * Kerti Kulper. [http://www.naine24.ee/1013326/kes-on-birk-rohelend/ "Kes on Birk Rohelend?"], Postimees, 21. oktoober 2012 * Jaan Martinson. [https://epl.delfi.ee/artikkel/95388571/raamatublogi-mitme-naoga-eesti-lurjuse-surm "Mitme näoga Eesti lurjuse surm"], [[Eesti Päevaleht]], 14.12.2021 * [https://kinoveeb.delfi.ee/artikkel/93211247/varsti-tulekul-murrangulises-teleseriaalis-kes-tappis-otto-mulleri-teevad-kaasa-eesti-tippnaitlejad Varsti tulekul | Murrangulises teleseriaalis "Kes tappis Otto Mülleri?" teevad kaasa Eesti tippnäitlejad], Delfi kinoveeb, 22.04.2021 * [https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/9633 Birk Rohelend, Eesti filmi andmebaas] {{DEFAULTSORT:Rohelend, Birk}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] sgtq9wpyb59d58d1gsrirujvmdsnwjn 10 152362 7151780 6165194 2026-05-11T20:34:47Z Sjur 66496 7151780 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Sisemaailmameistrid meeste teivashüppes | päis = [[Teivashüpe|Meeste teivashüppe sisemaailmameistrid]] | päisestiil = background:#99BADD | loend1 = &nbsp;1985 &ndash; 1987:&nbsp;[[Sergi Bubka]] (URS)&nbsp;{{•}} &nbsp;1989:&nbsp;[[Rodion Gataullin]] (URS)&nbsp;{{•}} &nbsp;1991:&nbsp;[[Sergi Bubka]] (UKR)&nbsp;{{•}} &nbsp;1993:&nbsp;[[Rodion Gataullin]] (RUS)&nbsp;{{•}} &nbsp;1995:&nbsp;[[Sergi Bubka]] (UKR)&nbsp;{{•}} &nbsp;1997:&nbsp;[[Igor Potapovitš]] (KAZ)&nbsp;{{•}} &nbsp;1999:&nbsp;[[Jean Galfione]] (FRA)&nbsp;{{•}} &nbsp;2001:&nbsp;[[Lawrence Johnson]] (USA)&nbsp;{{•}} &nbsp;2003:&nbsp;[[Tim Lobinger]] (GER)&nbsp;{{•}} &nbsp;2004:&nbsp;[[Igor Pavlov]] (RUS)&nbsp;{{•}} &nbsp;2006:&nbsp;[[Brad Walker]] (USA)&nbsp;{{•}} &nbsp;2008:&nbsp;[[Jevgeni Lukjanenko]] (RUS)&nbsp;{{•}} &nbsp;2010:&nbsp;[[Steven Hooker]] (AUS) {{•}}&nbsp;2012:&nbsp;[[Renaud Lavillenie]] (FRA) {{•}}&nbsp;2014:&nbsp;[[Konstadínos Filippídis]] (GRE) {{•}}&nbsp;2016:&nbsp;[[Renaud Lavillenie]] (FRA) {{•}}&nbsp;2018:&nbsp;[[Renaud Lavillenie]] (FRA) {{•}}&nbsp;2022:&nbsp;[[Armand Duplantis]] (SWE) {{•}}&nbsp;2024:&nbsp;[[Armand Duplantis]] (SWE) {{•}}&nbsp;2025:&nbsp;[[Armand Duplantis]] (SWE) {{•}}&nbsp;2026:&nbsp;[[Armand Duplantis]] (SWE) }}<noinclude> [[Kategooria:Spordi navigeerimismallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> dsijphiz36dc2flc4gsrmidzy1042cr 0 154823 7151782 7117907 2026-05-11T20:35:25Z Kuriuss 38125 7151782 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=august}}[[Pilt:Portsmuth, Veronika.merepäevad 2011 187.jpg|pisi|Veronika Portsmuth Tallinna Merepäevadel Euroopa kultuuripealinna koor dirigendina.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2011</small>]] [[Pilt:Härm-Portsmuht-Ehala.IMG_5947.JPG|pisi|Vasakult paremale: [[Viiu Härm]], Veronika Portsmuth ja [[Olav Ehala]] [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeol]] (2011)]] '''Veronika Portsmuth''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1980]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[dirigent]], õppejõud ja [[laulja]]. == Haridus == Veronika Portsmuth alustas muusikaõpinguid ETV laste laulustuudios [[Ave Kumpas]]e laululapsena. Aastatel 1987–1995 õppis ta [[Tallinna 21. Keskkool]]is ning 1995–1998 [[Tallinna Muusikakeskkool]]is, kus spetsialiseerus kooridirigeerimisele [[Evi Eespere]] juhendamisel. Aastatel 1998–2004 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s kooridirigeerimist emeriitprofessor [[Kuno Areng]]u käe all ning sai [[magistrikraad]]i. Lisaks täiendas ta end laulmises [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] [[Mare Jõgeva]] juures ning hiljem [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s professor [[Nadia Kurem]]i juhendamisel. 2005. aastal sai ta muusikapedagoogikas magistrikraadi ning aastatel 2007–2014 jätkas õpinguid [[Doktorantuur|doktoriõppes]] [[Tõnu Kaljuste]] juhendamisel. Ta kaitses doktoritöö „[[Harmoonia (muusika)|Harmoonia]] analüüsi rollist võimalike intonatsiooniprobleemide lahendamisel kaasaegses koorimuusikas“ ning sai filosoofiadoktori kraadi kooridirigeerimises. Aastatel 2018–2024 õppis ta [[Taani Kuninglik Muusikaakadeemia|Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias]] innovaatilist kooridirigeerimist Jim Daus Hjernoe, Jesper Holmi, Peder Karlssoni ja Malene Rigtrupi juhendamisel. Lisaks on Portsmuth täiendanud end [[Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia|Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias]] professor Anders Eby juures, orkestridirigeerimises [[Jüri Alperten]]i ja Michael Bartoschi klassis ning osalenud [[Eri Klas]]i ja Filippo Maria Bressani meistrikursustel. 2014. aastal valiti ta Prantsusmaal maestro Frieder Berniuse meistriklassis 40 dirigendi seast kaheksa parima hulka, mis andis talle võimaluse juhatada [[Stuttgart|Stuttgardi]] kammerkoori.{{lisa viide}} ==Töö ja looming== ===Töökohad=== Portsmuthi töö on olnud tihedalt seotud nii muusikahariduse, koorijuhtimise kui ka teadus- ja loometööga. Aastatel 2005–2007 töötas ta Tallinna Muusikakeskkoolis dirigeerimisosakonna õpetajana{{lisa viide}}, õpetades koorijuhtimist, [[hääleseade]]t ja [[partituur]]i lugemist. 2010–2016 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise osakonna õppejõud.{{lisa viide}} 2021/2022. õppeaastal töötas ta Virtsu koolis muusikaõpetajana. Aastatel 2022–2024 töötas ta [[Eesti Ajaloomuuseum]]is muusikavaldkonna teadur-kuraatorina ning alates 2023. aastast on [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi]] õppejõud.{{lisa viide}} ===Koorid=== Tema kui dirigendi varem juhendatud kollektiivide hulka kuuluvad segakoor [[Helitron]], [[Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor]], [[Tallinna Kammerkoor]], [[Eesti Kaitseväe Segakoor]], [[Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor]], [[Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor]] ja poistekoor, noorte naiste koor [[Miina (koor)|Miina]], [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor]], [[Eesti Advokatuuri Segakoor]] ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoor]]. Ta on ise laulnud [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]is ja [[Nargen Festival|Nargen Opera]] kooris ning olnud seotud projektipõhise [[Eesti Kontsertkoor]]iga ja vokaalansambliga Ring. Aastatel 2015–2017 juhatas ta naiskoori [[Vero Vocale]]. Alates 2017. aastast on ta Veronika Portsmuthi [[Kooriakadeemia]] kunstiline juht ja peadirigent, alates 2022. aastast [[Lääneranna koor]]i dirigent ning alates 2023. aastast [[LHV koor]]i peadirigent. Portsmuthi loominguline tegevus on tugevalt seotud Põhjamaade kultuuri ja muusika tutvustamisega Eestis. 2008. aastal tõi ta Eesti publiku ette [[Fääri saared|Fääri saarte]] esimese ooperi, [[Sunleif Rasmussen]]i teose „Hullu mehe aias“. 2014. aastal tõi ta lavale [[Helena Tulve]] kammerooperi „It Is Getting So Dark“, mis põhineb Sei Shōnagoni tekstil ning pälvis tähelepanu nii oma uudse lavastuslahenduse kui ka muusikalise teostuse poolest; teos oli nomineeritud ka [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatriauhindade]] muusikalavastuse auhinnale. ===Laulupeod=== 2007. aastal juhatas ta [[segakoor]]e [[Ilmapuu|noorte laulupeol "Ilmapuu"]], 2009. aastal [[XXV üldlaulupidu|üldlaulupeol "Üheshingamine"]] ning oli [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|2011. aasta noortelaulupeo "Maa ja ilm"]] kunstiline juht. Alates 2007. aastast on ta kuulunud [[Eesti Segakooride Liit|Eesti Segakooride Liidu]] juhatusse, olnud selle aseesimees ning alates 2013. aastast esimees. Aastatel 2012–2013 oli ta ka [[Eesti Kooriühing]]u esimees. ===Soololaul=== Portsmuth on ka soololaulja. 2011. aastal ilmus tema sooloplaat „Kõikide järvede kuu“ ning 2016. aastal Fääri saarte muusika album „Fääri lauluraamat“ („Faroese Songbook“), mille seaded on teinud [[Kristo Matson]]. ===Meelelahutussaade=== 2011. aastal osales ta tantsijana meelelahutussaates "Tantsud tähtedega", kus tema treener ja tantsupartner oli [[Märt Agu]].<ref>[https://reporter.kanal2.ee/3515007/veronika-portsmuth-hakkab-teles-tantsu-vihtuma Veronika Portsmuth hakkab teles tantsu vihtuma] Reporter.kanal2.ee, 18.09.2011.</ref> ==Tunnustus== * 2011 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Raul Talmar]]iga, XI noorte laulu- ja tantsupeo "Maa ja ilm" eest) ==Isiklikku== Tal on kooselust [[Ants Lusti]]ga tütar (2015) ja poeg (2017).<ref>Helen Pentsa. [https://www.ohtuleht.ee/melu/785219/dirigent-veronika-portsmuth-ja-brandistrateeg-ants-lusti-panid-pojale-uhke-nime Dirigent Veronika Portsmuth ja brändistrateeg Ants Lusti panid pojale uhke nime] Õhtuleht.ee, 01.02.2017.</ref> 2024. aastast on tema elukaaslane [[Eero Reinu]], kellel on varasemast kooselust kaks tütart. Pere suvekoduks on Läänemaal Tupessaare muusikatalu. See on külastajatele avatud talu, kus peetakse niihästi lambaid ja kanu kui ka mahepõldu, muusikaparki, loovüritusi ja lastekohvikut.<ref>Kerli Kivistu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120367610/tutvusid-uhist-saadet-tehes-dirigent-veronika-portsmuth-ja-telemees-eero-reinu-leidsid-teineteise Tutvusid ühist saadet tehes! Dirigent Veronika Portsmuth ja telemees Eero Reinu leidsid teineteise] Kroonika / Delfi, 04.04.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * www.kooriakadeemia.ee * www.segakoorideliit.ee * www.veronikaportsmuth.com * [http://www.elu24.ee/908920/veronika-portsmuth-alustab-oma-esimest-kontserttuuri/ Veronika Portsmuth alustab oma esimest kontserttuuri] Elu24, 16. juuli 2012 {{DEFAULTSORT:Portsmuth, Veronika}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 3mv19fwrjeopzfdtfm81rk2cg9jluyo 7151801 7151782 2026-05-11T21:04:07Z Kuriuss 38125 7151801 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=august}}[[Pilt:Portsmuth, Veronika.merepäevad 2011 187.jpg|pisi|Veronika Portsmuth Tallinna Merepäevadel Euroopa kultuuripealinna koor dirigendina.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2011</small>]] [[Pilt:Härm-Portsmuht-Ehala.IMG_5947.JPG|pisi|Vasakult paremale: [[Viiu Härm]], Veronika Portsmuth ja [[Olav Ehala]] [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeol]] (2011)]] '''Veronika Portsmuth''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1980]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[dirigent]], õppejõud ja [[laulja]]. == Haridus == Veronika Portsmuth alustas muusikaõpinguid ETV laste laulustuudios [[Ave Kumpas]]e laululapsena. Aastatel 1987–1995 õppis ta [[Tallinna 21. Keskkool]]is ning 1995–1998 [[Tallinna Muusikakeskkool]]is, kus spetsialiseerus kooridirigeerimisele [[Evi Eespere]] juhendamisel. Aastatel 1998–2004 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s kooridirigeerimist emeriitprofessor [[Kuno Areng]]u käe all ning sai [[magistrikraad]]i. Lisaks täiendas ta end laulmises [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] [[Mare Jõgeva]] juures ning hiljem [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s professor [[Nadia Kurem]]i juhendamisel. 2005. aastal sai ta muusikapedagoogikas magistrikraadi ning aastatel 2007–2014 jätkas õpinguid [[Doktorantuur|doktoriõppes]] [[Tõnu Kaljuste]] juhendamisel. Ta kaitses doktoritöö „[[Harmoonia (muusika)|Harmoonia]] analüüsi rollist võimalike intonatsiooniprobleemide lahendamisel kaasaegses koorimuusikas“ ning sai filosoofiadoktori kraadi kooridirigeerimises. Aastatel 2018–2024 õppis ta [[Taani Kuninglik Muusikaakadeemia|Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias]] innovaatilist kooridirigeerimist Jim Daus Hjernoe, Jesper Holmi, Peder Karlssoni ja Malene Rigtrupi juhendamisel. Lisaks on Portsmuth täiendanud end [[Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia|Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias]] professor Anders Eby juures, orkestridirigeerimises [[Jüri Alperten]]i ja Michael Bartoschi klassis ning osalenud [[Eri Klas]]i ja Filippo Maria Bressani meistrikursustel. 2014. aastal valiti ta Prantsusmaal maestro Frieder Berniuse meistriklassis 40 dirigendi seast kaheksa parima hulka, mis andis talle võimaluse juhatada [[Stuttgart|Stuttgardi]] kammerkoori.{{lisa viide}} ==Töö ja looming== ===Töökohad=== Portsmuthi töö on olnud tihedalt seotud nii muusikahariduse, koorijuhtimise kui ka teadus- ja loometööga. Aastatel 2005–2007 töötas ta Tallinna Muusikakeskkoolis dirigeerimisosakonna õpetajana{{lisa viide}}, õpetades koorijuhtimist, [[hääleseade]]t ja [[partituur]]i lugemist. 2010–2016 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise osakonna õppejõud.{{lisa viide}} 2021/2022. õppeaastal töötas ta [[Virtsu kool]]is muusikaõpetajana. Aastatel 2022–2024 töötas ta [[Eesti Ajaloomuuseum]]is muusikavaldkonna teadur-kuraatorina ning alates 2023. aastast on [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi]] õppejõud.{{lisa viide}} ===Koorid=== Tema kui dirigendi varem juhendatud kollektiivide hulka kuuluvad segakoor [[Helitron]], [[Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor]], [[Tallinna Kammerkoor]], [[Eesti Kaitseväe Segakoor]], [[Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor]], [[Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor]] ja poistekoor, noorte naiste koor [[Miina (koor)|Miina]], [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor]], [[Eesti Advokatuuri Segakoor]] ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoor]]. Ta on ise laulnud [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]is ja [[Nargen Festival|Nargen Opera]] kooris ning olnud seotud projektipõhise [[Eesti Kontsertkoor]]iga ja vokaalansambliga Ring. Aastatel 2015–2017 juhatas ta naiskoori [[Vero Vocale]]. Alates 2017. aastast on ta Veronika Portsmuthi [[Kooriakadeemia]] kunstiline juht ja peadirigent, alates 2022. aastast [[Lääneranna koor]]i dirigent ning alates 2023. aastast [[LHV koor]]i peadirigent. Portsmuthi loominguline tegevus on tugevalt seotud Põhjamaade kultuuri ja muusika tutvustamisega Eestis. 2008. aastal tõi ta Eesti publiku ette [[Fääri saared|Fääri saarte]] esimese ooperi, [[Sunleif Rasmussen]]i teose "Hullu mehe aias". 2014. aastal tõi ta lavale [[Helena Tulve]] kammerooperi "It Is Getting So Dark", mis põhineb Sei Shōnagoni tekstil ning pälvis tähelepanu nii oma uudse lavastuslahenduse kui ka muusikalise teostuse poolest; teos oli nomineeritud ka [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatriauhindade]] muusikalavastuse auhinnale. ===Laulupeod=== 2007. aastal juhatas ta [[segakoor]]e [[Ilmapuu|noorte laulupeol "Ilmapuu"]], 2009. aastal [[XXV üldlaulupidu|üldlaulupeol "Üheshingamine"]] ning oli [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|2011. aasta noortelaulupeo "Maa ja ilm"]] kunstiline juht. Alates 2007. aastast on ta kuulunud [[Eesti Segakooride Liit|Eesti Segakooride Liidu]] juhatusse, olnud selle aseesimees ning alates 2013. aastast esimees. Aastatel 2012–2013 oli ta ka [[Eesti Kooriühing]]u esimees. ===Soololaul=== Portsmuth on ka soololaulja. 2011. aastal ilmus tema sooloplaat "Kõikide järvede kuu" ning 2016. aastal Fääri saarte muusika album „Fääri lauluraamat“ („Faroese Songbook“), mille seaded on teinud [[Kristo Matson]]. ===Meelelahutussaade=== 2011. aastal osales ta avaliku elu tegelasest tantsijana meelelahutussaates "Tantsud tähtedega", kus ta treener ja tantsupartner oli tema omaaegne klassivend [[Märt Agu]].<ref>[https://reporter.kanal2.ee/3515007/veronika-portsmuth-hakkab-teles-tantsu-vihtuma Veronika Portsmuth hakkab teles tantsu vihtuma] Reporter.kanal2.ee, 18.09.2011.</ref> Väljaspool saadet tuli neil üles astuda [[Saku Suurhall]]is sadade võistlustantsu maailma karikasarja Tallinna etapi pealtvaatajate ees, kus nad esitasid isamaalise Viini valsi.<ref>Kais Allkivi. [https://www.ohtuleht.ee/melu/453943/veronika-portsmuthi-sunnipaev-moodus-valssi-tantsides Veronika Portsmuthi sünnipäev möödus valssi tantsides] Õhtuleht.ee, 29.11.2011.</ref> ==Tunnustus== * 2011 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Raul Talmar]]iga, XI noorte laulu- ja tantsupeo "Maa ja ilm" eest) ==Isiklikku== Tal on kooselust [[Ants Lusti]]ga tütar (2015) ja poeg (2017).<ref>Helen Pentsa. [https://www.ohtuleht.ee/melu/785219/dirigent-veronika-portsmuth-ja-brandistrateeg-ants-lusti-panid-pojale-uhke-nime Dirigent Veronika Portsmuth ja brändistrateeg Ants Lusti panid pojale uhke nime] Õhtuleht.ee, 01.02.2017.</ref> 2024. aastast on tema elukaaslane [[Eero Reinu]], kellel on varasemast kooselust kaks tütart. Pere peab Läänemaal Tupessaare muusikatalu. See on külastajatele avatud talu, kus peetakse niihästi lambaid ja kanu kui ka mahepõldu, muusikaparki, loovüritusi ja lastekohvikut.<ref>Kerli Kivistu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120367610/tutvusid-uhist-saadet-tehes-dirigent-veronika-portsmuth-ja-telemees-eero-reinu-leidsid-teineteise Tutvusid ühist saadet tehes! Dirigent Veronika Portsmuth ja telemees Eero Reinu leidsid teineteise] Kroonika / Delfi, 04.04.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * www.kooriakadeemia.ee * www.segakoorideliit.ee * www.veronikaportsmuth.com * [http://www.elu24.ee/908920/veronika-portsmuth-alustab-oma-esimest-kontserttuuri/ Veronika Portsmuth alustab oma esimest kontserttuuri] Elu24, 16. juuli 2012 {{DEFAULTSORT:Portsmuth, Veronika}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] dsa68gu0vx5gqo0g8kqvgutko7njfhz 7151836 7151801 2026-05-11T23:20:17Z Kuriuss 38125 7151836 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=august}}[[Pilt:Portsmuth, Veronika.merepäevad 2011 187.jpg|pisi|Veronika Portsmuth Tallinna Merepäevadel Euroopa kultuuripealinna koor dirigendina.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2011</small>]] [[Pilt:Härm-Portsmuht-Ehala.IMG_5947.JPG|pisi|Vasakult paremale: [[Viiu Härm]], Veronika Portsmuth ja [[Olav Ehala]] [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeol]] (2011)]] '''Veronika Portsmuth''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1980]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[dirigent]], õppejõud ja [[laulja]]. == Haridus == Veronika Portsmuth alustas lauluõpinguid Eesti Televisiooni laste laulustuudios [[Ave Kumpas]]e laululapsena.<ref>Külli Värnik [https://www.tallinn.ee/et/nomme/veronika-portsmuth-mind-toidab-looduse-vaikus Veronika Portsmuth: mind toidab looduse vaikus] Tallinna Nõmme asumi koduleht. 17.01.2026.</ref> Aastatel 1987–1995 õppis ta [[Tallinna 21. Keskkool]]is ning 1995–1998 [[Tallinna Muusikakeskkool]]is, kus spetsialiseerus kooridirigeerimisele [[Evi Eespere]] juhendamisel. Aastatel 1998–2004 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s kooridirigeerimist emeriitprofessor [[Kuno Areng]]u käe all ning sai [[magistrikraad]]i. Lisaks täiendas ta end klassikalise laulu alal [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] [[Mare Jõgeva]] klassis ning hiljem [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s professor [[Nadia Kurem]]i juhendamisel. 2005. aastal sai ta muusikapedagoogikas magistrikraadi ning aastatel 2007–2014 läbis [[Doktorantuur|doktoriõppe]] kooridirigeerimises [[Tõnu Kaljuste]] juhendamisel (doktoritöö "[[Harmoonia (muusika)|Harmoonia]] analüüsi rollist võimalike intonatsiooniprobleemide lahendamisel kaasaegses koorimuusikas") ning sai filosoofiadoktori kraadi. Aastatel 2018–2024 õppis ta [[Taani Kuninglik Muusikaakadeemia|Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias]] Jim Daus Hjernoe, Jesper Holmi, Peder Karlssoni ja Malene Rigtrupi juhendamisel innovaatilist kooridirigeerimist ning sai ka sel erialal magistrikraadi.<ref>Külli Värnik [https://www.tallinn.ee/et/nomme/veronika-portsmuth-mind-toidab-looduse-vaikus Veronika Portsmuth: mind toidab looduse vaikus] Tallinna Nõmme asumi koduleht. 17.01.2026.</ref> Lisaks on Portsmuth täiendanud end [[Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia|Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias]] professor Anders Eby juures, orkestridirigeerimises [[Jüri Alperten]]i ja Michael Bartoschi klassis ning osalenud [[Eri Klas]]i ja Filippo Maria Bressani meistrikursustel. 2014. aastal valiti ta Prantsusmaal maestro Frieder Berniuse meistriklassis 40 dirigendi seast kaheksa parima hulka, mis andis talle võimaluse juhatada [[Stuttgart|Stuttgardi]] kammerkoori.{{lisa viide}} ==Töö ja looming== ===Töökohad=== Portsmuthi töö on hõlmanud nii muusikaharidust, koorijuhtimist kui ka teadus- ja loometööd. Aastatel 2005–2007 töötas ta Tallinna Muusikakeskkoolis dirigeerimisosakonna õpetajana{{lisa viide}}, õpetades koorijuhtimist, [[hääleseade]]t ja [[partituur]]i lugemist. 2010–2016 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise osakonna õppejõud.{{lisa viide}} 2021/2022. õppeaastal töötas ta [[Virtsu kool]]is muusikaõpetajana. Aastatel 2022–2024 töötas ta [[Eesti Ajaloomuuseum]]is muusikavaldkonna teadur-kuraatorina ning alates 2023. aastast on [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi]] õppejõud.{{lisa viide}} ===Koorid=== Tema varem juhendatud kollektiivide hulka kuuluvad segakoor [[Helitron]], [[Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor]], [[Tallinna Kammerkoor]], [[Eesti Kaitseväe Segakoor]], [[Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor]], [[Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor]] ja poistekoor, noorte naiste koor [[Miina (koor)|Miina]], [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor]], [[Eesti Advokatuuri Segakoor]] ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoor]]. Ta on ise laulnud [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]is ja [[Nargen Festival|Nargen Opera]] kooris ning töötanud projektipõhise [[Eesti Kontsertkoor]]iga ja vokaalansambliga Ring. Aastatel 2015–2017 juhatas ta naiskoori [[Vero Vocale]]. Alates 2022. aastast on ta [[Lääneranna koor]]i dirigent ja 2023. aastast [[LHV koor]]i peadirigent. ===Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia=== 2017. aastal asutas ta Veronika Portsmuthi [[Kooriakadeemia]] ning on selle kunstiline juht ja peadirigent. Akadeemia põhikollektiiv on kontsertkoor, mille eelkäija on 2008. aastal asutatud [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor]] ning mis esineb suurüritustel ja tutvustab rahvusvahelistel konkurssidel peamiselt eesti muusikat. Selle kõrval tegutseb 2019. aastal loodud kammerkoor, mis koosneb pika lauljakogemusega liikmetest ning keskendub Põhjamaade ja eesti nüüdismuusika tutvustamisele. Popkooris laulab nii kutselisi kui ka harrastuslauljaid ning see sobib ka solistidele, kellel pole veel märkimisväärset koorilaulukogemust. ===Põhjamaade muusika=== Portsmuthi loominguline tegevus on tugevalt seotud Põhjamaade kultuuri ja muusika tutvustamisega Eestis. 2008. aastal tõi ta Eesti publiku ette [[Fääri saared|Fääri saarte]] esimese ooperi, [[Sunleif Rasmussen]]i teose "Hull mees aias". 2014. aastal tõi ta lavale [[Helena Tulve]] kammerooperi "It Is Getting So Dark", mis põhineb Sei Shōnagoni tekstil ning pälvis tähelepanu nii oma uudse lavastuslahenduse kui ka muusikalise teostuse poolest; teos oli nomineeritud ka [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatriauhindade]] muusikalavastuse auhinnale. ===Laulupeod=== Portsmuth juhatas [[X noorte laulu- ja tantsupidu|2007. aasta noorte laulupeol "Ilmapuu"]] ja [[XXV üldlaulupidu| 2009. aasta üldlaulupeol "Üheshingamine"]] [[segakoor]]e. Ta oli [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|2011. aasta noortelaulupeo "Maa ja ilm"]] kunstiline juht ja segakoori liigijuht. [[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta üldlaulupeol "Minu arm"]] dirigeeris ta valiknaiskoori. ===Liikmesus kooriühingutes=== 2007. aastast on ta kuulunud [[Eesti Segakooride Liit|Eesti Segakooride Liidu]] juhatusse, olnud selle aseesimees ja 2013. aastast esimees. Aastatel 2012–2013 oli ta ka [[Eesti Kooriühing]]u esimees. ===Soololaul=== Portsmuth on ka soololaulja. 2011. aastal ilmus tema sooloplaat "Kõikide järvede kuu" ning 2016. aastal Fääri saarte muusika album „Fääri lauluraamat“ („Faroese Songbook“), mille seaded on teinud [[Kristo Matson]]. ===Tants=== 2011. aastal osales ta avaliku elu tegelasest tantsijana meelelahutussaates "Tantsud tähtedega", kus ta treener ja tantsupartner oli tema omaaegne klassivend [[Märt Agu]].<ref>[https://reporter.kanal2.ee/3515007/veronika-portsmuth-hakkab-teles-tantsu-vihtuma Veronika Portsmuth hakkab teles tantsu vihtuma] Reporter.kanal2.ee, 18.09.2011.</ref> Väljaspool saadet tuli neil üles astuda [[Saku Suurhall]]is sadade võistlustantsu maailma karikasarja Tallinna etapi pealtvaatajate ees, kus nad esitasid isamaalise Viini valsi.<ref>Kais Allkivi. [https://www.ohtuleht.ee/melu/453943/veronika-portsmuthi-sunnipaev-moodus-valssi-tantsides Veronika Portsmuthi sünnipäev möödus valssi tantsides] Õhtuleht.ee, 29.11.2011.</ref> ==Tunnustus== * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Raul Talmar]]iga, XI noorte laulu- ja tantsupeo "Maa ja ilm" eest) ==Isiklikku== Tal on kooselust [[Ants Lusti]]ga tütar (2015) ja poeg (2017).<ref>Helen Pentsa. [https://www.ohtuleht.ee/melu/785219/dirigent-veronika-portsmuth-ja-brandistrateeg-ants-lusti-panid-pojale-uhke-nime Dirigent Veronika Portsmuth ja brändistrateeg Ants Lusti panid pojale uhke nime] Õhtuleht.ee, 01.02.2017.</ref> 2024. aastast on tema elukaaslane [[Eero Reinu]], kellel on varasemast kooselust kaks tütart. Pere peab Läänemaal Tupessaare muusikatalu. See on külastajatele avatud talu, kus peetakse niihästi lambaid, kanu ja mahepõldu kui ka muusikaparki, loovüritusi ja lastekohvikut.<ref>Kerli Kivistu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120367610/tutvusid-uhist-saadet-tehes-dirigent-veronika-portsmuth-ja-telemees-eero-reinu-leidsid-teineteise Tutvusid ühist saadet tehes! Dirigent Veronika Portsmuth ja telemees Eero Reinu leidsid teineteise] Kroonika / Delfi, 04.04.2025.</ref> Veronika Portsmuth on üks suhteliselt väheseid vasakukäelisi dirigente.<ref>Külli Värnik [https://www.tallinn.ee/et/nomme/veronika-portsmuth-mind-toidab-looduse-vaikus Veronika Portsmuth: mind toidab looduse vaikus] Tallinna Nõmme asumi koduleht. 17.01.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kooriakadeemia.ee Veronika Portsmuthi kooriakadeemia koduleht] * [https://www.segakoorideliit.ee Segakooride Liidu koduleht] * [https://www.elu24.ee/908920/veronika-portsmuth-alustab-oma-esimest-kontserttuuri/ Veronika Portsmuth alustab oma esimest kontserttuuri] Postimees / Elu24, 16. juuli 2012 {{DEFAULTSORT:Portsmuth, Veronika}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] fd34cw5uz6b0g3eyttve03cj7x26h3p 7151840 7151836 2026-05-11T23:42:37Z Kuriuss 38125 7151840 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=august}}[[Pilt:Portsmuth, Veronika.merepäevad 2011 187.jpg|pisi|Veronika Portsmuth Tallinna Merepäevadel Euroopa kultuuripealinna koor dirigendina.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2011</small>]] [[Pilt:Härm-Portsmuht-Ehala.IMG_5947.JPG|pisi|Vasakult paremale: [[Viiu Härm]], Veronika Portsmuth ja [[Olav Ehala]] [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeol]] (2011)]] '''Veronika Portsmuth''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1980]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[dirigent]], õppejõud ja [[laulja]]. == Haridus == Veronika Portsmuth alustas lauluõpinguid Eesti Televisiooni laste laulustuudios [[Ave Kumpas]]e laululapsena.<ref>Külli Värnik [https://www.tallinn.ee/et/nomme/veronika-portsmuth-mind-toidab-looduse-vaikus Veronika Portsmuth: mind toidab looduse vaikus] Tallinna Nõmme linnaosa koduleht. 17.01.2026.</ref> Aastatel 1987–1995 õppis ta [[Tallinna 21. Keskkool]]is ning 1995–1998 [[Tallinna Muusikakeskkool]]is, kus spetsialiseerus kooridirigeerimisele [[Evi Eespere]] juhendamisel. Aastatel 1998–2004 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s kooridirigeerimist emeriitprofessor [[Kuno Areng]]u käe all ning sai [[magistrikraad]]i. Lisaks täiendas ta end klassikalise laulu alal [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] [[Mare Jõgeva]] klassis ning hiljem [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s professor [[Nadia Kurem]]i juhendamisel. 2005. aastal sai ta muusikapedagoogikas magistrikraadi ning aastatel 2007–2014 läbis [[Doktorantuur|doktoriõppe]] kooridirigeerimises [[Tõnu Kaljuste]] juhendamisel (doktoritöö "[[Harmoonia (muusika)|Harmoonia]] analüüsi rollist võimalike intonatsiooniprobleemide lahendamisel kaasaegses koorimuusikas") ning sai filosoofiadoktori kraadi. Aastatel 2018–2024 õppis ta [[Taani Kuninglik Muusikaakadeemia|Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias]] Jim Daus Hjernoe, Jesper Holmi, Peder Karlssoni ja Malene Rigtrupi juhendamisel innovaatilist kooridirigeerimist ning sai ka sel erialal magistrikraadi.<ref>Külli Värnik [https://www.tallinn.ee/et/nomme/veronika-portsmuth-mind-toidab-looduse-vaikus Veronika Portsmuth: mind toidab looduse vaikus] Tallinna Nõmme linnaosa koduleht. 17.01.2026.</ref> Lisaks on Portsmuth täiendanud end [[Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia|Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias]] professor Anders Eby juures, orkestridirigeerimises [[Jüri Alperten]]i ja Michael Bartoschi klassis ning osalenud [[Eri Klas]]i ja Filippo Maria Bressani meistrikursustel. 2014. aastal valiti ta Prantsusmaal maestro Frieder Berniuse meistriklassis 40 dirigendi seast kaheksa parima hulka, mis andis talle võimaluse juhatada [[Stuttgart|Stuttgardi]] kammerkoori.{{lisa viide}} ==Töö ja looming== ===Töökohad=== Portsmuthi töö on hõlmanud nii muusikaharidust, koorijuhtimist kui ka teadus- ja loometööd. Aastatel 2005–2007 töötas ta Tallinna Muusikakeskkoolis dirigeerimisosakonna õpetajana{{lisa viide}}, õpetades koorijuhtimist, [[hääleseade]]t ja [[partituur]]i lugemist. 2010–2016 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise osakonna õppejõud.{{lisa viide}} 2021/2022. õppeaastal töötas ta [[Virtsu kool]]is muusikaõpetajana. Aastatel 2022–2024 töötas ta [[Eesti Ajaloomuuseum]]is muusikavaldkonna teadur-kuraatorina ning alates 2023. aastast on [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi]] õppejõud.{{lisa viide}} ===Koorid=== Tema varem juhendatud kollektiivide hulka kuuluvad segakoor [[Helitron]], [[Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor]], [[Tallinna Kammerkoor]], [[Eesti Kaitseväe Segakoor]], [[Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor]], [[Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor]] ja poistekoor, noorte naiste koor [[Miina (koor)|Miina]], [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor]], [[Eesti Advokatuuri Segakoor]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoor]] ning [[kammerkoor Voces Tallinn]]. Ta on ise laulnud [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]is ja [[Nargen Festival|Nargen Opera]] kooris ning töötanud projektipõhise [[Eesti Kontsertkoor]]iga ja vokaalansambliga Ring. Aastatel 2015–2017 juhatas ta naiskoori [[Vero Vocale]]. Alates 2022. aastast on ta [[Lääneranna koor]]i dirigent ja 2023. aastast [[LHV koor]]i peadirigent. ===Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia=== 2017. aastal asutas ta Veronika Portsmuthi [[Kooriakadeemia]] ning on selle kunstiline juht ja peadirigent. Akadeemia põhikollektiiv on kontsertkoor, mille eelkäija on 2008. aastal asutatud [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor]] ning mis esineb suurüritustel ja tutvustab rahvusvahelistel konkurssidel peamiselt eesti muusikat. Selle kõrval tegutseb 2019. aastal loodud kammerkoor, mis koosneb pika lauljakogemusega liikmetest ning keskendub Põhjamaade ja eesti nüüdismuusika tutvustamisele. Popkooris laulab nii kutselisi kui ka harrastuslauljaid ning see sobib ka solistidele, kellel pole veel märkimisväärset koorilaulukogemust. ===Põhjamaade muusika=== Portsmuthi loominguline tegevus on tugevalt seotud Põhjamaade kultuuri ja muusika tutvustamisega Eestis. 2008. aastal tõi ta Eesti publiku ette [[Fääri saared|Fääri saarte]] esimese ooperi, [[Sunleif Rasmussen]]i teose "Hull mees aias". 2014. aastal tõi ta lavale [[Helena Tulve]] kammerooperi "It Is Getting So Dark", mis põhineb Sei Shōnagoni tekstil ning pälvis tähelepanu nii oma uudse lavastuslahenduse kui ka muusikalise teostuse poolest; teos oli nomineeritud ka [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatriauhindade]] muusikalavastuse auhinnale. ===Laulupeod=== Portsmuth juhatas [[X noorte laulu- ja tantsupidu|2007. aasta noorte laulupeol "Ilmapuu"]] ja [[XXV üldlaulupidu| 2009. aasta üldlaulupeol "Üheshingamine"]] [[segakoor]]e. Ta oli [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|2011. aasta noortelaulupeo "Maa ja ilm"]] kunstiline juht ja segakoori liigijuht. [[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta üldlaulupeol "Minu arm"]] dirigeeris ta valiknaiskoori. ===Liikmesus kooriühingutes=== 2007. aastast on ta kuulunud [[Eesti Segakooride Liit|Eesti Segakooride Liidu]] juhatusse, olnud selle aseesimees ja 2013. aastast esimees. Aastatel 2012–2013 oli ta ka [[Eesti Kooriühing]]u esimees. ===Soololaul=== Portsmuth on ka soololaulja. 2011. aastal ilmus tema sooloplaat "Kõikide järvede kuu" ning 2016. aastal Fääri saarte muusika album „Fääri lauluraamat“ („Faroese Songbook“), mille seaded on teinud [[Kristo Matson]]. ===Tants=== 2011. aastal osales ta avaliku elu tegelasest tantsijana meelelahutussaates "Tantsud tähtedega", kus ta treener ja tantsupartner oli tema omaaegne klassivend [[Märt Agu]].<ref>[https://reporter.kanal2.ee/3515007/veronika-portsmuth-hakkab-teles-tantsu-vihtuma Veronika Portsmuth hakkab teles tantsu vihtuma] Reporter.kanal2.ee, 18.09.2011.</ref> Väljaspool saadet tuli neil üles astuda [[Saku Suurhall]]is sadade võistlustantsu maailma karikasarja Tallinna etapi pealtvaatajate ees, kus nad esitasid isamaalise Viini valsi.<ref>Kais Allkivi. [https://www.ohtuleht.ee/melu/453943/veronika-portsmuthi-sunnipaev-moodus-valssi-tantsides Veronika Portsmuthi sünnipäev möödus valssi tantsides] Õhtuleht.ee, 29.11.2011.</ref> ==Tunnustus== * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Raul Talmar]]iga, XI noorte laulu- ja tantsupeo "Maa ja ilm" eest) ==Isiklikku== Tal on kooselust [[Ants Lusti]]ga tütar (2015) ja poeg (2017).<ref>Helen Pentsa. [https://www.ohtuleht.ee/melu/785219/dirigent-veronika-portsmuth-ja-brandistrateeg-ants-lusti-panid-pojale-uhke-nime Dirigent Veronika Portsmuth ja brändistrateeg Ants Lusti panid pojale uhke nime] Õhtuleht.ee, 01.02.2017.</ref> 2024. aastast on tema elukaaslane [[Eero Reinu]], kellel on varasemast kooselust kaks tütart. Pere peab Läänemaal Tupessaare muusikatalu. See on külastajatele avatud talu, kus peetakse niihästi lambaid, kanu ja mahepõldu kui ka muusikaparki, loovüritusi ja lastekohvikut.<ref>Kerli Kivistu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120367610/tutvusid-uhist-saadet-tehes-dirigent-veronika-portsmuth-ja-telemees-eero-reinu-leidsid-teineteise Tutvusid ühist saadet tehes! Dirigent Veronika Portsmuth ja telemees Eero Reinu leidsid teineteise] Kroonika / Delfi, 04.04.2025.</ref> Veronika Portsmuth on üks suhteliselt väheseid vasakukäelisi dirigente.<ref>Külli Värnik [https://www.tallinn.ee/et/nomme/veronika-portsmuth-mind-toidab-looduse-vaikus Veronika Portsmuth: mind toidab looduse vaikus] Tallinna Nõmme linnaosa koduleht. 17.01.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kooriakadeemia.ee Veronika Portsmuthi kooriakadeemia koduleht] * [https://www.segakoorideliit.ee Segakooride Liidu koduleht] * [https://www.elu24.ee/908920/veronika-portsmuth-alustab-oma-esimest-kontserttuuri/ Veronika Portsmuth alustab oma esimest kontserttuuri] Postimees / Elu24, 16. juuli 2012 {{DEFAULTSORT:Portsmuth, Veronika}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] jsi7ousxuqzz8tixd4f3njuty6kgcgd 7151844 7151840 2026-05-12T00:15:00Z Kuriuss 38125 7151844 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=august}}[[Pilt:Portsmuth, Veronika.merepäevad 2011 187.jpg|pisi|Veronika Portsmuth Tallinna Merepäevadel Euroopa kultuuripealinna koor dirigendina.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2011</small>]] [[Pilt:Härm-Portsmuht-Ehala.IMG_5947.JPG|pisi|Vasakult paremale: [[Viiu Härm]], Veronika Portsmuth ja [[Olav Ehala]] [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeol]] (2011)]] '''Veronika Portsmuth''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1980]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[dirigent]], õppejõud ja [[laulja]]. == Haridus == Veronika Portsmuth alustas lauluõpinguid Eesti Televisiooni laste laulustuudios [[Ave Kumpas]]e laululapsena.<ref>Külli Värnik [https://www.tallinn.ee/et/nomme/veronika-portsmuth-mind-toidab-looduse-vaikus Veronika Portsmuth: mind toidab looduse vaikus] Tallinna Nõmme linnaosa koduleht. 17.01.2026.</ref> Aastatel 1987–1995 õppis ta [[Tallinna 21. Keskkool]]is ning 1995–1998 [[Tallinna Muusikakeskkool]]is, kus spetsialiseerus kooridirigeerimisele [[Evi Eespere]] juhendamisel. Aastatel 1998–2004 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s kooridirigeerimist emeriitprofessor [[Kuno Areng]]u käe all ning sai [[magistrikraad]]i. Lisaks täiendas ta end klassikalise laulu alal [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] [[Mare Jõgeva]] klassis ning hiljem [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s professor [[Nadia Kurem]]i juhendamisel. 2005. aastal sai ta muusikapedagoogikas magistrikraadi ning aastatel 2007–2014 läbis [[Doktorantuur|doktoriõppe]] kooridirigeerimises [[Tõnu Kaljuste]] juhendamisel (doktoritöö "[[Harmoonia (muusika)|Harmoonia]] analüüsi rollist võimalike intonatsiooniprobleemide lahendamisel kaasaegses koorimuusikas") ning sai filosoofiadoktori kraadi. Aastatel 2018–2024 õppis ta [[Taani Kuninglik Muusikaakadeemia|Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias]] Jim Daus Hjernoe, Jesper Holmi, Peder Karlssoni ja Malene Rigtrupi juhendamisel innovaatilist kooridirigeerimist ning sai ka sel erialal magistrikraadi.<ref>Külli Värnik [https://www.tallinn.ee/et/nomme/veronika-portsmuth-mind-toidab-looduse-vaikus Veronika Portsmuth: mind toidab looduse vaikus] Tallinna Nõmme linnaosa koduleht. 17.01.2026.</ref> Lisaks on Portsmuth täiendanud end [[Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia|Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias]] professor Anders Eby juures, orkestridirigeerimises [[Jüri Alperten]]i ja Michael Bartoschi klassis ning osalenud [[Eri Klas]]i ja Filippo Maria Bressani meistrikursustel. 2014. aastal valiti ta Prantsusmaal maestro Frieder Berniuse meistriklassis 40 dirigendi seast kaheksa parima hulka, mis andis talle võimaluse juhatada [[Stuttgart|Stuttgardi]] kammerkoori.{{lisa viide}} ==Töö ja looming== ===Töökohad=== Portsmuthi töö on hõlmanud nii muusikaharidust, koorijuhtimist kui ka teadus- ja loometööd. Aastatel 2005–2007 töötas ta Tallinna Muusikakeskkoolis dirigeerimisosakonna õpetajana{{lisa viide}}, õpetades koorijuhtimist, [[hääleseade]]t ja [[partituur]]i lugemist. 2010–2016 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise osakonna õppejõud.{{lisa viide}} 2021/2022. õppeaastal töötas ta [[Virtsu kool]]is muusikaõpetajana. Aastatel 2022–2024 töötas ta [[Eesti Ajaloomuuseum]]is muusikavaldkonna teadur-kuraatorina ning alates 2023. aastast on [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi]] õppejõud.{{lisa viide}} ===Koorid=== Tema varem juhendatud kollektiivide hulka kuuluvad segakoor [[Helitron]], [[Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor]], [[Tallinna Kammerkoor]], [[Eesti Kaitseväe Segakoor]], [[Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor]], [[Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor]] ja poistekoor, noorte naiste koor [[Miina (koor)|Miina]], [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor]], [[Eesti Advokatuuri Segakoor]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoor]] ning [[kammerkoor Voces Tallinn]]. Ta on ise laulnud [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]is ja [[Nargen Festival|Nargen Opera]] kooris ning töötanud projektipõhise [[Eesti Kontsertkoor]]iga ja vokaalansambliga Ring. Aastatel 2015–2017 juhatas ta naiskoori [[Vero Vocale]]. Alates 2022. aastast on ta [[Lääneranna koor]]i dirigent ja 2023. aastast [[LHV koor]]i peadirigent. ===Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia=== 2017. aastal asutas ta [[Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia]] ning on selle kunstiline juht ja peadirigent. Akadeemia põhikollektiiv on kontsertkoor, mille eelkäija on 2008. aastal asutatud [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor]] ning mis esineb suurüritustel ja tutvustab rahvusvahelistel konkurssidel peamiselt eesti muusikat. Selle kõrval tegutseb 2019. aastal loodud kammerkoor, mis koosneb pika lauljakogemusega liikmetest ning keskendub Põhjamaade ja eesti nüüdismuusika tutvustamisele. Popkooris laulab nii kutselisi kui ka harrastuslauljaid ning see sobib ka solistidele, kellel pole veel märkimisväärset koorilaulukogemust. ===Põhjamaade muusika=== Portsmuthi loominguline tegevus on tugevalt seotud Põhjamaade kultuuri ja muusika tutvustamisega Eestis. 2008. aastal tõi ta Eesti publiku ette [[Fääri saared|Fääri saarte]] esimese ooperi, [[Sunleif Rasmussen]]i teose "Hullu mehe aias". 2014. aastal tõi ta lavale [[Helena Tulve]] kammerooperi "It Is Getting So Dark", mis põhineb Sei Shōnagoni tekstil ning pälvis tähelepanu nii oma uudse lavastuslahenduse kui ka muusikalise teostuse poolest; teos oli nomineeritud ka [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatriauhindade]] muusikalavastuse auhinnale. ===Laulupeod=== Portsmuth juhatas [[X noorte laulu- ja tantsupidu|2007. aasta noorte laulupeol "Ilmapuu"]] ja [[XXV üldlaulupidu| 2009. aasta üldlaulupeol "Üheshingamine"]] [[segakoor]]e. Ta oli [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|2011. aasta noortelaulupeo "Maa ja ilm"]] kunstiline juht ja segakoori liigijuht. [[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta üldlaulupeol "Minu arm"]] dirigeeris ta valiknaiskoori. ===Liikmesus kooriühingutes=== 2007. aastast on ta kuulunud [[Eesti Segakooride Liit|Eesti Segakooride Liidu]] juhatusse, olnud selle aseesimees ja 2013. aastast esimees. Aastatel 2012–2013 oli ta ka [[Eesti Kooriühing]]u esimees. ===Soololaul=== Portsmuth on ka soololaulja. 2011. aastal ilmus tema sooloplaat "Kõikide järvede kuu" ning 2016. aastal Fääri saarte muusika album „Fääri lauluraamat“ („Faroese Songbook“), mille seaded on teinud [[Kristo Matson]]. ===Tants=== 2011. aastal osales ta avaliku elu tegelasest tantsijana meelelahutussaates "Tantsud tähtedega", kus ta treener ja tantsupartner oli tema omaaegne klassivend [[Märt Agu]].<ref>[https://reporter.kanal2.ee/3515007/veronika-portsmuth-hakkab-teles-tantsu-vihtuma Veronika Portsmuth hakkab teles tantsu vihtuma] Reporter.kanal2.ee, 18.09.2011.</ref> Väljaspool saadet tuli neil üles astuda [[Saku Suurhall]]is sadade võistlustantsu maailma karikasarja Tallinna etapi pealtvaatajate ees, kus nad esitasid isamaalise Viini valsi.<ref>Kais Allkivi. [https://www.ohtuleht.ee/melu/453943/veronika-portsmuthi-sunnipaev-moodus-valssi-tantsides Veronika Portsmuthi sünnipäev möödus valssi tantsides] Õhtuleht.ee, 29.11.2011.</ref> ==Tunnustus== * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Raul Talmar]]iga, XI noorte laulu- ja tantsupeo "Maa ja ilm" eest) ==Isiklikku== Tal on kooselust [[Ants Lusti]]ga tütar (2015) ja poeg (2017).<ref>Helen Pentsa. [https://www.ohtuleht.ee/melu/785219/dirigent-veronika-portsmuth-ja-brandistrateeg-ants-lusti-panid-pojale-uhke-nime Dirigent Veronika Portsmuth ja brändistrateeg Ants Lusti panid pojale uhke nime] Õhtuleht.ee, 01.02.2017.</ref> 2024. aastast on tema elukaaslane [[Eero Reinu]], kellel on varasemast kooselust kaks tütart. Pere peab Läänemaal Tupessaare muusikatalu. See on külastajatele avatud talu, kus peetakse niihästi lambaid, kanu ja mahepõldu kui ka muusikaparki, loovüritusi ja lastekohvikut.<ref>Kerli Kivistu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120367610/tutvusid-uhist-saadet-tehes-dirigent-veronika-portsmuth-ja-telemees-eero-reinu-leidsid-teineteise Tutvusid ühist saadet tehes! Dirigent Veronika Portsmuth ja telemees Eero Reinu leidsid teineteise] Kroonika / Delfi, 04.04.2025.</ref> Veronika Portsmuth on üks suhteliselt väheseid vasakukäelisi dirigente.<ref>Külli Värnik [https://www.tallinn.ee/et/nomme/veronika-portsmuth-mind-toidab-looduse-vaikus Veronika Portsmuth: mind toidab looduse vaikus] Tallinna Nõmme linnaosa koduleht. 17.01.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kooriakadeemia.ee Veronika Portsmuthi kooriakadeemia koduleht] * [https://www.segakoorideliit.ee Segakooride Liidu koduleht] * [https://www.elu24.ee/908920/veronika-portsmuth-alustab-oma-esimest-kontserttuuri/ Veronika Portsmuth alustab oma esimest kontserttuuri] Postimees / Elu24, 16. juuli 2012 {{DEFAULTSORT:Portsmuth, Veronika}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] q4yvptzrouglicambddrf4g54e37so7 0 154877 7151706 6938960 2026-05-11T19:15:21Z NOSSER 8097 7151706 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Tartu veterinaariinstituut | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1848 | koolitüüp = | direktor = 1848–1858 Peter Boje Jessen<br/>1858–1882 [[Heinrich Friedrich Simon Unterberger]] <br/>1882–1905 [[Casimir Carl Eduard von Raupach]] | õpilaste arv = | klassikomplekte = | õpetajate arv = | koolipersonal = | asukoht = Tartu | aadress = [[Ülikooli tänav]] 16 <br/> [[Vene tänav (Tartu)|Vene tänav]]<br/> | kooli ajaleht = | deviis = | laiuskoord = | pikkuskoord = | koduleht = | logo = }}'''Tartu Veterinaariinstituut''' (kuni 1873. aastani '''Tartu veterinaariakool'''; [[lühend]] '''TVI''') oli esimene [[veterinaaria]]<nowiki/>hariduse andmisele spetsialiseerunud [[kool]] [[Venemaa]]l. Kool loodi 28. jaanuaril [[1848]] keiserliku korraldusega, esialgu eksperimentaalkorras nelja-aastase tähtajaga. Tartu Veterinaaria Instituut arenes välja 1804. aasta [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu Ülikool]]is veterinaaria kateedri sulgemise järel tekkinud [[Tartu Veterinaarkool]]ist. Esimeseks direktoriks ja [[professor]]iks määrati Saksamaalt pärit [[Peter Boje Jessen]] (1801–1875), kes oli 1823. aastal siirdunud Venemaale, töötanud sõjaväeveterinaarina ning saanud 1839. aastal tollase kõrgeima, vanema veterinaararsti astme. Kooli materiaalse baasi tugevdamiseks anti sellele üle likvideeritud Vilniuse Meditsiinilis-Kirurgilise Akadeemia veterinaariaosakonna varad. Esialgu asus uus õppeasutus ajutistes kohandatud ruumides aadressil [[Ülikooli tänav]] 16. Kool avati pidulikult 6. veebruaril [[1849]] kaheastmelisena. Ülemastmes võis omandada veterinaararsti kutse ning kaitsta magistrikraadi, alamastmes valmistati ette arsti abilisi. Õppetöö kestis neli aastat ja lõpetajad said veterinaararsti kutse. 1852. aastal loobuti alamastmest. 1856. aastal koliti kooli jaoks ehitatud hoonetesse Tartus [[Vene tänav (Tartu)|Vene tänav]]ale [[Meltsiveski tiik|Meltsiveski tii]]gi kaldale ([[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 78<ref name="KRR_7071">{{kultuurimälestis|7071|Tartu Ülikooli Veterinaarkliiniku hoone}} (vaadatud 08.01.2023)</ref>). 1858. aastal sai direktoriks professor [[Heinrich Friedrich Simon Unterberger]] (1810–1884). [[File:Theatrum Zootomicum1 2008-10-13.JPG|pisi|[[Theatrum Zootomicum]], [[Staadioni tänav]] 6]] 1860. aastal valmis veterinaariakooli hoonete kompleksis [[Theatrum Zootomicum]]<ref name="KRR_7073">{{kultuurimälestis|7073|end TÜ Veterinaarkliiniku õppesepikoda Staadioni 4, 19. saj}} (vaadatud 08.01.2023)</ref>, mis oli galeriiga ühendatud juba 1857. aastal valminud puidust [[Prepareerimimine|prepareerimi]]shoonega. 1914. aastal prepareerimistiiba laiendati, olemasoleva saali kõrvale ehitati teine saal, ettevalmistusruum ja assistendiruum ning kivist trepikoda. 1873. aastal nimetati kool ümber '''Tartu Veterinaarinstituudiks''' (saksa keeles ''Kaiserliche Veterinair-Institut zu Dorpat''). 1880. aastatel viidi kool üle vene õppekeelele ning mujalt pärit üliõpilaste osakaal kasvas. 1882. aastal määrati direktoriks [[Casimir Carl Eduard von Raupach]] (1842–1913). Tartu Ülikooliga tehti koostööd kogu eksisteerimisaja vältel, eelkõige [[bakterioloogia]], [[kirurgia]] ja [[füsioloogia]] valdkonnas. [[1918]]. aastal liideti instituut [[Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskond|loomaarstiteaduskon]]nana [[Tartu Ülikool]]i koosseisu, instituudi Venemaale evakueeritud raamatukogu ja kabinettide varandus müüdi Saratovi loomaarstiinstituudile.<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00226_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a6d25d96efdc679459d5df3925ad4a32</ref> 1951. aastal sai sellest [[Eesti põllumajanduse akadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] osa, selle tänapäevane järglane on [[Eesti Maaülikool]]i [[veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut]]. ==Professorid== Tartu Veterinaariinstituudi nimekamate õppejõudude seas olid füsioloog [[Alexander Schmidt]], bakterioloog [[Friedrich Brauell]] ([[Siberi katk]]u pisiku avastaja 1856. aastal) ja embrüoloog [[Alexander Rosenberg]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA fondiloend|2247}} [[Kategooria:Tartu endised koolid]] [[Kategooria:Eesti veterinaaria]] [[Kategooria:Eesti endised kutsekoolid]] q0pxlfrkzoafn63btqap00hu38pjd7i 0 155726 7152084 7107712 2026-05-12T10:36:58Z Velirand 67997 7152084 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[1. juuni]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1780]] – [[Karl von Clausewitz]], Preisi sõjateoreetik *[[1804]] – [[Mihhail Glinka]], vene helilooja *[[1822]] – [[Carl Ernst Heinrich Schmidt]], baltisaksa arstiteadlane *[[1850]] – [[Gregor von Bochmann]], baltisaksa maalikunstnik *[[1878]] – [[John Masefield]], inglise luuletaja *[[1879]] – [[Freeman Wills Crofts]], inglise kirjanik *[[1883]] – [[Roland Köster]], Saksa diplomaat *[[1891]] – [[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja kirikutegelane *[[1892]] – [[Harry Mallin]], Briti poksija *[[1895]] – [[Tadeusz Bór-Komorowski]], Poola sõjaväelane *[[1903]] – [[Friedrich Malm]], eesti majandusteadlane *[[1910]] – [[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane *[[1914]] – [[Väino Maala]], eesti kandlemeister *[[1920]] – [[David Samoilov]], juudi päritolu vene luuletaja ja tõlkija *[[1926]] – [[Marilyn Monroe]], ameerika filminäitleja * 1926 – [[Andy Griffith]], USA näitleja * 1926 – [[Ants Mellik]], eesti arhitekt *[[1930]] – [[Anne Reintamm-Laantee]], eesti geoloog * 1930 – [[Enn Tamme]], eesti matemaatik *[[1932]] – [[Uļi Kīnkamäg]], liivi luuletaja ja rahvuslane *[[1934]] – [[Pat Boone]], ameerika laulja * 1934 – [[Leo Kaagjärv]], eesti füüsik *[[1937]] – [[Colleen McCullough]], austraalia kirjanik * 1937 – [[Morgan Freeman]], ameerika näitleja * 1937 – [[Ezio Pascutti]], itaalia jalgpallur * 1937 – [[Aare Purga]], Eesti füüsik ja riigitegelane * 1937 – [[Milvi Tedremaa]], eesti raamatukogundustegelane ja võrkpallur *[[1939]] – [[Peeter Tooming]], eesti fotograaf *[[1940]] – [[Peeter Raesaar]], eesti tehnikateadlane * 1940 – [[Barbara Kwiatkowska-Lass]], poola filminäitleja *[[1941]] – [[John Urry]], inglise sotsioloog *[[1942]] – [[Fernando Atzori]], Itaalia endine poksija *[[1944]] – [[Reet Linna]], eesti tele- ja raadioajakirjanik ning poplaulja *[[1946]] – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik *[[1948]] – [[Juhan Viiding]], eesti luuletaja, näitleja ja lavastaja * 1948 – [[Tõnu Kollo]], eesti matemaatik *[[1949]] – [[Tiit Leito]], eesti ornitoloog, loodusfotograaf, looduskaitsja * 1949 – [[Irena Degutienė]], Leedu arst ja poliitik * 1949 – [[Ole Stavad]], Taani poliitik *[[1951]] – [[Irina Stelmach]], Eesti poliitik ja teleprodutsent * 1951 – [[Peeter Väljak]], eesti laulja ja kitarrist *[[1952]] – [[Barbara Graas]], hollandi kabetaja *[[1953]] – [[Xi Jinping]], Hiina poliitik *[[1954]] – [[Kalju Vaikjärv]], eesti sporditegelane *[[1955]] – [[Jevgenija Simonova]], vene näitleja *[[1956]] – [[Raivo Rüütel]], eesti näitleja *[[1959]] – [[Alan Wilder]], inglise muusik * 1959 – [[Martin Brundle]], Inglismaa Vormel 1 piloot * 1959 – [[Nadežda Kadõševa]], ersa rahvusest Venemaa laulja *[[1960]] – [[Lehte Alver]], eesti majandusteadlane *[[1961]] – [[Werner Günthör]], šveitsi kuulitõukaja * 1961 – [[Leho Haldna]], eesti orienteeruja, orienteerumiskohtunik ja sporditegelane * 1961 – [[Peter Machajdík]], slovaki helilooja *[[1964]] – [[Nathalie Loiseau]], Prantsusmaa kõrgkoolijuht, diplomaat ja poliitik *[[1965]] – [[Larissa Lazutina]], vene suusataja * 1965 – [[Toomas Hiio]], eesti ajaloolane * 1965 – [[Neeme Väli]], Eesti sõjaväelane *[[1966]] – [[Georgi Tõmošenko]], ukraina maletaja *[[1967]] – [[Stefan Wallin]], Soome poliitik *[[1968]] – [[Jason Donovan]], austraalia laulja ja näitleja * 1968 – [[Mathias Rust]], saksa harrastuslendur *[[1969]] – [[Siv Jensen]], Norra poliitik *[[1971]] – [[Ghil'ad Zuckermann]], keeleteadlane *[[1973]] – [[Heidi Klum]], saksa modell *1973 – [[Guntars Grīnvalds]], läti poliitik *[[1974]] – [[Alanis Morissette]], kanada laulja *[[1975]] – [[Ēriks Rags]], läti odaviskaja * 1975 – [[Frauke Petry]], saksa keemik, ettevõtja ja poliitik * 1975 – [[Nikol Pašinjan]], Armeenia ajakirjanik ja poliitik *[[1977]] – [[Sarah Wayne Callies]], ameerika näitleja * 1977 – [[Danielle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1977 – [[Guzel Jahhina]], vene keeles kirjutav tatari kirjanik * 1977 – [[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]], Iirimaa jurist ja poliitik *[[1978]] – [[Lauri Kitsnik]], eesti tõlkija ja luuletaja * 1978 – [[Antonietta Di Martino]], Itaalia kergejõustiklane *[[1979]] – [[Craig Olejnik]], Kanada näitleja *[[1982]] – [[Justine Henin]], Belgia tennisist * 1982 – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik *[[1983]] – [[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja * 1983 – [[Veiko Tubin]], eesti näitleja *[[1984]] – [[Jean Beausejour]], Tšiili jalgpallur * 1984 – [[Uisenma Borchu]], mongoli päritolu Saksamaa filmilavastaja ja -näitleja *[[1985]] – [[Tanel Leok]], eesti mootorrattasportlane * 1985 – [[Tirunesh Dibaba]], Etioopia jooksja *[[1986]] – [[Anna Haag]], Rootsi murdmaasuusataja *[[1987]] – [[Yarisley Silva]], Kuuba kergejõustiklane (teivashüppaja) *[[1988]] – [[Javier Hernández Balcázar]], Mehhiko elukutseline jalgpallur * 1988 – [[Arnold Sorina]], Vanuatu jooksja * 1988 – [[Bela Hotenašvili]], gruusia maletaja *[[1990]] – [[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja * 1990 – [[Stass Šurins]], ukraina laulja ja laulukirjutaja * 1990 – [[Roman Josi]], Šveitsi jäähokimängija *[[1992]] – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur * 1992 – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja *[[1994]] – [[Laura Nurmsalu]], eesti vibulaskur * 1994 – [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]], eesti dramaturg ja lavastaja *[[1995]] – [[Carl Starfelt]], rootsi jalgpallur * 1995 – [[Dylan Sikura]], Kanada jäähokimängija *[[1996]] – [[Tom Holland]], inglise näitleja *[[1999]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 01.]] oe3mfldoiffe0otfswyp2lbycmybvko 0 160536 7152066 5555360 2026-05-12T09:57:58Z Mees9 118868 7152066 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = David Guetta | pilt = 2023-11-16 Gala de los Latin Grammy, 22 (David Guetta).jpg | pildiallkiri = David Guetta 2023. aastal | sünninimi = Pierre David Guetta | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|11|7}} | sünnikoht = [[Pariis]] | tegev = 1984–tänapäev }}[[Pilt:David Guetta at 2011 MMVA.jpg|pisi|David Guetta 2011 MuchMusic Video Awards'il]] '''David Guetta''' (sünninimega '''Pierre David Guetta'''; sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1967]] [[Pariis]]is) on prantsuse [[Diskor|DJ]] ja plaadiprodutsent. Ta on müünud ​​üle maailma üle 10 miljoni albumi ja 65 miljoni singli ning [[Spotify|Spotifys]] on tal üle 30 miljardi striimi. Guetta valiti DJ Mag Top 100 DJ-de küsitluses esikohale aastatel 2011, 2020, 2021, 2023 ja 2025. Guetta tunnustuste hulka kuuluvad kaks [[Grammy|Grammy auhinda]], [[American Music Award]], kuus elektroonilise tantsumuusika auhinda ja [[Billboard Music Awards|Billboard Music Award]]. 2021. aasta juunis müüs ta oma salvestatud muusikakataloogi 100–150 miljoni USA dollari eest [[Warner Music|Warner Musicule]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=17. juuni 2021 |pealkiri=David Guetta müüb oma muusikakataloogi 100 miljoni dollari eest |url=https://majandus.postimees.ee/7274692/david-guetta-muub-oma-muusikakataloogi-100-miljoni-dollari-eest |väljaanne=Postimees}}</ref> == Varajane elu == Guetta sündis ja kasvas üles Pariisis. Tema isa Pierre oli [[sotsioloog]] Maroko juudi perekonnas. Tema ema Monique oli Belgia päritolu. Davidil on ka poolvend Dominique Vidal ja poolõde Joëlle Vidal ema esimesest abielust prantsuse küberneetiku Jacques Vidaliga. ==Albumid== *"[[Just a Little More Love]]" (2002) *"[[Guetta Blaster]]" (2004) *"[[Pop Life]]" (2007) *"[[One Love]]" (2009) *"[[One More Love]]" (2010) *"[[Nothing but the Beat]]" (2011) *"[[Nothing but the Beat 2.0]]" (2012) *"[[Listen]]" (2015) ==Singlid== * "[[What I Did for Love]]", koos [[Emeli Sandé]]ga, (2015) ==Isiklikku== Guetta abiellus prantsuse ööklubi mänedžeri Cathy Lobéga 1992. aastal. Neil oli kaks last: poeg sündis 2004. aasta veebruaris ja tütar 2007. aasta septembris. Pärast 22 aastat kestnud abielu lahutas paar Pariisi kohtus 2014. aasta märtsis. Kumbki pool ei osalenud kohtuistungil ja nende lahutuse põhjus on teadmata. Guetta teatas 2023. aasta Latin Grammyde jagamisel, et ootab last oma pikaajalise partneri Jessica Ledoniga. 17. märtsil 2024 teatas ta nende poja sünnist. 27. veebruaril 2026 teatas ta oma neljanda lapse sünnist. 2015. aastal hindas [[Forbes]] Guetta aastatulu 37 miljoni dollari suuruseks. Samal aastal tegi Prantsuse rahandusministeerium ühe tema ettevõtte suhtes maksurevisjoni. Tema poolvend on ajakirjanik ja aastast [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Viited == <references /> ==Välislingid== *[http://php.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&id=446 Allstarz.ee] * [https://www.youtube.com/watch?v=9fL5iWgWwno What I Did for Love] [[YouTube]]'i muusikavideo {{JÄRJESTA:Guetta, David}} [[Kategooria:DJd]] [[Kategooria:Muusikaprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 3mm82sv6xynwpqzhaxuucn0iteo2v0a 0 162876 7151774 7012771 2026-05-11T20:29:18Z ~2026-26212-64 228318 7151774 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Jaan Mets''' (21. detsember 1890 / [[2. jaanuar]] [[1891]] [[Vana-Kariste vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. september]] [[1969]] [[Uppsala]]) oli eesti põllumajandusteadlane. Tema koostatud ja toimetatud "[[Põllumajanduslik Entsüklopeedia]]: eesti põllumehe teatmik tähestik-sõnastikulises järjestuses" ilmus 1938-1940 Tallinna kirjastuse Agronoom väljaandel 3 vihikus (märksõnad A-istuti), kuid ilmumine katkes Nõukogude okupatsiooniga. Mets oli alates 1909. aastast [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsi Liivika]] liige. == Välislingid == * {{ISIK|2251}} {{JÄRJESTA:Mets, Jaan}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Agronoomide Koja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1969]] bifblphhlwkfpgd3vuhyjyc0twuah54 0 165426 7151778 7151404 2026-05-11T20:33:54Z ~2026-26212-64 228318 7151778 wikitext text/x-wiki '''Marta Elisabet Schmiedehelm''' ([[10. juuni]] [[1896]] [[Kose]], Ravila vald, [[Harjumaa]] – [[26. juuni]] [[1981]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[arheoloog]]. ==Haridus== Õppis Kõrgematel Naiskursustel Petrogradis ja [[Peterburi Ülikool|Petrogradi Ülikoolis]] 1914–1921, lõpetas [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna 1923, filosoofiamagister aastast 1923 ("Nn gooti küsimusest Eesti hilisema rooma vanaaja kultuuris arheoloogilise materjali valgustusel"). Dr. phil. 1944 ("Das Gräberfeld am Jaskowska-See in Masuren. Studien zur wastmasurischen Kultur der römischen Eisenzeit. I. Teil") Ajaloodoktoriks promoveeriti 1956. aastal. ==Töö== Teenis Petrogradis kooliõpetajana ning töötas Vene Ainelise Kultuuri Ajaloo Akadeemias. Aastatel 1924–1944 töötas Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti konservaatorina ja konservaator-assistendina. [[Ajalooline Ajakiri|Ajaloolise Ajakirja]] toimetuse liige aastast 1930. Õpetatud Eesti Seltsi sekretär 1930–1935. Tartu Riikliku Ülikooli arheoloogia kateedri assistent 1944–1977, ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia sektori vanemteadur 1947–1977 ja konsultant 1977–1981.<ref>Akadeemia 2019, nr 7, lk 1329.</ref> Tema töid on ilmunud [[1944]]. aasta väljaandes "Das Gräberfeld am Jaskowska-See in Masuren. Studien zur westmasurischen Kultur der römischen Eisenzeit". == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Akadeemia 2019, nr 7, lk 1329. * [https://www.arheo.ut.ee/kaitstud_PhD.htm Arheoloogia doktoritööd] == Välislingid == * {{ISIK|3289}} {{JÄRJESTA:Schmiedehelm, Marta}} [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Pärnu Alevi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1981]] s04gzt9lr8ptp3n03u2svirsxy18h8t 1 165441 7151790 1452508 2026-05-11T20:43:21Z ~2026-26212-64 228318 7151790 wikitext text/x-wiki Kaks korda: esimene kord 1944, mida hiljem ei arvestatud. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 20. märts 2009, kell 13:43 (UTC) [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2100.19.3:43 Ahava liikmete nimekirjas] teda pole. af87474ceeu67utnugv4jn684rbrth7 7151870 7151790 2026-05-12T04:28:15Z Kapsas123 209254 7151870 wikitext text/x-wiki Kaks korda: esimene kord 1944, mida hiljem ei arvestatud. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 20. märts 2009, kell 13:43 (UTC) [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2100.19.3:43 Ahava liikmete nimekirjas] teda pole.{{allkirjata|~2026-26212-64|11. mai 2026, kell 23:43}} 1ctqevpdaw6pyqqifv52m8qgyx78wz6 0 168527 7151768 6768382 2026-05-11T20:23:41Z ~2026-26212-64 228318 /* Haridus- ja töökäik */ 7151768 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}} {{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}} '''Anne-Liis Sõmermaa''' (sündinud '''Anne-Liis Elango'''; sündinud [[17. juuni]]l [[1938]]) on eesti [[mükoloog]], [[botaanika|botaanik]] ja [[fütopatoloog]]. Tema tegevus on olnud seotud kottseente, sh fütopatogeensete ja lihheniseerunud seente ehk samblike esinemise ja ökoloogia uurimisega. Ta on töötanud [[Tartu Ülikool]]is ja [[Eesti Maaülikool]]is. 2008. aastast on ta Eesti Maaülikooli emeriitdotsent. == Haridus- ja töökäik == Ta on lõpetanud 1957. aastal [[Miina Härma Gümnaasium|Miina Härma nimelise Tartu 2. Keskkooli]] ning 1962. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i bioloog-botaanikuna<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti Põllumajanduse Akadeemia töötajad ja vilistlased 1981-1990 |kirjastus=Tartu trükikoda |aasta=1991 |toimetaja-perekonnanimi=Sukamägi |toimetaja-eesnimi=A. |koht=Tartu |leheküljed=41}}</ref>, keemia- ja bioloogiaõpetajana. Õppis TRÜ taimesüstemaatika ja [[geobotaanika]] kateedris [[aspirantuur]]is 1966–1969, suunati tööle [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Botaanika ja Zooloogia Instituuti. [[1970]]. aastal kaitses ta [[Hans-Voldemar Trass]]i juhendamisel bioloogiadoktori väitekirja, väitekirja teemaks oli "Eesti NSV peamiste metsatüüpide [[samblik]]e [[ökoloogia]] ja [[tsönoloogia]]"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti NSV peamiste metsatüüpide samblike ökoloogia ja tsönoloogia |url=https://www.etis.ee/portal/mentorships/display/7a4bd2cf-4f92-4f27-bda6-69e5b5287fee |vaadatud=9.02.2022 |väljaanne=ETIS}}</ref>. Osa sellest väitekirjast ilmus [[monograafia]]na "Ecology of Epiphytic Lichens in Main Estonian Forest Types". 1976. aastast töötas [[Eesti põllumajanduse akadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] agronoomiaosakonnas, kus õpetas üldbioloogia ja [[botaanika]] kursusi. Põhierialaks on olnud aianduslik ja põllumajanduslik [[fütopatoloogia]]. Ta oli neljas naisdotsent teaduskonna ajaloos. Lisaks ainekursuste õpetamisele on ta juhendanud 51 diplomitööd, viis magistritööd. <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tammaru |eesnimi=Ilmatar |pealkiri=Eesti Taimekaitse 90. Anne-Liis Sõmermaa: elulugu |perekonnanimi2=Rehemaa |eesnimi2=Viivi |perekonnanimi3=Metspalu |eesnimi3=Luule |aasta=2011 |koht=Tartu |leheküljed=163-164}}</ref> Ta on juhendanud ka vabariiklikel üliõpilaste bioloogia olümpiaadidel osalejaid. Õppetöö kõrvalt on ta osalenud ekspeditsioonidel Eestis, Ahvenamaal, Lapimaal, Venemaal ja mujal. Ta on end täiendanud Leedu TA Botaanika Instituudis, Kiievi Üleliidulises Põllumajanduse Akadeemias, ATK Juhtimise Kõrgemas koolis.<ref name=":1" /> Pärast pensionile jäämist 2003. aastal töötas [[Eesti Maaülikool]]i Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi [https://kogud.emu.ee/?p=2&id=10 seente herbaariumis] kuraatori ja spetsialistina kuni 2011. aastani.<ref name=":1" /> == Ühiskondlik tegevus == Ülikoolis õppimise kõrvalt tegeles ta sõudespordiga ja kuulus Tartu Ülikooli sõudekoondvõistkonda naiste kaheksapaadil. Osales [[Üliõpilaste teaduslik ühing|Üliõpilaste Teadusliku Ühingu]] tegevustes, hiljem tegeles naisliikumisega: [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]i vilistlaskogu, [[Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing|Eesti Akadeemiliste Naiste ühing]], olles viimase president 2001.–2004. a.<ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing 80. |aasta=2006 |toimetaja-perekonnanimi=Russak |toimetaja-eesnimi=Silvia |koht=Tartu}}</ref> Oli Üleliidulise Botaanika Seltsi Eesti osakonna esimees<ref name=":0" />. On tegelenud teadusajaloo uurimisega, näiteks uurinud esimese naisagronoomi Alma Martini ja fütopatoloogi [[Elmar Emil Leppik|Elmar Lepiku]] elu ja tegevust. Ta on [https://eestitaimekaitse.emu.ee/ Eesti Taimekaitse Seltsi], [[Eesti Mükoloogiaühing|Eest Mükoloogiaühingu]], [https://aps.emu.ee/ Akadeemilise Põllumeeste Seltsi] ja [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i liige.<ref name=":1" /> == Isiklikku == Tema isa oli pedagoogikateadlane [[Aleksander Elango]], vend oli füüsik [[Mart Elango]]. Ta abiellus 1962. aastal Ado Sõmermaaga (1941–2019), kelle isa oli Tartu tööstur [[Oskar Sõmermaa]]. ==Teosed== * Temalt on ilmunud üle 80 teadusartikli ja üks ingliskeelne monograafia. * Ta on teinud kaastööd populaarteaduslikele ajakirjadele ja entsüklopeediatele. Ta on loonud õppematerjale loengute jaoks ja olnud mitme käsiraamatu kaasautor. <ref name=":1" /> * [http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=8814 "Kui roos vajab tohtrit"], Eesti Naine, 3. märts 2008 ==Viited== {{viited}} == Muud allikad == * [https://www.etis.ee/portal/mentorships/display/7a4bd2cf-4f92-4f27-bda6-69e5b5287fee] Eesti Teadusinfosüsteem == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Anne-Liis_S%C3%B5mermaa/est/ Anne-Liis Sõmermaa] elulugu ja publikatsioonide loetelu [[Eesti Teadusinfosüsteem]]is {{JÄRJESTA:Sõmermaa, Anne-Liis}} [[Kategooria:Eesti lihhenoloogid]] [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] rppmy8clttnwv19tip5zm9ovxygtxel 7151771 7151768 2026-05-11T20:25:18Z ~2026-26212-64 228318 /* Välislingid */ 7151771 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}} {{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}} '''Anne-Liis Sõmermaa''' (sündinud '''Anne-Liis Elango'''; sündinud [[17. juuni]]l [[1938]]) on eesti [[mükoloog]], [[botaanika|botaanik]] ja [[fütopatoloog]]. Tema tegevus on olnud seotud kottseente, sh fütopatogeensete ja lihheniseerunud seente ehk samblike esinemise ja ökoloogia uurimisega. Ta on töötanud [[Tartu Ülikool]]is ja [[Eesti Maaülikool]]is. 2008. aastast on ta Eesti Maaülikooli emeriitdotsent. == Haridus- ja töökäik == Ta on lõpetanud 1957. aastal [[Miina Härma Gümnaasium|Miina Härma nimelise Tartu 2. Keskkooli]] ning 1962. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i bioloog-botaanikuna<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti Põllumajanduse Akadeemia töötajad ja vilistlased 1981-1990 |kirjastus=Tartu trükikoda |aasta=1991 |toimetaja-perekonnanimi=Sukamägi |toimetaja-eesnimi=A. |koht=Tartu |leheküljed=41}}</ref>, keemia- ja bioloogiaõpetajana. Õppis TRÜ taimesüstemaatika ja [[geobotaanika]] kateedris [[aspirantuur]]is 1966–1969, suunati tööle [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Botaanika ja Zooloogia Instituuti. [[1970]]. aastal kaitses ta [[Hans-Voldemar Trass]]i juhendamisel bioloogiadoktori väitekirja, väitekirja teemaks oli "Eesti NSV peamiste metsatüüpide [[samblik]]e [[ökoloogia]] ja [[tsönoloogia]]"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti NSV peamiste metsatüüpide samblike ökoloogia ja tsönoloogia |url=https://www.etis.ee/portal/mentorships/display/7a4bd2cf-4f92-4f27-bda6-69e5b5287fee |vaadatud=9.02.2022 |väljaanne=ETIS}}</ref>. Osa sellest väitekirjast ilmus [[monograafia]]na "Ecology of Epiphytic Lichens in Main Estonian Forest Types". 1976. aastast töötas [[Eesti põllumajanduse akadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] agronoomiaosakonnas, kus õpetas üldbioloogia ja [[botaanika]] kursusi. Põhierialaks on olnud aianduslik ja põllumajanduslik [[fütopatoloogia]]. Ta oli neljas naisdotsent teaduskonna ajaloos. Lisaks ainekursuste õpetamisele on ta juhendanud 51 diplomitööd, viis magistritööd. <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tammaru |eesnimi=Ilmatar |pealkiri=Eesti Taimekaitse 90. Anne-Liis Sõmermaa: elulugu |perekonnanimi2=Rehemaa |eesnimi2=Viivi |perekonnanimi3=Metspalu |eesnimi3=Luule |aasta=2011 |koht=Tartu |leheküljed=163-164}}</ref> Ta on juhendanud ka vabariiklikel üliõpilaste bioloogia olümpiaadidel osalejaid. Õppetöö kõrvalt on ta osalenud ekspeditsioonidel Eestis, Ahvenamaal, Lapimaal, Venemaal ja mujal. Ta on end täiendanud Leedu TA Botaanika Instituudis, Kiievi Üleliidulises Põllumajanduse Akadeemias, ATK Juhtimise Kõrgemas koolis.<ref name=":1" /> Pärast pensionile jäämist 2003. aastal töötas [[Eesti Maaülikool]]i Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi [https://kogud.emu.ee/?p=2&id=10 seente herbaariumis] kuraatori ja spetsialistina kuni 2011. aastani.<ref name=":1" /> == Ühiskondlik tegevus == Ülikoolis õppimise kõrvalt tegeles ta sõudespordiga ja kuulus Tartu Ülikooli sõudekoondvõistkonda naiste kaheksapaadil. Osales [[Üliõpilaste teaduslik ühing|Üliõpilaste Teadusliku Ühingu]] tegevustes, hiljem tegeles naisliikumisega: [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]i vilistlaskogu, [[Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing|Eesti Akadeemiliste Naiste ühing]], olles viimase president 2001.–2004. a.<ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing 80. |aasta=2006 |toimetaja-perekonnanimi=Russak |toimetaja-eesnimi=Silvia |koht=Tartu}}</ref> Oli Üleliidulise Botaanika Seltsi Eesti osakonna esimees<ref name=":0" />. On tegelenud teadusajaloo uurimisega, näiteks uurinud esimese naisagronoomi Alma Martini ja fütopatoloogi [[Elmar Emil Leppik|Elmar Lepiku]] elu ja tegevust. Ta on [https://eestitaimekaitse.emu.ee/ Eesti Taimekaitse Seltsi], [[Eesti Mükoloogiaühing|Eest Mükoloogiaühingu]], [https://aps.emu.ee/ Akadeemilise Põllumeeste Seltsi] ja [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i liige.<ref name=":1" /> == Isiklikku == Tema isa oli pedagoogikateadlane [[Aleksander Elango]], vend oli füüsik [[Mart Elango]]. Ta abiellus 1962. aastal Ado Sõmermaaga (1941–2019), kelle isa oli Tartu tööstur [[Oskar Sõmermaa]]. ==Teosed== * Temalt on ilmunud üle 80 teadusartikli ja üks ingliskeelne monograafia. * Ta on teinud kaastööd populaarteaduslikele ajakirjadele ja entsüklopeediatele. Ta on loonud õppematerjale loengute jaoks ja olnud mitme käsiraamatu kaasautor. <ref name=":1" /> * [http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=8814 "Kui roos vajab tohtrit"], Eesti Naine, 3. märts 2008 ==Viited== {{viited}} == Muud allikad == * [https://www.etis.ee/portal/mentorships/display/7a4bd2cf-4f92-4f27-bda6-69e5b5287fee] Eesti Teadusinfosüsteem == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Anne-Liis_S%C3%B5mermaa/est/ Anne-Liis Sõmermaa] elulugu ja publikatsioonide loetelu [[Eesti Teadusinfosüsteem]]is {{JÄRJESTA:Sõmermaa, Anne-Liis}} [[Kategooria:Eesti lihhenoloogid]] [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] 7z4vp3hr5r0nc4noz5e7c416cvr9w8w 0 169864 7152008 7146124 2026-05-12T08:05:04Z ~2026-20154-48 226309 7152008 wikitext text/x-wiki '''Marko Tibar''' ([[14. juuli]] [[1933]] [[Viljandi]] – [[30. oktoober]] [[2014]]) oli [[Eesti NSV]] sisejulgeoleku töötaja, kes oli aastatel 1979–1990 [[ENSV siseminister]]. == Haridus == Ta soovis õppida sõjaväelenduriks, kuid suunati 1952 Vilniuse sõjaväeluure, hilisemasse KGB kooli. == Töökäik == Marko Tibar naasis Eestisse [[1955]] [[KGB]] uurijaks, asus tegelema [[stalinism]]i ohvrite rehabiliteerimisega. Ta oli 1957. aastast [[NLKP]] liige. Teenis Miilitsavalitsuse [[SORVVO|SORVO]] osakonna ülema asetäitjana<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/turistide-tulitajad-5-saade TURISTIDE TÜLITAJAD 5. SAADE], , 8. oktoober 1966</ref> oli alates 1973. aastast [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus]]e ülem. Märtsist 1979 kuni aprillini 1990 oli ta [[Eesti NSV siseminister]], [[1985]]–[[1990]] samaaegselt ka [[Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis]]u liige. Säilitas Eesti taasiseseisvumise ajal ministeeriumi rahuliku ning asjaliku joone, tänu millele jäid siin näiteks loomata OMON-i eriüksused. Autasustatud Tööpunalipu ja Punatähe ordeniga. Sai aastal 1982 miilitsa kindralmajoriks ja 1989 kindralleitnadiks. === Eesti iseseisvuse taastamise järel === Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajal töötas ta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] turvaülemana<ref>[http://www.ohtuleht.ee/28170/ekssiseminister-tibar-taunib-ebaprofessionaalsust Ekssiseminister Tibar taunib ebaprofessionaalsust]. Õhtuleht, 28. september 1998</ref>, hiljem pensionär. 2003. aastal juhtis endiste miilitsatöötajate algatusrühma, mis pidas põhiseadusevastaseks endiste miilitsatöötajate eripensioni tühistamist.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vanad-miilitsad-naevad-nalga?id=68995997 "Vanad miilitsad näevad nälga"]. Eesti Ekspress, 22. jaanuar 2003</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Tarmo Vahter]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestiekspress20141119.2.10.3 "ENSV siseminister Tibar Laulva revolutsiooni saladustest"]. Eesti Ekspress nr 47, 19. november 2014. Lk 10–12 ==Välislingid== *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263230/262531/page/259 Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis. Biograafiline lühiteatmik. Tallinn: Eesti Raamat 1985. Lk 257 (kaader 259)] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=452833&_xr=5b71deac16214 Foto: Marko Tibar 1987. aastal] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=46BNMRw2OaEj Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Tibar, Marko}} [[Kategooria:KGB töötajad Eestis]] [[Kategooria:Eesti NSV siseministrid]] [[Kategooria:Eesti NSV militsionäärid]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2014]] q0hgncm7egix0yark60f2ww7sineip8 0 172391 7151924 6944860 2026-05-12T06:51:24Z Ulrikaekm 32635 Viki 7151924 wikitext text/x-wiki [[Fail:Marge-Ly Rookäär.jpg|pisi|Marge-Ly Rookäär, 2017]]{{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2026}} '''Marge-Ly Rookäär''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1972]]) on eesti raadiosaadete toimetaja ja muusikaajakirjanik. Rookäär lõpetas [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelse Tallinna Muusikakooli]] koolimuusika, koorijuhtimise (õpetaja [[Silvia Mellik]]) ja heliloomingu (õpetaja [[Lembit Veevo]]) erialal [[1994]]. aastal ning [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] kirjanduse ja kultuuriteaduste erialal 2010. aastal. Aastail 1994–2000 oli [[Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor]]i [[dirigent]]. Töötab [[ERR]]-i [[Klassikaraadio]] tegevtoimetajana alates 1998. aastast. Rookäär on teinud aastaid [[Vikerraadio]]s ja Klassikaraadios otseülekandeid laulupidudelt, toimetanud [[Eesti Raadio]] fondisalvestusi ning vahendanud kontserte. Toimetanud Klassikaraadio saateid "Luukamber", "Teekond iseendasse", "Delta", "Küll mina laulan", "Fantaasia", "[[Ütle, mis sul on]]", "Traditsiooni Tarkus", "Usu jõud" ning stuudiokontserte "Areaal LIVE", "Koorilaulukuu" jt. Rookäär kirjutab arvamuslugusid koorikontsertidest ja peab koorimuusikablogi. Ta on toimetanud Eesti kooride esinemisi [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU)]] koorimuusikakonkursil "Let The Peoples Sing", mille [[Grand prix|''grand prix''']] on kahel korral Eestisse tulnud: [[Tallinna Muusikakeskkool|Tallinna Muusikakeskkooli]] lastekoor (dirigent [[Ingrid Kõrvits]], 2005) ja kammerkoor [[Collegium Musicale]] (dirigent [[Endrik Üksvärav]], 2017).<ref>{{Netiviide |pealkiri=TÄNA KONTSERDISAALIS. EBU koorimuusikakonkurss Let The Peoples Sing 2019 finaalkontsert |url=https://lisatud1.rssing.com/chan-8788593/article126256.html |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=lisatud1.rssing.com}}</ref> Konkursi algatas 1966. aastal [[BBC]] propageerimaks koorimuusikat raadioeetris. Konkurss toimub igal teisel aastal mõnes Euroopa kultuurikeskustes (tavaliselt eelmise konkursi võitjamaa) ja koorid lähetab konkursile rahvusraadio. Kui esimeses voorus kuulab žürii koore helilintidelt, siis finaal toimub avaliku kontserdina, mis EBU raadiojaamade vahendusel oma rohkem kui miljoni raadiokuulajaga on üks maailma suurima auditooriumiga koorimuusika raadiosaade. ==Tunnustus== *[[2008]] – [[Eesti Rahvusringhääling]]u aasta parima toimetaja *[[2009]] – [[Eesti Kooriühing]]u koostööpreemia *[[2016]] – Eesti Rahvusringhäälingu kolleegipreemia *[[2016]] – [[Sirp (ajaleht)|kultuurilehe Sirp]] eripreemia muusikateemaliste kirjutiste võistlusel *[[2017]] – [[Gustav Ernesaksa Fond|Gustav Ernesaksa Fondi]] kooriliikumise edendamise stipendium pikaajalise ja silmapaistva töö eest Eesti koorimuusika nähtavaks tegemisel == Viited == <references /> == Välislingid == * [http://marge-ly.blogspot.com.ee/?view=magazine Marge-Ly Rookääru blogi] * [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/12/18/Eesti-Rahvusmeeskoor-75-Eesti-Rahvusmeeskoori-sünnipäevakontsert-“Sügav-rahu”-16-novembril-Estonia-kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor 75] / Marge-Ly Rookäär, [[Muusika (ajakiri)|ajakiri Muusika]], 18. detsember 2019 * [https://menu.err.ee/923405/klassikaraadio-24-marge-ly-rookaar-oleksin-tahtnud-kohtuda-ernesaksaga Marge-Ly Rookäär: oleksin tahtnud kohtuda Ernesaksaga] / ERR.ee, 25. märtsil 2019 * [https://www.ohtuleht.ee/869093/raadiokolleeg-marge-ly-rookaar-ilus-laul-vottis-andresel-silmad-marjaks-ta-ei-peljanud-emotsiooni-ta-jagas-seda- Raadiokolleeg Marge-Ly Rookäär: Ilus laul võttis Andresel silmad märjaks. Ta ei peljanud emotsiooni, ta jagas seda.] / Õhtuleht, 4. aprill 2018 * [https://arhiiv.err.ee/seeria/luukamber/muusika/69 Raadiosaade "Luukamber"]{{Vikitsitaadid}} {{DEFAULTSORT:Rookäär, Marge-Ly}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] ss1ttla6iueksbuddptj60mmpy7bc47 0 176089 7151899 7087384 2026-05-12T05:57:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151899 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RichterWappen.jpg|thumb|Richteri suguvõsa vapp.]] '''Christoph Adam von Richter''' ([[vene keel]]es Кристоф Адам (Христофор Адамович) фон Рихтер) ([[27. mai]] [[1751]] – [[3. jaanuar]] [[1815]] [[Riia]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa päritolu]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] riigitegelane. ==Elulugu== Ta oli [[Sidgunda mõis]]niku [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] sekretäri ja [[Liivimaa õuekohus|õuekohtu]] [[assessor]]i [[Christoph von Richter]]i (1713–1762) ja tema abikaasa Hedwig Beata von Richteri (1730–1810) poeg.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz, 1929, lk 170 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000558/images/index.html?seite=179].</ref> [[1771]]. aastal immatrikuleeriti ta [[Göttingeni ülikool]]i, kus õppis [[õigusteadus]]t. [[1774]]. aasta paiku sai temast [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] sekretär, kellena oli tegev [[1786]]. aastani. Selles ametis oli ta [[1779]]. ja [[1785]]. aastal rüütelkonna esindaja [[Peterburi]]s. [[1784]]−1786 oli ta Liivimaa [[ökonoomiadirektor]].<ref name="bbld">{{BBLD}}</ref> [[1787]]. aastal oli ta [[Südametunnistuskohus|Tallinna südametunnistuskohtu]] aadlikust [[assessor]].<ref>Lieflandischer Adress- und Post- Calender auf das Jahr Christi 1784. Mitau: Gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen, 1784, lk 38.</ref> [[Riiginõunik (Venemaa)|Riiginõunik]]uks tõusnuna oli ta [[6. jaanuar]]ist kuni 12. septembrini [[1797]] [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[Liivimaa kubernerid|viitsekuberner]] ja seejärel kuni [[29. august]]ini [[1808]] [[Liivimaa tsiviilkuberner]].<ref>[https://web.archive.org/web/20121025051838/http://www.pseudology.org/colonels/GenGub.htm Генерал-губернаторства].</ref> [[1799]]. aastal sai [[tõeline riiginõunik|tõeliseks riiginõunikuks]] ja [[1808]]. aastal nimetati [[Venemaa keisririigi senaatorite loend|Venemaa keisririigi senaator]]iks. Lõpetas karjääri [[salanõunik]]u auastmes. Teda autasustati [[Püha Anna orden|Püha Anna]] I klassi ordeniga. Ta oli üks [[1802]]. aastal loodud [[Liivimaa Maakrediitselts|Liivimaa Maakrediidiseltsi]] asutajaid.<ref name="bbld"/> 1792. aastal valiti ta kui üks asutajaliikmeid ka [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi]] [[Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond|tegevliikmeks]].<ref>EAA, f. 1185, n. 1, s. 1231, L 1.</ref> ==Perekond== Ta abiellus 1777. aastal vabapreili Margaretha Dorothea von Budbergiga (1759–1809), kes oli vabahärra [[Liivimaa maamarssal]]i [[Leonhard Johann von Budberg]]i (1727–1796) ja Margaretha Dorothea von Trautvetteri tütar (1715–1786)<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz, 1929, lk 656 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000559/images/index.html?seite=16].</ref><ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I, Görlitz, 1929, lk 171 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000558/images/index.html?seite=180].</ref> Abielust sündisid: *[[Georg Leonhard Christoph von Richter|Leonhard]] (1778–1823), kindralmajor, [[Riia komandant]], kirjanik [[Christoph Melchior Alexander von Richter|Alexander von Richter]]i (1803–1864) isa *[[Otto Johann Engelbrecht von Richter|Otto]] (1779–1833), riiginõunik, kammerhärra *[[Burchard Adam von Richter|Burchard]] (1782–1832; [[:ru:Рихтер, Борис Христофорович|ru]]), kindralleitnant, kindraladjutant; jalaväekindral [[Otto von Richter (sõjaväelane)|Otto von Richteri]] (1830–1908; [[:ru:Рихтер, Оттон Борисович|ru]]) isa *Natalie Elisabeth Emilie (1787–?), abiellus [[1808]]. aastal polkovnik [[Ivan Dmitrijev]]iga. Tema emapoolne vanaisa [[Christoph Adam von Richter (1694–1758)|Christoph Adam von Richter]] (1694–1758) oli Eestimaa maanõunik ja [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõisnik]] [[Haapsalu]] juures,<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz, 1930, lk 253 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=1023].</ref> ning isapoolne vanaisa [[Otto Christoph von Richter]] (1678–1729), Liivimaa poliitik ja [[Liivimaa maamarssal|maamarssal]] 1717–1721. ==Mõisavaldused== Richterile kuulus märkimisväärne maavaldus. Oma isalt päris ta sugukonnamõisa [[Sidgunda mõis|Sidgunda]] (''Siggund''), mis kuulus perekonnale aastatel 1598−1920. Lisaks sellele jättis isa talle veel [[Šķiliņi mõis|Šķiliņi]] ja [[Elmji mõis|Elmji]] (''Adamshof'') mõisad. Lisaks pärandile laiendas Richter neid maavaldusi veelgi. 1780. aastal kuulus talle [[Iļķēni mõis|Iļķēni]] (''Hilchensfähr'') mõis. 1795. aastal [[pandivaldus|pantis]] ta kompleksi, mille koosseisu kuulusid [[Cesvaine mõis|Cesvaine]] (''Schloß Sesswegen''), [[Aizkuja mõis|Aizkuja]] (''Aiskuje''), [[Bučauska mõis|Bučauska]] (''Butzkowsky''), [[Kraukļi mõis|Kraukļi]] (''Gravendahl''), [[Birzi mõis|Birzi]] (''Modohn'') ja [[Lode mõis (Cesvaine kihelkond)|Lode]] (''Lohdenhof'') mõisad; aastal 1806 kirjutati need tema pärusvalduseks. ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Vabahärra [[Balthasar von Campenhausen (1745–1800)|Balthasar von Campenhausen]] | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa asekuberner]] | aeg= [[1797]] | järgnev= [[Christian von Behr]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Krahv [[Ernst Burchard von Mengden]] | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa tsiviilkuberner]] | aeg=[[1797]]–[[1808]] | järgnev= [[Ivan Repjev|Ivan Nikolajevitš Repjev]]}} {{lõpp}} == Välislingid == *{{BBLD|GND1159966087}} {{DEFAULTSORT:Richter, Christoph Adam von}} [[Kategooria:Richterid|Christoph Adam von]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Liivimaa kubernerid]] [[Kategooria:Liivimaa viitsekubernerid]] [[Kategooria:Liivimaa rüütelkonna sekretärid]] [[Kategooria:Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmed]] [[Kategooria:Göttingeni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1751]] [[Kategooria:Surnud 1815]] r9dzgydnmrde4bpegndhdkql8yfb3xp 0 177932 7151960 6411616 2026-05-12T07:38:24Z Velirand 67997 7151960 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Győr-Moson-Soproni komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Győr-Moson-Sopron vármegye | lipp = FLAG-Gyor-Moson-Sopron-megye.svg | lipu_link = Lipp | vapp = HUN Győr-Moson-Sopron megye COA.png | vapi_link = Vapp | pindala = | elanikke = 471648 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Győr]] | asendikaardi_pilt = Gyor-Moson-Sopron in Hungary.svg }} '''Győr-Moson-Soproni komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] loodeosas. Piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga ja läänes [[Austria]]ga. Komitaadi halduskeskus on [[Győr]], teised suuremad linnad on [[Sopron]], [[Mosonmagyaróvár]], [[Kapuvár]] ja [[Csorna]]. Komitaat loodi 1950. aastal Győri komitaadi ja Moson-Soproni komitaadi liitmise teel. Komitaadis on seitse [[kreis (Ungari)|kreisi]], mis jagunevad 182 vallaks: # [[Csorna kreis]] # [[Győri kreis]] # [[Kapuvári kreis]] # [[Mosonmagyaróvári kreis]] # [[Pannonhalma kreis]] # [[Soproni kreis]] # [[Téti kreis]] 2013. aastani oli haldusüksusena seitse väikepiirkonda: # [[Csorna väikepiirkond]] # [[Győri väikepiirkond]] # [[Kapuvári väikepiirkond]] # [[Mosonmagyaróvári väikepiirkond]] # [[Pannonhalma väikepiirkond]] # [[Sopron-Fertődi väikepiirkond]] # [[Téti väikepiirkond]] == Välislingid == * [https://gyms.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} {{koord |type=adm1st |region=HU-GS |dim=120000}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Győr-Moson-Soproni komitaat| ]] f6d4izbpahyt3xvm8fnzhg5izuuderi 0 180153 7151999 7026771 2026-05-12T07:55:34Z Taurus404 80079 /* Väited */ 7151999 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alexander Dyukov.jpg|pisi|Aleksandr Djukov (2015)]] '''Aleksandr Djukov''' ([[vene keel]]es Александр Решидеович Дюков; sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1978]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] ajaloolane ja ajakirjanik.<ref>[http://scepsis.ru/authors/id_537.html Научно-просветительский журнал "Скепсис": Александр Дюков] ISSN 1683-5573, OCLC 183275242 </ref> == Elulugu == Lõpetas 2004. aastal Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli Ajaloo-arhiivi Instituudi Moskvas, kirjutades diplomitöö teemal “Nõukogude partisaniliikumise juhtimissüsteemi moodustamine ja arendamine 1941–1943". Töötas 2004–2007 Venemaa riiklikus uudisteagentuuris [[TASS]]. Aastast 2008 fondi [[Ajalooline Mälu]] direktor. 2010–2016 Venemaa ja Ida-Euroopa ajalooliste uuringute ajakirja peatoimetaja.<ref>https://a-dyukov.livejournal.com/</ref> Aastast 2012 [[Venemaa Ajaloo Selts]]i liige (taasasutaja). Aastast 2017 Venemaa Teaduste Akadeemia Venemaa Ajaloo Instituudi teaduslik kaastöötaja (osalise koormusega).<ref>http://iriran.ru/?q=node/1585</ref> Tema uurimishuvid hõlmavad Nõukogude partisaniliikumise ajalugu, natside okupatsiooni, nõukogudevastaste relvastatud rühmituste tegevust, Nõukogude võimu repressiivtegevust Baltimaades ja Lääne-Ukrainas ning ajaloo politiseerimist. == Väited == Djukovi hinnangul liialdavad Eesti ajaloolased süstemaatiliselt Nõukogude võimu ajal [[Küüditamine|küüditatute]] arvuga; küüditatuid oli liiga vähe, et Eestis toimunud küüditamisi võiks nimetada [[genotsiid]]iks. Samuti on ta avaldanud arvamust, et küüditamised olid õigustatud ning NSV Liidus represseeriti üksnes neid, kes olid teinud aktiivset koostööd Saksa okupatsioonivõimudega või Nõukogude võimule vastu hakanud. Eesti Kaitsepolitsei on teda oma 2008. aastaraamatus nimetanud ajaloovõltsijaks, kes tegutseb koostöös Venemaa julgeolekuorganitega: "Kuigi Aleksandr Djukovil puuduvad ajaloolasena nii teaduslik kraad kui ka silmapaistvad professionaalsed saavutused, pääseb ta väga kergesti ligi Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) arhiivis säilitatavatele dokumentidele. Tavaajaloolastele, sealhulgas ka Venemaa kodanikele, on selle arhiivi uksed kindlalt suletud. A. Djukov tegutseb seega kindlasti FSB täielikul teadmisel ja heakskiidul."<ref>Kaitsepolitseiamet. Aastaraamat 2008. Lk 29</ref> 2008. aastal ilmunud Läti dokumentaalfilmist "[[Nõukogude lugu]]" (The Soviet Story"): "Tehnoloogilisest vaatenurgast on film väga hästi filmitud, kasutades arvutigraafikat ja asjatundlikku monteerimist. See on emotsionaalselt väga mõjukas; Läti poliitikud, kes SELLISI asju koolilastele näitavad, on lihtsalt hullud, kes on joobunud Venemaa-vihkamisest. On hirmutav mõelda psühholoogilisele traumale, mida see film lastele tekitab.Olen rahulik inimene, aga pärast kahe kolmandiku filmi vaatamist oli mul ainult üks soov: režissöör isiklikult tappa ja Läti saatkond maha põletada."<ref>https://a-dyukov.livejournal.com/385527.html</ref> Djukov kõneles 20, märtsil 2009 Moskvas Läti saatkonna ees toimunud piketil, kus osalejad poosid üles ja põletasid filmi režissööri [[Edvīns Šnore]] kuju.<ref>https://web.archive.org/web/20171112101000/https://www.youtube.com/watch?v=xHTSFqXsDG8</ref> Vene ajaloolase Irina Pavlova sõnul: "See noormees [Djukov] propageerib kadestamisväärse innukusega uut vangivalvurite käsitlust Nõukogude ajaloost, mis põhineb pimedal usul talle edastatud FSB arhiivide dokumentidesse."<ref>https://web.archive.org/web/20090415171744/http://www.grani.ru/Politics/Russia/m.148683.html</ref> 19. jaanuarist kuni 15. veebruarini 2012 esitas Djukovi juhitud Ajalooline Mälu Fond Venemaa Riiklikus Keskmuuseumis (Moskvas) näituse "Varastatud lapsepõlv: Läti territooriumile küüditatud laste saatus aastatel 1943–1944", mis oli pühendatud laste saatusele, kes langesid karistusoperatsioonide ohvriks Lätiga piirnevates Venemaa ja Valgevene piirkondades ning küüditati Riia lähedal asuvasse Salaspilsi koonduslaagrisse. Näituse korraldajate sõnul viidi need operatsioonid läbi Saksa poolel tegutsenud läti üksuste poolt. 3. veebruaril 2012 mõistis Läti välisministeerium näituse hukka öeldes, et see on "pahatahtlik ajaloo võltsimine, eksitav üritus, mis on läbi viidud avalikult propaganda eesmärgil", mis "teenib nende jõudude huve, kelle eesmärk on takistada Venemaa-Läti suhete normaliseerimist". Djukov ise on Läti diplomaatia sõnul "taas kord silma paistnud tendentslike avastustega" ja nagu ka tema näitusel, pole sellel mingit seost ajalooteadusega.<ref>https://web.archive.org/web/20150610201844/http://historyfoundation.ru/ru/fund_item.php?id=209</ref> 29. veebruaril 2012 esitles Djukov Riias Moskva majas oma uut raamatut "Kes juhtis Nõukogude partisane? Organiseeritud kaos".<ref>https://web.archive.org/web/20141129020321/http://historyfoundation.ru/ru/fund_item.php?id=215</ref> Reisi kasutati ka näituse"Varastatud lapsepõlv" ettevalmistamiseks Riias. 2. märtsil, kui Djukov Venemaale naasis, kuulutas [[Läti välisminister]] ta Lätis ''persona non grata''‘ks.<ref>https://web.archive.org/web/20120305185720/http://www.historyfoundation.ru/ru/fund_item.php?id=214</ref> 13. augustil 2014 saabus Djukov Leetu oma raamatu "Holokausti eelõhtul" esitlusele, mis oli kavandatud 14. augustile. Ta peeti Leedu võimude poolt kinni saabumisel Vilniuse lennujaama öeldes, et ta on riiki sisenemise keeluga isikute nimekirjas.<ref>https://web.archive.org/web/20190228191917/https://tass.ru/proisshestviya/1378979</ref> == Teosed == *"Миф о геноциде: Репрессии Советских властей в Эстонии (1940-1953)", Москва 2007, ISBN 9785903588053 (monograafia "Müüt genotsiidist: nõukogude võimude repressioonid Eestis 1940-1953") [http://scepsis.ru/library/id_1882.html Digitaalselt] *Deporteerimised Eestis. Kuidas see toimus tegelikult. Nõukogude võimude repressioonidest Eestis 1940-1953, toimetaja [[Vladimir Iljaševitš]], Tallinn: Tarbeinfo 2009, ISBN 9789985972199 **[http://www.historyfoundation.ru/dl.php?file=77 Aleksandr Djukov. Deporteerimised Eestis. Kuidas see toimus tegelikult. Nõukogude võimude repressioonidest Eestis 1940–1953 Tallinn] *[http://www.historyfoundation.ru/dl.php?file=716 “DESTROY AS MUCH AS POSSIBLE…” LATVIAN COLLABORATIONIST FORMATIONS ON THE TERRITORY OF BELARUS, 1942-1944.], “HISTORICAL MEMORY” FOUNDATION. B.Levshinsliy per., 10/2, Moscow, 119034, Russian Federation. First English publication in 2010 by [[Johan Bäckman|JOHAN BECKMAN]] INSTITUTE, ISBN 978-5-9990-0006-4 == Isiklikku == Aleksandr Djukov on ema poolt Nõukogude Liidu ja Venemaa [[diversioon]]itegevuse alusepanija ning viimase "vanaisaks" tituleeritud [[Ilja Starinov]]i lapselaps. Isa on Guyanast pärit indialane.<ref>https://a-dyukov.livejournal.com/230834.html?thread=3779250#t3779250</ref> Aastast 2012 on ta ''[[persona non grata]]'' Lätis ja aastast 2014 Leedus. == Sanktsioonid == 23. oktoobril 2025 kehtestas Euroopa Liit talle sanktsioonid: "Aleksandr Djukov on Ajaloolise Mälu Fondi direktor, mis viib läbi pseudoajaloolisi uuringuid, mis toetavad Venemaa Föderatsiooni valitsuse ametlikku poliitikat. Ajalooliste faktidega manipuleerides on Ajaloolise Mälu Fondi uuringute eesmärk õigustada Nõukogude repressioone ja säilitada kuvandit, et Venemaa võitleb laialt levinud natsismi vastu riikides, mis on Venemaale vastanduvad. Ukrainat kujutatakse natside juhitava riigina. Ajaloolise Mälu Fondi direktorina vastutab Aleksandr Djukov Fondi tegevuse eest propaganda levitamisel. Lisaks on Aleksandr Djukov presidendi rahvussuhete nõukogu liige. Rahvussuhete nõukogu on Venemaa presidendi alluvuses olev nõuandev ja konsultatiivne organ, mis on loodud riikliku poliitika parandamiseks rahvussuhete valdkonnas. See töötab ebaseaduslikult okupeeritud Ukraina territooriumide Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja integreerimise nimel Venemaaga. Seega toetab Aleksandr Djukov poliitikat, mis õõnestab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust ning toetab Venemaa Föderatsiooni valitsust, mis on vastutav Krimmi annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest, ja saab sellest kasu."<ref>https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02014D0145-20251023</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *http://a-dyukov.livejournal.com/ *[http://www.postimees.ee/260907/esileht/valisuudised/285258.php Vene ajaloolane: eestlased liialdavad represseeritute arvuga], Postimees, 25. september 2007 *[[Aadu Must]]: [http://www.postimees.ee/270907/esileht/siseuudised/285280.php Vene ajaloolase käsitlus tundub olevat liiga kitsas], Postimees, 25. september 2007 *Heiki Suurkask: [https://epl.delfi.ee/news/arvamus/heiki-suurkask-miks-vene-ajaloolane-valetab?id=51102850 Miks Vene “ajaloolane” valetab?], Eesti Päevaleht, 29. september 2007 *[https://archive.today/20130706083951/www.izvestia.ru/world/article3108703/ Ксения Фокина: Российский историк опубликовал книгу о репрессиях против эстонцев], Izvestija, 26. september 2007 *[[Toomas Hiio]]: [http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&L=1&no_cache=1&tx_ttnews%5Btt_news%5D=277&tx_ttnews%5BbackPid%5D=293&cHash=730f1ee1a4 Arvude vaidlustamine], Diplomaatia nr 49-50, Oktoober 2007 *Argo Ideon: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/5A79890F8A05B659C225739200542D0F Küüditamine kui humanismi väljendus], [[Eesti Ekspress]], 15. november 2007 *[http://www.epl.ee/artikkel/407896 Vene ajaloolane: küüditamine oli kui väljasõit rohelusse], [[Eesti Päevaleht]], 15. november 2007 *[http://www.baltictimes.com/news/articles/19306/ Deportations were like a family picnic - claim], [[The Baltic Times]] koostöös [[Baltic News Service]]-ga, 15. november 2007 *[http://www.postimees.ee/?id=95343 Vastuoluline Vene ajaloolane tuleb Eestisse küüditamisest rääkima], Postimees, 17. märts 2009 *Alo Raun: [http://www.postimees.ee/?id=99978 Postimees.ee reportaaž: «koletist» ja kagebiite kuulamas], Postimees, 27. märts 2009 *Kalev Kask: [http://epl.delfi.ee/news/eesti/vene-ajaloolane-eesti-politseipataljonid-tapsid-juute?id=51163637 Vene ajaloolane: Eesti Politseipataljonid tapsid juute], [[Eesti Päevaleht]], 27. märts 2009 *[[Ülo Tuulik]]u arvamus: [http://www.postimees.ee/?id=119749 valetamise alandav kergus], Postimees, 16. mai 2009 {{DEFAULTSORT:Djukov, Aleksandr}} [[Kategooria:Venemaa ajaloolased]] [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] n2bwlfcfmzrdlhb5mjfe9z6eg3s3hud 0 180594 7152109 7074077 2026-05-12T11:10:26Z ~2026-28517-26 229219 7152109 wikitext text/x-wiki {{Mall:Lennufirma | lennufirma_nimi = Pakker Avio | kodulennujaam = [[Tallinna lennujaam]]<br /> | lennukeid = | peakorter = [[Ülenurme lennujaam]], {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]] | võtmeisikud = Enn Eelmets, Ain Siimsaare (2023)<ref name="LENNU_1">{{Netiviide |url=http://www.ecaa.ee/atp/index.php?id=474 |pealkiri=Lennuameti veeb: Eesti lennuettevõtjad |vaadatud=2009-08-13 |arhiivimisaeg=2009-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090305114605/http://www.ecaa.ee/atp/index.php?id=474 |url-olek=ei tööta }}</ref> | veebileht = http://www.pakkeravio.ee/ }} '''AS Pakker Avio''' oli [[Eesti]] lennu- ja koolitusettevõte<ref name="LENNU_1" />, mis asutati 12. juunil [[1995]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=PAKKER AVIO AS (10244223) E-Krediidiinfo |url=https://www.e-krediidiinfo.ee/10244223-PAKKER%20AVIO%20AS |vaadatud=2023-04-30 |väljaanne=www.e-krediidiinfo.ee}}</ref> See oli [[Balti riigid|Balti riikide]] esimene litsentseeritud [[eralennukool]], mis alustas lennukoolitust 1990. aastal. 2023. aasta alguse seisuga oli lennukooli lõpetanud üle 300 era- ja ametipiloodi Eestist ja teistest [[Euroopa riigid|Euroopa riikidest]].<ref name=":0" /> Pakker Avio asus [[Tartu lennujaam|Tartu lennujaamas]], kust alustati paljusid õppelende, mille käigus külastati lennuvälju üle Eesti. Pakker Avio korraldas lisaks huvilende ja tellimuslende neljakohalisel lennukil [[Cessna 172|Cessna C172]]. 2023. aasta seisuga oli ettevõttel üheksa lennukit, üks helikopter ja üks [[gürokopter]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Pakker Avio: Ettevõttest |url=https://www.pakkeravio.ee/ |vaadatud=2023-04-30 |väljaanne=Pakker Avio |keel=en |arhiivimisaeg=2023-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230430133252/https://www.pakkeravio.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 30. juunist 2025 on Pakker Avio lennuettevõtja [[lennutegevusluba]] peatatud ja ärilise lennutranspordi sertifikaadi käitamistingimused kehtetuks tunnistatud. Lennuettevõtja sertifikaat äriliseks lennutranspordiks on tunnistatud kehtetuks alates 20. jaanuarist 2026.<ref>[https://transpordiamet.ee/lennuettevotjad Sertifitseeritud lennuettevõtjad], Transpordiamet (vaadatud 24.01.2026)</ref> Pakker Avio lõpetas ka koolitustegevuse aastal 2026. == Teenused == 2023. aastal korraldas Pakker Avio huvilende neljakohalise väikelennukiga [[Cessna C172R]], tutvumislende lennukitel Cessna 172 ja helikopteril [[Robinson R22|Robinson 22]], ning tellimuslende (reisijate või lasti transpordiks [[kommertslennud|kommertslende]] lennukitel Cessna C172R, [[erilennud|erilendudena]] näiteks foto-, vaatlus- ja vaktsineerimislende).<ref name=":0" /> Firma rentis lennukeid Cessna C172R ([[Garmin G1000]]), Cessna C172M ([[Garmin G5]] ja [[G650]]), Cessna F172L ([[Garmin G5]]) ja Cessna C152.<ref name=":0" /> Samuti pakkus Pakker Avio hooldus- ja remonditöid ühe ja kahe [[kolbmootor]]iga lennukitele. == Lennukipark == Pakker Avio lennukipark oli 2023. aastal järgmine. {| class="wikitable sortable" |- !Lennuki mudel !! Arv !! Reisijakohti !! Kutsungid |- |[[Cessna 172]] ||align=center|4 || align="center" |4||ES-ECF, ES-ECG, ES-VCW, ES-ECY |- |[[Cessna 152]] ||align=center|2 || align="center" |2||ES-ECL, ES-ECX |- |[[Piper Navajo]] ||align=center|1 ||align=center|8||ES-EPA |- |[[Robinson R-22]] ||align=center|1 ||align=center|2|| ES-HPK |- |[[Sonaca S201]] ||align=center|2 ||align=center|2 ||ES-ESP, ES-ESR |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Tarmo Vahter]], [[Argo Ideon]], [[Mihkel Kärmas]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69069285/tuli-ohus "Tüli õhus"], Eesti Ekspress/ETV "Pealtnägija", 28.06.2006 * [[Mirjam Mäekivi]], [https://www.postimees.ee/1547521/lennufirma-ei-tohtinud-cessnaga-vaktsiini-kulvata "Lennufirma ei tohtinud Cessnaga vaktsiini külvata"], Postimees, 19. mai 2006 * [[Küllike Rooväli]], [https://www.postimees.ee/1547185/marutaudilennuk-eksis-venemaale "Marutaudilennuk eksis Venemaale"], Postimees, 18. mai 2006 * [https://www.postimees.ee/1413425/louna-eestis-kadus-kopter-koos-piloodiga "Lõuna-Eestis kadus kopter koos piloodiga"], Postimees, 13. mai 2004 * [[Villu Päärt]], [https://www.postimees.ee/1882401/aino-jarvesoo-kulvab-lendlehti-lennukilt "Aino Järvesoo külvab lendlehti lennukilt"], Postimees, 31. juuli 2001 * [[Hindrek Riikoja]], [https://www.postimees.ee/1869879/erafirma-uurib-riigi-lennukit-riigiasutustele "Erafirma üürib riigi lennukit riigiasutustele"], Postimees, 28. mai 2001 * [[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]], [https://tartu.postimees.ee/2521409/ulenurmel-on-oppelendurite-paradiis "Ülenurmel on õppelendurite paradiis"], Postimees, 2. oktoober 1997 [[Kategooria:Eesti lennufirmad]] [[Kategooria:Lennundusvaldkonnas tegutsevad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid]] nbeha4itm2fpje80gsge33hqh5fsd5p 7152113 7152109 2026-05-12T11:16:49Z ~2026-28517-26 229219 7152113 wikitext text/x-wiki {{Mall:Lennufirma | lennufirma_nimi = Pakker Avio | kodulennujaam = [[Tallinna lennujaam]]<br /> | lennukeid = | peakorter = [[Ülenurme lennujaam]], {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]] | võtmeisikud = Enn Eelmets, Ain Siimsaare (2023)<ref name="LENNU_1">{{Netiviide |url=http://www.ecaa.ee/atp/index.php?id=474 |pealkiri=Lennuameti veeb: Eesti lennuettevõtjad |vaadatud=2009-08-13 |arhiivimisaeg=2009-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090305114605/http://www.ecaa.ee/atp/index.php?id=474 |url-olek=ei tööta }}</ref> | veebileht = }} '''AS Pakker Avio''' oli [[Eesti]] lennu- ja koolitusettevõte<ref name="LENNU_1" />, mis asutati 12. juunil [[1995]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=PAKKER AVIO AS (10244223) E-Krediidiinfo |url=https://www.e-krediidiinfo.ee/10244223-PAKKER%20AVIO%20AS |vaadatud=2023-04-30 |väljaanne=www.e-krediidiinfo.ee}}</ref> See oli [[Balti riigid|Balti riikide]] esimene litsentseeritud [[eralennukool]], mis alustas lennukoolitust 1990. aastal. 2023. aasta alguse seisuga oli lennukooli lõpetanud üle 300 era- ja ametipiloodi Eestist ja teistest [[Euroopa riigid|Euroopa riikidest]].<ref name=":0" /> Pakker Avio asus [[Tartu lennujaam|Tartu lennujaamas]], kust alustati paljusid õppelende, mille käigus külastati lennuvälju üle Eesti. Pakker Avio korraldas lisaks huvilende ja tellimuslende neljakohalisel lennukil [[Cessna 172|Cessna C172]]. 2023. aasta seisuga oli ettevõttel üheksa lennukit, üks helikopter ja üks [[gürokopter]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Pakker Avio: Ettevõttest |url=https://www.pakkeravio.ee/ |vaadatud=2023-04-30 |väljaanne=Pakker Avio |keel=en |arhiivimisaeg=2023-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230430133252/https://www.pakkeravio.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 30. juunist 2025 on Pakker Avio lennuettevõtja [[lennutegevusluba]] peatatud ja ärilise lennutranspordi sertifikaadi käitamistingimused kehtetuks tunnistatud. Lennuettevõtja sertifikaat äriliseks lennutranspordiks on tunnistatud kehtetuks alates 20. jaanuarist 2026.<ref name=":1">[https://transpordiamet.ee/lennuettevotjad Sertifitseeritud lennuettevõtjad], Transpordiamet (vaadatud 24.01.2026)</ref> 2026 aasta lõpetas Pakker Avio ka koolitustegevuse ja enam kehtivuse kaotas lennukoolituse organisatsiooni sertifikaat. == Teenused == 2023. aastal korraldas Pakker Avio huvilende neljakohalise väikelennukiga [[Cessna C172R]], tutvumislende lennukitel Cessna 172 ja helikopteril [[Robinson R22|Robinson 22]], ning tellimuslende (reisijate või lasti transpordiks [[kommertslennud|kommertslende]] lennukitel Cessna C172R, [[erilennud|erilendudena]] näiteks foto-, vaatlus- ja vaktsineerimislende).<ref name=":0" /> Firma rentis lennukeid Cessna C172R ([[Garmin G1000]]), Cessna C172M ([[Garmin G5]] ja [[G650]]), Cessna F172L ([[Garmin G5]]) ja Cessna C152.<ref name=":0" /> Samuti pakkus Pakker Avio hooldus- ja remonditöid ühe ja kahe [[kolbmootor]]iga lennukitele. Aastast 2026 Pakker Avio enam hooldus- ja remonttöid ei teosta ning kehtetuks on tunnistatud nii hooldusorganisatsiooni kui ka jätkuva lennukõlblikkus organisatsiooni vastavad sertifikaadid.<ref name=":1" /> == Lennukipark == Pakker Avio lennukipark oli 2023. aastal järgmine. {| class="wikitable sortable" |- !Lennuki mudel !! Arv !! Reisijakohti !! Kutsungid |- |[[Cessna 172]] ||align=center|4 || align="center" |4||ES-ECF, ES-ECG, ES-VCW, ES-ECY |- |[[Cessna 152]] ||align=center|2 || align="center" |2||ES-ECL, ES-ECX |- |[[Piper Navajo]] ||align=center|1 ||align=center|8||ES-EPA |- |[[Robinson R-22]] ||align=center|1 ||align=center|2|| ES-HPK |- |[[Sonaca S201]] ||align=center|2 ||align=center|2 ||ES-ESP, ES-ESR |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Tarmo Vahter]], [[Argo Ideon]], [[Mihkel Kärmas]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69069285/tuli-ohus "Tüli õhus"], Eesti Ekspress/ETV "Pealtnägija", 28.06.2006 * [[Mirjam Mäekivi]], [https://www.postimees.ee/1547521/lennufirma-ei-tohtinud-cessnaga-vaktsiini-kulvata "Lennufirma ei tohtinud Cessnaga vaktsiini külvata"], Postimees, 19. mai 2006 * [[Küllike Rooväli]], [https://www.postimees.ee/1547185/marutaudilennuk-eksis-venemaale "Marutaudilennuk eksis Venemaale"], Postimees, 18. mai 2006 * [https://www.postimees.ee/1413425/louna-eestis-kadus-kopter-koos-piloodiga "Lõuna-Eestis kadus kopter koos piloodiga"], Postimees, 13. mai 2004 * [[Villu Päärt]], [https://www.postimees.ee/1882401/aino-jarvesoo-kulvab-lendlehti-lennukilt "Aino Järvesoo külvab lendlehti lennukilt"], Postimees, 31. juuli 2001 * [[Hindrek Riikoja]], [https://www.postimees.ee/1869879/erafirma-uurib-riigi-lennukit-riigiasutustele "Erafirma üürib riigi lennukit riigiasutustele"], Postimees, 28. mai 2001 * [[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]], [https://tartu.postimees.ee/2521409/ulenurmel-on-oppelendurite-paradiis "Ülenurmel on õppelendurite paradiis"], Postimees, 2. oktoober 1997 [[Kategooria:Eesti lennufirmad]] [[Kategooria:Lennundusvaldkonnas tegutsevad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid]] kie21ehvy9tsi0at1pjzdn8ft4826sc 0 185045 7151785 6706061 2026-05-11T20:38:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151785 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Brie 01.jpg|thumb|Brie juust ]] '''Brie juust''' on toorest lehmapiimast valmistatud Prantsuse valgehallitusjuust. Brie oli algul pehme talujuust, mida valmistati [[Pariis]]i idaosas asuvas Brie piirkonnas. Pehme, peaaegu voolav koorene valgehallitusjuust on maitselt rikkalik ja võine. Valgehallituse koorik on tugev ja pealt puuderjas. Koorikut peetakse delikatessiks. Brie juust sobib hästi ka kuumutatult või [[Frittimine (kokandus)|frititult]]. Brie on ehk kõige tuntum prantsuse päritolu [[juust]], tihti kutsutakse seda juustude kuningannaks. Traditsiooniline Prantsuse Brie on valmistatud toorpiimast. Selle maitse muutub vanusega veidi maisemaks ja puuviljasemaks.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Trowbridge Filippone, Peggy|url=https://www.thespruceeats.com/what-is-brie-cheese-1806997|pealkiri=Brie Cheese|väljaanne=The Spruce Eats|aeg=22.07.2021|vaadatud=23.01.2022}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Pastöörimine|Pastööritud]] piimast valmistatud Brie on üldiselt mahedama maitsega kui autentne Prantsuse Brie. Pastööritud piimast Brie on laialt levinud ja seda toodetakse ka väljaspool Prantsusmaad. Brie juustu valmistatakse pastööritud [[Piim|lehmapiimast]], aga ka kitsepiimast.<ref name=":0" /> == Tootmine == Brie tootmise protsess algab piimale [[Ensüüm|ensüümide]] ja [[Laap|laabi]] lisamisega, mis aitavad sellel hüübida ja [[Koagulatsioon|kalgenduda]]. Valgehallituse moodustamiseks lisatakse ka [[Pärm|pärmi]]. Kui [[kohupiim]] on moodustunud, pannakse see vormidesse ja valatakse liigne [[vadak]] välja. Seejärel soolatakse hoolikalt, et vältida liigset [[Hallitus|hallitust]], mis aitab ka happesust reguleerida. Tavaliselt valmib Brie juust 4-5 nädalaga. Mida küpsem, seda vedelama konsistentsiga see juust on.<ref>{{Netiviide|autor=Arla Foods|url=https://www.castellocheese.com/en/cheese-types/white-mould-cheese/brie/|pealkiri=BRIE|väljaanne=Castello|vaadatud=23.01.2022}}</ref> == Toitumisteave == Brie juust on suure rasvasisaldusega, [[Kaltsium|kaltsiumirikas]] ja ka suhteliselt suure naatriumisisaldusega. Juust on ka hea [[Valgud|valgu-]] ning [[A-vitamiin|A-]] ja [[B6-vitamiin|B₆-vitamiini]] allikas.<ref name=":0" /> == Hoiustamine == Kõige paremini säilib Brie originaalpakendis temperatuuril neli kraadi või alla selle. Parima maitse ja tekstuuri saamiseks tuleks juustul lasta umbes tund toatemperatuuril seista. Juustu saab ka [[Külmutamine|säilitada sügavkülmas]] kuni kolm kuud.<ref name=":0" /> == Brie ''vs''. Camembert == Brie ja [[Kamambäär|Camembert (eesti k ka kamambäär ja kamambeer)]] on mõlemad valgehallitusjuustud ja mõlemad on pärit [[Prantsusmaa]]lt. Brie juust on pärit Brie piirkonnast, Camembert aga [[Normandia|Normandiast]], mis asub Loode-Prantsusmaal.<ref>{{Netiviide|autor=Foster, Kelli|url=https://www.thekitchn.com/whats-the-difference-between-brie-and-camembert-word-of-mouth-215948|pealkiri=What's the Difference Between Brie and Camembert?|väljaanne=kitchn|aeg=14.02.2015|vaadatud=23.01.2022}}</ref> Mõlemad on pehmed laagerdunud juustud, millel on söödav valge hallituse koor. Kuigi nad on maitselt üsna sarnased, on Brie mahedam, kreemjam ja võisem, Camembert meenutab aga maitselt seeni ja on ka tummisem. Brie juust on suurema rasvasisaldusega.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Juust]] ksmixy6gzcq1x7unttbzjwbm5733q21 0 186372 7151962 6405038 2026-05-12T07:39:26Z Velirand 67997 7151962 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Hajdú-Bihari komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Hajdú-Bihar vármegye | lipp = | lipu_link = | vapp = HUN Hajdú-Bihar COA.svg | vapi_link = | pindala = 6211 | elanikke = 520129 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Debrecen]] | asendikaardi_pilt = Hajdu-Bihar in Hungary.svg }} '''Hajdú-Bihari komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] idaosas. Piirneb idas [[Rumeenia]]ga. Lääneosas asub [[Hortobágy]]i pusta. Suuremad jõed on [[Tisza]] ja [[Körös]]. Komitaadi halduskeskus on [[Debrecen]], teised suuremad linnad on [[Hajdúböszörmény]], [[Hajdúnánás]] ja [[Hajdúszoboszló]]. Komitaadis asub [[1973]]. aastal loodud [[Hortobágyi rahvuspark]]. ==Välislingid== *[http://www.hbmo.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Krisaania]] [[Kategooria:Hajdú-Bihari komitaat| ]] c4w9n91g86buupskj0h6xr83to973gw 0 190802 7151752 6906277 2026-05-11T20:03:18Z ~2026-26212-64 228318 7151752 wikitext text/x-wiki "'''Eesti rahvaleksikon'''" ([[lühend]] '''ERL''') oli aastail [[1937]]–[[1940]] [[Noor-Eesti Kirjastus]]e poolt [[Tartu]]s välja antud üld[[entsüklopeedia]] ("rahvaentsüklopeedia"). ("EESTI RAHVALEKSIKON" on täiuslikum rahvaentsüklopeedia, täites seejuures täiel määral ka biograafilise leksikoni, võõrsõnade sõnastiku, õigekeelsuse sõnastiku, kohanimede ja uute eesnimede käsiraamatu ülesandeid.")<ref>Üliõpilasleht, 15. oktoober 1937, nr. 8, lk. 218.</ref> Leksikoni peatoimetaja oli [[Jaan Roos]], toimetuse liikmed [[Oskar Urgart]], [[Johannes Piiper]], [[Johannes Kiivet]] ja [[Mihkel Vellema]], toimetuse sekretär [[Elmar Elisto]], kujundaja [[Elmar Kits]]. Leksikoni kavandatud maht oli 30 000 märksõna 1000 leheküljel 10 [[vihk|vihus]]. Tegelikult jõuti välja anda 8 vihku (768 lehekülge) kuni märksõnani ''manustama''. ==Vaata ka== *[[entsüklopeedia]] *[[Eesti Üleüldise teaduse raamat]] *[[Eesti Entsüklopeedia]] *[[Eesti entsüklopeedia]] *[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]] *[[ENEKE]] *[[TEA entsüklopeedia]] *[[Eestikeelne Vikipeedia]] [[Kategooria:Eesti entsüklopeediad]] aptx4iq4tw29vaxscdrbnokhh2pxwtz 7151756 7151752 2026-05-11T20:07:09Z ~2026-26212-64 228318 7151756 wikitext text/x-wiki "'''Eesti rahvaleksikon'''" ([[lühend]] '''ERL''') oli aastail [[1937]]–[[1940]] [[Noor-Eesti Kirjastus]]e poolt [[Tartu]]s välja antud üld[[entsüklopeedia]] ("rahvaentsüklopeedia"). Kaasaegse reklaami järgi "EESTI RAHVALEKSIKON on täiuslikum rahvaentsüklopeedia, täites seejuures täiel määral ka biograafilise leksikoni, võõrsõnade sõnastiku, õigekeelsuse sõnastiku, kohanimede ja uute eesnimede käsiraamatu ülesandeid."<ref>Üliõpilasleht, 15. oktoober 1937, nr. 8, lk. 218.</ref> Leksikoni peatoimetaja oli [[Jaan Roos]], toimetuse liikmed [[Oskar Urgart]], [[Johannes Piiper]], [[Johannes Kiivet]] ja [[Mihkel Vellema]], toimetuse sekretär [[Elmar Elisto]], kujundaja [[Elmar Kits]]. Leksikoni kavandatud maht oli 30 000 märksõna 1000 leheküljel 10 [[vihk|vihus]]. Tegelikult jõuti välja anda 8 vihku (768 lehekülge) kuni märksõnani ''manustama''. ==Vaata ka== *[[entsüklopeedia]] *[[Eesti Üleüldise teaduse raamat]] *[[Eesti Entsüklopeedia]] *[[Eesti entsüklopeedia]] *[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]] *[[ENEKE]] *[[TEA entsüklopeedia]] *[[Eestikeelne Vikipeedia]] [[Kategooria:Eesti entsüklopeediad]] bkvu639hoa8uwhex2wjf9r0auu54wh3 7151759 7151756 2026-05-11T20:13:41Z ~2026-26212-64 228318 /* Vaata ka */ 7151759 wikitext text/x-wiki "'''Eesti rahvaleksikon'''" ([[lühend]] '''ERL''') oli aastail [[1937]]–[[1940]] [[Noor-Eesti Kirjastus]]e poolt [[Tartu]]s välja antud üld[[entsüklopeedia]] ("rahvaentsüklopeedia"). Kaasaegse reklaami järgi "EESTI RAHVALEKSIKON on täiuslikum rahvaentsüklopeedia, täites seejuures täiel määral ka biograafilise leksikoni, võõrsõnade sõnastiku, õigekeelsuse sõnastiku, kohanimede ja uute eesnimede käsiraamatu ülesandeid."<ref>Üliõpilasleht, 15. oktoober 1937, nr. 8, lk. 218.</ref> Leksikoni peatoimetaja oli [[Jaan Roos]], toimetuse liikmed [[Oskar Urgart]], [[Johannes Piiper]], [[Johannes Kiivet]] ja [[Mihkel Vellema]], toimetuse sekretär [[Elmar Elisto]], kujundaja [[Elmar Kits]]. Leksikoni kavandatud maht oli 30 000 märksõna 1000 leheküljel 10 [[vihk|vihus]]. Tegelikult jõuti välja anda 8 vihku (768 lehekülge) kuni märksõnani ''manustama''. ==Vaata ka== *[[entsüklopeedia]] *[[Eesti Üleüldise teaduse raamat]] *[[Eesti Entsüklopeedia]] *[[Eesti entsüklopeedia]] *[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]] *[[ENEKE]] *[[TEA entsüklopeedia]] *[[Eestikeelne Vikipeedia]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti entsüklopeediad]] swj9a3c7cnwq5id137ng7epvpv56fr9 0 195487 7151982 6951116 2026-05-12T07:45:45Z Taurus404 80079 7151982 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Georgs Andrejevs.jpg|pisi|Georgs Andrejevs (2011)]] '''Georgs Andrejevs''' ([[30. oktoober]] [[1932]] [[Tukums]] – [[16. juuli]] [[2022]]) oli [[Läti]] arst, diplomaat ja poliitik. Ta lõpetas [[1953]]. aastal [[Riia Meditsiiniinstituut|Riia Meditsiiniinstituudi]]. Andrejevs on täiendanud ennast [[anestesioloogia]] ja [[intensiivravi]] alal [[Moskva]]s, [[Leningrad]]is, [[Kiiev]]is ja [[Vilnius]]es. [[1995]]. aastast on ta [[Läti Teaduste Akadeemia]] akadeemik. [[1990]]. aastal valiti ta [[Läti Rahvarinne|Läti Rahvarinde]] kandidaadina [[Läti NSV Ülemnõukogu]] liikmeks. 1992–1994 oli ta [[Läti välisminister]] [[Ivars Godmanise 1. valitsus]]es. 1995–1998 oli ta Läti suursaadik [[Kanada]]s ja aastatel 1998–2004 suursaadik [[Euroopa Nõukogu]] juures. [[2004]]. aastal valiti [[Läti Tee]] kandidaadina [[Euroopa Parlament]]i. [[2008]]. aastal astus ta välja ühinenud parteist [[LPP/LC]], kuid jätkas volituste lõppemiseni [[2009]]. aastal tööd Euroopa Parlamendis. Kuulus [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]se. == Tunnustus == *1977 Läti NSV riiklik preemia *2004 [[Aasta eurooplane Lätis]] {{JÄRJESTA:Andrejevs, Georgs}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Läti arstid]] [[Kategooria:Akadeemikud]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Riia Stradiņši Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2022]] klmyj215at60jqnv5watys7oy0d23bh 0 197872 7151963 6405039 2026-05-12T07:40:00Z Velirand 67997 7151963 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Hevesi komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Heves vármegye | lipp = FLAG-Heves-megye.svg | lipu_link = | vapp = Coa Hungary County Heves.svg | vapi_link = | pindala = 3637 | elanikke = 282490 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Eger]] | asendikaardi_pilt = Heves in Hungary.svg }} '''Hevesi komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] põhjaosas. Kagupiiril voolab [[Tisza]]. Põhjaosas asuvad [[Mátra]] ja [[Bükk]]i mäestik. Komitaadi halduskeskus on [[Eger]], teised suuremad linnad on [[Heves]], [[Gyöngyös]] ja [[Hatvan]]. Komitaadist hõlmab 13% [[Bükki rahvuspark]]. ==Haldusjaotus== {| class="wikitable sortable" !Nr!!Kreisi nimi!!Keskus!!Asulaid!!Neist linnu!!data-sort-type="number"|Elanike<br>arv!!Pindala!!Asustus-<br>tihedus |- |1||[[Bélapátfalva kreis]]||[[Bélapátfalva]]||8||1||8570||180,89||47 |- |2||[[Egeri kreis]]||[[Eger]]||22||2||85 588||602,08||142 |- |3||[[Füzesabonyi kreis]]||[[Füzesabony]]||16||1||29 846||578,54||52 |- |4||[[Gyöngyösi kreis]]||[[Gyöngyös]]||25||2||71 847||750,79||96 |- |5||[[Hatvani kreis]]||[[Hatvan]]||13||2||50 035||352,15||142 |- |6||[[Hevesi kreis]]||[[Heves]]||17||2||34 662||697,68||50 |- |7||[[Pétervására kreis]]||[[Pétervására]]||20||1||20 748||475,06||44 |} <!--- ==== Haldusjaotus enne 2013. aastat ==== {| !Ringkond!!Halduskeskus!!Pindala </br>(km²)!!Elanike arv </br>(2013)!!Asulaid |- |[[Bélapátfalva ringkond]]||[[Bélapátfalva]]||align=right|180,89||align=right|8&nbsp;870||align=right|8 |- |[[Egeri ringkond]]||[[Eger]]||align=right|602,05||align=right|86&nbsp;241||align=right|22 |- |[[Füzesabonyi ringkond]]||[[Füzesabony]]||align=right|578,58||align=right|30&nbsp;396||align=right|16 |- |[[Gyöngyösi ringkond]]||[[Gyöngyös]]||align=right|750,78||align=right|73&nbsp;460||align=right|25 |- |[[Hatvani ringkond]]||[[Hatvan]]||align=right|352,13||align=right|50&nbsp;872||align=right|13 |- |[[Hevesi ringkond]]||[[Heves]]||align=right|697,67||align=right|35&nbsp;116||align=right|17 |- |[[Pétervására ringkond]]||[[Pétervására]]||align=right|475,07||align=right|21&nbsp;381||align=right|20 |} ---> == Välislingid == *[http://www.hevesmegye.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Hevesi komitaat| ]] d49xwcsw7hq2oi3b9y3os18m1o44ctf 0 198456 7151968 6405040 2026-05-12T07:40:37Z Velirand 67997 7151968 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Jász-Nagykun-Szolnok vármegye | lipp = FLAG-Jasz-Nagykun-Szolnok.svg | lipu_link = | vapp = HUN Jász-Nagykun-Szolnok megye COA.jpg | vapi_link = | pindala = 5582 | elanikke = 349726 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Szolnok]] | asendikaardi_pilt = Jasz-Nagykun-Szolnok in Hungary.svg }} '''Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] keskosas. Komitaati läbivad [[Tisza]] ja [[Körös]]. Komitaadi halduskeskus on [[Szolnok]], teised suuremad linnad on [[Jászberény]], [[Törökszentmiklós]] ja [[Karcag]]. ==Haldusjaotus== Komitaat jaguneb alates 2013. aastast 9 [[kreis (Ungari)|kreis]]iks (''járás''). Enne seda jagunes 7 alampiirkonnaks (''kistérség''). {| class="wikitable" style="text-align:right;" |- ! Kood !! Kreis !! Kreisi keskus !! Elanikke<br /><small>(1.01.2013)</small> !! Pindala<br /><small>(km²)</small> !! Valdade<br />arv!!Neist<br />linnu |- | width="35"|161 || align="left" | [[Jászapáti|Jászapáti kreis]] || [[Jászapáti]] | 33 160 | 544,45 | 9 | 2 |- |162 |align="left"|[[Jászberényi kreis|Jászberény]] |[[Jászberény]] |50 928 |617,01 |9 |3 |- |163 |align="left"|[[Karcagi kreis|Karcag]] |[[Karcag]] |43 152 |857,26 |5 |3 |- |164 |align="left"|[[Kunhegyesi kreis|Kunhegyes]] |[[Kunhegyes]] |20 434 |464,58 |7 |2 |- |165 |align="left"|[[Kunszentmártoni kreis|Kunszentmárton]] |[[Kunszentmárton]] |36 300 |576,49 |11 |2 |- |166 |align="left"|[[Mezőtúri kreis|Mezőtúr]] |[[Mezőtúr]] |27 798 |725,74 |5 |2 |- |167 |align="left"|[[Szolnoki kreis|Szolnok]] |[[Szolnok]] |118 245 |914,48 |18 |5 |- |168 |align="left"|[[Tiszafüredi kreis|Tiszafüred]] |[[Tiszafüred]] |19 895 |417,05 |7 |1 |- |169 |align="left"|[[Törökszentmiklósi kreis|Törökszentmiklós]] |[[Törökszentmiklós]] |36 742 |464,54 |7 |2 |- |} == Välislingid == *[http://www.jnszm.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat| ]] 0wfem13maks4snj80xgp03ib4mau1dj 0 198491 7152021 6411631 2026-05-12T08:19:43Z Velirand 67997 7152021 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pesti komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Pest vármegye | lipp = FLAG-Pest-megye.svg | lipu_link = | vapp = HUN Pest megye COA.svg | vapi_link = | pindala = 6393 | elanikke = 1336134 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Budapest]] | asendikaardi_pilt = Hongrie localisation Pest.svg }} '''Pesti komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] keskosas. Piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga. Ümbritseb [[Budapest]]i, mis on komitaadi halduskeskus, kuid ei kuulu komitaati. Komitaat asub valdavalt tasandikul, mida läbib [[Doonau]]. Komitaadis on 48 linna, neist suuremad on [[Érd]], [[Cegléd]], [[Dunakeszi]], [[Vác]] ja [[Gödöllő]]. ==Haldusjaotus== Komitaat jaguneb 18 [[kreis (Ungari)|kreisiks]]. 2013. aastani jagunes 16 väikepiirkonnaks (''kistérség''; pindala ja rahvaarv 1. jaanuaril 2009): {{joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable col-3-right col-4-right col-5-right" !Väikepiirkond!!Keskus!!Pindala (km²)!!Rahvaarv!!Valdade arv |- |[[Aszódi väikepiirkond]]||[[Aszód]]||241,41||35 451||9 |- |[[Budaörsi väikepiirkond]]||[[Budaörs]]||240,36||85 115||10 |- |[[Ceglédi väikepiirkond]]||[[Cegléd]]||1234,00||121 149||15 |- |[[Dabasi väikepiirkond]]||[[Dabas]]||498,68||44 183||10 |- |[[Dunakeszi väikepiirkond]]||[[Dunakeszi]]||125,17||79 123||4 |- |[[Érdi väikepiirkond]]||[[Érd]]||117,95||99 536||4 |- |[[Gödöllő väikepiirkond]]||[[Gödöllő]]||380,88||104 471||12 |- |[[Gyáli väikepiirkond]]||[[Gyál]]||286,54||45 944||5 |- |[[Monori väikepiirkond]]||[[Monor]]||449,62||110 287||15 |- |[[Nagykáta väikepiirkond]]||[[Nagykáta]]||711,85||76 909||16 |- |[[Pilisvörösvári väikepiirkond]]||[[Pilisvörösvár]]||245,44||66 702||14 |- |[[Ráckeve väikepiirkond]]||[[Ráckeve]]||628,33||141 756||20 |- |[[Szentendre väikepiirkond]]||[[Szentendre]]||326,58||77 676||13 |- |[[Szobi väikepiirkond]]||[[Szob]]||314,73||12 605||13 |- |[[Váci väikepiirkond]]||[[Vác]]||431,81||70 558||19 |- |[[Veresegyházi väikepiirkond]]||[[Veresegyház]]||159,79||36 793||8 |} == Välislingid == *[http://www.pestmegye.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Pesti komitaat| ]] eqgx4630gx03ghe5itt60k7c23u3bwx 0 200303 7151815 4512280 2026-05-11T21:40:40Z Andres 5 /* K */ 7151815 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus toimunud lahinguid ja nende toimumise aegu.'' Tuntumad ja laiahaardelisemad lahingud on välja toodud paksus kirjas. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Ardenni lahing]] (1944) *[[Auvere lahingud]] (1944) *[[Avinurme lahing]] (1944) ==B== *'''[[Berliini lahing]]''' (1945) ==D== *[[Dukla lahing]] (1944) ==E== *[[Esimene Harkivi lahing]] (1941) ==H== *[[Häädemeeste lahing]] (1944) ==I== *[[Izjumi lahing]] (1943) ==J== *[[Juminda miinilahing]] (1941) *[[Jõepera lahing]] (1944) ==K== *[[Kautla lahing]] (1941) *[[Keila lahing (1944)]] *[[Kohima lahing]] (1944) *[[Kose lahing]] (1944) *[[Kuramaa lahing]] *'''[[Kurski lahing]]''' (1943) ==L== *[[Esimene Laadoga lahing]] (1941) *[[Teine Laadoga lahing]] (1943) *[[Lahing Lenina all]] (1943) *[[Liivamäe lahing]] (1941) *[[Lingayeni lahe dessant (1941)|Lingayeni lahe dessant]] (1941) *[[Lingayeni lahe dessant (1945)|Lingayeni lahe dessant]] (1945) *[[Loobu lahing]] (1941) *[[Läänemere lahing]] (1939–1945) ==M== *[[Meerapalu lahing]] (1944) *[[Mehikoorma lahing]] (1944) *[[Meriküla lahing]] (1944) *[[Märjamaa lahing]] (1941) *Moskva lahing (1941-1942) ==N== *[[Narva lahing (1944)|Narva lahing]] (1944) *[[Normandia dessant]] (1944) ==O== *[[Oppelni lahing]] (1945) *[[Ortona lahing]] (1943) ==P== *[[Porkuni lahing]] (1944) *[[Prohhorovka lahing]] (1943) *[[Purtse lahing]] (1941) *[[Putki lahing]] (1944) ==R== *[[Raate tee lahing]] (1940) *[[Ratva lahing]] (1941) *[[Riigiküla lahing]] (1944) *'''[[Rünnak Pearl Harborile]]''' (1941) ==S== *[[Sedani lahing (1940)]] *[[Sinimägede lahingud]] (1944) *'''[[Stalingradi lahing]]''' (21. augustist 1942 – 2. veebruar 1943) *[[Sõrve lahing]] (1944) ==T== *[[Tali-Ihantala lahing]] (1944) *[[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna vallutamine]] (1941) *[[Tallinna vallutamine (1944)|Tallinna vallutamine]] (1944) *[[Tamsa lahing]] (1944) *[[Tartu lahing (1944)]] *[[Tehumardi lahing]] (1944) ==V== *[[Vaida lahing]] (1944) *[[Velikije Luki operatsioon]] (1942–1943) *[[Voldi lahing]] (1944) *[[Volhovi lahing]] (1942) {{pooleli}} [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud| ]] [[Kategooria:Sõjanduse loendid]] nvocd6l00mjyohxkhl2uw8vx73w8fic 0 201803 7151757 6744013 2026-05-11T20:08:12Z Heakeel 122460 7151757 wikitext text/x-wiki [[File:Chlorierung radikalische Addition.svg|thumb|350px|[[Etüleen]]i [[radikaalreaktsioon]] [[kloor]]iga]] [[File:HBr-addition.svg|thumb|350px|[[Vesinikbromiid]]i liitumine [[alkeenid|alkeeniga]]]] [[File:BenzeneHalogenation.png|thumb|350px|[[Benseen]]i halogeenimine, X = Br, Cl, I]] [[File:AlcoholThionylChlorideReaction.svg|thumb|350px|[[Alkoholid]]e kloorimine [[tionüülkloriid]]iga (S_Ni mehhanism)]] [[File:Halogenierung Übersicht.svg|thumb|350px|[[Aldehüüdid]]e ja [[ketoonid]]e halogeenimine]] '''Halogeenimine''' on [[keemiline reaktsioon]], milles viiakse [[halogeen]]i [[aatom]](id) aine [[molekul]]i koostisse. Tavaliselt on tegemist [[orgaaniline ühend|orgaaniliste ühendite]] halogeenimisega kas [[liitumisreaktsioon]]i või [[asendusreaktsioon]]i abil. Olenevalt halogeenist eristatakse [[fluorimine|fluorimist]], [[kloorimine (keemia)|kloorimist]], [[broomimine|broomimist]] ja [[joodimine|joodimist]]. Vastupidist keemilist reaktsiooni, milles halogeeni aatom eraldub mingi ühendi molekulist, nimetatakse '''dehalogeenimiseks'''. Halogeenimiseks kasutatakse vaba [[kloor]]i ja [[broom]]i, vesinik- ja fosforhalogeniide, sulfonüül- ja sulfinüülkloriidi, [[N-bromosuksiinimiid]]i, koobalt- ja antimonfluoriidi jm. Halogeenimine on vahestaadium paljude [[plastid]]e, [[Pesuvahend|pesuvahendite]] jm tootmisel. ==Näiteid== *[[Alkaanid]]e [[Radikaalreaktsioon|radikaalhalogeenimine]] *[[Alkeenid]]e ja [[alküünid]]e [[Elektrofiilne liitumine|elektrofiilne halogeenimine]] *[[Isoalkeen]]ide [[allüülne kloorimine]] *[[Areenid]]e [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilne halogeenimine]] *[[Alkoholid]]e [[asendusreaktsioon]]id ==Vaata ka== *[[Radikaalreaktsioon]] *[[Ahelreaktsioon (keemia)]] *[[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon]] *[[Elektrofiilne liitumine]] *[[Hüdrohalogeenimine]] *[[Asendusreaktsioon]] *[[Halogeniidid]] *[[Broomiarv]] {{commonskat|Halogenation reactions|Halogeenimisreaktsioonid}} [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] [[Kategooria:Halogeniidid]] d99f3kdwx0lc3wwvtfhhib6b8b0vgdb 0 208100 7152028 6417954 2026-05-12T08:32:52Z Velirand 67997 7152028 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Szabolcs-Szatmár-Bereg vármegye | lipp = Flag-Szabolcs-Szatmar-Bereg-megye.svg | lipu_link = | vapp = BlasonHU-szabolcs-szatmar-bereg.svg | vapi_link = | pindala = 5936 | elanikke = 520551 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Nyíregyháza]] | asendikaardi_pilt = Szabolcs-Szatmar-Bereg in Hungary.svg | osm = pind }} '''Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] idaosas. Piirneb kirdes [[Ukraina]]ga ja kagus [[Rumeenia]]ga. Komitaat moodustati pärast Teist maailmasõda Szatmár-Ugocsa-Beregi ja Szabolcsi komitaadi osadest. Komitaadi halduskeskus on [[Nyíregyháza]], teised suuremad linnad on [[Mátészalka]] ja [[Kisvárda]]. 2022. aasta rahvaloenduse andmetel oli komitaadi rahvaarv 529 000.<ref>{{Netiviide |url=https://nepszamlalas2022.ksh.hu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-05-27 |arhiivimisaeg=2023-04-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230403170908/https://nepszamlalas2022.ksh.hu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Haldusjaotus == Alates 2013. aastast jaguneb komitaat 13 kreisiks: {| class="wikitable sortable" !Nr!!Kreisi nimi!!Keskus!!Asulaid!!Neist linnu!!data-sort-type="number"|Elanike<br>arv!!Pindala (km²)!!Asustus-<br>tihedus (in/km²) |- ||1||[[Baktalórántháza kreis]]||[[Baktalórántháza]]||12||1||19 326||254,46||76 |- |2||[[Csengeri kreis]]||[[Csenger]]||11||1||13 761||246,34||56 |- |3||[[Fehérgyarmati kreis]]||[[Fehérgyarmat]]||50||1||39 668||706,51||56 |- |4||[[Ibrányi kreis]]||[[Ibrány]]||8||2||23 484||304,84||77 |- |5||[[Kemecse kreis]]||[[Kemecse]]||11||2||21 943||246,31||89 |- |6||[[Kisvárda kreis]]||[[Kisvárda]]||23||3||56 646||522,86||108 |- |7||[[Mátészalka kreis]]||[[Mátészalka]]||26||3||64 509||624,55||103 |- |8||[[Nagykálló kreis]]||[[Nagykálló]]||8||2||29 917||377,41||79 |- |9||[[Nyírbátori kreis]]||[[Nyírbátor]]||20||3||43 433||695,66||62 |- |10||[[Nyíregyháza kreis]]||[[Nyíregyháza]]||15||4||165 805||809,54||205 |- |11||[[Tiszavasvári kreis]]||[[Tiszavasvári]]||6||2||27 029||381,41||71 |- |12||[[Vásárosnaményi kreis]]||[[Vásárosnamény]]||28||2||37 550||617,68||61 |- |13||[[Záhonyi kreis]]||[[Záhony]]||11||2||19 286||145,62||132 |} == Välislingid == *[http://www.szszbmo.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat| ]] qgzipy7iafmbmuifmbp13rbm1v9zdp1 0 211886 7151520 6728778 2026-05-11T13:39:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151520 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} [[Fail:Humboldt-Universität Berlin 2014-1.jpg|pisi|Humboldti Ülikooli peahoone]] '''Berliini Humboldti Ülikool''' (saksa keeles ''Humboldt-Universität zu Berlin'') on [[Berliin]]i vanim [[ülikool]], asutatud [[1810]]. aastal. Aastatel 1810–1828 oli ülikooli nimi '''Berliini Ülikool''' (''Berliner Universität'', ''Alma Mater Berolinensis''), [[1828]]–1946 '''Friedrich Wilhelmi Ülikool''' (''Friedrich-Wilhelms-Universität'') ülikooli asutaja, Preisi kuninga [[Friedrich Wilhelm III]] auks, [[1946]]–1949 jälle Berliini Ülikool.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Humboldt University of Berlin {{!}} Research, Education, Prussia {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/topic/Humboldt-University-of-Berlin |vaadatud=2024-01-27 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Berlin history – DW – 10/15/2010 |url=https://www.dw.com/en/berlins-oldest-university-faces-new-challenges-as-it-turns-200/a-6106014 |vaadatud=2024-01-27 |väljaanne=dw.com |keel=en}}</ref> [[1949]]. aastast kannab õppeasutus ülikooli asutamise organiseerija [[Wilhelm von Humboldt]]i ja tema venna [[Alexander von Humboldt]]i auks praegust nime.<ref name=":0" /> Ülikoolil on üheksa teaduskonda, meditsiiniteaduskonda jagatakse [[Berliini Vaba Ülikool]]iga. Ülikoolis on umbes 32 000 üliõpilast 198 erialal. Ülikooli peahoone asub kesklinnas [[Unter den Linden|Unter den Lindenil]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=hu_adm |pealkiri=Daten und Zahlen zur Humboldt-Universität |url=https://www.hu-berlin.de/de/ueberblick/humboldt-universitaet-zu-berlin/daten-und-zahlen |vaadatud=2024-01-27 |väljaanne=Humboldt-Universität zu Berlin |keel=de}}</ref> 2024. aasta QS maailma ülikoolide nimekirjas oli Berliini Humboldti Ülikool 120. kohal ja Saksamaa ülikoolide seas seitsmes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=QS World University Rankings 2024 |url=https://www.topuniversities.com/world-university-rankings |vaadatud=2024-01-28 |väljaanne=Top Universities |keel=en}}</ref> == Ajalugu == Ülikooli peahooneks on [[Preisi prints Heinrich|Preisi prints Heinrichi]] ([[Friedrich Suur|Friendrich Suure]] vend) jaoks 1753. aastal rajatud Prinz-Heinrich-Palais; ülikoolihooneks sai see 1809. Hoone sai [[Teine maailmasõda|Teises Maailmasõjas]] kannatada, remont toimus aastatel 1949–1962.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-08-01 |pealkiri=Liste, Karte, Datenbank / Landesdenkmalamt Berlin |url=https://www.stadtentwicklung.berlin.de/denkmal/liste_karte_datenbank/de/denkmaldatenbank/daobj.php?obj_dok_nr=09095954,T |vaadatud=2024-01-27 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2020-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200801180556/https://www.stadtentwicklung.berlin.de/denkmal/liste_karte_datenbank/de/denkmaldatenbank/daobj.php?obj_dok_nr=09095954,T |url-olek=ei tööta }}</ref> Ülikool asutati 1809. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi]] kuninga [[Friedrich Wilhelm III]] poolt haridusminister [[Wilhelm von Humboldt]]i initsiatiivil. Õppetöö algas 1810. aasta sügisel meditsiini-, teoloogia-, õigus- ja filosoofiateaduskondades. Järgmiste aastakümnete jooksul toimus stabiilne laienemine, mille käigus liideti teisi Berliini kõrgkoole. 1889. aastal rajati ülikooli looduskogu jaoks eraldi muuseum, Museum für Naturkünde.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Museum and its History |url=https://www.museumfuernaturkunde.berlin/en/about/museum/museum-and-its-history |vaadatud=2024-01-28 |väljaanne=Museum für Naturkunde |keel=en}}</ref> [[Kolmas riik|Kolmanda reichi]] ajal põletati ülikooli raamatukogu raamatuid, mida peeti ebasündsateks või režiimivastasteks. Juudivastaste seaduste tõttu vallandati umbes 250 juudi päritolu töötajat, valitsusevastased üliõpilased eksmatrikuleeriti.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Humboldt University |url=https://www.berlin.de/en/attractions-and-sights/3561617-3104052-humboldt-university.en.html |vaadatud=2024-01-28 |väljaanne=berlin.de |keel=en}}</ref> [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal jäi ülikool [[Ida-Berliin|Ida-Berliini]], mistõttu avati läänes [[Berliini Vaba Ülikool]]. Ülikooli õppekava sai marksistliku-leninistliku suuna ja selle juhatuse liikmetel olid seosed [[Stasi|Stasiga]].<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Humboldt University of Berlin {{!}} Research, Education, Prussia {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/topic/Humboldt-University-of-Berlin |vaadatud=2024-01-28 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> Tänapäeval on ülikoolil kolm linnakut: Mitte, Nord ja Andlerhof. Mittes asuvad humanitaarteaduskonnad, õigusteaduskond ning majandus ja ärindusteaduskond.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kirsteik |pealkiri=Campus Mitte |url=https://www.hu-berlin.de/en/about/campus/campus-mitte |vaadatud=2024-01-28 |väljaanne=Humboldt-Universität zu Berlin |keel=en}}</ref> Nordi linnakus asub loodusteaduskond, Andlerhofis asub matemaatika- ja täppisteaduskond.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kirsteik |pealkiri=Campus Nord |url=https://www.hu-berlin.de/en/about/campus/campus-nord |vaadatud=2024-01-28 |väljaanne=Humboldt-Universität zu Berlin |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=bruchdor |pealkiri=Campus Adlershof |url=https://www.hu-berlin.de/en/about/campus/adlershof |vaadatud=2024-01-28 |väljaanne=Humboldt-Universität zu Berlin |keel=en}}</ref> == Teaduskonnad == Ülikoolil on üheksa teaduskonda:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=schwarts |pealkiri=Fakultäten und Institute |url=https://www.hu-berlin.de/de/einrichtungen-organisation/fakultaeten-und-institute |vaadatud=2024-01-28 |väljaanne=Humboldt-Universität zu Berlin |keel=de }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * Õigusteaduskond * Humanitaar- ja sotsiaalteaduskond ** Arheoloogia, Aasia ja Aafrika uuringud, kunstiajalugu, kultuuriteooria, haridusteadused, muusika ja meedia, sotsiaalteadused, sporditeadus, rehabilitatsiooniteadus, soouuringud * Loodusteaduskond ** Agrikultuur ja botaanika, bioloogia, psühholoogia * Matemaatika- ja täppisteaduskond ** Matemaatika, keemia, füüsika, geograafia, arvutiteadus * Filosoofiateaduskond ** Filosoofia, ajalugu, entoloogia, raamatukogundus * Keele- ja kirjandusteaduskond ** Saksa kirjandus, saksa keel, skandinaavia uuringud, romanistika, Inglise ja Ameerika uuringud, slaavi ja Ungari uuringud, klassikaline filoloogia * Teoloogiateaduskond * Majandus- ja ärindusteaduskond * Charité (meditsiiniteaduskond) == Tuntud vilistlased == * [[Albert Einstein]] * [[Max Planck]] * [[Erwin Schrödinger]] * [[Max von Laue]] * [[Paul Ehrlich]] * [[Albrecht Kossel]] * [[Otto von Bismarck]] * [[Karl Marx]] * [[Friedrich Engels]] * [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] * [[Max Weber|Max Webber]] ==Vaata ka== *[[Berliini Vaba Ülikool]] *[[Berliini Tehnikaülikool]] == Viited == <references /> {{Coordinate |NS=52.51805556 |EW=13.39333333 |type=landmark |region=DE-BE}} [[Kategooria:Saksamaa ülikoolid]] [[Kategooria:Berliini koolid]] kwwf34vpq0yknbfbqztjflom54b2t8z 0 214968 7151730 7066023 2026-05-11T19:34:37Z Niegodzisie 117525 /* Stuudioalbumid */ 7151730 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Yes concert.jpg|pisi|Yes (1977)]] '''Yes''' on [[Inglismaa]] [[Progressiivne rokk|progressiivse roki]] [[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis loodi [[1968]]. aastal. Ansambli asutasid laulja [[Jon Anderson]] ja [[basskitarr]]ist [[Chris Squire]], kelle pandud on ka ansambli nimi Yes.<ref name="sirp">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/jukebox-seitsmek-mnendad-yes/ JUKEBOX – seitsmEKÜMNENDAD – yes], sirp.ee, 13. juuni 2008</ref> Lisaks eelnimetatutele mängisid bändis veel [[Pete Banks]] kitarril, [[Tony Kaye]] klahvpillidel ja [[Bill Bruford]] trummidel. 1971. aastal lahkus bändist Pete Banks ja tema asemele tuli [[Steve Howe]], kes vahepealsete pausidega on Yesi liige tänini. Ansambli viimane koosseis kuni Squire'i surmani juunis 2015 oli: [[Chris Squire]] (ansamblis tegev 1968–1981, 1982–2015), [[Steve Howe]] (1970–1981, 1990–1992, 1995–... ), [[Alan White]] (trummid, 1972–1981, 1982–... ), [[Geoff Downes]] (klahvpillid, 1980–1981, 2011–... ) ja [[Jon Davison]] (2012–... ). Yesi 40 tegevusaasta jooksul on nende plaate ostetud üle 30 miljoni eksemplari. [[2017]]. aastal võeti ansambel [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks.<ref>[http://www.nytimes.com/2016/12/20/arts/music/rock-roll-hall-fame-inductees-2017.html?_r=0 "Pearl Jam, Tupac Shakur and Joan Baez Will Join the Rock and Roll Hall of Fame"]. [[The New York Times]]. 20. detsember 2016. Vaadatud 21.12.2016</ref> == Stuudioalbumid == * "[[Yes (album)|Yes]]" (1969) * "[[Time and a Word]]" (1970) * "[[The Yes Album]]" (1971) * "[[Fragile]]" (1971) * "[[Close to the Edge]]" (1972) * "[[Tales from Topographic Oceans]]" (1973) * "[[Relayer]]" (1974) * "[[Going for the One]]" (1977) * "[[Tormato]]" (1978) * "[[Drama]]" (1980) * "[[90125]]" (1983) * "[[Big Generator]]" (1987) * "[[Union (album)|Union]]" (1991) * "[[Talk (album)|Talk]]" (1994) * "[[Keys to Ascension]]" (1996) * "[[Keys to Ascension 2]]" (1997) * "[[Open Your Eyes]]" (1997) * "[[The Ladder]]" (1999) * "[[Magnification]]" (2001) * "[[Fly from Here]]" (2011) * "[[Heaven & Earth]]" (2014) * "[[The Quest]]" (2021) * "[[Mirror to the Sky]]" (2023) * "Aurora" (2026) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[[Igor Garšnek]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/jukebox-seitsmek-mnendad-yes/ JUKEBOX – seitsmEKÜMNENDAD – yes], sirp.ee, 13. juuni 2008 {{commonskat}} [[Kategooria:Inglismaa ansamblid]] [[Kategooria:Rock-ansamblid]] [[Kategooria:Yes| ]] 8oosdax7boe0wur50grjnwh9k7p8g1q 0 215696 7152032 6405053 2026-05-12T08:36:11Z Velirand 67997 7152032 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Veszprémi komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Veszprém vármegye | lipp = FLAG-Veszprém-megye.svg | lipu_link = Lipp | vapp = Coa_Hungary_County_Veszprém.svg | vapi_link = Vapp | pindala = 4613 | elanikke = 333345 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Veszprém]] | asendikaardi_pilt = Veszprem in Hungary.svg }} '''Veszprémi komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] lääneosas. Hõlmab [[Bakony]]i mäed ja [[Balaton]]i põhjakalda. Komitaadi halduskeskus on [[Veszprém]], teised suuremad linnad on [[Pápa]], [[Ajka]] ja [[Várpalota]]. Komitaat on rikas maavarade poolest. Kaevandatakse [[pruunsüsi|pruunsütt]], [[mangaan]]imaaki ja [[boksiit]]i. ==Haldusjaotus== {| class="wikitable sortable" !Kreis!!Halduskeskus!!Pindala (km²)!!Elanike arv!!Asulaid |- |[[Ajka kreis]]||[[Ajka]]||align=right|320,71||align=right|39&nbsp;154||align=right|11 |- |[[Balatonalmádi kreis]]||[[Balatonalmádi]]||align=right|239,75||align=right|24&nbsp;479||align=right|10 |- |[[Balatonfüredi kreis]]||[[Balatonfüred]]||align=right|357,75||align=right|24&nbsp;250||align=right|22 |- |[[Devecseri kreis]]||[[Devecser]]||align=right|421,73||align=right|14&nbsp;948||align=right|28 |- |[[Pápa kreis]]||[[Pápa]]||align=right|1021,93||align=right|58&nbsp;935||align=right|49 |- |[[Sümegi kreis]]||[[Sümeg]]||align=right|306,48||align=right|15&nbsp;390||align=right|21 |- |[[Tapolca kreis]]||[[Tapolca]]||align=right|540,3||align=right|34&nbsp;689||align=right|33 |- |[[Várpalota kreis]]||[[Várpalota]]||align=right|294,28||align=right|37&nbsp;451||align=right|8 |- |[[Veszprémi kreis]]||[[Veszprém]]||align=right|629,61||align=right|82&nbsp;353||align=right|19 |- |[[Zirci kreis]]||[[Zirc]]||align=right|331,02 ||align=right|19&nbsp;516||align=right|15 |} == Välislingid == *[http://www.vpmegye.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Veszprémi komitaat| ]] 1gbh1ucqt2x7xqvfouw2syigcxgm5w1 0 215698 7151969 6405042 2026-05-12T07:41:28Z Velirand 67997 7151969 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Komárom-Esztergomi komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Komárom-Esztergom vármegye | lipp = FLAG-Komárom-Esztergom-megye.svg | lipu_link = [[Komárom-Esztergomi komitaadi lipp|Lipp]] | vapp = HUN_Komárom-Esztergom_megye_COA.png | vapi_link = [[Komárom-Esztergomi komitaadi vapp|Vapp]] | pindala = 2265 | elanikke = 299262 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Tatabánya]] | asendikaardi_pilt = Komarom-Esztergom in Hungary.svg }} '''Komárom-Esztergomi komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] põhjaosas. Piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga. Põhjapiiril voolab [[Doonau]]. Komitaadi halduskeskus on [[Tatabánya]], teised suuremad linnad on [[Esztergom]], [[Tata]] ja [[Komárom]]. Komitaadis asub [[1997]]. aastal loodud [[Duna-Ipolyi rahvuspark]]. == Välislingid == *[http://www.kemoh.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Komárom-Esztergomi komitaat| ]] hndwr1xfkvujpy5ss2ukapc3o0p6daf 0 215716 7152006 6405043 2026-05-12T07:59:18Z Velirand 67997 7152006 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Nógrádi komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Nógrád vármegye | lipp = FLAG-Nograd.svg | lipu_link = | vapp = Coa_Hungary_County_Nógrád.svg | vapi_link = | pindala = 2544 | elanikke = 178815 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Salgótarján]] | asendikaardi_pilt = Nograd in Hungary.svg }} '''Nógrádi komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] põhjaosas. Piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga. Suuremad jõed on [[Ipoly]], [[Zagyva]] ja [[Galga]]. Komitaadi halduskeskus on [[Salgótarján]], teised suuremad linnad on [[Balassagyarmat]], [[Bátonyterenye]] ja [[Pásztó]]. Komitaadis on kuus ringkonda, mis jagunevad 131 vallaks. == Välislingid == *[http://www.nograd.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Nógrádi komitaat| ]] b6fukwh9ovjazyk58dus1fef5us44b7 0 215775 7152030 6405051 2026-05-12T08:34:31Z Velirand 67997 7152030 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tolna komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Tolna vármegye | lipp = FLAG-Tolna-megye.svg | lipu_link = [[Tolna komitaadi lipp|Lipp]] | vapp = HUN Tolna megye COA.jpg | vapi_link = [[Tolna komitaadi vapp|Vapp]] | pindala = 3703 | elanikke = 204567 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Szekszárd]] | asendikaardi_pilt = Tolna in Hungary.svg }} '''Tolna komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] keskosas [[Doonau]] läänekaldal. Komitaadi halduskeskus on [[Szekszárd]], teised suuremad linnad on [[Dombóvár]] ja [[Paks]]. Komitaadis on 109 valda. == Välislingid == *[http://www.tolnamegye.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Tolna komitaat| ]] hhgqg0pv5ekn03oy3ybldxk8jetgz3d 0 215804 7152022 6405047 2026-05-12T08:20:23Z Velirand 67997 7152022 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Somogyi komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Somogy vármegye | lipp = FLAG-Somogy-megye.svg | lipu_link = [[Somogyi komitaadi lipp|Lipp]] | vapp = HUN Somogy megye COA.svg | vapi_link = [[Somogyi komitaadi vapp|Vapp]] | pindala = 6035,9 | elanikke = 290245 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Kaposvár]] | asendikaart = Ungari }} '''Somogyi komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] lääneosas. Piirneb lõunas [[Horvaatia]]ga, piirijõeks on [[Drava]]. Põhjapiiril asub [[Balaton]]. Komitaadi halduskeskus on [[Kaposvár]], teised suuremad linnad on [[Siófok]], [[Marcali]], [[Barcs]] ja [[Nagyatád]]. Komitaadis on 245 valda. == Välislingid == *[http://www.som-onkorm.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Somogyi komitaat| ]] b8mxzo2spk4sjdmxu6b5jicetsgmpo3 0 215808 7152029 7086954 2026-05-12T08:33:51Z Velirand 67997 7152029 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest komitaadist; 1950. aastani eksisteerinud komitaadi kohta vaata artiklit [[Zala komitaat (ajalooline)]]}} {{Provints | nimi = Zala komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Zala vármegye | lipp = FLAG-Zala-megye.svg | lipu_link = [[Zala komitaadi lipp|Lipp]] | vapp = Coa_Hungary_County_Zala_(2010-).svg | vapi_link = [[Zala komitaadi vapp|Vapp]] | pindala = 3784,1 | elanikke = 257371 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Zalaegerszeg]] | asendikaart = Ungari }} '''Zala komitaat''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] lääneosas. Piirneb [[Sloveenia]] ja [[Horvaatia]]ga. [[Balaton]]i lääneots jääb komitaadi piiridesse. Komitaadi halduskeskus on [[Zalaegerszeg]], teised suuremad linnad on [[Nagykanizsa]] ja [[Keszthely]]. Komitaadis on 257 valda. [[29. mai]]l [[1919]] kuulutati komitaadi territooriumil välja [[Prekmurje Vabariik]], mille [[6. juuni]]l 1919 vallutas Ungari Punaarmee. == Välislingid == *[http://www.zala.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Zala komitaat| ]] qo7jwzq9a1kpinvwe8bye5jsmfdpv4b 0 215809 7152031 6405052 2026-05-12T08:35:26Z Velirand 67997 7152031 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vasi komitaat | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Vas vármegye | lipp = FLAG-Vas-megye.svg | lipu_link = [[Vasi komitaadi lipp|Lipp]] | vapp = HUN Vas megye COA.jpg | vapi_link = [[Vasi komitaadi vapp|Vapp]] | pindala = 3336,2 | elanikke = 245598 | elanikke_seis = 01.01.2025 | keskuse_nimi = [[Szombathely]] | asendikaart = Ungari }} '''Vasi komitaat''' [vaši] on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ungari]] lääneosas. Piirneb [[Austria]] ja [[Sloveenia]]ga. Komitaadi halduskeskus on [[Szombathely]], teised suuremad linnad on [[Sárvár]], [[Körmend]], [[Kőszeg]] ja [[Celldömölk]]. Komitaadis on 216 valda. Lõunaosas asub [[Őrségi rahvuspark]]. Ajalooline Vasi komitaat hõlmas ka tänapäeva Austria ja Sloveenia idaosa. == Välislingid == *[http://www.vasmegye.hu/ Komitaadi koduleht] {{HUN}} [[Kategooria:Ungari komitaadid]] [[Kategooria:Vasi komitaat| ]] o7ado4ckzkakfk53kaps82n9j0d1n90 0 219723 7151554 6973027 2026-05-11T14:56:58Z Robert Treufeldt 9117 7151554 wikitext text/x-wiki '''Gustav Felix Rinne''' (ka '''Gustav Feliks Rinne'''; [[12. juuni]] [[1831]] [[Reigi kihelkond]], [[Läänemaa]] – [[19. september]] [[1895]] [[Järva-Peetri kihelkond]], [[Järvamaa]]) oli Eestimaa vaimulik. Õppis [[Paide Kreiskool]]is, aastatel [[1845]]–[[1849]] [[Tallinna Toomkool]]is. Immatrikuleeriti [[18. jaanuar]]il [[1850]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonda, oli kohal [[19. detsember|19. detsembrini]] [[1853]], lõpetas ülikooli teoloogiakandidaadi astmega. Töötas oma õemehe [[Karl Gottlieb Behm]]i internaatkooli õpetajana [[Viiburi]]s aastatel [[1854]]–[[1860]]<ref>{{netiviide | URL = https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/588405?page=4 | Pealkiri = Kuollut. Järvamaan esipappi Gustav Rinne on kuollut | Väljaanne = Uusi Suometar | Aeg = 8.10.1895 | Kasutatud = 25.10.2019 | Keel = soome keeles }}</ref><ref name=linnainen>{{netiviide | URL = https://estofennia.eu/maamme-kadonnut-kertosae/ | Pealkiri = Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus | Väljaanne = Estofennia | Autor = Pekka Linnainen | Aeg = 4.10.2019 | Kasutatud = 5.10.2019 | Keel = soome keeles }}</ref><ref>{{netiviide | URL = https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1349347?page=2 | Pealkiri = In memoriam. Ida Behm, född Rinne | Väljaanne = Wiborgs Nyheter | Aeg = 19.11.1915 | Koht = Viiburi | Kasutatud = 1.04.2020 | Keel = rootsi keeles }}</ref> Ordineeriti õpetajaks [[12. mai]]l [[1858]]. Oli esimene vikaar vastloodud Eestimaa vikaari ametikohal aastatel [[1858]]–[[1860]]. Alates oktoobrist [[1860]] oli ta [[Reigi Jeesuse kogudus]]e adjunktõpetaja, [[10. mai]]l [[1864]] kutsuti õpetajaks, õpetajaametisse introdutseeriti [[10. jaanuar]]il [[1865]]. Oli alates [[22. märts]]ist [[1865]] [[Saarte-Lääne praostkond|Saarte-Lääne praostkonna]] praost. Oli aastatel [[1872]]–[[1874]] (kutsuti [[august]]is [[1872]]) [[Peterburi Sankta Katarina kirik|Peterburi Katariina koguduse]] adjunktõpetaja. [[Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus]]e õpetajaks kutsuti [[7. märts]]il [[1874]] ja introdutseeriti [[22. september|22. septembril]] [[1874]]. [[Järva praostkond|Järva praostkonna]] [[praost]]iks sai [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1891]]. Rinne sai [[11. september|11. septembril]] [[1879]] Eestimaa kirjastuskassa abijuhatajaks ja aastal [[1881]] Järvamaa koolikomisjonivaimulikuks liikmeks. ==Looming== Temalt ilmus kirjutisi Peterburi Evangeelse pühapäevalehe saksakeelses väljaandes (1867–1872), näiteks eestlaste ebausust, hirmupäevast 21. oktoobril Reigi koguduses, 1860. aastate lõpu näljahädast Eestis jt.<ref>[[Liivi Aarma]]. "Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885". Tallinn 2007</ref><ref>Erik Amburger. "''Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937. Ein biographisches Lexikon''. Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, Martin Luther Verlag. 1998</ref> ===Raamatuid=== Ta andis välja kolm eestikeelset lauluõpikut koorilauljatele. *32 laulo nelja heälega laulda/ mis Maa-rahwa lauljattele römuks ja kassuks on sowinud [seadnud] ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartu: H. Laakmann, 1868 [Kaanel: 1869] **[[Johann Voldemar Jannsen]]ile oli laulu "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]" sõnade kirjutamisel üheks eeskujuks Gustav Felix Rinne [[1868]]. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul". [[Fredrik Pacius]]e viis sai talle tuttavaks tööaastatel kõrgetasemelist muusikaõpetust pakunud Behmi poistekoolis, kus kasutati 1856. aastal ilmunud noodivihikut "''Russische und finnische Volks-Hymne''", mis sisaldas Venemaa ja Soome hümni nii mees- kui ka segakooridele ning viimase teksti saksakeelses tõlkes nimega "''Unser Land''".<ref name=linnainen /><ref name="Riigikantselei 2018"/><ref>[https://web.archive.org/web/20190215050325/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=329 Kirjandusarhiiv - Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika] Meie hümni algupära</ref> *42 laulo soprani-, alti-, tenori- ja bassi-heälega laulda/ [Noot]. II. jaggo/ mis Eesti-rahwa lauljatte römuks ja kassuks on sowinud, [sõnad kirjutanud] ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartu: H. Laakmann, 1873 *16 laulo 1-st ja 2-st jäost ärrawallitsetud kahhe tenori- ja kahhe bassi-heälega laulda. / III. jaggo / mis Eesti-rahwa lauljatte römuks ja kassuks on sowinud ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartu: H. Laakmann, 1873 *Saatja Kodumaalt: Nende kinnituseks kes wõõral maal kodust kohta igatsewad ja kodupaika taewas nõudwad : Iseäranis nekrutide heaks, aga ka nende hinge kasuks soowitud ja kokkupandud, kes oma leeriõpetust ei taha unustada = Послание с родины: В утешение тех, которые на чужбине стремятся к родине и... Paide: A. Seidelberg, [tsens. 1895] *Saatja Kodumaalt: Nende kinnituseks kes wõõral maal kodust kohta igatsewad ja kodupaika taewas nõudwad : Iseäranis nekrutide heaks, aga ka nende hinge kasuks soowitud ja kokkupandud, kes oma leeriõpetust ei taha unustada = Послание с родины: В утешение тех, которые на чужбине стремятся к родине и... Tallinn 1909 == Isiklikku == Tema isa [[Wilhelm Friedrich Rinne]] oli [[Reigi Jeesuse kogudus]]e õpetaja, vanaisa [[Johann Friedrich Rinne]] oli [[Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus]]e õpetaja, vend [[Leopold Bernhard Wilhelm Rinne]] oli [[Hanila Pauluse kogudus|Hanila-]] ja [[Varbla Püha Urbanuse kogudus|Varbla kogudus]]e õpetaja. 1866. aastal Rinne laulatati Viiburis saksa päritoluga kaupmees Georg Sesemanni tütre Claraga.<ref name=linnainen /> Tema kälimees [[Guido Pingoud]] oli [[Peterburi Mihkli kogudus]]e õpetaja ja Peterburi kindralsuperintendent. Tema poeg [[Robert Friedrich Wilhelm Rinne]] oli arst. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Riigikantselei 2018">{{Cite web |url=https://riigikantselei.ee/et/humn |title=Riigikantselei: Hümn |access-date=14. veebruar 2019 |archive-date=21. jaanuar 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210121025914/https://www.riigikantselei.ee/et/humn |url-status=dead }}</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Georg Henning]] | nimi= [[Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus]]e õpetaja | aeg= [[1874]]–[[1895]] | järgnev= [[Konrad von zur Mühlen]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Heinrich Ferdinand Hoffmann]] | nimi= [[Järva praost]] | aeg= [[1891]]–[[1895]] | järgnev= [[Ferdinand von Gebhardt]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Rinne, Gustav Felix}} [[Kategooria:Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Reigi Jeesuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkonna vaimulikud]] [[Kategooria:Järva praostid]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Estonia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1831]] [[Kategooria:Surnud 1895]] drvs9u9foirlgkyvhd1oe310tfuutok 0 221938 7152131 7145030 2026-05-12T11:45:13Z Kuriuss 38125 7152131 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rita Rätsepp 1996.jpg|pisi|Rita Rätsepp (1996).<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Rita Rätsepp''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1962]]) on eesti [[näitleja]] ja psühholoog. ==Haridus== Rätsepp on õppinud [[Rakke Gümnaasium|Rakke]] ja [[Võhma Kool|Võhma Keskkoolis]] ning lõpetanud [[1984]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (XI lend, juhendaja [[Mikk Mikiver]]). Alates 2001. aastast õppis ta [[Professionaalse Psühholoogia Erakool]]is psühholoogiat ja [[Audentese Ülikool]]is nõustamispsühholoogiat <ref>Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.</ref> ning [[2008]]. aastal sai eraülikoolist [[Akadeemia Nord]] sotsiaalteaduste magistri kraadi psühholoogia alal.<ref>[https://ritaratsepp.weebly.com/ Rita Rätsepp – psühholoogiline nõustamine] Psühholoog Rita Rätsepa koduleht. Vaadatud 26.04.2026.</ref> ==Töö näitlejana== Rita Rätsepp töötas aastatel 1984–1994 näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]], seejärel lühemat aega [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatris]].<ref>Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.</ref> Hiljem on ta näitlejana olnud vabakutseline ning mänginud peamiselt telesarjades ja mängufilmides. Tema tuntuim roll on olnud aastatel 2010–2022 [[Kanal 2|Kanal 2-s]] näidatud 304-jaolises draamasarjas "[[Pilvede all]]", kus ta mängis kolme peategelase ema Sirje Jakobsoni. Ta on näidelnud ka telelavastustes ("Mamouret", 1986; "Pildikesi Paunverest", 1986; "Sõda algas homme", 1986; "Õnnelik lõpp", 1987), kuuldemängudes ("Sõja jalus", 1987) ja reklaamides. "Oma lavastajatena" on ta nimetanud [[Evald Hermaküla]], [[Mikk Mikiver]]i ja [[Raivo Trass]]i ning telesarjalavastajatest [[Toomas Kirss]]i.<ref>Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.</ref><ref>Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1065321/rita-ratsepp-meenutab-toomas-kirssi-tom-andis-mulle-eluusu-tagasi- Rita Rätsepp meenutab Toomas Kirssi: "Tom andis mulle eluusu tagasi."] Õhtuleht.ee, 29.06.2022.</ref> Samas on ta väga eriliseks pidanud ka noorema põlvkonna lavastaja [[Sander Maran]]i käe all fantaasiarikka komöödia-õudusfilmi "Mootorsaed laulsid" (2024) tegemist.<ref>Mihkel Kärmas. [https://eeter.err.ee/1609548025/pealtnagija-kuidas-valmis-selle-aasta-koige-edukam-eesti-film "Pealtnägija": kuidas valmis selle aasta kõige edukam Eesti film?] ERR Eeter, 11.12.2024.</ref> ==Töö psühholoogina== Aastatel 2007–2016 töötas Rätsepp psühholoog-nõustajana [[Rocca al Mare Kool]]is, pärast seda on ta nõustanud nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Alates 2015. aastast tegutseb ta ka koolitajana.<ref>[https://tark.ee/koolitaja/rita-ratsepp?trainer_id=51858 Rita Rätsepp] Koolitusportaal Tark.ee. Vaadatud 30.04.2026.</ref> Kõige sagedamini on tal tulnud käsitleda enesejuhtimise, lastekasvatuse ja stressiga toimetuleku probleeme. 2026. aasta seisuga peab ta Tallinnas psühholoogilise nõustaja erapraksist ja nõustab abivajajaid ka City Tervisekliinikus.<ref>[https://ritaratsepp.weebly.com/ Rita Rätsepp – psühholoogiline nõustamine] Psühholoog Rita Rätsepa koduleht. Vaadatud 26.04.2026.</ref> 2024. aastast on ta ühtlasi ajakirja [[Eesti Naine]] [[taskuhääling]]usaate "Vaimse tervise heaks" saatejuht.<ref>[https://www.delfi.ee/autor/100000745/rita-ratsepp?page=1 "Vaimse tervise heaks"] Järelkuulatavad saated. Delfi.ee. Vaadatud 26.04.2026.</ref> Aastatel 2014–2018 oli ta [[Vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondi Kingitud Elu]] nõukogu esimees.<ref>[https://kingitudelu.ee/fondi-asub-juhtima-toivo-tanavsuu-selle-noukogu-rita-ratsepp/ Fondi asub juhtima Toivo Tänavsuu, selle nõukogu Rita Rätsepp] Vähiravifondi Kingitud Elu koduleht. 05.11.2014.</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/81340527/fotod-aitah-vahiravifond-kingitud-elu-korraldas-vabatahtlikele-tanuohtu Fotod | Aitäh! Vähiravifond "Kingitud elu" korraldas vabatahtlikele tänuõhtu] Delfi.ee, 05.03.2018.</ref> ==Looming== === Teatrirolle === * Krõõt ("Pilvede värvid", 1983, diplomilavastus) * Anita ("Taevakivi", 1984, diplomilavastus) * Ramilda ("Armastus ja surm", 1984, diplomilavastus) * Jette ("Keisri hull", 1984, TRA Draamateater) * Anna ("Pommeri aed", 1985, TRA Draamateater) * Kelmä ("Kullervo", 1985, TRA Draamateater) * Katja ("Isad ja pojad", 1985, TRA Draamateater) * Pille ("Kõrgemad kõrvad", 1985, TRA Draamateater) * Ljuska ("Reamehed", 1986, TRA Draamateater) * Tiina ("Libahunt", 1986, Rakvere teater) * Elli ("Tõde ja õigus", 1986, TRA Draamateater) * Crystal Allen ("Naised", 1986, TRA Draamateater) * Alissa ("Vaikuse vallamaja", 1987, TRA Draamateater) * Jane ("Mary Poppins", 1987, TRA Draamateater) * Elyane ("Palkon", 1988, TRA Draamateater) * Triinu ("Minek", 1988, TRA Draamateater) * Stephanie ("Saatan inimese nahas", 1989, Eesti Draamateater) * Lucile ("Kodanlasest aadlimees", 1990, Eesti Draamateater) * Alice ("Alice imedemaal", 1994, Nukuteater) * Printsess Karolinka ("Muinasjutt äpardunud draakonist", 1994, Nukuteater) === Filmirolle === * 1984 "[[Võõra nime all]]", telemängufilm, Heli Mets (naispeaosa) * 1985 "[[Bande]]", mängufilm, Opal Madvig * 1987 "[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad I jagu]]", telemängufilm, Vilhelmiine * 1993 "[[Hysteria (komöödia)|Hysteria]]", mängufilm, Marika Sepp * 2008 "[[Detsembrikuumus]]", mängufilm, riigivanem Akeli naine * 2010 "[[Surnuaiavahi tütar]]", mängufilm, õpetaja Kallas * 2010 "Sul ei ole mitu elu", lühimängufilm, raamatukogutöötaja * 2011 "Puhastus", lühimängufilm, günekoloog * 2012 "Uudishimu tapab", lühimängufilm, ema * 2014 "Õnne manifest", lühimängufilm, Rutt * 2016 "[[Monsterland]]" ("Koletismaa"), mängufilm, Mommy * 2018 "Õigus õnnele", mängufilm, naine * 2018 "Pilvede all. Neljas õde", mängufilm, Sirje Jakobson * 2020 "[[Salmonid. 25 aastat hiljem]]", mängufilm, Ülle<ref>[https://www.imdb.com/name/nm4369761/?ref_=nv_sr_srsg_1 Rita Rätsepp]. IMDb. vaadatud 26.08.2002.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20220827064144/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/2847/filmograafia Rita Rätsepp]. Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 26.08.2022.</ref> * 2024 "[[Mootorsaed laulsid]]", mängufilm, ema ===Telesarjarolle=== * 1995 "[[V.E.R.I.]]", dr Silva Mets * 2008 "Tõsielulood", mitu rolli * 2008 "[[Brigaad 3]]", brigaadi liige * 2008 "[[Klass: elu pärast]]", Kerli ema Sirje * 2009 "[[Kelgukoerad]]", Karmen * 2010–2022 "[[Pilvede all]]", Sirje Jakobson * 2010 "[[Ühikarotid]]", arst * 2015 "[[Viimane võmm]]", Thea Laaman * 2015 "Takso", keskealine naine * 2021 "Kümnest kümme", Helmi * 2023 "[[Papsid (telesaade)|Papsid]]", terapeut * 2024 "[[Kättemaksukontor]]", Emilia * 2025 "Mees majas", Marta Baum * 2025 "[[Armukelm|Varastatud lootus. Armukelm]]", kliiniline psühholoog ===Raamatud=== * "Ellujäämiskursus. Kuidas muutustega elus toime tulla" ([[Pilgrim]], 2024) – kaasautor koos [[Peep Vain]]u ja [[Mai-Agate Väljataga]]ga ==Tunnustus== * 2017 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] lemmiku eriauhind<ref>[https://eeter.err.ee/596564/selgusid-rahva-lemmikmeelelahutajad Selgusid rahva lemmikmeelelahutajad] ERR Eeter, 18.05.2017.</ref> * 2017 – Eesti Meelelahutusauhinnad – aasta parima telesarjanaisnäitleja auhinna nominent<ref>[https://eeter.err.ee/596564/selgusid-rahva-lemmikmeelelahutajad Selgusid rahva lemmikmeelelahutajad] ERR Eeter, 18.05.2017.</ref> * 2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] aasta parima telesarjanaisnäitleja auhinna nominent<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/85580573/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid] Kroonika / Delfi, 12.03.2019.</ref> * 2025 – Eeskuju 2025<ref>[https://valgeohupall.ee/2025/11/11/pressiteade-11-11-tahistatakse-eestis-eeskujupaeva/ 11.11 Eeskujupäeval tunnustati eeskujusid] Liikumise Valge Õhupall koduleht. 11.11.2025.</ref> == Isiklikku == Rita Rätsepp oli abielus helilooja [[Alo Mattiisen]]iga, nende tütar on Anna-Mariita Mattiisen. Abielust ettevõtja [[Enn Õunpuu]]ga on tal poeg Karl Hans ja tütar Lise Beth.<ref>[https://elu24.postimees.ee/729678/naitleja-rita-ratsepa-abielu-purunes Näitleja Rita Rätsepa abielu purunes]. Postimees / [[Elu24]]. 06.02.2012.</ref> Ta on alates 1990. aastatest harrastanud [[golf]]i<ref>[https://ajakirigolf.ee/golfisoltlane-rita-ratsepp-kui-vahegi-voimalik-siis-uhe-golfireisi-talve-jooksul-ma-endale-luban/ Golfisõltlane Rita Rätsepp: kui vähegi võimalik, siis ühe golfireisi talve jooksul ma endale luban] Ajakiri Golf, 15.01.2018.</ref> ning peab tähtsaks regulaarset tegelemist tervisespordiga. Ta on oma eeskujuga kutsunud avalikkust üles liikumise abil oma vaimse tervise eest hoolitsema. 2024. aastal osales ta näiteks ajakirja [[Tervis Pluss]] eksperimendis, mille käigus tuli mitme eriala spetsialistide nõuannete järgi treenides saavutada mõne kuuga võimalikult hea füüsiline vorm LHV maijooksuks.<ref>[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120278904/video-rita-ratsepp-ja-maris-jarva-plaanivad-saada-kahe-kuuga-parimasse-vormi-treeningueelne-kehakoostise-analuus-toi-suure-ullatuse Video | Rita Rätsepp ja Maris Järva plaanivad saada kahe kuuga parimasse vormi. Treeningueelne kehakoostise analüüs tõi suure üllatuse] Tervis Pluss, 23.03.2024.</ref><ref>[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120292843/rita-ratsepp-ei-lahe-rahvajooksule-lihtsalt-kulgema-olen-voitleja-tuup-pigistan-endast-viimase-valja Rita Rätsepp ei lähe rahvajooksule lihtsalt kulgema: olen võitleja tüüp, pigistan endast viimase välja] Tervis Pluss, 15.05.2024.</ref> == Viited == {{viited|allikad=}} == Välislingid == * Kadi Aavik. [http://www.naistemaailm.ee/?id=33879 Rita Rätsepp – näitlejast psühholoogiks.] Naistemaailm, 20. mai 2010 * [[Piret Kooli]]. [https://lp.delfi.ee/artikkel/65616962/rita-ratsepp-onnest-rikkusest-ja-alo-mattiisenist Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist]. LP/Delfi, 2. veebruar 2013 * [https://menu.err.ee/290368/rita-ratsepp-ma-voitlesin-nahtamatuga-mitte-aloga Rita Rätsepp: ma võitlesin nähtamatuga, mitte Aloga]. ERR kultuuriportaal, 23. aprill 2016 * [https://kultuur.err.ee/1608088186/rita-ratsepp-viie-isamaalise-lauluta-poleks-olnud-ka-laulvat-revolutsiooni Rita Rätsepp: viie isamaalise lauluta poleks olnud ka laulvat revolutsiooni]. ERR kultuuriportaal, 27. jaanuar 2020 * [[Piret Kooli]]. [https://klassikaraadio.err.ee/1608072658/delta-27-jaanuaril-rita-ratsepp-ja-alo-mattiisen/1177195 Rita Rätsepp ja Alo Mattiisen]. [[Klassikaraadio]], 27. jaanuar 2021 * Heidit Kaio. [https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120182032/rita-ratsepp-oma-lahutusest-sain-aru-et-olin-elanud-emotsionaalse-vagivalla-all Rita Rätsepp oma lahutusest: sain aru, et olin elanud emotsionaalse vägivalla all] Tervis Pluss, 20. detsember 2023 * Annika Remmel. [https://eeter.err.ee/1609668065/psuhholoog-rita-ratsepp-koik-kogemused-oma-elus-saame-ule-kirjutada Psühholoog Rita Rätsepp: kõik kogemused oma elus saame üle kirjutada] ERR Eeter, 19. aprill 2025 {{JÄRJESTA:Rätsepp, Rita}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 17cjj87sgy23k8wuox5fprpiva6w8qv 0 223647 7151732 7115543 2026-05-11T19:35:08Z Raamaturott 56450 /* 11. mai */ 7151732 wikitext text/x-wiki '''Mai 2011''', kroonika [[2011]]. aasta mai algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast teisipäeval. {{KuupäevadIndeks31|mai}} ==[[1. mai]]== * [[Hiina]]s jõustus suitsetamiskeeld restoranides, hotellides, raudteejaamades ja teatrites. * [[Air France'i lend 447]]: [[Prantsusmaa]] uurimiskomisjon teatas, et [[Atlandi ookean]]i põhjast leiti 2009. aastal merre kukkunud [[Air France]]'i lennuki [[must kast (lennundus)|must kast]]. * [[Saksamaa]], [[Austria]] ja [[Šveits]] avasid oma tööjõuturu Ida-Euroopast pärit töötajatele. * [[Vatikan]]is kuulutati õndsaks [[paavst]] [[Johannes Paulus II]]. ==[[2. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] väed tapsid [[Pakistan]]is [[Abbottabad]]i lähedal asuvas majas [[Usāmah ibn Lādin]]i ja matsid tema surnukeha merre. * [[Kanada]]s toimusid parlamendivalimised. Ametis oleva peaministri [[Stephen Harper]]i juhitav [[Kanada Konservatiivne Partei]] sai 39,6 protsendiga häältest 308-kohalises parlamendis 167 kohta. * [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] [[Lääne-Kasai provints]]is [[Kasai jõgi|Kasai jõel]] toimunud laevaõnnetuse tagajärjel jäi kadunuks vähemalt 106 inimest. * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele visiidile [[Luksemburg]]i [[Luksemburgi peaminister|peaminister]] [[Jean-Claude Juncker]]. * [[Eesti]] [[majutusasutus]]tele hakkas kehtima uus üle-euroopaline tärnisüsteem. ==[[3. mai]]== * [[Austria]] [[Austria liidukantsler|liidukantsler]] [[Werner Faymann]] teatas, et riigis korraldatakse [[rahvahääletus]] [[Türgi]] võimaliku liitumise üle [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. * [[Mehhiko]] põhjaosas [[Coahuila]] osariigis Sabinase linna lähedal asuvas [[söekaevandus]]es jäi gaasiplahvatuse tagajärjel 50 meetri sügavusele lõksu vähemalt 14 [[kaevur]]it, kes tõenäoliselt hukkusid. * [[Egiptus]]e vahendusel kohtunud [[Palestiina]] peamised poliitilised rühmitused, sealhulgas [[Fataḩ]] ja [[Ḩamās]], sõlmisid koostööleppe, mille alusel moodustatakse ajutine valitsus. Palestiina omavalitsuse liider [[Maḩmūd ‘Abbās]] lükkas tagasi [[Iisrael]]i peaministri [[Binyamin Netanyahu]] üleskutse loobuda leppest ja keskenduda rahu sõlmimisele Iisraeliga. * [[Portugal]]i peaministri kohusetäitja [[José Sócrates]] teatas, et valitsus jõudis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[IMF|Rahvusvahelise Valuutafondiga]] kokkuleppele 78 miljardi [[euro]] suuruses toetuspaketis kolme aasta jooksul. ==[[4. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Stanfordi ülikool]]i ja [[NASA]] teadlased teatasid, et satelliidilt [[Gravity Probe B]] saadud andmed kinnitavad [[Albert Einstein]]i teooriat [[aegruum]]i kõverdumise kohta [[Maa (planeet)|Maa]] ümber ning [[Lense-Thirringi efekt]]i. * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] jõustus seadus, mis lubab küttida [[hunt]]e [[Montana]], [[Idaho]], [[Oregon]]i, [[Utah]]' ja [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]]. * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Indoneesia]] esindajad sõlmisid lepingu Indoneesia illegaalselt raiutud [[puit|puidu]] ekspordi piiramiseks. * [[Põlvamaa]]l [[Orava vald|Orava vallas]] [[Piusa]] külas avas eraisik tule tema maja läbi otsima tulnud politseinike pihta. Tulevahetuses hukkus üks kaitsepolitseinik ja eraisik ise, haavata sai kaks politsei esindajat. * [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]] andis tekstiilikunstnik [[Ellen Hansen]]ile üle kunsti elutööpreemia [[TriikRaud]] 2011. * [[Eesti Ekspress]]i peatoimetajana asus tööle [[Janek Luts]]. ==[[5. mai]]== * [[Brasiilia]] ülemkohus otsustas, et samasoolised paarid saavad edaspidi oma suhte legaliseerida. * [[Egiptus]]e endisele siseministrile [[Ḩabīb al-‘Ādilī]]le mõisteti [[korruptsioon]]i eest 12-aastane vanglakaristus. Lisaks süüdistatakse teda rahva pihta tule avamises. * [[Elevandiluurannik]]u põhiseadusnõukogu kuulutas [[Alassane Ouattara]] ametlikult presidendivalimiste võitjaks. * [[Lõuna-Korea]] parlament ratifitseeris [[vabakaubandusleping]]u [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. * [[Mehhiko]] kaguosas leidis aset 5,8-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli [[Guerrero]] osariigis umbes 300&nbsp;km [[México]]st lõuna pool. * [[Norra]] [[Oslo ülikool]]i muuseum ja arstiteaduskond tagastasid [[Uus-Meremaa]]le kaks eelmisel sajandil omastatud [[maoorid|maoori]] sõduri pead. * [[Sudaan]]i valitsus kiitis heaks otsuse jagada [[Dārfūr]]i piirkond senise kolme provintsi asemel viieks provintsiks. Uued provintsid on [[Kesk-Dārfūr]], mille keskus on Zalingei, ja [[Ida-Dārfūr]], mille keskus on [[Aḑ-Ḑu‘ayn]]. * [[Suurbritannia]]s toimus [[2011. aasta Suurbritannia rahvahääletus|rahvahääletus]] parlamendi valimissüsteemi muutmise üle. Muutmisettepanek ei leidnud toetust. * [[Venemaa]] tuuma[[jäälõhkuja]]l [[Taimõr (aatomijäämurdja)|Taimõr]] avastati [[Kara meri|Kara merel]] radioaktiivse aine leke, mis sunnib laeva tagasi [[Murmansk]]i sadamasse pöörduma. * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele visiidile [[Sloveenia]] president [[Danilo Türk]]. * [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Eesti valitsus]] kiitis heaks kasutamata [[saastekvoot|saastekvoodi]] müügi [[Hispaania]]le. Saadava 45 miljoni [[euro]] eest ostetakse [[Tallinn]]ale keskkonnasäästlikud [[tramm]]id. * [[Eesti]] suusataja [[Kaspar Kokk]] teatas oma sportlaskarjääri lõpetamisest. ==[[6. mai]]== * [[Hispaania]] ranniku lähedal [[Vahemeri|Vahemerel]] jäi laevahukus kadunuks vähemalt 22 [[Must Aafrika|Mustast Aafrikast]] pärit pagulast. * [[Jaapan]]i peaminister [[Naoto Kan]] andis korralduse peatada [[Tōkyō]]st umbes 200&nbsp;km edela pool paikneva [[Hamaoka tuumajaam]]a kolme reaktori töö, mille turvaabinõusid ei peeta [[maavärin]]aohtlikus piirkonnas piisavaks. * [[Poola]] lõunaosas [[Pszczyna]] linna [[söekaevandus]]es toimus gaasiplahvatus, mille tagajärjel hukkus vähemalt kaks inimest, üle kümne sai vigastada ja kuus inimest jäi kaevandusse lõksu. * [[Süüria]] meeleavaldajate pihta tulistanud julgeolekuväed tapsid [[Ḩimş]]is, [[Ḩamāh]]'s ja [[Jablah]]'s vähemalt 27 inimest ning vahistasid [[Damaskus]]es opositsiooniliidri [[Rīāḑ Saīf]]i. * [[Tai]] peaminister [[Abhisit Vejjajiva]] teatas, et kavatseb parlamendi laiali saata ja juuliks üldvalimised välja kuulutada. * [[Eesti]] suursaadik [[Liibanon]]is [[Aivo Orav]] andis Liibanoni presidendile [[Michel Sleiman]]ile üle oma volikirja. * [[Tartu]]s alustasid [[Reformierakond|Reformierakonna]] ning [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esindajad koalitsioonikõnelusi uue linnavalitsuse moodustamiseks. * [[Keskerakond|Keskerakonna]] Pärnu piirkonna aastakoosolekul valiti erakonna poliitikat ja juhtimisstiili kritiseerinud [[Mart Viisitamm]]e asemele piirkonna esimeheks [[Kadri Simson]]. * [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu nimetas panga asepresidentideks [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]]u ja [[Madis Müller]]i. * [[Eesti Muusikaakadeemia]]le anti üle saksa lavastaja [[Joachim Herz]]i annetatud raamatu- ja plaadikogu, mis koosneb ligi 7000 trükisest ja rohkem kui tuhandest heliplaadist. * [[Eesti Post]] andis välja [[Struve geodeetiline kaar|Struve geodeetilist kaart]] kujutava [[postmark|postmargiploki]] nominaalväärtusega 1,16 [[euro]]t. Ploki kujundas [[Jaan Saar]]. ==[[7. mai]]== * [[Ecuador]]is toimus rahvahääletus, kus rahvas esialgsetel andmetel hääletas muu hulgas presidendi volituste suurendamise poolt. * [[Hiina]], [[Kõrgõzstan]] ja [[Tadžikistan]] viisid Hiina lääneosas [[Xinjiang]]is läbi ühised [[terrorism]]ivastrased õppused. * [[Hiina]] [[arheoloog]]id teatasid, et Hiina kirdeosas [[Liaoning]]i provintsis [[Suizhong]]i maakonnas leiti 14.–17. sajandil [[Mingi dünastia]] ehitatud [[Hiina müür]]i tükke, mida kohalikud elanikud olid ehitusmaterjalina kasutanud. * [[Indoneesia]]s peetud [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i tippkohtumisel puhkes äge tüli, kui [[Kambodža]] peaminister [[Hun Sen]] tõstatas päevakorravälise teemana Kambodža ja [[Tai]] vahelise piiritüli küsimuse. * Indoneesia idaosas [[Lääne-Paapua]]s umbes 500 meetri kaugusel [[Kaimana]] lennuvälja maandumisrajast kukkus maandumiskatsel halva ilma tõttu merre [[Merpati Nusantara Airlines]]ile kuuluv [[Sorong]]ist Kaimanasse teel olnud [[reisilennuk]] [[Xian MA60]], mille pardal olnud 27 inimest hukkus. * [[Iraak|Iraagis]] [[Bagdad]]is puhkenud vanglamässus hukkus vähemalt 14 inimest. * [[Singapur]]is toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis [[Rahvaaktsiooni Partei]], kes sai 60,1 protsendiga häältest parlamendi 87 kohast 81. * [[Tartu]]s avati külastajatele [[teaduskeskus Ahhaa|teaduskeskuse Ahhaa]] uus maja. ==[[8. mai]]== * [[Kreeka]] vetes leidis aset 5-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli [[Türgi]] ranniku lähedal [[Egeuse meri|Egeuse meres]] [[Kos]]i saarest 16&nbsp;km edela pool. * [[Togo]]s läks tormisel [[Togo järv]]el ümber seitse paati; uppus vähemalt 36 inimest. * [[Tallinn]]as [[Estonia kontserdisaal]]is kuulutas [[Eesti Naisliit]] [[aasta ema]]ks [[arst]]i ja seitsme lapse ema [[Sirje Saar]]e. * Kirjandusfestivalil [[Prima Vista]] pälvis [[Eesti Ulmeühing]]u ja kirjastuse Fantaasia ulmejutuvõistluse esikoha [[Triinu Meres]] jutustusega "Joosta oma varju eest". ==[[9. mai]]== * [[Elevandiluurannik]] taasalustas [[kakaooad|kakaoubade]] eksporti. * [[Samoa]] peaminister [[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] teatas, et riik on otsustanud alates 29. detsembrist 2011 asuda teisele poole [[kuupäevaraja]]. * [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is anti [[geograaf]] [[Jaan Riis]]ile üle [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]]. * [[Estonian Air]]i juhatuse esimees [[Andrus Aljas]] teatas, et lahkub 1. juunil ametist. ==[[10. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] tõusis [[Mississippi]] jõgi paduvihmade ja lume sulamise tõttu viimase 70 aasta kõrgeimale tasemele. * [[Microsoft]] teatas, et on sõlminud lepingu [[Skype]]'i ostmiseks 8,5 miljardi [[USA dollar]]i eest. * [[Argentina]] suurim naftafirma [[YPF]] teatas, et [[Patagoonia]] lõunaosast avastati viimase 20 aasta suurim [[nafta]]leiukoht. * [[Katar]]is toimusid kohalikud valimised, kus oli esmakordselt õigus hääletada ka naistel. * [[Liibüa]] ranniku ääres [[Tripoli]] lähedal toimunud laevahukus uppus vähemalt 54 [[somaalid|somaali]] põgenikku. * [[Saksamaa]]l [[Düsseldorf]]is toimus [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlus]]e esimene poolfinaal. * [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] ja [[Somaalia]] asepeaminister [[Abdiweli Mohamed Ali]] sõlmisid [[İstanbul]]is [[diplomaatilised suhted]] [[Eesti]] ja Somaalia vahel. * Laevafirma [[Baltic Scandinavian Lines]] võttis [[Paldiski]]–[[Kapellskär]]i liinil käiku uue [[parvlaev]]a [[Lisco Patria]]. ==[[11. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] föderaalkohus mõistis [[Sri Lanka]] päritolu [[Wall Street]]i suurinvestori [[Raj Rajaratnam]]i süüdi ebaseaduslikus [[siseinfo]] kasutamises umbes 60 miljoni [[USA dollar]]i teenimiseks. * [[Andorra]] [[Andorra peaminister|peaministrina]] astus ametisse [[Antoni Martí]]. * [[Hiina]] ametiisikud teatasid, et [[Peking]]i [[Keelatud linn]]a paleemuuseumist varastati seitse eset, mille väärtus on kokku üle miljoni euro. * [[Hispaania]] kaguosas [[Lorca]] lähedal leidis aset 5,1-magnituudine maavärin, mille tagajärjel varises kokku hooneid, hukkus üheksa ja sai vigastada 403 inimest. See oli kõige tugevam piirkonda tabanud maavärin 50 aasta jooksul. * [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikide]] ametis olev president [[Manny Mori]] valiti tagasi uueks ametiajaks. * [[Taani]] rahandusminister [[Hjort Frederiksen]] teatas, et paari nädala jooksul taastatakse pisteline piirikontroll Taani piiril [[Saksamaa]] ja [[Rootsi]]ga. * [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] ja [[Sierra Leone]] välisminister [[Joseph B. Dauda]] sõlmisid [[İstanbul]]is Eesti ja Sierra Leone vahel [[diplomaatilised suhted]]. * [[Tallinna Ülikool]]i rektoriks inaugureeriti [[Tiit Land]]. * [[Põlva]] linnavolikogu valis linnapeaks [[keskerakond]]lase [[Georg Pelisaar]]e. ==[[12. mai]]== * [[Saksamaa]]l [[Düsseldorf]]is toimus [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlus]]e teine poolfinaal. Eestit esindanud laul pääses finaalvõistlusele. * [[2011. aasta Soome parlamendivalimised|Soome parlamendivalimiste]] suurima võitja [[Põlissoomlased|Põlissoomlaste]] esimees [[Timo Soini]] teatas, et erakond loobub koalitsioonikõnelustest, sest võimalike koalitsioonikaaslaste [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraatide]] ja [[Rahvuslik Koonderakond|Koonderakonna]] otsus osaleda [[Portugal]]i päästepaketis pole neile vastuvõetav. * [[Suurbritannia]] muusikaorganisatsioon [[BPI]] kuulutas [[London]]is [[Royal Albert Hall]]is 2011. aasta heliloojaks [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]]. * [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimees [[Mart Laar]] sai [[Poola]] suursaadikult [[Grzegorz M. Poznanski]]lt [[Poola III klassi teeneteorden]]i Eesti ja Poola koostöö arendamise ja ühise ajaloolise pärandi teadvustamise eest. * [[Eesti]] suursaadik [[Taani]]s [[Meelike Palli]] avas [[Lõuna-Jüütimaa]]l [[Fredericia]]s Eesti viienda aukonsulaadi Taanis. Eesti uus [[aukonsul]] on [[Thomas Graversen]]. * [[Elion]] ja [[EMT]] võtsid kasutusele [[TeliaSonera]] Grupi logo. ==[[13. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige [[Ron Paul]] teatas, et kandideerib [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimistel]] [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklaste]] presidendikandidaadiks. * [[Costa Rica]]s leidis kell 16.47 aset 6-magnituudiline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] asus 25&nbsp;km kaugusel pealinnast [[San José]]st lääne pool ja kolle oli 43,5&nbsp;km sügavusel. * [[Pakistan]]is umbes 35 kilomeetri kaugusel [[Afganistan]]i piirist [[Chārsadda]] piirkonnas [[Shabqadar]]is tegi [[Ţālebān]] kättemaksuks [[Usāmah ibn Lādin]]i tapmise eest kaks enesetapurünnakut politseijõudude treeningkeskuses. Hukkus vähemalt 80 inimest, sealhulgas tsiviilisikuid, ning vähemalt 140 sai vigastada. * [[Slovakkia]]s [[Bratislava]]s toimunud jäähokiliidu kongressil valiti [[2016. aasta jäähoki MM]]i korraldajateks [[Venemaa]] linnad [[Moskva]] ja [[Peterburi]]. * [[Uganda]] [[Uganda president|president]] [[Yoweri Museveni]] vannutati ametisse neljandaks ametiajaks. * [[Ukraina]] ametiisikud teatasid, et riigist saadetakse välja kaks Ukraina riigisaladuse kohta infot kogunud [[Tšehhi]] saatkonna sõjalist atašeed. * [[Vanuatu]] kohus kuulutas õigustühiseks [[Aprill 2011#24. aprill|24. aprillil]] 2011 parlamendis toimunud peaministri valimise, sest valituks kuulutatud [[Serge Vohor]] sai 52 häälest 26, kuid oleks pidanud saama vähemalt 27. Taastati [[Sato Kilman]]i volitused peaministrina. * [[Tallinn]]as algas kolmepäevane [[Lennart Meri konverents]]. * [[Eesti]] [[abiturient|abituriendid]] tegid [[matemaatika (õppeaine)|matemaatika]] [[riigieksam]]it. ==[[14. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] vahistati [[IMF|Rahvusvahelise Valuutafondi]] juht [[Dominique Strauss-Kahn]], kellele esitati süüdistus seksuaalses kuriteos. * [[Haiti]] [[Haiti president|presidendina]] vannutati ametisse [[Michel Martelly]]. * [[Jaapan]]i vetes leidis kell 8.35 aset 6,2-magnituudiline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] asus [[Honshū]] saare ranniku ääres 57&nbsp;km [[Iwaki]] linnast ida pool ja kolle oli 37,6&nbsp;km sügavusel. [[Tsunami]] ohtu ei olnud, kahjudest pole teatatud. * [[Saksamaa]]l [[Düsseldorf]]is toimus [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlus]]e finaal. Võitjaks valiti [[Aserbaidžaan]]i laul "[[Running Scared]]"; [[Eesti]] laul "[[Rockefeller Street]]" jäi eelviimaseks. * [[Valgevene]]s mõistis [[Minsk]]i kohus opositsiooniliider [[Andrei Sannikov]]ile viieaastase vanglakaristuse [[Alaksandr Łukašenka]] vastaste meeleavalduste korraldamise eest 2010. aasta detsembris. ==[[15. mai]]== * [[Araabia Liiga]] peasekretäriks alates [[1. juuni]]st 2011 valiti [[Egiptus]]e välisminister [[Nabīl al-‘Arabī]]. * [[Haiti]] [[Haiti president|president]] [[Michel Martelly]] nimetas peaministri kandidaadiks [[Daniel Gérard Rouzier]]'. * [[Liibanon]]i ja [[Iisrael]]i piiril toimus tulevahetus, mille tagajärjel hukkus kümme Iisraeli piiri ületanud palestiinlast ja üle saja inimese sai vigastada. * [[Paapua Uus-Guinea]]s leidis aset 6,5-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli 122 kilomeetrit [[Bougainville]]'i saare rannikust lääne pool. Anti [[tsunami]]hoiatus. * [[Saudi Araabia]] [[Saudi Araabia kuningas|kuningas]] [[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] avas [[Ar-Riyāḑ]]i lähedal maailma suurima naiste [[ülikool]]i, mis on mõeldud kuni 50 000 üliõpilasele. * [[Slovakkia]]s [[Bratislava]]s peetud [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste]] finaalis võitis [[Soome]] [[Soome jäähokikoondis|koondis]] [[Rootsi jäähokikoondis|Rootsi koondist]] 6:1 ja tuli maailmameistriks. * [[Šveits]]i [[Zürichi kanton]]is peetud [[rahvahääletus]]el hääletas rahvas [[eutanaasia]] keelustamise vastu ning oli nõus lubama seda ka välismaalastele. * [[Taani]] merevägede laev ründas [[Somaalia]] vetes [[Somaalia piraadid|piraatide]] laeva ja vabastas 16 [[Iraan]]ist pärit pantvangi. Neli mereröövlit sai surma. * [[Tallinn]]a [[Tallinna linnapea|linnapea]] [[Edgar Savisaar]] ja [[Peterburi]] [[Peterburi kuberner|kuberner]] [[Valentina Matvijenko]] allkirjastasid mitmekülgse koostöölepingu Tallinna ja Peterburi vahel. * [[Eesti Ajakirjanike Liit]] valis 2010. [[Eesti Ajakirjanike Liidu aasta ajakirjanik|aasta parimaks ajakirjanikuks]] [[Rein Sikk|Rein Siku]]. ==[[16. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] startis [[Kennedy Kosmosekeskus]]est oma viimasele lennule [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstik]] [[Endeavour]]. * [[Belgia]] [[Belglaste kuningas|kuningas]] [[Albert II (Belgia)|Albert II]] palus prantsuskeelse [[Sotsialistlik Partei (Belgia)|Sotsialistliku Partei]] esimehel [[Elio Di Rupo]]l moodustada uue valitsuse. * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahandusministrid kiitsid heaks 78 miljardi [[euro]] suuruse [[Portugal]]i päästepaketi. * [[Eesti]] alpinistid [[Tanel Tuuleveski]] ja [[Andras Kaasik]] vallutasid maailma kõrgeima mäetipu [[Džomolungma]]. * [[Lembit (allveelaev)|Allveelaeval Lembit]] langetati [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] lipp. ==[[17. mai]]== * [[Suurbritannia kuninganna]] [[Elizabeth II]] alustas visiiti [[Iirimaa]]l. Ta on esimene [[Suurbritannia]] riigipea, kes külastab iseseisvat Iirimaad. * [[Eesti]] [[arheoloog]]id teatasid, et [[Pärnu]] teatriesise väljaku alt leiti torutööde käigus [[Põhjasõda|Põhjasõja]]-järgse Vene garnisoni [[kalmistu]]. * [[Kunda laht|Kunda lahel]] algas [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] kolmepäevane [[miinitõrje]]õppus [[Baltic Fortress]] 2011, millel osalevad [[miinijahtija]]d [[Ugandi M315|Ugandi]] ja [[Sakala M314|Sakala]] ning [[Läti]] miinijahtija [[Visvaldis (laev)|Visvaldis]]. * [[Tallinn]]as toimunud [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] kongressil valiti liidu juhatuse esimeheks tagasi [[Peeter Ernits]]. * [[Eesti]] esimene suursaadik [[Kuveit|Kuveidis]] [[Andre Pung]] andis [[Kuveidi emiir]]ile [[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]ile üle oma volikirja. ==[[18. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] seksuaalkuritegude eest süüdistatav [[IMF|Rahvusvahelise Valuutafondi]] tegevdirektor [[Dominique Strauss-Kahn]] astus ametist tagasi. Tegevjuhi kohusetäitjaks sai [[John Lipsky]]. * [[Rahvusvaheline Bookeri auhind|Rahvusvahelise Bookeri auhinna]] saajaks kuulutati [[Philip Roth]]. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] soovitas [[Skolkovo]]s peetud rahvusvahelisel pressikonverentsil [[Ukraina]]l oma tulevikku planeerides teha valik [[Venemaa]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] vahel ning hoiatas [[USA|Ameerika Ühendriike]] külma sõja puhkemise eest, kui raketikilbi rajamisel Venemaa soovidega ei arvestata. * [[Eesti Muusika Eksport]] ja [[Autorite Ühing]] avasid üheksa kanaliga [[eesti muusika]]le pühenduva [[internetiraadio]] [[Netiraadio.ee]]. ==[[19. mai]]== * [[Afganistan]]i idaosas [[Paktīā provints]]is ründasid [[Ţālebān]]i võitlejad tee-ehitusfirma hooneid ja tapsid 35 inimest. * [[USA|Ameerika Ühendriigid]] kehtestasid inimõiguste rikkumise tõttu sanktsioonid [[Süüria]] presidendi [[Bashār al-Asad]]i vastu, külmutades muu hulgas tema võimalikud varad USAs. * [[Argentina]] lõunaosas [[Patagoonia]]s [[Río Negro provints]]is kukkus alla [[Neuquén]]ist [[Comodoro Rivadavia]]sse teel olnud [[Sol Líneas Aéreas]]i väikelennuk [[Saab 340]]. Hukkus 22 inimest. * [[Iraak|Iraagis]] [[Kirkūk]]is hukkus politseinike vastu suunatud pommirünnakutes vähemalt 25 inimest. * [[Läti]]s esitasid ühendused [[Ühtsus]] ja [[Hea Läti Eest]] presidendikandidaadiks võimuloleva presidendi [[Valdis Zatlers]]i. * [[Nicaragua]] lääneosas hakkas purskama [[Telica vulkaan]]. Selle jalamilt evakueeriti sadu inimesi. * [[Seišellid]]el algasid kolmepäevased presidendivalimised. * [[Türgi]] lääneosa tabas 6-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli umbes 230&nbsp;km [[İstanbul]]ist lõunas [[Kütahya provints]]is [[Simav]]is. * [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Eesti valitsus]] nimetas alates [[1. juuni]]st 2011 [[Tartu maavanem]]aks senise [[Elva]] linnapea [[Reno Laidre]]. ==[[20. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is kohtunud [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] ja [[Iisraeli peaminister]] [[Binyamin Netanyahu]] jäid eriarvamusele [[Iisrael]]i [[1967]]. aasta [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevase sõja]] eelsete piiride taastamise suhtes. * [[Jaapan]] teatas soovist alustada kõnelusi [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] sõlmitava [[vabakaubandusleping]]u üle. * [[Tallinn]]as avati [[Ameerika Ühendriikide Salateenistus]]e [[Baltimaad]]e büroo. ==[[21. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] ärimees [[Herman Cain]] teatas, et kandideerib [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks. * [[Elevandiluurannik]]u pealinnas [[Yamoussoukro]]s vannutati pidulikult ametisse president [[Alassane Ouattara]]. * [[Island]]il hakkas purskama [[Grímsvötn]]i vulkaan. * [[Pakistan]]i [[Hõimualad]]el [[Landi Kotal]]i linna lähedal hukkus rünnakus [[Afganistan]]i teel olnud [[NATO]] kütuseveokile vähemalt 16 inimest. * [[Seišellid]]el lõppesid presidendivalimised. Ametis olev president [[James Michel]] valiti 55 protsendiga häältest ametisse tagasi. * [[Süüria]]s tapsid meeleavaldajate pihta tulistanud julgeolekujõud vähemalt 44 inimest. * [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogu otsustas toetada presidendivalimistel [[Toomas Hendrik Ilves]]t. * [[Jõgevamaa]]l [[Pala]]l peeti traditsioonilist laulu- ja tantsupidu, mis seekord kandis pealkirja "Las laps arvab ...". * [[Tallinn]]as tõmmati kaldale allveelaev [[Lembit (allveelaev)|Lembit]]. ==[[22. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Minnesota]] osariigi endine kuberner [[Tim Pawlenty]] teatas, et kandideerib [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks. * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri]] osariigis [[Joplin]]i linnas hukkus [[tornaado]] tekitatud kahjustuste tagajärjel vähemalt 116 inimest ja sajad said vigastada. * [[Jaapan]]is [[Tōkyō]]s kohtunud [[Jaapani peaminister]] [[Naoto Kan]], [[Hiina]] [[Hiina peaminister|peaminister]] [[Wen Jiabao]] ja [[Lõuna-Korea]] [[Lõuna-Korea president|president]] [[Lee Myung-bak]] sõlmisid leppeid tuumaenergia turvameetmete parandamise ja riikidevaheliste majandus- ja kaubandussuhete edendamine kohta. * [[Küpros]]el toimusid parlamendivalimised. * [[Prantsusmaa]]l [[Cannes|Cannes']]is lõppenud [[Cannesi filmifestival|filmifestivali]] peaauhinna [[Kuldne Palmioks]] sai [[USA]] režissööri [[Terrence Malick]]i film "Elupuu" ("Tree of Life"). ==[[23. mai]]== * [[Euroopa Liit]] kehtestas [[Süüria]] [[Süüria president|presidendile]] [[Bashār al-Asad]]ile reisikeelu ja külmutas tema varad Euroopas. * [[Tšiili]]s kaevati üles [[1973]]. aastal surnud president [[Salvador Allende]] säilmed, et teha kindlaks tema surma põhjus. * [[Valgevene]] riigipank teatas, et [[Valgevene rubla]] devalveeriti [[USA dollar]]i suhtes 55 protsendi võrra. ==[[24. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] alustas kolmepäevast visiiti [[Suurbritannia]]s. * [[Tuneesia]] valitsus teatas, et parlamendivalimised toimuvad [[24. juuli]]l 2011. * [[Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus]]e nõukogu valis [[IT Kolledž]]i uueks rektoriks [[Tiit Roosmaa]]. ==[[25. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] oli viimast korda eetris 25 aastat näidatud "[[Oprah Winfrey]] [[Oprah Winfrey Show|Show]]". * [[Prantsusmaa]] rahandusminister [[Christine Lagarde]] teatas, et kandideerib [[IMF|Rahvusvahelise Valuutafondi]] uueks juhiks. * [[Põhja-Korea]] liider [[Kim Chŏng-il]] saabus [[Hiina]] pealinna [[Peking]]isse, et kohtuda Hiina presidendi [[Hu Jintao]]ga. * [[Šveits]]i valitsus otsustas, et riigis ei rajata enam uusi [[tuumaelektrijaam]]u ega uuendata praegust viit jaama pärast nende kasutusaja lõppu. * [[Uganda]] parlament kiitis heaks [[Amama Mbabazi]] peaministriks nimetamise. * [[Eesti]]s alustas kahepäevast visiiti [[Horvaatia]] [[Horvaatia president|president]] [[Ivo Josipović]] koos abikaasaga. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Haag]]is resideeriva [[Jordaania]] suursaadiku [[Khaldūn at-Talhūnī]] volikirja. * [[Eesti]] suursaadik [[ÜRO]] juures [[Margus Kolga]] kirjutas alla ühiskommünikeedele, millega sõlmiti Eesti [[diplomaatilised suhted]] [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saarte]] ja [[Tuvalu]]ga. ==[[26. mai]]== * [[Franz Kafka auhind|Franz Kafka auhinna]] saajaks kuulutati iiri kirjanik [[John Banville]]. * [[Komoorid]]e presidendina astus ametisse [[Ikililou Dhoinine]]. * [[Prantsusmaa]]l [[Deauville]]'is algas [[G8]] tippkohtumine, kus on kõne all muu hulgas rahutused [[Araabia maad]]es ja [[IMF|Rahvusvahelise Valuutafondi]] juhi valimine. * [[Saksamaa]]l puhkes [[kolibakter]]i tüve [[EHEC]] põhjustatud haiguspuhang, mille tagajärjel suri vähemalt kümme inimest ja sajad haigestusid. * [[Serbia]]s vahistati sõjakuritegudes süüdistatav endine [[Serblaste Vabariik|Bosnia serblaste]] armeejuht kindral [[Ratko Mladić]]. * [[Tallinn]]as algas neljapäevane kirjandusfestival [[HeadRead]]. * [[Akadeemiline Rahvaluule Selts]] ja [[Eesti Kultuurkapital]] andsid esimese [[Eesti folkloristika aastapreemia]] [[Tartu Ülikool]]i dotsendile [[Tiiu Jaago]]le. ==[[27. mai]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|riigisekretär]] [[Hillary Clinton]] saabus visiidile [[Pakistan]]i. * [[Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]] teatas, et [[EELK Usuteaduse Instituut]] kaotab hindamisnõukogu otsusega [[ülikool]]i staatuse ja peab [[rakenduskõrgkool]]iks ümber organiseeruma. * [[Valga]] linnavolikogu otsustas, et [[2012]]. aasta septembris avatakse Valgas uus [[gümnaasium]]. ==[[28. mai]]== * [[Läti]] [[Läti president|president]] [[Valdis Zatlers]] teatas, et algatab [[Seim (Läti)|seimi]] laialisaatmise. * [[Malta]]l toimus nõuandev rahvahääletus [[abielulahutus]]e lubamise üle. Rahvas hääletas abielulahutuste legaliseerimise poolt. * [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] kongress valis erakonna esimeheks [[Margo Miljand]]i. * [[Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum]]is anti üle esimene 5000 [[euro]] suurune [[Köleri auhind]]. Auhinna sai [[Jevgeni Zolotko]]. Publikupreemia pälvis [[Tõnis Saadoja]]. ==[[29. mai]]== * [[Abhaasia]] president [[Sergei Bagapš]] suri [[Moskva]] haiglas. Presidendi kohusetäitjaks sai senine asepresident [[Aleksandr Ankvab]]. * [[Afganistan]]is [[Helmandi provints]]is hukkus [[NATO]] õhurünnaku tagajärjel 14 tsiviilisikut. * [[Brasiilia]], [[Hiina]], [[India]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] ja [[Venemaa]] esitasid ühise avalduse, milles kritiseerivad [[Euroopa]] riikide domineerimist [[IMF|Rahvusvahelise Valuutafondi]] juhtimises. * [[Nigeeria]]s vannutati uueks ametiajaks ametisse president [[Goodluck Jonathan]]. ==[[30. mai]]== * [[Saksamaa]] valitsus otsustas sulgeda [[2022]]. aastaks kõik riigi [[tuumaelektrijaam]]ad. ==[[31. mai]]== * [[Air France'i lend 447]]: [[2009]]. aastal [[Atlandi ookean]]i kukkunud [[Air France]]'i lennuki vrakist toodi välja 75 surnukeha. * [[Liibüa]] liidri [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]]ga kõnelusi pidanud [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] president [[Jacob Zuma]] teatas, et Mu‘ammar al-Qadhdhāfī ei ole nõus võimust loobuma. * [[Maailma Terviseorganisatsioon]] tunnistas [[mobiiltelefon]]ide tekitatava [[kiirgus]]e potentsiaalselt [[Kantserogeenid|vähki tekitavaks]]. * [[Serbia]] kohus lükkas tagasi [[sõjakuritegu]]des süüdistatava [[Ratko Mladić]]i taotluse halva tervise tõttu teda mitte [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Haagi tribunal]]i alla anda ning Mladić saadeti [[Haag]]i. * [[Sudaan]]i põhjaosa ja [[Lõuna-Sudaan]] jõudsid [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] vahendusel kokkuleppele [[demilitariseeritud tsoon]]i loomises kahe maa piirile. * [[Süüria]] [[Süüria president|president]] [[Bashār al-Asad]] kuulutas poliitilistel põhjustel vangistatutele välja [[amnestia]]. * [[Tiibet]]i vaimne juht [[dalai-laama]] [[Tenzin Gyatso]] loobus ametlikult oma poliitilistest ja administratiivsetest volitustest. Tema järglaseks poliitilise liidrina sai [[Lobsang Sangay]]. * [[Tšetšeenia]]s vahistati [[Rustam Mahmudov]], keda süüdistatakse ajakirjanik [[Anna Politkovskaja]] mõrvas. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas [[Aivo Orav]]a [[Eesti]] [[suursaadik]]uks [[Süüria]]s. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2011| 2011-05]] 9hjz4tvi4n9haaxqqikqb5tj92eys4v 0 225049 7151914 3856473 2026-05-12T06:30:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151914 wikitext text/x-wiki {{koord|kaart=Burundi|tüüp=linn}} '''Cibitoke''' on [[linn]] [[Burundi]] loodeosas 111 km kaugusel [[Bujumbura]]st<ref>[http://travelingluck.com/Africa/Burundi/Cibitoke/_430021_Cibitoke.html#local_map travelingluck.com]</ref> [[Kongo DV]] piiri lähedal, [[Cibitoke provints]]i keskus. [[Geograafilised koordinaadid]] on 2° 53' S, 29° 07' E. Elanike arv on olnud: *[[1990]]: 8200 (hinnang)<ref name=WG>{{Netiviide |url=http://www.xn--bevlkerungsstatistik-59b.de/wg.php?x=&men=gpro&lng=de&dat=32&geo=-34&srt=npan&col=aohdq&pt=c&va=&geo=313580912 |pealkiri=World Gazetteer |vaadatud=2010-10-18 |arhiivimisaeg=2021-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826040650/https://www.google.com/afs/ads?adtest=off&channel=000002%2Cbucket093&hl=en&pcsa=false&client=dp-teaminternet09_3ph&r=m&psid=1437517588&type=3&max_radlink_len=40&swp=as-drid-2567555597926768&uiopt=true&oe=UTF-8&ie=UTF-8&fexp=21404%2C17300003%2C17300494%2C17300496%2C17300746%2C17300747%2C17300760%2C17300762%2C17300769%2C17300771%2C17300794%2C17300797%2C17300798&format=r5%7Cs&num=0&output=afd_ads&domain_name=www.xn--bevlkerungsstatistik-59b.de&v=3&adext=as1%2Csr1&bsl=8&pac=0&u_his=50&u_tz=0&dt=1629950810150&u_w=1600&u_h=1000&biw=1038&bih=10357&psw=1038&psh=782&frm=0&uio=ff2sa16fa2sl1sr1-ff6fa6sa11st24lt30-&cont=rs&csize=w600h500&inames=master-1&jsv=15098&rurl=http%3A%2F%2Fwww.xn--bevlkerungsstatistik-59b.de%2Fwg.php%3Fx%3D%26men%3Dgpro%26lng%3Dde%26dat%3D32%26geo%3D-34%26srt%3Dnpan%26col%3Daohdq%26pt%3Dc%26va%3D%26geo%3D313580912 |url-olek=ei tööta }}</ref>, 8280 (rahvaloendus){{lisa viide}} *[[2002]]: umbes 14 600{{lisa viide}} *[[2005]]: 14 220{{lisa viide}} *[[2006]]: umbes 14 600 (World Gazetteeri arvutus){{lisa viide}}, 15 100{{lisa viide}} *[[2007]]: umbes 15 100 (World Gazetteeri arvutus){{lisa viide}} *[[2010]]: 17 757 (World Gazetteeri arvutus)<ref name=WG /> Aastal 1990 oli Cibitoke elanike arvu poolest riigi viies linn{{lisa viide}}, 2005. aasta hinnangu järgi 11. kohal. [[Kõrgus merepinnast]] on 915 m<ref>[http://www.fallingrain.com/world/BY/12/Cibitoke.html fallingrain.com]</ref>. teistel andmetel on keskmine kõrgus merepinnast 932 m<ref>[http://freemeteo.com/default.asp?la=1&pid=15&gid=430021 freemeteo.com]</ref>. Linnas on [[toiduainetetööstus|toiduainete-]] ja [[tekstiilitööstus]][[ettevõte|ettevõtteid]]. Cibitoket läbib maantee [[Route Nationale 5]]. ==Vaata ka== *[[Burundi linnade loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Burundi linnad]] sd8bltl9oqo26moomg5qmo4yumv9woh 0 226303 7151649 6359293 2026-05-11T17:45:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151649 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2010}} {{keeletoimeta}} '''Bondi sündmused''' on Põhja-Atlandi kliimas [[holotseen]]i ajal keskmiselt 1470 (± 500) aastase tsüklilisusega toimunud kõikumised (fluktuatsioonid, kliimatsüklid). Enamasti peetakse nimetuse "Bondi sündmus" all silmas umbes sajandi vältavat ja kogu tsükli alguseks loetavat külmemat või jahedamat perioodi. Kuid mõnikord ka kogu tsüklit. Peamiselt jäässe ladestunud lisandite (kirjete) kõikumiste järgi on enne [[väike jääaeg|väikse jääaja]] aegses holotseenis tuvastatud kaheksa sellist sündmust (ja nendega seotud tsüklit). Neist seitsme kõrvalekalded keskmisest olid umbes 170 aastat. Jäävaheajale omastele Bondi sündmustele vastavad viimase jääaja aegsed [[Dansgaardi-Oeschgeri sündmus]]ed, mis leidsid aset 25 korda. Needki sündmused on toimunud peaaegu perioodiliselt keskmiselt 1470-aastase tsükliga, kuid see küsimus on veel lahtine. Holotseenieelse viimase jääaja aegne 1500-aastase tsükli ulatus oli väidetavalt täpsem. Ühe jääproovi valguses on see kliimatsükkel viimase miljoni aasta jooksul tõendatav ligi 600 korda. Tsükli selline ulatus on veel muude faktidega kinnitamata. Nende olemasolu holotseeni ajal suutis esimesena tuvastada Ameerika geoloog [[Gerard C. Bond]] <ref name="SI3H4" /> (1940–2005), kes töötas [[Columbia Ülikool]]i Lamont-Doherti Maa Observatooriumis. Praegu on tema postuleeritud teooria, mis aitab selgitada planeedi Maa kliima dünaamikat, saanud osaks klassikalisest [[klimatoloogia]]st. Tegemist on paljude proovidega kinnitatud rütmiga, mille põhjusi ei teata. Küll aga oletatakse jääproovide eripära tõttu, et selles mängib olulisimat osa Päikese aktiivsus. == Bondi sündmuste mõjust ajaloole == [[Kliimamuutus]]ed on tinginud [[Kliimavööde|kliimavöötmete]] piiride teisenemist, muutusi [[biotsönoos]]ides, [[ökosüsteem]]ides ja [[biomass]]is. Biotsönoosid on järgnenud oma [[migratsioon]]ides nihkuvatele kliimavöötmetele. See on avaldanud mõju inimkonnale ja selle ajaloole kui osale planeedi Maa tervikbiotsönoosist. On oletatud, et suurte ja järskude kliimamuutustega võib siduda rahvaste suuri migratsioonilaineid, agraarsete [[tsivilisatsioon]]ide kokkuvarisemisi ja kriise, ning uute tsivilisatsioonide sündideni viinud sündmusi. Näiteks on uusaja sündi seostatud [[hiliskeskaeg]]se ja [[17. sajandi kriis]]iga, mida võis tingida väike jääaeg ja selle kõige külmemaks ajaks olnud [[Maunderi miinimum]]. Viimased kolm Bondi sündmust võivad olla tinginud Kaug-Idast alanud invasioonidest (põhjarahvaste kallaletungid Hiinale, türgi rahvaste ja mongolite invasioonid). Agraarsed tsivilisatsioonid, mis olid end sidunud kindla põllumajandusega seotud koha ja sellele vastava eluviisiga, olid kliimamuutuste suhtes haavatavamad kui liikuva eluviisiga karjakasvatajad – rändrahvad, kes said kliima muutudes kergemini oma senist areaali muuta. Eriti ohtlikuks muutusid kliimamuutused juba vanadele tsivilisatsioonidele, kus neid algselt sisemiselt sidunud solidaarsus ja lojaalsus oli asendumas [[individualism]]i, killustumise ja [[kodusõda]]dega. [[Pilt: Holocene_Temperature_Variations.png‎]] == Holotseeni ajal toimunud Bondi sündmused ja nendega seotu == Suurima hulga andmetega toestatud töö <ref name="Luhb9" /> [http://geography.cz/sbornik/wp-content/uploads/2009/09/g08-4-1wanner.pdf] põhjal on Bondi sündmused järsud (umbes sajandi vältavad) külmad või jahedad ajavahemikud. Üksikud uurijad aga väidavad, et Bondi sündmused ei oma kliimas alati ühest vastavust: enamus neist vastavad suurtele jahenemisaegadele ja teised kattuvat mõne piirkonna kuivusperioodidega. Esmalt tuleb meeles pidada, et valdavalt, kuid mitte ainult, on Bondi sündmusi tuvastatud Põhja-Atlandi kliimaga seotud piirkondades. Teisalt, kui räägitakse Bondi sündmustest, siis seostatakse nendega vahel ka nendega külgnevaid jahedaid aegu. Sel juhul peetakse selle nimetuse all silmas temperatuuritsükli madalaimat faasi (kriis, mõõn). Null Bondi sündmus on väikese jääaja kõige külmema ajaga alanud praegu toimuv kliimatsükkel. Seda nimetust on kasutatud pidades silmas kolme erinevat tähendus: Väikesest jääaega, selle jääaja kõige külmemat osa ja selle külmima osaga alanud uut tsüklit. {| class="wikitable" |- | LOEND || ALGUS at || pKr || TSÜKKEL || TSÜKLI MADALAIM OSA |- | '''0''' || 365 a tagasi || 1645 pKr || 0 Bondi sündmus || [[Väike jääaeg]] (1300–1770 pKr) |- | '''1''' || 1400 a tagasi|| 600 pKr || 1 Bondi sündmus || [[migratsiooniperioodi pessimum|suure rahvasterändamise aja pessimum]] (450–900 pKr) |- | '''2'''|| 2800 a tagasi|| 800 eKr || 2 Bondi sündmus || [[rauaaja külm aeg]] (900–300 eKr) |- | '''3''' || 4200 a tagasi|| 2200 eKr || 3 Bondi sündmus ||[[4,2 kiloaasta sündmus]] |- | '''4''' || 5900 a tagasi|| 3900 eKr || 4 Bondi sündmus || [[5,9 kiloaasta sündmus]] |- | '''5''' || 8100 a tagasi|| 6100 eKr || 5 Bondi sündmus || [[8,2 kiloaasta sündmus]] |- | '''6''' || 9400 a tagasi|| 7400 eKr || 6 Bondi sündmus || [[Erdaleni sündmus]] |- | '''7''' || 10 300 a tagasi|| 8300 eKr || 7 Bondi sündmus || ''seni veel nimeta sündmus'' |- | '''8''' || 11 100 a tagasi|| 9100 eKr || 8 Bondi sündmus || [[noorem Dryas|Noorema Dryase]] üleminek [[boreaalne kliima|boreaalseks kliimaks]] |} === 8 Bondi sündmus === Esimeseks holotseeni aegseks Bondi sündmuseks oli 9100 eKr paiku alanud kliimatsükkel. ≈ 11 100 aastat tagasi alanud kliimasündmus langeb ühte noorema Dryas'e üleminekuga boreaalseks kliimaks. Sellega seostub Lähis-Idas toimunud [[neoliitiline revolutsioon]] ning esimesed kiviehitised [[Jeeriko]]s ja [[Gebökli Tepe]]s. Neoliitilise revolutsiooni sisuks oli Lähis-Idas toimunud üleminek põllupidamisele ja loomakasvatusele. See algas esimese tuvastatud odrakülviga [[Tel Abu Hureyra]]s (u 9050 eKr) ja lamba kodustamisega Põhja-[[Mesopotaamia]]s. Samal ajal asusid arvatavasti peamiselt metsikust nisust toitunud kütid-korilased Göbekli Tepes ehitama maailma esimest rohkete kaunistustega [[megaliit]]set kompleksi. Esimesed jäljed [[riis]]ist on dateeritavad kuni ~ 13 900 aastat tagasi ja puuduvad viimase jäätumisega seotud noorema Dryas'e ajal (ajavahemikul u 13 000–10 000 a tagasi). Kodustatud riisi jälgede kadumine külma kliima tingimustes viitab selleaegse kliima määravale mõjule inimtegevusele. Riisi kodustamise kõige tõenäolisemaks ajaks on soojemad ja niiskemad tingimused perioodil u 13 900–13 000 a tagasi ja pärast u 10 000 a tagasi.<ref name="AXOWj" /> === 7 Bondi sündmus === Teiseks holotseeniaegseks Bondi sündmuseks oli 8300 eKr paiku alanud kliimatsükkel. 10 300 at paiku saabunud uue kliimalaine tõusuaeg seostub Göbeke Tepe templikompleksi hülgamisega ning odra ja nisu põllunduse levikuga [[Levant|Levandis]]. Kliima on mänginud floora ja fauna arengus olulist osa. Arheoloogilised tõendid Edela- ja Lõuna-Aasia, Põhja- ja Kesk-Aafrika ning Kesk-Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest näitavad kiiret ja laialdast taimede ja loomade kodustamist umbes aastatel 8000–5000 eKr. Kõnealune ajavahemik vastab kliima intensiivselt niiskele faasile ja ühtlusele, mida on täheldatud üle kogu kõnesoleva piirkonna. Anil K. Gupta on pakkunud välja oletuse, et taimede ja loomade kodustamine ja järgnev agraarkultuuride algus oli seotud selleks kohase kliimaga holotseeni alguses. Varajast holotseeni ajavahemikku u 10 000–7000 at iseloomustab nisu ja odra kasvatamisel põhinenud majandus.<ref name="AXOWj" /> === 6 Bondi sündmus === Kolmandaks holotseeni aegseks sündmuseks oli 7400 eKr paiku alanud kliimatsükkel. Selle Bondi sündmuse algus seostub [[Erdaleni sündmuse]]ga jääliustike aktiivsuses [[Norra]]s ja külmasündmusega Hiinas. (Lähis-Idas tihenesid küladevahelised vahetussidemed. Selle tulemusena levis Türgist Pakistanini kultuuristatud nisu, odra, ubade, läätsed ja herneste kasvatamine. Ka lambad ja kitsed. Iseloomulikus sai loomanduse ja põllunduse ühendamine ja selle levik kogu Lähis-Idas 7000–5000.) === 5 Bondi sündmus === Neljandaks [[holotseen]]iaegseks sündmuseks oli 6100 eKr paiku alanud kliimatsükkel. ==== Sündmuse algusega seotud [[8,1 kiloaasta sündmus]] ==== 6100 eKr paiku alanud kliimatsükli algusega seostatakse peaaegu poole aastatuhandest katket Catal Hüyüki kultuuris. 6100. eKr paiku tekkis Mesopotaamias vihmavee kogumist kasutava niisutamisega seotud Halafi kultuur. Samarras Choga Mamis (Lõuna-Iraak) võeti 6000. pKr paiku kasutusele esimene niisutuskanal. Selle najal võrsuski 5400 eKr paiku välja hiljem kanalitega niisutussüsteemid rajanud Ubaidi kultuur. 6000 eKr kerkis esile ka Mesopotaamia põhjaosas olnud Hassuna (Assüüria) kultuur. === 4 Bondi sündmus === Viiendaks holotseeniaegseks sündmuseks oli 3900 eKr aasta paiku alanud kuues kliimatsükkel. ==== Sündmuse algusega seotud 5,9 kiloaasta sündmus ==== 5,9 kiloaasta sündmus oli üks kõige enam kuivust toonud sündmus holotseenis. Umbes 3900 eKr alanud kliimalaine toodud jahenemine võis tingida niisutusel põhinenud Mesopotaamia urbaniseerunud [[Ubaidi kultuur]]i järsu lõpu. Sellel ajal täheldatud suurenenud vägivaldsus nii [[Egiptus]]es kui ka Lähis-Idas võis tingida [[Varajane dünastiline periood|varajase dünastilise perioodi]] algust nii Egiptuses kui ka Sumeris. Sellega seostub ka [[eelkeraamiline B neoliitikum|eelkeraamilise B neoliitikumi]] lõpp ja [[nomaadidest karjakasvatajad|nomaadidest karjakasvatajate]] saabumine Lähis-Itta. James DeMeo ja Steve Taylor oletavad, et sel perioodil ilmnes patriarhaadi, institutsionaliseeritud sõja, sotsiaalse kihistumise, laste väärkohtlemise, inimese ego, enese lahutamise kehast, antropomorfsete jumalate ja lineaarse ajaloolise ajakontseptsiooni esiletõus.<ref name="RuGoY" /> === 3. Bondi sündmus === Kuuendaks holotseeniaegseks sündmuseks oli 2200 eKr aasta paiku alanud kliimatsükkel. ==== Sündmuse algusega seotud 4,2 kiloaasta sündmus ==== Umbes 4200 aastat tagasi alanud Bondi sündmuse alguseks oli sajandi kestnud jahenemine. See oli holotseeni üks tõsisemaid kliimakatastroofe. See kliimalaine tingis Egiptuse Vana riigi lõpu (Niiluse veetase langes) ja sumeri-akadi tsivilisatsiooni hääbumise. Samas sai alguse uus [[hati-heti tsivilisatsioon]]. See, viimane sumeri tähestikku ja oma keele kõrval ka akadi keelt kasutanud tsivilisatsioon, oli Joonia kaudu vahelüliks Mesopotaamia ja Kreeka vahel. <!-- (? Samuti võis põud tingida vaikse indoaarja hõimude migratsiooni alguse lõunapoolsesse Harappa tsivilisatsiooni. Ja uute riikide tekke sumeri-akadi alal (Assüüria ja Babüloonia)?) --> === 2 Bondi sündmus === Seitsmendaks holotseeniaegseks sündmuseks oli 800. eKr aasta paiku alanud kliimatsükkel. Umbes 900–300 eKr vältas kliimas jahedam [[rauaaja külm aeg]]. Umbes 2800 aastat tagasi alanud tsükkel on seotud 900–300 eKr kestnud ebaharilikult külma ajaga, mis tingis ka Vahemere kallaste rahvaste liikumisi ning uute tsivilisatsioonide ja soojemate kolooniate rajamist. Sellest tekkis ühtne Vahemere maailm, mille riiklikult liitis lõpuks ühte Rooma. Kuid esmalt toimus siis Joonias hetidelt ülevõetu jätkamise läbi alanud kreeka uue kultuuri teke ja tõus. Samas saabus Itaalia, selle tsiviliseerumisele aluse pannud, etruskide (teine) laine. Selle jahenemise tippajaks oli kreeka kultuuri ekspansiooni algusega seotud aeg umbes 450 eKr (?). ==== Sündmuse võimalik mõju inimajaloole ==== Antiikaja alguses algas u 900 eKr Rauaaja külm aeg. Sellega seostub Vahemere maade ärkamine 9. sajandil eKr. Sellel sajandil jõudis Kreekasse [[foiniikia tähestik]] (esmalt Jooniasse) ja saabus rauast relvade üldise leviku tõttu lõpp ka Kreeka tumeda ajajärgule (on ka hilisem määratlus). Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toscanasse ja Foiniikia hakkas metallide otsingul Vahemere piirkonnas läänekolooniad asutama (Kartaago eellased). Samal sajandil Rooma asula laienes, seal algas rauaaeg ja ilmusid rikaste hauad; keldid jõudsid Gallia; Egiptusest väljarännanud Teeba preestrite toel loodi Nuubias Kuši riik (läksid sinna 945); loodi Urartu riik ja sajandi lõpus ka Pärsia riik; loodi Uus-Assüüria riik, millest sai esimene tõeline maailmaimpeerium. (Juudi rahvus ja omariiklus oli jõudnud 926. aastal lõhenemiseni kaheks.) 9 se jõudsid Musta mere äärde nomaadidest [[kimmerlased]] ja Araabia poolsaarele araablased. 900–800 e algasid esimesed põhjarahvaste kallaletungid Hiinale. 897 e kinkis Zhou kuningas ühele oma hõimupealikule hobuste kasvatamiseks maavalduse. Sellest sai ajapikku Qini riik, mis ühendas 3 se Hiina. (876 (?)võeti Indias kasutusele sümbol nulli tähistamiseks.) === 1 Bondi sündmus === Kaheksandaks holotseeniaegseks sündmuseks oli 600. pKr paiku alanud kliimatsükkel. Umbes 450.–900. vältas kliimas jahedam aeg (Pimeda aja külm aeg ehk Suure Rahvasterändamise aja kliimapessimum). Umbes 8.–9. sajandist tõusma hakanud temperatuur saavutas maksimumi 11. sajandil. ==== Sündmuse algusega seostuv ja samal ajal toimunu ==== 535.–540. vältas Maal kliimakatastroof. Selle põhjustas, arvatavasti Ida-Aasias, 535. aastal toimunud vulkaanipurse. Oletatavasti sellest tingituna pääses Ida-Aafrikast valla uus katkulaine. Euroopasse jõudis see läbi [[Egiptus]]e. 543.–664. oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut. [[Bütsants]]is oli neid u 200 aastaga (542.–745.) umbes 20. [[Konstantinoopol]]is vähenes 100 aastaga elanikkond 0,5 miljonilt 0,1 miljonile. ==== Üleminekuaeg inimkonna ajaloos uue maailma sünnile? ==== Bondi sündmuse aja lähedases 535–540 aasta kliimakatastroofis näeb [[David Keys]] tänapäevase maailma teket ühitavat põhjust, mis viis senise killustatuse taas sünkrooni. Samas on varasematel aegadel selliste suurte tsivilisatsioonide teisenemisi ja lõppe tingiva põhjusena nähtud Bondi sündmusi. Selle tingimusi loova põhjusega seostub antiigiaegsete suurlinnade kadu, Muinas-Pärsia lõpp, Kuši riigi lõplik lõpp, Rooma teisenemine Bütsantsiks, Lõuna-Araabia tsivilisatsiooni kadu, [[arianism]]i kadu, Teotihuacani linnriigi kadu ja Nazca hukk. Samas sai alguse islami, Prantsuse, Hispaania, Inglise, Iiri, Jaapani, Korea, Indoneesia, Kambodža ja türkide võimude sünd. Tekkis ühtne Hiina ja ilmusid inkade eelkäijad (huaaride mägiriik Andides). Kuid tekkis ka Vendeli kultuur ja Svea rike Rootsis ning sellele järgnenud teiste põhjagermaanlaste riiklused. Algas slaavi rahvaste liikumine ja tung Balkanile, mis viis Bütsantsi deromaniseerumiseni. Sai alguse ka kassaaride riik, millel oli oluline osa Vana-Vene riigi (nende esimesed valitsejad nimetasid end ka kagaanideks) ja oletatavasti ka idajuutide tekkes.<ref name="KZFdD" /> === 0 Bondi sündmus === Üheksandaks, viimaseks ja praegu toimuvaks sündmuseks on 17. sajandi paiku alanud uus ja viimane kliimatsükkel. Viimase Bondi sündmusega seostub Väike jääaeg, mille kõige külmemaks ajaks oli uue tsükli algust ilmutav [[Maunderi miinimum]]i aeg. See on ka praegu ainuke Bondi sündmus, mille puhul on otseselt ilmne selle kliimatsükli vahekorda Päikese aktiivsusega. ==== Hiliskeskaegne kriis ja mongolite invasioon ==== Senine soodne kliimaperiood kestis umbes aastani 1200, kui hakkas järkjärguline jahenemine ja niiskuse kasv. See muudatus on hästi dokumenteeritud nii geoloogilistes arhiivides, kui ka ajaloolistest allikatest (Lamb, 1977; Grove 1988). 1300 paiku algas kliimas [[Väike Jääeg|väike jääaeg]]. Kuumal Keskajal, mis ajaliselt kattus kõrgkeskajaga, toimunud Euroopa heaolu ja majanduse kasv seiskus. Algasid näljahädad ja katkulained. Suur näljahäda 1315–1317 ja must surm vähendas Lääne-Euroopa elanike arvu oletatavate hinnangute kohaselt kuni poole võrra. Senine rahvaarv taastus alles 18. sajandi alguseks. Algasid rahutused, mässud ja sõjad (sh 100 aastane sõda). Levisid maailmalõpu meeleolud ja -kuulutused (Joachim Fiorest poolt tehtud ettekuulutus 1260 aastast; Konrad Schmidt) ja enesepiitsutamisega seotud usuliikumine (fallangistid). Mõned, eriti Itaalia, ajaloolased ei soovi rääkida hiliskeskajast, vaid pigem 14. sajandi renessansist kui otsesest üleminekust uusajastusse. (Marco Polo reisiga ja Portugali meresõitudega algas Euroopa poolne maailma avastamine, mis viis lõpuks maailmavallutuste ja Maa europiseerimisele.) 1347–1400 käisid Euroopast üle katkulained. 1347–48 saabus mustaks surmaks nimetatav katkulaine. 1348–50 (47–51). aastail oli Läänes katkust ja usumäratsusest tingitud kaos. Teada on aastate 1361–1363, 1369–1371, 1374–1375, 1390 ja 1400 katkupuhangud Euroopa eri osades. 13. sajandil algas mongolite invasioon Ida-Euroopas, Hiinas, Kesk- ja Ees-Aasias. Nende vallutustega varises lõplikult kokku killustunud Vana-Vene riik, Abbasiidide III kalifaat ja Songi dünastia aegne Hiina (sh ka Jini ja Lääne-Liao riik). Sai alguse mongolite Yuani dünastia ja Moskva Venemaa kujunemine. 13. sajandil sai alguse türgi Osmanite impeeriumi tekkele viinud protsess, algas Bütsantsi lõplik varing ja Leedu riikluse teke. Samuti Türgi "orikuningate" Delhi sultanaat. 13. sajandil toimus ka lõplik Baltikumi vallutamine ja Hansa Liidu väljakujunemine. Väljatõrjutuna oma varasematelt aladelt, rajasid asteegid aastal 1325 nende riikluse keskmeks saava Tenochtitláni linna. == Vaata ka == *[[Heinrichi sündmused]] *[[Kliimamuutus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SI3H4">{{Netiviide |url=http://www.ldeo.columbia.edu/res/fac/CORE_REPOSITORY/Bond_G/BondPubs.html |pealkiri=GERARD C. BOND publikatsioonid |vaadatud=2012-12-12 |arhiivimisaeg=2012-12-12 |arhiivimisurl=https://archive.today/20121212230745/http://www.ldeo.columbia.edu/res/fac/CORE_REPOSITORY/Bond_G/BondPubs.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Luhb9">H.Wanner, J.B.Bütikofer : Holocene Bond Cycles: real or imaginary? -Geografie-Sbornik ČGS, 113, 4, pp. 338–350 (2008)</ref> <ref name="AXOWj">{{Netiviide |url=http://www.currentscience.ac.in/Downloads/article_id_087_01_0054_0059_0.pdf |pealkiri=Anil K. Gupta Origin of agriculture and domestication of plants and animals linked to early Holocene climate amelioration CURRENT SCIENCE, VOL. 87, NO. 1, 10 JULY 2004 54–59 lk 58) |vaadatud=2015-10-24 |arhiivimisaeg=2019-05-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190528192518/https://www.currentscience.ac.in/Downloads/article_id_087_01_0054_0059_0.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RuGoY">Taylor, Steve 2005 "The Fall: the insanity of the ego in human history and the dawning of a new era" O Books)</ref> <ref name="KZFdD">Keys,D. 2002. ''Katastroof.'' Sinisukk</ref> }} == Kirjandus == * Encyclopedia of Paleoclimatology and Ancient Environments. Earth Science Series, Kluwer Academic Publishers, Dordrecht, 2007. * Abate, T. Climate and the collapse of civilization. 1994. BioScience 44(8):516-9 * [http://www.geochronometria.pl/pdf/geo_35/Geo35_05.pdf Quaternary International 105 (2003) 7–12 Human impact and climate changes—synchronous events and a causal link? Björn E. Berglund] * [http://www.earthgauge.net/wp-content/CF_Climate%20and%20Civilizations.pdf Earth Gauge. A Program of National Environmental Education Foundation . Climate and civilizations of the past] * Forcing and feedback mechanisms of suborbital-scale climate variability during interglacials. Masanobu Yamamoto Faculty of Environmental Earth Science, Hokkaido University, Sapporo 060-0810, Japan * Grove, J., 1988. The Little Ice Age. Methuen, London. * Lamb, H.H., 1977. Climate: Past, Present and Future. II. Climatic History and the Future. Methuen, London, 835pp. [[Kategooria:Klimatoloogia]] [[Kategooria:Euroopa esiaeg‎]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Esiaeg]] [[Kategooria:Keskaeg]] 2led8rnz3w4tlsxx5gad6gfxd97fgti 0 226552 7151986 6788896 2026-05-12T07:47:11Z Taurus404 80079 7151986 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ģirts Valdis Kristovskis | pilt = Girts Valdis Kristovskis.jpg | pildiallkiri = Ģirts Valdis Kristovskis (2008) | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = [[3. november]] [[2010]] | ametiajalõpp = [[25. oktoober]] [[2011]] | eelmine = [[Aivis Ronis]] | järgmine = [[Edgars Rinkēvičs]] | amet2 = Läti kaitseminister | ametiajaalgus2 = [[26. november]] [[1998]] | ametiajalõpp2 = [[9. märts]] [[2004]] | eelmine2 = [[Tālavs Jundzis]] | järgmine2 = [[Atis Slakteris]] | amet3 = Läti siseminister | ametiajaalgus3 = [[3. august]] [[1993]] | ametiajalõpp3 = [[28. oktoober]] [[1994]] | eelmine3 = [[Ziedonis Čevers]] | järgmine3 = [[Jānis Ādamsons]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1962|2|19}} | sünnikoht = [[Ventspils]], [[Läti NSV]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Ģirts Valdis Kristovskis''' (sündinud [[19. veebruar]]il [[1962]] [[Ventspils]]is) on [[Läti]] poliitik, paljukordne ja kauaaegne minister. Ta on lõpetanud [[1984]]. aastal [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilise Instituud]]i ehitusinsenerina ja kaitsnud [[1998]]. aastal [[Läti Ülikool]]is magistritöö õigusteaduses. Kristovskis on [[meistersportlane]] [[odavise|odaviskes]]. Ta on Läti kergejõustikuliidu president ja [[Läti Olümpiakomitee]] liige. Aastatel [[1989]]–1994 oli Kristovskis [[Riia]] ja [[Ventspils]]i linnanõukogu liige. Ta oli ka [[Läti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige ja [[Seim (Läti)|seimi]] 5.–8. ja 10. koosseisu liige. [[1991]]–1993 oli ta Läti kaitseliidu [[Zemessardze]] staabiülem. Ta on olnud [[Läti siseminister]] alates [[3. august]]ist [[1993]] kuni [[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[1994]], mil ta tagasi astus, ja [[Läti kaitseminister|kaitseminister]] [[26. november|26. novembrist]] 1998 kuni [[9. märts]]ini [[2004]]. 2004–2009 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, esindades erakonda [[Isamaale ja Vabadusele/LNNK]]. [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kaotas ta oma koha. Seejärel valiti ta [[Riia]] linnanõukogu liikmeks, kus ta oli [[opositsioon]]i liider. [[1993]]–1998 kuulus Kristovskis erakonda [[Läti Tee]], 1998–2008 kuulus erakonda Isamaale ja Vabadusele/LNNK, [[2008]]. aastast kuulub [[Kodanikeühendus]]se, mille asutajaliige ja juht ta oli. [[Paremtsentrism|Paremtsentristlik]] Kodanikeühendus võitis [[2010. aasta Läti parlamendivalimised]] ja [[3. november|3. novembril]] [[2010]] sai ta [[Valdis Dombrovskise teine valitsus|Valdis Dombrovskise teises valitsuses]] [[Läti välisminister|välisministriks]]. Kohe pärast valitsuse moodustamist avalikustas läti ajakirjanik [[Lato Lapsa]] Kristovskise kirjavahetuse erakonnakaaslase arsti Slutsisega, kes kirjutas, et ei suudaks ravida [[venelased|venelasi]] nii nagu [[lätlased|lätlasi]], ning Kristovskis vastas talle: «Nõustun sinu hinnangu ja nägemusega.» Parlamendi opositsioon algatas Kristovskise vastu umbusaldushääletuse, mis kukkus läbi: Kristovskist toetasid tema 51 koalitsioonikaaslast ning vastu olid 36 opositsiooniliiget venemeelsest [[Koosmeele Keskus|Koosmeele Keskusest]] ja parempoolsest koalitsioonist [[Parema Läti eest]]. [[6. august]]il [[2011]] moodustati Lätis erakond [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]], kuhu astus ka Kodanikeühendus. Kristovskis sai ka Ühtsuse juhatuse esimeheks. Kristovskise ametiaeg ministrina lõppes [[25. oktoober|25. oktoobril]] 2011 pärast erakorralisi [[2011. aasta Läti parlamendivalimised|2011. aasta Läti parlamendivalimisi]], millel Ühtsus kaotas senisest 33 kohast seimis 13 ja ka Kristovskist ei valitud enam seimi liikmeks. ==Tunnustus== *2005 – [[Maarjamaa Risti II klassi teenetemärk]] *2008 – [[aasta eurooplane Lätis]] ==Isiklikku== Kristovskis on abielus Läti rahvusteatri näitleja Ilse Rudolfega, neil on kaks tütart. ==Välislingid== *[http://www.mk.gov.lv/lv/mk/sastavs/672-copy/ Elulugu Läti valitsuse kodulehel] {{JÄRJESTA:Kristovskis, Girts}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti siseministrid]] [[Kategooria:Läti kaitseministrid]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] fi97xa3q30wbdzbu86nzxu58qsn9m27 0 228581 7151984 6985362 2026-05-12T07:46:31Z Taurus404 80079 7151984 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Artis Pabriks | pilt = Artis Pabriks saeima.jpg | pildiallkiri = Artis Pabriks (2010) | amet = Läti kaitseminister | ametiajaalgus = [[22. jaanuar]] [[2019]] | ametiajalõpp = [[14. detsember]] [[2022]] | eelmine = [[Raimonds Bergmanis]] | järgmine = [[Ināra Mūrniece]] | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa parlamendi]] liige | ametiajaalgus2 = [[1. juuli]] [[2014]] | ametiajalõpp2 = [[5. november]] [[2018]] | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus3 = [[21. juuli]] [[2004]] | ametiajalõpp3 = [[28. oktoober]] [[2007]] | eelmine3 = [[Rihards Pīks]] | järgmine3 = [[Māris Riekstiņš]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1966|3|22}} | sünnikoht = [[Jūrmala]], [[Läti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Arengu eest/Poolt!]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Aarhusi Ülikool]]<br>[[Läti Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Artis Pabriks''' (sündinud [[22. märts]]il [[1966]] [[Jūrmala]]s) on [[Läti]] [[poliitik]], jaanuarist [[2019]] [[Läti kaitseminister]]. Ta oli kaitseminister ka 2010–2014 ja enne seda 2004–2007 [[Läti välisminister]]. 1. juulist 2014 kuni 5. novembrini 2018 oli Pabriks [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta kuulus 2018. aastani [[Ühtsus (Läti partei)|erakonda Ühtsus]]. 2018 lahkus ta erakonnast ja kandideeris 2018. aasta seimi valimistel valimisiidu [[Arengu eest/Poolt!]] nimekirjas ning osutus valituks. == Elulugu == Artis Pabriks lõpetas [[1992]]. aastal [[Läti Ülikool|Läti Ülikooli]] ajaloolasena ja kaitses [[1996]]. aastal [[doktorikraad]]i [[politoloogia]] erialal [[Taani]]s [[Aarhusi Ülikool|Aarhusi ülikoolis]]. Seejärel nimetati ta [[Valmiera]]sse asutatud [[Vidzeme Kõrgkool|Vidzeme Kõrgkooli]] esimeseks [[rektor]]iks, kellena ta töötas kuni [[2004]]. aastani. Selle kõrgkooli õppejõud on ta tänapäevani. [[1998]] astus Pabriks poliitikasse [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] asutajaliikmena. [[2004. aasta Läti parlamendivalimised|2004. aastal]] valiti ta [[Seim (Läti)|seimi]] liikmeks. Ta on seimi 8., 9. ja 10. koosseisu liige. [[21. juuli]]st [[2004]] kuni [[28. oktoober|28. oktoobrini]] [[2007]] oli ta [[Läti välisminister]]. Ta lahkus sellest ametist vastuolude tõttu oma erakonna liidritega ja järgmisel kuul lahkus ta ka Rahvaparteist. [[2008]]. aasta septembris sai ta erakonna [[Ühendus Teise Poliitika Eest]] asutajaliikmeks. 2009. aasta sügisel oli ta külalisprofessor [[Boğaziçi Ülikool]]is Türgis. Ühtsus võitis [[2010. aasta Läti parlamendivalimised]] ning Pabriksist sai 3. novembril 2010 [[Läti kaitseminister]]. Ta oli selles ametis kuni 22. jaanuarini 2014. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai erakond Ühtsus neli kohta võimalikust kaheksast ning koos [[Valdis Dombrovskis]]e, [[Sandra Kalniete]] ja [[Krišjānis Kariņš]]iga läks Pabriks Euroopa Parlamenti. 23. jaanuarist [[2019]] on ta [[Läti kaitseminister]] ja 17. maist [[2022]] ka siseministri kohusetäitja. ==Tunnustus== *[[2012]] [[Maarjamaa Risti II klassi teenetemärk]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rihards Pīks]] | nimi=[[Läti välisminister]] | aeg=[[2004]]–[[2007]] | järgnev=[[Maris Riekstiins]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Imants Lieģis]] | nimi=[[Läti kaitseminister]] | aeg=[[2010]]–[[2014]] | järgnev=[[Raimonds Vējonis]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raimonds Bergmanis]] | nimi=[[Läti kaitseminister]] | aeg=[[2019]]–[[2022]] | järgnev=[[Ināra Mūrniece]]}} {{lõpp}} {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Pabriks, Artis}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti kaitseministrid]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Aarhusi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 1yeuahfzp8gidufqbbtqd45z9zmfuui 0 230695 7152025 6866017 2026-05-12T08:26:08Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7152025 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ValtErnstreit.jpg|pisi|Valts Ernštreits aastal 2010 Tartus]] [[Fail:Valts Ernštreits in UN.jpg|pisi|Valts Ernštreits ÜROs 28. aprillil 2025]] '''Valts Ernštreits''' (ka Valt Ernštreit; sündinud [[26. mai]]l [[1974]] [[Riia]]s<ref name="tartu" />) on [[Liivlased|liivi]] kultuuritegelane ja keeleteadlane. Ernštreits lõpetas [[1991]]. aastal Riia 1. gümnaasiumi. Õppis aastatel [[1991]]–[[1998]] [[Tartu Ülikool]]is soome-ugri keeli bakalaureuseõppes ja [[1998]]–[[2002]] magistriõppes. Töötas aastatel [[2003]]–[[2008]] [[Läti Ülikool]]is liivi ja teiste soome-ugri keelte õpetajana. 2018. aastast on ta Läti Ülikooli [[Liivi Instituut|Liivi Instituudi]] direktor. Ta kaitses [[10. detsember|10. detsembril]] [[2010]] doktoritöö [[Liivi keel|liivi kirjakeele]] arengust: "Liivi kirjakeele kujunemine" (juhendaja filoloogiadoktor [[Tiit-Rein Viitso]], oponent prof. dr. [[Eberhard Winkler]] [[Göttingeni ülikool]]ist). Temalt on ilmunud lätikeelne monograafia "Lībiešu rakstu valoda" (Rīga: Latviešu valodas aģentūra, Līvõ Kultūr sidām, 2011), millest on tehtud ka täiendatud ja parandatud eestikeelne tõlge "Liivi kirjakeel" (Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2013). Ernštreits on portaali livones.lv ja saidi niceplace.lv üks loojaid<ref name="tartu" /> ning eesti-läti sõnaraamatu toimetaja<ref>[http://www.ee-lv.lv/lv/vardnica Eesti-läti sõnaraamat]</ref>. == Tunnustus == * 1998 Norra Kuningriigi [[Püha Olafi orden]]<ref name="tartu" /> * 2012 [[Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk]] * 2012 [[Hõimurahvaste programm]]i rahvusteaduste auhind * 2015 [[Läti Vabariigi Tunnustusrist]]i V klassi teenetemärk * 2020 Hõimurahvaste programmi Ilmapuu auhind == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="tartu">Raimu Hanson, [http://www.tartupostimees.ee/663344/teadusdoktor-kaib-mooda-liivi-radu/ Teadusdoktor käib mööda liivi radu], Tartu Postimees, 09.12.2011.</ref> }} == Välislingid == *[https://vikerraadio.err.ee/788575/keelesaade-liivi-keel Keelesaade. Liivi keel], Vikerraadio, 21. aprill 2013 *[https://vikerraadio.err.ee/1608705190/keelesaade-liivikeelsest-luulest Keelesaade. Liivikeelsest luulest], Vikerraadio, 18. september 2022 {{JÄRJESTA:Ernštreits, Valts}} [[Kategooria:Läti keeleteadlased]] [[Kategooria:Liivlased]] [[Kategooria:Liivi kirjanikud]] [[Kategooria:Läti Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] p4uq5t8y8wz967nc55xok0mwptyitef 0 233956 7151928 6853919 2026-05-12T06:55:19Z Kk 6201 7151928 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2015}} [[Pilt:Poruni river.jpg|thumb|[[Poruni jõgi]] voolamas läbi Poruni põlismetsa]] '''Põlismets''' on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne [[pärismaine elustik|pärismaine]] ökosüsteem ([[kliimaks]]-kooslus), mille [[puistu]] koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid. Viimased pakuvad eluvõimalusi paljudele erisuguste nõudlustega organismidele, suurendades nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike ehk inimpagejaid, kes majandatavates metsades elada ei saa.<ref name="Leibak" /> Sageli kasutatakse põlismetsaga sünonüümselt mõistet '''[[ürgmets]]''', kuid neid on võimalik omavahel eristada. Peamiselt seisneb erinevus metsa inimmõjutuse ajaloos. Põlismets võib olla arenenud ka alale, kus on varem langetatud suur hulk puid, kuid läbi suktsessiooni võib mets olla taastunud ning inimmõjutuse jäljed pole enam märgatavad. Selleks kulub palju aega. Ürgmets on aga ala, kus pole kunagi korraga suurt hulka puid maha raiutud ehk mis on kujunenud ilma igasuguse inimmõjuta. Ürgmetsast on välja kujunenud kõik muud inimmõjudega metsabiotoobid. Ürgmetsa mõiste viitab metsa pikaajalisele puutumatusele. Põlismets viitab kindlate omadustega või vanusega metsale.<ref name="MBMS" /><ref name="wirth et al. 2009" /> ==Definitsioon== Ühtset rahvusvahelist põlismetsa definitsiooni ei ole. Selle üheks põhjuseks on põlismetsade ilme varieeruvus nii regionaalselt kui eri metsatüüpide vahel. Definitsioon, millele vastaksid kõik maailma põlismetsad, oleks nii üldsõnaline, et ei kannaks sugugi praktilist väljundit. Teiseks muudavad ühtse definitsiooni leidmise keerukaks essmärgid, mille tarvis kindlat definitsiooni rakendatakse: kaardistamine, kaitsealade loomine, metsainventuuri läbiviimine. "Näib, et definitsiooni täpsuse ja üldise rakendatavuse vahel on pöördvõrdeline seos."<ref name="wirth et al. 2009" /> Definitsioone on loodud, võttes arvesse metsa vastavust kindlatele kriteeriumitele<ref name="Wells et al., 1998" />. Enim kasutatud kriteeriumid on võimalik jagada gruppidesse järgmiste omaduste alusel: struktuuri-, suktsessioonikriteeriumid ja biogeokeemilised omadused<ref name="Kneeshaw et al., 1998" />. Tihti luuakse definitsioon, kombineerides nii erinevate gruppide kriteeriume kui ka muid lisakriteeriume arvestades<ref name="wirth et al. 2009" />. ===Struktuuripõhine=== "Põlismets on kooslus, mille dominantsete puude keskmine vanus on lähedal selle liigi oodatavale maksimaalsele vanusele vastavates keskkonnatingimustes ning selle struktuur ja koosseis annavad tunnistust looduslikul teel uuenevast, erivanuselisest ja häilude dünaamikaga metsast"<ref name="mosseler et al.2003" />. Puistu struktuuriks on selle füüsilised omadused ruumis, mille kaudu on võimalik tuvastada [[häil]]ude dünaamikaga puistuid. Kasutusel olevad definitsioonid on kõige sagedamini loodud struktuuriomaduste põhjal.<ref name="Wells et al., 1998" /> Struktuuridefinitsiooni eeliseks on asjaolu, et vaadeldavad struktuuriomadused on tihti tähelepanu all [[Metsakorraldus|metsakorralduse planeerimisel]]<ref name="Wells et al., 1998" /> ja rakendatavad [[Metsainventeerimine|metsainventuuride]] tegemisel<ref name="Bonar et al., 2003" />. Definitsiooni miinuseks on fakt, et see ei paku informatsiooni protsesside kohta, mille tagajärjel need omadused on kujunenud. Lisaks on need välja töötatud iseloomustamaks piiratud hulka [[metsatüüp]]e<ref name="Spies, 2004" />, mistõttu pole need definitsioonid rakendatavad kõikide metsatüüpide põlisuse hindamiseks<ref name="Spies, 1997" />. ===Suktsessioonipõhine=== Oliver ja Larson<ref name="Oliver,Larson, 1996" /> defineerivad põlismetsa kui puistut, mis on [[Suktsessioon|suktsessiooni]] viimases etapis, kus pioneerliikide [[Regenereerimine|regeneratsioon]] on lõppenud ning kus need on asendunud kesk- ja hilissuktsessiooni liikidega ning seda protsessi ei ole mõjutanud allogeensed tegurid. Suktsessioonikriteeriumid peegeldavad metsas toimuvaid protsesse. Nendel põhinevad definitsioonid keskenduvad tavaliselt küsimusele, kuidas põlismetsad on arenenud. Seetõttu on sellise definitsiooni eeliseks selle rakendatavus, kui eesmärgiks on majandada metsa viisil, mis soosiks põlismetsa omaduste arengut või säilitamist<ref name="Spies, 1997" />. Suktsessioonikriteerium on rakendatav küll paljude metsatüüpide jaoks, kuid protsessidel põhinevaid definitsioone on keeruline kohandada põlismetsade inventeerimiseks<ref name="Spies, 1997" />. Probleeme tekitab selle definitsiooni kasutamine metsade puhul, mille suktsessioonis esinevad pikaealised pioneerliigid<ref name="Spies, 2004" /><ref name="Lusk, 1999" />. ==Tunnused== [[File:Põlismets Valgesoos.jpg|thumb|Põlismets Valgesoos]] Põlismetsale iseloomulike tunnuste arenemine on seotud suktsessiooniga, mille viimase staadiumi saavutamine nõuab aega. Vanade puude [[akumulatsioon]] hakkab mõjutama puistu struktuuri. Vanemad puistud arendavad häilusid kahel põhjusel. Esiteks, dominantsed puud hakkavad surema loodusliku vananemisprotsessi tagajärjel, mis muudab puud [[patogeen]]idele ja [[Kahjurid|kahjuritele]] vastuvõtlikumaks. Kui sellised vanad puud on koondunud, tekitab see küllaltki suuri häile<ref name="Franklin, Van Pelt, 2004" />. Teiseks, mida vanem on puistu, seda enam on tõenäoline, et selle struktuuri on mõjutanud häiringud. Häiringud, nagu väiksemad põlengud ja tormid, üraskirüüsted, surmavad suuri vanu puid või nende gruppe.<ref name="Woods, 2004" /><ref name="Weisberg, 2004" /> Suurte puude suremise tulemusena kuhjub surnud puitu ja lagundavad seened satuvad ka elusatesse puudesse. Surnud ja surevad puud on põlismetsa iseloomulik tunnus ja need toetavad rikkalike [[toiduvõrgustik]]e teket. Põlismetsadele on tavaliselt iseloomulikuks tunnuseks erivanuseline heterogeense struktuuriga kooslus; vanad, oma küpsusea ületanud puud; suured seisvad ja lamavad surnud puud; erinevas kõdustaadiumis lamavad puud ja kännud; juureaugud ja -mättad, mis tekkivad tormi poolt ümberpaisatud puude juurestike üleskerkimisega pinnasest; mitmekihiline võrastik; häirimata pinnas. Taimkattes esinevad häilud, mis tekivad väiksematele häiringute tõttu. Põlismetsa ökosüsteem on stabiilne, ilma oluliste inimhäiringuteta ja seal on suur tõenäosus leida [[Indikaatorliik|tunnusliike]].<ref name="Humphrey, 2005" /> ==Elupaigad== Põlismets pakub liikidele erinevaid elupaiku, mis on tekkinud tänu metsakoosluse pikale arengule ja järkjärguliste häiringute kuhjumisele<ref name="õpik" />. Seal kasvab jämedaid ja väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, metsa all lamab palju jämedat kõdupuitu. Leidub mitmeid [[Merotoop|mikroelupaiku]], kus on stabiilsed keskkonnatingimused: [[varis]], lamapuit, võrastik, tuuleheite juurepaljandid, puuõõnsused, tüügaspuude kõdupuit, kännud. Mikroelupaiku asustavad tihti elupaiganõudlikud liigid.<ref name="õpik" /> [[File:Old growth (16874691593).jpg|thumb|Põlismets Ameerika Ühendriikide Oregoni osariigis]] ==Elurikkus== Liikide seos põlismetsaga on tingitud sealsetest tingimusest, mis on tekkinud läbi häilude dünaamika ja suktsessiooni arengu. Mitmekesise struktuuriga mets pakub erinevaid küllaltki stabiilsete tingimustega elupaiku. Majandustegevus vähendab sobilike oludega elupaikade hulka ning koos sellega ka nendest sõltuvate liikide rikkust ja isendite arvukust. Kindlasti on sealt tõenäolisem leida igasuguse inimmõju suhtes tundlikke või halva levimisvõimega liike. Põlismets on koduks mitmetele putukaliikidele, kes vajavad elamiseks kõdunenud puitu ja kes seetõttu majandatud metsas hakkama ei saa.<ref name="Martikainen, 2000" /> Rohke lagupuidu olemasolu toetab rikkalike toiduvõrgustike teket, mis koosnevad omavahel seotud mikroorganismidest, taimedest, seentest, selgroogsetest ja selgrootutest. Surnud puit on [[Substraat (ökoloogia)|substraadiks]] puidulagundajatest seentele. Erinevad [[Epifüüt|epifüüdid]], nagu samblikud, [[brüofüüdid]] ja [[soontaimed]], elavad teiste puude pinnal, täites seal mitmeid olulisi funktsioone. Nad pakuvad selgrootutele elupaiku, toitu ja mõjutavad aineringet.<ref name="Nadkarni, 1994" /> Epifüütide kasv süvendab olemasolevaid struktuurimustreid. Nad on väga valivad oma kasvukoha suhtes, seetõttu toetavad erinevad [[Substraat (ökoloogia)|substraadid]] mitmekesise epifüüdikoosluse teket.<ref name="õpik" /> ===Taimed=== Oluline on mõista, et põlismetsade regionaalse varieeruvuse tõttu võib mõne regiooni põlismetsale spetsiifiline liik teises regioonis olla aga võimeline asustama ka muid kasvukohti<ref name="Hermy et al., 2007" />. Põlismetsa taimeliike iseloomustavad järgmised tunnused<ref name="Hermy, 1999" /><ref name="Paal, 2008" />: * on varju- või pool-varjutolerantsed; * eelistavad pehme kliimaga tasandikke; * väldivad nii kuivi kui ka märgi alasid, eelistavad niiskusgradiendi keskmist osa; * eelistavad kergelt happelisi kuni neutraalseid muldasid; * on tüüpilised keskmise lämmastiku kättesaadavusega muldadele; * on enamasti suvehaljad, kuigi mõningatel on ka talvel lehestik; * valdavalt on nad [[Geofüüt|geofüüdid]] või [[Krüptofüüdid|hemikrüptofüüdid]]; * levivad suuremas osas kas tuulega või sipelgatega; * on stressitolerantsed. ==Tulevik== Põlismetsade säilitamine ja arendamine on ühiskonnale kasulik mitmes aspektis. Nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade seisukohast on oluline, et põlismetsades oleks suur bioloogiline mitmekesisus. See on rakendatav meditsiiniliste ja biotehnoloogiliste uuringute puhul ning aitab kaasa loodusturismi arendamisele. Lisaks talitlevad põlismetsad looduslike stabiilsete süsinike [[Reservaat|reservaatidena]], mis mängib võtmerolli ühe kasvuhoonegaasi, süsihappegaasi regulatsioonis. <ref name="Körner, 2003" /> [[ÜRO|Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] on loonud kaks protokolli, mille eesmärk on kas kaudselt või otseselt just neid kahte omadust kaitsta: "[[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]]" (UNFCCC) ja "[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]" (CBD). Rahvusvahelised konventsioonid ei saa riike kohustada lokaalseid kaitsemeetmeid rakendama. Riigid peavad ise arendama ühisvestlusi, mis eeldab koostööd nii teadlaste, valitsuse kui ka kohalike võimukandjate vahel.<ref name="Wirth, 2009" /> [[File:181 Põlismets.jpg|thumb|Põlismets Alutagusel]] ==Eesti põlismetsad== Üks Eesti tuntumaid põlismetsi on Järvselja põlismets. Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi ja Võnnu vallas. Kaitseala pindala hõlmab 184,4 ha. Eestis on [[Järvselja Õppe- ja katsemetskond|Järvselja Õppe- ja katsemetskonnas]] 1924. aastal kaitse alla võetud 19 ha suurune ürgmetsa kvartal (kvartal 226), kus on keelatud igasugune inimese sekkumine metsaelu loomulikku käiku.<ref name="Järvselja" /> Teine Eesti looduskaunis põlismets on Ida-Virumaal Illuka vallas asuv Poruni põlismets. Poruni matkarada asub Puhatu looduskaitsealal riigipiiri äärealadel. Looduskaitseala pindala on 12 320 ha. Sellest metsast võib leida Eesti kõige suurema kasvuga pärnasid.<ref name="relve" /> [[File:Järvselja kuningamänd 2013 09 2.jpg|thumb|Järvselja kuningamänd 2013]] ==Vaata ka== *[[loodusmets]] *[[pärismaine elustik]] *[[raiesmik]] *[[ürgmets]] *[[ürgloodus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MBMS">Jõgiste, K., Korjus, H., Külvik, M., Lõhmus, A., Palo, A., Viilma, K. 2000: Metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. – Eesti Keskkonnaministeerium & DANCEE, 47lk.</ref> <ref name="wirth et al. 2009">Wirth C, Messier C, Bergeron Y, Frank D, Fankhänel A. 2009. Old-growth forest definitions: a pragmatic view. Old-growth forests: function, fate and value. Springer, New York, 11–33.</ref> <ref name="Kneeshaw et al., 1998">Kneeshaw,D.D., Burton,P.J., 1998. Assessment of functional old-growth: a case study in the sub-boreal spruce zone of British Columbia, Canada. Natural Areas Journal 184: 293–308.</ref> <ref name="mosseler et al.2003">Mosseler, A., Lynds, J.A., Major, J.E., 2003. Old-growth forests of the Acadian Forest Region. Environmental Reviews, 11, S47–S77.</ref> <ref name="Wells et al., 1998">Wells, R.W., K.P. Lertzman, and S.C. Saunders. 1998. Old-growth definitions for the forests of British Columbia. Natural Areas Journal 18: 280–294.</ref> <ref name="Spies, 1997">Spies, T. 1997. Forest stand, structure, composition, and stfunction. In Creating a forestry for the 21century:The science of ecosystem management. K. Kohm and J. Franklin (editors). Island Press, Washington, D.C. 11–30.</ref> <ref name="Bonar et al., 2003">Bonar, R., H. Lougheed, and D. Andison. 2003. Natural disturbance and old-forest management in the Alberta Foothills. The Forestry Chronicle 79(3):455–161.</ref> <ref name="Spies, 2004">Spies, T A. 2004. Ecological concepts and diversity of old-growth forests. Journal of Forestry 102: 14–20.</ref> <ref name="Oliver,Larson, 1996">Oliver, C.D.; Larson, B.C., 1996: Forest Stand Dynamics. New York, John Wiley & Sons. 520lk.</ref> <ref name="Lusk, 1999">Lusk,CH., 1999, Long-lived light-demanding emergents in southern temperate forests: the case of Weinmannia trichosperma (Cunoniaceae) in Chile. Plant Ecol. 140: 111–115.</ref> <ref name="Franklin, Van Pelt, 2004">Franklin JF, Van Pelt R. 2004. Spatial aspects of structural complexity in old-growth forests. J. For. 102: 22–28.</ref> <ref name="Weisberg, 2004">Weisberg, P. J. 2004. Importance of non-stand-replacing fire for development of forest structure in the Pacific Northwest, USA. Forest Science, v. 50, no. 2, 245–258.</ref> <ref name="Woods, 2004">Woods, K.D., 2004, Intermediate disturbance in a late-successional hemlock-northern hardwood forest. Journal of Ecology, 92: 464–476./</ref> <ref name="Nadkarni, 1994">Nadkarni, N.M., 1994. Diversity of species and interactions in the upper tree canopy of forest ecosystems. American Zoologist 34: 70–78.</ref> <ref name="Humphrey, 2005">Humphrey, J.W., 2005. Benefits to biodiversity from developing old-growth conditions in British upland spruce plantations: a review and recommendations. Forestry 78: 33–53.</ref> <ref name="õpik">David A Perry, Ram Oren, Stephen C. Hart., 2008. Forest Ecosystems.Teine trükk. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 2008.</ref> <ref name="Hermy, 1999">Hermy, M. jt 1999. An ecological comparison between ancient and other forest plant species of Europe, and the implications for forest conservation. – Biol. Conserv. 91: 9–22.</ref> <ref name="Hermy et al., 2007">Hermy, M. ja Verheyen, K. 2007. Legacies of the past in the present–day forest biodiversity:a review of past land–use effects on forest plant species composition and diversity. – Ecol.Res. 22: 361–371.</ref> <ref name="Martikainen, 2000">Martikainen, P. et al. 2000. Species richness of Coleoptera in mature managed and old-growth boreal forests in southern Finland. – Biol. Conserv. 94: 199–209.</ref> <ref name="Paal, 2008">Taavi Paal, T., 2008. Taimede funktsionaalsed grupid metsakooslustes – nende seosed looduslike ja antropogeensete häiretega. Bakalaureusetöö. Tartu ülikool.</ref> <ref name="relve">http://www.loodusesober.ee/artikkel1538_1533.html Relve, H. 2009. Poruni põlismets kutsub. Eesti Loodus.</ref> <ref name="Körner, 2003">Körner, Ch. 2003. Slow in, rapid out – carbon flux studies and Kyoto targets. Science 300: 1242–1243.</ref> <ref name="Leibak">Leibak, E. 1998. Põlismets – põline varandus. Eesti Loodus, 5–6, 503–506.</ref> <ref name="Wirth, 2009">Wirth, C., 2009. Old-growth forests: function, fate and value-a Synthesis. In: Wirth C, Gleixner G, Heimann M. Eds. Old-growth forests: function, fate and value. Springer, New York, 465–490</ref> <ref name="Järvselja">http://www.jarvselja.ee/</ref> }} == Kirjandus == *David A. Perry, Ram Oren, Stephen C. Hart., 2008. Forest Ecosystems.Teine trükk. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 2008. == Välislingid == *[http://www.loodusesober.ee/artikkel1538_1533.html Poruni põlismets kutsub] Loodusesõber *[http://www.eestiloodus.ee/artikkel1556_1547.html Järvselja looduskaitseala] Eesti Loodus *[http://reisiajakiri.gomaailm.ee/matkates-eesti-moodi-vihmametsas Matkates eesti moodi vihmametsas] [[Kategooria:Metsatüübid]] [[Kategooria:Metsandus]] i42ooq1wunrgqrslefhen3x3o4s51cr 7151931 7151928 2026-05-12T06:58:12Z Kk 6201 /* Definitsioon */ 7151931 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2015}} [[Pilt:Poruni river.jpg|thumb|[[Poruni jõgi]] voolamas läbi Poruni põlismetsa]] '''Põlismets''' on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne [[pärismaine elustik|pärismaine]] ökosüsteem ([[kliimaks]]-kooslus), mille [[puistu]] koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid. Viimased pakuvad eluvõimalusi paljudele erisuguste nõudlustega organismidele, suurendades nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike ehk inimpagejaid, kes majandatavates metsades elada ei saa.<ref name="Leibak" /> Sageli kasutatakse põlismetsaga sünonüümselt mõistet '''[[ürgmets]]''', kuid neid on võimalik omavahel eristada. Peamiselt seisneb erinevus metsa inimmõjutuse ajaloos. Põlismets võib olla arenenud ka alale, kus on varem langetatud suur hulk puid, kuid läbi suktsessiooni võib mets olla taastunud ning inimmõjutuse jäljed pole enam märgatavad. Selleks kulub palju aega. Ürgmets on aga ala, kus pole kunagi korraga suurt hulka puid maha raiutud ehk mis on kujunenud ilma igasuguse inimmõjuta. Ürgmetsast on välja kujunenud kõik muud inimmõjudega metsabiotoobid. Ürgmetsa mõiste viitab metsa pikaajalisele puutumatusele. Põlismets viitab kindlate omadustega või vanusega metsale.<ref name="MBMS" /><ref name="wirth et al. 2009" /> ==Definitsioon== Ühtse definitsiooni leidmise muudavad keerukaks essmärgid, mille tarvis kindlat definitsiooni rakendatakse: kaardistamine, kaitsealade loomine, metsainventuuri läbiviimine. "Näib, et definitsiooni täpsuse ja üldise rakendatavuse vahel on pöördvõrdeline seos."<ref name="wirth et al. 2009" /> Definitsioone on loodud, võttes arvesse metsa vastavust kindlatele kriteeriumitele<ref name="Wells et al., 1998" />. Enim kasutatud kriteeriumid on võimalik jagada gruppidesse järgmiste omaduste alusel: struktuuri-, suktsessioonikriteeriumid ja biogeokeemilised omadused<ref name="Kneeshaw et al., 1998" />. Tihti luuakse definitsioon, kombineerides nii erinevate gruppide kriteeriume kui ka muid lisakriteeriume arvestades<ref name="wirth et al. 2009" />. ===Struktuuripõhine=== "Põlismets on kooslus, mille dominantsete puude keskmine vanus on lähedal selle liigi oodatavale maksimaalsele vanusele vastavates keskkonnatingimustes ning selle struktuur ja koosseis annavad tunnistust looduslikul teel uuenevast, erivanuselisest ja häilude dünaamikaga metsast"<ref name="mosseler et al.2003" />. Puistu struktuuriks on selle füüsilised omadused ruumis, mille kaudu on võimalik tuvastada [[häil]]ude dünaamikaga puistuid. Kasutusel olevad definitsioonid on kõige sagedamini loodud struktuuriomaduste põhjal.<ref name="Wells et al., 1998" /> Struktuuridefinitsiooni eeliseks on asjaolu, et vaadeldavad struktuuriomadused on tihti tähelepanu all [[Metsakorraldus|metsakorralduse planeerimisel]]<ref name="Wells et al., 1998" /> ja rakendatavad [[Metsainventeerimine|metsainventuuride]] tegemisel<ref name="Bonar et al., 2003" />. Definitsiooni miinuseks on fakt, et see ei paku informatsiooni protsesside kohta, mille tagajärjel need omadused on kujunenud. Lisaks on need välja töötatud iseloomustamaks piiratud hulka [[metsatüüp]]e<ref name="Spies, 2004" />, mistõttu pole need definitsioonid rakendatavad kõikide metsatüüpide põlisuse hindamiseks<ref name="Spies, 1997" />. ===Suktsessioonipõhine=== Oliver ja Larson<ref name="Oliver,Larson, 1996" /> defineerivad põlismetsa kui puistut, mis on [[Suktsessioon|suktsessiooni]] viimases etapis, kus pioneerliikide [[Regenereerimine|regeneratsioon]] on lõppenud ning kus need on asendunud kesk- ja hilissuktsessiooni liikidega ning seda protsessi ei ole mõjutanud allogeensed tegurid. Suktsessioonikriteeriumid peegeldavad metsas toimuvaid protsesse. Nendel põhinevad definitsioonid keskenduvad tavaliselt küsimusele, kuidas põlismetsad on arenenud. Seetõttu on sellise definitsiooni eeliseks selle rakendatavus, kui eesmärgiks on majandada metsa viisil, mis soosiks põlismetsa omaduste arengut või säilitamist<ref name="Spies, 1997" />. Suktsessioonikriteerium on rakendatav küll paljude metsatüüpide jaoks, kuid protsessidel põhinevaid definitsioone on keeruline kohandada põlismetsade inventeerimiseks<ref name="Spies, 1997" />. Probleeme tekitab selle definitsiooni kasutamine metsade puhul, mille suktsessioonis esinevad pikaealised pioneerliigid<ref name="Spies, 2004" /><ref name="Lusk, 1999" />. ==Tunnused== [[File:Põlismets Valgesoos.jpg|thumb|Põlismets Valgesoos]] Põlismetsale iseloomulike tunnuste arenemine on seotud suktsessiooniga, mille viimase staadiumi saavutamine nõuab aega. Vanade puude [[akumulatsioon]] hakkab mõjutama puistu struktuuri. Vanemad puistud arendavad häilusid kahel põhjusel. Esiteks, dominantsed puud hakkavad surema loodusliku vananemisprotsessi tagajärjel, mis muudab puud [[patogeen]]idele ja [[Kahjurid|kahjuritele]] vastuvõtlikumaks. Kui sellised vanad puud on koondunud, tekitab see küllaltki suuri häile<ref name="Franklin, Van Pelt, 2004" />. Teiseks, mida vanem on puistu, seda enam on tõenäoline, et selle struktuuri on mõjutanud häiringud. Häiringud, nagu väiksemad põlengud ja tormid, üraskirüüsted, surmavad suuri vanu puid või nende gruppe.<ref name="Woods, 2004" /><ref name="Weisberg, 2004" /> Suurte puude suremise tulemusena kuhjub surnud puitu ja lagundavad seened satuvad ka elusatesse puudesse. Surnud ja surevad puud on põlismetsa iseloomulik tunnus ja need toetavad rikkalike [[toiduvõrgustik]]e teket. Põlismetsadele on tavaliselt iseloomulikuks tunnuseks erivanuseline heterogeense struktuuriga kooslus; vanad, oma küpsusea ületanud puud; suured seisvad ja lamavad surnud puud; erinevas kõdustaadiumis lamavad puud ja kännud; juureaugud ja -mättad, mis tekkivad tormi poolt ümberpaisatud puude juurestike üleskerkimisega pinnasest; mitmekihiline võrastik; häirimata pinnas. Taimkattes esinevad häilud, mis tekivad väiksematele häiringute tõttu. Põlismetsa ökosüsteem on stabiilne, ilma oluliste inimhäiringuteta ja seal on suur tõenäosus leida [[Indikaatorliik|tunnusliike]].<ref name="Humphrey, 2005" /> ==Elupaigad== Põlismets pakub liikidele erinevaid elupaiku, mis on tekkinud tänu metsakoosluse pikale arengule ja järkjärguliste häiringute kuhjumisele<ref name="õpik" />. Seal kasvab jämedaid ja väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, metsa all lamab palju jämedat kõdupuitu. Leidub mitmeid [[Merotoop|mikroelupaiku]], kus on stabiilsed keskkonnatingimused: [[varis]], lamapuit, võrastik, tuuleheite juurepaljandid, puuõõnsused, tüügaspuude kõdupuit, kännud. Mikroelupaiku asustavad tihti elupaiganõudlikud liigid.<ref name="õpik" /> [[File:Old growth (16874691593).jpg|thumb|Põlismets Ameerika Ühendriikide Oregoni osariigis]] ==Elurikkus== Liikide seos põlismetsaga on tingitud sealsetest tingimusest, mis on tekkinud läbi häilude dünaamika ja suktsessiooni arengu. Mitmekesise struktuuriga mets pakub erinevaid küllaltki stabiilsete tingimustega elupaiku. Majandustegevus vähendab sobilike oludega elupaikade hulka ning koos sellega ka nendest sõltuvate liikide rikkust ja isendite arvukust. Kindlasti on sealt tõenäolisem leida igasuguse inimmõju suhtes tundlikke või halva levimisvõimega liike. Põlismets on koduks mitmetele putukaliikidele, kes vajavad elamiseks kõdunenud puitu ja kes seetõttu majandatud metsas hakkama ei saa.<ref name="Martikainen, 2000" /> Rohke lagupuidu olemasolu toetab rikkalike toiduvõrgustike teket, mis koosnevad omavahel seotud mikroorganismidest, taimedest, seentest, selgroogsetest ja selgrootutest. Surnud puit on [[Substraat (ökoloogia)|substraadiks]] puidulagundajatest seentele. Erinevad [[Epifüüt|epifüüdid]], nagu samblikud, [[brüofüüdid]] ja [[soontaimed]], elavad teiste puude pinnal, täites seal mitmeid olulisi funktsioone. Nad pakuvad selgrootutele elupaiku, toitu ja mõjutavad aineringet.<ref name="Nadkarni, 1994" /> Epifüütide kasv süvendab olemasolevaid struktuurimustreid. Nad on väga valivad oma kasvukoha suhtes, seetõttu toetavad erinevad [[Substraat (ökoloogia)|substraadid]] mitmekesise epifüüdikoosluse teket.<ref name="õpik" /> ===Taimed=== Oluline on mõista, et põlismetsade regionaalse varieeruvuse tõttu võib mõne regiooni põlismetsale spetsiifiline liik teises regioonis olla aga võimeline asustama ka muid kasvukohti<ref name="Hermy et al., 2007" />. Põlismetsa taimeliike iseloomustavad järgmised tunnused<ref name="Hermy, 1999" /><ref name="Paal, 2008" />: * on varju- või pool-varjutolerantsed; * eelistavad pehme kliimaga tasandikke; * väldivad nii kuivi kui ka märgi alasid, eelistavad niiskusgradiendi keskmist osa; * eelistavad kergelt happelisi kuni neutraalseid muldasid; * on tüüpilised keskmise lämmastiku kättesaadavusega muldadele; * on enamasti suvehaljad, kuigi mõningatel on ka talvel lehestik; * valdavalt on nad [[Geofüüt|geofüüdid]] või [[Krüptofüüdid|hemikrüptofüüdid]]; * levivad suuremas osas kas tuulega või sipelgatega; * on stressitolerantsed. ==Tulevik== Põlismetsade säilitamine ja arendamine on ühiskonnale kasulik mitmes aspektis. Nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade seisukohast on oluline, et põlismetsades oleks suur bioloogiline mitmekesisus. See on rakendatav meditsiiniliste ja biotehnoloogiliste uuringute puhul ning aitab kaasa loodusturismi arendamisele. Lisaks talitlevad põlismetsad looduslike stabiilsete süsinike [[Reservaat|reservaatidena]], mis mängib võtmerolli ühe kasvuhoonegaasi, süsihappegaasi regulatsioonis. <ref name="Körner, 2003" /> [[ÜRO|Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] on loonud kaks protokolli, mille eesmärk on kas kaudselt või otseselt just neid kahte omadust kaitsta: "[[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]]" (UNFCCC) ja "[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]" (CBD). Rahvusvahelised konventsioonid ei saa riike kohustada lokaalseid kaitsemeetmeid rakendama. Riigid peavad ise arendama ühisvestlusi, mis eeldab koostööd nii teadlaste, valitsuse kui ka kohalike võimukandjate vahel.<ref name="Wirth, 2009" /> [[File:181 Põlismets.jpg|thumb|Põlismets Alutagusel]] ==Eesti põlismetsad== Üks Eesti tuntumaid põlismetsi on Järvselja põlismets. Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi ja Võnnu vallas. Kaitseala pindala hõlmab 184,4 ha. Eestis on [[Järvselja Õppe- ja katsemetskond|Järvselja Õppe- ja katsemetskonnas]] 1924. aastal kaitse alla võetud 19 ha suurune ürgmetsa kvartal (kvartal 226), kus on keelatud igasugune inimese sekkumine metsaelu loomulikku käiku.<ref name="Järvselja" /> Teine Eesti looduskaunis põlismets on Ida-Virumaal Illuka vallas asuv Poruni põlismets. Poruni matkarada asub Puhatu looduskaitsealal riigipiiri äärealadel. Looduskaitseala pindala on 12 320 ha. Sellest metsast võib leida Eesti kõige suurema kasvuga pärnasid.<ref name="relve" /> [[File:Järvselja kuningamänd 2013 09 2.jpg|thumb|Järvselja kuningamänd 2013]] ==Vaata ka== *[[loodusmets]] *[[pärismaine elustik]] *[[raiesmik]] *[[ürgmets]] *[[ürgloodus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MBMS">Jõgiste, K., Korjus, H., Külvik, M., Lõhmus, A., Palo, A., Viilma, K. 2000: Metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. – Eesti Keskkonnaministeerium & DANCEE, 47lk.</ref> <ref name="wirth et al. 2009">Wirth C, Messier C, Bergeron Y, Frank D, Fankhänel A. 2009. Old-growth forest definitions: a pragmatic view. Old-growth forests: function, fate and value. Springer, New York, 11–33.</ref> <ref name="Kneeshaw et al., 1998">Kneeshaw,D.D., Burton,P.J., 1998. Assessment of functional old-growth: a case study in the sub-boreal spruce zone of British Columbia, Canada. Natural Areas Journal 184: 293–308.</ref> <ref name="mosseler et al.2003">Mosseler, A., Lynds, J.A., Major, J.E., 2003. Old-growth forests of the Acadian Forest Region. Environmental Reviews, 11, S47–S77.</ref> <ref name="Wells et al., 1998">Wells, R.W., K.P. Lertzman, and S.C. Saunders. 1998. Old-growth definitions for the forests of British Columbia. Natural Areas Journal 18: 280–294.</ref> <ref name="Spies, 1997">Spies, T. 1997. Forest stand, structure, composition, and stfunction. In Creating a forestry for the 21century:The science of ecosystem management. K. Kohm and J. Franklin (editors). Island Press, Washington, D.C. 11–30.</ref> <ref name="Bonar et al., 2003">Bonar, R., H. Lougheed, and D. Andison. 2003. Natural disturbance and old-forest management in the Alberta Foothills. The Forestry Chronicle 79(3):455–161.</ref> <ref name="Spies, 2004">Spies, T A. 2004. Ecological concepts and diversity of old-growth forests. Journal of Forestry 102: 14–20.</ref> <ref name="Oliver,Larson, 1996">Oliver, C.D.; Larson, B.C., 1996: Forest Stand Dynamics. New York, John Wiley & Sons. 520lk.</ref> <ref name="Lusk, 1999">Lusk,CH., 1999, Long-lived light-demanding emergents in southern temperate forests: the case of Weinmannia trichosperma (Cunoniaceae) in Chile. Plant Ecol. 140: 111–115.</ref> <ref name="Franklin, Van Pelt, 2004">Franklin JF, Van Pelt R. 2004. Spatial aspects of structural complexity in old-growth forests. J. For. 102: 22–28.</ref> <ref name="Weisberg, 2004">Weisberg, P. J. 2004. Importance of non-stand-replacing fire for development of forest structure in the Pacific Northwest, USA. Forest Science, v. 50, no. 2, 245–258.</ref> <ref name="Woods, 2004">Woods, K.D., 2004, Intermediate disturbance in a late-successional hemlock-northern hardwood forest. Journal of Ecology, 92: 464–476./</ref> <ref name="Nadkarni, 1994">Nadkarni, N.M., 1994. Diversity of species and interactions in the upper tree canopy of forest ecosystems. American Zoologist 34: 70–78.</ref> <ref name="Humphrey, 2005">Humphrey, J.W., 2005. Benefits to biodiversity from developing old-growth conditions in British upland spruce plantations: a review and recommendations. Forestry 78: 33–53.</ref> <ref name="õpik">David A Perry, Ram Oren, Stephen C. Hart., 2008. Forest Ecosystems.Teine trükk. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 2008.</ref> <ref name="Hermy, 1999">Hermy, M. jt 1999. An ecological comparison between ancient and other forest plant species of Europe, and the implications for forest conservation. – Biol. Conserv. 91: 9–22.</ref> <ref name="Hermy et al., 2007">Hermy, M. ja Verheyen, K. 2007. Legacies of the past in the present–day forest biodiversity:a review of past land–use effects on forest plant species composition and diversity. – Ecol.Res. 22: 361–371.</ref> <ref name="Martikainen, 2000">Martikainen, P. et al. 2000. Species richness of Coleoptera in mature managed and old-growth boreal forests in southern Finland. – Biol. Conserv. 94: 199–209.</ref> <ref name="Paal, 2008">Taavi Paal, T., 2008. Taimede funktsionaalsed grupid metsakooslustes – nende seosed looduslike ja antropogeensete häiretega. Bakalaureusetöö. Tartu ülikool.</ref> <ref name="relve">http://www.loodusesober.ee/artikkel1538_1533.html Relve, H. 2009. Poruni põlismets kutsub. Eesti Loodus.</ref> <ref name="Körner, 2003">Körner, Ch. 2003. Slow in, rapid out – carbon flux studies and Kyoto targets. Science 300: 1242–1243.</ref> <ref name="Leibak">Leibak, E. 1998. Põlismets – põline varandus. Eesti Loodus, 5–6, 503–506.</ref> <ref name="Wirth, 2009">Wirth, C., 2009. Old-growth forests: function, fate and value-a Synthesis. In: Wirth C, Gleixner G, Heimann M. Eds. Old-growth forests: function, fate and value. Springer, New York, 465–490</ref> <ref name="Järvselja">http://www.jarvselja.ee/</ref> }} == Kirjandus == *David A. Perry, Ram Oren, Stephen C. Hart., 2008. Forest Ecosystems.Teine trükk. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 2008. == Välislingid == *[http://www.loodusesober.ee/artikkel1538_1533.html Poruni põlismets kutsub] Loodusesõber *[http://www.eestiloodus.ee/artikkel1556_1547.html Järvselja looduskaitseala] Eesti Loodus *[http://reisiajakiri.gomaailm.ee/matkates-eesti-moodi-vihmametsas Matkates eesti moodi vihmametsas] [[Kategooria:Metsatüübid]] [[Kategooria:Metsandus]] f7c7ndryojj15rh99aixymtxx2x4hwn 7151934 7151931 2026-05-12T07:00:32Z Kk 6201 /* Elurikkus */ 7151934 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2015}} [[Pilt:Poruni river.jpg|thumb|[[Poruni jõgi]] voolamas läbi Poruni põlismetsa]] '''Põlismets''' on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne [[pärismaine elustik|pärismaine]] ökosüsteem ([[kliimaks]]-kooslus), mille [[puistu]] koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid. Viimased pakuvad eluvõimalusi paljudele erisuguste nõudlustega organismidele, suurendades nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike ehk inimpagejaid, kes majandatavates metsades elada ei saa.<ref name="Leibak" /> Sageli kasutatakse põlismetsaga sünonüümselt mõistet '''[[ürgmets]]''', kuid neid on võimalik omavahel eristada. Peamiselt seisneb erinevus metsa inimmõjutuse ajaloos. Põlismets võib olla arenenud ka alale, kus on varem langetatud suur hulk puid, kuid läbi suktsessiooni võib mets olla taastunud ning inimmõjutuse jäljed pole enam märgatavad. Selleks kulub palju aega. Ürgmets on aga ala, kus pole kunagi korraga suurt hulka puid maha raiutud ehk mis on kujunenud ilma igasuguse inimmõjuta. Ürgmetsast on välja kujunenud kõik muud inimmõjudega metsabiotoobid. Ürgmetsa mõiste viitab metsa pikaajalisele puutumatusele. Põlismets viitab kindlate omadustega või vanusega metsale.<ref name="MBMS" /><ref name="wirth et al. 2009" /> ==Definitsioon== Ühtse definitsiooni leidmise muudavad keerukaks essmärgid, mille tarvis kindlat definitsiooni rakendatakse: kaardistamine, kaitsealade loomine, metsainventuuri läbiviimine. "Näib, et definitsiooni täpsuse ja üldise rakendatavuse vahel on pöördvõrdeline seos."<ref name="wirth et al. 2009" /> Definitsioone on loodud, võttes arvesse metsa vastavust kindlatele kriteeriumitele<ref name="Wells et al., 1998" />. Enim kasutatud kriteeriumid on võimalik jagada gruppidesse järgmiste omaduste alusel: struktuuri-, suktsessioonikriteeriumid ja biogeokeemilised omadused<ref name="Kneeshaw et al., 1998" />. Tihti luuakse definitsioon, kombineerides nii erinevate gruppide kriteeriume kui ka muid lisakriteeriume arvestades<ref name="wirth et al. 2009" />. ===Struktuuripõhine=== "Põlismets on kooslus, mille dominantsete puude keskmine vanus on lähedal selle liigi oodatavale maksimaalsele vanusele vastavates keskkonnatingimustes ning selle struktuur ja koosseis annavad tunnistust looduslikul teel uuenevast, erivanuselisest ja häilude dünaamikaga metsast"<ref name="mosseler et al.2003" />. Puistu struktuuriks on selle füüsilised omadused ruumis, mille kaudu on võimalik tuvastada [[häil]]ude dünaamikaga puistuid. Kasutusel olevad definitsioonid on kõige sagedamini loodud struktuuriomaduste põhjal.<ref name="Wells et al., 1998" /> Struktuuridefinitsiooni eeliseks on asjaolu, et vaadeldavad struktuuriomadused on tihti tähelepanu all [[Metsakorraldus|metsakorralduse planeerimisel]]<ref name="Wells et al., 1998" /> ja rakendatavad [[Metsainventeerimine|metsainventuuride]] tegemisel<ref name="Bonar et al., 2003" />. Definitsiooni miinuseks on fakt, et see ei paku informatsiooni protsesside kohta, mille tagajärjel need omadused on kujunenud. Lisaks on need välja töötatud iseloomustamaks piiratud hulka [[metsatüüp]]e<ref name="Spies, 2004" />, mistõttu pole need definitsioonid rakendatavad kõikide metsatüüpide põlisuse hindamiseks<ref name="Spies, 1997" />. ===Suktsessioonipõhine=== Oliver ja Larson<ref name="Oliver,Larson, 1996" /> defineerivad põlismetsa kui puistut, mis on [[Suktsessioon|suktsessiooni]] viimases etapis, kus pioneerliikide [[Regenereerimine|regeneratsioon]] on lõppenud ning kus need on asendunud kesk- ja hilissuktsessiooni liikidega ning seda protsessi ei ole mõjutanud allogeensed tegurid. Suktsessioonikriteeriumid peegeldavad metsas toimuvaid protsesse. Nendel põhinevad definitsioonid keskenduvad tavaliselt küsimusele, kuidas põlismetsad on arenenud. Seetõttu on sellise definitsiooni eeliseks selle rakendatavus, kui eesmärgiks on majandada metsa viisil, mis soosiks põlismetsa omaduste arengut või säilitamist<ref name="Spies, 1997" />. Suktsessioonikriteerium on rakendatav küll paljude metsatüüpide jaoks, kuid protsessidel põhinevaid definitsioone on keeruline kohandada põlismetsade inventeerimiseks<ref name="Spies, 1997" />. Probleeme tekitab selle definitsiooni kasutamine metsade puhul, mille suktsessioonis esinevad pikaealised pioneerliigid<ref name="Spies, 2004" /><ref name="Lusk, 1999" />. ==Tunnused== [[File:Põlismets Valgesoos.jpg|thumb|Põlismets Valgesoos]] Põlismetsale iseloomulike tunnuste arenemine on seotud suktsessiooniga, mille viimase staadiumi saavutamine nõuab aega. Vanade puude [[akumulatsioon]] hakkab mõjutama puistu struktuuri. Vanemad puistud arendavad häilusid kahel põhjusel. Esiteks, dominantsed puud hakkavad surema loodusliku vananemisprotsessi tagajärjel, mis muudab puud [[patogeen]]idele ja [[Kahjurid|kahjuritele]] vastuvõtlikumaks. Kui sellised vanad puud on koondunud, tekitab see küllaltki suuri häile<ref name="Franklin, Van Pelt, 2004" />. Teiseks, mida vanem on puistu, seda enam on tõenäoline, et selle struktuuri on mõjutanud häiringud. Häiringud, nagu väiksemad põlengud ja tormid, üraskirüüsted, surmavad suuri vanu puid või nende gruppe.<ref name="Woods, 2004" /><ref name="Weisberg, 2004" /> Suurte puude suremise tulemusena kuhjub surnud puitu ja lagundavad seened satuvad ka elusatesse puudesse. Surnud ja surevad puud on põlismetsa iseloomulik tunnus ja need toetavad rikkalike [[toiduvõrgustik]]e teket. Põlismetsadele on tavaliselt iseloomulikuks tunnuseks erivanuseline heterogeense struktuuriga kooslus; vanad, oma küpsusea ületanud puud; suured seisvad ja lamavad surnud puud; erinevas kõdustaadiumis lamavad puud ja kännud; juureaugud ja -mättad, mis tekkivad tormi poolt ümberpaisatud puude juurestike üleskerkimisega pinnasest; mitmekihiline võrastik; häirimata pinnas. Taimkattes esinevad häilud, mis tekivad väiksematele häiringute tõttu. Põlismetsa ökosüsteem on stabiilne, ilma oluliste inimhäiringuteta ja seal on suur tõenäosus leida [[Indikaatorliik|tunnusliike]].<ref name="Humphrey, 2005" /> ==Elupaigad== Põlismets pakub liikidele erinevaid elupaiku, mis on tekkinud tänu metsakoosluse pikale arengule ja järkjärguliste häiringute kuhjumisele<ref name="õpik" />. Seal kasvab jämedaid ja väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, metsa all lamab palju jämedat kõdupuitu. Leidub mitmeid [[Merotoop|mikroelupaiku]], kus on stabiilsed keskkonnatingimused: [[varis]], lamapuit, võrastik, tuuleheite juurepaljandid, puuõõnsused, tüügaspuude kõdupuit, kännud. Mikroelupaiku asustavad tihti elupaiganõudlikud liigid.<ref name="õpik" /> [[File:Old growth (16874691593).jpg|thumb|Põlismets Ameerika Ühendriikide Oregoni osariigis]] ==Elurikkus== Liikide seos põlismetsaga on tingitud sealsetest tingimusest, mis on tekkinud läbi häilude dünaamika ja suktsessiooni. Mitmekesise struktuuriga mets pakub erinevaid küllaltki stabiilsete tingimustega elupaiku. Majandustegevus vähendab sobilike oludega elupaikade hulka ning koos sellega ka nendest sõltuvate liikide rikkust ja isendite arvukust. Kindlasti on sealt tõenäolisem leida igasuguse inimmõju suhtes tundlikke või halva levimisvõimega liike. Põlismets on koduks mitmetele putukaliikidele, kes vajavad elamiseks kõdunenud puitu ja kes seetõttu majandatud metsas hakkama ei saa.<ref name="Martikainen, 2000" /> Rohke lagupuidu olemasolu toetab rikkalike toiduvõrgustike teket, mis koosnevad omavahel seotud mikroorganismidest, taimedest, seentest, selgroogsetest ja selgrootutest. Surnud puit on [[Substraat (ökoloogia)|substraadiks]] puidulagundajatest seentele. Erinevad [[Epifüüt|epifüüdid]], nagu samblikud, [[brüofüüdid]] ja [[soontaimed]], elavad teiste puude pinnal, täites seal mitmeid olulisi funktsioone. Nad pakuvad selgrootutele elupaiku, toitu ja mõjutavad aineringet.<ref name="Nadkarni, 1994" /> Epifüütide kasv süvendab olemasolevaid struktuurimustreid. Nad on väga valivad oma kasvukoha suhtes, seetõttu toetavad erinevad [[Substraat (ökoloogia)|substraadid]] mitmekesise epifüüdikoosluse teket.<ref name="õpik" /> ===Taimed=== Oluline on mõista, et põlismetsade regionaalse varieeruvuse tõttu võib mõne regiooni põlismetsale spetsiifiline liik teises regioonis olla aga võimeline asustama ka muid kasvukohti<ref name="Hermy et al., 2007" />. Põlismetsa taimeliike iseloomustavad järgmised tunnused<ref name="Hermy, 1999" /><ref name="Paal, 2008" />: * on varju- või pool-varjutolerantsed; * eelistavad pehme kliimaga tasandikke; * väldivad nii kuivi kui ka märgi alasid, eelistavad niiskusgradiendi keskmist osa; * eelistavad kergelt happelisi kuni neutraalseid muldasid; * on tüüpilised keskmise lämmastiku kättesaadavusega muldadele; * on enamasti suvehaljad, kuigi mõningatel on ka talvel lehestik; * valdavalt on nad [[Geofüüt|geofüüdid]] või [[Krüptofüüdid|hemikrüptofüüdid]]; * levivad suuremas osas kas tuulega või sipelgatega; * on stressitolerantsed. ==Tulevik== Põlismetsade säilitamine ja arendamine on ühiskonnale kasulik mitmes aspektis. Nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade seisukohast on oluline, et põlismetsades oleks suur bioloogiline mitmekesisus. See on rakendatav meditsiiniliste ja biotehnoloogiliste uuringute puhul ning aitab kaasa loodusturismi arendamisele. Lisaks talitlevad põlismetsad looduslike stabiilsete süsinike [[Reservaat|reservaatidena]], mis mängib võtmerolli ühe kasvuhoonegaasi, süsihappegaasi regulatsioonis. <ref name="Körner, 2003" /> [[ÜRO|Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] on loonud kaks protokolli, mille eesmärk on kas kaudselt või otseselt just neid kahte omadust kaitsta: "[[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]]" (UNFCCC) ja "[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]" (CBD). Rahvusvahelised konventsioonid ei saa riike kohustada lokaalseid kaitsemeetmeid rakendama. Riigid peavad ise arendama ühisvestlusi, mis eeldab koostööd nii teadlaste, valitsuse kui ka kohalike võimukandjate vahel.<ref name="Wirth, 2009" /> [[File:181 Põlismets.jpg|thumb|Põlismets Alutagusel]] ==Eesti põlismetsad== Üks Eesti tuntumaid põlismetsi on Järvselja põlismets. Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi ja Võnnu vallas. Kaitseala pindala hõlmab 184,4 ha. Eestis on [[Järvselja Õppe- ja katsemetskond|Järvselja Õppe- ja katsemetskonnas]] 1924. aastal kaitse alla võetud 19 ha suurune ürgmetsa kvartal (kvartal 226), kus on keelatud igasugune inimese sekkumine metsaelu loomulikku käiku.<ref name="Järvselja" /> Teine Eesti looduskaunis põlismets on Ida-Virumaal Illuka vallas asuv Poruni põlismets. Poruni matkarada asub Puhatu looduskaitsealal riigipiiri äärealadel. Looduskaitseala pindala on 12 320 ha. Sellest metsast võib leida Eesti kõige suurema kasvuga pärnasid.<ref name="relve" /> [[File:Järvselja kuningamänd 2013 09 2.jpg|thumb|Järvselja kuningamänd 2013]] ==Vaata ka== *[[loodusmets]] *[[pärismaine elustik]] *[[raiesmik]] *[[ürgmets]] *[[ürgloodus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MBMS">Jõgiste, K., Korjus, H., Külvik, M., Lõhmus, A., Palo, A., Viilma, K. 2000: Metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. – Eesti Keskkonnaministeerium & DANCEE, 47lk.</ref> <ref name="wirth et al. 2009">Wirth C, Messier C, Bergeron Y, Frank D, Fankhänel A. 2009. Old-growth forest definitions: a pragmatic view. Old-growth forests: function, fate and value. Springer, New York, 11–33.</ref> <ref name="Kneeshaw et al., 1998">Kneeshaw,D.D., Burton,P.J., 1998. Assessment of functional old-growth: a case study in the sub-boreal spruce zone of British Columbia, Canada. Natural Areas Journal 184: 293–308.</ref> <ref name="mosseler et al.2003">Mosseler, A., Lynds, J.A., Major, J.E., 2003. Old-growth forests of the Acadian Forest Region. Environmental Reviews, 11, S47–S77.</ref> <ref name="Wells et al., 1998">Wells, R.W., K.P. Lertzman, and S.C. Saunders. 1998. Old-growth definitions for the forests of British Columbia. Natural Areas Journal 18: 280–294.</ref> <ref name="Spies, 1997">Spies, T. 1997. Forest stand, structure, composition, and stfunction. In Creating a forestry for the 21century:The science of ecosystem management. K. Kohm and J. Franklin (editors). Island Press, Washington, D.C. 11–30.</ref> <ref name="Bonar et al., 2003">Bonar, R., H. Lougheed, and D. Andison. 2003. Natural disturbance and old-forest management in the Alberta Foothills. The Forestry Chronicle 79(3):455–161.</ref> <ref name="Spies, 2004">Spies, T A. 2004. Ecological concepts and diversity of old-growth forests. Journal of Forestry 102: 14–20.</ref> <ref name="Oliver,Larson, 1996">Oliver, C.D.; Larson, B.C., 1996: Forest Stand Dynamics. New York, John Wiley & Sons. 520lk.</ref> <ref name="Lusk, 1999">Lusk,CH., 1999, Long-lived light-demanding emergents in southern temperate forests: the case of Weinmannia trichosperma (Cunoniaceae) in Chile. Plant Ecol. 140: 111–115.</ref> <ref name="Franklin, Van Pelt, 2004">Franklin JF, Van Pelt R. 2004. Spatial aspects of structural complexity in old-growth forests. J. For. 102: 22–28.</ref> <ref name="Weisberg, 2004">Weisberg, P. J. 2004. Importance of non-stand-replacing fire for development of forest structure in the Pacific Northwest, USA. Forest Science, v. 50, no. 2, 245–258.</ref> <ref name="Woods, 2004">Woods, K.D., 2004, Intermediate disturbance in a late-successional hemlock-northern hardwood forest. Journal of Ecology, 92: 464–476./</ref> <ref name="Nadkarni, 1994">Nadkarni, N.M., 1994. Diversity of species and interactions in the upper tree canopy of forest ecosystems. American Zoologist 34: 70–78.</ref> <ref name="Humphrey, 2005">Humphrey, J.W., 2005. Benefits to biodiversity from developing old-growth conditions in British upland spruce plantations: a review and recommendations. Forestry 78: 33–53.</ref> <ref name="õpik">David A Perry, Ram Oren, Stephen C. Hart., 2008. Forest Ecosystems.Teine trükk. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 2008.</ref> <ref name="Hermy, 1999">Hermy, M. jt 1999. An ecological comparison between ancient and other forest plant species of Europe, and the implications for forest conservation. – Biol. Conserv. 91: 9–22.</ref> <ref name="Hermy et al., 2007">Hermy, M. ja Verheyen, K. 2007. Legacies of the past in the present–day forest biodiversity:a review of past land–use effects on forest plant species composition and diversity. – Ecol.Res. 22: 361–371.</ref> <ref name="Martikainen, 2000">Martikainen, P. et al. 2000. Species richness of Coleoptera in mature managed and old-growth boreal forests in southern Finland. – Biol. Conserv. 94: 199–209.</ref> <ref name="Paal, 2008">Taavi Paal, T., 2008. Taimede funktsionaalsed grupid metsakooslustes – nende seosed looduslike ja antropogeensete häiretega. Bakalaureusetöö. Tartu ülikool.</ref> <ref name="relve">http://www.loodusesober.ee/artikkel1538_1533.html Relve, H. 2009. Poruni põlismets kutsub. Eesti Loodus.</ref> <ref name="Körner, 2003">Körner, Ch. 2003. Slow in, rapid out – carbon flux studies and Kyoto targets. Science 300: 1242–1243.</ref> <ref name="Leibak">Leibak, E. 1998. Põlismets – põline varandus. Eesti Loodus, 5–6, 503–506.</ref> <ref name="Wirth, 2009">Wirth, C., 2009. Old-growth forests: function, fate and value-a Synthesis. In: Wirth C, Gleixner G, Heimann M. Eds. Old-growth forests: function, fate and value. Springer, New York, 465–490</ref> <ref name="Järvselja">http://www.jarvselja.ee/</ref> }} == Kirjandus == *David A. Perry, Ram Oren, Stephen C. Hart., 2008. Forest Ecosystems.Teine trükk. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 2008. == Välislingid == *[http://www.loodusesober.ee/artikkel1538_1533.html Poruni põlismets kutsub] Loodusesõber *[http://www.eestiloodus.ee/artikkel1556_1547.html Järvselja looduskaitseala] Eesti Loodus *[http://reisiajakiri.gomaailm.ee/matkates-eesti-moodi-vihmametsas Matkates eesti moodi vihmametsas] [[Kategooria:Metsatüübid]] [[Kategooria:Metsandus]] fgog57oyczffbfg9k7q0kvtiqckkwvw 0 236468 7151558 6770804 2026-05-11T15:05:52Z ~2026-28555-58 229146 /* Ajalugu */ 7151558 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kroonuaia 7.jpg|pisi|Kroonuaia 7]] '''Tartu Kesklinna Kool''' on [[põhikool]] [[Tartu]]s. 1912. aastal [[Arved Eichhorn]]i projekti järgi rajatud juugendlik koolihoone on arvatud [[ehitismälestis]]eks.<ref>{{Kultuurimälestis|6954|6954 Koolihoone Tartus Kroonuaia 7, 1911.a.}}</ref> Aastatel 1990–1995 oli kooli direktoriks [[Kristi Paris]] (16.08.1949–07.01.1995). Aastatel 1995-2025 oli direktor [[Kersti Vilson]] (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1960]]).<ref name="ajaloost" /> Alates aastast 2025 on direktor Kadi Toomi. == Ajalugu == Kool moodustati [[1990]]. aastal, kui [[A. H. Tammsaare nimeline Tartu 1. Keskkool]] jaotati kaheks – aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai tänav]] 28 asuvaks Tartu Kesklinna Kooliks ja aadressil [[Munga tänav (Tartu)|Munga tänav]] 12 asuvaks [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]iks. Kesklinna kool alustas tegevust sama aasta septembris 6-klassilise koolina.<ref name="ajaloost">{{Netiviide |url=http://www.kesklk.tartu.ee/index.php?id=27337 |pealkiri=Kooli ajaloost |vaadatud=2018-08-20 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820172850/http://www.kesklk.tartu.ee/index.php?id=27337 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1996. aastal otsustati hakata kooli ümber kujundama põhikooliks. 7. klass avati septembris 1998.<ref name="ajaloost" /> 2002. aasta suvel kolis kool aadressile [[Kroonuaia tänav]] 7. Samal ajal müüdi maha hooned Lai 28 ja Lai 26.<ref name="ajaloost" /> Novembris 2007 valmis juurdeehitis. Kool sai tänapäevase võimla ja õppetööd alustati ühes vahetuses.<ref name="ajaloost" /> == Kooli hoone == 1912.a Kroonuaia 7 koolimaja. 1965.a oranž majaosa, 2018 valmis neljas korrus. 2007.a tumehall majaosa. Neist vanim, juugendstiilis hoone, ehitati koolimajaks 1912. aastal arhitekt A. Eichhorni projekti järgi ehitusmeister G.Darmeri poolt. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.kesklk.tartu.ee/ Kooli koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Tartu koolid]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] 2ucd1pa54ww5mii6iwj0fxru6euwjwn 0 239647 7151943 6860858 2026-05-12T07:03:44Z Velirand 67997 + kategooria 7151943 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[File:AlexandreDesplat-gros-plan.jpg|thumb|Alexandre Desplat (2015)]] '''Alexandre Michel Gérard Desplat''' (sündinud [[23. august]]il [[1961]] [[Pariis]]is) on [[prantslased|prantsuse]] filmihelilooja. Alexandre Desplat on kirjutanud põhiliselt filmimuusikat. Temalt pärineb järgmiste filmide muusika: *"[[Tütarlaps pärlkõrvarõngaga (film)|Tütarlaps pärlkõrvarõngaga]]" (2003) *"[[Sünd (film)|Sünd]]" (2004) *"[[Süriaana]]" (2005) *"[[Tulemüür (film)|Tulemüür]]" (2006) *"[[Kuninganna (film)|Kuninganna]]" (2006) *"[[Petlik pealispind]]" (2006; inglise "The Painted Veil") *"[[Kuldne kompass]]" (2007) *"[[Benjamin Buttoni uskumatu elu]]" (2008) *"[[Julie ja Julia]]" (2009) *"[[Videviku saaga: Noorkuu]]" (2009) *"[[Coco enne Chaneli]]" (2009) *"[[Variautor]]" (2010) *"[[Kuninga kõne]]" (2011) *"[[Kuutõusu kuningriik]]" (2012) *"[[The Grand Budapest Hotel]]" (2014) == Tunnustus == Alexandre Desplat on neljal korral olnud [[Oscar]]i ning viiel korral [[Kuldgloobus]]e kandidaatide hulgas. Ta võitis Kuldgloobuse [[2007. aasta Kuldgloobuse auhinnad|2007]]. aastal filmi "[[Petlik pealispind]]" muusika eest. Kahel korral on ta võitnud [[Euroopa filmiauhind|Euroopa filmiauhinna]] muusika eest filmis "[[Kuninganna (film)|Kuninganna]]" (2007) ja "[[Variautor]]" (2010). Aastal 2011 võitis Desplat [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinna]] parima filmimuusika eest filmis "Kuninga kõne". == Välislingid == * [http://www.alexandredesplat.net/ Ametlik koduleht] * {{imdb nimi|id=0006035|nimi=Alexandre Desplat}} {{JÄRJESTA:Desplat, Alexandre}} [[Kategooria:Prantsuse heliloojad]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] ersniv0dxc3xb045cu7udwc2vtcmmmx 0 240050 7152129 6341881 2026-05-12T11:44:03Z ~2026-20154-48 226309 7152129 wikitext text/x-wiki '''Roland Laasmäe''' (kuni veebruarini 1939 '''Roland Lamann'''; [[20. august]] [[1922]] [[Tallinn]] – [[12. november]] [[1975]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] [[koorijuht]] ja pedagoog. Vanemad Kustas Laasmäe (1885–1953) ja Katarina Kurrema (1890–1969). Ta lõpetas [[1954]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koorijuhtimise erialal. Roland Laasmäe asutas [[1958]] Tartus Kõrgemate Koolide Lõpetanute Meeskoori, mis kannab alates [[1970]]. aastast nime [[meeskoor Gaudeamus]]. Ta oli kuni [[1975]]. aastani selle dirigent. Ta oli [[XVII üldlaulupidu|1969.]] ja [[XVIII üldlaulupidu|1975. aasta üldlaulupeol]] [[meeskoor]]ide üldjuht. Maetud Tartu Raadi kalmistule. == Välislingid == * {{ISIK|1185}} {{JÄRJESTA:Laasmäe, Roland}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1975]] n4qbyqza6lquv0hpm0xnfewt5g9nanq 7152134 7152129 2026-05-12T11:48:08Z ~2026-20154-48 226309 7152134 wikitext text/x-wiki '''Roland Laasmäe''' (kuni veebruarini 1939 '''Roland Lamann'''; [[20. august]] [[1922]] [[Tallinn]] – [[12. november]] [[1975]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] [[koorijuht]] ja pedagoog. Vanemad Kustas Laasmäe (1885–1953) ja Katarina Kurrema (1890–1969). Mobiliseeriti suvel 1941 NL-i armesse. Sõja ajal kuulus laskurkorpusse, musitseeris teiste hulgas koos Raimond Valgrega. Ta lõpetas [[1954]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koorijuhtimise erialal. Roland Laasmäe asutas [[1958]] Tartus Kõrgemate Koolide Lõpetanute Meeskoori, mis kannab alates [[1970]]. aastast nime [[meeskoor Gaudeamus]]. Ta oli kuni [[1975]]. aastani selle dirigent. Ta oli [[XVII üldlaulupidu|1969.]] ja [[XVIII üldlaulupidu|1975. aasta üldlaulupeol]] [[meeskoor]]ide üldjuht. Maetud Tartu Raadi kalmistule. == Välislingid == * {{ISIK|1185}} {{JÄRJESTA:Laasmäe, Roland}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1975]] 1ylfk09q24x5rn208lq314plg62kcub 0 242390 7152045 7149249 2026-05-12T08:56:15Z Neptuunium 58653 /* Tervisemõjud */ 7152045 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tartrazine-2D-skeletal.png|pisi|360px|Tartrasiini struktuurivalem]] '''Tartrasiin''' on sünteetiline [[toiduvärv]]. Selle [[E-tähis]] on '''E102''', [[Värvainete indeks|rahvusvahelises värvainete indeksis]] C.I. '''19140'''. See on kollakas või punakas [[asovärv]], mida kasutatakse töödeldud toidus, [[magustoit]]udes, [[jäätis]]tes, marjahoidistes, [[maiustus]]tes, puuviljakonservides, salatikastmetes, [[sinep]]is, [[marmelaad]]is, [[karastusjook]]ides (nt [[Tarhun]]), [[jogurt]]ites, kastmetes, [[närimiskumm]]ides, kosmeetikumides, [[ravim|ravimi]]- ja [[vitamiin]]ikapslites. == Tervisemõjud == Tartrasiin võib lastel soodustada aktiivsus- ja tähelepanuhäiret.<ref name="Visternicu">Visternicu, M., Săvucă, A., Rarinca, V., Burlui, V., Plavan, G., Ionescu, C., Ciobica, A., Balmus, I.-M., Albert, C., & Hogas, M. (2025). Toxicological Effects of Tartrazine Exposure: A Review of In Vitro and Animal Studies with Human Health Implications. Toxics, 13(9), 771. https://doi.org/10.3390/toxics13090771</ref> Aine võib mõnede uuringute põhjustada järgi [[ärritus]]t, [[rahutus]]t, [[unehäired|unehäireid]], keskendumis- ja õpiraskusi, naha- ja limaskestade ärritust, allergilist [[purpurpuna]], [[nõgeslööve]]t, allergilist [[nohu]], halvendada [[astma]]t, [[hüperaktiivsus]]t, [[migreen]]i, nägemishäireid, käitumisprobleeme, pea- ja kõhuvalu.{{lisa viide}} Maailma Terviseorganisatsiooni juures tegutseva lisaainete ekspertkomitee (JEFCA) 2016. aasta otsuse järgi on tartrasiini [[ohutu päevane kogus]] (ADI) 0–10 mg ühe kilogrammi kehakaalu kohta. JECFA järgi jääb ka 1–10-aastaste laste tüüpiline tarbimine kehtestatud ADI ülemisse ossa ning avaldas arvamust, et tartrasiin toidus ei ole inimestele (sh lastele) ohtlik.<ref name=WHO>{{Netiviide |url=https://apps.who.int/food-additives-contaminants-jecfa-database/Home/Chemical/3885 |pealkiri= TARTRAZINE |väljaandja=[[Maailma Terviseorganisatsioon]] |kasutatud=4. mai 2026 |keel=inglise keeles}}</ref> Enamikus eelkliinilistes uuringutes ilmneb näriliste puhul tartrasiini toksilisus doosil 100–700 mg kehakaalu kilogrammi kohta, mis on märkimisväärselt rohkem kui tüüpiline inimtarbimine (0–10 mg/kg). Samas näitavad teised uuringud, et kahjulik mõju võib esineda ka doosidel, mis lähenevad JECFA seatud "täheldatavat kahjulikku toimet mitteavaldavale tasemele" (NOAEL) – vastavalt 984 mg/kg inimeste puhul – või on sellest väiksemad. Tundlikel inimestel (allergikutel või ainevahetushäirete põdejatel) võib tartrasiin negatiivset toimet avaldada ka alla ADI jäävate dooside puhul.<ref name="Visternicu" /> [[Euroopa Toiduohutusamet]] (EFSA) on pikaajaliste uuringute põhjal otsustanud, et [[kantserogeensus|kantserogeense]] toimega.<ref name="Visternicu" /> Mõnede uuringute aja autorite arvates on siiski võimalik, et tartrasiin on [[kantserogeensus|kantserogeense]] toimega. Tartrasiini võimalikku [[tsütotoksilisus|tsüto-]], [[neurotoksilisus|neuro-]] ja [[genotoksilisus]]t, samuti [[mtageensus]]t ning neurokäitumislikke mõjusid puudutav teave on aga puudulik ja uuringud tihti vastukäiva sisuga. Eriti lastel ja teistel tundlikel inimestel võib see aga tekitada kroonilisi tervisemõjusid. Pidevat tarbimist on samuti mõnedes uuringutes seostatud [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]], [[krooniline põletik|organismi põletikuseisundi]], genotoksilisuse ja neurokäitumuslike mõjudega.<ref name="Visternicu" /> 1990. aastatel hakkas levima arvamus, et tartrasiinil on mõju meeste reproduktiivtervisele, põhjustades [[erektsioonihäire]]id või [[sperma]]koguse, [[munand]]ite ja peenise kahanemist<ref>{{cite news |last1=Bahloul |first1=Maria |title=Investigating the Middle School Rumor that Mountain Dew Lowers Your Sperm Count |url=https://www.vice.com/en/article/mountain-dew-sperm-count-rumor/ |work=[[Vice (magazine)|Vice]] |date=August 25, 2016 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |date=14 October 1999 |title=Mountain Dew Shrinks Testicles |url=http://www.snopes.com/medical/potables/mountaindew.asp |access-date=2012-11-10 |publisher=snopes.com}}</ref>. Hilisemad teadusuuringud on need väited valdavalt ümber lükanud. On võimalik, et et ekstreemselt suurtes doosides suudab tartrasiin tõesti reproduktiivtervist mõjutada, kuid toiduainetes leiduvad kogused on selleks liiga väiksed.<ref>{{Cite journal |last1=Amchova |first1=Petra |last2=Siska |first2=Filip |last3=Ruda-Kucerova |first3=Jana |date=September 2024 |title=Safety of tartrazine in the food industry and potential protective factors |journal=Heliyon |language=en |volume=10 |issue=18 |article-number=e38111 |doi=10.1016/j.heliyon.2024.e38111 |doi-access=free |pmc=11458953 |pmid=39381230 |bibcode=2024Heliy..1038111A |quote=Importantly, all the studies reporting potential reproductive risks used high doses, which cannot be ingested from food sources. Tartrazine does not seem to exert any reproductive toxicity under the current ADI.}}</ref> == Regulatsioonid == [[Euroopa Toiduohutusamet]] lubab tartrasiini kasutamist töödeldud juustus, konserv- või purkidesse pakendatud puu- ja köögiviljades, töödeldud kalatoodetes ning veinides ja veinijookides.<ref>{{Netiviide |url=https://ec.europa.eu/food/food-feed-portal/screen/food-additives/search/details/POL-FAD-IMPORT-2987 |pealkiri=Tartrazine <nowiki>|</nowiki> Food and Feed Information Portal Database |väljaandja=}}</ref> [[Austria]]s ja [[Saksamaa]]l on varem olnud E102 kasutamine keelatud. Keelu tühistas Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/36/EC. Niisamuti oli tartrasiini kasutamine varem keelatud Norras, kuid sõltumata Euroopa Liitu mittekuulumisest peab ta vastavalt oma lepingutele järgima selle määruseid. Tartrasiin on samuti üks kuuest tehislikust toiduvärvist, mis nõuab kasutamisel tootel märgist "Võib põhjustada lastel käitumis- ja tähelepanuhäireid". Ameerika Ühendriigid nõuavad tartrasiini sisaldavates toodetes vastavat hoiatusmärgist ning iga toote värvikoguste heakskiitu [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet|Toidu- ja Ravimiametilt]]. Kanadas on E102 lubatud. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Toiduvärvid]] [[Kategooria:Asovärvid]] [[Kategooria:Lämmastikuühendid]] [[Kategooria:Areenid]] 58pg58fapvoqpsu5ym445ggw6klvojk 0 242616 7151777 6326231 2026-05-11T20:32:12Z Heakeel 122460 7151777 wikitext text/x-wiki {{puhasta}}Keemiline '''ahelreaktsioon''' on protsess, mille [[elementaarreaktsioon]]ide käigus tekivad ja pidevalt tekib uuesti väga aktiivseid osakesi (enamasti vabad [[vaba radikaal|radikaalid]] või [[ioon]]id). Ahelreaktsioonis korduvad [[reaktsiooni mehhanism|mehhanismi]] [[elementaarreaktsioon|üksiketapid]], sest reaktiivne vaheühend, mis ühes etapis ära tarbitakse, tekitatakse uuesti järgmises etapis. Need aktiivsed osakesed ehk [[intermediaat|intermediaadid]] on väga suure reaktsioonivõimega, see tähendab väga lühikese elueaga. Ahelreaktsiooni hoiab käigus reaktiivseid intermediaate taastootvate elementaarreaktsioonide ahel, see tähendab ahela levik, kusjuures ahela lõpetamine on väga väikese osatähtsusega. Ahelreaktsioon on iseennast käigus hoidev [[keemiline reaktsioon|reaktsioonide]] ahel: aktiivse osakese teke reaktsiooni keskkonnas kutsub esile suure hulga aine [[molekul]]ide reaktsiooni. Ahelreaktsioonides esinevad järgmised staadiumid: *reaktsiooni [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]] ehk ahela teke (''initiation''), milles moodustub ebastabiilne väga suure aktiivsusega osake (aktiivne [[intermediaat]]): [[vaba radikaal|radikaal]], [[karbokatioon]], [[karbanioon]] või [[aktiivne kompleks]]. Ahelreaktsiooni alustamiseks kasutatakse [[katalüsaator]]eid, ka [[valgus]]e ja [[soojus]]e toimet; *[[ahela levik]] (''propagation''), see on [[elementaarreaktsioon]]ide jada, mille tulemuseks on ikka ja jälle uute aktiivsete osakeste teke; siin on kolm peamist võimalust olenevalt lähteaine keemilisest olemusest: **[[ahela kasv]] (''chain growth''), aktiivse intermediaadi liitumine näiteks [[kaksikside]]mega, mille tulemuseks on suurema [[molekulmass]]iga aktiivne intermediaat, s.t sama ahela kasv; see saab esineda [[polümerisatsioon]]ivõimeliste [[küllastumata ühendid|küllastumata]] [[monomeer]]ide korral; **[[ahela ülekanne]] (''chain transfer''), aktiivse intermediaadi atakk [[üksikside]]mele, selle katkemine ([[aatom]]i ülekanne) ja uue aktiivse osakese teke, see on uue ahela teke; **[[ahela hargnemine]] (''chain branching'') on spetsiifiline juhtum; siin ühe [[vaba radikaal]]i reaktsioonis tekib rohkem kui üks, näiteks kolm, uut vaba radikaali – need on [[keemiline plahvatus|plahvatuslikud protsessid]]; *[[ahela lõpetamine]] (''termination''), see on protsess, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse, näiteks [[disproportsioneerumine]] ja ioonide või vabade radikaalide [[aineosakeste rekombinatsioon|rekombinatsioon]]. Ahelprotsessi toimumiseks ei saa ahela lõpetamise osatähtsus olla märkimisväärne. ==Näiteid== [[Pilt:Chlorierung radikalische Addition.svg|pisi|350px|[[Etüleen]]i [[radikaalreaktsioon]] [[kloor]]iga. Reaktsioonid ülalt alla: 1. [[vaba radikaal|vabade radikaalide]] teke, 2. [[initsieerimisreaktsioon|reaktsiooni ahela initsieerimine]], 3. reaktsiooni[[ahela ülekanne]], 4. ja 5. [[ahela lõpetamine]]]] Keemias on tuntumad ahelreaktsioonid [[põlemine]], [[keemiline plahvatus]], [[polümerisatsioon]], [[halogeenimine]] [[ultraviolettkiirgus|UV]] toimel, [[krakkimine]] jt. 1. [[Alkaanid]]e [[kloorimine (keemia)|kloorimine]] gaasilise [[kloor]]iga, milles üha korduvad ahela ülekande aktid ja uue [[vaba radikaal]]i teke: :Cl₂ → Cl^• + Cl^• (aktiivse radikaali teke) :CH₄ + Cl^• → CH₃^• + HCl (reaktsiooni [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :CH₃^• + Cl₂ → CH₃Cl + Cl^• (ahela ülekanne) 2. [[Ahelpolümerisatsioon]] (siin tärn märgib aktiivset osakest, vaba radikaali või [[karbokatioon]]i): :A* + M → AM* (ahela [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :AM* + M → AM₂* → ... → AM_n* (ahela kasv) Selles protsessis on oluline, et reaktsiooni initsieerimise järel toimuksid üksteisele järgnevalt ahela kasvu aktid. Selle eelduseks on puhas kergesti polümeriseeruv [[monomeer]] ja mittereaktsioonivõimeline [[lahusti]], et välistada ahela ülekande ja lõpetamise akte. 3. Analoogne eelnevale on [[telomerisatsioon]]ireaktsioon, kuid siin on peale monomeeri lisatud teine komponent (AB), mis osaleb ahela ülekande reaktsioonis, kuna eesmärgiks on saada madala polümerisatsiooniastmega liitumisproduktid (n = 1, 2 ...). Selle eelduseks on, et see teine komponent oleks piisavalt reaktsioonivõimeline astumaks ahela ülekande reaktsiooni: :AM_n* + A-B → AM_nB + A* ([[ahela ülekanne]], see konkureerib ahela kasvuga) ==Vaata ka== *[[ahelpolümerisatsioon]] *[[ahelreaktsioon]] *[[autokatalüüs]] *[[radikaalreaktsioon]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Polümerisatsioon]] [[Kategooria:Keemiline kineetika]] [[ru:Цепные реакции]] t882i18b8fkt2uqgrfn65iw8e6gu6ql 0 246548 7151890 7145901 2026-05-12T05:28:03Z Vobango 37246 /* Tõlkeid */ 7151890 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Piret Pääsuke''' (sündinud 3. detsembril [[1959]] [[Tallinn]]as) on eesti tõlkija ja toimetaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 42. Keskkool]]i ja [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] saksa keele ja kirjanduse erialal. 1987–2024 töötas [[Eesti Rahvusringhääling]]us kirjandussaadete toimetajana. Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] tõlkijate sektsiooni liige. ==Looming== Piret Pääsuke tõlgib peamiselt ilukirjandust saksa ja soome keelest eesti keelde. ===Tõlkeid=== * [[Hermann Hesse]]. "Lõputa unenägu: muinasjutte, autobiograafilist" ("Der Traum ohne Ende"). [[Eesti Raamat]], 1990. ISBN 5450007779 * Christoph Hein. "Napoleonimäng" ("Napoleon-Spiel"). Eesti Raamat, 1994. ISBN 5450022301 * Johannes Mario Simmel. "Nina B. lugu" ("Affäre Nina B."). Eesti Raamat, 1995. ISBN 9985650417 * Ingrid Noll. "Apteeker" ("Die Apothekerin"). Eesti Raamat, 2001. ISBN 998565336X * Ingrid Noll. "Punane roosike" ("Röslein rot"). Eesti Raamat, 2002. ISBN 9985653882 * Ernst Meckelburg. "Transmaailm: kogemused teispool aega ja ruumi" ("Transwelt: Erfahrungen jenseits von Raum und Zeit"). Eesti Raamat, 2004. ISBN 9789985654576 * Martin Suter. "Kurat Milanost" ("Der Teufel von Mailand"). Eesti Raamat, 2007. ISBN 9789985655931 * Julia Franck. "Keskpäevanaine" ("Die Mittagsfrau"). Eesti Raamat, 2009. ISBN 9789985657065 * Arthur Schnitzler. "Armastus ja surm Viinis" ("Liebe und Tod in Wien"). Eesti Raamat, 2009. ISBN 9789985657522 * [[Leonie Swann]]. "Glennkill". [[Atlex]], 2009. ISBN 9789949441693 * [[Kathrin Schmidt]]. "Sa ei sure" ("Du stirbst nicht"). Eesti Raamat, 2010. ISBN 9789985658642 * Julia Franck. "Armuteener" ("Liebediener"). Atlex, 2011. ISBN 9789949441884 * Daniel Glattauer. "Hea põhjatuule vastu" ("Gut gegen Nordwind"). [[Varrak_(kirjastus)|Varrak]], 2011. ISBN 9789985322437 * Natascha Kampusch, "3096 päeva" ("3096 Tage"). [[Ersen]], 2011. ISBN 9789949250615 * [[Pascal Mercier]]. "Öine rong Lissaboni" ("Nachtzug nach Lissabon"). Eesti Raamat, 2012. ISBN 9789985659243 * Daniel Glattauer. "Kõik seitse lainet" ("Alle sieben Wellen"). Varrak, 2012. ISBN 9789985324493 * Daniel Glattauer. "Igavesti sinu" ("Ewig Dein"). Varrak, 2012. ISBN 9789985326336 * [[Thomas Hettche]]. "Isade armastus" ("Die Liebe der Väter"). Eesti Raamat. 2013. ISBN 9789985659809 * [[Timur Vermes]]. "Ta on tagasi" ("Er ist wieder da"). [[Kunst_(kirjastus)|Kunst]]. 2013. ISBN 9789949486656 * David Wagner. "Elu" ("Leben"). [[Hea Lugu]]. 2014. ISBN 9789949538492 * Anne von Canal. "Ei maa ega meri" ("Der Grund"). Varrak. 2014. ISBN 9789985331439 * Maria Jotuni. "Kõik õige on vastupidav. Aforisme". [[Loomingu Raamatukogu]] 2014. ISBN 9789949514779 * Robert Seethaler. "Tubakapoodnik" ("Der Trafikant"). Varrak. 2015. ISBN 9789985334430 * Thomas Hettche. "Paabulindude saar" ("Pfaueninsel"). Eesti Raamat. 2016. ISBN 9789949567232 * Martin Suter. "Montecristo". Eesti Raamat. 2016. ISBN 9789949567560 * Hans Platzgumer. "Serval" ("Am Rand"). [[Toledo_kirjastus|Toledo]], 2017. ISBN 9789949992010 * [[Christine Nöstlinger]]. "Konrad ehk Laps konservipurgist" ("Konrad oder das Kind aus der Konservenbüchse"). [[Pegasus_(kirjastus)|Pegasus]]. 2017. ISBN 9789949593842 * Robert Seethaler. "Kogu elu" ("Ein ganzes Leben"). Hea Lugu. 2017. ISBN 9789949589616 * [[Gerhart Hauptmann]]. "Soana ketser; Fantoom" ("Der Ketzer von Soana; Phantom"). Eesti Raamat. 2018. ISBN 9789949622368 * [[Erich Kästner]]. "Emil ja detektiivid" ("Emil und die Detektive"). Eesti Raamat. 2018. ISBN 9789949622504 * [[Daniel Kehlmann]]. "Tyll". Hea Lugu. 2019. ISBN 9789949634941 * Mirko Bonné. "Heledam kui päev" ("Lichter als der Tag"). Eesti Raamat. 2019. ISBN 9789949658930 * Daniel Wisser. "Mägede kuninganna" ("Königin der Berge"). Tänapäev. 2019. ISBN 9789949855315 * [[Otfried Preußler]]. "Röövel Hotzenplotz ja kuurakett" ("Räuber Hotzenplotz und die Mondrakete"). Eesti Raamat. 2019. [[ISBN 9789949683536]] * Uwe Laub. "Torm" ("Sturm"). [[Ühinenud Ajakirjad]]. 2019. [[ISBN 9789949631810]] * Bernhard Schlink. "Suvised valed" ("Sommerlügen"). Ersen. 2020. [[ISBN 9789949825653]] * Benedict Wells. "Üksilduse lõpp" ("Vom Ende der Einsamkeit"). [[Rahva Raamat]]. 2021. [[ISBN 9789949693740]] * Ferdinand von Schirach. "Collini juhtum" ("Der Fall Collini"). Eesti Raamat. 2021. [[ISBN 9789916121443]] * Erich Kästner. "Raiskuminek" ("Der Gang vor die Hunde"). Eesti Raamat. 2022. [[ISBN 9789916124307]] * Meri Valkama. "Sinu Margot" ("Sinun, Margot"). Hea Lugu. 2022. [[ISBN 9789916702659]] * [[Ewald Arenz]]. "Suur suvi" ("Der große Sommer"). Varrak. 2023. [[ISBN 9789985357194]] * [[Heikki Kännö]]. "Luuletaja" ("Runoilija"). [[Postimees Kirjastus]]. 2023. [[ISBN 9789916712573]] * [[Stefan Zweig]]. "Juudi jutud ja legendid" ("Jüdische Erzählungen und Legenden"). Hea Lugu. 2023. [[ISBN 9789916726440]] * [[Iida Turpeinen]]. "Surelikud" ("Elolliset"). Tänapäev. 2024. [[ISBN 9789916175415]] * [[Jari Järvelä]]. "Ma armastan Eva Brauni" ("Rakastan Eva Braunia"). Hea Lugu. 2024. [[ISBN 9789916765272]] * Ewald Arenz. "Armastus halbadel aegadel" ("Die Liebe an miesen Tagen"). Varrak. 2025. [[ISBN 9789985362624]] * [[Markus Thielemann]]. "Põhjakaares kõmab kõu" ("Von Norden rollt ein Donner"). Eesti Raamat. 2025. ISBN [[9789908510736]] * Jari Järvelä. "Mozzarella-kuu ja teisi reisijutte" ("Mozzarellakuu ja muita matkatarinoita"). Hea Lugu. 2026. [[ISBN 9789908560649]] * [[Pirkko Saisio]]. "Suliko". Postimees Kirjastus. 2026. [[ISBN 9789908500904]] ===Tõlkeid laval=== * Daniel Glattauer „Hea põhjatuule vastu“: [[teater Vanemuine]], lavastaja [[Rein Pakk]], esietendus septembris 2013 * Daniel Glattauer „Südameharjutus“: [[Tallinna Linnateater]], lavastaja Peeter Tammearu, esietendus jaanuaris 2019 * Franz Lehár/libreto Robert Bodanzky, Alfred Maria Willner „Krahv Luxemburg“: [[rahvusooper Estonia]], lavastaja Thomas Mika, esietendus jaanuaris 2020 * Ferdinand von Schirach „Terror“: teater Vanemuine, lavastaja Andres Noormets, esietendus septembris 2021 * Daniel Glattauer "Hea põhjatuule vastu": [[Karlova Teater]], lavastaja Rein Pakk, esietendus detsembris 2024 * [[Johann Strauss]]/libreto [[Karl Haffner]], [[Richard Genée]] "Nahkhiir": rahvusooper Estonia, lavastaja [[Andrus Vaarik]], esietendus mais 2025 ===Artikleid=== * "Variante vaadeldes ehk kas üks tõlge saab olla ainuõige? Pentti Saarikoski luule eestinduste näitel". [[Tõlkija hääl]] I, 2014, lk 23–41 * "Pahal poisil mitu nime: Struwwelpeter, Kahupea Kaarel, Kolumats..." Tõlkija hääl III, 2015, lk 89–102 == Tunnustus == * 2011 – Austria haridus-, kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia Daniel Glattaueri romaani "Hea põhjatuule vastu" eestindamise eest * 2014 – Austria haridus-, kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia Daniel Glattaueri romaani "Igavesti sinu" eestindamise eest * 2016 – Austria Vabariigi tõlkepreemia Robert Seethaleri romaani "Tubakapoodnik" eestindamise eest * 2017 – Austria Vabariigi tõlkepreemia [[Christine Nöstlinger]]i raamatu "Konrad ehk Laps konservipurgist" eestindamise eest * 2019 – Austria kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia [[Daniel Kehlmann]]i romaani "Tyll" eestindamise eest * 2024 - Austria kunsti- ja kultuuriministeeriumi preemia Stefan Zweigi kogumiku "Juudi jutud ja legendid" eestindamise eest {{JÄRJESTA:Pääsuke, Piret}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 0cupc9de8y3hz65t5byi9qfl4aez3jl 7151895 7151890 2026-05-12T05:35:54Z Vobango 37246 /* Tunnustus */ 7151895 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Piret Pääsuke''' (sündinud 3. detsembril [[1959]] [[Tallinn]]as) on eesti tõlkija ja toimetaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 42. Keskkool]]i ja [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] saksa keele ja kirjanduse erialal. 1987–2024 töötas [[Eesti Rahvusringhääling]]us kirjandussaadete toimetajana. Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] tõlkijate sektsiooni liige. ==Looming== Piret Pääsuke tõlgib peamiselt ilukirjandust saksa ja soome keelest eesti keelde. ===Tõlkeid=== * [[Hermann Hesse]]. "Lõputa unenägu: muinasjutte, autobiograafilist" ("Der Traum ohne Ende"). [[Eesti Raamat]], 1990. ISBN 5450007779 * Christoph Hein. "Napoleonimäng" ("Napoleon-Spiel"). Eesti Raamat, 1994. ISBN 5450022301 * Johannes Mario Simmel. "Nina B. lugu" ("Affäre Nina B."). Eesti Raamat, 1995. ISBN 9985650417 * Ingrid Noll. "Apteeker" ("Die Apothekerin"). Eesti Raamat, 2001. ISBN 998565336X * Ingrid Noll. "Punane roosike" ("Röslein rot"). Eesti Raamat, 2002. ISBN 9985653882 * Ernst Meckelburg. "Transmaailm: kogemused teispool aega ja ruumi" ("Transwelt: Erfahrungen jenseits von Raum und Zeit"). Eesti Raamat, 2004. ISBN 9789985654576 * Martin Suter. "Kurat Milanost" ("Der Teufel von Mailand"). Eesti Raamat, 2007. ISBN 9789985655931 * Julia Franck. "Keskpäevanaine" ("Die Mittagsfrau"). Eesti Raamat, 2009. ISBN 9789985657065 * Arthur Schnitzler. "Armastus ja surm Viinis" ("Liebe und Tod in Wien"). Eesti Raamat, 2009. ISBN 9789985657522 * [[Leonie Swann]]. "Glennkill". [[Atlex]], 2009. ISBN 9789949441693 * [[Kathrin Schmidt]]. "Sa ei sure" ("Du stirbst nicht"). Eesti Raamat, 2010. ISBN 9789985658642 * Julia Franck. "Armuteener" ("Liebediener"). Atlex, 2011. ISBN 9789949441884 * Daniel Glattauer. "Hea põhjatuule vastu" ("Gut gegen Nordwind"). [[Varrak_(kirjastus)|Varrak]], 2011. ISBN 9789985322437 * Natascha Kampusch, "3096 päeva" ("3096 Tage"). [[Ersen]], 2011. ISBN 9789949250615 * [[Pascal Mercier]]. "Öine rong Lissaboni" ("Nachtzug nach Lissabon"). Eesti Raamat, 2012. ISBN 9789985659243 * Daniel Glattauer. "Kõik seitse lainet" ("Alle sieben Wellen"). Varrak, 2012. ISBN 9789985324493 * Daniel Glattauer. "Igavesti sinu" ("Ewig Dein"). Varrak, 2012. ISBN 9789985326336 * [[Thomas Hettche]]. "Isade armastus" ("Die Liebe der Väter"). Eesti Raamat. 2013. ISBN 9789985659809 * [[Timur Vermes]]. "Ta on tagasi" ("Er ist wieder da"). [[Kunst_(kirjastus)|Kunst]]. 2013. ISBN 9789949486656 * David Wagner. "Elu" ("Leben"). [[Hea Lugu]]. 2014. ISBN 9789949538492 * Anne von Canal. "Ei maa ega meri" ("Der Grund"). Varrak. 2014. ISBN 9789985331439 * Maria Jotuni. "Kõik õige on vastupidav. Aforisme". [[Loomingu Raamatukogu]] 2014. ISBN 9789949514779 * Robert Seethaler. "Tubakapoodnik" ("Der Trafikant"). Varrak. 2015. ISBN 9789985334430 * Thomas Hettche. "Paabulindude saar" ("Pfaueninsel"). Eesti Raamat. 2016. ISBN 9789949567232 * Martin Suter. "Montecristo". Eesti Raamat. 2016. ISBN 9789949567560 * Hans Platzgumer. "Serval" ("Am Rand"). [[Toledo_kirjastus|Toledo]], 2017. ISBN 9789949992010 * [[Christine Nöstlinger]]. "Konrad ehk Laps konservipurgist" ("Konrad oder das Kind aus der Konservenbüchse"). [[Pegasus_(kirjastus)|Pegasus]]. 2017. ISBN 9789949593842 * Robert Seethaler. "Kogu elu" ("Ein ganzes Leben"). Hea Lugu. 2017. ISBN 9789949589616 * [[Gerhart Hauptmann]]. "Soana ketser; Fantoom" ("Der Ketzer von Soana; Phantom"). Eesti Raamat. 2018. ISBN 9789949622368 * [[Erich Kästner]]. "Emil ja detektiivid" ("Emil und die Detektive"). Eesti Raamat. 2018. ISBN 9789949622504 * [[Daniel Kehlmann]]. "Tyll". Hea Lugu. 2019. ISBN 9789949634941 * Mirko Bonné. "Heledam kui päev" ("Lichter als der Tag"). Eesti Raamat. 2019. ISBN 9789949658930 * Daniel Wisser. "Mägede kuninganna" ("Königin der Berge"). Tänapäev. 2019. ISBN 9789949855315 * [[Otfried Preußler]]. "Röövel Hotzenplotz ja kuurakett" ("Räuber Hotzenplotz und die Mondrakete"). Eesti Raamat. 2019. [[ISBN 9789949683536]] * Uwe Laub. "Torm" ("Sturm"). [[Ühinenud Ajakirjad]]. 2019. [[ISBN 9789949631810]] * Bernhard Schlink. "Suvised valed" ("Sommerlügen"). Ersen. 2020. [[ISBN 9789949825653]] * Benedict Wells. "Üksilduse lõpp" ("Vom Ende der Einsamkeit"). [[Rahva Raamat]]. 2021. [[ISBN 9789949693740]] * Ferdinand von Schirach. "Collini juhtum" ("Der Fall Collini"). Eesti Raamat. 2021. [[ISBN 9789916121443]] * Erich Kästner. "Raiskuminek" ("Der Gang vor die Hunde"). Eesti Raamat. 2022. [[ISBN 9789916124307]] * Meri Valkama. "Sinu Margot" ("Sinun, Margot"). Hea Lugu. 2022. [[ISBN 9789916702659]] * [[Ewald Arenz]]. "Suur suvi" ("Der große Sommer"). Varrak. 2023. [[ISBN 9789985357194]] * [[Heikki Kännö]]. "Luuletaja" ("Runoilija"). [[Postimees Kirjastus]]. 2023. [[ISBN 9789916712573]] * [[Stefan Zweig]]. "Juudi jutud ja legendid" ("Jüdische Erzählungen und Legenden"). Hea Lugu. 2023. [[ISBN 9789916726440]] * [[Iida Turpeinen]]. "Surelikud" ("Elolliset"). Tänapäev. 2024. [[ISBN 9789916175415]] * [[Jari Järvelä]]. "Ma armastan Eva Brauni" ("Rakastan Eva Braunia"). Hea Lugu. 2024. [[ISBN 9789916765272]] * Ewald Arenz. "Armastus halbadel aegadel" ("Die Liebe an miesen Tagen"). Varrak. 2025. [[ISBN 9789985362624]] * [[Markus Thielemann]]. "Põhjakaares kõmab kõu" ("Von Norden rollt ein Donner"). Eesti Raamat. 2025. ISBN [[9789908510736]] * Jari Järvelä. "Mozzarella-kuu ja teisi reisijutte" ("Mozzarellakuu ja muita matkatarinoita"). Hea Lugu. 2026. [[ISBN 9789908560649]] * [[Pirkko Saisio]]. "Suliko". Postimees Kirjastus. 2026. [[ISBN 9789908500904]] ===Tõlkeid laval=== * Daniel Glattauer „Hea põhjatuule vastu“: [[teater Vanemuine]], lavastaja [[Rein Pakk]], esietendus septembris 2013 * Daniel Glattauer „Südameharjutus“: [[Tallinna Linnateater]], lavastaja Peeter Tammearu, esietendus jaanuaris 2019 * Franz Lehár/libreto Robert Bodanzky, Alfred Maria Willner „Krahv Luxemburg“: [[rahvusooper Estonia]], lavastaja Thomas Mika, esietendus jaanuaris 2020 * Ferdinand von Schirach „Terror“: teater Vanemuine, lavastaja Andres Noormets, esietendus septembris 2021 * Daniel Glattauer "Hea põhjatuule vastu": [[Karlova Teater]], lavastaja Rein Pakk, esietendus detsembris 2024 * [[Johann Strauss]]/libreto [[Karl Haffner]], [[Richard Genée]] "Nahkhiir": rahvusooper Estonia, lavastaja [[Andrus Vaarik]], esietendus mais 2025 ===Artikleid=== * "Variante vaadeldes ehk kas üks tõlge saab olla ainuõige? Pentti Saarikoski luule eestinduste näitel". [[Tõlkija hääl]] I, 2014, lk 23–41 * "Pahal poisil mitu nime: Struwwelpeter, Kahupea Kaarel, Kolumats..." Tõlkija hääl III, 2015, lk 89–102 == Tunnustus == * 2011 – Austria haridus-, kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia Daniel Glattaueri romaani "Hea põhjatuule vastu" eestindamise eest<ref>https://www.err.ee/360777/kaks-eesti-tolkijat-palvisid-austria-tolkepreemia</ref> * 2014 – Austria haridus-, kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia Daniel Glattaueri romaani "Igavesti sinu" eestindamise eest<ref>https://www.sirp.ee/austria-tunnustas-eesti-tolkijaid/</ref> * 2016 – Austria Vabariigi tõlkepreemia Robert Seethaleri romaani "Tubakapoodnik" eestindamise eest<ref>https://www.looming.ee/kroonikat-50/</ref> * 2017 – Austria Vabariigi tõlkepreemia [[Christine Nöstlinger]]i raamatu "Konrad ehk Laps konservipurgist" eestindamise eest<ref>https://kultuur.err.ee/645145/austria-kultuuriminister-andis-tolkepreemia-piret-paasukesele</ref> * 2019 – Austria kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia [[Daniel Kehlmann]]i romaani "Tyll" eestindamise eest<ref>https://kultuur.err.ee/1161406/eve-sooneste-ja-piret-paasuke-said-austria-tolkepreemia</ref> * 2024 - Austria kunsti- ja kultuuriministeeriumi preemia Stefan Zweigi kogumiku "Juudi jutud ja legendid" eestindamise eest {{JÄRJESTA:Pääsuke, Piret}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] a85zn9dje5az6x1ln2sl1gmytrz1uct 7151896 7151895 2026-05-12T05:37:49Z Vobango 37246 7151896 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Piret Pääsuke''' (sündinud 3. detsembril [[1959]] [[Tallinn]]as) on eesti tõlkija ja toimetaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 42. Keskkool]]i ja [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] saksa keele ja kirjanduse erialal. 1987–2024 töötas [[Eesti Rahvusringhääling]]us kirjandussaadete toimetajana. Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] tõlkijate sektsiooni liige<ref>https://www.ekl.ee/tolkijad/liikmed/</ref>. ==Looming== Piret Pääsuke tõlgib peamiselt ilukirjandust saksa ja soome keelest eesti keelde. ===Tõlkeid=== * [[Hermann Hesse]]. "Lõputa unenägu: muinasjutte, autobiograafilist" ("Der Traum ohne Ende"). [[Eesti Raamat]], 1990. ISBN 5450007779 * Christoph Hein. "Napoleonimäng" ("Napoleon-Spiel"). Eesti Raamat, 1994. ISBN 5450022301 * Johannes Mario Simmel. "Nina B. lugu" ("Affäre Nina B."). Eesti Raamat, 1995. ISBN 9985650417 * Ingrid Noll. "Apteeker" ("Die Apothekerin"). Eesti Raamat, 2001. ISBN 998565336X * Ingrid Noll. "Punane roosike" ("Röslein rot"). Eesti Raamat, 2002. ISBN 9985653882 * Ernst Meckelburg. "Transmaailm: kogemused teispool aega ja ruumi" ("Transwelt: Erfahrungen jenseits von Raum und Zeit"). Eesti Raamat, 2004. ISBN 9789985654576 * Martin Suter. "Kurat Milanost" ("Der Teufel von Mailand"). Eesti Raamat, 2007. ISBN 9789985655931 * Julia Franck. "Keskpäevanaine" ("Die Mittagsfrau"). Eesti Raamat, 2009. ISBN 9789985657065 * Arthur Schnitzler. "Armastus ja surm Viinis" ("Liebe und Tod in Wien"). Eesti Raamat, 2009. ISBN 9789985657522 * [[Leonie Swann]]. "Glennkill". [[Atlex]], 2009. ISBN 9789949441693 * [[Kathrin Schmidt]]. "Sa ei sure" ("Du stirbst nicht"). Eesti Raamat, 2010. ISBN 9789985658642 * Julia Franck. "Armuteener" ("Liebediener"). Atlex, 2011. ISBN 9789949441884 * Daniel Glattauer. "Hea põhjatuule vastu" ("Gut gegen Nordwind"). [[Varrak_(kirjastus)|Varrak]], 2011. ISBN 9789985322437 * Natascha Kampusch, "3096 päeva" ("3096 Tage"). [[Ersen]], 2011. ISBN 9789949250615 * [[Pascal Mercier]]. "Öine rong Lissaboni" ("Nachtzug nach Lissabon"). Eesti Raamat, 2012. ISBN 9789985659243 * Daniel Glattauer. "Kõik seitse lainet" ("Alle sieben Wellen"). Varrak, 2012. ISBN 9789985324493 * Daniel Glattauer. "Igavesti sinu" ("Ewig Dein"). Varrak, 2012. ISBN 9789985326336 * [[Thomas Hettche]]. "Isade armastus" ("Die Liebe der Väter"). Eesti Raamat. 2013. ISBN 9789985659809 * [[Timur Vermes]]. "Ta on tagasi" ("Er ist wieder da"). [[Kunst_(kirjastus)|Kunst]]. 2013. ISBN 9789949486656 * David Wagner. "Elu" ("Leben"). [[Hea Lugu]]. 2014. ISBN 9789949538492 * Anne von Canal. "Ei maa ega meri" ("Der Grund"). Varrak. 2014. ISBN 9789985331439 * Maria Jotuni. "Kõik õige on vastupidav. Aforisme". [[Loomingu Raamatukogu]] 2014. ISBN 9789949514779 * Robert Seethaler. "Tubakapoodnik" ("Der Trafikant"). Varrak. 2015. ISBN 9789985334430 * Thomas Hettche. "Paabulindude saar" ("Pfaueninsel"). Eesti Raamat. 2016. ISBN 9789949567232 * Martin Suter. "Montecristo". Eesti Raamat. 2016. ISBN 9789949567560 * Hans Platzgumer. "Serval" ("Am Rand"). [[Toledo_kirjastus|Toledo]], 2017. ISBN 9789949992010 * [[Christine Nöstlinger]]. "Konrad ehk Laps konservipurgist" ("Konrad oder das Kind aus der Konservenbüchse"). [[Pegasus_(kirjastus)|Pegasus]]. 2017. ISBN 9789949593842 * Robert Seethaler. "Kogu elu" ("Ein ganzes Leben"). Hea Lugu. 2017. ISBN 9789949589616 * [[Gerhart Hauptmann]]. "Soana ketser; Fantoom" ("Der Ketzer von Soana; Phantom"). Eesti Raamat. 2018. ISBN 9789949622368 * [[Erich Kästner]]. "Emil ja detektiivid" ("Emil und die Detektive"). Eesti Raamat. 2018. ISBN 9789949622504 * [[Daniel Kehlmann]]. "Tyll". Hea Lugu. 2019. ISBN 9789949634941 * Mirko Bonné. "Heledam kui päev" ("Lichter als der Tag"). Eesti Raamat. 2019. ISBN 9789949658930 * Daniel Wisser. "Mägede kuninganna" ("Königin der Berge"). Tänapäev. 2019. ISBN 9789949855315 * [[Otfried Preußler]]. "Röövel Hotzenplotz ja kuurakett" ("Räuber Hotzenplotz und die Mondrakete"). Eesti Raamat. 2019. [[ISBN 9789949683536]] * Uwe Laub. "Torm" ("Sturm"). [[Ühinenud Ajakirjad]]. 2019. [[ISBN 9789949631810]] * Bernhard Schlink. "Suvised valed" ("Sommerlügen"). Ersen. 2020. [[ISBN 9789949825653]] * Benedict Wells. "Üksilduse lõpp" ("Vom Ende der Einsamkeit"). [[Rahva Raamat]]. 2021. [[ISBN 9789949693740]] * Ferdinand von Schirach. "Collini juhtum" ("Der Fall Collini"). Eesti Raamat. 2021. [[ISBN 9789916121443]] * Erich Kästner. "Raiskuminek" ("Der Gang vor die Hunde"). Eesti Raamat. 2022. [[ISBN 9789916124307]] * Meri Valkama. "Sinu Margot" ("Sinun, Margot"). Hea Lugu. 2022. [[ISBN 9789916702659]] * [[Ewald Arenz]]. "Suur suvi" ("Der große Sommer"). Varrak. 2023. [[ISBN 9789985357194]] * [[Heikki Kännö]]. "Luuletaja" ("Runoilija"). [[Postimees Kirjastus]]. 2023. [[ISBN 9789916712573]] * [[Stefan Zweig]]. "Juudi jutud ja legendid" ("Jüdische Erzählungen und Legenden"). Hea Lugu. 2023. [[ISBN 9789916726440]] * [[Iida Turpeinen]]. "Surelikud" ("Elolliset"). Tänapäev. 2024. [[ISBN 9789916175415]] * [[Jari Järvelä]]. "Ma armastan Eva Brauni" ("Rakastan Eva Braunia"). Hea Lugu. 2024. [[ISBN 9789916765272]] * Ewald Arenz. "Armastus halbadel aegadel" ("Die Liebe an miesen Tagen"). Varrak. 2025. [[ISBN 9789985362624]] * [[Markus Thielemann]]. "Põhjakaares kõmab kõu" ("Von Norden rollt ein Donner"). Eesti Raamat. 2025. ISBN [[9789908510736]] * Jari Järvelä. "Mozzarella-kuu ja teisi reisijutte" ("Mozzarellakuu ja muita matkatarinoita"). Hea Lugu. 2026. [[ISBN 9789908560649]] * [[Pirkko Saisio]]. "Suliko". Postimees Kirjastus. 2026. [[ISBN 9789908500904]] ===Tõlkeid laval=== * Daniel Glattauer „Hea põhjatuule vastu“: [[teater Vanemuine]], lavastaja [[Rein Pakk]], esietendus septembris 2013 * Daniel Glattauer „Südameharjutus“: [[Tallinna Linnateater]], lavastaja Peeter Tammearu, esietendus jaanuaris 2019 * Franz Lehár/libreto Robert Bodanzky, Alfred Maria Willner „Krahv Luxemburg“: [[rahvusooper Estonia]], lavastaja Thomas Mika, esietendus jaanuaris 2020 * Ferdinand von Schirach „Terror“: teater Vanemuine, lavastaja Andres Noormets, esietendus septembris 2021 * Daniel Glattauer "Hea põhjatuule vastu": [[Karlova Teater]], lavastaja Rein Pakk, esietendus detsembris 2024 * [[Johann Strauss]]/libreto [[Karl Haffner]], [[Richard Genée]] "Nahkhiir": rahvusooper Estonia, lavastaja [[Andrus Vaarik]], esietendus mais 2025 ===Artikleid=== * "Variante vaadeldes ehk kas üks tõlge saab olla ainuõige? Pentti Saarikoski luule eestinduste näitel". [[Tõlkija hääl]] I, 2014, lk 23–41 * "Pahal poisil mitu nime: Struwwelpeter, Kahupea Kaarel, Kolumats..." Tõlkija hääl III, 2015, lk 89–102 == Tunnustus == * 2011 – Austria haridus-, kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia Daniel Glattaueri romaani "Hea põhjatuule vastu" eestindamise eest<ref>https://www.err.ee/360777/kaks-eesti-tolkijat-palvisid-austria-tolkepreemia</ref> * 2014 – Austria haridus-, kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia Daniel Glattaueri romaani "Igavesti sinu" eestindamise eest<ref>https://www.sirp.ee/austria-tunnustas-eesti-tolkijaid/</ref> * 2016 – Austria Vabariigi tõlkepreemia Robert Seethaleri romaani "Tubakapoodnik" eestindamise eest<ref>https://www.looming.ee/kroonikat-50/</ref> * 2017 – Austria Vabariigi tõlkepreemia [[Christine Nöstlinger]]i raamatu "Konrad ehk Laps konservipurgist" eestindamise eest<ref>https://kultuur.err.ee/645145/austria-kultuuriminister-andis-tolkepreemia-piret-paasukesele</ref> * 2019 – Austria kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia [[Daniel Kehlmann]]i romaani "Tyll" eestindamise eest<ref>https://kultuur.err.ee/1161406/eve-sooneste-ja-piret-paasuke-said-austria-tolkepreemia</ref> * 2024 - Austria kunsti- ja kultuuriministeeriumi preemia Stefan Zweigi kogumiku "Juudi jutud ja legendid" eestindamise eest {{JÄRJESTA:Pääsuke, Piret}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] np8qt721h0xmy4n6byjg2m3i03amzkt 7151907 7151896 2026-05-12T06:16:03Z Velirand 67997 7151907 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Piret Pääsuke''' (sündinud 3. detsembril [[1959]] [[Tallinn]]as) on eesti tõlkija ja toimetaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 42. Keskkool]]i ja [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] saksa keele ja kirjanduse erialal. 1987–2024 töötas [[Eesti Rahvusringhääling]]us kirjandussaadete toimetajana. Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] tõlkijate sektsiooni liige<ref>https://www.ekl.ee/tolkijad/liikmed/</ref>. ==Looming== Piret Pääsuke tõlgib peamiselt ilukirjandust saksa ja soome keelest eesti keelde. ===Tõlkeid=== * [[Hermann Hesse]]. "Lõputa unenägu: muinasjutte, autobiograafilist" ("Der Traum ohne Ende"). [[Eesti Raamat]], 1990. ISBN 5450007779 * Christoph Hein. "Napoleonimäng" ("Napoleon-Spiel"). Eesti Raamat, 1994. ISBN 5450022301 * Johannes Mario Simmel. "Nina B. lugu" ("Affäre Nina B."). Eesti Raamat, 1995. ISBN 9985650417 * Ingrid Noll. "Apteeker" ("Die Apothekerin"). Eesti Raamat, 2001. ISBN 998565336X * Ingrid Noll. "Punane roosike" ("Röslein rot"). Eesti Raamat, 2002. ISBN 9985653882 * Ernst Meckelburg. "Transmaailm: kogemused teispool aega ja ruumi" ("Transwelt: Erfahrungen jenseits von Raum und Zeit"). Eesti Raamat, 2004. ISBN 9789985654576 * Martin Suter. "Kurat Milanost" ("Der Teufel von Mailand"). Eesti Raamat, 2007. ISBN 9789985655931 * Julia Franck. "Keskpäevanaine" ("Die Mittagsfrau"). Eesti Raamat, 2009. ISBN 9789985657065 * Arthur Schnitzler. "Armastus ja surm Viinis" ("Liebe und Tod in Wien"). Eesti Raamat, 2009. ISBN 9789985657522 * [[Leonie Swann]]. "Glennkill". [[Atlex]], 2009. ISBN 9789949441693 * [[Kathrin Schmidt]]. "Sa ei sure" ("Du stirbst nicht"). Eesti Raamat, 2010. ISBN 9789985658642 * Julia Franck. "Armuteener" ("Liebediener"). Atlex, 2011. ISBN 9789949441884 * Daniel Glattauer. "Hea põhjatuule vastu" ("Gut gegen Nordwind"). [[Varrak_(kirjastus)|Varrak]], 2011. ISBN 9789985322437 * Natascha Kampusch, "3096 päeva" ("3096 Tage"). [[Ersen]], 2011. ISBN 9789949250615 * [[Pascal Mercier]]. "Öine rong Lissaboni" ("Nachtzug nach Lissabon"). Eesti Raamat, 2012. ISBN 9789985659243 * Daniel Glattauer. "Kõik seitse lainet" ("Alle sieben Wellen"). Varrak, 2012. ISBN 9789985324493 * Daniel Glattauer. "Igavesti sinu" ("Ewig Dein"). Varrak, 2012. ISBN 9789985326336 * [[Thomas Hettche]]. "Isade armastus" ("Die Liebe der Väter"). Eesti Raamat. 2013. ISBN 9789985659809 * [[Timur Vermes]]. "Ta on tagasi" ("Er ist wieder da"). [[Kunst_(kirjastus)|Kunst]]. 2013. ISBN 9789949486656 * David Wagner. "Elu" ("Leben"). [[Hea Lugu]]. 2014. ISBN 9789949538492 * Anne von Canal. "Ei maa ega meri" ("Der Grund"). Varrak. 2014. ISBN 9789985331439 * Maria Jotuni. "Kõik õige on vastupidav. Aforisme". [[Loomingu Raamatukogu]] 2014. ISBN 9789949514779 * Robert Seethaler. "Tubakapoodnik" ("Der Trafikant"). Varrak. 2015. ISBN 9789985334430 * Thomas Hettche. "Paabulindude saar" ("Pfaueninsel"). Eesti Raamat. 2016. ISBN 9789949567232 * Martin Suter. "Montecristo". Eesti Raamat. 2016. ISBN 9789949567560 * Hans Platzgumer. "Serval" ("Am Rand"). [[Toledo_kirjastus|Toledo]], 2017. ISBN 9789949992010 * [[Christine Nöstlinger]]. "Konrad ehk Laps konservipurgist" ("Konrad oder das Kind aus der Konservenbüchse"). [[Pegasus_(kirjastus)|Pegasus]]. 2017. ISBN 9789949593842 * Robert Seethaler. "Kogu elu" ("Ein ganzes Leben"). Hea Lugu. 2017. ISBN 9789949589616 * [[Gerhart Hauptmann]]. "Soana ketser; Fantoom" ("Der Ketzer von Soana; Phantom"). Eesti Raamat. 2018. ISBN 9789949622368 * [[Erich Kästner]]. "Emil ja detektiivid" ("Emil und die Detektive"). Eesti Raamat. 2018. ISBN 9789949622504 * [[Daniel Kehlmann]]. "Tyll". Hea Lugu. 2019. ISBN 9789949634941 * Mirko Bonné. "Heledam kui päev" ("Lichter als der Tag"). Eesti Raamat. 2019. ISBN 9789949658930 * Daniel Wisser. "Mägede kuninganna" ("Königin der Berge"). Tänapäev. 2019. ISBN 9789949855315 * [[Otfried Preußler]]. "Röövel Hotzenplotz ja kuurakett" ("Räuber Hotzenplotz und die Mondrakete"). Eesti Raamat. 2019. [[ISBN 9789949683536]] * Uwe Laub. "Torm" ("Sturm"). [[Ühinenud Ajakirjad]]. 2019. [[ISBN 9789949631810]] * Bernhard Schlink. "Suvised valed" ("Sommerlügen"). Ersen. 2020. [[ISBN 9789949825653]] * Benedict Wells. "Üksilduse lõpp" ("Vom Ende der Einsamkeit"). [[Rahva Raamat]]. 2021. [[ISBN 9789949693740]] * Ferdinand von Schirach. "Collini juhtum" ("Der Fall Collini"). Eesti Raamat. 2021. [[ISBN 9789916121443]] * Erich Kästner. "Raiskuminek" ("Der Gang vor die Hunde"). Eesti Raamat. 2022. [[ISBN 9789916124307]] * Meri Valkama. "Sinu Margot" ("Sinun, Margot"). Hea Lugu. 2022. [[ISBN 9789916702659]] * [[Ewald Arenz]]. "Suur suvi" ("Der große Sommer"). Varrak. 2023. [[ISBN 9789985357194]] * [[Heikki Kännö]]. "Luuletaja" ("Runoilija"). [[Postimees Kirjastus]]. 2023. [[ISBN 9789916712573]] * [[Stefan Zweig]]. "Juudi jutud ja legendid" ("Jüdische Erzählungen und Legenden"). Hea Lugu. 2023. [[ISBN 9789916726440]] * [[Iida Turpeinen]]. "Surelikud" ("Elolliset"). Tänapäev. 2024. [[ISBN 9789916175415]] * [[Jari Järvelä]]. "Ma armastan Eva Brauni" ("Rakastan Eva Braunia"). Hea Lugu. 2024. [[ISBN 9789916765272]] * Ewald Arenz. "Armastus halbadel aegadel" ("Die Liebe an miesen Tagen"). Varrak. 2025. [[ISBN 9789985362624]] * [[Markus Thielemann]]. "Põhjakaares kõmab kõu" ("Von Norden rollt ein Donner"). Eesti Raamat. 2025. ISBN [[9789908510736]] * Jari Järvelä. "Mozzarella-kuu ja teisi reisijutte" ("Mozzarellakuu ja muita matkatarinoita"). Hea Lugu. 2026. [[ISBN 9789908560649]] * [[Pirkko Saisio]]. "Suliko". Postimees Kirjastus. 2026. [[ISBN 9789908500904]] ===Tõlkeid laval=== * Daniel Glattauer „Hea põhjatuule vastu“: [[teater Vanemuine]], lavastaja [[Rein Pakk]], esietendus septembris 2013 * Daniel Glattauer „Südameharjutus“: [[Tallinna Linnateater]], lavastaja Peeter Tammearu, esietendus jaanuaris 2019 * Franz Lehár/libreto Robert Bodanzky, Alfred Maria Willner „Krahv Luxemburg“: [[rahvusooper Estonia]], lavastaja Thomas Mika, esietendus jaanuaris 2020 * Ferdinand von Schirach „Terror“: teater Vanemuine, lavastaja Andres Noormets, esietendus septembris 2021 * Daniel Glattauer "Hea põhjatuule vastu": [[Karlova Teater]], lavastaja Rein Pakk, esietendus detsembris 2024 * [[Johann Strauss]]/libreto [[Karl Haffner]], [[Richard Genée]] "Nahkhiir": rahvusooper Estonia, lavastaja [[Andrus Vaarik]], esietendus mais 2025 ===Artikleid=== * "Variante vaadeldes ehk kas üks tõlge saab olla ainuõige? Pentti Saarikoski luule eestinduste näitel". [[Tõlkija hääl]] I, 2014, lk 23–41 * "Pahal poisil mitu nime: Struwwelpeter, Kahupea Kaarel, Kolumats..." Tõlkija hääl III, 2015, lk 89–102 == Tunnustus == * 2011 – Austria haridus-, kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia Daniel Glattaueri romaani "Hea põhjatuule vastu" eestindamise eest<ref>https://www.err.ee/360777/kaks-eesti-tolkijat-palvisid-austria-tolkepreemia</ref> * 2014 – Austria haridus-, kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia Daniel Glattaueri romaani "Igavesti sinu" eestindamise eest<ref>https://www.sirp.ee/austria-tunnustas-eesti-tolkijaid/</ref> * 2016 – Austria Vabariigi tõlkepreemia Robert Seethaleri romaani "Tubakapoodnik" eestindamise eest<ref>https://www.looming.ee/kroonikat-50/</ref> * 2017 – Austria Vabariigi tõlkepreemia [[Christine Nöstlinger]]i raamatu "Konrad ehk Laps konservipurgist" eestindamise eest<ref>https://kultuur.err.ee/645145/austria-kultuuriminister-andis-tolkepreemia-piret-paasukesele</ref> * 2019 – Austria kunsti- ja kultuuriministeeriumi tõlkepreemia [[Daniel Kehlmann]]i romaani "Tyll" eestindamise eest<ref>https://kultuur.err.ee/1161406/eve-sooneste-ja-piret-paasuke-said-austria-tolkepreemia</ref> * 2024 - Austria kunsti- ja kultuuriministeeriumi preemia Stefan Zweigi kogumiku "Juudi jutud ja legendid" eestindamise eest == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Pääsuke, Piret}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] ol2t2rifwa05yc6gstfu0sdy73mh6h4 0 247461 7152057 6724679 2026-05-12T09:32:33Z Kuriuss 38125 7152057 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kesklinna-gümnaasium-Puskini.JPG|pisi|Narva Kesklinna Kool. Vaade Puškini tänavalt]] [[Pilt:Kesklinna-kool-1927.jpg|pisi|Kooli hoone 1927. aastal]] '''Narva Kesklinna Kool''' on [[põhikool]] [[Narva]] keskosas [[Kalevi]] linnaosas aadressil [[Aleksander Puškini tänav]] 29. Alates 2011. aastast on kooli direktori kohusetäitja [[Anna Zubova]]. == Ajalugu == Narva Kesklinna Kool on üks Narva vanemaid koole. See asutati 1926. aastal. Hoone arhitekt oli [[Nikolai Opatski]].<ref name="21122018NLVALPA">{{Netiviide |url=http://www.narvaplan.ee/?menu=14&page=3 |pealkiri=21.12.2018 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti teade |vaadatud=2.11.2021 |arhiivimisaeg=2.11.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211102081505/http://www.narvaplan.ee/?menu=14&page=3 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1944. aastast tegutses kool hoones aadressil [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse tänav]] 20 ja kandis alates 1945. aastast nime '''Narva 1. Mittetäielik Keskkool.<ref name=":0">[https://www.kesklinna.edu.ee/index.php/gumnaasiumi-kohta/gumnaasiumi-ajalugu Gümnaasiumi ajalugu.] Narva Kesklinna Gümnaasiumi veebisait.</ref>'''<ref name="seti">[http://www.seti.ee/modules/news/article.php?storyid=13184 Нарва : Нарвскую Кесклиннаскую гимназию с юбилеем!!!]</ref> 1950. aastal nimetati kool ümber '''Narva 1. Keskkooliks''' ja samal aastal sai kool kolida tagasi taastatud koolimajja aadressil [[Aleksander Puškini tänav]] 29. 1956. aastal sai koolist '''Narva Internaatkool'''. Alates 1975. aastast oli kooli nimi taas '''Narva 1. Keskkool'''.<ref name="seti" /> 1996. aastal nimetati kool ümber '''Narva Kesklinna Kooliks'''. 1998. aastal sai koolist gümnaasium – '''Narva Kesklinna Gümnaasium'''.<ref name=":0" /><ref>[http://www.kesklinna.edu.ee/index.php/gumnaasiumi-kohta/gumnaasiumi-ajalugu Gümnaasiumi ajalugu kooli kodulehel]</ref> 2018. aastal otsustati Narva luua 540 õppekohaga riigigümnaasium ja Narva Kesklinna Gümnaasium reorganiseerida 854 õppekohaga põhikooliks. Narva linnavolikogu 20. detsembri 2018. aasta otsusega nr 72 kehtestati [[Aleksander Puškini tänav]] 29, 29a, 31, 33 ja lähiala detailplaneering. Plaanis oli lammutada B- ja C-korpus ning aula ning säilitada arhitektuurse väärtusega A-korpus ja võimla.<ref name="21122018NLVALPA" /> Narva Kesklinna Kooli hoone suuruseks kavandati 5900 m². Hoone arhitektuurilahenduse autorid on [[Maarja Kask]], [[Ralf Lõoke]] ja [[Martin McLean]] ning projekteerija [[Salto AB|Salto AB OÜ]].<ref>[https://www.rkas.ee/et/uudised/riigi-kinnisvara-otsib-narva-riigigumnaasiumi-oppehoone-ja-narva-kesklinna-pohikooli Riigi Kinnisvara otsib Narva riigigümnaasiumi õppehoone ja Narva kesklinna põhikooli ehitajat] (vaadatud 02.11.2021)</ref> 1. septembrist 2023 töötab kool põhikoolina ja kannab nime '''Narva Kesklinna Kool'''.<ref name=":0" /> Kooli õppekeel on [[vene keel]], keelekümblusklassides on õppekeeleks [[eesti keel]]. ==Kooli direktorid== *1944 – Vassili Golubev<ref name="seti"/> *1945 – Marina Nezamajeva *1951 – [[Leonid Klimberg]] *1983 – [[Vladimir Matvejev]] *1997 – Galina Oja *2000 – Arno Timoškin<ref name="pm04102012">[https://rus.postimees.ee/995262/narva-vyplatit-uvolennomu-direktoru-gimnazii-bolee-12000-evro Нарва выплатит уволенному директору гимназии более 12000 евро], Postimees, 04.10.2012 (vaadatud 10.05.2020)</ref> *2011 – Anna Zubova (kt)<ref name="pm04102012"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.kesklinna.edu.ee/ Kooli koduleht] *[https://narvaleht.ee/anna-zubova-nasha-missia-pomoch-osushestvit-mechtu/ АННА ЗУБОВА: «НАША МИССИЯ – ПОМОЧЬ ОСУЩЕСТВИТЬ МЕЧТУ»] Narvaleht.ee, 24.08.2016 [[Kategooria:Narva koolid]] ij118o4y10wjsc94jr0hm17ewd8wr30 0 248258 7151989 6267266 2026-05-12T07:51:05Z Taurus404 80079 /* Omandisuhted */ 7151989 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=juuni}} '''Läti meedia''' on [[Läti]] [[massimeedia]]kanalite – trükiajakirjanduse, raadio, televisiooni ja interneti süsteem. Nii nagu mujal Euroopas domineerib ka Lätis kaksikjaotusega meediasüsteem: kõrvuti eksisteerivad era- ja avalik-õiguslik meedia. == Ajalehed == Lätis on kaks riigile kuuluvat ajalehte: [[Likuma Varda]] ja [[Latvijas Vēstnesis]], mis avaldavad peamiselt ametlikke protokolle valitsuse tegevusest ning otsustest [http://www.pressreference.com/Ky-Ma/Latvia.html]. Suurima tiraaži ning levikuga päevalehte [[Diena]] avaldab Diena meediagrupp [http://www.diena.lv/]. Ettevõte annab välja nii riiklikku ja regionaalseid ajalehti kui ka ajakirju ja raamatuid. Diena meediagrupp annab välja ka [[Dienas Bizness]]i, mis on riigi suurim ärileht. Dienas Bizness tegutseb kahe äriinfo veebilehega, korraldab konverentse ning publitseerib äriteemalisi käsiraamatuid. === Suurimad päevalehed === Läti suurimad päevalehed:<ref name="s2OpS" /> *Diena – Dienas Mediji – Diena.lv – 18 277 tellijat (2009 detsember) – üldteemad *Dienas bizness – Dienas Bizness – Db.lv – 7071 tellijat (2009 detsember) – äri *Latvijas Avīze – Lauku Avīzes – La.lv – 26 077 – riik, põllumajandus *Latvijas Vēstnesis – Latvian Journal – Lv.lv – 1236 – riik ja valitsus *Neatkarīgā Rīta Avīze – Medijunams – Nra.lv – 10 433 – riik, ühiskond, välisuudised === Omandisuhted === 2007. aastaks oli peaaegu kogu lätikeelne mitteriiklik meedia välismaiste ettevõtete omanduses. Suurim päevaleht Diena kuulub [[Bonnier|Bonnier AB-le]], mis on [[Rootsi]] päritolu rahvusvaheline kontsern. Bonnier AB kontrollib umbes üht kolmandikku kohalikest ajalehtedest ja uudisteagentuuri [[Baltic News Service]]. Ajalehtedel Neatkariga Rita Avize ja [[Vakara Zinas]] on sama omanik, mis naftakontsernil [[Ventspils Nafta]]. Latvijas Avize, mis on samuti üks juhtivamaid ajalehti, allub [[Ventbunkers]]ile, mis kuulub Madalmaades asuvale välismaisele firmale. Juhtivad venekeelsed ajalehed Vesti Segodnya, Chas ja Telegraf on lätlaste omanduses. Nende piiratud lugejaskond ja tasuvus ei ole välismaiseid firmasid meelitanud ajalehti ära ostma. Telegraf küll müüdi, aga uute omanike seas on ka endine [[Läti välisminister]] [[Janis Jurkans]]. 2009. aastal müüs Bonnier Business Press Läti meediagrupi AS Diena; uueks omanikuks sai Nedela S.A., mida juhib ajalehe Diena endine tegevdirektor Aleksandrs Tralmaks. AS Diena avaldab suurima leviga päevalehte Diena ja äripäevalehte Diena’s Bizness. === Ajalehtede arv === {| class="wikitable" |- ! !! 2005 !! 2006 !! 2007 !! 2008 !! 2009 |- | Kõik päevalehed || 23 || 22 || 20 || 19 || 19 |- | Tasulised päevalehed || 22 || 21 || 18 || 17 || 17 |- | – st riiklikud || 14 || 13 || 10 || 10 || 10 |- | – sh kohalikud ja regionaalsed || 8 || 8 || 8 || 7 || 7 |- | Tasuta päevalehed || 1 || 1 || 2 || 2 || 2 |- | – sh regionaalsed ja kohalikud || 1 || 1 || 2 || 2 || 2 |- | Kõik muud ajalehed || 71 || 89 || 104 || 104 || 88 |- | – sh tasulised || 64 || 81 || 98 || 98 || 74 |- | – tasulised riiklikud || 29 || 36 || 44 || 44 || 34 |- | – tasulised regionaalsed ja kohalikud || 35 || 45 || 54 || 54 || 40 |- | – sh tasuta || 7 || 8 || 6 || 6 || 14 |- | – tasuta riiklikud || 1 || 2 || 4 || 4 || 2 |- | – tasuta regionaalsed ja kohalikud || 6 || 6 || 2 || 2 || 12 |} Allikas: World Press Trends 2010 === Ajalehtede keskmine tiraaž ühe numbri kohta (tuhandetes) === {| class="wikitable" |- ! !! 2005 !! 2006 !! 2007 !! 2008 !! 2009 |- | Kõik päevalehed || 448 || 424 || 436 || 370 || 340 |- | Tasulised päevalehed || 348 || 321 || 236 || 230 || 220 |- | – millest riiklikud || 297 || 273 || 187 || 188 || 180 |- | -millest kohalikud ja regionaalsed || 51 || 48 || 49 || 42 || 40 |- | Tasuta päevalehed || 42 || 103 || 200 || 140 || 120 |- | – millest regionaalsed ja kohalikud || 42 || 103 || 200 || 140 || 120 |- | Kõik muud ajalehed || 940 || 1161 || 1818 || 1762 || – |- | – millest tasulised || 538 || 729 || 1285 || 1062 || – |- | ---Tasulised riiklikud || 331 || 432 || 940 || 761 || – |- | ---Tasulised regionaalsed ja kohalikud || 207 || 220 || 345 || 213 || – |- | – millest tasuta || 402 || 412 || 533 || 700 || – |- | ---tasuta riiklikud || 115 || 112 || 420 || 213 || – |- | ---tasuta regionaalsed ja kohalikud || 187 || 300 || 113 || 487 || – |} Allikas: World Press Trends 2010 === Auditooriumi hõlmatus ajalehega (2009) === {| class="wikitable" |- ! !! % |- | Kõik täiskasvanud || 34 |- | Mehed || 34 |- | Naised || 34 |- | Majapidamise peamine poeskäija || 35 |} Allikas: World Press Trends 2010 === Lugejate hulk (tuhandetes) === {| class="wikitable" |- ! !! 2005 !! 2006 !! 2007 !! 2008 !! 2009 |- | Kõik päevalehed || 818 || 849 || 802 || 721 || 612 |- | Kõik tasulised päevalehed || 818 || 701 || 640 || 562 || 517 |- | Kõik tasuta päevalehed || – || 287 || 299 || 272 || 156 |} === Suurimad ettevõtted, mis ostavad reklaami ajalehtedesse (2009) === {| class="wikitable" |- ! Reklaamija !! Kulu (Läti lattides, tuhandetes) |- | Maxima || 379,7 |- | Bite || 289,8 |- | Tele2 || 287,6 |- | LMT || 218,4 |- | PTA || 178,8 |- | DNB Nord || 124,5 |- | Studio Moderna || 110,0 |- | Swedbank || 100,5 |- | Parex || 98,1 |- | Lattelecom || 76,6 |} Allikas: World Press Trends 2010 === Üleriigilised ajalehed === *Diena *Dienas bizness *Latvijas Avīze *Latvijas Vēstnesis *Neatkarīgā Rīta Avīze *5 min *Rītdiena === Regionaalsed ajalehed === *Alūksnes Ziņas *Auseklis *Banga *Bauskas Dzīve *Brīvā Daugava *Čekeme Avīze – Liepāja *Druva *Dundadznieks *Dzirkstele *Ezerzeme *Iecavas Ziņas *Jūrmalas Ziņas *Kursas Laiks *Kurzemes Reklāma *Kurzemes Vārds *Kurzemnieks *Latgales Laiks *Ludzas Zeme *Malienas Ziņas *Neatkarīgās Tukuma Ziņas *Novadnieks *Ogres Vēstis *Ogres Ziņas *Olaines Avīze *Olaines Balss *Rēzeknes Vēstis *Rīgas Apriņķa Avīze *Saldus Zeme *Siguldas Elpa *Staburags *Stars *Talsu Vēstis *Tukuma Ziņotājs *Vaduguns *Ventas Balss *Zemgales Ziņas *Ziemeļlatvija *Novaya Gazeta === Tabloidid === *Rīgas Balss *Vakara avīze Vakara ziņas === Venekeelsed === *Digital Times *Argumenty i Fakty *Biznes & Baltiya *Vesti segodnya *Telegraf *Chas === Ingliskeelne === *The Baltic Times === Läti veebiajalehed (2011): [http://www.enewsreference.com/newspaper/latvi.htm] === *Auseklis (läti) *Baltic Times (inglise) *Biznez i Baltija (vene) *Chas (vene) *Diena (läti) *Dzirkstele (läti) *Kapitala (läti) *Kurzemes Vards (läti) *Kurzemnieks (läti) *Latgales Laiks (läti, vene) *Latvietis Latvija (läti) *Latvijas Avize (läti) *Latvijas Vestnesis (läti) *Lauku Avize (läti) *Million (vene) *Neatariga Rita Avize (läti) *Novaya Gazeta (vene) *Ogres Zinas (läti) *Saldus Zeme (läti) *Staburags (läti) *Zemgales Zinas (läti) *Telegraf (vene) *Vesti Segodnya (vene) == Raadio == Eksperimentaalse raadioga tehti Lätis algust 1920. aastate alguses. Ringhäälinguline firma [[Läti Raadio]] loodi alles 1925. aastal. Esialgu piirdus auditoorium 331 kuulajaga ning saateid lasti eetrisse kaks tundi päevas. Järk-järgult hakkas raadio sisu järjest laiendama, hakati kirjutama omi uudiseid ning raadio hakkas täitma ka kasvatuslikku funktsiooni. 1940. aastate lõpuks oli kliente juba ligi 157 000.<ref name="dGhuP" /> Pärast Läti iseseisvuse taastamist hakkasid kerkima eraraadiojaamad. Esimene eraõiguslik raadiojaam oli [[Raadio Sigulda]]. Esimene üleriigiline raadio [[Raadio SWH]] loodi 1993. aastal. 2009. aastaks oli Lätis 43 raadioorganisatsiooni. Kõige enam on Lätis meelelahutusliku sisuga raadiojaamu. Avalik-õiguslikule Läti Raadiole (''Latvijas Radio'') kuulub neli raadiokanalit, SWH Grouppi kuulub kolm, Super FM-i kuulub kolm ja MIX-ile, mis keskendub venekeelsele auditooriumile, kuulub neli kanalit.<ref name="kZ5fD" /> 1994. aastal veetis keskmine läti inimene keskmiselt kolm tundi raadiot kuulates, samas kui 2004 kuulati raadiot kuni 4,5 tundi. 2011. aasta esimestel kuudel olid kolm kõige kuulatumat raadiot Lätis [[Raadio Läti 2]] (24 protsenti) ja [[Raadio Läti 1]] (12 protsenti), mis on mõlemad riiklikud raadiokanalid ja [[Radio Skonto]] (7 protsenti), mis edastab Riias ja on rebroadcast Lätis.<ref name="iCKqe" /> === Avalik-õiguslikud raadiokanalid === *Latvijas Radio 1 – uudiste- ja juturaadio, Latvijas Radio, kanal hõlmas 2011. aasta talvel 12% kogu raadio auditooriumist. *Latvijas Radio 2 – lätikeelse muusika raadio, Latvijas Radio, 2011. aasta talvel hõlmas TNS andmetel 24% kogu raadio auditooriumist. *Latvijas Radio 3 Klasika – Läti ja välismaa klassikaline, kaasaegne ja džässmuusika, Latvijas Radio, raadiokuulajaskonnast eelistas 2011. aasta talvel Latvijas Radio 3 Klasikat 1%. *Latvijas Radio 4 Doma laukums – Läti rahvusvähemustele suunatud venekeelne raadiojaam, edastab info-ja analüüsi Läti poliitilisest, sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest elust, muusikast ja noortest. *Latvijas Radio 5 ehk Radio NABA/Saeimas kanāls jaguneb kaheks osaks: Radio NABA ja Saeimas kanāls. Radio NABA on noortele suunatud Läti Ülikoolis tehtav raadiojaam, alternatiivne muusika. Saeimas kanāls on parlamendi istungeid kuulajateni toov raadiokanal. Parlamendi istungitevälisel ajal tegutseb Radio NABA. Allikas: Latvijas Radio [http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_frekvences.htm][http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_parmums.htm] === Populaarsemad eraõiguslikud raadiojaamad === *European Hit Radio – kõige uuemad hitid. *Radio Skonto – kõige uuemad hitid ja uudised. *Radio 101 – kaasaegne raadio eelkõige täiskasvanutele. *Radio SWH – kaasaegne muusika ja uudised. *Radio SWH + – Radio SWH venekeelne laiendus. *Radio SWH Rock – Rock/Active rock’ile keskenduv formaat. *Star FM – kõige uuemad, kohalikud ja vanad hitid. === Rahvuslikud raadiokanalid === *Latvian Christian Radio – kristlikud uudised, jutuajamised, analüüsid ja muusika. === Kohalikud raadiokanalid === *Alise + – Daugavpilsis, venekeelne raadiokanal. *Kurzemes Radio – Kurzeme, kaasaegne muusika ja uudised. *Latgolys radeja – Latgalian, dialektiga muusika- ja jutukanal. *Progressive FM – Cēsises tehtav, elektrooniline muusika. *Radio 1 Jēkabpils – Jēkabpils, meelelahutuslik muusika. *Radio 3 – Cēsis. *Radio Ef-Ei – Rēzekne, muusika ja jutukanal. *Rietumu Radio – Liepāja. == Televisioon Lätis == Lätis on kaks avalik-õiguslikku telekanalit – [[LTV1]] ja [[LTV7]]. Lisaks on Lätis 13 erakanalit ning 23 regionaalset telekanalit. Esimene teleülekanne toimus Lätis 6. novembril 1954. Värvitelevisioon jõudis Lätisse 1974. aastal. Aastal 2010 läks Läti täielikult üle [[digitelevisioon]]ile. 98% Läti peredest omab vähemalt üht telerit. Keskmiselt veedab üks lätlane teleri ees 4 tundi ja 41 minutit päevas (mai 2010)<ref name="dGhuP" />. === Avalik-õiguslikud kanalid === *LTV1 *LTV7 === Erakanalid === *TV3 *TV3+ *TV6 *LNT *TV5 Rīga *Nickelodeon Russia *Pirmais Baltijas Kanāls *TV XXI *MTV Europe *OE TV *LMK – Latvias Mūzikas kanāls *LZK – Latvijas Ziņu kanāls *TV24 === Regionaalsed kanalid === *Liepāja – TV Dzintare *Cēsu – Lemon TV (Vidzemes TV) *Latgalia – LRT *Ventspils – VTV *Ogre – OTV *Daugavpils – TV Miljons *Daugavpils – TV DAUTKOM (kaabeltelevisioon) *Valmiera – Valmieras TV *Viļāni – TV Viļāni *Aizpute – Aizputes TV *Dagdas – Dagdas TV *Gulbenes – Gulbenes TV *Kuldīgas – Kuldīgas Televīzijas Sabiedrība *Līvānu – Līvānu TV *Rēzeknes – Rēzeknes TV *Rūjienas – Rūjienas TV *Viesītes – Sēlijas NTV 6 *Skrundas – Skrundas TV *Smiltene – Smiltenes TV *Talsi – Talsu TV *Mālpils – TV Spektrs *Jēkabpils – Vidusdaugavas televīzija *Dobeles – Zemgales novada televīzija == Interneti kasutamine Lätis == Lätis oli 2010. aastal 1 503 400 internetikasutajat, mis on 67,8% Läti rahvaarvust. 2007. aastal oli internetikasutajaid 47% rahvastikust. {| class="wikitable" |- ! Aasta !! Internetikasutajaid !! Rahvaarv !! Protsent elanikkonnast |- | 2000 || 150 000 || 2 318 400 || 6,5% |- | 2003 || 310 000 || 2 290 100 || 13,5% |- | 2005 || 810 000 || 2 293 246 || 35,3% |- | 2006 || 1 030 000 || 2 279 366 || 45,2% |- | 2007 || 1 070 800 || 2 279 366 || 47% |- | 2010 || 1 503 400 || 2 217 969 || 67,8% |} Allikas: Internet World Stats [http://www.internetworldstats.com/eu/lv.htm] Võrreldes 2009. aastaga oli regulaarsete internetikasutajate arv 2010. aastaks tõusnud 5%. Kõige rohkem suurenes interneti kasutamine vanuserühmas 40–49, tõus oli 13%. Interneti kasutamise tõusu täheldati ka Riia elanike (9%), töötavate inimeste (8%) ja muude rahvuste seas (7%). 2010. aastal oli 60%-l majapidamistest püsiv internetiühendus, mis on 4% enam kui 2009. aastal [http://bnn-news.com/65-latvia%E2%80%99s-population-internet-8706/]. 2009. aastal oli kõikidel Läti koolidel internetiühendus. Global Library Initiative fondi toel varustati 2006. aastal kõik Läti 874 avalikku raamatukogu arvutite ja internetiühendusega [http://www.itu.int/dms_pub/itu-d/opb/ind/D-IND-WTDR-2010-PDF-E.pdf]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="s2OpS">[http://www.lpia.lv/eng/?id=13]</ref> <ref name="dGhuP">{{Netiviide |url=http://www.ejc.net/media_landscape/article/latvia/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-06-01 |arhiivimisaeg=2011-05-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110527083205/http://www.ejc.net/media_landscape/article/latvia/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kZ5fD">[http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_parmums.htm]</ref> <ref name="iCKqe">[http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_reitingi.htm]</ref> }} ===Allikad=== <references /> 1. Press Reference http://www.pressreference.com/Ky-Ma/Latvia.html (Kasutatud mai 2011) 2. Diena http://www.diena.lv/# (Kasutatud mai 2011) 3. Latvian Press Publishers Association http://www.lpia.lv/eng/?id=13 (Kasutatud mai 2011) 4. Wikipedia: list of newspapers in Latvia http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_newspapers_in_Latvia (Kasutatud mai 2011) 5. eNews Reference http://www.enewsreference.com/newspaper/latvi.htm (Kasutatud mai 2011) 6. Media Landscape: Latvia http://www.ejc.net/media_landscape/article/latvia/ (Kasutatud mai 2011) 7. Latvijas Radio http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_parmums.htm (Kasutatud mai 2011) 8. Latvijas Radio http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_reitingi.htm (Kasutatud mai 2011) 9. Latvijas Radio http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_frekvences.htm (Kasutatud mai 2011) 10. Latvijas Radio http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_parmums.htm (Kasutatud mai 2011) 11. Wikipedia: list of radio stations in Latvia http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_radio_stations_in_Latvia (Kasutatud mai 2011) 12. Media Landscape http://www.ejc.net/media_landscape/article/latvia/ (Kasutatud mai 2011) 13. Internet World Stats http://www.internetworldstats.com/eu/lv.htm (Kasutatud mai 2011) 14. Baltic News Network http://bnn-news.com/65-latvia%E2%80%99s-population-internet-8706/ (Kasutatud mai 2011) 15. International Telecommunication Union http://www.itu.int/dms_pub/itu-d/opb/ind/D-IND-WTDR-2010-PDF-E.pdf (Kasutatud mai 2011) [[Kategooria:Meedia riigiti]] [[Kategooria:Läti meedia]] tndm17nowah5q4dl0tpd5bo5oxjmuio 0 250012 7151898 6945748 2026-05-12T05:46:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151898 wikitext text/x-wiki '''Christian Friedrich Janter''' (ka '''Kristjan Priidik Janter'''; 5. jaanuar / [[17. jaanuar]] [[1801]] [[Kanepi]] – 16. jaanuar / [[28. jaanuar]] [[1882]] [[Tartu]]) oli eesti vaimulik ja vaimulik kirjamees. Janter õppis [[Kanepi]]s kihelkonnakoolis ja aastatel [[1825]]–[[1828]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas. Ordineeriti 2. detsembril / [[14. detsember|14. detsembril]] [[1845]] õpetajaks. Ta oli aastatel [[1845]]–[[1859]] [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus]]e õpetaja, olles [[Kursi (Põltsamaa)|Kursi]]l esimeseks eesti rahvusest kirikuõpetaja<ref>{{Netiviide |url=http://www.jogevamv.ee/?page=497 |pealkiri=Jõgevamaa kirikud |vaadatud=2011-06-29 |arhiivimisaeg=2021-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826033224/http://sinuraha.info/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Jäi 28. oktoobril / [[9. november|9. novembril]] [[1859]] emerituuri. Emerituuris olles elas Tartus<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref>. Janter oli aastast [[1839]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i liige. Ta oli mitme vaimuliku raamatu autor ja tõlkija<ref>Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929</ref>. "Õpetaja Janter ... kui ta vahest jutlustades hoogu sattunud, rääkinud pea õhtuni ja inimesed pidanud ikka kirikus olema ja teda kuulama. [[Manteuffel|Puurmani krahviga]] käinud ta ühe metsa tüki pärast kohut, lasknud siis kogudusel pühapäeviti vaimulikke võidulaule laulda, et ta vahest Jumala abiga protsessi võidaks. Kohtu otsus olnudki Janteri kasuks ja krahv pidanud metsa osa õpetajale loovutama. Koguduse vastu vaimulike talituste suhtes olnud ta küllaltki inimlik ja vastutulelik."<ref>https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/ksi/ksi.html Ajalooline suusõnaline traditsioon Kursi kihelkonnast Tartumaal. Kogutud 1931. aasta suvel. Elfriede Änilane, stud.hist.</ref> == Isiklikku == Tema isa Gabriel Dietrich Janter oli [[Kanepi]]s köster.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kanepi.ee/files/dokumendid/varia/kalender_2011.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-06-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304202053/http://www.kanepi.ee/files/dokumendid/varia/kalender_2011.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Christian Friedrich Janteri kirjutatud teosed == * Kuusteistkümmend lühhikest jutlusse-öppetust sest ühhest, mis on tarwis. [Christian Friedrich Janter] Tallinn. 1832 * Sanna neile, kes on waewa al. [Christian Friedrich Janter]. Tallinn. 1832 * Jesusse nutminne Jerusalemma ja keiki pööramatta pattuste pärrast. Sedda jutlust on wäljaandnud C. Fr. Janter. Tallinn. 1833 * Kuusteistkümmend lühhikest jutlust öigest ussust ehk süddame uendamissest Kristusse näo järrel. Wäljaantud Sest Ewangeliummi Jutlusse Ammeti Kandidatist C. Fr. Janter. Tallinn. 1833 * Te arro ommast maiapiddamissest! Sedda jutlust on wäljaandnud C. Fr. Janter. Tallinn. 1833 * Risti usso öppetus. I. jäggo, Pühhast kirjast ehk Jummala Sannast. Seda ramatukest on üllespannud C[hristian Fr[iedrich] Janter. Tallinn, 1835 * Kuusteistkümmend lühhikest jutlust õigest ussust ehk süddame uendamissest Kristusse näo järrele. Wäljaantud Sest Ewangeliummi Jutlusse Ammeti Kandidatist C. F. Janter. Tallinn, 1837 * Kui teie sedda teate, önsad ollete teie, kui teie sedda tete: Joannesse Ewangel. 13, 17 Sedda jutlust on wäljaannud Chr[istian] Fr[iedrich] Janter. Tallinn, 1838 * Kuusteistkümmend lühhikest jutlusse-öppetust sest ühhest, mis on tarwis: Joan. 11, 25 [Christian Friedrich Janter]. Tallinn, 1838 * Öppeta meid ommad päwad nenda üllesarwama, et meie tarkust süddamesse same: Taweti Laul 90, 12. Sedda jutlust on wäljaannud Chr[istian] Fr[iedrich] Janter. Tallinn, 1838 * Tulgo meile sinno riik!: Maenitsus, Issandat ühhel melel palluda, et Pühha Waim saaks wäljawallatud ülle keige mailma. [Christian Friedrich Janter]. Tallinn, 1840 * Süddamelik Sowiminne: Et meie ükskord teine teist taewas, Issanda jures nähha saaksime. Sedda ramatut on üllespannud Kr.Pr. Janter. Tallinn, 1841 * Jesus Kristus, wannas Testamentis kulutud. [Christian Friedrich Janter]. Tallinn, 1842 * Meie Issanda Jesusse Kristusse Ue Testamenti Öpetusse Selletus. / Essimenne jaggo, kus sees Matteusse Ewangeliummi wiis essimest peatükki on selletud... Sedda ramatut on üllespannud ja wäljaannud Kr. Pr. Janter. Tallinn, 1842 * Süddamelik Sowiminne Et meie ükskord teine teist taewas, Issanda jures nähha saaksime. Sedda ramatut on üllespannud Kr. Pr. Janter. Helsingi, 1852 * Jesusse nutminne Jerusalemma ja keikide pööramatta pattuste pärrast. Sedda jutlust on wäljaandnud C.Fr. Janter. Tallinn, 1862 * Süddamelik Sowiminne Et meie ükskord teine teist taewas, Issanda jures nähha saaksime. Sedda ramatut on üllespannud Kr. Pr. Janter. Tartu, 1862 * Te arro ommast maiapiddamissest! Sedda jutlust on wäljaandnud C. Fr. Janter. Tallinn, 1862 * Ärrawallitsetud Waimolikkud Laulud. mis Öppetaja Chr. Fr. Janter on wäljaannud. Tartu, 1866 * Jutlus Essimessel Kristusse tullemisse pühhal. Üllespannud E.[!] F. Janter. Tallinnas: 1880 * Jutlus Teisel Kristusse tullemisse pühhal: Meie Issanda Jesusse Kristusse Tullemisse wiimsel kohtopäwal. Üllespannud E.[!] F. Janter. Tallinn, 1880 * Süddamelik Sowiminne Et meie ükskord teine teist taewas, Issanda jures nähha saaksime. Sedda ramatut on üllespannud Kr. Pr. Janter. Tallinn, 1887 == Christian Friedrich Janteri tõlgitud raamatud == * Usklik Lambakarjane Josep: Keikile innimestele, isseärranis sullastele ja orja tüdrukuttele ello öppetusse tähheks. Sedda ramatut on wäljaannud [tõlkinud] Kristjan Pridik Janter. Tallinn, 1838 * Usklikko Elisabetti ello: Keikile innimestele, isseärranis noorte rahwale usso kinnitamisseks la ello öppetusse tähheks. Sedda ramatut on wäljaannud [tõlkinud] Kristjan Pridik Janter. Tallinn, 1838 * Ühhe jummalakartlikko emma ja temma pattust pöörnud tütre ello: Laste wannemattele, perre wannemattele ja lastele öppetusse tähheks. Sedda ramatut on wäljaannud [tõlkinud] Kristjan Pridik Janter. Tallinn, 1838 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{EEVA|129}} {{JÄRJESTA:Janter, Christian Friedrich}} [[Kategooria:Kursi Maarja-Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1801]] [[Kategooria:Surnud 1882]] p58l2vva5evlknjhqix0seryag67093 0 250975 7151547 7063278 2026-05-11T14:31:05Z ~2026-28402-60 229145 fakti täpsustus, pisimuutus 7151547 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=veebruar}} [[Fail:Valner-kunzzz.jpg|pisi|Valner Valme Viini MUMOK muuseumis, 2018]] '''Valner Valme''' (sündinud [[1970|7. juulil 1970]] [[Paide]]s) on eesti kultuurikriitik. == Elulugu == Ta on lõpetanud [[Viljandi Paalalinna Gümnaasium]]i ja [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] kultuuriteooria alal.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20151113.2.24&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Valner Valme rubriigis "Autorid"] Sirp 13.11.2015 Digaris.</ref> Esimene töökoht ajakirjanikuna oli tabloidväljaandes [[Post (ajaleht)|Post]], millele järgnesid kultuuritoimetaja ametid [[Liivimaa Kuller]]is, telelehes [[Nädal (ajakiri)|Nädal]], [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] ja [[Postimees|Postimehes]]. Postimees jäi püsivamaks töökohaks (1999-2013) ja seal töötas Valme ka kultuuritoimetuse juhatajana.<ref name="Sakala" /> Aastatel 2002–2023 oli ta [[Raadio 2]] muusikasaadete tegijate seas: algul [[Koit Raudsepp|Koit Raudsepa]] saates uusi plaate tutvustades, alates 2018 eksperimentaalse elektroonilise muusika saate "Lift" autorina (saadet "Lift" teeb ta alates 2024. aastast IDA Raadios). 2013–2023 oli ta "Muusikanõukogu" liige. "Muusikanõukogu" ([[Raul Saaremets]], [[Siim Nestor]] ja Valner Valme) otsustas lahkuda R2 eetrist detsembris 2023 ning jätkata 2024. aastal "Muusikanõunike" nime all tegevust Areeni taskuhäälingusaates [[Delfi Meedia]]s, lisaks neile teeb saadet ka [[Merit Maarits]]. 2019–2023 oli [[Vikerraadio]] kirjandussaate "Loetud ja kirjutatud" üks juhte. Aastatel 2013–2020 oli ta [[Eesti Rahvusringhääling]]u (ERR) kultuuriportaali vastutav toimetaja (oli ka portaali algataja). 2021. aastast töötab ta väljaande [[Edasi.org]] kultuuritoimetajana ja [[Sihtasutus Kultuurileht|SA Kultuurileht]] veebitoimetajana. Ta on teinud kaastööd kümnetele väljaannetele. == Muud == Osalenud mitmes muusikažüriis, sealhulgas [[Eesti Laul]] (2009–2018) ja [[Eesti Muusikaauhinnad]] (alates 2004). Tõlkinud, koostanud ja toimetanud raamatuid. Tema kirjatöid on ilunud ilukirjanduslikus kogumik "Psaikobilli" (koos Villem Valme, Janno Zõbini ja Kätlin Vainola loominguga). 2024 ilmus kogumik "Sireenid kõleda mere kaldal", kus on valik Valme arvustusi, mõtisklusi ja vestlusi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sireenid kõleda mere kaldal - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/p/sireenid-koleda-mere-kaldal/1994028/et?isbn=9789916145050 |vaadatud=2024-09-16 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Eluaegne melomaan. Viljandi punkboheemühingu [https://edasi.org/237645/ramo-teder-band-mangib-ja-koigil-on-nii-monus-valner-valme-vestlus/ Ilusad Moodsad Idioodid] asutajaliige (1988). Tema abikaasa on [[Rebekka Lotman]]. Neil on tütar ja kaks täiskasvanud poega.<ref name="Sakala">[https://sakala.postimees.ee/2175263/valner-valme-kultuur-pole-mingi-klaaskastis-asi "VALNER VALME: kultuur pole mingi klaaskastis asi"] Sakala, 2. september 2006</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Valme, Valner}} [[Kategooria:Eesti muusikakriitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 43lzr6dtemj0aktvpre90gw1ofhyyw1 0 257748 7151854 6802278 2026-05-12T01:39:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151854 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Camenca | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia (moldova) | nimi1 = Camenca | nimi2_keel = vene | nimi2 = Каменка | nimi2_latin = ''Kamenka'' | nimi3_keel = ukraina | nimi3 = Кам'янка | nimi3_latin = ''Kamjanka'' | pilt = Camenca 02.jpg | lipp = Camenca_PMR_Flagge.jpg | lipu_link = Camenca lipp | vapp = Camenca_PMR_Wappen.jpg | vapi_link = Camenca vapp | pindala = 15,5 | elanikke = 8407 (2022) | asendikaart = Moldova }}{{See artikkel|räägib linnast Dnestri vasakkaldal. Teiste tähenduste jaoks vaata [[Camenca (täpsutus)]]}} '''Camenca''' ([[Vene keel|vene]] ''Каменка'', [[ukraina keel|ukraina]] ''Ка́м'янка'') on linn [[Moldova]]s. [[Dnestr]]i vasakkaldal asuv linn on ''de jure'' osa [[Dnestri vasakkalda ATÜ]] koosseisust, kuid ''de facto'' kuulub linn [[Transnistria]] võimu alla. Camencat on esmamainitud [[1608]]. aastal, linnaõigused sai ta [[2002]]. aastal. Camencas elab üle 8000 elaniku ja linn moodustab [[Camenca rajoon]]i keskuse. == Ajalugu == Camenca piirkond on ajalooliselt kuulunud [[Kiievi-Vene]], [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]] ja lõpuks [[Poola-Leedu]] koosseisu. 16. sajandi lõpupoole kestis maa-alal rahulikum arenguperiood ning selle tulemusena tekkisid rajoonis uued piirkonnad. Camenca asulat on esmamainitud Poola allikates 1608. aastal.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Crivenco |eesnimi=A. |pealkiri=География Каменского района |perekonnanimi2=Burla |eesnimi2=M. |perekonnanimi3=Fomenco |eesnimi3=V. |teised= |aasta=2009 |koht=Tiraspol |keel=ru}}</ref><ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=28.08.2013 |pealkiri=Каменке - 405 лет |väljaanne=Новости Приднестровья |url=https://novostipmr.com/ru/news/13-08-28/kamenke-405-let}}</ref> Linna nimi tuleneb [[Camenca jõgi (Dnestr)|Camenca jõest,]] mis asula alal suubub Dnestrisse. Camenca sünnipäeva tähistatakse 28. augustil, linna [[Kaitsepühak|patrooni]] [[jumalaema]] taevaminemise päeval.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=29.03.2021 |pealkiri=Каменка: от древней истории до современной цивилизации |väljaanne=LikTV |url=https://liktv.org/kamenka-ot-drevnej-istorii-do-sovremennoj-civilizacii/}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Camenca, UTA din stinga Nistrului |url=https://moldovenii.md/city/details/id/81#Popula%C8%9Bia |vaadatud=28.03.2023 |väljaanne=Moldovenii}}</ref> 16. ja 17. sajandil oli Camenca Poola, [[Moldova vürstiriik|Moldova]], [[Osmanite riik|Osmanite]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] ja [[Venemaa tsaaririik|Venemaa]] piiriasula, kus toimus sage sõjategevus. Samuti oli Camenca piiriala soodne asukoht [[Kasakad|kasakatele]], kes valmistasid ette rünnakuid Osmanite vastu. [[Üleujutus]]ed, [[näljahäda]]d ja [[Krimmitatarlased|tatarlaste]] röövretked põhjustasid Camenca piirkonnas püsiva pendelrände asulast põhja poole ja tagasi.<ref name=":3" /> Uputuse ajal tapsid tatarlased suure osa piirkonna- ja linnaelanikest, ellujäänud küüditati. 1676. aastal [[Poola-Türgi sõda (1672–1676)|vallutas Osmanite riik]] kogu [[Podoolia]] ning Türgi ülemvõim Camencas kestis kuni [[Karlowitzi rahu]]ni 1699. aastal. Seejärel taastati Camenca piirkonnas uuesti Poola võim. Alates 1719. aastast kuulus Camenca [[Lubomirski]] perekonna võimu alla ning asula ehitati uuesti üles. Alates 1728. aastast tegutseb asulas katoliku kirik ja 1776. aastal ehitati perekonna toel ka õigeusu kirik. 1738. aastal [[Viies Vene-Türgi sõda|Viienda Vene-Türgi sõja]] ajal laastasid Camencat Vene väed. Selle tagajärjel vähenes Poola võim ja Camencast sai perifeerne piiriasula, millena see püsis kuni sajandi lõpuni.<ref name=":3" /><ref name=":5" /> [[Poola teine jagamine|Poola teisel jagamisel]] annekteeris 1793. aastal [[Venemaa Impeerium]] kogu Dnestri vasakkalda, sealhulgas Camenca.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Trofimenko |eesnimi=Victor |pealkiri=История Каменки |url=https://pridnestrovie-tourism.com/istoriya-kamenki/ |vaadatud=26.09.2023 |väljaanne=ГУ «Агентство по туризму Приднестровской Молдавской Республики» |arhiivimisaeg=22.05.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220522142710/https://pridnestrovie-tourism.com/istoriya-kamenki/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Asula kuulus 1796. aastani [[Bratslavi asehalduskond]]a, seejärel [[Podoolia kubermang]]u [[Olgopoli maakond]]a. 1799. aastal andis [[Paul I]] Camenca küla ratsaväe üle kindralleitnandile [[Pjotr Petrovitš Dolgorukov (1744–1815)|Pjotr Petrovitš Dolgorukovile]], kes omakorda pärandas selle oma pojale [[Vladimir Petrovitš Dolgorukov (1773–1817)|Vladimir Petrovitš Dolgorukovile]]. 1803. aastal ostis krahv [[Peter Wittgenstein]] 135&nbsp;000 rubla eest Camenca oma naise Antoinette Snarskaja nimele.<ref name=":0" /> 19. novembril 1804 kuulutati kuberneri loal Camenca väikelinnaks (''местечко'').<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=История Каменки |url=https://camenca.gospmr.org/sample-page/ghj-ct-z |vaadatud=28.09.2023 |väljaanne=Государственная администрация Каменского района и города Каменка}}</ref> Tänapäevane Camenca kujunes välja Wittgensteinide valitsuse ajal. 1819. aastal ehitati linna Wittgensteini perekonna [[mõis]] kahe [[Park|pargiga]], luteri kirik ja jumalaemale pühitsetud õigeusu [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis hiljem [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal hävis. Mõisa juurde kutsus Peter Wittgenstein elama 26 [[Sakslased|saksa]] peret, kes rajasid mõisa lähedale asula ja võimaldasid tänu oma oskustele alustada veinitootmist ja viinamarjakasvatust.<ref name=":5" /> Camenca sai kohalikuks viinamarjakasvatuskeskuseks, kui Euroopast, peamiselt [[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]] ja [[Reinimaa]]lt, toodi linna ja selle ümbrusse rohkem kui 200&nbsp;000 [[Harilik viinapuu|viinamarjapõõsast]], mille istandused rajati mäenõlvadele. Lisaks avati linnas seebitehas, vahatehas, apteek, sadam ning kolm [[veski]]t.<ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> 1890. aastal avati Camencas [[sanatoorium]] ja väikelinn kujunes [[Kuurort|kuurordiks]]. 20. sajandi alguses tegutses linnas mitu kooli, sealhulgas luteri kool ja alates 1863. aastast ka [[kihelkonnakool]].<ref name=":4" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal tegutses Camencas haigla, mis ravis lahingutegevuses viga saanud haavatuid. [[Oktoobrirevolutsioon]]i järel haarasid [[enamlased]] Ignat Kabaki juhtimisel linnas võimu ning põletasid Wittgensteinide mõisa maha.<ref name=":4" /> Linnas vahetus võim [[Venemaa kodusõda|kodusõja]] jooksul korduvalt kuni 1922. aastani, mil [[Nõukogude Venemaa]] võimu Camencas üle võttis. Nõukogude Venemaa võimu all liideti Camenca [[Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisu. Haldusreformi tulemusena kuulus Camenca [[Odessa kubermang]]u ning 1923. aastast sai linnast samanimelise rajooni keskus.<ref name=":3" /><ref name=":0" /> 12. oktoobril 1924 moodustas Üleukrainaline Täitevkomitee [[Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]], mille koosseisu kuulus ka Camenca.<ref name=":0" /> Linna ehitati käsitöökool ja elektrijaam. 1930. aastatel intensiivistus [[Sundkollektiviseerimine|sunniviisiline kolhooside]] loomine, mis põhjustas ülelinnalist [[Holodomor|näljahäda]]. Seetõttu pagesid paljud linnaelanikud üle Dnestri jõe [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]]. 1938. aastal muudeti [[Ukraina NSV Ülemnõukogu]] otsusega Camenca [[alev]]iks.<ref name=":3" /> [[Fail:Визит президента Вадима Красносельского в Каменский район 28 (18-02-2021).jpg|vasakul|pisi|Linna kultuurimaja]] Pärast [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine|Bessaraabia okupeerimist]] moodustas [[Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] 2. augustil 1940 [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]], mille koosseisu kuulus ka Camenca. 1941. aastal võttis Camencas võimu üle Rumeenia, mille tulemusena arvati linn [[Transnistria kubermang]]u koosseisu. 1944. aasta märtsis taastati linnas Nõukogude võim, mistõttu tähistab Camenca 24. märtsi oma vabastamispäevana ka tänapäeval.<ref name=":3" /><ref name=":0" /> [[Fail:Camenca Technicum.jpg|pisi|[[Camenca Põllumajanduslik Tehnikakool]]]] Alates 1948. aastast korraldab linn iga-aastaseid [[põllumajandusnäitus|põllumajandusnäitusi]].<ref name=":4" /> 1958. aastal avati Camenca konservitehas ning Ion Soltîsi nimeline puuvilja- ja viinamarjakasvatuse põllumajanduslik tehnikakool.<ref name=":2" /> Maailmasõjas hävinenud õigeusu kiriku asemele ehitati 1961. aastal [[kultuurimaja]].<ref name=":1" /> 1960.–1980. aastatel ehitati linna [[kino]], [[hotell]] restoraniga, [[haigla]] ja mitu kooli.<ref name=":3" /> Lisaks valmis 1972. aastal Dnestrit ületav sild.<ref name=":3" /> 1990. aastal tugevnes vasakkaldal vastupanu Moldaavia NSV rahvuslikule liikumisele. Peatselt haaras separatistlik [[Transnistria NSV]] valitsus oma võimu alla enamiku vasakkaldast, sealhulgas Camenca. 1991. aastal kuulutati välja Transnistria iseseisvus.<ref name=":0" /> 1990. aastatel oli Camenca majanduskriisis: piirkonna kolhoosid läksid pankrotti ja inimeste väljaränne oli suur. Olukord paranes 21. sajandi alguses, kui linna konservitehas taastas tootmise. 2002. aastal ülendasid Transnistria võimud Camenca väikelinnast linna staatusse. 2004. aastal ehitasid võimud linna gaasitoru.<ref name=":3" /> [[Fail:Sanatorium Dnester1.jpg|pisi|Dnestri sanatoorium]] == Majandus == Camenca majandus tugineb peamiselt [[põllumajandus]]ele ja [[turism]]ile. Linnas asub korduvalt uuendatud sanatoorium [[Dnestr (sanatoorium)|Dnestr]], mistõttu peetakse Camencat jätkuvalt kuurortlinnaks. 2022. aastal kasutas sanatooriumi teenuseid 8053 inimest.<ref name=":0" /> Samuti on arendatud Wittgensteinide parki eesmärgiga selle külastatavust suurendada. 2022. aastal investeeriti pargi arendusse üle 11 miljoni [[Transnistria rubla|rubla]].<ref name=":6">{{Uudiseviide |kuupäev=01.03.2023 |pealkiri=Каменка в цифрах и фактах |väljaanne=Приднестровье |url=https://pridnestrovie-daily.net/kamenka-v-czifrah-i-faktah/}}</ref> Enamik linnaelanikest töötab ehitus- ja töötlemisettevõtetes. Üks olulisemaid tööandjaid on 1958. aastal tööle hakanud konservitehas. Samuti meelitab inimesi Camencasse elama asuma põllumajanduslik tehnikakool, kus koolitatakse spetsialiste viinamarja- ja puuviljakasvatuse ning metsanduse aladel. Kooli tippajal, 1975. aastal õppis tehnikakoolis 2700 õpilast. Kuna Camenca ümbruses on linnaga võrreldes suurem tööjõupuudus, saadetakse linnaelanikke saagikorjamise hooajal maale põllutööd tegema.<ref name=":3" /><ref name=":0" /><ref name=":5" /> [[Fail:Sheriff Camenca.jpg|pisi|[[Šerif (ettevõte)|Sheriffi]] toidupood Camencas]] Üle poole kohalikust eelarvest kulub [[haridus]]ele.<ref name=":6" /> Camencas on neli [[keskkool]]i, kolm [[lasteaed]]a, [[muusikakool]] ja [[kunstikool]]. Sellele lisaks on linnas kaks [[raamatukogu]], kaks kultuurikeskust, [[haigla]], [[polikliinik]], jõeäärne lautrikoht, üherajaline raudteeliin ja gaasitoru.<ref name=":0" /><ref name=":5" /> == Rahvastik == ==== Rahvuslik koosseis ==== Camenca on rahvuslikult kirju koosseisuga. Enamusrahvuse moodustavad linnas [[moldovlased]]. Viimastel aastatel on venelaste osakaal rahvaarvus vähesel määral suurenenud ja vähemuste (juudid, sakslased, bulgaarlased) osakaal vähenenud. Enamik elanikest on [[õigeusklikud]] ja nad on seotud [[Moldova Õigeusu Kirik|Moldova Õigeusu Kirikuga]]. Camenca kuulub [[Tiraspoli-Dubăsari diötsees]]i.<ref name=":3" /> [[Fail:Camenca 21.jpg|pisi|Theotokose Uinumise kirik]] {| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed" ! rowspan="2" |Aasta ! colspan="2" |1939<ref>{{Netiviide |pealkiri=Всесоюзная перепись населения 1939 года |url=http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/ussr_nac_39_ra.php?reg=562 |vaadatud=28.09.2023 |väljaanne=Демоскоп Weekly}}</ref> ! colspan="2" |2004<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pantea |eesnimi=Călin |kuupäev=2004 |pealkiri=Ethnic Composition of Transnistria 2004 |url=http://pop-stat.mashke.org/pmr-ethnic-loc2004.htm |vaadatud=28.09.2023 |väljaanne=Population statistics of Eastern Europe & former USSR |arhiivimisaeg=30.07.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130730110107/http://pop-stat.mashke.org/pmr-ethnic-loc2004.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> |- !Arv !Osakaal % !Arv !Osakaal % |- |[[Moldovlased]] |3866 |52,4 |5288 |51,2 |- |[[Ukrainlased]] |1892 |25,7 |3476 |33,7 |- |[[Juudid]] |1283 |17,4 |8 |0,1 |- |[[Venelased]] |261 |3,5 |1305 |12,6 |- |[[Poolakad]] |24 |0,3 | colspan="2" |– |- |[[Sakslased]] |9 |0,1 |23 |0,2 |- |[[Bulgaarlased]] |4 |0,0 |35 |0,3 |- |[[Gagauusid]] | colspan="2" |– |32 |0,3 |- |[[Valgevenelased]] | colspan="2" |– |61 |0,6 |- |Teised |32 |0,4 |95 |0,9 |- !Kokku !7371 !100% !10 323 !100% |} 17. sajandil koosnes Camenca elanikkond eri allikate väitel valdavalt [[Moldovlased|moldovlastest]], [[Idaslaavlased|idaslaavlastest]] ja [[Juudid|juutidest]]. 19. sajandi keskel oli Camencas 254 leibkonda. 1872. aastal oli leibkondi kokku 579 ja väikelinnas elas 1531 elanikku. 1905. aastaks oli linnas 1058 leibkonda 6805 elanikuga. 1939 aastal elas Camencas 7370 elanikku. 1959. ja 1989. aasta loenduste vahel kasvas Camenca rahvaarv 1,6 korda: 8500 inimeselt 13 700 inimesele. 1990. aastate algusest hakkas linna rahvaarv vähenema, mida võimendasid vähemuste, eriti sakslaste ja juutide väljaränne Transnistriast. 2004. aastal elas linnas 10 323 elanikku, 2012. aastal 9060 elanikku ja 2022. aastal 8407 elanikku.<ref name=":3" /><ref name=":5" /><ref name=":6" /> {| class="wikitable" |'''Aasta''' |'''1872''' |'''1905''' |'''1939''' |'''1959''' |'''1989''' |'''2004''' |'''2012''' |'''2014''' |'''2022''' |- |'''Rahvaarv''' |1531 |6805 |7371 |u 8500 |13 689 |10 323 |9060 |8871 |8407 |} ==== Demograafilised trendid ==== Camencas ületab [[suremus]] oluliselt [[sündimus]]e määra alates 1980. aastatest. Erinevalt teistest Transnistria piirkondadest on Camenca sündimus vähenemas, mistõttu iseloomustab linna keskmisest kiirem rahvastiku vähenemine. Ka kohapealse töötuse poolest on Camenca Transnistrias esikohal. Kõrgharitud inimeste osakaal on tagasihoidlik: [[2004. aasta Transnistria rahvaloendus|2004. aasta rahvaloenduse]] järgi oli kogu Camenca rajooni peale vaid üks [[doktorikraad]]i omandanud elanik. Rahvastiku vananemine mõjutab piirkonda märgatavalt: aastatel 1989–2004 kasvas pensionäride osakaal 13,8%-lt 21,5%-ni. Keskmiselt on noorte osakaal kogu Camenca piirkonnas väikseim Transnistrias ja pensionäride osakaal riigi suurim.<ref name=":3" /> Kuni Transnistria iseseisvumiseni oli linn rände sihtkohaks, kuid alates 1991. aastast on rändesaldo olnud negatiivne. Mitusada inimest rändab linnast rohkem välja kui sisse, sealjuures on suurem osa väljarändajatest töövõimelised ja noored. Väljarände põhjuseks peetakse enamasti ebarahuldavat töötasu. Rände peamised sihtkohad on [[Chișinău]], [[Tiraspol]], [[Rîbnița]] ja [[Tighina]] Moldovas ning välismaale liigutakse [[Euroopa Liit]]u, [[Ukraina]]sse, [[Venemaa]]le või [[Türgi|Türki]]. Pendelränne linnast töökohta on tavaline: 2004. aastal tegutses 9,3% linnaelanikest ajutiselt linnapiiridest väljas. Naiste väljaränne piirkonnast on levinum kui meeste oma, mistõttu on kogu piirkonnas mehi naistest rohkem. Siiski leevendab Camenca demograafilist kriisi sisseränne linna ümbritsevatest maakohtadest.<ref name=":3" /> ==== Tuntud elanikke ==== {| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed" !Nimi !Tuntud |- |[[Alexei Grabco]] |Moldova kunstnik |- |[[Artiom Lazarev]] |Moldova poliitik |- |[[Nicolae Coval]] |Moldaavia NSV poliitik |- |[[Oleg Horžan]] |Transnistria poliitik |} == Galerii == <gallery> Fail:Camenca 66.jpg|Linnavalitsuse hoone Fail:War memorial Camenca.jpg|Teise maailmasõja mälestusmärk Fail:Camenca 12.JPG|Camenca kirik Fail:Camenca 18.JPG|Tervitussilt staadionil Fail:Camenca 17.JPG|Camenca staadion Oktoober Fail:Camenca bus station.JPG|Bussijaam Fail:Camenca 05.jpg|Turg Fail:Monument to Vitgenstein Kamenka.jpg|Wittgensteini mälestusmärk Fail:Camenca 16.JPG|Mälestusmärk tapetud juutidele Fail:Camenca 07.jpg|Camenca-äärne Dnestr Fail:Camenca 10.jpg|Camenca jõgi Fail:The surroundings of Camenca (1980). (24448199532).jpg|Camenca ümbrus (1980) </gallery> == Viited == [[Kategooria:Transnistria linnad]] [[Kategooria:Moldova linnad]] c4pgxa67uqgjp7y31kwcl446vrnsoan 0 259227 7151736 7147929 2026-05-11T19:39:26Z Andres 5 /* Val */ 7151736 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980), *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti kunstnik, graafik (1892–1961) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) ==Vac== *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–2025) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980 –Gentis) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] hxr5b6uaxdldvhuqgqvfvj3yyrph31t 7151740 7151736 2026-05-11T19:47:33Z Andres 5 /* Vaa */ 7151740 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980) *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti kunstnik, graafik (1892–1961) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) ==Vac== *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–2025) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980 –Gentis) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] p52ffmrz74xicp2preh198w917qu7ls 7151744 7151740 2026-05-11T19:53:26Z Andres 5 /* Vaa */ 7151744 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980) *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Eric Vaarzon Morel]], hollandi flamenkokitarrist (1961–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) *[[Fred Vaassen]], hollandi näitleja (1942–2018) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti kunstnik, graafik (1892–1961) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) ==Vac== *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–2025) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980 –Gentis) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] pv7p644cqh7imfsjmymya80mrryxu1g 7151747 7151744 2026-05-11T19:59:47Z Andres 5 /* Vab */ 7151747 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980) *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Eric Vaarzon Morel]], hollandi flamenkokitarrist (1961–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) *[[Fred Vaassen]], hollandi näitleja (1942–2018) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Vaballathus]], Palmyra eririigi keiser *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (1892–1961) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) *[[Petr Vabroušek]], tšehhi triatleet (1973–) ==Vac== *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–2025) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980 –Gentis) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] 68c94of09bd2e94437hevxmjip1pr1i 7151750 7151747 2026-05-11T20:02:02Z Andres 5 /* Vab */ 7151750 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980) *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Eric Vaarzon Morel]], hollandi flamenkokitarrist (1961–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) *[[Fred Vaassen]], hollandi näitleja (1942–2018) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Vaballathus]], Palmyra eririigi keiser *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (1892–1961) *[[Drago Vabec]], horvaadi jalgpallur *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) *[[Petr Vabroušek]], tšehhi triatleet (1973–) ==Vac== *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–2025) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980 –Gentis) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] 9f9k9ui1djbkgrba9zf38vhfht17ihg 7151753 7151750 2026-05-11T20:04:04Z Andres 5 /* Vab */ 7151753 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980) *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Eric Vaarzon Morel]], hollandi flamenkokitarrist (1961–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) *[[Fred Vaassen]], hollandi näitleja (1942–2018) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Vaballathus]], Palmyra eririigi keiser *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (1892–1961) *[[Drago Vabec]], horvaadi jalgpallur (1950–) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) *[[Petr Vabroušek]], tšehhi triatleet (1973–) ==Vac== *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–2025) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980 –Gentis) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] 87pxw4nk64aeovfrxuvbfxbwyi5f9md 7151760 7151753 2026-05-11T20:18:18Z Andres 5 /* Vac */ 7151760 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980) *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Eric Vaarzon Morel]], hollandi flamenkokitarrist (1961–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) *[[Fred Vaassen]], hollandi näitleja (1942–2018) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Vaballathus]], Palmyra eririigi keiser *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (1892–1961) *[[Drago Vabec]], horvaadi jalgpallur (1950–) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) *[[Petr Vabroušek]], tšehhi triatleet (1973–) ==Vac== * [[Cristóbal Vaca de Castro]], Hispaania kohtunik ja koloniaalametnik (sündis 1492), * [[Rafael Vaca Váldez]], Mehhiko jalgrattur (1934–) * [[Daniela Vaca]], Boliivia kergejõustiklane (2004–) * [[Henry Vaca]], Boliivia jalgpalllur (1998–) * [[Jorge Vaca]], Mehhiko poksija (1959–) * [[José Enrique Vaca]], Mehhiko jalgpallur (1961–) * [[Ramiro Vaca]], Boliivia jalgpalllur (1999–) *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–2025) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980 –Gentis) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] bg65mm2efxhap8ob3zkg5ub2imcoq6p 0 259576 7151953 7075537 2026-05-12T07:33:20Z ~2026-28612-92 229197 /* Rollid filmides ja seriaalides */ 7151953 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mait Joorits (2023).jpg|pisi|Mait Joorits (2023)]] '''Mait Joorits''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1985]] [[Rakvere]]s) on eesti näitleja ja lavastaja.<ref>[https://web.archive.org/web/20210814184139/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/mait-joorits/ Mait Joorits.] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.</ref> Ta on lõpetanud 2003. aastal [[Rakvere Reaalgümnaasium]]i majanduskallakuga klassi. õppinud aastatel 2003–2006 [[Tartu Ülikool]]is [[teoloogia]]t (lõpetanud avatud ülikoolis 2016–2019). 2010. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] XXIV lennu (juhendaja [[Hendrik Toompere]]) näitlejana ja asus samal aastal tööle [[Rakvere Teater|Rakvere Teatrisse]] näitlejana. Aastatel 2014–2018 oli ta vabakutseline. Aastatel 2016–2018 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis]] magistriõppes füüsilise teatri ja pedagoogika erialal, kursuse juhendaja Jüri Nael. Aastatel 2018–2024 töötas ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] näitlejana,<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.virumaateataja.ee/2787740/mait-joorits-lahkub-rakvere-teatrist|Pealkiri=Mait Joorits lahkub Rakvere teatrist|Väljaanne=Virumaa Teataja|Aeg=8. mai 2014|Kasutatud=}}</ref> olles aastatel 2020–2023 ka Eesti Noorsooteatri noortestuudio juht.<ref>[https://web.archive.org/web/20210126204352/https://www.eestinoorsooteater.ee/et/noortestuudio Eesti Noorsooteatri noortestuudio.] Eesti Noorsooteatri veebisait.</ref> Alates juunist 2024 on Mait Joorits taas vabakutseline näitleja ja lavastaja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-13 |pealkiri=Mait Joorits: kui sirelid õitsevad, kaob mul igasugune huvi teatri vastu |url=https://kultuur.err.ee/1609370315/mait-joorits-kui-sirelid-oitsevad-kaob-mul-igasugune-huvi-teatri-vastu |vaadatud=2024-07-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Mait Joorits on mänginud teleseriaalis "[[Kodu keset linna]]" 2010. aastal Laurit. Ta on mänginud ka telesarjades "[[Ohtlik lend]]", "[[Kättemaksukontor]]", "[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]", "Viimane võmm", Siberi võmm", "[[ENSV (seriaal)|ENSV]]" (KGB Mees), "[[Parim enne]]", "[[Padjaklubi]]" (Tao de Mare), Reetur (Mihkel Pääsuke), Sassis, samuti soome seriaalis "Musta Valo" (Rotko). == Lavastused teatris == * 2009 "Kantani Padi" Esietendus: 23. november 2009 [[Tallinna hobuveski|Tallinna Linnateatri Hobuveski]] *2012 "Valge siidiriide, härmatisega..." Esietendus 10. juuli 2012 Hiiumaa Tantsufestival / 23. jaanuar 2013 [[Kanuti Gildi SAAL]] *2013 "Suvi ja suits" (Tennessee Williams) Esietendus 1. märts 2013 Rakvere Teater *2014 "Ookean" Esietendus 2. september 2014 [[Draama (teatrifestival)|Eesti Teatri Festivalil Draama]] *2015 "Saagu nad rahu..." Esietendus 15. jaanuar 2015 [[Velise]] Rahvamajas *2017 "Pollyanna" (E. H. Porter / P. Põldma) Esietendus 1. oktoober 2017 NUKUteater *2019 "Momo" (Schmitt / P. Põldma) Esietendus 14. aprill 2019 NUKUteater *2023 "Hääl Minu Sees" (Adam Rapp) Esietendus 10. novembril Rakvere Teatris. *2024 "Mere Laul" (Anni Mikkelsson) Esietendus 13. juuni Viskoosa Kultuuritehas, Hiiumaa. *2025 "Jänki seiklused Hiiumaal" Esietendus 13. juuni Viskoosa Kultuuritehas, Hiiumaa. *2025 "Mio mu Mio", esietendus 27. november, Ugala teater. ==Rollid teatris== * 2004 Pajatav Hull – "Veronika otsustab surra” ([[Paulo Coelho]] / [[Jaan Tooming]]) lav. Jaan Tooming, Teater Vanemuine *2006 Kooriliige – "Antigone” ([[Jean Anouilh]]) lav. [[Mai Murdmaa]], Eesti Draamateater / [[Kumu]] *2007 Doktor Fregoli / Režissöör – "Kõige tähtsam” (Nikolai Jevreinov) lav. Hendrik Toompere, Eesti Draamateater * 2007 Osatäitja – "AHOI” (Uku Uusberg) lav. Uku Uusberg ja Lavakunstikooli 24. lend, Käsmu Rahvamaja *2008 Varustaja – ”Räägivad” ([[Mati Unt]]) lav. Ingo Normet, [[Tallinna Kirjanike Maja|Tallinna Kirjanike Majas]] * 2008 Laulja – "Runolaulud” (Lavakunstikooli 24. lend / rahvapärimus) lav. [[Anne Türnpu]], NO99 * 2008 Mõrtsukas – "Head Ööd, Vend” (William Shakeaspeare / Uku Uusberg) lav. Uku Uusberg, Eesti Draamateater / Kanuti Gildi SAAL *2009 Näitleja – "[[Suveöö unenägu|Suveöö Unenägu]]” (William Shakespeare) lav. [[Ingo Normet]] ja [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|ERSO]], [[Suure-Jaani Muusikafestival|Suure-Jaani Muusikapäevad]] * 2009 Konferansjee, Woland jt – ”Margarita ja Meister” ([[Mihhail Bulgakov]] / [[Aleksandr Pepeljajev]]) lav. Aleksandr Pepeljajev, [[Teater NO99|NO99]] * 2009 Mait Joorits – "Kummitus Masinas” (Lavakunstikooli 24. lend / [[Mart Koldits]]) lav. Mart Koldits, [[Von Krahli Teater|Von Krahl]] *2010 Poiss, kõva mees, kass, Heerold jt – ”Väike Mukk” (Wilhelm Hauff / [[Toomas Suuman]]) lav. Toomas Suuman, Rakvere Teater * 2010 Politseinik Larsson – "[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]” ([[Astrid Lindgren]]) lav. [[Aare Laanemets]], Rakvere Teater * 2010 Don Alberto – "Kunstveri ja -pisarad” ([[Kertu Moppel]]) lav. Kertu Moppel, Rakvere Teater * 2010 Harjumuse jõud – "Jõud” ([[Uku Uusberg]]) lav. Uku Uusberg, [[R.A.A.A.M|MTÜ R.A.A.A.M]] * 2010 Ferdinand – "Torm” ([[William Shakespeare]]) lav. Hendrik Toompere, Rakvere Teater * 2010 Septimus Hodge – “[[Arkaadia (Stoppard)|Arkaadia]]” ([[Tom Stoppard]]) lav. Hendrik Toompere, Ugala * 2010 Mees Leivaga, Öökull – "Pikk pink” (Lavakunstikooli 24. lend) lav. Lavakunstikooli 24. lend, [[Tallinna Linnateater]] *2011 Vassili Danilõtš Voževatov – ”Kaasavaratu” ([[Aleksandr Ostrovski]]) lav. Eili Neuhaus, Rakvere Teater * 2011 Noor-Ants – ”[[Põrgupõhja uus Vanapagan|Põrgupõhja Uus Vanapagan]]” (A. H. Tammsaare) lav. [[Andres Dvinjaninov]], [[Emajõe Suveteater]] * 2011 Friedebert Tuglas – ”Noor Eesti” (Drakadeemia / [[Jaanus Rohumaa]]) lav. Jaanus Rohumaa, Rakvere Teater * 2011 Ray Dooley – “Leenane'i Kaunitar” (Martin McDonagh) lav. [[Üllar Saaremäe]], Rakvere Teater *2012 Postiljon Peeter Räääästas – "Dõmdõdõmm ja Võluraamat", lav. [[Kertu Moppel]], Rakvere Teater * 2012 Otto Almar – "Uurimise all" ([[A. H. Tammsaare|A.H.Tammsaare]]) lav. [[Toomas Hussar]], Rakvere Teater * 2012 Kaalu-Karl Ristikivi – "Karl Ristikivi Põlev Lipp" ([[Loone Ots]]) lav. Raivo Trass, [[Pivarootsi|Pivarootsi küla]], [[Karl Ristikivi]] nooruspõlvetalu * 2012 Sõdur – "Neetud" (Sarah Kane) lav. Heigo Teder, Rakvere Teater *2013 Luuletaja – "Talvehotell", ([[Viivi Luik]] / [[Tiina Mälberg]]), lav. Tiina Mälberg, Rakvere Teater * 2013 Laulja – "Petroskoi", lav. Ari Numminen / Jussi Sorjanen, Tampere Teatteri Telakka * 2013 Proovireisija – "Suvi ja Suits" ([[Tennessee Williams]]) , lav. Mait Joorits, Rakvere Teater *2014 Heinrich von Linden – "Viimase öö õigus",'' (''Toomas Suuman'')'', lav. [[Raivo Trass]], Rakvere Teater * 2014 Al – "Algused", (Patty Sloan), lav. Neils Reiss, Rakvere Teater *2015 Urmas Meri – "Eikä Merta Enä Ole: Kotimatkan Laulu", lav. Anni Mikkelsson, Meriteatteri, Soome * 2015 Ivan Fjodorovitš Karamazov – "Vennad Karamazovid", ([[Fjodor Dostojevski]]), lav. [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere]], [[Eesti Draamateater]] *2016 Kaevur Raivo – "Kaevurite Päev" ([[Urmas Lennuk]]), lav. [[Eduard Salmistu]], [[Eesti Kaevandusmuuseum]] *2017 Adele Sepp – "NO37,8 Lavakunstikooli aktsioon: Drag show", NO99 * 2017 Mait – "Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba", EMTA lavakunstikooli füüsilise teatri magistrantide ühislooming, NO99 * 2017 Robert – "Perplex" (Marius von Mayenburg), lav. [[Tamur Tohver]], [[PolygonTeater|Polygon Teater]] * 2017 Kreon – "NO37,9 Lavakunstikooli aktsioon: Kreeka Tragöödiad", NO99 *2018 Roger Sears, politseinik, linnakodanik – "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal", lav. Sander Pukk, Nukuteater * 2018 John Pendleton – "Pollyanna", lav. Mait Joorits, Nukuteater * 2018 Haru, Preester, Ümmardaja jt – "Väike Jumalanna", lav. Izumi Ashizawa, Eesti Draamateater *2019 Villi – "Vapruse Värinad" (Ott Kilusk), lav. Kaili Viidas, Nukuteater * 2019 Lucentio – "Tõrksa Taltsutus" (William Shakespeare), lav. Merja Pöyhönen (Soome), Nukuteater *2020 Isa, jt rolle - "Tagurpidi", (Priit Pärn-Leino Rei-Kaspar Jancis-Donald Tomberg), lav. Leino Rei, Eesti Noorsooteater *2021 Maik Klingenberg - "Miks me varastasime auto", lav. Mirko Rajas, Eesti Noorsooteater *2022 Tjorm, hallvanake jt – Astrid Lindgren-Siret Campbell „Röövlitütar Ronja” (lav. Taavi Tõnisson), Eesti Noorsooteater *2022 Isa, puger, käkker jt – Kersti Heinloo „Eveline ja Mina” (lav. Kersti Heinloo), Eesti Noorsooteater *2022 Tegelane – "Uperpall" (lav. Zuga Ühendatud Tantsijad), Eesti Noorsooteater *2024 Tormi Tammrand – "Mere Laul", Viskoosa Kultuuritehas, Hiiumaa. *2025 Akira – "Tõusvad Viiuldajad", VAT Teater. ==Rollid filmides ja seriaalides== * 2009 Buratino hääl – "Buratino, Son of Pinocchio” ([[Aleksei Tolstoi]] / [[Rasmus Merivoo]]) rež. Rasmus Merivoo [[Estinfilm]] / Marvofilm / Planet Kino *2010 Peaingel Miikael – "Lihtsalt üks surm", rež. Jaan Tätte jun, BFM *2013 Tanel – "Säde", rež. Indrek Kaine, [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|BFM]] *2016 Baarman – "Luuraja ja luuletaja", rež. [[Toomas Hussar]], [[Allfilm]] *2017 Kiväärimies - "Tuntematon Sotilas", rež. Aku Louhimies. Soome. *2018 Pereisa – Inbank reklaamklipid "Lihtsad lahendused" *2021 Mihkel Pääsuke – "Reetur", Elisa HUUB, 2. Hooaeg *2022 Oliver Rotko – "Musta Valo", C-More/Allfilm. Soome. == Tunnustus == * 2025 Hiiumaa Kultuurkapitali Aasta Kultuuripärl, lavastuse "Mere Laul" lavastamise eest * 2017–2018 NUKU teatri publiku lemmiklavastus (Pollyanna) ehk PUHAS KULD * 2017–2018 NUKU teatri kolleegipreemia parimale külalisele ehk PUHAS VÕIT ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * https://kultuur.postimees.ee/8373172/intervjuu-lavastaja-mait-joorits-astrid-lindgren-oli-taielik-punkar * https://vikerraadio.err.ee/1609586841/mait-joorits-alla-kolme-kuud-ei-kujuta-ma-hiiumaal-olemist-ettegi * Mait Joorits: Mõttehiidlane - https://hiiuleht.ee/arvamus-mottetus-olekus-keset-aasa/ * Mait Joorits: kui sirelid õitsevad, kaob mul igasugune huvi teatri vastu https://kultuur.err.ee/1609370315/mait-joorits-kui-sirelid-oitsevad-kaob-mul-igasugune-huvi-teatri-vastu * [https://60pluss.postimees.ee/7936895/hingelinnu-tiivul-naitleja-ja-lavastaja-mait-joorits Hingelinnu tiivul. Näitleja ja lavastaja Mait Joorits] * [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/91944983/naitleja-mait-joorits-90ndatel-oli-rakvere-uks-paras-chicago-siis-ei-raagitud-koolivagivallast-see-oli-lihtsalt-kool Näitleja Mait Joorits: 90ndatel oli Rakvere üks paras Chicago. Siis ei räägitud koolivägivallast, see oli lihtsalt kool] *Podcast [https://podcast.ee/armastusest/82-armastusest-mait-joorits-loputu-armumine/ Armastusest: Mait Joorits. Lõputu armumine] *[https://www.temuki.ee/archives/2029 PERSONA GRATA – Mait Joorits]. Teater. Muusika. Kino. Märts 2019 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/pealelend-mait-joorits-naitleja/ Pealelend. Mait Joorits, näitleja]. Sirp 31. juuli 2015 * [http://www.virumaateataja.ee/2080768/kuidas-ma-kaisin-hiinas-kodu-igatsemas Kuidas ma käisin Hiinas kodu igatsemas] Virumaa Teataja 21. september 2013 * [http://www.kuulutaja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6226%3Amait-joorits-teel-iseendani&catid=47%3Atasub-teada Mait Joorits – teel iseendani] Kuulutaja 22. märts 2013 * [http://www.virumaateataja.ee/1123628/maalt-kus-vikerkaar-saab-oma-varvid/ Mait Joorits oma reisist Guatemalasse] Virumaa Teataja 1. veebruar 2013 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/kultuurikaja-56129 Rakvere Teatri näitleja Mait Joorits loeb oma reisimärkmeid Guatemalast] ERR 19. jaanuar 2012 * Priit Põldma. [http://www.virumaateataja.ee/939280/mait-jooritsa-polev-lipp/ Mait Jooritsa põlev lipp] Virumaa Teataja 11. august 2012 * Mait Joorits. [http://www.virumaateataja.ee/746204/tousva-paikese-maalt/ Tõusva päikese maalt ... / Mait Joorits reisist Jaapanisse] Virumaa Teataja 20. veebruar 2012 * [http://www.teatritasku.ee/index.php/features/36-dialoog/364-me-tee-on-tuulte-rada-taeva-all Me tee on tuulte rada taeva all. Andry Ervaldi intervjuu Mait Jooritsaga] Teatritasku 19. november 2011 * Kristi Helme. [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=5237 Iga roll võib olla suurepärane...] (Rakvere teatri noortest näitlejatest). Õpetajate Leht 1. aprill 2011 * {{JÄRJESTA:Joorits, Mait}} [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] hqnpb8jmawdt7ckpn4pgmf1s5vmzkw7 0 260499 7151875 7143185 2026-05-12T04:39:56Z Mona 355 /* Bac */ 7151875 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ba)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ba". ==Ba== *[[Demba Ba]], Senegali jalgpallur (1985–) *[[Ibrahim Ba]], Prantsusmaa jalgpallur (1973–) *[[Ba Jin]], hiina kirjanik (1904–2005) *[[Mariama Bâ]], Senegali naiskirjanik (1929–1981) ==Baa== *[[Walter Baade]], astronoom (1893–1960) *[[Baal I]], Tüürose kuningas (suri 660 eKr) *[[Baal-Eser II]], Tüürose kuningas (suri 829 eKr) *[[Albert Cornelis Baantjer]], hollandi kirjanik (1923–2010) *[[Karl August Baars]], Eesti poliitik ning majandus- ja ajakirjandustegelane (1875–1942) ==Bab== *[[Corneliu Baba]], rumeenia kunstnik (1906–1997) *[[Noriko Baba]], Jaapani jalgpallur (1977–) *[[Bābā Tāhir]], pärsia luuletaja (11. sajand) *[[Arno Babadžanjan]], armeenia helilooja (1921–1983) *[[Hamazasp Babadžanjan]], Nõukogude sõjaväelane (1906–1977) *[[Jatim Babadžanov]], usbeki lavastaja ja näitleja (1904–1956) *[[Roman Babajan]], Venemaa ajakirjanik, propagandist (1967–) *[[Bahtijar Babajev]], usbeki kunstnik (1937–) *[[Rassim Babajev]], aserbaidžaani kunstnik (1927–) *[[Inga Babakova]], Ukraina kergejõustiklane (1967–) *[[Ömürbek Babanov]], Kõrgõzstani poliitik (1970–) *[[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsioonitegelane (1963–) *[[Nikolai Babasjuk]], vene maalikunstnik ja pedagoog (1914–1983) *[[George Fletcher Babb]], ameerika arhitekt (1835–1915) *[[Charles Babbage]], inglise matemaatik, filosoof ja leiutaja (1791–1871) *[[Irving Babbitt]], USA esteetik ja kirjanduskriitik (1865–1933) *[[Milton Babbitt]], USA helilooja, muusikateoreetik ja pedagoog (1916–2011) *[[Issaak Babel]], juudi rahvusest vene kirjanik (1894–1940) *[[Ryan Babel]], Hollandi jalgpallur (1986–) *[[Héctor Babẹnco]], Brasiilia filmilavastaja (1946–) *[[Sergei Babenko]], Eesti korvpallur (1961–) *[[Alonzo Babers]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Gracchus Babeuf]], prantsuse revolutsionäär ja ajakirjanik (1760–1797) *[[Milan Babić]], Horvaatia serblasest poliitik (1956–2006) *[[Ivan Babikov]], vene päritolu Kanada suusataja (1980–) *[[Jean Babilée]], prantsuse tantsija, koreograaf ja näitleja (1923) *[[Anthony Babington]], Inglise vandenõulane (1561–86) *[[Joseph Babịnski]], Poola päritolu Prantsuse neuroloog (1857–1932) *[[Andrej Babiš]], Tšehhi poliitik (1954–) *[[Mihály Babits]], üngari kirjanik, esseist ja tõlkija (1883–1941) *[[Kirka Babitzin]], soome laulja (1950–2007) *[[Erika Babjak]], ukraina päritolu Eesti näitleja (1997–) *[[Bronius Babkauskas]], leedu näitleja (1921–1975) *[[Géla Babluani]], gruusia filmirežissöör (1979–) *[[Babrios]], Kreeka valmikirjanik *[[Alice Babs]], Rootsi laulja ja näitleja (1924–2014) *[[Roger Babson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, majandusteadlane, äriteoreetik ja leiutaja (1875–1967) *[[Arkadi Babtšenko]], vene sõjaajakirjanik (1977–) *[[Monica Babuc]], Moldova poliitik ja ajaloolane (1964–) *[[Zahīr ad-Dīn Muḩammad Bābur]], Kesk-Aasia päritolu valitseja ja väejuht, Moguli riigi rajaja (1483–1530) *[[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik Venemaal (1983–2009) ==Bac== *[[Lauren Bacall]], USA näitleja (1924–2014) *[[Riccardo Bacchelli]], Itaalia kirjanik (1891–1985) *[[Grażyna Bacewicz]], Leedu päritolu Poola helilooja ja viiuldaja (1909–1969) *[[Aino Bach]], eesti graafik (1901–1980) *[[August Bach]], saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1897–1966) *[[Carl Philipp Emanuel Bach]], saksa helilooja (1714–1788) *[[Christoph Bach]], Saksa barokkmuusik (1613–1661) *[[Gottfried Heinrich Bach]], saksa klavessiinimängija (1724–1763) *[[Erich von dem Bach]], Saksamaa sõjaväelane (1899–1972) *[[Eugen Bach]], Eesti karikaturist ja raamatute illustreerija (1910-???) *[[Jim Bach]], eesti vandeadvokaat (1969–) *[[Johann Ambrosius Bach]], saksa helilooja (1645–1695) *[[Johann Christian Bach]], saksa helilooja (1735–1782) *[[Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1642–1703) *[[Johann Christoph Bach (1645–93)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1645–1693) *[[Johann Christoph Bach (1671–1721)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1671–1721) *[[Johann Christoph Friedrich Bach]], saksa helilooja (1732–1795) *[[Johann Sebastian Bach]], saksa helilooja (1685–1750) *[[Thomas Bach]], saksa jurist ja vehkleja (1953–) *[[Veit Bach]], Johann Sebastian Bachi sõnade järgi Bachide suguvõsa rajaja (umbes 1550 – enne 1578 või 1619) *[[Wilhelm Friedemann Bach]], saksa helilooja ja organist (1710–1784) *[[Burt Bacharach]], Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja (1928–) *[[Ahti Bachblum]], eesti pianist ja vaimulik (1976–2026) *[[Eugen Bachblum]], eesti õpetaja (1921–1994) *[[Irfan Bachdim]], Indoneesia jalgpallur (1988–) *[[Otto Bache]], taani maalikunstnik (1839–1927) *[[Gaston Bachelard]], Prantsuse filosoof (1884–1962) *[[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik (1951–) *[[Irving Bacheller]], USA kirjanik ja ajakirjanik (1859–1950) *[[Jochen Bachfeld]], saksa poksija (1952–2026) *[[Fouad Bachirou]], Komooride jalgpallur (1990–) *[[Adam Bachmann]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja tõlkija (1890–1966) *[[August Bachmann]], Eesti harrastusnäitleja ja -lavastaja (1897–1923) *[[Ingeborg Bachmann]], Austria kirjanik (1926–73) *[[Josef Bachmann]], saksa tööline ja kurjategija (1944–1970) *[[Jüri Bachmann]], eesti koorijuht (1880–1937) *[[Karin Bachmann]], eesti maastikuarhitekt (1976–) *[[Ketlin Bachmann]], eesti moekunstnik (1974–) *[[Rudolf Bachmann]], eesti kaitsepolitseinik (1888–1942) *[[Talis Bachmann]], eesti psühholoog (1950–) *[[Tõnu Bachmann]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1942–) *[[Diana Baciu]], Moldova maletaja (1974–) *[[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (1939–2024) *[[Hans Backe]], rootsi jalgpallitreener (1952–) *[[Herbert Backe]], Saksa poliitik (1896–1947) *[[Harriet Backer]], norra maalikunstnik (1845–1932) *[[David Backes]], Ameerika Ühendriikides jäähokimängija (1984–) *[[Helge Backlund]], rootsi päritolu Venemaa geoloog (1878–1958) *[[Johan Backlund]], rootsi päritolu Venemaa astronoom (1846–1916) *[[Mikael Backlund]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Mia Backman]], Soome näitleja ja lavastaja (1877–1958) *[[John Backus]], USA infotehnoloog (1924–2007) *[[Francis Bacon]], inglise filosoof ja riigimees (1561–1626) *[[Francis Bacon (kunstnik)|Francis Bacon]], iiri päritolu Inglise maalikunstnik (1909–92) *[[Henry Bacon]], ameerika arhitekt (1866–1924) *[[Lloyd Bacon]], USA filmirežissöör (1890–1955) *[[Nicholas Bacon]], inglise riigimees (1509–1579) *[[Reginald Bacon]], Suurbritannia mereväelane (1863–1947) *[[Roger Bacon]], skolastik (1214–1294) *[[George Bacovia]], Rumeenia luuletaja (1881–1957) *[[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja (1983–) *[[Péter Bacsó]], Ungari filmilavastaja ja stsenarist (1928–2009) ==Bad== *[[Bad Azz]], USA räppar (1975–2019) *[[Tibor Badari]], ungari poksija ning poksitreener ja -tegelane (1948–2014) *[[Tekla Badarzewska]], poola helilooja (suri 1861) *[[Milan Badelj]], Horvaatia jalgpallur (1989–) *[[Robert Baden-Powell]], Suurbritannia sõjaväelane (1857–1941) *[[Heinrich Badendick]], Nõmme alevivanem (1855–1919) *[[Karl Johann Wilhelm Badendick]], sõjaväelane *[[Kemi Badenoch]], Suurbritannia poliitik (1980–) *[[Laurence Badie]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1928–2024) *[[Nina Badrić]], horvaadi laulja (1972–) *[[Henk Badings]], Hollandi helilooja (1907–1987) *[[Alain Badiou]], prantsuse filosoof (1937–) *[[Luca Badoer]], itaalia võidusõitja (1971–) *[[Pietro Badoglio]], Itaalia sõjaväelane ja poliitik (1871–1956) * [[Ljuza Badretdinova]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik (1965–) *[[Holger Badstuber]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Erykah Badu]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent, näitlejanna ja aktivist (1971–) ==Bae== *[[Leo Baeck]], juudi rabi ja mõtleja (1873–1956) *[[Leo Baekeland]], Belgia-USA keemik ja leidur (1863–1944) *[[Alexander Baer]], Eesti kirjanduse tõlkija (1925–) *[[Alexander Andreas Ernst von Baer]], Eestimaa maanõunik (1826–1914) *[[Eugen Baer]], USA semiootik (1937–) *[[Karl Ernst von Baer]], baltisaksa loodusteadlane (1792–1876) *[[Karl Julius Friedrich von Baer]], eelmise poeg *[[Katarina Baer]], baltisaksa-soome päritolu soome ajakirjanik (1969–) *[[Magnus Johann von Baer]], baltisaksa poliitik (1765–1825) *[[Annalena Baerbock]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Javier Báez]], Puerto Rico pesapallur (1992–) *[[Joan Baez]], USA muusik (1941–) *[[Richart Báez]], endine Paraguay jalgpallur (1973–) *[[Adolf von Baeyer]], Saksa keemik (1835–1917) ==Baf== *[[William Baffin]] (1584–1622), inglise meresõitja ja maadeavastaja ==Bag== *[[Natsagiyn Bagabandi]], Mongoolia poliitik (1950–) *[[Chätrin Bagala]], Nõukogude Eesti filminäitleja, rahvuselt eesti-ungarlane (1967-2012) *[[Tatjana Baganova]], Venemaa tantsija, koreograaf, lavastaja ja teatrijuht (1968–) *[[Sergei Bagapš]], Abhaasia poliitik (1949–2011) *[[Jean-Baptiste Bagaza]], Burundi poliitik (1946–2016) *[[Artur Bagdassarov]], vene tsirkuseartist (dresseerija) (1978–) *[[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat (1963–2021) *[[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (1938–2024) *[[Walter Bagehot]], Briti ajakirjanik, majandustegelane ja esseist (1826–1877) *[[Jakob Bagge]], Norra aadlisuguvõsast pärit Rootsi mereväelane (1502–1577) *[[Nils Hansson Bagge]], Rootsi riigitegelane (surn. 1645) *[[Nikolai von Baggehufvudt]], Eesti advokaat (1872–1939) *[[Boris Björn Bagger]], Saksamaa kitarrist ja muusikateadlane (1955–2024) *[[Jens Immanuel Baggesen]], taani kirjanik (1764–1826) *[[Roberto Baggio]], itaalia jalgpallur (1967–) *[[Ned de Baggo]], fotograaf (1904–?) *[[Peter von Bagh]], Soome filmilavastaja ja -kriitik (1943–2014) *[[Karim Bagheri]], endine Iraani jalgpallur (1974–) *[[Maria Baghramian]], Iraani armeenia päritolu Iirimaa filosoof (1954–) *[[Camilla Baginskaite]], ameerika maletaja (1967–) *[[Krzysztof Bagiński]], poola skulptor ja multimeediakunstnik (1989–) *[[Rıfat Bağırov]], aserbaidžaani maletaja (1979–) *[[Vladimirs Bagirovs]], Läti maletaja (1936–2000) *[[Egemen Bağiş]], Türgi poliitik (1970–) *[[Benjamin Bagley]], USA filosoof *[[Giovanni Baglione]], itaalia maalikunstnik ja kirjanik (u. 1566–1643) *[[Angelo Bagnasco]], Genova peapiiskop (1943–) *[[Vernel Bagneris]], USA näitleja, tantsija ja lavastaja (1949–) *[[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane (1968–) *[[Dominique Bagouet]], prantsuse tantsija ja koreograaf (1951–92) *[[Ivan Bagramjạn]], armeenia päritolu NSV Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Hrant Bagratjan]], Armeenia poliitik ja majandusteadlane (1958–) *[[Ivan Bagrjanov]], Bulgaaria poliitik (1891–1945) *[[Eduard Bagritski]], Vene luuletaja (1895–1934) ==Bah== *[[Alexander Bah]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Alice Bah Kuhnke]], Rootsi poliitik (1971–) *[[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja (1995–) *[[Baha'u'llah]] *[[Adam Bahdaj]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1985) *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija (2000–) *[[Robert Henry Bahmer]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1904–1990) *[[Erkki Bahovski]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik (2000–) *[[Martin Bahovski]], eesti karateka ja laskmisinstruktor (1973–2025) *[[Mamuka Bahtadze]], Gruusia poliitik (1982–) *[[Mihhail Bahtin]], vene kirjandusteadlane ja filosoof (1895–1975) ==Bai== *[[Bai Juyi]], hiina luuletaja (772–846) *[[Nikolai Baibakov]], NSV Liidu poliitik ja majandustegelane (1911–2008) *[[Alice Bailey]], esoteerik (1880–1949) *[[David Bailey]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) *[[G. W. Bailey]], USA näitleja (1944–) *[[Halle Bailey]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (2000–) *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur (1997–) *[[Kemar Bailey-Cole]], Jamaica sprinter (1992–) *[[Eric Bailly]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) *[[Sandrine Bailly]], Prantsusmaa laskesuusataja (1979–) *[[Conrad Bain]], USA näitleja (1923–2013) *[[Gertrude Baines]], USA ülipikaealine (1894–2009) *[[Leighton Baines]], inglise jalgpallur (1984–) *[[Josaia Voreqe Bainimarama]], Fidži sõjaväelane (1954–) *[[John Logie Baird]], šoti leiutaja (1888–1946) *[[Gennadi Baišev]], jakuudi koreograaf, ballettmeister ja balletitantsija (1946–) ==Baj== *[[Fredrik Bajer]], taani kirjanik, õpetaja ja patsifist (1837–1922) *[[Gordon Bajnai]], Ungari ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Radhakant Bajpai]], karvane indialane *[[Emir Bajrami]], Rootsi jalgpallur (1988–) *[[Edil Bajsalov]], Kõrgõzstani poliitik (1977–) *[[Andrej Bajuk]], Sloveenia pankur ja poliitik (1943–2011) *[[Vjatšeslav Bajuk]], Eesti kurjategija (1982–) *[[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja (1977–) ==Bak== *[[Vivi Bak]], taani näitleja ja laulja (1939–2013) *[[Maria Bakalova]], bulgaaria näitleja (1996–) *[[Chet Baker]], ameerika muusik (1929–1988) *[[George Baker]], Hollandi laulja (1944–) *[[Gilbert Baker]], ameerika kunstnik ja geiõiguste aktivist (1951–2017) *[[Ginger Baker]], inglise trummar (1939–2019) *[[James Baker]], USA poliitik (1930–) *[[Joséphine Baker]], ameerika tantsija, laulja, näitleja (1906–1975) *[[Rosebud Baker]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1985–) *[[Simon Baker]], Austraalia näitleja (1969–) *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]], Jordaania diplomaat ja poliitik (1947–2023) *[[Hilja Bakhoff]], eesti kergejõustiklane (1926–2023) *[[Tanja Bakić]], montenegro luuletaja ja tõlkija (1981–) *[[Džanõbek Bakijev]], endine Kõrgõzstani Riikliku Julgeolekuteenistuse juhataja (1958–) *[[Kurmanbek Bakijev]], Kõrgõzstani poliitik (1949–) *[[Maksim Bakijev]], Kõrgõzstani ärimees (1977–) *[[Eduard Bakis]], eesti psühholoog (1900–1970) *[[Sivert Guttorm Bakken]], Norra laskesuusataja (1998–2025) *[[Oleg Baklanov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1932–2021) *[[Níki Bakogiánni]], Kreeka kõrgushüppaja (1968–) *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija (1990–) *[[Marie Bakovská]], Tšehhoslovakkia jooksja *[[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1972–) *[[Léon Bakst]], juudi kunstnik ja stsenograaf (1866–1924) *[[Bakula Rinpoche]] (1917–2003) *[[Scott Bakula]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Mihhail Bakunin]], anarhist (1814–1876) ==Bal== *[[Mieke Bal]], hollandi kultuuriteadlane (1946–) *[[Aleksei Balabanov]], vene filmirežissöör (1959–2013) *[[Roberto Balado]], Kuuba poksija (1969–1994) *[[Mili Balakirev]], vene pianist ja helilooja (1837–1910) *[[Georgi Balakšin]], Sahha poliitik ja endine poksija (1980–) *[[George Balanchine]], koreograaf (1904–1983) *[[Serhi Balantšuk]], Ukraina jalgpallur (1975–2022) *[[Antoine Jérôme Balard]], prantsuse keemik (1802–1876) *[[Bálint Balassi]], ungari luuletaja (1554–1594) *[[Iolanda Balaş]], rumeenia kergejõustiklane (1936–2016) *[[Aleksandr Balašov]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (1770–1837) *[[Nikolai Balašov]], vene kirjandusteadlane (1919—2006) *[[Made Balbat]], eesti graafik ja illustraator (1960–) *[[Diego Balbinot]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Balbinus]], Vana-Rooma keiser (192–238) *[[Vasco Núñez de Balboa]], hispaania konkistadoor (1475–1519) *[[Nikolai Balbošin]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Fabián Balbuena]], Paraguay jalgpallur (1991–) *[[Javier Hernández Balcázar]], Mehhiko jalgpallur (1988–) *[[José María Balcázar]], Peruu poliitik ja jurist (1943–) *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija (1997–) *[[Piotr Balcerzak]], Poola sprinter (1975–) *[[Emily Greene Balch]], USA kirjanik, akadeemik, patsifist (1867–1961) *[[Zigmantas Balčytis]], Leedu majandustegelane ja poliitik (1953–) *[[Jonathan Balcombe]], USA etoloog ja teaduskirjanik (1959–) *[[August Balder]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) *[[Artur Balder]], saksa kirjanik (1974–) *[[Helmuts Balderis]], läti jäähokimängija ja treener (1952–) *[[Aleksandr Baldin]], Eesti ujuja (1984–) *[[Julio César Baldivieso]], Boliivia endine jalgpallur (1971–) *[[Chris Baldo]], Luksemburgi laulja (1943–1995) *[[Alesso Baldovinetti]], itaalia maalikunstnik (1425–1499) *[[Balduin Alnast]], Zemgale piiskop (surnud 1243) *[[Baldus de Ubaldis]], Itaalia õigusteadlane (1327–1400) *[[Alec Baldwin]], USA filminäitleja (1958–) *[[Greg Baldwin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1960–) *[[Hailey Baldwin]], Ameerika Ühendriikide modell ja televisiooniesineja (1996–) *[[James Baldwin]], afroameerika kirjanik (1924–1987) *[[James Mark Baldwin]], USA psühholoog (1861–1934) *[[Thomas Baldwin]], Briti filosoof (1947–) *[[Christian Bale]], inglise näitleja (1974–) *[[Gareth Bale]], Walesi jalgpallur (1989–) *[[Joachim Georg Balecke]], Eesti vaimulik (1634–1698) *[[Mustafa Balel]], türgi kirjanik (1945–) *[[Dietrich von der Balen]], Kursi komtuur 16. sajandil *[[Wilhelm von der Balen]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Mikel Balenziaga]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Irina Baleva]], Eesti tekstiilikunstnik *[[Michael William Balfe]], iiri helilooja (1808–1870) *[[Arthur Balfour]], Suurbritannia poliitik (1848–1930) *[[Aino Bāliņa-Karmo]], Eesti-Läti džässilaulja (1935–2023) *[[Uvis Balinskis]], Läti jäähokimängija (1996–) *[[Enid Balint]], Suurbritannia psühhoanalüütik (1903–1994) *[[Michael Balint]], Ungari päritolu psühhiaater ja psühhoanalüütik (1896–1970) *[[Alexander Baljakin]], kabetaja (1961–) *[[Boriss Baljasnõi]], Eesti venekeelne kirjanik ja tõlkija (1957–) *[[Daniel Georg Balk]], Eesti arstiteadlane (1764–1826) *[[Theodor von Balk]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (sündis 1670) *[[Hermann Balke]], Liivi ordu meister *[[Peder Balke]], norra kunstnik (1804–1887) *[[Jan Peter Balkenende]], Hollandi poliitik (1956–) *[[Alan Ball]], USA stsenarist, filmilavastaja ja produtsent (1957–) *[[Alice Ball]], Ameerika Ühendriikide keemik (1892–1916) *[[Ashleigh Ball]], Kanada laulja ja dublaažinäitleja (1983–) *[[Georgi Ball]], vene kirjanik (1927–2011) *[[Lucille Ball]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, produtsent ja modell (1911–1989) *[[Philip Ball]], Briti psühholoog ja teaduskirjanik (1975–) *[[Giacomo Balla]], Itaalia futuristlik maalikunstnik (1871–1958) *[[Michael Ballack]], saksa jalgpallur (1976–) *[[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (1929–) *[[Ivar Ballangrud]], norra kiiruisutaja (1904–1969) *[[Frederick Ballantyne]], Saint Vincenti ja Grenadiinide arst ja poliitik (1936–) *[[Ladislav Ballek]], slovaki kirjanik, poliitik ja diplomaat (1941–2014) *[[Erik Balling]], Taani filmilavastaja ja kirjanik (1924–2005) *[[Iván Balliu]], Hispaania-Albaania jalgpallur (1992–) *[[Steve Ballmer]], USA ärimees (1956–) *[[Charles Bally]], prantsuse keeleteadlane (1865–1947) *[[Étienne Bally]], prantsuse jooksja (1923–2018) *[[Jacques Balmat]], Sardiinia Kuningriigi mägigiid (1762–1834) *[[Christopher B. Balme]], õppejõud, lavastaja ja teatriteadlane (1957–) *[[José Balmes]], Tšiili maalikunstnik (1927–2016) *[[Konstantin Balmont]], vene luuletaja (1867–1942) *[[Leon Balogun]], Nigeeria-Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Mario Balotelli]], Itaalia jalgpallur (ründaja) (1990–) *[[Honoré de Balzac]], prantsuse kirjanik (1799–1850) *[[Hakan Balta]], türgi jalgpallur (1983–) *[[Ksenija Balta]], Eesti kergejõustiklane (1986–) *[[Olga Baltažõ]], Ukraina kabetaja (1970–) *[[David Baltimore]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1938–2025) *[[Agní Báltsa]], kreeka ooperilaulja (1944–) *[[Friedrich Julius von Baltz]], Venemaa sõjaväeinsener (1800–1873) *[[Aldas Baltutis]], leedu alpinist *[[Juri Balujevski]], Venemaa sõjaväelane (1947–) *[[Vladimir Balõberdin]], vene alpinist (1948–1994) *[[Janek Balõnski]], eesti ettevõtja (1976–) ==Bam== *[[Nuhu Bamalli]], Nigeeria poliitik *[[Jonathan Bamba]], Elevandiluuranniku päritolu Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–2024) *[[Rinald Bamberg]], eesti poksija ja poksitreener ning laulja (1932–2011) *[[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat (1969–) *[[Maria Bamford]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1970–) *[[Patrick Bamford]], inglise jalgpallur (1993–) ==Ban== *[[Nenad Ban]], horvaadi päritolu Šveitsi molekulaarbioloog (1966–) *[[Ban Ki-moon]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (1944–) *[[Eric Bana]], filminäitleja (1968–) *[[Bānabhatta]] ehk Bāna, India sanskritikeelne kirjanik (7. sajand) *[[Stefan Banach]], Poola matemaatik (1892–1945) *[[Tadeusz Banachiewicz]], poola matemaatik ja astronoom (1882–1954) *[[Salomon Banamuhere Baliene]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik *[[Bruno Banani]], Tonga kelgutaja (1987–) *[[Anne Bancroft]], USA näitleja (1931–2005) *[[Nicușor Bancu]], Rumeenia jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Band]], saksa pillimeister (1821–1860) *[[Hastings Kamuzu Banda]], Malawi poliitik (suri 1997) *[[Joyce Banda]], Malawi poliitik (1950–) *[[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (1937–2022) *[[Sirimavo Bandaranaike]], Sri Lanka poliitik (1916–2000) *[[Stepan Bandera]], ukraina rahvuslaste juht (1909–1959) *[[Antonio Banderas]], ameerika näitleja (1960–) *[[Julie Banderas]], USA ajakirjanik (1973–) *[[Milan Bandić]], Horvaatia poliitik (1955–2021) *[[Ryūji Bando]], Jaapani endine jalgpallur (1979–) *[[Albert Bandura]], Kanada psühholoog (1925–2021) *[[Éver Banega]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Gustav Banér]], Rootsi riigitegelane (1547–1600) *[[Per Gustafsson Banér]], Rootsi riigitegelane (1588–1644) *[[Mamata Banerjee]], India poliitik (1955–) *[[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (1967–) *[[Rūdolfs Bangerskis]], Venemaa, Läti ja Saksamaa sõjaväelane (1878–1958) *[[Štefan Banič]], slovaki leiutaja (1870–1941) *[[Donatas Banionis]], leedu näitleja (1924–2014) *[[Iain Banks]], šoti ulmekirjanik (1954–2013) *[[Jonathan Banks]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Joseph Banks]], inglise loodusteadlane, botaanik (1743–1820) *[[Tyra Banks]], USA modell (1973–) *[[Banksy]], inglise grafitikunstnik *[[Stephen Bann]], inglise kunstiajaloolane (1942–) *[[Barry Bannan]], šoti jalgpallur (1989–) *[[Benjamin Banneker]], afroameeriklasest iseõppinud matemaatik, astronoom, almanahhide koostaja ja kirjanik (1731–1806) *[[Tomas Bannerhed]], rootsi kirjanik (1966–) *[[Roger Bannister]], Suurbritannia neuroloog ja jooksja (1929–2018) *[[Pridi Banomyong]], Tai poliitik (1900–1983) *[[Mario Banožić]], Horvaatia poliitik (1979–) *[[Frederick Banting]], Kanada arst, teadlane ja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat (1891–1941) *[[John Banville]], iiri kirjanik (1945–) *[[Théodore de Banville]], prantsuse luuletaja, dramaturg ja draamakriitik (1823–1891) ==Bao== *[[Bao Xishun]], hiina karjus, maailma pikim mees (1951–) ==Bap== *[[Léo Baptistão]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija (1995–) ==Bar== *[[Christian von Bar]], saksa õigusteadlane (1952–) *[[Hanon Barabaner]], Eesti energeetik (1933–2022) *[[Serhi Baranov]], Ukraina sõjaväelane (1981–) *[[Veera Baranova]], Eesti kolmikhüppaja (1984–) *[[Marika Barabanštšikova]], eesti näitleja (1972–) *[[Silvi Baradinskas]], eesti muusikapedagoog (1941–) *[[Tullio Baraglia]], itaalia sõudja (1934–2017) *[[Issidor Barahhov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1898–1938) *[[Ehud Barak]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1942–) *[[Giorgi Baramidze]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Juda Baran]], Eesti arst (1908–1987) *[[Antanas Baranauskas]], leedu poeet, matemaatik ja katoliku vaimulik (1835–1902) *[[Izaskun Bilbao Barandica]], baski päritolu Hispaania poliitik (1961–) *[[Peeter Baranin]], Eesti poliitik (1882–1966) *[[Volodõmõr Baranjuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Eduard von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1811–1884) *[[Konstantin von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane (1859–1936) *[[Nikita Baranov]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Vassõl Baranov]], ukraina jalgpallur (1979–) *[[Natalja Baranova]], vene suusataja (1975–) *[[Robert Bárány]], austria kõrvakirurg ja füsioloog (1876–1936) *[[Jevgeni Baratõnski]], vene luuletaja (1800–1844) *[[Kosta Barbarouses]], Uus-Meremaa jalgpallur (1990–) *[[Pierre Barbaud]], prantsuse helilooja, muusikateadlane ja programmeerija (1911–1990) *[[Marcel Barbeau]], Kanada kunstnik (1925–2016) *[[Arlindo Barbeitos]], Angola luuletaja (1940–2021) *[[Eunice Barber]], prantsuse kergejõustiklane (1974–) *[[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja (1991–) *[[Me'Lisa Barber]], USA kergejõustiklane (1980–) *[[Samuel Barber]], USA helilooja (1910–1981) *[[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (1994–2024) *[[Shirley Barber]], Briti lastekirjanik ja illustraator (1935–2023) *[[Joseph Barbera]], USA animaator (1911–2006) *[[Carlo Barberini]], Itaalia kardinal (1630–1704) *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik (1969–) *[[Klaus Barbie]], Saksamaa riigiametnik (1913–1991) *[[Guy Barbier]], prantsuse roomakatoliku vaimulik (1921–2011) *[[Francisco Asenjo Barbieri]], hispaania helilooja ja muusikateadlane (1823–1894) *[[Marcello Barbieri]], itaalia bioloog (1940–) *[[Tony Barbieri]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Leanne Barbo]], eesti muusik (1981–) *[[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Lydia Barbot de Marny]], Eesti maletaja, maletreener ja mehaanikainsener (1930–2021) *[[Florin-Ionuț Barbu]], Rumeenia poliitik ja majandusteadlane (1980–) *[[Natalia Barbu]], Moldova laulja (1979–) *[[Henri Barbusse]], prantsuse kirjanik (1873–1935) *[[Antanas Barčas]], leedu näitleja (1928–1990) *[[David ja Frederick Barclay]], inglise ärimehed (1934–) *[[Edwin Barclay]], Libeeria president (1882–1955) *[[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Michael Andreas Barclay de Tolly]], Venemaa väejuht (1761–1818) *[[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur (1999–) *[[Virgilio Barco Vargas]], Colombia poliitik (1921–1997) *[[Fricis Bārda]], läti õpetaja ja luuletaja (1880–1919) *[[Olaf Barda]], norra maletaja (1909–1971) *[[Anders Bardal]], norra suusahüppaja (1982–) *[[James Bardeen]], ameerika füüsik (1939–) *[[John Bardeen]], USA füüsik ja elektriinsener (1908–1991) *[[William Bardeen]], ameerika füüsik (1941–2025) *[[Maciej Bardel]], Poola sõjaväelane (1895–1975) *[[Bardesanes]], gnostik (154–222) *[[Rolf von Bardewisch]], Bremeni komtuur (suri 1531) *[[Frang Bardhi]], albaania vaimulik, leksikograaf ja ajaloolane (1606–1643) *[[Sándor István Bárdosi]], ungari maadleja (1977–) *[[Brigitte Bardot]], prantsuse näitleja, modell, laulja ja loomaõiguste eest võitleja (1934–2025) *[[Dino Bardot]], šoti muusik (1971–) *[[Arnfinn Bårdsen]], Norra jurist (1966–) *[[Evgeny Bareev]], Kanada maletaja (1966–) *[[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja (2000–) *[[Cándido Bareiro]] (1833–1880) *[[Willem Barents]], hollandi meresõitja (suri 1597) *[[Owen Barfield]], inglise filosoof ja kirjanik (1898–1997) *[[Andrea Bargnani]], itaalia korvpallur (1985–) *[[Alessandro Baricco]], itaalia kirjanik ja režissöör (1958–) *[[Stefano Barigazzi]], itaalia muusik (1996–) *[[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Dmitri Barinov]], vene jalgpallur (1996–) *[[Borna Barišić]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Bark]], Liivimaa põllumees (1807–1871) *[[Jaanus Barkala]], Eesti omavalitsuspoliitik ja kaitseliitlane (1973–) *[[Anzori Barkalaja]], Eesti folklorist (1968–) *[[Bob Barker]], USA telesaatejuht (1923–2023) *[[Brandon Barker]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Matt Barker]], eesti kirjanik (1979–) *[[Travis Barker]], USA muusik (1975–) *[[Charles Glover Barkla]], Briti füüsik (1877–1944) *[[Alben W. Barkley]], USA poliitik (1877–1956) *[[Ross Barkley]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Aleksandr Barkov]], vene jäähokimängija ja treener (1965–) *[[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], vene päritolu jäähokimängija ja treener (1995–) *[[Leonid Barkov]], Nõukogude riigiametnik (1928–?) *[[Marin Barleti]], albaania ajaloolane (suri 1512 või 1513) *[[Katarina Barley]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Vladimir Barmin]], vene kosmosetehnikakonstruktor (1909–1993) *[[Christiaan Barnard]], Lõuna-Aafrika Vabariigi südamekirurg (1922–2001) *[[Edward Emerson Barnard]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1857–1923) *[[Ashley Barnes]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Djuna Barnes]], USA modernistlik kirjanik ja ajakirjanik (1892–1982) *[[Julian Barnes]], inglise kirjanik (1946–) *[[Randy Barnes]], USA kergejõustiklane (1966–) *[[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur (1985–) *[[Barnim IX]], Pommeri hertsog (1501–1573) *[[P. T. Barnum]], Ameerika Ühendriikide ärimees ja tsirkuseartist (1810–1891) *[[Pío Baroja]], hispaania kirjanik (1872–1956) *[[Hassan Barojev]], osseedi päritolu Venemaa maadleja (1982–) *[[Sacha Baron Cohen]], inglise näitleja (1971–) *[[Simon Baron-Cohen]], Suurbritannia psühholoog (1958–) *[[Cesare Baronio]], kardinal, kirikuajaloolane (1538–1607) *[[Krišjānis Barons]], läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane (1835–1923) *[[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur (1981–) *[[Antonio Barragán]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Luis Barranzuela]], Peruu poliitik ja jurist (1962–) *[[Jean Barraqué]], prantsuse helilooja (1928–1973) *[[Romain Barras]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1980–) *[[John Barrasso]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija (1965–) *[[Adriana Barraza]], Mehhiko filminäitleja (1956–) *[[Laureà Barrau i Buñol]], katalaani päritolu Hispaania maalikunstnik (1863–1957) *[[Jean-Louis Barrault]], prantsuse näitleja ja lavastaja (1910–1994) *[[Maxamed Siyaad Barre]], Somaalia poliitik (1919–1995) *[[Álvaro Barreal]], Argentina jalgpallur (2000–) *[[Louis Vallet de Barres]], keeleteadlane (1768–1825) *[[Leonardo Argüello Barreto]], Nicaragua president (1875–1847) *[[Barbara Barrett]], Ameerika Ühendriikide ärinaine, advokaat, diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Natasha Barrett]], briti helilooja ja elektroakustika muusikakunsti esitaja (1972–) *[[Samuel Barrett]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1879–1965) *[[Syd Barrett]], briti muusik (1946–2006) *[[Rubens Barrichello]], Brasiilia autovõidusõitja (1952–) *[[J. M. Barrie]], šoti kirjanik (1860–1937) *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Claudio Barrientos]], Tšiili poksija (1936–1982) *[[Arturo Barrios]], Mehhiko kergejõustiklane (1963–) *[[Lucas Barrios]], Paraguay jalgpallur (1984–) *[[Wílmar Barrios]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Yarelys Barrios]], Kuuba kettaheitja (1983–) *[[Kayla Barron]], Ameerika Ühendriikide mereväelane, insener ja NASA astronaut (1987–) *[[José Manuel Durão Barroso]], Portugali ja Euroopa Liidu poliitik (1956–) *[[Jacques Barrot]], Prantsusmaa poliitik (1934–2014) *[[Jean-Noël Barrot]], Prantsusmaa majandusteadlane ja poliitik (1983–) *[[Adama Barrow]], Gambia poliitik ja kinnisvaraarendaja (1965–) *[[Dean Barrow]], Belize'i poliitik (1951–) *[[John D. Barrow]], Briti füüsik, matemaatik ja teaduskirjanik (1952–2020) *[[Musa Barrow]], Gambia jalgpallur (1998–) *[[Gareth Barry]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Drew Barrymore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Eugenio Barsanti]], Itaalia presbüter, insener ja leidur (1821–1864) *[[Uwe Barschel]], Saksa poliitik (1944–1987) *[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], Katari kõrgushüppaja (1991–) *[[Maks Barskihh]], Ukraina laulja (1990–) *[[Andrea Barzagli]], itaalia jalgpallur (1981–) *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Mesûd Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1946–) *[[Nêçîrvan Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1966–) *[[Juris Bārzdiņš]], Läti poliitik (1966–) *[[Netta Barzilai]], Iisraeli laulja (1993–) *[[Ina Marija Bartaitė]], leedu filminäitleja (1996–2021) *[[Yael Bartana]], Iisraeli videokunstnik (1970–) *[[Šarūnas Bartas]], leedu filmirežissöör (1964–) *[[Aleksandrs Bartaševičs]], Läti poliitik ja majandustegelane (1965–) *[[Jolanta Bartczak]], Poola kaugushüppaja (1964–) *[[Marta Bartel]], poola maletaja (1988–) *[[Mateusz Bartel]], poola maletaja (1985–) *[[Julius Bartels]], Eesti sõjaväelane (1883–1944) *[[Heinrich Barth]], saksa Aafrika-uurija, geograaf, arheoloog ja filoloog (1821–1865) *[[Jessica Barth]], USA filminäitleja (1970–) *[[Karl Barth]], Šveitsi teoloog (1886–1968) *[[Joseph Barthel]], Luksemburgi keskmaajooksja ja poliitik (1927–1992) *[[Roland Barthes]], prantsuse kirjanduskriitik (1915–1980) *[[Fabien Barthez]], Prantsusmaa jalgpallur (1971–) *[[Bartholomeos I]], Konstantinoopoli patriarh (1940–) *[[George Bartholomew]], USA leiutaja *[[George A. Bartholomew]], USA bioloog (1919–2006) *[[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf (1968–) *[[Frederic Bartlett]], Briti psühholoog (1886–1969) *[[Kyle Bartley]], Inglismaa jalgpallur (1991–) *[[Friedrich Gottlieb Bartling]], saksa botaanik (1798–1875) *[[Béla Bartók]], ungari helilooja (1881–1945) *[[Tianna Bartoletta]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[Marion Bartoli]], Prantsusmaa tennisist (1984–) *[[Bartolo da Sassoferrato]], itaalia õigusteadlane (1313–1357) *[[Evarist Bartolo]], Malta poliitik (1952–) *[[Bartolomeus]], Jeesuse jünger *[[Alberto Barton]], Peruu arst ja mikrobioloog (1870–1950) *[[Tuulikki Bartosik]], eesti akordionist (1976–) *[[Władysław Bartoszewski]], poola ajaloolane, ajakirjanik ja poliitik (1922–2015) *[[Ivan Bartoš]], Tšehhi poliitik (1980–) *[[Patrik Bartošák]], tšehhi jäähokimängija (1993–) *[[Karl-Heinz Bartsch]], saksa põllumajandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane (1923–2003) *[[Susanne Bartsch]], Šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja ürituste korraldaja (1951–) *[[Jaume Bartumeu]], Andorra poliitik (1954–) *[[Nikola Bartůšek]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Ashleigh Barty]], Austraalia tennisist (1996–) *[[Aleksandr Barulin]], vene keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) *[[Sergei Baruzdin]], vene kirjanik (1926–1991) *[[Aleksandr Barõkin]], vene laulja (1952–2011) *[[Aleksandr Barõšnikov]], Vene arhitekt, insener ja ühiskonnategelane (1877–1924) *[[Andri Barõšpolets]], ukraina maletaja (1991–) *[[Anton de Bary]], saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloog (1831–1888) ==Bas== *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]], Sudaani poliitik (1944–) *[[Matsuo Bashō]], jaapani luuletaja (1644–1694) *[[Jorge Basadre]], Peruu ajaloolane (1903–1980) *[[Heinrich Basedow]], Kuramaa piiskop (suri 1623) *[[Edgar Basel]], Saksamaa poksija (1930–1977) *[[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (1938–2026) *[[Traian Băsescu]], Rumeenia poliitik (1951–) *[[Count Basie]], USA muusik (1904–1984) *[[Aleksandr Basihhin]], Eesti balletisolist ja tantsupedagoog (1949–2010) *[[Eugenia Basilewsky]], eestirootsi päritoluga joogaõpetaja (1917–2006) *[[Ángelos Basinás]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Kim Basinger]], USA näitleja ja endine modell (1953–) *[[Eino Baskin]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2015) *[[Roman Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (1954–2018) *[[Marianne Basler]], Šveitsi päritolu Prantsusmaa näitleja (1964–) *[[Michael Basman]], inglise maletaja ja maleliteraat (1946–2022) *[[Aleksei Basmanov]], Moskva tsaaririigi väejuht (1571–) *[[Veniamin Basner]], Venemaa helilooja (1925–1996) *[[Jean-Michel Basquiat]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1960–1988) *[[Šamil Bassajev]], tšetšeeni välikomandör (1965–2006) *[[Paul Bassen-Spiller]], Eesti sõjaväelane (1892–1962) *[[Joshua Bassett]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (2000–) *[[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur (1999–) *[[Shirley Bassey]], Walesi laulja (1937–) *[[Basshunter]], rootsi muusik (1984–) *[[Marta Bassino]], itaalia mäesuusataja (1996–) *[[Trevor Bassitt]], USA jooksja (1998–) *[[Bonnie Bassler]], ameerika mikrobioloog (1962–) *[[Nikolai Bassov]], vene füüsik *[[Vitali Bassõgõsov]], Sahha riigitegelane (1946–) *[[Lana Bastašić]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1986–) *[[Marco van Basten]], Hollandi jalgpallur-treener (1964–) *[[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur (1999–) *[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]], Norra sõjaväelane (1964–) *[[Jyoti Basu]], India poliitik (1914–2010) *[[Samit Basu]], India kirjanik (1979–) ==Baš== *[[Georgi Bašarin]], jakuudi ajaloolane (1912–1992) *[[Pjotr Bašilov]], Venemaa riigitegelane (1857–1919) *[[Viktoria Baškite]], Eesti maletaja (1985–) ==Baz== *[[Frédéric Bazille]], prantsuse impressionistlik maalikunstnik (1841–1870) *[[Maksim Bazjukin]], vene jalgpallur (1983–) *[[Achraf Baznani]], Maroko kunstnik, lavastaja ja fotograaf (1979–) ==Baž== *[[Boriss Bažanov]], Nõukogude parteitegelane (1900–?) ==Bat== *[[Georges Bataille]], prantsuse kirjanik (1897–1962) *[[Jacques Bataille]], Prantsusmaa poksija (1929–) *[[Aleksei Batalov]], vene filminäitleja (1928–2017) *[[Sühbaatarõn Batbold]], Mongoolia poliitik (1963–) *[[Franka Batelić]], horvaadi laulja (1992–) *[[Jason Bateman]], USA filminäitleja (1969–) *[[Kathy Bates]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1948–) *[[Paddy Roy Bates]], Sealandi vürst *[[Gregory Bateson]], inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik (1904–1980) *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[András Báthory]], Transilvaania vürst (1566–1599) *[[Stefan Bathory]], Transilvaania vürst ja Poola kuningas (1533–1586) *[[Adílson Batista]], Brasiilia jalgpallur (1968–) *[[Fulgencio Batista]], Kuuba riigitegelane ja sõjaväelane (1901–1973) *[[Gabriel Batistuta]], endine Argentina jalgpallur (1969–) *[[Konstantin Batjuškov]], vene luuletaja (1787–1855) *[[Gerard Batliner]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1928–) *[[Jorge Batlle]], Uruguay poliitik (1927–2016) *[[Džambõn Batmönh]], Mongoolia poliitik (1926–1997) *[[Oskars Batņa]], läti jäähokimängija (1995–) *[[Nino Batsiašvili]], gruusia maletaja (1987–) *[[Moonika Batrakova]], Eesti munitsipaalametnik (1983–) *[[August Batsch]], saksa botaanik (1761–1802) *[[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Franco Battiato]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja filmilavastaja (1945–2021) *[[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja (2000–) *[[Tüvšintögsijn Battšimeg]], mongoli maletaja (1986–) *[[Haltmaagijn Battulga]], Mongoolia poliitik ja sambomaadleja (1963–) *[[Batu-khaan]], mongoli valitseja (suri 1255) *[[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik (1936–2019) *[[Jelena Baturina]], Venemaa ettevõtja (1963–) *[[Ivans Baturins]], Läti jalgpallur (1997–) ==Bau== *[[Jean-Dominique Bauby]], prantsuse ajakirjanik (1952–1997) *[[Charles Baudelaire]], prantsuse kirjanik (1821–1867) *[[Jean Baudrillard]], prantsuse filosoof *[[Baudouin I]], belglaste kuningas (1930–1993) *[[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], poola keeleteadlane (1845–1929) *[[Carl Daniel Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Edit Bauer]], ungari rahvusest Slovakkia poliitik (1946–) *[[Eduard August Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Ervin Bauer]], Ungari bioloogiateoreetik (1890–1938) *[[Felice Bauer]], Franz Kafka kihlatu (1887–1960) *[[Gustav Bauer]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik (1870–1944) *[[Heinrich Bauer]], Eesti haridustegelane (1874–1927) *[[Johannes Bauer]], Eesti diplomaat (1884–?) *[[John Bauer]], rootsi kunstnik (1882–1918) *[[Lukáš Bauer]], tšehhi suusataja (1977–) *[[Martin Bauer]], Šveitsi päritolu Briti psühholoog *[[Otto Bauer]], Austria poliitik (1881–1938) *[[Rudolf Bauer]], Ungari kergejõustiklane (1879–1932) *[[Rudolph Felix Bauer]], saksa sõjaväelane (1667–1717) *[[Viola Bauer]], saksa murdmaasuusataja (1976–) *[[Walter Bauer]], saksa kirjanik (1904–1976) *[[Wilhelm Bauer]], saksa insener, allveelaevanduse pioneere (1822–1875) *[[Michael Bauerfeind]], Tartu toomdekaan 15. ja 16. sajandil *[[Mary Bauermeister]], saksa kunstnik (1934–2023) *[[Sanja Bauk]], Montenegro mereteadlane (1972–) *[[Jamie Baulch]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[Oskar Baum]], juudi rahvusest saksakeelne kirjanik (1883–1941) *[[Herma Bauma]], Austria odaviskaja ja käsipallur (1915–2003) *[[Andres Bauman]], eesti internetipioneer (1964–) *[[Peter-Eduard Bauman]], Eesti sõjaväelane (1874–1942) *[[Ruts Bauman]], eesti näitleja (1892–1960) *[[Zygmunt Bauman]], sotsioloog (1925–2017) *[[Biruta Baumane]], läti maalikunstnik (1922–2017) *[[Kārlis Baumanis]], läti helilooja (1835–1905) *[[Kārlis Baumanis (skulptor)|Kārlis Baumanis]], läti skulptor, graafik ja kunstiajaloo uurija (1916–2011) *[[Aleksander Ludwig Baumann]], Eesti vaimulik (1799–1844) *[[Christian Ehrenfried Baumann]], Eesti vaimulik (?–1755) *[[Edith Baumann]], Saksa DV riigitegelane (1909–1973) *[[Frank Baumann]], saksa jalgpallur (1975–) *[[Georg Baumann]], eesti maadleja (1892–?) *[[Johann Baumann]], Lihula kullassepp *[[Oliver Baumann]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Riho Baumann]], eesti kultuuritegelane (1952–) *[[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja (1986–) *[[Andri Baumeister]], ukraina filosoof ja filosoofia populariseerija (1970–) *[[Aare Baumer]], eesti leiutaja, teaduse populariseerija ja mitteformaalse hariduse edendaja (1959–) *[[Alexander Gottlieb Baumgarten]], saksa filosoof (1714–1762) *[[Julian Baumgartlinger]], austria jalgpallur (1988–) *[[Bruce Baumgartner]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1960–) *[[Felix Baumgartner]], Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane (1969–2025) *[[Joachim Baumgarten]], Rootsi sõjaväelane ja Sooniste mõisa valdaja (1632–1690) *[[Zsolt Baumgartner]], ungari autovõidusõitja (1981–) *[[Ernst Bauming]], Eesti sõjaväelane (1905–1975) *[[Alexander Baumjohann]], Saksamaa jalgpallur (1987–) *[[Laura Baumverk]], eesti näitleja (1948–) *[[Friedrich Baumühl]], Haapsalu raehärra (surnud 1710) *[[Hilmar Baunsgaard]], Taani poliitik (1920–1989) *[[Ferdinand Christian Baur]], saksa teoloog (1792–1860) *[[Gracia Baur]], saksa laulja (1982–) *[[Michael Baur]], Austria endine jalgpallur (1969–) *[[Pina Bausch]], saksa koreograaf, tantsija ja ballettmeister (1940–2009) *[[Vladlen Baušev]], Venemaa endine jalgpallur (1967–) ==Bav== *[[Maurice Bavaud]], Šveitsi teoloogiaüliõpilane (1916–1941) *[[Florence Baverel-Robert]], prantsuse laskesuusataja (1974–) ==Baw== *[[David Bawden]], vastupaavst ("Michael I") (1959–2022) ==Bax== *[[Arnold Bax]], inglise helilooja (1883–1953) *[[Martin Baxa]], Tšehhi poliitik (1975–) ==Bay== *[[Michael Bay]], USA filmirežissöör ja -produtsent (1965–) *[[Celâl Bayar]], Türgi poliitik (1883–1986) *[[Hippolyte Bayard]], prantsuse fotograaf (1801–1887) *[[Shohreh Bayat]], iraani maletaja ja malekohtunik (1987–) *[[Thomas Bayes]], Briti matemaatik ja teoloog (1702–1761) *[[Bayezid I]], Türgi sultan (1354–1403) *[[Bayezid II]], Türgi sultan (1447–1512) *[[Ibrahim Baylan]], Türgi päritolu Rootsi poliitik (1970–) *[[Pierre Bayle]], prantsuse filosoof (1647–1706) *[[Jaime Bayly]], Peruu kirjanik, saatejuht ja ajakirjanik (1965–) *[[Mohamed Bayo]], Guinea jalgpallur (1998–) *[[Zebedayo Bayo]], Tansaania pikamaajooksja (1976–) *[[Mithat Bayrak]], Türgi maadleja (1929–2014) *[[Ceyhun Bayramov]], Aserbaidžaani majandusteadlane ja jurist (1973–) *[[François Bayrou]], Prantsusmaa poliitik (1951–) *[[Umut Baysan]], filosoof [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ba, Biograafiad]] mpd9nvqu1q0k9fsl16xiercuymkmtim 7152074 7151875 2026-05-12T10:13:08Z Velirand 67997 /* Bal */ 7152074 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ba)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ba". ==Ba== *[[Demba Ba]], Senegali jalgpallur (1985–) *[[Ibrahim Ba]], Prantsusmaa jalgpallur (1973–) *[[Ba Jin]], hiina kirjanik (1904–2005) *[[Mariama Bâ]], Senegali naiskirjanik (1929–1981) ==Baa== *[[Walter Baade]], astronoom (1893–1960) *[[Baal I]], Tüürose kuningas (suri 660 eKr) *[[Baal-Eser II]], Tüürose kuningas (suri 829 eKr) *[[Albert Cornelis Baantjer]], hollandi kirjanik (1923–2010) *[[Karl August Baars]], Eesti poliitik ning majandus- ja ajakirjandustegelane (1875–1942) ==Bab== *[[Corneliu Baba]], rumeenia kunstnik (1906–1997) *[[Noriko Baba]], Jaapani jalgpallur (1977–) *[[Bābā Tāhir]], pärsia luuletaja (11. sajand) *[[Arno Babadžanjan]], armeenia helilooja (1921–1983) *[[Hamazasp Babadžanjan]], Nõukogude sõjaväelane (1906–1977) *[[Jatim Babadžanov]], usbeki lavastaja ja näitleja (1904–1956) *[[Roman Babajan]], Venemaa ajakirjanik, propagandist (1967–) *[[Bahtijar Babajev]], usbeki kunstnik (1937–) *[[Rassim Babajev]], aserbaidžaani kunstnik (1927–) *[[Inga Babakova]], Ukraina kergejõustiklane (1967–) *[[Ömürbek Babanov]], Kõrgõzstani poliitik (1970–) *[[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsioonitegelane (1963–) *[[Nikolai Babasjuk]], vene maalikunstnik ja pedagoog (1914–1983) *[[George Fletcher Babb]], ameerika arhitekt (1835–1915) *[[Charles Babbage]], inglise matemaatik, filosoof ja leiutaja (1791–1871) *[[Irving Babbitt]], USA esteetik ja kirjanduskriitik (1865–1933) *[[Milton Babbitt]], USA helilooja, muusikateoreetik ja pedagoog (1916–2011) *[[Issaak Babel]], juudi rahvusest vene kirjanik (1894–1940) *[[Ryan Babel]], Hollandi jalgpallur (1986–) *[[Héctor Babẹnco]], Brasiilia filmilavastaja (1946–) *[[Sergei Babenko]], Eesti korvpallur (1961–) *[[Alonzo Babers]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Gracchus Babeuf]], prantsuse revolutsionäär ja ajakirjanik (1760–1797) *[[Milan Babić]], Horvaatia serblasest poliitik (1956–2006) *[[Ivan Babikov]], vene päritolu Kanada suusataja (1980–) *[[Jean Babilée]], prantsuse tantsija, koreograaf ja näitleja (1923) *[[Anthony Babington]], Inglise vandenõulane (1561–86) *[[Joseph Babịnski]], Poola päritolu Prantsuse neuroloog (1857–1932) *[[Andrej Babiš]], Tšehhi poliitik (1954–) *[[Mihály Babits]], üngari kirjanik, esseist ja tõlkija (1883–1941) *[[Kirka Babitzin]], soome laulja (1950–2007) *[[Erika Babjak]], ukraina päritolu Eesti näitleja (1997–) *[[Bronius Babkauskas]], leedu näitleja (1921–1975) *[[Géla Babluani]], gruusia filmirežissöör (1979–) *[[Babrios]], Kreeka valmikirjanik *[[Alice Babs]], Rootsi laulja ja näitleja (1924–2014) *[[Roger Babson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, majandusteadlane, äriteoreetik ja leiutaja (1875–1967) *[[Arkadi Babtšenko]], vene sõjaajakirjanik (1977–) *[[Monica Babuc]], Moldova poliitik ja ajaloolane (1964–) *[[Zahīr ad-Dīn Muḩammad Bābur]], Kesk-Aasia päritolu valitseja ja väejuht, Moguli riigi rajaja (1483–1530) *[[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik Venemaal (1983–2009) ==Bac== *[[Lauren Bacall]], USA näitleja (1924–2014) *[[Riccardo Bacchelli]], Itaalia kirjanik (1891–1985) *[[Grażyna Bacewicz]], Leedu päritolu Poola helilooja ja viiuldaja (1909–1969) *[[Aino Bach]], eesti graafik (1901–1980) *[[August Bach]], saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1897–1966) *[[Carl Philipp Emanuel Bach]], saksa helilooja (1714–1788) *[[Christoph Bach]], Saksa barokkmuusik (1613–1661) *[[Gottfried Heinrich Bach]], saksa klavessiinimängija (1724–1763) *[[Erich von dem Bach]], Saksamaa sõjaväelane (1899–1972) *[[Eugen Bach]], Eesti karikaturist ja raamatute illustreerija (1910-???) *[[Jim Bach]], eesti vandeadvokaat (1969–) *[[Johann Ambrosius Bach]], saksa helilooja (1645–1695) *[[Johann Christian Bach]], saksa helilooja (1735–1782) *[[Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1642–1703) *[[Johann Christoph Bach (1645–93)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1645–1693) *[[Johann Christoph Bach (1671–1721)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1671–1721) *[[Johann Christoph Friedrich Bach]], saksa helilooja (1732–1795) *[[Johann Sebastian Bach]], saksa helilooja (1685–1750) *[[Thomas Bach]], saksa jurist ja vehkleja (1953–) *[[Veit Bach]], Johann Sebastian Bachi sõnade järgi Bachide suguvõsa rajaja (umbes 1550 – enne 1578 või 1619) *[[Wilhelm Friedemann Bach]], saksa helilooja ja organist (1710–1784) *[[Burt Bacharach]], Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja (1928–) *[[Ahti Bachblum]], eesti pianist ja vaimulik (1976–2026) *[[Eugen Bachblum]], eesti õpetaja (1921–1994) *[[Irfan Bachdim]], Indoneesia jalgpallur (1988–) *[[Otto Bache]], taani maalikunstnik (1839–1927) *[[Gaston Bachelard]], Prantsuse filosoof (1884–1962) *[[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik (1951–) *[[Irving Bacheller]], USA kirjanik ja ajakirjanik (1859–1950) *[[Jochen Bachfeld]], saksa poksija (1952–2026) *[[Fouad Bachirou]], Komooride jalgpallur (1990–) *[[Adam Bachmann]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja tõlkija (1890–1966) *[[August Bachmann]], Eesti harrastusnäitleja ja -lavastaja (1897–1923) *[[Ingeborg Bachmann]], Austria kirjanik (1926–73) *[[Josef Bachmann]], saksa tööline ja kurjategija (1944–1970) *[[Jüri Bachmann]], eesti koorijuht (1880–1937) *[[Karin Bachmann]], eesti maastikuarhitekt (1976–) *[[Ketlin Bachmann]], eesti moekunstnik (1974–) *[[Rudolf Bachmann]], eesti kaitsepolitseinik (1888–1942) *[[Talis Bachmann]], eesti psühholoog (1950–) *[[Tõnu Bachmann]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1942–) *[[Diana Baciu]], Moldova maletaja (1974–) *[[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (1939–2024) *[[Hans Backe]], rootsi jalgpallitreener (1952–) *[[Herbert Backe]], Saksa poliitik (1896–1947) *[[Harriet Backer]], norra maalikunstnik (1845–1932) *[[David Backes]], Ameerika Ühendriikides jäähokimängija (1984–) *[[Helge Backlund]], rootsi päritolu Venemaa geoloog (1878–1958) *[[Johan Backlund]], rootsi päritolu Venemaa astronoom (1846–1916) *[[Mikael Backlund]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Mia Backman]], Soome näitleja ja lavastaja (1877–1958) *[[John Backus]], USA infotehnoloog (1924–2007) *[[Francis Bacon]], inglise filosoof ja riigimees (1561–1626) *[[Francis Bacon (kunstnik)|Francis Bacon]], iiri päritolu Inglise maalikunstnik (1909–92) *[[Henry Bacon]], ameerika arhitekt (1866–1924) *[[Lloyd Bacon]], USA filmirežissöör (1890–1955) *[[Nicholas Bacon]], inglise riigimees (1509–1579) *[[Reginald Bacon]], Suurbritannia mereväelane (1863–1947) *[[Roger Bacon]], skolastik (1214–1294) *[[George Bacovia]], Rumeenia luuletaja (1881–1957) *[[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja (1983–) *[[Péter Bacsó]], Ungari filmilavastaja ja stsenarist (1928–2009) ==Bad== *[[Bad Azz]], USA räppar (1975–2019) *[[Tibor Badari]], ungari poksija ning poksitreener ja -tegelane (1948–2014) *[[Tekla Badarzewska]], poola helilooja (suri 1861) *[[Milan Badelj]], Horvaatia jalgpallur (1989–) *[[Robert Baden-Powell]], Suurbritannia sõjaväelane (1857–1941) *[[Heinrich Badendick]], Nõmme alevivanem (1855–1919) *[[Karl Johann Wilhelm Badendick]], sõjaväelane *[[Kemi Badenoch]], Suurbritannia poliitik (1980–) *[[Laurence Badie]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1928–2024) *[[Nina Badrić]], horvaadi laulja (1972–) *[[Henk Badings]], Hollandi helilooja (1907–1987) *[[Alain Badiou]], prantsuse filosoof (1937–) *[[Luca Badoer]], itaalia võidusõitja (1971–) *[[Pietro Badoglio]], Itaalia sõjaväelane ja poliitik (1871–1956) * [[Ljuza Badretdinova]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik (1965–) *[[Holger Badstuber]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Erykah Badu]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent, näitlejanna ja aktivist (1971–) ==Bae== *[[Leo Baeck]], juudi rabi ja mõtleja (1873–1956) *[[Leo Baekeland]], Belgia-USA keemik ja leidur (1863–1944) *[[Alexander Baer]], Eesti kirjanduse tõlkija (1925–) *[[Alexander Andreas Ernst von Baer]], Eestimaa maanõunik (1826–1914) *[[Eugen Baer]], USA semiootik (1937–) *[[Karl Ernst von Baer]], baltisaksa loodusteadlane (1792–1876) *[[Karl Julius Friedrich von Baer]], eelmise poeg *[[Katarina Baer]], baltisaksa-soome päritolu soome ajakirjanik (1969–) *[[Magnus Johann von Baer]], baltisaksa poliitik (1765–1825) *[[Annalena Baerbock]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Javier Báez]], Puerto Rico pesapallur (1992–) *[[Joan Baez]], USA muusik (1941–) *[[Richart Báez]], endine Paraguay jalgpallur (1973–) *[[Adolf von Baeyer]], Saksa keemik (1835–1917) ==Baf== *[[William Baffin]] (1584–1622), inglise meresõitja ja maadeavastaja ==Bag== *[[Natsagiyn Bagabandi]], Mongoolia poliitik (1950–) *[[Chätrin Bagala]], Nõukogude Eesti filminäitleja, rahvuselt eesti-ungarlane (1967-2012) *[[Tatjana Baganova]], Venemaa tantsija, koreograaf, lavastaja ja teatrijuht (1968–) *[[Sergei Bagapš]], Abhaasia poliitik (1949–2011) *[[Jean-Baptiste Bagaza]], Burundi poliitik (1946–2016) *[[Artur Bagdassarov]], vene tsirkuseartist (dresseerija) (1978–) *[[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat (1963–2021) *[[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (1938–2024) *[[Walter Bagehot]], Briti ajakirjanik, majandustegelane ja esseist (1826–1877) *[[Jakob Bagge]], Norra aadlisuguvõsast pärit Rootsi mereväelane (1502–1577) *[[Nils Hansson Bagge]], Rootsi riigitegelane (surn. 1645) *[[Nikolai von Baggehufvudt]], Eesti advokaat (1872–1939) *[[Boris Björn Bagger]], Saksamaa kitarrist ja muusikateadlane (1955–2024) *[[Jens Immanuel Baggesen]], taani kirjanik (1764–1826) *[[Roberto Baggio]], itaalia jalgpallur (1967–) *[[Ned de Baggo]], fotograaf (1904–?) *[[Peter von Bagh]], Soome filmilavastaja ja -kriitik (1943–2014) *[[Karim Bagheri]], endine Iraani jalgpallur (1974–) *[[Maria Baghramian]], Iraani armeenia päritolu Iirimaa filosoof (1954–) *[[Camilla Baginskaite]], ameerika maletaja (1967–) *[[Krzysztof Bagiński]], poola skulptor ja multimeediakunstnik (1989–) *[[Rıfat Bağırov]], aserbaidžaani maletaja (1979–) *[[Vladimirs Bagirovs]], Läti maletaja (1936–2000) *[[Egemen Bağiş]], Türgi poliitik (1970–) *[[Benjamin Bagley]], USA filosoof *[[Giovanni Baglione]], itaalia maalikunstnik ja kirjanik (u. 1566–1643) *[[Angelo Bagnasco]], Genova peapiiskop (1943–) *[[Vernel Bagneris]], USA näitleja, tantsija ja lavastaja (1949–) *[[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane (1968–) *[[Dominique Bagouet]], prantsuse tantsija ja koreograaf (1951–92) *[[Ivan Bagramjạn]], armeenia päritolu NSV Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Hrant Bagratjan]], Armeenia poliitik ja majandusteadlane (1958–) *[[Ivan Bagrjanov]], Bulgaaria poliitik (1891–1945) *[[Eduard Bagritski]], Vene luuletaja (1895–1934) ==Bah== *[[Alexander Bah]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Alice Bah Kuhnke]], Rootsi poliitik (1971–) *[[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja (1995–) *[[Baha'u'llah]] *[[Adam Bahdaj]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1985) *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija (2000–) *[[Robert Henry Bahmer]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1904–1990) *[[Erkki Bahovski]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik (2000–) *[[Martin Bahovski]], eesti karateka ja laskmisinstruktor (1973–2025) *[[Mamuka Bahtadze]], Gruusia poliitik (1982–) *[[Mihhail Bahtin]], vene kirjandusteadlane ja filosoof (1895–1975) ==Bai== *[[Bai Juyi]], hiina luuletaja (772–846) *[[Nikolai Baibakov]], NSV Liidu poliitik ja majandustegelane (1911–2008) *[[Alice Bailey]], esoteerik (1880–1949) *[[David Bailey]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) *[[G. W. Bailey]], USA näitleja (1944–) *[[Halle Bailey]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (2000–) *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur (1997–) *[[Kemar Bailey-Cole]], Jamaica sprinter (1992–) *[[Eric Bailly]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) *[[Sandrine Bailly]], Prantsusmaa laskesuusataja (1979–) *[[Conrad Bain]], USA näitleja (1923–2013) *[[Gertrude Baines]], USA ülipikaealine (1894–2009) *[[Leighton Baines]], inglise jalgpallur (1984–) *[[Josaia Voreqe Bainimarama]], Fidži sõjaväelane (1954–) *[[John Logie Baird]], šoti leiutaja (1888–1946) *[[Gennadi Baišev]], jakuudi koreograaf, ballettmeister ja balletitantsija (1946–) ==Baj== *[[Fredrik Bajer]], taani kirjanik, õpetaja ja patsifist (1837–1922) *[[Gordon Bajnai]], Ungari ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Radhakant Bajpai]], karvane indialane *[[Emir Bajrami]], Rootsi jalgpallur (1988–) *[[Edil Bajsalov]], Kõrgõzstani poliitik (1977–) *[[Andrej Bajuk]], Sloveenia pankur ja poliitik (1943–2011) *[[Vjatšeslav Bajuk]], Eesti kurjategija (1982–) *[[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja (1977–) ==Bak== *[[Vivi Bak]], taani näitleja ja laulja (1939–2013) *[[Maria Bakalova]], bulgaaria näitleja (1996–) *[[Chet Baker]], ameerika muusik (1929–1988) *[[George Baker]], Hollandi laulja (1944–) *[[Gilbert Baker]], ameerika kunstnik ja geiõiguste aktivist (1951–2017) *[[Ginger Baker]], inglise trummar (1939–2019) *[[James Baker]], USA poliitik (1930–) *[[Joséphine Baker]], ameerika tantsija, laulja, näitleja (1906–1975) *[[Rosebud Baker]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1985–) *[[Simon Baker]], Austraalia näitleja (1969–) *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]], Jordaania diplomaat ja poliitik (1947–2023) *[[Hilja Bakhoff]], eesti kergejõustiklane (1926–2023) *[[Tanja Bakić]], montenegro luuletaja ja tõlkija (1981–) *[[Džanõbek Bakijev]], endine Kõrgõzstani Riikliku Julgeolekuteenistuse juhataja (1958–) *[[Kurmanbek Bakijev]], Kõrgõzstani poliitik (1949–) *[[Maksim Bakijev]], Kõrgõzstani ärimees (1977–) *[[Eduard Bakis]], eesti psühholoog (1900–1970) *[[Sivert Guttorm Bakken]], Norra laskesuusataja (1998–2025) *[[Oleg Baklanov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1932–2021) *[[Níki Bakogiánni]], Kreeka kõrgushüppaja (1968–) *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija (1990–) *[[Marie Bakovská]], Tšehhoslovakkia jooksja *[[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1972–) *[[Léon Bakst]], juudi kunstnik ja stsenograaf (1866–1924) *[[Bakula Rinpoche]] (1917–2003) *[[Scott Bakula]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Mihhail Bakunin]], anarhist (1814–1876) ==Bal== *[[Mieke Bal]], hollandi kultuuriteadlane (1946–) *[[Aleksei Balabanov]], vene filmirežissöör (1959–2013) *[[Roberto Balado]], Kuuba poksija (1969–1994) *[[Mili Balakirev]], vene pianist ja helilooja (1837–1910) *[[Georgi Balakšin]], Sahha poliitik ja endine poksija (1980–) *[[George Balanchine]], koreograaf (1904–1983) *[[Serhi Balantšuk]], Ukraina jalgpallur (1975–2022) *[[Antoine Jérôme Balard]], prantsuse keemik (1802–1876) *[[Bálint Balassi]], ungari luuletaja (1554–1594) *[[Iolanda Balaş]], rumeenia kergejõustiklane (1936–2016) *[[Aleksandr Balašov]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (1770–1837) *[[Nikolai Balašov]], vene kirjandusteadlane (1919—2006) *[[Made Balbat]], eesti graafik ja illustraator (1960–) *[[Diego Balbinot]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Balbinus]], Vana-Rooma keiser (192–238) *[[Vasco Núñez de Balboa]], hispaania konkistadoor (1475–1519) *[[Nikolai Balbošin]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Fabián Balbuena]], Paraguay jalgpallur (1991–) *[[Javier Hernández Balcázar]], Mehhiko jalgpallur (1988–) *[[José María Balcázar]], Peruu poliitik ja jurist (1943–) *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija (1997–) *[[Piotr Balcerzak]], Poola sprinter (1975–) *[[Emily Greene Balch]], USA kirjanik, akadeemik, patsifist (1867–1961) *[[Zigmantas Balčytis]], Leedu majandustegelane ja poliitik (1953–) *[[Jonathan Balcombe]], USA etoloog ja teaduskirjanik (1959–) *[[August Balder]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) *[[Artur Balder]], saksa kirjanik (1974–) *[[Helmuts Balderis]], läti jäähokimängija ja treener (1952–) *[[Aleksandr Baldin]], Eesti ujuja (1984–) *[[Julio César Baldivieso]], Boliivia endine jalgpallur (1971–) *[[Chris Baldo]], Luksemburgi laulja (1943–1995) *[[Alesso Baldovinetti]], itaalia maalikunstnik (1425–1499) *[[Balduin Alnast]], Zemgale piiskop (surnud 1243) *[[Baldus de Ubaldis]], Itaalia õigusteadlane (1327–1400) *[[Alec Baldwin]], USA filminäitleja (1958–) *[[Greg Baldwin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1960–) *[[Hailey Baldwin]], Ameerika Ühendriikide modell ja televisiooniesineja (1996–) *[[James Baldwin]], afroameerika kirjanik (1924–1987) *[[James Mark Baldwin]], USA psühholoog (1861–1934) *[[Thomas Baldwin]], Briti filosoof (1947–) *[[Christian Bale]], inglise näitleja (1974–) *[[Gareth Bale]], Walesi jalgpallur (1989–) *[[Joachim Georg Balecke]], Eesti vaimulik (1634–1698) *[[Mustafa Balel]], türgi kirjanik (1945–) *[[Dietrich von der Balen]], Kursi komtuur 16. sajandil *[[Wilhelm von der Balen]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Mikel Balenziaga]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Irina Baleva]], Eesti tekstiilikunstnik *[[Michael William Balfe]], iiri helilooja (1808–1870) *[[Arthur Balfour]], Suurbritannia poliitik (1848–1930) *[[Aino Bāliņa-Karmo]], Eesti-Läti džässilaulja (1935–2023) *[[Uvis Balinskis]], Läti jäähokimängija (1996–) *[[Enid Balint]], Suurbritannia psühhoanalüütik (1903–1994) *[[Michael Balint]], Ungari päritolu psühhiaater ja psühhoanalüütik (1896–1970) *[[Alexander Baljakin]], kabetaja (1961–) *[[Boriss Baljasnõi]], Eesti venekeelne kirjanik ja tõlkija (1957–) *[[Daniel Georg Balk]], Eesti arstiteadlane (1764–1826) *[[Theodor von Balk]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (sündis 1670) *[[Hermann Balke]], Liivi ordu meister *[[Peder Balke]], norra kunstnik (1804–1887) *[[Jan Peter Balkenende]], Hollandi poliitik (1956–) *[[Alan Ball]], USA stsenarist, filmilavastaja ja produtsent (1957–) *[[Alice Ball]], Ameerika Ühendriikide keemik (1892–1916) *[[Ashleigh Ball]], Kanada laulja ja dublaažinäitleja (1983–) *[[Georgi Ball]], vene kirjanik (1927–2011) *[[Lucille Ball]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, produtsent ja modell (1911–1989) *[[Philip Ball]], Briti psühholoog ja teaduskirjanik (1975–) *[[Giacomo Balla]], Itaalia futuristlik maalikunstnik (1871–1958) *[[Michael Ballack]], saksa jalgpallur (1976–) *[[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (1929–) *[[Ivar Ballangrud]], norra kiiruisutaja (1904–1969) *[[Frederick Ballantyne]], Saint Vincenti ja Grenadiinide arst ja poliitik (1936–) *[[Ladislav Ballek]], slovaki kirjanik, poliitik ja diplomaat (1941–2014) *[[Erik Balling]], Taani filmilavastaja ja kirjanik (1924–2005) *[[Iván Balliu]], Hispaania-Albaania jalgpallur (1992–) *[[Steve Ballmer]], USA ärimees (1956–) *[[Charles Bally]], prantsuse keeleteadlane (1865–1947) *[[Étienne Bally]], prantsuse jooksja (1923–2018) *[[Jacques Balmat]], Sardiinia Kuningriigi mägigiid (1762–1834) *[[Christopher B. Balme]], õppejõud, lavastaja ja teatriteadlane (1957–) *[[José Balmes]], Tšiili maalikunstnik (1927–2016) *[[Konstantin Balmont]], vene luuletaja (1867–1942) *[[Antons Balodis]], Läti diplomaat, kirjanik ja kirjanduskriitik (1880–1942) *[[Leon Balogun]], Nigeeria-Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Mario Balotelli]], Itaalia jalgpallur (ründaja) (1990–) *[[Honoré de Balzac]], prantsuse kirjanik (1799–1850) *[[Hakan Balta]], türgi jalgpallur (1983–) *[[Ksenija Balta]], Eesti kergejõustiklane (1986–) *[[Olga Baltažõ]], Ukraina kabetaja (1970–) *[[David Baltimore]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1938–2025) *[[Agní Báltsa]], kreeka ooperilaulja (1944–) *[[Friedrich Julius von Baltz]], Venemaa sõjaväeinsener (1800–1873) *[[Aldas Baltutis]], leedu alpinist *[[Juri Balujevski]], Venemaa sõjaväelane (1947–) *[[Vladimir Balõberdin]], vene alpinist (1948–1994) *[[Janek Balõnski]], eesti ettevõtja (1976–) ==Bam== *[[Nuhu Bamalli]], Nigeeria poliitik *[[Jonathan Bamba]], Elevandiluuranniku päritolu Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–2024) *[[Rinald Bamberg]], eesti poksija ja poksitreener ning laulja (1932–2011) *[[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat (1969–) *[[Maria Bamford]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1970–) *[[Patrick Bamford]], inglise jalgpallur (1993–) ==Ban== *[[Nenad Ban]], horvaadi päritolu Šveitsi molekulaarbioloog (1966–) *[[Ban Ki-moon]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (1944–) *[[Eric Bana]], filminäitleja (1968–) *[[Bānabhatta]] ehk Bāna, India sanskritikeelne kirjanik (7. sajand) *[[Stefan Banach]], Poola matemaatik (1892–1945) *[[Tadeusz Banachiewicz]], poola matemaatik ja astronoom (1882–1954) *[[Salomon Banamuhere Baliene]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik *[[Bruno Banani]], Tonga kelgutaja (1987–) *[[Anne Bancroft]], USA näitleja (1931–2005) *[[Nicușor Bancu]], Rumeenia jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Band]], saksa pillimeister (1821–1860) *[[Hastings Kamuzu Banda]], Malawi poliitik (suri 1997) *[[Joyce Banda]], Malawi poliitik (1950–) *[[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (1937–2022) *[[Sirimavo Bandaranaike]], Sri Lanka poliitik (1916–2000) *[[Stepan Bandera]], ukraina rahvuslaste juht (1909–1959) *[[Antonio Banderas]], ameerika näitleja (1960–) *[[Julie Banderas]], USA ajakirjanik (1973–) *[[Milan Bandić]], Horvaatia poliitik (1955–2021) *[[Ryūji Bando]], Jaapani endine jalgpallur (1979–) *[[Albert Bandura]], Kanada psühholoog (1925–2021) *[[Éver Banega]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Gustav Banér]], Rootsi riigitegelane (1547–1600) *[[Per Gustafsson Banér]], Rootsi riigitegelane (1588–1644) *[[Mamata Banerjee]], India poliitik (1955–) *[[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (1967–) *[[Rūdolfs Bangerskis]], Venemaa, Läti ja Saksamaa sõjaväelane (1878–1958) *[[Štefan Banič]], slovaki leiutaja (1870–1941) *[[Donatas Banionis]], leedu näitleja (1924–2014) *[[Iain Banks]], šoti ulmekirjanik (1954–2013) *[[Jonathan Banks]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Joseph Banks]], inglise loodusteadlane, botaanik (1743–1820) *[[Tyra Banks]], USA modell (1973–) *[[Banksy]], inglise grafitikunstnik *[[Stephen Bann]], inglise kunstiajaloolane (1942–) *[[Barry Bannan]], šoti jalgpallur (1989–) *[[Benjamin Banneker]], afroameeriklasest iseõppinud matemaatik, astronoom, almanahhide koostaja ja kirjanik (1731–1806) *[[Tomas Bannerhed]], rootsi kirjanik (1966–) *[[Roger Bannister]], Suurbritannia neuroloog ja jooksja (1929–2018) *[[Pridi Banomyong]], Tai poliitik (1900–1983) *[[Mario Banožić]], Horvaatia poliitik (1979–) *[[Frederick Banting]], Kanada arst, teadlane ja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat (1891–1941) *[[John Banville]], iiri kirjanik (1945–) *[[Théodore de Banville]], prantsuse luuletaja, dramaturg ja draamakriitik (1823–1891) ==Bao== *[[Bao Xishun]], hiina karjus, maailma pikim mees (1951–) ==Bap== *[[Léo Baptistão]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija (1995–) ==Bar== *[[Christian von Bar]], saksa õigusteadlane (1952–) *[[Hanon Barabaner]], Eesti energeetik (1933–2022) *[[Serhi Baranov]], Ukraina sõjaväelane (1981–) *[[Veera Baranova]], Eesti kolmikhüppaja (1984–) *[[Marika Barabanštšikova]], eesti näitleja (1972–) *[[Silvi Baradinskas]], eesti muusikapedagoog (1941–) *[[Tullio Baraglia]], itaalia sõudja (1934–2017) *[[Issidor Barahhov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1898–1938) *[[Ehud Barak]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1942–) *[[Giorgi Baramidze]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Juda Baran]], Eesti arst (1908–1987) *[[Antanas Baranauskas]], leedu poeet, matemaatik ja katoliku vaimulik (1835–1902) *[[Izaskun Bilbao Barandica]], baski päritolu Hispaania poliitik (1961–) *[[Peeter Baranin]], Eesti poliitik (1882–1966) *[[Volodõmõr Baranjuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Eduard von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1811–1884) *[[Konstantin von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane (1859–1936) *[[Nikita Baranov]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Vassõl Baranov]], ukraina jalgpallur (1979–) *[[Natalja Baranova]], vene suusataja (1975–) *[[Robert Bárány]], austria kõrvakirurg ja füsioloog (1876–1936) *[[Jevgeni Baratõnski]], vene luuletaja (1800–1844) *[[Kosta Barbarouses]], Uus-Meremaa jalgpallur (1990–) *[[Pierre Barbaud]], prantsuse helilooja, muusikateadlane ja programmeerija (1911–1990) *[[Marcel Barbeau]], Kanada kunstnik (1925–2016) *[[Arlindo Barbeitos]], Angola luuletaja (1940–2021) *[[Eunice Barber]], prantsuse kergejõustiklane (1974–) *[[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja (1991–) *[[Me'Lisa Barber]], USA kergejõustiklane (1980–) *[[Samuel Barber]], USA helilooja (1910–1981) *[[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (1994–2024) *[[Shirley Barber]], Briti lastekirjanik ja illustraator (1935–2023) *[[Joseph Barbera]], USA animaator (1911–2006) *[[Carlo Barberini]], Itaalia kardinal (1630–1704) *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik (1969–) *[[Klaus Barbie]], Saksamaa riigiametnik (1913–1991) *[[Guy Barbier]], prantsuse roomakatoliku vaimulik (1921–2011) *[[Francisco Asenjo Barbieri]], hispaania helilooja ja muusikateadlane (1823–1894) *[[Marcello Barbieri]], itaalia bioloog (1940–) *[[Tony Barbieri]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Leanne Barbo]], eesti muusik (1981–) *[[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Lydia Barbot de Marny]], Eesti maletaja, maletreener ja mehaanikainsener (1930–2021) *[[Florin-Ionuț Barbu]], Rumeenia poliitik ja majandusteadlane (1980–) *[[Natalia Barbu]], Moldova laulja (1979–) *[[Henri Barbusse]], prantsuse kirjanik (1873–1935) *[[Antanas Barčas]], leedu näitleja (1928–1990) *[[David ja Frederick Barclay]], inglise ärimehed (1934–) *[[Edwin Barclay]], Libeeria president (1882–1955) *[[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Michael Andreas Barclay de Tolly]], Venemaa väejuht (1761–1818) *[[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur (1999–) *[[Virgilio Barco Vargas]], Colombia poliitik (1921–1997) *[[Fricis Bārda]], läti õpetaja ja luuletaja (1880–1919) *[[Olaf Barda]], norra maletaja (1909–1971) *[[Anders Bardal]], norra suusahüppaja (1982–) *[[James Bardeen]], ameerika füüsik (1939–) *[[John Bardeen]], USA füüsik ja elektriinsener (1908–1991) *[[William Bardeen]], ameerika füüsik (1941–2025) *[[Maciej Bardel]], Poola sõjaväelane (1895–1975) *[[Bardesanes]], gnostik (154–222) *[[Rolf von Bardewisch]], Bremeni komtuur (suri 1531) *[[Frang Bardhi]], albaania vaimulik, leksikograaf ja ajaloolane (1606–1643) *[[Sándor István Bárdosi]], ungari maadleja (1977–) *[[Brigitte Bardot]], prantsuse näitleja, modell, laulja ja loomaõiguste eest võitleja (1934–2025) *[[Dino Bardot]], šoti muusik (1971–) *[[Arnfinn Bårdsen]], Norra jurist (1966–) *[[Evgeny Bareev]], Kanada maletaja (1966–) *[[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja (2000–) *[[Cándido Bareiro]] (1833–1880) *[[Willem Barents]], hollandi meresõitja (suri 1597) *[[Owen Barfield]], inglise filosoof ja kirjanik (1898–1997) *[[Andrea Bargnani]], itaalia korvpallur (1985–) *[[Alessandro Baricco]], itaalia kirjanik ja režissöör (1958–) *[[Stefano Barigazzi]], itaalia muusik (1996–) *[[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Dmitri Barinov]], vene jalgpallur (1996–) *[[Borna Barišić]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Bark]], Liivimaa põllumees (1807–1871) *[[Jaanus Barkala]], Eesti omavalitsuspoliitik ja kaitseliitlane (1973–) *[[Anzori Barkalaja]], Eesti folklorist (1968–) *[[Bob Barker]], USA telesaatejuht (1923–2023) *[[Brandon Barker]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Matt Barker]], eesti kirjanik (1979–) *[[Travis Barker]], USA muusik (1975–) *[[Charles Glover Barkla]], Briti füüsik (1877–1944) *[[Alben W. Barkley]], USA poliitik (1877–1956) *[[Ross Barkley]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Aleksandr Barkov]], vene jäähokimängija ja treener (1965–) *[[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], vene päritolu jäähokimängija ja treener (1995–) *[[Leonid Barkov]], Nõukogude riigiametnik (1928–?) *[[Marin Barleti]], albaania ajaloolane (suri 1512 või 1513) *[[Katarina Barley]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Vladimir Barmin]], vene kosmosetehnikakonstruktor (1909–1993) *[[Christiaan Barnard]], Lõuna-Aafrika Vabariigi südamekirurg (1922–2001) *[[Edward Emerson Barnard]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1857–1923) *[[Ashley Barnes]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Djuna Barnes]], USA modernistlik kirjanik ja ajakirjanik (1892–1982) *[[Julian Barnes]], inglise kirjanik (1946–) *[[Randy Barnes]], USA kergejõustiklane (1966–) *[[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur (1985–) *[[Barnim IX]], Pommeri hertsog (1501–1573) *[[P. T. Barnum]], Ameerika Ühendriikide ärimees ja tsirkuseartist (1810–1891) *[[Pío Baroja]], hispaania kirjanik (1872–1956) *[[Hassan Barojev]], osseedi päritolu Venemaa maadleja (1982–) *[[Sacha Baron Cohen]], inglise näitleja (1971–) *[[Simon Baron-Cohen]], Suurbritannia psühholoog (1958–) *[[Cesare Baronio]], kardinal, kirikuajaloolane (1538–1607) *[[Krišjānis Barons]], läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane (1835–1923) *[[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur (1981–) *[[Antonio Barragán]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Luis Barranzuela]], Peruu poliitik ja jurist (1962–) *[[Jean Barraqué]], prantsuse helilooja (1928–1973) *[[Romain Barras]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1980–) *[[John Barrasso]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija (1965–) *[[Adriana Barraza]], Mehhiko filminäitleja (1956–) *[[Laureà Barrau i Buñol]], katalaani päritolu Hispaania maalikunstnik (1863–1957) *[[Jean-Louis Barrault]], prantsuse näitleja ja lavastaja (1910–1994) *[[Maxamed Siyaad Barre]], Somaalia poliitik (1919–1995) *[[Álvaro Barreal]], Argentina jalgpallur (2000–) *[[Louis Vallet de Barres]], keeleteadlane (1768–1825) *[[Leonardo Argüello Barreto]], Nicaragua president (1875–1847) *[[Barbara Barrett]], Ameerika Ühendriikide ärinaine, advokaat, diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Natasha Barrett]], briti helilooja ja elektroakustika muusikakunsti esitaja (1972–) *[[Samuel Barrett]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1879–1965) *[[Syd Barrett]], briti muusik (1946–2006) *[[Rubens Barrichello]], Brasiilia autovõidusõitja (1952–) *[[J. M. Barrie]], šoti kirjanik (1860–1937) *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Claudio Barrientos]], Tšiili poksija (1936–1982) *[[Arturo Barrios]], Mehhiko kergejõustiklane (1963–) *[[Lucas Barrios]], Paraguay jalgpallur (1984–) *[[Wílmar Barrios]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Yarelys Barrios]], Kuuba kettaheitja (1983–) *[[Kayla Barron]], Ameerika Ühendriikide mereväelane, insener ja NASA astronaut (1987–) *[[José Manuel Durão Barroso]], Portugali ja Euroopa Liidu poliitik (1956–) *[[Jacques Barrot]], Prantsusmaa poliitik (1934–2014) *[[Jean-Noël Barrot]], Prantsusmaa majandusteadlane ja poliitik (1983–) *[[Adama Barrow]], Gambia poliitik ja kinnisvaraarendaja (1965–) *[[Dean Barrow]], Belize'i poliitik (1951–) *[[John D. Barrow]], Briti füüsik, matemaatik ja teaduskirjanik (1952–2020) *[[Musa Barrow]], Gambia jalgpallur (1998–) *[[Gareth Barry]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Drew Barrymore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Eugenio Barsanti]], Itaalia presbüter, insener ja leidur (1821–1864) *[[Uwe Barschel]], Saksa poliitik (1944–1987) *[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], Katari kõrgushüppaja (1991–) *[[Maks Barskihh]], Ukraina laulja (1990–) *[[Andrea Barzagli]], itaalia jalgpallur (1981–) *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Mesûd Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1946–) *[[Nêçîrvan Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1966–) *[[Juris Bārzdiņš]], Läti poliitik (1966–) *[[Netta Barzilai]], Iisraeli laulja (1993–) *[[Ina Marija Bartaitė]], leedu filminäitleja (1996–2021) *[[Yael Bartana]], Iisraeli videokunstnik (1970–) *[[Šarūnas Bartas]], leedu filmirežissöör (1964–) *[[Aleksandrs Bartaševičs]], Läti poliitik ja majandustegelane (1965–) *[[Jolanta Bartczak]], Poola kaugushüppaja (1964–) *[[Marta Bartel]], poola maletaja (1988–) *[[Mateusz Bartel]], poola maletaja (1985–) *[[Julius Bartels]], Eesti sõjaväelane (1883–1944) *[[Heinrich Barth]], saksa Aafrika-uurija, geograaf, arheoloog ja filoloog (1821–1865) *[[Jessica Barth]], USA filminäitleja (1970–) *[[Karl Barth]], Šveitsi teoloog (1886–1968) *[[Joseph Barthel]], Luksemburgi keskmaajooksja ja poliitik (1927–1992) *[[Roland Barthes]], prantsuse kirjanduskriitik (1915–1980) *[[Fabien Barthez]], Prantsusmaa jalgpallur (1971–) *[[Bartholomeos I]], Konstantinoopoli patriarh (1940–) *[[George Bartholomew]], USA leiutaja *[[George A. Bartholomew]], USA bioloog (1919–2006) *[[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf (1968–) *[[Frederic Bartlett]], Briti psühholoog (1886–1969) *[[Kyle Bartley]], Inglismaa jalgpallur (1991–) *[[Friedrich Gottlieb Bartling]], saksa botaanik (1798–1875) *[[Béla Bartók]], ungari helilooja (1881–1945) *[[Tianna Bartoletta]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[Marion Bartoli]], Prantsusmaa tennisist (1984–) *[[Bartolo da Sassoferrato]], itaalia õigusteadlane (1313–1357) *[[Evarist Bartolo]], Malta poliitik (1952–) *[[Bartolomeus]], Jeesuse jünger *[[Alberto Barton]], Peruu arst ja mikrobioloog (1870–1950) *[[Tuulikki Bartosik]], eesti akordionist (1976–) *[[Władysław Bartoszewski]], poola ajaloolane, ajakirjanik ja poliitik (1922–2015) *[[Ivan Bartoš]], Tšehhi poliitik (1980–) *[[Patrik Bartošák]], tšehhi jäähokimängija (1993–) *[[Karl-Heinz Bartsch]], saksa põllumajandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane (1923–2003) *[[Susanne Bartsch]], Šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja ürituste korraldaja (1951–) *[[Jaume Bartumeu]], Andorra poliitik (1954–) *[[Nikola Bartůšek]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Ashleigh Barty]], Austraalia tennisist (1996–) *[[Aleksandr Barulin]], vene keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) *[[Sergei Baruzdin]], vene kirjanik (1926–1991) *[[Aleksandr Barõkin]], vene laulja (1952–2011) *[[Aleksandr Barõšnikov]], Vene arhitekt, insener ja ühiskonnategelane (1877–1924) *[[Andri Barõšpolets]], ukraina maletaja (1991–) *[[Anton de Bary]], saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloog (1831–1888) ==Bas== *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]], Sudaani poliitik (1944–) *[[Matsuo Bashō]], jaapani luuletaja (1644–1694) *[[Jorge Basadre]], Peruu ajaloolane (1903–1980) *[[Heinrich Basedow]], Kuramaa piiskop (suri 1623) *[[Edgar Basel]], Saksamaa poksija (1930–1977) *[[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (1938–2026) *[[Traian Băsescu]], Rumeenia poliitik (1951–) *[[Count Basie]], USA muusik (1904–1984) *[[Aleksandr Basihhin]], Eesti balletisolist ja tantsupedagoog (1949–2010) *[[Eugenia Basilewsky]], eestirootsi päritoluga joogaõpetaja (1917–2006) *[[Ángelos Basinás]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Kim Basinger]], USA näitleja ja endine modell (1953–) *[[Eino Baskin]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2015) *[[Roman Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (1954–2018) *[[Marianne Basler]], Šveitsi päritolu Prantsusmaa näitleja (1964–) *[[Michael Basman]], inglise maletaja ja maleliteraat (1946–2022) *[[Aleksei Basmanov]], Moskva tsaaririigi väejuht (1571–) *[[Veniamin Basner]], Venemaa helilooja (1925–1996) *[[Jean-Michel Basquiat]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1960–1988) *[[Šamil Bassajev]], tšetšeeni välikomandör (1965–2006) *[[Paul Bassen-Spiller]], Eesti sõjaväelane (1892–1962) *[[Joshua Bassett]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (2000–) *[[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur (1999–) *[[Shirley Bassey]], Walesi laulja (1937–) *[[Basshunter]], rootsi muusik (1984–) *[[Marta Bassino]], itaalia mäesuusataja (1996–) *[[Trevor Bassitt]], USA jooksja (1998–) *[[Bonnie Bassler]], ameerika mikrobioloog (1962–) *[[Nikolai Bassov]], vene füüsik *[[Vitali Bassõgõsov]], Sahha riigitegelane (1946–) *[[Lana Bastašić]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1986–) *[[Marco van Basten]], Hollandi jalgpallur-treener (1964–) *[[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur (1999–) *[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]], Norra sõjaväelane (1964–) *[[Jyoti Basu]], India poliitik (1914–2010) *[[Samit Basu]], India kirjanik (1979–) ==Baš== *[[Georgi Bašarin]], jakuudi ajaloolane (1912–1992) *[[Pjotr Bašilov]], Venemaa riigitegelane (1857–1919) *[[Viktoria Baškite]], Eesti maletaja (1985–) ==Baz== *[[Frédéric Bazille]], prantsuse impressionistlik maalikunstnik (1841–1870) *[[Maksim Bazjukin]], vene jalgpallur (1983–) *[[Achraf Baznani]], Maroko kunstnik, lavastaja ja fotograaf (1979–) ==Baž== *[[Boriss Bažanov]], Nõukogude parteitegelane (1900–?) ==Bat== *[[Georges Bataille]], prantsuse kirjanik (1897–1962) *[[Jacques Bataille]], Prantsusmaa poksija (1929–) *[[Aleksei Batalov]], vene filminäitleja (1928–2017) *[[Sühbaatarõn Batbold]], Mongoolia poliitik (1963–) *[[Franka Batelić]], horvaadi laulja (1992–) *[[Jason Bateman]], USA filminäitleja (1969–) *[[Kathy Bates]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1948–) *[[Paddy Roy Bates]], Sealandi vürst *[[Gregory Bateson]], inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik (1904–1980) *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[András Báthory]], Transilvaania vürst (1566–1599) *[[Stefan Bathory]], Transilvaania vürst ja Poola kuningas (1533–1586) *[[Adílson Batista]], Brasiilia jalgpallur (1968–) *[[Fulgencio Batista]], Kuuba riigitegelane ja sõjaväelane (1901–1973) *[[Gabriel Batistuta]], endine Argentina jalgpallur (1969–) *[[Konstantin Batjuškov]], vene luuletaja (1787–1855) *[[Gerard Batliner]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1928–) *[[Jorge Batlle]], Uruguay poliitik (1927–2016) *[[Džambõn Batmönh]], Mongoolia poliitik (1926–1997) *[[Oskars Batņa]], läti jäähokimängija (1995–) *[[Nino Batsiašvili]], gruusia maletaja (1987–) *[[Moonika Batrakova]], Eesti munitsipaalametnik (1983–) *[[August Batsch]], saksa botaanik (1761–1802) *[[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Franco Battiato]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja filmilavastaja (1945–2021) *[[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja (2000–) *[[Tüvšintögsijn Battšimeg]], mongoli maletaja (1986–) *[[Haltmaagijn Battulga]], Mongoolia poliitik ja sambomaadleja (1963–) *[[Batu-khaan]], mongoli valitseja (suri 1255) *[[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik (1936–2019) *[[Jelena Baturina]], Venemaa ettevõtja (1963–) *[[Ivans Baturins]], Läti jalgpallur (1997–) ==Bau== *[[Jean-Dominique Bauby]], prantsuse ajakirjanik (1952–1997) *[[Charles Baudelaire]], prantsuse kirjanik (1821–1867) *[[Jean Baudrillard]], prantsuse filosoof *[[Baudouin I]], belglaste kuningas (1930–1993) *[[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], poola keeleteadlane (1845–1929) *[[Carl Daniel Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Edit Bauer]], ungari rahvusest Slovakkia poliitik (1946–) *[[Eduard August Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Ervin Bauer]], Ungari bioloogiateoreetik (1890–1938) *[[Felice Bauer]], Franz Kafka kihlatu (1887–1960) *[[Gustav Bauer]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik (1870–1944) *[[Heinrich Bauer]], Eesti haridustegelane (1874–1927) *[[Johannes Bauer]], Eesti diplomaat (1884–?) *[[John Bauer]], rootsi kunstnik (1882–1918) *[[Lukáš Bauer]], tšehhi suusataja (1977–) *[[Martin Bauer]], Šveitsi päritolu Briti psühholoog *[[Otto Bauer]], Austria poliitik (1881–1938) *[[Rudolf Bauer]], Ungari kergejõustiklane (1879–1932) *[[Rudolph Felix Bauer]], saksa sõjaväelane (1667–1717) *[[Viola Bauer]], saksa murdmaasuusataja (1976–) *[[Walter Bauer]], saksa kirjanik (1904–1976) *[[Wilhelm Bauer]], saksa insener, allveelaevanduse pioneere (1822–1875) *[[Michael Bauerfeind]], Tartu toomdekaan 15. ja 16. sajandil *[[Mary Bauermeister]], saksa kunstnik (1934–2023) *[[Sanja Bauk]], Montenegro mereteadlane (1972–) *[[Jamie Baulch]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[Oskar Baum]], juudi rahvusest saksakeelne kirjanik (1883–1941) *[[Herma Bauma]], Austria odaviskaja ja käsipallur (1915–2003) *[[Andres Bauman]], eesti internetipioneer (1964–) *[[Peter-Eduard Bauman]], Eesti sõjaväelane (1874–1942) *[[Ruts Bauman]], eesti näitleja (1892–1960) *[[Zygmunt Bauman]], sotsioloog (1925–2017) *[[Biruta Baumane]], läti maalikunstnik (1922–2017) *[[Kārlis Baumanis]], läti helilooja (1835–1905) *[[Kārlis Baumanis (skulptor)|Kārlis Baumanis]], läti skulptor, graafik ja kunstiajaloo uurija (1916–2011) *[[Aleksander Ludwig Baumann]], Eesti vaimulik (1799–1844) *[[Christian Ehrenfried Baumann]], Eesti vaimulik (?–1755) *[[Edith Baumann]], Saksa DV riigitegelane (1909–1973) *[[Frank Baumann]], saksa jalgpallur (1975–) *[[Georg Baumann]], eesti maadleja (1892–?) *[[Johann Baumann]], Lihula kullassepp *[[Oliver Baumann]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Riho Baumann]], eesti kultuuritegelane (1952–) *[[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja (1986–) *[[Andri Baumeister]], ukraina filosoof ja filosoofia populariseerija (1970–) *[[Aare Baumer]], eesti leiutaja, teaduse populariseerija ja mitteformaalse hariduse edendaja (1959–) *[[Alexander Gottlieb Baumgarten]], saksa filosoof (1714–1762) *[[Julian Baumgartlinger]], austria jalgpallur (1988–) *[[Bruce Baumgartner]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1960–) *[[Felix Baumgartner]], Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane (1969–2025) *[[Joachim Baumgarten]], Rootsi sõjaväelane ja Sooniste mõisa valdaja (1632–1690) *[[Zsolt Baumgartner]], ungari autovõidusõitja (1981–) *[[Ernst Bauming]], Eesti sõjaväelane (1905–1975) *[[Alexander Baumjohann]], Saksamaa jalgpallur (1987–) *[[Laura Baumverk]], eesti näitleja (1948–) *[[Friedrich Baumühl]], Haapsalu raehärra (surnud 1710) *[[Hilmar Baunsgaard]], Taani poliitik (1920–1989) *[[Ferdinand Christian Baur]], saksa teoloog (1792–1860) *[[Gracia Baur]], saksa laulja (1982–) *[[Michael Baur]], Austria endine jalgpallur (1969–) *[[Pina Bausch]], saksa koreograaf, tantsija ja ballettmeister (1940–2009) *[[Vladlen Baušev]], Venemaa endine jalgpallur (1967–) ==Bav== *[[Maurice Bavaud]], Šveitsi teoloogiaüliõpilane (1916–1941) *[[Florence Baverel-Robert]], prantsuse laskesuusataja (1974–) ==Baw== *[[David Bawden]], vastupaavst ("Michael I") (1959–2022) ==Bax== *[[Arnold Bax]], inglise helilooja (1883–1953) *[[Martin Baxa]], Tšehhi poliitik (1975–) ==Bay== *[[Michael Bay]], USA filmirežissöör ja -produtsent (1965–) *[[Celâl Bayar]], Türgi poliitik (1883–1986) *[[Hippolyte Bayard]], prantsuse fotograaf (1801–1887) *[[Shohreh Bayat]], iraani maletaja ja malekohtunik (1987–) *[[Thomas Bayes]], Briti matemaatik ja teoloog (1702–1761) *[[Bayezid I]], Türgi sultan (1354–1403) *[[Bayezid II]], Türgi sultan (1447–1512) *[[Ibrahim Baylan]], Türgi päritolu Rootsi poliitik (1970–) *[[Pierre Bayle]], prantsuse filosoof (1647–1706) *[[Jaime Bayly]], Peruu kirjanik, saatejuht ja ajakirjanik (1965–) *[[Mohamed Bayo]], Guinea jalgpallur (1998–) *[[Zebedayo Bayo]], Tansaania pikamaajooksja (1976–) *[[Mithat Bayrak]], Türgi maadleja (1929–2014) *[[Ceyhun Bayramov]], Aserbaidžaani majandusteadlane ja jurist (1973–) *[[François Bayrou]], Prantsusmaa poliitik (1951–) *[[Umut Baysan]], filosoof [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ba, Biograafiad]] i7budd435tw92idckks6ar9zmvuddl3 7152075 7152074 2026-05-12T10:14:43Z Velirand 67997 /* Bal */ 7152075 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ba)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ba". ==Ba== *[[Demba Ba]], Senegali jalgpallur (1985–) *[[Ibrahim Ba]], Prantsusmaa jalgpallur (1973–) *[[Ba Jin]], hiina kirjanik (1904–2005) *[[Mariama Bâ]], Senegali naiskirjanik (1929–1981) ==Baa== *[[Walter Baade]], astronoom (1893–1960) *[[Baal I]], Tüürose kuningas (suri 660 eKr) *[[Baal-Eser II]], Tüürose kuningas (suri 829 eKr) *[[Albert Cornelis Baantjer]], hollandi kirjanik (1923–2010) *[[Karl August Baars]], Eesti poliitik ning majandus- ja ajakirjandustegelane (1875–1942) ==Bab== *[[Corneliu Baba]], rumeenia kunstnik (1906–1997) *[[Noriko Baba]], Jaapani jalgpallur (1977–) *[[Bābā Tāhir]], pärsia luuletaja (11. sajand) *[[Arno Babadžanjan]], armeenia helilooja (1921–1983) *[[Hamazasp Babadžanjan]], Nõukogude sõjaväelane (1906–1977) *[[Jatim Babadžanov]], usbeki lavastaja ja näitleja (1904–1956) *[[Roman Babajan]], Venemaa ajakirjanik, propagandist (1967–) *[[Bahtijar Babajev]], usbeki kunstnik (1937–) *[[Rassim Babajev]], aserbaidžaani kunstnik (1927–) *[[Inga Babakova]], Ukraina kergejõustiklane (1967–) *[[Ömürbek Babanov]], Kõrgõzstani poliitik (1970–) *[[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsioonitegelane (1963–) *[[Nikolai Babasjuk]], vene maalikunstnik ja pedagoog (1914–1983) *[[George Fletcher Babb]], ameerika arhitekt (1835–1915) *[[Charles Babbage]], inglise matemaatik, filosoof ja leiutaja (1791–1871) *[[Irving Babbitt]], USA esteetik ja kirjanduskriitik (1865–1933) *[[Milton Babbitt]], USA helilooja, muusikateoreetik ja pedagoog (1916–2011) *[[Issaak Babel]], juudi rahvusest vene kirjanik (1894–1940) *[[Ryan Babel]], Hollandi jalgpallur (1986–) *[[Héctor Babẹnco]], Brasiilia filmilavastaja (1946–) *[[Sergei Babenko]], Eesti korvpallur (1961–) *[[Alonzo Babers]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Gracchus Babeuf]], prantsuse revolutsionäär ja ajakirjanik (1760–1797) *[[Milan Babić]], Horvaatia serblasest poliitik (1956–2006) *[[Ivan Babikov]], vene päritolu Kanada suusataja (1980–) *[[Jean Babilée]], prantsuse tantsija, koreograaf ja näitleja (1923) *[[Anthony Babington]], Inglise vandenõulane (1561–86) *[[Joseph Babịnski]], Poola päritolu Prantsuse neuroloog (1857–1932) *[[Andrej Babiš]], Tšehhi poliitik (1954–) *[[Mihály Babits]], üngari kirjanik, esseist ja tõlkija (1883–1941) *[[Kirka Babitzin]], soome laulja (1950–2007) *[[Erika Babjak]], ukraina päritolu Eesti näitleja (1997–) *[[Bronius Babkauskas]], leedu näitleja (1921–1975) *[[Géla Babluani]], gruusia filmirežissöör (1979–) *[[Babrios]], Kreeka valmikirjanik *[[Alice Babs]], Rootsi laulja ja näitleja (1924–2014) *[[Roger Babson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, majandusteadlane, äriteoreetik ja leiutaja (1875–1967) *[[Arkadi Babtšenko]], vene sõjaajakirjanik (1977–) *[[Monica Babuc]], Moldova poliitik ja ajaloolane (1964–) *[[Zahīr ad-Dīn Muḩammad Bābur]], Kesk-Aasia päritolu valitseja ja väejuht, Moguli riigi rajaja (1483–1530) *[[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik Venemaal (1983–2009) ==Bac== *[[Lauren Bacall]], USA näitleja (1924–2014) *[[Riccardo Bacchelli]], Itaalia kirjanik (1891–1985) *[[Grażyna Bacewicz]], Leedu päritolu Poola helilooja ja viiuldaja (1909–1969) *[[Aino Bach]], eesti graafik (1901–1980) *[[August Bach]], saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1897–1966) *[[Carl Philipp Emanuel Bach]], saksa helilooja (1714–1788) *[[Christoph Bach]], Saksa barokkmuusik (1613–1661) *[[Gottfried Heinrich Bach]], saksa klavessiinimängija (1724–1763) *[[Erich von dem Bach]], Saksamaa sõjaväelane (1899–1972) *[[Eugen Bach]], Eesti karikaturist ja raamatute illustreerija (1910-???) *[[Jim Bach]], eesti vandeadvokaat (1969–) *[[Johann Ambrosius Bach]], saksa helilooja (1645–1695) *[[Johann Christian Bach]], saksa helilooja (1735–1782) *[[Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1642–1703) *[[Johann Christoph Bach (1645–93)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1645–1693) *[[Johann Christoph Bach (1671–1721)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1671–1721) *[[Johann Christoph Friedrich Bach]], saksa helilooja (1732–1795) *[[Johann Sebastian Bach]], saksa helilooja (1685–1750) *[[Thomas Bach]], saksa jurist ja vehkleja (1953–) *[[Veit Bach]], Johann Sebastian Bachi sõnade järgi Bachide suguvõsa rajaja (umbes 1550 – enne 1578 või 1619) *[[Wilhelm Friedemann Bach]], saksa helilooja ja organist (1710–1784) *[[Burt Bacharach]], Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja (1928–) *[[Ahti Bachblum]], eesti pianist ja vaimulik (1976–2026) *[[Eugen Bachblum]], eesti õpetaja (1921–1994) *[[Irfan Bachdim]], Indoneesia jalgpallur (1988–) *[[Otto Bache]], taani maalikunstnik (1839–1927) *[[Gaston Bachelard]], Prantsuse filosoof (1884–1962) *[[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik (1951–) *[[Irving Bacheller]], USA kirjanik ja ajakirjanik (1859–1950) *[[Jochen Bachfeld]], saksa poksija (1952–2026) *[[Fouad Bachirou]], Komooride jalgpallur (1990–) *[[Adam Bachmann]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja tõlkija (1890–1966) *[[August Bachmann]], Eesti harrastusnäitleja ja -lavastaja (1897–1923) *[[Ingeborg Bachmann]], Austria kirjanik (1926–73) *[[Josef Bachmann]], saksa tööline ja kurjategija (1944–1970) *[[Jüri Bachmann]], eesti koorijuht (1880–1937) *[[Karin Bachmann]], eesti maastikuarhitekt (1976–) *[[Ketlin Bachmann]], eesti moekunstnik (1974–) *[[Rudolf Bachmann]], eesti kaitsepolitseinik (1888–1942) *[[Talis Bachmann]], eesti psühholoog (1950–) *[[Tõnu Bachmann]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1942–) *[[Diana Baciu]], Moldova maletaja (1974–) *[[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (1939–2024) *[[Hans Backe]], rootsi jalgpallitreener (1952–) *[[Herbert Backe]], Saksa poliitik (1896–1947) *[[Harriet Backer]], norra maalikunstnik (1845–1932) *[[David Backes]], Ameerika Ühendriikides jäähokimängija (1984–) *[[Helge Backlund]], rootsi päritolu Venemaa geoloog (1878–1958) *[[Johan Backlund]], rootsi päritolu Venemaa astronoom (1846–1916) *[[Mikael Backlund]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Mia Backman]], Soome näitleja ja lavastaja (1877–1958) *[[John Backus]], USA infotehnoloog (1924–2007) *[[Francis Bacon]], inglise filosoof ja riigimees (1561–1626) *[[Francis Bacon (kunstnik)|Francis Bacon]], iiri päritolu Inglise maalikunstnik (1909–92) *[[Henry Bacon]], ameerika arhitekt (1866–1924) *[[Lloyd Bacon]], USA filmirežissöör (1890–1955) *[[Nicholas Bacon]], inglise riigimees (1509–1579) *[[Reginald Bacon]], Suurbritannia mereväelane (1863–1947) *[[Roger Bacon]], skolastik (1214–1294) *[[George Bacovia]], Rumeenia luuletaja (1881–1957) *[[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja (1983–) *[[Péter Bacsó]], Ungari filmilavastaja ja stsenarist (1928–2009) ==Bad== *[[Bad Azz]], USA räppar (1975–2019) *[[Tibor Badari]], ungari poksija ning poksitreener ja -tegelane (1948–2014) *[[Tekla Badarzewska]], poola helilooja (suri 1861) *[[Milan Badelj]], Horvaatia jalgpallur (1989–) *[[Robert Baden-Powell]], Suurbritannia sõjaväelane (1857–1941) *[[Heinrich Badendick]], Nõmme alevivanem (1855–1919) *[[Karl Johann Wilhelm Badendick]], sõjaväelane *[[Kemi Badenoch]], Suurbritannia poliitik (1980–) *[[Laurence Badie]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1928–2024) *[[Nina Badrić]], horvaadi laulja (1972–) *[[Henk Badings]], Hollandi helilooja (1907–1987) *[[Alain Badiou]], prantsuse filosoof (1937–) *[[Luca Badoer]], itaalia võidusõitja (1971–) *[[Pietro Badoglio]], Itaalia sõjaväelane ja poliitik (1871–1956) * [[Ljuza Badretdinova]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik (1965–) *[[Holger Badstuber]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Erykah Badu]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent, näitlejanna ja aktivist (1971–) ==Bae== *[[Leo Baeck]], juudi rabi ja mõtleja (1873–1956) *[[Leo Baekeland]], Belgia-USA keemik ja leidur (1863–1944) *[[Alexander Baer]], Eesti kirjanduse tõlkija (1925–) *[[Alexander Andreas Ernst von Baer]], Eestimaa maanõunik (1826–1914) *[[Eugen Baer]], USA semiootik (1937–) *[[Karl Ernst von Baer]], baltisaksa loodusteadlane (1792–1876) *[[Karl Julius Friedrich von Baer]], eelmise poeg *[[Katarina Baer]], baltisaksa-soome päritolu soome ajakirjanik (1969–) *[[Magnus Johann von Baer]], baltisaksa poliitik (1765–1825) *[[Annalena Baerbock]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Javier Báez]], Puerto Rico pesapallur (1992–) *[[Joan Baez]], USA muusik (1941–) *[[Richart Báez]], endine Paraguay jalgpallur (1973–) *[[Adolf von Baeyer]], Saksa keemik (1835–1917) ==Baf== *[[William Baffin]] (1584–1622), inglise meresõitja ja maadeavastaja ==Bag== *[[Natsagiyn Bagabandi]], Mongoolia poliitik (1950–) *[[Chätrin Bagala]], Nõukogude Eesti filminäitleja, rahvuselt eesti-ungarlane (1967-2012) *[[Tatjana Baganova]], Venemaa tantsija, koreograaf, lavastaja ja teatrijuht (1968–) *[[Sergei Bagapš]], Abhaasia poliitik (1949–2011) *[[Jean-Baptiste Bagaza]], Burundi poliitik (1946–2016) *[[Artur Bagdassarov]], vene tsirkuseartist (dresseerija) (1978–) *[[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat (1963–2021) *[[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (1938–2024) *[[Walter Bagehot]], Briti ajakirjanik, majandustegelane ja esseist (1826–1877) *[[Jakob Bagge]], Norra aadlisuguvõsast pärit Rootsi mereväelane (1502–1577) *[[Nils Hansson Bagge]], Rootsi riigitegelane (surn. 1645) *[[Nikolai von Baggehufvudt]], Eesti advokaat (1872–1939) *[[Boris Björn Bagger]], Saksamaa kitarrist ja muusikateadlane (1955–2024) *[[Jens Immanuel Baggesen]], taani kirjanik (1764–1826) *[[Roberto Baggio]], itaalia jalgpallur (1967–) *[[Ned de Baggo]], fotograaf (1904–?) *[[Peter von Bagh]], Soome filmilavastaja ja -kriitik (1943–2014) *[[Karim Bagheri]], endine Iraani jalgpallur (1974–) *[[Maria Baghramian]], Iraani armeenia päritolu Iirimaa filosoof (1954–) *[[Camilla Baginskaite]], ameerika maletaja (1967–) *[[Krzysztof Bagiński]], poola skulptor ja multimeediakunstnik (1989–) *[[Rıfat Bağırov]], aserbaidžaani maletaja (1979–) *[[Vladimirs Bagirovs]], Läti maletaja (1936–2000) *[[Egemen Bağiş]], Türgi poliitik (1970–) *[[Benjamin Bagley]], USA filosoof *[[Giovanni Baglione]], itaalia maalikunstnik ja kirjanik (u. 1566–1643) *[[Angelo Bagnasco]], Genova peapiiskop (1943–) *[[Vernel Bagneris]], USA näitleja, tantsija ja lavastaja (1949–) *[[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane (1968–) *[[Dominique Bagouet]], prantsuse tantsija ja koreograaf (1951–92) *[[Ivan Bagramjạn]], armeenia päritolu NSV Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Hrant Bagratjan]], Armeenia poliitik ja majandusteadlane (1958–) *[[Ivan Bagrjanov]], Bulgaaria poliitik (1891–1945) *[[Eduard Bagritski]], Vene luuletaja (1895–1934) ==Bah== *[[Alexander Bah]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Alice Bah Kuhnke]], Rootsi poliitik (1971–) *[[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja (1995–) *[[Baha'u'llah]] *[[Adam Bahdaj]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1985) *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija (2000–) *[[Robert Henry Bahmer]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1904–1990) *[[Erkki Bahovski]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik (2000–) *[[Martin Bahovski]], eesti karateka ja laskmisinstruktor (1973–2025) *[[Mamuka Bahtadze]], Gruusia poliitik (1982–) *[[Mihhail Bahtin]], vene kirjandusteadlane ja filosoof (1895–1975) ==Bai== *[[Bai Juyi]], hiina luuletaja (772–846) *[[Nikolai Baibakov]], NSV Liidu poliitik ja majandustegelane (1911–2008) *[[Alice Bailey]], esoteerik (1880–1949) *[[David Bailey]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) *[[G. W. Bailey]], USA näitleja (1944–) *[[Halle Bailey]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (2000–) *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur (1997–) *[[Kemar Bailey-Cole]], Jamaica sprinter (1992–) *[[Eric Bailly]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) *[[Sandrine Bailly]], Prantsusmaa laskesuusataja (1979–) *[[Conrad Bain]], USA näitleja (1923–2013) *[[Gertrude Baines]], USA ülipikaealine (1894–2009) *[[Leighton Baines]], inglise jalgpallur (1984–) *[[Josaia Voreqe Bainimarama]], Fidži sõjaväelane (1954–) *[[John Logie Baird]], šoti leiutaja (1888–1946) *[[Gennadi Baišev]], jakuudi koreograaf, ballettmeister ja balletitantsija (1946–) ==Baj== *[[Fredrik Bajer]], taani kirjanik, õpetaja ja patsifist (1837–1922) *[[Gordon Bajnai]], Ungari ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Radhakant Bajpai]], karvane indialane *[[Emir Bajrami]], Rootsi jalgpallur (1988–) *[[Edil Bajsalov]], Kõrgõzstani poliitik (1977–) *[[Andrej Bajuk]], Sloveenia pankur ja poliitik (1943–2011) *[[Vjatšeslav Bajuk]], Eesti kurjategija (1982–) *[[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja (1977–) ==Bak== *[[Vivi Bak]], taani näitleja ja laulja (1939–2013) *[[Maria Bakalova]], bulgaaria näitleja (1996–) *[[Chet Baker]], ameerika muusik (1929–1988) *[[George Baker]], Hollandi laulja (1944–) *[[Gilbert Baker]], ameerika kunstnik ja geiõiguste aktivist (1951–2017) *[[Ginger Baker]], inglise trummar (1939–2019) *[[James Baker]], USA poliitik (1930–) *[[Joséphine Baker]], ameerika tantsija, laulja, näitleja (1906–1975) *[[Rosebud Baker]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1985–) *[[Simon Baker]], Austraalia näitleja (1969–) *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]], Jordaania diplomaat ja poliitik (1947–2023) *[[Hilja Bakhoff]], eesti kergejõustiklane (1926–2023) *[[Tanja Bakić]], montenegro luuletaja ja tõlkija (1981–) *[[Džanõbek Bakijev]], endine Kõrgõzstani Riikliku Julgeolekuteenistuse juhataja (1958–) *[[Kurmanbek Bakijev]], Kõrgõzstani poliitik (1949–) *[[Maksim Bakijev]], Kõrgõzstani ärimees (1977–) *[[Eduard Bakis]], eesti psühholoog (1900–1970) *[[Sivert Guttorm Bakken]], Norra laskesuusataja (1998–2025) *[[Oleg Baklanov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1932–2021) *[[Níki Bakogiánni]], Kreeka kõrgushüppaja (1968–) *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija (1990–) *[[Marie Bakovská]], Tšehhoslovakkia jooksja *[[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1972–) *[[Léon Bakst]], juudi kunstnik ja stsenograaf (1866–1924) *[[Bakula Rinpoche]] (1917–2003) *[[Scott Bakula]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Mihhail Bakunin]], anarhist (1814–1876) ==Bal== *[[Mieke Bal]], hollandi kultuuriteadlane (1946–) *[[Aleksei Balabanov]], vene filmirežissöör (1959–2013) *[[Roberto Balado]], Kuuba poksija (1969–1994) *[[Mili Balakirev]], vene pianist ja helilooja (1837–1910) *[[Georgi Balakšin]], Sahha poliitik ja endine poksija (1980–) *[[George Balanchine]], koreograaf (1904–1983) *[[Serhi Balantšuk]], Ukraina jalgpallur (1975–2022) *[[Antoine Jérôme Balard]], prantsuse keemik (1802–1876) *[[Bálint Balassi]], ungari luuletaja (1554–1594) *[[Iolanda Balaş]], rumeenia kergejõustiklane (1936–2016) *[[Aleksandr Balašov]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (1770–1837) *[[Nikolai Balašov]], vene kirjandusteadlane (1919—2006) *[[Made Balbat]], eesti graafik ja illustraator (1960–) *[[Diego Balbinot]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Balbinus]], Vana-Rooma keiser (192–238) *[[Vasco Núñez de Balboa]], hispaania konkistadoor (1475–1519) *[[Nikolai Balbošin]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Fabián Balbuena]], Paraguay jalgpallur (1991–) *[[Javier Hernández Balcázar]], Mehhiko jalgpallur (1988–) *[[José María Balcázar]], Peruu poliitik ja jurist (1943–) *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija (1997–) *[[Piotr Balcerzak]], Poola sprinter (1975–) *[[Emily Greene Balch]], USA kirjanik, akadeemik, patsifist (1867–1961) *[[Zigmantas Balčytis]], Leedu majandustegelane ja poliitik (1953–) *[[Jonathan Balcombe]], USA etoloog ja teaduskirjanik (1959–) *[[August Balder]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) *[[Artur Balder]], saksa kirjanik (1974–) *[[Helmuts Balderis]], läti jäähokimängija ja treener (1952–) *[[Aleksandr Baldin]], Eesti ujuja (1984–) *[[Julio César Baldivieso]], Boliivia endine jalgpallur (1971–) *[[Chris Baldo]], Luksemburgi laulja (1943–1995) *[[Alesso Baldovinetti]], itaalia maalikunstnik (1425–1499) *[[Balduin Alnast]], Zemgale piiskop (surnud 1243) *[[Baldus de Ubaldis]], Itaalia õigusteadlane (1327–1400) *[[Alec Baldwin]], USA filminäitleja (1958–) *[[Greg Baldwin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1960–) *[[Hailey Baldwin]], Ameerika Ühendriikide modell ja televisiooniesineja (1996–) *[[James Baldwin]], afroameerika kirjanik (1924–1987) *[[James Mark Baldwin]], USA psühholoog (1861–1934) *[[Thomas Baldwin]], Briti filosoof (1947–) *[[Christian Bale]], inglise näitleja (1974–) *[[Gareth Bale]], Walesi jalgpallur (1989–) *[[Joachim Georg Balecke]], Eesti vaimulik (1634–1698) *[[Mustafa Balel]], türgi kirjanik (1945–) *[[Dietrich von der Balen]], Kursi komtuur 16. sajandil *[[Wilhelm von der Balen]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Mikel Balenziaga]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Irina Baleva]], Eesti tekstiilikunstnik *[[Michael William Balfe]], iiri helilooja (1808–1870) *[[Arthur Balfour]], Suurbritannia poliitik (1848–1930) *[[Aino Bāliņa-Karmo]], Eesti-Läti džässilaulja (1935–2023) *[[Uvis Balinskis]], Läti jäähokimängija (1996–) *[[Enid Balint]], Suurbritannia psühhoanalüütik (1903–1994) *[[Michael Balint]], Ungari päritolu psühhiaater ja psühhoanalüütik (1896–1970) *[[Alexander Baljakin]], kabetaja (1961–) *[[Boriss Baljasnõi]], Eesti venekeelne kirjanik ja tõlkija (1957–) *[[Daniel Georg Balk]], Eesti arstiteadlane (1764–1826) *[[Theodor von Balk]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (sündis 1670) *[[Hermann Balke]], Liivi ordu meister *[[Peder Balke]], norra kunstnik (1804–1887) *[[Jan Peter Balkenende]], Hollandi poliitik (1956–) *[[Alan Ball]], USA stsenarist, filmilavastaja ja produtsent (1957–) *[[Alice Ball]], Ameerika Ühendriikide keemik (1892–1916) *[[Ashleigh Ball]], Kanada laulja ja dublaažinäitleja (1983–) *[[Georgi Ball]], vene kirjanik (1927–2011) *[[Lucille Ball]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, produtsent ja modell (1911–1989) *[[Philip Ball]], Briti psühholoog ja teaduskirjanik (1975–) *[[Giacomo Balla]], Itaalia futuristlik maalikunstnik (1871–1958) *[[Michael Ballack]], saksa jalgpallur (1976–) *[[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (1929–) *[[Ivar Ballangrud]], norra kiiruisutaja (1904–1969) *[[Frederick Ballantyne]], Saint Vincenti ja Grenadiinide arst ja poliitik (1936–) *[[Ladislav Ballek]], slovaki kirjanik, poliitik ja diplomaat (1941–2014) *[[Erik Balling]], Taani filmilavastaja ja kirjanik (1924–2005) *[[Iván Balliu]], Hispaania-Albaania jalgpallur (1992–) *[[Steve Ballmer]], USA ärimees (1956–) *[[Charles Bally]], prantsuse keeleteadlane (1865–1947) *[[Étienne Bally]], prantsuse jooksja (1923–2018) *[[Jacques Balmat]], Sardiinia Kuningriigi mägigiid (1762–1834) *[[Christopher B. Balme]], õppejõud, lavastaja ja teatriteadlane (1957–) *[[José Balmes]], Tšiili maalikunstnik (1927–2016) *[[Konstantin Balmont]], vene luuletaja (1867–1942) *[[Antons Balodis]], Läti diplomaat, kirjanik ja kirjanduskriitik (1880–1942) *[[Jānis Balodis]], Läti sõjaväelane ja poliitik (1881–1965) *[[Leon Balogun]], Nigeeria-Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Mario Balotelli]], Itaalia jalgpallur (ründaja) (1990–) *[[Honoré de Balzac]], prantsuse kirjanik (1799–1850) *[[Hakan Balta]], türgi jalgpallur (1983–) *[[Ksenija Balta]], Eesti kergejõustiklane (1986–) *[[Olga Baltažõ]], Ukraina kabetaja (1970–) *[[David Baltimore]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1938–2025) *[[Agní Báltsa]], kreeka ooperilaulja (1944–) *[[Friedrich Julius von Baltz]], Venemaa sõjaväeinsener (1800–1873) *[[Aldas Baltutis]], leedu alpinist *[[Juri Balujevski]], Venemaa sõjaväelane (1947–) *[[Vladimir Balõberdin]], vene alpinist (1948–1994) *[[Janek Balõnski]], eesti ettevõtja (1976–) ==Bam== *[[Nuhu Bamalli]], Nigeeria poliitik *[[Jonathan Bamba]], Elevandiluuranniku päritolu Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–2024) *[[Rinald Bamberg]], eesti poksija ja poksitreener ning laulja (1932–2011) *[[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat (1969–) *[[Maria Bamford]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1970–) *[[Patrick Bamford]], inglise jalgpallur (1993–) ==Ban== *[[Nenad Ban]], horvaadi päritolu Šveitsi molekulaarbioloog (1966–) *[[Ban Ki-moon]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (1944–) *[[Eric Bana]], filminäitleja (1968–) *[[Bānabhatta]] ehk Bāna, India sanskritikeelne kirjanik (7. sajand) *[[Stefan Banach]], Poola matemaatik (1892–1945) *[[Tadeusz Banachiewicz]], poola matemaatik ja astronoom (1882–1954) *[[Salomon Banamuhere Baliene]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik *[[Bruno Banani]], Tonga kelgutaja (1987–) *[[Anne Bancroft]], USA näitleja (1931–2005) *[[Nicușor Bancu]], Rumeenia jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Band]], saksa pillimeister (1821–1860) *[[Hastings Kamuzu Banda]], Malawi poliitik (suri 1997) *[[Joyce Banda]], Malawi poliitik (1950–) *[[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (1937–2022) *[[Sirimavo Bandaranaike]], Sri Lanka poliitik (1916–2000) *[[Stepan Bandera]], ukraina rahvuslaste juht (1909–1959) *[[Antonio Banderas]], ameerika näitleja (1960–) *[[Julie Banderas]], USA ajakirjanik (1973–) *[[Milan Bandić]], Horvaatia poliitik (1955–2021) *[[Ryūji Bando]], Jaapani endine jalgpallur (1979–) *[[Albert Bandura]], Kanada psühholoog (1925–2021) *[[Éver Banega]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Gustav Banér]], Rootsi riigitegelane (1547–1600) *[[Per Gustafsson Banér]], Rootsi riigitegelane (1588–1644) *[[Mamata Banerjee]], India poliitik (1955–) *[[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (1967–) *[[Rūdolfs Bangerskis]], Venemaa, Läti ja Saksamaa sõjaväelane (1878–1958) *[[Štefan Banič]], slovaki leiutaja (1870–1941) *[[Donatas Banionis]], leedu näitleja (1924–2014) *[[Iain Banks]], šoti ulmekirjanik (1954–2013) *[[Jonathan Banks]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Joseph Banks]], inglise loodusteadlane, botaanik (1743–1820) *[[Tyra Banks]], USA modell (1973–) *[[Banksy]], inglise grafitikunstnik *[[Stephen Bann]], inglise kunstiajaloolane (1942–) *[[Barry Bannan]], šoti jalgpallur (1989–) *[[Benjamin Banneker]], afroameeriklasest iseõppinud matemaatik, astronoom, almanahhide koostaja ja kirjanik (1731–1806) *[[Tomas Bannerhed]], rootsi kirjanik (1966–) *[[Roger Bannister]], Suurbritannia neuroloog ja jooksja (1929–2018) *[[Pridi Banomyong]], Tai poliitik (1900–1983) *[[Mario Banožić]], Horvaatia poliitik (1979–) *[[Frederick Banting]], Kanada arst, teadlane ja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat (1891–1941) *[[John Banville]], iiri kirjanik (1945–) *[[Théodore de Banville]], prantsuse luuletaja, dramaturg ja draamakriitik (1823–1891) ==Bao== *[[Bao Xishun]], hiina karjus, maailma pikim mees (1951–) ==Bap== *[[Léo Baptistão]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija (1995–) ==Bar== *[[Christian von Bar]], saksa õigusteadlane (1952–) *[[Hanon Barabaner]], Eesti energeetik (1933–2022) *[[Serhi Baranov]], Ukraina sõjaväelane (1981–) *[[Veera Baranova]], Eesti kolmikhüppaja (1984–) *[[Marika Barabanštšikova]], eesti näitleja (1972–) *[[Silvi Baradinskas]], eesti muusikapedagoog (1941–) *[[Tullio Baraglia]], itaalia sõudja (1934–2017) *[[Issidor Barahhov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1898–1938) *[[Ehud Barak]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1942–) *[[Giorgi Baramidze]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Juda Baran]], Eesti arst (1908–1987) *[[Antanas Baranauskas]], leedu poeet, matemaatik ja katoliku vaimulik (1835–1902) *[[Izaskun Bilbao Barandica]], baski päritolu Hispaania poliitik (1961–) *[[Peeter Baranin]], Eesti poliitik (1882–1966) *[[Volodõmõr Baranjuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Eduard von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1811–1884) *[[Konstantin von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane (1859–1936) *[[Nikita Baranov]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Vassõl Baranov]], ukraina jalgpallur (1979–) *[[Natalja Baranova]], vene suusataja (1975–) *[[Robert Bárány]], austria kõrvakirurg ja füsioloog (1876–1936) *[[Jevgeni Baratõnski]], vene luuletaja (1800–1844) *[[Kosta Barbarouses]], Uus-Meremaa jalgpallur (1990–) *[[Pierre Barbaud]], prantsuse helilooja, muusikateadlane ja programmeerija (1911–1990) *[[Marcel Barbeau]], Kanada kunstnik (1925–2016) *[[Arlindo Barbeitos]], Angola luuletaja (1940–2021) *[[Eunice Barber]], prantsuse kergejõustiklane (1974–) *[[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja (1991–) *[[Me'Lisa Barber]], USA kergejõustiklane (1980–) *[[Samuel Barber]], USA helilooja (1910–1981) *[[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (1994–2024) *[[Shirley Barber]], Briti lastekirjanik ja illustraator (1935–2023) *[[Joseph Barbera]], USA animaator (1911–2006) *[[Carlo Barberini]], Itaalia kardinal (1630–1704) *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik (1969–) *[[Klaus Barbie]], Saksamaa riigiametnik (1913–1991) *[[Guy Barbier]], prantsuse roomakatoliku vaimulik (1921–2011) *[[Francisco Asenjo Barbieri]], hispaania helilooja ja muusikateadlane (1823–1894) *[[Marcello Barbieri]], itaalia bioloog (1940–) *[[Tony Barbieri]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Leanne Barbo]], eesti muusik (1981–) *[[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Lydia Barbot de Marny]], Eesti maletaja, maletreener ja mehaanikainsener (1930–2021) *[[Florin-Ionuț Barbu]], Rumeenia poliitik ja majandusteadlane (1980–) *[[Natalia Barbu]], Moldova laulja (1979–) *[[Henri Barbusse]], prantsuse kirjanik (1873–1935) *[[Antanas Barčas]], leedu näitleja (1928–1990) *[[David ja Frederick Barclay]], inglise ärimehed (1934–) *[[Edwin Barclay]], Libeeria president (1882–1955) *[[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Michael Andreas Barclay de Tolly]], Venemaa väejuht (1761–1818) *[[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur (1999–) *[[Virgilio Barco Vargas]], Colombia poliitik (1921–1997) *[[Fricis Bārda]], läti õpetaja ja luuletaja (1880–1919) *[[Olaf Barda]], norra maletaja (1909–1971) *[[Anders Bardal]], norra suusahüppaja (1982–) *[[James Bardeen]], ameerika füüsik (1939–) *[[John Bardeen]], USA füüsik ja elektriinsener (1908–1991) *[[William Bardeen]], ameerika füüsik (1941–2025) *[[Maciej Bardel]], Poola sõjaväelane (1895–1975) *[[Bardesanes]], gnostik (154–222) *[[Rolf von Bardewisch]], Bremeni komtuur (suri 1531) *[[Frang Bardhi]], albaania vaimulik, leksikograaf ja ajaloolane (1606–1643) *[[Sándor István Bárdosi]], ungari maadleja (1977–) *[[Brigitte Bardot]], prantsuse näitleja, modell, laulja ja loomaõiguste eest võitleja (1934–2025) *[[Dino Bardot]], šoti muusik (1971–) *[[Arnfinn Bårdsen]], Norra jurist (1966–) *[[Evgeny Bareev]], Kanada maletaja (1966–) *[[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja (2000–) *[[Cándido Bareiro]] (1833–1880) *[[Willem Barents]], hollandi meresõitja (suri 1597) *[[Owen Barfield]], inglise filosoof ja kirjanik (1898–1997) *[[Andrea Bargnani]], itaalia korvpallur (1985–) *[[Alessandro Baricco]], itaalia kirjanik ja režissöör (1958–) *[[Stefano Barigazzi]], itaalia muusik (1996–) *[[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Dmitri Barinov]], vene jalgpallur (1996–) *[[Borna Barišić]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Bark]], Liivimaa põllumees (1807–1871) *[[Jaanus Barkala]], Eesti omavalitsuspoliitik ja kaitseliitlane (1973–) *[[Anzori Barkalaja]], Eesti folklorist (1968–) *[[Bob Barker]], USA telesaatejuht (1923–2023) *[[Brandon Barker]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Matt Barker]], eesti kirjanik (1979–) *[[Travis Barker]], USA muusik (1975–) *[[Charles Glover Barkla]], Briti füüsik (1877–1944) *[[Alben W. Barkley]], USA poliitik (1877–1956) *[[Ross Barkley]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Aleksandr Barkov]], vene jäähokimängija ja treener (1965–) *[[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], vene päritolu jäähokimängija ja treener (1995–) *[[Leonid Barkov]], Nõukogude riigiametnik (1928–?) *[[Marin Barleti]], albaania ajaloolane (suri 1512 või 1513) *[[Katarina Barley]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Vladimir Barmin]], vene kosmosetehnikakonstruktor (1909–1993) *[[Christiaan Barnard]], Lõuna-Aafrika Vabariigi südamekirurg (1922–2001) *[[Edward Emerson Barnard]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1857–1923) *[[Ashley Barnes]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Djuna Barnes]], USA modernistlik kirjanik ja ajakirjanik (1892–1982) *[[Julian Barnes]], inglise kirjanik (1946–) *[[Randy Barnes]], USA kergejõustiklane (1966–) *[[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur (1985–) *[[Barnim IX]], Pommeri hertsog (1501–1573) *[[P. T. Barnum]], Ameerika Ühendriikide ärimees ja tsirkuseartist (1810–1891) *[[Pío Baroja]], hispaania kirjanik (1872–1956) *[[Hassan Barojev]], osseedi päritolu Venemaa maadleja (1982–) *[[Sacha Baron Cohen]], inglise näitleja (1971–) *[[Simon Baron-Cohen]], Suurbritannia psühholoog (1958–) *[[Cesare Baronio]], kardinal, kirikuajaloolane (1538–1607) *[[Krišjānis Barons]], läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane (1835–1923) *[[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur (1981–) *[[Antonio Barragán]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Luis Barranzuela]], Peruu poliitik ja jurist (1962–) *[[Jean Barraqué]], prantsuse helilooja (1928–1973) *[[Romain Barras]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1980–) *[[John Barrasso]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija (1965–) *[[Adriana Barraza]], Mehhiko filminäitleja (1956–) *[[Laureà Barrau i Buñol]], katalaani päritolu Hispaania maalikunstnik (1863–1957) *[[Jean-Louis Barrault]], prantsuse näitleja ja lavastaja (1910–1994) *[[Maxamed Siyaad Barre]], Somaalia poliitik (1919–1995) *[[Álvaro Barreal]], Argentina jalgpallur (2000–) *[[Louis Vallet de Barres]], keeleteadlane (1768–1825) *[[Leonardo Argüello Barreto]], Nicaragua president (1875–1847) *[[Barbara Barrett]], Ameerika Ühendriikide ärinaine, advokaat, diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Natasha Barrett]], briti helilooja ja elektroakustika muusikakunsti esitaja (1972–) *[[Samuel Barrett]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1879–1965) *[[Syd Barrett]], briti muusik (1946–2006) *[[Rubens Barrichello]], Brasiilia autovõidusõitja (1952–) *[[J. M. Barrie]], šoti kirjanik (1860–1937) *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Claudio Barrientos]], Tšiili poksija (1936–1982) *[[Arturo Barrios]], Mehhiko kergejõustiklane (1963–) *[[Lucas Barrios]], Paraguay jalgpallur (1984–) *[[Wílmar Barrios]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Yarelys Barrios]], Kuuba kettaheitja (1983–) *[[Kayla Barron]], Ameerika Ühendriikide mereväelane, insener ja NASA astronaut (1987–) *[[José Manuel Durão Barroso]], Portugali ja Euroopa Liidu poliitik (1956–) *[[Jacques Barrot]], Prantsusmaa poliitik (1934–2014) *[[Jean-Noël Barrot]], Prantsusmaa majandusteadlane ja poliitik (1983–) *[[Adama Barrow]], Gambia poliitik ja kinnisvaraarendaja (1965–) *[[Dean Barrow]], Belize'i poliitik (1951–) *[[John D. Barrow]], Briti füüsik, matemaatik ja teaduskirjanik (1952–2020) *[[Musa Barrow]], Gambia jalgpallur (1998–) *[[Gareth Barry]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Drew Barrymore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Eugenio Barsanti]], Itaalia presbüter, insener ja leidur (1821–1864) *[[Uwe Barschel]], Saksa poliitik (1944–1987) *[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], Katari kõrgushüppaja (1991–) *[[Maks Barskihh]], Ukraina laulja (1990–) *[[Andrea Barzagli]], itaalia jalgpallur (1981–) *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Mesûd Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1946–) *[[Nêçîrvan Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1966–) *[[Juris Bārzdiņš]], Läti poliitik (1966–) *[[Netta Barzilai]], Iisraeli laulja (1993–) *[[Ina Marija Bartaitė]], leedu filminäitleja (1996–2021) *[[Yael Bartana]], Iisraeli videokunstnik (1970–) *[[Šarūnas Bartas]], leedu filmirežissöör (1964–) *[[Aleksandrs Bartaševičs]], Läti poliitik ja majandustegelane (1965–) *[[Jolanta Bartczak]], Poola kaugushüppaja (1964–) *[[Marta Bartel]], poola maletaja (1988–) *[[Mateusz Bartel]], poola maletaja (1985–) *[[Julius Bartels]], Eesti sõjaväelane (1883–1944) *[[Heinrich Barth]], saksa Aafrika-uurija, geograaf, arheoloog ja filoloog (1821–1865) *[[Jessica Barth]], USA filminäitleja (1970–) *[[Karl Barth]], Šveitsi teoloog (1886–1968) *[[Joseph Barthel]], Luksemburgi keskmaajooksja ja poliitik (1927–1992) *[[Roland Barthes]], prantsuse kirjanduskriitik (1915–1980) *[[Fabien Barthez]], Prantsusmaa jalgpallur (1971–) *[[Bartholomeos I]], Konstantinoopoli patriarh (1940–) *[[George Bartholomew]], USA leiutaja *[[George A. Bartholomew]], USA bioloog (1919–2006) *[[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf (1968–) *[[Frederic Bartlett]], Briti psühholoog (1886–1969) *[[Kyle Bartley]], Inglismaa jalgpallur (1991–) *[[Friedrich Gottlieb Bartling]], saksa botaanik (1798–1875) *[[Béla Bartók]], ungari helilooja (1881–1945) *[[Tianna Bartoletta]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[Marion Bartoli]], Prantsusmaa tennisist (1984–) *[[Bartolo da Sassoferrato]], itaalia õigusteadlane (1313–1357) *[[Evarist Bartolo]], Malta poliitik (1952–) *[[Bartolomeus]], Jeesuse jünger *[[Alberto Barton]], Peruu arst ja mikrobioloog (1870–1950) *[[Tuulikki Bartosik]], eesti akordionist (1976–) *[[Władysław Bartoszewski]], poola ajaloolane, ajakirjanik ja poliitik (1922–2015) *[[Ivan Bartoš]], Tšehhi poliitik (1980–) *[[Patrik Bartošák]], tšehhi jäähokimängija (1993–) *[[Karl-Heinz Bartsch]], saksa põllumajandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane (1923–2003) *[[Susanne Bartsch]], Šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja ürituste korraldaja (1951–) *[[Jaume Bartumeu]], Andorra poliitik (1954–) *[[Nikola Bartůšek]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Ashleigh Barty]], Austraalia tennisist (1996–) *[[Aleksandr Barulin]], vene keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) *[[Sergei Baruzdin]], vene kirjanik (1926–1991) *[[Aleksandr Barõkin]], vene laulja (1952–2011) *[[Aleksandr Barõšnikov]], Vene arhitekt, insener ja ühiskonnategelane (1877–1924) *[[Andri Barõšpolets]], ukraina maletaja (1991–) *[[Anton de Bary]], saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloog (1831–1888) ==Bas== *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]], Sudaani poliitik (1944–) *[[Matsuo Bashō]], jaapani luuletaja (1644–1694) *[[Jorge Basadre]], Peruu ajaloolane (1903–1980) *[[Heinrich Basedow]], Kuramaa piiskop (suri 1623) *[[Edgar Basel]], Saksamaa poksija (1930–1977) *[[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (1938–2026) *[[Traian Băsescu]], Rumeenia poliitik (1951–) *[[Count Basie]], USA muusik (1904–1984) *[[Aleksandr Basihhin]], Eesti balletisolist ja tantsupedagoog (1949–2010) *[[Eugenia Basilewsky]], eestirootsi päritoluga joogaõpetaja (1917–2006) *[[Ángelos Basinás]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Kim Basinger]], USA näitleja ja endine modell (1953–) *[[Eino Baskin]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2015) *[[Roman Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (1954–2018) *[[Marianne Basler]], Šveitsi päritolu Prantsusmaa näitleja (1964–) *[[Michael Basman]], inglise maletaja ja maleliteraat (1946–2022) *[[Aleksei Basmanov]], Moskva tsaaririigi väejuht (1571–) *[[Veniamin Basner]], Venemaa helilooja (1925–1996) *[[Jean-Michel Basquiat]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1960–1988) *[[Šamil Bassajev]], tšetšeeni välikomandör (1965–2006) *[[Paul Bassen-Spiller]], Eesti sõjaväelane (1892–1962) *[[Joshua Bassett]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (2000–) *[[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur (1999–) *[[Shirley Bassey]], Walesi laulja (1937–) *[[Basshunter]], rootsi muusik (1984–) *[[Marta Bassino]], itaalia mäesuusataja (1996–) *[[Trevor Bassitt]], USA jooksja (1998–) *[[Bonnie Bassler]], ameerika mikrobioloog (1962–) *[[Nikolai Bassov]], vene füüsik *[[Vitali Bassõgõsov]], Sahha riigitegelane (1946–) *[[Lana Bastašić]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1986–) *[[Marco van Basten]], Hollandi jalgpallur-treener (1964–) *[[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur (1999–) *[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]], Norra sõjaväelane (1964–) *[[Jyoti Basu]], India poliitik (1914–2010) *[[Samit Basu]], India kirjanik (1979–) ==Baš== *[[Georgi Bašarin]], jakuudi ajaloolane (1912–1992) *[[Pjotr Bašilov]], Venemaa riigitegelane (1857–1919) *[[Viktoria Baškite]], Eesti maletaja (1985–) ==Baz== *[[Frédéric Bazille]], prantsuse impressionistlik maalikunstnik (1841–1870) *[[Maksim Bazjukin]], vene jalgpallur (1983–) *[[Achraf Baznani]], Maroko kunstnik, lavastaja ja fotograaf (1979–) ==Baž== *[[Boriss Bažanov]], Nõukogude parteitegelane (1900–?) ==Bat== *[[Georges Bataille]], prantsuse kirjanik (1897–1962) *[[Jacques Bataille]], Prantsusmaa poksija (1929–) *[[Aleksei Batalov]], vene filminäitleja (1928–2017) *[[Sühbaatarõn Batbold]], Mongoolia poliitik (1963–) *[[Franka Batelić]], horvaadi laulja (1992–) *[[Jason Bateman]], USA filminäitleja (1969–) *[[Kathy Bates]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1948–) *[[Paddy Roy Bates]], Sealandi vürst *[[Gregory Bateson]], inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik (1904–1980) *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[András Báthory]], Transilvaania vürst (1566–1599) *[[Stefan Bathory]], Transilvaania vürst ja Poola kuningas (1533–1586) *[[Adílson Batista]], Brasiilia jalgpallur (1968–) *[[Fulgencio Batista]], Kuuba riigitegelane ja sõjaväelane (1901–1973) *[[Gabriel Batistuta]], endine Argentina jalgpallur (1969–) *[[Konstantin Batjuškov]], vene luuletaja (1787–1855) *[[Gerard Batliner]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1928–) *[[Jorge Batlle]], Uruguay poliitik (1927–2016) *[[Džambõn Batmönh]], Mongoolia poliitik (1926–1997) *[[Oskars Batņa]], läti jäähokimängija (1995–) *[[Nino Batsiašvili]], gruusia maletaja (1987–) *[[Moonika Batrakova]], Eesti munitsipaalametnik (1983–) *[[August Batsch]], saksa botaanik (1761–1802) *[[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Franco Battiato]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja filmilavastaja (1945–2021) *[[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja (2000–) *[[Tüvšintögsijn Battšimeg]], mongoli maletaja (1986–) *[[Haltmaagijn Battulga]], Mongoolia poliitik ja sambomaadleja (1963–) *[[Batu-khaan]], mongoli valitseja (suri 1255) *[[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik (1936–2019) *[[Jelena Baturina]], Venemaa ettevõtja (1963–) *[[Ivans Baturins]], Läti jalgpallur (1997–) ==Bau== *[[Jean-Dominique Bauby]], prantsuse ajakirjanik (1952–1997) *[[Charles Baudelaire]], prantsuse kirjanik (1821–1867) *[[Jean Baudrillard]], prantsuse filosoof *[[Baudouin I]], belglaste kuningas (1930–1993) *[[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], poola keeleteadlane (1845–1929) *[[Carl Daniel Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Edit Bauer]], ungari rahvusest Slovakkia poliitik (1946–) *[[Eduard August Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Ervin Bauer]], Ungari bioloogiateoreetik (1890–1938) *[[Felice Bauer]], Franz Kafka kihlatu (1887–1960) *[[Gustav Bauer]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik (1870–1944) *[[Heinrich Bauer]], Eesti haridustegelane (1874–1927) *[[Johannes Bauer]], Eesti diplomaat (1884–?) *[[John Bauer]], rootsi kunstnik (1882–1918) *[[Lukáš Bauer]], tšehhi suusataja (1977–) *[[Martin Bauer]], Šveitsi päritolu Briti psühholoog *[[Otto Bauer]], Austria poliitik (1881–1938) *[[Rudolf Bauer]], Ungari kergejõustiklane (1879–1932) *[[Rudolph Felix Bauer]], saksa sõjaväelane (1667–1717) *[[Viola Bauer]], saksa murdmaasuusataja (1976–) *[[Walter Bauer]], saksa kirjanik (1904–1976) *[[Wilhelm Bauer]], saksa insener, allveelaevanduse pioneere (1822–1875) *[[Michael Bauerfeind]], Tartu toomdekaan 15. ja 16. sajandil *[[Mary Bauermeister]], saksa kunstnik (1934–2023) *[[Sanja Bauk]], Montenegro mereteadlane (1972–) *[[Jamie Baulch]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[Oskar Baum]], juudi rahvusest saksakeelne kirjanik (1883–1941) *[[Herma Bauma]], Austria odaviskaja ja käsipallur (1915–2003) *[[Andres Bauman]], eesti internetipioneer (1964–) *[[Peter-Eduard Bauman]], Eesti sõjaväelane (1874–1942) *[[Ruts Bauman]], eesti näitleja (1892–1960) *[[Zygmunt Bauman]], sotsioloog (1925–2017) *[[Biruta Baumane]], läti maalikunstnik (1922–2017) *[[Kārlis Baumanis]], läti helilooja (1835–1905) *[[Kārlis Baumanis (skulptor)|Kārlis Baumanis]], läti skulptor, graafik ja kunstiajaloo uurija (1916–2011) *[[Aleksander Ludwig Baumann]], Eesti vaimulik (1799–1844) *[[Christian Ehrenfried Baumann]], Eesti vaimulik (?–1755) *[[Edith Baumann]], Saksa DV riigitegelane (1909–1973) *[[Frank Baumann]], saksa jalgpallur (1975–) *[[Georg Baumann]], eesti maadleja (1892–?) *[[Johann Baumann]], Lihula kullassepp *[[Oliver Baumann]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Riho Baumann]], eesti kultuuritegelane (1952–) *[[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja (1986–) *[[Andri Baumeister]], ukraina filosoof ja filosoofia populariseerija (1970–) *[[Aare Baumer]], eesti leiutaja, teaduse populariseerija ja mitteformaalse hariduse edendaja (1959–) *[[Alexander Gottlieb Baumgarten]], saksa filosoof (1714–1762) *[[Julian Baumgartlinger]], austria jalgpallur (1988–) *[[Bruce Baumgartner]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1960–) *[[Felix Baumgartner]], Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane (1969–2025) *[[Joachim Baumgarten]], Rootsi sõjaväelane ja Sooniste mõisa valdaja (1632–1690) *[[Zsolt Baumgartner]], ungari autovõidusõitja (1981–) *[[Ernst Bauming]], Eesti sõjaväelane (1905–1975) *[[Alexander Baumjohann]], Saksamaa jalgpallur (1987–) *[[Laura Baumverk]], eesti näitleja (1948–) *[[Friedrich Baumühl]], Haapsalu raehärra (surnud 1710) *[[Hilmar Baunsgaard]], Taani poliitik (1920–1989) *[[Ferdinand Christian Baur]], saksa teoloog (1792–1860) *[[Gracia Baur]], saksa laulja (1982–) *[[Michael Baur]], Austria endine jalgpallur (1969–) *[[Pina Bausch]], saksa koreograaf, tantsija ja ballettmeister (1940–2009) *[[Vladlen Baušev]], Venemaa endine jalgpallur (1967–) ==Bav== *[[Maurice Bavaud]], Šveitsi teoloogiaüliõpilane (1916–1941) *[[Florence Baverel-Robert]], prantsuse laskesuusataja (1974–) ==Baw== *[[David Bawden]], vastupaavst ("Michael I") (1959–2022) ==Bax== *[[Arnold Bax]], inglise helilooja (1883–1953) *[[Martin Baxa]], Tšehhi poliitik (1975–) ==Bay== *[[Michael Bay]], USA filmirežissöör ja -produtsent (1965–) *[[Celâl Bayar]], Türgi poliitik (1883–1986) *[[Hippolyte Bayard]], prantsuse fotograaf (1801–1887) *[[Shohreh Bayat]], iraani maletaja ja malekohtunik (1987–) *[[Thomas Bayes]], Briti matemaatik ja teoloog (1702–1761) *[[Bayezid I]], Türgi sultan (1354–1403) *[[Bayezid II]], Türgi sultan (1447–1512) *[[Ibrahim Baylan]], Türgi päritolu Rootsi poliitik (1970–) *[[Pierre Bayle]], prantsuse filosoof (1647–1706) *[[Jaime Bayly]], Peruu kirjanik, saatejuht ja ajakirjanik (1965–) *[[Mohamed Bayo]], Guinea jalgpallur (1998–) *[[Zebedayo Bayo]], Tansaania pikamaajooksja (1976–) *[[Mithat Bayrak]], Türgi maadleja (1929–2014) *[[Ceyhun Bayramov]], Aserbaidžaani majandusteadlane ja jurist (1973–) *[[François Bayrou]], Prantsusmaa poliitik (1951–) *[[Umut Baysan]], filosoof [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ba, Biograafiad]] 4b1kigpp87a4ooe96263pywlrv9l69m 0 262203 7151734 5269071 2026-05-11T19:37:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151734 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=17}} '''Bremeni käik''' on [[Tallinn]]a [[Tallinna vanalinn|vanalinnas]] [[Bremeni torn]]i juures asuv [[Vene tänav]]at ja [[Uus tänav (Tallinn)|Uut tänavat]] ühendav<ref>[https://web.archive.org/web/20151007053413/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=32560 Tänava- ja muude kohanimede andmine ning muutmine kesklinnas], Tallinna Linnavalitsuse 12.04.1996 määrus number 26</ref> jalakäijate tee. <gallery> Bremeni käik.JPG|Vaade Bremeni käigule Uuelt tänavalt Tallinn - panoramio (223).jpg|Vaade Bremeni käigule Bremeni torni juurest </gallery> ==Vaata ka== *[[Katariina käik]] *[[Saiakäik]] *[[Börsi käik]] ==Viited== {{viited}} {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] se4084os5b8vm0vpcvybll9tcs7umo9 0 263688 7151987 7116074 2026-05-12T07:47:37Z Taurus404 80079 7151987 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Edgars Rinkēvičs | pilt = Edgars Rinkēvičs 2.jpg | pildiallkiri = Edgars Rinkēvičs (2012) | amet = [[Läti president]] | ametiajaalgus = [[8. juuli]] [[2023]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Egils Levits]] | järgmine = | amet2 = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus2 = [[25. oktoober]] [[2011]] | ametiajalõpp2 = 8. juuli 2023 | eelmine2 = [[Ģirts Valdis Kristovskis]] | järgmine2 = [[Arturs Krišjānis Kariņš]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Edgars Rinkēvičs | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|09|21}} | sünnikoht = [[Jūrmala]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Tee]] (1998–2004)<br>[[Zatlersi Reformipartei]] (2012–2014)<br>[[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] (2014–2023) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Läti Ülikool]]<br>Dwight D. Eisenhower School for National Security and Resource Strategy | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Edgars Rinkēvičs''' (sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1973]] [[Jūrmala]]s) on [[Läti]] poliitik, alates 8. juulist 2023 [[Läti president]]. Ta valiti Läti presidendiks 31. mail 2023. Rinkēvičs oli [[Läti välisminister]] alates [[25. oktoober|25. oktoobrist]] [[2011]] [[Valdis Dombrovskise kolmas valitsus|Valdis Dombrovskise kolmandas valitsuses]], seejärel [[Laimdota Straujuma esimene valitsus|Laimdota Straujuma esimeses]] ja [[Laimdota Straujuma teine valitsus|teises valitsuses]], [[Māris Kučinskise valitsus]]es ja [[Arturs Krišjānis Kariņši valitsus]]es. Ta kuulus erakonda [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]]. Ta on lõpetanud [[1995]]. aastal [[Läti Ülikool]]i ja kaitsnud [[1997]]. aastal samas [[magistrikraad|magistritöö]] [[politoloogia]]s. Ta on õppinud ka [[Groningeni ülikool]]is ja [[USA Kaitseakadeemia]]s. Aastatel [[1998]]–[[2004]] kuulus ta erakonda [[Läti Tee]]. 1997–2008 töötas ta [[Läti kaitseministeerium]]is. [[2008]]–2011 oli ta [[Läti president|Läti presidendi]] kantselei juhataja. 2011–2014 kuulus [[Reformierakond (Läti)|Reformierakonda]]. Kui Läti sai 2015. aastal [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks]], tegi Edgars Rinkēvičs [[10. jaanuar]]il [[2015]] esimese ametliku visiidi Ukrainasse, kus kohtus president [[Petro Porošenko]] jt ametiisikutega.<ref>{{Cite web|url=http://www.president.gov.ua/en/news/32037.html |title=President of Ukraine had a meeting with Minister of Foreign Affairs of Latvia Edgars Rinkevics |publisher=Ukraina presidendi pressiteenistus |date=10.01.2015, 16:15}}</ref> 31. mail 2023 valis Läti seim ta kolmandas hääletusvoorus uueks presidendiks. Ta astus ametisse 8. juulil. ==Tunnustus== *2005 [[Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|634}}</ref> *2007 [[Kolme Tähe orden]]i suurohvitser *2009 [[Maarjamaa Risti II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|17623}}</ref> *2019 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19909}}</ref> ==Isiklikku== 6. novembril [[2014]] teatas Rinkēvičs [[Twitter]]is, et on [[gei]].<ref>{{cite web|last=|first=|url=http://www.delfi.lv/news/national/politics/rinkevics-socialajos-medijos-pazino-lepns-but-gejs.d?id=45193588|title=Rinkēvičs sociālajos medijos paziņo: 'lepns būt gejs'|publisher=Delfi|website=|date=6. november 2014|accessdate=6. november 2014|language=Latvian}}</ref> Ta oli esimene kõrgetasemeline Läti poliitik, kes avalikustas oma [[LGBT]]-staatuse. Samuti on ta väljapaistvaim avalikult LGBT-poliitik Baltikumis.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.theguardian.com/world/2014/nov/07/latvia-foreign-minister-edgars-rinkevics-comes-out-gay|Pealkiri=Latvia’s foreign minister comes out as gay|Väljaanne=The Guardian|Aeg=7. november 2014|Kasutatud=25. august 2017}}</ref> Ta on ka esimene avalikult homoseksuaalne poliitik Läti riigipea kohal. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.mk.gov.lv/lv/amatpersonas/edgars-rinkevics Elulugu Läti valitsuse kodulehel] {{Läti presidendid}} {{JÄRJESTA:Rinkevics, Edgars}} [[Kategooria:Läti presidendid]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] azs4qa1fz1rzjfjjp62zpy9fu3uqni0 0 266254 7151687 7144804 2026-05-11T18:37:48Z NOSSER 8097 7151687 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tartu_Raekoja_platsi_vaade.jpg|pisi|Raekoja plats jõuluehtes (2012)]] '''Raekoja plats''' on väljak [[Tartu]] kesklinnas, platsi ääres asub [[Tartu raekoda]]. Raekoja platsilt algavad [[Küüni tänav]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] ja [[Kompanii tänav]]. Selle [[Emajõgi|Emajõe]]-poolset serva läbib [[Vabaduse puiestee (Tartu)|Vabaduse puiestee]] ja Raekoja platsi ääres on Tartu kesklinna ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe linnaosa]] vahel üle Emajõe jalakäijate [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]]. Raekoja tagant läheb mööda [[Ülikooli tänav]]. Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka '''Suurturuks'''. Teise maailmasõja ajal hävinud, Kaarsilla kohal asunud [[Kivisild (Tartu)|Kivisilla]] ja [[Uueturu tänav]]a vahelisel alal, Emajõe ääres asus Söögiturg (saksa k. ''Viktualienmarkt''), mille ääres asus ka 1913. aastaks ehitatud [[Tartu pritsimaja]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/8003755/tartu-tulemine-sudalinna-sundimised-emajoe-kaldapealsel-soogiturg-ja-pritsimaja Südalinna sündimised Emajõe kaldapealsel. Söögiturg ja pritsimaja], Postimees, 19. aprill 2024</ref>, mille arhitekt oli [[Tartu linnaarhitekt]] [[Arved Eichhorn]]. Ehkki püsivalt turg tänapäeval Raekoja platsil ei tegutse, korraldatakse seal laatasid: kevadel kevad- ehk [[mailaat]]a, sügisel [[Tartu maarjalaat|maarjalaata]] ning [[Tartu hansapäevad]]e ajal hansalaata. Samuti toimuvad seal kõikvõimalikud pidustused ja kontserdid. Raekoja platsil asub [[purskkaev]] "[[Suudlevad tudengid (purskkaev)|Suudlevad tudengid]]". == Hoonestus == *Raekoja plats 1 / [[Ülikooli tänav]] 7 nurgahoone valmis 1784. aastal kahekorruselise avarate korteritega kivist nurgamajana, millele lisati peagi tiheda ärkliakende reaga kolmas korrus. Hoonet on hiljem laiendatud kahel korral: 19. sajandi keskel ja 20. sajandi algul. Aastatel 1797–1888 asus hoones apteek ja 20. sajandi esimesel poolel Tartu Majaomanike Pank. Kultuurimälestis nr 6896.<ref name="KRR_6896">{{kultuurimälestis|6896|Elamu Tartus Raekoja pl 1/ Ülikooli 7, 18.-19. saj}} (vaadatud 10.11.2020)</ref> * Raekoja plats 1A asub [[Tartu raekoda]]. Tartu keskaegne raekoda hävis<ref>Olev Prints, [https://muuseum.tartu.ee/wp-content/uploads/2020/04/Olev-Prints-Ehitusajaloolised-kaevamised-Tartu-N%c3%b5ukogude-v%c3%a4ljakul.pdf Ehitusajaloolised kaevamised Tartu Nõukogude väljakul a. 1965], muuseum.tartu.ee, 2020/04</ref> [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõja]]s 1601. aastal. [[Rootsi aeg|Rootsi võimud]] alustasid uue raekoja ehitamist 1688. aastal [[Paul von Essen]]i plaani järgi ning esimene ametlik koosolek peeti uues hoones 1. septembril 1693. Tartu linn koos raekoja hoonega purustasid vene väed uuesti 1708. aastal ja seda ei suudetudki enam korda teha. Varemetesse ehitatud ajutine puidust raekoda, hävis [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta hiidtulekahjus]]. Uue raekoja varaklassitsistliku projekti tegi 1878. aastaks Rostockist Tartusse tulnud ehitusmeister [[Johann Heinrich Bartholomäus Walther]]. Raekoda avati pidulikult 9. oktoobril 1786<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/74452117/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-5-tartu-raekoja-plats Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 5: Tartu, Raekoja plats], forte.delfi.ee, 07.05.2016</ref> [[Fail:Elamu Tartus Raekoja pl 2 6898.jpg|pisi|[[Barclay de Tolly maja|Raekoja plats 2]]]] * Raekoja plats 2 ja [[Ülikooli tänav]]a nurgakrundil asub 1778. aastal ehitatud kahekorruseline hoone. [[Kultuurimälestis]] nr 6898<ref name="KRR_6898">{{kultuurimälestis|6898|Elamu Tartus Raekoja pl 2, 1778. a}} (vaadatud 10.11.2020)</ref>. 1824. aastal avati hoones G. C. Werneri kohvi- ja söögimaja ning 19. sajandi teisel poolel asus hoones W. Gläseri [[Gläseri trükikoda|trükikoda]] ja C. H. F. Schnakenburgi trükikoda, laenuraamatukogu ja noodilaenutus. [[Fail:Raekoja plats 3, Tartu 1.JPG|pisi|Raekoja plats 3]] * Raekoja plats 3 asub 1790. aastal ehitatud kolmekorruseline hoone. Kultuurimälestis nr 6897<ref name="KRR_6897">{{kultuurimälestis|6897|Elamu fassaad Tartus Raekoja pl 3, 19. saj I pool}} (vaadatud 10.11.2020)</ref>. Raekoja plats 3 hoone moodustab [[Küüni tänav]] 1-3-5-ga ühtse hooneploki. Raekoja platsi poolsel küljel on hoonel poolsammastele toetuv rõdu. Maja kuulus baltisaksa aadelkonnale: 19. sajandi algusest O. von [[Löwenstern]]ile, 1834. aastast paruness S. von [[Vietinghoff]]ile, alates 1882. aastast krahv [[Ernst Gotthard von Manteuffel (1844–1922)|Ernst von Manteuffel]] juuniori nime järgi kutsutakse seda maja vahel ka [[Manteuffeli maja]]ks. 1921. aastal ostis kinnistu grupp Eesti advokaate ja ärimehi. Hoone sai kannatada sõjas 1944. aastal, hoone taastati valdavalt 1946. aastal. [[Fail:Tartu Raekoja plats 6, 8 ja 10.jpg|pisi|Raekoja plats 2, 4, 6, 8 ja 10]] *Raekoja plats 4, praeguses [[Hotell Draakon|Draakoni hotelli]] majas, asus enne teist maailmasõda sõda söögisaal Koit, [[Eesti NSV]] ajal aga söökla Võit. *Raekoja plats 5 // [[Küüni tänav]] 2 nurgahoone. Raekoja platsi lõunakülje hoonestus hävis teises maailmasõjas. 1950. aastatel püstitati hävinenud hoonete asemele rida klassitsistliku fassaadikäsitlusega hooneid (Emajõe-poolne hoone osa arhitekt [[Ines Jaagus]], Küüni tänava poolne osa arhitekt [[Arnold Matteus]]elt). Praegu hoone fassaadil asuvad valgeks lubjatud sirbi ja vasara kujutised stiliseeritud puuokstel on ajaloolise väärtusega<ref>[https://web.archive.org/web/20211112195157/https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/20D64BAED7C2D7824225695A002A5000 kultuuriväärtusega asi 1950. aastate I poolest], info.raad.tartu.ee</ref>. * Raekoja plats 6 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 2 nurgahoone. Kultuurimälestis nr 6899<ref name="KRR_6899">{{kultuurimälestis|6899|Elamu Tartus Raekoja pl 6, 19. saj I pool}} (vaadatud 10.11.2020)</ref>. Krundi omandas 1790. aasta paiku parun [[Ungern-Sternberg]], kes lasi ehitada uue kivimaja. Hiljemalt 1797. aastal valmiski uus suur kivimaja, 1797–1802 ehitati juurde hoone kolmas korrus. 1802. aastal omandas hoone taasavatud [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu ülikool]], kes kasutas hoonet ülikooli õppe- ja haldustöös ning ülikooliga seotud inimeste korteritena. Aadressil Suurturg 6 tegutses [[Tartu Linnapank]]. * Raekoja plats 8 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 1 // 3 nurgahoone. Kultuurimälestis nr 6900<ref name="KRR_6900">{{kultuurimälestis|6900|Elamu Tartus Raekoja pl 8, 1781.-1784. a}} (vaadatud 10.11.2020)</ref>. 1781. aastal omandas [[krunt|krundi]] G. W. von [[Budberg]], kes alustas hoone ehitustöid, kuid müüs 1782. aastal poolelioleva ehitise kaupmeestele K. H. Frizchele ja J. K. Majorile. Hoone valmis 1784. aastal, 1811. aastal ostis [[kinnistu]] apteeker D. Thörner ja 1833. aastal Thörneri pärijailt apteeker T. Schartee. Schartee perekonna kätte jäi kinnistu 1907. aastani, mil kinnistu omandas kaupmees R. Fischmann, kelle pärijate kätte jäi see kuni Teise maailmasõjani. *Raekoja plats 9 asunud [[Põllumajanduse Pank|Põllumajanduse Panga]] pangahoone valmis 1938. aastal [[Arnold Matteus]]e projekti järgi vanema kivimaja ümberehitusena. 1940. aastal asus hoones [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] [[EKP Tartumaa Komitee|Tartu Komitee]]. Maja põles 1944. aastal, kuid taastati hiljem. [[Fail:Elamu Tartus Raekoja pl. 12.JPG|pisi|Raekoja plats 12]] * Raekoja plats 10 krundile ehitati hoone pärast 1775. aasta tulekahju 1778. aastal. Kahekorruseline suure barokse viiluga ehitis, ehitati 19. sajandi keskpaiku ümber neljakorruseliseks hooneks. 1914. aastal muudeti esimest korrust [[Fromhold Kangro]] projekti järgi. 1924. aastal ostis kinnistu [[Eesti (kindlustusselts)|Eesti Kindlustuse Selts]]. [[Nikolai Kusmin]]i projekti kohaselt ehitatigi hoone 1940. aastal ümber kindlustusseltsi hooneks, esimesele korrusele planeeriti kauplus, teisele ja kolmandale korrusele kindlustusseltsi ruumid ning ülakorrusele korter. Hoones ehk Vanas ülikoolimajas elas pikka aega ülikooli raamatukogu direktor K. Morgenstern. 1870. aastal paigutati majja [[Farmaatsia Instituut]], selle ruumid paiknesid maja [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]]a poolses tiivas. 1937. aastal omandas maja [[Tartu Linnapank]]. 1962. aastal asus teise ja kolmanda korruse ruumides [[Stomatoloogia polikliinik]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/7090174/stomatoloogiakliinik-kolib-raekoja-platsilt-ara Stomatoloogiakliinik kolib Raekoja platsilt ära], tartu.postimees.ee, 20. oktoober 2020</ref> esimesel korrusel säilisid äripinnad. [[Fail:Elamu Tartus Raekoja pl.14.JPG|pisi|[[Barclay de Tolly maja|Raekoja plats 14]]]] * Raekoja plats 11 hoones tegutses 20. sajandi alguses [[Tartu II Laenu- ja Hoiuühisus|Tartu II Laenu- ja Hoiu-Ühisus]] ning [[Tallinna Krediitpank|AS Krediitpanga]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/nooltartu/1931/09/19/27 Ülevaade meie suurpankadest A.-S. Krediit-Pank E. Vabariigi esimene finantseerija.], Nool (Tartu), nr. 95, 19 september 1931</ref> Tartu osakond. * Raekoja plats 12 asub 19. sajandi algul ehitatud kolmekorruseline elamu. Kultuurimälestis nr 6902<ref name="KRR_6902">{{kultuurimälestis|6902|Elamu Tartus Raekoja pl 12, 1810.-1819. a}} (vaadatud 10.11.2020)</ref>. Kinnistule ehitati pärast [[1775. aasta Tartu tulekahju]], aastatel 1810–1818 ehitusmeister [[Johann Nicolaus Friedrich Lange|Johann Lange]] juhtimisel hoone pagarmeister Mesterile. 1838. aastal ostis kinnistu kaupmees P. Bokovnev, kelle omanduses oli kinnistu 1917. aastani, mil selle omandas kaupmees [[Mart Jänes (1886-1944)|Mart Jänes]], kes müüs selle 1921. aastal [[Tartu Kaubanduse ja Tööstuse Vastastikune Krediidiühisus|Tartu Kaubanduse ja Tööstuse Vastastikusele Krediidiühisus]]ele ning viimane omakorda 1920. aastal asutatud [[Kauba Pank|Kauba Pangale]]. Hoone rekonstrueeriti haldushooneks 2001. aastal. * Raekoja plats 14 asub 19. sajandi algul ehitatud kolmekorruseline elamu. Kultuurimälestis nr 6903<ref name="KRR_6903">{{kultuurimälestis|6903|Elamu Tartus Raekoja pl 14, 18.-20. saj}} (vaadatud 10.11.2020)</ref>. Pärast [[1775. aasta Tartu tulekahju]] algselt ehitatud kahekorruseline elamu on korduvalt ümber ehitatud. 1876. aastal omandas kinnistu kaupmees N. Goruškin, kelle omanduses ehitati maja ümber kolmekorruseliseks. 1897. aastal läks kinnistu [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]ele. Suures osas tänapäevase ilme sai esifassaad 1907. aastal [[Georg Hellat]]i projekti alusel tehtud ümberehitusega. [[Fail:Tartu Raekoja plats 18 ja 20.jpg|pisi|[[Barclay de Tolly maja|Viltune maja Raekoja platsil (Barclay de Tolly maja)]], Raekoja plats 18 ja 20]] * [[Raekoja plats 16]] // [[Kompanii tänav|Kompanii]] 2 asub ajavahemikus 1797–1810 ehitatud hoone. Krundi omanik oli [[Tartu ülikooli kuraator]] [[Carl Gustav von Baranov]]. 19. sajandi vältel olid kinnistu omanikeks veel aadlikud major von [[Krüdener]], kuraator dr. F. La Trobe, [[assessor]] C. von [[Mensenkampff]]. Mensenkampff müüs 1895. aastal kinnistu [[Suurgild (Tartu)|Suurele Gild]]ile, [[gild]]ide likvideerimisega ja nende varade korraldamise seadusega omandas krundi 1932. aastal sihtasutus [[Tartu Kutseesinduste Kodu]]. Alates 1925. aastast oli majas [[Eesti Pank|Eesti Panga]] Tartu osakond ja suurärimeeste klubi [[Sinimandria]]. [[Eesti NSV]] perioodil 1940. aastal, [[Tartu Laenu-Hoiuühisus]]ele kuulunud hoone riigistati ja anti 1945. aastal [[Tartu Põllumajanduslik Krediitühing|Tartu Põllumajanduslikule Krediitühing]]ule<ref>886. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestiku muutmise kohta. EESTI NSV TEATAJA, № 12 26. märtsil 1945</ref>, hiljem tegutses hoones [[Varia (kino)|kino Varia]] ja [[Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater]] ning [[Tartu kultuurihoone|kultuurimaja]] ja tänapäeval asuvad maja esimesel korrusel äripinnad. * Raekoja plats 18, Raekoja platsi, [[Kompanii tänav|Kompanii]] ja [[Magistri tänav]]a vahel asub [[Barclay de Tolly maja]] ("Tartu viltune maja"). Barclay majas elas vürstinna Auguste Helene Barclay de Tolly, kes ostis hoone 1819. aastal pärast oma mehe väejuhi [[Barclay de Tolly]] surma. Alates 1879. aastast asus majas pikka aega Theodor Köhleri apteek. 20. sajandi alguses töötas seal apteekrina kirjanik [[Oskar Luts]]. Pinnase vajumise tõttu viltuseks muutunud hoonet on hüütud ka Tartu [[Pisa torn|Pisa torniks]]. Maja kalle on 5,8°, mis on suurem kui Pisa tornil. Majas tegutseb alates 1988. aastast [[Tartu Kunstimuuseum]] (lühend Tartmus), mis on Lõuna-Eesti kõige suurem kunstimuuseum. Tartu Kunstimuuseum loodi 1940. aastal [[Kunstiühing Pallas|kunstiühingu Pallas]] liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed. Tänapäeval moodustavad Tartu Kunstimuuseumi kogude põhiosa eesti kunst ning Eestiga seotud välisautorite kunst 18. sajandist tänapäevani. *[[Raekoja plats 20]] asub aastatel 1876–1879 arhitekt [[Maximilian Rötscher]]i projekti järgi ehitatud pangahoone. Kultuurimälestis nr 6906<ref name="KRR_6906">{{kultuurimälestis|6906|Pangahoone Tartus Raekoja pl 20, 1876.-1878. a}} (vaadatud 10.11.2020)</ref>. Algne sissepääs paiknes Emajõe poolsel fassaadil, 1880. aastal tehti lisaks väljakupoolsed uksed. Hoones tegutses [[Kauba Pank|AS Kauba Pank]] ja [[Tartu Hoiu-laenuühistu]]. {{Panoraampilt|Tartu Raekoda.jpg|1000px|Vaade Raekoja platsile [[Küüni tänav]]alt: Raekoja plats 1A, [[Tartu raekoda]], Raekoja plats 2, 4 ja 6 hooned, [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]], Raekoja plats 8, 10, 12, 14, 16, taamal [[Kaarsild (Tartu)|Tartu Kaarsild]]}} ==Ajalugu== [[Pilt:Album von Dorpat, TKM 0031H 11.jpg|pisi|[[Louis Höflinger]]i [[litograafia]] "Vaade Tartu raekojale" (1860)]] Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil [[turg]], seepärast nimetati seda ka '''Suurturuks'''. Tartu keskaegne hoonestus hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses [[klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], nende asemele ehitati 1950. aastate algul [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]] majad.<ref name="Juske" /> Vanemate säilinud hoonete hulka Raekoja platsil kuulub ka [[Eklektitsism (kunst)|eklektilises]] stiilis [[Tartu raekoda|raekoda]], mis ehitati aastatel 1782–1789 [[Johann Heinrich Bartholomäus Walther]]i projekti järgi. Samas asub mitu kultuurilooliselt olulist hoonet nagu endine [[Tartu kultuurihoone]] ja [[Barclay de Tolly maja]], kus tegutseb [[Tartu Kunstimuuseum]]. [[Pilt:Tartu Raekoda 1925.jpg|pisi|20. sajandi alguses]] [[Pilt:Foto, Vabariigi aastapäeva paraad, Tartu 24.02.1919, KLM ET 1424-4 F 1305-4.jpg|pisi|Eesti Vabariigi 1. aastapäeva paraad 24.02.1919]] [[Pilt:Tartu Suureturu, 1930.jpg|pisi|Vaade jõe poole, Tartu Suureturg, 1930]] Ajalooliselt paiknesid platsil [[linnakaev]] ja [[häbipost]]. 16.–17. sajandi sõdade aegu on väljakule ka maetud.<ref name="Juske" /> Aastatel 1941(18.oktoobrist) –1944 oli platsi nimeks '''Adolf Hitleri plats''' (saksa keeles ''Adolf-Hitler-Platz''), [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] '''Nõukogude väljak'''<ref name="Juske">Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 20</ref>(14.10.1949–1989). 1951. aastal rajati platsile purskkaev. Tänapäeval ehib seda [[Mati Karmin]]i ja [[Tiit Trummal]]i skulptuur [[Suudlevad tudengid (purskkaev)|"Suudlevad tudengid"]]<ref name="Juske" />, mis avati 1. septembril 1998. ==Galerii== <gallery> Fail:Raekoja plats 3, Tartu 1.JPG|Raekoja plats 3 Fail:Raekoja plats 3 dekoratsioon.JPG|Raekoja plats 3, detail Fail:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia4.JPG|Hansapäevad 2007 Fail:Tartu Raekoja plats.JPG|Vaade platsile Toomemäelt Fail:Raeplats.JPG|Raeplats ja [[Kaarsild (Tartu)|Tartu Kaarsild]] Fail:Tartu Raekoja plats 5.detsembril 2021.jpg|Raekoja plats detsembris 2021 </gallery> ==Vaata ka== *[[Tartuff]] *[[Raekoja plats]] teistes linnades ==Viited== {{viited}} {{commonscat|Tartu Town Hall Square}} {{Coordinate|NS=58.380278|EW=26.723056|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartu väljakud]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] g92gpo1ywzqujz5t8rqwyqlhds5r1tt 0 273306 7151657 7046716 2026-05-11T17:57:44Z NOSSER 8097 /* Pärnu-Viljandi kaksikmaakond */ 7151657 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Provints | nimi = Viljandi kreis | omakeelne_nimi_1 = saksa keel|''Der Fellinsche Kreis''| | omakeelne_nimi_2 = vene keel|''Феллинский уезд''| | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 4015,2 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[kreisilinn]] | keskuse_nimi = [[Viljandi]] | asendikaardi_pilt = Atlas von Liefland 7.tif | asendikaardi_pilt_seletus = Viljandi kreis. <small>[[Ludwig August Mellin]], "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798</small> }} '''Viljandi kreis''' ([[saksa keel]]es ''Der Fellinsche Kreis'', [[vene keel]]es ''Феллинский уезд'') oli [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] ja [[Liivimaa kubermang]]u haldusüksus [[Lõuna-Eesti]]s Viljandimaal aastatel [[1783]]–[[1796]] ja [[1888]]–[[1917]]. Kreis ehk maakond piirnes põhjas [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] / [[Eestimaa kubermang]]u [[Tallinna kreis]]i ja [[Rakvere kreis]]iga, idas [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]]/[[Liivimaa kubermang]] [[Tartu kreis]]i ja läänes [[Pärnu kreis]]iga. [[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis<ref>[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27985/r_est_a_877.pdf Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784], Mitau 1784, Der Fellinsche Creitz, seite 128–132</ref> ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal. ==Territoorium== [[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|thumb|right|400px|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkors]]i kaart [[1783]].]] {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R04L05.jpg |pilt2 = | jalus = [[Liivimaa kubermang]]u Viljandi kreisi alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R05L04.jpg |pilt2 = | jalus = [[Liivimaa kubermang]]u Viljandi kreisi alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R06L05.jpg |pilt2 = | jalus = [[Liivimaa kubermang]]u Viljandi kreisi alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} Viljandi kreisilinn oli [[Viljandi]], 19. sajandi keskel kuulus kreisi kaheksa kihelkonda:<ref>{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 33–34 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA33,M1}}</ref> *[[Viljandi kihelkond]] (''Kirchspiel Fellin-Land''), *[[Helme kihelkond]] (''Kirchspiel Helmet''), *[[Suure-Jaani kihelkond]] (''Kirchspiel Groß St. Johannis''), *[[Kolga-Jaani kihelkond]] (''Kirchspiel Klein St. Johannis''), *[[Põltsamaa kihelkond]] (''Kirchspiel Oberpahlen''), *[[Paistu kihelkond]] (''Kirchspiel Paistel''), *[[Pilistvere kihelkond]] (''Kirchspiel Pillistfer''), *[[Tarvastu kihelkond]] (''Kirchspiel Tarwast''). === Pärnu-Viljandi kaksikmaakond === 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond<ref>{{Cite book|title=Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel |last=Freyherrn Budberg |first=Karl |authorlink=Karl Woldemar von Budberg|year=1840 |publisher=Müllerschen Buchdruckerei |location= Riga |isbn= |pages= 76 |url=http://books.google.com.pk/books?id=YIkyAQAAMAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false#PPA76,M1}}</ref>, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. 1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate [[Liivimaa kubermang]]u praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. [[Viljandi praostkond]]a kuulusid [[Helme kihelkond|Helme]], [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]] ja [[Viljandi kihelkond]]. 1845. aastal registreeriti [[Pärnu-Viljandi Põllumajandusselts]]<ref>[[Tiit Rosenberg]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK/article/view/1175/1136 Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest], Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 40</ref>, mille eesotsas olid [[Õisu mõis|Õisu]] ja [[Heimtali mõis|Heimtali]] von [[Sivers (Õisu)|Sivers]]ite ja [[Riidaja mõis|Riidaja]] von [[Stryk]]ide suguvõsa esindajad. 1871. aastal asutati kreisis [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]. Pärnu-Viljandi kaksikmaakonnast uuesti eraldatud [[Pärnu kreis]] moodustati [[1888]]. aastal. 20. sajandi alguses olid Viljandi kreisis<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew & Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Kirchspiele und Güter im nördlichen Livland. Im Fellinschen Kreise'', lk 68-69</ref> [[Viljandimaa]]l: *[[Viljandi kihelkond]], *[[Suure-Jaani kihelkond]], *[[Kolga-Jaani kihelkond|Väike-Jaani kihelkond]], *[[Põltsamaa kihelkond]], *[[Pilistvere kihelkond]], *[[Paistu kihelkond]], *[[Tarvastu kihelkond]], *[[Helme kihelkond]]. *1911. aastal eraldati Viljandi kihelkonna lääneosast [[Kõpu kihelkond]] (''Kirchspiel Fellin-Köppo''). ===Sillakohtupiirkonnad=== Viljandi ja [[Pärnu kreis]]i kihelkonnad olid jaotatud [[Sillakohus|sillakohtupiirkondadeks]]<ref>{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 39 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA39,M1}}</ref> (''Fellinsches Ordnungsgericht'', ''Pernauer Ordnungsgericht''): #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa]], [[Audru kihelkond|Audru]], [[Tori kihelkond]] #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Vändra kihelkond|Vändra]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Saarde kihelkond|Saarde]], Halliste-[[Karksi kihelkond]] #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond. === Viljandimaa politseivalitsus === Politseilised [[Sillakohus|sillakoh]]tud kaotati [[1888]]. aasta [[9. juuni]] „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise” seaduse alusel, politseilised [[haldus]]ülesanded anti üle [[Liivimaa kubermang]]u kreiside [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]tele. Viljandi kreisi [[Viljandi kreisi politseivalitsus]]e<ref>Suur Adress-kalender, 1911. Trükitud Tallinnas 1910, [[Woldemar Ehrenpreisi trükikoda|W. Ehrenpreisi trükikojas]], [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:326865/286507/page/88 lk 100] ''Viljandi kreis''</ref><ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Kõpu kihelkond|Kõpu]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure Jaani]] ja mõisad: [[Heimtali mõis|Eimtali]], [[Loodi mõis|Loodi]], [[Vardi mõis|Vardi]], [[Holstre mõis|Holstre]] ja [[Paistu kirikumõis]], kreischefi vanema abilisega; II. jaoskond: [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] ja [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani]], kreisichefi noorema abilise elukoht oli [[Põltsamaa]]l; III. jaoskond: [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Helme kihelkond|Helme]] ja mõisad: [[Aidu mõis (Paistu)|Aidu]], [[Morna mõis|Morna]], [[Õisu mõis|Õisu]], [[Pahuvere mõis|Pahuvere]] ja [[Laatre mõis|Laatre]]. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli [[Helme]]s.<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1888/09/14/4 Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine], Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr 37, 14. september 1888, lk 2</ref> == Taristu == Viljandi kreisi läbis [[Tallinna–Riia postimaantee]], kreisis asusid [[Mõisaküla postijaam|Mõisaküla]], [[Viljandi postijaam|Viljandi]] ja [[Võhma]]st viie kilomeetri kaugusel Võhma ehk [[Pahajänese]] [[Pahajänese postijaam|postijaam]]<ref>Margus Haav, [https://dea.digar.ee/article/sakala/2023/08/08/13.1 Viljandi pildiga raamat, milles pole Viljandist sõnagi juttu. Väärt kraam ikkagi], Sakala, nr 133, 8. august 2023</ref>, Suure-Jaani (Lõhavere)<ref>Elmar Ojaste, [https://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL], www.filateelia.ee (vaadatud 20.12.2023)</ref>, [[Põltsamaa postijaam|Põltsamaa]], [[Parika postijaam]]. 1799. aastal avati postitee Viljandist [[Kuigatsi]]sse, 1885. aastal avati postiteel [[Kärstna]] vahejaam. 1850. aastal avati Viljandi–Mõisaküla postitee, vahejaamaga [[Õisu]]s, kuhu Raadi kõrtsi rajati hobu-postijaam. 1892. aastal pikendati Pärnu [[Trakt|trakt]]i [[Tori]]st [[Vana-Vändra mõis|Vana-Vändra]] ja [[Suure-Jaani]] kaudu Viljandini. Viljandi–Parika–Põltsamaa trakt avati 1889. aastal. Viljandis asus „Klinke“ postijaam [[Vaksali tänav (Viljandi)|Vaksali tänav]] 4. Postijaama rajas ja avas 1. detsembril 1859 sakslane Friedrich-Wilhelm Klinke. {{vaata|Viljandi–Põltsamaa postimaantee|Viljandi–Mõisaküla postitee}} 1897. aastal avati Viljandit läbiv [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] harutee [[Laatre–Viljandi raudtee]]. 1898 alustati uue [[Tallinna-Viljandi raudteeliin]] ehitamist [[Viljandi]] ja [[Tallinna]] vahele. Uue tee valmimisel kujunes see peamiseks teeks ja raudtee hakkas kandma nime Pärnu–Tallinna juurdeveoraudtee. ==Vaata ka== * [[Viljandi kreisiarst]] * [[Riia asehaldurkond]] * [[Viljandi maakond]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Kreis Fellin}} *[http://www.mois.ee/vilj/ Ajaloolise Viljandimaa tutvustus Eesti mõisaportaalis] *[http://books.google.ee/books?id=B8YZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en&source=gbs_summary_r&cad=0#PPA80,M1 Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Viljandi Kreisi geograafiast)] (saksa keeles) *{{Cite book|title=Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 323–333 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA323,M1}} * {{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 66–68 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA66,M1}} {{Liivimaa kubermang}} [[Kategooria:Viljandi kreis| ]] [[Kategooria:Riia asehaldurkond]] sxjwqomqzdwqt9kb6qubhkk1ngg0h7k 0 274011 7151848 6975034 2026-05-12T00:23:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151848 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bērzaune vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bērzaunes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = Bērzaunes pagasta ģerbonis.svg | vapi_link = [[Bērzaune valla vapp]] | pindala = 117,31 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Sauleskalns]] | asendikaardi_pilt = Bērzaunes pagasts LocMap.png }} '''Bērzaune vald''' ([[läti keel]]es ''Bērzaunes pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]. Vald piirneb [[Arona vald|Arona]], [[Kalsnava vald|Kalsnava]], [[Mārciena vald|Mārciena]] ja [[Vestiena vald|Vestiena vallaga]] ning Aizkraukle piirkonna [[Vietalva vald|Vietalva vallaga]]. Valla pindala on 117 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1563 inimest.<ref name="uEcVy" /> Valla halduskeskus on [[Sauleskalns]]i küla. Vallamaja asub aadressil Aronas iela 1, vallavanem on Edgars Lācis.<ref name="J0CqN" /> == Ajalugu == Aastal 1935 oli Bērzaune valla pindala 69 km² ja seal oli 1262 elanikku.<ref name="8PND4" /> Aastal 1945 moodustati vallas Bērzaune ja Boķi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Bērzaune külanõukoguga likvideeritavad Gaiziņkalnsi ja Boķi külanõukogu. Aastal 1968 liideti sellega Mārciena külanõukogust [[sovhoos]]i Gaiziņš maad, aastal 1973 aga osa Arona külanõukogust. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Arona külanõukogust, osa külanõukogu maadest liideti aga Arona ja Vestiena külanõukoguga. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks.<ref name="a6Hrk" /> 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda. Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Bērzaune kirik]]us asuv [[Tiesenhausen]]ite hauaplaat, hiiepaik Bolēni Silmaallikas, Skutēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Brencēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Arona mäe linnamägi ja [[Bērzaune vasallilinnus]]. Kohaliku kaitse all on Bindēni linnamägi ja Viesūnēni muinaskalmed ehk Kalmemägi. Regionaalse aitse all on Lejasgaiziņi muinaskalmed, Lejasbrencēni muinaskalmed, Goži muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Susurēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Spridzēni muinaskalmed ehk Rootsi hauad, Kapmuiža muinaskalmed ja Lipši keskaegne kalmistu ning sealsed ristikivid. Sauleskalnsi linnamägi ehk Vezele mägi on kultuuriväärtuslik objekt.<ref name="mantojums2" /> == Loodus == Vald asub [[Vidzeme kõrgustik]]ul, selle aladele jääb ka Läti kõrgeim tipp [[Gaiziņkalns]]. Looduskaitse all on Bolēni Terviseallikas ja kakskümmend viis nimetut põlispuud. Valla põhjaosa jääb osalt [[Gaiziņkalnsi looduspark]]i, suurem osa vallast asub Vestiena kaitstaval maastikul.<ref name="8Rw6T" /> === Jõed === * [[Arona jõgi|Arona]] ** [[Bērzaune jõgi|Bērzaune]] *** [[Taleja]] *** [[Lācīte]] **** [[Podupīte]] ** [[Paugurīte]] ** [[Pirķene]] ** [[Sīļauka]] ** [[Raganīte]] ** [[Briedaine]] * [[Adažiņa]] * [[Savīte]] ** [[Dzērvīte]] * [[Šubraka]] === Järved === * [[Kaņepēnsi järv]] (60,4 ha) * [[Grīvi järv]] (9 ha) * [[Virkstenis]] (7,1 ha) * [[Ezermuiža järv]] (6,2 ha) * [[Zābaks]] (6 ha) * [[Krustiņš]] (4,9 ha) === Künkad === * [[Gaiziņkalns]] (311,6 m; Läti kõrgeim tipp) * [[Sirdskalns]] (296,8 m) * [[Abriena mägi]] (287,3 m) * [[Bolēni mägi]] (282,5 m) * [[Dēklaiņise mägi]] (275,8 m) == Rahvastik == 2000. aastal oli 88,8% valla elanikest [[lätlased]], 8% [[venelased]] ning 3,2% teistest rahvustest. Aastal 2011 elas vallas 1441 [[lätlased|lätlast]], 95 [[venelased|venelast]], 16 [[valgevenelased|valgevenelast]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]], 16 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulane]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2019-12-15 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Asustus== Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Bērzaune]] || ciems || 303 (2025) |- | [[Dzirnaviņas]] || mazciems || 10 (2008) |- | [[Iedzēni]] || mazciems || 60 (2008) |- | [[Muižnieki (Bērzaune vald)|Muižnieki]] || mazciems || 30 (2008) |- | [[Ozolkrogs]] || mazciems || |- | '''[[Sauleskalns]]''' || ciems || 494 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Bērzaunes_upe_pie_Bērzaunes_2003-04-18.jpg|Bērzaune jõgi Bolēnu avots, 13.06.2010.jpg|Bolēni Silmaallikas Gaiziņš 1993 - panoramio.jpg|Valla maastik Aronas pilskalns 2006-04-14.jpg|Arona mäe linnamägi </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="uEcVy">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="J0CqN">[http://www.madona.lv/lat/?ct=berzaune Madonas novads (vaadatud 13.12 2019)]</ref> <ref name="8PND4">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="a6Hrk">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref><ref name="mantojums2">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 19.09 2025</ref> <ref name="8Rw6T">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100012816&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Bērzaune parish|Bērzaune vald}} {{Madona piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] 0od4um85na602909heg59mutb0fwuf6 0 274314 7151525 7150427 2026-05-11T13:57:22Z Teomees 97479 7151525 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib küpsetisest; laulja ja näitleja kohta vaata artiklit [[Kalju Karask]]}} '''Karask''' ([[Läänemurre|läänemurdes]] ja [[Keskmurre|keskmurdes]] ''kohmakas''<ref>[https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=13276&sona=kohmakas Murdekaart]</ref>) on [[keefir]]i, [[hapupiim|hapu]]‑ või [[petipiim]]a, [[kohupiim]]a ([[kodujuust]]u), [[või]], muna, aga ka [[jogurt]]iga tehtud [[odrajahu|odra]]‑ või jämeda [[nisujahu]] [[tainas]]t küpsetis. Karaski kergitusainena kasutatakse valdavalt [[söögisooda]]t (küpsetuspulbrit), mis nõuab vähem aega kui [[juuretis]]ega leib. Lisaainetena kasutatakse suhkrut (mett), soola ja/või ürte, ka liha, kuivatatud puuvilju, pähkleid. Karaskit võib küpsetada nii lamedana ahjuplaadil, otse kuumade [[Süsi|süte]] peal kui ka madalamas või kõrgemas ahjuvormis. Karaskit süüakse värskelt juustu ja meega või munavõiga.<ref>[https://eestitoit.ee/et/karask-3-patsi-ehk-25-viilu Karask] Eesti Toit</ref> Karaskit nimetati vanasti ka kiirleivaks.<ref>[https://kodu.postimees.ee/6451258/retseptisoovitus-kodune-kiirleib-ehk-karask Retseptisoovitus: kodune kiirleib ehk karask] Kodu. Postimees, 12. november 2018</ref> [[Fail:Bannock 3.JPG|pisi|Šoto bannock]] Karask (''scones'') on ajalooliselt traditsiooniline küpsetis olnud [[Šotimaa]]l, [[Iirimaa]]l, [[Inglismaa]]l<ref>[https://books.google.ee/books?id=g_17dfhtw10C&dq=history+of+the+scone+cake&pg=PA317&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false A history of the Scottish people from the earliest times] Vol. 5. Blackie & Son. p. 317</ref>, aga ka teistes peamiselt inglise keelega maades.<ref>[https://www.canadianliving.com/food/recipe/british-scones British Scones] Canada Living. Retrieved 27 August 2025</ref> == Vaata ka == * [[Odrakarask]] * [[Eesti köök]] == Allikad== * James Martin, [http://www.bbc.co.uk/food/recipes/irishsodabread_67445 Irish soda bread], BBC Food Recipes * [[Nigella]], [http://www.nigella.com/recipes/view/soda-bread-4997 Soda Bread] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *Kaja Roomets, [http://www.ohtuleht.ee/406249 Karask: maitsev ja tervislik], Õhtuleht, 11. detsember 2010 [[Kategooria:Küpsetised]] [[Kategooria:Eesti köök]] jfbieja5ddfma6yga6vr1yr89deh9jw 0 276173 7151709 6775665 2026-05-11T19:18:43Z NOSSER 8097 7151709 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 20. sajandi alguses tegutsenud koolist; 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse kooli kohta loe artiklist [[Tartu Puškini Gümnaasium]].}} '''Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium''' ([[vene keel]]es ''Юрьевская женская гимназия им. А. С. Пушкина''<ref>[https://web.archive.org/web/20080611131109/http://www.veneportaal.ee/smi/11/12110401.htm "В сердце — с русской культурой"] veneportaal.ee/Молодежь Эстонии</ref>) oli [[Tartu]]s [[Pepleri tänav]]a 13, aastatel 1899–1909 ja seejärel [[Riia tänav]]al 1909–1919 tegutsenud kool<ref name="moles">[http://www.moles.ee/06/Nov/28/9-2.php "Тарту нужен Русский лицей"] Молодежь Эстонии, 28.11.06</ref>. Gümnaasiumis õppisid [[Hella Wuolijoki]], [[Alma Ostra-Oinas]], [[Adele Pärtelpoeg]], [[Ella Jaakson]], [[Emma Asson]] (lõpetas kuldaurahaga), Hilda Kelt, Annemarie Behrens, Juulie Waher (pärast abiellumist Jaan Sarvega Juulie Sarv, lõpetas kuldaurahaga) ja paljud teised Eesti kultuuritegelased. Aastatel 1914–1917 õppis tütarlaste gümnaasiumis [[Betti Alver]]. Oma poistekooli juhtimise kõrvalt andis Puškini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis usuõpetust [[Hugo Treffner]]<ref>[http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=329&table=Persons "Hugo Hermann Fürchtegott Treffner (1845-1912)"] Kultuurilooveebis "Kreutzwaldi sajand"</ref>. Aastatel 1903–1918 töötas seal õpetajana [[Oskar Kallas]]<ref>[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS-i kodulehel</ref>. 1909. aastal anti senine Puškini tütarlaste gümnaasiumi hoone [[Pepleri tänav]]al [[Jurjevi Õpetajate Seminar]]i käsutusse. Aastatel 1909–1919 tegutses kool aadressil Riia tänav 25 (toona Riia 121), 1919. aastal evakueeriti aga [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eest [[Voronež]]i ja lõpetas tegevuse Tartus.<ref name="moles" /> [[Tartu Puškini Gümnaasium]] pidas end Tartu Puškini-nimelise Tütarlaste Gümnaasiumi järeltulijaks ning seega Tartu vanimaks kooliks.<ref name="moles" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Ponomarjova, Galina. "Pildikesi vene gümnaasiumist: Hella Wuolijoki-Murriku meenutused 1899. a. avatud Tartu Puškini nim. tütarlastegümnaasiumist, kus ta õppis 1901–1904". Haridus 1/2000, lk 61–63 * Neborjakina, Viktoria. "Kui tahad olla õnnelik, siis ole!" – Rmt: ''21. sajandi haridus – kas haridus kõigile?'' 28. ja 29. jaanuaril 2005 Tallinnas toimunud konverentsi ettekannete kogumik. Tallinn, 2005, lk 189–194 ==Välislingid== * [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/3413 Eduard Selleke ajaloolised fotod] [[Kategooria:Tartu endised koolid]] sc2bodidb10bv62rd2r5oe7ze45ju0i 0 277693 7151798 7125939 2026-05-11T21:00:59Z Andres 5 /* Rat */ 7151798 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ra)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ra". ==Raa== *[[Enn Raa]], eesti laulja (1910–1962) *[[Helle Raa]], eesti näitleja (1908–1990) *[[Carl Raab]], Tallinna Toomkiriku Rootsi koguduse pastor (1667–1711) *[[Dominic Raab]], Suurbritannia poliitik (1974–) *[[Stefan Raab]], saksa ajakirjanik (1966–) *[[Susanne Raab]], Austria jurist ja poliitik (1984–) *[[Moritz Raack]], Tartu üliõpilane (1907–1932) *[[Gerda Elfriede Raadi]], eesti filoloog (1900–1985) *[[Alfred Raadik]], eesti koreograaf ja rahvatantsupedagoog (1918–1998) *[[Algus Raadik]], eesti kommunist (1906–1964) *[[Andrus Raadik]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Anton Raadik]], eesti poksija (1917–1999) *[[Egle Raadik]], eesti ajakirjanik ja toimetaja (1981–) *[[Elmo Raadik]], eesti arhitektuuriajaloolane (1925–1969) *[[Haivi Raadik]], eesti metallikunstnik (1930–2013) *[[Indrek Raadik]], eesti laulja (1975–) *[[Maire Raadik]], eesti keelekorraldaja ja keeleteadlane (1963–) *[[Niina Raadik]], eesti koreograaf ja tantsupedagoog (1924–2016) *[[Pille Raadik]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Rain Raadik]], eesti korvpallur (1989–) *[[Tarmo Ain Raadik]], eesti ihtüoloog (1962–) *[[Toomas Raadik]], eesti korvpallur (1990–) *[[Tõnu Raadik]] (1957–) *[[Ülle Raadik]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Lembi-Merike Raado]], eesti tehnikateadlane (1942–) *[[Andres Raag]], eesti näitleja (1970–) *[[Argo Raag]], eesti maadleja (1972–) *[[Arno Raag]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1904–1985) *[[Ere Raag]], eesti raamatukogundustegelane (1947–) *[[Harri Raag]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1913–1990) *[[Ilmar Raag]], eesti filmitegija (1968–) *[[Nikolai Raag]], eesti õigeusu vaimulik (1888–1983) *[[Raimo Raag]], eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane (1953–) *[[Valvo Raag]], eesti füüsik (1936–2011) *[[Virve Raag]], eesti fennougrist (1954–) *[[Vitali Raag]], Eesti tehnikateadlane (1929–) *[[Harri Raaga]], eesti arst (1925–1992) *[[Garri Raagmaa]], eesti inimgeograaf (1966–) *[[Vello Raagmets]], eesti loomaarstiteadlane (1933–2020) *[[Ain Raal]], eesti proviisor ja ravimtaimede uurija (1961–) *[[Elmar Raal]], eesti õigusteadlane (1927–1970) *[[Merle Raaliste]], eesti sõudja (1986–) *[[Villem Raam]], eesti kunstiteadlane (1910–1996) *[[Voldemar Raam]], eesti pedagoog (1880–1946) *[[Helmut Raamat]], kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1934–) *[[Helvi Raamat]], eesti laulja (sopran) ja filmiprodutsent (1947–) *[[Rein Raamat]], eesti filmilavastaja (1931–) *[[Rein Raamat (füüsik)|Rein Raamat]], eesti füüsik (1941–2022) *[[Jaan Raamot]], Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik (1873–1927) *[[Mari Raamot]], eesti naisliikumise tegelane (1872–1966) *[[Tõnis Raamot]], eesti tehnikateadlane (1932–2000) *[[Pedro van Raamsdonk]], endine Hollandi poksija (1960–) *[[Antti Raanta]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Erkki Raappana]], Soome ohvitser (1893–1962) *[[Erkki Raasuke]], eesti pangandustegelane (1971–) *[[Marko Raat]], eesti filmilavastaja (1973–) *[[Aleksandra Raatma]], eesti arst (1901–1967) *[[Ernst Raatma]], eesti poliitik (1891–1959) *[[Salme Raatma]], eesti lastekirjanik (1915–2008) *[[Mait Raava]], eesti psühholoog (1962–) *[[Doris Kristina Raave]], eesti näitleja *[[Henn Raave]], eesti põllumajandusteadlane (1959–) *[[Henrik Raave]], eesti laulja (1979–) *[[Kalev Raave]], Eesti majandustegelane, poliitik ja vaimulik (1926–2004) *[[Lembit Raave]], eesti põllumajandusteadlane (1930–1989) *[[Raivo J. Raave]], eesti mõtleja (1950–2013) *[[Rita Raave]], eesti näitleja (1951–) ==Rab== *[[Nora Raba]], eesti metallikunstnik (1938–2023) *[[Burhānuddīn Rabbānī]], Afganistani poliitik (1940–2011) *[[Dorota Rabczewska]], poola laulja (1984–) *[[Jutta Rabe]], saksa ajakirjanik (1955–) *[[François Rabelais]], prantsuse kirjanik (u 1494–1553) *[[Isidor Isaac Rabi]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1898–1988) *[[Mohsen Rabiekhah]], Iraani jalgpallur (1987–) *[[Jean Rabier]], prantsuse filmioperaator (1927–2016) *[[Yits'ẖak Rabin]], Iisraeli poliitik (1922–1995) *[[Adrien Rabiot]], prantsuse jalgpallur (1995–) *[[Tihhon Rabotnov]], vene botaanik ja fütotsönoloog (1904–2000) *[[Ivan Rabtšinski]], revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane (1879–1950) ==Rac== *[[Ivica Račan]], Horvaatia poliitik (1944–2007) *[[James Rachels]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1941–2003) *[[Arciom Rachmanaŭ]], valgevene jalgpallur (1990–) *[[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija (1979–2011) *[[Jean Racine]], prantsuse näitekirjanik (1639–1699) *[[Arthur Rackham]], inglise kunstnik (1867–1939) *[[John Rackham]], inglise piraadikapten (1682–1720) *[[Władysław Raczkiewicz]], Poola president eksiilis (1885–1947) ==Rad== *[[Jeronim de Rada]], albaania kirjanik (1814–1903) *[[Tony Radakin]], Suurbritannia sõjaväelane (admiral) (1965–) *[[Radbot]] (suri 1035) *[[Daniel Radcliffe]], inglise näitleja (1989–) *[[Paula Radcliffe]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[Timothy Radcliffe]], dominiiklaste ordumeister (1945–) *[[Karl Radek]], juudi päritolu kommunist (1885–1939) *[[Ivan Radeljić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur (1980–) *[[Peter Rademacher]], Ameerika Ühendriikide poksija (1928–2020) *[[Nicolae Rădescu]], Rumeenia poliitik ja sõjaväelane (1874–1953) *[[Josef Radetzky]], Austria feldmarssal (1766–1858) *[[Bojan Radev]], bulgaaria maadleja (1942–2025) *[[Rumen Radev]], Bulgaaria sõjaväelane ja poliitik (1963–) *[[Ineta Radēviča]], Läti kergejõustiklane (1981–) *[[Eric Radford]], Kanada iluuisutaja (1985–) *[[Iveta Radičová]], Slovakkia poliitik (1956–) *[[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja ja helikunstnik (1932–2026) *[[Raymond Radiguet]] (1903–1923) *[[Oleksandr Radijevskõi]], Ukraina sõjaväelane (1970–2014) *[[Paul Radin]], Poola juudi päritolu ameerika antropoloog (1883–1959) *[[Justus Heinrich von Radingh]], baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane (1665–1741) *[[Aleksandr Radištšev]], vene filosoof ja kirjanik (1749–1802) *[[Hubert Radke]], poola korvpallur (1980–) *[[Ronnie Radke]], Ameerika Ühendriikide laulja (1983–) *[[Emanuel Rádl]], tšehhi bioloog (1873–1942) *[[Nebojša Radmanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1949–) *[[Josh Radnor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmitegija, autor ja muusik (1974–) *[[Danica Radojičić]], Serbia laulja (1989–) *[[Jenik Radon]], Ameerika Ühendriikide advokaat (1960–) *[[Nemanja Radonjić]], serbia jalgpallur (1996–) *[[Vasil Radoslavov]], Bulgaaria poliitik (1854–1929) *[[Andrija Radović]] (1872–1947) *[[Undinė Radzevičiūtė]], leedu kirjanik (1967–) *[[Elza Radziņa]], läti näitleja (1917–2005) *[[Edvard Radzinski]], vene näitekirjanik ja biograaf (1936–) *[[Konstanty Radziwiłł]], Poola arst ja poliitik (1958–) *[[Krzysztof Mikołaj Radziwiłł]], Poola-Leedu riigitegelane ja väejuht (suri 1603) *[[Barbara Radziwiłłówna]] *[[Silvija Radzobe]], läti kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik (1950–2020) *[[Ștefan Radu]], rumeenia jalgpallur (1986–) *[[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist (2002–) *[[Aleksandr Radulov]], vene jäähokimängija (1986–) *[[Đorđe Radulović]], Montenegro poliitik (1984–) *[[Marko Radulović]], Montenegro poliitik (1866–1932) *[[Vladas Radvilavičius]], leedu päritolu Eesti ettevõtja ja näitleja (1972–) *[[Giedra Radvilavičiūtė]], leedu kirjanik (1960–) *[[Agnieszka Radwańska]], poola tennisist (1989–) ==Rae== *[[Jaan Raeda]], eesti aednik, sordiaretaja ja aiandusnõuandja (1876–1955) *[[Erich Raeder]], Saksamaa sõjaväelane (1876–1960) *[[Andreas Eduard Raehlmann]], saksa arstiteadlane (1848–1917) *[[Felix Raeksoo]] (1899–1937), Eesti politseinik *[[Eha Raend]], eesti nahakunstnik (1932–2007) *[[Aili Raendi]], eesti ajaloolane (1933–2002) *[[Peeter Raesaar]], eesti tehnikateadlane (1940–2023) *[[Eve Raeste]], eesti keeleteadlane (1954–) *[[Julius Raev]], Eesti sõjaväelane (1897–1946) ==Raf== *[[Rafael Pereira da Silva]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Raffael]], itaalia kunstnik (1483–1520) *[[Jean-Pierre Raffarin]], Prantsusmaa poliitik (1948–) *[[Gerry Rafferty]], šoti muusik (1947–2011) *[[Hans Raffl]] (Johann Raffl), Itaalia puuraidur *[[Michael Raffl]], Austria jäähokimängija (1988–) *[[Thomas Raffl]], Austria jäähokimängija (1986–) *[[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Brigi Rafini]], Nigeri poliitik (1953–) *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]], Iraani poliitik ja vaimulik (1934–2017) *[[George Raft]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja tantsija (1895 või 1901 – 1980) *[[Marika Raftell-Tamm]], eesti biokeemik (1939–) ==Rag== *[[Anne B. Ragde]], norra kirjanik (1957–) *[[Thomas Raggi]], itaalia kitarrist (2001–) *[[Virginia Raggi]], Itaalia poliitik (1978–) *[[Ragnhildur Helgadóttir]], Islandi poliitik (1930–2016) *[[Anton Ragoza]], Moldova muusik, produtsent ja helilooja (1986–) *[[Vjatšeslav Ragozin]], vene maletaja (1908–1962) *[[Ēriks Rags]], läti odaviskaja (1975–) ==Rah== *[[Henno Rahamägi]], eesti ajakirjanik (1907–1941) *[[Hugo Bernhard Rahamägi]], eesti vaimulik, E. E. L. K. piiskop (1886–1941) *[[Johannes Adolf Rahamägi]], eesti ajakirjanik ja esperantist (1883–1916) *[[Rainer Rahasepp]], Eesti politseinik ja luuletaja (1976–) *[[Manşūr ar-Raḩbānī]], Liibanoni helilooja, muusik, luuletaja ja muusikaprodutsent (1925–2009) *[[Ludwig Woldemar Leonce von Rahden]], baltisaksa päritoluga Venemaa riigitegelane (1826–1881) *[[Ande Rahe]], eesti näitleja (1927–1994) *[[Kerttu Rahe]], eesti karateka (1977–) *[[Riina Raheltšik]], eesti kunstnik ja õpetaja *[[Märt Rahi]], eesti taimefüsioloog (1941–) *[[Aigi Rahi-Tamm]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Susanna Rahkamo]], Soome iluuisutaja (1965–) *[[Anneli Rahkema]], eesti näitleja (1979–) *[[Raḩmān Bābā]], puštu luuletaja (suri 1707) *[[Baba Rahman]], Ghana jalgpallur (1994–) *[[Jan Rahman]], eesti kirjanik (1975–) *[[Jillur Rahmān]], Bangladeshi poliitik (1929–2013) *[[Sergei Rahmaninov]], vene helilooja ja pianist (1873–1943) *[[Emomali Rahmon]], Tadžikistani poliitik (1952–) *[[Uwe Rahn]], Saksamaa endine jalgpallur (1962–) *[[Ilse Rahnel]], eesti kergejõustiklane (1916–1995) *[[Peeter Rahnel]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1957–) *[[Silva Rahnel]], eesti kergejõustiklane (1961–) *[[Paul Rahno]], eesti mikrobioloog (1901–1980) *[[Kristjan Rahnu]], eesti kümnevõistleja (1979–) *[[Marje Rahnu]], eesti maakorraldusinsener (1971–) *[[Tauno Rahnu]], eesti [[skinheedid|skinheed]] ja luuletaja (1969–) *[[Höije Rahu]], eesti fotograaf, visuaalkunstnik, graafiline disainer ja illustraator (1991–) *[[Kalju Rahu (pedagoog)|Kalju Rahu]], eesti pedagoog ja koolijuht (1935–2018) *[[Kristjan Rahu]], eesti ettevõtja (1972–) *[[Mati Rahu]], eesti arstiteadlane (1942–) *[[Anni Rahula]], eesti jalgpallikohtunik (1986–) *[[Esra Rahula]], eesti vaimulik (1926–2013) *[[Lydia Rahula]], eesti koorijuht ja pedagoog (1948–) *[[Maido Rahula]], eesti matemaatik (1936–2017) *[[Tomi Rahula]], eesti muusik (1976–) *[[Eimar Rahumaa]], eesti õigusteadlane (1948–) *[[Imbi Rahumaa]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1947–) *[[Mart Rahumaa]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1884–1940) *[[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik (1991–) *[[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1963–) *[[Martin Rahusoov]], Eesti energeetik, sõidumees ja lumelaua (vanem)ekspert (1988–) ==Rai== *[[Eduard Raia]], sõjaväelane ja Eesti NSV riigiametnik (1911–1982) *[[Ahti Raias]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1936–2017) *[[Benjamin Raich]], Austria mäesuusataja (1978–) *[[Maurice Raichenbach]], Poola päritolu prantsuse kabetaja (1915–1988) *[[Johannes Raicus]], Böömi päritolu arstiteadlane (suri 1632) *[[Aleksander Raid]], eesti tõlkija (1913–1983) *[[Andres Raid]], eesti teleajakirjanik (1955–) *[[Ants Raid]], eesti arhitekt (1941–) *[[Bibi Raid]], eesti tõlkija ja õpetaja *[[Boris Raid]], Eesti sõjaväelane (1896–1963) *[[Hubert Raid]], eesti loomaarstiteadlane (1932–2016) *[[Jaroslav Raid]], eesti ajaloolane (1919–1984) *[[Johan Raid]], Eesti poliitik (1885–1964) *[[Juku-Kalle Raid]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1974–) *[[Kaarin Raid]], eesti lavastaja (1942–2014) *[[Kaja Raid]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1945–) *[[Kaljo Raid]], eesti helilooja (1921–2005) *[[Lembit Raid]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1931–2021) *[[Liilia Raid]], eesti metsateadlane (1934–2019) *[[Niina Raid]], eesti kunstiajaloolane (1917–2001) *[[Raivo Raid]], eesti bioloog-tsütoloog (1957–) *[[Risto Raid]], eesti jalgrattur (1990–) *[[Robert Raid]], eesti kirjanik (1915–1978) *[[Tiit Raid]], eesti zooloog (1954–) *[[Tiit Raid (graafik)|Tiit Raid]], eesti graafik (1940–) *[[Tõnis Raid]], Vene-Türgi sõja veteran ja kaitseliitlane (1849–1936) *[[Tõnu Raid]], eesti kartograaf, orienteeruja ja treener (1939–) *[[Vaike Raid]], eesti ajaloolane (1925–1999) *[[Villem Raid]], Eesti sõjaväelane (1900–1979) *[[Elmar Raidal]], eesti õpetaja, koolijuht ja ühiskonnategelane (1889–1943) *[[Jaanus Raidal]], Eesti poliitik (1963–) *[[Lembit Raidal]], Eesti sõjaväelane (1919–1944) *[[Martti Raidal]], eesti füüsik (1968–) *[[Gerda-Johanna Raidaru]], eesti keemik (1945–) *[[Voldemar Raidaru]], eesti lastekirjanik (1913–2006) *[[Eedo Raide]], eesti rallisõitja (1946–2010) *[[Henri Raide]], eesti rallisõitja (1983–2015) *[[Martti Raide]], eesti pianist (1965–) *[[Rasmus Andreas Raide]], eesti pianist (1995–) *[[Therese Raide]], eesti pianist ja laulja (1921–2013) *[[Aleksander Raidla]], eesti põllumajandusteadlane (1904–1964) *[[Heli Raidla]], eesti õpetaja ja käsitöömeister (1927–2025) *[[Jüri Raidla]], eesti jurist ja vandeadvokaat (1957–) *[[Peeter Raidla]], eesti majandusajakirjanik (1955–) *[[Valle Raidla]], eesti geoloog (1975–) *[[Enno Raidma]], eesti keemik (1938–2006) *[[Evald Raidma]], eesti muusik (1953–) *[[Mati Raidma]], Eesti poliitik (sündinud 1965) *[[Ülo Raidma]], eesti võrkpallur (1940–2023) *[[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur (1993–) *[[Toivo Raidmets]], eesti mööblidisainer (1955–) *[[Aarne Raidna]], eesti raadioinsener ja autovõidusõitja (1901–1942) *[[Erich Raidna]], eesti põllumajandusteadlane (1919–2002) *[[Herbert Raidna]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Svea Raidna]], eesti maalikunstnik (1961–2011) *[[Valter Raidna]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1913–1993) *[[Mark Raidpere]], eesti kunstnik (1975–) *[[August Raidur]], eesti vaimulik (1914–1979) *[[Aire Raidvee]], eesti psühholoog (1978–) *[[Erich Raidvee]], eesti poksija (1922–1981) *[[Jaak Raie]], Eesti riigiametnik ja endine sporditegelane (1976–) *[[Rein Raie]], eesti traumatoloog (1941–) *[[Siim Raie]], eesti riigiametnik (1977–) *[[Heino Raieste]], eesti kodu-uurija ja ajakirjanik (1928–2018) *[[Erich Raiet]], eesti keeleteadlane (1920–1992) *[[Aare-Heino Raig]], eesti jurist (1948–) *[[Eduard Raig]], Eesti politseinik ning Eesti ja Saksa sõjaväelane (1902–1998) *[[Helmut Raig]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2002) *[[Ivar Raig]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1953–) *[[Kulle Raig]], eesti tõlkija, ajakirjanik ja kirjanik (1940–) *[[Peet Raig]], eesti võrkpallur (1938–1998) *[[Aivar Raigla]], eesti trompetist ja orkestrijuht (1956–2025) *[[Raivo Raigna]], eesti epigrammatik, kirjastaja ja ajakirjanik (1955–) *[[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik (1999–) *[[Ants Raik]], eesti klimatoloog (1931–1994) *[[Helve Raik]], eesti geograafiaõpetaja ja koolijuht (1932–2020) *[[Jaan Raik]], eesti arvutiteadlane (1972–) *[[Katri Raik]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Mart Raik]], eesti koolitaja, haridustegelane, äri- ja teatrijuht (1955–2023) *[[Priit Raik]], eesti helilooja, dirigent ja pedagoog (1948–2008) *[[Teet Raik]], eesti muusik (1977–) *[[Arvo Raimo]], eesti näitleja (1940–2015) *[[Franca Raimondi]], itaalia laulja (1932–1988) *[[Gina Raimondo]], Ameerika Ühendriikide ärinaine, jurist, riskikapitalist ja poliitik (1971–) *[[Raimund (Erbach-Fürstenau)|Raimund]], Erbach-Fürstenau krahv (1951–) *[[Adam Rainer]], Austria kääbus ja hiiglane (1899–1950) *[[Rainier III]], Monaco vürst (1923–2005) *[[Rainis]], läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik (1865–1929) *[[Ivanka Rainova]], Bulgaaria filosoof, feminist, toimetaja, tõlkija ja kirjastaja (1959–) *[[Claude Rains]], näitleja (1889–1967) *[[James Rainwater]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1917–1986) *[[Olev Rais]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1923–2005) *[[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 *[[Kenneth Raisma]], eesti tennisist (1998–) *[[Mariann Raisma]], eesti ajaloolane (1974–) *[[Albert Raisner]], prantsuse suupillimängija, helilooja ja produtsent (1922–2011) *[[Andrus Raissar]], eesti muusik ja modell (1974–) *[[Ernst Raiste]], eesti balletiartist ja vabadusvõitleja (1925–2020) *[[Jukka Raitala]], soome jalgpallur (1988–) *[[Topi Raitanen]], soome jooksja ja orienteeruja (1996–) *[[Inga Raitar]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1966–) *[[Bonnie Raitt]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja ja -kitarrist (1949–) *[[Ain Raitviir]], eesti mükoloog (1938–2006) *[[Tiina Raitviir]], eesti majandusgeograaf ja sotsioloog (1939–) *[[Reimo Raivet]], Eesti politseiametnik (1973–) *[[Kari Raivio]], soome lastearst ja kõrgharidustegelane (1940–) ==Raj== *[[Aimur Raja]], eesti tehnikateadlane (1958–2017) *[[Aleks Raja]], eesti tantsupedagoog (1928–2014) *[[Allar Raja]], eesti sõudja (1983–) *[[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane (1982–) *[[Arvi Raja]], eesti sõudja (1955–2021) *[[Rudolf Raja]], eesti loomaarstiteadlane (1918–2018) *[[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]], eesti näitleja ja teatritegelane (1914–1956) *[[Lembit Rajala]], eesti jalgpallur (1970–) *[[Toni Rajala]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Guido Rajalo]], eesti keemiainsener (1926–2016) *[[Voldemar Rajalo]], eesti ajakirjanik, humorist ja karikaturist (1914–1983) *[[Helmi Rajamaa]], eesti kirjanik (1909–2005) *[[Herman Rajamaa]], eesti pedagoog ja koolijuht (1902–1987) *[[Harald Rajamets]], eesti tõlkija ja luuletaja (1924–2007) *[[Raivo Rajamäe (geoloog)|Raivo Rajamäe]], eesti geoloog (1948–) *[[Raivo Rajamäe]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Kari Rajamäki]], Soome poliitik (1948–) *[[Edgar-Adolf Rajandi]], Eesti filoloog ja nimeuurija (1902–1978) *[[Henno Rajandi]], eesti tõlkija (1928–1998) *[[Lia Rajandi]], eesti tõlkija ja õpetaja (1929–2014) *[[Mingo Rajandi]], eesti kontrabassist (1980–) *[[Elle Rajandu]], eesti botaanik (1978–) *[[Heli Rajangu]], eesti arstiteadlane ja dermatoveneroloog (1944–) *[[Kalev Rajangu]], eesti kunstnik ja organist (1962–) *[[Raul Rajangu]], eesti kunstnik (1960–) *[[Väino Rajangu]], eesti majandus- ja haridusteadlane (1945–) *[[Hery Rajaonarimampianina]], Madagaskari poliitik (1958–) *[[Gotabaya Rajapaksa]], Sri Lanka sõjaväelane ja poliitik (1949–) *[[Mahinda Rajapaksa]], Sri Lanka poliitik (1945–) *[[Mirko Rajas]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Enn Rajasaar]], eesti arhitekt (1961–) *[[Georg Rajasaar]], eesti tehnikateadlane (1921–1998) *[[Inge Rajasaar]], eesti filoloog, teadustoimetaja ja tõlkija (1938–) *[[Val Rajasaar]], eesti loodusfotograaf ja keskkonnahariduse edendaja (1968–) *[[Valentin Rajasaar]], eesti kultuuriajakirjanik ja publitsist (1927–1998) *[[Ylle Rajasaar]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1969–) *[[Kristo Rajasaare]], eesti muusik (1973–) *[[Inda Rajasalu]], eesti ajaloolane (1938–2010) *[[Rein Rajasalu]], Soome sõjaväelane (1914–1944) *[[Tarvo Rajasalu]], eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1969–2012) *[[Teet Rajasalu]], eesti majandusteadlane (1941–2003) *[[Triinu Rajasalu]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Ülle Rajasalu]], Eesti poliitik (1953–) *[[Ülle Rajasalu (keraamik)|Ülle Rajasalu]], eesti keraamik (1950–) *[[Vaike Rajaste]], eesti rahvatantsujuht (1960–) *[[Eleonora Rajavee]], Eesti arstiteadlane ja anatoom (1940–) *[[Evald Rajavee]], eesti kiirguskeemiateadlane (1924–2004) *[[Olaf Rajavee]], eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1927–1995) *[[Christopher Rajaveer]], eesti näitleja (1990–) *[[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija (1987–) *[[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[Viktor Rajevski]], Eesti loomakasvatusteadlane ja Eesti NSV riigitegelane (1936–2017) *[[László Rajk]], Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1908–1949) *[[Georgi Rajkov]], Bulgaaria maadleja (1953–2006) *[[Marin Rajkov]], Bulgaaria poliitik ja diplomaat (1960–) *[[Predrag Rajković]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Joanna Rajkowska]], poola kunstnik (1968–) *[[Andry Rajoelina]], Madagaskari poliitik (1974–) *[[Mariano Rajoy]], Hispaania poliitik (1955–) *[[Heidi Raju]], eesti murdmaasuusataja (1990–) *[[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1948–) ==Rak== *[[Jürgen Rakaselg]], eesti psühholoog *[[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Jaak Rakfeldt]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide sotsiaalteadlane (1946–) *[[Ivan Rakitić]], horvaadi jalgpallur (1988–) *[[Kerttu Rakke]], eesti kirjanik (1971–) *[[Eldbjørg Raknes]], norra džässmuusik (1970–) *[[Josef Rakoncaj]], tšehhi alpinist (1951–) *[[Mátyás Rákosi]], Ungari poliitik (1892–1971) *[[Nikolai Rakov]], vene helilooja ja pianist (1908–1990) *[[Vít Rakušan]], Tšehhi poliitik (1978–) ==Ral== *[[Ralambo]], merinade maa valitseja (16. sajand) *[[Brandis Raley-Ross]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1987–) *[[Eduard Ralja]], eesti näitleja (1924–1987) *[[Carl Friedrich Johann Rall]], Eesti vaimulik (1859–1924) *[[Geórgios Rállis]], Kreeka poliitik (1918–2006) ==Ram== *[[Edi Rama]], albaania kunstnik ja poliitik (1964–) *[[Ramakrishna]], bengali päritolu vaimne õpetaja (1836–1886) *[[Benito Raman]], Belgia jalgpallur (1994–) *[[Sellapan Ramanathan]], Singapuri poliitik (1924–2016) *[[Adolfas Ramanauskas]], Leedu metsavendade komandör (1918–1957) *[[Srinivasa Ramanujan]], India matemaatik (1887–1920) *[[Cyril Ramaphosa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, alates 2018. aastast riigi president (1952–) *[[Rathika Ramasamy]], India loodusfotograaf (?–) *[[Vivek Ramaswamy]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1985–) *[[Eros Ramazzotti]], itaalia muusik (1963–) *[[Tereza Ramba]], tšehhi filmi- ja teatrinäitleja (1989–) *[[Friedrich Eberhard Rambach]] (1767–1826) *[[Claire Rambeau]], Ameerika Ühendriikide fotomodell (1951–) *[[Franca Rame]], Itaalia näitleja, näitekirjanik ja poliitik (1928–2013) *[[Jean-Philippe Rameau]], prantsuse helilooja ja muusikateoreetik (1683–1764) *[[Rameko]], latgali ülik (12.–13. sajand) *[[Heinrich Ramel]], Pommeri aadlisuguvõsast pärit sõjaväelane ja riigitegelane *[[Leonti Ramenski]], vene botaanik ja ökoloog (1884–1953) *[[Rameshbabu Vaishali]], India maletaja (2001–) *[[Samuel Ramey]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (1942–) *[[Navin Ramgoolam]], Mauritiuse poliitik (1947–) *[[Adil Rami]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Ramires]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Norberto Ramírez]], [[Nicaragua ülemdirektor]] (1800–1851) *[[Richard Ramirez]], Ameerika Ühendriikide kurjategija (1960–2013) *[[Sara Ramírez]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1975–) *[[Ivo Ramjalg]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1918–1994) *[[Rudolf Ramla]], eesti politseinik (1903–1941) *[[Clas von Ramm]], baltisaksa poliitik (1864–1920) *[[Claus von Ramm]], Eestimaa mõisnik (?–1684) *[[Nils Ramm]], Rootsi poksija (1903–1986) *[[Reinhold von Ramm]], baltisaksa mõisnik (1665–1755) *[[Thomas von Ramm]], Riia bürgermeister, Tartu õuekohtu asepresident (surnud 1631) *[[Julie Johanna Rammi]], Eesti laulja, näitleja ja muusikapedagoog (1909–1991) *[[Adolf Rammo]], eesti luuletaja, laste- ja noorsookirjanik (1922–1998) *[[Helju Rammo]], eesti lastekirjanik ja dramaturg (1926–1998) *[[Ilmar Rammo]], eesti füüsik (1937–) *[[Karl-Martin Rammo]], eesti purjetaja (1989–) *[[Leida Rammo]], eesti näitleja (1924–2020) *[[Willi Rammo]], Saarimaa endine poksija (1925–2009) *[[Aleksander Johannes Rammul]], eesti hügieenik (1875–1949) *[[Imre Rammul]], eesti arst (1961–) *[[Johannes Rammul]], eesti raadiotööstur ja raadioekspert (1898–1943) *[[Tiit Rammul]], eesti kunstnik (1964–) *[[Üllar Rammul]], eesti bioloog (1967–) *[[Eduard Rammulus]], eesti ettevõtja, ühiskonnategelane ja vabadussõja veteran (1889–1947) *[[Ilan Ramon]], Iisraeli hävituslendur ja NASA esimene iisraellasest astronaut (1954–2003) *[[Dee Dee Ramone]], Ameerika Ühendriikide muusik (1952–2002) *[[Joey Ramone]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide laulja (1951–2001) *[[Johnny Ramone]], Ameerika Ühendriikide muusik (1948–2004) *[[Gonçalo Ramos]], portugali jalgpallur (2001–) *[[Rafael Ramos]], portugali jalgpallur (1995–) *[[Ruy Ramos]], Jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Sergio Ramos]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[José Ramos Horta]], Ida-Timori poliitik (1946–) *[[Donald Ramotar]], Guyana poliitik (1950–) *[[Gordon Ramsay]], Briti kokk (1966–) *[[Patricia Ramsay]], Briti kuningliku perekonna liige (1886–1974) *[[Wilhelm Ramsay]], soome geoloog (1865–1928) *[[William Ramsay]], šoti keemik, füüsik (1852–1916) *[[Ramses I]], Vana-Egiptuse kuningas (13. sajand eKr) *[[Ramses II]], Vana-Egiptuse kuningas (13. sajand eKr) *[[Aaron Ramsey]], kõmri jalgpallur (1990–) *[[Bella Ramsey]], inglise näitleja (2003–) *[[Norman Ramsey]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2011) *[[Rafael Ramstedt]], soome kupleelaulja, näitleja ja laulukirjutaja (1888–1933) *[[Rashid Ramzi]], Maroko päritolu Bahreini jooksja (1979–) *[[Konstantin Ramul]], eesti psühholoog (1879–1975) *[[Peeter Ramul]], eesti muusikateadlane, pianist ja pedagoog (1881–1931) *[[Ringo Ramul]], eesti näitleja ja teatrilavastaja (1993–) *[[Charles Ferdinand Ramuz]], prantsuskeelne Šveitsi proosakirjanik ja luuletaja (1878–1947) ==Ran== *[[Lee Ranaldo]], kitarrist, klahvpillimängija ja lugude autor (1956–) *[[Juris Rancāns]], Läti poliitik (1977–) *[[Jacques Rancière]], prantsuse filosoof (1940) *[[Ayn Rand]], vene-ameerika filosoof ja kirjanik (1905–1982) *[[Ellen Rand]], eesti sõudja (1944–2019) *[[Erik Rand]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Herman Rand]], eesti põllumajandusteadlane (1924–1994) *[[Kristian Rand]], eesti iluuisutaja (1987–) *[[Lea Rand]], eesti iluuisutaja ja treener (1963–) *[[Mare Rand]], eesti filoloog ja raamatuteadlane (1945–) *[[Mary Rand]], Suurbritannia kergejõustiklane (1940–2026) *[[Mikk Rand]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Monica Rand]], eesti ametnik ja poliitik (1979–) *[[Niine Rand]], eesti õpetaja ja koolijuht (1912–1998) *[[Reili Rand]], Eesti poliitik (1991–) *[[Taavi Rand]], eesti iluuisutaja (1992–) *[[Tuuli Rand]], eesti laulja (1990–) *[[Hildegard Rand-Maricq]], eesti arstiteadlane, psühhiaater ja dermatoloog (1925–2009) *[[Lisa Randall]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1962–) *[[Kikkan Randall]], Ameerika Ühendriikide murdmaasuusataja (1982–) *[[Adam Randalu]], Eesti poliitik (1890–1966) *[[Hillar Aleksander Randalu]], eesti õigusteadlane (1915–1990) *[[Ilme Randalu]], eesti põllumajandusteadlane (1918–1986) *[[Ivalo Randalu]], eesti muusikaajakirjanik ja -uurija (1936–2019) *[[Kalle Randalu]], eesti pianist (1956–) *[[Kristjan Randalu]], eesti pianist ja helilooja (1978–) *[[Edith Randam-Rogers]], eesti kirjandus- ja keeleteadlane (1913–2005) *[[Anne Rande]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor (1951–) *[[Kristi Rande]], eesti jurist *[[Toivo Rande]], eesti füsioloog ja spordipedagoog (1954–) *[[Feliks Randel]], eesti muusik, muusikateadlane ja orkestrant (1924–1988) *[[Felix Randel]], eesti karikaturist ja maalikunstnik (1901–1977) *[[Tanel Rander]], eesti kunstnik, kirjanik ja kriitik (1980–) *[[James Randi]], ameerika mustkunstnik, literaat ja skeptik (1928–2020) *[[Jüri Randjärv]], eesti geodeesiateadlane (1937–) *[[Laine Randjärv]], Eesti poliitik ja muusikapedagoog (1964–) *[[Ell-Maaja Randküla]], eesti moelooja (1939–2016) *[[Anneli Randla]], eesti arhitektuuri- ja kunstiajaloolane (1970–) *[[Gunta Randla]], eesti teatri- ja televisioonikunstnik (1943–) *[[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (1936–2022) *[[Lauri Randla]], Soome filmirežissöör (1981–) *[[Manivald Randla]], Eesti sõjaväelane (1907–1979) *[[Riina Randla]], eesti majandusteadlane (1957–) *[[Tiina Randla]], eesti keskkonnabiotehnoloog (1958–) *[[Tiit Randla]], eesti ornitoloog, jahindustegelane ja looduskaitsja (1940–) *[[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]], eesti majandusteadlane (1943–2025) *[[Rein Randlane]], eesti karateka (1946–) *[[Tiina Randlane]], eesti botaanik (1953–) *[[Arne Randlepp]], eesti geodeet (1941–) *[[Heino Randma]], eesti tehnikateadlane (1925–1977) *[[Lilly Regina Randma]], eesti keeleteadlane (1908–1990) *[[Rein Randma]], eesti tehnikateadlane (1935–1999) *[[Tiina Randma-Liiv]], eesti sotsiaalteadlane ja juhtimisspetsialist (1968–) *[[Oskar Randmaa]], Eesti sõjaväelane (1902–1943) *[[Uku Randmaa]], eesti purjetaja (1963–) *[[Johanna Randmann]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1998–) *[[Rein Randmann]], eesti tehnikateadlane (1937–2020) *[[Uudus Gerhard Randmer]], eesti elektrotehnikateadlane (1920–2011) *[[Leonard Randolph]], Ameerika Ühendriikide poksija (1958–) *[[Lucile Randon]], prantsuse katoliku nunn, ülipikaealine (1904–2023) *[[Liina Randpere]], eesti ajakirjanik ja aeroobikatreener (1983–) *[[Valdo Randpere]], eesti muusik ja ärimees (1958–) *[[Tiina Randus]], eesti tõlkija ja toimetaja (1975–) *[[Ingmar Randvee]], eesti tehnikateadlane (1933–2021) *[[Tarmo Randvee]], eesti tehnikateadlane (1909–1992) *[[Tiit Randveer]], eesti terioloog ja jahindusteadlane (1951–) *[[Margit Randver]], endine eesti kergejõustiklane (1974–) *[[Rein Randver]], Eesti poliitik (1956–) *[[Remo Randver]] (Ig Noir), eesti kunstnik ja muusik (1984–2014) *[[Aasa Randvere]], eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog (1931–2019) *[[Johan Randvere]], eesti pianist (1990–) *[[Toomas Randvere]], eesti neurokirurg (1933–2007) *[[Aleksander Randviir]], eesti näitleja (1895–1953) *[[Anti Randviir]], eesti semiootik (1975–) *[[Jüri Randviir]], eesti maletaja ja ajakirjanik (1927–1996) *[[Tiina Randviir]], eesti tõlkija ja toimetaja (1958–) *[[Tiiu Randviir]], eesti endine baleriin ja praegune balletipedagoog (1938–) *[[Maari Randväli]], eesti ujuja (2009–) *[[Faina Ranevskaja]], näitleja (1896–1984) *[[Eduard Rang]], eesti fotograaf (1910–1961) *[[Heino Rang]], eesti keemik (1927–2006) *[[Jakob Rang]], Eesti laevakapten ja reeder (1884–1958) *[[Silvia Rang]], eesti keemik (1928–2015) *[[Toomas Rang]], eesti elektroonikateadlane (1951–) *[[Shiyali Ramamrita Ranganathan]], India matemaatik ja raamatukoguhoidja (1892–1972) *[[Paulo Rangel]], Portugali poliitik (1968–) *[[Rangita]], Imerina kuninganna (16. sajand) *[[Øyvind Rangøy]], norra tõlkija ja luuletaja (1979–) *[[Claudio Ranieri]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1951–) *[[Massimo Ranieri]], itaalia laulja (1951–) *[[Rāniyā al-‘Abd Allāh]], Jordaania kuninganna (1970–) *[[Heiner Rank]], saksa kirjanik (1931–2014) *[[Anu Rank-Soans]], eesti keraamik (1941–) *[[Leopold von Ranke]], saksa ajaloolane (1795–1886) *[[Ian Rankin]], šoti krimikirjanik ja filantroop (1960–) *[[William John Macquorn Rankine]], šoti füüsik ja insener (1820–1872) *[[Helene Ranna]], eesti kirjanik ja õpetaja (1898–1946) *[[Herbert Ranna]], eesti koolijuht ja vabadusvõitleja (1902–1943) *[[Eero Rannak]], eesti keemik (1907–1972) *[[Linda Rannak]], eesti ihtüoloog (1909–1990) *[[Ain Rannaleet]], eesti kirjanik (1904–1937) *[[Valdu Rannaleet]], eesti purilendur (1902–1974) *[[Silvia Rannamaa]], eesti kirjanik (1918–2007) *[[Aarne Rannamäe]], eesti teleajakirjanik ja polüglott (1958–2016) *[[Märt Rannamäe]], eesti diskor ja saatejuht (1964–) *[[Leo Rannamägi]], eesti tehnikateadlane (1929–2022) *[[Evi Rannap]], eesti infoteadlane (1932–2018) *[[Heino Rannap]], eesti muusikapedagoog (1927–2024) *[[Ines Rannap]], eesti viiuldaja, pedagoog ja muusikakriitik (1930–2016) *[[Jaan Rannap]], eesti lastekirjanik (1931–2023) *[[Jaan Rannap (õpetaja)|Jaan Rannap]], eesti õpetaja (1888–1955) *[[Rein Rannap]], eesti helilooja ja pianist (1953–) *[[Riinu Rannap]], eesti zooloog (1966–) *[[Aili Rannaste]], eesti tantsija (1928–2021) *[[Ergo Rannaste]], eesti spordipedagoog (1892–1945) *[[Ülo Rannaste]], eesti balletitantsija ja näitleja (1930–2005) *[[Erich Rannat]], eesti tehnikateadlane (1928–2012) *[[Kalev Rannat]], eesti geofüüsik (1958–) *[[Raul Rannaveer]], eesti ujuja ja treener (1959–) *[[Andrus Rannaääre]], eesti pianist (1977–) *[[Artur Ranne]], eesti muusik (1912–1988) *[[Kai Ranne]], eesti keemik ja zootehnikateadlane (1942–1993) *[[Lulu Ranne]], Soome poliitik (1971–) *[[Ly Ranne]], eesti jumestuskunstnik ja ilutoimetaja (1964–2010) *[[Arkadi Rannes]], eesti majandusteadlane (1909–1967) *[[Egon Rannet]], eesti kirjanik (1911–1983) *[[Vaike Rannet]], eesti kirjanik (1925–1999) *[[Kaire Rannik]], eesti ehtekunstnik (1971–) *[[Üllar Rannik]], eesti füüsik ja atmosfäärifüüsik (1968–) *[[Miia Rannikmäe]], eesti keemik (1951–) *[[Maaja Ranniku]], eesti maletaja (1941–2004) *[[Veljo Ranniku]], eesti looduskaitsja (1934–2012) *[[Aleksis Rannit]], eesti kirjanik ja kunstiteadlane (1914–1985) *[[Leo Rannit]], eesti keemik (1905–1996) *[[Ando Rannu]], eesti dirigent ja puhkpillimängija (1914–2003) *[[Anu Rannu]], eesti muuseumitöötaja (1983–) *[[Lembit Rannu]], eesti tehnikateadlane (1921–2001) *[[Heiko Rannula]], endine eesti kutseline korvpallur ja korvpallitreener (1983–) *[[Lehte Rannut]], eesti keeleteadlane (1930–1978) *[[Mart Rannut]], eesti keeleteadlane (1959–) *[[Priit Rannut]], eesti luteri vaimulik (1919–2010) *[[Ülle Rannut]], eesti keeleteadlane (1957–) *[[Rannveig Guðmundsdóttir]], Islandi poliitik (1940–) *[[Joseph Ransdell]], ameerika semiootik (1931–2010) *[[Carlo Ranzoni]], Liechtensteini jurist (1965–) *[[Sampo Ranta]], soome jäähokimängija (2000–) *[[Bianca Rantala]], eesti muusik, helilooja ja dirigent (1999–) *[[Harri J. Rantala]], soome filmirežissöör (1980–) *[[Leif Rantala]], soome keeleteadlane (1947–2015) *[[Jarmo Rantanen]], Soome poliitik (1944–) *[[Kirsti Rantanen]], soome tekstiilikunstnik (1930–2020) *[[Mari Rantanen]], Soome poliitik, (1977–) *[[Mikko Rantanen]], Soome jäähokimängija (1996–) *[[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (1934–) *[[Siiri Rantanen]], soome suusataja (1924–2023) *[[Yrjö Rantanen]], soome maletaja (1950–2021) ==Rao== *[[Heino Raotma]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater (1929–1979) ==Rap== *[[Noomi Rapace]], rootsi näitleja (1979–) *[[Milan Rapaić]], Horvaatia jalgpallur (1973–) *[[Megan Rapinoe]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1985–) *[[Rose Christiane Raponda]], Gaboni poliitik (1964–) *[[Jovana Rapport]], serbia maletaja (1992–) *[[Richárd Rapport]], ungari maletaja (1996–) *[[Herbert Rappaport]], Austria juudi päritolu filmistsenarist ja -režissöör (1908–1983) *[[Virginia Rappe]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1891–1921) *[[Rappija Jack]], sarimõrvar *[[Ksenija Rappoport]], Vene näitleja (1974–) *[[Danas Rapšys]], leedu ujuja (1995–) ==Ras== *[[Renato Rascel]], itaalia laulja (1912–1991) *[[Lars Rasch]], Norra jurist ja poliitik (1797–1864) *[[Julius Raschdorff]], saksa arhitekt (1823–1914) *[[Balthasar Raschky]], Eesti puunikerdaja (17. sajand) *[[Yameen Rasheed]], maldiivi ajakirjanik ja blogija (1988–2017) *[[Nicolas Rashevsky]], ameerika biomatemaatik (1899–1972) *[[Marcus Rashford]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Abdul Latif Rashid]], Iraagi poliitik (1944–) *[[Sharof Rashidov]], Usbeki NSV partei- ja riigitegelane (1917–1983) *[[Ahmet Rasim]], türgi kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane (1864–1932) *[[Artur Rasizadə]], Aserbaidžaani poliitik (1935–) *[[Joonas Rask]], Soome jäähokimängija (1990–) *[[Karin Rask]], eesti näitleja ja moelooja (sündinud 1979) *[[Märt Rask]], Eesti jurist ja poliitik (1950–) *[[Tuukka Rask]], endine Soome jäähokimängija (1987–) *[[Victor Rask]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Ahto Raska]], eesti maadleja ja treener (1977–) *[[Andres Raska]], eesti sportlane ja üliõpilastegelane (1916–1942) *[[Eduard Raska]], eesti õigusteadlane (1944–2008) *[[Liina Raska]], eesti ujuja ning ujumis- ja vesiaeroobikatreener (1957–) *[[Vladimir Raska]], eesti rahvusliku liikumise tegelane ja õigeusu vaimulik (1852–1919) *[[Fjodor Raskolnikov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja diplomaat (1892–1939) *[[Anders Fogh Rasmussen]], Taani poliitik (1953–) *[[Dennis Rasmussen]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Knud Rasmussen]], taani polaaruurija ja antropoloog (1879–1933) *[[Lars Løkke Rasmussen]], Taani poliitik (1964–) *[[Louise Rasmussen]], taani näitleja, kuningas Frederik VII abikaasa (1815–1874) *[[Oliver Rasmussen]], taani autovõidusõitja (2000–) *[[Poul Nyrup Rasmussen]], Taani ja Euroopa Liidu poliitik (1943–) *[[Dzintars Rasnačs]], Läti jurist ja poliitik (1963–) *[[Giacomo Raspadori]], itaalia jalgpallur (2000–) *[[Grigori Rasputin]], vene müstik (1869–1916) *[[Valentin Rasputin]], vene kirjanik (1937–2015) *[[Ludmilla Rass]], eesti raamatukogundustegelane (1919–2014) *[[Viktor Rassadin]], jakuudi maadleja (1993–) *[[Paco Rassat]], Prantsusmaa mäesuusataja (1998–) *[[Camille Rast]], Šveitsi mäesuusataja (1999–) *[[François Rastier]], prantsuse semiootik (1945–) *[[Sergei Rastorgujev]], jakuudi tsirkusetegelane (1953–) *[[Andrejs Rastorgujevs]], Läti laskesuusataja (1988–) *[[Bartolomeo Rastrelli]], itaalia päritolu Venemaa arhitekt (1700–1771) *[[Bahtijor Rasulov]], Eesti molekulaarbioloog (1950–) *[[Kohhir Rasulzoda]], Tadžikistani poliitik (1961–) *[[Gregor Rasva]], eesti triatleet (2005–) ==Raš== *[[Stasys Raštikis]], Leedu sõjaväelane ja poliitik (1896–1985) ==Raz== *[[Roustam Raza]], Prantsuse keisri Napoleon I ihukaitsja (1783–1845) *[[Vjatšeslav Razbegajev]], vene teatri- ja filminäitleja (1965–) *[[Luiz Razia]], Brasiilia vormelisõitja (1989–) *[[Albert Razin]], udmurdi sotsioloog ja rahvusliku liikumise aktivist (1940–2019) *[[Stepan Razin]], vene kasakate juht (1630–1671) *[[Nasima Razmyar]], Afganistani päritolu Soome poliitik (1984–) *[[Giuliano Razzoli]], itaalia mäesuusataja (1984–) *[[Dmõtro Razumkov]], Ukraina poliitikakonsultant ja poliitik (1983–) *[[Aleksandr Razvozov]], Venemaa sõjaväelane (1897–1920) ==Raž== *[[Jozef Ráž]], Slovakkia poliitik ja ettevõtja (1979–) *[[Tomas Ražanauskas]], leedu jalgpallur (1976–) ==Rat== *[[Maciej Rataj]], Poola poliitik ja kirjanik (1884–1940) *[[Aleksander Ratas]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Arno Ratas]], eesti füüsik (1952–) *[[Endel Ratas]], eesti vabadusvõitleja (1938–2006) *[[Jüri Ratas]], Eesti poliitik (1978–) *[[Rein Ratas]], Eesti poliitik (1938–2022) *[[Urve Ratas]], eesti geograaf (1940–) *[[Veiko Ratas]], eesti võistlustantsija (1978–) *[[Rait Ratasepp]], eesti ultrasportlane (1983–) *[[Katariina Ratasepp]], eesti näitleja (1986–) *[[Ursula Ratasepp]], eesti näitleja (1982–) *[[Arvo Ratassepp]], eesti koorijuht, helilooja ja pedagoog (1926–1986) *[[August Ratassepp]], eesti tehnikateadlane (1881–1959) *[[Elsa Ratassepp]], eesti näitleja (1893–1972) *[[Jaak Ratassepp]], eesti tehnikateadlane (1948–2014) *[[Jüri Robert Ratassepp]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Kalev Ratassepp]], eesti matemaatik-loodusteadlane (1898–1960) *[[Rudolf Ratassepp]], eesti näitleja (1891–1942) *[[Valdeko Ratassepp]], eesti näitleja (1912–1977) *[[Väino Ratassepp]], eesti pedagoogikateadlane (1930–2021) *[[Karl Rathaus]], Eesti arhitekt (1805–1872) *[[Walther Rathenau]], juudi rahvusest Saksa tööstur ja poliitik (1867–1922) *[[Carl Rathhaus]] (1805–1872) *[[Martin Heinrich Rathke]], saksa arstiteadlane, anatoom ja embrüoloog (1793–1860) *[[Robert Rathke]], eesti klaverimeister (1836–1920) *[[Carl Rathlef]], ajaloolane (1810–1895) *[[Emil Henri Rathlef]], Eesti vaimulik (1851–1933) *[[Ristomatti Ratia]], soome disainer (1941–) *[[August Ratiste]], Eesti sõjaväelane (1893–1961) *[[Andrei Rațiu]], Rumeenia jalgpallur (1998–) *[[Eha Ratnik]], eesti kunstiteadlane (1928–2000) *[[Endel Ratnik]], eesti energeetikateadlane (1929–1968) *[[Juhan Ratnik]], eesti loomakasvatusteadlane (1941–) *[[Mariin Ratnik]], Eesti diplomaat (1976–) *[[Velda Ratnik]], eesti energeetikateadlane (1934–2024) *[[Daniil Ratnikov]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Eduard Ratnikov]], Eesti jalgpallur *[[Sergei Ratnikov]], Eesti jalgpallitreener (1959–) *[[Clarisse Ratsifandrihamanana]], malagassi kirjanik (1926–1987) *[[Ony Paule Ratsimbazafy]], Madagaskari naisjooksja (1977–) *[[Didier Ratsiraka]], Madagaskari poliitik (1936–2021) *[[Friedrich Ratzel]], saksa geograaf (1888–1904) *[[Benjamin Ratzler]], Haapsalu kullassepp *[[Aleksander Ratt]], eesti põllumajandusteadlane (1902–1998) *[[Mihkel Ratt]], eesti laulja (1986–) *[[Maris Rattas]], eesti geoloog (1965–) *[[Silver Rattasepp]], eesti semiootik, tõlkija ja muusik (1978–) *[[Toivo Rattasepp]], eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Carlo Ratti]], itaalia arhitekt, insener, leiutaja, hariduse edendaja ja ühiskonnaaktivist (1971–) *[[Ty Rattie]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Eve Rattiste]], eesti sõudja (1980–) *[[Kalev Rattiste]], eesti ornitoloog (1955–) *[[Harry Rattus]], eesti spordipedagoog (1933–2021) *[[Kersti Rattus]], eesti maalikunstnik (1952–) *[[Kristel Rattus]], eesti ajaloolane ja etnoloog (1971–) *[[Roman Ratušnõi]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (1997–2022) ==Rau== *[[Heinrich Rau]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1899–1961) *[[Johannes Rau]], Saksamaa poliitik (1931–2006) *[[Zbigniew Rau]], Poola poliitik, jurist ja õigusteadlane (1955–) *[[August Rauber]], saksa anatoom ja embrüoloog (1841–1917) *[[Carl Conrad Rauch]], Eesti vaimulik (1751–1803) *[[Christian Daniel Rauch]], saksa skulptor (1777–1857) *[[Georg von Rauch]], baltisaksa ajaloolane (1904–1991) *[[Irmengard Rauch]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja semiootik (1933–2025) *[[Melissa Rauch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1980–) *[[Anu Raud]], eesti tekstiilikunstnik (1943–) *[[Arnold Raud]], eesti kommunist (1901–1962) *[[Eduard Arnold Raud]], eesti keemik (1946–) *[[Eno Raud]], eesti lastekirjanik (1928–1997) *[[Gustav Raud]], eesti kunstnik (1902–1968) *[[Ilmar Raud]], eesti maletaja (1913–1941) *[[Irina Raud]], eesti arhitekt (1945–) *[[Juhan Raud]], eesti õigusteadlane (1905–1988) *[[Kristjan Raud]], eesti kunstnik (1865–1943) *[[Liis Raud]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1903–1984) *[[Mart Raud]], eesti kirjanik (1903–1980) *[[Mihkel Raud]], eesti muusik (1969–) *[[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], eesti tööstur ja insener (1878–1952) *[[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], eesti kirjanik (1881–1980) *[[Neeme Raud]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Paul Johannes Raud]], eesti kirjanik (1999–) *[[Paul Raud]], eesti kunstnik (1865–1930) *[[Piret Raud]], eesti kirjanik ja graafik (1971–) *[[Priit Raud]] (1968–) *[[Rein Raud]], eesti japanoloog, kultuuriteoreetik, kirjanik ja tõlkija (1961–) *[[Rosita Raud]], Eesti teatrikunstnik (1962–) *[[Sirli Raud]], eesti arstiteadlane ja füsioloog (1976–) *[[Valda Raud]], eesti tõlkija (1920–2013) *[[Villibald Raud]], Eesti diplomaat (1898–1982) *[[Ülle Raud]], eesti muusikaõpetaja (1944–) *[[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane, ühiskonnategelane ja ajakirjanik Rootsis (1920–2024) *[[Taisto Raudalainen]], eesti folklorist *[[Ernst Raudam]], eesti neuroloog (1915–1992) *[[Toomas Raudam]], eesti kirjanik ja filmistsenarist (1947–) *[[Hubert Raudaschl]], Austria purjesportlane (1942–2025) *[[Johannes Raudava]], eesti majandusteadlane (1894–1944) *[[Ralf Raudberg]], eesti ajakirjanik (1921–1975) *[[Helju Raude]], eesti keemik (1934–) *[[Juhan Raude]], eesti kultuuritegelane (1919–1984) *[[Kuno Raude]], Eesti arhitekt, poliitik ja ühiskonnategelane (1941–) *[[Illa Raudik]], eesti allveesportlane (1944–) *[[Vilve Raudik]], eesti psühholoog (1950–) *[[Kalju Raudjalg]], eesti poksija (1942–1984) *[[Ivo Raudjärv]], eesti jurist ja maksunõustaja (1976–) *[[Matti Raudjärv]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht (1982–) *[[Anna Raudkats]], eesti rahvatantsupedagoog (1886–1965) *[[Jaanus Raudkats]], eesti muusik ja kultuurikorraldaja (1959–) *[[Aleksander Friedrich Raudkepp]], eesti pedagoog (1849–1935) *[[Feliks Raudkepp]], eesti arst (1901–1986) *[[Karl Raudsepp]], eesti vaimulik (1908–1992) *[[Leopold Raudkepp]], Eesti vaimulik, luuletaja, riigi- ja koolitegelane (1877–1948) *[[Arved Raudkivi]], eesti päritolu Uus-Meremaa hüdroinsener (1923–2022) *[[Hilda Raudkivi]], eesti raadioajakirjanik (1927–1996) *[[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]], eesti ajaloolane (1954–) *[[Priit Raudkivi (näitleja)|Priit Raudkivi]], eesti näitleja (1920–1970) *[[Heiki Raudla]], eesti publitsist, pedagoog ja poliitik (1949–) *[[Jelena Raudla]], Eesti vene filoloog (1956–) *[[Ljudmila Raudla]], eesti arstiteadlane, kopsuarst ja allergoloog (1946–) *[[Nikolai Raudla]], Eesti ühiskonnategelane (1911–1969) *[[Ringa Raudla]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Ilmar Raudma]], Eesti riigiametnik (1912–1951) *[[Jaan Raudma]], eesti ajakirjanik (1867–1950?) *[[Johannes Raudmets]], Nõukogude sõjaväelane (1892–1937) *[[Kalle Raudmets]], eesti rokkmuusik (1969–) *[[Oskar Raudmets]], eesti koduloolane ja harrastusarheoloog (1914–2003) *[[Johannes Raudmäe]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) *[[Ülo Raudmäe]], eesti helilooja ja dirigent (1923–1990) *[[Kuldar K. Raudnask]], eesti luuletaja (1965–1985) *[[Valve Raudnask]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1936–) *[[Indrek Raudne]], Eesti poliitik (1975–) *[[Osvald Raudne]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Riina Raudne]], eesti sotsioloog (1981–) *[[Ahto Raudoja]], eesti ühiskonnategelane, setu kultuuri edendaja (1974–) *[[Hilja Raudoja]], eesti keemik (1927–2015) *[[Jaan Raudoja]], eesti keemik (1954–) *[[Olga Raudonen]], Eesti tšellist (1983–) *[[Hugo Raudsaar]], eesti astronoom (1923–2006) *[[Mart Raudsaar]], eesti ajakirjanik ja sotsiaalteadlane (1973–) *[[Mervi Raudsaar]], eesti sotsioloog ja majandusteadlane (1975–) *[[Valter Raudsalu]], eesti jurist ja Eesti NSV riigitegelane (1915–2003) *[[Bert Raudsep]], eesti näitleja (1982–) *[[Gert Raudsep]], eesti näitleja (1970–) *[[Loreida Raudsep]], eesti folklorist (1922–2004) *[[Rein Raudsep]], eesti geoloog (1940–2022) *[[Maia Raudseping]], eesti põllumajandusteadlane (1942–) *[[Aino Raudsepp]], eesti põllumajandusteadlane (1910–?) *[[Andreas Raudsepp]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Andres Raudsepp (tõlkija)|Andres Raudsepp]], eesti tõlkija (1957–) *[[Anu Raudsepp]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Ernst Raudsepp]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1899–1947) *[[Gustav Raudsepp]], eesti genealoog ja kodu-uurija (1882–1935) *[[Hans Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1894–1943) *[[Harald Raudsepp]], eesti ajakirjanik (1903–1995) *[[Hugo Raudsepp]], eesti kirjanik (1883–1952) *[[Hugo Raudsepp (keemik)]], eesti keemik (1900–1976) *[[Johannes Raudsepp]], eesti keemik (1920–2009) *[[Juhan Raudsepp]], eesti skulptor (1896–1984) *[[Jukk Raudsepp]], eesti sporditegelane ja alpinist (1927–2014) *[[Jüri Raudsepp]], eesti kirurg ja pastor (1930–2019) *[[Karl Raudsepp]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop (1908–1992) *[[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]], eesti võidusõitja (1994–) *[[Katri Raudsepp]], Eesti riigiametnik (1975–) *[[Kirill Raudsepp (sõjaväelane)|Kirill Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1892–1978) *[[Kirill Raudsepp]], eesti dirigent (1915–2006) *[[Koit Raudsepp]], eesti ajakirjanik, muusikakriitik ja DJ (1964–) *[[Lennart Raudsepp]], eesti spordifüsioloog (1967–2021) *[[Ludvig Raudsepp]], eesti botaanik (1922–2012) *[[Maaris Raudsepp]], eesti psühholoog (1955–) *[[Pavo Raudsepp]], eesti murdmaasuusataja (1973–) *[[Peeter Raudsepp (ärijuht)|Peeter Raudsepp]], eesti ettevõtja ja juhtimiskonsultant (1970–) *[[Peeter Raudsepp (insener)|Peeter Raudsepp]], eesti tehnikateadlane ja insener (1897–1948) *[[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]], eesti lavastaja (1974–) *[[Raul Raudsepp]], eesti molekulaarbioloog (1958–) *[[Raimo Raudsepp]], eesti triatleet (1981–) *[[Robert Raudsepp]], eesti füüsik ja tehnikateadlane (1928–1997) *[[Sander Raudsepp]], eesti kunstnik ja keraamik (1988–) *[[Sirje Raudsepp]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Sulev Raudsepp]], eesti advokaat (1941–2017) *[[Sven Raudsepp]], eesti teleajakirjanik (1981–2022) *[[Tarmo Raudsepp]], eesti jalgrattur (1981–) *[[Terje Raudsepp]], eesti bioloog (1959–) *[[Terje Raudsepp (keemik)|Terhe Raudsepp]], eesti keemik (1980–) *[[Theodor Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Urmas Raudsepp]], eesti geofüüsik (1964–) *[[Vambola Raudsepp]], eesti majandusteadlane *[[Vilma Raudsepp]], eesti loomakasvatusteadlane (1925–2012) *[[Vladimir Raudsepp]], eesti ajakirjanik (1907–1998) *[[Hans Raudsik]], eesti ufoloog (1947–2016) *[[Heino Raudsik]], eesti näitleja ja korvpallur (1929–1979) *[[Riina Raudsik]], eesti arst (1952–) *[[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1935–2022) *[[Ranele Raudsoo]], eesti laulja (1989–) *[[Ludmilla Raudtits]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1923–2008) *[[Art Raudva]], eesti veemotosportlane (1966–) *[[Valdur Raudvassar]], eesti vabadusvõitleja, kooliõpetaja, päästeametnik, kodu-uurija, Kaitseliidu-, muinsuskaitse- ja omavalitsustegelane (1939–) *[[Päären Raudvee]], eesti teatrikunstnik ja näitleja (1906–1964) *[[Silvia Raudvee]], eesti klaasikunstnik (1927–2021) *[[Guido-Roland Raudver]], eesti ajakirjanik ja kodu-uurija (1927–2015) *[[Catharina Raudvere]], Eesti päritolu Rootsi-Taani religiooniajaloolane (1960–) *[[Harry Raudvere]], Eesti ettevõtja (1958–) *[[Oskar-Aleksander Raudvere]], Eesti sõjaväelane *[[Evald Raudväli]], eesti põllumajandusteadlane (1926–1996) *[[Evi Rauer]], eesti näitleja (1915–2004) *[[Arvi Rauk]], eesti keemik (1942–) *[[Jüri Rauk]], eesti metsandusteadlane (1938–) *[[Lehti Rauk]], eesti õpetaja *[[Marika Rauk]], eesti psühholoog (1954–) *[[Melanie Rauk]], eesti pedagoog (1905–1978) *[[Piret Rauk]], eesti näitleja (1970–) *[[Aleksander Friedrich Raukas]], eesti metsateadlane (1900–1988) *[[Anto Raukas]], eesti geoloog, akadeemik (1935–2021) *[[Evi-Saidi Raukas]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1929–2013) *[[Ergo Raukas]], eesti biofüüsik (1935–2017) *[[James Raukas]], eesti arst (1894–1949) *[[Madis Raukas]], eesti füüsik (1966–) *[[Maie Raukas]], eesti keemik (1929–2004) *[[Mart Raukas]], eesti filosoof (1960–) *[[Ott Raukas]], eesti laulja (1911–1962) *[[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (1928–2024) *[[Raúl]], Hispaania jalgpallur (1977–) *[[Alo Raun]], eesti keeleteadlane (1905–2004) *[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Eero Raun]], Eesti kultuuritegelane ja riigiametnik (1971–) *[[Maie-Ann Raun]], eesti klaasikunstnik ja klaasiajaloolane (1938–) *[[Mait Raun]], eesti kirjanik ja filosoof (1963–) *[[Merle Raun]], Eesti ettevõtja, juhtimisteadlane ja poliitik (1974–) *[[Ott Raun]], eesti kirjanik ja ajaloolane (1940–2026) *[[Toivo Ülo Raun]], eesti ajaloolane (1943–) *[[Vallo Raun]], eesti bibliofiil (1935–2024) *[[Oskar Raunam]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1914–1992) *[[Salme Raunam]], Eesti kunstipedagoog ja metallikunstnik (1921–2008) *[[Gerald Raunig]], Austria filosoof ja kunstiteoreetik (1963–) *[[Helju Rauniste]], eesti ajakirjanik (1938–1998) *[[Vilma Rauniste]], eesti ajakirjanik ja põllumajandustegelane (1942–) *[[Elmar Reinhold August Raup]], eesti agrokeemik (1896–1973) *[[Carl Eduard Raupach]], filoloog (1793–1882) *[[Casimir Carl Eduard von Raupach]], baltisaksa loomaarstiteadlane (1842–1913) *[[Maximilian Raupach]], baltisaksa loomaarstiteadlane (1833–1894) *[[Alex-Edward Raus]], eesti tõstja (1992–) *[[Mauri Raus]], eesti näitleja ja kirjanik (1942–1990) *[[Rea Raus]], eesti kasvatusteadlane ja ökoaktivist (1967–) *[[Sander Raus]], eesti näitleja (1939–1984) *[[Toomas Raus]], eesti matemaatik (1957–) *[[Urmo Raus]], eesti kunstnik (1969–) *[[Peep Rausberg]], eesti keemik (1961–) *[[Rasmus Rausberg]], Eesti erakonnategelane (1984–2012) *[[Chilian Rauschert]], Eesti vaimulik (1652–1717) *[[Gotthard Friedrich Rauschert]], Eesti vaimulik (?–1749) *[[Olita Rause]], läti maletaja (1962–) *[[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (1961–) *[[Martti Rautanen]], soome misjonär (1845–1926) *[[Einojuhani Rautavaara]], soome helilooja (1928–2016) *[[Tapio Rautavaara]], soome sportlane, laulja ja näitleja (1915–1979) *[[Klaus von Rautenfeld]], baltisaksa päritolu Saksa filmioperaator (1909–1982) *[[Pasi Rautiainen]], soome jalgpallitreener (1961–) *[[Pentti Rautiainen]], Soome endine poksija (1935–) *[[Heinrich Rautsmann]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1852–1924) *[[Erwan Rauwel]], prantsuse materjaliteadlane ja eesti õppejõud (1974–) ==Rav== *[[Karin Rava]], eesti informaatikateadlane (1971–) *[[Marc Ravalomanana]], Madagaskari poliitik (1949–) *[[Georges Ravarani]], Luksemburgi jurist (1954–) *[[Arvi Ravasoo]], eesti mehaanikateadlane (1939–2014) *[[Arnold Ravel]], eesti tõlkija ja toimetaja (1925–2009) *[[Maurice Ravel]], prantsuse helilooja (1875–1937) *[[John Carlyle Raven]], psühholoog (1902–1970) *[[Henry William Ravenel]], ameerika botaanik ja mükoloog (1814–1887) *[[Paavo Ravila]], soome keeleteadlane (1902–1974) *[[Andris Rāviņš]], Läti poliitik (1955–) *[[Francesco Ravizza]], itaallasest katoliku piiskop (1615–1675) *[[Marion Ravn]], norra laulja (1984–) *[[Anna-Maria Ravnopolska-Dean]], Ameerika Ühendriikide bulgaaria harfist, helilooja ja muusikateadlane (1960–) *[[Jean-Philippe Ravoux]], prantsuse filosoof ==Raw== *[[Bipin Rawat]], India sõjaväelane (1958–2021) *[[Jana Rawlinson]], Austraalia kergejõustiklane (1982–) *[[John Rawls]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1921–2002) ==Ray== *[[Charlie Ray]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (1992–) *[[Dixy Lee Ray]], Ameerika Ühendriikide Demokraatliku Partei poliitik (1914–1994) *[[James Earl Ray]], Ameerika Ühendriikide kurjategija, Martin Luther Kingi tapja (1928–1998) *[[Man Ray]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1890–1976) *[[Nicholas Ray]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1911–1979) *[[Rita Ray]], eesti laulja (1996–) *[[Satyajit Ray]], India filmirežissöör (1921–1992) *[[David Raya]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Nizār Rayān]], Ḩamāsi juhtiv tegelane (1959–2009) *[[Donald Rayfield]], Suurbritannia kirjandusteadlane ja ajaloolane (1942–) *[[Gregory Raymer]], Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija (1964–) *[[Fred Raymond]], austria helilooja (1900–1954) *[[Lucas Raymond]], rootsi jäähokimängija (2002–) *[[Angela Rayner]], Suurbritannia poliitik (1980–) *[[Louise Rayner]], inglise akvarellist (1832–1824) *[[Omar Rayo]], Colombia maalikunstnik, skulptor ja karikaturist (1928–2010) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ra, Biograafiad]] t4qa8oodmjqkbw35ygzmntubm9uy0ls 0 284439 7152099 6963445 2026-05-12T10:48:45Z Tekatve 186289 7152099 wikitext text/x-wiki '''Ülo Nurges''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1939]] [[Noarootsi vald (1939)|Noarootsi vall]]as [[Läänemaa]]l) on eesti tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24.</ref> ==Elulugu== Ülo Nurges on rätsepa poeg.<ref name="ETBL" /> 1957. aastal lõpetas Nurges [[Haapsalu 1. Keskkool]]i, 1962 [[TPI]] automaatika ja telemehaanika erialal; 1974 [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudi]] aspirantuuri, tehnikakandidaat (1979, Küberneetika Instituut), väitekiri “Исследовние методов реалзации модели состояния многсвязных линейных динамических систем”.<ref name="ETBL" /> Nurges oli 1963–1969 TPI automaatika kateedri vanemõpetaja, 1974–1980 Küberneetika Instituudi noorem- ja aastast 1980 vanemteadur, ühtlasi 1987–1998 TTÜ automaatjuhtimise ja süsteemanalüüsi õppetooli lektor, 1998-2012 sama õppetooli dotsent ning 1997-2015 TTÜ küberneetika instituudi vanemteadur.<ref name="ETBL" /><ref>[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clo_Nurges Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Teadustöö== Ülo Nurgese uurimisvaldkond on [[Lineaarsed diskreetsed süsteemid|lineaarsete süsteemide]] matemaatilised mudelid, nende robustne stabiilsus  ja [[robustne juhtimine]]. Ta on Laguerre´i ja Meixneri teisenduste abil tuletanud diskreetaja süsteemi üldistatud olekumudelid. Diskreetaja süsteemide robustse stabiilsuse uurimisel on ta kasutanud nn  süsteemi peegelduskoefitsiente ning formuleerinud Nurges-Schuri robustse stabiilsuse tingimuse (2005): kui lähtesüsteem on stabiilne, siis on stabiilsed ka kõik tema peegeldusvektorite poolt genereeritud süsteemid. Pidevaja süsteemide robustse stabiilsuse uurimiseks on Ülo Nurges defineerinud süsteemi taandatud Routh´i parameetrid ning formuleerinud nende kaudu Nurges-Routh´i robustse stabiilsuse tingimuse (2016): kui lähtesüsteem on stabiilne, siis on stabiilne ka tema taandatud Routh´i parameetrite poolt genereeritud poolsirgete parv. Nimetatud robustse stabiilsuse tingimused võimaldavad lihtsalt genereerida stabiilsete süsteemide parvi suvalise stabiilse lähtesüsteemi ümber, mis omakorda lihtsustab oluliselt robustse regulaatori sünteesi etteantud dünaamilisele objektile. Ülo Nurges on avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni. ==Teoseid== * Laguerre state equations of multivariable discrete-time systems (kaasautor Ü. Jaaksoo). // Proceedings 8th IFAC World Congress, Oxford, 1982 * Модели Мейкснера линейных дискретных систем. // Автоматика и телемеханика (1988) 12 * On the robust control via reflection coefficients. // Preprint 14th IFAC World Congress Beijing, P. R. China, G 1–6, 1999 * On the robust stability of discrete-time systems (kaasautor E. Rüstern). // Journal of Circuits, Systems and Computers 9 (1999) 1–2 * Discrete Kharitonov’s theorem and robust control (kaasautor R. Luus). // Journal of Control and Intelligent Systems 30 (2002) 3 * Stability margin via reflection vectors. // Proceedings European Control Conference ECC’03. Cambridge, UK. CD-Rom, 2003 *New stability conditions via reflection coefficients of polynomials.//''IEEE Transactions on Automatic Control,'' v.50, No.9 (2005) * Robust pole assignement via stable polytopes of reflection vectors. // Proceeding of the Estonian Academy of Sciences. Physics. Mathematics 55 (2006) 2 *Robust pole assignment via reflection coefficients of polynomials.//''Automatica'', vol.42, No. 7 (2006) *Reflection coefficients of polynomials and stable polytopes.//''IEEE Transactions on Automatic Control,'' v.54, No.6 (2009) *Discussion on “On the generation of random stable polynomials”.//''European J. Control,'' vol.17, No.2 (2011) *Fixed-order stabilising controller design by a mixed randomised/deterministic method (kaasautor S. Avanessov).// International Journal of Control, v.88 No.2,(2015) *On stable cones of polynomials via reduced Routh parameters (kaasautorid J.Belikov, I. Artemchuk).//''Kybernetika, v.52, No.2,''(2016) == Tunnustus == Ülo Nurgese teadusartikkel "New stability conditions via reflection coefficients of polynomials. IEEE Transactions on Automatic Control, 50(9), 1354 - 1360" (2005) tunnistati 2006. aastal TTÜ "Aasta teadusartikli" konkursil tehnika ja tehnoloogia valdkonna parimaks. [https://www.ioc.ee/wiki/doku.php?id=et:teated&a=2007&lang=et&liik=] == Isiklikku == Ülo Nurgese harrastusteks on sulgpall (kahekordne Eesti meister), mägimatkamine ja filateelia. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide * Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, 327 * Eesti TA Küberneetika Instituut 1990. Tallinn, 1990, 44–45 == Välislingid == * Ülo Nurgese [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=22733 publikatsioone] * {{ETIS|Ülo_Nurges}}{{ETBL}} {{JÄRJESTA:Nurges, Ülo}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti sulgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] 9c7yhmkwf21528k3wsw1taqhpzs4141 0 284736 7151647 7150821 2026-05-11T17:40:16Z NOSSER 8097 /* Territoorium Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus */ 7151647 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tartu kreis | nimi1_keel = saksa keel | nimi1 = ''Der Dörptsche Kreis'' | nimi2_keel = vene keel | nimi2 = ''Дерптский уезд'' (1780–1893)<br>''Юрьевский уезд'' (1893–1917) | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 6276,7 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[kreisilinn]] | keskuse_nimi = [[Tartu]] | asendikaardi_pilt = Atlas von Liefland 6.tif }} [[File:Russian Empire 1745 (Map III in Latin).jpg|pisi|300px|[[Riia kubermang]]u, Tartu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.<br>''<small>Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины</small>'']] '''Tartu kreis''' ([[saksa keel]]es ''Der Dörptsche Kreis''; [[vene keel]]es ''Юрьевский (Дерптский) уезд'') oli [[Liivimaa kubermang]]u kuuluv haldusüksus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] Liivimaal 1780–1917. 1893. aastal muudeti kreisi venekeelne ametlik nimi Dorpati [[kreis]]ist ''Jurjevi kreisiks''. Kreis piirnes põhjas [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] / [[Eestimaa kubermang]]u [[Rakvere kreis]]iga, idas [[Peipsi järv]]e ja [[Pihkva kubermang]]uga, lõunas [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] Liivimaa kubermangu [[Võru kreis]]i ja [[Valga kreis]]iga ning läänes [[Pärnu kreis]]iga. Keskajal kuulusid [[Tartumaa]] alad [[Liivimaa ordu]]le ja [[Tartu piiskopkond]]a, varauusajal [[Poola aeg|Poola valitsusajal]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkon]]na [[Tartu vojevoodkond]]a, [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] [[Rootsi Liivimaa]] Tartu kreisi. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Tartumaa koos ülejäänud Eesti aladega [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu. Tartumaast moodustati [[Tartu kreis (Peterburi kubermang)|Tartu kreis]], mis kuulus aastatel 1704–1713 [[Peterburi kubermang]]u [[Narva provints]]i; [[Tartu kreis (Eestimaa kubermang)|Tartu kreis]], mis kuulus aastatel 1713–1722 [[Eestimaa kubermang]]u; 1722. aastast liideti uuesti [[Tartumaa (Riia kubermang)|Tartumaa]] [[Riia kubermang]]u. Aastail 1714–1722 oli maakonnal oma maapäev ja maamarssal<ref>Wolff, Nicolas (1866–1940). ''Livland's Landräte und Landmarschälle''. Tartu: K. Matthiesens Buchdruckerei Ant. Ges., 1932 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:386185/334497/page/39 seite 37], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:386185/334497/page/68 66]</ref>. Tartumaa ala oli 1783–1796 omaette kreis, 1796–1888 Tartu-Võru kaksikkihelkond ja seejärel taas iseseisev Tartu kreis. Aastatel 1780–1783 kuulus [[Tartumaa]] [[Riia kubermang]]u, 1783–1796 [[Riia asehaldurkond]]a, 1796–1917 [[Liivimaa kubermang]]u. 1780. aastatel loodi selle lõunapoolsetest aladest [[Võru kreis]]. == Territoorium Riia kubermangus == {{Vaata|Riia kubermang}}, ''1713–1783'' * Tartu linn<ref name="o6yo7" /> ;Tartu kreisi kihelkonnad (25) * [[Antsla kihelkond]] (''Kirchspiel Anzen, Kirchspiel Urbs''), * [[Hargla kihelkond]] (''Kirchspiel Harjel''). * [[Kanepi kihelkond]] (''Kirchspiel Kannapäh''), * [[Kambja kihelkond]] (''Kirchspiel Kamby''), * [[Karula kihelkond]] (''Kirchspiel Karolen''), * [[Kodavere kihelkond]] (''Kirchspiel Kotfer, Koddafer''), * [[Kolga-Jaani kihelkond]] (''Kirchspiel St. Johannis''), kuni 1773. aastani * [[Kursi kihelkond]] (''Kirchspiel Talkhof''), * [[Laiuse kihelkond]] (''Kirchspiel Laius''), * [[Lohusuu kihelkond]] (''Kirchspiel Lohusu''), * [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] (''Kirchspiel Marien-Magdalenen''), * [[Nõo kihelkond]] (''Kirchspiel Nüggen''), * [[Otepää kihelkond]] (''Kirchspiel Odempä''), * [[Palamuse kihelkond]] (''Kirchspiel Bartholomäi''), * [[Pilistvere kihelkond]] (''Kirchspiel Pillistfer''), kuni 1773. aastani * [[Puhja kihelkond]] (''Kirchspiel Kawelecht''), * [[Põlva kihelkond]] (''Kirchspiel Pölwe''), * [[Põltsamaa kihelkond]] (''Kirchspiel Oberpahlen''), kuni 1773. aastani * [[Rannu kihelkond]] (''Kirchspiel Randen''), * [[Rõngu kihelkond]] (''Kirchspiel Ringen''), * [[Rõuge kihelkond]] (''Kirchspiel Rauge''), * [[Räpina kihelkond]] (''Kirchspiel Rappin''), * [[Sangaste kihelkond]] (''Kirchspiel Sagniß, Kirchspiel Theal''), * [[Tartu kihelkond]] (''Kirchspiel Dorpt, Kirchspiel St. Johannis''), * [[Torma kihelkond]] (''Kirchspiel Torma''), * [[Vastseliina kihelkond]] (''Kirchspiel Neuhausen''), * [[Võnnu kihelkond]] (''Kirchspiel Wendau''), * [[Äksi kihelkond]] (''Kirchspiel Ecks''), == Territoorium Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus == [[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|pisi|300px|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkorsi]] kaart (1783)]] {{Vaata|Riia asehaldurkond}}, ''1783–1796'' ''[[Liivimaa kubermang]]'', ''1796–1917'' Tartu kreisi kreisilinn oli [[Tartu]], kreisi kuulusid veel 16 kihelkonda: * [[Kambja kihelkond]] (''Kirchspiel Kamby''), * [[Kodavere kihelkond]] (''Kirchspiel Kotfer''), * [[Kursi kihelkond]] (''Kirchspiel Talkhof''), * [[Laiuse kihelkond]] (''Kirchspiel Lais''), * [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] (''Kirchspiel Marien-Magdalenen''), * [[Nõo kihelkond]] (''Kirchspiel Nüggen''), * [[Otepää kihelkond]] (''Kirchspiel Odempäh''), * [[Palamuse kihelkond]] (''Kirchspiel Bartholomäi''), * [[Puhja kihelkond]] (''Kirchspiel Kawelecht''), * [[Rannu kihelkond]] (''Kirchspiel Randen''), * [[Rõngu kihelkond]] (''Kirchspiel Ringen''), * [[Sangaste kihelkond]] (''Kirchspiel Theal-Fölk, Sagnitz''), * [[Tartu kihelkond]] (''Kirchspiel Dorpat''), * [[Torma kihelkond]] (''Kirchspiel Torma''), * [[Võnnu kihelkond]] (''Kirchspiel Wenden''), * [[Äksi kihelkond]] (''Kirchspiel Ecks''). {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R04L05.jpg |pilt2 = Shubert map - R04L06.jpg| jalus = Tartu kreisi alad [[Friedrich Theodor Schubert]]i [[Liivimaa kubermang]]u topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool}} {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R05L05.jpg |pilt2 = Shubert map - R05L06.jpg| jalus = Tartu kreisi alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R06L05.jpg |pilt2 = Shubert map - R06L06.jpg| jalus = Tartu kreisi alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 1780. aastatel loodi [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] Tartu kreisi<ref>[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27985/r_est_a_877.pdf Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784], Mitau 1784, Der dörptsche Creitz, seite 117-128</ref> lõunapoolsetest aladest [[Võru kreis]], 1796–1888 eksisteeris Tartu-Võru kaksikkihelkond<ref>Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: 1840, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353526/312294/page/10 s. 60]</ref>. 19. sajandi keskel oli Tartu kreisis ja 20. sajandi algusesJurjevi kreisis<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew & Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Kirchspiele und Güter im nördlichen Livland. Im Jurjewschen Kreise'', lk 66-67</ref> [[Tartumaa]]l kihelkonnad:<ref name="j5Llf" />: * [[Tartu-Maarja kihelkond]], * [[Torma kihelkond|Torma-Lohusuu kihelkond]], * [[Laiuse kihelkond]], * [[Palamuse kihelkond]], * [[Kursi kihelkond]], * [[Maarja-Magdaleena kihelkond]], * [[Äksi kihelkond]], * [[Kodavere kihelkond]], * [[Kambja kihelkond]], * [[Võnnu kihelkond]], * [[Nõo kihelkond]], * [[Puhja kihelkond]], * [[Rannu kihelkond]], * [[Rõngu kihelkond]], * [[Otepää kihelkond]], * [[Sangaste kihelkond|Sangaste-Laatre kihelkond]]. === Sillakohtupiirkonnad === Tartu ja [[Võru kreis]]i kihelkonnad olid jaotatud [[Sillakohus|sillakohtupiirkondadeks]]<ref name="hdCBz" /> (''Dorpater Ordnungsgericht'', ''Werrosches Ordnungsgericht''): # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Kanepi kihelkond]] # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]], [[Rõuge kihelkond]] # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Karula kihelkond|Karula]], [[Urvaste kihelkond]]. === Tartu (Jurjevi) kreisi politseivalitsus === Politseilised [[Sillakohus|sillakoh]]tud kaotati [[1888]]. aasta [[9. juuni]] „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise” seaduse alusel, politseilised [[haldus]]ülesanded anti üle [[Liivimaa kubermang]]u kreiside [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]tele. Tartu kreisi [[Tartu kreisi politseivalitsus]]e<ref>Suur Adress-kalender, 1911. Trükitud Tallinnas 1910, [[Woldemar Ehrenpreisi trükikoda|W. Ehrenpreisi trükikojas]], [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:326865/286507/page/85 lk 97] ''Liivimaa Eesti jaoskonna kreisipolitsei valitsus''</ref><ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu]], [[Äksi kihelkond|Äksi]], [[Nõo kihelkond|Nõo]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdalena]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]] ja [[Kursi kihelkond|Kursi]]. Kreischefi vanema abilise elukoht oli Tartu linnas; II. jaoskond: [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Torma kihelkond|Torma-Lohhuse]] ja [[Palamuse kihelkond|Palamuse]]. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli [[mustvee|Tschorna]]; III. jaoskond: [[Otepää kihelkond|Odenpää]], [[Kambja kihelkond|Kambja]], [[Puhja kihelkond|Puhja]], [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]] ja [[Sangaste kihelkond|Sangaste]]. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli [[Arula mõis]]as<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1888/09/14/4 Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine], Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2</ref>. 1902. aastal teostati uus jaotus politseikordnikkude jaoskondadesse<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1902/05/02/13 Tartu maakonna uus jaotus politseikordnikkude jaoskondadesse], Postimees (1886–1944), nr. 97, 2. mai 1902</ref> kreisi valdade alusel. == Vaata ka == * [[Tartu kreisiarst]] * [[Riia asehaldurkond]] * [[Tartumaa]], [[Tartu maakond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="o6yo7">{{cite book |title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 221–222 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA221,M1}}</ref> <ref name="j5Llf">{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 31 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA31,M1}}</ref> <ref name="hdCBz">{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 39 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA39,M1}}</ref> }} == Kirjandus == * {{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 218–222 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA218,M1}} *[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27985/r_est_a_877.pdf Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784], Mitau 1784, Der dörptsche Creitz, seite 117-128 * {{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA282,M1}} *Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: 1840, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353526/312294/page/10 s. 60] usw, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353526/312294/page/160 Güter s. 152] * {{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 60–65 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=en#PPA60,M1}} *{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 31 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA31,M1}} == Välislingid == {{commonskat|}} {{Liivimaa kubermang}} [[Kategooria:Eesti ajaloolised haldusüksused]] [[Kategooria:Tartumaa]] [[Kategooria:Tartu kreis| ]] nn3f7jrxm6tpynnd1vfw5xtjh1bz2dk 7151648 7151647 2026-05-11T17:41:59Z NOSSER 8097 /* Territoorium Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus */ 7151648 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tartu kreis | nimi1_keel = saksa keel | nimi1 = ''Der Dörptsche Kreis'' | nimi2_keel = vene keel | nimi2 = ''Дерптский уезд'' (1780–1893)<br>''Юрьевский уезд'' (1893–1917) | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 6276,7 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[kreisilinn]] | keskuse_nimi = [[Tartu]] | asendikaardi_pilt = Atlas von Liefland 6.tif }} [[File:Russian Empire 1745 (Map III in Latin).jpg|pisi|300px|[[Riia kubermang]]u, Tartu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.<br>''<small>Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины</small>'']] '''Tartu kreis''' ([[saksa keel]]es ''Der Dörptsche Kreis''; [[vene keel]]es ''Юрьевский (Дерптский) уезд'') oli [[Liivimaa kubermang]]u kuuluv haldusüksus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] Liivimaal 1780–1917. 1893. aastal muudeti kreisi venekeelne ametlik nimi Dorpati [[kreis]]ist ''Jurjevi kreisiks''. Kreis piirnes põhjas [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] / [[Eestimaa kubermang]]u [[Rakvere kreis]]iga, idas [[Peipsi järv]]e ja [[Pihkva kubermang]]uga, lõunas [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] Liivimaa kubermangu [[Võru kreis]]i ja [[Valga kreis]]iga ning läänes [[Pärnu kreis]]iga. Keskajal kuulusid [[Tartumaa]] alad [[Liivimaa ordu]]le ja [[Tartu piiskopkond]]a, varauusajal [[Poola aeg|Poola valitsusajal]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkon]]na [[Tartu vojevoodkond]]a, [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] [[Rootsi Liivimaa]] Tartu kreisi. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Tartumaa koos ülejäänud Eesti aladega [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu. Tartumaast moodustati [[Tartu kreis (Peterburi kubermang)|Tartu kreis]], mis kuulus aastatel 1704–1713 [[Peterburi kubermang]]u [[Narva provints]]i; [[Tartu kreis (Eestimaa kubermang)|Tartu kreis]], mis kuulus aastatel 1713–1722 [[Eestimaa kubermang]]u; 1722. aastast liideti uuesti [[Tartumaa (Riia kubermang)|Tartumaa]] [[Riia kubermang]]u. Aastail 1714–1722 oli maakonnal oma maapäev ja maamarssal<ref>Wolff, Nicolas (1866–1940). ''Livland's Landräte und Landmarschälle''. Tartu: K. Matthiesens Buchdruckerei Ant. Ges., 1932 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:386185/334497/page/39 seite 37], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:386185/334497/page/68 66]</ref>. Tartumaa ala oli 1783–1796 omaette kreis, 1796–1888 Tartu-Võru kaksikkihelkond ja seejärel taas iseseisev Tartu kreis. Aastatel 1780–1783 kuulus [[Tartumaa]] [[Riia kubermang]]u, 1783–1796 [[Riia asehaldurkond]]a, 1796–1917 [[Liivimaa kubermang]]u. 1780. aastatel loodi selle lõunapoolsetest aladest [[Võru kreis]]. == Territoorium Riia kubermangus == {{Vaata|Riia kubermang}}, ''1713–1783'' * Tartu linn<ref name="o6yo7" /> ;Tartu kreisi kihelkonnad (25) * [[Antsla kihelkond]] (''Kirchspiel Anzen, Kirchspiel Urbs''), * [[Hargla kihelkond]] (''Kirchspiel Harjel''). * [[Kanepi kihelkond]] (''Kirchspiel Kannapäh''), * [[Kambja kihelkond]] (''Kirchspiel Kamby''), * [[Karula kihelkond]] (''Kirchspiel Karolen''), * [[Kodavere kihelkond]] (''Kirchspiel Kotfer, Koddafer''), * [[Kolga-Jaani kihelkond]] (''Kirchspiel St. Johannis''), kuni 1773. aastani * [[Kursi kihelkond]] (''Kirchspiel Talkhof''), * [[Laiuse kihelkond]] (''Kirchspiel Laius''), * [[Lohusuu kihelkond]] (''Kirchspiel Lohusu''), * [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] (''Kirchspiel Marien-Magdalenen''), * [[Nõo kihelkond]] (''Kirchspiel Nüggen''), * [[Otepää kihelkond]] (''Kirchspiel Odempä''), * [[Palamuse kihelkond]] (''Kirchspiel Bartholomäi''), * [[Pilistvere kihelkond]] (''Kirchspiel Pillistfer''), kuni 1773. aastani * [[Puhja kihelkond]] (''Kirchspiel Kawelecht''), * [[Põlva kihelkond]] (''Kirchspiel Pölwe''), * [[Põltsamaa kihelkond]] (''Kirchspiel Oberpahlen''), kuni 1773. aastani * [[Rannu kihelkond]] (''Kirchspiel Randen''), * [[Rõngu kihelkond]] (''Kirchspiel Ringen''), * [[Rõuge kihelkond]] (''Kirchspiel Rauge''), * [[Räpina kihelkond]] (''Kirchspiel Rappin''), * [[Sangaste kihelkond]] (''Kirchspiel Sagniß, Kirchspiel Theal''), * [[Tartu kihelkond]] (''Kirchspiel Dorpt, Kirchspiel St. Johannis''), * [[Torma kihelkond]] (''Kirchspiel Torma''), * [[Vastseliina kihelkond]] (''Kirchspiel Neuhausen''), * [[Võnnu kihelkond]] (''Kirchspiel Wendau''), * [[Äksi kihelkond]] (''Kirchspiel Ecks''), == Territoorium Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus == [[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|pisi|300px|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkorsi]] kaart (1783)]] {{Vaata|Riia asehaldurkond}}, ''1783–1796'' ''[[Liivimaa kubermang]]'', ''1796–1917'' Tartu kreisi kreisilinn oli [[Tartu]], kreisi kuulusid veel 16 kihelkonda: * [[Kambja kihelkond]] (''Kirchspiel Kamby''), * [[Kodavere kihelkond]] (''Kirchspiel Kotfer''), * [[Kursi kihelkond]] (''Kirchspiel Talkhof''), * [[Laiuse kihelkond]] (''Kirchspiel Lais''), * [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] (''Kirchspiel Marien-Magdalenen''), * [[Nõo kihelkond]] (''Kirchspiel Nüggen''), * [[Otepää kihelkond]] (''Kirchspiel Odempäh''), * [[Palamuse kihelkond]] (''Kirchspiel Bartholomäi''), * [[Puhja kihelkond]] (''Kirchspiel Kawelecht''), * [[Rannu kihelkond]] (''Kirchspiel Randen''), * [[Rõngu kihelkond]] (''Kirchspiel Ringen''), * [[Sangaste kihelkond]] (''Kirchspiel Theal-Fölk, Sagnitz''), * [[Tartu kihelkond]] (''Kirchspiel Dorpat''), * [[Torma kihelkond]] (''Kirchspiel Torma''), * [[Võnnu kihelkond]] (''Kirchspiel Wenden''), * [[Äksi kihelkond]] (''Kirchspiel Ecks''). {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R04L05.jpg |pilt2 = Shubert map - R04L06.jpg| jalus = Tartu kreisi alad [[Friedrich Theodor Schubert]]i [[Liivimaa kubermang]]u topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool}} {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R05L05.jpg |pilt2 = Shubert map - R05L06.jpg| jalus = Tartu kreisi alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R06L05.jpg |pilt2 = Shubert map - R06L06.jpg| jalus = Tartu kreisi alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 1780. aastatel loodi [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] Tartu kreisi<ref>[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27985/r_est_a_877.pdf Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784], Mitau 1784, Der dörptsche Creitz, seite 117-128</ref> lõunapoolsetest aladest [[Võru kreis]], 1796–1888 eksisteeris Tartu-Võru kaksikkihelkond<ref>Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: 1840, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353526/312294/page/10 s. 60]</ref>. 19. sajandi keskel oli Tartu kreisis ja 20. sajandi alguses Jurjevi kreisis<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew & Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Kirchspiele und Güter im nördlichen Livland. Im Jurjewschen Kreise'', lk 66-67</ref> [[Tartumaa]]l kihelkonnad:<ref name="j5Llf" />: * [[Tartu-Maarja kihelkond]], * [[Torma kihelkond|Torma-Lohusuu kihelkond]], * [[Laiuse kihelkond]], * [[Palamuse kihelkond]], * [[Kursi kihelkond]], * [[Maarja-Magdaleena kihelkond]], * [[Äksi kihelkond]], * [[Kodavere kihelkond]], * [[Kambja kihelkond]], * [[Võnnu kihelkond]], * [[Nõo kihelkond]], * [[Puhja kihelkond]], * [[Rannu kihelkond]], * [[Rõngu kihelkond]], * [[Otepää kihelkond]], * [[Sangaste kihelkond|Sangaste-Laatre kihelkond]]. === Sillakohtupiirkonnad === Tartu ja [[Võru kreis]]i kihelkonnad olid jaotatud [[Sillakohus|sillakohtupiirkondadeks]]<ref name="hdCBz" /> (''Dorpater Ordnungsgericht'', ''Werrosches Ordnungsgericht''): # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Kanepi kihelkond]] # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]], [[Rõuge kihelkond]] # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Karula kihelkond|Karula]], [[Urvaste kihelkond]]. === Tartu (Jurjevi) kreisi politseivalitsus === Politseilised [[Sillakohus|sillakoh]]tud kaotati [[1888]]. aasta [[9. juuni]] „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise” seaduse alusel, politseilised [[haldus]]ülesanded anti üle [[Liivimaa kubermang]]u kreiside [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]tele. Tartu kreisi [[Tartu kreisi politseivalitsus]]e<ref>Suur Adress-kalender, 1911. Trükitud Tallinnas 1910, [[Woldemar Ehrenpreisi trükikoda|W. Ehrenpreisi trükikojas]], [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:326865/286507/page/85 lk 97] ''Liivimaa Eesti jaoskonna kreisipolitsei valitsus''</ref><ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu]], [[Äksi kihelkond|Äksi]], [[Nõo kihelkond|Nõo]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdalena]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]] ja [[Kursi kihelkond|Kursi]]. Kreischefi vanema abilise elukoht oli Tartu linnas; II. jaoskond: [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Torma kihelkond|Torma-Lohhuse]] ja [[Palamuse kihelkond|Palamuse]]. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli [[mustvee|Tschorna]]; III. jaoskond: [[Otepää kihelkond|Odenpää]], [[Kambja kihelkond|Kambja]], [[Puhja kihelkond|Puhja]], [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]] ja [[Sangaste kihelkond|Sangaste]]. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli [[Arula mõis]]as<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1888/09/14/4 Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine], Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2</ref>. 1902. aastal teostati uus jaotus politseikordnikkude jaoskondadesse<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1902/05/02/13 Tartu maakonna uus jaotus politseikordnikkude jaoskondadesse], Postimees (1886–1944), nr. 97, 2. mai 1902</ref> kreisi valdade alusel. == Vaata ka == * [[Tartu kreisiarst]] * [[Riia asehaldurkond]] * [[Tartumaa]], [[Tartu maakond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="o6yo7">{{cite book |title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 221–222 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA221,M1}}</ref> <ref name="j5Llf">{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 31 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA31,M1}}</ref> <ref name="hdCBz">{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 39 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA39,M1}}</ref> }} == Kirjandus == * {{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 218–222 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA218,M1}} *[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27985/r_est_a_877.pdf Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784], Mitau 1784, Der dörptsche Creitz, seite 117-128 * {{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA282,M1}} *Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: 1840, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353526/312294/page/10 s. 60] usw, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353526/312294/page/160 Güter s. 152] * {{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 60–65 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=en#PPA60,M1}} *{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 31 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA31,M1}} == Välislingid == {{commonskat|}} {{Liivimaa kubermang}} [[Kategooria:Eesti ajaloolised haldusüksused]] [[Kategooria:Tartumaa]] [[Kategooria:Tartu kreis| ]] hce34m55o4sv43q6j30jwde6q2iwy3c 0 287209 7152119 7112359 2026-05-12T11:24:56Z Tekatve 186289 7152119 wikitext text/x-wiki '''Vello Otsmaa''' ([[29. märts]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[18. august]] [[2021]]) oli eesti ehitusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elukäik== Vello Otsmaa oli ametniku poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1951 [[Tallinna 22. Keskkool]]i, 1956 [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) ehitusteaduskonna. 1958–1961 TPI aspirant, tehnikakandidaat (1963, Tallinna Polütehniline Instituut), väitekiri "Pika ringsilindrilise raudbetoonkooriku põikjõu-piirolukorra eksperimentaalne uurimine". Oli 1961–1963 [[TPI ehituskonstruktsioonide kateeder|TPI ehituskonstruktsioonide kateedri]] assistent ja vanemõpetaja, 1964–1992 dotsent, 1992–2001 Tallinna Tehnikaülikooli raudbetoonkonstruktsioonide õppetooli juhataja-aseprofessor ja ehitiste projekteerimise instituudi direktor, 2001–2012 dotsent, õppetooli juhataja. Loengute põhiaine oli raudbetoonkonstruktsioonid, selle kõrval ka [[tugevusõpetus]] ja ehitiste katsetamine.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[koorikute teooria]]s käsitlenud silindriliste raudbetoonkoorikute arvutamist [[kandevõime]] piirseisundeis; [[raudbetoon]]i teoorias mitmesuguste [[varraskonstruktsioon]]ide [[põikjõukindlus]]t, samuti [[pingbetoonkonstruktsioon]]ide arvutamist. Konsulteerinud raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimist ja ehitamist, juhtinud vastutusrikaste ehitiste katsetamist. Korraldanud teaduskonverentse. Mitmete nõukogude ja organisatsioonide liige, sh TPI ehitusalase erialanõukogu teadussekretär (1976–1991).<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== Üle 30 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> * Экспериментальные исследования предельного состояния железобетонных цилиндрических оболочек. // Тр. ТПИ 202 (1963) * Совершенствование расчетной схемы коротких элементов при действии поперечных сил. // Бетон и железобетон (1983) 2 * Определение наиболее опасного по поперечной силе наклонного сечения изгибаемого элемента. // Бетон и железобетон (1988) 1 * Raudbetoonkonstruktsioonid. Eelpingestamata raudbetoonelementide kandepiirseisundid. EPN 2/AM-1. Eesti Ehitusteave, 1999 * Raudbetoonkonstruktsioonid. Pingebetoonkonstruktsioonid. Arvutusalused. Kandepiirseisundid. EPN 2/AM-2. Eesti Ehitusteave, 2000 * Mõtteid Heinrich Laulust. // TTÜ aastaraamat 2000. Tallinn 2001 * Raudbetoonkonstruktsioonid. Ehituskonstruktori käsiraamat 2. Tallinn 2002 *Betoonkonstruktsioonide arvutamine. Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Betooniühing. 2014 ==Tunnustus== *2014 [[Eesti Betooniühing]]u auliige<ref>[https://betoon.org/uhingust/auliikmed Auliikmed]. Eesti Betooniühingu koduleht. Vaadatud 26. mail 2025.</ref> ==Isiklikku== Tema abikaasa oli majandusteadlane [[Svea Otsmaa]], nende tütar oli füüsik [[Hele Siimon]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Ehitusinsenerid TPI-st. Tallinn 1986. Lk 218 * Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn 1986. Lk 234, 440, 442, 497 ==Välislingid== *{{ETIS}} *{{ETBL|3}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/0kLaYzzdPgXe Haud Tallinna Metsakalmistul] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Otsmaa, Vello}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti ehitusteadlased]] [[Kategooria:Eesti ehituskonstruktorid]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2021]] q7rlxq6jf2vepxftrqxcuopp69442aq 0 291567 7151661 7046709 2026-05-11T18:05:17Z NOSSER 8097 /* Pärnu-Viljandi kaksikmaakond */ 7151661 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pärnu kreis | omakeelne_nimi_1 = saksa keel | ''Der Pernausche Kreis'' | | omakeelne_nimi_2 = vene keel | ''Перновский уезд'' | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 4694,9 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[kreisilinn]] | keskuse_nimi = [[Pärnu]] | asendikaardi_pilt = [[Fail:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-8.jpg|300px|Pärnu kreis]] }} '''Pärnu kreis''' ([[saksa keel]]es ''Der Pernausche Kreis''; [[vene keel]]es ''Перновский уезд'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] ja [[Liivimaa kubermang]]u [[Kreis|haldusüksus]]. Keskajal kuulusid [[Pärnumaa]] alad [[Liivimaa ordu]]le ja [[Saare-Lääne piiskopkond]]a, varauusajal [[Poola aeg|Poola valitsusajal]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkon]]na [[Pärnu vojevoodkond]]a, [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] [[Rootsi Liivimaa]] Pärnu kreisi. [[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|pisi|300px|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkors]]i kaart [[1783]]]] Venemaa keisririigi Pärnu kreis ehk maakond piirnes põhjas [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] / [[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu kreis]]i, [[Paldiski kreis]]i / [[Tallinna kreis]]iga, idas [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] / [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]i ning lõunas [[Valga kreis]]i ja Volmari/[[Võnnu kreis]]iga. [[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest [[Viljandi kreis]]<ref>[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27985/r_est_a_877.pdf Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784], Mitau 1784, Der Fellinsche Creitz, seite 128–132</ref> ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal. ==Territoorium== {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R04L04.jpg |pilt2 = | jalus = [[Liivimaa kubermang]]u Pärnu kreisi alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R05L03.jpg |pilt2 = Shubert map - R05L04.jpg | jalus = [[Liivimaa kubermang]]u Pärnu kreisi alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R06L04.jpg |pilt2 = | jalus = [[Liivimaa kubermang]]u Pärnu kreisi alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} Pärnu kreisi kreisilinn oli [[Pärnu]], kreisi kuulusid veel kihelkonnad: *[[Audru kihelkond]] (''Kirchspiel Audern''), *[[Halliste kihelkond]] (''Kirchspiel Hallist''), *[[Häädemeeste kihelkond]] (''Kirchspiel Gudmannsbach''), *[[Karksi kihelkond]] (''Kirchspiel Karkus''), *[[Mihkli kihelkond]] (''Kirchspiel St. Michaelis''), *[[Pärnu kihelkond]] ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (''Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth''), *[[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] (''Kirchspiel St. Jacobi''), *[[Saarde kihelkond]] (''Kirchspiel Saara''), *[[Tarvastu kihelkond]] (''Kirchspiel Tarwast'') *[[Tõstamaa kihelkond]] (''Kirchspiel Testama''), *[[Tori kihelkond]] (''Kirchspiel Torgel''), *[[Viljandi kihelkond]] (''Kirchspiel Fellin'') *[[Vändra kihelkond]] (''Kirchspiel Fennern''). [[1773]]. aastal ühendati Pärnu kreisiga [[Tartu kreis]]ist lahutatud *[[Põltsamaa kihelkond]], *[[Pilistvere kihelkond]], *[[Kolga-Jaani kihelkond]]. [[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest [[Viljandi kreis]] ja Pärnu kreisist<ref>[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27985/r_est_a_877.pdf Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784], Mitau 1784, Der pernanische Creitz, seite 134–145</ref> eraldati mitu kihelkonda. === Pärnu-Viljandi kaksikmaakond === 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond<ref>{{Cite book|title=Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel |last=Freyherrn Budberg |first=Karl |authorlink=Karl Woldemar von Budberg|year=1840 |publisher=Müllerschen Buchdruckerei |location= Riga |isbn= |pages= 76 |url=http://books.google.com.pk/books?id=YIkyAQAAMAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false#PPA76,M1}}</ref>, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9<ref>{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 32 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA32,M1}}</ref>: *[[Audru kihelkond]] (''Kirchspiel Audern''), *Halliste–[[Karksi kihelkond]] (''Kirchspiel Hallist und Karkus''), *[[Mihkli kihelkond]] (''Kirchspiel St. Michaelis''), *[[Pärnu kihelkond]] ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (''Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth''), *[[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] (''Kirchspiel St. Jacobi''), *[[Saarde kihelkond]] (''Kirchspiel Saara''), *[[Tõstamaa kihelkond]] (''Kirchspiel Testama''), *[[Tori kihelkond]] (''Kirchspiel Torgel''), *[[Vändra kihelkond]] (''Kirchspiel Fennern''). 1845. aastal registreeriti [[Pärnu-Viljandi Põllumajandusselts]]<ref>[[Tiit Rosenberg]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK/article/view/1175/1136 Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest], Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 40</ref>, mille eesotsas olid [[Õisu mõis|Õisu]] ja [[Heimtali mõis|Heimtali]] von [[Sivers (Õisu)|Sivers]]ite ja [[Riidaja mõis|Riidaja]] von [[Stryk]]ide suguvõsa esindajad. Pärnu-[[Viljandi kreis|Viljandi]] kaksikmaakonnast uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati [[1888]]. aastal. 20. sajandi alguses olid Pärnu kreisis<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew & Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Kirchspiele und Güter im nördlichen Livland. Im Pernauschen Kreise'', lk 69</ref> [[Pärnumaa]]l: *[[Pärnu kihelkond]], *[[Audru kihelkond]], *[[Tõstamaa kihelkond]], *[[Mihkli kihelkond]], *[[Pärnu-Jaagupi kihelkond]], *[[Vändra kihelkond]], *[[Tori kihelkond]], *[[Häädemeeste kihelkond]], *[[Saarde kihelkond]], *[[Halliste kihelkond]], *[[Karksi kihelkond]]. ===Sillakohtupiirkonnad=== Pärnu ja [[Viljandi kreis]]i kihelkonnad olid jaotatud [[Sillakohus|sillakohtupiirkondadeks]]<ref>{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 39 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA39,M1}}</ref> (''Pernauer Ordnungsgericht'', ''Fellinsches Ordnungsgericht''): #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond; #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond; #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond; #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Suure-Jaani kihelkond]]; #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Kolga-Jaani kihelkond]]; #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Helme kihelkond]]. === Pärnumaa politseivalitsus === Politseilised [[Sillakohus|sillakoh]]tud kaotati [[1888]]. aasta [[9. juuni]] „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise” seaduse alusel, politseilised [[haldus]]ülesanded anti üle [[Liivimaa kubermang]]u kreiside [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]tele. Pärnu kreisi [[Pärnu kreisi politseivalitsus]]e<ref>Suur Adress-kalender, 1911. Trükitud Tallinnas 1910, [[Woldemar Ehrenpreisi trükikoda|W. Ehrenpreisi trükikojas]], [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:326865/286507/page/88 lk 100] ''Pärnu kreis''</ref><ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Saarde kihelkond|Saare]], [[Halliste kihelkond|Halliste]] ja [[Karksi kihelkond|Karksi]]. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli [[Allikukivi kalevivabrik|Kwellensteini vabrik]]us; II. jaoskond: [[Audru kihelkond|Audru]], [[Tõstamaa kihelkond|Töstama]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Tori kihelkond|Tori]], [[Vändra kihelkond|Vändra]] ja [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Jakobi]]. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõis]]as.<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1888/09/14/4 Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine], Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr 37, 14. september 1888, lk 2</ref>. == Taristu == Pärnu kreisi läbis [[Tallinna–Riia postimaantee]] ning kreisis asusid [[postimaantee]] [[Halinga]] (Hallik) [[Halinga postijaam|postijaam]] → 25 ← [[Pärnu]] (Pernau) [[Pärnu postijaam|postijaam]]<ref name="KRR_16715">{{kultuurimälestis|16715|Pärnu postijaam}} (vaadatud 20.12.2023)</ref> → 17 ← [[Surju]] (Surri) [[Surju postijaam|postijaam]] → 22 ← [[Lodja]] [[Lodja postijaam|postijaam]] → 20 ← [[Mõisaküla]] (Moiseküll) [[Mõisaküla postijaam|postijaam]]ad. [[Liivimaa kubermang]]u [[Maakonnalinn|kreisilinn]]a Pärnut ja [[Kuressaare kreis]]i kreisilinna [[Kuressaare]]t ühendas 165 <small>3/4</small> versta pikkune maantee postijaamadega: Pärnust → 27 versta ← [[Raja postijaam]] ([[Soeva]] külas) → 28 <small>3/4</small> versta ← [[Lihula postijaam]] → 22 versta ← [[Virtsu postijaam]]<ref>[https://virtsu.ee/ajalugu/postivedu/virtsu-postijaam/ Virtsu postijaam], virtsu.ee</ref> → 10 versta ← üle [[Suur väin]]a, mida tagasid [[Koguva]] postitalupojad → 19 versta ← [[Vahtna postijaam]] [[Väike väin]] → 3 versta ← [[Uue-Löve postijaam]] ehk [[Sakla postijaam]]<ref>[[Bruno Pao]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel743_728.html Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa], [[Eesti Loodus]], 2004/06</ref> → 3 versta ← [[Kuressaare postijaam]]. Riia-Tallinna-Saaremaa [[Trakt|trakt]], kokku Riiast 391 ¾ versta, pööras Liivimaal [[Võnnu kreis]]is kõrvale [[Peterburi–Riia postimaantee]] peatraktilt [[Valmiera]]s, läks üle Pärnu, kust pöördus Tallinna poole. Tee Saaremaa peale läks aga kuni Virtsu postijaamani, Saaremaal olid postijaamad ka [[Kuivastu kõrts|Kuivastu]]s ja [[Orissaare postijaam|Orissaare]]s<ref>[https://virtsu.ee/ajalugu/postivedu/ Postivedu], virtsu.ee</ref>. {{vaata|Pärnu raudteejaam|Pärnu postijaam|Pärnu sadam}} 1894. aastal sai [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts|Esimese Juurdeveoraudteede Selts]] loa ehitada kitsarööpmeline tee Valgast Pärnusse koos peateest hargneva Viljandi haruteega. Kitsarööpmelise raudtee pealiin kulges [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Pärnu ja Valga vahel]], esimene rong Pärnust Valka väljus 5. oktoobril 1896 ([[vkj]]). Samal ajal [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Pärnu–Valga raudtee]] ehitusega ehitati [[Mõisaküla]]–[[Viljandi]] kitsarööpmeline harutee (algselt [[Laatre–Viljandi raudtee|Laatre–Viljandi kitsarööpmeline harutee]]), mis avati alaliseks liikluseks 1897. ==Vaata ka== * [[Pärnu kreisiarst]] * [[Pärnumaa]], [[Pärnu vojevoodkond]] * [[Pärnu praostkond]] * [[Pärnu maakond]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 296- |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA296,M1}} *[http://books.google.ee/books?id=B8YZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en&source=gbs_summary_r&cad=0#PPA87,M1 Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Pärnu Kreisi geograafiast)] (saksa k.) *{{Cite book|title=Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 312–323 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA312,M1}} *Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: 1840, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353526/312294/page/85 s. 76 Pernau-Fellinscher Kreis], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353526/312294/page/182 Güter s. 174] * {{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 65–68 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA65,M1}} *{{Cite book|title=Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten.|last=Stryk |first=Leonhard von |authorlink=Leonhard von Stryk|year=1877 |publisher=C. Mattiesen|location=Dorpat |isbn= |pages= 514 lk|url=http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?seite=301 }} + [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001236/images/index.html?seite=4 kaart] ==Välislingid== *[http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21 Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года.] {{commonskat|Kreis Pernau}} {{Pärnu kreis}} {{Liivimaa kubermang}} [[Kategooria:Eesti ajaloolised haldusüksused]] [[Kategooria:Pärnu kreis| ]] l46gqow1gphhhljt7llfcxrfjgi9t29 0 291568 7151651 7046708 2026-05-11T17:50:07Z NOSSER 8097 /* Territoorium */ 7151651 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Võru kreis | nimi1_keel = saksa keeles | nimi1 = ''Kreis Werro'' | nimi2_keel = vene keeles | nimi2 = ''Верроский уезд'' | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 3744,2 | elanikke = | keskuse_nimetus = Kreisilinn | keskuse_nimi = [[Võru]] | asendikaardi_pilt = Liflandia Governorate Verrossky uezd.svg }} '''Võru kreis''' ([[saksa keel]]es ''Kreis Werro'', ''Werrosche Kreis''; [[vene keel]]es ''Верроский уезд'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Liivimaa kubermang]]u haldusüksus. [[Fail:Atlas von Liefland 5.tif|pisi|Võru kreis "[[Liivimaa atlas]]es" (1798)]] Kreis ehk maakond piirnes põhjas [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] / [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]i, idas [[Pihkva kubermang]]u [[Pihkva maakond|Pihkva maakonna]] ning edelas ja lõunas [[Valga kreis]]iga. Võru kreis<ref>[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27985/r_est_a_877.pdf Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784], Mitau 1784, Der neue Creitz, seite 132-134</ref> loodi 1780. aastatel [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] [[Tartu kreis]]i lõunapoolsetest aladest, maakonnakeskus ja [[kreisilinn]] (1784) Võru linn aga asutati endise [[riigimõis]]a asemele. Võru kreis hõlmas enamiku tolleaegsest [[Põlvamaa]]st, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad [[Saverna]], [[Maaritsa]], [[Vastse-Kuuste]] ja [[Ahja]] ümbruskonnad, Võru kreisi ehk [[Võrumaa]] lääneosa hõlmas ka [[Hargla]], [[Karula]] ja [[Kaagjärve]] ümbruse. 1780. aastatel väljakujunenud kreisipiiridesse jäi Võrumaa kuni Esimese maailmasõjani. Võrumaa ala oli 1783–1796 omaette kreis, 1796–1888 [[distrikt]]<ref>Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Herausgegeben [[Karl Woldemar von Budberg (1778–1842)|Karl von Budberg]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353526/312294/page/83 s. 74. Werroscher District.]</ref> [[Tartu-Võru kaksikkihelkond|Tartu-Võru kreis]]is ja seejärel taas iseseisev Võru kreis. Eesti iseseisvudes ja 1920. aastate haldusreformides siirdusid Võrumaa läänepoolsed alad tollal loodud [[Valga maakond|Valga maakonna]] koosseisu. == Territoorium == {{mitu pilti |laius = 200 |reas = 2 |pilt1 = Shubert map - R06L05.jpg |pilt2 = Shubert map - R06L06.jpg |pilt3 = Shubert map - R07L05.jpg |pilt4 = Shubert map - R07L06.jpg |jalus = Võru kreis [[Friedrich Theodor Schubert]]i topograafilistel joonistel (1826–1840) }} Võru kreisi kreisilinn oli [[Võru]], kreisi kuulus algselt 8 kihelkonda: * [[Hargla kihelkond]] (''Kirchspiel Harjel''), * [[Kanepi kihelkond]] (''Kirchspiel Cannapäh''), * [[Karula kihelkond]] (''Kirchspiel Carolen''), * [[Põlva kihelkond]] (''Kirchspiel Pölwe''), * [[Räpina kihelkond]] (''Kirchspiel Rappin''), * [[Rõuge kihelkond]] (''Kirchspiel Rauge''), * [[Urvaste kihelkond]] (''Kirchspiel Urbs (Anzen)''), * [[Vastseliina kihelkond]] (''Kirchspiel Neuhausen''). 20. sajandi alguses olid Võru kreisis<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew & Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Kirchspiele und Güter im nördlichen Livland. Im Im Werroschen Kreise'', lk 68</ref> [[Võrumaa]]l: * [[Põlva kihelkond]], * [[Räpina kihelkond]], * [[Vastseliina kihelkond]], * [[Rõuge kihelkond]]. * [[Hargla kihelkond]], * [[Karula kihelkond]], * [[Urvaste kihelkond]], * [[Kanepi kihelkond|Kanapää kihelkond]]. === Sillakohtupiirkonnad === Võru ja [[Tartu kreis]]i kihelkonnad olid jaotatud [[Sillakohus|sillakohtupiirkondadeks]]<ref>{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 39 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA39,M1}}</ref> (''Werrosches Ordnungsgericht'', ''Dorpater Ordnungsgericht''): # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Laiuse kihelkond|Laiuse]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena]], [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Palamuse kihelkond|Palamuse]], [[Torma kihelkond]] # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Kursi kihelkond|Kursi]], [[Äksi kihelkond|Äksi]], [[Tartu kihelkond|Tartu]], [[Nõo kihelkond]] # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond # sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond === Võrumaa politseivalitsus === Politseilised [[Sillakohus|sillakohtud]] kaotati 1888. aasta 9. juuni "Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise" seaduse alusel, politseilised [[haldus]]ülesanded anti üle [[Liivimaa kubermang]]u kreiside [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsustele]]. Võru kreisi [[Võru kreisi politseivalitsus]]e<ref>Suur Adress-kalender, 1911. Trükitud Tallinnas 1910, [[Woldemar Ehrenpreisi trükikoda|W. Ehrenpreisi trükikojas]], [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:326865/286507/page/87 lk 99] ''Võru kreis''</ref><ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Võru mõis]], [[Väimela mõis|Väimere]] ja [[Jaasu mõis|Jaasu]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnast]], [[Löövi mõis|Löövi]] ja [[Pindi mõis]]ad, [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina kihelkonnast]] mõisad: [[Orava mõis|Orava]] ja [[Lasva mõis|Lasva]], kreischefi abilise elukoht oli [[Räpina]]s; II. jaoskond: [[Kanepi kihelkond|Kanapää]], [[Karula mõis (Karula)|Karola]], Hargla ja [[Vana-Antsla mõis|Antsmõisad]], kreisichefi abilise elukoht oli [[Vaabina]]s; III. jaoskond: [[Võru]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]], kreischefi vanema abilisega.<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1888/09/14/4 Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine], Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2</ref> ==Vapp== Võru kreis kasutas asjaajamistes Venemaa keisrinna [[Katariina II]] määratud [[Võru vapp]]i.<ref>Kreis Werro. Melioratsionsstatistik. Rahvusarhiiv, EAA.2059.1.69.</ref><ref>Der Werrosche Kreis. Rahvusarhiiv, EAA.854.4.470.</ref> == Vaata ka == * [[Riia asehaldurkond]] * [[Võru maakond]] * [[Setumaa]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * {{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA303,M1}} * {{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 31 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA31,M1}} *Merike Värs, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/72cb6632-12b9-49de-813b-03f196ff05a8/content Võru linna asutamine maakonnalinnana], Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool, Tartu 2013 == Välislingid == {{commonskat|Kreis Werro|Võru kreis}} * [http://www.mois.ee/voru/ Võru kreisist] Eesti mõisaportaalis {{Liivimaa kubermang}} [[Kategooria:Võru kreis| ]] [[Kategooria:Riia asehaldurkond]] 6zd9xcmpiqn8qvp9k9pey4u94m8s8d6 0 299338 7151948 6951135 2026-05-12T07:25:24Z Taurus404 80079 7151948 wikitext text/x-wiki [[Fail:1718898406409 20240619 KALNIETE Sandra LV 007.jpg|pisi|Sandra Kalniete (2024)]] '''Sandra Kalniete''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1952]] [[Togur]]is [[Tomski oblast]]is) on Läti poliitik ja diplomaat. Ta on [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsuse]] liige. [[1981]]. aastal lõpetas ta [[Läti Kunstiakadeemia]] kunstiajaloo ja -teooria erialal. Magistrikraadi kunstiteaduste alal sai [[1997]]. aastal.<ref>http://kalniete.lv/par-mani/</ref> Ta on olnud Läti Vabariigi suursaadik [[ÜRO]] juures (1993–1997), [[Prantsusmaa]]l (1997–2002) ja [[UNESCO]] juures (2000–2002). Aastail 2002–2004 oli ta [[Läti välisminister]] ning 2004. aastal [[Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik]]. Alates 2009. aastast on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige ([[Euroopa Rahvapartei]] fraktsioon). Ta on kirjutanud raamatu "Ar balles kurpēm Sibīrijas sniegos" ('ballikingadega Siberi lumes', 2001), mis on tõlgitud paljudesse keeltesse. [[3. märts]]il [[2015]] ei lubatud [[Boriss Nemtsov]]i matustele sõitnud Kalnietel Moskvas [[Šeremetjevo lennujaam]]as Venemaale siseneda.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/moskva-ei-lubanud-lati-endist-valisministrit-ja-poola-senati-spiikrit-nemtsovi-matustele?id=70923045 Moskva ei lubanud Läti endist välisministrit ja Poola senati spiikrit Nemtsovi matustele]</ref> ==Tunnustus== * 2012 – [[Maarjamaa Risti II klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.europarl.europa.eu/meps/et/96934/SANDRA_KALNIETE/home Sandra Kalniete Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Kalniete, Sandra}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Euroopa Komisjoni volinikud]] [[Kategooria:Lätist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]] [[Kategooria:Läti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] m342tuormg3jkiy4ulwrhhdp8s0f740 0 300736 7151941 6963405 2026-05-12T07:02:00Z Ulrikaekm 32635 Viki 7151941 wikitext text/x-wiki '''Tiit Roosmaa''' ([[14. veebruar]] [[1955]] [[Tartu]] – [[7. oktoober]] [[2024]] [[Tartu]]) oli eesti infotehnoloog. == Elukäik == Tiit Roosmaa on sündinud teenistujate perekonnas ning lõpetas 1973. aastal toonase [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> Aastatel 1973–1978 õppis ta [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonnas]] matemaatika erialal ning jätkas samas [[Aspirantuur|aspirantuuris]] [[Programmeerimine|programmeerimise]] kateedris aastatel 1980–1983. 1987. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituutis]] tehnikakandidaadi väitekirja „Разработка и применение базы знаний в системах анализа естественноязыковых текстов“., Roosmaa alustas oma tööteed 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli [[Tehisintellekt|tehisintellekti]] laboris vaneminseneri ja nooremteadurina. Hiljem töötas ta ülikooli programmeerimise kateedris assistendi, vanemõpetaja ja dotsendina. 1989. aastal sai temast matemaatikateaduskonna [[Dekaan|prodekaan]] ning aastatel 2003–2010 juhtis ta [[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti]].<ref name="ETBL" /> Aastatel 2011–2016 oli Roosmaa [[Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledž|Eesti Infotehnoloogia Kolledži]] rektor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-05-24 |pealkiri=IT Kolledži uueks rektoriks sai Tiit Roosmaa |url=https://www.postimees.ee/447980/it-kolledzi-uueks-rektoriks-sai-tiit-roosmaa |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Tema teadustöö keskendus peamiselt keeletehnoloogiale, tehisintellektile ja eesti keele arvutitöötlusele.<ref name="ETBL" /> Roosmaa avaldas üle neljakümne teaduspublikatsiooni ning oli kaasautor mitmele olulisele keeletehnoloogilisele teosele, sealhulgas „Eesti keele formaalne grammatika“ ja „Structure and usage of the Tartu University Corpus of Written Estonian“. Koos kolleegidega käsitles ta ka eesti keele arvutigrammatika arengut ning keeletehnoloogia rolli Euroopa teadusruumis. == Teoseid == * GLOSSER-Using Language Technology Tools for Reading Texts in a Foreign Language (kaasautor). // Language Teaching and Language Technology. Swets and Zeitlinger, Lisse, 1997 * Reading more into foreign languages (kaasautor). Washington, ACL, 1997 * Structure and usage of the Tartu University Corpus of Written Estonian (kaasautor). // Int. J. of Corpus Linguistics. 3 (1998) 2 * Eesti keele formaalne grammatika (kaasautor). Tartu, 2000 * Eesti keele arvutigrammatika: mis tehtud ja kuidas edasi? (kaasautor). // KK (2003) 3 * Keeletehnoloogia suundumus: Eesti kuulub Euroopasse (kaasautorid M. Koit, H. Õim). // KK (2006) 12. ==Tunnustus== * 2005 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2011 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}}{{JÄRJESTA:Roosmaa, Tiit}} [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti rektorid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Uspenski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 42qxbaj7d5izc6535hsf7m489nz8qz9 0 300939 7151842 7127402 2026-05-12T00:06:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151842 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=17}} [[Fail:Bell tower of the Church of Holy Spirit in Tallinn.JPG|pisi|püsti|Börsi käik]] '''Börsi käik''' on [[Tallinn]]a [[Tallinna vanalinn|vanalinnas]] [[Pikk tänav]]at ja [[Lai tänav (Tallinn)|Laia tänavat]] ühendav<ref>[https://web.archive.org/web/20151007053413/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=32560 Tänava-ja muude kohanimede andmine ning muutmine kesklinnas], Tallinna Linnavalitsus 12.04.1996 määrus number 26</ref> jalakäijate tee pikkusega 70 m. Ehitis on kuulutatud kultuurimälestiseks<ref>"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996</ref>. Suurgildi hoone Pika tänava poolsesse otsa ehitati 1413. aastal võlvitud väravaehitis, kus paiknes Suurgildi [[aktsiis]]ikamber. Käik kandis varem nime '''Gildi käik '''– käigu kõrval Pikk tänav 17 asunud [[Tallinna Suurgild|Tallinna]] [[Suurgildi hoone]] järgi. Nimi Börsi käik anti käigule ametlikult 1939. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Eesti Ajaloomuuseum|url=https://www.ajaloomuuseum.ee/muuseumist/uudised/borsi-kaik-on-taas-avatud|pealkiri=BÖRSI KÄIK ON TAAS AVATUD|väljaanne=Ajaloomuuseum|aeg=18. jaanuar 2021|vaadatud=04.05.2021|arhiivimisaeg=4.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504155130/https://www.ajaloomuuseum.ee/muuseumist/uudised/borsi-kaik-on-taas-avatud|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Vaata ka== *[[Katariina käik]] *[[Saiakäik]] *[[Bremeni käik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{kultuurimälestis|3037|Tallinna Suurgildi hoone ja Börsi käik, 15.–19.saj.}} {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] j937wf2rg7ncmjymhachu3qd380tw5l 0 303148 7152043 7137817 2026-05-12T08:50:00Z Velirand 67997 /* Ber */ 7152043 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Be)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Be". ==Bea== *[[Amy Beach]], USA helilooja ja pianist (1867–1944) *[[Sylvia Beach]], kultuuritegelane (1887–1962) *[[Geordie Beamish]], Uus-Meremaa jooksja (1996–) *[[Bob Beamon]], USA kaugushüppaja (1946–) *[[Mary Beard]], Suurbritannia klassikaline filoloog (1955–) *[[Tanoka Beard]], USA korvpallur (1971–) *[[Aubrey Beardsley]], inglise illustraator (1872–1898) *[[Elizabeth Lane Beardsley]], filosoof (1914–1990) *[[Oliver Bearman]], Briti võidusõitja (2005–) *[[DaMarcus Beasley]], USA jalgpallur (1982–) *[[Alexander Eduard Beater]], Eesti vaimulik (1841–1914) *[[Beatrice]], Eesti modell ja ettevõtja *[[Inglise Beatrice]], Inglismaa printsess, Bretagne'i hertsoginna (1242–1275) *[[printsess Beatrice]], Briti kuningliku perekonna liige (1988–) *[[Beatrix (Madalmaad)|Beatrix]], Madalmaade kuninganna (1938–) *[[Tony Beatz]], eesti diskor *[[Ned Beatty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1937–2021) *[[Warren Beatty]], USA filminäitleja, stsenarist, lavastaja ja filmiprodutsent (1937–) *[[Francis Beaufort]], Briti hüdrograaf (1774–1857) *[[John Michael Beaumont]], 22. Sarki isand (1927–) *[[Jean Beausejour]], Tšiili jalgpallur (1984–) *[[Anthony Beauvillier]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Simone de Beauvoir]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1908–1986) ==Beb== *[[Bebeto]], Brasiilia jalgpallur *[[Aleksandr Bebikh]], Venemaa jalgpallur (1989–) ==Bec== *[[Andon Beça]], Albaania poliitik (1879–1944) *[[Rodrigo Becão]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Gilbert Bécaud]], prantsuse laulja, helilooja, pianist ja näitleja (1927–2001) *[[Luca Beccari]], San Marino poliitik (1974–) *[[Joseph Bech]], Luksemburgi jurist ja poliitik (1887–1975) *[[Johann Matthäus Bechstein]], saksa bioloog (1757–1822) *[[Aaron T. Beck]], USA psühhiaater (1921–2021) *[[Georg Beck]], eesti kirjamees, koorijuht ja vennastekoguduse tegelane (1777–1840) *[[Glenn Beck]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht ja konservatiivne poliitikakommentaator (1964–) *[[Jeff Beck]], Briti kitarrist (1944–2023) *[[Józef Beck]], Poola poliitik, diplomaat ja riigiametnik (1894–1944) *[[Lewis White Beck]], USA filosoof (1913–1997) *[[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Tom Beck]], saksa laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1978–) *[[Ulrich Beck]], saksa sotsioloog (1944–2015) *[[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (1945–2024) *[[Alisson Becker]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Boris Becker]], Saksamaa tennisist (1967–) *[[Ernest Becker]], ameerika kultuuriantropoloog (1924–1974) *[[Jurek Becker]], Saksa kirjanik (1937–1997) *[[Bernard Beckett]], Uus-Meremaa kirjanik (1967–) *[[Samuel Beckett]], iiri näitekirjanik (1906–1989) *[[William Beckett]], USA laulja (1985–) *[[James Beckford]], Jamaica kaugushüppaja (1975–) *[[David Beckham]], Inglismaa jalgpallur (1975–) *[[Kate Beckinsale]], Suurbritannia näitleja ja modell (1973–) *[[Ernst Beckmann]], eesti arst (1887–1963) *[[Max Beckmann]], saksa maalikunstnik (1884–1950) *[[Renata Beckmann]], eesti arst (1901–?) *[[Victoria Beckham]], Briti laulja (1974–) *[[Eduard Beckmann]], eesti vaimulik (1868–1939) *[[Friedrich Beckmann]], farmatseut (1831–1887) *[[Henri Becquerel]], prantsuse füüsik, radioaktiivsuse avastaja (1852–1908) ==Bed== *[[Beda]], anglosaksi ajaloolane ja teoloog (suri 735) *[[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija (2005–) *[[Margery Beddow]], USA tantsija ja koreograaf (1931–2010) *[[Dato Bedia]], gruusia teadlane *[[Juta Bedia]], eesti tõlkija (1944–1996) *[[Henri Konan Bédié]], Elevandiluuranniku poliitik (1934–2023) *[[Natasha Bedingfield]], inglise laulja (1981–) *[[Jan Bednarek]], poola jalgpallur (1992–) *[[Kenneth Bednarek]], USA jooksja (1998–) *[[Bob Bednarski]], USA tõstja (1944–2004) *[[Demjan Bednõi]], vene luuletaja (1883–1945) *[[Anastassia Bedredinova]], Eesti Vene Teatri näitleja (1924–2004) *[[Václav Bedřich]], tšehhi animafilmide režissöör (1918–2009) ==Bee== *[[Dion Beebe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi filmioperaator (1968–) *[[Harriet Beecher Stowe]], USA kirjanik (1811–1896) *[[Joseph Beecken]], Belgia poksija (1904–?) *[[Artur Frommhold Beek]], eesti advokaat (1881–1938) *[[Aimée Beekman]], eesti kirjanik (1933–) *[[Vladimir Beekman]], eesti kirjanik ja tõlkija (1929–2009) *[[Gerard Beekmans]], programmeerija (1979–) *[[David Beerling]], inglise paleontoloog (1965–) *[[Christoph Beermann]], eesti vaimulik (1864–1939) *[[Emilie Beermann]], esimese sinimustvalge lipu valmistaja (EÜS-ile) (1860–1896) *[[Gustav Beermann]], baltisaksa õpetaja ja ehitusmeister (1832–1917) *[[Gustav Johannes Beermann]], eesti vaimulik (1870–1945) *[[Johannes Beermann]], eesti vaimulik (1878–1958) *[[René Beermann]], eesti advokaat (1903–1997) *[[Auguste Beernaert]], Belgia jurist ja poliitik (1829–1912) *[[Lodewijk van Beethoven]], flaami laulja ja kapellmeister (1712–1773) *[[Ludwig van Beethoven]], saksa helilooja (1770–1827) *[[Elisa Beetz-Charpentier]], prantsuse skulptor, maali- ja medalikunstnik (1859–1949) ==Beg== *[[Bajram Begaj]], Albaania arst, sõjaväelane ja poliitik (1967–) *[[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja (2004–) *[[Menaẖem Begin]], Iisraeli poliitik (1913–1992) *[[Nikifor Begitšev]], vene meremees ja polaaruurija (1874–1927) *[[Zakaria Beglarišvili]], Gruusia jalgpallur (1990–) *[[Irina Begljakova]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1933–2018) *[[Irina-Camelia Begu]], rumeenia elukutseline tennisist (1990–) ==Beh== *[[Brendan Behan]], iiri kirjanik ja ajakirjanik (1923–1964) *[[Aziz Behich]], Austraalia jalgpallur (1990–) *[[Bernhard Georg Behm]], Kuressaare linnapea (1864–1923) *[[Aphra Behn]], inglise kirjanik (1640–1689) *[[Ari Behn]], norra kirjanik (1972–2019) *[[Leah Isadora Behn]], Norra kuningliku perekonna liige (2005–) *[[Maud Angelica Behn]], Norra kuningliku perekonna liige (2003–) *[[Günter Behnisch]], saksa arhitekt (1922–2010) *[[František Běhounek]], tšehhi füüsik (1898–1973) *[[Dietrich Behr]], Taani riigitegelane (suri 1575) *[[Valon Behrami]], Šveitsi jalgpallur (1985–) *[[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (1936–) *[[Emil von Behring]], saksa füsioloog ja arst (1854–1917) *[[Ernst Behse]], Eesti vaimulik (1829–1897) *[[Vladimir Behterev]], vene neuropataloog ja psühholoog (1857–1927) *[[Natalja Behtereva]], vene neurofüsioloog (1924–2008) ==Bei== *[[Bei Dao]], hiina luuletaja (1949–) *[[Bix Beiderbecke]], USA džässpianist ja -kornetimängija (1903–1931) *[[Priidu Beier]], eesti luuletaja (1957–) *[[Frédéric Beigbeder]], prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (1965–) *[[Gerhard Beil]], Saksa DV riigitegelane (1926–2010) *[[Hanswilhelm Beil]], arst ja amatöörgeoloog (1924–2002) *[[Mihhail Beilinson]], Eesti pedagoog (1941–2009) *[[Mai Beilmann]], eesti sotsioloog (1984–) *[[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja (1995–) *[[Uwe Bein]], Saksamaa endine jalgpallur (1960–) *[[Richie Beirach]], Ameerika Ühendriikide džässpianist, helilooja ja muusikapedagoog (1947–2026) *[[Theodor Heinrich Beise]] (1818–1878), baltisaksa jurist ja publitsist. *[[Ruth Beitia]] (1979–), Hispaania kõrgushüppaja. ==Bej== *[[Cristian Bejarano]], Mehhiko endine poksija (1981–) *[[Maurice Béjart]], prantsuse päritolu koreograaf (1927–2007) *[[Eugen Bejinariu]], Rumeenia poliitik (1959–) ==Bek== *[[Mikuláš Bek]], Tšehhi poliitik ja kõrgkoolipedagoog (1964–) *[[Berend tor Beke]], Tallinna majaomanik (surnud 1606) *[[Kenenisa Bekele]], Etioopia jooksja (1982–) *[[Daniel Bekker]], Lõuna-Aafrika poksija (1932–2009) *[[Hendrik Bekker]], eesti geoloog (1891–1925) *[[Paul Bekker]], saksa muusikakriitik, ooperiintendant ja muusikateadlane (1882–1937) *[[Vladimir Beklemišev]], vene zooloog (1890–1962) *[[Azimbek Beknazarov]], Kõrgõzstani poliitik (1956–) *[[Zdzisław Beksiński]], poola maalikunstnik ja fotograaf (1929–2005) ==Bel== *[[Béla IV]], Ungari kuningas (1206–1270) *[[Doris Belack]], USA teatri- ja filminäitleja (1926–2011) *[[Harry Belafonte]], Jamaica päritolu USA kalüpsolaulja, näitleja, filantroop ja aktivist (1927–2023) *[[Chokri Belaïd]], Tuneesia jurist ja poliitik (1964–2013) *[[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija (1976–2011) *[[Sebastián de Belalcázar]], Hispaania konkistadoor (1495–1551) *[[Ljudmila Belavenets]], vene maletaja (1940–) *[[Aleksandra Beļcova]], läti maalikunstnik ja graafik (1892–1981) *[[Bastiaan Belder]], Hollandi poliitik (1946–) *[[Kola Beldõ]], nanai rahvusest Venemaa laulja (1929–1993) *[[Ivo Belet]], Belgia poliitik (1959–) *[[Yuri Beletsky]], astronoom ja astrofotograaf (?–) *[[Guntis Belēvičs]], läti poliitik (1958–) *[[Jordan Belfort]], USA kurjategija ja motivatsioonikõneleja *[[Ed Belfour]], endine Kanada jäähokimängija (1965–) *[[Elliot Belgrave]], Barbadose jurist (1931–) *[[Younès Belhanda]], Maroko jalgpallur (1990–) *[[Veiko Belials]], eesti kirjanik (1966–) *[[Alexander Beliavsky]], Sloveenia maletaja ja maletreener (1953–) *[[Władysław Belina-Prażmowski]], Poola poliitik ja sõjaväelane (1888–1938) *[[Vissarion Belinski]], vene kirjanduskriitik ja filosoof (1811–1848) *[[Vladimir Belinski]], vene füüsik (1941–) *[[Belinus]], brittide kuningas *[[Jean Béliveau]], endine Kanada jäähokimängija (1931–2014) *[[Aleksandr Beljajev]], vene kirjanik (1884–1942) *[[Valentin Beljajev]], Eesti jalgpallur ja käsipallitreener (1937–2025) *[[Vassili Beljajev]], Nõukogude Vene dokumentalist, paljude propagandafilmide režissöör ja operaator. Vene NFSV teeneline kunstnik (1903–1967) *[[Viktor Beljajev]], Nõukogude Liidu arabist (1902–1976) *[[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja (1992–) *[[Peeter Beljakov]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Anžela Beljakova]], Eesti kunstnik (1973–) *[[Andrei Beljanin]], vene kirjanik (1967–) *[[Aleksandr Beljavski]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2012) *[[Nikolai Beljavski]], jurist (1869–1927?) *[[Lena Belkina]], Ukraina ooperilaulja (1987–) *[[Stanislav Belkovski]], Venemaa politoloog ja publitsist (1971–) *[[Alexander Graham Bell]], šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja (1847–1922) *[[Duncan Bell]], šoti näitleja (1955–) *[[Kristen Bell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1980–) *[[Simon Bell]], maastikuarhitekt *[[Tobin Bell]], USA filmi- ja seriaalinäitleja (1942–) *[[Jocelyn Bell Burnell]], Põhja-Iirimaa astrofüüsik (1943–) *[[Ivan Bella]], Slovakkia kosmonaut (1964–) *[[Robert N. Bellah]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (1927–2013) *[[Craig Bellamy]], Walesi jalgpallur (1979–) *[[Samuel Bellamy]], inglise piraat (1689–1717) *[[Aleksei Bellegarde]], Venemaa riigitegelane (1861–1942) *[[Jean-Ricner Bellegarde]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Pierre-Édouard Bellemare]], prantsuse jäähokimängija (1985–) *[[Alexander van der Bellen]], Austria majandusteadlane ja poliitik (1944–) *[[Ernst van der Bellen]], Jürsi mõisnik (1862–1929) *[[Jean-Max Bellerive]], Haiti poliitik (1958–) *[[Erwin von Bellersheim]], Rēsekne foogt 15. sajandil *[[Willam Belli]], USA näitleja ja laulja (1982–) *[[Jude Bellingham]], inglise jalgpallur (2003–) *[[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]], vene maadeuurija (1778–1852) *[[Tönnis Johann von Bellingshausen]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1634–1695) *[[Giovanni Bellini]], itaalia maalikunstnik (suri 1516) *[[Vincenzo Bellini]], itaalia helilooja (1801–1835) *[[Carl Michael Bellman]], Rootsi helilooja ja poeet (1740–1795) *[[Juan Manuel Bellón López]], hispaania maletaja (1950–) *[[Bernardo Bellotto]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1721–1780) *[[Saul Bellow]], ameerika kirjanik (1915–2005) *[[Gil Bellows]], kanada filminäitleja *[[Jean-Baptiste de Belloy]], Pariisi peapiiskop, kardinal (1709–1808) *[[Monica Bellucci]], itaalia supermodell ja näitleja (1968–) *[[Emilie Bellwood]], Eesti ja Uus-Meremaa sportlane, treener ja sporditegelane (1916–1987) *[[Mokhtar Belmokhtar]], Alžeeria terrorist, salakaubitseja ja relvaärimees (1972–) *[[Jean-Paul Belmondo]], prantsuse näitleja (1933–2021) *[[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja (1969–) *[[Alva Belmont]], Ameerika Ühendriikide miljonär, sotsialiit ja naisõiguslane (1853–1933) *[[Mireia Belmonte]], hispaania ujuja (1990–) *[[João Belo]], Portugali sõjaväelane, koloniaalametnik ja poliitik (1878–1928) *[[Vadim Belobrovtsev]], Eesti ajakirjanik (1978–) *[[Irina Belobrovtseva]], vene kirjandusteadlane Eestis (1946–) *[[Galina Beloglazova]], vene iluvõimleja (1967–) *[[Julija Belorukova]], vene murdmaasuusataja (1995–) *[[Andrea Belotti]], itaalia jalgpallur (1993–) *[[Vasile Belous]], Moldova poksija (1988–2021) *[[Nasari Belousov]], Eesti advokaat (1895–1942) *[[Aleksei Belov]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Inta Belov]], Läti võrkpallur ning Eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik (1923–2018) *[[Jevgeni Belov]], Venemaa murdmaasuusataja (1990–) *[[Laine Belovas]], eesti koolijuht (1954–) *[[Johann Below]], arst (1601–1668) *[[Jüri Below]], eesti korvpallikohtunik ja treener (1962–2021) *[[Karl von Below]], baltisaksa poliitik (1794–1867) *[[Alberts Bels]], läti kirjanik (1938–2024) *[[Andrei Belskihh]], vene arstiteadlane ja sõjaväelane (1962–) *[[Vizma Belševica]], läti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (1931–2005) *[[Jan Beltrán]], eesti kirjanik (1970–) *[[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (1947–2022) *[[James Belushi]], USA näitleja (1954–) *[[John Belushi]], USA filminäitleja, koomik ja laulja (1949–1982) *[[Josip Belušić]], Horvaatia leiutaja (1847–1905) *[[Ivan Belõhh]], komi kirjanik ja ajakirjanik (1946–2014) *[[Andrei Belõi]], vene proosakirjanik, luuletaja, teoreetik ja kirjanduskriitik (1880–1934) *[[Emre Belözoğlu]], türgi jalgpallur (1980–) ==Bem== *[[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija (1999–) ==Ben== *[[Mehdi Ben Barka]], Maroko poliitik (1920– teadmata kadunud 1965) *[[Ahmed Ben Bella]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (1918–2012) *[[Itamar Ben-Gvir]], Iisraeli jurist ja paremäärmuslik poliitik (1976–) *[[Anis Ben Slimane]], Taanis sündinud Tuneesia jalgpallur (2001–) *[[Eliezer Ben-Yehuda]], juudi leksikograaf ja ajalehetoimetaja (1858–1922) *[[Yohan Benalouane]], Tuneesia jalgpallur (1987–) *[[Jacinto Benavente]], hispaania näitekirjanik (1866–1954) *[[Yossi Benayoun]], Iisraeli jalgpallur (1980–) *[[Belinda Bencic]], Šveitsi tennisist (1997–) *[[Alexander von Benckendorff]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1781–1844) *[[Gustav Hermann Christoph von Benckendorff]], baltisaksa poliitik (1815–1883) *[[Paul Friedrich von Benckendorff]], baltisaksa poliitik (1784–1841) *[[Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff]], Baltisaksa sõjaväelane (1853–1921) *[[Georg Anton Benda]], tšehhi viiuldaja ja helilooja (1722–1795) *[[Aleksander Bender]], eesti vaimulik (1890–1942) *[[Lars Bender]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Liis Bender]], eesti näitleja (1947–2005) *[[Reet Bender]], eesti filoloog ja kultuuriloolane (1974–) *[[Sven Bender]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Annemarii Bendi]], eesti suusahüppaja ja kahevõistleja (2001–) *[[Baiba Bendika]], Läti laskesuusataja (1991–) *[[Malik Bendjelloul]], Rootsi filmilavastaja (1977–2014) *[[Tim Bendzko]], Saksa laulja ja laulukirjutaja (1985–) *[[Nicklas Bendtner]], Taani jalgpallikoondise ründaja (1988–) *[[László Bene]], ungari poksija (1938–1977) *[[Otto Benecke]], Venemaa poliitik (1849–1927) *[[Darío Benedetto]], Argentina jalgpallur (1990–) *[[Dirk Benedict]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1945–) *[[Ruth Benedict]], USA kultuuriantropoloog ja kirjanik (1887–1948) *[[Benedictus]], ordurajaja (5.–6. sajand) *[[Benedictus I]] *[[Benedictus II]] *[[Benedictus III]] *[[Benedictus IV]] *[[Benedictus V]] *[[Benedictus VI]] *[[Benedictus VII]] *[[Benedictus VIII]] *[[Benedictus IX]] *[[Benedictus X]] *[[Benedictus XI]] *[[Benedictus XII]], paavst (suri 1342) *[[Benedictus XIII]], paavst (1649–1730) *[[Benedictus XIV]], paavst (1675–1758) *[[Benedictus XV]], paavst (1854–1922) *[[Benedictus XVI]], paavst (1927–2022) *[[Benedikte]], Taani printsess (1944–) *[[Valdir Benedito]], Brasiilia endine jalgpallur (1965–) *[[Ossip Benenson]], Eesti filatelist (1919–2017) *[[László Bénes]], ungari rahvusest Slovakkia jalgpallur (1997–) *[[Edvard Beneš]], Tšehhoslovakkia poliitik (1884–1948) *[[Marijan Beneš]], Bosnia ja Hertsegoviina, Jugoslaavia ja Horvaatia poksija (1951–2018) *[[Marie Benešová]], Tšehhi poliitik (1948–2024) *[[Romano Benet]], Itaalia alpinist (1962–) *[[Andrea Benetti]], itaalia kunstnik (1964–) *[[Simone Beneventi]], itaalia löökpillimängija ja performansi-kunstnik (1982–) *[[Heinrich Bengelsdorff]], Tallinna kullassepp *[[Bengt Magnusson]], rootsi vaimulik (12.–13. sajand) *[[Angelica Bengtsson]], rootsi kergejõustiklane, teivashüppaja (1993–) *[[Lukas Bengtsson]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Pierre Bengtsson]], rootsi jalgpallur (1988–) *[[Robin Bengtsson]], rootsi laulja (1990–) *[[Valérie Benguigui]], prantsuse filminäitleja ja -lavastaja (1965–2013) *[[David Ben-Guriyyon]], Iisraeli poliitik (1886–1973) *[[Brando Benifei]], Itaalia poliitik (1986–) *[[Roberto Benigni]], itaalia näitleja, koomik, stsenarist ja lavastaja (1952–) *[[Paul Beniko]], Eesti riigikohtunik (1866–1923) *[[Annette Bening]], USA filminäitleja (1958–) *[[Clarice Benini]], itaalia maletaja (1905–1976) *[[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja (1999–) *[[Rafael Benítez]], hispaania jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1960–) *[[Eshel Ben-Jacob]], Iisraeli füüsik ja bakterioloog (1952–) *[[Arthur Benjamin]], Austraalia pianist ja helilooja (1893–1960) *[[H. Jon Benjamin]], USA näitleja (1966–) *[[Hilde Benjamin]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1902–1989) *[[Judah P. Benjamin]], USA ja Suurbritannia poliitik (1811–1884) *[[Rai Benjamin]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1997–) *[[Walter Benjamin]], saksa filosoof (1892–1940) *[[Fróði Benjaminsen]], Fääri saarte jalgpallur (1977–) *[[András Benkei]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1923–1991) *[[Abdelilah Benkirane]], Maroko poliitik (1954–) *[[Jo Benkow]], Norra poliitik (1924–2013) *[[Valdas Benkunskas]], Leedu poliitik (1984–) *[[Tibor Benkő]], Ungari sõjaväelane ja poliitik (1955–) *[[Gottfried Benn]], saksa arst, kirjanik, esseist ja luuletaja (1886–1956) *[[Jamie Benn]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Tony Benn]], Suurbritannia poliitik (1925–2014) *[[Ismaël Bennacer]], Alžeeria jalgpallur (1997–) *[[Bryce Bennett]], USA mäesuusataja (1992–) *[[Jeff Bennett]], USA pesapallur (1980–) *[[Jeffrey Bennett]], USA näitleja (1962–) *[[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], filosoof (1930–2024) *[[Naftali Bennett]], Iisraeli poliitik (1972–) *[[Ryan Bennett]], inglise jalgpallur (1990–) *[[Sam Bennett]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Tony Bennett]], USA džässmuusik ja -laulja (1926–2023) *[[William Bennett]], USA poliitik ja arvamusliider (1943–) *[[William Sterndale Bennett]], inglise dirigent ja helilooja (1816–1875) *[[Friedrich Benninghoven]], saksa ajaloolane (1925–2014) *[[Chester Bennington]], Ameerika Ühendriikide laulja (1976–2017) *[[Agur Benno]], Eesti sõjaväelane ja tõlkija (1967–) *[[Bob Benny]], Belgia laulja (1926–2011) *[[Alexandre Benois]], kunstnik, kunstikriitik, kunstisäilitaja (1870–1960) *[[Matúš Móric Beňovský]], slovaki maadeuurija ja Madagaskari keiser (1746–1786) *[[Daniel Bensaïd]], Prantsusmaa filosoof ja poliitik (1946–2010) *[[Ramy Bensebaini]], Alžeeria jalgpallur (1995–) *[[Tony Benshoof]], Ameerika Ühendriikide kelgutaja (1975–) *[[Breanne Benson]], USA pornonäitleja (1984–) *[[Edwin Benson]], mandani keele õpetaja ja viimane emakeelena kõneleja (1931–2016) *[[Keith Benson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Peter Benson]], Briti näitleja *[[Karl Benz]], saksa leidur (1844–1929) *[[Karim Benzema]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Rolf von Benzenrade]], Tallinna komtuur 16. sajandil *[[Adam Benzwi]], ameerika dirigent ja pianist (1965-) *[[Darren Bent]], Inglismaa jalgpallur (1984–) *[[Nabil Bentaleb]], Alžeeria jalgpallur (1994) *[[Christian Benteke]], Belgia jalgpallur (1990–) *[[Jeremy Bentham]], õigusteadlane ja filosoof (1748–1832) *[[Arthur Bentley]], USA politoloog ja filosoof (1870–1957) *[[Robert J. Bentley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja arst (1943–) *[[Michael Bentley]], Suurbritannia ajaloolane *[[Todd Bentley]], Kanada päritolu evangelist (1976–) *[[Dave Benton]], Aruba päritolu Eesti muusik (1951–) *[[Nikolai Bentsler]], Eesti näitleja (1984–) *[[Hans Bentzien]], endine Saksa DV riigitegelane (1927–2015) *[[Émile Benveniste]], prantsuse lingvist ja semiootik (1902–1976) *[[Giovanni Benvenuti]], Itaalia poksija ja näitleja (1938–2025) ==Beo== *[[István Beöthy]], ungari arhitekt (1897–1961) ==Bep== *[[Jonathan Bepler]], muusik *[[Fumiyuki Beppu]], jaapani jalgrattur (1983–) *[[Takumi Beppu]], jaapani jalgrattur (1979–) ==Beq== *[[Arjan Beqaj]], albaania jalgpallur (1976–) *[[Elvin Beqiri]], albaania jalgpallur (1980–) ==Ber== *[[Rudolf Beran]], Tšehhoslovakkia poliitik (1887–1954) *[[Pierre-Jean de Béranger]], prantsuse luuletaja ja laulutekstide kirjutaja (1780–1857) *[[Bryan Berard]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1977–) *[[Domenico Berardi]], itaalia jalgpallur (1994–) *[[Dimitǎr Berbatov]], Bulgaaria jalgpallur (1981–) *[[Trevor Berbick]], Jamaica poksija (1955–2006) *[[Gheorghe Berceanu]], Rumeenia maadleja (1949–) *[[Radu Berceanu]], Rumeenia insener ja poliitik (1953–) *[[John Bercow]], Suurbritannia poliitik (1963–) *[[Roman Berdnikov]], Venemaa sõjaväelane (1974–) *[[Tomáš Berdych]], Tšehhi tennisist (1985–) *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]], Türkmenistani poliitik (1957–) *[[Nikolai Berdjajev]], vene filosoof (1874–1948) *[[Gábor Bereczki]], ungari fennougrist ja tõlkija (1928–2012) *[[Pierre Bérégovoy]], ukraina päritolu Prantsusmaa poliitik (1925–1993) *[[Kamila Beregszásziová]], Slovakkia endine naistejalgpallur (1980–) *[[Guntis Berelis]], läti kirjanduskriitik, kirjanik ja ajakirjanik (1961–) *[[Johan Berendes]], Rootsi riigitegelane (suri 1612) *[[Erki Berends]], eesti raadioajakirjanik (1955–) *[[Tom Berendsen]], Hollandi poliitik (1983–) *[[Toomas Berendsen]], eesti endine kergejõustiklane (1944–) *[[Veiko Berendsen]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Alexander Berendts]], saksa teoloog (1863–1912) *[[Eduard Berendts]], eesti jurist ja ökonomist, Venemaa Keisririigi senaator (1860–1930) *[[Berengar Frioolist]], Itaalia kuningas ja keiser (suri 924) *[[Paul Bérenger]], Mauritiuse poliitik (1945–) *[[Berenike III]], Egiptuse kuninganna (120–80 eKr) *[[Berenike IV]], Egiptuse kuninganna (77–55 eKr) *[[Ricky Berens]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1988–) *[[Vladimir Berens]], Eesti õigeusu vaimulik, ajaloolane ja genealoog (1947–2006) *[[Vladimir Berezin]], Venemaa insener ja sillaehitaja (1841–1900) *[[Irina Berezina]], Austraalia maletaja (1965–) *[[Anatoli Berezovoi]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1942–2014) *[[Boriss Berezovski]], Venemaa ettevõtja (1946–2013) *[[Boriss Berezovski (pianist)|Boriss Berezovski]], vene pianist (1969–) *[[Vassili Berezutski]], vene jalgpallur (1982–) *[[Valentin Berežkov]], Nõukogude tõlk, diplomaat ja ajakirjanik (1916–1998) *[[Aksel Berg]], Nõukogude Liidu raadiotehnikateadlane (1893–1979) *[[Alban Berg]], Austria helilooja (1885–1935) *[[Alexander von Berg]], baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi diplomaat (1803–1884) *[[Andreas Gabriel Berg]], Tartu kullassepp *[[Bengt Berg]], rootsi ornitoloog, kirjanik, fotograaf ja filmitegija (1885–1967) *[[Bruno Berg]], eesti näitekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1863–1907) *[[Eiki Berg]], eesti politoloog (1970–) *[[Eleonora Berg]] (pseudonüüm), eesti stsenarist *[[Felix von Berg]], baltisaksa põllumees ja mõisnik (1868–1932) *[[Friedrich Georg Magnus von Berg]], baltisaksa mõisnik, Sangaste lossi omanik (1845–1938) *[[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1794–1874) *[[Gregor von Berg]], Venemaa sõjaväelane (1765–1838) *[[Jakob Georg von Berg]], baltisaksa poliitik (1760–1844) *[[Karl Ernst von Berg]], Eesti vaimulik, vaimulike ja kooliraamatute autor, tõlkija ning Liivimaa kindralsuperintendent (1773–1833) *[[Lev Berg]], vene geograaf, ihtüoloog ja evolutsiooniteoreetik (1876–1950) *[[Lew R. Berg]], eesti ulmekirjanik (1968–2005) *[[Maimu Berg]], eesti kirjanik, kriitik ja poliitik (1945–) *[[Marcus Berg]], Rootsi jalgpallur (sündinud 1986) *[[Paul Berg]], USA biokeemik (1926–2023) *[[Ragnar Berg]], rootsi biokeemik (1873–1956) *[[Tiit Berg]], eesti filmindustegelane (1946–1980) *[[Carl Bergbohm]], jurist (1849–1927) *[[Eckbert von dem Berge]], Bauska foogt 16. sajandi alguses *[[Sander Berge]], norra jalgpallur (1998–) *[[Candice Bergen]], USA filminäitleja ja endine modell (1946–) *[[Karl August von Bergen]], saksa anatoom ja botaanik (1704–1759) *[[Anna Bergendahl]], rootsi laulja (1991–) *[[Werner Bergengruen]], baltisaksa päritolu saksakeelne kirjanik (1892–1964) *[[Gerhard Berger]], Austria vormelisõitja (1959–) *[[Gottlob Berger]], Saksamaa sõjaväelane (1896–1975) *[[Hans Berger]], saksa neuroloog (1873–1941) *[[Lars Berger]], norra murdmaa- ja laskesuusataja *[[Margaret Berger]], norra laulja (1985–) *[[Óscar Berger Perdomo]], Guatemala poliitik (1946–) *[[Peter Ludwig Berger]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (1929–2017) *[[Tora Berger]], Norra laskesuusataja (1981–) *[[Patrice Bergeron]], endine Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Gunnar Berggren]], rootsi poksija (1908–1983) *[[Lasse Berghagen]], rootsi laulja (1945–2033) *[[Steven Berghuis]], hollandi jalgpallur (1991–) *[[Nicolaus Bergius]], rootsi vaimulik ja teoloog (1658–1706) *[[Dennis Bergkamp]], Hollandi jalgpallur (1969–) *[[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (1965–2024) *[[Berglind Ásgeirsdóttir]], Islandi poliitik (1955–) *[[Filip Berglund]], rootsi jäähokimängija (1997–) *[[Paavo Berglund]], soome dirigent (1929–2012) *[[Carl Johan Bergman]], rootsi laskesuusataja (1978–) *[[Daniel Bergman]], Rootsi filmilavastaja (1962–) *[[Ingmar Bergman]], rootsi filmirežissöör ja teatrilavastaja (1918–2007) *[[Ingrid Bergman]], rootsi filminäitleja (1915–1983) *[[Jeff Bergman]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja seriaalinäitleja (1960–) *[[Raimonds Bergmanis]], Läti raskejõustiklane ja poliitik (1966–) *[[Andres Bergmann]], eesti majandus- ja rahandustegelane (1959–2010) *[[Endel Bergmann]], eesti skulptor (1919–1983) *[[Ernst Bergmann]], baltisaksa kirurg (1836–1937) *[[Heinrich Bergmann]], eesti advokaat (1895–1944) *[[Jaan Bergmann]], eesti luuletaja, tõlkija ja vaimulik (1856–1916) *[[Janno Bergmann]], eesti kunstnik (1975–) *[[Martin Bergmann]], saksa modell ja televisiooniesineja (1983–) *[[Martin S. Bergmann]], USA kliiniline psühholoog (1913–2014) *[[Martin-Friedrich Bergmann]], sõjaväelane (1894–1944) *[[Piret Bergmann]], eesti kunstnik (1979–) *[[Triin Bergmann]], eesti jurist *[[Wilhelm Karl Emil Bergmann]], Eesti vaimulik (1864–1907) *[[Ülo Bergmann]], eesti muusik (1927–2011) *[[Sabine Bergmann-Pohl]], saksa arst ja endine Saksamaa poliitik (1946–) *[[Franciscus|Jorge Mario Bergoglio]], Rooma 266. paavst (1936–) *[[Kajsa Bergqvist]], Rootsi kõrgushüppaja (1976–) *[[Sandra Bergqvist]], Soome poliitik (1980–) *[[Teodors Bergs]], läti maletaja (1902–1966) *[[Arve Moen Bergset]], norra rahvamuusik (1972–) *[[Brynjulf Bergslien]], norra skulptor (1830–1898) *[[Knud Bergslien]], norra maalikunstnik ja kunstiõpetaja (1827–1908) *[[Pieter Bergsma]], hollandi kabetaja (1927–2012) *[[Henri Bergson]], prantsuse filosoof (1859–1941) *[[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur (1997–) *[[Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz]], Eesti vaimulik (1833–1881) *[[Johann Gottlieb Konrad Bergwitz]], Eesti vaimulik (1839–1909) *[[Lavrenti Beria]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1900–1953) *[[Vitus Bering]], Vene maadeuurija (1681–1741) *[[Luciano Berio]], itaalia helilooja (1925–2003) *[[Besart Berisha]], Kosovo-Albaania jalgpallur (1985–) *[[Sali Berisha]], Albaania poliitik (1944–) *[[Omer Beriziky]], Madagaskari poliitik ja diplomaat (1950–) *[[Anton van Berkel]], hollandi kabetaja (1972) *[[George Berkeley]], angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop (1685–1753) *[[Lennox Berkeley]], inglise helilooja (1903–1989) *[[Miles Joseph Berkeley]], inglise mükoloog (1803–1889). *[[Ferenc Berkes]], ungari maletaja (1985–) *[[Christine Marie Berkhout]], hollandi mükoloog (1893–1932) *[[Krišjānis Berķis]], Läti sõjaväelane (1884–1942) *[[Alexander Berkman]], anarhist (1870–1936) *[[Jefim Berkovitš]], Eesti tehnikateadlane (1937–) *[[Brent Berlin]], ameerika antropoloog ja keeleteadlane (1936–) *[[Isaiah Berlin]], juudi päritolu Inglise filosoof (1909–1997) *[[Emile Berliner]], saksa-ameerika leiutaja (1851–1929) *[[Peter Berling]], saksa näitleja, kirjanik ja filmiprodutsent (1934–) *[[Enrico Berlinguer]], Itaalia poliitik ja jurist (1922–1984) *[[Hector Berlioz]], prantsuse helilooja (1803–1869) *[[Silvio Berlusconi]], itaalia ärimees ja poliitik (1936–2023) *[[Andy Berman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Fjodor Berman]], Eesti ettevõtja ja ärijuht (1951–) *[[Jakub Berman]], Poola poliitik (1901–1984) *[[Pavel Bermondt-Avalov]], Vene sõjaväelane (1877–1974) *[[Santiago Bernabéu]], Hispaania jalgpallur ja Madridi Reali president (1895–1978) *[[Folke Bernadotte]], Rootsi poliitik (1895–1948) *[[Julius Bernakoff]], Karula metsaülem (1881–1937) *[[Rudolf Bernakoff]], eesti arstiteadlane (1885–1959) *[[John Desmond Bernal]], Briti füüsik, teadusfilosoof ja poliitaktivist (1901–1971) *[[Ben Bernanke]], USA majandusteadlane (1953–) *[[Ilmārs Bernāns]], läti alpinist (1954–2003) *[[Claude Bernard]], prantsuse füsioloog (1813–1878) *[[Evelyn Bernard]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Jeff Bernard]], Austria semiootik *[[Artur da Silva Bernardes]], Brasiilia poliitik (1875–1855) *[[Federico Bernardeschi]], itaalia jalgpallur (1994–) *[[Bernart de Ventadorn]], oksitaani trubaduur (12. sajand) *[[Juozas Bernatonis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1953–) *[[Mihhail Bernatski]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1876–1943) *[[Edward Bernays]], Austria päritolu USA suhtekorraldaja (1891–1995) *[[Eric Berne]], Ameerika Ühendriikide psühhiaater (1910–1970) *[[Anne Berner]], Soome poliitik (1964–) *[[Tim Berners-Lee]], inglise arvutiteadlane (sündinud 1955) *[[Bernhard (Madalmaade ja Lippe-Biesterfeldi prints)|Bernhard]], Lippe-Biesterfeldi ja Madalmaade prints (1911–2004) *[[Erwin Bernhard]], Eestis sündinud Venemaa arhitekt ja insener (1852–1914) *[[Rudolf Bernhard]], Eestis sündinud Venemaa arhitekt ja insener (1819–1887) *[[Bernhard II (Lippe)|Bernhard II]], Lippe isand ja Semgallia piiskop (suri 1224) *[[Bernhard II (Braunschweig-Lüneburg)]] *[[Bernhard III (Saksi)|Bernhard III]], Saksimaa hertsog (suri 1212) *[[Thomas Bernhard]], Austria kirjanik (1931–1989) *[[Theodor von Bernhardi]], preisi diplomaat ja ajalooline (1802–1885) *[[Frank Bernhardt]], saksa jalgpallitreener (1969–) *[[Sarah Bernhardt]], prantsuse näitleja (1844–1923) *[[Herman Anker Bernhoft]], Taani diplomaat (1869–1958) *[[Gian Lorenzo Bernini]], itaalia kunstnik (1598–1680) *[[Daniel Bernoulli]], Šveitsi matemaatik (1700–1782) *[[Boris Bernstein]] (Boriss Bernštein), kunstiteadlane (1924–) *[[Eduard Bernstein]], Saksa sotsiaaldemokraat (1850–1932) *[[Frieda Bernstein]], Eesti pianist (1924–2014) *[[Leonard Bernstein]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja, muusikapedagoog ja pianist (1918–1990) *[[Ossip Bernstein]], Poola maletaja (1882–1962) *[[Toomas Bernstein]], eesti autosportlane (1939–2025) *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria poliitik (1925–2006) *[[Reto Berra]], Šveitsi jäähokimängija (1987–) *[[Claude Berri]], juudi päritolu Prantsusmaa filmirežissöör, filminäitleja, filmiprodutsent ja stsenarist (1934–2009) *[[Orlando Berrío]], Colombia jalgpallur (1991–) *[[Chuck Berry]], laulja (1926–2017) *[[Halle Berry]], USA filminäitleja (1966–) *[[Ken Berry]], USA näitleja (1933–2018) *[[Nick Berry]], Briti näitleja (1963–) *[[Jöns Jacob Berzelius]], rootsi keemik ja mineraloog (1779–1848) *[[Alexander Berzin]], budoloog (1944–) *[[Jan Berzin]], Nõukogude Liidu partei- ja luuretegelane (1889–1938) *[[Ilze Bērziņa]], läti maletaja (1984–) *[[Inga Bērziņa]], Läti poliitik (1963–) *[[Andris Bērziņš]], Läti president (1944–) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)|Andris Bērziņš]], Läti peaminister (1951–) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)|Andris Bērziņš]], Läti poliitik (1955–) *[[Indulis Bērziņš]], Läti ajaloolane ja diplomaat (1957–) *[[Rolands Bērziņš]], läti maletaja (1975–) *[[Uldis Bērziņš]], läti luuletaja ja tõlkija (1944–2021) *[[Ludwig von Bertalanffy]], Austria bioloog, üldise süsteemide teooria rajajaid *[[Ann-Luise Bertell]], soomerootsi kirjanik, näitleja ja lavastaja (1971–) *[[Roman Bertelov]], Eesti autokonstruktor (1930–2014) *[[Kenneth Kristensen Berth]], Taani poliitik (1977–) *[[Marcellin Berthelot]], Prantsuse keemik, teadusajaloolane ja poliitik (1827–1907) *[[Pierre Berthezène]], Prantsusmaa kindral (1775–1847) *[[Louis-Alexandre Berthier]], Prantsuse esimese keisririigi marssal (1753–1815) *[[Madeleine Berthod]], Šveitsi mäesuusataja (1931–) *[[Berthold (Liivimaa piiskop)|Berthold]], Ikšķile piiskop (suri 1198) *[[Johann Daniel von Berthold]], Eesti vaimulik (1656–1710) *[[Reinhold Christian von Berthold]], Eesti vaimulik (?–1714) *[[Viktor Berthold]], viimane liivi keelt emakeelena kõnelenud inimene (1921–2009) *[[Andrew Bertie]], Malta ordu suurmeister (1929–2008) *[[Alphonse Bertillon]], prantsuse kriminalist (1853–1914) *[[Louis-Adolphe Bertillon]], prantsuse statistik, antropoloog ja mükoloog (1821–1883) *[[Petrus Bertius]], Madalmaade kartograaf (1565–1629) *[[Johannes Bertkow]], Tartu piiskop (suri 1484/1485) *[[Dmitri Bertman]], vene teatri- ja ooperijuht (1967–) *[[Bertold (Järva foogt)|Bertold]], Liivi ordu Järva foogt (13. sajand) *[[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertold]], Mõõgavendade ordu Võnnu komtuur (suri 1217) *[[Bertold (Lääne-Eesti rüütelvend)|Bertold]], Lääne-Eesti rüütelvend (13. sajand) *[[Bertold (Riia rüütelvend)|Bertold]], Riia rüütelvend (13. sajand) *[[Antonio Bertoloni]], itaalia botaanik (1775–1869) *[[Bernardo Bertolucci]], itaalia filmirežissöör (1940–2018) *[[Andrej Bertoncelj]], Sloveenia majandusteadlane ja poliitik (1957–) *[[Tarcisio Bertone]], itaalia päritolu roomakatoliku kardinal (1934–) *[[Sergio Bertoni]], Itaalia jalgpallur (1915–1995) *[[Charles Bertrand]], prantsuse jäähokimängija (1991–) *[[Denis Bertrand]], prantsuse semiootik (1949–) *[[Plastic Bertrand]], Belgia laulja (1954–) *[[Ryan Bertrand]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija (1994–) *[[Tyler Bertuzzi]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Thamar Berutšašvili]], Gruusia poliitik (1961–) *[[Nikolai Bervi]], matemaatik *[[Franz Berwald]], rootsi helilooja (1796–1868) ==Bes== *[[Annie Besant]], inglise teosoof, feminist, kirjanik (1847–1933) *[[Eka Beselia]], gruusia jurist ja poliitik *[[Reinhold Beseler]], eesti vaimulik (suri 1554) *[[Fatmir Besimi]], Põhja-Makedoonia poliitik (1975–) *[[Sivan Beskin]], Leedust pärit Iisraeli luuletaja ja tõlkija (1976–) *[[Elsa Beskow]], Rootsi lasteraamatute illustraator (1874–1953) *[[Katarina Beskow]], rootsi maletaja (1867–1939) *[[Ljubomir Beskrovnõi]], vene sõjaajaloolane (1905–1980) *[[Czesław Bessaga]], poola matemaatik (1932–2021) *[[Joseph Bessala]], Kameruni poksija (1941–2010) *[[Sergei Besseda]], Venemaa poliitik ja sõjaväelane (1954–) *[[Friedrich Wilhelm Bessel]], saksa astronoom ja matemaatik (1784–1846) *[[Scott Bessent]], Ameerika Ühendriikide ärimees ja riigiametnik (1962–) *[[Colette Besson]], prantsuse kergejõustiklane (1946–2005) *[[Corine Besson]], filosoof *[[Claude Bessy]], prantsuse balletitantsija ja koreograaf (1932–2026) *[[Ahmed Best]], USA näitleja (1973–) *[[George Best]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1946–2005) *[[Leon Best]], Iirimaa jalgpallur (1986–) ==Bez== *[[Sharon Bezaly]], Iisraeli päritolu flötist (1972–) *[[Aleksei Bezgodov]], vene maletaja (1969–) *[[Mihhail Beznin]], Venemaa riigiteenistuja *[[Vladimir Bezobrazov]], vene kindral, aastal [[1906]] karistussalkade pealik [[Eestimaa kubermang]]us (1857–1932) *[[Jeff Bezos]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, investor, elektriinsener ja filantroop (1964–) *[[Valeri Bezzubov]], eesti kirjandusteadlane (1929–1991) *[[Fjokla Bezzubova]], ersa rahvalaulik ja muinasjutuvestja (1880–1966) *[[Marius Bezykornovas]], endine Leedu jalgpallur (1976–) ==Bež== *[[Klaudia Bežanitskaja]], Eesti arst (1889–1979) *[[Nikolai Bežanitski]], Eesti õigeusu vaimulik, märterpreester, pühak (1859–1919) ==Bet== *[[Belisario Betancur Cuartas]], Colombia poliitik (1923–2018) *[[Jean de Béthencourt]], prantsuse maadeuurija (1362–1425) *[[István Bethlen]], Ungari poliitik (1874–1946) *[[Theobald von Bethmann Hollweg]], Saksamaa poliitik (1856–1921) *[[Helmi Betlem]], eesti laulja ja pedagoog (1910–) *[[Jaanus Betlem]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1961–) *[[Marjana Betsa]], Ukraina diplomaat (1978–) *[[Nicholas Bett]], Keenia jooksja (1990–2018) *[[Xavier Bettel]], Luksemburgi jurist ja poliitik (1973–) *[[Bruno Bettelheim]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide lastepsühholoog (1903–1990) *[[Marcus Bettinelli]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Paolo Bettini]], itaalia jalgrattur (1976–) ==Beu== *[[Karl Beurlen]], saksa paleontoloog ja evolutsionist (1901–1985) *[[Bruce Beutler]], USA immunoloog ja geneetik (1957–) *[[Joseph Beuys]], saksa kunstnik, õpetaja, tegevuskunstnik ja kunstiteoreetik (1921–1986) ==Bev== *[[Vjekoslav Bevanda]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) *[[Rudolf von Beverförde]], Dobele komtuur 16. sajandil *[[William Beveridge]], Briti majandusteadlane (1879–1963) *[[Johann von Bevessen]], Vindavi komtuur 1451 ==Bey== *[[Jordan Beyer]], saksa jalgpallur (2000–) *[[Jürgen Beyer]], saksa päritolu Eesti ajaloolane (1965–) *[[Kurt Beyer]], saksa ehitusinsener ja tehnikateadlane (1881–1952) *[[Malik Beyleroğlu]], aserbaidžaani endine poksija (1970–) *[[Joseph Beyrle]], Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2004) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Be, Biograafiad]] 3gm7tfe1a3mycjwp5fnyq841mi8iohk 0 303355 7152072 7116070 2026-05-12T10:10:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152072 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Cybernetica AS | embleem = File:Cybernetica AS logo.svg | asutatud = 1997 | asukoht = Eesti | juht_nimi = Oliver Väärtnõu | juht_nimetus = Juhatuse esimees | juht2_nimetus = Nõukogu esimees | juht2_nimi = Margus Freudenthal }} '''Cybernetica AS'''<ref>{{Netiviide|url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10140133/Cybernetica-AS|pealkiri=CYBERNETICA AS}}</ref> on [[Eesti]] IT-ettevõte ning rahvusvaheliselt evalveeritud eraõiguslik [[Teadus- ja arendustegevus|teadus- ja arendusasutus]]. Cybernetica loob tehnoloogiaid süsteemide jaoks, mille töökindlus peab olema igal ajal tagatud. Ettevõte on osalenud Eesti [[E-riik|e-riigi]] ökosüsteemi loomises eeskätt [[Isikusamasus#Digitaalne%20identiteet|digitaalse identiteedi]], [[X-tee]] turvalise andmevahetuse, [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti-hääletamise]] ja Maksu- ja Tolliameti süsteemide arendamisel. Cybernetica teadus- ja arendustööl põhinevad tehnoloogiad võimaldavad kasutada privaatsust säilitavat [[andmeanalüüs]]i, suurendavad olukorrateadlikkust küberruumis ja merenduses ja aitavad riigipiiri valvata. Cybernetica tehnoloogiaid kasutatakse enam kui 35 riigis. Ettevõtte [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] kontorites töötab ligi 250 inimest, kellest 11% omavad [[doktorikraad|doktorikraadi]]. Cybernetica juhatuse esimees on Oliver Väärtnõu; nõukogu esimees on Margus Freudenthal. == Ajalugu == Cybernetica asutati 12. mail 1997. Ettevõte loodi, kui 1960. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituut jagati kaheks – alusuuringutega tegelevast osast sai [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut]] ning rakendusuuringud ja arendustegevus koondati Cybernetica AS-i alla. 2005. aastal võõrandati ettevõtte aktsiad Cybernetica võtmeisikutele.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Maidla, Margus |aeg=18. mai 2018 |pealkiri=Tiigrihüppe taassünni arhitektid |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/tiigrihuppe-taassunni-arhitektid/ |väljaanne=Sirp}}</ref> Cybernetica strateegilises arengus on olnud suur roll akadeemik [[Ülo Jaaksoo]]<nowiki/>l. Ülo Jaaksoo oli aastatel 2013–2023 Cybernetica nõukogu esimees, 1997–2012 juhatuse esimees ja 1989–1997 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Küberneetika Instituudi direktor. Cybernetica teadustöö arendamisel ja juhtimisel oli määrav tähtsus [[Monika Oit|Monika Oidil]], kes oli aastatel 1997–2007 Cybernetica teadusdirektor, 2003–2007 nõukogu liige ja 2007–2013 juhatuse liige. Cybernetica on kaasa aidanud Eesti e-riigi loomisele, osaledes 1998. aastal [[Ajatempel|ajatempli]] tehnoloogia ning 2000. aastal [[digitaalallkirja seadus]]e loomises. 2001. aastal Eestis käivitatud [[X-tee]] arhitektid olid samuti Cybernetica töötajad. 2004. aastal alustas Cybernetica koostööd [[Maksu- ja Tolliamet]]iga, et luua e-tolli arendused [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumiseks. 2005. aastal Eestis kasutusele võetud interneti-hääletamise süsteemi loojateks on Cybernetica teadlased. 2006. aastal algas ettevõttes teadustöö turvalist andmeanalüüsi võimaldava tehnoloogia Sharemind MPC<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sharemind MPC veebileht |url=https://cyber.ee/products/sharemind-mpc}}</ref> loomiseks. 2009. aastast on Cybernetica mereraadioside- ja seiretehnoloogiad kasutusel Eesti merepiiri seirel. 2010. aastal kirjutati Andmekaitse ja infoturbe seletussõnastik, millest arenes Andmekaitse ja infoturbe portaal [[AKIT]].<ref>{{Netiviide|url=https://akit.cyber.ee/|pealkiri=Andmekaitse ja infoturbe portaal}}</ref> 2011. aastal arendati Sharemindi prototüüp USA Kaitseministeeriumi allasutusele [[DARPA|The Defense Advanced Research Projects Agency (DARPA)]]. 2011. aastal koostati esimene krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuring [[Riigi Infosüsteemi Amet]]ile.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ria.ee/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressikontakt/uuringud-ja-analuusid)|pealkiri=Riigi Infosüsteemi Ameti veebileht}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2014. aastal tõi Cybernetica turule andmevahetustehnoloogia Unified eXchange Platform<ref>{{Netiviide |pealkiri=Unified eXchange Platform (UXP) veebileht |url=https://cyber.ee/products/secure-data-exchange}}</ref>, mis tänaseks on kasutusel enam kui 10 riigis. 2017. aastal lansseeriti digitaalse identiteedi tehnoloogia SplitKey, mis võimaldab isikutuvastust ning digitaalallkirjastamist ning mida on rakendatud [[Smart-ID]] [[Elektrooniline identiteet|elektroonilise identiteedi]] lahenduses. 2019. aastal käivitas Cybernetica koos [[Lennuliiklusteeninduse AS]]iga irdtorni süsteemi lennuliikluse juhtimiseks distantsilt, irdtorni süsteem müüdi 2021. aastal tehnoloogia börsiettevõttele Adacel.<ref>{{Netiviide|autor=Pau, Aivar|url=https://tehnika.postimees.ee/6544326/eesti-loob-lennukite-juhtimiseks-irdtorne|pealkiri=Eesti loob lennukite juhtimiseks irdtorne|väljaanne=Postimees Tehnika|aeg=13. märts 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/cybernetica-muub-oma-lennujuhtimisharu-austraalia-firmale-maha/|pealkiri=Cybernetica müüb oma lennujuhtimisharu Austraalia börsiettevõttele}}</ref> 2023. aastal algas koostöös [[Riigi Infosüsteemi Amet]]iga digiidentiteedi kukru väljatöötamine.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ria.ee/uudised/ria-ja-cybernetica-alustavad-eesti-digiidentiteedi-kukru-valjatootamist)|pealkiri=Riigi Infosüsteemi Ameti veebileht}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Tegevusvaldkonnad == Cyberneticas toimib täna kuus ärisuunda – andmevahetustehnoloogiad, digiidentiteedi tehnoloogiad, küberturvalisus, maksu- ja tolliinfosüsteemid, seiresüsteemid ja infoturbeinstituut. Ärisuunad on suunatud põhiliselt viiele sektorile – riigi- ja erasektor, kaitse- ja kosmosesektor ning riigikaitse. === '''Andmevahetus''' === Cybernetica on loonud andmevahetustehnoloogia Unified eXchange Platform (UXP). UXP on loodud [[X-tee]] autorite poolt, X-tee on tunnustatud [[Maailmapank|Maailmapanga]] poolt kui võtmetehnoloogia, mis soodustas Eestis digiühiskonna tekkimist.<ref>{{Netiviide |autor=Vallis, Kristjan |aeg=2016 |pealkiri=Estonian e-Government Ecosystem: Foundation,Applications, Outcomes |url=https://thedocs.worldbank.org/en/doc/165711456838073531-0050022016/original/WDR16BPEstonianeGovecosystemVassil.pdf |väljaanne=World Development Report }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> UXP põhineb hajusarhitektuuril ja võimaldab andmevahetust platvormiga liidetud asutuste vahel turvaliste krüpteeritud ja vastastikku usaldatud kanalite kaudu. Selle tulemusena paraneb andmete liikumine infosüsteemide vahel, suureneb läbipaistvus ja kodanike juurdepääs e-teenustele. UXP on alustehnoloogiaks ühiskondade digitaliseerimisel üle maailma, näiteks [[Aruba]]l, [[Bahama]]l, [[Benin]]is,<ref>{{Netiviide |autor=Silaškova, Jana |aeg=2019 |pealkiri=Aafrika lääneranniku avastatud ja avastamata võimalused |url=https://issuu.com/kaubanduskoda/docs/koda_2019_01_pages |väljaanne=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teataja }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Gröönimaa]]l,<ref>{{Netiviide |aeg=12.09.2018 |pealkiri=Eesti firma Cybernetica loob Gröönimaale andmevahetussüsteemi |url=https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eesti-firma-cybernetica-loob-groonimaale-andmevahetussusteemi |väljaanne=RUP.ee}}</ref> [[Réunion]]is,<ref>{{Netiviide |autor=Kald, Indrek |aeg=7.06.2021 |pealkiri=Eesti IT-firma sai riikliku tellimuse Prantsuse ülemerepiirkonnas |url=https://www.ituudised.ee/uudised/2021/06/07/eesti-it-firma-sai-riikliku-tellimuse-prantsuse-ulemerepiirkonnas |väljaanne=ITuudised.ee}}</ref> [[Namiibia]]s,<ref>{{Netiviide |autor=Õepa, Aivar |aeg=29.10.2019 |pealkiri=Eesti ehitab Namiibiale oma X-tee |url=https://majandus.postimees.ee/2971789/eesti-ehitab-namiibiale-oma-x-tee |väljaanne=Postimees Majandus}}</ref> [[Ukraina]]s,<ref>{{Netiviide |aeg=20.07.2017 |pealkiri=Ukraina võtab kasutusele eestlaste loodud andmevahetuse tehnoloogia, mis põhineb X-teel |url=https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/ukraina-votab-kasutusele-eestlaste-loodud-andmevahetuse-tehnoloogia-mis-pohineb-x-teel/ |väljaanne=digi.geenius.ee}}</ref> [[Tuneesia]]s<ref>{{Netiviide |aeg=2.04.2019 |pealkiri=Tuneesia rahandussüsteem saab turvalise andmevahetuse |url=https://www.ituudised.ee/uudised/2019/04/02/tuneesia-rahandussusteem-saab-turvalise-andmevahetuse |väljaanne=ITuudised.ee}}</ref>, [[Malaisia|Malaisias]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-21 |pealkiri=Data exchange platform for Malaysian Government {{!}} Cybernetica |url=https://cyber.ee/resources/news/cybernetica-completes-data-exchange-platform-for-malaysian-government/ |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=cyber.ee |keel=en}}</ref> aga ka USA tervishoiusektoris koostöös Center for Medical Interoperabilityga ning Jaapani usalduspanganduses koos Sumitomo Mitsui Trust Bankiga.<ref>{{Netiviide |autor=Kald, Indrek |aeg=3.09.2019 |pealkiri=Suur Jaapani pank võtab kasutusele Cybernetica tehnoloogia |url=https://www.ituudised.ee/uudised/2019/09/03/suur-aasia-pank-votab-kasutusele-cybernetica-tehnoloogia |väljaanne=ITuudised.ee}}</ref> Ettevõte on loonud andmevahetusplatvormi Estfeed [[Elering]]i [[Tarkvõrk|tarkvõrgule]].<ref>{{Netiviide |aeg=29.01.2019 |pealkiri=Cybernetica jätkab Eleringi andmevahetusplatvormi Estfeed arendamist |url=https://elering.ee/cybernetica-jatkab-eleringi-andmevahetusplatvormi-estfeed-arendamist |väljaanne=Eleringi veebileht}}</ref> === '''Digiidentiteet''' === Digitaalse identiteedi valdkonnas on Cybernetica loonud SplitKey tehnoloogia, mis võimaldab [[Nutitelefon|nutitelefonis]] turvalist isikutuvastust ning digiallkirjastamist. SplitKey vastab rahvusvahelistele standarditele ja regulatsioonidele (PSD2, [[eIDAS]], EAL4+), tänu millele saab sellega anda allkirju, mis on võrdväärsed käsitsi antud allkirjaga. Tehnoloogia tagab turvalisuse krüptograafilise lahendusega lävikrüptograafia ning seetõttu saab SplitKey tehnoloogiat kasutada täiendavate seadmeteta, nagu [[SIM]]-kaart, [[kiipkaart]] vms. Cybernetica on loonud ka arhitektuuri [[Aserbaidžaan]]i Mobiil-ID teenusele.<ref>{{Netiviide |autor=Pau, Aivar |aeg=1.05.2017 |pealkiri=Uskumatu Aserbaidžaan: kohustuslik Mobiil-ID, mResidentsus, riikideülesed digiallkirjad |url=https://tehnika.postimees.ee/4097171/uskumatu-aserbaidzaan-kohustuslik-mobiil-id-mresidentsus-riikideulesed-digiallkirjad |väljaanne=Postimees Tehnika}}</ref> 2023. aastal on ettevõte loonud Riigi Infosüsteemi Ametile eIDAS2 nõuetest tuleneva digiidentiteedikukru algversiooni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valmis dokumente asendava digitoote esmane versioon |url=https://www.ituudised.ee/uudised/2024/07/10/valmis-dokumente-asendava-digitoote-esmane-versioon |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=IT-uudised |keel=et}}</ref> === '''Küberturvalisus''' === Cybernetica pakub lahendusi olukorrateadlikkuse tõstmiseks küberruumis, et asutused mõistaksid ja haldaksid paremini tehnoloogilisi riske. Ettevõte on osalenud mitmetes Euroopa Kaitsefondi (EDF) ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadusprojektides nagu FAMOUS<ref>{{Netiviide |pealkiri=EU Funding & Tenders Portal |url=https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/projects-details/44181033/101103043/EDF |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=ec.europa.eu}}</ref> ja ECYSAP<ref>{{Netiviide |pealkiri=ECYSAP {{!}} European Cyber Situational Awareness Platform |url=https://www.ecysap.eu |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=www.ecysap.eu}}</ref>. === '''Maksu- ja tolliinfosüsteemid''' === Cybernetica on alates 2003. aastast arendanud Maksu- ja Tolliameti impordi-, ekspordi- ja transiidi tolliinfosüsteeme ning hiljem ka aktsiisi-, käibemaksu- ja tollitariifistiku infosüsteeme. 2025. aastal alustatakse tulu- ja sotsiaalmaksu infosüsteemi uuendamist, mida kasutab igakuiselt üle 100 000 ettevõtte. === '''Seiresüsteemid''' === Cybernetica arendab VHF raadiokommunikatsiooni, laevaliiklusekorralduse ja piiriseire süsteeme. Cybernetica loodud kaitsevõime- ja sisejulgeoleku täiustamisele suunatud merenduse olukorrateadlikkuse süsteemid on kasutusel rohkem kui 100 asukohas üle maailma, sealhulgas Euroopa Liidu ja [[NATO]] välispiiridel, Eesti merepiiril, suures osas [[Indoneesia]] rannikuvetest, maailma ühes suurimas Jebel Ali konteinersadamas [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Malaisia]]s, mis on üks tihedama liiklusega sadamaid maailmas.<ref>{{Netiviide|url=https://blog.creditinfo.ee/2016/07/edukas-ettevote-cybernetica-teod-on-konekamad-kui-sonad/|pealkiri=Edukas ettevõte cybernetica: teod on kõnekamad kui sõnad"|väljaanne=Creditinfo blogi|aeg=juuli 2016|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720130715/https://blog.creditinfo.ee/2016/07/edukas-ettevote-cybernetica-teod-on-konekamad-kui-sonad/|url-olek=ei tööta}}</ref> === '''Privaatsuskaitsetehnoloogiad''' === Ettevõte on loonud Sharemindi tehnoloogia privaatsust säilitavaks andmeanalüüsiks. Viimast on rakendatud näiteks Sophia Geneticsi süsteemides, et tagada geeniandmete turvaline haldamine ja päringud pilvelahenduses, või Indoneesia turismiministeeriumile tehtud projektis, et tõsta turismistatistika kvaliteeti mobiilipositsioneerimisandmete põhjal. Alates 2011. aastast on Cybernetica privaatsustehnoloogiate arendamisel teinud koostööd USA Kaitseministeeriumi allasutusega DARPA ning 2015. aastast [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide Õhujõudude]] teaduslaboriga (AFRL).<ref>{{Netiviide|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2015/11/23/eesti-ettevote-cybernetica-aitab-ameeriklastel-privaatsuslekkeid-avastada|pealkiri=Eestlased aitavad ameeriklastel privaatsuslekkeid avastada|väljaanne=Äripäev|aeg=23.11.2015}}</ref> Ettevõte on teinud privaatsustehnoloogiates koostööd ka Euroopa Kosmoseagentuuriga projektis ShareSat<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-01 |pealkiri=ShareSat: the secure cooperation service {{!}} Cybernetica |url=https://cyber.ee/research/projects/sharesat/ |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=cyber.ee |keel=en}}</ref> ning Eurostatiga. === '''Infoturbeinstituut''' === Cybernetica tehnoloogiate alus on sageli ettevõttesisene teadustöö. Ettevõtte koosseisu kuulub infoturbeinstituut, mis osaleb akrediteeritud teadusasutusena mitmes rahvusvahelises uurimisprojektis, näiteks SysFlex,<ref>{{Netiviide |aeg=12.10.2017 |pealkiri=Cybernetica allkirjastas grandilepingu üle-Euroopalise taastuvenergiaprojekti SysFlex raames |url=https://www.ituudised.ee/uudised/2017/10/12/cybernetica-allkirjastas-grandilepingu-ule-euroopalise-taastuvenergiaprojekti-sysflex-raames |väljaanne=ITuudised.ee}}</ref> OneNet,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Onenet projekti koduleht |url=https://onenet-project.eu/ |väljaanne=}}</ref> Manticus Apollo<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteemi veebileht |url=https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/a64a51a3-4cf5-4646-bd20-29c812288742?tabId=tab_GeneralData}}</ref> ja INTERFACE<ref>{{Netiviide |pealkiri=INTERFACE projekti veebileht |url=http://www.interrface.eu/content/home |vaadatud=2021-07-20 |arhiivimisaeg=2021-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720113412/http://www.interrface.eu/content/home |url-olek=ei tööta }}</ref> ning teeb koostööd paljude ülikoolide, teadus- ja standardimisasutustega. Täna keskendub infoturbeinstituut palju postkvantkrüptograafiale ja tehisintellektile. Cybernetica on nõustanud Eesti riiki turvalise tehisintellekti juurutamisel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=27.02.2024 |pealkiri=Tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogia riskide ja nende leevendamise võimaluste uuring |url=https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2024-03/Tehisintellekti-masinoppe-tehnoloogia-riskide-uuring-2024.pdf}}</ref> === '''Muud valdkonnad''' === Standardimise valdkonnas on Cybernetica tegutsenud alates 1997. aastast. Cyberneticas on tõlgitud väga paljud ISO/IEC infoturbeteemalised standardid. Cybernetica on üks Eesti infoturbestandardi väljatöötajatest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti infoturbestandard |url=https://eits.ria.ee/}}</ref> == Liikmesus == Cybernetica kuulub järgmistesse organisatsioonidesse ja erialaliitudesse: * [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda]]; * Euroopa Küberturbe Organisatsioon (European Cyber Security Organisation)<ref>{{Netiviide|url=https://www.ecs-org.eu/|pealkiri=European Cyber Security Organisation veebileht}};</ref> * [[Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE|Eesti Personalijuhtimise Ühing]]; * Eesti Infoturbe Assotsiatsioon (Estonian Information Security Association, EISA)<ref>{{Netiviide|url=https://eisa.ee/|pealkiri=Eesti Infoturbe Assotsiatsioon veebileht|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720113404/https://eisa.ee/|url-olek=ei tööta}};</ref> * [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit]]; * [[Eesti Maksumaksjate Liit]]. Cybernetical on partnerlussuhted järgmiste arendus- ja tippkeskustega: * [[ELIKO]] Tehnoloogia Arenduskeskus; * Smartmatic-Cybernetica interneti-hääletamise tippkeskus (Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting)<ref>{{Netiviide|url=https://www.inforegister.ee/en/12679959-SMARTMATIC-CYBERNETICA-CENTRE-OF-EXCELLENCE-FOR-INTERNET-VOTING-OU|pealkiri=Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting|väljaanne=Inforegister}};</ref> * IT-tippkeskus EXCITE (Estonian Centre of Excellence in ICT Research)<ref>{{Netiviide|url=https://www.excite.it.ee/|pealkiri=IT-tippkeskus EXCITE veebileht}};</ref> * Tehnoloogia arenduskeskus STACC (Software Technology and Applications Competence Centre)<ref>{{Netiviide|url=https://www.stacc.ee/et/|pealkiri=Tehnoloogia arenduskeskuse STACC veebileht}};</ref> * European Cybersecurity Industry Leaders. == Koostöö ülikoolide ja teadusasutustega == Cybernetica teeb koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja tippkeskustega. Koostöös [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] arvutiteaduse instituudiga uurib Cybernetica kvantarvutikindlat krüptograafiat.<ref>{{Netiviide|autor=Liive, Ronald|url=https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/teadlased-hakkavad-looma-kvantarvutite-turvalisi-e-valimiste-algoritme/|pealkiri=Teadlased hakkavad looma kvantarvutite turvalisi e-valimiste algoritme|väljaanne=Geenius|aeg=28.04.2021}}</ref> Cybernetica ja IT-tippkeskus EXCITE teevad koostööd laiapõhjaliste uurimisprogrammide raames, et edendada mudelite kontrollimise baasteooriaid ning andmeanalüüsi. Cybernetica on üks tehnoloogia arenduskeskuse STACC asutajatest koos [[Reach-U]], [[Nortal]], CGI Eesti AS ja Quretec OÜ ning Tartu Ülikooli ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]iga. Koostöö eesmärk on viia läbi ettevõtlussuunitlusega kõrgetasemelisi teadusarendusprojekte andmeteaduse ja masinõppe vallas. Ühes ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskusega on Cybernetica uurinud nutika keskkonnasüsteemi mõõdistamise võimalusi raadiosidesüsteemide kaudu.<ref>{{Netiviide|url=https://eliko.ee/competence-centre-program/|pealkiri=ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskuse projekti veebileht}}</ref> Koos interneti-hääletamise tippkeskusega Smartmatic uurib ja arendab Cybernetica turvalisi interneti-hääletamise tehnoloogiaid. Cybernetica toetab ka noorte talentide arengut, pakkudes iga-aastaseid suviseid praktikavõimalusi ning andes välja kahte stipendiumi: * Tartu Ülikooli magistristipendiumi raames toetatakse tarkvaratehnika, informaatika ja andmeteaduse magistriõppekavade üliõpilasi;<ref>{{Netiviide|url=https://www.cs.ut.ee/et/cybernetica-stipendiumiprogramm|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi veebileht|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720130712/https://www.cs.ut.ee/et/cybernetica-stipendiumiprogramm|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Eesti Rahvuskultuuri Fond|Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fondi]] [[Monika Oit|Monika Oidi]] allfondi kaudu toetatakse infotehnoloogia üliõpilaste magistri- ja doktoriõpinguid.<ref>{{Netiviide|url=http://www.erkf.ee/allfondid/monika-oidi-fond|pealkiri=Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond veebileht}}</ref> == Tunnustus == * 2005 – Ettevõtluse Auhind 2005 Innovaator kategooria TOP5 ([[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|Enterprise Estonia]]) * 2007 – Best Estonian IT Company 2007<ref>{{Netiviide|url=https://e-estoniax.com/companies/cybernetica/|pealkiri=Cybernetica - e-estoniax}}</ref> * 2007 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AAA tase ([https://www.creditinfo.ee/ Krediidiinfo AS]) * 2008 – Ettevõtluse Auhind 2008 Innovaator kategooria TOP3 (Enterprise Estonia) * 2008 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AAA tase (Krediidiinfo AS) * 2010 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AA tase (Krediidiinfo AS) * 2011 – The Baltic Innovation Prize 2011 and Statuette no.1 ([[Balti Assamblee]])<ref>{{Netiviide|url=https://www.baltasam.org/prizes/baltic-innovation-prize|pealkiri=Baltic Innovation Prize}}</ref> * 2011 – Best Paper Award Information Systems 2011 ([[Association for Computing Machinery]]) * 2011 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AAA tase (Krediidiinfo AS) * 2012 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AA tase (Krediidiinfo AS) * 2013 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AA tase (Krediidiinfo AS) * 2014 – Aasta Kaitsetööstusettevõte 2014 (Eesti Kaitsetööstuse Liit)<ref>{{Netiviide|url=https://defence.ee/news/the-defence-industry-association-recognized-the-most-outstanding-achievement-of-the-year/|pealkiri=The Defence Industry Association recognized the most outstanding achievement of the year|väljaanne=Estonian Defence Industry Association}}</ref> * 2014 – Telekommunikatsiooni TOP 2014 II koht ([[Äripäev]]) * 2014 – Estonian American Innovation award finalist ([[Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Tallinnas]])<ref>{{Netiviide|url=http://dev.amcham.ee/newsflash-the-winner-and-runner-up-of-the-estonian-american-innovation-award-announced/|pealkiri=NEWSFLASH: The Winner and Runner-Up of the Estonian American Innovation Award Announced! {{!}} American Chamber of Commerce in Estonia|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720113404/http://dev.amcham.ee/newsflash-the-winner-and-runner-up-of-the-estonian-american-innovation-award-announced/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2014 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AAA tase (Krediidiinfo AS) * 2014 – Quality Innovation of the Year 2014<ref>{{Netiviide|url=https://www.qualityinnovation.org/our-story/|pealkiri=The Quality Innovation of the Year Competition|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720113408/https://www.qualityinnovation.org/our-story/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2015 – European Cyber Security & Privacy Innovation Award 2015<ref>{{Netiviide|url=https://ipacso.eu/introducing-ipacso-innovation-awards/the-2015-champions.html|pealkiri=European Cyber Security & Privacy Innovation Awards 2015|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-06-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210623094257/https://ipacso.eu/introducing-ipacso-innovation-awards/the-2015-champions.html|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2015 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AAA tase (Krediidiinfo AS) * 2017 – Award for Outstanding Research in Privacy Enhancing Technologies (Privacy Enhancing Technologies Awards)<ref>{{Netiviide|url=https://sharemind.cyber.ee/privacy-enhancing-technologies-award/|pealkiri=Sharemind Team Earns Acclaim from the Privacy Enhancing Technologies Awards {{!}} Sharemind}}</ref> * 2019 – Excellence in Innovation Award 2019 winner (Norwegian Business Awards) * 2020 – "Aasta teo" tunnustus 2020 ([[Eesti Kaitsetööstuse Liit]])<ref>{{Netiviide|url=https://defence.ee/news/the-defence-industry-association-recognized-the-most-outstanding-achievement-of-the-year/|pealkiri=The Defence Industry Association recognized the most outstanding achievement of the year}}</ref> * 2021 – Parim välisüliõpilaste praktikat toetav tööandja 2021 ([[Eesti Tööandjate Keskliit]])<ref>{{Netiviide|url=https://www.employers.ee/en/news/best-internship-providers-announced/|pealkiri=Best internship providers announced|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720113404/https://www.employers.ee/en/news/best-internship-providers-announced/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2021 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AA tase (Krediidiinfo AS) * 2022 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AA tase (Krediidiinfo AS) * 2023 – Riigikaitsjate toetaja ([[Kaitseministeerium]]) * 2023 – Ettevõtluse Auhind 2023 Innovaator kategoorias II koht ([[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|EAS]]<nowiki/>i ja KredExi ühendasutus)<ref>{{Netiviide|url=https://eis.ee/ettevotluseauhind/|pealkiri=Ettevõtluse auhind {{!}} Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus|vaadatud=2024-12-18|arhiivimisaeg=2024-12-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241219145723/https://eis.ee/ettevotluseauhind/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2024 – Riigikaitsjate toetaja ([[Kaitseministeerium]]) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://cyber.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti infotehnoloogiaettevõtted]] il3uff45275g6v8fi3u5wbqrg8wz66s 0 306246 7151993 6389322 2026-05-12T07:53:07Z Taurus404 80079 7151993 wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi=Hirmus suvi |originaalnimi=Baiga vasara |žanr=[[melodraama]]<br>[[ajaloofilm]] |aasta=[[2000]] |lavastaja=[[Aigars Grauba]] |stsenaarium=[[Pauls Bankovskis]]<br>[[Gabis]]<br>[[Jānis Leja]]<br>[[Andrejs Ēkis]]<br>[[Aigars Grauba]] |peaosades=[[Artūrs Skrastiņš]]<br>[[Inese Caune]]<br>[[Uldis Dumpis]]<br>[[Uldis Vazdiks]] |operaator=[[Gints Bērziņš]] |helilooja=[[Uģis Prauliņš]] |produtsent=[[Andrejs Ēkis]] |filmistuudio=[[Platforma Filma]] |pikkus=112 minutit |riik=[[Läti]] |keel=[[Läti keel|läti]] |esilinastus= |imdb_id=0283908 |filmiveebi_id= }} "'''Hirmus suvi'''" on [[2000]]. aastal valminud [[Läti]] mängufilm. [[Eesti keel]]es on filmi pealkiri esinenud ka kujul "'''Ohtlik suvi'''". Filmi rahvusvaheline ingliskeelne pealkiri on "'''Dangerous summer'''". ==Süžee== Filmi tegevus toimub [[12. juuni|12.]]–[[19. juuni]]l [[1940]] [[Läti]]s (põhiliselt [[Riia]]s). [[Baltisakslased|Baltisakslasest]] [[Läti välisminister]] [[Vilhelms Munters]] saab Nõukogude luurelt ülesande hankida president [[Kārlis Ulmanis]]elt volitus välisriikides asuvate Läti riigi varade kasutamiseks. Muntersil õnnestubki Ulmanist veenda, et Läti saadik [[London]]is ei ole usaldusväärne ja ta saabki volituse. Kuid tegelikult mängib Munters kahekordset mängu ning ta kavatseb välismaale põgeneda ning ise pankades asuvad varad omastada. Samal ajal saab Muntersi perekonnatuttavate tütar Izolde Vāgnere tuttavaks [[Läti Raadio]] reporterite Robertsi ja Kārlisega. Izolde on baltisakslane, tema vanemad on juba möödunud aastal [[Saksamaa]]le lahkunud. Kuid Izolde on esialgu veel Lätisse jäänud, kuna ta peab ülikooli lõpetama. Robertsi ja Izolde vahel tekib vastastikune sümpaatia ning suhted hakkavad kiiresti arenema. Kuid Vilhelms Munters tahab saata Izoldega volitust Saksamaale. Viimasel hetkel aga tuleb Izolde laeva pealt tagasi. Roberts saab volituse oma valdusse. Vahepeal aga okupeerib [[Nõukogude Liit]] Läti. Nüüd peab Izolde Saksamaale lahkuma. Roberts jõuab Muntersiga kokkuleppele, kuid ta annab talle üle võltsitud volituse. Õige volituse põletab ta ära. Izolde saab viimasele Saksamaale minevale laevale. Munters tahab laeva peale minna, kuid Läti diplomaatilise passiga teda sinna ei lasta. Nõukogude agendid võtavad ta sadamas vahi alla. Roberts läheb Izolde korterisse, kuid seal on NKVD varitsus ja ta lastakse kohapeal maha. Filmis on segatud ajaloolised faktid fiktsiooniga. Munters tegi küll koostööd Nõukogude luurega, kuid volitust Läti varade kasutamiseks ta ei taotlenud ega saanud. Izolde ja Roberts on väljamõeldud tegelaskujud. ==Osatäitjad== *[[Artūrs Skrastiņš]] – Roberts *[[Inese Caune]] – Izolde *[[Uldis Dumpis]] – [[Vilhelms Munters]] *[[Uldis Vazdiks]] – [[Kārlis Ulmanis]] *[[Jānis Reinis]] – Kārlis *[[Eduards Pāvuls]] – Jāzeps Poškus *[[Varis Vētra]] – Fricis Ceļmiņš *[[Maija Apine]] – Natālija Muntere *[[Pēteris Liepiņš]] – Raadio direktor *[[Jakovs Rafaeļsons]] – Hanons Bubs *[[Igors Čerņavskis]] – Zavjalov *[[Arnoldas Klivečko]] – Vassiljev *[[Arnis Līcītis]] – Derevjanski *[[Kārlis Sebris]] – Augusts *[[Juris Pļaviņš]] – kindral Berķis *[[Māris Pūris]] – Rudums *[[Līga Liepiņa]] – Elza *[[Leons Krivāns]] – Osvalds *[[Uldis Pūcītis]] – Pēteris *[[Aldis Kusiņš]] – Aldis [[Kategooria:Läti filmid]] [[Kategooria:2000. aasta filmid]] 6c30w0cr0dq4smjnakbou691nfh8iw5 0 306467 7151589 7141979 2026-05-11T16:13:05Z Mtreve 228149 7151589 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Otto Krusten | Pilt = Otto Krusten.jpg | Pildisuurus = 176px | Pildi info = Otto Krusten | Sünninimi = Otto Krustein | Sünniaeg = [[18. juuni]] [[1888]] | Sünnikoht = [[Muraste]] | Surmaaeg = [[23. veebruar]] [[1937]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[karikaturist]] | Kunsti õppinud = [[Ants Laikmaa ateljeekool]], [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]]i kool | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Otto Krusten''' (õieti '''Krustein''', pseudonüüm '''Raudnõges'''; [[18. juuni]] [[1888]], [[Muraste]] – [[23. veebruar]] [[1937]], [[Tallinn]]) oli eesti [[karikaturist]]. Krusten sündis [[Muraste mõis]]a aedniku pojana. Aastatel 1905–1907 õppis ta [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is. Aastatel 1907–1908 ja 1911–1913 oli ta [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts|Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi]] koolis vabakuulaja.{{Lisa viide}} Krusten töötas aastal 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi [[Põhja-Eesti kunstikaitsetoimkond|Põhja-Eesti kunstikaitsetoimkonna]] ametnikuna ning 1922–1927 Tartus ajalehe [[Postimees]] toimetuses. Vahemikus 1924–1926 toimetas ta Postimehe satiirilist ajakirja [[Sädemed]], mille asutas aastal 1905 [[Karl August Hindrey]]. 1922 andis Krusten koos [[Gori (karikaturist)|Gori]] ja [[Harald Vellner|Harald Vellneriga]] välja ajakirja [[Tohuwabohu]] (ilmus vaid üks number). Aastast 1927 tegutses ta Tallinnas [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] naljalisa [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] toimetuses ja 1932–1936 oli selle ajakirja tegevtoimetaja.{{Lisa viide}} Krusten kuulus [[Eesti Kunstnikkude Rühm|Eesti Kunstnikkude Rühma]] ja rühmitusse [[Siuru]].{{Lisa viide}} Aastal 1936 Krusten haigestus, mille tagajärjel olid tema mõlemad käed halvatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hindrey |eesnimi=K. A. |kuupäev=1937 |pealkiri=O. Krusten surnud! |url=http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s987303&nid=53772 |vaadatud=19.09.2018 |väljaanne=Postimees |lehekülg=5}}</ref> Ta suri 23. veebruaril 1937 ja ta maeti 27. veebruaril 1937 [[Rahumäe kalmistu|Rahumäe kalmistule]]. {{Lisa viide}} ==Looming== Alates aastast 1906 joonistas Krusten [[Karikatuur|karikatuure]] ajalehtedele, satiiriajakirjadele ja albumile "[[Õitsituled]]". Ta lähtus Müncheni rühmituse Simplicissimus ja [[Olaf Gulbransson]]i eeskujust ning kujundas välja isikupärase, stiilse ja lakoonilise joonekäsitluse. Ta tegi eesti kultuuri- ja ühiskonnategelastest tabavaid humoristlikke [[šarž]]e.{{Lisa viide}} Tema karikatuure ilmus järgmistes väljaannetes: * Edasi II (1906) * Sõnumete lisa (1906) * [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (1906–1910, 1917) * [[Lendleht (ajakiri)|Kuulipilduja]] (1906–1907) * [[Meie Mats Ise]] (1907) * [[Päewakaja|Päevakaja]] (1907) * [[Soolaleiba Duumale ja mõnele muule ka mõni soolane suutäis|Soolaleiba]] (1907) * [[Sädemed]] (1907) * [[Õnnewalaja]] (1908) * [[Perekonnaleht]] (1909) * [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] (1911) * –[[Kilk (ajaleht)|Kilk]] (1912–1913) * [[Sarjaja]] (1912–1914) * Oma Maa II (1913) * [[Vana Meie Mats]] (1917) * [[Tallinna Teataja]] * [[Vaba Maa]] * [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] * [[Õitsituled]] Krusten debüteeris aastal 1909 [[Tartu|Tartus]] eesti kunsti näitusel. Aastal 1917 liitus ta [[Eesti Kunstiselts|Eesti Kunstiseltsi]] korraldatud näitusel. 1919 liitus ta Kunstiühinguga Pallas. Alates aastast 1922 osales ta näitustel mitmel pool Euroopas, nt nii [[Helsingi|Helsingis]], [[Pariis|Pariisis]], [[Lübeck|Lübeckis]] ja[[Kiel|Kielis]]. Tema isikunäitusid toimusid 1924 Tallinnas ning 1929 [[Köln|Kölnis]] ja [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]]. Lisaks võttis ta osa mitmest välisnäitustest ja rahvusvahelisest karikatuurinäitusest, nt Saksamaal, sealhulgas [[Berliin|Berliinis]] (1930–1931), Rootsis [[Stockholm|Stockholmis]] (1933) ja Põhjamaade karikatuurinäitusel (1932).{{Lisa viide}} Peale karikatuuride on ta loonud ka raamatugraafikat, maale ja koloreeritud joonistusi. == Isiklikku == Otto Krusten oli [[Erni Krusten]]i ja [[Pedro Krusten]]i vend. == Raamatud == * [[Rein Loodus]] – "Otto Krusten", kujundaja [[Heinrich Valk]] ([[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1972) == Šaržid ja karikatuurid == <gallery> Fail:Otto Krusten - Gori.jpg|[[Gori (karikaturist)|Gori]] Fail:Otto Krusten - August Kitzberg.jpg|[[August Kitzberg]] Fail:Otto Krusten - Milli Mallikas.jpg|[[Milli Mallikas]] Fail:Otto Krusten - Karl August Hindrey.jpg|[[Karl August Hindrey]] Fail:Otto Krusten - metsa vähenemine.jpg|Metsa vähenemine </gallery> ==Allikad== * [[EKABL]], lk 212 * Jaan Jensen (1947). Otto Krusteni kümnenda surmapäeva puhul. Sirp ja Vasar. 01.03 * Hoia Ronk (1923). Eesti karrikatuur. – Paul Olak (toim), Õitsituled II (lk 67–80). Tallinn: Eesti Ajakirjanikkude Ühing. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44139 * [http://www.muraste.ee/muraste-kuela-ajalugu Muraste küla lugu] == Viited == {{Netiviide |perekonnanimi=Hindrey |eesnimi=K. A. |kuupäev=1937 |pealkiri=O. Krusten surnud! |url=http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s987303&nid=53772 |vaadatud=19.09.2018 |väljaanne=Postimees |lehekülg=5}} ==Välislingid== * [http://muis.ee/museaalview/1366205 Klassivahed, EKM j 153:1340 G 1669, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1366010 Vaesteball, EKM j 7327 G 7242, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1365997 Meie kubism, EKM j 9018 G 8370, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1315547 Maailma revolutsioon läheb, TKM TR 1137:1 B 301, Tartu Kunstimuuseum] {{JÄRJESTA:Krusten, Otto}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1937]] lur8w6ohl4k44uttf6hlk4qfye02g40 7151591 7151589 2026-05-11T16:17:36Z Mtreve 228149 7151591 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Otto Krusten | Pilt = Otto Krusten.jpg | Pildisuurus = 176px | Pildi info = Otto Krusten | Sünninimi = Otto Krustein | Sünniaeg = [[18. juuni]] [[1888]] | Sünnikoht = [[Muraste]] | Surmaaeg = [[23. veebruar]] [[1937]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[karikaturist]] | Kunsti õppinud = [[Ants Laikmaa ateljeekool]], [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]]i kool | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Otto Krusten''' (õieti '''Krustein''', pseudonüüm '''Raudnõges'''; [[18. juuni]] [[1888]], [[Muraste]] – [[23. veebruar]] [[1937]], [[Tallinn]]) oli eesti [[karikaturist]]. Krusten sündis [[Muraste mõis]]a aedniku pojana. Aastatel 1905–1907 õppis ta [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is. Aastatel 1907–1908 ja 1911–1913 oli ta [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts|Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi]] koolis vabakuulaja.{{Lisa viide}} Krusten töötas aastal 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi [[Põhja-Eesti kunstikaitsetoimkond|Põhja-Eesti kunstikaitsetoimkonna]] ametnikuna ning 1922–1927 Tartus ajalehe [[Postimees]] toimetuses. Vahemikus 1924–1926 toimetas ta Postimehe satiirilist ajakirja [[Sädemed]], mille asutas aastal 1905 [[Karl August Hindrey]]. 1922 andis Krusten koos [[Gori (karikaturist)|Gori]] ja [[Harald Vellner|Harald Vellneriga]] välja ajakirja [[Tohuwabohu]] (ilmus vaid üks number). Aastast 1927 tegutses ta Tallinnas [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] naljalisa [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] toimetuses ja 1932–1936 oli selle ajakirja tegevtoimetaja.{{Lisa viide}} Krusten kuulus [[Eesti Kunstnikkude Rühm|Eesti Kunstnikkude Rühma]] ja rühmitusse [[Siuru]].{{Lisa viide}} Aastal 1936 Krusten haigestus, mille tagajärjel olid tema mõlemad käed halvatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hindrey |eesnimi=K. A. |kuupäev=1937 |pealkiri=O. Krusten surnud! |url=http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s987303&nid=53772 |vaadatud=19.09.2018 |väljaanne=Postimees |lehekülg=5}}</ref> Ta suri 23. veebruaril 1937 ja ta maeti 27. veebruaril 1937 [[Rahumäe kalmistu|Rahumäe kalmistule]]. {{Lisa viide}} ==Looming== Alates aastast 1906 joonistas Krusten [[Karikatuur|karikatuure]] ajalehtedele, satiiriajakirjadele ja albumile "[[Õitsituled]]". Ta lähtus Müncheni rühmituse Simplicissimus ja [[Olaf Gulbransson]]i eeskujust ning kujundas välja isikupärase, stiilse ja lakoonilise joonekäsitluse. Ta tegi eesti kultuuri- ja ühiskonnategelastest tabavaid humoristlikke [[šarž]]e.{{Lisa viide}} Tema karikatuure ilmus järgmistes väljaannetes: * Edasi II (1906) * Sõnumete lisa (1906) * [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (1906–1910, 1917) * [[Lendleht (ajakiri)|Kuulipilduja]] (1906–1907) * [[Meie Mats Ise]] (1907) * [[Päewakaja|Päevakaja]] (1907) * [[Soolaleiba Duumale ja mõnele muule ka mõni soolane suutäis|Soolaleiba]] (1907) * [[Sädemed]] (1907) * [[Õnnewalaja]] (1908) * [[Perekonnaleht]] (1909) * [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] (1911) * –[[Kilk (ajaleht)|Kilk]] (1912–1913) * [[Sarjaja]] (1912–1914) * Oma Maa II (1913) * [[Vana Meie Mats]] (1917) * [[Tallinna Teataja]] * [[Vaba Maa]] * [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] * [[Õitsituled]] Krusten debüteeris aastal 1909 [[Tartu|Tartus]] eesti kunsti näitusel. Aastal 1917 liitus ta [[Eesti Kunstiselts|Eesti Kunstiseltsi]] korraldatud näitusel. 1919 liitus ta Kunstiühinguga Pallas. Alates aastast 1922 osales ta näitustel mitmel pool Euroopas, nt nii [[Helsingi|Helsingis]], [[Pariis|Pariisis]], [[Lübeck|Lübeckis]] ja[[Kiel|Kielis]]. Tema isikunäitusid toimusid 1924 Tallinnas ning 1929 [[Köln|Kölnis]] ja [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]]. Lisaks võttis ta osa mitmest välisnäitustest ja rahvusvahelisest karikatuurinäitusest, nt Saksamaal, sealhulgas [[Berliin|Berliinis]] (1930–1931), Rootsis [[Stockholm|Stockholmis]] (1933) ja Põhjamaade karikatuurinäitusel (1932).{{Lisa viide}} Peale karikatuuride on ta loonud ka raamatugraafikat, maale ja koloreeritud joonistusi. == Isiklikku == Otto Krusten oli [[Erni Krusten]]i ja [[Pedro Krusten]]i vend. == Raamatud == * [[Rein Loodus]] – "Otto Krusten", kujundaja [[Heinrich Valk]] ([[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1972) == Šaržid ja karikatuurid == <gallery> Fail:Otto Krusten - Gori.jpg|[[Gori (karikaturist)|Gori]] Fail:Otto Krusten - August Kitzberg.jpg|[[August Kitzberg]] Fail:Otto Krusten - Milli Mallikas.jpg|[[Milli Mallikas]] Fail:Otto Krusten - Karl August Hindrey.jpg|[[Karl August Hindrey]] Fail:Otto Krusten - metsa vähenemine.jpg|Metsa vähenemine </gallery> ==Allikad== * [[EKABL]], lk 212 * Jaan Jensen (1947). Otto Krusteni kümnenda surmapäeva puhul. Sirp ja Vasar. 01.03 * Hoia Ronk (1923). Eesti karrikatuur. – Paul Olak (toim), Õitsituled II (lk 67–80). Tallinn: Eesti Ajakirjanikkude Ühing. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44139 * [http://www.muraste.ee/muraste-kuela-ajalugu Muraste küla lugu] == Viited == <references responsive="0" /> ==Välislingid== * [http://muis.ee/museaalview/1366205 Klassivahed, EKM j 153:1340 G 1669, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1366010 Vaesteball, EKM j 7327 G 7242, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1365997 Meie kubism, EKM j 9018 G 8370, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1315547 Maailma revolutsioon läheb, TKM TR 1137:1 B 301, Tartu Kunstimuuseum] {{JÄRJESTA:Krusten, Otto}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1937]] sk9y1myj132fnhsnfvjrbfwj8hdj5iu 7151616 7151591 2026-05-11T17:03:05Z Amherst99 15496 /* */ 7151616 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Otto Krusten | Pilt = Otto Krusten.jpg | Pildisuurus = 176px | Pildi info = Otto Krusten | Sünninimi = Otto Krustein | Sünniaeg = [[18. juuni]] [[1888]] | Sünnikoht = [[Muraste]] | Surmaaeg = [[23. veebruar]] [[1937]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[karikaturist]] | Kunsti õppinud = [[Ants Laikmaa ateljeekool]], [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]]i kool | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Otto Krusten''' (õieti '''Otto Krustein''', pseudonüüm '''Raudnõges'''; [[18. juuni]] [[1888]] [[Muraste]] – [[23. veebruar]] [[1937]] [[Tallinn]]) oli eesti [[karikaturist]]. Krusten sündis [[Muraste mõis]]a aedniku pojana. Aastatel 1905–1907 õppis ta [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is. Aastatel 1907–1908 ja 1911–1913 oli ta [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts|Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi]] koolis vabakuulaja.{{Lisa viide}} Krusten töötas aastal 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi [[Põhja-Eesti kunstikaitsetoimkond|Põhja-Eesti kunstikaitsetoimkonna]] ametnikuna ning 1922–1927 Tartus ajalehe [[Postimees]] toimetuses. Vahemikus 1924–1926 toimetas ta Postimehe satiirilist ajakirja [[Sädemed]], mille asutas aastal 1905 [[Karl August Hindrey]]. 1922 andis Krusten koos [[Gori (karikaturist)|Gori]] ja [[Harald Vellner|Harald Vellneriga]] välja ajakirja [[Tohuwabohu]] (ilmus vaid üks number). Aastast 1927 tegutses ta Tallinnas [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] naljalisa [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] toimetuses ja 1932–1936 oli selle ajakirja tegevtoimetaja.{{Lisa viide}} Krusten kuulus [[Eesti Kunstnikkude Rühm|Eesti Kunstnikkude Rühma]] ja rühmitusse [[Siuru]].{{Lisa viide}} Aastal 1936 Krusten haigestus, mille tagajärjel olid tema mõlemad käed halvatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hindrey |eesnimi=K. A. |kuupäev=1937 |pealkiri=O. Krusten surnud! |url=http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s987303&nid=53772 |vaadatud=19.09.2018 |väljaanne=Postimees |lehekülg=5}}</ref> Ta suri 23. veebruaril 1937 ja ta maeti 27. veebruaril 1937 [[Rahumäe kalmistu|Rahumäe kalmistule]]. {{Lisa viide}} ==Looming== Alates aastast 1906 joonistas Krusten [[Karikatuur|karikatuure]] ajalehtedele, satiiriajakirjadele ja albumile "[[Õitsituled]]". Ta lähtus Müncheni rühmituse Simplicissimus ja [[Olaf Gulbransson]]i eeskujust ning kujundas välja isikupärase, stiilse ja lakoonilise joonekäsitluse. Ta tegi eesti kultuuri- ja ühiskonnategelastest tabavaid humoristlikke [[šarž]]e.{{Lisa viide}} Tema karikatuure ilmus järgmistes väljaannetes: * Edasi II (1906) * Sõnumete lisa (1906) * [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (1906–1910, 1917) * [[Lendleht (ajakiri)|Kuulipilduja]] (1906–1907) * [[Meie Mats Ise]] (1907) * [[Päewakaja|Päevakaja]] (1907) * [[Soolaleiba Duumale ja mõnele muule ka mõni soolane suutäis|Soolaleiba]] (1907) * [[Sädemed]] (1907) * [[Õnnewalaja]] (1908) * [[Perekonnaleht]] (1909) * [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] (1911) * –[[Kilk (ajaleht)|Kilk]] (1912–1913) * [[Sarjaja]] (1912–1914) * Oma Maa II (1913) * [[Vana Meie Mats]] (1917) * [[Tallinna Teataja]] * [[Vaba Maa]] * [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] * [[Õitsituled]] Krusten debüteeris aastal 1909 [[Tartu|Tartus]] eesti kunsti näitusel. Aastal 1917 liitus ta [[Eesti Kunstiselts|Eesti Kunstiseltsi]] korraldatud näitusel. 1919 liitus ta Kunstiühinguga Pallas. Alates aastast 1922 osales ta näitustel mitmel pool Euroopas, nt nii [[Helsingi|Helsingis]], [[Pariis|Pariisis]], [[Lübeck|Lübeckis]] ja[[Kiel|Kielis]]. Tema isikunäitusid toimusid 1924 Tallinnas ning 1929 [[Köln|Kölnis]] ja [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]]. Lisaks võttis ta osa mitmest välisnäitustest ja rahvusvahelisest karikatuurinäitusest, nt Saksamaal, sealhulgas [[Berliin|Berliinis]] (1930–1931), Rootsis [[Stockholm|Stockholmis]] (1933) ja Põhjamaade karikatuurinäitusel (1932).{{Lisa viide}} Peale karikatuuride on ta loonud ka raamatugraafikat, maale ja koloreeritud joonistusi. == Isiklikku == Otto Krusten oli [[Erni Krusten]]i ja [[Pedro Krusten]]i vend. == Raamatud == * [[Rein Loodus]] – "Otto Krusten", kujundaja [[Heinrich Valk]] ([[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1972) == Šaržid ja karikatuurid == <gallery> Fail:Otto Krusten - Gori.jpg|[[Gori (karikaturist)|Gori]] Fail:Otto Krusten - August Kitzberg.jpg|[[August Kitzberg]] Fail:Otto Krusten - Milli Mallikas.jpg|[[Milli Mallikas]] Fail:Otto Krusten - Karl August Hindrey.jpg|[[Karl August Hindrey]] Fail:Otto Krusten - metsa vähenemine.jpg|Metsa vähenemine </gallery> ==Allikad== * [[EKABL]], lk 212 * Jaan Jensen (1947). Otto Krusteni kümnenda surmapäeva puhul. Sirp ja Vasar. 01.03 * Hoia Ronk (1923). Eesti karrikatuur. – Paul Olak (toim), Õitsituled II (lk 67–80). Tallinn: Eesti Ajakirjanikkude Ühing. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44139 * [http://www.muraste.ee/muraste-kuela-ajalugu Muraste küla lugu] == Viited == <references responsive="0" /> ==Välislingid== * [http://muis.ee/museaalview/1366205 Klassivahed, EKM j 153:1340 G 1669, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1366010 Vaesteball, EKM j 7327 G 7242, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1365997 Meie kubism, EKM j 9018 G 8370, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1315547 Maailma revolutsioon läheb, TKM TR 1137:1 B 301, Tartu Kunstimuuseum] {{JÄRJESTA:Krusten, Otto}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1937]] 589039x6nlalzxu2u8m30wjzi7kc046 0 311177 7151800 7151450 2026-05-11T21:02:33Z Andres 5 7151800 wikitext text/x-wiki '''Velda Ratnik''' (1958. aastani '''Velda Org''', 1958–1968 '''Velda Vallikivi'''; [[5. august]] [[1934]] [[Tallinn]] – [[17. jaanuar]] [[2024]]) oli eesti energeetikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/15531a75-08f3-45d5-8ba5-59d911178d09 TalTech teadusportaal]</ref> ==Elulugu== Ta lõpetas 1953. aastal [[Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkool]]i ja 1959. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) keemilise tehnoloogia alal. Ta oli aastatel 1960–1961 [[TTÜ|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] polümeeride sünteesi labori vanemlaborant, 1963–1992 tööstusliku soojusenergeetika teadusliku uurimise labori insener, nooremteadur ja vanemteadur (1972–1987 osakonnajuhataja).<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[kütus]]te [[mineraalosa]] mõju [[aurugeneraator]]ite [[küttepind]]adele. 12 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * О химико-минерлогическом составе золовых отложений, образовавшихся на опытных повехностях нагрева при сжигании сланцевого масла УТТ-500 на ОПУ ТЭЦ Кохтла-Ярве (kaasautor).// Тр. ТПИ 450 (1978) * О поведении отдельных минеральных компонентов твердых примесей щланцевого масла УТТ в процессах очистки масла и образования золовых отложений (kaasautor). // Тр. ТПИ 466 (1979). ==Isiklikku== Velda Ratnik oli galvanotehniku tütar.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Ratnik, Velda}} [[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2024]] lc5kurotoz4hldrzhwyrgbsvfe0tt3g 0 321301 7151873 6337758 2026-05-12T04:36:32Z Mona 355 7151873 wikitext text/x-wiki '''Ahti Bachblum''' ([[8. mai]] [[1976]] [[Haljala]] – [[11. mai]] [[2026]]) oli eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik. 1995. aastal lõpetas ta [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] klaveri erialal. Ta on õppinud ka klassikalist laulu [[Eesti Muusikaakadeemia]]s [[Teo Maiste]] juures ning džässklaverit [[Viljandi kultuurikolledž]]is. 2007. aastal asus ta õppima [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[3. juuli]]l [[2010]] diakoniks. Ta on laulnud Vanemuise kooris, kooris [[HaleBopp Singers]] ning teinud klaverisaatjana koostööd paljude kooride ja ansamblitega. 2016. aastast oli ta meeskoori Rakvere abidirigent ja klaverisaatja. Ahti Bachblum on tulnud neli korda [[Raimond Valgre laulufestival]]i ja viis korda [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e laureaadiks. Ta oli [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus|Haljala]] ja [[Käsmu kogudus]]e organist ning [[diakon]] [[Kunda kogudus|Kunda]] ja [[Viru-Nigula kogudus]]es. Muusik [[Toomas Lunge]] on tema [[nõbu]]. ==Välislingid== * [http://ahtibachblum.onepagefree.com/ Ahti Bachblumi koduleht] * Margus Eek [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=5929 "Ahti Bachblum: Olen oma eluga rahul"] Virumaa Nädalaleht, 7. aprill 2006 * Ahti Bachblum [http://www.eestikirik.ee/?p=16836 "Kundas on erilaadne pühakoda seisnud 85 aastat"] Eesti Kirik, 16. jaanuar 2013 * Merje Talvik [http://www.eestikirik.ee/?p=9472 "Diakon Ahti Bachblum teenib Viru kogudusi"] Eesti Kirik, 10. august 2013 {{JÄRJESTA:Bachblum, Ahti}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Kunda koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] skfkabiggn8bo6p38f6uabiif26lpue 7151876 7151873 2026-05-12T04:40:31Z Mona 355 7151876 wikitext text/x-wiki '''Ahti Bachblum''' ([[8. mai]] [[1976]] [[Haljala]] – [[11. mai]] [[2026]]) oli eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik. 1995. aastal lõpetas ta [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] klaveri erialal. Ta on õppinud ka klassikalist laulu [[Eesti Muusikaakadeemia]]s [[Teo Maiste]] juures ning džässklaverit [[Viljandi kultuurikolledž]]is. 2007. aastal asus ta õppima [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[3. juuli]]l [[2010]] diakoniks. Ta on laulnud Vanemuise kooris, kooris [[HaleBopp Singers]] ning teinud klaverisaatjana koostööd paljude kooride ja ansamblitega. 2016. aastast oli ta meeskoori Rakvere abidirigent ja klaverisaatja. Ahti Bachblum on tulnud neli korda [[Raimond Valgre laulufestival]]i ja viis korda [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e laureaadiks. Ta oli [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus|Haljala]] ja [[Käsmu kogudus]]e organist ning [[diakon]] [[Kunda kogudus|Kunda]] ja [[Viru-Nigula kogudus]]es. Muusik [[Toomas Lunge]] on tema [[nõbu]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://ahtibachblum.onepagefree.com/ Ahti Bachblumi koduleht] * Margus Eek [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=5929 "Ahti Bachblum: Olen oma eluga rahul"] Virumaa Nädalaleht, 7. aprill 2006 * Ahti Bachblum [http://www.eestikirik.ee/?p=16836 "Kundas on erilaadne pühakoda seisnud 85 aastat"] Eesti Kirik, 16. jaanuar 2013 * Merje Talvik [http://www.eestikirik.ee/?p=9472 "Diakon Ahti Bachblum teenib Viru kogudusi"] Eesti Kirik, 10. august 2013 {{JÄRJESTA:Bachblum, Ahti}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Kunda koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 4k5e3g2a0147fpdc3171l0r3cjtyhiq 7151877 7151876 2026-05-12T04:41:27Z Mona 355 7151877 wikitext text/x-wiki '''Ahti Bachblum''' ([[8. mai]] [[1976]] [[Haljala]] – [[11. mai]] [[2026]])<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2026-05-11 |pealkiri=In memoriam: Ahti Bachblum |url=https://e-kirik.eelk.ee/2026/in-memoriam-ahti-bachblum/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> oli eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik. 1995. aastal lõpetas ta [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] klaveri erialal. Ta on õppinud ka klassikalist laulu [[Eesti Muusikaakadeemia]]s [[Teo Maiste]] juures ning džässklaverit [[Viljandi kultuurikolledž]]is. 2007. aastal asus ta õppima [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[3. juuli]]l [[2010]] diakoniks. Ta on laulnud Vanemuise kooris, kooris [[HaleBopp Singers]] ning teinud klaverisaatjana koostööd paljude kooride ja ansamblitega. 2016. aastast oli ta meeskoori Rakvere abidirigent ja klaverisaatja. Ahti Bachblum on tulnud neli korda [[Raimond Valgre laulufestival]]i ja viis korda [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e laureaadiks. Ta oli [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus|Haljala]] ja [[Käsmu kogudus]]e organist ning [[diakon]] [[Kunda kogudus|Kunda]] ja [[Viru-Nigula kogudus]]es. Muusik [[Toomas Lunge]] on tema [[nõbu]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://ahtibachblum.onepagefree.com/ Ahti Bachblumi koduleht] * Margus Eek [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=5929 "Ahti Bachblum: Olen oma eluga rahul"] Virumaa Nädalaleht, 7. aprill 2006 * Ahti Bachblum [http://www.eestikirik.ee/?p=16836 "Kundas on erilaadne pühakoda seisnud 85 aastat"] Eesti Kirik, 16. jaanuar 2013 * Merje Talvik [http://www.eestikirik.ee/?p=9472 "Diakon Ahti Bachblum teenib Viru kogudusi"] Eesti Kirik, 10. august 2013 {{JÄRJESTA:Bachblum, Ahti}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Kunda koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 9gza9k9g4uii7wchw0fpmmkqrwoyj2m 7151878 7151877 2026-05-12T04:43:04Z Mona 355 7151878 wikitext text/x-wiki '''Ahti Bachblum''' ([[8. mai]] [[1976]] [[Haljala]] – [[11. mai]] [[2026]])<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2026-05-11 |pealkiri=In memoriam: Ahti Bachblum |url=https://e-kirik.eelk.ee/2026/in-memoriam-ahti-bachblum/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> oli eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik. 1995. aastal lõpetas ta [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] klaveri erialal. Ta on õppinud ka klassikalist laulu [[Eesti Muusikaakadeemia]]s [[Teo Maiste]] juures ning džässklaverit [[Viljandi kultuurikolledž]]is. 2007. aastal asus ta õppima [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[3. juuli]]l [[2010]] diakoniks.<ref name=":0" /> Ta on laulnud Vanemuise kooris, kooris [[HaleBopp Singers]] ning teinud klaverisaatjana koostööd paljude kooride ja ansamblitega. 2016. aastast oli ta meeskoori Rakvere abidirigent ja klaverisaatja. Ahti Bachblum on tulnud neli korda [[Raimond Valgre laulufestival]]i ja viis korda [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e laureaadiks. Ta oli [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus|Haljala]] ja [[Käsmu kogudus]]e organist ning [[diakon]] [[Kunda kogudus|Kunda]] ja [[Viru-Nigula kogudus]]es. Muusik [[Toomas Lunge]] on tema [[nõbu]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://ahtibachblum.onepagefree.com/ Ahti Bachblumi koduleht] * Margus Eek [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=5929 "Ahti Bachblum: Olen oma eluga rahul"] Virumaa Nädalaleht, 7. aprill 2006 * Ahti Bachblum [http://www.eestikirik.ee/?p=16836 "Kundas on erilaadne pühakoda seisnud 85 aastat"] Eesti Kirik, 16. jaanuar 2013 * Merje Talvik [http://www.eestikirik.ee/?p=9472 "Diakon Ahti Bachblum teenib Viru kogudusi"] Eesti Kirik, 10. august 2013 {{JÄRJESTA:Bachblum, Ahti}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Kunda koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 76xd4zguzlegcra1vh60sct0grvg92w 7151880 7151878 2026-05-12T04:46:12Z Mona 355 7151880 wikitext text/x-wiki '''Ahti Bachblum''' ([[8. mai]] [[1976]] [[Haljala]] – [[11. mai]] [[2026]])<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2026-05-11 |pealkiri=In memoriam: Ahti Bachblum |url=https://e-kirik.eelk.ee/2026/in-memoriam-ahti-bachblum/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> oli eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik. 1995. aastal lõpetas ta [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] klaveri erialal. Ta on õppinud ka klassikalist laulu [[Eesti Muusikaakadeemia]]s [[Teo Maiste]] juures ning džässklaverit [[Viljandi kultuurikolledž]]is. 2007. aastal asus ta õppima [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[3. juuli]]l [[2010]] diakoniks.<ref name=":0" /> Ta on laulnud Vanemuise kooris, kooris [[HaleBopp Singers]] ning teinud klaverisaatjana koostööd paljude kooride ja ansamblitega. 2016. aastast oli ta meeskoori Rakvere abidirigent ja klaverisaatja. Ahti Bachblum on tulnud neli korda [[Raimond Valgre laulufestival]]i ja viis korda [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e laureaadiks. Ta oli [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus|Haljala]] ja [[Käsmu kogudus]]e organist ning [[diakon]] [[Kunda kogudus|Kunda]] ja [[Viru-Nigula kogudus]]es. Alates jaanuarist 2020 oli ta Haljala koguduse diakon.<ref name=":0" /> Muusik [[Toomas Lunge]] on tema [[nõbu]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://ahtibachblum.onepagefree.com/ Ahti Bachblumi koduleht] * Margus Eek [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=5929 "Ahti Bachblum: Olen oma eluga rahul"] Virumaa Nädalaleht, 7. aprill 2006 * Ahti Bachblum [http://www.eestikirik.ee/?p=16836 "Kundas on erilaadne pühakoda seisnud 85 aastat"] Eesti Kirik, 16. jaanuar 2013 * Merje Talvik [http://www.eestikirik.ee/?p=9472 "Diakon Ahti Bachblum teenib Viru kogudusi"] Eesti Kirik, 10. august 2013 {{JÄRJESTA:Bachblum, Ahti}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Kunda koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 6qtw44os7sxkixbc28gbxts2x168wzg 7151887 7151880 2026-05-12T05:15:44Z Mona 355 7151887 wikitext text/x-wiki '''Ahti Bachblum''' ([[8. mai]] [[1976]] [[Haljala]] – [[11. mai]] [[2026]])<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2026-05-11 |pealkiri=In memoriam: Ahti Bachblum |url=https://e-kirik.eelk.ee/2026/in-memoriam-ahti-bachblum/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> oli eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik. 1995. aastal lõpetas ta [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] klaveri erialal. Ta on õppinud ka klassikalist laulu [[Eesti Muusikaakadeemia]]s [[Teo Maiste]] juures ning džässklaverit [[Viljandi kultuurikolledž]]is. 2007. aastal asus ta õppima [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[3. juuli]]l [[2010]] diakoniks.<ref name=":0" /> Ta on laulnud Vanemuise kooris, kooris [[HaleBopp Singers]] ning teinud klaverisaatjana koostööd paljude kooride ja ansamblitega. 2016. aastast oli ta [[Rakvere (koor)|Rakvere koori]] abidirigent ja klaverisaatja. Ahti Bachblum on tulnud neli korda [[Raimond Valgre laulufestival]]i ja viis korda [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e laureaadiks. Ta oli [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus|Haljala]] ja [[Käsmu kogudus]]e organist ning [[diakon]] [[Kunda kogudus|Kunda]] ja [[Viru-Nigula kogudus]]es. Alates jaanuarist 2020 oli ta Haljala koguduse diakon.<ref name=":0" /> Muusik [[Toomas Lunge]] on tema [[nõbu]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://ahtibachblum.onepagefree.com/ Ahti Bachblumi koduleht] * Margus Eek [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=5929 "Ahti Bachblum: Olen oma eluga rahul"] Virumaa Nädalaleht, 7. aprill 2006 * Ahti Bachblum [http://www.eestikirik.ee/?p=16836 "Kundas on erilaadne pühakoda seisnud 85 aastat"] Eesti Kirik, 16. jaanuar 2013 * Merje Talvik [http://www.eestikirik.ee/?p=9472 "Diakon Ahti Bachblum teenib Viru kogudusi"] Eesti Kirik, 10. august 2013 {{JÄRJESTA:Bachblum, Ahti}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Kunda koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 2zaebh1lp24j65ab1pxfcmlghckiz13 7151888 7151887 2026-05-12T05:16:09Z Mona 355 7151888 wikitext text/x-wiki '''Ahti Bachblum''' ([[8. mai]] [[1976]] [[Haljala]] – [[11. mai]] [[2026]])<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2026-05-11 |pealkiri=In memoriam: Ahti Bachblum |url=https://e-kirik.eelk.ee/2026/in-memoriam-ahti-bachblum/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> oli eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik. 1995. aastal lõpetas ta [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] klaveri erialal. Ta on õppinud ka klassikalist laulu [[Eesti Muusikaakadeemia]]s [[Teo Maiste]] juures ning džässklaverit [[Viljandi kultuurikolledž]]is. 2007. aastal asus ta õppima [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[3. juuli]]l [[2010]] diakoniks.<ref name=":0" /> Ta on laulnud Vanemuise kooris, kooris [[HaleBopp Singers]] ning teinud klaverisaatjana koostööd paljude kooride ja ansamblitega. 2016. aastast oli ta [[Rakvere (koor)|Rakvere meeskoori]] abidirigent ja klaverisaatja. Ahti Bachblum on tulnud neli korda [[Raimond Valgre laulufestival]]i ja viis korda [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e laureaadiks. Ta oli [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus|Haljala]] ja [[Käsmu kogudus]]e organist ning [[diakon]] [[Kunda kogudus|Kunda]] ja [[Viru-Nigula kogudus]]es. Alates jaanuarist 2020 oli ta Haljala koguduse diakon.<ref name=":0" /> Muusik [[Toomas Lunge]] on tema [[nõbu]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://ahtibachblum.onepagefree.com/ Ahti Bachblumi koduleht] * Margus Eek [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=5929 "Ahti Bachblum: Olen oma eluga rahul"] Virumaa Nädalaleht, 7. aprill 2006 * Ahti Bachblum [http://www.eestikirik.ee/?p=16836 "Kundas on erilaadne pühakoda seisnud 85 aastat"] Eesti Kirik, 16. jaanuar 2013 * Merje Talvik [http://www.eestikirik.ee/?p=9472 "Diakon Ahti Bachblum teenib Viru kogudusi"] Eesti Kirik, 10. august 2013 {{JÄRJESTA:Bachblum, Ahti}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Kunda koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] huab85655r7k5d4wqk7u5sy2gshh2l9 7151889 7151888 2026-05-12T05:17:25Z Mona 355 7151889 wikitext text/x-wiki '''Ahti Bachblum''' ([[8. mai]] [[1976]] [[Haljala]] – [[11. mai]] [[2026]])<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2026-05-11 |pealkiri=In memoriam: Ahti Bachblum |url=https://e-kirik.eelk.ee/2026/in-memoriam-ahti-bachblum/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> oli eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik. 1995. aastal lõpetas ta [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] klaveri erialal. Ta on õppinud ka klassikalist laulu [[Eesti Muusikaakadeemia]]s [[Teo Maiste]] juures ning džässklaverit [[Viljandi kultuurikolledž]]is. 2007. aastal asus ta õppima [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[3. juuli]]l [[2010]] diakoniks.<ref name=":0" /> Ta on laulnud Vanemuise kooris, kooris [[HaleBopp Singers]] ning teinud klaverisaatjana koostööd paljude kooride ja ansamblitega. 2016. aastast oli ta [[Rakvere (koor)|meeskoor Rakvere]] abidirigent ja klaverisaatja. Ahti Bachblum on tulnud neli korda [[Raimond Valgre laulufestival]]i ja viis korda [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e laureaadiks. Ta oli [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus|Haljala]] ja [[Käsmu kogudus]]e organist ning [[diakon]] [[Kunda kogudus|Kunda]] ja [[Viru-Nigula kogudus]]es. Alates jaanuarist 2020 oli ta Haljala koguduse diakon.<ref name=":0" /> Muusik [[Toomas Lunge]] on tema [[nõbu]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://ahtibachblum.onepagefree.com/ Ahti Bachblumi koduleht] * Margus Eek [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=5929 "Ahti Bachblum: Olen oma eluga rahul"] Virumaa Nädalaleht, 7. aprill 2006 * Ahti Bachblum [http://www.eestikirik.ee/?p=16836 "Kundas on erilaadne pühakoda seisnud 85 aastat"] Eesti Kirik, 16. jaanuar 2013 * Merje Talvik [http://www.eestikirik.ee/?p=9472 "Diakon Ahti Bachblum teenib Viru kogudusi"] Eesti Kirik, 10. august 2013 {{JÄRJESTA:Bachblum, Ahti}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Kunda koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] f1tranxxecy3x9gmimj92o9lqb3n50v 0 322617 7151557 6934199 2026-05-11T15:04:31Z Robert Treufeldt 9117 7151557 wikitext text/x-wiki '''Robert Friedrich Wilhelm Rinne''' ([[14. jaanuar]] [[1872]] [[Reigi kihelkond]] – [[23. aprill]] [[1944]] [[Bromberg]]) oli baltisaksa päritolu Eesti arst. Ta lõpetas [[Tartu Kubermangugümnaasium]]i ja astus aastal [[1895]] [[Kiievi Ülikool]]i arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal [[1898]] arsti astme väärilisena. Aastal [[1899]] töötas ta [[Peterburi]]s Coongelinni erahaiglas, aastal [[1900]] oli ta arst Dünamünde 25. diviisi haiglas ja oli aastatel [[1901]]–[[1919]] Peterburi Evangeelse Haigla ordinaator, lisaks oli ta aastatel [[1902]]–[[1906]] Püha Olga haigla ordinaator. Aastatel [[1919]]–[[1921]] oli ta [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] 1. evakuatsioonihospitali arst. Aastatel [[1922]]–[[1939]] oli ta Kohtla-Järve Riigi Põlevkivitööstuse ambulatooriumis arst. Aastal [[1939]] läks ta koos abikaasaga ''[[Umsiedlung]]''i käigus [[Kolmas Riik|Saksamaale]]. Aastatel [[1939]]–[[1944]] töötas ta arstina [[Bromberg]]is (praegu [[Bydgoszcz]], [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]). Dr. Robert Rinne hukkus [[23. aprill]]il [[1944]] [[Bromberg]]is. == Isiklikku == Tema isa [[Gustav Felix Rinne]] oli [[Reigi Jeesuse kogudus|Reigi]] ja [[Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus]]e õpetaja, vanaisa [[Wilhelm Friedrich Rinne]] oli [[Reigi Jeesuse kogudus]]e õpetaja, vanavanaisa [[Johann Friedrich Rinne]] oli [[Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus]]e õpetaja, lell [[Leopold Bernhard Wilhelm Rinne]] oli [[Hanila Pauluse kogudus|Hanila]] ja [[Varbla Püha Urbanuse kogudus|Varbla kogudus]]e õpetaja. == Kirjandus == * Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk 98 ==Välislingid== *[https://www.geni.com/people/Robert-Friedrich-Wilhelm-Rinne/6000000022499672928 Profiil]. Geni.com {{JÄRJESTA:Rinne, Robert Friedrich Wilhelm}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1944]] [[Kategooria:Poola kalmistutele maetud]] kp3jm4xnu6xq784cpu26ewds5nh4l3z 0 325638 7151527 6263443 2026-05-11T13:59:51Z Robert Treufeldt 9117 7151527 wikitext text/x-wiki '''Lea Leppik''' (sünninimi '''Lea Salupere'''; sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1962]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[ajaloolane]]. Ta on uurinud Eesti teaduslugu 19. sajandi algusest 20. sajandi keskpaigani. ==Haridus== Ta lõpetas 1982. aastal [[Tartu 3. Keskkool]]i ja 1987. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal [[diplomitöö]]ga [[Tartu Ülikooli rektor]]ist [[Gustav von Ewers]]ist. Aastal 1996 lõpetas ta Tartu Ülikooli magistriõppe [[magistritöö]]ga Ewersist. Aastal 2006 kaitses ta Tartu Ülikoolis [[doktoritöö]] "Tartu Ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802–1918" (juhendaja [[Aadu Must]]). ==Töökäik== Aastatel 1987–1994 oli ta [[Saue Keskkool]]is ajalooõpetaja, 1994–1995 [[Eesti Ajalooarhiiv]]i arvutioperaator, 1995–1997 ajakirja [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] abitoimetaja. Aastatel 1998–2001 töötas ta Eesti Ajalooarhiivis [[arhivaar]]ina, 2001–2002 teatmetalituse juhataja kohusetäitjana. Aastatel 2002–2007 oli ta Tartu Ülikooli arhiivinduse lektor, aastatel 2007–2010 erakorraline dotsent [[Viljandi kultuuriakadeemia]]s, 2010–2014 Tartu Ülikooli [[dokumendihaldus]]e dotsent, 2015. aastast õiguse ajaloo dotsent. Alates 2002. aastast on ta [[Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum]]i [[teadusdirektor]]. ==Publikatsioone== *Rektor Ewers. Eesti Ajalooarhiiv. 2001 *Kalefaktoripojast professoriks. Tartu 2011 ==Tunnustus== * 2012 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema ema oli [[Malle Salupere]] ja tema õde on [[Silvi Salupere]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Leppik, Lea}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] kkqkw2nvoc5yp1qf1em66j8v8dqtdpw 0 328856 7152010 6880722 2026-05-12T08:07:18Z ~2026-20154-48 226309 7152010 wikitext text/x-wiki '''Valter Ani''' ([[30. jaanuar]] [[1914]] [[Peterburi kubermang]] – [[19. juuli]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti NSV]] partei- ja riigitegelane. Ta sündis Nižnije Osselki (Ala-Osselki) külas [[Peterburi kubermang]]us (praeguse haldusjaotuse järgi [[Vsevoložski rajoon]]is [[Leningradi oblast]]is). Lõpetas aastal [[1936]] Leningradi energeetikatehnikumi ja aastal [[1949]] [[NLKP KK juures asuv Kõrgem Parteikool|NLKP KK juures asuva Kõrgema Parteikooli]]. Aastatel [[1936]]–[[1939]] töötas ta [[Leningrad]]is tehnik-laborandina, tehnik-konstruktorina ja tehnikuna. Aastatel [[1945]]–[[1948]] ja [[1949]]–[[1951]] töötas ta [[EKP Keskkomitee]] aparaadis, [[1948]]–[[1949]] [[EKP Kohtla-Järve Linnakomitee]] sekretärina. Aastatel [[1951]]–1952 töötas ta [[EKP Tallinna Linnakomitee]] sekretäri ja 1952–[[1961]] I sekretärina<ref name=":0">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/18/ Valter, Fritsu p. Ani], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 16</ref>. Aastatel [[1961]]–[[1962]] töötas ta [[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV siseministrina]], aastatel [[1962]]–[[1968]] [[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV Avaliku korra kaitse ministrina]], aastatel [[1968]]–[[1979]] [[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV siseministrina]]. Tõusis karjääri lõpuks miilitsa kindralleitnadiks. Ta oli aastast [[1944]] [[NLKP]] liige; aastatel [[1954]]–[[1964]] ja [[1966]]–{{kas|[[1981]]}} oli ta [[EKP Keskkomitee]] liige. Ta oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[ENSV IV Ülemnõukogu|IV]], [[ENSV V Ülemnõukogu|V]], [[ENSV VI Ülemnõukogu|VI]], [[ENSV VII Ülemnõukogu|VII]], [[ENSV VIII Ülemnõukogu|VIII]] ja [[ENSV IX Ülemnõukogu|IX koosseisu]] saadik. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * ENE 1. köide, Tallinn 1968 * Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951*2000 [[AS Kirjastus Ilo]], 2003 {{JÄRJESTA:Ani, Valter}} [[Kategooria:EKP Keskkomitee büroo liikmed]] [[Kategooria:EKP linnakomiteede esimesed sekretärid]] [[Kategooria:Eesti NSV siseministrid]] [[Kategooria:Eesti NSV IV Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV V Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VIII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 20qpzs0pxdx2juf9evhxv57jx3nk0eo 0 340678 7151826 6810568 2026-05-11T22:29:09Z Kruusamägi 1530 7151826 wikitext text/x-wiki [[Fail:Narva-Jõesuu kuursaal, august 2024.jpg|pisi|Narva-Jõesuu kuursaal, august 2024]] '''Narva-Jõesuu kuursaal''' on [[1912]]. aastal valminud [[juugend]]stiilis hoone [[Narva-Jõesuu]] linnas. Kuursaal on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste riiklikusse registrisse]]. Esimese kuursaali laskis [[Narva-Jõesuu]]sse rajada [[Narva linnapea]] [[Adolf Theodor Hahn]] [[1882]]. aastal<ref>[[Raimo Pullat]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-4-393-397_20240510152620.pdf?v=a57b8491d1d8 Narva-Jõesuu kuurordi areng ja vahekorrad Narva linnaga aastail 1873-1917], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 19, 1970, nr 4, lk 394</ref>, kuid see hävis [[1910]]. aasta tulekahjus. Uue hoone projekt telliti kuulsalt poola arhitektilt [[Marian Lalewicz]]ilt ning hoone valmis kiiresti aastatel [[1911]]–[[1912]]. Kuursaali peeti maailmasõdadevahelise Narva-Jõesuu silmapaistvaimaks hooneks. Kultuurimälestiste registris on maja kirjeldatud nii: "Kahekorruseline suur krohvitud kivihoone, plekist viilkatusega. Ehitist kavandades on arhitekt lähtunud enim 18. sajandi arhitektuuri vormikõnest: kõikide fassaadide sümmeetria, mansardkatused, kaar- ja ovaalakende ning klaasuste eelistamine jm. Peafassaad oli kujundatud laia voluutfrontooniga, mida kroonib barokse kiivriga torn. Algselt on fassaadidel kasutatud elegantset nn. Louis XVI stiilis kipsdekoori."<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13989 Narva-Jõesuu kuursaal] Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 06.08.2013)</ref> Suur osa hoonest õhiti [[1944]]. aastal, säilinud tiivas tehti [[1950. aastad|1950. aastatel]] olulisi ümberehitusi. [[1990. aastad|1990. aastate]] alguses hoone põles ja on sellest ajast olnud kasutuskõlbmatu. 2005. aastal omandas kuursaali [[Molycorp Silmet|Silmet Grupi]] tollaste omanikega seotud ettevõte [[Navesco]], mis tasus hoone eest 2 miljonit Eesti krooni ning lubas selle restaureerida, taastades kuursaali sõjaeelse funktsiooni hotelli ja restoranina.<ref>[https://www.err.ee/1608556216/narva-joesuu-plaanib-tiit-vahilt-kuursaali-ara-osta-ja-sinna-kooli-rajada Narva-Jõesuu plaanib Tiit Vähilt kuursaali ära osta ja sinna kooli rajada] ERR Uudised, 06.04.2022.</ref> Kuigi uus omanik tegi esmased ehitustööd hoone konserveerimiseks, jäid restaureerimisplaanid soiku ja hoone olukord halvenes, mistõttu ähvardati omanikku 2011. aastal ka trahvida.<ref>[http://www.postimees.ee/649015/narva-joesuu-kuursaali-omanikku-ahvardab-sunniraha Narva-Jõesuu kuursaali omanikku ähvardab sunniraha] Postimees, 28.11.2011.</ref> Taastamine on takerdunud juriidilistesse vaidlustesse, muuhulgas ka omaniku ja linnavalitsuse vaidlusse selle üle, kes peaks tasuma kuursaali taastamise detailplaneeringu koostamise kulud.<ref>Smirnov, Ilja. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=4920 Narva-Jõesuu ei anna suvepealinna mõõtu välja] Põhjarannik, 25.07.2012.</ref> 2026. aasta teatas Narva-Jõesuu linnavalitsus plaanist välja osta kuursaali varemed ning rajada sinna kontserdisaali ja konverentsikeskuse. Hinnati, et kuursaali taastamisele võib kuluda kuni 10 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1610020585/narva-joesuu-kavatseb-kuursaali-varemete-asemele-rajada-kontserdisaali "Narva-Jõesuu kavatseb kuursaali varemete asemele rajada kontserdisaali"] ERR, 11, mai 2026</ref> <gallery> Pilt:Narva-joesuu kuursaal.jpg|Kuursaal eestvaates (2008) Pilt:Narva-Jõesuu kuursaal 2013-01.JPG|Kuursaal eestvaates (2013) Pilt:Narva-Jõesuu kuursaal 2013-02.JPG|Kuursaal tagantvaates (2013) </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|ID=13989}} {{koord}} [[Kategooria:Narva-Jõesuu|Kuursaal]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna kultuurimälestised]] ox1p5k6ml64xn1ohustp0y94pn1ftyx 0 343410 7151860 6998210 2026-05-12T02:27:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151860 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Tallinna tänavast|Samanimeliste tänavate|Carl Robert Jakobsoni tänav (täpsustus)}} {{teekaart}} '''Carl Robert Jakobsoni tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Torupilli asum]]is.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Carl Robert Jakobsoni tänav algab [[Tartu maantee]]lt, ristub [[Juhan Kunderi tänav]]aga ja lõpeb [[Gonsiori tänav]]al. C. R. Jakobsoni tänav on 301 meetri pikkune.<ref>{{Cite web|lang=et|url=https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=134603|title=Tallinna kohalike teede nimekiri|author=Tallinna Linnavolikogu|website=Õigusaktid. Tallinn|date=6.10.2016|access-date=18.10.2021|archive-date=20.10.2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211020130419/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=134603|url-status=dead}}</ref> [[Pilt:Jakobsoni Street-2018-1.jpg|pisi|Carl Robert Jakobsoni ja [[Juhan Kunderi tänav]]a ristmik]] ==Tänava nimed ja ajalugu== Tänava varasematest nimedest on teada '''Slobodi tänav''' ([[saksa keel]]es ''Sloboden–Strasse'', [[vene keel]]es ''Слободская улица'') ja '''Uus–Slobodi tänav''' ehk '''Slobodka tänav''' (saksa keeles ''Neue Sloboden–Strasse'', vene keeles ''Ново–слободская улица''). Need tänavanimetused tekkisid seoses [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il tekkinud Uus-[[Slobodaa]] [[asum]]i järgi, mis asus praeguse [[Jüri Vilmsi tänav|Jüri Vilmsi]], Carl–Robert Jakobsoni ja [[Hõbeda tänav]]a ääres. Uus-Slobodaad nimetasid peamiselt [[venelased|vene rahvusest]] elanikud nimega ''Новая слобода'' (Uus [[agul]]) <ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005174&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Carl Robert Jakobsoni tn], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 04.07.2021)</ref>. [[Kadrioru loss]]iteenijate [[Kadriorg|asum]]it nimetati samuti [[Slobodaa|Slobodaaks]]. Uus-Slobodaa lõunapoolsem külg jäi veel paarikümneks aastaks asustamata ja kasutamata. Seal asusid liivamäed- ja luited. Kuni praeguse Gonsiori tänava tulekuni nimetati seda piirkonda laiemalt ka saksakeelse nimega Martensholmiks, mis tuli sealt läbi voolava Härjapea jõe lisajõe, [[Mardi oja]] (ka Püha Martini oja) järgi. [[File:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|left|[[Torupilli asum]] ja Jakobsoni tänava piirkond 1876. aasta [[Tallinna linna kaart|Tallinna linna kaardil]]]] Uus-Slobodaa kujunes tänapäeva Narva maantee, Vilmsi, Faehlmanni ja Terase tänava piirkonnas. 1783. aastal ostis Tallinna rauakaupmees Emanuel Heyndorff Narva eeslinnas umbes 12 hektari suuruse maatüki, mille ta andis peamiselt vene sõjaväelastele, sõjaväe käsitöölistele, ametnikele ja ka mõnele kaupmehele [[Obrok|obrok]]ile ehk [[Kruntrent|kruntrendile]]. Pärast Emanuel Heindorffi surma päris tema [[kinnistu]] ja sellest eraldatud obrokikruntide otsese omaniku õigused tema poeg, [[Tallinna raad|Tallinna rae]][[Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid|härra]] Johann Friedrich Heindorff. [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|left|''Wladimirstrasse'' 1914. aasta Tallinna linna kaardil]] [[1886]]. aastal külastas Vene [[suurvürst]] [[Vladimir Aleksandrovitš]] Tallinna linna -- sellega seoses palus [[Tallinna linnavolikogu]] [[13. juuli]]l [[1887]] truualamlikult luba nimetada üks tänav suurvürsti külaskäigu mälestuseks tema nimega. Tänav lubati nimetada '''Vladimiri tänavaks''' (saksa keeles ''Wladimirstrasse'', vene keeles ''Владимирская улица''). 17. jaanuaril 1923 nimetati Vladimiri tänav ümber Carl Robert Jakobsoni tänavaks. Tänav sai alguse [[Tartu maantee]]lt [[Torupilli kõrts]]i vastast ja kulges esialgu kuni praeguse [[Vesivärava tänav]]ani. 1876. aastal rajatud [[Tallinna Pärmivabrik]] (''Revaler Presshefe-Fabrik)'' asus aadressil Carl Robert Jakobsoni tänav 14 / [[Juhan Kunderi tänav]] 15. Pärmivabriku aktsiaseltsil oli neli osanikku: krahv [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]], krahv [[Gustav Ernst Magnus von Stackelberg|Ernst von Stackelberg]]-Isenhof, Tallinna [[I gildi kaupmees]] [[Theodor Hofrichter]] ja insener Carl Schedl.<ref>Henry Kuningas, [https://web.archive.org/web/20210122025422/https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/trykised/muinsuskaitse_aastaraamat_2018_web.pdf APOLOOGIA. TALLINNA PÄRMIVABRIK JA KESKMEIEREI], [[Muinsuskaitse aastaraamat]] 2018, ISSN 2228-2033, lk 70–73</ref> Hoone ehitati 1880. aastal, seda on ümber ehitatud näiteks 1921., 1930. ja 1934. aastal. Hoone ümberehituse arhitektid olid Eestimaa Kubermanguvalitsuse arhitekt [[Rudolf von Knüpffer]], [[Edgar Kuusik]], [[Artur Perna]] ja [[Jaagup Linnakivi]]. Vabriku kontor ja meistrite korterid paiknesid Jakobsoni tänava äärse tiiva kolmekorruselise hooneosa teisel ja kolmandal korrusel. 1904. aastal ostis mõisnike kooperatiiv Pomeštšik Daniel Callisenilt tema meierei ning 1907. aastal viidi laienev tootmine üle endise pärmivabriku hoonesse Jakobsoni tänaval. Seega kohandati hoone 1907. aastal ümber [[Tallinna keskmeierei]]ks (Revaler Zentral-Meierei).<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50972007/tallinna-piimatoostusel-110-sunnipaev? Tallinna piimatööstusel 110. sünnipäev], epl.delfi.ee, 18.12.2003</ref> Keskmeierei riigistati 1917. aastal ja selle omanikuks sai [[Tallinna Linnavalitsus]]. 1921. aastal ostis [[Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia"|Põllumajanduslik Keskühistu Estonia"]] meierei sisseseade ja võttis kompleksi hooned rendile. Keskmeierei tootis peamiselt nõupiima, vähesel määral ka pudelipiima, [[Rõõsk koor|koor]]t, lahjat [[kohupiim]]a ja sulatatud [[või]]d. Mõni aasta hiljem alustati [[jäätis]]e, [[vahvel|vahvli]], [[keefir]]i ja [[sulatatud juust]]u tootmist. Esimese vabariigi ajal oli see Põllumajandusliku Keskühisuse Estonia (kontor Jakobsoni tänav 4) ja [[Piimaühingute Keskliit "Võieksport"|Piimaühingute Keskliidu Võieksport]] keskmeierei.<ref>[https://dea.digar.ee/article/uhisuudised/1937/01/15/23 Tallinna uus keskmeierei], Ühistegelised Uudised, nr. 2, 15 jaanuar 1937</ref> Ettevõte varustas piima ja piimasaadustega umbes 90% Tallinna elanikest.<ref>[https://www.eesti.ca/albert-irs-95/article4988 Albert Irs — 95], www.eesti.ca, 05 Sep 2003</ref> [[Eesti NSV]] ajal asus kinnistul [[Tallinna Piimakombinaat]], kuni see kolis 1962. aastal [[Pärnu maantee]] tootmishoonetesse. 1968. aastast alates asus kinnistul [[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]i õppekompleks. Hoonetes tegutsesid ka mitu ettevõtet, näiteks tootmiskoondiste Uku, Kodu ja Salvo tsehhid. [[Pilt:Jakobsoni Street-2018-2.jpg|pisi|Vaade Jakobsoni tänava hoonetele [[Tartu maantee]] ristmiku poolt]] Jakobsoni tänava puidust üürimajad pärinevad valdavalt aastatest 1910–1915, mil hoonestati osa J. Kunderi tänavast ja [[Johannes Kappeli tänav|Johannes Kappeli]], [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja]] ning [[Laulupeo tänav]]. [[17. jaanuar]]il [[1923]] sai C. R. Jakobsoni tänav oma praeguse nime [[Carl Robert Jakobson]]i järgi.<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 41</ref> Jakobson oli väljapaistev eesti rahvusliku liikumise eestvedaja. 1965. aastal valminud [[Eesti Televisioon]]i telemaja hoone lõikas läbi senise Jakobsoni tänava. Sellest põhja poole jääv Jakobsoni tänava osa liideti [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav]]aga. {{commonskat|Carl Robert Jakobsoni tänav}} ==Viited== {{viited}} {{Torupilli asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] kazdj1pai33s6n17aumxq9zw8dl5p46 2 343783 7151814 4593135 2026-05-11T21:39:29Z Larts 16019 7151814 wikitext text/x-wiki *[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=37441119 Looduskaitse nõukogu otsus üksikute puude ja rändrahnude kaitses 13. jaanuarist 1937] *[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=-698157652 ENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja käskkiri nr. 25 Rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirja kinnitamine] *[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=1822252237 Sotsiaalministri otsus üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus. 6. oktoobril 1939.] *[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=561637419 Haapsalu raj. RSN TK otsus nr. 267 Looduskaitse objektide nimekirja täpsustamine] *[http://valitsus.ee/et/riigikantselei/riigi-ja-omavalitsuste-symbolid/omavalitsuste-symbolid Omavalitsuste sümbolid Riigikantselei kodulehel] *[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/DR_FL_00.html TÜ lõpetanud] https://lopetanud.ut.ee/ *[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=-1927237558 Haapsalu raj. TSN TK otsus nr. 148] *[http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=503348955 ENSV MN määrus 5. juunist 1959. a. nr. 218 Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis] *[http://isik.tlulib.ee/ TLÜAR väliseesti isikud] *[http://isik2.tlulib.ee/ TLÜAR Ericus (isik2)] *[http://www.kaitseliit.ee/et/arhiiv-1995-2011 "Kaitse Kodu!" arhiiv] *[http://dokumente.ios-regensburg.de/amburger/ Erik-Amburger-Datenbank Ausländer im vorrevolutionären Russland (http://88.217.241.77/amburger/)] *[http://www.digitale-sammlungen.de/index.html?c=startseite&l=de Munich Digitization Center (http://mdz10.bib-bvb.de/ taga olev leht)] *[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/index_frameset.htm Rahvusvahelise Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti komisjon] *[http://pogoda.ru/ oli enne http://pogodaklimat.ru.net/ ] *[http://www.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_main/rosstat/ru/statistics/publications/catalog/afc8ea004d56a39ab251f2bafc3a6fce Venemaa stat. amet] *[http://www.arhiiv.ee/et/tuna/ Ajakiri "Tuna"] *[http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=1319 Politseileht] *[http://vl.emu.ee/et/vilistlased EPA loomakasvatuse vilistlased] *[http://www.balletikool.edu.ee/vilistlased/1953 Tallina Balletikooli vilistlased] https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6%C3%B6vlit%C3%BCtar_Ronja {| style="border: 1px solid gray; background-color: #EEE8AA;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Admin Barnstar Hires.png|80px|Tunnustäht kasutajale Larts]] |rowspan="2" | |style="font-size: medium; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Olulise panuse eest eestikeelse Vikipeedia välislinkide korrastamisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. jaanuar 2014, kell 17:09 (EET) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:External links barnstar.svg|80px]] |rowspan="2" | |style="font-size: medium; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Süsteemse töö eest välislinkidega. Jõudu! [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 4. juuni 2015, kell 00:08 (EEST) |} 1iw04t2dktw4qq2a7epdmxfohjtvia4 0 348216 7151671 7114093 2026-05-11T18:23:53Z NOSSER 8097 7151671 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Tartu tänavast; Tallinna tänava kohta vaata artiklit [[Staadioni tänav (Tallinn)]]; Narva tänava kohta vaata artiklit [[Staadioni tänav (Narva)]]}} {{teekaart|suum=14}} {{ajakohasta}} '''Staadioni tänav''' on tänav [[Tartu]]s [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] linnaosas. Tänava algab ristudes [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]]ga (teisel pool jätkub see [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänavana]]) ning kulgeb enam-vähem paralleelselt [[Emajõgi|Emajõega]] ja [[Emajõe ürgorg|Emajõe ürgoru]] servaga, kuni läheb linnapiiril üle [[Tartu-Jõgeva maantee]]ks. Staadioni tänav on umbes 950 meetrit pikk. [[File:Theatrum Zootomicum4 2008-10-13.JPG|pisi|Endine [[Tartu veterinaariinstituut|TÜ Veterinaarkliiniku]] õppesepikoda<ref name="KRR_7073">{{kultuurimälestis|7073|end TÜ Veterinaarkliiniku õppesepikoda Staadioni 4, 19. saj}} (vaadatud 08.01.2023)</ref>, Staadioni tänav 4]] [[File:Theatrum Zootomicum1 2008-10-13.JPG|pisi|„[[Theatrum Zootomicum]]“, Staadioni tänav 6]] == Hoonestus == Tänava ääres asub [[Tartu Ülikooli staadion]], Staadioni tn 21. [[Pilt:Haiglahoone Tartu, Staadioni 48.jpg|pisi|left|Endine haiglahoone Staadioni tänav 48]] Staadioni 48 tegutses aastaid [[Tartu Psühhiaatriahaigla]], mille ruume on hiljem kasutatud mitmeks otstarbeks, muu hulgas on seal tegutsenud [[Vilde Teater]]. Tänapäeval asub majas (muuhulgas) Ülejõe kohvik. Psühhiaatriahaigla hoone on peetud Eesti suurimaks puithooneks<ref>[https://leht.postimees.ee/7072573/eesti-suurim-puitmaja-laheb-oksjonile "Eesti suurim puitmaja läheb oksjonile"] Postimees, 28. september 2020</ref> (aga selleks on arvatud ka näiteks [[Vändra kurttummade kool]]i hoonet<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/baltimaade-suurim-puithoone-vandras-laheb-uuesti-muuki?id=50854458 Baltimaade suurim puithoone Vändras läheb uuesti müüki"] Delfi, 30. november 2000</ref>). Psühhiaatriakliiniku peahoone rajamist alustati 1877. aastal ja projekti eestvedajateks olid [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu Ülikool]]i professorid [[Eduard Georg von Wahl]], O. von Engelhardt ja A. von Wulff. 1877. aastal ostis E. von Wahl väikese maja ja krundi [[Tallinna tänav (Tartu)|Tallinna tänav]]ale (mis tol ajal kandis [[Puiestee tänav]]a nime), kuhu 1878. aastal alustati uue haigla ehitamist. Haigla rajajaks ja esimeseks juhatajaks oli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kasvandik ja hilisem professor Eduard-Georg von Wahl.<ref name="KRR_7082">{{kultuurimälestis|7082|Haiglahoone Tartu, Staadioni 48, 1878. a}} (vaadatud 22.01.2023)</ref> Psühhiaatriakliinik sai lõplikult valmis 1880. aastal ja panditud krundi ostis Tartu Ülikool välja 24. novembril 1880. aastal. Haigla nimetati ülikooli teraapiakliiniku [[Närvisüsteem|närvi]]- ja [[vaimuhaigus]]te osakonnaks. 1882. aastal nimetati osakond ümber ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste [[kliinik]]uks. See oli esimene vene ülikooli juures tegutsev psühhiaatriakliinik ja üldse teine kliinik kogu Venemaa keisririigis<ref>[https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/Voorandamine/Staadioni81/Staadioni_48_eritingimused.pdf Muinsuskaitse eritingimused Staadioni tn 48//50//52//54 kinnistu jagamiseks ja Staadioni tn 48 hoone remont- ja restaureerimistööde koostamiseks], tartu.ee</ref>. Staadioni 73 tegutses 2023. aasta detsembrini [[Tartu linnaraamatukogu]] Lubja [[laenutuspunkt]]. == Varia == Tänava varasemad nimed olid ''Tallinna tänav''<ref>[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=44038 Tartu linna plaan] Ilutrükk, 1941. Rahvusraamatukogu andmebaasis DIGAR (vaadatud 12.05.2014)</ref>; ''Revalsche Straße''; ''Große-Straße''; ''große Reval’sche Straße''; ''Grosse Strasse''; ''Revalscher Weg''; ''Revalsche Weg''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Revalsche+Stra%C3%9Fe&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb EKI KNAB]</ref><ref name="Pullerits">[[Heivi Pullerits]], "Tartu Ülejõe linnaosa 19. sajandi teisel poolel. Hoonestus ja elanikkond", [https://web.archive.org/web/20140512231132/http://linnamuuseum.tartu.ee/media/Dokumendid/Linnamuuseumi_aastaraamat_2011.pdf Linnamuuseumi aastaraamat 2011], lk 53</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.vanafoto.ee/asukohad-ja-ehitised/tallinna-tanav-28-1/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-05-09 |arhiivimisaeg=2014-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140512214625/http://www.vanafoto.ee/asukohad-ja-ehitised/tallinna-tanav-28-1/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>http://tartu.postimees.ee/1739207/vanalinnas-varjab-end-lihuniku-tanav</ref><ref>[http://morfoloogia.emu.ee/ortopeedia/rmt_zoomeedikumi%20kogud.pdf "Eesti Maaülikooli Zoomeedikumi kogud"] 2009, lk 6</ref>). Staadioni tänaval elasid pikemat aega [[Friedebert Tuglas|Friedebert]] ja [[Elo Tuglas]], kelle katusekambris resideeris ka [[Heiti Talvik]].<ref name="Pullerits" /> Tallinna tänavast on kirjutanud luuletustes [[Kalev Kesküla]] ("Vana tartlase nutulaul") ja [[Kalju Lepik]] ("Klaasist mehed lähevad läbi Punase mere I"), memuaarides [[Riho Lahi]], [[Oskar Luts]], [[Arnold Matteus]], [[Harald Parrest]], Elo ja Friedebert Tuglas.<ref>[http://teele.luts.ee/index.php?q=taxonomy/term/960 Tallinna tänav] andmebaasis "Tartu ilukirjanduses"</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Staadioni tänav, Tartu}} [[Kategooria:Tartu tänavad]] [[Kategooria:Ülejõe]] d8q2amthdrlzh00f02nx4k4t9mk3tfl 7151693 7151671 2026-05-11T18:51:50Z Pikne 13803 7151693 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Tartu tänavast; Tallinna tänava kohta vaata artiklit [[Staadioni tänav (Tallinn)]]; Narva tänava kohta vaata artiklit [[Staadioni tänav (Narva)]]}} {{teekaart}} '''Staadioni tänav''' on tänav Tartus [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] linnaosas. Tänava algab ristudes [[Narva maantee (Tartu)|Narva maanteega]] (teisel pool jätkub see [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänavana]]) ning kulgeb enam-vähem paralleelselt [[Emajõgi|Emajõega]] ja [[Emajõe ürgorg|Emajõe ürgoru]] servaga. Tänav ristub [[Sauna tänav (Tartu)|Sauna]], [[Liiva tänav (Tartu)|Liiva]] ja [[Lubja tänav (Tartu)|Lubja tänavaga]] ning lõpeb seejärel endise psühhiaatriahaigla hoone juures. Staadioni tänav on 765 meetrit pikk. == Hoonestus == Tänava ääres asub [[Tartu Ülikooli staadion]] (Staadioni 21). Aadressil Staadioni 83 (varem Staadioni 48) tegutses aastaid [[Tartu Psühhiaatriahaigla]], mille ruume on hiljem kasutatud mitmeks otstarbeks, muu hulgas on seal tegutsenud [[Vilde Teater]]. Tänapäeval asub majas muu hulgas Ülejõe kohvik. Psühhiaatriahaigla hoone on peetud Eesti suurimaks puithooneks<ref>[https://leht.postimees.ee/7072573/eesti-suurim-puitmaja-laheb-oksjonile "Eesti suurim puitmaja läheb oksjonile"] Postimees, 28. september 2020</ref> (aga selleks on arvatud ka näiteks [[Vändra kurttummade kool]]i hoonet).<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/baltimaade-suurim-puithoone-vandras-laheb-uuesti-muuki?id=50854458 Baltimaade suurim puithoone Vändras läheb uuesti müüki"] Delfi, 30. november 2000</ref> Psühhiaatriakliiniku peahoone rajamist alustati 1877. aastal ja projekti eestvedajateks olid [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu Ülikooli]] professorid [[Eduard Georg von Wahl]], O. von Engelhardt ja A. von Wulff. 1877. aastal ostis E. von Wahl väikese maja ja krundi [[Tallinna tänav (Tartu)|Tallinna tänavale]] (mis tol ajal kandis [[Puiestee tänav]]a nime), kuhu 1878. aastal alustati uue haigla ehitamist. Haigla rajajaks ja esimeseks juhatajaks oli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kasvandik ja hilisem professor Eduard-Georg von Wahl.<ref name="KRR_7082">{{kultuurimälestis|7082|Haiglahoone Tartu, Staadioni 48, 1878. a}} (vaadatud 22.01.2023)</ref> Psühhiaatriakliinik sai lõplikult valmis 1880. aastal ja panditud krundi ostis Tartu Ülikool välja 24. novembril 1880. aastal. Haigla nimetati ülikooli teraapiakliiniku [[Närvisüsteem|närvi]]- ja [[vaimuhaigus]]te osakonnaks. 1882. aastal nimetati osakond ümber ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste [[kliinik]]uks. See oli esimene vene ülikooli juures tegutsev psühhiaatriakliinik ja üldse teine kliinik kogu Venemaa keisririigis.<ref>[https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/Voorandamine/Staadioni81/Staadioni_48_eritingimused.pdf Muinsuskaitse eritingimused Staadioni tn 48//50//52//54 kinnistu jagamiseks ja Staadioni tn 48 hoone remont- ja restaureerimistööde koostamiseks], tartu.ee</ref> [[Fail:Theatrum Zootomicum4 2008-10-13.JPG|pisi|Endine [[Tartu veterinaariinstituut|TÜ veterinaarkliiniku]] õppesepikoda (Staadioni 4)]] Aadressil Staadioni 73 tegutses 2023. aasta detsembrini [[Tartu linnaraamatukogu]] Lubja laenutuspunkt. <gallery> Haiglahoone Tartu, Staadioni 48.jpg|Endine haiglahoone (Staadioni 83) Theatrum Zootomicum1 2008-10-13.JPG|[[Theatrum Zootomicum]] (Staadioni 6) </gallery> == Nimi == Tänava varasemad nimed olid ''Tallinna tänav'';<ref>[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=44038 Tartu linna plaan] Ilutrükk, 1941. Rahvusraamatukogu andmebaasis DIGAR (vaadatud 12.05.2014)</ref> ''Revalsche Straße''; ''Große-Straße''; ''große Reval’sche Straße''; ''Grosse Strasse''; ''Revalscher Weg''; ''Revalsche Weg'').<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Revalsche+Stra%C3%9Fe&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb EKI KNAB]</ref><ref name="Pullerits">[[Heivi Pullerits]], "Tartu Ülejõe linnaosa 19. sajandi teisel poolel. Hoonestus ja elanikkond", [https://web.archive.org/web/20140512231132/http://linnamuuseum.tartu.ee/media/Dokumendid/Linnamuuseumi_aastaraamat_2011.pdf Linnamuuseumi aastaraamat 2011], lk 53</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.vanafoto.ee/asukohad-ja-ehitised/tallinna-tanav-28-1/ |pealkiri=Tallinna tänav 28-1 |vaadatud=2014-05-09 |arhiivimisaeg=2014-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140512214625/http://www.vanafoto.ee/asukohad-ja-ehitised/tallinna-tanav-28-1/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>http://tartu.postimees.ee/1739207/vanalinnas-varjab-end-lihuniku-tanav</ref><ref>[http://morfoloogia.emu.ee/ortopeedia/rmt_zoomeedikumi%20kogud.pdf "Eesti Maaülikooli Zoomeedikumi kogud"] 2009, lk 6</ref> == Kultuur == Staadioni tänaval elasid pikemat aega [[Friedebert Tuglas|Friedebert]] ja [[Elo Tuglas]], kelle katusekambris resideeris ka [[Heiti Talvik]].<ref name="Pullerits" /> Tallinna tänavast on kirjutanud luuletustes [[Kalev Kesküla]] ("Vana tartlase nutulaul") ja [[Kalju Lepik]] ("Klaasist mehed lähevad läbi Punase mere I"), memuaarides [[Riho Lahi]], [[Oskar Luts]], [[Arnold Matteus]], [[Harald Parrest]], Elo ja Friedebert Tuglas.<ref>[http://teele.luts.ee/index.php?q=taxonomy/term/960 Tallinna tänav] andmebaasis "Tartu ilukirjanduses"</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Tartu tänavad]] [[Kategooria:Ülejõe]] ncygh12963zfclbyjcngv0a3ri7aae6 0 351538 7151853 7151047 2026-05-12T01:16:22Z Kruusamägi 1530 7151853 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} '''Omavalitsusüksus''' ehk '''kohaliku omavalitsuse üksus''' (ka: ''kohalik omavalitsusüksus'') on territoriaalüksus, mille piires teostatakse [[Kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsus]]t<ref name="Majandusleksikon"/>. == Omavalitsusüksused Eestis == [[Eesti]]s on 78 omavalitsusüksust, mis jagunevad 15 [[Eesti linnad|linnaks]] ja 63 [[Vald|vallaks]]. Eestis reguleerib omavalitsusüksusega seotut "[[Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus]]". === Sümbolid === Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse<ref>Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. – RT I, 04.07.2017, 22.</ref> (KOKS) § 14 alusel on '''kohaliku omavalitsusüksuse sümboolika''' [[lipp]], [[vapp]], aumärgid, [[ametiraha]]d, aunimetused ja muu sümboolika. Enne omavalitsusüksuse lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks [[Riigikantselei]]le. Lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama [[heraldika]]nõuetele. ==== Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohalikud omavalitsused ==== Kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruse kehtestamiseni võib moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus kasutada ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud ühineva valla või linna sümboolikat, selline sätestus on kirjas haldusreformi seaduse<ref>Haldusreformi seadus. – RT I, 21.12.2016, 34.</ref> §-s 16. Kõige korrektsem oleks kohe üle minna uuele ühtsele sümboolikale, kuna sümboolika on kohalikul omavalitsusel, mitte aga mõnel selle ametiasutusel.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/content-editors/KOV/kkk_seoses_kov_uhinemisega_03102014.pdf|Pealkiri=Korduma Kippuvad Küsimused seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-05-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180525062834/https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/content-editors/KOV/kkk_seoses_kov_uhinemisega_03102014.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== Vapid ==== Riigi haldusüksuste vapid saavad õigusliku jõu pärast ametlikku, kehtivas korras kinnitamist. Vapikilp võib olla ühevärviline või jaotatud eri värvi väljadeks. Kilbil olevad vapikujundid jagunevad heraldilisteks kujunditeks ehk heeroldpiltideks (kilbi servast servani ulatuvad geomeetrilised kujundid) ning üldisteks kujunditeks (loodusest ja fantaasiavallast pärinevad olendid ja esemed). Vapikilbi juurde võivad kuuluda kiiver koos ehise ja hõlstiga, samuti kilbihoidjad, vapimantel, moto ehk [[deviis]], seisuse- ja aumärgid. Sel juhul on tegemist täisvapiga. Ühel vapikilbil võib olla ühendatud ka mitu vappi. Vapi koostamiseks kasutatavad värvused ehk heraldilised tinktuurid on metallivärvused kuld ja hõbe (nende asendusvärvused on vastavalt kollane ja valge) ning põhivärvused sinine, roheline, punane, must ja purpur. Vappi kirjeldatakse kilbikandja seisukohast: vaataja suhtes on heraldiline vasak pool parem pool, ja vastupidi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://riigikantselei.ee/et/kohaliku-omavalitsuse-sumbolikavandite-konkursijuhendi-koostamisest|Pealkiri=Kohaliku omavalitsuse sümbolikavandite konkursijuhendi koostamisest.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-06-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180621194224/https://riigikantselei.ee/et/kohaliku-omavalitsuse-sumbolikavandite-konkursijuhendi-koostamisest|url-olek=ei tööta}}</ref> Vastavalt KOKS §-le 14 võib omavalitsusüksuse vappi kasutada kohaliku omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel ja [[pitser]]itel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna sümbolite kasutamise korrale. [[Tartu]] linna põhimääruse<ref>Tartu linna põhimäärus. – RT IV, 07.05.2014, 31.</ref> kohaselt kasutatakse kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta Tartu linna vappi [[volikogu]], volikogu kantselei, [[linnavalitsus]]e ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, [[trükis]]tel, [[suveniir]]idel jne. Samuti sätestab mainitud määrus kilbita vapi kasutamise linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites ja plommitemplites. Tava kohaselt on linna- ja vallavalitsuste riigivapiga pitseris selgitustekst kohaliku omavalitsuse üksuse nimega, näiteks [[Tõrva]] linn.<ref name=":KKK, 2017">{{Netiviide|Autor=|URL=https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/10/kkk_seoses_kov_uhinemisega_24102017.pdf|Pealkiri=Korduma kippuvad küsimused seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega haldusreformi käigus.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-05-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180525062804/https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/10/kkk_seoses_kov_uhinemisega_24102017.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== Lipu kasutamine ==== Linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus. Näiteks Tartu linna põhimääruse kohaselt võib Tartu linna lippu kasutada pidupäevadel ja tähtsündmustel. Tartu linna elanikel on õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Tartus tegutsevatel [[ettevõte]]tel ja [[organisatsioon]]idel on õigus heisata linna lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul.{{lisa viide}}<!--kas oli mõeldud<ref name=":0">??--> === Suhted ja koostöö riigiorganitega === Kohalike omavalitsuste üksused on iseseisvad õigusvõimelised haldusüksused, [[põhiseadus]]e (edaspidi PS) § 155 lõike 1 kohaselt [[Vald|vallad]] ja [[linn]]ad. Õiguslikult on kohalike omavalitsuste üksused [[Avalik-õiguslik juriidiline isik|avalik-õiguslikud juriidilised isikud]], ent neil on kaasa antud ka [[eraõigus]]lik [[õigusvõime]]. Üksuse liikmeskond moodustub selle kindlaks määratud [[territoorium]]il elavatest inimestest (määravaks on isiku püsiv elukoht)<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Olle, V|pealkiri=Kohaliku omavalitsuse õigus. I osa|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=}}</ref>. Kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi ning tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. - RT 1992, 26, 349.</ref>. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) määrab kindlaks kohalike omavalitsuste üksuste koostöö ja suhted riigiorganitega, mis on sätestatud nimetatud seaduse 10. ja 11. peatükis. ==== Kohalike omavalitsuste üksuste suhted riigiorganitega ==== KOKS § 65 lõike 1 alusel põhinevad kohalike omavalitsusorganite ning valitsusasutuste suhted seadusel ja lepingul<ref name=":1">Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. - RT I 1993, 37, 558.</ref>. Riik võib seaduse või lepingu alusel anda kohalikule omavalitsusele täitmiseks näiteks riiklikke ülesandeid - selline õigus tuleneb PS § 154 lõikest 2 ning sellele ei laiene lõikes 1 sisalduv kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus. Riiklike ülesannete täitmise kohta võivad riigiorganid teostada [[Riiklik järelevalve|järelevalvet]], et veenduda antud ülesannete korrektses täitmises mõistlike vahenditega. Omavalitsuslike ülesannete täitmise kontrolli ei ole riigil õigus teostada, sest see rikuks omavalitsuste enesekorraldusõigust<ref name=":0" />. ==== Kohalike omavalitsuste üksuste koostöö riigiorganitega ==== Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi EKOH) artikkel 10 sisustab omavalitsusüksuste koostööõigust, mille alusel võib kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö toimuda tegevuste koordineerimise või erinevate organisatsiooniliste vormide kaudu. Tegevuste koordineerimise puhul on tegemist mitteformaalse tegevusega, mis võib kujutada endast näiteks kohalike omavalitsuste ühiste teenuse standardite, eeskirjade või [[arengukava]]de kehtestamist ning ühiste seisukohtade võtmist. Taoline koostöö on oma olemuselt ääretult aeganõudev ning ühtse [[õigusakt]]i vastuvõtmine kui ka muutmine eeldab kõikide osapoolte [[konsensus]]likku otsustust<ref>S. Mäeltsemees jt. KOV volikogu liikme käsiraamat. Tallinn 2015. Arvutivõrgus: https://web.archive.org/web/20171213201646/https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2015/11/kov_volikogu_liikme_kasiraamat_2015.pdf</ref>. KOKS §-d 62 ja 63 sätestavad organisatsioonilised koostöövormid, mille alusel võivad vallad ja linnad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ülesannete täitmiseks<ref name=":1" />: # tegutseda ühiselt; # anda sellekohased [[volitus]]ed mõnele vallale või linnale; # moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste [[liit]]e ja muid ühendusi; # moodustada ühisameteid- ja asutusi; # teha rahvusvahelist koostööd. ==== Kohalike omavalitsuste üksuste rahvusvaheline koostöö ==== KOKS § 13 lõike 1 alusel on volikogul, valitsusel ja ametiasutustel õigus teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et omavalitsusüksustel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või volikogu poolt määratud esindaja. Rahvusvaheliselt sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.<ref name=":1" /> === Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme volituste peatumine === [[Volikogu liige|Volikogu liikme]] volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist oma ülesannete täitmisest.<ref>Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) § 19 lg 1</ref>. Volitused ei peatu automaatselt, vaid need peatatakse [[Vabariigi Valimiskomisjon|valimiskomisjoni]] otsusega ning volikogu liikme asemele määratakse asendusliige<ref>KOKS § 20 lg 1</ref>. Volikogu liikme volituste peatamine ja asendusliikme määramine vormistatakse formaalselt ühe otsusega, milles sisaldub kaks otsust, millest esimesega lõpetatakse volikogu liikme volitused, teisega antakse asendusliikmele volitused<ref>RKPJKo 30.11.2010,  3-4-1-17-10</ref>. Selle [[:et:Riigikohus|valla]] või [[:et:Linn|linna]] valimiskomisjoni otsuse peale on võimalik esitada kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile<ref>KOVVS § 66 lg 1</ref> ning edasi [[:et:Riigikohus|Riigikohtule]]<ref>KOVVS § 66¹ lg-d 1 ja 2; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus § 37 lg 1 ja § 38 lg 1</ref>. Valimiskomisjonide [[:et:Pädevus|pädevuse]] kohta volikogu liikme volituste peatamise küsimuses on Riigikohus käsitanud lahendis 3-4-1-2-06<ref>RKPJKo 27.03.2006, 3-4-1-2-06</ref>. ==== Volituste peatamise alused ==== Volitused peatatakse valimiskomisjoni otsusega: :1. kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud [[:et:Vallavanem|vallavanemaks]] või [[:et:Linnapea|linnapeaks]], kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks, nimetatud osavalla või linnaosa vanemaks või nimetatud :ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks<ref>KOKS § 19 lg 2 p 1</ref>; :Käesolevas punktis sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme ja ametisse nimetatud osavalla või linnaosa vanema suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni .<ref>KOKS § 19 lg 3</ref> :Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi [https://www.riigiteataja.ee/akt/13312632?leiaKehtiv KOKS]) ei käsitle otseselt abilinnapea või -vallavanema staatust. Kui isik on abilinnapea või -vallavanem, tuleb hinnata, :kas ta on valla- või linnavalitsuse liige ning sellisel juhul rakendub KOKS § 19 lg 2<ref>RKPJKo 20.03.2012,  3-4-1-5-12 p 14</ref>. :Volikogu liikme volitused peatuvad vallavanemaks või linnapeaks valimisega, mitte valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamisest<ref>KOKS § 19 lg 2 p 1; § 19 lg 4 p 1</ref>. :1.1 Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni<ref>KOKS § 19 lg 2 p 1¹</ref>; :2. kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud [[tõkend]]ina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu<ref>KOKS § 19 lg 2 p 2</ref>; :3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud<ref>KOKS § 19 lg 2 p 3</ref>; :Isikliku avalduse alusel saab volitused peatada minimaalselt kolmeks kuuks. Riigikohus on leidnud, et pärast volikogu liikme volituste peatamist ei saa tema avalduse alusel volitusi volikogus taastada enne, kui on möödunud :volituste peatamise avalduses märgitud tähtaeg. Volituste peatumise aega hakatakse lugema valimiskomisjoni otsuse jõustumisest. Kui isik esitab volikogu liikme volituste peatamise avalduse KOKS § 19 lg 2 p 3 alusel, tuleks :segaduste vältimiseks avalduses kindlasti kuupäevaliselt näidata volituste peatumise lõpptähtaeg, mis tuleb märkida ka valimiskomisjoni otsuses<ref>RKPJKo11.08.2003, 3-4-1-8-03 p 18</ref>. :4. kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud<ref>KOKS § 19 lg 2 p 4</ref>; :Volikogu ei saa teha ettepanekut volikogu töös mitteosaleva volikogu liikme asendamise, volituste lõpetamise, peatamise vms kohta. KOKS ei erista „korralisi“ ja „erakorralisi“ istungeid, s.t kui istung ei toimu tavapärasel ajal, tuleb ka sellelt puudumist arvestada. Valimiskomisjon peab kõigi volikogu liikme volitusi puudutavate otsuste tegemisel juhinduma ainult KOKS-st. :Volikogu liige võib kohe pärast volituste peatamist esitada avalduse volituste taastamiseks. Sel juhul tema volitused taastatakse ning kolmekuuline tähtaeg hakkab uuesti kulgema<ref>{{Cite web|url=https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/kov2017/koks%20küsimused-vastused%202017%20v%200.32.pdf|title=Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht|last=|first=|date=|website=|page=6|archive-url=|archive-date=|accessdate=19.05.2018}}</ref>. :5. ajaks, kui ta viibib [[:et:Ajateenistus|aja]]-, [[:et:Asendusteenistus|asendus]]- või [[Reserveteenistus|reservteenistuses]]<ref>KOKS § 19 lg 2 p 5</ref>. :Riigikogu liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu [[Korralised valimised|korraliste valimiste]] valimistulemuste väljakuulutamise päevast<ref>KOKS § 72³</ref>. :Riigikogu liige võib volikogu liikme volitused peatada või ennetähtaegselt lõpetada üldistel alustel.<ref>{{Cite web|url=https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/kov2017/koks%20küsimused-vastused%202017%20v%200.32.pdf|title=Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht|last=|first=|date=|website=|page=7|archive-url=|archive-date=|accessdate=19.05.2018}}</ref> ==Vaata ka== *[[asustusüksus]] *[[kohaliku omavalitsuse volikogu tegutsemisvõimetus]] *[[kohaliku omavalitsuse õigus]] *[[kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus]] *[[kohaliku omavalitsuse eelarve]] *[[kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Majandusleksikon">U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 42</ref>}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/224392?leiaKehtiv Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus eRT-is] [[Kategooria:Kohalik omavalitsus]] nvk216e0e5kibjb731sl4fgdd0qu39d 0 352871 7151680 6146372 2026-05-11T18:33:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151680 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{keeled | nimi = Boruka | keelkonnavärv = Ameerika | originaalnimi = ''Boruca'' | piirkond = [[Costa Rica]], [[Playa Bonita]], [[Golfito]] | rääkijad = 3<ref name="ethnologue">http://www.ethnologue.com/language/brn külastatud oktoober 2013</ref> | keelkond = [[tšibtša keeled | Tšibtša keelkond]] : '''boruka keel''' | kood 3= brn }} '''Boruka keel''' (teiste nimetustega ka '''borunca''', '''brunca''', '''brunka''', '''burunca keel''') on [[tšibtša keelkond]]a kuuluv keel.<ref name="ethnologue" /> ==Piirkond== Boruka keelt räägitakse [[Costa Rica]] lõunarannikul [[Playa Bonita]] ja [[Golfito]] vahepeal.<ref name="ethnologue" /> <!---- Turistide seas on borukalased tuntud populaarsete puust maskide kaudu. Need on valmistatud erinevates stiilides ning mitmesuguseid valmistamisviise kasutades, mis omakorda põhinevad sajandite pikkustele traditsioonidele. Näokatetel püütakse kujutada loomi ja linde.<ref>http://www.boruca.org/en/crafts/masks/ kasutatud oktoober 2013</ref> ----> ==Kõnelejate arv== Boruka keelt kõneles 2007. aastal kolm inimest. Mitte väga ladusa keelekasutusega kõnelejaid on umbes 30–35. Kõnelejateks on ainult vanemad inimesed, kes on rahvuselt põhiliselt hispaanlased. Etniline populatsioon on 1000 inimest (aastal 1991). Keele staatus on 8b ehk siis peaaegu väljasurnud.<ref name="ethnologue" /> ==Arvsõnad== Boruka keeles on järgmised arvsõnad. Ortograafias on kasutusel "n", mil on peal kaks täppi, "¨", kuid kuna sellist märki ei ole võimalik sisestada, on siin kasutusel "ṅ", sel on veidi teine hääldus kui tavalisel n-il või ñ-il.<ref>Quesada Pacheco, Miguel Ángel (1995). Hablemos boruca (in Español / Boruca). San José, Costa Rica: Ministerio de Educación Pública. p. 82. ISBN 9977-60-114-3.</ref> 1 – ''éˇxe, éˇxi'' 2 – ''búˇc'' 3 – ''maṅ'' 4 – ''bájcaṅ'' 5 – ''shishcáṅ'' 6 – ''téshan'' 7 – ''cúj, cújc'' 8 – ''éjtaṅ'' 9 – ''cújtaṅ, éjcuj'' 10 – ''téjcuj, cróshtaṅ, búˇc,cúj'' ==Isikulised asesõnad== Boruka keeles on personaalsed pronoomenid nii ainsuses kui ka mitmuses. Siin markeerib ˇ [[Kõrisulghäälik|kõrisulghäälikut]].<ref>Quesada Pacheco, Miguel Ángel (1995). Hablemos boruca (in Español / Boruca). San José, Costa Rica: Ministerio de Educación Pública. p. 33. ISBN 9977-60-114-3.</ref> {| class="wikitable" |- ! '''Isik''' !! '''Ainsus''' !! '''Mitmus''' |- | '''1.''' || ''át'' || ''diˇ'' / ''diˇ rójc'' |- | '''2.''' || ''bá'' || ''biˇ'' / ''biˇ rójc'' |- | '''3.''' || ''i'' || ''i rójc'' / ''iˇ rójc'' |} ==Keelestruktuuri andmed== Tüpoloogiliselt on boruka keel nominatiiv-akusatiivne, [[Sõnajärg|sõnajärg]] SOV. Kasutab postpositsioone. Verbi kategooriaid väljendatakse tavaliselt sufiksitega. On järgmised grammatilised verbi ajakategooriad: mitteminevik, minevik ja tulevik. Üldiselt on boruka ja hispaania keele grammatika sarnased.<ref name="celia">https://web.archive.org/web/20130309224043/http://celia.cnrs.fr/FichExt/Am/A_25_04.htm kasutatud oktoober 2013</ref> ==Keelenäide== ''¿Ishójcre rában?'' = ''¿Qué tal?'' (hispaania keeles) = "Mis toimub?" või "Kuidas läheb?"<ref>Maroto Rojas, Espíritu Santo (1999). "Palabras varias Saludos". Lengua o dialecto boruca o brunkajk (in Español, Boruca). San José, Costa Rica: Editorial de la Universidad de Costa Rica. p. 49. ISBN 9977-67-554-6.</ref> {| class="wikitable" |''at ki || tru^{<small>?</small>}-krá || krang ka'' |- | 1SG SUBJ || fall-PERF || tree in |} "Ma kukkusin puu otsast."<ref name="celia"/> ==Kirjaviisi kasutamine== Boruka keel kasutab ladina kirjaviisi.<ref name="celia"/> ==Huvitavaid fakte == Costa Ricas on kampaania, mille käigus õpetatakse koolilapsi rääkima nende vanu ajaloolisi keeli ja boruka on üks neist, mida algtasemel õpetatakse. On välja antud keeleõpik<ref>http://www.boruca.org/language/language.pdf{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> algtasemele, kus on olemas kõige elementaarsemad sõnad (nt arvsõnad, kehaosad) ja muud väljendid.<ref>http://www.boruca.org/en/language/ kasutatud oktoober 2013 </ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tšibtša keeled]] [[Kategooria:Costa Rica]] dewermy7y7iyqryide5iq8xqm27l56k 0 357961 7151975 6382027 2026-05-12T07:43:27Z Taurus404 80079 7151975 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Läti diplomaadist; Läti ooperilaulja kohta vaata artikli [[Kārlis Zariņš (ooperilaulja)]]; kirjaniku kohta vaata artiklit [[Kārlis Zariņš (kirjanik)]]}} '''Kārlis Reinholds Zariņš''' ([[4. detsember]] [[1879]] [[Ipiku vald (Ruhja kihelkond)|Ipiku vald]] – [[29. aprill]] [[1963]] [[London]]) oli Läti diplomaat. Veebruarist [[1921]] oli ta Läti saadik [[Soome]]s, aprillist [[1923]] ka [[Rootsi]]s, [[Norra]]s ja [[Taani]]s asukohaga [[Helsingi]]s. 1925–1930 oli ta Läti saadik Rootsis, Norras ja Taanis asukohaga [[Stockholm]]is. 1930–1933 oli ta saadik Eestis. Detsembrist 1931 märtsini 1933 oli ta [[Läti välisminister]]. Juulist 1933 oli ta peakonsul ja saadik Suurbritannias. Pärast Läti Vabariigi okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt oli ta Läti Vabariigi esindaja eksiilis kuni oma surmani. {{JÄRJESTA:Zariņš, Kārlis Reinholds}} [[Kategooria:Läti saadikud]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Välismaa saadikud Eestis]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1963]] l773xt4tif4bbf949swkw9xr3hitvot 0 360810 7152042 5848024 2026-05-12T08:46:31Z ~2026-28696-01 229202 Lisasin dihhonoomia meditsiinilise definitsiooni 7152042 wikitext text/x-wiki '''Dihhotoomia''' on dihhobakterite suguvõsa uuriv teadusharu. Loogika kontekstis on see aga kaheksjaotus, vastandus, mis [[loogika]]s tähendab [[mõiste]] mahu järjestikust liigitamist kaheks vasturääkivaks mõisteks (näiteks inimeste liigitamine soo järgi meesteks ja mittemeesteks ehk naisteks). Traditsiooniliselt on mitmesugustel dihhotoomiatel [[filosoofia]]s olnud väga tähtis roll. Kesksed vastandused on olnud näiteks dihhotoomiad tegeliku ja näilise, teadmise ja arvamise, piiritu ja piiratu, muutumatu ja muutuva, Jumala ja inimese, hea ja kurja, vaimu ja mateeria ning ka paratamatu ja juhusliku vahel. ==Vaata ka== *[[Binaarne opositsioon]] == Kirjandus == * [[Esa Saarinen]] "Symposium" == Välislingid == * [[Indrek Meos]] [http://hum.ttu.ee/indrek/e_raamat/Meos_I_Filosoofiasraamat.pdf "Filosoofia sõnaraamat"], elektrooniline väljaanne, 2013 [[Kategooria:Filosoofia]] qytdkdbab6sm9g55sem9nxvizn4xkw4 0 370586 7152024 7133383 2026-05-12T08:24:26Z ~2026-28683-02 229198 täiendused tunnustuste osas 7152024 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}} [[Pilt:Valker, Tarvo.IMG 4043.JPG|pisi|Tarvo Valker [[Viru keskus]]e [[Rahva Raamat]]us esitlemas oma raamatut "Eesti röövlinnud".<br><small>Foto: [[Ave Maria Mõistlik]], 13. mai 2014</small>]] [[Pilt:Lojanguaegsel merelinnustiku loendusel.jpg|pisi|Tarvo Valker merelinnustiku laevaloendusel [[Kihnu]] merepiirkonnas. Mati Kose foto]] '''Tarvo Valker''' (sündinud [[20. september|20. septembril]] [[1984]] [[Haapsalu]]s) on [[eestlased|eesti]] ornitoloog, [[looduskaitsja]] ja [[ettevõtja]]. Ta on ka keskkonnaharidusliku organisatsiooni Huvitava Bioloogia Kool asutaja ja juhataja.{{lisa viide}} Ta on olnud [[Eesti Ornitoloogiaühing]]u nõukogu liige (2009-2018) ja [[Läänemaa Linnuklubi]] juhataja.{{lisa viide}} Valker on mitme linnuraamatu autor, millest seni mahukaim teos "Eesti röövlinnud" ilmus 2014. aasta kevadel. Samal aastal sai see kirjastuse [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] lugejate lemmiku hääletusel mitteilukirjanduslike teoste kategoorias teise koha. 2016. aastal ilmus kirjastuses Varrak Valkeri "Eesti lindude ränne". 2020. aastal ilmunud kuuenda linnuraamatu, "Kuidas saada linnuvaatlejaks", kirjastas autor ise. Tarvo Valkeri juhitud keskkonnahariduslik Huvitava Bioloogia Kool on pälvinud [[Eesti Teadusagentuur]]i auhinna "Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija" ja žürii tunnustuse Aasta Keskkonnateo konkursil. 2026. aastal anti Kliimaministeeriumi poolt Tarvo Valkerile pikaajalise panuse eest linnuharidusse ning riiklikusse seiresse üle looduskaitse hõbemärk. ==Tunnustus== * [[Maaleht|Maalehe]] laureaat 2004{{lisa viide}} * [[Noore looduskaitsja auhind]] [[2008]]{{lisa viide}} * [[Aasta keskkonnategu|Aasta Keskkonnategu]] 2014, žürii tunnustus virtuaalõppekeskkonna "Eesti sood" loomise eest{{lisa viide}} * [[Looduse Aasta Foto]] 2014, 3. koht maastikupiltide kategoorias{{lisa viide}} * Aasta Keskkonnategu 2018, žürii tunnustus Huvitava Bioloogia Kooli lasteaialastele suunatud loodushariduslike algatuste eest ==Vaata ka== *[[Roheline Eesti]] ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/33392/tarvo-valker-eesti-voiks-olla-linnuturismimaa Tarvo Valker: Eesti võiks olla linnuturismimaa] Postimees, 15. september 2008 *[http://online.le.ee/2014/01/28/tarvo-valker-laanemaa-kaotab-turiste/ Tarvo Valker: Läänemaa kaotab turiste] Lääne Elu, 28. jaanuar 2014 *[https://birdinghaapsalu.ee Birding Haapsalu] Linnuvaatlusretked Tarvo Valkeri juhendamisel {{JÄRJESTA:Valker, Tarvo}} [[Kategooria:Eesti ornitoloogid]] [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 8nmwugwzv6htdtdssgn6ikj1ifl4wei 0 382929 7151930 6798228 2026-05-12T06:56:59Z Velirand 67997 7151930 wikitext text/x-wiki {{surnud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[28. oktoober|28. oktoobril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[312]] – [[Maxentius]], Vana-Rooma keiser aastatel 306–312 * [[1412]] – [[Margrete I]], Taani ja Norra kuninganna * [[1704]] – [[John Locke]], inglise filosoof * [[1740]] – [[Anna Ivanovna]], Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740 * [[1880]] – [[Edouard Séguin]], prantsuse arst ja õpetaja. [[Vaimupuudepedagoogika]] rajaja * [[1914]] – [[Richard Heuberger]], austria helilooja ja muusikakriitik * [[1916]] – [[Cleveland Abbe]], USA meteoroloog * [[1918]] – [[Ulisse Dini]], itaalia matemaatik ja poliitik * [[1929]] – [[Bernhard von Bülow]], saksa poliitik ja riigitegelane * [[1939]] – [[Alice Brady]], USA näitleja * [[1941]] – [[Artur Tupits]], eesti jurist, ajakirjanik ja poliitik * 1941 – [[Jakov Smuškevitš]], Nõukogude Liidu sõjaväelane * 1941 – [[Grigori Štern]], juudi rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane * [[1947]] – [[Vello Alas]], Eesti sõjaväelane * [[1955]] – [[Elsa Pastak]], eesti botaanik * [[1958]] – [[Stephen Butterworth]], inglise füüsik ja insener * [[1959]] – [[Camilo Cienfuegos]], Kuuba revolutsionäär * [[1963]] – [[Mart Saar]], eesti helilooja ja organist * [[1965]] – [[Earl Bostic]], USA saksofonist * [[1969]] – [[Kornei Tšukovski]], vene luuletaja, lastekirjanik, publitsist, kirjanduskriitik ja tõlkija * [[1970]] – [[Aleksander Siimon]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja * [[1973]] – [[Sergio Tofano]], itaalia näitleja, filmirežissöör ja näitekirjanik * 1973 – [[Ţāhā Ḩusayn]], Egiptuse kirjanik * [[1977]] – [[Edgar Oissar]], eesti pedagoog ja raamatuteadlane * [[1982]] – [[Valerio Zurlini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist * [[1984]] – [[Ivi Orav]], eesti bioloog ja geneetik * [[1986]] – [[John Braine]], inglise kirjanik * [[1987]] – [[André Masson]], prantsuse maalikunstnik * [[1990]] – [[Linda Rannak]], eesti ihütoloog * 1990 – [[Aleksandra Tšudina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane ja võrkpallur * 1990 – [[Martin Nurk]], eesti sõjaväelane * 1990 – [[Ita Kozakeviča]], poola päritolu Läti filoloog, ajakirjanik ja ühiskonnategelane * [[1993]] – [[Peeter Lilje]], eesti dirigent * [[1993]] – [[Juri Lotman]], semiootik, kirjandusteadlane ja kultuuriloolane * 1993 – [[Hubert Pärnakivi]], eesti kergejõustiklane ja loomaarstiteadlane * [[1997]] – [[Eduard Rüga]], eesti graafik ja maalija * [[1998]] – [[James Goldman]], USA näitekirjanik ja stsenarist * [[1999]] – [[Rafael Alberti]], hispaania kirjanik * [[2000]] – [[Aare Laanemets]], eesti näitleja ja lavastaja * [[2003]] – [[Joan Perucho]], katalaani kirjanik * 2003 – [[Aksel Orav]], eesti näitleja * [[2006]] – [[Marijohn Wilkin]], USA kantrilaulja * 2006 – [[Henry Fok]], Hongkongi ettevõtja ja poliitik * 2006 – [[Tina Aumont]], prantsuse näitleja * 2006 – [[Trevor Berbick]], Jamaica profipoksija, endine profipoksi raskekaalu maailmameister * [[2007]] – [[Porter Wagoner]], USA kantrimuusik * 2007 – [[Guido Nicheli]], itaalia näitleja * [[2008]] – [[Dina Cocea]], rumeenia näitleja * 2008 – [[Park Sung-chul]], Põhja-Korea poliitik * 2008 – [[Kung Te-cheng]], Kong Fuzi 77. põlve otseliinis järeltulija * [[2009]] – [[Paul Manz]], USA organist ja helilooja * 2009 – [[Ted Nebbeling]], hollandi päritolu Kanada poliitik * 2009 – [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]], rootsi rallisõitja * 2009 – [[Valentin Partõka]], ujuja ja ujumistreener * 2009 – [[Taylor Mitchell]], Kanada laulja * 2009 – [[Eeva Ahven]], eesti keeleteadlane * [[2011]] – [[Willy De Clercq]], Belgia poliitik * 2011 – [[Ellen Polli]], eesti maalikunstnik * 2011 – [[Heino Ojasoo]], eesti kergejõustiku- ja käsipallitreener * 2011 – [[Jiří Gruša]], tšehhi kirjanik ja dissident * [[2012]] – [[Terry Callier]], USA muusik * [[2013]] – [[Tadeusz Mazowiecki]], Poola poliitik * 2013 – [[Eunice Kazembe]], Malawi poliitik * [[2014]] – [[Galway Kinnell]], USA luuletaja * 2014 – [[Michael Sata]], Sambia poliitik * 2014 – [[Romualdas Granauskas]], leedu kirjanik * [[2015]] – [[Diane Charlemagne]], inglise laulja * [[2020]] – [[Alain Rey]], prantsuse keeleteadlane, leksikograaf ja semiootik * [[2022]] – [[Jerry Lee Lewis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja pianist * [[2023]] – [[Matthew Perry]], Ameerika Ühendriikide-Kanada näitleja * 2023 – [[Kersti Zilmer]], eesti biokeemik * [[2024]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Oktoober, 28.]] lz57tq3imxo9ev70owp7zgmxvdfkso1 0 385334 7151692 7056248 2026-05-11T18:50:48Z Robert Treufeldt 9117 7151692 wikitext text/x-wiki [[File:Viljandi mõisa kalmistu 02.JPG|thumb|Kalmistu trepp ja värav. Taga on kalmistu mälestuskivi ja -rist.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 4. jaanuar 2015]] [[File:Viljandi mõisa kalmistu 03.JPG|thumb|Kalmistu piire, trepid ja värav. Vasakul on 2013. aastal osaliselt kalmistule rajatud laululava kõlakoda.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 4. jaanuar 2015]] '''Viljandi mõisa kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Viljandi|Viljandi linnas]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]]. ==Kirjeldus== Kalmistu jääb [[Viljandi mõis]]a südamest linnulennult umbes 150 meetri kaugusele lõunaedelasse. See on jäetud maha ja hiljem rüüstatud, kuid säilinud on piirdemüür, trepid, [[juugend]]likud väravapostid ja -leht, üksikuid hauatähiste osasid jm ehitiseosi. [[Viljandi linnus]]t ümbritseva [[Viljandi lossipark|pargi]] osana on kalmistu ala üldiselt hooldatud, sellele maetute üldarv pole teada. ==Ajalugu== Kalmistu rajasid mõisa tollased omanikud [[Ungern-Sternberg]]id 1907. aastal, sest siis suri [[Oswald von Ungern-Sternberg]]. Kalmistut rajades satuti [[Viljandi Katariina kabel|Katariina kabeli]] varemetele, mistõttu seal viidi 1908. aastal läbi arheoloogilised kaevamised. Kalmistu kõrvale rajati 1931. aastal laululava, mille puitosad asendati 1950–1960. aastatel [[betoon]]ist osadega.<ref>[[Jaanika Kressa]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20120906 "Kalmistule laululava ehitada on barbaarne ja ebaeetiline"]. Sakala nr 174, 6. september 2012. Lk 2</ref> Uus laululava koos kõlakojaga ehitati 2013. aastal, kõlakoda ehitati osaliselt kalmistule. ==Kalmistule maetuid== *1907 – [[Oswald von Ungern-Sternberg|Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg]] (30. august ([[vkj]]) 1847 – 24. veebruar ([[vkj]]) 1907) *1934 – Emily Sophie Alexandrine von Ungern-Sternberg (sündinud von Wolff; 20. august ([[vkj]]) 1855 – 3. detsember 1934), tema abikaasa **1934 – Alexandrine Emily von Mensenkampff (sündinud von Ungern-Sternberg; 17. aprill ([[vkj]]) 1878 – 15. detsember 1934), nende tütar ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *[[Taavi Pae]]. "Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused". // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002 *[[Alo Särg]]. "Viljandi (''Schloß Fellin'')". // Viljandimaa mõisad ja mõisnikud. [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Tallinn 2007. Lk 120–122 *[[Valdo Praust]]. "Viljandimaa mõisad". [[Tänapäev]]. Tallinn 2010. Lk 59 ja 267 *[[Jaanika Kressa]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20120906 "Kalmistule laululava ehitada on barbaarne ja ebaeetiline"]. Sakala nr 174, 6. september 2012. Lk 2 *[[Laur Pihel]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20120925 "Laululava rajatakse pärandit hoides"]. Sakala nr 187, 25. september 2012. Lk 2 *Jaanika Kressa. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20120926 "Viljandi mõisa kalmistu tuleb registrisse kanda"]. Sakala nr 188, 26. september 2012. Lk 2 *[https://www.err.ee/352718/viljandi-laululava-ehitamine-on-tekitanud-terava-vaidluse "Viljandi laululava ehitamine on tekitanud terava vaidluse"]. ERR, 27. september 2012 *[[Mart Siilivask]]. [https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2012_37_Viljandi_14718_avaldamiseks.pdf "Viljandi mõisa kalmistu. Eksperdihinnang kinnisasja mälestise tunnustele vastavuse kohta"]. Muinsuskaitseamet. Tartu 2012 *[[Ketlin Sirge]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/33529/MA_Ketlin_Sirge2013.pdf?sequence=1 "Eesti mõisakalmistud". // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013] *"Perekond von Ungern-Sternbergi kalmistu Viljandis". // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 46–47 ==Välislingid== *[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14718 Kultuurimälestis nr 14718 "Viljandi Katariina kabeli varemed, 15.saj."] *[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27010 Kultuurimälestis nr 27010 "Viljandi vanalinna muinsuskaitseala"] *[http://www.vmg.vil.ee/mannn/vilkalmistu.htm Viljandi mõisa kalmistu. Viljandimaa kalmistute bibliograafia] *[http://www.vmg.vil.ee/mannn/varav.JPG Viljandi mõisa kalmistu värav. Viljandimaa kalmistute bibliograafia] *[https://sakala.postimees.ee/7369120/laululava-tagant-asuti-moisarahva-kadunud-haudu-otsima Laululava tagant asuti mõisarahva kadunud haudu otsima]. sakala.postimees.ee, 25. oktoober 2021 {{Coordinate|NS=58.36125|EW=25.5928194444444|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Viljandi kalmistud|mõisa]] [[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Eesti mõisakalmistud]] oe63dnrusrub5mvibge6u35whgjinn0 0 386323 7151805 6542918 2026-05-11T21:13:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151805 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=august|aasta=2017}} {{keeletoimeta}} '''Broadwell''' on 5. põlvkonna [[Intel Core]] protsessori mikroarhitektuuri koodnimi. See on [[Haswell]]i mikroarhitektuuri järeltulija, mis kasutab uuemat, 14&nbsp;nm tootmistehnoloogiat.<ref name="XPk8U" /> Inteli mikroarhitektuuride [[Tick-Tock|''tick-tock'']]-mudeli järgi on Broadwell ''tick''.<ref name="k9pwq" /> Broadwelli mikroprotsessorid kasutavad Inteli 9. seeria kiibistikku.<ref name="qDgy3" /> Erinevalt eelmistest Inteli põlvkonnavahetustest ei vahetata Broadwelliga välja eelmise põlvkonna väiksema jõudlusega lauaarvuti protsessoreid.<ref name="w78tx" /> Esimesed Broadwelliga sülearvutid pidid tulema müügile 2014. aasta oktoobris, kuid see tähtaeg lükkus 2015. aastasse<ref name="wDKeT" />. Intelil on plaanitud välja anda mitu versiooni Broadwelli arhitektuuril põhinevaid protsessoreid, mis kõik sobivad oma eriomadustega kindlaks otstarbeks ja kindlatele seadmetele<ref name="lTvHX" />. ==Versioonid== ===Core M (Broadwell-Y)=== Core M on väikse võimsusega optimeeritud protsessor. See on esimene Inteli 14&nbsp;nm tehnoloogiat kasutav protsessor, mis jõuab avalikku kasutusse. Core M on mõeldud tahvelarvutitele ja mobiilsetele seadmetele. Intel on seadnud eesmärgiks luua protsessor, mida saab kasutada ventilaatorita seadmetel. Selliste seadmete alla kuuluvad 8–10&nbsp;mm, "10,1" ekraaniga, seadmed mille energia on 3–5 W. Oma uutes seadmetes, mis ühtlasi kasutavad ka ventilaatori vaba disaini, on kasutusele võtnud Core M protsessorid juba [[Lenovo]], [[Dell]] ja [[Asus|ASUS]]<ref name="Core M" />. Core M on tehtud [[Süsteemikiip|süsteemikiibina]] (''system-on-a-chip''), mis võimaldab tal 25% väiksemat ülalpidamiskulu, 10% väiksemat sooritusele kuluvat pinget, mis säästab lisa 20% energiat, 10–15% jõudlust transistori kohta, väiksemaid mõõtmeid ja kaks korda väiksemat energialeket, mille tõttu vajab ta 10% väiksemat energiat<ref name="Core M" />. Võrreldes [[Haswell]] Y ja U protsessoriga on Broadwell-Y oma pindalalt 25% väiksem. Haswelli protsessorite mõõtmed on 40x24x1,5&nbsp;mm, samas kui Broadwell-Y mõõtmed on 30x16,5x1,04&nbsp;mm. Seda võimaldavad Broadwell-Y protsessoril 14&nbsp;nm tehnoloogiast tulenev 0,63-kordne ümbermõõdistamine, 0,5&nbsp;mm viigu samm, 200um pakendi korpus ja 170um pooljuhi paksus<ref name="Core M" />. Core M protsessorid kasutavad BGA pakendit ning seeria koosneb 3 mudelist: 5Y70, 5Y10a ja 5Y10. Kõigil on 2 tuuma, 4 MB L3-[[vahemälu]], toetavad 1600&nbsp;MHz LPDDR3L- ja LDDR3-[[muutmälu]] ja on [[Nõutav jahutusvõimsus|nõutava jahutusvõimsusega]] (TDP) 4,5 W. 5Y10a ja 5Y10 omavad stabiilset taktsagedust 800&nbsp;MHz (turboga kuni 2&nbsp;GHz) ning Intel HD Graphics 5300 [[graafikaprotsessor]]it taktsagedusega 100–800&nbsp;MHz. 5Y10 erineb seadistatava [[Nõutav jahutusvõimsus|nõutava jahutusvõimsuse]] poolest, mida saab seadistada 4 W peale. 5Y70 Core M seeria lipulaevana omab baastaktsagedust 1,10&nbsp;GHz (turboga kuni 2,60&nbsp;GHz), Intel HD Graphics 5300 [[graafikaprotsessor]]it taktsagedusega 100–800&nbsp;MHz<ref name="Core M" />. ===Broadwell-U=== 2015. aastal andis Intel välja järgmise 14&nbsp;nm kasutava protsessori Broadwell-U. Broadwell-U seeria koosneb 17 kahetuumalisest protsessorist. Broadwell-U seeria protsessorid on suurema jõudluse ja väiksema energiatarbega kui tema Haswelli vasted ning on mõeldud kasutuseks suurema jõudlusega ''notebook-''tüüpi sülearvutites. Kõik Broadwelli protsessorid kasutavad BGA pakendit<ref name="Broadwell U" />. Broadwell-U seeria protsessorite spetsifikatsioonid<ref name="Broadwell U" />: {| class="wikitable" |- ! Mudel !! Tuumad/ lõimed ! CPU sagedus (baas/turbo) ! LLC- vahemälu ! Graafika- protsessor ! Graafikaprotsessori taktsagedus (baas/max) ! DDR3 sagedus !! Nõutav jahutusvõimsus |- | Core i7-5650U || 2/4 || 2,2/3,2&nbsp;GHz || 4 MB || HD 6000 || 300/1000&nbsp;MHz || 1866&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i7-5600U || 2/4 || 2,6/3,2&nbsp;GHz || 4 MB || HD 5500 || 300/950&nbsp;MHz || 1600&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i7-5557U || 2/4 || 3,1/3,4&nbsp;GHz || 4 MB || HD 6100 || 300/1100&nbsp;MHz || 1866&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i7-5550U || 2/4 || 2,0/3,0&nbsp;GHz || 4 MB || HD 6000 || 300/1000&nbsp;MHz || 1866&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i7-5500U || 2/4 || 2,4/3,0&nbsp;GHz || 4 MB || HD 5500 || 300/950&nbsp;MHz || 1600&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i5-5350U || 2/4 || 1,8/2,9&nbsp;GHz || 3 MB || HD 6000 || 300/1000&nbsp;MHz || 1866&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i5-5300U || 2/4 || 2,3/2,9&nbsp;GHz || 3 MB || HD 5500 || 300/900&nbsp;MHz || 1600&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i5-5287U || 2/4 || 2,9/3,3&nbsp;GHz || 3 MB || HD 6100 || 300/1100&nbsp;MHz || 1866&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i5-5257U || 2/4 || 2,7/3,1&nbsp;GHz || 3 MB || HD 6100 || 300/1050&nbsp;MHz || 1866&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i5-5250U || 2/4 || 1,6/2,7&nbsp;GHz || 3 MB || HD 6000 || 300/1000&nbsp;MHz || 1866&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i5-5200U || 2/4 || 2,2/2,7&nbsp;GHz || 3 MB || HD 5500 || 300/900&nbsp;MHz || 1600&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i3-5157U || 2/4 || 2,5&nbsp;GHz || 3 MB || HD 6100 || 300/1000&nbsp;MHz || 1866&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i3-5010U || 2/4 || 2,1&nbsp;GHz || 3 MB || HD 5500 || 300/900&nbsp;MHz || 1600&nbsp;MHz || 15 W |- | Core i3-5005U || 2/4 || 2,0&nbsp;GHz || 3 MB || HD 5500 || 300/850&nbsp;MHz || 1600&nbsp;MHz || 15 W |- | Pentium 3805U || 2/2 || 1,9&nbsp;GHz || 2 MB || HD || 300/800&nbsp;MHz || 1600&nbsp;MHz || 15 W |- | Celeron 3755U || 2/2 || 1,7&nbsp;GHz || 2 MB || HD || 300/800&nbsp;MHz || 1600&nbsp;MHz || 15 W |- | Celeron 3205U || 2/2 || 1,5&nbsp;GHz || 2 MB || HD || 300/800&nbsp;MHz || 1600&nbsp;MHz || 15 W |- |} ===Broadwell-H=== H seeria Protsessorid jagunevad kahe- ja ühekiibisteks protsessoriteks. Ühekiibisel protsessoril on 2 tuuma 4 lõimega, kahekiibisel aga 4 tuuma 8 lõimega<ref name="Broadwell U" />. Kahekiibisel variandil on GT3 või GT2 graafikaprotsessor ja kuni 6 MB L3-vahemälu. Ta toetab kuni 32 GB DDR3L-muutmälu taktsagedusega 1600&nbsp;MHz. Tema nõutav jahutusvõimsus on 47 W, mis on timmitav 37 W-ni ning omab uut HM97-kiibistikku<ref name="Core M" />. Ühekiibisel versioonil on PCH-LP kiibistik. Graafikaprotsessoriks on sellel GT3 standardspetsifikatsioonidega<ref name="Core M" />. Broadwell-H on võimsama otsa protsessorid mõeldud lauaarvutitele, mille puhul energiatarve rolli ei mängi<ref name="Broadwell H" />. ===Broadwell-K=== Broadwell-K on LGA 1150 pesa kasutav neljatuumaline protsessor, mõeldud lauaarvutitele, mis kasutab GT3 graafikaprotsessorit ja 65 W jahutusvõimsust<ref name="SjCZl" />. ==Omadused== Intel Broadwell protsessorid on umbes 50% ja 30% efektiivsemad kui varasemad Haswelli seeria protsessorid. Põhilised Broadwelli omadused tulenevad 14&nbsp;nm tootmisprotsessist. Sellega kaasneb sülearvutite ja teiste Broadwelli protsessorit kasutavate seadmete pikem aku kestvus, suurem resolutsioon ja kompaktsem disain. Broadwelli protsessorid kasutavad ka suuremaid ja võimsamaid graafikaprotsessoreid, millega kaasneb arvutite ja nutiseadmete parem graafika.<ref name="Broadwell H" /> ===Uued omadused=== * Intel Quick Sync Video riistvara videodekoodrile lisandub VP8-dekoodri tugi<ref name="39MZD" />. * Integreeritud graafikaprotsessor toetab Direct3D 11.2, OpenGL 4.3 ja OpenCL 2.0 <ref name="NJCh0" /><ref name="So8Lg" /><ref name="2sGXl" />. * 14&nbsp;nm transistorid<ref name="biBuH" />. * Kasutab Intel HD 5500, Intel HD 6000 ja Iris HD 6100 graafikaprotsessoreid<ref name="Broadwell H" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="XPk8U">http://wccftech.com/intel-haswell-broadwell-microprocessor-variants-detailed-broadwell-compatible-socket-lga1150/</ref> <ref name="k9pwq">http://www.intel.com/content/www/us/en/silicon-innovations/intel-tick-tock-model-general.html</ref> <ref name="qDgy3">{{Netiviide |url=http://vr-zone.com/articles/intels-9-series-will-support-broadwell/53203.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-11-20 |arhiivimisaeg=2013-11-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131120050809/http://vr-zone.com/articles/intels-9-series-will-support-broadwell/53203.html }}</ref> <ref name="w78tx">http://arstechnica.com/gadgets/2014/09/lower-end-desktop-cpus-wont-get-broadwell-will-need-to-wait-for-skylake/</ref> <ref name="wDKeT">http://www.ultrabookreview.com/5165-broadwell-ultrabooks/</ref> <ref name="lTvHX">http://www.eteknix.com/intel-broadwell-processors-delayed-desktop-h-series-coming-july-august-2015/</ref> <ref name="Core M">http://wccftech.com/intel-14nm-core-m-broadwell-y-processors-detailed/</ref> <ref name="Broadwell U">http://wccftech.com/intel-launching-17-broadwell-u-14nm-processors-ces-2015-feature-intel-iris-graphics-6100-gpu/</ref> <ref name="Broadwell H">{{Netiviide |url=http://www.techradar.com/news/computing-components/intel-broadwell-vs-haswell-what-s-new-in-intel-cpus--1256530/2#articleContent |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-12 |arhiivimisaeg=2014-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141213023154/http://www.techradar.com/news/computing-components/intel-broadwell-vs-haswell-what-s-new-in-intel-cpus--1256530/2#articleContent |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SjCZl">http://www.fudzilla.com/home/item/35391-desktop-broadwell-lga-is-socket-1150{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="39MZD">http://www.phoronix.com/scan.php?page=news_item&px=MTYzNDA</ref> <ref name="NJCh0">https://downloadcenter.intel.com/Detail_Desc.aspx?agr=Y&DwnldID=24348</ref> <ref name="So8Lg">http://downloadmirror.intel.com/24348/eng/ReleaseNotes_GFX_15%2036%207%2064%203960.pdf</ref> <ref name="2sGXl">https://en.wikipedia.org/wiki/Broadwell_(microarchitecture)#cite_note-25</ref> <ref name="biBuH">http://www.techradar.com/news/computing-components/intel-broadwell-vs-haswell-what-s-new-in-intel-cpus--1256530</ref> }} [[Kategooria:Arvutiarhitektuur]] jan5qjb7nbqovv81o3au6nmbukvupoy 0 386412 7151900 6910617 2026-05-12T06:00:20Z Velirand 67997 7151900 wikitext text/x-wiki {{surnud mais}} ''Siin loetletakse [[11. mai]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1857]] – [[Eugène-François Vidocq]], prantsuse seikleja ja detektiiv * [[1858]] – [[Aimé Bonpland]], prantsuse botaanik ja maadeuurija * [[1900]] – [[Carl Maurach]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja (vaimulik) kirjanik * [[1916]] – [[Max Reger]], saksa helilooja, organist, pianist ja dirigent * [[1927]] – [[Juan Gris]], hispaania kunstnik * [[1933]] – [[Hermann Gottfried Stolzmann]], viimane Tallinna rätsepate gildi oldermann * [[1940]] – [[Aleksander Starkopf]], Kohila vallavanem * [[1942]] – [[Paul-Osvald Tammpere]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane * [[1943]] – [[Elmar Tepp]], eesti jalgpallur * [[1944]] – [[Max Uhle]], saksa arheoloog * 1944 – [[Florine Stettheimer]], juudi päritolu ameerika modernistlik maalikunstnik ja disainer * [[1945]] – [[Anton Kuuspalu]], Eesti sõjaväelane * [[1952]] – [[Giovanni Tebaldini]], itaalia helilooja, organist ja muusikateadlane * [[1955]] – [[Nikolai Krõlov (matemaatik)|Nikolai Krõlov]], vene matemaatik ja füüsik * [[1959]] – [[Marcella Albani]], itaalia filminäitleja * [[1963]] – [[Herbert Spencer Gasser]], USA füsioloog * [[1964]] – [[Andrus Saareste]], eesti keeleteadlane ja murdeuurija * [[1966]] – [[August Kõrgma]], Eesti sõjaväelane ja piirivalvur * [[1967]] – [[Richard Kurvits]], Eesti NSV parteitegelane * 1967 – [[Lev Šeinin]], Vene jurist, kirjanik ja filmistsenarist * [[1973]] – [[Grigori Kozintsev]], vene teatrilavastaja ja filmirežissöör * [[1975]] – [[Leo Jokela]], soome näitleja ja koomik * [[1976]] – [[Alvar Aalto]], soome arhitekt ja disainer * 1976 – [[Serafima Birman]], Vene näitleja ja teatrilavastaja * [[1977]] – [[Hilda Möldroo]], eesti näitleja * [[1978]] – [[Eduard Nukk]], eesti ajakirjanik, luuletaja, laste- ja näitekirjanik * [[1981]] – [[Bob Marley]], Jamaica laulja * [[1988]] – [[Kim Philby]], Suurbritannia luureteenistuste töötaja, [[NKVD]] ja [[KGB]] topeltagent * [[1989]] – [[Adolf Ernst Wirma]], eesti õigusteadlane * [[1990]] – [[Venedikt Jerofejev]], vene kirjanik * [[1991]] – [[Friedrich Issak]], eesti kergejõustiklane ja ajakirjanik * [[1992]] – [[Emil Kolozsvári Grandpierre]], ungari kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik * 1992 – [[Karl Kikas]], eesti lõõtspillimängija * [[1995]] – [[Tibor Sárai]], ungari helilooja * [[1996]] – [[Nnamdi Azikiwe]], Nigeeria poliitik, riigi president 1963–[[1966]] * [[1998]] – [[Eugen Kask]], eesti maalikunstnik ja skulptor * [[1999]] – [[Helga Kangro]], eesti arst ja kirjanik * [[2000]] – [[Verna Aardema]], USA lastekirjanik * 2000 – [[Heinrich Tobias]], eesti kirjandusteadlane * [[2001]] – [[Douglas Adams]], inglise ulmekirjanik * [[2002]] – [[Nika Turbina]], vene luuletaja * [[2006]] – [[Frankie Thomas Jr.]], USA näitleja * 2006 – [[Yossi Banai]], Iisraeli muusik ja näitleja * 2006 – [[Floyd Patterson]], USA poksija * 2006 – [[Michael O'Leary]], Iiri poliitik * [[2007]] – [[Malietoa Tanumafili II]], Samoa riigipea 1962–2007 * 2007 – [[Viktor Kovaljov]], NSV Liidu ja Venemaa hokimängija *[[2009]] – [[Dudley L. Healy]], USA kergejõustiklane * 2009 – [[Ilmar Evert]], Eesti sõjaväelane * 2009 – [[S. M. Nanda]], India admiral * 2009 – [[Mihály Schéner]], ungari kunstnik ja kirjanik * 2009 – [[Abel Goumba]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik * 2009 – [[Shanthi Lekha]], Sri Lanka näitleja * 2009 – [[Leonard Shlain]], USA kirurg ja kirjanik * 2009 – [[Claudio Huepe]], Tšiili poliitik ja diplomaat * 2009 – [[Bill Kelso]], USA pesapallur * 2009 – [[Pat Booth]], Briti modell ja kirjanik * 2009 – [[Mark Landon]], USA näitleja * 2009 – [[Ibn ash-Shaykh al-Libī]], Liibüa Al-Qā‘idah' tegelane *[[2011]] – [[Albert Kanene Obiefuna]], Nigeeria katoliku piiskop * 2011 – [[Uwe Lichtenberg]], Saksamaa poliitik * 2011 – [[Branko Karabatić]], Jugoslaavia käsipallitreener * 2011 – [[Robert Traylor]], USA korvpallur *[[2013]] – [[Irina Anniko]], eesti muusikapedagoog * 2013 – [[Andres Minn]], eesti orienteeruja * 2013 – [[Veiko Kaasik]], eesti kohtutäitur * 2013 – [[Emmanuelle Claret]], prantsuse laskesuusataja *[[2014]] – [[Martin Špegelj]], Horvaatia sõjaväelane ja poliitik *[[2018]] – [[Gérard Genette]], prantsuse kirjandusteadlane *[[2019]] – [[Pua Magasiva]], Uus-Meremaa filminäitleja * 2019 – [[Evi Gross]], eesti arhitekt * 2019 – [[Sven Holm]], taani kirjanik * 2019 – [[Gianni De Michelis]], Itaalia poliitik * 2019 – [[Jean-Claude Brisseau]], prantsuse filmilavastaja * 2019 – [[Peggy Lipton]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[2020]] – [[Miloslav Stingl]], tšehhi maailmarändur, reisikirjanik ja etnograaf *[[2025]] – [[Lea Tormis]], eesti teatriteadlane õppejõud ja teatrikriitik *[[2026]] – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 11.]] 0e6a7j2qs8tfa7gdjjs437h4yglvdly 0 391476 7151581 7014502 2026-05-11T15:50:51Z Amherst99 15496 /* Isiklikku */ 7151581 wikitext text/x-wiki '''Julius Tiisväli''' (aastani 1936 '''Julius Tiisfeldt'''; [[5. september]] [[1904]] [[Tallinn]] – [[30. juuni]] [[1942]] [[Sosva vangilaager]], [[Sverdlovski oblast]], [[Vene NFSV]]) oli eesti kergejõustiklane ja politseiametnik. ==Haridus== 1922. aastal lõpetas [[Tallinna Reaalkool]]i, 1926. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna kaubandusosakonna ja 1927. aastal [[Politseikool]]i.<ref name="vv" /><ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Julius_Tiisväli Eesti Spordi Biograafiline Leksikon. Tiisväli, Julius]</ref> Kuulus korporatsiooni [[Fraternitas Estica]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1923 |pealkiri=Korp! Fraternitas Estica. Coetus 1923/1924. vil! Julius Tiisväli |vaadatud=2015-02-16 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216082108/http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1923 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Töö== Töötas politseis [[Tallinna-Harju prefektuur]]i konstaablina, komissari abina, Narva linna politseikomissarina, Antsla politseikomissarina, Rapla politseikomissarina, Läänemaa abiprefekti kohusetäitjana. Kuulus Kaitseliidu [[Kalevi malevkond]]a. 1933. aastal ülendati [[lipnik]]ust [[nooremleitnant|nooremleitnandiks]]. Aastatel 1936–1940 oli [[Politseikool]]i komissar ja direktori kohusetäitja.<ref name="vv">[[Vello Viirsalu]]. Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959–1970. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006</ref> ==Sporditegevus== Aastatel 1923–1931 võitis ta [[kergejõustik]]u Eesti meistrivõistlustel 21 kuld-, 12 hõbe- ja 5 pronksmedalit eri jooksudistantsidel 100 m jooksust 10 000 m jooksuni. Individuaaldistantsidest tuli 5 korda Eesti meistriks 800 meetri jooksus, 3 korda 400 meetri jooksus, ühe korra 200 m, 1500 m ja 5000 m jooksus. 10 korda tuli ta Eesti meistriks Tallinna Kalevi teatemeeskonnas: 4 × 100 meetri (4 korda) ja 4 × 400 meetri (6 korda) teatejooksudes.<ref>[https://esbl.ee/biograafia/Julius_Tiisväli/?tul=1&#tulemusedlist ESBL sporditulemused. Julius Tiisväli]</ref> 1924. aastal võitis ülemaailmsetel üliõpilasmängudel 1500 m jooksus kulla, 5000 m jooksus hõbeda, 800 m ja 3000 m jooksus pronksi ning kuulus hõbeda võitnud 4 × 100 m teatejooksu ja pronksi võitnud 4 × 400 m ja 800 + 400 + 200 + 100 m teatejooksu meeskonda.<ref name="esbl" /> 19. juunil 1926 võitis [[Pirita]]l [[Kloostrimets]]as toimunud Eesti esimese [[orienteerumine|orienteerumisvõistluse]] – üleriigilise [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] päeva spordivõistluste raames toimunud 4,9&nbsp;km pikkuse raja ja 5 [[kontrollpunkt]]iga [[orienteerumisjooks]]u.<ref name="vv" /> Parandas korduvalt Eesti kergejõustikurekordeid jooksudistantsidel. Isiklikud rekordid:<ref name="esbl" /> * [[100 meetri jooks]] – 11,0 (1931) * [[200 meetri jooks]] – 23,2 (1930) * [[400 meetri jooks]] – 51,0 (1930) * [[800 meetri jooks]] – 1.58,7 (1930) * [[1000 meetri jooks]] – 2.37,6 (1928) * [[1500 meetri jooks]] – 4.15,2 (1929) * [[5000 meetri jooks]] – 16.12,0 (1924) * [[10 000 meetri jooks]] – 35.08,0 (1924) * [[tunnijooks]] – 16 540,4 m (1924) Oli [[Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liit|Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liidu]] (EKRAVE Liidu) liige, Tallinna Politsei spordiringi ja -liidu juhatuse liige ning [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevi]] kergejõustikuosakonna juhatuse liige.<ref name="esbl" /> ==Isiklikku== 1936. aastal ta eestistas oma nime. 1941. aastal ta arreteeriti [[NKVD]] poolt. 30. juunil 1942 lasti ta Venemaal Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris maha.<ref name="vv" /><ref>{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/237-t-2001 |pealkiri=Okupatsioonide muuseum. Represseeritud isikute registrid. Küüditamine Eestist Venemaale |vaadatud=2015-02-15 |arhiivimisaeg=2015-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150112184552/http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/237-t-2001 |url-olek=ei tööta }}</ref> 14. jaanuaril 1971 saadeti kriminaalasi J. Tiisvälja süüdistuses Eesti NSV Prokuratuuri poolt Eesti NSV RJK uurimisosakonnale täiendavaks kontrollimiseks. 1971. aasta aprillis Julius Tiisväli rehabiliteeriti. ==Tunnustus== * 1938 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/15354/julius-tiisvali Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Julius_Tiisväli Biograafia ESBLs] * [http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1028/sisukokkuvote Eesti filmi andmebaas. Julius Tiisväli kultuurfilmis "Liiklemise keerises" (1939)] http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2860&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1424030106 {{JÄRJESTA:Tiisväli, Julius}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Politseikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Narva maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1942]] hrras6j0e93ds3t9imvelqid3z1iy87 0 391659 7151576 6935800 2026-05-11T15:41:10Z Amherst99 15496 /* Eluloost */ 7151576 wikitext text/x-wiki '''Eduard-Johannes Avik''' [[VR I/3]] (ka '''Eduard-Johannes Aavik'''; [[19. september]] [[1891]] [[Gattšina]] – [[10. aprill]] [[1942]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sverdlovski oblast]]) oli eesti insener.<ref name="Eesti riigi- jne elu tegelased, 1939">Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I osa. Tallinn: Eesti Kunstnike Liit, 1939. Lk 36</ref> == Eluloost == Aastail 1921–1935 oli Aavik [[Tallinna Tehnikum]]i laevamehaanikute kooli [[õpetaja]]. Aastatel 1926–1940 oli ta [[Veeteede Talitus]]e direktor ja [[Insenerikoda|Insenerikoja]] nõukogu abiesimees.<ref name=" Eesti riigi- jne elu tegelased, 1939"/> 1930. aastatel oli ta [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a [[Merekaitseliit|mereüksuste]] pealik, auastmelt [[vanemleitnant]]. Avik arreteeriti [[NKVD]] poolt [[14. juuni]]l [[1941]]. Kinnipidamiskohas [[Sevurallag]]is mõisteti ta [[28. veebruar]]il [[1942]] [[§58|§ 58]]–4 alusel surma ([[Vabadussõda|Vabadussõjast]] osavõtt ja [[Kaitseliit]]u kuulumine). Ta lasti maha [[10. aprill]]il [[1942]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/216-a-2001 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-02-17 |arhiivimisaeg=2015-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150112184701/http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/216-a-2001 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tunnustus== *[[Eesti Vabaduse Rist]]i I liigi 3. järk ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Avik, Eduard}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Insenerikoja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1942]] ddkpg7q5jhtysmfj9qk4jzzlevdb9vq 7151577 7151576 2026-05-11T15:42:27Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7151577 wikitext text/x-wiki '''Eduard-Johannes Avik''' [[VR I/3]] (ka '''Eduard-Johannes Aavik'''; [[19. september]] [[1891]] [[Gattšina]] – [[10. aprill]] [[1942]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sverdlovski oblast]]) oli eesti insener.<ref name="Eesti riigi- jne elu tegelased, 1939">Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I osa. Tallinn: Eesti Kunstnike Liit, 1939. Lk 36</ref> == Eluloost == Aastail 1921–1935 oli Aavik [[Tallinna Tehnikum]]i laevamehaanikute kooli [[õpetaja]]. Aastatel 1926–1940 oli ta [[Veeteede Talitus]]e direktor ja [[Insenerikoda|Insenerikoja]] nõukogu abiesimees.<ref name=" Eesti riigi- jne elu tegelased, 1939"/> 1930. aastatel oli ta [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a [[Merekaitseliit|mereüksuste]] pealik, auastmelt [[vanemleitnant]]. Avik arreteeriti [[NKVD]] poolt [[14. juuni]]l [[1941]]. Kinnipidamiskohas [[Sevurallag]]is mõisteti ta [[28. veebruar]]il [[1942]] [[§58|§ 58]]–4 alusel surma ([[Vabadussõda|Vabadussõjast]] osavõtt ja [[Kaitseliit]]u kuulumine). Ta lasti maha [[10. aprill]]il [[1942]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/216-a-2001 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-02-17 |arhiivimisaeg=2015-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150112184701/http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/216-a-2001 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tunnustus== *[[Eesti Vabaduse Rist]]i I liigi 3. järk ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Avik, Eduard}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Insenerikoja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1942]] qjotnkxuw6hc3ut0mydstguxz3xxvn2 7151580 7151577 2026-05-11T15:47:29Z Amherst99 15496 /* Eluloost */ 7151580 wikitext text/x-wiki '''Eduard-Johannes Avik''' [[VR I/3]] (ka '''Eduard-Johannes Aavik'''; [[19. september]] [[1891]] [[Gattšina]] – [[10. aprill]] [[1942]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sverdlovski oblast]]) oli eesti insener.<ref name="Eesti riigi- jne elu tegelased, 1939">Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I osa. Tallinn: Eesti Kunstnike Liit, 1939. Lk 36</ref> == Eluloost == Aastail 1921–1935 oli Aavik [[Tallinna Tehnikum]]i laevamehaanikute kooli [[õpetaja]]. Aastatel 1926–1940 oli ta [[Veeteede Talitus]]e direktor ja [[Insenerikoda|Insenerikoja]] nõukogu abiesimees.<ref name=" Eesti riigi- jne elu tegelased, 1939"/> 1930. aastatel oli ta [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a [[Merekaitseliit|mereüksuste]] pealik, auastmelt [[vanemleitnant]]. Avik arreteeriti [[NKVD]] poolt [[14. juuni]]l [[1941]]. Kinnipidamiskohas [[Sevurallag]]is mõisteti ta [[28. veebruar]]il [[1942]] [[§58|§ 58]]–4 alusel surma ([[Vabadussõda|Vabadussõjast]] osavõtt ja [[Kaitseliit]]u kuulumine). Ta lasti maha [[10. aprill]]il [[1942]].<ref>[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Aavik+Eduard-Johannes&f=all Eesti Kommunismiohvrid 1940–1991]</ref> ==Tunnustus== *[[Eesti Vabaduse Rist]]i I liigi 3. järk ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Avik, Eduard}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Insenerikoja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1942]] lcljkzvtbfd6rdm8grgtb7zl02hd25m 0 401944 7151517 6030403 2026-05-11T13:30:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151517 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Berit Talpsepp-Jaanisoo artist in Kiasma.jpg|pisi|2015]] '''Berit Talpsepp-Jaanisoo''' (sündinud [[1984]] [[Tartu]]s) on eesti [[kunstnik]]<ref name="Beriti blogi, 2015">http://beritjaanisoo.blogspot.fi/2013/03/cv.html{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 16.04.2015)</ref>. Ta lõpetas aastal [[2003]] [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i.<ref>https://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=2003</ref> Ta on õppinud [[Tartu Kunstikool]]is (2003–2007) ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s (2007–2010) skulptuuri erialal ning lõpetanud 2011. aastal [[Glasgow]]' kunstikooli magistrikraadiga. Talpsepp-Jaanisoo viljeleb [[skulptuur]]i ja [[fotograafia]]t, sageli neid valdkondi oma teostes ühendades. Ta elab ja töötab [[Soome]]s<ref name="Beriti blogi, 2015" />. Tema teoste näitused on toimunud peamiselt [[Eesti]]s, [[Soome]]s ja [[Suurbritannia]]s, kuid ka [[Läti]]s, [[Uruguay]]s, [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] ning [[Serbia]]s.<ref>[https://sculptors.fi/en/exhibition/berit-talpsepp-jaanisoo/ Berit Talpsepp-Jaanisoo ja tema näituse "Collector's Garden" (03.08.–26.08.2018) tutvustus Soome skulptorite liidu portaalis]</ref>. Tema teoseid on muu hulgas eksponeeritud [[Helsingi]]s [[Kiasma]] kunstimuuseumis<ref name="Beriti blogi, 2015"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://beritjaanisoo.blogspot.fi/2013/03/cv.html Berit Talpsepp-Jaanisoo CV] {{JÄRJESTA:Talpsepp, Jaanisoo, Berit}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sünnipäev puudub]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 3lxj8zpuoyx9wch2p7exiczrho49cp5 0 402347 7151606 7110982 2026-05-11T16:54:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151606 wikitext text/x-wiki [[Pilt:BobGeldof2014 1.jpg|pisi|Bob Geldof, 2014]] '''Robert Frederick Zenon Geldof''' (sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1951]]) on [[Iirimaa|Iiri]] [[laulja|poplaulja]], laulukirjutaja ja ühiskonna[[aktivist]], [[Briti impeeriumi ordu]] rüütelkomandör. Ta sai tuntuks [[punk rock|punkroki]] [[muusikastiil]]i tekkimise ajal [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus ja [[1980. aastad|1980. aastate]] alguses [[Iirimaa|Iiri]] [[rokkmuusika|rokkansambli]] [[The Boomtown Rats]] [[laulja]]na. Geldofi on tunnustatud [[ühiskondlik liikumine|ühiskondliku tegevuse]] eest, eriti võitluse eest [[Aafrika]] rahvaste olukorra parandamiseks. Ta on üks [[heategevus]]liku muusikakollektiivi [[Band Aid]] loojatest ning mammut[[kontsert]]ide "[[Live Aid]]" ja "[[Live 8]]" eestvedaja. [[üksikvanem|Üksikisana]] on ta võtnud sõna isade õiguste liikumise nimel. Geldofi [[ühiskondlik liikumine|ühiskondlikku tegevust]] on alati saatnud suuremad ja väiksemad skandaalid, peamiselt tema vabameelse käitumise ja vulgaarse keelekasutuse tõttu. == Elulugu == Bob Geldof sündis ja kasvas üles [[Dún Laoghaire]] linnas [[Iirimaa]]l Robert ja Evelyn Geldofi pojana. Tema isapoolne vanaisa oli [[Belgia]] [[immigrant]] ja isapoolne vanaema oli [[London]]ist pärit [[juut]].<ref name="QNWve" /> Kui Bob oli kuue- või seitsmeaastane, suri ta ema Evelyn 41-aastaselt aju[[verejooks]]u tõttu. Bob õppis [[katoliiklus|katoliiklikus]] Blackrocki [[Keskkool]]is, kus teda kiusati tema kolmanda eesnime Zenon pärast ja seepärast, et ta mängis [[ragbi]]t.<ref name="Gq9vL" /> Pärast töötamist [[lihunik]]u, teetöölise ja konserveerijana sai ta tööd muusika[[ajakirjanik]]una [[Vancouver]]is [[ajaleht|ajalehes]] The Georgia Straight.<ref name="rFXdU" /> Geldofi kauaaegne kallim ja hilisem [[abikaasa]] oli muusika[[ajakirjanik]] [[Paula Yates]], kes sai tuntuks [[Ühendkuningriik|Briti]] muusikasaate "The Tube" ([[1982]]–[[1987]]) saatejuhina ja hommikusaate "The Big Breakfast" otse voodist tehtud [[intervjuu]]dega.<ref name="qbPi0" /> Geldof kohtus Yatesiga [[Ansambel (muusika)|ansambli]] [[The Boomtown Rats]] tegevuse algusaastatel, kui naisest oli saanud [[bänd]]i kirglik fänn. Neist sai paar [[1976]]. aastal, kui Yates lendas [[bänd]]i juurde [[Pariis]]i, et meest üllatada.<ref name="SBC7M" /> [[märts|Märtsis]] [[1983]] sündis tütar Fifi Trixibelle Geldof. Pärast kümmet aastat kooselu [[abielu|abiellusid]] nad [[1986]]. aasta [[juuni]]s [[Las Vegas]]es. Hiljem sündis neil veel kaks tütart: Peaches Honeyblossom Geldof ja Little Pixie Geldof. Bob Geldof on maininud, et lapsed peavad tema [[muusika]]t "pasaks" ja teda ennast "häbiplekiks".<ref name="fleuK" /> [[1992]]. aastaks oli Geldof [[Televisiooniettevõte|televisiooniettevõtte]] [[Planet 24]] kaasomanik<ref name="xPJQ6" /> ja temast oli saanud arvestatav ärimees. Ta jätkas äritegevust [[televisioon]]i ja hiljem ka side[[tarkvara]] valdkonnas.<ref name="3XCVv" /> [[1995]]. aasta [[veebruar]]is jättis Yates Geldofi maha [[Michael Hutchence]]'i pärast, kes oli ansambli [[INXS]] [[laulja]].<ref name="UHhET" /> Geldof ja Yates lahutasid abielu [[1996]]. aasta [[mai]]s. Hutchence leiti [[1997]]. aasta [[november|novembris]] [[hotell]]itoast pooduna. Varsti pärast seda sai Geldof kohtu kaudu endale oma kolme tütre [[hooldusõigus]]e ning on sestpeale olnud isade õiguste liikumise eestkõneleja.<ref name="i8pgC" /> [[Paula Yates]] suri [[2000]]. aastal [[ravim]]ite ja [[alkohol]]i üledoosi tõttu. Geldofist sai Paula ja Michael Hutchence'i tütre Tiger Lily Hutchence'i ametlik [[eestkostja]] ning hiljem ta lapsendas tüdruku, uskudes, et lapsel on kõige parem üles kasvada koos oma pool[[õde]]dega.<ref name="t9SGc" /> [[7. aprill]]il [[2014]] suri Bob Geldofi tütar Peaches 25-aastaselt [[heroiin]]i üleannustamise tõttu. Geldof teatas, et nende [[perekond|perekonna]] valu on kirjeldamatu.<ref name="G6quE" /> [[ajaleht|Ajalehe]] [[Sunday Times]] [[2012]]. aasta rikaste edetabeli järgi oli Bob Geldofi varandus 32 miljonit [[Suurbritannia naelsterling|naela]].<ref name="rN1F9" /> Geldof elab [[London]]is Batterseas koos abikaasa, prantsuse [[näitleja]] Jeanne Marine'iga, kellega ta abiellus pärast 20 aastat kestnud sõprust ja kooselu aprillis [[2015]].<ref>Sarah McCann. [https://www.nationalworld.com/news/people/bob-geldof-wife-jeanne-marine-paula-yates-relationship-children-4063433 Bob Geldof wife: when was he married to Paula Yates, who is Jeanne Marine and how many children does he have?] National World, 14.03.2023.</ref> == Muusikukarjäär == [[1975]]. aastal, pärast [[Kanada]]st [[Iirimaa]]le naasmist, sai Geldofist ansambli [[The Boomtown Rats]] [[laulja]]. [[Bänd]] tegi [[punk|pungi]] mõjutustega [[rokkmuusika]]t ja oli seotud [[punk]]liikumisega.<ref name="7Uu9r" /> [[1978]]. aastal valmis neil [[singel]] "Rat Trap", mis jõudis [[Ühendkuningriik|Briti]] edetabelis esikohale.<ref name="o0chd" /> Rahvusvahelise tuntuse saavutasid nad [[1979]]. aastal [[singel|singliga]] "I Don't Like Mondays".<ref name="qdfRT" /> Selle laulu edu oli vastuoluline, kuna Geldof kirjutas selle USA-s [[California|California osariigis]] toimunud [[koolitulistamine|koolitulistamise]] mõjul. 16-aastane tulistaja [[Brenda Spencer]] põhjendas oma tegu sellega, et talle ei meeldi [[esmaspäev]]ad.<ref name="IULsa" /> [[1980]]. aastal tuli [[bänd]]il välja [[album]] "Mondo Bongo". Sellel sisalduv laul "Up All Night"<ref name="lOGAC" /> oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] hitt ja selle videot näidati tihti [[MTV]]-s. Geldof sai tuntuks värvika intervjueeritavana. [[Ansambel (muusika)|Ansambli]] esimesel esinemisel [[Iirimaa|Iiri]] telesaates "The Late Late Show" astus Geldof sihilikult teravalt saatejuhi vastu, [[intervjuu]] ajal ründas ta [[Iirimaa|Iiri]] [[poliitik]]uid ja [[katoliku kirik]]ut, süüdistades neid riigi paljudes probleemides, ning solvas saate publiku seas olevaid [[nunn]]asid.<ref name="tGdqG" /> [[Intervjuu]] tekitas skandaali, mis muutis [[Iirimaa]]l esinemise [[bänd]]i jaoks võimatuks.<ref name="3TAYw" /> Geldof lahkus ansamblist [[1986]]. aastal, alustas soolokarjääri ja kirjutas oma [[autobiograafia|eluloost raamatu]] "Is That It?", millest sai [[Suurbritannia]]s [[menuk]].<ref name="bRWP1" /> Tema esimesed sooloplaadid olid suhteliselt menukad ning sündisid hitid "This Is The World Calling"<ref name="grbUY" /> ja "The Great Song of Indifference".<ref name="W8Sym" /><ref name="umYHi" /> Aeg-ajalt esines Geldof ka koos teiste artistidega, näiteks esitas koos [[David Gilmour]]iga [[Ansambel (muusika)|ansamblist]] [[Pink Floyd]] laulu "Comfortably Numb".<ref name="RnKIh" /> [[1992]]. aastal esines ta vanal [[Wembley staadion]]il [[Freddie Mercury]] mälestuskontserdil koos teiste [[Queen]]i liikmetega, lauldes laulu "Too Late God", mille ta oli kirjutanud koos Mercuryga.<ref name="9KJDE" /> Alates [[2000]]. aastast jäi Geldofi muusikukarjäär tagaplaanile, kuna ta pühendas palju aega [[arengumaade võlakriis|arengumaade võlakergenduskampaania]] korraldamisele.<ref name="3Dy81" /> Sellega seoses korraldati ka "[[Live 8]]" [[heategevus]][[kontsert]]ide sari, mis toimus [[G8]] riikides ja [[Lõuna-Aafrika]]s. [[2002]]. aastal valiti Geldof rahvaküsitluse tulemusena 100 väljapaistvaima briti hulka, hoolimata sellest, et ta on iirlane.<ref name="Fcjlc" /> [[2005]]. aastal pöördus Geldof muusika juurde tagasi ja andis välja oma soolo[[album]]ite kogumiku "Great Songs of Indifference – The Anthology 1986 – 2001".<ref name="GcRHX" /> Pärast seda läks ta kontserditurneele. [[2006]]. aasta [[juuli]]s läks Geldof [[kontsert]]i andma [[Milano]] Arena Civica staadionile, kuhu mahub 12 000 inimest. Selgus, et korraldajad ei olnud pileteid vabamüüki pannud ja kohale oli tulnud 45 pealtvaatajat. Geldof keeldus lavale minemast, kuid jagas selle asemel fännidele [[autogramm]]e.<ref name="688SH" /> == Heategevus == Bob Geldofi esimene suurem [[heategevus]]lik ülesastumine toimus [[1981]]. aasta [[september|septembris]], kui ta osales [[Amnesty International]]i [[heategevus|heategevusetendusel]] "The Secret Policemen's Other Ball" ja esitas sooloversiooni laulust "I Don't Like Mondays".<ref name="kCXbc" /> Sellega külvati seeme viljakasse pinda ning alguse sai Geldofi tegevus [[ühiskondlik liikumine|ühiskonnaaktivistina]]. === Band Aid === [[1984]]. aastal reageeris Geldof [[BBC]] uudisele [[Etioopia]] [[näljahäda]] kohta,<ref name="en9GU" /> kutsudes [[popmuusika|popmuusikuid]] üles midagi ette võtma. Raha kogumiseks kirjutas ta koos [[Ultravox]]i liikme [[Midge Ure]]ga laulu "Do They Know It's Christmas?". Laul salvestati paljude artistide ühislauluna, laulu esitajaid hakati koos nimetama [[Band Aid|Band Aidiks]].<ref name="rR81Z" /> Esimese nädala jooksul sai sellest kõige kiiremini müüdud [[singel]] [[Suurbritannia]] ajaloos. Läbimüügiga üle kolme miljoni eksemplari sai sellest [[Suurbritannia]]s tolleks ajaks enim müüdud [[singel]], seda tiitlit hoiti peaaegu 13 aastat.<ref name="30IGq" /> Lisaks oli [[singel]] suur hitt [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s, jõudes 13. kohale [[Billboard Hot 100]] edetabelis. [[singel|Singli]] müügiga koguti 14 miljonit [[USA dollar]]it.<ref name="SZEhl" /> [[1989]]. ja [[2004]]. aastal lindistati uued versioonid laulust "Do They Know It's Christmas?". [[2014]]. aastal kutsuti ellu [[Band Aid]] 30 ja salvestati [[heategevus]]liku [[singel|singli]] kaasajastatud versioon, millega koguti raha [[Ebola viirushaigus]]e ohvrite ravimiseks [[Lääne-Aafrika]]s.<ref name="qW8DU" /> === "Live Aid" === Saanud parema ülevaate [[Aafrika]] olukorrast, mõistis Geldof, et olukord on vilets põhiliselt seetõttu, et riigid maksavad tagasi [[Euroopa]] rikaste riikide pankadelt võetud laene. Iga abiks annetatud [[Suurbritannia naelsterling|naela]] kohta tuli kümme korda rohkem võla katteks ära maksta. Sai selgeks, et ühest laulust ei piisa. [[13. juuli]]l [[1985]] toimus Bob Geldofi, [[Midge Ure]], [[Harvey Goldsmith]]i ja [[Bill Graham]]i korraldatud [[kontsert]] "[[Live Aid]]" – tohutu üritus, mis toimus ühel ajal [[London]]i [[Wembley Staadion]]il ja [[John F. Kennedy]] staadionil [[Philadelphia]]s. Tänu [[BBC]] enneolematule otsusele vabastada oma eetrikava 16-tunnise rokk-kontserdi jaoks, kanti üritust otsesaatena üle [[Suurbritannia]] [[televisioon]]is ja [[raadio]]s.<ref name="QNJ6H" /> See oli üks monumentaalsemaid lavasõusid maailmas, kus astusid üles tolle aja suurimad staarid: [[Queen]], [[Madonna (laulja)|Madonna]], [[Status Quo]], [[Sting]], [[U2]], [[Elton John]], [[Paul McCartney]], [[Tina Turner]], [[Paul Young]], [[Dire Straits]], [[David Bowie]], [[Black Sabbath]], [[Bryan Adams]], [[The Beach Boys]], [[Eric Clapton]], [[Tom Petty]], [[Santana]] jpt.<ref name="fVlHy" /> [[Phil Collins]] lendas [[Concorde]]'iga üle [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]], et esineda samal päeval nii [[London]]is kui ka [[Philadelphia]]s.<ref name="YoLUD" /> Ülekande ajal ärgitas Geldof inimesi raha annetama, šokeerides neid terava kõnepruugi ja vandesõnadega. Rusikaga lauale lüües käskis ta neil jätta vähemalt ühel õhtul pubisse minemata ja kodus [[kontsert]]i vaadata. Pärast tema emotsionaalset esinemist suurenesid annetuste summad kolmesaja [[Suurbritannia naelsterling|naela]] võrra [[sekund]]is.<ref name="esVBm" /> "[[Live Aid]]i" abil koguti [[Etioopia]] [[näljahäda]] leevendamiseks 150 miljonit [[Suurbritannia naelsterling|naela]]. Tunnustusena Aafrika heaks tehtud töö eest löödi 34-aastane Bob Geldof rüütliks.<ref name="UrsTN" /> === Aafrika Komisjon === [[2004]]. aasta [[jaanuar]]is [[Aafrika]]s sõpra külastades jõudis Bob Geldof arusaamisele, et sealseid elanikke ähvardab endiselt [[näljahäda]]. Ta helistas [[Addis Abeba]]st [[Ühendkuningriik|Briti]] [[peaminister|peaministrile]] [[Tony Blair]]ile, kes olevat palunud tal maha rahuneda ja tema juurest läbi tulla, kui ta [[London]]is tagasi on. Selle kohtumise tulemusena loodi [[Aafrika]] komisjon.<ref name="lySAu" /> [[Tony Blair]] kutsus kokku 17 komisjoni liiget, kelle hulka kuulub ka Geldof.<ref name="6oaSw" /> Enamik liikmetest on pärit [[Aafrika]]st, paljud neist võimul olevad [[poliitik]]ud. Korraldati aastane uuring [[Aafrika]] probleemide kohta ja jõuti järeldusele, et [[Aafrika]] saab muutuda parendades riikide valitsemist ja võideldes [[korruptsioon]]iga ning rikkam osa maailmast peab seda muudatust igati toetama. See tähendas abiraha kahekordistamist, võlgade tühistamist ja [[kaubandus]]reeglite muutmist. Komisjon koostas üksikasjaliku tegevusplaani. Lobitöö eesmärgil korraldas Geldof kaheksa samaaegset [[kontsert]]i maailma eri paikades, et survestada [[G8]] riike. Kontserdisarja nimeks sai "[[Live 8]]". Komisjoni soovitustest sai hiljem [[G8]] [[Aafrika]] võla- ja abipaketi aluskava. === "Live 8" === [[31. märts]]il [[2005]] kuulutasid Geldof ja [[Midge Ure]] välja "[[Live 8]]" projekti, mille eesmärk oli teavitada üldsust [[Aafrika]]t rõhuvast koormast, mille moodustasid valitsuste võlad, kaubandustõkked, nälg ja [[AIDS]]. [[2. juuli]]l [[2005]] toimus kümme [[kontsert]]i viies tööstusriikide suuremas linnas, kus astusid üles eri stiile viljelevad muusikud maailma eri paigust. Rahvarohked kontserdid toimusid [[London]]is, [[Pariis]]is, [[Berliin]]is, [[Rooma]]s, [[Philadelphia]]s, [[Barrie]]s, [[Johannesburg]]is, [[Moskva]]s, [[Cornwall]]is ja [[Tokyo]]s.<ref name="5tfMc" /> Need tasuta kontserdid toimusid neli päeva enne [[G8]] liidrite kohtumist Gleneaglesi [[hotell]]is [[Šotimaa]]l.<ref name="2z8IF" /> Esinesid maailma suurimad tähed: [[Coldplay]], [[Annie Lennox]], [[Pink Floyd]],<ref name="ICJbR" /> [[Elton John]], [[Madonna (laulja)|Madonna]], [[Mariah Carey]], [[Paul McCartney]], [[Robbie Williams]], [[Snoop Dog]], [[Sting]], [[U2]], [[Andrea Bocelli]], [[Shakira]], [[Green Day]], [[Laura Pausini]], [[Black Eyed Peas]], [[Bon Jovi]], [[Def Leppard]], [[Linkin Park]], [[Stevie Wonder]], [[Bryan Adams]], [[Bjork]], [[Pet Shop Boys]] jpt. [[Konferansjee]]dena astusid üles [[Will Smith]], [[Salma Hayek]], [[Natalie Portman]], [[Dan Aykroyd]] jt.<ref name="ufrjS" /> === Aafrika Arengu Kolleegium === [[Aafrika]] Arengu Kolleegiumi (APP) on kümnest silmapaistvast isikust koosnev rühm, mis tegeleb [[Aafrika]] õiglase ja jätkusuutliku arengu propageerimisega kõige kõrgemal tasemel. Geldof on selle kolleegiumi liige. Igal aastal avaldab kolleegium [[Aafrika]] arengu aruande, kus tuuakse välja kiiret tähelepanu nõudvad teemad ja esitatakse tegevuskava.<ref name="BsNXL" /> === ONE-kampaania ja DATA === Bob Geldof tegi tihedat koostööd [[2002]]. aastal [[Bono]] loodud organisatsiooniga [[DATA]] (Debt, AIDS, Trade, Africa), et propageerida kaubavahetust [[Aafrika]] [[arengumaa]]dega ning nende riikide [[arengumaade võlakriis|võlakergendust]] ja abi [[AIDS]]-i vastu võitlemisel. [[2008]]. aastal liitus see organisatsioon ONE-kampaaniaga, kus Geldof lisaks mitmele muule [[heategevus]]<nowiki/>ettevõtmisele samuti tegutseb.<ref name="29P46" /> ==Tunnustus== Kuninganna [[Elizabeth II]] lõi 1986. aastal Geldofi rüütliks.<ref name="8AUxw" /> Geldof on saanud ka rahupooldaja ([[Man of Peace]]) auhinna, mis antakse inimestele, kes on andnud rahvusvaheliselt väljapaistva panuse sotsiaalse õigluse ja rahu tagamisse.<ref name="AUmwy" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="8AUxw">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/politics/4144753.stm] BBC News 04.01.2005</ref> <ref name="AUmwy">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/4466340.stm] BBC NEWS 24.11.2005</ref> <ref name="QNWve">[http://www.jpost.com/Features/In-Thespotlight/Bob-Geldof-to-receive-BGU-honorary-doctorate] The Jerusalem Post 22.03.2011</ref> <ref name="Gq9vL">[http://www.thenational.ae/lifestyle/bob-geldof-has-endured-more-than-his-share-of-pain] The National 10.04.2014</ref> <ref name="rFXdU">[http://www.straight.com/history] The Georgia Straight</ref> <ref name="qbPi0">[http://www.imdb.com/name/nm0946809/] IMDb</ref> <ref name="SBC7M">[https://web.archive.org/web/20150416023302/http://vintageweddingfair.co.uk/2014/07/24/celebrity-wedding-we-wish-wed-been-at-bob-geldof-and-paula-yates/] The National Vintage Wedding Fair</ref> <ref name="fleuK">[https://www.youtube.com/watch?v=k2jg5CwqN-s] YouTube</ref> <ref name="xPJQ6">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/294384.stm] BBS NEWS 10.03.1999</ref> <ref name="3XCVv">[https://web.archive.org/web/20150510113928/http://www.groupcall.com/bobgeldof.html] groupcall</ref> <ref name="UHhET">[https://web.archive.org/web/20140504104758/http://www.biography.com/people/michael-hutchence-262382#tragic-death] bio.</ref> <ref name="i8pgC">[https://web.archive.org/web/20061209212754/http://www.parents4protest.co.uk/bob_geldof.htm] P4p</ref> <ref name="t9SGc">[http://www.dailymail.co.uk/news/article-2806056/Bob-Geldof-attacks-family-court-treatment-Peaches-Fifi-Says-rulings-impossible-care-children.html] Mail Online 24.10.2014</ref> <ref name="G6quE">[http://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-2985453/Bob-Geldof-steps-late-daughter-Peaches-husband-Thomas-Cohen.html] Mail Online 09.03.2015</ref> <ref name="rN1F9">[https://web.archive.org/web/20150319040421/http://blogs.telegraph.co.uk/news/jamesdelingpole/100158302/the-problem-with-god-is-he-thinks-hes-bob-geldof/] The Telegraph 16.05.2012</ref> <ref name="7Uu9r">[http://www.punk77.co.uk/groups/boomtownrats.htm] punk77</ref> <ref name="o0chd">[https://www.youtube.com/watch?v=opd14v2I7Ik] YouTube</ref> <ref name="qdfRT">[https://www.youtube.com/watch?v=-Kobdb37Cwc] YouTube</ref> <ref name="IULsa">[http://www.nydailynews.com/news/justice-story/justice-story-don-mondays-article-1.1504277] Daily News 03.11.2003</ref> <ref name="lOGAC">[https://www.youtube.com/watch?v=H_QRL3t9qyc] YouTube</ref> <ref name="tGdqG">[http://www.irishexaminer.com/lifestyle/artsfilmtv/geldof-reckons-rats-deserve-top-billing-223512.html] Irish Examiner 23.02.2013</ref> <ref name="3TAYw">[https://web.archive.org/web/20160310011713/http://www.josephoconnorauthor.com/erm-banana-republic-reflections-on-a-suburban-irish-childhood.html] Joseph O'Connor</ref> <ref name="bRWP1">[http://www.amazon.co.uk/Is-That-It-Bob-Geldof/dp/0330442929] amazon</ref> <ref name="grbUY">[https://www.youtube.com/watch?v=lLkdmeUaeco] YouTube</ref> <ref name="W8Sym">[https://www.youtube.com/watch?v=NoweGN8cm5g] YouTube</ref> <ref name="umYHi">[http://www.officialcharts.com/artist/23730/BOB%20GELDOF/] Official Charts</ref> <ref name="RnKIh">[https://www.youtube.com/watch?v=NTj79x-tlWQ] YouTube</ref> <ref name="9KJDE">[https://www.youtube.com/watch?v=h6zSlO3zCko] YouTube</ref> <ref name="3Dy81">[http://www.independent.ie/opinion/analysis/tell-me-why-they-dont-like-geldof-26376819.html] Independent 29.07.2006</ref> <ref name="Fcjlc">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/2208671.stm] BBC NEWS 21.08.2002</ref> <ref name="GcRHX">[http://irish-charts.com/showinterpret.asp?interpret=Bob+Geldof] Discography Bob Geldof</ref> <ref name="688SH">[http://www.theguardian.com/world/2006/jul/24/arts.italy] The Guardian 24.07.2006</ref> <ref name="kCXbc">[http://www.imdb.com/title/tt0084648/] IMDb</ref> <ref name="en9GU">[https://www.youtube.com/watch?v=mj2jf0US8zI] YouTube</ref> <ref name="rR81Z">[https://www.youtube.com/watch?v=bjQzJAKxTrE] YouTube</ref> <ref name="30IGq">[https://web.archive.org/web/20150419204522/http://top40.about.com/od/ChristmasMusicReviews/fl/Band-Aid-and-Do-They-Know-Its-Christmas-Back-For-30th-Anniversary.htm] about entertainement</ref> <ref name="SZEhl">[http://www.cbc.ca/m/touch/arts/story/1.2829882] CBC News 10.11.2014</ref> <ref name="qW8DU">[http://www.bbc.chttp://www.billboard.com/articles/columns/chart-beat/6327596/band-aid-30s-do-they-know-its-christmas-opens-at-no-1-in-uk-withom/news/entertainment-arts-2998084]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} billboard 24.11.2014</ref> <ref name="QNJ6H">[http://liveaid.free.fr/] Unofficial Live Aid site</ref> <ref name="fVlHy">[http://www.imdb.com/title/tt0261024/] IMDb</ref> <ref name="YoLUD">[https://www.youtube.com/watch?v=-OiV_5kEt6A] YouTube</ref> <ref name="esVBm">[http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/13/newsid_2502000/2502735.stm] BBC Home</ref> <ref name="UrsTN">[https://web.archive.org/web/20150425222815/http://www.bobgeldof.com/content.asp?section=31] Bob Geldofi koduleht</ref> <ref name="lySAu">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3490382.stm] BBC NEWS 26.02.2004</ref> <ref name="6oaSw">[https://web.archive.org/web/20150328052505/http://www.commissionforafrica.info/about] COMMISSION FOR AFRICA</ref> <ref name="5tfMc">[http://www.live8live.com/whathappened/#] Live 8</ref> <ref name="2z8IF">[http://www.theguardian.com/global-development/2013/mar/02/bob-geldof-africa-tony-blair] The Guardian 02.03.2013</ref> <ref name="ICJbR">[https://www.youtube.com/watch?v=QEyFsd1oig0] YouTube</ref> <ref name="ufrjS">[http://www.live8live.com/theconcerts/index.shtml] Live 8</ref> <ref name="BsNXL">[https://web.archive.org/web/20150408041936/http://www.africaprogresspanel.org/about/] Africa Progress Panel</ref> <ref name="29P46">[https://web.archive.org/web/20150924060345/http://www.one.org/international/blog/category/bob-geldof/] ONE</ref> }} == Välislingid == * [http://www.bobgeldof.com/ Bob Geldofi koduleht] * [http://www.boomtownrats.co.uk/ Ansambli The Boomtown Rats koduleht] * [http://www.allmusic.com/artist/bob-geldof-mn0000801971/awards AllMusic] * [http://www.irishcharts.ie/search/placement The Irish Charts] * [http://www.krugercowne.com/bob-geldof/ Kruger Cowne] * [http://www.theguardian.com/uk/2005/jan/30/arts.artsnews1 The Guardian 30.01.2005] * [http://www.bbc.co.uk/radio2/r2music/documentaries/bandaid/ BBC Home] * [http://www.dailymail.co.uk/home/event/article-2329571/Freddie-Mercury-trying-Bono-The-Live-Aid-story-youve-heard-before.html Mail Online 25.05.2013] * [http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/2941142.stm BBC NEWS 27.05.2003] * [http://www.theguardian.com/music/2013/jan/28/boomtown-rats-reform-isle-of-wight-festival The Guardian 28.01.2013] * [https://www.youtube.com/watch?v=PIo4TMZSMy4&feature=youtu.be YouTube] * [http://www.sbs.com.au/news/article/2014/07/24/engage-africa-fight-aids-geldof SBS 24.07.2014] * [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/2939878.stm BBC NEWS 27.05.2003] * [http://www.uea.ac.uk/mac/comm/media/press/2004/may/doing+the+honours Unversity of East Anglia 13.05.2004] * [http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/4779378.stm BBC NEWS 06.03.2006] * [http://www.bbc.com/news/10312885 BBC NEWS 14.10.2010] {{JÄRJESTA:Geldof, Bob}} [[Kategooria:Iirimaa lauljad]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu rüütelkomandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 3hv5yhujfcldq1ii9srla0ekbikl9qg 1 402595 7151807 7151403 2026-05-11T21:17:11Z Andres 5 7151807 wikitext text/x-wiki -Kas [[varakristlus]] siis suunata siia? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. aprill 2015, kell 23:12 (EEST) : Siin on erinevaid lähenemisi. Neid võib käsitleda sünonüümidena, aga võib ka rakendada lähenemist, kus algkristlus on kitsam kui varakristlus ja mahub selle sisse. Selle kontseptsiooni kohaselt hõlmab algkristlus vaid niinimetatud apostlite ajastu (Uue Testamendi kristluse), aga varakristlus ulatub välja 4. sajandi alguseni. Eestis ei ole üldkäsitlustes selline eristamine väga levinud, aga teoloogide tekstides seda siiski kohtab. Seega mulle tundub, et enne suunamist peaks seda veel kaaluma. Ja muidugi küsima, kas selle artikli praegune avalõik on ikka päris korrektne. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 23:21 (EEST) :: Ma arvan, et tuleb teha eraldi artiklid ikkagi, sest muidu me ei saa mõisteid eristada. Nii palju kui mina aru saan, loetakse algkristluse lõpuks enamasti umbes 100, mõnikord umbes 135. Varakristluse lõpuks võidakse arvata 451. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 23:52 (EEST) ::: Jah, nende lõpupiiride osas ei ole ühtset seisukohta. Varakristluse puhul see 451 on üsna maksimaalne piir, paljud paigutavad selle varasemasse aega, aga jah, see oleks üks vastava artikli teemadest. Nii et pigem jätame suunamata. ::: Ilmselt peaks siis siit artiklist alg- ja varakristluse korduva samastamise välja võtma, kuid samas siiski kuskil osutama, et neid mõisteid võidakse kasutada ka sünonüümidena. Eesti üldise märksõnastiku suunamine algkristluselt varakristlusele ei tähenda muidugi ilmtingimata, et neid käsitletakse sünonüümina, vaid et kitsamat mõistet ei ole peetud eraldi vajalikuks kasutada (viitan ühele vanale arutelule artikli "kiriku ajalugu" juures). -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 21. aprill 2015, kell 00:29 (EEST) Minu meelest peaks varakristlust mainima võimalikult varakult, et lugejal oleks lihtsam orienteeruda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. aprill 2015, kell 14:53 (EEST) ---- Kronoloogia on vaieldav. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 13:01 (EEST) :Kui kronoloogia lõpu osi mõtled, siis see lähtub Adolf Harnackist. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-28373-87|&#126;2026-28373-87]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-28373-87|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 13:36 (EEST) ::Eri uurijate seisukohad lahknevad, sellepärast on vaieldav. Ja peaks ikka vaatama uuemat kirjandust ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 00:17 (EEST) ---- ''Teoloog [[Walter Bauer (teoloog)|Walter Bauer]] ([[1877]]–[[1960]]) kujundas idealiseeritud pildi "Apostlite tegude" raamatu põhjal, mille järgi oli alguses üks ühtne rühmitus, kus säilis "algne õpetus" ja millest kasvas välja kirik kui organisatsioon. Võtsin selle välja, sest paistab, et Baueri seisukoht oli pigem vastupidine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 13:08 (EEST) mp9p26upi1nny4g07zec2vse2sbngse 0 402947 7151972 6774684 2026-05-12T07:42:26Z Taurus404 80079 7151972 wikitext text/x-wiki '''Hermanis Albats''' [[VR III/2]] ([[23. august]] [[1879]] [[Veļķumuiža]], [[Võnnu kreis]] – [[9. veebruar]] [[1942]] [[Vjatlag]]i vangilaager, [[Kirovi oblast]]) oli [[Läti]] [[jurist]], [[diplomaat]], teadlane, õppejõud. [[24. detsember|24. detsembrist]] [[1925]] kuni [[6. mai]]ni [[1926]] oli ta [[Läti välisminister]]. ==Tunnustus== *1925 [[Vabadusrist]]i III liik 2. järk<ref name="president.ee, kavalerid1">{{EVkavaler|12860}} (vaadatud 21.04.2015)</ref> *1931 [[Kotkarist]]i II klassi teenetemärk<ref name="president.ee, kavalerid2">{{EVkavaler|16105}} (vaadatud 21.04.2015)</ref> *1932 [[Kotkarist]]i I klassi teenetemärk<ref name="president.ee, kavalerid3">{{EVkavaler|10799}} (vaadatud 21.04.2015)</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Albats, Hermanis}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti diplomaadid]] [[Kategooria:Läti teadlased]] [[Kategooria:Läti juristid]] [[Kategooria:Läti õppejõud]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 4dc3bwklaj5n81n0ak4o5d7hx1mti1z 0 404353 7151978 6376191 2026-05-12T07:44:32Z Taurus404 80079 7151978 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-E07262,_Berlin,_Nichtangriffspakt_mit_Estland_und_Lettland.jpg|pisi|Vilhems Munters (vasakul), [[Joachim von Ribbentrop]] (keskel) ja [[Karl Selter]] (paremal) mittekallaletungipakte alla kirjutamas, juuni 1939]] '''Vilhelms Munters''' [[VR I/3]] (ka ''Wilhelm Munter'' ja ''Wilhelm Munters''; 25. juuli [[1898]] [[Riia]] – [[11. jaanuar]] [[1967]] [[Riia]]) oli eesti-baltisaksa päritolu [[Läti]] poliitik ja [[diplomaat]]. 1925. aastal anti talle [[Vabadusrist]]i I liigi 3. järk, tunnustades tema tööd [[ohvitser]]i asetäitjana<ref name="president1">{{EVkavaler|17890}} (vaadatud 01.05.2015)</ref>. 1934 anti talle [[Kotkarist]]i I klassi teenetemärk<ref name="president2">{{EVkavaler|15406}} (vaadatud 01.05.2015)</ref>. Tegi karjääri [[Läti välisministeerium]]is, oli aastatel 1936–1940 [[Läti Vabariigi välisminister]]. 1940 deporteeriti Venemaale, kus algul töötas õppejõuna, pärast Saksa-Nõukogude sõja puhkemist arreteeriti. Mõisteti vangi "aktiivse nõukogudevastase tegevuse" eest; vabastati pärast Stalini surma (1954). 1960. aastatel elas taas Riias ja töötas [[Läti NSV Teaduste Akadeemia]]s. Avaldas NSV Liidu ajakirjanduses nõukogudemeelseid artikleid. Vilhelms Munters on maetud [[Riia metsakalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Munters, Wilhelm}} [[Kategooria:Läti diplomaadid]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1967]] rcd7jvca7f3ecoea8irqp7370c9iycn 0 405317 7151971 6950064 2026-05-12T07:42:12Z Taurus404 80079 7151971 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Hugo Celmiņš''' ([[30. oktoober]] [[1877]] [[Lubāna]] – [[30. juuli]] [[1941]] [[Moskva]]) oli [[Läti]] poliitik. Hugo Celmiņš oli Läti peaminister [[19. detsember|19. detsembrist]] [[1924]] kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[1925]] ja [[1. detsember|1. detsembrist]] [[1928]] kuni [[26. märts]]ini [[1931]]. [[5. mai]]st [[1931]] kuni [[1. september|1. septembrini]] [[1935]] oli ta [[Riia]] linnapea. 1931 anti talle [[Kotkarist]]i I klassi teenetemärk.<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|16596}} (vaadatud 08.05.2015)</ref> [[1940]]. aasta juulis üritas ta Demokraatlikus läti valijate nimekirjas kandideerida nn. Rahva Seimi, kuid okupatsioonivõimud ei lubanud sel valimistel osaleda. Hugo Celmiņš arreteeriti [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1940]], [[1941]]. aasta juuni alguses viidi ta üle Moskvasse [[Lefortovo vangla]]sse. [[7. juuli]]l 1941 mõisteti ta surma, hukati mahalaskmise teel 30. juulil 1941.<ref>[https://enciklopedija.lv/skirklis/102076-Hugo-Celmi%C5%86%C5%A1 Hugo Celmiņš] Nacionālā enciklopēdija. Vaadatud 10. augustil 2025</ref> ==Viited== {{viited}} {{Läti peaministrid}} {{JÄRJESTA:Celmins, Hugo}} [[Kategooria:Läti peaministrid]] [[Kategooria:Riia linnapead]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1941]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] kq9ch2l3hdljy427eq6hcffchvi4rhn 0 407039 7151977 6926183 2026-05-12T07:44:13Z Taurus404 80079 7151977 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raut w Poselstwie Łotwy w Warszawie 1938.jpg|pisi|Ludvigs Ēķis (paremalt teine) 1938. aastal]] '''Ludvigs Ēķis''' ([[11. september]] [[1892]] – [[7. juuli]] [[1943]]) oli [[Läti]] poliitik ja [[diplomaat]]. [[18. mai]]st [[1934]] kuni [[16. juuni]]ni 1938 oli ta Läti rahandusminister. Lisaks oli ta [[1936]]. aasta [[18. aprill]]ist kuni [[13. juuli]]ni [[Läti välisminister|Läti välisministri]] kohusetäitja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.mfa.gov.lv/ministrija/arlietu-dienesta-vesture/latvijas-republikas-arlietu-ministri-un-latvijas-diplomatiska-dienesta-vaditaji-kops-1918-gada/ludvigs-ekis |pealkiri=Ludvigs Ēķis |vaadatud=2015-08-20 |arhiivimisaeg=2015-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150926144234/http://www.mfa.gov.lv/ministrija/arlietu-dienesta-vesture/latvijas-republikas-arlietu-ministri-un-latvijas-diplomatiska-dienesta-vaditaji-kops-1918-gada/ludvigs-ekis |url-olek=ei tööta }}</ref> 1935. aastal autasustati teda [[Kotkarist]]i I klassi teenetemärgiga<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|10408}} (vaadatud 28.05.2015)</ref>. ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ēvalds Rimbenieks]] | nimi=Läti rahandusminister | aeg=[[1934]]–[[1938]]| järgnev=[[Alfrēds Valdmanis]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ēķis, Ludvigs}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti diplomaadid]] [[Kategooria:Korporatsioon Selonija liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1943]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] 2yb1pxbhm9218r24asgnibunnckjw2j 0 407146 7151976 6382014 2026-05-12T07:43:43Z Taurus404 80079 7151976 wikitext text/x-wiki '''Voldemārs Salnais''' ([[20. mai]] [[1886]] – [[4. august]] [[1948]] [[Stockholm]]) oli [[Läti]] poliitik ja [[diplomaat]]. 1933. aastal autasustati teda [[Kotkarist]]i I klassi teenetemärgiga<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|7016}} (vaadatud 28.05.2015)</ref>. {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Salnais, Voldemārs}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti saadikud]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1948]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] 6bh5aelcpcezp3hhlys9mjj1co1dchd 0 408275 7151997 6766116 2026-05-12T07:54:44Z Taurus404 80079 /* Konflikti areng */ 7151997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gulf of Riga from space.jpg|pisi|Liivi laht kosmosest pildistatuna. 1990. aastatel olid Eesti ja Läti raskustes selle mereala omavahel jagamisel]] '''Räimesõda''' (ka '''silgusõda''', '''kalasõda''' või '''kilusõda''') oli [[Eesti]] ja [[Läti]] vaheline diplomaatiline konflikt 1990. aastate teisel poolel, mis tekkis seoses kahe riigi vahelist [[merepiir]]i puudutanud erimeelsuste ja kalapüügiõiguste jaotamisega [[Liivi laht|Liivi lahes]]. Liivi lahe kasutusega seotud vastuolud eskaleerusid ja said ajakirjanduses "räimesõja" nime 1995. aasta kevadel. Reaktsioonina Läti kalalaevade sisenemisele vaidlusalustesse vetesse, mille Eesti oli paar aastat varem enda [[territoriaalmeri|territoriaalmereks]] kuulutanud, saatis Eesti piirivalve Liivi lahele patrullima valvelaevad [[PVL-101|101]] ja [[Maru (laev)|Maru]] ning kahuritega relvastatud piirivalvelaeva [[Kõu (laev)|Kõu]]. Kuigi merel toimunud sündmustele järgnes kiirelt kokkulepe edasisi vahejuhtumeid kuni piirilepingu sõlmimiseni vältida, sisenesid Läti kalalaevad sügisel taas vaidlusalustesse vetesse. Merepiiri lepinguni jõudsid Eesti ja Läti 1996. aasta suvel. Selle kokkuleppega loobus Eesti varem ühepoolselt Eesti territoriaalmereks kuulutatud ulatuslikust merealast [[Ruhnu]] saarest ida pool, küll aga hakkas piir kulgema Ruhnust 12 [[meremiil]]i ulatuses idas, lõunas ja läänes ning Liivi lahe põhjapoolsed alad jäid Eesti territoriaalmereks. Kalapüügiõiguste jaotamises lepiti eraldi kokku mõni aeg hiljem, kui 1997. aasta alguses sõlmiti vastav raamleping. == Taust == 1993. aasta märtsis võttis [[Riigikogu]] vastu merealapiiride seaduse, millega pani ühepoolselt paika Eesti merepiiri Liivi lahes. Vastavalt sellele oli Eesti territoriaalmereks määratud mereala, mis kulges 12 meremiili kaugusel rannikul määratud punktide vahelistest mõttelistest joontest.<ref name="RT10393" /> Seadus jättis ulatusliku kalarikka mereala, eelkõige Ruhnu saare ümbruses Eesti territoriaalveteks. Samas olid nii Eesti kui Läti huvitatud, et nende [[kalur]]itele oleks ligipääs võimalikult suurele hulgale kalale ja seetõttu hakkas merepiiri küsimus edaspidi vastuolusid tekitama.<ref name="RH21495" /> Läti poole nägemuse järgi pidanuks Liivi laht olema kahe riigi ühine [[sisemeri (mereõigus)|sisemeri]], milles kalastamisõigusi vastastikku ei piirata.<ref name="SL15896" /> == Konflikti areng == === 1995 === {{mitu pilti | laius = | pilt1 = | allkiri1 = Andres Tarand | pilt2 = Māris Gailis 2011-08-20.jpg | allkiri2 = Māris Gailis | jalus = Kevadel 1995, kui Liivi lahe kasutamisega seotud konflikt eskaleeruma hakkas, olid Eesti ja Läti peaministrid Andres Tarand ja Māris Gailis }} Olukord Liivi lahel hakkas eskaleeruma 1995. aasta kevadtalvel. Veebruaris sisenes ühepoolselt Eesti territoriaalmereks määratud piirkonda esimene Läti [[kalalaev]] ja märtsis teine.<ref name="SL30196" /> Märtsis hakkasid mõlema riigi esindajad läbi rääkima ka tulevase kalapüügikokkuleppe üle ja kumbki pool polnud läbirääkimiste käigus teise poole ettepanekutega nõus. Eesti pool lähtus oma ühepoolselt kindlaks määratud merepiirist, samas kui Läti esindajad oleks soovinud piiranguteta kalapüüki terve Liivi lahe ulatuses. Eesti poole ettepanek, et Läti kalurid võiksid kalastada Ruhnu saare lähedusse Eesti majandusvööndisse jääval alal, Läti poolt ei rahuldanud.<ref name="RH30395" /> Märtsi teisel poolel sõlmisid Eesti ja Läti peaministrid [[Andres Tarand]] ja [[Māris Gailis]] vaidlusaluste vete osas ajutise kokkuleppe, mille sisu osas esines järgnevalt vastuolulisi teateid. Mõningate teadete järgi lepiti kokku, et neis "halliks tsooniks" nimetatud vetes, mis ulatuvad Eesti ühepoolsest merepiirist 2–5 meremiili Eesti poole, võivad kuni püsivama kokkuleppeni kalastada mõlema riigi kalurid.<ref name="VES23395" /><ref name="ES15395" /> Teisalt esines teateid, et Läti kalalaevad ei tohi kuni merepiirilepinguni jõudmiseni vaidlusalustes vetes kalastada ja kokkuleppe järgi pidi seda ala valvama [[Eesti piirivalve]].<ref name="PL18495" /> Ühel delegatsioonide kohtumisel olevat Eesti esindajad Läti esindajatele teatanud, et "kuni kokkuleppe saavutamiseni oleks parem hoiduda Eestile kuuluvates Liivi lahe vetes kalapüüdmisest tekkivate intsidentide põhjustamisest".<ref name="RH30395" /> [[Fail:Merepäästeõppus Bold Mercy.jpg|pisi|vasakul|Piirivalvelaev [[Kõu (laev)|Kõu]]]] Aprillis sisenes "halli tsooni" mitmeid Läti laevu, mille Eesti piirivalve kinni pidas ja lahkuma sundis. Eesti piiri valvasid Ruhnu ümbruses piirivalvelaevad [[PVL-101|101]] ja [[Kõu (laev)|Kõu]], millest viimane oli relvastatud kahe 23-millimeetrise automaat[[kahur]]iga. [[Sõrve säär]]e ja [[Vilsandi]] vahel patrullis valvelaev [[Maru (laev)|Maru]].<ref name="PL18495" /> Läti olevat oma kalalaevade kaitseks piirkonda samuti [[sõjalaev]]ad saatnud.<ref name="SL16396" /><ref name="EPL23396" /> Eesti piirivalveameti mereosakonna ülem Jaan Kapi väitel oli Läti kalalaevu aprillis Liivi lahel 40, neist 12 sises Eesti territoriaalvetesse kokku 20 korral. Kapi hinnangul rikkusid nende laevade kaptenid "saagiahnusest" kokkulepet, mille järgi Läti laevad ei oleks tohtinud vaidlusalustesse vetesse siseneda.<ref name="ES22495" />{{efn|Hilisemate teadete järgi sisenesid 1995. aasta jooksul Läti kalalaevad vaidlusalustesse vetesse kokku 17 korral, esimest korda 20. veebruaril, korra märtsis, edaspidi intensiivsemalt aprillis, mille järel pärast pikemat pausi uuesti korra septembris ja kuuel korral detsembris.<ref name="SL30196" />}} Läti pool väljendas reaktsioonina Liivi lahel toimuvale arvamust, et Eesti otsus kehtestada Liivi lahes ühepoolselt oma majandusvöönd polnud korrektne samm ja reaalselt merepiiri ei eksisteerivat. Samuti viidati, et 11. aprill toimunud läbirääkimistel oli Läti pool palunud mitte takistada Läti laevade sisenemist vaidlusalustesse vetesse.<ref name="PL17495" /> 21. aprillil 1995 kohtusid [[Balti Assamblee]] raames Eesti välisminister [[Riivo Sinijärv]] ja [[Läti välisminister]] [[Valdis Birkavs]], kes arutasid muude küsimuste kõrval ka Liivi lahel toimunud sündmusi ja merepiiri küsimust. Kohtumise eesmärgiks ei seatud küll ühegi konkreetsema kokkuleppe allakirjutamist,<ref name="PL21495" /><ref name="RH22495" /> ent kokku lepiti selles, et kuni merepiiri küsimuses kokkuleppeni jõudmiseni hoiduvad mõlemad pooled merel vahejuhtumite põhjustamisest.<ref name="ES22495" /> Assambleel Eesti delegatsiooni juhtinud [[Arnold Rüütel]] väljendas arvamust, et räimesõda on pisitüli, ehkki ajakirjandusest võib jääda mulje, nagu oleks tegemist "vaalasõjaga". Ühtlasi väljendas ta veendumust, et mõlema riigi valitsused lahendavad probleemi kiiresti.<ref name="PL22495" /> Ajakirjanduses leiti assamblee järel siiski, et probleem ei ole vaid ajakirjanike välja mõeldud ja toodi esile seegi, et ka Eesti kalalaevad olevat kala püüdnud vetes, mida Läti peab enda omaks. Kohati esines arvamusi, et piirikonflikti algeks on 1993. aastal vastu võetud ühepoolne Eesti merealapiiride seadus<ref name="ES24495" /> ja teisal jällegi, et probleemi alge seisneb [[merereostus]]es, mis muu hulgas oli vähendanud kalavarusid Läti vetes. Samuti leiti, et Läti kasutab kalalaevu survemeetmena läbirääkimistel endale soodsama tulemuse saavutamiseks.<ref name="RH26495" /> Sügisel hakati Eesti-Läti merepiirikonflikti ajakirjanduses tõlgendama ka [[Läänemeri|Läänemere]] ja eriti Ruhnu saare ümbruse võimalike [[nafta]]varude valguses.<ref name="ÄP61195" /> 1995. aasta sügisel alustasid Läti kalalaevad taas püüki Eesti vete läheduses. Ehkki novembri alguse seisuga piiririkkumisi ei tuvastatud,<ref name="SL11195" /><ref name="SL21195" /> sundis Eesti piirivalve detsembris taas Eesti majandusvööndiks kuulutatud vetest lahkuma mitu Läti kalalaeva.<ref name="SL221295" /> === 1996 === {{mitu pilti | laius = | pilt1 = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg | allkiri1 = Tiit Vähi | pilt2 = Andris Šķēle, 10. Saeimas portrets.jpg | allkiri2 = Andris Šķēle | jalus = 1996. aastal tegelesid piiri ja kalapüügiõiguste küsimuste lahendamisega Eesti ja Läti tollased peaministrid Tiit Vähi ja Andris Šķēle }} 1996. aasta alguses eitas Läti välisminister Valdis Birkavs mistahes silgu- või räimesõda, leides, et tegemist on ajakirjanike väljamõeldud terminiga ning Eesti ja Läti vahelistes suhetes olevat kõigest "lahendamata piiriküsimus".<ref name="SL30196" /> Sama seisukohta kordas ta ka sama aasta aprillis enne Balti Assamblee järjekordset istungjärku, millel muu hulgas asuti arutama ka merepiiri küsimust. Siis oli Läti pool juba valmis astuma samme konflikti viimiseks [[Rahvusvaheline Kohus|rahvusvahelisse kohtusse]] ja andma oma sõjalaevadele käsu ületada Eesti 1993. aastal kehtestatud merepiir.<ref name="SL12496" /><ref name="SL13496" /> Mõni aeg enne seda Birkavsi sõnavõttu, sama aasta märtsis oli Läti teinud kahe riigi ekspertgruppide kohtumisel ettepaneku kehtestada kuni merepiiri määramiseni uuesti "hall tsoon", milles mõlema riigi kalalaevad võiks kala püüda. Läti esindaja sõnul ei võtnud Eesti seda ettepanekut vastu.<ref name="SL16396" /> Samas tegi ka Eesti pool ettepaneku ajutise ühtse kalapüügipiirkonna kehtestamiseks, mis ei oleks siiski hõlmanud kummagi riigi territoriaalmerd. Läti ettepanekut arvustati, kuna see jäi ebamääraseks selles osas, kuidas "hallis tsoonis" tegutsevaid kalalaevu kontrollitaks. Ühtlasi levisid nende kõneluste järel teated, et Läti välisministeeriumi kantsler [[Māris Riekstiņš]] olevat ähvardanud, et Läti kehtestab ühepoolse merepiiri, mis oleks ulatunud ka Eesti territoriaalvetesse, ja on valmis seda kaitsma oma [[merevägi|mereväe]] abil.<ref name="EPL23396" /> Aprillis 1996 sai teatavaks, et mõlema riigi esindajad on pöördunud konflikti lahendamiseks rahvusvaheliste ekspertide poole, küll aga ei pidanud Eesti tollane peaminister [[Tiit Vähi]] õigeks vahendajate või rahvusvahelise kohtu abil tüli lahendamist. Vähi rõhutas, et Eesti merepiir on kehtestatud 1993. aasta merealapiiride seadusega ja kuna piirivalve on kohustatud Eesti piiri kaitsma, siis on piirivalvelaevade viibimine Liivi lahel õigustatud. Vähi selgituse järgi oli suurimaks küsimuseks piiriläbirääkimiste käigus asjaolu, et Eesti pidas merepiiri kauguseks 12 meremiili baasjoontest, milleks olid [[Kihnu]] ja Ruhnu. Just viimase ümbruse merepiiri ei soovinud Läti pool aktsepteerida.<ref name="SL9496" /> Nimelt olevat tegemist erijuhtumiga (sarnaselt [[La Manche]]’is asuvate Briti [[Kanalisaared|Kanalisaartega]], mis paiknevad väga lähedal [[Prantsusmaa|Prantsuse]] rannikule), mille puhul ei saa rakendada tavapärast merepiiri määramise loogikat, vaid tuleks küsimus lahendada läbirääkimiste teel.<ref name="ÄP15496" /> 1996. aasta Balti Assamblee raames tegi Läti peaminister [[Andris Šķēle]] Eesti peaministrile Tiit Vähile ettepaneku sõlmida kompromisskokkulepe, mis aitaks vältida uusi konflikte piiriläbirääkimiste ajaks. Ajaleht [[Äripäev]] vahendas sellega seoses Läti ajakirjandust, milles nimetati vastuoluliseks selleks ajaks laialt levinud teateid, et Läti on valmis oma [[Patrullkaater|patrullkaatrid]] Ruhnu ümbruse vetesse saatma.<ref name="ÄP15496" /> 1996. aasta mais sõlmisid kahe riigi peaministrid merepiiri eelkokkuleppe.<ref name="SL15596" /> Selle kokkuleppe kohaselt oli Eesti valmis Lätile loovutama 500 km² suuruse ala Ruhnust ida pool. Kalapüügi reguleerimiseks otsustati sügiseks ette valmistada omaette leping.<ref name="EPL14596" /> Nende arengute taustaks olid ajakirjanduses levitatud seisukohad, et konflikt kalapüügiõiguste üle kahjustab mõlema riigi rahvusvahelist mainet, takistab nende ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]ga ning lõhub müüdi [[Baltimaad|Balti]] ühtsusest. Seetõttu peeti piiritüli märkimisväärselt ohtlikuks ja oodati selle võimalikult kiiret lahendamist.<ref name="RH21495" /><ref name="SL9496" /><ref name="ÄP15496" /> == Lahendus == === Merepiiri määramine === 12. juulil 1996 kirjutasid Eesti ja Läti peaministrid alla merepiiri lepingule, mille mõlema riigi parlamendid ratifitseerisid sama aasta 22. augustil. Leping sõlmiti [[Rootsi]] vahendusel ja osalusel [[Stockholm]]is. Eesti delegatsiooni juhi [[Raul Mälk|Raul Mälgu]] sõnul oli tegemist mõlema poole kompromissiga. Läti soostus Ruhnu ümbruses 12 meremiili ulatuses Eesti territoriaalvetega, kuigi oli algselt nõudnud 3–4 meremiili. Samas loobus Eesti kalarikkast merealast Ruhnust ida pool.<ref name="SL13796" /><ref name="EPL23896" /><ref name="RT12796" /> Uut merepiiri on ühelt poolt kommenteeritud väitega, et tegemist oli vajaliku leppega, mistõttu kompromisside tegemine oligi lahenduseni jõudmiseks vältimatu. Teisalt leiti selle sõlmimise järel, et Eesti kingib Lätile liialt suure mereala.<ref name="SL15896" /> [[Eesti Kalurite Liit|Eesti Kalurite Liidu]] juhatuse esimehe Toivo Orgusaare sõnul oli kokku lepitud merepiir olnud kasulik ainult Läti kaluritele ning Eesti oli loobunud oma õiguste kaitsmisest rahvusvahelises kohtus ja andnud ära kalarikka mere, sest 1993. aasta merealapiiride seadus olevat olnud vastuolus [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õigusega]] ja seda poleks olnud võimalik kohtus kaitsta.<ref name="EPL24796" /><ref name="SL31796" /> === Kalapüügikokkulepped === Hoolimata merepiiri lepingu sõlmimisest 1996. aasta suvel registreeriti sama aasta sügisel taas mitme võõra kalalaeva sisenemine Eesti territoriaalvetesse Ruhnu läheduses. Samas kinnitas Eesti piirivalve, et merepiir on kontrolli all.<ref name="EPL25996" /> Samal ajal toimusid kahe riigi vahel läbirääkimised kalapüügiõiguste jagamise üle. Liivi lahe kalapüüki reguleerinud leping oleks tulnud peaministrite varasema kokkuleppe järgi alla kirjutada sama aasta 1. septembriks, ent jäi venima.<ref name="EPL7297" /> Lepingu sõlmimiseni jõudsid Eesti ja Läti peaministrid 6. veebruaril 1997. Kalapüügilepe määras kindlaks Liivi lahe kalapüügikvootide kehtestamise alused ja andis võimaluse mõlema riigi kaluritel püüda kala ka teise riigi vetes. Täpsed püütava kala kogused ja laevad, millel on lubatud teise riigi vetes kalastada, pidi edaspidi kindlaks määratama iga-aastaselt uuendatavas protokollis.<ref name="ÄP7297" /><ref name="EPL7297" /><ref name="RT6297" /> == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ES15395">Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/03/15/6 Merepiir Lätiga võib tänavu paika saada.] – Eesti Sõnumid, 15. märts 1995, lk 1.</ref> <ref name="VES23395">ETA. [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1995/03/23/5 Eesti ja Läti peaministrid arutasid piiriküsimusi.] – Vaba Eesti Sõna, 23. märts 1995, lk 5.</ref> <ref name="RH30395">Victoria Näripä. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/03/30/2 Eesti – Läti tülis kalavarude pärast.] Rahva Hääl, 30. märts 1995, lk 1.</ref> <ref name="PL17495">[https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/17/3 Läti jaoks on Eesti viis lahendada "räimesõda" vastuvõetamatu.] – Päevaleht, 17. aprill 1997, lk 1.</ref> <ref name="PL18495">BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/18/9.10 Möödunud ööpäev oli Eesti-Läti merepiiril rahulik.] – Päevaleht, 18. aprill 1995, lk 4.</ref> <ref name="RH21495">Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/21/9.3 Eesti-Läti räimesõda – Baltikumi müüdi lõpp.] – Rahva Hääl, 21. aprill 1995, lk 2.</ref> <ref name="PL21495">BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/21/7.6 Eesti ja Läti välisministrid arutavad täna "räimesõda".] – Päevaleht, 21. aprill 1995, lk 3.</ref> <ref name="ES22495">Siim Randla. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/04/22/2 Eesti ja Läti hoiduvad vahejuhtumitest merel.] – Eesti Sõnumid, 22. aprill 1995, lk 1.</ref> <ref name="PL22495">BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/22/8.10 Arnold Rüütel: Eesti-Läti "räimesõda" ei vääri suhete teravdamist.] – Päevaleht, 22. aprill 1995, lk 7.</ref> <ref name="RH22495">BNS. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/22/3 Balti riigid lahendavad piiritülisid.] – Rahva Hääl, 22. aprill 1995, lk 1.</ref> <ref name="ES24495">Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/04/24/8.1.1 Küsimusi rohkem kui vastuseid.] – Eesti Sõnumid, 24. aprill 1995, lk 2.</ref> <ref name="RH26495">Evald Ojavee. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/26/10.2 Silgusõja varjatud põhjus on merereostus.] – Rahva Hääl, 26. aprill 1995, lk 2.</ref> <ref name="SL11195">BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/11/01/6.4 Läti kalalaevad taas Eesti piiri läheduses.] – Sõnumileht, 1. november 1995, lk 3.</ref> <ref name="SL21195">Ester Vilgats. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/11/02/4 Läti kaluritega seni konfliktideta.] – Sõnumileht, 2. november 1995, lk 1.</ref> <ref name="ÄP61195">[https://dea.digar.ee/article/aripaev/1995/11/06/49.2.1 Kas Läänemeres on naftat?] – Äripäev, 6. november 1995, lk 38.</ref> <ref name="SL221295">BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/12/22/8.11 Eesti-Läti kalasõda on taas lahti.] – Sõnumileht, 22. detsember 1995, lk 5.</ref> <ref name="SL30196">Ester Vilgats. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/01/30/7.6 Läti välisministri arvates pole kilusõda olemas.] – Sõnumileht, 30. jaanuar 1996, lk 3.</ref> <ref name="SL16396">BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/03/16/9.6 Räimesõda pole jõudnud rahuranda.] – Sõnumileht, 16. märts 1996, lk 6.</ref> <ref name="EPL23396">Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/03/23/5.1 Eesti pakub Lätile ühist kalastamispiirkonda.] – Eesti Päevaleht, 23. märts 1996, lk 3.</ref> <ref name="SL9496">Agnes Kuus. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/09/7.1 Räimesõja lahendamine on Balti riikide huvides.] – Sõnumileht, 9. aprill 1996, lk 3.</ref> <ref name="SL12496">BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/12/6.6 Läti loodab, et piiritüli lahendavad peaministrid.] – Sõnumileht, 12. aprill 1996, lk 3.</ref> <ref name="SL13496">BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/13/9.5 Eesti ja Läti loodavad peaministrite kohtumisele.] – Sõnumileht, 13. aprill 1996, lk 7.</ref> <ref name="EPL14596">Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/05/14/3 Eesti loovutab poole Hiiumaa jagu merd.] – Eesti Päevaleht, 14. mai 1996, lk 1.</ref> <ref name="ÄP15496">Juris Kaza (Dienas bizness). [https://dea.digar.ee/article/aripaev/1996/04/15/25.3 Läti peaminister taotleb kalasõjas ajutist kompromissi.] – Äripäev, 15. aprill 1996, lk 12.</ref> <ref name="SL15596">BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/05/15/6.6 Opositsioon on piirileppega rahul.] – Sõnumileht, 15. mai 1996, lk 4.</ref> <ref name="SL13796">Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/07/13/4 Räimesõda on läbi, ees ootab Balti tolliliit.] – Sõnumileht, 13. juuli 1996, lk 3.</ref> <ref name="EPL24796">Toivo Orgusaar. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/07/24/7.3 Kalurid kalast ilma.] – Eesti Päevaleht, 24. juuli 1996, lk 2.</ref> <ref name="SL31796">Toivo Orgussaar. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/07/31/22.2.8 Kalurid protesteerivad Eesti-Läti merepiirilepingu vastu.] – Sõnumileht, 31. juuli 1996, lk 5.</ref> <ref name="SL15896">Toivo Aare. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/08/15/5.2 Vette on raske piiri tõmmata.] – Sõnumileht, 15. august 1996, lk 2.</ref> <ref name="EPL25996">BNS. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/09/25/6.21 Kalapüügihooajaga algas taas räimesõda.] – Eesti Päevaleht, 25. september 1996, lk 4.</ref> <ref name="EPL23896">Kristi Malmberg. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/08/23/7.3 Eesti ja Läti kinnitasid merepiirileppe.] – Eesti Päevaleht, 23. august 1996, lk 3.</ref> <ref name="ÄP7297">Tõnis Avikson. [https://dea.digar.ee/article/aripaev/1997/02/07/7.4 Eesti-Läti kalapüügilepe sõlmitud.] Äripäev, 7. veebruar 1997, lk 2.</ref> <ref name="EPL7297">Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1997/02/07/3 Balti tolliliit tulekul.] – Eesti Päevaleht, 7. veebruar 1997, lk 1.</ref> <ref name="RT10393">[https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS Merealapiiride seadus.] – Riigi Teataja 1993, 14, 217.</ref> <ref name="RT12796">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13082873 Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres.] – Riigi Teataja II 1996, 29, 103.</ref> <ref name="RT6297">[https://www.riigiteataja.ee/akt/78739 Leping Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahel vastastikustest suhetest kalanduse alal.] – Riigi Teataja II 1997, 27, 103.</ref> }} [[Kategooria:1995. aasta Eestis‎]] [[Kategooria:20. sajand Lätis]] [[Kategooria:Liivi laht]] [[Kategooria:Eesti kalandus]] [[Kategooria:Läti majandus]] 4xt9ub0dmhfigrch568izw62vc0csxo 0 410724 7151980 7144618 2026-05-12T07:45:10Z Taurus404 80079 7151980 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Augusts Kirhenšteins''' ([[18. september]] ([[vkj]] 6. september) [[1872]] [[Mazsalaca]] – [[3. november]] [[1963]] [[Riia]]) oli läti mikrobioloog ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ning [[Läti NSV]] riigitegelane. Augusts Kirhenšteins lõpetas [[1902]]. aastal [[Tartu veterinaariinstituut|Tartu veterinaariinstituudi]], seejärel töötas veterinaarina [[Valmiera]]s ja [[Limbaži]]s. Ta osales [[1905. aasta revolutsioon]]ilistes sündmustes ja oli sunnitud emigreeruma [[Šveits]]i. [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] võttis Augusts Kirhenšteins osa [[Serbia]] armee koosseisus. [[1917]]. aastal pöördus Kirhenšteins [[Läti]]sse tagasi, ta teenis Läti armees kaptenina. [[1919]]. aastast oli ta [[Läti Ülikool]]i dotsent ja [[1923]]. aastast professor. Pärast Läti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt määrati Augusts Kirhenšteins [[20. juuni]]l [[1940]] [[Jossif Stalin|Stalini]] emissari [[Andrei Võšinski]] mahitusel Läti uue marionetliku valitsuse peaministriks. Sellel ametikohal oli ta kuni [[25. august]]ini 1940. Lisaks oli Augusts Kirhenšteins [[21. juuli]]st 1940 kuni 25. augustini 1940 Läti presidendi kohusetäitja.<ref>[http://self.gutenberg.org/articles/augusts_kirhen%C5%A1teins Augusts Kirhenšteins] self.gutenberg.org</ref> 25. augustist 1940 kuni [[11. aprill]]ini [[1952]] oli Augusts Kirhenšteins Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.<ref>[http://rulers.org/sovrep.html Soviet republics. Latvian S.S.R.] rulers.org</ref> Ühtlasi oli ta aastatel [[1941]]–1952 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimehe asetäitja. 1941. aastal astus [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse]]. [[1949]]. aastast oli Kirhenšteins [[Lätimaa Kommunistlik Partei|Läti Kommunistliku Partei]] Keskkomitee liige, aastatel 1949–[[1952]] Keskkomitee büroo liige.<ref>Rīga : enciklopēdija. Rīga, 1988, lk. 357</ref> Aastatel [[1946]]–[[1962]] oli ta [[Läti NSV Teaduste Akadeemia]] Mikrobioloogia Instituudi direktor ja [[1951]]–[[1958]] Läti NSV Teaduste Akadeemia asepresident.<ref>[http://www.letonika.lv/groups/?title=Kirhen%C5%A1teins%20Augusts/32474 Kirhenšteins Augusts] letonika.lv</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kirhenšteins, Augusts}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti bioloogid]] [[Kategooria:Läti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tartu veterinaariinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Selonija liikmed]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1963]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] jj2aoh6np1nxhpus6kvvg3uec0untpa 0 412980 7151885 6866404 2026-05-12T05:04:36Z ~2026-20154-48 226309 7151885 wikitext text/x-wiki '''Kalle Kroon''' (sündinud [[1966]]) on eesti ajaloolane. Pärit Paidest. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal [[1992]]. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |vaadatud=2017-09-15 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720013636/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Teoseid== ===Raamatuid=== *''Album Doctorum Honoris Causa Sociorumque Honorariorum Universitatis Dorpatensis''. Tartu 2000 *Kolme lõvi ja Greifi all Põhjasõjas. Eestlastest ja lätlastest rootsi armees 17. sajandi lõpu sotsiaalmajanduslike muutuste taustal. Tallinn 2007 *''Historia kring godset Saadjärve''. // Studia nordistica Tartuensia. Tartu 2009 *Kodaniku– ja ühiskonnaöpik gümnaasiumile. Avita. Kordustrükk 2012 *Jõeforell. Püük ja majandamine. Kirjastus Kalastaja. 2016 *"Paide 16-18.sajandil. Linnakodanike võitlus Mäo mõisaga oma õiguste eest". Dokumente Paide linna ajaloost (allikapublikatsioon). Ühendus Weissenstein. Paide 2017 ===Raamatutõlkeid=== *P. Englund. Mineviku maastikud. Olion. 2005 (rootsi keelest) *J. H. Lind, C. S. Jensen, K. V. Jensen, A. L. Byst. Taani ristisõjad. Tallinn 2007. (taani keelest) *R. Overy. "1939. Viimased rahupäevad". // Imeline ajalugu. Äripäev. 2014 (inglise keelest) ===Humanitaarteaduslikke artikleid=== *Kui Rootsi Karl Eestimaad valitses. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 3, 1993 *Rootsi riigi juhtimine Laiuselt. Kleio 7. 1993 *Kerjuslus läbi ajaloo murdejoone. Horisont 7, 1994 *Rootsi salaluure 1701. a. Kleio 9. 1994 *"Hannibal ja tema rahvas". [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 5/1995. Lk 21-24 *Eesti ja läti jalavägi rootsi armees 1701-1710. Akadeemia 8-11, 1998 *Eesti rahvusväeosad rootsi ajal. Rahvuslik kontakt 3, 2003 *Soldatutskrivning och ryttarehållet som en del av svenska stormaktstidens integration 1680- 1710. // Die Baltischer Länder und Norden. Festschrifft für Helmut Piirimäe. Tartu 2005 *Soldatutskrivning och soldathåll som en del av Sveriges integrationspolitik i Estland och Livland. // Karolinska Förbundets Ǻrsbok 2006. Stockholm 2006 *Kogda stolitsa švedskogo gosudarstva bõl v Laiuse. Gorisontõ Estonii, 2008 * 300 aastat tagasi Poltaava all. Horisont 4, 2009 *Ronga Tehvan. Eestlasest meediastaar 18. sajandil. Horisont 4, 2011 *Käsu Hansu aegne Tartu Rootsi kuninglikus Armeemuuseumis. Horisont 4, 2012 *"Meie armuliku ning õndsa kuninga Karl XI matuse laulud" (The funeral songs about our glorious and merciful king Charles XI). Akadeemia 5, 2012 *Debate about the abolishment of serfdom in Estonia and Livonia during the reign of Charles XI. Enn Küng, Aleksander Loit, Kalle Kroon, Aivar Põldvee, Marten Seppel. The status of peasantry in Estland and Livland at the end of the Swedish reign. Ajalooline Ajakiri 3 (145), 2013 *Eestlaste vabadusest ja väest Rootsi aja lõpul. Horisont [https://www.horisont.ee/arhiiv-2013/Horisont-2-2013.pdf 2, 2013], lk 38-47 *Arvustus: "Eesti ajalugu III. Vene-Liivimaa sõjast Pöhjasõjani". Ajalooline Ajakiri 2/3, 2014. Lk 271-280 *"As a good and faithful servant. Estonians and latvians in the Carolinean Swedish army at the end of the 17th century and the Great Northern War with the reforms of King Charles XI as background". // Nordic Historical Revue/ Revue d´histoire nordique no. 18. Strassbourg 2014 http://helikosmos.planet.ee/RHN18.pdf ===Loodusteaduslikke artikleid=== *Vikerkaar Eesti jõgedes-jõeforell. Eesti Loodus 1, 1999 *Jõeforelli päritolust kesk-eestis. Eesti Loodus 8, 2007 *Buldooseri ja kopaga looduse ve(r)esoonte kallale. Eesti Loodus 9, 2008 *Angerja ajaloolisest levikust Pärnu jõe kesk-ja ülemjooksul. Eesti Loodus 6-7, 2011 *Baeri seadus ja meandrid kui vooluveekogude taastamise põhialus. Eesti Loodus 10, 2011 *Meie sisevete kalakaitsest lähiminevikus. Eesti Loodus 6-7, 2012 *Kalaspordiklubid Eesti sisevete majandajatena. Eesti Loodus 10, 2013 *Uputatud Taevaskojast ja meie juurtest. Eesti Loodus 11, 2013 *Kimpus Eesti rekordlõhe pildiga. Eesti Loodus 12, 2013 *[http://arvamus.postimees.ee/2775224/kalle-kroon-hambad-saarde-ja-harpuuniga-pahe Kalle Kroon: Hambad säärde ja harpuuniga pähe!] Postimees. ee, 26. aprill 2014 ===Arvustusi=== *Aleksander Loit. Eesti talupojad Põhjasõjas. - Kalle Kroon. 6. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul - 18. sajandi alguses. Argo. Tallinn 2007. 424 lk. 2008, nr. 3, lk. 142-144 *Kaarel Vanamölder.  Maanõunik Otto Fabian von Wrangelli Eesti-ja Liivimaa kroonika käsitlusvõimalustest. Magistritöö, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, ajaloo ja arheoloogia instituut, ajaloo eriala. Tartu 2007, lk 12 *Andres Adamson. Põhjalik raamat vanast heast rootsi ajast. Rahva raamat 8, 21. september 2007 *Andres Adamson. Pöördeline Poltaava raputas rootslasi. Rahva raamat 11,  22. september 2008 *Susanna Sjödin Lindenskoug. Manlighetens bortre gräns. Tidelagsrättegångar i Livland åren 1685-1709. Stockholm Studies in History 94. Stockholm 2011. s. 34 *[[Marten Seppel]]. Mis muutus talurahva seisundis? Ajalooline Ajakiri 3, 2013. Lk 399 ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *L. Krögerström. ''Kalle Kroon byggde Estlands första lekbottnar''. Fiskevården 1, 2002. LK 20-21 {{JÄRJESTA:Kroon, Kalle}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 77mxsk9x3ztfu4ohxycvpoy4ni2gdyd 0 413008 7152054 7122223 2026-05-12T09:21:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152054 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=aprill}} {{Arvutimäng | pealkiri = Counter-Strike: Global Offensive | pilt = [[File:Counter-Strike Global Offensive.svg|250px]] | arendaja = [[Hidden Path Entertainment]]<br/>[[Valve Corporation]] | väljaandja = [[Valve Corporation]] | levitaja = [[Steam]] | seeria = "[[Counter-Strike (series)|Counter-Strike]]" | mootor = [[Source (mängumootor)|Source]] | platvormid = [[Microsoft Windows|Windows]]<br/>[[OS X]]<br/>[[Linux]]<br/>[[Xbox 360]]<br/>[[PlayStation 3]] | väljalase = 21. august 2012 | zanr = [[mitmikmäng]] }} '''"Counter-Strike: Global Offensive"''' (tihti lühendatud kui '''CS:GO''') on internetipõhine esimeses isikus tulistamismäng, mille töötas välja [[Hidden Path Entertainment]], kuid nüüd haldab arendust [[Valve Corporation]]. Tegu on neljanda mänguga "[[Counter-Strike]]'i" sarjas ja selle [[Microsoft Windows|Microsoft Windowsi]], [[OS X|OS X-i]], [[Xbox 360]] ja [[Playstation 3]] versioon toodi turule 2012. aasta augustis. [[Linux]]i versioon ilmus 2014. aasta septembris. Mängus on vastamisi kaks meeskonda: terroristid ja eriüksuslased (''Counter-Terrorists''). Mõlema meeskonna eesmärgiks on vastaste elimineerimine ja mängukaardist sõltuva lisaülesande täitmine. Lisaülesanneteks võivad olla pantvangistsenaarium, milles eriüksuslased peavad pantvangid vabastama ja terroristid pantvange valvama, või pommistsenaarium, milles terroristid peavad õhkima määratud kohas pommi ja eriüksuslased proovima ära hoida pommi paigaldamist või paigaldatud pommi kahjutuks tegema. == Mängitavus == "Global Offensive", nagu enamik "Counter-Strike'i" sarja mänge, on ülesehituselt ülesandepõhine internetis mängitav tulistamismäng. See tähendab, et kaks meeskonda, vastavalt terroristid ja eriüksuslased (''Counter-Terrorists''), täidavad mängurežiimist sõltuvaid ülesandeid, milleks võib olla näiteks pommi paigaldamine või kahjutuks tegemine ja pantvangide valvamine või vabastamine. Mängusisesed matšid koosnevad omakorda raundidest ning iga raundi lõpus teenivad mängijad vastavalt oma sooritusele mängusisest raha, mida saab kasutada relvade ostmiseks järgmistes raundides.<ref name="zNzcR" /> Samas võivad pahatahtlikud teod, näiteks oma tiimikaaslase tapmine, mängijalt raha vähemaks võtta.<ref name="VzE9E" /> Mängus on viie kategooria relvi: vintpüssid (''rifles''), püstolkuulipildujad (''sub-machine guns''; SMG), raskerelvad (''heavy''), püstolid (''pistols'') ja granaadid (''grenades''). Kõikidel relvadel on erinevad omadused ja granaatidel erinevad mängusisesed efektid. [[Käsigranaat]] põhjustab näiteks vigastusi lähedal olevatele mängijatele; [[suitsugranaat]] tekitab mängijate katmiseks mõeldud suitsupilve; peibutusgranaat ''(decoy grenade)'' imiteerib mängija kõige tugevama relva heli; välkgranaat ''(flashbang)'' pimestab mõneks hetkeks selle plahvatuse poole vaatavad mängijad. [[Molotovi kokteil]] ja süütepomm aga tekitavad lühikeseks ajaks kaardi mingis osas tulekahju.<ref name="u0r9U" /> === Mängurežiimid === "Global Offensive" sisaldab üheksat mängurežiimi: ''Competitive'', ''Casual'', ''Deathmatch'', ''Arms Race'', ''Demolition'', ''Wingman'', ''Flying Scoutsman, Dangerzone'' ja ''Weapons Course.''<ref name=":0" /><ref name=":1" /> ''Competetive''<nowiki/>'is on vastamisi kaks viieliikmelist meeskonda ja üks matš kestab keskmiselt 45 minutit. Maksimaalselt võivad selle mängurežiimi matšid venida kuni 1,5 tunni pikkuseks. ''Wingman'' on mängurežiim paarismänguks (2 vs 2), mis on mängitavuselt väga sarnane ''competitive''<nowiki>'ile</nowiki>. Erinevusteks on veidi väiksemad mängukaardid (st tegevuspaigad), väiksem raundide arv (15). ''Casual'' ja ''Deathmatch'' on mängitavuselt vähem tõsised ning on mõeldud pigem harjutamiseks.<ref name="rsiNw" /><ref name="JLSYl" /> ''Arms race'' sarnaneb ''Gun Game''<nowiki/>'iga, mis on figureerinud varasemates Counter-Strike'i mängudes. Selles mängurežiimis saab mängija iga kahe tapetud vaenlase järel uue relva ning eesmärk on jõuda esimesena järjestikus viimase relvani (kuldne nuga) ning tappa sellega üks mängija. ''Demoliation'' on vahepealne variant ''Arms Race''<nowiki/>'ist ja ''Casual''<nowiki/>'ist, milles on mängijate eesmärk paigaldada või kahjutuks teha pomme, kuid uusi relvi on võimalik hankida vaid tappes teisi mängijad (sarnaselt ''Arms Race''<nowiki/>'iga). ''Flying Scoutsman'' on režiim, kus mängijad on varustatud ainult täpsuspüssiga SSG 08 ja noaga.<ref name=":1" /> ''Weapons Course'' on üksikmängurežiim, mille eesmärk on aidata uutel mängijatel õppida granaatide ja relvade kasutamist ning pommide kahjutuks tegemist ja paigaldamist.<ref name=":0" /> ''Dangerzone'' on lahingukuninga mäng ''(battle-royale)'', kus mängitakse kuni 16 või 18 mängija vastu. Mängu alguses on kõigil vaid nuga ja tahvelarvuti, ülesandeks on leida endale relvi, raha, laskemoona ja muud varustus. Tahvelarvuti abiga on võimalik kõike seda raha eest osta, ostetud ese saadetakse seejärel mängijale drooniga. Raha saab mängus seda hoonetest otsides või erinevaid ülesandeid täites. Tahvelarvutiga saab teiste mängijate liikumist ka jälgida. Mängu võidab viimane ellujäänud inimene või meeskond.<ref>{{Netiviide |url=https://www.pcgamer.com/csgo-danger-zone-battle-royale/ |pealkiri=CS:GO goes Battle Royale and free to play |väljaanne=PC Gamer |vaadatud=2. märtsil 2020 |keel=inglise keeles}}</ref> == E-sport == [[File:MLG Columbus - Luminosity vs Navi.jpg|pisi|vasakul|CS:GO elukutseliste mängijate turniir 2016. aastal]] CS:GO elukutseliste mängijate turniire kutsutakse Majoriteks. Majoritel on suured auhinnafondid, algselt 250 000 USA dollarit, kuid need on ajaga suurenenud. MLG Columbus 2016 oli esimene turniir, mille auhinnafond oli 1 000 000 USA dollarit. Eesti tuntuim elukutseline CS:GO mängija on [[Robin Kool]], mängijanimega "ropz", kes praegu mängib Ameerika Ühendriikide e-spordi klubis [[Faze Clan]]. Ta on karjääri jooksul teeninud üle 1 500 000 dollari<ref>{{Netiviide |pealkiri=Robin "ropz" Kool - CS:GO Player |url=https://www.esportsearnings.com/players/31594-ropz-robin-kool |vaadatud=29. septembril 2024 |väljaanne=Esports Earnings |keel=inglise keeles}}</ref> ja valiti 2022. aasta maailma paremuselt 8. CS:GO mängijaks.<ref>{{Netiviide |autor=Harry Richards |eesnimi= |aeg=9. jaanuar 2023 |pealkiri=Top 20 players of 2022: ropz (8) |url=https://www.hltv.org/news/35350/top-20-players-of-2022-ropz-8 |vaadatud=10. septembril 2024 |väljaanne=[[hltv.org]] |keel=inglise keeles}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tom Senior|url=https://www.pcgamer.com/counter-strike-global-offensive-patch-adds-weapons-course-and-zombie-mod-support/|pealkiri=Counter-Strike: Global Offensive patch adds Weapons Course and Zombie Mod support|väljaanne=[[PCGamer]]|aeg=21. august 2012|vaadatud=22. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Jamie Villanueva|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/operation-hydra-modes-maps-18685|pealkiri=Several maps and game modes permanently added to CS:GO as Operation Hydra ends|väljaanne=Dot Esports|aeg=|vaadatud=22. jaanuaril 2019|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=2019-02-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190216183147/https://dotesports.com/counter-strike/news/operation-hydra-modes-maps-18685|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="zNzcR">{{Netiviide|autor=Alistair Pinsof|url=https://www.destructoid.com/review-counter-strike-global-offensive-233724.phtml|pealkiri=Review: Counter-Strike: Global Offensive|väljaanne=Destuctroid|aeg=24. august 2012|vaadatud=22. jaanuaril 2019|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=2017-01-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170101122023/https://www.destructoid.com/review-counter-strike-global-offensive-233724.phtml|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="VzE9E">{{Netiviide|autor=kazac|url=http://read.navi-gaming.com/en/team_news/money_system_in_csgo_explained|pealkiri=Money system in CS:GO explained |väljaanne=Natus Vincere|aeg=17. veebruar 2016|vaadatud=22. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=2017-01-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170102060245/http://read.navi-gaming.com/en/team_news/money_system_in_csgo_explained}}</ref> <ref name="u0r9U">{{Netiviide|autor=Jamie Villanueva|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/csgo-weapons-guide-16911|pealkiri=A guide to CS:GO’s weapons|väljaanne=Dot Esports|aeg=|vaadatud=22. jaanuaril 2019|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=2018-02-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180224052715/https://dotesports.com/counter-strike/news/csgo-weapons-guide-16911|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="rsiNw">{{Netiviide|autor=Evan Lahti|url=https://www.pcgamer.com/csgo-competitive-guide-your-first-match/|pealkiri=CS:GO competitive guide: your first match|väljaanne=[[PCGamer]]|aeg=19. jaanuar 2015|vaadatud=22. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="JLSYl">{{Netiviide|autor=Henry Stenhouse|url=https://www.pcgamer.com/csgo-crosshair-map/|pealkiri=How to find the perfect CS:GO crosshair for you|väljaanne=[[PCGamer]]|aeg=12. aprill 2017|vaadatud=22. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://blog.counter-strike.net/ Ametlik koduleht] {{Valve Corporation}} [[Kategooria:2012. aasta videomängud]] [[Kategooria:Linuxi mängud]] [[Kategooria:MacOS-i mängud]] [[Kategooria:Windowsi mängud]] [[Kategooria:PlayStation 3 mängud]] [[Kategooria:Xbox 360 mängud]] [[Kategooria:Valve Corporationi videomängud]] [[Kategooria:Counter-Strike]] 70l8wxijgto7zlwgm9y6entrg47xfav 0 413786 7151964 7116078 2026-05-12T07:40:01Z Taurus404 80079 7151964 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Zigfrīds Anna Meierovics''' ([[5. veebruar]] [[1887]] [[Durbe]] – [[22. august]] [[1925]]) oli [[Läti]] poliitik, Läti esimene [[Läti välisminister|välisminister]] ([[1918]]–[[1924]] ja 1924–1925) ja teine peaminister ([[1921]]–[[1923]] ja [[1923]]–1924). Juba nooruses Läti rahvusliku liikumisega seotud Meierovics hakkas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal tegelema poliitikaga, tegeledes Läti sõjapõgenike abistamise ning [[läti kütid|läti küttide]] üksuste loomisega. [[1917]]. aastal oli Meierovics Läti ühe olulisima partei, Põllumeeste Liidu ([[läti keel|läti]] ''Latvijas Zemnieku savienība'') rajajaid. Ta valiti selle partei esindajana nii [[Läti Asutav Kogu|Läti Asutava Kogu]] (läti ''Satversmes sapulce'') kui ka [[Seim (Läti)|seimi]] esimese koosseisu liikmeks. Tema välisministriks olemise ajal sõlmis Läti rahulepingu Nõukogude Venega, samuti sai Läti Vabariik Euroopa riikide ''de facto'' ja ''de jure'' tunnustuse ning võeti [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liikmeks. Meierovicsi peaministriks olemise ajal võeti kasutusele [[Läti latt]] ning lahendati Nõukogude Liidust Lätisse opteerunute kodakondsuse küsimus. Samuti sõlmiti Eesti-Läti kaitseliit. Välisministri ametit pidas Meierovics esialgu Läti Ajutise Valitsuse liikmena (alates [[1918]]. aasta [[19. november|19. novembrist]]) kuni oma surmani 22. augustil 1925, kui välja arvatud 11-kuuline vahemik [[1924]]. aasta jaanuarist detsembrini. Meierovics hukkus autoõnnetuses. ==Elulugu== ===Vanemad, lapsepõlv ja noorus=== Meierovicsi isa Haim Meierovics ([[1855]]–[[1913]]) oli pärit [[Kuldīga]]st sügavalt usklikust [[juudid|juudi]] perekonnast; tema ema Anna Frīholde ([[1860]]–1887) oli [[Kabile]] kooliõpetaja tütar. [[1885]] pöördus Haim Meierovics [[kristlus|kristlusse]] ja võttis eesnimeks Hermanis, seejärel abiellus ta Annaga. Meierovicsi vanemad ei kiitnud abielu heaks ja katkestasid pojaga suhted. Zigfrīds Anna Meierovics sündis 5. veebruaril (vana kalendri järgi 24. jaanuaril) 1887 [[Kuramaa kubermang]]us Durbes. Tema ema suri vaid nädal pärast sünnitust, mistõttu isa palus ristimisel pojale ema mälestuseks panna teiseks eesnimeks Anna. Hermanis Meierovics elas naise kaotust raskelt üle ning [[1891]]. aastal pandi ta närvivapustuse tõttu psühhiaatriahaiglasse. Esialgu oli ta [[Tartu]]s, hiljem [[Jelgava]]s, kus ta 1913. aasta 2. märtsil suri. Seetõttu kasvas Zigfrīds Meierovics üles ema venna, läti keele õpetaja Roberts Frīholdsi peres. Ta veetis lapsepõlve [[Pūre]]s ja [[Kabile]]s; [[1900]]. aastal lõpetas ta Kabile vallakooli ning õppis seejärel [[1905]]. aastani [[Tukums]]i linnakoolis. Kooliõpilasena huvitus Meierovics läti keelest ja kultuurist ning vastandus [[venestamine|venestamis]]poliitikale. 1905–[[1907]] õppis ta [[Riia]]s Mironovi kommertskoolis ning elas ema nõo juures, kus ta tutvus tolle tütre ning oma ema nimekaimu Anna Frīholdega, kellega ta abiellus [[1910]]. aastal. 1907–[[1911]] õppis Meierovics [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudis]] kaubandust, tema diplomitöö oli rahareformist Venemaal ja Austrias. Üliõpilaspäevil astus Meierovics korporatsiooni [[Talavija]] liikmeks. Õpingute kõrvalt töötas ta [[1909]]–[[1915]] Läti rahvusliku liikumise tegelase [[Vilis Olavs]]i kommertskoolis õpetajana ning sai ühtlasi tugevaid mõjutusi Olavsi poliitilistest vaadetest. Koolis õpetas ta kommertsgeograafiat ja turundust. Ülikooliõpingute ajal töötas Meierovics lühikest aega ka tulekindlustusseltsi Jākor ('Ankur') inspektorina. [[1911]]. aastast oli Meierovics Riia Põllumajandusliidu krediidiosakonnas raamatupidaja, hiljem sai ta selle direktoriks. Samuti oli ta tegev läti rahvuslaste organisatsioonides [[Riia Läti Selts]]is ning [[Läti Haridusselts]]is. ===Esimese maailmasõja aeg=== [[1915]]. aasta suvel asus Meierovics pangaametnikuna tööle [[Moskva]]sse, kuid ühtlasi oli ta seal tegev Läti sõjapõgenike organisatsioonides. Lätist, eriti Kuramaalt oli Venemaale pagenud sadu tuhandeid inimesi, kelle majanduslik olukord oli väga kriitiline. Meierovics tegutses nende abistamsieks loodud Läti pagulaskomitee ühe juhina, püüdes põgenikke varustada elatusvahenditega. Lisaks oli ta ka Läti rahvusväeosade, [[Läti kütid|Läti küttide]] organiseerimiskomitee liige. [[Veebruarirevolutsioon]]i ajal asus Meierovics [[Peterburi]]sse ning seejärel tagasi Riiga. [[1917]]. aasta märtsis oli ta [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] valdade ja seltside kongressil loodud [[Liivimaa maanõukogu]] üks organiseerijaid. Koos [[Miķelis Valters]]iga tegutses Meierovics muu hulgas selle nimel, et [[Latgale]]t liita ülejäänud Lätiga. Sama aasta aprillis oli Meierovics üks [[Läti Põllumeeesteliit|Läti Põllumeesteliidu]], tulevase olulisima partei, rajajaid. Hilissuvel asus ta taas Peterburisse. 1917. aasta septembris oli Meierovics [[Kiiev]]is Vene väikerahvaste kongressil üks lätlaste esindajatest. 19. septembril osales ta lätlaste delegatsioonis [[Aleksandr Kerenski]] juurde, kus nad taotlesid [[Vidzeme]] (Läti-Liivimaa) sõjakahjude hüvitamist. Oktoobri alguses organiseeris Meierovics Peterburis läti põgenike koondumist, seal rajati ka [[Läti Ajutine Rahvusnõukogu]]. Meierovics valiti selle täitevkomitee (sarnanes Eesti [[Maanõukogu Vanematekogu]]ga) liikmete hulka. 29. novembril kogunes Rahvusnõukogu [[Valga (Liivimaa)|Valgas]], Meierovics valiti seal presiidiumisse. [[1918]]. aasta veebruaris kogunes Rahvusnõukogu teist korda salaja Peterburis, kus Meierovics taas presiidiumisse valiti. Sel korral protestiti [[Brest-Litovski rahuleping]]u ning sellega kaasnenud Läti territooriumi jagamise vastu. 1918. aasta esimesel poolel viibis Meierovics Peterburis ja valmistus välismaale minema, et hankida Läti Rahvusnõukogule kui Läti rahva (ja tulevase riigi) esindajale ''de facto'' tunnustus. 1918. aasta juulis läks Meierovics [[Stockholm]]i, kus ta rajas Läti Rahvusnõukogu informatsioonibüroo. Seejärel siirdus ta [[London]]isse, kus ta tegi koostööd teiste varem Vene impeeriumisse kuulunud rahvaste esindajatega: [[Soome]] esindaja [[Rudolf Holsti]], [[Eesti]] esindaja [[Ants Piip|Ants Piibu]] ja [[Poola]] esindaja [[Roman Dmowski]]ga. [[Suurbritannia]] välisministeeriumis kohtus ta ka hilisema Läti-Leedu piirkomisjoni juhi [[James Simpson]]iga. Briti välisministri [[Arthur Balfour]]iga kohtus Meierovics 23. oktoobril ning Balfour oli valmis Rahvusnõukogu Läti ajutise valitsusena tunnustama. Suurbritannia ''de facto'' tunnustus saadi 11. novembril. ===Tegevus Läti välisministrina kuni peaministriks saamiseni=== 1918. aasta [[18. november|18. novembril]] kuulutati Läti Vabariik iseseisvaks ning 19. novembril sai Meierovicsist [[Läti Ajutine Valitsus|Läti Ajutise Valitsuse]] välisminister. [[1919]]. aasta jaanuaril saabus ta [[Pariisi rahukonverents]]ile, kus ta tegutses taas koos teiste Ida-Euroopa uute riikide esindajatega. Märtsis kohtusid Läti esindajad Meierovicsi juhtimisel koos Eesti, Leedu, Gruusia ja Ukraina esindajatega [[Georges Clemenceau]]ga, kes lubas neile abi ja toetust. Pärast [[Rüdiger von der Goltz]]i korraldatud riigipööret 1919. aasta aprillis pakkus [[Andrievs Niedra]] Meierovicsile ka oma valitsuses välisministri kohta, ent ta lükkas selle tagasi ja jäi truuks [[Kārlis Ulmanis]]e Suurbritannia laevastiku kaitse all asuvale valitsusele, mis oma võimu pärast [[Landeswehri sõda]] taastas. Seejärel, 1919. aasta juulis, kutsus Ulmanis Meierovicsi Riiga tagasi. Meierovicsi juhitud delegatsiooni ülesanded võttis Pariisis enda kanda ajutine Läti saatkond. 1919. aasta sügisel toimunud [[Pavel Bermondt-Avalov]]i katse ajal Lätit vallutada ([[bermondtiaad]]) informeeris Meierovics sündmustest Lääne-Euroopa riike ning kindlustas Lätile [[Antant|Antandi]] toe. Seejärel, 25. novembril andis ta Saksa välisministrile üle Läti Vabariigi sõjakuulutuse. Läti ja Saksamaa vaheline rahu sõlmiti [[1920]]. aasta [[15. juuli]]l, millega nähti ette mõlemapoolne ''de jure'' tunnustus selle järel, kui mõlemad riigid saavutavad selle Antandi poolt. Sama aasta [[15. august]]il sõlmiti Riias rahu ka Nõukogude Venega ja saadi sellelt ''de jure'' tunnustus. Seejärel toimus [[Bulduri]]s konverents, mille vältel püüti edutult rajada [[Balti liit]]u (ehk Balti Antanti) – see õnnestus alles [[1934]]. aastal. 1920. aasta novembris läks Meierovics [[Genf]]i, kus ta püüdis saavutada Läti võtmist [[Rahvasteliit]]u, kuid seda toetas 41 liikmesriigist vaid 5 (sh [[Itaalia]]). Hääletustulemuse selgumise järel lahkus Meierovics demonstratiivselt saalist. Siiski sai Läti mitme teise rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks: sealhulgas [[Punane Rist|Punase Risti]], Rahvusvaheline Tervishoiu Organisatsioon ning Posti- ja Raudteeliit. 1920–21 külastas Meierovics Roomat, Pariisi ja Londonit, et saavutada Antanti tunnustus Lätile. [[1921]]. aasta alguses see ka õnnestus: Antanti Kõrgem Nõukogu (mis koosnes [[Prantsusmaa]]st, Suurbritanniast, Itaaliast, [[Jaapan]]ist ja [[Belgia]]st) otsustas Lätit tunnustada. ===Meierovicsi esimene ja teine valitsus=== Pärast Ulmanise valitsuse tagasiastumist [[1921]]. aasta [[2. juuni]]l tegi Läti president [[Jānis Čakste]] uue valitsuse moodustamise ettepaneku Meierovicsile, kes selle ka vastu võttis. Lisaks peaministri ametile jättis ta enda kätte ka välisministri portfelli. Samaaegselt Meierovicsi valitsuse moodustamisega lagunes Läti Sotsiaaldemokraatlik Partei ning selle parempoolsem tiib oli nõus valitsemises osalema. Nõnda sai Meierovicsi esimesest valitsusest, mis asus ametisse [[16. juuni]]l, esimene Lätis, kus osalesid sotsiaaldemokraadid. 1921. aasta juulis sõlmis Meierovics Nõukogude Venemaaga lepingu [[optandid|optantide]] osas, mis andis neile, kes ise või kelle vanemad olid enne 1. augustit 1914 olnud Venemaa kodanikud, võimaluse saada Läti kodakondsus, kui nad Venemaa omast loobuvad. Seda võimalust kasutas [[1927]]. aastaks 220 000 optanti. [[1922]]. aasta alguses otsustas Läti valitsus kasutusele võtta läti rahana [[latt|lati]] (ja selle sajandikuna [[santiim]]i). Rahareformi läbiviimiseks asutati [[Läti Pank]], mis alustas tegevust sama aasta [[1. november|1. novembril]]. 1922. aasta [[30. mai]]l sõlmis Meierovicsi valitsus [[konkordaat|konkordaadi]] [[Püha Tool]]iga. Selle kohaselt pidid Läti katoliiklik [[Riia peapiiskop|peapiiskop]] ja piiskopid olema Läti kodanikud. Lisaks asus Meierovicsi valitsus ellu viima ka [[maareform Lätis|maareform]]i. See osutas küllaltki kulukaks ning põhjustas 1922. aasta juuli alguses valitsuskriisi, kui Seadusandlik Kogu keeldus põllutööministeeriumi eelarvet kinnitamast. Seepeale astus Meierovicsi valitsus tagasi, kuid veel samal kuul moodustas ta ise uue kabineti, mis erines eelmisest vaid põllutööministri isiku poolest. Pärast seda, kui 1922. aasta novembris tuli kokku esimene [[Läti seim]], lõppesid Meierovicsi teise valitsuse volitused, kuid parlament otsustas neid kuni [[1923]]. aasta jaanuarini pikendada. Seimi valimistel oli Meierovics populaarsuselt Põllumeeste liidu teine kandidaat. Sellest hoolimata astus tema juhitud valitsus 1923. aasta jaanuaris tagasi ning seejärel ametisse saanud [[Jānis Pauļuks]]i valitsuses säilitas Meierovics välisministri koha. ===Meierovicsi kolmas valitsus ja tegevus 1924. aasta lõpuni=== 1923. aasta juunis astus Pauļuksi valitsus tagasi ning president tegi valitsuse moodustamise ülesandeks taas Meierovicsile. Tema kolmas valitsus, mis oli ametis pool aastat, jõudis välja anda esimesed reeglid autoliikluse kohta Lätis, kehtestas filmidele eeltsensuuri ning määras ära Läti nimed eri keeltes (''Lettonie'' [[prantsuse keel|prantsuse]], ''Lettonia'' [[itaalia keel|itaalia]] ja teistes [[romaani keeled|romaani keeltes]], ''Latvia'' [[inglise keel|inglise]] ning ''Lettland'' [[saksa keel|saksa]] ja teistes [[germaani keeled|germaani keeltes]]). Samuti sõlmiti suures osas Meierovicsi initsiatiivil, kes oli üks silmapaistvaimaid [[Balti liit|Balti liidu]] idee toetajaid, Eesti-Läti kaitseliit (see kirjutati alla 1. novembril 1923). Ettevalmistusi tehti ka tolliliidu loomiseks, kuid see ei saanud teoks. Pärast seda, kui mitu ministrit otsustas 1924. aasta jaanuari alguses valitsuse töös osalemisest loobuda, muutus valitsuse töös hoidmine üha keerulisemaks ning jaanuari lõpus astus Meierovicsi kolmas valitsus tagasi. Seejärel sai ametisse [[Voldemārs Zāmuēls]]i valitsus, mille töös Meierovics enam välisministrina ei osalenud. Nõnda jäi ta esimest korda pärast Läti Vabariigi loomist valitsuse koosseisust välja ning asus tööle aktsiaseltsi Kr. Bakmans direktorina. Veebruaris lahutas ta abielu Annaga ning mais abiellus Meierovics talle tööd andnud aktsiaseltsi omaniku Krīstīne Bakmanega. Pärast seda, kui 1924. aasta detsembris asus ametisse [[Hugo Celmiņš]]i valitsus, sai Meierovicsist taas välisminister. ===Hukkumine ja matused=== 1925. aasta suvel viibis Meierovics koos abikaasaga puhkusel Dubultis (praegu [[Jūrmala]] osa), samas kui Meierovicsi endine naine Anna suvitas koos nende lastega Tukumsi lähedal. 22. augustil otsustas Meierovics neid külastada ning sõitis sinna autoga. Pärast endise naise ja laste pealevõtmist püüdis autojuht ebaõnnestunult vältida teeauku ning auto läks ümber. Kõik ülejäänud sõitjad pääsesid õnnetusest ilma suuremate vigastusteta, kuid Meierovics jäi auto alla ja 38-aastane minister hukkus tõenäoliselt silmapilkselt. Ka auto polnud kuigivõrd vigastatud, nii et Riiga toimetas Meierovicsi surnukeha sama juht sama autoga. 24. augustil erakorraliselt kohtunud valitsus otsustas Meierovicsile korralda riiklikud matused, mis leidsid aset 27. augustil Riia toomkirikus. Selle eel mälestati Meierovicsit nii seimis kui ka kogu Riia linnas kaheminutilise leinaseisakuga. Meierovics maeti Riia Metsakalmistule. 1925. aasta 2.–3. detsembri öösel tegi Meierovicsi lesk Krīstīne enesetapu ning ta maeti 7. detsembril abikaasa kõrvale Metsakalmistule. ==Autasud== Meierovicsil olid nii Läti kui ka mitme muu riigi kõrged autasud. Sealhulgas andis Eesti Vabariik talle 1925. aastal [[Vabadusrist]]i III liigi 1. järgu teenetemärgi. ==Mälestuse jäädvustamine== Aastatel 1925–[[1940]] tegutses Meierovicsi elu ja tegevuse väärtustamise ning tema isiku mälestamisega tegelev mälestusfond. [[1926]]. aastal püstitati kohale, kus Meierovics hukkus, mälestuskivi, millele [[1927]]. aasta 22. augustil lisati pronksist bareljeef. [[1929]]. aastal püstitati Meierovicsi hauamonument. [[1929]]. aastal anti Riia kesklinnas asuvale Bastejsi bulvarile Meierovicsi nimi. 1940. aastal nimetati see Nõukogude bulvariks, 1980. aastate lõpus sai tagasi Bastejsi nime ning [[2008]]. aastal nimetati taas Meierovicsi bulvariks. Samal ajal oli arutelu all ka Riia lennujaamale Meierovicsi nime andmine. [[2004]]. aastal valiti Meierovics ajalehe Latvijas Avīzes ja portaali Apollo korraldatud uuringul 100 silmapaistvaima Läti inimese seas 22. kohale. Meierovicsi nime on kasutatud ka kaasaegse Läti poliitikas: [[2010]]. aastal loodi poliitiline liikumine "Meierovicsi liit progressiivse muutuse nimel" (läti ''Meierovica biedrība par progresīvām pārmaiņām''), mis ühines juba samal aastal parteiga Kodanike Liit, mis on omakorda 2011. aastast valitsuspartei [[Ühtsus (Läti)|Ühtsus]] osa. [[2013]]. aastal toimus Riias Meierovicsi elust rääkiva muusikali "Legend Zigfrīds Anna Meierovicsist" (läti "Teiksma par Zigfrīdu Annu Meierovicu") esiettekanne. == Välislingid == *[[Heino Arumäe]], [http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n2l12.html ZIGFRIDS MEIEROVICS BALTIKUMI ANDEKAIM DIPLOMAAT] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2/2000. {{Läti peaministrid}} {{JÄRJESTA:Meierovics, Zigfrīds Anna}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti peaministrid]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1925]] 82ckknq1scl5duhjhndkgklw6ujasr0 0 420124 7151585 7056012 2026-05-11T16:06:38Z Toomas Täht 131743 /* Teatrirolle (valik) */ 7151585 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=detsember}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{See artikkel|räägib näitlejast; matemaatiku kohta vaata [[Toomas Täht (matemaatik)]].}} '''Toomas Täht''' (sündinud [[1977]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud 2006. aastal [[Salzburgi Ülikool|Mozarteumi-nimelise Salzburgi ülikooli]] näitleja erialal. Aastatel 2007–2011 töötas ta näitlejana Saksamaal [[Augsburg]]i teatris. Aastatel 2011–2014 oli külalisnäitleja eri teatrites (Augsburgis, Berliinis ja Tübingenis ning Tartus [[Vanemuise teater|Vanemuise teatris]] ja [[Emajõe Suveteater|Emajõe Suveteatris]]). Aastatel 2014-2015 oli ta [[:en:Hessisches_Staatstheater_Wiesbaden|Wiesbadeni Riigiteatri]] näitetrupi liige. 2015. aastast elab ja töötab vabakutselise näitlejana peamiselt Eestis. Alates 2020. aastast on ta lavastanud mitu näidendit [https://www.mainfrankentheater.de Würzburgi linnateatris], näiteks Kai Henseli "Klamm's Krieg" ("Klammi sõda"), "Anne Franki päevikud" (2022) samanimelise raamatu ainetel ning Eugéne Labichi "Die Affäre Rue de Lourcine" ("Lourcine'i tänava juhtum") (2023). Kellerteatris lavastas ta 2024. aastal Nick Rongjun Yu psühholoogilise trilleri "Vale".^[1] Alates hooajast 2024/25 töötab Würzburgi linnateatris näitlejana. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Würzburg |eesnimi=Mainfranken Theater |pealkiri=Toomas Täht {{!}} Mainfranken Theater Würzburg |url=https://www.mainfrankentheater.de/theater/menschen/toomas-thaet/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.mainfrankentheater.de |keel=de}}</ref> ==Looming== ===Teatrirolle (valik)=== *"Das Klima (No Pressure)", roll: Mark, Vater, Erste Aktivistin, autor: F. Koch, lavastaja: Albrecht Schroeder ([[:de:Mainfranken_Theater_Würzburg|Mainfrankentheater Würzburg]], Saksamaa, 2026) *"Rathaus - Liebe Leute", roll: Wartende A, autor: A. Henrich, lavastaja: Tamó Gvenetadze (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2026) *"Momo", roll: Grauer Herr, autor: M. Ende, lavastaja: Wolfgang Michalek (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2025) *"Der Fiskus", roll: Reiner Lös, autor: F. Zeller, lavastaja: Sylvia Sobottka (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2025) *"Drei mal leben", roll: Hubert Finidori, autor: Y. Reza, lavastaja: Katja Ott (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2025) *"Leben des Galilei", roll: Galilei, autor: B. Brecht, lavastaja: Tim Egloff (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2025) *"Frohes Fest", roll: Blunt, autor: A. Neilson, lavastaja Till Klein-Möller (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2024) *"Ja ei jäänud teda ka", roll: William Blore, autor: A. Christie, lavastaja: [[Vahur Keller]] (Kellerteater, 2023) *"Midagi tõelist", roll: Karl, autor: Martin Algus, lavastaja: Sander Pukk (Kellerteater 2022) *"Imelik peegel", roll: 3. prints, autorid: Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits, Mingo Rajandi, Hendrik Kaljujärv, AndresTenusaar, Toomas Täht, lavastaja: Eva Koldits (Tähesõjad, 2021) *"Varjuring - õhtu Aino Tammega", roll: Tõnu Tamm/Kirikuõpetaja/Konferensjee/F. Tuglas,/A. Oinas, autor ja lavastaja: Liis Kolle ([[Särevi Teatrituba]], 2020) *"Minu haukuv koer", roll: Tobias, autor: E. Coble, lavastaja: [[Taago Tubin]] ([[Karlova Teater|Karlova teater]], 2019) *"Rahvavaenlane", roll: Aslaksen, autor: H. Ibsen, lavastaja: [[Kertu Moppel]] ([[Eesti Draamateater]], 2019) *"Ronja Räubertochter", roll: Mattis, autor: A. Lindgren, lavastaja: Catja Baumann (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2018) *"Suur Maailmateater", roll: Rikas, autor: P. Calderoni, lavastaja: Lembit Peterson ([[Theatrum]], 2018) *"Stiiliharjutused", algidee: R. Queneau, autorid ja esitajad: [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Eva Koldits]] (lavastus), Toomas Täht (Tähesõjad, 2018) *"Der Messias", roll: Bernhard, autor: P. Barlow, lavastaja: Herbert Schäfer (Mainfrankentheater Würzburg, 2017) *"Judas", roll: Judas, autor: L. Vekemans, lavastaja: Markus Trabusch (Landestheater Bregenz, Austria, 2016) *"Palju õnne argipäevaks", roll: Manfred, autor: [[Jaan Tätte|J. Tätte]], lavastaja: Tamur Tohver ([[PolygonTeater|Polygon]], 2015) *"Kollaps", roll: Sven, autor: P. Löhle, lavastaja: Jan Philip Glogger (Staatstheater Wiesbaden, Saksamaa, 2015) *"Clavigo", roll: Buenco, autor: J. W. Goethe, lavastaja: Hakan Savas Mican (Staatstheater Wiesbaden, 2015) *"Der ideale Ehemann", roll: Phipps/Butler/Faktotum, autor: O. Wilde, lavastaja: Tilo Nest (Staatstheater Wiesbaden, 2014) *"Der Junge in der Tür", roll: German, autor: J. Mayorga, lavastaja: Julia Wissert (Staatstheater Wiesbaden, 2014) *"Die Dreigroschenoper", roll: Filch/Matthias/Smith, autor: B. Brecht, lavastaja: Thorleifur Örn Arnasson (Staatstheater Wiesbaden, 2014) *"Der gute Mensch von Sezuan", roll: Wang, autor: B. Brecht, lavastaja: Katerina Evangelatos (Theater Augsburg, Saksamaa, 2014) *"Three Kingdoms", roll: Andres Rebane, autor: S. Stephens, lavastaja: Stefan Rogge (Landestheater Tübingen, Saksamaa, 2013) *"Sennentunschi", roll: Fridolin, autor: H. Schneider, lavastaja: Fabian Alder (bat-studiobühne Hochschule für Schauspielkunst Ernst-Busch Berlin, Saksamaa, 2013) *"Im Dickicht der Städte", roll: Shlink, autor: B. Brecht, lavastaja: Ofira Henig (Theater Augsburg, 2013) *"Der Kaktus", roll: Cem, autor: J. Zeh, lavastaja: Fabian Alder (Theater Augsburg, 2012) *"Fledermaus", roll: Frosch, autor: J. Strauß, lavastaja: Thorleifur Örn Arnasson (Theater Augsburg, 2011) *"King Arthur", roll: Oswald, autor: J. Dryden, H. Purcell, lavastaja Sigrid Herzog (Theater Augsburg, 2011) *"Mann ist Mann", roll: Jeraiah Jipi, autor: B. Brecht, lavastaja: Freo Majer (Theater Augsburg, 2011) *"Kirschgarten", roll: Lopahhin, autor: A. Tšehhov, lavastaja: Markus Trabusch (Theater Augsburg, 2010) *"Einsame Menschen", roll: Braun, autor: G. Hauptmann, lavastaja: Lilli-Hannah Hoepner (Theater Augsburg, 2010) *"Herr Puntila und sein Knecht Matti", roll: Matti, autor: B. Brecht, lavastaja: Jay Scheib (Theater Augsburg, 2010) *"Die Comedian Harmonists", roll: Hans, autor: G. Greiffenhagen, lavastaja: Adriana Altaras (Theater Augburg, 2009) *"Kuningas Richard III", roll: Rivers, autor: W. Shakespeare, lavastaja: Barry Rutter ([[Vanemuine (teater)|Teater Vanemuine]], 2009) *"Die Kaperer", roll: Hosenbein/Olli, autor: P. Löhle, lavastaja: Christopher Haninger (Theater Augsburg, 2009) *"Warten auf Godot", roll: Lucky, autor. S. Bekett, lavastaja: Marcel Keller (Theater Augsburg, 2008) *"Kleinbürgerhochzeit", roll: Sohn der Hauswirtin, autor: B. Brecht, lavastaja: Christian Hochenbrink (Theater Augsburg, 2008) *"Emil und die Detektive", roll: Gustav, autor: E. Kästner, lavastaja: Cordula Däuper (Theater Augsburg, 2007) *"Die Exzesse", roll: Peppo/Bauer/Konsul, autor: A. Bronnen, lavastaja: Roland Schäfer (Centralkino Salzburg, Austria, 2007) *"Liebesgesänge I-II", roll: Sprecher/Musiker, autor ja lavastaja: Peter Kern (dieTheater/Künstlerhaus Viin, Austria, 2006) *"we are camera/jasonmaterjal", roll: Mirco, autor: F. Kater, lavastaja: Roland Schäfer (Centralkino Salzburg, 2005) ===Filmirolle (valik)=== *"[[Talve (film)|Talve]]", mängufilm, lavastaja Ergo Kuld (Taska Film, Kassikuld, Apollo Film Productions 2019) – Saksa ohvitser *"[[Siberi võmm]]", telesari, lavastaja Gerda Kordamets (BEC, 2016–2018) – Sander Sillanpää *"[[Varjudemaa]]", telesari, lavastaja: Ergo Kuld (Kassikuld, 2015) – Hans ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{IMDb|nm2884958}} *[https://www.mainfrankentheater.de/theater/menschen/toomas-thaet/ Toomas Täht] Mainfrankentheater Würzburg (saksa) {{JÄRJESTA:Täht, Toomas}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] lguc4k5ua9osdy3pm9b9385a4wnnc1b 0 422134 7151954 6983708 2026-05-12T07:33:49Z LAviki 47119 7151954 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Jaanus.kalde|aasta=2019|kuu=oktoober}} '''Kütuseelementide vesinikuenergeetika''' kujutab endast [[vesinik]]u [[energia]] kasutamist [[kütuseelement]]ide abil. '[[Vesinikuenergeetika]] põhineb vesiniku energiamuundamisel ja -kasutamisel. [[Kütuseelement]] on [[keemiline vooluallikas]], milles tekib elektrienergia kütuseelementi lisatud kütuse [[oksüdeerumine|oksüdeerimisel]] vabanevast energiast.<ref name="tzU4G" /> Energiamuundurit, mille elektrokeemilise reaktsiooni jaoks lisatakse ainet väljastpoolt pidevalt juurde, nimetatakse [[galvaanielement|galvaanielemendiks]]. Sellisel viisil ongi võimalik saada kütusest otse elektrienergiat.<ref name="WHJ8h" /> Kütuseelementide vesinikuenergeetika puhul toimub hapniku redutseerumise reaktsioon (ingl ''oxygen reduction reaction'', edaspidi ORR), mille käigus võib tekkida [[vesi]] või [[vesinikperoksiid]]. Nende teke oleneb sellest, kas reaktsioon on otsene neljaelektronine protsess (vesi) või siis kaheelektronine protsess (vesinikperoksiid). Hapniku elektrokeemilist redutseerumise reaktsiooni kasutatakse väga laialdaselt metall-õhk akudes ja kütuseelementides. Vesinikupõhistes kütuseelementides normaaltemperatuuril kasutatakse reaktsiooniks [[kütuseelement|polümeerelektrolüüt-kütuseelement]]i ehk lühidalt PEKE-t.<ref name="test2" /> == Ajalugu == [[Pilt: William_Robert_Grove_2.jpg|pisi|William Robert Grove]] Esimesed kirjalikud allikad kütuseelementide kohta on pärit aastast 1838. Walesi füüsiku ja vandeadvokaadi [[William Grove]]'i artikkel avaldati 1838. aasta detsembris ajakirjas "London and Edinburgh Philosopical Magazine and Journal of Science", kuigi dateeritud on see 1838. aasta oktoobrisse. Ta rääkis seal oma kütuseelemendi arengust, mainides sõnu või väljendeid nagu "plekk", "vask", "portselan taldrikud", "vasksulfaat" ja "lahjendatud väävelhape".<ref name="hNpXs" /><ref name="OayU1" /> Samas ajakirjas pool aastat hiljem ilmunud artiklis kirjeldas saksa teadlane [[Cristian Friedrich Schönbein]] kütuseelemendi tööpõhimõtet. Kütuseelemendi isaks peetakse siiski aga William Robert Grove'i, kes avaldas esimese töötava kütuseelemendi kirjelduse 1839. aastal ja 1842. aastal ka selle joonised. Ta kasutas selle ehitamiseks samu materjale, mida kasutatakse praegusel ajal [[fosforhappe kütuseelement]]ides.<ref name="tL3MZ" /> 1939. aastal leiutas briti teadlane [[Francis Thomas Bacon]] konstantselt töötava 5-kilovatise kütuseelemendi.<ref name="md153" /> 1955. aastal töötas [[Walter Thomas Grubb]] välja kütuseelemendi, mis kasutas elektrolüüdina sulfoneeritud [[polüstüreen]]i ioonvahetusmembraanina. Kolm aastat hiljem avastas [[Leonard Niedrach]] viisi, kuidas sadestada plaatina membraanile, mis käitus katalüsaatorina vesiniku oksüdeerumisel ja hapniku redutseerumisel. See sai nimeks Grubbi-Niedrachi kütuseelement, mis oli ka esimene kaubanduslikus kasutuses olev kütuseelement.<ref name="zEBT8" /><ref name="ZQNGL" /> 1991. disainis Roger Billings esimese vesiniku pealt töötava auto.<ref name="IClBD" /><ref name="jOJ2G" /> 2015. aastal nimetas USA senat 8. oktoobri rahvusvaheliseks vesiniku ja kütuseelemendi päevaks, tunnustamaks kütuseelementide arengut ja USA osa selles. 8. oktoober valiti vesiniku aatommassi järgi, mis on 1,008.<ref name="B92ii" /> == Polümeer-elektrolüütkütuseelemendi kasutamine== ==== Reaktsioonid polümeer-elektrolüütkütuseelemendil ==== PEKE [[anood]]ile juhitakse gaasiline vesinik, mis oksüdeerub [[prooton]]iteks ja vabanevad [[elektron]]id<ref name="ssKJ7" />: : H₂→2H⁺+2e^- [[Katood]]il ühineb hapnik prootonitega ja redutseerub veeks. Hapniku redutseerumise reaktsiooni mehhanism oleneb ka keskkonna [[pH]]-st. Polümeerelektrolüütmembraani puhul on enamasti tegemist happelise keskkonnaga. Happelises keskkonnas redutseerub hapnik vastavalt järgmistele võrranditele <ref name="test" /> neljaelektronise protsessina: : O₂+4H⁺+4e^-→2H₂O või kaheelektronise protsessina: : O₂+2H⁺+2e^-→2H₂O₂ : 2H₂O₂+2H⁺+2e^-→2H₂O Kusjuures kaheelektronine protsess on nii happelises kui ka aluselises keskkonnas kaheetapiline ning summaarne reaktsioon on sama, mis neljaelektronise protsessi puhul.<ref name="test" /> Polümeerelektrolüüt kütuseelemendi töö põhinebki hapniku redutseerumise reaktsioonil, mida katalüüsib katoodil olev [[katalüsaator]]. Praegu on enamasti kasutusel [[plaatina]] sisaldavad katalüsaatorid, kuid palju uuritakse ka teisi metalle sisaldavaid katalüsaatoreid. Hapniku redutseerumise reaktsioon kulgeb plaatinal väga suures osas neljaelektronise protsessina, kuid mingil määral ka kaheelektronise protsessina. Kaheelektronise protsessi käigus tekib vesinikperoksiid, mis võib laguneda hüdroksiidradikaalideks. Hüdroksiidradikaalid kujutavad ohtu polümeerelektrolüütmembraanile, rünnates [[ionomer]]i ahela karboksüülseid lõpurühmi, mis on tekkinud polümeriseerumise käigus.<ref name="test" /> ==== ORR kineetika ==== Halb hapniku redutseerumise reaktsiooni kineetika on tingitud probleemidest hapnikutevahelise sideme aktivatsioonist ja [[dissotsiatsioon]]ist. Molekulaarne hapnik on üsna stabiilne toatemperatuuri reaktsioonide suhtes, kuna hapnikute vahel on tugev O=O side. Hapniku sideme dissotsiatsioonienergia on 5,15 eV, mis tähendab, et seda sidet on raske lagundada.<ref name="test1" /> Katalüsaatoreid, mida saaks kasutada PEKE-s, ongi vaja selleks, et hapniku dissotsiatsioonienergiat madaldada. ==== Katalüsaatorid ==== Kui leitakse katalüsaator, mis on odav ja samal ajal madaldab ka O=O sideme dissotsiatsioonimäära, siis oleks võimalik vahetada välja fossiilkütused. Praegu on parim katalüsaator plaatina, mis aga maksab 56% kogu kütuseelemendist.<ref name="test1" /> Aastal 1956 avastas J. Jasinski makrotsüklilised ühendid nagu [[porfüriinid]] ja [[ftalotsüaniin]]id, mida saaks kasutada ka mitte-plaatina katalüsaatoritena hapniku redutseerumise reaktsioonis.<ref name="eEqUY" /> Neis makrotsüklilistes ühendites on keskseks aatomiks mingi üleminekumetall. Kõige laialdasemalt kasutatakse raua ja koobalti soolasid, kuna on tõestatud, et nende soolade korral toimub neljaelektronine protsess, kus tekib otse vesi, mitte kaheelektronine protsess, kus tekib vesinikperoksiid. Vähemkasutatavatest sooladest on olemas veel näiteks mangaani, vase, liitiumi ftalotsüaniine. Nende sooladega modifitseeritud [[süsiniknanotoru]]d on üles näidanud suurt aktiivsust, mis on isegi võrreldavad plaatinaga.<ref name="iQDJf" /> Enamasti töödeldakse makrotsükliliste ühendite ja nanotorude segu [[pürolüüs]]iga umbes 550–950&nbsp;°C juures, kuna pürolüüsita katalüsaatorid ei ole väga stabiilsed. On ära tõestatud, et ühendite struktuur muutub kuumtöötlemise käigus, sest muutub aatomite vaheline sidemepikkus.<ref name="c4YzD" /> == Vesinikuenergeetika tähtsus == ==== Vesinikuautod ==== [[Pilt: Toyota_mirai_trimmed.jpg|pisi|Toyota Mirai]] 2014. aasta lõpus tuli välja esimene [[Toyota]] toodetud vesinikul töötav auto. Selleks oli mudel Mirai, mis maksab umbes 69 000 $ ehk umbes 63 400 eurot. Autoga saab järjest sõita umbes 502 kilomeetrit ning vesinikupaagi uuesti täislaadimine võtab umbes 5 minutit.<ref name="dQGsc" /> Kahjuks on kütuseelemendi autosid aga väga kallis toota. Endine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] president [[Pat Cox]] arvas, et Toyota kaotab iga müüdud Toyota Mirai pealt umbes 100 000 dollarit.<ref name="W9cgN" /> USA energiaministeeriumi aruande kohaselt pidi 500 000 80&nbsp;kW polümeer-elektrolüüt kütuseelemendi maksumuseks olema umbes 47 $/kW. Eeldusel, et suudetakse toota 10 000 PEKE-t aastas, peaks maksumus olema umbes 84 $/kW.<ref name="CZgjR" /> Algselt toodetud kütuseelementide puhul kardeti nende töökindlust madalatel temperatuuridel, kuid see väide on nüüdseks kasutajate poolt ümber lükatud. 2014. aastal tehtud uurimuse kohaselt töötasid kütuseelemendi autod veatult ka nullist madalamatel temperatuuridel konditsioneeri töötades ja ilma, et liikumisraadius märgatavalt väheneks.<ref name="jmLam" /> PEKE tööiga on umbes 7300 tundi, mis on võrreldav [[sisepõlemismootor]]iga sõidukitega.<ref name="0Jvxe" /> ==== Vesinikuenergeetika olulisus ==== Vesinikuenergeetika põhieesmärk on [[fossiilkütus]]e väljavahetamine, kuna fossiilkütuste varud pole lõputud. Lisaks on fossiilkütuste põletamine loodusele kahjulik, kuna [[atmosfäär]]i paiskub palju heitgaase. Puhta vesiniku pealt töötavad kütuseelemendid on aga loodust säästvad, kuna ainuke jääk, mis sellise mootori töötamisega tekib, on vesi. Praegu on küll sisepõlemismootorite tootmine palju odavam, kuid kütuseelementide hinna langedes võivad paljud fossiilkütustel põhinevad tööstused üle minna vesinikuenergeetika kasutamisele.<ref name="test2" /> Vesinik peab olema väga puhas, kus pole sees süsiniku ega väävliühendeid. Kütuseelemendid vajavad väga puhast vesinikku, kuna lisanditega vesinik lühendab märgatavalt nende eluiga.<ref name="test2" /> == Vaata ka == * [[Kütuseelement]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="tzU4G">Plado M, Tamm E, Moora M, Janssen E, Janssen M, Säästva arengu sõnaseletusi, '''2000''', http://www.seit.ee/, (vaadatud 7.11.2015).</ref> <ref name="WHJ8h">Kaevats Ü, Eesti entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, '''1998''', http://entsyklopeedia.ee/artikkel/galvaanielement2, (vaadatud 7.11.2015).</ref> <ref name="test2">Carter D, Wing J, Marge R, Fuel cell today, '''2013''', http://www.fuelcelltoday.com/, (vaadatud 7.11.2015).</ref> <ref name="hNpXs">Grove, W. R.,''On Voltaic Series and the Combination of Gases by Platinum'', ''Phil. Mag. and J. Sci.'' '''1839'''. 14, 127–130</ref> <ref name="OayU1">Grove W R, Mr. W. R. Grove on a new Voltaic Combination. '' Phil. Mag. and J. Sci.'', '''1838''', http://archive.org/stream/londonedinburghp13lond/londonedinburghp13lond_djvu.txt, (vaadatud 7.11.2015)</ref> <ref name="tL3MZ">On the Voltaic Polarization of Certain Solid and Fluid Substances, ''Phil. Mag and J. Sci''. '''1839''', https://web.archive.org/web/20131005022402/http://electrochem.cwru.edu/estir/hist/hist-14-Schoenbein.pdf, (vaadatud 7.11.2015).</ref> <ref name="md153">Grove, William Robert. ''"On a Gaseous Voltaic Battery", Phil. Mag. and J. Sci.'' '''1842'''. 21, 417–420</ref> <ref name="zEBT8">GE's Thomas Grubb and Leonard Niedrach run a fan with a diesel powered PEM fuel cell in April 1963, Smithsonian Institution, '''2008''', http://americanhistory.si.edu/fuelcells/pem/pem2.htm, (vaadatud 7.11.15).</ref> <ref name="ZQNGL">PEM Fuel Cells, Smithsonian Institution , '''2004''', http://americanhistory.si.edu/fuelcells/pem/pemmain.htm (vaadatud 7.11.15)</ref> <ref name="IClBD">Biography of Roger E. Billings, Billings Energy Corporation, International association for hydrogen energy, '''2014''', https://web.archive.org/web/20210224145900/http://www.iahe.org/advisory.asp?did=2, (vaadatud 7.11.15).</ref> <ref name="jOJ2G">Kay K, Spotlight on: Dr. Roger Billings, Science and Technology Luminary, ''Comp. Tech. Rev.'', '''2015''', https://web.archive.org/web/20160327053930/http://wwpi.com/spotlight-on-dr-roger-billings-science-and-technology-luminary (vaadatud 7.11.15).</ref> <ref name="B92ii">Blumenthal R, National Hydrogen and Fuel Cell Day, Senate Of The United States, '''2015''', https://www.congress.gov/bill/114th-congress/senate-resolution/217/text?q=%7B%22search%22%3A%5B%22hydrogen%22%5D%7D&resultIndex=1, (vaadatud 7.11.15).</ref> <ref name="ssKJ7">Lee J S, Quan N D, Polymer Electrolyte Membranes for Fuel Cells, ''J. Ind. Eng. Chem.'', '''2006''', 12, 2, 175–183.</ref> <ref name="test">Gara M, Compton R G, Activity of carbon electrodes towards oxygen reduction in acid: A comparative study, ''New J. Chem''., '''2011''', 35, 2647–2652.</ref> <ref name="test1">James B, Kalinoski J, DOE-EERE fuel cell technologies program-2009 DOE hydrogen program review, '''2009'''</ref> <ref name="eEqUY">Jasinski R, ''Nat''., '''1964''', 201, 1212–1213.</ref> <ref name="iQDJf">Lu Y, Reddy R G, ''Electrochim Acta''., '''2007''', 52, 2562–2569.</ref> <ref name="c4YzD">Lee K, Ishihara A, Mitsushima S, Kamiya N, Ota K I, ''Electrochim Acta''., '''2004''', 49, 3479–3485.</ref> <ref name="dQGsc">Turdell C, Jie M, Toyota to Offer $69,000 Car After Musk Pans ‘Fool Cells, ''Bloomberg'', '''2014''', http://www.bloomberg.com/news/2014-06-25/toyota-to-offer-69-000-car-as-musk-pans-fool-cells-.html/, (vaadatud 8.11.2015).</ref> <ref name="W9cgN">Ayre J, Toyota To Lose $100,000 On Every Hydrogen FCV Sold?, CleanTechnica.com, '''2014''', http://cleantechnica.com/2014/11/19/toyota-lose-100000-every-hydrogen-fcv-sold/, (vaadatud 8.11.2015).</ref> <ref name="CZgjR">Spendelow J, Marcinkoski J, DOE Fuel Cell Technologies Program Record, ''U.S. Dept. of Energy'', '''2012''', https://web.archive.org/web/20150924032018/http://www.hydrogen.energy.gov/pdfs/12020_fuel_cell_system_cost_2012.pdf (vaadatud 8.11.2015).</ref> <ref name="jmLam">Garland N, EERE Service life 5000 hours, ''Hydrogen Energy Gov.'', '''2007''', https://web.archive.org/web/20100527213934/http://www.hydrogen.energy.gov/pdfs/progress07/v_0_introduction.pdf, (vaadatud 8.11.2015).</ref> <ref name="0Jvxe">Fuel Cell School Buses: Report to Congress, ''Hydrogen Energy Gov.'', '''2008''', https://web.archive.org/web/20101224140725/http://www.hydrogen.energy.gov/pdfs/epact_743_fuel_cell_school_bus.pdf, (vaadatud 8.11.2015).</ref> }} [[Kategooria:Keemilised vooluallikad]] [[Kategooria:Energeetika]] 0i55xnohqmk79yuvq7jxtkzihea2w6z 0 424004 7152133 6862114 2026-05-12T11:47:35Z Kuriuss 38125 7152133 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2015}} {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2021}} {{Lisaviiteid|kuupäev={{ucfirst:detsember}} 2015}} : Teiste ülestõusude kohta Suur-Poolas vaata [[Suur-Poola ülestõusud]] {{Sõjaline konflikt | konflikt = Suur-Poola ülestõus aastal 1848 | osa = [[1848. aasta revolutsioonid]]est | pilt = Miloslaw.jpg | pildiallkiri = "Miłosławi lahing", [[Juliusz Kossak]], 1868. | aeg = märts 1848 – mai 1848 | koht = [[Poseni suurhertsogkond]]/[[Preisimaa Poola]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Preisi võit | seis = | osaline1 = Poola iseseisvusliikumine * poola miilits ja talupoegadest sissid | osaline2 = [[Preisi kuningriik]] * [[Preisi armee]] ja saksa kolonistide miilits | osaline3 = | väejuht1 = [[Ludwik Mierosławski]] | väejuht2 = [[Friedrich August Peter von Colomb]] | väejuht3 = | jõud1 = esialgu 20 000. Demobiliseeriti 4000-5000 meheni enne Preisi rünnaku algust. | jõud2 = esialgu 30 000, hiljem 40 000 | jõud3 = | kaotused1 = teadmata | kaotused2 = teadmata | kaotused3 = | märkused = }} '''1848. aasta Suur-Poola ülestõus''' või '''Poznańi ülestõus''' ([[Poola keel|poola:]] ''powstanie wielkopolskie 1848 roku'' või ''powstanie poznańskie'') oli [[poolakad|poolakate]] edutu sõjaline [[mäss]] [[Preisi kuningriik|Preisi]] vägede vastu [[1848. aasta revolutsioonid|Rahvaste kevade]] ajal. Kuigi peamised võitlused koondusid Suur-Poola piirkonda, toimusid võitlused ka Preisimaa Poola teistes osades ja protestid toimusid ka poolakatega asustatud Sileesia piirkondades. == Taust == === 1772–1807 === Kuigi [[Preisi kuningriik]] omas juba suurt poola rahvastikku Ülem-Sileesias, omandas ta lisa poola kodanikke [[Poola jagamised|Poola jagamistega]]. Preisi võimu algusest saati olid poolakad allutatud reale nende ja nende kultuuri vastu suunatud meetmetele; poola keel asendati ametliku keelena saksa keelega ja enamus valitsemisest tehti samuti saksakeelseks; Preisimaa valitseja Friedrich Suur põlgas poolakaid ja lootis asendada nad sakslastega. Preisi ametnikud, kes tahtsid levitada saksa keelt ja kultuuri, kujutasid poolakaid 'tagurpidi slaavlastena'. Poola aadli maa võõrandati ja anti saksa aadlikele. [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich Suur]] asustas umbes 300 000 kolonisti [[Preisimaa]] idaprovintsidesse ja kavatses kõrvaldada poola aadli saksa rahvastiku suurendamisega ja poolakate maaomandi vähendamisega. Teise [[kolonisatsioon|koloniseerimise]] katsega germaniseerimise eesmärgil jätkas Preisimaa pärast 1832. aastat ja kui poolakad moodustasid aastal 1815 rahvastikust 73%, kahanesid nad aastaks 1848 60%-ni, samal ajal kasvas sakslaste kohalolek 25%-lt 30%-ni. Poolakad vabanesid preislastest Napoleoni saabumisega ja alustasid aastal 1806 [[Suur-Poola ülestõus (1806)|edukat ülestõusu]] Preisi vägede vastu. === 1815–1831 === Preisi omand Poola aladel nõrgenes mõnevõrra pärast 1807. aastat, kui selle osad läksid [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigile]]. Preisimaa võimustaatus sõltus mistahes kujul Poola riikluse takistamisest [[Suur-Poola]], [[Sileesia]] ja Pommeri väga olulise asukoha tõttu – kõik alad olid asustatud kas poola enamusega või märkimisväärse poola rahvastikuga; see ei toetanud poolakate katseid taastada Poola [[Viini kongress]]il, kus Preisimaa üritas omandada [[Varssavi hertsogiriik]]i või vähemalt selle lääneprovintse. Aastal 1815 andis Preisi kuningas oma kõnes äsjaloodud [[Poseni suurhertsogkond|Poseni suurhertsogkonna]] (loodud Varssavi hertsogiriigi territooriumitest) poolakatele mitu garantiid seoses poola keele ja kultuuri institutsioonide õigustega. Selleks, et tagada äsja tagasivallutatud territooriumite lojaalsust, tegelesid preislased mitme propagandažestiga, lootuses saada piisavalt maaomanike ja aristokraatia toetust. Preisi võimu alustugi oli saksa kolonistide, ametnike ja kaupmeeste juurdevool, kelle sisseränne algas aastal 1772 Poola jagamistega, ja kuigi see aastal 1806 peatati, taastati see varsti pärast 1815. aastat kui Preisi valitsuse plaanitud süstemaatiline tegevus. Preislased teadsid täpselt, et poolakate pürgimused olid seotud [[iseseisvus]]ega, kuid nad kaalusid sel ajal kahte erinevat meetodit poola vastupanu mahasurumiseks. Üks soovitas Poola provintside halastamatut germaniseerimist, teine, kantsler Hardenbergi algatatud, tahtis saada poola ülemklasside toetust, et tõmmata neid eemale Vene tsaarist Aleksander I-st. Esialgu valitses kantsleri seisukoht. Samal ajal töötasid preislased ja venelased [[salapolitsei]] kaudu koos poola liikumiste vastu, kes tahtsid iseseisvust kas Venemaast või Preisimaast, ja Preisi esindajad Varssavis aitasid luua poliitilist kliimat, mis kaotaks põhiseaduslikud vabadused Kongressi-Poolas. Olukord Preisimaa Poola aladel rahunes pärast mitmeid avaldusi ja kinnitusi poolakate õigusest oma [[haridus]]ele, [[religioon]]ile ja traditsioonidele. Lõpuks määratleti poolakate õigused väga kitsalt ja Preisimaa hakkas kaotama poola keelt halduses, koolis ja kohtus. Aastal 1819 algas järkjärguline poola keele kõrvaldamine koolidest, mis asendati saksa keelega. See protseduur kaotati korraks aastal 1822, kuid taastati aastal 1824. Aastal 1825 sai poolakate suhtes vaenulik poliitik August Jacob võimu äsjaloodud provintsi hariduskolleegiumi üle Poznanis. Kogu Poola territooriumil eemaldati poola õpetajad töölt, algatati saksa haridusprogrammid ja algharidus tehti saksakeelseks, mis oli suunatud lojaalsete Preisi kodanike loomisele. Juba aastal 1816 muudeti Bydgoszczi poola gümnaasium saksakeelseks ja poola keel kõrvaldati klassidest. Aastal 1825 germaniseeriti ka [[Bydgoszcz]]i õpetajate seminar. Kui aastal 1824 loodi Suur-Poola provintsiparlament, põhines esindatus rikkuse rahvaloendusel, mis tähendab, et lõpptulemus andis enamuse võimust piirkonna saksa vähemusele. Isegi kui poolakad suutsid esitada palve, küsides Viini kongressi lepingutes ja Preisi kuninga avaldustes aastal 1815 sõnastatud garantiide täitmist, lükkas Preisimaa need tagasi. Seega ei nõustunud võimud ei katsega luua Poznańis poola ülikool või poola põllumajanduse, tööstuse ja hariduse sõprade ühing. Siiski jätkasid poolakad esindatuse küsimist piirkonna halduses, esitades hertsogkonna eraldiseisvat iseloomu, hoides koolide poola iseloomu. Aastast 1825 muutus poolakatevastase poliitika kasv üha nähtavamaks ja tugevamaks. Preisi poliitilised ringkonnad nõudsid poolakate sallimise lõpetamist. Poolakate seas tekkis kaks rühma, üks lootis ikka veel hertsogkonna eristaatuse austamist ja taotles koostööd Preisi võimudega lootuses saada aja jooksul mõningaid vabadusi. Teine fraktsioon lootis ikka veel Poola iseseisvust. Tagajärjeks vangistati paljud poola aktivistid. Vene ja Preisi salapolitsei ühisoperatsioonidega avastati [[Wrocław|Breslaus]] ja [[Berliin]]is töötavaid poolakate organisatsioone, mille liikmed vahistati ja saadeti Preisi vanglatesse. === 1830–1848 === Poolakatevastase poliitika ägenemine algas 1830. aastatest. Kui Venemaa valduses olevas [[Kongressi-Poola]]s algas [[Novembriülestõus]], töötasid preislased seoses mistahes Poola iseseisvusliikumise peatamisega Venemaaga tihedalt koos. Hertsogkonnas kehtestati erakorraline olukord, suures ulatuses algas politseiline järelevalve ja piirkonda toodi 80 000 sõdurit. Preisi välisminister kuulutas avalikult, et Preisimaa seisab vastu Poola iseseisvusele, kui see tähendab Poola jagamistel saadud territooriumite nõudmist. Poolakatega võitlevad vene sõdurid said Preisimaalt toitu, varustust, ja luureandmeid. Kui Preisi kindralid isegi tahtsid [[Kongressi-Poola]]sse marssida, peatas Prantsuse sissetungi oht need plaanid. Piirkonna halduriks sai ennast poolakate vaenlaseks kuulutanud Eduard Heinrich Flotwell, kes nõudis avalikult germaniseerimist ja saksa kultuuri ülimuslikkust poola rahva suhtes. Preisi kindrali Karl Grolmani toel esitati programm, mis nägi ette poolakate eemaldamist kõigist riigiametitest, kohtutest, õigussüsteemist ja kohalikust omavalitsusest, vaimulikkonna kontrollimist ja talupoegade lojaliseerimist läbi sunnitud sõjaväeteenistuse. Koolid germaniseeriti ka. Neid plaane toetasid sellised silmapaistvad avaliku elu tegelased nagu Clauswitz, Gneisenau, Theodor von Schon ja Wilhelm von Humbold. 1830. aastast ei austatud enam õigust kasutada poola keelt kohtutes ja institutsioonides. Kuigi poolakad moodustasid piirkonna rahvastiku enamuse, omasid nad vaid 4 kõrgema taseme ametikohta 21-st. 1832. aastast ei omanud nad enam kõrgemaid ametikohti kohalikus halduses (Landrat). Samal ajal taotlesid Preisi valitsus ja Preisi kuningas halduse ja õigussüsteemi germaniseerimist, samas kohalikud ametnikud sundisid peale haridussüsteemi germaniseerimise ja püüdsid hävitada poola aadli majanduslikku seisundit. Bydgoszczis olid kõik meerid sakslased. Poznańis oli umbes 700 ametniku seas vaid 30 poolakat. Flotwell algatas ka saksa kolonisatsiooni programme ja püüdis vähendada poolakate maaomandit sakslaste kasuks. Aastatel 1832–1842 vähenes poola majapidamiste hulk 1020-lt 950-ni ja saksa oma kasvas 280-lt 400-ni. Preislased kasutasid juudi vähemust provintsis ära toetuse saamiseks oma poliitikale, tagades juutide õigusi ja kaotades vanad piirangud, millega preislased lootsid integreerida juudi rahvastiku saksa ühiskonda, ja saades vastukaalu poolakate kohalolule. Tulemusena nägid paljud juudid Preisimaas vaba, liberaalset riiki ja olid vastu poola iseseisvusliikumisele. Kui [[Friedrich Wilhelm IV]] aastal 1840 troonile tõusis, tehti jälle teatud järeleandmisi. Sakslaste kolonisatsioon peatati, mõned koolid said taas õpetada poola keeles ja anti lubadusi luua Breslau ja Berliini ülikoolides poola keele õppetoolid, oli ka ebamäärane lubadus luua Poznańi ülikool. See oli kõik, mis poolakatele anti. Tegelikult muutusid vaid meetodid, kuid üleüldine germaniseerimise eesmärk jäi samaks, seekord vaid kergemate meetoditega, ja järeleandmistega lootsid preislased tagada poolakate samastumise Preisi riigiga ja isegi muuta nende identiteeti. Järeleandmine oli seotud ka suhete külmutamisega Preisimaa ja Venemaa keisririigi vahel, kui Preisi poliitikud lootsid, et poolakaid saab kasutada võitluses Venemaaga Preisimaa eest. Selleks ajaks ei olnud enamik poolakaid veel poliitiliselt aktiivsed. Kõige arenenuma rahvusliku eneseteadvusega olid maaomanikud, haritlaskond ja linna ülemklassid. Talurahvas ja töölisklass kogesid veel oma "poola rahvuslikku ärkamist". Läbi sõjaväeteenistuse ja koolihariduse ning "reguleeritud" talupoegade puhul ka kasu kiiluvees, töödelduna aastal 1823 juurutatud lõpliku emantsipatsiooni dekreediga, olid nende sotsiaalsete rühmade mõned osad hakanud samastuma Preisi riigiga. Kuid kui saksa kolonisatsioon tugevalt kasvas ning võeti kasutusele poola religiooni ja traditsioonide vastane poliitika, hakkas kohalik rahvastik Preisimaa ja sakslaste kohalolu suhtes vaenulikkust tundma. Majanduslikud tegurid hakkasid samuti Poola-Saksa suhteid mõjutama. Eriti kolonisatsioonipoliitika tekitas poolakate seas saksa konkurentsi hirmu. Peamiseks erinevuseks jäi religioosne eraldatus. Kohalikud sakslased näitasid pigem poliitilist ükskõiksust ja hoidusid ühiskonnaelu organiseeritud vormi loomisest. Enne 1848. aastat jäi provintsinõukogu saksa poliitilise aktiivsuse ainsaks foorumiks. Üldiselt olid kohalike sakslaste suhted poola rahvastikuga head. 1840. aastate lõpus olid umbes 60% hertsogkonna rahvastikust poolakad, 34% sakslased ja 6% juudid. Haldusringkondadest omasid poolakad enamust 18-s, kui sakslased omasid 6-s, millest 4 olid lääneosas ja 2 põhjaosas. Esimene katse muuta olukorda hertsogkonnas tehti [[Suur-Poola ülestõus (1846)|1846. aasta Suur-Poola ülestõusuga]], pärast seda vangistati 254 poola aktivisti vandenõus süüdistatuna. Kohus lõppes 2. detsembril 1847, kui 134 kaebealust mõisteti õigeks ja läksid hertsogkonda tagasi. 8 kaebealust, sealhulgas [[Ludwik Mierosławski]], mõisteti surma, ülejäänud vangistusse [[Berliin]]-[[Moabit]]i vanglas. Surmaotsuseid ellu ei viidud, kuna Preisimaal algas revolutsioon ja Preisi kuningas amnesteeris poliitilised vangid osana järeleandmistest revolutsionääridele. == Ülestõusu algus == [[Pilt:Ludwik Mieroslawski 1845-1855 (428656) (cropped).jpg|thumb|right|150px|Ludwik Mierosławski]] 19. märtsil 1848, pärast edukat revolutsiooni Berliinis [[1848. aasta revolutsioonid|Rahvaste kevade]] ajal amnesteeris kuningas [[Friedrich Wilhelm IV]] poola vangid, kes ühinesid 20. märtsi õhtul 1848 Berliini kodukaitsega, asutades [[Linnaloss (Berliin)|Linnalossi]] hoovis "Poola leegioni" ja saades relvad [[Zeughaus|kuninglikust Preisi arsenalist]]. Ludwik Mierosławski lehvitas saksa revolutsiooni [[Saksamaa lipp|must-puna-kuldset]] lippu ja avalikkus austas vange. Meeleavalduse ajal peeti kõnesid ühise võitluse kohta Venemaa keisririigi vastu vaba ja ühendatud Saksamaa ning sõltumatu Poola eest. Karol Libelt märkis Berliinist, et talle jäi mulje, et kogu rahvas tahtis vaba ja sõltumatut Poolat Saksa kilbina Venemaa vastu ja et Poola küsimus tuli kohe lahendada. Poola leegion lahkus Berliinist ja jõudis Poznańisse 28. märtsil 1848, kus Mierosławski võttis väejuhtimise üle. Vabatahtlikud Berliinist püüdsid ühineda selle leegioniga ja toetada poolakate eeldatavat vabadusvõitlust (leegion pidi võitlema Venemaa võimu vastu [[Kongressi-Poola]]s), kuid need vabatahtlikud lükati tagasi. Poola pagulased Prantsusmaal, nagu [[Adam Jerzy Czartoryski]], kes naasis ühinemaks selle leegioniga, said vabalt kasutada Preisi raudteed ja võeti sageli vastu hõisetega, näiteks revolutsiooniliste komiteede poolt [[Köln]]is, kellele prantsuse poliitikud andsid sellisteks sõitudeks raha, lootuses eemaldada poola mõju Prantsusmaalt, revolutsioonilise tegevuse hirmust. Lisaks õhutasid prantslased poolakaid ülestõusu alustama, kuna nad tahtsid kindlustada diversioonilist elementi juhuks, kui [[Püha Liit]] pöörab oma väed Prantsusmaa vastu. Ülestõus Poznańis algas 20. märtsil 1848. Innustatuna Berliini sündmustest organiseeriti Poznańis meeleavaldus ja võimud nõustusid delegatsiooni loomisega, mis viiks poola poole ettepanekud Berliini ja Preisi kuningale. Poznańis loodi [[Poola rahvuskomitee (1848)|Poola rahvuskomitee]]. Poola ajaloolane [[Jerzy Zdrada]] kirjutas, et delegaadid nõudsid poola territooriumite iseseisvust, kuid saabudes Berliini otsustasid nõudmiste selle osa eemaldada ja asendada selle "riikliku ümberkorraldusega", Preisi sõjaväe eemaldamisega ja halduse üleandmisega poolakatele. Zdrada märgib, et need nõudmised olid meeltmööda Berliini revolutsioonilisele komiteele, kes tahtis poolakaid Venemaaga võitlema. Inglise ajaloolase [[Richard Davies (ajaloolane)|Richard Daviese]] järgi olid komitee poliitilised nõudmised suunatud tõhusale autonoomiale, mitte iseseisvusele. Organiseeritud miilits oli mõeldud kasutamiseks mitte Preisimaa vastu, vaid Venemaa sissetungiohu vastu. Komitee esindas erinevaid poliitilisi suundumusi ja sotsiaalseid klasse, et saavutada koalitsiooni iseloomu. Selle üldine iseloom oli liberaal-demokraatlik ning maaomanike ja intellektuaalide seas oli poola talupoeg Jan Palacz. 21. märtsil leidis aset sakslaste ja poolakate ühismeeleavaldus, sakslased kandsid revolutsioonilise sümbolina sageli nii must-puna-kuldset kokardit kui ka poola puna-valget. 21. märtsil andis rahvuskomitee välja avalduse, nõudes sakslaste mõistmise edendamiseks ühist võitlust, ja päev hiljem tunnistas juutide õigusi. Zdrada järgi käskis Preisi kindral [[Friedrich August Peter von Colomb]] samal päeval Preisi sõduritel võtta Bazar hotelli, mis oli poolakate tegevuse keskus. Sellest tuli hoiduda, kuna see võis põhjustada poola-preisi vastasseisu – midagi sellist, mida liberaalid Berliinis veel ei soovinud. 22. märtsil hääletas sakslaste kontrollitud Poznańi linnanõukogu rahvuskomitee nõudmiste toetamist Berliinis. Kuigi poolakad hoidusid vastasseisust iseseisvuse küsimusega ja nõudsid riiklikku ümberkorraldamist, kutsusid sakslased üles hertsogkonda Preisimaast eraldama. Poola komitee piiras poolakatest liikmete arvu ega nõustunud sakslaste ja juutide esindatuse nõudega poola komitees ning poola komitee liige Jedrzej Moraczewski käskis 28. märtsil: "''Igaüks peab tegema kõik selleks, et mitte alarmeerida sakslasi, vältimaks tugevat reaktsiooni nende poolt. Teisest küljest on vajalik säilitada ülemvõim nende üle''". === Koostööst vastasseisuni === Atmosfäär sakslaste ja osa juutide seas hakkas diametraalselt muutuma ja 23. märtsil loodi saksa rahvuskomitee, teine loodi 27. märtsil, olles nüüd suuresti mõjutatud saksa ametnike poolt, kes olid Preisi kuningale lojaalsed. Rünnakud juutide vastu sundisid neid veelgi toetama saksa komiteed ja Preisi võimu kokkuvarisemine võimaldas kaua hõõgunud vimmal plahvatada, kui saksa komitee soovitas kaebuse esitada poola komiteele: "''On olnud palju juhtumeid, milles relvastatud rühmad on ohustanud ja rikkunud teie saksakeelsete naabrite vara ja isikute turvalisust. Tuleb meeles pidada, et läbi selliste kurikuulsa vägivalla tegude määritakse rahvuse au ja rikutakse poolehoidu eesmärgile Saksamaa ja Euroopa rahvaste seas''". Mõne päevaga hõlmas poola liikumine kogu Suur-Poola piirkonna. Poola talupojad ja linnakodanikud pöördusid Preisi ametnike vastu. Poola aadel ja talupojad haarasid relvad, valmistudes vastasseisuks Preisi armeega, Preisi sümbolid lammutati ja mõnes kohas tekkis võitlus saksa kolonistidega. [[Lääne-Preisimaa]]l [[Toruń]]is, [[Chełmno]]s ja Bory Tucholskies võttis poola rahvastik eeskuju Suur-Poola sündmustest ning pöördus Natalis Sulerzyski ja Seweryn Elżanowski juhtimisel avalikult Preisi ametnike vastu. Chełmnos moodustati ajutine Poola Preisimaa rahvuskomitee. Kuid märtsi lõpus pöördusid kohalikud sakslased karmilt poolakate vastu ja rahustasid koos Preisi sõjaväega piirkonna maha, samas poolakate juhid vangistati. Poolakate esialgse toetuse põhjus preislaste ja sakslaste poolt oli Vene sissetungi hirm, mis võis peatada tugeva ühendatud Saksamaa loomise. Sakslased nägid poolakates võimalust luua diversioon, mis peataks venelaste tungimise Saksamaale. Poolakate poolt avaldatud vaenulikkus Venemaa suhtes oli saksa poolehoiu aluseks poolakate püüdlustele ülestõusu algusfaasis. Wilhelm von Willisen julgustas Mierosławskit alustama sõda Venemaa vastu. Preisi välisminister Arnim kasutas poola küsimust relvana Venemaa vastu. Juhtivad saksa poliitikud ja mõtlejad, nagu [[Karl August Varnhagen]], [[Robert Blum]], [[Heinrich von Gagern]], [[Georg Gervinius]], [[Johann Wirth]] ja [[Constantin Frantz]], toetasid poolakate kasutamist kaitsena Venemaa vastu. Kui sõjaoht Venemaaga kaugenes, muutus saksa eliit ja ühiskond poolakate taotlustele vaenulikuks. Saksamaal kostis rahvuslikke ja isegi šovinistlikke hääli, mis nõudsid kogu Suur-Poola liidendamist Saksa liiduga. Üleöö muutusid poolakad sakslastele liitlastest Venemaa vastu vaenlasteks, kes ohustasid sakslaste kontrolli Suur-Poola ja Pommeri üle. Poolakate edu tekitas kohalikes sakslastes usaldamatust ning nad tundsid end ohustatuna ja uudised provintsi riiklikust ümberkorraldamisest olid pöördepunktiks. Võimu ülevõtmine poolakate poolt ja sõjaväekorpuse loomine kohalikust poola rahvastikust tekitas sakslastes hirmu oma olukorra suhtes poolakate valitsetavas hertsogkonnas. Seega asutati 23. märtsil saksa rahvuskomitee, ja teine 27. märtsil, mis oli suuresti mõjutatud Preisi kuningale lojaalsete saksa ametnike poolt. Uus Poznańis tekkinud saksa komitee tegeles hiljem järjekindlalt vastuseisuga poolakate liikumisele. Loodi eraldi saksa rahvuskomiteed ja Berliini saadeti palvekirjad nõudmisega jaotada hertsogkond ja liidendada linnad ja maakonnad [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]]. Armee kaitse all alustasid sakslased poolakate omavalitsuse arenemise takistamist. Saksa ametnikud, kolonistid ja kaupmehed kasutasid juhust ja alustasid vastutegevust, nõudes poola territooriumite liidendamist ühendatud Saksa riiki, süüdistades poolakaid rõhumises. Saksa propaganda kasutas nende nõudmisi metoodiliselt ära Euroopa riikide, nagu Suurbritannia ja Prantsusmaa, toetuse võitmiseks. Lisaks pöördusid poolakate vastu saksa liberaalid, nõudes "saksa alade kaitsmist". Varsti hakkasid saksa käsitöölised, kaupmehed ja kolonistid omavalitsustes moodustama komiteesid ja relvaüksusi oma huvide kaitsmiseks ja takistama kohalikel poolakatel organiseerumast, ühinedes sageli kohalike juutidega ja hakates pommitama Preisi kuningat palvekirjadega arvata nende alad välja kavandatud poliitilisest ümberkorraldusest. Aprilli lõpus organiseerus umbes 8000 saksa tsiviilisikut [[Noteć]]i (Netze) ringkonnas Poznańist põhjas ja veel 6000 ümber [[Międzyrzecz]]i (Meseritzi) ja [[Nowy Tomyśl]]i (Neutomischeli) linnade relvastatud üksustesse. 23. märtsil andis Preisi kuningas audientsi Poola delegatsioonile ja kuulutas suuliselt oma nõusolekut nende autonoomiaettepanekutele; samal ajal käskis ta konfidentsiaalsel nõupidamisel Preisi sõjaväejuhtidega valmistuda sissetungiks Poola territooriumitele poolakate liikumise purustamiseks. 24. märtsil tegi Preisi kuningas avalduse, millega lubati provintsi kiiret ümberkorraldamist ja mõlema rahvuse komisjoni loomist, mille eesmärk oli arvestada mõlema rahva huvidega. Poolakad said nendest meetmetest aru, et taastatakse [[autonoomia]]. Moodustati kohalikud poola komiteed, Preisi riigi vara rekvireeriti ja Preisi riigi sümbolid purustati. Paljudes kohtades tõrjuti kohalikud maapäevad võimult. Nagu Briti diplomaat Berliinis [[John Fane]] 6. aprillil 1848 teatas, "poolakate relvastatud banded, eesotsas mõne aadliku ja pagulasega, sooritasid suuri liialdusi, rüüstasid ja põletasid maakohti ja taluhooneid ning muutusid süüalusteks teistes laastamistöödes, mida valitsus püüdis liikuvate väekolonnidega talitseda". Aprilli alguses hääletas kohalik Poznańi parlament 26-17 häältega Saksa Liiduga ühinemise vastu 3. aprillil 1848. Suur-Poola saksa vähemus kuulutas läbi saksa rahvuskomitee, et lükkab tagasi mistahes arusaama poola-saksa vendlusest ja sakslased ei tohi taganeda piirkonna kontrollimisest, isegi kui Poola riik taastatakse. 4. aprillil kuulutas Preisi sõjavägi välja Poznańi piiramise. Berliini võimud püüdsid sündmuse käiku edasi lükata, pakkudes välja provintsi jagamist kahte ossa. Lisaks püüdsid nad poolakaid veenda, et Poola sõjaväeüksuste loomine takistab kõnelusi autonoomiast. Poolakad nende poolel hakkasid 22. märtsil looma Poola rahvuskomitee otsuse põhjal, mis vahepeal muutis oma nime Poola keskkomiteeks, relvaüksusi. 28. märtsil võttis [[Ludwik Mierosławski]] sõjaväe varustamise ja organiseerimise juhtimise, milles teda toetasid poola ohvitserid pagulusest. Kartes [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sissetungi Preisimaale, kus toimus liberaalne ülestõus, valmistusid poolakad koos Preisi vägedega ette ühiskaitset võimaliku Venemaa rünnaku vastu. Vürst [[Adam Jerzy Czartoryski|Adam Czartoryski]] tuli poliitilisteks kõnelusteks [[Berliin]]i ja kindral [[Ignacy Prądzyński]] valmistas ette plaane võimalikuks sõjaks Venemaaga. [[Pilt:Wilhelm von Willisen.jpg|thumb|left|120px|Karl Wilhelm von Willisen]] 5. aprillil saabus Poznańisse uus "Poseni provintsi kuninglik tsiviilvolinik" [[Karl Wilhelm von Willisen]], kes väitis kaastunnet poolakatele, ja tema esialgne tegevus valmistas sakslastele suuresti pettumust. Willisen sattus varsti konflikti Poznańi sõjaväejuhi, kindral [[Friedrich August Peter von Colomb]]iga, kes oli vastu mistahes Poola iseseisvustaotlustele. Willisen kuulutas, et poolakad saavad autonoomia, kuid nad peavad vähendama oma vägesid, mis aprilli alguses koosnes 7000 mehest. Kompromissile jõuti 11. aprillil [[Jarosławiec (Poznań)|Jarosławiecis]], kui Willisen lubas poolakatele 4 sõjaväelaagrit, igas 720 meest (Lõpus oli meeste arv laagrites umbes 4000). Willisen lahkus Poznańist 20. aprillil, süüdistatuna riigi- ja "saksa asja reetmises", ning nagu kaasaegne pealtnägija kirjutas: ''"Willisen oli haavatav isiklike solvangutega või isegi ohustatud Poseni raevunud saksa ja juudi rahvahulkade poolt"''. Varsti pärast seda vabastati ta ametitest ja asendati [[Ernst von Pfuel]], kes saabus Poznańisse mai alguses. 14. aprillil kuulutas Preisi kuningas, et 10 põhja- ja läänemaakonda provintsi 24 maakonnast ei võta kavandatud poliitilisest ümberkorraldusest osa; 26. aprillil laiendati seda 6 lisamaakonnaga, sealhulgas Poznańi linn, jättes poolakatele vaid 9 maakonda. Kõigile asjaosalistele oli see ilmselt ajutine lahendus ja poolakatele vastuvõetamatu, kui haldusringkondades olid poolakad enamuses 18-s ja sakslased 6-s, millest 4 olid lääne- ja 2 põhjaosas. Relvitustatud Poola miilitsat kiusati Saksa vägede poolt taga ja mitu poolakat kas mõrvati või haavati. == Sõjaline vastasseis == Poola rahvuskomitee otsustas oma väed relvitustada, kuid seda otsust eiras Mierosławski, kes eeldas Vene sissetungi, milles ta pidi liitlasena kaitses Preisi vägesid aitama. Sellisena olid nad ette valmistamata preislastega võitlema. Kui Preisi väed alustasid piiramatut terrorit poola rahvastiku vastu, algas 29. aprillil Preisi rünnak, kui rünnati [[Książ]]i, [[Pleszew]]i, [[Września]] ja [[Miłosław]]i laagreid. Książis hävitasid Preisi väed linna pärast 600 vangi mõrvamist ja haavamist. Veresauna ohvrite hulgas oli Florian Dąbrowski. Lisaks kaitses Grodziski rahvastik juudi doktori Marcus Mosse juhtimisel linna pealetungiva 600 Preisi sõduri vastu. Wielkopolska poola komiteesid rünnati samuti. Kodudesse naasvaid relvitustatud poolakaid kiusati taga, nagu ka [[Katoliiklus|katoliku]] preestreid, kui sakslased külasid rahustasid. See kutsus esile poola talupoegade pahameele, kes tõusid Preisi vägede vastu üles ning ühinesid Mierosławski juhitud Poola regulaarvägedega. Mierosławski uskus, et poolakate moraali ja au kaitsmiseks on vajalik sõjaväele vastu hakata, samas komitee liikmed olid võitlemise vastu, ja sellisena saatis komitee end 30. aprillil laiali, rõhutades oma viimases avalduses Preisi reeturlikkust ja vägivalda. === Saksa miilitsa roll === Pärast Varssavi hertsogiriigi kaotamist aastal 1815 tegeles Preisimaa saksa kolonisatsiooniga poola territooriumitel, mille see omandas Viini kongressil, jätkates jagamistega alanud eelmisi jõupingutusi. Saksa kolonistide asumist toetati eriti Eduard Flottwelli valitasemisajal aastatel 1831–1840. [[Encyclopædia Britannica]] kirjutab: "''Kuid 1830. aasta lõpul pühitseti E. H. von Flottwelli juhtimisel sisse uus poliitika: rahastatud saksa kolonistide Poola pinnale asustamise eksperimendi (alustatud Friedrich Suure poolt pärast esimest Poola jagamist) jätkamine''". Jerzy Kozłowski järgi mängisid konfliktis erilist rolli saksa kolonistid, kes moodustasid oma miilitsa, teostades terroriakte poola rahvastiku vastu. Witold Matwiejczyki väitel tulid need kolonistid eelmisest Preisi valitsuse toetatud asustuskavast, mis tõhustas jõupingutusi asustada sakslased Poznani piirkonda pärast 1815. aastat, ja olid poola liikumise suhtes vaenulikud, kuid kartes esialgu Vene sissetungi, hoidsid madalat profiili. Konflikti ajal moodustasid kolonistid väeüksusi (''Schutzvereine'' ja ''Schutzwache'') ja mitte ainult ei aidanud Preisi sõjaväge Poola külade rahustamisel, vaid tegutsesid ka omal initsiatiivil. Saksa kolonistid olid eriti aktiivsed Szczytno piirkonnas; Czarnkowski piirkonnas moodustasid nad oma vikatimeeste üksuse, kus oma poolakatevastase suhtumise poolest tuntud kohalik Saksa väejuht organiseeris mitusada kolonisti relvaüksusse ja võttis Czarnkowi Poola vägedelt üle. === Miłosławi lahing === 30. aprillil võitis Ludwik Mierosławski edukalt Preisi vägesid [[Miłosław]]i juures; pärast võitu Książi juures tungis Preisi kindral Blumen koos 2500 sõduri ja 4 suurtükiga Miłosławi, kus asus Ludwik Mierosławski koos 1200 sõduri ja 4 suurtükiga. Preisi väed jagunesid kaheks kolonniks – üks tuli Środast ja teine Wrześniast. Esialgu proovis Mierosławski kõnelusi Blumeniga, kuid kui ta sai teada, et Now Miasto poolakad Józef Garczyński juhtimisel olid talle 1000 sõduriga appi tulemas ja et lisaväed 1200 sõduriga tulid Feliks Białoskórski juhtimisel Pleszewist, katkestas ta läbirääkimised. Seetõttu algas lahing. Lahingu esimeses faasis aeti Poola väed Miłosławist välja ja nad asusid positsioonidele peamise maantee mõlemal küljel. Taganevaid poolakaid jälitades alustas Blumen ratsaväerünnakut. Kuid Preisi jälituse peatas Garczyński saabumine, ja kui saabusid Białoskórki sõdurid, alustasid poolakad vasturünnakut. Teises faasis domineeris poola vasturünnak piki peamise maantee joont ja rünnak ratsaväeüksusele enne, kui see sai poola positsioone rünnata. Hiljem naasid poolakad linna ja preislased sunniti taganema. Kuid poolakad olid kurnatud ja ei suutnud taganevaid preislasi jälitada, mistõttu võit ei olnud täielik. Poola kaotusteks oli 200 sõdurit, samas preislastel 225. === Edasine võitlus ja ülestõusu lõpp === 2. mail võitis Poola ''[[kosynierzy]]'' Preisi kolonni Września juures Sokołowo külas, kuid nende võit oli seotud raskete kaotustega. Preislased võitsid Poola vägesid [[Mosina]]s, [[Rogalin]]is, [[Stęszew]]is, [[Kórnik]]is, [[Buk]]is, [[Oborniki]]s. Mierosławski astus Poola vägede juhi kohalt tagasi 6. mail ja uus ülemjuhataja Augustyn Brzezanski andis 9. mail alla. Kapitulatsiooniakt allkirjastati Bardos [[Września]] juures. == Tagajärjed == Poseni suurhertsogkond asendati seejärel [[Poseni provints]]iga ja Preisi valitsus lükkas igasuguse autonoomiaidee tagasi. Preisi provintsina oli see täielikult [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]] liidendatud, kuid kui [[Frankfurdi rahvuskogu]] lõpetas 28. märtsil 1849 Saksa põhiseaduse, ei olnud seal Poznańit mainitud. [[Preisi riigipäev]]a valimistel 1849. aasta mais said Poola delegaadid 16 kohta provintsi 30 kohast, kuid valimisi Saksa põhiseaduslikku parlamenti poola parteid protestiks liidendamise vastu suuresti boikoteerisid. Teised ütlesid "Nüüd me peame minema preislaste vastu mitte vikatite vaid häältega". 1500 poolakat vangistati Poznańi kindlusse, peamiselt talupojad, kes võitlusest osa võtsid, nende pead raseeriti kiilaks ja neid põletati Preisi võimude poolt keemilise ainega, mis jättis neile püsivad armid kätele, kõrvadele ja näkku. Üldiselt väärkoheldi vange korduvate peksmiste ja toimus alandav kohtlemine. Poola ajaloolane [[Stefan Kieniewicz]] kirjutab oma ülestõusu analüüsivas uurimistöös (avaldatud aastal 1935 ja uue trükina aastal 1960), et süüd selle eest liigutati Colombi ja tema alamastme ametnike vahel, intsidenti avalikustas laialdaselt poola press. Mierosławski ise, kelle ema oli prantslanna ja kes elas enne 1846. aastat Pariisis, vabastati pärast prantsuse diplomaatilist protesti ja kamandati aastal 1849 saksa ülestõusnute üksusse [[Badeni suurhertsogiriik|Badenis]] ja [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonnas]] [[1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides|revolutsioonide ajal Saksa riikides]]. Ülestõus näitas poolakatele, et sakslastega ei olnud võimalik poola riikluse asjus läbi rääkida. Niinimetatud "Polen-Debatte" Frankfurdi rahvuskogus juulis 1848 puudutas Poola küsimust ja näitas saksa poliitikute suhtumist sellesse. Nad olid Poola ja mistahes poolakatele järeleandmiste vastu Poznańis. Need, kes varem väitsid poolakate suhtes sõbralikkust, ütlesid kõigist oma varasematest avaldustest lahti ning kutsusid neid vigadeks ja taastatud Poola ideed "hullumeelsuseks". Samal ajal ei olnud saksa esindajate nõudmised suunatud vaid Poola vastu, nad tahtsid ka sõda Taaniga, olid itaallaste autonoomia vastu Lõuna-Tiroolis, kutsusid [[Alsace-Lorraine|Elsass-Lothring]]it Saksa valduseks ja kõnelesid Saksa huvidest Venemaa Balti provintsides. Kuigi ülestõus keskendus Wielkopolskale, jõudis see ka teistele poolakatega asustatud aladele, Pommeris organiseeris Natalis Sulerzeski poolakate relvaüksused ja koos Ignacym Łyskowskimiga korraldas kohtumise Wębrzynis, millel organiseerusid poola delegaadid, kes asutasid Tymczasowy Komitety Prus Polskich. See oli 5. aprillil Chełmnos kõneluste alustamiseks Lääne-Preisimaa provintsi ümberkorraldamiseks, kuid ei jõudnud kunagi selleni, kuna preislased vahistasid enamuse selle liikmetest ja panid Grudziądzi vanglasse. Seweryn Elżanowski organiseeris vastuseks relvaüksuse, kuhu kuulus mitusada inimest, mis võttis osa rünnakust Bory Tucholskie juures, seejärel liikus see Wielkopolskasse. Poola rahvuslik liikumine Pommeris otsustas pärast neid sündmusi jätkata oma eesmärke seaduslike vahenditega ja jäi sellele seisukohale Esimese maailmasõjani. Nurjunud ülestõusu sündmused innustasid poola liikumist. Oluline punkt oli, et erinevalt Galiitsiast või Kongressi-Poolast võttis talupoegkond poolakate vastupanu nimel aktiivselt ja otsustavalt osa. Poola talupojad nägid saksa kolonisatsioonis esmast ohtu oma rahvuslikele ja sotsiaalsetele huvidele. Ülestõusujärgsed repressioonid tekitasid poola ühiskonnas kaitsereaktsiooni. Mõned poola aktivistid, peamiselt maa-aadli ja intelligentsi liikmed, loobusid relvastatud mässust ja hakkasid propageerima orgaanilise töö doktriini, tugevdades majanduslikku potentsiaali ja haridustaset poola territooriumitel. Teised pooldasid relvastatud võitlust iseseisvuse eest ja moodustasid Poznańi komitee (''Kormitet Poznanski''), mis esindas demokraatlikult orienteeritud maaomanikke ja intelligentsi, või sotsialistliku Plebeide seltsi (''Zwiazek Plebejuszy''). Mõlemad organisatsioonid töötasid ülestõusule, mis hõlmaks jaotatud Poola kõiki kolme osa. Pommeri valimistel valiti kolm poola esindajat Preisi parlamenti. Neid juhtis Ignacy Łyskowski, maaisand ja ajakirjanik, kes trükkis Chełmnos poola ajalehte Szkółka Narodowa. 1848. aasta oli pöördepunktiks Pommeri poola rahvuslikule liikumisele, mis sai toetuse linnakodanikelt ja poola talupoegadelt, ja eriti tugeva toetuse poola vaimulikkonna seast, kes allutati saksa piiskopkonna Pelplinis vaenulikule poliitikale. Poola aktivistid Pommeris puutusid varsti kokku masuritega ja Gustaw Gizewiusziga, kes julgustas masureid kaitsma oma kohalikke kombeid ja keelt. Kahjuks suri ta varsti pärast valimist Berliini parlamenti. [[Sileesia]]sse jõudis liikumine Wielkopolskast [[Józef Lompa]] ja [[Emanuel Smołka]] juurde, kes korraldasid poola rahvuslikku liikumist Ülem- ja Alam-Sileesias. Poola pastor [[Józef Szafranek]] valiti Berliini parlamenti. Lääneosa poolakad otsustasid suunata oma energia poolakate majandusliku ja poliitilise seisundi suurendamisele, enne sõjalise vastasseisu otsustamist. 70 aastat töötasid poolakad oma organisatsiooni arendamisel, kasvatades rikkust ja arendades poola maid. Esimene organisatsioon, kes nii tegi, oli 1848. aasta suvel loodud Poola Liiga. Looduna liberaalsete poliitikute poolt juhtis seda krahv August Cieszkowski – kirjanik ja filosoof. Selle eesmärgiks oli rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine poola rahvastiku seas, elustandardite tõstmine ning katoliku usu ja poolakate omanduses oleva maa kaitsmine. 1848. aasta sügisel kuulus sinna ligi 40 000 liiget. Selle peamist direktoraati juhtis krahv Gustaw Potworowski. Organisatsioon toetas põllumajandusreforme poola maaelanike kaudu ja levitas põllumajanduse edendamisega, samuti kodanikuühtsuse tugevdamisega seotud teavet. Kuigi organisatsioon oli täiesti seaduslik ja ei rikkunud ühtegi seadust, saatis Preisi valitsus selle aastal 1850 laiali. Tegelikult jätkasid selle liikmed töötamist ja varsti asutati arvukalt järglasorganisatsioone, mis viis poolakate vastupanu Preisi Poolas majandusliku ja õigusliku vastasseisu alusele. == Kuulsaid ülestõusus osalenuid == * [[Tytus Działyński]] (1796–1861) * [[Karol Libelt]] (1807–1875) * [[Władysław Niegolewski]] (1819–1885) [[Kategooria:19. sajand Poolas]] [[Kategooria:Revolutsioonid]] [[Kategooria:1848]] 74cjl7nhfd5ijcvnh6wldvi9m3r8qcl 0 426783 7152001 7023767 2026-05-12T07:56:09Z Taurus404 80079 /* 2012 Riia */ 7152001 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=september}} {{Toimeta|aasta=2025|kuu=november}} '''Baltic Pride''' (Eestis ka '''Oma Maailma Avardamise''' ehk '''OMA festival'''{{lisa viide}}) on [[2009]]. aastast toimuv iga-aastane [[LGBT|LGBT+]] kultuurifestival, mis toimub kordamööda [[Baltimaad]]e pealinnades: [[Tallinn]]as, [[Riia]]s ja [[Vilnius]]es.<ref name=":8" /> Baltic Pride "seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest".<ref name=":2" /> Festivaliga tõstetakse esile kohaliku [[LGBT-kogukond|LGBT-kogukonna]] muresid, [[LGBT-õigused riigiti|õiguslikku olukorda]] ning sallivuse teemat ühiskonnas laiemalt.<ref name="qvbOK" /> Üritust korraldavad [[Eesti LGBT Ühing]], Lätis tegutsev [[Mozaīka]] ja [[Leedu Gei Liit]].  == Baltic Pride'i eelkäijad == Eestis toimus 2003. aastal esimene organiseeritud [[LGBT]] ürituste sari, kui kahel päeval toimus luuletuste lugemine, filmide näitamine, pidu ning oli avatud mikrofon.<ref name=":32" /> 12.–15. augustil [[2004]] toimus LGBT kultuuriürituste sari Baltic Pride Tallinn. Eesti esimese LGBT kultuurinädala raames toimus Tallinna kesklinnas Eesti ja kogu Baltikumi esimene [[Geiparaad|LGBT-paraad]] Moonbow Pride.<ref name="HLh9E" /><ref name="LoTmv" /> Rahumeelselt kulgenud rongkäigust võttis osa hinnanguliselt 200 inimest.<ref name="jpOa4" /> Kui 2005. aasta paraad kulges ilma eriliste vahejuhtumiteta, siis 2006. aastal hilines rongkäigu algus pommiähvarduste tõttu ning umbes viis inimest sai paraadil osalemisel tõsisemaid vigastusi.<ref name=":42" /><ref name=":52" /><ref name=":6" /> LGBT kultuurinädalad koos paraadiga toimusid 2004–2007. Eelkõige turvakaalutlustel katkes paraadide traditsioon 2007. aastal.<ref name=":32" /><ref name=":7" /> 2005. aastal toimus Riias Läti esimene LGBT paraad Riga Pride.<ref name="QvLFy" /> Vägivaldseks muutunud rongkäigul osales umbes 70 inimest, kelle vastu protesteeris umbes 3000 meeleavaldajat. Meeleavaldajad loopisid paraadilisi tomatite ja munadega ning tungisid vaatamata politsei kohalolule osalejatele kallale. 2008. aastani toimunud paraade saatsid arvukad rongkäiguvastased, vägivald ja võimude korduvad katsed paraade ära keelata.<ref name="LMKL0" /><ref name="PZUl0" /> Kui 2005. aastal toimus Riias vaid paraad, siis alates 2006. aastast hakati sellega siduma ka teisi üritusi.<ref name="1fQAx" /> 2007. aastal toimus Vilniuses esimene ''pride-''üritus: [[Rahvusvaheline homo-, bi- ja transfoobia vastane päev|Vikerkaare päevad]]. Nädal aega väldanud ürituste sarjas toimusid avalik demonstratsioon, pidu ning konverentsid ja seminarid.<ref name="QY0bC" /> 2008. aastal otsustasid Baltikumi LGBT organisatsioonide esindajad ühiselt [[Sigulda]]s, et edaspidi hakatakse koos korraldama ühist Baltic Pride'i festivali.<ref name=":8" /> == Toimunud festivalid == [[Fail:Baltic pride march demonstration in Riga-2009.jpg|pisi|Esimene Baltic pride toimus Riias.]] === 2009 Riia === 16.–17. mail Riias toimunud esimese Baltic Pride'i festivali raames toimusid kahe päeva jooksul töötoad, poliitilised debatid ja filmilinastused.<ref name="tDGgV" /> Festivali kavas olnud LGBT paraad toimus Riia kesklinnas asuval Vērmanese pargis. Rongkäigul osales umbes 600 inimest. Politsei poolt tugevalt turvatud paraad kulges ilma tõsisemate vahejuhtumiteta. Tegemist oli esimese korraga Riias, kui rongkäigul osalejaid ei transporditud turvakaalutlustel politseibussiga paraadi alalt minema ning neid ei rünnatud ega ahistatud. Samas saatsid paraadil osalejaid meeleavaldajate homofoobsed ja nende suhtes füüsilisele vägivallale üleskutsuvad plakatid.<ref name="lQdZN" /><ref name="C9uzI" /> Riia linnavolikogu otsustas paraadile antud loa tagasi võtta, kuna nende silmis oli marss "avalikku sündsust solvav ning avaliku julgeoleku oht." [[Amnesty International]] oli linnavolikogu otsuse suhtes väga kriitiline: "Langetatud otsus on vastuolus Läti seadustega ning rikub Baltikumis elavate LGBT-inimeste õigust väljendusvabadusele ja rahumeelsele kogunemisele."<ref name="UMCiY" /> Otsus kaevati kohtusse. Kohus otsustas tühistada linnavalitsuse otsuse ja sellega lubada paraadil toimuda.<ref name="2PuAl" /> === 2010 Vilnius === 5.–9. mail Vilniuses toimunud festival kavas olnud üritused tõmbasid tähelepanu seksuaalse sättumuse alusel toimuvale diskrimineerimisele ning homofoobia tekke põhjustele ja tagajärgedele. Festivali raames toimusid kultuurilised ja sotsiaalsed üritused: näitused, filmifestival ning konverents "Inimõigused hirmu ja eelarvamuste vastu".<ref name="3SSNo" /> Nädala tipphetkeks oli "Võrdsuse marss", mis oli ühtlasi ka Leedu esimene LGBT-paraad. Rongkäigul osales umbes 500 inimest, teiste seas ka kaks Leedu parlamendi liiget. Paraad ise küll kulges ilma tõsisemate vahejuhtumiteta, aga politsei pidi jõudu kasutama ürituse vastaste suhtes, kes üritasid paraadi alale tungida. Üritusel said meeleavaldajate käe läbi viga üks politseinik ja ajakirjanik. Meeleavaldajad karjusid paraadil osalejatele solvanguid ning loopisid neid kivide ja pudelitega.<ref name="IzByz" /> Paraadi saatis umbes 1000 meeleavaldajat ja 600 politseiniku.<ref name=":03" /> Festivali nädala alguses otsustas Leedu alama astme kohus paraadi turvakaalutlustel ära jätta. Kohtu otsust kritiseeris teiste seas teravalt riigi president [[Dalia Grybauskaitė]]. Järgmise astme kohus ei nõustunud alama astme kohtu otsusega. Kohus ütles, et riik peab tagama enda kodanikele õiguse rahumeelseks kogunemiseks. See õigus on kohtu järgi ka vähemustel, kes võivad omada ebapopulaarseid ideoloogiaid. Nimelt oli kuu aega enne paraadi toimumist selle vastu enam kui 70% küsitletud leedulastest.<ref name=":03" /> Kohus rõhutas, et selle õiguse võimalikud negatiivsed tagajärjed ei ole piisav põhjus, et rongkäigu toimumist takistada.<ref name="EV11K" /><ref name="UxdQk" /> === 2011 Tallinn === 6.–11. juunil toimus Baltic Pride'i pidustuste raames Tallinnas Oma Maailma Avardamise Festival (OMA festival). Festivali kavas oli LGBT filmiprogramm, kontserdid, näitused, õpitoad, peod ja spordisündmused.<ref name=":02" /> Samuti toimus konverents "Erinevus rikastab", mis keskendus eri vanuses seksuaalvähemustele.<ref name=":12" /> Nädala lõpetas [[Rotermanni kvartal]]is toimunud vabaõhu kontsert, kus teiste seas esinesid [[Ithaka Maria]], ansambel [[Laine (ansambel)|Laine]], [[Sofia Rubina]] ja [[Jana Kask]].<ref name=":02" /><ref name=":12" /> Festivalile avaldasid ühispöördumises toetust mitme Euroopa riigi suursaatkonnad Eestis.<ref name="MMEF0" /> Oma ametliku seisukoha avaldas ka Eesti katoliku kirik.<ref name="7Feyr" /> === 2012 Riia === 28. maist 3. juunini Riias toimunud festivali kavas olid seminarid, töötoad ja filmilinastused. Festivali kõrgpunktiks oli Riia kesklinnas toimunud LGBT-paraad, kus osales umbes 400 inimest.<ref name="3j3ob" /> Rongkäik toimusid suuremate vahejuhtumiteta.<ref name=":0" /><ref name="Ac4Cc" /> Pärast paraadi toimus [[Germanese park|Germanese pargis]] miiting "Tehke häält inimõiguste eest". Teiste seas osalesid festivalil [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], sotsiaalminister [[Ilze Viņķele]] ja Riia linnapea [[Nils Ušakovs]]. Euroopa Parlamendi LGBT Õiguste Töörühma esindaja [[Ulrike Lunacek]] kommenteeris festivali Lätis järgmiselt: "Rohke osavõtt ja kahe ministri osalemine on ennekuulmatu. Arvestades seda, et kuus aastat tagasi pidime me, paraadil osalejad, end hotellis peitma. Seda seetõttu, kuna politsei ei saanud või ei tahtnud meid kaitsta tänavale tulnud radikaalsete protesteerijate eest."<ref name=":0" /> === 2013 Vilnius === 13.–31. juunil Vilniuses toimunud Baltic Pride'i festivali kavas olid Leedu LGBT ajaloo näitus, luuleõhtu, rahvusvaheline inimõiguste konverents, filmifestival ning töötoad, fotonäitused ja peod.<ref name=":4" /> Festivali kulminatsiooniks oli Vilniuse kesklinnas Gediminase puiesteel]] toimunud LGBT-paraad, kus marssis umbes 800 inimest. Teiste seas ka mitmed Euroopa Parlamendi liikmed ning kaks Leedu parlamendi liiget.<ref name=":1" /><ref name=":5" /> Paraad toimus ilma tõsisemate vahejuhtumiteta. Euroopa Parlamendi LGBT Õiguste Töörühma kaaspresident [[Ulrike Lunacek]] kirjeldas marssi järgmiselt: "Kui välja arvata paar visatud muna ja üks vigastatud politseinik, on Leedus olukord kahtlemata paremaks läinud."<ref name=":5" /> Vilniuse linnapea [[Artūras Zuokas]] üritas takistada paraadi toimumist linna südames, tuues ettekäändeks turvakaalutlused. Seda vaatamata sellele, et samasse kohta on varem lubatud teisi demonstratsioone. Kaks kohtuastet otsustasid, et Vilniuse linnavalitsus on paraadi keelamisega rikkunud selle korraldajate ja seal osalejate õigust rahumeelseks kogunemiseks. Ka pärast kohtuotsuste teada saamist üritasid linnavõimud takistada paraadi toimumist südalinnas. [[Amnesty International]] avaldas Vilniuse linna tegevuse suhtes nördimust.<ref name=":5" /><ref name=":3" /> === 2014 Tallinn === 2.–8. juulil toimus Tallinnas ja Tartus Baltic Pride'i pidustuste raames OMA festival. Festivali teemaks oli "Astu Välja!" ning tunnuslauseks "Ma astun välja enda õiguse eest olla mina ise, ma astun välja oma perekonna ja sõprade õiguse eest olla need, kes nad on". Igale päevale oli määratud kindel teema: lood, tervis, poliitika, identiteedid, välja astumine ning perekond.<ref name="4QwzY" /> Festivali raames toimusid etendused, töötoad, arutelud, lugemisgrupid, näitused.<ref name="XVLde" /> Kinos [[Artis]] toimus filminädal "Erinevus rikastab".<ref name="xmvHo" /> OMA festivali kulminatsiooniks oli [[Sõprus (kino)|Sõpruse kino]] esisel platsil toimunud vabaõhukontsert "Astu välja!", kus teiste seas astusid üles [[Jana Kask]], [[Vaiko Eplik ja Eliit]], [[Kaire Vilgats]] ja [[Lauri Liiv]].<ref name="6wkvD" /> === 2015 Riia === [[Pilt:Europride 2015.JPG|pisi| 2015. aastal ühines Baltic Pride üleeuroopalise [[Europride|Europride'i]] festivaliga]] 15.–21. juunil Riias toimunud Baltic Pride ühines [[Europride|Europride'i]] festivaliga. Tegemist oli esimese korraga, kui üleeuroopaline LGBT ''pride''-nädal toimus [[Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid|endises NSV Liidu vabariigis]]. Festivali tunnuslauseks oli "Ole muutus! Tee ajalugu! Ajaloo muutmine on kuum!".<ref name="ainMD" /> Nädal aega väldanud festival kulmineerus vabaõhukontserdi ja [[Geiparaad|LGBT-paraadiga]]. Riia kesklinnas toimunud paraadil osales umbes 5000 inimest. Paraad toimus ilma tõsisemate vahejuhtumiteta. Lisaks kohalikule LGBT-kogukonnale osalesid festivalil ka mitmed ühiskondlikud organisatsioonid, kultuuriühendused ning kaks parlamendi liiget.<ref name="IrljH" /> === 2016 Vilnius === 13.–19. juunil Vilniuses toimunud festivali tunnuslauseks oli "Me oleme inimesed, mitte propaganda!". Loosungiga juhiti tähelepanu Leedus "anti-LGBT propaganda" seadusele. Festivaliga üritati Leedus algatada laiemat avalikku arutelu samasooliste suhete õigusliku reguleerimise üle. Kavas olid kultuurilised- ja kogukondlikud üritused. Teiste ürituste seas viidi läbi rahvusvaheline inimõiguste konverents, mis keskendus samasooliste suhete seaduslikule tunnustamisele.<ref name="Jr3EM" /> [[Lukiškių väljak]]ult [[Bernardine park]]i kulgenud LGBT-paraadil osales umbes 3000 inimest. Paraad toimus ilma tõsisemate vahejuhtumiteta. Lisaks kohalikule LGBT-kogukonnale osalesid festivalil ka mitmed Euroopa Parlamendi liikmed ja Leedu poliitikud.<ref name="YbauI" /> === 2017 Tallinn === [[Pilt:2017 Tallinn Pride.jpg|pisi|2017. aastal toimunud Baltic Pride'i raames toimus umbes 1800 osalejaga Tallinn Pride]] 6.–9. juulil Tallinnas toimunud festivali teemaks oli "Koos". Korraldajate sõnul polnud see "vaid vihje [[kooseluseadus]]ele. "Koos" tähistab ka koos olemist ja koos tegutsemist, aga ka koos kasvamist ja koos vananemist."<ref name=":8" /> Festivalikavas olid konverents "LGBT+ kogukond: koos minevikus, olevikus ja tulevikus", samast soost perede piknik, Tallinna linna ekskursioon läbi LGBT+ ajaloo, [[Geikristlaste Kogu]] avatud uste päev ning kunstnik [[Anna-Stina Treumund]]i mälestusüritus. Lisaks toimusid mitmed töötoad, näitused, peod ja maailmakino linastused. Festivali raames toimus 10 aasta järel Eestis taas LGBT-paraad, kust võttis osa umbes 1800 inimest.<ref name=":2" /> Tallinna vanalinnas kulgenud paraad toimus ilma märkimisväärsete vahejuhtumiteta.<ref name="hppvk" /> Pärast rongkäiku toimus [[Sõprus (kino)|Sõpruse kino]] esisel väljakul vabaõhukontsert. Kontserdil esinesid teiste seas [[Sofia Rubina]] ja [[Laine (ansambel)|ansambel Laine]]. Festivalile avaldasid ühispöördumises toetust mitme riigi suursaatkonnad Eestis, [[Euroopa Komisjoni esindus Eestis]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi Infobüroo]], [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] ning [[Välisministeerium|Eesti välisministeerium]]. Ühispöördumine rõhutas: "[[Inimõigused]] kehtivad igale inimesele, hoolimata seksuaalsest orientatsioonist, sooidentiteedist või soolisest eneseväljendusest. Neid põhimõtteid austades on riigid kohustatud kaitsma kõiki oma kodanikke vägivalla ja diskrimineerimise eest ning kindlustama nende võrdse kohtlemise."<ref name="J7HsE" /> === 2018 Riia === Selle aasta festival ja Läti vabariigi 100. aastapäev sattusid kokku, seetõttu festivali üritused kestsid mitte nädala nagu tavaliselt, vaid sada päeva: 3. märtsist kuni 10. juunini<ref>{{Cite web|url=https://eng.lsm.lv/article/society/society/riga-to-host-baltic-pride-2018.a237037/|author=|date=19.05.2017|title=Riga to host Baltic Pride 2018|language=en|website=https://lsm.lv|accessdate=16.05.2020}}</ref>. Kristīne Garina (Mozaika direktor) sõnul on 2018. aasta pride'i aktuaalsus seotud sellega, et «Läti on peatunud või isegi teinud sammu tagasi LGBT inimõiguste kontekstis… Baltic pride 2018 annab võimeka signaali Läti võimule ning seadusandjatele selle kohta, et tänapäevane situatsioon on täiesti vastuvõetamatu ning samasoolised paarid ei suuda siiani oma suhteid ametlikult registreerida, ja ei ole piisavat kaitset diskriminatsiooni vastu» («Latvia has stagnated or even taken steps back in terms of LGBT rights… The Baltic Pride 2018 will send a significant signal to Latvian authorities and lawmakers over that the situation is unacceptable and that same-sex couples still have no way of registering their relationships officially, and that furthermore there's not enough protection against discrimination»). Festivali kava oli täis kultuuriüritusi erinevates Riia paikades, muuseas Läti rahvusraamatukogus. Need üritused olid pühendatud mitte ainult inimeste erinevusele ja inimõigustele, vaid ka Läti sõltumatusele<ref name=riga-2018-ilga>{{Cite web|url=https://www.ilga-europe.org/blog/baltic-pride-2018-riga-striking-paradox-between-societal-acceptance-and-political-will|author=|date=17.06.2018|title=Baltic Pride 2018 in Riga – a striking paradox between societal acceptance and political will|language=en|website=https://www.ilga-europe.org|accessdate=16.05.2020|archive-date=6.08.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200806013647/https://www.ilga-europe.org/blog/baltic-pride-2018-riga-striking-paradox-between-societal-acceptance-and-political-will|url-status=dead}}</ref>. Üks festivalinädala üritustest oli töökoda, organiseeritud ECOM-i poolt ja pühendatud geide, biseksuaalide ja meeste seksivate meestega ning transsooliste tervise küsimustele<ref>{{Cite web|url=https://ecom.ngo/ecom-baltic-pride-2017/|author=|date=12.06.2018|title=The health issues of gay, bisexual, and other MSM and trans people were discussed during a seminar on Baltic Gay Pride|language=en|website=https://ecom.ngo|accessdate=16.05.2020|archive-date=20.02.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200220181247/http://ecom.ngo/ecom-baltic-pride-2017/|url-status=dead}}</ref>. Festivalikulminatsiooniks sai meeleavaldus Riia Vanalinnas, mis toimus 9. Juunil 2018 ja kogunes üle 8000 osaleja<ref name=riga-2018-ilga/><ref>{{Cite web|url=https://www.lgl.lt/en/?p=20274|author=Kuktoraitė E.|date=15.06.2018|title=Lithuanian LGBT community joins Baltic Pride 2018 in Riga|language=en|website=https://www.lgl.lt|accessdate=16.05.2020}}</ref> mitte ainult Lätist, vaid ka muudest riikidest, sealhulgas Leedust, Eestist, Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Kanadast. USA ja Suurbritannia suursaatkonnad tegid avalikud toetused Baltic pride-le Riias<ref>{{Cite web|url=http://novayagazeta.ee/articles/20598/|author=|date=09.06.2018|title=«Балтийский прайд» в Риге (ФОТО)|language=ru|website=http://novayagazeta.ee|accessdate=16.05.2020}}</ref>. Festivalide üritustele liitus nii suur kui ka väike äri— nt ettevõtte [[Accenture]] osales meeleavalduses. Läti ajaloos esimene kord kolm erakonda saatis oma esindajaid meeleavaldusele. Läti äriinitsiatiivid toetasid festivali oma reklaamis, mõned kohvikud pakkusid vikerkaareküpsiseid ning väiksed pruulikojad (paradoksaalselt, aga need on seotud äärmuslike parempoolsete liikumistega) lõid õlle eribrändi Baltic Pride beer<ref name=riga-2018-ilga/>. [[Fail:Kui tahad kaitsta peresid, siis ära lõhu elusid.jpg|pisi|Plakat 2020. aasta rongkäigult.]] === 2020 Tallinn === 22.–28. juunil Tallinnas toimunud festival oli osa 24-tunnisest [[Global pride 2020]].<ref name="baltic-pri">{{Netiviide |kuupäev=2020-07-02 |pealkiri=Baltic Pride 2020 kokkuvõte |url=https://www.lgbt.ee/post/baltic-pride-2020-kokkuvote |vaadatud=2023-06-11 |väljaanne=LGBT Ühing |keel=et}}</ref> Festival alapealkirjaga "The Safe and Special Edition" viidi [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] tõttu läbi suures osas virtuaalselt. [[Eesti LGBT Ühing|Eesti LGBT Ühingu]] tegevjuhi [[Kristel Rannaääre]] sõnul on LGBT+ inimeste olukord Eestis muutunud aina ohtlikumaks: "Kasvanud on valitsuse ja inimõiguste vastaste organisatsioonide avalik vaenukõne LGBT+ inimeste suunal, millele on järgnenud jõulised sammud meie inimeste õiguste piiramiseks." Seetõttu pidas ta oluliseks LGBT+-teemadel kõnelemist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-06-22 |pealkiri=LGBT+ kultuurifestival Baltic Pride toimub tänavu teistmoodi |url=https://www.lgbt.ee/post/lgbt-kultuurifestival-baltic-pride-toimub-tanavu-teistmoodi |vaadatud=2023-06-11 |väljaanne=LGBT Ühing |keel=et}}</ref> Festivali raames sai võrgu vahendusel osa võtta LGBT+ viktoriinist, online jooga tunnist, Tallinna LGBT+ ajalootuurist, vestlusest [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadiku [[Marina Kaljurand|Marina Kaljurannaga]] ning kuulata taskuhäälingut [[Lilla agenda]]. Lisaks toimusid [[Queer Planet]]'i filmiõhtu, [[Eesti HIV-positiivsete võrgustik|Eesti HIV-positiivsete võrgustiku]] avatud uste päev, [[Fotografiska Tallinn|Fotografiskas]] [[Tom of Finland|Tom of Finlandi]] näitus ning peod [[X-Baar|X-Baaris]] ja [[Sveta baar|Sveta baaris]]. [[Rhytms of Resistance Tallinn]] eestvedamisel toimus 27. juunil toimus rongkäik. Info selle toimumisest ei olnud avalik, et vältida pandeemia tingimustest suuremate rahvamasside kogunemist. Umbes 30 inimest marssisid ministeeriumide ühishoonest mööda [[Pärnu maantee|Pärnu maanteed]] [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljakule]] ja sealt edasi [[Riigikogu]] ette.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Vihkamine ja vägivald ei ole väärtused.” LGBT+ kogukond marssis läbi Tallinna tänavate |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/90284887/vihkamine-ja-vagivald-ei-ole-vaartused-lgbt-kogukond-marssis-labi-tallinna-tanavate |vaadatud=2023-06-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2020-06-29 |pealkiri=Baltic Pride parade held in Tallinn |url=https://news.err.ee/1107047/baltic-pride-parade-held-in-tallinn |vaadatud=2023-06-11 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> Rongkäiku oli võimalik virtuaalselt jälgida.<ref name="baltic-pri" /> === 2023 Tallinn === [[Fail:Baltic_Pride_2023.jpg|pisi|Baltic Pride'i rongkäik Estonia puiesteel]] 6.–11. juuni Tallinnas toimunud festivali teemaks oli " Üks kõigi ja kõik võrdsuse eest". Korraldajate sõnul viitab loosung [[Intersektsionaalsus|intersektsionaalsusele]] ja [[Solidaarsus|solidaarsusele]] öeldes, et LGBT+ kogukond ei ole ''pride''<nowiki/>'l üksinda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Baltic Pride {{!}} Tallinn |url=https://www.balticpride.ee/et |vaadatud=2023-06-10 |väljaanne=Baltic Pride Tallinn |keel=en}}</ref> Baltic Pride avas sotsiaalkaitseminister [[Signe Riisalo]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaalkaitseminister Riisalo avas Baltic Pride kultuurifestivali {{!}} Sotsiaalministeerium |url=https://www.sm.ee/uudised/sotsiaalkaitseminister-riisalo-avas-baltic-pride-kultuurifestivali |vaadatud=2023-06-11 |väljaanne=www.sm.ee |keel=et}}</ref> Festivali kavas olid konverents "Kväärikas keskkond, turvalisem Eesti",<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-09 |pealkiri=Otseülekanne: konverents “Kväärikas keskkond, turvalisem Eesti!” {{!}} Vikervaade |url=https://vikervaade.ee/otseulekanne-konverents-kvaarikas-keskkond-turvalisem-eesti/ |vaadatud=2023-06-10 |keel=en}}</ref> vikerkaarekangelaste auhinnatseremoonia, [[Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu|Vabamu]] näituse ""Niisugustest" LGBT-aktivismini. 20. sajandi lood seksuaal- ja soovähemustest Eestis" avamine, LGBT+ ajalootuur, [[Erkki Otsman|Erkki Otsmani]] kontsert<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erkki Otsman "Pariisi taeva all" Baltic Pride eri |url=https://www.balticpride.ee/et/event-details-registration/erkki-otsman-under-the-sky-of-paris-baltic-pride-special |vaadatud=2023-06-10 |väljaanne=Baltic Pride Tallinn |keel=en}}</ref>, kväärluule slämm<ref>{{Netiviide |pealkiri=Luuleslämm x Baltic Pride |url=https://www.facebook.com/events/heldeke/luulesl%C3%A4mm-x-baltic-pride/634714271834386/ |vaadatud=2023-06-10 |väljaanne=www.facebook.com |keel=et}}</ref>, segakoori [[Vikerlased (koor)|Vikerlased]] avatud proov<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vikerlaste avatud proov / LGBT Choir Vikerlased opened rehearsal |url=https://www.facebook.com/events/suur-kloosrti-7-tallinn/vikerlaste-avatud-proov-lgbt-choir-vikerlased-opened-rehearsal/962706385086847/ |vaadatud=2023-06-10 |väljaanne=www.facebook.com |keel=et}}</ref> ja perehommik<ref>{{Netiviide |pealkiri=Perehommik |url=https://www.balticpride.ee/et/event-details-registration/family-morning |vaadatud=2023-06-10 |väljaanne=Baltic Pride Tallinn |keel=en}}</ref><ref name="tallinn-vo">{{Netiviide |kuupäev=2023-05-16 |pealkiri=Tallinn võõrustab Baltic Pride´i 2023 |url=https://www.balticpride.ee/et/post/tallinn-võõrustab-baltic-pride-i-2023 |vaadatud=2023-06-10 |väljaanne=Baltic Pride Tallinn |keel=en}}</ref>. Lisaks toimusid mitmed peod ja filmilinastused. Festivali raames kulges kuue aasta järel Tallinnas taas LGBT-paraad. Rahumeelselt kulgenud rongkäigus osales hinnanguliselt 7000 inimest.<ref name="ReferenceA">{{Netiviide |kuupäev=2023-06-11 |pealkiri=Baltic Pride’il osales üle 7000 inimese {{!}} Vikervaade |url=https://vikervaade.ee/baltic-prideil-osales-ule-7000-inimese/ |vaadatud=2023-06-11 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEO ja FOTOD {{!}} Tallinna tänavad värvusid vikerkaaretoonidesse |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120201016/video-ja-fotod-tallinna-tanavad-varvusid-vikerkaaretoonidesse |vaadatud=2023-06-11 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> Rongkäik kulges Harju mäelt Rävala puiesteel asunud [[Linnaruumi festival|Linnaruumi festivali]] alale, kus toimus vabaõhukontsert<ref name="tallinn-vo" />. Seal esinesid segakoor Vikerlased, [[Drag (riietus)|drag-artist]] [[Vilita (drag-artist)|Vilita]], [[Reti Niiman]], [[su/mi]] ja [[CHAiLD]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vabaõhukontsert ja piknik |url=https://www.balticpride.ee/et/event-details-registration/open-air-concert-and-picnic |vaadatud=2023-06-10 |väljaanne=Baltic Pride Tallinn |keel=en}}</ref>. Baltic Pride rongkäigul osalesid erakonnast [[Eesti 200]] valitsusdelegatsioon koosseisus haridusminister [[Kristina Kallas]], majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Tiit Riisalo]] ja välisminister [[Margus Tsahkna]] ning riigikogu esimees [[Lauri Hussar]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hussar |eesnimi=Lauri |kuupäev=10.06.2023 |pealkiri=Võrdsema ja hoolivama Eesti eest |url=https://www.facebook.com/LauriHussarEesti200/posts/pfbid0YTdXWXfVJZZYbpN4quoNWjV9vftFtij49pzQ2DcVoQBZZWdDTJs5v4E9fC8jafDFl |vaadatud=10.06.2023 |väljaanne=Lauri Hussar. Facebook}}</ref><ref name="ReferenceA" /> Esimest korda marssis rongkäigul [[Sotsiaalministeerium|Sotsiaalministeeriumi]] esindus eesotsas terviseminister [[Riina Sikkut|Riina Sikkuti]] ja kantsler [[Maarjo Mändmaa|Maarjo Mändmaaga]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaasavama ja sõbralikuma ühiskonna poole {{!}} Sotsiaalministeerium |url=https://www.sm.ee/kaasavama-ja-sobralikuma-uhiskonna-poole |vaadatud=2023-06-10 |väljaanne=www.sm.ee |keel=et}}</ref><ref name="ReferenceA" /> 11. juunil toimunud [[Geikristlaste Kogu]] sündmusel pandi toime usulisest kuuluvusest ja seksuaalsest sättumusest motiveeritud [[vaenukuritegu]]. Vene kodakondsusega noormees ründas sündmusel esinenud Soome pastorit rusikatega ja noaga. Rünnakus sai viga kolm inimest. Juhtunu mõistsid hukka [[Eesti sotsiaalkaitseminister|sotsiaalkaitseminister]] [[Signe Riisalo]], [[siseminister]] [[Lauri Läänemets]] ja [[Riigikogu]] [[Riigikogu LGBT+ kogukonna toetusrühm|LGBT+ kogukonna toetusrühm]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Geikristlaste Kogu üritusel rünnati osalejaid, viga sai kolm inimest. Politsei alustas kriminaalmenetlust |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120201374/mtu-geikristlaste-kogu-uritusel-runnati-osalejaid-viga-sai-kolm-inimest-politsei-alustas-kriminaalmenetlust |vaadatud=2023-06-11 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |kuupäev=2023-06-12 |pealkiri=Riigikogu LGBT toetusrühm taunib pühapäeval toimunud noarünnakut |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/uhenduste-teated/riigikogu-lgbt-toetusruhm-taunib-puhapaeval-toimunud-noarunnakut/ |vaadatud=2023-06-12 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-12 |pealkiri=Minister Signe Riisalo ja Eesti LGBT Ühing mõistavad teravalt hukka pühapäeval toime pandud vaenukur |url=https://www.lgbt.ee/post/minister-signe-riisalo-ja-eesti-lgbt-ühing-mõistavad-teravalt-hukka-pühapäeval-toime-pandud-vaenukur |vaadatud=2023-06-12 |väljaanne=LGBT Ühing |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-12 |pealkiri=Siseminister: geipastorit rünnanud mees võidakse riigist välja saata |url=https://www.err.ee/1609005197/siseminister-geipastorit-runnanud-mees-voidakse-riigist-valja-saata |vaadatud=2023-06-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Festivalile avaldasid ühispöördumises toetust mitme riigi suursaatkonnad Eestis ja [[Euroopa Komisjon]]. Ühispöördumises rõhutati endi toetust LGBT+ inimõiguste kaitsmisele ja edendamisele ning avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks LGBT+ inimesi puudutavatest probleemidest ülemaailmselt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1.06.2023 |pealkiri=Ühisdeklaratsioon Baltic Pride 2023 toetuseks |url=https://ee.usembassy.gov/et/2023-06-01-1/ |vaadatud=10.06.2023 |väljaanne=Ühisdeklaratsioon Baltic Pride 2023 toetuseks}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":8">{{Netiviide|Autor=Keio Soomelt|URL=http://feministeerium.ee/protestimarsist-roomupeoks/|Pealkiri=Protestimarsist rõõmupeoks|Väljaanne=Feministeerium|Aeg=28. juuni 2017|Kasutatud=7. juuli 2017}}</ref> <ref name=":32">{{Netiviide|Autor=Aet Kuusik|URL=http://feministeerium.ee/me-poleks-kunagi-pidanud-tanavalt-ara-minema/|Pealkiri="Me poleks kunagi pidanud tänavalt ära minema!"|Väljaanne=Feministerium|Aeg=5. juuli 2017|Kasutatud=9. juuli 2017|arhiivimisaeg=2017-08-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170825004324/http://feministeerium.ee/me-poleks-kunagi-pidanud-tanavalt-ara-minema/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":42">{{Netiviide|Autor=Kerttu Kaldoja|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/tallinnas-runnati-homoparaadi?id=51052352|Pealkiri=Tallinnas rünnati homoparaadi|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=12. august 2007|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> <ref name=":52">{{Netiviide|Autor=Kerttu Rannamäe|URL=http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=51064505|Pealkiri=Homoparaadi ründamine on endiselt uurimise all|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=16. november 2006|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinnas-toimus-homoparaad-pildid?id=13535787|Pealkiri=Tallinnas toimus homoparaad|Väljaanne=|Aeg=12. august 2007|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> <ref name=":7">{{Netiviide|Autor=Erik Rand|URL=http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=51135606|Pealkiri=Homoparaad jääb tänavu ära|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=10. juuli 2008|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> <ref name=":03">{{Netiviide|Autor=Nerijus Adomaitis|URL=http://www.reuters.com/article/us-lithuania-gay-idUSTRE64723Y20100508|Pealkiri=Lithuania holds first gay march amid protests|Väljaanne=Reuters|Aeg=8. mai 2010|Kasutatud=8. juuli 2017}}</ref> <ref name=":02">{{Netiviide|Autor=|URL=https://humanrights.ee/2011/06/tallinnas-algab-geikultuuri-festival/|Pealkiri=Tallinnas algab geikultuuri festival|Väljaanne=|Aeg=3. juuni 2011|Kasutatud=8. juuli 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|Autor=Ingrid Teesalu|URL=http://news.err.ee/100381/baltic-gay-festival-to-kick-off-in-tallinn|Pealkiri=Baltic Gay Festival to Kick Off in Tallinn|Väljaanne=ERR|Aeg=3. juuni 2011|Kasutatud=8. juuli 2017}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lgbt-ep.eu/news-stories/riga-baltic-pride-2012-took-place-peacefully/|Pealkiri=Riga: Baltic Pride 2012 took place peacefully|Väljaanne=The European Parlament's Intergroup on LGBT Rights|Aeg=9. juuni 2012|Kasutatud=7. juuli 2017|arhiivimisaeg=2016-09-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160909143538/http://www.lgbt-ep.eu/news-stories/riga-baltic-pride-2012-took-place-peacefully/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lgl.lt/en/files/BP-Programme-EN.pdf|Pealkiri=Baltic Pride 2013 Vilnius Programme|Väljaanne=|Aeg=2013|Kasutatud=7. juuli 2017}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.visitlithuania.net/what-s-hot-in-lithuania/1673-baltic-pride-march-2016-in-vilnius|Pealkiri=Baltic Pride March 2016 in Vilnius|Väljaanne=Visit Lithuania|Aeg=|Kasutatud=6. juuli 2017|arhiivimisaeg=2016-08-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160820070944/http://visitlithuania.net/what-s-hot-in-lithuania/1673-baltic-pride-march-2016-in-vilnius|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":5">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lgbt-ep.eu/press-releases/successful-baltic-pride-marches-in-vilnius-city-centre-for-first-time/|Pealkiri=Successful Baltic Pride marches in Vilnius city centre for first time|Väljaanne=The European Parlament's Intergroup on LGBT Rights|Aeg=28. juuli 2013|Kasutatud=7. juuli 2017}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.amnesty.org/en/latest/news/2013/06/lithuania-bans-pride-parade/|Pealkiri=Vilnius municipal authorities ban upcoming Baltic Pride march|Väljaanne=Amnesti International|Aeg=26. juuni 2013|Kasutatud=7. juuli 2013}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lgbt.ee/baltic-pride/|Pealkiri=Baltic Pride 2017|Väljaanne=Eesti LGBT Ühing|Aeg=2017|Kasutatud=7. juuli 2017}}</ref> <ref name="qvbOK">{{Netiviide|Autor=|URL=http://r2.err.ee/v/suvehommik/archive/2b1c839d-bf7b-4d76-a339-2369e5282313/baltic-pride-2017|Pealkiri=Baltic Pride 2017|Väljaanne=Suvehommik|Aeg=6. juuli 2017|Kasutatud=7. juuli 2017|arhiivimisaeg=2017-07-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170714230314/http://r2.err.ee/v/suvehommik/archive/2b1c839d-bf7b-4d76-a339-2369e5282313/baltic-pride-2017|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="HLh9E">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/moonbow-pride-2004-tallinn-sai-loa?id=8308944|Pealkiri=Moonbow Pride 2004 Tallinn sai loa|Väljaanne=Delfi|Aeg=2. august 2004|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> <ref name="LoTmv">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinnal-pole-pohjust-homode-marssi-keelata?id=8271794|Pealkiri=Tallinnal pole põhjust homode marssi keelata|Väljaanne=Delfi|Aeg=27. juuli 2004|Kasutatud=10. juuli 2017}}</ref> <ref name="jpOa4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/homoparaad-laks-rahulikult?id=50990597|Pealkiri=Homoparaad läks rahulikult|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=14. august 2004|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> <ref name="QvLFy">{{Netiviide|Autor=|URL=http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/4708617.stm|Pealkiri=Latvia gay pride given go-ahead|Väljaanne=BBC News|Aeg=22. juuli 2005|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> <ref name="LMKL0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pinknews.co.uk/2008/11/14/new-exhibition-documents-homophobia-at-riga-pride/|Pealkiri=New exhibition documents homophobia at Riga Pride|Väljaanne=Pink News|Aeg=14. november 2008|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> <ref name="PZUl0">{{Netiviide|Autor=Scott Long|URL=https://www.hrw.org/news/2006/07/25/latvia-promote-equality-investigate-attacks-lgbt-pride-activists|Pealkiri=Latvia: Promote Equality, Investigate Attacks on LGBT Pride Activists|Väljaanne=Human Rights Watch|Aeg=25. juuli 2006|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> <ref name="1fQAx">{{Netiviide|Autor=Svetlana Kitto|URL=https://www.vice.com/en_us/article/7bdjy9/where-pride-means-protest-0000746-v22n9|Pealkiri=The Eastern European Gay Rights Movement Is Struggling to Be More Than a Western Cause|Väljaanne=Vice|Aeg=16. september 2015|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> <ref name="QY0bC">{{Netiviide|Autor=|URL=http://old.ilga-europe.org/home/guide_europe/country_by_country/lithuania/rainbow_days_2007_vilnius_to_host_first_gay_pride_event|Pealkiri=Rainbow Days 2007: Vilnius to host first gay pride event|Väljaanne=ILGA Europe|Aeg=2007|Kasutatud=9. juuli 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="tDGgV">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.hmsx.info/go/uudised/21-euroopa/726-baltic-pride-korraldaja-paraadi-vlik-jine-pole-seotud-homofoobiaga-vaid-olukorraga-riias|Pealkiri=Baltic Pride korraldaja: paraadi võimalik ärajäämine pole seotud homofoobiaga, vaid olukorraga Riias|Väljaanne=Cafe HMSX|Aeg=25. märts 2009|Kasutatud=9. juuli 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="lQdZN">{{Netiviide|Autor=|URL=http://old.ilga-europe.org/home/guide_europe/country_by_country/latvia/baltic_friendship_days_2009/baltic_pride_2009_important_step_forward_for_lgbt_community_in_the_baltic_countries|Pealkiri=Baltic Pride 2009: important step forward for LGBT community in the Baltic countries|Väljaanne=ILGA-Europe|Aeg=17. mai 2009|Kasutatud=9. juuli 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="C9uzI">{{Netiviide|Autor=Kate McIntosh|URL=https://www.baltictimes.com/news/articles/22903/|Pealkiri=Gay Pride marches on|Väljaanne=The Baltic Times|Aeg=16. mai 2009|Kasutatud=8. juuli 2017}}</ref> <ref name="UMCiY">{{Netiviide|Autor=|URL=https://gayswithoutborders.wordpress.com/2009/05/14/latvia-lettonie-riga-bans-baltic-pride/|Pealkiri=Latvia (Lettonie): Riga Bans Baltic Pride|Väljaanne=Gays Without Borders|Aeg=14. mai 2009|Kasutatud=8. juuli 2017}}</ref> <ref name="2PuAl">{{Netiviide|Autor=|URL=https://gayswithoutborders.wordpress.com/2009/05/16/baltic-pride-saved-after-court-lifts-council-ban/|Pealkiri=Baltic Pride Saved After Court Lifts Council Ban|Väljaanne=Gays Without Borders|Aeg=15. mai 2009|Kasutatud=8. juuli 2017}}</ref> <ref name="3SSNo">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tja.lt/index.php/en/projects/completed-projects/485-baltic-pride-2010|Pealkiri=BALTIC PRIDE 2010|Väljaanne=Tolerant Youth Association|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-11-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181128034941/http://www.tja.lt/index.php/en/projects/completed-projects/485-baltic-pride-2010|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="IzByz">{{Netiviide|Autor=Oskars Magone|URL=https://www.baltictimes.com/news/articles/25897/|Pealkiri=Lithuania successful in first ever pride parade|Väljaanne=The Baltic Times|Aeg=10. mai 2010|Kasutatud=8. juuli 2017}}</ref> <ref name="EV11K">{{Netiviide|Autor=Steve Williams|URL=http://www.care2.com/causes/breaking-news-lithuanian-baltic-pride-march-reinstated.html|Pealkiri=Lithuania’s Gay Pride Gets a Boost as Baltic Pride 2010 March is Reinstated|Väljaanne=Care2|Aeg=7. mai 2010|Kasutatud=8. juuli 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="UxdQk">{{Netiviide|Autor=Mathew Charles|URL=https://euobserver.com/opinion/30028|Pealkiri=Europe's shame|Väljaanne=Euobserver|Aeg=7. mai 2010|Kasutatud=8. juuli 2017}}</ref> <ref name="MMEF0">{{Netiviide|Autor=Ardo Kaljuvee|URL=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/suursaadikud-oma-festivali-toetuseks?id=51298250|Pealkiri=Suursaadikud OMA festivali toetuseks|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=6. juuni 2011|Kasutatud=8. juuli 2017}}</ref> <ref name="7Feyr">{{Netiviide|Autor=Helari Hellenurm|URL=http://kaev.net/uudised/165-eesti/1492-katoliku-kiriku-seisukoht-seoses-toimuva-baltic-pride-2011-festivaliga|Pealkiri=Katoliku Kiriku seisukoht seoses toimuva Baltic Pride 2011 festivaliga|Väljaanne=Kristlik portaal Kaev|Aeg=11. juuni 2011|Kasutatud=8. juuli 2017|arhiivimisaeg=2020-03-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200324113856/https://kaev.net/uudised/165-eesti/1492-katoliku-kiriku-seisukoht-seoses-toimuva-baltic-pride-2011-festivaliga|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="3j3ob">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lgl.lt/en/?p=750|Pealkiri=LGL took part in Baltic Pride 2012|Väljaanne=LGL. National LGBT Rights Organization|Aeg=9. juuni 2012|Kasutatud=7. juuli 2017}}</ref> <ref name="Ac4Cc">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.amnesty.org/en/press-releases/2012/06/successful-pride-parade-riga-despite-heavy-protests/|Pealkiri=Successful Pride Parade in Riga Despite Heavy Protests|Väljaanne=Amnesty International|Aeg=3. juuni 2012|Kasutatud=7. juuli 2017}}</ref> <ref name="4QwzY">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lgl.lt/en/?p=6064|Pealkiri=Stand Up: Baltic Pride 2014 in Tallinn (2-8 June)|Väljaanne=LGL. National LGBT Rights Organization|Aeg=26. mai 2014|Kasutatud=7. juuli 2017}}</ref> <ref name="XVLde">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lgl.lt/en/?p=6243|Pealkiri=Baltic Pride 2014 in Tallinn, June 2 – 8|Väljaanne=LGL. National LGBT Rights Organization|Aeg=10. juuni 2014|Kasutatud=7. juuli 2017}}</ref> <ref name="xmvHo">{{Netiviide|Autor=|URL=http://sirp.ee/online-uudised/algas-qoma-maailma-avardamise-festivalq/|Pealkiri=Algas "Oma Maailma Avardamise Festival"|Väljaanne=Sirp|Aeg=5. juuni 2014|Kasutatud=7. juuli 2017}}</ref> <ref name="6wkvD">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lgbt.ee/oma-festival-3/|Pealkiri=OMA Festival|Väljaanne=Eesti LGBT Ühing|Aeg=2014|Kasutatud=7. juuli 2017|arhiivimisaeg=2017-03-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170320000424/http://lgbt.ee/oma-festival-3/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ainMD">{{Netiviide|Autor=Theo Salem-Mackall|URL=http://www.humanrightsfirst.org/blog/pride-baltics-making-history-latvia|Pealkiri=Pride in the Baltics: Making History in Latvia|Väljaanne=Human rights first|Aeg=30. juuni 2015|Kasutatud=7. juuli 2017|arhiivimisaeg=2016-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161117145407/http://www.humanrightsfirst.org/blog/pride-baltics-making-history-latvia|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="IrljH">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ilga-europe.org/resources/news/latest-news/europride-2015-latvia-towards-equality|Pealkiri=EuroPride 2015: Latvia turning its face towards equality|Väljaanne=ILGA Europe|Aeg=2015|Kasutatud=7. juuli 2017|arhiivimisaeg=2017-06-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170616013505/http://ilga-europe.org/resources/news/latest-news/europride-2015-latvia-towards-equality|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Jr3EM">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.visitlithuania.net/what-s-hot-in-lithuania/1673-baltic-pride-march-2016-in-vilnius|Pealkiri=Baltic Pride March 2016 in Vilnius|Väljaanne=Visit Lithuania|Aeg=2016|Kasutatud=7. juuli 2017|arhiivimisaeg=2016-08-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160820070944/http://visitlithuania.net/what-s-hot-in-lithuania/1673-baltic-pride-march-2016-in-vilnius|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="YbauI">{{Netiviide|Autor=Eglė Kuktoraitė|URL=http://www.lgl.lt/en/?p=13828|Pealkiri=Vilnius Celebrated Baltic Pride 2016|Väljaanne=LGL. National LGBT Rights Organisation|Aeg=22. juuni 2016|Kasutatud=7. juuli 2017}}</ref> <ref name="hppvk">{{Netiviide|Autor=Karli Saul|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-tanavune-baltic-pride-osalejaid-mitu-korda-rohkem-kui-viimasel-korral-mune-ei-loobitud?id=78818674|Pealkiri=VIDEO {{!}} Tänavune Baltic pride: osalejaid mitu korda rohkem kui viimasel korral, mune ei loobitud|Väljaanne=Delfi|Aeg=8. juuli 2017|Kasutatud=8. juuli 2017}}</ref> <ref name="J7HsE">{{Netiviide|Autor=|URL=http://arvamus.postimees.ee/4168419/uhispoordumine-baltic-pride-2017-toetuseks|Pealkiri=Ühispöördumine Baltic Pride 2017 toetuseks|Väljaanne=|Aeg=5. juuli 2017|Kasutatud=6. juuli 2017}}</ref> }} [[Kategooria:LGBT]] [[Kategooria:Festivalid]] [[Kategooria:Baltimaad]] [[Kategooria:Eesti LGBT]] == Rahvusvaheline toetus == Lisaks ILGA-Europe'ile on üritust järjepidevalt toetanud ka teised LGBT organisatsioonid naaberriikides, eelkõige RFSL [[Rootsi|Rootsist]] ja [[Amnesty International]]. pnq57f7dordx3z9hqrg3mn0wzf1eggo 4 427544 7151481 7144788 2026-05-11T12:24:48Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7151481 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q3624078 . ?item wdt:P297 ?dummy0 } |section= |sort=label |columns=label:Riik,P35,P6 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Riik ! riigipea ! valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Hibatullah Akhundzada]] | [[Ḩasan Akhūnd|Hasan Akhund]] |- | [[Albaania]] | [[Bajram Begaj]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | ''[[:d:Q133540883|Sifi Ghrieb]]'' |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Donald Trump]] | [[Donald Trump]] |- | [[Andorra]] | [[Emmanuel Macron]]<br/>''[[:d:Q93244592|Josep-Lluís Serrano Pentinat]]'' | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | [[João Lourenço]] |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Charles III]] | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]] | [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Javier Milei]] | [[Javier Milei]] |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšhaturjan|Vahagn Hatšaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov|Ali Asadov]] |- | [[Austraalia]] | [[Charles III]] | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen|Alexander van der Bellen]] | ''[[:d:Q64576653|Christian Stocker]]'' |- | [[Bahama]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q7183082|Philip "Brave" Davis]]'' |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q116763154|Mohammad Shahabuddin]]'' | [[Muhammad Yunus]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]'' | ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe]] | [[Bart De Wever]] |- | [[Belize]] | [[Charles III]] | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | [[Patrice Talon]] | [[Patrice Talon]] |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Tshering Tobgay]] |- | [[Boliivia]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Željko Komšić]]<br/>''[[:d:Q13081568|Denis Bećirović]]''<br/>[[Željka Cvijanović]] | ''[[:d:Q387491|Borjana Krišto]]'' |- | [[Botswana]] | [[Duma Boko]] | |- | [[Brasiilia]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah]] | [[Hassanal Bolkiah]] |- | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q433338|Iliana Iotova]]'' | [[Rumen Radev]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Ibrahim Traore]] | ''[[:d:Q114835874|Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]]'' |- | [[Burundi]] | ''[[:d:Q27329764|Évariste Ndayishimiye]]'' | ''[[:d:Q107136851|Gervais Ndirakobuca]]'' |- | [[Colombia]] | [[Gustavo Petro]] | [[Gustavo Petro]] |- | [[Costa Rica]] | ''[[:d:Q98017689|Rodrigo Chaves Robles]]'' | ''[[:d:Q98017689|Rodrigo Chaves Robles]]'' |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Dileita Mohamed Dileita]]<br/>[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | ''[[:d:Q122208779|Sylvanie Burton]]'' | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | [[Luis Abinader]] |- | [[Ecuador]] | [[Daniel Noboa]] | [[Daniel Noboa]] |- | [[Eesti]] | [[Alar Karis]] | [[Kristen Michal]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | ''[[:d:Q129263796|Manuel Osa Nsue Nsua]]'' |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | [[Nayib Bukele]] |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | ''[[:d:Q3434569|Robert Beugré Mambé]]'' |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | [[Isaias Afewerki]] |- | [[Svaasimaa|Eswatini]] | [[Mswati III]] | ''[[:d:Q123342092|Edeupa Yerimin]]'' |- | [[Etioopia]] | ''[[:d:Q124831090|Taye Atske Selassie]]'' | [[Abiy Ahmed]] |- | [[Fidži]] | ''[[:d:Q109012733|Wiliame Katonivere]]'' | ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]'' |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | [[Bongbong Marcos]] |- | [[Gabon]] | ''[[:d:Q122067521|Brice Clotaire Oligui Nguema]]'' | [[Raymond Ndong Sima]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | [[Adama Barrow]] |- | [[Ghana]] | [[John Dramani Mahama]] | [[Nana Akufo-Addo]] |- | [[Grenada]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q112679881|Dickon Mitchell]]'' |- | [[Gruusia]] | [[Salome Zurabišvili|Salomé Zourabichvili]] | [[Irakli Kobahhidze]] |- | [[Guatemala]] | [[Bernardo Arévalo]] | [[Bernardo Arévalo]] |- | [[Guinea]] | ''[[:d:Q108418519|Mamady Doumbouya]]'' | ''[[:d:Q22209348|Bah Oury]]'' |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Manuel Serifo Nhamadjo]]<br/>[[José Mário Vaz]]<br/>[[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Rui Duarte de Barros]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | ''[[:d:Q98053664|Mark Phillips]]'' |- | [[Haiti]] | ''[[:d:Q124846311|Transitional Presidential Council]]'' | ''[[:d:Q131140314|Alix Didier Fils-Aimé]]'' |- | [[Hiina]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Qiang]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez|Pedro Sánchez Pérez-Castejón]] |- | [[Honduras]] | ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]'' | ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |- | [[Ida-Timor]] | [[José Ramos-Horta|José Ramos Horta]] | [[Xanana Gusmão]] |- | [[Iirimaa]] | [[Catherine Connolly]] | [[Micheál Martin]] |- | [[India]] | [[Draupadi Murmu]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Prabowo Subianto]] | [[Prabowo Subianto]] |- | [[Iraak]] | [[‘Abd al-Laţīf Rashīd|Abdul Latif Rashid]] | ''[[:d:Q3700793|Muhammad Shia' al-Sudani]]'' |- | [[Iraan]] | [[Mojtabá Khāmene'ī|Mojtabā Khāmene'ī]] | [[Mas‘ūd Pezeshkīān|Masoud Pezeshkian]] |- | [[Island]] | [[Halla Tómasdóttir]] | [[Kristrún Frostadóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Giorgia Meloni]] |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Sanae Takaichi]] |- | [[Jamaica]] | [[Charles III]] | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | ''[[:d:Q12213376|Rashad al-Alimi]]'' | ''[[:d:Q68837007|Salem Saleh bin Braik]]'' |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | ''[[:d:Q97011032|Jafar Hassan]]'' |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Manet]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Charles III]] | [[Mark Carney]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev|Kassõmžomart Tokajev]] | ''[[:d:Q56825894|Älihan Smaiylov]]'' |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]'' |- | [[Keenia]] | ''[[:d:Q195725|William Ruto]]'' | ''[[:d:Q195725|William Ruto]]'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | ''[[:d:Q88310768|Félix Moloua]]'' |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | [[Taneti Maamau]] |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | [[Azali Assoumani]] |- | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Sylvestre Ilunga]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | ''[[:d:Q4752077|Anatole Collinet Makosso]]'' |- | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q20995518|Konstantinos Tasoulas]]'' | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Sooronbaj Džeenbekov]]<br/>''[[:d:Q29865128|Sapar Isakov]]''<br/>[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]<br/>''[[:d:Q96338578|Kubatbek Boronov]]''<br/>[[Sadõr Džaparov]]<br/>''[[:d:Q101751482|Artyom Novikov]]''<br/>''[[:d:Q105277058|Ulukbek Maripov]]''<br/>''[[:d:Q4060344|Akylbek Japarov]]''<br/>''[[:d:Q112703041|Adylbek Kasymaliev]]'' |- | [[Küpros]] | [[Níkos Christodoulídis]] | [[Níkos Christodoulídis]] |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | ''[[:d:Q104914585|Sonexay Siphandone]]'' |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Inga Ruginienė]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | ''[[:d:Q114588964|Sam Matekane]]'' |- | [[Libeeria]] | ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]'' | ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | [[Daniel Risch]] |- | [[Liibanon]] | [[Jūzīf ʻAwn]] | ''[[:d:Q638463|Nawaf Salam]]'' |- | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q105319610|Mohamed al-Menfi]]'' | ''[[:d:Q105319569|Abd al-Hamid Dbeibeh]]'' |- | [[Luksemburg]] | [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Luksemburgi suurhertsog]] | [[Luc Frieden]] |- | [[Läti]] | [[Edgars Rinkēvičs]] | [[Evika Siliņa]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | [[Cyril Ramaphosa]] |- | [[Lõuna-Korea]] | ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]'' | ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | [[Salva Kiir Mayardit]] |- | [[Madagaskar]] | ''[[:d:Q136500275|Michael Randrianirina]]'' | ''[[:d:Q136448305|Ruphin Zafisambo]]'' |- | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Willem-Alexander]] | [[Rob Jetten]] |- | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q2657043|Ibrahim Iskandar of Johor]]'' | [[Anwar Ibrahim]] |- | [[Malawi]] | [[Peter Mutharika]] | ''[[:d:Q16202782|Lazarus Chakwera]]'' |- | [[Maldiivid]] | [[Mohamed Muizzu]] | [[Mohamed Muizzu]] |- | [[Mali]] | ''[[:d:Q98497406|Assimi Goïta]]'' | ''[[:d:Q113577661|Abdoulaye Maïga]]'' |- | [[Malta]] | ''[[:d:Q1647394|Myriam Spiteri Debono]]'' | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | ''[[:d:Q1638114|Aziz Akhannouch]]'' |- | [[Marshalli Saared]] | [[Hilda Heine]] | [[Hilda Heine]] |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Ould Ghazouani]] | ''[[:d:Q66793577|Moctar Ould Djay]]'' |- | [[Mauritius]] | ''[[:d:Q131403499|Dharam Gokhool]]'' | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Claudia Sheinbaum]] | [[Claudia Sheinbaum]] |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]'' | ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | [[Alexandru Munteanu]] |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]] | ''[[:d:Q33181566|Philippe Mettoux]]'' |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | ''[[:d:Q110962738|Uchral Nyam-Osor]]'' |- | [[Montenegro]] | [[Jakov Milatović]] | ''[[:d:Q101225458|Milojko Spajić]]'' |- | [[Mosambiik]] | ''[[:d:Q97058466|Daniel Chapo]]'' | ''[[:d:Q6761049|Maria Benvinda Levy]]'' |- | [[Myanmar]] | ''[[:d:Q3331362|Myint Swe]]'' | ''[[:d:Q3462649|Min Aung Hlaing]]'' |- | [[Namiibia]] | ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'' | ''[[:d:Q5360975|Elijah Ngurare]]'' |- | [[Nauru]] | ''[[:d:Q58096|David Adeang]]'' | ''[[:d:Q58096|David Adeang]]'' |- | [[Nepal]] | ''[[:d:Q3183124|Ram Chandra Poudel]]'' | ''[[:d:Q315500|Pushpa Kamal Dahal]]'' |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]] | [[Daniel Ortega]] |- | [[Nigeeria]] | [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]] | [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]] |- | [[Niger]] | ''[[:d:Q120965176|Abdourahamane Tchiani]]'' | ''[[:d:Q2646711|Ali Lamine Zeine]]'' |- | [[Norra]] | [[Harald V]] | [[Jonas Gahr Støre]] |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | [[Haitham ibn Tāriq]] |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Charles III]] | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Asif Ali Zardari]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Maḩmūd ‘Abbās]] | ''[[:d:Q20423278|Mohammad Mustafa]]'' |- | [[Panama]] | ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]'' | ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]'' |- | [[Paraguay]] | ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]'' | ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]'' |- | [[Peruu]] | [[José María Balcázar]] | [[José María Balcázar]] |- | [[Poola]] | [[Karol Nawrocki]] | [[Donald Tusk]] |- | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1580316|António José Seguro]]'' | [[Luís Montenegro]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Sébastien Lecornu]] |- | [[Põhja-Korea]] | [[Kim Chŏng-un]] | ''[[:d:Q16905281|Pak Thae-song]]'' |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Gordana Siljanovska-Davkova]] | [[Hristijan Mickoski]] |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | [[Ulisses Correia e Silva]] |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Ulf Kristersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Nicușor Dan]] | [[Ilie Bolojan]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | ''[[:d:Q135454730|Justin Nsengiyumva]]'' |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q6180897|Jeremiah Manele]]'' |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q113443525|Terrance Drew]]'' |- | [[Saint Lucia]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q7184214|Philip J. Pierre]]'' |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q28319076|Godwin Friday]]'' |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Friedrich Merz]] |- | [[Sambia]] | ''[[:d:Q717185|Hakainde Hichilema]]'' | [[Edgar Lungu]] |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]<br/>''[[:d:Q5446290|Naomi Mata'afa]]'' |- | [[San Marino]] | ''[[:d:Q57546|Denise Bronzetti]]''<br/>''[[:d:Q1353628|Italo Righi]]'' | |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] |- | [[Seišellid]] | ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]'' | ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]'' |- | [[Senegal]] | [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]] | [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]] |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | ''[[:d:Q42478807|Đuro Macut]]'' |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | ''[[:d:Q23728768|David Sengeh]]'' |- | [[Singapur]] | ''[[:d:Q983752|Tharman Shanmugaratnam]]'' | ''[[:d:Q6504758|Lawrence Wong]]'' |- | [[Slovakkia]] | [[Peter Pellegrini]] | [[Robert Fico]] |- | [[Sloveenia]] | [[Nataša Pirc Musar]] | [[Robert Golob]] |- | [[Somaalia]] | [[Xasan Sheekh Maxamuud|Xasan Shiikh Maxamuud]] | ''[[:d:Q99605101|Mohamed Hussein Roble]]'' |- | [[Soome]] | [[Alexander Stubb]] | [[Petteri Orpo]] |- | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q4777855|Anura Kumara Dissanayake]]'' | ''[[:d:Q98298397|Harini Amarasuriya]]'' |- | [[Sudaan]] | [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān|‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]] | ''[[:d:Q27654948|Abdalla Hamdok]]'' |- | [[Suriname]] | ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]'' | ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Charles III]] | [[Keir Starmer]] |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | ''[[:d:Q27982047|Carlos Vila Nova]]'' | ''[[:d:Q131749390|Américo Ramos]]'' |- | [[Süüria]] | [[Aḩmad ash-Sharʻ|Ahmed al-Sharaa]] | |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]] | [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Paetongtarn Shinawatra]] |- | [[Taiwan]] | [[Lai Ching-te]] | ''[[:d:Q5116472|Cho Jung-tai]]'' |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Samia Suluhu]] |- | [[Togo]] | ''[[:d:Q6169516|Jean-Lucien Savi de Tové]]'' | [[Faure Gnassingbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | ''[[:d:Q5437258|Fatafehi Fakafānua, 8th Lord Fakafānua]]'' |- | [[Trinidad ja Tobago]] | ''[[:d:Q97400315|Christine Kangaloo]]'' | [[Kamla Persad-Bissessar]] |- | [[Tuneesia]] | [[Kaïs Saïed]] | ''[[:d:Q108892374|Sarra Zaafrani]]'' |- | [[Tuvalu]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q5441662|Ben Do]]'' |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] |- | [[Tšaad]] | ''[[:d:Q16206405|Mahamat Déby]]'' | ''[[:d:Q4710950|Albert Pahimi Padacké]]''<br/>[[Idriss Déby]] |- | [[Tšehhi]] | [[Petr Pavel]] | [[Andrej Babiš]] |- | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q335|Patricio Aylwin]]''<br/>[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]]<br/>[[Ricardo Lagos]]<br/>[[Michelle Bachelet]]<br/>[[Sebastián Piñera]]<br/>[[Gabriel Boric]]<br/>''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]'' | ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]'' |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | ''[[:d:Q62481397|Robinah Nabbanja]]'' |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Julija Svõrõdenko]] |- | [[Ungari]] | [[Tamás Sulyok]] | [[Péter Magyar]] |- | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]'' | ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q74370310|Christopher Luxon]]'' |- | [[Valgevene]] | [[Aliaksandr Lukašenka|Alaksandr Łukašenka]] | ''[[:d:Q56235580|Alaksandar Turčyn]]'' |- | [[Vanuatu]] | ''[[:d:Q113239716|Nikenike Vurobaravu]]'' | ''[[:d:Q16190741|Bob Loughman]]'' |- | [[Vatikan]] | [[Leo XIV]] | ''[[:d:Q109385659|Raffaella Petrini]]'' |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Delcy Rodríguez]] | |- | [[Vietnam]] | [[Tô Lâm]] | [[Phạm Minh Chính]] |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | [[Emmerson Mnangagwa]] |- | [[Šveits]] | ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]'' | ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]'' |} {{Wikidata loendi lõpp}} c1zldmnqbrg75hwmaysma5pepqvc32g 0 427753 7151723 6768974 2026-05-11T19:28:29Z NOSSER 8097 7151723 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} '''Vana-Saaluse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Waldhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l.<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).</ref> Kuni 1870. aastateni oli Vana-Saaluse mõisa nimena kasutusel ''Althof'', alates 1870. aastatest aga ''Waldhof'', saksakeelne nimi ''Salishof'' oli hiljem kasutusel vaid [[Uue-Saaluse mõis|Uue-Saaluse]] kohta.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2016_065_V_Saaluse_14134_l6plik.pdf Vana-Saaluse mõisa moonakatemaja. Saaluse mõisa ajalooline ülevaade, lk 4], register.muinas.ee</ref> Vana-Saaluse mõisast sai [[Maydell]]ide pärusvaldus 1843. aastast. Mõis jäi nende kätte kuni [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni maaseaduse alusel 1919. aastal]]. [[Saaluse mõis]] asutati [[1540]]. aastal, algselt asus Saaluse mõis [[Vana-Saaluse]]l, ent 17. sajandi II poolel viidi mõis üle [[Uue-Saaluse]]sse (siitpeale mõnikord nimetatud ka Uue-Saaluse mõisaks<ref name="Mõisaportaal"/> (saksa keeles ''Neu-Salishof''{{lisa viide}})). Vana-Saalusele asutati 19. sajandi II poolel uus Vana-Saaluse mõis (saksa keeles ''Waldhof'').<ref>{{EEveebis|vana-saaluse1}} (vaadatud 25.03.2016)</ref> 1894. aastal jagas [[Constantin Friedrich von Maydell]] (1810–1894) mõisa oma poegade vahel ja Salishofi ehk [[Uue-Saaluse mõis]]a sai Richard von Maydell (1844–1897), Waldhofi ehk Vana-Saaluse (koos [[Halla mõis|Halla karjamõis]]aga) aga [[Peter Gottlieb Konstantin von Maydell]] (1843–1906). Konstantin von Maydelli surma järel päris Vana-Saaluse 1906. aastal tema poeg Hermann von Maydell (1869–1928), kes oli mõisa omanik kuni mõisa võõrandamiseni 1920. aastal<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17821 Vana-Saaluse mõis (Rõuge khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2627}} *[https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2016_065_V_Saaluse_14134_l6plik.pdf Vana-Saaluse mõisa moonakatemaja. Saaluse mõisa ajalooline ülevaade], register.muinas.ee *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17821 Vana-Saaluse mõis (Rõuge khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Rõuge kihelkond}} {{Coordinate|NS=57.726666|EW=27.221388|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Võrumaa mõisad]] [[Kategooria:Rõuge kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] r9ugegoqjjfi6j8ferw70jj9vsr3l5c 0 428012 7151717 5629343 2026-05-11T19:24:01Z Robert Treufeldt 9117 7151717 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Tallinna tänavast; Järvakandi tänava kohta vaata artiklit [[Nõlva tänav (Järvakandi)]]; Saku tänava kohta vaata artiklit [[Nõlva tänav (Saku)]]}} {{teekaart|suum=15}} [[File:Nõlva Street, Tallinn (2020-05-12).jpg|thumb|Nõlva tänav 12. mail 2020]] '''Nõlva tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Karjamaa (Tallinn)|Karjamaa]] asumis [[Hundipea]] allasumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Tänav algab [[Tööstuse tänav]]alt ja lõppeb [[umbtänav]]ana. ==Tänava nimi== Tänav sai praeguse nime [[25. mai|25. mail]] [[1959]]. Varem kandis tänav Polaar tänava nime.<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn 1972. Lk 86</ref> Tänava saksakeelne nimi oli ''Polarstraße'' ja venekeelne ''Полярная улица''. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Nõlva tänav}} {{Karjamaa asumi tänavad}} [[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]] 6owh6u4gqpfoua2sv821hf79ps4bcb0 0 429031 7151751 7142551 2026-05-11T20:02:53Z Skmari 228293 Keeletoimetasin kogu teksti. 7151751 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Lehtla''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1947]] [[Türi]]l) on eesti [[tehnikateadlane]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[professor]].<ref name="PROF">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade (2008). Tallinn: TTÜ.</ref> ==Haridus== Tõnu Lehtla õppis aastatel 1954–1965 [[Rakke Gümnaasium|Rakke Keskkoolis]] ning aastatel 1965–1970 [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektrotehnikateaduskonnas elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal (''cum laude''). Aastatel 1970–1973 oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] elektriajamite kateedri aspirant ning aastal 1976 kaitses ta tehnikateaduste kandidaadi doktorikraadi [[Odessa Polütehnilises Instituudis]].<ref name="PROF" /><ref name="ETIS" /> Lehtla on end täiendanud aastal 1978 [[Peterburi Elektrotehnika Ülikool|Leningradi Elektrotehnikainstituudis]], aastatel 1979–1980 [[:sk:Slovenská technická univerzita v Bratislave|Slovaki Kõrgemas Tehnikakoolis]] [[Bratislava]]s, aastal 1991 [[Helsingi tehnikaülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]], aastal 1993 [[Kuninglik Tehnikainstituut|Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis]] ja aastal 1996 Saksamaal [[:de:Hochschule Bielefeld|Bielefeldi Rakenduskõrgkoolis]].<ref name="PROF" /><ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nu_Lehtla/est/ ETIS. Tõnu Lehtla]</ref> ==Töökäik== Tõnu Lehtla on töötanud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is alates 1970. aastast järgmistel ametikohtadel:<ref name="PROF" /><ref name="ETIS" /> * 1970–1973 elektriajamite kateedri vaneminsener; * 1974–1978 assistent; * 1978–1982 vanemõpetaja; * 1982–1992 dotsent; * 1992–1997 elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi robotitehnika õppetooli aseprofessor; * 1992–2016 robotitehnika õppetooli juhataja; * 1997–2012 robotitehnika professor; * 2004–2006 energeetikateaduskonna teadus- ja arendusprodekaan; * 2006–2012 energeetikateaduskonna dekaan; * 2013–2016 elektrotehnika instituudi professor ja direktor; * 2016–... elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi emeriitprofessor aastast. ==Teadustöö põhisuunad== Tõnu Lehtla teadustöö põhisuunad on robotitehnika ja tööstusautomaatika, robotiajamid ja ajamite juhtimise probleemid. Ta on uurinud näiteks energia tarbimise ja [[sisemajanduse kogutoodang]]u seoseid maailma riikides ning [[inimarengu indeks]]i seoseid elektritarbimise, [[Maa energiabilanss|Maa energiabilansi]], energia muundamise ja põhiliste energiakasutuse probleemidega.<ref name="märk">ERR Novaator (2016). Toimetaja Marju Himma. [https://novaator.err.ee/258526/mida-uurivad-eesti-teadlased-kellele-president-teenetemargi-annab Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab?]</ref> Lehtla on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni, tal on 4 patenti või autoritunnistust ning tema juhendamisel on kaitstud 7 magistri- ja 3 doktoritööd.<ref name="märk" /> == Teadusorganisatoorne tegevus == * 1980–1985 NSV Liidu elektriaparaatide eriala üleliidulise metoodikakomisjoni liige<ref name="ETIS" /> * 2002–… TTÜ nõukogu liige<ref name="ETIS" /> * 2006–… TTÜ valitsuse liige<ref name="ETIS" /> ==Tunnustus== *1986 [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e pronksmedal<ref name="PROF" /> *1995 [[TTÜ kuldmärk]]<ref name="PROF" /> *2016 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="märk" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * EE 2000, 14.<ref name="PROF" /> ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/0e7572a9-64a7-46f6-998d-a8bfac1e054c Tõnu Lehtla] ETISes * Tõnu Lehtla [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=17 publikatsioonid] * Tõnu Lehtla [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tonu-lehtla-eestlaste-suur-jalajalg?id=51065269 Eestlaste suur jalajälg] EPL 23. november 2006 {{JÄRJESTA:Lehtla, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] btrpx50zlmydvs3olzcbogstejlls31 7151758 7151751 2026-05-11T20:13:11Z Skmari 228293 Keeletoimetasin kogu teksti. 7151758 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Lehtla''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1947]] [[Türi]]l) on eesti [[tehnikateadlane]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[professor]].<ref name="PROF">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade (2008). Tallinn: TTÜ.</ref> ==Haridus== Tõnu Lehtla õppis aastatel 1954–1965 [[Rakke Gümnaasium|Rakke Keskkoolis]] ning aastatel 1965–1970 [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektrotehnikateaduskonnas elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal (''cum laude''). Aastatel 1970–1973 oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektriajamite kateedri aspirant ning aastal 1976 kaitses ta tehnikateaduste kandidaadi doktorikraadi [[Odessa Polütehnilises Instituudis]].<ref name="PROF" /><ref name="ETIS" /> Lehtla on end täiendanud aastal 1978 [[Peterburi Elektrotehnika Ülikool|Leningradi Elektrotehnikainstituudis]], aastatel 1979–1980 [[:sk:Slovenská technická univerzita v Bratislave|Slovaki Kõrgemas Tehnikakoolis]] [[Bratislava]]s, aastal 1991 [[Helsingi tehnikaülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]], aastal 1993 [[Kuninglik Tehnikainstituut|Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis]] ja aastal 1996 [[:de:Hochschule Bielefeld|Bielefeldi Rakenduskõrgkoolis]] Saksamaal.<ref name="PROF" /><ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nu_Lehtla/est/ ETIS. Tõnu Lehtla]</ref> ==Töökäik== Tõnu Lehtla on töötanud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is alates 1970. aastast järgmistel ametikohtadel:<ref name="PROF" /><ref name="ETIS" /> * 1970–1973 elektriajamite kateedri vaneminsener; * 1974–1978 assistent; * 1978–1982 vanemõpetaja; * 1982–1992 dotsent; * 1992–1997 elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi robotitehnika õppetooli aseprofessor; * 1992–2016 robotitehnika õppetooli juhataja; * 1997–2012 robotitehnika professor; * 2004–2006 energeetikateaduskonna teadus- ja arendusprodekaan; * 2006–2012 energeetikateaduskonna dekaan; * 2013–2016 elektrotehnika instituudi professor ja direktor; * 2016–... elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi emeriitprofessor aastast. ==Teadustöö põhisuunad== Tõnu Lehtla teadustöö põhisuunad on robotitehnika ja tööstusautomaatika, robotiajamid ja ajamite juhtimise probleemid. Ta on uurinud näiteks energia tarbimise ja [[sisemajanduse kogutoodang]]u seoseid maailma riikides ning [[inimarengu indeks]]i seoseid elektritarbimise, [[Maa energiabilanss|Maa energiabilansi]], energia muundamise ja põhiliste energiakasutuse probleemidega.<ref name="märk">ERR Novaator (2016). Toimetaja Marju Himma. [https://novaator.err.ee/258526/mida-uurivad-eesti-teadlased-kellele-president-teenetemargi-annab Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab?]</ref> Lehtla on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni, tal on 4 patenti või autoritunnistust ning tema juhendamisel on kaitstud 7 magistri- ja 3 doktoritööd.<ref name="märk" /> == Teadusorganisatoorne tegevus == * 1980–1985 NSV Liidu elektriaparaatide eriala üleliidulise metoodikakomisjoni liige<ref name="ETIS" /> * 2002–… TTÜ nõukogu liige<ref name="ETIS" /> * 2006–… TTÜ valitsuse liige<ref name="ETIS" /> ==Tunnustus== *1986 [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e pronksmedal<ref name="PROF" /> *1995 [[TTÜ kuldmärk]]<ref name="PROF" /> *2016 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="märk" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * EE 2000, 14.<ref name="PROF" /> ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/0e7572a9-64a7-46f6-998d-a8bfac1e054c Tõnu Lehtla] ETISes * Tõnu Lehtla [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=17 publikatsioonid] * Tõnu Lehtla [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tonu-lehtla-eestlaste-suur-jalajalg?id=51065269 Eestlaste suur jalajälg] EPL 23. november 2006 {{JÄRJESTA:Lehtla, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 4p6n4qbq5fi9cnfpl2mqiutlws9tm9b 7151765 7151758 2026-05-11T20:22:18Z Skmari 228293 7151765 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Lehtla''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1947]] [[Türi]]l) on eesti [[tehnikateadlane]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[professor]].<ref name="PROF">''Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade''. Koostanud Signe Jantson, Milvi Vahtra, Imbi Kaasik. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008. ISBN 978-9985-59-835-1.</ref> ==Haridus== Tõnu Lehtla õppis aastatel 1954–1965 [[Rakke Gümnaasium|Rakke Keskkoolis]] ning aastatel 1965–1970 [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektrotehnikateaduskonnas elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal (''cum laude''). Aastatel 1970–1973 oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektriajamite kateedri aspirant ning aastal 1976 kaitses ta tehnikateaduste kandidaadi doktorikraadi [[Odessa Polütehnilises Instituudis]].<ref name="PROF" /><ref name="ETIS" /> Lehtla on end täiendanud aastal 1978 [[Peterburi Elektrotehnika Ülikool|Leningradi Elektrotehnikainstituudis]], aastatel 1979–1980 [[:sk:Slovenská technická univerzita v Bratislave|Slovaki Kõrgemas Tehnikakoolis]] [[Bratislava]]s, aastal 1991 [[Helsingi tehnikaülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]], aastal 1993 [[Kuninglik Tehnikainstituut|Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis]] ja aastal 1996 [[:de:Hochschule Bielefeld|Bielefeldi Rakenduskõrgkoolis]] Saksamaal.<ref name="PROF" /><ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nu_Lehtla/est/ ETIS. Tõnu Lehtla]</ref> ==Töökäik== Tõnu Lehtla on töötanud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is alates 1970. aastast järgmistel ametikohtadel:<ref name="PROF" /><ref name="ETIS" /> * 1970–1973 elektriajamite kateedri vaneminsener; * 1974–1978 assistent; * 1978–1982 vanemõpetaja; * 1982–1992 dotsent; * 1992–1997 elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi robotitehnika õppetooli aseprofessor; * 1992–2016 robotitehnika õppetooli juhataja; * 1997–2012 robotitehnika professor; * 2004–2006 energeetikateaduskonna teadus- ja arendusprodekaan; * 2006–2012 energeetikateaduskonna dekaan; * 2013–2016 elektrotehnika instituudi professor ja direktor; * 2016–... elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi emeriitprofessor aastast. ==Teadustöö põhisuunad== Tõnu Lehtla teadustöö põhisuunad on robotitehnika ja tööstusautomaatika, robotiajamid ja ajamite juhtimise probleemid. Ta on uurinud näiteks energia tarbimise ja [[sisemajanduse kogutoodang]]u seoseid maailma riikides ning [[inimarengu indeks]]i seoseid elektritarbimise, [[Maa energiabilanss|Maa energiabilansi]], energia muundamise ja põhiliste energiakasutuse probleemidega.<ref name="märk">ERR Novaator (2016). Toimetaja Marju Himma. [https://novaator.err.ee/258526/mida-uurivad-eesti-teadlased-kellele-president-teenetemargi-annab Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab?]</ref> Lehtla on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni, tal on 4 patenti või autoritunnistust ning tema juhendamisel on kaitstud 7 magistri- ja 3 doktoritööd.<ref name="märk" /> == Teadusorganisatoorne tegevus == * 1980–1985 NSV Liidu elektriaparaatide eriala üleliidulise metoodikakomisjoni liige<ref name="ETIS" /> * 2002–… TTÜ nõukogu liige<ref name="ETIS" /> * 2006–… TTÜ valitsuse liige<ref name="ETIS" /> ==Tunnustus== *1986 [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e pronksmedal<ref name="PROF" /> *1995 [[TTÜ kuldmärk]]<ref name="PROF" /> *2016 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="märk" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * EE 2000, 14.<ref name="PROF" /> ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/0e7572a9-64a7-46f6-998d-a8bfac1e054c Tõnu Lehtla] ETISes * Tõnu Lehtla [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=17 publikatsioonid] * Tõnu Lehtla [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tonu-lehtla-eestlaste-suur-jalajalg?id=51065269 Eestlaste suur jalajälg] EPL 23. november 2006 {{JÄRJESTA:Lehtla, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 3xy53fn7m6sv3g4zjl490kuqqplp0qr 7151766 7151765 2026-05-11T20:23:11Z Skmari 228293 7151766 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Lehtla''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1947]] [[Türi]]l) on eesti [[tehnikateadlane]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[professor]].<ref name="PROF">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade (2008). Tallinn: TTÜ.</ref> ==Haridus== Tõnu Lehtla õppis aastatel 1954–1965 [[Rakke Gümnaasium|Rakke Keskkoolis]] ning aastatel 1965–1970 [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektrotehnikateaduskonnas elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal (''cum laude''). Aastatel 1970–1973 oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektriajamite kateedri aspirant ning aastal 1976 kaitses ta tehnikateaduste kandidaadi doktorikraadi [[Odessa Polütehnilises Instituudis]].<ref name="PROF" /><ref name="ETIS" /> Lehtla on end täiendanud aastal 1978 [[Peterburi Elektrotehnika Ülikool|Leningradi Elektrotehnikainstituudis]], aastatel 1979–1980 [[:sk:Slovenská technická univerzita v Bratislave|Slovaki Kõrgemas Tehnikakoolis]] [[Bratislava]]s, aastal 1991 [[Helsingi tehnikaülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]], aastal 1993 [[Kuninglik Tehnikainstituut|Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis]] ja aastal 1996 [[:de:Hochschule Bielefeld|Bielefeldi Rakenduskõrgkoolis]] Saksamaal.<ref name="PROF" /><ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nu_Lehtla/est/ ETIS. Tõnu Lehtla]</ref> ==Töökäik== Tõnu Lehtla on töötanud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is alates 1970. aastast järgmistel ametikohtadel:<ref name="PROF" /><ref name="ETIS" /> * 1970–1973 elektriajamite kateedri vaneminsener; * 1974–1978 assistent; * 1978–1982 vanemõpetaja; * 1982–1992 dotsent; * 1992–1997 elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi robotitehnika õppetooli aseprofessor; * 1992–2016 robotitehnika õppetooli juhataja; * 1997–2012 robotitehnika professor; * 2004–2006 energeetikateaduskonna teadus- ja arendusprodekaan; * 2006–2012 energeetikateaduskonna dekaan; * 2013–2016 elektrotehnika instituudi professor ja direktor; * 2016–... elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi emeriitprofessor aastast. ==Teadustöö põhisuunad== Tõnu Lehtla teadustöö põhisuunad on robotitehnika ja tööstusautomaatika, robotiajamid ja ajamite juhtimise probleemid. Ta on uurinud näiteks energia tarbimise ja [[sisemajanduse kogutoodang]]u seoseid maailma riikides ning [[inimarengu indeks]]i seoseid elektritarbimise, [[Maa energiabilanss|Maa energiabilansi]], energia muundamise ja põhiliste energiakasutuse probleemidega.<ref name="märk">ERR Novaator (2016). Toimetaja Marju Himma. [https://novaator.err.ee/258526/mida-uurivad-eesti-teadlased-kellele-president-teenetemargi-annab Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab?]</ref> Lehtla on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni, tal on 4 patenti või autoritunnistust ning tema juhendamisel on kaitstud 7 magistri- ja 3 doktoritööd.<ref name="märk" /> == Teadusorganisatoorne tegevus == * 1980–1985 NSV Liidu elektriaparaatide eriala üleliidulise metoodikakomisjoni liige<ref name="ETIS" /> * 2002–… TTÜ nõukogu liige<ref name="ETIS" /> * 2006–… TTÜ valitsuse liige<ref name="ETIS" /> ==Tunnustus== *1986 [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e pronksmedal<ref name="PROF" /> *1995 [[TTÜ kuldmärk]]<ref name="PROF" /> *2016 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="märk" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * EE 2000, 14.<ref name="PROF" /> ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/0e7572a9-64a7-46f6-998d-a8bfac1e054c Tõnu Lehtla] ETISes * Tõnu Lehtla [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=17 publikatsioonid] * Tõnu Lehtla [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tonu-lehtla-eestlaste-suur-jalajalg?id=51065269 Eestlaste suur jalajälg] EPL 23. november 2006 {{JÄRJESTA:Lehtla, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 4p6n4qbq5fi9cnfpl2mqiutlws9tm9b 7151789 7151766 2026-05-11T20:42:36Z Skmari 228293 7151789 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Lehtla''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1947]] [[Türi]]l) on eesti [[tehnikateadlane]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[professor]].<ref name="PROF">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade (2008). Tallinn: TTÜ.</ref> ==Haridus== Tõnu Lehtla õppis aastatel 1954–1965 [[Rakke Gümnaasium|Rakke Keskkoolis]] ning aastatel 1965–1970 [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektrotehnikateaduskonnas elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal (''cum laude''). Aastatel 1970–1973 oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] elektriajamite kateedri aspirant ning aastal 1976 kaitses ta tehnikateaduste kandidaadi doktorikraadi [[Odessa Polütehnilises Instituudis]].<ref name="PROF" /><ref name="ETIS" /> Lehtla on end täiendanud aastal 1978 [[Peterburi Elektrotehnika Ülikool|Leningradi Elektrotehnikainstituudis]], aastatel 1979–1980 [[:sk:Slovenská technická univerzita v Bratislave|Slovaki Kõrgemas Tehnikakoolis]] [[Bratislava]]s, aastal 1991 [[Helsingi tehnikaülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]], aastal 1993 [[Kuninglik Tehnikainstituut|Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis]] ja aastal 1996 [[:de:Hochschule Bielefeld|Bielefeldi Rakenduskõrgkoolis]] Saksamaal.<ref name="PROF" /><ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nu_Lehtla/est/ ETIS. Tõnu Lehtla]</ref> ==Töökäik== Tõnu Lehtla on töötanud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is alates 1970. aastast järgmistel ametikohtadel:<ref name="PROF" /><ref name="ETIS" /> * 1970–1973 elektriajamite kateedri vaneminsener; * 1974–1978 assistent; * 1978–1982 vanemõpetaja; * 1982–1992 dotsent; * 1992–1997 elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi robotitehnika õppetooli aseprofessor; * 1992–2016 robotitehnika õppetooli juhataja; * 1997–2012 robotitehnika professor; * 2004–2006 energeetikateaduskonna teadus- ja arendusprodekaan; * 2006–2012 energeetikateaduskonna dekaan; * 2013–2016 elektrotehnika instituudi professor ja direktor; * 2016–... elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi emeriitprofessor aastast. ==Teadustöö põhisuunad== Tõnu Lehtla teadustöö põhisuunad on robotitehnika ja tööstusautomaatika, robotiajamid ja ajamite juhtimise probleemid. Ta on uurinud näiteks energia tarbimise ja [[sisemajanduse kogutoodang]]u seoseid maailma riikides ning [[inimarengu indeks]]i seoseid elektritarbimise, [[Maa energiabilanss|Maa energiabilansi]], energia muundamise ja põhiliste energiakasutuse probleemidega.<ref name="märk">ERR Novaator (2016). Toimetaja Marju Himma. [https://novaator.err.ee/258526/mida-uurivad-eesti-teadlased-kellele-president-teenetemargi-annab Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab?]</ref> Lehtla on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni, tal on 4 patenti või autoritunnistust ning tema juhendamisel on kaitstud 7 magistri- ja 3 doktoritööd.<ref name="märk" /> == Teadusorganisatoorne tegevus == * 1980–1985 NSV Liidu elektriaparaatide eriala üleliidulise metoodikakomisjoni liige<ref name="ETIS" /> * 2002–… TTÜ nõukogu liige<ref name="ETIS" /> * 2006–… TTÜ valitsuse liige<ref name="ETIS" /> ==Tunnustus== *1986 [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e pronksmedal<ref name="PROF" /> *1995 [[TTÜ kuldmärk]]<ref name="PROF" /> *2016 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="märk" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * EE 2000, 14.<ref name="PROF" /> ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/0e7572a9-64a7-46f6-998d-a8bfac1e054c Tõnu Lehtla] ETISes * Tõnu Lehtla [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=17 publikatsioonid] * Tõnu Lehtla [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tonu-lehtla-eestlaste-suur-jalajalg?id=51065269 Eestlaste suur jalajälg] EPL 23. november 2006 {{JÄRJESTA:Lehtla, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 170t0132y9s1yjt9i44cpveltdx5az8 0 429288 7151683 7021062 2026-05-11T18:35:25Z NOSSER 8097 /* Töid */ 7151683 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vanemuise Väike Maja 2010.JPG|pisi|Vanemuise teatri väike maja]] [[Pilt:Tartu asv2022-04 img55 Kuradisild.jpg|thumb|Kuradisild]] '''Arved Eichhorn''' ([[20. mai]] [[1879]] [[Väike-Maarja]] – [[21. veebruar]] [[1922]] [[Tartu]]) oli Eesti arhitekt.<ref name="EKABL">[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1996. Lk 64</ref> Ta lõpetas 1897. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]], õppis aastatel 1899–1901 [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudis]] inseneriks ja 1901–1907 sealsamas arhitektiks.<ref name="EKABL"/> Pärast instituudi lõpetamist oli ta [[Tartu linnaarhitekt]] ja lühikest aega [[Tartu ülikooli arhitekt|Tartu Ülikooli arhitekt]].<ref name="EKABL"/> ==Töid== *1912 – koolihoone Kroonuaia tänaval (praegune [[Tartu Kesklinna Kool]]i vana hoone [[Kroonuaia tänav|Kroonuaia]] 7) *1913 – [[Kuradisild]] (selle Aleksander I bareljeefi autor on [[Constanze von Wetter-Rosenthal]])<ref name="EKABL"/> *1913 – [[Tartu pritsimaja]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/8003755/tartu-tulemine-sudalinna-sundimised-emajoe-kaldapealsel-soogiturg-ja-pritsimaja Südalinna sündimised Emajõe kaldapealsel. Söögiturg ja pritsimaja], Postimees, 19. aprill 2024</ref> (Söögiturg 2) *1914–1918 – Saksa Käsitööliste Seltsi teatrimaja (praegune [[Vanemuise väike maja]])<ref name="EKABL"/> *1914–1920 Elva luteri kirik *1921–1922 – [[Tammelinn]]a planeering<ref name="Treufeldt">[[Robert Treufeldt]] "Arhitekt Anatoli Podtšekajev". // Kunstiteaduslikke Uurimusi. ''Studies on Art and Architecture''. ''Studien für Kunstwissenschaft'' 3–4 (13)/ 2004. [[Eesti Kunstiteadlaste Ühing]]. Tallinn 2004. Lk 90</ref> *1921–1922 – Ropka aianduslinnaosa planeering<ref name="Treufeldt"/> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Leo Gens]]. "Eichhorn, Arved". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1996. Lk 64 *Deutsches Geschlechterbuch. 109 Bd., Genealogisches Handbuch bürgerlicher Familien. [https://mbc.cyfrowemazowsze.pl/dlibra/publication/3861/edition/8260/content?format_id=2 s. 121. Eichhorn 2. Orraw, aus Woiseck in Livland], Görlitz 1940 {{JÄRJESTA:Eichhorn, Arved}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti sillaehitajad]] [[Kategooria:Tartu linnaarhitektid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1922]] enhz3x0gehsu6drgrqwyyw0g7gx7mqj 2 430152 7151883 7145827 2026-05-12T04:56:54Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7151883 wikitext text/x-wiki * [http://tools.wmflabs.org/wikidata-todo/related_properties.php?q=claim%5B16%3A106123%5D+OR+claim%5B31%3A106123%5D ?] ? : {{#time: l j F Y H:i:s|{{REVISIONTIMESTAMP}}}} {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?p1824 ?longnum ?count WHERE { { ?item wdt:P16 wd:Q106123 . } UNION { ?item wdt:P31 wd:Q106123 . } . MINUS { ?item wdt:P361 ?part . ?part wdt:P16 wd:Q106123 } . OPTIONAL { ?item wdt:P1824 ?p1824 } BIND(STRLEN(str(?p1824)) as ?longp1824) BIND(SUBSTR(str(?p1824),1,1) as ?statut) BIND(SUBSTR(str(?p1824),2,(?longp1824 - 1)) as ?numero) BIND(REPLACE(SUBSTR(str(?numero),1,4),"[A-Za-z ]","") as ?num) BIND(STRLEN(str(?num)) as ?longnum) BIND(CONCAT(IF(?longnum=1,"000",IF(?longnum=2,"00",IF(?longnum=3,"0",""))), str(?num)) as ?numz) BIND(CONCAT(str(?statut),str(?num)) as ?numsp) BIND(STRLEN(str(?numsp)) as ?longnumsp) BIND((?longp1824 - ?longnumsp) as ?longprefixe) BIND(SUBSTR(str(?p1824),(?longnumsp + 1),?longprefixe) as ?prefixe) BIND(CONCAT(str(?statut),str(?numz),str(?prefixe)) as ?cledetri) . OPTIONAL { SELECT ?item (COUNT(?pays) as ?count) WHERE { { ?item wdt:P16 wd:Q106123 . } UNION { ?item wdt:P31 wd:Q106123 . } . ?item wdt:P17 ?pays . } GROUP BY ?item } . } ORDER BY ?cledetri ?longnum DESC(?count) |columns=number:#,label,item,P17,P373:Commons,P14,P1824 |thumb=80 }} {| class='wikitable sortable' ! # ! label ! item ! riik ! Commons ! traffic sign ! road number |- | style='text-align:right'| 1 | ''[[:d:Q751771|E1]]'' | [[:d:Q751771|Q751771]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Iirimaa]]<br/>[[Hispaania]]<br/>[[Portugal]] | [[:commons:Category:E01|E01]] | No/unknown value<br/>[[Fail:Tabliczka E1.svg|center|80px]] | E1 |- | style='text-align:right'| 2 | ''[[:d:Q2621085|E001]]'' | [[:d:Q2621085|Q2621085]] | [[Gruusia]]<br/>[[Armeenia]] | [[:commons:Category:E001|E001]] | [[Fail:Tabliczka E001.svg|center|80px]] | E001 |- | style='text-align:right'| 3 | ''[[:d:Q56326601|European route E2]]'' | [[:d:Q56326601|Q56326601]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>[[Šveits]]<br/>[[Itaalia]] | | [[Fail:Tabliczka E2.svg|center|80px]] | E2 |- | style='text-align:right'| 4 | ''[[:d:Q2620531|E002]]'' | [[:d:Q2620531|Q2620531]] | [[Armeenia]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[:commons:Category:E002|E002]] | [[Fail:Tabliczka E002.svg|center|80px]] | E002 |- | style='text-align:right'| 5 | ''[[:d:Q585439|E3]]'' | [[:d:Q585439|Q585439]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E3 (France)|E3 (France)]] | [[Fail:Tabliczka E3.svg|center|80px]] | E3 |- | style='text-align:right'| 6 | ''[[:d:Q2295054|E003]]'' | [[:d:Q2295054|Q2295054]] | [[Usbekistan]]<br/>[[Türkmenistan]] | [[:commons:Category:E003|E003]] | [[Fail:Tabliczka E003.svg|center|80px]] | E003 |- | style='text-align:right'| 7 | ''[[:d:Q782249|E4]]'' | [[:d:Q782249|Q782249]] | [[Soome]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E4|E4]] | [[Fail:Tabliczka E4.svg|center|80px]] | E4 |- | style='text-align:right'| 8 | ''[[:d:Q2253476|E004]]'' | [[:d:Q2253476|Q2253476]] | [[Kasahstan]]<br/>[[Usbekistan]] | [[:commons:Category:E004|E004]] | [[Fail:Tabliczka E004.svg|center|80px]] | E004 |- | style='text-align:right'| 9 | [[E05|E5]] | [[:d:Q693493|Q693493]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>[[Hispaania]] | [[:commons:Category:E5|E5]] | [[Fail:Tabliczka E5.svg|center|80px]] | E5 |- | style='text-align:right'| 10 | ''[[:d:Q731942|E005]]'' | [[:d:Q731942|Q731942]] | [[Usbekistan]] | [[:commons:Category:E005|E005]] | [[Fail:Tabliczka E005.svg|center|80px]] | E005 |- | style='text-align:right'| 11 | ''[[:d:Q921422|E6]]'' | [[:d:Q921422|Q921422]] | [[Norra]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E6|E6]] | [[Fail:Tabliczka E6.svg|center|80px]] | E6 |- | style='text-align:right'| 12 | ''[[:d:Q1900649|E006]]'' | [[:d:Q1900649|Q1900649]] | [[Tadžikistan]]<br/>[[Usbekistan]] | | [[Fail:Tabliczka E006.svg|center|80px]] | E006 |- | style='text-align:right'| 13 | ''[[:d:Q388884|E7]]'' | [[:d:Q388884|Q388884]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Hispaania]] | [[:commons:Category:E7|E7]] | [[Fail:Tabliczka E7.svg|center|80px]] | E7 |- | style='text-align:right'| 14 | ''[[:d:Q2129887|E007]]'' | [[:d:Q2129887|Q2129887]] | [[Usbekistan]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | [[:commons:Category:E007|E007]] | [[Fail:Tabliczka E007.svg|center|80px]] | E007 |- | style='text-align:right'| 15 | [[E08|E8]] | [[:d:Q1129207|Q1129207]] | [[Norra]]<br/>[[Soome]] | [[:commons:Category:E8|E8]] | [[Fail:Tabliczka E8.svg|center|80px]] | E8 |- | style='text-align:right'| 16 | ''[[:d:Q666933|E008]]'' | [[:d:Q666933|Q666933]] | [[Tadžikistan]] | | [[Fail:Tabliczka E008.svg|center|80px]] | E008 |- | style='text-align:right'| 17 | ''[[:d:Q1320233|E9]]'' | [[:d:Q1320233|Q1320233]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Hispaania]] | [[:commons:Category:E9|E9]] | [[Fail:Tabliczka E9.svg|center|80px]] | E9 |- | style='text-align:right'| 18 | ''[[:d:Q2109391|E009]]'' | [[:d:Q2109391|Q2109391]] | [[Tadžikistan]] | | [[Fail:Tabliczka E009.svg|center|80px]] | E009 |- | style='text-align:right'| 19 | ''[[:d:Q586592|E10]]'' | [[:d:Q586592|Q586592]] | [[Norra]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E10|E10]] | [[Fail:Tabliczka E10.svg|center|80px]] | E10 |- | style='text-align:right'| 20 | ''[[:d:Q1861681|E010]]'' | [[:d:Q1861681|Q1861681]] | [[Kõrgõzstan]] | [[:commons:Category:Bishkek-Osh road|Bishkek-Osh road]] | [[Fail:Tabliczka E010.svg|center|80px]] | E010 |- | style='text-align:right'| 21 | ''[[:d:Q1276480|E11]]'' | [[:d:Q1276480|Q1276480]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E11|E11]] | [[Fail:Tabliczka E11.svg|center|80px]] | E11 |- | style='text-align:right'| 22 | ''[[:d:Q536536|E011]]'' | [[:d:Q536536|Q536536]] | [[Kasahstan]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | | [[Fail:Tabliczka E011.svg|center|80px]] | E011 |- | style='text-align:right'| 23 | ''[[:d:Q1346648|E12]]'' | [[:d:Q1346648|Q1346648]] | [[Norra]]<br/>[[Rootsi]]<br/>[[Soome]] | [[:commons:Category:E12|E12]] | [[Fail:European route E12.svg|center|80px]] | E12 |- | style='text-align:right'| 24 | ''[[:d:Q1375783|E012]]'' | [[:d:Q1375783|Q1375783]] | [[Kasahstan]]<br/>[[Hiina]] | | [[Fail:Tabliczka E012.svg|center|80px]] | E012 |- | style='text-align:right'| 25 | ''[[:d:Q1247738|E13]]'' | [[:d:Q1247738|Q1247738]] | [[Suurbritannia]] | [[:commons:Category:E13|E13]] | No/unknown value<br/>[[Fail:Tabliczka E13.svg|center|80px]] | E13 |- | style='text-align:right'| 26 | ''[[:d:Q1375778|E013]]'' | [[:d:Q1375778|Q1375778]] | [[Kasahstan]] | | [[Fail:Tabliczka E013.svg|center|80px]] | E013 |- | style='text-align:right'| 27 | ''[[:d:Q1164832|E14]]'' | [[:d:Q1164832|Q1164832]] | [[Norra]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E14|E14]] | [[Fail:Tabliczka E14.svg|center|80px]] | E14 |- | style='text-align:right'| 28 | ''[[:d:Q1375781|E014]]'' | [[:d:Q1375781|Q1375781]] | [[Kasahstan]] | | [[Fail:Tabliczka E014.svg|center|80px]] | E014 |- | style='text-align:right'| 29 | ''[[:d:Q862476|E15]]'' | [[:d:Q862476|Q862476]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>[[Hispaania]] | [[:commons:Category:E15|E15]] | [[Fail:Tabliczka E15.svg|center|80px]] | E15 |- | style='text-align:right'| 30 | ''[[:d:Q662647|E015]]'' | [[:d:Q662647|Q662647]] | [[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E015|E015]] | [[Fail:Tabliczka E015.svg|center|80px]] | E015 |- | style='text-align:right'| 31 | ''[[:d:Q642043|E16]]'' | [[:d:Q642043|Q642043]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Norra]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E16|E16]] | [[Fail:Tabliczka E16.svg|center|80px]] | E16 |- | style='text-align:right'| 32 | ''[[:d:Q2329549|E016]]'' | [[:d:Q2329549|Q2329549]] | [[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E016|E016]] | [[Fail:Tabliczka E016.svg|center|80px]] | E016 |- | style='text-align:right'| 33 | ''[[:d:Q1348422|E17]]'' | [[:d:Q1348422|Q1348422]] | [[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E17|E17]] | [[Fail:BE-E17.svg|center|80px]] | E17 |- | style='text-align:right'| 34 | ''[[:d:Q746156|E017]]'' | [[:d:Q746156|Q746156]] | [[Venemaa]] | [[:commons:Category:E017|E017]] | [[Fail:Tabliczka E017.svg|center|80px]] | E017 |- | style='text-align:right'| 35 | ''[[:d:Q945810|E18]]'' | [[:d:Q945810|Q945810]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Norra]]<br/>[[Rootsi]]<br/>[[Soome]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E18|E18]] | [[Fail:Tabliczka E18.svg|center|80px]] | E18 |- | style='text-align:right'| 36 | ''[[:d:Q1945568|E018]]'' | [[:d:Q1945568|Q1945568]] | [[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E018|E018]] | [[Fail:Tabliczka E018.svg|center|80px]] | E018 |- | style='text-align:right'| 37 | ''[[:d:Q1375828|E19]]'' | [[:d:Q1375828|Q1375828]] | [[Holland]]<br/>[[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E19|E19]] | [[Fail:Tabliczka E19.svg|center|80px]] | E19 |- | style='text-align:right'| 38 | ''[[:d:Q2194280|E019]]'' | [[:d:Q2194280|Q2194280]] | [[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E019|E019]] | [[Fail:Tabliczka E019.svg|center|80px]] | E019 |- | style='text-align:right'| 39 | [[E20]] | [[:d:Q987346|Q987346]] | [[Iirimaa]]<br/>[[Suurbritannia]]<br/>[[Taani]]<br/>[[Rootsi]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E20|E20]] | [[Fail:Tabliczka E20.svg|center|80px]] | E20 |- | style='text-align:right'| 40 | ''[[:d:Q662587|E21]]'' | [[:d:Q662587|Q662587]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Šveits]] | [[:commons:Category:E21|E21]] | [[Fail:Route européenne 21.svg|center|80px]] | E21 |- | style='text-align:right'| 41 | ''[[:d:Q322164|E22]]'' | [[:d:Q322164|Q322164]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Holland]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Rootsi]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E22|E22]] | [[Fail:Tabliczka E22.svg|center|80px]] | E22 |- | style='text-align:right'| 42 | ''[[:d:Q664809|E23]]'' | [[:d:Q664809|Q664809]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Šveits]] | [[:commons:Category:E23|E23]] | [[Fail:Tabliczka E23.svg|center|80px]] | E23 |- | style='text-align:right'| 43 | ''[[:d:Q1375832|E24]]'' | [[:d:Q1375832|Q1375832]] | [[Suurbritannia]] | [[:commons:Category:E24|E24]] | No/unknown value<br/>[[Fail:Tabliczka E24.svg|center|80px]] | E24 |- | style='text-align:right'| 44 | ''[[:d:Q659345|E25]]'' | [[:d:Q659345|Q659345]] | [[Holland]]<br/>[[Belgia]]<br/>[[Luksemburg]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>[[Šveits]]<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E25|E25]] | [[Fail:Tabliczka E25.svg|center|80px]] | E25 |- | style='text-align:right'| 45 | ''[[:d:Q694396|E26]]'' | [[:d:Q694396|Q694396]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E26|E26]] | [[Fail:Tabliczka E26.svg|center|80px]] | E26 |- | style='text-align:right'| 46 | ''[[:d:Q688946|E27]]'' | [[:d:Q688946|Q688946]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Šveits]]<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E27|E27]] | [[Fail:Tabliczka E27.svg|center|80px]] | E27 |- | style='text-align:right'| 47 | ''[[:d:Q314656|E28]]'' | [[:d:Q314656|Q314656]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Leedu]]<br/>[[Valgevene]] | [[:commons:Category:E28|E28]] | [[Fail:Tabliczka E28.svg|center|80px]] | E28 |- | style='text-align:right'| 48 | ''[[:d:Q688868|E29]]'' | [[:d:Q688868|Q688868]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Luksemburg]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E29|E29]] | [[Fail:Tabliczka E29.svg|center|80px]] | E29 |- | style='text-align:right'| 49 | [[E30]] | [[:d:Q160249|Q160249]] | [[Iirimaa]]<br/>[[Suurbritannia]]<br/>[[Holland]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Valgevene]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E30|E30]] | No/unknown value<br/>[[Fail:Tabliczka E30.svg|center|80px]] | E30 |- | style='text-align:right'| 50 | ''[[:d:Q699601|E31]]'' | [[:d:Q699601|Q699601]] | [[Holland]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E31|E31]] | [[Fail:Tabliczka E31.svg|center|80px]] | E31 |- | style='text-align:right'| 51 | ''[[:d:Q1375862|E32]]'' | [[:d:Q1375862|Q1375862]] | [[Suurbritannia]] | [[:commons:Category:E32|E32]] | No/unknown value<br/>[[Fail:Tabliczka E32.svg|center|80px]] | E32 |- | style='text-align:right'| 52 | ''[[:d:Q1375866|E33]]'' | [[:d:Q1375866|Q1375866]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E33|E33]] | [[Fail:Tabliczka E33.svg|center|80px]] | E33 |- | style='text-align:right'| 53 | ''[[:d:Q819141|E34]]'' | [[:d:Q819141|Q819141]] | [[Belgia]]<br/>[[Holland]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E34|E34]] | [[Fail:Tabliczka E34.svg|center|80px]] | E34 |- | style='text-align:right'| 54 | ''[[:d:Q313416|E35]]'' | [[:d:Q313416|Q313416]] | [[Holland]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Šveits]]<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E35|E35]] | [[Fail:Tabliczka E35.svg|center|80px]] | E35 |- | style='text-align:right'| 55 | ''[[:d:Q240696|E36]]'' | [[:d:Q240696|Q240696]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Poola]] | [[:commons:Category:E36|E36]] | [[Fail:Tabliczka E36.svg|center|80px]] | E36 |- | style='text-align:right'| 56 | ''[[:d:Q701223|E37]]'' | [[:d:Q701223|Q701223]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E37|E37]] | [[Fail:Tabliczka E37.svg|center|80px]] | E37 |- | style='text-align:right'| 57 | ''[[:d:Q289474|E38]]'' | [[:d:Q289474|Q289474]] | [[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E38|E38]] | [[Fail:Tabliczka E38.svg|center|80px]] | E38 |- | style='text-align:right'| 58 | ''[[:d:Q1375888|E39]]'' | [[:d:Q1375888|Q1375888]] | [[Norra]]<br/>[[Taani]] | [[:commons:Category:E39|E39]] | [[Fail:Tabliczka E39.svg|center|80px]] | E39 |- | style='text-align:right'| 59 | [[E40]] | [[:d:Q327162|Q327162]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Belgia]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>[[Usbekistan]]<br/>[[Türkmenistan]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | [[:commons:Category:E40|E40]] | [[Fail:Tabliczka E40.svg|center|80px]] | E40 |- | style='text-align:right'| 60 | ''[[:d:Q662616|E41]]'' | [[:d:Q662616|Q662616]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Šveits]] | [[:commons:Category:E41|E41]] | [[Fail:Tabliczka E41.svg|center|80px]] | E41 |- | style='text-align:right'| 61 | ''[[:d:Q599910|E42]]'' | [[:d:Q599910|Q599910]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Belgia]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E42|E42]] | [[Fail:Tabliczka E42.svg|center|80px]] | E42 |- | style='text-align:right'| 62 | ''[[:d:Q662603|E43]]'' | [[:d:Q662603|Q662603]] | [[Šveits]]<br/>[[Austria]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E43|E43]] | [[Fail:Tabliczka E43.svg|center|80px]] | E43 |- | style='text-align:right'| 63 | ''[[:d:Q705125|E44]]'' | [[:d:Q705125|Q705125]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Luksemburg]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E44|E44]] | [[Fail:Tabliczka E44.svg|center|80px]] | E44 |- | style='text-align:right'| 64 | ''[[:d:Q276570|E45]]'' | [[:d:Q276570|Q276570]] | [[Norra]]<br/>[[Soome]]<br/>[[Rootsi]]<br/>[[Taani]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Austria]]<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E45|E45]] | [[Fail:Tabliczka E45.svg|center|80px]] | E45 |- | style='text-align:right'| 65 | ''[[:d:Q1375900|E46]]'' | [[:d:Q1375900|Q1375900]] | [[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E46|E46]] | [[Fail:Tabliczka E46.svg|center|80px]] | E46 |- | style='text-align:right'| 66 | ''[[:d:Q692012|E47]]'' | [[:d:Q692012|Q692012]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Taani]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E47|E47]] | [[Fail:Tabliczka E47.svg|center|80px]] | E47 |- | style='text-align:right'| 67 | ''[[:d:Q819705|E48]]'' | [[:d:Q819705|Q819705]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Tšehhi]] | [[:commons:Category:E48|E48]] | [[Fail:Tabliczka E48.svg|center|80px]] | E48 |- | style='text-align:right'| 68 | ''[[:d:Q667743|E49]]'' | [[:d:Q667743|Q667743]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Tšehhi]]<br/>[[Austria]] | [[:commons:Category:E49|E49]] | [[Fail:Tabliczka E49.svg|center|80px]] | E49 |- | style='text-align:right'| 69 | ''[[:d:Q687438|E50]]'' | [[:d:Q687438|Q687438]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Tšehhi]]<br/>[[Slovakkia]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E50|E50]] | [[Fail:Tabliczka E50.svg|center|80px]] | E50 |- | style='text-align:right'| 70 | ''[[:d:Q692108|E51]]'' | [[:d:Q692108|Q692108]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E51|E51]] | [[Fail:Tabliczka E51.svg|center|80px]] | E51 |- | style='text-align:right'| 71 | ''[[:d:Q691059|E52]]'' | [[:d:Q691059|Q691059]] | [[Austria]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E52|E52]] | [[Fail:Tabliczka E52.svg|center|80px]] | E52 |- | style='text-align:right'| 72 | ''[[:d:Q701208|E53]]'' | [[:d:Q701208|Q701208]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E53|E53]] | [[Fail:Tabliczka E53.svg|center|80px]] | E53 |- | style='text-align:right'| 73 | ''[[:d:Q664865|E54]]'' | [[:d:Q664865|Q664865]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Šveits]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E54|E54]] | [[Fail:Tabliczka E54.svg|center|80px]] | E54 |- | style='text-align:right'| 74 | ''[[:d:Q313410|E55]]'' | [[:d:Q313410|Q313410]] | [[Rootsi]]<br/>[[Taani]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Tšehhi]]<br/>[[Austria]]<br/>[[Itaalia]]<br/>[[Kreeka]] | [[:commons:Category:E55|E55]] | [[Fail:Tabliczka E55.svg|center|80px]] | E55 |- | style='text-align:right'| 75 | ''[[:d:Q690065|E56]]'' | [[:d:Q690065|Q690065]] | [[Austria]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E56|E56]] | [[Fail:Tabliczka E56.svg|center|80px]] | E56 |- | style='text-align:right'| 76 | ''[[:d:Q592509|E57]]'' | [[:d:Q592509|Q592509]] | [[Austria]]<br/>[[Sloveenia]] | [[:commons:Category:E57|E57]] | [[Fail:Tabliczka E57.svg|center|80px]] | E57 |- | style='text-align:right'| 77 | ''[[:d:Q180384|E58]]'' | [[:d:Q180384|Q180384]] | [[Austria]]<br/>[[Slovakkia]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Transnistria]] | [[:commons:Category:E58|E58]] | [[Fail:Tabliczka E58.svg|center|80px]] | E58 |- | style='text-align:right'| 78 | ''[[:d:Q674617|E59]]'' | [[:d:Q674617|Q674617]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Austria]]<br/>[[Sloveenia]]<br/>[[Horvaatia]] | [[:commons:Category:E59|E59]] | [[Fail:Tabliczka E59.svg|center|80px]] | E59 |- | style='text-align:right'| 79 | ''[[:d:Q168020|E60]]'' | [[:d:Q168020|Q168020]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Šveits]]<br/>[[Austria]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>[[Gruusia]]<br/>[[Aserbaidžaan]]<br/>[[Türkmenistan]]<br/>[[Usbekistan]]<br/>[[Tadžikistan]]<br/>[[Kõrgõzstan]]<br/>[[Hiina]] | [[:commons:Category:E60|E60]] | [[Fail:Tabliczka E60.svg|center|80px]] | E60 |- | style='text-align:right'| 80 | ''[[:d:Q695537|E61]]'' | [[:d:Q695537|Q695537]] | [[Austria]]<br/>[[Sloveenia]]<br/>[[Itaalia]]<br/>[[Horvaatia]] | [[:commons:Category:E61|E61]] | [[Fail:Tabliczka E61.svg|center|80px]] | E61 |- | style='text-align:right'| 81 | ''[[:d:Q665254|E62]]'' | [[:d:Q665254|Q665254]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Šveits]]<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E62|E62]] | [[Fail:Tabliczka E62.svg|center|80px]] | E62 |- | style='text-align:right'| 82 | ''[[:d:Q1375933|E63]]'' | [[:d:Q1375933|Q1375933]] | [[Soome]] | [[:commons:Category:E63|E63]] | [[Fail:Tabliczka E63.svg|center|80px]] | E63 |- | style='text-align:right'| 83 | ''[[:d:Q736643|E64]]'' | [[:d:Q736643|Q736643]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E64|E64]] | [[Fail:Tabliczka E64.svg|center|80px]] | E64 |- | style='text-align:right'| 84 | ''[[:d:Q911135|E65]]'' | [[:d:Q911135|Q911135]] | [[Rootsi]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Tšehhi]]<br/>[[Slovakkia]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]]<br/>[[Montenegro]]<br/>[[Serbia]]<br/>[[Kosovo]]<br/>[[Põhja-Makedoonia]]<br/>[[Kreeka]] | [[:commons:Category:E65|E65]] | [[Fail:Tabliczka E65.svg|center|80px]] | E65 |- | style='text-align:right'| 85 | ''[[:d:Q689827|E66]]'' | [[:d:Q689827|Q689827]] | [[Itaalia]]<br/>[[Austria]]<br/>[[Ungari]] | [[:commons:Category:E66|E66]] | [[Fail:Tabliczka E66.svg|center|80px]] | E66 |- | style='text-align:right'| 86 | [[E67]] | [[:d:Q754430|Q754430]] | [[Soome]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Leedu]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Tšehhi]] | [[:commons:Category:E67|E67]] | [[Fail:Tabliczka E67.svg|center|80px]] | E67 |- | style='text-align:right'| 87 | ''[[:d:Q1375951|E68]]'' | [[:d:Q1375951|Q1375951]] | [[Ungari]]<br/>[[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E68|E68]] | [[Fail:Tabliczka E68.svg|center|80px]] | E68 |- | style='text-align:right'| 88 | ''[[:d:Q1375971|E69]]'' | [[:d:Q1375971|Q1375971]] | [[Norra]] | [[:commons:Category:E69|E69]] | [[Fail:Riksvei E 69.svg|center|80px]] | E69 |- | style='text-align:right'| 89 | ''[[:d:Q741488|E70]]'' | [[:d:Q741488|Q741488]] | [[Hispaania]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>[[Itaalia]]<br/>[[Sloveenia]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>[[Serbia]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>[[Bulgaaria]]<br/>[[Türgi]]<br/>[[Gruusia]] | [[:commons:Category:E70|E70]] | [[Fail:Tabliczka E70.svg|center|80px]] | E70 |- | style='text-align:right'| 90 | ''[[:d:Q1375976|E71]]'' | [[:d:Q1375976|Q1375976]] | [[Slovakkia]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[:commons:Category:E71|E71]] | [[Fail:Tabliczka E71.svg|center|80px]] | E71 |- | style='text-align:right'| 91 | ''[[:d:Q1375978|E72]]'' | [[:d:Q1375978|Q1375978]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E72|E72]] | [[Fail:Tabliczka E72.svg|center|80px]] | E72 |- | style='text-align:right'| 92 | ''[[:d:Q1375987|E73]]'' | [[:d:Q1375987|Q1375987]] | [[Ungari]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[:commons:Category:E73|E73]] | [[Fail:Tabliczka E73.svg|center|80px]] | E73 |- | style='text-align:right'| 93 | ''[[:d:Q600011|E74]]'' | [[:d:Q600011|Q600011]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E74|E74]] | [[Fail:Tabliczka E74.svg|center|80px]] | E74 |- | style='text-align:right'| 94 | ''[[:d:Q638912|E75]]'' | [[:d:Q638912|Q638912]] | [[Norra]]<br/>[[Soome]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Tšehhi]]<br/>[[Slovakkia]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Serbia]]<br/>[[Põhja-Makedoonia]]<br/>[[Kreeka]] | [[:commons:Category:E75|E75]] | [[Fail:Tabliczka E75.svg|center|80px]] | E75 |- | style='text-align:right'| 95 | ''[[:d:Q768830|E76]]'' | [[:d:Q768830|Q768830]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E76|E76]] | [[Fail:Tabliczka E76.svg|center|80px]] | E76 |- | style='text-align:right'| 96 | [[E77]] | [[:d:Q918092|Q918092]] | [[Venemaa]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Leedu]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Slovakkia]]<br/>[[Ungari]] | [[:commons:Category:E77|E77]] | [[Fail:Tabliczka E77.svg|center|80px]] | E77 |- | style='text-align:right'| 97 | ''[[:d:Q1376002|E78]]'' | [[:d:Q1376002|Q1376002]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E78|E78]] | [[Fail:Tabliczka E78.svg|center|80px]] | E78 |- | style='text-align:right'| 98 | ''[[:d:Q580571|E79]]'' | [[:d:Q580571|Q580571]] | [[Ungari]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>[[Bulgaaria]]<br/>[[Kreeka]] | [[:commons:Category:E79|E79]] | [[Fail:Tabliczka E79.svg|center|80px]] | E79 |- | style='text-align:right'| 99 | ''[[:d:Q877647|E80]]'' | [[:d:Q877647|Q877647]] | [[Portugal]]<br/>[[Hispaania]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>[[Itaalia]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>[[Montenegro]]<br/>[[Serbia]]<br/>[[Kosovo]]<br/>[[Bulgaaria]]<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E80|E80]] | [[Fail:Tabliczka E80.svg|center|80px]] | E80 |- | style='text-align:right'| 100 | ''[[:d:Q987350|E81]]'' | [[:d:Q987350|Q987350]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E81|E81]] | [[Fail:Tabliczka E81.svg|center|80px]] | E81 |- | style='text-align:right'| 101 | ''[[:d:Q1376012|E82]]'' | [[:d:Q1376012|Q1376012]] | [[Hispaania]]<br/>[[Portugal]] | [[:commons:Category:E82|E82]] | [[Fail:Tabliczka E82.svg|center|80px]] | E82 |- | style='text-align:right'| 102 | ''[[:d:Q955939|E83]]'' | [[:d:Q955939|Q955939]] | [[Bulgaaria]] | [[:commons:Category:E83|E83]] | [[Fail:Tabliczka E83.svg|center|80px]] | E83 |- | style='text-align:right'| 103 | ''[[:d:Q612223|E84]]'' | [[:d:Q612223|Q612223]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E84|E84]] | [[Fail:Tabliczka E84.svg|center|80px]] | E84 |- | style='text-align:right'| 104 | [[E85]] | [[:d:Q926976|Q926976]] | [[Leedu]]<br/>[[Valgevene]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>[[Bulgaaria]]<br/>[[Kreeka]] | [[:commons:Category:E85|E85]] | [[Fail:Tabliczka E85.svg|center|80px]] | E85 |- | style='text-align:right'| 105 | ''[[:d:Q1376023|E86]]'' | [[:d:Q1376023|Q1376023]] | [[Kreeka]]<br/>[[Albaania]] | [[:commons:Category:E86|E86]] | [[Fail:Tabliczka E86.svg|center|80px]] | E86 |- | style='text-align:right'| 106 | ''[[:d:Q1376032|E87]]'' | [[:d:Q1376032|Q1376032]] | [[Ukraina]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>[[Bulgaaria]]<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E87|E87]] | [[Fail:Tabliczka E87.svg|center|80px]] | E87 |- | style='text-align:right'| 107 | ''[[:d:Q607197|E88]]'' | [[:d:Q607197|Q607197]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E88|E88]] | [[Fail:Tabliczka E88.svg|center|80px]] | E88 |- | style='text-align:right'| 108 | ''[[:d:Q2419632|E89]]'' | [[:d:Q2419632|Q2419632]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E89|E89]] | [[Fail:Tabliczka E89.svg|center|80px]] | E89 |- | style='text-align:right'| 109 | ''[[:d:Q370080|E90]]'' | [[:d:Q370080|Q370080]] | [[Portugal]]<br/>[[Hispaania]]<br/>[[Itaalia]]<br/>[[Kreeka]]<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E90|E90]] | [[Fail:Tabliczka E90.svg|center|80px]] | E90 |- | style='text-align:right'| 110 | ''[[:d:Q2163648|E91]]'' | [[:d:Q2163648|Q2163648]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E91|E91]] | [[Fail:Tabliczka E91.svg|center|80px]] | E91 |- | style='text-align:right'| 111 | ''[[:d:Q2579452|E92]]'' | [[:d:Q2579452|Q2579452]] | [[Kreeka]] | [[:commons:Category:E92|E92]] | [[Fail:Tabliczka E92.svg|center|80px]] | E92 |- | style='text-align:right'| 112 | ''[[:d:Q3444696|E93]]'' | [[:d:Q3444696|Q3444696]] | [[Venemaa]]<br/>[[Valgevene]]<br/>[[Ukraina]] | | [[Fail:Tabliczka E93.svg|center|80px]] | E93 |- | style='text-align:right'| 113 | ''[[:d:Q2586090|E94]]'' | [[:d:Q2586090|Q2586090]] | [[Kreeka]] | [[:commons:Category:E94|E94]] | [[Fail:Tabliczka E94.svg|center|80px]] | E94 |- | style='text-align:right'| 114 | ''[[:d:Q1165682|E95]]'' | [[:d:Q1165682|Q1165682]] | [[Venemaa]]<br/>[[Valgevene]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E95|E95]] | [[Fail:Tabliczka E95.svg|center|80px]] | E95 |- | style='text-align:right'| 115 | ''[[:d:Q2373964|E96]]'' | [[:d:Q2373964|Q2373964]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E96|E96]] | [[Fail:Tabliczka E96.svg|center|80px]] | E96 |- | style='text-align:right'| 116 | ''[[:d:Q784392|E97]]'' | [[:d:Q784392|Q784392]] | [[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Gruusia]]<br/>[[Türgi]]<br/>[[Abhaasia]] | [[:commons:Category:E97|E97]] | [[Fail:Tabliczka E97.svg|center|80px]] | E97 |- | style='text-align:right'| 117 | ''[[:d:Q2296040|E98]]'' | [[:d:Q2296040|Q2296040]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E98|E98]] | [[Fail:Tabliczka E98.svg|center|80px]] | E98 |- | style='text-align:right'| 118 | ''[[:d:Q548533|E99]]'' | [[:d:Q548533|Q548533]] | [[Aserbaidžaan]]<br/>[[Türgi]]<br/>[[Süüria]] | [[:commons:Category:E99|E99]] | [[Fail:Tabliczka E99.svg|center|80px]] | E99 |- | style='text-align:right'| 119 | ''[[:d:Q2283567|E101]]'' | [[:d:Q2283567|Q2283567]] | [[Venemaa]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E101|E101]] | [[Fail:Tabliczka E101.svg|center|80px]] | E101 |- | style='text-align:right'| 120 | ''[[:d:Q60856181|European route E104]]'' | [[:d:Q60856181|Q60856181]] | [[Suurbritannia]] | | | E104 |- | style='text-align:right'| 121 | ''[[:d:Q1321545|E105]]'' | [[:d:Q1321545|Q1321545]] | [[Norra]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E105|E105]] | [[Fail:Tabliczka E105.svg|center|80px]] | E105 |- | style='text-align:right'| 122 | ''[[:d:Q108114490|European route E109]]'' | [[:d:Q108114490|Q108114490]] | [[Suurbritannia]] | | | E109 |- | style='text-align:right'| 123 | ''[[:d:Q65169436|European route E114]]'' | [[:d:Q65169436|Q65169436]] | [[Suurbritannia]] | | | E114 |- | style='text-align:right'| 124 | ''[[:d:Q1375790|E115]]'' | [[:d:Q1375790|Q1375790]] | [[Venemaa]] | [[:commons:Category:E115|E115]] | [[Fail:Tabliczka E115.svg|center|80px]] | E115 |- | style='text-align:right'| 125 | ''[[:d:Q111456842|European route E116]]'' | [[:d:Q111456842|Q111456842]] | [[Suurbritannia]] | | | E116 |- | style='text-align:right'| 126 | ''[[:d:Q1375799|E117]]'' | [[:d:Q1375799|Q1375799]] | [[Venemaa]]<br/>[[Gruusia]]<br/>[[Armeenia]] | [[:commons:Category:E117|E117]] | [[Fail:Tabliczka E117.svg|center|80px]] | E117 |- | style='text-align:right'| 127 | ''[[:d:Q108114524|European route E118]]'' | [[:d:Q108114524|Q108114524]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Iirimaa]] | | | E118 |- | style='text-align:right'| 128 | ''[[:d:Q2535163|E119]]'' | [[:d:Q2535163|Q2535163]] | [[Venemaa]]<br/>[[Aserbaidžaan]]<br/>[[Iraan]] | [[:commons:Category:E119|E119]] | [[Fail:Tabliczka E119.svg|center|80px]] | E119 |- | style='text-align:right'| 129 | ''[[:d:Q649131|E121]]'' | [[:d:Q649131|Q649131]] | [[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>[[Türkmenistan]] | [[:commons:Category:E121|E121]] | [[Fail:Tabliczka E121.svg|center|80px]] | E121 |- | style='text-align:right'| 130 | ''[[:d:Q1821054|E123]]'' | [[:d:Q1821054|Q1821054]] | [[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>[[Usbekistan]]<br/>[[Tadžikistan]] | [[:commons:Category:E123|E123]] | [[Fail:Tabliczka E123.svg|center|80px]] | E123 |- | style='text-align:right'| 131 | ''[[:d:Q2625376|E125]]'' | [[:d:Q2625376|Q2625376]] | [[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | [[:commons:Category:E125|E125]] | [[Fail:Tabliczka E125.svg|center|80px]] | E125 |- | style='text-align:right'| 132 | ''[[:d:Q2078255|E127]]'' | [[:d:Q2078255|Q2078255]] | [[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E127|E127]] | [[Fail:Tabliczka E127.svg|center|80px]] | E127 |- | style='text-align:right'| 133 | ''[[:d:Q1589334|E134]]'' | [[:d:Q1589334|Q1589334]] | [[Norra]] | [[:commons:Category:E134|E134]] | [[Fail:Riksvei E 134.svg|center|80px]] | E134 |- | style='text-align:right'| 134 | ''[[:d:Q2345677|E136]]'' | [[:d:Q2345677|Q2345677]] | [[Norra]] | [[:commons:Category:E136|E136]] | [[Fail:Riksvei E 136.svg|center|80px]] | E136 |- | style='text-align:right'| 135 | ''[[:d:Q3444668|E201]]'' | [[:d:Q3444668|Q3444668]] | [[Iirimaa]] | [[:commons:Category:E201|E201]] | [[Fail:Tabliczka E201.svg|center|80px]] | E201 |- | style='text-align:right'| 136 | ''[[:d:Q2707350|E231]]'' | [[:d:Q2707350|Q2707350]] | [[Holland]] | [[:commons:Category:E231|E231]] | [[Fail:Tabliczka E231.svg|center|80px]] | E231 |- | style='text-align:right'| 137 | ''[[:d:Q1375818|E232]]'' | [[:d:Q1375818|Q1375818]] | [[Holland]] | [[:commons:Category:E232|E232]] | [[Fail:Tabliczka E232.svg|center|80px]] | E232 |- | style='text-align:right'| 138 | ''[[:d:Q658777|E233]]'' | [[:d:Q658777|Q658777]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Holland]] | [[:commons:Category:E233|E233]] | [[Fail:Tabliczka E233.svg|center|80px]] | E233 |- | style='text-align:right'| 139 | ''[[:d:Q2521396|E234]]'' | [[:d:Q2521396|Q2521396]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E234|E234]] | [[Fail:Tabliczka E234.svg|center|80px]] | E234 |- | style='text-align:right'| 140 | ''[[:d:Q819547|E251]]'' | [[:d:Q819547|Q819547]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E251|E251]] | [[Fail:Tabliczka E251.svg|center|80px]] | E251 |- | style='text-align:right'| 141 | ''[[:d:Q1375834|E261]]'' | [[:d:Q1375834|Q1375834]] | [[Poola]] | [[:commons:Category:E261|E261]] | [[Fail:E261-PL.svg|center|80px]] | E261 |- | style='text-align:right'| 142 | ''[[:d:Q1995013|E262]]'' | [[:d:Q1995013|Q1995013]] | [[Leedu]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E262|E262]] | [[Fail:Tabliczka E262.svg|center|80px]] | E262 |- | style='text-align:right'| 143 | ''[[:d:Q1375845|E263]]'' | [[:d:Q1375845|Q1375845]] | [[Eesti]] | [[:commons:Category:E263|E263]] | [[Fail:Tabliczka E263.svg|center|80px]] | E263 |- | style='text-align:right'| 144 | [[E264]] | [[:d:Q2718918|Q2718918]] | [[Eesti]]<br/>[[Läti]] | [[:commons:Category:E264|E264]] | [[Fail:Tabliczka E264.svg|center|80px]] | E264 |- | style='text-align:right'| 145 | [[E265]] | [[:d:Q2728829|Q2728829]] | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E265|E265]] | [[Fail:Tabliczka E265.svg|center|80px]] | E265 |- | style='text-align:right'| 146 | ''[[:d:Q3041902|E271]]'' | [[:d:Q3041902|Q3041902]] | [[Valgevene]] | [[:commons:Category:E271|E271]] | [[Fail:Tabliczka E271.svg|center|80px]] | E271 |- | style='text-align:right'| 147 | ''[[:d:Q2477727|E272]]'' | [[:d:Q2477727|Q2477727]] | [[Leedu]] | [[:commons:Category:E272|E272]] | [[Fail:Tabliczka E272.svg|center|80px]] | E272 |- | style='text-align:right'| 148 | ''[[:d:Q613422|E311]]'' | [[:d:Q613422|Q613422]] | [[Holland]] | [[:commons:Category:E311|E311]] | [[Fail:Tabliczka E311.svg|center|80px]] | E311 |- | style='text-align:right'| 149 | ''[[:d:Q2138240|E312]]'' | [[:d:Q2138240|Q2138240]] | [[Holland]] | [[:commons:Category:E312|E312]] | [[Fail:Tabliczka E312.svg|center|80px]] | E312 |- | style='text-align:right'| 150 | ''[[:d:Q1375855|E313]]'' | [[:d:Q1375855|Q1375855]] | [[Belgia]] | [[:commons:Category:E313|E313]] | [[Fail:Tabliczka E313.svg|center|80px]] | E313 |- | style='text-align:right'| 151 | ''[[:d:Q669854|E314]]'' | [[:d:Q669854|Q669854]] | [[Belgia]]<br/>[[Holland]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E314|E314]] | [[Fail:Tabliczka E314.svg|center|80px]] | E314 |- | style='text-align:right'| 152 | ''[[:d:Q669799|E331]]'' | [[:d:Q669799|Q669799]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E331|E331]] | [[Fail:Tabliczka E331.svg|center|80px]] | E331 |- | style='text-align:right'| 153 | ''[[:d:Q2436200|E371]]'' | [[:d:Q2436200|Q2436200]] | [[Poola]]<br/>[[Slovakkia]] | [[:commons:Category:E371|E371]] | [[Fail:Tabliczka E371.svg|center|80px]] | E371 |- | style='text-align:right'| 154 | ''[[:d:Q2418651|E372]]'' | [[:d:Q2418651|Q2418651]] | [[Ukraina]]<br/>[[Poola]] | [[:commons:Category:E372|E372]] | [[Fail:Tabliczka E372.svg|center|80px]] | E372 |- | style='text-align:right'| 155 | ''[[:d:Q1978383|E373]]'' | [[:d:Q1978383|Q1978383]] | [[Poola]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E373|E373]] | [[Fail:Tabliczka E373.svg|center|80px]] | E373 |- | style='text-align:right'| 156 | ''[[:d:Q2575132|E381]]'' | [[:d:Q2575132|Q2575132]] | [[Venemaa]]<br/>[[Ukraina]] | | [[Fail:Tabliczka E381.svg|center|80px]] | E381 |- | style='text-align:right'| 157 | ''[[:d:Q693049|E391]]'' | [[:d:Q693049|Q693049]] | [[Venemaa]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E391|E391]] | [[Fail:Tabliczka E391.svg|center|80px]] | E391 |- | style='text-align:right'| 158 | ''[[:d:Q1922885|E401]]'' | [[:d:Q1922885|Q1922885]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E401|E401]] | [[Fail:Tabliczka E401.svg|center|80px]] | E401 |- | style='text-align:right'| 159 | ''[[:d:Q644844|E402]]'' | [[:d:Q644844|Q644844]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E402|E402]] | [[Fail:Tabliczka E402.svg|center|80px]] | E402 |- | style='text-align:right'| 160 | [[E403]] | [[:d:Q2679997|Q2679997]] | [[Belgia]] | [[:commons:Category:E403|E403]] | [[Fail:BE-E403.svg|center|80px]] | E403 |- | style='text-align:right'| 161 | ''[[:d:Q2771746|E404]]'' | [[:d:Q2771746|Q2771746]] | [[Belgia]] | [[:commons:Category:E404|E404]] | [[Fail:Tabliczka E404.svg|center|80px]] | E404 |- | style='text-align:right'| 162 | ''[[:d:Q1920250|E411]]'' | [[:d:Q1920250|Q1920250]] | [[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E411|E411]] | [[Fail:Tabliczka E411.svg|center|80px]] | E411 |- | style='text-align:right'| 163 | ''[[:d:Q3177582|E420]]'' | [[:d:Q3177582|Q3177582]] | [[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E420|E420]] | [[Fail:Tabliczka E420.svg|center|80px]] | E420 |- | style='text-align:right'| 164 | ''[[:d:Q2023107|E421]]'' | [[:d:Q2023107|Q2023107]] | [[Belgia]]<br/>[[Luksemburg]] | [[:commons:Category:E421|E421]] | [[Fail:Tabliczka E421.svg|center|80px]] | E421 |- | style='text-align:right'| 165 | ''[[:d:Q637443|E422]]'' | [[:d:Q637443|Q637443]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E422|E422]] | [[Fail:Tabliczka E422.svg|center|80px]] | E422 |- | style='text-align:right'| 166 | ''[[:d:Q2655746|E429]]'' | [[:d:Q2655746|Q2655746]] | [[Belgia]] | [[:commons:Category:E429|E429]] | [[Fail:Tabliczka E429.svg|center|80px]] | E429 |- | style='text-align:right'| 167 | ''[[:d:Q2181304|E441]]'' | [[:d:Q2181304|Q2181304]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E441|E441]] | [[Fail:Tabliczka E441.svg|center|80px]] | E441 |- | style='text-align:right'| 168 | ''[[:d:Q1375889|E442]]'' | [[:d:Q1375889|Q1375889]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Slovakkia]] | [[:commons:Category:E442|E442]] | [[Fail:CZ traffic sign IS17 - E442.svg|center|80px]] | E442 |- | style='text-align:right'| 169 | ''[[:d:Q637808|E451]]'' | [[:d:Q637808|Q637808]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E451|E451]] | [[Fail:Tabliczka E451.svg|center|80px]] | E451 |- | style='text-align:right'| 170 | ''[[:d:Q662928|E461]]'' | [[:d:Q662928|Q662928]] | [[Austria]]<br/>[[Tšehhi]] | [[:commons:Category:E461|E461]] | [[Fail:Tabliczka E461.svg|center|80px]] | E461 |- | style='text-align:right'| 171 | ''[[:d:Q1375896|E462]]'' | [[:d:Q1375896|Q1375896]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Poola]] | [[:commons:Category:E462|E462]] | [[Fail:CZ traffic sign IS17 - E462.svg|center|80px]] | E462 |- | style='text-align:right'| 172 | ''[[:d:Q2013618|E471]]'' | [[:d:Q2013618|Q2013618]] | [[Ukraina]] | [[:commons:Category:E471|E471]] | [[Fail:Tabliczka E471.svg|center|80px]] | E471 |- | style='text-align:right'| 173 | ''[[:d:Q2481606|E501]]'' | [[:d:Q2481606|Q2481606]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E501|E501]] | [[Fail:Tabliczka E501.svg|center|80px]] | E501 |- | style='text-align:right'| 174 | ''[[:d:Q2474511|E502]]'' | [[:d:Q2474511|Q2474511]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E502|E502]] | [[Fail:Tabliczka E502.svg|center|80px]] | E502 |- | style='text-align:right'| 175 | ''[[:d:Q2197886|E511]]'' | [[:d:Q2197886|Q2197886]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E511|E511]] | [[Fail:Tabliczka E511.svg|center|80px]] | E511 |- | style='text-align:right'| 176 | ''[[:d:Q572356|E512]]'' | [[:d:Q572356|Q572356]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E512|E512]] | [[Fail:Tabliczka E512.svg|center|80px]] | E512 |- | style='text-align:right'| 177 | ''[[:d:Q555518|E531]]'' | [[:d:Q555518|Q555518]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E531|E531]] | [[Fail:Tabliczka E531.svg|center|80px]] | E531 |- | style='text-align:right'| 178 | ''[[:d:Q324855|E532]]'' | [[:d:Q324855|Q324855]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[:commons:Category:E532|E532]] | [[Fail:Tabliczka E532.svg|center|80px]] | E532 |- | style='text-align:right'| 179 | ''[[:d:Q745665|E533]]'' | [[:d:Q745665|Q745665]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[:commons:Category:Bundesautobahn 95|Bundesautobahn 95]] | [[Fail:Tabliczka E533.svg|center|80px]] | E533 |- | style='text-align:right'| 180 | ''[[:d:Q2743430|E551]]'' | [[:d:Q2743430|Q2743430]] | [[Tšehhi]] | [[:commons:Category:E551|E551]] | [[Fail:Tabliczka E551.svg|center|80px]] | E551 |- | style='text-align:right'| 181 | ''[[:d:Q1792888|E552]]'' | [[:d:Q1792888|Q1792888]] | [[Austria]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E552|E552]] | [[Fail:Tabliczka E552.svg|center|80px]] | E552 |- | style='text-align:right'| 182 | ''[[:d:Q2438196|E571]]'' | [[:d:Q2438196|Q2438196]] | [[Slovakkia]] | [[:commons:Category:E571|E571]] | [[Fail:Tabliczka E571.svg|center|80px]] | E571 |- | style='text-align:right'| 183 | ''[[:d:Q2791074|E572]]'' | [[:d:Q2791074|Q2791074]] | [[Slovakkia]] | [[:commons:Category:E572|E572]] | [[Fail:Tabliczka E572.svg|center|80px]] | E572 |- | style='text-align:right'| 184 | ''[[:d:Q928483|E573]]'' | [[:d:Q928483|Q928483]] | [[Ungari]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E573|E573]] | [[Fail:Tabliczka E573.svg|center|80px]] | E573 |- | style='text-align:right'| 185 | ''[[:d:Q987339|E574]]'' | [[:d:Q987339|Q987339]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E574|E574]] | [[Fail:Tabliczka E574.svg|center|80px]] | E574 |- | style='text-align:right'| 186 | ''[[:d:Q2078433|E575]]'' | [[:d:Q2078433|Q2078433]] | [[Slovakkia]]<br/>[[Ungari]] | [[:commons:Category:E575|E575]] | [[Fail:Tabliczka E575.svg|center|80px]] | E575 |- | style='text-align:right'| 187 | ''[[:d:Q338977|E576]]'' | [[:d:Q338977|Q338977]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E576|E576]] | [[Fail:Tabliczka E576.svg|center|80px]] | E576 |- | style='text-align:right'| 188 | ''[[:d:Q1375910|E577]]'' | [[:d:Q1375910|Q1375910]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E577|E577]] | [[Fail:Tabliczka E577.svg|center|80px]] | E577 |- | style='text-align:right'| 189 | ''[[:d:Q987340|E578]]'' | [[:d:Q987340|Q987340]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E578|E578]] | [[Fail:Tabliczka E578.svg|center|80px]] | E578 |- | style='text-align:right'| 190 | ''[[:d:Q10478772|E579]]'' | [[:d:Q10478772|Q10478772]] | [[Ungari]] | | [[Fail:Tabliczka E579.svg|center|80px]] | E579 |- | style='text-align:right'| 191 | ''[[:d:Q2243600|E581]]'' | [[:d:Q2243600|Q2243600]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E581|E581]] | [[Fail:Tabliczka E581.svg|center|80px]] | E581 |- | style='text-align:right'| 192 | ''[[:d:Q1852724|E583]]'' | [[:d:Q1852724|Q1852724]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E583|E583]] | [[Fail:Tabliczka E583.svg|center|80px]] | E583 |- | style='text-align:right'| 193 | ''[[:d:Q546742|E584]]'' | [[:d:Q546742|Q546742]] | [[Ukraina]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E584|E584]] | [[Fail:Tabliczka E584.svg|center|80px]] | E584 |- | style='text-align:right'| 194 | ''[[:d:Q53828736|E591]]'' | [[:d:Q53828736|Q53828736]] | [[Venemaa]] | | [[Fail:Tabliczka E591.svg|center|80px]] | E591 |- | style='text-align:right'| 195 | ''[[:d:Q2137859|E592]]'' | [[:d:Q2137859|Q2137859]] | [[Venemaa]] | [[:commons:Category:E592|E592]] | [[Fail:Tabliczka E592.svg|center|80px]] | E592 |- | style='text-align:right'| 196 | ''[[:d:Q2450792|E601]]'' | [[:d:Q2450792|Q2450792]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E601|E601]] | [[Fail:Tabliczka E601.svg|center|80px]] | E601 |- | style='text-align:right'| 197 | ''[[:d:Q1797423|E602]]'' | [[:d:Q1797423|Q1797423]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E602|E602]] | [[Fail:Tabliczka E602.svg|center|80px]] | E602 |- | style='text-align:right'| 198 | ''[[:d:Q1794844|E603]]'' | [[:d:Q1794844|Q1794844]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E603|E603]] | [[Fail:Tabliczka E603.svg|center|80px]] | E603 |- | style='text-align:right'| 199 | ''[[:d:Q2091528|E604]]'' | [[:d:Q2091528|Q2091528]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E604|E604]] | [[Fail:Tabliczka E604.svg|center|80px]] | E604 |- | style='text-align:right'| 200 | ''[[:d:Q2333741|E606]]'' | [[:d:Q2333741|Q2333741]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E606|E606]] | [[Fail:Tabliczka E606.svg|center|80px]] | E606 |- | style='text-align:right'| 201 | ''[[:d:Q1795007|E607]]'' | [[:d:Q1795007|Q1795007]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E607|E607]] | [[Fail:Tabliczka E607.svg|center|80px]] | E607 |- | style='text-align:right'| 202 | ''[[:d:Q1795057|E611]]'' | [[:d:Q1795057|Q1795057]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E611|E611]] | [[Fail:Tabliczka E611.svg|center|80px]] | E611 |- | style='text-align:right'| 203 | ''[[:d:Q1637858|E612]]'' | [[:d:Q1637858|Q1637858]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E612|E612]] | [[Fail:Tabliczka E612.svg|center|80px]] | E612 |- | style='text-align:right'| 204 | ''[[:d:Q514182|E641]]'' | [[:d:Q514182|Q514182]] | [[Austria]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E641|E641]] | [[Fail:Tabliczka E641.svg|center|80px]] | E641 |- | style='text-align:right'| 205 | ''[[:d:Q688368|E651]]'' | [[:d:Q688368|Q688368]] | [[Austria]] | [[:commons:Category:Ennstal-Straße|Ennstal-Straße]] | [[Fail:B320-AT.svg|center|80px]] | E651 |- | style='text-align:right'| 206 | ''[[:d:Q2150243|E652]]'' | [[:d:Q2150243|Q2150243]] | [[Austria]]<br/>[[Sloveenia]] | [[:commons:Category:E652|E652]] | [[Fail:Tabliczka E652.svg|center|80px]] | E652 |- | style='text-align:right'| 207 | ''[[:d:Q2604283|E653]]'' | [[:d:Q2604283|Q2604283]] | [[Ungari]]<br/>[[Sloveenia]] | [[:commons:Category:E653|E653]] | [[Fail:Tabliczka E653.svg|center|80px]] | E653 |- | style='text-align:right'| 208 | ''[[:d:Q676174|E661]]'' | [[:d:Q676174|Q676174]] | [[Ungari]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[:commons:Category:E661|E661]] | [[Fail:Tabliczka E661.svg|center|80px]] | E661 |- | style='text-align:right'| 209 | ''[[:d:Q2456332|E662]]'' | [[:d:Q2456332|Q2456332]] | [[Horvaatia]]<br/>[[Serbia]] | [[:commons:Category:E662|E662]] | [[Fail:Tabliczka E662.svg|center|80px]] | E662 |- | style='text-align:right'| 210 | ''[[:d:Q1375947|E671]]'' | [[:d:Q1375947|Q1375947]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E671|E671]] | [[Fail:Tabliczka E671.svg|center|80px]] | E671 |- | style='text-align:right'| 211 | ''[[:d:Q1375938|E673]]'' | [[:d:Q1375938|Q1375938]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E673|E673]] | [[Fail:Tabliczka E673.svg|center|80px]] | E673 |- | style='text-align:right'| 212 | ''[[:d:Q2579632|E675]]'' | [[:d:Q2579632|Q2579632]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Bulgaaria]] | [[:commons:Category:E675|E675]] | [[Fail:Tabliczka E675.svg|center|80px]] | E675 |- | style='text-align:right'| 213 | ''[[:d:Q1375961|E691]]'' | [[:d:Q1375961|Q1375961]] | [[Armeenia]]<br/>[[Gruusia]]<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E691|E691]] | [[Fail:Tabliczka E691.svg|center|80px]] | E691 |- | style='text-align:right'| 214 | ''[[:d:Q1960959|E692]]'' | [[:d:Q1960959|Q1960959]] | [[Gruusia]] | [[:commons:Category:E692|E692]] | [[Fail:Tabliczka E692.svg|center|80px]] | E692 |- | style='text-align:right'| 215 | ''[[:d:Q3120429|E711]]'' | [[:d:Q3120429|Q3120429]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E711|E711]] | [[Fail:Tabliczka E711.svg|center|80px]] | E711 |- | style='text-align:right'| 216 | ''[[:d:Q1955315|E712]]'' | [[:d:Q1955315|Q1955315]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Šveits]] | [[:commons:Category:E712|E712]] | [[Fail:Tabliczka E712.svg|center|80px]] | E712 |- | style='text-align:right'| 217 | ''[[:d:Q746049|E713]]'' | [[:d:Q746049|Q746049]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E713|E713]] | [[Fail:Tabliczka E713.svg|center|80px]] | E713 |- | style='text-align:right'| 218 | ''[[:d:Q2265961|E714]]'' | [[:d:Q2265961|Q2265961]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E714|E714]] | [[Fail:Tabliczka E714.svg|center|80px]] | E714 |- | style='text-align:right'| 219 | ''[[:d:Q2099373|E717]]'' | [[:d:Q2099373|Q2099373]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E717|E717]] | [[Fail:Tabliczka E717.svg|center|80px]] | E717 |- | style='text-align:right'| 220 | ''[[:d:Q1871269|E751]]'' | [[:d:Q1871269|Q1871269]] | [[Horvaatia]]<br/>[[Sloveenia]] | [[:commons:Category:E751|E751]] | [[Fail:Tabliczka E751.svg|center|80px]] | E751 |- | style='text-align:right'| 221 | ''[[:d:Q745873|E761]]'' | [[:d:Q745873|Q745873]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]]<br/>[[Serbia]] | [[:commons:Category:E761|E761]] | [[Fail:Tabliczka E761.svg|center|80px]] | E761 |- | style='text-align:right'| 222 | ''[[:d:Q2425402|E762]]'' | [[:d:Q2425402|Q2425402]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]]<br/>[[Montenegro]]<br/>[[Albaania]] | [[:commons:Category:E762|E762]] | [[Fail:Tabliczka E762.svg|center|80px]] | E762 |- | style='text-align:right'| 223 | ''[[:d:Q2425390|E763]]'' | [[:d:Q2425390|Q2425390]] | [[Serbia]]<br/>[[Montenegro]] | [[:commons:Category:E763|E763]] | [[Fail:Tabliczka E763.svg|center|80px]] | E763 |- | style='text-align:right'| 224 | ''[[:d:Q2621685|E771]]'' | [[:d:Q2621685|Q2621685]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Serbia]] | [[:commons:Category:E771|E771]] | [[Fail:Tabliczka E771.svg|center|80px]] | E771 |- | style='text-align:right'| 225 | ''[[:d:Q2303347|E772]]'' | [[:d:Q2303347|Q2303347]] | [[Bulgaaria]] | [[:commons:Category:E772|E772]] | [[Fail:Tabliczka E772.svg|center|80px]] | E772 |- | style='text-align:right'| 226 | ''[[:d:Q3041141|E773]]'' | [[:d:Q3041141|Q3041141]] | [[Bulgaaria]] | [[:commons:Category:E773|E773]] | [[Fail:Tabliczka E773.svg|center|80px]] | E773 |- | style='text-align:right'| 227 | ''[[:d:Q2154690|E801]]'' | [[:d:Q2154690|Q2154690]] | [[Hispaania]]<br/>[[Portugal]] | [[:commons:Category:E801|E801]] | [[Fail:Tabliczka E801.svg|center|80px]] | E801 |- | style='text-align:right'| 228 | ''[[:d:Q27383|E802]]'' | [[:d:Q27383|Q27383]] | [[Portugal]] | [[:commons:Category:E802|E802]] | [[Fail:Tabliczka E802.svg|center|80px]] | E802 |- | style='text-align:right'| 229 | ''[[:d:Q2433065|E803]]'' | [[:d:Q2433065|Q2433065]] | [[Hispaania]] | [[:commons:Category:E803|E803]] | [[Fail:Tabliczka E803.svg|center|80px]] | E803 |- | style='text-align:right'| 230 | ''[[:d:Q2741026|E804]]'' | [[:d:Q2741026|Q2741026]] | [[Hispaania]] | [[:commons:Category:E804|E804]] | [[Fail:Tabliczka E804.svg|center|80px]] | E804 |- | style='text-align:right'| 231 | ''[[:d:Q129065|E805]]'' | [[:d:Q129065|Q129065]] | [[Portugal]] | [[:commons:Category:E805|E805]] | [[Fail:Tabliczka E805.svg|center|80px]] | E805 |- | style='text-align:right'| 232 | ''[[:d:Q129067|E806]]'' | [[:d:Q129067|Q129067]] | [[Portugal]] | [[:commons:Category:E806|E806]] | [[Fail:Tabliczka E806.svg|center|80px]] | E806 |- | style='text-align:right'| 233 | ''[[:d:Q1641750|E821]]'' | [[:d:Q1641750|Q1641750]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E821|E821]] | [[Fail:Tabliczka E821.svg|center|80px]] | E821 |- | style='text-align:right'| 234 | ''[[:d:Q2564356|E840]]'' | [[:d:Q2564356|Q2564356]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E840|E840]] | [[Fail:Tabliczka E840.svg|center|80px]] | E840 |- | style='text-align:right'| 235 | ''[[:d:Q1375993|E841]]'' | [[:d:Q1375993|Q1375993]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E841|E841]] | [[Fail:Tabliczka E841.svg|center|80px]] | E841 |- | style='text-align:right'| 236 | ''[[:d:Q2444194|E842]]'' | [[:d:Q2444194|Q2444194]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E842|E842]] | [[Fail:Tabliczka E842.svg|center|80px]] | E842 |- | style='text-align:right'| 237 | ''[[:d:Q744600|E843]]'' | [[:d:Q744600|Q744600]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E843|E843]] | [[Fail:Tabliczka E843.svg|center|80px]] | E843 |- | style='text-align:right'| 238 | ''[[:d:Q2707357|E844]]'' | [[:d:Q2707357|Q2707357]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E844|E844]] | [[Fail:Tabliczka E844.svg|center|80px]] | E844 |- | style='text-align:right'| 239 | ''[[:d:Q2446271|E846]]'' | [[:d:Q2446271|Q2446271]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E846|E846]] | [[Fail:Tabliczka E846.svg|center|80px]] | E846 |- | style='text-align:right'| 240 | ''[[:d:Q972968|E847]]'' | [[:d:Q972968|Q972968]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E847|E847]] | [[Fail:Tabliczka E847.svg|center|80px]] | E847 |- | style='text-align:right'| 241 | ''[[:d:Q2266100|E848]]'' | [[:d:Q2266100|Q2266100]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E848|E848]] | [[Fail:Tabliczka E848.svg|center|80px]] | E848 |- | style='text-align:right'| 242 | ''[[:d:Q947951|E851]]'' | [[:d:Q947951|Q947951]] | [[Montenegro]]<br/>[[Albaania]]<br/>[[Kosovo]] | [[:commons:Category:E851|E851]] | [[Fail:Tabliczka E851.svg|center|80px]] | E851 |- | style='text-align:right'| 243 | ''[[:d:Q2041537|E852]]'' | [[:d:Q2041537|Q2041537]] | [[Põhja-Makedoonia]]<br/>[[Albaania]] | [[:commons:Category:E852|E852]] | [[Fail:Tabliczka E852.svg|center|80px]] | E852 |- | style='text-align:right'| 244 | ''[[:d:Q374394|E853]]'' | [[:d:Q374394|Q374394]] | [[Kreeka]]<br/>[[Albaania]] | [[:commons:Category:E853|E853]] | [[Fail:Tabliczka E853.svg|center|80px]] | E853 |- | style='text-align:right'| 245 | ''[[:d:Q2694282|E871]]'' | [[:d:Q2694282|Q2694282]] | [[Bulgaaria]]<br/>[[Põhja-Makedoonia]] | [[:commons:Category:E871|E871]] | [[Fail:Tabliczka E871.svg|center|80px]] | E871 |- | style='text-align:right'| 246 | ''[[:d:Q2521873|E881]]'' | [[:d:Q2521873|Q2521873]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E881|E881]] | [[Fail:Tabliczka E881.svg|center|80px]] | E881 |- | style='text-align:right'| 247 | ''[[:d:Q1812428|E901]]'' | [[:d:Q1812428|Q1812428]] | [[Hispaania]] | [[:commons:Category:E901|E901]] | [[Fail:Tabliczka E901.svg|center|80px]] | E901 |- | style='text-align:right'| 248 | ''[[:d:Q8353069|E902]]'' | [[:d:Q8353069|Q8353069]] | [[Hispaania]] | [[:commons:Category:E902|E902]] | [[Fail:Tabliczka E902.svg|center|80px]] | E902 |- | style='text-align:right'| 249 | ''[[:d:Q17629116|E903]]'' | [[:d:Q17629116|Q17629116]] | [[Hispaania]] | | [[Fail:Tabliczka E903.svg|center|80px]] | E903 |- | style='text-align:right'| 250 | ''[[:d:Q2106476|E931]]'' | [[:d:Q2106476|Q2106476]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E931|E931]] | [[Fail:Tabliczka E931.svg|center|80px]] | E931 |- | style='text-align:right'| 251 | ''[[:d:Q2033565|E932]]'' | [[:d:Q2033565|Q2033565]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E932|E932]] | [[Fail:Tabliczka E932.svg|center|80px]] | E932 |- | style='text-align:right'| 252 | ''[[:d:Q2497220|E933]]'' | [[:d:Q2497220|Q2497220]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E933|E933]] | [[Fail:Tabliczka E933.svg|center|80px]] | E933 |- | style='text-align:right'| 253 | ''[[:d:Q2467961|E951]]'' | [[:d:Q2467961|Q2467961]] | [[Kreeka]] | [[:commons:Category:E951|E951]] | [[Fail:Tabliczka E951.svg|center|80px]] | E951 |- | style='text-align:right'| 254 | ''[[:d:Q1956688|E952]]'' | [[:d:Q1956688|Q1956688]] | [[Kreeka]] | [[:commons:Category:E952|E952]] | [[Fail:Tabliczka E952.svg|center|80px]] | E952 |- | style='text-align:right'| 255 | ''[[:d:Q2516367|E961]]'' | [[:d:Q2516367|Q2516367]] | [[Kreeka]] | | [[Fail:Tabliczka E961.svg|center|80px]] | E961 |- | style='text-align:right'| 256 | ''[[:d:Q2182124|E962]]'' | [[:d:Q2182124|Q2182124]] | [[Kreeka]] | [[:commons:Category:E962|E962]] | [[Fail:Tabliczka E962.svg|center|80px]] | E962 |- | style='text-align:right'| 257 | ''[[:d:Q10478786|E981]]'' | [[:d:Q10478786|Q10478786]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E981|E981]] | [[Fail:E981-TR.svg|center|80px]] | E981 |- | style='text-align:right'| 258 | ''[[:d:Q10478788|E982]]'' | [[:d:Q10478788|Q10478788]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E982|E982]] | [[Fail:Tabliczka E982.svg|center|80px]] | E982 |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[fr:Utilisateur:Gz260/Routes/RE/Wikidata]] [[en:User:Gz260/Roads/E/Wikidata]] [[de:Benutzer:Gz260/Straßen/E/Wikidata]] [[es:Usuario:Gz260/Carreteras/E/Wikidata]] [[it:Utente:Gz260/Strade/E/Wikidata]] [[nl:Gebruiker:Gz260/Wegen/E/Wikidata]] [[ca:Usuari:Gz260/Carreteres/E/Wikidata]] [[da:Bruger:Gz260/Veje/E/Wikidata]] [[el:Χρήστης:Gz260/Δρόμοι/E/Wikidata]] [[fi:Käyttäjä:Gz260/Tiet/E/Wikidata]] [[lt:Naudotojas:Gz260/Keliai/E/Wikidata]] [[lv:Dalībnieks:Gz260/Ceļi/E/Wikidata]] [[no:Bruker:Gz260/Veier/E/Wikidata]] [[ru:Участник:Gz260/Дороги/E/Wikidata]] [[sv:Användare:Gz260/Vägar/E/Wikidata]] mkmx9a7zbrl6drzy2i1bzyggdxxrmld 0 438052 7151674 7141916 2026-05-11T18:24:26Z Gerda57 228163 Keeletoimetasin artiklit. 7151674 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} '''Reet Sool''' ([[1. detsember]] [[1951|1951,]] [[Pärnu]] – [[30. detsember]] [[2021]]<ref>Surmakuulutus, Pärnu Postimees, 4. jaanuar 2022</ref>) oli [[Eestlased|eesti]] [[kirjandusteadlane]]<ref name="etbl"/> ja [[luuletaja]]. == Haridus == Reet Sool lõpetas 1970. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i (108. lend).<ref name="maaja711"/> [[Inglise keel]]t õpetas talle [[Linda Pais]], kes nooruses elas ja õppis [[Inglismaa]]l<ref name="maaja200"/>. 1976. aastal lõpetas Sool [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise [[filoloog]]ina. 1978. aastal astus ta [[TRÜ]] [[aspirantuur]]i ja lõpetas selle 1982. aastal. 1983. aastal kaitses ta [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] filoloogiakandidaadi kraadi (kinnitati 1984) [[Väitekiri|väitekirjaga]] "Сатирические тенденции в американском романе 60–70-х годов ХХ века".<ref name="etbl"/><ref name="nimestik"/> Sool täiendas end 1990. aastal [[Edinburghi Ülikool]]is inglise ja šoti kirjanduse ning 1993. aastal [[Toronto Ülikool]]is Kanada kirjanduse alal.<ref name="etbl"/> == Töökäik == Üliõpilasena töötas Reet Sool aastatel 1973–1974 TRÜ raamatukogu [[bibliograaf]]ina ja 1974–1975 [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia|EPA]] vesiehituskateedris laborandina. Pärast ülikooli lõpetamist jäi ta tööle TRÜ filoloogiateaduskonda. Aastatel 1976–1978 töötas ta võõrkeelte kateedris õpetajana ning 1982–1984 inglise filoloogia kateedris õpetajana. 1984–1989 oli ta vanemõpetaja ja 1989–1992 [[dotsent]].<ref name="etbl"/> Tema õppetöö hõlmas inglise ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kirjandust ning inglise keelt põhikeelena.<ref name="strukt84"/> Alates 1992. aastast, kui filoloogiateaduskond ümberkorraldamise tulemusena kaotati, jätkas ta dotsendina filosoofiateaduskonna [[Germaani keeled|germaani]]-[[Romaani keeled|romaani]] osakonna inglise filoloogia õppetoolis.<ref name="etbl"/><ref name="strukt99"/> Hiljem on Sool õpetanud Ameerika kirjanduse, [[kirjandusteooria]] ja [[James Joyce|James Joyce'i]] ainekursust.<ref name="prof"/> Ühtlasi oli Sool aastatel 1993–1995 [[Michigani Ülikool]]is, 1998. aastal [[Queensi Ülikool (Belfast)|Queensi Ülikoolis (Belfast)]] ja 1999–2000 [[Fullbright Scholarship|Fullbright Scholarship'iga]] [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]]. 2005. aastal oli ta [[Toronto Ülikool]]i külalisuurija.<ref name="etbl"/> 2016. aasta seisuga töötas Reet Sool võrgustikus [[European Network for Comparative Literary Studies]].<ref name="prof"/> == Teadus == Soola uurimisvaldkonnad olid Ameerika, Kanada, iiri ja eesti kirjandus<ref name="prof"/> ning [[võrdlev kirjandusteadus]] ja kirjandusteooria ([[Hermeneutika|hermeneutiline]] koolkond).<ref name="etbl"/> Aastatel 2008–2009 juhtis Sool [[Tartu Ülikool]]is [[Social Sciences and Humanities Research Council of Canada]] (SSHRSS) [[International Opportunities Fund Grant|International Opportunities Fund Granti]] raames rahvusvahelist projekti "The Contribution of Literary Translation to Intercultural Understanding: Developing a Model for Reciprocal Exchange" ([[Kanada]], [[Tšehhi]], [[Rumeenia]] ja Eesti).<ref name="etis"/> === Teaduskorralduslik tegevus === Sool oli [[Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon]]i asutajaliige (juhatuse liige 1994–1997), [[Põhja-Ameerika Balti Keskus]]e, [[Eesti Briti Uuringute keskus|Eesti Briti Uuringute keskuse]], [[Rahvusvaheline Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon]]i, [[Eesti Kanada-uuringute Assotsiatsioon]]i asutajaliige ja president ning veel mõne teadusorganisatsiooni liige.<ref name="etbl"/> == Tunnustus == *[[Henrik Visnapuu preemia]] ([[Henrik Visnapuu]] luule tõlkimise ja tutvustamise eest)<ref name="auhind"/> (1994) *[[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022|kuupäev=2021|perekonnanimi=Tennus|eesnimi=Andres.}}</ref> (2015) == Publikatsioonid == *"On the franco-american literary ties: nouveau roman and black humor" – ''[[Tartu Riikliku Ülikooli toimetised]],'' 646 (1983)<ref name="black"/> *"Facing the impossible: reading in Estonia". – ''Reading reading: Essays on the theory and practice of reading''. Tampere (1993) *""…dichterisch wohnet der Mensch…": Upon Self-forgetfulness". – ''[[Interlitteraria]]'', 4 (1999), 291–300 *"K for Katharine: the Notion of Nationality in Ondaatje's The English Patient. The Works of Michael Ondaatje" – Jean-Michel Lacroix (ed.). Paris: Presses de la Sorbonne Nouvelle (1999), 135–143 *"These are my rivers. Lawrence Ferlingetti" – ''Interlitteraria'', 8 (2003) *"The portrait of Henry James in Estonia(n)" – ''[[The Henry James Review]]'', 24(3) (2003) *"Henrik Visnapuu's Indian Summer" – ''[[Cultural Studies Series]]'', 6 (2005) *"Inked characters never fading" – ''[[Papers on Joyce]]'', 12 (2006) *"Translating Silence: Two solitudes in Estonia(n)" – ''L'écho de nos classiques''. Ottawa (2009) == Looming == === Tõlked === *"Nigeeria muinasjutte" (1990; tõlkis inglise keelest) === Luulekogud === *"Jahe kuu" ([[1997]]) *"Murdub äär. River runs" ([[2001]]) *"Õrn Morpheus. Sweet Morpheus" ([[2007]]) == Isiklikku == Reet Sool valdas eesti, inglise, [[Vene keel|vene]], [[Saksa keel|saksa]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Soome keel|soome]], [[Rootsi keel|rootsi]] ja [[ladina keel]]t.<ref name="prof"/> Tema tütar Livia elab San Franciscos ning töötab kunstniku ja kujundajana. Poeg Julius on arst.{{Lisa viide}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="etbl">[https://www.ies.ee/ETBL/ETBL-IV.pdf Sool, Reet]. [[ETBL]] IV osa. Lk 334</ref> <ref name="maaja711">"Pärnu I Keskkool aastail 1952–1990". Koostaja Maaja Hage. Pärnu, 2012. Lk 711</ref> <ref name="maaja200">"Pärnu I Keskkool aastail 1952–1990". Koostaja Maaja Hage. Pärnu, 2012. Lk 200</ref> <ref name="nimestik">"Tartu Riikliku Ülikooli õppeteaduskoosseisu biobibliograafianimestik 1944–1980". Valgus: Tallinn, 1987. Lk 246</ref> <ref name="strukt84">"Tartu Riikliku Ülikooli struktuur ja isikkoosseis 84/85". TRÜ: Tartu, 1985. Lk 56</ref> <ref name="strukt99">"Tartu Ülikooli teatmik. Isikkoosseis ja struktuur 1999/2000". Tartu Ülikool: Tartu, 2000. Lk 45</ref> <ref name="prof">[https://web.archive.org/web/20160625052024/http://encls.net/?q=profile/reet-sool Reet Sool Associate Professor]. encls.net</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/f953a1fa-752a-4696-ba30-df37636ba494?tabId=CV_EST Reet Sool]. etis.ee</ref> <ref name="auhind">[https://web.archive.org/web/20160624055625/http://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/kirjandusauhinnad/eesti-taenased-kirjanduspreemiad/176-henrik-visnapuu-preemia Henrik Visnapuu preemia]. luts.ee</ref> <ref name="black">[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/25055/acta_646.pdf On the franco-american literary ties: nouveau roman and black humor]. dspace.ut.ee. Lk 141–149</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * Liiv, Toomas. (1998). Reet Sool: inglise filoloogiast inspireeritu, Raamat. ''Postimees.'' https://kultuur.postimees.ee/2535035/reet-sool-inglise-filoloogiast-inspireeritu-raamat {{JÄRJESTA:Sool, Reet}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 1zobnt7epsq4xr31vx9s4uhcqwd6his 7151676 7151674 2026-05-11T18:24:59Z Gerda57 228163 7151676 wikitext text/x-wiki '''Reet Sool''' ([[1. detsember]] [[1951|1951,]] [[Pärnu]] – [[30. detsember]] [[2021]]<ref>Surmakuulutus, Pärnu Postimees, 4. jaanuar 2022</ref>) oli [[Eestlased|eesti]] [[kirjandusteadlane]]<ref name="etbl"/> ja [[luuletaja]]. == Haridus == Reet Sool lõpetas 1970. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i (108. lend).<ref name="maaja711"/> [[Inglise keel]]t õpetas talle [[Linda Pais]], kes nooruses elas ja õppis [[Inglismaa]]l<ref name="maaja200"/>. 1976. aastal lõpetas Sool [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise [[filoloog]]ina. 1978. aastal astus ta [[TRÜ]] [[aspirantuur]]i ja lõpetas selle 1982. aastal. 1983. aastal kaitses ta [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] filoloogiakandidaadi kraadi (kinnitati 1984) [[Väitekiri|väitekirjaga]] "Сатирические тенденции в американском романе 60–70-х годов ХХ века".<ref name="etbl"/><ref name="nimestik"/> Sool täiendas end 1990. aastal [[Edinburghi Ülikool]]is inglise ja šoti kirjanduse ning 1993. aastal [[Toronto Ülikool]]is Kanada kirjanduse alal.<ref name="etbl"/> == Töökäik == Üliõpilasena töötas Reet Sool aastatel 1973–1974 TRÜ raamatukogu [[bibliograaf]]ina ja 1974–1975 [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia|EPA]] vesiehituskateedris laborandina. Pärast ülikooli lõpetamist jäi ta tööle TRÜ filoloogiateaduskonda. Aastatel 1976–1978 töötas ta võõrkeelte kateedris õpetajana ning 1982–1984 inglise filoloogia kateedris õpetajana. 1984–1989 oli ta vanemõpetaja ja 1989–1992 [[dotsent]].<ref name="etbl"/> Tema õppetöö hõlmas inglise ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kirjandust ning inglise keelt põhikeelena.<ref name="strukt84"/> Alates 1992. aastast, kui filoloogiateaduskond ümberkorraldamise tulemusena kaotati, jätkas ta dotsendina filosoofiateaduskonna [[Germaani keeled|germaani]]-[[Romaani keeled|romaani]] osakonna inglise filoloogia õppetoolis.<ref name="etbl"/><ref name="strukt99"/> Hiljem on Sool õpetanud Ameerika kirjanduse, [[kirjandusteooria]] ja [[James Joyce|James Joyce'i]] ainekursust.<ref name="prof"/> Ühtlasi oli Sool aastatel 1993–1995 [[Michigani Ülikool]]is, 1998. aastal [[Queensi Ülikool (Belfast)|Queensi Ülikoolis (Belfast)]] ja 1999–2000 [[Fullbright Scholarship|Fullbright Scholarship'iga]] [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]]. 2005. aastal oli ta [[Toronto Ülikool]]i külalisuurija.<ref name="etbl"/> 2016. aasta seisuga töötas Reet Sool võrgustikus [[European Network for Comparative Literary Studies]].<ref name="prof"/> == Teadus == Soola uurimisvaldkonnad olid Ameerika, Kanada, iiri ja eesti kirjandus<ref name="prof"/> ning [[võrdlev kirjandusteadus]] ja kirjandusteooria ([[Hermeneutika|hermeneutiline]] koolkond).<ref name="etbl"/> Aastatel 2008–2009 juhtis Sool [[Tartu Ülikool]]is [[Social Sciences and Humanities Research Council of Canada]] (SSHRSS) [[International Opportunities Fund Grant|International Opportunities Fund Granti]] raames rahvusvahelist projekti "The Contribution of Literary Translation to Intercultural Understanding: Developing a Model for Reciprocal Exchange" ([[Kanada]], [[Tšehhi]], [[Rumeenia]] ja Eesti).<ref name="etis"/> === Teaduskorralduslik tegevus === Sool oli [[Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon]]i asutajaliige (juhatuse liige 1994–1997), [[Põhja-Ameerika Balti Keskus]]e, [[Eesti Briti Uuringute keskus|Eesti Briti Uuringute keskuse]], [[Rahvusvaheline Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon]]i, [[Eesti Kanada-uuringute Assotsiatsioon]]i asutajaliige ja president ning veel mõne teadusorganisatsiooni liige.<ref name="etbl"/> == Tunnustus == *[[Henrik Visnapuu preemia]] ([[Henrik Visnapuu]] luule tõlkimise ja tutvustamise eest)<ref name="auhind"/> (1994) *[[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022|kuupäev=2021|perekonnanimi=Tennus|eesnimi=Andres.}}</ref> (2015) == Publikatsioonid == *"On the franco-american literary ties: nouveau roman and black humor" – ''[[Tartu Riikliku Ülikooli toimetised]],'' 646 (1983)<ref name="black"/> *"Facing the impossible: reading in Estonia". – ''Reading reading: Essays on the theory and practice of reading''. Tampere (1993) *""…dichterisch wohnet der Mensch…": Upon Self-forgetfulness". – ''[[Interlitteraria]]'', 4 (1999), 291–300 *"K for Katharine: the Notion of Nationality in Ondaatje's The English Patient. The Works of Michael Ondaatje" – Jean-Michel Lacroix (ed.). Paris: Presses de la Sorbonne Nouvelle (1999), 135–143 *"These are my rivers. Lawrence Ferlingetti" – ''Interlitteraria'', 8 (2003) *"The portrait of Henry James in Estonia(n)" – ''[[The Henry James Review]]'', 24(3) (2003) *"Henrik Visnapuu's Indian Summer" – ''[[Cultural Studies Series]]'', 6 (2005) *"Inked characters never fading" – ''[[Papers on Joyce]]'', 12 (2006) *"Translating Silence: Two solitudes in Estonia(n)" – ''L'écho de nos classiques''. Ottawa (2009) == Looming == === Tõlked === *"Nigeeria muinasjutte" (1990; tõlkis inglise keelest) === Luulekogud === *"Jahe kuu" ([[1997]]) *"Murdub äär. River runs" ([[2001]]) *"Õrn Morpheus. Sweet Morpheus" ([[2007]]) == Isiklikku == Reet Sool valdas eesti, inglise, [[Vene keel|vene]], [[Saksa keel|saksa]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Soome keel|soome]], [[Rootsi keel|rootsi]] ja [[ladina keel]]t.<ref name="prof"/> Tema tütar Livia elab San Franciscos ning töötab kunstniku ja kujundajana. Poeg Julius on arst.{{Lisa viide}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="etbl">[https://www.ies.ee/ETBL/ETBL-IV.pdf Sool, Reet]. [[ETBL]] IV osa. Lk 334</ref> <ref name="maaja711">"Pärnu I Keskkool aastail 1952–1990". Koostaja Maaja Hage. Pärnu, 2012. Lk 711</ref> <ref name="maaja200">"Pärnu I Keskkool aastail 1952–1990". Koostaja Maaja Hage. Pärnu, 2012. Lk 200</ref> <ref name="nimestik">"Tartu Riikliku Ülikooli õppeteaduskoosseisu biobibliograafianimestik 1944–1980". Valgus: Tallinn, 1987. Lk 246</ref> <ref name="strukt84">"Tartu Riikliku Ülikooli struktuur ja isikkoosseis 84/85". TRÜ: Tartu, 1985. Lk 56</ref> <ref name="strukt99">"Tartu Ülikooli teatmik. Isikkoosseis ja struktuur 1999/2000". Tartu Ülikool: Tartu, 2000. Lk 45</ref> <ref name="prof">[https://web.archive.org/web/20160625052024/http://encls.net/?q=profile/reet-sool Reet Sool Associate Professor]. encls.net</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/f953a1fa-752a-4696-ba30-df37636ba494?tabId=CV_EST Reet Sool]. etis.ee</ref> <ref name="auhind">[https://web.archive.org/web/20160624055625/http://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/kirjandusauhinnad/eesti-taenased-kirjanduspreemiad/176-henrik-visnapuu-preemia Henrik Visnapuu preemia]. luts.ee</ref> <ref name="black">[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/25055/acta_646.pdf On the franco-american literary ties: nouveau roman and black humor]. dspace.ut.ee. Lk 141–149</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * Liiv, Toomas. (1998). Reet Sool: inglise filoloogiast inspireeritu, Raamat. ''Postimees.'' https://kultuur.postimees.ee/2535035/reet-sool-inglise-filoloogiast-inspireeritu-raamat {{JÄRJESTA:Sool, Reet}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2021]] kc89jzi6eajv6sw4m5vzldzi9iu64kl 1 440260 7151700 4447400 2026-05-11T19:11:46Z ~2026-26212-64 228318 7151700 wikitext text/x-wiki Poolakeelses vikipeedias kirjutatakse, et ta mängis filmis "Tšeka komissar Miroštšenko". [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. juuli 2016, kell 10:10 (EEST) :imdb-gi ütleb seda, ja lisab teisegi filmi: http://www.imdb.com/name/nm0702564 &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 3. juuli 2016, kell 10:15 (EEST) "Pütsep oli Eesti maadlejatest ainus, kes mõne vastase võita suutis." ? tmdoleh7z8fag1isqddle1dxps1hqht 0 443367 7151511 6938443 2026-05-11T13:13:04Z Metsavend 738 7151511 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zbigniew Ziobro 2016-03-03 (cropped).jpg|pisi|Zbigniew Ziobro (aastal 2016)]] '''Zbigniew Tadeusz Ziobro''' (sündinud [[18. august]]il [[1970]] [[Kraków]]is) on [[Poola]] poliitik. Ta oli aastatel [[2009]]–[[2014]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. [[16. november|16. novembrist]] [[2015]] kuni [[27. november|27. novembrini]] [[2023]] oli ta Poola justiitsminister. Ta oli marurahvusliku partei [[Suveräänne Poola]] juht.<ref name="PP">[https://www.err.ee/1610019952/meedia-poola-tagaotsitav-eksminister-pages-ungarist-ameerikasse Meedia: Poola tagaotsitav eksminister pages Ungarist Ameerikasse], ERR, 11. mai 2026</ref> Ta kasvas üles [[Krynica-Zdrój]]s (asub [[Nowy Saczi maakond|Nowy Saczi maakonnas]] [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]]), kus lõpetas ka keskkooli. Ta lõpetas [[Kraków]]is [[Krakówi ülikool|Jagiełło ülikooli]] õigusteaduskonna. Ta oli aastatel [[2001]]–[[2005]] [[Seim (Poola)|seimi]] liige. [[31. oktoober|31. oktoobrist]] [[2005]] kuni [[16. november|16. novembrini]] [[2007]] oli ta Poola justiitsminister. Teda süüdistatakse Poolas võimu kuritarvitamises, organiseeritud kuritegeliku ühenduse juhtimises ning kuriteoohvritele mõeldud vahendite kasutamises nuhkvara [[Pegasus (nuhkvara)|Pegasus]] ostmiseks. 2025. aastal põgenes ta Poolast Ungarisse ja 2026. aastal, pärast [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised|Ungari parlamendivalimisi]], Ameerika Ühendriikidesse.<ref name="PP" /> {{pooleli}} === Viited === {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Borys Budka]] | nimi=[[Poola justiitsminister]] | aeg= [[2015]] – [[2023]] | järgnev=[[Marcin Warchoł]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ziobro, Zbigniew}} [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Poolast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Jagiełło ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 8lda6ou0cf4nkn2v37v4nup2jylpg2a 7151513 7151511 2026-05-11T13:17:41Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Poola poliitikud]]; ±[[Kategooria:Justiitsministrid]]→[[Kategooria:Poola justiitsministrid]] 7151513 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zbigniew Ziobro 2016-03-03 (cropped).jpg|pisi|Zbigniew Ziobro (aastal 2016)]] '''Zbigniew Tadeusz Ziobro''' (sündinud [[18. august]]il [[1970]] [[Kraków]]is) on [[Poola]] poliitik. Ta oli aastatel [[2009]]–[[2014]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. [[16. november|16. novembrist]] [[2015]] kuni [[27. november|27. novembrini]] [[2023]] oli ta Poola justiitsminister. Ta oli marurahvusliku partei [[Suveräänne Poola]] juht.<ref name="PP">[https://www.err.ee/1610019952/meedia-poola-tagaotsitav-eksminister-pages-ungarist-ameerikasse Meedia: Poola tagaotsitav eksminister pages Ungarist Ameerikasse], ERR, 11. mai 2026</ref> Ta kasvas üles [[Krynica-Zdrój]]s (asub [[Nowy Saczi maakond|Nowy Saczi maakonnas]] [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]]), kus lõpetas ka keskkooli. Ta lõpetas [[Kraków]]is [[Krakówi ülikool|Jagiełło ülikooli]] õigusteaduskonna. Ta oli aastatel [[2001]]–[[2005]] [[Seim (Poola)|seimi]] liige. [[31. oktoober|31. oktoobrist]] [[2005]] kuni [[16. november|16. novembrini]] [[2007]] oli ta Poola justiitsminister. Teda süüdistatakse Poolas võimu kuritarvitamises, organiseeritud kuritegeliku ühenduse juhtimises ning kuriteoohvritele mõeldud vahendite kasutamises nuhkvara [[Pegasus (nuhkvara)|Pegasus]] ostmiseks. 2025. aastal põgenes ta Poolast Ungarisse ja 2026. aastal, pärast [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised|Ungari parlamendivalimisi]], Ameerika Ühendriikidesse.<ref name="PP" /> {{pooleli}} === Viited === {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Borys Budka]] | nimi=[[Poola justiitsminister]] | aeg= [[2015]] – [[2023]] | järgnev=[[Marcin Warchoł]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ziobro, Zbigniew}} [[Kategooria:Poola justiitsministrid]] [[Kategooria:Poolast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Jagiełło ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] m6tkufck53cn5w6komlo5byfekmy93u 7151534 7151513 2026-05-11T14:13:29Z Velirand 67997 7151534 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zbigniew Ziobro 2016-03-03 (cropped).jpg|pisi|Zbigniew Ziobro (aastal 2016)]] '''Zbigniew Tadeusz Ziobro''' (sündinud [[18. august]]il [[1970]] [[Kraków]]is) on [[Poola]] poliitik. Ta oli aastatel [[2009]]–[[2014]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. [[16. november|16. novembrist]] [[2015]] kuni [[27. november|27. novembrini]] [[2023]] oli ta Poola justiitsminister. Ta oli marurahvusliku partei [[Suveräänne Poola]] juht.<ref name="PP">[https://www.err.ee/1610019952/meedia-poola-tagaotsitav-eksminister-pages-ungarist-ameerikasse Meedia: Poola tagaotsitav eksminister pages Ungarist Ameerikasse], ERR, 11. mai 2026</ref> Ta kasvas üles [[Krynica-Zdrój]]s (asub [[Nowy Saczi maakond|Nowy Saczi maakonnas]] [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]]), kus lõpetas ka keskkooli. Ta lõpetas [[Kraków]]is [[Krakówi ülikool|Jagiełło ülikooli]] õigusteaduskonna. Ta oli aastatel [[2001]]–[[2005]] [[Seim (Poola)|seimi]] liige. [[31. oktoober|31. oktoobrist]] [[2005]] kuni [[16. november|16. novembrini]] [[2007]] oli ta Poola justiitsminister. Teda süüdistatakse Poolas võimu kuritarvitamises, organiseeritud kuritegeliku ühenduse juhtimises ning kuriteoohvritele mõeldud vahendite kasutamises nuhkvara [[Pegasus (nuhkvara)|Pegasus]] ostmiseks. 2025. aastal põgenes ta Poolast Ungarisse ja 2026. aastal, pärast [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised|Ungari parlamendivalimisi]], Ameerika Ühendriikidesse.<ref name="PP" /> {{pooleli}} == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Borys Budka]] | nimi=[[Poola justiitsminister]] | aeg= [[2015]] – [[2023]] | järgnev=[[Marcin Warchoł]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ziobro, Zbigniew}} [[Kategooria:Poola justiitsministrid]] [[Kategooria:Poolast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Jagiełło ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 6vmjgjvb40fh00i3rmdcs4ao3kxl1x3 0 445480 7152013 6648256 2026-05-12T08:12:04Z Morel 26171 3. kd 7152013 wikitext text/x-wiki '''"Piibel kontekstis"''' on alates 2013. aastast ebakorrapäraselt ilmuv eestikeelne raamatusari, mis avaldab [[Vana Testament|Vana]] ja [[Uus Testament|Uue Testamendi]] raamatute ning nendega kõige lähemalt seotud kirjanduse ([[apokrüüfid]], [[pseudoepigraafid]], [[Surnumere käsikirjad]]) [[Tekstikriitika|tekstikriitilisi]] kommenteeritud esma- ja uustõlkeid.<ref name="tyk">{{Netiviide |url=https://tyk.ee/et/piibel |pealkiri=Sarja info Tartu Ülikooli Kirjastuse kodulehel |vaadatud=2024-05-09 }}</ref> Sarja toimetajad on [[Urmas Nõmmik]] (peatoimetaja), [[Amar Annus]] ja [[Ain Riistan]], toimetuskolleegiumi liikmed [[Kalle Kasemaa]], [[Marju Lepajõe]] (kuni 2019), [[Juha Pakkala]], [[Kristiina Ross]], [[Randar Tasmuth]] ja [[Lauri Thurén]].<ref name="tyk" /> Sarja annab välja [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. ==Sarjas ilmunud raamatud== # "Iiobi raamat". Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Nõmmik, 2013. ISBN 978-9949-32-422-4. # "Mišnatraktaat "Sabat"". Tõlkinud ja kommenteerinud Kalle Kasemaa, 2015. ISBN 978-9949-32-767-6. # "Iiobi testament ja Aabrahami testament". Kreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Ergo Naab]], 2026. ISBN 978-9908-57-119-5 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://tyk.ee/et/piibel Sarja info Tartu Ülikooli Kirjastuse kodulehel] [[Kategooria:Eesti raamatusarjad]] [[Kategooria:Teoloogia]] pwvi83whb2h1j2z4a9qp0smpdot3lpn 0 449570 7151725 7121998 2026-05-11T19:30:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151725 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Braslava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Braslavas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA_Braslavas_pagasts_COA.png | vapi_link = | pindala = 82,8 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Vilzēni]] | asendikaardi_pilt = Braslavas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Urgas krogs.jpg|pisi|Urga kõrts]] '''Braslava vald''' ([[läti keel]]es ''Braslavas pagasts'') on vald Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Aloja vald|Aloja]] ja [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki]] ning Valmiera piirkonna [[Skaņkalne vald|Skaņkalne]], [[Matīši vald|Matīši]] ja [[Vecate vald|Vecate vallaga]]. Valla pindala on 83 km². 2010. aasta seisuga elas seal 727 inimest.<ref name="smQpV" /> Valla keskus on [[Vilzēni]] küla. Üheksa uksekomplekti [[Vilzēni mõis]]as (üks elumajas, ülejääänud mõisavalitseja majas) on kunstimälestistena riikliku kaitse all.<ref>Kultūras pieminekļu saraksts</ref> == Ajalugu == Aastal [[1935]] oli Braslava valla pindala 36,2 km² ja seal elas 661 inimest.<ref name="tWWUy" /> Aastal [[1945]] moodustati Braslava külanõukogu, aastal [[1949]] vald aga likvideeriti. Aastal [[1954]] liideti Braslava külanõukoguga Vilzēni külanõukogu. Aastal [[1977]] liideti osa külanõukogu aladest Aloja linnaga, külanõukogu sai aga maad juurde Skaņkalne külanõukogult.<ref name="JnIa8" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Aloja piirkond]]a. [[2010]]. aastal eraldus Aloja linn vallast. == Loodus == Vald asub [[Iģe jõgi|Iģe jõe]] kaldal. Selle aladel asusid Vilzēni, Urga ja Braslava mõisad. Valda jäävad kaks järve - Urgas veskijärv ja Ķirumezers. Endise Vilzēni mõisa pargis kasvab Läti suurim [[Euroopa lehis]], mille ümbermõõt on 4,6 ja kõrgus 33 meetrit.<ref name="y5phm" /> Looduskaitse all on veel teinegi Vilzēni mõisa pargi lehis, samuti ka sealsed tammed ja pähklipuu, Lielsanči jalakas, Lielsanči tammed, Lielsanči põllu tamm, Lielkarīte tamm, Iģe kalda tamm, Zaļauskase tamm, Braslava kooli mänd, Jaunskultese elupuu, Jaunsanči paju, Zaļauskase paju, Vinteri nulg, Ķuķi saar, Ķuķi tamm, Braslava allee tamm, Braslava pargi lehis, Braslava pargi pärn, Vinteri elupuu, Stalbe maja paju, Mazkaibenieki elupuu, Dzirnavnieki tammed, Urga nulg, Plikši saar, Ķīļi paju, Vilzēni pärn, Purmalīši saar, Murķeļi tammed, Blankaskrogsi pärn, Annasmuiža tamm ja Urga paju.<ref name="RLGuf" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 569 [[lätlased|lätlast]], 35 [[venelased|venelast]], 9 [[valgevenelased|valgevenelast]], 7 [[ukrainlased|ukrainlast]], 3 [[poolakad|poolakat]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-01 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="bVIcX" /> |- | [[Braslava]] || ciems || 35 (2025) |- | [[Klāmaņi]] || mazciems || 23 (2007) |- | [[Urga küla|Urga]] || mazciems || 101 (2006) |- | '''[[Vilzēni]]''' || ciems || 115 (2025) |- | [[Vilzēnmuiža]] || mazciems || 40 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="bVIcX" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="smQpV">{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf |pealkiri=Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010 |vaadatud=3.10.2011 |arhiivimisaeg=3.10.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111003213338/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf }}</ref> <ref name="tWWUy">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="JnIa8">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="y5phm">{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Vilzenu.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2019-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190623063551/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Vilzenu.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RLGuf">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="bVIcX">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100012455&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Limbaži piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] jjwvsnd0p9awueeixicq8001jzix7x7 0 449618 7151825 6947659 2026-05-11T22:20:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151825 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Brīvzemnieki vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Brīvzemnieku pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA_Brīvzemnieku_pagasts_COA.png | vapi_link = | pindala = 103,8 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Puikule]] | asendikaardi_pilt = Brīvzemnieku pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Vasaras briedumā (Summer ripeness) - Uldis Osis - Panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Brīvzemnieki vald''' ([[läti keel]]es ''Brīvzemnieku pagasts'') on vald Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Aloja vald|Aloja]], [[Braslava vald|Braslava]], [[Pāle vald|Pāle]] ja [[Katvari vald|Katvari vallaga]] ning Valmiera piirkonna [[Dikļi vald|Dikļi]] ja [[Matīši vald|Matīši vallaga]]. Valla pindala on 104 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1107 inimest.<ref name="LPCwp" /> Valla keskus on [[Puikule]] küla. == Ajalugu == Aastal [[1945]] moodustati endise Ozoli valla aladele Brīvzemnieki külanõukogu, Aastal [[1950]] liideti sellega likvideeritav Ozoli külanõukogu, aastal [[1954]] liideti sellega ka Puikule külanõukogu. Aastal [[1977]] liideti osa külanõukogu aladest Aloja linnaga, osa aga Katvari külanõukoguga.<ref name="neI6j" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Aloja piirkond]]a. Valla aladel asusid [[Puikule mõis|Puikule]] ja [[Ozolmuiža mõis]]. == Kaitstavad objektid == Ozolmuiža mõisa park ja häärber on riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised. Kunstimälestistena on riikliku kaitse all veel viis selle mõisa ahju, kaks lage ja ühe saali [[interjöör]].<ref>Kultūras pieminekļu saraksts, , vaadatud 9.08 2023</ref> Valla aladele jääb kolm järve - Suur ja Väike Ozolmuiža järv ning Muļķezers. Looduskaitse all on Pauži pajud, Vekteri haab, Alkšņi tamm, Dreimaņi pärn, Dreimaņi saar, Pauži elupuu, Puikule park, Virķi pärn, Dūņi tamm, Melkalējase tamm, Dūņi pajud, Bunde pajud, Koklejase pärn, Rezgaļi paju, Virķi paju, Baidiņi tammed, Melngārši tamm, Ozolmuiža allee pärnad, Ozolmuiža tammed, Ozolmuiža saared, Ozolmuiža künnapuu, Ozolmuiža lehis, Ozolmuiža mänd, Jaanitule aseme lehis ja Valmieriņi paju.<ref name="9H0NA" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 904 [[lätlased|lätlast]], 33 [[venelased|venelast]], 21 [[valgevenelased|valgevenelast]], 7 [[ukrainlased|ukrainlast]], 9 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-01 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="tgcY8" /> |- | [[Buiva]] || mazciems || 76 (2007) |- | [[Ozoli (Brīvzemnieki vald)|Ozoli]] || mazciems || 29 (2007) |- | [[Ozolmuiža]] || ciems || 168 (2025) |- | '''[[Puikule]]''' || ciems || 240 (2025) |- | [[Puikules stacija]] || ciems || 68 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="tgcY8" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="LPCwp">{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf |pealkiri=Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010 |vaadatud=3.10.2011 |arhiivimisaeg=3.10.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111003213338/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf }}</ref> <ref name="neI6j">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="9H0NA">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="tgcY8">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100012463&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Limbaži piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] iaov3jg2q2e5n3ous2r0to8oh2o09g0 4 456136 7151541 7151134 2026-05-11T14:19:58Z Gerdeha 224955 /* PK LU */ 7151541 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[minuteema]] ''(mytopic)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') ====MI MN==== ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' ====PK KV==== ====PK AI==== ====PK LU==== [[Botaanikaaed]] [[Loodusteraapia]] ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (Catalytic converter) *[[Tsentrifugaalpump]] (Centrifugal pump) ====MI TN==== ====VL TL==== ====VL LK==== 1k0248yrzmau6t5l1e7fn0xdy2dkzhb 7151543 7151541 2026-05-11T14:20:42Z Gerdeha 224955 /* PK LU */ 7151543 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[minuteema]] ''(mytopic)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') ====MI MN==== ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' ====PK KV==== ====PK AI==== ====PK LU==== * [[Botaanikaaed]] * [[Loodusteraapia]] ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (Catalytic converter) *[[Tsentrifugaalpump]] (Centrifugal pump) ====MI TN==== ====VL TL==== ====VL LK==== 7y3qwkez2wu7yp9arz2e8zblr84knid 7151910 7151543 2026-05-12T06:21:25Z Soosep 225499 /* PK PS */ 7151910 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[minuteema]] ''(mytopic)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') ====MI MN==== ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' ====PK KV==== ====PK AI==== ====PK LU==== * [[Botaanikaaed]] * [[Loodusteraapia]] ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' * [[Allakülv]] ''(Undersowing)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (Catalytic converter) *[[Tsentrifugaalpump]] (Centrifugal pump) ====MI TN==== ====VL TL==== ====VL LK==== pqdmgifh18n5j7jibuw24ohi86coii8 0 458449 7151856 7148026 2026-05-12T01:50:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151856 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Canberra | hääldus = | pilt = Civic_from_Mt_Ainsle.JPG | pildiallkiri = [[Canberra Central|Canberra kesklinn (Canberra Central)]] | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 814,27 | elanikke = 390 706 (2015)<ref name="Kusher" /> | asendikaart = Austraalia }} [[Pilt:Canberra viewed from Mount Ainslie.jpg|pisi|Vaade Canberrale [[Mount Ainslie]]' mäelt]] [[Pilt:Canberra Map-MJC.png|pisi|Canberra asukoht Austraalia pealinna alal. Peamised linnaosad on tähistatud kollasega: [[Canberra Central]] (kaardil märgitud North Canberra ja South Canberra nime all), [[Woden Valley]], [[Belconnen]], [[Weston Creek]], [[Tuggeranong]] ja [[Gungahlin]]]] [[Pilt:Free printable and editable vector map of Canberra Australia.svg|pisi|Canberra linnaplaan]] '''Canberra''' on [[Austraalia]] [[pealinn]] ja suuruselt kaheksas linn, kuid suurim sisemaa linn. Haldusterritoriaalselt asub Canberra [[Austraalia pealinna ala]]l, 286&nbsp;km [[Sydney]]st edelas ja 669&nbsp;km [[Melbourne]]'ist kirdes. Canberra ehitati kohe pealinnaks. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, otsustati selle rivaliteedi ületamiseks [[1908]]. aastal ehitada hoopis uus pealinn. Rahvusvahelise linnaplaneerimiskonkursi tulemusel valis Austraalia valitsus välja [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] arhitekti [[Walter Burley Griffin]]i kavandi. Ehitustöid alustati [[1913]]. aastal ja pealinnaks sai Canberra [[9. mai]]l [[1927]]. Linna planeering põhineb [[aedlinn]]a mudelil ja näeb ette ulatuslikke loodusalasid linna territooriumil, mis moodustavad üheskoos [[Canberra looduspark|Canberra looduspargi]]. Seetõttu on Canberrat hakatud kutsuma ka võsa- või metsapealinnaks (''bush capital'')<ref name="0oKVk" />. Kui esialgu pidurdasid linna arengut [[esimene maailmasõda]] ja [[suur majanduskriis]], siis alates [[Teine maailmasõda|teisest maailmasõjast]] kuni tänapäevani on Canberrat iseloomustanud kiire elanikkonna kasv. Canberras asuvad Austraalia seadusandliku, täidesaatva ja kõrgeima kohtuvõimu organid. Avalik sektor annab üle 30% pealinna sissetulekutest ja on ühtlasi linna suurim tööandja. Samuti paikneb Canberras mitu riikliku tähtsusega sotsiaal-, teadus- ja kultuuriasutust. Canberra on ka populaarne turismisihtkoht. ==Nimi== Enam levinud versiooni kohaselt tuleneb nimi Canberra sõnast ''nganbirra'', ''kambera'' või ''canberry'', mis tähendab enne euroopa kolonistide saabumist seda piirkonda asustanud [[Austraalia aborigeenid]]e [[ngunawali keel]]es väidetavalt "kohtumispaika".<ref name="39Agc" /><ref name="ADYQJ" /> Veenvad tõendid selle teooria toetuseks siiski puuduvad. Aastate jooksul on mitmed kohalikud kommentaatorid, teiste seas ka ngunawali pealik Don Bell, välja pakkunud alternatiivse selgituse, mille kohaselt tähendab sõna ''canberra'', ''nganbra'' või ''nganbira'' "naise rindu" ja on aborigeenide nimi teineteise vastas asuvale kahele mäele – [[Black Mountain]]i ja [[Mount Ainslie]] mäele.<ref name="Inhoj" /> 1860. aastatel kirjutas [[Queanbeyan]]i ajalehe omanik [[John Gale]], et see nimi tuleb sõnast ''nganbra'' või ''nganbira'', mis tähendab "lohku naise rindade vahel" ning osutab [[Sullivans Creek]]i [[lamm]]ile Mount Ainslie ja Black Mountaini vahel.<ref name="thufi" /> 1830. aastatel major Mitchelli koostatud kaardil on Sullivans Creeki lammi nende mägede vahel tähistatud tõepoolest nimega Nganbra. On täiesti võimalik, et Nganbra või Nganbira inglispärastati kujule Canberry, millena sai see hiljem tuntuks piirkonda saabunud euroopa kolonistidele. Richard Hind Cambage märkis oma [[1919]]. aastal ilmunud raamatus "Notes on the Native Flora of New South Wales, Part X, the Federal Capital Territory", et piirkonna esimene asunik [[Joshua John Moore]] nimetas selle piirkonna Canberryks [[1823]]. aastal. Cambage'i sõnul "ei näi olevat mingit kahtlust, et algne nimi pärines pärismaalastelt, kuid selle tähendus on teadmata".<ref name="weye1" /> Piirkonna maamõõtmiskaardid [[1837]]. aastast nimetavad seda ala Canberry tasandikuks. [[1920]]. aastal väitsid mõned piirkonna vanemad elanikud, et kohale on andnud nime [[Lissanthe sapida|Austraalia jõhvikas]] (''Australian cranberry''), mida selles piirkonnas rohkelt kasvas. Nad märkisid, et taime kohalik nimekuju oligi ''canberry''.{{lisa viide}} ==Asend== Geograafiliselt asub Canberra Austraalia sisemaal, umbes 150&nbsp;km kaugusel Austraalia idarannikust. Linna [[geograafilised koordinaadid]] on 35°18′27″ ll 149°07′27.9″ ip. Canberra paikneb [[Suur Veelahkmeahelik|Suures Veelahkmeahelikus]], täpsemalt [[Austraalia Alpid]]e koosseisu kuuluva [[Brindabella Range]]'i mäestiku lähistel. Haldusterritoriaalselt asub Canberra [[Austraalia pealinna ala]]l, mida ümbritseb igast küljest [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariik. Canberra pindala on 814,27&nbsp;km².<ref name="0cAHH" /> Linn hõlmab umbes neljandiku Austraalia pealinna alast, seal elab ka suurem osa haldusüksuse elanikkonnast. Canberra on pealinna ala ainus linnaline asula.<ref name="OxN9y" /> Lähim suurem linn on 42 000 elanikuga [[Queanbeyan]], mis asub Canberrast umbes 10&nbsp;km kagus ja jääb Uus-Lõuna-Walesi osariigi territooriumile.<ref name="Tf44M" /> ==Loodus== [[Pilt:Canberra SPOT 1088.jpg|pisi|vasakul|Canberra kosmosest nähtuna]] Canberra [[absoluutne kõrgus|keskmine kõrgus]] on 660&nbsp;m.<ref name="YhHvJ" /> Tihedamalt asustatud alad paiknevad linna kirdeosas, umbes 550–700&nbsp;m kõrgusel merepinnast. Linna kõrgeim punkt on [[Mount Majura]] (888&nbsp;m)<ref name="OuoeI" />. Muud kõrgemad mäed on [[Mount Taylor]] (855&nbsp;m)<ref name="Wn7pO" />, [[Mount Ainslie]] (843&nbsp;m)<ref name="bpBWB" />, [[Mount Mugga Mugga]] (812&nbsp;m)<ref name="TGvNl" /> ja [[Black Mountain]] (812&nbsp;m)<ref name="aETwL" />. Canberra looduslikud metsad koosnesid peaaegu täielikult [[eukalüpt]]iliikidest, nende puitu kasutati majapidamises ja kütteks. 1960. aastate alguseks oli metsaraie eukalüptivarud laastanud ja mure veekvaliteedi pärast viis juurdepääsu tõkestamiseni looduslikesse metsadesse. Huvi metsaistutuse vastu sai alguse [[1915]]. aastal, kui [[Mount Stromlo]] mäe külgedel tehti esimesed metsa istutamise katsed mitmete liikidega, teiste seas ka [[kiirjas mänd|kiirja männiga]]. Alates sellest ajast on metsade istutamine laienenud, aidates vähendada [[erosioon]]i ja muutes uued metsaalad populaarseteks vaba aja veetmise paikadeks.<ref name="PmqS9" /> Linna jagab kaheks enam-vähem võrdseks pooleks üle Molonglo tasandiku voolav [[Molonglo jõgi]], mille peale on Canberra kesklinnas paisu abil tekitatud [[Burley Griffini järv]].<ref name="eohNI" /> Veel mõned aastad tagasi tekitas Molonglo jõgi linnas laastavaid üleujutusi, sest enne Burley Griffini järve rajamist oli piirkond [[lamm]]iala.<ref name="SY0Ji" /> Molonglo suubub linnast loodes [[Murrumbidgee|Murrumbidgee jõkke]], mis on üks [[Murray jõgi|Murray jõe]] kõrvalharudest. Mitmed linna läbivad väiksemad jõed nagu [[Queanbeyani jõgi]], [[Jerrambomberra Creek]] ja [[Yarralumla Creek]] suubuvad kas Molonglo või Murrumbidgee jõkke.<ref name="QAzx6" /> [[Ginninderra Creek]]i ja [[Tuggeranong Creek]]i jõgedele on tekitatud paisjärved, [[Ginninderra järv]] ja [[Tuggeranongi järv]].<ref name="Luz1Q" /> ===Kliima=== Canberrat iseloomustab pehme [[parasvöötme kliima]].<ref name="BRaxR" /> [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi valitseb seal kliimatüüp Cfb, mida kirjeldatakse kui pehmet niisket kliimat kuiva hooajata ja sooja suvega. Aasta keskmine õhutemperatuur on 13&nbsp;°C. Kõige soojem kuu on jaanuar, mille keskmine õhutemperatuur on 20,5&nbsp;°C; kõige külmem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur ulatub vaid 5,5&nbsp;°C.<ref name="uJMqE" /><ref name="JqsOP" /> Canberra õhutemperatuuri absoluutne maksimum on olnud 42,2&nbsp;°C, mis mõõdeti [[1. veebruar]]il [[1968]]. Õhutemperatuuri absoluutne miinimum oli –10&nbsp;°C, mis mõõdeti [[11. juuli]]l [[1971]].<ref name="97pF2" /> [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 615&nbsp;mm. Kõige sademeterohkemad on kevade- ja suvekuud, eriti oktoober ja november, mil kuu keskmine sademete hulk ületab 60&nbsp;mm. Talvel jääb kuu keskmine sademete hulk 40–50&nbsp;mm vahele.<ref name="bom" /> Talvekuudel esineb [[hall (meteoroloogia)|hallasid]]. Canberra kesklinnas sajab lund harva, kuid ümbruskaudsetel aladel esineb kerget lumesadu igal talvel ja kesklinnast võib näha ka lumega kaetud mäetippe. Canberra kesklinnas oli viimane suurem lumesadu 1968. aastal, kuid vähemal määral on lund sadanud ka [[2006]]. ja [[2015]]. aastal<ref name="1m1Vg" />. <center> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! colspan="14" style="background: #F2F2F2; color:#000000; text-align:center; font-size:90%;" | Canberra peamised kliimanäitajad aastatel 1939–2010 kogutud andmete põhjal<ref name="bom" /> |-style="text-align:center; background:#F2F2F2; color:#000000; font-size:90%" ! style="border-bottom-width:medium; width:25%" |Näitaja ! style="border-bottom-width:medium" |Jaan ! style="border-bottom-width:medium" |Veebr ! style="border-bottom-width:medium" |Märts ! style="border-bottom-width:medium" |Apr ! style="border-bottom-width:medium" |Mai ! style="border-bottom-width:medium" |Juuni ! style="border-bottom-width:medium" |Juuli ! style="border-bottom-width:medium" |Aug ! style="border-bottom-width:medium" |Sept ! style="border-bottom-width:medium" |Okt ! style="border-bottom-width:medium" |Nov ! style="border-bottom-width:medium" |Dets ! style="border-left-width:medium; border-bottom-width:medium" |Aasta |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine maksimumtemperatuur (°C) || 28,0 || 27,1 || 24,5 || 20,0 || 15,6 || 12,3 || 11,4 || 13,0 || 16,2 || 19,4 || 22,7 || 26,1 || style="border-left-width:medium" | 19,7 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine miinimumtemperatuur (°C) || 13,2 || 13,1 || 10,7 || 6,7 || 3,2 || 1,0 || –0,1 || 1,0 || 3,3 || 6,1 || 8,8 || 11,4 || style="border-left-width:medium" | 6,5 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sademete hulk (mm) || 58,5 || 56,4 || 50,7 || 46,0 || 44,4 || 40,4 || 41,4 || 46,2 || 52,0 || 62,4 || 64,4 || 53,2 || style="border-left-width:medium" | 615,2 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sajupäevade arv || 7,3 || 6,7 || 6,9 || 7,3 || 8,4 || 9,8 || 10,5 || 11,1 || 10,2 || 10,4 || 9,8 || 7,7 || style="border-left-width:medium" | 106,1 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Päeva keskmine päikesepaiste kestus (h) || 9,5 || 9,0 || 8,1 || 7,3 || 6,0 || 5,2 || 5,8 || 7,0 || 7,7 || 8,6 || 8,9 || 9,4 || style="border-left-width:medium" | 7,7 |} </center> ==Rahvastik== 2015. aasta hinnangutel elas Canberras 390 706 inimest.<ref name="Kusher" /> [[2011. aasta Austraalia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Canberra elanikkond 355 596 inimest<ref name="ACT 2011 census quick stats" />, [[2006. aasta Austraalia rahvaloendus|2006. aasta rahvaloenduse]] andmetel aga 323 056 inimest<ref name="2006census" />. 2011. aasta loenduse andmetel oli 28,6% Canberra elanikest sündinud väljaspool Austraaliat, 1,4% elanikest moodustasid [[Austraalia aborigeenid]] ja [[Torrese väina saarte aborigeenid]]. Väljaspool Austraaliat sündinud inimestest moodustasid suurimad rühmad [[Suurbritannia]]st (3,7%) ja [[Hiina]]st (1,8%) pärit elanikud.<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> Rohkelt immigrante on Canberrasse saabunud ka [[Uus-Meremaa]]lt, [[India]]st ja [[Vietnam]]ist. Immigratsioon Ida- ja Lõuna-Aasia riikidest on kasvanud just viimastel aastatel. Enamik pealinna elanikke kõnelevad kodus ainult [[inglise keel]]t (77,8%), teiste koduste keeltena on levinud [[hiina keel|hiina]], [[itaalia keel|itaalia]], [[vietnami keel|vietnami]] ja [[hispaania keel]].<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" ! colspan=2 | Canberra rahvaarvu muutumine |- ! Aasta ! Elanike arv |- | 1991 | align=right | 288 195 |- | 1996 | align=right | 307 917 |- | 2001 | align=right | 319 317 |- | 2004 | align=right | 323 660 |- | 2008 | align=right | 345 300 |- | 2011 | align=right | 355 596 |- | 2015 | align=right | 390 706 |- | 2025 | align=right | 484 630 |} Canberralased on suhteliselt noored, väga [[elanikkonna mobiilsus|mobiilsed]] ja hästi haritud. 2011. aastal oli [[mediaanvanus]] 34 aastat ja üle 65-aastasi inimesi vaid 10,7% elanikkonnast.<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> Aastatel [[1996]]–[[2001]] saabus Canberrasse või lahkus sealt kokku 61,9% pealinna elanikkonnast, mis paigutas Canberra Austraalia suurlinnade seas elanikkonna mobiilsuselt teisele kohale.<ref name="YmQsh" /> Kommertspanga [[National Australia Bank]] kogutud andmete kohaselt annetavad canberralased teiste Austraalia osariikide ja alade elanikest märksa rohkem heategevusele, seda nii annetatud summade suurust kui ka sissetulekute ja annetuste proportsiooni arvestades.<ref name="2enlu" /> Mais 2013 oli 45% Austraalia pealinna elanikest vanuses 25–64 eluaastat vähemalt [[bakalaureusekraad]]ile vastav haridustase, samal ajal kui riigis keskmiselt oli selliseid inimesi 29%.<ref name="sQ45p" /> 2011. aasta rahvaloenduse andmetel pidas 44% [[Austraalia pealinna ala]] elanikest ennast [[kristlus|kristlasteks]], levinuimad uskkonnad olid [[katoliiklus|katoliiklased]] ja [[anglikaani kirik|anglikaanid]]. 29% elanikkonnast ei seostanud ennast ühegi usundiga. Mittekristlikest usunditest oli suurima järgijaskonnaga [[budism]] (2,6% elanikkonnast).<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> 2012. aastal olid levinuimad kuriteoliigid Austraalia pealinna alal varavastased kuriteod – omavolilised sissetungid võõrale kinnistule ja mootorsõidukite vargused. Nende kuritegude ohvriks langes vastavalt 2386 ja 968 inimest (ehk 637 ja 258 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Tahtlikud tapmised ja sellega seotud kuriteoliigid puudutasid 1,6 inimest 100 000 elanikust, mis oli vähem riigi keskmisest (2 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Riigi keskmisest vähem esines ka kallaletunge ja seksuaalset vägivalda (Austraalia pealinna alal 60,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta, riigis keskmiselt 80,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta).<ref name="2A05r" /><ref name="NhNcg" /> ==Linnaplaneering== [[Pilt:Inner-canberra 01MJC.png|pisi|Canberra kesklinnas on näha Griffini plaani teatud elemente, iseäranis Parliamentary Triangle'i piirkonnas]] [[Pilt:Tuggeranong-Valley-lr-cropped.jpg|pisi|Vaade [[Tuggeranong Hill]]i mäelt alla Tuggeranongi orgu]] Canberra on [[planeeritud linn]], mille siselinna kavandas algselt 20. sajandi tuntud ameerika arhitekt [[Walter Burley Griffin]].<ref name="SpGOs" /> Kesklinnas [[Burley Griffini järv]]e ümbruses on teedevõrk kavandatud kodaratega ratta mustri järgi. Griffini linnaplaan nägi ette rikkalike geomeetriliste mustrite loomise, sealhulgas kontsentrilised kuus- ja kaheksanurksel maatriksil kavandatud tänavad, mis pidid kulgema kiirtena paljudesse eri suundadesse.<ref name="4yJE5" /> Hiljem rajatud äärelinnapiirkonnad ei ole enam geomeetriliselt kavandatud.<ref name="VsLYV" /> Burley Griffini järv kavandati sihilikult nii, et selle komponendid olid orienteeritud Canberra erinevatele topograafilistele maamärkidele.<ref name="wigmore64" /> Paisjärved ulatuvad idast läände ja jagavad linna kaheks. Maatelg, mis kulgeb nende veekogudega risti, ulatub [[Capital Hill]]i juurest, mille lõunaküljele rajati hiljem Austraalia uus parlamendihoone, põhja ja kirde suunas piki [[Anzac Parade]]'i tänavat [[Austraalia sõjamemoriaal]]ini.<ref name="mZRsr" /> See kavandati nii, et Capital Hillilt vaadatuna jäi sõjamemoriaal [[Mount Ainslie]] mäe jalamile. Maatelje edelatippu jääb [[Bimberi Peak]]i mägi, [[Austraalia pealinna ala]] kõrgeim mäetipp, mis asub umbes 52&nbsp;km Canberrast edelas.<ref name="zaRGz" /><ref name="J2SzV" /> Veetelje määras kindlaks Burley Griffini järvenõo sirge serv, mis ristub maateljega ja ulatub loodesse [[Black Mountain]]i suunas. Paralleelselt veeteljega kulgeb linna põhjapoolel joon, millest sai niinimetatud munitsipaaltelg. Munitsipaalteljele rajati üks Canberra peatänavaid [[Constitution Avenue]], mis ühendab omavahel [[City Hill]]i ja [[Market Centre]]'it. [[Commowealth Avenue]] ja [[Kings Avenue]] kulgevad lõunast Capital Hilli juurest põhja City Hilli ja Market Centre'i juurde. Mõlemad tänavad moodustavad vastavalt linna keskel asuva nõo lääne- ja idaserva. Nende kolme avenüüga piiratud ala kannab nime [[Parliament Triangle]] ja kujutab endast Griffini plaani keskseimat osa.<ref name="wigmore64" /><ref name="commission17" /> Walter Burley Griffin ja tema abikaasa [[Marion Mahony Griffin]] andsid Mount Ainslie, Black Mountaini ja [[Red Hill]]i mägedele vaimse tähenduse ning plaanisid algselt katta kõik kolm mäge lilledega. Iga mägi oleks kaetud vaid ühes põhivärvis lilledega, mis pidid edasi andma selle vaimset tähendust või väärtust.<ref name="qNN8t" /> See osa nende plaanist ei läinud aga kunagi täide, sest esimene maailmasõda aeglustas ehitustöid ja vaidlused linnaplaneeringu üle viisid pärast sõja lõppu Griffini vallandamiseni peaminister [[Billy Hughes]]i poolt.<ref name="RhJHR" /><ref name="BOlCZ" /> Canberra tiheasustusega alad on organiseeritud hierarhiliselt linnaosade, mitmesuguste asumite ja allasumitena. Kokku on seitse peamiselt elamupiirkonnana kasutatavat linnaosa, millest igaüks on jagatud väiksemateks eeslinnadeks. Enamikul neist linnaosadest on oma keskus, kuhu on koondunud suurem osa äri- ja vaba aja tegevustest.<ref name="kRFr7" /> Need linnaosad asustati kronoloogiliselt sellises järjekorras: * [[Canberra Central]] – 25 eeslinna, asustati peamiselt 1920.–1930. aastatel, kuid selle laienemine jätkus kuni 1960. aastateni<ref name="doqbh" />; * [[Woden Valley]] – 12 eeslinna, esimesed elanikud saabusid [[1964]]. aastal;<ref name="sparke180" /> * [[Belconnen]] – 25 eeslinna (1 pole veel välja arendatud), asustati [[1966]]. aastal;<ref name="sparke180" /> * [[Weston Creek]] – 8 eeslinna, asustatud [[1969]]. aastal;<ref name="SdmOi" /> * [[Tuggeranong]] – 18 eeslinna, asustati 1974. aastal;<ref name="AsNX6" /> * [[Gungahlin]] – 18 eeslinna (neist 5 välja arendamata), asustatud 1990. aastate alguses; * [[Molonglo Valley]] – kokku on kavandatud 13 eeslinna, arendamist alustati [[2010]]. aastal. Canberra Centrali linnaosa põhineb suures osas Walter Burley Griffini kavanditel.<ref name="wigmore64" /><ref name="commission17" /> [[1967]]. aastal võttis toonane [[Riigi Pealinna Arendamise Komisjon]] vastu niinimetatud "Y-plaani", mille kohaselt tuli Canberra tiheasustusega alasid edaspidi arendada kaubandus- ja ärikeskuste ümber, mida hakati nimetama "linnakeskusteks". Need keskused pidid olema omavahel ühendatud [[magistraal]]idega, mille üldplaneering meenutas laias plaanis tähte Y. Tuggeranong oli Y juureks, samal ajal kui selle haarade tippudes asusid Belconnen ja Gungahlin.<ref name="FTyT6" /> Canberra arendamist on tugevalt reguleerinud valitsus, rakendades selleks nii planeerimisprotsessi kui ka riigimaade kasutamise väga kitsalt piiratud tingimusi.<ref name="7ZVRs" /><ref name="rest" /> Austraalia pealinna alal toimub maakasutus 99-aastaste rendilepingutega. Maa omanik on Austraalia valitsus, kuigi suuremat osa rendilepinguid haldab tänapäeval pealinna ala valitsus.<ref name="6SCho" /> Pidevalt on leidunud neid, kes on astunud üles nõudmistega leevendada arendustegevusele kehtestatud piiranguid.<ref name="rest" /> Paljud Canberra eeslinnad kannavad endiste peaministrite, muude kuulsate austraallaste ja esimeste kolonistide nimesid, mitmete nimena on kasutusel sõnad [[Austraalia aborigeenid]]e keeltest. Tänavate nimetamisel on lähtutud tavaliselt mõnest teemast – näiteks [[Duffy]] tänavad on nimetatud Austraalia tammide ja veehoidlate järgi, [[Dunlop]]i tänavad Austraalia leiutiste, leidurite ja kunstnike järgi, [[Page (Austraalia)|Page'i]] tänavad aga bioloogide ja loodusteadlaste järgi.<ref name="b85jl" /><ref name="AX6iI" /> Enamik diplomaatilisi esindusi asub [[Yarralumla]], [[Deakin]]i ja [[O'Malley]] eeslinnas.<ref name="tslfi" /> Kolm kergetööstuspiirkonda on [[Fyshwick]]i, [[Mitchell]]i ja [[Hume]]'i eeslinnad.<ref name="AsApb" /> {{Panoraampilt|Canberra From Black Mountain Tower.jpg|1000px|Canberra panoraam}} ==Ajalugu== ===Esiajalugu=== [[Pilt:Yankee Hat art-MJC.jpg|pisi|Kaljujoonis [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargis]] Canberra lääneosas]] Antropoloog [[Norman Tindale]]'i uurimistulemused on näidanud, et enne eurooplastest asunike saabumist elasid hilisema Canberra alal kõige tõenäolisemalt [[Austraalia aborigeenid]]e [[ngunawalid|ngunawali]] ja [[walgalud|walgalu]] hõimud. Nendest kagus asuvaid alasid asustasid [[ngarigod]], põhja pool elasid [[gandangarad]], rannikul [[yuinid]] ja lääne pool [[wiradjurid]]. Toonasest asustusest on arheoloogid leidnud eluasemetena kasutatud kaljukoopaid, kaljujooniseid ja kivigravüüre, matmispaiku, laagrikohti ja kivimurde, kivist tööriistu ja kividest kompositsioone.<ref name="Doe90" /> [[Tidbinbilla loodusreservaat|Tidbinbilla loodusreservaadis]] [[Birrigai-Abri]]s tehtud arheoloogistel väljakaevamistel leiti, et see piirkond oli asustatud vähemalt 21 000 aastat tagasi. See dateering seati küll kahtluse alla, kuid hilisemad leiud samast piirkonnast, mis on umbes 18 000 aastat vanad, on selle tõenäosust suurendanud.<ref name="u11C8" /> Lisaks Tidbinbillale leidub märke aborigeenide varasest asustusest Canberra lähedal [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargis]]. [[Tharwa]] lähistel [[Gudgenby org|Gudgenby orus]] [[Yankee Hat]]i mäe jalamil asub aborigeenide laagrikoht koos kaljusse rajatud eluasemega. Dateeringute järgi on see Birrigai-Abri leiukohast märksa noorem – dateeringud on näidanud, et inimesed hakkasid eluaset kasutama umbes 800 aastat tagasi, kuid muud leiud samast piirkonnast lubavad väita, et seda ala kasutati laagripaigana ja seal viljeldi ka kunsti juba 3700 aastat tagasi. Sealt leitud kaljujoonised on vanimad [[Austraalia pealinna ala]]l; neil on kasutatud [[savi]]st saadud valget värvi ja [[raudoksiid-punane|raudoksiid-punasest]] või [[ooker|ookri]] pigmendist saadud punast värvi.<ref name="rd9y7" /> Aborigeenid olid rändava eluviisiga, liikudes [[kütid-korilased|küttide-korilastena]] vastavalt aastaajale sinna, kus leidus neile sobivat toitu. Tänane Austraalia pealinna ala oli iseäranis populaarne suvekuudel, mil sinna saabusid tuhanded [[Agrotis infusa|bogongi koid]], keda aborigeenid tarvitasid toiduks. Eurooplaste saabumise ajal [[19. sajand]]i alguses elas Canberra aladel sadu aborigeene.<ref name="capitalcity" /> ===Eurooplaste uurimisretked ja asustus=== Canberra piirkonna avastamist ja uurimist alustasid eurooplased 1820. aastate alguses nelja ekspeditsiooniga, mida juhtisid [[Charles Throsby Smith]] ([[1820]]), tema onu [[Charles Throsby]] ([[1821]]), major [[John Owens]] ja kapten [[Mark Currie]] ([[1822]]) ning botaanik [[Allan Cunningham]] ([[1824]]). Kõik ekspeditsioonid uurisid [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]] seda haru, millele on tänapäeval rajatud [[Burley Griffini järv]]. Smith ja Cunningham liikusid kaugemale lõunasse, jõudes välja [[Tuggeranong]]i orru.<ref name="oKRhK" /> Ekspeditsioonid sisemaale said võimalikuks tänu 19. sajandi alguse teedeehitusele, mille käigus rajati [[1815]]. aastal tee üle [[Sinised mäed|Siniste mägede]] [[Bathursti tasandik]]ule, 1820. aastaks oli aga alustatud tee ehitamist [[Goulburni tasandik]]ule, mis asub umbes 100&nbsp;km kaugusel tänasest Canberrast.<ref name="capitalcity" /> Eurooplaste asustuse alguseks loetakse 1823. aastat, mil [[Joshua John Moore]]'i palgatud lehmakarjused rajasid karjafarmi alale, mis moodustab tänapäeval Burley Griffini järve ulatuva [[Actoni poolsaar]]e. [[1826]]. aastal omandas Moore selle krundi ametlikult, kuid ei külastanud seda kunagi. Ta nimetas oma valduse Canberryks, mille järgi on ka hilisem Canberra tõenäoliselt nime saanud.<ref name="981Og" /> [[Pilt:St johns church in reid canberra.jpg|pisi|vasakul|[[Ristija Johannese kirik (Reid)|Ristija Johannese kirik]] (1845) on Canberra esimene kirik]] [[Pilt:Blundells Cottage overview.jpg|pisi|[[Blundells Cottage]] (u 1860) on üks vanemaid hooneid Canberras]] Piirkonda rajati ka selliseid talusid, kus esialgu ei elanud omanikud ise, vaid nende palgatud töölised. Mõne aja pärast hakkasid piirkonda alaliselt elama asuma esimesed perekonnad. [[27. jaanuar]]il [[1830]] sündinud Helen Jane McPherson oli esimene eurooplasest laps, kes tänapäevase linna piirides ilmavalgust nägi. Üksikud perekonnad omandasid piirkonnas kõrgema sotsiaalse staatuse. Iseäranis mõjukaks kujunes [[Šotimaa]]lt pärit Campbellide perekond, mille pea [[Robert Campbell]] oli varem olnud [[Sydney]] esimene kaupmees. Ta laiendas oma valdusi perioodil 1825–1830 püsivalt, rajades ka Duntroon House'i (tänapäeval [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis|Kuningliku Sõjaväekolledži]] ohvitseride söökla). Kuigi Robert Campbell ise oma valdusi enne 1830. aastat ei külastanud, hakkas ta pärast naise surma [[1833]]. aastal üha sagedamini Duntroon House'is viibima.<ref name="c6IpP" /> Teistest mõjukatest asunike perekondadest andsid tooni omavahel seotud Murray ja Gibbesi perekonnad, kellele kuulus aastatel 1830–1881 Yarralumla asundus – tänapäeval asub seal [[Government House]], Austraalia kindralkuberneri residents.<ref name="ihR2K" /> Vanim säilinud avalik hoone Canberra kesklinnas on [[anglikaani kirik|anglikaanide]] [[Ristija Johannese kirik (Reid)|Ristija Johannese kirik]], mis pühitseti [[1845]]. aastal ja asub tänapäevases [[Reid (Canberra)|Reidi]] eeslinnas.<ref name="8nT9W" /><ref name="iRL1n" /><ref name="kA1Ti" /> Kiriku juures asuval kalmistul on säilinud Canberra vanimad hauad.<ref name="BfBhL" /> Kiriku lähistel avati samal aastal ka kool, kuid selle hoone ei ole säilinud.<ref name="ACTchronology" /> Esimene postkontor tänapäevase Canberra alal alustas tegevust [[1863]]. aastal ja kandis Ainslie postkontori nime, teenindades umbes 300 inimest, kes elasid peamiselt Duntrooni ja Yarralumla asundustes. Esimeseks postkontori juhatajaks sai kooliõpetaja Andrew Wotherspoon. Ümbruskonnas tegutses postkontoreid juba varem – [[1836]]. aastal oli neist esimene avatud [[Queanbeyan]]is, [[1859]]. aastal teine [[Ginninderra]]s ja [[1860]]. aastal kolmas [[Lanyon]]is.<ref name="ACTchronology" /><ref name="huA2I" /> Kõrvuti eurooplastega elasid piirkonnas edasi ka aborigeenid, kuid nende arvukus vähenes mitmel põhjusel. Esiteks mõjutasid nende arvukust eurooplaste sisse toodud haigused nagu [[rõuged]] ja [[leetrid]]. Teiseks vähenes talude ja asunduste rajamise tõttu nende võimalus jahti pidada ja sellega endale elatist hankida. 1862. aastal toimus Molonglo jõe ääres nende viimane esivanematega suhtlemise rituaal (''[[corroboree]]'') selles piirkonnas. 1870. aastatel nõrgenes sealne aborigeenide kultuur veelgi sagenenud segaabielude ja aborigeenide ümberasustamise tõttu. [[1. jaanuar]]il [[1897]] suri Queanbeyanis Nellie Hamilton, kes oli viimane traditsioonilisel viisil, eurooplaste mõjudest puutumatult elanud ngunawali hõimu liige hilisemal Austraalia pealinna alal<ref name="MTRvQ" /><ref name="TQ93K" />. ===Austraalia pealinna ala moodustamine=== Piirkonna muutumine Uus-Lõuna-Walesi koloonia maapiirkonnast riigi pealinnaks sai alguse 19. sajandi lõpus peetud debattidega Austraalias asunud Suurbritannia kolooniate koondamise üle Austraalia Ühenduseks, mis moodustati 1. jaanuaril [[1901]]. Austraalia suurim linn oli pindalalt [[Melbourne]], mida toetasid pealinnana [[Lääne-Austraalia]], [[Lõuna-Austraalia]] ja [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] kolooniad. Suurim koloonia Uus-Lõuna-Wales ja teatud määral ka [[Queensland]] eelistasid Sydneyt, mis oli Melbourne'ist vanem ja elanikkonna arvult Austraalia ainus suurlinn. Kahe linna rivaliteet oli nii tugev, et kumbki poleks aktsepteerinud teise saamist pealinnaks.<ref name="3BAZV" /><ref name="e78F9" /> [[Pilt:Surveyors camp Canberra.jpg|pisi|Maamõõtjate laager (1909)]] Soovides vältida noore riigi lõhenemist pealinna küsimuse tõttu, jõuti pärast pikki vaidlusi kompromissini: otsustati ehitada kahe suurlinna vahele uus pealinn, aga kuni selle valmimiseni pidi valitsus ajutiselt resideerima Melbourne'is, mida ei tohtinud sel ajal nimetada pealinnaks.<ref name="uK5yO" /> [[Austraalia põhiseadus]]e §125 sätestas uue pealinna asukoha Uus-Lõuna-Walesi osariigis [[Murray jõgi|Murray jõest]] põhja pool, kuid vähemalt 100 miili (161&nbsp;km) kaugusel Sydneyst. Samuti ei tohtinud uue pealinna pindala olla väiksem kui 100 ruutmiili (259&nbsp;km²). Esialgu kaaluti 23 eri paika, mille hulgas Canberrat veel ei olnud. [[1904]]. aastal valis Austraalia parlament pealinna asukohaks [[Dalgety]], kuid Uus-Lõuna-Walesi osariik ei aktsepteerinud seda otsust ja ähvardas Austraalia Ühendusest lahkuda, sest nimetatud küla asus liiga lähedal Melbourne'ile.<ref name="idealcity" /> Ajaleheomanik [[John Gale]] lasi ringlusse [[pamflett|pamfleti]] pealkirjaga "Kas Dalgety või Canberra?", milles ta soovitas kõigi seitsme osariigi parlamentide ja föderaalparlamendi liikmetele pealinna asukohana Canberrat. Samuti toetas Canberrat pealinnana tugevalt hilisem siseminister [[King O'Malley]]. Oktoobris 1908 jäid parlamendis pealinna asukohana sõelale alad Canberra ja [[Yass]]i ümbruses. Valitsuse maamõõtja [[Charles Scrivener]]i [[1909]]. aasta mõõtmised näitasid, et parim asukoht pealinnale on [[Cotteri jõgi|Cotteri]], [[Molonglo jõgi|Molonglo]] ja [[Queanbeyani jõgi|Queanbeyani jõe]] valgla.<ref name="idealcity" /><ref name="HmjLX" /> 1. jaanuaril [[1911]] andis Uus-Lõuna-Walesi osariik uue pealinna rajamiseks ettenähtud ala üle Austraalia Ühendusele. Esialgu kandis see ametlikku nime föderaalpealinna ala (''Federal Capital Territory'').<ref name="GTu4m" /> Siseminister King O'Malley kehtestas samal aastal föderaalpealinna alal kuiva seaduse, sätestades, et uusi alkoholimüügi litsentse seal ei väljastata. See seadus kehtis [[1928]]. aastani.<ref name="prohibition" /> Asutamise ajal moodustas föderaalpealinna ala 2358&nbsp;km², mida asustas 1714 inimest, 1762 hobust, 8412 veist ja umbes 225 000 lammast.<ref name="ORtAK" /> ===Linna asutamine, plaanimine ja ehitamine=== [[30. aprill]]il 1911 kuulutas Austraalia siseministeerium välja linnaplaneerimise konkursi. Mitmed Briti impeeriumi juhtivad institutsioonid nagu [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut]], [[Institution of Civil Engineers|Tsiviilinseneride Institutsioon]] ja nendega seotud organisatsioonid boikoteerisid konkurssi, sest siseminister [[King O'Malley]] nõudis, et lõpliku otsuse konkursi võitja väljaselgitamisel teeb tema, mitte mõni linnaplaneerimise ekspert. Sellega langesid mitmed potentsiaalsed kandidaadid konkurentsist välja. Konkurss pidi kestma [[31. jaanuar]]ini [[1912]], kuid kuna mitmed kavandid ei olnud selleks ajaks veel kohale jõudnud, pikendati seda veebruari keskpaigani. Kokku laekus konkursile 137 kavandit. Kuna enamikul konkursil osalejatest ei olnud vahetult võimalik tulevase linna asukohaga tutvuda, töötasid nad oma kavandid välja ehituspaiga mudeli ja muude konkursimaterjalide põhjal.<ref name="competition" /> Kavandite hindamiseks moodustas O'Malley kolmeliikmelise žürii, kuhu kuulusid insenerid [[John Kirkpatrick]] ja [[James Alexander Smith]] ning maamõõtja [[John Montgomery Coane]]. Žürii sekretär oli arhitekt [[Conway Clark]]. Esialgu valisid nad välja 46, seejärel 11 kavandit, aga võitja ja isegi parimate kandidaatide osas žürii liikmed üksmeelele ei jõudnud. [[14. mai]]l 1912 esitas žürii siseminister O'Malleyle nii enamuse kui ka vähemuse arvamuse, mille põhjal tegi O'Malley teiste valitsuse liikmetega konsulteerides otsuse. Konkursi võitja kuulutati välja [[23. mai]]l 1912. O'Malley nõustus žürii enamuse seisukohaga, kuulutades võidutööks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s tegutsenud arhitektidest abielupaari [[Walter Burley Griffin]]i ja [[Marion Mahoney Griffin]]i kavandi. Teise koha sai soome arhitekti [[Eliel Saarinen]]i ja kolmanda koha prantsuse arhitekti [[Donat-Alfred Agache]]'i kavand.<ref name="competition" /><ref name="lawrence" /> Griffinite kavandil (mis oli esitatud ainult Walter Burley Griffini nime all) oli võrreldes teiste töödega kaks peamist eelist: esiteks, nad üritasid ainsana arvesse võtta tulevase pealinna asukoha looduslikke eripärasid, püüdmata loodusele ja pinnavormidele peale suruda oma esteetilisi põhimõtteid; teiseks, Marion Mahoney Griffin oli lisanud kavandile kunstiliselt kõrgetasemelised joonistused tulevase linna väljanägemisest.<ref name="L7Fqw" /> [[Pilt:King o'malley first peg at canberra 1901.jpg|pisi|[[King O’Malley]] lööb 20. veebruaril 1913 maasse esimese ehitusvaia]] [[Pilt:Naming of city of canberra capital hill 1913.jpg|pisi|vasakul|Canberrale nime andmise tseremoonia 12. märtsil 1913]] Võidukavandi eluviimisel nimetas O'Malley ennast nõustama kuueliikmelise komisjoni. [[25. november|25. novembril]] 1912 teatas komisjon, et ei saa Griffini kavandit täies ulatuses toetada ja pakkus välja oma alternatiivi, mis arvestas teatud määral kõigi kolme auhinnalise koha kavanditega ja lisaks inkorporeeris teatud elemente neljandast kavandist, mille autorid olid Sydney arhitektid Caswell, Coulter ja Scott-Griffiths ning mille õigused oli komisjon ära ostnud. Just sellele kombineeritud kavandile andis heakskiidu Austraalia parlament ja ametlikult kinnitas O'Malley selle [[10. jaanuar]]il 1913.<ref name="lawrence" /> Samal aastal nimetati Walter Burley Griffin föderaalpealinna planeerimis- ja ehitusdirektoriks.<ref name="AccoU" /> Ehitus algas ametlikult [[20. veebruar]]il 1913, kui O'Malley isiklikult lõi maasse esimese ehitusvaia.<ref name="4i7Wt" /> Uuele pealinnale pakuti välja arvukalt nimesid (kokku ligi 750), teiste seas Olympus, Paradise, Captain Cook, Shakespeare, Kangaremu, Eucalypta ja Myola. Nime Canberra andis linnale [[12. märts]]il 1913 Kurrajongi mäe (praeguse [[Capital Hill]]i, parlamendihoone asukoha) jalamil toimunud tseremoonial toonase kindralkuberneri [[Thomas Denman]]i abikaasa [[Gertrude Denman]].<ref name="Fm0IG" /><ref name="vitlE" /><ref name="4QfQq" /> Iga märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse [[Austraalia pealinna ala]]l riikliku tähtpäevana [[Canberra päev]]a (''Canberra Day''), millega meenutatakse Canberra asutamist 1913. aastal.<ref name="capitalcity" /> Esialgu piirdusid pealinna ehitustööd [[North Canberra]] ja [[South Canberra]] linnaosaga. Ehitamine kulges palju aeglasemalt kui oli oodatud, ühelt poolt [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemise ja sellest tulenevalt kokku kuivanud rahastuse tõttu, teiselt poolt aga vaidluste tõttu Griffini ning siseministeeriumi ja avalike tööde ministeeriumi mõjukate ametnike vahel. [[1917]]. aastal jõudis selleks moodustatud uurimiskomisjon järeldusele, et Griffini autoriteeti planeerimisdirektorina oli õõnestatud. Tema kasutuses olevad andmed, millele ta oma üksikasjalises töös tugines, osutusid ebatäpseteks ja kohati isegi ekslikeks. Detsembris 1920 pani Griffin ameti Canberra projekti juhina maha. Tema loobumise põhjuseks sai tõsiasi, et mõned ametnikud, kes olid varem tema tööd takistanud, said ehitustööde koordineerimiseks loodud föderaalpealinna nõuandva komitee liikmeteks.<ref name="CaQxL" /><ref name="AvRVa" /><ref name="R4woy" /> [[21. juuni]]l 1920 pani Walesi prints Edward, tulevane Suurbritannia kuningas [[Edward VIII]] nurgakivi Canberra kapitooliumile, mis jäigi valmis ehitamata.<ref name="wCe3Z" /> 1920. aastatel valmisid mitmed valitsushooned, teiste seas parlamendihoone ja peaministri residents [[The Lodge]]. Esimesed 99-aastased lepingud elu- ja ärihoonete kruntide liisimiseks müüdi [[12. detsember|12. detsembril]] [[1924]] toimunud avalikul oksjonil<ref name="kz5Kx" />. [[1914]]. aastal oli rajatud [[Queanbeyan]]i ja Canberra vahele raudtee, kuid esialgu kasutati seda vaid kaubaveoks. Esimesed rongid tööliste transpordiks pandi käima [[15. jaanuar]]il [[1923]]. [[21. aprill]]il 1924 avati Canberra raudteejaam. Esimesed bussid tööliste vedamiseks olid käiku antud samuti 1923. aastal, kuid esimene avalik regulaarbussiliin Canberras alustas tööd juulis [[1925]].<ref name="5c9dS" /> ===Canberra Austraalia pealinnana=== [[Pilt:Parliamenthouse2.jpg|pisi|Parlamendihoone avamine 1927. aasta mais]] 9. mail 1927 kolis Canberrasse [[Austraalia parlament]], mille asukohaks sai aastatel 1923–1927 ehitatud [[Canberra vana parlamendihoone|ajutine parlamendihoone]].<ref name="22zlC" /> Mõned päevad varem, [[4. mai]]l kolis peaministri residentsi [[The Lodge]]'i toonane valitsusjuht [[Stanley Bruce]].<ref name="tdSmJ" /> Alates sellest ajast hakkas Canberra täitma oma rolli riigi pealinnana. Paljudele [[Melbourne]]'i mugava eluga harjunud riigiametnikele ja parlamendiliikmetele ei olnud Canberrasse kolimine meelepärane – linna peeti külmaks, tolmuseks ja provintslikuks, lisaks kehtis seal endiselt [[kuiv seadus]]. Peaminister Bruce'i valitsus korraldas alkoholimüügi keelu küsimuses [[1928]]. aastal rahvahääletuse, millel föderaalpealinna ala elanikud toetasid ülekaalukalt seaduse tühistamist.<ref name="prohibition" /> [[Suur majanduskriis|Suure majanduskriisi]] ja [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] aastatel aeglustus linnaehitus taas ega suutnud sammu pidada kavandatud arendustega.<ref name="C8xOt" /> Majanduskriisi ajal kaotasid sajad töölised töö ja avaliku sektori personali vähendati seitsmendiku võrra. [[1930]]. aastal lõpetati ka linnaehituse eest vastutanud föderaalpealinna komisjoni tegevus – see taastati alles kaheksa aastat hiljem, [[1938]]. aastal.<ref name="Sb1zq" /> Mitmed suured ehitusprojektid nagu roomakatoliku ja anglikaani katedraal jäidki teostamata. Siiani puuduvad suurematel usuühingutel Canberras tähelepanuväärsed kirikuhooned.<ref name="J8vbM" /> Linna areng siiski täielikult ei peatunud, kuid oli pigem kvalitatiivne, mitte kvantitatiivne. [[1931]]. aastal alustas [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinnas tööd Canberra esimene raadiojaam [[2CA]], mis tegutseb siiani<ref name="rfuEt" />. Aastatel [[1936]]–[[1941]] ehitati valmis [[Austraalia sõjamemoriaal]], mis on mõeldud mälestamaks kõigis sõdades langenud austraallasi<ref name="oHbsH" />. 1936. aastal algas ka diplomaatiliste esinduste kolimine Canberrasse. Esimesena asus uude pealinna ümber [[Suurbritannia]] ülemvolinik, [[Kanada]] avas esinduse seal [[1937]]. aastal ja [[Ameerika Ühendriigid]] [[1940]]. aastal. Ameeriklased olid esimesed, kes lasid aastatel [[1942]]–[[1943]] püstitada omale Canberrasse saatkonnahoone<ref name="c8kG8" />. Seoses teise maailmasõja puhkemisega avati [[1. aprill]]il 1940 Canberra ja Queanbeyani vahel Austraalia kuninglike õhujõudude lennuväli.<ref name="TySpl" /> Pärast teist maailmasõda meenutas Canberra paljudele küla, mille korratult paigutatud hoonete rühmad jätsid inetu mulje.<ref name="l6osP" /> Leiti, et Canberra kujutab endast mitut eeslinna, mis püüavad alles linnaks saada.<ref name="GV5F7" /> Peaminister [[Robert Menzies]], kes oli ametis aastatel [[1949]]–1966, pidas pealinna olukorda häbiväärseks, kuid esialgsest põlgusest üle saades hakkas ta edendama linna arengut. Muuhulgas vallandas ta puudulike tulemuste tõttu kaks linna arengu eest vastutanud ministrit. Menziese ajal hakkas Canberra kiiresti arenema, millest kõneleb ka see, et aastatel [[1955]]–[[1975]] kasvas linna elanikkond iga viie aastaga üle 50 protsendi.<ref name="nxcA4" /> Pärast sõda jätkus valitsusasutuste üleviimine Melbourne'ist Canberrasse ja valitsus algatas elamispinna probleemi lahendamiseks mitmeid riiklikke elamuehitusprojekte.<ref name="C8xOt" /><ref name="nkxa3" /> Veel enne Menziese võimuletulekut avati Canberras [[1946]]. aastal linna esimene kõrgkool, [[Australian National University]].<ref name="ANU" /> [[1957]]. aastal moodustati pealinna arengu komisjon, millel erinevalt varasematest linna arengu eest vastutanud komisjonidest olid ka täidesaatvad volitused. See lõpetas neli kümnendit kestnud vaidlused Griffini kavandi keskse osa, tänapäeval [[Burley Griffini järv|arhitekti enda nime kandva paisjärve]] ümber. Algul taheti järvele nimi anda peaminister Menziese järgi, kuid viimane keeldus sellest otsustavalt. Järv valmis 1964. aastal pärast neli aastat kestnud ehitustöid ja selle valmimine lõi omakorda aluse Griffini kavandatud [[Parliamentary Triangle]]'i arendamiseks.<ref name="OA9jC" /> See järve kahel kaldal asuv ja kolme avenüüga piiratud kolmnurkne ala on mitmete oluliste valitsus-, teadus- ja kultuuriasutuste asukoht.<ref name="DYlJ6" /><ref name="nkf8G" /> Griffini algne linnaplaan ei ulatunud kaugemale kesklinna moodustanud [[Canberra Central]]ist (mida nimetatakse vahel ka [[North Canberra]]ks ja [[South Canberra]]ks). Kiiresti kasvava elanikkonna vastuvõtmiseks tuli nüüd rajama hakata uusi linnaosi. Esimesena pandi alus 1964. aastal [[Woden Valley]]le, sellele järgnesid 1966. aastal [[Belconnen]], 1969. aastal [[Weston Creek]] ja 1974. aastal Tuggeranong.<ref name="OxK2O" /> Paljudele hilisematele linnaosadele anti Austraalia poliitikute nimed.<ref name="7UUi6" /> [[Pilt:Lake-ParlHouse.JPG|pisi|Canberra kaks peamist sümbolit: [[Canberra vana parlamendihoone|vana parlamendihoone]] (1927) ja selle taga [[Canberra uus parlamendihoone|uus parlamendihoone]] (1988)]] Australian National University laienes läbi 1950.–1960. aastate, [[1954]]. aastal avati ülikooli peahoone ja [[1963]]. aastal uus raamatukogu.<ref name="ANU" /> Kiiresti arenes Parliamentary Triangle: 1968. aastal avati seal [[Austraalia Rahvusraamatukogu]] peahoone<ref name="Qn0lb" />, aastatel 1975–[[1980]] ehitati [[Austraalia Ülemkohus|Austraalia Ülemkohtu]] hoone<ref name="QjUDc" /> ja aastatel 1974–[[1982]] [[Austraalia Rahvusgalerii]] hoone<ref name="hgZVh" />. Lisaks püstitati sinna mitmeid valitsushooneid, skulptuure ja monumente. 9. mail [[1988]] avati [[Capital Hill]]il Austraalia koloniseerimise 200. aastapäeva pidustuste raames [[Canberra uus parlamendihoone|uus ja alaline parlamendihoone]], kuhu kolis senisest ajutisest parlamendihoonest Austraalia parlament.<ref name="REYQs" /> Detsembris 1988 andis Austraalia parlament [[Austraalia pealinna ala]]le täieliku omavalitsuse. Esimest korda valiti [[Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu|pealinna ala parlamenti]] [[4. märts]]il [[1989]] ja [[1994]]. aastal avati kohaliku parlamendi alalised tööruumid [[London Circuit]]i tänaval.<ref name="faq" /> Austraalia pealinna ala esimese valitsuse moodustas 1989. aastal [[Austraalia Tööpartei]] ja haldusüksuse esimeseks peaministriks saanud [[Rosemary Follett]] oli esimene naisvalitsusjuht Austraalia Ühenduse territooriumil.<ref name="36W4L" /><ref name="5Txsv" /> [[18. jaanuar]]il [[2003]] haarasid mitmeid Canberra eeslinnu [[2003. aasta Canberra võsapõlengud|võsapõlengud]], milles hukkus neli ja sai vigastada 435 inimest. Tulekahjudes hävis üle 500 elumaja ja Australian National University suured vaatlusteleskoobid [[Mount Stromlo observatoorium]]is, veel 315 elamut said eri raskusastmega kahjustusi. Tuli haaras ligi 90% [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargist]] ja tekitas ka olulisi kahjustusi [[Tidbinbilla loodusreservaat|Tidbinbilla loodusreservaadis]].<ref name="4czPW" /> [[2013]]. aastal tähistati läbi aasta kestnud ürituse programmiga Canberrale nime andmise 100. aastapäeva.<ref name="uWldS" /> ==Linna juhtimine== [[Pilt:Australian Capital Territory Legislative Assembly and the statue Ethos.jpg|pisi|Austraalia pealinna ala parlamendihoone ja Tom Bassi kuju "Ethos" (1961) selle ees]] Peale Canberra ei asu [[Austraalia pealinna ala]]l ühtegi külast suuremat asulat. [[Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu]] (''Australian Capital Territory Legislative Assembly'') täidab samaaegselt nii pealinna ala parlamendi kui ka Canberra linnavolikogu rolli<ref name="learn" />. Seadusandlik kogu on ühekojaline parlament, millel oli algselt 17 liiget. [[2014]]. aastal suurendati liikmete arvu 25 inimeseni ja esimene 25-liikmeline koosseis valiti ametisse [[2016. aasta Austraalia pealinna ala parlamendivalimised|2016. aasta valimistel]].<ref name="faq" /> Valimised toimuvad [[võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel viies valimisringkonnas, kusjuures igast ringkonnast valitakse viis parlamendiliiget. Need valimisringkonnad on [[Brindabella valimisringkond|Brindabella]], [[Ginninderra valimisringkond|Ginninderra]], [[Kurrajongi valimisringkond|Kurrajong]], [[Murrumbidgee valimisringkond|Murrumbidgee]] ja [[Yerrabi valimisringkond|Yerrabi]].<ref name="BDy07" /> Seadusandliku kogu liikmed valivad peaministri (''Chief Minister''), kes on Austraalia pealinna ala valitsusjuht. Peaminister valib ise välja need inimesed, kes saavad ministrikoha tema valitsuskabinetis. Maksimaalselt võib valitsusel olla kaheksa liiget. Kõik valitsuse liikmed on ühtlasi ka seadusandliku kogu liikmed, vahel nimetatakse neid teistest eristamiseks ka täidesaatvateks liikmeteks (''Executive Members'').<ref name="learn" /><ref name="ZJ8wu" /> Alates 2016. aastast on peaminister [[Andrew Barr]] [[Austraalia Tööpartei]]st, kelle valitsuskabinetis on lisaks temale kuus ministrit.<ref name="zd70P" /> Ajalooliselt on Austraalia pealinna alal nii föderaalvalimistel kui ka kohalikel valimistel domineerinud Austraalia Tööpartei, kuid seadusandlikus kogus on arvestatav esindus ka [[Austraalia Liberaalne Partei|Liberaalse Partei]] kohalikul organisatsioonil [[Canberra Liberaalid]]. Liberaalid on juhtinud valitsust aastatel 1989–[[1991]] ja [[1995]]–2001, kõik ülejäänud peaministrid alates pealinna alale omavalitsuse andmisest 1989. aastal on olnud Austraalia Tööparteist.<ref name="wAJOc" /> Alates [[2012. aasta Austraalia pealinna ala parlamendivalimised|2012. aasta valimistest]] on Austraalia Tööpartei valitsenud koalitsioonis erakonnaga [[Austraalia Rohelised]]. 2016. aasta valimistel sai Tööpartei seadusandlikus kogus 12 kohta, Liberaalne Partei 11 kohta ja Rohelised 2 kohta.<ref name="Mm9G7" /> [[Austraalia parlament|Austraalia parlamendis]] sai Austraalia pealinna ala esimest korda esindatuse 1949. aastal ühe koha näol [[Austraalia Esindajatekoda|Austraalia Esindajatekojas]]. 1974. aastal suurendati Austraalia pealinna ala esindatust Esindajatekojas kahe kohani ja samal aastal lisandus sellele kaks kohta [[Austraalia Senat]]is.<ref name="EcFHw" /> [[Austraalia valitsus|Austraalia keskvalitsus]] on säilitanud ka pärast omavalitsuse kehtestamist teatud rolli Austraalia pealinna ala ja Canberra juhtimisel. Administratiivselt mõjutab keskvalitsus linna elu peamiselt [[National Capital Authority]] kaudu, mis vastutab Canberra riiklikult (sealhulgas ka Griffini linnaplaneeringu seisukohalt) tähtsate piirkondade planeerimise ja arendamise eest. Sellised piirkonnad ja objektid on [[Parliamentary Triangle]], [[Burley Griffini järv]], peamised juurdepääsuteed ja paraadtänavad, föderaalvõimu omandisse kuuluvad maavaldused, välja arendamata asustusega mäed ja künkad, mis moodustavad [[Canberra looduspark|Canberra looduspargi]].<ref name="zhxAn" /><ref name="F2dh4" /><ref name="WdsGM" /> Samuti põhineb keskvalitsuse osaline kontroll Canberra üle 1988. aasta [[Austraalia pealinna ala omavalitsuse seadus]]el, mis sätestab Austraalia pealinna ala seadusandliku kogu ja föderaalvalitsuse võimuvahekorrad.<ref name="pPZYz" /> Vastavalt lepingule Austraalia pealinna ala valitsusega osutab kõiki politseiteenuseid Canberras [[Austraalia Föderaalpolitsei]], mis tagab Canberras turvalisust ja avalikku korda alates [[1979]]. aastast oma allüksuse [[ACT Policing]] kaudu.<ref name="NSP5I" /> Ametliku süüdistuse saanud Canberra elanike üle mõistab kohut [[Austraalia pealinna ala rahukohus]] või raskemate kuritegude puhul [[Austraalia pealinna ala ülemkohus]], mis toimib ka [[apellatsioonikohus|apellatsioonikohtuna]]. Lisaks eksisteerivad veel muud madalama taseme kohtud nagu lastekohus, tsiviil- ja haldusasjade tribunal jms.<ref name="AOmfo" /> Kuni 2009. aastani kasutati eeluurimisvanglana [[Belconneni kinnipidamiskeskus]]t, kuid vanglakaristust kandma suunati süüdimõistetud enamasti Uus-Lõuna-Walesi osariigi vanglatesse.<ref name="xcRYi" /> [[11. september|11. septembril]] [[2008]] avas toonane peaminister [[Jon Stanhope]] uue vanglakompleksi – [[Alexander Maconochie Keskus]]e, mille ehitus läks maksma 130 miljonit [[Austraalia dollar]]it ja mis tegutseb nii vahistatute kui ka süüdimõistetute kinnipidamiskohana.<ref name="e59kZ" /> Canberral puuduvad oma sümbolid, ametlike sümbolitena on kasutusel [[Austraalia pealinna ala lipp]] ja [[Austraalia pealinna ala vapp]]. ==Majandus== [[Pilt:Australian Treasury.JPG|pisi|Paljud canberralased töötavad valitsusasutustes nagu pildil kujutatud rahandusministeerium]] Canberras on Austraalia kõige madalam [[tööpuudus]]e tase – oktoobris 2016 oli see 3,4%, samal ajal oli Austraalia keskmine tööpuudus 5,6%.<ref name="1Izwi" /><ref name="gBxCj" /> Tänu väiksele tööpuudusele ning avaliku sektori ja ärimajanduse kõrgele osakaalule tööhõives on keskmine sissetulek Canberras kõigi Austraalia suurlinnade seas [[Perth (Austraalia)|Perthi]] järel teisel kohal – 2016. aastal oli ühe Canberra leibkonna keskmine aastane sissetulek 131 924 [[Austraalia dollar]]it. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et [[elukallidus]]elt on Canberra kõigi Austraalia suurlinnade seas esikohal – 2016. aastal oli esmatarbekulude summa seal hinnanguliselt 23 000 Austraalia dollarit leibkonna kohta aastas, mis oli 3000 dollarit kõrgem riigi keskmisest. Riigi keskmisest madalam on Canberras vaid [[hüpoteek|hüpoteegitagasimaksete]] tase, mis riigis keskmiselt oli 2016. aastal 35 000 dollarit aastas, Canberras aga 30 792 dollarit aastas.<ref name="TomPq" /> 2017. aasta jaanuaris oli Canberra elumajade mediaanhind 663 750 ja korterite mediaanhind 450 000 Austraalia dollarit. Aastaga tõusis elamispindade mediaanhind Canberras 6,8%, viimase viie aasta hinnatõus on olnud 25%. Kõige kallimad elamispinnad on [[South Canberra]], [[North Canberra]] ja Woden Valley linnaosas.<ref name="wLka6" /> Canberra üürihinnad on aastaid olnud riigis ühed kõrgemad, kallim üür on suurtest linnadest veel ainult Sydneys ja [[Darwin]]is. 2016. aasta esimeses kvartalis oli elamispinna mediaanüür Canberras 470 Austraalia dollarit nädalas ja tõusis teises kvartalis 505 dollarini nädalas.<ref name="Q6eyv" /><ref name="o69pw" /><ref name="vH9jE" /> [[Austraalia pealinna ala]] [[sisemajanduse kogutoodang]] inimese kohta oli 2015.–2016. aastal 92 173 Austraalia dollarit ja võrreldes 2014.–2015. aastaga kasvas see 3,4%. Kuna Austraalia pealinna ala suurim ja ainus linnaline asula on Canberra, on valdav osa haldusüksuse majandustegevusest koondunud just sinna. Suurima osa sisemajanduse kogutoodangust (31,1%) annab avalik sektor koos riikliku julgeoleku valdkonnaga ning see sektor hõivab umbes 50% Austraalia pealinna ala tööjõust.<ref name="GSP" /><ref name="ACTindustries" /> Canberras asuvad mitmed föderaalametkondade peakorterid, samuti on Austraalia pealinna alal oma avalikke teenuseid osutavad asutused ja organisatsioonid, kus on üle 20 000 töökoha. Riigikaitsesektoril on Canberras ja selle lähiümbruses üle 13 000 töökoha, selle sektori peamised tööandjad on [[Austraalia kaitseministeerium]] ning kõrgemad sõjaväelised õppeasutused ([[Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia]] ja [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis]]).<ref name="ACTindustries" /> Lisaks avalikule sektorile tegutseb Canberras üle 25 000 eraettevõtte, milles on hõivatud umbes 50% Canberra tööjõust. Erasektori suurima segmendi moodustab [[turism]]imajandus, kus tegutseb ligi 7000 ettevõtet. Küllaltki tööjõumahukas on ka ehitusvaldkond, kus töötab üle 12 000 inimese. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegutseb umbes 1000 ettevõtet, mis annavad tööd umbes 8000 inimesele.<ref name="ACTindustries" /> Austraalia pealinna ala sisemajanduse kogutoodangust annab ehitus 4,6%, finants- ja kindlustusteenused 4,1%, turismimajandus 3,1%, jaekaubandus 3,1%, infotehnoloogia ja meedia 2,1%. Ligi 8,3% sisemajanduse kogutoodangust tuleb aga elamis- ja äripindade renditulust.<ref name="GSP" /> ==Taristu ja transport== [[Pilt:Tuggeranong Parkway.jpg|pisi|Õhufoto Tuggeranongi magistraalist, mis ühendab Canberra kesklinna Tuggeranongi linnaosaga]] ===Teed ja liiklus=== Peamine liiklusvahend Canberras on auto. Canberra linnaplaneeringu kohaselt ühendavad eeslinnu [[magistraal]]id, mis enamasti on kujundatud kahesuunaliste, suunavööndeid lahutava eraldusribaga teedena.<ref name="chapter9" /><ref name="lMTwl" /> Kuna väiksema asustustihedusega eeslinnad on paigutatud hajusalt, läbivad teed ka asustamata tühermaasid ja metsaalasid. See tähendab, et tulevaste transpordikoridoride arendamiseks on vajadusel piisavalt maad, et vältida tunnelite rajamist või juba planeeritud elamumaa kokkuostmist. Ka on tänu sellele Canberras teiste Austraalia suurlinnadega võrreldes märksa rohkem rohealasid.<ref name="MiJ3T" /> Maksimaalne kiirus magistraalidel on 100&nbsp;km/h, kuid asumisiseselt kehtivad kiiruspiirangud 40–60&nbsp;km/h.<ref name="V7cfp" /><ref name="hQw1L" /> Kuigi canberralased on küllaltki aktiivsed jalgsi ja jalgratastel liikujad, ei ole linnas piisavalt turvalisi jalgrattateid. 2014. aastal oli linnas hinnanguliselt 87 000 jalgratturit, kuid samal ajal oli Canberra Austraalias esikohal jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetustes, kusjuures õnnetuste arv ületas riigi keskmist kaks korda.<ref name="QAxBa" /> Liiklusturvalisuse tõstmiseks võttis [[Austraalia pealinna ala]] valitsus [[1999]]. aastal Canberra teedel ja tänavatel kasutusele liikluskaamerad. Kasutusel on eri tüüpi [[kiiruskaamera]]d ja [[foor]]ide taga peatumist salvestavad kaamerad. Aastatel 2011–2013 tõid nende salvestatud liiklusrikkumiste eest määratud trahvid linnale igal aastal sisse 11 miljonit Austraalia dollarit.<ref name="QENL3" /> [[Federal Highway (Austraalia)|Federal Highway]], mis liitub [[Goulburn]]i linna lähistel [[Hume Highway]]ga, ühendab Canberrat Sydneyga, linnadevaheline sõiduaeg on kolm tundi. [[Melbourne]]'iga ühendab Canberrat [[Barton Highway]], mis liitub Hume Highwayga [[Yass]]i asula juures; nende linnade vaheline sõiduaeg on seitse tundi.<ref name="A927u" /> ===Ühistransport=== [[Pilt:ACTION Bus 892 Ansair (MkII) bodied Renault PR100-2 -- 30 June 2014.jpg|pisi|ACTIONi linnaliinibuss Renault PR100-2 Canberras]] Ühistransporti kasutatakse Canberras vähem kui kõigis teistes Austraalia suuremates linnades. 2006. aastal kasutas Canberras ühistransporti 8% elanikest, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli selle kasutatavus veelgi vähenenud: vaid 6,7% elanikest kasutas tööl käimiseks ühistransporti ja 6,5% läks tööle jalgsi või jalgrattal; ülejäänud elanikkond eelistas peamise liiklusvahendina autot.<ref name="C5u7N" /><ref name="XOqus" /> Selle põhjusena on võimud välja toonud asjaolu, et Canberra eeslinnad paiknevad väga suurel territooriumil ja nende asustustihedus on väike, mistõttu efektiivse ühistranspordi korraldamine on keeruline ja linnaplaneering on juba aastakümneid arvestanud auto kui peamise liiklusvahendiga.<ref name="chapter9" /> Canberra kohalikku bussitransporti korraldab [[Austraalia pealinna ala]] valitsus. ACT Internal Omnibus Network ([[ACTION]]) katab kogu Canberra linna, ühendades omavahel nelja bussijaama, eeslinnade keskusi, peamisi vaatamisväärsusi, haridusasutusi ja muid sihtpunkte.<ref name="5wlR2" /> Uus-Lõuna-Walesi osariigis registreeritud erafirma [[ComfortDelGro Cabcharge]] opereerib [[Transborder Express]]i kaubamärgi all kahte bussiliini Canberra ja [[Yass]]i vahel ning osutab samuti koolibussi teenust mitmetele Canberra koolidele.<ref name="s13Cp" /> Sama firma korraldab [[Qcity Transit]]i kaubamärgi all ka liiklust Canberra ja [[Queanbeyan]]i linna vahel.<ref name="ovwPE" /> Arendamisel on [[kergraudtee]]võrk, mis esimeses etapis peaks ühendama Canberra südalinna ([[Canberra Civic]]) [[Gungahlin]]i linnaosaga ja teises etapis südalinna Woden Valley linnaosaga. Töid on alustatud 12&nbsp;km pikkusel trassil südalinna ja Gungahlini vahel ning reisijatevedu sellel liinil peaks algama 2019. aastal.<ref name="76wzx" /> [[Pilt:2009 Ford Falcon (FG) XT sedan, CanberraElite taxis (2014-06-01).jpg|pisi|Canberra Elite'i takso Ford Falcon]] [[Pilt:Canberra Railway Station.jpg|pisi|vasakul|Canberra raudteejaam]] Canberras tegutseb kokku neli [[takso]]firmat: ACT Cabs, Canberra Elite, Cabxpress ja Silver Service. Canberra legaliseeris 2015. aasta oktoobris [[sõidujagamisteenus]]e, olles esimene Austraalia linn, kus vastav õiguslik alus vastu võeti. Peamine sõidujagamisteenuse osutaja linnas on [[Uber]], aga selles vallas tegutsevad veel näiteks [[OnTap]] ja [[GoCatch]].<ref name="1WXxB" /><ref name="5ddRM" /> Reisijatevedu [[raudtee]]l korraldab Uus-Lõuna-Walesi osariigile kuuluv ettevõte [[NSW Trains]] oma võrgustiku [[NSW TrainLink]] kaudu. Raudteeühendus on Canberral Sydneyga. Iga päev on liinil kolm väljumist sõiduajaga neli tundi.<ref name="4UkRS" /><ref name="kg2jK" /> [[Melbourne]]'iga Canberral otseühendus puudub: NSW TrainLinki bussid viivad inimesed Yassi raudteejaama, kus on võimalik ümber istuda Sydney–Melbourne'i rongidele.<ref name="kg2jK" /> Canberra raudteejaam asub kesklinna lõunaosas, [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinnas.<ref name="ZBdZO" /> Raudteeliiklus jõudis Canberrasse 1914. aastal, mil sinna pikendati Sydneyst Queanbeyanini kulgenud raudtee. Esialgu kasutati 6,58&nbsp;km pikkust raudteed ainult kaupade transpordiks, jaanuaris 1923 pandi käiku rongid tööliste veoks. Regulaarne reisirongiliiklus algas oktoobris 1923 ja Canberra raudteejaam valmis 1924. aastal. 1920. aastatel oli Canberras ka muid raudteid, näiteks Yarralumla tellisetehase ja kesklinna vahel, kuid see oli ajutine ühendus pealinna ehitustööde ajaks, mis hiljem likvideeriti. Canberra südalinn jäigi raudteega ühendamata, sest kuigi 1920. aastal ehitati raudteesild üle [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]], hävis see [[1922]]. aasta üleujutuses ja purunenud raudteelõiku enam ei taastatud, mistõttu ka hilisem raudteejaam rajati tänapäevasesse Kingstoni eeslinna.<ref name="xVBER" /> [[Pilt:New terminal building at Canberra Airport cropped2.jpg|pisi|Canberra lennujaama uus terminal]] [[Canberra lennujaam]]ast on otseühendused [[Adelaide]]'i, [[Brisbane]]'i, [[Gold Coast]]i, [[Melbourne]]'i, [[Newcastle (Austraalia)|Newcastle'isse]], [[Perth (Austraalia)|Perthi]] ja Sydneysse, kust saab omakorda edasi lennata teistesse kodu- ja välismaistesse sihtpunktidesse. Siselende teenindavad lennufirmad [[Fly Pelican]], [[Qantas]], [[Tigerair]] ja [[Virgin Australia]].<ref name="61bO6" /> Rahvusvahelised ühendused on Canberral [[Singapur]]i ja [[Wellington]]iga, neid liine teenindab [[Singapore Airlines]] ning mõlemasse sihtpunkti pääseb neli korda nädalas.<ref name="26Kn5" /> Austraalia taristu- ja regionaalarenguministeerium on andnud Canberra lennujaamale piiratud kasutusega rahvusvahelise lennujaama staatuse.<ref name="mX7N8" /> Kuni 2003. aastani jagas tsiviillennujaam [[lennurada|lennuradu]] naabruses asunud kuninglike õhujõudude [[Fairbairni lennubaas]]iga. 2002. aastal lõpetas lennubaas tegevuse ja 2003. aastal anti selle territoorium haldamiseks Canberra lennujaamale. Kuna Fairbairni lennubaasi ala on tunnistatud riiklikuks mälestiseks, vastutab lennujaam ka selle konserveerimise eest.<ref name="EHq7k" /> ===Vee-, gaasi- ja elektrivarustus=== [[Pilt:Royalla Solar Farm 4.JPG|pisi|Royalla päikeseelektrijaam, mis suudab elektriga varustada 4500 majapidamist]] [[Austraalia pealinna ala]] valitsusele kuuluv [[Icon Water]] (endise nimega ACTEW Corporation) haldab Canberra vee- ja kanalisatsioonivõrku, mille torustiku kogupikkus on üle 6440&nbsp;km. Icon Water tarnib igal päeval üle 100 megaliitri joogivett ja puhastab igal aastal üle 29 gigaliitri reovett.<ref name="vAcFw" /> Kahasse erafirmadega [[Jemena Networks]] ja [[AGL Energy]] kuulub Icon Waterile ettevõte [[ActewAGL]], mis tegeleb elektri ja gaasi tarnimisega nii Austraalia pealinna alal kui ka Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Ettevõte tarnib elektrit 2358&nbsp;km² suurusel territooriumil ja selle gaasitorustiku kogupikkus on 4563&nbsp;km.<ref name="FmiSH" /> Canberra joogiveevarusid säilitatakse neljas reservuaaris – Corini, Bendora ja Cotteri paisude taga [[Cotteri jõgi|Cotteri jõel]] ning Googongi paisu taga [[Queanbeyani jõgi|Queanbeyani jõel]]. Kuigi Googongi pais asub Uus-Lõuna-Walesi territooriumil, haldab seda Austraalia pealinna ala valitsus.<ref name="B1vEm" /><ref name="wTV7J" /> Icon Waterile kuuluvad ka Canberra kaks reoveepuhastusjaama – üks neist on Austraalia sisemaa suurim reoveepuhastusjaam [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]] alamjooksul, teine asub [[Fyshwick]]is.<ref name="xWm6m" /> Kuna tänapäeval Austraalia pealinna alal piisavalt suure võimsusega energiaallikaid ei asu, saab Canberra suurema osa elektrienergiast Uus-Lõuna-Walesi elektrivõrgust ja [[Snowy Mountains]]i mäestiku hüdroenergiavõrgust. Canberra elektrivarustuse tagavad kaks alajaama – Canberra alajaam [[Holt]]is ja Queanbeyani alajaam [[Oaks Estate]]'is. Mõlemad alajaamad kuuluvad Uus-Lõuna-Walesi kõrgepingevõrkude operaatorile [[TransGrid]].<ref name="nXq9q" /> Aastatel 1913–1915 ehitati Canberra [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinna soojuselektrijaam ja alates 1915. aastast varustas see pealinna elektrienergiaga, kuid suleti [[1929]]. aastal, kui osutus odavamaks mujalt elektrit sisse osta. Seda kasutati veel ka aastatel 1936–1942 ja [[1948]]–1957 teiste elektrijaamade remondi ja Canberra suurenenud energiavajaduse ajal. Alates 1957. aastast on see alaliselt suletud.<ref name="AoB8g" /><ref name="vUClk" /> Viimastel aastatel on Austraalia pealinna alal avatud päikeseelektrijaamu – neist esimene, 20 MW võimsusega jaam avati ametlikult [[3. september|3. septembril]] 2014 [[Royalla]]s ja oli avamise ajal Austraalia suurim päikeseelektrijaam<ref name="0GWes" />; teine, vaid 2,3 MW võimsusega jaam avati [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2016]] [[Majura]]s<ref name="ctLrH" />; kolmas, 13 MW võimsusega jaam avati [[Mugga Lane]]'is märtsi alguses [[2017]].<ref name="SOAdu" /> Ka paljud eramajad Canberras on paigutanud katusele päikesepaneelid, mida kasutatakse nii elektrienergia tootmiseks kui ka vee soojendamiseks. Tuuleelektrijaamu Canberras ei ole, kuid Austraalia pealinna ala lähedusse jäävates Uus-Lõuna-Walesi piirkondades on mitmeid ehitusjärgus tuuleparke. 2013. aastal võtsid Austraalia pealinna ala võimud vastu seaduse, mille kohaselt peab haldusüksuse energiavajadus 2020. aastaks olema 90% ulatuses kaetud [[taastuvenergia]]ga<ref name="YrwAL" />, 2016. aastal seati 2020. aasta sihtmärgiks juba 100% taastuvenergiat. Suurem osa sellest energiast kavatsetakse sisse osta teistes osariikides asuvatest tuuleelektrijaamadest.<ref name="4nX0h" /> ==Tervishoid== [[Pilt:Canberra Hospital.jpg|pisi|Canberra haigla]] Canberras on kaks suurt riigihaiglat. Neist suurem on umbes 600 voodikohaga [[Canberra haigla]] (endise nimega Woden Valley haigla), mis teenindab lisaks [[Austraalia pealinna ala]]le ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Haigla teeninduspiirkonnas elab umbes 540 000 inimest. Ühtlasi on Canberra haigla [[Australian National University]] meditsiiniteaduskonna peamine kliiniline haigla.<ref name="38BJK" /> Teine, väiksem riigihaigla on 256 voodikohaga [[Calvary Public Hospital]] [[Bruce]]'i eeslinnas, mis teenindab eelkõige [[Belconnen]]i, [[North Canberra]] ja [[Gungahlin]]i linnaosi. Ka see haigla on Australian National University, [[Austraalia Katoliku Ülikool]]i ja [[Canberra Ülikool]]i kliiniline haigla.<ref name="dccDZ" /> Kuigi Calvary Public Hospitali tegevust rahastatakse riiklikest vahenditest, kuulub see katoliiklikule mittetulundusühingule [[Little Company of Mary Health Care]].<ref name="3HGum" /> Canberras on ka kolm erahaiglat, millest kaks – [[Calvary Private Hospital]] Bruce'i eeslinnas ja [[Calvary John James Hospital]] [[Deakin]]i eeslinnas – kuuluvad samuti Little Company of Mary Health Care gruppi. Kolmas on [[Garran]]i eeslinnas asuv [[National Capital Private Hospital]]. Erahaiglatest suurim on Calvary John James Hospital.<ref name="OyYXu" /> [[Burley Griffini järv]]e kaldal Actoni poolsaarel asus varem [[Canberra kuninglik haigla]]. See suleti 1991. aastal. Tühi hoone õhiti [[1997]]. aastal, et teha ruumi [[Austraalia Rahvusmuuseum]]i rajamiseks. Õhkimine ei läinud plaanipäraselt ja hoone tükid paiskusid laiali, tappes muuhulgas õhkimist vaatama tulnud 12-aastase tüdruku.<ref name="IOef4" /><ref name="AAEbP" /><ref name="g4L7t" /> Austraalia pealinna ala kiirabi (''ACT Ambulance Service'') teenindab lisaks Austraalia pealinna alale ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Erinevalt teistest Austraalia kiirabidest on Canberras igas kiirabibrigaadis vähemalt üks intensiivravi parameedik. Austraalia pealinna ala kiirabi mehitab ja haldab ka [[Snowy Hydro SouthCare]] teenust, mis on Austraalia pealinna ala ja Uus-Lõuna-Walesi ühisteenus inimeste päästmiseks ja ravile toimetamiseks helikopteriga.<ref name="uZXvz" /> ==Meedia== Austraalia pealinnana on Canberra poliitikauudiste tähtsaim keskus ning sellest tulenevalt on seal alaliselt esindatud kõik Austraalia suuremad ajakirjandusorganisatsioonid, teiste seas rahvusringhääling [[Australian Broadcasting Corporation]], eratelekanalid ja suurlinnade ajalehed. Ajakirjanikud ja neid toetav personal, kes vahendavad uudiseid [[Austraalia parlament|Austraalia parlamendist]], moodustavad [[Canberra pressigalerii|föderaalparlamendi pressigalerii]].<ref name="bOjmZ" /> Canberra eeslinnas [[Barton]]is asub [[National Press Club of Australia]], mis teeb regulaarseid teleülekandeid oma lõunasöökidest, kus astub tavaliselt üles mõni prominentne külaline, kas siis poliitik või muu avaliku elu tegelane, kes peab kõne ning vastab seejärel klubiliikmete küsimustele.<ref name="MhnPs" /> ===Trükiajakirjandus=== [[Pilt:The Canberra Times and The Chronicle at Fyshwick.jpg|pisi|The Canberra Timesi toimetus [[Fyshwick]]is]] Canberras on oma päevaleht [[The Canberra Times]], mis on asutatud [[1926]]. aastal.<ref name="pBAot" /><ref name="2eLRL" /> Linnas ilmub ka tasuta nädalakirju, nende seas uudisteajakirjad [[CityNews]] ja [[Canberra Weekly]] ning popkultuuri ja linnas toimuvaid üritusi tutvustav ajakiri [[BMA Magazine]]. BMA Magazine hakkas ilmuma [[1992]]. aastal ja esimene number oli pühendatud ansambli [[Nirvana]] albumi "[[Nevermind]]" kontserditurneele<ref name="IXNdh" />. ===Raadio=== Canberras edastavad oma saateid mitmed kesk- ja ülikõrgsagedusalal tegutsevad raadiojaamad.<ref name="3i1XV" /> Peamised eraraadiojaamad on [[Capital Radio Network]]i raadiokanalid 2CA ja [[2CC]] ning [[Austereo]] / [[Australian Radio Network]]i raadiokanalid [[104.7 (Canberra)|104.7]] ja [[Mix 106.3]]. Seejuures on 2CA Canberra vanim raadiojaam, mis hakkas saateid edastama juba 1931. aastal.<ref name="PSV6n" /> Tegutsevad mitmed kogukonnaraadiod, millest vanim on [[1973]]. aastal [[Australian National University]] üliõpilaste asutatud [[2XX]].<ref name="TeiYR" /> Alates 2010. aastast testitakse Canberras Austraalia kommunikatsiooni- ja meediaameti loal digitaalset [[DAB-raadio|DAB+ raadiosüsteemi]]. Digitaalses standardis dubleerivad oma programmi mitmed klassikalised raadiojaamad, aga tegutsevad ka mõned ainult digitaalselt saateid edastavad raadiojaamad.<ref name="V05dL" /> ===Televisioon=== [[Pilt:Prime Television Broadcast Centre.jpg|pisi|Telejaama Prime7 saatekeskus]] Canberras on nähtavad viis vabalevis telejaama:<ref name="7LnbE" /> * [[ABC Television|ABC]] Canberra * [[Special Broadcasting Service|SBS]] New South Wales * [[Win Television]] Southern NSW & ACT – [[Network Ten]] partner<ref name="TVswitch" /> * [[Prime7]] Southern NSW & ACT – [[Seven Network]] partner * [[Southern Cross Nine]] Southern NSW & ACT – [[Nine Network]] partner<ref name="TVswitch" /> Kõigil neil telejaamadel on üks põhikanal ja kaks või enam lisakanalit. Enne 1989. aastat edastasid Austraalia pealinna alal saateid vaid kolm televisiooniettevõtet – ABC, SBS ja CTC (Capital Television), millest sai hiljem Southern Cross Nine. Sel aastal rakendus Uus-Lõuna-Walesi osariigis valitsuse programm, mille eesmärk oli tagada väljaspool suurlinnu samasugused televisiooni vaatamise võimalused kui suurlinnades. Selle tulemusel hakkasid Austraalia pealinna alal saateid edastama ka Prime Television (uue nimega Prime7) ja Win Television.<ref name="RjjVd" /> Tasulist [[satelliittelevisioon]]iteenust osutab Canberra elanikele [[Foxtel]] ja tasulist [[kaabeltelevisioon]]iteenust [[TransACT]]. ==Haridus== [[Pilt:ANU School of Art, Canberra.jpg|pisi|[[Australian National University|ANU]] kunstiteaduskond]] Canberra kaks peamist kõrgkooli on [[Australian National University]] (ANU) [[Acton]]i eeslinnas ja [[Canberra Ülikool]] (''University of Canberra'', UC) [[Bruce]]'i eeslinnas. ANU asutati 1946. aastal ja on alati olnud teadusülikool. [[Times Higher Education World University Rankings]]i 2017. aasta edetabelis on ANU maailma ülikoolide seas 47. kohal.<ref name="gm3dp" /> [[QS World University Rankings]]i 2016. aasta edetabelis oli ANU Austraalia ülikoolide seas esimesel ja maailma ülikoolide seas 22. kohal. Seal õpib üle 22 500 üliõpilase. Ülikooli vilistlaste ja personali seas on kokku kuus [[Nobeli auhind]]ade laureaati.<ref name="IEa8j" /> UC asutati [[1967]]. aastal rakenduskõrgkoolina, sai ülikooliks [[1990]]. aastal ja määratleb ühe oma peamise tugevusena siiani just rakendusliku suunitlusega kõrghariduse andmist.<ref name="bSDiR" /> 2014. aastal õppis seal 16 970 üliõpilast, neist 1048 ülikooli piiritagustes filiaalides.<ref name="bRbkL" /> Lisaks neile kahele ülikoolile asub Canberra põhjapoolses [[Weston]]i eeslinnas [[Austraalia Katoliku Ülikool]]i (ACU) Canberra ülikoolilinnak Signadou, kus õpib üle 1000 üliõpilase.<ref name="EmJHM" /> [[Barton]]i linnaosas paikneb sekulaarse [[Charles Sturti Ülikool]]i (CSU) Püha Markuse teoloogiakeskus.<ref name="2Py51" /> Rakenduskõrgharidust annab Canberras kuue ülikoolilinnakuga [[Canberra Tehnikainstituut]].<ref name="CWCW9" /> Canberra kesklinna põhjapoolses [[Campbell (Canberra)|Campbelli]] eeslinnas asuvad kaks kõrgemat sõjakooli – [[Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia]] (ADFA) ja [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis]].<ref name="qkkv1" /> ADFA tegutseb koostöös [[Uus-Lõuna-Walesi Ülikool]]iga, mis tagab akadeemia lõpetajatele võimalused jätkuõppeks. ADFA kolmeaastases esimese astme programmis õpib umbes 800 kaitseväelast, veel 300 kaitseväelast jätkab õpinguid Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli üheaastases teise astme programmis.<ref name="3ENmG" /> Kuninglik Sõjaväekolledž valmistab ette maavägede ohvitserkonda.<ref name="KbHvi" /> 2016. aastal oli Canberras 87 üldhariduskooli, mis kuulusid [[Austraalia pealinna ala]] valitsusele ja nendes õppis 45 000 õpilast.<ref name="MAMrg" /> 18 Canberra erakooli moodustavad Austraalia pealinna ala sõltumatute koolide assotsiatsiooni.<ref name="E0HnQ" /> Lisaks tegutseb linnas ka mitmeid erakoole, mis ei ole assotsiatsiooni liikmed. 2016. aasta ametliku statistika järgi õppis 59,6% Austraalia pealinna ala õpilastest avalikes koolides ja 40,4% erakoolides, mis teeb Austraalia pealinna alast kõige kõrgema erahariduse osakaaluga esimese järgu haldusüksuse Austraalias.<ref name="fubXr" /> Enamik eeslinnu Canberras on plaanitud koos lasteaia ja põhikooliga. Planeeringus püütakse need paigutada kohtadesse, kus ümbruskonnas leidub piisavalt vaba ruumi sportimiseks ja ajaveetmiseks.<ref name="dTb8J" /> Alates 2006. aastast on Austraalia pealinna ala valitsus viinud ellu programmi "Towards 2020: Renewing Our Schools", mis näeb ette hariduse kvaliteedi tagamiseks mitmete avalike üldhariduskoolide sulgemise või ühendamise. Kui 2006. aastal oli valitsuse omandis veel 180 üldhariduskooli, siis nüüdseks on nende koolide arv vähenenud enam kui 90 võrra. Ainuüksi aastatel 2006–2008 oli kavas 39 kooli sulgemine.<ref name="6aXg7" /> Kuigi programm tekitas esimestel aastatel tugevat vastasseisu, ei õnnestunud reformi väärata.<ref name="BRy6p" /><ref name="qxaQJ" /> ==Kultuur ja meelelahutus== ===Vaatamisväärsused=== [[Pilt:National Library of Australia-East side entrance.jpg|pisi|[[Austraalia Rahvusraamatukogu]]]] Turismi seisukohalt pakuvad lisaks Canberra planeeringule [[aedlinn]]ana huvi arvukad vaatamisväärsused, mis asuvad peamiselt linna vanimas, [[Canberra Central]]i linnaosas ja [[Burley Griffini järv]]e kallastel. Mainimist väärib seegi, et paljud valitsushooned Canberras on vabalt külastatavad. Canberra Centrali lõunaosa ehk [[South Canberra]] keskpunkt on ringteega ümbritsetud [[Capital Hill]], kuhu suubuvad kõik peatänavad. Sellel künkal asub 1988. aastal avatud [[Canberra uus parlamendihoone]]. Ehitustööde ajal eemaldati künka tipp ja pärast hoone valmimist paigaldati see tagasi niiviisi, et nüüd moodustab see parlamendihoone muruga kaetud katuse. Hoone kohal kõrgub 81&nbsp;m kõrgune nelja jalaga lipumast, kus lehvib Austraalia riigilipp.<ref name="1yHzt" /><ref name="8lCJN" /> Capital Hillist põhja pool asub esinduslik [[Parkes]]i linnaosa, kus paiknevad linna mitmed olulisemad hooned, teiste seas ka Capital Hilli jalamil asuv [[Canberra vana parlamendihoone]]. See oli aastatel 1927–1988 Austraalia parlamendi ajutine asukoht, tänapäeval on see aga koduks ühele osale [[Rahvuslik Portreegalerii (Canberra)|Rahvuslikust Portreegaleriist]].<ref name="zi7Bq" /> Vana parlamendihoone ette rohealale püstitati [[1972]]. aastal [[Austraalia aborigeenid]]e mitteametlik telksaatkond (''Aboriginal Tent Embassy'').<ref name="1s6rj" /> Vana parlamendihoone lähistel paikneb ka [[Austraalia Rahvusarhiiv]]. Burley Griffini järve lõunanurga lähedusse jäävad [[Austraalia Rahvusraamatukogu]], teadus- ja tehnikamuuseum [[Questacon]], [[Austraalia Ülemkohus|Austraalia Ülemkohtu]] hoone ja [[Austraalia Rahvusgalerii]].<ref name="qGYxg" /> Parkidega ümbritsetud järve keskosa läänetipus asub purskkaevu kujul lahendatud [[Kapten James Cooki mälestusmärk]].<ref name="DckRk" /> Väikesel [[Aspeni saar]]el paikneb 50&nbsp;m kõrgune [[Rahvuskariljon]] – tornis asuv isemängiv [[kariljon]] (kellamäng).<ref name="lpz4V" /> Capital Hillist läänes, [[Yarralumla]] linnaosas asub enamik välisesindusi, [[Austraalia kindralkuberner]]i residents [[Government House]], loomaaed ja akvaarium. Capital Hillist edelas, [[Deakin]]i linnaosas on samuti mõned välisesindused, [[Austraalia kuninglik müntimiskoda]] ja [[Austraalia peaminister|Austraalia peaministri]] ametlik residents [[The Lodge]].<ref name="ugCxF" /><ref name="wjAXQ" /><ref name="vc" /> [[Pilt:War memorial 01.jpg|pisi|[[Austraalia sõjamemoriaal]]]] [[Pilt:NatMusAus Main Entrance Strip.jpg|vasakul|pisi|[[Austraalia Rahvusmuuseum]]]] Burley Griffini järvest põhja pool asuv piirkond [[Canberra Civic]] on linna peamine kaubandus- ja ärikvartal. See on üks väheseid tiheasustusega alasid linnas. Seal asuvad muuhulgas messikeskus ning Canberra ajalugu ja kunsti tutvustav [[Canberra muuseum ja galerii]]. Civicust läänes paikneb Actoni ülikoolikvartal. Seal, [[Black Mountain]]i mäe jalamil asub [[Austraalia Rahvuslik Botaanikaaed]], kus leidub üle 5500 taimesordi Austraalia eri kasvupiirkondadest. Actoni poolsaare lõunatipus on [[Austraalia Rahvusmuuseum]], mis paistab silma oma julge, futuristliku arhitektuuriga.<ref name="vc" /> Canberra Civicust idas, [[Mount Ainslie]] mäe jalamil on linna niinimetatud tseremoniaalpiirkond. [[ANZAC Parade]] on lai, mitmete mälestusmärkidega ääristatud paraadtänav. Seal toimuvad paraadid Austraalia ühel tähtsamal riigipühal, sõdades ja muudes relvastatud konfliktides teeninud ja langenud austraallaste ja uusmeremaalaste mälestuspäeval ([[ANZAC Day]]). Selle tänava ääres asub Canberra vanim pühakoda, [[Ristija Johannese kirik (Canberra)|Ristija Johannese kirik]]. Seal on ka [[Austraalia sõjamemoriaal]], rahvuslik mälestusmärk kõigis sõdades langenutele.<ref name="vc" /> Umbes 15&nbsp;km kaugusel Civicust, linna põhjapiiri lähistel asub [[Rahvuslik Dinosauruste Muuseum]], kus on Austraalia üks suuremaid püsiekspositsioone dinosaurustest ja elust eelajaloolisel ajal.<ref name="kk3Og" /> Canberras on säilinud mõned ajaloolised elumajad 19. sajandist: Lanyoni ja Tuggeranongi talud [[Tuggeranongi org|Tuggeranongi orus]], [[Mugga-Mugga Cottage]] [[Symonston]]i eeslinnas ja [[Blundell's Cottage]] Parkesi eeslinnas võimaldavad tutvuda esemetega varaste euroopa asunike igapäevaelust.<ref name="EZ6k6" /><ref name="VdhfA" /><ref name="ewJwm" /><ref name="b6wlJ" /> [[Red Hill]]i künkal asuv [[Calthorpes' House]] on hästi säilinud näide 1920. aastate arhitektuurist ja sama perioodi Austraalia keskklassi elustiilist.<ref name="eFfpC" /> [[Duntroon House]] [[Campbell (Canberra)|Campbelli]] eeslinnas oli üks esimesi suurmajapidamisi Canberra alal; tänapäeval asub seal [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis|Kuningliku Sõjaväekolledži]] ohvitseride söökla.<ref name="MYAgv" /> ===Kultuurielu=== [[Pilt:Floriade canberra05.jpg|pisi|Canberra lillefestival Floriade]] Canberra võib muuseumide kõrval uhkustada ka aktiivse teatri- ja muusikaeluga, mida hoiavad suures osas üleval kohalike ülikoolide üliõpilased. Linna teatrielu süda on [[Canberra Teatrikeskus]], millel on kokku kolm eraldi hoonetes paiknevat saali: 1244 istekohaga Canberra Theatre, 618 istekohaga Playhouse ja 90 kohaga Courtyard Studio. Neid saale kasutatakse aeg-ajalt ka kontsertide korraldamiseks.<ref name="1Kefs" /> [[The Street Theatre]] on kahe saaliga teatrihoone, mida haldab peamiselt nüüdisnäitekunsti väljatoomisele keskendunud mittetulunduslik produktsioonifirma [[The Street]] ja kus astuvad üles ka harrastusteatrid.<ref name="XVevZ" /> Linna tähtsaim kontserdisaal on [[1976]]. aasta septembris avatud 1442 istekohaga [[Llewelyn Hall]], mis tegutseb osana [[Australian National University]] muusikateaduskonnast ja on nimetatud selle esimese dekaani, viiulimängija [[Ernest Llewellyn]]i auks.<ref name="7gjyC" /> Linna esimene kultuurielu keskus oli [[1928]]. aastal avatud [[Albert Hall]], mis kuni Canberra teatri avamiseni [[1965]]. aastal oli kõigi peamiste teatrilavastuste ja kontsertide toimumispaik. Samuti toimusid seal Austraalia kodakondsuse andmise tseremooniad. Alates 1979. aastast on see kultuurimälestis. Albert Halli kasutatakse siiani konverentside ja kontsertide korraldamiseks ning ja lavastuste ettekandmiseks.<ref name="ZVs3g" /><ref name="4R87z" /> Canberras on esindatud peamised Austraalia kinoketid: [[Dendy Cinemas]] asub [[Canberra Civic]]us, [[Greater Union]]il on üks kino [[Manuka]] eeslinnas, [[Hoyts]]il kaks kino ([[Belconnen]]i ja Woden Valley linnaosas), [[Palace Films and Cinemas|Palace'il]] üks kino Actoni eeslinnas, [[Limelight Cinemas|Limelightil]] üks kino Tuggeranongi linnaosas. Lisaks on oma kinosaalid Australian National Universityl ning Austraalia filmi- ja heliarhiivil.<ref name="LLvEp" /> Igas linnaosa keskuses on rahvaraamatukogu. Linnas toimuvad igal aastal suured mitmepäevased festivalid ja messid. Neist esimene on alates 1988. aastast jaanuaris korraldatav autode tänavafestival [[Summernats]].<ref name="wDIxJ" /> Veebruari lõpus leiab aset põllumajandusnäitus [[Royal Canberra Show]], mida on Canberras peetud alates 1927. aastast.<ref name="dhVq0" /> Märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse linna aastapäeva. [[Canberra päev]]ale eelneb tihtipeale kümnepäevane ürituste sari "Celebrate Canberra".<ref name="Wiomf" /> Ülestõusmispühade nädalal peetakse rahvakultuurifestivali [[National Folk Festival]].<ref name="X8jGs" /> Septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani toimub alates 1988. aastast korraldatav lillefestival [[Floriade]], mille külastajate arv on kasvanud 480 000 inimeseni.<ref name="UUljH" /> Oktoobri lõpus [[Canberra Ülikool]]i territooriumil toimunud [[rokkmuusika]]festival [[Stonefest]] oli pikka aega samuti mitmepäevane üritus, kuid vähenenud külastatavuse tõttu on seda alates 2012. aastast peetud ühepäevase üritusena University of Canberra Stone Day nime all.<ref name="SBqbO" /> ===Muu meelelahutus=== [[Pilt:Casino canberra sign civic.jpg|pisi|Casino Canberra]] Ainsana võib Canberra linnas hasartmänge korraldada 1994. aastal avatud [[Casino Canberra]], mis kuulub alates 2014. aastast [[Hongkong]]i ettevõttele [[Aquis Entertainment]]. Uued omanikud algatasid ulatusliku ümberehitus- ja laienemisprogrammi, mille raames peaks kasiino juures avatama kaks hotelli, luksuskaupade poed, uued restoranid ja laiendatud konverentsikeskus. Tööd sõltusid [[Austraalia pealinna ala]] valitsuse loast tuua kasiinosse mänguautomaadid, mida varem võis kasutada ainult baarides ja ööklubides, aga mitte kasiinodes. 2016. aastal jõuti kokkuleppele 200 mänguautomaadi paigaldamises kasiinosse.<ref name="g71ag" /><ref name="Bv588" /><ref name="fuwEf" /> Suhteliselt väikese elanike arvu tõttu ei ole Canberra ööelu võrreldav Austraalia suurte metropolide ööeluga. Täiendavalt mõjutab seda veel elanikkonna väike asustustihedus, mistõttu on suurem osa meelelahutusasutusi nagu baarid, ööklubid ja restoranid koondunud vähestesse eeslinnadesse kesklinna lähistel. Kõige suurem meelelahutusasutuste kontsentratsioon on [[Dickson]]is, [[Kingston (Canberra)|Kingstonis]] ja [[Canberra Civic]]us.<ref name="7zNTn" /> [[Prostitutsioon]] dekriminaliseeriti Austraalia pealinna alal 1992. aastal, kuid [[bordell]]id tohivad tegutseda ainult [[Mitchell]]i ja [[Fyshwick]]i eeslinnades.<ref name="jJzjA" /> ==Sport== [[Pilt:BruceStadium19032005.JPG|pisi|Ragbi liiga võistlus Canberra staadionil]] Lisaks kohalikele spordiliigadele võistlevad mitmed Canberra võistkonnad ka riigi ja rahvusvahelisel tasandil. Üks populaarsemaid spordialasid on [[ragbi]]. Tuntuimad võistkonnad on [[Canberra Raiders]] ja [[Brumbies]], kes mängivad vastavalt [[ragbi liiga]]s ja [[ragbi liit|ragbi liidus]]. Mõlemad on olnud ka oma liiga meistrid.<ref name="Y4s32" /><ref name="sKSPM" /> Mõlema meeskonna koduväljak on [[Canberra staadion]], mis on linna suurim staadion, mahutades 25 000 inimest. Alates 2014. aastast kannab see vastavalt sponsorlepingule ametlikku nime GIO Stadium Canberra.<ref name="I0Q6m" /><ref name="austadiums" /> Seal korraldati [[2000. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpallivõistlusi, [[2003. aasta maailma karikavõistlused ragbis|2003. aasta maailma karikavõistlustel ragbis]] ragbi liidu mänge ja [[2015. aasta AFC Aasia karikavõistlused|2015. aasta Aasia jalgpalliföderatsiooni karikavõistluste]] mänge.<ref name="austadiums" /> Kolmas tuntuim ragbimeeskond on [[University of Canberra Vikings]] (kuni 2014. aastani Canberra Vikings), kes saavutasid 2015. aasta ragbi liidu rahvuslikel meistrivõistlustel teise koha.<ref name="IWeCg" /> Linnal on ka edukas naiste [[korvpall]]iklubi [[University of Canberra Capitals]] (kuni 2014. aastani Canberra Capitals), kes on alates 2000. aastast tulnud kokku seitse korda Austraalia meistriks (2000, 2004, 2006, 2007, 2009, 2010).<ref name="Fwhw2" /> [[Jalgpall]]iklubi [[Canberra United FC]] esindab Canberrat rahvuslikus naiste jalgpalliliigas [[W-League]], kus nad tulid 2012. aasta meistriks.<ref name="6gsTa" /> Canberral on ka võistkonnad, mis esindavad linna rahvuslikel võistlustel ''[[netball]]'''is, [[maahoki]]s, [[jäähoki]]s, [[kriket]]is ja [[pesapall]]is. [[Manuka Oval]]i vabaõhustaadionil, mis mahutab 13 550 pealtvaatajat, peetakse võistlusi kriketis ja [[Austraalia jalgpall]]is. Igal aastal mängitakse seal mainekas kriketimatš [[Prime Minister's XI]].<ref name="KycR9" /> Oluline iga-aastane spordisündmus on aprillis toimuv [[Canberra maraton]], mida on peetud alates 1976. aastast ja mis on väidetavalt vanim linnamaraton Austraalias.<ref name="PvNbm" /> Igal aastal mais toimub kolmepäevane mootorspordiüritus [[Canberra ralli]] (ametliku nimega National Capital Rally), mis toob kokku üle 10 000 pealtvaataja.<ref name="SkKfN" /> Canberra [[Bruce]]'i eeslinnas asub [[1981]]. aastal asutatud [[Austraalia Spordiinstituut]] (''Australian Institute of Sport'', AIS), mis pakub juhendamist, sportimisvõimalusi ja spordimeditsiiniteenuseid nii harrastus- kui ka elukutselistele sportlastele, võttes oma töös arvesse sporditeaduste uusimaid avastusi ja saavutusi. Lisaks tavasportlastele tegeletakse ka [[parasport]]laste toetamisega. Alates 2012. aastast viib instituut ellu programmi "Australia’s Winning Edge 2012–2022", mille eesmärk on parandada Austraalia sportlaste saavutusi olümpiamängudel, paraolümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel.<ref name="q5Xel" /> Lisaks spordiinstituudile, mis on [[riigiasutus]], on [[Austraalia pealinna ala]]l ka oma 1989. aastal asutatud spordiakadeemia, mis täidab sarnaseid eesmärke kohalikul tasandil.<ref name="p2jvo" /> Linnas on arvukalt staadione, golfiradasid, rulluisuparke ja ujulaid, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti on seal rohkelt jalgrattateid, mis sobivad nii vaba aja veetmiseks kui ka tõsiseks sportimiseks. [[Canberra looduspark|Canberra looduspargis]] on mitmeid matkaradasid, sobivaid teid nii ratsutamiseks kui ka mägijalgrattaga sõitmiseks. Canberra järvedel tegeletakse purjetamise, sõudmise, veesuusatamise ja draakonpaadil sõitmisega. [[Pilt:Canberra Nara park.JPG|pisi|Jaapani stiilis kujundatud Canberra-Nara park]] ==Sõpruslinnad== Canberral on neli ametlikku [[sõpruslinn]]a:<ref name="Z6Oww" /> *{{pisilipp|Hiina}} – [[Peking]] *{{pisilipp|Hiina}} – [[Hangzhou]] *{{pisilipp|Ida-Timor}} – [[Dili]] *{{pisilipp|Jaapan}} – [[Nara]] ==Eestlased Canberras== Nii nagu enamik suuri [[väliseestlased|väliseestlaste]] kogukondi läänemaailmas, tekkis ka Austraalias arvukam eestlaskond [[1944]]. aasta [[suur põgenemine|suure põgenemise]] tagajärjel Eestist. Valdav osa Austraalia eestlastest on koondunud [[Adelaide]]'i, [[Melbourne]]'i ja Sydney suurlinnadesse, kus tegutsevad [[Eesti Maja]]d.<ref name="NcSmy" /> Kuna Canberra on väiksem linn, on väiksem ka sealne eesti kogukond. Aastatel 1954–1964 tegutses linnas [[Canberra Eesti Selts]], mis lõpetas tegevuse liikmete vähese aktiivsuse tõttu. Alates 1954. aastast on tegutsenud [[Canberra kogudus|EELK Canberra kogudus]].<ref name="adHAm" /> Tänapäeval on eestlasi ühendavaks organisatsiooniks [[Canberra Eestlaste Koondis]], mis korraldab nii iganädalasi kui ka igakuiseid eestlaste kokkusaamisi.<ref name="LGJAa" /> Koondis asutati [[1977]]. aastal. Lisaks kohtumiste korraldamisele saadab koondis oma liikmetele kaks korda aastas välja ringkirja, kus antakse teada ka tulevastest üritustest. Koondise esimehe [[Reet Bergman]]i hinnangul oli 2011. aastal eestlasi ja eesti päritolu inimesi Canberras umbes 100, kuid viimastel kümnenditel ajutiselt Austraaliasse õppima või töötama läinud eestlased koondise tegevuses enamasti ei osale.<ref name="E7mQW" /> [[2011. aasta Austraalia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas [[Austraalia pealinna ala]]l, sealhulgas Canberras, kokku 47 Eestis sündinud inimest. See statistika ei ütle aga midagi eestlaste koguarvu kohta, sest ühelt poolt ei ole arvestatud Austraalias sündinud eestlasi, teiselt poolt hõlmab see arv aga Eestis sündinud teiste rahvuste esindajaid, näiteks venelasi.<ref name="51sDM" /> [[5. detsember|5. detsembril]] 2014 otsustas Eesti valitsus avada Canberras [[Eesti Suursaatkond Canberras|suursaatkonna]], enne seda esindas Eesti Vabariiki Austraalias Sydneys asuv peakonsulaat.<ref name="frb4H" /> Ametlikult alustas suursaatkond tegevust [[18. veebruar]]il 2015 ja alates [[4. august]]ist 2015 tegutseb see [[Soome]] suursaatkonna ruumides [[Yarralumla]] eeslinnas. Sama saatkond korraldab ka Eesti suhteid [[Uus-Meremaa]] ja [[Indoneesia]]ga.<ref name="haA4y" /><ref>[https://canberra.mfa.ee/ Eesti suursaatkond. Canberra] (vaadatud 26.04.2026)</ref> ==Kuulsaid canberralasi== Siin on loetletud valikuliselt tuntud inimesi, kes on sündinud Canberras: [[Pilt:Campbell Newman being interviewed (cropped).jpg|pisi|Campbell Newman (2013)]] [[Pilt:Mia Wasikowska by Gage Skidmore.jpg|pisi|Mia Wasikowska (2015)]] * [[Andrew Barisic]] ([[1986]]), jalgpallur * [[Alex Bird]] ([[1985]]), rattasportlane * [[Lara Cox]] ([[1978]]), näitleja * [[Paul Crake]] (1976), jalgrattur * [[Gracie Elvin]] (1980), jalgrattur * [[Anna Flanagan]] (1992), maahokimängija * [[James Frawley]] (1994), tennisist * [[Frank Gambale]] ([[1958]]), kitarrist * [[Emma Guo]] (1995), maletaja * [[Belinda Halloran]] (1976), triatleet * [[Nathan Hart]] ([[1993]]), rattasportlane * [[Narelle Hill]] (1979), judoka * [[Matthew Kemp]] (1980), jalgpallur * [[Stephen Larkham]] ([[1974]]), ragbimängija * [[Shane Lowry]] (1989), jalgpallur * [[Steven Lustica]] (1991), jalgpallur * [[Michael Matthews]] (1990), rattasportlane * [[Patrick Mills]] (1988), korvpallur * [[Michael Milton]] (1973), kiirlaskuja * [[Laura Moylan]] ([[1983]]), maletaja * [[Campell Newman]] (1963), poliitik, aastatel 2012–2015 Queenslandi peaminister * [[Alex O’Loughlin]] (1976), näitleja * [[Christoph Schmidt]] ([[1962]]), majandusteadlane * [[Josip Šimunić]] (1978), jalgpallur * [[Eddie Smith (jalgrattur)|Eddie Smith]] (1926–1997), jalgrattur * [[Ross Stretton]] ([[1952]]–[[2005]]), balletitantsija ja koreograaf * [[Rory Sutherland]] (1982), jalgrattur * [[Nikolai Topor-Stanley]] (1985), jalgpallur * [[Carl Valeri]] ([[1984]]), jalgpallur * [[Mia Wasikowska]] (1989), näitleja ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kusher">Kusher, Cameron. [https://web.archive.org/web/20170321081349/https://www.corelogic.com.au/news/melbourne-leads-population-growth Melbourne leads population growth] CoreLogic, 11.04.2016 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="0oKVk">[https://www.quora.com/Why-is-Canberra-known-as-the-bush-capital Why is Canberra known as the "bush capital"?] Quora (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="39Agc">[http://trove.nla.gov.au/newspaper/article/55185386 Place Names] The Australian Women's Weekly, 13.05.1964, p. 45 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="ADYQJ">[http://www.todayifoundout.com/index.php/2014/04/origin-names-australias-states-territories-capitals The Origin of the Names of Australia's States and Territories] Today I Found It Out, 8.04.2014 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Inhoj">Frei, Patricia. [https://web.archive.org/web/20130927182307/http://www.canberrahistoryweb.com/meaningofcanberra.htm Meaning of Canberra] Canberry History Web, 2011 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="thufi">Hull, Crispin. [http://www.crispinhull.com.au/book-on-canberra/chapter-2-european-settlement-and-the-naming-of-canberra European settlement and the naming of Canberra] Canberra – Australia's National Capital (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="weye1">Cambage, Richard Hind. [http://trove.nla.gov.au/work/22545595 Notes on the native flora of New South Wales. Part X, The Federal Capital Territory] Linnean Society of New South Wales, 1919.</ref> <ref name="0cAHH">[https://web.archive.org/web/20080802163103/http://www.actpla.act.gov.au/tools_resources/planning_data Planning data statistics: Whole of ACT] ACT Planning and Land Authority (arhiivikoopia archive.org veebilehel, vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="OxN9y">[https://web.archive.org/web/20170218013556/http://www.act.gov.au/browse/about-act About the ACT] ACT Government Information Portal (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Tf44M">[http://www.visitqueanbeyan.com.au/about-queanbeyan About Queanbeyan] Visit Queanbeyan (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="YhHvJ">[http://www.ga.gov.au/scientific-topics/national-location-information/landforms/elevations Elevations] Geoscience Australia (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="OuoeI">[https://web.archive.org/web/20170320233937/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/390578/cnpmapmajura.pdf Mt Majura Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Wn7pO">[https://web.archive.org/web/20170320232759/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0011/390593/cnpmapmttaylor.pdf Mt Taylore Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="bpBWB">[https://web.archive.org/web/20170228003241/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0006/390597/cnpmapmtainslie.pdf Mt Ainslie Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="TGvNl">[https://web.archive.org/web/20170320233407/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0009/390591/cnpmapmugga.pdf Mt Mugga Mugga Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="aETwL">[https://web.archive.org/web/20170320233846/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0004/390595/cnpmapblackmountain.pdf Black Mountain Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="PmqS9">[http://www.archives.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/599081/Forestry-in-the-ACT.pdf Forestry in the ACT] Forests Branch Department of the Capital Territory (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="eohNI">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 131–132.</ref> <ref name="SY0Ji">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 4–7, 13–14.</ref> <ref name="QAzx6">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, esikaane sisekülg.</ref> <ref name="Luz1Q">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 181–182.</ref> <ref name="BRaxR">[http://www.yourhome.gov.au/introduction/australian-climate-zones Australian climate zones] YourHome (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="uJMqE">[https://en.climate-data.org/location/118/ Climate: Canberra] Climate-Data.org (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="JqsOP">[http://www.holiday-weather.com/canberra/averages/ Canberra: Annual Weather Averages] Holiday Weather (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="97pF2">[http://www.australian-information-stories.com/canberra-climate.html ACT and Canberra Climate] Australian Tales (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="bom">[http://www.bom.gov.au/climate/averages/tables/cw_070014_All.shtml Climate statistics for Australian locations: Canberra Airport Comparison] Bureau of Meteorology (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="1m1Vg">[http://www.abc.net.au/news/2015-08-12/snow-falls-in-heart-of-canberras-cbd/6691438 Snow falls in heart of Canberra's CBD] ABC News, 12.08.2015 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="ACT 2011 census quick stats">[https://web.archive.org/web/20170620075543/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/UCL802001 Canberra - Queanbeyan (Canberra Part)] Australian Bureau of Statistics: 2011 Census QuickStats (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2006census">[https://web.archive.org/web/20170620101413/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2006/communityprofile/805 2006 Census Community Profiles: Canberra] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="YmQsh">[http://www.abs.gov.au/Ausstats/abs@.nsf/0/812343b3e6694d5dca256d3c0001f4c9?OpenDocument Australian Demographic Statistics, Dec 2002] Australian Bureau of Statistics, 5.06.2003 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2enlu">Page, Fleta. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/sweet-charity-territory-leads-in-giving-20131103-2wv1f.html Sweet charity: territory leads in giving] The Canberra Times, 4.11.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="sQ45p">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/6227.0.55.003May%202013?OpenDocument Education and Work, Australia - Additional data cubes, May 2013] Australian Bureau of Statistics, 29.11.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2A05r">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/4510.02012?OpenDocument Recorded Crime - Victims, Australia, 2012] Australian Bureau of Statistics, 13.06.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="NhNcg">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/3101.0Main+Features1Jun%202012?OpenDocument Australian Demographic Statistics, Jun 2012] Australian Bureau of Statistics, 18.12.2012 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="SpGOs">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 60–63.</ref> <ref name="4yJE5">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 67.</ref> <ref name="VsLYV">''UBD Canberra.'' North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 10–120.</ref> <ref name="wigmore64">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 64.</ref> <ref name="mZRsr">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 1–3.</ref> <ref name="zaRGz">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 71.</ref> <ref name="J2SzV">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, p. 28.</ref> <ref name="commission17">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 17.</ref> <ref name="qNN8t">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 64–67.</ref> <ref name="RhJHR">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 4.</ref> <ref name="sparke180">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 180.</ref> <ref name="BOlCZ">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 69–79.</ref> <ref name="rest">Trail, Jim. [http://www.abc.net.au/local/stories/2010/04/09/2868553.htm It's time to review the grand plan for Canberra, says the NCA] Australian Broadcasting Corporation, 9.04.2010 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="kRFr7">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 10–60.</ref> <ref name="capitalcity">[https://web.archive.org/web/20160402025214/http://www.australia.gov.au/about-australia/australian-story/canberra-australias-capital-city Canberra – Australia's capital city] Australian Government (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="doqbh">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 110–200.</ref> <ref name="ACTchronology">[https://web.archive.org/web/20130912075512/http://www.canberrahistory.org.au/discover.asp Chronology of the ACT] CDHS: Discover Our Territory (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="SdmOi">[https://web.archive.org/web/20170219110115/http://www.wccc.com.au/about_weston/ About Weston Creek] Weston Creek Community Council (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="idealcity">[https://web.archive.org/web/20160510190835/http://www.idealcity.org.au/a_nation_needs-4-choosing_location.html Choosing the location] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="AsNX6">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 167.</ref> <ref name="prohibition">[https://web.archive.org/web/20170330172622/http://yourmemento.naa.gov.au/2013/04/prohibition-in-canberra-king-omalley-and-the-dry-capital/ Prohibition in Canberra: King O’Malley and the ‘dry’ capital] Your Memento 10 / April 2013 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="FTyT6">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 154–155.</ref> <ref name="competition">[https://web.archive.org/web/20160617013538/http://www.idealcity.org.au/competition-1.html A Capital Competition] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="7ZVRs">[https://web.archive.org/web/20111113073334/http://www.canberratimes.com.au/news/local/news/opinion/how-to-cut-through-the-acts-planning-thicket/717006.aspx?storypage=0 How to cut through the ACT's planning thicket] The Canberra Times, 2.03.2005 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="lawrence">Lawrence, Tom. "The competition for the plan of Canberra", ''The Canberra Times: Australia - 100 Years a Nation'', 1.01.2001.</ref> <ref name="6SCho">[https://web.archive.org/web/20170218230831/http://www.planning.act.gov.au/topics/buying,_selling_and_leasing_property/leases-and-licenses/grants_of_leases Grants of leases] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="ANU">[http://www.anu.edu.au/about/our-history Our history] Australian National University (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="b85jl">[https://web.archive.org/web/20170301175329/http://www.planning.act.gov.au/tools_resources/place_search/place_names/place_name_processes Place name processes] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="faq">[https://web.archive.org/web/20170218173942/http://www.parliament.act.gov.au/learn-about-the-assembly/FAQs Frequently asked questions] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="AX6iI">[https://web.archive.org/web/20170301174010/http://www.planning.act.gov.au/tools_resources/place_search/place_search3 Search for street and suburb names] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="learn">[https://web.archive.org/web/20170218173904/http://www.parliament.act.gov.au/learn-about-the-assembly Learning about your assembly] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="tslfi">[https://web.archive.org/web/20150321131224/http://protocol.dfat.gov.au/Mission/list.rails Foreign Embassies in Australia] Department of Foreign Affairs and Trade (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="GSP">[https://web.archive.org/web/20170226084809/http://apps.treasury.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0010/399979/GSP.pdf/_recache Gross State Product – 2015‐16] ACT Treasury (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="AsApb">Johnston, Dorothy. [https://web.archive.org/web/20110107064831/http://www.australianhumanitiesreview.org/archive/Issue-September-2000/johnston.html Cyberspace and Canberra Crime Fiction] Australian Humanities Review, September 2000 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="ACTindustries">[http://www.canberrayourfuture.com.au/portal/working/article/key-act-industries/ Key ACT Industries] Canberra: Create Your Future (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="Doe90">Gillespie, Lyall. ''Aborigines of the Canberra Region''. Canberra, Wizard (Lyall Gillespie), 1984, pp. 1–25.</ref> <ref name="chapter9">[https://web.archive.org/web/20120207011010/http://www.aph.gov.au/house/committee/ncet/natcapauth/report/chapter9.pdf Chapter 9: Canberra's transport system] Parliament of Australia (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="u11C8">[http://austhrutime.com/birrigai_shelter.htm Birrigai Shelter] Australia: The Land Where Time Began (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="TVswitch">[http://www.smh.com.au/entertainment/tv-and-radio/news-and-current-affairs/what-act-viewers-need-to-know-about-the-big-tv-switch-20160625-gprspl.html WIN and Southern Cross: What Canberra viewers need to know about big TV switch] The Sydney Morning Herald, 25.06.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="rd9y7">[https://web.archive.org/web/20170306201708/http://www.tams.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0015/404601/Yankee_Hat_Rock_Art_Walking_Track_Brochure.pdf Yankee Hat: Map and Guide] Namadgi National Park (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="vc">[https://web.archive.org/web/20170222105844/https://visitcanberra.com.au/publications-apps-and-maps/canberra-visitor-guide Canberra Visitor Guide 2017] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="oKRhK">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, pp. 3–8.</ref> <ref name="austadiums">[http://www.austadiums.com/stadiums/stadiums.php?id=28 GIO Stadium] AUStadiums: Australian Stadiums and Sports (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="981Og">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 9.</ref> <ref name="c6IpP">Steven, Margaret. [https://web.archive.org/web/20131222135059/http://adb.anu.edu.au/biography/campbell-robert-1876 Campbell, Robert (1769–1846)] Australian Dictionary of Biography (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="ihR2K">[https://web.archive.org/web/20080719211832/http://www.gg.gov.au/governorgeneral/content.php?id=24 Government House] Governor-General of the Commonwealth of Australia (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="8nT9W">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 116.</ref> <ref name="iRL1n">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 78.</ref> <ref name="kA1Ti">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 17.</ref> <ref name="BfBhL">[http://www.australiancemeteries.com.au//act/stjohns.htm Church of St John the Baptist Cemetery] Australian Cemeteries (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="huA2I">Machen, Mary. [https://books.google.ee/books?id=XNDosacl8l4C&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Pictorial History: Canberra] Kingsclear Books, 2000, p. 28.</ref> <ref name="MTRvQ">[https://web.archive.org/web/20170218232012/http://www.ngunawal.com.au/index.php/history/queen-nellie Queen Nellie] Ngunawal: Past, Present and Future (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="TQ93K">[https://web.archive.org/web/20140125070001/http://belconnen.org.au/belhist.htm Belconnen's History] Belconnen Community (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="3BAZV">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 220–230.</ref> <ref name="e78F9">''The Oxford Companion to Australian History''Oxford University Press, 1998, pp. 464–465, 662–663.</ref> <ref name="uK5yO">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 24.</ref> <ref name="HmjLX">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 92–93.</ref> <ref name="GTu4m">[http://www.foundingdocs.gov.au/item-sdid-110.html Seat of Government (Administration) Act 1910] Museum of Australian Democracy (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="ORtAK">[https://web.archive.org/web/20170219050954/http://yourmemento.naa.gov.au/2013/01/what-a-gem-canberras-grand-beginnings/ What a gem! Canberra’s grand beginnings] Your Memento 9 / January 2013 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="L7Fqw">[https://web.archive.org/web/20160424060342/http://www.idealcity.org.au/win-1.html The Griffins Win] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="AccoU">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 63.</ref> <ref name="4i7Wt">[https://thestreetandthecityul.wordpress.com/2016/02/20/february-20-1913-the-australian-politician-king-omalley-drives-the-first-survey-peg-to-mark-the-beginning-of-the-construction-of-australians-future-capital-canberra/ February 20, 1913: King O’Malley drives the first survey peg to mark the beginning of the construction of Australia’s future capital Canberra] The Street and the City, 20.02.2016 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="Fm0IG">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 303.</ref> <ref name="vitlE">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, pp. 103–105.</ref> <ref name="4QfQq">[http://aso.gov.au/titles/historical/naming-federal-capital/clip3/ Naming the Federal Capital of Australia (1913)] Australian Screen (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="CaQxL">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 69–79.</ref> <ref name="AvRVa">[http://www.migrationheritage.nsw.gov.au/exhibition/objectsthroughtime/1911-walter-burley-griffins-design-for-australias-capital/ 1911 Walter Burley Griffin’s design for Australia’s Capital] Migration Heritage Centre (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="R4woy">Machen, Mary. [https://books.google.ee/books?id=XNDosacl8l4C Pictorial History: Canberra] Kingsclear Books, 2000, pp. 46–47 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="wCe3Z">[http://trove.nla.gov.au/work/22549240?selectedversion=NBD24475122 Edward, Prince of Wales, laying the foundation stone of the Capitol, Canberra, 21 June 1920] National Library of Australia: Trove (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="kz5Kx">[http://trove.nla.gov.au/newspaper/article/31658763 Canberra Auction of Leaseholds] The Queanbeyan Age, 16.12.1924 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="5c9dS">[https://web.archive.org/web/20170320235733/http://actbus.net/part-1-the-inauguration/ The Inauguration] ACT Bus, 7.04.2012 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="22zlC">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 130.</ref> <ref name="tdSmJ">[https://web.archive.org/web/20140211195353/http://primeministers.naa.gov.au/primeministers/bruce/spouse.aspx Ethel Bruce] National Archives of Australia: Australia's Prime Ministers (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="C8xOt">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 125–128.</ref> <ref name="Sb1zq">[https://www.nationalcapital.gov.au/index.php/history-of-the-nca History of the NCA] National Capital Authority (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="J8vbM">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 116–126.</ref> <ref name="rfuEt">[https://web.archive.org/web/20170215020544/http://belconnen.org.au/discover/radioguide.htm Canberra Radio Station Guide] Belconnen Community (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="oHbsH">[https://www.awm.gov.au/about/origins/ Origins of the Australian War Memorial] Australian War Memorial (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="c8kG8">[https://web.archive.org/web/20170320233505/http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/oceania/australia/capitalterritory/cttimeln.htm Capital Territory Timeline] World Atlas (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="TySpl">[http://monumentaustralia.org.au/themes/conflict/multiple/display/90138-royal-australian-air-force-base-fairbairn/ Royal Australian Air Force Base Fairbairn] Monument Australia (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="l6osP">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 1–3, 6–9.</ref> <ref name="GV5F7">Minty, A. E. "Lake Burley Griffin, Australia". – ''Man-Made Lakes: Their Problems and Environmental Effects''. American Geophysical Union, 1973, p. 804.</ref> <ref name="nxcA4">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 30–32, 103–104, 145, 188, 323.</ref> <ref name="nkxa3">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 230–242.</ref> <ref name="OA9jC">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 130–140.</ref> <ref name="DYlJ6">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 18.</ref> <ref name="nkf8G">[https://web.archive.org/web/20170217155230/https://visitcanberra.com.au/canberra-precincts/parliamentary-triangle Parliamentary Triangle] Visit Canberra (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="OxK2O">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 180.</ref> <ref name="7UUi6">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers. 2007, p. 6.</ref> <ref name="Qn0lb">[https://www.nla.gov.au/about-us/our-building Our building] National Library of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="QjUDc">[http://www.hcourt.gov.au/about/the-building The building] High Court of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="hgZVh">[https://web.archive.org/web/20200613034724/https://nga.gov.au/aboutus/building/building.cfm About us: the building] National Gallery of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="REYQs">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 116–118.</ref> <ref name="36W4L">Green, Antony. [http://www.abc.net.au/elections/act/2012/guide/pastelecdetail.htm A.C.T. Elections 1989-2008] ABC News (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="5Txsv">Jerga, Josh. [http://www.smh.com.au//breaking-news-national/nsw-boasts-first-female-leadership-team-20091204-k94l.html NSW boasts first female leadership team] The Sydney Morning Herald, 3.12.2009 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="4czPW">[http://esa.act.gov.au/actrfs/learn-about-us/history-of-bushfires/ History of bushfires] ACT Rural Fire Service (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="uWldS">[http://canberra100.com.au/ Canberra 100] (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="BDy07">[https://web.archive.org/web/20161103212449/http://www.elections.act.gov.au/electoral_boundaries/electorates/electorates_2016_election Electorates 2016 election] Elections ACT (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="ZJ8wu">[https://web.archive.org/web/20190521111625/https://www.parliament.act.gov.au/members/current Current members] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="zd70P">[https://web.archive.org/web/20170310102931/http://www.legislation.act.gov.au/ni/2016-694/current/pdf/2016-694.pdf Australian Capital Territory (SelfGovernment) Ministerial Appointment 2016 (No 4)] ACT Legislation Register (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="wAJOc">[https://web.archive.org/web/20170218173658/http://www.parliament.act.gov.au/members/chief-ministers Chief Ministers for the ACT] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="Mm9G7">[http://www.abc.net.au/news/elections/act-election-2016 ACT Election 2016] ABC News (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="EcFHw">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 289.</ref> <ref name="zhxAn">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=315&Itemid=284 Administration of National Land] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="F2dh4">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=312&Itemid=281 Capital Works Overview] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="WdsGM">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=314&Itemid=283 Maintenance and Operation of Assets] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="pPZYz">[http://www.austlii.edu.au/au/legis/cth/consol_act/acta1988482/ Australian Capital Territory (Self-Government) Act 1988] Commonwealth Consolidated Acts (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="NSP5I">[https://www.police.act.gov.au/about-us/history History] ACT Policing (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="AOmfo">[https://web.archive.org/web/20170220063517/http://courts.act.gov.au/supreme/about_the_court/court_jurisdiction_and_history Court Jurisdiction and History] Supreme Court of the ACT (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="xcRYi">Laverty, Joe. [http://www.abc.net.au/local/stories/2009/05/07/2563620.htm The Belconnen Remand Centre] ABC News, 21.05.2009 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="e59kZ">Kittel, Nicholas. [http://www.abc.net.au/local/videos/2008/11/26/2430325.htm ACT prison built to meet human rights obligations] ABC News, 26.11.2008 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="1Izwi">[http://citynews.com.au/2016/acts-unemployment-lowest-nation/ ACT’s unemployment lowest in the nation] City News, 17.11.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="gBxCj">[http://www.tradingeconomics.com/australia/unemployment-rate Australia Unemployment Rate] Tradding Economics (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="TomPq">Burgess, Katie. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberrans-have-highest-household-expenditure-of-all-capital-cities-20160412-go4fs5.html Canberrans have highest household expenditure of all capital cities] The Canberra Times, 13.04.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="wLka6">[https://web.archive.org/web/20170321081320/http://apps.treasury.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/399985/RESPROP.pdf ACT Residential Property Market, January 2017] ACT Treasury (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="Q6eyv">Clisby, Meredith. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/act-still-expensive-place-to-live-despite-fall-in-rent-prices-20140115-30vk8.html ACT still expensive place to live despite fall in rent prices] The Canberra Times, 16.01.2014 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="o69pw">Packham, Rachel. [http://www.allhomes.com.au/news/canberras-rental-prices-among-the-nations-most-expensive-20160405-gnyzhf/ Canberra’s rental prices among the nation’s most expensive] All Homes, 6.04.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="vH9jE">[http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberras-rents-increase-as-national-rates-dive-20160707-gq0ot1.html Canberra's rents increase as national rates dive] The Canberra Times, 8.07.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="lMTwl">[https://web.archive.org/web/20140222033051/http://www.justice.act.gov.au/page/view/3063/title/act-road-hierarchy ACT Road Hierarchy] ACT Justice and Community Safety Directorate (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="MiJ3T">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, pp. 3–6, 23–25, 32–35, 53–59, 74–77, 90–91, 101–104.</ref> <ref name="V7cfp">[http://citynews.com.au/2011/speed-promise-slows-drivers/ Speed promise slows drivers] City News, 26.10.2011 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="hQw1L">[https://web.archive.org/web/20091112054723/http://www.afp.gov.au/act/road_traffic/speeding.html Speeding] Australian Federal Police (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="QAxBa">Thistleton, John. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/cycling-campaign-group-pedal-power-slams-act-government-on-injury-rates-20140625-zslas.html Cycling campaign group Pedal Power slams ACT government on injury rates] The Canberra Times, 25.06.2014 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="QENL3">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/impact-of-traffic-cameras-on-speed-put-under-microscope-20140310-34i1n.html Impact of traffic cameras on speed put under microscope] The Canberra Times, 11.03.2014 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="A927u">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, esikaane sisekülg.</ref> <ref name="C5u7N">[http://abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/4102.0Chapter10102008 4102.0 - Australian Social Trends: Public transport use for work and study] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="XOqus">[https://web.archive.org/web/20170620075543/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/UCL802001 2011 Census QuickStats: Canberra - Queanbeyan (Canberra Part)] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="5wlR2">[https://web.archive.org/web/20170301092032/https://www.transport.act.gov.au/getting-around/bus-services/passenger-info Passenger Info] Canberra Transport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="s13Cp">[http://www.transborder.com.au/index.php/about-us-bottom About us] Transborder Express (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ovwPE">[http://qcitytransit.com.au/coverage-2 Coverage] Qcity Transit (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="76wzx">[https://web.archive.org/web/20170301094759/http://www.transport.act.gov.au/light-rail-network Light Rail Network] Canberra Transport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="1WXxB">[https://web.archive.org/web/20170320234107/https://visitcanberra.com.au/getting-around/taxis-and-ride-sharing Taxis and Ride Sharing] Visit Canberra (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="5ddRM">[https://www.theguardian.com/technology/2015/oct/30/act-chief-minister-launches-uber-in-canberra-calling-it-a-real-step-forward ACT chief minister launches regulated Uber in Canberra, calling it 'a real step forward'] The Guardian, 30.10.2015 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="4UkRS">[http://www.nswtrainlink.info/about_us About us] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="kg2jK">[https://web.archive.org/web/20140208234526/http://www.nswtrainlink.info/destinations/network Regional train and coach network] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ZBdZO">[http://www.nswtrainlink.info/destinations/stops/canberra Canberra Station] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="xVBER">Shellshear, Walter M. [https://web.archive.org/web/20130723191327/http://engineer.org.au/chapter02.html Chapter 2: Railways] Canberra's Engineering Heritage (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="61bO6">[https://web.archive.org/web/20170308215527/https://www.canberraairport.com.au/travellers/flight-information/where-we-fly/ Flight Information] Canberra Airport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="26Kn5">[https://web.archive.org/web/20170308045644/https://www.canberraairport.com.au/travellers/flight-information/international/ Flight Information - International] Canberra Airport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="mX7N8">[https://infrastructure.gov.au/aviation/international/icao/desig_airports.aspx Designated International Airports in Australia] Departure of Infrastructure and Regional Development (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="EHq7k">[https://web.archive.org/web/20170309120627/http://www.canberraairport.com.au/wp-content/uploads/2014/06/FHMP-Part-2.pdf Heritage Management Policies] Heritage Management Plan: Former RAAF Base Fairbairn (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="vAcFw">[https://web.archive.org/web/20170219145843/https://www.iconwater.com.au/About/Who-are-we/What-we-do.aspx What we do] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="FmiSH">[https://web.archive.org/web/20140125215038/http://www.actewagl.com.au/About-us/Who-is-ActewAGL.aspx Who is ActewAGL?] ActewAGL (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="B1vEm">[https://web.archive.org/web/20170219151528/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/Dams.aspx Dams] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="wTV7J">[https://web.archive.org/web/20151208180207/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/ACT-Water-Supply-Map.aspx ACT Water Supply Map] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="xWm6m">[https://web.archive.org/web/20170219151635/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/Sewage-Treatment.aspx Sewage Treatment] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="nXq9q">[https://web.archive.org/web/20130420202136/http://www.icrc.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/16792/issuespaperelecinfcontestabilityoctober03.pdf Review of contestable electricity infrastructure works] ICRC, October 2003, pp. 6–7 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="AoB8g">[https://web.archive.org/web/20141029194648/http://client14.matrix01.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/148426/473.pdf Kingston Powerhouse Historic Precinct] ACT Heritage Council (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="vUClk">Huynh, Josephine. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberra-life/kingston-powerhouse-celebrates-100-years-20151209-glj4bn.html Kingston Powerhouse celebrates 100 years] The Canberra Times, 10.12.2015 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="0GWes">[https://web.archive.org/web/20141019062424/http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/corbell/2014/australias-largest-solar-farm-opens-in-the-act Australia's largest solar farm opens in the ACT] ACT Open Government, 3.09.2014 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ctLrH">[http://www.solarchoice.net.au/blog/news/mount-majura-solar-farm-switches-on-101016 Mount Majura Solar Farm powers up in ACT] Solar Choice, 11.10.2016 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="SOAdu">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/mugga-lane-solar-farm-opens-bringing-act-to-35-per-cent-renewable-energy-20170302-gup673.html Mugga Lane solar farm opens, bringing ACT to 35 per cent renewable energy] The Canberra Times, 2.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="YrwAL">[https://web.archive.org/web/20140302195422/http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/corbell/2013/act-sets-90-renewable-energy-target-in-law7 ACT sets 90% renewable energy target in law] ACT Open Government, 4.11.2013 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="4nX0h">[https://web.archive.org/web/20170222231927/http://www.environment.act.gov.au/energy/cleaner-energy/renewable-energy-target,-legislation-and-reporting Renewable energy target legislation and reporting] ACT Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="38BJK">[http://www.health.act.gov.au/our-services/canberra-hospital-campus/about-canberra-hospital About Canberra Hospital] ACT Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="dccDZ">[https://www.calvarycare.org.au/public-hospital-bruce/about/ About Calvary Public Hospital Bruce] Calvary Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="3HGum">[https://www.calvarycare.org.au/about/heritage/ Heritage] Calvary Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="OyYXu">[https://www.accesscanberra.act.gov.au/app/answers/detail/a_id/1859/~/hospitals-in-canberra#!tabs-1 Hospitals in Canberra]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Access Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="IOef4">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, pp. 17–18.</ref> <ref name="AAEbP">[http://www.canberratimes.com.au/act-news/15-years-since-hospital-implosion-tragedy-20120713-22034.html 15 years since hospital implosion tragedy] The Canberra Times, 13.07.2012 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="g4L7t">Reynolds, Fiona. [http://www.abc.net.au/am/stories/s64319.htm Increasing pressure on ACT Chief Minister] AM Archive, 5.11.1999 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="uZXvz">[http://esa.act.gov.au/actas/about-us/ About us] ACT Ambulance Service (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="bOjmZ">[http://pressgallery.net.au/ Federal Parliamentary Press Gallery] (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="MhnPs">[https://web.archive.org/web/20170320235836/https://npc.org.au/archive_status/archived/ Archived Speakers] National Press Club of Australia (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="pBAot">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 87.</ref> <ref name="2eLRL">Waterford, Jack. [https://web.archive.org/web/20130917072242/http://www.canberratimes.com.au/federal-politics/history-of-a-paper-anniversary-20130302-2fd76.html History of a paper anniversary] The Canberra Times, 3.03.2013 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="IXNdh">[http://www.abc.net.au/local/stories/2013/03/24/3722515.htm BMA comes of age] ABC Canberra, 24.03.2013 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="3i1XV">[http://worldradiomap.com/au/canberra Radio stations in Canberra] WorldRadioMap (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="PSV6n">[https://web.archive.org/web/20170215020544/http://belconnen.org.au/discover/radioguide.htm Canberra Radio Station Guide] Belconnen Community (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="TeiYR">[http://www.2xxfm.org.au/about-us/history/ History] Community Radio 2XX (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="V05dL">[http://www.radiotoday.com.au/news/whats-new/7555-canberra-darwin-dab-trials-extended.html Canberra & Darwin DAB+ trials extended] RadioToday (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="7LnbE">Joyce, James. [http://www.examiner.com.au/story/4033700/abc-takes-top-spot-in-canberra-free-to-air-channel-ratings-in-2016/?cs=40 ABC takes top spot in Canberra free-to-air channel ratings in 2016] The Examiner, 15.07.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="RjjVd">[https://web.archive.org/web/20130131114349/http://aph.gov.au/Parliamentary_Business/Bills_Legislation/bd/bd0102/02bd132 Bills Digest No. 132 2001-02. Broadcasting Services Amendment (Media Ownership) Bill 2002] Parliament of Australia (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="gm3dp">[https://www.timeshighereducation.com/world-university-rankings/australian-national-university#ranking-dataset/558261 Australian National University] Times Higher Education World University Rankings (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="IEa8j">[https://web.archive.org/web/20161224142357/http://www.anu.edu.au/about/quick-statistics Quick statistics] Australian National University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="bSDiR">[http://www.canberra.edu.au/about-uc About Us] University of Canberra (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="bRbkL">[https://web.archive.org/web/20170301072520/http://www.canberra.edu.au/about-uc/strategic-plan/uc-at-a-glance UC at a Glance] University of Canberra (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="EmJHM">[http://www.acu.edu.au/about_acu/campuses/canberra About ACU: Campuses: Canberra] Australian Catholic University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="2Py51">[https://web.archive.org/web/20170309091854/http://www.csu.edu.au/courses/theology-and-religious-studies Theology and Religious Studies] Charles Sturt University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="CWCW9">[https://cit.edu.au/about About CIT] Canberra Institute of Technology (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="qkkv1">[http://www.northcanberra.org.au/northcan/campbell/ Campbell] North Canberra Community Council (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="3ENmG">[http://www.defence.gov.au/adfa/ Welcome to ADFA] Australian Defence Forces Academy (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="KbHvi">[https://web.archive.org/web/20170302094907/http://www.defencejobs.gov.au/army/why-join-the-army/training-and-education/ Army Training and Education] Defence Jobs (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="MAMrg">[https://web.archive.org/web/20170220014844/http://www.education.act.gov.au/canberra-public-schools Welcome to Canberra Public Schools] Canberra Public Schools (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="E0HnQ">[https://web.archive.org/web/20170214202531/http://ais.act.edu.au/member-schools/ Member Schools] Association of Independent Schools of the ACT (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="fubXr">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/4221.0Main+Features12016?OpenDocument 4221.0 - Schools, Australia, 2016] Australia Bureau of Statistics (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="dTb8J">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 1–90.</ref> <ref name="6aXg7">[http://the-riotact.com/andrew-barr-email-interview-the-answers/2912 Andrew Barr email interview: the answers] RiotACT, 22.07.2006 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="BRy6p">[http://www.abc.net.au/news/2009-09-18/school-closures-report-doesnt-go-far-enough/1433424 School closures report 'doesn't go far enough'] ABC News, 18.09.2009 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="qxaQJ">[http://www.abc.net.au/news/2009-10-29/closing-date-for-primary-school/1121680 Closing date for primary school] ABC News, 29.10.2009 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="1yHzt">[https://www.australianexplorer.com/canberra_parliament_house.htm Parliament House] Australian Explorer (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="8lCJN">[http://www.peo.gov.au/quick-answers/parliament-house-the-building.html Parliament House - the building] Parliamentary Education Office (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="zi7Bq">[https://www.australianexplorer.com/canberra_old_parliament_house.htm Old Parliament House] Australian Explorer (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="1s6rj">[https://web.archive.org/web/20170216011133/http://indigenousrights.net.au/land_rights/aboriginal_embassy,_1972 Aboriginal Embassy, 1972] National Museum of Australia (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="qGYxg">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/lake-burley-griffin-and-surrounding-parklands Lake Burley Griffin and Surrounding Parklands] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="DckRk">[https://visitcanberra.com.au/attractions/56b23b71d5f1565045d8031b/captain-james-cook-memorial Captain James Cook Memorial] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="lpz4V">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/attractions-managed-by-the-nca/national-carillon National Carillon] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ugCxF">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/national-land-a-lake/diplomatic-missions Diplomatic Missions] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="wjAXQ">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 58–59.</ref> <ref name="kk3Og">[https://visitcanberra.com.au/attractions/56b23b19266140594567ddd7/national-dinosaur-museum National Dinosaur Museum] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="EZ6k6">[http://www.historicplaces.com.au/lanyon-homestead Lanyon Homestead] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="VdhfA">[https://www.nationaltrust.org.au/places/tuggeranong-homestead/ Tuggeranong Homestead] National Trust (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ewJwm">[http://www.historicplaces.com.au/mugga-mugga-cottage Mugga-Mugga Cottage] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="b6wlJ">[https://web.archive.org/web/20170320234107/http://www.davesact.com/2010/05/blundells-cottage.html Blundells Cottage] Dave's ACT (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="eFfpC">[http://www.historicplaces.com.au/calthorpes-house Calthorpes' House] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="MYAgv">[https://web.archive.org/web/20170320234117/http://www.davesact.com/2010/05/duntroon-estate.html The Duntroon Estate] Dave's ACT (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="1Kefs">[https://canberratheatrecentre.com.au/about-us/who-we-are/ Who We Are] Canberra Theatre Centre (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="XVevZ">[http://www.thestreet.org.au/about-us About Us] The Street (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="7gjyC">[http://llewellynhall.anu.edu.au/home Welcome to Llewelyn Hall] Australian National University (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ZVs3g">[https://web.archive.org/web/20170320233531/http://www.naa.gov.au/collection/fact-sheets/fs250.aspx Albert Hall, Canberra] National Archives of Australia (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="4R87z">[https://web.archive.org/web/20170320233414/http://ouralberthall.com/category/whats-on/ What's On] Our Albert Hall (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="LLvEp">[http://www.flicks.com.au/cinemas/canberra-act/ Canberra Cinemas] Flicks Cinemas Directory (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="wDIxJ">[https://web.archive.org/web/20170219040213/http://www.summernats.com.au/pages/?ParentPageID=2&PageID=62 What is the Summernats?] Summernats (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="dhVq0">[http://www.canberrashow.org.au/about-show About the Show] Canberra Royal Show (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Wiomf">[https://www.timeanddate.com/holidays/australia/canberra-day Canberra Day in Australia] TimeandDate.com (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="X8jGs">[https://web.archive.org/web/20170316183605/http://folkfestival.org.au/about-the-festival/ About the Festival] National Folk Festival (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="UUljH">[https://web.archive.org/web/20170311122241/http://www.floriadeaustralia.com/about-floriade/floriade-history/ The History of Floriade] Floriade (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="SBqbO">Fallon, Naomi; Scanlon, Joni. [http://www.smh.com.au/entertainment/music/stone-rolls-on-20121010-27d7j.html Stone rolls on] The Sydney Morning Herald, 11.10.2012</ref> <ref name="g71ag">[http://www.australiangambling.com.au/casinos/act/ ACT Casinos] Australian Gambling (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Bv588">Doherty, Megan. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/aquis-entertainment-reveals-330-million-rebuild-of-canberra-casino-including-two-new-boutique-hotels-and-hundreds-of-jobs-20150911-gjkeic.html Aquis Entertainment reveals $330 million rebuild of Canberra Casino including two new boutique hotels and hundreds of jobs] The Canberra Times, 15.09.2015 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="fuwEf">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberra-casino-to-get-200-poker-machines-20160505-gon6ol.html Canberra casino to get 200 poker machines] The Canberra Times, 5.05.2016 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="7zNTn">Vaisutis, Justine. ''Australia''. Footscray, Victoria, Lonely Planet, 2009, pp. 283–285.</ref> <ref name="jJzjA">[http://www.scarletalliance.org.au/laws/act/ Sex Industry Laws in Australian Capital Territory] Scarlet Alliance (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Y4s32">[http://www.raiders.com.au/about/raiders-timeline.html Timeline] Canberra Raiders (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="sKSPM">[https://www.brumbies.com.au/our-story/ Our Story] Brumbies (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="I0Q6m">[http://giostadiumcanberra.com.au/teams Home Teams] GIO Stadium Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="IWeCg">[https://web.archive.org/web/20170313104118/http://ucvikings.com.au/AboutUs.aspx About Us] University of Canberra Vikings (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="Fwhw2">[https://web.archive.org/web/20170320232849/http://wnbl.com.au/uc_capitals/club-history/uc-capitals/ UC Capitals History] University of Canberra Capitals (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="6gsTa">[http://www.abc.net.au/news/2012-01-28/united-down-roar-to-clinch-title/3798330 Canberra downs Roar to clinch W-League title] ABC News, 31.01.2012 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="KycR9">[https://web.archive.org/web/20170216113713/http://manukaoval.com.au/about-manuka-oval/ About] Manuka Oval (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="PvNbm">[https://raceatlas.com/event/canberra-marathon Canberra Marathon] RaceAtlas (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="SkKfN">[http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/gentleman/2016/canberra-gears-up-for-the-national-capital-rally Canberra gears up for the National Capital Rally] ACT Open Government, 12.02.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="q5Xel">[http://www.ausport.gov.au/ais/about What is the AIS?] Australian Sports Commission (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="p2jvo">[https://web.archive.org/web/20170320232928/http://www.sport.act.gov.au/act-academy-of-sport ACT Academy of Sport] Active Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="Z6Oww">[https://web.archive.org/web/20170227191923/http://www.cmd.act.gov.au/communication/cir/international_relationships Canberra's international relationships] ACT Chief Minister (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="NcSmy">[http://www.eesti.org.au/estonian-houses/ Estonian Houses in Australia] Estonians in Australia (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="adHAm">Kaldma, Kristof. [http://www.folklore.ee/rl/fo/austraalia/rmt/EAI/kaldma.htm Canberra eestlased]. – ''Eestlased Austraalias''. Adelaide, Austraalia Eesti Seltside Liit, 1988, lk 95–97.</ref> <ref name="LGJAa">[http://www.eesti.org.au/2009/12/23/canberra-estonian-community-canberra-eestlaste-koondis/ Canberra Estonian Community / Canberra Eestlaste Koondis] Estonians in Australia (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="E7mQW">Kask-Ong, Aale. [https://web.archive.org/web/20170308221841/http://mk.eestiselts.org/Pealelend_Eestlased_Canberras_88.htm Pealelend: Eestlased Canberras] Meie Kodu, 29.08.2011 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="51sDM">[https://web.archive.org/web/20170309060450/https://www.dss.gov.au/sites/default/files/documents/02_2014/estonia.pdf Community Information Summary: Estonia-Born] Department of Immigration and Citizenship (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="frb4H">[http://vm.ee/et/uudised/eesti-asutab-austraalias-saatkonna Eesti asutab Austraalias saatkonna] Välisministeerium, 4.12.2014 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="haA4y">[https://web.archive.org/web/20161012165642/http://canberra.vm.ee/est/suursaatkond Eesti Suursaatkond Canberras] (vaadatud 8.03.2017)</ref> }} ==Kirjandus== * Aslanides, Timoshenko; Stewart, Jenny. ''Canberra and the Australian Capital Territory.'' Kenthurst, Kangaroo Press, 1988. 152 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus) * ''Urban Renaissance. Canberra: A Sustainable Future.'' Paris, OECD, 2002. 236 p. (leidub Eesti Rahvusraamatukogus) * ''A Vision Splendid: How the Griffins Imagined Australia's Capital.'' Canberra, National Archives of Australia, 2013. 27 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus) ==Välislingid== {{Commons|Category:Canberra}} * [https://visitcanberra.com.au/ Canberra ametlik turismiportaal Visit Canberra] ''(inglise keeles)'' * [http://www.australia.com/en/places/canberra.html Canberra reisijuht Tourism Australia veebilehel] ''(inglise keeles)'' * [http://www.act.gov.au/ Austraalia pealinna ala valitsuse infoportaal] ''(inglise keeles)'' {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Canberra| ]] 8cpszba2mzf3nve6y1vtepdspb32oum 0 458607 7152048 7141375 2026-05-12T09:07:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152048 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib härjavõitlusest; filmi kohta vaata artiklit [[Corrida (film)]]}} [[Pilt:Cartel toros barcelona.jpg|pisi|1900. aastast pärit plakat, mis teatab [[Barcelona]]s toimuvast härjavõitlusest]] {{pealkiri kaldkirjas}} '''''Corrida''''' ([[hispaania keel]]es ''corrida de toros'' (sõnadest ''correr'' – jooksma ja ''toro'' – [[härg]], otsetõlkes 'härgade jooksutamine') või ''toreo'' ('härjavõitlus') või ''la fiesta brava'' ('võitluspidu', 'metsik pidu')) on traditsiooniline hispaaniapärane [[härjavõitlus]], mida harrastatakse [[Hispaania|Hispaanias]] ja veel mõnes (eeskätt [[Ladina-Ameerika]]) riigis. ''Corrida'' on vaatemäng, mille käigus jalgsi või [[hobune|hobuse]] seljas [[härjavõitleja]]d (toreadoorid ehk toreerod<ref group="lower-alpha" name="toreador" />) võitlevad [[härjavõitlusareen]]il spetsiaalselt selleks otstarbeks kasvatatud [[võitlushärg]]adega. Peale härjavõitlejate osaleb vaatemängus teisigi tegelasi. ''Corrida'' härjavõitlejad järgivad ranget traditsioonilist esteetikakaalutlusi silmas pidavat härjavõitluse reeglistikku. Vaid vastava ''alternativa''-nimelise initsiatsiooniriituse läbinud härjavõitleja tohib osaleda härjavõitluses [[matadoor]]ina. ''Corrida'' on üks vanemaid Hispaania massivaatemänge. Tänapäeva Hispaanias peetav härjavõitlus tugineb 18. sajandi lõpus kehtestatud reeglitele, mille järgi härjavõitlus lõppeb härja surmaga. ''Corrida'''t loetakse üheks [[Hispaania kultuur]]ile iseloomulikest nähtustest, selle kultuurilisele tähtsusele viitab ka selle paralleelnimi ''La fiesta nacional'' ('rahvuspidu' või 'riigipidu'). Lisaks Hispaaniale harrastatakse hispaaniapärast härjavõitlust mõnes [[Portugal]]i Hispaaniaga piirnevas piirkonnas, Lõuna-[[Prantsusmaa]]l ja mitmes [[Ladina-Ameerika]] riigis, näiteks [[Mehhiko]]s, [[Colombia]]s, [[Ecuador]]is ja [[Peruu]]s. ''Corrida''<nowiki>'</nowiki>sid liigitatakse võitlushärja vanuse, väljanägemise ja julguse järgi ''becerrada''<nowiki>'</nowiki>deks (härjavõitlus noorte härgadega), ''novillada''<nowiki>'</nowiki>deks (algajate härjavõitlejate treeningvõitlus noorte härgadega) ja härjavõitlusteks peamises tähenduses (''corrida de toros''). Härjavõitlus võib toimuda jalgsi või hobuse seljas. Kui härjavõitluse kõik etapid toimuvad hobuse seljas, siis kannab vaatemäng nimetust ''corrida de rejones'' või ''rejoneo''. Kui sama vaatemängu kestel võideldakse nii jalgsi kui ka hobuse seljas, siis on tegu segahärjavõitlusega (''corrida mixta''). == ''Corrida'' ajalugu == [[Pilt:CorridaTorosBenavente.jpg|pisi|püsti=1.1|Flaami kunstniku [[Jacob van Laethem]]i maal pealkirjaga "[[Philipp Ilus]]a auks korraldatud härjavõitlus Benaventes" (1506)]] Hispaania härjavõitluskultuuri täpne kujunemislugu pole teada, kuid ühe levinud oletuse järgi peituvad selle juured kreeka-rooma kultuuris, mis jõudis tänapäeva Hispaania alale romaniseerumise protsessi käigus. On teada, et [[härg|härja]] kui püha looma austamine ja rituaalne [[ohverdus]] oli olemas juba [[Minose kultuur]]is ja teistes [[Vahemeri|Vahemere]] kultuurides hiljemalt alates [[pronksiaeg|pronksiajast]]. Roomlased võtsid enda kultuuri üle oma mõju all olevate rahvaste müüte ja jumalusi. [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] käigus algas roomlaste sissetung [[Ibeeria poolsaar]]ele; roomlased maabusid antiikses [[Ampurias]]e linnas tänapäeva [[Kataloonia]] piirkonnas. Romaniseerumise protsess, mis algas [[Hispania]] [[Tarraconensis]]e provintsi alal ja haaras järgmistel sajanditel enda alla kogu Ibeeria poolsaare, tõi kohalikku kultuuri kaasa metsloomadega korraldatavad mängud ja võitlused. Enamasti kasutati neis mängudes ja võitlustes [[karu]]sid, [[lõvi]]sid ja inimesi; härgasid kasutati muude võitluste sagedase vahepalana.<ref name="donQuijote.uk" /><ref name="Britannica" /> [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigi]] ajal umbes viiendal sajandil hakkas Hispaania territooriumil seni levinud härgade õrritamise kombest välja kujunema kindlate elementidega vaatemäng. Vaatemängu käigus õrritasid noored mehed enda julguse tõestamiseks härga ning hüppasid üle tema, kui härg neid ründas. Paljud tolleaegse vaatemängu elemendid on säilinud tänapäeval [[Portugal]]is harrastatavas härjavõitluses ''[[tourada]]''<nowiki>'</nowiki>s.<ref name="ronda bullfighting" /><ref name="Britannica" /> [[711]]. aastal Ibeeria poolsaarele tunginud osavate ratsanikena tuntud [[maurid]] viisid härjamängudesse sisse võitluse pidamise hobuselt ja [[piik|piigiga]]. Selle härjavõitluse versiooni korral pidas hobusel ratsutav ülik härjaga piigi (''rejón'') abil võitlust, tema jalgsi abiliste ülesanne oli aga härg isandale ette ajada. Mauri ülikute ja kristlike rüütlite vahelise rivaliteedi tulemusena hakati korraldama piigiga härjavõitluse turniire; esimeseks piigiga hobuse seljas härjavõitlust pidanud kastiillaseks loetakse [[Cid]]i. Turniire peeti kas keset linna asuval väljakul (''plaza''), suuremates linnades Rooma ajast säilinud [[amfiteater|amfiteatrites]], või väljaspool linna piire asuval platsil. 11. sajandi lõpuks olid taolised organiseeritud härjavõitluspidustused Hispaania territooriumil üldlevinud, sellest ajast on pärit ka [[Fiesta de San Fermín]].<ref name="Britannica" /><ref name="ronda bullfighting" /> Leidub andmeid härjapidustustest (''fiestas de toros'') [[Cuéllar]]i linnas [[Segovia provints]]is aastal [[1215]]: linna piiskop keelas vaimulikel ametikohalt kõrvaldamise ähvardusel tegelda täringumängudega ja osaleda härjamängudes (''juegos de toros'').<ref name="vAUXP" /> Samal sajandil keelas [[Alfonso X Tark]] samade mängude korraldamise tasu eest, millest saab järeldada teatud professionaalsuse astet tol ajal härjavõitlustega tegelenute seas. Hispaania külades ja linnades rändasid ringi inimesed, keda nimetati härjatapjateks (''matatoros'') või härjavõitlejateks (''toreadores''), kes lõbustasid pealtvaatajaid tasu eest algelise jalgsi härjavõitlusega (härja eest kõrvale põiklemine, härja [[piik|piigiga]] torkimine, hüpped härja eest teibale toetudes jms). Samuti olid olemas paažid, kelle ülesandeks oli aidata hobustel piikidega härjavõitlust pidavaid isandaid, juhtides härja tähelepanu isandalt vajadusel kõrvale. Ka on andmeid [[Granada emiraat|Granada emiraadis]] korraldatud metsloomamängudest (''juegos de fieras''); on tõenäoline, et neis osalesid härjad. [[Renessanss|Renessans]]iajal, 1542. aastal, avaldas [[Barcelona]] linn prints Felipele ehk tulevasele Hispaania kuningale [[Felipe II]]-le au "tulede, tantsude, maskide ja härjavõitlusmängudega".<ref name="GvDLv" /> 1567. aastal keelas paavst [[Pius V]] härjavõitluse, [[Ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] selle korraldamist lubavad ülikud ja keelas ära härjavõitlusareenil hukkunute kirikliku [[matus]]e. Vaatamata sellele härjavõitluse populaarsuse kasv Hispaanias jätkus, lõpuks kirik tühistas keelu.<ref name="Britannica" /> Võitlushärgade aretamisest annab tunnistust 1615. aastal ilmunud [[Miguel de Cervantes]]e romaani "[[Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast]]" teise osa episood, milles Don Quijote La Manchast seisab keset teed ja esitab väljakutse lähenevaile härgi härjavõitlusele ajavatele härjaajajatele: <blockquote>"Hei, rahvarämps, minu jaoks ei loe mingid härjad midagi, olgu nad ka kõige metsikumate hulgast, kes kasvavad Jarama kallastel."<ref name="JiVe4" /></blockquote> Esimesed võitlushärgade kasvatamisega tegelevad farmid tekkisid Hispaanias 16. sajandil, suured võitlushärgade aretamisele spetsialiseerunud farmid aga 18. sajandi keskel.<ref name="O0GGv" /><ref name="animanaturalis" /> Kuningas [[Felipe V]] poolt oma õukondlastele kehtestatud ratsa härjavõitluse keeld tõi kaasa selle, et lihtrahva sekka kuuluvad härjavõitlejad ja nende paažid hakkasid omal käel suurtes linnades härjavõitlusi pidama ja sellega üha suuremaid rahvahulki ligi meelitama.<ref name="donQuijote.uk" /> === XVIII sajand === [[Pilt:Goya Tauromachia4.jpg|pisi|püsti=1.1|[[La Rioja]]st pärit härjavõitleja Juanito Apiñani hüppab Madridi vanal härjavõitlusareenil teiba abil üle härja. [[Francisco de Goya]] maalisari "[[La Tauromaquia]]" ('Härjavõitluskunst')]] Ehkki härjavõitlusi on korraldatud juba ammusest ajast, toimus Hispaanias XVIII sajandi teisel poolel härjavõitluses rida muutusi, mis panid aluse tänapäevasele härjavõitlusele: * ratsa härjavõitluse asemel hakati võitlema jalgsi; * härjavõitlusega tegelevad isikud polnud enam ülemklassi kuuluvad [[rüütel|rüütlid]], vaid lihtrahva sekka kuuluvad inimesed, kelle jaoks härjavõitlus oli elukutse ja kes küsisid oma etteastete eest tasu; * tekkisid härjakasvatusfarmid ja hakati tegelema võitlushärgade tõuaretusega; * ehitati esimesed püsivad spetsiaalselt härjavõitluseks ette nähtud areenid; * kirjutati esimesed härjavõitluskunstialased raamatud, mis panid aluse härjavõitluse tehnikale ja reeglitele. Jalgsi härjavõitlus sündis kahe piirkondliku härjavõitluse traditsiooni – baski-navarra ja andaluusia – kombinatsioonist. Baski-navarra stiilis härjavõitlus põhines hüpetel, kõrvalepõigetel ja banderiljade (härjavõitleja lühike kisuga oda) kasutamisel, andaluusia stiilis härjavõitlus aga härja petmiseks mõeldud mantlite ja keepide kasutamisel. Mõne aastakümne vältel olid mõlemad härjavõitluse stiilid publiku seas võrdselt populaarsed, kuid lõpuks jäi peale andaluusia stiil. Baski-navarra stiilis härjavõitlust on kujutanud [[Francisco de Goya]] oma maalidel "Garrochista" ('Piigimees'), "El Diestrísimo Estudiante de Falces, Embozado Burla al Toro con sus Quiebros" ('Väga osav keepi mähitud Falcesi õpilane, kes härga kõrvalepõiklemisega narritab') ja "Ligereza y atrevimiento de Juanito Apiñani en la de Madrid" ('Juanito Apiñani väledus ja julgus Madridis'). Banderiljade kasutamine on ainus baski-navarrra stiilis härjavõitluse element, mis tänapäeva ''corrida de toros''<nowiki>'</nowiki>el siiani kasutusel on, ehkki härjavõitluspidustustel on jätkuvalt väga populaarsed ka hüpped ja kõrvalepõiked härja eest. [[Pilt:Pepe-Hillo segun Goya.jpg|pisi|püsti=1.1|[[Pepe-Hillo]], härjavõitleja 18. sajandi viimasest kümnendist [[Francisco de Goya]] maalil]] XVIII sajandi jooksul kinnistusid mitmesuguste variatsioonidega kõik tänapäevase härjavõitluse elemendid. Tänapäevase ''corrida'' loojaks peetakse [[Ronda]] linnast pärit [[Francisco Romero]]t. Kuulsale härjavõitlejate suguvõsale aluse pannud Romero võttis osa viimastest ratsa härjavõitlustest. Ta võttis kasutusele ''muleta'' (punast värvi keep härja rünnakule ahvatlemiseks) ja jagas härjavõitlusetenduse kolmeks osaks: 1) ''tercio de varas'' ('piikide osa'), 2) ''tercio de banderillas'' ('banderiljade osa'), 3) ''tercio de muerte'' ('surma osa'). Samuti pani ta härjavõitlusmeeskonna matadoori diktaadi järgi käituma. Ent Romero nägemuse härjavõitlusest viisid ellu esimesed tuntud härjavõitlejad – Francisco Romero poeg [[Juan Romero]], pojapoeg [[Pedro Romero]], matadoorid [[Pepe-Hillo]] ja [[Costillares]]. Nemad saavutasid 1770. aastatel tänapäevase härjavõitlusega väga sarnase härjavõitluse stiili pealejäämise baski-navarra stiili ees. Kui andaluusia stiil oli ülekaalu saavutanud, tekkis andaluusia härjavõitlejate seas XVIII sajandi lõpus uus rivaliteet ronda stiili ja sevilla stiili pooldajate vahel. Mõlemad stiilid põhinesid keebiga härjavõitlusele, kuid erinesid härjavõitluse lõpu osas. Ronda stiili esindajaile oli härjale surmava torke andmine kõige tähtsam, kõik muu härjavõitluse ajal toimuv oli ettevalmistus härja surmaks. Mida vähem härg oli keebi ahvatlusel rünnakuid teinud, seda parem, sest siis polnud ta liialt kurnatud ja teda oli võimalik tappa vastuvõtva torkega (''recibiendo'' – tehniline võte, kus härg sööstab ise matadoori mõõga otsa). (Sel ajal ei tuntud veel ''volapié'' ('jalad õhus' või 'jalad maast lahti') tüüpi liikumist – selle korral hüppab matadoor pooleldi üles, et härjale mõõk läbi turja südamesse torgata.) [[Sevilla]] stiili esindajad seevastu arvasid, et ''corrida'' kõige olulisem osa on härjaga keebi abil võitlemine ja et härja surm on lihtsalt etenduse lõpp, kui härg on juba ära kurnatud. Costillares võttis kasutusele liikumised ''verónica'' ja ''volapié''. Samuti allutas ta pikadooride tegevuse jalgsi härjavõitluse vajadustele. === XIX sajand === ''Corrida'' esimesele tõusuperioodile tegi lõpu [[Poolsaare sõda]], mida Hispaanias tuntakse Hispaania iseseisvussõja nime all. Sõja järel olid varasemad kuulsad härjavõitlejad avalikkuse silmist kadunud või tagasi tõmbunud ja härjavõitluses valitses mõõnaperiood. 1830. aastatel ilmus uus härjavõitluse suurkuju – [[Paquiro]], keda tunti ka esinejanime Härjavõitlejate Napoleon all. Ta ühendas omavahel härjavõitluse ronda ja sevilla stiilid, näidates, et härjavõitluses on võimalik ühendada tõhusus säravusega. Paquirole järgnesid sellised matadoorid nagu [[Cúchares]], [[Lagartijo]] ja [[Frascuelo]], kes andsid ''corrida''<nowiki>'</nowiki>le selle tänaseni kestma jäänud ülesehituse. [[Rafael Guerra]] (esinejanimega Guerrita või el Guerra) oli Lagartijo meeskonnas alustanud matadoor ja tema mantlipärija, kes oli XIX sajandi viimase kümnendi üks kuulsamaid härjavõitlejaid. XIX sajandi keskpaigas keelati [[Argentina|Argentinas]] (kus seni oli olnud härjavõitluse traditsioon) ''corrida''<nowiki>'</nowiki>de korraldamine, härjavõitlus on selles riigis tänini keelatud. === XX sajand === [[Pilt:joselito natural.jpg|pisi|püsti=1.1|[[José Gómez Ortega]] sooritamas liikumist ''pase al natural'' ('loomulik möödumine')]] Pärast Rafael Guerra lahkumist härjavõitlusareenidelt 1899. aastal oli XX sajandi esimesel kümnendil üleminekuperiood. Selle aja tuntud nimed härjavõitluses olid näiteks mehhiklane [[Rodolfo Gaona]], [[Rafael González]] ja [[Ricardo Torres]]. Järgnes periood aastatel 1910–1920, mida tuntakse härjavõitluse kuldse ajastuna. Selle perioodi kuulsad matadoorid olid [[Juan Belmonte]] ja [[José Gómez Ortega]] (esinejanimega Joselito). Neid kahte matadoori peetakse tänapäevase härjavõitluse ühtedeks kuulsamateks esindajateks. Belmonte oli tänapäevase härjavõitlusesteetika (kolmikvormel "''parar, templar y mandar''" – ligikaudses tõlkes 'seisatuda, ohjeldada ja käsutada'<ref name="bl1Sl" /><ref name="uzuik" />) looja. Joselito valdas kõiki härjavõitluse tehnilisi liigutusi ja tegeles kõigi härjavõitluskunsti aspektidega, sealhulgas näiteks suurte härjavõitlusareenide ehitamise plaanide ja võitlushärgade aretamise üksikasjadega. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] järel toimus härjavõitluse vallas suur uuestisünd, mille üheks oluliseks katalüsaatoriks oli matadoor [[Manolete]] esilekerkimine, keda paljud peavad ajaloo suurimaks härjavõitlejaks. Selle õitsenguajastu tuntud matadooride hulgas olid näiteks [[Luis Miguel Dominguín]], mehhiklane [[Carlos Arruza]], [[Pepe Luis Vázquez]], [[Antonio Bienvenida]], [[Pepín Martín Vázquez]], [[Miguel Báez]] (esinejanimega El Litri), [[Julio Aparicio]] ja [[Agustín Parra]] (esinejanimega Parrita). Manolete ajastu lõppes matadoori hukkumisega [[Linares]]e linnas. Pärast seda tekkis uus härjavõitlusmaailmas kirgi äratav rivaliteet kahe kuulsa matadoori vahel, kelleks olid Luis Miguel Dominguín ja [[Antonio Ordóñez]]. 1950. aastatel kerkis esile elegantsusega silma paistev venezuelalasest matadoor [[César Girón]], kes saavutas kahel aastal (1954 ja 1956) Hispaania härjavõitlejate edetabelis esikoha. Sama saavutusega sai hakkama tema vend [[Curro Girón]] aastatel 1959 ja 1961. 1960. aastatel paistsid lisaks eelmainitud Curro Girónile silma sellised härjavõitlejad nagu [[Paco Camino]], [[Santiago Martín]] (esinejanimega El Viti) ja [[Diego Puerta]]. Sensatsiooni tekitas ka omapärase võitlusstiiliga, kuid väga võidukas matadoor [[Manuel Benítez]] (esinejanimega El Cordobés). 1970. ja 1980. aastail toimus härjavõitluses suur kommertsialiseerumine. Härjavõitlus korraldati ka [[Houston]]i [[Astrodome]]<nowiki>'</nowiki>i staadionil, kus osalesid teiste seas El Cordobés ja esimene Hispaania ameeriklasest matadoor [[John Fulton]]<ref name="jsB5J" />. Selle perioodi suured nimed olid [[Manolo Martínez]], [[Eloy Cavazos]], [[José Mari Manzanares]], [[Pedro Gutiérrez Moya]] (esinejanimega El Niño de la Capea), [[Dámaso González]], [[Francisco Rivera]] (esinejanimega Paquirri), [[Antoñete]], [[Francisco Ruiz Miguel]] ja [[Juan Antonio Ruiz]] (esinejanimega Espartaco). Viimane oli aastail 1985–1991 härjavõistluse statistika liider. === XXI sajand === XXI sajandil on Hispaania härjavõitlusareenidele lisandunud rida uusi stiili poolest väga erinevaid härjavõitlejaid, kellest mõned on olnud edukad juba alates 1990. aastatest. Nende seas on rafineeritud võitlustehnika poolest tuntud kolumbialasest matadoor [[César Rincón]], kes on kuus korda saanud esikoha [[Madrid]]i San Isidro härjavõitlusfestivalil, [[Enrique Ponce]], [[Julián López]] (esinejanimega El Juli), [[Manuel Jesús]] (esinejanimega El Cid), [[Cayetano Rivera Ordóñez]], [[Sebastián Castella]], [[Miguel Ángel Perera]], [[Morante de la Puebla]], [[El Fandi]], [[José María Manzanares]] ja [[José Tomás]]. Viimane purustas 2008. aasta 5. juunil 36 aasta vanuse rekordi, saades sama õhtu jooksul sooritatud härjavõitluste eest autasuks kokku neli härjakõrva.<ref name="Qd7G3" /> == Osalised == [[Pilt:Matador.JPG|pisi|püsti=1.1|Matadoor ja härg]] * '''[[Matadoor]]''' ([[hispaania keel]]es ''matador de toros'', ''diestro'' ja ''el espada'') on kõige kõrgema erialase taseme saavutanud härjavõitleja, ''corrida'' keskne tegelane. Matadoori ülesandeks on pidada ''corrida'' esimeses osas härjaga võitlust härjavõitleja mantli (''capote'') abil, kolmandas osas keebi (''muleta'') abil ja lõpuks härjale torkemõõgaga surmav torge teha.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /><ref name="Tauromaquia" /> : Matadooriks saada sooviv inimene alustab oma härjavõitlejakarjääri tavaliselt varases nooruses, võideldes kõigepealt kuni kaheaastaste härgadega. Umbes kaheaastase treeningu järel saab temast ''novillero'' ja ta hakkab võitlema ''novillo''<nowiki>'</nowiki>dega ehk kaheaastaste kuni alla nelja-aastaste ja umbes 400 kilo kaaluvate härgadega. Lõpuks saab temast pärast ''alternativa''-nimelise initsiatsioonitseremoonia läbimist matadoor.<ref name="Tauromaquia" /> [[Pilt:Banderillero.JPG|pisi|püsti=1.1|Banderiljeero]] * '''Matadoori abilised''' ([[hispaania keel]]es ''subalternos''). Matadoori kuus põhiabilist ''corrida'' ajal on kaks ratsa pikadoori, kolm banderiljeerot ja üks mõõgasulane. Neid nimetatakse koos härjavõitlejate meeskonnaks (''cuadrilla'').<ref name="Tauromaquia" /> ** '''[[Banderiljeero]]''' (''banderillero''). Banderiljeero on härjavõitleja, kes lööb etenduse teises osas härja külge banderiljad (hispaania keeles ''banderilla'' – lipuke). Banderilja on värviline lühikese kisuga oda, mis on tavaliselt banderiljeero kodukoha värvides. Banderilja lüüakse härja turja külge. Banderiljeero püüab banderiljade härja külge löömiseks härjale võimalikult lähedale joosta. Publik hindab banderiljeerode etteaste elegantsust ja julgust. Mõnikord võib ka oma varasema karjääri jooksul banderiljeero olnud matadoor ise mõned banderiljad härja külge lüüa. Osavamad banderiljeerod suudavad banderiljade härja külge panekuga korrigeerida viisi, kuidas härg külje peale ründab, piirates härja liikuvust ja vähendades ohtu matadoorile.<ref name="Tauromaquia" /> ** '''Mõõgasulane''' (''mozo de espadas'', ''estoques''). Tegelane, kes aitab matadoori keebi, mantli ja mõõga vahetamise juures. Enne etenduse algust aitab ta matadooril riietuda. Ta korraldab ka matadoori osalemist härjavõitlustel.<ref name="participantes" /><ref name="Tauromaquia" /> ** '''[[Pikadoor]]''' (''picador''). Hobuse seljas olev tegelane, kes tuleb areenile härjavõitluse esimeses osas ja kes kasutab metallotsaga piiki.<ref name="participantes" /><ref name="Tauromaquia" /> Tema ülesanneteks on: {{Lihtloend | ::* haavata härja kaelalihaseid, et härg rohkem otsejoones ründaks; ::* väsitada härja kaelalihaseid ja kurnata tema üldist jõuvaru, lastes tal hobust peaga üles kangutada; ::* saavutada, et härg hoiaks etenduse järgmises osas ründamisel oma pea madalamal. }} * '''Platsipersonal'''. Härjavõitlusüritusel abifunktsioone täitvad töötajad: piletimüüjad, kohanäitajad, vahekäigu (''callejón'' – ringjas käik, mis jääb härjavõitlusareeni ja istekohtade vahele<ref>{{Netiviide |url=http://archivo.e-consulta.com/blogs/toros/?p=17 |pealkiri=LOS CALLEJONES, y… ¡Esa necedad de estar en ellos! |väljaanne=e-consulta.com |aeg=6. september 2010 |vaadatud=20. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170821005133/http://archivo.e-consulta.com/blogs/toros/?p=17 |url-olek=ei tööta }}</ref>) töötajad, parameedikud, härjatara väravahoidja (''torilero'') ja areenihooldajad (''areneros'').<ref name="Tauromaquia" /> * '''President'''. ''Corrida''<nowiki>'</nowiki>t juhatav isik, tavaliselt kohaliku omavalitsuse esindaja kohas, kus ''corrida'' toimub. President juhib härjavõitlusetenduse ajal platsil toimuvat: annab etenduse algusmärguande ja etenduse osade vahetumise märguanded. Tema otsustab auhindade – härja kõrvade ja saba – andmise matadooridele. Korralduste andmiseks kasutab president eri värvi taskurätte, mille ta enda ees olevale piirdele riputab.<ref name="Tauromaquia" /> ** Valge taskurätiga annab president märku härjavõitluse algusest, härja väljumisest areenile, etenduse osa vahetumisest, hoiatusest ja trofeede andmisest matadoorile.<ref name="Tauromaquia" /> ** Rohelise taskuräti kasutamine tähendab korraldust härja naasmiseks härjatarasse, kui härjal on midagi füüsiliselt viga.<ref name="Tauromaquia" /> ** Sinine taskurätt tähendab areenil härja auks auringi tegemist. Publik võib paluda presidendilt selle tunnustuse andmist härjale, kui härg võitles hästi.<ref name="Tauromaquia" /> ** Oranž taskurätt tähendab härjale elu kinkimist. Selleks peab publik presidendilt ''indulto''<nowiki>'</nowiki>t (armuandmist) paluma ning härjafarmi omanik ja matadoor sellega nõus olema.<ref name="Tauromaquia" /> [[Pilt:Alguacilillos-ventas.jpg|pisi|püsti=1.1|Kaks ''alguacilillo''<nowiki>'</nowiki>t härjavõitlusetenduse alguses teel presidenti tervitama]] ** Punane taskurätt tähendab, et härjale tuleb panna musta värvi banderiljad. See näitab, et härg on liiga taltsas ja pole pikadooridele piisavalt vastu hakanud.<ref name="Tauromaquia" /> : Enamik presidendi otsustest lähtub publiku meelsusest.<ref name="Tauromaquia" /> * '''''Alguacilillo'''''. ''Alguacilillo''<nowiki>'</nowiki>d edastavad ''corrida'' ajal presidendi korraldusi. Nende põhiülesanneteks on võtta presidendi käest sümboolselt vastu härjatara võti, härjavõitlejatele auhindade üleandmine ja härjavõitlejate meeskondade juhtimine paraadi ajal.<ref name="Tauromaquia" /> * '''''Monosabio'''''. ''Monosabio''<nowiki>'</nowiki>d saadavad ja aitavad areenil pikadoore. Nende peaülesanne on hoida ära pikadoori ja hobuse vigasaamine, kui härg peaks hobuse pikali paiskama.<ref name="Tauromaquia" /> * '''''Mulillero''''' ('muulaajaja'). ''Mulillero''<nowiki>'</nowiki>d talutavad muulasid või hobuseid, kelle abil tapetud härg areenilt minema lohistatakse. Nende tähtsusele osutab tõik, et ka nemad osalevad ''corrida'' alguses toimuvas paraadis. == ''Corrida'' käik == [[Pilt:CorridaTorosDesfile.JPG|pisi|püsti=1.1|''Corrida'' algab härjavõitlusmeeskondade paraadiga]] ''Corrida'' on väga ritualiseeritud vaatemäng ja see jaguneb kolmeks osaks ehk ''tercio''<nowiki>'</nowiki>ks (''tercio'' – kolmandik). Iga osa algusest annab märku trompetiheli. ''Corrida'' ajal mängib orkester elavas esituses [[pasodoobel|pasodoobli]] palu. Traditsioonilises ''corrida''<nowiki>'</nowiki>s on kolm matadoori ja kuus härga, iga matadoor võitleb kahe härjaga.<ref name="Britannica" /> Kõigepealt sisenevad platsile härjavõitlusmeeskonnad, et paradeerida üle areeni (''paseíllo'') ja tervitada festivali presidenti. Tava järgi sammub kõige vanem matadoor kõige vasakpoolsemas ääres, kõige vastsem aga keskel. Kui matadoor pole varem sellel härjavõitlusareenil võidelnud, siis ei kanna ta paraadi ajal peakatet. Härjavõitlejate kostüümid põhinevad 18. sajandi andaluusia kostüümidel. Matadooride riietus on kõige silmatorkavam, nad kannavad kallihinnalisi hõbe- või kuldtikandiga kostüüme nimetusega ''traje de luces'' ('kiirte ülikond'). Kaks ratsa ''alguacilillo''<nowiki>'</nowiki>t vaatavad üles festivali presidendi looži poole ja küsivad sümboolselt võtit härjatara avamiseks, mille taga võitlushärjad areenile pääsemist ootavad.<ref name="donQuijote.uk" /> Järgmisena siseneb väljakule härg, kelle raevukust matadoor ja banderiljeerod hindama hakkavad. === Esimene osa – ''tercio de varas'' === Härjavõitluse esimeses osas nimetusega ''tercio de varas'' ('piikide osa') jälgib matadoor, kuidas härg ründab banderiljeerode poolt heidetavaid keepe.<ref name="DonQuijote.org" /> Ta jälgib, kas härjal on nägemisprobleeme, kas härja pealiigutused on ebatavalised ja milline on härja eelistatud koht (''querencia'') härjavõitlusareenil. Enda eelistatud kohale pääseda püüdev härg on sageli ohtlikum kui otse härjavõitleja keepi ründav härg. Matadoori esimene rünnak kannab nimetust ''suerte de capote'' ('liigutus härjavõitleja mantliga'). Matadooridel on rida erinevaid liikumisi (keebiheiteid), kõige tuntum neist on ''verónica''. Selle liikumise puhul laseb matadoor keebil üle härja pea libiseda, kui see temast mööda tormab. Järgmisena sisenevad areenile kaks piikidega relvastatud pikadoori. Pikadoorid ratsutavad turvistega kaitstud ja silmsidemetega hobustel. Hobuste turvised muudeti kohustuslikuks ajaloos suhteliselt hiljuti, kuni 1930. aastateni said kaitsmata hobused härjavõitluse selle osa ajal sageli surmavalt haavata.<ref name="ykFKx" /><ref name="DonQuijote.org" /> Pikadoor torkab härga piigiga selle turjal olevasse lihastemügarasse, haavadest voolab verd. Verekaotus nõrgestab härga ja valmistab teda ette järgmiseks osaks. Verekaotus vähendab ka härja vererõhku ja ühes sellega härja südamerabanduse saamise ohtu. Härg ründab teda haavavat pikadoori ja püüab teda koos hobusega üles tõsta. See väsitab härja kaelalihaseid. Kui pikadoor oma tööd hästi teeb, hoiab härg etenduse järgmiste osade ajal pead ja sarvi madalamal. Nii muutub härg matadoori jaoks vähem ohtlikuks ja matadoor saab kergemini härjavõitluse liikumisi sooritada.<ref name="DonQuijote.org" /><ref name="donQuijote.uk" /> ''Tercio de varas'' on ''corrida'' kohustuslik osa, reeglite kohaselt peavad härjavõitlusareeni kohtunikud jälgima, et enne osa lõppu oleks härg saanud piigiga kindla arvu torkeid. Mõnedel areenidel võib matadoor tellida vähem või rohkem torkeid, et härja käitumist enda jaoks sobivamaks korrigeerida. === Teine osa – ''tercio de banderillas'' === [[Pilt:Toroencorrida.JPG|pisi|püsti=1.1|Banderiljadega härg härjavõitlusareenil]] Järgmises osas nimetusega ''tercio de banderillas'' ('banderiljade osa') üritavad kolm banderiljeerot lüüa härja turja külge banderiljasid. Banderiljad lüüakse härja külge paarikaupa, iga banderiljeero paneb härjale ühe paari banderiljasid. Banderiljade tõttu tekkiv verekaotus nõrgestab veelgi härja võimsaid kaela- ja õlavöötmelihaseid (mis eristavad võitlushärga tavalisest [[pull]]ist), ergutades teda samal ajal aktiivsemalt ründama.<ref name="DonQuijote.org" /> Selleks ajaks on härg juba märkimisväärselt verd kaotanud ja väsinud. Seejärel siseneb härjavõitlusareenile matadoor, teeb heiteid härjavõitleja mantliga (''capote'') ja jooksutab härga, teda veel enam väsitades. Matadoor võib härjale ka ise banderiljasid külge lüüa.<ref name="DonQuijote.org" /> Kui festivali president leiab, et härg on liiga nõrk või tõrgub võitlemast, võib ta nõuda musta värvi banderiljade kasutamist, mida peetakse härja üles kasvatanud farmile häbistavaks. === Kolmas osa – ''tercio de muerte'' === Härjavõitlusetenduse viimases osas, mis kannab nimetust ''tercio de muerte'' ('surma osa'), siseneb matadoor üksi härjavõitlusareenile. Ühes käes hoiab ta väikest punast keepi (''muleta''), teises käes torkemõõka. Keebi väljasirutamiseks on sellel toestav puupulk, millelt keep alla ripub. Härja matadoori paremalt küljelt möödajooksude puhul kasutab matadoor keebi väljasirutamiseks ka mõõka. Matadoor kasutab keepi selleks, et õhutada härga ründama, lastes härjal endast paremalt või vasemalt poolt mööda söösta, demonstreerides nii oma kontrolli härja üle ja näidates eriti nappide möödasööstudega üles oma julgust. Laialt levinud arvamus, et härg ründab keebi punase värvi tõttu (samast ka [[kõnekäänd]] "nagu härjale punast rätti näidata"<ref name="yQBH5" />) ei pea paika: härjad ei erista [[punane värvus|punast värvust]], nad ründavad liikuvaid objekte. Keebi punane värv tuleneb traditsioonist, praktiline põhjus punase keebi kasutamiseks on, et punane värv muudab keebil olevad vereplekid vähem märgatavaks.<ref name="kKnhs" /> [[Pilt:Torero.jpg|pisi|püsti=1.1|Matadoor möödumisliikumist sooritamas. ''Muleta'' on koos mõõgaga matadoori paremas käes]] On terve rida erinimelisi möödumisliikumisi (''pase''), mida matadoor härjaga teha võib. Põhiline möödumisliikumine kannab nimetust ''pase al natural'' ('loomulik möödumine'). Selle liikumise puhul möödub härg matadoorist matadoori selle käe poolt, millega matadoor hoiab ''muleta''<nowiki>'</nowiki>t (tavaliselt vasaku käega); mõõk asub matadoori teises käes.<ref name="elartetaurino.com" /> Kõik matadoori liikumised ''muleta''<nowiki>'</nowiki>ga kokku enne surmavat mõõgatorget kannavad nimetust ''faena'' ('sooritus'),<ref name="ganaderoslidia.com" /> ''faena'' jaguneb omakorda ''tanda''<nowiki>'</nowiki>deks ('seeria'). Üks liikumiste seeria võib koosneda kolmest kuni viiest möödumisest (''pase''), millele järgneb lõpetav liikumine (''remate''),<ref name="ganaderoslidia.com" /> näiteks ''pase de pecho'' või ''pase de desprecio''. Kui matadoor sooritab muljetavaldava möödumise, hüüavad pealtvaatajad talle tunnustuse märgiks ''¡ole!''. ''Faena'' viimaste liikumiste või möödumistega püüab matadoor end härja suhtes sellisesse asendisse manööverdada, milles ta saab härjale kas [[aort]]i või [[süda]]messe surmava torke teha. Härjale surmava torke tegemise liigutus kannab nimetust ''estocada'' ('mõõgatorge'). Ebaõnnestunud mõõgatorge, mis ei too härjale kiiret surma, kutsub sageli esile pealtvaatajate valju protesti ja võib terve etenduse ära rikkuda. Ebaõnnestunud mõõgatorke korral peab matadoor tegema ''descabello'' (halastuslöök) – lõikama teise mõõgaga nimega ''verdugo'' läbi härja selgroo, et looma piinadest säästa. Ehkki matadoori mõõgatorge on harilikult surmav, ei sure härg ühe hetkega. Seepärast lõpetab härja piinad ''puntillero'' – abiline, kes katkestab pistodaga härja selgroo. ''Faena'' alguses sooritatud esimese keebiga möödumise järel on matadooril härja tapmiseks 15 minutit aega. Kui 10 minutit on möödunud ja härg on endiselt elus, teeb festivali president hoiatuse (''aviso''), mille märgiks on trompetiheli. Kui olukord ei muutu, siis järgneb kolm minutit hiljem teine hoiatus. Veel kahe minuti möödudes tuleb kolmas ja viimane hoiatus. Kolmas hoiatus tähendab, et matadoor ei saa enam härga härjavõitlusareenil tappa ja härg tuleb härjatarasse tagasi viia.<ref>{{Netiviide |url=http://www.cetnotorolidia.es/opencms_wf/opencms/diccionario_taurino/A/Aviso.html |pealkiri=Diccionario Taurino |väljaanne=<www.cetnotorolidia.es> |vaadatud=28. aprillil 2017}}</ref><ref name="participantes" /> Kui kohalik seadus seda nõuab, tuleb härg tappa väljaspool härjavõitlusareeni. Suutmatus härga tappa on matadoori jaoks häbistav. Härja surnukeha lohistatakse muulade abil areenilt minema. Kui härg avaldas võitlusega festivali presidendile muljet, annab ta korralduse teha härja auks areenil ringkäik. Väga harvadel juhtudel saab härg armu ja jäetakse võitluse lõpus ellu, see on tunnustus härja erakordse esinemise eest härjavõitlusareenil. Sel juhul nõuavad pealtvaatajad festivali presidendilt enne matadoori surmatorget taskurättide lehvitamisega ''indulto''<nowiki>'</nowiki>t ('armuandmine'). Matadoor peatub ja vaatab presidendi poole. Kui president ei tee midagi, jätkab matadoor tegevust ja tapab härja. Ent kui president riputab enda ees olevale piirdele oranži taskuräti, imiteerib matadoor banderilja või käega härjale surmava torke tegemist, ja härjale kingitakse elu.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> [[Pilt:SALIDAENHOMBROS.jpg|pisi|püsti=1.1|Areenilt õlgadel väljakandmine on tunnustus matadoorile hea etteaste eest]] Ellu jäetud härga härjavõitluses enam ei kasutata ja temast saab kas suguloom või ta saadetakse tagasi karjamaale, kus ta võib elada 20–25 aasta vanuseks.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> Võitlushärga ei kasutata kunagi võitlusareenil üle ühe korra, sest härjavõitlusareenil omandatud kogemus teeks temast väga ohtliku vastase. Matadooride kogu strateegia põhineb eeldusel, et härjal puudub eelnev võitluskogemus. Eduka ''faena'' märgiks on trofeed (''trofeos''). Härjavõitluse tulemuste juures märgitakse alati ära trofeed, mille matadoorid said. Kui pealtvaatajad nõuavad, lubatakse matadooril teha areenil võiduringkäik. Kui vähemalt pooled pealtvaatajad lehvitavad festivali presidendi poole taskurätte, peab president andma matadoorile auhinnaks ühe härjakõrva. President saab oma äranägemise järgi anda matadoorile auhinnaks ka teise härjakõrva või mõlemad härjakõrvad ja härja saba (seda nimetatakse ''los máximos trofeos'' – 'suurim autasu'). Vähemalt kaks kõrva auhinnaks saanud matadoor saab õiguse saada areenilt austajate õlgadel välja kantud (''salida en hombros''). Mõnes piirkonnas, näiteks [[Sevilla]]s, saab õlgadel väljakandmise õiguse osaliseks kahe härja peale kokku kolm trofeed teeninud matadoor. Matadoor, kes võitles härjaga, kellele kingiti elu, saab tavaliselt auhinnaks ''los máximos trofeos'', kuid sel juhul sümboolselt: kõrvad ja saba lõigatakse ära vaid surnud härjalt. ==Võitlushärg== [[Pilt:Sanchez Cobaleda.jpg|pisi|püsti=1.1|Sánchez Cobaleda karjafarmi võitlushärg]] Tänapäeva [[koduveis]]e (''Bos primigenius taurus'') eellane [[ürgveis]] ehk [[tarvas]] kadus oma viimaselt asualalt Kesk-Euroopa metsades 17. sajandil. Hispaania härjavõitluse entusiastid väidavad, et hispaania ürgveis on tänu võitlushärgade ([[hispaania keel]]es ''toro bravo'', ''toro de lidia'') tõuaretusele (selektsioonile) siiani alles. Peamine erinevus võitlushärja ja tavalise koduveise vahel on viis, kuidas nad ohu korral reageerivad. Hispaania võitlushärg ründab järjekindlalt mistahes elutut või elusat enda ees olevat liikuvat objekti. Käsitlus võitlushärjast kui omaette tõust (''raza'') on siiski vastuoluline: selektsiooni käigus võitlushärgadel säilivad omadused on erinevates härjavõitlushärgade kasvatamisega tegelevates farmides erinevad, võitlushärja järglased ei pruugi olla võitlushimulised, samuti ei pruugi võitlushärg olla sigitatud võitlushimulise härja poolt.<ref name="B2mO1" /><ref name="animanaturalis" /> Võitlushärjad eraldatakse koduveiste seast, kui nad on kaheaastased. Selleks kasutatakse katseid, mille käigus hinnatakse, kas loom sobib tõuloomaks, võitlushärjaks või lihaloomaks. Pullide puhul hinnatakse nende agressiivsust hobuste suhtes (mitte aga inimese suhtes, kellega pullid tohivad vastakuti minna alles härjavõitluse ajal). Lehmade agressiivsust hindab enamasti härjavõitleja, kes neid keebiga provotseerib (tegevus kannab nimetust ''capea''). Võitlushärjaks sobivad pullid saadetakse tagasi karjamaale ja agressiivseid lehmi kasutatakse tõuaretuses. Ülejäänud loomad lähevad lihaloomadeks.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> Peale agressiivsuse võetakse võitlushärgade aretuses selektsiooni aluseks ka sellised härgade omadused nagu energilisus, jõud, vastupidavus ja intelligentsus. Väljanägemiselt eristab võitlushärga tavalisest koduveisest suurte kaela- ja turjalihaste olemasolu ning võimsad sarved, mis on koduveiste seas ühed suurimad ja mis esinevad nii pullidel kui ka lehmadel. Täiskasvanud võitlushärg kaalub 500–700 kilo.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> Vanuse ja otstarbe järgi liigitatakse võitlushärgade tõugu kuuluvaid loomi järgmiselt. * ''Becerro'' – alla kaheaastane loom, mullikas. Kasutatakse ''becerrada''<nowiki>'</nowiki>del.<ref name="eg6SK" /> * ''Novillo'' – kaheaastane kuni alla nelja-aastane pull. Kasutatakse ''novillada''<nowiki>'</nowiki>del ''novillero''<nowiki>'</nowiki>de treenimiseks.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> * ''Toro'' ('härg'), täpsemalt ''toro de lidia de primera'' ('esimese järgu võitlushärg') – täiskasvanud, üle nelja-aastane pull. Kasutatakse ''corrida''<nowiki>'</nowiki>del ja härjajooksudel.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> * ''Vaquilla'' ([[deminutiiv]] sõnast ''vaca'' – lehm) – kahe- kuni nelja-aastane lehm. Et ''vaquilla'' on täiskasvanud võitlushärjast ja ''novillo''<nowiki>'</nowiki>st palju väiksem ja vähemohtlikum, kasutatakse neid viimaste asemel sageli ''capea''<nowiki>'</nowiki>del ja härjajooksudel.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> Lisaks eelnimetatutele kasutatakse võitlushärgade tõugu mittekuuluvaid kastreeritud isasloomi ehk [[härg]]asid (''cabestro'') võitlushärgade juhtimiseks ja suunamiseks härjavõitluste ja -jooksude eel või ajal.<ref name="DonQuijote.org: Vocabulario" /> [[Pilt:050521_1913_Salamanca_-_Dehesa_-_Toros_de_lidia_T91.JPG|pisi|püsti=1.4|paremal|Võitlushärjad karjamaal. Campo Charro, [[Salamanca]]]] Härjavõitluse pooldajate üks lemmikargumente härjavõitluse ärakeelamise vastu on, et see seaks ohtu ka võitlushärja kui tõu säilimise. Hispaania valitsus on aga leidnud, et härjavõitluse hüpoteetiline ärakeelamine ei seaks võitlushärgade püsimist ohtu, sest igal aastal kasutatakse härjavõitlusetenduste tarbeks terve Hispaania peale kokku vaid umbes 15 000 võitlushärga, 2010. aastal oli riigi võitlushärgade registris 275 748 härga.<ref name="zPBLT" /> Härja raevukus või metsikus (''bravura'') on härjavõitluskunsti olemuse keskmes, mis on ka põhjuseks, miks võitlushärgi aretavad farmid seda omadust härgades eelisarendada püüavad. Võitlushärgi kasvatatakse neli aastat heades tingimustes, enne kui nad härjavõitlusareenile saadetakse. Ehkki võitlushärg pole enne areenile sattumist kunagi varem matadoori ega härjavõitleja mantliga kokku puutunud, ründab ta neid oma instinkti tõttu, mis paneb liikuvaid esemeid ründama. Võitlushärg kujutab matadoorile ohtu kuni viimse eluhetkeni. 30. augustil 1985 tappis võitlushärg [[Colmenar Viejo]] ([[Madrid]]i) härjavõitlusareenil pärast surmatorke saamist 21-aastase matadoori [[José Cubero Sánchez|José Cubero Sáncheze]] (esinejanimega Yiyo).<ref name="3pCbW" /> ===Kuulsaid võitlushärgasid=== # ''Azulejo''. Osales 24. juunil 1857 peetud härjavõitlusel. Sai 23 piigilööki ja tappis 9 hobust.<ref name="SiXi5" /> # ''Caramelo''. Osales 17. juunil 1867 peetud härjavõitlusel. Sai 27 piigilööki ja tappis 9 hobust.<ref name="quid" /><ref name="m7Sst" /> # ''Gordito''. Osales 26. juulil 1869 peetud härjavõitlusel. Sai 30 piigilööki ja tappis 21 hobust.<ref name="quid" /><ref name="beKfu" /> # ''Libertado''. Osales 23. detsembril 1864 peetud härjavõitlusel. Sai 36 piigilööki ja tappis 6 hobust.<ref name="quid" /><ref name="KZDCO" /> # ''Almendrito''. Osales 22. augustil 1876 peetud härjavõitlusel. Sai 43 piigilööki.<ref name="quid" /><ref name="xmfQD" /> ==''Corrida'' tüübid== [[Pilt:Corrida with horse.jpg|pisi|püsti=1.1|''Rejoneo'' – härjavõitlus hobusel]] * '''''Corrida de toros''''' – härjavõitlus, kus kolm härjavõitlejat võitleb kuue nelja- kuni kuueaastase võitlushärjaga. Härgadega tohivad vastamisi astuda vaid professionaalsed härjavõitlejad – need, kes on läbinud ''alternativa'' tseremoonia, ja nende abilised (''subalternos'').<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> ** '''''Mano-a-mano''''' on [[duell]]i tüüpi ''corrida'', kus kaks toreerot võitlevad vaheldumisi kumbki kokku kahe või kolme härjaga.<ref name="Ktx0Q" /> ** '''''Encerrona''''' on ''corrida'', kus üks matadoor võitleb kõigi ''corrida''<nowiki>'</nowiki>l välja kuulutatud härgadega. Enamasti tähendab see kuut härga – tüüpiline härgade arv ühel ''corrida''<nowiki>'</nowiki>l –, ent on ka erandeid.<ref name="ZclHW" /> * '''''Novillada''''' on härjavõitlus, kus algajad härjavõitlejad (''novillero''<nowiki>'</nowiki>d), kes pole veel läbinud ''alternativa''<nowiki>'</nowiki>t, võitlevad kaheaastaste kuni alla nelja-aastaste võitlushärgadega (''novillo''). Enamasti toimuvad ''novillada''<nowiki>'</nowiki>d väikelinnades ja külades [[laat]]ade ja pidustuste ajal. Neid on kahte tüüpi.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> ** ''Novillada'', kus kasutatakse pikadoore. On sama ülesehitusega, mis tavaline ''corrida''.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> ** ''Novillada'', kus pikadoore ei kasutata. Muud osad on samad, mis tavalisel ''corrida''<nowiki>'</nowiki>l.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> * '''''Becerrada'''''<nowiki>'</nowiki>l võideldakse alla kaheaastaste võitlushärgadega (''becerro'') professionaalse härjavõitleja järelevalve all.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> * '''''Rejoneo''''' on ''corrida'', kus võideldakse [[hobune|hobusel]]. ''Rejoneo'' jaguneb sarnaselt tavalise ''corrida''<nowiki>'</nowiki>ga kolmeks osaks ja toimub härjavõitlusareenil. Esimeses osas püüab üks hobusel härjavõitleja (''rejoneador'') torgata härja turjale üks kuni kolm pistoda (mida nimetatakse ''rejones de castigo''), teine osa on ''tercio de banderillas'', mis toimub erinevalt tavalisest ''corrida''<nowiki>'</nowiki>st hobusel, ja viimane osa on ''rejón de muerte'' ('surma piik').<ref name="c9cTy" /> * '''''Toreo cómico''''' ('koomiline härjavõitlus') on härjavõitluse paroodia, võitlushärgade asemel on [[koduveis]]ed. Klassikaliseks näiteks on 1953. aastal [[Pablo Celis Cuevas]]e loodud El Bombero Torero tegelaskuju ja vaatemäng "El Bombero Torero y los enanitos toreros" ('Tuletõrjuja-härjavõitleja ja kääbushärjavõitlejad').<ref name="NFW76" /> [[Pilt:Recorte sobre un toro - 2008.jpg|pisi|püsti=1.1|''Recortador'' hüppab üle härja (2008)]] * '''''Festejo de recortadores''''' või lihtsalt '''''Recortadores''''' ('kõrvalepõiklejad') – seda nime kannab ''corrida'', kus eriväljaõppega härjavõitlejad – ''recortador''<nowiki>'</nowiki>id – kasutavad ründava võitlushärja või ''novillo'' vältimiseks kõrvalepõikeid või ülehüppeid. Abivahendeist võidakse kasutada teivast (üles hüppamiseks) ja ümber käsivarre keeratud keepi. ''Recortador''<nowiki>'</nowiki>ide traditsioon ulatub tagasi jalgsi härjavõitluse algusaega 18. sajandil. Et ''recortador''<nowiki>'</nowiki>id kasutavad härja vastu vaid oma keha, olles härjaga võrdses olukorras, ja härgasid üritusel ei vigastata ega tapeta, siis on seda tüüpi härjavõitlust nimetatud alternatiiviks ''corrida de toros''<nowiki>'</nowiki>ele.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /><ref name="Taurologia.com" /><ref name="o6a73" /> * '''''Festival''''' on härjavõitlus, kus võideldakse härgadega, kelle sarved on tömbistatud. Osaleda võivad nii professionaalsed härjavõitlejad, ''novillero''<nowiki>'</nowiki>d, kui ka amatöörid. Härjavõitlejad ei kanna uhkeid ''traje de luces''-kostüüme, vaid lihtsamaid ''traje corto''-kostüüme.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> * '''''Espectáculo o festejo popular''''' ('vaatemäng või rahvapidu') – üldnimed mitmesugustele kohalikel traditsioonidel põhinevatele rahvaüritustele, kus toimuvad härjamängud või -jooksud.<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> * '''Härjajooks''' (''encierro''). Osalejad jooksevad väikesearvulise härjakarja ees taraga eraldatud linnatänavail, püüdes joosta härgadele võimalikult lähedal, kuid nii, et härjad neid kätte ei saa. Sageli toimub härjajooks samas ajavahemikus muude härjavõitluspidustustega ja joostakse kuue härja eest, keda viiakse karjatarast härjavõitlusareenile, kus nad on hiljem ''corrida de toros''<nowiki>'</nowiki>e võitlushärgadeks. Kõige tuntum on [[San Fermín]]i pidustuste ajal [[Pamplona]]s toimuv härjajooks. **'''''Bous al carrer''''' (lõuna-katalaani keele dialektis 'härjad tänaval') on [[Valencia autonoomne piirkond|Valencia autonoomse piirkonna]] paljudes linnades toimuv traditsiooniline härjajooks; võitlushärgade asemel kasutatakse tavalisi koduveiseid. ** '''''Bous a la mar''''' (lõuna-katalaani keele dialektis 'härjad merre') on härjajooksu variatsioon, kus noorukid püüavad provotseerida härgi merre hüppama. Traditsioon on levinud Hispaania Vahemere-äärses piirkonnas, eeskätt [[Kataloonia]]s; kõige vanem ja tuntum ''bous a la mar'' toimub iga aasta juulis nädala kestel [[Alicante provints]]is [[Denia]] linnas.<ref>{{Netiviide |url=http://www.spanishfiesta.org/bous-a-la-mar.html |pealkiri=Bous a la Mar |väljaanne=spanishfiesta.org |vaadatud=20. augustil 2017}}</ref> [[Fail:Bou embolat de Godella.ogv|pisi|püsti=1.1|2010. aastal osaleja surmaga lõppenud ''toro embolado'' [[Godella]]s<ref name="7ekd9" />]] ** '''''Toro embolado''''' ([[hispaania keel]]es), '''''bou embolat''''' ([[katalaani keel]]es – 'keradega härg') on härjajooksu variatsioon, mis toimub südaöösel. Härja sarvede külge kinnitatakse süttivast materjalist ([[tõrv]], lina) kerad ja/või ilutulestikuvahendid, mis seejärel süüdatakse. Siis lastakse härg tänavaile lahti, kus ta püüab eest ära jooksvaid inimesi rünnata.<ref name="neftali" /> * '''''Capea''''' (sõnast ''capear'' – keebiga härjavõitlusliikumist tegema) on igasugune üritus, kus härjavõitluse amatöörid vaid provotseerivad härgasid keepidega, loomade vigastamist ega tapmist ei toimu. ''Capea''<nowiki>'</nowiki>d võivad olla väga erinevate reeglitega või üldse ilma reegliteta, võidakse kasutada nii tavalisi koduveiseid kui ka võitlushärja tõugu koduveiseid, kuid viimased on valdavalt ''novillo''<nowiki>'</nowiki>d või ''becerro''<nowiki>'</nowiki>d. ''Capea''<nowiki>'</nowiki>sid korraldatakse sageli külapidudel või eraüritustel ([[pulmad]], [[ristsed]], firmapäevad jmt).<ref name="acabemosconlatauromaquia.com" /> ==Härjavõitluse populaarsus Hispaanias== [[Pilt:Tauromaquia en España.PNG|pisi|püsti=1.5|vasakul| Härjavõitlus Hispaanias. {{Legend|#0000FF|Härjavõitlus on keelatud.<ref name="VrVGY" />}} {{Legend|#228B22|Härjavõitlus on lubatud, kuid senise ajaloo jooksul pole seda toimunud.}} {{Legend|#FF00FF|Härjavõitlus on keelatud, kuid muud härgadega võitlemist sisaldavad tegevused on seadusega lubatud.<ref name="vFaD1" />}} {{Legend|#F08080|Härjavõitlus on seadusega lubatud, kuid mõnes piirkonnas keelatud.<ref name="vJGr7" />}} {{Legend|#FF0000|Härjavõitlus on lubatud.}} {{Legend|#B22222|Härjavõitlus on lubatud ja on loetud osaks [[Vaimne kultuuripärand|vaimsest kultuuripärandist]].<ref name="gCeSB" /><ref name="Q0R1a" />}} ]] 2002. aastal tehtud arvamusuuringu kohaselt tundis 31% hispaanlastest härjavõitluse vastu keskmist või suurt huvi, samas kui 68,8% ei tundnud üldse huvi. Arvamusuuringu tulemused näitasid härjavõitluse vastu huvi kadumise trendi jätkumist [[Hispaania]]s. Kui 1970. aastate alguses huvitus 55% hispaanlastest härjavõitlusest, siis 1980. aastatel oli huvitatute osakaal populatsioonist 50% ringis, 1990. aastatel aga 30% ringis. Arvamusuuringu tulemused näitasid ka soolist diferentseerumist: meestest tundis härjavõitluse vastu huvi 34%, naistest aga 28%. Olid ka märkimisväärsed erinevused vanusegruppide vahel. Härjavõitlusest huvitus eelkõige vanem generatsioon: üle 55-aastatest tundis härjavõitluse vastu huvi 44% küsitletutest, üle 65-aastatest aga 51%. Koos vastaja vanuse langemisega langes ka huvi härjavõitluse vastu: alla 24-aastastest huvitus härjavõitlusest vaid 17% vastanuist. Regiooniti oli huvi härjavõitluse vastu Hispaanias kõige madalam [[Galicia]]s ja [[Kataloonia]]s, kus vastavalt 79% ja 81% inimestest ei huvitunud härjavõitlusest.<ref name="mUsiM" /> 2006. aasta arvamusküsitluse järgi ei tundnud 72,1% hispaanlastest härjavõitluse vastu mitte mingit huvi. Huvipuudus oli eriti suur naiste seas (78,5%) ja 15–24-aastaste seas (81,7%). 26,7% küsitlusele vastanuist ütles, et tunneb härjavõitluse vastu huvi, neist 19,3% tundis mõningast huvi ja 7,4% suurt huvi. Kõige suurem huvi härjavõitluse vastu valitses meeste seas (33,5% meestest) ja üle 45-aastaste seas.<ref name="RihIh" /> Hispaania kultuuriministeerium viis aastail 2014–2015 läbi 16 000 enam kui 15-aastast hispaanlast hõlmanud uuringu, mille eesmärk oli saada teada hispaanlaste eelistusi erinevate kultuurivaldkondade lõikes. Härjavõitlus oli külastuste arvu poolest kümnendal kohal [[kino]], [[monument]]ide, [[muuseum]]ide, [[raamatukogu]]de, [[jalgpall]]i, [[kontsert]]ide, [[näitus]]te, [[teater|teatri]] ja [[kunstigalerii]]de järel. Uuritaval ajavahemikul külastas mõnd härjavõitlusüritust 9,5% hispaanlastest, arvuliselt 3 692 000 inimest, 12% kõigist meestest ja 7% kõigist naistest. Piirkonniti külastati härjavõitlusüritusi kõige enam [[Navarra]]s (34,6% inimestest oli vaadeldaval perioodil härjavõitlusüritust külastanud), [[Castilla-León]]is (23,3%), [[Aragón]]is (23,2%), [[La Rioja]]s (23,1%), [[Castilla – La Mancha|Castilla – La Manchas]] (21,5%) ja [[Extremadura]]s (17,2%). Kõige vähem oli härjavõitlusüritusi külastanud inimesi [[Galicia]]s (0,3%), [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] (0,5%) ning [[Kataloonia]]s ja [[Baleaari saared|Baleaari saartel]] (1,5%).<ref name="Encuesta" /> Uuring tõi välja, et viimastel aastatel oli härjavõitlusürituste külastajate seas kasvanud nooremate inimeste osakaal: kui 2006/2007. aastal külastas härjavõitlusi 9,6% kõigist inimestest vanuserühmas 15–24 aastat, siis 2014/2015. aastal oli arv tõusnud 10,4% peale. Vanuserühmas 25–34 tõusis külastajate protsent samal ajavahemikul 8,5% pealt 9,9% peale. Vastupidine trend valitses aga vanuserühmades 35–44 aastat, 45–54 aastat ja 55 või enam aastat.<ref name="Encuesta" /> Uuringus osalenuil paluti hinnata ka huvi härjavõitluse vastu kümne palli skaalal. Kõigi vastanute keskmiseks hindeks tuli 2,5 punkti, mis oli uuringus vaadeldavate kultuurivaldkondade seas kõige madalam hinne. Madal hinne on seletatav paljude küsitletud hispaanlaste täieliku härjavõitlusevastasusega, mistõttu nad hindasid oma huvi määraks null punkti. Võrdlusena ei hinnanud mitte ükski vastanuist huvi määraks [[muusika]], teatri või [[kirjandus]]e vastu null punkti.<ref name="Encuesta" /> Piirkonniti oli huvipuudus härjavõitluse suhtes kõige suurem [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] (86,2%), [[Kataloonia]]s (82,7%), [[Baskimaa]]l (78,9%), [[Galicia]]s ja [[Baleaari saared|Baleaari saartel]] (77,4%), [[Astuuria]]s (77,1%) ja [[Kantaabria]]s (74,7%), kõige väiksem aga [[Castilla-León]]is (41,4%), [[Extremadura]]s (42,2%), [[Castilla – La Mancha|Castilla – La Manchas]] (47,8%), [[Aragón]]is (47,9%), [[Andaluusia]]s (49.7%) ja [[La Rioja]]s (50,4%).<ref name="Encuesta" /> ==Härjavõitlusevastane liikumine== ''Corrida''<nowiki>'</nowiki>t on alates selle sünnist tänapäevase vaatemänguna [[18. sajand]]il kritiseeritud, korduvalt ära keelatud ja see on kohanud mitmesugust vastuseisu. Hispaaniasse saabunud [[Bourbonid]]e dünastia ja prantsuse [[aristokraatia]] üldiselt põlgasid härjavõitlust, pidades seda väärituks ja alamale klassile iseloomulikuks. Seepärast keelas [[Felipe V]] 1723. aastal oma õukondlastel sellega tegelda. [[Fernando VI]] lubas ''corrida''<nowiki>'</nowiki>sid vaid tingimusel, et neist tekkiv tulu annetatakse haiglatele ja varjupaikadele. Sel ajal ehitati esimesed püsivad härjavõitlusareenid, sealhulgas [[Madrid]]is ja [[Zaragoza]]s. Mõned [[valgustusajastu]] intellektuaalid, sealhulgas [[Gaspar Melchor de Jovellanos]], kritiseerisid samuti härjavõitlust, nad leidsid, et see ei õpeta rahvale midagi kasulikku ja on märk Hispaania tagurlikkusest. [[Carlos III]] keelas [[Pedro Pablo Abarca de Bolea]] mõjul Hispaanias härjavõitluse 1771. aastal. Lihtrahvas aga eiras keeldu ja tervitas vaimustusega uusi esilekerkivaid härjavõitlejaid, keda [[Francisco de Goya]] oma härjavõitluskunstialases maaliseerias kujutas. Ka hilisemad Hispaania valitsejad püüdsid härjavõitlust Hispaanias ära keelata, 1805. aastal tegi seda [[Carlos IV]]. [[19. sajand]]il [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] järel kerkis härjavõitluse keelamise teemaline debatt Hispaania parlamendis korduvalt üles. Viimane kord oli 1877. aastal, mil Marqués de San Carlos tegi parlamendile ettepaneku härjavõitlused keelata. Ettepanek lükati tagasi, sest mõisteti selle ebapopulaarsust rahva seas: oli matadooride [[Lagartijo]] ja [[Frascuelo]] ajastu. 18. ja 19. sajandi vahetusel astus härjavõitluse (ja [[flamenko]]) vastu välja rühm hispaania kirjanikke, esseiste ja poeete, keda tunti [[1898. aasta põlvkond|1898. aasta põlvkonna]] (''Generación del 98'') nime all. Nad mõistsid mõlemad nähtused hukka kui hispaania kultuuri mitte-euroopalikud elemendid, pidades neid süüdlaseks Hispaania sotsiaalses ja majanduslikus mahajäämuses. 1898. aasta põlvkond soovis härjavõitluse hispaania kultuurist välja juurida, sest nende meelest soosis see vägivalda ja propageeris kujutlust loomadest ja inimestest kui tapjatest. 1920. ja 1930. aastatel toimus Hispaania haritlaste seas aga vastassuunaline pööre, ''corrida'' jõuline eetiline ja esteetiline lunastus [[1927. aasta põlvkond|1927. aasta põlvkonna]] (''Generación del 27'') esindajate poolt.<ref name="Gasman" /> Härjavõitlus oli kogu 20. sajandi vältel Hispaanias küll lubatud, kuid kõik valitsusvõimud – [[Primo de Rivera]] diktatuur, [[Hispaania Teine Vabariik]], [[Franco]] diktatuur ja [[Hispaania üleminekuperiood]]i-järgne võim – kehtestasid sellele kõrgeid makse ja hoidsid härjavõitlust range kontrolli all. Kuni 2012. aastani oli härjavõitlus Hispaania siseministeeriumi haldusalas, alates 2012. aastast viidi see kultuuriministeeriumi haldusalasse. [[Pilt:Patricia De León.jpg|pisi|Näitleja ja loomakaitse aktivist Patricia De León härjavõitluse vastasel plakatil]] [[Pilt:Protest against bullfighting.JPG|pisi|Härjavõitlusevastane meeleavaldus [[Madrid]]is (2007)]] 20. sajandi lõpus oli ja 21. sajandi alguses on härjavõitlus langenud üha süveneva loomakaitsjate surve alla. Loomakaitseaktivistide sõnul on härjavõitlus julm ja barbaarne tegevusala, mille käigus härg kannatab tugeva stressi käes ning sureb aeglasse ja piinarikkasse surma. Samuti kritiseerivad loomakaitsjad härjajookse: sageli juhtub, et mööda tänavaid tormavad härjad libastuvad ja kukuvad, saades nii luumurde ja muid vigastusi.<ref name="GMMZB" /><ref name="BfEte" /> Mitmed härjavõitlusevastased organisatsioonid, näiteks [[Antitauromaquia]] ja [[StopOurShame]], on korraldanud Hispaanias ja mujal maailmas härjavõitlusevastaseid protestiüritusi. Teised, näiteks raamatute autor ja ajakirjanik [[Alexander Fiske-Harrison]], kes tegi hispaania härjavõitlust käsitleva raamatu kirjutamiseks läbi härjavõitleja koolituse, on leidnud, et härjavõitlusele moraalse hinnangu andmisel tuleb arvestada ka seda, kuidas inimene käitub toiduks kasvatatavate veistega: <blockquote>"Looma heaolust rääkides: võitlushärg elab neli kuni kuus aastat, lihaveis aga üks kuni kaks aastat. Veelgi enam, võitlushärg mitte lihtsalt ei olele, vaid elab terviklikku ja loomulikku elu. Tema eluaastad mööduvad vabana, uidates mööda ''dehesa''<nowiki>'</nowiki>t – puudega hõredalt kaetud looduslikku karjamaad, mis on jäänuk Hispaania iidsetest metsadest. See on maaelu idüll ühes veterinaari hoole ja suurte kiskjate puudumisega, kes võiksid evolutsiooni vastet põhilahingutankile ohustada."<ref name="Fiske-Harrison" /></blockquote> Fiske-Harrison on ka öelnud, et tema hinnangul on looma surm tapamajas sageli hullem kui härjavõitlusareenil, ja et mõlemal juhul sureb loom selleks, et inimese meelt lahutada – inimene ei pea liha tarbima, ta teeb seda maitseelamuse pärast (ka härjavõitluse käigus tapetud loomad lähevad toiduks).<ref name="Fiske-Harrison" /> Samuti on osutatud, et härjavõitluse mastaabid – loomade hulk, kes selle käigus kannatab või sureb – on võrreldes lihatööstusega peaaegu olematud.<ref name="neftali" /> 2005. aastal kogusid loomakaitseorganisatsioonid Kataloonias ja väljaspool Katalooniat kokku 453 000 allkirja kirjale, mis taotles Kataloonia autonoomse piirkonna parlamendilt ''corrida de toros''<nowiki>'</nowiki>e keelustamist Kataloonias. Allkirja andnute seas olid [[Paul McCartney]], [[dalai-laama]], lauljatar [[Alaska (laulja)|Alaska]] ja helilooja [[Paco Ibáñez]].<ref name="9X764" /> 28. juulil 2010 keelustas Kataloonia parlament Kataloonias ''corrida''<nowiki>'</nowiki>de korraldamise: keelu poolt hääletas 68 liiget, vastu 55 liiget, hääletuselt puudus 9 liiget. Keeld jõustus 1. jaanuaril 2012.<ref name="rFgr7" /> ==''Corrida'' Eestis== Aprillis 2000 sai teatavaks, et [[Järvamaa kultuurifond]] korraldab 29. ja 30. juulil 2000 [[Paide]]s hispaania kultuuri tutvustavad Hispaania Kuningriigi päevad. Päevade raames plaanis [[RUF Eesti]] korraldada ehtsa hispaania härjavõitluse ehk ''corrida''. Härjavõitluse tarbeks pidi [[Hispaania]]st kohale tulema viis toreadoori ja kümme võitlushärga (teistel andmetel neli toreadoori ja neli võitlushärga<ref name="delfi_20000519" />). Kultuuripäevade tõmbenumbriks mõeldud ''corrida'' piletid, mis jõuti juba valmis trükkida, kuid müüki veel mitte paisata, pidid maksma 590–990 [[Eesti kroon|kroon]]i.<ref name="äripäev_20000519" /><ref name="fFVyv" /><ref name="maksleeta" /> Eesti loomakaitsjad protestisid Paides toimuva härjavõitluse vastu ning kaasasid protestikampaaniasse ka [[Ülemaailmne Loomakaitse Ühing|Ülemaailmse Loomakaitse Ühingu]] (WSPA). [[Eesti Akadeemiline Loomakaitse Ühing]] (EALÜ) saatis peale WSPA protestikirjad ka võitluse korraldajatele, neljale ministrile ja [[Järvamaa]] juhtidele. EALÜ sekretäri [[Asta Niinemets]]a hinnangul häbistanuks härjavõitluse toimumine Paides Eestit maailma silmis ja seadnuks kahtluse alla Eesti [[Euroopa Liit]]u pääsemise. EALÜ nimetas kirjades plaanitavat härjavõitlust lubamatuks ja mõttetuks.<ref name="swMh7" /> Riigikogu opositsioon ja valitsusliit reageerisid plaanitavale härjavõitlusele loomaseaduse paranduste toetamisega, mis keelasid Eestis härjavõitlused, ehkki ka varem olid loomavõitlused Eestis seadusega keelatud.<ref name="delfi_20000519" /><ref name="äripäev_20000519" /> Ürituse korraldajad olid tõlgendanud senist loomavõitluste keeldu nii, nagu kehtiks see kahe looma vahelise võitluse kohta, mida härjavõitlusareenil toimuma ei pidanud.<ref name="qcLhH" /><ref name="nRPjK" /> Seaduseparandused plaaniti vastu võtta juba enne [[Riigikogu]] suvepuhkust. Seaduseparanduste tõttu otsustas RUF Eesti härjavõitluse korraldamisest loobuda. Selle asemel pidi toimuma veretu härjavõitlus – ''corrida''-taoline etendus, kus härgi ei vigastata.<ref name="vjWXE" /> Hispaania Kuningriigi päevadel, mis toimusid lõpuks 28. ja 29. juulil 2000, sai elavas etteastes härjavõitluse asemel näha härjavõitlust filmilindilt.<ref name="maksleeta" /> == Galerii == ===''Corrida'' etapid=== <gallery> Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 01.jpg|''Tercio de varas'': ''suerte de capote'' Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 02.jpg|''Tercio de varas'': turvisega kaetud ja silmsidemega hobusel olev pikadoor torkab härga piigiga selga Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 03.jpg|''Tercio de banderillas'': banderiljeero lööb banderiljad härja turjale Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 04.jpg|''Tercio de muerte'': ''suerte de muleta'' Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 05.jpg|''Tercio de muerte'': matadoor torkab härjale mõõga südamesse (võte ''volapié'') Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 06.jpg|''Tercio de muerte'': surev härg lamab maas Pilt:Corrida madrid eq 2014-04-13 07.jpg|Surnud härg lohistatakse areenilt minema </gallery> ==Vaata ka== * [[Härjavõitlus]] * [[Rodeo]] * [[Plaza de Toros de la Maestranza]] * [[Curro Romero]] ==Märkused== {{viited|grupp="lower-alpha"|allikad= <ref name="toreador">ÕS 2013 järgi on toreadoor ja toreero sünonüümid. Hispaania keeles on sõna ''toreador'' aga arhailine, seda tänapäevase härjavõitluse kontekstis ei kasutata.</ref> }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Britannica">{{Netiviide |url=https://www.britannica.com/sports/bullfighting |pealkiri=Encyclopedia Britannica: bullfighting |väljaanne=www.britannica.com |vaadatud=20. aprillil 2017}}</ref> <ref name="ronda bullfighting">{{Netiviide |url=http://www.andalucia.com/ronda/bullfightinghistory.htm |pealkiri=Ronda - Bullfighting History |väljaanne=www.andalucia.com |vaadatud=20. aprillil 2017}}</ref> <ref name="animanaturalis">{{Netiviide |autor=Luis Gilpérez |url=http://www.animanaturalis.org/704 |pealkiri=Presunta raza de lidia |väljaanne=Anima naturalis |vaadatud=18. märtsil 2017}}</ref> <ref name="DonQuijote.org: Vocabulario">{{Netiviide |url=http://www.donquijote.org/cultura/espana/los-toros/vocabulario |pealkiri=Vocabulario Taurino |väljaanne=donQuijote.org |vaadatud=30. märtsil 2017}}</ref> <ref name="participantes">{{Netiviide |url=http://tauromaquiarte.weebly.com/participantes-en-una-corrida.html |pealkiri=Participantes en una corrida de toros |väljaanne=Tauromaquia... El arte del toreo <tauromaquiarte.weebly.com> |vaadatud=30. märtsil 2017}}</ref> <ref name="Tauromaquia">{{Netiviide |url=http://torostorerosyplazas.blogspot.com.ee/p/participantes.html |pealkiri=Tauromaquia – Participantes |väljaanne=torostorerosyplazas.blogspot.com |vaadatud=5. aprillil 2017}}</ref> <ref name="donQuijote.uk">{{Netiviide |url=http://www.donquijote.co.uk/blog/spanish-bullfighting |pealkiri=Bullfighting in Spain |väljaanne=donQuijte |vaadatud=20. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170403110005/http://www.donquijote.co.uk/blog/spanish-bullfighting |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="DonQuijote.org">{{Netiviide |url=http://www.donquijote.org/cultura/espana/los-toros/ritual |pealkiri=Ritual del Toreo |väljaanne=www.donquijote.org |vaadatud=4. märtsil 2017}}</ref> <ref name="elartetaurino.com">{{Netiviide |url=http://www.elartetaurino.com/suertes%20de%20muleta.html |pealkiri=LAS SUERTES DE MULETA |väljaanne=www.elartetaurino.com |vaadatud=4. märtsil 2017 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ganaderoslidia.com">{{Netiviide |url=http://www.ganaderoslidia.com/webroot/diccionario.htm |pealkiri=DICCIONARIO |väljaanne=www.ganaderoslidia.com |vaadatud=4. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170228015327/http://www.ganaderoslidia.com/webroot/diccionario.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="quid">{{Netiviide |url=http://www.quid.fr/2007/Sports/Corrida/1 |pealkiri=Quid – sports |väljaanne=www.quid.fr |vaadatud=18. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2007-05-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070509021756/http://www.quid.fr/2007/Sports/Corrida/1 }}</ref> <ref name="acabemosconlatauromaquia.com">{{Netiviide |url=http://www.acabemosconlatauromaquia.com/festejos-taurinos/ |pealkiri=Festejos Taurinos: tipos de festejos taurinos |väljaanne=www.acabemosconlatauromaquia.com |vaadatud=21. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170101001627/http://www.acabemosconlatauromaquia.com/festejos-taurinos/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Taurologia.com">{{Netiviide |url=https://taurologia.com/los-recortadores-la-otra-tauromaquia/ |pealkiri=Los recortadores, la otra tauromaquia |väljaanne=Taurologia.com |aeg=23. märts 2011 |vaadatud=1. aprillil 2017 |arhiivimisaeg=2022-07-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220711174123/https://taurologia.com/los-recortadores-la-otra-tauromaquia/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="neftali">{{Netiviide |autor=Neftali Peral |url=http://epl.delfi.ee/news/valismaa/harjavoitluse-keeld-silmakirjalik?id=51280680 |pealkiri=Härjavõitluse keeld: silmakirjalik |väljaanne=EPL.ee |aeg=6. august 2010 |vaadatud=28. märtsil 2017}}</ref> <ref name="Encuesta">{{Netiviide |autor=Antonio Lorca |url=http://cultura.elpais.com/cultura/2016/12/06/el_toro_por_los_cuernos/1481005388_891132.html |pealkiri=Los toros son el décimo espectáculo de masas de España (y no el segundo) |väljaanne=El País |aeg=6. detsember 2016 |vaadatud=1. aprillil 2017}}</ref> <ref name="Gasman">{{Raamatuviide |autor=Lydia Csato Gasman |pealkiri=War and the Cosmos in Picasso's Texts, 1936-1940 |aasta=2007 |kirjastus=iUniverse |lehekülg=337 |isbn=9780595399000}}</ref> <ref name="Fiske-Harrison">{{Netiviide |autor=Fiske-Harrison, Alexander |url=https://thelastarena.wordpress.com/2015/02/25/perhaps-bullfighting-is-not-a-moral-wrong-my-talk-at-the-edinburgh-international-book-festival/ |pealkiri=Perhaps bullfighting is not a moral wrong: My talk at the Edinburgh International Book Festival |väljaanne=fiskeharrison.wordpress.com |aeg=25. juuli 2012 |vaadatud=11. aprillil 2017}}</ref> <ref name="delfi_20000519">{{Netiviide |autor=[[Villu Päärt]] |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/paide-loobub-harjavoitlusest?id=403508 |pealkiri=Paide loobub härjavõitlusest |väljaanne=Delfi.ee |aeg=19. mai 2000 |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728094223/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/paide-loobub-harjavoitlusest?id=403508 |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="äripäev_20000519">{{Netiviide |autor=Ülo Toomsalu |url=http://www.aripaev.ee/uudised/2000/05/19/Paide_loobub_harjavoitlusest |pealkiri=Paide loobub härjavõitlusest |väljaanne=Äripäev |aeg=19. mai 2000 |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728094835/https://www.aripaev.ee/uudised/2000/05/19/Paide_loobub_harjavoitlusest |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="maksleeta">{{Netiviide |autor=[[Valdo Jahilo]] |url=http://www.ohtuleht.ee/94594/kus-seda-maksleetat-antakse |pealkiri=Kus seda maksleetat antakse? |väljaanne=Õhtuleht.ee |aeg=31. juuli 2000 |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095116/https://www.ohtuleht.ee/94594/kus-seda-maksleetat-antakse |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="vAUXP">{{Netiviide |url=https://www.cuellar.es/historia-de-los-encierros-de-cuellar/ |pealkiri=Historia de los Encierros de Cuéllar |väljaanne=www.cuellar.es |vaadatud=20. aprillil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170426224646/http://www.cuellar.es/historia-de-los-encierros-de-cuellar/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GvDLv">{{Raamatuviide |autor=F. Javier Pizarro Gómez |pealkiri=Arte y espectáculo en los viajes de Felipe II: (1542-1592) |aasta=1999 |koht=Madrid |kirjastus=Ediciones Encuentro |lehekülg=10 |isbn=8474905168}}</ref> <ref name="JiVe4">{{raamatuviide|autor=Miguel de Cervantes Saavedra|pealkiri=Teravmeelne Hidalgo don Quijote La Manchast|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|aasta=1988|lehekülg=406|köide=2|trükk=Kolmas}}</ref> <ref name="O0GGv">{{Netiviide |url=http://www.ganaderoslidia.com/webroot/origenes.htm |pealkiri=Los origenes, bravura, trapio |väljaanne=www.ganaderoslidia.com |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170422135829/http://www.ganaderoslidia.com/webroot/origenes.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bl1Sl">{{Netiviide |autor=Luís Bollaín |url=http://www.taurologia.com/luis-bollain-parar-templar-mandar-sigue-brecha-4087.htm |pealkiri=Luis Bollaín: El "parar, templar y mandar", sigue en la brecha |väljaanne=Taurologia.com |aeg=21. mai 2016 |vaadatud=26. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=2017-03-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170317130910/http://www.taurologia.com/luis-bollain-parar-templar-mandar-sigue-brecha-4087.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uzuik">{{Netiviide |autor=Andrés Amorós |url=http://www.abc.es/cultura/toros/20150128/abci-temple-significa-cargar-suerte-201501271800.html |pealkiri=¿Qué es el temple y qué significa «cargar la suerte»? |väljaanne=ABC Toros |aeg=28. jaanuar 2015 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="jsB5J">{{Netiviide |autor=Robert MCG. Thomas Jr |url=http://www.nytimes.com/1998/02/23/world/john-fulton-is-dead-at-65-spain-s-first-us-matador.html |pealkiri=John Fulton Is Dead at 65; Spain's First U.S. Matador |väljaanne=New York Times |aeg=23. veebruar 1998 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="Qd7G3">{{Netiviide |url=http://www.elmundo.es/elmundo/2008/06/05/toros/1212659664.html |pealkiri=José Tomás corta cuatro orejas en un regreso histórico a Las Ventas |väljaanne=elmundo.es |aeg=5. juuni 2008 |vaadatud=27. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="ykFKx">{{Netiviide |url=https://lafiestanacional.jimdo.com/curiosidades-taurinas/desde-cuando-se-usa-el-peto-en-los-caballos-de-los-picadores/ |pealkiri=El general primo de Rivera impuso en 1928 la obligatoriedad del uso del peto en los caballos |väljaanne=lafiestanacional.jimdo.com |aeg=10. mai 2014 |vaadatud=2. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170421100441/https://lafiestanacional.jimdo.com/curiosidades-taurinas/desde-cuando-se-usa-el-peto-en-los-caballos-de-los-picadores/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="yQBH5">{{Netiviide |url=http://www.folklore.ee/justkui/moistlist.php?L1=576&L2=4&L3=4&L4=0 |pealkiri=Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas: 576.4.d. |väljaanne=www.folklore.ee |vaadatud=4. märtsil 2017}}</ref> <ref name="kKnhs">{{Netiviide |autor=Brooke Borel |url=http://www.livescience.com/33700-bulls-charge-red.html |pealkiri=Why Do Bulls Charge When they See Red? |väljaanne=LiveScience.com |aeg=6. veebruar 2012 |vaadatud=4. märtsil 2017}}</ref> <ref name="B2mO1">{{Raamatuviide |autor=Miguel A. García Dory, Silvio Martínez Vicente y Fernando Orozco Piñán |pealkiri=Guía de campo de las razas autóctonas españolas |aasta=1990 |koht=Madrid |kirjastus=Alianza Editorial |lehekülg=228 |isbn=9788449109461|tsitaat=El ganado de lidia constituye en España una heterogénea población bovina a la que es bastante dudoso integrar dentro de raza, ya que la única característica que se les puede asignar en común es su capacidad para mostrar un temperamento agresivo, que los aficionados a la fiesta de los toros llaman bravura... Por ello, es dudoso integrar esta diversa población bovina dentro del concepto de raza. ['Võitlushärjad moodustavad Hispaanias heterogeense veisepopulatsiooni, mida on üsna küsitav pidada omaette tõuks (''raza''), arvestades, et selle ainsaks ühiseks omaduseks võib lugeda loomade agressiivset iseloomu, mida härjavõitluse entusiastid nimetavad raevukuseks... Seetõttu oleks selle kirju veisepopulatsiooni tõu mõiste alla koondamine küsitav.']}}</ref> <ref name="eg6SK">{{Netiviide |url=http://www.enciclonet.com/articulo/becerrada/ |pealkiri=Enciclonet 3.0: becerrada |väljaanne=www.enciclonet.com |vaadatud=30. märtsil 2017}}</ref> <ref name="zPBLT">{{Netiviide |autor=Javier Salas |url=http://www.publico.es/espana/330385/gobierno/asegura/lidia/toro/bravo/extinguira |pealkiri=El Gobierno asegura que sin lidia el toro bravo no se extinguirá |väljaanne=Público.es |aeg=31. juuli 2010 |vaadatud=18. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=3. august 2010 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100803065659/http://www.publico.es/espana/330385/gobierno/asegura/lidia/toro/bravo/extinguira }}</ref> <ref name="3pCbW">{{Netiviide |url=http://www.lainformacion.com/arte-cultura-y-espectaculos/toros/jose-cubero-yiyo-vida-y-muerte-de-un-mito_zEH2LAL4mpc2DaBPKRNbk3/ |pealkiri=José Cubero "Yiyo", vida y muerte de un mito |väljaanne=lainformacion.com |aeg=29. august 2010 |vaadatud=18. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170422142342/http://www.lainformacion.com/arte-cultura-y-espectaculos/toros/jose-cubero-yiyo-vida-y-muerte-de-un-mito_zEH2LAL4mpc2DaBPKRNbk3/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SiXi5">{{Raamatuviide |autor=Juan José Zaldivar Ortega |pealkiri=Toros notables. Libro I. Letra: A |aasta=2008 |koht=El Puerto de Santa María |lehekülg=190 |url=http://www.fiestabrava.es/pdfs/TLA-1.pdf |vaadatud=2017-03-18 |arhiivimisaeg=2010-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100922220957/http://www.fiestabrava.es/pdfs/TLA-1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="m7Sst">{{Netiviide |url=http://www.laplazareal.net/torosnotables87.htm |pealkiri=235.4 Caramelo |väljaanne=laplazareal.net |vaadatud=18. märtsil 2017}}</ref> <ref name="beKfu">{{Netiviide |url=http://www.laplazareal.net/gordito.htm |pealkiri=Toros en El Puerto |väljaanne=laplazareal.net |vaadatud=18. märtsil 2017}}</ref> <ref name="KZDCO">{{Netiviide |url=http://www.laplazareal.net/gacetilla15.htm |pealkiri=La psicología del toro de lidia -I- |väljaanne=laplazareal.net |aeg=20. mai 2005 |vaadatud=18. märtsil 2017}}</ref> <ref name="xmfQD">{{Netiviide |url=http://www.angelfire.com/nb/prea/noms.htm |pealkiri=La Fiesta Brava |väljaanne=www.angelfire.com |vaadatud=18. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2012-06-29 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120629025643/www.angelfire.com/nb/prea/noms.htm |url-olek=robot: teadmata }}</ref> <ref name="Ktx0Q">{{Netiviide |url=http://www.dictionary.com/browse/mano-a-mano |pealkiri=Dictionary.com: mano a mano |vaadatud=21. märtsil 2017}}</ref> <ref name="ZclHW">{{Netiviide |url=http://www.imagenzac.com.mx/nota/las-encerronas-22-29-41-5a |pealkiri=Las encerronas |väljaanne=www.imagenzac.com.mx |aeg=25. oktoober 2014 |vaadatud=21. märtsil 2017 |arhiivimisaeg=2017-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170313021111/http://imagenzac.com.mx/nota/las-encerronas-22-29-41-5a |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="c9cTy">{{Netiviide |url=http://lexicoon.org/es/rejoneo |pealkiri=Rejoneo |väljaanne=Lexicoon.org |vaadatud=21. märtsil 2017}}</ref> <ref name="NFW76">{{Netiviide |autor=J. Cristóbal García |url=https://www.aplausos.es/noticia/7632/reportajes/el-clasico-del-toreo-comico.html |pealkiri=El clásico del toreo cómico |väljaanne=Aplausos.es |vaadatud=21. märtsil 2017}}</ref> <ref name="o6a73">{{Netiviide |autor=Toni Yus |url=http://www.elperiodico.com/es/entre-todos/participacion/recortadores-alternativa-tauromaquia-84299 |pealkiri=Recortadores: la alternativa a la tauromaquia |väljaanne=elPeriódico |aeg=29. august 2016 |vaadatud=1. aprillil 2017}}</ref> <ref name="7ekd9">{{Netiviide |url=http://www.elmundo.es/elmundo/2010/08/01/valencia/1280674503.html |pealkiri=Muere un hombre en un festejo de toro 'embolao' en Godella |väljaanne=El Mundo |aeg=2. august 2010 |vaadatud=30. märtsil 2017}}</ref> <ref name="VrVGY">{{Netiviide |url=http://www.rtve.es/noticias/20100727/canarias-fue-primera-comunidad-prohibir-toros-1991/342132.shtml |pealkiri=Canarias fue la primera comunidad en prohibir los toros en 1991 |väljaanne=RTVE.es |aeg=27. juuli 2010 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="vFaD1">{{Netiviide |autor=Cristina Fernández |url=http://www.elmundo.es/elmundo/2010/09/22/barcelona/1285150930.html |pealkiri=El Parlament blinda los 'correbous' dos meses después de prohibir los toros |väljaanne=El Mundo |aeg=22. september 2010 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="vJGr7">{{Netiviide |url=http://www.redeabolicion.info/ |pealkiri=Rede de Municipios Galegos pola Abolición |väljaanne=redeabolicion.info |vaadatud=26. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=2016-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161007185246/http://redeabolicion.info/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="gCeSB">{{Netiviide |url=http://elpais.com/elpais/2011/04/07/actualidad/1302164232_850215.html |pealkiri=Madrid culmina la declaración como bien de interés cultural de la fiesta de los toros |väljaanne=El País |aeg=7. aprill 2011 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="Q0R1a">{{Netiviide |url=http://www.abc.es/local-castilla-leon/20140403/abci-tauromaquia-bien-interes-201404031709.html |pealkiri=Castilla y León declara la tauromaquia Bien de Interés Cultural inmaterial |väljaanne=ABC.es |aeg=3. aprill 2014 |vaadatud=26. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="mUsiM">{{Netiviide |url=http://www.columbia.edu/itc/spanish/cultura/texts/Gallup_CorridasToros_0702.htm |pealkiri=Interes por las corridas de toros |väljaanne=Gallup <www.columbia.edu> |vaadatud=1. aprillil 2017}}</ref> <ref name="RihIh">{{Netiviide |url=http://www.ig-investiga.com.es/encu/toros06/intro.asp |pealkiri=Ranking de toreros más valorados e interés por las corridas de toros |väljaanne=INVESTIGA (antes Gallup) |aeg=Oktoober 2006 |vaadatud=1. aprillil 2017 |arhiivimisaeg=2008-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080510052429/http://www.ig-investiga.com.es/encu/toros06/intro.asp }}</ref> <ref name="GMMZB">{{Netiviide |url=https://www.league.org.uk/bullfighting-and-bull-running |pealkiri=Bullfighting is cruel |väljaanne=League against cruel sports |väljaandja=www.league.org.uk |vaadatud=11. aprillil 2017}}</ref> <ref name="BfEte">{{Netiviide |url=http://www.runningofthenudes.com/bullfighting_facts.asp |pealkiri=‘Running of the Bulls’ Factsheet |väljaanne=www.runningofthenudes.com |vaadatud=11. aprillil 2017 |arhiivimisaeg=2012-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205004623/http://www.runningofthenudes.com/bullfighting_facts.asp |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9X764">{{Netiviide |url=http://www.diariocordoba.com/noticias/sociedad/entregadas-453-000-firmas-toros_179237.html |pealkiri=Entregadas 453.000 firmas contra los toros |väljaanne=Diario Córdoba |aeg=7. aprill 2005 |vaadatud=10. aprillil 2017}}</ref> <ref name="rFgr7">{{Netiviide |autor=M. Bernal, O. Toral, A. Laguna |url=http://www.elperiodico.com/es/noticias/sociedad/parlament-prohibe-las-corridas-toros-408630 |pealkiri=El Parlament prohíbe las corridas de toros |väljaanne=elPeriódico.com |aeg=28. juuli 2010 |vaadatud=10. aprillil 2017}}</ref> <ref name="fFVyv">{{Netiviide |url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/kultuurifond-toob-hispaania-ja-harjavoitluse-paidesse?id=50826615 |pealkiri=Kultuurifond toob Hispaania ja härjavõitluse Paidesse |väljaanne=Baltic News Service |aeg=24. aprill 2000 |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095028/http://epl.delfi.ee/news/eesti/kultuurifond-toob-hispaania-ja-harjavoitluse-paidesse?id=50826615 |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="swMh7">{{Netiviide |url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/paide-harjavoitlus-arritab-maailma-loomakaitsjaid?id=50828260 |pealkiri=Paide härjavõitlus ärritab maailma loomakaitsjaid |väljaanne=Epl.delfi.ee |aeg=12. mai 2000 |vaadatud=19. märtsil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095314/http://epl.delfi.ee/news/eesti/paide-harjavoitlus-arritab-maailma-loomakaitsjaid?id=50828260 |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="qcLhH">{{Netiviide |autor=Valdo Jahilo |url=http://www.ohtuleht.ee/73762/corrida-jouab-eestisse |pealkiri=Corrida jõuab Eestisse |väljaanne=Õhtuleht.ee |aeg=11. aprill 2000 |vaadatud=11. aprillil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095410/https://www.ohtuleht.ee/73762/corrida-jouab-eestisse |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> <ref name="nRPjK">{{Netiviide |autor=Toivo Tuberik |url=http://www.delfi.ee/archive/etendus-on-veretu?id=391912 |pealkiri=Etendus on veretu! |väljaanne=Delfi.ee |aeg=09.08.2000 |vaadatud=11. aprillil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095458/http://www.delfi.ee/archive/etendus-on-veretu?id=391912 |arhiivimisaeg=28.07.2018 }}</ref> <ref name="vjWXE">{{Netiviide |url=http://www.ohtuleht.ee/94445/paides-tuleb-veretu-harjavoitlus |pealkiri=Paides tuleb veretu härjavõitlus |väljaanne=Õhtuleht.ee |aeg=26. juuli 2000 |vaadatud=11. aprillil 2017 |arhiivimisurl=https://archive.today/20180728095547/https://www.ohtuleht.ee/94445/paides-tuleb-veretu-harjavoitlus |arhiivimisaeg=28. juuli 2018 }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.elartetaurino.com/ Tauromaquia: el arte taurino en el mundo de los toros] (hispaania keeles) * [http://www.reisimaailm.ee/index.php?id=reisikiri&kiri=20 Corrida - vapper ja õilis etendus]. Reisimaailm 5-6, 2001 * [[Neftali Peral]]. [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/harjavoitluse-keeld-silmakirjalik?id=51280680 "Härjavõitluse keeld: silmakirjalik"]. EPL.ee, 6. august 2010 * [[Anna-Maria Penu]]. [http://arvamus.postimees.ee/607174/haerjavoitlus-domineerimisloogika-verine-vaatemaeng "Härjavõitlus: domineerimisloogika verine vaatemäng"]. Postimees.ee, 22. oktoober 2011 {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Hispaania kultuur]] 8jwqcw64he04ds9t5c4e27ezllwninv 0 459488 7151838 7122136 2026-05-11T23:25:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151838 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Burtnieki vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Burtnieku pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 187,29 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Burtnieki]] | asendikaardi_pilt = Burtnieku pagasts LocMap.png }} '''Burtnieki vald''' ([[läti keel]]es ''Burtnieku pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Matīši vald|Matīši]], [[Rencēni vald|Rencēni]], [[Valmiera vald|Valmiera]], [[Vecate vald|Vecate]], [[Jeri vald|Jeri]], [[Kocēni vald|Kocēni]] ja [[Bērzaine vald|Bērzaine vallaga]]. Valla pindala on 187 km². 2017. aasta seisuga elas seal 1252 inimest. Valla keskus on [[Burtnieki]] küla. Vallamaja asub aadressil J. Vintēna ielā 7, vallavanem on Lita Ozerinska.<ref name="3RCrR" /> == Ajalugu == Valla aladele jäävad endiste [[Astijärve mõis]]a (''Schloß-Burtneck'') ja [[Astijärve kirikumõis]]a (''Pastorat Burtneck''), samuti ka [[Rūte mõis|Rūte]] (''Ruthenhof''), [[Seķi mõis|Seķi]] (''Seckenhof''), [[Dūre mõis (Astijärve kihelkond)|Dūre]] (''Duhrenhof''), [[Briede mõis|Briede]] (''Wredenhof''), [[Ēķini mõis|Ēķini]] (''Heidekenhof'') ja [[Luteri mõis|Luteri]] (''Luthershof'') mõisa maad. Aastal [[1935]] oli Burtnieki valla pindala 155 km². 1945. aastal moodustati vallas Burtnieki ja Rūtesi külanõukogu, [[1949]]. aasta vald likvideeriti. Aastal [[1954]] liideti Burtnieki külanõukoguga likvideeritav Rūtesi külanõukogu, aastal [[1958]] aga [[sovhoos]]i Burtnieki alad.<ref name="jA0dC" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks.<ref name="v6VZM" /> Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Burtnieki piirkond]]a. Aastal 2016 oli vallas 1393 elanikku.<ref name="OewRV" /> == Loodus == Vald jääb [[Tālava madalik]]ule, asudes [[Asti järv]]e idakaldal. Valda jäävad mitmed [[voor]]ed, mille pikkus on enamasti viis kilomeetrit ja mis on ümbritsevast maapinnast 5–20 meetrit kõrgemad. Vallas asub Melnači rahn, mille pikkus on 6,3, laius 4,6 ja kõrgus 3,8 meetrit.<ref name="NNTs0" /> Samuti kasvavad seal kaks põlispuud: Dambji tamm, mille ümbermõõt on 8,6 ja kõrgus 24 meetrit,<ref name="fpZ7H" /> ja Briedeskrogsi paju, mil ümbermõõt on 7,9 meetrit ja kõrgus 21 meetrit.<ref name="rmSXd" /> Valla põhjapiiril voolab [[Säde jõgi]].<ref name="P4bGi" /> Looduskaitse all on veel Seda tamm, Burtnieki kiriku vaher, Oškalni saar, Ieviņi tamm, Kirikutamm, Bērzi voored, Dambji kask, Kalnieši tammed, Burtnieki liivakivipaljandid, Senči tamm, tamm Airītē kaldal, Ēķinmuiža tamm, Puriņi tamm, Gulbji tamm, Rēpeņi tamm, Veiči tamm, Saulese pärn, Egle tamm, Saulese tamm, Verežase paju, Veiči kask, Penči saar, Vecpuķese tamm, Briedese vahtrad, Lielgaujēni paju, Burtnieki [[paberikask]], Burtnieki paju, Dārznieka maja tamm, Pikk vaher, Burtnieki vaher, Adzelvieši tamm ja Burtnieki pärn. Valla põhjaosa jääb osalt Seda soo hoiualale, valla loodeosas asub aga 431,9 hektari suurune Burtnieki lammi hoiuala. Suur osa vallast asub [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l.<ref name="S12Hh" /> == Kultuurimälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Astijärve mõis]]a hoonetekompleks (sealjuures park, piirdemüür, väravad, tall, aidad ja sild), [[Astijärve kirikumõis]]a hoonetekompleks (sealjuures sealse elumaja ahi, kirikuõpetaja maja, ait ja tall), [[Asti ordulinnus]]e varemed ja [[Astijärve kirik]] (sealhulgas kantsel ja selle maalingud, altar, 48 kirikuliste pinki, [[köster|köstri]] pult-pink ning altaripiire). Regionaalse kaitse all on Miernamsi palvemaja, Peivase muinaskalme, Miernamsi palvemaja, Burtnieki vana kalmistu kabel, Rugāji linnamäeke, Mežmaļi muinaskalmed, Lantese keskaegne kalmistu, Bībe muinaskalmed ja Adzelvietase muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Burtnieki vana kalmistu väravad, Zaķīši talu, Zvārte kivi, selle kirjad ja märgid.<ref name="Nt7dL" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1048 [[lätlased|lätlast]], 126 [[venelased|venelast]], 32 [[valgevenelased|valgevenelast]], 27 [[ukrainlased|ukrainlast]], 20 [[poolakad|poolakat]] ja 7 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Andruves]] || mazciems || 39 (2007) |- | [[Briedes]] || mazciems || 25 (2007) |- | [[Briedupes]] || mazciems || 29 (2007) |- | '''[[Burtnieki]]''' || ciems || 394 (2025) |- | [[Dūre]] || mazciems || |- | [[Krūzes]] || mazciems || 22 (2007) |- | [[Kunģēļi]] || mazciems || 14 (2000) |- | [[Mežvidi (Mežvidi 2)|Mežvidi]] || mazciems || |- | [[Penči]] || mazciems || 92 (2021) |- | [[Pidriķis]] || mazciems || 51 (2007) |- | [[Šalkas (Burtnieki vald)|Šalkas]] || mazciems || ~10 (2007) |- | [[Zvārtes]] || mazciems || 25 (2007) |- | [[Taubes]] || mazciems || 35 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Zosu bars Burtnieka ezera pļavās - panoramio.jpg|Asti järve luht Burtnieki lauluväljak.JPG|Burtnieki lauluväljak Burtnieki.JPG|Burtnieki asula sissesõit Asti ordulinnuse müürid 05.JPG|[[Asti ordulinnus]]e müürid </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="3RCrR">{{Netiviide |url=http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/jaunumi1/4054/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-03-06 |arhiivimisaeg=2017-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170306033912/http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/jaunumi1/4054/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="jA0dC">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="v6VZM">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="OewRV">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="NNTs0">{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Akmeni/Melnaca.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi: Melnača akmens (Mellaču) |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2019-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190110173341/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Akmeni/Melnaca.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fpZ7H">{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Dambju.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi: Dambju ozols |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2017-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170914220747/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Dambju.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rmSXd">{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Briedeskroga.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi: Briedeskroga vītols |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2017-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170914220536/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Briedeskroga.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="P4bGi">{{Netiviide |url=http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/novads/par_novadu/burtnieku_pagasts/ |pealkiri=Burtnieku pagasts |vaadatud=2017-03-06 |arhiivimisaeg=2017-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170306211135/http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/novads/par_novadu/burtnieku_pagasts/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="S12Hh">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="Nt7dL">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud=2019-02-04</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014483&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Valmiera piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Valmiera piirkond]] p4x72lc0yp51p3oa47fsf019tkgh7y9 0 459531 7151847 6947666 2026-05-12T00:22:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151847 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bērzaine vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bērzaines pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 55,4 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Bērzaine (Kocēni piirkond)|Bērzaine]] | asendikaardi_pilt = Bērzaines pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Vākšēni.jpg|pisi|Vākšēni]] '''Bērzaine vald''' ([[läti keel]]es ''Bērzaines pagasts'') on vald Lätis [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Dikļi vald|Dikļi]], [[Zilaiskalnsi vald|Zilaiskalnsi]], [[Kocēni vald|Kocēni]], [[Burtnieki vald|Burtnieki]] ja [[Matīši vald|Matīši vallaga]]. Valla pindala on 55 km². 2016. aasta seisuga elas seal 580 inimest.<ref name="6Rfb1" /> Valla keskus on [[Bērzaine (Kocēni piirkond)|Bērzaine]] küla. Vallavanem on Atis Keziks.<ref name="rDgT6" /> == Ajalugu == Aastal [[1935]] asus Bērzaine valla kohal Jaunburtnieki vald, mille pindala oli 44,2 km² ja kus oli 733 elanikku. 1945. aastal moodustati vallas Bērzaine ja Jaunburtnieki külanõukogu, aga aastal [[1949]] likvideeriti vald ametlikult. Aastal [[1950]] liideti Bērzaine külanõukoguga likvideeritav Jaunburtnieki külanõukogu. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu Bērzaine vallaks.<ref name="1XRpk" /> Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Kocēni piirkond]]a. == Loodus == Vald jääb [[Tālava madalik]]ule. Suurimaks jõeks on [[Briede]]. Vallas on ka paar pisikest järve.<ref name="sVgvi" /> Looduskaitse all on Jaunbimberi mänd, Brenguļi tamm, Purmaļi tamm, Jaunburtnieki kooli pappel, Jaunburtnieki kooli tamm, Celmi tamm, Jaunzemnieki elupuu, Zilūži künnapuu ja Bērzaine pärn. Suur osa vallast asub [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l. <ref name="P0Y1i" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Saulieši muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on hiiepaik Daviņi hiidrahn ja Purvmaļi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Jaunburtnieki kalmistu muinaskalmed koos Jaunburtnieki ristikiviga ja Daviņi Norieši künka muinaskalmed.<ref name="uOrva" /> Valda jäävad veel Lanti ja Jaunburtnieki muinaskalmed, Jaunburtnieki surnuaed ja Daviņi väiksem ohvrikivi. == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 538 [[lätlased|lätlast]], 13 [[venelased|venelast]], 11 [[valgevenelased|valgevenelast]], 6 [[ukrainlased|ukrainlast]], 6 [[poolakad|poolakat]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Bērzaine (Kocēni piirkond)|Bērzaine]]''' || ciems || 252 (2025) |- | [[Jaunburtnieku skola]] || mazciems || ~30 (2007) |- | [[Vākšēni]] || mazciems || 35 (2021) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="6Rfb1">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]</ref> <ref name="rDgT6">https://web.archive.org/web/20170307211525/http://www.kocenunovads.lv/lv/page/356/362 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="1XRpk">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="sVgvi">{{Netiviide |url=http://www.koceni.lv/novads/berzaines-pagasts |pealkiri=Bērzaines pagasts |vaadatud=2017-03-06 |arhiivimisaeg=2017-03-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170316130809/http://www.koceni.lv/novads/berzaines-pagasts |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uOrva">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="P0Y1i">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014467&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Valmiera piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Valmiera piirkond]] mprvuj4v98yendt3nelbpnvh41dcoe8 2 462065 7151602 7141440 2026-05-11T16:49:48Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7151602 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q212754 } |section=31 |sort=571 |columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item |thumb=128 |min_section=2 }} == joonistus == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:A Female Study - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175364|A Female Study]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | | | [[naine]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]'' | | | | [[kriit]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21175364|Q21175364]] |- | [[Fail:Flora by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181731|Flora]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | | | [[naine]]<br/>[[juuksed]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21181731|Q21181731]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Study of a Female Figure with Rosary.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181736|Study of a Female Figure with Rosary]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | ''[[:d:Q16996132|Leicester Galleries]]'' | | [[naine]]<br/>[[juuksed]]<br/>[[Palvehelmed]] | | | [[portree]] | ''[[:d:Q1424515|süsi]]''<br/>''[[:d:Q1513685|laid paper]]'' | [[:d:Q21181736|Q21181736]] |- | [[Fail:John william waterhouse study for gather ye rosebuds while ye may.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181740|Study For Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | [[naine]]<br/>[[juuksed]]<br/>''[[:d:Q1279269|chignon]]'' | | | [[portree]] | [[sangviin]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21181740|Q21181740]] |- | [[Fail:John william waterhouse the lady clare study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181745|Study of The Lady Clare]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | | | [[naine]]<br/>[[juuksed]] | | | [[portree]] | [[sangviin]] | [[:d:Q21181745|Q21181745]] |- | [[Fail:Waterhouse-study-echo2.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21181748|Study for Echo from Echo and Narcissus]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[alastiolek]]<br/>[[juuksed]]<br/>[[Istumine]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[Õlg]]<br/>[[Rinnad|Rind]]<br/>''[[:d:Q43801|Naba]]''<br/>''[[:d:Q193818|puus]]''<br/>[[põlv]]<br/>''[[:d:Q43748|Kulm]]''<br/>''[[:d:Q208826|kõrgus]]'' | | | [[portree]]<br/>[[Akt (kunst)|akt]] | [[pliiats]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q21181748|Q21181748]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Study for "Lamia" - B1992.13.11 - Yale Center for British Art.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109970730|Study for "Lamia"]]'' | | | ''[[:d:Q6352575|Yale Center for British Art]]'' | B1992.13.11 | | | | | [[grafiit]]<br/>''[[:d:Q21279007|wove paper]]'' | [[:d:Q109970730|Q109970730]] |} == maal == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Circe Offering the Cup to Odysseus (2457 x 4023px ed.).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q39537|Circe Offering the Cup to Ulysses]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | ''[[:d:Q5518996|Gallery Oldham]]'' | 3.55/9 | [[Kirke]]<br/>''[[:d:Q4003050|Ulysses]]''<br/>[[siga]]<br/>[[Päriskonnalised]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q39537|Q39537]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - MermaidFXD.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q1214779|A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | [[Kuninglik Kunstide Akadeemia|Kuninglik Kunstiakadeemia]] | 03/805 | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q1214779|Q1214779]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott - Google Art Project (derivative work - AutoContrast edit in LCH space).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q2445726|The Lady of Shalott]]'' | | data-sort-value="1888" | 1888 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01543<br/>NG1543 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>''[[:d:Q1092993|barque]]'' | | | ''[[:d:Q53017426|Arthurian painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q2445726|Q2445726]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - La Belle Dame sans Merci (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4042509|La Belle Dame Sans Merci]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | ''[[:d:Q452362|Hessian State Museum Darmstadt]]'' | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4042509|Q4042509]] |- | [[Fail:Gather Ye Rosebuds While Ye May.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4197011|Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]] | [[:d:Q4197011|Q4197011]] |- | [[Fail:Waterhouse-gather ye rosebuds-1909.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4197021|Gather Ye Rosebuds While Ye May]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4197021|Q4197021]] |- | [[Fail:John william waterhouse destiny.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4445535|Destiny]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | ''[[:d:Q7830101|Towneley Hall Art Gallery and Museum]]'' | BURGM:paoil17 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q4445535|Q4445535]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Boreas (1903).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q4944794|Boreas]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[Boreas]]<br/>[[tuul]]<br/>[[linnud]]<br/>[[puu]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]] | [[:d:Q4944794|Q4944794]] |- | [[Fail:J. W. Waterhouse - Circe Invidiosa - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5121363|Circe Invidiosa]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | ''[[:d:Q705557|Art Gallery of South Australia]]'' | 0.106 | | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]] | [[:d:Q5121363|Q5121363]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Consulting the Oracle - Tate Britain.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5164607|Consulting the Oracle]]'' | | data-sort-value="1884" | 1884 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01541<br/>NG1541 | | | | [[ajaloomaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5164607|Q5164607]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Echo and Narcissus - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5332757|Echo and Narcissus]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q1536471|Walker Art Gallery]]'' | WAG 2967 | ''[[:d:Q207368|Echo]]''<br/>[[Narkissos]]<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]''<br/>[[naine]]<br/>[[mees]]<br/>''[[:d:Q14467155|Pilk]]''<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>''[[:d:Q1922956|black hair]]''<br/>''[[:d:Q2963530|Chignon]]''<br/>''[[:d:Q2998482|clothing in the ancient world]]''<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]''<br/>[[Rinnad|Rind]]<br/>[[Istumine]]<br/>[[Õlg]]<br/>''[[:d:Q208826|kõrgus]]''<br/>''[[:d:Q808132|barefoot]]''<br/>[[varvas]]<br/>''[[:d:Q115740436|narcissus]]''<br/>[[rand]]<br/>[[puu]]<br/>[[Luuderohi (perekond)|luuderohi]]<br/>[[kivim]]<br/>[[veekogu]]<br/>''[[:d:Q1079524|specular reflection]]''<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]''<br/>''[[:d:Q2268776|Lamamine]]''<br/>''[[:d:Q2724165|male toplessness]]''<br/>[[vooluveekogu]]<br/>[[Draperii]]<br/>''[[:d:Q153126|part]]''<br/>''[[:d:Q204390|straw hat]]''<br/>[[vibu]]<br/>[[Nool]]<br/>''[[:d:Q222560|quiver]]''<br/>[[Rohi]]<br/>[[Maa-asula|maapiirkond]]<br/>[[mets]]<br/>[[taevas]]<br/>[[pilv]]<br/>''[[:d:Q734844|laurel wreath]]''<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[tasandik]]<br/>[[meander]]<br/>[[Kaarsõlg]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q3347071|water lily]]''<br/>[[leht]]<br/>[[tüvi]]<br/>''[[:d:Q83093|seen]]''<br/>''[[:d:Q843533|areola]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5332757|Q5332757]] |- | [[Fail:WATERHOUSE - Ulises y las Sirenas (National Gallery of Victoria, Melbourne, 1891. Óleo sobre lienzo, 100.6 x 202 cm).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q5651584|Ulysses and the Sirens]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | [[Victoria Rahvusgalerii]] | p.396.3-1 | [[Odysseus]]<br/>[[Sireenid (mütoloogia)|sireenid]]<br/>''[[:d:Q1075310|sailboat]]''<br/>[[Laevamast]]<br/>[[Aer]]<br/>''[[:d:Q2367101|brünett]]''<br/>''[[:d:Q5094009|chestnut hair]]''<br/>[[blond]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>''[[:d:Q181360|Harpüia]]''<br/>[[meremees]]<br/>[[naine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q5651584|Q5651584]] |- | [[Fail:Pandora - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q6059617|Pandora]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | No/unknown value | | [[Pandora]]<br/>[[naine]]<br/>''[[:d:Q937164|Pandora's box]]''<br/>''[[:d:Q8866546|Põlvitamine]]''<br/>''[[:d:Q1922956|black hair]]''<br/>''[[:d:Q1279269|chignon]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q808132|barefoot]]''<br/>[[kivim]]<br/>[[vooluveekogu]]<br/>[[mets]]<br/>[[tüvi]]<br/>[[juga]]<br/>[[uudishimu]]<br/>[[kirst]]<br/>''[[:d:Q116887|Dekoltee]]''<br/>''[[:d:Q876082|Tald]]''<br/>[[varvas]]<br/>[[Õlg]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q6059617|Q6059617]] |- | [[Fail:Jason and Medea - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q6163843|Jason and Medea]]'' | | data-sort-value="1907" | 1907 | No/unknown value | | | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q6163843|Q6163843]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Saint Eulalia - 1885.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7401211|Saint Eulalia]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q430682|Tate]]''<br/>[[Rahvusgalerii]] | N01542<br/>NG1542 | ''[[:d:Q284323|Eulalia of Mérida]]'' | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7401211|Q7401211]] |- | [[Fail:Waterhouse-sleep and his half-brother death-1874.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7539742|Sleep and his Half-brother Death]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | No/unknown value | | [[Hypnos]]<br/>[[Thanatos]]<br/>''[[:d:Q15312935|poolvend]]''<br/>''[[:d:Q125258836|brother duo]]''<br/>''[[:d:Q967457|poppy]]''<br/>[[Lüüra]] | | | ''[[:d:Q2839016|allegory]]'' | [[õlivärv]] | [[:d:Q7539742|Q7539742]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Crystal Ball.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7728326|The Crystal Ball]]'' | | data-sort-value="1902" | 1902 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q1986098|Seismine]]''<br/>''[[:d:Q2367101|brünett]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q1032349|crystal ball]]''<br/>''[[:d:Q981009|fauteuil]]''<br/>[[laud]]<br/>[[raamat]]<br/>''[[:d:Q9604|human skull]]''<br/>''[[:d:Q148493|Võlukepike]]''<br/>[[aken]]<br/>[[puu]]<br/>[[Sammas]]<br/>[[Kaar (arhitektuur)|kaar]]<br/>''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''<br/>[[kardin]]<br/>[[Grimoire]]<br/>''[[:d:Q153126|part]]''<br/>''[[:d:Q116887|Dekoltee]]'' | | | ''[[:d:Q1047337|olustikumaal]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7728326|Q7728326]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Favorites of the Emperor Honorius - 1883.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7733565|The Favourites of the Emperor Honorius]]'' | | data-sort-value="1883" | 1883 | ''[[:d:Q705557|Art Gallery of South Australia]]'' | 0.52 | [[Honorius]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7733565|Q7733565]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Magic Circle.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7749405|The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | [[Rahvusgalerii]]<br/>''[[:d:Q430682|Tate]]'' | N01572<br/>NG1572 | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]]<br/>[[Päriskonnalised]]<br/>''[[:d:Q2211147|magic circle]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7749405|Q7749405]] |- | [[Fail:The Siren by John William Waterhouse (1900).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7764509|The Siren]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900s | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Lüüra]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7764509|Q7764509]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Sketch of Circe, 1911-1914.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q7765329|The Sorceress]]'' | | data-sort-value="1911" | 1910s | No/unknown value | | [[nõid]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7765329|Q7765329]] |- | [[Fail:John William Waterhouse- The Unwelcome Companion - a Street Scene in Cairo.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q7771756|The Unwelcome Companion: A Street Scene in Cairo]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | ''[[:d:Q7830101|Towneley Hall Art Gallery and Museum]]'' | BURGM:paoil166 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q7771756|Q7771756]] |- | [[Fail:Waterhouse Hylas and the Nymphs Manchester Art Gallery 1896.15.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q9295442|Hylas and the Nymphs]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | ''[[:d:Q2638817|Manchester Art Gallery]]'' | 1896.15 | ''[[:d:Q332752|Hylas]]''<br/>''[[:d:Q3346693|kreeka nümf]]''<br/>[[nümfid]]<br/>[[Kuumaveeallikas]]<br/>[[Vesiroos]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q9295442|Q9295442]] |- | [[Fail:Cleopatra - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q12899368|Cleopatra]]'' | | data-sort-value="1888" | 1888 | No/unknown value | | [[Kleopatra]]<br/>''[[:d:Q3575260|bijou]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q12899368|Q12899368]] |- | [[Fail:1916-a-tale-from-the-decameron-.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q12899862|A Tale from the Decameron]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q1586957|Lady Lever Art Gallery]]'' | LL 3133 | ''[[:d:Q43256358|brigata]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q12899862|Q12899862]] |- | [[Fail:John Waterhouse - Diogenes - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q18214552|Diogenes]]'' | | data-sort-value="1882" | 1882 | ''[[:d:Q705551|Art Gallery of New South Wales]]'' | 720 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q18214552|Q18214552]] |- | [[Fail:Enchanted garden waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q20025023|The Enchanted Garden]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q1586957|Lady Lever Art Gallery]]'' | LL 3629 | ''[[:d:Q43283721|Dianora]]''<br/>''[[:d:Q43283725|Ansaldo]]''<br/>''[[:d:Q43283731|necromancer]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20025023|Q20025023]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Annunciation.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q20656553|The Annunciation]]'' | | data-sort-value="1914" | 1914 | No/unknown value | | [[Paastumaarjapäev]]<br/>[[Maarja]]<br/>[[ingel]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20656553|Q20656553]] |- | [[Fail:Windswept by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q20854844|Windflowers]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[tuul]]<br/>[[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q20854844|Q20854844]] |- | [[Fail:John Waterhouse - Lamia - Google Art Project.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21131044|Lamia]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | ''[[:d:Q4819492|Auckland Art Gallery Toi o Tāmaki]]'' | 1930/18/1 | [[Lamia]]<br/>[[Rüütel]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21131044|Q21131044]] |- | [[Fail:Decameron study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175121|Study for Decameron]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q43256358|brigata]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175121|Q21175121]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Fair Rosamund.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175123|Fair Rosamund]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q271821|Rosamund Clifford]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175123|Q21175123]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Head study for 'The Enchanted Garden' (1916).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175124|Head study for 'The Enchanted Garden']]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | | | ''[[:d:Q3409626|human head]]''<br/>[[naine]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175124|Q21175124]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Juliet.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175127|Juliet]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | ''[[:d:Q1092632|Juliet]]''<br/>''[[:d:Q189299|kaelakee]]''<br/>[[Kleit]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175127|Q21175127]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariana in the South (1897).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175129|Mariana in the South]]'' | | data-sort-value="1897" | 1890s<br/>1897 | No/unknown value<br/>''[[:d:Q6519762|Leighton House]]'' | | [[naine]]<br/>[[peegel]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175129|Q21175129]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariana in the South (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175132|Study for Mariana in the South]]'' | | data-sort-value="1897" | 1890s | | | [[naine]]<br/>[[peegel]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175132|Q21175132]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Missal.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21175133|The Missal]]'' | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[naine]]<br/>[[lugemine]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q833590|missal]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175133|Q21175133]] |- | [[Fail:John william waterhouse fair rosamund.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175134|Fair Rosamund]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q2046319|Amgueddfa Cymru – Museum Wales]]'' | NMW A 170 | ''[[:d:Q271821|Rosamund Clifford]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175134|Q21175134]] |- | [[Fail:John william waterhouse tristan and isolde with the potion.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175135|Tristan and Isolde with the Potion]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | ''[[:d:Q954012|Tristan]]''<br/>''[[:d:Q572381|Iseult]]''<br/>''[[:d:Q219160|Paar]]''<br/>[[paat]]<br/>''[[:d:Q485027|soomus]]''<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21175135|Q21175135]] |- | [[Fail:Waterhouse-Miranda-The-Tempest.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175316|Miranda]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q634983|Miranda]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>[[laev]]<br/>''[[:d:Q906512|laevahukk]]''<br/>[[torm]] | | | | | [[:d:Q21175316|Q21175316]] |- | [[Fail:Miranda - The Tempest JWW.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175317|Miranda]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | No/unknown value | | ''[[:d:Q634983|Miranda]]''<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q152357|Punapea]]''<br/>[[laev]]<br/>''[[:d:Q906512|laevahukk]]''<br/>[[torm]]<br/>[[kivim]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21175317|Q21175317]] |- | [[Fail:John william waterhouse the slave.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21175324|The Slave]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | No/unknown value | | | | | | | [[:d:Q21175324|Q21175324]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Consulting the Oracle - Christie's.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190275|Consulting the Oracle]]'' | | data-sort-value="1884" | 1884 | No/unknown value | | ''[[:d:Q217123|Oraakel]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21190275|Q21190275]] |- | [[Fail:A Naiad or Hylas with a Nymph by John William Waterhouse (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190333|A Naiad]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[Najaadid|Najaad]]<br/>''[[:d:Q332752|Hylas]]''<br/>[[nümfid]]<br/>[[alastiolek]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190333|Q21190333]] |- | [[Fail:A Roman Offering - JWW.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190344|A Roman Offering]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | | | [[naine]]<br/>[[Votiiv]]<br/>[[õis]] | | | | | [[:d:Q21190344|Q21190344]] |- | [[Fail:Apollo and Daphne waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190350|Apollo and Daphne]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | No/unknown value | | [[Apollon]]<br/>[[Daphne]]<br/>[[Lüüra]]<br/>[[seksuaalne ahistamine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190350|Q21190350]] |- | [[Fail:Danaides Waterhouse 1906.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190365|The Danaides]]'' | | data-sort-value="1906" | 1906 | ''[[:d:Q109893034|Aberdeen Archives, Gallery and Museums collections]]'' | ABDAG003402 | [[naine]]<br/>[[Danaiidid]]<br/>[[tinaja]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190365|Q21190365]] |- | [[Fail:Danaides by John William Waterhouse, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190373|The Danaides]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[Danaiidid]]<br/>[[tinaja]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190373|Q21190373]] |- | [[Fail:Flora by Waterhouse (Koriyama City Museum of Art).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190382|Flora]]'' | | data-sort-value="1914" | 1914 | ''[[:d:Q11643178|Kōriyama City Museum of Art]]'' | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190382|Q21190382]] |- | [[Fail:Gone But Not Forgotten - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190389|Gone, But Not Forgotten]]'' | | data-sort-value="1873" | 1873 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q750652|mourning]]''<br/>''[[:d:Q381885|tomb]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21190389|Q21190389]] |- | [[Fail:JWW Ophelia 1889.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190835|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1889" | 1889 | No/unknown value | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190835|Q21190835]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - 'Gather Ye Rosebuds,' or, 'Ophelia'.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21190841|Sketch for Gather Ye Rosebuds]]'' | | data-sort-value="1908" | 1900s | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190841|Q21190841]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Mermaid (1892 sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190848|Sketch for A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190848|Q21190848]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Mermaid (sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190856|Sketch for A Mermaid]]'' | | data-sort-value="1892" | 1890s | No/unknown value | | [[Merineitsi]]<br/>[[Veelained]]<br/>[[meri]]<br/>[[juuksed]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190856|Q21190856]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Song of Springtime.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190863|A Song of Springtime]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]''<br/>[[laps]]<br/>[[flööt]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190863|Q21190863]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Circe, 1911.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190870|Circe]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | No/unknown value | | [[Kirke]]<br/>''[[:d:Q1249918|potion]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190870|Q21190870]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dante and Matilda.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190877|Study for Dante and Matilda]]'' | | data-sort-value="1914" | 1910s | ''[[:d:Q2999991|Dahesh Museum of Art]]'' | 1997.44 | [[Dante Alighieri]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q3851720|Matelda]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190877|Q21190877]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dolce Far Niente (1879).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190884|Dolce Far Niente]]'' | | data-sort-value="1879" | 1879 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q203324|lõunauinak]]''<br/>''[[:d:Q193220|Lehvik]]''<br/>''[[:d:Q821952|oil lamp]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190884|Q21190884]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Dolce Far Niente (1880).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190974|Dolce Far Niente]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q6415618|Kirkcaldy Galleries]]'' | KIRMG:15 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q203324|lõunauinak]]''<br/>''[[:d:Q193220|Lehvik]]''<br/>''[[:d:Q2984138|pigeon]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190974|Q21190974]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Gossip.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190975|Good Neighbours]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[laps]]<br/>[[diskussioon]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190975|Q21190975]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - I am half-sick of shadows, said the lady of shalott.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21190976|"I am half sick of shadows" said the Lady of Shalott]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | ''[[:d:Q670250|Art Gallery of Ontario]]'' | 71/18 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Gobelään]]<br/>''[[:d:Q29167534|tapestry weave]]''<br/>''[[:d:Q21117684|tapestry weaver]]''<br/>''[[:d:Q220437|Camelot]]'' | | | ''[[:d:Q53017426|Arthurian painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190976|Q21190976]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - La Belle Dame sans Merci (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190978|Sketch for La Belle Dame sans Merci]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[naine]] | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190978|Q21190978]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Lady on a Balcony, Capri.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190979|Lady on a Balcony, Capri]]'' | | data-sort-value="1889" | 1880s | No/unknown value | | [[naine]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190979|Q21190979]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Mariamne Leaving the Judgement Seat of Herod, 1887.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190980|Mariamne Leaving the Judgement Seat of Herod]]'' | | data-sort-value="1887" | 1887 | ''[[:d:Q3076807|Forbes Galleries]]'' | | ''[[:d:Q10326261|Mariamne]]''<br/>''[[:d:Q554603|Herod of Chalcis]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190980|Q21190980]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Matilda (formerly called "Beatrice").jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21190981|Matilda]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | No/unknown value | | ''[[:d:Q3851720|Matelda]]''<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21190981|Q21190981]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Nymphs Finding the Head of Orpheus (sketch).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191001|Nymph (sketch for the Nymphs finding the head of Orpheus)]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[nümfid]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191001|Q21191001]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Nymphs Finding the Head of Orpheus (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191004|Head of Orpheus (sStudy for Nymphs Finding the Head of Orpheus)]]'' | | | [[Northumbria Ülikool|Northumbria ülikool]] | PCF55 | ''[[:d:Q3409626|human head]]''<br/>[[Orpheus]]<br/>[[Kitara]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191004|Q21191004]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Ophelia, 1910.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191005|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | No/unknown value | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191005|Q21191005]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Portrait of Miss Claire Kenworthy.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191006|Miss Claire Kenworthy]]'' | | data-sort-value="1850" | 19th century | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[Kleit]] | | | [[portree]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191006|Q21191006]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Saint Eulalia - Study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191007|Sketch for "Saint Eulalia"]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q430682|Tate]]'' | T02107 | ''[[:d:Q284323|Eulalia of Mérida]]''<br/>[[laip]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[Tint|tušš]]<br/>[[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21191007|Q21191007]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Spring Spreads One Green Lap of Flowers.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191008|Spring Spreads One Green Lap of Flowers]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191008|Q21191008]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Favorites of the Emperor Honorius - 1883 (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191009|Sketch for The Favorites of the Emperor Honorius (study)]]'' | | data-sort-value="1883" | 1883 | | | [[Honorius]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191009|Q21191009]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191011|The Lady of Shalott looking at Lancelot]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | FAMAG:1923.15 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Kleit]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191011|Q21191011]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Magic Circle (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191674|Study for The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191674|Q21191674]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Mystic Wood.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191675|The Mystic Wood]]'' | | data-sort-value="1914" | 1910s | ''[[:d:Q19917343|Queensland Art Gallery & Gallery of Modern Art]]'' | 1:0868B | [[naine]]<br/>[[mets]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191675|Q21191675]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Shrine.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191676|The Shrine]]'' | | data-sort-value="1895" | 1895 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[trepp]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191676|Q21191676]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Soul of the Rose, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191677|The Soul of the Rose]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191677|Q21191677]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Thisbe.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191678|Thisbe]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | No/unknown value | | ''[[:d:Q10696861|Thisbe]]''<br/>[[kuulmine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191678|Q21191678]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Two Little Italian Girls by a Village.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191680|Two Little Italian Girls by a Village]]'' | | data-sort-value="1875" | 1870s | No/unknown value | | [[tüdruk]]<br/>[[puu]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191680|Q21191680]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Undine.JPG|center|128px]] | ''[[:d:Q21191681|Undine]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | No/unknown value | | ''[[:d:Q192032|undine]]''<br/>[[purskkaev]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191681|Q21191681]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Vain Lamorna, A Study for Lamia.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191694|Vain Lamorna, A Study for Lamia]]'' | | | No/unknown value | | [[Lamia]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191694|Q21191694]] |- | [[Fail:John William Waterhouse A Grecian Flower Market.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191695|A Grecian Flower Market]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q1800739|Laing Art Gallery]]'' | TWCMS : B8122 | [[naine]]<br/>[[turg]]<br/>[[õis]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191695|Q21191695]] |- | [[Fail:John William Waterhouse After The Dance.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191696|After The Dance]]'' | | No/unknown value | No/unknown value | | [[naine]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21191696|Q21191696]] |- | [[Fail:John William Waterhouse Ariadne.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191697|Ariadne]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | [[Ariadne]]<br/>[[paat]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21191697|Q21191697]] |- | [[Fail:John William Waterhouse At Capri.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191698|At Capri]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | | | [[tüdruk]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21191698|Q21191698]] |- | [[Fail:John William Waterhouse, 1885c - Esther Kenworthy Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191700|Esther Kenworthy Waterhouse]]'' | | data-sort-value="1885" | 1885 | ''[[:d:Q7492669|Sheffield Galleries and Museums Trust]]'' | VIS.4431 | ''[[:d:Q5401218|Esther Kenworthy Waterhouse]]''<br/>[[kübar]] | | | [[portree]] | ''[[:d:Q106857709|panel]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191700|Q21191700]] |- | [[Fail:John william waterhouse maidens picking flowers by the stream (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191701|Sketch for Maidens picking Flowers by a Stream]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]'' | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191701|Q21191701]] |- | [[Fail:JohnWilliamWaterhouse-Danaë(1892).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191702|Danaë]]'' | | data-sort-value="1892" | 1892 | No/unknown value | | [[Danae]]<br/>[[kirst]]<br/>[[Imik]]<br/>[[rand]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21191702|Q21191702]] |- | [[Fail:JohnWilliamWaterhouse-PenelopeandtheSuitors(1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192334|Penelope and the Suitors]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q109893034|Aberdeen Archives, Gallery and Museums collections]]'' | ABDAG003035 | [[Penelope]]<br/>[[kangasteljed]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q1058631|suitors of Penelope]]''<br/>[[Kitara]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192334|Q21192334]] |- | [[Fail:John William Waterhouse, La Fileuse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192335|The Spinner]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[Ketramine]]<br/>[[Rooma riik]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21192335|Q21192335]] |- | [[Fail:Lamia Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192336|Lamia]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | No/unknown value | | [[Lamia]]<br/>''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192336|Q21192336]] |- | [[Fail:Lamia and the Soldier.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192337|Lamia and the Soldier]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | No/unknown value | | [[Lamia]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192337|Q21192337]] |- | [[Fail:Miranda - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192338|Miranda]]'' | | data-sort-value="1875" | 1875 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[kivim]]<br/>[[Kleit]]<br/>''[[:d:Q40080|supelrand]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192338|Q21192338]] |- | [[Fail:Nymphs finding the Head of Orpheus.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192339|Nymphs Finding the Head of Orpheus]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[nümfid]]<br/>[[Orpheus]]<br/>[[Kitara]] | [[Tim Rice]] | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192339|Q21192339]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Ophelia (1894).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192340|Ophelia]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | | | [[Ophelia]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192340|Q21192340]] |- | [[Fail:Ophelia 1910 Study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192341|Study for Ophelia]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[Ophelia]]<br/>[[õis]] | | | | | [[:d:Q21192341|Q21192341]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - In the Peristyle - 122 - Touchstones Rochdale.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192365|In the Peristyle]]'' | | data-sort-value="1874" | 1874 | ''[[:d:Q7828737|Touchstones Rochdale]]'' | 122 | [[tüdruk]]<br/>[[linnud]]<br/>[[Sammas]]<br/>[[Peristüül]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192365|Q21192365]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Psyche Opening the Door into Cupid's Garden, 1903.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192366|Psyche Opening the Door into Cupid's Garden]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q12059583|Harris Museum]]'' | PRSMG : P773 | ''[[:d:Q843382|Psyche]]''<br/>[[õis]]<br/>[[aed]]<br/>[[uks]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192366|Q21192366]] |- | [[Fail:Psyche-Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192367|Psyche Opening the Golden Box]]'' | | data-sort-value="1904" | 1904 | No/unknown value | | ''[[:d:Q843382|Psyche]]''<br/>''[[:d:Q639460|laegas]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | | [[:d:Q21192367|Q21192367]] |- | [[Fail:RemorsodeNero.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192368|The Remorse of the Emperor Nero after the Murder of his Mother]]'' | | data-sort-value="1878" | 1878 | No/unknown value | | [[Nero]] | | | [[ajaloomaal]] | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192368|Q21192368]] |- | [[Fail:St Joan - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192369|St. Joan]]'' | | | No/unknown value | | [[Jeanne d'Arc]]<br/>''[[:d:Q2734060|reed]]'' | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192369|Q21192369]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - A Sick Child brought into the Temple of Aesculapius (1877).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192370|A Sick Child brought into the Temple of Aesculapius]]'' | | data-sort-value="1877" | 1877 | | | [[laps]]<br/>[[haigus]]<br/>''[[:d:Q2569925|trivet]]''<br/>[[preester]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192370|Q21192370]] |- | [[Fail:The Awakening of Adonis - John William Waterhouse (1899).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192371|The Awakening of Adonis]]'' | | data-sort-value="1899" | 1899 | ''[[:d:Q95387813|Andrew Lloyd Webber Collection]]'' | | [[Ülane]]<br/>[[õis]]<br/>[[Adonis]]<br/>''[[:d:Q222560|quiver]]''<br/>[[Kaar (arhitektuur)|kaar]]<br/>[[Aphrodite]]<br/>[[Amor]]<br/>[[aed]]<br/>''[[:d:Q21296557|Ärkamine]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192371|Q21192371]] |- | [[Fail:The Bouquet (study).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192381|The Bouquet]]'' | | data-sort-value="1908" | 1908 | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | 1000.18<br/>FAMAG:1000.18 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q1187930|Kimp]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192381|Q21192381]] |- | [[Fail:The Lady Clare.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192382|The Lady Clare]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q29838690|deer]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192382|Q21192382]] |- | [[Fail:The magic circle, by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192383|The Magic Circle]]'' | | data-sort-value="1886" | 1886 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[nõid]]<br/>[[Maagia]]<br/>[[ringjoon]]<br/>[[Kleit]]<br/>[[Pada]]<br/>[[Sirp]]<br/>[[Statiiv]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192383|Q21192383]] |- | [[Fail:Waterhouse - The Charmer.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192384|The Charmer]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q2839930|spell]]''<br/>[[Kalad|kala]]<br/>[[Tsitter]] | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192384|Q21192384]] |- | [[Fail:Waterhouse echo study.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192385|Echo - Study for the head for Echo and Narcissus.]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | | | ''[[:d:Q207368|Echo]]''<br/>''[[:d:Q83772|toplessness]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192385|Q21192385]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - A Hamadryad (1895).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192386|Hamadryad]]'' | | data-sort-value="1893" | 1893 | ''[[:d:Q7205781|The Box]]'' | PLYMG.1926.17 | ''[[:d:Q619300|Hamadryad]]''<br/>[[Saatürid]]<br/>[[Paaniflööt]]<br/>[[Akt (kunst)|akt]]<br/>''[[:d:Q202474|Drüaadid]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192386|Q21192386]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Gathering Almond Blossoms (1916).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192387|Gathering Almond Blossoms]]'' | | data-sort-value="1916" | 1916 | | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[korilus]] | | | | | [[:d:Q21192387|Q21192387]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Gathering Summer Flowers in a Devonshire Garden (1893).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192388|Gathering Summer Flowers in a Devonshire Garden]]'' | | No/unknown value | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>[[korilus]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21192388|Q21192388]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Miss Betty Pollock (1911).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192411|Miss Betty Pollock]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21192411|Q21192411]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Narcissus (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192412|Narcissus]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>''[[:d:Q115740436|narcissus]]''<br/>[[korilus]] | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192412|Q21192412]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Portrait of Mrs. Charles Schreiber (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192413|Mrs. Charles Schreiber]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | [[õlivärv]] | [[:d:Q21192413|Q21192413]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - Sweet Summer (1912).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192414|Sweet Summer]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q810524|basin]]''<br/>''[[:d:Q2268776|Lamamine]]'' | | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192414|Q21192414]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - The Flower Picker (1900).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192415|The Flower Picker]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | No/unknown value | | [[naine]]<br/>[[õis]] | | | | ''[[:d:Q204330|guašš]]''<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21192415|Q21192415]] |- | [[Fail:Waterhouse, JW - The Rose Bower (1910).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192417|The Rose Bower]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910 | | | [[naine]] | | | [[portree]] | | [[:d:Q21192417|Q21192417]] |- | [[Fail:Waterhouse, John William - Flora and the Zephyrs - 1898.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192418|Flora and the Zephyrs]]'' | | data-sort-value="1898" | 1898 | No/unknown value | | [[Flora]]<br/>[[õis]]<br/>[[tuul]]<br/>''[[:d:Q467515|Zephyrus]]'' | | | ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192418|Q21192418]] |- | [[Fail:Waterhouse, John William - Saint Cecilia - 1895.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21192419|Saint Cecilia]]'' | | data-sort-value="1895" | 1895 | No/unknown value | | ''[[:d:Q80513|Saint Cecilia]]''<br/>[[õis]]<br/>[[ingel]]<br/>[[viiul]]<br/>[[raamat]]<br/>[[Istumine]]<br/>[[maastik]]<br/>[[paat]] | | | ''[[:d:Q2864737|religious art]]'' | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q21192419|Q21192419]] |- | [[Fail:The Lady of Shalott Looking at Lancelot.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21272256|The Lady of Shalott looking at Lancelot]]'' | | data-sort-value="1894" | 1894 | ''[[:d:Q6515835|Leeds Art Gallery]]'' | LEEAG.PA.1895.0004 | ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''<br/>[[Kleit]]<br/>[[õis]]<br/>''[[:d:Q215681|Lancelot]]'' | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21272256|Q21272256]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - In the Harem.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q77574796|In the Harem]]'' | | | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q77574796|Q77574796]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Day Dreams.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q77574800|Day Dreams]]'' | | data-sort-value="1879" | 1879 | No/unknown value | | | | | | ''[[:d:Q204330|guašš]]''<br/>[[pliiats]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q77574800|Q77574800]] |- | [[Fail:Phyllis by John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232518|Phyllis]]'' | | | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232518|Q78232518]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Phyllis and Demophoon, 1897.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232523|Phyllis and Demophoon]]'' | | data-sort-value="1905" | 1905 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232523|Q78232523]] |- | [[Fail:Study in Oils, by John William Waterhouse, R. A..jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78232850|Study in Oils]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78232850|Q78232850]] |- | [[Fail:Flora (Waterhouse).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q78233431|Flora]]'' | | data-sort-value="1890" | 1890 | No/unknown value | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q78233431|Q78233431]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - A Grecian Flower Market - TWCMS , B8122 - Laing Art Gallery.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119122547|A Grecian Flower Market]]'' | | data-sort-value="1880" | 1880 | ''[[:d:Q1800739|Laing Art Gallery]]'' | TWCMS : B8122 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119122547|Q119122547]] |- | | ''[[:d:Q119144736|Circe]]'' | | data-sort-value="1891" | 1891 | ''[[:d:Q5518996|Gallery Oldham]]'' | 3.55/9 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119144736|Q119144736]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - Destiny - BURGM-paoil17 - Towneley Hall Art Gallery And Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119149416|Destiny]]'' | | data-sort-value="1900" | 1900 | ''[[:d:Q113369726|Towneley Hall Art Gallery And Museum]]'' | BURGM:paoil17 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119149416|Q119149416]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - Psyche Entering Cupid's Garden - PRSMG , P773 - Harris Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119154431|Psyche Entering Cupid's Garden]]'' | | data-sort-value="1903" | 1903 | ''[[:d:Q12059583|Harris Museum]]'' | PRSMG : P773 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119154431|Q119154431]] |- | [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - The Unwelcome Companion - BURGM-paoil166 - Towneley Hall Art Gallery And Museum.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119831835|The Unwelcome Companion]]'' | | data-sort-value="1872" | 1872 | ''[[:d:Q113369726|Towneley Hall Art Gallery And Museum]]'' | BURGM:paoil166 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119831835|Q119831835]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q119892269|The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson)]]'' | | | ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]'' | FAMAG:1923.15 | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q119892269|Q119892269]] |- | [[Fail:A Neapolitan flax spinner (1877) - John William Waterhouse.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q123945063|A Neapolitan flax spinner]]'' | | data-sort-value="1877" | 1877 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q123945063|Q123945063]] |} == Misc == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:John William Waterhouse - Touchstone, The Jester.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q21191679|Touchstone, The Jester]]'' | | | No/unknown value | | [[Narr]] | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q21191679|Q21191679]] |- | [[Fail:John William Waterhouse - Head of a Woman (Various lithographs from ^The Studio^ journal) - B1977.25.5 - Yale Center for British Art.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q110167275|Head of a Woman (Various lithographs from 'The Studio' journal)]]'' | | data-sort-value="1896" | 1896 | ''[[:d:Q6352575|Yale Center for British Art]]'' | B1977.25.5 | | | | | ''[[:d:Q15123870|litograafia]]'' | [[:d:Q110167275|Q110167275]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} d2qgeefnu8bo11it7ebd8ascqqlq1rz 0 462381 7151696 7150894 2026-05-11T19:00:15Z Juhan242 213253 /* Sündmused Eestis */ 7151696 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – 4 aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – 4 aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – 3 aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui 2 aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – 5 kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 1. juuni – Postimehe peatoimetajana alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] kd0wpzykm9gnifl2h3djh1mjulkflce 7151697 7151696 2026-05-11T19:03:33Z Juhan242 213253 /* Sündmused Eestis */ 7151697 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – 4 aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – 4 aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – 3 aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui 2 aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – 5 kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 1. juuni – Postimehe peatoimetajana alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] dzui6sch746urp1t14ka5tpo0au14bd 7151718 7151697 2026-05-11T19:24:03Z Mona 355 7151718 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 1. juuni – Postimehe peatoimetajana alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 4f5mmub86ls60ljx89f7bjkmt3f6o5d 0 464561 7151738 7084525 2026-05-11T19:43:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151738 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Brenguļi vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Brenguļu pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 80,2 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Brenguļi]] | asendikaardi_pilt = Brenguļu pagasts LocMap.png }} [[Pilt:P18_pie_Brenguļu_pagasta_robežas.jpg|pisi|Brenguļi vald]] '''Brenguļi vald''' ([[läti keel]]es ''Brenguļu pagasts'') on vald Lätis [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Kauguri vald|Kauguri]], [[Trikāta vald|Trikāta]] ja [[Valmiera vald|Valmiera vallaga]], Smiltene piirkonna [[Blome vald|Blome vallaga]] ning Cēsise piirkonna [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallaga]]. Valla pindala on 80 km². 2016. aastal elas seal 904 inimest.<ref name="wWnNs" /> Valla keskus on [[Brenguļi]] küla.<ref name="GxkWP" /> == Ajalugu == Brenguļi vald moodustati [[1920]]. aastal [[Vecbrenguļi mõis]]a (''Alt-Wrangelshof'') maadest (pindala 1222 hektarit). 1925. aastani kandis see nime Vecbrenguļi vald. [[1935]]. aastal oli valla pindala 69,4 km², elanikke oli seal 668.<ref name="zLhAK" /> 1945. aastal moodustati vallas Brenguļi külanõukogu, mis aga kaks aastat hiljem likvideeriti. [[1949]]. aastal likvideeriti vald ametlikult ja selle asemel loodi Brenguļi külanõukogu. [[1954]]. aastal liideti sellega likvideeritav Jaunvāle külanõukogu.<ref name="zYjG2" /> [[1990]]. aastal muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Beverīna piirkond]]a. == Loodus == Valla suurim jõgi on selle loodepiiril voolav [[Koiva jõgi]], teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi [[Abuls]]. Looduskaitse all on Bekuri tamm, Jaunbrenguļi mõisa tamm, Ķeņģi tamm, Jaunbrenguļi mõisapargi lehis, Gaujmaļi tamm, Ruņģi kuusk, Lepeķi tamm, Skujiņase paju, Norveļi tamm, Norveļi Rootsi mänd, Burkšķi tamm, Brenguļi Čiekurži dendropark, Jaunvāle mõisa tamm, Plaukti pärn, Vecdzērvītese tamm, Spreņi Rootsi mänd, Vīksnise künnapuu, Amsiņi tamm ja Pūpoli tamm. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.<ref name="eAlax" /> == Asustus == 2011. aastal elas vallas 763 [[lätlased|lätlast]], 57 [[venelased|venelast]], 16 [[valgevenelased|valgevenelast]], 3 [[ukrainlased|ukrainlast]], 10 [[poolakad|poolakat]] ja 6 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> === Valla külad === {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Brenguļi]]''' || ''ciems'' || 190 (2025) |- | [[Cempi]] || ''ciems'' || 118 (2025) |- | [[Cempmuiža]] || ''mazciems'' || 14 (2007) |- | [[Enerģētiķis]] || ''mazciems'' || |- | [[Gaujaslāči]] || ''mazciems'' || |- | [[Jaunvāle]] || ''mazciems'' || 26 (2007) |- | [[Pūpoli 1]] || ''mazciems'' || |- | [[Pūpoli 2]] || ''mazciems'' || |- | [[Saule (Brenguļi vald)|Saule]] || ''mazciems'' || 9 (2007) |- | [[Saulītes]] || ''mazciems'' || |- | [[Sprīdītis]] || ''mazciems'' || |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wWnNs">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]</ref> <ref name="GxkWP">https://web.archive.org/web/20170313074432/http://www.beverinasnovads.lv/index.php/kontakti (vaadatud 29.04.2017)</ref> <ref name="zLhAK">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="zYjG2">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="eAlax">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014475&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} {{Valmiera piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Valmiera piirkond]] ffypiq2xcd5i8u7yqziwbv6ra5s628u 0 464740 7151571 6947586 2026-05-11T15:18:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151571 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bilska vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bilskas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 161,1 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Bilska]] | asendikaardi_pilt = Bilskas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Lobērģu pļavas (Lobergu meadowy) - Uldis Osis - Panoramio.jpg|pisi|Lobērģi luht]] '''Bilska vald''' ([[läti keel]]es ''Bilskas pagasts'') on vald Lätis [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Grundzāle vald|Grundzāle]], [[Launkalne vald|Launkalne]], [[Smiltene vald|Smiltene]] ja [[Palsmane vald|Palsmane vallaga]], Valmiera piirkonna [[Plāņi vald|Plāņi vallaga]] ning Valka piirkonna [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallaga]]. Valla pindala on 161 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1242 inimest.<ref name="PilOu" /> Valla keskus on [[Bilska]] küla. Vallavanem on Linda Karlsone.<ref name="7sLuQ" /> == Ajalugu == Bilska vald kujunes Bilska, Jaunbilska ja [[Mēri mõis|Mēri mõisa]] mõisavaldade liitumisel. Agraarreformi ajal oli [[Vecbilska mõis]]a (''Alt-Bilskenshof'') pindala 522 hektarit, [[Jaunbilska mõis]]a (''Neu-Bilskenshof'') pindala 538 hektarit, [[Rauda mõis]]a (''Raudenhof'') pindala oli 294 hektarit, [[Bānūži mõis]]a (''Bahnus'') pindala oli 275 hektarit, [[Pāpiņase mõis]]a oma (''Papenhof'') 175 hektarit ja [[Zeltiņi mõis]]a oma (''Selting'', ''Seltingshof'') 77 hektarit.<ref name="dlhKp" /> Aastal [[1935]] oli valla pindala 92,6 km², elanikke oli seal 1448.<ref name="OAywO" /> 1945. aastal moodustati valda Bilska ja Kalnāji külanõukogu, [[1949]]. aastal vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Bilska külanõukoguga likvideeritav Kalnāji külanõukogu. Aastal [[1961]] liideti külanõukoguga Aumeisteri külanõukogu Blāzma [[kolhoos]]i maad ja Lobērģi küla. Aastal [[1971]] liideti Birzuļi külanõukoguga Draudzība kolhoosi maad, ent aastal 1977 Birzuļi külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Bilska külanõukoguga.<ref name="OWI3L" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda. == Loodus == Vald asub suuremalt jaolt [[Tālava madalik]]ul, lõunaosas ka [[Vidzeme kõrgustik]]ul. Suurim kõrgus on 121,3 meetrit. Olulisemad jõed on [[Vija jõgi]] ja selle lisajõed [[Kamalda]] ning [[Pubuļupe]]. == Kaitstavad objektid == Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Kalnaegļi ohvritamm, Panderi ohvrikivi ja ohvrimägi. Regionaalse kaitse all on Līdaciņi, Dzirkaļi, Panderi ja Vecruikase muinaskalmed, Pakuļi keskaegne kalmistu ning muistne pühapaik Līdaciņi Jaanimägi koos sealsete kividega. Kohaliku kaitse all on Piltiņi muinaskalmed, Kalnaegļi ja Piltiņi linnamäed, ning Lāčkalni muinaskalmed<ref name="mantojums2" /> Looduskaitse all on Raudiņase tammed, Iekari jalakas, Krijupise tamm, Krijupise mänd, Kalējiņi tamm, Lobērģi mänd, Vīriņi mänd, Vaiņagi elupuu, Pāpiņi pärnad, Ozoliņi mänd, Zaļkalni tamm, Jaunmājase tamm, Jaunegļi mänd, Muižnieki tamm, Mazraibi tamm, Jaunraibi tamm, Asari kuusk, Asari tamm, Mēri hiidtamm, Siliņi mänd, Vecmiķeļi mänd, Strautiņi elupuu, Purgaiļi elupuu, Inči elupuud, Mēri mõisapargi elupuud, Euroopa seedermänd, Jaunkūjiņase pärn, Virveņi tamm, Jaunkūjiņase tamm, Mežvidi mänd, Ieži tamm, kaks Euroopa lehist, Siberi lehis, Bānūzi saar ja Bānūzi tamm.<ref name="KRGmf" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1143 [[lätlased|lätlast]], 30 [[venelased|venelast]], 9 [[valgevenelased|valgevenelast]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Bilska]]''' || ciems || 203 (2025) |- | [[Džindžas]] || mazciems || |- | [[Lobērģi]] || mazciems || 112 (2007) |- | [[Mēri]] || ciems || 196 (2025) |- | [[Roņi (Bilska vald)|Roņi]] || mazciems || |- | [[Ruikas]] || mazciems || |- | [[Zeltiņi (Bilska vald)|Zeltiņi]] || mazciems || 91 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PilOu">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="7sLuQ">[http://www.smiltene.lv/pagastu_parvalde/open/15 Smiltenes novads]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 1.05 2017</ref> <ref name="dlhKp">Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.</ref> <ref name="OAywO">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="OWI3L">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="mantojums2">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 22.07 2025</ref> <ref name="KRGmf">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014282&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Smiltene piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Smiltene piirkond]] kw7kogf3jghm07lsvblqydfwbv8k5cf 0 465155 7151595 6947589 2026-05-11T16:36:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151595 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Blome vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Blomes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 75,94 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Blome]] | asendikaardi_pilt = Blomes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Blomes pagasts - panoramio.jpg|pisi|Blome vald]] '''Blome vald''' ([[läti keel]]es ''Blomes pagasts'') on vald Lätis [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Smiltene vald|Smiltene]], [[Branti vald|Branti]] ja [[Rauna vald|Rauna vallaga]], Cēsise piirkonna [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallaga]] ning Valmiera piirkonna [[Brenguļi vald|Brenguļi]] ja [[Trikāta vald|Trikāta vallaga]]. Valla pindala on 76 km². 2016. aasta seisuga elas seal 979 inimest.<ref name="K1Jtr" /> Valla keskus on [[Blome]] küla, vallamaja asub aadressil Cēsu iela 9. Vallavanem on Gaidis Bogdanovs.<ref name="Ofarj" /> == Ajalugu == Blome vald tekkis aastal 1891, mil ühendati Blome ja Biksēja mõisavald. Aastal 1920, mil mõisad likvideeriti, kuulus [[Blome mõis]]ale (''Blomenhof'') 2021 hektarit, [[Biksēja mõis]]ale (''Wilkenpahlen'') 278 hektarit ja [[Ikšele mõis]]ale (''Uexküllshof'') 237 hektarit maad.<ref name="RDXsr" /> Aastail 1925–1926 nimetati see ümber Nigra vallaks.<ref name="5EFes" /> Aastal [[1935]] oli valla pindala 64,5 km², elanikke oli seal 1254.<ref name="gSGoc" /> 1945. aastal moodustati valla aladel Blome ja Mutulīte külanõukogu, aastal [[1949]] vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Blome külanõukoguga likvideeritav Mutulīte külanõukogu.<ref name="qaZ40" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda. == Loodus == Vald asub suuremalt jaolt [[Vidzeme kõrgustik]]ul. Olulisemad jõed on [[Abuls]] ning selle lisajõed [[Lisa jõgi|Lisa]] ja [[Nigra]]. Nigra jõe kallastel asub kaks liivakivipaljandit. == Kaitstavad objektid == Valda jäävad mitmed põlispuud, millest Riņģi tamme ümbermõõt on 8,6 meetrit. Looduskaitse all on veel Jaunsmiltene pärnad, Jaunsmiltene allee, Biksēja künnapuu, Aidase tamm, Blome sümboltamm, Dukuļi kuused, Viķeri tamm, Pelītese künnapuu, Brīkūži tamm, Kliecmeti künnapuu ja Garoziņa mänd.<ref name="l3XH1" /> Muinsusmälestistest on vallas regionaalse kaitse all Krēsliņi muinaskalme ja riikliku kaitse all [[vennastekogudus]]e palvemaja Riņģos.<ref name="mantojums" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 868 [[lätlased|lätlast]], 29 [[venelased|venelast]], 12 [[valgevenelased|valgevenelast]], 1 [[ukrainlased|ukrainlane]] ja 6 [[poolakad|poolakat]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Biksēja]] || mazciems || 35 (2007) |- | '''[[Blome]]''' || ciems || 221 (2025) |- | [[Drandi]] || mazciems || |- | [[Jāņmuiža (Smiltene piirkond)|Jāņmuiža]] || mazciems || 25 (2007) |- | [[Jeberi]] || mazciems || 20 (2007) |- | [[Kaiberis]] || mazciems || 35 (2007) |- | [[Purēnieši]] || mazciems || 8 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="K1Jtr">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]</ref> <ref name="Ofarj">[https://web.archive.org/web/20170211131807/http://www.smiltene.lv/pagastu_parvalde/open/16 Smiltenes novads], vaadatud 6.05 2017</ref> <ref name="RDXsr">Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2603. sleja.</ref> <ref name="5EFes">[https://web.archive.org/web/20131231021955/http://www.periodika.lndb.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html#panel:pp|issue:/p_001_wawe1926n146|article:DIVL60|query:Blomes|issueType:P Valdības Vēstnesis] 1926. a 7. juuli</ref> <ref name="gSGoc">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="qaZ40">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="l3XH1">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="mantojums">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 15.07 2025</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014290&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Smiltene piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Smiltene piirkond]] 9nui6tvffv0r30vsb0usrz048fh4vhc 0 465169 7151720 6947591 2026-05-11T19:26:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151720 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Branti vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Brantu pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = Brantu pagasta ģerbonis.png | vapi_link = [[Branti valla vapp]] | pindala = 82,47 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Vidzeme küla|Vidzeme]] | asendikaardi_pilt = Brantu pagasts LocMap.png }} '''Branti vald''' ([[läti keel]]es ''Brantu pagasts'') on vald Lätis [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Smiltene]] linnaga ning [[Smiltene vald|Smiltene]], [[Launkalne vald|Launkalne]], [[Blome vald|Blome]] ja [[Rauna vald|Rauna vallaga]]. Valla pindala on 82 km². 2016. aasta seisuga elas seal 580 inimest.<ref name="VXRCC" /> Valla keskus on [[Vidzeme küla|Vidzeme]] küla, vallamaja asub aadressil Rīgas iela 71. Vallavanem on Branti vallal ja Smiltene vallal ühine – Mārīte Treijere.<ref name="6RHEc" /> == Ajalugu == 1925. aastani kandis Launkalne vald Branti valla nime, seejärel sai see tänapäevase nime. [[1935]]. aastal oli valla pindala 70,78 km², elanikke oli 1186.<ref name="LwOfp" /> 1945. aastal moodustati valda Branti ja Launkalne külanõukogu, [[1949]]. aastal vald likvideeriti. [[1990]]. aastal muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda. == Loodus == Vald asub [[Vidzeme kõrgustik]]ul. Olulisemad jõed on [[Abuls]] ning selle lisajõed [[Mutulīte]], [[Dranda]] ja [[Nigra]]. Branti valda jääb kaks järve – Branti ja Strante järv –, samuti Prūši veskijärv.<ref name="YXxOd" /> == Kaitstavad objektid == Looduskaitse all on Lejasstrantese pärn, Liezēri pärn, Ducmaņi tamm, Kalna Ducmaņi tamm, Vītoli künnapuu, Ragži jalakas, Roza pahaga kask, Bukani tamm, Branti tammed, Vecbemberi künnapuu, Brūkši tamm ja Veckalniņi künnapuu.<ref name="tIY9x" /> Vallas on mitu riikliku kaitse all olevat muinaskalmet: Slavēki, Tīrumpapāni, Leiaskleperi. Regionaalse kaitse all on Gailīši, Branti, Lejasstranti ja Kalnastranti muinaskalmed. Muinsusmälestistest on vallas kohaliku kaitse all Branti mõisa härrastemaja ja Kampi linnamägi.<ref name="mantojums2" /> == Asustus == 2011. aastal elas vallas 576 [[lätlased|lätlast]], 22 [[venelased|venelast]], 11 [[valgevenelased|valgevenelast]], 1 [[ukrainlased|ukrainlane]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Vallas on järgmised külad. {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Branti]] || ''mazciems'' || 27 (2007) |- | [[Lembis]] || ''mazciems'' || 19 (2007) |- | [[Žīguri (Smiltene piirkond)|Žīguri]] || ''mazciems'' || |- | '''[[Vidzeme küla|Vidzeme]]''' || ''ciems'' || 167 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="VXRCC">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]</ref> <ref name="6RHEc">[https://web.archive.org/web/20170211131812/http://www.smiltene.lv/pagastu_parvalde/open/29 Smiltenes novads], vaadatud 7.05 2017</ref> <ref name="LwOfp">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="YXxOd">{{Netiviide |url=http://www.smiltene.lv/Brantu_pagasts |pealkiri=Smiltenes novads |vaadatud=2017-05-07 |arhiivimisaeg=2017-03-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170316010214/http://www.smiltene.lv/Brantu_pagasts |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tIY9x">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="mantojums2">[[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]], vaadatud 16.07 2025</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014305&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} {{Smiltene piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Smiltene piirkond]] rx2x1tp4ykxzh3q4d1hgcwwont8s613 1 467813 7151688 4668975 2026-05-11T18:39:00Z Andres 5 7151688 wikitext text/x-wiki Varasem pindala 123 ha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2017, kell 21:43 (EEST) ---- ''Botaanikaaia pindala on [https://botaanikaaed.ee/et/tallinna-botaanikaaiast/ 40 hektarit]. :Viide tuleb teisiti vormistada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 21:39 (EEST) 2w4sf1obiserogvi5w13q96js6r8xyr 7151742 7151688 2026-05-11T19:50:33Z VillaK 44375 7151742 wikitext text/x-wiki Varasem pindala 123 ha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2017, kell 21:43 (EEST) ---- ''Botaanikaaia pindala on [https://botaanikaaed.ee/et/tallinna-botaanikaaiast/ 40 hektarit]. :Viide tuleb teisiti vormistada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 21:39 (EEST) ---- Artikli juures olev veebikaart ei kajasta Botaanikaaia piire õigesti. Botaanikaaed paikneb kahel kinnistul, Kloostrimetsa tee 52 (pindala 29,46 ha) ja Kiviaia tee 13 (pindala 11,19 ha). Kaardil on tumeda rohelisega näidatud piirdeaiaga ümbritsetud ala, mille pindala on ca 28 ha, kuid selle ala sees on ka Kloostrimetsa tee 44 ja Kloostrimetsa tee 44c kinnistud, mis on Pätside perekonnale tagastatud eramaad ja ei kuulu Botaanikaaiale.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 22:50 (EEST) 3awy2djsttll4kzltdnbr7o4aovwq7p 0 474068 7151833 6199475 2026-05-11T23:00:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151833 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bullerjan.jpg|pisi]] '''Bullerjani ahi''' on [[Kanada|Kanadas]] välja töötatud küttekolde liik. Bullerjani ahju köetakse [[saepuru]], puidujäätmete, puitlaastude, [[Turvas|turba]] või puithalgudega. Kütus põleb koldes hõõguvpõlemisena, seega võib kütus Bullerjani ahjus põleda kaheksa või rohkem tundi. Bullerjani ahi töötab [[Gaasigeneraator|gaasigeneraatori]] tööpõhimõttel. Bullerjani ahjul on kaks kambrit – alumine ja ülemine. Kütus pannakse alumisse kambrisse. Alumises kambris toimub kütuse hõõguvpõlemine, mis saavutatakse väikese õhu juurdepääsuga kambrisse. Hõõgumise käigus tekivad ahjugaasid, mis juhitakse ülemisse järelpõlemiskambrisse. Järelpõlemiskambris ahjugaasid põlevad sinna antud täiendava õhu abil. Täiendavat õhku antakse õhutorude kontuuride sisseehitatud [[Düüs|düüside]] abil. Sel viisil saavutatakse Bullerjani ahjus kuni 75% kasutegur. Kuivõrd Bullerjan ahju kasutamisel on ahjust väljuvad suitsugaasid väga madala temperatuuriga, ei soovitata Bullerjani ahju kasutada telliskivikorstna korral. Korstna kaitsmiseks kasutatakse roostevabast terasest korstnahülsse, mis paigaldatakse korstnasse. Bullerjani ahju ei tohi kütta kütusega, mis sisaldab plasti, kummi ja liimi. Bullerjani ahi on välja töötatud Kanadas, kus seda kasutati eeskätt [[Taiga|taigas]] töötavate metsatööliste küttekoldena. Inglise keeles on Bullerjani ahjul palju nimetusi (buleryan, buller, breneran), sageli kutsutakse seda Buller oven'iks – Bulleri ahjuks.<ref>[https://ecoohotnadzor31.ru/en/pech-buleryan-svoimi-rukami-ustroistvo-pechi-buleryan-princip-raboty.html Do-it-yourself Buleryan oven. Buleryar Furnace Device, Principle of Operation, Installation]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Econadzor, 04.04.2019.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ahjud]] 38j67excuelzh9tw36n6ziykypd8pi3 0 486807 7151535 4828648 2026-05-11T14:14:37Z Teomees 97479 7151535 wikitext text/x-wiki '''Linnus''' on eesti [[perekonnanimi]]. Perekonnanimi Linnus on pandud 19. sajandi I poolel talurahva [[pärisorjus]]est vabastamise järel talupoegadele [[Preedi mõis]]as [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l ning [[Vatla mõis]]as [[Karuse kihelkond|Karuse kihelkonnas]] ja [[Sõtke mõis]]as [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.<ref>[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?nimi=Linnus&q=1 Onomastika andmebaas. Nimepanek: Linnus] vaadatud 11. mai 2026</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamisel]] määrati aastatel 1935–90 Linnus uueks perekonnanimeks 9 isikule, kelle perekonnanimi oli varem [[Leinbock]], [[Leinbok]] ja [[Linzmann]].<ref>[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Linnus&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine (uus nimekuju): Linnus] vaadatud 11. mai 2026</ref> Ferdinand Linnuse palvel kanti Linnus [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]] nr. 180 all (Siseministeeriumi teadaanne 17. detsembrist 1935). 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli perekonnanimi Linnus Eestis 21 mehel ja 26 naisel. 2026. aasta 1. jaanuaril oli perekonnanimi Linnus 23 mehel ja 29 naisel. Kõige levinum on perekonnanimi Linnus vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 0,73. Perekonnanimi Linnus on levinuim [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]], kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 5,55.<ref>[https://stat.ee/nimed/pere/LINNUS Statistikaamet: Nimede statistika. Linnus]</ref> == Nime kandjaid == *[[Ferdinand Linnus]], eesti ajaloolane (1895–1942) *[[Jüri Linnus]], eesti etnoloog (1926–1995) *[[Sander Linnus]], eesti triatleet ja orienteeruja (1991–) *[[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (sündinud 1954) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregistri nimed]] [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] 63bbuz3889ewn1yra5lwn3nha75rlk0 7151722 7151535 2026-05-11T19:27:51Z ~2026-26212-64 228318 7151722 wikitext text/x-wiki '''Linnus''' on eesti [[perekonnanimi]]. Perekonnanimi Linnus on pandud 19. sajandi I poolel talurahva [[pärisorjus]]est vabastamise järel talupoegadele [[Preedi mõis]]as [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l ning [[Vatla mõis]]as [[Karuse kihelkond|Karuse kihelkonnas]] ja [[Sõtke mõis]]as [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.<ref>[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?nimi=Linnus&q=1 Onomastika andmebaas. Nimepanek: Linnus] vaadatud 11. mai 2026</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamisel]] määrati aastatel 1935–90 Linnus uueks perekonnanimeks 9 korral isikuile, kelle perekonnanimi oli varem [[Leinbock]], [[Leinbok]] ja [[Linzmann]].<ref>[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Linnus&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine (uus nimekuju): Linnus] vaadatud 11. mai 2026</ref> Ferdinand Linnuse palvel kanti Linnus [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]] nr. 180 all (Siseministeeriumi teadaanne 17. detsembrist 1935). 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli perekonnanimi Linnus Eestis 21 mehel ja 26 naisel. 2026. aasta 1. jaanuaril oli perekonnanimi Linnus 23 mehel ja 29 naisel. Kõige levinum on perekonnanimi Linnus vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 0,73. Perekonnanimi Linnus on levinuim [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]], kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 5,55.<ref>[https://stat.ee/nimed/pere/LINNUS Statistikaamet: Nimede statistika. Linnus]</ref> == Nime kandjaid == *[[Ferdinand Linnus]], eesti ajaloolane (1895–1942) *[[Jüri Linnus]], eesti etnoloog (1926–1995) *[[Sander Linnus]], eesti triatleet ja orienteeruja (1991–) *[[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (sündinud 1954) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregistri nimed]] [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] j9ks5derp0bqwu6k1cranxg19yt7y1a 7151731 7151722 2026-05-11T19:34:39Z ~2026-26212-64 228318 7151731 wikitext text/x-wiki '''Linnus''' on eesti [[perekonnanimi]]. Perekonnanimi Linnus on pandud 19. sajandi I poolel talurahva [[pärisorjus]]est vabastamise järel talupoegadele [[Preedi mõis]]as [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l ning [[Vatla mõis]]as [[Karuse kihelkond|Karuse kihelkonnas]] ja [[Sõtke mõis]]as [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.<ref>[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?nimi=Linnus&q=1 Onomastika andmebaas. Nimepanek: Linnus] vaadatud 11. mai 2026</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamisel]] määrati aastatel 1935–90 Linnus uueks perekonnanimeks 9 korral isikuile, kelle perekonnanimi oli varem [[Leinbock]], [[Leinbok]] ja [[Linzmann]].<ref>[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Linnus&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine (uus nimekuju): Linnus] vaadatud 11. mai 2026</ref> [[Ferdinand Linnus]]e palvel kanti Linnus [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]] nr. 180 all (Siseministeeriumi teadaanne 17. detsembrist 1935). 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli perekonnanimi Linnus Eestis 21 mehel ja 26 naisel. 2026. aasta 1. jaanuaril oli perekonnanimi Linnus 23 mehel ja 29 naisel. Kõige levinum on perekonnanimi Linnus vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 0,73. Perekonnanimi Linnus on levinuim [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]], kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 5,55.<ref>[https://stat.ee/nimed/pere/LINNUS Statistikaamet: Nimede statistika. Linnus]</ref> == Nime kandjaid == *[[Ferdinand Linnus]], eesti ajaloolane (1895–1942) *[[Jüri Linnus]], eesti etnoloog (1926–1995) *[[Sander Linnus]], eesti triatleet ja orienteeruja (1991–) *[[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (sündinud 1954) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregistri nimed]] [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] 2c283hvec0wh47c5zlbg71xtu4c6mec 0 497327 7151548 6966364 2026-05-11T14:33:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151548 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Beļava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Beļavas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 169,34 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Beļava]] | asendikaardi_pilt = Beļavas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Beļavas pagasts, Latvia - panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Beļava vald''' ([[läti keel]]es ''Beļavas pagasts'') on vald [[Läti]]s [[gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Gulbene]] linna ning [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi]], [[Galgauska vald|Galgauska]], [[Stāmeriena vald|Stāmeriena]] ja [[Stradi vald|Stradi vallaga]] ning [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]] [[Kalncempji vald|Kalncempji]] ja [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallaga]]. Valla pindala on 169 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1629 inimest.<ref name="uEcVy" /> Valla keskus on [[Beļava]] küla, vallamaja asub aadressil Avotu iela 2. Vallavanem on Aivars Rakstiņš.<ref name="J0CqN" /> == Ajalugu == Beļava valla alal asusid varem [[Nagliena mõis]]a (agraarreformi eel 1285 ha maad) ja [[Beļava mõis]]a maad (agraarreformi eel 1546 hektarit). Aastal 1935 oli valla pindala 83,3 km² ja seal oli 1524 elanikku.<ref name="8PND4" /> Aastal 1945 moodustati vallas Beļava ja K. Valdemārsi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Beļava külanõukoguga likvideeritav K. Valdemārsi külanõukogu, aastal 1973 aga likvideeritav Ozolkalnsi külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Stradi külanõukoguga. Aastal 1987 liideti külanõukoguga osa Gulbene linna maadest.<ref name="a6Hrk" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda. == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lisa järve asulakoht, Viculaikase linnamägi, Lazdi mäe linnamägi ja muinaskalmed ehk Kruusamägi, Kubulnieki muinaskalmed ehk Männiküngas, linnamägi Rutkaste mägi, Beļava linnamägi, [[Beļava mõis]]a hoonetekompleks, sealhulgas juustuhoidla, park, häärber, trepid kaks häärberi ahju, ahi-kamin, 14 ust, 5 toa [[interjöör]]id, seinakapp ning 28 põrandaplaati. Regionaalse kaitse all on Andzēni muinaskalmed ehk Sõjakalmud, Beļava muinaskalmed (Plangumägi ning Rootsi kalmistu), Roosimägi (endise kiriku ja kalmistu asupaik), Nagliena mõisa kõrts, Vecmeiši keskaegne kalmistu, Liedskalni muinaskalmed (Kontorimägi ja Kalmemägi), Krimi muinaskalmed, Kasekünka muinaskalmed, Pärlimäe muinaskalmed, Jaunletese muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Dumpurnieki muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on [[Nagliena mõis]]a hooned (ait, häärber), [[Blome mõis (Gulbene kihelkond)|Blome mõisa]] hooned (ait, häärber), [[Auguliena mõis]]a kompleks (ait, häärberi varemed, majandushoone), hiiepaik Ohvriküngas, Juri ohvritammede hiiepaik, Atvašese ohvripärna hiiepaik, Burtnieki rehielamu ja Putniņi muinaskalmed.<ref name="mantojums2" /> Looduskaitse all on Ozolkalnsi tee tamm, Vanagi kadakas, Auguliena tamm, Auguliena järve tamm, Birze jaama tee tamm, Apšāni tammed ja mitmed nimetud põlispuud.<ref name="8Rw6T" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1422 [[lätlased|lätlast]], 110 [[venelased|venelast]], 11 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 5 [[poolakad|poolakat]] ja 3 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Auguliena]] || mazciems || |- | '''[[Beļava]]''' || ciems || 152 (2025) |- | [[Butāni]] || mazciems || |- | [[Gāršnieki]] || mazciems || |- | [[Gulbītis (Beļava vald)|Gulbītis]] || mazciems || |- | [[Letes]] || ciems || 63 (2025) |- | [[Mili]] || mazciems || |- | [[Naglene]] || mazciems || |- | [[Ozolkalns]] || ciems || 209 (2025) |- | [[Pilskalns]] || ciems || 103 (2025) |- | [[Silamala]] || mazciems || |- | [[Sīļi (Beļava vald)|Sīļi]] || mazciems || |- | [[Spriņģi]] || mazciems || |- | [[Svelberģis]] || ciems || 49 (2025) |- | [[Vanagi (Beļava vald)|Vanagi]] || mazciems || |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Puķeskalna dzīvojamā ēka - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Pukeskalnosi elumaja Birzes šaursliežu stacija 02.JPG|Kitsarööpmeline raudtee Augulienas muižas pils 2000-09-14.jpg|Auguliena mõisa häärber </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="uEcVy">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="J0CqN">[http://www.gulbene.lv/lv/ppr Gulbenes novads (vaadatud 17.02 2018)]</ref> <ref name="8PND4">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="a6Hrk">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="mantojums2">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 1.09 2025</ref> <ref name="8Rw6T">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100011332&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Beļava parish|Beļava vald}} {{Gulbene piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Gulbene piirkond]] sslld20izhm8jij3ipgmujtis8dkvgm 0 504491 7151867 6974355 2026-05-12T04:09:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151867 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cesvaine vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Cesvaines pagasts | lipp = | vapp = | pindala = 185,4 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = Cesvaines pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Grašu muižas pils 2000-05-27.jpg|pisi|[[Graši mõis]]a häärber]] '''Cesvaine vald''' ([[läti keel]]es ''Cesvaines pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Cesvaine]] linnaga, [[Dzelzava vald|Dzelzava]], [[Sarkaņi vald|Sarkaņi]], [[Arona vald|Arona]] ja [[Liezēre vald|Liezēre vallaga]] ning Gulbene piirkonna [[Druviena vald|Druviena]] ja [[Tirza vald|Tirza vallaga]]. Vallas elas 2016. aasta seisuga 1261 inimest.<ref name="uEcVy" /> == Ajalugu == Cesvaine valla pindala aastal 1935 oli 62,8 km² ja seal oli 2096 elanikku.<ref name="8PND4" /> Aastal 1945 moodustati vallas Cesvaine ja Aizkuja külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1950 sai Cesvaine külanõukogus asuv Cesvaine töölisasula staatuse, kujunedes seega linnaliseks asulaks. Ülejäänud külanõukogu maad liideti Aizkuja külanõukoguga. Aastal 1957 likvideeriti ka Aizkuja külanõukogu ja liideti Cesvaine [[alev]]iga kui Cesvaine maapiirkond. Maapiirkonnaga ühendati aastal 1961 likvideeritav Graši külanõukogu, [[kolhoos]]i Sarkanais stars maad liideti aga Sarkaņi külanõukoguga. Aastal 1975 liideti maapiirkonnaga ka likvideeritav Kraukļi külanõukogu.<ref name="a6Hrk" /> Aastal [[1991]] sai Cesvaine linnaõigused. Aastal 2009 moodustati Cesvaine linnast ja maapiirkonnast [[Cesvaine piirkond]], aasta hiljem moodustati maapiirkonnast Cesvaine vald. 2021. aastast kuulub vald Madona piirkonda. == Loodus == Tähtsamad jõed on [[Tirza jõgi]], [[Kuja jõgi]] ja selle lisajõgi [[Sūla]]. Järvedest jäävad valda 7 ha suurune Kaulacezers, 12,3 ha suurune Kārzdaba järv, 1,8 ha suurune Lielezers, Dzelzava valla piiril asuv 6,4 ha suurune Lūši järv, 1,8 ha suurune Mucenieks, 3,3 ha suurune Zupāni järv ja 47,2 ha suurune Väike-Virāne järv. Looduskaitse all on Strautnieki mänd ja arvukalt nimetuid põlispuid.<ref name="8Rw6T" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Paukši muinaskalmed, Lucese muinaskalmed ehk Kaseküngas ja Grantskalni muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on Vēršāri muinaskalmed ehk Krākals, Kalnieši talu elumaja, Jurguči muinaskalmed, Kalnaspieķi muinaskalmed, Saulieši muinaskalmed ehk Kalmemägi, Purgaļi muinaskalmed, Lejasgremi muinaskalmed, hiiepaik Lāgi Kirikumägi, Šķilteri muinaskalmed, Birznieki muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Dālderi muinaskalmed ehk kalmemägi, keskaegsete kindlustiste piirkond Grūbase kants ja Lejasgalši muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Lauri muinaskalmed, hiiepaik Vaļģi Kuradikivi ja Dālderi Püssirohukeldri küngas.<ref name="mantojums2" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1151 [[lätlased|lätlast]], 42 [[venelased|venelast]], 16 [[valgevenelased|valgevenelast]], 3 [[ukrainlased|ukrainlast]], 3 [[poolakad|poolakas]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Bebri]] || mazciems || |- | [[Boķi]] || mazciems || |- | [[Cērteles]] || mazciems || 14 (2007) |- | [[Graši]] || mazciems || 38 (2021) |- | [[Jokums]] || mazciems || 15 (2007) |- | [[Jukāni]] || mazciems || 27 (2007) |- | [[Kārkli]] || mazciems || 17 (2021) |- | [[Kārklumuiža]] || mazciems || 7 (2007) |- | [[Kārzdaba]] || mazciems || 20 (2021) |- | [[Kočkares]] || mazciems || 17 (2007) |- | [[Kraukļi (Cesvaine vald)|Kraukļi]] || ciems || 90 (2025) |- | [[Kubas]] || mazciems || 7 (2007) |- | [[Mentes (küla)|Mentes]] || mazciems || |- | [[Miķelēni]] || mazciems || |- | [[Pavāri]] || mazciems || 14 (2007) |- | [[Rakuti]] || mazciems || 9 (2007) |- | [[Rēzēni]] || mazciems || 12 (2007) |- | [[Sakums]] || mazciems || 17 (2007) |- | [[Taureņi]] || mazciems || 13 (2007) |- | [[Ūbāni]] || mazciems || 24 (2007) |- | [[Valdes muiža]] || mazciems || 8 (2007) |- | [[Vecumi (Cesvaine vald)|Vecumi]] || mazciems || |- | [[Vīboti]] || mazciems || 29 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="uEcVy">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="8PND4">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="a6Hrk">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="mantojums2">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 18.09 2025</ref> <ref name="8Rw6T">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100012785&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Madona piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Madona piirkond]] 6vxwe6g0ixk2hkyj9ar25198w0p1fe2 0 504690 7151609 6850518 2026-05-11T16:57:43Z Kruusamägi 1530 7151609 wikitext text/x-wiki [[Fail:Õpilaste teadusfestival 2018-04-13.jpg|pisi|Õpilaste teadusfestival 13. aprillil 2018 ERMis.|alt=]] '''Õpilaste teadusfestival''' on õpilastele, õpetajatele, teaduse populariseerijatele ja teistele teadushuvilistele mõeldud üritus, mida [[Eesti Teadusagentuur|Eesti Teadusagentuuri]] juhtimisel korraldatakse [[2015]]. aastast.<ref name="ETAG-fest" /> Festivalil toimub [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss|õpilaste teadustööde riikliku konkursi]] II voor, kus noored esitlevad oma [[uurimistöö|uurimistöid]] žüriile ja külastajatele, algkooliõpilased näitavad oma teadusprojektide ja -katsete tulemusi ning toimuvad töötoad õpilastele. Teadusega seotud asutused tutvustavad oma teadust populariseerivaid tegevusi ja võimalusi. Festivali teisel päeval premeeritakse parimaid õpilaste teadustööde autoreid.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://novaator.err.ee/k/opilaste-teadusfestival|Pealkiri=Mis on õpilaste teadusfestival?|Väljaanne=ERR Novaator|Aeg=|Kasutatud=13. aprill 2018}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/eesti-esimene-opilaste-teadusfestival-kutsub-teadusvaimustust-jagama/|Pealkiri=Eesti esimene õpilaste teadusfestival kutsub teadusvaimustust jagama|Väljaanne=Eesti Teadusagentuur|Aeg=16. aprill 2018|Kasutatud=13. aprill 2018}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Aeg !Koht !Korraldaja(d) !Viide |- |24. ja 25. aprill 2015 |[[Energia Avastuskeskus]] |[[Eesti Teadusagentuur]] (ETAG) ja Energia Avastuskeskus |<ref name=":0" /> |- |28. ja 29. aprill 2016 |[[Kultuurikatel]] |ETAG |<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://erruudised.wixsite.com/teadusfestival2016|Pealkiri=Õpilaste teadusfestival 2016|Väljaanne=ERR Uudised|Aeg=|Kasutatud=13. aprill 2018}}</ref> |- |27. ja 28. aprill 2017 |[[Tallinna Lauluväljak]] |ETAG |<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.miks.ee/sundmused/sundmus/opilaste-teadusfestival-2017|Pealkiri=Õpilaste teadusfestival 2017|Väljaanne=miks.ee|Aeg=|Kasutatud=13. aprill 2018|arhiivimisaeg=2018-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180413185915/http://www.miks.ee/sundmused/sundmus/opilaste-teadusfestival-2017|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |12. ja 13. aprill 2018 |[[Eesti Rahva Muuseum]] (ERM) |ETAG |<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.etag.ee/uritus/opilaste-teadusfestival-2018/|Pealkiri=Õpilaste Teadusfestival 2018|Väljaanne=ETAG|Aeg=|Kasutatud=13. aprill 2018}}</ref> |- |16. ja 17. aprill 2019 |ERM |ETAG |<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.etag.ee/tegevused/teadpop/opilaste-teadusfestival/|Pealkiri=Õpilaste teadusfestival|Väljaanne=ETAG|Aeg=|Kasutatud=16. aprill 2019|arhiivimisaeg=2018-10-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181031230208/http://www.etag.ee/tegevused/teadpop/opilaste-teadusfestival|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |<s>14. ja 15. aprill 2020</s> |<s>ERM</s> |ETAG (koroonaviiruse leviku tõttu festivali ei toimunud) |<ref name="ETAG-fest">[https://etag.ee/tegevused/teaduskommunikatsioon/opilaste-teadusfestival/festivali-ajalugu/ Festivali ajalugu] ETAG (vaadatud 7. aprillil 2025)</ref> |- |2021 |Veebis |ETAG |<ref name="ETAG-fest" /> |- |12. ja 13. aprill 2022 |ERM |ETAG |<ref name="ETAG-fest" /> |- |11. ja 12. aprill 2023 |ERM |ETAG |<ref name="ETAG-fest" /> |- |9. ja 10. aprill 2024 |[[Teaduskeskus Ahhaa]] |ETAG |<ref name="ETAG-fest" /> |- |8. ja 9. aprill 2025 |Teaduskeskus Ahhaa |ETAG |<ref name="ETAG-fest" /> |- |22. ja 23. aprill 2026 |Teaduskeskus Ahhaa |ETAG | |} <gallery> Teadusfoto näitus (Õpilaste Teadusfestival 2026).jpg ERM (Õpilaste Teadusfestival 2026).jpg Vikipeedia õpilaste teadusfestivalil 2026 (2).jpg Tallinna Tehnikakõrgkool (Õpilaste Teadusfestival 2026).jpg Tartu Ülikooli loodusmuuseum (Õpilaste Teadusfestival 2026).jpg </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.etag.ee/opilaste-teadustoode-riikliku-konkursi-tulemused-2105/ Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad tööd on selgunud], ETAG, 25. aprill 2015. * [http://erruudised.wixsite.com/teadusfestival2016 2016. aasta võitjad], ERR Uudised. * [https://novaator.err.ee/592600/taisnimekiri-voitjatest-tanavused-parimad-opilastood Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd], ERR Novaator, 28. aprill 2017. [[Kategooria:Võistlused]] [[Kategooria:Eesti haridus]] nv8kpve29g7rpksdcub2jovxw5aj9tc 0 505210 7151857 6915497 2026-05-12T01:52:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151857 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Näitleja info|pilt=Candice Accola by Gage Skidmore 2.jpg|nimi=Candice Rene King|lapsed=2|abikaasa=Joe King|tegev=laulja, näitleja}} '''Candice Rene King''' (sünninimega '''Accola'''; sündinud [[13. mai]]l [[1987]] [[Houston]]is<ref>{{Netiviide |autor= |Aeg= |Pealkiri=Kevin Accola, M.D. Member Home Page |URL=http://www.ctsnet.org/home/kaccola |vaadatud= |Väljaanne= |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629132518/http://www.ctsnet.org/home/kaccola |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |autor= |Aeg= |Pealkiri=Herrin Area United Way accepting donations |URL=http://thesouthern.com/news/local/plus/herrin-area-united-way-accepting-donations/article_57df6428-03d9-11e0-bb05-001cc4c002e0.html |vaadatud= |Väljaanne=}}</ref>) on Ameerika Ühendriikide näitleja, [[laulja]] ja [[laulukirjutaja]]. Tema tuntuim roll on Caroline Forbes sarjas "Vampiiripäevikud". Tema lapsepõlv möödus Florida osariigis Edgewoodis ja käis Järve Highland Ettevalmistav Kool.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://www.orlandomagazine.com/Orlando-Magazine/March-2010/Our-Town|Pealkiri=Back to School|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-11-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131108030812/http://www.orlandomagazine.com/Orlando-Magazine/March-2010/Our-Town/|url-olek=ei tööta}}</ref> Tema mõlemad vanemad on aktiivsed vabariiklased.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=https://www.nytimes.com/slideshow/2008/11/01/us/politics/1101-GROUND_6.html|Pealkiri=On the Ground in Florida|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> Tal on üks noorem vend.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://instagram.com/p/ZbM5IMLRSE/|Pealkiri=Instagram|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> == Karjäär == === Muusika === 2006. aasta detsembris tuli King välja oma debüütalbumiga ''See on Alati Süüdi Need'', Ameerika Ühendriikides. Ta kirjutas 12–14 lugu salvestamiseks. Ülejäänud lood olid kate 'Til teisipäev's vajuta "Häält Teha (laul)" ja American Hi-Fi's "Lagunemist Laulu" kirjutas ümber naiste versiooni "Meie Vaheaega Laul". 2008. aastal album tuli uuesti välja Jaapanis ja saavutatud suuremat edu. King on käinud taustalauljaks laulja [[Miley Cyrus]]'s ''Parim Nii Maailmad Tour'' jaoks. Ta ilmutas ise 2008. 3D-kontsertfilm, ''Hannah Montana & Miley Cyrus: Parim Nii Maailmad Kontsert''. 2011. aasta veebruaris, käis King läbi kaane "[[Igavene tuli|Eternal Flame]]" [[The Bangles]] kohta ''Vampire Päevikud''.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://www.wetpaint.com/the-vampire-diaries/articles/candice-accola-flaunts-her-musical-chops-on-the-vampire-diaries|Pealkiri=The Vampire Diaries – Candice Accola Flaunts Her Musical Chops on The Vampire Diaries|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://www.teen.com/2011/02/25/television/the-vampire-diaries/candice-accola-eternal-flame-vampire-diaries-bangles/|Pealkiri=Candice Accola Sings Eternal Flame by The Bangles on The Vampire Diaries|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924113845/http://www.teen.com/2011/02/25/television/the-vampire-diaries/candice-accola-eternal-flame-vampire-diaries-bangles/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Näitlemine === King oli külalisena esinenud paljudes telesarjades, näiteks "[[Kuidas ma kohtasin teie ema]]", "[[Supernatural]]" ja "Drop Dead Diva". 2009. aasta juulis ta mängis õudusfilmis ''Deadgirl'' , mis keskendub kahe keskkooli poisile, kes avastavad surematu naise mahajäetud varjupaigast.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=https://www.rottentomatoes.com/m/1214678_deadgirl|Pealkiri=Deadgirl|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> Samal aastal Kingil oli väike roll ''[[Hannah Montana film|, Et Hannah Montana Movie]]''. Aastal 2009 mängis ta teleseriaalis "Vampiiripäevikud" Caroline Forbesi rolli. Seriaali saatis kohe edu ja vaatajate arv jõudis ligi 4.91 miljonini. <ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://tvbythenumbers.zap2it.com/2010/06/16/final-2009-10-broadcast-primetime-show-average-viewership/54336|Pealkiri=Final 2009–10 Broadcast Primetime Show Average Viewership – Ratings &#124; TVbytheNumbers|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-05-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130517091357/http://tvbythenumbers.zap2it.com/2010/06/16/final-2009-10-broadcast-primetime-show-average-viewership/54336/|url-olek=ei tööta}}</ref> Fännid ja kriitikud olid seriaalist väga suures vaimustuses ja andsid sariale positiivse hinnangu. 2012. aasta juunis liitus ta teise hooaja web-seeria ''Dating Reeglid Alates Minu Tuleviku mina,'' kui Chloe Cunningham 26-aastane tüdruk, kes usub, et armastust ei ole olemas.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/vampire-diaries-modern-family-alloy-dating-rules-from-my-future-self-334901|Pealkiri='Vampire Diaries,' 'Modern Family' Stars Join Alloy's 'Dating Rules' (Exclusive)|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://www.wetpaint.com/candice-accola-lands-a-web-series-watch-the-vampire-diaries-star-in-dating-rules-from-my-future-self-705668/|Pealkiri=Candice Accola Lands a Web Series: Watch The Vampire Diaries Star in Dating Rules From My Future Self {{!}} Wetpaint|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-09-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170918021702/http://www.wetpaint.com/candice-accola-lands-a-web-series-watch-the-vampire-diaries-star-in-dating-rules-from-my-future-self-705668/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Isiklikku == Candice tutvus muusik Joe Kingiga veebruaris 2012.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://www.people.com/people/article/0,,20711106,00.html|Pealkiri=The Vampire Diaries's Candice Accola Is 'So Excited and Grateful' to Be Engaged|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-10-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141027193522/http://www.people.com/people/article/0,,20711106,00.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Nad abiellusid 2014. aastal [[New Orleans|Louisiana]] osariigis [[New Orleans|New Orleansis]]. Perre kuulusid ka Kingi kaks tütart tema esimesest abielust. <ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://www.people.com/article/candice-accola-marries-joe-king|Pealkiri=Candice Accola Marries Joe King|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> 15. jaanuaril 2016 sündis paaril tütar.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://celebritybabies.people.com/2016/01/25/candice-accola-joe-king-welcome-daughter-florence-may/|Pealkiri=Joe and Candice Accola Welcome Daughter Florence May|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta USA presidendivalimistel]] toetas ta Demokraatliku Partei kandidaati [[Hillary Clinton|Hillary Clintonit]].<ref>{{Netiviide|autor=|URL=For the record... #ImWithHer @HillaryClinton #vote2016|Pealkiri=CandiceAccola|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> == Filmograafia == === Filmid === {| class="wikitable sortable" style="margin-bottom: 10px;" ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! class="unsortable" | Märkused |- | 2007 | ''Piraat Laagri'' | Annalisa/Tom<ref>{{Netiviide|autor=|URL=https://www.amazon.com/Pirate-Camp-Corbin-Bernsen/dp/B00171FN6C/|Pealkiri=Movies & TV. Pirate Camp (2007)|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> |- | 2007 | ''Juno'' | Amanda |- | 2007 | ''Kohta Nukk'' | Meloodia |- | 2007 | ''X 's ja O' d'' | Gwen on sõbrale |- | 2008 | ''Deadgirl'' | JoAnn |- | 2009 | ''Armastus Teeb Haiget'' | Sharon |- | 2010 | ''Kingshighway'' | Sophia |- | 2011 | ''Tõde Inglid'' | Caitlin Kivi |} [[Fail:Candice_Accola_in_June_2013.jpg|pisi|Candice [[Suurbritannia]]s [[West Midlands]]is juunis 2013]] === Telesarjad === {| class="wikitable sortable" style="margin-bottom: 10px;" ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! class="unsortable" | Märkused |- | 2007 | ''[[Kuidas ma kohtasin teie ema]]'' | Amy | Episoodi: "Midagi Laenatud" |- | 2009 | ''[[Supernatural]]'' | Amanda Heckerling | Episoodi: "After School Special" |- | 2009 | ''Kreeka'' | Alice | Episoodi: "Kas pole See Bro-mantic?" |- | 2009–2017 | ''Vampiiripäevikud'' | Caroline Forbes | Peamine roll |- | 2010 | ''Drop Dead Diva'' | Jessica Orlando | Episoodi: "Alustan Uuesti" |- | 2018 | ''Originaalid'' | Caroline Forbes | Special Guest Star (Hooaeg 5)<ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://tvline.com/2017/07/19/the-originals-caroline-season-5-premiere-spoilers-candice-king/|Pealkiri=The Originals: Candice King to Appear as TVD's Caroline in Season Premiere|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> |} === Veeb === {| class="wikitable sortable" style="margin-bottom: 10px;" ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! class="unsortable" | Märkused |- | 2012 | ''Dating Reeglid alates Oma Tuleviku Ise'' | Chloe Cunningham / Tuleviku Chloe | 6 episoodi, samuti tootja |} {| class="wikitable sortable" style="margin-bottom: 10px;" |+Kui ennast ! Aasta ! Pealkiri ! class="unsortable" | Märkused |- | 2008 | ''Hannah Montana & Miley Cyrus: Parim Nii Maailmad Kontsert'' | Tausta laulja |- | 2011 | ''Kui Ma Olin 17'' | Episood aasta veebruar 12, 2011. |- | 2011 | ''Täiuslik Armastus Kolmnurk: Vampiirid, Libahundid, Nõiad'' | Video Lühike |- | 2011 | ''Müüt & Mõistatus'' | Video Lühike |- | 2011 | ''Kisades at the Moon '' | Video Lühike |- | 2011 | ''Tema Enda Suurim Vaenlane'' | Video Lühike |- | 2013 | ''Big Morning Buzz Live'' | Episoodi: "Candice Accola/Robin Thicke/Stevie J" |- | 2013 | ''Kelle Rida On See Igatahes'' | Episoodi: "Candice Accola" |- | 2013–14 | ''Late Late Show with Craig Ferguson'' | Episode #10.77, LL Cool J/Candice Accola |- | 2014 | ''Fashion Police'' | Hooaeg 9, episode 12 |} == Diskograafia == [[Fail:Candice_Accola_(9110368875).jpg|paremal|pisi|Candice pressikonverentsil Ühendkuningriik juuni 2013]] === Albumid === {| class="wikitable" style="margin-bottom: 58px;" ! Aasta ! Album |- | 2006 | ''See on Alati Süüdi Need'' |} === Triipudega === {| class="wikitable" style="margin-bottom: 10px;" ! Aasta ! Pealkiri ! Märkus |- | 2011 | ''Igavene Leek'' | ''Vampire Päevikud'' Season 2 Episode 16 |- | 2015 | ''Mine Rahus'' | ''Vampire Päevikud'' Season 6 Episode 15 |- | 2015 | ''Ikka Veel Haiget'' | ''Vampire Päevikud'' Season 6 Episode 17 |- | 2015 | ''Tabas Mind Oma Parim Lask'' | ''Vampire Päevikud'' Season 6 Episode 18 |} === Muusikavideod === {| class="wikitable" style="margin-bottom: 10px;" ! Aasta ! Pealkiri ! Kunstnik |- | 2013 | ''Armastus ei saa Surra'' | Kaklus |} == Auhinnad == {| style="margin-bottom: 10px;" ! Organisatsioon !Teos ! Aasta ! Kategooria ! Tulemus |- | rowspan="7" | Teen Choice Awards | rowspan="7" | "Vampiiripäevikud" | 2012 | Scene Stealer Naine | Võitis |- | 2013 | Scene Stealer Naine | Nomineeritud |- | 2014 | Scene Stealer Naine | Võitis |- | 2015 | TV Näitleja&#x20;– Fantasy/Sci-Fi | Nomineeritud |- | 2015 | Valik TV: Liplock ( Paul Wesley) | Nomineeritud |- | 2016 | TV Näitleja&#x20;– Fantasy/Sci-Fi | Nomineeritud |- | 2016 | Valik TV: Liplock (Paul Wesley) | Nomineeritud |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:King, Candice}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] p167p05csa0qc40merhsx0vdfzbyf1u 0 507286 7151950 6999739 2026-05-12T07:29:22Z Ulrikaekm 32635 7151950 wikitext text/x-wiki '''Rootsi Eestlaste Liidu Lõuna-Rootsi osakond''' on väliseestlaste kogukond, kelle eesmärk on edendada Rootsi eestlaste kogukondlikku tegevust ja eesti kultuuri tutvustamist Lõuna-Rootsis. Osakonda kuuluvad kõik vähemalt seitsmeaastased [[Rootsi Eestlaste Liit|Rootsi Eestlaste Liidu]] liikmed, kes on tasunud liikmemaksu ning kelle elukoha [[Sihtnumber|postiindeks]] algab numbriga 2. Rootsi Eestlaste Liidu Lõuna-Rootsi osakond asutati 2. aprillil 1995. Osakond teeb koostööd Rootsi Eestlaste Liidu keskjuhatuse ning kohalike seltside ja ühendustega, aitab korraldada Eesti ja eesti kultuuriga seotud üritusi ning soodustada eestlaste ja Eesti sõprade omavahelist suhtlust. Osakonna kõrgeim juhtorgan on üldkoosolek, mis kutsutakse kokku kord aastas hiljemalt märtsis. Üldkoosoleku kutse ja päevakord avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne koosolekut Rootsi Eestlaste Liidu kodulehel. Varem ilmus teade selle kohta ka Stockholmis ilmunud [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevalehes]]. Hääleõigus on liikmetel, kes on tasunud eelmise aasta liikmemaksu, sõnaõigus aga ka jooksva aasta liikmemaksu tasunud liikmetel. Üldkoosolekul kinnitatakse tegevus- ja majandusaruanne ning revisjonikomisjoni aruanne, valitakse juhatus ja revisjonikomisjon ning kinnitatakse järgmise perioodi tegevuskava ja eelarve. Lõuna-Rootsi osakonna juhatuse esimehena tegutses aastatel 1995–2014 Rein Asu. Alates 2015. aastast oli juhatuse esimees Meeme Nugin ning 2024. aastast Eevi Voit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Osakonnad / Avdelningar {{!}} Eestlased Rootsis |url=https://sverigeesterna.se/osakonnad/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti kultuur Rootsis]] j7whgda2uv11w5ku9jshsumg7ekijaq 0 511674 7152080 7053094 2026-05-12T10:28:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152080 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cēre vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Cēres pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 47 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Cēre]] | asendikaardi_pilt = Cēres pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Ceļš pie Oksles (Road along Oksle) - Uldis Osis - Panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Cēre vald''' ([[läti keel]]es ''Cēres pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Kandava vald|Kandava]], [[Pūre vald|Pūre]] ja [[Zentene vald|Zentene vallaga]] ning [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Balgale vald|Balgale]] ja [[Strazde vald|Strazde vallaga]]. Valla pindala on 47 km². 2016. aasta seisuga elas seal 564 inimest.<ref name="hcrLc" /> Valla keskus on [[Cēre]] küla, vallavanem on Maija Jēce.<ref name="fvwik" /> == Ajalugu == Cēre vald loodi Cēre ja Oksle mõisa maale. Valla vana saksakeelne nimetus oli ''Zehren''. Aastal 1935 oli selle pindala 106 km². Aastal 1945 moodustati vallas Cēre ja Oksle külanõukogu ning vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1959 liideti Cēre külanõukoguga likvideeritav Oksle külanõukogu. Aastal 1961 liideti [[kolhoos]]i Dzintars maad Pūre külanõukoguga. Aastal 1977 Cēre külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Zentene külanõukoguga.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> Aastal 1990 eraldus Cēre vald Zentene vallast. Aastal 1996 liideti nii Cēre kui ka Kandava valla maad Kandava linnaga, kus need moodustasid Kandava linna maaterritooriumi.<ref name="EmS7Y" /> 2009. aastal vald taastati kui [[Kandava piirkond]]a kuuluv haldusüksus. 2021. aastal liideti vald [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnaga]]. == Loodus == Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Raibāji keskaegne kalmistu.<ref name="yma1f" /> Looduskaitse all on Cēre park ja mitmed sealsed põlispuud (kaks [[läänepärn]]a ja kolm [[mägivaher]]t), lisaks veel mõned põlised nimeta puud.<ref name="2cZkT" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 488 [[lätlased|lätlast]], 12 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 2 [[ukrainlased|ukrainlast]], 16 [[poolakad|poolakat]] ja 8 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv <ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Cēre]]''' || ciems || 130 (2025) |- | [[Korģeļciems]] || mazciems || 66 (2006) |- | [[Oksle]] || mazciems || 33 (2006) |- | [[Rēzes]] || mazciems || 8 (2006) |- | [[Vecciems]] || mazciems || 37 (2006) |- |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Oksle manor - Oksles muiža.jpg|Oksle mõisa peahoone Grit - panoramio.jpg|Cēre karjäär </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hcrLc">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="fvwik">[http://kandava.lv/kontakti/kandavas_novada_dome Kandavas Novads, vaadatud 10.06 2018]</ref> <ref name="EmS7Y">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="yma1f">[https://mantojums.lv/cultural-objects/2340 Raibāju viduslaiku kapsēta]</ref> <ref name="2cZkT">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Tukumsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Tukumsi piirkond]] 05yaijp3dlgdytlawve7bhntz6e6gsz 0 513873 7152093 6924962 2026-05-12T10:44:20Z ~2026-28784-05 229216 Millal oli muusikakooli direktor. 7152093 wikitext text/x-wiki '''Lauri Väinmaa''' (sündinud [[2. august]]il [[1961]] [[Tallinn]]as) on eesti pianist ja muusikapedagoog. Ta alustas klaveriõpinguid [[Nõmme lastemuusikakool]]is (õpetaja [[Ruuta Taras]]) ja lõpetas 1979. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool]]i (õpetajad [[Ruuta Taras]] ja [[Bruno Lukk]]). Aastatel 1979–1982 õppis ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] ja lõpetas 1985. aastal [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|P. I. Tšaikovski nimelise Moskva Riikliku Konservatooriumi]] ([[Lev Vlassenko]] ja [[Mihhail Pletnjov]]i klassis). Ta on õppinud ka [[Londoni Kuninglik Muusikaakadeemia|Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias]] [[Christopher Elton]]i juures.<ref name=":0" /> 1987. aastal kaitses Väinmaa [[Eesti Muusikaakadeemia]]s magistritöö "Interpretatsiooniprobleeme Beethoveni haamerklaverisonaadis"). Pärast seda on ta töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna. Aastatel 2001–2010 oli ta ühtlasi Tampere Ammattikorkeakoulu klaveriosakonna juhataja. 2018.–2025. aastal oli ta [[Mustvee Muusika- ja Kunstikool]]i direktor.<ref name=":0">[https://www.vooremaa.ee/lauri-vainmaa-juhib-mustvees-kooli-ja-taastab-tudulinnas-puukirikut/ Lukas, Jaan. Lauri Väinmaa juhib Mustvees kooli ja taastab Tudulinnas puukirikut.] Vooremaa, 18. august 2018.</ref> Lauri Väinmaa on [[Tallinna Klaverifestival]]i algataja{{lisa viide}} ja kunstiline juht{{lisa viide}}. Ta on plaadistanud neli CD-d firmale [[Warner Bros.]] ja Arvo Pärdi kogutud klaveriteosed BBC-le.{{lisa viide}} Tema repertuaari kuulub peaaegu kogu Ludwig van Beethoveni klaverilooming.{{lisa viide}} Ta on esinenud koos [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]], Hollandi, Läti ja [[Soome Raadio Sümfooniaorkester|Soome Raadio Sümfooniaorkestri]] ja veel paljude orkestritega. Alates 2001. aastast mängib Lauri Väinmaa klaveriduos koos [[Piret Väinmaa]]ga. == Tunnustus == * 1980 – III Eesti pianistide konkursi võitja * 1980 – Minski vabariikidevahelise pianistide konkursi võitja * 1989 – eripreemia Šoti rahvusvahelisel pianistide konkursil * 1990 – eripreemia [[William Kapell]]i rahvusvahelisel konkursil USA-s * 1995 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (kontserttegevus) == Isiklikku == Tema ema oli pianist [[Viiva Väinmaa]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Väinmaa, Lauri}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] t9ezo865li6v1roxbwh6nh5zwdvz7uk 0 518834 7152067 7151448 2026-05-12T09:58:58Z ~2026-20154-48 226309 7152067 wikitext text/x-wiki '''Taimi Parve''' (sünninimi '''Taimi Lõokene'''; [[19. veebruar]] [[1926]] [[Misso vald (Vastseliina kihelkond)|Misso vald]], [[Vastseliina kihelkond]], [[Võrumaa]] – [[5. jaanuar]] [[2022]]) oli eesti [[loomaarst]] ja keskkonnakaitsja. ==Hariduskäik== Õppis [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Võru 1. Keskkoolis]]. Lõpetas [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] 1949. aastal loomaarsti erialal. Soovis ja tal ka soovitati pärast lõpetamist jääda ülikooli teadustööd tegema, aga keeruliste poliitiliste olude tõttu oli sunnitud lahkuma. Aastatel 1965–1970 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis psühholoogiat. ==Töökohad ja ametid== Pärast ülikooli lõpetamist töötas [[Virumaa]]l [[Kadrina]]s veterinaararstina. 1951. aastal osales Rakvere veterinaarapteegi rajamisel ja selle korraldamisel. [[Rakvere rajoon]]i peaveterinaararsti-inspektorina (1955–1985) juhtis loomade nakkushaiguste (veiste leukoos ja tuberkuloos). Tema juhtimisel likvideeriti [[suu- ja sõrataud]]i juhtum veistel [[Tõrma (Rakvere)|Tõrmas]] 1956. aastal. Järgmisel aastal diagnoositi ja likvideeriti [[Rakvere]] linnas ja seda ümbritsevates piirkondades sigade katk, mille algallikas oli Tõrma karusloomakasvatusse imporditud loomne sööt. Ta osales ka pügaraia [[vaktsiin]]i LTF-130 tootmise rajamisel [[Haljala]] biotsehhis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus|pealkiri=Eesti Loomaarstlik Ringvaade|aasta=2011|koht=Tartu|kirjastus=|lehekülg=32|köide=1|keel=eesti|artikkel=Taimi Parve 85|url=}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Kerli Mõtus|pealkiri=Eesti Loomaarstlik Ringvaade|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=|lehekülg=25-29|köide=4|keel=eesti|artikkel=Intervjuu 2018. aasta ELÜ Loomaarsti Elutöö auhinna laureaadi Taimi Parvega|url=http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade_4_2017.pdf|vaadatud=2018-08-16|arhiivimisaeg=2018-08-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180816130128/http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade_4_2017.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> On maetud Esku kalmistule. ==Liikmesus== Kuulus taasasutatud [[Eesti Loomaarstide Ühing]]u esimesse juhatusse. ==Poliitiline tegevus== Kandideeris 1992. aasta [[Riigikogu]] valimistel Järva-Viru ringkonnas. ==Tunnustus== *1997 [[Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1348}}</ref> *1999 [[Kodanikupäeva aumärk]] *2007 [[Lääne-Virumaa vapimärk]] *2017 Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia<ref name=":0" /> ==Pere== Tema abikaasa oli eesti loomaarstiteadlane [[Valdar Parve (vanem)|Valdar Parve]]. Nende poeg on filosoof ja arst [[Valdar Parve]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Parve, Taimi}} [[Kategooria:Eesti loomaarstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2022]] qs5znaf6lpv3yac4bp3xx125cgawwzy 0 519435 7151501 7128650 2026-05-11T12:57:57Z Ulrikaekm 32635 Viki 7151501 wikitext text/x-wiki '''Jüri Rooba''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1964]] [[Tartu]]s) on eesti [[Jäähoki|jäähokimängija]] ja [[treener]]. Sportimisega alustas ta [[Miina Härma Gümnaasium|Tartu 2. Keskkoolis]] õppides. Nooruses tegeles ta mitme spordialaga, sealhulgas [[Võrkpall|võrkpalli]], [[Jalgpall|jalgpalli]], [[Maadlus|maadluse]], [[Ratsutamine|ratsutamise]], [[Suusatamine|suusatamise]] ja [[Orienteerumine|orienteerumisega]]. Jäähokit hakkas Rooba harrastama 1978. aastal Märt Räli juhendamisel. 1982. aastal võitis ta Eesti noorte meistrivõistlustel kuldmedali ning kuulus Eesti noortekoondisse.<ref>[https://www.esbl.ee/biograafia/7842 Jüri Rooba. Biograafia]</ref> Pärast pikemat mängupausi mängis Rooba aastatel 1995–1996 Tallinna HK-88 meeskonnas ning 1997–2004 Tartu Välk 494 koosseisus Eesti meistrivõistlustel. Eesti meistriks tuli ta viiel korral – 1997., 1999., 2000., 2002. ja 2003. aastal. 2000. aastal kuulus ta kahes mängus Eesti jäähokikoondise koosseisu. == Treenerikarjäär == Alates 1997. aastast on Rooba tegutsenud treenerina. Aastatel 1997–2004 töötas ta HK Hansa Sport noortetreenerina, 2004–2008 oli ta HK Purikad noortetreener ja esindusmeeskonna peatreener. Aastatel 2010–2012 töötas Rooba Soomes Espoo Blues meeskonna hooldemehena ning 2012–2013 oli ta HC Panteri peatreener. Aastatel 2006–2013 kuulus ta Eesti U18 ja U20 jäähokikoondiste treenerite hulka, tegutsedes nii pea- kui ka abitreenerina. Alates 2014. aastast on Rooba Eesti meeste jäähokikoondise peamänedžer.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kontaktid |url=https://www.eestihoki.ee/ejhl/eesti-hoki/kontaktid |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Eesti Jäähokiliit |keel=et}}</ref> ==Isiklikku== Tema poeg [[Robert Rooba]] on samuti jäähokimängija.<ref>{{Netiviide |pealkiri=KÄBI EI KUKU... Robert ja Jüri Rooba |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [http://www.esbl.ee/biograafia/J%FCri_Rooba Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Rooba, Jüri}} [[Kategooria:Eesti jäähokimängijad]] [[Kategooria:Eesti jäähokitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] oduvmn6sikqwnwu8mxm2zgsdg2x83a8 7151503 7151501 2026-05-11T12:58:18Z Ulrikaekm 32635 7151503 wikitext text/x-wiki '''Jüri Rooba''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1964]] [[Tartu]]s) on eesti [[Jäähoki|jäähokimängija]] ja [[treener]]. == Elukäik == Sportimisega alustas ta [[Miina Härma Gümnaasium|Tartu 2. Keskkoolis]] õppides. Nooruses tegeles ta mitme spordialaga, sealhulgas [[Võrkpall|võrkpalli]], [[Jalgpall|jalgpalli]], [[Maadlus|maadluse]], [[Ratsutamine|ratsutamise]], [[Suusatamine|suusatamise]] ja [[Orienteerumine|orienteerumisega]]. Jäähokit hakkas Rooba harrastama 1978. aastal Märt Räli juhendamisel. 1982. aastal võitis ta Eesti noorte meistrivõistlustel kuldmedali ning kuulus Eesti noortekoondisse.<ref>[https://www.esbl.ee/biograafia/7842 Jüri Rooba. Biograafia]</ref> Pärast pikemat mängupausi mängis Rooba aastatel 1995–1996 Tallinna HK-88 meeskonnas ning 1997–2004 Tartu Välk 494 koosseisus Eesti meistrivõistlustel. Eesti meistriks tuli ta viiel korral – 1997., 1999., 2000., 2002. ja 2003. aastal. 2000. aastal kuulus ta kahes mängus Eesti jäähokikoondise koosseisu. == Treenerikarjäär == Alates 1997. aastast on Rooba tegutsenud treenerina. Aastatel 1997–2004 töötas ta HK Hansa Sport noortetreenerina, 2004–2008 oli ta HK Purikad noortetreener ja esindusmeeskonna peatreener. Aastatel 2010–2012 töötas Rooba Soomes Espoo Blues meeskonna hooldemehena ning 2012–2013 oli ta HC Panteri peatreener. Aastatel 2006–2013 kuulus ta Eesti U18 ja U20 jäähokikoondiste treenerite hulka, tegutsedes nii pea- kui ka abitreenerina. Alates 2014. aastast on Rooba Eesti meeste jäähokikoondise peamänedžer.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kontaktid |url=https://www.eestihoki.ee/ejhl/eesti-hoki/kontaktid |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Eesti Jäähokiliit |keel=et}}</ref> ==Isiklikku== Tema poeg [[Robert Rooba]] on samuti jäähokimängija.<ref>{{Netiviide |pealkiri=KÄBI EI KUKU... Robert ja Jüri Rooba |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [http://www.esbl.ee/biograafia/J%FCri_Rooba Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Rooba, Jüri}} [[Kategooria:Eesti jäähokimängijad]] [[Kategooria:Eesti jäähokitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] csnpuke4qxsa0s7ykscck7aiwuah2pd 0 525941 7151518 6213381 2026-05-11T13:32:35Z ~2026-28425-17 229137 7151518 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon |Nimi = Confédération Interalliée des Sous-Officiers de Réserve |Embleem = Logo CISOR-Final.jpg|embleemisuurus=200px |Embleemiallkiri = Lipp |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = CISOR |moto = |asutatud = 1. juunil 1963 |tüüp = sõjaline allianss |peakorter = Reconvilier, Šveits |liikmed = 14 liikmesriiki |keeled = Inglise, prantsuse |veebileht = [http://www.cisor.info www.cisor.info] }} '''CISOR''' ('''Confédération Interalliée des Sous-Officiers de Réserve''') on 1. juunil 1963<ref>[http://www.bundeswehr.de/portal/a/bwde/!ut/p/c4/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP3I5EyrpHK9pPKUVL3ikqLUzJLsosTUtJJUvaLU4tSislS9zLyS1KI8mI6CbEdFAGrCPBo! International: CIOR – AESOR], Bundeswehr.de, ligipääs 2. detsembril 2013.</ref> mittetulundusühinguna loodud katusorganisatsioon [[Euroopa]] rahvuslikele reservallohvitseride kogudele. CISORil on 14 liikmesriiki. Presideeruv riik alates 2020. aastast on Šveits. == Ajalugu == Teise maailmasõja järel algas tagavaraohvitseride kogude tihe rahvusvaheline koostöö, mis kulmineerus 20. novembril 1948 CIORi („Interallied Confederation of Reserve Officers“)<ref>[https://web.archive.org/web/20131207184946/http://www.mil.be/urnor-knvro/subject/index.asp?LAN=fr&FILE=&ID=878&MENU=1444&PAGE=1 Historique], Mil.be (französisch), ligipääs 3. detsembril 2013.</ref>, ehk rahvusvahelise reservohvitseride konföderatsiooni loomisega. Allohvitserid reservis jõudsid sama tulemuseni 1. juunil 1963 kui [[Toulon]]is, loodi Belgia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa ja Šveitsi esindajate vahel '''AESOR''' ('''Association Européenne des Sous-Officiers de Réserve'''). 2013. aastal nimetati AESOR ümber CISORiks. Eesti on CISORi täisliige alates 2019. aastast. Keskkomitee koosolek toimus [[Tallinn|Tallinnas]] 24. septembrist kuni 2. oktoobrini 2020. Alates 2026. aastast Eesti ei ole enam CISORi liige. {| class="wikitable" |+ AESOR ja CISOR eesistujad alates 1963 kuni tänaseni |- class="hintergrundfarbe5" ! Nr ! Nimi ! Riik ! Eesistumise algus ! Eesistumise lõpp |- |style="text-align:center"| 1 | Sergeant Abbé [[Henri Pistre]]<br />(1900–1981) | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | 1963 | 1965 |- |style="text-align:center"|2 | Adjudant Henri Leclercq | {{pisiLipp|Belgia}} | 1966 | 1968 |- |style="text-align:center"|3 | Oberbootsmann d.R. Siegfried Hermann | {{pisiLipp|Saksamaa}} | 1968 | 1969 |- |style="text-align:center"|4 | AD Uof Emile Fillettez | {{pisiLipp|Šveits}} | 1970 | 1971 |- |style="text-align:center"|5 | Général Marcel Buffin | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | 1972 | 1973 |- |style="text-align:center"|6 | Vizeleutnant Johann Hechenberger | {{pisiLipp|Austria}} | 1974 | 1975 |- |style="text-align:center"|7 | Adjudant Pierre van Hove | {{pisiLipp|Belgia}} | 1976 | 1977 |- |style="text-align:center"|8 | Oberfeldwebel Werner Frank | {{pisiLipp|Saksamaa}} | 1978 | 1979 |- |style="text-align:center"|9 | Adj Uof Viktor Bulgheroni | {{pisiLipp|Šveits}} | 1980 | 1981 |- |style="text-align:center"|10 | Vizeleutnant Hermann Loidold<br />(1929–1983) | {{pisiLipp|Austria}} | 1982 | 1982 |- |style="text-align:center"|11 | Vizeleutnant Herbert Simmer | {{pisiLipp|Austria}} | 1983 | 1983 |- |style="text-align:center"|12 | Sergeant-chef Charles de Giafferi | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | 1984 | 1985 |- |style="text-align:center"|13 | Adjudant Edward Majois | {{pisiLipp|Belgia}} | 1986 | 1987 |- |style="text-align:center"|14 | Hauptfeldwebel Klaus Günnewig | {{pisiLipp|Saksamaa}} | 1988 | 1989 |- |style="text-align:center"|15 | Adj Uof Robert Nussbaumer | {{pisiLipp|Šveits}} | 1990 | 1991 |- |style="text-align:center"|16 | Maresc Gerardo Di Lorenzo | {{pisiLipp|Itaalia}} | 1992 | 1993 |- |style="text-align:center"|17 | Vizeleutnant Josef Grünstäudl | {{pisiLipp|Austria}} | 1994 | 1995 |- |style="text-align:center"|18 | Adjudant Dimitri Pezirianoglou | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | 1996 | 1997 |- |style="text-align:center"|19 | Adjudant Nico C. Frerichs | {{pisiLipp|Holland}} | 1998 | 1999 |- |style="text-align:center"|20 | Adjudant André Vallée | {{pisiLipp|Belgia}} | 2000 | 2001 |- |style="text-align:center"|21 | Hauptbootsmann Michael Warfolomeow | {{pisiLipp|Saksamaa}} | 2002 | 2003 |- |style="text-align:center"|22 | Adj Uof Alfons Cadario<br />(1940–2016) | {{pisiLipp|Šveits}} | 2004 | 2005 |- |style="text-align:center"|23 | Vizeleutnant Franz Hitzl | {{pisiLipp|Austria}} | 2006 | 2007 |- |style="text-align:center"|24 | Arturo Malagutti | {{pisiLipp|Itaalia}} | 2008 | 2010 |- |style="text-align:center"|25 | Luis Messeguer | {{pisiLipp|Hispaania}} | 2010 | 2011 |- |style="text-align:center"|26 | Sgt. Miguel Núñez | {{pisiLipp|Hispaania}} | 2012 | 2012 |- |style="text-align:center"|27 | Maître Principal Philippe Cogan | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | 2012 | 2014 |- |style="text-align:center"|28 | Tomaž Lavtižar | {{pisiLipp|Sloveenia}} | 2014 | 2016 |- |style="text-align:center"|29 | Ilpo Pohjola | {{pisiLipp|Soome}} | 2016 | 2018 |- |style="text-align:center"|30 |Michel d‘Alessandro | {{pisiLipp|Belgia}} | 2018 | 2020 |- |31 |Germain Beucler |{{pisiLipp|Šveits}} |2020 |2022 |} [[File:Mbl cisor 2016 congress helsinki-49.JPG|thumb| CISORi president Ilpo Pohjola (keskel) avamas kongressi ja keskkomitee istungit [[Helsingi]]s 2016.]] == Väljund == CISOR panustab rahu tagamiseks koostöös riiklike tsiviil- ja militaarvõimudega Euroopa kaitsevõime arengusse. CISOR eesmärgid on:<ref>[https://web.archive.org/web/20200918144104/https://www.cisor.info/ CISOR.info] (inglise/prantsuse), ligipääs 2. detsembril 2013.</ref> :: a) ''Osaleda üleeuroopalise Reservväelaste statuudi väljatöötamisel'' :: b) ''Arendada rahvusvahelist koostööd ja läbikäimist liikmesriikide vahel, et tugevdada üleüldist kaitsetahet.'' {{commonscat|North Atlantic Treaty Organization}} == Vaata ka == * [https://en.wikipedia.org/wiki/Military_pentathlon Military Pentathlon] == Viited == {{viited|1=2|allikad= }} == Kirjandus == * ''Reserveunteroffiziere stellen sich international neu auf''. ''loyal'' nr 05/13, lk 48. * ''AESOR Wettkämpfe in Toledo und Warschau''. Informationsdienst für Reservisten & Reservistinnen, välja antud Führungsstab der Streitkräfte, I/2012, lk 9. == Välislingid == {{Wiktionary}} {{Commonscat|Confédération Interalliée des Sous-Officiers de Réserve|CISOR}} * [http://www.cisor.info Ametlik koduleht] (inglise/prantsuse) * [http://www.hva.reservistenverband-sachsen.de/download.php?file...AESOR_Satzung.pdf AESOR-Statuten], HVA.Reservistenverband-Sachsen.de * [http://www.myheimat.de/adelheidsdorf/politik/jahrestagung-der-internationalen-reserveunteroffiziervereinigung-schweisst-die-mitglieder-der-teilnehmenden-staaten-zusammen-d2783196.html Jahrestagung der internationalen Reserveunteroffiziervereinigung schweißt die Mitglieder der teilnehmenden Staaten zusammen], MyHeimat.de * [http://www.reservistenverband.de/sport ''Sport hält Geist und Körper fit …''], Reservistenverband.de * [http://www.military-pentathlon.de Deutsches Nationalteam Militärischer Fünfkampf] [[Kategooria:NATO]] [[Kategooria:Sõjalised liidud]] hf5k00ozx8m5tqf82cg38beeiwrs2jj 7151728 7151518 2026-05-11T19:32:52Z Andres 5 7151728 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon |Nimi = Confédération Interalliée des Sous-Officiers de Réserve |Embleem = Logo CISOR-Final.jpg|embleemisuurus=200px |Embleemiallkiri = Lipp |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = CISOR |moto = |asutatud = 1. juunil 1963 |tüüp = rahvusvaheline organisatsioon |peakorter = Reconvilier, Šveits |liikmed = 14 liikmesriiki |keeled = Inglise, prantsuse |veebileht = [http://www.cisor.info www.cisor.info] }} '''CISOR''' ('''Confédération Interalliée des Sous-Officiers de Réserve''') on 1. juunil 1963<ref>[http://www.bundeswehr.de/portal/a/bwde/!ut/p/c4/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP3I5EyrpHK9pPKUVL3ikqLUzJLsosTUtJJUvaLU4tSislS9zLyS1KI8mI6CbEdFAGrCPBo! International: CIOR – AESOR], Bundeswehr.de, ligipääs 2. detsembril 2013.</ref> mittetulundusühinguna loodud katusorganisatsioon [[Euroopa]] rahvuslikele reservallohvitseride kogudele. CISORil on 14 liikmesriiki. Eesistujariik on alates 2020. aastast Šveits. == Ajalugu == Teise maailmasõja järel algas reservohvitseride kogude tihe rahvusvaheline koostöö, mis kulmineerus 20. novembril 1948 CIORi („Interallied Confederation of Reserve Officers“)<ref>[https://web.archive.org/web/20131207184946/http://www.mil.be/urnor-knvro/subject/index.asp?LAN=fr&FILE=&ID=878&MENU=1444&PAGE=1 Historique], Mil.be (französisch), ligipääs 3. detsembril 2013.</ref>, ehk rahvusvahelise reservohvitseride konföderatsiooni loomisega. Allohvitserid reservis jõudsid sarnase organisatsiooni loomiseni 1. juunil 1963 kui [[Toulon]]is loodi Belgia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa ja Šveitsi esindajate vahel '''AESOR''' ('''Association Européenne des Sous-Officiers de Réserve'''). 2013. aastal nimetati AESOR ümber CISORiks. Eesti oli CISORi täisliige alates 2019. aastast. Keskkomitee koosolek toimus [[Tallinn|Tallinnas]] 24. septembrist kuni 2. oktoobrini 2020. Alates 2026. aastast ei ole Eesti enam CISORi liige. {| class="wikitable" |+ AESOR ja CISOR eesistujad alates 1963 kuni tänaseni |- class="hintergrundfarbe5" ! Nr ! Nimi ! Riik ! Eesistumise algus ! Eesistumise lõpp |- |style="text-align:center"| 1 | Sergeant Abbé [[Henri Pistre]]<br />(1900–1981) | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | 1963 | 1965 |- |style="text-align:center"|2 | Adjudant Henri Leclercq | {{pisiLipp|Belgia}} | 1966 | 1968 |- |style="text-align:center"|3 | Oberbootsmann d.R. Siegfried Hermann | {{pisiLipp|Saksamaa}} | 1968 | 1969 |- |style="text-align:center"|4 | AD Uof Emile Fillettez | {{pisiLipp|Šveits}} | 1970 | 1971 |- |style="text-align:center"|5 | Général Marcel Buffin | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | 1972 | 1973 |- |style="text-align:center"|6 | Vizeleutnant Johann Hechenberger | {{pisiLipp|Austria}} | 1974 | 1975 |- |style="text-align:center"|7 | Adjudant Pierre van Hove | {{pisiLipp|Belgia}} | 1976 | 1977 |- |style="text-align:center"|8 | Oberfeldwebel Werner Frank | {{pisiLipp|Saksamaa}} | 1978 | 1979 |- |style="text-align:center"|9 | Adj Uof Viktor Bulgheroni | {{pisiLipp|Šveits}} | 1980 | 1981 |- |style="text-align:center"|10 | Vizeleutnant Hermann Loidold<br />(1929–1983) | {{pisiLipp|Austria}} | 1982 | 1982 |- |style="text-align:center"|11 | Vizeleutnant Herbert Simmer | {{pisiLipp|Austria}} | 1983 | 1983 |- |style="text-align:center"|12 | Sergeant-chef Charles de Giafferi | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | 1984 | 1985 |- |style="text-align:center"|13 | Adjudant Edward Majois | {{pisiLipp|Belgia}} | 1986 | 1987 |- |style="text-align:center"|14 | Hauptfeldwebel Klaus Günnewig | {{pisiLipp|Saksamaa}} | 1988 | 1989 |- |style="text-align:center"|15 | Adj Uof Robert Nussbaumer | {{pisiLipp|Šveits}} | 1990 | 1991 |- |style="text-align:center"|16 | Maresc Gerardo Di Lorenzo | {{pisiLipp|Itaalia}} | 1992 | 1993 |- |style="text-align:center"|17 | Vizeleutnant Josef Grünstäudl | {{pisiLipp|Austria}} | 1994 | 1995 |- |style="text-align:center"|18 | Adjudant Dimitri Pezirianoglou | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | 1996 | 1997 |- |style="text-align:center"|19 | Adjudant Nico C. Frerichs | {{pisiLipp|Holland}} | 1998 | 1999 |- |style="text-align:center"|20 | Adjudant André Vallée | {{pisiLipp|Belgia}} | 2000 | 2001 |- |style="text-align:center"|21 | Hauptbootsmann Michael Warfolomeow | {{pisiLipp|Saksamaa}} | 2002 | 2003 |- |style="text-align:center"|22 | Adj Uof Alfons Cadario<br />(1940–2016) | {{pisiLipp|Šveits}} | 2004 | 2005 |- |style="text-align:center"|23 | Vizeleutnant Franz Hitzl | {{pisiLipp|Austria}} | 2006 | 2007 |- |style="text-align:center"|24 | Arturo Malagutti | {{pisiLipp|Itaalia}} | 2008 | 2010 |- |style="text-align:center"|25 | Luis Messeguer | {{pisiLipp|Hispaania}} | 2010 | 2011 |- |style="text-align:center"|26 | Sgt. Miguel Núñez | {{pisiLipp|Hispaania}} | 2012 | 2012 |- |style="text-align:center"|27 | Maître Principal Philippe Cogan | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | 2012 | 2014 |- |style="text-align:center"|28 | Tomaž Lavtižar | {{pisiLipp|Sloveenia}} | 2014 | 2016 |- |style="text-align:center"|29 | Ilpo Pohjola | {{pisiLipp|Soome}} | 2016 | 2018 |- |style="text-align:center"|30 |Michel d‘Alessandro | {{pisiLipp|Belgia}} | 2018 | 2020 |- |31 |Germain Beucler |{{pisiLipp|Šveits}} |2020 |2022 |} [[File:Mbl cisor 2016 congress helsinki-49.JPG|thumb| CISORi president Ilpo Pohjola (keskel) avamas kongressi ja keskkomitee istungit [[Helsingi]]s 2016.]] == Väljund == CISOR panustab rahu tagamiseks koostöös riiklike tsiviil- ja militaarvõimudega Euroopa kaitsevõime arengusse. CISOR eesmärgid on:<ref>[https://web.archive.org/web/20200918144104/https://www.cisor.info/ CISOR.info] (inglise/prantsuse), ligipääs 2. detsembril 2013.</ref> :: a) ''Osaleda üleeuroopalise Reservväelaste statuudi väljatöötamisel'' :: b) ''Arendada rahvusvahelist koostööd ja läbikäimist liikmesriikide vahel, et tugevdada üleüldist kaitsetahet.'' {{commonscat|North Atlantic Treaty Organization}} == Vaata ka == * [https://en.wikipedia.org/wiki/Military_pentathlon Military Pentathlon] == Viited == {{viited|1=2|allikad= }} == Kirjandus == * ''Reserveunteroffiziere stellen sich international neu auf''. ''loyal'' nr 05/13, lk 48. * ''AESOR Wettkämpfe in Toledo und Warschau''. Informationsdienst für Reservisten & Reservistinnen, välja antud Führungsstab der Streitkräfte, I/2012, lk 9. == Välislingid == {{Wiktionary}} {{Commonscat|Confédération Interalliée des Sous-Officiers de Réserve|CISOR}} * [http://www.cisor.info Ametlik koduleht] (inglise/prantsuse) * [http://www.hva.reservistenverband-sachsen.de/download.php?file...AESOR_Satzung.pdf AESOR-Statuten], HVA.Reservistenverband-Sachsen.de * [http://www.myheimat.de/adelheidsdorf/politik/jahrestagung-der-internationalen-reserveunteroffiziervereinigung-schweisst-die-mitglieder-der-teilnehmenden-staaten-zusammen-d2783196.html Jahrestagung der internationalen Reserveunteroffiziervereinigung schweißt die Mitglieder der teilnehmenden Staaten zusammen], MyHeimat.de * [http://www.reservistenverband.de/sport ''Sport hält Geist und Körper fit …''], Reservistenverband.de * [http://www.military-pentathlon.de Deutsches Nationalteam Militärischer Fünfkampf] [[Kategooria:NATO]] [[Kategooria:Sõjalised liidud]] 3gqk6h2o4lw4iknf3412wsnldqppeec 0 526487 7152081 6712992 2026-05-12T10:30:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152081 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cīrava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Cīravas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 131,6 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Cīrava]] | asendikaardi_pilt = Cīravas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Cīrava.jpg|pisi|Cīrava]] '''Cīrava vald''' ([[läti keel]]es ''Cīravas pagasts'') on vald Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Aizpute vald|Aizpute]], [[Laža vald|Laža]], [[Saka vald (Läti)|Saka]] ja [[Dunalka vald|Dunalka vallaga]]. Valla pindala on 131,6 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1180 inimest.<ref name="QXOr6" /> Aastal 2011 elas vallas 1112 [[lätlased|lätlast]], 12 [[venelased|venelast]], 14 [[valgevenelased|valgevenelast]], 14 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 34 [[leedulased|leedulast]].<ref name="ethnic-com">{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Cīrava]] küla, vallavanem on Artis Čanders.<ref name="fvwik" /> == Ajalugu == [[19. sajand]]i esimesel poolel olid praeguse valla alal Dzērve ja [[Cīrava mõis]]ad. Aastal 1935 oli Cīrava valla pindala 116 km².<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Cīrava ja Upsēde külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Cīrava külanõukoguga likvideeritav Upsēde külanõukogu. Aastal 1960 liideti Cīrava külanõukogu Pāvilosta [[sovhoos]]i maad Saka külanõukoguga. Aastal 1968 liideti külanõukoguga Apriķi külanõukogu [[kolhoos]]i Jaunā dzīve maad.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Aizpute piirkond]]a. == Mälestised == [[Pilt:Ķintu aka.JPG|pisi|Ķinti kaev]] Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Cīrava vesiveski, Cīrava luteri kirik (altar, kantsel, orelikapp ja noodivihik), kirikuaias asuv J.E Behri hauamonument, Cīrava mõisakompleks (sealhulgas tallid, mõisavalitseja maja ja häärber ning sealse viie ruumi interjöör), Rūķi muinaskalmed, Lapegļi muinaskalmed, Ozoli muinaskalmed, Dārznieki muinaskalmed, Blieķu kalnsi linnamägi, Dzērve – Cīrava rahvakool ja Buči muinaskalmed.<ref name="NaLA1" /> Kohaliku kaitse all on Cīrava mõisa teenijate maja, Cīrava kivikuhjatis, Pauga kalmete keskaegne kalmistu, Ķinti asulakoht ja kaev ning Grāveri muinaskalmed.<ref name="2puk9" /> == Loodus == Suurim jõgi on [[Cepļupe]]. Looduskaitse all on Cīrava pärnaallee, Saarpöök, Apteegitamm, Dzērve Bērziņi allikad, Rootsi tamm, Piecžuburi [[harilik valgepöök|valgepöök]] ja Bergmaņi tamm, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid.<ref name="mcdpx" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1112 [[lätlased|lätlast]], 12 [[venelased|venelast]], 14 [[valgevenelased|valgevenelast]], 14 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 34 [[leedulased|leedulast]].<ref name="ethnic-com" /> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Akmene]] || mazciems || 56 (2005) |- | '''[[Cīrava]]''' || lielciems || 425 (2020) |- | [[Dzērvenieki]] || vidējciems|| 65 (2020) |- | [[Dzērves skola]] || mazciems || 38 (2005) |- | [[Grāpste]] || skrajciems || ~15 (2005) |- | [[Prūšu ciems]] || skrajciems || ~19 (2005) |- | [[Vidusmuiža]] || skrajciems || 34 (2005) |- |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Cīravas dzirnavas - mill.jpg|Cīrava vesiveski 201503 Cirava (54).jpg|Cīrava kirik Prūšu ciems.jpg|Prūšu ciems Dzērves pils 2001-11-10.jpg|Dzērve mõisa häärber </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="fvwik">http://www.aizputesnovads.lv/dome/kontakti Aizputes Novads, vaadatud 3.11 2018]</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=C%C4%ABravas+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2018-12-25 |arhiivimisaeg=2021-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826074822/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=C%C4%ABravas+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2puk9">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=C%C4%ABravas+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2018-12-25 |arhiivimisaeg=2021-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826074824/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=C%C4%ABravas+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Cīrava parish|Cīrava vald}} * [https://www.cirava.lv/ Valla koduleht] (''läti keeles'') {{Lõuna-Kuramaa piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]] sdzk0im0w6dyb3qsgbwjzuhufs8nibm 0 528858 7151850 6692779 2026-05-12T00:25:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151850 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bērzkalne vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bērzkalnes pagasts | nimi2_keel = | nimi2 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 102.75 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Bērzkalne]] | asendikaardi_pilt = Bērzkalnes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Шоссе Р46 - panoramio.jpg|pisi|Tee [[Balvi]]st [[Baltinava]]sse]] '''Bērzkalne vald''' ([[läti keel]]es ''Bērzkalnes pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[vectilža vald|Vectilža]], [[Lazduleja vald|Lazduleja]], [[Kubuli vald|Kubuli]], [[Balvi vald|Balvi]], [[Vīksna vald|Vīksna]], [[Kuprava vald|Kuprava]], [[Susāji vald|Susāji]], [[Medņeva vald|Medņeva]] ja [[Rugāji vald|Rugāji vallaga]]. Valla pindala on 103 km². 2016. aasta seisuga elas seal 498 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Aastal 2011 elas vallas 333 [[lätlased|lätlast]], 146 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 8 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 3 [[poolakad|poolakat]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-24 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Bērzkalne]] küla. Vallamaja asub aadressil Ūdru iela 1, vallavanem on Skaidrīte Saleniece.<ref name="tnB3z" /> == Ajalugu == Aastal 1945 moodustati Balvi vallas Ploskena külanõukogu, aastal [[1949]] likvideeriti aga Balvi vald ametlikult. Aastal 1959 liideti Ploskena külanõukoguga likvideeritav Vistusala külanõukogu ja Balvi külanõukogu [[kolhoos]]i Strana Sovetov maad, kolhoosi Progress maad liideti aga Kraukļi külanõukoguga. Aastal 1961 liideti Balvi külanõukoguga [[sovhoos]]i Balvi maad. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Balvi külanõukogu maadest. Aastal 1989 nimetati Ploskena külanõukogu ümber Bērzkalne külanõukoguks.<ref name="3W3up" /> Vald moodustati külanõukogust aastal 1991. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald [[Balvi rajoon]]i. 2009. aastast kuulub vald Balvi piirkonda. == Kaitstavad objektid == Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mežarija muinaskalmed ehk Sõjahauad.<ref name="rJqdv" /> Kohaliku kaitse all on Silakrogsi keskaegne kalmistu ja Moziņķi muinaskalmed ehk Sõjahauad.<ref name="aLLah" /> Valla lääneossa jääb osaliselt Stompaki soo hoiuala.<ref name="NhMKy" /> == Külad == Vallas on kakskümmend seitse [[küla]]. Valla keskuses [[Bērzkalne]]s (''vidējciems'') oli aastal 2018 181 elanikku. Ülejäänud valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Aizpūre 26 elanikuga aastal 2018, Auzāji 8 elanikuga aastal 2018, Babāni 6 elanikuga aastal 2018, Brīžova 31 elanikuga aastal 2017, Brūklāji 8 elanikuga aastal 2018, Burčava 6 elanikuga aastal 2018, Dubļava 30 elanikuga aastal 2018, Elkšņova 21 elanikuga aastal 2018, Gaiļi 2 elanikuga aastal 2007, Garstierdele, Kārnīte 2 elanikuga aastal 2018, Krievkalns 6 elanikuga aastal 2018, Lemešava 1 elanikuga aastal 2018, Lielmežnieki 9 elanikuga aastal 2018, Lozdukolns 8 elanikuga aastal 2018, Mežarija 4 elanikuga aastal 2018, Moziņki 8 elanikuga aastal 2018, Mūrava 8 elanikuga aastal 2018, Ploskīne 4 elanikuga aastal 2007, Rubeņi 45 elanikuga aastal 2018, Silakrūgs 13 elanikuga aastal 2018, Šūcene 1 elanikuga aastal 2018, Taureskalns 10 elanikuga aastal 2018, Užgova 1 elanikuga aastal 2018, Vējava 11 elanikuga aastal 2018 ja Vistusola 19 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20181120145325/http://www.balvi.lv/novads/pagasti/berzkalnes-pagasts Balvu novads], vaadatud 24.11 2018</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="rJqdv">[https://web.archive.org/web/20211206234457/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=B%C4%93rzkalnes%20pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 24.11 2018</ref> <ref name="aLLah">[https://web.archive.org/web/20211207004532/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 24.11 2018</ref> <ref name="NhMKy">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 29.06 2017</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Balvi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Balvi piirkond]] 9txx31ndcc59k2x6ejdazk7a0ryodkd 0 528939 7151786 6495669 2026-05-11T20:39:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151786 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Briežuciemsi vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Briežuciema pagasts | nimi2_keel = | nimi2 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 83,55 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Briežuciems]] | asendikaardi_pilt = Briežuciema pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Augstasila kapi - panoramio.jpg|pisi|Augstasilsi kalmistu]] '''Briežuciemsi vald''' ([[läti keel|läti]] ''Briežuciema pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Lazduleja vald|Lazduleja]], [[Tilža vald|Tilža]], [[Šķilbēni vald|Šķilbēni]] ja [[Baltinava vald|Baltinava vallaga]]. Valla pindala on 83.5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 546 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Aastal 2011 elas vallas 561 [[lätlased|lätlast]], 23 [[venelased|venelast]], 1 [[ukrainlased|ukrainlane]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-25 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Briežuciems]]i küla, vallavanem on Anastasija Gabrāne.<ref name="tnB3z" /> == Ajalugu == Aastal 1945 moodustati Baltinava vallas Kvašņeva külanõukogu, aastal [[1949]] likvideeriti aga Baltinava vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Kvašņeva külanõukoguga likvideeritav Buksti külanõukogu. Aastal 1960 liideti Baltinava [[sovhoos]]i maad Baltinava külanõukoguga. Aastal 1968 nimetati Kvašņeva külanõukogu ümber Briežuciemsi külanõukoguks. Aastal 1971 liideti Lazduleja külanõukogu sovhoosi Briežuciems maad Briežuciemsi külanõukoguga.<ref name="3W3up" /> Vald moodustati külanõukogust aastal 1991. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald [[Balvi rajoon]]i. 2009. aastast kuulub vald Balvi piirkonda. == Loodus == Suurimaks jõeks on Supenka jõgi. Looduskaitse all on Lejiņase tamm, Cērpene tamm, Upītese pärn, Grūšļeva pärn, Bērzusalase paju, Vīžugrīva tamm, Aususola pärn ja üks nimetu pärn valla lõunaosas. Valla põhjaossa jääb osaliselt Stompaki soo hoiuala, edelaossa aga Orlova (Ērgļi) soo hoiuala.<ref name="NhMKy" /> == Külad == Vallas on kolmkümmend üks [[küla]]. Valla keskuses [[Briežuciems]]is (''mazciems'') oli aastal 2018 4 elanikku. Griušļova on staatusega ''vidējciems'' ja seal oli aastal 2018 132 elanikku. Kakskümmend üheksa valla küla on staatusega ''mazciems'' – Abrines 12 elanikuga aastal 2018, Augstasils 22 elanikuga aastal 2018, Aussola 25 elanikuga aastal 2018, Begunova 8 elanikuga aastal 2018, Bieliņi 28 elanikuga aastal 2018, Bilga 5 elanikuga aastal 2018, Bokova 8 elanikuga aastal 2018, Brieksīne 19 elanikuga aastal 2018, Brīžusola 8 elanikuga aastal 2018, Čilipīne 47 elanikuga aastal 2018, Čilipīne 10 elanikuga aastal 2018, Dambergi 33 elanikuga aastal 2018, Dienīcova 16 elanikuga aastal 2018, Dubļova 4 elanikuga aastal 2018, Dukuļova 19 elanikuga aastal 2018, Jaunzemes 2 elanikuga aastal 2018, Kļavusola 3 elanikuga aastal 2007, Kroni 8 elanikuga aastal 2018, Kručinova 4 elanikuga aastal 2018, Kvašņova 6 elanikuga aastal 2018, Lozduļova 3 elanikuga aastal 2018, Ostraleidums 17 elanikuga aastal 2018, Piušļova 35 elanikuga aastal 2018, Ploskīne 17 elanikuga aastal 2018, Pužulova 1 elanikuga aastal 2018, Sedlenieki, Sepovka 2 elanikuga aastal 2018, Stabļova 17 elanikuga aastal 2018, Stouberova 18 elanikuga aastal 2018, Štikunova 26 elanikuga aastal 2018, Torkova 7 elanikuga aastal 2018, Vāzovka 1 elanikuga aastal 2018 ja Vilkusola. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20181206004151/http://www.balvi.lv/novads/pagasti/briezuciema-pagasts Balvu novads], vaadatud 24.11 2018</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NhMKy">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 29.06 2017</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Balvi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Balvi piirkond]] jq645dzfad8ircccclkebmsbdkx5l3e 0 529143 7152130 6947389 2026-05-12T11:44:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 4 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152130 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=august}} {{Infobox Musical artist|nimi=Daniel Levi Viinalass|amet=muusik, laulukirjutaja|sünniaeg=2. jaanuar 1988|päritolu=Ameerika Ühendriigid|tegev=2013-|pilt=|URL=https://daniellevi.eu/|stiil=popp, soul, rokk, R’n’B, funk}}'''Daniel Levi Viinalass''' (sündinud [[2. jaanuar]]il [[1988]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]) on ameerika päritolu Eesti poplaulja. Daniel Levile kui muusikule hakati Eestis rohkem tähelepanu pöörama 2015. aastal, kui tema esitatud laul “Burning Lights” saavutas lauluvõistluse "[[Eesti Laul 2015|Eesti laul 2015]]" superfinaalis teise koha.<ref name=":0" /> Samal aastal ilmus lugu "On&On", mida on veebis kuulatud 7 miljardit korda.<ref name=":1" /> Daniel Levi värskeim singel "One on One" ilmus augustis 2021.<ref name=":2" /> Lisaks enda loomingule on Daniel Levi kirjutanud muusikat kohalikele ja välismaistele popartistidele, kelle seas on ellis<ref>{{Netiviide|url=https://muusikaplaneet.ee/2021/08/13/oneonone/|pealkiri=DANIEL LEVI ÄSJA ILMUNUD LAULU “ONE ON ONE” MUUSIKAVIDEOS ON ELUSUURUNE HOT DOG|väljaanne=Muusikaplaneet|aeg=13. august 2021}}</ref>, [[Sander Mölder]], [[Liis Lemsalu]], [[Jüri Pootsmann]], [[WATEVA]], RAUM<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=QRdgIc00gro|pealkiri=RAUM - Laimīgāks}}</ref>, Lemon Fight ja Cartoon. == Daniel Levi Band == Bändi kuuluvad lisaks Daniel Levi Viinalassile Danieli vend Josh Viinalass (trummid), Kata Lige (basskitarr), Liivi-Kalli Lätte (klahvpillid) ja Carlos Roos (elektrikitarr). 2015. aastal astus Daniel Levi esimest korda bändiga üles festivalil Tallinn Music Week, Rock Cafe laval ja ka Citystage programmi raames.<ref>{{Netiviide|url=https://www.mynewsdesk.com/fi/visit-estonia-finland/pressreleases/tallinn-music-week-announces-festival-programme-1113630|pealkiri=Tallinn Music Week announces festival programme}}</ref> 2017. aasta kevadel esineti Tallinn Music Weeki festivalil "TMW 2017: 15th Birthday of Fullstream" programmi raames [[Kultuurikatel|Kultuurikatla]] laval.<ref>{{Netiviide|url=https://kultuurikatel.ee/en/events/tallinn-music-week-2017-fullsteami-15-sunnipaev/|pealkiri=TALLINN MUSIC WEEK 2017 – 15TH BIRTHDAY OF FULLSTEAM|väljaanne=TMW}}</ref> 2019. aasta [[Tallinn Music Week]]il astus Daniel Levi bändiga üles "TMW 2019: Intsikurmu Festivali Õhtu" programmi raames.<ref>{{Netiviide|url=https://2019.tallinnmusicweek.ee/et/artistid/daniel-levi-ee/|pealkiri=TMW 2019: Intsukurmu festivali õhtu}}</ref> Sama aasta sügisel osaleti bändiga ka Rootsis Live at Heart muusikafestivalil ning lisaks on bänd andnud kontserte Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhis ning Lätis festivalil [[Positivus]].<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/279134/eesti-ansambel-daniel-levi-astub-ules-positivuse-esimese-paeva-parastlounal|pealkiri=Eesti ansambel Daniel Levi astub üles Positivuse esimese päeva pärastlõunal|väljaanne=ERR|aeg=18. juuli 2014}}</ref> 2022. aasta veebruaris esines bänd [[Rootsi|Rootsis]], Future Echoes festivalil.<ref>{{Netiviide|autor=Music Estonia|url=https://musicestonia.eu/uudised/eesti-delegatsioon-osaleb-future-echoes-festivalil-rootsis|pealkiri=Eesti delegatsioon osaleb Future Echoes festivalil Rootsis}}</ref> == Karjäär == === 2013-2014: "Silent Streets" ja debüütalbum "Daniel Levi" === Daniel Levi debüütsingel “Silent Streets” avaldati 2013. aasta detsembris.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/278199/tousev-taht-daniel-levi-esitleb-oma-debuutalbumit|pealkiri=Tõusev täht Daniel Levi esitleb oma debüütalbumit|aeg=28.05.2014}}</ref> Debüütalbum "Daniel Levi" ilmus 2015. aasta suvel hakul ja anti välja vaid digitaalsel kujul. Albumi esitluskontsert toimus 30. mail Nukuteatris.<ref>{{Netiviide|url=https://www.elu24.ee/2813786/pildid-daniel-levi-esitles-nukuteatris-omanimelist-debuutalbumit|pealkiri=Daniel Levi esitles Nukuteatris omanimelist debüütalbumit|aeg=2. juuni 2014}}</ref> === 2015: "Burning Lights", "Cold Shoulder" ja "On&On" === ==== "Burning Lights" ja "Cold Shoulder" ==== 2015. aastal saavutas Daniel Levi looga “Burning Lights” võistlusel "[[Eesti Laul 2015|Eesti laul 2015]]" teise koha.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://eurovisionworld.com/national/estonia/eesti-laul-2015/daniel-levi-burning-lights|pealkiri=Daniel Levi - Burning Lights|aeg=2015}}</ref> Kolmanda singli “Cold Shoulder” viisi ja sõnad kirjutas Viinalass<ref>{{Netiviide|url=https://melu.goodnews.ee/varske-singel-daniel-levi-uus-lugu-annab-kuulajale-mottevabaduse/|pealkiri=Daniel Levi uus lugu annab kuulajale mõttevabaduse|aeg=2. juuni 2015}}</ref> ning loo videolahendus on inspireeritud ühest Danieli kleepse täis kitarrist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=Zs6J_Urn1gA|pealkiri=Daniel Levi - "Cold Shoulder"}}</ref> ==== "On&On" ==== 2015. aastal ilmus singel “On & On”, mille kaasautor ka Viinalass ise. 100 miljoni kuulaja täitumisel anti välja "On&On" akustiline versioon.<ref>{{Netiviide|url=https://www.redbull.com/ee-et/tehas-live-sessions-daniel-levi-on-and-on|pealkiri=Daniel Levi andis Stuudios TEHAS akustilise kontserti|aeg=25. oktoober 2017}}</ref> 2019. aastal ilmus singlist lisaks ka hispaaniakeelne versioon "Más y más".<ref>{{Netiviide|url=https://muusikaplaneet.ee/2020/01/08/masymas/|pealkiri=LA SORPRESA!* CARTOONI & DANIEL LEVI MEGAHITT “ON & ON” AVALDATI HISPAANIA KEELES|aeg=10. jaanuari 2020}}</ref> EDM tandemi Cartooniga koostööd valminud lugu on tänaseks Spotifys ja YouTube’s kokku kogunud üle 400 miljoni kuulamise. Lugu on veebis kuulatud 7 miljardit korda.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://sky.ee/ulme-daniel-levi-pani-taskusse-7-miljardi-vaatamisega-muusikavideo/|pealkiri=Ulme! Daniel Levi pani taskusse 7 miljardi vaatamisega muusikavideo!}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Balil puhkusel olles kohtas Daniel kohalikku ettekandjat, kellel oli lugu "On&On" oma telefonihelinaks.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1067277/daniel-levi-kohtus-balil-ettekandjaga-kelle-telefonihelinaks-oli-tema-laul|pealkiri=Daniel Levi kohtus Balil ettekandjaga, kelle telefonihelinaks oli tema laul}}</ref> Loo saamisloost ilmus 2020. aasta alguses NCS Youtube'i kanalil ka dokumentaalfilm "The Story of "On&On"" <ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=LinMiwSosfk|pealkiri=Cartoon & Daniel Levi - The Story of 'On & On' [NCS Documentary]|aeg=10. jaanuar 2020}}</ref>, esilinastust vaatas tippajal ligi 2500 fänni.<ref>{{Netiviide|url=https://www.elu24.ee/6869461/eesti-bandi-cartoon-hittlugu-hingab-maailmakuulsale-muusikule-kuklasse|pealkiri=Eesti bändi Cartoon hittlugu hingab maailmakuulsale muusikule kuklasse|aeg=10. jaanuar 2020}}</ref> === 2017: "All I Need" ja "Jõululaulud" EP === ==== "All I Need" ja "Jõululaulud" EP ==== 2017. aasta alguses ilmus koostöös produtsendi Ago Teppandiga singel "All I Need." Looga osaleti ka [[Eesti Laul 2017]] konkursil, kus saavutati finaalis 9. koht. 2017. aastal ilmus EP "Jõululaulud" ning samal aastal tehti bändiga üle-eestiline jõuluturnee. Kontsertidel tegi kaasa ka [[Liis Lemsalu]].<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/293225/vaata-kuidas-liis-lemsalu-ja-daniel-levi-esitavad-joululaule|pealkiri=Vaata, kuidas Liis Lemsalu ja Daniel Levi esitavad jõululaule|aeg=24.11.2016}}</ref> === 2018: "Flowers" === 2018. aasta lõpus ilmus uus singel “Flowers”, mis valmis koostöös [[NOËP]]'iga. Lugu esitati ka 3. novembril [[Saku Suurhall|Saku Suurhallis]] "[[MyHits Awards 2018|MyHits Awardsi]]" üritusel (2018). === 2019: "High Roads"/"Hazelnut" === Koostöös [[Sander Mölder|Sander Möldriga]] anti 2019. aastal välja duubelsingel “High Roads”/”Hazelnut” kodumaise plaadifirma TIKS alt. Mõlemad lood tulid artistidel üheskoos esmaettekandele kontsertüritusel Red Bull presents: Fresh Picks. === 2020: "Uncle John" === 2020. aasta märtsis ilmus singel "Uncle John", mille kirjutas Daniel Levi Viinalass koos Soome produtsendi Leo Jupiteriga.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1066691/daniel-levi-avaldas-uue-loo-uncle-john|pealkiri=Daniel Levi avaldas uue loo Uncle John|aeg=2020}}</ref> Loos kõlavad kitarripartiid on salvestatud just onu Johni enda kitarriga, mille ta mõni aasta tagasi Danielile kinkis. Daniel Levi otsis loole "Uncle John" ka konkursi raames parimat kitarrisoolot.<ref>{{Netiviide|url=https://sky.ee/toeline-jackpot-mangi-daniel-levi-uuele-loole-sisse-epic-kitarrisoolo-ja-voida-endale-fender-telecaster/|pealkiri=Tõeline jackpot: mängi Daniel Levi uuele loole sisse epic kitarrisoolo ja võida endale Fender Telecaster!}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://sky.ee/daniel-levi-uncle-john-soolovoistluse-voitja-on-selgunud-voistluse-kinni-pannud-osaline-tabati-ullatavast-paigast/|pealkiri=Daniel Levi "Uncle John" soolovõistluse võitja on selgunud: triumfeeriv osaline tabati üllatavast paigast!|väljaanne=Sky}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === 2021: "Jasmine", "Wavin" ja "One on One" === Singel "Jasmine" ilmus 2021. aasta veebruaris ning valmis koostöös laulukirjutajate-produtsentide Ago Teppandi ja Joonas Parkkoneniga.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1608107224/ilmus-daniel-levi-uus-videosingel-jasmine|pealkiri=Ilmus Daniel Levi uus videosingel "Jasmine"|aeg=12. veebruar 2021}}</ref> Looga samal päeval tuli välja ka muusikavideo, mis filmiti Kangadžunglis ja mille autorid on filmitegijad Raul Esko ja Romet Esko.<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=XzTcu8xyHl4|pealkiri=Daniel Levi - Jasmine|aeg=12. veebruar 2021}}</ref> Sama aasta märtsis tähistas bänd loo ilmumist väljamüüdud turneega, mis viis neid 10 fänni koduõuele ''live'' kontserti andma.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1608129943/pildid-daniel-levi-ullatas-fanne-kontserdiga-nende-koduouel|pealkiri=Daniel Levi üllatas fänne kontserdiga nende koduõuel|aeg=4. märts 2021}}</ref> Sama aasta juunis andsid Daniel Levi ja Sander Mölder välja ühisloo "Wavin", mis on kolmas Mölderi ja Levi ühisprojekt.<ref>{{Netiviide|autor=Kaisa Potisepp|url=https://menu.err.ee/1608251703/sander-molder-ja-daniel-levi-avaldasid-koos-loo-wavin|pealkiri=Sander Mölder ja Daniel Levi avaldasid koos loo "Wavin"|väljaanne=ERR|aeg=18. juuni 2021}}</ref> Augustis andis Daniel Levi välja loo "One on One", mis kirjutati koostöös UK produtsendiga ellis.<ref>{{Netiviide|autor=Merit Maarits|url=https://menu.err.ee/1608306258/daniel-levi-andis-valja-uue-singli-one-on-one|pealkiri=Daniel Levi andis välja uue singli "One On One"|väljaanne=ERR|aeg=13. august 2021}}</ref> Loo muusikavideo filmiti [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Kuressaare|Kuressaares]].<ref>{{Netiviide|url=https://saartehaal.postimees.ee/7314618/daniel-levi-laulu-one-on-one-video-filmiti-kuressaares|pealkiri=VAATA UUT VIDEOT ⟩ Daniel Levi laulu "One On One" video filmiti Kuressaares|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=13. august 2021}}</ref> === 2022: "Sunroof" === 2022. aastal 14. jaanuaril ilmus Daniel Levil uus singel "Sunroof", mille viisi ja sõnade autor on Daniel Levi Viinalass ning Soome produtsent Juho Suutarinen.<ref>{{Netiviide|autor=uudised.ee|url=https://uudised.tv3.ee/muusika/uudis/2022/01/14/daniel-levi-avaldas-lummavate-visuaalidega-muusikavideo-sunroof|pealkiri=Daniel Levi avaldas lummavate visuaalidega muusikavideo “Sunroof”|väljaanne=TV3|aeg=14. jaanuar 2022}}</ref> Loo muusikavideo valmis koostöös režissöör Mart Varese ja visuaalkunstnik Mikk-Mait Kiviga.<ref>{{Netiviide|autor=Karoliina Tammel|url=https://menu.err.ee/1608466067/daniel-levi-avaldas-loo-sunroof|pealkiri=Daniel Levi avaldas loo "Sunroof"|väljaanne=ERR|aeg=14. jaanuar 2022}}</ref> == Meelelahutussaated == Daniel Levi Viinalass oli 2016. aastal saate "Parim pakkumine" saatejuht, milles tuntud inimesed said annetada või ära anda asju. Viinalass on saanud väikse osa ka sarjas "[[Padjaklubi]]". 2017. aastal osales Viinalass ka saates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja saavutas seal 6. koha. 2018. aastast juhib ta Kanal 2 saadet "Suur mängude õhtu". Samal aastal võtsid Daniel ja Eleri osa [[Karl-Erik Taukar]]i juhitavast saatest "Tunnen sind läbi ja lõhki". 2018. aastal võitis ta ka saate "Tähtede hõbelusikas". Daniel Levi oli 2022. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] gala õhtujuht.<ref>{{Netiviide|autor=uudised.ee|url=https://uudised.tv3.ee/muusika/uudis/2022/01/11/eesti-muusikaauhinnad-2022-nominendid-on-selgunud|pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2022 nominendid on selgunud!|väljaanne=TV3|aeg=11. jaanuar 2022}}</ref> == Diskograafia == {| class="wikitable" |+Albumid !Pealkiri !Ilmumisaasta |- |"Daniel Levi" |2014 |} {| class="wikitable" |+EP !Pealkiri !Ilmumisaasta |- |"Jõululaulud" |2017 |} {| class="wikitable" |+Singlid !Pealkiri !Ilmumisaasta |- |"Over The Moon" |2023 |- |"Sunroof" |2022 |- |"One on One" |2021 |- |"Wavin" (with [[Sander Mölder]]) |2021 |- |"Jasmine" |2021 |- |"Uncle John" |2020 |- |"Más Y Más" |2019 |- |"Hazelnut" |2019 |- |"High Roads" |2019 |- |"Flowers" |2018 |- |"Rõõmsad jõulud" (feat Liis Lemsalu) |2017 |- |"All I Need" |2016 |- |"Mu koju tood sa" |2016 |- |"Love Speaks" |2016 |- |"That you were here" |2015 |- |"On&On" |2015 |- |"Cold Shoulder" |2015 |- |"Burning Lights" |2015 |- |"Silent Streets" |2013 |} == Isiklikku == Daniel Levi isa on Eesti päritolu ja ema ameeriklanna. Daniel on kristlane. Tal on kaks õde ja kaks venda. Eestisse kolis pere 1996. aastal, sest Danieli isa oli näinud ajalehes kuulutust, et Eesti kooli otsitakse inglise keele õpetajat, seega tuli otsus kolida terve perega Eestisse. Pere lapsed hakkasid õppima [[Tartu Kivilinna Gümnaasium]]is. Daniel omandas bakalaureusekraadi Tartu Pallase kõrgemas kunstikoolis, kus õppis disaini ja graafilist kujundamist.<ref>{{Netiviide|url=https://sky.ee/daniel-levi-omandas-korghariduse-ullataval-erialal-mille-oskused-tulevad-kasuks-ka-muusikukarjaaris/|pealkiri=Daniel Levi omandas kõrghariduse üllataval erialal, mille oskused tulevad kasuks ka muusikukarjääris|väljaanne=Sky.ee|aeg=2. aprill 2021}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Daniel tutvus Eleriga 1996. aastal. Nad abiellusid 2011. aastal ning neil on kolm tütart (sündinud 2018, 2020 ja 2024).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Väga armas! Daniel Levi abikaasa avalikustas Eesti Laulu otse-eetris kolmanda lapse soo |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120271102/vaga-armas-daniel-levi-abikaasa-avalikustas-eesti-laulu-otse-eetris-kolmanda-lapse-soo |vaadatud=2024-02-18 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Viinalass, Daniel Levi}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] kusxiys1mh4dnsdel5jwvfx991fznwh 0 529155 7151851 6692780 2026-05-12T00:27:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151851 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bērzpils vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bērzpils pagasts | nimi2_keel = | nimi2 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 127.69 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Bērzpils]] | asendikaardi_pilt = Bērzpils pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Bērzpils katoļu baznīca 2.jpg|pisi|Bērzpilsi katoliku kirik]] '''Bērzpilsi vald''' ([[läti keel|läti]] ''Bērzpils pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Krišjāņi vald|Krišjāņi]], [[Tilža vald|Tilža]] ja [[Lazdukalnsi vald|Lazdukalnsi vallaga]], Madona piirkonna [[Indrāni vald|Indrāni]] ja [[Ošupe vald|Ošupe vallaga]] ning Rēzekne piirkonna [[Gaigalava vald|Gaigalava vallaga]]. Valla pindala on 128 km². 2016. aasta seisuga elas seal 788 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Aastal 2011 elas vallas 782 [[lätlased|lätlast]], 22 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 5 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 1 [[poolakad|poolakas]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-27 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Bērzpils]]i küla. Vallamaja asub aadressil Dārza iela 27, vallavanem on Biruta Bogdane.<ref name="tnB3z" /> == Ajalugu == Bērzpilsi vald moodustati aastal 1840 endise [[Domopole mõis]]a maadele. Agraarreformi eel olid valla aladel [[Bonifacova mõis]] pindalaga 262 hektarit, Ludvinova mõis pindalaga 356 hektarit, Cūkupe mõis pindalaga 183 hektarit, Mūri mõis pindalaga 599 hektarit, Gailīši mõis pindalaga 151 hektarit, Poļanova mõis pindalaga 172 hektarit, Domopole mõis pindalaga 201 hektarit ja Vecpilsi mõis pindalaga 256 hektarit. Aastani 1925 kandis vald nime ''Domopole valla'', seejärel nimetati see ümber Bērzpilsi vallaks ning ühtlasi liideti osa selle territooriumist Tilža ja [[Rugāji vald|Rugāji vallaga]].<ref>Latviešu konversācijas vārdnīcas II. sējuma 2259-2260 slejas. Rīga: 1928.-1929.</ref> Aastal 1935 oli Bērzpilsi valla pindala 320 km² ja seal oli 6456 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Benislava, Bērzpilsi, Drudži, Golvari, Liepari ja Osudari külanõukogu, aastal [[1949]] vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Bērzpilsi külanõukoguga likvideeritav Osudari külanõukogu, aastal 1954 aga Golvari külanõukogu.<ref name="3W3up" /> Vald moodustati külanõukogust aastal 1991. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald [[Balvi rajoon]]i. 2009. aastast kuulub Bērzpilsi vald Balvi piirkonda. == Mälestised == Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Bērzpilsi katoliku kirik, Bērzi kalmistu kabel, Bonifacova muinaskalmed ehk Männisaareke, Sala muinaskalmed ehk Katkuhauad, Berzīne linnamägi ehk Starij Zamok, Upesgala muinasasula, Iča muinasasula ja Vārene mäe muinaskalmed.<ref name="rJqdv" /> Kohaliku kaitse all on Bērzpilsi katoliku kiriku altar, Sala maaharijate-kalurite talud, Bērzpilsi koolimaja, [[Bonifacova mõis]]a häärber, Golvari keskaegne kalmistu, Gribkova keskaegne kalmistu ehk Kalmemägi, Beļauski muinaskalmed ja Domopole muinaskalmed ehk Sõjahauad.<ref name="aLLah" /> == Ajalugu == Suurim jõgi on valla lääneosas voolav [[Aiviekste jõgi]]. Looduskaitse all on Vecgabrāni paju, Iča mänd, Bērzi kiriku pärn, Lejmala saar, Bērzpilsi allee, Saksmale kalmistu männid, Saksmale kalmistu Suurmänd ja Saksmale Augukalda mänd, lisaks kasvab vallas Bērzpilsi alleel veel neli nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valla lääneosa jääb osaliselt Lubānsi märgala hoiualale.<ref name="NhMKy" /> == Külad == Vallas on 38 [[küla]]. Valla keskuses [[Bērzpils]]is (''vidējciems'') oli aastal 2018 233 elanikku. Teine sama staatusega küla on Vacpiļs 44 elanikuga aastal 2018. Kaks valla küla on staatusega ''mazciems'': Bierži 2 elanikuga aastal 2018 ja Sola 14 elanikuga aastal 2018. 34 valla küla on staatusega ''skrajciems'': Apšinīki 6 elanikuga aastal 2018, Augstori 25 elanikuga aastal 2018, Beļauski 45 elanikuga aastal 2018, Bierzīši 5 elanikuga aastal 2018, Bonifacova 4 elanikuga aastal 2018, Domopole 8 elanikuga aastal 2018, Gabrāni 20 elanikuga aastal 2018, Golvori 41 elanikuga aastal 2018, Gribkova 3 elanikuga aastal 2018, Jabolova 7 elanikuga aastal 2018, Javinīki 17 elanikuga aastal 2018, Kažuki 3 elanikuga aastal 2018, Kiļauka 4 elanikuga aastal 2018, Kļaveņi 2 elanikuga aastal 2018, Kononi 11 elanikuga aastal 2018, Lauskinīki 6 elanikuga aastal 2007, Leidumnīki 6 elanikuga aastal 2018, Ločaunīki 2 elanikuga aastal 2018, Markovka 1 elanikuga aastal 2003, Masaļnīki 13 elanikuga aastal 2018, Mūramuiža 1 elanikuga aastal 2018, Osudari 3 elanikuga aastal 2018, Pelerejas 2 elanikuga aastal 2007, Poleņi 30 elanikuga aastal 2018, Pugači 7 elanikuga aastal 2018, Saksmale 27 elanikuga aastal 2018, Silamuiža 26 elanikuga aastal 2018, Somi 2 elanikuga aastal 2018, Sprūdzinīki 12 elanikuga aastal 2018, Zosuli 18 elanikuga aastal 2018, Zvonovka 1 elanikuga aastal 2018, Tabakova 1 elanikuga aastal 2018, Vasareņi 5 elanikuga aastal 2007 ja Viškuļi 23 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20181114205427/http://www.balvi.lv/novads/pagasti/berzpils-pagasts Balvu novads], vaadatud 26.11 2018</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="rJqdv">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=B%C4%93rzpils+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 24.11 2018</ref> <ref name="aLLah">[https://web.archive.org/web/20211015233617/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=B%C4%93rzpils+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 24.11 2018</ref> <ref name="NhMKy">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 29.06 2017</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Balvi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Balvi piirkond]] gs8hewuo1e27tms9wsv3vlnrk0h2b5y 0 530418 7151762 7151454 2026-05-11T20:21:06Z Andres 5 7151762 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} '''Vello Valdna''' ([[5. november]] [[1937]] [[Tallinn]] – [[1. veebruar]] [[2025]]) oli eesti [[tehnikateadlane]] [[päikeseenergeetika]] ja [[optoelektroonika]] [[pooljuht]]materjalide alal. Ta lõpetas [[1963]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] laevajõuseadmete insenerina. [[1984]]. aastal kaitses ta Uurali Teaduskeskuse Keemia Instituudis tehnikakandidaadi väitekirja. Töötas Giprorõbfloti Tallinna Osakonnas insener-konstruktorina 1963–1966. Tallinna Polütehnilise Instituudi aspirant 1967–1969. Tehnikakandidaat pooljuhtmaterjalide tehnoloogia alal (Uurali Teaduskeskuse Keemia Instituut, 1984)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.etis.ee/CV/Vello_Valdna/est|Pealkiri=ETIS (https://www.etis.ee) - Vello Valdna|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. [[TPI]]/[[TTÜ]] keemiateaduskonna vanemteadur ja juhtivteadur (1970–2005), Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskonna Materjaliteaduse instituudi pooljuhtmaterjalide tehnoloogia õppetooli erakorraline vanemteadur (2005–2013). Mürade tekkemehhanismi kindlaksmääramine polükristalsetes fotojuhtides koos A.&nbsp;Jaaksoniga [[TREKB]]st (1969).<br> Fotomodulaatorite väljatöötamine alalisvoolu nanovoltmeetrite jaoks [[TREKB]] tellimusel 1971. aastal ja GNIPI tellimusel 1982. aastal, ning nende tootmisse juurutamine tehases Izmeritel (Tsernovtsõ) 1983. aastal. Madala müranivoo, kõrge tundlikkuse ja töökindlusega fotoresistorite väljatöötamine [[Eesti Raadio]] jaoks (1973). PbS kiirgusdetectorite väljatöötamine koos P.&nbsp;Tõnsbergiga Raadiooptika Instituudi jaoks 1975. Fotodešifraatorite väljatöötamine koos [[Mehis Pilv]]ega ([[TREKB]] tellimisel 1971. aastal). Rohkem kui 45 teaduspublikatsiooni autor ja kaasautor. Tööstusomand (Patentsed leiutised):<br> High efficiency polycrystalline phosphors and method of making same; Omanikud: Bruker Ax Inc.; Autorid: Vello&nbsp;Valdna, Roger&nbsp;Durst; Prioriteet: US19980093280P; US19990313565; 17.07.1998.<br> Efektiivsed polükristalsed luminofoorid ja nende valmistamise meetod.; Omanikud: Bruker AXS, Inc.; Autorid: Vello&nbsp;Valdna, Roger&nbsp;D.&nbsp;Durst; Prioriteet: US/17.07.98/US 93280 P; US/14.05.99/US 313565; 12.07.1999.<br> United States Patent US 6,254,806 B1, Granted on July 3, 2001. Autor: Vello Valdna. == Tunnustus == * [[1979]] A.S. Popovi nim. Raadioelektroonika ja Side Teaduslik-Tehnilise Ühingu ([[RESTTÜ]]) diplom. * [[1985]] [[Eesti NSV Riiklik Preemia]], (kollektiivis). * [[1998]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] tehnikateaduste alal töö eest "Pooljuhtmaterjalid päikeseenergeetikale ja optoelektroonikale" kollektiivis [[Enn Mellikov]] (kollektiivi juht), [[Mare Altosaar]], [[Malle Krunks]], [[Jüri Krustok]] ja Vello Valdna. Tegevus teadusorganisatsioonides:<br> - IEEE Communication Society liige (alates a. 2010)<br> - BWW Society liige (alates a. 2000)<br> - Materials Research Society liige (alates a. 1995)<br> - Eesti Füüsika Seltsi liige.<br> - Eesti Keemia Seltsi liige.<br> - A. S. Popovi nimelise Raadioelektroonika ja Side Teaduslik-Tehnilise Ühingu (RESTTÜ) liige (1971−1991). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS|Vello_Valdna}} {{JÄRJESTA:Valdna, Vello}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2025]] mokr5p4ropewpy07yosnj0m74rurmf8 0 532723 7151546 6658324 2026-05-11T14:30:59Z Kalle 51 7151546 wikitext text/x-wiki '''Kristjan''' oli Eesti [[ansambel (muusika)|ansambel]]. Ansambel tegutses [[1977]]–[[1985]]. [[2018]] tuli ansambel uuesti kokku.<ref name="virumaateataja.postimees.ee">https://virumaateataja.postimees.ee/4903396/elust-enesest-ansambel-kristjan-tuli-32-aasta-jarel-kokku (vaadatud 04.01.2019)</ref> Kristjan oli [[Viru-Nigula]] [[kultuurimaja]] vokaalinstrumetaalansambel. Tegutses alates 1979. aastast soolokitarist [[Gunnar Loho]] juhatusel. Sai [[diplom]]i vabariiklikul vok.-intr.-ansamblite ülevaatusel VIA-81 ja tunnistati sama aasta lõpul ansamblite tarifitseerimisel [[Rakvere rajoon]]i parimaks ansambliks. 1982. aastal anti välja vinüülplaat 4 looga, olles ilmselt esimene rajooni band, kes sellega hakkama sai [[ENSV]] tolleaegses kultuurisüsteemis. ==Koosseis== * Gunnar Loho * [[Janno Meldre]] (laul ja klahvpillid) * [[Jüri Soomuste]] (löökriistad) * [[Heinar Hernits]] (viiul) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=Etrt2GpIJh4&list=RDEMuWVnP9syDCXgXae68f8itw&start_radio=1 Ansambel Kristjan "Muusika on naine"] * [https://www.youtube.com/watch?v=8iWaeO4JQb4 Ansambel Kristjan "Maria, Maria"] * [https://www.youtube.com/watch?v=r0EGlpeWzcc Eesti Gun ja ans. Kristjan "Viimased mustlased"] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] 5kos1etnqu6dn3r9ufxo4jyj5hiqqpk 0 542440 7151830 6895828 2026-05-11T22:47:34Z ~2026-28544-53 229184 7151830 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}}{{Viitamata}}{{see artikkel|räägib iOS-i rakenduste e-poest, macOS-i rakenduste e-poe kohta vaata artiklit [[Mac App Store]].}} [[Fail:App Store (iOS).svg|pisi|iOS 11 App Store'i logo]] '''App Store''' on digitaalne rakenduste levitamise platvorm, mille on välja töötanud ja mida haldab [[Apple Inc.]] oma [[iOS]]-i [[operatsioonisüsteem]]is mobiilsete rakenduste jaoks. yyitugf7r6pdltsylspspsltstldtpetpdp5dtpptdptd5pdptdp5ep5ep5e5pr6prp5dp5dp5dpsd == Välislingid == * [https://www.apple.com/app-store Veebileht] [[Kategooria:Apple]] 48silotscry1nr7l2fpd6xlyi9jhsyi 7151831 7151830 2026-05-11T22:47:48Z Tenshi Hinanawi 204418 Undid edits by [[Special:Contribs/~2026-28544-53|~2026-28544-53]] ([[User talk:~2026-28544-53|talk]]) to last version by Velirand: test edits, please use the sandbox 7151831 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}}{{Viitamata}}{{see artikkel|räägib iOS-i rakenduste e-poest, macOS-i rakenduste e-poe kohta vaata artiklit [[Mac App Store]].}} [[Fail:App Store (iOS).svg|pisi|iOS 11 App Store'i logo]] '''App Store''' on digitaalne rakenduste levitamise platvorm, mille on välja töötanud ja mida haldab [[Apple Inc.]] oma [[iOS]]-i [[operatsioonisüsteem]]is mobiilsete rakenduste jaoks. == Funktsioon == App Store võimaldab kasutajatel sirvida ja alla laadida rakendusi, mis on välja töötatud Apple iOS [[tarkvaraarendus]]komplektiga. Rakendusi saab alla laadida [[IPhone|iPhone'i]] [[nutitelefon]]ist, [[iPod Touch]]i [[pihuarvuti]]st või [[iPad]]i [[tahvelarvuti]]st. Seal leidub rakendusi ka [[Apple Watch]]i [[nutikell]]a ning neljanda või uuema põlvkonna [[Apple TV]] jaoks. Kui App Store 10. juulil 2008 avati, pakuti seal 500 rakendust. 2017. aastal oli poes üle 2,1 miljoni [[Rakendustarkvara|rakenduse]]. App Store'i on kritiseeritud nõrga arenduskeskkonna eest, mistõttu ettevõte teatas 2016. aasta juunis "uuendatud fookusest ja energiast". Järgmistel kuudel tehtud olulised muudatused hõlmasid reklaamimisvõimalust otsingutulemustes, uue rakenduse liitumismudelit ja võimalust vastata klientide arvustustele. Lisaks alustas [[Apple Inc.|Apple]] vanade rakenduste eemaldamist, kui rakendus ei toimi ettenähtud viisil või ei järgi kehtivaid rakenduseeskirju. App Store sai 2017. aasta septembris [[iOS 11]] ilmumisega uue disaini. == Välislingid == * [https://www.apple.com/app-store Veebileht] [[Kategooria:Apple]] p5hjbpnu2x01gn924n2ewgcdz0djmqp 0 544930 7151629 7103738 2026-05-11T17:11:04Z Svencapoeira 67038 7151629 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pess | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kännupess1.jpg | pildi_seletus = [[Kännupess]] ''Fomitopsis pinicola'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Fomitopsidaceae]]'' | perekond = '''Pess''' ''Fomitopsis'' }} '''Pess''' (''Fomitopsis'') on ''[[Fomitopsidaceae]]'' sugukonda kuuluv [[seen]]e[[Perekond (bioloogia)|perekond]]. Perekonda kuulub üle 40 liigi. ==Liike Eestis== *''Fomitopsis betulina'' – [[kasekäsnak]] *''Fomitopsis leucaena'' – [[mahe korgik]] *''Fomitopsis mellita'' – [[suurepooriline korgik]] *''Fomitopsis pinicola'' – [[kännupess]] *''Fomitopsis pulvinascens'' – [[haavakorgik]] *''Fomitopsis quercina'' – [[tammekakk]] *''Fomitopsis ramentacea'' – [[oksakorgik]] *''Fomitopsis rosea'' – [[roosa pess]] *''Fomitopsis serialis'' – [[kuusekorgik]] ==Liike mujal== *''[[Fomitopsis cajanderi]]'' *''[[Fomitopsis castanea]]'' *''[[Fomitopsis hyalina]]'' *''Fomitopsis infirma'' – [[pehme korgik]], erakkorgik *''[[Fomitopsis minutula]]'' *''[[Fomitopsis ochracea]]'' *''Fomitopsis officinalis'' – [[lehisepess]] *''Fomitopsis primaeva'' – [[punakas kordik]], põliskorgik *''[[Fomitopsis pulvina]]'' *''[[Fomitopsis spraguei]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/123743 Pess] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Torikulaadsed]] a52xxidp9txss85gnemfp35i2v8jout 7151630 7151629 2026-05-11T17:11:15Z Svencapoeira 67038 7151630 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pess | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kännupess1.jpg | pildi_seletus = [[Kännupess]] ''Fomitopsis pinicola'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Fomitopsidaceae]]'' | perekond = '''Pess''' ''Fomitopsis'' }} '''Pess''' (''Fomitopsis'') on ''[[Fomitopsidaceae]]'' sugukonda kuuluv [[seen]]e[[Perekond (bioloogia)|perekond]]. Perekonda kuulub üle 40 liigi. ==Liike Eestis== *''Fomitopsis betulina'' – [[kasekäsnak]] *''Fomitopsis leucaena'' – [[mahe korgik]] *''Fomitopsis mellita'' – [[suurepooriline korgik]] *''Fomitopsis pinicola'' – [[kännupess]] *''Fomitopsis pulvinascens'' – [[haavakorgik]] *''Fomitopsis quercina'' – [[tammekakk]] *''Fomitopsis ramentacea'' – [[oksakorgik]] *''Fomitopsis rosea'' – [[roosa pess]] *''Fomitopsis serialis'' – [[kuusekorgik]] ==Liike mujal== *''[[Fomitopsis cajanderi]]'' *''[[Fomitopsis castanea]]'' *''[[Fomitopsis hyalina]]'' *''Fomitopsis infirma'' – [[pehme korgik]], erakkorgik *''[[Fomitopsis minutula]]'' *''[[Fomitopsis ochracea]]'' *''Fomitopsis officinalis'' – [[lehisepess]] *''Fomitopsis primaeva'' – [[punakas korgik]], põliskorgik *''[[Fomitopsis pulvina]]'' *''[[Fomitopsis spraguei]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/123743 Pess] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Torikulaadsed]] 9arzqjm6ztywq2rkp8lufsr4xckzcex 0 550244 7151592 6699620 2026-05-11T16:18:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151592 wikitext text/x-wiki '''Bjass''' ([[eesti keel]]es laensõna; [[Vene keel|venekeelne]] ''бязь'' on tulnud [[Türgi keel|türgi]] või [[araabia keel]]est ''beyaz'', ''bäzz'' 'valge, pleegitatud') [[labane sidus|labase sidusega]], [[sits]]ist paksem [[puuvill]]ane [[kangas]]. Bjass on viimistletud jäigaks (ei kortsu kergesti), võib olla pleegitamata või pleegitatud, ühevärviline või trükimustriline. Ruutmeetri bjassi kaal on 150–185 g<ref name="Tervonen">A. Tervonen. Kangad. Argo, 2016</ref>. Kootakse puuvillniitidest tihedusega 50–140 niiti ruutmeetri kohta. Kanga hind sõltub niidist ja koe tihedusest - mida peenem on niit, seda kallim on kangas<ref>https://ladyelena.ru/satin-ili-byaz-chto-luchshe/</ref>. == Ajalugu == Pärit [[Lähis-Ida]]st, kust seda juba 16. sajandil müüdi [[Venemaa]]le<ref name="Tervonen"/><ref>https://vidy-tkanej.ru/material/45-byaz.html{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Kasutamine == Bjass on traditsiooniline [[voodipesu]]kangas. [[Teater|Teatris]] on bjass olnud tüüpiline materjal, millele maaliti [[lavakujundus]]te tagaseinu (horisonte). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9C%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%91%D1%8F%D0%B7%D1%8C Bjass sõnastikus "Малый энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона" Vikitekstides] * [http://tehaudumi.lv/index.php/ee/cotton-sheeting Bjass tehniliste tekstiilide veebilehel Technical textiles] {{tekstiil}} [[Kategooria:Tekstiilid]] h0lkvchl5j8uk4n82ves0gl31le1nqx 0 558412 7151845 6760598 2026-05-12T00:16:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151845 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bārta vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bārtas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 115,6 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Bārta küla|Bārta]] | asendikaardi_pilt = Bārtas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Bārtas pagastnams un piemiņas akmens 2002-08-03 - panoramio.jpg|pisi|Vallamaja]] '''Bārta vald''' ([[läti keel]]es ''Bārtas pagasts'') on vald Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Gavieze vald|Gavieze]], [[Grobiņa vald|Grobiņa]], [[Dunika vald|Dunika]], [[Virga vald|Virga]], [[Kalēti vald|Kalēti]] ja [[Otaņķi vald|Otaņķi vallaga]]. Valla pindala on 129 km². 2016. aasta seisuga elas seal 648 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Bārta küla]], vallavanem on Ģirts Laugalis.<ref name="fvwik" /> == Ajalugu == [[19. sajand]]i esimesel poolel olid praeguse valla alal Bārta (Gut ''Oberbartau'') ja Krūte (Gut ''Kruhten'') mõisade maad. Lisaks asusid selle aladel veel Krūte kirikumõis, Kalna [[karjamõis]] ja Spāre karjamõis (''Spahrenhof'') Aastal 1935 oli Bārta valla pindala 113,2 km².<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Bārta ja Ķiburi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Bārta külanõukoguga likvideeritav Ķiburi külanõukogu, aastal 1962 aga likvideeritav Dunika külanõukogu. Aastal 1968 liideti [[kolhoos]]i Nākotne maad Sikšņi külanõukoguga.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Grobiņa piirkond]]a. == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Bārta muinaskalmed, Krūte luteri kirik, selle kantsel ja altar.<ref name="NaLA1" /> Kohaliku kaitse all on Franči kalmete keskaegne kalmistu, Meži muinaskalmed ehk Nõmmehauad ja Krogzemji keskaegne kalmistu.<ref name="2puk9" /> Looduskaitse all on arvukalt nimetuid vallas kasvavaid põlispuid; suurem osa neist kasvab valla lõuna- ja edelapiiril voolava [[Bārta]] jõe kallastel. Valla põhjaossa jääb osaliselt Jahisoo hoiuala.<ref name="mcdpx" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 598 [[lätlased|lätlast]], 9 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 3 [[ukrainlased|ukrainlast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 33 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2019-07-09 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Bārta küla|Bārta]]''' || vidējciems || 262 (2020) |- | [[Ķīburi]] || skrajciems || 42 (2005) |- | [[Krūte]] || skrajciems || ~30 (2005) |- | [[Plostagals]] || mazciems || 35 (2005) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Vecie Plostnieku kapi.jpg|Plostnieki vana kalmistu Bartuva in Latvia.jpg|[[Bārta]] Plostnieku kapi.jpg|Plostnieki uus kalmistu </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="fvwik">[http://www.grobina.lv/index.php?option=com_content&view=article&id=2101&Itemid=118 Grobiņas novads, vaadatud 5.07 2019]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=B%C4%81rtas+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2019-07-09 |arhiivimisaeg=2020-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201113080305/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=B%C4%81rtas%20pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2puk9">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=B%C4%81rtas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Bārta parish|Bārta vald}} {{Lõuna-Kuramaa piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]] mwffo1bkqfc2kh5938h3gu60xbm3xhh 0 560555 7151561 6955137 2026-05-11T15:11:48Z Svencapoeira 67038 7151561 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kaneelpruunik | värvus = seened | seisund = | pilt = Kaneelpruunik2.jpg | pildi_seletus = Kaneelpruunik ''Hapalopilus rutilans'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Phanerochaetaceae]]'' | perekond = [[Pruunik]] ''Hapalopilus'' | liik = '''Kaneelpruunik''' | binaarne = ''Hapalopilus rutilans'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = | sünonüümid = ''Hapalopilus nidulans'' }} '''Kaneelpruunik''' (''Hapalopilus rutilans'') ehk '''kinaverpruunik''', ka ''kakaopruunik'', on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 126</ref> Seen on mürgine.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== <!-- {{commonskat|Hapalopilus rutilans}} --> *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] 3yo9759v84pl50ces29tifpdbtzt0hc 7151563 7151561 2026-05-11T15:15:02Z Svencapoeira 67038 7151563 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kaneelpruunik | värvus = seened | seisund = | pilt = Kaneelpruunik2.jpg | pildi_seletus = Kaneelpruunik ''Hapalopilus rutilans'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Phanerochaetaceae]]'' | perekond = [[Pruunik]] ''Hapalopilus'' | liik = '''Kaneelpruunik''' | binaarne = ''Hapalopilus rutilans'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = | sünonüümid = ''Hapalopilus nidulans'' }} '''Kaneelpruunik''' (kinaverpruunik, kakaopruunik ''Hapalopilus rutilans'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 126</ref> Seen on mürgine.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== <!-- {{commonskat|Hapalopilus rutilans}} --> *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] nv3zg7ximurb050c52fhnrejd8pvcyr 0 561365 7152082 7080183 2026-05-12T10:35:25Z Svencapoeira 67038 7152082 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hiidkogrits | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Hiidkogrits3.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Hiidkogrits2.jpg | pildi2_seletus = '''Hiidkogrits''' ''Maublancomyces gigas'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Liudseened]] ''Pezizomycetes'' | selts = [[Liudikulaadsed]] ''Pezizales'' | sugukond = ''[[Discinaceae]]'' | perekond = ''[[Maublancomyces]] | liik = '''Hiidkogrits''' | binaarne = ''Maublancomyces gigas'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Hiidkogrits''' ehk '''hiid-kogritsliudik''' ehk '''kogritsliudik''' ehk '''suur kogrits''' (''Maublancomyces gigas'', varem ''Gyromitra gigas''), vanasti hiigelkogrits<ref>Tartu ümbruskonna kõrgemad seened 1938. a. oktoobrist detsembri keskpaigani. V. Pärtelpoeg. Eesti Loodus, nr 2/3 1939</ref>, on [[kottseened|kottseente]] hulka kuuluv seeneliik. Kasvab rohkem Põhja- ja Lääne-Eestis.<ref name="LK">[https://www.looduskalender.ee/n/node/2402 Kogritsaid võib täitsa otsima minna]</ref> Seen on toorelt mürgine, kuid pärast [[Kupatamine|kupatamist]] söödav.<ref name="Seenelise teejuht, 2011">Hans E. Laux. Seenelise teejuht. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2011. Lk 664</ref><ref name="LK" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Liudikulaadsed]] 4xftn3vqci5sl3ac8fiw6lz930yyrum 2 562891 7151817 7141818 2026-05-11T21:51:45Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7151817 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q31277931 Estonian Young Academy of Sciences] the National young academy for Estonia. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q31277931 } |section= |sort=P463/Q31277931/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q31277931/P580:Start date,P463/Q31277931/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Eva Näripea]] | | | [https://viaf.org/viaf/19393164 19393164] | | | [[Fail:Näripea, Eva.IMG 6247.JPG|center|128px]] |- | [[Peeter Espak]] | | | [https://viaf.org/viaf/315978267 315978267] | | | |- | [[Priit Purge]] | | | [https://viaf.org/viaf/217557148 217557148] | | | |- | [[Jaan Aru]] | | | [https://viaf.org/viaf/309727572 309727572] | | | [[Fail:Jaan-Aru.jpg|center|128px]] |- | [[Innar Liiv]] | | | [https://viaf.org/viaf/283216770 283216770] | | | [[Fail:Innar Liiv.png|center|128px]] |- | [[Juhan Aru]] | | | [https://viaf.org/viaf/856144647674737152115 856144647674737152115] | | | |- | [[Tuul Sepp]] | | | [https://viaf.org/viaf/14145424168386790874 14145424168386790874] | | | [[Fail:Estonian researcher and author Tuul Sepp at the presentation of her book "Hakiordu" in Tartu (Estonia, February 2024).jpg|center|128px]] |- | [[Lili Milani]] | [https://orcid.org/0000-0002-5323-3102 0000-0002-5323-3102] | | [https://viaf.org/viaf/86431468 86431468] | | | [[Fail:Lili Milani 01.jpg|center|128px]] |- | [[Leho Tedersoo]] | [https://orcid.org/0000-0002-1635-1249 0000-0002-1635-1249] | [https://scholar.google.com/citations?user=fXemWp4AAAAJ fXemWp4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/29149542628100300997 29149542628100300997] | | | [[Fail:Leho Tedersoo 2018. aastal Tartu Ülikooli Keemia instituudis..jpg|center|128px]] |- | [[Hannes Tõnisson]] | | | [https://viaf.org/viaf/130423758 130423758] | | | |- | [[Els Heinsalu]] | | | [https://viaf.org/viaf/31149542571600300096 31149542571600300096] | | | [[Fail:Els Heinsalu 2018. aastal Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis..jpg|center|128px]] |- | [[Kärt Ojavee]] | | | [https://viaf.org/viaf/306294562 306294562] | | | |- | [[Andra Siibak]] | | | [https://viaf.org/viaf/122208525 122208525] | | | [[Fail:Andra Siibak 2018. aastal Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis..jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q96471462|Anastasiya Astapova]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9401-0909 0000-0002-9401-0909] | | [https://viaf.org/viaf/6152199169214281569 6152199169214281569] | | | |- | ''[[:d:Q96471463|Helen Eenmaa]]'' | | | | | | |- | [[Monika Reppo]] | | | | 2025 | | [[Fail:Monika Reppo 2023.jpg|center|128px]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 80k7kg1hmjde7h9a0izhputp7h8pedr 2 562900 7151858 7145516 2026-05-12T01:53:19Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7151858 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q18390441 Young Academy of Europe] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q18390441 } |section= |sort=P463/Q18390441/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q18390441/P580:Start date,P463/Q18390441/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Tania Singer]] | [https://orcid.org/0000-0002-4438-5374 0000-0002-4438-5374] | [https://scholar.google.com/citations?user=9m42c2cAAAAJ 9m42c2cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/583144783061184250769 583144783061184250769] | 2013 | | [[Fail:TaniaSinger1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/viaf/33211538 33211538] | | | |- | ''[[:d:Q1715469|Jörg Peltzer]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/66411213 66411213] | | | |- | ''[[:d:Q2157257|Robert Gerwarth]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0424-8081 0000-0003-0424-8081] | [https://scholar.google.com/citations?user=4-75Mp4AAAAJ 4-75Mp4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/71679142 71679142] | | | [[Fail:Robert Gerwarth.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5109799|Christian Keysers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2845-5467 0000-0002-2845-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=yogBzjEAAAAJ yogBzjEAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/91100735 91100735] | | | [[Fail:Christiankeysers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q14084136|Petra Sijpesteijn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6615-469X 0000-0002-6615-469X] | | [https://viaf.org/viaf/295922 295922] | | | [[Fail:PetraSijpesteijn2025-1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20441436|Geert Kops]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3555-5295 0000-0003-3555-5295] | [https://scholar.google.com/citations?user=nWdmhgoAAAAJ nWdmhgoAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21254097|Anna Marmodoro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1473-9899 0000-0002-1473-9899] | | [https://viaf.org/viaf/172784088 172784088] | | | |- | ''[[:d:Q21257136|Christina Thiele]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7876-536X 0000-0001-7876-536X] | | [https://viaf.org/viaf/42753197 42753197] | | | |- | ''[[:d:Q21258050|Dana Branzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0544-4888 0000-0002-0544-4888] | [https://scholar.google.com/citations?user=LwNojPwAAAAJ LwNojPwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21258199|Daniela N. Schmidt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8419-2721 0000-0001-8419-2721] | [https://scholar.google.com/citations?user=xTS90p4AAAAJ xTS90p4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/4553166600440018000006 4553166600440018000006]<br/>[https://viaf.org/viaf/576159233947203370284 576159233947203370284] | | | |- | ''[[:d:Q21259681|Ewelina Knapska]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9319-2176 0000-0001-9319-2176] | | [https://viaf.org/viaf/315238850 315238850] | | | |- | ''[[:d:Q21264212|Kerstin Bartscherer]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q21264259|Licia Verde]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2601-8770 0000-0003-2601-8770] | [https://scholar.google.com/citations?user=njSOe-cAAAAJ njSOe-cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/106167864152522741712 106167864152522741712] | | | [[Fail:LiciaVerde2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264337|Maria Pia Cosma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4207-5097 0000-0003-4207-5097] | [https://scholar.google.com/citations?user=wz5H2vwAAAAJ wz5H2vwAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316756294 316756294]<br/>[https://viaf.org/viaf/66170519791503301752 66170519791503301752] | | | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/29760132 29760132] | | | |- | ''[[:d:Q21264447|Nataša Pržulj]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1290-853X 0000-0002-1290-853X] | [https://scholar.google.com/citations?user=mLIsLdAAAAAJ mLIsLdAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2984154441732635460006 2984154441732635460006] | | | |- | ''[[:d:Q21264462|Nicole Grobert]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8499-8749 0000-0002-8499-8749] | | | | | [[Fail:Nicole Grobert IdeasLab 2013.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264486|Panayiota Poirazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6152-595X 0000-0001-6152-595X] | [https://scholar.google.com/citations?user=7IidNJMAAAAJ 7IidNJMAAAAJ] | | | | [[Fail:Yiota2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264590|Rubina Raja]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1387-874X 0000-0002-1387-874X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-4Hod-wAAAAJ -4Hod-wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/35604987 35604987] | | | |- | ''[[:d:Q21264625|Samira Hassani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-5110 0000-0002-2834-5110] | | | | | |- | ''[[:d:Q26712393|Jens-Christian Svenning]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3415-0862 0000-0002-3415-0862] | [https://scholar.google.com/citations?user=we7WLk8AAAAJ we7WLk8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/160593258 160593258] | | | [[Fail:Jens-Christian Svenning.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26714471|Alexandre Antonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1842-9297 0000-0003-1842-9297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KYbhJxMAAAAJ KYbhJxMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/303444024 303444024] | | | [[Fail:Alexandre Antonelli, professor i biologisk mångfald och systematik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27925408|Monica Brinzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4999-366X 0000-0002-4999-366X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-k4dGgIAAAAJ -k4dGgIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/304931869 304931869] | | | |- | ''[[:d:Q28478750|Sílvia Osuna Oliveras]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3657-6469 0000-0003-3657-6469] | [https://scholar.google.com/citations?user=rHtokY4AAAAJ rHtokY4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/305877372 305877372] | | | [[Fail:Osuna-silvia.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30069535|Matthieu Verstraete]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6921-5163 0000-0001-6921-5163] | [https://scholar.google.com/citations?user=ODgcRqMAAAAJ ODgcRqMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q30089985|Enikő Kubinyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4468-9845 0000-0002-4468-9845] | [https://scholar.google.com/citations?user=4JYLWd8AAAAJ 4JYLWd8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/167333960 167333960] | | | [[Fail:Eniko Kubinyi 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q33058678|Kate Hendry]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gvXp1jEAAAAJ gvXp1jEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q33100004|Nicola Pugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2136-2396 0000-0003-2136-2396] | [https://scholar.google.com/citations?user=MMQMsqoAAAAJ MMQMsqoAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/78598139 78598139] | | | |- | ''[[:d:Q33122186|Frédéric Cappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4859-8024 0000-0003-4859-8024] | | [https://viaf.org/viaf/210171452 210171452] | | | |- | ''[[:d:Q37376145|Björn Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6097-5238 0000-0001-6097-5238] | | [https://viaf.org/viaf/143152380103301761562 143152380103301761562] | | | |- | ''[[:d:Q37643124|Juha Silvanto]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6044-5296 0000-0001-6044-5296] | | | | | |- | ''[[:d:Q37828517|Manos Tsakiris]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7753-7576 0000-0001-7753-7576] | | [https://viaf.org/viaf/8307148997704459870007 8307148997704459870007] | | | |- | ''[[:d:Q37838433|Ingo Willuhn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6540-6894 0000-0001-6540-6894] | | [https://viaf.org/viaf/91161816332327722040 91161816332327722040] | | | |- | ''[[:d:Q38590382|Frederick Verbruggen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7958-0719 0000-0002-7958-0719] | | | | | |- | ''[[:d:Q38803395|Thimo Kurz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0700-6993 0000-0003-0700-6993] | | | | | |- | ''[[:d:Q38804313|Angela Casini]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1599-9542 0000-0003-1599-9542] | [https://scholar.google.com/citations?user=FpVjlUIAAAAJ FpVjlUIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316799814 316799814] | | | |- | ''[[:d:Q39271588|Jan-Wilhelm Kornfeld]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6802-4442 0000-0002-6802-4442] | | [https://viaf.org/viaf/81094699 81094699] | | | |- | ''[[:d:Q39842418|Siawoosh Mohammadi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1311-9636 0000-0003-1311-9636] | | [https://viaf.org/viaf/102584264 102584264] | | | |- | ''[[:d:Q40104481|Nathaniel D. Robinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2773-5096 0000-0002-2773-5096] | | | | | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/48763237 48763237] | | | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40619854|Edgar Huitema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5766-0830 0000-0002-5766-0830] | | | | | |- | ''[[:d:Q40694791|Richard Hoogenboom]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7398-2058 0000-0001-7398-2058] | [https://scholar.google.com/citations?user=bkk0Qy4AAAAJ bkk0Qy4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/286139100 286139100] | | | |- | ''[[:d:Q41046499|Joseph M. Galea]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0009-4049 0000-0002-0009-4049] | | | | | |- | ''[[:d:Q41048776|Irene Giardina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6900-1739 0000-0001-6900-1739] | | [https://viaf.org/viaf/4268094 4268094] | | | |- | ''[[:d:Q41481602|Matteo Ballottari]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8410-3397 0000-0001-8410-3397] | | | | | |- | ''[[:d:Q41548228|Matthew R Longo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2450-4903 0000-0002-2450-4903] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WUF9qMAAAAJ 8WUF9qMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/139167622145403341552 139167622145403341552] | | | |- | ''[[:d:Q41601219|Jiayin Yuan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1016-5135 0000-0003-1016-5135] | | [https://viaf.org/viaf/86128562 86128562] | | | |- | ''[[:d:Q42110599|Xile Hu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8335-1196 0000-0001-8335-1196] | [https://scholar.google.com/citations?user=KcCOf3wAAAAJ KcCOf3wAAAAJ] | | | | [[Fail:EPFL 2017 Xile Hu Portrait.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42172549|Jerome Waser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4570-914X 0000-0002-4570-914X] | | | | | |- | ''[[:d:Q42233527|Sofia Calero]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9535-057X 0000-0001-9535-057X] | [https://scholar.google.com/citations?user=8g0sWOkAAAAJ 8g0sWOkAAAAJ] | | | | [[Fail:Sofía Calero en Historias de Luz.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42291732|Romain Koszul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3086-1173 0000-0002-3086-1173] | | [https://viaf.org/viaf/213150558 213150558] | | | |- | ''[[:d:Q42314487|Emilio M Pérez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8739-2777 0000-0002-8739-2777] | | | | | |- | ''[[:d:Q42316439|Sylvestre Bonnet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5810-3657 0000-0002-5810-3657] | | [https://viaf.org/viaf/197180042 197180042] | | | |- | ''[[:d:Q42321192|Juan Rojo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4279-2192 0000-0003-4279-2192] | | [https://viaf.org/viaf/25157340737809922816 25157340737809922816] | | | |- | ''[[:d:Q42352992|Shina Caroline Lynn Kamerlin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3190-1173 0000-0002-3190-1173] | | [https://viaf.org/viaf/450147423218744882792 450147423218744882792] | | | [[Fail:Lynn Kamerlin.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42406538|Valeria Gazzola]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0324-0619 0000-0003-0324-0619] | [https://scholar.google.com/citations?user=4VtrQcMAAAAJ 4VtrQcMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/289345349 289345349] | | | |- | ''[[:d:Q42710329|Christof Sparr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-0941 0000-0002-4213-0941] | | | | | |- | ''[[:d:Q42905820|Lorenzo Moroni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1298-6025 0000-0003-1298-6025] | [https://scholar.google.com/citations?user=vUg_jwYAAAAJ vUg_jwYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/288777304 288777304] | | | |- | ''[[:d:Q42919157|Andreas Fichtner]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3090-963X 0000-0003-3090-963X] | | [https://viaf.org/viaf/121601223 121601223] | | | |- | ''[[:d:Q43419670|Julio Lloret-Fillol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9173-1105 0000-0001-9173-1105]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-4240-9512 0000-0002-4240-9512] | | [https://viaf.org/viaf/5602152502894710800003 5602152502894710800003] | | | |- | ''[[:d:Q44285968|Gemma C. Solomon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2018-1529 0000-0002-2018-1529] | [https://scholar.google.com/citations?user=9EImHHIAAAAJ 9EImHHIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q46631780|Marcel Swart]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8174-8488 0000-0002-8174-8488] | [https://scholar.google.com/citations?user=E-kyyZIAAAAJ E-kyyZIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/283857583 283857583] | | | |- | ''[[:d:Q47068760|Manuel Fernández-Götz]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q47098703|Luca Caricchi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9051-2621 0000-0001-9051-2621] | | | | | |- | ''[[:d:Q47161856|Sarah de Rijcke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4652-0362 0000-0003-4652-0362] | | | | | [[Fail:SarahDeRijcke2023.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47178778|Albert Quintana]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1674-7160 0000-0003-1674-7160] | [https://scholar.google.com/citations?user=vo3Kl80AAAAJ vo3Kl80AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316755647 316755647] | | | |- | ''[[:d:Q47333463|Evgeny V. Rebrov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6056-9520 0000-0001-6056-9520] | | | | | |- | ''[[:d:Q47369363|Artur Bednarkiewicz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4113-0365 0000-0003-4113-0365] | | | | | |- | ''[[:d:Q47502109|Katja Frieler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4869-3013 0000-0003-4869-3013] | | [https://viaf.org/viaf/7823153126245524750007 7823153126245524750007] | | | |- | ''[[:d:Q47814325|Shaul Shalvi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2225-7352 0000-0003-2225-7352] | [https://scholar.google.com/citations?user=CyFrw3YAAAAJ CyFrw3YAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/6257169639280096580003 6257169639280096580003] | | | |- | ''[[:d:Q49474203|Raul Arenal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2071-9093 0000-0002-2071-9093] | | [https://viaf.org/viaf/203212215 203212215] | | | |- | ''[[:d:Q50356056|Nikolaus Weiskopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5239-1881 0000-0001-5239-1881] | [https://scholar.google.com/citations?user=1Peu3wYAAAAJ 1Peu3wYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/77414896 77414896] | | | |- | ''[[:d:Q50751584|Gergely Röst]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9476-3284 0000-0001-9476-3284] | [https://scholar.google.com/citations?user=60p9D0wAAAAJ 60p9D0wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/1597152636065620051250 1597152636065620051250] | | | |- | ''[[:d:Q50923861|Liesbet Geris]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8180-1445 0000-0002-8180-1445] | | [https://viaf.org/viaf/306102340 306102340] | | | |- | ''[[:d:Q51095152|Leif Schröder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4901-0325 0000-0003-4901-0325] | | | | | |- | ''[[:d:Q51125359|Yoav Tsori]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3664-6498 0000-0003-3664-6498] | | [https://viaf.org/viaf/89830058 89830058] | | | |- | ''[[:d:Q51198198|Oliver Heiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3957-5835 0000-0002-3957-5835] | | [https://viaf.org/viaf/78311452 78311452] | | | |- | ''[[:d:Q52002114|Emily S Cross]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1671-5698 0000-0002-1671-5698] | | [https://viaf.org/viaf/8146094198500331057 8146094198500331057] | | | |- | ''[[:d:Q52786598|Tim Nicolai Siegel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1715-7907 0000-0002-1715-7907] | | | | | |- | ''[[:d:Q53512013|Andreas Osterwalder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7346-4808 0000-0001-7346-4808] | | [https://viaf.org/viaf/734145857092322922110 734145857092322922110] | | | |- | ''[[:d:Q54034353|Alban Kellerbauer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2755-1713 0000-0002-2755-1713] | | [https://viaf.org/viaf/107152138643010981955 107152138643010981955] | | | |- | ''[[:d:Q54261999|Markus Cristinziani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3893-9171 0000-0003-3893-9171] | | [https://viaf.org/viaf/2427155044771072520007 2427155044771072520007] | | | |- | ''[[:d:Q54578416|Sebastian Glatt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2815-7133 0000-0003-2815-7133] | | [https://viaf.org/viaf/5087153653250255900009 5087153653250255900009] | | | |- | ''[[:d:Q55086923|Máté Csanád]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3154-6925 0000-0002-3154-6925] | | | | | [[Fail:Csanád Máté.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55136785|Sebastian A. Leidel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0523-6325 0000-0002-0523-6325] | | | | | |- | ''[[:d:Q55217111|Michael Köhl]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Cw9P5UkAAAAJ Cw9P5UkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/55053752 55053752] | | | |- | ''[[:d:Q55232084|Frederik Buylaert]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/224782141 224782141] | | | |- | ''[[:d:Q55302620|Claudia Kutter]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8047-0058 0000-0002-8047-0058] | | | | | |- | ''[[:d:Q55437018|Aidan R. McDonald]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8930-3256 0000-0002-8930-3256] | | | | | |- | ''[[:d:Q56395983|Jeff Hartnell]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1744-7955 0000-0002-1744-7955] | | [https://viaf.org/viaf/27161512240770562396 27161512240770562396] | | | |- | ''[[:d:Q56441331|Mangala Srinivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3835-1995 0000-0002-3835-1995] | | | | | |- | ''[[:d:Q56480391|Ian N. Gregory]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2242 0000-0001-8745-2242] | [https://scholar.google.com/citations?user=XdNFcH0AAAAJ XdNFcH0AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/119669087 119669087] | | | |- | ''[[:d:Q56587910|Péter Török]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4428-3327 0000-0002-4428-3327] | [https://scholar.google.com/citations?user=7ho2aw8AAAAJ 7ho2aw8AAAAJ] | | | | [[Fail:Peter Torok botanist.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56612771|Siegfried Hapfelmeier]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6913-7932 0000-0002-6913-7932] | | | | | |- | ''[[:d:Q56878939|Jan J. Weigand]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7323-7816 0000-0001-7323-7816] | | [https://viaf.org/viaf/13497077 13497077] | | | |- | ''[[:d:Q56885969|Michaël Peyrot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5983-9690 0000-0002-5983-9690] | | [https://viaf.org/viaf/6926203 6926203] | | | |- | ''[[:d:Q57018942|Giovanni Modugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4394-8593 0000-0002-4394-8593] | [https://scholar.google.com/citations?user=ObB4HasAAAAJ ObB4HasAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q57019902|Martien den Hertog]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0781-9249 0000-0003-0781-9249] | | [https://viaf.org/viaf/205012562 205012562] | | | |- | ''[[:d:Q57059789|Sven Bestmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6867-9545 0000-0002-6867-9545] | | | | | |- | ''[[:d:Q57073661|Zeila Zanolli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0860-600X 0000-0003-0860-600X] | | | | | |- | ''[[:d:Q57498278|Marius R. Busemeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4085-1689 0000-0003-4085-1689] | [https://scholar.google.com/citations?user=FT6TqCQAAAAJ FT6TqCQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/170564957 170564957] | | | |- | ''[[:d:Q57548715|Gergely Maróti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3705-0461 0000-0002-3705-0461] | | | | | |- | ''[[:d:Q57840206|Daniele Oriti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2004-7063 0000-0002-2004-7063] | [https://scholar.google.com/citations?user=YI_glhoAAAAJ YI_glhoAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/83528127 83528127] | | | |- | ''[[:d:Q57844947|Giampiero Iaffaldano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1750-1576 0000-0003-1750-1576] | | [https://viaf.org/viaf/47976520 47976520] | | | |- | ''[[:d:Q57893598|Oliver Heidbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8009-5422 0000-0001-8009-5422] | | [https://viaf.org/viaf/40264752 40264752] | | | |- | ''[[:d:Q57894363|Bartosz Wiland]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3052-2104 0000-0002-3052-2104] | | [https://viaf.org/viaf/70150868282722071320 70150868282722071320] | | | |- | ''[[:d:Q57911420|Gil G Westmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7224-8919 0000-0001-7224-8919] | | | | | |- | ''[[:d:Q57911472|Damien Faivre]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6191-3389 0000-0001-6191-3389] | | [https://viaf.org/viaf/3811148122897895200006 3811148122897895200006] | | | |- | ''[[:d:Q57919395|Nedjeljka Žagar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7256-5073 0000-0002-7256-5073] | | | | | |- | ''[[:d:Q57929524|Karin Sigloch]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9876-4628 0000-0002-9876-4628] | | [https://viaf.org/viaf/56418046 56418046] | | | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/67400489 67400489] | | | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58368128|Madelon M Maurice]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6885-5361 0000-0001-6885-5361] | | | | | |- | ''[[:d:Q58377508|Vincenzo Greco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4088-0810 0000-0002-4088-0810] | | | | | |- | ''[[:d:Q58466954|Jorunn Bos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3222-8643 0000-0003-3222-8643] | | [https://viaf.org/viaf/259040889 259040889] | | | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | | | |- | ''[[:d:Q59542829|Andrea Alimonti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9362-2313 0000-0002-9362-2313] | [https://scholar.google.com/citations?user=1QwnL9YAAAAJ 1QwnL9YAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/5458157704212744440005 5458157704212744440005] | | | |- | ''[[:d:Q60152860|Marco Paggi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9409-9782 0000-0001-9409-9782] | [https://scholar.google.com/citations?user=97vziRAAAAAJ 97vziRAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/313148207830900342336 313148207830900342336] | | | |- | ''[[:d:Q60154483|Emanuele Orgiu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8232-0950 0000-0002-8232-0950] | [https://scholar.google.com/citations?user=RiP674wAAAAJ RiP674wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/1284145857163322921798 1284145857163322921798] | | | |- | ''[[:d:Q60300205|Graziano Ranocchia]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4873-3903 0000-0002-4873-3903] | | [https://viaf.org/viaf/74188566 74188566] | | | |- | ''[[:d:Q61292326|Katalin Barta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8046-4248 0000-0002-8046-4248] | | | | | |- | ''[[:d:Q62056197|Karin Roelofs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8863-8978 0000-0002-8863-8978] | [https://scholar.google.com/citations?user=4o59iNMAAAAJ 4o59iNMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/164817826 164817826] | | | [[Fail:Karin Roelofs in 2016 bij Universiteit van Nederland.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62559795|Alexander Fidora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5163-0369 0000-0001-5163-0369] | | [https://viaf.org/viaf/27927919 27927919] | | | |- | ''[[:d:Q62560109|Yan Lavallée]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4766-5758 0000-0003-4766-5758] | [https://scholar.google.com/citations?user=p19yAMgAAAAJ p19yAMgAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/80254524 80254524] | | | |- | ''[[:d:Q62560217|Andre Mischke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-4522 0000-0003-0078-4522] | | | 2012 | | [[Fail:Andre Mischke2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q63196680|Caroline Waerzeggers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4186-6540 0000-0003-4186-6540] | | [https://viaf.org/viaf/169281244 169281244] | | | |- | ''[[:d:Q63497265|Michel C. Crucifix]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3437-4911 0000-0002-3437-4911] | | [https://viaf.org/viaf/392146573886838101504 392146573886838101504] | | | |- | ''[[:d:Q63890088|Toma Susi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2513-573X 0000-0003-2513-573X] | | | | | |- | ''[[:d:Q63925724|Dragoş Calma]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7791-0182 0000-0001-7791-0182] | | [https://viaf.org/viaf/88484209 88484209] | | | |- | ''[[:d:Q63926155|Lino Camprubí]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6848-9090 0000-0001-6848-9090] | | [https://viaf.org/viaf/316753408 316753408] | | | |- | ''[[:d:Q63927175|Mirko Canevaro]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5884-1839 0000-0001-5884-1839] | | [https://viaf.org/viaf/305279866 305279866] | | | |- | ''[[:d:Q63927769|Felipe Cava Valenciano]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=yBDw4BAAAAAJ yBDw4BAAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936606|Gaël De Paëpe]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TkiCyVEAAAAJ TkiCyVEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936985|Lucie Doležalová]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2722-3370 0000-0003-2722-3370] | | [https://viaf.org/viaf/68421268 68421268] | | | |- | ''[[:d:Q63944916|Martin Fernø]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5745-0825 0000-0002-5745-0825] | [https://scholar.google.com/citations?user=9DVmuskAAAAJ 9DVmuskAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947568|Birte Forstmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1005-1675 0000-0002-1005-1675] | [https://scholar.google.com/citations?user=-vJYI3wAAAAJ -vJYI3wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/62690394 62690394] | | | |- | ''[[:d:Q63947767|Aikaterina Fotopoulou]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MKotKrsAAAAJ MKotKrsAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947826|Søren Frank]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=5hvPdsUAAAAJ 5hvPdsUAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/73801109 73801109] | | | |- | ''[[:d:Q63951497|Helene Frowe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4754-6847 0000-0003-4754-6847] | | [https://viaf.org/viaf/271802646 271802646] | | | |- | ''[[:d:Q63953971|Karina Lykke Grand]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-7378 0000-0003-4106-7378] | | | | | |- | ''[[:d:Q63954125|Filip Granek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2192-8735 0000-0002-2192-8735] | | [https://viaf.org/viaf/58151776816918012292 58151776816918012292] | | | |- | ''[[:d:Q63956272|Albert Guillen i Fabregas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2795-1124 0000-0003-2795-1124] | | [https://viaf.org/viaf/26597172 26597172] | | | |- | ''[[:d:Q63976859|Andreja Kutnar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8366-6227 0000-0001-8366-6227] | | [https://viaf.org/viaf/305708063 305708063] | | | |- | ''[[:d:Q63981852|Linn Leppert]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q63981892|Emma Loosley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2951-9805 0000-0002-2951-9805] | [https://scholar.google.com/citations?user=o3ST5RAAAAAJ o3ST5RAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/63777626 63777626] | | | |- | ''[[:d:Q63987320|Gemma Modinos]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7870-066X 0000-0002-7870-066X] | [https://scholar.google.com/citations?user=XGvQuyIAAAAJ XGvQuyIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64000621|Frank Niklaus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-oBhp1AAAAAJ -oBhp1AAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/12232666 12232666] | | | |- | ''[[:d:Q64012406|Panos Papadimitratos]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Iv2wBQ8AAAAJ Iv2wBQ8AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64012417|Silvia Pellicer Ortín]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-7295 0000-0001-8928-7295] | | [https://viaf.org/viaf/299773672 299773672] | | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316035906 316035906] | | | |- | ''[[:d:Q64022088|Jan Ramon]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Di086VkAAAAJ Di086VkAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022152|Alessandro Reali]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0639-7067 0000-0002-0639-7067] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhzZ0pIAAAAJ vhzZ0pIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022188|Charlotte Ribeyrol]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0398-6410 0000-0003-0398-6410] | | [https://viaf.org/viaf/254326628 254326628] | | | |- | ''[[:d:Q64025735|Thomas Schäfer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7550-4807 0000-0002-7550-4807] | | | | | |- | ''[[:d:Q64025741|Lydia Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5092-6512 0000-0001-5092-6512] | | [https://viaf.org/viaf/153849379 153849379] | | | |- | ''[[:d:Q64033038|Gergely Szakacs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9311-7827 0000-0002-9311-7827] | | | | | |- | ''[[:d:Q64168206|Steven Verhelst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7400-1319 0000-0002-7400-1319] | | | | | |- | ''[[:d:Q64174139|Erdem Yörük]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WHMhrZcAAAAJ WHMhrZcAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q104440025|Kayla C. King]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1393-9220 0000-0003-1393-9220] | | [https://viaf.org/viaf/249678641 249678641] | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 2vr82oljt96omicasg0xsnuu5yhvud3 2 562904 7151474 7144775 2026-05-11T12:09:35Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7151474 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q2587966 De Jonge Akademie] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q2587966 } |section= |sort=P463/Q2587966/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q2587966/P580:Start date,P463/Q2587966/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/viaf/33211538 33211538] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q1554561|Olivier Hekster]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=jC5kLkkAAAAJ jC5kLkkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/39599151 39599151] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:OlivierHekster2021.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1847801|Beatrice de Graaf]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/28260776 28260776] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Beatrice de Graaf (2018).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2380187|Marjolein van Asselt]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/270554353 270554353] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Asselt Marjolein van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2461483|Willem Schinkel]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/61014086 61014086] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q4975099|Ingrid Robeyns]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2893-1814 0000-0002-2893-1814] | [https://scholar.google.com/citations?user=OD5XAAsAAAAJ OD5XAAsAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/18283847 18283847] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Ingrid Robeyns 2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5346494|Maaike Kroon]]'' | | | | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q7364760|Ronald Cramer]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/61830014 61830014] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q13737014|Jeroen Geurts]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1896-3748 0000-0003-1896-3748] | | [https://viaf.org/viaf/289417530 289417530] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | [[Fail:JeroenGeurts2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q18402373|Bart Lambrecht]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4376-6834 0000-0003-4376-6834] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7S5MxQAAAAJ I7S5MxQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/59330947 59330947] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q19561120|Erik Kwakkel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1258-1685 0000-0003-1258-1685] | | [https://viaf.org/viaf/32231610 32231610] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q19829154|Jan-Willem Veening]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3162-6634 0000-0002-3162-6634] | [https://scholar.google.com/citations?user=nD53lI0AAAAJ nD53lI0AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/287452482 287452482] | 2015-03-26 | | [[Fail:Jwveening.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19832254|Monica Claes]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/5640214 5640214] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Claes Monika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19832262|Janneke Gerards]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/35625372 35625372] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q20113631|Annelien Bredenoord]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7542-8963 0000-0002-7542-8963] | | [https://viaf.org/viaf/288621248 288621248] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | [[Fail:Annelien Bredenoord, 2012 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21252660|Andrea Evers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0090-5091 0000-0002-0090-5091] | | [https://viaf.org/viaf/281070802 281070802] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:AndreaEvers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166] | [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21255846|Brenda Penninx]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7779-9672 0000-0001-7779-9672] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZCKf1yYAAAAJ ZCKf1yYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/290133467 290133467] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q21258622|Elies van Sliedregt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1146-0638 0000-0003-1146-0638] | [https://scholar.google.com/citations?user=2rlkSUIAAAAJ 2rlkSUIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/223846802 223846802] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Sliedregt Elies van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21259969|Gijsje Koenderink]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7823-8807 0000-0002-7823-8807] | [https://scholar.google.com/citations?user=65QvU8sAAAAJ 65QvU8sAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/200108888 200108888] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Koenderink Gijsje foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21261367|Iris Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5597-3262 0000-0001-5597-3262]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-2682-5313 0000-0002-2682-5313] | | [https://viaf.org/viaf/281415035 281415035] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Iris Sommer 2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264240|Lotte Jensen]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/102935149 102935149] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:LotteJensen2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264360|Marijke Haverkorn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5288-312X 0000-0002-5288-312X] | | [https://viaf.org/viaf/76639327 76639327] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/29760132 29760132] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544] | [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/305811918 305811918] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264475|Nynke Dekker]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4029-0973 0000-0003-4029-0973] | [https://scholar.google.com/citations?user=07alkr8AAAAJ 07alkr8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/226112778 226112778] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901] | | [https://viaf.org/viaf/24930653 24930653] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264634|Sarah Durston]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/280648173 280648173] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q21337886|Leontine E. Becking]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4584-3912 0000-0002-4584-3912] | | [https://viaf.org/viaf/305798382 305798382] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q23038207|Rianne Letschert]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=CeZxamAAAAAJ CeZxamAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/68688685 68688685] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:Rianne Letschert, March 2018.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23662325|Bart Knols]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/231272575 231272575]<br/>[https://viaf.org/viaf/7539165628860042480001 7539165628860042480001] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:BartKnols2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517868|Mihai Netea]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052] | | [https://viaf.org/viaf/22454084 22454084] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517870|Lodi Nauta]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/22280484 22280484] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:LodiNauta2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26807791|Amina Helmi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=1Th-sc4AAAAJ 1Th-sc4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/27911501 27911501] | 2007-03-27 | 2012-03-16 | [[Fail:Amina Helmi (Bram Saeys) 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27645798|Saskia Bonjour]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/102615394 102615394] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q27978391|Paul Groot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4488-726X 0000-0002-4488-726X] | | [https://viaf.org/viaf/285778953 285778953] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q28841828|Carla Sieburgh]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/43074701 43074701] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q28842555|Eveline Crone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7508-6078 0000-0002-7508-6078] | | [https://viaf.org/viaf/91026206 91026206] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Eveline Crone Marc de Haan 2012.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29020968|Petra van Dam]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/12475253 12475253] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Dam Petra van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29388532|Hanneke van Laarhoven]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/237918223 237918223] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | [[Fail:Hanneke van Laarhoven (2015).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29585897|Belle Derks]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=nRwpZN0AAAAJ nRwpZN0AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/293623463 293623463] | 2016-03 | | |- | ''[[:d:Q29913987|Suzanne Hulscher]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8734-1830 0000-0002-8734-1830] | | [https://viaf.org/viaf/285137963 285137963] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hulscher Suzanne foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29914033|Carlijn Bouten]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1035-5094 0000-0003-1035-5094] | | [https://viaf.org/viaf/285792596 285792596] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Carlijn Bouten.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30004435|Sjoerd Repping]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-149X 0000-0002-6959-149X] | | [https://viaf.org/viaf/284675365 284675365] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q30123165|Rivke Jaffe]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/56844796 56844796]<br/>[https://viaf.org/viaf/6761165628856242480001 6761165628856242480001] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q30131201|Ronald Hanson]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8938-2137 0000-0001-8938-2137] | [https://scholar.google.com/citations?user=bRc-WccAAAAJ bRc-WccAAAAJ] | | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:RonaldHanson.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30131228|Appy Sluijs]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2382-0215 0000-0003-2382-0215] | | [https://viaf.org/viaf/282550742 282550742] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q30502648|Reuven Agami]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2848-2473 0000-0002-2848-2473] | | | 2007-03-27 | 2012-04-01 | |- | ''[[:d:Q30743536|Huibert D. Mansvelder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1365-5340 0000-0003-1365-5340] | | [https://viaf.org/viaf/291470953 291470953] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q31229076|M. Arfan Ikram]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0372-8585 0000-0003-0372-8585] | | [https://viaf.org/viaf/282442783 282442783] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q32786154|André Aleman]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/48995748 48995748] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:AndreAleman2010.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37638605|Lude Franke]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5159-8802 0000-0002-5159-8802] | [https://scholar.google.com/citations?user=--4kM8cAAAAJ --4kM8cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/287789549 287789549] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q38320972|Niels O. Schiller]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0392-7608 0000-0002-0392-7608] | | [https://viaf.org/viaf/69875301 69875301] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q38359989|Selma E. de Mink]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9336-2825 0000-0001-9336-2825] | | [https://viaf.org/viaf/282566272 282566272] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q38633908|Marie-Jose van Tol]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9260-5490 0000-0002-9260-5490] | [https://scholar.google.com/citations?user=zYrxgCcAAAAJ zYrxgCcAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/282543620 282543620] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q39051748|Wiro J. Niessen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5822-1995 0000-0002-5822-1995] | [https://scholar.google.com/citations?user=jmKtufcAAAAJ jmKtufcAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/256524777 256524777] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q41044081|Pieter R. Roelfsema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1625-0034 0000-0002-1625-0034] | [https://scholar.google.com/citations?user=y7weYdYAAAAJ y7weYdYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/285762346 285762346] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Pieter roelfsema-1701785258.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q41804732|Jaap H. Abbring]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/248082196 248082196] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q42215747|Annemieke Aartsma-Rus]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1565-654X 0000-0003-1565-654X] | | [https://viaf.org/viaf/251877187 251877187] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q42317427|Jan van Hest]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7973-2404 0000-0001-7973-2404] | [https://scholar.google.com/citations?user=-K2KHjIAAAAJ -K2KHjIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/282171770 282171770] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q42361326|Marleen Kamperman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0520-4534 0000-0002-0520-4534] | | [https://viaf.org/viaf/280108568 280108568] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q43182137|Pieter C. A. Bruijnincx]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8134-0530 0000-0001-8134-0530] | | [https://viaf.org/viaf/283046233 283046233] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q44168464|Teun Bousema]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2666-094X 0000-0003-2666-094X] | | [https://viaf.org/viaf/210416751 210416751] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q46090455|Catholijn Jonker]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4780-7461 0000-0003-4780-7461] | [https://scholar.google.com/citations?user=khyi_HIAAAAJ khyi_HIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/218610590 218610590] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Jonker Catholijn foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X] | [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/231698958 231698958] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q46709934|Marieke van den Brink]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6731-7887 0000-0001-6731-7887] | | [https://viaf.org/viaf/232336415 232336415] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q47129554|Arjan J Houtepen]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8328-443X 0000-0001-8328-443X] | | [https://viaf.org/viaf/305823789 305823789] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q47149813|Rens van de Schoot]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7736-2091 0000-0001-7736-2091] | | [https://viaf.org/viaf/287823284 287823284] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q47331408|Floris de Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6730-1452 0000-0002-6730-1452] | | [https://viaf.org/viaf/38906743 38906743] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q47456095|Karwan Fatah-Black]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2788-6270 0000-0003-2788-6270] | | [https://viaf.org/viaf/103441399 103441399] | 2020-03-23 | | [[Fail:Karwan Fatah-Black (27276316741).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/223141375 223141375] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q48406674|Patricia Y W Dankers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8997-181X 0000-0002-8997-181X] | | [https://viaf.org/viaf/286971262 286971262] | 2015-03-26 | | [[Fail:Patricia Dankers 2017.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51643183|Marika Taylor]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9956-601X 0000-0001-9956-601X] | | [https://viaf.org/viaf/221171184336647770464 221171184336647770464]<br/>[https://viaf.org/viaf/283799602 283799602]<br/>[https://viaf.org/viaf/311289081 311289081] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Taylor Marika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51991897|Raymond van Ee]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1134-8665 0000-0002-1134-8665] | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q52147493|Monika S. Schmid]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3326-2766 0000-0002-3326-2766] | | [https://viaf.org/viaf/74018000 74018000] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Schmid Monika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54946037|Oscar Gelderblom]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/41184001 41184001] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q55628105|Béate Völker]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/273768623 273768623] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Völker Beate foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55948268|Linnet Taylor]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7856-7611 0000-0001-7856-7611] | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q56193619|Lenneke Alink]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3459-0785 0000-0003-3459-0785] | | [https://viaf.org/viaf/284099542 284099542] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q56745367|Joost Reek]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5024-508X 0000-0001-5024-508X] | | [https://viaf.org/viaf/107793692 107793692] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q56885230|Stefan van der Stigchel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5918-3521 0000-0002-5918-3521] | | [https://viaf.org/viaf/88288103 88288103] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q56967403|Erik van Sebille]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2041-0704 0000-0003-2041-0704] | [https://scholar.google.com/citations?user=2Pb1HdUAAAAJ 2Pb1HdUAAAAJ] | | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q56984167|Quentin Bourgeois]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7518-2142 0000-0001-7518-2142] | | [https://viaf.org/viaf/286293938 286293938] | | | |- | ''[[:d:Q57018155|Nadine Akkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3063-2610 0000-0002-3063-2610] | | [https://viaf.org/viaf/187461258 187461258] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q57158324|Maarten G. Kleinhans]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9484-1673 0000-0002-9484-1673] | | [https://viaf.org/viaf/162260289 162260289] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q57294289|Hester den Ruijter]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9762-014X 0000-0001-9762-014X] | [https://scholar.google.com/citations?user=QUTc-JAAAAAJ QUTc-JAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/287070501 287070501] | | | |- | ''[[:d:Q57412545|Daniel L Oberski]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7467-2297 0000-0001-7467-2297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KH_cqmwAAAAJ KH_cqmwAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/291673531 291673531] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q57415049|Fokke Gerritsen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6665-1928 0000-0002-6665-1928] | | [https://viaf.org/viaf/52008271 52008271] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q57554949|Anton Akhmerov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8031-1340 0000-0001-8031-1340] | | [https://viaf.org/viaf/287829930 287829930] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q57575067|Mark A. Peletier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9663-3694 0000-0001-9663-3694] | | [https://viaf.org/viaf/83993646 83993646] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/67400489 67400489] | 2012 | 2017 | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58138920|Helmer Helmers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7247-0787 0000-0002-7247-0787] | | [https://viaf.org/viaf/281690627 281690627] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q58338528|Tatiana Filatova]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3546-6930 0000-0002-3546-6930] | | [https://viaf.org/viaf/286151381 286151381] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q58338926|Jetse Stoorvogel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4297-122X 0000-0003-4297-122X] | | [https://viaf.org/viaf/190947053 190947053] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q58794438|Antoine Buyse]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/63540794 63540794] | 2011-11-07 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59090672|Nanna Hilton]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0141-3539 0000-0003-0141-3539] | | [https://viaf.org/viaf/14149066576665601790 14149066576665601790] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59091060|Renske Keizer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4051-1406 0000-0003-4051-1406] | | [https://viaf.org/viaf/5174149198261574940007 5174149198261574940007] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59093614|Stephan Smeekes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0157-639X 0000-0002-0157-639X] | | [https://viaf.org/viaf/285977806 285977806] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59093836|Arne Smeets]]'' | | | | 2019-03-21 | | [[Fail:ArneSmeets2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59096401|Elske van den Akker-van Marle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5269-509X 0000-0002-5269-509X] | | [https://viaf.org/viaf/48564969 48564969] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Akker van Marle Elske van den foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59096960|Hester Bijl]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/286333533 286333533] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hester Bijl (2019).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59097577|Mischa Bonn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6851-8453 0000-0001-6851-8453] | | [https://viaf.org/viaf/288560477 288560477] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59099676|Hilde Bras]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/261608080 261608080] | 2012-03-16 | 2017-01-01 | |- | ''[[:d:Q59099803|Bé Breij]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/102967860 102967860] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Breij Be foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59099869|Gijs van den Brink]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59132963|Alexander Brinkman]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59156945|Herman Paul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9365-6329 0000-0002-9365-6329] | | [https://viaf.org/viaf/78832740 78832740] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q59209989|Joris Dik]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=q1bybKQAAAAJ q1bybKQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/66791590 66791590] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59210139|Elise Dusseldorp]]'' | | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Dusseldorp Elise foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210325|Bernet Elzinga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8917-7368 0000-0002-8917-7368] | [https://scholar.google.com/citations?user=pxWDAY8AAAAJ pxWDAY8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/284544831 284544831]<br/>[https://viaf.org/viaf/5963159477716327990008 5963159477716327990008] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | [[Fail:Elzinga Bernet foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210356|Mirjam Ernestus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=5y4m1J8AAAAJ 5y4m1J8AAAAJ] | | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q59210534|Ron Fouchier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8095-2869 0000-0001-8095-2869] | [https://scholar.google.com/citations?user=gl9hluAAAAAJ gl9hluAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/280940993 280940993]<br/>[https://viaf.org/viaf/298563081 298563081] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Ron Fouchier - Erasmus MC.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210684|Elke Geraerts]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Geraerts Elke Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59212087|Hilde Geurts]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4824-9660 0000-0002-4824-9660] | | | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q59389972|Tamara van Gog]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=k1L8c-oAAAAJ k1L8c-oAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/18149106035768490960 18149106035768490960] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Gog van Tamara foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390020|Marie-José Goumans]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9344-6746 0000-0001-9344-6746] | | [https://viaf.org/viaf/288110335 288110335] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Goumans Jose foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390142|Holger Gzella]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/76611737 76611737] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390184|Bas ter Haar Romeny]]'' | | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390592|Gert-Jan van der Heiden]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/29064005 29064005] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390659|Janet van Hell]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/19313517 19313517] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hell Janet van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390892|Kristin Henrard]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=o_zUB4IAAAAJ o_zUB4IAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/34673621 34673621] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Henrard Kristin foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390906|Jennifer Herek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6312-1091 0000-0002-6312-1091] | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Herek Jennifer foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804] | [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ] | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59391017|Joost Hoenderop]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1816-8544 0000-0002-1816-8544] | | [https://viaf.org/viaf/202400058 202400058] | 2010-03-18 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59560756|Tim Baarslag]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1662-3910 0000-0002-1662-3910] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ic5t92AAAAAJ Ic5t92AAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/93148449542415690599 93148449542415690599] | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q59627146|A. Femius Koenderink]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1617-5748 0000-0003-1617-5748] | | [https://viaf.org/viaf/285468305 285468305] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59627647|Bert-Jaap Koops]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2906-8215 0000-0002-2906-8215] | | [https://viaf.org/viaf/39598321 39598321] | 2005-03-16 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q59627751|Kobus Kuipers]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/285880515 285880515] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59628034|David Lentink]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/279987425 279987425] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59628120|Mirjam Leunissen]]'' | | | | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59668957|Jason Hessels]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2317-1446 0000-0003-2317-1446] | | [https://viaf.org/viaf/287447085 287447085] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q59770837|Ali-Asghar Seyed-Ghorab]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5072-5702 0000-0001-5072-5702] | | [https://viaf.org/viaf/34693810 34693810] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | |- | ''[[:d:Q59771122|Jeroen Salman]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/22318410 22318410] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q59783801|Merel Keijzer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9041-8563 0000-0001-9041-8563] | | [https://viaf.org/viaf/172794684 172794684] | | | |- | ''[[:d:Q59809011|Hanneke E Hulst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5039-1359 0000-0002-5039-1359] | | [https://viaf.org/viaf/286932650 286932650] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59859502|Kofi A. A. Makinwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2992-5467 0000-0002-2992-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=DZgTfroAAAAJ DZgTfroAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/3135151304654049460003 3135151304654049460003] | 2007-03-27 | | |- | ''[[:d:Q59860216|Christoph Lüthy]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4711-1317 0000-0003-4711-1317] | [https://scholar.google.com/citations?user=01zNM60AAAAJ 01zNM60AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/49441413 49441413] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59860744|Ariana Need]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/263689453 263689453] | 2007-03-27 | 2012-03-16 | [[Fail:Need Ariana fot Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190] | | [https://viaf.org/viaf/290850335 290850335] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q59972199|Han Thomas Adriaenssen]]'' | | | | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59976881|Celia Berkers]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/279853152 279853152] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q59977456|Raf de Bont]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/57750315 57750315] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59979388|Angélique Cramer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2128-0331 0000-0003-2128-0331] | | [https://viaf.org/viaf/290795338 290795338] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59982698|Ewout Frankema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7504-2817 0000-0002-7504-2817] | [https://scholar.google.com/citations?user=D6VatOkAAAAJ D6VatOkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/232652610 232652610] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q59983885|Barbora Hola]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/280763758 280763758] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60025106|Alexandru Iosup]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8030-9398 0000-0001-8030-9398] | [https://scholar.google.com/citations?user=7wwQ7twAAAAJ 7wwQ7twAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/282119949 282119949] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60028184|Johan van Leeuwaarden]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9752-0018 0000-0001-9752-0018] | [https://scholar.google.com/citations?user=Zrv4oQIAAAAJ Zrv4oQIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/78991345 78991345] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60028209|Dora Matzke]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=8BBz_k0AAAAJ 8BBz_k0AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/30498341 30498341] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60035978|Bettina Reitz-Joosse]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7512-3502 0000-0002-7512-3502] | | [https://viaf.org/viaf/35646221 35646221] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60035999|Jeroen de Ridder]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/288779271 288779271] | | | |- | ''[[:d:Q60036057|Diederik Roest]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/280693553 280693553] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036078|Liesbeth van Rossum]]'' | | | | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036301|Frans Snik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1946-7009 0000-0003-1946-7009] | | [https://viaf.org/viaf/279901399 279901399] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q60036322|Kristine Steenbergh]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/165551575 165551575] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q60036367|Behnam Taebi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2244-2083 0000-0002-2244-2083] | | [https://viaf.org/viaf/291727087 291727087] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036387|Christiaan Vinkers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3698-0744 0000-0003-3698-0744] | | [https://viaf.org/viaf/283862794 283862794] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036443|Barbara Vis]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/283330822 283330822] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036448|Rens Vliegenthart]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2401-2914 0000-0003-2401-2914] | | [https://viaf.org/viaf/283374780 283374780] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/291025267 291025267] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q60036464|Erin Wilson]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/233190727 233190727] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q67662450|Miranda van Turennout]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/33954778 33954778] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Turennout Miranda van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67663312|Juliette Walma van der Molen]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/198738725 198738725] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Walma van der Molen Juliette foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q78070172|Thijs Bol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9509-8423 0000-0001-9509-8423] | [https://scholar.google.com/citations?user=nMP0iF4AAAAJ nMP0iF4AAAAJ] | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070556|Tom de Greef]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070816|Liesbeth van de Grift]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070820|Liesbeth Janssen]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070994|Maryam Kavousi]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78071196|Lotte Krabbenborg]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78071615|Hilde Verbeek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3740-5162 0000-0002-3740-5162] | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q123137350|Else Starkenburg]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4501-103X 0000-0003-4501-103X] | | [https://viaf.org/viaf/288343170 288343170] | 2022 | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 2gd78ds86hhr3ykzx2pl0livjhsvei1 2 562908 7151866 7138435 2026-05-12T04:07:14Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7151866 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q65964526 Ghana Young Academy] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q65964526 } |section= |sort=P463/Q65964526/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q65964526/P580:Start date,P463/Q65964526/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q38803731|Godfred Darko]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7157-646X 0000-0001-7157-646X] | | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q42798805|Kwabena Duedu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5816-5172 0000-0001-5816-5172] | [https://scholar.google.com/citations?user=MQ7ZirEAAAAJ MQ7ZirEAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209] | | | |- | ''[[:d:Q55214929|Edmund Ekuadzi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8405-7121 0000-0002-8405-7121] | [https://scholar.google.com/citations?user=xNcVKysAAAAJ xNcVKysAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316677752 316677752] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q56373842|Augustina A Annan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7691-914X 0000-0002-7691-914X] | [https://scholar.google.com/citations?user=i4W1CtsAAAAJ i4W1CtsAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57005607|Priscilla Kolibea Mante]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6886-7570 0000-0002-6886-7570] | [https://scholar.google.com/citations?user=L6R8oF0AAAAJ L6R8oF0AAAAJ] | | 2015 | | [[Fail:PKMante.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57857403|Rose Omari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6343-8929 0000-0002-6343-8929] | [https://scholar.google.com/citations?user=Et_nATEAAAAJ Et_nATEAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/305806406 305806406] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q57861951|Frederick Adzitey]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8814-0272 0000-0002-8814-0272] | | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142] | [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ] | | 2015 | | [[Fail:Marian Asantewah 2015-09-19.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/126278104 126278104] | | | |- | ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q65964562|David Dodoo-Arhin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9657-2489 0000-0002-9657-2489] | [https://scholar.google.com/citations?user=L7KmQ14AAAAJ L7KmQ14AAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q65964647|Kwabena Owusu Danquah]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=nEmkt8YAAAAJ nEmkt8YAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q65966146|Christopher Antwi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=GZQVYscAAAAJ GZQVYscAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q65966148|Lydia Aziato]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7813-5525 0000-0002-7813-5525] | [https://scholar.google.com/citations?user=fepsU6cAAAAJ fepsU6cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/315597095 315597095] | | | [[Fail:VICE CHANCELLOR OF THE UNIVERSITY OF HEALTH AND ALIED SCIENCES.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66016739|Vincent Logah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8349-7600 0000-0002-8349-7600] | [https://scholar.google.com/citations?user=OXT0GhQAAAAJ OXT0GhQAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66016783|Mavis Osei]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7660-8934 0000-0001-7660-8934] | [https://scholar.google.com/citations?user=ih_iiMAAAAAJ ih_iiMAAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66019542|Lawrence S. Borquaye]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5037-0777 0000-0002-5037-0777] | [https://scholar.google.com/citations?user=_-6tGl4AAAAJ _-6tGl4AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q66019674|Joseph Breman Tandoh]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q66019850|Owiredu Gyampo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5357-5292 0000-0002-5357-5292] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q66022733|Salifu Tahiru Azeko]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=5-OD2qsAAAAJ 5-OD2qsAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66022823|Benjamin Agyei-Tuffour]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7364-7858 0000-0001-7364-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=0shNxmoAAAAJ 0shNxmoAAAAJ] | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} qh4gj2eqkkr20mxjdme2pzuwew9v4vq 2 562909 7151868 7138441 2026-05-12T04:10:39Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7151868 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q65951953 Nigerian Young Academy] the National young academy for Nigeria. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q65951953 } |section= |sort=P463/Q65951953/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q65951953/P580:Start date,P463/Q65951953/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q54861155|Ndubuisi Ekekwe]]'' | | | | | | [[Fail:Ndubuisi Ekekwe.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56775686|Oyetunde Oyeyemi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3089-2578 0000-0002-3089-2578] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q57166095|Tèmítópé Gbóláhàn Jaíyéọlá]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8695-5478 0000-0002-8695-5478] | | [https://viaf.org/viaf/5042160310489258300002 5042160310489258300002] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q57967396|Abiodun Egbetokun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2069-7648 0000-0002-2069-7648] | | [https://viaf.org/viaf/306374855 306374855] | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q61121533|Mutiu Idowu Kazeem]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8058-1938 0000-0002-8058-1938] | | | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q68913268|Blessing Mbabie]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q75180733|Luqman Abidoye]]'' | | | | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q75180872|Elijah Adebayo]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q75181105|Isaac Adejumo]]'' | | | | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q75181294|Adejoke Akinyele]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9086-1554 0000-0002-9086-1554] | | [https://viaf.org/viaf/159163873434545720352 159163873434545720352]<br/>[https://viaf.org/viaf/52146094289200331741 52146094289200331741] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q75183545|Emmanuel Awosanya]]'' | | | | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q75183834|Raphael Babatunde]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q75184688|Obinna Ekwunife]]'' | | | | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q75185210|Olatunji Kolawole]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q75186010|Aliyu Muhammad]]'' | | | | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q75186272|Obinna Nwinyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9314-6460 0000-0001-9314-6460] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q75186851|Temitope Odetoye]]'' | | | | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q75187016|Daniel Okuonghae]]'' | | | | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q75187221|Temitope Olomola]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q75187546|Martins Omorogie]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q75187708|Iyekhoetin Omoruyi]]'' | | | | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q75188035|Oluwatosin Rotimi]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q75188486|Anthony Ugbenyen]]'' | | | | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q75188645|Foluke Unuabonah]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/13155343928506312149 13155343928506312149] | 2016 | 2021 | |} {{Wikidata loendi lõpp}} cahxoz7j59kfyejrr3elue0l3rkhknw 2 562917 7151682 7141598 2026-05-11T18:34:28Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7151682 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q66023275 National Young Academy of Bangladesh] the National young academy for Bangladesh. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q66023275 } |section= |sort=P463/Q66023275/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q66023275/P580:Start date,P463/Q66023275/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q42402590|Ahmad H. Kabir]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6893-9418 0000-0001-6893-9418] | | | | | |- | ''[[:d:Q42844882|Mohammad Jakir Hosen]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6444-0214 0000-0001-6444-0214] | | | | | |- | ''[[:d:Q57920597|Md. Atiar Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4902-8923 0000-0002-4902-8923] | | | | | |- | ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/90472536 90472536] | | | |- | ''[[:d:Q58326603|Ahmed Imtiaj]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5917-5460 0000-0001-5917-5460] | | | | | |- | ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742] | [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ] | | | | [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687] | [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032] | [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644] | [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q75713965|Mohammed Abdul Basith]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4632-0141 0000-0003-4632-0141] | [https://scholar.google.com/citations?user=-cryiDMAAAAJ -cryiDMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q75714982|Monarul Islam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4117-4862 0000-0002-4117-4862] | [https://scholar.google.com/citations?user=helDZ7MAAAAJ helDZ7MAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q75715264|Md Ismail Tareque]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6507-1171 0000-0002-6507-1171] | [https://scholar.google.com/citations?user=bpcialYAAAAJ bpcialYAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q75715536|Manir Ahmed]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q75715670|M Atiqur Rahman Patoary]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4188-1812 0000-0003-4188-1812] | | | | | |- | ''[[:d:Q75715790|Sabrina Moriom Elias]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2267-6813 0000-0003-2267-6813] | [https://scholar.google.com/citations?user=mnQtjgMAAAAJ mnQtjgMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q75716042|Dibyendu Biswas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5834-6202 0000-0002-5834-6202] | [https://scholar.google.com/citations?user=Mr57AtcAAAAJ Mr57AtcAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q75716340|ABMM Khademul Islam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7274-0855 0000-0002-7274-0855] | [https://scholar.google.com/citations?user=h6C0BDIAAAAJ h6C0BDIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q75716482|Mustak Ibn Ayub]]'' | | | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 9f7y6z7l62i2jxtx5b1hv28c0fthwm5 0 568114 7152000 7099523 2026-05-12T07:55:54Z Taurus404 80079 /* Riigid */ 7152000 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Operatsioon Rahu Allikas | osa = [[Rojava konflikt]]ist ja [[Türgi sekkumine Süüria kodusõtta|Türgi sekkumisest]] [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõtta]] | pilt = Barış Pınarı Hârekatı sonrası Resulayn (Serêkanî) bombalanıyor.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = [[Ra's al-‘Ayn]]i linna pommitamine 10. oktoobril 2019 | aeg = 9. oktoober 2019 – ... | koht = [[Aleppo provints|Aleppo]], [[Al-Ḩasakah' provints|Al-Ḩasakah']] ja [[Ar-Raqqah' provints]]ide põhjaosa, [[Süüria]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = Türgi väed hõivavad 3412 km² territooriumi,<ref>http://www.syriahr.com/en/?p=145344</ref> ühtekokku 68 asulat * Ameerika Ühendriikide relvajõudude tagasitõmbumine Aleppo ja Ar-Raqqah' provintsidest; osaline tagasitõmbumine Ar-Raqqah' provintsist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.syrcenter.com/en/sdc/2964 |vaadatud=2019-10-28 |arhiivimisaeg=2019-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191020162737/https://www.syrcenter.com/en/sdc/2964 |url-olek=ei tööta }}</Ref><ref>https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-coalition-idUSKBN1WU1NW</ref> | tulemus = * Ajutine relvarahu alates 17. oktoobrist | seis = aktiivne | osaline1 = {{Pisilipp|Türgi}}<br>[[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] [[Süüria Ajutine Valitsus]]<ref name="3wAbu" /> | osaline2 = {{Lihtloend| * [[File:De facto SA-NES Flag.svg|23px]] [[Põhja- ja Ida-Süüria Autonoomne Administratsioon]] * {{Pisilipp|Süüria}} (alates 13. oktoobrist)<ref name="Li3TD" /> }} | osaline3 = | väejuht1 = {{Lihtloend| * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Hulusi Akar]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Yaşar Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İdris Acartürk]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Hakan Fidan]] * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] [[Salīm Idrīs]] * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] Sayf Abū Bakr * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] Abdullah Halawa }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] [[Mazlum Kobanê]] * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] [[Fail:Infobox Generic SDF MC.png|23px]] Riad Khamis al-Khalaf * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] [[Fail:RasAlAyn MC infobox flag.png|23px]] Imad Meno * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] Muhammad Mustafa Ali * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] Tolhildan Zagros {{KIA}} }} | väejuht3 = | väeüksused1 = {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi relvajõud]] * [[File:Flag of Turkish Land Forces Command.svg|23px]] [[Türgi maavägi]] ** [[2. armee (Türgi)|2. armee]] * [[File:Flag of Turkish Air Force Command.svg|23px]] [[Türgi õhuvägi]] [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] [[Süüria Rahvusarmee]] | väeüksused2 = [[File:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] [[Süüria Demokraatlikud Jõud]] (SDF) * [[File:People's Protection Units Flag.svg|23px]] [[Rahvakaitseüksused]] (YPG) * [[File:YPJ Flag.svg|23px]] [[Naiste omakaitseüksused]] (YPJ) [[File:Single_Color Flag - 539ADE.svg|23px]] [[Asayîş]]<br> [[File:Flag of the Syrian Arab Armed Forces (1980–2024).svg|23px]] [[Süüria relvajõud]] * [[File:Flag of the Syrian Arab Army.svg|23px]] [[Süüria maavägi]] | väeüksused3 = | jõud1 = {{Lihtloend| * {{Riigi ikoon|Türgi}} 15 000<ref>{{Cite web |url=https://www.rbc.ru/rbcfreenews/5da346099a79477783628983?from=newsfeed |title=arhiivikoopia |access-date=13. oktoober 2019 |archive-date=13. oktoober 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191013163557/https://www.rbc.ru/rbcfreenews/5da346099a79477783628983?from=newsfeed |url-status=live }}</ref> * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] 14 000<ref name="TdwvD" /><ref>https://www.voanews.com/extremism-watch/which-syrian-groups-are-involved-turkeys-syria-offensive</ref> }} | jõud2 = {{Lihtloend| * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] 40 000 – 60 000<ref name="M2FNK" /> * {{Riigi ikoon|Süüria}} pole teada }} | jõud3 = | kaotused1 = {{Lihtloend| * '''[[SOHR]]-i hinnangul:''' * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] 216 langenut * {{Riigi ikoon|Türgi}} 10 langenut * <hr> * '''Türgi hinnangul:''' * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] 137 langenut, 508 vigastatut * {{Riigi ikoon|Türgi}} 10 langenut, 100 vigastatut }} | kaotused2 = {{Lihtloend| * '''[[SOHR]]-i hinnangul:''' * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] 283 langenut * {{Riigi ikoon|Süüria}} 24 langenut * <hr> * '''SDF-i hinnangul:''' * 412 langenut, 73 vangilangenut * <hr> * '''Türgi hinnangul:''' * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] 900+ langenut, haavatut või vangivõetut<ref>{{Cite web |url=https://www.abcgazetesi.com/erdogandan-kobane-cikisi-oranin-da-temizlenmesi-gerekiyor-51802 |title=arhiivikoopia |access-date=2. november 2019 |archive-date=30. oktoober 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191030102501/https://www.abcgazetesi.com/erdogandan-kobane-cikisi-oranin-da-temizlenmesi-gerekiyor-51802 |url-status=dead }}</ref> }} | kaotused3 = | märkused = <center>{{Lihtloend| * 300 000+ sõjapõgenikku<ref>http://www.syriahr.com/en/?p=144078</ref> * ligikaudu 150 hukkunud tsiviilelanikku }}</center> }} {{Toimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=oktoober}}{{Keeletoimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=oktoober}} [[Pilt:Changing frontlines of the Turkish offensive in Rojava, 2019.gif|pisi|300px|Konflikti areng]] '''2019. aasta Türgi sissetung Põhja- ja Kirde-Süüriasse''', koodnimega '''Operatsioon Rahu Allikas'''<ref name="4ClDC" /> ([[türgi keel]]es ''Barış Pınarı Harekâtı'') oli 9. oktoobril [[2019]] alanud [[Türgi relvajõud]]ude (TAF) ja [[Türgi]]ga liidus oleva opositsioonirühmituse [[Süüria Rahvusarmee]] (SNA) sõjaline operatsioon, mis oli suunatud [[Põhja- ja Ida-Süüria Autonoomne Administratsioon|Põhja- ja Ida-Süüria Autonoomse Administratsiooni]] (NES) ja [[Süüria Demokraatlikud Jõud|Süüria Demokraatlike Jõudude]] (SDF) vastu. 6. oktoobril 2019 käskis [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[Donald Trump]]i [[Donald Trumpi administratsioon|administratsioon]] Ameerika Ühendriikide vägedel taanduda Süüria kirdeosast, kus nad olid toetanud oma kurdi liitlasi võitluses [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS-e]] vastu. [[Ameerika Ühendriikide valitsus|Valge Maja]] teatas, et Ameerika Ühendriigid ei toeta operatsiooni ega ei osale selles.<ref name="y3j5Y" /> Sõjaline operatsioon algas 9. oktoobril 2019, kui [[Türgi õhujõud]] alustasid õhurünnakuid Süüria piirilinnadele.<ref name="8vfLC" /> [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]i sõnul oli operatsiooni eesmärk kurdi üksuste (SDF – [[Süüria Demokraatlikud Jõud]]) väljaajamine Süüria piirialadelt ja 30 km sügavuse "turvatsooni" loomine Süüria põhjaosas, kuhu võiks Türgist ümber asustada umbes 3,6 miljonit Süüria sõjapõgenikku.<ref name="aj-turkey-begins" /> Kuna ümberasutamiseks kavandatav piirkond on demograafiliselt valdavalt kurdikeelne, on kriitikud seda kavatsust sarjanud kui katset peale sundida drastilisi demograafilisi muutusi.<ref name="x0del" /><ref name="JnzmD" /><ref name="reuters_demographics" /> Paljud riigid mõistsid hukka Türgi tegevuse kui [[invasioon]]i suveräänse Araabia riigi territooriumile ning vastutustundetu destabiliseeriva tegevuse, millel on "potentsiaalselt kohutavad" humanitaarsed tagajärjed.<ref name="7g596" /> Süüria valitsus süüdistas alguses kurde Türgi rünnaku esilekutsumises, separatismis ja valitsusega leppimata jätmises, mõistes samal ajal hukka ka sissetungi Süüria territooriumile.<ref name="jYnVL" /> Sellegipoolest jõudis SDF paar päeva hiljem Süüria valitsusega kokkuleppele, mille järgi lubati Süüria armeel siseneda SDF-i kontrolli all olevatesse [[Manbij]] ja [[Kobanî]] linnadesse, et kaitsta linnu Türgi rünnaku eest.<ref name="bbR7w" /><ref name="TwFh1" /><ref name="armyinvolved" /> Vahetult pärast seda teatas Süüria riigi ringhääling SANA, et Süüria armee on asunud paigutama vägesid riigi põhjaossa, et "Türgi agressioonile vastu astuda".<ref name="vInRk" /><ref name="5kiCv" /> Sellele vaatamata ei kavatsenud Türgi oma rünnakuplaane muuta.<ref name="7bVOa" /> 17. oktoobril 2019 teatas [[Ameerika Ühendriikide asepresident]] [[Mike Pence]], et Ameerika Ühendriigid ja Türgi sõlmisid kokkuleppe, mille alusel lõpetab Türgi Süüria piirialadel 5 päevaks sõjategevuse ja SDF-i väeüksused soostuvad vastutasuks piirkonnast taanduma.<ref>http://www.middleeasteye.net/news/us-and-turkey-reach-agreement-temporarily-suspend-military-operation-syria</ref><ref>https://www.bbc.com/news/world-middle-east-50091305</ref> 22. oktoobril sõlmisid [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kokkuleppe relvarahu pikendamiseks veel 120 tunniks, et lasta SDF-i üksustel täiendavalt taganeda piirialadelt ning lisaks ka [[Tell Rifaat|Tell Rifaadi]] ja [[Manbij]]i linnadest. Kokkuleppe järgi sai Vene sõjaväepolitsei õiguse piirkonnas (v.a [[Qamishli]] linn) patrullida. Relvarahu täiendus hakkas kehtima 23. oktoobri keskööst.<ref>https://www.miamiherald.com/news/nation-world/article236512698.html</ref><ref>https://thedefensepost.com/2019/10/22/russia-turkey-syria-mou/</ref> == Taust == Türgi ja Ameerika Ühendriigid sõlmisid kokkuleppe 2019. aasta augustis pärast kuudepikkuseid Türgi ähvardusi tungida ühepoolselt Süüria põhjaossa. Ameerika Ühendriigid pidasid SDF-i üheks oma peamiseks liitlaseks ISIS-e vastases sõjas Süürias, samas kui Türgi peab rühmitust seotuks [[Kurdistani Töölispartei]]ga. Kokkuleppe järgi loodi Süüria põhjaosas puhvertsoon, mille eesmärk oli pingete hajutamine, käsitledes Türgi julgeolekuprobleeme seire ja ühispatrullide abil, võimaldades siiski kurdidel säilitada kontroll nende alade üle.<ref name="Q8jgD" /><ref name="kuJHG" /> Ameerika Ühendriigid ja kurdid kiitsid kokkuleppe heaks, kuid Türgi polnud sellega üldiselt rahul. Türgi rahulolematus tõi kaasa arvukad Türgi jõupingutused puhvertsooni laiendamiseks, Türgi kontrolli kindlustamiseks selle osade üle või miljonite põgenike ümberpaigutamiseks puhveralale, kuid kõik need jõupingutused ebaõnnestusid tugeva SDF-i vastupanu ja ameeriklaste kohlolu tingimustes.<ref name="IRz7x" /> Vaatamata Ameerika Ühendriikide ja Türgi ühispatrullide ametlikule algusele, SDF-i kindlustatud punktide lammutamisele ja [[YPG]]-üksuste (kurdi omakaitseväed) osalisele väljaviimisele puhvertsooni aladelt, suurenesid pinged edasi, kuna Türgi esitas SDF-ile veelgi suuremaid nõudmisi. Viimane lükkas need aga tagasi, kuna nende arvates on SDF leppinud niigi karmi kompromissiga, lubades Põhja-Süürias Türgi vägedel osaleda ühispatrullides Ameerika Ühendriikidega.<ref name="dlLtt" /> Türgi rahulolematus lepingu suhtes kasvas avalikuks vaenulikkuseks ning Türgi president esitas SDF-i suhtes ultimaatumi.<ref name="wKIls" /> Rühmitus eiras seda ja Türgi kuulutas oktoobri alguses ultimaatumi tähtaja möödunuks.<ref name="A6qUE" /> == Eelmäng == 8. oktoobril pidas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan telefonikõne Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga, mille sisuks oli SDF-i vastase sõjalise operatsiooni alustamine [[Eufrat]]i jõest ida pool. Kõne järel alustasid Ameerika Ühendriigid oma vägede väljaviimist Türgi piiri lähedal asuvatelt positsioonidelt.<ref name="AGwLe" /><ref name="ABwSA" /> Kuigi Ameerika Ühendriikide valitsus on teatanud, et nad ei toeta Türgi juhitavat rünnakut, teatas Trumpi administratsioon 6. oktoobril 2019, et Ameerika Ühendriigid viivad Türgiga vastasseisu vältimiseks konfliktipiirkonnast välja kogu oma personali. Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Mike Pompeo]] eitas, et see tähendas Türgi vägedele rohelise tule näitamist SDF-i ründamiseks, samal ajal kui SDF-i pressiesindaja nimetas Ameerika Ühendriikide tegevust reetmiseks.<ref name="withdraw" /> Väidetavalt katkestasid Ameerika Ühendriigid abiandmise ka SDF-ile, et mitte relvastada neid oma [[NATO]] liitlase vastu.<ref name="kIJ2T" /> [[Türgi sõjavägi]] pommitas 8. oktoobril 2019 Iraagist Põhja-Süüriasse suunduvate militaarsõidukite konvoid, mis kuulus SDF-ile. Õhurünnaku tagajärjel ei olnud ühtegi inimohvrit.<ref name="FKqmm" /> Samal päeval avasid [[Venemaa]] eriväed [[Eufrat]]i jõel ülepääsu Süüria valitsuse ja SDF-i valduste vahel [[Deir ez-Zori kubermang|Deir ez-Zori kubermangus]].<ref name="przRW" /> SDF-i ja Süüria kokkuleppe tulemusena teatas Süüria valitsus, et Süüria sõjaväe lähetamine Manbij lähedale toimub selleks, et takistada Türgi sõjaväe sisenemist linna.<ref name="6WpU2" /> Türgi väed alustasid samal päeval sõjategevust [[Ras al-Ayn]]i linna lähedal.<ref name="1YEeA" /> == Reaktsioonid == === Rahvusvahelised organisatsioonid === *[[Araabia Liiga]] – peasekretär [[Ahmed Aboul Gheit]] nimetas rünnakut "Süüria suveräänsuse räigeks rikkumiseks". Araabia Liiga liikmesriigid kohtutavad [[Kairo|Kairos]] 12. oktoobril 2019, et arutada Türgi tegevust.<ref name=":0" /> *{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}}[[Euroopa Liit]] – kui operatsiooni stsenaariumi kohta küsiti, ütles [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] volinik [[Dimitris Avramopoulos]], et "Euroopa Liit pühendub endiselt Süüria riigi ühtsusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele".<ref name="wl63f" /> *[[NATO]] – peasekretär [[Jens Stoltenberg]] ütles, et [[Türgi]] on "kriisi esiotsas ja tal on õigustatud julgeolekuprobleeme", et ta on kannatanud terrorirünnakute all ja võõrustanud miljoneid põgenikke. Ta lisas, et Türgi võimud teavitasid NATO-t Põhja-Süürias käimasolevatest operatsioonidest. Lisaks ütles ta, et "on oluline vältida tegevusi, mis võivad piirkonda veelgi destabiliseerida, pingeid veelgi suurendada ja põhjustada rohkem inimlikke kannatusi". Ta kutsus Türgit üles tegutsema vaoshoitult ja ütles, et [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS]]-e vastu võitlemist ei tohiks ohtu seada.<ref name="pVrRt" /> *{{Riigi ikoon|ÜRO}}[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] – ÜRO hoiatas tsiviilelanike kaitset nõudvate üleskutsete osas, kommenteeris ÜRO Süüria piirkondliku humanitaarkoordinaatori Panos Moumtzis.<ref name="028A0" /> === Riigid === * {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriigid]] – [[senaator]] [[Lindsey Graham]] hoiatas, et ta "kehtestab Türgi suhtes kahepoolsed sanktsioonid, kui need tungivad Süüriasse". Ta ütles, et "nõuab ka nende peatamist [[NATO]]-st, kui nad ründavad kurdide vägesid, kes abistasid USA-d ISIS-i kalifaadi hävitamisel".<ref name="I9bUA" /> * {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}}[[Araabia Ühendemiraadid]] – AÜE teatas, et nad mõistavad kõige karmimalt hukka Türgi sekkumise ja rünnaku Süürias.<ref name=":1" /> * {{Riigi ikoon|Armeenia}}[[Armeenia]] – [[Armeenia välisministeerium|Välisministeerium]] on avaldanud avalduse, milles mõistab hukka Türgi poolt Süüria kirdeosas toimunud sõjalised sissetungid, mis tooksid kaasa piirkondliku julgeoleku halvenemise, tsiviilelanike kaotused, massilise ümberasustamise ja lõpuks uue [[Humanitaarkriis|humanitaarkriisi]]. Eriti murettekitav on etniliste ja usuliste vähemuste olukord. See sõjaline sissetung tekitab ka otsese identiteedipõhise tõsise ohu ja massilisi inimõiguste rikkumisi.<ref name="BZ5C1" /> * {{Riigi ikoon|Austraalia}}[[Austraalia]] – peaminister [[Scott Morrison]] teatas, et tunneb muret selles piirkonnas elavate kurdide turvalisuse pärast ning kardab ka, et rünnak võib viia ISIS-i taassünnini.<ref name=":0" /> * {{Riigi ikoon|Bahrein}}[[Bahrein]] – [[Bahreini välisministeerium|Bahreini Kuningriigi välisministeerium]] mõistis hukka Türgi sõjalise rünnaku Süüria kirdeosa piirkondadele.<ref name=":1" /> * {{Riigi ikoon|Belgia}}[[Belgia]] – Belgia välisminister [[Didier Reynders]] kutsus Türgit üles hoiduma ühepoolsest sõjalisest tegevusest.<ref name="qqhhQ" /> * {{Riigi ikoon|Egiptus}}[[Egiptus]] – [[Egiptuse välisministeerium]] mõistis Türgi rünnaku hukka. Samuti kutsus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] üles peatama "kõik Süüria territooriumide okupeerimise katsed" või "muutma Süüria põhjaosa demograafiat". Lisaks kutsus nõukogu üles korraldama [[Araabia Liiga]] erakorralist kohtumist.<ref name=":1" /> * {{Riigi ikoon|Holland}}[[Holland]] – välisminister [[Stef Blok]] säutsus, et Türgi ei peaks "järgima oma valitud rada", märkides, et "operatsioon võib põhjustada uusi pagulasvooge ja kahjustada võitlust ISi vastu ja piirkonna stabiilsust".<ref name=":0" /> * {{Riigi ikoon|Iirimaa}}[[Iirimaa]] – Iirimaa väitis, et ühepoolset sõjalist tegevust ei saa taunida ning Türgi operatsioon on tõsine probleem.<ref name="3DUSV" /> * {{Riigi ikoon|Iisrael}}[[Iisrael]] – peaminister [[Binyamin Netanyahu]] mõistis operatsiooni hukka ja hoiatas kurdide etnilise puhastamise eest Türgi ja tema liitlaste poolt.<ref name="cmvrl" /> * {{Riigi ikoon|India}}[[India]] – India mõistis Türgi hukka ühepoolse sõjalise käigu eest.<ref name="csxWP" /> * {{Riigi ikoon|Iraak}}[[Iraak]] – president [[Barham Salih]] mõistis operatsiooni hukka, kinnitades, et "Türgi sõjaline sissetung Süüriasse on tõsine eskaleerumine; see põhjustab ütlematuid humanitaarseid kannatusi, annab terrorirühmitustele võimu. Maailm peab ühinema katastroofi ärahoidmiseks, edendama kõigi süürlaste õiguste poliitilist lahendamist.<ref name="KJiYA" /> *{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraan]] – Iraani välisminister [[Mohammad Zarif]] on väljendanud vastuseisu rünnakule, pidades seda Süüria suveräänsuse rikkumiseks.<ref name="S8Exo" /> Seoses [[Ameerika Ühendriigid|USA]] lahkumisega Süüriast kommenteeris Zarif, öeldes, et USA on "Süürias ebaoluline okupant", ning ütles, et Iraan oleks valmis vahendama pingeid Süüria ja Türgi vahel. * {{Riigi ikoon|Island}}[[Island]] – Island mõistis teravalt hukka Türgi [[Kurdid|kurdide]] vastase sammu ja kutsus Türgit üles operatsioon lõpetama.<ref name="BXJFc" /> * {{Riigi ikoon|Itaalia}}[[Itaalia]] – Itaalia teatas oma murest Türgi sammu pärast ja väljendas vastuseisu meetmetele, mis võivad põhjustada destabiliseerivat mõju.<ref name="XzAxO" /> * {{Riigi ikoon|Jordaania}}[[Jordaania]] – Jordaania kutsus Türgit peatama rünnakut ja lahendama kõik probleemid diplomaatiliselt.<ref name="LXc52" /> * {{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] – Kanada välisminister [[Chrystia Freeland]] teatas 9. oktoobril 2019 [[Twitter|Twitteris]], et Kanada "mõistab hukka Türgi sõjategevuse Süüriasse täna."<ref name="Amh2L" /> * {{Riigi ikoon|Kreeka}}[[Kreeka]] – välisminister [[Nikos Dendias]] mõistis hukka Türgi sissetungi Süüriasse, kinnitades, et "Türgi teeb suure vea". Lisaks väitis Türgi plaanide kohta ümberasustatavate sisserändajate jaoks turvalise tsooni loomiseks Põhja-Süürias kohaliku kurdi elanike arvelt, et see on "ebaseaduslik, kuna sisserändajate ümberasustamine peab vastama mõnele peamisele põhimõttele: olge vabatahtlikud ja väärikad. [...] Seetõttu on see, mida Türgi teeb, vastuolus inimõigustega ". * {{Riigi ikoon|Kuveit}}[[Kuveit]] – Kuveit teatas, et on mures selle pärast, kuidas rünnak võib piirkonna rahu ja stabiilsust negatiivselt mõjutada, ning kutsus üles vaoshoitusele.<ref name=":0" /> * {{Riigi ikoon|Küpros}}[[Küpros]] – Küpros mõistis operatsiooni hukka ja väitis, et see on rahvusvahelise õigusega vastuolus.<ref name="TQTk5" /> * {{Riigi ikoon|Liibanon}}[[Liibanon]] – Liibanon mõistis operatsiooni hukka ja kutsus Türgit üles oma sammu ümber mõtlema.<ref name="kiGBN" /> * {{Riigi ikoon|Läti}}[[Läti]] – [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]] nimetas operatsiooni häirivaks ja kutsus Türgit üles lõpetama operatsioon poliitilise lahenduse leidmiseks.<ref name="o1iDS" /> * {{Riigi ikoon|Norra}}[[Norra]] – Norra kutsus Türgit üles operatsioon lõpetama ja austama rahvusvahelist õigust.<ref name="FlpAw" /> * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa]] – Prantsusmaa mõistis operatsiooni teravalt hukka ja [[Emmanuel Macron|president Macron]] kohtus Kurdi ametnikega.<ref name="RfHdV" /> * {{Riigi ikoon|Rootsi}}[[Rootsi]] – Rootsi teatas, et Türgi operatsioon ohustas piirkonda ja kurdide jõupingutusi [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS]]-e vastu. Lisaks kutsuti Türgit üles mitte eskaleerima olukorda.<ref name="HRi8C" /> * {{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa]] – Saksamaa mõistis operatsiooni hukka.<ref name="UPyCF" /> * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}[[Saudi Araabia]] – [[Saudi Araabia valitsus]] mõistis avalduses hukka Türgi tegevuse, öeldes, et operatsioonil on "negatiivne mõju piirkonna julgeolekule ja stabiilsusele". Samuti väitis Saudi Araabia välisministeerium, et ründamine on Süüria ühtsuse, iseseisvuse ja suveräänsuse rikkumine.<ref name=":1" /> * {{Riigi ikoon|Soome}}[[Soome]] – vastusena rünnakule teatas Soome, et nad lõpetavad relvaekspordi Türki.<ref name="slmHD" /> * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}[[Suurbritannia]] – USA president Donald Trumpiga peetud telefonikõnes kirjeldas peaminister [[Boris Johnson]] rünnakut kui "sissetungi" ja väljendas "tõsist muret".<ref name="5s056" /> * {{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveits]] – Šveits teatas, et jälgivad olukorda tähelepanelikult, ja kutsusid üles vaoshoitusele.<ref name="H4l5E" /> * {{Riigi ikoon|Taani}}[[Taani]] – [[Taani välisminister]] [[Jeppe Kofod]] avaldas muret ja väitis, et Türgi samm oli kahetsusväärne ja vale. Lisaks on Taani selles küsimuses tihedas kontaktis oma liitlastega.<ref name="yry94" /> * {{Riigi ikoon|Tšehhi}}[[Tšehhi]] – Tšehhi välisminister [[Tomáš Petříček]] avaldas vastuseisu Türgi operatsioonile ja väitis, et see halvendaks tsiviilelanike ja pagulaste olukorda.<ref name="uitUS" /> * {{Riigi ikoon|Türgi}}[[Türgi]] – Türgi kommunikatsioonidirektor ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani abi Fahrettin Altun postitas [[Twitter|Twitterisse]], et SDF-i fraktsioonidel on kas võimalus liituda Türgi toetatud vägedega või Türgi võitleb nende vahel.<ref name="YqWXc" /> * {{Riigi ikoon|Ungari}}[[Ungari]] – Ungari pani kõigepealt veto [[Euroopa Liit|ELi]] liikmesriikide katsele anda operatsiooni vastu ühehäälselt hoiatus, viidates "riikidel on õigus oma piire kaitsta".<ref name="B7SGt" /> * {{Riigi ikoon|Venemaa}}[[Venemaa]] – president [[Vladimir Putin]] kutsus selle küsimuse arutamiseks 8. oktoobril kokku [[Venemaa Julgeolekunõukogu]] istungi. Järgmisel päeval rääkis ta Erdoğaniga telefoni teel; Putin kutsus oma Türgi partnereid olukorda hoolikalt kaaluma, et mitte kahjustada Süüria kriisi lahendamiseks tehtavaid üldisi jõupingutusi. Venemaa valitsus teatas ka, et Türgil on õigus end kaitsta, kuid kutsus siiski välismaa sõjaväelasi üles lahkuma Süürias ebaseadusliku kohalolekuga.<ref name="ydYkA" /><ref name="neeL8" /> ===Meeleavaldused=== *Hamburgis demonstreeris 3000-6000 meeleavaldajat sõja vastu<ref>{{Netiviide |url=https://www.ndr.de/nachrichten/hamburg/Demo-solidarisiert-sich-mit-Kurden-in-Syrien,demo2664.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-10-16 |arhiivimisaeg=2019-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191016144012/https://www.ndr.de/nachrichten/hamburg/Demo-solidarisiert-sich-mit-Kurden-in-Syrien,demo2664.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. *Cuxhavenis [[Saksamaa]]l demonstreerisid inimesed 15. oktoobril 2019 Türgi rahvusvahelise õiguse vastase agressioonisõja vastu ja nõudsid Saksamaa föderaalvalitsuselt igasuguse koostöö lõpetamist Türgi relvajõududega<ref>https://www.cnv-medien.de/news/protest-in-cuxhaven-gegen-den-angriffskrieg-der-tuerkei.html</ref>. ==Vaata ka== *[[Operatsioon Oliivioks]] *[[Operatsioon Eufrati Kilp]] *[[Pešmergad]] *[[Süüria kodusõda]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.aljazeera.com/news/2019/10/world-reacts-turkey-military-operation-northeast-syria-191009181335266.html|pealkiri=World reacts to Turkey's military operation in northeast Syria|väljaanne=Al Jazeera|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://english.alarabiya.net/en/News/middle-east/2019/10/09/Saudi-Arabia-condemns-Turkish-aggression-on-north-east-Syria.html|pealkiri=Saudi Arabia, UAE, Bahrain, and Egypt condemn Turkey's aggression on Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="3wAbu">{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-49998035 |pealkiri=Turkey Syria offensive: Heavy fighting on second day of assault |väljaanne=[[BBC]] |aeg=10. oktoober 2019 |vaadatud=12. oktoober 2019 |keel=inglise}}</ref> <ref name="y3j5Y">{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-49956698?intlink_from_url=https://www.bbc.com/news/topics/cp7r8vgl2y7t/kurds&link_location=live-reporting-story |pealkiri=Trump makes way for Turkey operation against Kurds in Syria |väljaanne=[[BBC]] |aeg=7. oktoober 2019 |vaadatud=12. oktoober 2019 |keel=inglise keeles}}{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-49956698?intlink_from_url=https://www.bbc.com/news/topics/cp7r8vgl2y7t/kurds&link_location=live-reporting-story |pealkiri=Trump makes way for Turkey operation against Kurds in Syria |väljaanne=[[BBC]] |aeg=7. oktoober 2019 |vaadatud=12. oktoober 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="wl63f">{{Netiviide|autor=|url=https://www.france24.com/en/20191008-eu-concerned-at-new-migrant-wave-from-turkish-operation-in-syria|pealkiri=EU concerned at new migrant wave from Turkish operation in Syria|väljaanne=France24|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="pVrRt">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nato.int/cps/en/natohq/opinions_169485.htm?selectedLocale=en|pealkiri=NATO|väljaanne=NATO|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="028A0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-un/u-n-calls-for-protecting-civilians-in-northeast-syria-idUSKBN1WM0TH|pealkiri=U.N. calls for protecting civilians in northeast Syria|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="I9bUA">{{Netiviide|autor=|url=https://www.independent.co.uk/news/world/americas/us-politics/trump-syria-turkey-lindsey-graham-twitter-pomepo-isis-assad-iran-middle-east-a9146161.html|pealkiri=Lindsey Graham turns on Trump over 'disaster' Syria move|väljaanne=The Independent|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="BZ5C1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.mfa.am/en/interviews-articles-and-comments/2019/10/10/mfa_statement_syria/9886|pealkiri=Statement by the MFA of Armenia on the military invasion by Turkey in the north-eastern Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="qqhhQ">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/dreynders/status/1181849744420855814|pealkiri=I am very worried by indications of an imminent Turkish invasion in northeast Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="3DUSV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.dfa.ie/news-and-media/press-releases/press-release-archive/2019/october/tanaistes-statement-on-situation-in-north-eastern-syria.php|pealkiri=October – Tánaiste's statement on situation in north-eastern Syria – Department of Foreign Affairs and Trade|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="cmvrl">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/IsraeliPM/status/1182267488383504387|pealkiri=Prime Minister Benjamin Netanyahu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="csxWP">{{Netiviide|autor=|url=https://timesofindia.indiatimes.com/india/india-slams-turkey-for-its-unilateral-military-offensive-in-northeast-syria/articleshow/71520852.cms|pealkiri=India slams Turkey for its 'unilateral military offensive' in northeast Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="KJiYA">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/BarhamSalih/status/1182008431319928832|pealkiri=Turkey's military incursion into Syria is a grave escalation; will cause untold humanitarian suffering, empower terrorist groups. The world must unite to avert a catastrophe, promote political resolution to the rights of all Syrians, including Kurds, to peace, dignity & security|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="S8Exo">{{Netiviide|autor=|url=https://www.timesofisrael.com/iran-opposes-military-action-in-syria-zarif-tells-turkey/|pealkiri=Iran opposes military action in Syria, Zarif tells Turkey|väljaanne=Times of Israel|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="BXJFc">{{Netiviide|autor=|url=https://www.government.is/news/article/2019/10/10/Iceland-criticises-the-Turkish-military-offensive-in-Syria/|pealkiri=Iceland criticises the Turkish military offensive in Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="XzAxO">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/ItalyMFA/status/1181597484474421248|pealkiri=Italy is concerned by reports of imminent Turkish military operations in North-East Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="LXc52">{{Netiviide|autor=|url=http://www.xinhuanet.com/english/2019-10/10/c_138461244.htm|pealkiri=Jordan calls on Turkey to stop attack on Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-10-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191010124718/http://www.xinhuanet.com/english/2019-10/10/c_138461244.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Amh2L">{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-canada/canada-condemns-turkeys-military-action-against-kurdish-forces-idUSKBN1WO2SC|pealkiri=Canada condemns Turkey's military action against Kurdish forces|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="TQTk5">{{Netiviide|autor=|url=https://www.pio.gov.cy/en/press-releases-article.html?id=10035#flat|pealkiri=Statement by the Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Cyprus on the Turkish invasion of Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="kiGBN">{{Netiviide|autor=|url=http://www.dailystar.com.lb/News/Lebanon-News/2019/Oct-09/493190-lebanon-condemns-turkey-operation-in-syria.ashx|pealkiri=Lebanon condemns Turkey operation in Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-04-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210430001817/https://www.dailystar.com.lb//News/Lebanon-News/2019/Oct-09/493190-lebanon-condemns-turkey-operation-in-syria.ashx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="o1iDS">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/edgarsrinkevics/status/1181955013414936577|pealkiri=Very disturbing news on #urkey launching military operation in Northeast of Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="FlpAw">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/NorwayMFA/status/1182007752341823489|pealkiri=Deeply dismayed by unilateral Turkish military action in NE #Syria and call on Turkey to cease operation|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="RfHdV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-france/frances-macron-met-spokeswoman-of-kurdish-led-syria-sdf-forces-idUSKBN1WO1D5|pealkiri=France's Macron met spokeswoman of Kurdish-led Syria SDF forces|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="HRi8C">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/AnnLinde/status/1181260838369452034|pealkiri=Kurdernas insatser för att besegra Daesh och förhindra spridningen av terrorism i regionen har varit centralt|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="UPyCF">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/RudawEnglish/status/1181943079051448321|pealkiri=France and Germany condemn Turkish offensive in northeast Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="slmHD">{{Netiviide|autor=|url=https://halktv.com.tr/gundem/finlandiya-turkiyeye-silah-satisini-durdurdu-406589h|pealkiri=Finlandiya, Türkiye'ye silah satışını durdurdu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="5s056">{{Netiviide|autor=|url=https://www.gov.uk/government/news/pm-call-with-president-trump-9-october-2019|pealkiri=PM call with President Trump: 9 October 2019|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="H4l5E">{{Netiviide|autor=|url=https://www.swissinfo.ch/eng/turkey-operation_switzerland-calls-for-restraint-in-latest-syria-violence/45287064|pealkiri=Switzerland calls for restraint in latest Syria violence|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="yry94">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/JeppeKofod/status/1181942030659923970|pealkiri=Dybt bekymret over tyrkisk militæroperation i Syrien|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|keel=taani keeles}}</ref> <ref name="uitUS">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/TPetricek/status/1181946667039412224|pealkiri=The Turkish offensive will only worsen the situation of civilians and refugees|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="YqWXc">{{Netiviide|autor=|url=https://uk.reuters.com/article/uk-syria-security-turkey-usa/turkish-and-syrian-rebel-forces-to-start-syria-offensive-shortly-erdogans-aide-idUKKBN1WO06Q|pealkiri=Turkish army launches push into Syria, air strikes hit border town|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-10-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191009042744/https://uk.reuters.com/article/uk-syria-security-turkey-usa/turkish-and-syrian-rebel-forces-to-start-syria-offensive-shortly-erdogans-aide-idUKKBN1WO06Q|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="B7SGt">{{Netiviide|autor=|url=https://index.hu/english/2019/10/09/hungary_eu_council_declaration_veto_turkey_invasion_syria/|pealkiri=Spiegel: Hungarian veto delays EU warning to Turkey against invading Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ydYkA">{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-explainer-idUSKBN1WO1UV|pealkiri=Explainer: Turkish operation may redraw map of Syrian war once again|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="neeL8">{{Netiviide|autor=|url=http://en.kremlin.ru/events/president/news/61751|pealkiri=Meeting with Security Council permanent members|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="aj-turkey-begins">{{Cite news |url=https://www.aljazeera.com/news/2019/10/turkey-begins-ground-offensive-northeastern-syria-191009212025006.html |title=Turkey begins ground offensive in northeastern Syria |date=9.10.2019 |work=Al Jazeera |access-date=10.10.2019}}</ref> <ref name="reuters_demographics">{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-refugees-graphi-idUSKBN1WN28J|title=Turkey's plan to settle refugees in northeast Syria alarms allies|date=8.10.2019|via=www.reuters.com|newspaper=Reuters}}</ref> <ref name="armyinvolved">{{Cite web|url=https://thedefensepost.com/2019/10/13/syria-government-russia-kobani-manbij-sdf/|title=Syrian government forces set to enter Kobani and Manbij after SDF deal|date=13.10.2019|website=The Defense Post|language=en-US|access-date=13.10.2019}}</ref> <ref name="4ClDC">{{Netiviide |autor=[[Marko Mihkelson]] |url=https://twitter.com/markomihkelson/status/1182291138541232128?s=20 |pealkiri=Marko Mihkelson on Twitter: "Tõlkes kaduma läinud. Türgi operatsiooni nimi pole mitte "Rahukevad", nagu meil mitmel pool kirjutatakse, vaid "Rahu allikas"." |väljaanne=[[Twitter]] |aeg=10. oktoober 2019 |vaadatud=14. oktoober 2019}}</ref> <ref name="8vfLC">{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2019/oct/09/turkey-launches-military-operation-in-northern-syria-erdogan|title=Turkey launches military operation in northern Syria|work=The Guardian|author=Bethan McKernan|date=9.10.2019}}</ref> <ref name="x0del">{{cite web|url=https://www.al-monitor.com/pulse/originals/2019/09/turkey-syria-united-states-erdogan-plans-for-east-euphrates.html|title=Erdogan's Syria plan: Resettling the Syrian refugees or ousting Kurds from their land?|first=Cengiz|last=Candar|date=30.09.2019|website=Al-Monitor}}</ref> <ref name="JnzmD">{{cite web|url=https://www.ft.com/content/e40cb754-e456-11e9-b112-9624ec9edc59|title=Syria is witnessing a violent demographic re-engineering|website=Financial Times}}</ref> <ref name="7g596">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2019/10/world-reacts-turkey-military-operation-northeast-syria-191009181335266.html|title=World reacts to Turkey's military operation in northeast Syria|website=Al Jazeera}}</ref> <ref name="jYnVL">{{Cite news |url=http://www.xinhuanet.com/english/2019-10/11/c_138462068.htm |title=Syria blames Kurdish forces for Turkish military offensive |date=11.10.2019 |work=Xinhua Net |access-date=11.10.2019 |archive-date=11.10.2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191011011413/http://www.xinhuanet.com/english/2019-10/11/c_138462068.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="bbR7w">{{Cite web|url=http://english.alarabiya.net/en/News/middle-east/2019/10/13/Syrian-army-to-enter-SDF-held-Kobani-Manbij-Monitor.html|title=Syrian army to enter SDF-held Kobani, Manbij: Monitor|website=english.alarabiya.net|language=en|access-date=13.10.2019}}</ref> <ref name="TwFh1">{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-towns-report-idUSKBN1WS0K0|title=Report: Syrian army to enter SDF-held Kobani, Manbij|date=13.10.2019|work=Reuters|access-date=13.10.2019|language=en}}</ref> <ref name="vInRk">{{Cite web|url=https://www.thenational.ae/world/mena/syrian-troops-sent-north-to-confront-turkey-over-incursion-says-state-media-1.922875|title=Syrian troops sent north to 'confront' Turkey over incursion, says state media|website=The National|language=en|access-date=13.10.2019}}</ref> <ref name="5kiCv">{{Cite web|url=https://www.dailysabah.com/war-on-terror/2019/10/13/syrian-regime-sends-troops-toward-area-of-turkeys-anti-terror-op|title=Syrian regime sends troops toward area of Turkey's anti-terror op|website=DailySabah|access-date=13.10.2019}}</ref> <ref name="7bVOa">[https://www.aljazeera.com/news/2019/10/turkey-military-operation-syria-latest-updates-191014053832727.html Turkey's military operation in Syria: All the latest updates]</ref> <ref name="Q8jgD">{{cite web|url=https://english.enabbaladi.net/archives/2019/08/safe-zone-existing-project-but-deferred-details/|title=Safe Zone: Existing Project But Deferred Details|date=29.08.2019|website=Enab Baladi|language=en-US|access-date=9.10.2019}}</ref> <ref name="kuJHG">{{cite web|url=https://www.kurdistan24.net/en/news/1b44b8a4-ff0c-44e0-98fe-51c4682e5e6f|title=SDF command reveals details about buffer zone in northeast Syria|last=Kurdistan24|website=Kurdistan24|language=en|access-date=9.10.2019}}</ref> <ref name="IRz7x">{{Cite news|url=https://uk.reuters.com/article/uk-syria-security-turkey-idUKKCN1VV0WI|title=Turkey says U.S. stalling on Syria 'safe zone', will act alone if needed|date=9.10.2019|work=Reuters|access-date=9.10.2019|language=en|archive-date=9.10.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191009165214/https://uk.reuters.com/article/uk-syria-security-turkey-idUKKCN1VV0WI|url-status=dead}}</ref> <ref name="dlLtt">{{cite web|url=https://ahvalnews.com/safe-zone/erdogan-cites-us-turkey-disagreement-over-safe-zone-joint-patrols-begin-syria|title=Erdoğan cites U.S.-Turkey disagreement over safe zone as joint patrols begin in Syria|website=Ahval|language=en|access-date=9.10.2019|archive-date=15.10.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191015043956/https://ahvalnews.com/safe-zone/erdogan-cites-us-turkey-disagreement-over-safe-zone-joint-patrols-begin-syria|url-status=dead}}</ref> <ref name="wKIls">{{cite web|url=https://www.trtworld.com/turkey/turkey-to-initiate-own-plans-if-safe-zone-deal-fails-29902|title=Turkey to initiate own plans if safe zone deal fails|last=|first=|date=18.09.2019|website=TRT World|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20190920091111/https://www.trtworld.com/turkey/turkey-to-initiate-own-plans-if-safe-zone-deal-fails-29902|archive-date=20.09.2019|access-date=}}</ref> <ref name="A6qUE">{{cite web|url=https://gulfnews.com/world/mena/turkeys-syria-safe-zone-deadline-expires-1.66821497|title=Turkey's Syria 'safe zone' deadline expires|website=gulfnews.com|language=en|access-date=9.10.2019}}</ref> <ref name="withdraw">{{cite news |title=Trump makes way for Turkey operation against Kurds in Syria |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-49956698?intlink_from_url=https://www.bbc.com/news/topics/cp7r8vgl2y7t/kurds&link_location=live-reporting-story |accessdate=10.10.2019 |work=[[BBC News]] |date=7.10.2019}}</ref> <ref name="AGwLe">{{cite web|url=https://www.militarytimes.com/news/your-military/2019/10/08/trump-on-pulling-us-troops-out-of-syria-were-not-a-police-force/|title=Trump on pulling US troops out of Syria: 'We're not a police force'|first=J. D.|last=Simkins|date=8.10.2019|website=Military Times}}</ref> <ref name="ABwSA">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2019/10/08/us/politics/trump-erdogan-turkey-visit.html|title=In Trump, Turkey's Erdogan Keeps Finding a Sympathetic Ear|first1=Michael|last1=Crowley|first2=Carlotta|last2=Gall|date=8.10.2019|newspaper=The New York Times}}</ref> <ref name="kIJ2T">{{cite news |last1=Hubbard |first1=Ben |last2=Gall |first2=Carlotta |title=Turkey Launches Offensive Against U.S.-Backed Syrian Militia |url=https://www.nytimes.com/2019/10/09/world/middleeast/turkey-attacks-syria.html?action=click&module=Top%20Stories&pgtype=Homepage |website=The New York Times |date=9.10.2019}}</ref> <ref name="FKqmm">{{cite web|url=https://www.ynetnews.com/articles/0,7340,L-5604267,00.html|title=Report: Turkish warplanes bombing Kurdish targets in northeast Syria|date=10.07.2019|website=Ynetnews}}</ref> <ref name="przRW">{{cite web|url=https://www.almasdarnews.com/article/russian-special-forces-open-new-euphrates-crossing-between-sdf-saa-lines-photos/|title=Russian Special Forces open new Euphrates crossing between SDF, SAA lines: photos|work=Al-Masdar News|date=7.10.2019|access-date=9.10.2019|archive-date=9.10.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191009010604/https://www.almasdarnews.com/article/russian-special-forces-open-new-euphrates-crossing-between-sdf-saa-lines-photos/|url-status=dead}}</ref> <ref name="6WpU2">{{cite web|url=https://www.almasdarnews.com/article/kurdish-led-sdf-claim-syrian-army-is-preparing-to-capture-manbij/|title=Kurdish-led SDF claim Syrian Army is preparing to capture Manbij|work=Al-Masdar News|date=8.10.2019|access-date=14.10.2019|archive-date=9.10.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191009044749/https://www.almasdarnews.com/article/kurdish-led-sdf-claim-syrian-army-is-preparing-to-capture-manbij/|url-status=dead}}</ref> <ref name="1YEeA">{{cite web|url=http://www.syriahr.com/en/?p=143172|title=The Turkish forces target the vicinity of Ras Al-Ayn area by shells and heavy machineguns, in conjunction with the arrival of new batches of factions loyal to Turkey to the latter's territory in the frame of the anticipated military operation • The Syrian Observatory For Human Rights|date=8.10.2019}}</ref> <ref name="Li3TD">{{Netiviide |URL=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-government-sdf/syrian-army-to-deploy-along-turkish-border-in-deal-with-kurdish-led-forces-idUSKBN1WS0PF |Pealkiri=Syrian army to deploy along Turkish border in deal with Kurdish-led forces |Väljaanne=[[Reuters]] |Aeg=13. oktoober 2019 |Kasutatud=16. oktoober 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="TdwvD">{{Netiviide |URL=https://www.aljazeera.com/news/2019/10/turkey-begins-ground-offensive-northeastern-syria-191009212025006.html |Pealkiri=Turkey begins ground offensive in northeastern Syria |Väljaanne=[[Al Jazeera]] |Aeg=10. oktoober 2019 |Kasutatud=16. oktoober 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="M2FNK">{{Netiviide |URL=https://www.dw.com/en/explained-why-turkey-wants-a-military-assault-on-syrian-kurds/a-50731834 |Pealkiri=Explained: Why Turkey wants a military assault on Syrian Kurds |Väljaanne=[[Deutsche Welle]] |Autor=Chase Winter |Aeg=9. oktoober 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonsi kategooria tekstina}} *March 25, 2020, By Michaël Tanchum, [https://www.turkeyanalyst.org/publications/turkey-analyst-articles/item/636-turkeys-in-between-state-of-war-and-peace-with-russia.html Turkey's In-between State of War and Peace with Russia], turkeyanalyst.org [[Kategooria:2019]] [[Kategooria:Süüria kodusõda]] [[Kategooria:Türgi sõjandus]] dwxxyzdqcw37gtvl4um1tpgpm6fcu6h 0 569308 7151584 6686166 2026-05-11T16:00:35Z ~2026-28554-02 229151 7151584 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lutheri vabriku rahvamaja fassaad.IMG 7659.jpg|pisi|Lutheri vabriku rahvamaja fassaad]] '''Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja''' oli 1905. aastal Lutheri vabriku töötajatele ehitatud rahvamaja Tallinnas aadressil [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] 37. Hoone arhitektid on [[Herman Gesellius]], [[Armas Lindgren]] ja [[Eliel Saarinen]]. Lutheri vabriku rahvamaja fassaad on tunnistatud kultuurimälestiseks<ref name="KRR_3131">{{kultuurimälestis|3131|Lutheri vabriku rahvamaja fassaad}} (vaadatud 16.09.2020)</ref> [[File:Lutheri vabriku rahvamaja fassaadi detail.jpg|pisi|Lutheri vabriku rahvamaja fassaadi detail]] Kuni 1914. aastani tegutses Lutheri vabriku rahvamajas ka näitering, mida juhtisid mõningase lavakogemusega [[Julius Rossfeldt]], kes oli tulnud rahvamaja juhatajaks 1908. aastal, ja [[Alfred Umberg]]. 1914. aastal muudeti rahvamaja sõjaväehaiglaks, näitering pidi majast lahkuma ja viidi üle karskusseltsi [[Valvaja]].<ref>Rähesoo, Jaak. Eesti teater 1. Ülevaateteos. 2011, lk 109-110.</ref> Nõukogude ajal kasutati hoonet [[Lutheri vabrik|Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi]] klubi hoonena. Aastail 1995–2000 paiknes seal [[Sõnumileht|Sõnumilehe]] toimetus. Praegu on hoones [[Pagaripoisid]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] cblsqpnmyrdx13uqs2tasixgdumdpdw 0 574939 7151659 5587531 2026-05-11T18:02:22Z JackyM59 217845 Photograph updated 7151659 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mastaing | lipp = | vapp = Blason de la ville de Mastaing (59) Nord-France.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Mastaing''' on [[vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Nordi departemang]]us [[Denaini kanton]]is. [[Fail:Mairie de Mastaing (68818).jpg|tühi|pisi|Raekoda]] == Viited == {{viited}} {{Valenciennesi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Nordi departemangu vallad]] 8xrzojkehsvqck50rrpk8oq2hjhz66r 0 576770 7151783 7025089 2026-05-11T20:35:44Z Sjur 66496 7151783 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Armand Duplantis | pilt = Armand Duplantis after his 6.0 m jump-1.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Armand Duplantis hüppas Stockholmi staadionil 24. augustil 2019 täpselt 6 meetrit | riik = {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]] | sünniaeg = {{süv|1999|11|10}} | sünnikoht = [[Lafayette]], [[Louisiana]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 181 | kaal = 68 | spordiklubi = Upsala IF | treener = Greg Duplantis | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Eugene 2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Budapest 2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tokyo 2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Doha 2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Belgrad 2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Glasgow 2024]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Nanjing Shi 2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Berliin 2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Rooma 2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Torun 2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tampere 2018]]|Teivashüpe}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Bydgoszcz 2016]]|Teivashüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Grossetto 2017]]|Teivashüpe}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Cali 2015]]|Teivashüpe}} }} '''Armand Gustav Duplantis''' (sündinud [[10. november|10. novembril]] [[1999]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sündinud [[Rootsi]] [[teivashüpe|teivashüppaja]], kahekordne [[olümpiavõitja]], kahekordne [[maailmameister]] ja kolmekordne Euroopa meister, kes on püstitanud teivashüppe maailmarekordeid nii noorte, juunioride kui ka meeste klassis (2025. aasta juuni seisuga kokku 12 korda). Tema hüüdnimi on '''Mondo'''. Duplantis on võitnud [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] auhinna (World Athletics Awards) väljakualade parima meessportlase kategoorias aastatel 2020, 2022, 2023, 2024<ref>[https://worldathletics.org/awards/news/hassan-tebogo-world-athletics-awards-2024 Hassan and Tebogo named World Athletes of the Year.] worldathletics.org. Retrieved 3 December 2024.</ref> ning Tõusva Tähe auhinna 2018. aastal<ref>[https://www.european-athletics.com/news/duplantis-crowned-rising-star-the-iaaf-athletics-awards-2018 Duplantis crowned Rising Star at the IAAF Athletics Awards 2018.] European Athletics News. 5 December 2018.</ref>. [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) poolt on Duplantis valitud parimaks meeskergejõustiklaseks 2022. ja 2024. aastal. Ameerika spordiajakirja Track & Field News parima meeskergejõustiklase auhinna on Duplantis võitnud 2020., 2022. ja 2024. aastal.<ref>[https://trackandfieldnews.com/tfns-world-mens-athletes-year/ T&FN'S WORLD MEN'S ATHLETES OF THE YEAR.] Track&Field News. Retrieved 3 November 2024.</ref> Ta on viis korda valitud Rootsi aasta parimaks meessportlaseks.<ref>[https://swedenherald.com/article/super-duo-praised-at-the-sports-gala-a-dream After the success year – Duplantis doubly awarded | Sweden Herald.] swedenherald.com. 20 January 2025.</ref> ==Sportlikud tulemused== Duplantis püstitas esimese oma vanusegrupi teivashüppe maailma tippmargi seitsmeaastaselt, kui ta sai tulemuseks 3,86 m. Kümneaastaselt ületas ta varasemad maailma tippmargid 11- ja 12-aastaste seas. 2015. aasta juulis oli ta maailma parima teivashüppe tulemuse omanik kõigis poiste vanuserühmades 7.–12. eluaastani.<ref>[https://www.milesplit.com/articles/143231/national-freshman-pv-record-holder-armand-duplantis-wants-the-world National freshman PV record holder Armand Duplantis wants the world.] MaxPreps. Archived. Retrieved 20 July 2015.</ref> ===2015=== 2015. aastal, kui ta õppis Lafayette'i keskkoolis, püstitas Duplantis omavanuste õpilaste rekordid nii sise- kui ka välitingimustes ning ta nimetati keskkooliõpilaste hulgas aasta kergejõustiklasteks. Duplantis oli nii USA kui ka Rootsi kodanik ning juunis 2015 teatas ta, et hakkab rahvusvahelistel võistlustel esindama Rootsit.<ref>[https://web.archive.org/web/20150923212724/http://www.dalademokraten.se/sport/friidrott/stavhoppartalang-valde-sverige-och-avesta Stavhoppartalang valde Sverige och Avesta.] (in Swedish). Archived from the original on 30 September 2018.</ref> Duplantis esindas Rootsit esimest korda 2015. aasta noorte maailmameistrivõistlustel [[Colombia]]s [[Cali]]s, kui ta võitis kulla tulemusega 5,30 m, parandades oma isiklikku rekordit kahe sentimeetri võrra ja püstitades uue meistrivõistluste rekordi.<ref>[https://worldathletics.org/news/report/cali-2015-boys-pole-vault1 Boys' pole vault – IAAF World Youth Championships, Cali 2015.] IAAF. Archived from the original on 23 July 2015</ref> ===2016=== Duplantis ületas veebruaris Baton Rouge'is toimunud keskkoolidevahelistel võistlusel kõrguse 5,49 m, püstitades 16-aastaste vanuseklassi maailmarekordi ja hallivõistluste noorterekordi, olles esimene keskkooliõpilane, kes sellise kõrguse ületas.<ref>[https://www.milesplit.com/articles/174941/mondo-duplantis-breaks-pole-vault-national-high-school-record Mondo Duplantis Breaks Pole Vault National High School Record!] MileSplit. Archived from the original on 14 June 2016.</ref> Hiljem ületas kreeklane Emmanouil Karalis selle tulemusega 5,53 m. ===2017=== 11. veebruaril 2017 hüppas Duplantis Millrose'i mängudel [[New York|New Yorgis]] tulemuseks 5,75 m, püstitades juunioride sisemaailmarekordi. 1. aprillil 2017 sai ta Texases välisvõistlusel kirja 5,90 m, püstitades uue juunioride maailmarekordi. See tulemus oli [[IAAF]] tunnustel ka Rootsi rekordiks ja USA juunioride rekordiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20220812053653/http://www.legacy.usatf.org/usatf/files/48/48a09327-8d22-4be0-adc5-dd8bc3667e9c.pdf USA Track & Field Records Report – 2017.] usatf.org</ref> ===2018=== Duplantis alustas oma 2018. aasta hooaega juunioride sisemaailmarekordi parandamisega [[Nevada]] osariigis [[Reno]]s toimunud teivashüppe võistlusel, saades tulemuseks 5,83 m. Hiljem parandas ta oma siserekordit juba 5,88 meetrini. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta 6,05-ga esikoha, püstitades Euroopa meistrivõistluste rekordi ja järjekordse juunioride maailmarekordi. 6,05 m oli kõigi aegade viies tulemus.<ref>[https://www.aftonbladet.se/sportbladet/a/bKrBR3/experten-om-mondo-sa-hogt-var-hoppet Experten om Mondo: Så högt var hoppet.] Aftonbladet. 16 august 2018.</ref> ===2019=== Duplantis saavutas [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Katar]]is [[Doha]]s teise koha, ületades kolmandal katsel 5,97 m. Võitis sama tulemuse hüpanud [[Sam Kendricks]].<ref>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-PV-M-f----.RS6.pdf Pole Vault Men - Final.] iaaf.org.</ref> ===2020=== 4. veebruaril ületas Duplantis oma hooaja esimesel võistlusel hallis 6,00 m. Seejärel üritas ta maailmarekordit 6,17 m, kuid ebaõnnestunult. 8. veebruaril aga purustas Duplantis [[Poola]]s [[Toruń]]is 6,17 m kõrgust ületades [[Renaud Lavillenie]] kuue aasta vanuse maailmarekordi. Nädal hiljem, 15. veebruaril [[Glasgow]]'s tõstis ta rekordtulemust veel sentimeetri võrra 6,18 meetrini.<ref>[https://www.bbc.com/sport/athletics/51514981 Armand Duplantis: Pole vaulter sets new world record at Glasgow Indoor Grand Prix.] BBC Sport. 15 February 2020.</ref> Veebruari lõpul üritas ta kahel korral veel 6,19 alistada, kuid tulemuseta. 17. septembril [[Rooma]] [[Teemantliiga]] võistlusel ületas Duplantis seni [[Sergei Bubka]]le kuulunud võistluse rekordi ühe sentimeetriga, saades tulemuseks 6,15 m. 1. detsembril pälvis ta [[Svenska Dagbladet]]i poolt kuldmedali "aasta kõige märkimisväärsema Rootsi spordisaavutuse eest".<ref>[https://www.svt.se/sport/friidrott/duplantis-fick-bragdguldet Duplantis fick Bragdguldet för himmelska höjder.] (in Swedish). SVT Sport. 1 December 2020.</ref> ===2021=== 6. märtsil võistles Duplantis 2021. aasta [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] ning võitis esikoha uue meistrivõistluste rekordiga 6,05 m, seejärel tegi kolm ebaõnnestunud katset kõrgusel 6,19 m.<ref>[https://olympics.com/en/news/athletics-duplantis-ingebrigtsen-del-ponte-victorious-european-indoors Duplantis, Ingebrigtsen and Del Ponte triumph at European Indoors.] Olympic Channel.</ref> Aasta edasi lükatud [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tōkyō]]s võitis Duplantis kuldmedali, kui saavutades tulemuseks 6,02 m ning jõudis seejärel ühel katsel väga lähedale enda maailmarekordi alistamisele. ===2022=== 7. märtsil ületas ta enda maailmarekordi, hüpates 6,19 m [[Belgrad]]i sisevõistlustel. Kaks nädalat hiljem, [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel]] Belgradis, võitis ta kuldmedali maailmarekordiga, ületades kõrguse 6,20 m.<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-indoor-championships/world-athletics-indoor-championships-7138985/results/men/pole-vault/final/result POLE VAULT MEN - RESULT.] worldathletics.org.</ref> 24. juulil ületas ta [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]is taas oma maailmarekordi, hüpates 6,21 m. 2022. aasta Münchenis peetud [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta kulla uue meistrivõistluste rekordiga 6,06 m. Duplantis lõpetas oma hooaja septembris, saavutades [[Zürich]]is Teemantliiga finaalis tulemuseks 6,07 m ning võitis ala karika.<ref>[https://worldathletics.org/news/series/2022-review-jumps 2022 review: jumps.] World Athletics. 27 December 2022.</ref> ===2023=== Duplantis tegi 2023. aastal tugeva avavõistluse [[Uppsala]]s Mondo Classicul, mis on saanud nime tema hüüdnime "Mondo" järgi. Võidukõrguseks kujunes 6,10 m, mis oli kõigi aegade parim hooaja avasooritus teivashüppajate seas. Selle tulemusega oli ta 11 korral ületanud kõrguse 6,10 m või rohkem (nii sise- ja välistingimustes), mis oli uueks tipptulemuseks.<ref>[https://worldathletics.org/news/report/duplantis-uppsala-warholm-ulsteinvik-610-4531-sutej-ostrava Duplantis and Warholm open seasons with world-leading marks.] World Athletics. 3. veebruar 2023.</ref> 25. veebruaril Prantsusmaal [[Clermont-Ferrand]]is toimunud All Star sisevõistlustel purustas Duplantis taas maailmarekordi, ületades 6,22 m. 17. septembril sai ta Oregonis Eugene'is Prefontaine Classic võistlusel maailmarekorditulemuseks juba 6,23 meetrit. ===2024=== [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s sooritas Duplantis 2024. aasta märtsis hüppe 6,05 m, millega võitis kuldmedali. 20. aprillil püstitas ta Hiinas [[Xiamen]]is järjekordse maailmarekordi tulemusega 6,24 m.<ref>[https://worldathletics.org/athletes/sweden/armand-duplantis-14679502 Armand Duplantis.] World Athletics.</ref> [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] võitis ta järjekordse esikoha, seekord tulemusega 6.10, mis oli Euroopa meistrivõistluste uus rekord. 5. augustil püstitas ta Pariisis suveolümpiamängudel maailmarekordi tulemusega 6,25 m. 25. augustil uuendas ta Chorzówis maailmarekordit tulemusega 6,26 m. ===2025=== 28. veebruaril püstitas ta uue maailmarekordi Prantsusmaal Clermont-Ferrand's, kus ületas esimesel katsel kõrguse 6,27 m. 22. märtsil võitis ta [[Nanjing Shi]]s [[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel]] kuldmedali tulemusega 6.15.<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-indoor-championships/world-athletics-indoor-championships-7136586 Highlights.] worldathletics.org</ref> 15. juunil püstitas ta veel ühe maailmarekordi tulemusega 6.28, mis oli tema 12. maailmarekord.<ref>[https://sport.postimees.ee/8269387/armand-duplantis-pustitas-oma-12-maailmarekordi Armand Duplantis püstitas oma 12. maailmarekordi!] sport.postimees.ee, 15. juuni 2025</ref> == Isiklikku == *Tema ema on rootslanna Helena ning isa ameeriklane, endine teivashüppaja [[Greg Duplantis]], kelle isiklik rekord on 5.80.<ref>[https://worldathletics.org/athletes/united-states/greg-duplantis-14236929 Greg Duplantis.] worldathletics.org</ref> *Armand Duplantisest on tehtud 2022. aastal biograafiline dokumentaalfilm "Armand Duplantis – sündinud lendama" ("Born to Fly").<ref>[https://sport.err.ee/1609132649/vaata-armand-duplantis-sundinud-lendama Armand Duplantis – sündinud lendama.] sport.err.ee, 15. oktoober 2023</ref> *Duplantis on suhtes Rootsi modelli ja sisulooja Désiré Inglanderiga, kellega ta tutvus 2020. aasta jaanipeol Rootsis. Duplantis ja Inglander teatasid kihlusest oktoobris 2024.<ref>[https://www.vogue.com/article/mondo-duplantis-desire-inglander-engaged Olympic Champion Mondo Duplantis and Desiré Inglander Announce Their Engagement.] Vogue. 11 October 2024.</ref> *Veebruaris 2025 andis ta (nime Mondo all) välja oma esimese singli "Bop", mille autor on ta koos Emil Bergi ja Rasmus Wahlbergiga.<ref>[https://www.svt.se/kultur/armand-duplantis-slapper-nya-laten-bop-nervost Armand Duplantis om nya låten Bop: "Den är vibes och kul"] Sveriges Television. Retrieved 1 March 2025.</ref> "Bop" jõudis Rootsi singlite edetabelis 31. kohale. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{IAAF}} {{commonscat}} *[https://sport.delfi.ee/artikkel/89616875/teivashuppe-imemehe-ema-mu-poja-kohta-tehakse-rootsis-inetuid-kommentaare-milleks-selline-kurjus Teivashüppe imemehe ema: mu poja kohta tehakse Rootsis inetuid kommentaare, milleks selline kurjus?] sport.delfi.ee, 21. aprill 2020 * Mihkel Talivee. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1113109/kus-on-maailmarekordimasin-duplantise-ja-inimvoimete-teoreetiline-piir Kus on maailmarekordimasin Duplantise ja inimvõimete teoreetiline piir?] ohtuleht.ee, 8. oktoober 2024 {{Olümpiavõitjad meeste teivashüppes}} {{Maailmameistrid meeste teivashüppes}} {{Sisemaailmameistrid meeste teivashüppes}} {{JÄRJESTA:Duplantis, Armand}} [[Kategooria:Rootsi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Teivashüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 0krv3oz730vuta2hdthziiqqq68r71x 0 578880 7151981 6635426 2026-05-12T07:45:30Z Taurus404 80079 7151981 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jānis Jurkāns | pilt = Vladimir Putin 21 September 2002.jpg | pildiallkiri = Jānis Jurkāns (vasakul), [[Vladimir Putin]] ja [[Dmitri Rogozin]] 21. septembril 2002 | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = [[22. mai]] [[1990]] | ametiajalõpp = [[10. november]] [[1992]] | eelmine = [[Eižens Počs]] | järgmine = [[Georgs Andrejevs]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jānis Jurkāns | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1946|08|31}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[NLKP]]<br>[[Rahva Üksmeele Partei]] partija (1994–2005)<br>Läti Esimene Partei/Läti Tee (2011) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Jānis Jurkāns''' (sündinud [[31. august]]il [[1946]] [[Riia]]s) on [[poolakad|poola]] rahvusest [[Läti]] poliitik. [[1974]]. aastal lõpetas ta [[Läti Ülikool]]i inglise filoloogia erialal. 1974–[[1978]] töötas samas [[inglise keel]]e ja kirjanduse õppejõuna. Poliitilisetel põhjustel sunniti ta õppejõu ametist loobuma ja aastatel [[1981]]–[[1989]] töötas ta dekoratiivkunsti kombinaadis. 1989. aastal asus ta tööle [[Läti Rahvarinne|Läti Rahvarinde]] väliskomisjonis.<ref>[http://www.kompromat.lv/item.php?docid=personnel&id=72 Юрканс Янис] kompromat.lv</ref><ref>[https://www.munzinger.de/search/portrait/Janis+Jurkans/0/20201.html Janis Jurkans] Munziger</ref> Alates [[22. mai]]st [[1990]] kuni [[10. november|10. novembrini]] [[1992]] oli Jānis Jurkāns [[Läti välisminister]].<ref>[http://www.rulers.org/latgov.html Latvia. Ministries, etc.] rulers.org</ref> [[1994]]. aasta märtsist kuni [[2005]] aastani oli Jurkāns [[Rahva Üksmeele Partei]] esimees<ref>[https://saskana.eu/par-mums/ Par mums] Saskaņa</ref> ja [[Seim (Läti)|Läti Seimi]] liige.<ref>[https://www.augstskola.lv/?parent=449&lng=lva Jāņa Jurkāna grants studijām EKA] Ekonomikas un kultūras augstskola</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jurkans, Janis}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 1l7i50yoexqpypf5ngszrb3lk34fi3u 0 592733 7151596 6692508 2026-05-11T16:37:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151596 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Blonti vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Blontu pagasts | nimi2_keel = | nimi2 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 96,6 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Blonti]] | asendikaardi_pilt = Blontu pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Padomju mantojums, 12.07.2009..jpg|pisi|Blonti]] '''Blonti vald''' ([[läti keel|läti]] ''Blontu pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Cibla vald|Cibla]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki]], [[Pušmucova vald|Pušmucova]], [[Zvirgzdene vald|Zvirgzdene]], [[Goliševa vald|Goliševa]] ja [[Mērdzene vald|Mērdzene vallaga]]. Kirdenurgas piirneb vald lühikesel lõigul ka [[Venemaa]]ga. Valla pindala on 97 km². 2016. aasta seisuga elas seal 450 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Aastal 2011 elas vallas 277 [[lätlased|lätlast]], 117 [[venelased|venelast]], 7 [[valgevenelased|valgevenelast]], 12 [[ukrainlased|ukrainlast]], 5 [[poolakad|poolakat]] ja 3 [[leedulane|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-10-24 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Blonti]] küla. Vallavanem on Ināra Sprudzāne.<ref name="tnB3z" /> == Ajalugu == Aastal 1945 moodustati Mērdzene vallas Blonti külanõukogu, aastal [[1949]] vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Blonti külanõukoguga Degļeva külanõukogu. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu alasid Goliševa ja Zvirgzdene külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Blonti vald.<ref name="3W3up" /> Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Cibla piirkond]]a. Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Čenčeva muinaskalmed.<ref name="rJqdv" /> Kohaliku kaitse all on Blonti keskaegne kalmistu.<ref>[https://web.archive.org/web/20201027061313/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Blontu+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 24.10 2020</ref> == Loodus == Vald asub osalt [[Latgale kõrgustik]]ul, osalt ka [[Velikaja madalik]]ul. Kõrgemad kohad asuvad Būbini küla ja Kucevka talu juures (166,2 m ja 163,8 m). Madalaim koht asub Kreiči soos (106,8 m). Tähtsaim jõgi on valla idapiiril voolav [[Ludza jõgi]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Blontu pagasts |url=https://ciblasnovads.lv/novads/blontu-pagasts |vaadatud=2020-10-24 |arhiivimisaeg=2020-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201027215010/https://ciblasnovads.lv/novads/blontu-pagasts |url-olek=ei tööta }}</ref> Looduskaitse all on Dubrovska hiidtamm, lisaks kasvab üks looduskaitsealune mänd. Valla põhjaosa jääb Kreiči soo hoiualale.<ref name="NvDgx" /> == Külad == Vallas on 21 [[küla]]. Valla keskuse [[Blonti]] (''vidējciems '') elanike arv aastal 2020 oli 224. Kaks valla küla on staatusega ''mazciems'': Degļova 24 elanikuga aastal 2020 ja Lielā Medišova. Ülejäänud valla külad on staatusega ''skrajciems'': Būbini 1 elanikuga aastal 2020, Cabuli, Čodarāni 31 elanikuga aastal 2020, Dubrovka 8 elanikuga aastal 2020, Gutki 6 elanikuga aastal 2020, Ierzeļova 20 elanikuga aastal 2020, Jakuči 4 elanikuga aastal 2020, Kreiči 1 elanikuga aastal 2020, Lielā Medišova 10 elanikuga aastal 2020, Mazā Medišova 9 elanikuga aastal 2020, Morozovka 11 elanikuga aastal 2020, Ožorgi 6 elanikuga aastal 2020, Plaudiši 5 elanikuga aastal 2020, Silagaiļi 13 elanikuga aastal 2020, Skradeļi 8 elanikuga aastal 2020, Škiņči 1 elanikuga aastal 2020, Teļakolni 16 elanikuga aastal 2020 ja Vonogi 8 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20201031075805/https://ciblasnovads.lv/kontakti Ciblas novads], vaadatud 24.10 2020</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="rJqdv">[https://web.archive.org/web/20201027120101/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Blontu+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 24.10 2020</ref> <ref name="NvDgx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 9.08 2020</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Ludza piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ludza piirkond]] s1x7w4yicepmufo0hqsrdkgzxqfca6i 0 592773 7151915 6692859 2026-05-12T06:31:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151915 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cibla vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ciblas pagasts | nimi2_keel = | nimi2 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 79 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Cibla]] | asendikaardi_pilt = Ciblas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Shalupinki 01.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Cibla vald''' ([[läti keel]]es ''Ciblas pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Blonti vald|Blonti]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki]], [[Zvirgzdene vald|Zvirgzdene]], [[Isnauda vald|Isnauda]] ja [[Briģi vald|Briģi vallaga]]. Valla pindala on 79 km². 2016. aasta seisuga elas seal 815 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Aastal 2011 elas vallas 617 [[lätlased|lätlast]], 125 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 11 [[ukrainlased|ukrainlast]], 6 [[poolakad|poolakat]] ja 3 [[leedulane|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-10-25 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Cibla]] küla. Vallavanem on Miervaldis Trukšāns (ühine Līdumnieki vallaga).<ref name="tnB3z" /> == Ajalugu == Vald kandis aastani 1925 nime ''Eversmuiža vald.'' Aastal 1935 oli selle pindala 231,4 km². Aastal 1945 moodustati vallas Cibla, Franapole, Istalsna, Jasenci, Līdumnieki ja Ozupiene külanõukogu, aastal [[1949]] vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Cibla külanõukoguga Franapole külanõukogu, aastal 1975 aga Ozupiene külanõukogu. Aastal 1979 liideti selle Istalsna külanõukogu ja osa Brigi külanõukogu alasid. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Cibla vald.<ref name="3W3up" /> Aastatel 2000–2021 kuulus vald [[Cibla piirkond]]a. == Kaitstavad objektid == Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Eversmuiža katoliku kirik, selle altari retaabel, mensa ja tabernaakel, Voloji muinaskalmed, Cibla ehk Djatlovka muinaskalmed, Cibla Kalmemäe muinsakalmed ja linnamägi, Tjabki muinaskalmed ja Degteri linnamägi ehk Silene.<ref name="rJqdv" /> == Loodus == Vald asub osalt [[Latgale kõrgustik]]ul, osalt ka [[Velikaja madalik]]ul. Kõrgemad kohad on Vabaļi mägi (175 m) ja Kaļveišumkalns (172,7 m). Tähtsaim jõgi on [[Ludza jõgi]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ciblas pagasts |url=https://ciblasnovads.lv/novads/ciblas-pagasts |vaadatud=2020-10-25 |arhiivimisaeg=2020-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201028205527/https://ciblasnovads.lv/novads/ciblas-pagasts |url-olek=ei tööta }}</ref> Looduskaitse all on Silene mänd, Kapukalnsi männid, Kapukalnsi haab, Kapukalnsi [[künnapuu]] (tegelikult [[jalakas]]), Barisi künnapuu, Ozupiene park, Ozupiene saar, Ozupiene haab, Ozupiene tammed, Ozupiene Peenike tamm, Ozupiene Kõhnunud tamm ja Ūdeņi hiidmänd, lisaks kasvab vallas neli looduskaitsealust nimetut põlispuud.<ref name="NvDgx" /> == Külad == Vallas on 34 [[küla]]. Valla keskuse [[Cibla]] (''vidējciems '') elanike arv aastal 2020 oli 165. Kaks valla küla on veel sama staatusega: Felicianova 274 elanikuga aastal 2020 ja Ozupine 39 elanikuga aastal 2020. Üks valla küla on staatusega ''mazciems'': Zeļteņi 16 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega ''skrajciems:'' Balalaiki 2 elanikuga aastal 2020, Barisi 11 elanikuga aastal 2020, Degteri 35 elanikuga aastal 2020, Eversmuiža 9 elanikuga aastal 2020, Greči 17 elanikuga aastal 2020, Gribnīki, Jurāni 3 elanikuga aastal 2020, Kaļveiši 8 elanikuga aastal 2020, Kondrati 18 elanikuga aastal 2020, Kozlovski 5 elanikuga aastal 2020, Lielie Trukšāni 3 elanikuga aastal 2020, Lopsti 1 elanikuga aastal 2020, Marenpole 1 elanikuga aastal 2020, Meža Kocki 8 elanikuga aastal 2020, Mjaiši 14 elanikuga aastal 2020, Morozovka 6 elanikuga aastal 2020, Pekšova 1 elanikuga aastal 2020, Puncuļi 9 elanikuga aastal 2020, Skrini 7 elanikuga aastal 2020, Sokāni 1 elanikuga aastal 2020, Speģi, Stocinova 3 elanikuga aastal 2020, Ščastļivi 7 elanikuga aastal 2020, Tridņa 5 elanikuga aastal 2020, Tumova 7 elanikuga aastal 2020, Ūdeņi, Vabaļi, Vacumnīki 2 elanikuga aastal 2020, Voiti 4 elanikuga aastal 2020 ja Voloji 15 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20201031075805/https://ciblasnovads.lv/kontakti Ciblas novads], vaadatud 24.10 2020</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="rJqdv">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Ciblas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 24.10 2020</ref> <ref name="NvDgx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 9.08 2020</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Ludza piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ludza piirkond]] 0or6f5wo2gyyd902zk4qrrh5b61yjil 0 593742 7151477 7042815 2026-05-11T12:15:51Z Ulrikaekm 32635 viki + surnud lingid välja 7151477 wikitext text/x-wiki '''Rohemeeter''' on [[rakendus]], mis mõõdab Eesti maapiirkondade ja linnamaastike tuge sealsetele ökosüsteemidele iseloomulikule elurikkusele Rakenduse töötasid välja professor [[Meelis Pärtel]]i juhitav [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut|ökoloogia ja maateaduste instituudi]] [[makroökoloogia]] töörühm ning vanemteadur [[Aveliina Helm]]i juhitav maastike elurikkuse töörühm.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-04-22 |pealkiri=Tartu Ülikooli teadlaste loodud Rohemeeter annab soovitusi Eesti elurikkuse hoidmiseks |url=https://www.sirp.ee/tartu-ulikooli-teadlaste-loodud-rohemeeter-annab-soovitusi-eesti-elurikkuse-hoidmiseks/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> Rakendus aitab keskkonnatingimusi, maastikustruktuuri ning ökoloogilisi indekseid arvestades hinnata maastiku tuge elurikkuse säilimisele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rohemeeter - maastike elurikkuse hindaja |url=https://rohemeeter.ee/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Rohemeeter |keel=en-US}}</ref> Rohemeeter hindab iga Eesti maismaal asetseva punkti ümber 500 meetri raadiuses erinevaid maastikuparameetreid, kasutades Tartu Ülikoolis välja töötatud [[Algoritm|algoritmi]]. Rohemeeter tuvastab ja seejärel visualiseerib maastikus olevad elurikkust vähem või rohkem toetavad piirkonnad 100x100 meetri suuruste analüüsiruutude kaupa ning annab 0-100 vahel varieeruva Rohemeetri koondindeksi vaadeldud asupunkti kohta arvestades ümbritsevat 500-meetrise raadiusega maastikku. Madalad koondindeksi väärtused näitavad, et maastikustruktuur ning maastikus toimunud muutused ei ole vaadeldud piirkonna elurikkusele soodsad, kõrged väärtused näitavad elurikkuse seisukohast kõrgekvaliteedilisi ja heas seisus maastikke.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rohemeeter |url=https://rohemeeter.ee/rohemeetrist/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Rohemeeter |keel=en-US}}</ref> Iga 100x100 meetrise analüüsiruudu keskmine väärtus on arvutatud arvukate andmekihtide parameetrite põhjal. Iga 100x100 meetrise vaatlusruudu väärtuse tuvastamiseks kasutatakse 15-40 andmekihti, mille alusel kuvatav väärtus on tuvastatud. Kokku kasutab rakendus üle 70 andmekihi. Rohemeetri varalised õigused kuuluvad [[Tartu Ülikool]]ile. == Viited == <references /> == '''Välislingid''' == * http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus05_2020.pdf * [https://virumaateataja.postimees.ee/6954616/rohemeeter-aitab-hoida-elurikkust Rohemeeter aitab hoida elurikkust] * [https://tartu.postimees.ee/6954698/tartu-ulikooli-teadlaste-loodud-rakendus-annab-soovitusi-eesti-elurikkuse-hoidmiseks?_ga=2.202950737.174507653.1604992868-242206547.1603173363 Tartu ülikooli teadlaste loodud rakendus annab soovitusi Eesti elurikkuse hoidmiseks] * [https://leht.postimees.ee/6989271/kuidas-anda-hinnet-elurikkusele?_ga=2.202950737.174507653.1604992868-242206547.1603173363 Kuidas anda hinnet elurikkusele?] * https://media.rmk.ee/files/Metsamees139_2_2020_spreads.pdf * https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/inline-files/Meelis%20P%C3%A4rtel%20Elurikkus%20%20s%C3%A4rav%20ja%20tume.pdf * https://sonumid.ee/2020/05/12/elurikkust-mootev-rohemeeter-toob-loodushoiu-inimesele-lahemale/ [[Kategooria:Ökoloogia]] [[Kategooria:Eesti teadus]] nxt3jkki0fbswewreguknz35uae25s7 0 596011 7151803 6692753 2026-05-11T21:07:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151803 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Briģi vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Briģu pagasts | nimi2_keel = | nimi2 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 124,81 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Brigi]] | asendikaardi_pilt = Brigu pagasts LocMap.png }} '''Briģi vald''' ([[läti keel]]es ''Briģu pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Zilupe]] linna ning [[Isnauda vald|Isnauda]], [[Nirza vald|Nirza]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki]], [[Cibla vald|Cibla]] ja [[Zaļesje vald|Zaļesje vallaga]]. Idas piirneb vald [[Venemaa]]ga. Valla pindala on 125 km². 2011. aasta seisuga elas seal 608 inimest. Aastal 2011 elas vallas 204 [[lätlased|lätlast]], 369 [[venelased|venelast]], 18 [[valgevenelased|valgevenelast]], 2 [[ukrainlased|ukrainlast]], 9 [[poolakad|poolakat]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-12-16 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Brigi]] küla. Vallavanem on Andris Valeinis.<ref name="tnB3z" /> == Ajalugu == Aastani 1925 kandis vald nime ''Janovole vald'', seejärel hakkas see kandma nime ''Brigi vald''. Toona oli vallas 4842 elanikku, neist 1738 olid lätlased, 44 [[juudid]] ja 3011 venelased.<ref>M. Salnais, A. Maldups. Pagastu apraksti (pēc 1935. gada tautas skaitīšanas materiāliem). Valsts Statistiskās pārvaldes izdevums, Rīgā, 1935. gadā</ref> Aastal 1935 oli valla pindala 183,6 km² ja seal oli 4947 elanikku; neist 1422 olid lätlased, 55 valgevenelased, 3257 aga venelased.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati Brigi vallas Briģi, Fedorki, Jučeva ja Krivanda külanõukogu, aastal [[1949]] vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Briģi külanõukoguga Fedorki külanõukogu, ent [[kolhoos]]i Putj Iļjiča maad liideti Ploskije külanõukoguga. Aastal 1956 liideti külanõukoguga likvideeritava Skrini külanõukogu kolhoosi Krasnaja zvezda maad. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Cibla külanõukoguga, ent aastal 1980 liideti külanõukoguga osa Cibla külanõukogu alasid. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Briģi vald.<ref name="3W3up" /> 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda. == Kaitstavad paigad == Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Reiki õigeusu kirik ja sealsed maavalitseja väravad, Jorzova muinaskalmed, Briģi muinaskalmed ehk Francuzskije mogili ning Zabolocki keskaegne kalmistu.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Bri%C4%A3u+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 16.12 2020</ref> Looduskaitse all on Ņiviņi künnapuu ja Brigi pappel.<ref name="NvDgx" /> == Külad == Vallas on kolmkümmend seitse [[küla]]. Valla keskuse [[Brigi]] (''vidējciems '') elanike arv aastal 2020 oli 275. Viis valla küla on staatusega ''mazciems'' – Jučova 12 elanikuga aastal 2020, Lielā Pīkova 50 elanikuga aastal 2020, Ņivņiki 13 elanikuga aastal 2020, Opuļi 36 elanikuga aastal 2020 ja Reiki 5 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Berjozovka 2 elanikuga aastal 2020, Bļaideļi 7 elanikuga aastal 2020, Cibuļi 1 elanikuga aastal 2020, Dilāni 9 elanikuga aastal 2020, Dinaburski, Fedorki 2 elanikuga aastal 2020, Garbari, Janova 10 elanikuga aastal 2020, Jaunā Slobodka 2 elanikuga aastal 2020, Jerčova 3 elanikuga aastal 2020, Jorzova 4 elanikuga aastal 2020, Kliši 8 elanikuga aastal 2020, Konogoļci 9 elanikuga aastal 2020, Ļukati 1 elanikuga aastal 2020, Matisenki 5 elanikuga aastal 2020, Mazā Pīkova 8 elanikuga aastal 2020, Mieržova 6 elanikuga aastal 2020, Noviki 7 elanikuga aastal 2020, Ņičipurenki, Pīzāni 5 elanikuga aastal 2020, Poddubje 13 elanikuga aastal 2020, Popsuiki 4 elanikuga aastal 2020, Prohori 4 elanikuga aastal 2020, Puncuļi 1 elanikuga aastal 2020, Rancāni 11 elanikuga aastal 2020, Rimši 2 elanikuga aastal 2020, Samuši 5 elanikuga aastal 2020, Senčati 3 elanikuga aastal 2020, Sokāni, Svikli 2 elanikuga aastal 2020 ja Zabolocki 9 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> [[Pilt: Jauna Slobodka 4.jpg|pisi|Jaunā Slobodka kalmistu]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tnB3z">[https://www.ludza.lv/pasvaldiba/kontaktinformacija/pasvaldibas-administracijas-kontakti/ Ludzas novads], vaadatud 16.12 2020</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NvDgx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 9.08 2020</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Ludza piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ludza piirkond]] 2ugz51ploxxtvbj7w9uodq227wjb5xr 0 596324 7151918 6692870 2026-05-12T06:45:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151918 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cirma vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Cirmas pagasts | nimi2_keel = | nimi2 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 87 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Tutini]] | asendikaardi_pilt = Cirmas pagasts LocMap.png }} '''Cirma vald''' ([[läti keel]]es ''Cirmas pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ludza]] linnaga, [[Isnauda vald|Isnauda]], [[Pureņi vald|Pureņi]] ja [[Zvirgzdene vald|Zvirgzdene vallaga]] ning Rēzekne piirkonna [[Stoļerova vald|Stoļerova]], [[Griškāni vald|Griškāni]] ja [[Lendži vald|Lendži vallaga]]. Valla pindala on 87 km². 2011. aasta seisuga elas seal 650 inimest. Aastal 2011 elas vallas 378 [[lätlased|lätlast]], 263 [[venelased|venelast]], 19 [[valgevenelased|valgevenelast]], 8 [[ukrainlased|ukrainlast]], 3 [[poolakad|poolakat]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-12-20 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Tutini]] küla. Vallavanem on Ilga Mikijanska.<ref name="tnB3z" /> Valla suurim järv on [[Cirms]]. == Ajalugu == Aastal 1945 moodustati Zvirgzdene vallas Cirma külanõukogu, aastal [[1949]] likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Cirma külanõukoguga Pokumina külanõukogu, aastal 1979 aga osa Lendži külanõukogust. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Cirma vald.<ref name="3W3up" /> 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda. == Kaitstavad paigad == Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Evertova keskaegne kalmistu ehk Hauamägi.<ref>[https://web.archive.org/web/20210826043426/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Cirmas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 17.12 2020</ref> Riikliku kaitse all on Evertova muinaskalmed.<ref>[https://web.archive.org/web/20210826043427/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Cirmas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 17.12 2020</ref> Looduskaitse all on Ubagi männid, Voverova mänd, Gomeļmuiža kask, Gomeļmuiža künnapuud, Gomeļmuiža park, Gomeļmuiža tammed, Gomeļmuiža õõnes pärn, Gomeļmuiža õõnega pärn ja veel neli nimetut põlispuud.<ref name="NvDgx" /> == Külad == Vallas on nelikümmend üheksa [[küla]]. Valla keskuse [[Tutini]] (''vidējciems'') elanike arv aastal 2020 oli 290. Kaks valla küla on staatusega ''mazciems'' – Garbari 45 elanikuga aastal 2020 ja Pokumina 20 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Antiži 8 elanikuga aastal 2020, Biži 2 elanikuga aastal 2020, Ceiruļova 4 elanikuga aastal 2020, Dubinova 34 elanikuga aastal 2020, Dzierkaļi 10 elanikuga aastal 2020, Edvardoslava 2 elanikuga aastal 2009, Evertova 18 elanikuga aastal 2020, Galdišova 10 elanikuga aastal 2020, Iškina 5 elanikuga aastal 2020, Karpuškāni 3 elanikuga aastal 2020, Kiuļi, Kleperi 8 elanikuga aastal 2020, Križuta 3 elanikuga aastal 2020, Krjakova 7 elanikuga aastal 2020, Muļči 3 elanikuga aastal 2020, Novomisļi 1 elanikuga aastal 2019, Paborga 9 elanikuga aastal 2020, Pļātova 4 elanikuga aastal 2020, Putinova 9 elanikuga aastal 2020, Putrinīki 34 elanikuga aastal 2020, Ramslova 7 elanikuga aastal 2020, Soidi 4 elanikuga aastal 2020, Sorņi 1 elanikuga aastal 2020, Svjataja Gorka, Škinčova 12 elanikuga aastal 2020, Zabolotje, Zeļčova 40 elanikuga aastal 2020, Trokši 22 elanikuga aastal 2020 ja Voverova 13 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tnB3z">[https://www.ludza.lv/pasvaldiba/kontaktinformacija/pasvaldibas-administracijas-kontakti/ Ludzas novads], vaadatud 16.12 2020</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NvDgx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 9.08 2020</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Ludza piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ludza piirkond]] mgyyzrl8wb41gzcowswh26ah85t5a7h 0 598348 7151841 6549168 2026-05-11T23:54:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151841 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bydlin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bydlin | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Bydlin, Kościół św.Małgorzaty - fotopolska.eu (236725).jpg | pildiallkiri = Bydlini kirik | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 995 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Bydlin Wieś Bydlin w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Bydlin''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]]. Bydlin asub [[Olkusz]]ist ligikaudu 12 km põhjakirdes ja [[Kraków]]ist umbes 41 km põhjaloodes. Küla on esmamainitud [[1120]]. aastal. Bydlin sai linnaõigused [[1404]]. aastal, kuid kaotas need [[1530]]. aastal.<ref>[http://diecezja.sosnowiec.pl/111,bydlin,-parafia-pw.-sw.-malgorzaty Bydlin, Parafia pw. św. Małgorzaty]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kuria Diecezjalna w Sosnowcu</ref> Bydlin on suvituskeskus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Bydlin;3882450.html Bydlin] Encyklopedia PWN. Vaadatud 29. detsembril 2023</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] 9qp79c26jvc4qp8y3zngyj51nzaov6t 0 600727 7151834 6911254 2026-05-11T23:08:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151834 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bunka vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bunkas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 110,85 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Bunka]] | asendikaardi_pilt = Bunkas pagasts LocMap.png }} '''Bunka vald''' ([[läti keel]]es ''Bunkas pagasts'') on vald Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Priekule vald|Priekule]], [[Virga vald|Virga]], [[Gavieze vald|Gavieze]], [[Kalvene vald|Kalvene]], [[Tadaiķi vald|Tadaiķi]], [[Vecpilsi vald|Vecpilsi]] ja [[Durbe vald|Durbe vallaga]]. Valla pindala on 111 km². Aastal 2011 elas vallas 891 inimest, nende seas 799 [[lätlased|lätlast]], 11 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 5 [[ukrainlased|ukrainlast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 53 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2021-02-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Bunka]], vallavanem on Patricija Andersone.<ref name="fvwik" /> == Ajalugu == Praeguse valla aladel asusid varem Bunka mõis (''Funkenhof''), Dižizriede mõis (''Fischröden''), Krote mõis (''Krotten'') ja Tadaiķi mõis (''Tadaiken''). Vald tekkis Bunka, Diž-Izriede, Usaiķi ja Ordanga mõisavaldade liitmisel, ent aastal 1890 liideti see Priekule vallaga. Vald moodustati taas aastal 1918, mil see eraldati Priekule vallast. Aastal 1935 oli Bunka valla pindala 38 km² ja seal oli 1014 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati Bunka vallas Bunka külanõukogu, mis likvideeriti aastal 1947. Aastal 1949 likvideeriti aga vald ja külanõukogu moodustati taas. Aastal 1977 liideti Bunka külanõukoguga likvideeritav Krote külanõukogu ja osa Tadaiķi külanõukogu alasid.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Priekule piirkond]]a. == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Rootsi kalmistu linnamägi, Kalniņi muinaskalmed, Grantiņi muinaskalmed, Valki muinaskalmed, Bunka muinaskalmed ja Gravenieki muinaskalmed ehk Misiņkalns.<ref name="NaLA2" /> Kohaliku kaitse all on hiiepaik Gravenieki Puuslikumägi, Gaiļi mäe linnamägi ja Krote linnamägi.<ref name="NaLA1" /> == Loodus == Suurim jõgi on [[Vārtāja jõgi]]. Looduskaitse all on Krūkļi [[mets-õunapuu]], Parunitamm ja Krote park. Lisaks on kaitse all kolmteist nimetut põlispuud.<ref name="mcdpx" /> == Külad == Vallas on kolm [[küla]]. Valla keskus [[Bunka]] on staatusega ''vidējciems'' ja seal oli 2020. aastal 177 elanikku. Sama staatusega on veel kaks valla küla – Krote 147 elanikuga aastal 2020 ja Tadaiķi 114 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="nhEkH" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="fvwik">[https://web.archive.org/web/20210506163316/https://www.priekulesnovads.lv/kontakti/bunkas-pagasta-parvalde Priekules novads], vaadatud 4.02 2021</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA2">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Bunkas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Bunkas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="nhEkH">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} {{Lõuna-Kuramaa piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]] d1t0cskwm3sz59w7fvkprfbwh7zmhwz 0 602022 7152086 7151405 2026-05-12T10:39:17Z Velirand 67997 /* Kru */ 7152086 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Kr)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Kr". ==Kra== *[[Dietrich Kra]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil *[[Wilfried Kraack]], Eesti vaimulik (1894–1961) *[[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (1971–2024) *[[Enn Kraam]], eesti näitleja (1943–2001) *[[Evi Kraan]], eesti logopeed ja koolidirektor (1947–) *[[Karl Kraan]], eesti elektromehaanik (1899–1967) *[[Alma Kraas]], eesti pikaealine (1900–2006) *[[Andreas Kraas]], eesti orienteeruja (1978–) *[[Andres Kraas]] (1956–) *[[Hugo Kraas]], Saksa sõjaväelane (1911–1980) *[[Inger Kraav]], eesti kasvatusteadlane (1941–) *[[Jaan Kraav]], eesti pikaealine (1898–2000) *[[Vaido Kraav]], Eesti mereuurija ja riigiametnik (1938–) *[[Janek Kraavi]], eesti kultuuriteoreetik ja raadioajakirjanik *[[Kati Kraaving]], eesti sulgpallur ja squash'i-mängija (1980–) *[[Robert Krabbendam]], hollandi korvpallur (1986–) *[[Argos Kracht]], eesti ujuja ja ettevõtja (1962–) *[[Kersti Kracht]], eesti ettevõtja ja majandustegelane (1955–) *[[Erhard Krack]], Saksa DV riigitegelane (1931–2000) *[[Alvin Kraenzlein]], USA kergejõustiklane (1876–1928) *[[Emil Kraepelin]], saksa psühhiaater (1856–1926) *[[Katia Krafft]], prantsuse vulkanoloog (1942–1991) *[[Maurice Krafft]], prantsuse vulkanoloog (1946–1991) *[[Johann Daniel Kraft]], saksa alkeemik ja kaupmees (17. sajand) *[[Jüri Kraft]], Eesti NSV riigitegelane (1935–2023) *[[Meelis Kraft]], eesti kirjanik (1975–) *[[Vahur Kraft]], eesti pankur (1961–) *[[Emil Krafth]], rootsi jalgpallur (1994–) *[[Jens Otto Krag]], Taani poliitik (1914–1978) *[[Maximilian Krah]], Saksamaa poliitik (1977–) *[[Edgar Krahn]], eesti matemaatik (1894–1961) *[[Rudolf Kraj]], tšehhi poksija (1977–) *[[Marie Kraja]], albaania ooperilaulja (1911–1999) *[[Krzysztof Adam Krajewski]], Poola diplomaat ja riigiametnik (1963–) *[[Magdalena Krajnakova]], slovaki haridustegelane (1968–) *[[Māris Krakops]], läti maletaja (1978–) *[[Jane Krakowski]], ameerika filminäitleja (1968–) *[[Alex Král]], tšehhi jalgpallur (1998–) *[[Nina Kraljić]], Horvaatia laulja (1992–) *[[Diana Krall]], Kanada džässipianist ja laulja (1964–) *[[Eino Krall]], eesti bioloog (fütonematoloog) (1931–2009) *[[Heljo Krall]], eesti botaanik (1929–2022) *[[Peeter Krall]], eesti luterlik vaimulik (1951–) *[[Tarvo Krall]], eesti näitleja (1969–) *[[Saveli Kramarov]], Nõukogude Liidu ja USA filminäitleja (1934–1995) *[[Christoph Kramer]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Henning Christoph Kramer]], saksa kirikujurist ja saksa-balti koostöösuhete edendaja (1940–) *[[Larry Kramer]], USA kirjanik ja aktivist (1935–2020) *[[Otto Kramer]], eesti aednik ja sordiaretaja (1883–1972) *[[Sven Kramer]], Hollandi kiiruisutaja (1986–) *[[Ernst Kramm]], Eesti sõjaväelane (1895–1959) *[[Vladimir Kramnik]], vene maletaja (1975–) *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]], Saksamaa poliitik (1962–) *[[Martin Krampen]], saksa semiootik (1928–2015) *[[Ivan Kramskoi]], vene maalikunstnik ja kunstikriitik (1837–1887) *[[Valter Kraner]], eesti loomaarst (1907–1997) *[[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (1961–2026) *[[Dimítris P. Kraniótis]], kreeka luuletaja (1966–) *[[Niko Kranjčar]], horvaadi jalgpallur (1984–) *[[Otto Kranzbühler]], saksa jurist (1907–2004) *[[Joel Simon Krapifsky]], juudi päritolu Soome sõjaväelane (sündis 1894) *[[Jane Krasilnikova]], Eesti haridustegelane (1970–) *[[John Krasinski]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1979–) *[[Zygmunt Krasiński]], poola kirjanik (1812–1859) *[[Lee Krasner]], USA kunstnik (1908–1984) *[[Luan Krasniqi]], Saksamaa endine poksija (1971–) *[[Andrei Krasnoglazov]] (1964–) *[[Olesja Krasnomovets]], vene kergejõustiklane (1979–) *[[Vadim Krasnoselski]], Transnistria poliitik (1970–) *[[Anastassija Krasnosilska]], Ukraina ühiskonnategelane ja poliitik (1984–) *[[Pjotr Krasnov]], vene sõjaväelane (1869–1947) *[[Evi Krass]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (1925–) *[[Liisu Krass]], eesti näitleja (1988–) *[[Tristan Krass]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Leonid Krassin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1870–1926) *[[Mihhail Krassman]], Nõukogude Liidu riigiametnik (1909–) *[[Svetlana Krassman]], Eesti lavastaja (1947–) *[[Jean-Philippe Krasso]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1997–) *[[Józef Ignacy Kraszewski]], poola kirjanik, publitsist ja kirjastaja (1812–1887) *[[László Krasznahorkai]], ungari kirjanik (1954–) *[[Guntars Krasts]], Läti poliitik, endine Läti peaminister (1957–) *[[Uldis Krasts]], liivi rahvusest Läti ajakirjanik, tõlkija, luuletaja ja proosakirjanik (1943–2022) *[[Jarmila Kratochvílová]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1951–) *[[Peeter Kraus]], Eesti sõjaväelane (1905–1979) *[[Bernie Krause]], ameerika bioakustik, ökoloog ja muusik (1938–) *[[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja (1992–) *[[Hermann Krause]], Tallinna arst (1800–1834) *[[Johann Wilhelm Krause]], Eesti arhitekt (1757–1828) *[[Johannes Krause]], saksa geneetik (1980–) *[[Wolfram von Krause]], baltisaksa vaimulik ja teoloog (1914–1989) *[[Kurt Krausp]], Eesti arst ja zooloog (1896–1974) *[[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Nicole Krauss]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1974–) *[[Armands Krauze]], Läti mesinik, agronoom ja poliitik (1970–) *[[Ants Kraut]], eesti arheoloog (1955–) *[[Richard Kraut]], USA filosoof (1944–) *[[Kristīne Kravcova]], läti alpinist *[[Inessa Kravets]], Ukraina kergejõustiklane (1966–) *[[Lenny Kravitz]], USA muusik (1964–) *[[Mai Kravtsov]], eesti rahvalaulik (1845–1933) *[[Sergei Kravtsov]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (1974–) *[[Igor Kravtšenko]], Eesti poliitik (1973–) *[[Leonid Kravtšenko]], vene ajakirjanik, meediamänedžer ning partei- ja riigitegelane (1938–2018) *[[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik (1934–2022) *[[Gérard Krawczyk]], prantsuse filmilavastaja (1953–) ==Kre== *[[Edwin Krebs]], USA biokeemik (1918–2009) *[[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]], Saksamaa sõjaväelane (1898–1945) *[[Hans Adolf Krebs]], juudi päritolu Briti biokeemik (1900–1981) *[[Anu Kree]], eesti luuletaja (1979–) *[[Evald Kree]], eesti tennisist ja jäähokimängija ning treener ja sporditegelane (1918–1995) *[[Liina Kree]], eesti sõudja (1954–) *[[Mihkel Kree]], eesti füüsik (1984–) *[[Jegor Kreed]], vene räppar (1994–) *[[Kairi Kreegipuu]], eesti psühholoog (1973–) *[[Maie Kreegipuu]], eesti kliiniline psühholoog (1950–) *[[Adam Kreek]], eesti päritolu Kanada sõudja (1980–) *[[Aleksander Kreek]], eesti kergejõustiklane (1914–1977) *[[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Cyrillus Kreek]], eesti helilooja (1889–1962) *[[Theodor Osvald Kreekmaa]], eesti poksija (1907–1948) *[[Anni Kreem]], eesti näitleja ja muuseumiteadur (1942–) *[[Enn Kreem]], eesti ajakirjanik ja merendustegelane, Antarktika-uurija (1939–2026) *[[Jaagup Kreem]], eesti muusik (1973–) *[[Juhan Kreem]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Robert Kreem]], eesti sotsiaaltöö eriteadlane ja ühiskonnategelane (1923–2006) *[[Tiina-Mall Kreem]], eesti kunstiajaloolane (1971–) *[[Ivi Kreen]], eesti endine telediktor (1935–) *[[Toomas Kreen]], eesti näitleja (1959–2018) *[[Uno Kreen]], eesti laulja (1928–1996) *[[Madis Kreevan]], eesti helilooja ja helikujundaja (1990–) *[[Jānis Kreicbergs]], Läti jurist, ühiskonnategelane ja publitsist (1864–1948) *[[Chris Kreider]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Halliki Kreinin]], eesti sotsiaal- ja majandusteadlane (1992–) *[[Amalie Kreisberg]], eesti töölisliikumise tegelane (1879–1906) *[[Erna Kreischmann]], baltisaksa kunstnik (1885–1929) *[[Bruno Kreisky]], Austria poliitik (1911–1990) *[[Fritz Kreisler]], Austria päritolu USA viiuldaja ja helilooja (1875–1962) *[[Kaja Kreisman]], Eesti poliitik (1969–) *[[Kersti Kreismann]], eesti näitleja (1947–) *[[Randel Kreitsberg]], eesti ökotoksikoloog, teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija (1983–) *[[Kaja Kreitzberg]], eesti balletipedagoog ja endine balletitantsija (1972–) *[[Peeter Kreitzberg]], Eesti pedagoogikateadlane ja poliitik (1948–2011) *[[Dainius Kreivys]], Leedu poliitik (1970–) *[[David Krejčí]], Tšehhi jäähokimängija (1986–) *[[Jaroslav Krejčí (poliitik)|Jaroslav Krejčí]], Tšehhoslovakkia jurist ja poliitik (1892–1956) *[[Jaroslav Krejčí (politoloog)|Jaroslav Krejčí]], tšehhi õigusteadlane ja politoloog (1916–2014) *[[Jakub Krejčík]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Barbora Krejčíková]], tšehhi profitennisist (1995–) *[[Kaljo Krell]], eesti ajakirjanik ja parteitöötaja (1928–2006) *[[Gidon Kremer]], Läti viiuldaja ja dirigent (1947–) *[[Ingrid Kremling]], saksa ooperilaulja (1948–) *[[Ludwig Krengel]], Rakvere foogt (suri 1502) *[[Ernst Krenkel]], Nõukogude Liidu polaaruurija (1903–1971) *[[Egon Krenz]], Saksa DV poliitik (1937–) *[[Endel Krepp]], eesti majandusgeograaf (1908–1983) *[[Věra Křesadlová]], Tšehhi näitleja, laulja ja kunstnik (1944–2025) *[[Katarina Kresal]], Sloveenia poliitik ja jurist (1973–) *[[Kristiina Kresmer]], eesti murdmaasuusataja (1996–) *[[Allan Kress]], eesti näitleja ja lavastaja (1972–) *[[Arnold Kress]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane, sporditegelane (1897–1974) *[[Gerhard Kress]], Eesti poliitik ja advokaat (1894–1936) *[[Gunther Kress]], inglise semiootik (1940–) *[[Wilhelm Kress‎]], austria leidur ja lennunduspioneer (1836–1913) *[[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja ja filmikriitik (1983–) *[[Külli Kressa]], eesti tõlkija, koreograaf, vanamuusika- ja vanatantsuentusiast (1976–) *[[Ingrid Kressel Vinciguerra]], Eesti diplomaat (1973–) *[[Andres Krestinov]], eesti motokrossisõitja (1963–) *[[Gert Krestinov]], eesti motokrossisõitja (1990–) *[[Nikolai Krestinski]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1883–1938) *[[Dario Krešić]], Horvaatia jalgpallur (1984–) *[[Janusz Krężelok]], poola murdmaasuusataja (1974–) *[[Kurt Kreuger (poksija)|Kurt Kreuger]], Rootsi poksija (1913–2005) *[[Kurt Kreuger (näitleja)|Kurt Kreuger]], näitleja (1916–2006) *[[Kristin Kreuk]], Kanada filminäitleja (1982–) *[[Georg Kreuks]], eesti poliitik (1896–1924) *[[Jaan Kreuks]], eesti poliitik (1891–1923) *[[Erwin Kreuzer]], saksa vaimulik (1878–1953) *[[Alexis Kreutzwald]], Eesti raudteelane (1845–1910) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], eesti kirjanik ja arst *[[Peter Carl Aloys Kreutzwald]], Kölni generaalvikaar (1850–1918) *[[Heino Krevald]], eesti korvpallur ja treener (1930–2007) *[[Kristjan Krevald]], eesti arhitekt (1966–) *[[Solveig Krey]], norra mereväelane (allveelaevnik) (1963–) ==Krh== *[[Rene Krhin]], sloveeni jalgpallur (1990–) ==Kri== *[[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja (1991–) *[[Johann von Krieckenbeck]], Liivi ordu maamarssal (suri 1470/1471) *[[Erich Krieger]], eesti laulja (1961–) *[[Fred Krieger]], eesti muusik (1978–) *[[Jamie-Lee Kriewitz]], saksa laulja (1998–) *[[Viktorina Kriger]], Nõukogude Liidu balletitantsija ja teatritegelane (1893–1978) *[[Tanel Kriggul]], Eesti sõjaväelane (1993–2023) *[[Mall Krigul]], eesti arhitekt (1930–2013) *[[Paul Krigul]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist (1910–1980) *[[Teodor Krigul]], eesti metsateadlane (1907–1983) *[[Ülo Krigul]], eesti helilooja (1978–) *[[Helga Kriiel]], eesti pedagoog (1913–1996) *[[Gunnar Kriik]], eesti muusik (1952–2001) *[[Kari Kriikku]], Soome klassikalise klarneti mängija (1960–) *[[Eva-Liisa Kriis]], eesti tekstiilikunstnik ja disainer (1976–) *[[Aksel Kriisa]], eesti vaimulik (1904–1949) *[[August Kriisa]], eesti loomaarstiteadlane (1908–1975) *[[Eduard Kriisa]], eesti orelimeister (1902–1968) *[[Jaan Kriisa]], Eesti advokaat ja poliitik (1882–1942) *[[Kerr Kriisa]], eesti korvpallur (2001–) *[[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja (1996–) *[[Sirje Kriisa]], eesti köitekunstnik (1950–) *[[Tannil Kriisa]], eesti orelimeister (1866–1940) *[[Tiia Kriisa]], eesti näitleja (1941–) *[[Tõnis Kriisa]], eesti skulptor ja keraamik (1968–) *[[Valmo Kriisa]], eesti korvpallur (1974–) *[[Jaanus Kriisk]], eesti kergejõustikutreener, ettevõtja ja publitsist (1964–) *[[Karl Kriisk]], Eesti sõjaväelane (1901–1943) *[[Aivar Kriiska]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Kalle Kriit]], eesti jalgrattur (1983–) *[[Keiu Kriit]], eesti lavakoomik *[[Kristina Kriit]], eesti viiuldaja (1977–) *[[Piret Kriivan]], eesti raadioajakirjanik (1961–) *[[Sergei Krikaljov]], endine Nõukogude ja Venemaa kosmonaut ja raketiteadlane (1958–) *[[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (1946–2024) *[[Arvo Krikmann]], eesti folklorist, akadeemik (1939–2017) *[[Anatoli Krikun]], Eesti korvpallur (1948–) *[[Velga Krile]], läti luuletaja (1945–1991) *[[Eron Krillo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Juri Krimarenko]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Kaarel Krimm]], eesti kirjanik (1863–1894) *[[Valter Krimm]], Eesti notar ja poliitik (1902–1944) *[[Virve Krimm]], eesti tõlkija (1938–2017) *[[Voldemar Krimm]], eesti poksija (1946–) *[[Aleksander Krims]], eesti kunstnik (1893–1947) *[[Maimu Krinal]], eesti laulja ja näitleja (1926–2007) *[[Valner Krinal]], eesti majandusteadlane (1929–2014) *[[Günter Krings]], Saksamaa poliitik (1969–) *[[Jevgeni Krinov]], vene meteoriitikateadlane (1906–1984) *[[Saul Kripke]], USA filosoof ja loogik (1940–2022) *[[Priit Kripson]], eesti tantsija (1971–) *[[Roy Krishna]], Fidži jalgpallur (1987–) *[[Jiddu Krishnamurti]], India päritolu filosoof ja vaimne õpetaja (1895–1986) *[[August Kristal]], Eesti viiulimeister (1866–1925) *[[Marko Kristal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Maija Kristalinskaja]], vene estraadilaulja (1932–1985) *[[Meeta Kristel]], eesti õpetaja (1930–2019) *[[Sylvia Kristel]], hollandi filminäitleja (1952–2012) *[[Jakob Kristelstein]], eesti notar (1889–1968) *[[Karl-Gustav Kristenbrun]], eesti koduloolane (1914–1992) *[[Emil Kristensen]], taani jäähokimängija (1992–) *[[Rasmus Kristensen]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Ulf Kristersson]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Julia Kristeva]], Bulgaaria päritolu Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik (1941–) *[[Aksel Kristian]], Eesti sõjaväelane (1900–1985) *[[Terje Kristiansen]], norra filmirežissöör ja -produtsent (1944–2021) *[[Kristiina]], Rootsi kuninganna (1626–1689) *[[Jaan Kristin]], Eesti fotograaf (1863–1919) *[[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)]], Holstein-Gottorpi printsess ja Rootsi kuninganna (1573–1625) *[[Kristina Tokesdotter]], rootsi birgitiini nunn (14.–15. sajand) *[[Henrik Dam Kristensen]], Taani poliitik (1957–) *[[Grizelda Kristiņ]], viimane emakeelne liivlane (1910–2013) *[[Kristján Þór Júlíusson]], Islandi poliitik (1957–) *[[Georg Kristjanson]], eesti maadleja ja maadlustreener (1897–1975) *[[Arnold Kristjuhan]], eesti rakubioloog (1969–) *[[Richard Kristjuhan]], eesti arst (1909–1959) *[[Ágota Kristóf]], ungari päritolu Šveitsi kirjanik (1935–2011) *[[Henrik Kristoffersen]], norra mäesuusataja (1994–) *[[Marthe Kristoffersen]], Norra murdmaasuusataja (1989–) *[[Kris Kristofferson]], USA muusik ja filminäitleja (1936–2024) *[[Bill Kristol]], Ameerika Ühendriikide poliitikaanalüütik ja -kommentaator (1952–) *[[Ljuba Kristol]], Iisraeli maletaja (1944–) *[[Ģirts Valdis Kristovskis]], Läti poliitik (1962–) *[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi poliitik ja ökonomist (1988–) *[[Vilis Krištopans]], läti poliitik, endine Läti peaminister (1954–) *[[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja (1993–) *[[Kritias]], vanakreeka poliitik, kõnemees ja kirjanik (suri 403 eKr) *[[Kriton Alopekest]], Sokratese sõber (5.–4. sajand eKr) *[[Osvald Krivain]], Eesti sõjaväelane ja luuraja (1922–1942) *[[Ralf Krivain]], eesti sõjaväelane ja luuraja (1918–1941) *[[Zdravko Krivokapić]], Montenegro masinaehituse professor ja poliitik (1958–) *[[Svetlana Krivonogihh]], vene ettevõtja (1975–) *[[Andrei Krivošapkin]], eveeni kirjanik ja ühiskonnategelane (1940–) *[[Ilja Krivošein]], Eesti jalgpallur *[[Semjon Krivošein]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1899–1978) ==Krj== *[[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja (1991–) *[[Jüri Krjukov]], eesti näitleja (1954–1997) *[[Nikita Krjukov]], Venemaa murdmaasuusataja (1985–) *[[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]], vene näitleja (1915–1993) *[[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]], Venemaa riistvõimleja (1978–) *[[Pavel Krjukov]], Nõukogude Liidu parteitegelane (sündis 1904) *[[Vladimir Krjutškov]], Nõukogude Liidu poliitik (1924–2007) ==Krk== *[[Bojan Krkić]], serbia päritolu Hispaania jalgpallur (1990–) ==Kro== *[[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (1928–2024) *[[Neelie Kroes]], hollandi poliitik ja ettevõtja (1941–) *[[Kamil Krofta]], tšehhi ajaloolane ning Tšehhoslovakkia diplomaat ja poliitik (1876–1945) *[[August Krogh]], taani füsioloog (1874–1949) *[[August Krogius]], psühholoog (1871–1933) *[[Nikolai Krogius]], Venemaa maletegelane (1930–2022) *[[Christian Krohg]], norra kunstnik, kirjanik ja ajakirjanik (1852–1925) *[[Finn Hågen Krogh]], norra murdmaasuusataja (1990–) *[[Oda Krohg]], norra kunstnik (1860–1935) *[[Kaarle Krohn]], soome folklorist (1863–1933) *[[Leena Krohn]], Soome kirjanik (1947–) *[[Kroisos]], Lüüdia kuningas (6. sajand eKr) *[[Werner Krolikowski]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1928–2016) *[[Endel Kroll]], eesti arst (1912–1970) *[[Gustav Kroll]], eesti arst (1886–1968) *[[Nick Kroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Monta Kroma]], läti luuletaja (1919–1994) *[[Grigori Kromanov]], eesti filmirežissöör (1926–1984) *[[Gustav Kromel]], Eesti kohtunik ja sõjaväelane (1887–1942) *[[Reet Kromel]], eesti laulja (1961–) *[[Ranomi Kromowidjojo]], Hollandi ujuja (1990–) *[[Janika Kronberg]], eesti kirjandusteadlane (1963–) *[[Juris Kronbergs]], Rootsis elanud läti luuletaja (1946–2020) *[[Ain Krondel]], Eesti sõjaväelane (1967–) *[[Abraham Kronhjort]], Rootsi vabahärra ja sõjaväelane (1634–1703) *[[Atis Kronvalds]], läti publitsist, keelemees ja pedagoog (1837–1875) *[[Niklas Kronwall]], rootsi endine jäähokimängija (1981–) *[[Staffan Kronwall]], rootsi endine jäähokimängija (1982–) *[[Heldur Kroon]], eesti endine poksija (1938–) *[[Kalle Kroon]], eesti ajaloolane (1966–) *[[Nils Kroon]], eesti mäesuusatreener (1975–) *[[Toivo Kroon]], Eesti munitsipaalpoliitik (1957–) *[[Tooni Kroon]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1909–1994) *[[Augustin Krooni]], eesti advokaat (1893–1949) *[[Eugen Krooni]], Eesti arst ja sõjaväelane (1895–1975) *[[Felix Kroos]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Toni Kroos]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Nikolai Kropotkin]], Venemaa riigitegelane (1872–1937) *[[Pjotr Kropotkin]], vene filosoof *[[Carl Ernst Kropp]], Kuressaare kullassepp *[[Claus Kropp]], Tartu raehärra (surnud 1708) *[[Marko Kropõvnõtskõi]], ukraina kultuuritegelane (1840–1910) *[[Peeter Krosmann]], eesti kunstnik (1971–) *[[Eerik-Niiles Kross]], Eesti riigiametnik ja kolumnist (1967–) *[[Enno Kross]], eesti arst, karskusliikumise tegelane ja terviseedendaja (1935–) *[[Helga Kross]], eesti tõlkija (1917–1998) *[[Jaan Kross]], eesti kirjanik (1920–2007) *[[Kärt Kross]], eesti näitleja (1968–) *[[Märten Kross]], eesti filmiprodutsent ja fotograaf (1970–) *[[Peder Severin Krøyer]], taani kunstnik (1851–1909) ==Krs== *[[Nenad Krstić]], Serbia korvpallur (1983–) *[[Damir Krstičević]], Horvaatia sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik (1969–) ==Krz== *[[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja (1939–2003) *[[Marcin Krzywański]], poola jooksja (1975–) ==Kru== *[[Galina Kruberg]], Kanada keeleteadlane (1923–2013) *[[Georg Krug]], Eesti graafik ja maalikunstnik (1908–1969) *[[Mihhail Krug]], vene laulja-laulukirjutaja (1962–2002) *[[Diane Kruger]], saksa päritolu näitleja *[[Frantz Kruger]], Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Soome kergejõustiklane (1975–) *[[Garald Kruger]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1929–2015) *[[Dmitri Kruglov]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Nikolai Kruglov]], vene laskesuusataja (1981–) *[[Nikolai Kruglov seenior]], vene laskesuusataja (1950–) *[[Sergei Kruglov]], NSV Liidu riigitegelane (1907–1977) *[[Janusz Krugły]], Poola sõjaväelane (1942–2024) *[[Paul Krugman]], USA majandusteadlane (1953–) *[[Tim Krul]], Hollandi jalgpallur (1988–) *[[Diana Krull]], eesti helilooja ja keeleteadlane (1930–2013) *[[Edgar Krull]], eesti pedagoogikateadlane (1948–) *[[Franz Krull]], Eesti tööstur (1835–1901) *[[Hasso Krull]], eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusteoreetik (1964–) *[[Lembit Krull]], eesti basskitarrist *[[Leonhard Krull]], Eesti sõjaväelane ja poliitikategelane (1890–1942) *[[Suzanne Krull]], USA filminäitleja (1966–2013) *[[David Krumholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Hendrik Krumm]], eesti ooperilaulja (1934–1989) *[[Lembit Krumm]], eesti tehnikateadlane (1928–2016) *[[Piret Krumm]], eesti näitleja (1989–) *[[Andres Krumme]], eesti materjaliteadlane (1972–) *[[Rade Krunić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Malle Krunks]], eesti vehkleja ja keemik (1949–) *[[Igor Krupenski]], Eesti soojusenergeetik (1983–) *[[Juri Krupenski]], eesti maletaja (1982–) *[[Günther Krupkat]], saksa ulmekirjanik (1905–1990) *[[Mark Krupnick]], USA kirjandusteadlane ja kultuuriloolane (1939–2003) *[[Rudolf Krupp]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1900–1941) *[[Uwe Krupp]], Saksamaa endine jäähokimängija ja praegune treener (1965–) *[[Nadežda Krupskaja]], vene revolutsionäär (1869–1939) *[[Elert Kruse]], Tartu stiftifoogt (suri 1587) *[[Robbie Kruse]], Austraalia jalgpallur (1988–) *[[Adam Johann von Krusenstern]], Venemaa maadeavastaja (1770–1846) *[[Otto Wilhelm von Krusenstern]], Venemaa sõjaväelane (1740–1820) *[[Paul Theodor von Krusenstern]], viitseadmiral ja maadeuurija (1809–1881) *[[Philipp von Krusenstiern]], Rootsi riigiametnik (suri 1676) *[[Irina Krush]], ameerika maletaja (1983–) *[[Richard Kruspe]], saksa muusik (1967–) *[[Ranno Krusta]], eesti laskmistreener (1944–2017) *[[Erni Krusten]], eesti kirjanik (1900–1984) *[[Otto Krusten]], eesti karikaturist (1888–1937) *[[Pedro Krusten]], eesti kirjanik (1897–1987) *[[Reet Krusten]], eesti kirjandusteadlane (1934–2021) *[[Õie Krusten]], eesti nahakunstnik (1923–2001) *[[Andrejs Krustiņš]], Läti sõjaväelane (1884–1941) *[[Pavel Kružajev]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Vaclovas Krutinis]], leedu skulptor (1948–2013) *[[Tiina Krutob]], endine eesti allveeujuja ja praegune saalihokimängija (1965–) *[[Tiit Krutob]], eesti allveeujuja (1963–) *[[Vassõl Krutov]], Ukraina sõjaväelane (1949–) *[[Vladimir Krutov]], vene jäähokimängija (1960–2012) *[[Nikolai Krutšina]], Nõukogude Liidu parteitegelane (1928–1991) *[[Valeri Krutšinkin]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1954–) *[[Karl Kruuda]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Oliver Kruuda]], eesti ettevõtja (1967–) *[[Parri Kruuda]], eesti võrkpallur (1963–) *[[Aleksander Kruus]], eesti vaimulik (1892–1946) *[[Dmitri Kruus]], eesti tantsija, koreograaf, tantsuõpetaja (1975–) *[[Elmar Kruus]], eesti löökriistademängija (1912–1977) *[[Eve Kruus]], eesti vaimulik, teoloog ja jurist (1964–) *[[Hans Kruus]], eesti ajaloolane ja poliitik (1891–1976) *[[Heino Kruus]], eesti korvpallur (1926–2012) *[[Hermann Kruus]], Eesti politseinik (sündis 1895) *[[Jaan Kruus]], eesti sõjaväelane (1884–1942) *[[Jaan Kruus (kirjamees)|Jaan Kruus]], eesti aabitsakirjanik ja tõlkija (1851–1897) *[[Jesper Kruus]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1622) *[[Krista Kruus]], eesti purjetaja (1971–) *[[Märt Kruus]], eesti entomoloog (1942–2025) *[[Oskar Kruus]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1929–2007) *[[Priit Kruus]], eesti kirjanik (1981–2018) *[[Rein Kruus]], eesti kirjandusteadlane (1957–1992) *[[Richard Kruus]], eesti põllumees (1899–1989) *[[Veronika Kruus]], eesti ajakirjanik (1914–1990) *[[Ülle Kruus]], eesti kunstiajaloolane (1958–) *[[Helgi Kruusa]], eesti sõudja (1938–2013) *[[Kalju Kruusa]], eesti luuletaja ja tõlkija (1973–) *[[Valev Kruusalu]], eesti vabadusvõitleja (1938–2008) *[[Ilmar Kruusamäe]], eesti maalikunstnik (1957–) *[[Aleksander Kruusberg]], eesti pangaametnik ja ajaloolane (1879–1937) *[[Kea Kruuse]], eesti ühiskonnaaktivist ja jurist (1995–) *[[Nikolai Kruuse]], eesti advokaat (1892–1942) *[[Urmas Kruuse]], Eesti poliitik (1965–) *[[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör (1928–) *[[Otto Kruusement]], eesti kaupmees (1886–1940) *[[Herman Kruusenberg]], eesti maadleja (1898–1970) *[[Ivar Kruusenberg]], eesti teadlane (1984–) *[[Martin Kruusimaa]], eesti poliitik (1883–1957) *[[Aare Kruusimäe]], eesti helilooja (1972–) *[[Tarmo Kruusimäe]], eesti muusik ja poliitik (1967–) *[[Juta Kruusimägi]], eesti arhitekt ja arhitektuuriloolane (1930–2019) *[[Agur Kruusing]], eesti kunstnik (1964–) *[[Jaan Kruusma]], Eesti laskesportlane ja sõjaväelane (1905–1982) *[[Alisson Kruusmaa]], eesti helilooja (1992–) *[[Maarja Kruusmaa]], eesti arvutiteadlane (1970–) *[[Ahto Kruusmann]], eesti diskor ja raadiosaatejuht (1972–) *[[Johan Kruusmann]], Eesti piirivalvur (1900–1924) *[[Liisa Kruusmägi]], eesti maalikunstnik (1988–) *[[Piret Kruuspere]], eesti kirjandusteadlane (1961–) *[[Valdek Kruuspere]], eesti tõlkija (1921–1986) *[[Jaan Kruusvall]], eesti kirjanik (1940–2012) *[[Jüri Kruusvall]], eesti sotsioloog *[[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist (1979–) *[[Johannes Kruut]], Eesti sõjaväelane (1903–1946) *[[Valter Kruut]], eesti lastekirjanik, luuletaja ja humorist (1932–2024) *[[August Kruuv]], eesti laevaomanik ja -ehitaja (1899–1968) *[[Hando Kruuv]] (1937–) *[[Krista Kruuv]], eesti purjetaja (1971–) ==Krõ== *[[Vladõslav Krõkli]], Ukraina riigiametnik (1986–) *[[Jevgeni Krõlatov]], vene helilooja ja pianist (1934–2019) *[[Aleksei Krõlov]], vene laevaehitaja (1863–1945) *[[Ivan Krõlov]], vene kirjanik (1769–1844) *[[Nikolai Krõlov]], NSV Liidu sõjaväelane (1903–1972) *[[Porfiri Krõlov]], vene botaanik (1850–1931) *[[Toomas Krõm]], Eesti jalgpallur (1971–) *[[Maksim Krõtšanov]], Venemaa jalgpallur (1988–) ==Krä== *[[Anton von Kräfting]], Kaunispe mõisnik (1750–1815) ==Krö== *[[Klaus Kröll]], Austria mäesuusataja (1980–) ==Krü== *[[Eduard Alexis von Krüdener]], Venemaa riigitegelane (1829–1878) *[[Georg Krüdener]], Riia peapiiskopkonna ametnik 16. sajandil *[[Liborius Gustav Wilhelm Krüger]], Eesti vaimulik (1825–1892) *[[Marcus Krüger]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Simen Hegstad Krüger]], norra murdmaasuusataja (1993–) *[[August Kründel]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1897–1967) *[[Jaan Krüner]], eesti apteeker (1889–1965) *[[James Krüss]], saksa kirjanik (1926–1997) *[[Teo Krüüner]], Eesti sõjaväelane (1943–) ==Kry== *[[Grzegorz Krychowiak]], poola jalgpallur (1990–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Kr, Biograafiad]] flzcirvv0h71ls8zfekhaj1a1otj1qb 0 605069 7151635 6258366 2026-05-11T17:14:34Z Metsavend 738 7151635 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Izobilnõi | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Изобильный | | pilt = Стела в г. Изобильный - panoramio.jpg | pildiallkiri = Izobilnõi linnasilt | lipp = Flag_of_Izobilny_(Stavropol_krai).png | lipu_link = [[Izobilnõi lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Izobilny_(Stavropol_krai)_(1973).png | vapi_link = [[Izobilnõi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Izobilnõi''' ([[vene keel]]es Изобильный) on linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s, [[Izoblinõi rajoon]]i halduskeskus. Izobilnõi asub [[Stavropol]]i kesklinnast umbes 42 km põhjaloodes. Asula sai alguse [[1895]]. aastal rajatud raudteejaamast ja kandis esialgu nime '''Izobilno-Tištšenski'''. [[1935]]. aastal sai asula uueks nimeks '''Izobilnoje'''. Linnaõigused ja praeguse nime sai Izobilnõi [[1965]]. aastal.<ref>[https://gorodarus.ru/izobilnyj.html Город Изобильный] Города и регионы России</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Stavropoli krai linnad]] 51upljurmpc6gzppc18bcqaxjdkq1k1 0 610001 7151478 6388140 2026-05-11T12:23:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151478 wikitext text/x-wiki '''Belinda Bauer''' (sündinud [[24. detsember|24. detsembril]] [[1962]]<ref>[https://www.celebsagewiki.com/belinda-bauer-author Belinda Bauer]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} veebilehel celebsagewiki.com. Vaadatud 20.06.2021.</ref>) on Briti kriminaal[[kirjanik]]. Ta kasvas üles Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas ning kolis hiljem Walesi, kus töötas Cardiffis kohtureporterina.<ref>{{Netiviide|autor=Cresci, Elena|url=https://www.walesonline.co.uk/lifestyle/showbiz/belinda-bauer-want-prove-books-2495234|pealkiri=Belinda Bauer: I want to prove that books set in Wales do sell|väljaanne=WalesOnline|aeg=1. aprill 2013}}</ref> Juba ajakirjanikuna kirjutas ka filmistsenaariume, millest "The Locker Room" pälvis BAFTA eriauhinna (Carl Foremani Briti noore stsenaristi auhinna). Baueri debüütromaan "Blacklands" võitis 2010. aastal Briti kriminaalromaanikirjanike assotsiatsiooni [[Kuldne pistoda|Kuldse Pistoda]] auhinna parima kriminaalromaani eest. Nii "Blacklandsi" kui ka tema teise romaani "Darkside" (2011) ja kolmanda romaani "Finders Keepers" (2012) tegevus toimub [[Somerset]]is [[Exmoor]]i ümbruses. 2014. aastal võitis tema romaan "Rubbernecker", mille tegevus toimub [[Cardiff]]is ja [[Brecon]]is, Theakston's Old Peculier aasta kriminaalromaani auhinna.<ref>{{Netiviide|autor=Lea, Richard|url=https://www.theguardian.com/books/2014/jul/18/theakstons-old-peculier-crime-novel-of-the-year-belinda-bauer|pealkiri=Theakstons Old Peculier crime novel of the year taken by Belinda Bauer|väljaanne=The Guardian|aeg=18. juuli 2014}}</ref> == Romaanid == * ''Blacklands'' (2009) * ''Darkside'' (2011) * ''Finders Keepers'' (2012) * ''Rubbernecker'' (2013) * ''High Rollers'' (2013) (Jack Bowmani nime all) * ''The Facts of Life and Death'' (2014) * ''The Shut Eye'' (2015) * ''The Beautiful Dead'' (2016) * ''Snap'' (2018) * ''Exit'' (2021) ===Eesti keeles ilmunud=== * "Blacklands". Sari "[[Mirabilia]]". [[Eesti Raamat]], 2021 (täpsemalt ilmub 2021. aasta II teises kvartalis)<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBauer+Belinda/abauer+belinda/1%2C2%2C9%2CB/frameset&FF=abauer+belinda&1%2C%2C2 Eestikeelse romaani "Blacklands" kirje Esteris]. Vaadatud 20.06.2021.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Bauer, Belinda}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] bqa58ghbw4ew3d9kevvw3v02i3sxzli 0 610457 7152053 6769709 2026-05-12T09:16:54Z Kuriuss 38125 7152053 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Mirco Müller 2018-09-29 (3).png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} }} '''Mirco Müller''' (sündinud [[21. märts]]il [[1995]] [[Winterthur]]is) on [[Šveits]]i [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] Šveitsi kõrgliiga klubis [[HC Lugano]]. Hooajal 2011–12 debüteeris ta Šveitsi kõrgliigas [[Kloten Flyers]]i meeskonnas. Aastatel 2012–2014 mängis ta Põhja-Ameerikas [[Western Hockey League]]'is klubis [[Everett Silvertips]]. 2013. aastal valis [[San Jose Sharks]] ta [[NHL]]-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 18. valikuna. 2013. aasta septembris sõlmis ta Sharksiga kolmeaastase lepingu. Hooajal 2013–14 debüteeris ta [[American Hockey League]]'is (AHL) San Jose Sharksi noorteklubis [[Worcester Sharks]]. NHL-is mängis Müller Sharksi meeskonnas hooajal [[NHL-i hooaeg 2014–2015|2014–15]], kuid järgmistel hooaegadel ei suutnud ta kohta klubi põhikoosseisus kindlustada, mistõttu mängis enamasti AHL-i klubis [[San Jose Barracuda]]. 2017. aasta juunis müüs Sharks tema mängijaõigused [[New Jersey Devils]]ile. Devilsi meeskonnas mängis Müller kuni hooaja 2019–20 lõpuni. 2021. aasta veebruaris sõlmis ta lepingu Rootsi kõrgliiga klubiga [[Leksands IF]]. 2021. aasta mais sõlmis ta kuueaastase lepingu Luganoga.<ref>[https://web.archive.org/web/20210603130415/https://hclugano.ch/2021/05/19/la-solidita-di-mirco-muller-per-la-difesa-bianconera/ "LA SOLIDITÀ DI MIRCO MÜLLER PER LA DIFESA BIANCONERA"]. hclugano.ch. 19.5.2021. Vaadatud 3.6.2021</ref> [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Müller [[Šveitsi jäähokikoondis]]ega hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/mirco-mueller-8477509 Mirco Müller NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=160205 Mirco Müller hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Müller, Mirco}} [[Kategooria:Šveitsi jäähokimängijad]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] s2v3g15jgqcxa7s1f05xlr1s45thqdv 0 610619 7151601 7087951 2026-05-11T16:47:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151601 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Blīdene vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Blīdenes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 138,1 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Blīdene]] | asendikaardi_pilt = Blīdenes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Blīdenes krogs.jpg|pisi|Blīdene kõrts]] '''Blīdene vald''' ([[läti keel]]es ''Blīdenes pagasts'') on vald Lätis [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Remte vald|Remte]], [[Ciecere vald|Ciecere]] ja [[Zvārde vald|Zvārde vallaga]] ning Dobele piirkonna [[Biksti vald|Biksti]], [[Lielauce vald|Lielauce]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]]. Valla pindala on 138 km². 2011. aasta seisuga elas seal 775 inimest. Aastal 2035 oli elanikke 613. Valla keskuseks on [[Blīdene]] küla. Vallavanem on Ligita Berga.<ref>[https://broceni.lv/kontakti/pasvaldibas-administracijas-darbinieki.html Brocēnu novads], vaadatud 6.06 2021</ref> == Ajalugu == Valla aladel asusid Dūre mõisa (''Gut Duhren''), Stūri mõisa (''Stuhrhof''), Pilsblīdene mõisa (''Gut Blieden''), Mazblīdene mõisa (''Gut Klein-Blieden'') ja Lielblīdene mõisa (''Gut Groß-Blieden'') maad. Aastal 1935 asus seal Blīdiena vald, selle pindala 133,2 km² ja seal oli 2082 elanikku.<ref name="Wv7FH" /> Aastal 1945 moodustati vallas Blīdene ja Stūri külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Blīdene külanõukoguga Stūri külanõukogu.<ref name="NzDw2" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2001–2021 kuulus vald [[Brocēni piirkond]]a. Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all muinaskalmed Zaķukalni farmi juures.<ref name="GcWbC" /> == Loodus == Valla suurim jõgi on Bērze. Looduskaitse all on Līdumi tamm, Vecšķietnieki tamm, Vecšķietnieki Teetamm, Birznieki tamm ja Stūri park, lisaks veel kaheksa nimetut põlispuud. Valla lõunaossa jääb osaliselt Zvārde hoiuala.<ref name="eD5FL" /> == Asustus == 2011. aastal elas vallas 688 [[lätlased|lätlast]], 32 [[venelased|venelast]], 12 [[valgevenelased|valgevenelast]], 6 [[ukrainlased|ukrainlast]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 21 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2021-06-06 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Vallas on järgmised külad. {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Blīdene]]''' || ''ciems'' || 317 (2026) |- | [[Blīdenes mežniecība]] || ''mazciems'' || |- | [[Mazblīdene]] || ''mazciems'' || |- | [[Pilsblīdene]] || ''ciems'' || 17 (2026) |- | [[Stūri]] || ''ciems'' || 29 (2026) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Wv7FH">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="NzDw2">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="GcWbC">[https://mantojums.lv/cultural-objects/2149 Senkapi pie Zaķukalnu fermas]</ref> <ref name="eD5FL">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100013746&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Salduse piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Salduse piirkond]] nxdpytrs0tb5vcfomh4v4ume5fw9sxg 0 610628 7151916 7087955 2026-05-12T06:33:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151916 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ciecere vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Cieceres pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 88,2 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = Cieceres pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Ozols netālu no Lielcieceres (agrāk Imantas).jpg|pisi|Valla maastik]] '''Ciecere vald''' ([[läti keel]]es ''Cieceres pagasts'') on vald Lätis [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Brocēni]] ja [[Saldus]]e linnaga ning [[Gaiķi vald|Gaiķi]], [[Remte vald|Remte]], [[Blīdene vald|Blīdene]], [[Zvārde vald|Zvārde]], [[Salduse vald|Salduse]] ja [[Novadnieki vald|Novadnieki vallaga]]. Valla pindala on 88 km². 2011. aasta seisuga elas seal 950 inimest. Aastal 2025 oli elanikke 890. == Ajalugu == Valla aladel asusid Lemzere mõisa (''Gut Lemzern''), Mazciecere mõisa (''Gut Klein-Zezern'') ja Lielciecere mõisa (''Gut Groß-Zezern'') maad. Nende baasil moodustati kaks valda. 1927. aastal oli Brocēni valla pindala 44,79 km², Ciecere valla pindala aga 65,23 km². Aastal 1930 need liideti, ühinenud vald hakkas algselt kandma nime Brocēni vald, juba järgmisel aastal nimetati see aga ümber Ciecere vallaks. Aastal 1935 oli Ciecere valla pindala 120 km² ja seal oli 2020 elanikku.<ref name="Wv7FH" /> Aastal 1945 moodustati vallas Brocēni, Ciecere ja Ezeri külanõukogu, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1950 sai [[Brocēni]] töölisasula staatuse ja sellega liideti osa Brocēni külanõukogust kui Brocēni maapiirkond. Aastal 1956 liideti sellega likvideeritav Ciecere külanõukogu.<ref name="NzDw2" /> Aastal [[1992]] sai Brocēnist linn. Aastal 1999 liideti osa Brocēni maapiirkonnast [[Saldus]]e linnaga. 2001. aastast kuulub valla ala Brocēni piirkonda. Aastal 2010 moodustati Brocēni maapiirkonnast Ciecere vald. 2021. aastast kuulub vald Salduse piirkonda. Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Ciecere linnamägi.<ref name="GcWbC" /> == Loodus == Suurim jõgi on [[Ciecere jõgi]], teine suurem jõgi on selle lisajõgi [[Vēršāda]]. Suuremad järved on [[Ciecere järv]], Brocēni järv (43,6 ha) ja Baltezers (35 ha). Looduskaitse all on Asarīši pärn, Graviņase Kõveraoksane tamm, Graviņase Kõveratüvene tamm, Graviņase Ilus tamm, Paurēni Rebasetamm, Paurēni Kõveratüvene tamm, Paurēni Piiritamm, Paurēni Tiigikalda tamm, Līdumi haab, Čunkase künnapuu, Revolutsionääride tamm, Ciecere veski Kaldatamm, Braki Jäme tamm, Braki Kõveratüvene tamm, Braki Kraaviotsa tamm, Braki Majatamm, Braki poolmurdunud tamm, Grīvase tamm ja Graudupji kolmeoksane tamm, lisaks kasvab vallas veel kakskümmend nimetut põlispuud. Valda jääb Ciecere saare hoiuala pindalaga 15 hektarit.<ref name="eD5FL" /> == Asustus == 2011. aastal elas vallas 872 [[lätlased|lätlast]], 21 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 1 [[ukrainlased|ukrainlast]], 1 [[poolakad|poolakat]] ja 26 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2021-06-06 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Vallas on järgmised külad. {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Brocenmuiža]] || ''mazciems'' || ~20 (2006) |- | [[Emburga]] || ''ciems'' || 235 (2026) |- | [[Lielciecere]] || ''ciems'' || 55 (2026) |- | [[Kalnsētas]] || ''ciems'' || 52 (2026) |- | [[Oškalni]] || ''ciems'' || 344 (2026) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Wv7FH">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="NzDw2">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="GcWbC">[https://mantojums.lv/cultural-objects/2150 Cieceres pilskalns]</ref> <ref name="eD5FL">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100013738&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Salduse piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Salduse piirkond]] s2vnkoikle9k6gendgi1kde3kwpwehg 0 612537 7151892 7141628 2026-05-12T05:31:56Z ~2026-20154-48 226309 7151892 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt: Scholokov mykola.jpg|pisi|320px|Nikolai Štšolokovi mälestusmärk [[Dnipro]]s]] '''Nikolai Anissimovitš Štšolokov''' ([[vene keel]]es ''Николай Анисимович Щёлоков''; [[26. november]] ([[vkj]] 13. november) [[1910]] [[Almazna]], [[Jekaterinoslavi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[13. detsember]] [[1984]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane, [[NSV Liidu siseminister]] (1966–1982). ==Elukäik== Štšolokov lõpetas 1933. aastal [[Ukraina Riiklik Metallurgia Akadeemia|Dnepropetrovski Metallurgia Instituudi]]. Aastatel 1935–1938 töötas ta [[Dnepropetrovski Metallurgiatehas]]e martääntsehhi ülemana ja 1939–1941 [[Dnepropetrovsk]]i linna täitevkomitee esimehena. Dnepropetrovskis tutvus ta [[Leonid Brežnev]]iga, kes tollal oli [[ÜK(b)P|partei]] linnakomitee sekretär. Štšolokov osales aastatel 1941–1945 [[II MS|teises maailmasõjas]]. Ta võitles 1941–1942 [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarinde]] sõjanõukogu operatiivgrupi koosseisus, 1942–1943 oli ta rinde tagalaülema asetäitja ja 1943–1945 [[diviis]]i (hiljem [[korpus]]e) poliitosakonna ülem. Aastatel 1946–1951 oli Štšolokov [[Ukraina NSV]]-s ja 1951–1966 [[Moldaavia NSV]]-s juhtival partei- ja riigitööl (sealhulgas töötas 1965–1966 [[Moldaavia KP]] Keskkomitee teise sekretärina). 1966. aastal määrati Štšolokov [[NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse minister|NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse ministriks]] (1968. aastast [[NSV Liidu siseminister|siseminister]]). Juunis 1978 käis Štšolokov [[Eesti NSV|Eestis]]. Teda võõrustas liiduvabariigi parteijuht [[Johannes Käbin]]. Koos külastasid nad tolleaegset näidismajandit [[9. mai kolhoos]]i [[Paide rajoon]]is.<ref name="joh"/> Samuti Kadrioru kunstimuuseumit. Pärast Leonid Brežnevi surma (novembris 1982) sai [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]iks [[Juri Andropov]], kes 17. detsembril 1982 tagandas Štšolokovi siseministri ametikohalt. ===Pärast ametist tagandamist=== Veebruaris 1983 tegi enesetapu Štšolokovi abikaasa. Juunis 1983 arvati Štšolokov [[NLKP Keskkomitee]] koosseisust välja (oli Keskkomitee liige 1968. aastast). Novembris 1984 võeti Štšolokovilt armeekindrali auaste. Kuu hiljem heideti ta välja [[NLKP]]-st ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega 12. detsembrist 1984 võeti temalt kõik talle varem antud riiklikud autasud (välja arvatud sõjaväelised). Järgmisel päeval lasi Nikolai Štšolokov end jahipüssist maha. Ta maeti [[Vagankovo kalmistu]]le. ==Sõjaväelised auastmed== [[Fail: RAF_A_F9GenArmy_since_1974h.svg|pisi|120px|[[Armeekindral (Nõukogude Liit)|Armeekindrali]] [[õlak]]]] Štšolokov naasis [[Saksa-Nõukogude sõda|teisest maailmasõjast]] [[polkovnik]]u auastmes. Siseministri ametis oleku ajal anti talle 1976. aastal [[armeekindral (Nõukogude Liit)|armeekindrali]] [[sõjaväeline auaste]] (võeti ära 1984). ==Solženitsõni kaitseks== 1971. aastal kirjutas Štšolokov Leonid Brežnevile kirja "[[Aleksandr Solženitsõn|Solženitsõni]] küsimuses", milles ta hoiatas [[NLKP KK peasekretär|peasekretäri]], et too ei kordaks vigu, mis tehti [[Boriss Pasternak]]iga, kelle romaani "Doktor Živago" keelati Nõukogude Liidus kirjastada.<ref name="msp"/> ==Egon Ranneti näidendi keelustamine ja taaslubamine== 1960. aastate lõpus võttis [[Väike Teater|Moskva Väike Teater]] oma kavva [[Egon Rannet]]i näidendi "Kriminaaltango". Peaproovi ilmunud [[NSV Liidu kultuuriminister|kultuuriminister]] [[Jekaterina Furtseva]] vaatas esimese vaatuse küll lõpuni, kuid keelas seejärel selle näidendi näitamise üldse ära. Teatris viibis ka Brežnevi sõber siseminister Štšolokov. Erinevalt kultuuriministrist Štšolokov kiitis näidendit ja ütles, et selliseid teoseid on riigile vaja, need on [[miilits]]ale abiks. Pärast sellist avaldust andis Furtseva loa esitada näidendit Väikeses Teatris, kuid teistele teatritele see õigus ei laienenud.<ref name="mal"/> ==Tunnustus== [[Fail: OrderKhmelnitsky2ndClass.png|pisi|120px|[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]]]] *4 [[Lenini orden]]it *2 [[Punalipu orden]]it *[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]] *[[Isamaasõja orden|Isamaasõja 1. järgu orden]] *[[Punatähe orden]] *[[sotsialistliku töö kangelane]] (aunimetus antud 1980, ära võetud 1984) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="joh">[[Johannes Käbin]]. "Aastate ja kauguste tagant". Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn, 2020. Lk 320 </ref> <ref name="msp">[https://web.archive.org/web/20210722144224/http://mspu.org.ua/pulicistika/13223-nikolay-schelokov-ne-muzeynaya-lichnost-nashey-pamyati.html Николай Щелоков … не музейная личность нашей памяти]. mspu.org.ua</ref> <ref name="mal">[https://www.maly.ru/news/6536 Малый театр отмечает двойной юбилей Валерия Бабятинского]. maly.ru </ref> }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Štšolokov, Nikolai}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vagankovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1984]] o7xzzmu9xrltgm0rsyj0u9yu1gxv245 7151893 7151892 2026-05-12T05:32:28Z ~2026-20154-48 226309 7151893 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt: Scholokov mykola.jpg|pisi|320px|Nikolai Štšolokovi mälestusmärk [[Dnipro]]s]] '''Nikolai Anissimovitš Štšolokov''' ([[vene keel]]es ''Николай Анисимович Щёлоков''; [[26. november]] ([[vkj]] 13. november) [[1910]] [[Almazna]], [[Jekaterinoslavi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[13. detsember]] [[1984]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane, [[NSV Liidu siseminister]] (1966–1982). ==Elukäik== Štšolokov lõpetas 1933. aastal [[Ukraina Riiklik Metallurgia Akadeemia|Dnepropetrovski Metallurgia Instituudi]]. Aastatel 1935–1938 töötas ta [[Dnepropetrovski Metallurgiatehas]]e martääntsehhi ülemana ja 1939–1941 [[Dnepropetrovsk]]i linna täitevkomitee esimehena. Dnepropetrovskis tutvus ta [[Leonid Brežnev]]iga, kes tollal oli [[ÜK(b)P|partei]] linnakomitee sekretär. Štšolokov osales aastatel 1941–1945 [[II MS|teises maailmasõjas]]. Ta võitles 1941–1942 [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarinde]] sõjanõukogu operatiivgrupi koosseisus, 1942–1943 oli ta rinde tagalaülema asetäitja ja 1943–1945 [[diviis]]i (hiljem [[korpus]]e) poliitosakonna ülem. Aastatel 1946–1951 oli Štšolokov [[Ukraina NSV]]-s ja 1951–1966 [[Moldaavia NSV]]-s juhtival partei- ja riigitööl (sealhulgas töötas 1965–1966 [[Moldaavia KP]] Keskkomitee teise sekretärina). 1966. aastal määrati Štšolokov [[NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse minister|NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse ministriks]] (1968. aastast [[NSV Liidu siseminister|siseminister]]). Juunis 1978 käis Štšolokov [[Eesti NSV|Eestis]]. Teda võõrustas liiduvabariigi parteijuht [[Johannes Käbin]]. Koos külastasid nad muuhulgas tolleaegset näidismajandit [[9. mai kolhoos]]i [[Paide rajoon]]is.<ref name="joh"/> Samuti Kadrioru kunstimuuseumit. Pärast Leonid Brežnevi surma (novembris 1982) sai [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]iks [[Juri Andropov]], kes 17. detsembril 1982 tagandas Štšolokovi siseministri ametikohalt. ===Pärast ametist tagandamist=== Veebruaris 1983 tegi enesetapu Štšolokovi abikaasa. Juunis 1983 arvati Štšolokov [[NLKP Keskkomitee]] koosseisust välja (oli Keskkomitee liige 1968. aastast). Novembris 1984 võeti Štšolokovilt armeekindrali auaste. Kuu hiljem heideti ta välja [[NLKP]]-st ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega 12. detsembrist 1984 võeti temalt kõik talle varem antud riiklikud autasud (välja arvatud sõjaväelised). Järgmisel päeval lasi Nikolai Štšolokov end jahipüssist maha. Ta maeti [[Vagankovo kalmistu]]le. ==Sõjaväelised auastmed== [[Fail: RAF_A_F9GenArmy_since_1974h.svg|pisi|120px|[[Armeekindral (Nõukogude Liit)|Armeekindrali]] [[õlak]]]] Štšolokov naasis [[Saksa-Nõukogude sõda|teisest maailmasõjast]] [[polkovnik]]u auastmes. Siseministri ametis oleku ajal anti talle 1976. aastal [[armeekindral (Nõukogude Liit)|armeekindrali]] [[sõjaväeline auaste]] (võeti ära 1984). ==Solženitsõni kaitseks== 1971. aastal kirjutas Štšolokov Leonid Brežnevile kirja "[[Aleksandr Solženitsõn|Solženitsõni]] küsimuses", milles ta hoiatas [[NLKP KK peasekretär|peasekretäri]], et too ei kordaks vigu, mis tehti [[Boriss Pasternak]]iga, kelle romaani "Doktor Živago" keelati Nõukogude Liidus kirjastada.<ref name="msp"/> ==Egon Ranneti näidendi keelustamine ja taaslubamine== 1960. aastate lõpus võttis [[Väike Teater|Moskva Väike Teater]] oma kavva [[Egon Rannet]]i näidendi "Kriminaaltango". Peaproovi ilmunud [[NSV Liidu kultuuriminister|kultuuriminister]] [[Jekaterina Furtseva]] vaatas esimese vaatuse küll lõpuni, kuid keelas seejärel selle näidendi näitamise üldse ära. Teatris viibis ka Brežnevi sõber siseminister Štšolokov. Erinevalt kultuuriministrist Štšolokov kiitis näidendit ja ütles, et selliseid teoseid on riigile vaja, need on [[miilits]]ale abiks. Pärast sellist avaldust andis Furtseva loa esitada näidendit Väikeses Teatris, kuid teistele teatritele see õigus ei laienenud.<ref name="mal"/> ==Tunnustus== [[Fail: OrderKhmelnitsky2ndClass.png|pisi|120px|[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]]]] *4 [[Lenini orden]]it *2 [[Punalipu orden]]it *[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]] *[[Isamaasõja orden|Isamaasõja 1. järgu orden]] *[[Punatähe orden]] *[[sotsialistliku töö kangelane]] (aunimetus antud 1980, ära võetud 1984) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="joh">[[Johannes Käbin]]. "Aastate ja kauguste tagant". Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn, 2020. Lk 320 </ref> <ref name="msp">[https://web.archive.org/web/20210722144224/http://mspu.org.ua/pulicistika/13223-nikolay-schelokov-ne-muzeynaya-lichnost-nashey-pamyati.html Николай Щелоков … не музейная личность нашей памяти]. mspu.org.ua</ref> <ref name="mal">[https://www.maly.ru/news/6536 Малый театр отмечает двойной юбилей Валерия Бабятинского]. maly.ru </ref> }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Štšolokov, Nikolai}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vagankovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1984]] g5vr2vpcry1006oprz6dx510a92euwa 7151894 7151893 2026-05-12T05:33:14Z ~2026-20154-48 226309 7151894 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt: Scholokov mykola.jpg|pisi|320px|Nikolai Štšolokovi mälestusmärk [[Dnipro]]s]] '''Nikolai Anissimovitš Štšolokov''' ([[vene keel]]es ''Николай Анисимович Щёлоков''; [[26. november]] ([[vkj]] 13. november) [[1910]] [[Almazna]], [[Jekaterinoslavi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[13. detsember]] [[1984]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane, [[NSV Liidu siseminister]] (1966–1982). ==Elukäik== Štšolokov lõpetas 1933. aastal [[Ukraina Riiklik Metallurgia Akadeemia|Dnepropetrovski Metallurgia Instituudi]]. Aastatel 1935–1938 töötas ta [[Dnepropetrovski Metallurgiatehas]]e martääntsehhi ülemana ja 1939–1941 [[Dnepropetrovsk]]i linna täitevkomitee esimehena. Dnepropetrovskis tutvus ta [[Leonid Brežnev]]iga, kes tollal oli [[ÜK(b)P|partei]] linnakomitee sekretär. Štšolokov osales aastatel 1941–1945 [[II MS|teises maailmasõjas]]. Ta võitles 1941–1942 [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarinde]] sõjanõukogu operatiivgrupi koosseisus, 1942–1943 oli ta rinde tagalaülema asetäitja ja 1943–1945 [[diviis]]i (hiljem [[korpus]]e) poliitosakonna ülem. Aastatel 1946–1951 oli Štšolokov [[Ukraina NSV]]-s ja 1951–1966 [[Moldaavia NSV]]-s juhtival partei- ja riigitööl (sealhulgas töötas 1965–1966 [[Moldaavia KP]] Keskkomitee teise sekretärina). 1966. aastal määrati Štšolokov [[NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse minister|NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse ministriks]] (1968. aastast [[NSV Liidu siseminister|siseminister]]). Sai ametis aastal 1976 armeekindraliks. Juunis 1978 käis Štšolokov [[Eesti NSV|Eestis]]. Teda võõrustas liiduvabariigi parteijuht [[Johannes Käbin]]. Koos külastasid nad muuhulgas tolleaegset näidismajandit [[9. mai kolhoos]]i [[Paide rajoon]]is.<ref name="joh"/> Samuti Kadrioru kunstimuuseumit. Pärast Leonid Brežnevi surma (novembris 1982) sai [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]iks [[Juri Andropov]], kes 17. detsembril 1982 tagandas Štšolokovi siseministri ametikohalt. ===Pärast ametist tagandamist=== Veebruaris 1983 tegi enesetapu Štšolokovi abikaasa. Juunis 1983 arvati Štšolokov [[NLKP Keskkomitee]] koosseisust välja (oli Keskkomitee liige 1968. aastast). Novembris 1984 võeti Štšolokovilt armeekindrali auaste. Kuu hiljem heideti ta välja [[NLKP]]-st ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega 12. detsembrist 1984 võeti temalt kõik talle varem antud riiklikud autasud (välja arvatud sõjaväelised). Järgmisel päeval lasi Nikolai Štšolokov end jahipüssist maha. Ta maeti [[Vagankovo kalmistu]]le. ==Sõjaväelised auastmed== [[Fail: RAF_A_F9GenArmy_since_1974h.svg|pisi|120px|[[Armeekindral (Nõukogude Liit)|Armeekindrali]] [[õlak]]]] Štšolokov naasis [[Saksa-Nõukogude sõda|teisest maailmasõjast]] [[polkovnik]]u auastmes. Siseministri ametis oleku ajal anti talle 1976. aastal [[armeekindral (Nõukogude Liit)|armeekindrali]] [[sõjaväeline auaste]] (võeti ära 1984). ==Solženitsõni kaitseks== 1971. aastal kirjutas Štšolokov Leonid Brežnevile kirja "[[Aleksandr Solženitsõn|Solženitsõni]] küsimuses", milles ta hoiatas [[NLKP KK peasekretär|peasekretäri]], et too ei kordaks vigu, mis tehti [[Boriss Pasternak]]iga, kelle romaani "Doktor Živago" keelati Nõukogude Liidus kirjastada.<ref name="msp"/> ==Egon Ranneti näidendi keelustamine ja taaslubamine== 1960. aastate lõpus võttis [[Väike Teater|Moskva Väike Teater]] oma kavva [[Egon Rannet]]i näidendi "Kriminaaltango". Peaproovi ilmunud [[NSV Liidu kultuuriminister|kultuuriminister]] [[Jekaterina Furtseva]] vaatas esimese vaatuse küll lõpuni, kuid keelas seejärel selle näidendi näitamise üldse ära. Teatris viibis ka Brežnevi sõber siseminister Štšolokov. Erinevalt kultuuriministrist Štšolokov kiitis näidendit ja ütles, et selliseid teoseid on riigile vaja, need on [[miilits]]ale abiks. Pärast sellist avaldust andis Furtseva loa esitada näidendit Väikeses Teatris, kuid teistele teatritele see õigus ei laienenud.<ref name="mal"/> ==Tunnustus== [[Fail: OrderKhmelnitsky2ndClass.png|pisi|120px|[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]]]] *4 [[Lenini orden]]it *2 [[Punalipu orden]]it *[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]] *[[Isamaasõja orden|Isamaasõja 1. järgu orden]] *[[Punatähe orden]] *[[sotsialistliku töö kangelane]] (aunimetus antud 1980, ära võetud 1984) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="joh">[[Johannes Käbin]]. "Aastate ja kauguste tagant". Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn, 2020. Lk 320 </ref> <ref name="msp">[https://web.archive.org/web/20210722144224/http://mspu.org.ua/pulicistika/13223-nikolay-schelokov-ne-muzeynaya-lichnost-nashey-pamyati.html Николай Щелоков … не музейная личность нашей памяти]. mspu.org.ua</ref> <ref name="mal">[https://www.maly.ru/news/6536 Малый театр отмечает двойной юбилей Валерия Бабятинского]. maly.ru </ref> }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Štšolokov, Nikolai}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vagankovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1984]] 9154ceyl8xm9aw4pganbg55sa5wlrvp 7151965 7151894 2026-05-12T07:40:10Z ~2026-20154-48 226309 7151965 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt: Scholokov mykola.jpg|pisi|320px|Nikolai Štšolokovi mälestusmärk [[Dnipro]]s]] '''Nikolai Anissimovitš Štšolokov''' ([[vene keel]]es ''Николай Анисимович Щёлоков''; [[26. november]] ([[vkj]] 13. november) [[1910]] [[Almazna]], [[Jekaterinoslavi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[13. detsember]] [[1984]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane, [[NSV Liidu siseminister]] (1966–1982). ==Elukäik== Štšolokov lõpetas 1933. aastal [[Ukraina Riiklik Metallurgia Akadeemia|Dnepropetrovski Metallurgia Instituudi]]. Aastatel 1935–1938 töötas ta [[Dnepropetrovski Metallurgiatehas]]e martääntsehhi ülemana ja 1939–1941 [[Dnepropetrovsk]]i linna täitevkomitee esimehena. Dnepropetrovskis tutvus ta [[Leonid Brežnev]]iga, kes tollal oli [[ÜK(b)P|partei]] linnakomitee sekretär. Štšolokov osales aastatel 1941–1945 [[II MS|teises maailmasõjas]]. Ta võitles 1941–1942 [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarinde]] sõjanõukogu operatiivgrupi koosseisus, 1942–1943 oli ta rinde tagalaülema asetäitja ja 1943–1945 [[diviis]]i (hiljem [[korpus]]e) poliitosakonna ülem. Aastatel 1946–1951 oli Štšolokov [[Ukraina NSV]]-s ja 1951–1966 [[Moldaavia NSV]]-s juhtival partei- ja riigitööl (sealhulgas töötas 1965–1966 [[Moldaavia KP]] Keskkomitee teise sekretärina). 1966. aastal määrati Štšolokov [[NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse minister|NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse ministriks]] (1968. aastast [[NSV Liidu siseminister|siseminister]]). Juunis 1978 käis Štšolokov [[Eesti NSV|Eestis]]. Teda võõrustas liiduvabariigi parteijuht [[Johannes Käbin]]. Koos külastasid nad muuhulgas tolleaegset näidismajandit [[9. mai kolhoos]]i [[Paide rajoon]]is.<ref name="joh"/> Samuti Kadrioru kunstimuuseumit. Pärast Leonid Brežnevi surma (novembris 1982) sai [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]iks [[Juri Andropov]], kes 17. detsembril 1982 tagandas Štšolokovi siseministri ametikohalt. ===Pärast ametist tagandamist=== Veebruaris 1983 tegi enesetapu Štšolokovi abikaasa. Juunis 1983 arvati Štšolokov [[NLKP Keskkomitee]] koosseisust välja (oli Keskkomitee liige 1968. aastast). Novembris 1984 võeti Štšolokovilt armeekindrali auaste. Kuu hiljem heideti ta välja [[NLKP]]-st ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega 12. detsembrist 1984 võeti temalt kõik talle varem antud riiklikud autasud (välja arvatud sõjaväelised). Järgmisel päeval lasi Nikolai Štšolokov end jahipüssist maha. Ta maeti [[Vagankovo kalmistu]]le. ==Sõjaväelised auastmed== [[Fail: RAF_A_F9GenArmy_since_1974h.svg|pisi|120px|[[Armeekindral (Nõukogude Liit)|Armeekindrali]] [[õlak]]]] Štšolokov naasis [[Saksa-Nõukogude sõda|teisest maailmasõjast]] [[polkovnik]]u auastmes. Siseministri ametis oleku ajal anti talle 1976. aastal [[armeekindral (Nõukogude Liit)|armeekindrali]] [[sõjaväeline auaste]] (võeti ära 1984). ==Solženitsõni kaitseks== 1971. aastal kirjutas Štšolokov Leonid Brežnevile kirja "[[Aleksandr Solženitsõn|Solženitsõni]] küsimuses", milles ta hoiatas [[NLKP KK peasekretär|peasekretäri]], et too ei kordaks vigu, mis tehti [[Boriss Pasternak]]iga, kelle romaani "Doktor Živago" keelati Nõukogude Liidus kirjastada.<ref name="msp"/> ==Egon Ranneti näidendi keelustamine ja taaslubamine== 1960. aastate lõpus võttis [[Väike Teater|Moskva Väike Teater]] oma kavva [[Egon Rannet]]i näidendi "Kriminaaltango". Peaproovi ilmunud [[NSV Liidu kultuuriminister|kultuuriminister]] [[Jekaterina Furtseva]] vaatas esimese vaatuse küll lõpuni, kuid keelas seejärel selle näidendi näitamise üldse ära. Teatris viibis ka Brežnevi sõber siseminister Štšolokov. Erinevalt kultuuriministrist Štšolokov kiitis näidendit ja ütles, et selliseid teoseid on riigile vaja, need on [[miilits]]ale abiks. Pärast sellist avaldust andis Furtseva loa esitada näidendit Väikeses Teatris, kuid teistele teatritele see õigus ei laienenud.<ref name="mal"/> ==Tunnustus== [[Fail: OrderKhmelnitsky2ndClass.png|pisi|120px|[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]]]] *4 [[Lenini orden]]it *2 [[Punalipu orden]]it *[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]] *[[Isamaasõja orden|Isamaasõja 1. järgu orden]] *[[Punatähe orden]] *[[sotsialistliku töö kangelane]] (aunimetus antud 1980, ära võetud 1984) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="joh">[[Johannes Käbin]]. "Aastate ja kauguste tagant". Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn, 2020. Lk 320 </ref> <ref name="msp">[https://web.archive.org/web/20210722144224/http://mspu.org.ua/pulicistika/13223-nikolay-schelokov-ne-muzeynaya-lichnost-nashey-pamyati.html Николай Щелоков … не музейная личность нашей памяти]. mspu.org.ua</ref> <ref name="mal">[https://www.maly.ru/news/6536 Малый театр отмечает двойной юбилей Валерия Бабятинского]. maly.ru </ref> }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Štšolokov, Nikolai}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vagankovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1984]] tcx93j8bwdu8l1molyqx4wvtqkmghot 7152016 7151965 2026-05-12T08:18:20Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7152016 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt: Scholokov mykola.jpg|pisi|320px|Nikolai Štšolokovi mälestusmärk [[Dnipro]]s]] '''Nikolai Anissimovitš Štšolokov''' ([[vene keel]]es ''Николай Анисимович Щёлоков''; [[26. november]] ([[vkj]] 13. november) [[1910]] [[Almazna]], [[Jekaterinoslavi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[13. detsember]] [[1984]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane, [[NSV Liidu siseminister]] (1966–1982). ==Elukäik== Štšolokov lõpetas 1933. aastal [[Ukraina Riiklik Metallurgia Akadeemia|Dnepropetrovski Metallurgia Instituudi]]. Aastatel 1935–1938 töötas ta [[Dnepropetrovski Metallurgiatehas]]e martääntsehhi ülemana ja 1939–1941 [[Dnepropetrovsk]]i linna täitevkomitee esimehena. Dnepropetrovskis tutvus ta [[Leonid Brežnev]]iga, kes tollal oli [[ÜK(b)P|partei]] linnakomitee sekretär. Štšolokov osales aastatel 1941–1945 [[II MS|teises maailmasõjas]]. Ta võitles 1941–1942 [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarinde]] sõjanõukogu operatiivgrupi koosseisus, 1942–1943 oli ta rinde tagalaülema asetäitja ja 1943–1945 [[diviis]]i (hiljem [[korpus]]e) poliitosakonna ülem. Aastatel 1946–1951 oli Štšolokov [[Ukraina NSV]]-s ja 1951–1966 [[Moldaavia NSV]]-s juhtival partei- ja riigitööl (sealhulgas töötas 1965–1966 [[Moldaavia KP]] Keskkomitee teise sekretärina). 1966. aastal määrati Štšolokov [[NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse minister|NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse ministriks]] (1968. aastast [[NSV Liidu siseminister|siseminister]]). Juunis 1978 käis Štšolokov [[Eesti NSV|Eestis]]. Teda võõrustas liiduvabariigi parteijuht [[Johannes Käbin]]. Koos külastasid nad muuhulgas tolleaegset näidismajandit [[9. mai kolhoos]]i [[Paide rajoon]]is.<ref name="joh"/> Samuti Kadrioru kunstimuuseumit. Pärast Leonid Brežnevi surma (novembris 1982) sai [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]iks [[Juri Andropov]], kes 17. detsembril 1982 tagandas Štšolokovi siseministri ametikohalt. ===Pärast ametist tagandamist=== Veebruaris 1983 tegi enesetapu Štšolokovi abikaasa. Juunis 1983 arvati Štšolokov [[NLKP Keskkomitee]] koosseisust välja (oli Keskkomitee liige 1968. aastast). Novembris 1984 võeti Štšolokovilt armeekindrali auaste. Kuu hiljem heideti ta välja [[NLKP]]-st ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega 12. detsembrist 1984 võeti temalt kõik talle varem antud riiklikud autasud (välja arvatud sõjaväelised). Järgmisel päeval lasi Nikolai Štšolokov end jahipüssist maha. Ta maeti [[Vagankovo kalmistu]]le. ==Sõjaväelised auastmed== [[Fail: RAF_A_F9GenArmy_since_1974h.svg|pisi|120px|[[Armeekindral (Nõukogude Liit)|Armeekindrali]] [[õlak]]]] Štšolokov naasis [[Saksa-Nõukogude sõda|teisest maailmasõjast]] [[polkovnik]]u auastmes. Siseministri ametis oleku ajal anti talle 1976. aastal [[armeekindral (Nõukogude Liit)|armeekindrali]] [[sõjaväeline auaste]] (võeti ära 1984). ==Solženitsõni kaitseks== 1971. aastal kirjutas Štšolokov Leonid Brežnevile kirja "[[Aleksandr Solženitsõn|Solženitsõni]] küsimuses", milles ta hoiatas [[NLKP KK peasekretär|peasekretäri]], et too ei kordaks vigu, mis tehti [[Boriss Pasternak]]iga, kelle romaani "Doktor Živago" keelati Nõukogude Liidus kirjastada.<ref name="msp"/> ==Egon Ranneti näidendi keelustamine ja taaslubamine== 1960. aastate lõpus võttis [[Väike Teater|Moskva Väike Teater]] oma kavva [[Egon Rannet]]i näidendi "Kriminaaltango". Peaproovi ilmunud [[NSV Liidu kultuuriminister|kultuuriminister]] [[Jekaterina Furtseva]] vaatas esimese vaatuse küll lõpuni, kuid keelas seejärel selle näidendi näitamise üldse ära. Teatris viibis ka Brežnevi sõber siseminister Štšolokov. Erinevalt kultuuriministrist Štšolokov kiitis näidendit ja ütles, et selliseid teoseid on riigile vaja, need on [[miilits]]ale abiks. Pärast sellist avaldust andis Furtseva loa esitada näidendit Väikeses Teatris, kuid teistele teatritele see õigus ei laienenud.<ref name="mal"/> ==Tunnustus== [[Fail: OrderKhmelnitsky2ndClass.png|pisi|120px|[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]]]] *4 [[Lenini orden]]it *2 [[Punalipu orden]]it *[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]] *[[Isamaasõja orden|Isamaasõja 1. järgu orden]] *[[Punatähe orden]] *[[sotsialistliku töö kangelane]] (aunimetus antud 1980, ära võetud 1984) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="joh">[[Johannes Käbin]]. "Aastate ja kauguste tagant". Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn, 2020. Lk 320 </ref> <ref name="msp">[https://web.archive.org/web/20210722144224/http://mspu.org.ua/pulicistika/13223-nikolay-schelokov-ne-muzeynaya-lichnost-nashey-pamyati.html Николай Щелоков … не музейная личность нашей памяти]. mspu.org.ua</ref> <ref name="mal">[https://www.maly.ru/news/6536 Малый театр отмечает двойной юбилей Валерия Бабятинского]. maly.ru </ref> }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Štšolokov, Nikolai}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vagankovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1984]] 5nq4doduo8pjeo0drn9jcr6tdqr0e80 7152026 7152016 2026-05-12T08:26:45Z Hirvelaid 32011 /* Elukäik */ 7152026 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt: Scholokov mykola.jpg|pisi|320px|Nikolai Štšolokovi mälestusmärk [[Dnipro]]s]] '''Nikolai Anissimovitš Štšolokov''' ([[vene keel]]es ''Николай Анисимович Щёлоков''; [[26. november]] ([[vkj]] 13. november) [[1910]] [[Almazna]], [[Jekaterinoslavi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[13. detsember]] [[1984]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane, [[NSV Liidu siseminister]] (1966–1982). ==Elukäik== Štšolokov lõpetas 1933. aastal [[Ukraina Riiklik Metallurgia Akadeemia|Dnepropetrovski Metallurgia Instituudi]]. Aastatel 1935–1938 töötas ta [[Dnepropetrovski Metallurgiatehas]]e martääntsehhi ülemana ja 1939–1941 [[Dnepropetrovsk]]i linna täitevkomitee esimehena. Dnepropetrovskis tutvus ta [[Leonid Brežnev]]iga, kes tollal oli [[ÜK(b)P|partei]] linnakomitee sekretär. Štšolokov osales aastatel 1941–1945 [[II MS|teises maailmasõjas]]. Ta võitles 1941–1942 [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarinde]] sõjanõukogu operatiivgrupi koosseisus, 1942–1943 oli ta rinde tagalaülema asetäitja ja 1943–1945 [[diviis]]i (hiljem [[korpus (sõjandus)|korpuse]]) poliitosakonna ülem. Aastatel 1946–1951 oli Štšolokov [[Ukraina NSV]]-s ja 1951–1966 [[Moldaavia NSV]]-s juhtival partei- ja riigitööl (sealhulgas töötas 1965–1966 [[Moldaavia KP]] Keskkomitee teise sekretärina). 1966. aastal määrati Štšolokov [[NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse minister|NSV Liidu ühiskondliku korra kaitse ministriks]] (1968. aastast [[NSV Liidu siseminister|siseminister]]). Juunis 1978 käis Štšolokov [[Eesti NSV|Eestis]]. Teda võõrustas liiduvabariigi parteijuht [[Johannes Käbin]]. Koos külastasid nad muuhulgas tolleaegset näidismajandit [[9. mai kolhoos]]i [[Paide rajoon]]is.<ref name="joh"/> Samuti Kadrioru kunstimuuseumit. Pärast Leonid Brežnevi surma (novembris 1982) sai [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]iks [[Juri Andropov]], kes 17. detsembril 1982 tagandas Štšolokovi siseministri ametikohalt. ===Pärast ametist tagandamist=== Veebruaris 1983 tegi enesetapu Štšolokovi abikaasa. Juunis 1983 arvati Štšolokov [[NLKP Keskkomitee]] koosseisust välja (oli Keskkomitee liige 1968. aastast). Novembris 1984 võeti Štšolokovilt armeekindrali auaste. Kuu hiljem heideti ta välja [[NLKP]]-st ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega 12. detsembrist 1984 võeti temalt kõik talle varem antud riiklikud autasud (välja arvatud sõjaväelised). Järgmisel päeval lasi Nikolai Štšolokov end jahipüssist maha. Ta maeti [[Vagankovo kalmistu]]le. ==Sõjaväelised auastmed== [[Fail: RAF_A_F9GenArmy_since_1974h.svg|pisi|120px|[[Armeekindral (Nõukogude Liit)|Armeekindrali]] [[õlak]]]] Štšolokov naasis [[Saksa-Nõukogude sõda|teisest maailmasõjast]] [[polkovnik]]u auastmes. Siseministri ametis oleku ajal anti talle 1976. aastal [[armeekindral (Nõukogude Liit)|armeekindrali]] [[sõjaväeline auaste]] (võeti ära 1984). ==Solženitsõni kaitseks== 1971. aastal kirjutas Štšolokov Leonid Brežnevile kirja "[[Aleksandr Solženitsõn|Solženitsõni]] küsimuses", milles ta hoiatas [[NLKP KK peasekretär|peasekretäri]], et too ei kordaks vigu, mis tehti [[Boriss Pasternak]]iga, kelle romaani "Doktor Živago" keelati Nõukogude Liidus kirjastada.<ref name="msp"/> ==Egon Ranneti näidendi keelustamine ja taaslubamine== 1960. aastate lõpus võttis [[Väike Teater|Moskva Väike Teater]] oma kavva [[Egon Rannet]]i näidendi "Kriminaaltango". Peaproovi ilmunud [[NSV Liidu kultuuriminister|kultuuriminister]] [[Jekaterina Furtseva]] vaatas esimese vaatuse küll lõpuni, kuid keelas seejärel selle näidendi näitamise üldse ära. Teatris viibis ka Brežnevi sõber siseminister Štšolokov. Erinevalt kultuuriministrist Štšolokov kiitis näidendit ja ütles, et selliseid teoseid on riigile vaja, need on [[miilits]]ale abiks. Pärast sellist avaldust andis Furtseva loa esitada näidendit Väikeses Teatris, kuid teistele teatritele see õigus ei laienenud.<ref name="mal"/> ==Tunnustus== [[Fail: OrderKhmelnitsky2ndClass.png|pisi|120px|[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]]]] *4 [[Lenini orden]]it *2 [[Punalipu orden]]it *[[Bogdan Hmelnitski orden|Bogdan Hmelnitski 2. järgu orden]] *[[Isamaasõja orden|Isamaasõja 1. järgu orden]] *[[Punatähe orden]] *[[sotsialistliku töö kangelane]] (aunimetus antud 1980, ära võetud 1984) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="joh">[[Johannes Käbin]]. "Aastate ja kauguste tagant". Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn, 2020. Lk 320 </ref> <ref name="msp">[https://web.archive.org/web/20210722144224/http://mspu.org.ua/pulicistika/13223-nikolay-schelokov-ne-muzeynaya-lichnost-nashey-pamyati.html Николай Щелоков … не музейная личность нашей памяти]. mspu.org.ua</ref> <ref name="mal">[https://www.maly.ru/news/6536 Малый театр отмечает двойной юбилей Валерия Бабятинского]. maly.ru </ref> }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Štšolokov, Nikolai}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vagankovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1984]] 6hqapwhnpda3mz41163nt91qxsa5s3x 0 614456 7152003 7145633 2026-05-12T07:56:25Z Taurus404 80079 /* Sanktsioonid */ 7152003 wikitext text/x-wiki [[Fail: Интервью Владимира Путина ВГТРК 02.jpeg|pisi|280px| Vladimir Solovjov (2015)]] [[Fail: Интервью Владимира Путина ВГТРК 03.jpeg|pisi|280px| Vladimir Solovjov intervjueerib [[Vladimir Putin]]it (2015)]] '''Vladimir Rudolfovitš Solovjov''' ([[vene keel]]es ''Владимир Рудольфович Соловьёв''; sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1963]] [[Moskva]]s) on [[juut|juudi]] päritolu [[Venemaa]] telesaatejuht, üks riigi juhtpropagandiste.<ref name="del"/> ==Haridus== Alates teisest klassist õppis ta eliit-erikoolis nr 27, kus mitmeid aineid õpetati inglise keeles. Seal õppisid NLKP Keskkomitee liikmete, diplomaatide ja teiste nomenklatuursete tegelaste privilegeeritud lapsed ja lapselapsed (praegu on see inglise keele süvaõppega keskkool nr 1232).<ref>[https://web.archive.org/web/20110818164941/https://www.vsoloviev.ru/main_bio.mhtml?PubID=1 Рассказывает мама|Биография 1963—2005.] www.vsoloviev.ru.</ref> Solovjov lõpetas 1986. aastal [[Moskva Terase ja Sulamite Instituut|Moskva Terase ja Sulamite Instituudi]] füüsika-keemiateaduskonna ning seejärel [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Maailmamajanduse ja Rahvusvaheliste Suhete Instituut|NSV Liidu Teaduste Akadeemia Maailmamajanduse ja Rahvusvaheliste Suhete Instituudi]] aspirantuuri. 1990. aastal sai ta majandusteaduste kandidaadi kraadi. Teadustöö teema oli "Uute materjalide tootmise peamised suundumused ja nende kasutamise tõhususe tegurid USA ja Jaapani tööstuses". Teaduskraad anti talle "kapitalistlike riikide majanduse" erialal.<ref>[http://lawlibrary.ru/disser2009519.html Основные тенденции производства новых материалов и факторы эффективности их использования в промышленности США и Японии. Дис. ... канд. экон. наук.]</ref> ==Karjäär== Aastatel 1990–1992 töötas Solovjov [[USA|Ameerika Ühendriikides]]. Tegeles ettevõtlusega, nõustas ehitusfirmasid. 1992. aastal naasis ta Venemaale, kus lõi oma ettevõtte kõrgtehnoloogia arendamise valdkonnas. 1998. aastal müüs ta ettevõtte maha ja investeeris [[Gazprom]]i aktsiatesse. Samal aastal kutsusid raadiojaama Silver Rain (Серебряный Дождь) asutajad ta koostööle: neil oli vaja eetris eksperdina kõnelema inimest, kes oskab suurepäraselt inglise keelt.<ref>[https://web.archive.org/web/20010305022831/http://www.onair.ru/iv_vladimir_solovyev_01.shtml Владимир Соловьёв. Ведущий радио "Серебряный Дождь".] OnAir.ru</ref> 1999. aastal alustas ta karjääri televisioonis. Ta on töötanud saatejuhina telekanalites TNT (1999–2002), ORT (1999–2001), TV-6 (2001–2002), TVS (2002–2003) ja NTV (2003–2009). Alates 2010. aastast töötab Solovjov keskses kanalis [[Rossija-1]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.akarussia.ru/press_centre/news/id1271 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-05-25 |arhiivimisaeg=2023-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230525175637/https://www.akarussia.ru/press_centre/news/id1271 |url-olek=ei tööta }}</ref>, kus ta hakkas juhtima saateid "Duell" (2010–2014, 2015–2017) ja "Pühapäevaõhtu", mis alates 2014. aastast kannab argipäeviti pealkirja “Õhtu Vladimir Solovjoviga”. 2012. aastal arvati ta president [[Vladimir Putin]]i dekreediga Venemaa avalik-õigusliku televisiooni nõukogusse.<ref>[[http://kremlin.ru/events/president/news/16012 Утверждён состав Совета по общественному телевидению.]] Официальный сайт Президента России (18 июля 2012). </ref> 2015. aastal valmis Solovjovil Putinist [[dokumentaalfilm]] "[[President (film)|President]]". Alates 2. septembrist 2018 juhib ta saadet "Москва. Кремль. Путин" kanalis Rossija-1, kus räägib presidendi viimase nädala ettevõtmistest. Märtsis 2019 kanti ta [[Guinnessi rekordite raamat]]usse pikima telesaadetes viibimise aja eest saatejuhina ühe nädala jooksul (25 tundi 53 minutit ja 57 sekundit).<ref>[https://web.archive.org/web/20191023015002/https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/most-hours-of-live-television-by-a-host-in-one-week Most hours of live television presented by a host in one week.]</ref> 11. märtsil 2020 avati Solovjovi otseülekande kanal [[YouTube]]'is. Seal edastati raadiosaadet "Täiskontakt" ja teleotseülekandeid [[voogedastus]]ena, aga ka teiste poliitikavaatlejate rubriike. 8. märtsil 2022 kustutati reeglite rikkumise tõttu Solovjovi konto ja kanal YouTube'is ning koos sellega ka saate "Õhtu Vladimir Solovjoviga" edastus. Ülevenemaalise avaliku arvamuse uurimise keskuse küsitluse järgi oli Vladimir Solovjov 2021. aasta populaarseim ajakirjanik venelaste seas. ==Avalik tegevus== Solovjovi seisukoht [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimise]] suhtes muutus aastate jooksul.<ref>[https://web.archive.org/web/20190528121718/https://sobesednik.ru/kultura-i-tv/20180424-dva-procenta-pravdy Судьба пропагандиста. Владимир Соловьев: бизнес и промывание мозгов в одном флаконе.] Собеседник, 24 апреля 2018.</ref> "Inimene, kes üritab alustada sõda Venemaa ja Ukraina vahel, on kurjategija ja ma ei kujuta ette, kui suur. Ukrainas elavad hinges, veres, ühises ajaloos vennalikud inimesed, kelle vastu sõda on kõige kohutavam kuritegu, mida võib vaid ette kujutada. Pole vaja karjuda "Sevastopol on meie!" Pole vaja karjuda "Krimm on meie oma!" Vladimir Solovjov, 2008. "Milleks teile Krimmi vaja on?... Hruštšov andis selle täiesti legitiimselt. Kui me äkki räägime, tähendab see sõda. Kas soovite Ukrainaga võidelda? Kui palju ukrainlaste ja venelaste elusid olete valmis panema selleks, et ammu tatari territooriumiks muutunud Krimmi omaks võtta?.. Krimmlased on selle vastu." Vladimir Solovjov, 2013. "Tõime selle päeva nii lähedale kui suutsime . Krimm ja Sevastopol on taas Venemaa osad. Ajalooline õiglus on võidutsenud!" Vladimir Solovjov, 18. märts 2014. [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] kohta võttis ta väga kindla seisukoha, öeldes juulis 2014: "See on otsene viide [[Suur Isamaasõda|Suurele Isamaasõjale]], "Ukraina kangelaste" – [[Stepan Bandera|Bandera]] ja [[Roman Šuhhevõtš|Šuhhevitši]] – aegadele. [[Novorossija (projekt)|Novorossija]]s sõdivad antifašistid fašistidega".<ref>[https://aif.ru/euromaidan/opinion/1199193 Логика зверя.] Аргументы и факты: газета. — 2014.</ref> 20. aprillil 2022 rääkis Solovjov Venemaa riigitelevisioonis sõja uuest etapist, mis sai alguse Ukraina-vastase "erioperatsiooni" raamides. Ta ütles, et see sõja uus etapp oleks "NATO sõjamasina ja kõigi selle kodanike vastu", kinnitades, et Venemaa "ei halasta".<ref>[https://fortune.com/2022/04/21/solovyov-propagandist-russia-state-tv-nato-war-sarmat-nuclear-putin/ A top Russian propagandist says war with NATO is starting and Moscow will show no mercy.] Fortune. Retrieved 26. April 2022.</ref> 2022. aasta mais käis ta [[Venemaa relvajõud]]ude poolt okupeeritud [[Mariupol]]i linnas, mis sai tuntuks pärast Solovjovi ühisfoto avaldamist [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] juhi [[Deniss Pušilin]]iga Iljitši nime kandvas suures metallurgiakombinaadis. 2022. aasta augustis nimetas ta end telekanali Rossija-1 eetris terroristiks ja kutsus üles hävitama Ukraina linnu koos elanikega: "Üldiselt olen terrorist, ma ütleks üldiselt: see tähendab... Kolme päeva jooksul – kõik lahkuvad rahumeelselt Harkovist, Nikolajevist, Odessast. Kui seda ei tehta, lammutame kvartalite kaupa."<ref> Julia Davis. Top Russian propagandist Vladimir Solovyov self-identifies as a terrorist, describing what he would like for the Russian Armed Forces to do in Ukraine. Twitter, 23. august 2022.</ref> Solovjov on korduvalt kutsunud Venemaad üles tuumalöökidega sõda eskaleerima. Jaanuaris 2023 ütles ta, et "elu on väga üle hinnatud" ja kutsus venelasi mitte kartma surma, öeldes: "Miks karta seda, mis on vältimatu? Me läheme taevasse."<ref>[https://www.nzherald.co.nz/world/russia-ukraine-war-putins-mouthpiece-vladimir-solovyov-delivers-bizarre-tv-address/I6TKYB2EPZD5RIP6I5P5ISA4IU/ Russia-Ukraine war: Putin’s mouthpiece Vladimir Solovyov delivers bizarre TV address.] Twittwr, 12. January 2023.</ref> ==Sanktsioonid== Veebruaris 2021 teatas [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], et on kandnud Solovjovi isikute nimekirja, kellel pole Lätti sisenemise luba. 2022. aasta veebruaris (pärast seda, kui Venemaa tunnustas isehakanud rahvavabariike) kanti ta [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] sanktsioonide nimekirja kui isik, kes "õõnestab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust". Teatati, et "Solovjev on tuntud oma äärmiselt vaenuliku suhtumise poolest Ukrainasse ja Venemaa valitsuse kiitmise poolest".<ref>[https://theins.ru/news/248789 Владимир Соловьев, Маргарита Симоньян, Мария Захарова и Петр Толстой попали под европейские санкции.]</ref> 5. märtsil teatas Itaalia suurim päevaleht [[La Repubblica]] kahe Vladimir Solovjovi villa arestimisest [[Como järv]]e ääres.<ref> The Insider. — Сотрудники итальянской Финансовой гвардии Италии арестовали недвижимость российского бизнесмена Алишера Усманова и телеведущего Владимира Соловьёва.</ref> 2022. aasta märtsis kehtestasid Kanada, Suurbritannia, Jaapan ja Šveits Solovjovile isiklikud sanktsioonid Venemaa sissetungi toetamise eest Ukrainasse. ==Tunnustus== Solovjov on saanud kolm ordenit: [[Sõpruse orden (Venemaa)|Sõpruse ordeni]] (2007), [[Austuse orden|Austuse ordeni]] (2013) ja [[Aleksandr Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksandr Nevski ordeni]] (2014). Neist viimane määrati talle "ülesnäidatud kõrge professionaalsuse ja objektiivsuse eest [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi sündmuste]] valgustamisel". Ordeni "[[Teenete eest Isamaa ees]]" IV aste anti talle 15. juulil 2022 suurte teenete eest Venemaa positiivse kuvandi kujundamisel ja aktiivse osalemise eest ühiskondlikult oluliste sündmuste kajastamisel.<ref>Указ Президента Российской Федерации от 15 июля 2022 года № 456 О награждении государственными наградами Российской Федерации.</ref> ==Isiklikku== Solovjov on 2001. aastast abielus satiirikirjanik [[Viktor Kokljuškin]]i tütre Elga Sepaga (sündinud 1972), kelle päritolu kohta on Solovjov öelnud, et tema kolmas abikaasa Elga on [[Eestlased|eesti]], [[Venelased|vene]] ja [[Sakslased|saksa]] juurtega. Neil on viis ühist last: Daniil Solovjov (sündinud 2001), Sofija-Betina Solovjova (2003–), Emma-Ester Sepp (2006–), Vladimir Solovjov (2010–) ja Ivan Solovjov (2012–). Varasematest abieludest on Solovjovil kolm last: Polina (1986–), Aleksandr (1988–) ja Jekaterina (1991–). Vladimir Solovjov on [[judaist]]. 2009. aastal sai Solovjov endale ja perele [[Itaalia]]s elamise loa. Itaalias [[Como järv]]e ääres asuvad Solovjovile kuulunud [[villa]]d, mis on praeguseks arestitud. Solovjovi Moskvas, Moskva oblastis ja [[Pianello del Lario]]s (Como provints) asuva kinnisvara koguväärtuseks on hinnatud 1 miljard rubla.<ref>[https://www.mdr.de/nachrichten/welt/osteuropa/ostblogger/russland-putins-neue-tv-show-100.html Putin im russischen Staats-TV: Der Präsident als Übermensch.] Mitteldeutscher Rundfunk, ARD</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="del">[https://www.delfi.ee/artikkel/92844563/video-kremli-propagandistid-vaimustusid-kukkumas-olnud-pliiatsi-kinni-puudnud-putini-hiilgavast-vormist Kremli propagandistid vaimustusid kukkumas olnud pliiatsi kinni püüdnud Putini hiilgavast vormist]. delfi.ee, 15. märts 2021 </ref> }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Solovjov, Vladimir (telesaatejuht)}} [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] qytt3qznxpyth0axkc3jn5dq4hq6v2e 0 618561 7151797 7031331 2026-05-11T21:00:33Z ~2026-10423-76 222898 Lisatud uus maal 7151797 wikitext text/x-wiki '''Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid''' on [[kunstioksjon]]itel hinnarekordeid löönud teosed. Kunstioksjonitel suurima hinnaga müüdud Eesti kunstiteoste autorite seas on [[Konrad Mägi]], [[Jaan Vahtra]], [[Johann Köler]], [[Nikolai Triik]] ja [[Olev Subbi]]. ''Järgnev tabel ei pruugi olla täielik. Hinnad on antud koos oksjonitasudega.'' {| class="wikitable sortable" !# !Pilt !Nimi !Autor !Hind !Müüdud !Allikas |- |1. |[[Pilt:Konrad Mägi "Capri motiiv".jpg|200px|Capri motiiv]] |"Capri motiiv" |[[Konrad Mägi]] |u 473 000 eurot |2023 |<ref>[https://kultuur.err.ee/1608941012/konrad-mae-teos-pustitas-oksjonil-eesti-ajaloo-kalleima-maali-rekordi "Konrad Mäe teos püstitas oksjonil Eesti ajaloo kalleima maali rekordi"] ERR kultuur, 7. aprill 2023</ref><ref>[https://alleegalerii.ee/kunstioksjon/konrad-magi-capri-motiiv-1922-23-57-x-67-cm/ "Capri motiiv"] alleegalerii.ee</ref> |- |2. |[[Pilt:Konrad Mägi "Maastik" (1915-1916).jpg|200px|Maastik]] |"Maastik" |[[Konrad Mägi]] |401 000 eurot |2023 |<ref>[https://elu24.postimees.ee/7768878/401-000-eurot-haus-galerii-kevadoksjonil-kais-konrad-magi-maali-parast-tihe-rebimine "401 000 EUROT ⟩ Haus galerii kevadoksjonil käis Konrad Mägi maali pärast tihe rebimine"] Elu24, 6. mai 2023</ref> |- |3. |[[Pilt:Konrad Mägi "Rooma".jpg|200px|Rooma]] |"[[Rooma (Konrad Mägi)|Rooma]]" |[[Konrad Mägi]] |u 370 000 eurot |2021 |<ref name="rootsis-muudud">[https://kultuur.err.ee/1608407282/rootsis-muudud-konrad-mae-teosed-purustasid-kalleima-eesti-kunstiteose-rekordi "Rootsis müüdud Konrad Mäe teosed purustasid kalleima Eesti kunstiteose rekordi"] ERR kultuur, 18. november 2021</ref> |- |4 | |„Orientaalne motiiv“. |Adamson-Eric |350 000 eurot |2025 | |- |5. |[[Pilt:Konrad Mägi nimeta teos.jpg|200px|Nimeta Konrad Mägi maal]] |nimetu |[[Konrad Mägi]] |u 300 000 eurot |2021 |<ref name="rootsis-muudud" /> |- |6. |[[Pilt:Konrad Mägi - Kasaritsa maastik.jpg|200px|Kasaritsa maastik]] |"[[Kasaritsa maastik]]" |[[Konrad Mägi]] |232 000 eurot |2022 |<ref>[https://kultuur.err.ee/1608809587/konrad-magi-maali-hind-kerkis-oksjonil-ligi-veerand-miljoni-euroni "Konrad Mägi maali hind kerkis oksjonil ligi veerand miljoni euroni"] ERR kultuur, 4. detsember 2022</ref> |- |7. |[[Fail:Jaan-vahtra-sadam-allee-galerii-4.jpg|keskel|pisi|268x268px]] |[https://alleegalerii.ee/kunstioksjon/jaan-vahtra-sadam/ "Sadam"] |[[Jaan Vahtra]] |200 000 eurot |2025 |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2025-11-15 |pealkiri=Jaan Vahtra “Sadam” püstitas olulise hinnarekordi |url=https://alleegalerii.ee/jaan-vahtra-sadam-pustitas-olulise-hinnarekordi/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> |- |8. | |Pimeda portree |Villem Ormisson |195 000 eurot |2024 | |- |9. | |''Sadamavaade'' |Konstantin Süvalo |185 000 eurot |2024 | |- |10. |[[Pilt:Tatarlanna Mšatka mõisa aias.jpg|200px|Tatarlanna Mšatka mõisa aias]] |"[[Tatarlanna Mšatka mõisa aias]]" |[[Johann Köler]] |172 561 eurot |2008 |<ref name="Soikmets">Triinu Soikmets: [https://kultuur.postimees.ee/4250505/eesti-kunstioksjonite-koigi-aegade-kumme-kalleimat-teost "Eesti kunstioksjonite kõigi aegade kümme kalleimat teost"] kultuur.postimees.ee, 25. september 2017</ref> |- |11. |[[Pilt:Nikolai Triik "Vana aed" (1915).jpg|200px|Vana aed]] |"Vana aed" |[[Nikolai Triik]] |135 000 eurot |2023 |<ref name="Kilk">[https://kultuur.err.ee/1609176712/miljard-kilk-tousis-kalleimaks-elavaks-kaasaegseks-eesti-kunstnikuks "Miljard Kilk tõusis kalleimaks elavaks kaasaegseks Eesti kunstnikuks"] ERR, 26. november 2023</ref> |- |12. | |''"Rahvariie III"'' |Tiit Pääsuke |133 000 eurot |2024 | |- |13. |[[Pilt:KONRAD MÄGI 1922-1923 Capri maastik.jpg|200px|Capri maastik]] |"[[Capri maastik (Konrad Mägi)|Capri maastik]]" |[[Konrad Mägi]] |127 823 eurot |2007 |<ref name="Soikmets" /><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69137207/konrad-mae-maal-pustitas-oksjonil-hinnarekordi "Konrad Mäe maal püstitas oksjonil hinnarekordi"] Eesti Ekspress, 26. september 2007</ref> |- |14. | |"Via della Lungara" |[[Olev Subbi]] |123 000 eurot |2020 |<ref>[https://kultuur.err.ee/1094240/olev-subbi-maalid-on-oksjonitel-teinud-rekordilisi-hinnatouse "Olev Subbi maalid on oksjonitel teinud rekordilisi hinnatõuse"] ERR kultuur, 25. mai 2020</ref> |- |15. |[[Pilt:Hiiu saare talupoeg kirvega.jpg|200px|Hiiu saare talupoeg kirvega]] |"Hiiu saare talupoeg kirvega / [[Villem Tamm (mõisavalitseja, 1836–1915)|Villem Tamme]] portree" |Johann Köler |112 000 eurot |2014 |<ref name="Soikmets" /> |- |16. | |"Luuletaja Lydia Koidula" |[[Peeter Mudist]] |111 000 eurot |2022 |<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7638160/peeter-mudisti-maalitud-lydia-koidula-portree-muudi-111-000-euro-eest "Peeter Mudisti maalitud Lydia Koidula portree müüdi 111 000 euro eest"] Postimees, 31. oktoober 2022</ref> |- |17. | |"Tütarlaps palkonil" |Olev Subbi |u 109 700 eurot |2020 |<ref name="Subbi2020">[https://kultuur.postimees.ee/6975106/hinnarekordid-eesti-kunstnike-tood-muudi-erakordsete-hindadega "HINNAREKORDID ⟩ Eesti kunstnike tööd müüdi erakordsete hindadega"] Postimees, 17. mai 2020</ref> |- |18. |[[Pilt:Konrad Mägi. Norra maastik. 1908-1910.jpg|200px|Norra maastik]] |"Norra maastik" |Konrad Mägi |103 000 eurot |2022 |<ref>[http://www.haus.ee/index.php?c=teosed&l=et&id=18737&window=1&form=0 Norra maastik. 1908–1910] Haus.ee (vaadatud 12. detsembril 2022)</ref> |- |19. | |"Õu vana autoga" |Olev Subbi |100 500 eurot |2020 |<ref name="Subbi2020" /> |- |20.-21. | |[https://alleegalerii.ee/kunstioksjon/peeter-mudist-koer-haugub-musta-lindu/ "Koer haugub musta lindu"] |[[Peeter Mudist]] |100 000 eurot |2025 | |- |20.-21 | |"Sandra ja Chateau de Tarascon" |Malle Leis |100 000 eurot |2026 |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2026-05-11 |pealkiri=Allee galerii kevadoksjonil sündisid mitmed olulised hinnarekordid |url=https://alleegalerii.ee/allee-galerii-kevadoksjonil-sundisid-mitmed-olulised-hinnarekordid/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> |- |22. |[[Pilt:Konrad mägi, capri, 1922-23.jpg|200px|Capri]] |"Capri" |Konrad Mägi |98 800 eurot |2015 |<ref name="Soikmets" /> |- |23. | |[https://alleegalerii.ee/pood/111-peeter-mudist-lilled-1975/ "Lilled"] |Peeter Mudist |98 000 eurot |2023 |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-12-21 |pealkiri=Peeter Mudist “Lilled”, 1975. 54 x 82 cm. |url=https://alleegalerii.ee/kunstioksjon/peeter-mudist-lilled-1975-54-x-82-cm/ |vaadatud=2024-01-12 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> |- |24. |[[Pilt:Nikolai Kummits, Tänav õhtul, 1940, 46-x-58-cm, Allee galerii.jpg|200px|Tänav õhtul]] |"Tänav õhtul" |[[Nikolai Kummits]] |94 000 eurot |2024 |<ref>[https://kultuur.err.ee/1609339503/eduard-wiiralti-porgu-pustitas-eesti-graafika-hinnarekordi "Eduard Wiiralti "Põrgu" püstitas eesti graafika hinnarekordi"] ERR kultuur, 11. mai 2024</ref> |- |25. |[[Pilt:Konrad Mägi Viljandi maastik.jpg|200px|Viljandi maastik]] |"Viljandi maastik" |Konrad Mägi | 92 000 eurot |2019 | <ref>[https://www.err.ee/925421/tartu-oksjonil-vahetas-omanikku-konrad-magi-maastikumaal "Tartu oksjonil vahetas omanikku Konrad Mägi maastikumaal"] ERR, 30. märts 2019</ref> |- |26. |[[Pilt:Villem Ormissoni maal Linnamotiiv (1927).jpg|200px|Linnamotiiv]] |"Linnamotiiv" |[[Villem Ormisson]] |91 000 eurot |2021 |<ref>[https://kultuur.err.ee/1608446405/eesti-kunstioksjonite-tulemused-2021-toi-rekordarv-rekordeid "Eesti kunstioksjonite tulemused: 2021 tõi rekordarv rekordeid"] ERR kultuur, 25. detsember 2021</ref> |- |27. | |"Pime usk" |[[Miljard Kilk]] |86 100 eurot |2023 |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-26 |pealkiri=Miljard Kilk tõusis kalleimaks elavaks kaasaegseks Eesti kunstnikuks |url=https://kultuur.err.ee/1609176712/miljard-kilk-tousis-kalleimaks-elavaks-kaasaegseks-eesti-kunstnikuks |vaadatud=2024-01-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>[https://alleegalerii.ee/kunstioksjon/miljard-kilk-pime-usk-1986-122-x-87-cm/ "Pime usk"] alleegalerii.ee</ref> |- |28. |[[Pilt:JOHANN KÖLER 1859-1862 Itaalia maastik.jpg|200px|Itaalia maastik]] |"Itaalia maastik" |Johann Köler |83 407 eurot |2007 |<ref name="Soikmets" /> |- |29. |[[Pilt:KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|200px|Itaalia maastik. Rooma]] |"Itaalia maastik. Rooma" |Konrad Mägi |79 890 eurot |2010 |<ref name="Soikmets" /> |- |30. |[[Pilt:Konrad mägi, capri, motivo, 1922-23.jpg|200px|Capri motiiv]] |"Capri motiiv" |Konrad Mägi |75 300 eurot |2015 |<ref name="Soikmets" /> |- |31. |[[Pilt:Konrad Mägi "Itaalia maastik" (1922–1923).jpg|200px|Itaalia maastik]] |"Itaalia maastik" |Konrad Mägi |73 498 eurot |2008 |<ref name="Soikmets" /> |- |32. | |"Maastik punase majaga" |[[Ado Vabbe]] |70 000 eurot |2023 |<ref>[https://kultuur.err.ee/1609172965/vernissage-galerii-sugisoksjon-tostis-nelja-kunstniku-teosed-rekordhinnani "Vernissage galerii sügisoksjon tõstis nelja kunstniku teosed rekordhinnani"] ERR kultuur, 23. november 2023</ref> |- |33. | |"Mägiaas udus" |[[Aili Vint]] |65 000 eurot |2024 |<ref>[https://vernissage.ee/kevadoksjoni-hinnarekordid-annavad-tunnistust-sellest-et-vaart-kunst-on-jatkuvalt-au-sees/ "Kevadoksjoni hinnarekordid annavad tunnistust sellest, et väärt kunst on jätkuvalt au sees"] Vernissage kunstigalerii, 23. aprill 2024</ref> |- |34. |[[Pilt:Konrad mägi, ritratto di donna, 1922-24.jpg|200px|Naise portree]] |"Naise portree" |Konrad Mägi |64 551 eurot |2008 |<ref name="Soikmets" /> |- |35. |[[Pilt:Konrad Mägi "Capri" (1922).jpg|200px|Capri]] |"Capri" |Konrad Mägi |64 295 eurot |2004 |<ref name="Soikmets" /> |- |36. | |"Põrgu" |Eduard Wiiralt |63 000 eurot |2023 |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rekordhind eesti graafikale. Allee galerii oksjonil osteti Eduard Wiiralti „Põrgu“ 63 000 euroga |url=https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120292377/rekordhind-eesti-graafikale-allee-galerii-oksjonil-osteti-eduard-wiiralti-porgu-63-000-euroga |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> |} == Vaata ka == * [[Eesti maalikunst]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://artindex.kanvas.ai/Estonian Eesti kunsti indeks] kanvas.ai [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Maalikunst]] ouv1mbmkpuxmaekqmet9wgreuqt39xd 0 618693 7151574 6345767 2026-05-11T15:37:08Z Amherst99 15496 /* */ 7151574 wikitext text/x-wiki '''Rudolf Ramla''' (kuni 1935 '''Rudolf Rammler''', ka Ramler, eesnimi ka Rudolph; [[22. mai]] [[1903]] [[Saue vald (Keila kihelkond)]], [[Harjumaa]] – [[26. juuni]] [[1941]] [[Kose (Tallinn)|Kose]], Tallinn) oli Eesti politseinik. Ta osales õppursõdurina [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. 1921. aastal lõpetas [[Jakob Westholmi Gümnaasium|J. Westholmi poeglaste gümnaasiumi]]. Õppis [[Tartu Ülikool]]is algul keemiat, kuid vahetas 1923. aasta eriala ja lõpetas 1930. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|ülikooli õigusteaduse]] alal. Oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. 1923. aastal asus tööle kaitsepolitseis, oli algul ametnik, 1924. aastast registraator, 1927. aastal kinnitati [[Poliitiline Politsei|Poliitilise Politsei]] II järgu assistendiks. 1934. aastal määrati Viljandi poliitilise politsei vanemaks assistendiks. 1935. aastal Pärnu poliitilise politsei abikomissariks. 1938. aastal määrati Pärnu poliitilise politsei komissariks, 1939. aastal viidi üle Haapsalu poliitilise politsei komissariks, mis ametikohal töötas kuni 1940. aastani. Rudolf Ramla arreteeriti [[NKVD]] poolt 10. jaanuaril 1941 Tallinnas ja teda hoiti [[Tallinna Keskvangla]]s. Tribunali otsusega mõisteti talle surmanuhtlus koos kogu vara konfiskeerimisega. [[NKVD]] mõrvas ta Pirita-Kosel [[Kose suvemõis|Scheeli krundil]]. {{JÄRJESTA:Ramla, Rudolf}} [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1941]] i2il3h8klc3whxdqzzx086wxlocnevm 7151575 7151574 2026-05-11T15:38:22Z Amherst99 15496 /* */ 7151575 wikitext text/x-wiki '''Rudolf Ramla''' (kuni 1935 '''Rudolf Rammler''', ka Ramler, eesnimi ka Rudolph; [[22. mai]] [[1903]] [[Saue vald (Keila kihelkond)]], [[Harjumaa]] – [[26. juuni]] [[1941]] [[Kose (Tallinn)|Kose]], Tallinn) oli Eesti politseinik. Ta osales õppursõdurina [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. 1921. aastal lõpetas [[Jakob Westholmi Gümnaasium|J. Westholmi poeglaste gümnaasiumi]]. Õppis [[Tartu Ülikool]]is algul keemiat, kuid vahetas 1923. aasta eriala ja lõpetas 1930. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|ülikooli õigusteaduse]] alal. Oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. 1923. aastal asus tööle [[kaitsepolitsei]]s, oli algul ametnik, 1924. aastast registraator, 1927. aastal kinnitati [[Poliitiline Politsei|Poliitilise Politsei]] II järgu assistendiks. 1934. aastal määrati Viljandi poliitilise politsei vanemaks assistendiks. 1935. aastal Pärnu poliitilise politsei abikomissariks. 1938. aastal määrati Pärnu poliitilise politsei komissariks, 1939. aastal viidi üle Haapsalu poliitilise politsei komissariks, mis ametikohal töötas kuni 1940. aastani. Rudolf Ramla arreteeriti [[NKVD]] poolt 10. jaanuaril 1941 Tallinnas ja teda hoiti [[Tallinna Keskvangla]]s. Tribunali otsusega mõisteti talle surmanuhtlus koos kogu vara konfiskeerimisega. [[NKVD]] mõrvas ta Pirita-Kosel [[Kose suvemõis|Scheeli krundil]]. {{JÄRJESTA:Ramla, Rudolf}} [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1941]] ng3sx6amcnignmtzmju42d7cf5sdvg4 0 621932 7151974 6112766 2026-05-12T07:43:08Z Taurus404 80079 7151974 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=juuni}} '''Fēlikss Cielēns''' (7. veebruar [[1888]] [[Alderi]] – [[10. juuli]] [[1964]] [[Stockholm]]) oli [[Läti]] jurist, poliitik, kirjanik ja ühiskonnategelane. Ta oli aastatel [[1926]]–[[1928]] [[Läti välisminister]], samuti asutava kogu ja kõigi nelja sõjaeelse seimi liige. Ta oli Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei liige ja Läti Kesknõukogu 17. märtsi 1944 memorandumi autor. Ta sündis 7. veebruaril 1888 Ādaži kihelkonna Alderi mõisas. Ta lõpetas Riia Aleksandri Poeglaste Gümnaasiumi. Aastatel 1906–1910 õppis ta [[Peterburi ülikool]]i õigusteaduskonnas ja seejärel mitu semestrit Pariisis [[Sorbonne]]'i ülikoolis. [[1903]]. aastal asus ta tööle sotsiaaldemokraatide põrandaalustes seltsides. [[1904]]. aastal ühines ta Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga. Ta oli üks [[1905. aasta revolutsioon]]i osalisi, pidas kõnesid, oli üks organiseerijaid. Võttis osa mitmest lahingust. [[1906]]. aastal mõisteti ta tagaselja surma. Sama aasta jaanuaris arreteeriti [[Marģers Skujenieks]] ja [[Voldemārs Salnais]]. Vabastati kautsjoni eest. Ta oli propagandist Riia ja Peterburi sotsiaaldemokraatlikes organisatsioonides. Ta läks [[1910]]. aastal Lääne-Euroopasse ning elas lühikest aega [[Brüssel]]is, [[Bern]]is, [[Pariis]]is ja mujal. Varjunimede (F. Cinis, Cis F. Cns jt) all ilmus tema rahvusvahelise poliitika teemalisi artikleid ajalehtedes Arodnieks, Jaunā Dienas Lapa, Jaunais Vārds, Domas jne. [[1917]]. aasta sügisel naasis emigratsioonist ja elas [[Peterburi|Petrogradis]]. [[1918]]. aastal siirdus ta [[Siber]]isse, kus Läti Siberi ja Uurali Rahvusnõukogu saatis ta [[Pariis]]i, et osaleda Läti delegatsioonis Pariisi rahukonverentsil. Tuli tagasi augustis 1919. Ta on mõnda aega töötanud välisministeeriumis nõunikuna. Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei delegeeris Cielēnsi tööle Rahvanõukogusse – Läti Vabariigi Ajutisse Parlamenti. Valiti 1920. aastal Asutavasse Kogusse. Töötanud välis-, õigus- ja põhiseaduskomisjonis. 1922. aastal valiti ta 1. seimi, kus ta töötas välisasjade, õigus-, avaliku õiguse ja avaliku halduse komisjonis. Valiti 1925. aastal 2. Seimi, töötas hariduse, organisatsiooni ning avaliku õiguse ja avaliku halduse komisjonis. Valiti 1928. aastal 3. Seimi, kuulus välisasjade, valimiste keskkomisjoni, õigus- ning avaliku õiguse ja avaliku halduse komisjonidesse. Valiti 1931. aastal 4. Seimi, kuulus välisasjade, keskvalimis-, õigus-, mandaat-, avaliku õiguse ja karistusõiguse komisjonidesse. 1923. aastal oli ta välisminister {{kas|[[Zigfrīds Anna Meierovics]]i liige hääleõigusega}} [[Jānis Pauļuksi valitsus]]es. 1926. aastal sai temast [[Margers Skujenieksi valitsus]]e välisminister. Aastatel [[1933]]–[[1934]] oli ta [[Läti saadik Prantsusmaal]]. Pärast [[1934. aasta Läti riigipööre]]t, kui Fēlikss Cielēns viibis [[Pariis]]is, võttis [[Kārlis Ulmanis]] talt Läti kodakondsuse. Selle tulemusena sunniti Cielēns ja tema perekond [[Prantsusmaa]]le pagendusse. Teise maailmasõja ajal naasis Cielēns koos perega [[Läti|Lätti]]. Saksa okupatsiooni ajal osales ta Läti Kesknõukogu, rahvusliku vastupanuliikumise keskuse tegevuses. [[1944]]. aasta mais läks ta pagulusse [[Rootsi]]. Ta suri [[10. juuli]]l [[1964]] [[Stockholm]]is. 2001. aastal maeti Cielēns koos abikaasaga ümber Rainise kalmistule. {{JÄRJESTA:Cielēns, Felikss}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti saadikud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1964]] qtfzqer5rxj95iz7cgsxa95fyd87r8p 0 624026 7151613 7134897 2026-05-11T17:01:21Z Svencapoeira 67038 7151613 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Gloeophyllaceae | värvus = seened | pilt = Kollane hammaslehik1.jpg | pildi_seletus = [[Kollane hammaslehik]] ''Neolentinus lepideus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Gloeophyllales]]'' | sugukond = '''''Gloeophyllaceae''''' }} '''''Gloeophyllaceae''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente sugukond. ==Perekondi== *''[[Chaetodermella]]'' *''Gloeophyllum'' – [[kõrbik]] *''[[Neolentinus]]'' *''[[Veluticeps]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|121829}} [[Kategooria:Gloeophyllaceae| ]] 74747ln4plbzi7w62mw1cqidloisibp 7151617 7151613 2026-05-11T17:03:24Z Svencapoeira 67038 7151617 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Gloeophyllaceae | värvus = seened | pilt = Kollane hammaslehik1.jpg | pildi_seletus = [[Kollane hammaslehik]] ''Neolentinus lepideus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Gloeophyllales]]'' | sugukond = '''''Gloeophyllaceae''''' }} '''''Gloeophyllaceae''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente sugukond. ==Perekondi== *''[[Chaetodermella]]'' *''Gloeophyllum'' – [[kõrbik]] *''[[Neolentinus]]'' *''[[Veluticeps]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|119539}} [[Kategooria:Gloeophyllaceae| ]] mpk99t96nzz35r3kuyt7zbz00b9xnkd 0 624028 7151631 7141123 2026-05-11T17:11:56Z Svencapoeira 67038 7151631 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kõrbik | värvus = seened | pilt = Lõhnav kõrbik1.jpg | pildi_seletus = [[Lõhnav kõrbik]] ''Gloeophyllum odoratum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Gloeophyllales]]'' | sugukond = ''[[Gloeophyllaceae]]'' | perekond = '''Kõrbik''' ''Gloeophyllum'' }} '''Kõrbik''' (''Gloeophyllum'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' seltsi ''[[Gloeophyllales]]'' kuuluv seente perekond. ==Liike== *''Gloeophyllum abietinum'' – [[kuusekõrbik]], kuusepehik *''Gloeophyllum odoratum'' – [[lõhnav kõrbik]] *''Gloeophyllum sepiarium'' – [[mustjas kõrbik]], pruun kõrbik *''Gloeophyllum trabeum'' – [[palgikõrbik]] ==Liike mujal== *''[[Gloeophyllum carbonarium]]'' *''Gloeophyllum protractum'' – [[kõrvekõrbik]] == Välislingid == * {{Elurikkus|124010}} [[Kategooria:Gloeophyllaceae]] gi64224u4plal9ozklubfhdl7kactqk 0 624031 7151936 7134168 2026-05-12T07:01:08Z Svencapoeira 67038 7151936 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Pajukakk | värvus = seened | pilt = Pajukakk1.jpg | pildi_seletus = [[Tava-pajukakk]] ''Daedaleopsis confragosa'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = '''Pajukakk''' ''Daedaleopsis'' }} '''Pajukakk''' (''Daedaleopsis'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Eesti liike== *''Daedaleopsis confragosa'' — [[tava-pajukakk]], punakakk ==Liike mujal== *''[[Daedaleopsis nitida]]'' *''Daedaleopsis septentrionalis'' — [[põhja-pajukakk]] *''Daedaleopsis tricolor'' — [[värv-pajukakk]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/122753 Pajukakk] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Torikulaadsed]] ktt590os1g2dakb0syhlymk34zf1d9y 0 624044 7152115 6888938 2026-05-12T11:22:15Z Svencapoeira 67038 7152115 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib seeneperekonnast; varem nimetati punapoorikuks ka seeneliiki ''[[Trametes cinnabarina]]''.}} {{Taksonitabel | nimi = Punapoorik | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = '''Punapoorik''' ''Pycnoporus'' }} '''Punapoorik''' (''Pycnoporus'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Liike== *''[[Pycnoporus coccineus]]'' *''[[Pycnoporus puniceus]]'' ==Endisi liike== *''Pycnoporus cinnabarinus'' – [[punapoorik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|128163}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 580mzv2avjvgz6anloqslmuj2uhji1r 7152116 7152115 2026-05-12T11:23:04Z Svencapoeira 67038 7152116 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib seeneperekonnast; seeneliik on samuti [[punapoorik].}} {{Taksonitabel | nimi = Punapoorik | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = '''Punapoorik''' ''Pycnoporus'' }} '''Punapoorik''' (''Pycnoporus'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Liike== *''[[Pycnoporus coccineus]]'' *''[[Pycnoporus puniceus]]'' ==Endisi liike== *''Pycnoporus cinnabarinus'' – [[punapoorik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|128163}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] sfiuh96if8rsjgz6t57k1fk6wc3da8d 7152117 7152116 2026-05-12T11:23:15Z Svencapoeira 67038 7152117 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib seeneperekonnast; seeneliik on samuti [[punapoorik]].}} {{Taksonitabel | nimi = Punapoorik | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = '''Punapoorik''' ''Pycnoporus'' }} '''Punapoorik''' (''Pycnoporus'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Liike== *''[[Pycnoporus coccineus]]'' *''[[Pycnoporus puniceus]]'' ==Endisi liike== *''Pycnoporus cinnabarinus'' – [[punapoorik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|128163}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 3yx0rpufys1lwzsfqcn33azbgxmaw82 0 624483 7151791 6791106 2026-05-11T20:44:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151791 wikitext text/x-wiki [[Fail:Briggs–Rauscher reaction.webm|pisi|Briggsi-Rauscheri reaktsiooni demonstratsioon. [[Maxim Bilovitskiy]] video]] '''Briggsi-Rauscheri reaktsioon''' (ka keemiline kell) on ostsilleeriv [[keemiline reaktsioon]], kus värvitu lahus muutub kollaseks, seejärel tumesiniseks ning siis värvituks. Protsess kordub, mõnikord kümme korda. Indikaatorina võidakse kasutada tärklise-joodi kompleksi. Reaktsiooni avastasid keemiaõpetajad [[Thomas Briggs]] ja [[Warren Rauscher]].<ref>{{Netiviide|autor=Anne Marie Helmenstine|url=https://www.thoughtco.com/briggs-rauscher-oscillating-color-change-reaction-602057|pealkiri=Briggs-Rauscher Oscillating Colour Change Reaction|väljaanne=ThoughtCo|aeg=3.7.2019|vaadatud=18.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.keemikud.eu/viewtopic.php?t=278|pealkiri=Keemiline kell (lahuse värvuse muutumine)|väljaanne=Keemikud|aeg=26.10.2011|vaadatud=18.2.2022}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Keemia]] cjqnsz5l5fuku2nlv6pbdrw4jcbfgz5 0 627089 7151729 6513053 2026-05-11T19:33:36Z Raamaturott 56450 7151729 wikitext text/x-wiki '''Mai 2022''', kroonika. [[2022]]. aasta mai algas [[pühapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|mai}} ==[[7. mai]]== *[[Bilohorivka kooli pommitamine]] ==[[11. mai]]== * Palestiina-Ameerika ajakirjanik [[Shireen Abu Akleh]] lasti maha, kui ta oli tegemas reportaaži Iisraeli kaitseväe rünnakust [[Jenini põgenikelaager|Jenini põgenikelaagrile]]. ==[[12. mai]]== * [[Põhja-Korea]] võimud teatasid esimest korda [[COVID-19]] avastamisest riigis ning kehtestasid riikliku eriolukorra ja karantiini.<ref>[https://www.err.ee/1608594481/pohja-korea-teatas-esimest-korda-koroonapuhangust "Põhja-Korea teatas esimest korda koroonapuhangust"] ERR. 12. mai 2022</ref> * [[Event Horizon Telescope]] avaldas esimese foto [[Linnutee keskosa]]s asuvast [[Must auk|mustast august]] [[Sagittarius A*]]. ==[[14. mai]]== * [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse]] võitis [[Ukraina]] esindaja [[Kalush Orchestra]] looga "Stefania". ==[[15. mai]]== *[[2022. aasta Nordrhein-Westfaleni parlamendivalimised]] ==[[18. mai]]== * [[Soome]] ja [[Rootsi]] esitasid taotlused [[NATO]]-ga liitumiseks.<ref>[https://www.err.ee/1608600829/soome-ja-rootsi-esitasid-taotlused-nato-ga-liitumiseks "Soome ja Rootsi esitasid taotlused NATO-ga liitumiseks"] ERR, 18. mai 2022</ref> ==[[20. mai]]== * Azovstali viimased kaitsjad andsid alla ning Vene relvajõud vallutasid [[Mariupol]]i, millega lõppes [[Mariupoli lahing (2022)|Mariupoli lahing]].<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-61529877 "Mariupol: Russia declares complete victory at Azovstal plant"] BBC, 20. mai 2022</ref> ==[[21. mai]]== * [[2022. aasta Austraalia föderaalvalimised|Austraalia föderaalvalimised]] võitis [[Anthony Albanese]] juhitud [[Austraalia Tööpartei]]. ==[[23. mai]]== * Ukraina kohus mõistis eluaegse vangistuse Vene sõjakurjategijale tsiviilisiku tapmise eest. See oli esimene selline otsus alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Vene vägede sissetungi]] algusest.<ref>[https://maailm.postimees.ee/7529096/ukraina-kohus-moistis-vene-sojaroimari-eluks-ajaks-vangi "Ukraina kohus mõistis Vene sõjaroimari eluks ajaks vangi"] Postimees, 23. mai 2022</ref> ==[[24. mai]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es [[Uvalde]]s asuvas Robbi algkoolis toimus [[[[Robbi koolitulistamine|tulistamine]], mille tulemusel hukkus 22 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://edition.cnn.com/2022/05/25/us/uvalde-texas-elementary-school-shooting-wednesday/index.html "Uvalde school shooter was in school for up to an hour before law enforcement broke into room where he was barricaded and killed him"] CNN, 25. mai 2022</ref> == Viited == {{Viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2022| 5]] n69pgjtqyf3bpnpihpf7idna91zv83f 0 628137 7152060 6085549 2026-05-12T09:39:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152060 wikitext text/x-wiki [[File:Cristian Gamboa 2018 (cropped).jpg|pisi|Cristian Gamboa (2018)]] '''Cristian Esteban Gamboa Luna''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1989]] [[Liberia]]s) on [[Costa Rica]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]]na Saksamaa kõrgliiga klubis [[VfL Bochum]] ja [[Costa Rica jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri kodulinna klubis [[A.D. Municipal Liberia|Municipal Liberia]], debüteerides Costa Rica kõrgliigas 2006. aastal. 2010. aasta suvel liitus ta Norra esiliigas mängiva klubiga [[Fredrikstad FK|Fredrikstad]]. Aasta hiljem siirdus ta Taani kõrgliiga klubisse [[FC København|København]]. 2012. aasta augustis läks ta Københavnist laenule Norra kõrgliiga klubisse [[Rosenborg BK|Rosenborg]], kellega sõlmis sama aasta novembris püsiva viieaastase lepingu. Pärast silmapaistvaid esitusi [[FIFA World Cup 2014|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] sõlmis Gamboa 2014. aasta juulis lepingu Inglismaa kõrgliiga klubiga [[West Bromwich Albion]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230514202959/https://www.expressandstar.com/sport/west-bromwich-albion-fc/2014/07/30/west-brom-face-snag-on-cristian-gamboa/ "West Brom face snag on Cristian GamboaWest Brom face snag on Cristian Gamboa"]. epressandstar.com. 30.7.2014. Vaadatud 16.4.2022</ref> West Bromwich Albionis pääses Gamboa kahe hooaja jooksul väljakule vaid 17 mängus. 2016. aasta augustis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Šotimaa kõrgliiga klubiga [[Celtic FC|Celtic]]. Hooajal 2016–17 tuli ta klubiga Šotimaa meistriks, kuid kahel järgmisel hooajal sai ta oluliselt vähem mänguaega. 2019. aasta augustis liitus ta VfL Bochumiga, mis mängis toona Saksamaa esiliigas. Kohe esimesel hooajal kindlustas Gamboa koha Bochumi põhikoosseisus. Hooajal 2020–21 võitis ta klubiga Saksamaa esiliiga. 12. veebruaril 2022 lõi ta Saksamaa kõrgliigas värava [[Müncheni Bayern]]i vastu, mis oli tema üldse esimene värava Euroopa kõrgliigas.<ref>https://int.soccerway.com/players/cristian-gamboa-luna/44104/ (vaadatud 17.4.2022)</ref> Costa Rica jalgpallikoondises debüteeris Gamboa 2010. aasta jaanuaris [[sõprusmäng]]us [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 16. oktoobril 2012 MM-i valikmängus [[Guyana jalgpallikoondis|Guyana]] vastu. Ta on kuulunud Costa Rica koondisse [[FIFA World Cup 2014|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]], [[2015. aasta CONCACAF Gold Cup]]'il, 2016. aasta [[Copa América Centenario]]l, [[2017. aasta CONCACAF Gold Cup]]'il, [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2019. aasta CONCACAF Gold Cup]]'il. == Saavutused == ;Municipal Liberia *[[Primera División (Costa Rica)|Costa Rica Primera División]]: Clausura 2009 ;Celtic *[[Scottish Premiership]]: 2016–17, 2017–18 *[[Scottish League Cup]]: 2016–17, 2018–19 *[[Scottish Cup]]: 2016–17 ;VfL Bochum *[[2. Bundesliga]]: 2020–21 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2014 Costa Rica koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Costa Rica koondis}} {{JÄRJESTA:Gamboa, Cristian}} [[Kategooria:Costa Rica jalgpallurid]] [[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]] [[Kategooria:Celtic FC mängijad]] [[Kategooria:VfL Bochumi jalgpallurid]] [[Kategooria:premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] lv2tp5o4qnom1tnhq2lo4kjeevbdopr 0 628996 7152062 7115986 2026-05-12T09:47:24Z Kuriuss 38125 7152062 wikitext text/x-wiki '''Kindralooberst''' ([[saksa keel]]es ''Generaloberst'', [[ungari keel]]es ''vezérezredes'') oli [[sõjaväeline auaste]] erinevates Saksamaa riikides ja [[Austria-Ungari]]s. Reeglina oli see kõrgem täiskindralist ja madalam [[kindralfeldmarssal]]ist. Auaste võeti esimesena kasutusele [[1854]]. aastal [[Preisimaa]]l. ==Austria-Ungari keisririik== [[File:K.u.k. OF9 Generaloberst.png|pisi|150px|Austria-Ungari kindraloobersti õlak]] Austria-Ungari keiserlikus ja kuninglikus armees kehtestati kindraloobersti auaste ametlikult [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal 13. septembril [[1915]]. aastal. Kahele sõjaväelasele oli see antud juba varem; esimesed reglemendipärased ülendamised toimusid [[1916]]. aasta veebruaris. Auaste oli madalam [[Feldmarssal (Austria)|feldmarssal]]ist ja kõrgem täiskindralist (jalaväekindral, ratsaväekindral, ''feldzeugmeister''). Mereväes vastas sellele [[suuradmiral]]. Aastatel 1915−1918 anti auaste 34 sõjaväelasele (nende hulgas oli viis [[Habsburgid|keiserliku perekonna liiget]]), kellest kaheksa ülendati hiljem feldmarssaliks. See arv on märkimisväärne: Austria-Ungari armees oli kindraloobersteid peaaegu sama palju kui tunduvalt suuremas Saksamaa keisririigi sõjaväes. Auaste kaotati [[1918]]. aastal. {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkused |- | align="center"| 1 | align="center"| 1915 | 22. mai | [[File:F Behrens – Eugen.jpg|65px]] | Austria ertshertsog [[Eugen (ertshertsog)|Eugen Ferdinand Pius Bernhard Felix Maria]] (1863–1954) | Ülendati feldmarssaliks 23.11.1916 |- | align="center"| 2 | align="center"| 1915 | 23. juuni | [[File:Franz Conrad von Hötzendorf (Hermann Torggler, 1915).jpg|65px]] | vabahärra (a-st 1918 krahv) [[Franz Conrad von Hötzendorf|Franz Xaver Josef Conrad von Hötzendorf]] (1852–1925) | Ülendati feldmarssaliks 23.11.1916 |- | align="center"| 3 | align="center"| 1916 | 26. veebruar | [[File:Beck Rzikowsky Friedrich GO 1830 1920.jpg|65px]] | krahv [[Friedrich von Beck-Rzikowsky]] (1830–1920) | |- | align="center"| 4 | align="center"| 1916 | 26. veebruar | [[File:Josef Ferdinand von Österreich-Toskana.jpg|65px]] | Austria ertshertsog [[Joseph Ferdinand (ertshertsog)|Joseph Ferdinand]] (1872–1942) | |- | align="center"| 5 | align="center"| 1916 | 26. veebruar | [[File:Kovess Hermann Fieldmarshal.jpg|65px]] | vabahärra (a-st 1917) [[Hermann Kövess von Kövesshaza|Hermann Albin Josef Kövess von Kövesshaza]] (1854–1924) | Ülendati feldmarssaliks 05.08.1917 |- | align="center"| 6 | align="center"| 1916 | 26. veebruar | [[File:Krobatin Alexander FM 1849 1933 photo.jpg|65px]] | vabahärra [[Alexander von Krobatin]] (1849–1933) | Ülendati feldmarssaliks 05.11.1917 |- | align="center"| 7 | align="center"| 1916 | 27. veebruar | [[File:Portrait - Eduard von Paar.jpg|65px]] | krahv [[Eduard von Paar]] (1837–1919) | |- | align="center"| 8 | align="center"| 1916 | 28. veebruar | [[File:General Artur Bolfras 1914 A. Huber.png|65px]] | vabahärra [[Arthur von Bolfras|Arthur Heinrich von Bolfras]] (1838–1922) | |- | align="center"| 9 | align="center"| 1916 | 5. mai | [[File:Rohr Franz 1865 1927 Gdk Austria 1911.jpg|65px]] | vabahärra (a-st 1917) [[Franz Rohr von Denta]] (1854–1927) | Ülendati feldmarssaliks 30.01.1918 |- | align="center"| 10 | align="center"| 1916 | 6. mai | [[File:Friedrich von Georgi (1852–1926).jpg|65px]] | vabahärra [[Friedrich von Georgi|Friedrich Robert von Georgi]] (1852–1926) | |- | align="center"| 11 | align="center"| 1916 | 7. mai | [[File:Boehm ermolli eduard FM 1856 1941.jpg|65px]] | vabahärra (a-st 1917) [[Eduard von Böhm-Ermolli]] (1856–1941) | Ülendati feldmarssaliks 31.01.1918. Saksa Riigi kindralfeldmarssal (1938) |- | align="center"| 12 | align="center"| 1916 | 8. mai | [[File:G.O.Kerl Freiherr Pflanzer-Baltin (BildID 15718255).jpg|65px]] | vabahärra [[Karl von Pflanzer-Baltin]] (1855–1925) | |- | align="center"| 13 | align="center"| 1916 | 9. mai | [[File:Viktor dankl schöfer.png|65px]] | vabahärra (a-st 1917; a-st 1918 krahv) [[Viktor Dankl|Viktor Julius Ignaz Ferdinand Dankl]] (a-st 1918 Dankl von Kraśnik) (1854–1941) | |- | align="center"| 14 | align="center"| 1916 | 10. mai | [[File:Feldmarschall Svetozar Boroević von Bojna 1918.png|65px]] | [[Svetozar Boroević von Bojna]] (1856–1920) | Ülendati feldmarssaliks 01.02.1918 |- | align="center"| 15 | align="center"| 1916 | 11. mai | [[File:Tersztyanszky Karoly GO 1854 1921 02.jpg|65px]] | [[Karl Tersztyánszky von Nádas]] (1854–1921) | |- | align="center"| 16 | align="center"| 1916 | 13. mai | [[File:FZM Paul Puhallo von Brlog 1914 Pietzner.png|65px]] | vabahärra (a-st 1917) [[Paul Puhallo von Brlog]] (1856–1926) | |- | align="center"| 17 | align="center"| 1916 | 16. mai | [[File:Generaloberst Křitek (BildID 15666007) (cropped).jpg|65px]] | [[Karl Křitek]] (1861–1928) | |- | align="center"| 18 | align="center"| 1916 | 20. mai | [[File:Carl Pietzner - Erzherzog Leopold Salvator von Österreich-Toskana, 1905 (LC-DIG-ggbain-06226).jpg|65px]] | Austria ertshertsog [[Leopold Salvator (ertshertsog)|Leopold Salvator]] (1863–1931) | |- | align="center"| 19 | align="center"| 1916 | 1. november | [[File:Emperor karl of austria-hungary 1917.png|65px]] | Austria ertshertsog [[Karl I (Austria-Ungari)|Carl Franz Joseph Ludwig Hubert Georg Otto Maria]] (1887–1922) | Austria-Ungari keiser Karl I 1916−1918 |- | align="center"| 20 | align="center"| 1916 | 1. november | [[File:Joseph August of Austria (1872-1962) in 1917.jpg|65px]] | Austria ertshertsog [[Joseph August (ertshertsog)|Joseph August]] (1872–1962) | Ülendati feldmarssaliks 22.10.1918 |- | align="center"| 21 | align="center"| 1916 | 11. november | [[File:Generaloberst Graf von Kirchbach (BildID 15708538).jpg|65px]] | vabahärra (a-st 1917 krahv) [[Karl von Kirchbach auf Lauterbach]] (1856–1939) | |- | align="center"| 22 | align="center"| 1917 | 13. mai | [[File:Bahremsfeld.jpg|65px]] | vabahärra [[Adolf von Rhemen zu Barensfeld]] (1855–1932) | |- | align="center"| 23 | align="center"| 1917 | 14. mai | [[File:GdK Karl Graf Huyn 1917 Eugen Schöfer.png|65px]] | krahv [[Karl Georg Huyn]] (1857–1938) | |- | align="center"| 24 | align="center"| 1917 | 15. mai | [[File:Hermann Kusmanek von Burgneustadten.jpg|65px]] | [[Hermann Kusmanek von Burgneustädten]] (1860–1934) | |- | align="center"| 25 | align="center"| 1917 | 10. august | [[File:FML Wenzel Wurm (E. Schöfer) On7636 0a.jpg|65px]] | vabahärra (a-st 1917) [[Wenzel von Wurm]] (1859–1921) | |- | align="center"| 26 | align="center"| 1917 | 11. august | [[File:Samu Hazai.jpg|65px]] | vabahärra [[Samuel von Hazai]] (1851–1942) | |- | align="center"| 27 | align="center"| 1917 | 12. august | [[File:FML Leopold Freiherr von Hauer 1915 Kossek.png|65px]] | vabahärra [[Leopold von Hauer]] (1854–1933) | |- | align="center"| 28 | align="center"| 1917 | 16. november | [[File:Levico. Exzellenz Generaloberst Scheuchenstuel . (BildID 15636832).jpg|65px]] | krahv [[Viktor von Scheuchenstuel]] (1857–1938) | |- | align="center"| 29 | align="center"| 1917 | 17. november | [[File:Stjepan Sarkotić.jpg|65px]] | vabahärra [[Stephan Sarkotić von Lovćen]] (1858–1939) | |- | align="center"| 30 | align="center"| 1918 | 25. veebruar | [[File:V Roth.png|65px]] | rüütel (a-st 1918 vabahärra) [[Josef Roth von Limanowa-Łapanów]] (1859–1927) | |- | align="center"| 31 | align="center"| 1918 | 26. veebruar | [[File:Arz Arthur von Straussenburg 1.jpg|65px]] | vabahärra [[Arthur Arz von Straußenburg]] (1857–1935) | |- | align="center"| 32 | align="center"| 1918 | 10. mai | [[File:Portrait - Hugo Martiny von Malastów.jpg|65px]] | [[Hugo Martiny von Malastów]] (1860–1940) | |- | align="center"| 33 | align="center"| 1918 | 11. mai | [[File:GdI Rudolf Stöger-Steiner von Steinstätten 1917 A. Huber.png|65px]] | vabahärra [[Rudolf Stöger-Steiner von Steinstätten]] (1861–1921) | |- | align="center"| 34 | align="center"| 1918 | 11. november | [[File:Portrait - Alois Eduard von Schönburg-Hartenstein.jpg|65px]] | vürst [[Alois Schönburg-Hartenstein|Eduard Alois Maria Alexander Konrad von Schönburg-Hartenstein]] (1858–1944) | |} ==Baieri kuningriik== Baieri kuningriigis võeti kindraloobersti auaste kasutusele vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Baieri sõjaväes oli sellest kõrgem auaste [[Kindralfeldmarssal (Baieri)|kindralfeldmarssal]]. {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkused |- | align="center"| 1 | align="center"| 1911 | 27. detsember | | krahv [[Carl von Horn]] (1847–1923) | |- | align="center"| 2 | align="center"| 1913 | 4. veebruar | [[File:Schmutzler-Rupprecht von Bayern.jpg|65px]] | Baieri kroonprints [[Rupprecht von Bayern|Rupprecht]] (1869–1955) | Ülendati kindralfeldmarssaliks 01.08.1916. Preisimaa kindralfeldmarssal (1916) |- | align="center"| 3 | align="center"| 1914 | 1. august | [[File:Otto Kress von Kressenstein.jpg|65px]] | vabahärra [[Otto Kreß von Kressenstein|Paul Otto Felix Kreß von Kressenstein]] (1850–1929) | |- | align="center"| 4 | align="center"| 1918 | 9. aprill | [[File:Felix Graf von Bothmer (1852-1937).jpg|65px]] | krahv [[Felix von Bothmer|Felix Ludwig von Bothmer]] (1852–1937) | |} ==Preisimaa kuningriik== Auaste kehtestati [[Preisimaa]]l [[1854]]. aastal. See loodi Preisimaa printsi Wilhelm Friedrich Ludwigi (hilisem kuningas ja keiser [[Wilhelm I]]) (1797−1888) jaoks, kuna Preisimaal oli tavaks, et kuningliku perekonna liikmetele [[Kindralfeldmarssal|kindralfeldmarssal]]i auastet ei antud. Algul oligi auaste võrdsustatud kindralfeldmarssaliga − nad kandsid õlakul samasuguseid marssalitunnuseid (ristatud marssalikepid ja kolm tähte). Alles keiser [[Wilhelm II]] valitsusajal sai sellest erinev auaste (õlakul oli nüüd neli tähte). Sellest madalam aukraad oli täiskindral (jalaväekindral, ratsaväekindral, suurtükiväekindral). Mereväes sellele vaste puudus. {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkused |- | align="center"| 1 | align="center"| 1854 | 20. märts | [[File:Kaiser Wilhelm I. .JPG|65px]] | Preisimaa prints [[Wilhelm I|Wilhelm Friedrich Ludwig]] (1797–1888) | Kindralooberst kindralfeldmarssali auastmes. Saksamaa keiser Wilhelm I 1871−1888 |- | align="center"| 2 | align="center"| 1871 | 16. juuni | [[File:Albertvanpruisen.jpg|65px]] | Preisimaa prints [[Albrecht (Preisimaa prints)|Friedrich Heinrich Albrecht]] (1809–1872) | Kindralooberst kindralfeldmarssali auastmes |- | align="center"| 3 | align="center"| 1873 | 2. september | [[File:Prinz August von Württemberg 1879.jpg|65px]] | Württembergi prints [[August (Württembergi prints)|Friedrich August Eberhard]] (1813–1885) | Kindralooberst kindralfeldmarssali auastmes |- | align="center"| 4 | align="center"| 1888 | 25. juuni | [[File:Großherzog Friedrich I. von Baden.jpg|65px]] | Badeni suurhertsog [[Friedrich I (Badeni suurhertsog)|Friedrich I]] (1826–1907) | Kindralooberst kindralfeldmarssali auastmes |- | align="center"| | align="center"| 1912 | 1. oktoober | [[File:Karl von Bülow (ca. 1916).jpg|65px]] | [[Karl von Bülow|Karl Wilhelm Paul von Bülow]] (1846–1921) | Ülendati kindralfeldmarssaliks 27.01.1915 |- | align="center"| | align="center"| 1913 | 1. jaanuar | [[File:Generalfeldmarschall Hermann von Eichhorn 1.png|65px]] | [[Hermann von Eichhorn|Emil Gottfried Hermann von Eichhorn]] (1848–1918) | Ülendati kindralfeldmarssaliks 18.12.1917 |- | align="center"| | align="center"| 1913 | 24. september | [[File:AlbrechtHerzogWürttemberg.jpg|65px]] | Württembergi hertsog [[Albrecht (Württembergi hertsog)|Albrecht Maria Alexander Philipp Joseph]] (1865–1939) | Ülendati kindralfeldmarssaliks 01.08.1916 |- | align="center"| | align="center"| 1914 | 3. detsember | [[File:Remus von Woyrsch 1915.jpg|65px]] | [[Remus von Woyrsch|Martin Wilhelm Remus von Woyrsch]] (1847–1920) | Ülendati kindralfeldmarssaliks 31.12.1917 |- | align="center"| | align="center"| 1914 | 17. detsember | [[File:Generalfeldmarschall August von Mackensen, 1915.jpg|65px]] | [[August von Mackensen|Anton Ludwig Friedrich August von Mackensen]] (1849–1945) | Ülendati kindralfeldmarssaliks 22.06.1915 |- | align="center"| | align="center"| 1918 | 22. märts | [[File:General der Infanterie Max von Boehn.png|65px]] | vabahärra [[Max von Boehn|Max Ferdinand Karl von Boehn]] (1850–1921) | |- | align="center"| | align="center"| 1918 | 10. aprill | [[File:Alexius WW1 Moriz Freiherr von Lyncker.jpg|65px]] | vabahärra [[Moritz von Lyncker]] (1853–1932) | |} ==Saksa Demokraatlik Vabariik== [[File:GDR Army OF8 Generaloberst.gif|pisi|150px|Saksa DV kindraloobersti õlak]] Saksa DV kehtestati kindraloobersti auaste 1950. aastatel. Erinevalt varasemast Saksamaa traditsioonist võeti kasutusele Nõukogude Liidust pärit mudel. Nii ei olnud kindralooberst enam kõrgem täiskindralist nagu varem, vaid see võrdsustati Nõukogude Liidu [[kindralpolkovnik]]uga. Seega oli auaste kõrgem kindralleitnandist ja madalam [[armeekindral]]ist. Saksa DV mereväes (''Volksmarine'') oli sellele vastav auaste admiral. Auastet anti peamiselt Rahvaarmee (''Nationale Volksarmee'') sõjaväelastele, kuid selle said ka mõned riikliku julgeoleku- ja siseministeeriumis teeninud isikud. ===Rahvaarmee=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkused |- | align="center"| 1 | align="center"| 1955 | 7. oktoober | [[File:Bundesarchiv Bild 183-1982-1217-023, Heinz Hoffmann.jpg|65px]] | [[Heinz Hoffmann]] (1910–1985) | Ülendati armeekindraliks 01.03.1961 |- | align="center"| 2 | align="center"| 1955 | 7. oktoober | [[File:Bundesarchiv Bild 183-R0430-0305A, Willi Stoph.jpg|65px]] | [[Willi Stoph]] (1914–1999) | Ülendati armeekindraliks 07.10.1959 |- | align="center"| 3 | align="center"| 1966 | 1. märts | [[File:Bundesarchiv Bild 183-1988-0704-410, Heinz Keßler.jpg|65px]] | [[Heinz Keßler]] (1914–1999) | Ülendati armeekindraliks 03.12.1985 |- | align="center"| 4 | align="center"| 1966 | 1. märts | | [[Kurt Wagner]] (1904–1989) | |- | align="center"| 5 | align="center"| 1972 | 1. märts | | [[Herbert Scheibe]] (1914–1991) | |- | align="center"| 6 | align="center"| 1976 | 1. märts | [[File:Bundesarchiv Bild 183-1984-0621-025, DDR, NVA-Truppenbesuch, Honecker (cropped).jpg|65px]] | [[Horst Stechbarth]] (1925–2016) | |- | align="center"| 7 | align="center"| 1977 | 7. oktoober | | [[Werner Fleißner]] (1922–1985) | |- | align="center"| 8 | align="center"| 1979 | 14. juuli | | [[Erich Peter|Erich Willy Peter]] (1919–1987) | |- | align="center"| 9 | align="center"| 1979 | 7. oktoober | [[File:GO W Reinhold 1986.jpg|65px]] | [[Wolfgang Reinhold]] (1923–2012) | |- | align="center"| 10 | align="center"| 1979 | 7. oktoober | [[File:Bundesarchiv Bild 183-1982-0212-302, Fritz Streletz.jpg|65px]] | [[Fritz Streletz]] (1926–2025) | |- | align="center"| 11 | align="center"| 1986 | 1. märts | | [[Joachim Goldbach]] (1929−2008) | |- | align="center"| 12 | align="center"| 1987 | 1. märts | [[File:Bundesarchiv Bild 183-1988-1018-307, Horst Brünner.jpg|65px]] | [[Horst Brünner]] (1929−2008) | |- | align="center"| 13 | align="center"| 1988 | 7. oktoober | | [[Klaus-Dieter Baumgarten]] (1931−2008) | |- | align="center"| 14 | align="center"| 1989 | 7. oktoober | | [[Fritz Peter]] (sündinud 1927) | |} ===Riikliku julgeoleku ministeerium=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkused |- | align="center"| 1 | align="center"| 1959 | 1. oktoober | [[File:Bundesarchiv Bild 183-R0522-177, Erich Mielke.jpg|65px]] | [[Erich Mielke|Erich Fritz Emil Mielke]] (1907–2000) | Ülendati armeekindraliks 01.02.1980 |- | align="center"| 2 | align="center"| 1980 | veebruar | [[File:Bruno Beater.png|65px]] | [[Bruno Beater]] (1914–1982) | |- | align="center"| 3 | align="center"| 1986 | mai | [[File:Bundesarchiv Bild 183-1989-1208-420, Markus Wolf.jpg|65px]] | [[Markus Wolf|Markus Johannes Wolf]] (1923–2006) | |- | align="center"| 4 | align="center"| 1987 | veebruar | | [[Rudi Mittig]] (1925–1994) | |- | align="center"| 5 | align="center"| 1989 | | | [[Werner Großmann]] (1929–2022) | |} ===Siseministeerium=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkused |- | align="center"| 1 | align="center"| 1962 | | [[File:Bundesarchiv Bild 183-52112-0001, Karl Maron.jpg|65px]] | [[Karl Maron]] (1903–1975) | |- | align="center"| 2 | align="center"| 1965 | 7. oktoober | [[File:Friedrich Dickel 1983.PNG|65px]] | [[Friedrich Dickel]] (1913–1993) | Ülendati armeekindraliks 07.10.1984 |- | align="center"| 3 | align="center"| 1987 | | | [[Karl-Heinz Wagner]] (1928–2011) | |} ==Württembergi kuningriik== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkused |- | align="center"| 1 | align="center"| 1913 | 25. veebruar | [[File:Herzog Philipp von Wuerttemberg (1838-1917).jpg|65px]] | Württembergi hertsog [[Philipp von Württemberg|Philipp Alexander Maria Ernst]] (1838–1917) | |- | align="center"| 2 | align="center"| 1913 | 24. september | [[File:AlbrechtHerzogWürttemberg.jpg|65px]] | Württembergi hertsog [[Albrecht von Württemberg|Albrecht Maria Alexander Philipp Joseph]] (1865–1939) | Preisimaa kindralfeldmarssal (1916) |- | align="center"| 3 | align="center"| 1918 | | [[File:Otto von Marchtaler.jpg|65px]] | [[Otto von Marchtaler|Otto Erhard von Marchtaler]] (1854–1920) | |} ==Vaata ka== *[[Kindralpolkovnik]] ==Kirjandus== *Schmidt-Brentano, Antonio. ''Die k.k. bzw. k.u.k. Generalität 1816–1918''. Wien: Österreichisches Staatsarchiv, 2007. ==Välislingid== *[https://www.stasi-unterlagen-archiv.de/mfs-lexikon/ Das MfS-Lexikon] saidil stasi-unterlagen-archiv.de [[Kategooria:Saksamaa sõjandus]] [[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] jjedzbpzjyem8ilc1p7tvf1fkq0ek3y 0 631908 7152056 6234452 2026-05-12T09:31:12Z Mees9 118868 Lisasin nime kandjaid 7152056 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eesnimest; Iisraeli kuninga kohta vaata artiklit [[Taavet]]; uusplatooniku kohta vaata artiklit [[David (uusplatoonik)|David]]; Walesi pühaku kohta vaata artiklit [[David (Walesi piiskop)]]; Bulgaaria kuninga kohta vaata artiklit [[David (Bulgaaria kuningas)]]; Panama linna kohta vaata artiklit [[David (Panama)]]; filmiauhinna kohta vaata artiklit [[David (auhind)]]}} '''David''' on [[mehenimi]]. Nimi pärineb kuningas [[Taavet]]i nimest. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli see Eestis populaarsuselt 174. mehenimi. 1. jaanuari 2022 seisuga oli Eestis eesnimi David 939 mehel. David oli keskmiselt 17 aasta vanune (mediaanvanus oli 11). Kõige populaarsem oli eesnimi David vanuserühmas 0–4, kus neid oli 10 000 inimese kohta 28,13.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/nimed/David (vaadatud 20.06.2022)</ref> ==Nime kandjaid== *[[David (Walesi piiskop)|David]], Walesi piiskop, katoliku pühak *[[David (Bulgaaria kuningas)|David]], Bulgaaria kuningas *[[David Arquette]] *[[David Beckham]] *[[David Bowie]] *[[David Civera]] *[[David Copperfield]] *[[David Coulthard]] *[[David Crosby]] *[[David Cross]] *[[David de Gea]] *[[David Douglas]] *[[David Gahan]] *[[David Gallagher]] *[[David Gross]] *[[David Guetta]] *[[David Harbour]] *[[David Hasselhoff]] *[[David Hume]] *[[David Lewis]] *[[David Luiz]] *[[David Lynch]] *[[David McCallum]] *[[David Politzer]] *[[David Schwimmer]] *[[David Silva]] *[[David Suchet]] *[[David Trezeguet]] *[[David Vseviov]] *[[David Wineland]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|David}} [[Kategooria:Mehenimed]] 0lk1h1fuw9z6uz72xb40l6p2jjkl7qd 0 634422 7151849 6692778 2026-05-12T00:24:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151849 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bērze vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bērzes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 80,6 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Šķibe]] | asendikaardi_pilt = Bērzes_pagasts_LocMap.png }} '''Bērze vald''' ([[läti keel]]es ''Bērzes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Dobele]] linnaga ning [[Dobele vald|Dobele]], [[Krimūnase vald|Krimūnase]] ja [[Jaunbērze vald|Jaunbērze vallaga]] ning [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonna]] [[Glūda vald|Glūda]] ja [[Līvbērze vald|Līvbērze vallaga]]. Valla pindala on 80,6 km². 2021. aasta seisuga elas seal 1596 inimest. Valla keskus on [[Šķibe]] küla, vallamaja asub aadressil Upes iela 1. Vallavanem on Juris Kronbergs.<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Bērze (''Bershof''), Kreijase (''Kraienhof''), Krišjāņ (''Christianshof''), Lielvirkuse (''Groß-Heiden''), Miltiņi (''Dorotheenhof'') Plepji (''Pleppenhof'') ja Udze (''Udsen'') mõisa maadele. 1945. aastal moodustati Šķibe vallas Austrumi külanõukogu, vald likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1957 liideti Austrumi külanõukoguga likvideeritava Šķibe külanõukogu Mitšurini [[kolhoos]]i alad. 1963 liideti Austrumi külanõukogu kolhoosi Nākotne viienda brigaadi maad Līvbērze külanõukoguga. Aastal 1965 liideti külanõukoguga Deģi külanõukogu Šķibe [[sovhoos]]i alad, aastal 1968 aga sovhoosi Krimūnas alad Auri ja Bitese külanõukogust. Aastal 1971 liideti selle sovhoosi alad Krimūnase külanõukoguga. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Bērze ja Dobele külanõukogust, ent osa Austrumi külanõukogust liideti Glūda külanõukoguga. Aastal 1979 liideti sellega osa Dobele külanõukogust, ent osa sellest liideti Krimūnase külanõukoguga. Aastal 1971 liideti osa selle alasid Austrumi külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati Austrumi külanõukogust vald, ühtlasi nimetati see Bērze vallaks, kuigi varem oli seda nime kandnud Jaunbērze vald.<ref name="MuE68" /> 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda. ==Loodus== Looduskaitse all on Baloži tamm, Ulmanise tamm, Pikšase tamm, Strautakleišase tamm, Vilkavēji hobukastan, Stērķi tamm, Lejnieki pärn, Vēveri tamm, Virkuse tamm, Virkuse Suur robiinia, Virkuse längus robiinia, Virkuse hobukastanid, Virkuse mõisapargi hobukastanid, Virkuse mõisapargi pärn, Virkuse allee hobukastanid, Miltiņi künnapuu ja veel kaks nimeta põlispuud.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Pikšase talu ase ([[Kārlis Ulmanis]]e sünnipaik), Virkuse mõisa park, Virkuse mõisa hooned, Bērze kirik ja vesiveski.<ref name="NaLA1" /> Kohaliku kaitse all on Virkuse mõisa häärber, ait ja kabel, Kreijase mõisa häärber, Bērze mõisa hoonetekompleks, sealhulgas Saulieši taluks kujunenud elumaja ja kaks aita, Bērze vesiveski eluhoone, Bērze vesiveski rajatised, Bērze kabel ja Strazdi keskaegne kalmistu ehk Hauamägi.<ref name="NaLA2" /> ==Asustus== 2011. aastal elas vallas 1432 [[lätlased|lätlast]], 146 [[venelased|venelast]], 92 [[valgevenelased|valgevenelast]], 28 [[ukrainlased|ukrainlast]], 29 [[poolakad|poolakat]] ja 36 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-07-31 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus Šķibe on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 327 elanikku. Sama staatusega on ka Bērze 135 elanikuga aastal 2022. Miltiņi on staatusega ''lielciems'' ja aastal 2022 oli seal 89 elanikku. Staatusega ''skrajciems'' on Runči 20 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Zemgale's skys and fields - Uldis Osis - Panoramio.jpg|Valla maastik Vēveru ozols.jpg|Vēveri tamm Pikšas - K. Ulmaņa muzejs Līvbērzes apkārtnē 2000-09-02.jpg|Pikšas </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Qu4s2">[https://www.dobele.lv/lv/content/berzes-pagasts Dobeles novads], vaadatud 31. 07 2022</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=B%C4%93rzes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="NaLA2">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=B%C4%93rzes+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-07-31 |arhiivimisaeg=2022-07-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220731080340/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=B%C4%93rzes+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Bērze parish|Bērze vald}} {{Dobele piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Dobele piirkond]] rse7q2blkh3yt6cgl885h0fqjjrljrc 0 634521 7151556 6692444 2026-05-11T15:01:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151556 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Biksti vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bikstu pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 96 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Biksti]] | asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png }} '''Biksti vald''' ([[läti keel]]es ''Bikstu pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallaga]] ning [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]] [[Blīdene vald|Blīdene]] ja [[Remte vald|Remte vallaga]]. Valla pindala on 96 km². 2021. aasta seisuga elas seal 791 inimest. Valla keskus on [[Biksti]] küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine Zebrene vallaga).<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Biksti (''Bixten'') ja Upe (''Bächhof'') mõisa maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 62,6 km² ja seal oli 1265 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Spriņģi ja Biksti külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 liideti Biksti külanõukoguga likvideeritav Spriņģi külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega Upenieki külanõukogu Biksti [[kolhoos]]i maad, ent Kaķenieki [[sovhoos]]i maad liideti Annenieki külanõukoguga. Aastal 1975 liideti sellega likvideeritav Zebrene külanõukogu, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.<ref name="MuE68" /> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda. ==Loodus== Valda jääb [[Zebruse järv]]. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Bikstupe]]. Looduskaitse all on Zebruse allikad, Vērpji Ohvrikünnapuu, Ruki tamm, Upesmuiža Jäme tamm, Bērziņi elupuu, Bērziņi tamm, Lekužase tamm, Krasti künnapuu ja veel viis nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Biksti mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja vesiveski, Ezerlūķi linnamägi, Audari muinaskalmed ning Lejascīskase asulakoht.<ref name="NaLA1" /> Kohaliku kaitse all on Upe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park, kaks lauta, teenijate maja ja häärber, Biksti mõisa park, ait, eluhoone ning hiljem teenijate majaks ümber ehitatud laut, [[Biksti raudteejaam]], Smiltnieki linnamägi, Vērpji muinaskalmed ja Zvirgzdi muinaskalmed (ka Rootsi hauad või Kalmekaasik).<ref name="NaLA2" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 869 [[lätlased|lätlast]], 24 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 7 [[poolakad|poolakat]] ja 17 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-08-01 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus Biksti on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 241 elanikku. Sama staatusega on veel Upenieki 103 elanikuga aastal 2005 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Bikstu stacija 46 elanikuga aastal 2006, Mazbiksti 67 elanikuga aastal 2006, Līvi 44 elanikuga aastal 2006 ja Jaunā māja 18 elanikuga aastal 2006. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> IMG 7895 f.jpg|Valla maastik Zebrus_4.jpg|Zebrus Ezerluuku pilskalns.jpg|Ezerlūķi linnamägi </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Qu4s2">[https://www.dobele.lv/lv/content/bikstu-un-zebrenes-pagasts Dobeles novads]</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Bikstu+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="NaLA2">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Bikstu+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Biksti parish|Biksti vald}} {{Dobele piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Dobele piirkond]] p69up8i1u6calhu4iec8n9p9xn236yb 0 637558 7151846 6692774 2026-05-12T00:21:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151846 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bēne vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bēnes pagasts | lipp = LVA Bēnes pagasts flag.png | lipu_link = [[Bēne valla lipp|Lipp]] | vapp = LVA Bēnes pagasts COA.png | vapi_link = [[Bēne valla vapp|Vapp]] | pindala = 88,9 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Bēne]] | asendikaardi_pilt = Bēnes pagasts LocMap.png }} '''Bēne vald''' ([[läti keel]]es ''Bēnes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ukri vald|Ukri]], [[Penkule vald|Penkule]], [[Bukaiši vald|Bukaiši]], [[Vecauce vald|Vecauce]], [[Vītiņi vald|Vītiņi]], [[Īle vald|Īle]] ja [[Naudīte vald|Naudīte vallaga]]. Valla pindala on 88,9 km². 2011. aastal oli seal 1799 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 1411 inimest. Aastal 2011 elas vallas 1319 [[lätlased|lätlast]], 237 [[venelased|venelast]], 83 [[valgevenelased|valgevenelast]], 31 [[ukrainlased|ukrainlast]], 15 [[poolakad|poolakat]] ja 83 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-10-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Bēne]] küla. Vallamaja asub aadressil Centrālais laukums 3. Vallavanem on Gints Vežuks (ühine Ukri vallaga).<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Bēne (''Behnen'') ja Krūškalne (''Kruschkaln'') mõisade maadele. Valla saksakeelne nimekuju ongi Behnen. Aastal 1935 oli [[Jelgava kreis]]i kuulunud valla pindala 62 km² ja seal oli 1681 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Bēne ja Krūškalne külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Bēne külanõukoguga Krūškalne külanõukogu, aastal 1954 aga Sniķere külanõukogu. Aastal 1958 sai Bēne [[töölisasula]] staatuse ja külanõukogu arvati selle koosseisu. Sellest moodustati siis Bēne maaterritoorium. Selsamal aastal liideti Bēne maaterritooriumi [[kolhoos]]i Zelmenis alad Ukri külanõukoguga. Aastal 1965 arvati Bēne maaterritooriumi koosseisu Auce maaterritooriumi [[sovhoos]]i Mežmaļi alad, aastal 1977 aga osa Ukri külanõukogust.<ref name="MuE68" /> Aastal 1990 kaotas Bēne linnalise asula staatuse ja ühendati maaterritooriumiga Bēne vallaks. 2009. aastal liideti vald [[Auce piirkond|Auce]] piirkonnaga, aastast 2021 kuulub see aga Dobele piirkonda. ==Loodus== Valla suuremad jõed on [[Auce jõgi]], [[Vadakste jõgi]] ja [[Skujaine]]. Valda jääb Bēne veskijärv. Looduskaitse all on Pūpoli tamm, Gailīši kalmistu elupuu, Pļaviņase tamm, Lumbji Metsatamm, Lumbji Põllutamm, Bēne allee, Bēne tamm, Silagaiļi tamm, Silagaiļi pärn, Kāvzaiši tamm, Kāvzaiši mänd, Kāvužase tamm, Lūši tamm, Ciekuri Vana tamm, Cirole mänd, Kukuri kalmistu männid ja Āžļabase künnapuu, lisaks veel kolmteist nimetut põlispuud. Valda jääb Garākalnsi [[juttselg-kärnkonn]]ade elupaiga kaitseala pindalaga 26,06 hektarit.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kaijukrogsi muinaskalmed, Ceriņi muinaskalmed, Liekņi muinaskalmed ja Ritumi muinaskalmed.<ref name="NaLA2" /> Kohaliku kaitse all on Baukaiši muinaskalmed ja Bēne mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja veski.<ref name="NaLA1" /> ==Asustus== Vallas on neli küla. Valla keskus [[Bēne]] on staatusega ''lielciems'' ja aastal 2022 oli seal 1202 elanikku. Krūškalne on staatusega ''skrajciems'' ja aastal 2014 oli seal 45 elanikku. Kaks küla on staatusega ''mazciems'': Vecmiķeļi 62 elanikuga aastal 2022 ja Vecsniķere 8 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Bēne - panoramio - aldonis.jpg|Bēne Tilta pār Auci Bēnē (Bridge over Auce river in Bene) - Uldis Osis - Panoramio.jpg|Sild üle Auce jõe </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Qu4s2">[https://www.dobele.lv/lv/content/lielauces-un-iles-pagasts Dobeles novads]</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA2">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=B%C4%93nes+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-10-02 |arhiivimisaeg=2022-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221002173211/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=B%C4%93nes+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=B%C4%93nes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Bēne parish|Bēne vald}} {{Dobele piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Dobele piirkond]] lxmsy4raz2dgln0v4qiocjuw58yhukb 0 637680 7151565 7032098 2026-05-11T15:15:22Z Svencapoeira 67038 7151565 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pruunik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kaneelpruunik2.jpg | pildi_seletus = [[Kaneelpruunik]] ''Hapalopilus rutilans'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Phanerochaetaceae]]'' | perekond = '''Pruunik''' ''Hapalopilus'' }} '''Pruunik''' (''Hapalopilus'') on [[kandseen]]te [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Eesti liike== *''Hapalopilus rutilans'' – [[kaneelpruunik]], kinaverpruunik ==Liike mujal== *''[[Hapalopilus eupatorii]]'' *''[[Hapalopilus ribicola]]'' ==Varasemaid liike== *''Aurantiporus croceus'' – [[krookuspruunik]] *''Aurantiporus priscus'' – [[lõhepoorik]] *''Erastia aurantiaca'' – [[kuldpruunik]] *''Erastia ochraceolaterita'' – [[ookerpruunik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|124260}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 73wu61et64lqrtx6j411d893lk7ogz1 0 638426 7151582 6994503 2026-05-11T15:52:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151582 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Birzgale vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Birzgales pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = Birzgales_pagasta_ģerbonis.svg | vapi_link = | pindala = 293,7 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Birzgale]] | asendikaardi_pilt = Birzgales pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Birzgales pagastnams 2000-07-15 - panoramio.jpg|pisi|Vallamaja]] '''Birzgale vald''' ([[läti keel]]es ''Birzgales pagasts'') on vald Lätis [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Lielvārde]] linnaga ning [[Lielvārde vald|Lielvārde vald]], [[Jumprava vald|Jumprava]], [[Tome vald|Tome]] ja [[Rembate vald|Rembate vallaga]]. Lisaks piirneb see [[Bauska piirkond|Bauska piirkonna]] [[Valle vald|Valle]] ja [[Vecumnieki vald|Vecumnieki vallaga]] ning [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] [[Jaunjelgava]] linnaga ning [[Skrīveri vald|Skrīveri]], [[Sērene vald|Sērene]] ja [[Jaunjelgava vald|Jaunjelgava vallaga]]. Valla pindala on 293,7 km². Aastal 2021 oli elanikke 1518. 2011. aasta seisuga elas vallas 1655 inimest. Valla keskuseks on [[Birzgale]] küla. Vallamaja asub aadressil Lindes iela 2, vallavanem on Diāna Arāja.<ref>[https://www.ogresnovads.lv/lv/strukturvieniba/birzgales-pagasta-parvalde Ogres novads], vaadatud 13.10 2022</ref> == Ajalugu == Valla aladel asusid varem Linde ehk Daugava mõis (''Linden'') koos Birzgale karjamõisaga, Alstiķi mõis (''Halswigshof''), Kalna mõis (''Berghof'') ja Kannenieki mõis (''Kanenneken''). Maareformi ajal aastal 1920 kuulus Linde mõisale 3200 hektarit maad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2462. sleja.</ref> Algselt kandis sealne vald Linde nime, Birzgale nime hakkas '''Linde vald''' kandma aastal 1925. Aastal 1935 oli valla pindala 207,5 km².<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Daugavieši, Birzgale, Oškalne ja Degļupe külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Birzgale külanõukoguga likvideeritav Oškalne külanõukogu. Aastal 1956 liideti sellega Valle külanõukogu [[kolhoos]]i Jaunā gvarde alad. Aastal 1974 liideti osa külanõukogust Daugavieši külanõukoguga. Aastal 1977 korrigeeriti külanõukogu piiri Vecumnieki külanõukoguga. Aastal 1979 likvideeriti Daugavieši külanõukogu ja alad liideti Birzgale külanõukoguga.<ref name="NzDw2" /> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 2009 liideti see [[Ķegumsi piirkond|Ķegumsi piirkonnaga]]. Aastal 2021 ühendati vald ja piirkond Ogre piirkonnaga. Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Linde mõisa väravad, Linde mõisa park, Slaidēni linnamägi ja asulakoht.<ref name="GcWbC" /> == Loodus == Valla suurim jõgi on selle põhjapiiril voolav [[Daugava]], teine tähtsam jõgi on [[Taļķe]]. Vallas on suured metsamassiivid, metsaga on kaetud 68% vallast. Looduskaitse all on Zviedri pärnad, Linde mõisa park, Linde mänd, Radzese karstiala, Strautrempi pärnad, Zariņi vaher, Tāmase tamm, Ābermaņi tamm, Rūķise tamm, Senči pärn, Senči vaher, Gāguļi tammed, Gāguļi vaher, Gāguļi jalakas, Melmeni tamm, Priedkalni tamm, Laivinieki künnapuu, Kalna Druvase pärn, Taļķe tamm, Stirnase tamm, Vēsmiņi tamm, Birzgale saar, Birzgale paju ja Napoleoni mänd. Lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jääb osaliselt Kaibala all oleva Daugava kaitseala.<ref name="eD5FL" /> == Asustus == Aastal 2011 oli vallas 1434 [[lätlased|lätlast]], 143 [[venelased|venelast]], 21 [[valgevenelased|valgevenelast]], 14 [[ukrainlased|ukrainlast]], 17 [[poolakad|poolakat]] ja 15 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-10-19 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable"|- |- | [[Ābermaņi]] || mazciems || |- | '''[[Birzgale]]''' || ciems || 635 (2025) |- | [[Daugavieši]] || mazciems || 35 (2005) |- | [[Gāguļi]] || mazciems || 35 (2005) |- | [[Lāčplēsis (Birzgale vald)|Lāčplēsis]] || mazciems || 43 (2008) |- | [[Lejas Grantiņi]] || mazciems || |- | [[Linde (Birzgale vald)|Linde]] || mazciems || 60 (2008) |- | [[Širmeļi]] || mazciems || 50 (2008) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="9vNvX" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NzDw2">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="GcWbC">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="eD5FL">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="9vNvX">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100013014&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} {{Ogre piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ogre piirkond]] 732zydlpext1h2ii4ejv4iwg3z77xpf 0 638803 7151829 6692768 2026-05-11T22:47:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151829 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bukaiši vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bukaišu pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 66,8 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Bukaiši]] | asendikaardi_pilt = Bukaišu pagasts LocMap.png }} '''Bukaiši vald''' ([[läti keel]]es ''Bukaišu pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Leedu]] piiri ääres [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Bēne vald|Bēne]], [[Penkule vald|Penkule]], [[ukri vald|Ukri]], [[Augstkalne vald|Augstkalne]] ja [[Tērvete vald|Tērvete vallaga]]. Leedus piirneb see [[Joniškise rajoon]]i [[Žagarė vald|Žagarė vallaga]]. Valla pindala on 66,8 km². 2011. aastal oli seal 670 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 555 inimest. Aastal 2011 elas vallas 512 [[lätlased|lätlast]], 19 [[venelased|venelast]], 47 [[valgevenelased|valgevenelast]], 2 [[ukrainlased|ukrainlast]], 6 [[poolakad|poolakat]] ja 80 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-10-25 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Bukaiši]] küla. Vallavanem on Sandra Latiša (ühine Augstkalne vallaga).<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Bukaiši (''Fockenhof'') ja Mede (''Medden'') mõisade maadele. Maareformi ajal kuulus Bukaiši mõisale 2516 hektarit maad, Mede mõisale aga 512 hektarit.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3223. sleja.</ref> Aastal 1935 oli valla pindala 98,2 km². Aastal 1945 moodustati vallas Bukaiši ja Skujase külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Samal aastal moodustati Bukaiši ja Skujase külanõukogudes 6 [[kolhoos]]i, mis aastal 1961 üheks [[Aleksandr Suvorov|Suvorovi]] nimeliseks majandiks ühendati. Aastal 1959 liideti Skujase külanõukogu Bukaiši külanõukoguga. Aastal 1958 liideti Ukri [[sovhoos]]i alad Ukri külanõukoguga. Aastal 1977 liideti osa Ukri külanõukogust Bukaiši külanõukoguga.<ref name="MuE68" /> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2002. aastal liideti vald [[Tērvete piirkond|Tērvete]] piirkonnaga, aastast 2021 kuulub see aga Dobele piirkonda. ==Loodus== Valla suuremad jõed on [[Tērvete jõgi]], [[Skujaine]] ja [[Svēpaine]]. Looduskaitse all on Bukaiši allee, Keskuse pärn, Spīdola saar, Arāji aida hobukastan, Arāji aida vaher, Bukaiši allee pärnad, Bukaiši allee hobukastanid, Ezergaiļi paju, Zīļese tamm, Koriņase tamm, Prieži kalmistu männid, Bitaiši [[künnapuu]], Lielmušķi hiidtamm, Bojāri tamm, Mežaiņi tamm, Prieduļi pappel, Melpauši tamm, Druķi tamm, Mežvidi tamm, Godiņi tammed, Ciedrase tammed, Ozoliņi tammed, Lidoņi mänd, Lidoņi hobukastanid, Ogaiņi tamm, Lazdase esimene mänd ja Žubītese pärn, lisaks veel kaks nimetut põlispuud. Valda jäävad osaliselt Skujaine ja Svētaine oru kaitseala ning Ukri tammiku kaitseala.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Bukaiši muinaskalmed.<ref name="NaLA2" /> Riikliku kaitse all on Strīkaiši muinaskalmed, Kvietese muinaskalmed, Atvasese muinaskalmed ja Lielogļi muinaskalmed.<ref name="NaLB2" /> ==Asustus== Vallas on viis küla. Valla keskus [[Bukaiši]] on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 221 elanikku. Veel neli küla on staatusega ''mazciems'': Bukaišu skola 49 elanikuga aastal 2015, Kārklumuiža 16 elanikuga aastal 2015, Medne 15 elanikuga aastal 2015 ja Rociņas 11 elanikuga aastal 2015. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Ukru-Gārša 2.jpg|Ukri tammik Bukaiši parish, LV-3714, Latvia - panoramio.jpg|Valla maastik Bukaiši cemetery - panoramio.jpg|Prieži kalmistu </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Qu4s2">[https://www.dobele.lv/lv/content/augstkalnes-un-bukaisu-pagasts Dobeles novads]</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA2">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Bukai%C5%A1u+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-10-25 |arhiivimisaeg=2022-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221025184721/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Bukai%C5%A1u+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NaLB2">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Bukai%C5%A1u+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Bukaiši parish|Bukaiši vald}} {{Dobele piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Dobele piirkond]] hakxs9j5goglzsjqaxkb9tq1wu5tyr9 0 640459 7152090 6889039 2026-05-12T10:43:15Z Svencapoeira 67038 7152090 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Oksanahkis | värvus = seened | pilt = Roosa oksanahkis1.jpg | pildi_seletus = [[Roosa oksanahkis]] ''Corticium roseum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Incertae cedis'' | selts = ''[[Corticiales]]'' | sugukond = [[Koorikulised]] ''Corticiaceae'' | perekond = '''Oksanahkis''' ''Corticium'' }} '''Oksanahkis''' (''Corticium'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond. ==Liike== *''[[Corticium erikssonii]]'' *''Corticium roseum'' – [[roosa oksanahkis]] ==Varasemaid liike== *''Marchandiomyces quercinus'' – [[tamme-oksanahkis]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122408}} [[Kategooria:Corticiales]] jp542nda656ralnszdtlhpuj032n338 7152091 7152090 2026-05-12T10:43:38Z Svencapoeira 67038 7152091 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Oksanahkis | värvus = seened | pilt = Roosa oksanahkis1.jpg | pildi_seletus = [[Roosa oksanahkis]] ''Corticium roseum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Incertae cedis'' | selts = ''[[Corticiales]]'' | sugukond = [[Koorikulised]] ''Corticiaceae'' | perekond = '''Oksanahkis''' ''Corticium'' }} '''Oksanahkis''' (''Corticium'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond. ==Liike== *''Corticium roseum'' – [[roosa oksanahkis]], ''Corticium erikssonii'' ==Varasemaid liike== *''Marchandiomyces quercinus'' – [[tamme-oksanahkis]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122408}} [[Kategooria:Corticiales]] gedci0t58o09lues5y5parblj055309 7152092 7152091 2026-05-12T10:43:49Z Svencapoeira 67038 7152092 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Oksanahkis | värvus = seened | pilt = Roosa oksanahkis1.jpg | pildi_seletus = [[Roosa oksanahkis]] ''Corticium roseum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Incertae cedis'' | selts = ''[[Corticiales]]'' | sugukond = [[Koorikulised]] ''Corticiaceae'' | perekond = '''Oksanahkis''' ''Corticium'' }} '''Oksanahkis''' (''Corticium'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond. ==Liike== *''Corticium roseum'' – [[roosa oksanahkis]], ka ''Corticium erikssonii'' ==Varasemaid liike== *''Marchandiomyces quercinus'' – [[tamme-oksanahkis]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122408}} [[Kategooria:Corticiales]] 8qjqbjlrnfb5y7n5yzm5b596t3v76h5 0 640779 7151637 7053095 2026-05-11T17:15:43Z Svencapoeira 67038 7151637 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Vammik | värvus = seened | pilt = Ere tardnahkis1.jpg | pildi_seletus = [[Ere tardnahkis]] ''Phlebia subochracea'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meruliaceae]]'' | perekond = '''Vammik''' ''Phlebia'' }} '''Vammik''' (''Phlebia'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Liike== *''[[Phlebia acerina]]'' *''Phlebia centrifuga'' — [[volt-tardnahkis]] *''[[Phlebia coccineofulva]]'' *''Phlebia cretacea'' — [[kriit-tardnahkis]] *''[[Phlebia livida]]'' *''Phlebia radiata'' — [[radiaalvammik]] *''[[Phlebia rufa]]'' *''[[Phlebia segregata]]'' *''[[Phlebia serialis]]'' *''Phlebia subochracea'' — [[ere tardnahkis]] *''[[Phlebia subulata]]'' *''Phlebia tremellosa'' — [[kännuvammik]] ==Varasemaid liike== *''Meruliella lindtneri'' — [[Lindtneri tardnahkis]], varem ''Phlebia lindtneri'', ''P. tremelloidea'' ja ''Lilaceophlebia tremelloidea''. == Välislingid == * {{Elurikkus|127262}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] co4ykli074g66c9wd4a2ym2ih959ilf 7151640 7151637 2026-05-11T17:16:45Z Svencapoeira 67038 7151640 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Vammik | värvus = seened | pilt = Ere tardnahkis1.jpg | pildi_seletus = [[Ere tardnahkis]] ''Phlebia subochracea'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meruliaceae]]'' | perekond = '''Vammik''' ''Phlebia'' }} '''Vammik''' (''Phlebia'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Liike== *''[[Phlebia acerina]]'' *''Phlebia centrifuga'' — [[volt-tardnahkis]] *''[[Phlebia coccineofulva]]'' *''Phlebia cretacea'' — [[kriit-tardnahkis]] *''[[Phlebia livida]]'' *''Phlebia radiata'' — [[radiaalvammik]] *''[[Phlebia rufa]]'' *''[[Phlebia segregata]]'' *''Phlebia serialis'' — [[rida-tardnahkis]] *''Phlebia subochracea'' — [[ere tardnahkis]] *''[[Phlebia subulata]]'' *''Phlebia tremellosa'' — [[kännuvammik]] ==Varasemaid liike== *''Meruliella lindtneri'' — [[Lindtneri tardnahkis]], varem ''Phlebia lindtneri'', ''P. tremelloidea'' ja ''Lilaceophlebia tremelloidea''. == Välislingid == * {{Elurikkus|127262}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 084h7qt3li5rv2sgmv0di6d1hu6h60h 0 641480 7151945 7134851 2026-05-12T07:12:04Z Svencapoeira 67038 7151945 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Antrodiell | värvus = seened | pilt = Antrodiella citrinella.jpg | pildi_seletus = [[Sidrunkollane antrodiell]] ''Antrodiella citrinella'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Steccherinaceae]]'' | perekond = '''Antrodiell''' ''Antrodiella'' }} '''Antrodiell''' (''Antrodiella'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond. ==Eesti liike== *''Antrodiella citrinella'' — [[sidrunkollane antrodiell]] *''Antrodiella faginea'' — [[taeliku-antrodiell]] *''Antrodiella pallescens'' — [[poolliibuv antrodiell]], ka ''A. semisupina'' *''Antrodiella parasitica'' — [[kuusekõbjuki-antrodiell]] *''Antrodiella romellii'' — [[Romelli antrodiell]] *''Antrodiella serpula'' — [[lepa-antrodiell]], ka ''A. hoehnelii'' ==Liike mujal== *''[[Antrodiella foliaceodentata]]'' *''[[Antrodiella ichnusana]]'' *''Antrodiella leucoxantha'' — [[pisi-antrodiell]] *''Antrodiella onychoides'' — [[valge antrodiell]] *''Antrodiella pallasii'' — [[lapi antrodiell]] ==Endisi liike== *''Antella niemelaei'' — [[tubaknahkise-antrodiell]] *''Tyromyces canadensis'' — [[kanada antrodiell]], varem ''A. overholtsii'' — Overholtsi antrodiell ==Välislingid== * {{elurikkus|120533}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 6ktsn589fqhn4l84botrzcqbf9kb6r0 7152111 7151945 2026-05-12T11:13:45Z Svencapoeira 67038 7152111 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Antrodiell | värvus = seened | pilt = Antrodiella citrinella.jpg | pildi_seletus = [[Sidrunkollane antrodiell]] ''Antrodiella citrinella'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Steccherinaceae]]'' | perekond = '''Antrodiell''' ''Antrodiella'' }} '''Antrodiell''' (''Antrodiella'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond. ==Eesti liike== *''Antrodiella citrinella'' — [[sidrunkollane antrodiell]] *''Antrodiella faginea'' — [[taeliku-antrodiell]] *''Antrodiella pallescens'' — [[poolliibuv antrodiell]], ka ''A. semisupina'' *''Antrodiella parasitica'' — [[kuusekõbjuki-antrodiell]] *''Antrodiella romellii'' — [[Romelli antrodiell]] *''Antrodiella serpula'' — [[lepa-antrodiell]], ka ''A. hoehnelii'' ==Liike mujal== *''[[Antrodiella foliaceodentata]]'' *''Antrodiella ichnusana'' — [[peit-antrodiell]] *''Antrodiella leucoxantha'' — [[pisi-antrodiell]] *''Antrodiella onychoides'' — [[valge antrodiell]] *''Antrodiella pallasii'' — [[lapi antrodiell]] ==Endisi liike== *''Antella niemelaei'' — [[tubaknahkise-antrodiell]] *''Tyromyces canadensis'' — [[kanada antrodiell]], varem ''A. overholtsii'' — Overholtsi antrodiell ==Välislingid== * {{elurikkus|120533}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] qmn19vgreilv3i8d17nvzsh6c0dzx0o 0 641641 7151917 7103740 2026-05-12T06:36:50Z Svencapoeira 67038 7151917 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Korgik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Fomitopsidaceae]]'' | perekond = '''Korgik''' ''Antrodia'' }} '''Korgik''' (''Antrodia'') on ''[[Fomitopsidaceae]]'' sugukonda kuuluv [[seen]]e[[Perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Eesti liike== *''Antrodia macra'' – [[pajukorgik]] ==Liike mujal== *''Antrodia heteromorpha'' – [[labürintjas korgik]], ka hele korgik ''Antrodia albida'' ([[Eesti_seente_punane_nimestik|Eestis väljasurnud]]) *''[[Antrodia mappa]]'' *''[[Antrodia neglecta]]'' *''[[Antrodia serpens]]'' *''[[Antrodia tanakae]]'' ==Varasemaid liike== *''Amyloporia crassa'' – [[paks korgik]] *''Amyloporia cretacea'' – [[kriitkorgik]] *''Amyloporia piceata'' – [[laanekorgik]] *''Anthoporia albobrunnea'' – [[pruunistuv korgik]] *''Fibroporia gossypium'' – [[vatjas kiudpoorik]], vatjas korgik *''Fomitopsis leucaena'' – [[mahe korgik]] *''Fomitopsis mellita'' – [[suurepooriline korgik]] *''Fomitopsis pulvinascens'' – [[haavakorgik]] *''Fomitopsis ramentacea'' – [[oksakorgik]] *''Fomitopsis serialis'' – [[kuusekorgik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|120532}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] hafolx78vckydhdajb5n6nsfjdd7zik 0 641704 7152107 7116923 2026-05-12T11:09:03Z Svencapoeira 67038 7152107 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ebakorgik | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = '''Ebakorgik''' ''Dichomitus'' }} '''Ebakorgik''' (''Dichomitus'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Liike== *''Dichomitus albidofuscus'' — [[kips-ebakorgik]] *''Dichomitus squalens'' — [[valge ebakorgik]] ==Varasemaid liike== *''Szczepkamyces campestris'' — [[sarapuu-ebakorgik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122945}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] ehdkdepc5am7ym7sayyhsek3s336hb7 0 641912 7151912 6889144 2026-05-12T06:24:56Z Svencapoeira 67038 7151912 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Taigakoorik | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 220px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = ''[[Bondarzewiaceae]]'' | perekond = '''Taigakoorik''' ''Laurilia'' }} '''Taigakoorik''' (''Laurilia'') on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Laurilia sulcata'' – [[kuuse-taigakoorik]], lehisenahkis ==Välislingid== * {{elurikkus|125156}} [[Kategooria:Pilvikulaadsed]] 9dxw36w0pohyjs37jd07awwa6o1ztis 0 643108 7152098 6387479 2026-05-12T10:47:29Z ~2026-28784-05 229216 Direktori tööaeg. 7152098 wikitext text/x-wiki '''Mustvee Muusika- ja Kunstikool''' on huvikool [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Mustvee]] linnas. Kool alustas tegevust 1. septembril 1995. Muusikaosakonnas sai siis õppida klaverit ja viiulit ning kunstiosakond töötas algul huviringina. Muusikaosakonnal on kolm õppekohta: [[Mustvee|Mustvees]], [[Avinurme|Avinurmes]] ja [[Voore (Mustvee)|Voorel]]. Alates 2020. aasta sügisest saab muusikaosakonnas õppida vaskpuhkpillidest trompetit, metsasarve, eufooniumi, trombooni ja tuubat. Peale selle saab õppida klaverit, kitarri, laulu, plokkflööti ja saksofoni. 2018.–2025. aastal oli kooli direktoriks [[Lauri Väinmaa]]. [[Kategooria:Eesti muusikakoolid]] 23k5pydq4rrpyhk98npezpja1izq1xj 0 643894 7151881 6692128 2026-05-12T04:47:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151881 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Chatuchak | nimi1_keel = tai | nimi1 = จตุจักร | pilt_üldvaade = ตึกช้าง_และ_รถไฟฟ้าเดินทางออกจากสถานีรัชโยธิน_(Elephant_Building_and_BTS_Skytrain).jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 32,908 | elanikke = 154003 | elanikke_seis = 2023 | asendikaardi_pilt = Amphoe_1030.svg | osm = pind }} '''Chatuchak''' (tai จตุจักร) on [[Bangkok]]i linnaosa (''khet'') Linnaosa koosneb viiest asumist (''khwaeng''): Lat Yao, Sena Nikhom, Chan Kasem, Chomphon ja Chatuchak. Eraldi linnaosaks sai Chatuchak [[1989]]. aastal, mil see eraldati [[Bang Khen]]i linnaosast.<ref>[https://www.beautiful-bangkok.com/chatuchak/ Chatuchak (จตุจักร)]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Beautiful Bangkok. Vaadatud 18. oktoobril 2023</ref> == Viited == {{viited}} {{Bangkoki linnaosad}} [[Kategooria:Bangkoki linnaosad]] r87b6nw3k3fbxld9cbqfq2l2myfaj7n 0 644110 7151944 7024877 2026-05-12T07:05:06Z Svencapoeira 67038 7151944 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kõbjuk | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kuusekõbjuk2.jpg | pildi_seletus = [[Kuusekõbjuk]] ''Trichaptum abietinum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = '''Kõbjuk''' ''Trichaptum'' }} '''Kõbjuk''' (''Trichaptum'') on perekond seeni [[Taelikulaadsed|taelikulaadsete]] (''Hymenochaetales'') seltsist. ==Eesti liike== *''Trichaptum abietinum'' – [[kuusekõbjuk]] *''Trichaptum biforme'' – [[kasekõbjuk]] *''Trichaptum fuscoviolaceum'' – [[männikõbjuk]] ==Liike mujal== *''Trichaptum laricinum'' – [[lehikkõbjuk]], lehikkõbjas ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/129908 Kõbjuk] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Taelikulaadsed]] mg4t7s8dg692wn8h9hcl8fq1fh1ndva 0 644728 7151504 6731913 2026-05-11T13:04:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151504 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Benoît Badiashile | pilt = Badiashile (Testspiel, 3. Juli 2021) 23 (cropped).jpg | pildi_suurus= | pildiallkiri= Benoît Badiashile (2021) | täisnimi = Benoît Ntambue Badiashile Mukinayi Baya | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|3|26}} | sünnilinn = [[Limoges]] | sünnimaa = [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 194 cm<ref>{{cite web |url=https://www.asmonaco.com/en/joueurs/benoit-badiashile/ |title=Benoit Badiashile |publisher=AS Monaco FC |access-date=29 August 2022 |archive-date=2019-09-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190914052937/http://www.asmonaco.com/en/joueurs/benoit-badiashile/ |url-status=dead }}</ref> | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Chelsea FC|Chelsea]] | särginumber = 4 | noorteaastad1 = 2007–2008| noorteklubi1 = [[Limoges FC|Limoges]] | noorteaastad2 = 2008–2016| noorteklubi2 = Malesherbes | noorteaastad3 = 2016–2018| noorteklubi3 = [[AS Monaco FC|Monaco]] | aastad1 = 2018–2019| mänge1 = 12| väravaid1 = 0| klubi1 = [[AS Monaco FC|Monaco II]] | aastad2 = 2018–2023| mänge2 = 106| väravaid2 = 6| klubi2 = [[AS Monaco FC|Monaco]] | aastad3 = 2023–| mänge3 = 1| väravaid3 = 0| klubi3 = [[Chelsea FC|Chelsea]] | aastad4 = | mänge4 = | väravaid4 = | klubi4 = | aastad5 = | mänge5 = | väravaid5 = | klubi5 = | klubi_seisuga = 15. jaanuar 2023 | koondiseaastad1 = 2016| koondisemänge1 = 5| koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Prantsusmaa U-16 jalgpallikoondis|Prantsusmaa U16]] | koondiseaastad2 = 2017–2018| koondisemänge2 = 6| koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Prantsusmaa U-17 jalgpallikoondis|Prantsusmaa U17]] | koondiseaastad3 = 2018| koondisemänge3 = 2| koondiseväravaid3 = 0| koondis3 = [[Prantsusmaa U-18 jalgpallikoondis|Prantsusmaa U18]] | koondiseaastad4 = 2018–2019| koondisemänge4 = 18| koondiseväravaid4 = 0| koondis4 = [[Prantsusmaa U-19 jalgpallikoondis|Prantsusmaa U19]] | koondiseaastad5 = 2020–| koondisemänge5 = 17| koondiseväravaid5 = 0| koondis5 = [[Prantsusmaa U-21 jalgpallikoondis|Prantsusmaa U21]] | koondiseaastad6 = 2022–| koondisemänge6 = 2| koondiseväravaid6 = 0| koondis6 = [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | koondis_seisuga = 5. jaanuar 2023 }} '''Benoît Ntambue Badiashile Mukinayi Baya''' (sündinud [[26. märts]]il [[2001]]) on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] [[Premier League|Inglise kõrgliiga]] klubis [[Chelsea FC|Chelsea]] ning [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es. ==Saavutused== ===Individuaalsed=== * [[International Federation of Football History & Statistics|IFFHS]]-i U20 sümboolne koosseis: 2021<ref>{{cite web |title=IFFHS MEN'S YOUTH (U20) WORLD TEAM OF THE YEAR 2021 |url=https://www.iffhs.com/posts/1514 |publisher=International Federation of Football History & Statistics |date=9 December 2021 |access-date=10 December 2021 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211209090816/https://www.iffhs.com/posts/1514 |archive-date=9 December 2021}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.asmonaco.com/en/joueurs/benoit-badiashile/ Profiil] AS Monaco FC kodulehel {{Chelsea FC mängijad}} {{JÄRJESTA:Badiashile, Benoit}} [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] cf8qrg386okwkjplwjmkqczt12squ4u 0 644813 7151827 6692127 2026-05-11T22:37:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151827 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Bueng Kum | nimi1_keel = tai | nimi1 = บึงกุ่ม | pilt_üldvaade = ถนนนวมินทร์.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 24,311 | elanikke = 137125 | elanikke_seis = 2023 | asendikaardi_pilt = Amphoe_1027.svg | osm = pind }} '''Bueng Kum''' (tai บึงกุ่ม) on [[Bangkok]]i linnaosa (''khet''). Linnaosa koosneb kolmest asumist (''khwaeng''): Khlong Kum, Nawamin ja Nuan Chan. Bueng Kumi linnaosa on moodustatud [[1989]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20230120212245/http://www.beautiful-bangkok.com/bueng-kum/ Bueng Kum (บึงกุ่ม)] Beautiful Bangkok</ref> == Viited == {{viited}} {{Bangkoki linnaosad}} [[Kategooria:Bangkoki linnaosad]] 64iwy7pms72d94nkhw1r3jhytowaw08 0 645243 7151891 6692129 2026-05-12T05:29:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151891 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Chom Thong | nimi1_keel = tai | nimi1 = จอมทอง | pilt_üldvaade = NV 1035-02-0011.JPG | pildiallkiri = Wat Ratcha-orasarami tempel | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 26,265 | elanikke = 141098 | elanikke_seis = 2023 | asendikaardi_pilt = Amphoe_1035.svg | osm = pind }} '''Chom Thong''' (tai จอมทอง) on [[Bangkok]]i linnaosa (''khet''). Linnaosa koosneb neljast asumist (''khwaeng''): Bang Khun Thian, Bang Kho, Bang Mot ja Chom Thong. Chom Thongi linnaosa on moodustatud [[9. november|9. novembril]] [[1989]]. Praegustes piirides on linnaosa alates [[14. oktoober|14. oktoobrist]] [[1997]].<ref>[https://web.archive.org/web/20250502045648/http://www.beautiful-bangkok.com/chom-thong/ Chom Thong (จอมทอง)] Beautiful Bangkok</ref> == Viited == {{viited}} {{Bangkoki linnaosad}} [[Kategooria:Bangkoki linnaosad]] i1skn4s88v7mxa8473xl4mn3x7ydby6 0 646095 7151998 7050083 2026-05-12T07:55:02Z Taurus404 80079 /* Intsident Donetskis */ 7151998 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=detsember}} [[Pilt: Porechenkov 2577.jpg|pisi|220px| Mihhail Poretšenkov (2015)]] '''Mihhail Jevgenjevitš Poretšenkov''' ([[vene keel]]es Михаил Евгеньевич Пореченков; sündinud [[2. märts]]il [[1969]] [[Leningrad]]is) on vene [[filminäitleja]]. Aastatel 1986–1990 õppis Poretšenkov [[Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool|Tallinna Kõrgemas Ehitusvägede Poliitilises Sõjakoolis]], kuid ei lõpetanud seda, sest lahkus koolist 10 päeva enne lõpetamist.<ref name="xxx"/> Õpingute kõrvalt tegeles spordiga ja täitis meistrikandidaadi järgu nõuded [[poks]]is.{{lisa viide}} 1996. aastal lõpetas Poretšenkov [[Peterburi Riiklik Teatriakadeemia|Peterburi Riikliku Teatriakadeemia]].{{lisa viide}} ==Film== Ta on mänginud enam kui 110 [[mängufilm]]is. Paljude filmirollide seas oli Poretšenkovil ka peaosa kaks hooaega väldanud kriminaalsarjas "[[Sild (Vene/Eesti kriminaalsari)|Sild]]" (2018–2020). Filmivõtted toimusid Venemaal ja Eestis.{{lisa viide}} ==Intsident Donetskis== Oktoobris 2014 käis Poretšenkov uut filmi esitlemas tunnustamata [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigis]]. Selle käigus külastas ta 30. oktoobril valitsusvastaste vägede positsioone [[Donetski lennuväli|Donetski lennuvälja]] lähedal, kust tulistas raskekuulipildujast mitu valangut Ukraina vägede kaitsepositsiooni suunas. Selle asjaolu tõttu algatasid Ukraina võimud näitleja vastu kriminaalasja. Vastukaaluks andsid valitsusvastased Poretšenkovile 9. novembril 2014 Donetski Rahvavabariigi rahvakunstniku aunimetuse.<ref name="gaz"/><ref name="arc/> [[Läti välisminister]] teatas pärast seda, kui internetti ilmus video, milles Poretšenkov Donetskis viibides tulistas kuulipildujast Donetski lennujaama suunas, et Poretšenkov lülitatakse isikute nimekirja, kellel pole Lätti sisenemise luba.<ref name="int"/> Jaanuaris 2015 ilmus meedias teade, et [[Ukraina Julgeolekuteenistus]] kuulutas Mihhail Poretšenkovi tagaotsitavaks seoses kahtlustusega terroriakti sooritamises.<ref name="int2"/> ==Tunnustus== *1996 – [[Kuldne Mask]] teatrirolli eest *2008 – [[FSB]] auhind filmirolli eest sarjas "Likvidatsija" *2019 – [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="gaz">[https://www.gazeta.ru/social/2014/10/31/6283793.shtml Пореченков взялся за пулемет]. gazeta.ru, 31. oktoober 2014 </ref> <ref name="int">[https://interfax.com.ua/news/general/232333.html Актеру Пореченкову запретили въезд в Латвию после стрельбы в Донецке]. interfax.com.ua, 1. novemberr 2014 </ref> <ref name="arc">[https://web.archive.org/web/20141110075222/http://www.belaruspartisan.org/politic/285418/ За стрельбу в Донецке Пореченкова наградили званием народного артиста "ДНР"]. archive.org </ref> <ref name="xxx">{{Netiviide |url=http://www.xn--80aeiambqffqiehp3ewb.xn--p1ai/i_biografia/ |pealkiri=Михаил Пореченков |vaadatud=2023-02-07 |arhiivimisaeg=2022-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220331075621/http://www.xn--80aeiambqffqiehp3ewb.xn--p1ai/i_biografia/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="int2">[https://www.interfax.ru/world/420443 Украина объявила Михаила Пореченкова в розыск]. interfax.ru, 27. jaanuar 2015 </ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA: Poretšenkov, Mihhail}} [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] g12kbo3ivwj484968bgnwkb27mtiali 0 647322 7151492 7136494 2026-05-11T12:40:28Z Ulrikaekm 32635 viki + vigaste viidete parandus 7151492 wikitext text/x-wiki [[Fail:Autoportreeõige.jpg|pisi|Katta II Grüner autoportree, 2022, akrüül lõuendil, erakogu]] '''Katta II Grüner''' (kodanikunimega '''Kätlin Rohilaid-Aljaste'''; sündinud [[22. august]]il [[1977]]<ref>https://www.inforegister.ee/382276-ID</ref>) on [[Eesti]] [[maalikunstnik]], ehte- ja moebrändi Katta Grüner looja<ref>{{Netiviide |pealkiri=www.katta.ee |url=https://katta.ee/ |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=katta.ee}}</ref>. == Elukäik == Ta on õppinud haldusjuhtimist [[Estonian Business School]]s ja avalikku haldust [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolis.]] Kaitses 2020. aastal Taltechis magistritöö teemal "Regionaalpoliitika instrumendid maapiirkondade ääremaastumise aeglustamiseks".<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rohilaid-Aljaste |eesnimi=Kätlin |perekonnanimi2=Mäeltsemees |eesnimi2=Sulev |perekonnanimi3=Müür |eesnimi3=Jaanus |kuupäev=2021-01-20 |pealkiri=Regionaalpoliitika instrumendid maapiirkondade ääremaastumise aeglustamiseks |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/adb2d96c-1fc0-4a07-94ac-9314c8357eca}}</ref> Kunsti on ta õppinud 2021–2023 [[Eesti Kunstiakadeemia]]s{{lisa viide}}. [[Haapsalu Kunstikool|Haapsalu Kunstikoolis]] on ta{{millal}} õppinud ehismetallist ehete valmistamist Indrek Jetsi juhendamisel.{{lisa viide}} Katta II Grüner on töötanud ja töötab mitmes koolis kunstiõpetajana. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=GALERII &#10217; Tõeline suursündmus: vaata, kes käisid Katta II Grüneri näituse avamisel! |url=https://naine.postimees.ee/8292020/galerii-toeline-suursundmus-vaata-kes-kaisid-katta-ii-gruneri-naituse-avamisel |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref> == Looming == Tema kunstistiil on uusnaivism, mis on mõjutatud [[Kubism|kubismi]], ''[[art déco]]'', [[Popkunst|popkunsti]] ja romantismi poolt. Tema teosed on sündinud inspireerituna loodusest ning inimese ja looduse omavahelistest suhetest.{{lisa viide}} Katta II Grüner on Haapsalu Kunstiklubi liige. {{lisa viide}} Enamik tema maale asub erakogudes.{{lisa viide}} Aastatel 2023/2024 läbis ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] Avatud Akadeemias moeloomise kursuse "Moedisain ideest valmistooteni".{{millal}}{{lisa viide}} Katta II Grüner tegi moedebüüdi [[Vaateratas|T1 vaateratta]] juures 2024. aasta aprillis, mil vaatajate ette jõudis kollektsioon Mull Mullis – Illusioon.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-14 |pealkiri=GALERII &#10217; Kaunid ja edukad naised imetlesid T1 vaateratta juures Katta Grüneri fantastilist kollektsiooni |url=https://naine.postimees.ee/8039208/galerii-kaunid-ja-edukad-naised-imetlesid-t1-vaateratta-juures-katta-gruneri-fantastilist-kollektsiooni |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref> 2024. aasta oktoobris osales tema kollektsioon Vaimu väe võim [[Tallinna moenädal|Tallinna moenädalal]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tust |eesnimi=Katrin |kuupäev=2024-10-16 |pealkiri=Katta II Grüner: kanna seda, mida SINA tahad, kus tahad ja millal tahad - Buduaar |url=https://buduaar.tv3.ee/ilu-ja-mood/katta-ii-gruner-kanna-seda-mida-sina-tahad-kus-tahad-ja-millal-tahad/ |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=buduaar.tv3.ee |keel=et}}</ref> 2025. aasta mais esitleti Stockmanni kaubamajas kollektsiooni Haapsalu laht.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Kolm moekunstnikku näitasid uut suvemoodi |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120380756/fotod-kolm-moekunstnikku-naitasid-uut-suvemoodi |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Sama kollektsiooni mõningate täiendustega esitleti ka Hispaanias üritusel International Fashion Festival - Barcelona edition 2025.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-05 |pealkiri=GALERII &#10217; Vaata, milline näeb välja «Luikede järv» moelaval! |url=https://naine.postimees.ee/8318144/galerii-vaata-milline-naeb-valja-luikede-jarv-moelaval |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref> Kollektsiooni Diiva esiltleti 2025. aastal Teatrimajas<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tust |eesnimi=Katrin |kuupäev=2025-12-18 |pealkiri=Kollektsioon “Diiva” talv/kevad 2026 Katta II Grüner - Buduaar |url=https://buduaar.tv3.ee/ilu-ja-mood/kollektsioon-diiva-talv-kevad-2026-katta-ii-gruner/ |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=buduaar.tv3.ee |keel=et}}</ref> ja kollektsiooni Suvi 2026 Milaanos 2026. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=VAATA GALERIID &#10217; Eesti suvekleidid püüdsid pilke Milano moenädalal |url=https://naine.postimees.ee/8427705/vaata-galeriid-eesti-suvekleidid-puudsid-pilke-milano-moenadalal |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tust |eesnimi=Katrin |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Eesti moedisainer Katta II Grüner esitles Milaanos kollektsiooni “Signature” - Buduaar |url=https://buduaar.tv3.ee/ilu-ja-mood/eesti-moedisainer-katta-ii-gruner-esitles-milaanos-kollektsiooni-signature/ |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=buduaar.tv3.ee |keel=et}}</ref> ===Näitused=== * 2022 "Tingimusteta Armastus Harmoonia" [[Haapsalu Kultuurikeskus|Haapsalu Kultuurikeskuse]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-08-21 |pealkiri=GALERII &#10217; Moeetendus ja maalinäitus: Haapsalu kultuurikeskusesse kogunes värvikas seltskond |url=https://elu24.postimees.ee/7588429/galerii-moeetendus-ja-maalinaitus-haapsalu-kultuurikeskusesse-kogunes-varvikas-seltskond |vaadatud=2023-03-20 |väljaanne=Pildinurk |keel=et}}</ref> * 2022 "Naine" Haapsalu Karja 6 kohvik-galerii<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-09-22 |pealkiri=VÄRVIKAS GALERII &#10217; Kunstiinimesed kogunesid Haapsalu restoranis avatud maalinäitusele |url=https://elu24.postimees.ee/7610976/varvikas-galerii-kunstiinimesed-kogunesid-haapsalu-restoranis-avatud-maalinaitusele |vaadatud=2023-03-20 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> * 2023 "Valge Daam – sa olid, et jääda" Villa Fannyofi galeriis 2023, restorani Niklāvs galeriis Riias * 2024 "Maailma legendid Haapsalus" Old Hapsal Hotel 2023, Hotel Europa fuajee galeriis * 2024 "Illusioon" Galerii kohvikus Karja 6 Haapsalus, Hotel Europa fuajee galeriis * 2025 "Haapsalu" St. Patricks restoran<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-18 |pealkiri=GALERII &#10217; Katta II Grüner tõi Haapsalu hinge Tallinna südamesse! |url=https://digiajakirjad.postimees.ee/8193944/galerii-katta-ii-gruner-toi-haapsalu-hinge-tallinna-sudamesse |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Digiajakirjad |keel=et}}</ref> * 2025 "Haapsalu laht" Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=GALERII &#10217; Tõeline suursündmus: vaata, kes käisid Katta II Grüneri näituse avamisel! |url=https://naine.postimees.ee/8292020/galerii-toeline-suursundmus-vaata-kes-kaisid-katta-ii-gruneri-naituse-avamisel |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref> * 2025 Grupinäitus "Ülestähendusi metsikutelt radadelt" Asuküla seltsimaja galerii 2025<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hepner |eesnimi=Juhan |kuupäev=2025-08-16 |pealkiri=Galerii: grupinäituse “Ülestähendusi metsikutelt radadelt” avamine Asuküla seltsimajas |url=https://online.le.ee/2025/08/16/galerii-grupinaituse-ulestahendusi-metsikutelt-radadelt-avamine-asukula-seltsimajas/ |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=Lääne Elu |keel=et}}</ref> kuraator [[Riin Pallon]] * 2025 Grupinäitus - Haapsalu kunstiklubi juubelinäitus linnagaleriis 2025 * 2025 Grupinäitus - "Talvepühade muusika" [[Südalinna Teater|Südalinna Teatri]] galerii, kuraator [[Olga Ljubaskina]] * 2025 Grupinäitus - "Mixing identities and furure landscapes " Rome Internatsional Art Fair <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-10 |pealkiri=VÄGEV NAINE &#10217; Eesti kunstnik kutsuti osalema Rooma messile «Olen hämmingus, kuidas nad mind leidsid!» |url=https://naine.postimees.ee/8377359/vagev-naine-eesti-kunstnik-kutsuti-osalema-rooma-messile-olen-hammingus-kuidas-nad-mind-leidsid |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-18 |pealkiri=Haapsalu kunstniku tööd on Roomas näitusel |url=https://online.le.ee/2025/12/18/haapsalu-kunstniku-tood-on-roomas-naitusel/ |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=Lääne Elu |keel=et}}</ref> * 2026 "Müstilised linnud" isikunäitus Hestia Hotell Europa konverentsikeskus <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=VÄRVIKÜLLANE GALERII &#10217; Eesti kunstnik avas lindude inimliku poole |url=https://naine.postimees.ee/8430450/varvikullane-galerii-eesti-kunstnik-avas-lindude-inimliku-poole |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref> * 2026 "Milaano mustrid" isikunäitus St.Patricks<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-08 |pealkiri=GALERII &#10217; «Rääkige veel, et eestlane ei armasta värve.» Vaata selle suve ilusamaid kleite! |url=https://naine.postimees.ee/8448438/galerii-raakige-veel-et-eestlane-ei-armasta-varve-vaata-selle-suve-ilusamaid-kleite |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://buduaar.tv3.ee/ilu-ja-mood/katta-ii-gruner-kanna-seda-mida-sina-tahad-kus-tahad-ja-millal-tahad/ Katta II Grüner: kanna seda, mida SINA tahad, kus tahad ja millal tahad] * [https://elu24.postimees.ee/7707478/persoon-lahedase-surmast-touke-saanud-naine-asus-taitma-lapsepolveunistust-sain-aru-et-aeg-on-limiteeritud Lähedase surmast tõuke saanud naine asus täitma lapsepõlveunistust: sain aru, et aeg on limiteeritud] {{JÄRJESTA:Rohilaid-Aljaste, Kätlin}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] cdwjnn098nunudkk2cokxlfibkneny4 0 650949 7152101 7136178 2026-05-12T10:52:44Z Minnekon 64742 /* Erakonnaeelistused */ 7152101 wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokku võetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] ja [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakonnaeelistused== [[Fail:2027 Estonian Election Polling.svg|keskel|raamita|1000x1000px]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakonnaeelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. [[Valimiskünnis]]t (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest [[Turu-uuringute AS]] küsitleb inimesi võrdselt nii veebis kui ka telefoni teel,<ref>[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Erakondade toetuse muutumine alates 2022]. [[Turu-uuringute AS]]-i kodeleht, 13. aprill 2023</ref> [[Kantar Emor]] umbes 2/3 veebis ja 1/3 telefoni teel<ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref name="KuidasSünnivad">[https://www.err.ee/1608874922/ak-nadal-kuidas-sunnivad-erakondade-reitingud-ja-milline-on-nende-moju "AK. Nädal": kuidas sünnivad erakondade reitingud ja milline on nende mõju?]. [[ERR]], 5. veebruar 2023</ref> ja [[Norstat]] peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref name="KuidasSünnivad" /> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | Valim ! style="width:195px;" | Küsitleja ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti 200]] ! style="width:195px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eestimaa Vasakliit|Vasakliit]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsed]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2023. aasta valimisi moodustatud [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandasse valitsusse]] kuuluvad parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) said valimistel kokku 53,8% häältest. Alates 11. märtsist 2025 valitsuse moodustanud Reformierakond ja Eesti 200 said valimistel kokku 44,5% häältest</ref> |- |27. aprill – 3. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''13,5''' |'''23,3''' |1,3 |'''15,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | – |'''5,4''' |0,7 |12,3 |- |20.–26. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,6''' |'''20,9''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''5,9''' |1,4 |14,9 |- |13.–22. aprill 2026 |1526 |[https://www.err.ee/1610004634/emor-isamaa-ja-keskerakond-juhivad-reitinguid-tasavagiselt Kantar Emor] |'''12,2''' |'''8,7''' |'''21,9''' |3,9 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''7,8''' |1,5 |16,1 |- |13.–19. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,4''' |'''23,7''' |0,7 |'''12,7''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |'''7,0''' |0,8 |13,2 |- |6.–12. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,8''' |'''21,6''' |2,3 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |0,3 |14,8 |- |2.–8. aprill 2026 |876 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-aprill-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''11''' |'''23''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |1 |16 |- |30. märts – 5. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''12,0''' |'''22,6''' |1,5 |'''16,6''' | style="background:#87CEFA"|'''24,3''' | – |'''5,7''' |1,1 |14,1 |- |23.–28. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,5''' |'''20,9''' |2,0 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA"|'''24,9''' | – |'''6,8''' |0,9 |16,2 |- |16.–21. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,9''' |'''11,5''' |'''22,4''' |1,3 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''6,2''' |0,8 |14,2 |- |9.–18. märts 2026 |1515 |[https://www.err.ee/1609971788/emor-keskerakond-tousis-isamaa-kannule Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,8''' |'''22,8''' |2,1 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,2''' |– |'''7,0''' |1,7 |14,1 |- |9.–15. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''11,0''' |'''21,4''' |1,4 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |'''6,1''' |0,9 |13,5 |- |5.–9. märts 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-eestis-marts-2026/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''23''' |1 |'''14''' |'''22''' |0 |'''7''' |1 |14 |- |2.–7. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,8''' |2,3 |'''12,2''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |'''6,5''' |1,0 |16,3 |- |23. veebruar – 1. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,2''' |'''11,5''' |'''19,5''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,6''' |1,3 |14,0 |- |16.–21. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''14,4''' |'''22,4''' |2,1 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''5,4''' |0,6 |14,9 |- |11.–18. veebruar 2026 |1446 |[https://www.err.ee/1609945106/kantar-emor-veebruaris-kasvas-toetus-sotsiaaldemokraatidele Kantar Emor] |'''12,4''' |'''13,3''' |'''21,3''' |2,1 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''8,1''' |1,0 |14,5 |- |9.–15. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''13,8''' |'''21,1''' |2,3 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''6,7''' |1,0 |14,9 |- |5.–9. veebruar 2026 |899 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-veebruar-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''14''' |'''21''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |14 |- |2.–7. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,4''' |'''18,6''' |1,6 |'''15,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''6,3''' |1,1 |15,6 |- |26.–31. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,4''' |'''13,2''' |'''22,0''' |1,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |4,6 |0,5 |17,2 |- |14.–21. jaanuar 2026 |1621 |[https://www.err.ee/1609917533/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-seitsme-aasta-korgeimale-tasemele Kantar Emor] |'''12,6''' |'''13,3''' |'''22,7''' |1,4 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA" |'''25,5''' |– |'''6,9''' |1,4 |14,0 |- |19.–24. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,0''' |'''10,9''' |'''20,7''' |2,4 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,0''' | – |'''6,3''' |1,3 |17,4 |- |15.–19. jaanuar 2026 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-jaanuar-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''20''' |3 |'''15''' |'''19''' |0 |'''9''' |1 |17 |- |12.–18. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,3''' |'''14,9''' |'''21,2''' |1,5 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''6,8''' |0,5 |15,8 |- |5.–11. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''11,3''' |'''19,0''' |1,6 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''6,1''' |0,6 |17,8 |- |29. detsember 2025 – 3. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,6''' |'''9,3''' |'''19,5''' |2,6 |'''13,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |'''7,2''' |0,4 |16,2 |- |15.–21. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''15,5''' |'''22,1''' |1,4 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |12,4 |- |8.–14. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,3''' |'''14,0''' |'''19,5''' |2,4 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,7''' |0,7 |14,7 |- |4.–10. detsember 2025 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-reitingud-detsember-2025/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |13 |- |3.–10. detsember 2025 |1621 |[https://www.err.ee/1609882336/kantar-emor-keskerakonna-toetus-on-hakanud-eestlaste-seas-kasvama Kantar Emor] |'''13,7''' |'''11,7''' |'''20,7''' |2,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''8,8''' |1,0 |16,3 |- |1.–7. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,5''' |'''14,4''' |'''22,1''' |2,4 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,4 |13,9 |- |24.–30. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''20,8''' |1,0 |'''16,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,2''' | – |'''5,4''' |1,0 |11,1 |- |17.–23. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,7''' |'''14,4''' |'''19,7''' |2,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''7,4''' |0,9 |12,7 |- |10.–16. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,2''' |'''14,2''' |'''21,8''' |2,8 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''7,3''' |1,0 |14,0 |- |6.–10. november 2025 |887 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' |'''19''' |2 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |1 |15 |- |3.–12. november 2025 |1483 |[https://www.err.ee/1609862811/valimiste-tuules-on-isamaa-toetus-tousnud-ekre-toetus-langenud Kantar Emor] |'''11,6''' |'''12,9''' |'''19,0''' |2,5 |'''15,6''' | style="background:#87CEFA" |'''25,6''' |– |'''8,7''' |1,3 |14,1 |- |3–9. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,9''' |'''13,4''' |'''21,4''' |0,9 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,6''' |0,3 |11,8 |- |27. oktoober – 2. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,8''' |'''14,8''' |'''22,0''' |1,9 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,1''' |1,1 |12,7 |- |20.–26. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''13,4''' |'''23,7''' |2,1 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |'''5,1''' |0,4 |12,6 |- |13.–17. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,8''' |'''21,4''' |1,8 |'''13,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |'''5,0''' |1,8 |12,3 |- |6.–12. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,9''' |'''19,4''' |2,4 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,4''' |0,8 |12,9 |- |3.–13. oktoober 2025 |1684 |[https://www.err.ee/1609832352/keskerakonna-toetus-kerkis-ukraina-soja-eelsele-tasemele Kantar Emor] |'''13,1''' |'''14,9''' |'''19,8''' |2,5 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA" |'''22,6''' |– |'''9,3''' |1,0 |15,6 |- |6.–9. oktoober 2025 |902 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-sde-toetus-on-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''14''' |'''18''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''9''' |1 |16 |- |28. september – 5. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,2''' |'''18,7''' |'''20,6''' |2,1 |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,0''' |0,9 |15,3 |- |22.–28. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,5''' |'''17,0''' |'''19,0''' |2,5 |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |'''6,1''' |0,9 |17,0 |- |15.–22. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,0''' |'''16,4''' |'''19,3''' |2,9 |'''11,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,0''' |1,3 |12,9 |- |10.–17. september 2025 |1502 |[https://www.err.ee/1609804104/kantar-emor-reformierakond-pooras-sugava-languse-tousule Kantar Emor] |'''14,2''' |'''12,4''' |'''18,1''' |2,0 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''7,6''' |1,2 |16,2 |- |8.–14. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''15,2''' |'''19,8''' |1,4 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |14,2 |- |4.–9. september 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/vastandumine-reformierakonnale-on-isamaa-toetust-suurendanud/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''17''' |2 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |'''10''' |1 |13 |- |1.–8. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''17,1''' |'''20,6''' |1,3 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''6,2''' |0,5 |11,7 |- |25.–31. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,1''' |'''18,3''' |'''20,1''' |3,6 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |'''5,4''' |0,6 |16,7 |- |18.–24. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,3''' |'''16,4''' |'''20,2''' |2,7 |'''11,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''7,4''' |2,0 |14,0 |- |13.–19. august 2025 |1547 |[https://www.err.ee/1609775058/emor-reformierakonna-toetus-rekordmadal-keskerakonnal-viimaste-aastate-korgeim Kantar Emor] |'''10,5''' |'''15,1''' |'''18,6''' |3,3 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA" |'''25,4''' |– |'''7,7''' |1,5 |13,8 |- |11.–17. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''17,7''' |'''17,1''' |1,5 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''6,1''' |1,8 |13,6 |- |7.–11. august 2025 |892 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-reformierakonna-toetus-langenud-rekordmadalale/ Turu-uuringud] |'''10''' |'''19''' |'''16''' |'''5''' |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''10''' |0 |15 |- |4.–9. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''9,6''' |'''19,3''' |'''17,5''' |3,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''5,7''' |0,5 |12,6 |- |28. juuli – 3. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,4''' |'''17,0''' |'''17,3''' |3,1 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,8''' | – |'''7,8''' |0,7 |17,5 |- |21.–28. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''17,9''' |3,0 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''31,1''' | – |'''5,8''' |0,4 |13,1 |- |14.–21. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''20,0''' |'''17,2''' |3,0 |'''14,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''6,7''' |1,6 |13,1 |- |10.–17. juuli 2025 |1592 |[https://www.err.ee/1609751112/kantar-emor-tallinnas-toimuv-andis-tugeva-hoobi-reformierakonna-reitingule Kantar Emor] |'''14,1''' |'''15,3''' |'''17,0''' |3,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,3''' |– |'''7,6''' |1,7 |17,2 |- |7.–14. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''16,1''' |'''18,6''' |4,2 |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,5''' | – |'''6,0''' |1,5 |14,6 |- |30. juuni – 6. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''17,8''' |'''17,4''' |3,3 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''5,5''' |0,8 |17,1 |- |16.–22. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,6''' |'''19,0''' |'''15,7''' |2,1 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |4,8 |0,6 |16,7 |- |12.–18. juuni 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609725540/kantar-emor-isamaa-veidi-kaotas-ja-ekre-kasvatas-toetust Kantar Emor] |'''15,6''' |'''13,6''' |'''18,1''' |3,5 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''7,8''' |1,4 |19,1 |- |9.–15. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''19,0''' |'''16,0''' |3,4 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |3,9 |0,7 |20,2 |- |5.–13. juuni 2025 |908 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-erakondade-toetusreitingud-pusinud-muutumatuna/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''17''' |'''14''' |4 |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |23 |- |2.–8. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''19,7''' |'''15,8''' |2,5 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''5,3''' |1,9 |20,4 |- |26. mai – 1. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,0''' |'''17,4''' |'''16,4''' |2,7 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,8 |0,6 |18,7 |- |19.–25. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''15,4''' |'''17,4''' |3,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''5,6''' |2,4 |21,7 |- |14.–21. mai 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609701312/kantar-emor-isamaa-reiting-kerkis-ekre-oma-langes Kantar Emor] |'''15,1''' |'''11,9''' |'''17,3''' |3,6 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''7,6''' |1,8 |18,7 |- |12.–18. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''15,8''' |'''17,8''' |4,3 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,7''' |0,9 |20,4 |- |5.–11. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''14,0''' |'''16,8''' |1,5 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,8''' |1,1 |19,9 |- |2.–7. mai 2025 |893 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-isamaa-jatkab-liidrina/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''15''' |'''16''' |3 |'''12''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |2 |20 |- |28. aprill – 4. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,9''' |'''13,9''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,2''' |0,6 |19,4 |- |21.–28. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,0''' |'''16,4''' |'''19,1''' |4,1 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,7 |1,2 |16,1 |- |14.–21. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,3''' |'''16,8''' |3,2 |'''11,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,2''' | – |4,6 |1,4 |21,0 |- |9.–15. aprill 2025 |1488 |[https://www.err.ee/1609666325/isamaa-kaotas-toetust-keskerakond-on-reformierakonnale-jarele-joudnud Kantar Emor] |'''17,0''' |'''14,8''' |'''16,5''' |2,9 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA" |'''22,8''' |– |'''8,5''' |2,4 |19,9 |- |7.–13. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''14,9''' |'''17,3''' |3,3 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |'''6,1''' |0,9 |22,7 |- |3.–9. aprill 2025 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-rahastusskandaali-sattunud-isamaa-on-liidripositsiooni-kaotamas/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''19''' |'''16''' |3 |'''9''' | style="background:#87CEFA"|'''20''' |0 |'''9''' |2 |22 |- |31. märts – 6. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''15,4''' |'''18,4''' |3,6 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |4,7 |1,2 |23,8 |- |24.–30. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''13,5''' |'''14,2''' |4,0 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''6,4''' |1,7 |21,5 |- |17.–23. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''16,3''' |'''17,0''' |1,4 |'''10,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |3,7 |1,1 |19,5 |- |12.–19. märts 2025 |1587 |[https://www.err.ee/1609638085/valitsusvahetus-kergitas-reformierakonna-toetust-eesti-200-madalseis-pusib Kantar Emor] |'''17,6''' |'''14,0''' |'''16,0''' |3,0 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''8,4''' |1,4 |20,6 |- |10.–16. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,1''' |'''14,9''' |1,7 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''33,6''' | – |3,3 |1,2 |17,9 |- |11. märts 2025|| colspan="12" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ministrid vabastati ametist. Valitsuskoalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]] ja [[Eesti 200]].<ref>[https://www.err.ee/1609629425/karis-vabastas-sotsidest-ministrid-ametist Karis vabastas sotsidest ministrid ametist]. [[ERR]], 11. märts 2025</ref> |- |6.–12. märts 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/uus-valitsuskoalitsioon-alustab-20-protsendilise-toetusega/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''17''' |'''13''' |3 |'''10''' | style="background:#87CEFA"|'''29''' |0 |'''6''' |1 |20 |- |3.–9. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''16,0''' |'''15,2''' |2,7 |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |3,9 |0,4 |32,9 |- |25. veebruar – 2. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,4''' |'''20,1''' |'''14,2''' |2,2 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''33,0''' | – |4,1 |1,1 |25,2 |- |17.–23. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,6''' |'''15,5''' |3,9 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,6 |1,0 |30,2 |- |13.–19. veebruar 2025 |1612 |[https://www.err.ee/1609610141/reformierakonna-reiting-langes-2004-aasta-tasemele Kantar Emor] |'''14,4''' |'''15,1''' |'''15,2''' |2,6 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA" |'''29,4''' |– |'''6,3''' |1,4 |30,2 |- |10.–16. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''16,8''' |'''13,4''' |3,2 |'''12,0''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |3,1 |1,4 |32,4 |- |7.–16. veebruar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/karistus-porto-franco-kriminaalasjas-pole-keskerakonna-toetust-vahendanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''15''' |'''15''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |0 |35 |- |3.–9. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''17,7''' |'''12,8''' |1,8 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''5,0''' |1,1 |32,1 |- |27. jaanuar – 2. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,7''' |'''15,9''' |'''12,3''' |2,2 |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''33,1''' | – |4,9 |1,1 |30,8 |- |20.–26. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,3''' |'''17,0''' |'''14,3''' |3,0 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''32,4''' | – |4,5 |0,9 |29,7 |- |16.–28. jaanuar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''13''' |'''13''' |3 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''8''' |1 |36 |- |13.–21. jaanuar 2025 |1537 |[https://www.err.ee/1609583956/kantar-emor-toetus-sotsidele-ja-ekre-le-veidi-kasvas Kantar Emor] |'''15,8''' |'''13,6''' |'''13,1''' |3,4 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''26,0''' |– |'''7,2''' |2,7 |34,7 |- |13.–19. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''16,5''' |'''17,0''' |3,1 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,2 |0,3 |29,6 |- |6.–12. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,2''' |'''14,5''' |'''13,9''' |1,9 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |4,9 |1,2 |34,8 |- |30. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''16,2''' |'''14,3''' |2,1 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |3,9 |2,3 |32,5 |- |16.–22. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''17,9''' |'''15,3''' |3,7 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |3,0 |1,4 |33,4 |- |9.–15. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,8''' |'''15,8''' |'''14,7''' |3,2 |'''15,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |4,5 |2,4 |34,0 |- |4.–11. detsember 2024 |1537 |[https://www.err.ee/1609548742/kantar-emor-kuuga-sai-enim-toetust-juurde-isamaa Kantar Emor] |'''17,5''' |'''12,2''' |'''13,5''' |3,6 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''6,3''' |2,1 |34,4 |- |2.–8. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,0''' |'''13,4''' |'''13,8''' |2,9 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''5,6''' |1,6 |36,4 |- |25. november – 2. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''13,8''' |'''12,3''' |3,3 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,0''' | – |3,9 |1,1 |38,9 |- |21.–30. november 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-tousis-novembri-lopus-rekordilise-7-protsendini/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''14''' |'''13''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |36 |- |18.–24. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''12,1''' |'''13,5''' |4,5 |'''15,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,6''' | – |4,4 |1,1 |40,9 |- |14.–21. november 2024 |1516 |[https://www.err.ee/1609528222/kantar-emor-sotsiaaldemokraatide-toetus-jai-keskerakonnale-alla Kantar Emor] |'''17,4''' |'''13,7''' |'''14,8''' |4,3 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,1''' |– |'''6,4''' |1,4 |35,6 |- |11.–17. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''12,3''' |'''13,4''' |3,8 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |'''5,3''' |1,2 |37,0 |- |4.–10. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,5''' |'''17,2''' |4,8 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |2,9 |2,1 |35,0 |- |28. oktoober – 3. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,1''' |'''12,6''' |'''11,7''' |3,6 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''32,7''' | – |'''5,5''' |1,6 |33,5 |- |24.–30. oktoober 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-eesti-200-toetus-on-taastumas-kuid-erk-i-toetus-vahenemas/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''10''' |'''14''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |21.–28. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''12,3''' |'''14,3''' |3,7 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |'''5,1''' |1,2 |32,9 |- |14.–21. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''12,0''' |'''13,0''' |3,8 |'''15,7''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |4,3 |1,7 |39,6 |- |10.–16. oktoober 2024 |1505 |[https://www.err.ee/1609493113/kantar-emor-nelja-erakonna-toetused-uhtlustusid Kantar Emor] |'''17,0''' |'''13,3''' |'''14,4''' |2,8 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,4''' |1,9 |34,7 |- |7.–14. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''12,4''' |'''11,1''' |4,7 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |4,6 |1,6 |36,6 |- |1.–10. oktoober 2024 |886 |[https://turu-uuringute.eu/toetust-on-juurde-voitnud-isamaa-kuid-kaotanud-eesti-200-ja-keskerakond/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''11''' |'''9''' |4 |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |'''6''' |1 |38 |- |30. september – 6. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''13,2''' |'''14,9''' |4,0 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,2''' | – |'''6,0''' |1,3 |35,6 |- |23.–29. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' |'''13,6''' |'''12,4''' |3,8 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |4,0 |1,1 |38,7 |- |16.–23. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''11,7''' |'''13,9''' |4,2 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |4,2 |1,1 |35,2 |- |12.–18. september 2024 |1553 |[https://www.err.ee/1609464529/madisoni-liitumine-keskerakonna-reitingut-ei-tostnud Kantar Emor] |'''18,1''' |'''9,5''' |'''13,9''' |3,9 |'''16,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''5,3''' |1,3 |38,0 |- |9.–14. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''12,1''' |'''13,8''' |'''5,0''' |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,8 |35,6 |- |29. august – 12. september 2024 |885 |[https://turu-uuringute.eu/juhivahetus-on-eesti-200-toetust-kasvatanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''12''' |'''13''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |2.–8. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''14,6''' |'''12,7''' |4,1 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,1''' |0,8 |35,4 |- |26. august – 1. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,0''' |'''11,0''' |4,3 |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,3 |40,6 |- |19.–25. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,5''' |'''11,4''' |2,9 |'''18,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |4,5 |0,8 |41,1 |- |15.–21. august 2024 |1528 |[https://www.err.ee/1609431406/kantar-emor-ekre-toetus-langes-kaheksa-aasta-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''17,5''' |'''9,9''' |'''13,6''' |3,8 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''23,0''' |– |'''7,1''' |1,5 |39,3 |- |12.–19. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,4''' |'''16,0''' |'''12,7''' |2,9 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |2,7 |1,2 |36,5 |- |5.–11. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''11,6''' |'''12,1''' |3,3 |'''17,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |'''6,2''' |0,6 |41,3 |- |1.–9. august 2024 |893 |[https://turu-uuringute.eu/reformierakonna-ja-ekre-toetus-on-vahenenud-uue-konservatiivse-erakonna-toetus-on-3/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''11''' |'''12''' |3 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |2 |36 |- |29. juuli – 4. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,6''' |'''13,0''' |'''11,3''' |3,2 |'''18,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,7''' | – |'''5,3''' |0,9 |38,0 |- |22.–29. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''15,0''' |'''13,0''' |2,7 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,4''' | – |4,5 |0,9 |35,7 |- |22. juuli 2024|| colspan="12" | Pärast peaminister Kaja Kallase tagasiastumist kinnitati ametisse [[Kristen Michali valitsus]]. Koalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>[https://www.err.ee/1609398196/galerii-michal-sai-presidendilt-ulesande-valitsus-moodustada Galerii: Michal sai presidendilt ülesande valitsus moodustada]. [[ERR]], 16. juuli 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609404112/president-nimetas-kristen-michali-valitsuse-ametisse President nimetas Kristen Michali valitsuse ametisse]. [[ERR]], 22. juuli 2024</ref> |- |15.–22. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''12,6''' |'''13,6''' |2,6 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |4,5 |1,6 |35,2 |- |11–17. juuli 2024 |1512 |[https://www.err.ee/1609400323/erakondade-reitingud-tammuvad-parast-muutusi-paigal Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,6''' |'''13,8''' |2,6 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA" |'''27,5''' |0,6 |'''5,4''' |1,4 |35,7 |- |8.–12. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''11,2''' |'''12,5''' |3,8 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |3,8 |0,5 |39,3 |- |1.–5. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''11,0''' |'''12,2''' |3,3 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''33,7''' | – |'''5,8''' |1,9 |33,9 |- |17–24. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''13,0''' |'''13,6''' |3,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |4,7 |1,2 |36,2 |- |10–17. juuni 2024 |1557 |[https://www.err.ee/1609374641/pereheitmine-viis-ekre-toetuse-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,8''' |'''14,1''' |2,6 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''27,1''' |0,4 |'''8,4''' |1,2 |36,1 |- |10–17. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''11,8''' |'''12,5''' |2,4 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,1''' |1,3 |35,8 |- |3–10. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''16,3''' |'''10,0''' |2,9 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,6''' | – |'''6,9''' |0,8 |34,8 |- |1.–11. juuni 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/eesti-200-toetus-langes-juunis-allapoole-valimiskunnist/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''15''' |'''11''' |4 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''5''' |1 |41 |- |27. mai – 2. juuni 2024 |1489 |[https://www.err.ee/1609361549/kantar-emor-sotsiaaldemokraadid-kaotasid-toetust Kantar Emor] |'''19''' |'''18''' |'''12''' |'''5''' |'''15''' | style="background:#87CEFA" |'''23''' |– |4 |2 |39 |- |27. mai – 1. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,3''' |'''13,6''' |'''10,0''' |'''5,6''' |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,9''' |0,7 |39,1 |- |20.–27. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''17,6''' |'''13,3''' |'''5,3''' |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,8 |0,6 |40,9 |- |13.–20. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''12,7''' |'''12,3''' |'''7,5''' |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |4,9 |2,1 |39,0 |- |9.–21. mai 2024 |897 |[https://turu-uuringute.eu/maikuus-on-isamaa-toetus-vahenenud-kuid-sde-toetus-suurenenud-2/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''16''' |'''8''' |'''6''' |'''19''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''5''' |2 |42 |- |6.–15. mai 2024 |1471 |[https://www.err.ee/1609343811/kantar-emor-ainsana-kasvatasid-toetust-sotsiaaldemokraadid Kantar Emor] |'''17,5''' |'''17,0''' |'''12,7''' |4,9 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''21,5''' |1,2 |'''5,4''' |2,0 |40,4 |- |6.–13. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''15,7''' |'''12,3''' |'''6,1''' |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |2,3 |1,7 |38,2 |- |29. aprill – 6. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''17,5''' |'''11,9''' |4,2 |'''15,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |2,8 |1,8 |37,9 |- |22.–29. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''19,8''' |'''8,3''' |4,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |3,9 |2,2 |38,7 |- |15.–22. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,5''' |'''17,9''' |'''10,7''' |4,2 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |4,2 |2,2 |37,3 |- |9.–17. aprill 2024 |1484 |[https://www.err.ee/1609316871/emor-tallinna-voimuvahetuse-rabedus-langetas-sotside-ja-isamaa-toetust Kantar Emor] |'''18,8''' |'''18,3''' |'''13,8''' |4,8 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |1,2 |4,6 |2,2 |37,8 |- |8.–15. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,7''' |'''10,8''' |'''7,8''' |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,3 |1,1 |39,4 |- |4.–11. aprill 2024 |871 |[https://turu-uuringute.eu/aprillis-on-vahenenud-ekre-toetus/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''15''' |'''10''' |'''5''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |4 |2 |37 |- |1.–8. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,6''' |'''20,2''' |'''8,9''' |4,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |3,8 |1,3 |37,8 |- |25.–29. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''17,4''' |'''12,8''' |4,5 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |3,5 |1,0 |36,1 |- |18.–25. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''19,2''' |'''11,2''' |4,5 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,5''' | – |1,8 |1,0 |37,7 |- |14.–20. märts 2024 |1567 |[https://www.err.ee/1609288698/reitingud-sde-tousis-populaarseimaks-valitsusparteiks Kantar Emor] |'''15,0''' |'''16,1''' |'''13,9''' |3,6 |'''17,6''' | style="background:#87CEFA" |'''26,7''' |0,6 |4,5 |1,9 |36,2 |- |11.–18. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,7''' |'''10,0''' |'''6,7''' |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |2,0 |2,1 |38,2 |- |7.–18. märts 2024 |909 |[https://turu-uuringute.eu/martsikuus-erakondade-toetusnaitajad-muutunud-pole/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''19''' |'''10''' |'''6''' |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |38 |- |4.–8. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''16,3''' |'''10,5''' |'''6,6''' |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |2,1 |2,1 |38,0 |- |26. veebruar – 4. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,9''' |'''19,8''' |'''12,8''' |'''5,8''' |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |2,0 |1,4 |33,7 |- |19.–23. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''20,1''' |'''10,2''' |'''5,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,2''' | – |2,1 |1,6 |36,4 |- |12.–19. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,0''' |'''13,7''' |'''5,8''' |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,5 |1,3 |35,5 |- |8.–19. veebruar 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/sisepingetest-rasitud-keskerakonna-toetus-on-veebruaris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''17''' |'''8''' |'''7''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |3 |2 |41 |- |7.–14. veebruar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609253568/kantar-emor-isamaa-toetus-kerkis-rekordkorgele-keskerakonna-langus-jatkus Kantar Emor] |'''16,7''' |'''15,2''' |'''11,8''' |'''5,3''' |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''27,0''' |0,7 |3,2 |2,9 |39,2 |- |5.–9. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,0''' |'''16,4''' |'''8,1''' |3,0 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |2,8 |0,8 |40,1 |- |28. jaanuar – 2. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''18,9''' |'''9,7''' |4,5 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |1,7 |1,7 |37,8 |- |22.–26. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''21,5''' |'''12,5''' |'''6,5''' |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |1,5 |1,1 |37,1 |- |18.–25. jaanuar 2024 |872 |[https://turu-uuringute.eu/sotsiaaldemokraatliku-erakonna-toetus-on-jaanuaris-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''16''' |'''12''' |'''5''' |'''18''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |39 |- |17.–24. jaanuar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609232529/emor-reformierakond-ja-sotsid-kasvatasid-toetust-eesti-200-langes-alla-kunnise Kantar Emor] |'''18,7''' |'''17,4''' |'''14,0''' |3,9 |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |0,6 |3,7 |2,4 |39,8 |- |15.–22. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,8''' |'''17,9''' |'''11,0''' |'''6,8''' |'''17,5''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,3 |1,5 |43,1 |- |8.–12. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''15,3''' |'''12,3''' |'''5,3''' |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |2,8 |2,8 |38,9 |- |2.–8. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,5''' |'''17,6''' |'''15,1''' |'''5,7''' |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,2''' | – |2,2 |1,6 |36,9 |- |18.–22. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,6''' |'''14,9''' |'''6,6''' |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |2,8 |1,4 |33,4 |- |11.–18. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''20,4''' |'''14,2''' |'''5,8''' |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,8 |1,6 |32,9 |- |6.–13. detsember 2023 |1497 |[https://www.err.ee/1609194139/reformierakonna-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Kantar Emor] | '''15,2''' |'''19,8''' |'''15,2''' |'''6,1''' |'''11,8''' | style="background:#87CEFA" |'''24,9''' |0,4 |4,1 |2,7 |33,2 |- |4.–8. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''22,5''' |'''16,2''' |'''5,5''' |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,4''' | – |1,6 |0,9 |32,7 |- |30. november – 6. detsember 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/ekre-toetus-on-detsembris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''16''' |'''12''' |'''6''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |4 |1 |37 |- |27. november – 1. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,0''' |'''19,9''' |'''15,7''' |'''6,5''' |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |1,5 |1,4 |34,4 |- |20.–24. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''20,8''' |'''14,0''' |'''6,9''' |'''10,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |1,5 |1,7 |35,7 |- |16.–22. november 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609173103/kantar-emor-noorte-ja-naisvalijate-lisandumine-viis-isamaa-populaarseimaks Kantar Emor] | '''16,1''' |'''20,6''' |'''13,4''' |'''6,3''' |'''12,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,8''' |0,4 |3,3 |2,1 |35,3 |- |13.–17. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,3''' |'''14,4''' |'''5,5''' |'''9,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,6''' | – |1,8 |1,5 |31,2 |- |6.–10. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''24,0''' |'''10,1''' |'''6,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,3 |1,1 |35,0 |- |30. oktoober – 6. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''24,1''' |'''14,3''' |'''5,0''' |'''9,2''' | style="background:#87CEFA"|'''25,6''' | – |2,5 |1,5 |30,9 |- |26. oktoober – 6. november 2023 |899 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Turu-uuringud] |'''18,0''' |'''20,5''' |'''10,9''' |'''5,1''' |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' |0,5 |3,7 |1,1 |33,1 |- |23.–27. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,3''' | style="background:#6495ED" |'''22,1''' |'''14,7''' |'''6,1''' |'''11,0''' |'''21,6''' | – |2,7 |1,0 |37,4 |- |16.–20. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,3''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''13,1''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''22,6''' | – |2,9 |1,1 |35,0 |- |13.–18. oktoober 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609137773/emor-isamaa-tousis-teiseks-keskerakond-jaab-alla-ka-sotsidele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''19,7''' |'''17,4''' |'''14,3''' |'''7,2''' |'''14,8''' |'''18,5''' |1,2 |4,1 |2,8 |41,7 |- |10.–13. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''22,3''' |'''15,9''' |'''6,2''' |'''9,6''' |'''20,1''' | – |2,8 |1,8 |36,2 |- |3.–9. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''15,1''' |'''6,2''' |'''10,9''' |'''17,0''' | – |3,4 |1,8 |37,5 |- |28. september – 6. oktoober 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-edestab-oktoobri-alguses-keskerakonda/ Turu-uuringud]<ref>[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Kõige populaarsemaks erakonnaks on novembris tõusnud Isamaa]. [[Turu-uuringute AS]] koduleht, 9. november 2023</ref> | style="background:#FEF4AE" |'''23,1''' |'''18,8''' |'''14,3''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''15,7''' |0,6 |3,9 |1,9 |41,2 |- |26. september – 2. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,2''' |'''21,8''' |'''14,4''' |'''6,8''' |'''10,2''' |'''18,0''' | – |3,2 |1,7 |40,2 |- |18.–25. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,2''' | style="background:#6495ED" |'''24,8''' |'''15,0''' |'''6,2''' |'''9,7''' |'''16,9''' | – |2,4 |1,0 |39,1 |- |14.–20. september 2023 |1491 |[https://www.err.ee/1609106687/september-toi-erakondade-toetusnumbritesse-olulisi-muutusi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' |'''20,6''' |'''16,4''' |'''7,3''' |'''11,9''' |'''12,8''' |0,5 |4,1 |2,2 |43,4 |- |11.–18. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''21,2''' |'''15,5''' |'''6,1''' |'''10,7''' |'''15,2''' | – |2,7 |2,3 |41,9 |- |4.–11. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,8''' |'''24,1''' |'''16,6''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''13,1''' | – |1,1 |1,5 |42,5 |- |31. august – 10. september 2023 |891 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-on-viimaste-aastate-korgeimal-tasemel/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" |'''23''' |'''20''' |'''18''' |'''6''' |'''10''' |'''14''' |1 |4 |2 |40 |- |29. august – 4. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,2''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''16,8''' |'''6,2''' |'''8,6''' |'''13,3''' | – |1,4 |2,8 |40,0 |- |21.–28. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,2''' |'''22,5''' |'''16,6''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''11,2''' | – |2,7 |1,0 |45,3 |- |14.–21. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,1''' |'''23,5''' |'''19,0''' |'''8,9''' |'''10,6''' |'''9,5''' | – |2,2 |1,2 |43,6 |- |10.–16. august 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609066367/emor-sotside-ja-isamaa-toetused-tousid-viimaste-aastate-korgeimale-tasemele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25,3''' |'''17,6''' |'''17,0''' |'''7,4''' |'''13,8''' |'''10,6''' |1,5 |4,1 |2,7 |46,5 |- |7.–14. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,9''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''17,9''' |'''8,2''' |'''9,2''' |'''9,9''' | – |2,5 |1,3 |42,3 |- |3.–13. august 2023 |877 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-ekre-toetus-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''23''' | style="background:#6495ED" |'''24''' |'''16''' |'''8''' |'''13''' |'''9''' |1 |3 |1 |44 |- |31. juuli – 7. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,8''' | style="background:#6495ED" |'''23,8''' |'''18,1''' |'''8,5''' |'''11,1''' |'''10,0''' | – |2,5 |1,2 |43,4 |- |24.–31. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''20,2''' |'''19,1''' |'''9,0''' |'''12,0''' |'''9,4''' | – |1,5 |2,7 |46,1 |- |18.–23. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,5''' |'''21,2''' |'''17,5''' |'''8,0''' |'''9,5''' |'''9,8''' | – |2,2 |1,5 |47,0 |- |10.–20. juuli 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609043300/reformierakond-kindlustas-liidrikohta-eesti-200-toetuse-langus-peatus Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26,3''' |'''20,2''' |'''16,2''' |'''9,8''' |'''11,5''' |'''8,5''' |1,4 |3,5 |2,6 |47,6 |- |11.–17. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,3''' |'''22,6''' |'''18,4''' |'''6,9''' |'''8,9''' |'''10,1''' | – |2,6 |1,1 |44,1 |- |4.–10. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,7''' |'''23,8''' |'''17,7''' |'''7,3''' |'''9,8''' |'''10,1''' | – |2,1 |1,4 |42,8 |- |26.–30. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,3''' |'''24,2''' |'''16,1''' |'''5,9''' |'''9,2''' |'''10,0''' | – |1,8 |1,9 |44,4 |- |12.–20. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,6''' |'''20,4''' |'''15,8''' |'''9,3''' |'''8,6''' |'''12,0''' | – |2,3 |2,1 |46,5 |- |8.–14. juuni 2023 |1476 |[https://www.err.ee/1609008194/eesti-200-toetus-langes-veelgi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,9''' |'''21,2''' |'''16,8''' |'''9,4''' |'''11,9''' |'''9,1''' |0,6 |3,9 |2,4 |46,2 |- |7.–13. juuni 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-eesti-200-toetus-jatkuvalt-langenud/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' |'''20''' |'''17''' |'''10''' |'''10''' |'''9''' |1 |3 |2 |46 |- |6.–12. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''25,4''' |'''15,4''' |'''8,3''' |'''11,7''' |'''10,0''' | – |3,1 |0,9 |44,0 |- |29. mai – 5. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,7''' |'''21,8''' |'''15,1''' |'''9,7''' |'''9,2''' |'''10,3''' | – |2,7 |2,1 |46,6 |- |23.–29. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''25,0''' | style="background:#6495ED" |'''26,3''' |'''18,1''' |'''8,3''' |'''9,3''' |'''8,1''' | – |1,8 |1,4 |42,6 |- |15.–22. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''24,5''' |'''17,0''' |'''10,6''' |'''9,7''' |'''8,1''' | – |2,3 |2,1 |45,4 |- |10.–17. mai 2023 |1501 |[https://www.err.ee/1608980636/reformierakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus-eesti-200-reiting-langes-enim Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''22,7''' |'''22,5''' |'''17,6''' |'''12,6''' |'''10,4''' |'''8,0''' |1,2 |2,7 |2,4 |45,7 |- |8.–15. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,3''' | style="background:#6495ED" |'''27,0''' |'''20,1''' |'''8,8''' |'''7,9''' |'''7,8''' | – |2,0 |1,7 |40,0 |- |4.–15. mai 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsem-erakond-on-endiselt-reformierakond/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' |'''20''' |'''16''' |'''14''' |'''10''' |'''8''' |1 |3 |3 |48 |- |2.–6. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''18,6''' |'''13,5''' |'''7,7''' |'''6,9''' | – |2,1 |1,1 |45,2 |- |25. aprill – 1. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,6''' |'''22,0''' |'''15,7''' |'''15,1''' |'''9,2''' |'''6,5''' | – |3,2 |2,0 |48,9 |- |18.–24. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,4''' |'''22,1''' |'''14,7''' |'''15,8''' |'''7,8''' |'''9,0''' | – |3,2 |1,7 |48,0 |- |17. aprill 2023|| colspan="12" | [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse.<ref>[https://www.err.ee/1608950416/reformierakonna-eesti-200-ja-sotsiaaldemokraatide-valitsus-astus-ametisse Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsus astus ametisse]. [[ERR]], 17. aprill</ref> |- |10.–19. aprill 2023 |1495 |[https://www.err.ee/1608952477/emor-reformierakonna-toetus-kukkus-jarsult Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23,2''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''12,1''' |'''6,6''' |1 |4,2 |3,2 | |- |10.–17. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''17,2''' |'''14,2''' |'''9,3''' |'''7,3''' | – |2,1 |2,0 | |- |aprill 2023 |1174 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' |'''19''' |'''13''' |'''17''' |'''10''' |'''8''' |1 |4 |1 | |- |3.–10. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,8''' |'''19,3''' |'''18,2''' |'''16,1''' |'''10,1''' |'''8,3''' | – |2,6 |0,8 | |- |28. märts – 3. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,8''' |'''18,0''' |'''18,3''' |'''14,7''' |'''8,4''' |'''8,0''' | – |2,2 |1,2 | |- |20.–27. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,8''' |'''17,3''' |'''18,6''' |'''16,0''' |'''10,2''' |'''7,7''' | – |1,8 |1,7 | |- |14.–20. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''14,2''' |'''17,1''' |'''15,5''' |'''11,9''' |'''7,5''' | – |1,9 |1,0 | |- |9.–17. märts 2023 |1586 |[https://www.err.ee/1608920762/emor-eesti-200-ja-sotside-reiting-touseb-isamaal-langeb Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''15,7''' |'''15,4''' |'''16,3''' |'''11,6''' |'''5,9''' |1,5 |2,9 |1,6 | |- |7.–13. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,2''' |'''14,9''' |'''13,5''' |'''17,5''' |'''9,2''' |'''8,6''' | – |3,0 |1,3 | |- |style="background:#EFEFEF"|5. märts 2023 |style="background:#EFEFEF"| |style="background:#EFEFEF"|[https://rk2023.valimised.ee/et/election-result/index.html VALIMISTULEMUS 2023] |style="background:#EFEFEF"| '''31,2''' |style="background:#EFEFEF"|'''16,1''' |style="background:#EFEFEF"|'''15,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''13,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''9,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''8,2''' |style="background:#EFEFEF"| 2,4 |style="background:#EFEFEF"| 2,3 |style="background:#EFEFEF"| 1,0 |style="background:#EFEFEF"| |} ===Eelistused haridusrühmades=== ;Alg- või põhiharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 30,8 | 15,2 | 0,9 | 7,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 1,3 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 14 | 24 | 5 | 3 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 19,1 | 1,6 | 7,4 | 28,7 | 0,8 | 1,6 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 25 | 17 | 8 | 7 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 7 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 30,0 | 15,1 | 3,0 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 2,3 | 0,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | style="background:#6495ED" | 26 | 22 | 0 | 18 | 21 | 4 | 5 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,1 | 31,4 | 10,7 | 2,9 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,2 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 7 | 14 | 28 | 3 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 25,4 | 16,8 | 3,9 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 2,2 | 2,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 19 | 7 | 5 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 4 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 27,3 | 13,7 | 4,4 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 2,7 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 18 | 22 | 5 | 5 | style="background:#87CEFA"| 23 | 11 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,7 | 27,5 | 13,1 | 0,8 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 37,0 | 0,8 | 2,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 19 | 16 | 7 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 27,8 | 12,3 | 1,2 | 8,2 | style="background:#87CEFA" | 35,9 | 2,0 | 0,8 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#6495ED" | 30 | 12 | 3 | 14 | 27 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | 21,6 | 12,7 | 2,0 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 36,1 | 2,5 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 15 | 9 | 3 | 25 | style="background:#87CEFA" | 35 | 7 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 28,1 | 14,3 | 2,0 | 5,6 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 0,6 | 2,0 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 0 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 43 | 0 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 22,0 | 14,8 | 3,4 | 9,0 | style="background:#87CEFA" | 30,9 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 25 | 5 | 9 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 2 | 3 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,5 | 19,1 | 16,2 | 2,1 | 7,6 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 1,1 | 2,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 11 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 37 | 1 | 7 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 20,3 | 10,1 | 2,8 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 37,4 | 1,2 | 3,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 9 | 5 | 9 | 21 | style="background:#87CEFA" | 38 | 0 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | 20,5 | 7,8 | 1,5 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 35,5 | 0,7 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 6 | 9 | 4 | style="background:#87CEFA" | 36 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | 18,2 | 7,8 | 2,0 | 11,2 | style="background:#87CEFA" | 41,0 | 2,9 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 22 | 17 | 0 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 1 | 4 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 24,1 | 11,0 | 2,6 | 10,4 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 3,5 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 11 | 5 | 10 | style="background:#87CEFA" | 40 | 4 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 26,0 | 12,3 | 4,7 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 30,2 | 2,3 | 2,2 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 12 | 3 | 11 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 32,4 | 7,3 | 5,7 | 8,6 | style="background:#87CEFA" | 32,6 | 2,1 | 1,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 12 | 2 | 7 | 28 | 0 | 4 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 29,0 | 7,7 | 4,0 | 7,5 | style="background:#87CEFA" | 34,3 | 1,5 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 20 | 18 | 0 | 23 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#6495ED" | 33,0 | 12,6 | 2,9 | 10,2 | 28,5 | 0,6 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 14 | 11 | 5 | 24 | style="background:#87CEFA" | 32 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | 29,4 | 9,2 | 6,4 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 33,1 | 0,0 | 1,7 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 22 | 13 | 0 | 14 | style="background:#87CEFA" | 39 | 0 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,3 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 12,8 | 4,1 | 7,8 | 23,8 | 1,1 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 14 | 6 | 0 | 20 | style="background:#87CEFA" | 34 | 2 | 15 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,4 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 12,6 | 2,3 | 10,3 | 28,4 | 1,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 32 | 11 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA" | 40 | 1 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#6495ED" | 36,8 | 17,2 | 5,0 | 7,7 | 17,8 | 1,8 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 23 | 12 | 15 | 11 | 10 | 9 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | style="background:#6495ED" | 35,5 | 17,6 | 6,0 | 8,1 | 15,0 | 1,0 | 1,1 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 24 | 7 | 6 | 17 | 0 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | style="background:#6495ED" | 36,1 | 20,9 | 5,3 | 7,3 | 11,7 | 2,3 | 1,1 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 18 | 4 | 18 | 14 | 0 | 4 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | style="background:#6495ED" | 35,0 | 22,5 | 5,8 | 4,6 | 9,0 | 0,0 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 16 | 1 | 13 | 17 | 0 | 6 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,4 | style="background:#6495ED" | 37,9 | 17,2 | 7,2 | 7,1 | 10,7 | 2,0 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 20 | 5 | 10 | 16 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | style="background:#6495ED" | 42,7 | 17,2 | 6,2 | 4,7 | 8,7 | 1,4 | 1,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 32 | 21 | 5 | 15 | 3 | 4 | 1 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 21,2 | 8,4 | 6,2 | 6,4 | 1,7 | 2,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 7 | 22 | 5 | 3 | 0 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,1 | 12,8 | 8,3 | 11,6 | 1,8 | 0,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#6495ED" | 27 | 13 | 15 | 5 | 8 | 5 | 0 |} ;Kutse-, kesk- või keskeriharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 17,3 | 22,1 | 1,9 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 4,5 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 17 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 19,9 | 19,7 | 2,2 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 4,8 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 20 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 18,9 | 20,1 | 2,8 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 5,0 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 17 | 3 | 11 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 21,3 | 19,1 | 1,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 3,6 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,9 | 18,4 | 2,6 | 10,0 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 4,9 | 0,9 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 14 | 19 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,6 | 19,0 | 20,9 | 3,4 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 27,7 | 3,3 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 18 | 17 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 24 | 6 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 17,0 | 14,8 | 2,7 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 4,2 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 20,1 | 15,4 | 2,6 | 9,4 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,5 | 1,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 16 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 35 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,6 | 14,6 | 2,3 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 3,1 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 18,0 | 16,0 | 2,2 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 3,9 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 15 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 14,8 | 15,4 | 3,6 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 3,2 | 0,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 14,2 | 14,7 | 3,3 | 11,1 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 3,9 | 1,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 15,4 | 14,1 | 4,2 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 3,0 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 15 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 13,7 | 13,5 | 4,0 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 4,2 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | 14,8 | 14,5 | 3,2 | 12,8 | style="background:#87CEFA"| 32,5 | 4,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 14 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 14,6 | 12,4 | 3,3 | 14,3 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 4,6 | 3,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 28 | 8 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 18,5 | 13,5 | 5,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 2,4 | 1,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 19 | 12 | 6 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 20,0 | 11,3 | 4,5 | 12,6 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 2,5 | 1,5 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 21 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 23 | 4 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 21,4 | 11,9 | 4,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,2 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 13 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 19,4 | 12,7 | 4,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 32,3 | 1,8 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 19 | 10 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 20,1 | 14,9 | 4,7 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 2,2 | 1,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 15 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 21,5 | 16,7 | 5,9 | 8,6 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,8 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 16 | 6 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 24,4 | 14,2 | 5,0 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 1,7 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 24 | 13 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 0 | 3 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | style="background:#6495ED" | 25,6 | 15,6 | 5,6 | 8,2 | 22,7 | 1,9 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 20 | 13 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 20 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#6495ED" | 24,9 | 16,4 | 4,9 | 9,5 | 16,9 | 2,3 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 25 | 17 | 6 | 11 | 14 | 3 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | style="background:#6495ED" | 26,1 | 19,5 | 7,4 | 8,9 | 10,0 | 2,6 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 7 | 13 | 12 | 3 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 23,5 | 19,7 | 7,5 | 8,3 | 11,1 | 2,1 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 24 | 17 | 9 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 16,7 | 6,7 | 8,8 | 11,0 | 2,4 | 1,5 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 9 | 11 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 20,0 | 9,5 | 7,7 | 8,1 | 1,8 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 12 | 9 | 9 | 2 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#6495ED" | 24,6 | 17,7 | 14,3 | 8,0 | 8,4 | 2,9 | 1,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 17 | 16 | 10 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 18,7 | 16,6 | 14,8 | 8,8 | 7,1 | 2,0 | 1,7 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 15 | 16 | 11 | 6 | 2 | 2 |} ;Kõrgharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 8,4 | 18,3 | 2,7 | 15,4 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 10,8 | 1,2 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 9 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 17 | 12 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 8,6 | 17,2 | 4,3 | 17,3 | style="background:#87CEFA"| 24,6 | 10,6 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 8 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | style="background:#87CEFA"| 22 | 11 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 9,0 | 15,5 | 4,4 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 10,8 | 1,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 7 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 24 | 20 | 10 | 3 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,8 | 9,7 | 14,2 | 4,3 | 15,2 | 22,5 | 8,0 | 1,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 6 | 14 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 8,3 | 15,4 | 3,5 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 22,8 | 7,7 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 6 | 16 | 5 | 16 | 20 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,8 | 7,7 | 14,9 | 3,6 | 14,8 | 22,0 | 8,6 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 9 | 14 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 20 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,0 | 9,8 | 17,3 | 2,7 | 13,7 | 23,9 | 6,1 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 13 | 3 | 14 | 19 | 13 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | 9,5 | 12,5 | 3,7 | 15,7 | style="background:#87CEFA" | 26,0 | 6,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 8 | 15 | 3 | 16 | 21 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 9,5 | 14,6 | 3,2 | 16,2 | style="background:#87CEFA" | 23,3 | 8,0 | 1,2 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 8 | 12 | 6 | 19 | 19 | 11 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 8,0 | 12,4 | 4,3 | 16,7 | 22,9 | 6,4 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 17 | 5 | 17 | 17 | 11 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 6,3 | 11,7 | 5,1 | 22,2 | 21,2 | 6,3 | 1,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 8 | 13 | 5 | 19 | 18 | 9 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,8 | 6,9 | 10,0 | 5,9 | 21,1 | 20,8 | 8,2 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 5 | 16 | 4 | 21 | 19 | 8 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 6,3 | 13,0 | 5,2 | 17,3 | 20,5 | 7,6 | 0,7 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 6 | 15 | 3 | 19 | 17 | 10 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 6,8 | 10,9 | 3,2 | 22,9 | 21,7 | 6,2 | 1,5 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 5 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 23 | 18 | 9 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,4 | 6,0 | 12,2 | 3,5 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 24,0 | 6,3 | 1,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 12 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 22 | 9 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,6 | 10,3 | 7,7 | 4,3 | 20,4 | 21,9 | 9,3 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 16 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,9 | 6,9 | 10,7 | 7,0 | 20,5 | 23,4 | 4,7 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 21 | 19 | 8 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 10,6 | 8,5 | 6,2 | 19,6 | 21,9 | 5,8 | 2,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 7 | 13 | 7 | 20 | 18 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 8,3 | 11,6 | 8,1 | 21,4 | 22,3 | 2,8 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 14 | 6 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 10,7 | 8,7 | 7,0 | 19,3 | style="background:#87CEFA"| 25,7 | 3,8 | 1,5 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 8 | 16 | 7 | style="background:#ff8484 | 22 | 20 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 9,2 | 10,8 | 8,1 | 22,0 | 21,7 | 3,1 | 2,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 14 | 6 | 22 | 17 | 7 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | 11,5 | 13,8 | 7,5 | 15,5 | style="background:#87CEFA"| 24,7 | 3,3 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 15 | 7 | 16 | style="background:#87CEFA"| 21 | 8 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | 12,6 | 12,0 | 9,1 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 2,8 | 1,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 14 | 10 | 16 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 13,9 | 11,8 | 8,2 | 14,9 | 17,4 | 5,1 | 1,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 17 | 10 | 15 | 16 | 5 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 14,7 | 12,5 | 8,9 | 12,3 | 14,4 | 3,1 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 15 | 10 | 15 | 10 | 7 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 14,0 | 13,9 | 11,4 | 13,9 | 10,0 | 2,4 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 12 | 18 | 10 | 16 | 8 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 13,7 | 13,9 | 9,0 | 15,3 | 8,2 | 3,0 | 2,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 11 | 15 | 12 | 15 | 9 | 6 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 11,0 | 13,0 | 11,3 | 12,6 | 9,5 | 3,0 | 2,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 11 | 15 | 10 | 15 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 14,1 | 16,6 | 13,5 | 11,3 | 6,8 | 2,7 | 2,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 14 | 17 | 14 | 12 | 8 | 4 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,9 | 12,9 | 13,3 | 20,0 | 11,9 | 7,5 | 3,1 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 9 | 16 | 20 | 14 | 5 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 9,8 | 14,5 | 18,8 | 13,0 | 7,5 | 2,8 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 8 | 16 | 18 | 13 | 6 | 3 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== ;Eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 17,7 | 10,6 | 2,1 | 13,9 | style="background:#87CEFA"| 33,2 | 7,2 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 9 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 19,7 | 9,6 | 3,1 | 13,2 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 7,0 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 7 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 18,7 | 9,4 | 3,5 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 7,6 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 7 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 20,9 | 7.9 | 2,9 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 5,6 | 1,1 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 7 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,4 | 7,8 | 3,3 | 13,6 | style="background:#87CEFA"| 30,3 | 6,4 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 32 | 9 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 18,2 | 8,4 | 3,9 | 11,0 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 5,8 | 1,1 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 6 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 17,5 | 6,1 | 2,7 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 35,2 | 5,1 | 1,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 16 | 6 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,0 | 5,9 | 2,9 | 12,1 | style="background:#87CEFA" | 34,7 | 4,8 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 5 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 8 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,3 | 6,7 | 2,3 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 35,9 | 5,0 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 16,9 | 7,6 | 3,1 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 5,0 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 13 | 4 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 32 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | 14,1 | 5,1 | 4,4 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 4,9 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 15 | 5 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 13,0 | 5,8 | 4,1 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 33,9 | 5,7 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 14,0 | 5,7 | 4,3 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 4,8 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 11 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,6 | 4,5 | 3,3 | 18,0 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 4,5 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 5 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | 13,2 | 4,8 | 3,3 | 17,7 | style="background:#87CEFA"| 34,9 | 5,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 14 | 4 | 2 | 18 | style="background:#87CEFA"| 33 | 6 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 14,5 | 4,1 | 3,6 | 16,0 | style="background:#87CEFA"| 33,7 | 6,7 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 3 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 10 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 16,6 | 5,2 | 6,4 | 14,8 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,5 | 1,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 2 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 19,8 | 3,2 | 5,4 | 14,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,8 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 19,5 | 3,6 | 5,7 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 18 | 3 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 19,7 | 4,8 | 5,0 | 13,4 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 2,4 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 4 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 32 | 3 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 18,8 | 5,6 | 6,2 | 16,3 | style="background:#87CEFA"| 29,8 | 2,4 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 4 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 21,5 | 8,2 | 6,1 | 11,2 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 2,5 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 5 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 23,1 | 6,4 | 6,1 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 2,2 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 23 | 5 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#6495ED" | 24,7 | 7,2 | 6,5 | 11,1 | 23,1 | 3,2 | 1,5 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 4 | 8 | 15 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,8 | 9,1 | 6,7 | 10,8 | 18,1 | 2,6 | 1,6 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 7 | 7 | 12 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,8 | 24,9 | 11,8 | 8,8 | 10,5 | 11,9 | 2,7 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 8 | 14 | 13 | 4 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 23,4 | 12,3 | 8,2 | 10,4 | 11,2 | 2,3 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 8 | 10 | 11 | 10 | 4 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 24,4 | 9,3 | 8,6 | 10,3 | 11,7 | 2,8 | 1,6 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 10 | 10 | 11 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 13,0 | 11,0 | 8,6 | 8,7 | 2,2 | 1,6 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 8 | 14 | 10 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,2 | 23,5 | 10,5 | 16,6 | 9,3 | 8,6 | 3,2 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 17 | 13 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 18,3 | 9,7 | 16,9 | 10,6 | 9,2 | 2,4 | 1,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 7 | 18 | 12 | 7 | 3 | 2 |} ;Mitte-eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,9 | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 68,0 | 1,4 | 4,5 | 4,9 | 0,5 | 1,7 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 3 | 5 | 3 | 0 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,0 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 67,8 | 1,0 | 6,6 | 6,7 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 71 | 1 | 5 | 2 | 0 | 0 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 2,7 | 8,4 | style="background:#D3F2D0" | 67,2 | 2,7 | 8,6 | 6,3 | 0,6 | 0,6 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 2 | 9 | 2 | 2 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,3 | 6,3 | style="background:#D3F2D0" | 66,3 | 2,6 | 7,5 | 6,1 | 0,4 | 0,8 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 1 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 74 | 3 | 5 | 2 | 2 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,4 | 6,8 | style="background:#D3F2D0" | 66,7 | 2,1 | 5,5 | 5,5 | 0,6 | 1,5 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 5 | 10 | 3 | 0 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,2 | 6,9 | style="background:#D3F2D0" | 69,6 | 2,0 | 7,1 | 3,5 | 0,7 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 2 | 6 | 4 | 1 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,4 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,6 | 1,1 | 8,1 | 6,9 | 0,5 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 1 | 10 | 7 | 1 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 1,9 | 7,0 | 6,7 | 1,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 62 | 1 | 16 | 4 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,9 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 3,9 | 10,4 | 5,1 | 2,9 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 13 | 10 | 1 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,7 | 1,8 | 9,4 | 5,9 | 0,5 | 3,3 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 11 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 11 | 8 | 2 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,2 | 5,5 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 2,4 | 9,5 | 6,8 | 0,7 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 1 | 9 | 5 | 3 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,6 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 53,2 | 3,4 | 13,5 | 4,0 | 1,1 | 1,5 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 4 | 10 | 4 | 2 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 4,5 | 10,7 | 8,9 | 1,8 | 1,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 1 | 15 | 2 | 2 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 11,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,2 | 3,3 | 13,5 | 6,7 | 3,3 | 1,1 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 4 | 16 | 5 | 1 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,8 | 7,2 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 2,5 | 11,9 | 9,5 | 2,6 | 0,7 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 3 | 13 | 6 | 2 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,3 | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 3,1 | 13,9 | 8,8 | 2,1 | 0,7 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 4 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 2 | 16 | 8 | 3 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 11,9 | style="background:#D3F2D0" | 52,3 | 2,6 | 13,2 | 5,1 | 1,4 | 2,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 17 | 4 | 1 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,5 | 12,9 | style="background:#D3F2D0" | 51,0 | 4,4 | 12,5 | 6,5 | 2,1 | 1,4 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 9 | 8 | 0 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,5 | 11,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,4 | 4,6 | 12,3 | 6,0 | 0,5 | 2,7 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 17 | 6 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 48,7 | 4,2 | 16,2 | 6,9 | 1,7 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 7 | 19 | 8 | 2 | 6 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,6 | 14,4 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 5,4 | 11,2 | 3,8 | 0,9 | 2,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 19 | 4 | 2 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | 14,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,7 | 6,5 | 8,1 | 6,6 | 0,3 | 1,6 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 9 | 9 | 7 | 1 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | 15,7 | style="background:#D3F2D0" | 52,9 | 4,7 | 7,9 | 5,7 | 1,1 | 1,0 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 6 | 14 | 10 | 4 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | 14,3 | style="background:#D3F2D0" | 59,0 | 5,8 | 5,8 | 3,1 | 1,5 | 0,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 4 | 14 | 2 | 1 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,6 | 18,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 4,5 | 7,1 | 3,0 | 1,0 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 9 | 10 | 2 | 1 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 16,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 6,1 | 9,7 | 1,4 | 1,4 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 7 | 13 | 2 | 4 | 0 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,8 | 13,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 5,6 | 7,8 | 2,1 | 0,9 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 15 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 9 | 12 | 2 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | 15,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,7 | 6,5 | 7,0 | 3,5 | 0,9 | 2,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 6 | 15 | 4 | 2 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,3 | 15,2 | style="background:#D3F2D0" | 47,9 | 7,3 | 8,1 | 2,1 | 1,6 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 56 | 7 | 10 | 3 | 1 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,4 | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,5 | 7,7 | 7,1 | 3,1 | 0,7 | 1,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 14 | 10 | 1 | 3 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 9,6 | 7,3 | 1,1 | 1,0 | 1,1 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 11 | 12 | 0 | 1 | 0 |} ===Eelistused sugude kaupa=== ;Mehed {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 21,9 | 17,7 | 1,4 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 31,0 | 7,6 | 0,4 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 13 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 22,2 | 16,4 | 2,2 | 6,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 7,8 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 20 | 15 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | 22,6 | 15,9 | 2,3 | 8,5 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 7,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 20 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,8 | 15,2 | 2,5 | 6,2 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 5,5 | 0,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 9 | 1 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 21,8 | 14,3 | 2,7 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 6,3 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 15 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 11 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 22,1 | 16,1 | 2,3 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 4,8 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 19 | 14 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 20,2 | 14,5 | 1,7 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 35,0 | 5,4 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 16 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,3 | 13,2 | 2,2 | 6,4 | style="background:#87CEFA" | 32,2 | 5,1 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 19 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 19,6 | 12,5 | 2,7 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 34,8 | 6,1 | 0,6 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 9 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 10 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 21,5 | 14,6 | 2,0 | 7,6 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 5,3 | 1,8 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 11 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 16,3 | 13,0 | 3,2 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 4,9 | 0,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 16 | 12 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,5 | 11,8 | 3,2 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 6,5 | 1,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 17 | 12 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 2–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,6 | 12,1 | 3,9 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 6,3 | 0,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 15,7 | 11,0 | 2,9 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 6,0 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 13 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,0 | 10,7 | 1,9 | 11,5 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 6,0 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 17 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,1 | 8,9 | 2,9 | 12,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 7,9 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 12 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 29 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 19,6 | 12,1 | 4,5 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,2 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 9 | 6 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 8 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 23,0 | 7,3 | 5,9 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 5,1 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 11 | 5 | 11 | 24 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 23,4 | 9,9 | 4,5 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,7 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 20 | 11 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 24,2 | 10,6 | 5,1 | 7,9 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 3,2 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | 9 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 25,3 | 10,4 | 5,5 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 27,4 | 2,7 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 12 | 4 | 13 | 23 | 4 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 25,7 | 12,6 | 5,3 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,5 | 1,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 25 | 10 | 6 | 8 | style="background:#87CEFA" | 25 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 10,5 | 5,8 | 7,1 | 27,7 | 3,0 | 1,2 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 10 | 25 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | style="background:#6495ED" | 29,0 | 11,9 | 6,2 | 7,6 | 21,5 | 3,4 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 23 | 9 | 7 | 13 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 29,3 | 13,3 | 6,1 | 6,7 | 16,7 | 2,6 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 16 | 8 | 6 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#6495ED" | 30,0 | 15,2 | 7,8 | 6,4 | 11,8 | 2,3 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 13 | 7 | 9 | 15 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | style="background:#6495ED" | 30,2 | 14,8 | 7,5 | 7,0 | 11,3 | 3,0 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 27 | 14 | 9 | 9 | 11 | 4 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 11,8 | 7,5 | 8,1 | 11,4 | 3,3 | 2,1 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 9 | 8 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 16,1 | 9,4 | 5,5 | 8,6 | 2,6 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 11 | 7 | 9 | 4 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 14,1 | 14,5 | 6,1 | 8,9 | 3,6 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 13 | 15 | 7 | 8 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 22,0 | 14,9 | 12,0 | 7,8 | 7,3 | 2,4 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 12 | 15 | 8 | 8 | 3 | 1 |} ;Naised {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 11,6 | 21,5 | 2,5 | 17,0 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,9 | 1,5 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 2 | 19 | 21 | 6 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,0 | 14,0 | 20,8 | 3,3 | 16,8 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,7 | 1,4 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | 22 | 3 | 20 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 12,6 | 19,4 | 4,3 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 25,5 | 5,9 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 19 | 4 | style="background:#ff8484 | 20 | style="background:#87CEFA"| 20 | 6 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 17,2 | 14,7 | 3,2 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 25,3 | 4,3 | 1,3 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 17 | 19 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 10,5 | 19,5 | 3,4 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,8 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 20 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 11,6 | 19,3 | 4,8 | 14,1 | style="background:#87CEFA"| 22,3 | 5,1 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 19 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 20 | 8 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,7 | 16,2 | 3,0 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 3,4 | 1,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,7 | 14,7 | 3,3 | 15,6 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 3,5 | 1,3 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 18 | 3 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 12,9 | 15,9 | 2,5 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 3,4 | 1,1 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 11,2 | 14,5 | 3,7 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 25,3 | 3,5 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 11 | 11 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 10,0 | 14,8 | 4,8 | 18,9 | style="background:#87CEFA"| 23,6 | 3,7 | 1,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 12 | 17 | 4 | 18 | 20 | 4 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 9,8 | 14,8 | 4,7 | 18,5 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 3,6 | 1,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 16 | 3 | 19 | style="background:#87CEFA"| 22 | 5 | 3 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 10,0 | 14,0 | 4,7 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,6 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 7 | 15 | 5 | 19 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 9,8 | 12,4 | 3,7 | 21,7 | style="background:#87CEFA"| 25,4 | 3,0 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 15 | 4 | style="background:#ff8484| 24 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,4 | 14,5 | 4,2 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 3,5 | 1,5 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 9 | 15 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 10,4 | 13,6 | 4,1 | 18,4 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 16 | 3 | 23 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,7 | 12,7 | 6,9 | 19,2 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 2,3 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 16 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 19 | 4 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,3 | 11,9 | 4,7 | 18,1 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 2,3 | 1,6 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 13 | 17 | 5 | 17 | 20 | 4 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 14,1 | 12,2 | 6,5 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 26,7 | 2,0 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 13 | 16 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 26 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 13,9 | 12,0 | 4,8 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,5 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 15 | 5 | 21 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,0 | 14,6 | 6,5 | 19,7 | style="background:#87CEFA"| 24,3 | 1,7 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 16 | 4 | 21 | style="background:#87CEFA"| 22 | 4 | 4 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,0 | 17,3 | 6,8 | 13,8 | style="background:#87CEFA"| 24,8 | 1,9 | 1,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 15 | 19 | 6 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 3 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 16,7 | 15,5 | 6,0 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 26,6 | 1,2 | 1,7 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 15 | 15 | 9 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 18,4 | 16,9 | 6,5 | 12,7 | 19,2 | 2,6 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 19 | 8 | 16 | 14 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 17,8 | 17,0 | 6,6 | 13,1 | 15,1 | 2,2 | 1,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 16 | 17 | 7 | 17 | 11 | 3 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,0 | 18,4 | 20,1 | 8,9 | 13,6 | 9,0 | 2,7 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 20 | 8 | 18 | 7 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 15,6 | 20,8 | 8,0 | 12,3 | 8,7 | 1,4 | 1,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 18 | 11 | 13 | 7 | 3 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 17,1 | 18,8 | 9,0 | 11,2 | 9,6 | 1,9 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 19 | 10 | 15 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 19,4 | 20,1 | 11,2 | 10,8 | 7,1 | 1,7 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 20 | 14 | 13 | 7 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 16,2 | 19,0 | 16,0 | 11,5 | 6,9 | 2,1 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 19 | 18 | 16 | 5 | 3 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 13,0 | 16,8 | 15,6 | 11,9 | 8,5 | 2,1 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 10 | 19 | 17 | 14 | 4 | 2 | 2 |} ===Eelistused vanuserühmades=== ;18–24-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 10,3 | 20,9 | 3,4 | style="background:#ff8484 | 26,3 | 22,8 | 3,7 | 2,6 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 13 | 14 | 8 | 26 | style="background:#87CEFA"| 28 | 3 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 9,5 | 17,6 | 7,6 | style="background:#ff8484| 28,5 | 18,0 | 3,6 | 2,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 15 | 11 | style="background:#ff8484| 23 | 16 | 3 | 3 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,8 | 13,0 | 17,4 | 9,0 | 19,0 | style="background:#87CEFA"| 22,9 | 4,5 | 1,8 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 17 | 16 | 1 | style="background:#ff8484 | 37 | 10 | 4 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 14,0 | 12,0 | 7,2 | style="background:#ff8484| 22,4 | 21,9 | 3,6 | 3,3 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,8 | 16,9 | 14,2 | 10,3 | 21,9 | 15,0 | 3,3 | 3,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 18 | 16 | 5 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,3 | 17,8 | 9,8 | style="background:#ff8484 | 21,6 | 14,5 | 1,2 | 2,3 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 7 | 20 | 8 | style="background:#ff8484 | 21 | 18 | 0 | 5 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,0 | 15,0 | 11,0 | 4,6 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 19,9 | 2,0 | 3,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 11 | 8 | style="background:#ff8484 | 36 | 18 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 16,9 | 15,3 | 5,3 | style="background:#ff8484 | 22,9 | 19,7 | 2,1 | 3,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 22 | 15 | 1 | style="background:#ff8484 | 35 | 13 | 1 | 6 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,0 | 13,4 | 9,2 | style="background:#ff8484 | 22,8 | 20,3 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 5 | 3 | 3 | style="background:#ff8484 | 53 | 3 | 11 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,3 | 18,4 | 14,6 | 5,8 | style="background:#ff8484 | 25,6 | 15,9 | 2,5 | 4,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 4 | 19 | 3 | style="background:#ff8484 | 39 | 16 | 1 | 4 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,9 | 8,4 | 8,5 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 17,9 | 2,7 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 4 | 10 | style="background:#ff8484 | 42 | 15 | 3 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 9,0 | 17,5 | 7,4 | style="background:#ff8484 | 26,9 | 15,3 | 2,0 | 2,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 19 | 18 | 7 | style="background:#ff8484 | 26 | 10 | 3 | 6 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 11,8 | 5,9 | 11,0 | style="background:#ff8484 | 31,9 | 18,5 | 2,0 | 2,4 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 4 | 12 | 13 | style="background:#ff8484 | 34 | 16 | 6 | 3 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,9 | 13,1 | 9,1 | 8,4 | style="background:#ff8484 | 25,3 | 19,4 | 5,0 | 5,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 11 | 3 | style="background:#ff8484 | 32 | 23 | 1 | 7 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 11,0 | 8,3 | 10,1 | style="background:#ff8484 | 29,5 | 21,3 | 4,8 | 1,6 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 5 | 3 | 11 | style="background:#ff8484 | 33 | 29 | 9 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 13,3 | 9,0 | 15,7 | style="background:#ff8484 | 22,0 | 20,2 | 2,1 | 2,9 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 10 | 10 | style="background:#ff8484 | 30 | 21 | 1 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 11,0 | 11,5 | 14,9 | style="background:#ff8484 | 26,5 | 17,2 | 4,6 | 1,8 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 9 | 11 | 9 | style="background:#ff8484 | 25 | 19 | 1 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,6 | 7,8 | 12,6 | style="background:#ff8484 | 23,0 | 12,2 | 2,5 | 4,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 4 | 9 | style="background:#ff8484 | 39 | 25 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 17,2 | 15,1 | 14,6 | style="background:#ff8484 | 19,5 | 12,9 | 0,5 | 2,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 15 | 8 | 12 | style="background:#ff8484 | 41 | 9 | 4 | 8 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | style="background:#6495ED" | 24,1 | 7,9 | 11,2 | 22,7 | 12,8 | 2,0 | 3,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 10 | 7 | 4 | style="background:#ff8484 | 37 | 16 | 5 | 7 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 14,1 | 14,8 | 19,5 | 11,6 | 0,4 | 4,0 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 6 | 9 | 6 | style="background:#ff8484 | 28 | 19 | 5 | 13 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 19,8 | 8,2 | 15,0 | style="background:#ff8484 | 23,9 | 12,3 | 1,7 | 4,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 19 | 7 | 7 | style="background:#ff8484 | 28 | 17 | 2 | 6 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,4 | 12,6 | 18,5 | style="background:#ff8484 | 27,3 | 5,8 | 1,6 | 1,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 10 | 20 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 6 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 8,2 | 12,3 | 15,4 | 9,4 | 0,6 | 2,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 13 | 15 | style="background:#ff8484 | 23 | 5 | 4 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 13,5 | 10,5 | 19,4 | 21,3 | 9,0 | 1,7 | 2,7 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 16 | 9 | 15 | 22 | 7 | 0 | 6 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 17,9 | 12,5 | 15,7 | 14,1 | 6,5 | 2,0 | 4,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 24 | 9 | style="background:#DDA0DD | 25 | 20 | 5 | 1 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,2 | 17,8 | 10,9 | 18,4 | 20,1 | 7,7 | 0,7 | 3,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 14 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 23 | 3 | 1 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 16,1 | 10,6 | 21,7 | 15,6 | 5,2 | 2,3 | 4,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | style="background:#DDA0DD | 21 | 19 | 2 | 4 | 5 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 17,3 | 12,7 | style="background:#DDA0DD | 21,8 | 15,6 | 6,9 | 0,4 | 4,4 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 11 | style="background:#DDA0DD | 22 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,7 | 18,8 | 11,3 | style="background:#DDA0DD | 23,9 | 16,7 | 6,4 | 0,3 | 2,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 7 | 19 | 21 | 3 | 1 | 3 |} ;25–34-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 14 | 11 | 7 | 22 | style="background:#87CEFA"| 24 | 4 | 0 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,6 | 15,0 | 5,9 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 20,5 | 4,8 | 2,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 10 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 27 | 19 | 8 | 4 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 15,7 | 11,5 | 3,7 | 16,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,5 | 2,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 11 | 13 | 6 | 21 | 20 | 3 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 16,9 | 11,7 | 5,8 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 27,0 | 3,9 | 2,0 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 12 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 0 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 18,6 | 10,3 | 3,4 | 18,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 3,5 | 1,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | 6 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 6 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,0 | 10,1 | 5,7 | 18,6 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 3,5 | 2,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 8 | 8 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 11,7 | 7,2 | 8,0 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 18,2 | 4,6 | 2,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 9 | 6 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 4 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 11,6 | 7,8 | 5,7 | 21,4 | style="background:#87CEFA" | 25,1 | 6,2 | 3,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 9 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,8 | 10,6 | 6,6 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 4,7 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 13 | 4 | 25 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 13,5 | 8,8 | 4,2 | 22,7 | style="background:#87CEFA" | 25,8 | 5,8 | 1,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 7 | 11 | 6 | 22 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 4 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 10,7 | 7,8 | 5,7 | 24,8 | style="background:#87CEFA" | 25,5 | 4,4 | 1,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 8 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 14,9 | 9,9 | 5,8 | 19,5 | style="background:#87CEFA" | 26,6 | 6,0 | 2,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 11 | 9 | 4 | style="background:#ff8484 | 29 | 25 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,6 | 8,3 | 9,6 | 20,4 | style="background:#87CEFA" | 23,2 | 1,3 | 2,8 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 12 | 23 | 15 | 5 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 20,0 | 6,2 | 7,5 | 17,4 | style="background:#87CEFA" | 26,8 | 2,6 | 2,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 7 | 21 | 17 | 3 | 5 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 21,7 | 4,7 | 9,6 | style="background:#ff8484 | 22,1 | 19,1 | 2,6 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 27 | 25 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 22,2 | 8,7 | 7,7 | 17,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 2,5 | 2,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 4 | 12 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 4 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 19,7 | 7,1 | 11,1 | 19,6 | style="background:#87CEFA" | 20,7 | 2,5 | 2,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 15 | 8 | 10 | style="background:#ff8484 | 26 | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 18,1 | 12,1 | 10,7 | 14,0 | style="background:#87CEFA" | 21,3 | 3,4 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 18 | 14 | 17 | 3 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 16,7 | 10,2 | 10,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 23,6 | 2,3 | 2,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 22 | 13 | 12 | 15 | 18 | 3 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,0 | style="background:#6495ED" | 23,8 | 11,2 | 11,1 | 14,5 | 15,9 | 3,8 | 2,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 10 | 6 | style="background:#ff8484 | 22 | 16 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#6495ED" | 23,3 | 12,2 | 11,2 | 14,4 | 11,8 | 1,9 | 2,9 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 11 | 16 | 9 | 4 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,7 | 21,7 | 13,1 | 14,0 | 14,0 | 10,6 | 2,5 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 13 | 12 | 14 | 21 | 9 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 20,1 | 15,3 | 12,2 | 13,9 | 6,5 | 1,6 | 2,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 9 | 14 | 18 | 8 | 5 | 4 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 21,8 | 12,8 | 11,4 | 14,8 | 6,2 | 3,8 | 2,8 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 18 | 16 | 15 | 17 | 5 | 2 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 15,2 | 13,5 | 13,6 | 7,5 | 2,8 | 1,9 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 20 | 16 | 16 | 14 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 19,7 | 9,8 | style="background:#DDA0DD | 22,9 | 12,7 | 6,2 | 3,0 | 3,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 18 | style="background:#6495ED" | 18 | 14 | 16 | 17 | 7 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 17,5 | 10,5 | 19,5 | 13,5 | 5,7 | 2,4 | 1,6 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 17 | 21 | 13 | 7 | 3 | 1 |} ;35–49-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 18 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,5 | 18,7 | 3,1 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 27,2 | 5,3 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 16 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 21 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 16,7 | 15,6 | 2,7 | 9,2 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 4,9 | 0,6 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 13 | 24 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 17,7 | 11,3 | 2,7 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 6,3 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 30 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 13,5 | 12,5 | 1,9 | 10,0 | style="background:#87CEFA" | 34,8 | 7,8 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 25 | 9 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 15,9 | 13,3 | 3,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA" | 27,9 | 4,1 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 9 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 12,7 | 13,5 | 3,6 | 11,9 | style="background:#87CEFA" | 29,4 | 4,6 | 1,5 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 16 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 12,7 | 11,9 | 5,4 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 30,7 | 6,2 | 0,9 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 15 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 4 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,2 | 12,7 | 5,1 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 28,9 | 5,1 | 1,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 12,2 | 8,9 | 2,4 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 5,7 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 13 | 4 | style="background:#ff8484| 20 | 19 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 13,5 | 11,3 | 2,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 32,7 | 5,8 | 0,9 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 17 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 13,3 | 11,4 | 3,0 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 28,1 | 7,1 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 29 | 6 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,3 | 12,9 | 4,3 | 12,0 | style="background:#87CEFA" | 27,2 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 15 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 25 | 7 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 17,2 | 10,1 | 5,1 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 28,4 | 3,7 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 18 | 5 | 11 | style="background:#87CEFA" | 24 | 6 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 16,1 | 9,8 | 5,4 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 31,5 | 1,9 | 2,4 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 15,9 | 10,9 | 4,4 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 31,8 | 3,2 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 17 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA" | 30 | 2 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,4 | 11,9 | 5,7 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,2 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 3 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 21,8 | 11,1 | 5,9 | 10,3 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,3 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 20 | 13 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 6 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 23,8 | 11,1 | 6,9 | 9,3 | style="background:#87CEFA" | 27,1 | 2,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 20 | 14 | 8 | 14 | style="background:#87CEFA" | 21 | 1 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,1 | 21,2 | 13,9 | 7,0 | 8,0 | 20,5 | 2,9 | 1,2 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 19 | style="background:#D3F2D0" | 19 | 9 | 11 | 18 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 24,3 | 12,6 | 6,3 | 9,6 | 15,4 | 2,9 | 1,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 9 | 11 | 15 | 4 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 24,7 | 15,0 | 6,5 | 9,1 | 11,6 | 2,8 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | 20 | 8 | 12 | 10 | 5 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 24,0 | 12,1 | 8,1 | 11,2 | 11,6 | 3,0 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | 21 | 12 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 22,5 | 11,9 | 9,7 | 8,6 | 11,7 | 2,1 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 17 | 11 | 10 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | style="background:#6495ED" | 29,1 | 14,7 | 11,2 | 6,4 | 9,6 | 2,3 | 2,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 11 | 11 | 5 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 21,6 | 13,5 | 17,7 | 7,7 | 8,9 | 3,4 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 16 | 18 | 11 | 6 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 16,2 | 12,3 | 16,8 | 9,6 | 8,2 | 1,8 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 14 | 18 | 10 | 5 | 4 | 2 |} ;50–64-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 17 | 20 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 20,0 | 17,4 | 1,9 | 5,9 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 6,7 | 0,5 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 18 | 3 | 4 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 17,1 | 16,0 | 1,2 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 5,6 | 0,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 19 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 20,3 | 15,5 | 1,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 3,7 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 12 | 15 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 35 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 18,5 | 14,4 | 0,8 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 33,3 | 4,8 | 0,8 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 18,3 | 15,8 | 0,7 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 6,5 | 1,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 19 | 4 | 5 | style="background:#87CEFA"| 31 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 15,5 | 17,4 | 2,8 | 9,5 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 4,1 | 0,6 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 18 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 27 | 8 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 14,8 | 13,4 | 2,1 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 5,3 | 1,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 15 | 18 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 16,7 | 13,3 | 3,4 | 6,3 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 5,6 | 1,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 15 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | 15,6 | 14,4 | 1,8 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 4,8 | 0,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 15 | 1 | 12 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 0 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,1 | 13,2 | 18,2 | 1,6 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 4,6 | 0,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 16 | 15 | 2 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 6 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,9 | 11,4 | 2,1 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 6,0 | 0,4 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 17 | 15 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 19,2 | 12,0 | 4,4 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 4,5 | 0,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 22 | 15 | 2 | 14 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 22,9 | 10,5 | 3,4 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,6 | 1,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 16 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 20,6 | 16,5 | 2,9 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 31,8 | 3,2 | 0,5 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 21 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 4 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 23,1 | 10,9 | 3,6 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 2,1 | 0,7 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 20 | 11 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 33 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 19,1 | 14,1 | 4,2 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 2,2 | 1,0 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 21 | 8 | 4 | 15 | style="background:#87CEFA" | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 23,0 | 16,6 | 3,9 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 2,4 | 0,7 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 22 | 19 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 27,6 | 14,6 | 1,6 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 28,8 | 2,3 | 0,3 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 35 | 6 | 0 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,8 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 14,3 | 1,8 | 5,8 | 22,8 | 3,7 | 1,1 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 16 | 16 | 4 | 14 | 18 | 5 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 13,5 | 4,5 | 7,6 | 17,1 | 2,5 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 22 | 19 | 5 | 8 | 15 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#6495ED" | 28,0 | 18,0 | 5,9 | 8,2 | 11,2 | 3,4 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 17 | 4 | 14 | 12 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 25,6 | 18,2 | 4,0 | 8,8 | 10,7 | 2,5 | 1,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | style="background:#6495ED" | 27 | 17 | 4 | 11 | 9 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#6495ED" | 28,8 | 16,3 | 5,4 | 5,9 | 12,8 | 3,3 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 5 | 9 | 13 | 5 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 18,9 | 8,2 | 5,9 | 7,5 | 1,6 | 0,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 12 | 6 | 12 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,9 | 10,1 | 5,8 | 9,7 | 3,6 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 16 | 14 | 9 | 9 | 4 | 1 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,5 | 16,9 | 12,3 | 7,4 | 8,6 | 3,1 | 0,8 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 16 | 15 | 9 | 8 | 3 | 1 |} ;65–74-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 1 | 8 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 18,9 | 19,2 | 1,8 | 7,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 4,6 | 0,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 17 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,3 | 21,8 | 1,5 | 6,4 | style="background:#87CEFA"| 29,9 | 4,0 | 0,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 23 | 7 | 2 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 8 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 19,9 | 17,4 | 0,8 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,0 | 3,4 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 18 | 0 | 6 | style="background:#87CEFA" | 36 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 18,7 | 14,8 | 0,3 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,0 | 0,5 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 14 | 16 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA" | 28 | 4 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 16,8 | 18,9 | 0,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 27,9 | 4,6 | 0,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 11 | 2 | 11 | 20 | 4 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,8 | 21,4 | 1,5 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,6 | 3,8 | 0,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 19 | 4 | 7 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 14,0 | 16,7 | 1,9 | 5,3 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,4 | 0,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 11 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | 10,9 | 17,7 | 2,0 | 11,3 | style="background:#87CEFA"| 32,2 | 1,7 | 0,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 6 | 10 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 31 | 5 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 12,7 | 16,4 | 1,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 1,8 | 0,3 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 13 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 22 | 10 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 14,8 | 15,1 | 0,8 | 14,9 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,7 | 0,3 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 4 | 0 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 14,7 | 13,8 | 0,6 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 7,5 | 0,0 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 18 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 14,9 | 18,6 | 2,2 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 2,6 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 20,4 | 11,4 | 2,1 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 28,7 | 3,0 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 19 | 14 | 4 | 15 | 19 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 17,1 | 12,7 | 2,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 2,1 | 0,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 15 | 2 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,5 | 11,5 | 1,6 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 1,9 | 0,9 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 11 | 2 | 15 | style="background:#87CEFA"| 32 | 2 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 17,1 | 16,9 | 1,0 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,0 | 0,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 24 | 11 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 29 | 2 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 20,6 | 18,7 | 1,6 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,4 | 0,8 | 0,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 23 | 16 | 2 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 23,6 | 16,6 | 2,5 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 1,2 | 0,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 25 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 23,0 | 15,9 | 1,7 | 8,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 2,3 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 16 | 10 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#D3F2D0" | 23,3 | 2,3 | 8,5 | 19,7 | 3,0 | 0,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 16 | 16 | 1 | 12 | 13 | 4 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 23,0 | 5,1 | 6,7 | 7,7 | 2,4 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 19 | 1 | 5 | 12 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 23,0 | style="background:#D3F2D0" | 27,0 | 5,2 | 6,2 | 12,5 | 0,6 | 0,0 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 18 | 4 | 6 | 13 | 5 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 26,9 | 19,1 | 3,0 | 7,2 | 10,6 | 2,2 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 22 | 2 | 12 | 7 | 4 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 22,9 | 26,6 | 4,9 | 5,0 | 6,9 | 1,0 | 1,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 22 | 9 | 6 | 11 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 24,7 | 23,9 | 9,0 | 6,6 | 5,2 | 3,0 | 0,5 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 19 | 20 | 15 | 8 | 5 | 4 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 15,3 | 24,4 | 13,0 | 6,2 | 8,3 | 2,8 | 1,0 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 16 | 12 | 11 | 4 | 1 | 0 |} ;75-aastased ja vanemad {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 4 | 19 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 12,7 | 19,7 | 2,2 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 4,2 | 1,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 13 | 2 | 12 | 17 | 8 | 0 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 14,6 | 17,3 | 0,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,8 | – |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 7 | 1 | 9 | 25 | 14 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,1 | 16,5 | 1,4 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 40,1 | 3,5 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 9 | 23 | 5 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,6 | 26,1 | 1,5 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 31,3 | 3,1 | 0,0 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 9 | 15 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA" | 28 | 14 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,7 | 17,6 | 2,2 | 10,3 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 2,4 | 0,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 8 | 13 | 1 | 14 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | 8,1 | 17,4 | 0,4 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 4,3 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 19 | 3 | 17 | 16 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,0 | 9,2 | 19,7 | 1,8 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 1,8 | 0,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 7 | 12 | 0 | 11 | 30 | 5 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 10,1 | 13,7 | 1,2 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 34,7 | 3,3 | 0,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 26 | 8 | 14 | 1 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | 4,7 | 18,3 | 2,6 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,4 | 0,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 10 | 19 | 0 | 12 | 22 | 7 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 6,6 | 14,7 | 1,8 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 35,7 | 1,9 | 0,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 10 | 17 | 1 | 10 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | 7,8 | 14,6 | 1,5 | 14,7 | style="background:#87CEFA"| 35,3 | 2,1 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 12 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 35 | 5 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 15,4 | 10,4 | 1,8 | 15,9 | style="background:#87CEFA"| 33,8 | 0,6 | 0,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 16 | 1 | 18 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 16,3 | 10,6 | 1,8 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 32,8 | 2,6 | 0,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 25 | 9 | 0 | 5 | 22 | 1 | 0 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 12,0 | 15,9 | 2,5 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 37,8 | 0,7 | 0,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 8 | 16 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 33 | 4 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 13,6 | 15,7 | 0,9 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 1,9 | 0,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 9 | 20 | 4 | 11 | 21 | 3 | 3 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 15,4 | 21,7 | 2,5 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 25,6 | 1,6 | 0,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 2 | 9 | 16 | 5 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 14,7 | 24,0 | 1,4 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 1,8 | 0,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 2 | 9 | 17 | 2 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 15,0 | 21,8 | 0,6 | 5,5 | style="background:#87CEFA"| 36,2 | 0,9 | 0,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 4 | 3 | 24 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 17,3 | 23,7 | 1,3 | 7,5 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 1,6 | 0,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 16 | 3 | 12 | 24 | 4 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 26,9 | 2,6 | 8,6 | 20,8 | 1,9 | 0,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 18 | 14 | 2 | 8 | 16 | 2 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | 19,3 | style="background:#D3F2D0" | 33,1 | 2,9 | 6,4 | 7,9 | 0,9 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 19 | 3 | 9 | 13 | 1 | 1 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,1 | 15,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,2 | 3,7 | 4,1 | 9,9 | 1,6 | 0,3 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 19 | 17 | 5 | 5 | 6 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,1 | 28,1 | 2,9 | 5,7 | 12,5 | 1,4 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 18 | 22 | 3 | 7 | 14 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,6 | 13,9 | 27,3 | 6,6 | 9,2 | 7,1 | 2,2 | 0,8 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 25 | 11 | 12 | 7 | 3 | 0 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 17,7 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 8,0 | 9,5 | 7,3 | 1,1 | 0,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 17 | 11 | 3 | 3 | 6 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 9,5 | 8,7 | 11,2 | 1,9 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 21 | 8 | 16 | 6 | 5 | 2 |} ==Vaata ka== *[[Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2027. aasta Eestis]] 3c98x18n0phg7dqrqy7lel9eszuugab 0 651931 7151994 6636033 2026-05-12T07:53:29Z Taurus404 80079 /* Endised Nõukogude riigid ei ole suveräänsed riigid */ 7151994 wikitext text/x-wiki {{tõlkida}} {{Infokast ametiisik | nimi = Lu Shaye | pilt = Ambassadeur de Chine sans filtre Lu Shaye.png | pildiallkiri = Lu Shaye (2021) | amet = Hiina Rahvavabariigi suursaadik Prantsusmaal ja Monacos | ametiajaalgus = Juuli 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Zhai Jun]] | järgmine = | amet2 = Hiina Rahvavabariigi suursaadik Kanadas | ametiajaalgus2 = Veebruar 2017 | ametiajalõpp2 = Juuni 2019 | eelmine2 = [[Luo Zhaohui]] | järgmine2 = [[Cong Peiwu]] | amet3 = Hiina Rahvavabariigi suursaadik Senegalis | ametiajaalgus3 = Jaanuar 2006 | ametiajalõpp3 = November 2009 | eelmine3 = Cang Youheng | järgmine3 = Gong Yuanxing | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lu Shaye | sünniaeg = [[Oktoober]] [[1964]] | sünnikoht = [[Nanjing Shi|Nanjing]], [[Jiangsu]] provints | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Hiina Kommunistlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Hiina Rahvusvaheliste Suhete Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Lu Shaye''' ([[Lihtsustatud hiina kiri|lihtsustatud hiina kirjas]]: 卢沙野; sündinud oktoobris 1964) on [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] diplomaat, kes töötab praegu Hiina suursaadikuna [[Prantsusmaa]]l ja [[Monaco]]s.<ref>{{Cite news|url=https://news.sina.com.cn/o/2019-07-06/doc-ihytcerm1805786.shtml|trans-title=Former Chinese Ambassador to Canada, Lusaye, is about to assume the post of Ambassador to France|work=sina|date=2019-07-06|language=zh|script-title=zh:中国驻加拿大原大使卢沙野即将出任驻法国大使}}</ref> == Endised Nõukogude riigid ei ole suveräänsed riigid == Lu Shaye väitis 2023. aasta aprillis Darius Rochebinile antud intervjuus, et endistel [[Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid|Nõukogude riikidel]] " ''puudub rahvusvahelises õiguses tegelik staatus".'' Küsimusele, kas tema arvates kuulub Krimm Ukrainale, vastas Lu Shaye: " ''see oleneb sellest, kuidas te probleemi tajute,'' " lisas, et " ''see pole nii lihtne'' " ja et Krimm "''kuulus alguses Venemaale",'' täpsustamata, mida ta selle all mõtles.<ref>{{Cite tweet|number=1649494075358294016|user=LCI|title=Question test "Est-ce que la Crimée, à vos yeux, c'est l'Ukraine ?.}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://kyivindependent.com/chinas-ambassador-to-france-says-former-soviet-countries-have-no-effective-status-in-international-law/|title=China's ambassador to France says former Soviet countries have ‘no status in international law’|publisher=|access-date=22 April 2023}}</ref> Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et Hiina diplomaadi öeldu on vale ja ajaloo valesti tõlgendamine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-22 |pealkiri=Eesti, Läti ja Leedu mõistsid Hiina diplomaadi sõnavõtu hukka |url=https://www.err.ee/1608956359/eesti-lati-ja-leedu-moistsid-hiina-diplomaadi-sonavotu-hukka |vaadatud=2023-04-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]] andis [[Twitter|Twitteris]] vastuse, milles teatas, et Lu väljaütlemised on "täiesti vastuvõetamatud", ning nõudis "Hiina poolelt selgitust ja avalduse täielikku tagasivõtmist". Lisaks teatas ta, et Läti koos [[Leedu]] ja [[Eesti|Eestiga]] kutsuvad vastavad kõrged Hiina diplomaadid, et anda selgitusi Lu sõnavõttude kohta.<ref>{{Cite web|last=Bermingham|first=Finbarr|url=https://www.scmp.com/news/china/diplomacy/article/3218016/baltic-countries-fume-chinas-envoy-france-questions-sovereignty-post-soviet-states|title=Baltic countries fume as China’s envoy in France questions sovereignty of post-Soviet states|date=2023-04-23|access-date=April 23, 2023}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Hiina Rahvavabariigi diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] bxbmz8xfew1b6ybhonqw2ie1k4a3nni 7151995 7151994 2026-05-12T07:54:00Z Taurus404 80079 7151995 wikitext text/x-wiki {{tõlkida}} {{Infokast ametiisik | nimi = Lu Shaye | pilt = Ambassadeur de Chine sans filtre Lu Shaye.png | pildiallkiri = Lu Shaye (2021) | amet = Hiina Rahvavabariigi suursaadik Prantsusmaal ja Monacos | ametiajaalgus = Juuli 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Zhai Jun]] | järgmine = | amet2 = Hiina Rahvavabariigi suursaadik Kanadas | ametiajaalgus2 = Veebruar 2017 | ametiajalõpp2 = Juuni 2019 | eelmine2 = [[Luo Zhaohui]] | järgmine2 = [[Cong Peiwu]] | amet3 = Hiina Rahvavabariigi suursaadik Senegalis | ametiajaalgus3 = Jaanuar 2006 | ametiajalõpp3 = November 2009 | eelmine3 = Cang Youheng | järgmine3 = Gong Yuanxing | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lu Shaye | sünniaeg = [[Oktoober]] [[1964]] | sünnikoht = [[Nanjing Shi|Nanjing]], [[Jiangsu]] provints | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Hiina Kommunistlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Hiina Rahvusvaheliste Suhete Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Lu Shaye''' ([[Lihtsustatud hiina kiri|lihtsustatud hiina kirjas]]: 卢沙野; sündinud oktoobris 1964) on [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] diplomaat, kes töötab praegu Hiina suursaadikuna [[Prantsusmaa]]l ja [[Monaco]]s.<ref>{{Cite news|url=https://news.sina.com.cn/o/2019-07-06/doc-ihytcerm1805786.shtml|trans-title=Former Chinese Ambassador to Canada, Lusaye, is about to assume the post of Ambassador to France|work=sina|date=2019-07-06|language=zh|script-title=zh:中国驻加拿大原大使卢沙野即将出任驻法国大使}}</ref> == Endised Nõukogude riigid ei ole suveräänsed riigid == Lu Shaye väitis 2023. aasta aprillis Darius Rochebinile antud intervjuus, et endistel [[Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid|Nõukogude riikidel]]" ''puudub rahvusvahelises õiguses tegelik staatus".'' Küsimusele, kas tema arvates kuulub Krimm Ukrainale, vastas Lu Shaye: " ''see oleneb sellest, kuidas te probleemi tajute,'' " lisas, et " ''see pole nii lihtne'' " ja et Krimm "''kuulus alguses Venemaale",'' täpsustamata, mida ta selle all mõtles.<ref>{{Cite tweet|number=1649494075358294016|user=LCI|title=Question test "Est-ce que la Crimée, à vos yeux, c'est l'Ukraine ?.}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://kyivindependent.com/chinas-ambassador-to-france-says-former-soviet-countries-have-no-effective-status-in-international-law/|title=China's ambassador to France says former Soviet countries have ‘no status in international law’|publisher=|access-date=22 April 2023}}</ref> Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et Hiina diplomaadi öeldu on vale ja ajaloo valesti tõlgendamine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-22 |pealkiri=Eesti, Läti ja Leedu mõistsid Hiina diplomaadi sõnavõtu hukka |url=https://www.err.ee/1608956359/eesti-lati-ja-leedu-moistsid-hiina-diplomaadi-sonavotu-hukka |vaadatud=2023-04-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]] andis [[Twitter|Twitteris]] vastuse, milles teatas, et Lu väljaütlemised on "täiesti vastuvõetamatud", ning nõudis "Hiina poolelt selgitust ja avalduse täielikku tagasivõtmist". Lisaks teatas ta, et Läti koos [[Leedu]] ja [[Eesti|Eestiga]] kutsuvad vastavad kõrged Hiina diplomaadid, et anda selgitusi Lu sõnavõttude kohta.<ref>{{Cite web|last=Bermingham|first=Finbarr|url=https://www.scmp.com/news/china/diplomacy/article/3218016/baltic-countries-fume-chinas-envoy-france-questions-sovereignty-post-soviet-states|title=Baltic countries fume as China’s envoy in France questions sovereignty of post-Soviet states|date=2023-04-23|access-date=April 23, 2023}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Hiina Rahvavabariigi diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] l7fegwkcbvq85u7ah2xbgh700xrk78k 7151996 7151995 2026-05-12T07:54:27Z Taurus404 80079 /* Endised Nõukogude riigid ei ole suveräänsed riigid */ 7151996 wikitext text/x-wiki {{tõlkida}} {{Infokast ametiisik | nimi = Lu Shaye | pilt = Ambassadeur de Chine sans filtre Lu Shaye.png | pildiallkiri = Lu Shaye (2021) | amet = Hiina Rahvavabariigi suursaadik Prantsusmaal ja Monacos | ametiajaalgus = Juuli 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Zhai Jun]] | järgmine = | amet2 = Hiina Rahvavabariigi suursaadik Kanadas | ametiajaalgus2 = Veebruar 2017 | ametiajalõpp2 = Juuni 2019 | eelmine2 = [[Luo Zhaohui]] | järgmine2 = [[Cong Peiwu]] | amet3 = Hiina Rahvavabariigi suursaadik Senegalis | ametiajaalgus3 = Jaanuar 2006 | ametiajalõpp3 = November 2009 | eelmine3 = Cang Youheng | järgmine3 = Gong Yuanxing | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lu Shaye | sünniaeg = [[Oktoober]] [[1964]] | sünnikoht = [[Nanjing Shi|Nanjing]], [[Jiangsu]] provints | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Hiina Kommunistlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Hiina Rahvusvaheliste Suhete Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Lu Shaye''' ([[Lihtsustatud hiina kiri|lihtsustatud hiina kirjas]]: 卢沙野; sündinud oktoobris 1964) on [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] diplomaat, kes töötab praegu Hiina suursaadikuna [[Prantsusmaa]]l ja [[Monaco]]s.<ref>{{Cite news|url=https://news.sina.com.cn/o/2019-07-06/doc-ihytcerm1805786.shtml|trans-title=Former Chinese Ambassador to Canada, Lusaye, is about to assume the post of Ambassador to France|work=sina|date=2019-07-06|language=zh|script-title=zh:中国驻加拿大原大使卢沙野即将出任驻法国大使}}</ref> == Endised Nõukogude riigid ei ole suveräänsed riigid == Lu Shaye väitis 2023. aasta aprillis Darius Rochebinile antud intervjuus, et endistel [[Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid|Nõukogude riikidel]] "''puudub rahvusvahelises õiguses tegelik staatus".'' Küsimusele, kas tema arvates kuulub Krimm Ukrainale, vastas Lu Shaye: "''see oleneb sellest, kuidas te probleemi tajute,''" lisas, et "''see pole nii lihtne''" ja et Krimm "''kuulus alguses Venemaale",'' täpsustamata, mida ta selle all mõtles.<ref>{{Cite tweet|number=1649494075358294016|user=LCI|title=Question test "Est-ce que la Crimée, à vos yeux, c'est l'Ukraine ?.}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://kyivindependent.com/chinas-ambassador-to-france-says-former-soviet-countries-have-no-effective-status-in-international-law/|title=China's ambassador to France says former Soviet countries have ‘no status in international law’|publisher=|access-date=22 April 2023}}</ref> Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et Hiina diplomaadi öeldu on vale ja ajaloo valesti tõlgendamine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-22 |pealkiri=Eesti, Läti ja Leedu mõistsid Hiina diplomaadi sõnavõtu hukka |url=https://www.err.ee/1608956359/eesti-lati-ja-leedu-moistsid-hiina-diplomaadi-sonavotu-hukka |vaadatud=2023-04-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]] andis [[Twitter|Twitteris]] vastuse, milles teatas, et Lu väljaütlemised on "täiesti vastuvõetamatud", ning nõudis "Hiina poolelt selgitust ja avalduse täielikku tagasivõtmist". Lisaks teatas ta, et Läti koos [[Leedu]] ja [[Eesti|Eestiga]] kutsuvad vastavad kõrged Hiina diplomaadid, et anda selgitusi Lu sõnavõttude kohta.<ref>{{Cite web|last=Bermingham|first=Finbarr|url=https://www.scmp.com/news/china/diplomacy/article/3218016/baltic-countries-fume-chinas-envoy-france-questions-sovereignty-post-soviet-states|title=Baltic countries fume as China’s envoy in France questions sovereignty of post-Soviet states|date=2023-04-23|access-date=April 23, 2023}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Hiina Rahvavabariigi diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 1x7vw5qt5zy17j3qseuwu9wwbbzlus3 0 653796 7152095 7127763 2026-05-12T10:45:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152095 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=mai}} [[Pilt:DEW8_Marleen_Muhuste.jpg|pisi|DEW8, foto: Marleen Muhuste]] '''DEW8''' (pseudonüüm, kodanikunimi '''Siim Parisoo'''; sündinud 1993) on Tartus tegutsev alternatiivse hiphopmuusika produtsent{{lisa viide}}, helilooja{{lisa viide}} ja kunstnik{{lisa viide}}. ==Haridus- ja töökäik== 2012. aastal lõpetas ta [[Ülenurme Gümnaasium]]i, hiljem meedia ja reklaamikunsti ala [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Tartu kõrgemas kunstikoolis]] (praegu kõrgem kunstikool Pallas)<ref>https://www.kambja.info/16047/siim-parisoo/ "Siim Parisoo: Mina ja noortekeskus"], Kambja Valla Sõnumid, 21.12.2020 (vaadatud 10.05.2023)</ref>. Alates 2018. aastast Tartus tegutseva Ö Stuudio produtsent ja loovjuht<ref>Janno Zõbin, [https://tartu.postimees.ee/7150351/toostushoones-karlova-piiril-valmivad-londoni-rapparite-videod "Tööstushoones Karlova piiril valmivad Londoni räpparite videod"], Tartu Postimees, 8. jaanuar 2021.</ref>. ==DEW8 produtseeritud albumid== * Väike PD [[Matusebüroo|"Matusebüroo"]] (Legendaarne Records) * [[Genka|GENKA]] ja DEW8 "OLEG" 2021 (Legendaarne Records) * GENKA ja DEW8 "[[Doom (2022)|DOOM]]" 2023 (Legendaarne Records / Dieu Huit Records) * DEW8 "UROBOROS KAHEKSAS" 2022 (Legendaarne Records / Dieu Huit Records) * DEW8 “Ke’leti jaht” (Legendaarne Records/Trash Can Dance, 2019) * Lee Scott 'SUPERGOD5000PLUS' (Blah Records UK) * DEW8 "PIGEON FEED" (Blah Records UK) * [[Genka|GENKA]] ja DEW8 "Raritates Ex Formats" 2024 (Legendaarne Records / Dieu Huit Records) * DEW8 & MESABBY "MATADOR" 2024 (Dieu Huit Records) * DEW8 & SKE "EKVILIIBRIUM" 2024 (Dieu Huit Records) * [[Siim Sinamäe|KOSMOS]] & DEW8 "VIIMASTE ASJADE TEADUS" 2026 (Dieu Huit Records) ==Kujutav kunst== 2022. aastal oli Tartus Aparaaditehases üleval DEW8 isikunäitus "UROBOROS KAHEKSAS", kuraator [[Stina Leek]] (Ajuokse)<ref>Metsakutsu, [https://web.archive.org/web/20220527212125/http://life.hooliganhamlet.com/2022/02/dew8-naitus-uroboros-kaheksas-saadetakse-ara-samanistliku-rapirituaaliga/ "DEW8 näitus "Uroboros kaheksas" saadetakse ära šamanistliku räpirituaaliga"]</ref>. Graafilise disainerina on kujundanud mitmeid albumeid näiteks Põhjamaade Hirm "Nagu Vaataks Pilvi", Orelipoiss "UNI", GENKA ja DEW8 "DOOM" ja OLEG" ning "Raritates Ex Formats". ==Tunnustus== * Eesti muusikaauhinnad 2022 – aasta hip-hop/rap/R'n'b artist - Genka & DEW8 - album OLEG<ref>[https://www.muusikaauhinnad.eu/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2022-voitjad/ "Selgusid eesti muusikaauhindade 2022 võitjad"]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Eesti muusikaauhinnad, 2022 (vaadatud 10.05.2023)</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://legendaarne.ee/artist/dew8/ DEW8] portaalis legendaarne.ee * Siim Nestor, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92504027/kes-on-koos-genkaga-albumi-valja-andnud-dew8 "Kes on koos Genkaga albumi välja andnud DEW8?"] Eesti Ekspress, 10. veebruar 2021 * Steven Vihalem, [https://ypsilon.postimees.ee/7734044/loovus-ja-piirid-intervjuu-dew8-ga-hiphopil-on-olnud-labi-aegade-uks-funktsioon-ravida-inimesi "Loovus ja piirid: Intervjuu DEW8-ga: hiphopil on olnud läbi aegade üks funktsioon – ravida inimesi"], Ypsilon, 20. märts 2023 * Mihkel Noot, [https://ekspress.delfi.ee/number/120001252/artikkel/120158830/arvustus-midagi-sellist-nagu-genka-ja-dew8-doom-pole-eesti-rapis-varem-tehtud "Midagi sellist nagu Genka ja DEW8 „Doom“ pole Eesti räpis varem tehtud"], Eesti Ekspress, 22. märts 2023 * [https://www.youtube.com/watch?v=y_tvskPj67A Lee Scott - BEAST MASTER SWEGTHOUSAND ft Nah Eeto], albumilt 'SUPERGOD5000PLUS', Youtube * [https://www.youtube.com/watch?v=gVIMmr9fJrQ DEW8 - "Kollased paneelid" (ft Mrak)], Youtube * Metsakutsu, [https://life.hooliganhamlet.com/2022/02/dew8-naitus-uroboros-kaheksas-saadetakse-ara-samanistliku-rapirituaaliga/ "DEW8 näitus "Uroboros kaheksas" saadetakse ära šamanistliku räpirituaaliga"] {{JÄRJESTA:Parisoo, Siim}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti muusikaprodutsendid]] ilimefan89b2tz43bbdu8doehlxhaph 0 654207 7152046 6480313 2026-05-12T08:57:16Z Velirand 67997 7152046 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Almazna | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Алмазна | nimi2_keel = vene | nimi2 = Алмазная | pilt = Здание вокзала Стаханов.jpg | pildiallkiri = Almazna raudteejaama hoone | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 35 | elanikke = 4100 (2022) | asendikaart = Ukraina | asendikaardi_pilt = }} '''Almazna''' on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Kadijivka omavalitsuses. Asub [[Kadijivka]]st 7 km edelas. 2014. aastast on linn venemeelsete mässuliste ([[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]]) kontrolli all ja on 2022. aastast Venemaa annekteeritud. Linn asutati [[1870]]. aastal Izjumi külana, 1878 sai praeguse nime. [[1977]]. aastal sai linnaõigused. 2001. aastal oli linnas 5061 elanikku, neist 38,67 % emakeel oli ukraina keel ja 60,98 % vene keel.<ref>https://web.archive.org/web/20140731182036/http://db.ukrcensus.gov.ua/Mult/Database/Census/databasetree_uk.asp</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Almazna (city)}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Luhanski oblast]] 8cgzx8lhkjqr7i4yss9vsnxi1znbx9y 0 654278 7151698 7070810 2026-05-11T19:06:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151698 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Brahim Díaz | pilt = FC Salzburg gegen Manchester City FC (U19 8. Februar 2017) 10.jpg | pildi_suurus= | pildiallkiri= Brahim Diaz (2017) | täisnimi = Brahim Abdelkader Díaz<ref>{{cite web |url=http://actas.rfef.es/actas/RFEF_CmpActa1?cod_primaria=1000144&CodActa=57057 |title=Acta del Partido celebrado el 05 de mayo de 2019, en Madrid |trans-title=Minutes of the Match held on 5 May 2019, in Madrid |publisher=Royal Spanish Football Federation |access-date=15 June 2019 |language=es }}{{Kõdulink|aeg=september 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|8|3}}<ref name=acmilan.com>{{cite web |url=https://www.acmilan.com/en/teams/men-first-team/players/brahim-diaz/biography |title=Brahim Díaz |publisher=AC Milan |access-date=9 March 2023}}</ref> | sünnilinn = [[Málaga]] | sünnimaa = [[Hispaania]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 171 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Madridi Real]] | särginumber = 21 | noorteaastad1 = 2010–2015| noorteklubi1 = [[Málaga CF|Málaga]] | noorteaastad2 = 2015–2016| noorteklubi2 = [[Manchester City FC|Manchester City]] | noorteaastad3 = | noorteklubi3 = | noorteaastad4 = | noorteklubi4 = | aastad1 = 2016–2019| mänge1 = 5| väravaid1 = 0| klubi1 = [[Manchester City FC|Manchester City]] | aastad2 = 2019–| mänge2 = 89| väravaid2 = 13| klubi2 = [[Real Madrid]] | aastad3 = 2020–2023| mänge3 = 91| väravaid3 = 13| klubi3 = → [[AC Milan]] (laenul) | aastad4 = | mänge4 = | väravaid4 = | klubi4 = | aastad5 = | mänge5 = | väravaid5 = | klubi5 = | aastad6 = | mänge6 = | väravaid6 = | klubi6 = | aastad7 = | mänge7 = | väravaid7 = | klubi7 = | aastad8 = | mänge8 = | väravaid8 = | klubi8 = | aastad9 = | mänge9 = | väravaid9 = | klubi9 = | aastad10 = | mänge10 = | väravaid10 = | klubi10 = | klubi_seisuga = 15. detsember 2025 | koondiseaastad1 = 2016| koondisemänge1 = 10| koondiseväravaid1 = 3| koondis1 = [[Hispaania U-17 jalgpallikoondis|Hispaania U17]] | koondiseaastad2 = 2016–2018| koondisemänge2 = 10| koondiseväravaid2 = 1| koondis2 = [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania U19]] | koondiseaastad3 = 2017–2021| koondisemänge3 = 8| koondiseväravaid3 = 2| koondis3 = [[Hispaania U-21 jalgpallikoondis|Hispaania U21]] | koondiseaastad4 = 2016| koondisemänge4 = 1| koondiseväravaid4 = 0| koondis4 = [[Andaluusia autonoomne jalgpallikoondis|Andaluusia]] | koondiseaastad5 = 2021| koondisemänge5 = 1| koondiseväravaid5 = 1| koondis5 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] | koondiseaastad6 = 2024–| koondisemänge6 = 22| koondiseväravaid6 = 13| koondis6 = [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] | koondis_seisuga = 18. jaanuar 2026 }} '''Brahim Abdelkader Díaz''' (sündinud [[3. august]]il [[1999]]) on [[Maroko]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[La Liga|Hispaania kõrgliiga]] klubis [[Real Madrid]] ja [[Maroko jalgpallikoondis]]es. ==Saavutused== ===Manchester City=== * [[Premier League]]: [[Premier League 2017–2018|2017–18]]<ref>{{cite web |url=https://www.premierleague.com/players/14800/Brahim-D%C3%ADaz/overview |title=Brahim Díaz: Overview |publisher=Premier League |access-date=19 May 2019 |archive-date=2021-05-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210524172457/https://www.premierleague.com/players/14800/Brahim-D%C3%ADaz/overview |url-status=dead }}</ref> * [[FA Community Shield]]: [[2018. aasta FA Community Shield|2018]] ==Real Madrid== * [[La Liga]]: [[La Liga 2019–2020|2019–20]]<ref>{{cite news|url=https://www.laliga.com/en-GB/news/real-madrid-win-2019-20-laliga-santander|title=Real Madrid win 2019/20 LaLiga Santander|date=16 July 2020|publisher=LaLiga|access-date=17 July 2020|archive-date=2020-07-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20200717010848/https://www.laliga.com/en-GB/news/real-madrid-win-2019-20-laliga-santander|url-status=dead}}</ref> ===AC Milan=== * [[Serie A]]: [[Serie A 2021–2022|2021–22]]<ref>{{cite web |url=https://www.news18.com/news/football/ac-milan-secure-1st-serie-a-title-in-11-years-5225965.html |title=Milan Secure 1st Serie A Title in 11 Years |website=news18.com |date=23 May 2022 |access-date=23 May 2022}}</ref> ===Hispaania U-17=== * [[Euroopa U-17 meistrivõistlused jalgpallis|U-17 EM]] (teine koht): [[2016. aasta Euroopa U-17 meistrivõistlused jalgpallis|2016]]<ref>{{Cite web|url=https://www.uefa.com/under17/match/2019912--portugal-vs-spain/|title=Portugal-Spain &#124; Under-17|website=UEFA.com}}</ref> ===Isiklikud=== * [[Serie A]] kuu parim värav: [[Serie A 2022–2023|oktoober 2022]]<ref>{{cite news |url=https://www.legaseriea.it/en/media/serie-a/the-goal-of-the-month-by-crypto-com-12o9if3j982001 |title=The Goal of the Month by Crypto.com |publisher=Serie A|access-date=3 November 2022|date=3 November 2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.acmilan.com/en/teams/men-first-team/players/brahim-diaz/biography Profiil] AC Milani kodulehel * [https://www.transfermarkt.de/brahim-diaz/profil/spieler/314678 Brahim Diaz] [[Transfermarkt]]i lehel {{JÄRJESTA:Diaz, Brahim}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Málaga CF mängijad]] [[Kategooria:Manchester City mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:AC Milani mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] oqn79yzoaf3dag558y0mv2kimf1bqxg 0 656738 7152004 7148917 2026-05-12T07:56:38Z Taurus404 80079 /* Rahvusvahelised reaktsioonid */ 7152004 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Wagneri mäss | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pilt = Wagner Group rebellion 2023.svg | pildisuurus = | pildiallkiri = {{värviruut|gray}} [[Wagner Group|Wagneri]] kolonni läbitud alad | aeg = 23.–24. juuni 2023 <br/> (1 päev) | koht = [[Venemaa]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Wagner Group|Wagner]] lõpetas 24. juunil vastuhaku ning hakkas kell 23.00 taganema<ref>{{Cite web |last=Krebs |first=Katharina |last2=Hodge |first2=Nathan |date=24. juuni 2023 |title=Prigozhin says his forces 'are turning our columns around,' amid claims of deal brokered by Lukashenko |url=https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-24-23/h_fe043dd7a8f8d7b605cf6c9e2c27b2d7 |access-date=24. juunil 2023 |publisher=[[CNN]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Presse |first=AFP-Agence France |title=Wagner Group Starts Pull-out From Russia's Rostov-on-Don |url=https://www.barrons.com/articles/wagner-group-starts-pull-out-from-russia-s-rostov-on-don-200bc188 |access-date=2023-06-24 |website=Barrons.com |language=en-US}}</ref> | seis = | osaline1 = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa|Venemaa valitsus]] | osaline2 = {{flagicon image|PMC Wagner Center logo.png}} [[Wagneri grupp]] <br/> {{riigi ikoon|Venemaa}} Deserteerunud Vene sõdurid | osaline3 = | väejuht1 = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladimir Putin]] <br/> {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Šoigu]] <br/> {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Valeri Gerassimov]] | väejuht2 = {{flagicon image|PMC Wagner Center logo.png}} [[Jevgeni Prigožin]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = ''Teadmata'' | jõud2 = {{flagicon image|PMC Wagner Center logo.png}} 25 000 ([[Jevgeni Prigožin]]i väitel)<ref>{{Cite news |last=Williams |first=Tom |last2=Nancarrow |first2=Dan |date=24. juuni 2023 |title=Live: Wagner fighters allegedly march into Russia, with leader vowing to go 'all the way' against military |language=en-AU |work=[[ABC News]] |url=https://www.abc.net.au/news/2023-06-24/live-wanger-mercenaries-russia-rostov-yevgeny-prigozhin-mutiny/102519712 |access-date=24. juunil 2023 |quote=Wagner is meant to be 25,000 with another 25,000 in Russia.}}</ref> <br/> {{riigi ikoon|Venemaa}} ''Teadmata'' | jõud3 = | kaotused1 = 12–20 hukkunut<ref name="humil">{{Cite web |date=25. juuni 2023 |title=LIVE — Wagner chief 'humiliated' Putin, Ukraine says |url=https://www.dw.com/en/live-updates-wagner-chief-humiliated-putin-ukraine-says/a-66022584 |access-date=2023-06-25 |website=[[Deutsche Welle]] |language=en |quote=At least 13 Russian servicemen perished in the Wagner mercenary uprising, according to pro-Kremlin military bloggers. The number may have actually been more than 20, independent commentators reported on Sunday, citing the downing of six helicopters and a reconnaissance plane ...}}</ref> <br/> 6 helikopterit <br/> 1 lennuk <br/> 2 vastase sõidukit | kaotused2 = 5 sõidukit<ref name="cheforyx">{{Cite web |date=24. juuni 2023 |title=Chef's Special – Documenting Equipment Losses During The 2023 Wagner Group Mutiny |url=https://www.oryxspioenkop.com/2023/06/chefs-special-documenting-equipment.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20230624150105/https://www.oryxspioenkop.com/2023/06/chefs-special-documenting-equipment.html |archive-date=24 June 2023 |publisher=[[Oryx (veebisait)]]}}</ref> | kaotused3 = | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''Wagneri mäss''' oli [[Wagneri grupp|Wagneri rühmituse]] juhi [[Jevgeni Prigožin]]i algatatud relvastatud [[mäss]] [[Venemaa]]l [[23. juuni|23.]]–[[24. juuni]]l [[2023]].<ref name="meduza ugolovnoe" /> == Sündmuste käik == === 23. juuni === 23. juuni õhtul tegi [[Jevgeni Prigožin]] avalduse ja teatas, et Vene väed sooritasid raketirünnaku tema palgasõdurite laagrile Ukrainas.<ref name=ERR_2023-06-24/> Kas nimetatud rünnak tegelikult aset leidis on senini ebaselge. Ööl vastu 24. juunit sisenesid [[Wagneri eraarmee]] väeosad (Prigožini väitel 25 000 meest, analüütikute hinnangul 8000 – 10 000) vastupanu kohtamata Ukrainast Venemaa territooriumile. FSB kuulutas Prigožini tagaotsitavaks ja süüdistas teda riigireetmises. Prigožin teatas, et tema rühmituse väljaastumise näol ei ole tegemist [[Riigipööre|riigipöördekatsega]], vaid üksnes "marsiga õigluse nimel".<ref name=ISW_2023-06-23 /> Oma Telegrami kanalile postitatud 30-minutilises videos kummutas Prigožin väited, et Ukraina armee kavatses 2022. aasta veebruaris alustada pealetungi Venemaa kontrolli all olevatele aladele Ida-Ukrainas. Prigožin ütles: „Kaitseministeerium üritab avalikkust ja presidenti petta ning hämab, et Ukraina poolelt oli meeletu agressiooni tase ja nad kavatsesid meid rünnata koos kogu NATO-ga. /.../ Erioperatsioon algas hoopis teisel põhjusel.“ [[Pilt:Prigozhin rebellion Rostov tank with flowers in the muzzle June 24.jpg|pisi|Wagneri tank [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]]]] === 24. juuni === 24. juunil sisenesid Wagneri üksused rasketehnikaga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärsesse Rostovisse]] ning hõivasid [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] staabihoone.<ref name=meduza_2023-06-23 /><ref name=Reuters_2023-06-24 /> Samal ajal suundus teine väegrupp [[Voronež]]isse. Mõlemad linnad hõivas Wagner vastupanu kohtamata. [[Moskva]]s, [[Moskva oblast]]is ja [[Voroneži oblast]]is kehtestati terrorismivastased meetmed. Voroneži oblastis jäeti ära kõik avalikud üritused.<ref name="TASS-1"/><ref name="ERR-voronezh"/> Venemaa president Vladimir Putin tegi hommikul telepöördumise, milles nimetas Wagneri palgasõdurite ja nende juhi Jevgeni Prigožini riigivõimu vastu väljaastumist noa selga löömiseks ning ütles, et kõik võimu vastu astujad saavad karistatud.<ref name=ERR_2023-06-24P0/> Moskva linnapea [[Sergei Sobjanin]] kuulutas esmaspäeva, 26. juuni Moskvas töövabaks päevaks. Tööpäev on üksnes valitsusasutustel, katkematu tootmisega ettevõtetes, kaitsetööstusettevõtetes ning linna haldusteenuste pakkujatel.<ref name="Forbes"/> Hommikul kohtus Prigožin Voronežis Lõuna sõjaväeringkonna peahoones Venemaa kaitseministri asetäitja Junus-bek Jevkuroviga ja GRU asejuhi kindralleitnant Vladimir Aleksejeviga. Ta esitas oma nõudmised Putinile, milleks oli Venemaa kaitseminister [[Sergei Šoigu]] ja kindralstaabi ülem kindral [[Valeri Gerassimov]]i ametist vabastamine. Peale läbirääkimiste tulemusteta lõppu alustasid Wagneri väeosad (umbes 5000 meest) [[Dmitri Utkin]]i juhtimisel liikumist Moskva suunas ja jõudsid liikudes mööda [[M4 (Venemaa)|M4 magistraalil]] õhtuks Moskva oblasti piirile, umbes 200 kilomeetri kaugusele Moskvast.<ref name=ERR_2023-06-24P/> Oma teel ei kohanud nad maa peal mingit vastupanu. Neid üritasid takistada õhujõud. Wagneri õhutõrje tulistas alla 7 lennumasinat. Tulevahetuse käigus süttis Voroneži kütuseterminal. Sõltumatu sõjandusblogi Oryx<ref name=oryx/> andmeil kaotasid Vene regulaarväed Wagneri üksuste mässu tõttu kokku kuus helikopterit (millest viis hävisid) ning ühe juhtimislennuki Il-22M. Wagneri üksused kaotasid samas ühe soomuki ning veel kolm sõidukit. Peale lõunat teatas Tšetšeenia liider [[Ramzan Kadõrov]], et saadab oma väeüksuse Ahmat Rostovisse mässajatega võitlema. Lahingutesse nad ei jõudnud. Wagneri vägede edasiliikumise takistamiseks kaevati maanteed mitmes kohas üles. Väidetavalt rajasid Vene armee üksused teetõkked ka Oka jõe sillale Moskva oblastis. Laupäeva õhtul teatasid Prigožin ja Valgevene liider [[Aleksandr Lukašenko]], et viimase vahendatud läbirääkimised viisid kokkuleppeni, mille järgi peatab Wagner edasi liikumise, et vältida verevalamist.<ref name=Reuters_2023-06-24 /><ref name=ERR_2023-06-26P/> Kremli poolt osalesid kõnelustes Vene presidendi administratsiooni ülem [[Anton Vaino]], Vene julgeolekunõukogu sekretär [[Nikolai Patrušev]] ja Vene Föderatsiooni suursaadik Valgevenes [[Boris Grõzlov]].<ref name=ERR_2023-06-25P2/> Kreml selgitas, et Lukašenko abil jõutud kokkulepe tähendab, et Prigožin lahkub Valgevenesse, kriminaalmenetluse tema vastu tühistatakse ning marsis osalenud wagnerlaste üle kohut ei peeta.<ref name=ERR_2023-06-26P2/><ref name=ERR_2023-06-27P1/><ref name=NYT_2023-06-24_II /> Vladimir Putin tänas Valgevene presidenti. Lepingu järgi võivad Wagneri võitlejad soovi korral asuda ümber Valgevenesse, sõlmida lepingu Venemaa kaitseministeeriumiga või lihtsalt naasta oma perekondade juurde.<ref name=ERR_2023-06-26P4/><ref name=ERR_2023-06-27P/> Pärast kokkulepet asusid Wagneri sõdurid Doni-äärsest Rostovist, Voronežist ja muudelt aladelt lahkuma. Nendega koos lahkus Doni-äärsest Rostovist Prigožin.<ref name=ERR_2023-06-25P/> 25. juuni hommikuks olid Wagneri üksused lahkunud kõikidelt hõivatud positsioonidelt. On ebaselge, mis oli Prigožini aktsiooni tegelik eesmärk. Kas ta tahtis ainult vältida oma üksuse liitmist Venemaa relvajõududega või oli ta eesmärk mõjutada Venemaa poliitikat laiemalt. == Hukkunud == Venemaa esimese telekanali Pervõi sõjakorrespondendi Irina Kuksenkova sõnul tulistas Wagneri õhutõrje Voroneži lähedal alla Venemaa sõjalise juhtimislennuki Il-22, mille pardal oli 10 inimest. "Kui Prigožinilt juba Lõuna sõjaväeringkonna staabis küsiti, miks seda tehti, kuna see lennuk ei ründa, vaid täidab muid ülesandeid, siis ta ütles, et kolonnis olnud loll õhutõrjuja lasi alla kõik, mis õhku tõusis," kirjutas Kuksenkova Telegramis. Tema sõnul nõustus Wagneri grupi asutaja Jevgeni Prigožin maksma hüvitisena ohvrite perekondadele 50 miljonit rubla.<ref>[https://www.dw.com/ru/isw-matez-cvk-vagner-ukazal-na-slabye-mesta-kremla-i-minoborony-rf/a-66022306 ISW: Мятеж ЧВК "Вагнер" указал на слабые места Минобороны РФ]</ref> Venemaa opositsioonilise uudisteportaali "The Insider" andmetel tulistasid wagnerlased alla kuus Venemaa sõjakopterit, sealhulgas üks helikopter Mi-8, kolm elektroonilise sõjapidamise kopterit Mi-8MTPR-1, üks ründehelikopter Mi-35M ja üks helikopter Ka-52 Alligator.<ref>[https://theins.ru/news/262893 ЧВК Вагнера почти дошла до Москвы и развернулась, авиация РФ понесла рекордные потери в воздухе за все время войны. Что происходит на фронте] The Insider 24 June 2023 23:03</ref><ref name=oryx/> Kremli-meelne väljaanne Ridovka väidab, et kokkupõrgetes Wagneriga hukkus 15 Vene sõjaväelast. Wagneri palgasõdurite seas hukkunuid ei teatatud.<ref>[https://www.svoboda.org/a/peskov-delo-protiv-prigozhina-prekratyat-on-uydyot-v-belarusj-/32474259.html Песков: дело против Пригожина прекратят, он "уйдёт в Беларусь"] Radio Svoboda 24 June 2023</ref> Prigožini enda väitel hukkus Wagneri poolel kaks Venemaa kaitseministeeriumile allunud sõdurit, kes olid Wagneriga vabatahtlikult liitunud.<ref>[https://web.archive.org/web/20230626174714/https://novayagazeta.eu/articles/2023/06/26/we-did-not-want-to-spill-russian-blood-prigozhin-makes-statement-on-wagner-groups-mutiny-attempt-en ‘We did not want to spill Russian blood’: Prigozhin makes statement on Wagner Group’s mutiny attempt] Novaya Gazeta Europe 26 June 2023 19:23</ref> ==Järelkaja== Valgevene presidendi, Prigožini ammuse tuttava<!--https://www.svoboda.org/a/ya-nazyvayu-ngo-zhenya-istoriya-znakomstva-lukashenko-i-prigozhina/32477806.html: "Я называю его Женя". История знакомства Лукашенко и Пригожина--> kinnitusel saabus wagnerlaste pealik lennukiga Valgevenesse.<ref name=Reuters_2023-06-27 /><ref name=F24_2023-06-27 /> President Putin tunnistas esimest korda, et Wagneri eraarmee ülalpidamiseks eraldati riigi eelarvest sadu miljardeid [[rubla]]sid.<ref name=DW_2023-06-27 /><ref name=Delfi_2023-06-28P /> 4. juulil tagastati Prigožinile ametlikult Peterburi [[Bolšoi dom|Bolšoi domis]] varem Peterburi äärelinnas "Põhja-Versailles'" ("Северный Версаль") külas toime pandud läbiotsimise käigus konfiskeeritud relvad ja 10 miljardit rubla.<ref name=DW_2023-07-05 /> Lukašenka 6. juulil avaldatud kinnitusel ei viibi Prigožin Valgevenes.<ref name=DW_2023-07-08 /> Juuli alguses andis Ukraina luureülem Kõrõlo Budanov intervjuu uudisteagentuurile Reuters ja ütles, et Wagneri võitlejad jõudsid Jevgeni Prigožini mässu ajal Venemaa tuumarelvabaasi. Budanovi sõnul tahtsid Wagneri võitlejad saada enda valdusse väikseid nõukogudeaegseid tuumaseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609031273/budanov-wagner-joudis-massu-ajal-vene-tuumarelvadele-vaga-lahedale Budanov: Wagner jõudis mässu ajal Vene tuumarelvadele väga lähedale] ERR 11. juuli 2023</ref> == Tagajärjed == Hukkus vähemalt 12 (hinnanguliselt kuni 20) sõjaväelast, põhiliselt lendurid. [[Venemaa presidendi pressiesindaja]] [[Dmitri Peskov]] teatas, et ametivõimud ei hakka mässus osalenud wagnerlasi vastutusele võtma, arvestades nende sõjalisi teeneid.<ref name="Vabadusraadio-kokkuvõte"/> On ebaselge, kui suur oli Wagneri mässu tegelik toetus Vene sõjaväelaste hulgas.<ref name=Delfi_2023-06-28/><ref name=ERR_2023-06-28/><ref name=NYT_2023-06-28/> Samuti ei ole selge, kas Prigožin tegutses üksi või oli tegemist suurema vandenõuga. Luureallikad väidavad, et vandenõust olid teadlikud mitmed kõrgemad Venemaa sõjaväelased, nagu [[Sergei Surovikin]].<ref name=ERR_2023-06-28P1/><ref name=ERR_2023-06-28P2/><ref name=ERR_2023-06-28P3/> 14. juunil avaldas Wall Street Journal oma allikatele viidates andmed, et vähemalt 10 Vene armee kõrgemat ohvitseri on vangistuses ja 15 inimest on ametist kõrvaldatud. <ref>[https://www.err.ee/1609033988/veel-kuus-riiki-uhinesid-ukraina-julgeolekugarantiide-deklaratsiooniga#vaatleja Vaatleja: Vene sõjaväeringkondades algas puhastus] ERR 14. juuli 2023</ref> Vene kaitseministeeriumi allikad ütlesid 28. juunil The Moscow Timesile, et Venemaa endine õhu- ja kosmosevägede ülem, vägede asejuht Ukrainas kindral [[Sergei Surovikin]] on vahi alla võetud.<ref name=ERR_2023-06-28P3/><ref name=TMT_2023-06-28/> Vene ajakirjanik Aleksei Venediktov teatas 29. juunil Twitteris, et Venemaa relvajõududest on vallandatud õhu- ja kosmosevägede ülema kindral Sergei Surovikini asetäitja kindralpolkovnik [[Andrei Judin]].<ref name=Tw_2023-06-29/> == Rahvusvahelised reaktsioonid == {{riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriikide Riikliku Julgeolekunõukogu]] pressiesindaja [[Adam Hodge]] teatas, et USA on Venemaa sündmusi jälginud ning konsulteerib nende arengute osas liitlaste ja partneritega.<ref name="nytimes-russia"/> {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti siseministri [[Hanno Pevkur]]i sõnul ei ole Eesti läheduses muutusi toimunud. Samas võib turbulents Venemaal mõjutada tegevust piiril ning Eesti piirivalve on oma valmisolekut tõstnud.<ref name="ERR-pevkur"/> {{riigi ikoon|Läti}} [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]] teatas, et seoses Venemaa sündmustega ei väljasta Läti Venemaa kodanikele humanitaar- ega muud tüüpi viisasid.<ref>[https://twitter.com/edgarsrinkevics/status/1672552690059026433 Edgars Rinkēvičs'e twitteri postitus], 24. juuni 2023</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=ISW_2023-06-23>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-23-2023 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, June 23, 2023 |trans-title= |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2023-06-23 |access-date=2023-06-25 |website=understandingwar.com |language=en |author=Karolina Hird |author2=Riley Bailey |author3=Grace Mappes |author4=Angelica Evans |author5=Mason Clark |quote=Prigozhin claimed that the Wagner Commanders’ Council made the decision to stop “the evil brought by the military leadership” who neglect and destroy the lives of tens of thousands of Russian soldiers. &#91;Prigožin väitis, et Wagneri komandöride nõukogu tegi otsuse, et peatada "sõjalise juhtkonna poolt tekitatud kurjus", mis jätab unarusse ja hävitab kümnete tuhandete vene sõdurite elu.&#93;}}</ref> <ref name="meduza ugolovnoe">[https://meduza.io/news/2023/06/23/fsb-vozbudila-ugolovnoe-delo-o-prizyvah-k-vooruzhennomu-myatezhu-posle-zayavleniy-prigozhina-o-ego-marshe-spravedlivosti-v-rossii ФСБ завела на Пригожина уголовное дело о призывах к вооруженному мятежу], meduza, 23. juuni 2023</ref> <ref name=Reuters_2023-06-24>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/wagner-head-suggests-his-mercenaries-headed-moscow-take-army-leadership-2023-06-24/ |title=Russian mercenary boss Prigozhin in standoff with Russian army amid 'armed mutiny' |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2023-06-24 |access-date=2023-06-24 |website=reuters.com |language=en |author=Andrew Osborn |author2=Kevin Liffey |quote=}}</ref> <ref name=meduza_2023-06-23>[https://meduza.io/en/live/2023/06/23/yevgeny-prigozhin-s-coup Yevgeny Prigozhin’s coup Russia’s Federal Security Service announces a felony investigation into Wagner Group’s incitement to ‘armed rebellion’]</ref> <ref name="TASS-1">[https://tass.ru/proisshestviya/18104123 В Москве, Московской и Воронежской областях ввели режим контртеррористической операции], TASS, 24. juuni 2023</ref> <ref name="ERR-voronezh">[https://www.err.ee/1609016669/prigozin-teatas-sisenemisest-doni-aarsesse-rostovi#voronezh Terrorismivastased meetmed kehtestati ka Voroneži oblastis], ERR, 24. juuni 2023</ref> <ref name="ERR-pevkur">[https://www.err.ee/1609016858/pevkur-doni-aarne-rostov-ja-voronez-on-ukraina-sojas-olulised-solmpunktid Pevkur: Doni-äärne Rostov ja Voronež on Ukraina sõjas olulised sõlmpunktid], ERR, 24. juuni 2023</ref> <ref name="nytimes-russia">[https://www.nytimes.com/live/2023/06/23/world/russia-ukraine-news Russian Generals Accuse Mercenary Leader of Trying to Mount a Coup], The New York Times, 23. juuni 2023</ref> <ref name="Forbes">[https://www.forbes.ru/society/491597-situacia-sloznaa-sobanin-ob-avil-ponedel-nik-nerabocim-dnem-v-moskve-iz-za-kto «Ситуация сложная»: Собянин объявил понедельник нерабочим днем в Москве из-за КТО], Forbes, 24. juuni 2023</ref> <ref name=NYT_2023-06-24_II>{{cite web|url=https://www.nytimes.com/live/2023/06/24/world/russia-wagner-prigozhin-ukraine-news |title=Russia-Ukraine War {{!}} Paramilitary Chief Abruptly Ends Standoff in Russia |trans-title= |publisher=[[The New York Times|NYT]] |date=24. juuni 2023, 21:30 |access-date=2023-06-24 |website=nytimes.com |language=en |author= |quote=The move came after Yevgeny Prigozhin, the leader of the Wagner mercenary group, halted his forces’ march on Moscow. The Kremlin spokesman said Mr. Prigozhin would go to Belarus.|url-access=limited}}</ref> <ref name="Vabadusraadio-kokkuvõte">[https://www.svoboda.org/a/hronika-voiny-v-ukraine/31715636.html?lbis=344751#entry-shared Итог мятежа ЧВК "Вагнер"], Vabadusraadio, 24. juuni 2023</ref> <ref name=Reuters_2023-06-27>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/jet-linked-mercenary-prigozhin-flies-belarus-russia-2023-06-27/ |title=Russian mercenary Prigozhin is in Belarus - Lukashenko says |trans-title= |publisher=Reuters |date=27. juuni 2023, 16:54 |access-date=2023-06-27 |website=reuters.com |language=en |author=Guy Faulconbridge |author2=Gleb Stolyarov |quote= }}</ref> <ref name=DW_2023-06-27>{{cite web|url=https://www.dw.com/ru/putin-priznal-sponsirovanie-cvk-vagner-gosudarstvom/a-66046461 |title=Путин признал спонсирование ЧВК "Вагнер" государством {{!}} Российский президент впервые признал, что на содержание ЧВК "Вагнер" из бюджета выделяли сотни миллиардов рублей. |trans-title=Putin tunnistas "Wagneri" eraarmee riiklikku sponsorlust {{!}} Venemaa president tunnistas esmakordselt, et Wagneri eraarmee ülalpidamiseks eraldati eelarvest sadu miljardeid rublasid. |publisher=[[Deutsche Welle|DW]] |date=27. juuni 2023, 17:24 |access-date=2023-06-27 |website= |language=ru |author=Даниил Сотников |quote= }}</ref> <ref name=F24_2023-06-27>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20230627-%F0%9F%94%B4-live-russia-conducts-fighter-jet-drills-over-baltic-sea |title=Live: Wagner chief Prigozhin has arrived in Belarus after failed rebellion, Lukashenko says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=27. juuni 2023, 16:07 |access-date=2023-06-27 |website=france24.com |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=Delfi_2023-06-28>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120209270/nyt-usa-ametnike-sonul-teadis-kindral-surovikin-prigozini-massuplaanist |title=NYT: USA ametnike sõnul teadis kindral Surovikin Prigožini mässuplaanist }} Delfi 28.06.2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-28>[https://www.err.ee/1609019483/usa-luure-kindral-surovikin-teadis-wagneri-massuplaanist USA luure: kindral Surovikin teadis Wagneri mässuplaanist] ERR 28. juuni 2023</ref> <ref name=NYT_2023-06-28>{{cite web|url=https://www.nytimes.com/2023/06/27/us/politics/russian-general-prigozhin-rebellion.html |title=Russian General Knew About Mercenary Chief’s Rebellion Plans, U.S. Officials Say|url-access=subscription}} NYT 28.06.2023</ref> <ref name=Delfi_2023-06-28P>[https://www.delfi.ee/artikkel/120209350/putini-sonul-pidas-vene-riik-wagnerit-taielikult-uleval-miljardi-euro-eest-aastas Putini sõnul pidas Vene riik Wagnerit täielikult üleval miljardi euro eest aastas] Delfi 28.06.2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-24>[https://www.err.ee/1609016138/prigozini-vaitel-rundasid-vene-vaed-wagneri-tagalalaagrit#wagner Prigožini väitel ründasid Vene väed Wagneri tagalalaagrit] ERR: 24.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-24P>[https://www.err.ee/1609016669/prigozin-wagner-peatas-oma-marsi-moskva-peale Prigožin: Wagner peatas oma marsi Moskva peale] ERR: 24.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-24P0>[https://www.err.ee/1609016774/putin-venemaa-lohkujad-saavad-karistatud Putin: Venemaa lõhkujad saavad karistatud] ERR: 24.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-25P>[https://www.err.ee/1609017224/segadused-venemaal-wagner-lahkus-rostovist-lipetskist-ja-voronezist Segadused Venemaal: Wagner lahkus Rostovist, Lipetskist ja Voronežist] ERR: 25.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-25P2>[https://www.err.ee/1609017446/meduza-prigoziniga-pidas-konelusi-lukasenko-kuna-putin-ei-tahtnud Meduza: Prigožiniga pidas kõnelusi Lukašenko, kuna Putin ei tahtnud] ERR: 25.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-26P>[https://www.err.ee/1609018262/prigozin-me-ei-lainud-vene-valitsust-kukutama Prigožin: me ei läinud Vene valitsust kukutama] ERR: 26.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-26P2>[https://www.err.ee/1609017974/vene-meedia-kriminaalmenetlust-prigozini-vastu-pole-tuhistatud Vene meedia: kriminaalmenetlust Prigožini vastu pole tühistatud] ERR: 26.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-26P4>[https://www.err.ee/1609018439/putin-pean-kinni-wagneri-voitlejatele-antud-lubadustest Putin: pean kinni Wagneri võitlejatele antud lubadustest] ERR: 26.juuni 2023</ref> <ref name=oryx>[https://www.oryxspioenkop.com/2023/06/chefs-special-documenting-equipment.html Chef’s Special - Documenting Equipment Losses During The 2023 Wagner Group Mutiny] Oryx</ref> <ref name=ERR_2023-06-27P>[https://www.err.ee/1609019003/putin-vene-julgeolekujoud-hoidsid-ara-kodusoja Putin: Vene julgeolekujõud hoidsid ära kodusõja] ERR: 27.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-27P1>[https://www.err.ee/1609018871/vene-meedia-fsb-tuhistas-wagneri-vastu-algatatud-kriminaalmenetluse Vene meedia: FSB tühistas Wagneri vastu algatatud kriminaalmenetluse] ERR: 27.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-28P1>[https://www.err.ee/1609019483/usa-luure-kindral-surovikin-teadis-wagneri-massuplaanist USA luure: kindral Surovikin teadis Wagneri mässuplaanist] ERR: 28.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-28P2>[https://www.err.ee/1609020083/laane-allikad-prigozin-plaanis-vene-sojavaelise-juhtkonna-vahi-alla-votta Lääne allikad: Prigožin plaanis Vene sõjaväelise juhtkonna vahi alla võtta] ERR: 28.juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-28P3>[https://www.err.ee/1609020251/allikate-sonul-on-vene-kindral-surovikin-vahi-all Allikate sõnul on Vene kindral Surovikin vahi all] ERR: 28.juuni 2023</ref> <ref name=TMT_2023-06-28>[https://web.archive.org/web/20230628214944/https://www.moscowtimes.ru/2023/06/28/istochniki-v-minoboroni-soobschayut-ob-areste-generala-surovikina-a47384 Источники в Минобороны сообщают об аресте генерала Суровикина ] The Moscov Times: 28.juuni 2023</ref> <ref name=Tw_2023-06-29>[https://twitter.com/aavst20551/status/1674330979278700544 Aleksei Venediktov] Twitter: 28.juuni 2023</ref> <ref name=DW_2023-07-05>Александра Иванова. [https://www.dw.com/ru/fontanka-prigozinu-vernuli-nagradnoj-pistolet-ot-sojgu/a-66122133 "Фонтанка": Пригожину вернули наградной пистолет от Шойгу {{!}} Основатель ЧВК "Вагнер" лично приезжал в управление ФСБ в Санкт-Петербурге за изъятым во время обыска в его коттедже оружием, пишут журналисты.] [[Deutsche Welle|DW]], 5. juuli 2023</ref><ref name=DW_2023-07-08>Жан Рофе, Илья Коваль. [https://www.dw.com/ru/lukasenko-prigozina-v-belarusi-net/a-66115958 Лукашенко: Пригожина в Беларуси нет]. DW, 6. juuni 2023</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.bbc.com/russian/media-66007597 Мятеж, измена, удар в спину. Главное из обращения Путина о мятеже ЧВК "Вагнер"]. BBC News Русская служба, 24. juuni 2023 (video, 02:57) * [https://www.bbc.com/news/live/world-europe-66006142 Mutiny leaders want Russia 'choked in bloody strife' - Putin]. BBC News, 27. juuni 2023 * [https://www.err.ee/1609016951/kunnas-prigozin-voib-tegutseda-emotsioonil-voi-ka-planeeritult Kolonel Leo Kunnas: Prigožin võib tegutseda emotsioonil või ka planeeritult] ERR video: 24.juuni 2023 * [https://www.err.ee/1609016948/ajaloolane-otsustav-on-see-mis-juhtub-moskvas Ajaloolane (David Vseviov): otsustav on see, mis juhtub Moskvas] ERR video : 24.juuni 2023 * [https://www.err.ee/1609016942/analuutik-venemaa-on-jaadavalt-muutunud Analüütik (Konstantin Eggert): Venemaa on jäädavalt muutunud] ERR video: 24.juuni 2023 * [https://www.err.ee/1609016684/saks-putini-jatkamine-on-suure-kahtluse-alla-seatud Saks: Putini jätkamine on suure kahtluse alla seatud] ERR video: 24.juuni 2023 * [https://www.err.ee/1609017425/meelis-oidsalu-miks-prigozin-loobus Meelis Oidsalu: miks Prigožin loobus?] ERR: 25.juuni 2023 * [https://www.err.ee/1609018286/kolonel-prigozini-massule-leiti-luhiajaline-lahendus Kolonel (Janno Märk): Prigožini mässule leiti lühiajaline lahendus] ERR: 26.juuni 2023 * [https://www.err.ee/1609018661/vaatlejad-putini-voim-mureneb-ja-riigis-voib-puhkeda-jargmine-mass Vaatlejad: Putini võim mureneb ja riigis võib puhkeda järgmine mäss] ERR: 27.juuni 2023 * [https://www.err.ee/1609019312/teadur-prigozinil-onnestus-putini-trooni-koigutada Teadur (Ivo Juurvee): Prigožinil õnnestus Putini trooni kõigutada] ERR: 27.juuni 2023* * [https://www.err.ee/1609019591/saks-wagneri-massu-moju-alles-jouab-rindele Saks: Wagneri mässu mõju alles jõuab rindele] ERR: 28.juuni 2023 * {{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120209400/sojaraport-teet-kalmus-uued-infokillud-prigozini-massust-tulevad-muudkui-paevavalgele |title=SÕJARAPORT Teet Kalmus: uued infokillud Prigožini mässust tulevad muudkui päevavalgele|url-access=subscription}} EPL 28.06.2023, 12:51 * {{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120210566/ukraina-presidendi-nounik-podoljak-putini-maine-on-nullitud-nii-sise-kui-ka-valisturu-jaoks |title=Ukraina presidendi nõunik Podoljak: Putini maine on nullitud nii sise- kui ka välisturu jaoks|url-access=subscription}} EPL 01.07.2023, 07:00 * {{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120210772/ta-oleks-peaaegu-moskva-ara-votnud-ja-voib-ka-valgevenes-tuumarelvad-hoivata-miks-on-prigozin-endiselt-ohtlik |title=„Ta oleks peaaegu Moskva ära võtnud ja võib ka Valgevenes tuumarelvad hõivata.“ Miks on Prigožin endiselt ohtlik? |url-access=subscription}} Forte 01.07.2023, 00:33 * [https://mil.in.ua/en/articles/civil-war-in-the-russian-federation-the-course-and-losses-of-the-parties/ Civil war in the Russian Federation: the course and losses of the parties]. [[Militarnõi]], 28. juuni 2023 [[Kategooria:2023. aasta Venemaal]] [[Kategooria:Wagneri grupp]] py2ohjoc2hf5bdu28iqvymp41kwk0kv 0 659320 7151852 6458044 2026-05-12T01:15:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151852 wikitext text/x-wiki [[Fail:Caesar-DePaço.jpg|pisi|Caesar DePaço]] '''César Manuel Cardoso Matos do Paço''', tuntud kui '''Caesar DePaço''' (sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1965]] [[Assoorid]]el) on Ameerika Ühendriikides tegutsev [[Portugal]]i ettevõtja. Ta elab [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]], kus ta on asutanud ettevõtte Summit Nutritionals International. Caesar DePaço on toetanud [[FC Porto]]t<ref>[https://www.fcporto.pt/pt/noticias/20190301-pt-boxe-azul-e-branco-tem-novo-patrocinador BOXE AZUL E BRANCO TEM NOVO PATROCINADOR] fcporto.pt, 2. märts 2019</ref> ja talle kuulub [[CF Canelas 2010]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200218025620/https://bigsta.net/media/2238621164488398159/ LusoAmericano - Rescaldo da Breve mas Frutuosa Visita do Cônsul Caesar DePaço a Portugal] (veebiarhiivis)</ref> Aastatel 2014–2020 oli ta Portugali [[aukonsul]] [[Florida]]s.<ref>[https://flaglerlive.com/caesar-depaco-resignation/ "Caesar DePaço, Portugal’s Honorary Consul in Palm Coast Since 2014, Resigns Indignantly"] flaglerlive.com, 13. mai 2020</ref> Selle järel nimetati ta [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] aukonsuliks, kuid ta kaotas selle positsiooni juba jaanuaris 2021 seoses esile kerkinud väidetega [[parempopulism]]i toetamise kohta, kui ilmnes, et ta on rahastanud 2019. aastal asutatud Portugali parempopulistliku erakonda [[Chega]].<ref>[https://sicnoticias.pt/programas/reportagemsic/2021-01-11-A-Grande-Ilusao-cifroes-e-outros-demonios--Parte-I--4e085d54 A Grande Ilusão: cifrões e outros demónios (Parte I)] sicnoticias.pt, 11. jaanuar 2021</ref> Sellega seoses astus tagasi ka Roheneemesaarte välisminister.<ref>[https://observador.pt/2021/01/12/cabo-verde-ministro-dos-negocios-estrangeiros-demite-se-depois-de-polemica-com-consul-ligado-ao-chega/ "Cabo Verde. Ministro dos Negócios Estrangeiros demite-se depois de polémica com cônsul ligado ao Chega"] observador.pt, 12. jaanuar 2021</ref> Ta käib kohut [[Wikimedia Foundation]]iga, mida viimane nimetab [[vaigistuskaebus]]eks (SLAPP).<ref>[https://diff.wikimedia.org/2023/07/27/high-stakes-for-the-wikimedia-projects-in-portugal-fighting-a-strategic-lawsuit-against-public-participation-slapp/ "High stakes for the Wikimedia projects in Portugal: Fighting a strategic lawsuit against public participation (SLAPP)"] Wikimedia Foundation, 27. juuli 2023</ref><ref>[https://www.techdirt.com/2023/08/04/wikipedia-fighting-overseas-slapp-suit-because-someone-didnt-like-the-factual-info-posted-about-them/ "Wikipedia Fighting Overseas SLAPP Suit Because Someone Didn’t Like The Factual Info Posted About Them"] techdirt.com, 4. august 2023</ref><ref>[https://maisribatejo.pt/2023/05/12/tribunal-obriga-wikipedia-a-apagar-ligacoes-de-cesar-do-paco-ao-chega/ "Tribunal obriga Wikipédia a apagar ligações de César do Paço ao Chega"]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} maisribatejo.pt, 12. mai 2023</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:DePaço, Caesar}} [[Kategooria:Portugali inimesed]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 9vdyy154fp7lebv8fcwewyeg4vtsk9t 0 659581 7151642 7043230 2026-05-11T17:20:29Z Svencapoeira 67038 7151642 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Phlegmacium'' | pilt = Phlegmacium boreicyanites.jpg | pildi_seletus = ''[[Phlegmacium boreicyanites]]'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Vöödikulised]] ''Leucocortinarius'' | perekond = '''''Phlegmacium''''' }} '''''Phlegmacium''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[vöödikulised|vöödikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Phlegmacium balteatocumatilis'' – [[pargivöödik]] *''[[Phlegmacium boreicyanites]]'' *''Phlegmacium glaucopus'' – [[ridavöödik]] *''Phlegmacium marklundii'' – [[Marklundi vöödik]] *''Phlegmacium stjernegaardii'' – [[Stjernegaardi vöödik]] *''Phlegmacium triumphans'' – [[kollane vöödik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|127269}} [[Kategooria:Vöödikulised]] r4bwd1ofapqqjrsyhnl61zzvrp0e9wk 0 660395 7151552 7128672 2026-05-11T14:50:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151552 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bielski maakond | nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat bielski | lipp = POL_powiat_bielski_(województwo_podlaskie)_flag.svg | lipu_link = Bielski maakonna lipp | vapp = POL_powiat_bielski_(województwo_podlaskie)_COA.svg | vapi_link = Bielski maakonna vapp | pindala = 1385,2 | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Bielsk Podlaski]] | asendikaardi_pilt = POL_powiat_bielski_(województwo_podlaskie)_map.svg | osm = pind }} '''Bielski maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat bielski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]]. Maakonna halduskeskus on [[Bielsk Podlaski]] linn. Bielski maakond moodustati [[1999]]. aastal.<ref>[https://stbielsk.wrotapodlasia.pl/pl/powiat Powiat bielski] Samorząd Powiatu Bielskiego. Vaadatud 27. augustil 2023</ref> Metsad katavad ligikaudu 19% maakonna pindalast.<ref>[https://wrotapodlasia.pl/pl/samorzad/powiaty_gminy/bielski/ Powiat Bielski]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Wrota Podlasia. Vaadatud 27. augustil 2023</ref> [[Poola 2002. aasta rahvaloendus]]e andmetel moodustasid [[valgevenelased]] 19,8% Bielski maakonna elanikest.<ref>[https://www.gov.pl/web/mniejszosci-narodowe-i-etniczne/bialorusini Białorusini] gov.pl. Vaadatud 27. augustil 2023</ref> == Haldusjaotus == Maakonnas on kaks linna: [[Bielsk Podlaski]] ja [[Brańsk]]. Bielski maakonnas on kuus valda: *[[Bielsk Podlaski vald]] *[[Boćki vald]] *[[Brański vald]] *[[Orla vald]] *[[Rudka vald]] *[[Wyszki vald]] == Viited == {{viited}} {{Podlaasia vojevoodkond}} [[Kategooria:Podlaasia vojevoodkonna maakonnad]] b5rfssqoryt9blgchv0jd2elb12yux5 0 661997 7151863 7093253 2026-05-12T03:06:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151863 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CME of 23 July 2012.jpg|pisi|23. juulil 2012 toimunud Päikese loide, mis on võrreldav Carringtoni sündmusega.]] '''Carringtoni sündmus''' oli intensiivseim vaadeldud [[Geomagnetiline torm|magnettorm]] [[heliofüüsika]] ajaloos. Sündmus leidis aset 10. päikesetsükli ajal ja see saavutas kulminatsiooni 1.–2. septembril 1859. Carringtoni sündmus põhjustas tugevaid [[Virmalised|virmalisi]], mida nähti kogu planeedi ulatuses<ref name="kimball60" /> ja see põhjustas sädemeid ning isegi süttimist mitmes [[Telegraafside|telegraafijaamas]]. Magnettormi põhjustas tõenäoliselt [[Päike|Päikeselt]] pärinev [[Krooni massi purse|krooniaine massiline väljavool]] (CME), mis põrkas kokku Maa [[Magnetosfäär|magnetosfääriga]].<ref name="tsurutani03" /> Carringtoni sündmust seostatakse tugeva [[Päikese loide|Päikese loitega]], mis leidis aset 1. septembril 1859. Loidet vaatlesid ja kirjeldasid iseseisvalt Briti astronoomid [[Richard Christopher Carrington]] ja [[Richard Hodgson]]. Need vaatlusandmed olid ühtlasi ajaloo esimesed teadusandmed Päikese loite kohta. Kui sarnase tugevusega [[geomagnetiline torm]] leiaks aset tänapäeval, võiks see põhjustada laiaulatuslikke häireid [[Elektrivõrk|elektrivõrgus]], elektrikatkestusi ja vooluvõrgu kahjustusi.<ref name="Lloyds-AER-2013-NA-risk" /><ref name="Jd0jK" /><ref name="Phillips-2014-07-23-supstrm" /> Carringtoni sündmusega võrreldavateks magnettormideks peetakse hiljem toimunud sündmustest näiteks [[1972. aasta magnettormid|1972. aasta augustis toimunud magnettorme]] ja 2003. aasta nõndanimetatud [[Halloweeni päikesetormid|Halloweeni päikesetorme]]. Juulis 2012 toimus Carringtoni sündmusega võrreldav Päikese loide, mis möödus Maast umbes üheksa päeva kauguselt. See tabas Maaga samal orbiidil selle ees liikuvat [[STEREO]]-A kosmoseaparaati, mis elas kokkupõrke üle ja pakkus teadlastele väärtuslikke andmeid.<ref name="Jd0jK" /><ref name="Berkeley" /> == Vaata ka == * [[hädaolukord]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kimball60">{{Cite journal|last=Kimball|first=D. S.|url=https://scholarworks.alaska.edu/bitstream/handle/11122/3607/GI%20Reports%20109.pdf?sequence=1&isAllowed=y|title=A Study of the Aurora of 1859|journal=Geophysical Institute at the University of Alaska|date=April 1960|access-date=28 November 2021}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="tsurutani03">{{Cite journal|last=Tsurutani|first=B. T.|url=https://agupubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1029/2002JA009504|title=The extreme magnetic storm of 1–2 September 1859|journal=Journal of Geophysical Research|volume=108|issue=A7|page=1268|date=2003|access-date=28 November 2021|bibcode=2003JGRA..108.1268T|doi=10.1029/2002JA009504}}</ref> <ref name="Lloyds-AER-2013-NA-risk">{{Cite book|year=2013|title=Solar Storm Risk to the North American Electric Grid|publisher=Lloyd's of London and Atmospheric and Environmental Research, Inc.|access-date=17 February 2022|url=https://assets.lloyds.com/assets/pdf-solar-storm-risk-to-the-north-american-electric-grid/1/pdf-Solar-Storm-Risk-to-the-North-American-Electric-Grid.pdf}}</ref> <ref name="Phillips-2014-07-23-supstrm">{{Cite news|last=Phillips|first=Dr. Tony|url=https://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2014/23jul_superstorm/|title=Near miss: The solar superstorm of July 2012|publisher=[[NASA]]|date=23 July 2014|access-date=26 July 2014}}</ref> <ref name="Jd0jK">{{Cite book|last=Baker|first=D.N.|year=2008|title=Severe Space Weather Events – Understanding Societal and Economic Impacts|url=https://archive.org/details/severespaceweath0000unse|publisher=The National Academy Press|location=Washington, D.C.|isbn=978-0-309-12769-1|doi=10.17226/12507|display-authors=etal}}</ref> <ref name="Berkeley">{{netiviide |pealkiri=Fierce solar magnetic storm barely missed Earth in 2012 |väljaanne=UC Berkeley News |url=https://news.berkeley.edu/2014/03/18/fierce-solar-magnetic-storm-barely-missed-earth-in-2012/ |vaadatud=2026-02-16}}</ref> }} [[Kategooria:Päike]] [[Kategooria:1859]] eigucjfcu9lnsqekl02bboh9ddgadq4 0 662075 7152136 6511728 2026-05-12T11:50:32Z Kuriuss 38125 7152136 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{linn | nimi = Harnes | hääldus = aʁn | nimi1_keel = | nimi1 = | vapp = Blason Harnes.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Harnes''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Vald asub umbes 6,4 km [[Lens]]ist kirdes, teede D162e ja D39 ristumiskoha ümbruses. Lensi kanal moodustab enamuse valla lõunapiirist ja [[Autoroute A21]] möödub kanali lähedalt. <gallery> Harnes - Vue aérienne de la Centrale et du Rivage.jpg|1920. aasta vaade õhust 62413-Harnes-Sols.png </gallery> == Ajalugu == Kõigepealt Hamasina registreeritud linn oli 12. sajandini tuntud kui Harnis, pärast seda hakati kasutama selle praegust kirjaviisi. Võimalik, et nimi pärineb flaami sõnast "Hearn", mis tähendab "Marsh". Linn asustati galloromaani perioodil, nagu arheoloogilised leiud tõendavad. Harnes'i vallamuuseumis saab näha "Harnes'i aaret": mündid, ehitusmaterjalid, urnid, vaasid, odad, raudesemed ja kondid, samuti mõned kotkaste, lõvide, sfinkside jne. kaunistatud [[Terra sigillata|Samose]] (punane glasuurkeraamika) esemed. 1304. aastal rüüstasid ja põletasid [[flaamid]] Harnes'i. [[Burgundia krahv]]ide ajal aastatel 1384–1482 peeti kodusõdu ja välissõdu. Võitlused, nälg, katk ja epideemiad mõjusid halvasti piirkonna inimestele ja õitsengule. 1438. aastal registreeriti Harnes'is "31 tuld (kodu) ja 109 elanikku". Küla oli nii vaene, et oli maksudest vabastatud. 1493. aastal ründasid austerlased [[Philipp Ilus]]a valitsemisajal Prantsusmaad. Nad tegid Harnes'is laagri ja hävitasid seejärel linnuse. 2. novembril 1789 hääletas Rahvusassamblee kogu religioosse vara natsionaliseerimise seaduse. Harnes'i inimesed said osta kogu maa, mis kuulus kunagi kloostrile, mis oli osa [[Gent]]i St. Pierre'i kloostrist. == Eco veepuhastussüsteem == [[Deûle]]'i/Souchezi jõe vanas sängis (mis on Lensi kanali rajamisega ammu kuivanud) ja endisel kaevandusalal on kohalikud omavalitsused loonud maastiku, mille eesmärk on täiendada [[Fouquières-les-Lens|Fouquières'i]] reoveepuhastist väljuva [[Reovesi|reovee]] puhastamist [[Bioloogia|bioloogiliste]] meetoditega, et kõrvaldada patogeenid ja [[fosfaadid]]. Kasutatakse viit järjestikust töötlust, mis hõlmavad filtreerimist võsastunud [[paju]]ga, mahutitesse istutatud [[Pilliroog (perekond)|pilliroogu]], [[Võhumõõk|iiriseid]], [[Kaisel|kaislaid]] jne., hapnikuga varustamist ja kokkupuudet päikesevalgusega. Vee pumpamiseks vajaliku energia annavad neli [[tuulegeneraator]]it. Et puhastatav vesi läbiks puhastuskuuri, kulub umbes üks kuu enne Lensi kanalisse suubumist. See projekt, mille ehitamiseks kulus viis aastat (1999–2004), pälvis [[Barcelona]]s iga kahe aasta tagant toimuval neljandal Euroopa maastikukongressil Rosa Barba auhinna. == Vaatamisväärsusi == * Kaevandusmuuseum * Arheoloogia- ja ajaloomuuseum * Florimondi mets * "Pont Maudit", 18. sajandist pärit sild * St. Martini kirik, pärineb 20. sajandist * Sõjamälestusmärk == Sõpruslinnad == * [[Loanhead]], Šotimaa, Suurbritannia * [[Chrzanów (Väike-Poola vojevoodkond)|Chrzanów]], Poola * [[Falkenstein (Vogtlandi kreis)|Falkenstein]], Saksamaa * [[Kabouda]], Burkina Faso * [[Vendres]], Prantsusmaa == Viited == {{viited}} {{Lensi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]] 9bzcrhofyi6wo0sb6v89nskmgz8wi7g 4 662869 7151579 7141404 2026-05-11T15:44:55Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7151579 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?from ?to WHERE { ?item p:P39 ?position . ?position ps:P39 wd:Q21100241 OPTIONAL { ?position pq:P580 ?from } OPTIONAL { ?position pq:P582 ?to } } |section= |sort=?from |sort_order=desc |one_row_per_item=no |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,P27:riik,?from:alates,?to:kuni,item:wikidata |links=red |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! riik ! alates ! kuni ! wikidata |- | [[Stig Rästa]] | | [[Eesti]] | 2025-03-26 | | [[:d:Q12375361|Q12375361]] |- | [[Priit Lomp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-18 | | [[:d:Q18753387|Q18753387]] |- | [[Tanel Tein]] | Eesti poliitik, endine korvpallur | [[Eesti]] | 2023-04-18 | | [[:d:Q329432|Q329432]] |- | [[Eero Merilind]] | eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-10 | | [[:d:Q117842914|Q117842914]] |- | [[Ants Laaneots]] | Eesti erukindral | [[Eesti]] | 2023-04-10 | | [[:d:Q3736458|Q3736458]] |- | [[Mart Maastik]] | Eesti ettevõtja ja munitsipaalpoliitik | [[Eesti]] | 2023-04-06 | | [[:d:Q117459311|Q117459311]] |- | [[Maido Ruusmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | | [[:d:Q61111879|Q61111879]] |- | [[Siim Pohlak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | | [[:d:Q61111821|Q61111821]] |- | [[Erkki Keldo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | 2024-07-22 | [[:d:Q42889094|Q42889094]] |- | [[Lauri Hussar]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | | [[:d:Q26234970|Q26234970]] |- | [[Pärtel-Peeter Pere]] | Eesti ametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q117404916|Q117404916]] |- | [[Pipi-Liis Siemann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q117404914|Q117404914]] |- | [[Johanna-Maria Lehtme]] | eesti kultuurikorraldaja ja aktivist | [[Eesti]] | 2023-01-01 | 2023-01-01 | [[:d:Q112064111|Q112064111]] |- | [[Rain Epler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q103205431|Q103205431]] |- | [[Ester Karuse]] | | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q97218962|Q97218962]] |- | [[Kristo Enn Vaga]] | Eesti jalgrattur | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q30562829|Q30562829]] |- | [[Igor Taro]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | 2025-01-01 | [[:d:Q29419756|Q29419756]] |- | [[Meelis Kiili]] | | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q16403062|Q16403062]] |- | [[Vadim Belobrovtsev]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q12377955|Q12377955]] |- | [[Ando Kiviberg]] | Eesti poliitik ja rahvapillimängija | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q12359094|Q12359094]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-10-22 | | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Toomas Kruusimägi]] | koolijuht ja poliitik | [[Eesti]] | 2022-10-19 | 2022-10-22 | [[:d:Q53998189|Q53998189]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-09-06 | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Reili Rand]] | | [[Eesti]] | 2022-07-19 | | [[:d:Q27430371|Q27430371]] |- | [[Andres Sutt]] | eesti poliitik ja pangandustegelane | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q62975823|Q62975823]] |- | [[Toomas Jürgenstein]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q25519722|Q25519722]] |- | [[Liina Kersna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Erki Savisaar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-06-03 | | [[:d:Q20528493|Q20528493]] |- | [[Taavi Aas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-06-03 | | [[:d:Q16403144|Q16403144]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2022-06-03 | | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]] | Eesti poliitik ja mootorisportlane | [[Eesti]] | 2022-04-04 | | [[:d:Q18642208|Q18642208]] |- | [[Rene Tammist]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-04-01 | 2022-04-04 | [[:d:Q12373845|Q12373845]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-03-22 | | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-02-04 | 2022-07-18 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Tõnis Mölder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-11-18 | | [[:d:Q62975984|Q62975984]] |- | [[Anneli Ott]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-11-04 | | [[:d:Q22041600|Q22041600]] |- | [[Tiiu Aro]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2021-03-06 | 2022-07-18 | [[:d:Q544436|Q544436]] |- | [[Sulev Kannimäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-28 | | [[:d:Q107335485|Q107335485]] |- | [[Õnne Pillak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q107335464|Q107335464]] |- | [[Timo Suslov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q107335392|Q107335392]] |- | [[Aivar Viidik]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | 2022-07-18 | [[:d:Q20933595|Q20933595]] |- | [[Toomas Järveoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q16404987|Q16404987]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Martin Helme]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Margit Sutrop]] | Eesti filosoof | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q12369691|Q12369691]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Maido Ruusmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | 2021-01-27 | [[:d:Q61111879|Q61111879]] |- | [[Alar Laneman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | | [[:d:Q16405586|Q16405586]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | 2022-07-18 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Eduard Odinets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-11 | | [[:d:Q16407919|Q16407919]] |- | [[Marko Torm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2020-12-16 | | [[:d:Q16407265|Q16407265]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2020-12-01 | 2021-11-03 | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2020-11-22 | | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Urmas Espenberg]] | eesti kirjanik, publitsist ja poliitik | [[Eesti]] | 2020-11-18 | 2021-01-26 | [[:d:Q12377803|Q12377803]] |- | [[Mart Helme]] | poliitik ja endine diplomaat | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2020-11-10 | | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Rene Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2020-11-05 | | [[:d:Q62934345|Q62934345]] |- | [[Kert Kingo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-10-26 | | [[:d:Q62976082|Q62976082]] |- | [[Mart Võrklaev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-09-30 | | [[:d:Q72398917|Q72398917]] |- | [[Marko Šorin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-09-13 | | [[:d:Q28071329|Q28071329]] |- | [[Lauri Läänemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-06-13 | 2022-07-18 | [[:d:Q12368349|Q12368349]] |- | [[Jaak Juske]] | eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2019-06-13 | | [[:d:Q6109557|Q6109557]] |- | [[Kalle Grünthal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-06-12 | | [[:d:Q72398401|Q72398401]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-06-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Signe Riisalo]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-05-21 | 2021-01-26 | [[:d:Q64850482|Q64850482]] |- | [[Rein Suurkask]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-05-17 | 2019-10-26 | [[:d:Q71868193|Q71868193]] |- | [[Kai Rimmel]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2021-01-27 | [[:d:Q63473780|Q63473780]] |- | [[Peeter Rahnel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2022-06-03 | [[:d:Q63473688|Q63473688]] |- | [[Heiki Hepner]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | | [[:d:Q63473367|Q63473367]] |- | [[Tiit Kala]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2020-11-05 | [[:d:Q63413898|Q63413898]] |- | [[Natalia Malleus]] | ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | | [[:d:Q53998190|Q53998190]] |- | [[Urmas Espenberg]] | eesti kirjanik, publitsist ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2020-11-09 | [[:d:Q12377803|Q12377803]] |- | [[Oudekki Loone]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2022-06-03 | [[:d:Q12371725|Q12371725]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2019-06-02 | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Andrei Korobeinik]] | eesti tarkvaraettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2022-06-03 | [[:d:Q4755832|Q4755832]] |- | [[Raimond Kaljulaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-05 | | [[:d:Q27430407|Q27430407]] |- | [[Merry Aart]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976265|Q62976265]] |- | [[Riho Breivel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976243|Q62976243]] |- | [[Maria Jufereva-Skuratovski]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976151|Q62976151]] |- | [[Marek Jürgenson]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976118|Q62976118]] |- | [[Kert Kingo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-05-16 | [[:d:Q62976082|Q62976082]] |- | [[Tõnis Mölder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q62975984|Q62975984]] |- | [[Andrus Seeme]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62975881|Q62975881]] |- | [[Andres Sutt]] | eesti poliitik ja pangandustegelane | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q62975823|Q62975823]] |- | [[Rene Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q62934345|Q62934345]] |- | [[Siim Pohlak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2023-04-03 | [[:d:Q61111821|Q61111821]] |- | [[Riina Sikkut]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-07-18 | [[:d:Q52704406|Q52704406]] |- | [[Erkki Keldo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2023-04-03 | [[:d:Q42889094|Q42889094]] |- | [[Ruuben Kaalep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q29420141|Q29420141]] |- | [[Paul Puustusmaa]] | eesti jurist ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q29419731|Q29419731]] |- | [[Igor Kravtšenko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q28840779|Q28840779]] |- | [[Raimond Kaljulaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-05 | [[:d:Q27430407|Q27430407]] |- | [[Helle-Moonika Helme]] | Poliitik ja muusik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q26695944|Q26695944]] |- | [[Anneli Ott]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-11-25 | [[:d:Q22041600|Q22041600]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-03-22 | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Andres Metsoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20933540|Q20933540]] |- | [[Liina Kersna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Jaanus Karilaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20933507|Q20933507]] |- | [[Dmitri Dmitrijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20933467|Q20933467]] |- | [[Erki Savisaar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-11-18 | [[:d:Q20528493|Q20528493]] |- | [[Uno Kaskpeit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20528341|Q20528341]] |- | [[Jaak Madison]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-06-12 | [[:d:Q19725706|Q19725706]] |- | [[Yoko Alender]] | eesti arhitekt, riigiametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q17446896|Q17446896]] |- | [[Urmas Reitelmann]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16406609|Q16406609]] |- | [[Raivo E. Tamm]] | Eesti näitleja | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16406227|Q16406227]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Alar Laneman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-11-18 | [[:d:Q16405586|Q16405586]] |- | [[Katri Raik]] | eesti ajaloolane, poliitik ja haridustegelane | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-12-31 | [[:d:Q16405510|Q16405510]] |- | [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16405450|Q16405450]] |- | [[Henn Põlluaas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16405090|Q16405090]] |- | [[Heidy Purga]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16404493|Q16404493]] |- | [[Tarmo Kruusimäe]] | | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16404443|Q16404443]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Madis Milling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-02-02 | [[:d:Q16403802|Q16403802]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Taavi Aas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q16403144|Q16403144]] |- | [[Johannes Kert]] | Eesti poliitik ja sõjaväelane | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-03-04 | [[:d:Q16402978|Q16402978]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Helmen Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q13628736|Q13628736]] |- | [[Aivar Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q13608089|Q13608089]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-09-12 | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Toomas Kivimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12377090|Q12377090]] |- | [[Tarmo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12376376|Q12376376]] |- | [[Siret Kotka]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12375092|Q12375092]] |- | [[Priit Sibul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12372782|Q12372782]] |- | [[Peeter Ernits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12372175|Q12372175]] |- | [[Martin Helme]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Kersti Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12366820|Q12366820]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-11-30 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-03-31 | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Jaak Valge]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12364786|Q12364786]] |- | [[Hele Everaus]] | Eesti hematoloog ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12363696|Q12363696]] |- | [[Anti Poolamets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12359339|Q12359339]] |- | [[Aivar Sõerd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12358481|Q12358481]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-09-30 | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Kaja Kallas]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q11869065|Q11869065]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Valdo Randpere]] | Eesti laulja | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q7909441|Q7909441]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-12-15 | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Leo Kunnas]] | Eesti kirjanik, sõjaväelane ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q3744878|Q3744878]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-09-06 | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Üllar Saaremäe]] | eesti näitleja | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q3739506|Q3739506]] |- | [[Ants Laaneots]] | Eesti erukindral | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2023-04-09 | [[:d:Q3736458|Q3736458]] |- | [[Eerik-Niiles Kross]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q3735691|Q3735691]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Signe Kivi]] | Eesti poliitik ja tekstiilikunstnik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q2285186|Q2285186]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-06-12 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Mihhail Lotman]] | Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q2012757|Q2012757]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Heiki Kranich]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2026-01-13 | [[:d:Q1594612|Q1594612]] |- | [[Mart Helme]] | poliitik ja endine diplomaat | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Jüri Luik]] | Eesti diplomaat ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q1433583|Q1433583]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-07-18 | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Jüri Jaanson]] | Eesti sõudja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Annely Akkermann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-10-19 | [[:d:Q618373|Q618373]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-05-20 | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Kaido Höövelson]] | eesti sumomaadleja, ettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q528974|Q528974]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Marina Kaljurand]] | Eesti diplomaat, poliitik ja sulgpallur | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-06-12 | [[:d:Q439111|Q439111]] |- | [[Kristina Šmigun-Vähi]] | eesti murdmaasuusataja | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q231327|Q231327]] |- | [[Siim Kallas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q156469|Q156469]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2019-02-07 | | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-02-06 | 2019-02-07 | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Signe Kivi]] | Eesti poliitik ja tekstiilikunstnik | [[Eesti]] | 2019-02-05 | 2019-02-06 | [[:d:Q2285186|Q2285186]] |- | [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-01-11 | | [[:d:Q16403439|Q16403439]] |- | [[Barbi Pilvre]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2018-11-28 | | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Andres Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-11-26 | 2018-11-27 | [[:d:Q13234758|Q13234758]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-09-05 | | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-08-22 | | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Aivar Surva]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-08-01 | | [[:d:Q55984168|Q55984168]] |- | [[Eevi Paasmäe]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-06-28 | | [[:d:Q28854356|Q28854356]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-06-15 | | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-05-07 | | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-05-03 | | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Enn Meri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2018-04-05 | | [[:d:Q53636801|Q53636801]] |- | [[Karin Tammemägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-11-10 | | [[:d:Q53638402|Q53638402]] |- | [[Rein Randver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-11-08 | 2018-05-02 | [[:d:Q14542629|Q14542629]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Tarmo Kruusimäe]] | | [[Eesti]] | 2017-06-02 | | [[:d:Q16404443|Q16404443]] |- | [[Tiina Kangro]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-16 | | [[:d:Q20528288|Q20528288]] |- | [[Toomas Paur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-11 | | [[:d:Q28071323|Q28071323]] |- | [[Alar Nääme]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-10 | 2016-12-11 | [[:d:Q28845703|Q28845703]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-10 | 2018-06-26 | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Igor Kravtšenko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-06 | | [[:d:Q28840779|Q28840779]] |- | [[Arvo Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-05 | 2016-12-06 | [[:d:Q16404003|Q16404003]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-25 | | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Eevi Paasmäe]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2016-12-09 | [[:d:Q28854356|Q28854356]] |- | [[Toomas Väinaste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q28854341|Q28854341]] |- | [[Marko Šorin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2017-06-12 | [[:d:Q28071329|Q28071329]] |- | [[Liisa Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2018-08-22 | [[:d:Q21009735|Q21009735]] |- | [[Helmut Hallemaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q16407871|Q16407871]] |- | [[Tiit Terik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q12376941|Q12376941]] |- | [[Barbi Pilvre]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2018-11-26 | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Hardi Volmer]] | Eesti muusik ja filmirežissöör | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q3740790|Q3740790]] |- | [[Vladimir Arhipov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | 2016-11-23 | [[:d:Q28854358|Q28854358]] |- | [[Hannes Hanso]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q17446918|Q17446918]] |- | [[Aet Maatee]] | eesti kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2016-11-23 | 2016-11-24 | [[:d:Q16407380|Q16407380]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Rait Maruste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-09-13 | 2016-11-23 | [[:d:Q2128576|Q2128576]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-07-07 | 2016-11-23 | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Toomas Jürgenstein]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-06-16 | | [[:d:Q25519722|Q25519722]] |- | [[Oudekki Loone]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-11-21 | | [[:d:Q12371725|Q12371725]] |- | [[Anneli Ott]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-11-19 | | [[:d:Q22041600|Q22041600]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-16 | 2016-11-23 | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Marianne Mikko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-16 | | [[:d:Q535290|Q535290]] |- | [[Etti Kagarov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2015-09-16 | [[:d:Q16405534|Q16405534]] |- | [[Neeme Suur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2015-09-16 | [[:d:Q12370928|Q12370928]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2016-11-23 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2016-11-23 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-01 | 2017-06-12 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Peeter Ernits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-08-18 | | [[:d:Q12372175|Q12372175]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-07-16 | 2019-03-03 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Jaanus Karilaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-27 | | [[:d:Q20933507|Q20933507]] |- | [[Kristjan Kõljalg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q20933524|Q20933524]] |- | [[Einar Vallbaum]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2017-06-12 | [[:d:Q17447338|Q17447338]] |- | [[Andre Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q16404500|Q16404500]] |- | [[Meelis Mälberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | | [[:d:Q12370075|Q12370075]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2015-04-09 | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mark Soosaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-24 | [[:d:Q12369838|Q12369838]] |- | [[Kalle Muuli]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2017-06-12 | [[:d:Q12366238|Q12366238]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2015-07-15 | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Hardi Volmer]] | Eesti muusik ja filmirežissöör | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2015-09-14 | [[:d:Q3740790|Q3740790]] |- | [[Marianne Mikko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2015-09-14 | [[:d:Q535290|Q535290]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Raivo Põldaru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933554|Q20933554]] |- | [[Andres Metsoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933540|Q20933540]] |- | [[Liina Kersna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Dmitri Dmitrijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933467|Q20933467]] |- | [[Arno Sild]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933454|Q20933454]] |- | [[Monika Haukanõmm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20528676|Q20528676]] |- | [[Erki Savisaar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20528493|Q20528493]] |- | [[Andres Ammas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-04-04 | [[:d:Q20528366|Q20528366]] |- | [[Uno Kaskpeit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20528341|Q20528341]] |- | [[Jaak Madison]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q19725706|Q19725706]] |- | [[Hannes Hanso]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-09-14 | [[:d:Q17446918|Q17446918]] |- | [[Yoko Alender]] | eesti arhitekt, riigiametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q17446896|Q17446896]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Olga Ivanova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16406537|Q16406537]] |- | [[Artur Talvik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16406074|Q16406074]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-09-12 | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Märt Sults]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16405538|Q16405538]] |- | [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16405450|Q16405450]] |- | [[Külliki Kübarsepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-01-11 | [[:d:Q16405217|Q16405217]] |- | [[Andrei Novikov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2017-11-10 | [[:d:Q16405149|Q16405149]] |- | [[Henn Põlluaas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16405090|Q16405090]] |- | [[Heidy Purga]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16404493|Q16404493]] |- | [[Krista Aru]] | Eesti ajakirjandusloolane ja museoloog | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16404281|Q16404281]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Madis Milling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16403802|Q16403802]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Johannes Kert]] | Eesti poliitik ja sõjaväelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16402978|Q16402978]] |- | [[Anne Sulling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q15983657|Q15983657]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Lauri Luik]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q14191221|Q14191221]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-11-20 | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Helmen Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q13628736|Q13628736]] |- | [[Aivar Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q13608089|Q13608089]] |- | [[Urmas Klaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q13607430|Q13607430]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Andres Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q13234758|Q13234758]] |- | [[Jana Toom]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q12379326|Q12379326]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Toomas Kivimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12377090|Q12377090]] |- | [[Tarmo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-12-10 | [[:d:Q12376376|Q12376376]] |- | [[Tanel Talve]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12376325|Q12376325]] |- | [[Siret Kotka]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12375092|Q12375092]] |- | [[Remo Holsmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-05-06 | [[:d:Q12373839|Q12373839]] |- | [[Rein Ratas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-12-05 | [[:d:Q12373774|Q12373774]] |- | [[Raivo Aeg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12373459|Q12373459]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Priit Sibul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12372782|Q12372782]] |- | [[Priit Toobal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-11-18 | [[:d:Q12372781|Q12372781]] |- | [[Mihkel Raud]] | | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-06-07 | [[:d:Q12370316|Q12370316]] |- | [[Martin Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-07-06 | [[:d:Q12369932|Q12369932]] |- | [[Martin Helme]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Kersti Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12366820|Q12366820]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-23 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-09-14 | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Aivar Sõerd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12358481|Q12358481]] |- | [[Ain Lutsepp]] | eesti näitleja | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12358429|Q12358429]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Valdo Randpere]] | Eesti laulja | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q7909441|Q7909441]] |- | [[Toomas Vitsut]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q7824120|Q7824120]] |- | [[Maire Aunaste]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-03-03 | [[:d:Q6736905|Q6736905]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-09-05 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Mihhail Kõlvart]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q4250802|Q4250802]] |- | [[Valeri Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q4232659|Q4232659]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Ants Laaneots]] | Eesti erukindral | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-04-03 | [[:d:Q3736458|Q3736458]] |- | [[Eerik-Niiles Kross]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-06-15 | [[:d:Q3735691|Q3735691]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Deniss Boroditš]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-08-01 | [[:d:Q2000385|Q2000385]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Mart Helme]] | poliitik ja endine diplomaat | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2017-11-07 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2017-06-01 | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Jüri Jaanson]] | Eesti sõudja ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Laine Randjärv]] | Eesti poliitik ja kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-02-05 | [[:d:Q449939|Q449939]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Edgar Savisaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-08-05 | [[:d:Q355241|Q355241]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-12-15 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-08-31 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Urmas Paet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q58100|Q58100]] |- | [[Kalmer Lain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-11-19 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366252|Q12366252]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2014-11-04 | 2015-03-23 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Innar Mäesalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-10-14 | 2015-03-23 | [[:d:Q20528880|Q20528880]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-09-08 | 2015-03-23 | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Siret Kotka]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-07-01 | 2015-03-23 | [[:d:Q12375092|Q12375092]] |- | [[Kalev Kallemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-06-18 | 2015-03-23 | [[:d:Q17446941|Q17446941]] |- | [[Andre Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-06-18 | 2015-03-23 | [[:d:Q16404500|Q16404500]] |- | [[Reet Roos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-06-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q16407052|Q16407052]] |- | [[Aivar Rosenberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q18753049|Q18753049]] |- | [[Etti Kagarov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q16405534|Q16405534]] |- | [[Tatjana Jaanson]] | Eesti poliitik, sõudja ja sõudetreener | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376579|Q12376579]] |- | [[Barbi Pilvre]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Katrin Saks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2014-03-28 | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2014-06-18 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | 2014-01-13 | 2014-06-01 | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-01-01 | 2015-03-23 | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-12-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Tarmo Mänd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-12-05 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376370|Q12376370]] |- | [[Rein Lang]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2013-12-05 | 2015-03-23 | [[:d:Q998617|Q998617]] |- | [[Jüri Morozov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-11-13 | 2015-03-23 | [[:d:Q16407757|Q16407757]] |- | [[Urbo Vaarmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-10-31 | 2015-03-23 | [[:d:Q17447264|Q17447264]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-06-15 | 2014-03-26 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Andrus Saare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-06-13 | 2015-03-23 | [[:d:Q16403448|Q16403448]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-03-15 | 2013-06-17 | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Kaja Kreisman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-01-22 | 2014-03-26 | [[:d:Q12366112|Q12366112]] |- | [[Mihhail Lotman]] | Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2013-01-22 | 2013-01-23 | [[:d:Q2012757|Q2012757]] |- | [[Tiina Lokk]] | Eesti filmindustegelane | [[Eesti]] | 2012-12-12 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376881|Q12376881]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-12-11 | 2015-03-23 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Kaja Kallas]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | 2012-07-02 | 2014-06-18 | [[:d:Q11869065|Q11869065]] |- | [[Kalev Kallemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-06-19 | 2012-07-01 | [[:d:Q17446941|Q17446941]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2012-05-12 | 2014-03-26 | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Laar]] | | [[Eesti]] | 2012-05-12 | 2013-06-13 | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Lembit Kaljuvee]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q12368506|Q12368506]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Deniss Boroditš]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q2000385|Q2000385]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-03-20 | 2015-03-23 | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Andres Jalak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-12-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12359125|Q12359125]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-11-14 | 2012-12-10 | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Mart Meri]] | eesti filoloog ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | 2011-11-04 | 2015-03-23 | [[:d:Q12369879|Q12369879]] |- | [[Tarmo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-08 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376376|Q12376376]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-04-07 | 2015-03-23 | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-07 | 2013-12-31 | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Andre Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q16404500|Q16404500]] |- | [[Andrus Saare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2012-05-12 | [[:d:Q16403448|Q16403448]] |- | [[Tõnu Juul]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-11-04 | [[:d:Q13605609|Q13605609]] |- | [[Ülo Tulik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12379639|Q12379639]] |- | [[Siim Kabrits]] | Eesti ettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12374975|Q12374975]] |- | [[Peeter Laurson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372206|Q12372206]] |- | [[Liisa Pakosta]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2015-03-23 | [[:d:Q12368739|Q12368739]] |- | [[Juku-Kalle Raid]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12365540|Q12365540]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2011-04-06 | 2015-03-23 | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2011-04-07 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Andrei Korobeinik]] | eesti tarkvaraettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2013-12-04 | [[:d:Q4755832|Q4755832]] |- | [[Raivo Järvi]] | Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2012-06-17 | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Rein Randver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q14542629|Q14542629]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Margus Hanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q6760839|Q6760839]] |- | [[Rein Aidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q618349|Q618349]] |- | [[Reet Roos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-01-13 | [[:d:Q16407052|Q16407052]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-09-07 | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Lauri Luik]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q14191221|Q14191221]] |- | [[Kalev Lillo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q14188964|Q14188964]] |- | [[Helmen Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q13628736|Q13628736]] |- | [[Aivar Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13608089|Q13608089]] |- | [[Tõnis Kõiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13608080|Q13608080]] |- | [[Urmas Klaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-04-08 | [[:d:Q13607430|Q13607430]] |- | [[Kaia Iva]] | Eesti pedagoog, majandustegelane ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13603999|Q13603999]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Andres Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q13234758|Q13234758]] |- | [[Jana Toom]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12379326|Q12379326]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Remo Holsmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12373839|Q12373839]] |- | [[Rannar Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12373563|Q12373563]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Priit Sibul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372782|Q12372782]] |- | [[Priit Toobal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372781|Q12372781]] |- | [[Peeter Võsa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372254|Q12372254]] |- | [[Olga Sõtnik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12371428|Q12371428]] |- | [[Neeme Suur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12370928|Q12370928]] |- | [[Meelis Mälberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12370075|Q12370075]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-11-17 | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Lembit Kaljuvee]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q12368506|Q12368506]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Kalle Jents]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366228|Q12366228]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Kajar Lember]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-11-12 | [[:d:Q12366123|Q12366123]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Jaan Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12364933|Q12364933]] |- | [[Indrek Raudne]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-12-05 | [[:d:Q12364518|Q12364518]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Aivar Sõerd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12358481|Q12358481]] |- | [[Aare Heinvee]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12358088|Q12358088]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-10-31 | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Kaja Kallas]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-11-14 | [[:d:Q11869065|Q11869065]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-12-04 | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Valdo Randpere]] | Eesti laulja | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q7909441|Q7909441]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-12-08 | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Mihhail Kõlvart]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-07 | [[:d:Q4250802|Q4250802]] |- | [[Valeri Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q4232659|Q4232659]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-12-11 | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-11-03 | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Rait Maruste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2128576|Q2128576]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Eldar Efendijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2063457|Q2063457]] |- | [[Deniss Boroditš]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q2000385|Q2000385]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Jaak Allik]] | eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jaanus Tamkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1375483|Q1375483]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-01-21 | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Rein Lang]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q998617|Q998617]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-03-19 | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Tõnis Palts]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q743319|Q743319]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Jüri Jaanson]] | Eesti sõudja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-11 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Toomas Tõniste]] | Eesti poliitik ja purjetaja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q620859|Q620859]] |- | [[Annely Akkermann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q618373|Q618373]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Maimu Berg]] | eesti kirjanik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q544472|Q544472]] |- | [[Marianne Mikko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q535290|Q535290]] |- | [[Tarmo Leinatamm]] | Eesti dirigent | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-10-13 | [[:d:Q518704|Q518704]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-03-15 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Laine Randjärv]] | Eesti poliitik ja kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q449939|Q449939]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Ene Ergma]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q439102|Q439102]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Karel Rüütli]] | | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q382654|Q382654]] |- | [[Edgar Savisaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q355241|Q355241]] |- | [[Erki Nool]] | eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q334700|Q334700]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Mart Laar]] | | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Ester Tuiksoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-07-01 | [[:d:Q293175|Q293175]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Urmas Paet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q58100|Q58100]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2010-12-07 | | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Jaan Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-07-07 | | [[:d:Q12364933|Q12364933]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-07-07 | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-06-17 | | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-06-16 | 2010-06-17 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Jaan Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-05-27 | 2010-07-07 | [[:d:Q12364933|Q12364933]] |- | [[Tarmo Mänd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-03-12 | | [[:d:Q12376370|Q12376370]] |- | [[Katrin Karisma]] | Eesti näitleja ja laulja | [[Eesti]] | 2009-12-21 | 2011-03-26 | [[:d:Q12366614|Q12366614]] |- | [[Liisa Pakosta]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-11-09 | | [[:d:Q12368739|Q12368739]] |- | [[Nikolai Põdramägi]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2009-10-29 | | [[:d:Q12371071|Q12371071]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-10-01 | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Elle Kull]] | eesti näitleja ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2009-09-14 | | [[:d:Q3741225|Q3741225]] |- | [[Georg Pelisaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-07-28 | | [[:d:Q16407124|Q16407124]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-07-10 | | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Robert Antropov]] | Eesti poliitik, sulgpallur ja sporditegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2009-07-09 | | [[:d:Q16404048|Q16404048]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-07-09 | 2009-07-28 | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Mari-Ann Kelam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-06-06 | | [[:d:Q12369727|Q12369727]] |- | [[Mihkel Juhkami]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-06-04 | 2009-06-05 | [[:d:Q38474175|Q38474175]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-06-04 | 2009-12-20 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-05-22 | 2009-07-09 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Jaan Kundla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2008-04-22 | | [[:d:Q6109645|Q6109645]] |- | [[Tõnu Juul]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2008-02-11 | | [[:d:Q13605609|Q13605609]] |- | [[Leino Mägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2008-01-01 | | [[:d:Q12368477|Q12368477]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-10-11 | 2010-12-07 | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Mait Klaassen]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-09-11 | 2007-12-31 | [[:d:Q1885929|Q1885929]] |- | [[Lembit Kaljuvee]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-17 | | [[:d:Q12368506|Q12368506]] |- | [[Hannes Rumm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-14 | | [[:d:Q16407299|Q16407299]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-14 | | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-14 | | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Ene Kaups]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-12 | | [[:d:Q12362113|Q12362113]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2007-04-10 | | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Sulev Vare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-06 | 2007-04-11 | [[:d:Q12375435|Q12375435]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2007-04-06 | | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-04-06 | 2009-06-03 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-04-06 | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Tiina Oraste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2009-09-30 | [[:d:Q12376884|Q12376884]] |- | [[Ott Lumi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2009-11-08 | [[:d:Q12371659|Q12371659]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2009-05-22 | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Helmer Jõgi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | | [[:d:Q12363761|Q12363761]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2007-04-05 | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | 2007-04-05 | | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-04 | | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Tarmo Mänd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-03 | 2010-03-12 | [[:d:Q12376370|Q12376370]] |- | [[Erika Salumäe]] | Eesti jalgrattur, sporditegelane ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2007-03-28 | 2007-04-02 | [[:d:Q261471|Q261471]] |- | [[Margus Tammekivi]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q38475120|Q38475120]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Janno Reiljan]] | eesti poliitik ja majandusteadlane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q16406371|Q16406371]] |- | [[Evelyn Sepp]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q16404509|Q16404509]] |- | [[Arvo Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q16404003|Q16404003]] |- | [[Maret Merisaar]] | eesti bioloog ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2011-01-01 | [[:d:Q16403525|Q16403525]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Rein Randver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-03-27 | [[:d:Q14542629|Q14542629]] |- | [[Tiit Kuusmik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q14514374|Q14514374]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Lauri Luik]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q14191221|Q14191221]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Tõnis Kõiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13608080|Q13608080]] |- | [[Urmas Klaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13607430|Q13607430]] |- | [[Mart Jüssi]] | Eesti poliitik ja hülgeuurija | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13605586|Q13605586]] |- | [[Kaia Iva]] | Eesti pedagoog, majandustegelane ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13603999|Q13603999]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Valdur Lahtvee]] | Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12378058|Q12378058]] |- | [[Toomas Trapido]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12377130|Q12377130]] |- | [[Toivo Tootsen]] | Eesti poliitik ja kirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12377039|Q12377039]] |- | [[Rein Ratas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12373774|Q12373774]] |- | [[Rain Rosimannus]] | eesti ettevõtja | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12373451|Q12373451]] |- | [[Olga Sõtnik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12371428|Q12371428]] |- | [[Nelli Privalova]] | Eesti poliitik ja jahilaskur | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12370957|Q12370957]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mark Soosaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369838|Q12369838]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Margus Lepik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2010-06-16 | [[:d:Q12369707|Q12369707]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Kersti Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q12366820|Q12366820]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Jaanus Rahumägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12364964|Q12364964]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2011-03-26 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Hannes Astok]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12363324|Q12363324]] |- | [[Erik Salumäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12362258|Q12362258]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-10-28 | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Marek Strandberg]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11034302|Q11034302]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Helle Kalda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q10970452|Q10970452]] |- | [[Tatjana Muravjova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q9355836|Q9355836]] |- | [[Ain Seppik]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q9142838|Q9142838]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Tarmo Kõuts]] | Eesti poliitik, sõjaväelane ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q7686357|Q7686357]] |- | [[Silver Meikar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q7516194|Q7516194]] |- | [[Jaan Kundla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2008-04-22 | [[:d:Q6109645|Q6109645]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2011-03-26 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Peeter Tulviste]] | eesti psühholoog ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q4465204|Q4465204]] |- | [[Valeri Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q4232659|Q4232659]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-16 | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Raivo Järvi]] | Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Aleksei Lotman]] | Eesti bioloog, looduskaitsja ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3737434|Q3737434]] |- | [[Jaak Salumets]] | eesti korvpallur, korvpallitreener ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3736953|Q3736953]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Eldar Efendijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2063457|Q2063457]] |- | [[Meelis Atonen]] | poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2008-02-10 | [[:d:Q1916766|Q1916766]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Mait Klaassen]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q1885929|Q1885929]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-09-10 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Villu Reiljan]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2010-05-27 | [[:d:Q1670898|Q1670898]] |- | [[Harri Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1586128|Q1586128]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2010-07-07 | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-06-03 | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jaanus Tamkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-10 | [[:d:Q1375483|Q1375483]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-10-10 | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Rein Lang]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q998617|Q998617]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Toomas Varek]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q934755|Q934755]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Toomas Tõniste]] | Eesti poliitik ja purjetaja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q620859|Q620859]] |- | [[Rein Aidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q618349|Q618349]] |- | [[Katrin Saks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-14 | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-13 | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-07-09 | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Laine Randjärv]] | Eesti poliitik ja kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q449939|Q449939]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Taavi Veskimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-09-13 | [[:d:Q441874|Q441874]] |- | [[Ene Ergma]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q439102|Q439102]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-07-09 | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Karel Rüütli]] | | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q382654|Q382654]] |- | [[Edgar Savisaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-10 | [[:d:Q355241|Q355241]] |- | [[Erki Nool]] | eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q334700|Q334700]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Mart Laar]] | | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Ester Tuiksoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q293175|Q293175]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-13 | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Urmas Paet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q58100|Q58100]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Kalev Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2006-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q16404517|Q16404517]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2006-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Margus Hanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2004-11-22 | 2006-11-20 | [[:d:Q6760839|Q6760839]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2004-01-01 | | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Hirvo Surva]] | eesti koorijuht | [[Eesti]] | 2003-04-10 | 2003-10-05 | [[:d:Q12364009|Q12364009]] |- | [[Eiki Berg]] | eesti politoloog | [[Eesti]] | 2003-04-01 | 2004-09-08 | [[:d:Q24546656|Q24546656]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2003-03-22 | 2005-04-12 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2003-03-22 | 2007-03-26 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Katrin Saks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2003-03-22 | 2006-01-01 | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2003-03-22 | 2003-04-01 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Hannes Võrno]] | Eesti koomik ja poliitik | [[Eesti]] | 2003-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q743278|Q743278]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1999-03-14 | 2003-03-21 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Liis Klaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q12368727|Q12368727]] |- | [[Jevgeni Tomberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q12365135|Q12365135]] |- | [[Sakarias Jaan Leppik]] | Eesti poliitik, preester, muusik ja õpetaja | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q7402843|Q7402843]] |- | [[Toomas Hendrik Ilves]] | Eesti 4. president (2006-2016), ajakirjanik ja diplomaat | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q57289|Q57289]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 1995-03-11 | 1999-03-13 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Karin Jaani]] | diplomaat | [[Eesti]] | 1995-03-11 | 1995-10-13 | [[:d:Q1396519|Q1396519]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1995-03-11 | 1999-03-13 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]] | Eesti poliitik ja mehhaanikainsener, Pärnu linnapea 1992-1995 | [[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q16406433|Q16406433]] |- | [[Andra Veidemann]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q15888056|Q15888056]] |- | [[Mati Meos]] | eesti poliitik ja insener | [[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q12369993|Q12369993]] |- | [[Endel Lippmaa]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q1340315|Q1340315]] |- | [[Marju Lauristin]] | Eesti poliitik ja sotsioloog | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1994-09-20 | 1995-03-10 | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Karin Jaani]] | diplomaat | [[Eesti]] | 1992-09-30 | 1995-03-10 | [[:d:Q1396519|Q1396519]] |- | [[Marju Lauristin]] | Eesti poliitik ja sotsioloog | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1992-09-30 | 1992-10-22 | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Toivo Uustalo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105827060|Q105827060]] |- | [[Aap Neljas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q105825271|Q105825271]] |- | [[Paul-Olev Mõtsküla]] | Eesti ajakirjanik ja tõlkija | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105825114|Q105825114]] |- | [[Merle Krigul]] | | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105822984|Q105822984]] |- | [[Tiina Benno]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105815965|Q105815965]] |- | [[Matti Päts]] | Eesti riigiametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q61110231|Q61110231]] |- | [[Sulev Alajõe]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q50379456|Q50379456]] |- | [[Rein Helme]] | eesti sõjaajaloolane | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q16407924|Q16407924]] |- | [[Kalev Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q16404517|Q16404517]] |- | [[Andra Veidemann]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q15888056|Q15888056]] |- | [[Mart Niklus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q12121505|Q12121505]] |- | [[Indrek Toome]] | Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1990-01-01 | 1992-01-01 | [[:d:Q510157|Q510157]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1938-04-07 | 1932-06-14 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1938-04-07 | 1940-07-05 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Peeter Tarvel]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 1932-06-15 | 1934-10-02 | [[:d:Q11887057|Q11887057]] |- | [[Peeter Põld]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1929-06-15 | 1930-09-01 | [[:d:Q7160481|Q7160481]] |- | [[Karl Kornel]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 1926-06-15 | 1929-06-14 | [[:d:Q16404057|Q16404057]] |- | [[Peeter Põld]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1926-06-15 | 1926-09-30 | [[:d:Q7160481|Q7160481]] |- | [[Mihkel Neps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1925-09-14 | 1926-01-15 | [[:d:Q12370309|Q12370309]] |- | [[Juhan Ploompuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1925-11-10 | [[:d:Q105709830|Q105709830]] |- | [[Mihkel Juhkam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1937-12-31 | [[:d:Q12370291|Q12370291]] |- | [[Johannes Meyer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | 1923-05-31 | 1923-06-07 | [[:d:Q12365341|Q12365341]] |- | [[Peeter Tarvel]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1926-06-14 | [[:d:Q11887057|Q11887057]] |- | [[Jaan Teemant]] | | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1937-12-31 | [[:d:Q887238|Q887238]] |- | [[Tõnis Kalbus]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 1922-11-20 | | [[:d:Q16405663|Q16405663]] |- | [[Hans Kruus]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1922-03-10 | 1922-03-15 | [[:d:Q4242571|Q4242571]] |- | [[Alfred Teppan]] | Eesti näitekirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 1922-01-01 | 1923-01-01 | [[:d:Q24846264|Q24846264]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1940-07-05 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1932-06-14 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Karl August Baars]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1934-10-02 | [[:d:Q16404531|Q16404531]] |- | [[Mihkel Neps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1923-05-30 | [[:d:Q12370309|Q12370309]] |- | [[Jaan Mägi]] | Eesti poliitik, põllumajandusteadlane | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1921-01-07 | [[:d:Q12364860|Q12364860]] |- | [[Peeter Tarvel]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1923-05-30 | [[:d:Q11887057|Q11887057]] |- | [[Emma Petersen|Emma Asson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1923-05-30 | [[:d:Q3739607|Q3739607]] |- | [[Julius Seljamaa]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | 1920-12-20 | 1922-10-18 | [[:d:Q1712982|Q1712982]] |- | [[Theodor Pool]] | Eesti poliitik, agronoom, riigitegelane | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1930-05-07 | [[:d:Q612701|Q612701]] |- | [[Georg Rudolf Stackelberg]] | baltisaksa parun, Venemaa sõjaväelane, Eesti poliitik (1872-1934) | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | 1920-01-01 | 1923-01-01 | [[:d:Q54507605|Q54507605]] |- | [[Alma Ostra-Oinas]] | Eesti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1920-01-01 | 1932-01-01 | [[:d:Q4971452|Q4971452]] |- | [[Peeter Põld]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1919-04-23 | 2921-01-07 | [[:d:Q7160481|Q7160481]] |- | [[Enn Murdmaa]] | Eesti poliitik ja haridustegelane | [[Eesti]] | 1919-01-01 | 1926-01-01 | [[:d:Q16404015|Q16404015]] |- | [[Aleksander Kirikal (Riigikogu liige)|Aleksander Kirikal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q123953938|Q123953938]] |- | [[Mati Kepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108535053|Q108535053]] |- | [[Tiit Mae]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108535028|Q108535028]] |- | [[Tiit Niilo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108535016|Q108535016]] |- | [[Koit Prants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534994|Q108534994]] |- | [[Anti Tammeoks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534917|Q108534917]] |- | [[Kalle Talviste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534908|Q108534908]] |- | [[Arno Rossman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534671|Q108534671]] |- | [[Jüri Võigemast]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108532840|Q108532840]] |- | [[Kadri Ottis]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108532343|Q108532343]] |- | [[Mati Ilisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108532274|Q108532274]] |- | [[Tõnis Seesmaa]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q107657261|Q107657261]] |- | [[Ants Tamme]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q107657192|Q107657192]] |- | [[Aleksander Prass]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q106204349|Q106204349]] |- | [[Jaak-Hans Kuks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105846890|Q105846890]] |- | [[Valentina Võssotskaja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105846414|Q105846414]] |- | [[Arvo Jaakson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845594|Q105845594]] |- | [[Valentin Strukov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845583|Q105845583]] |- | [[Igor Sedašev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845567|Q105845567]] |- | [[Nikolai Maspanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845480|Q105845480]] |- | [[Andres Taimla]] | Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845441|Q105845441]] |- | [[Andres Taimla]] | Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845441|Q105845441]] |- | [[Olev Toomet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q105833157|Q105833157]] |- | [[Jaan Pöör]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105833040|Q105833040]] |- | [[Ülo Peets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105832606|Q105832606]] |- | [[Villu Müüripeal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105828405|Q105828405]] |- | [[Harald Mägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105828293|Q105828293]] |- | [[Märt Kubo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105828178|Q105828178]] |- | [[Vahur Glaase]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105827740|Q105827740]] |- | [[Andrus Villem]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105827303|Q105827303]] |- | [[Olli Toomik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105826947|Q105826947]] |- | [[Sergei Zonov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105826790|Q105826790]] |- | [[Ardo Ojasalu]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105825309|Q105825309]] |- | [[Ants-Enno Lõhmus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105825091|Q105825091]] |- | [[Katrin Linde]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105824838|Q105824838]] |- | [[Daimar Liiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105824821|Q105824821]] |- | [[Lembit Küüts]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105823239|Q105823239]] |- | [[Rein Kikerpill]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105821642|Q105821642]] |- | [[Toivo Jullinen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105820565|Q105820565]] |- | [[Peeter Ello]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105816095|Q105816095]] |- | [[Lauri Einer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105816079|Q105816079]] |- | [[Olav Anton]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105814782|Q105814782]] |- | [[Ants Pauls]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105812762|Q105812762]] |- | [[Kaarel Pürg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105810652|Q105810652]] |- | [[Aleksander Välison]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761934|Q105761934]] |- | [[Feodor Veiss]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761927|Q105761927]] |- | [[August Tobro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761899|Q105761899]] |- | [[Johannes Tammsoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761482|Q105761482]] |- | [[Jüri Mihkel Soontak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761447|Q105761447]] |- | [[Aleksander Silverstov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761434|Q105761434]] |- | [[Josep Rukki]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761422|Q105761422]] |- | [[August Rattas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760686|Q105760686]] |- | [[Egor Mazantsev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760647|Q105760647]] |- | [[Stepan Leidtorp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760616|Q105760616]] |- | [[Arnold-Eduard Lainevool]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760585|Q105760585]] |- | [[Roman Laes]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q105760551|Q105760551]] |- | [[Priidik Kroos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760532|Q105760532]] |- | [[Johannes Kraan]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760513|Q105760513]] |- | [[Jakob Koppas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760492|Q105760492]] |- | [[Johannes Hiob]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760378|Q105760378]] |- | [[Ivan Gorshkov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759900|Q105759900]] |- | [[Karl-August Frants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759609|Q105759609]] |- | [[Johannes Võmma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759514|Q105759514]] |- | [[Mathias Vesterblom]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759491|Q105759491]] |- | [[Voldemar-Johannes Tartu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757595|Q105757595]] |- | [[Villem Tammai]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757571|Q105757571]] |- | [[Aleksander Sõster]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757556|Q105757556]] |- | [[Valentin Smirnov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757531|Q105757531]] |- | [[August Sirro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757497|Q105757497]] |- | [[Theodor Schmidt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757388|Q105757388]] |- | [[Hugo Ratassepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757346|Q105757346]] |- | [[Hans Miller]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757120|Q105757120]] |- | [[August Liivak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756929|Q105756929]] |- | [[Leonhard Käär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q105756853|Q105756853]] |- | [[Karl Kanep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756734|Q105756734]] |- | [[Aleksei Gretšanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756499|Q105756499]] |- | [[Johannes-Leopold Antik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756185|Q105756185]] |- | [[Villem Vessart]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756162|Q105756162]] |- | [[Rosalie Verner]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756155|Q105756155]] |- | [[Konstantin Veiss]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756146|Q105756146]] |- | [[Alfred Vainola]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756129|Q105756129]] |- | [[Aleksander-Rudolf Toomel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756106|Q105756106]] |- | [[Nikita Semyonov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756086|Q105756086]] |- | [[Jakob Saar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756072|Q105756072]] |- | [[Aksel Rüütli]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756066|Q105756066]] |- | [[Ernst Raatma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756055|Q105756055]] |- | [[Eduard Pesur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756019|Q105756019]] |- | [[Johannes-Rudolf Norman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755360|Q105755360]] |- | [[Jaan Mälberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755330|Q105755330]] |- | [[Theodor Maurer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755310|Q105755310]] |- | [[August Luik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755261|Q105755261]] |- | [[Verner Liik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755197|Q105755197]] |- | [[Eduard Krüger]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755137|Q105755137]] |- | [[Mihkel Krents]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755110|Q105755110]] |- | [[Voldemar Korjus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755101|Q105755101]] |- | [[Eduard Kink]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755058|Q105755058]] |- | [[Heinrich Richard Kiiver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105754647|Q105754647]] |- | [[Albert Kevend]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105754634|Q105754634]] |- | [[Karl Kaal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753829|Q105753829]] |- | [[Jakob Homin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753685|Q105753685]] |- | [[Mihkel Hellman]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q105753668|Q105753668]] |- | [[Arnold Grimpel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753658|Q105753658]] |- | [[Johannes Fuks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753424|Q105753424]] |- | [[Hans Ainson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753374|Q105753374]] |- | [[Carl Schilling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753123|Q105753123]] |- | [[Kristjan Saavo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753091|Q105753091]] |- | [[Aleksander Rimmel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753061|Q105753061]] |- | [[Aleksander Reinson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753045|Q105753045]] |- | [[Johan Reichman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752889|Q105752889]] |- | [[Kristjan Raudsepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752865|Q105752865]] |- | [[Rudolf Pächter]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752842|Q105752842]] |- | [[Johann Põlenik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752822|Q105752822]] |- | [[Peeter Schütz]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105750048|Q105750048]] |- | [[Ivan Selyugin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105750033|Q105750033]] |- | [[August Voldemar Siiak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749941|Q105749941]] |- | [[Johannes Sillenberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749923|Q105749923]] |- | [[Hans Soots]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749913|Q105749913]] |- | [[Adolf Zilmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749902|Q105749902]] |- | [[Jaan Tagel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749886|Q105749886]] |- | [[Karl Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749828|Q105749828]] |- | [[Paul Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749816|Q105749816]] |- | [[Konstantin Tamm-Stamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749768|Q105749768]] |- | [[Aleksander Tenneberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749734|Q105749734]] |- | [[Eduard Tiiman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749712|Q105749712]] |- | [[Hans Tirusson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749627|Q105749627]] |- | [[Johannes-Heinrich Uibopuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749550|Q105749550]] |- | [[Kirill Ulk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749538|Q105749538]] |- | [[Mihkel Pikkur]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749461|Q105749461]] |- | [[Eduard Peterson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749384|Q105749384]] |- | [[Eduard Parts]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749344|Q105749344]] |- | [[Peeter Palovere]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749308|Q105749308]] |- | [[Andres Nõmme]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749179|Q105749179]] |- | [[Jaan Nuut]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105748849|Q105748849]] |- | [[August Männikson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745414|Q105745414]] |- | [[Juhan Must]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745371|Q105745371]] |- | [[Jaan Miger]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745359|Q105745359]] |- | [[Peeter Michelson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745352|Q105745352]] |- | [[Aleksander Metusala]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745336|Q105745336]] |- | [[Anton Mangman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745310|Q105745310]] |- | [[Juhan Maksim]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745295|Q105745295]] |- | [[Aleksander Mahlberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745284|Q105745284]] |- | [[Eduard Luts]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745058|Q105745058]] |- | [[Paul-Eduard Luiga]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105744848|Q105744848]] |- | [[Peeter Lindau]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105743118|Q105743118]] |- | [[Aleksander Liiber]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105743096|Q105743096]] |- | [[Aleksander Lensman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105743081|Q105743081]] |- | [[Gustav Lange]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742840|Q105742840]] |- | [[Julius Lambot]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742805|Q105742805]] |- | [[Mihkel Laar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742768|Q105742768]] |- | [[Martin Kruusimaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q105742375|Q105742375]] |- | [[Gustav Kroon]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742355|Q105742355]] |- | [[Johannes Krass]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742302|Q105742302]] |- | [[Voldemar Krabi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742277|Q105742277]] |- | [[Eduard Kingsepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742261|Q105742261]] |- | [[Jaan Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742173|Q105742173]] |- | [[Eduard Brok]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742136|Q105742136]] |- | [[Rudolf Veiram]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737646|Q105737646]] |- | [[Jüri Visk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737503|Q105737503]] |- | [[Jüri Voiman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737473|Q105737473]] |- | [[August Vomm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737455|Q105737455]] |- | [[Hugo Kaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737336|Q105737336]] |- | [[Georg Jürgenson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737292|Q105737292]] |- | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | [[Peeter Jakobson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105736490|Q105736490]] |- | [[Johannes Gutmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105735712|Q105735712]] |- | [[Aleksander Erdman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105735229|Q105735229]] |- | [[Johanna Andreesen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105732036|Q105732036]] |- | [[Johannes Vilmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105731805|Q105731805]] |- | [[Villem Tiideman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105730260|Q105730260]] |- | [[Johan Teng]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105730074|Q105730074]] |- | [[Karl Tammik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105730008|Q105730008]] |- | [[Georg Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729947|Q105729947]] |- | [[Eduard Steinmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729889|Q105729889]] |- | [[Karl Stallmeister]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729734|Q105729734]] |- | [[August Sprenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729718|Q105729718]] |- | [[Johannes Soans]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729578|Q105729578]] |- | [[Johannes Semm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729545|Q105729545]] |- | [[Jaan Santa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728663|Q105728663]] |- | [[Ado Rõõmussaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728576|Q105728576]] |- | [[Madis Rookman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728560|Q105728560]] |- | [[Jüri Rooberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728514|Q105728514]] |- | [[Jüri Reintalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728503|Q105728503]] |- | [[Jaan Reinberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728449|Q105728449]] |- | [[Aleksander Pärn]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728411|Q105728411]] |- | [[August Putk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728308|Q105728308]] |- | [[Karl Piirisild]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728278|Q105728278]] |- | [[Tõnis Pedak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728183|Q105728183]] |- | [[Rudolf Paabo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728151|Q105728151]] |- | [[Voldemar Oras]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728108|Q105728108]] |- | [[Jakob Meerits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105727650|Q105727650]] |- | [[Andres Lilienblatt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725456|Q105725456]] |- | [[Eduard Liivak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725253|Q105725253]] |- | [[Artur Liiberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725243|Q105725243]] |- | [[Jaan Leeto]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725194|Q105725194]] |- | [[Kustas Köidam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725176|Q105725176]] |- | [[Eduard Kägu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725115|Q105725115]] |- | [[Jaan Kurgemaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725084|Q105725084]] |- | [[Johannes Koppel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725052|Q105725052]] |- | [[Karl Koemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724831|Q105724831]] |- | [[Friido Kirs]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724819|Q105724819]] |- | [[Eduard Kirs]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724749|Q105724749]] |- | [[Johann Kana]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724465|Q105724465]] |- | [[Jaan Kalla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724371|Q105724371]] |- | [[Oskar Jüriväli]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724263|Q105724263]] |- | [[Mihkel Haus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105721772|Q105721772]] |- | [[Aksel Brehm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105721191|Q105721191]] |- | [[Vladimir Binsol]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720890|Q105720890]] |- | [[Artur Bach]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720870|Q105720870]] |- | [[Johann Anderson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720516|Q105720516]] |- | [[Jaan-Johann Bergmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720019|Q105720019]] |- | [[Johannes Lehtman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105703254|Q105703254]] |- | [[Aleksander Janson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105698071|Q105698071]] |- | [[Ernst Constantin Veberman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105693508|Q105693508]] |- | [[Aleksander Veiler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q105622524|Q105622524]] |- | [[August Tõllasepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105622500|Q105622500]] |- | [[Vello Tafenau]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105592425|Q105592425]] |- | [[Arnold Kimber]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105592169|Q105592169]] |- | [[Johan Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q97578374|Q97578374]] |- | [[Rainis Ruusamäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q97347697|Q97347697]] |- | [[Kadri Jäätma]] | eesti kunstnik, poliitik ja näitleja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q97214841|Q97214841]] |- | [[Andres Heinapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q97213519|Q97213519]] |- | [[Kuno Raude]] | Eesti arhitekt ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q85990884|Q85990884]] |- | [[Ants Leemets]] | eesti poliitik ja muuseumijuht | [[Eesti]] | | | [[:d:Q76445785|Q76445785]] |- | [[Rein Voog]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65498004|Q65498004]] |- | [[Indrek Meelak]] | Eesti jurist, endine riigiprokurör | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497964|Q65497964]] |- | [[Elmar Truu]] | Eesti poliitik ja spordipedagoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497817|Q65497817]] |- | [[Ülo Laanoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497278|Q65497278]] |- | [[Tõnu-Reid Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497277|Q65497277]] |- | [[Axel Kallas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | [[Rein Arjukese]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q62604013|Q62604013]] |- | [[Mihkel Mihkelson]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111781|Q61111781]] |- | [[Aleksander Saar]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111730|Q61111730]] |- | [[Märt Martinson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111727|Q61111727]] |- | [[Tõnu Kõrda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111651|Q61111651]] |- | [[August Tamman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111294|Q61111294]] |- | [[Avo Kiir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111264|Q61111264]] |- | [[Mihkel Kraav]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111183|Q61111183]] |- | [[Mart Adamson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111054|Q61111054]] |- | [[Arnu Eeskivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61110395|Q61110395]] |- | [[Henn Pärn]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61109200|Q61109200]] |- | [[Jüri Šehovtsov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q56148922|Q56148922]] |- | [[Ervin-Ernst-Friedrich Thomson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q55090822|Q55090822]] |- | [[Raivo Kallas]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50824610|Q50824610]] |- | [[Aivar Kala]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50824599|Q50824599]] |- | [[Teet Jagomägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50700093|Q50700093]] |- | [[Tiit Arge]] | kindlustustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50625325|Q50625325]] |- | [[Aimar Altosaar]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50379605|Q50379605]] |- | [[August Vann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888459|Q42888459]] |- | [[Ado Johanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888456|Q42888456]] |- | [[Kustas Tonkmann|Kustas Tonkman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888455|Q42888455]] |- | [[Oskar Tork]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888433|Q42888433]] |- | [[Aleksander Kaal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888392|Q42888392]] |- | [[Johan Haagivang]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888388|Q42888388]] |- | [[Jaan Teetsov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888386|Q42888386]] |- | [[Aime Sügis]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q39040136|Q39040136]] |- | [[Avo Üprus]] | Eesti poliitik, kirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29420338|Q29420338]] |- | [[Kadi Pärnits]] | eesti poliitik, jurist ja ametiühingujuh | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29419890|Q29419890]] |- | [[Arvo Haug]] | poliitik, psühhiaater | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29419887|Q29419887]] |- | [[Igor Taro]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29419756|Q29419756]] |- | [[Elise Priks]] | Eesti kommunist, Riigikogu liige ja poliitvang | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28916717|Q28916717]] |- | [[Herman Sumberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28357664|Q28357664]] |- | [[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)|Aleksander Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28357599|Q28357599]] |- | [[Georgi Orlov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28357392|Q28357392]] |- | [[Teet Helm]] | eesti omavalitsustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q26971728|Q26971728]] |- | [[Julie Steinmann]] | Eesti ajakirjanik, naisõiguslane ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q25519977|Q25519977]] |- | [[Eino Tamm]] | Eesti jurist ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24546183|Q24546183]] |- | [[Ela Tomson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24546182|Q24546182]] |- | [[Külvar Mand]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24546042|Q24546042]] |- | [[Vambo Kaal]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545807|Q24545807]] |- | [[Viktor Niitsoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q24545801|Q24545801]] |- | [[Eve Pärnaste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545794|Q24545794]] |- | [[Urmas Laht]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545718|Q24545718]] |- | [[Jaak Herodes]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545700|Q24545700]] |- | [[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23944071|Q23944071]] |- | [[Karl Virma]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23942731|Q23942731]] |- | [[Rudolf Kuris]] | | [[Eesti]]<br/>[[Suurbritannia]] | | | [[:d:Q23942720|Q23942720]] |- | [[Hermann Ammende]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q23942688|Q23942688]] |- | [[Hermann Ammende]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q23942688|Q23942688]] |- | [[Ernst Maasik|Ernst Masik]] | Eesti laevaehitusinsener ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23942682|Q23942682]] |- | [[Juhan Ennulo]] | Eesti kirurg ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23942666|Q23942666]] |- | [[Urmo Kööbi]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23907563|Q23907563]] |- | [[Heiki Raudla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q20528349|Q20528349]] |- | [[Tõnu Kõiv]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18753032|Q18753032]] |- | [[Tiit Sinissaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752983|Q18752983]] |- | [[Tiit Sinissaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752983|Q18752983]] |- | [[Tiit Sinissaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752983|Q18752983]] |- | [[Talvi Märja]] | Eesti poliitik, tennisist, treener ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752940|Q18752940]] |- | [[Ülo Tärno]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18626575|Q18626575]] |- | [[Jaagup Loosalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18625053|Q18625053]] |- | [[Aino Runge]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17486430|Q17486430]] |- | [[Aivar Õun]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447375|Q17447375]] |- | [[Heido Vitsur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447275|Q17447275]] |- | [[Paul Öpik]] | eesti majandustegelane ja pankur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447225|Q17447225]] |- | [[Wilhelm Wrangell]] | | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q17447153|Q17447153]] |- | [[Jakob Westholm]] | Eesti pedagoog, ühiskonna- ja haridustegelane ning koolijuht | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q17447128|Q17447128]] |- | [[Erich Friedrich Carl Walter]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447108|Q17447108]] |- | [[Ülo Uluots]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17446840|Q17446840]] |- | [[Raoul Üksvärav]] | Eesti poliitik ja korvpallur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17361948|Q17361948]] |- | [[Raoul Üksvärav]] | Eesti poliitik ja korvpallur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17361948|Q17361948]] |- | [[Richard Veermaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16658473|Q16658473]] |- | [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16601015|Q16601015]] |- | [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16601015|Q16601015]] |- | [[Johan Sihver]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408452|Q16408452]] |- | [[August Salum]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408418|Q16408418]] |- | [[Valve Raudnask]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408280|Q16408280]] |- | [[Leopold Raudkepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408276|Q16408276]] |- | [[Adam Randalu]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408246|Q16408246]] |- | [[Kalju Põldvere]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408210|Q16408210]] |- | [[Ingvar Pärnamäe]] | kaitsetööstusettevõtte juht | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408179|Q16408179]] |- | [[Juhan Kaarlimäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408093|Q16408093]] |- | [[Anton Jürgenstein]] | Eesti ajakirjanik, kriitik ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q16408075|Q16408075]] |- | [[Rein Järlik]] | eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408057|Q16408057]] |- | [[Rein Järlik]] | eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408057|Q16408057]] |- | [[Raivo Paavo]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407990|Q16407990]] |- | [[Raivo Paavo]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407990|Q16407990]] |- | [[Raivo Paavo]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407990|Q16407990]] |- | [[Hindrik Ostrat]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407963|Q16407963]] |- | [[Tasuja Oja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407927|Q16407927]] |- | [[Illar Hallaste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407869|Q16407869]] |- | [[Johannes-August Müürman]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q16407812|Q16407812]] |- | [[Villem Ernits]] | Eesti keeleteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407795|Q16407795]] |- | [[Aleksander Mekkart]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16407701|Q16407701]] |- | [[Eduard Birkenberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407672|Q16407672]] |- | [[Juhan Luiga]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407652|Q16407652]] |- | [[Heino Anto]] | Eesti poliitik ja purjetaja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407610|Q16407610]] |- | [[Ülle Aaskivi]] | eesti jurist, poliitik ja riigiametnik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407530|Q16407530]] |- | [[August Maramaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407500|Q16407500]] |- | [[Ülo Tootsen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407247|Q16407247]] |- | [[Tiit Toomsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407226|Q16407226]] |- | [[Juhan Albert Luur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407217|Q16407217]] |- | [[Jüri Toomepuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16407189|Q16407189]] |- | [[Johannes Perens]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407164|Q16407164]] |- | [[Rudolf Penno]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q16407144|Q16407144]] |- | [[Georg Pelisaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407124|Q16407124]] |- | [[Georg Pelisaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407124|Q16407124]] |- | [[K. Jaak Roosaare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16407066|Q16407066]] |- | [[Reet Roos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407052|Q16407052]] |- | [[Jaan Tiks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406965|Q16406965]] |- | [[Peeter Lorents]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406956|Q16406956]] |- | [[Ralf R. Parve]] | Eesti ajaloolane, humorist, ajakirjanik ning poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406869|Q16406869]] |- | [[Jüri Parik]] | Eesti jurist | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406774|Q16406774]] |- | [[Voldemar Linnamägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406760|Q16406760]] |- | [[Tõnu Tepandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406737|Q16406737]] |- | [[Tõnu Tepandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406737|Q16406737]] |- | [[Juhan Telgmaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406696|Q16406696]] |- | [[Kirill Teiter]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406689|Q16406689]] |- | [[Efim Liivik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406558|Q16406558]] |- | [[Jaanus Tasuja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406556|Q16406556]] |- | [[Karl Liivak]] | Eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406526|Q16406526]] |- | [[Aleksander Paikre]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406504|Q16406504]] |- | [[Rein Järvelill]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406442|Q16406442]] |- | [[Karl Robert Indermitte]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406436|Q16406436]] |- | [[Oskar Karl Johann Liigand]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406431|Q16406431]] |- | [[Meelis Paavel]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406391|Q16406391]] |- | [[Janno Reiljan]] | eesti poliitik ja majandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406371|Q16406371]] |- | [[Jaak Reichmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406337|Q16406337]] |- | [[Jaan Rea]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406140|Q16406140]] |- | [[Aldo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406128|Q16406128]] |- | [[Vladimir Kangur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406040|Q16406040]] |- | [[Paul Leis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405986|Q16405986]] |- | [[Ivar Tallo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405983|Q16405983]] |- | [[Theodor Tallmeister]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q16405980|Q16405980]] |- | [[Kaido Kama]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405936|Q16405936]] |- | [[Kaido Kama]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405936|Q16405936]] |- | [[Adolf Leevald]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405871|Q16405871]] |- | [[Lui Olesk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405865|Q16405865]] |- | [[Lui Olesk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405865|Q16405865]] |- | [[Jaan Leetsar]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405864|Q16405864]] |- | [[Arnold Süvalep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405802|Q16405802]] |- | [[Oskar Suursööt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405639|Q16405639]] |- | [[Valter Kaaver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405455|Q16405455]] |- | [[Vootele Hansen]] | eesti poliitik, geograaf ja õpetaja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405288|Q16405288]] |- | [[Vootele Hansen]] | eesti poliitik, geograaf ja õpetaja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405288|Q16405288]] |- | [[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405281|Q16405281]] |- | [[August Hansen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405272|Q16405272]] |- | [[Edgar Spriit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q16405235|Q16405235]] |- | [[Ants Käärma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405018|Q16405018]] |- | [[Ants Käärma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405018|Q16405018]] |- | [[Ants Käärma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405018|Q16405018]] |- | [[Georg Erich Põld|Jüri Põld]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404981|Q16404981]] |- | [[Jaan Järve]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404972|Q16404972]] |- | [[Arvo Junti]] | eesti vandeadvokaat ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404866|Q16404866]] |- | [[Leopold Johanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404758|Q16404758]] |- | [[Oskar Sepre]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q16404581|Q16404581]] |- | [[Jaak Nanilson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404579|Q16404579]] |- | [[Peeter Puusep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404563|Q16404563]] |- | [[Evelyn Sepp]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404509|Q16404509]] |- | [[Evelyn Sepp]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404509|Q16404509]] |- | [[Otto Münther]] | eesti kirjanik, ajakirjanik, poliitik ja kirjanduskriitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404477|Q16404477]] |- | [[Robert Astrem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404392|Q16404392]] |- | [[Aavo Mölder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404378|Q16404378]] |- | [[Jaan Mõttus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404359|Q16404359]] |- | [[Alfred Mõttus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404352|Q16404352]] |- | [[Mats Mõtslane]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404336|Q16404336]] |- | [[Johannes Märtson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404308|Q16404308]] |- | [[Jaanus Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404280|Q16404280]] |- | [[Jaanus Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404280|Q16404280]] |- | [[Jaanus Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404280|Q16404280]] |- | [[Ilmar Mändmets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404252|Q16404252]] |- | [[Ilmar Mändmets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404252|Q16404252]] |- | [[Ants Erm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404251|Q16404251]] |- | [[Kristjan Arro]] | Eesti poliitik ja põllumajandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404244|Q16404244]] |- | [[Küllo Arjakas]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404146|Q16404146]] |- | [[Küllo Arjakas]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404146|Q16404146]] |- | [[Victor Mutt]] | Eesti poliitik ja diplomaat | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404105|Q16404105]] |- | [[Hendrik Elisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404075|Q16404075]] |- | [[Rein Eliaser (vanem)|Rein Eliaser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404072|Q16404072]] |- | [[Jüri Annusson]] | Eesti poliitik, haridustegelane, diplomaat ja keemik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16404002|Q16404002]] |- | [[Bernhard Eilman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403975|Q16403975]] |- | [[Jaan Eigo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403970|Q16403970]] |- | [[Hendrik Anniko]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16403969|Q16403969]] |- | [[Hans Mitt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403837|Q16403837]] |- | [[August Miljan]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403791|Q16403791]] |- | [[Peeter Algma]] | Eesti õpetaja ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403721|Q16403721]] |- | [[Karl Mikita]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403719|Q16403719]] |- | [[August Kohver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403699|Q16403699]] |- | [[Alfred Maurer]] | Eesti poliitik ja advokaat | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q16403347|Q16403347]] |- | [[Paul Abramson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403342|Q16403342]] |- | [[Valjo Masso]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403246|Q16403246]] |- | [[Jüri Rätsep]] | eesti jurist, poliitik ja kohtunik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403163|Q16403163]] |- | [[Olav Aarna]] | eesti tehnikateadlane ja haridustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403129|Q16403129]] |- | [[Martin Bleimann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q16403031|Q16403031]] |- | [[Johan Jans]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16402958|Q16402958]] |- | [[Johannes Zimmermann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q15705841|Q15705841]] |- | [[Nigol Andresen]] | | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q15184193|Q15184193]] |- | [[Tiit Kuusmik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14514374|Q14514374]] |- | [[Uno Mereste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14510981|Q14510981]] |- | [[Uno Mereste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14510981|Q14510981]] |- | [[Uno Mereste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14510981|Q14510981]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Tõnis Kõiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q13608080|Q13608080]] |- | [[Tõnu Juul]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q13605609|Q13605609]] |- | [[Ülo Vooglaid]] | eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12379642|Q12379642]] |- | [[Walter von Pezold]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12379181|Q12379181]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Voldemar Päts]] | Eesti kunstnik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12378866|Q12378866]] |- | [[Vladimir Roslavlev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378815|Q12378815]] |- | [[Vladimir Roopere]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378814|Q12378814]] |- | [[Villem Maaker]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12378690|Q12378690]] |- | [[Villem Aleksander Reinok]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378688|Q12378688]] |- | [[Viktor Andrejev]] | Eesti poliitik ja tehnikateadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378607|Q12378607]] |- | [[Viktor Andrejev]] | Eesti poliitik ja tehnikateadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378607|Q12378607]] |- | [[Viive Rosenberg]] | Eesti põllumajandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378598|Q12378598]] |- | [[Viive Rosenberg]] | Eesti põllumajandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378598|Q12378598]] |- | [[Vello Saatpalu]] | Eesti poliitik, purjetaja ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378432|Q12378432]] |- | [[Vassili Grigorjev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378323|Q12378323]] |- | [[Vambola Põder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378197|Q12378197]] |- | [[Valve Kirsipuu]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378193|Q12378193]] |- | [[Valve Kirsipuu]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378193|Q12378193]] |- | [[Valve Kirsipuu]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378193|Q12378193]] |- | [[Valde Uuekareda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378034|Q12378034]] |- | [[Tõnu Kauba]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377533|Q12377533]] |- | [[Tõnu Kauba]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377533|Q12377533]] |- | [[Tõnu Kauba]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377533|Q12377533]] |- | [[Toomas Tein]] | Eesti poliitik, korvpallur ja spordiarst | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377128|Q12377128]] |- | [[Toomas Alatalu]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377076|Q12377076]] |- | [[Toomas Alatalu]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377076|Q12377076]] |- | [[Toomas Alatalu]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377076|Q12377076]] |- | [[Toivo Tootsen]] | Eesti poliitik ja kirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377039|Q12377039]] |- | [[Toivo Tootsen]] | Eesti poliitik ja kirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377039|Q12377039]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Tiit Käbin]] | Eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376907|Q12376907]] |- | [[Tiit Käbin]] | Eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376907|Q12376907]] |- | [[Tiit Käbin]] | Eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376907|Q12376907]] |- | [[Sirje Endre]] | Eesti ajakirjanik, poliitik ja ettevõtja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12375095|Q12375095]] |- | [[Sergei Štšerbakov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12374907|Q12374907]] |- | [[Sergei Andrejev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12374883|Q12374883]] |- | [[Rudolf Pälson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12374291|Q12374291]] |- | [[Rein Karemäe]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373744|Q12373744]] |- | [[Rein Hanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373742|Q12373742]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Rain Rosimannus]] | eesti ettevõtja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373451|Q12373451]] |- | [[Priit Suit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372783|Q12372783]] |- | [[Peeter Olesk]] | Eesti kirjandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372215|Q12372215]] |- | [[Peeter Koemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372185|Q12372185]] |- | [[Peeter Baranin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372170|Q12372170]] |- | [[Pavel Starostin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372115|Q12372115]] |- | [[Paula Järv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372105|Q12372105]] |- | [[Paul Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12372075|Q12372075]] |- | [[Paul Keerdo]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372058|Q12372058]] |- | [[Otto Pukk (poliitik)|Otto Pukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12371700|Q12371700]] |- | [[Otto-Rudolf Pärlin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371674|Q12371674]] |- | [[Oskar Kask]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371579|Q12371579]] |- | [[Oskar Gustavson]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12371568|Q12371568]] |- | [[Oskar Amberg]] | Eesti poliitik, insener ja ettevõtja | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12371557|Q12371557]] |- | [[Olev Raju]] | Eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371410|Q12371410]] |- | [[Olev Raju]] | Eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371410|Q12371410]] |- | [[Nelli Privalova]] | Eesti poliitik ja jahilaskur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370957|Q12370957]] |- | [[Nelli Privalova]] | Eesti poliitik ja jahilaskur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370957|Q12370957]] |- | [[Nelli Kalikova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370956|Q12370956]] |- | [[Neinar Seli]] | Eesti poliitik, ettevõtja, kergejõustiklane ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370945|Q12370945]] |- | [[Mihkel Pärnoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370314|Q12370314]] |- | [[Mihkel Pärnoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370314|Q12370314]] |- | [[Mihkel Pärnoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370314|Q12370314]] |- | [[Mihkel Janson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370288|Q12370288]] |- | [[Mihkel Hansen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12370285|Q12370285]] |- | [[Mihhail Kurtšinski]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12370272|Q12370272]] |- | [[Mats Laarmann|Mats Laarman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370011|Q12370011]] |- | [[Mati Hint]] | eesti keeleteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369984|Q12369984]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Meri]] | eesti filoloog ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | | | [[:d:Q12369879|Q12369879]] |- | [[Mart Meri]] | eesti filoloog ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | | | [[:d:Q12369879|Q12369879]] |- | [[Mark Soosaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12369838|Q12369838]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Marie Reisik]] | Eesti feministlik ajakirjanik ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12369773|Q12369773]] |- | [[Mari-Ann Kelam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369727|Q12369727]] |- | [[Margi Ein]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369688|Q12369688]] |- | [[Mait Püümets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369540|Q12369540]] |- | [[Maido Pajo]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369507|Q12369507]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Liisa Pakosta]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | 2017-06-01 | [[:d:Q12368739|Q12368739]] |- | [[Lembit Arro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368502|Q12368502]] |- | [[Lembit Arro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368502|Q12368502]] |- | [[Leino Mägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368477|Q12368477]] |- | [[Laine Tarvis]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368243|Q12368243]] |- | [[Konrad Arras]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12367334|Q12367334]] |- | [[Koit Pikaro]] | Eesti poliitik ja politseinik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12367232|Q12367232]] |- | [[Koit Pikaro]] | Eesti poliitik ja politseinik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12367232|Q12367232]] |- | [[Karl Soonpää]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366476|Q12366476]] |- | [[Karl Oskar Freiberg]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366451|Q12366451]] |- | [[Karl Ipsberg]] | Eesti poliitik ja ehitusinsener | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366420|Q12366420]] |- | [[Karl Ellis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366396|Q12366396]] |- | [[Karl Pajos|Karl-Eduard Pajos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366378|Q12366378]] |- | [[Kalle Jürgenson]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366229|Q12366229]] |- | [[Kalle Jürgenson]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366229|Q12366229]] |- | [[Kalle Jürgenson]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366229|Q12366229]] |- | [[Kalev Raave]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366161|Q12366161]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Jüri Saar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365858|Q12365858]] |- | [[Jüri Ottas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365836|Q12365836]] |- | [[Jüri Martin]] | Eesti bioloog ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365826|Q12365826]] |- | [[Jüri Kaver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365812|Q12365812]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Juhan Vilms]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Argentina]] | | | [[:d:Q12365529|Q12365529]] |- | [[Johannes Vanja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365399|Q12365399]] |- | [[Johannes Reesen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365371|Q12365371]] |- | [[Johannes Mürk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12365346|Q12365346]] |- | [[Johannes Lehman]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365329|Q12365329]] |- | [[Johannes Klesment]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12365319|Q12365319]] |- | [[Johannes Jürna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365314|Q12365314]] |- | [[Johannes Jaanis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | | | [[:d:Q12365310|Q12365310]] |- | [[Johan Kesküll]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365165|Q12365165]] |- | [[Johan Holberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12365160|Q12365160]] |- | [[Jegor Solovjov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365108|Q12365108]] |- | [[Jarno Laur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365083|Q12365083]] |- | [[Jakob Sõnajalg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365020|Q12365020]] |- | [[Jaanus Rahumägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364964|Q12364964]] |- | [[Jaanus Raidal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364963|Q12364963]] |- | [[Jaanus Betlem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364955|Q12364955]] |- | [[Jaanus Betlem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364955|Q12364955]] |- | [[Jaana Padrik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364935|Q12364935]] |- | [[Jaan Velt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364930|Q12364930]] |- | [[Jaan Tomp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364919|Q12364919]] |- | [[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364904|Q12364904]] |- | [[Jaan Masing]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364856|Q12364856]] |- | [[Jaan Kriisa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364834|Q12364834]] |- | [[Jaan Hünerson]] | Eesti poliitik ja agronoom | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364817|Q12364817]] |- | [[Jaak Jakobson]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364765|Q12364765]] |- | [[Ivar Raig]] | Eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364742|Q12364742]] |- | [[Indrek Raudne]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364518|Q12364518]] |- | [[Indrek Kannik]] | Eesti poliitik, riigiametnik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364503|Q12364503]] |- | [[Indrek Kannik]] | Eesti poliitik, riigiametnik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364503|Q12364503]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Ilmar Pärtelpoeg]] | Eesti suusahüppaja, majandusteadlane, arvutiteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364403|Q12364403]] |- | [[Ignar Fjuk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364333|Q12364333]] |- | [[Ignar Fjuk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364333|Q12364333]] |- | [[Ignar Fjuk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364333|Q12364333]] |- | [[Hugo Kukke]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364101|Q12364101]] |- | [[Hermann Koch]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12363905|Q12363905]] |- | [[Helmer Jõgi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363761|Q12363761]] |- | [[Heinrich Laretei]] | Eesti poliitik, sõjaväelane ja diplomaat | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12363640|Q12363640]] |- | [[Heinrich Bauer]] | eesti haridustegelane ja koolijuht | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363615|Q12363615]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Hans Martinson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363370|Q12363370]] |- | [[Hans Martna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363369|Q12363369]] |- | [[Hans Heidemann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363351|Q12363351]] |- | [[Gerhard Kress]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12362979|Q12362979]] |- | [[Georg Abels]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362891|Q12362891]] |- | [[Friedrich Hist]] | Eesti maalikunstnik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362753|Q12362753]] |- | [[Feliks Undusk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362573|Q12362573]] |- | [[Erich Joonas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362233|Q12362233]] |- | [[Epp Haabsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362207|Q12362207]] |- | [[Endel Paap]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12362086|Q12362086]] |- | [[Endel Eero]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362075|Q12362075]] |- | [[Endel Eero]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362075|Q12362075]] |- | [[Eldur Parder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12361831|Q12361831]] |- | [[Edgar Sulg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12361046|Q12361046]] |- | [[Berend von Wetter-Rosenthal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12360264|Q12360264]] |- | [[August Usai]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12360004|Q12360004]] |- | [[August Mühlberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359977|Q12359977]] |- | [[August Leps]] | eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12359961|Q12359961]] |- | [[August Laur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359957|Q12359957]] |- | [[August Jürima]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359937|Q12359937]] |- | [[August Gustavson]] | Eesti poliitik ja merendustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359928|Q12359928]] |- | [[August Ehrlich]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359919|Q12359919]] |- | [[Arvo Sirendi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Arvo Sirendi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Arvo Sirendi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Artur Tupits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359706|Q12359706]] |- | [[Arnold Sommerling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359642|Q12359642]] |- | [[Ants Ruusmann]] | Eesti ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359427|Q12359427]] |- | [[Ants Paju]] | Eesti poliitik ja kergejõustiklane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359411|Q12359411]] |- | [[Ants Oidermaa]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359406|Q12359406]] |- | [[Ants Järvesaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359391|Q12359391]] |- | [[Anton Palvadre]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359359|Q12359359]] |- | [[Anti Liiv]] | eesti psühhiaater ja psühholoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359337|Q12359337]] |- | [[Andres Varik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359190|Q12359190]] |- | [[Andres Varik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359190|Q12359190]] |- | [[Andres Mandre]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359146|Q12359146]] |- | [[Andres Kork]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359135|Q12359135]] |- | [[Andres Jalak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359125|Q12359125]] |- | [[Ando Leps]] | eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359093|Q12359093]] |- | [[Ando Leps]] | eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359093|Q12359093]] |- | [[Alo Karineel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358956|Q12358956]] |- | [[Alise Stein-Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358899|Q12358899]] |- | [[Aleksei Sorokin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358805|Q12358805]] |- | [[Aleksander Täheväli]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12358758|Q12358758]] |- | [[Aleksander Tulp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358753|Q12358753]] |- | [[Aleksander Stern]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358743|Q12358743]] |- | [[Aleksander Stern]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358743|Q12358743]] |- | [[Aleksander Ossipov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358707|Q12358707]] |- | [[Aleksander Oinas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358705|Q12358705]] |- | [[Aleksander Kärner]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358694|Q12358694]] |- | [[Aleksander Kapp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358681|Q12358681]] |- | [[Aleksander Kaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358677|Q12358677]] |- | [[Aleksander Jõeäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358675|Q12358675]] |- | [[Aleksander Hint]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358669|Q12358669]] |- | [[Albert Suurkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12358621|Q12358621]] |- | [[Ago-Endrik Kerge]] | eesti ballettmeister, näitleja ja lavastaja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q12358327|Q12358327]] |- | [[Aarne Veedla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358105|Q12358105]] |- | [[Rein Veidemann]] | eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11890459|Q11890459]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Olev Laanjärv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11797828|Q11797828]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Helle Kalda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q10970452|Q10970452]] |- | [[Julius Lill]] | Eesti poliitik ja farmatseut | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q10815833|Q10815833]] |- | [[Tatjana Muravjova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q9355836|Q9355836]] |- | [[Ain Seppik]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q9142838|Q9142838]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Värner Lootsmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7944364|Q7944364]] |- | [[Värner Lootsmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7944364|Q7944364]] |- | [[Jaan Piiskar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7872875|Q7872875]] |- | [[Silver Meikar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7516194|Q7516194]] |- | [[Robert Lepikson]] | Eesti poliitik, autosportlane ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7346851|Q7346851]] |- | [[Priit Aimla]] | Eesti luuletaja, poliitik ja humorist | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q7242965|Q7242965]] |- | [[Priit Aimla]] | Eesti luuletaja, poliitik ja humorist | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q7242965|Q7242965]] |- | [[Oskar Rütli]] | Tartus tegutsenud eesti advokaat, tööstur ja pankur. | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q7103716|Q7103716]] |- | [[Mart Ummelas]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q6774080|Q6774080]] |- | [[Kalle Kulbok]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q6353630|Q6353630]] |- | [[Jüri Mõis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q6321970|Q6321970]] |- | [[Helmut Maandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q5709699|Q5709699]] |- | [[Hans Leesment]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q5650392|Q5650392]] |- | [[Enn Tarto]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q5379122|Q5379122]] |- | [[Enn Tarto]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q5379122|Q5379122]] |- | [[Enn Tarto]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q5379122|Q5379122]] |- | [[Anton Uesson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4776043|Q4776043]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Maksim Unt]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q4475988|Q4475988]] |- | [[Peeter Tulviste]] | eesti psühholoog ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q4465204|Q4465204]] |- | [[Tiit Made]] | eesti majandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4274273|Q4274273]] |- | [[Tiit Made]] | eesti majandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4274273|Q4274273]] |- | [[Sergei Issakov]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q4203653|Q4203653]] |- | [[Hendrik Allik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4062642|Q4062642]] |- | [[Vardo Rumessen]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742426|Q3742426]] |- | [[Vardo Rumessen]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742426|Q3742426]] |- | [[Jaan Soots]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3742400|Q3742400]] |- | [[Kaljo Kiisk]] | Eesti filmirežissöör | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742259|Q3742259]] |- | [[Kaljo Kiisk]] | Eesti filmirežissöör | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742259|Q3742259]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Juhan Aare]] | Eesti ajakirjanik, poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q3741453|Q3741453]] |- | [[Juhan Aare]] | Eesti ajakirjanik, poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q3741453|Q3741453]] |- | [[Raivo Järvi]] | Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Elle Kull]] | eesti näitleja ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3741225|Q3741225]] |- | [[Johannes Sikkar]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q3739687|Q3739687]] |- | [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] | | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q3738888|Q3738888]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Christian Kaarna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3539685|Q3539685]] |- | [[Hugo Bernhard Rahamägi]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3440340|Q3440340]] |- | [[Toomas Vilosius]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2443012|Q2443012]] |- | [[Toomas Vilosius]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2443012|Q2443012]] |- | [[Toivo Jürgenson]] | Eesti poliitik ja majandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2438863|Q2438863]] |- | [[Toivo Jürgenson]] | Eesti poliitik ja majandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2438863|Q2438863]] |- | [[Toivo Jürgenson]] | Eesti poliitik ja majandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2438863|Q2438863]] |- | [[Siiri Sisask]] | Eesti laulja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2285514|Q2285514]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Eldar Efendijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2063457|Q2063457]] |- | [[Oskar Köster]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2033805|Q2033805]] |- | [[Olari Taal]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2018155|Q2018155]] |- | [[Aleksander Jaakson]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2011942|Q2011942]] |- | [[Toomas Savi]] | Eesti poliitik, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2002383|Q2002383]] |- | [[Mihkel Pung]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1932854|Q1932854]] |- | [[Mihkel Martna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1932849|Q1932849]] |- | [[Meelis Atonen]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1916766|Q1916766]] |- | [[Meelis Atonen]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1916766|Q1916766]] |- | [[Martin Christian Luther]] | Eesti suurtööstur | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q1903573|Q1903573]] |- | [[Mart Opmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1902900|Q1902900]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Mait Klaassen]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1885929|Q1885929]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Margus Leivo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1783372|Q1783372]] |- | [[Karl Ast]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q1684410|Q1684410]] |- | [[Jaak Allik]] | eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Jaak Allik]] | eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Johannes Lauristin]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1644299|Q1644299]] |- | [[Harri Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1586128|Q1586128]] |- | [[Harri Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1586128|Q1586128]] |- | [[Hans Pöhl]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1581877|Q1581877]] |- | [[Toivo Asmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1565411|Q1565411]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Riivo Sinijärv]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1406293|Q1406293]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jaan Talts]] | Eesti tõstja, treener ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1378847|Q1378847]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Otto Tief]] | Eesti poliitik ja sõjaväelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1375532|Q1375532]] |- | [[Jaanus Tamkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1375483|Q1375483]] |- | [[Tunne Kelam]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1345946|Q1345946]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Liia Hänni]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Liia Hänni]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Liia Hänni]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Toomas Varek]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q934755|Q934755]] |- | [[Toomas Varek]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q934755|Q934755]] |- | [[Werner Hasselblatt]] | | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Saksamaa]] | | | [[:d:Q913160|Q913160]] |- | [[Boris Kumm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q893708|Q893708]] |- | [[Jüri Uluots]] | | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q887277|Q887277]] |- | [[Juhan Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q887260|Q887260]] |- | [[Jüri Jaakson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q887247|Q887247]] |- | [[Otto Strandman]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q887019|Q887019]] |- | [[Tiit Matsulevitš]] | Eesti diplomaat ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q829947|Q829947]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Tõnis Palts]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q743319|Q743319]] |- | [[Konstantin Konik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q729323|Q729323]] |- | [[Tiit Vähi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q725427|Q725427]] |- | [[Arvo Valton]] | Eesti kirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q717522|Q717522]] |- | [[Jaan Tõnisson]] | Eesti poliitik, peaminister | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q710956|Q710956]] |- | [[Märt Rask]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q659781|Q659781]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Rein Aidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q618349|Q618349]] |- | [[Friedrich Akel]] | Eesti diplomaat ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q571670|Q571670]] |- | [[Neeme Ruus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q550695|Q550695]] |- | [[Krista Kilvet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q544489|Q544489]] |- | [[Krista Kilvet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q544489|Q544489]] |- | [[Tarmo Leinatamm]] | Eesti dirigent | [[Eesti]] | | | [[:d:Q518704|Q518704]] |- | [[Andrus Öövel]] | Eesti poliitik, aerutaja ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q514511|Q514511]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Mart Siimann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q470939|Q470939]] |- | [[Mart Siimann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q470939|Q470939]] |- | [[Marju Lauristin]] | Eesti poliitik ja sotsioloog | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Jaan Kaplinski]] | eesti kirjanik ja tõlkija | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q467482|Q467482]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Taavi Veskimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q441874|Q441874]] |- | [[Ene Ergma]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q439102|Q439102]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Johan Laidoner]] | eesti sõjaväelane ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q433818|Q433818]] |- | [[Jaan Lattik]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q432312|Q432312]] |- | [[Rein Otsason]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q431916|Q431916]] |- | [[August Kerem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q390919|Q390919]] |- | [[Andres Lipstok]] | Eesti poliitik, riigiametnik, vehkleja ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q375400|Q375400]] |- | [[Hans Rebane]] | | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q337423|Q337423]] |- | [[Ülo Nugis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q334802|Q334802]] |- | [[Ülo Nugis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q334802|Q334802]] |- | [[Ülo Nugis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q334802|Q334802]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | | | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Mart Laar]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Mart Laar]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Mart Laar]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Mart Laar]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Ado Birk]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q300781|Q300781]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Jaan Kross]] | Eesti kirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q161842|Q161842]] |- | [[Kaarel Eenpalu]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | | | [[:d:Q126704|Q126704]] |- | [[Max Bock]] | | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Saksamaa]] | | | [[:d:Q109748|Q109748]] |- | [[Hellmuth Weiss]] | Saksamaa poliitik | [[Saksamaa]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q106998|Q106998]] |- | [[Axel de Vries]] | Saksa poliitik | [[Saksamaa]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q89411|Q89411]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} s7bgdz31g5yctpw7nlqwyx908riweeq 0 664607 7152141 6700747 2026-05-12T11:57:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152141 wikitext text/x-wiki {{Kaart | osm=jah | laius=260 | kõrgus=260 | tekst=Danilovskoje kalmistu }} [[Pilt:Danilov_Cemetery_20170314_121459.jpg|pisi|Danilovskoje kalmistu värav]] [[Pilt:Danilov Cemetery 20170314 121952.jpg|pisi|Danilovskoje kalmistu]] '''Danilovskoje kalmistu''' ([[vene keel]]es Даниловское кладбище) on kalmistu [[Moskva]]s [[Moskva lõunaringkond|Lõunaringkonnas]] [[Donskoi rajoon]]is aadressil 4. Roštšinski projezd 10. Kalmistu pindala on 35 hektarit.<ref>[https://ritual-moskva.ru/cemeteries/danilovskoe-kladbishche/ Даниловское кладбище] Компания "Ритуальное Бюро". Vaadatud 10. novembril 2023</ref> Danilovskoje kalmistu kalmistu on asutatud [[1771]]. aastal Moskvat laastanud katkuepideemia ajal. Kalmistu on saanud nime lähikonnas asunud Danilovskaja Sloboda järgi. Kuni [[1917]]. aastani maeti kalmistule põhiliselt kaupmehi, käsitöölisi ja linnakodanikke.<ref>[https://dzen.ru/a/ZRgjqu95uWZN2_PC Даниловское кладбище: Администрация, История, расположение] Dzen. Vaadatud 10. novembril 2023</ref> [[1832]]. aastal ehitati kalmistule senise puukiriku asemele Püha Vaimu Mahatulemise kirik. [[1901]]. aastal rajati kalmistule Nikolai Imetegija kirik.<ref>[http://memory-tour.ru/memorial/1863 Мемориал - Даниловское кладбище] Международный реестр мемориалов, кладбищ, воинских захоронений, братских могил. Vaadatud 10. novembril 2023</ref> Kalmistul on kaks [[kolumbaarium]]i.<ref>[https://www.mosritual.ru/kladbishcha-i-krematorii/krematsiya/kolumbarii/kolumbarii-danilovsk/ КОЛУМБАРИЙ НА ДАНИЛОВСКОМ КЛАДБИЩЕ]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ГБУ "РИТУАЛ" города Москвы. Vaadatud 10. novembril 2023</ref> == Maetuid == *[[Vsevolod Aleksandrov]], kunstnik *[[Sergei Averintsev]], filoloog, kulturoloog ja filosoof *[[Anatoli Barantsev]], näitleja *[[Nikolai Dupak]], näitlaja ja teatrilavastaja *[[Nikolai Gorlov]], näitleja *[[Aleksandra Haritonova]], näitleja *[[Galimzjan Hussainov]], jalgpallur ja jääpallur *[[Juri Jakovlev (kirjanik)|Juri Jakovlev]], kirjanik *[[Ivan Kovaltšenko]], ajaloolane *[[Aleksei Kulakovski]], jakuudi kirjanik, jakuudi kirjanduse rajajaid *[[Aleksandr Livšits]], ökonomist, poliitik ja ettevõtja *[[Igor Ljahh]], näitleja ja teatripedagoog *[[Boriss Novikov]], näitleja *[[Ilja Ostrouhhov]], kunstnik ja kunstikoguja *[[Aleksei Paršin]], matemaatik *[[Grigori Pomerants]], kirjandusteadlane, kultuuriteoreetik, filosoof ja õiguskaitsja *[[Mihhail Postnikov]], matemaatik *[[Robert Ross]], filminäitleja *[[Aleksei Sahharov]], filmilavastaja ja stsenarist *[[Afanassi Selištšev]], keeleteadlane-slavist *[[Vladimir Sidorov]], keeleteadlane *[[Gleb Skorohhodov]], kirjanik, ajakirjanik ja telesaatejuht *[[Ljudmila Šapošnikova]], kirjanik ja orientalist *[[Ilja Šatunovski]], kirjanik-humorist *[[Dmitri Širkov]], teoreetiline füüsik *[[Anatoli Šiško]], kirjanik *[[Nikolai Šmeljov]], majandusteadlane *[[Tatjana Zaslavskaja]], sotsioloog ja majandusteadlane *[[Igor Talankin]], filmilavastaja ja stsenarist *[[Natalja Timošinina]], vettehüppaja *[[Juri Tiškov]], jalgpallur *[[Jelena Tjapkina]], näitleja *[[Dmitri Tšesnokov]], filosoof ja partei- ning riigitegelane *[[Aleksandr Tšistozvonov]], ajaloolane *[[Valeri Voronin]], jalgpallur == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Moskva kalmistud]] oaqw77ogqfgcqkxinkroprv39pawh6u 0 664614 7151923 6972042 2026-05-12T06:50:32Z Svencapoeira 67038 7151923 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tümak | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Dacryobolaceae]]'' | perekond = '''Tümak''' ''Oligoporus'' }} '''Tümak''' (''Oligoporus'') on ''[[Dacryobolaceae]]'' sugukonda kuuluv [[seen]]e[[Perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== Kõik liigid on liigutatud perekonda ''[[Postia]]''. ==Välislingid== * {{elurikkus|130670}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] ht6n8xdday0dh9s69jfbbr6w8yo0xho 0 664838 7151913 7134868 2026-05-12T06:27:13Z Svencapoeira 67038 7151913 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel |nimi = ''Irpicodon'' | pilt = | pildi_laius = 230px | värvus = seened | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = ''[[Dikarya]]'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = ''[[Amylocorticiales]] | sugukond = ''[[Amylocorticiaceae]]'' | perekond = '''''Irpicodon''''' }} '''''Irpicodon''''' on seltsi ''[[Amylocorticiales]]'' kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Irpicodon pendulus'' – [[ripphammik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|124815}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Amylocorticiaceae]] fci8e4cz0i7h7lisxkygv7z0a4yxwyh 0 665698 7152058 7095288 2026-05-12T09:38:21Z Kuriuss 38125 7152058 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jaanus Barkala | amet = [[Otepää vallavanem]] | ametiajaalgus = 31. märts 2020 | ametiajalõpp = 27. detsember 2024 | eelmine = [[Kaido Tamberg]] | järgmine = [[Jorma Riivald]] | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|9|22}} | partei = [[Isamaa Erakond]] }} '''Jaanus Barkala''' (sündinud 22. septembril [[1973]]) on [[Eesti]] omavalitsuspoliitik ja kaitseliitlane, 2020–2024 [[Otepää vallavanem]]. Ta kuulub [[Isamaa Erakond]]a<ref>Äriregister</ref> ning on erakonna [[Valgamaa]] piirkonna juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valgamaa piirkond – Isamaa Erakond |url=https://isamaa.ee/valgamaapk/ |vaadatud=2025-05-14 |keel=et}}</ref> Ta on lõpetanud 1991. aastal [[Otepää Keskkool|Otepää Keskkooli]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-28 |pealkiri=Vilistlased - Otepää Gümnaasium |url=https://nuustaku.edu.ee/partnerlus/vilistlased/ |vaadatud=2025-05-14 |väljaanne=nuustaku.edu.ee |keel=et}}</ref> ja 2005. aastal [[Tallinna Ülikool]]i õigusteaduskonna magistrikraadiga. 1992. aastal lõpetas Barkala [[Kaitseväe peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] Ohvitseride Kooli (II lennus) ja sai ohvitseriks. 2013. aastal sai ta [[nooremleitnant|nooremleitnandiks]] ja 2019. aastal [[leitnant|leitnandiks]]. 1996. aastast on ta [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Kaitseliidu Valgamaa maleva]] pealiku abi.{{Lisa viide}} Barkala on tegutsenud ka eraettevõtluses. Ta on olnud mitme asutuse nõukogu liige, asutanud Sokka Puhkekeskuse ning töötanud City Motorsi direktorina (2006–2010). Jaanus Barkala on olnud [[Otepää linnavolikogu]] esimees (1997–1999) ning [[Otepää vallavolikogu]] esimees (2002–2005 ja 2017–2020). Alates 31. märtsist 2020 oli Otepää vallavanem, detsembris 2021 valiti uuesti vallavanemaks, 27. detsembril 2024 astus Barkala vallajuhi kohalt tagasi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otepää vallavanem taandub ametist - Uudised ja teated - Otepää Vald |url=https://www.otepaa.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/id/41742905 |vaadatud=2025-05-14 |väljaanne=www.otepaa.ee |arhiivimisaeg=2024-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241223113851/https://www.otepaa.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/id/41742905 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli ka AS-i Otepää Veevärk nõukogu esimees. Barkala oli [[Lõuna-Eesti]] kõige suurema palgaga vallavanem: ta sai riigi keskmisega võrreldes 2,5-kordset palka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-04 |pealkiri=Palgaedetabelit juhib Otepää vallavanem |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7767044/palgaedetabelit-juhib-otepaa-vallavanem |vaadatud=2025-05-14 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Barkala, Jaanus}} [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] ivd8xxgom23208d8zr716a78l1n7p61 0 667202 7151802 7142200 2026-05-11T21:05:22Z Andres 5 /* Jaanuar */ 7151802 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], Briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Venemaa gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, heli- ja videokunstnik, fotograaf ja dokumentalist (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide presidendi abikaasa [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveeni näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Velda Ratnik]], eesti energeetikateadlane (89) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra folklaulja ja laulukirjutaja (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar – [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Juris Laipenieks]], Tšiili kergejõustiklane (83) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Vjatšeslav Šturm]], Eesti allveesporditreener (76) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], Poola lavastaja ja stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Maia Väkram]], eesti keeleteadlane ja õpetaja (91) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Mohammad Reza Zahedi]], Iraani sõjaväelane (63) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA kettaheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentalist ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti omavalitsustegelane ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti omavalitsustegelane (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfimängija (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Heljä Liukko-Sundström]], soome keraamik (85) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada-Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti ärimees ja omavalitsustegelane (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Avo Sõmer]], Eesti päritolu USA muusikateadlane ja helilooja (89) *30. mai – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Edward C. Stone]], Ameerika Ühendriikide kosmosefüüsik (88) *9. juuni – [[Lynn Conway]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja elektriinsener (86) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Willie Mays]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (93) *18. juuni – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[Frederick Vine]], Suurbritannia meregeoloog ja geofüüsik (85) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandusteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja ja muusik (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti laulja ja basskitarrist (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (74) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah|Hezbollah']] liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog (86) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Alvin Goldman]], USA filosoof (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Adílio]], Brasiilia jalgpallur (68) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mäesuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Hermann Haken]], saksa füüsik (97) *14. august – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], aserbaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Ants Jakobson]], eesti ehitusinsener (86) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene filmiteadlane ja -kriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Yeshey Zimba]], Bhutani riigitegelane (73) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Eikō Hosoe]], jaapani fotograaf ja filmirežissöör (91) *16. september – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguslane, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada filmi-, televisiooni- ja teatriprodutsent (97) *12. oktoober – [[Margarete Müller]], Saksa DV riigitegelane (93) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aasta isa 2023 (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija ja kirjandusloolane (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti omavalitsustegelane ja matemaatikaõpetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], üks Eesti e-residentsuse juhte (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal''<nowiki/>'i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *22. oktoober – [[Fernando Valenzuela]], Mehhiko pesapallur (63) *[[23. oktoober]] – [[Leon Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *23. oktoober – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja, proosakirjanik ja filosoof (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitleja (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *25. oktoober – [[Zé Carlos]], Brasiilia jalgpallur (56) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hongkongi näitleja (74) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Leo Türn]], eesti tehnikateadlane (91) *29. oktoober – [[Suzanne Osten]], rootsi lavastaja ja stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Christine Görner]], saksa näitleja ja ooperilaulja (94) *30. oktoober – [[Giovanni Cianfriglia]], itaalia näitleja ja kaskadöör (89) *30. oktoober – [[Arthur Moreira Lima]], Brasiilia pianist (84) *30. oktoober – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Roman Kraus]], Tšehhi poliitik ja arst (69) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[31. oktoober]] – [[Wiesław Łukaszewski]], poola psühholoog (84) *31. oktoober – [[Manju Sharma]], India biotehnoloog (83) *31. oktoober – [[Domingo Barrera]], hispaania poksija (81) *31. oktoober – [[Trevor Whymark]], inglise jalgpallur (74) == November == *[[1. november]] – [[Juan José Sebreli]], Argentina sotsioloog, esseist ja filosoof (93) *1. november – [[Kanji Nishio]], jaapani germanist ja kirjandusteadlane (89) *1. november – [[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik, akadeemik (86) *1. november – [[Michael Ruse]], inglise päritolu teadusfilosoof (84) *1. november – [[Zaal Samadašvili]], gruusia kirjanik (71) *[[2. november]] – [[Dub Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (99) *2. november – [[Gaston Vogel]], luksemburgi advokaat ja raamatuautor (87) *2. november – [[Clement Quartey]], Ghana poksija (86) *2. november – [[Wolfgang Börnsen]], Saksa poliitik (82) *2. november – [[Alan Rachins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *2. november – [[Juri Šokin]], vene matemaatik (81) *2. november – [[Aleksandr Dormidontov]], Eesti arhivaar ja kodu-uurija (74) *2. november – [[Marko Reisel]], eesti kaitseliitlane (49) *[[3. november]] – [[Birutė Žilytė-Steponavičienė]], leedu graafik ja raamatuillustraator (94) *3. november – [[Quincy Jones]], Ameerika Ühendriikide helilooja, muusikaprodutsent ja trompetist (91) *3. november – [[Matti Zirk]], eesti hoolekandetöötaja (78) *3. november – [[Anders Ljunggren]], Rootsi ajakirjanik ja diplomaat (73) *3. november – [[Ilmar Jõgi]], eesti majandusjuht (66) *[[4. november]] – [[Kikki Håkansson]], rootsi modell (95) *4. november – [[Bernard Marcus]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (95) *4. november – [[Olivera Nikolova]], makedoonia kirjanik (88) *4. november – [[Agnaldo Rayol]], Brasiilia laulja, näitleja ja telesaatejuht (86) *4. november – [[Renato Serio]], itaalia helilooja ja dirigent (78) *4. november – [[Gábor Forgács]], ungari näitleja (76) *4. november – [[Daniel Ceppi]], Šveitsi koomiksikunstnik (73) *[[5. november]] – [[Marise Chamberlain]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (88) *5. november – [[Nikolai Dorošenko]], vene kirjanik ja publitsist (73) *5. november – [[Sharda Sinha]], India laulja (72) *[[6. november]] – [[Madeleine Riffaud]], prantsuse ajakirjanik ja luuletaja (100) *6. november – [[John Nott]], Suurbritannia poliitik (92) *6. november – [[Johannes Beutler]], saksa teoloog (91) *6. november – [[Dorothy Allison]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *6. november – [[Anna Lo]], Põhja-Iirimaa poliitik (74) *6. november – [[Fabio Sartor]], itaalia näitleja (70) *6. november – [[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *6. november – [[Pavel Klimenko]], Venemaa sõjaväelane (49) *[[7. november]] – [[Jürgen Becker]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (92) *7. november – [[Enn Suve]], eesti tantsija, ballettmeister ja pedagoog (84) *7. november – [[Bruce Degen]], Ameerika Ühendriikide illustraator ja kirjanik (79) *7. november – [[Ivan Čarota]], valgevene slavist, kirjanduskriitik ja tõlkija (72) *7. november – [[Rein Jalak]], eesti spordiarst (71) *[[8. november]] – [[June Spencer]], inglise näitleja (105) *8. november – [[Rachid Mekhloufi]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *8. november – [[Michael Eitan]], Iisraeli poliitik (80) *8. november – [[Geneviève Grad]], prantsuse näitleja (80) *8. november – [[Helle Meri]], eesti näitleja, president [[Lennart Meri]] abikaasa (75) *8. november – [[Fernando Fragata]], portugali filmilavastaja ja stsenarist (58) *[[9. november]] – [[Ram Narayan]], India muusik (96) *9. november – [[Hassan Akesbi]], Maroko jalgpallur (89) *9. november – [[Bobby Allison]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (86) *9. november – [[Vello Palm]], eesti kergejõustikutreener ja sporditeadlane (86) *9. november – [[Yiánnis Boutáris]], Kreeka ettevõtja ja poliitik (82) *9. november – [[Judith Jamison]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (81) *9. november – [[Valerija Narbikova]], vene kirjanik ja kunstnik (66) *9. november – [[Viesturs Meijers]], läti maletaja (56) *[[10. november]] – [[Barbara Aland]], saksa teoloog (87) *10. november – [[Dallas Long]], USA kuulitõukaja (84) *10. november – [[Inés Fernández Moreno]], Argentina kirjanik (77) *[[11. november]] –[[Frank Auerbach]], Briti kunstnik (93) *11. november – [[Christian Godard]], prantsuse koomiksikunstnik (92) *11. november – [[Marie Benešová]], Tšehhi jurist ja poliitik (76) *11. november – [[Rivo Rosin]], eesti jalgpallitreener (48) *[[12. november]] – [[Roy Haynes]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (99) *12. november – [[Thomas E. Kurtz]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (96) *12. november – [[Vardís Vardinogiánnis]], kreeka ettevõtja (91) *12. november – [[Timothy West]], inglise näitleja (90) *12. november – [[Bent Mejding]], taani näitleja (87) *12. november – [[Liang Guanglie]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (83) *12. november – [[Michael Hübner]], saksa trekirattur (65) *12. november – [[John Horgan]], Kanada poliitik ja diplomaat (65) *12. november – [[Song Jae-Rim]], Lõuna-Korea näitleja (39) *[[13. november]] – [[Artur Roopalu]], eesti ehitustööline ja [[soomepoisid|soomepoiss]] (99) *13. november – [[Franco Ferrarotti]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (98) *13. november – [[Shuntarō Tanikawa]], jaapani luuletaja ja tõlkija (92) *13. november – [[Shel Talmy]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (87) *13. november – [[Daim Zainuddin]], Malaisia poliitik ja ettevõtja (86) *13. november – [[Maatia Toafa]], Tuvalu poliitik (70) *[[14. november]] – [[Matti Päts]], Eesti riigiametnik ja poliitik (91) *14. november – [[Igor Volke]], eesti ufoloog (74) *[[15. november]] – [[Eileen Kramer]], Austraalia tantsija, koreograaf ja kunstnik (110) *15. november – [[Yuriko]], Jaapani printsess (101) *15. november – [[Celeste Caeiro]], portugali patsifist (91) *15. november – [[Romualds Kalsons]], läti helilooja (88) *15. november – [[Axmed Maxamed Maxamuud]], Somaalimaa poliitik (88) *15. november – [[Sönke Sönksen]], saksa ratsasportlane (86) *15. november – [[Rein Küttner]], eesti tehnikateadlane (83) *15. november – [[Trygve Bornø]], norra jalgpallur ja sporditegelane (82) *15. november – [[Béla Károlyi]], ungarlasest Rumeenia ja Ameerika Ühendriikide sportvõimlemistreener (82) *15. november – [[István Nemere]], ungari kirjanik, tõlkija ja esperantist (80) *15. november – [[Aleksandr Pankratov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (78) *15. november – [[Ulla Jessen]], taani näitleja (77) *15. november – [[Jon Kenny]], iiri koomik ja näitleja (67) *[[16. november]] – [[Olav Thon]], norra ettevõtja (101) *16. november – [[Svetlana Svetlitšnaja]], vene näitleja (84) *16. november – [[Sergei Govoruško]], vene geograaf (69) *16. november – [[Eva Tamm]], eesti keeleteadlane (52) *16. november – [[Hamid Merakchi]], Alžeeria jalgpallur (48) *16. november – [[Vladimir Škljarov]], vene balletitantsija (39) *[[17. november]] – [[Muazzez İlmiye Çığ]], türgi arheoloog, sumeroloog ja assüroloog (110) *17. november – [[Claude Gacond]], Šveitsi esperantist ja õpetaja (93) *17. november – [[Bernard Chiarelli]], prantsuse jalgpallur (90) *17. november – [[Andrius Kulikauskas]], leedu helilooja ja muusik (73) *17. november – [[Allan Svensson]], rootsi näitleja (73) *17. november – [[Hugo Villaverde]], Argentina jalgpallur (70) *17. november – [[Wesley Cox]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (69) *17. november – [[Vladimir Ljovkin]], vene laulja (57) *17. november – [[Artur Sarnat]], poola jalgpallur (54) *[[18. november]] – [[Charles Dumont]], prantsuse laulja ja helilooja (95) *18. november – [[Paulo Alexandre]], portugali laulja (93) *18. november – [[Tarmo Oja]], eesti päritolu Rootsi astronoom (89) *18. november – [[György Pauk]], ungari viiuldaja ja muusikapedagoog (88) *18. november – [[Bob Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (81) *18. november – [[Colin Petersen]], Austraalia trummar ja muusikaprodutsent (78) *18. november – [[Toivo Mogom]], eesti pedagoog ja koolijuht (73) *[[19. november]] – [[Tony Campolo]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog ja baptisti vaimulik (89) *19. november – [[Odile Bailleux]], prantsuse klavessinist ja organist (84) * 19. november – [[Cesare Bonizzi]], itaalia kaputsiini munk ja heavy metal'i laulja (78) *[[20. november]] – [[John Prescott]], Suurbritannia poliitik (86) * 20. november – [[Jodi Rell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (78) * 20. november – [[Mike Pinera]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (76) *[[21. november]] – [[Ruth Ling]], eesti ornitoloog (98) * 21. november – [[Pehr G. Gyllenhammar]], rootsi ärimees (89) * 21. november – [[Henn Voolaid]], eesti füüsik (81) *[[22. november]] – [[Jürgen Thormann]], saksa näitleja (96) *22. november – [[Dumitru Popescu]], Rumeenia ajakirjanik, kirjanik ja poliitik (96) *22. november – [[Serge Vohor]], Vanuatu poliitik (69) *22. november – [[Gianfranco Dalla Barba]], itaalia vehkleja ja neuroloog (67) *22. november – [[Dragan Marković]], Serbia ettevõtja ja poliitik (64) *[[23. november]] – [[Fred R. Harris]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *23. november – [[Julio Medina]], Colombia näitleja (91) *23. november – [[Rico Carty]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (85) *23. november – [[Chuck Woolery]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht, näitleja ja laulja (83) *23. november – [[Jean Jourden]], prantsuse jalgrattur (82) *23. november – [[Gabriel Cotabiță]], rumeenia laulja (69) *23. november – [[Karel Holý]], tšehhi jäähokimängija (68) *23. november – [[Marius Bațu]], rumeenia folklaulja (65) *23. november – [[Nikki Kaye]], Uus-Meremaa poliitik (44) *[[24. november]] – [[Chia-ying Yeh]], hiina päritolu Kanada luuletaja ja sinoloog (100) *24. november – [[Heino Rannap]], eesti muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane (97) *24. november – [[Arnold Hasselblatt (farmakoloog)|Arnold Hasselblatt]], baltisaksa päritolu Saksa farmakoloog (95) *24. november – [[Elisa Lerner]], Venezuela kirjanik (92) *24. november – [[Barbara Taylor Bradford]], briti-ameerika kirjanik (91) *24. november – [[Siegfried Thiele]], saksa helilooja (90) *24. november – [[Colin Renfrew]], Briti arheoloog, paleolingvist ja autor (87) *24. november – [[Breyten Breytenbach]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik ja kunstnik (85) *24. november – [[Jos Lammertink]], hollandi maanteerattur (66) *24. november – [[Pavel Karmanov]], vene helilooja ja muusik (54) *[[25. november]] – [[Earl Holliman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (96) *[[25. november]] – [[Gianfranco Calligarich]], itaalia kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (85) *25. november – [[Pedro Agramunt]], Hispaania poliitik (73) *25. november – [[Lars Wistedt]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (60) *[[26. november]] – [[John Tinniswood]], inglise ülipikaealine (112) *26. november – [[André Lajoinie]], Prantsusmaa poliitik (94) *26. november – [[Birgitta Dahl]], Rootsi poliitik (87) *26. november – [[Jim Abrahams]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (80) *26. november – [[Jan Furtok]], poola jalgpallur (62) *26. november – [[Anders Widmark]], rootsi džässmuusik, helilooja ja pianist (61) *[[27. november]] – [[Vera Karpova]], vene näitleja (91) *27. november – [[Katinka Faragó]], Rootsi filmiprodutsent (87) *27. november – [[Maria Alexandru]], rumeenia lauatennisist (84) *27. november – [[Thomas Hylland Eriksen]], norra sotsiaalantropoloog (62) *27. november – [[Almer Jansu]], eesti tantsu- ja joogaõpetaja (60) *[[28. november]] – [[Juri Barabaš]], vene kirjandusteadlane ja publitsist (93) *28. november – [[Silvia Pinal]], Mehhiko näitleja (93) *28. november – [[Prince Johnson]], Sierra Leone sõjapealik ja poliitik (72) *28. november – [[Are Aua]], Eesti omavalitsustegelane (68) *[[29. november]] – [[Morton I. Abramowitz]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja riigiametnik (91) *29. november – [[Josef Jelínek]], tšehhi jalgpallur (83) *29. november – [[Wayne Northrop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *29. november – [[Rafiq Nəsirov]], aserbaidžaani skulptor (77) *29. november – [[Peter Westbrook]], Ameerika Ühendriikide vehkleja (72) *[[30. november]] – [[Lou Carnesecca]], Ameerika Ühendriikide korvpallitreener (99) *30. november – [[Gunārs Placēns]], läti näitleja (97) *30. november – [[Taivo Teder]], Eesti omavalitsustegelane (86) == Detsember == *[[1. detsember]] – [[Fred Jüssi]], eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija (89) *1. detsember – [[Terry Griffiths]], Walesi snuukrimängija (77) *1. detsember – [[Niels Arestrup]], prantsuse-taani näitleja (75) *1. detsember – [[Vinci Vogue Anžlovar]], sloveeni filmilavastaja ja stsenarist (61) *1. detsember – [[Ilke Wyludda]], saksa kettaheitja (55) *1. detsember – [[Sandra Reyes]], Colombia näitleja (49) *1. detsember – [[Crescenzo D'Amore]], itaalia maanteejalgrattur (45) *[[2. detsember]] – [[Neale Fraser]], Austraalia tennisist (91) *2. detsember – [[Lucjan Brychczy]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (90) *2. detsember – [[Michael Ruetz]], saksa kunstnik ja fotograaf (84) *2. detsember – [[Ömer Barutçu]], Türgi poliitik (82) *2. detsember – [[Helmut Duckadam]], rumeenia jalgpallur (65) *[[3. detsember]] – [[Tan Howe Liang]], Singapuri tõstja (91) *3. detsember – [[Ecaterina Oanica]], rumeenia sõudja (70) *3. detsember – [[Israel Vázquez]], Mehhiko poksija (46) *[[4. detsember]] – [[Eha Kard]], eesti näitleja (89) *4. detsember – [[printsess Birgitta]], Rootsi kuninga [[Carl XVI Gustaf]]i õde (87) *4. detsember – [[Chiung Yao]], Taiwani kirjanik (86) *4. detsember – [[Timo Vormala]], soome arhitekt (82) *4. detsember – [[Brian Thompson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (50) *[[5. detsember]] – [[Hiroshi Kagawa]], jaapani jalgpallur ja ajakirjanik (99) *5. detsember – [[Jacques Roubaud]], prantsuse luuletaja, proosakirjanik ja matemaatik (92) *5. detsember – [[Jevgeni Velihhov]], vene füüsik, pedagoog ja ühiskonnategelane (89) *5. detsember – [[Christel Bodenstein]], saksa näitleja (86) *5. detsember – [[Thom Christopher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *5. detsember – [[Paolo Pillitteri]], Itaalia poliitik, ajakirjanik ja filmikriitik (84) *[[6. detsember]] – [[Svetlana Einasto]], Eesti tšellist ja pedagoog (90) *6. detsember – [[Dickie Rock]], iiri laulja (88) *6. detsember – [[Stanisław Tym]], poola näitleja ja stsenarist (87) *6. detsember – [[Jean-Pierre Rioux]], prantsuse ajaloolane (85) *6. detsember – [[Miho Nakayama]], jaapani laulja ja näitlejanna (54) *[[7. detsember]] – [[Dmitri Butškin]], vene kunstnik (97) *7. detsember – [[Orlando Rossardi]], Kuuba luuletaja, näitekirjanik, kirjandusteadlane ja ajakirjanik (86) *7. detsember – [[Vilma Nugis]], Eesti parasportlane (66) *7. detsember – [[Jevgeni Aleinikov]], vene laskesportlane (57) *[[8. detsember]] – [[Leonid Rudnytzky]], ukraina päritolu Ameerika Ühendriikide kirjandusteadlane (89) *8. detsember – [[Şerif Gören]], türgi filmilavastaja (80) *8. detsember – [[Níkos Sargánis]], kreeka jalgpallur (70) *8. detsember – [[Marthe Katrine Myhre]], norra triatlonist ja murdmaasuusataja (39) *[[9. detsember]] – [[Dalton Trevisan]], Brasiilia kirjanik (99) *9. detsember – [[Gerd Heidemann]], saksa ajakirjanik (93) *9. detsember – [[Rein Loodus]], eesti kunstiajaloolane (93) *9. detsember – [[Nikki Giovanni]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja aktivist (81) *[[10. detsember]] – [[S. M. Krishna]], India poliitik (92) *10. detsember – [[Rocky Colavito]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (91) *10. detsember – [[Michael Cole]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *10. detsember – [[Mahieddine Khalef]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[11. detsember]] – [[Raissa Maksimova]], vene näitleja (95) *11. detsember – [[Hannes Androsch]], Austria ettevõtja ja poliitik (86) *11. detsember – [[David Bonderman]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (82) *11. detsember – [[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (74) *11. detsember – [[Corinne Allal]], Iisraeli rokkmuusik ja muusikaprodutsent (69) *[[12. detsember]] – [[Martial Solal]], prantsuse džässpianist ja helilooja (97) *12. detsember – [[Lee Edwards]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja publitsist (92) *12. detsember – [[Amaury Pasos]], Brasiilia korvpallur ja korvpallikohtunik (89) *12. detsember – [[Dan Grecu]], ungari riistvõimleja (74) *12. detsember – [[Wolfgang Becker (1954–2024)|Wolfgang Becker]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (70) *12. detsember – [[Annelie Botes]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (67) *12. detsember – [[Wolfgang Steiert]], saksa suusahüppaja ja suusahüppetreener (61) *[[13. detsember]] – [[Charles Handy]], iiri juhtimisteoreetik (92) *13. detsember – [[Lorraine O'Grady]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (90) *13. detsember – [[Kevin Andrews]], Austraalia poliitik (69) *13. detsember – [[Antero Laukkanen]], Soome luteri vaimulik ja poliitik (66) *[[14. detsember]] – [[Frans Körver]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *14. detsember – [[John Spratt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *14. detsember – [[Mircea Diaconu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (74) *14. detsember – [[Isak Andic]], Türgi sefardi juudi päritolu Hispaania ettevõtja (71) *14. detsember – [[Kevin Andrews]], Austraalia poliitik (69) *14. detsember – [[Klaus Wöller]], saksa käsipallur (68) *[[15. detsember]] – [[Luis Suárez Fernández]], hispaania ajaloolane (100) *15. detsember – [[Zakir Hussain]], India muusik (73) *15. detsember – [[Ankaralı Turgut]], mustlaspäritolu Türgi laulja (61) *[[16. detsember]] – [[Wittekind (Waldeck)|Wittekind]], Waldecki ja Pyrmonti vürst (88) *16. detsember – [[Tõnis Laanemaa]], eesti graafik (87) *16. detsember – [[Aime Unt]], eesti teatrikunstnik (83) *16. detsember – [[Dick Van Arsdale]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (81) *16. detsember – [[Enver Hadžihasanović]], Bosnia ja Hertsegovinna sõjaväelane ja sõjakurjategija (74) *[[17. detsember]] – [[Eelija (Ojaperv)]], eesti õigeusu piiskop (47) *[[17. detsember]] – [[William Labov]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (97) *17. detsember – [[Nicholas Chia]], Singapuri vaimulik (86) *17. detsember – [[Marvi Kibe]], eesti sõudja (86) *17. detsember – [[Marisa Paredes]], hispaania näitleja (78) *17. detsember – [[Igor Kirillov (kindral)|Igor Kirillov]], Venemaa kindralleitnant (54) *17. detsember – [[Aigars Fadejevs]], Läti kergejõustiklane (48) *17. detsember – [[Jānis Timma]], Läti korvpallur (32) *[[18. detsember]] – [[Sigrid Kehl]], saksa ooperilaulja (92) *18. detsember – [[Rik Van Looy]], Belgia jalgrattur (90) *18. detsember – [[Helle Lippmaa]], eesti keemik (90) *18. detsember – [[Klaus Wolfermann]], saksa odaviskaja (78) *18. detsember – [[John Marsden]], Austraalia kirjanik (74) *18. detsember – [[Heikki Silvennoinen]], soome näitleja, muusik ja laulja (70) *18. detsember – [[Dietmar Constantini]], Austria jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[19. detsember]] – [[Eddi Gutenkauf]], Luksemburgi vehkleja (96) *19. detsember – [[Martha Keys]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *19. detsember – [[Xie Fang]], hiina näitlejanna (89) *19. detsember – [[Miet Smet]], Belgia poliitik (81) *19. detsember – [[Margalida Castro]], Colombia näitleja (81) *[[20. detsember]] – [[Tofiq Ağababayev]], aserbaidžaani maalikunstnik (96) *20. detsember – [[George Eastham]], inglise jalgpallur (88) *20. detsember – [[Leif Silbersky]], rootsi advokaat ja kirjanik (86) *20. detsember – [[Patrick Pillay]], Seišellide poliitik (75) *20. detsember – [[Rickey Henderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (65) *20. detsember – [[Thierry Jacob]], prantsuse poksija (59) *20. detsember – [[Helena Zeťová]], tšehhi laulja (44) *[[21. detsember]] – [[Dominico Martina]], Curaçao poliitik (89) *21. detsember – [[Mati Õun]], eesti sõjaajaloolane ja sporditegelane (82) *21. detsember – [[Michelle Botes]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (62) *[[22. detsember]] – [[Miia Jõgiaas]], eesti vabadusvõitleja (93) *22. detsember – [[Roze Stiebra]], läti animafilmirežissöör (82) *22. detsember – [[Augusto Rollandin]], Itaalia poliitik (75) *[[23. detsember]] – [[Helmut Schlesinger]], Saksamaa majandusteadlane (100) *23. detsember – [[Wacław Gluth-Nowowiejski]], poola ajakirjanik, esseist ja kirjanik (98) *23. detsember – [[Gerardo Guevara]], Ecuadori helilooja (94) *23. detsember – [[Shyam Benegal]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (90) *23. detsember – [[Teodoras Četrauskas]], leedu kirjanik ja tõlkija (80) *23. detsember – [[Sophie Hediger]], Šveitsi lumelaudur (26) *[[24. detsember]] – [[Alceu Collares]], Brasiilia poliitik ja jurist (97) *24. detsember – [[Richard Perry]], Ameerika Ühendriikide produtsent (82) *24. detsember – [[Desiré Bouterse]], Suriname sõjaväelane ja poliitik (79) *24. detsember – [[Juozas Juocevičius]], Leedu poksija (77) *24. detsember – [[Pascal Hervé]], prantsuse maanteerattur (60) *[[25. detsember]] – [[Osamu Suzuki]], Jaapani ettevõtja (94) *25. detsember – [[M. T. Vasudevan Nair]], malajalamikeelne India kirjanik ja stsenarist (91) *25. detsember – [[Eric Hänni]], Šveitsi judoka (86) *25. detsember – [[Bill Bergey]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (79) *25. detsember – [[Carlos Pedroso]], Kuuba vehkleja (57) *[[26. detsember]] – [[Manmohan Singh]], India poliitik (92) *26. detsember – [[Sergei Toporov]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (53) *[[27. detsember]] – [[Charlie Maxwell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *27. detsember – [[Inno Salasoo]], eesti keemik ja botaanik Austraalias (95) *27. detsember – [[Charles Shyer]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (83) *27. detsember – [[Dayle Haddon]], Kanada modell ja näitleja (76) *27. detsember – [[Olivia Hussey]], Briti näitleja (73) *[[28. detsember]] – [[Charles Dolan]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (98) *28. detsember – [[Martin Karplus]], Austria-Ameerika keemiateoreetik (94) *28. detsember – [[Margus Tõnnov]], eesti matemaatik (88) *28. detsember – [[Paavo Nikula]], Soome poliitik (82) *28. detsember – [[Jana Synková]], tšehhi näitleja (80) *28. detsember – [[Lars Martin Myhre]], norra helilooja, kitarrist, pianist ja laulja (68) *28. detsember – [[Raivo Pilt]], eesti basskitarrist (59) *28. detsember – [[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (53) *[[29. detsember]] – [[Tomiko Itooka]], Jaapani ülipikaealine (116) *29. detsember – [[Jimmy Carter]], Ameerika Ühendriikide poliitik, USA president 1977–1981 (100) *29. detsember – [[Linda Lavin]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (87) *29. detsember – [[Toivo Kitvel]], eesti tööstuspsühholoog, lennundusajaloolane ja aimekirjanik (86) *29. detsember – [[Henn Oona]], eesti füüsik (85) *29. detsember – [[Tõnu Truus]], eesti maletreener (78) *29. detsember – [[Lenny Randle]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (75) *29. detsember – [[Aleksei Bugajev]], Venemaa jalgpallur (43) *29. detsember – [[Dada Masilo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi tantsija ja koreograaf (39) *[[30. detsember]] – [[Jamshīd bin ‘Abdullāh]], Sansibari sultan (95) *30. detsember – [[Joe Grech]], Malta laulja (90) *30. detsember – [[Sibusiso Bengu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (90) *30. detsember – [[Loretta Di Franco]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (82) *30. detsember – [[Pascal Lainé]], prantsuse kirjanik (82) *30. detsember – [[Hugo Sotil]], Peruu jalgpallur (75) *30. detsember – [[Jorge Lanata]], Argentina kirjanik ja ajakirjanik (64) *30. detsember – [[Michael Newberry]], Inglismaa jalgpallur (27) *[[31. detsember]] – [[Arnold Rüütel]], Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane (96) *31. detsember – [[Buddy MacKay]], USA poliitik ja diplomaat (91) *31. detsember – [[Brian Freemantle]], inglise kirjanik (88) *31. detsember – [[Angelo Amato]], Itaalia katoliku kiriku kardinal (86) *31. detsember – [[Tom Johnson]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja muusikakriitik (85) *31. detsember – [[Fraser Stoddart]], Briti-Ameerika keemik (82) *31. detsember – [[Jocelyn Wildenstein]], Šveitsi seltskonnategelane (79) *31. detsember – [[Piotr Pytlakowski]], poola ajakirjanik ja stsenarist (73) *31. detsember – [[Marius Nilsen]], Norra poliitik (61) *31. detsember – [[Sulev Salm]], eesti muusik, helilooja ja produtsent (53) [[Kategooria:2024]] 0kejpc2fl2oghg0zkh2ub087xpumsl0 0 671372 7151705 7117316 2026-05-11T19:15:11Z Kapa1964 208720 7151705 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782) ([[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (1753, Kiviloo – 1788, Võduvere) *Sophia Helena von Meyer (1755, Kiviloo – ?, [[Inju mõis|Inju]]) ; ⚭ (1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] nõbu leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830) *Anna Elisabeth von Meyer (1757, Kiviloo – ?) *Eva Charlotte von Meyer (1763, Kiviloo – 1827, Tallinn); ⚭ (1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga *[[Carl Adolph von Meyer]] (1766, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane, Kaasani kürassiiride rügemendi [[rittmeister]] (1794); ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga, abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?) *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (1768, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane (major); ⚭I (1791) Charlotte Helene Euphrosyne von Smitteniga (1775–1855), ⚭II briti päritolu Maria Stoatsiga *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] ([[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер'', ka ''Василий Федорович Мейер''); (30. jaanuar 1774, Võduvere – 30. juuli 1819 '''?'''), Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett - junkur (1787)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>, 2. Jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>, 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”), sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>, [[Püha Anna orden]]i 4. klassi- ja 2.klassi (kaunistatud teemantitega 30.07.1819) kavaler (13.07.1799 / 18.09.1799), [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi ja [[Georgi mõõk|kuldmõõga]] kavaler (20.05.1808), [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klassi kavaler (24.05.1809) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] c9nl24300xndsob5s4voiik4zqibwzy 7151708 7151705 2026-05-11T19:17:21Z Kapa1964 208720 7151708 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782) ([[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (1753, Kiviloo – 1788, Võduvere) *Sophia Helena von Meyer (1755, Kiviloo – ?, [[Inju mõis|Inju]]) ; ⚭ (1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] nõbu leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830) *Anna Elisabeth von Meyer (1757, Kiviloo – ?) *Eva Charlotte von Meyer (1763, Kiviloo – 1827, Tallinn); ⚭ (1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga *[[Carl Adolph von Meyer]] (1766, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane, Kaasani kürassiiride rügemendi [[rittmeister]] (1794); ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga, abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?) *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (1768, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane (major); ⚭I (1791) Charlotte Helene Euphrosyne von Smitteniga (1775–1855), ⚭II briti päritolu Maria Stoatsiga *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Võduvere – 30. juuli 1819 '''?'''; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер'', ka ''Василий Федорович Мейер''). Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett - junkur (1787)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>, 2. Jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>, 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”), sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>, [[Püha Anna orden]]i 4. klassi- ja 2.klassi (kaunistatud teemantitega 30.07.1819) kavaler (13.07.1799 / 18.09.1799), [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi ja [[Georgi mõõk|kuldmõõga]] kavaler (20.05.1808), [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klassi kavaler (24.05.1809) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] pulow8jl66o9gpus8mjs470nqnepv1o 7151710 7151708 2026-05-11T19:18:59Z Kapa1964 208720 7151710 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782) ([[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (1753, Kiviloo – 1788, Võduvere) *Sophia Helena von Meyer (1755, Kiviloo – ?, [[Inju mõis|Inju]]) ; ⚭ (1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] nõbu leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830) *Anna Elisabeth von Meyer (1757, Kiviloo – ?) *Eva Charlotte von Meyer (1763, Kiviloo – 1827, Tallinn); ⚭ (1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga *[[Carl Adolph von Meyer]] (1766, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane, Kaasani kürassiiride rügemendi [[rittmeister]] (1794); ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga, abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?) *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (1768, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane (major); ⚭I (1791) Charlotte Helene Euphrosyne von Smitteniga (1775–1855), ⚭II briti päritolu Maria Stoatsiga *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Võduvere – 30. juuli 1819 '''?'''; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер'', ka ''Василий Федорович Мейер''). Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett - junkur (1787)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. Jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>, 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”), sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>, [[Püha Anna orden]]i 4. klassi- ja 2.klassi (kaunistatud teemantitega 30.07.1819) kavaler (13.07.1799 / 18.09.1799), [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi ja [[Georgi mõõk|kuldmõõga]] kavaler (20.05.1808), [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klassi kavaler (24.05.1809) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] 1fbn7lppre4hmrak5lduikhk7p9j6gj 7151714 7151710 2026-05-11T19:20:35Z Kapa1964 208720 7151714 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Peter Friedrich von Meyeri vapp]] '''Peter Friedrich von Meyer''' (23. jaanuar 1725, [[Vändra]]<ref name="Pärnu Eliisabeti"/> – veebruar 1784; maeti 28. aprillil 1784 [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]]s<ref name="Necropolis von Estland"/>) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kapten]])<ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Capt. Peter Friedrich von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Peter-Friedrich-von-Meyer/6000000008921998664?through=6000000217400458848 |vaadatud=12.09.2025}}</ref> ning [[Võduvere mõis]]nik.<ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782"/> <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga, '' ''kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]]–[[1800]] a. + 11 p., alates [[1801]] a. + 12 päeva''.</small> Peter Friedrich von Meyer oli major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]]i ja Vändra mõisa pärijanna Johanna Regina von Meyeri (sündinud [[Bennet]]) noorim poeg. ==Perekond== Peter Friedrich von Meyer abiellus 2. septembril 1752 [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaanis]]<ref name="Harju-Jaani"/> Sophia Helena von Handtwigiga (1734, Kiviloo – 1784, Võduvere). Sophia Helena oli [[Kiviloo mõis]]niku Georg Adolf von Handtwigi († 1752) ja Ewa Margaretha von Baumgarteni (1706–1782) ([[Joachim Baumgarten]]i pojatütar) vanim tütar ning [[kindralporutšik]] [[Handtwig|Karl Reinhold von Handtwig]]i (1737–1792) õde. Abielust sündisid:<ref name="Lapsed 1784"/> *Johanna Margaretha von Meyer (1753, Kiviloo – 1788, Võduvere) *Sophia Helena von Meyer (1755, Kiviloo – ?, [[Inju mõis|Inju]]) ; ⚭ (1785) [[Kadrina kirik|Kadrinas]] nõbu leitnant [[Gustav Heinrich von der Borg]]ega (1752–1830) *Anna Elisabeth von Meyer (1757, Kiviloo – ?) *Eva Charlotte von Meyer (1763, Kiviloo – 1827, Tallinn); ⚭ (1786) [[Tori kirik|Toris]]<ref name="Tori"/> [[Peter Reinhold von Sivers]]iga *[[Carl Adolph von Meyer]] (1766, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane, Kaasani kürassiiride rügemendi [[rittmeister]] (1794); ⚭ Helena Louisa von Erdmanniga, abielust sündis poeg Peter Georg von Meyer (24. aprill 1794, [[Vaidava]]<ref name="Rubene"/> – ?) *[[Peter Friedrich von Meyer jun.|Peter Friedrich von Meyer]] (1768, Kiviloo – ?), Vene sõjaväelane (major); ⚭I (1791) Charlotte Helene Euphrosyne von Smitteniga (1775–1855), ⚭II briti päritolu Maria Stoatsiga *[[Reinhold Wilhelm von Meyer]] (30. jaanuar 1774, Võduvere – 30. juuli 1819 '''?'''; [[Vene keel|vene k.]] ''Рейнгольд Петрович Мейер'', ka ''Василий Федорович Мейер''). Vene sõjaväelane, Peterburi Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse kadett - junkur (1787)<ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103"/>; 2. Jäägrirügemendi staabiohvitser, alates 12.12.1807 alampolkovnik<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik"/>; 21. jalaväediviisi rügementide reservpataljonide brigaadiülem (20.10.1812 – “1813-1814”); sisekaitsevägede Grodno jalaväerügemendi ülem (alates 03.05.1816)<ref name="Высочайшие приказы. 1816."/>. [[Püha Anna orden]]i 4. klassi- ja 2.klassi (kaunistatud teemantitega 30.07.1819) kavaler (13.07.1799 / 18.09.1799), [[Püha Georgi orden]]i 4. klassi ja [[Georgi mõõk|kuldmõõga]] kavaler (20.05.1808), [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klassi kavaler (24.05.1809) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pärnu Eliisabeti">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.2.1:274?1036,1539,1012,98,0 Väljavõte Pärnu Eliisabeti koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Necropolis von Estland">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.334:107?107,810,759,131,0 Necropolis von Estland]</ref> <ref name="Vene armee ohvitseri patent nr 450">[https://oldbasman.ru/f/patenty_imena.pdf «Известно и ведомо да будет каждому...»; ИМЕННОЙ УКАЗАТЕЛЬ; Книги записи патентов, выданных Военной коллегией в 1723–1796 гг. Lk 224]</ref> <ref name="Rev.lehed Võduvere mõis 1782">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-4:297?1283,130,1097,710,0 Rev.lehed Kadrina Rakvere kihelkond 1782]</ref> <ref name="Harju-Jaani">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:170?51,1619,543,133,0 Väljavõte Harju-Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Lapsed 1784">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:6?3427,1290,1399,1606,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Tori">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.2.1:39?70,672,1019,150,0 Väljavõte Tori koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Rubene">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2480:24108#&gid=1&pid=8 Väljavõte Rubene koguduse sünnimeetrikast (lk 8, nr 2) 1794 (Rubenes vācu draudzes 1774.-1835. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="1784-1792 Eestimaa aadli maavaeslastekohus: Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.103">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:103?2871,182,2100,1222,0 15. august 1787 Suurtükiväe ja Inseneride Aadli Kadetikorpuse junkur hr. Reinhold von Meyerile rahaeraldus 25 rubla; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству; 12.12.1807 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/112/zoom/5 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. Lk 112]</ref> <ref name="Высочайшие приказы. 1816.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734-vysochayshie-prikazy-1816-spb-1816#mode/inspect/page/209/zoom/5 Высочайшие приказы. 1816. - СПб. 3. mai 1816. 2. Jäägrirügemendi alampolkovnik Meyer nimetatakse Grodno jalaväerügemendi (sisekaitseväeosa) ülemaks (märkus: üleviimine toimus tervislikel põhjustel). Lk 209]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Meyer, Peter Friedrich von}} [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1725]] [[Kategooria:Surnud 1784]] e6x8xtyn1tqqv76c623timsg13nu1j4 0 671433 7152121 6889539 2026-05-12T11:27:55Z Svencapoeira 67038 7152121 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vööt-tagel | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Vööt-tagel1.jpg | pildi_seletus = '''Vööt-tagel''' ''Trametes ochracea'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Tagel]] ''Trametes'' | liik = '''Vööt-tagel''' ''Trametes ochracea'' }} '''Vööt-tagel''' (''Trametes ochracea'') on [[torikulaadsed|torikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[torikulised|torikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]te liik. ==Välislingid== * {{elurikkus|178695}} [[Kategooria:Torikulised]] jw6og302n3drys2nj2qceezd4bfpjwa 7152122 7152121 2026-05-12T11:28:06Z Svencapoeira 67038 7152122 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vööt-tagel | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Vööt-tagel1.jpg | pildi_seletus = Vööt-tagel ''Trametes ochracea'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Tagel]] ''Trametes'' | liik = '''Vööt-tagel''' ''Trametes ochracea'' }} '''Vööt-tagel''' (''Trametes ochracea'') on [[torikulaadsed|torikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[torikulised|torikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]te liik. ==Välislingid== * {{elurikkus|178695}} [[Kategooria:Torikulised]] nfipbkj26nxyrl8aj38fon0eelf3yw9 0 671665 7151599 7024886 2026-05-11T16:44:15Z Svencapoeira 67038 7151599 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kasekõbjuk | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kasekõbjuk2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt = Kasekõbjuk1.jpg | pildi_seletus = Kasekõbjuk ''Trichaptum biformis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Kõbjuk]] ''Trichaptum'' | liik = '''Kasekõbjuk''' | binaarne = ''Trichaptum biforme'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Kasekõbjuk''' (''Trichaptum biforme''), ka ''Pallidohirschioporus biforme'', on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seen kasvab kasel. ==Välislingid== * {{elurikkus|178954}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] cmj2u5gmx4wydtz5mzdgudh55rtymm3 7151600 7151599 2026-05-11T16:44:25Z Svencapoeira 67038 7151600 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kasekõbjuk | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kasekõbjuk2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Kasekõbjuk1.jpg | pildi2_seletus = Kasekõbjuk ''Trichaptum biformis'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Kõbjuk]] ''Trichaptum'' | liik = '''Kasekõbjuk''' | binaarne = ''Trichaptum biforme'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Kasekõbjuk''' (''Trichaptum biforme''), ka ''Pallidohirschioporus biforme'', on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seen kasvab kasel. ==Välislingid== * {{elurikkus|178954}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] cmegydv5kopvmkm2bp7jtyhrvihc0tu 0 671765 7152089 6888771 2026-05-12T10:43:01Z Svencapoeira 67038 7152089 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Roosa oksanahkis | värvus = seened | pilt = Roosa oksanahkis1.jpg | pildi_seletus = Roosa oksanahkis ''Corticium roseum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Incertae cedis'' | selts = ''[[Corticiales]]'' | sugukond = [[Koorikulised]] ''Corticiaceae'' | perekond = [[Oksanahkis]] ''Corticium'' | liik = '''Roosa oksanahkis''' ''Corticium roseum'' }} '''Roosa oksanahkis''' (''Corticium roseum'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] liik. Seen kasvab lehtpuude lamatüvedel. ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Corticiales]] dk7ib7dn0bvvg280vlv41bo3z2c4m19 0 673862 7152110 7106237 2026-05-12T11:11:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152110 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Daimler Truck Holding AG | pilt = Stuttgart Daimler Untertuerkeim.jpg | logo = Daimler Truck Logo.svg | tüüp = [[börsiettevõte]] | börsil = [[Frankfurdi börs|FWB]]: DTG <br/> [[DAX]]-i komponent | asutamisaeg = 10. detsember 2021 (iseseisvumine) | peakorter = [[Leinfelden-Echterdingen]], [[Baden-Württemberg]], [[Saksamaa]] | piirkond = üle maailma | võtmeisikud = Karin Rådström (tegevjuht)<br>Joe Kaeser (nõukogu esimees) | valdkonnad = [[autotööstus]] | tooted = [[veok]]id, [[buss]]id | käive = 55,9 mld € (2023) | puhaskasum = 3,97 mld € (2023) | omanikud = [[Mercedes-Benz Group]] (u 30,01%)<br>[[BAIC Group|BAIC]] (6,49%) <br> [[Li Shufu]] (6,3%) <br> [[Kuveidi Investeerimisamet]] (5,01%) | töötajaid = u 104 000 | kodulehekülg = [https://www.daimlertruck.com/ daimlertruck.com] }} '''Daimler Truck Holding AG''' on [[Saksamaa]] autotööstusettevõte, mis on maailma suurim kommertssõidukite tootja. Ettevõte loodi 2021. aastal, kui [[Mercedes-Benz Group]] (endine Daimler AG) eraldas oma veoautode ja busside üksuse iseseisvaks börsiettevõtteks.<ref name="Spinoff2021">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/business/autos-transportation/daimler-truck-shares-open-at-28-euros-landmark-spin-off-2021-12-10/ |pealkiri=Daimler Truck shares open at 28 euros in landmark spin-off |väljaanne=Reuters |vaadatud=2026-01-27}}</ref> Ettevõtte peakorter asub [[Leinfelden-Echterdingen]]is Stuttgardi lähedal. Alates 2024. aasta lõpust on ettevõte tegevjuht Karin Rådström.<ref name="RadstromCEO">{{Netiviide |url=https://www.daimlertruck.com/en/newsroom/pressrelease/karin-radstrom-to-become-ceo-of-daimler-truck-52543360 |pealkiri=Karin Rådström appointed as CEO of Daimler Truck |väljaandja=Daimler Truck Newsroom |aeg=2024-09-04 |vaadatud=2026-01-27 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Ajalugu == Kommertssõidukite ajalugu Daimleri kontsernis ulatub aastasse 1896, mil Gottlieb Daimler ehitas maailma esimese veoauto. 2021. aastal otsustas tollane Daimler AG kontserni poolitada, et võimaldada veoautode üksusel iseseisvamalt reageerida turu muutustele ja tehnoloogilistele väljakutsetele.<ref name="HistoryDT">{{Netiviide |url=https://group.mercedes-benz.com/company/tradition/company-history/daimler-truck-spin-off.html |pealkiri=The spin-off of Daimler Truck |vaadatud=2026-01-27 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Kaubamärgid == Daimler Trucki portfelli kuuluvad järgmised globaalsed kaubamärgid: * '''Euroopa ja Ladina-Ameerika:''' Mercedes-Benz (veokid ja bussid), Setra. * '''Põhja-Ameerika:''' Freightliner, Western Star, Thomas Built Buses. * '''Aasia:''' Fuso, BharatBenz. == Tulevikutehnoloogiad ja jätkusuutlikkus == Daimler Truck on seadnud eesmärgiks saavutada 2039. aastaks süsinikuneutraalne tootevalik oma peamistel turgudel (Euroopa, Põhja-Ameerika ja Jaapan). Selle saavutamiseks rakendab ettevõte kahesuunalist strateegiat, arendades nii aku- kui ka vesiniktehnoloogiat.<ref name="Strategy2039">{{Netiviide |url=https://www.daimlertruck.com/en/sustainability/climate-strategy |pealkiri=Our path toward emission-free transport |vaadatud=2026-01-27 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Viited == {{viited}} {{DAX}} [[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]] [[Kategooria:Autotootjad]] [[Kategooria:Daimler Truck| ]] 2amogfpprktds4xz3k048tojs3yd4nm 0 674144 7151988 6923899 2026-05-12T07:48:05Z Taurus404 80079 7151988 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Baiba Braže | pilt = Saeimas 19.aprīļa sēde (cropped)2.jpg | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = [[19. aprill]] [[2024]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Arturs Krišjānis Kariņš]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Baiba Laizāne | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1966|12|04}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] (2024–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Baiba Braže''' (neiupõlvenimega '''Baiba Laizāne'''; sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1966]] [[Riia]]s) on [[Läti]] diplomaat ja poliitik, alates 19. aprillist 2024 [[Läti välisminister]]. Aastal [[1995]] lõpetas ta [[Läti Ülikool]]i filoloogia- ja filosoofiateaduskonna riigiteaduste osakonna, aastal [[2002]] Läti Ülikooli sotsiaalteaduskonna. Ta on õppinud NATO kaitsekolledžis Roomas, [[Chulalongkorni ülikool]]is [[Tai]]s, [[Åbo Akademi]]s [[Turu]]s ja [[Groningeni ülikool]]is. Ta on töötanud [[ÜRO]] missioonis ja Euroopa institutsioonides. Aastatel 2003–2008 oli ta Läti erakorraline ja täievoliline suursaadik [[Holland]]is ning aastatel 2016–2020 [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]]. Aastatel 2020–2023 oli ta [[NATO]] avaliku diplomaatia asepeasekretär (peasekretär [[Jens Stoltenberg]]i üks asetäitjatest). Aastal [[2023]] määrati ta Läti Vabariigi välisministeeriumi eriülesannetega suursaadikuks. 19. aprillil 2024 kinnitas [[Seim (Läti)|Läti parlament]] erakorralisel istungil Baiba Braže Läti uueks välisministriks.<ref>[https://eng.lsm.lv/article/politics/saeima/19.04.2024-baiba-braze-confirmed-as-latvias-new-foreign-minister.a551046/ Baiba Braže confirmed as Latvia's new Foreign Minister] Latvian Public Broadcasting. Vaadatud 19. aprillil 2024</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Braže, Baiba}} [[Kategooria:Läti diplomaadid]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Auleegioni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] hxvub07uld2qaccy9h0xq3n50r5qx6g 0 674848 7151590 6922877 2026-05-11T16:15:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151590 wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = "Biwa järve 8 nägu" | stsenaarium = Marko Raat | toimetaja = | kunstnik = [[Kristina Lõuk]] | montaaž = Jaak Ollino jr | operaator = [[Sten-Johan Lill]] | helilooja = [[Jakob Juhkam]] | peaosades = [[Elina Masing]] | filmistuudio = | jutustaja = | produtsent = [[Ivo Felt]] <br> Dora Nedeczky <br> Mark Lwoff | režissöör = [[Marko Raat]] | žanr = [[draamafilm]] | pildiallkiri = | pildi suurus = | pilt = | originaalpealkiri = | levitaja = [[Acme Film]] <br> Film Republic (Suurbritannia) | eelnev = | filmiveebi_id = | efis_id = 20665 | imdb_id = 19731008 | amg_id = | koduleht = | järgnev = | piletitulu = | tootja = [[Allfilm]] | eelarve = 1 440 000 eurot | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = [[Eesti]] | kestus = 125 minutit | esilinastus = 31.01.24, International Film Festival Rotterdam, Holland | aasta = 2024 | movies.ee_id = }} '''"Biwa järve 8 nägu"''' on 2024. aasta jaanuaris esilinastunud Eesti mängufilm. Film valiti Eestit esindama [[Oscar|Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia filmiauhinna]] parima rahvusvahelise filmi kategoorias.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609445750/eesti-esitab-oscarile-marko-raadi-filmi-biwa-jarve-8-nagu "Eesti esitab Oscarile Marko Raadi filmi "Biwa järve 8 nägu""] ERR kultuur, 6. september 2024</ref> == Filmist == Film põhineb saksa japanofiili [[Max Dauthendy]] 1911. aastal ilmunud samanimelisel raamatul, mis ilmus kirjandusajakirjas [[Loomingu Raamatukogu]] 2005. aastal eesti keeles.<ref name="kino">[https://kultuur.err.ee/1609273758/esilinastus-marko-raadi-film-biwa-jarve-8-nagu Esilinastus Marko Raadi film "Biwa järve 8 nägu".] kultuur.err.ee, 6. märts 2024.</ref> Teos anti 2024. aastal uuesti välja [[Loomingu Raamatukogu kuldsari|Loomingu Raamatukogu kuldsarja]] eriväljaandena ning Eestis on see välja antud ka [[Heliraamat|audio]]- ja [[e-raamat]]una.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609302186/loomingu-raamatukogus-ilmus-max-dauthendey-biwa-jarve-kaheksa-nagu Loomingu Raamatukogus ilmus Max Dauthendey "Biwa järve kaheksa nägu".] kultuur.err.ee, 4. aprill 2024.</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120277503/biwa-jarve-8-nagu-on-kuulatav-audioraamatuna „Biwa järve 8 nägu“ on kuulatav audioraamatuna!] kroonika.delfi.ee, 13. märts 2024.</ref> Linateos tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsi külakogukonna igatsuste ja ihade keelde. Filmi peategelaste hingeseisundit vaadatakse läbi kaheksa idamaise poeetilise motiivi: koju pöörduvad purjekad, ehapuna, esimene lumi, öine vihm, sügisene täiskuu, templikell, ootamatu tuuleiil, metshanede äralend. Need ilusa kurbuse motiivid raamivad kaheksat omavahel põimuvat julma, ennast ja teisi hävitavat armastuslugu. Film on otsekui utoopia, kus mõisted nagu "ühiskond" ja "kultuur" kaotavad oma ajaloolise tähenduse ning muutuvad amorfseks, võttes just sellise kuju või vormi, nagu parajasti vaja. Tegelased arendavad pigem dialoogi vaataja siseilmaga kui omavahel. Vaatajasse ei jäeta tühimikku, vaid talle antakse võimalus terviktunde tekkimiseks, kui purjekad pöörduvad jälle minekule, vihmasadu lakkab, kellamäng lõpeb, tuuleiilid annavad järele, noorkuu tõuseb taevasse, ehapuna pöördub loojangule, lumi hakkab sulama ja metshaned tulevad koju, millest ilma selle filmita ei pruugigi teadlik olla. Filmi loomise aluseks oli režissööri huvi arhailiste mõtlemisviiside vastu: maagiline mõtlemine, mütoloogiad, pärimus, kõik ürgsed tekstid kas algkujul või muinasjuttudeks töödelduna. Linateose materjal põhineb universaalsel maagilisel mõtlemisel – et kõik asjad maailmas on omavahel vahetult seotud. Filmi tootmist finantseerisid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Soome Filmi Instituut, Soome telekanal YLE ja Tartu Filmifond. Filmi maailma esilinastus toimus 31. jaanuaril 2024 festivalil: IFFR – International Film Festival Rotterdam, Holland.<ref name="Biwa" /> Eesti esilinastus toimus 6. märtsil 2024 [[Coca-Cola Plaza]]s Tallinnas.<ref name="kino" /> == Osatäitjad == * Hanake – [[Elina Masing]] * Õnne – [[Tiina Tauraite]] * Roman – [[Hendrik Toompere]] * Andrei – [[Meelis Rämmeld]] * Merikarp – [[Kärt Kokkota]] * Kiri – [[Simeoni Sundja]] * Okuro – [[Jarmo Reha]] * Jänesesilm – [[Maarja Jakobson]] * Arkadi – [[Toomas Saarepera]] * Sora/Olger – [[Jan Uuspõld]] == Festivalid == === Auhinnad ja preemiad === * Preemia, Ha Noi International Film Festival (Vietnam), 2024; Täispikkade mängufilmide žürii preemia; Parima naisnäitleja preemia – Tiina Tauraite === Osalemine === * IFFR – International Film Festival Rotterdam (Holland) 2024, Programm: Harbour * D’A – Barcelona Film Festival (Hispaania) 2024 * TIFF – Transilvania International Film Festival (Cluj, Rumeenia), 2024 * Art Film International Film Festival (Košice, Slovakkia), 2024; Kesk- ja Ida-Euroopa filmide võistlusprogramm * [[Oscar]] – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2024; Eesti poolt esitatud kandideerima parima rahvusvahelise filmi auhinna nominendiks * European Film Festival (Palić, Serbia), 2024 * Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2024 * Riga International Film Festival (Läti), 2024 * PÖFF – [[Pimedate Ööde filmifestival]] (Tallinn, Eesti), 2024 * New York Baltic Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2024 * Emirates Film Festival (Dubai, Araabia Ühendemiraadid), 2024 * Eesti filmipäevad Berliinis (Saksamaa), 2024<ref name="Biwa">[https://www.efis.ee/film/20665 "Biwa järve 8 nägu, festivalid ja auhinnad.] Eesti filmi andmebaas.</ref> == Tunnustus == *2024 [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind|Neitsi Maali]] – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhinna nominatsioon *2025 [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]]; Marko Raat – eripreemia tervikliku kunstilise visiooni eest<ref>[https://www.sirp.ee/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-4/ Kultuurkapitali aastapreemiad.] sirp.ee, 2. veebruar 2025.</ref> *2025 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] võidud kategooriates: **[[Marko Raat]], parim filmirežissöör **[[Jakob Juhkam]], parim filmihelilooja **[[Kristina Lõuk]], parim filmikunstnik **[[Sten-Johan Lill]], parim filmioperaator **[[Reet Aus]], parim kostüümikunstnik filmis **[[Liisi Põllumaa]], parim grimmikunstnik filmis **[[Tiina Tauraite]], parim naisnäitleja filmis<ref>[https://sky.ee/kas-sinu-lemmikud-said-parjatud-selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhinnad-2025-voitjad Selgusid Eesti filmi- ja teleauhinnad 2025 võitjad.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee. vaadatud 12. aprill 2025.</ref> == Viited == <references /> == Kirjandus == *Andrei Liimets. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120272709/intervjuu-rezissoor-marko-raat-kui-eestis-kohe-esimese-voi-teise-filmiga-messias-ei-ole-lahed-jarjekorra-loppu Režissöör Marko Raat: kui Eestis kohe esimese või teise filmiga messias ei ole, lähed järjekorra lõppu.] [[Eesti Ekspress]], 3. märts 2024. *Kaspar Viilup. [https://kultuur.err.ee/1609275948/arvustus-biwa-jarve-8-nagu-kultuuride-kokkuporge-voi-sobralik-kohtumine "Biwa järve 8 nägu": kultuuride kokkupõrge või sõbralik kohtumine?] kultuur.err.ee, 8. märts 2024. *Johannes Lõhmus. [https://sirp.ee/s1-artiklid/film/film-mis-toob-jaapani-ja-eesti-peipsi-aarde-kokku/ Film, mis toob Jaapani ja Eesti Peipsi äärde kokku.] [[Sirp]], 15. märts 2024. *Raiko Puust. [https://www.ohtuleht.ee/elu/1104424/videointervjuu-filmi-biwa-jarve-8-nagu-lavastaja-marko-raat-matus-tundus-koige-taktituma-kohana-kus-kosja-minna Marko Raat: matus tundus kõige taktituma kohana, kus kosja minna.] [[Õhtuleht]], 8. aprill 2024. * Marko Stoijljkovic. [https://cineuropa.org/en/newsdetail/464859/ 8 Views of Lake Biwa.] Cineuropa, 29. juuli 2024. * Carlos Aguilar. [https://variety.com/2024/film/reviews/8-views-of-lake-biwa-review-estonia-oscar-entry-1236261059/ Enigmatic Estonian Romantic Drama Floats on Striking Imagery and Burgeoning Desire.] Variety, 27.detsember 2024. == Välislingid == *[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20665/videoklipid "Biwa järve 8 nägu".] Videoklipp. * [https://www.efis.ee/film/20665 "Biwa järve 8 nägu" Eesti filmi andmebaasis.] *[https://www.imdb.com/title/tt19731008/ "Biwa järve 8 nägu".] IMDb. *Joshua Polanski. [https://inreviewonline.com/2024/01/30/8-views-of-lake-biwa/ 8 Views of Lake Biwa.] In Review Online, 30.jaanuar 2024. [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2024. aasta filmid]] [[Kategooria:Draamafilmid]] [[Kategooria:Eesti draamafilmid]] f5kfsn0emb6qqhiv7qjh3nnie2g3l2n 0 675633 7151664 7148725 2026-05-11T18:15:27Z Pikne 13803 7151664 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2024 | muu_nimi = | pilt = Ice hockey pictogram.svg | suurus = 60px | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Tšehhi}} <br> [[Praha]] ja [[Ostrava]] | riik2 = | toimumisaeg = 10.–26. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = {{jh|Tšehhi}} | tiitli_nr = | teine = {{jh|Šveits}} | kolmas = {{jh|Rootsi}} | väljalangemine = {{jh|Poola}} <br> {{jh|Suurbritannia}} | mänge = 64 | väravaid = 398 | pealtvaatajaid = 797727 | parim_väravakütt = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Dylan Cozens]] <br> (9 väravat) | parim_punktitooja = | parim_mängija = {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Kevin Fiala]] | eelmine = [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] | järgmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] }} '''2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlusi''' võõrustas 2024. aasta 10.–26. maini [[Tšehhi]]. Selline otsus tehti [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni]] (IIHF) aastakongressil [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019. aasta MM-i]] ajal [[Slovakkia]]s pärast seda, kui [[Venemaa]], [[Rootsi]] ja Tšehhi liidud leppisid kokku 2023.–2025. aasta MM-turniiride jagamises. Ametlikult teatas IIHF sellest 12. septembril 2020 [[koroonapandeemia]] tõttu hilinemisega. Tšehhi võõrustas MM-i viimati [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015. aastal]]. Nagu [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023. aastal]], ei lubatud Venemaa ja [[Valgevene]] meeskondadele osaleda, kuna IIHF on nende tegevuse peatanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse]]. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! {{PisiLipp|Tšehhi}} | |- ! [[Praha]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Tšehhi|float=none |laius=300|seletus=|kohad= {{Asendikaart~ |Tšehhi|lat=50.104761|long=14.493497|silt='''[[Praha]]'''}} {{Asendikaart~ |Tšehhi|lat=49.804722|long=18.248611|silt='''[[Ostrava]]'''}} }} ! [[Ostrava]] |- |[[O2 Arena (Praha)|O2 Arena]]<br />Mahutavus: 17&nbsp;383 |[[Ostravar Aréna]]<br />Mahutavus: 10&nbsp;004 |- |[[Pilt:Libeň O2 aréna 5a.jpg|210px]] |[[Pilt:Stadium Ostrava Vitkovice.jpg|210px]] |} == Osalejad == Põhigruppi kuulus 16 meeskonda, mis oli jagatud kahte alagruppi (IIHF 2022. aasta edetabel sulgudes): {|class=wikitable |+ !scope=col|A-alagrupp ([[Praha]]) !scope=col|B-alagrupp ([[Ostrava]]) |- | * [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] (1), senine maailmameister * [[Soome jäähokikoondis|Soome]] (2) * [[Šveitsi jäähokikoondis|Šveits]] (7) * [[Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi]] (8), korraldav riik * [[Taani jäähokikoondis|Taani]] (11) * [[Norra jäähokikoondis|Norra]] (12) * [[Austria jäähokikoondis|Austria]] (15) * [[Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia]] (20), edutati I A divisjonist | * [[USA jäähokikoondis|USA]] (4) * [[Saksamaa jäähokikoondis|Saksamaa]] (5) * [[Rootsi jäähokikoondis|Rootsi]] (6) * [[Slovakkia jäähokikoondis|Slovakkia]] (9) * [[Läti jäähokikoondis|Läti]] (10) * [[Prantsusmaa jäähokikoondis|Prantsusmaa]] (13) * [[Kasahstani jäähokikoondis|Kasahstan]] (14) * [[Poola jäähokikoondis|Poola]] (22), edutati I A divisjonist |} == Alagrupiturniir == === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 |Koht tabelis !width=120|Riik !width=20 |{{PisiLipp|Kanada}} !width=20 |{{PisiLipp|Šveits}} !width=20 |{{PisiLipp|Tšehhi}} !width=20 |{{PisiLipp|Soome}} !width=20 |{{PisiLipp|Austria}} !width=20 |{{PisiLipp|Norra}} !width=20 |{{PisiLipp|Taani}} !width=20 |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Kanada}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''4:3''' ||'''5:3''' ||'''7:6''' ||'''4:1'''||'''5:1''' ||''' 4:2''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Šveits}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''2:1''' ||'''3:1''' ||'''6:5''' ||'''5:2''' ||'''8:0''' ||'''3:0''' |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Tšehhi}} ||3:4 ||1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' ||'''4:0''' ||'''6:3''' ||'''7:4''' || '''4:1''' |-style="background:#cfc;" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Soome}} |3:5 ||1:3 ||0:1 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''4:1''' ||'''3:1''' ||'''8:0''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Austria}} |6:7 ||5:6 ||0:4 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''4:1''' ||1:5 ||2:4 |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Norra}} |1:4 ||2:5 ||3:6 ||1:4 ||1:4 ||bgcolor=Silver|X||'''2:0''' || '''5:2''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Taani}} |1:5 ||0:8 ||4:7 ||1:3 ||'''5:1''' ||0:2 ||bgcolor=Silver|X||'''4:3''' |-style="background:#fcc;" |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Suurbritannia}} | 2:4 ||0:3 ||1:4 ||0:8 ||'''4:2''' ||2:5 ||3:4 ||bgcolor=Silver|X |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 |Koht tabelis !width=120|Riik !width="15"|Mänge !width="60"|Võite !width="60"|Võite lisaajal !width="60"|Kaotusi lisaajal !width="60"|Kaotusi !width="60"|Väravaid !width="60"|Sisselastud väravaid !width="60"|Väravate vahe !width="15"|Punkte !width="15"|Kvalifikatsioon või väljalangemine |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Kanada}} | 7 || 5 || 2 || 0 || 0 || 32 || 18 || + 14 || '''19''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Šveits}} | 7 || 5 || 1 || 0 || 1 || 29 || 12 || + 17 || '''17''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Tšehhi}} | 7 || 4 || 1 || 2 || 0 || 26 || 14 || + 12 || '''16''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Soome}} | 7 || 3 || 0 || 1 || 3 || 21 || 14 || + 7 || '''10''' || Edasib veerandfinaali. |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Austria}} | 7 || 2 || 0 || 1 || 4 || 21 || 29 || - 8 || '''7''' || |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Norra}} | 7 || 2 || 0 || 0 || 5 || 15 || 25 || - 10 || '''6''' || |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Taani}} | 7 || 2 || 0 || 0 || 5 || 15 || 29 || - 14 || '''6''' || |-style="background:#fcc;" |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Suurbritannia}} | 7 || 1 || 0 || 0 || 6 || 12 || 30 || - 18 || '''3''' || Langes [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2025. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} <small>Allikas: [https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902300_76_51_0 IIHF]</small> {| class ="wikitable" style="text-align:center;" !align=center| Kuupäev !width="45" align=center| Aeg !width="165" align=center| Riik !width="50" align=center| Tulemus !width="165" align=center| Riik !width="100" align=center| Mängude statistika |- |valign=top rowspan=2 align=left| 10. mai || 16.20 || align="right" | '''[[Šveitsi jäähokikoondis|Šveits]] '''{{Riigi ikoon|Šveits}}||'''5:2''' || align=left| {{jh|Norra}} ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a01_74_3_0 SUI-NOR] |- | 20.20 || align="right" |'''{{jh-p|Tšehhi}}''' ||'''1:0 ([[Karistuslöögid jäähokis|k.v.]])''' || align=left| {{jh|Soome}} || [https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a03_74_5_0 CZE-FIN] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 11. mai || 12.20 || align="right" | {{jh-p|Suurbritannia}} ||'''2:4''' || align=left| '''{{jh|Kanada}}''' ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a05_74_3_0 GBR-CAN] |- ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Austria}} ||'''1:5''' || align=left| '''{{jh|Taani}}'''||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A07_74_3_0.pdf AUT-DEN] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Norra}} ||'''3:6''' || align=left| '''{{jh|Tšehhi}}'''|| [https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a09_74_3_0 NOR-CZE] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 12. mai ||12.20 || align="right" | '''{{jh-p|Soome}}''' ||'''8:0''' || align=left| {{jh|Suurbritannia}} ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a11_74_3_0 FIN-GBR] |- || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Taani}}||'''1:5''' || align=left| '''{{jh|Kanada}}''' ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a13_74_3_0 DEN-CAN] |- || 20.20 || align="right" | {{jh-p|Austria}}||'''5:6''' || align=left| '''{{jh|Šveits}}''' ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a15_74_3_0 AUT-SUI] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 13. mai ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Norra}} ||'''1:4''' || align=left| '''{{jh|Soome}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A17_74_3_0.pdf NOR-FIN] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Šveits}}'''||'''2:1 ([[Karistuslöögid jäähokis|k.v.]])''' || align=left| {{jh|Tšehhi}} ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a19_74_5_0 SUI-CZE] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 14. mai ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Taani}} ||'''0:2''' || align=left| '''{{jh|Norra}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A21_74_3_0.pdf DEN-NOR] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Kanada}}'''||'''7:6 ([[Lisaaeg|l.a.]])''' || align=left| {{jh|Austria}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A23_74_4_0.pdf CAN-AUT] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 15. mai ||16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Tšehhi}}''' ||'''7:4''' || align=left| {{jh|Taani}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A25_74_3_0.pdf CZE-DEN] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Šveits}}'''||'''3:0''' || align=left| {{jh|Suurbritannia}} ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a27_74_3_0 SUI-GBR] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 16. mai ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Soome}} ||'''2:3''' || align=left| '''{{jh|Austria}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/ihm902a29_74_3_0.pdf FIN-AUT] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Kanada}}'''||'''4:1''' || align=left| {{jh|Norra}} ||[https://stats.iihf.com/hydra/902/IHM902A31_74_3_0.pdf CAN-NOR] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 17. mai ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Suurbritannia}} ||'''3:4''' || align=left| '''{{jh|Taani}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A33_74_3_0.pdf GBR-DEN] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Tšehhi}}'''||'''4:0''' || align=left| {{jh|Austria}} ||[https://stats.iihf.com/hydra/902/IHM902A35_74_3_0.pdf CZE-AUT] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 18. mai ||12.20 || align="right" | {{jh-p|Taani}} ||'''0:8''' || align=left| '''{{jh|Šveits}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A37_74_3_0.pdf DEN-SUI] |- || 16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Kanada}}'''||'''5:3''' || align=left| {{jh|Soome}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A39_74_3_0.pdf CAN-FIN] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Tšehhi}}'''||'''4:1''' || align=left| {{jh|Suurbritannia}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A41_74_3_0.pdf CZE-GBR] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 19. mai ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Norra}} ||'''1:4''' || align=left| '''{{jh|Austria}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A43_74_3_0.pdf NOR-AUT] |- || 20.20 || align="right" | {{jh-p|Šveits}}||'''2:3''' || align=left| '''{{jh|Kanada}}''' ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a45_74_3_0 SUI-CAN] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 20. mai ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Suurbritannia}} ||'''2:5''' || align=left| '''{{jh|Norra}}''' || [https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A47_74_3_0.pdf GBR-NOR] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Soome}}'''||'''3:1''' || align=left| {{jh|Taani}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902A49_74_3_0.pdf FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 21. mai ||12.20 || align="right" | {{jh-p|Austria}} ||'''2:4''' || align=left| '''{{jh|Suurbritannia}}''' || [https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a51_74_3_0 AUT-GBR] |- || 16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Kanada}}'''||'''4:3 ([[Karistuslöögid jäähokis|k.v.]])''' || align=left| {{jh|Tšehhi}} ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a53_74_6_1 CAN-CZE] |- || 20.20 || align="right" | {{jh-p|Soome}}||'''1:3''' || align=left| '''{{jh|Šveits}}''' ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902a55_74_3_0 FIN-SUI] |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 |Koht tabelis !width=120|Riik !width=20 |{{PisiLipp|USA}} !width=20 |{{PisiLipp|Saksamaa}} !width=20 |{{PisiLipp|Rootsi}} !width=20 |{{PisiLipp|Slovakkia}} !width=20 |{{PisiLipp|Läti}} !width=20 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} !width=20 |{{PisiLipp|Kasahstan}} !width=20 |{{PisiLipp|Poola}} |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Rootsi}} |bgcolor=Silver|X||'''5:2''' ||'''6:1''' ||'''6:1''' ||'''7:2''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''5:1''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{jh|USA}} |2:5 ||bgcolor=Silver|X||'''6:1''' ||4:5 ||'''6:3''' ||'''10:1''' ||'''5:0''' ||'''4:1''' |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Saksamaa}} ||1:6 ||1:6 ||bgcolor=Silver|X|| '''6:4'''|| '''8:1'''||'''8:2''' ||'''6:3''' || '''4:2''' |-style="background:#cfc;" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Slovakkia}} |1:6 ||'''5:4''' ||4:6 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''6:2''' ||'''4:2''' || '''4:0''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Läti}} |2:7 ||3:6 ||1:8 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''2:0''' ||'''3:2''' || '''5:4''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Kasahstan}} |1:3 ||1:10 ||2:8 ||2:6 ||0:2 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Prantsusmaa}} |1:3 ||0:5 ||3:6 || 2:4||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''4:2''' |-style="background:#fcc;" |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Poola}} |1:5 ||1:4 ||2:4||0:4 ||4:5 ||1:3 ||2:4 ||bgcolor=Silver|X |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 |Koht tabelis !width=120|Riik !width="15"|Mänge !width="60"|Võite !width="60"|Võite lisaajal !width="60"|Kaotusi lisaajal !width="60"|Kaotusi !width="60"|Väravaid !width="60"|Sisselastud väravaid !width="60"|Väravate vahe !width="15"|Punkte !width="15"|Kvalifikatsioon või väljalangemine |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Rootsi}} | 7 || 7 || 0 || 0 || 0 || 29 || 8 || + 21 || '''21''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{jh|USA}} | 7 || 5 || 0 || 1 || 1 || 37 || 16 || + 21 || '''16''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Saksamaa}} | 7 || 5 || 0 || 0 || 2 || 34 || 24 || + 10 || '''15''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Slovakkia}} | 7 || 3 || 1 || 1 || 2 || 25 || 17 || + 8 || '''12''' || Edasib veerandfinaali. |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Läti}} | 7 || 1 || 3 || 0 || 3 || 19 || 29 || - 10 || '''9''' || |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Kasahstan}} | 7 || 2 || 0 || 0 || 5 || 12 || 31 || - 19 || '''6''' || |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Prantsusmaa}} | 7 || 1 || 0 || 1 || 5 || 13 || 26 || - 13 || '''4''' || |-style="background:#fcc;" |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Poola}} | 7 || 0 || 0 || 1 || 6 || 11 || 29 || - 18 || '''1''' || Langes [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2025. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} <small>Allikas: [https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902300_76_51_0 IIHF]</small> {| class ="wikitable" style="text-align:center;" !align=center| Kuupäev !width="45" align=center| Aeg !width="165" align=center| Riik !width="50" align=center| Tulemus !width="165" align=center| Riik !width="100" align=center| Mängude statistika |- |valign=top rowspan=2 align=left| 10. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Slovakkia}}|| '''4:6''' || align=left| '''{{jh|Saksamaa}}''' ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b02_74_3_0 SVK-GER] |- | 20.20 || align="right" |'''{{jh-p|Rootsi}}''' ||'''5:2''' || align=left| {{jh|USA}} || [https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b04_74_3_0 SWE-USA] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 11. mai || 12.20 || align="right" | {{jh-p|Prantsusmaa}} ||'''1:3''' || align=left| '''{{jh|Kasahstan}}''' ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b06_74_3_0 FRA-KAZ] |- ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Poola}} ||'''4:5 ([[Lisaaeg|l.a.]])''' || align=left| '''{{jh|Läti}}'''|| [https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B08_74_4_0.pdf POL-LAT] |- ||20.20 || align="right" | '''{{jh-p|USA}}''' ||'''6:1''' || align=left| {{jh|Saksamaa}}|| [https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b10_74_3_0 USA-GER] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 12. mai ||12.20 || align="right" | '''{{jh-p|Slovakkia}}''' ||'''6:2''' || align=left| {{jh|Kasahstan}} ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b12_74_3_0 SVK-KAZ] |- || 16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Läti}}'''||'''3:2 ([[Lisaaeg|l.a.]])''' || align=left| {{jh|Prantsusmaa}} ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b14_74_4_0 LAT-FRA] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Rootsi}}'''||'''5:1''' || align=left| {{jh|Poola}} ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b16_74_3_0 SWE-POL] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 13. mai ||16.20 || align="right" | {{jh-p|USA}} ||'''4:5 ([[Lisaaeg|l.a.]])''' || align=left| '''{{jh|Slovakkia}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B18_74_4_0.pdf USA-SVK] |- || 20.20 || align="right" | {{jh-p|Saksamaa}}||'''1:6''' || align=left| '''{{jh|Rootsi}}''' ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b20_74_3_0 GER-SWE] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 14. mai ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Kasahstan}} ||'''0:2''' || align=left| '''{{jh|Läti}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B22_74_3_0.pdf KAZ-LAT] |- || 20.20 || align="right" | {{jh-p|Poola}}||'''2:4''' || align=left| '''{{jh|Prantsusmaa}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B24_74_3_0.pdf POL-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 15. mai ||16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Saksamaa}}''' ||'''8:1''' || align=left| {{jh|Läti}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B26_74_3_0.pdf GER-LAT] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Slovakkia}}'''||'''4:0''' || align=left| {{jh|Poola}} || [https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b28_74_3_0 SVK-POL] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 16. mai ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Kasahstan}} ||'''1:3''' || align=left| '''{{jh|Rootsi}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/ihm902b30_74_3_0.pdf KAZ-SWE] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|USA}}'''||'''5:0''' || align=left| {{jh|Prantsusmaa}} ||[https://stats.iihf.com/hydra/902/IHM902B32_74_3_0.pdf USA-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 17. mai ||16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Saksamaa}}''' ||'''8:2''' || align=left| {{jh|Kasahstan}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B34_74_3_0.pdf GER-KAZ] |- || 20.20 || align="right" | {{jh-p|Poola}}||'''1:4''' || align=left| '''{{jh|USA}}''' ||[https://stats.iihf.com/hydra/902/IHM902B36_74_3_0.pdf POL-USA] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 18. mai ||12.20 || align="right" | {{jh-p|Läti}} ||'''2:7''' || align=left| '''{{jh|Rootsi}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B38_74_3_0.pdf LAT-SWE] |- || 16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Saksamaa}}'''||'''4:2''' || align=left| {{jh|Poola}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B40_74_3_0.pdf GER-POL] |- || 20.20 || align="right" | {{jh-p|Prantsusmaa}}||'''2:4''' || align=left| '''{{jh|Slovakkia}}''' ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B42_74_3_0.pdf FRA-SVK] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 19. mai ||16.20 || align="right" | '''{{jh-p|USA}}''' ||'''10:1''' || align=left| {{jh|Kasahstan}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B44_74_3_0.pdf USA-KAZ] |- || 20.20 || align="right" | {{jh-p|Slovakkia}}||'''2:3 ([[Karistuslöögid jäähokis|k.v.]])''' || align=left| '''{{jh|Läti}}''' ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b46_74_5_0 SVK-LAT] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 20. mai ||16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Rootsi}}''' ||'''3:1''' || align=left| {{jh|Prantsusmaa}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B48_74_3_0.pdf SWE-FRA] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Kasahstan}}'''||'''3:1''' || align=left| {{jh|Poola}} ||[https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902B50_74_3_0.pdf KAZ-POL] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 21. mai ||12.20 || align="right" | {{jh-p|Prantsusmaa}} ||'''3:6''' || align=left| '''{{jh|Saksamaa}}''' ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b52_74_2_0 FRA-GER] |- || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Läti}}||'''3:6''' || align=left| '''{{jh|USA}}'''|| [https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b54_74_3_0 LAT-USA] |- || 20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Rootsi}}'''||'''6:1''' || align=left| {{jh|Slovakkia}} ||[https://www.iihf.com/pdf/902/ihm902b56_74_3_0 SWE-SVK] |} == Väljalangemismängud == 2024. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 23.–26. maini 2024. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 23. mai | '''{{jh|Rootsi}}''' | '''2''' | {{jh|Soome}} | 1 | 23. mai | {{jh|USA}} | 0 | '''{{jh|Tšehhi}}''' | '''1''' | 23. mai | '''{{jh|Kanada}}''' | '''6''' | {{jh|Slovakkia}} | 3 | 23. mai | '''{{jh|Šveits}}''' | '''3''' | {{jh|Saksamaa}} | 1 <!-- poolfinaalid --> | 25. mai | {{jh|Rootsi}} | 3 | '''{{jh|Tšehhi}}''' | '''7''' | 25. mai | {{jh|Kanada}} | 2 | '''{{jh|Šveits}}''' | '''3''' <!-- finaal --> | 26. mai | '''{{jh|Tšehhi}}''' | '''2''' | {{jh|Šveits}} | 0 <!-- consol=name --> | 26. mai | '''{{jh|Rootsi}}''' | '''4''' | {{jh|Kanada}} | 2 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=yes| }} <small>Allikas: [https://www.iihf.com/en/events/2024/wm/standings/playoffs IIHF]</small> === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|05|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6 : 3 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/Hydra/902/ihm902357_74_4_1.pdf |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[O2 Arena (Praha)|O2 Arena]], [[Praha]] |pealtvaatajaid = 17 275 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|05|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 3 : 1 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/Hydra/902/ihm902358_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Ostravar Aréna]], [[Ostrava]] |pealtvaatajaid = 6 583 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|05|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 0 : 1 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/902/IHM902359_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[O2 Arena (Praha)|O2 Arena]], [[Praha]] |pealtvaatajaid = 17 413 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|05|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 2 : 1 |lisaaeg = ja |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/902/ihm902360_74_4_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Ostravar Aréna]], [[Ostrava]] |pealtvaatajaid = 6 691 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|05|25}} |aeg = 14:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3 : 7 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/902/ihm902261_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[O2 Arena (Praha)|O2 Arena]], [[Praha]] |pealtvaatajaid = 17 413 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|05|25}} |aeg = 18:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 2 : 3 |lisaaeg = |karistusvise = ja |Protokoll = https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902262_74_5_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[O2 Arena (Praha)|O2 Arena]], [[Praha]] |pealtvaatajaid = 11 159 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === 3. koha mäng === ---- {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|05|26}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4 : 2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/Hydra/902/IHM902163_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[O2 Arena (Praha)|O2 Arena]], [[Praha]] |pealtvaatajaid = 14 929 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|05|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 0 : 2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/902/ihm902164_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[O2 Arena (Praha)|O2 Arena]], [[Praha]] |pealtvaatajaid = 17 413 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Lõplik paremusjärjestus === Eelringis viiendaks jäänud meeskonnad said asetuse üheksanda ja kümnenda, kuuenda koha saavutanud võistkonnad 11. ja 12. koha jne. {|class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=40|Koht !width=120|Võistkond !width=40|Alagrupp !width=40|Mänge !width=40|Võite !width=40|VL !width=40|KL !width=40|Kaotusi !width=60|Väravad !width=60|Väravate<br> vahe !width=40|Punktid |- align=center bgcolor="#F7F6A8" | '''1.''' ||align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}} ||A ||10 ||7 ||1 ||2 ||0 ||36:17 || + 19|| '''25''' |- align=center bgcolor="#DCE5E5" | '''2.''' ||align=left|{{PisiLipp|Šveits}} ||A || 10||6 ||2 || 0|| 2||35:17 ||+ 18 ||'''22''' |- align=center bgcolor="#FFDAB9" | '''3.''' ||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}} ||B ||10 ||8 ||1 ||0 ||1 ||44:19 ||+ 25 || '''26''' |- align=center | '''4.''' ||align=left|{{PisiLipp|Kanada}} ||A ||10 ||6 ||2 ||1 || 1||42:28 ||+ 14 || '''23''' |- align=center | '''5.''' ||align=left|{{PisiLipp|USA}}||B ||8 ||5 ||0 ||1 || 2||37:17 ||+ 20 ||'''16''' |- align=center | '''6.''' ||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} ||B ||8 || 5||0 || 0||0 ||35:27 ||+ 8 ||'''15''' |- align=center | '''7.''' ||align=left|{{PisiLipp|Slovakkia}} ||B ||8 ||3 ||1 ||1 ||3 ||29:29 ||0 ||'''12''' |- align=center | '''8.''' ||align=left|{{PisiLipp|Soome}} ||A ||8 ||3 ||0 || 2||3 ||22:16 ||+ 6 ||'''11''' |- align=center | '''9.''' ||align=left| {{PisiLipp|Läti}}||B || 7 || 1 || 3 || 0 || 3 || 19:29 || - 10 || '''9''' |- align=center | '''10.''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}}||A || 7 || 2 || 0 || 1 || 4 || 21:29 || - 8 || '''7''' |- align=center | '''11.''' ||align=left| {{PisiLipp|Norra}}||A || 7 || 2 || 0 || 0 || 4 || 15:25 || - 10 || '''6''' |- align=center | '''12.''' ||align=left| {{PisiLipp|Kasahstan}}||B || 7 || 2 || 0 || 0 || 5 || 12:31 || - 19 || '''6''' |- align=center | '''13.''' ||align=left|{{PisiLipp|Taani}} ||A || 7 || 2 || 0 || 0 || 5 || 15:29 ||- 14 || '''6''' |- align=center | '''14.''' ||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||B || 7 || 1 || 0 || 1 || 5 || 13:26 || - 13 || '''4''' |- align=center style="background:#fcc;" | '''15.''' ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}}||A || 7 || 1 || 0 || 0 || 6 || 12:30 || - 18 || '''3''' |- align=center style="background:#fcc;" | '''16.''' ||align=left| {{PisiLipp|Poola}}||B || 7 || 0 || 0 || 1 || 6 || 11:29 || - 18 || '''1''' |} <small>Allikas: [https://www.iihf.com/en/events/2024/wm/standings/final IIHF]</small> * {{Small|Lühendid:}} VL = võidud pärast [[lisaaeg]]a või [[Karistuslöögid jäähokis‎|penaltiseeriat]], KL = kaotused pärast lisaaega või penaltiseeriat. {| class="prettytable" style="text-align:center;" |-bgcolor="#ffbbbb" align="left" | [[Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia]] ja [[Poola jäähokikoondis|Poola]] langesid eliitturniirilt välja, |- bgcolor="#bbf3bb" align="left" | neid asendavad 2025. aastal [[Ungari jäähokikoondis|Ungari]] ja [[Sloveenia jäähokikoondis|Sloveenia]]. |} == Medalivõitjad == {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#F7F6A8;" |style="width:120px; text-align:center;"| '''Maailmameister'''<br />'''{{jh|Tšehhi}}''' || [[Ondřej Beránek]], [[Roman Červenka]], [[Lukáš Dostál]], [[Jakub Flek]], [[Radko Gudas]], [[Libor Hájek]], [[David Kämpf]], [[Ondřej Kaše]], [[Michal Kempný]], [[Jáchym Kondelík]], [[Jakub Krejčík]], [[Dominik Kubalík]], [[Tomáš Kundrátek]], [[Petr Mrázek]], [[Martin Nečas]], [[Ondřej Palát]], [[David Pastrňák]], [[Jan Rutta]], [[Lukáš Sedlák]], [[David Špaček]], [[Matěj Stránský]], [[David Tomášek]], [[Karel Vejmelka]], [[Daniel Voženílek]], [[Pavel Zacha]] <br /><small> '''Peatreener:''' [[Radim Rulík]]</small> |} {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#DCE5E5;" |style="width:120px; text-align:center;"|'''Hõbemedal'''<br />'''{{jh|Šveits}}''' || [[Andres Ambühl]], [[Sven Andrighetto]], [[Reto Berra]], [[Christoph Bertschy]], [[Kevin Fiala]], [[Michael Fora]], [[Leonardo Genoni]], [[Andrea Glauser]], [[Gaëtan Haas]], [[Fabrice Herzog]], [[Nico Hischier]], [[Ken Jäger]], [[Roman Josi]], [[Sven Jung]], [[Dean Kukan]], [[Philipp Kurashev]], [[Romain Loeffel]], [[Christian Marti]], [[Nino Niederreiter]], [[Tristan Scherwey]], [[Akira Schmid]], [[Sven Senteler]], [[Jonas Siegenthaler]], [[Dario Simion]], [[Calvin Thürkauf]] <br /><small> '''Peatreener:''' [[Patrick Fischer]]</small> |} {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#FFDAB9;" |style="width:120px; text-align:center;"|'''Pronksmedal'''<br />'''{{jh|Rootsi}}''' || [[Lukas Bengtsson]], [[Jonas Brodin]], [[André Burakovsky]], [[Rasmus Dahlin]], [[Joel Eriksson Ek]], [[Samuel Ersson]], [[Max Friberg]], [[Jesper Frödén]], [[Carl Grundström]], [[Filip Gustavsson]], [[Victor Hedman]], [[Tim Heed]], [[Pontus Holmberg]], [[Linus Johansson]], [[Marcus Johansson]], [[Erik Karlsson]], [[Adrian Kempe]], [[Isac Lundeström]], [[Victor Olofsson]], [[Marcus Pettersson]], [[Lucas Raymond]], [[Marcus Sörensen]], [[Felix Unger Sörum]], [[Jesper Wallstedt]], [[Fabian Zetterlund]] <br /><small> '''Peatreener:''' [[Sam Hallam]]</small> |} == Statistika == === Resultatiivsemad mängijad === {| class="wikitable " style="text-align:center;" |- ! style="width:225px;"| Mängija ! style="width:50px;"| Mängud ! style="width:50px;"| Väravad ! style="width:50px;"| Söödud ! style="width:60px;"| Punktid ! style="width:60px;"| +/− ! style="width:50px;"| Karistusminutid ! style="width:60px;"| Positsioon |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|USA}} [[Matt Boldy]] || 8 || 6 || 8 || '''14''' || +8 || 2 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Kevin Fiala]] || 7 || 7 || 6 || '''13''' || +7 || 27 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|USA}} [[Brady Tkachuk]] || 8 || 7 || 6 || '''13''' || +7 || 4 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Marcus Johansson]] || 9 || 6 || 6 || '''12''' || +14 || 2 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Roman Josi]] || 9 || 3 || 9 || '''12''' || +6 || 4 || KA |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Dylan Cozens]] || 10 || 9 || 2 || '''11''' || +3 || 2 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Nico Hischier]] || 9 || 6 || 5 || '''11''' || +7 || 2 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Erik Karlsson]] || 10 || 6 || 5 || '''11''' || +9 || 0 || KA |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[André Burakovsky]] || 10 || 4 || 7 || '''11''' || +8 || 0 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|USA}} [[Johnny Gaudreau]] || 8 || 3 || 8 || '''11''' || +8 || 0 || RÜ |} <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/902/IHM902000_85B_43_0.pdf IIHF]</small> === Parimad väravavahid === Sellesse nimekirja on kantud vaid tõrjeprotsentide põhjal viis paremat väravavahti, kes on mänginud vähemalt 40% oma meeskonna mänguminutitest. {| class="wikitable " style="text-align:center;" |- ! style="width:170px;"| Mängija ! style="width:60px;"| Mängu aeg ! style="width:50px;"| Sisse lastud väravad ! style="width:60px;"| Väravate keskmine mängust ! style="width:50px;"| Tõrjed ! style="width:60px;"| Tõrje % ! style="width:50px;"| Nulli mängud |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Leonardo Genoni]] || 431:07 || 10 || 1,39 || 169 || '''94,08''' || 1 |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Lukáš Dostál]] || 492:18 || 13 || 1,58 || 213 || '''93,96''' || 3 |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Samuel Hlavaj]] || 306:57 || 13 || 2,54 || 174 || '''92,53''' || 1 |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Norra}} [[Henrik Haukeland]] || 297:00 || 13 || 2,63 || 155 || '''91,61''' || 1 |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Läti}} [[Kristers Gudļevskis]] || 207:05 || 11 || 3,19 || 117 || '''90,60''' || 1 |} <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/902/IHM902000_85A_43_0.pdf IIHF]</small> == Auhinnad == * Parim väravavaht: {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Lukáš Dostál]] * Parim kaitsja: {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Roman Josi]] * Parim ründaja: {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Kevin Fiala]] <small>Allikas:[https://stats.iihf.com/hydra/902/IHM902000_85I_1_0.pdf IIHF]</small> ;Turniiri sümboolne koosseis * Väravavaht: {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Lukáš Dostál]] * Kaitsjad: {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Roman Josi]] / {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Erik Karlsson]] * Ründajad: {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Kevin Fiala]] / {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Dylan Cozens]] / {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Roman Červenka]] * Väärtuslikum mängija: {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Kevin Fiala]] <small>Allikas:[https://stats.iihf.com/hydra/902/IHM902000_98_1_0.pdf IIHF]</small> == Välislingid == * [https://www.iihf.com/en/events/2024/wm Koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2024. aasta spordis|Jäähoki maailmameistrivõistlused]] o0noau5mrhzoaorwvywg76q4cbv858v 0 676135 7151694 7147280 2026-05-11T18:55:43Z NOSSER 8097 /* Keiserliku Ülikooli ajaloo-filoloogiateaduskond */ 7151694 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond | asutatud = 1850 | tüüp = | üliõpilasi = | asukoht = Tartu | omakeelne_nimi = | pilt = | pildi_laius = | pildi_seletus = | ladina_nimi = | deviis = | suletud = 1973 | usukallak = | toetusfond = | eelarve = | rektor = | juhi_nimetus1 = dekaan | juht1 = [[:Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid|ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid]] | juhi_nimetus2 = | juht2 = | juhi_nimetus3 = | juht3 = | kantsler = | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | muu_silt = | muu = | ülikoolilinnak = | endised_nimed = | sporditegevus = | värvid = | hüüdnimi = | maskott = | nobeli_laureaate = | ühendused = | logo = | logo_laius = | veebileht = | märkused = | laiuskoordinaat = | pikkuskoordinaat = }}'''Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond''' oli Tartu Ülikooli struktuuriüksus aastatel 1850–1973. Kui Tartu ülikool [[1802]]. aastal taasavati, oli ülikoolis neli teaduskonda: [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofia]]-, [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usu]]-, [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigus]]- ja [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskond]]. == Keiserliku Ülikooli ajaloo-filoloogiateaduskond == 1850. aastal jagati [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Keiserlikus Ülikoolis Dorpatis]] filosoofiateaduskond ajaloo-filoloogiateaduskonnaks (saksa k. ''Historisch-philologische Fakultät'') ja matemaatika-loodusteaduskonnaks<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_%C3%BClikool2 Venemaa Keisririigi aegne Tartu ülikool], EE 12, 2003</ref>. {{vaata|Ludwig Strümpell|Alexander Brückner|Jēkabs Osis}} == Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond == [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega 9. oktoobril 1940 sai [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i ametlikuks nimetuseks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). 1940. aastal kinnitatud ülikooli ajutisele põhikirjale oli TRÜ-s kuus teaduskonda: arsti-, ajaloo-keele-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna keeleteaduse osakonda kuulusid [[Klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]], slaavi ja balti [[filoloogia]], kirjanduse, Lääne-Euroopa rahvaste filoloogia, [[Fennougristika|soome-ugri keel]]te ja eesti keele kateeder jt. 1944. aasta sügisel alustas ülikool tööd seitsme teaduskonnaga: ajaloo-keele-, arsti-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus-, loomaarstiteaduskond ning kehalise kasvatuse instituut. 1946. aastal lahutati eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder kaheks omaette [[Kateeder (kõrgkool)|kateed]]riks. 1947. aastal jagati Lääne-Euroopa rahvaste filoloogia kateeder Lääne-Euroopa kirjanduse ning Lääne-Euroopa keelte kateedriks. Aastatel 1947–1956 eksisteeris loogika ja psühholoogia osakond. 1948. aastal moodustati eraldi võõrkeelte kateeder, ühendati omavahel eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder, moodustati eraldi vene keele, slaavi ja balti filoloogia ning vene kirjanduse kateeder. 1953. aastal suleti Lääne-Euroopa keelte kateeder ja võõrkeelte õpetamine viidi üle võõrkeelte kateedrisse. 1954. aastal ühendati klassikalise filoloogia kateeder Lääne-Euroopa kirjanduse kateedriga Lääne-Euroopa ja klassikalise filoloogia kateedriks; eesti keele kateedri baasil loodi žurnalistika eriharu; vene keele kateeder jagunes üldaine ja põhiaine kateedriks. Aastatel 1954–1965 eksisteeris raamatukogunduse ja bibliograafia osakond. 1957. aastal ühinesid vene keele kateedriks vene keele üldaine ja põhiaine kateeder. 1961. aastal suleti võõrkeelte kateeder ja selle baasil loodi saksa keele ja inglise keele kateeder. 1966. aastal avati [[psühholoogia]] ja 1968. aastal [[defektoloogia]] osakond. TRÜ ajaloo-keeleteaduskond valmistas ette töötajaid Eesti NSV koolidele ning teadus- ja kultuuriasutustele. Teaduskonna kõigis osakondades kehtis viieaastane õppeplaan, kaugõppeosakonnas kuueaastane. AKT kahel esimesel kursusel anti sissejuhatus kirjandusteadusse, keeleteadusse, rahvaluulesse, etnograafiasse, arheoloogiasse, psühholoogiasse, antiikkirjandusse jm. Esimesel ja teisel kursusel süvendati võõrkeelte tundmist, õpetati ladina keelt, [[Eesti filoloogia|eesti filoloog]]idele ka soome keelt. Vabatahtliku ainena sai õppida veel mitmesuguseid võõrkeeli, [[eesti ajalugu]], [[kunstiajalugu]] vm. kohustuslikud üldained olid [[NLKP ajalugu]], [[dialektiline materialism|dialektiline]] ja [[ajalooline materialism]], [[filosoofia ajalugu]], [[poliitiline ökonoomia]], [[teaduslik kommunism]] ja [[ateism]]. Kolmandast kursusest toimus spetsialiseerumine kitsamale erialale, lisandusid eriseminarid ja erikursused<ref name=":1">[https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1969/04/04/14 Ajaloo-Keeleteaduskond], TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 11, 4 aprill 1969</ref>. == Eesti keele ja kirjanduse osakond == Eesti keele ja kirjanduse osakonnas omandati kõigepealt põhiteadmisi eesti keeles ja eesti kirjanduses 7–8 semestri jooksul. Kolmandast kursusest toimus spetsialiseerumine kitsamale erialale, lisandusid eriseminarid ja erikursused. Kursusetöid kirjutati teisel kursusel eesti kirjanduse ja rahvaluule teemadel, kolmandal ja neljandal kursusel valitud erialal. Eesti keele ja kirjanduse osakonna üliõpilastel oli võimalus kitsama spetsiaalsusena valida [[eesti keel]], [[eesti kirjandus]], [[eesti rahvaluule]], [[soome-ugri keeled]] või [[ajakirjandus|žurnalistika]]. Ajakirjanduse õppeplaan erines selles, et žurnalistid ei saanud õpetajakutset, nendel on pedagoogilise praktika asemel õppeplaanis ajakirjanduse praktika<ref name=":1" />. == Ajaloo-osakond == 1944. aastal oli TRÜ AKT ajaloo-osakonnas NSV Liidu ajaloo (aastatel 1940–1941, 1944–1949 [[Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu rahvaste ajaloo kateeder|NSV Liidu rahvaste ajaloo kateeder]]), Eesti ja üldise arheoloogia, Eesti ja üldise kunstiajaloo ja üldajaloo kateeder. [[Teaduskond|Teaduskonna]] koosseisu kuulusid 1944. aastal ajaloo, [[eesti filoloogia]], [[vene filoloogia]] ja võõrkeelte osakond. 1944 loodi ajalooteaduskonna allüksusena pedagoogika teooria ja ajaloo kateeder ning pedagoogika ja metoodika kateeder, millest esimene reorganiseeriti 1947. aastal loogika ja psühholoogia kateedriks. 1949. aastal ühendati NSV Liidu ajaloo kateedriga Eesti ajaloo ja 1950. aastal arheoloogia kateeder. TRÜ kunstiajaloo kateeder liideti 1950. aastal Lääne-Euroopa kirjanduse kateedriga, 1955. aastal viidi see tagasi NSV Liidu ajaloo kateedri koosseisu. Kateedri juures tegutses kunstiajaloo kabinet. 1966. aastal avati psühholoogia ja 1968. aastast [[defektoloogia]] osakond. Lisaks töötas aastatel 1947–1956 loogika ja psühholoogia ja 1954–1965 [[raamatukogundus]]e ja [[bibliograafia]] osakond. Ajaloo-osakonnas oli sissejuhatavateks aineteks arheoloogia ja etnograafia. Üldkursusteks on [[vanaaeg|vana aja]], [[Keskaeg|keska]]ja, [[Uusaeg|uusa]]ja ja [[Uusim aeg|uusima a]]ja ajalugu, [[NSV Liidu ajalugu]], Aasia ja Aafrika maade ajalugu, [[Lõunaslaavlased|lõuna-]] ja [[Lääneslaavlased|lääneslaavlas]]te ajalugu, [[Eesti NSV ajalugu]], [[arhiivindus]], [[allikaõpetus|allikateõpetus]], NSV Liidu ja üldajaloo [[historiograafia]], [[kunstiajalugu]]. Spetsialiseeruda võis NSV Liidu ajaloo, üldajaloo, NLKP ajaloo, arhiivinduse, etnograafia, [[arheoloogia]] ja [[museoloogia]] erialale<ref name=":1" />. Ajaloo osakonnas oli Eesti NSV algaastail viis kateedrit: *NSV Liidu ajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1945 prof. [[Peeter Tarvel]], 1945–1950 [[dotsent]] [[Richard Kleis]]; *Üldajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1945 prof. [[Peeter Tarvel]], 1945–1950 dots. [[Julius Madisson]]; *Eesti ajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1946 prof. [[Hans Kruus]], 1946–1949 dots. [[Artur Vassar]]); *Arheoloogia kateeder (juhataja: 1944–1950 prof. [[Harri Moora]]); *Kunstiajaloo kateeder (juhataja: 1944–1950 prof. [[Voldemar Vaga]]). 1945. aasta novembri alguseks moodustati ajaloo-osakonna kuus kateedrit, kus tööta­sid õppejõud: 1) NSV Liidu ajalugu - dotsent [[Richard Kleis]] (ju­hataja) ja [[Jaan Konks]], 2) üldine ajalugu - prof. [[Peeter Tarvel]] (juhataja) ja dots. [[Julius Madisson]]; 3) Eesti ajalugu - prof. [[Hans Kruus]] (juhataja), dotsendid [[Artur Vassar]] ja [[Hugo Rebane]]; 4) kunstiajalugu - prof. [[Voldemar Vaga]] (juhataja), hiljem tuli ka­teedrisse assistendiks [[Niina Raid]]; 5) arheoloogia - prof. [[Harri Moora]] (juhataja), hiljem tuli assistendiks [[Marta Schmiedehelm]], ning 6) [[bibliograafia]] - [[Friedrich Puksoo]]. [[Etnograafia]] alale ei leitudki tollal ühtegi õppejõudu.<ref>[[Hilda Moosberg]], TRÜ AJALOO-OSAKONNA NÕUKOGULIKUKS KUJUNEMINE 1944–1946. [[Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5a2cdf5e-c2ab-4c78-8e86-f62088c4099f/content VII], Tartu 1979, lk 135</ref> Aastatel 1950–1989 tegutses ajaloo osakonnas vaid kaks kateedrit: NSV Liidu ajaloo kateeder ja üldajaloo kateeder, kus kauaaegsed õppejõud olid prof. [[Jaan Konks]], prof. [[Herbert Ligi]], prof. [[Sulev Vahtre]], prof. [[Helmut Piirimäe]], dots. [[Julius Madisson]]. 1970. aastal töötasid TRÜ AO-s mh üldajaloo kateedri dotsent [[Lydia Roots]], NSV Liidu ajaloo kateedri mittekoosseisuline õppejõud professor [[Voldemar Vaga]], üldajaloo kateedri juhataja professor [[Jaan Konks]], NSV Liidu ajaloo kateedri professor-konsultant [[Hilda Moosberg]], NSV Liidu ajaloo kateedri dotsent [[Sulev Vahtre]], üldajaloo kateedri dotsent [[Herbert Ligi]], NSV Liidu ajaloo kateedri dotsendi kt [[Marta Lõhmus]], NSV Liidu ajaloo kateedri mittekoosseisuline õppejõud aspirant [[Hille Sarv]], NSV Liidu ajaloo kateedri vanemõpetaja [[Jaak Kangilaski]], üldajaloo kateedri vanemõpetaja [[Märt Tänava]], [[Aspirantuur|aspirant]] [[Kaido Jaanson]], NSV Liidu ajaloo kateedri dotsendi kt [[Vilma Trummal]], NSV Liidu ajaloo kateedri dotsent [[Linda Eringson]], NSV Liidu ajaloo kateedri laborant [[Anne Madisson]], üldajaloo kateedri vanemlaborant [[Juta Kull]], NSV Liidu ajaloo kateedri dotsent [[Hillar Palamets]], üldajaloo kateedri vanemõpetaja [[Olaf-Mihkel Klaassen]], NSV Liidu ajaloo kateedri dotsendi kt [[Jaroslav Raid]], üldajaloo kateedri vanemõpetaja [[Linnart Mäll]], NSV Liidu ajaloo kateedri vanemlaborant [[Silvi Lannes]], NSV Liidu ajaloo kateedri vanemlaborant [[Meeli Reinvelt]]<ref>[https://dspace.ut.ee/items/1b7a7845-bc24-4911-83ba-fc0f96ce53e2 Tartu ülikooli ajaloo-osakonna õppejõud ja abipersonal 5. juunil 1970], dspace.ut.ee (vaadatud 01.02.2025)</ref> Üldajaloo kateedrit juhtisid 1940–1941 ja 1944–1945 [[Peeter Tarvel]] ([[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal adjunktprofessorina [[Evald Blumfeldt]]), 1945–1950 [[Julius Madisson]], 1950–1963 [[Lydia Roots|Liidia Roots]], 1963–1974 [[Jaan Konks]]<ref>[https://ut.ee/et/uldajaloo-osakond Üldajaloo osakond]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ut.ee</ref>. NSV Liidu ajaloo kateedrit juhtisid: 1944–1945 prof. [[Peeter Tarvel]], 1945–1950 [[dotsent]] [[Richard Kleis]], 1952–1963 [[Hilda Moosberg]] 1962. aastal muudeti seni ajaloo-keeleteaduskonda kuulunud pedagoogika ja metoodika kateeder üleülikooliliseks kateedriks. 1973. aastal moodustati TRÜ rektori käskkirjaga ajaloo-keeleteaduskonna baasil kaks eraldi teaduskonda: [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskond]]. == Vene keele ja kirjanduse osakond == Vene keele ja kirjanduse osakonna sissejuhatavad ained olid sissejuhatus [[keeleteadus]]se ning sissejuhatus [[kirjandusteadus]]se, [[rahvaluule]]. Üldaineteks [[vene kirjandus]]e ajalugu, väliskirjandus, [[lastekirjandus]]. Praktilistest töödest oli 2. semestri lõpul rahvaluule, neljanda semestri lõpul [[dialektoloogia]] praktika. Pedagoogiline praktika järel sai spetsialiseeruda vene keele ja vene kirjanduse alale<ref name=":1" />. == Võõrkeelte osakond == Võõrkeelte osakonnas õpiti inglise, saksa ja prantsuse keelt. Sissejuhatavalt õpetati vastavate maa ajalugu ja geograafiat. Rohkem oli ette nähtud tunde põhikeele õppimiseks, õpiti ka veel teist võõrkeelt, eraldi kursusena [[foneetika]]t, [[helitehnika]]t ja muid aineid<ref name=":1" />. == Defektoloogiaosakond == [[Eripedagoogika|Defektoloogia]]osakond valmistas ette õpetajaid mitmesuguste erikoolide jaoks (kuulmise, nägemise või muude defektidega laste õpetamiseks). Õppeplaanides oli erilist rõhku asetatud pedagoogilistele ja [[Metoodika|metoodi]]listele ainetele ja [[psühholoogia]]le. Vastavalt spetsiaalsuse iseloomule õpetatakse rohkesti meditsiinilisi aineid [[anatoomia]]t, [[füsioloogia]]t, [[neuropatoloogia]]t, [[geneetika]] aluseid jmt. Õpetamine toimus eesti keele baasil ja õpetajaid valmistati ette eesti koolidele, õpetati ka eesti keelt, eriti foneetikat. Praktilised tööd toimusid [[kliinik]]uis ja [[erikool]]ides<ref name=":1" />. == Psühholoogiaosakond == Psühholoogiaosakond valmistas ette spetsialiste [[Pedagoogiline psühholoogia|pedagoogilise psühholoogia]], töö- ja [[sotsiaalpsühholoogia]], [[Inseneripsühholooloogia|inseneripsühholooloogia]] ja [[Kliiniline psühholoogia|kliinilise psühholoögia]] erialal. Peale psühholoogiadistsipliinide, antropoloogia ja geneetika õpetati [[matemaatika]]t ja [[Küberneetika|küberneeti]]list meetodeid.<ref name=":1" /> 1973. aastal jagati ajaloo-keeleteaduskond [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut#Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond|ajalooteaduskonnaks]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskond|filoloogiateaduskonnaks]].<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=5372 Tartu Ülikool. Filoloogiateaduskond ], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.5311</ref> 1992. aastal taastati ajaloo ja filoloogiateaduskonna ühendamise teel [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]], mille kümne osakonna hulka kuulus ka filosoofiaosakond. == Vaata ka == *[[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut]] *[[:Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid|Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid]], [[:Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud|õppejõud]], [[:Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased|Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] {{Pooleli|aasta=2025|kuu=detsember}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond| ]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalugu]] g5hvn9gq5pif8eaxgxs0c2e40n2t2ei 0 676676 7152120 6787396 2026-05-12T11:26:16Z Kuriuss 38125 7152120 wikitext text/x-wiki '''Helmut Idarand''' (kuni 26. juulini 1935 '''Helmuth Ingeland'''; [[20. juuli]] [[1929]] [[Põllküla]], [[Kloostri vald]] – [[15. mai]] [[1993]] [[Tartu]]) oli eesti loomakasvatusteadlane. Ta õppis [[Paldiski algkool|Paldiski algkoolis]], lõpetas 1949. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] ja 1954. aastal [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] zootehnika erialal ning sai 1964. aastal põllumajanduskandidaadi kraadi.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Idarand, Helmut - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/idarand_helmut |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Helmut Idarand - 70 |url=https://agrt.emu.ee/pdf/chronicle/1999_3_malestus.pdf}}</ref> Idarand töötas aastatel 1953–1993 [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudis]], olles 1966–1986 ja 1990–1993 veisearetusosakonna juhataja. Ta sai 1956. aastal noorem- ja 1971. aastal vanemteaduri kutse. Tema juhendamisel ja osavõtul täiustati eesti punast veisetõugu (aretuskomponendina kasutati uusi suure piimajõudlusega punaseid veisetõuge), loodi pullide valiku, kasvatamise ja hindamise meetodid, rajati noorpullikasvandusi, korraldati veiste jõudluskontrolli ja hakati aretusarvestust tegema arvuti abil. Ta süstematiseeris nüüdisaegse eesti punase veisetõu liinidesse ja sugulasrühmadesse, uuris punaste veisetõugude genealoogiat, korraldas aastatel 1960–1993 veiste jõudluskontrolli aastaraamatute väljaandmist, koostas veiste jõudluskontrolli juhendeid (1969, 1981, 1993), avaldas üle 150 töö. Tema juhendamisel kaitsti 6 kandidaaditööd. Ta oli Eesti Punase Karja Tõuaretusnõukogu juhatuse aseesimees, Üleliidulise Punaste Tõugude Aretuskeskuse metoodikanõukogu liige ning [[Eesti Teaduste Akadeemia]] geneetika ja selektsiooni probleemnõukogu liige.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Tunnustus == * 1972 – [[Nõukogude Eesti preemia]] * 1981 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] * 1985 – [[Eesti NSV riiklik preemia]] == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Idarand, Helmut}} [[Kategooria:Eesti loomakasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1993]] j4bdn8emj8uofty74dbqof8zweevmo3 0 677231 7152123 6933536 2026-05-12T11:29:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152123 wikitext text/x-wiki [[File:Lens - Nice (23-01-2021) 52.jpg|pisi|Dan Ndoye 2021. aastal [[OGC Nice|Nice]]'i mängijana]] '''Dan Assane Ndoye''' (sündinud [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[2000]] [[Nyon]]is) on [[Šveits]]i [[jalgpallur]], kes mängib parema äärepoolkaitsjana Itaalia kõrgliigaklubis [[Bologna FC 1909|Bologna]] ja [[Šveitsi jalgpallikoondis]]es.<ref>[https://www.transfermarkt.com/dan-ndoye/profil/spieler/365108 Dan Ndoye]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.6.2024</ref> Ta alustas klubikarjääri Šveitsi klubis [[FC Lausanne-Sport|Lausanne-Sport]]. Selle põhimeeskonnas debüteeris ta hooajal 2018/19 Šveitsi esiliigas ning lõi 15 mänguga kuus väravat. 2020. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Prantsusmaa kõrgliigaklubiga [[OGC Nice|Nice]], kuid jäi hooaja lõpuni laenule Lausanne-Sporti.<ref>[https://www.ogcnice.com/fr/actualite/39074/dan-ndoye-to-join-nice-this-summer DAN NDOYE TO JOIN NICE THIS SUMMER]. ogcnice.com. 27. jaanuar 2020</ref> 2021. aasta augustis läks Ndoye Nice'ist laenule Šveitsi kõrgliigaklubisse [[FC Basel]], kellega sõlmis 2022. aasta veebruaris püsiva lepingu.<ref name="fcb-aktuell-2021/22-Andy Pelmard">{{cite web | first = | last = FC Basel 1893 | author-link = | date = 4 February 2022 | url = https://www.fcb.ch/aktuell/news/1-mannschaft/fcb-verpflichtet-pelmard-und-ndoye-definitiv | title = Der FCB Verpflichtet Andy Pelmard und Dan Ndoye Definitiv | format = | work = FCB signs Andy Pelmard and Dan Ndoye on a definite basis | publisher = FC Basel 1893 AG | language = de | access-date = 2022-02-04 | archive-date = 2023-12-06 | archive-url = https://web.archive.org/web/20231206015539/https://www.fcb.ch/aktuell/news/1-mannschaft/fcb-verpflichtet-pelmard-und-ndoye-definitiv | url-status = dead }}</ref> Hooajal 2022/23, kui Basel jõudis [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]]s poolfinaali, valiti Ndoye Konverentsiliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. 2023. aasta augustis sõlmis Ndoye lepingu Bolognaga.<ref>{{cite web|url=https://www.bolognafc.it/dan-ndoye-al-bologna/|title=Dan Ndoye al Bologna|language=it|website=www.bolognafc.it|date=14 August 2023|accessdate=14 August 2023}}</ref> Šveitsi jalgpallikoondises tegi Ndoye debüüdi 24. septembril 2022 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu. Tema ema on šveitslanna ja isa [[Senegal]]i päritolu.<ref name="wiwsport">{{Cite web |date=15 July 2020 |title=Zoom sur Dan Ndoye, le jeune attaquant de 19 ans qui a signé à l'OGC Nice et qui peut jouer pour le Sénégal - Gaindés Football |url=https://wiwsport.com/2020/07/15/zoom-sur-dan-ndoye-le-jeune-attaquant-de-19-ans-qui-a-signe-a-logc-nice-et-qui-peut-jouer-pour-le-senegal/ |access-date=23 August 2020 |website=wiwsport |language=fr-FR}}</ref> == Viited == {{viited}} {{UEFA Euro 2024 Šveitsi koondis}} {{JÄRJESTA:Ndoye, Dan}} [[Kategooria:Šveitsi jalgpallurid]] [[Kategooria:OGC Nice'i jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Baseli jalgpallurid]] [[Kategooria:Bologna FC 1909 jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] d8dnn0c6bih5ozz4ewwg9l3il7v2okt 0 678663 7151855 6998034 2026-05-12T01:41:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151855 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{See Artikkel|19. sajandi Itaalia riigitegelasest|Temanimeliste laevade|Conte di Cavour (Itaalia lahingulaev)|Cavour (Itaalia lennukikandja)}} {{Infokast ametiisik | nimi = Camillo Cavour | omakeelne_nimi = Conte di Cavour | pilt = Camillo Benso Cavour di Ciseri.jpg | pildiallkiri = Camillo Cavour ([[Antonio Ciseri]], 1861) | amet = [[Itaalia peaminister]] | ametiajaalgus = 23. märts 1861 | ametiajalõpp = 6. juuni 1861 | eelmine = ''Tema ise'' <br/> ([[Sardiinia Kuningriigi peaministrite loend|Sardiinia Kuningriigi peaminister]]) | järgmine = [[Bettino Ricasoli]] | amet2 = [[Sardiinia Kuningriigi peaministrite loend|Sardiinia Kuningriigi peaminister]] | ametiajaalgus2 = 21. jaanuar 1860 | ametiajalõpp2 = 23. märts 1861 | eelmine2 = [[Alfonso Ferrero La Marmora]] | järgmine2 = ''Tema ise'' <br/> ([[Itaalia peaminister]]) | amet3 = [[Sardiinia Kuningriigi peaministrite loend|Sardiinia Kuningriigi peaminister]] | ametiajaalgus3 = 4. november 1852 | ametiajalõpp3 = 19. juuli 1859 | eelmine3 = [[Massimo d'Azeglio]] | järgmine3 = [[Alfonso Ferrero La Marmora]] | sünninimi = Camillo Paolo Filippo Giulio Benso | sünniaeg = 10. august 1810 | sünnikoht = [[Torino]], [[Prantsuse Esimene Keisririik|Prantsuse Keisririik]] <br/> (tänapäeva [[Itaalia]]) | surmaaeg = 6. juuni 1861 <br/> (50-aastaselt) | surmakoht = [[Torino]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia Kuningriik]] | rahvus = | partei = [[Ajalooline Parem]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Camillo Benso, conte di Cavour Signature.svg | moodul = }} '''Camillo Paolo Filippo Giulio Benso, Cavouri, Isolabella ja Leri krahv''' (tavaliselt '''Cavouri krahv''' ([[itaalia keel]]es '''Conte di Cavour'''), lühidalt '''Cavour'''; [[10. august]] [[1810]] – [[6. juuni]] [[1861]]) oli [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] [[poliitik]], [[poliitik|riigimees]], [[ettevõtja]], [[majandusteadlane]] ja [[aadlik]], üks [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühinemisliikumise]] juhtidest.<ref>[https://web.archive.org/web/20150503071927/http://biography.yourdictionary.com/conte-di-cavour Camillo Benso, Conte di Cavour (Italian statesman)]. biography.yourdictionary.com</ref> Ta kuulus [[Ajalooline Parem|Ajaloolise Parema]] fraktsiooni ning oli üks selle eestvedajatest. Ta oli [[Itaalia teine iseseisvussõda|Itaalia teise iseseisvussõja]] ning [[Giuseppe Garibaldi]] Itaalia ühendamiskampaania ajal (kui välja arvata kuue kuu pikkune paus) [[Sardiinia Kuningriigi peaministrite loend|Sardiinia Kuningriigi peaminister]]. Pärast Itaalia Kuningriigi väljakuulutamist sai temast esimene [[Itaalia peaminister|Itaalia peaminister]]. Ta suri aastal 1861 kui oli ametis olnud vaid kolm kuud ning seega ei näinud ta riigi lõplikku ühendamist, [[Rooma küsimus]]e lahendamist ja [[Rooma vallutamine|Rooma vallutamist]]. Karjääri algusaastatel viis Cavour enda kodupiirkonnas [[Piemonte]]s (mis toona kuulus veel [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia Kuningriigi]] koosseisu) ellu mitmeid majandusreforme ning andis välja ajalehte [[Il Risorgimento (ajaleht)|Il Risorgimento]]. Ta valiti Sardiinia Kuningriigi parlamenti, kus ta sai mõjuvõimsaks, kuna moodustas vasak- ja paremtsentristide koalitsiooni. Ta ehitas välja raudteevõrgustiku ning 1852. aastal sai temast peaminister. Tal õnnestus valitsusjuhina viia [[Piemonte-Sardiinia]] läbi [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]], Itaalia teise iseseisvussõja ja Garibaldi [[tuhande ekspeditsioon]]i. Piemonte-Sardiiniast sai tema valitsusajal [[Euroopa]] suurvõim ning tema valitsusaja lõpuks kuulus riigi koosseisu peaaegu kogu ühendatud Itaalia ning see oli tema ametiajal pindalalt viiekordistunud. Cavouri on peetud [[Itaalia]] ajaloo edukaimaks poliitikuks, kuid on välja toodud ka, et ta ei olnud eriti demokraatiameelne. Temas oli diktaatorlikke omadusi, tihti ignoreeris ta ministrite ja parlamendi arvamust ning sekkus parlamendivalimistesse. Ta praktiseeris ka ''[[trasformismo]]''-poliitikat, mis mõjutas ka temajärgset Itaaliat.<ref>Denis Mack Smith, "Cavour and Parliament" ''Cambridge Historical Journal'' 13#1 (1957): 37–57</ref><ref name="Denis Mack Smith 1985">Denis Mack Smith, ''Cavour'' (1985).</ref> ==Vaata ka== * [[Itaalia ajalugu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Beales, Derek & Eugenio Biagini. ''The Risorgimento and the Unification of Italy.'' Second Edition. London: [[Longman]], 2002. {{ISBN|0-582-36958-4}} * Braun, Martin. "'Great Expectations': Cavour and Garibaldi: 1859–1959.” ''History Today'' (Oct. 1959) 9#10 pp 687–692; historiography * Dal Lago, Enrico. "Lincoln, Cavour, and National Unification: American Republicanism and Italian Liberal Nationalism in Comparative Perspective." ''Journal of the Civil War Era'' 3#1 (2013): 85–113. * Di Scala, Spencer. ''Italy: From Revolution to Republic, 1700 to the Present''. (Boulder, [[Westview Press]], 2004. {{ISBN|0-8133-4176-0}} * Hearder, Harry. ''Cavour'' (1994) [https://www.amazon.com/Cavour-Profiles-Power-Harry-Hearder/dp/0582019036/ excerpt], a scholarly biography * Holt, Edgar. ''The Making of Italy: 1815–1870''. New York: Murray Printing Company, 1971. * Kertzer, David. ''Prisoner of the Vatican''. Boston: [[Houghton Mifflin Company]], 2004. {{ISBN|0-618-22442-4}} * Mack Smith, Denis. ''Cavour''. New York: [[Alfred A. Knopf]], 1985. {{ISBN|0416421806}}, a scholarly biography, quite critical of Cavour [http://www.lrb.co.uk/v07/n09/jonathan-steinberg/the-art-of-denis-mack-smith online review]; [https://www.nytimes.com/1985/09/01/books/italy-s-unscrupulos-patriot.html?pagewanted=all online review] * Mack Smith, Denis. ''Italy: A Modern History''. Ann Arbor: The [[University of Michigan Press]], 1959. * Martinengo-Cesaresco, Evelyn, Countess. ''Cavour'', [[Fratelli Treves]], Milano, 1901; Macmillan, London, 1904. * Murtaugh, Frank M. ''Cavour and the Economic Modernization of the Kingdom of Sardinia'' (1991). * Norwich, John Julius. ''The Middle Sea: A History of the Mediterranean''. New York: [[Doubleday (publisher)|Doubleday]], 2006. {{ISBN|978-0-385-51023-3}} * {{cite book|author=Thayer, William Roscoe |title=The Life and Times of Cavour vol 1|url=https://books.google.com/books?id=zfwNAQAAMAAJ |year=1911}} old interpretations but useful on details; vol 1 goes to 1859]; [https://archive.org/details/lifeandtimescav00thaygoog volume 2 online covers 1859–62] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Massimo d'Azeglio]] | nimi=[[Sardiinia Kuningriigi peaministrite loend|Sardiinia Kuningriigi peaminister]] | aeg= 1852–1859 | järgnev=[[Alfonso Ferrero La Marmora]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Alfonso Ferrero La Marmora | nimi=[[Sardiinia Kuningriigi peaministrite loend|Sardiinia Kuningriigi peaminister]] | aeg=1860–1861 | järgnev= }} {{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Itaalia peaminister]] | aeg=1861 | järgnev=[[Bettino Ricasoli]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Itaalia välisminister]] | aeg=1861 | järgnev= Bettino Ricasoli}} {{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Itaalia mereväeminister]] | aeg=1861 | järgnev= [[Luigi Federico Menabrea]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Cavour, Camillo}} [[Kategooria:Krahvid]] [[Kategooria:Itaalia välisministrid]] [[Kategooria:Itaalia peaministrid]] [[Kategooria:Ettevõtjad]] [[Kategooria:Itaalia majandusteadlased]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1810]] [[Kategooria:Surnud 1861]] g0lfaefr6gtzhl2c8ygudj54wng5y3l 0 679233 7151927 7053109 2026-05-12T06:55:10Z Svencapoeira 67038 7151927 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lainjasservaline tümak | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Lainjasservaline tümak1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Lainjasservaline tümak.jpg | pildi2_seletus = Lainjasservaline tümak ''Osteina undosa'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Dacryobolaceae]]'' | perekond = ''[[Osteina]]'' | liik = '''Lainjasservaline tümak''' ''Osteina undosa'' }} '''Lainjasservaline tümak''' (''Osteina undosa''), varem looktümak<ref>Tuomo Niemelä. Torikseened Soomes ja Eestis. Eesti Loodusfoto, 2008</ref>, on [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv [[seen]]e[[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab okaspuude lamatüvedel. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/1191034 Lainjasservaline tümak] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Torikulaadsed]] me1km1o3gh2dnuubjzd0t6j390gj7nx 2 682281 7151486 7148329 2026-05-11T12:27:22Z Rulakarbes 164113 7151486 wikitext text/x-wiki Tegelen peamiselt keemiaga, Vikipeedias keemialaste artiklite loomise ja redigeerimisega. Olen siiamaani loonud järgnevad artiklid: 1. [[Sulfaatimine]], 2. [[Alginaadid]], 3. [[Osmiumtetraoksiid]], 4. [[Butüülliitium]], 5. [[Tropinoon]], 6. [[Tert-butüülliitium|''tert''-butüülliitium]], 7. [[Sec-butüülliitium|''sec''-butüülliitium]], 8. [[Liitiumhüdriid]], 9. [[Agaroos]], 10. [[Dimetüülsulfoksiid]], 11. [[Desomorfiin]], 12. [[Dibutüültinaoksiid]], 13. [[Dimetüülformamiid]], 14. [[Fukoos]], 15. [[Liitiumkloriid]], 16. [[Podofüllotoksiin]], 17. [[Heksajodobenseen]], 18. [[Trifluorometaansulfoonhape]], 19. [[Võihape]], 20. [[Magneesiumhüdroksiid]]. f2zo65dk05kuqy2fqs52jhwralpo755 7152104 7151486 2026-05-12T10:56:51Z Rulakarbes 164113 7152104 wikitext text/x-wiki Tegelen peamiselt keemiaga, Vikipeedias keemialaste artiklite loomise ja redigeerimisega. Olen siiamaani loonud järgnevad artiklid: 1. [[Sulfaatimine]], 2. [[Alginaadid]], 3. [[Osmiumtetraoksiid]], 4. [[Butüülliitium]], 5. [[Tropinoon]], 6. [[Tert-butüülliitium|''tert''-butüülliitium]], 7. [[Sec-butüülliitium|''sec''-butüülliitium]], 8. [[Liitiumhüdriid]], 9. [[Agaroos]], 10. [[Dimetüülsulfoksiid]], 11. [[Desomorfiin]], 12. [[Dibutüültinaoksiid]], 13. [[Dimetüülformamiid]], 14. [[Fukoos]], 15. [[Liitiumkloriid]], 16. [[Podofüllotoksiin]], 17. [[Heksajodobenseen]], 18. [[Trifluorometaansulfoonhape]], 19. [[Võihape]], 20. [[Magneesiumhüdroksiid]], 21. [[Magneesiumoksiid]]. eshv2sxi4famxy4uukj67ghjdveaftc 0 682518 7151951 6740061 2026-05-12T07:32:21Z LAviki 47119 7151951 wikitext text/x-wiki '''Tahke elektrolüüt''', ka tahkiselektrolüüt, on tahke aine, milles vähemalt üht liiki (negatiivsed või positiivsed) [[ioon]]id on nii liikuvad, et saavad tekitada [[elektrivool]]u. Seega põhineb tahkete [[elektrolüüt]]ide [[elektrijuhtivus]] eelkõige ioonidel, mitte [[elektron]]idel nagu metallide elektrijuhtivus. Tahked elektrolüüdid on kesksed komponendid kõrgtemperatuurilistes [[kütuseelement]]ides ja [[tahkisaku]]des, samuti mõnda tüüpi [[andur]]ites, eriti [[hapnikuandur]]ites, mida kasutatakse mootorsõidukites. == Tahkete elektrolüütide ja superioonjuhtide juhtivuse väärtused == Enamikus [[ioonvõre |ioonkristallides]] saavad vaid üksikud ioonid liikuda, seega on ioonjuhtivus väike. Tahkest elektrolüüdist või tahkest ioonjuhist räägitakse tavaliselt ainult siis, kui [[elektrijuhtivus]] σ on vähemalt vahemikus 10⁻¹⁰ ≤ σ ≤ 10⁻⁴ [[siimens|S]]·cm<sup >−1</sup>. Eriti hea juhtivusega tahkeid elektrolüüte nimetatakse superioonjuhtideks. Nende juhtivus võib olla näiteks vahemikus 10⁻⁴ ≤ σ ≤ 10⁻¹ S·cm⁻¹. Seni tuntud superioonjuhid koosnevad enamasti suurte [[anioon]]idega [[kristallivõre]]st, milles suhteliselt väikesed [[katioon]]id nagu Ag ⁺, Cu⁺ või Li⁺ on suure liikuvusega. Eri autorid määratlevad üliioonjuhtide vahemikku erinevalt. Nii loetakse superioonjuhtideks kõiki aineid, mille ioonjuhtivus on nende sulamistemperatuurist palju madalamal temperatuuril suurem kui 0,1 S·cm⁻¹, või siis need, mille juhtivus σ on toatemperatuuril umbes 10⁻² S·cm⁻¹. == Tahkete elektrolüütide tüübid == Tahkeid elektrolüüte saab liigitada liikuva iooni järgi [[anioon]]juhtideks ja [[katioon]]juhtideks. Anioonjuhid on näiteks [[oksiid]]ide ja [[fluoriid]]i ioonjd, katioonjuhtidena on tuntud [[prooton]]id, [[hõbe]]da, [[liitium]]i ja [[naatrium]]i ioonid. Samuti on olemas orgaanilised tahked elektrolüüdid, mis põhinevad enamasti [[polümeer]]idel (vt [[ioonjuhtiv elektroaktiivne polümeer]]), ja anorgaanilised kristallilised või amorfsed tahked elektrolüüdid. Oksiidioonjuhtidest on tuntud [[ütrium]]iga stabiliseeritud [[tsirkooniumdioksiid]], mida kasutatakse [[hapnikuandur]]ites või tahkeoksiid-kütuseelementides 650–1000 °C juures . Peamine fluoriioonide juht koosneb legeeritud [[lantaanfluoriid]]ist. Naatriumiioonjuhina on kasutusel [[naatrium-β-aluminaat]]. == Kasutamise näiteid == Paljude [[iooniselektiivne elektrood |iooniselektiivsete elektroodide]] keskseks komponendiks on iooniselektiivne [[membraan]], mille moodustab tavaliselt tahke elektrolüüt. Näiteks [[fluoriid]]iselektiivse elektroodi fluoriidiioonide suhtes tundlik membraan koosneb fluoriioonjuhist, tavaliselt [[lantaanfluoriid]]i [[monokristall]]ist. Tahked elektrolüüdid leiavad rakendust paljude [[kütuseelement]]ide membraanides, samuti gaaside, näiteks [[süsihappegaas |CO₂]] [[andur]]ites. Tahkeid elektrolüüte kasutatakse ka [[keemiline vooluallikas |keemilistes vooluallikates]] (patareides), eriti õhukese kilena [[naatriumväävelaku]]des ja [[naatriumnikkelkloriidaku]]des (ingl ''ZEBRA battery''). Alates 1972. aastast on enamikus [[südamestimulaator]]ites vooluallikaks [[liitiumjodiid]]elektrolüüdiga [[liitiumjoodaku]]. == Kirjandus == * Ulrich Guth: ''Solid Electrolytes.'' In: ''Encyclopedia of Applied Electrochemistry.'' Springer, New York 2014, ISBN 978-1-4419-6996-5, Lk 1989–1993. * Ulrich Guth: ''Solid State Electrochemistry, Electrochemistry Using Solid Electrolytes.'' In: ''Encyclopedia of Applied Electrochemistry.'' Springer, New York 2014, ISBN 978-1-4419-6996-5, Lk 2040–2041. == Välislingid == * {{Netiviide|url=https://novaator.err.ee/1609218993/murrangulised-uued-akud-voivad-turule-jouda-juba-lahiaastatel |autor=Rait Piir|pealkiri=Murrangulised uued akud võivad turule jõuda juba lähiaastatel|vaadatud=30.09.2024}} [[Kategooria:Elektrokeemia]] r2vfxnyo300e8ofqiwqjmfv69c633dx 0 684075 7151920 7105285 2026-05-12T06:49:37Z Svencapoeira 67038 7151920 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hiidkoorik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Hiidkoorik2.jpg | pildi_seletus = Hiidkoorik ''Phlebiopsis gigantea'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Agaricomycetes'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Phanerochaetaceae]]'' | perekond = [[Hiidkoorik_(perekond)|Hiidkoorik]] ''Phlebiopsis'' | liik = '''Hiidkoorik''' ''Phlebiopsis gigantea'' }} '''Hiidkoorik''' (''Phlebiopsis gigantea''), varem suur tardnahkis<ref>Tuomo Niemelä. Torikseened Soomes ja Eestis. Eesti Loodusfoto, 2008</ref>, on [[kandseen]]te [[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab okaspuude kändudel ja lamatüvedel. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/165074 Hiidkoorik] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Torikulaadsed]] 99q4gh5eldw8k7etn8o3pyq2sv51xsn 0 686297 7151796 7136076 2026-05-11T20:56:36Z Andres 5 /* Veebruar */ 7151796 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2025]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2025}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Jean-Michel Defaye]], prantsuse pianist, helilooja ja dirigent (92) *1. jaanuar – [[Nora Orlandi]], Itaalia pianist, laulja ja helilooja (91) *1. jaanuar – [[David Lodge]], Briti kirjanik ja kirjandusteadlane (89) *1. jaanuar – [[Leo Dan]], Argentina helilooja ja laulja (82) *1. jaanuar – [[Viktor Alksnis]], läti päritolu Venemaa poliitik (74) *[[2. jaanuar]] – [[Ágnes Keleti]], Ungari riistvõimleja (103) *2. jaanuar – [[Ján Zachara]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia poksija (96) *2. jaanuar – [[Luule Žavoronok]], eesti filmitoimetaja ja animafilmide dubleerija (91) *2. jaanuar – [[Gita Teearu]], eesti graafik (90) *2. jaanuar – [[Jytte Abildstrøm]], taani näitleja (90) *2. jaanuar – [[Aldo Agroppi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. jaanuar – [[Ralph Mann]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja (75) *[[3. jaanuar]] – [[Hans Dieter Beck]], saksa kirjastaja (92) *3. jaanuar – [[Bob Veale]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *3. jaanuar – [[Brenton Wood]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *3. jaanuar – [[Tariana Turia]], maoori päritolu Uus-Meremaa poliitik (80) *3. jaanuar – [[Niko Lekišvili]], Gruusia poliitik (77) *3. jaanuar – [[Gilbert Van Binst]], Belgia jalgpallur (73) *3. jaanuar – [[Jeff Baena]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (47) *[[4. jaanuar]] – [[Virve Tiirmaa]], eesti arhitekt (99) *4. jaanuar – [[Karen Pryor]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, käitumispsühholoog, merebioloog ja loomatreener (92) *4. jaanuar – [[Rajagopala Chidambaram]], India tuumafüüsik (88) *4. jaanuar – [[Claude Allègre]], Prantsuse geokeemik ja poliitik (87) *4. jaanuar – [[Peter Brandes]], taani maalikunstnik, graafik, skulptor ja fotograaf (80) *4. jaanuar – [[Emilio Echevarría]], Mehhiko näitleja (80) *4. jaanuar – [[Mathías Acuña]], Uruguay jalgpallur (32) *[[5. jaanuar]] – [[František Šmahel]], tšehhi ajaloolane (90) *5. jaanuar – [[Al MacNeil]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[Kóstas Simítis]], Kreeka poliitik (88) *5. jaanuar – [[Juan Manuel Villa]], hispaania jalgpallur (86) *5. jaanuar – [[Robert Hübner]], saksa maletaja (76) *[[6. jaanuar]] – [[Aristide Gunnella]], Itaalia poliitik (93) *6. jaanuar – [[Giuseppe Chiaravalloti]], Itaalia jurist ja poliitik (90) *6. jaanuar – [[Henny Eman]], Aruba poliitik (76) *6. jaanuar – [[Dwight Foster]], Kanada jäähokimängija (67) *6. jaanuar – [[Margus Oopkaup]], eesti näitleja (65) *[[7. jaanuar]] – [[Jean-Marie Le Pen]], Prantsusmaa poliitik (96) *7. jaanuar – [[Ayla Erduran]], türgi viiuldaja (90) *7. jaanuar – [[Peter Yarrow]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) *7. jaanuar – [[Mirosława Marcheluk]], poola näitleja (85) *7. jaanuar – [[Walter Martos]], Peruu sõjaväelane ja poliitik (67) *7. jaanuar – [[Brian Matusz]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (37) *[[8. jaanuar]] – [[Gabriel de Broglie]], prantsuse ajaloolane ja jurist (93) *8. jaanuar – [[Knud Heinesen]], Taani poliitik (92) *8. jaanuar – [[Fabio Cudicini]], itaalia jalgpallur (89) *[[9. jaanuar]] – [[Otto Schenk]], Austria näitleja ja teatrilavastaja (94) *9. jaanuar – [[Bill Byrge]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (92) *9. jaanuar – [[Endel Ploom]], eesti õigusteadlane (89) *9. jaanuar – [[Yrjö Tähtelä]], soome näitleja ja lavastaja (88) *[[10. jaanuar]] – [[Sam Moore]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (89) *10. jaanuar – [[Longin Pastusiak]], Poola poliitik, ajaloolane ja politoloog (89) *10. jaanuar – [[Thelma Hopkins]], Suurbritannia kõrgushüppaja (88) *10. jaanuar – [[Milan Feranec]], Tšehhi poliitik ja jurist (60) *10. jaanuar – [[Jevgenija Dobrovolskaja]], vene näitleja (60) *[[11. jaanuar]] – [[Jerzy Bauer]], poola helilooja, muusikateoreetik ja dirigent (88) *11. jaanuar – [[Nicholas Maxwell]], Briti teadusfilosoof (87) *11. jaanuar – [[Mario Klemens]], tšehhi dirigent ja muusikapedagoog (88) *[[12. jaanuar]] – [[Kim Yaroshevskaya]], vene päritolu prantsuskeelne Kanada näitleja (101) *12. jaanuar – [[Thomas Timusk]], eesti päritolu Kanada eksperimentaalfüüsik (91) *12. jaanuar – [[Claude Jarman Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. jaanuar – [[Leslie Charleson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *[[13. jaanuar]] – [[Tony Book]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (90) *13. jaanuar – [[Elgar Howarth]], inglise helilooja, dirigent ja trompetimängija (89) *13. jaanuar – [[Oliviero Toscani]], itaalia fotograaf (82) *[[14. jaanuar]] – [[Hans Reichelt]], Saksa DV riigitegelane (99) *14. jaanuar – [[Furio Colombo]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (94) *14. jaanuar – [[Heino Pehk]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (84) *14. jaanuar – [[Helle Janson]], Eesti teatri- ja filmikunstnik (77) *14. jaanuar – [[Michał Janiszewski]], Poola poliitik (70) *14. jaanuar – [[Tony Slattery]], Briti näitleja ja koomik (65) *[[15. jaanuar]] – [[Tommy Brown]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *15. jaanuar – [[Anna Maria Ackermann]], itaalia näitleja (92) *15. jaanuar – [[Christopher Benjamin]], inglise näitleja (90) *15. jaanuar – [[Melba Montgomery]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *15. jaanuar – [[Jeannot Szwarc]], prantsuse filmilavastaja (85) *15. jaanuar – [[Rosny Smarth]], Haiti poliitik (84) *15. jaanuar – [[David Lynch]], Ameerika Ühendriikide režissöör, stsenarist, produtsent, kunstnik, animaator ja helilooja (78) *15. jaanuar – [[Diane Langton]], inglise näitleja ja laulja (77) *15. jaanuar – [[Gus Williams]], USA korvpallur (71) *15. jaanuar – [[Linda Nolan]], iiri laulja ja näitleja (65) *15. jaanuar – [[Kristel Kirss]], eesti ajakirjanik (57) *15. jaanuar – [[Stephanie Aeffner]], Saksa poliitik (48) *[[16. jaanuar]] – [[Joan Plowright]], inglise näitleja (95) *16. jaanuar – [[Jack Guittet]], prantsuse vehkleja (95) *16. jaanuar – [[Bob Uecker]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (90) *16. jaanuar – [[Harry Bild]], rootsi jalgpallur (88) *16. jaanuar – [[Dmitri Volkov (ujuja)|Dmitri Volkov]], vene ujuja (58) *[[17. jaanuar]] – [[Denis Law]], Šotimaa jalgpallur (84) *17. jaanuar – [[Punsalmaagiin Ochirbat]], Mongoolia poliitik ja jurist (82) *17. jaanuar – [[Martin Pollack]], Austria ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (80) *17. jaanuar – [[Didier Guillaume]], Prantsusmaa ja Monaco poliitik (65) *[[18. jaanuar]] – [[Russell Marshall]], Uus-Meremaa poliitik (88) *18. jaanuar – [[Ze'ev Revach]], Iisraeli näitleja (84) *18. jaanuar – [[Lorenzo Infantino]], itaalia filosoof ja sotsioloog (77) *18. jaanuar – [[Claire van Kampen]], inglise lavastaja ja helilooja (71) *18. jaanuar – [[Garry Brooke]], inglise jalgpallur (64) *[[19. jaanuar]] – [[Marcel Bonin]], Kanada jäähokimängija (93) *19. jaanuar – [[Jeff Torborg]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *19. jaanuar – [[Raimo Paulberg]], eesti jalgpallitreener (65) *[[20. jaanuar]] – [[Willard Ikola]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (92) *20. jaanuar – [[Bertrand Blier]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (85) *20. jaanuar – [[Fred Newhouse]], Ameerika Ühendriikide sprinter (76) *20. jaanuar – [[Reinhard Todt]], Austria poliitik (75) *20. jaanuar – [[Harald Paalgard]], norra filmioperaator (74) *20. jaanuar – [[Cecile Richards]], Ameerika Ühendriikide aktivist (67) *[[21. jaanuar]] – [[Valérie André]], prantsuse neurokirurg ja lendur (102) *21. jaanuar – [[Håkon Bleken]], Norra kunstnik (96) *21. jaanuar – [[Tore Austad]], Norra poliitik (89) *21. jaanuar – [[Maie Penjam]], eesti arhitekt (87) *21. jaanuar – [[Jüri Martin]], eesti bioloog, teaduse populariseerija ja poliitik (84) *21. jaanuar – [[Mauricio Funes]], El Salvadori poliitik (65) *[[22. jaanuar]] – [[Vasco Joaquim Rocha Vieira]], Portugali ohvitser (85) *22. jaanuar – [[Gabriel Yacoub]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (72) *22. jaanuar – [[Kimmo Tauriainen]], soome jalgpallur (52) *[[23. jaanuar]] – [[Milvi Roosleht]], eesti pedagoogikateadlane (90) *23. jaanuar – [[Esther Jansma]], hollandi kirjanik ja arheoloog (66) *[[24. jaanuar]] – [[Mímis Domázos]], Kreeka jalgpallur (83) *24. jaanuar – [[Biruta Delle]], läti kunstnik (81) *24. jaanuar – [[Gianfranco Manfredi]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja koomiksikunstnik (76) *24. jaanuar – [[Marcin Wicha]], juudi päritolu Poola tarbegraafik, karikaturist, kolumnist ja kirjanik (52) *[[25. jaanuar]] – [[Greg Bell]], Ameerika Ühendriikide kaugushüppaja (94) *25. jaanuar – [[Gloria Romero]], Filipiinide näitleja (91) *25. jaanuar – [[Dražen Dalipagić]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (73) *[[26. jaanuar]] – [[Gaositwe Chiepe]], Botswana poliitik ja diplomaat (102) *26. jaanuar – [[Arto Salomaa]], soome matemaatik (90) *26. jaanuar – [[Grant Tambling]], Austraalia poliitik (81) *26. jaanuar – [[Hans Klinga]], rootsi näitleja ja lavastaja (75) *26. jaanuar – [[Igor Jankovski]], vene näitleja (73) *[[27. jaanuar]] – [[Alma Rosa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) *27. jaanuar – [[Jānis Peters]], läti luuletaja, publitsist, ühiskonnategelane ja diplomaat (85) *27. jaanuar – [[Baldur Preiml]], Austria suusahüppaja (85) *[[28. jaanuar]] – [[Horst Janson]], saksa näitleja (89) *28. jaanuar – [[Marina Colasanti]], itaalia päritolu Brasiilia kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (87) *28. jaanuar – [[Sulevi Peltola]], soome näitleja (78) *[[29. jaanuar]] – [[Boriss Ulitin]], vene näitleja (85) *29. jaanuar – [[Inna Voljanskaja]], Venemaa iluuisutaja ja treener (59) *29. jaanuar – [[Vadim Naumov]], Venemaa iluuisutaja ja treener (55) *29. jaanuar – [[Jevgenia Šiškova]], Venemaa iluuisutaja ja treener (52) *29. jaanuar – [[Tobias Eder]], Saksamaa jäähokimängija (26) *[[30. jaanuar]] – [[İlhan Usmanbaş]], türgi helilooja (103) *30. jaanuar – [[Heljo Kreis]], eesti pedagoog (96) *30. jaanuar – [[Dick Button]], Ameerika Ühendriikide iluuisutaja (95) *30. jaanuar – [[Julius Chan]], Paapua Uus-Guinea poliitik (85) *30. jaanuar – [[Leif Olsson]], Rootsi telesaatejuht (82) *30. jaanuar – [[Marianne Faithfull]], inglise laulja ja näitleja (78) *[[31. jaanuar]] – [[Táňa Radeva]], slovaki võimleja (67) *31. jaanuar – [[Kärt Tomingas]], eesti laulja, näitleja ja teatripedagoog (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (87) *1. veebruar – [[Renato Corsetti]], itaalia esperantist (83) *1. veebruar – [[Horst Köhler]], Saksamaa poliitik, aastatel 2004–2010 Saksamaa liidupresident (81) *[[2. veebruar]] – [[Ogün Altıparmak]], türgi jalgpallur (86) *2. veebruar – [[Friedrich Wilhelm Braun]], Brasiilia korvpallur (83) *2. veebruar – [[Sergei Jefremov]], Venemaa riigitegelane (Primorje asekuberner) ja sõjaväelane (51) *2. veebruar – [[Barbie Hsu]], Taiwani näitleja ja laulja (48) *[[3. veebruar]] – [[Jürgen Schmude]], Saksamaa poliitik (88) *3. veebruar – [[Paul Plishka]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (83) *3. veebruar – [[Michael Burawoy]], Briti sotsioloog (77) *3. veebruar – [[Rich Dauer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (72) *3. veebruar – [[Erwin Rüddel]], Saksamaa poliitik (69) *3. veebruar – [[Merike Saaremets]], eesti organist (64) *[[4. veebruar]] – [[Sid Ahmed Ghozali]], Alžeeria poliitik (87) *4. veebruar – [[Maria Teresa Horta]], portugali proosakirjanik, luuletaja, ajakirjanik ja aktivist (87) *[[5. veebruar]] – [[Mike Ratledge]], Briti muusik (81) *5. veebruar – [[Ján Cuper]], Slovakkia poliitik ja jurist (78) *5. veebruar – [[Vadim Stroikin]], vene laulja (59) *[[6. veebruar]] – [[Bruno Javoišs]], läti päritolu eesti dissident (83) *6. veebruar – [[Peter Christensen]], Taani poliitik (49) *[[7. veebruar]] – [[Tony Roberts]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *7. veebruar – [[Toomas Leius]], eesti tennisist ja tennisetreener (83) *7. veebruar – [[Dafydd Elis-Thomas]], Wales'i poliitik (78) *[[8. veebruar]] – [[Sam Nujoma]], Namiibia poliitik, riigi esimene president (95) *8. veebruar – [[Yrjö Kukkapuro]], soome sisekujundaja ja disainer (91) *8. veebruar – [[Jarmo Kiik]], eesti dissident ja koorilaulu edendaja (85) *8. veebruar – [[Dick Jauron]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur ja treener (74) *[[9. veebruar]] – [[Oleg Striženov]], vene näitleja (95) *9. veebruar – [[Tom Robbins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *9. veebruar – [[Beverly Byron]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *9. veebruar – [[Elimar Schubbe]], saksa ajakirjanik (90) *9. veebruar – [[Edith Mathis]], Šveitsi ooperilaulja (86) *9. veebruar – [[Sergei Rogov]], vene politoloog (76) *9. veebruar – [[Miika Elomo]], soome jäähokimängija ja treener (47) *[[10. veebruar]] – [[Maria Tipo]], itaalia pianist (93) *10. veebruar – [[Wojciech Dziembowski]], poola astronoom (84) *10. veebruar – [[Stefan Nieminen]], rootsi ajakirjanik (63) *[[11. veebruar]] – [[Yvonne Choquet-Bruhat]], prantsuse matemaatik ja füüsik (101) *11. veebruar – [[Geórgios Roubánis]], kreeka teivashüppaja (95) *11. veebruar – [[Marilin Vikat]], eesti ajakirjanik (39) *[[12. veebruar]] – [[Ilze Indrāne]], läti kirjanik ja õpetaja (97) *12. veebruar – [[Niké Arrighi]], prantsuse näitleja ja kunstnik (80) *12. veebruar – [[Ana Ambrazienė]], leedu tõkkejooksja (69) *12. veebruar (arvatavasti) – [[Betsy Arakawa]], Ameerika Ühendriikide klassikaline pianist (65) *[[13. veebruar]] – [[Viive Viira]], eesti geoloog (91) *13. veebruar – [[János Dunai]], ungari jalgpallur (87) *13. veebruar – [[Jim Guy Tucker]], Ameerika Ühendriikide poliitik (81) *[[14. veebruar]] – [[Geneviève Page]], prantsuse näitleja (97) *14. veebruar – [[Carlos Diegues]], Brasiilia filmilavastaja (84) *[[15. veebruar]] – [[Elsie Johansson]], Rootsi kirjanik (93) *15. veebruar – [[Gerhart Baum]], Saksa poliitik ja jurist (92) *15. veebruar – [[George Armitage]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (82) *15. veebruar – [[Muhsin Hendricks]], Lõuna-Aafrika imaam ja LGBT aktivist (57) *[[16. veebruar]] – [[Zou Jiahua]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (98) *16. veebruar – [[Vladimír Válek]], tšehhi dirigent (89) *16. veebruar – [[Kim Sae-ron]], Lõuna-Korea näitlejanna (24) *[[17. veebruar]] – [[Antonine Maillet]], Kanada prantsuskeelne kirjanik (95) *17. veebruar – [[Frits Bolkestein]], Hollandi poliitik (91) *17. veebruar – [[James Harrison]], Austraalia veredoonor (88) *17. veebruar – [[Gogi Topadze]], Gruusia poliitik ja teadlane (84) *17. veebruar – [[Paquita la del Barrio]], Mehhiko laulja (77) *17. veebruar – [[Rick Buckler]], inglise muusik (69) *[[18. veebruar]] – [[Marian Turski]], juudi päritolu Poola ajakirjanik ja ühiskonnategelane (98) *18. veebruar – [[Teolan Tomson]], eesti elektrotehnika- ja energeetikateadlane ning raadioamatöör (92) *[[19. veebruar]] – [[Souleymane Cissé]], Mali filmilavastaja (84) *[[20. veebruar]] – [[Ilkka Kuusisto]], soome helilooja (91) *20. veebruar – [[Frankétienne]], Haiti kirjanik ja kunstnik (88) *20. veebruar – [[Jerry Butler]], Ameerika Ühendriikide laulja ja poliitik (85) *20. veebruar – [[David Boren]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (83) *20. veebruar – [[Peter Jason]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *[[21. veebruar]] –[[Yvonne Curtet]], Prantsusmaa kaugushüppaja (104) *21. veebruar – [[Lynne Marie Stewart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *21. veebruar – [[Herbert Mertin]], Saksa poliitik (66) *[[22. veebruar]] – [[Hans van den Broek]], Hollandi poliitik ja diplomaat (88) *22. veebruar – [[Pirkko Vahtero]], Soome kujundusgraafik ja heraldist (88) *22. veebruar – [[Jorge Mariné]], katalaani rahvusest Hispaania jalgrattur (83) *22. veebruar – [[Valeri Kaltšenko]], Ukraina poliitik ja insener (77) *[[23. veebruar]] – [[Thanin Kraivichien]], Tai poliitik (97) *23. veebruar – [[Edīte Pauls-Vīgnere]], läti tekstiilikunstnik (85) *23. veebruar – [[Greg Haugen]], Ameerika Ühendriikide poksija (64) *[[24. veebruar]] – [[Roberta Flack]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *24. veebruar – [[Jan Söderlund]], Soome arhitekt (87) *24. veebruar – [[Frank G. Wisner]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja ettevõtja (86) *24. veebruar – [[Maile Hiiet]], eesti nukunäitleja ja teletoimetaja (84) *24. veebruar – [[Kevin Braswell]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja treener (46) *[[25. veebruar]] – [[Kazimierz Romaniuk]], poola vaimulik (97) *25. veebruar – [[Ferenc Rados]], ungari pianist ja muusikapedagoog (90) *25. veebruar – [[Karen Karagezjan]], vene ajakirjanik, tõlkija ja kirjanik (89) *25. veebruar – [[Krista Aru]], eesti ajakirjandusloolane ja museoloog (66) *25. veebruar – [[Roberto Orci]], Mehhiko-Ameerika stsenarist ja produtsent (51) *[[26. veebruar]] – [[Corry Vreeken]], hollandi maletaja (96) *26. veebruar – [[Gene Hackman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *26. veebruar – [[Lis Nilheim]], rootsi näitleja (80) *26. veebruar – [[Michelle Trachtenberg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (39) *[[27. veebruar]] – [[Eenok Haamer]], eesti luterlik vaimulik (89) *27. veebruar – [[Boriss Spasski]], vene maletaja (88) *27. veebruar – [[Javier Dorado]], hispaania jalgpallur (48) *[[28. veebruar]] – [[Bruno Pao]], eesti mereajaloolane, publitsist ja munitsipaalpoliitik (93) *28. veebruar – [[Ayako Sono]], jaapani kirjanik (93) *28. veebruar – [[Mohamed Benaissa]], Maroko poliitik (88) *28. veebruar – [[Joseph Wambaugh]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *28. veebruar – [[David Johansen]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (75) *veebruar – [[William Browder]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (91) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Raimo Männis]], eesti põllumajandustegelane ja kirjanik (93) *1. märts – [[Jiří Liška]], Tšehhi poliitik ja loomaarst (75) *1. märts – [[Jack Vettriano]], Šotimaa maalikunstnik (73) *1. märts – [[Angie Stone]], Ameerika Ühendriikide soullaulja (63) *[[2. märts]] – [[Bernhard Vogel]], Saksamaa poliitik (92) *2. märts – [[Juan Margallo]], hispaania näitleja, teatrilavastaja ja näitekirjanik (84) *2. märts – [[Buvaissar Saitijev]], tšetšeeni rahvusest Nõukogude Liidu, SRÜ ja Venemaa maadleja (49) *[[3. märts]] – [[Bernhard Vogel]], Saksa poliitik (92) *3. märts – [[Jozef Markuš]], Slovakkia poliitik (80) *3. märts – [[Dore Gold]], Ameerika Ühendriikide-Iisraeli politoloog ja diplomaat (71) *3. märts – [[Eleonora Giorgi]], itaalia näitleja ja filmilavastaja (71) *3. märts – [[Lincoln Díaz-Balart]], Kuuba-Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (70) *3. märts – [[Dieuwertje Blok]], hollandi näitleja, kirjanik ja telesaatejuht (67) *3. märts – [[Felicia Țilea-Moldovan]], rumeenia odaviskaja (57) *[[4. märts]] – [[Roy Ayers]], Ameerika Ühendriikide laulja, muusikaprodutsent ja helilooja (84) *4. märts – [[Jean-Louis Debré]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[5. märts]] – [[Fred Stolle]], Austraalia tennisist (86) *5. märts – [[Sylvester Tyrner]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (70) *[[6. märts]] – [[Art Schallock]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (100) *6. märts – [[Josef Zíma]], tšehhi näitleja, laulja ja telesaatejuht (92) *6. märts – [[Olavi Salonen]], Soome jooksja (91) *6. märts – [[Klaus Richtzenhain]], saksa kergejõustiklane (90) *6. märts – [[Dušan Čaplovič]], Slovakkia poliitik, ajaloolane ja arheoloog (78) *6. märts – [[Árpád Sopsits]], ungari teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (72) *[[7. märts]] – [[Gennadi Banštšikov]], vene helilooja ja muusikapedagoog (81) *7. märts – [[Sergei Vostokov]], vene matemaatik (79) *7. märts – [[David Vunagi]], Saalomoni Saarte anglikaani piiskop ja kindralkuberner (73), *[[8. märts]] – [[Aleksander Maastik]], eesti hüdrotehnika- ja melioratsiooniteadlane (96) *8. märts – [[Athol Fugard]], Lõuna-Aafrika näite- ja romaanikirjanik (92) *8. märts – [[Ella Zeller]], rumeenia lauatennisist ja treener (91) *8. märts – [[Nota Schiller]], Iisraeli rabi (88) *8. märts – [[Kaire Nurk]], eesti muusik (45) *[[9. märts]] – [[Yola Ramírez]], Mehhiko tennisist (90) *9. märts – [[Richard McTaggart]], Šotimaa ja Suurbritannia poksija (89) *9. märts – [[Hans Peter Korff]], saksa näitleja (82) *9. märts – [[Akinori Nakayama]], Jaapani võimleja (82) *9. märts – [[Tõnn Sarv]], eesti kirjanik, muusik, kultuuritegelane, pedagoog ja ettevõtja (75) *9. märts – [[Simon Fisher-Becker]], Briti näitleja (63) *[[10. märts]] – [[Mary Vénard]], Eesti haridustegelane (102) *10. märts – [[Stanley R. Jaffe]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (84) *10. märts – [[Francis Billy Hilly]], Saalomoni Saarte poliitik (76) *10. märts – [[Carl Lundström]], Rootsi ettevõtja ja poliitiline aktivist (64) *[[11. märts]] – [[Clive Revill]], Uus-Meremaa näitleja (94) *11. märts – [[Junior Bridgeman]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja ettevõtja (71) *11. märts – [[Witold Tomczak]], Poola poliitik (67) *[[12. märts]] – [[Tõnu Soidla]], eesti bioloog (85) *12. märts – [[Walter Schwimmer]], Austria poliitik ja diplomaat (82) *12. märts – [[Oliver Miller]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (54) *[[13. märts]] – [[Sofija Gubaidulina]], tatari päritolu Venemaa helilooja (93) *13. märts – [[Maria Grazia Spina]], itaalia näitleja (88) *13. märts – [[Raúl Grijalva]], Ameerika Ühendriikide poliitik (77) *13. märts – [[Miguel Macedo]], Portugali poliitik (65) *13. märts – [[Claude Verret]], Kanada jäähokimängija (61) *13. märts – [[Radiša Ilić]], serbia jalgpallur (47) *[[14. märts]] – [[Manfred Schukowski]], saksa astronoom (97) *14. märts – [[Alan Simpson (poliitik)|Alan Simpson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (93) *14. märts – [[Dag Solstad]], norra proosakirjanik (83) *14. märts – [[Agu Kabrits]], Valgamaa omavalitsustegelane (66) *14. märts – [[Peter Hric]], Slovakkia jalgrattur (59) *[[15. märts]] – [[Nita Lowey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *15. märts – [[Slick Watts]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *15. märts – [[Doris Fitschen]], saksa jalgpallur (56) *[[16. märts]] – [[Olivia Saar]], eesti ajakirjanik, lastekirjanik ja tõlkija (93) *16. märts – [[Rob de Nijs]], hollandi laulja ja näitleja (82) *16. märts – [[Émilie Dequenne]], Belgia näitleja (43) *16. märts – [[Andrej Lazarov]], Makedoonia jalgpallur (25) *[[17. märts]] – [[Heino Kasesalu]], eesti metsateadlane ja jahimees (92) *17. märts – [[Debendra Pradhan]], India poliitik (83) *[[18. märts]] – [[Heli Raidla]], eesti õpetaja ja käsitöömeister (97) *18. märts – [[Bedross Kirkorov]], armeenia päritolu Bulgaaria ja Venemaa laulja ja ansamblijuht (92) *18. märts – [[Denise Boucher]], prantsuskeelne Kanada kirjanik (89) *18. märts – [[Esa Pethman]], soome džässmuusik ja helilooja (86) *18. märts – [[Hannu Karpo]], soome teleajakirjanik (83) *18. märts – [[Nadia Cassini]], Ameerika Ühendriikide-Itaalia näitleja ja laulja (76) *[[19. märts]] – [[Calistrat Cuțov]], Rumeenia poksija (76) *[[20. märts]] – [[Vitold Fokin]], Ukraina poliitik (92) *20. märts – [[Francis Matthey]], Šveitsi poliitik (82) *20. märts – [[Vadim Žuk]], vene näitleja, stsenarist ja luuletaja (78) *20. märts – [[Nona Faustine]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja visuaalkunstnik (48) *[[21. märts]] – [[Filippo Maria Pandolfi]], Itaalia poliitik (97) *21. märts – [[Štefan Kvietik]], slovaki näitleja (90) *21. märts – [[Vernon Hatton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *21. märts – [[Oleg Gordijevski]], Nõukogude Liidu luuretöötaja ja topeltagent (86) *21. märts – [[Giancarlo Guerrini]], itaalia veepallur (85) *21. märts – [[Filiz Akın]], türgi näitleja, kirjanik ja telesaatejuht (82) *21. märts – [[Igor Černov]], kirjandusteadlane ja semiootik (82) *21. märts – [[Askold Vaino]], eesti motosportlane, ringrajasõitja ja treener (81) *21. märts – [[Émile Blessig]], Prantsusmaa poliitik (77) *21. märts – [[George Foreman]], Ameerika Ühendriikide poksija (76) *21. märts – [[Kairi Kaia Truusa]], eesti seltskonnategelane (58) *[[22. märts]] – [[Rolf Schimpf]], saksa näitleja (100) *22. märts – [[Udo Tiirmaa]], eesti arhitekt (95) *22. märts – [[Xavier Le Pichon]], prantsuse geofüüsik (87) *22. märts – [[Larissa Golubkina]], vene näitleja (85) *22. märts – [[Svetlana Broz]], Bosnia kardioloog ja kirjanik (69) *22. märts – [[Djamel Menad]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *[[23. märts]] – [[Max Frankel]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (94) *23. märts – [[Marcel Glesener]], Luksemburgi poliitik ja ametiühingutegelane (87) *23. märts – [[Denis Arndt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *23. märts – [[Gianfranco Barra]], itaalia näitleja (84) *23. märts – [[Tapio Markku Lahti]], Eesti-Soome kunstnik ja Eesti mootorrattakultuuri arendaja (74) *23. märts – [[Bogdan Daras]], poola maadleja (64) *23. märts – [[Mia Love]], Ameerika Ühendriikide poliitik (49) *[[24. märts]] – [[Fritz Streletz]], Saksa DV sõjaväelane ja riigitegelane (98) *24. märts – [[Dick Carlson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja diplomaat (84) *[[25. märts]] – [[Edith Ballantyne]], Kanada aktivist (102) *25. märts – [[Masahiro Shinoda]], Jaapani filmilavastaja (94) *25. märts – [[Denis Arndt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *25. märts – [[Tapani Kansa]], soome laulja (76) *25. märts – [[Andrei Martemjanov]], vene jäähokimängija ja -treener (61) *[[26. märts]] – [[Stef Wertheimer]], Iisraeli tööstur, investor ja filantroop (98) *26. märts – [[Masami Tanabu]], Jaapani poliitik (90) *26. märts – [[Wes Watkins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *26. märts – [[David Childs]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (83) *26. märts – [[Rolf Groven]], norra maalikunstnik (82) *26. märts – [[Bentley Layton]], Ameerika Ühendriikide teoloog, orientalist ja koptoloog (83) *26. märts – [[Aleksei Vesjolkin]], vene näitleja, lavastaja ja telesaatejuht (63) *[[27. märts]] – [[Ray Barra]], Ameerika Ühendriikide balletitantsija, koreograaf (95) *27. märts – [[Märt Visnapuu]], eesti näitleja (62) *27. märts – [[Christina McKelvie]], Šotimaa poliitik (57) *27. märts – [[Berkin Usta]], türgi mäesuusataja (24) *[[28. märts]] – [[Heloísa Teixeira]], Brasiilia kirjanik, kirjastaja ja kirjanduskriitik (85) *28. märts – [[Young Scooter]], Ameerika Ühendriikide räppar (39) *[[29. märts]] – [[Erwin Lanc]], Austria poliitik ja jurist (94) *29. märts – [[Richard Chamberlain]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *29. märts – [[Ángel del Pozo]], hispaania näitleja (90) *29. märts – [[László Miske]], ungari näitleja (89) *29. märts – [[Gerd Poppe]], Saksa poliitik (84) *[[30. märts]] – [[Barbara Frischmuth]], Austria kirjanik ja tõlkija (83) *30. märts – [[Enrique Bátiz Campbell]], Mehhiko dirigent ja pianist (82) *30. märts – [[Eloína Echevarría]], Kuuba kergejõustiklane (63) *[[31. märts]] – [[Hans Torim]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (95) *31. märts – [[Yves Boisset]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (86) *31. märts – [[Sian Barbara Allen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *31. märts – [[Mark Laforest]], Kanada jäähokimängija (62) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Beat Rudolf Jenny]], Šveitsi ajaloolane (98) *1. aprill – [[George Freeman]], ameerika džässkitarrist ja -saksofonist (97) *1. aprill – [[Christiane Mückenberger]], saksa filmiteadlane (96) *1. aprill – [[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane (94) *1. aprill – [[Jean C. Roché]], prantsuse ornitoloog ja bioakustik (93) *1. aprill – [[Alfi Kabiljo]], horvaadi helilooja ja dirigent (89) *1. aprill – [[Ave Kumpas]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (88) *1. aprill – [[Johnny Tillotson]], Ameerika Ühendriikide poplaulja ja laulukirjutaja (86) *1. aprill – [[Miguel Angel Aguilar Miranda]], Ecuadori katoliku piiskop (85) *1. aprill – [[Michael Hurley]], ameerika laulja-laulukirjutaja, karikaturist ja maalikunstnik (83) *1. aprill – [[Faramarz Z̧ellī]], Iraani jalgpallur (82) *1. aprill – [[Beat Rüttimann]], Šveitsi meditsiiniajaloolane (80) *1. aprill – [[Arsenio Campos]], Mehhiko näitleja (79) *1. aprill – [[Deepak Bohara]], Nepali poliitik (74) *1. aprill – [[Jaak Uueküla]], eesti sotsioloog ja antikvaar (73) *1. aprill – [[Val Kilmer]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *1. aprill – [[Heimo Luxbacher]], Austria kunstnik (59) *1. aprill – [[Leandro Domingues]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[2. aprill]] – [[Khamtai Siphandone]], Laose poliitik (101) *2. aprill – [[Wolfgang Rüfner]], saksa õigusteadlane (91) *2. aprill – [[Alois Švehlík]], tšehhi näitleja ja teatripedagoog (85) *2. aprill – [[Kurt Grahl]], saksa kirikumuusik ja helilooja (77) *2. aprill – [[Urmas Arike]], eesti arhitekt (72) *2. aprill – [[Miles Griffith]], ameerika džässmuusik (55) *[[3. aprill]] – [[Theodore McCarrick]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *3. aprill – [[Margarita Xhepa]], Albaania näitleja (93) *3. aprill – [[Mai-Reet Uus]], eesti telerežissöör (89) *3. aprill – [[Jiří Kochta]], tšehhi jäähokimängija (76) *3. aprill – [[Daniel Kluger]], Iisraeli kirjanik ja tõlkija (73) *3. aprill – [[Maria Entsik]], Eesti prokurör (46) *[[4. aprill]] – [[Manoj Kumar]], India näitleja ja filmilavastaja (87) *[[5. aprill]] – [[Heikki Hasu]], soome suusataja (99) *5. aprill – [[Peter Stuhlmacher]], saksa teoloog (93) *5. aprill – [[Hans-Peter Repnik]], Saksamaa poliitik (77) *5. aprill – [[Avigdor Yitzhaki]], Iisraeli poliitik (75) *5. aprill – [[Antonello Fassari]], itaalia näitleja (72) *[[6. aprill]] – [[Roberto De Simone]], itaalia teatrilavastaja, helilooja ja etnomusikoloog (91) *6. aprill – [[Friðrik Ólafsson]], islandi maletaja ja malefunktsionäär (90) *6. aprill – [[Jeremiah Ostriker]], Ameerika Ühendriikide astrofüüsik (87) *6. aprill – [[Pongsri Woranuch]], tai lauljanna (85) *6. aprill – [[Peter Geiger]], Liechtensteini ajaloolane (82) *6. aprill – [[Jay North]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *6. aprill – [[Clem Burke]], Ameerika Ühendriikide trummar (70) *6. aprill – [[Jorge Bolaño]], Colombia jalgpallur (47) *6. aprill – [[Anna Slováčková]], tšehhi näitleja ja laulja (29) *[[7. aprill]] – [[Jüri Põld]], eesti jurist (68) *7. aprill – [[Žanna Žuravel]], Eesti köite- ja nahakunstnik (64) *[[8. aprill]] – [[Amara Essy]], Elevandiluuranniku diplomaat ja riigitegelane (80) *8. aprill – [[Cathy Bernheim]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (78) *8. aprill – [[Aurélio Pereira]], portugali jalgpallitreener (77) *8. aprill – [[Octavio Dotel]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (51) *8. aprill – [[Tony Blanco]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (44) *[[9. aprill]] – [[Mel Novak]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *9. aprill – [[Peter Rühring]], saksa näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Ted Kotcheff]], Kanada filmilavastaja ja produtsent (94) *10. aprill – [[Liia Steinberg]], eesti tennisist (93) *10. aprill – [[Arne Hamarsland]], norra ujuja (91) *10. aprill – [[Nino Tempo]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulja (90) *10. aprill – [[Peter Lovesey]], Briti kirjanik (88) *10. aprill – [[Titiek Puspa]], Indoneesia laulja (87) *10. aprill – [[Leo Beenhakker]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *[[11. aprill]] – [[Urve Kilk]], eesti õpetaja ja rahvatantsupedagoog (87) *11. aprill – [[John LaFalce]], Ameerika Ühendriikide poliitik (85) *11. aprill – [[Petra Laseur]], hollandi näitleja (85) *11. aprill – [[Max Romeo]], Jamaica muusik (80) *[[12. aprill]] – [[Kirsti Metusala]], eesti disainer (87) *12. aprill – [[Pilita Corrales]], Filipiinide laulja ja näitleja (85) *[[13. aprill]] – [[Jean Marsh]], inglise näitleja ja kirjanik (90) *13. aprill – [[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (89) *13. aprill – [[Tommy Helms]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *[[14. aprill]] – [[Oleksandr Muratov]], ukraina filmilavastaja ja stsenarist (89) *14. aprill – [[Abdullah bin Ahmad Badawi]], Malaisia poliitik (85) *14. aprill – [[Filip David]], serbia kirjanik ja stsenarist (84) *14. aprill – [[Maarten van Gent]], Hollandi korvpallitreener (78) *14. aprill – [[Peter Seiffert]], saksa ooperilaulja (71) *14. aprill – [[Sophie Nyweide]], USA filminäitleja (24) *[[15. aprill]] – [[Wink Martindale]], Ameerika Ühendriikide saatejuht (91) *15. aprill – [[Valentin Sorokin]], vene luuletaja, tõlkija ja publitsist (88) *15. aprill – [[Jadwiga Jankowska-Cieślak]], poola näitleja (74) *[[16. aprill]] – [[João Cravinho]], Portugali poliitik (88) *16. aprill – [[Konstantin Kedrov]], vene luuletaja, filosoof ja kirjandusteadlane (82) *16. aprill – [[Kimmo Sasi]], Soome poliitik (73) *16. aprill – [[Nora Aunor]], Filipiinide näitleja (71) *16. aprill – [[Artak Ghuljan]], armeenia arhitekt (66) *16. aprill – [[Aaron Boupendza]], Gaboni jalgpallur (28) *16. aprill – [[Fatima Hassouna]], Palestiina fotoajakirjanik (25–26) *[[17. aprill]] – [[Krystyna Miłobędzka]], poola luuletaja (92) *17. aprill – [[Edgar Kaugema]], eesti pedagoog (92) *17. aprill – [[Ljubomir Simović]], serbia kirjanik (89) *17. aprill – [[Jaromír Štětina]], Tšehhi ajakirjanik, kirjanik ja poliitik (82) *17. aprill – [[Karl-Heinz Roland]], saksa spordireporter (81) *17. aprill – [[Peter Kostelka]], Austria poliitik (78) *17. aprill – [[Peter Ablinger]], Austria helilooja (66) *17. aprill – [[Nuno Guerreiro]], portugali laulja (52) *17. aprill – [[Joseph Thompson]], inglise jalgpallur (36) *[[18. aprill]] – [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemotosportlane (95) *18. aprill – [[Henri Torre]], Prantsusmaa poliitik (92) *18. aprill – [[Rudolf Pankov]], vene näitleja (87) *18. aprill – [[Lars Gunnar Lie]], Norra poliitik (86) *18. aprill – [[Christiane Brunner]], Šveitsi poliitik (78) *18. aprill – [[Clodagh Rodgers]], Briti laulja ja telesaatejuht (78) *18. aprill – [[Julieta Szönyi]], ungari päritolu Rumeenia näitleja (75) *18. aprill – [[Julius Kvedaras]], leedu jalgpallitegelane (75) *18. aprill – [[Nikola Pokrivač]], horvaadi jalgpallur ja treener (39) *[[19. aprill]] – [[Guy Ullens]], Belgia ettevõtja ja kunstikollektsionäär (90) *19. aprill – [[Barry Hoban]], inglise jalgrattur (85) *19. aprill – [[Angelo Longoni]], itaalia filmirežissöör ja stsenarist (68) *[[20. aprill]] – [[Neža Maurer]], sloveeni luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik (94) *20. aprill – [[Hugo Gatti]], Argentina jalgpallur (80) *20. aprill – [[Werner Lorant]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *20. aprill – [[Cristina Buarque]], Brasiilia laulja ja helilooja (74) *[[21. aprill]] – [[Herbert J. Gans]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (97) *21. aprill – [[Franciscus]], katoliku kiriku paavst (88) *21. aprill – [[Peter von Matt]], Šveitsi filoloog (87) *21. aprill – [[Mare Mauer]], eesti bibliograaf ja tõlkija (86) *21. aprill – [[Francis Zammit Dimech]], Malta poliitik (70) *[[22. aprill]] – [[Zurab Tsereteli]], gruusia päritolu Venemaa skulptor (91) *22. aprill – [[Erik Ruus]], eesti näitleja (62) *[[23. aprill]] – [[Waltraut Haas]], Austria näitleja ja laulja (97) *23. aprill – [[Fu'ād al-Mibaza‘]], Tuneesia poliitik (91) *23. aprill – [[Eugène Koffi Adoboli]], Togo poliitik (90) *[[24. aprill]] – [[Jean-Claude Germain]], Kanada kirjanik ja ajakirjanik (85) *24. aprill – [[Kari Løvaas]], Norra ooperilaulja (85) *[[25. aprill]] – [[Lupita Torrentera]], Mehhiko näitleja ja baleriin (93) *25. aprill – [[Philip Lowrie]], inglise näitleja (88) *25. aprill – [[Wu Guixian]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (87) *25. aprill – [[Krishnaswamy Kasturirangan]], India füüsik ja kosmoseteadlane (84) *25. aprill – [[Alexis Herman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (77) *25. aprill – [[Jaroslav Moskalik]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (58) *25. aprill – [[Virginia Giuffre]], Ameerika Ühendriikide ja Austraalia seksuaalkaubanduse ohvrite advokaat (41) *[[26. aprill]] – [[Christfried Schmidt]], saksa helilooja (92) *26. aprill – [[Max Bolkart]], Lääne-Saksamaa suusahüppaja (92) *26. aprill – [[Jair da Costa]], Brasiilia jalgpallur (84) *26. aprill – [[Svetlana Harlap]], vene näitleja (84) *26. aprill – [[Donato Giuliani]], portugali jalgrattur (78) *26. aprill – [[Daud Haider]], Bangladeshi luuletaja (73) *[[27. aprill]] – [[Cora Sue Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (98) *27. aprill – [[Dick Barnett]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (88) *[[28. aprill]] – [[Priscilla Pointer]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *28. aprill – [[Arvo Aalto]], Soome poliitik (92) *28. aprill – [[Aleksei Krõtšenkov]], vene näitleja (83) *28. aprill – [[Shaji N. Karun]], India filmilavastaja ja -operaator (73) *28. aprill – [[Mike Peters]], Briti laulja (66) *[[29. aprill]] – [[Owen John Dolan]], Uus-Meremaa piiskop (96) *29. aprill – [[Samuel Escobar]], Peruu teoloog (96) *29. aprill – [[Jane Gardam]], inglise kirjanik (96) *29. aprill – [[Eevi Astel]], eesti etnoloog ja museoloog (86) *29. aprill – [[David Horowitz]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja poliitiline aktivist (86) *29. aprill – [[Gerd Helbig]], saksa teleajakirjanik (86) *29. aprill – [[Valeriu Tăbǎra]], Rumeenia põllumajandusteadlane ja poliitik (75) *29. aprill – [[Chuck Ehin]], eesti päritolu Ameerika jalgpallur (63) *[[30. aprill]] – [[Inah Canabarro Lucas]], Brasiilia ülipikaealine (116) *30. aprill – [[Jules Wijdenbosch]], Suriname poliitik (83) *30. aprill – [[Zeno Hastenteufel]], Brasiilia piiskop (78) *30. aprill – [[Tatjana Järvi]], vene päritolu Eesti baleriin, näitleja ja koreograaf (64) *30. aprill – [[Park Hee-gon]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (56) ==Mai== *[[1. mai]] – [[Marie Vaislic]], Holokausti tunnistaja Prantsusmaal (94) *1. mai – [[Ruth Buzzi]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (88) *1. mai – [[Nana Caymmi]], Brasiilia laulja (84) *1. mai – [[Tashi Wangdi]], Tiibeti poliitik (78) *1. mai – [[Manolo el del Bombo]], hispaania jalgpallifänn (76) *1. mai – [[Jill Sobule]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (66) *1. mai – [[Jackson Guice]], Ameerika Ühendriikide koomiksitegija (63) *1. mai – [[Andrejs Prohorenkovs]], Läti jalgpallur (48) *[[2. mai]] – [[Adnan Kassar]], Liibanoni ettevõtja ja poliitik (94) *2. mai – [[Lui Jaanson]], endine Nõukogude Liidu sõjaväelane ja lendur ning Eesti sõjaväelane (94) *2. mai – [[George Ryan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (91) *2. mai – [[Jorge Iván Castaño Rubio]], Colombia piiskop (89) *2. mai – [[Hans-Leo Kausemann]], Saksamaa poliitik ja ametnik (87) *2. mai – [[Jean-François Davy]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (79) *2. mai – [[Esteban Escudero Torres]], Hispaania piiskop (79) *2. mai – [[Dara Birnbaum]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (78) *2. mai – [[Karel Bláha]], tšehhi laulja (77) *2. mai – [[Fidel Herrera Beltrán]], Mehhiko poliitik (76) *2. mai – [[Svjatoslav Medvedev]], vene füsioloog (75) *2. mai – [[Hanspeter Horner]], Šveitsi lavastaja (68) *[[3. mai]] – [[Pierre Audi]], Liibanoni päritolu Suurbritannia teatrilavastaja (67) *3. mai – [[Sırrı Süreyya Önder]], Türgi filmilavastaja, näitleja, stsenarist, kolumnist ja poliitik (62) *3. mai – [[Vitali Podgurski]], Eesti tehnikateadlane (58) *[[4. mai]] – [[Pétros Molyviátis]], Kreeka poliitik (96) *4. mai – [[Uno Piir]], eesti jalgpallitreener ja jalgpallur (95) *4. mai – [[Aleftina Jevdokimova]], vene näitleja (85) *4. mai – [[David Karako]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *4. mai – [[Jochen Mass]], saksa võidusõitja (78) *4. mai – [[Rafael Rullán]], hispaania korvpallur (73) *[[5. mai]] – [[Giuseppe Moioli]], itaalia sõudja (97) *5. mai – [[Toomas Bernstein]], eesti autosportlane (86) *5. mai – [[Bendik Rugaas]], Norra raamatukoguhoidja ja poliitik (82) *5. mai – [[Luis Galván]], Argentina jalgpallur (77) *5. mai – [[Pavel Katškajev]], Venemaa poliitik (73) *[[6. mai]] – [[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik (96) *6. mai – [[Valeri Ševtšuk]], ukraina kirjanik (85) *6. mai – [[Kaqusha Jashari]], Kosovo poliitik ja insener (78) *6. mai – [[James Foley]], USA filmirežissöör (71) *[[7. mai]] – [[Lothar Kolditz]], saksa keemik ja Saksa DV riigi- ning ühiskonnategelane (95) *7. mai – [[Cleopa Msuya]], Tansaania poliitik (94) *7. mai – [[Joe Don Baker]], Ameerika Ühendriikide näitleja (89) *7. mai – [[Els Himma]], eesti laulja (85) *7. mai – [[Rein Pajur]], Eesti poksija, poksitreener ja -kohtunik (85) *7. mai – [[Angelo Rinaldi]], prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (84) *7. mai – [[Enrico Paolini]], itaalia jalgrattur (80) *[[8. mai]] – [[Alphonso Lingis]], leedu päritolu Ameerika Ühendriikide filosoof ja kirjanik (91) *8. mai – [[David Souter]], Ameerika Ühendriikide jurist (85) *8. mai – [[Jiří Bartoška]], tšehhi näitleja (78) *8. mai – [[Modris Plāte]], Läti füüsik, luterlik vaimulik ja poliitik (74) *8. mai – [[Chet Lemon]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *[[9. mai]] – [[Margot Friedländer]], saksa holokausti üleelanu (103) *9. mai – [[Joan de Sagarra]], katalaani ajakirjanik ja kirjanik (86) *9. mai – [[Kim Yeong-hyeon]], Lõuna-Korea luuletaja ja proosakirjanik (70) *9. mai – [[Milorad Mirčić]], Serbia poliitik (69) *9. mai – [[Jürgen Alliksaar]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (64) *9. mai – [[Dragan Labović]], Serbia korvpallur (38) *[[10. mai]] – [[Kaleria Kislova]], nõukogude ja venemaa telerežissöör (99) *10. mai – [[Nina Grebeškova]], vene teatri- ja filminäitleja (94) *10. mai – [[Matti Jõgi]], eesti laskesportlane (80) *10. mai – [[Ľubomír Ujváry]], slovakkia jäähokimängija (76) *[[11. mai]] – [[Alena Veselá]], Tšehhi jäähokimängija (101) *11. mai – [[Lea Tormis]], eesti teatriteadlane (92) *11. mai – [[Robert Benton]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (92) *11. mai – [[Aidan Chambers]], inglise kirjanik (90) *11. mai – [[Viktor Geraštšenko]], vene majandustegelane ja pankur (87) *11. mai – [[Enzo Ferrari (jalgpallur)|Enzo Ferrari]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *11. mai – [[Artur Kuznetsov]], Eesti füüsik, Eesti NSV ja Eesti poliitik ning Venemaa riigiametnik (80) *11. mai – [[Giancarlo Cito]], Itaalia poliitik ja ettevõtja (79) *11. mai – [[Aivar Trallmann]], eesti kultuuritegelane (61) *[[12. mai]] – [[Alla Ossipenko]], vene balletitantsija ja tantsupedagoog (92) *[[13. mai]] – [[Richard Garwin]], Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *13. mai – [[Kurt Jungwirth]], Austria malefunktsionäär (95) *13. mai – [[José Mujica]], Uruguay poliitik (89) *13. mai – [[Kit Bond]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *13. mai – [[Ennu Rüstern]], eesti tehnikateadlane (79) *13. mai – [[Riho Rahuoja]], viimane Hiiu maavanem (68) *13. mai – [[Tommy Vigorito]], USA Ameerika jalgpallur (65) *13. mai – [[Jürgen Palm]], eesti käsipallur (57) *[[14. mai]] – [[Vladimir Ševtšenko]], vene keemik (84) *14. mai – [[Daniel Bilalian]], prantsuse ajakirjanik (78) *[[15. mai]] – [[Luigi Alva]], Peruu ooperilaulja (98) *15. mai – [[Charles Strouse]], USA helilooja (96) *15. mai – [[Taina Elg]], Soome-Ameerika näitleja (95) *15. mai – [[Cristina Deleanu]], rumeenia näitleja (84) *15. mai – [[Ali Özgentürk]], Türgi filmilavastaja ja -produtsent (79) *15. mai – [[Dušan Vujović]], Serbia poliitik ja majandusteadlane (73) *15. mai – [[Eha Pärg]], eesti laulja (70) *15. mai – [[Natalja Šikolenko]], Valgevene odaviskaja (60) *[[16. mai]] – [[Meta Velander]], rootsi näitleja (100) *16. mai – [[Peter Lax]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide matemaatik (99) *16. mai – [[Jan Terlouw]], Hollandi poliitik ja füüsik (93) *16. mai – [[Maile Grünberg]], eesti kujunduskunstnik ja sisearhitekt (83) *16. mai – [[Jadwiga Rappé]], poola ooperilaulja (73) *16. mai – [[Kristin Kuutma]], eesti antropoloog, etnoloog ja folklorist (65) *[[17. mai]] – [[Osmany Cienfuegos]], Kuuba riigitegelane (94) *17. mai – [[Franco Merli]], itaalia näitleja (68) *17. mai – [[Tiit Kuusk]], eesti motosportlane (65) *17. mai – [[Oleg Sõnajalg]], eesti ettevõtja (65) *17. mai – [[Lungi Gcabashe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (64) *17. mai – [[Mihkel Kapp]], eesti ettevõtja ja rallisõitja (55) *17. mai – [[Priit Jaagant]], eesti ärijuht (52) *17. mai – [[Werenoi]], prantsuse räppar (31) *[[18. mai]] – [[Lilian Vellerand]], eesti teatriteadlane (92) *18. mai – [[Kristi Tammik]], eesti laulja ja ajakirjanik (83) *18. mai – [[Andres Valkonen]], eesti helilooja (73) *18. mai – [[Kristi Loigo]], eesti teleprodutsent (47) *[[19. mai]] – [[Guara Muuga]], eesti illustraator ja taimetundja (100) *19. mai – [[Juri Grigorovitš]], vene koreograaf ja ballettmeister (98) *19. mai – [[Aurora Clavel]], Mehhiko näitleja (88) *19. mai – [[Mike Doughty]], Keenia rallisõitja (kaardilugeja) (88) *19. mai – [[Juri Vladimirov]], vene balletitantsija ja tantsupedagoog (83) *19. mai – [[Edda Paukson]], eesti astroloog (76) *19. mai – [[Colton Ford]], Ameerika Ühendriikide laulja ja pornonäitleja (62) *[[20. mai]] – [[Harri Lumi]], Eesti NSV ehitusminister, Tallinna linnapea ja eesti ettevõtja (92) *20. mai – [[Trần Đức Lương]], Vietnami poliitik (88) *20. mai – [[Giovanni Benvenuti]], itaalia poksija ja näitleja (87) *20. mai – [[Jayant Narlikar]], India astrofüüsik (87) *20. mai – [[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik (80) *20. mai – [[George Wendt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *[[21. mai]] – [[Albrecht Schöne]], saksa germanist (99) *21. mai – [[Dorinha Duval]], Brasiilia näitleja ja kunstnik (96) *21. mai – [[Gerry Connolly]], Ameerika Ühendriikide poliitik (75) *21. mai – [[Aivar Kangust]], eesti vandeaudiitor, golfimängija ja golfiaktivist (65) *21. mai – [[Jim Irsay]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (65) *21. mai – [[Andri Portnov]], Ukraina jurist ja poliitik (51) *[[22. mai]] – [[Alasdair MacIntyre]], šoti filosoof (96) *22. mai – [[Alfredo Palacio]], Ecuadori poliitik, president aastatel 2005–2007 (86) *22. mai – [[Georgia Ann Cardinali]] (Georgia O'Connor), inglise poksija (25) *[[23. mai]] – [[Mohammed Lakhdar-Hamina]], Alžeeria filmilavastaja ja stsenarist (95) *23. mai – [[Anne Cheynet]], prantsuse kirjanik (86) *23. mai – [[Mary Gaillard]], Ameerika Ühendriikide füüsik (86) *23. mai – [[Viktor Sinjukajev]], Eesti maalikunstnik, plakatist ja raamatukujundaja (83) *23. mai – [[Sebastião Salgado]], Brasiilia fotograaf ja fotoajakirjanik (81) *23. mai – [[Oleksandr Berežnõi]], ukraina jalgpallur (67) *23. mai – [[Pavel Chaloupka]], tšehhi jalgpallur (66) *[[24. mai]] – [[Susan Brownmiller]], Ameerika Ühendriikide feministlik ajakirjanik, kirjanik ja aktivist (90) *24. mai – [[Piro Milkani]], albaania filmilavastaja ja stsenarist (86) *24. mai – [[Kiril Ivkov]], bulgaaria jalgpallur (78) *24. mai – [[Malini Fonseka]], Sri Lanka näitleja, filmilavastaja ja poliitik (78) *24. mai – [[Teresita Reyes]], Tšiili näitleja (75) *24. mai – [[Valeri Lvov]], vene poksija (72) *24. mai – [[Peter David]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjanik (68) *[[25. mai]] – [[Marie Tomášová]], tšehhi näitleja (96) *25. mai – [[Monna Tandberg]], norra näitleja (85) *25. mai – [[Jüri Tohver]], eesti alpinist (85) *25. mai – [[Volker von Buxhoeveden]], Eesti vanimast ja tuntuimast baltisaksa suguvõsast pärinev parun, Eesti patrioot (83) *25. mai – [[Yair Vardi]], Iisraeli tantsija ja koreograaf (76) *25. mai – [[Ángel Mahler]], Argentina helilooja ja dirigent (65) *[[26. mai]] – [[Charles Rangel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *26. mai – [[Juri Hnatkevõtš]], Ukraina poliitik (85) *26. mai – [[Robert Jarvik]], Ameerika Ühendriikide teadlane (79) *26. mai – [[Rick Derringer]], Ameerika Ühendriikide muusik (77) *26. mai – [[Ants Vändrik]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (67) *[[27. mai]] – [[Jean Tiberi]], Prantsusmaa poliitik (90) *27. mai – [[Ed Gale]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[28. mai]] – [[George E. Smith]], USA füüsik (95) *28. mai – [[Claude Roussel]], Kanada skulptor (94) *28. mai – [[Per Nørgård]], taani helilooja (92) *28. mai – [[Heliodoro Dols]], hispaania arhitekt (91) *28. mai – [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], Keenia kirjanik (87) *28. mai – [[Al Foster]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (82) *[[29. mai]] – [[Susann McDonald]], Ameerika Ühendriikide harfimängija (90) *29. mai – [[Alf Clausen]], Ameerika Ühendriikide helilooja (84) *29. mai – [[Ludo Dierckxsens]], Belgia jalgrattur (60) *29. mai – [[Zaur Gurtsijev]], Mariupoli õhurünnakuid juhtinud Vene erukomandör ja Stavropoli aselinnapea (34) *[[30. mai]] – [[Étienne-Émile Baulieu]], prantsuse biokeemik ja endokrinoloog (98) *30. mai – [[Alenka Kham Pičman]], sloveeni arhitekt ja kunstnik (93) *30. mai – [[Ants Tuulmets]], eesti keemik (89) *30. mai – [[Loretta Swit]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *30. mai – [[Renée Victor]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna, tantsuõpetaja ja laulja (86) *30. mai – [[Mario Primicerio]], Itaalia matemaatik ja poliitik (84) *30. mai – [[Valerie Mahaffey]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (71) *30. mai – [[Emil Čuprenski]], Bulgaaria poksija (64) *[[31. mai]] – [[Ernesto Pellegrini]], itaalia ettevõtja (84) *31. mai – [[Stanley Fischer]], Iisraeli-Ameerika majandusteadlane (81) *31. mai – [[Adolfo Andrade]], Colombia jalgpallur (75) *31. mai – [[Michael McCallum]], Jamaica poksija (69) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Ayşe Seitmuratova]], krimmitatari inimõiguslane, ajakirjanik ja ajaloolane (88) *1. juuni – [[Monica Nielsen]], rootsi näitleja ja laulja (87) *1. juuni – [[Leidi Veskis]], eesti tõlkija (85) *1. juuni – [[Esko Ahonen]], soome poliitik (69) *1. juuni – [[Jaan Kapp]], eesti sõjaväelane (69) *1. juuni – [[Jonathan Joss]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (59) *[[2. juuni]] – [[Pierre Nora]], prantsuse ajaloolane (93) *2. juuni – [[Elemér Csák]], ungari ajakirjanik (81) *2. juuni – [[Henry Leppä]], soome jäähokimängija (78) *2. juuni – [[Birgit Carlstén]], rootsi näitleja ja laulja (75) *2. juuni – [[Xu Qiliang]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane (75) *2. juuni – [[Giuseppe Parlato]], itaalia ajaloolane (73) *2. juuni – [[Eva Borušovičová]], slovaki stsenarist, filmilavastaja ja kirjanik (55) *[[3. juuni]] – [[Samiha Ayoub]], Egiptuse näitleja (93) *3. juuni – [[Shigeo Nagashima]], Jaapani pesapallimängija (89) *3. juuni – [[Eugen Doga]], Moldova helilooja (88) *3. juuni – [[Edmund White]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (85) *3. juuni – [[Joška Broz]], Serbia poliitik (77) *3. juuni – [[Dave Swarbrick]], inglise folkmuusik (75) *[[4. juuni]] – [[Niède Guidon]], Brasiilia arheoloog (92) *4. juuni – [[Philippe Labro]], prantsuse kirjanik, ajakirjanik ja filmilavastaja (88) *4. juuni – [[Nicole Croisille]], prantsuse laulja ja näitleja (88) *4. juuni – [[Enzo Staiola]], itaalia näitleja (85) *4. juuni – [[Marc Garneau]], Kanada astronaut ja poliitik (76) *[[5. juuni]] – [[Pierre Toubert]], prantsuse ajaloolane (92) *5. juuni – [[Walter Brueggemann]], Ameerika Ühendriikide teoloog (92) *5. juuni – [[Bill Atkinson]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener, programmeerija ja fotograaf (74) *5. juuni – [[David Huron]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide muusikateadlane (71) *5. juuni – [[Edgar Lungu]], Sambia poliitik (68) *[[6. juuni]] – [[Raidi]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (86) *6. juuni – [[Ralph Fonseca]], Belize poliitik (75) *6. juuni – [[Scott Metcalfe]], Kanada jäähokimängija (58) *[[7. juuni]] – [[Klaus König]], saksa ooperilaulja (91) *7. juuni – [[Uriah Rennie]], Inglismaa jalgpallikohtunik (65) *[[8. juuni]] – [[Saverio Asprea]], Itaalia poliitik (92) *8. juuni – [[Jaan Kivistik (põllumajandusteadlane)|Jaan Kivistik]], eesti põllumajandusteadlane (91) *8. juuni – [[Francis Giacobetti]], prantsuse fotograaf ja filmilavastaja (85) *8. juuni – [[Vilmos Voigt]], ungari folklorist (85) *8. juuni – [[Gilbert Ramano]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (85) *8. juuni – [[Vladimír Smutný]], tšehhi filmioperaator ja fotograaf (82) *8. juuni – [[Ewa Dałkowska]], poola näitleja (78) *8. juuni – [[Vladõslav Gorai]], ukraina ooperilaulja (57) *8. juuni – [[Matija Dedić]], Horvaatia džässpianist (52) *[[9. juuni]] – [[Lucien Nedzi]], Ameerika Ühendriikide poliitik (100) *9. juuni – [[Frederick Forsyth]], inglise kirjanik ja ajakirjanik (86) *9. juuni – [[Sly Stone]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulukirjutaja ja produtsent (82) *9. juuni – [[Victor-Lévy Beaulieu]], Kanada prantsuskeelne kirjanik ja ajakirjanik (79) *9. juuni – [[Marcel Sabou]], rumeenia jalgpallur (59) *[[10. juuni]] – [[Günther Uecker]], saksa kunstnik (95) *10. juuni – [[Suchinda Kraprayoon]], Tai sõjaväelane ja poliitik (91) *10. juuni – [[Harris Yulin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *10. juuni – [[Bujar Bukoshi]], Kosovo poliitik (78) *[[11. juuni]] – [[Gazi Yaşargil]], Türgi arstiteadlane ja neurokirurg (99) *11. juuni – [[Magnus Aarbakke]], norra õigusteadlane (90) *11. juuni – [[Brian Wilson]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja produtsent (82) *11. juuni – [[Leka Bungo]], Albaania filmilavastaja, näitleja ja stsenarist (81) *11.juuni – [[Douglas McCarthy]], inglise laulja (58) *[[12. juuni]] – [[Else Breen]], norra lastekirjanik (98) *12. juuni – [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]], ungari vehkleja (88) *12. juuni – [[Bernard Cassen]], prantsuse ajakirjanik (87) *12 juuni – [[Joel Shapiro]], USA skulptor (83) *12. juuni – [[Olev Saluveer]], Eesti koolijuht (76) *12. juuni – [[Radu Stroe]], Rumeenia poliitik (75) *12. juuni – [[Vijay Rupani]], India poliitik (68) *12. juuni – [[Sunjay Kapur]], India ärimees (53) *[[13. juuni]] – [[Franzo Grande Stevens]], itaalia advokaat (96) *13. juuni – [[Jeltien Kraaijeveld-Wouters]], Hollandi poliitik (92) *13. juuni – [[Piotr Nowina-Konopka]], Poola poliitik, majandusteadlane ja diplomaat (76) *13. juuni – [[Gholam Ali Rashid]], Iraani sõjaväelane, kindralmajor (71–72) *13. juuni – [[Fereydoon Abbasi]], Iraani füüsik (66) *13. juuni – [[Hossein Salami]], Iraani sõjaväelane (64–65) *13. juuni – [[Mohammad Bagheri]], Iraani kindral (63–65) *[[14. juuni]] – [[Catherine Delbarre]], prantsuse vehkleja (100) *14. juuni – [[Violeta Chamorro]], Nicaragua poliitik ja kirjastaja (95) *14. juuni – [[Topsy Küppers]], Saksa-Austria kirjanik, laulja ja näitleja (93) *14. juuni – [[Leonard Lauder]], USA ettevõtja, filantroop ja kunstikoguja (92) *14. juuni – [[Bira Presidente]], Brasiilia helilooja, laulja ja muusik (88) *14. juuni – [[Henk van Os]], hollandi kunstiajaloolane (87) *14. juuni – [[Guillaume Bijl]], Belgia kunstnik (79) *14. juuni – [[Vladimir Korotkov]], vene tennisist ja tennisetreener (77) *14. juuni – [[Fernando Lázaro Fernández]], hispaania ajakirjanik ja õppejõud (59) *14. juuni – [[Melissa Hortman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (55) *[[15. juuni]] – [[Juan Calzadilla]], Venezuela luuletaja ja kunstnik (95) *15. juuni – [[Emerenzio Barbieri]], Itaalia poliitik (78) *15. juuni – [[Krystyna Palmowska]], poola alpinist (76) *15. juuni – [[William Langewiesche]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (70) *15. juuni – [[Mikk Targo]], eesti muusik, laulukirjutaja ja produtsent (65) *15. juuni – [[Mohammad Kazemi]], Iraani luureohvitser, brigaadikindral (63) *[[16. juuni]] – [[Ron Taylor]], Kanada pesapallur (87) *16. juuni – [[Timo Suvanto]], soome skulptor (83) *[[17. juuni]] – [[Alfred Brendel]], Austria pianist ja esseist (94) *17. juuni – [[Manuel Hermoso]], Hispaania poliitik (89) *17. juuni – [[Egon Coordes]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *17. juuni – [[Léon Krier]], Luksemburgi arhitekt (79) *17. juuni – [[Palanivel Govindasamy]], Malaisia poliitik (76) *17. juuni – [[Bernard Lacombe]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *17. juuni – [[Anne Burrell]], Ameerika Ühendriikide kokk ja telesaatejuht (55) *17. juuni – [[Priit Lokutšievski]], eesti korvpallur (53) *[[18. juuni]] – [[Braulio Musso]], Tšiili jalgpallur (95) *18. juuni – [[Dimitrije Bjelica]], serbia maletaja (89) *18. juuni – [[Tom Murphy]], Ameerika Ühendriikide jooksja (89) *18. juuni – [[Lou Christie]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (82) *18. juuni – [[Mark Peploe]], Briti filmistsenarist ja -lavastaja (82) *18. juuni – [[Natalja Tenjakova]], vene näitleja (80) *18. juuni – [[Leonardo Morlino]], itaalia politoloog (77) *18. juuni – [[Teet Järvi]], eesti tšellist (67) *18. juuni – [[Gennadi Korkin]], vene jalgpallur (61) *[[19. juuni]] – [[Jack Betts]], Ameerika Ühendriikide näitleja (96) *19. juuni – [[Francisco Cuoco]], Brasiilia näitleja (91) *19. juuni – [[Francesco Guerra]], itaalia füüsik (82) *19. juuni – [[Ján Ľupták]], Slovakkia poliitik (79) *19. juuni – [[Gailard Sartain]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *19. juuni – [[Raymond Laflamme]], Kanada füüsik-teoreetik (64) *19. juuni – [[Esperanza García]], katalaani advokaat ja poliitik (50) *[[20. juuni]] – [[Marita Camacho Quirós]], Costa Rica ülipikaealine ja esimene leedi (114) *20. juuni – [[Yin Fatang]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ning partei- ja riigitegelane (102) *20. juuni – [[Ivar Giaever]], Norra-Ameerika füüsik (96) *20. juuni – [[Maria Voce]], itaalia advokaat ja teoloog (87) *20. juuni – [[Stanislav Šárský]], tšehhi näitleja (85) *20. juuni – [[Pauli Nevala]], soome odaviskaja (84) *20. juuni – [[Mihhail Maslin]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (77) *20. juuni – [[Gertrud Leutenegger]], saksakeelne Šveitsi kirjanik (76) *20. juuni – [[Mieczysław Młynarski]], poola korvpallur ja korvpallitreener (69) *20. juuni – [[Blake Farenthold]], Ameerika Ühendriikide poliitik (63) *20. juuni – [[Helen De Cruz]], Belgia filosoof (47) *[[21. juuni]] – [[Umberto Pinardi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *21. juuni – [[Danuta Kobylińska-Walas]], poola laevakapten (93) *21. juuni – [[Valentina Talõzina]], vene näitleja (90) *21. juuni – [[Ermanno Corsi]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (85) *21. juuni – [[Frederick W. Smith]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (80) *21. juuni – [[Rajkeswur Purryag]], Mauritiuse poliitik (77) *21. juuni – [[John McCallum]], Kanada poliitik ja majandusteadlane (75) *[[22. juuni]] – [[Arnaldo Pomodoro]], itaalia skulptor (98) *22. juuni – [[Franco Testa]], itaalia jalgrattur (89) *22. juuni – [[Gerardo Chávez]], Peruu kunstnik ja skulptor (87) *22. juuni – [[Mircea Chistruga]], Moldova dokumentaalfilmide režissöör (77) *22. juuni – [[Denis Lathoud]], prantsuse käsipallur (59) *[[23. juuni]] – [[Lea Massari]], itaalia filminäitleja (91) *23. juuni – [[Gérard Lefranc]], prantsuse vehkleja (90) *23. juuni – [[Mick Ralphs]], inglise kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (81) *23. juuni – [[Øyvind Østerud]], norra politoloog (81) *23. juuni – [[Juri Parfjonov]], vene džässmuusik ja helilooja (79) *23. juuni – [[Jane Stanton Hitchcock]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (78) *[[24. juuni]] – [[Guž Manukjan]], armeenia näitleja (88) *24. juuni – [[Ina Césaire]], prantsuse näitekirjanik ja etnograaf (83) *24. juuni – [[Bobby Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (81) *24. juuni – [[Denys Chabot]], Kanada prantsuskeelne kirjanik ja ajakirjanik (80) *24. juuni – [[Clark Olofsson]], Rootsi kurjategija (78) *24. juuni – [[Ene Järvis]], eesti näitleja (77) *24. juuni – [[Alvaro Vitali]], itaalia laulja (75) *24. juuni – [[Serge Fiori]], Kanada muusik ja laulja (73) *24. juuni – [[Rainer Wimmer]], Austria ametiühingutegelane ja poliitik (69) *24. juuni – [[Kirile Loo]], eesti laulja (65) *[[25. juuni]] – [[John Patrick Williams]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *[[26. juuni]] – [[Lalo Schifrin]], Argentina-Ameerika Ühendriikide pianist, helilooja ja dirigent (93) *26. juuni – [[Bill Moyers]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja poliitikakommentaator (91) *26. juuni – [[Ruslan Bodelan]], Ukraina poliitik (83) *26. juuni – [[Carolyn McCarthy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (81) *26. juuni – [[Tulkun Kasimov]], Usbekistani sõjaväelane (79) *26. juuni – [[Rick Hurst]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *26. juuni – [[Helle Paldra]], eesti tantsupedagoog (78) *26. juuni – [[Chrisse Johansson]], soome laulusõnade autor ja muusikaprodutsent (77) *26. juuni – [[René Bertrand]], Argentina näitleja teatrilavastaja (53) *[[27. juuni]] – [[Bill Dellinger]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (91) *27. juuni – [[Paolo Sirena]], itaalia jalgpallur (79) *27. juuni – [[Dragoljub Acković]], mustlaspäritolu Serbia etnoloog, ajaloolane, kirjanik ja aktivist (72) *27. juuni – [[Shefali Jariwala]], India näitleja ja modell (42) *27. juuni – [[Takahiro Shiraishi]], Jaapani sarimõrvar (34) *[[28. juuni]] – [[Ovid Avarmaa]], eesti pianist (104) *28. juuni – [[Harold Allison]], Austraalia poliitik (94) *28. juuni – [[Ihor Kalõnets]], ukraina luuletaja ja proosakirjanik (85) *28. juuni – [[Tigran Nalbandjan]], armeenia maletaja (85) *28. juuni – [[Gilda Cruz-Romo]], Mehhiko ooperilaulja (85) *28. juuni – [[Jacques Vergnes]], prantsuse jalgpallur (76) *28. juuni – [[Dave Parker]], Ameerika Ühendriikide pesapallimängija (74) *28. juuni – [[Aivar Raigla]], eesti trompetist ja orkestrijuht (69) *[[29. juuni]] – [[Erdman Blank]], eesti vanim mees (107) *29. juuni – [[Sandy Gall]], šoti ajakirjanik (97) *29. juuni – [[Stuart Burrows]], Walesi ooperilaulja (92) *29. juuni – [[Wolfgang Böhmer]], Saksamaa poliitik (89) *29. juuni – [[Pentti Matikainen]], soome jäähokitreener ja jäähokimängija (74) *29. juuni – [[Paco Pérez Durán]], hispaania jalgpallur (63) *[[30. juuni]] – [[Wanda dos Santos]], Brasiilia tõkkejooksja (93) *30. juuni – [[Ion Cernea]], rumeenia maadleja (91) *30. juuni – [[Ferenc Grunwalsky]], ungari filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (82) *30. juuni – [[Lajos Sătmăreanu]], ungari rahvusest Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *30. juuni – [[Ctibor Turba]], tšehhi näitleja, miim, stsenarist ja lavastaja (80) *30. juuni – [[Michael Sommer]], saksa ametiühingutegelane (73) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Billy Hunter]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *1. juuli – [[Alex Delvecchio]], Kanada jäähokimängija (93) *1. juuli – [[Brian Fagan]], Briti arheoloog ja antropoloog (88) *1. juuli – [[Florence Delay]], prantsuse kirjanik ja näitleja (84) *1. juuli – [[Rinus Israël]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *1. juuli – [[Mihai Leu]], rumeenia poksija ja rallisõitja (56) *[[2. juuli]] – [[Verka Siderova]], bulgaaria laulja (99) *2. juuli – [[Gerald Harper]], inglise näitleja (96) *2. juuli – [[Teresio Vachet]], itaalia mäesuusataja (78) *2. juuli – [[Juan Álvarez]], Mehhiko jalgpallur (77) *2. juuli – [[Franck Verzy]], prantsuse kõrgushüppaja (64) *2. juuli – [[Julian McMahon]], Austraalia päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (56) *2. juuli – [[Mihhail Gudkov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (42) *[[3. juuli]] – [[Jacques Marinelli]], prantsuse jalgrattasportlane (99) *3. juuli – [[Enriqueta Duarte]], Argentina ujuja (96) *3. juuli – [[Anita Kupsch]], saksa näitleja (85) *3. juuli – [[Michael Madsen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *3. juuli – [[David Mabuza]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (64) *3. juuli – [[Manolis Pilavov]], Ukraina, Luhanski Rahvavabariigi ja Venemaa poliitik (61) *3. juuli – [[Peter Rufai]], Nigeeria jalgpallur (61) *3. juuli – [[Marek Vahula]], eesti bioloog (53) *3. juuli – [[Klára Kolouchová]], tšehhi alpinist (46) *3. juuli – [[Diogo Jota]], portugali jalgpallur (28) *3. juuli – [[André Silva (2000–2025)|André Silva]], Portugali jalgpallur (25) *[[4. juuli]] – [[Gordon Jago]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *4. juuli – [[Rob Houwer]], Hollandi filmilavastaja (87) *4. juuli – [[Mark Snow]], Ameerika Ühendriikide helilooja (78) *4. juuli – [[José Antonio García Belaúnde]], Peruu diplomaat ja poliitik (77) *4. juuli – [[Lidija Semjonova]], ukraina maletaja (73) *4. juuli – [[Nihat Genç]], türgi kirjanik ja ajakirjanik (69) *4. juuli – [[Lyndon Byers]], Kanada jäähokimängija ja raadiosaatejuht (61) *4. juuli – [[Young Noble]], Ameerika Ühendriikide räppmuusik (47) *4. juuli – [[Bobby Jenks]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (44) *[[5. juuli]] – [[Pedro Aguayo]], Ecuadori poliitik (85) *5. juuli – [[Emilio Molinari]], Itaalia poliitik (85) *5. juuli – [[Christean Wagner]], Saksamaa poliitik (82) *5. juuli – [[Mauro del Vecchio]], Itaalia sõjaväelane ja poliitik (79) *[[6. juuli]] – [[Andrea Bruno]], itaalia arhitekt (94) *6. juuli – [[Helena Tattermuschová]], tšehhi ooperilaulja (92) *[[7. juuli]] – [[Norman Tebbit]], Suurbritannia poliitik (94) *7. juuli – [[Gábor A. Somorjai]], ungari päritolu Ameerika Ühendriikide keemik (90) *7. juuli – [[Óscar Jorge]], Argentina poliitik (88) *7. juuli – [[Dieter Kuprella]], saksa korvpallur ja korvpallitreener (79) *7. juuli – [[Olivier Marleix]], Prantsusmaa poliitik (54) *7. juuli – [[Roman Starovoit]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (53) *[[8. juuli]] – [[Fanny Howe]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (84) *8. juuli – [[Paulette Jiles]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (82) *[[9. juuli]] – [[Galina Karelina]], vene näitleja (94) *9. juuli – [[Ioana Bulcă]], Rumeenia filminäitleja (89) *9. juuli – [[Lee Elia]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (87) *9. juuli – [[Ihor Poklad]], ukraina helilooja (83) *9. juuli – [[Joe Coleman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *[[10. juuli]] – [[Nicolas Dumont]], prantsuse jalgrattur (52) *[[11. juuli]] – [[William J. Rutter]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (97) *11. juuli – [[Raymond Guiot]], prantsuse flötist ja helilooja (94) *11. juuli – [[Goffredo Fofi]], itaalia esseist, ajakirjanik ja kriitik (88) *11. juuli – [[Jörgen Liik]], eesti näitleja (35) *[[12. juuli]] – [[Werner Daum]], Saksa diplomaat ja jurist (82) *12. juuli – [[Melissa F. Wells]], Eesti päritolu USA diplomaat (92) *12. juuli – [[Lucio Russo]], itaalia füüsik, matemaatik ja teadusajaloolane (80) *12. juuli – [[Rudolf van den Berg]], hollandi filmirežissöör (76) *[[13. juuli]] – [[Dave Cousins]], inglise muusik (85) *13. juuli – [[Muhammadu Buhari]], Nigeeria poliitik ja sõjaväelane (82) *13. juuli – [[Ilkka Mesikämmen]], soome jäähokimängija (82) *[[14. juuli]] – [[Fauja Singh]], india päritolu briti maratoonar (114) *14. juuli – [[Aleksandr Mitta]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (92) *14. juuli – [[Jean-Pierre Azéma]], prantsuse ajaloolane (87) *14. juuli – [[John MacArthur]], Ameerika Ühendriikide pastor (86) *14. juuli – [[Thierry Ardisson]], prantsuse telesaatejuht ja produtsent (76) *14. juuli – [[Bill Chamberlain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (75) *14. juuli – [[Juri Moroz]], vene näitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (68) *14. juuli – [[Andor Schmuck]], Ungari poliitik (54) *14. juuli – [[Andrea Gibson]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja aktivist (49) *[[15. juuli]] – [[Giuseppe Caminiti]], Itaalia arst ja poliitik (90) *15. juuli – [[Anne Šaraškin]], eesti iluuisutaja ja iluuisutamiskohtunik (87) *15. juuli – [[Pınar Kür]], türgi kirjanik ja tõlkija (82) *15. juuli – [[Audun Grønvold]], Norra vigursuusataja (49) *[[16. juuli]] – [[Bill Clay]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *16. juuli – [[Claus Peymann]], saksa teatrilavastaja (88) *16. juuli – [[Connie Francis]], Ameerika Ühendriikide laulja (87) *16. juuli – [[Gary Karr]], Ameerika Ühendriikide kontrabassist (83) *16. juuli – [[Eero Raittinen]], Soome laulja ja trummar (80) *16. juuli – [[Ahmed Faras]], Maroko jalgpallur (78) *16. juuli – [[Wayne Thomas]], Kanada jäähokimängija (77) *[[17. juuli]] – [[Alan Bergman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja ja helilooja (99) *17. juuli – [[Viktor Makarenko]], vene filosoof ja politoloog (81) *17. juuli – [[Udo Voigt]], saksa poliitik (73) *17. juuli – [[Juri Kara]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (70) *17. juuli – [[Joanna Kołaczkowska]], poola näitleja (59) *17. juuli – [[Felix Baumgartner]], Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane (56) *17. juuli – [[Bryan Braman]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (38) *[[18. juuli]] – [[Michał Bałasz]], poola arhitekt (102) *18. juuli – [[Olga Sirotinina]], vene keeleteadlane (102) *18. juuli – [[Rex White]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (95) *18. juuli – [[Roger Norrington]], inglise dirigent (91) *18. juuli – [[Percy Barnevik]], Rootsi ärijuht (85) *18. juuli – [[Edwin Feulner]], Ameerika Ühendriikide politoloog (83) *18. juuli – [[Priit Teder]], eesti suusahüppaja (60) *18. juuli – [[Hitomi Obara]], Jaapani maadleja (44) *[[19. juuli]] – [[Joanna Macy]], Ameerika Ühendriikide keskkonnaaktivist (94) *19. juuli – [[Altan Öymen]], Türgi ajakirjanik, kirjanik ja poliitik (93) *19. juuli – [[Soltan Abbas]], aserbaidžaani luuletaja ja publitsist (92) *19. juuli – [[Giora Epstein]], Iisraeli lennuäss (87) *19. juuli – [[Josip Pejaković]], Bosnia näitleja ja kirjanik (78) *19. juuli – [[Kalju Kivi]], eesti filmikunstnik, -stsenarist ja -režissöör (74) *19. juuli – [[Alain Anziani]], Prantsusmaa poliitik (74) *19. juuli – [[Ingvar Ambjørnsen]], norra kirjanik (69) *19. juuli – [[Béatrice Uria-Monzon]], prantsuse ooperilaulja (61) *[[20. juuli]] – [[Tom Troupe]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (97) *20. juuli – [[Urszula Kozioł]], poola luuletaja ja proosakirjanik (94) *20. juuli – [[Owen Gray]], Jamaica laulja (86) *20. juuli – [[Edoardo Boncinelli]], itaalia geneetik ja füüsik (84) *20. juuli – [[Malcolm-Jamal Warner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (54) *20. juuli – [[Preta Gil]], Brasiilia laulja ja näitleja (50) *[[21. juuli]] – [[V. S. Achuthanandan]], India poliitik (101) *21. juuli – [[Crescencio Gutiérrez]], Mehhiko jalgpallur (91) *21. juuli – [[David Rendall]], inglise ooperilaulja (76) *21. juuli – [[Waldemar Skrzypczak]], Poola sõjaväelane (69) *21. juuli – [[Gilles Dowek]], prantsuse arvutiteadlane ja loogik (58) *[[22. juuli]] – [[Chuck Mangione]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (84) *22. juuli – [[Paul Chiu]], Hiina Vabariigi (Taiwani) majandusteadlane ja poliitik (83) *22. juuli – [[Rumena Trifonova]], bulgaaria näitleja (81) *22. juuli – [[Anatoli Burtsev]], jakuudi kirjandusteadlane (80) *22. juuli – [[George Kooymans]], hollandi kitarrist ja laulja (77) *22. juuli – [[Mihhail Tarassenko]], Venemaa poliitik (77) *22. juuli – [[Ozzy Osbourne]], inglise muusik, ansambli [[Black Sabbath]] solist (76) *22. juuli – [[Celeste Pin]], itaalia jalgpallur (64) *[[23. juuli]] – [[Jean Kerléo]], prantsuse parfümeer (93) *23. juuli – [[Ants Tael]], eesti tantsija ja tantsupedagoog (89) *23. juuli – [[Arnold Palacios]], Põhja-Mariaanide poliitik (69) *23. juuli – [[Mihhail Smolin]], vene ajaloolane ja publitsist (54) *23. juuli – [[Lars Akerhaug]], norra ajakirjanik ja kirjanik (43) *[[24. juuli]] – [[Cleo Laine]], inglise laulja ja näitleja (97) *24. juuli – [[Jacques Neirynck]], Šveitsi poliitik (93) *24. juuli – [[Josef Černý]], Tšehhi jäähokimängija (85) *24. juuli – [[Julio César Cortés]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *24. juuli – [[Sulochana Gadgil]], India meteoroloog ja kliimateadlane (81) *24. juuli – [[Hulk Hogan]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja ja näitleja (71) *24. juuli – [[Viktor Burakov]], ukraina sprinter (70) *[[25. juuli]] – [[Shun-ichi Iwasaki]], jaapani insener (98) *25. juuli – [[Georges Lemoine]], Prantsusmaa poliitik (91) *25. juuli – [[Doris Gercke]], saksa kirjanik (88) *[[26. juuli]] – [[Piotr Łossowski]], poola ajaloolane (100) *26. juuli – [[Tom Lehrer]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja, satiirik ja matemaatik (97) *26. juuli – [[Evelio Droz]], Puerto Rico korvpallur (88) *26. juuli – [[Jiří Krampol]], tšehhi näitleja (87) *26. juuli – [[Willie Irvine]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (82) *26. juuli – [[David Nabarro]], Briti arstiteadlane (75) *[[27. juuli]] – [[Horst Mahler]], saksa jurist ja vasakterrorist (89) *27. juuli – [[Serhi Maksõmenko]], ukraina psühholoog (83) *27. juuli – [[Jerzy Sztwiertnia]], poola filmilavastaja ja stsenarist (78) *27. juuli – [[Dick Schneider]], hollandi jalgpallur (77) *27. juuli – [[Celso Valli]], itaalia helilooja ja dirigent (75) *27. juuli – [[Alejandra Oliveras]], Argentina poksija (47) *[[28. juuli]] – [[Morton Mintz]], Ameerika Ühendriikide uuriv ajakirjanik (103) *28. juuli – [[Kwik Kian Gie]], hiina rahvusest Indoneesia poliitik ja majandusteadlane (90) *28. juuli – [[Ryne Sandberg]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (65) *28. juuli – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja (31) *[[29. juuli]] – [[Lena Cronqvist]], rootsi kunstnik (86) *29. juuli – [[Michael Hill]], Uus-Meremaa juveliir (86) *29. juuli – [[Jean-Pierre Egger]], Šveitsi kuulitõukaja ja kettaheitja (81) *29. juuli – [[Dimítrios Zarzavatsídis]], kreeka tõstja (69) *29. juuli – [[Paul Mario Day]], Briti laulja (69) *29. juuli – [[Alon Abutbul]], Iisraeli näitleja (60) *[[30. juuli]] – [[George Nigh]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja haridustegelane (98) *30. juuli – [[Lofty Labib]], Egiptuse näitleja (77) *30. juuli – [[David Argue]], Austraalia näitleja (65) *[[31. juuli]] – [[Adriana Asti]], itaalia näitleja (94) *31. juuli – [[Flaco Jiménez]], Ameerika Ühendriikide laulja ja akordionist (86) *31. juuli – [[Robert Wilson (lavastaja)|Robert Wilson]], Ameerika Ühendriikide teatrilavastaja ja näitekirjanik (83) *31. juuli – [[Marlena Zagoni]], Rumeenia sõudja (74) *31. juuli – [[Suryadharma Ali]], Indoneesia poliitik (68) == August == *[[1. august]] – [[Ira Lember]], eesti kirjanik (99) * 1. august – [[Zhou Heng]], hiina füüsik (95) * 1. august – [[Nora Toots]], Eesti inglise keele õpetaja, õppejõud, õpikute autor, tõlkija ja toimetaja (95) * 1. august – [[Jeannie Seely]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (85) * 1. august – [[Juri Jerjomin]], vene teatrilavastaja (81) *1. august – [[Jonathan Kaplan]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -produtsent (77) *1. august – [[Tanel Kerikmäe]], eesti õigusteadlane ja jurist (55) *[[2. august]] – [[Tõnis Erilaid]], eesti ajakirjanik (81) *2. august – [[Vladimir Popov]], vene maadleja (63) *2. august – [[Kelley Mack]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[3. august]] – [[Fritz Lobinger]], saksa vaimulik (96) *3. august – [[Nando Angelini]], itaalia filminäitleja (91) *3. august – [[Ercole Spada]], itaalia autodisainer (88) *3. august – [[Elçin Əfəndiyev]], Aserbaidžaani kirjanik, kirjandusteadlane ja poliitik (82) *3. august – [[Jaak Jaaniste]], eesti astronoom ja teaduse populariseerija (81) *3. august – [[Loni Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *[[4. august]] – [[Jane Morgan]], Ameerika Ühendriikide laulja (101) *4. august – [[Cho-yun Hsu]], Taiwani-Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja sinoloog (94) *4. august – [[Eldar Šengelaja]], gruusia filmilavastaja ja stsenarist (92) *4. august – [[Tor Åge Bringsværd]], norra kirjanik ja tõlkija (85) *4. august – [[Roland Courteau]], Prantsusmaa poliitik (82) *4. august – [[Shibu Soren]], India poliitik (81) *4. august – [[Raivo Rist]], eesti kabetaja (78) *4. august – [[Dominique Collignon-Maurin]], prantsuse näitleja (76) *4. august – [[James Whale]], inglise raadiosaatejuht (74) *4. august – [[Talgat Musabajev]], Kasahstani kosmonaut ja poliitik (74) *4. august – [[Ivar Sinimets]], eesti tõlkija, kirjandusloolane ja toimetaja (72) *4. august – [[Marco Bonamico]], itaalia korvpallur (68) *4. august – [[Kalev Vilgats]], eesti ajakirjanik (59) *[[5. august]] – [[Ion Iliescu]], Rumeenia poliitik (95) *5. august – [[Ove Kindvall]], rootsi jalgpallur (82) *5. august – [[Robin Lakoff]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (82) *5. august – [[Salvador Chuliá Hernández]], hispaania helilooja ja dirigent (81) *5. august – [[Satya Pal Malik]], India poliitik (79) *5. august – [[Snyder Rini]], Saalomoni Saarte poliitik (77) *5. august – [[Terry Reid]], inglise ''rock''-laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (75) *5. august – [[Frank Mill]], saksa jalgpallur (67) *5. august – [[Ofer Yaakobi]], Iisraeli korvpallur (64) *5. august – [[Jorge Costa]], portugali jalgpallur ja treener (53) *[[6. august]] – [[Enn Oja]], eesti koorijuht, muusikapublitsist ja -pedagoog (96) *6. august – [[Đorđe Andrijašević]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (94) *6. august – [[Aida Tağızadə]], aserbaidžaani muusikateadlane (91) *6. august – [[Ülle Toming]], eesti laulja, tantsija ja tantsupedagoog (70) *6. august – [[Mustafa Demir]], Türgi arhitekt ja poliitik (64) *6. august – [[Edward Omane Boamah]], Ghana poliitik (50) *6. august – [[Ibrahim Murtala Muhammed]], Ghana poliitik (50) *6. august – [[Suleiman Obeid]], Palestiina jalgpallur (41) *[[7. august]] – [[Jim Lovell]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja mereväelane (97) *7. august – [[Ingrid Agur]], eesti teatrikunstnik (94) *7. august – [[Gianni Berengo Gardin]], itaalia fotograaf (94) *7. august – [[Nemanja Đurić]], serbia korvpallur (89) *7. august – [[Wolfgang Kuhlmann]], saksa filosoof (85) *7. august – [[Virve Osila]], eesti luuletaja ja näitekirjanik (78) *7. august – [[Peeter Kulm]], eesti ujuja, veepallur ja spordipedagoog (78) *7. august – [[Myint Swe]], Myanmari poliitik (74) *[[8. august]] – [[William H. Webster]], Ameerika Ühendriikide riigitegelane ja jurist (101) *8. august – [[Christopher Loeak]], Marshalli Saarte poliitik (72) *8. august – [[Arlindo Cruz]], Brasiilia laulja, laulukirjutaja ja muusik (66) *[[9. august]] – [[Zhu Liang]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (101) *9. august – [[Ivan Krasko]], vene näitleja ja kirjanik (94) *[[10. august]] – [[Kunishige Kamamoto]], Jaapani jalgpallur, jalgpallitreener ja poliitik (81) *10. august – [[Bobby Whitlock]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *10. august – [[Juri Butussov (lavastaja)|Juri Butussov]], vene teatrilavastaja (63) *10. august – [[Anas Al-Sharif]], Palestiina ajakirjanik (28) *[[11. august]] – [[Celso Garrido Lecca]], Peruu helilooja (99) *11. august – [[Sheila Jordan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja laulukirjutaja (96) *11. august – [[Gabi Novak]], horvaadi laulja (89) *11. august – [[Jerzy Dziewulski]], Poola poliitik ja politseinik (81) *11. august – [[Fadhel Jaziri]], Tuneesia näitleja ja filmilavastaja (77) *11. august – [[Jevgeni Tšižov]], vene kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik (58) *11. august – [[Miguel Uribe Turbay]], Colombia poliitik (39) *[[12. august]] – [[Aino Pervik]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (93) *12. august – [[Rodrigue Biron]], Kanada poliitik (90) *12. august – [[George Reid]], Šotimaa poliitik ja ajakirjanik (86) *12. august – [[Tiébilé Dramé]], Mali poliitik (70) *12. august – [[Mattia Debertolis]], itaalia orienteeruja (29) *[[13. august]] – [[Gerry Spence]], Ameerika Ühendriikide jurist (96) *13. august – [[Anatoli Adamišin]], Venemaa diplomaat ja riigitegelane (90) *13. august – [[Sonallah Ibrahim]], Egiptuse kirjanik (88) *13. august – [[Väino Kull]], Eesti poliitik (81) *13. august – [[Kars Veling]], Hollandi poliitik ja filosoof (77) *13. august – [[Tomo Sakurai]], Jaapani laulja ja näitleja (53) *[[14. august]] – [[Bernardo Ruiz]], hispaania jalgrattur (100) *14. august – [[Ingeborg Elzevier]], taani näitleja (89) *14. august – [[Mike Castle]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *14. august – [[Heigo Mirka]], eesti muusik, muusikapedagoog ja ettevõtja (81) *14. august – [[Gideon Kleinman]], Iisraeli jalgpallur (70) *14. august – [[Teresa Caeiro]], Portugali poliitik ja jurist (56) *[[15. august]] – [[Tristan Rogers]], Austraalia näitleja (79) *15. august – [[Peeter Ainsam]], eesti vehkleja, treener, sporditegelane, Eesti Korvpalliliidu peasekretär (78) *15. august – [[Javier Lambán]], Hispaania poliitik (67) *15. august – [[Greg Iles]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (65) *15. august – [[Ivan Khristenko]], ukraina päritolu Eesti õigeusu preester (46) *[[16. august]] – [[Vidadi Babanlı]], aserbaidžaani kirjanik ja tõlkija (98) *16. august – [[Svea Otsmaa]], eesti majandusteadlane (92) *16. august – [[Joachim Grubich]], Poola orelimängija (90) *16. august – [[Pippo Baudo]], itaalia telesaatejuht (89) *16. august – [[Andi Meister]], Eesti insener ja poliitik (86) *16. august – [[Larry Jones]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (83) *[[17. august]] – [[Joe Caroff]], Ameerika Ühendriikide kujundusgraafik (103) *17. august – [[Zija Grapshi]], albaania näitleja (94) *17. august – [[Oldo Hlaváček]], slovaki näitleja, stsenarist ja saatejuht (91) *17. august – [[Terence Stamp]], inglise näitleja (87) *17. august – [[Niilo Halonen]], soome suusahüppaja (84) *17. august – [[Jüri Ehasalu]], eesti ajakirjanik ja ettevõtja (72) *17. august – [[Mark Kirton]], Kanada jäähokimängija (67) *[[18. august]] – [[Alvaro Piccardi]], itaalia näitleja ja lavastaja (84) *18. august – [[Jorge Maestro]], Argentina stsenarist ja näitekirjanik (73) *[[19. august]] – [[Herwig Schopper]], saksa füüsik (101) *19. august – [[Salvo Vitale]], itaalia proosakirjanik ja luuletaja (82) *19. august – [[Priidik Kippar]], eesti poksija ja poksitreener (81) *19. august – [[Martin Laamers]], hollandi jalgpallur (58) *19. august – [[Razak Omotoyossi]], Benini jalgpallur (39) *19. august – [[Eemeli Peltonen]], Soome poliitik (30) *[[20. august]] – [[Frank Caprio]], Ameerika Ühendriikide kohtunik ja poliitik (88) *20. august – [[Norma Nolan]], Argentina modell (87) *20. august – [[Józef Kowalczyk]], poola vaimulik (86) *20. august – [[Marcel Łoziński]], poola filmirežissöör (85) *20 august – [[Francesco Musotto]], Itaalia poliitik (78) *20. august – [[Anna Záborská]], Slovakkia poliitik (77) *20. august – [[Levan Gatšetšiladze]], Gruusia poliitik ja ettevõtja (61) *20. august – [[Brent Hinds]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (51) *[[21. august]] – [[James Dobson]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja psühholoog (89) *21. august – [[Jacques Poulin]], Kanada prantsuskeelne kirjanik (87) *21. august – [[Ago Kalde]], eesti võrkpallur, treener ja sporditegelane (79) *21. august – [[Eve Põllu]], eesti lastepsühhiaater (78) *21. august – [[Gail Shea]], Kanada poliitik (66) *21. august – [[Stanisław Sojka]], poola laulja, pianist, viiuldaja ja helilooja (66) *[[22. august]] – [[Céline Ratsiraka]], Madagaskari poliitik (87) *22. august – [[Ioan Donca]], Rumeenia diplomaat (85) *22. august – [[Gennadi Skromnov]], eesti looduskaitsetegelane (76) *[[23. august]] – [[Jerry Adler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, teatrilavastaja ja produtsent (96) *23. august – [[Maurice Tempelsman]], Belgia-Ameerika ettevõtja (95) *23. august – [[Teodoro de Faria]], Portugali vaimulik (94) *23. august – [[Per Holst]], taani filmiprodutsent (86) *23. august – [[Reinhold Bocklet]], Saksamaa poliitik (82) *23. august – [[Nandi Nyembe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (75) *23. august – [[Manuel Gausa]], hispaania arhitekt (66) *[[24. august]] – [[Emam-Ali Habibi]], Iraani vabamaadleja (94) *24. august – [[Valeri Uskov]], vene filmirežissöör ja stsenarist (92) *24. august – [[Theo Vonk]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. august – [[Stéphane Bouquet]], prantsuse kirjanik, stsenarist ja kinokriitik (57) *24. august – [[Verónica Echegui]], Hispaania näitleja (42) *[[25. august]] – [[Angela Mortimer]], Suurbritannia tennisist (93) *25. august – [[Rainer Weiss]], Ameerika Ühendriikide füüsik (92) *25. august – [[Zdena Salivarová]], tšehhi kirjanik, tõlkija ja kirjastaja (91) *25. august – [[Matti Looga]], eesti munitsipaalpoliitik, ettevõtja ja pornoajakirjanik (76) *[[26. august]] – [[Mihhail Prussak]], Venemaa poliitik (65) *[[27. august]] – [[Eusebio Poncela]], hispaania näitleja (79) *27. august – [[Damien Alary]], Prantsusmaa poliitik (74) *27. august – [[Abdellah Liegeon]], Alžeeria jalgpallur (67) *[[28. august]] – [[Žanna Kolodub]], ukraina helilooja ja muusikapedagoog (95) *28. august – [[Tibor Hajdu]], ungari ajaloolane (95) *28. august – [[Rodion Štšedrin]], vene helilooja (92) *28. august – [[Ahmed al-Rahawi]], Jeemeni poliitik (75) *28. august – [[Rami Heuberger]], Iisraeli näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[29. august]] – [[Klaus Thunemann]], saksa fagotimängija (88) *29. august – [[Jüri Tamm (keemik)|Jüri Tamm]], eesti keemik (87) *29. august – [[Pier Luigi Luisi]], itaalia keemik (87) *29. august – [[Robert Diouf]], Senegali maadleja (83) *29. august – [[Liisa Suihkonen]], Soome murdmaasuusataja (81) *29. august – [[Taimo Toomast]], eesti ooperilaulja (63) *[[30. august]] – [[Arthur Brauss]], saksa näitleja (89) *30. august – [[Luis Fernando Verissimo]], Brasiilia kirjanik (88) *30. august – [[Lee Roy Jordan]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (84) *30. august – [[Tim Boswell]], Suurbritannia poliitik (82) *30. august – [[Toe Nõmm]], eesti sõjaajaloolane (71) *30. august – [[Bud Brocken]], hollandi jalgpallur (67) *30. august – [[Neil de Beer]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, ettevõtja ja julgeolekukonsultant (56) *30. august – [[Andri Parubi]], Ukraina poliitik (54) *30. august – [[Mindaugas Kieras]], leedu jäähokimängija ja -treener (45) *[[31. august]] – [[Bálint Dömölki]], ungari matemaatik ja informaatik (90) *31. august – [[Waldemar Espinoza Soriano]], Peruu ajaloolane ja etnoloog (89) *31. august – [[Kiril Kadiiski]], bulgaaria luuletaja, esseist ja tõlkija (76) *31. august – [[Sylvain Amic]], prantsuse kunstiajaloolane (56) == September == *[[1. september]] – [[Marianna Saar]], eesti botaanik ja muruteadlane (91) *1. september – [[Dhimitër Anagnosti]], Albaania filmilavastaja, stsenarist, poliitik ja ühiskonnategelane (89) *1. september – [[George Raveling]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (88) *1. september – [[Joe Bugner]], Briti-Austraalia poksija (75) *1. september – [[Graham Greene (näitleja)|Graham Greene]], Kanada filminäitleja (73) *1. september – [[Le Vallikivi]], eesti arst (48) *[[2. september]] – [[Emilio Fede]], itaalia ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjanik (94) *2. september – [[Mino Carta]], itaalia päritolu Brasiilia ajakirjanik, kirjastaja ja kirjanik (91) *2. september – [[Morten Arnfred]], taani filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) *2. september – [[Indrek Meelak]], eesti prokurör ja poliitik (64) *[[3. september]] – [[Guy Rocher]], Kanada sotsioloog (101) *3. september – [[Jacques Charrier]], Prantsuse näitleja, filmilavastaja ja produtsent (88) *[[4. september]] – [[Pia Velsi]], itaalia näitleja ja laulja (101) *4. september – [[Robert Jay Lifton]], Ameerika Ühendriikide psühhiaater (99) *4. september – [[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige, Kenti hertsogi abikaasa (92) *4. september – [[Giorgio Armani]], itaalia moekunstnik (91) *4. september – [[Yukio Hashi]], jaapani laulja ja näitleja (82) *[[5. september]] – [[Enn Põldroos]], eesti kunstnik ja kirjanik (92) *5. september – [[Mark Volman]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *5. september – [[Ken Dryden]], Kanada jäähokimängija (78) *5. september – [[Miklós Kásler]], ungari onkoloog, arstiteadlane, õppejõud ja poliitik (75) *5. september – [[Jelica Kurjak]], Serbia diplomaat (72) *5. september – [[Mayumi Narita]], jaapani ujuja (55) *[[6. september]] – [[Christoph von Dohnányi]], saksa dirigent (95) *6. september – [[David Baltimore]], Ameerika Ühendriikide bioloog (87) *6. september – [[Rick Davies]], inglise muusik (81) *6. september – [[Tomohiro Oshikawa]], Jaapani poliitik (52) *[[7. september]] – [[Edmund Lawrence]], Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberner (93) *7. september – [[John Burton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *7. september – [[Tõnis Oja (füüsik)|Tõnis Oja]], eesti füüsik (88) *7. september – [[Brian Dayett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (68) *[[8. september]] – [[Aza Tahho-Godi]], Venemaa klassikaline filoloog (102) *8. september – [[Andrej Marinc]], Sloveenia poliitik ja agronoom (94) *8. september – [[Inge Brück]], saksa laulja (88) *8. september – [[Jarmo Virmavirta]], soome ajakirjanik (85) *[[9. september]] – [[Polly Holliday]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *9. september – [[Sergio Doplicher]], Itaalia matemaatik-füüsik (84) *9. september – [[Stefano Benni]], itaalia kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (78) *9. september – [[Bohumila Řimnáčová]], tšehhi riistvõimleja (78) *[[10. september]] – [[Agnessa Peterson]], eesti päritolu Venemaa näitleja (89) *10. september – [[Charlie Kirk]], Ameerika Ühendriikide poliitiline aktivist (31) *[[11. september]] – [[Yu Menglong]], hiina näitleja ja laulja (37) *[[12. september]] – [[Eusebius J. Beltran]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (91) *12. september – [[Per Mattsson]], rootsi näitleja (77) *12. september – [[Andrei Tšemerkin]], vene tõstja (53) *[[13. september]] – [[Hermeto Pascoal]], Brasiilia muusik ja helilooja (89) *13. september – [[Hacı Murad Yagizarov]], aserbaidžaani näitleja (86) *13. september – [[Gerard Cox]], hollandi laulja ja näitleja (85) *13. september – [[Mary Rose Oakar]], Ameerika Ühendriikide poliitik (85) *13. september – [[Andres Taklaja]], eesti tehnikateadlane ja tootmisjuht (77) *13. september – [[Andreas Martin]], saksa laulja (72) *13. september – [[Rein Riisman]], eesti automaatikainsener (69) *[[14. september]] – [[Antoni Pacyfik Dydycz]], poola katoliku vaimulik (87) *14. september – [[Siegmund Nimsgern]], saksa ooperilaulja (85) *14. september – [[Václav Žák]], tšehhi programmeerija, poliitik ja publitsist (80) *14. september – [[Jim Edgar]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. september – [[Jaime Rodríguez]], El Salvadori jalgpallur (66) *14. september – [[Ricky Hatton]], Briti poksija (46) *[[15. september]] – [[Eddie Giacomin]], Kanada jäähokimängija (86) *15. september – [[Nicholas Grimshaw]], inglise arhitekt (85) *15. september – [[Matteo Franzoso]], itaalia mäesuusataja (25) *[[16. september]] – [[Robert Redford]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -režissöör (89) *16. september – [[Ricardo Cabrisas]], Kuuba poliitik (88) *16. september – [[Oscar Calics]], Argentina jalgpallur (85) *16. september – [[Tullio Rossi]], itaalia jalgrattur (77) *16. september – [[Joseph Urusemal]], Mikroneesia poliitik (73) *[[17. september]] – [[John Searle]], Ameerika Ühendriikide filosoof (93) *17. september – [[Ruslan Gostev]], Venemaa poliitik (80) *17. september – [[Tiit Juurikas]], eesti muusikapedagoog ja muusik (79) *17. september – [[Olev Suuder]], eesti kunstiajaloolane, ettevõtja ja õppejõud (75) *17. september – [[Hans Enoksen]], Gröönimaa poliitik (69) *[[18. september]] – [[Fausto Amodei]], Itaalia laulja, laulukirjutaja ja poliitik (91) *18. september – [[George Smoot]], Ameerika Ühendriikide astrofüüsik ja kosmoloog (80) *18. september – [[Florin Marin]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *18. september – [[Brett James]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (57) *18. september – [[Jairus Kipchoge Birech]], Keenia jooksja (32) *[[19. september]] – [[Ants Virkus]], eesti toiduteadlane (89) *19. september – [[Sonny Curtis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (88) *19. september – [[Mike Wofford]], Ameerika Ühendriikide džässpianist ja helilooja (87) *19. september – [[Julieta Norma Fierro Gossman]], Mehhiko astrofüüsik (77) *[[20. september]] – [[Aryeh Moskona]], Iisraeli näitleja ja laulja (78) *20. september – [[Miguel Calderón Gómez]], Kuuba korvpallur (74) *20. september – [[Stanislav Lakoba]], Abhaasia ajaloolane, publitsist, ühiskonnategelane ja poliitik (72) *20. september – [[Mihhail Gorbanevski]], vene keeleteadlane (72) *20. september – [[Matt Beard]], inglise jalgpallitreener (47) *[[21. september]] – [[Bernie Parent]], Kanada jäähokimängija (80) *21. september – [[Roland Pidoux]], prantsuse tšellist ja helilooja (78) *21. september – [[Tomi Alatalo]], soome näitleja (44) *[[22. september]] – [[Enver Petrovci]], Kosovo näitleja ja lavastaja (71) *[[23. september]] – [[Claudia Cardinale]], itaalia filminäitleja (87) *23. september – [[Nikola Pilić]], horvaadi tennisist (86) *23. september – [[Tatjana Goritševa]], vene kirjanik, kristlik filosoof ja loomaõiguslane (78) *23. september – [[Peeter Hansberg]], eesti pedagoog ja koolijuht (73) *[[24. september]] – [[Ann Granger]], inglise kirjanik (86) *24. september – [[Auseklis Ozols]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik (84) *[[25. september]] – [[Maret Ehlvest]], eesti arst (91) *25. september – [[Claude Raffestin]], Šveitsi geograaf (89) *25. september – [[Assata Shakur]], Ameerika Ühendriikide poliitiline aktivist (78) *25. september – [[Billy Vigar]], inglise jalgpallur (21) *[[26. september]] – [[Esa Saario]], soome näitleja ja laulja (93) *26. september – [[Tony Harrison]], inglise luuletaja, tõlkija ja näitekirjanik (88) *26. september – [[Menzies Campbell]], Suurbritannia poliitik, advokaat ja kergejõustiklane (84) *26. september – [[Tigran Keosajan]], armeenia päritolu Venemaa filmirežissöör ja propagandist (59) *27. september – [[Chang Chun-hsiung]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik (87) *27. september – [[Jean-Michel Ferrand]], Prantsusmaa poliitik (83) *[[28. september]] – [[José Araquistáin]], hispaania jalgpallur (88) *28. september – [[Mika Immonen]], soome piljardimängija (52) *[[29. september]] – [[Berta Loran]], Brasiilia näitleja (99) *29. september – [[Jørgen Leth]], taani luuletaja ja filmirežissöör (88) *29. september – [[Adriana Aizemberg]], Argentina näitleja (86) *29. september – [[Aleksandr Buškov]], vene kirjanik (69) *[[30. september]] – [[Valentin Beljajev]], Eesti jalgpallur ja käsipallitreener (88) *30. september – [[Lawrence Moten]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (53) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Jane Goodall]], Briti primatoloog, etoloog ja antropoloog (91) *1. oktoober – [[Jerry Leggio]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *1. oktoober – [[Judit Elek]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (87) *[[2. oktoober]] – [[Ed Williams]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (98) *2. oktoober – [[Chris Dreja]], inglise muusik (79) *2. oktoober – [[Maksim Bondarenko]], vene jalgpallur (44) *[[3. oktoober]] – [[Patricia Routledge]], inglise näitleja ja laulja (96) *3. oktoober – [[Nina Guljajeva]], vene näitleja (94) *3. oktoober – [[Henri Ciriani]], Peruu-Prantsusmaa arhitekt (88) *3. oktoober – [[Marcel Husson]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *3. oktoober – [[Aleksandr Tjagunov]], Venemaa poliitik (83) *3. oktoober – [[Anton Pelinka]], Austria politoloog (83) *3. oktoober – [[Remo Girone]], itaalia näitleja (76) *3. oktoober – [[Oqtay Şirəliyev]], Aserbaidžaani arst ja riigitegelane (75) *3. oktoober – [[Edu Manga]], Brasiilia jalgpallur (58) *3. oktoober – [[Kimberly Hébert Gregory]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) *3. oktoober – [[Antoni Lallican]], Prantsuse ajakirjanik ja fotograaf (36/37) *[[4. oktoober]] – [[Ivan Klíma]], tšehhi kirjanik (94) *4. oktoober – [[Gianfranco Sanguinetti]], itaalia kirjanik ja revolutsiooniteoreetik (77) *[[5. oktoober]] – [[Lotte Ledl]], Austria näitleja (95) *5. oktoober – [[Ahmed Taleb Ibrahimi]], Alžeeria poliitik (93) *5. oktoober – [[Jilly Cooper]], inglise kirjanik ja ajakirjanik (88) *5. oktoober – [[Tiit Tralla]], eesti ooperilaulja (88) *5. oktoober – [[Urmas Kivi]], eesti elektroonikainsener (72) *5. oktoober – [[Guillermo Fernández Vara]], Hispaania poliitik (66) *[[6. oktoober]] – [[John Woodvine]], inglise näitleja (96) *6. oktoober – [[Juri Mahhotin]], vene maalikunstnik (95) *6. oktoober – [[Theo Jörgensmann]], saksa klarnetist ja helilooja (77) *6. oktoober – [[Mohamed Tahir Ayala]], Sudaani poliitik (74) *6. oktoober – [[Ziedonis Čevers]], Läti poliitik (65) *6. oktoober – [[Dana Drábová]], tšehhi tuumafüüsik ja poliitik (64) *[[7. oktoober]] – [[John Gurdon]], Briti bioloog (92) *7. oktoober – [[Munyoro Nyamau]], Keenia kergejõustiklane (86) *7. oktoober – [[Halid Bešlić]], Bosnia laulja ja muusik (71) *[[8. oktoober]] – [[Zdravko Šotra]], serbia filmirežissöör ja -stsenarist (92) *8. oktoober – [[Paolo Bonacelli]], itaalia teatri- ja filminäitleja (88) *8. oktoober – [[Orvar Lindwall]], rootsi vehkleja (84) *8. oktoober – [[György Mezey]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *8. oktoober – [[Rein Nõu]], eesti jalgrattur ja spordipedagoog (83) *8. oktoober – [[Wolfgang Fiedler]], Saksamaa poliitik (73) *8. oktoober – [[Miguel Ángel Russo]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[9. oktoober]] – [[Malle Taimre-Orglaan]], eesti tekstiilikunstnik (88) *9. oktoober – [[Udo Schiefner]], Saksamaa poliitik (66) *9. oktoober – [[Wanda Perdelwitz]], saksa näitleja (41) *[[10. oktoober]] – [[John Lodge]], inglise muusik (82) *10. oktoober – [[Mirosław Chojecki]], usbeki kirjastaja ja filmiprodutsent (76) *10. oktoober – [[Vassili Pektejev]], mari teatrilavastaja ja teatrijuht (71) *10. oktoober – [[Thommy Price]], Ameerika Ühendriikide trummar (68) *10. oktoober – [[Csaba Köves]], ungari vehkleja (58) *[[11. oktoober]] – [[Klara Hallik]], Eesti politoloog ja poliitik (93) *11. oktoober – [[Diane Keaton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *11. oktoober – [[Flavius Domide]], rumeenia jalgpallur (79) *11. oktoober – [[Kęstutis Šapka]], leedu kõrgushüppaja (75) *[[12. oktoober]] – [[Evi Mardna]], eesti keraamik (96) *12. oktoober – [[Helgi Vihma]], eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane (94) *12. oktoober – [[Liv Køltzow]], norra kirjanik (80) *[[13. oktoober]] – [[Ánna Kyriakoú]], kreeka näitleja (96) *13. oktoober – [[Joy Ogwu]], Nigeeria poliitik ja diplomaat (79) *13. oktoober – [[Drew Struzan]], Ameerika Ühendriikide filmipostrite illustraator (78) *[[14. oktoober]] – [[Nasser Taghvai]], Iraani filmilavastaja ja stsenarist (84) *14. oktoober – [[Randy Wiel]], hollandi korvpallur ja korvpallitreener (74) *14. oktoober – [[József Ékes]], Ungari poliitik (74) *14. oktoober – [[Aleksandr Ditjatin]], vene võimleja (68) *14. oktoober – [[Douglas Wells]], Ameerika Ühendriikide rahukorpuslane ja diplomaat (61) *14. oktoober – [[D'Angelo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (51) *[[15. oktoober]] – [[Jim Bolger]], Uus-Meremaa poliitik ja diplomaat (90) *15. oktoober – [[Samantha Eggar]], inglise näitleja (86) *15. oktoober – [[Maret Maide]], eesti kirjastaja (83) *15. oktoober – [[Raila Odinga]], Keenia poliitik (80) *15. oktoober – [[Ivan Zafirov]], bulgaaria jalgpallur (77) *15. oktoober – [[Soumana Sacko]], Mali poliitik ja majandusteadlane (74) *[[16. oktoober]] – [[Klaus Doldinger]], saksa saksofonist (89) *16. oktoober – [[Claes Hake]], rootsi skulptor (80) *16. oktoober – [[Ace Frehley]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (74) *[[17. oktoober]] – [[Tomiichi Murayama]], Jaapani poliitik (101) *17. oktoober – [[Gino Pivatelli]], itaalia jalgpallur (92) *17. oktoober – [[Jacob Ericksson]], rootsi näitleja (58) *[[18. oktoober]] – [[Yang Zhenning]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (103) *18. oktoober – [[Sergei Kara-Murza]], vene keemik, publitsist, teadusloolane ja sotsioloog (86) *18. oktoober – [[Martine Brochard]], Prantsuse-Itaalia näitleja (81) *18. oktoober – [[Janusz Bugajski]], poola päritolu Ameerika Ühendriikide politoloog (71) *18. oktoober – [[Roy Jacobsen]], norra kirjanik (70) *18. oktoober – [[Mircea Tiberian]], rumeenia džässmuusik ja helilooja (70) *18. oktoober – [[Petra Kammerevert]], Saksamaa poliitik (59) *18. oktoober – [[Sam Rivers (basskitarrist)|Sam Rivers]], Ameerika Ühendriikide muusik (48) *[[19. oktoober]] – [[Ilmar Müürsepp]], eesti loomaarstiteadlane (94) *19. oktoober – [[Abdul Rauf al-Kasm]], Süüria arhitekt ja poliitik (93) *19. oktoober – [[István Ágh]], ungari luuletaja (87) *19. oktoober – [[Anthony Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (73) *19. oktoober – [[Daniel Naroditsky]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja malekommentaator (29) *[[20. oktoober]] – [[Arthur Waskow]], Ameerika Ühendriikide rabi, kirjanik ja aktivist (92) *20. oktoober – [[Nebojša Pavković]], Serbia ja Jugoslaavia sõjaväelane (79) *20. oktoober – [[Oliver Colvile]], Suurbritannia poliitik (66) *[[21. oktoober]] – [[Francisco Pinto Balsemão]], Portugali ettevõtja ja poliitik (88) *21.oktoober – [[Dionysis Savvopoulos]], Kreeka laulja ja laulukirjutaja (80) *[[22. oktoober]] – [[Kyösti Roth]], soome muusik (71) *[[23. oktoober]] – [[June Lockhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *23. oktoober – [[Franco Reviglio]], itaalia poliitik (90) *23. oktoober – [[Heldur Meerits]], eesti ettevõtja ja pangandustegelane (66) *[[24. oktoober]] – [[Sirikit]], Tai kuninganna (93) *24. oktoober – [[Benita Valente]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (91) *24. oktoober – [[Paul Hüttel]], taani näitleja (90) *24. oktoober – [[José Argoitia]], hispaania jalgpallur (85) *24. oktoober – [[Anna Balletbò]], katalaani ajakirjanik ja poliitik (81) *24. oktoober – [[Ingar Knudtsen]], norra kirjanik (80) *24. oktoober – [[Giuliano Besson]], itaalia mäesuusataja (75) *[[25. oktoober]] – [[Dick Taverne]], Suurbritannia poliitik (97) *25. oktoober – [[Gérard Badini]], džässmuusik (94) *25. oktoober – [[Hamilton Smith]], Ameerika Ühendriikide mikrobioloog (94) *25. oktoober – [[Miriam Learra]], Kuuba näitleja (88) *25. oktoober – [[Manuel Lapuente]], Mehhiko jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *25. oktoober – [[Aleksei Zolotnitski]], vene näitleja (79) *25. oktoober – [[Franco Mari]], itaalia näitleja (78) *25. oktoober – [[Mauro Di Francesco]], itaalia näitleja (74) *25. oktoober – [[Satish Shah]], India näitleja (74) *25. oktoober – [[Björn Andrésen]], rootsi filminäitleja (70) *[[26. oktoober]] – [[Jack DeJohnette]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja helilooja (83) *26. oktoober – [[Alicia Bonet]], Mehhiko näitleja (78) *26. oktoober – [[Mihai Șubă]], Rumeenia ja Hispaania maletaja (78) *26. oktoober – [[Gennadi Nazarov]], vene näitleja (58) *26. oktoober – [[Salim Salimov]], türgi rahvusest Bulgaaria poksija (43) *[[27. oktoober]] – [[Prunella Scales]], inglise näitleja (93) *27. oktoober – [[Mimmo Jodice]], itaalia fotograaf (91) *27. oktoober – [[Odd Martinsen]], norra murdmaasuusataja (82) *27. oktoober – [[Shraga Bar]], Iisraeli jalgpallur (77) *27. oktoober – [[José Manuel Ochotorena]], Hispaania jalgpallur (64) *[[28. oktoober]] – [[Ilona Kassai]], ungari näitleja (97) *28. oktoober – [[Héctor Noguera]], Tšiili näitleja ja teatrilavastaja (88) *28. oktoober – [[Benz Hui]], Hongkongi näitleja (76) *[[29. oktoober]] – [[Maria Riva]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *29. oktoober – [[Valentin Kuik]], eesti filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (82) *29. oktoober – [[James Senese]], itaalia saksofonist, helilooja, laulja ja näitleja (80) *29. oktoober – [[Günter Haritz]], saksa jalgrattasportlane (77) *29. oktoober – [[Kostas Smoriginas]], leedu näitleja ja muusik (72) *[[30. oktoober]] – [[Charles Coste]], prantsuse jalgrattur (101) *30. oktoober – [[Enea Piccinelli]], Itaalia poliitik ja jurist (98) *30. oktoober – [[Yoqub Ahmedov]], usbeki näitleja (87) *30. oktoober – [[Pentti Nikula]], soome teivashüppaja (86) *30. oktoober – [[Gerald Bežanov]], vene filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (85) *30. oktoober – [[Klaus Scharioth]], Saksamaa diplomaat (79) *30. oktoober – [[Anatoli Menštšikov]], vene näitleja (75) *30. oktoober – [[Rafał Wójcik]], poola jooksja (53) *[[31. oktoober]] – [[Leo Leandros]], Kreeka helilooja, laulja, laulutekstide autor ja muusikaprodutsent (102) *31. oktoober – [[Francesca Duranti]], itaalia kirjanik (90) *31. oktoober – [[Engin Çağlar]], türgi näitleja (85) *31. oktoober – [[Hannes Linßen]], saksa jalgpalllur ja jalgpallitreener (76) *31. oktoober – [[Fatos Nano]], Albaania poliitik (73) *31. oktoober – [[Tchéky Karyo]], prantsuse näitleja ja laulja (72) == November == *[[1. november]] – [[Ralph Senensky]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör ja stsenarist (102) *1. november – [[Clyde Hart]], Ameerika Ühendriikide kergejõustikutreener (91) *1. november – [[Martha Layne Collins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *1. november – [[Archie Fisher]], šoti laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja raadioajakirjanik (86) *1. november – [[Mõhhailo Reznik]], Ukraina diplomaat (75) *1. november – [[Eddy Boissézon]], Mauritiuse poliitik (73) *1. november – [[Marina Yee]], Belgia moekunstnik (67) *[[2. november]] – [[Ivan Laptev (poliitik)|Ivan Laptev]], Nõukogude Liidu ja Venemaa riigitegelane ning ajakirjanik (91) *2. november – [[Leszek Bednarczuk]], poola keeleteadlane (89) *2. november – [[Richard Gott]], Briti ajakirjanik ja ajaloolane (87) *2. november – [[Giovanni Galeone]], itaalia jalgpallitreener ja jalgpallur (84) *2. november – [[George Banks]], Ameerika Ühendriikide massimõrvar (83) *[[3. november]] – [[Kim Yŏng-nam]], Põhja-Korea riigitegelane (97) *3. november – [[Diane Ladd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (89) *3. november – [[Dick Cheney]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja riigiametnik (84) *3. november – [[Joost Prinsen]], hollandi näitleja, telesaatejuht, laulja ja kirjanik (83) *3. november – [[Rudolf Belin]], horvaadi jalgpallitreener ja jalgpallur (82) *3. november – [[Victor Conte]], Ameerika Ühendriikide muusik ja keelatud steroidide (THG) väljatöötaja (75) *3. november – [[Constantin Zamfir]], rumeenia jalgpallur (74) *3. november – [[Mladen Žižovic]], Bosnia jalgpallitreener ja jalgpallur (44) *[[4. november]] – [[Elina Salo]], soome näitleja (89) *4. november – [[Lembit Allikmets]], eesti arstiteadlane (89) *4. november – [[Karin Glenmark]], rootsi laulja (73) *4. november – [[Keith Browner]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (63) *[[5. november]] – [[Dave Anderson]], Austraalia sõudja (93) *5. november – [[Ronald Venetiaan]], Suriname poliitik (89) *5. november – [[Emerich Jenei]], ungari rahvusest Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *5. november – [[Malle Nilson]], eesti pedagoogikateadlane (87) *5. november – [[Pauline Collins]], Briti näitleja (85) *5. november – [[Věra Křesadlová]], tšehhi kunstnik, näitleja ja laulja (81) *5. november – [[Lothar Klein]], Saksa poliitik (69) *5. november – [[Marshawn Kneeland]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[6. november]] – [[James Watson]], Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog ja geneetik (97) *6. november – [[Manuel Pérez (filmilavastaja)|Manuel Pérez]], Kuuba filmilavastaja ja stsenarist (85) *6. november – [[Frederick Hauck]], Ameerika Ühendriikide astronaut (84) *6. november – [[Juhan Mänd]], eesti autosportlane ja ralliametnik (78) *6. november – [[Mohamed Ben Moussa]], Tuneesia jalgpallur (71) *6. november – [[Woodrow Lowe]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (71) *6. november – [[Martin Bahovski]], eesti karateka ja laskmisinstruktor (52) *[[7. november]] – [[Monika Mägi]], eesti advokaat (93) *7. november – [[Ans Schut]], hollandi kiiruisutaja (80) *7. november – [[Lee Tamahori]], Uus-Meremaa filmilavastaja (75) *7. november – [[Paolo Virno]], itaalia filosoof, semiootik ja poliitiline aktivist (73) *[[8. november]] – [[Pavel Nikonov]], vene maalikunstnik ja graafik (95) *8. november – [[Tatsuya Nakadai]], jaapani näitleja (92) *8. november – [[Taimu Viir]], eesti tõstja, tõstetreener, kohtunik ja sporditegelane (89) *8. november – [[Ntombazana Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (82) *8. november – [[Jean-Claude Guillebaud]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (81) *8. november – [[Mel Bridgman]], Kanada jäähokimängija (70) *8. november – [[Giuseppe Vessicchio]], itaalia dirigent ja helilooja (69) *8. november – [[Vladimir Simonov]], vene näitleja (68) *8. november – [[Kristi Kübarsepp]], Eesti sisulooja ja raiesportlane (36) *[[9. november]] – [[Erik Bulatov]], vene kunstnik (92) *9. november – [[Zaghloul El-Naggar]], Egiptuse geoloog ja islamiõpetlane (91) *9. november – [[Jana Štroblová]], tšehhi luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) *9. november – [[Lenny Wilkens]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (88) *9. november – [[Ermanno Fasoli]], itaalia poksija (82) *9. november – [[Stefka Evstatieva]], bulgaaria ooperilaulja (78) *[[10. november]] – [[Georgi Tolstoi]], vene õigusteadlane (98) *10. november – [[Kaspar Rostrup]], taani filmilavastaja (85) *10. november – [[Rudolf Adler]], tšehhi stsenarist, filmilavastaja ja dramaturg (84) *10. november – [[Herzl Bodinger]], Iisraeli sõjaväelane (82) *10. november – [[Hubert Skrzypczak]], poola poksija (82) *10. november – [[Jonathan Pienaar]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (63) *[[11. november]] – [[Juri Sissikin]], Nõukogude Liidu vehkleja (88) *11. november – [[Sally Kirkland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *11. november – [[Homayoun Ershadi]], Iraani näitleja (78) *11. november – [[Imre Sooäär]], eesti ettevõtja ja poliitik (56) *[[12. november]] – [[Juraj Lexmann]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (84) *[[13. november]] – [[Juan Ponce Enrile]], Filipiinide poliitik (101) *13. november – [[Marina Lewycka]], ukraina päritolu Briti kirjanik (79) *[[14. november]] – [[Kamini Kaushal]], India näitlejanna (98) *14. november – [[Hark Bohm]], näitleja, stsenarist, filmilavastaja ja produtsent (86) *14. november – [[Vicente Zarazúa]], Mehhiko tennisist (81) *14. november – [[Juri Andrejev]], Narva-Jõesuu linnapea (78) *14. november – [[Xabier Azkargorta]], baski päritolu Hispaania jalgpallitreener ja jalgpallur (72) *14. november – [[Michèle Audin]], prantsuse matemaatik ja kirjanik (71) *14. november – [[Todd Snider]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (59) *[[15. november]] – [[Rosa Rosal]], Filipiinide näitleja (97) *15. november – [[Selma Teesalu]], eesti arstiteadlane (94) *15. november – [[Jean-Max Rivière]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (88) *15. november – [[Kjell Kaspersen]], norra jalgpallur (86) *[[16. november]] – [[Hans Friderichs]], Saksa poliitik (94) *16. november – [[Yvonne Keuls]], hollandi kirjanik (93) *16. november – [[Philippe Taquet]], prantsuse paleontoloog (85) *[[17. november]] – [[Paul Ekman]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *17. november – Alice ja Ellen Kessler ([[Kessler-Zwillinge]]), saksa lauljad ja tantsijad (89) *17. november – [[Märt Kruus]], eesti entomoloog (83) *17. november – [[Jards Macalé]], Brasiilia laulja, helilooja ja näitleja (82) *17. november – [[Grigori Kortšmar]], vene helilooja, pianist ja muusikapedagoog (77) *17. november – [[Avishai Dekel]], Iisraeli astrofüüsik ja kosmoloog (74) *17. november – [[Ilie Ilașcu]], Moldova ja Rumeenia poliitik (73) *17. november – [[Rebecca Heineman]], Ameerika Ühendriikide videomängude looja ja programmeerija (62) *17. november – [[Olga Temonen]], soome näitleja ja produtsent (47) *[[18. november]] – [[André Chandernagor]], Prantsusmaa poliitik (104) *18. november – [[Alékos Flambouráris]], Kreeka poliitik (87) *18. november – [[Jevgeni Petrov (laskesportlane)|Jevgeni Petrov]], vene laskesportlane (87) *18. november – [[William Bardeen]], ameerika füüsik (84) *18. november – [[Alevtina Oljunina]], vene murdmaasuusataja (83) *18. november – [[Anneli Aejmelaeus]], soome teoloog ja orientalist (77) *18. november – [[Randy Jones]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (75) *18. november – [[Randy Burke]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *[[19. november]] – [[Roza Cəlilova]], Aserbaidžaani tantsija ja koreograaf (96) *19. november – [[Gerti Möller]], saksa laulja (95) *19. november – [[Jean-Claude Éloy]], prantsuse helilooja (87) *19. november – [[Magne Myrmo]], norra suusataja ja treener (82) *19. november – [[Cay Karlsson]], soomerootsi muusik ja raadioajakirjanik (79) *19. november – [[Kai Kiil]], norra muusik ja meelelahutaja (78) *19. november – [[André Geraissati]], Brasiilia kitarrist ja helilooja (74) *19. november – [[Francisco Centelles]], Kuuba kõrgushüppaja (64) *[[20. november]] – [[Tibor Cselkó]], ungari korvpallur (94) *20. november – [[Milan Čuda]], tšehhi võrkpallur (86) *20. november – [[Helme Heine]], saksa kirjanik ja illustraator (84) *20. november – [[Branko Ivanda]], horvaadi filmilavastaja ja stsenarist (83) *20. november – [[Anti Liiv]], eesti psühhiaater ja psühholoog (79) *20. november – [[Dieter Herzog]], Saksa jalgpallur (79) *20. november – [[Ruth Kiew]], Malaisia-Briti botaanik (79) *20. november – [[Gary Mounfield]], inglise basskitarrist (63) *[[21. november]] – [[Margit Frenk]], saksa juudi Mehhiko folklorist, filoloog ja tõlkija (100) *21. november – [[Leila Pärtelpoeg]], eesti sisearhitekt (98) *21. november – [[Eli Zeira]], Iisraeli sõjaväelane (97) *21. november – [[Ornella Vanoni]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (91) *21. november – [[Jonas Hallberg]], Rootsi ajakirjanik ning raadio- ja telesaatejuht (80) *21. november – [[Jean Guidoni]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (74) *21. november – [[René Karst]], hollandi laulja (59) *[[22. november]] – [[Jonathan Farwell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *22. november – [[Allan Moffat]], Kanada ja Austraalia rallisõitja (86) *22. november – [[Mart Peri]], eesti kunstnik (78) *[[23. november]] – [[Wang Huo]], hiina kirjanik ja stsenarist (101) *23. november – [[Jenő Hámori]], ungari vehkleja (92) *23. november – [[Mihhail Grobman]], Vene ja Iisraeli kunstnik ning luuletaja (86) *23. november – [[Valentina Šarõkina]], vene näitleja (85) *23. november – [[Ihor Duda]], ukraina kunstiajaloolane, koduloolane ja pedagoog (85) *23. november – [[Udo Kier]], saksa filminäitleja (81) *23. november – [[Haytham Ali Tabatabai]], Liibanoni sõjaväelane (56–57) *23. november – [[Vanes Martirosjan]], armeenia päritolu Ameerika Ühendriikide poksija (39) *23. november – [[Yoro Lamine Ly]], Senegali jalgpallur (37) *[[24. november]] – [[Jill Freud]], Briti näitleja (98) *24. november – [[Dharmendra]], India näitleja ja poliitik (89) *24. november – [[Jimmy Cliff]], Jamaica muusik (81) *24. november – [[Jorga Kotrbová]], tšehhi näitleja (78) *[[25. november]] –[[Terence Higgins]], Suurbritannia poliitik (97) *25. november – [[Lorenzo Buffon]], Itaalia jalgpallur (95) *25. november – [[Lee Soon-jae]], Lõuna-Korea näitleja (91) *25. november – [[Valerian Sobolev]], nõukogude ja vene raketitehnika konstruktor (87) *[[26. november]] – [[Donal Carey]], Iiri poliitik (88) *26. november – [[Vsevolod Šilovski]], vene näitleja ja lavastaja (87) *26. november – [[Hubert Raudaschl]], Austria purjesportlane (83) *26. november – [[Pam Hogg]], Suurbritannia moekunstnik (66) *[[27. november]] – [[Robert A. M. Stern]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (86) *27. november – [[Francisco Gil Hellín]], Hispaania katoliku vaimulik (85) *27. november – [[Bodil Nyboe Andersen]], Taani majandusteadlane (85) *27. november – [[Peep Lassmann]], eesti pianist ja muusikapedagoog (77) *27. november – [[Fuzzy Zoeller]], Ameerika Ühendriikide golfar (74) *27. november – [[Agnieszka Maciąg]], poola modell, kirjanik, blogija, näitleja ja ajakirjanik (56) *[[28. november]] – [[Dan Tolkowsky]], Iisraeli sõjaväelane ja ettevõtja (104) *28. november – [[Lise Bourdin]], prantsuse näitleja (99) *28. november – [[Aino Kalda]], eesti botaanik (96) *28. november – [[Ingrid van Bergen]], saksa näitleja (94) *28. november – [[Daniel Woodrell]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (72) *28. november – [[Natalja Petrusjova]], vene kiiruisutaja (70) *[[29. november]] – [[Tom Stoppard]], tšehhi päritolu Briti näitekirjanik ja filmistsenarist (88) *29. november – [[Tõnis Lepp]], eesti tantsija ja näitleja (82) *29. november – [[José Luis Olivas]], Hispaania poliitik (73) *[[30. november]] – [[Ram Loevy]], Iisraeli filmilavastaja ja stsenarist (85) *30. november – [[Billy Bonds]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *30. november – [[Dag Spantell]], norra laulja (75) == Detsember == *[[1. detsember]] – [[Nicola Pietrangeli]], itaalia tennisist (92) *1. detsember – [[Vladimir Kutškin]], vene ajaloolane (91) *1. detsember – [[Gabriel Moiceanu]], rumeenia jalgrattasportlane (91) *1. detsember – [[Volodõmõr Muntjan]], ukraina jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *[[2. detsember]] – [[Arcadio Venturi]], itaalia jalgpallur (96) *2. detsember – [[Joseph Byrd]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *2. detsember – [[Marvin Hinton]], inglise jalgpallur (85) *2. detsember – [[Marianne Larsen]], taani kirjanik (74) *2. detsember – [[Toomas Reimann]], eesti pedagoog (57) *2. detsember – [[Elden Jerome Campbell]], USA korvpallur (57) *2. detsember – [[Jelena Scharonberg]], Eesti munitsipaalpoliitik ja hokimängija (56) *[[3. detsember]] – [[Theodor Pištěk]], tšehhi kostüümikunstnik (93) *3. detsember – [[Vladimir Pool]], ENSV julgeolekutöötaja (86) *3. detsember – [[Steve Cropper]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulukirjutaja ja produtsent (84) *3. detsember – [[Luigi Bonazzi]], Itaalia päritolu katoliku vaimulik (77) *3. detsember – [[Maarja Mõtus]], eesti disainer (38) *[[4. detsember]] – [[Muho Asllani]], Albaania partei- ja riigitegelane (88) *4. detsember – [[Cary-Hiroyuki Tagawa]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (75) *4. detsember – [[Csaba Szigeti]], Ungari pianist, helilooja ja laulja (56) *[[5. detsember]] – [[Frank Gehry]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (96) *5. detsember – [[Sandro Giacobbe]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (75) *5. detsember – [[Maarja Mõtus]], eesti disainer ja disainiõppejõud (38) *[[6. detsember]] – [[Patrick Cooney]], Iiri poliitik (94) *6. detsember – [[Manolo Villanova]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *6. detsember – [[Oľga Feldeková]], slovaki kirjanik ja ajakirjanik (82) *6. detsember – [[Esko Seppänen]], soome poliitik (79) *6. detsember – [[Martin Parr]], inglise dokumentaalfotograaf ja fotoajakirjanik (73) *6. detsember – [[Toivo Tomson]] eesti tõlkija (68) *6. detsember – [[Viktor Mirošnitšenko]], ukraina poksija (66) *[[7. detsember]] – [[Anita Guerreiro]], portugali näitleja ja laulja (89) *7. detsember – [[Frans Weisz]], hollandi filmilavastaja (87) *7. detsember – [[Jimmy Mariano]], Filipiinide korvpallur ja korvpallitreener (84) *7. detsember – [[Tiit Härm]], eesti balletitantsija, ballettmeister ja koreograaf (79) *7. detsember – [[Vjatšeslav Krõštofovõtš]], ukraina filmilavastaja ja stsenarist (78) *7. detsember – [[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur ja poliitik (68) *7. detsember – [[Glen De Boeck]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *7. detsember – [[Rachael Carpani]], Austraalia näitleja (45) *[[8. detsember]] – [[Wang Bingqian]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (100) *8. detsember – [[Eila Roine]], soome näitleja (94) *8. detsember – [[Bill Ratliff]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja insener (89) *8. detsember – [[Gordon Goodwin]], Ameerika Ühendriikide muusik, helilooja ja dirigent (70) *[[9. detsember]] – [[Béatrice Picard]], prantsuskeelne Kanada näitleja (96) *9. detsember – [[Rod Paige]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *9. detsember – [[George Mira]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (83) *9. detsember – [[Dixie Deans]], Šotimaa jalgpallur (79) *9. detsember – [[Kalle Niinas]], eesti pedagoog ja koolijuht (77) *9. detsember – [[Clara Pinto-Correia]], portugali bioloog, kirjanik ja teadusajaloolane (65) *[[10. detsember]] – [[Sergio Flamigni]], Itaalia poliitik (100) *10. detsember – [[Jim Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (66) *10. detsember – [[Sophie Kinsella]], inglise kirjanik (55) *10. detsember – [[Jeff Garcia]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (50) *[[11. detsember]] – [[Stanley Baxter]], šoti näitleja (99) *11. detsember – [[Charles Weissmann]], Ungari-Šveitsi molekulaarbioloog (94) *11. detsember – [[Joanna Trollope]], inglise kirjanik (82) *[[12. detsember]] – [[Arthur Cohn]], Šveitsi filmiprodutsent (98) *12. detsember – [[Rolf Becker]], saksa näitleja (90) *12. detsember – [[Shivraj Patil]], India poliitik (90) *12. detsember – [[Adik Levin]], Eesti lastearst ja toitumisspetsialist (85) *12. detsember – [[Magda Umer]], poola laulja, näitleja ja lavastaja (76) *12. detsember – [[Raivo Heinaru]], eesti pedagoog ja koolijuht (75) *12. detsember – [[Peter Greene]], Ameerika Ühendriikide näitleja (60) *[[13. detsember]] – [[Héctor Alterio]], Argentina näitleja (96) *13. detsember – [[Ernesto Figueiredo]], Portugali jalgpallur (88) *13. detsember – [[Bobby Rousseau]], Kanada jäähokimängija (85) *13. detsember – [[Vladimír Matejička]], Slovakkia poliitik (69) *13. detsember – [[Anda-Louise Bogza]], Rumeenia ooperilaulja (60) *[[14. detsember]] – [[Rob Reiner]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja, produtsent ja aktivist (78) *14. detsember – [[Anthony Geary]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *14. detsember – [[Carl Carlton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (72) *14. detsember – [[Michele Singer Reiner]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja filmiprodutsent (70) *[[15. detsember]] – [[Josef Horešovský]], tšehhi jäähokimängija ja -treener (79) *15. detsember – [[Joe Ely]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (78) *15. detsember – [[Kowit Wattana]], Tai politseikindral ja poliitik (78) *15. detsember – [[Irina Andrianova]], vene näitleja (76) *[[16. detsember]] – [[Manzoor Wattoo]], Pakistani poliitik (86) *16. detsember – [[Gil Gerard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *16. detsember – [[Airis Erme]], eesti luuletaja (52) *[[17. detsember]] – [[Peter Arnett]], Uus-Meremaa-USA ajakirjanik (91) *17. detsember – [[Rosa von Praunheim]], saksa teatri- ja kinolavastaja, produtsent, näitleja ja LGBT-aktivist (83) *17. detsember – [[Mario Pineida]], Ecuadori jalgpallur (33) *[[18. detsember]] – [[Ram V. Sutar]], India skulptor (100) *18. detsember – [[Rodrigo Borja Cevallos]], Ecuadori poliitik (90) *18. detsember – [[Toranosuke Katayama]], Jaapani poliitik (90) *18. detsember – [[Jim Hunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (88) *18. detsember – [[Bojan Radev]], Bulgaaria maadleja (83) *18. detsember – [[Michele Dancelli]], itaalia maanteerattur (83) *18. detsember – [[Malle Vahtra]], Eesti munitsipaalpoliitik, endine Viljandi linnapea (79) *18. detsember – [[Åge Hareide]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *18. detsember – [[Greg Biffle]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (55) *[[19. detsember]] – [[Arthur Arntzen]], Norra ajakirjanik ja kirjanik (88) *19. detsember – [[Peter Kupferschmidt]], saksa jalgpallur (83) *19. detsember – [[Mick Abrahams]], inglise kitarrist ja laulja (82) *19. detsember – [[Rein Sander]], eesti botaanik ja luuletaja (80) *19. detsember – [[Benedict Gross]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (75) *19. detsember – [[Lorraine Cheshire]], inglise näitleja (65) *19. detsember – [[Kobi Barak]], Iisraeli sõjaväelane (61) *19. detsember – [[James Ransone]], Ameerika Ühendriikide näitleja (46) *[[20. detsember]] – [[Imbi Lind]], eesti maalikunstnik (95) *20. detsember – [[Michał Urbaniak]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *20. detsember – [[Anatoli Lobotski]], vene näitleja (66) *[[21. detsember]] – [[Betty Reid Soskin]], Ameerika Ühendriikide pargivaht (104) *21. detsember – [[Taisto Tähkämaa]], Soome poliitik, agroloog ja põllundusnõunik (101) *21. detsember – [[Peng Peiyun]], Hiina Rahvavabariigi riigi- ja ühiskonnategelane (96) *21. detsember – [[Laur Teär]], eesti laulja (63) *21. detsember – [[Sebastian Hertner]], saksa jalgpallur (34) *[[22. detsember]] – [[Jean Gainche]], prantsuse maanteerattur (93) *22. detsember – [[Christian Rovsing]], Taani poliitik (89) *22. detsember – [[Valentina Kozlovskaja]], vene maletaja (87) *22. detsember – [[Jüri Plink]], eesti muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane (87) *22. detsember – [[Uwe Kockisch]], saksa näitleja (81) *22. detsember – [[Iêda Maria Vargas]], Brasiilia modell ja iluduskuninganna (80) *22. detsember – [[Chris Rea]], Briti roki- ja bluusilaulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *22. detsember – [[Pat Finn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (60) *22. detsember – [[Fanil Sarvarov]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (56) *22. detsember – [[Jonathan Hawkins]], inglise maletaja (42) *22. detsember – [[Sivert Guttorm Bakken]], norra laskesuusataja (27) *[[23. detsember]] – [[Josef Ratzenböck]], Austria poliitik (96) *23. detsember – [[Vinod Kumar Shukla]], hindikeelne India kirjanik (88) *23. detsember – [[Anatoli Bondartšuk]], ukraina vasaraheitja (85) *[[24. detsember]] – [[Mohammad Bakri]], Palestiina näitleja ja filmilavastaja (72) *24. detsember – [[Perry Bamonte]], inglise muusik (65) *[[25. detsember]] – [[Mart Niklus]], eesti dissident ja vabadusvõitleja, bioloog ja keelteõpetaja (91) *25. detsember – [[Vera Alentova]], vene näitleja (83) *25. detsember – [[Amos Poe]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (76) *25. detsember – [[Nick Bolkus]], Austraalia poliitik (75) *25. detsember – [[Kiriko Nananan]], Jaapani mangakunstnik (52) *[[26. detsember]] – [[Radu F. Alexandru]], Rumeenia kirjanik ja poliitik (82) *26. detsember – [[Jean-Louis Gasset]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *26. detsember – [[Pate Mustajärvi]], soome muusik ja laulukirjutaja (69) *[[27. detsember]] – [[Gary Graffman]], Ameerika Ühendriikide pianist ja muusikapedagoog (97) *27. detsember – [[Fernanda Contri]], Itaalia jurist ja poliitik (90) *27. detsember – [[Lou Gerstner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (83) *27. detsember – [[Daoud Abdel Sayed]], Egiptuse filmilavastaja ja stsenarist (79) *27. detsember – [[Ants Soots]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (69) *27. detsember – [[Fernando Martín]], Hispaania jalgpallur (44) *[[28. detsember]] – [[Pablo Moret]], Argentina näitleja (92) *28. detsember – [[Brigitte Bardot]], prantsuse näitleja, modell ja laulja ning loomakaitsja (91) *28. detsember – [[Daniel Brélaz]], Šveitsi poliitik ja matemaatik (75) *28. detsember – [[Guy Chouinard]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69) *[[29. detsember]] – [[Cecilia Giménez Zueco]], Hispaania amatöörmaalikunstnik (94) *29. detsember – [[Carmen de Lavallade]], Ameerika Ühendriikide koreograaf ja tantsija (94) *29. detsember – [[Enrique Collar]], Hispaania jalgpallur (91) *29. detsember – [[Ruth Wagner]], Saksamaa poliitik (85) *29. detsember – [[Davide Tizzano]], itaalia sõudja (57) *[[30. detsember]] – [[Tetsuzo Fuwa]], Jaapani poliitik (95) *30. detsember – [[Ben Nighthorse Campbell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *30. detsember – [[Emil Renard-Kio]], Venemaa mustkunstnik (87) *30. detsember – [[Khaleda Zia]], Bangladeshi poliitik (80) *30. detsember – [[Francisco Fernández Marugán]], Hispaania poliitik ja majandusteadlane (79) *30. detsember – [[Francisco Barrio]], Mehhiko poliitik ja diplomaat (75) *30. detsember – [[Tatiana Schlossberg]], Ameerika Ühendriikide keskkonnaajakirjanik ja kirjanik (35) *[[31. detsember]] – [[Heino Arumäe]], eesti ajaloolane (97) *31. detsember – [[Enno Hallek]], eesti kunstnik Rootsis (94) *31. detsember – [[Dick Zimmer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (81) *31. detsember – [[Boriss Rezņiks]], Läti helilooja (78) *31. detsember – [[Marijan Čerček]], horvaadi jalgpallur (76) *31. detsember – [[Pavel Nečas]], tšehhi näitleja (59) n0k6djwzlgxs6bn0j1imb6yppxn0s7f 0 687923 7151862 7122191 2026-05-12T02:59:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151862 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Carnival Brain | pilt = Carnival Brain in the recording studio.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = jah | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = {{hlist|[[Elektrooniline tantsumuusika]]|[[House]]|[[Popmuusika]]}} | tegev = 2019- | plaadifirma = Ragoza Music<ref>{{cite web |title=ALL ARTISTS – RAGOZAMUSIC |url=https://ragozamusic.com/all-artists/ |website=ragozamusic.com |access-date=23. jaanuaril 2025}}</ref> | seotud_esitajad = | URL = https://carnivalbrain.com/ | koosseis = [[Anton Ragoza]] <br> Dumitru Golban }} '''Carnival Brain''' on [[Eesti]] elektroonilise muusika [[duo]], kuhu kuuluvad [[viiuldaja]], [[produtsent]] ja [[helilooja]] [[Anton Ragoza]] ja [[DJ]], laululooja Dumitru Golban.<ref>{{cite web |title=Советы от участника "Евровидения"|url=https://r4.err.ee/1609161112/sovety-ot-uchastnika-evrovidenija |website=ERR |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ru |date=10. november 2023}}</ref><ref>{{cite web |title=About Carnival Brain |url=https://carnivalbrain.com/about/ |website=Carnival Brain |access-date=22. jaanuaril 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{cite web |title=Безумный карнавал и "Евровидение"|url=https://r4.err.ee/1609338879/bezumnyj-karnaval-i-evrovidenie |website=ERR |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ru |date=10. mai 2024}}</ref><ref>{{cite web |title=Võidušansid on head! Eesti artistid võtavad osa Moldova Eurovisioni eelvoorust |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120351454/voidusansid-on-head-eesti-artistid-votavad-osa-moldova-eurovisioni-eelvoorust |website=Kroonika |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=et}}</ref> == Ajalugu == Carnival Brain alustas tegutsemist 2019. aastal [[Tallinn]]as.<ref>{{cite web |title=A plecat din SunStroke Project, dar nu si din muzica. Anton Ragoza a inceput un nou proiect. |url=https://osearaperfecta.protv.md/vedete/a-plecat-din-sunstroke-project-dar-nu-si-din-muzica-anton-ragoza---2486880.html |website=O seara perfecta |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ro}}</ref><ref>{{cite web|title=Безумный карнавал и "Евровидение"|url=https://r4.err.ee/1609338879/bezumnyj-karnaval-i-evrovidenie|website=ERR|date=2024-05-10|accessdate=2024-07-14|language=ru|archive-date=2024-07-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20240714151924/https://r4.err.ee/1609338879/bezumnyj-karnaval-i-evrovidenie|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Покинувший Sunstroke Project Антон Рагоза пролил свет на причины своего решения|url=https://bloknot-moldova.ru/news/pokinuvshiy-sunstroke-project-anton-ragoza-prolil--1081641|accessdate=2023-03-12|archive-date=2023-03-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20230312151644/https://bloknot-moldova.ru/news/pokinuvshiy-sunstroke-project-anton-ragoza-prolil--1081641}}</ref> Samal aastal andsid nad välja [[Mohombi]] laulu "Hello" remiksi. 2023. aastal anti välja "Tere Eesti" laul ja 2024. aasta septembris sellest kõrgem [https://www.youtube.com/watch?v=XfNxtyUj2Q8 klipp].<ref>{{cite web |last1=Юлия |first1=Росток |title=Не попавшие от Молдовы на "Евровидение" музыканты: хотим участвовать в Eesti Laul |url=https://rus.err.ee/1609591007/ne-popavshie-ot-moldovy-na-evrovidenie-muzykanty-hotim-uchastvovat-v-eesti-laul |website=ERR |access-date=30. jaanuaril 2025 |language=ru |date=30. jaanuar 2025}}</ref> Moldova filmis "Tõenäosuse jõud" ([https://youtube.com/watch?v=LiYM_MuWtxo&si=HyMmOMRPFZyIG1qZ Puterea Probabilitatii]) mängiti lugu "Party Don't Stop". 2024. aastal kirjutasid nad muusika filmi teaserile "Juvenile Inspektor: The Shadow Over Jõhvi".<ref>{{cite web |title=Дерзкие парни из Таллинна могут представить Молдову на Евровидении-2025 |url=https://limon.postimees.ee/8175711/video-derzkie-parni-iz-tallinna-mogut-predstavit-moldovu-na-evrovidenii-2025 |website=Limon |access-date=21. jaanuaril 2025 |language=ru |date=20. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web|title=Интернациональный язык кино|url=https://virupanorama.ee/archives/16032|website=Еженедельник «Панорама»|date=2024-09-09|accessdate=2024-09-18|archive-date=2024-09-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20240918193819/https://virupanorama.ee/archives/16032|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Kohtla-Järvel käivad tulevase krimipõneviku treileri võtted |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8089893/kohtla-jarvel-kaivad-tulevase-krimiponeviku-treileri-votted |website=Põhjarannik |access-date=24. jaanuaril 2025 |language=et |date=5. september 2024}}</ref><ref>{{cite web |title=Jõhvis esitleti Kohtla-Järvel vändatava krimipõneviku treilerit |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8101243/johvis-esitleti-kohtla-jarvel-vandatava-krimiponeviku-treilerit |website=Põhjarannik |access-date=24. jaanuaril 2025 |language=et |date=24. september 2024}}</ref> Koos laulja Bachoga andsid nad välja loo "Semafoare" ning valiti osalejaks Eurovisioni 2025. aasta valikvoorus Moldovas. [https://youtube.com/watch?v=BjKEiKtKkqY&si=yJnD7qlA0VmddSRj Video] ilmus 17. jaanuaril. 22. jaanuaril sai teatavaks, et Teleradio-Moldova keeldus Eurovisioni võistlusel osalemast. Veebilehel eurovisionworld.com sai laul üle 50% häältest kõigi Moldova kvalifikatsiooniturniiril osalejate seas.<ref>{{cite web |title=Moldova: Etapa Națională 2025 |url=https://eurovisionworld.com/national/moldova/etapa-nationala-2025#final |website=Eurovisionworld |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=en-gb}}</ref><ref>{{cite web |title=ВИДЕО: Группа из Таллинна может представить Молдову на "Евровидении-2025" |url=https://rus.tvnet.lv/8175909/video-gruppa-iz-tallinna-mozhet-predstavit-moldovu-na-evrovidenii-2025 |website=События |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ru |date=20. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Will the Etapa Națională final be cancelled? |url=https://escbubble.com/2025/01/will-the-etapa-nationala-final-be-cancelled/ |website=ESCBubble |access-date=22. jaanuaril 2025 |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=/VIDEO/ Sondaj: Cine ar fi avut cele mai mari șanse să reprezinte Moldova la Eurovision 2025 |url=https://tv8.md/2025/01/22/video-sondaj-cine-ar-fi-avut-cele-mai-mari-sanse-sa-reprezinte-moldova-la-eurovision-2025/274066 |website=tv8.md |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |title=Молдова не будет участвовать в Евровидении-2025: группа из Таллинна не представит страну на конкурсе |url=https://limon.postimees.ee/8177551/moldova-ne-budet-uchastvovat-v-evrovidenii-2025-gruppa-iz-tallinna-ne-predstavit-stranu-na-konkurse |website=Limon |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ru |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Mołdawia wycofuje się z Eurowizji 2025! W tle poważne problemy finansowe - Melo |url=https://www.meloradio.pl/newsy/moldawia-wycofuje-sie-z-eurowizji-2025-w-tle-powazne-problemy-finansowe |website=www.meloradio.pl |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=pl |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Mołdawia wycofała się z Eurowizji 2025! Trudna sytuacja finansowa i niski poziom zgłoszeń w tle |url=https://eurowizja.org/eurowizja-2025-bez-moldawii/ |website=Eurowizja.org - najwięcej o Eurowizji |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=pl-PL |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Eesti muusikute lootus kustus: Moldova teatas ootamatult, et ei osale sel aastal Eurovisionil |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120351552/eesti-muusikute-lootus-kustus-moldova-teatas-ootamatult-et-ei-osale-sel-aastal-eurovisionil |website=Kroonika |access-date=23. jaanuaril 2025 |language=et}}</ref> Bacho on sotsiaalmeedias avaldanud, et neile on pakutud sponsorlust, mis võiks võimaldada [[Moldova]] osalemist [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisionil 2025.]] Nüüd ootavad kõik vastust TRM-ilt.<ref>{{cite web |title=„Vabandust, aga see on absurdne!“ Moldova tühistatud eelvooru favoriidid soovivad sponsorite abiga ikkagi Eurovisionil osaleda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120351885/vabandust-aga-see-on-absurdne-moldova-tuhistatud-eelvooru-favoriidid-soovivad-sponsorite-abiga-ikkagi-eurovisionil-osaleda |website=Kroonika |access-date=24. jaanuaril 2025 |language=et}}</ref><ref>{{cite web |last1=Granger |first1=Anthony |title=🇲🇩 Moldova: Bacho Receives Sponsorship Offer to Enable Eurovision Participation |url=https://eurovoix.com/2025/01/22/moldova-bacho-sponsorship-offer-eurovision/ |website=Eurovoix |access-date=22. jaanuaril 2025 |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |last1=Points |first1=Douze |title=Dank Sponsor: Bacho & Carnival Brain wollen für Moldau zum ESC 2025 – ohne Kosten für nationalen TV-Sender |url=https://esc-kompakt.de/dank-sponsor-bacho-carnival-brain-wollen-fuer-moldau-zum-esc-2025-ohne-kosten-fuer-tv-sender/amp/ |website=ESC kompakt |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=de |date=22. jaanuar 2025 |archive-date=2025-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250122235803/https://esc-kompakt.de/dank-sponsor-bacho-carnival-brain-wollen-fuer-moldau-zum-esc-2025-ohne-kosten-fuer-tv-sender/amp/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |last1=Argyropoulos |first1=Dimitris |title=Moldova: Bacho has secured sponsorship for Eurovision 2025! |url=https://eurovisionfun.com/en/2025/01/moldova-bacho-has-secured-sponsorship-for-eurovision-2025/ |website=Eurovision News|access-date=22. jaanuaril 2025 |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Bacho secures sponsor for Eurovision, awaiting TRM approval |url=https://escbubble.com/2025/01/bacho-secures-a-sponsor-to-fund-his-participation-for-moldova-awaiting-trm-approval/ |website=ESCBubble |access-date=23. jaanuaril 2025 |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |last1=Mancheño |first1=José Miguel |title=¿Dará Moldavia marcha atrás? Bacho consigue una oferta de patrocinio para costear su posible participación en Eurovisión 2025 |url=https://www.escplus.es/eurovision/2025/dara-moldavia-marcha-atras-bacho-consigue-una-oferta-de-patrocinio-para-costear-su-posible-participacion-en-eurovision-2025/ |website=ESCplus España |access-date=23. jaanuaril 2025 |language=es |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |last1=Moreno |first1=Roy |title=After The Withdrawal: The Band that Participated in "Etapa națională" and Offers to Represent Moldova - Eurovision 2025 |url=https://en.euromix.co.il/2025/01/23/after-the-withdrawal-the-band-that-participated-in-etapa-nationala-and-offers-to-represent-moldova/ |website=EuroMix |access-date=23. jaanuaril 2025 |date=23. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=У «Semafoare» есть шанс отправиться на «Евровидение-2025»: нашли спонсоров |url=https://esp.md/ru/sobytiya/2025/01/23/u-semafoare-est-shans-otpravitsya-na-evrovidenie-2025-nashli-sponsorov#goog_rewarded |website=СП - Новости Бельцы Молдова |access-date=23. jaanuaril 2025 |language=ru |date=23. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |last1=Geral |first1=Por ESC Portugal |title=Moldávia: Bacho & CARNIVAL BRAIN declinaram convite da TRM para o Festival Eurovisão 2025 |url=https://www.escportugal.pt/2025/01/moldavia-bacho-carnival-brain.html?m=1 |access-date=23. jaanuaril 2025}}</ref> 24. jaanuaril võtsid Anton Ragoza ja Dumitru Golban osa Kohvi+ programmist telekanalis [[ETV+]], kus räägiti oma osalemisest Moldova kvalifikatsioonivoorus ning sellest, kas nad püüavad tulevikus osaleda [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor|Eesti Laul]].<ref>{{cite web |title=Кофе+: Музыкант из Эстонии покоряет сцену в Молдове |url=https://jupiterpluss.err.ee/1609585562/muzykant-iz-jestonii-pokorjaet-scenu-v-moldove |website=ERR |access-date=24. jaanuaril 2025 |language=en}}</ref> 28. märtsil andsid nad koos Bachoga välja teise muusikavideo ja loo "Tu Tu Tu", mis sai "Semafoare" video jätkuks.<ref>{{cite web |title=Moldovan Talents Bacho & Carnival Brain Move on From Eurovision Hardship with New Single ‘Tu Tu Tu’ – Culture Fix |url=https://www.culturefix.co.uk/?p=32447|website=www.culturefix.co.uk |access-date=28. märtsil 2025}}</ref> ==Koosseis== * [[Anton Ragoza]] (2019–) – Üldtuntud kui '''Epic Violin Guy''' ja endine [[SunStroke Project]]i liige.<ref>{{cite web |title=Видео: музыкант из Молдавии и участник «Евровидения» рассказал, как обрел второй дом в Таллинне |url=https://limon.postimees.ee/6728967/video-muzykant-iz-moldavii-i-uchastnik-evrovideniya-rasskazal-kak-obrel-vtoroy-dom-v-tallinne |website=Limon |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ru |date=12. juuli 2019}}</ref><ref>{{cite web |title=Biography Anton Ragoza |url=https://carnivalbrain.com/biography-anton-ragoza/ |website=Carnival Brain |access-date=24. jaanuaril 2025 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * Dumitru Golban (2019–) – Üldtuntud kui '''Formal One''' ja '''Enesence''', on Moldova muusik, DJ, produtsent ja helidisainer.<ref>{{cite web |title=Biography Dumitru Golban |url=https://carnivalbrain.com/dumitru-golban/ |website=Carnival Brain |access-date=24. jaanuaril 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{cite web |title=Дерзкие парни из Таллинна могут представить Молдову на Евровидении-2025 |url=https://limon.postimees.ee/8175711/video-derzkie-parni-iz-tallinna-mogut-predstavit-moldovu-na-evrovidenii-2025 |website=Limon |access-date=21. jaanuaril 2025 |language=ru |date=20. jaanuar 2025}}</ref> == Laulud == {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |- ! scope="col" style="width:15em;"| Nimi ! scope="col" style="width:1em;"| Aasta ! scope="col"| Album |- ! scope="row"| "The Night" | 2019 | rowspan="9" {{n/a|Non-album singles}} |- ! scope="row"| "The Trumpet" | 2019 |- ! scope="row"| "Party Don't Stop" | 2019 |- ! scope="row"| "Tere Eesti" | 2023 |- ! scope="row"| "Under My Wheels" | 2023 |- ! scope="row"| "Badman" | 2024 |- ! scope="row"| "I Can Feel It" | 2024 |- ! scope="row"| "Attraction" | 2024 |- ! scope="row"| "Na Na Na" | 2024 |} === Koostöös teiste artistidega === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |- ! scope="col" style="width:15em;"| Nimi ! scope="col" style="width:1em;"| Aasta ! scope="col"| Album |- ! scope="row"| "Teardrops"<br/><span style="font-size:85%;">(Diana Breskan feat. Carnival Brain)</span> | 2019 | rowspan="7" {{n/a|Non-album singles}} |- ! scope="row"| "My Name Is"<br/><span style="font-size:85%;">(Broono feat. Carnival Brain)</span> | 2019 |- ! scope="row"| "Up and Down"<br/><span style="font-size:85%;">(Broono and Diana Breskan feat. Carnival Brain) | 2019 |- ! scope="row"| "Bertender"<br/><span style="font-size:85%;">(Godda feat. Carnival Brain)</span> | 2024 |- ! scope="row"| "Semafoare"<br/><span style="font-size:85%;">(Bacho feat. Carnival Brain)</span> | 2025 |- ! scope="row"| "You Don't Need My Love"<br/><span style="font-size:85%;">(IVI, Coullin feat. Carnival Brain)</span> | 2025 |- ! scope="row"| "Tu Tu Tu"<br /><span style="font-size:85%;">(Bacho feat. Carnival Brain)</span> | 2025 |} === Remix === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |- ! scope="col" style="width:15em;"| Nimi ! scope="col" style="width:1em;"| Aasta ! scope="col"| Album |- ! scope="row"| "Hello"<br/><span style="font-size:85%;">[[Mohombi]]</span> | 2019 | rowspan="4" {{n/a|Non-album singles}} |- ! scope="row"| "Mariola"<br/><span style="font-size:85%;">[[Minelli]]</span> | 2019 |- ! scope="row"| "War"<br/><span style="font-size:85%;">[[Edwin Starr]]</span> | 2023 |- ! scope="row"| "In the Middle"<br/><span style="font-size:85%;">[[Natalia Barbu]]</span> | 2024 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Carnival Brain}} * [https://carnivalbrain.com/ Koduleht] * {{Facebook|carnivalbrain}} * {{instagram|carnivalbrain}} * {{MusicBrainz artist}} * [https://open.spotify.com/artist/2eSh6EhWviLykbcKJjgGZA?si=PVcZwZkmQoqh8XDXmd4eyA Sportify] * [https://www.allmusic.com/artist/carnival-brain-mn0004740299 allmusic] * [https://www.youtube.com/@carnivalbrain YouTube] * [https://t.me/carnivalbrainmusic Telegram] * [https://www.shazam.com/artist/-/1455148481 Shazam] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria:Elektroonilise muusika ansamblid]] [[Kategooria:Popansamblid]] a2tnjgvtfwmkhmurbxsx816z03d7xai 0 688024 7151658 7050277 2026-05-11T18:02:02Z Larts 16019 7151658 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Kristjan Evart | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|1|25}} | pikkus = 192 cm | rahvus = eestlane | treeneriklubid = [[BC Pärnu Sadam]] (2024–) | endised_klubid = [[TÜ/Rock]] (2009–2012)<br>[[BC Pärnu]] (2012–2013)<br>[[Valga/Maks&Moorits]] (2013–2016)<br>[[KK Viimsi]] (2016–2021)<ref>[https://www.basket.ee/et/1797?pid=3639 Kristjan Evart basket.ee lehel]</ref> | hüüdnimi = Eff<ref>{{Netiviide | pealkiri= MEIE: Kristjan Evart| väljaanne=KK Viimsi|url=https://www.kkviimsi.ee/?id=1004&news_id=1859}}</ref> }}'''Kristjan Evart''' (sündinud [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] [[1990]]) on eesti korvpallitreener ja endine korvpallur. Evart on [[BC Pärnu Sadam]] peatreener alates 22. detsembrist [[2024]].<ref> [https://sport.err.ee/1609581499/kes-on-parnu-sadama-uus-peatreener-kristjan-evart "Kes on Pärnu Sadama uus peatreener Kristjan Evart?"] [[ERR]] 20.01.2025</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Evart, Kristjan}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Eesti korvpallitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] hj5wqtg8o5s58l52ca9cw0sq3rsq4cg 0 688043 7151821 6962965 2026-05-11T22:13:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151821 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cecile DeWitt and Bryce DeWitt.png|pisi| Bryce DeWitt koos abikaasaga]] '''Bryce Seligman DeWitt''' ([[8. jaanuar]] [[1923]] [[Dinuba]], [[California osariik]] – [[23. september]] [[2004]] [[Austin]]) oli ameerika [[füüsikateoreetik]]. Ta lõpetas [[Harvardi Ülikool]]i ja kaitses samas 1950. aastal füüsikaalase [[doktoritöö]] (juhendaja [[Julian Schwinger]]). Seejärel töötas ta mitmes institutsioonis, sealhulgas aastatel 1973–2004 [[Texase Ülikool Austinis|Texase Ülikoolis Austinis]]. DeWitti peamised uurimisvaldkonnad olid [[kvantväljateooria]], [[supermuutkond|supermuutkonnad]], [[kalibratsiooniteooria]] ja relativistlik [[astrofüüsika]].<ref name="e21"/> Ta oli teerajajaid [[üldrelatiivsusteooria]] kvantiseerimisel ja eelkõige [[kanooniline kvantgravitatsioon|kanoonilise kvantgravitatsiooni]]<ref name="e22"/> väljatöötamisel. DeWitt sõnastas koos [[John Archibald Wheeler]]iga [[Universumi lainefunktsioon]]i jaoks [[Wheeleri-DeWitti võrrand]]i ja aitas populariseerida [[Hugh Everett]]i [[Paljude maailmade interpretatsioon|paljude maailmade kvantmehaanika tõlgendust]]. ==Tunnustus== *1987 – [[Diraci medal (ICTP)|Diraci medal]] *1990 – valiti USA [[Riiklik Teaduste Akadeemia|Riikliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks *2002 – [[Pomerantšuki auhind]] *2005 – [[Einsteini auhind]] (postuumselt) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://history.aip.org/phn/11506026.html Bryce S. DeWitt]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. history.aip.org.</ref> <ref name="e22">DeWitt, Bryce S. (1967). "[https://journals.aps.org/pr/abstract/10.1103/PhysRev.160.1113 Quantum Theory of Gravity. I. The Canonical Theory]". Physical Review. 160 (5): 1113–1148. doi:[https://journals.aps.org/pr/abstract/10.1103/PhysRev.160.1113 10.1103/PhysRev.160.1113].</ref> }} {{JÄRJESTA:DeWitt, Bryce}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Harvardi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2004]] pvfjdltstgsrwjvt700wsowivmarftj 0 689809 7151938 7031836 2026-05-12T07:01:26Z Svencapoeira 67038 Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Daedaleopsis tricolor]] pealkirja [[Värv-pajukakk]] alla 7031836 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Daedaleopsis tricolor'' | värvus = seened | pilt = Daedaleopsis tricolor 2025 G2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Daedaleopsis_tricolor1.jpg | pildi2_seletus = ''Daedaleopsis tricolor'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Pajukakk_(perekond)|Pajukakk]] ''Daedaleopsis'' | liik = '''''Daedaleopsis tricolor''''' | binaarne = | binaarse_autor = }} '''''Daedaleopsis tricolor''''' on [[Torikulised|torikuliste]] sugukonda [[pajukakk|pajukaku]] perekonda kuuluv [[kandseen]]eliik. ''Daedaleopsis tricolor'' on pealt triibuline ja alt pikkade eoslehekestega. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/184077 ''Daedaleopsis tricolor''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] [[Kategooria:Torikulised]] czkyram1a1gbtf15ykk4ko6inu0atnv 7151942 7151938 2026-05-12T07:03:08Z Svencapoeira 67038 7151942 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Värv-pajukakk | värvus = seened | pilt = Daedaleopsis tricolor 2025 G2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Daedaleopsis_tricolor1.jpg | pildi2_seletus = Värv-pajukakk ''Daedaleopsis tricolor'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Pajukakk_(perekond)|Pajukakk]] ''Daedaleopsis'' | liik = '''Värv-pajukakk''' ''Daedaleopsis tricolor'' | binaarne = | binaarse_autor = }} '''Värv-pajukakk''' (''Daedaleopsis tricolor'') on [[Torikulised|torikuliste]] sugukonda [[pajukakk|pajukaku]] perekonda kuuluv [[kandseen]]eliik. Värv-pajukakk on pealt triibuline ja alt pikkade eoslehekestega. == Välislingid == * {{Elurikkus|184077}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] [[Kategooria:Torikulised]] pz8wfll3pyonkipmdwmid0132aals0t 0 690935 7152002 7151034 2026-05-12T07:56:22Z Kasparkelk 204517 7152002 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Infokast sportlane | nimi = Hannes Soomer | pilt = 2023-07-23 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8757 by Stepro (cropped).jpg | pildiallkiri = Hannes Soomer 2023. aastal | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|1998|2|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | spordiala = motoringrada }}'''Hannes Soomer''' (sündinud [[17. veebruar|17. veebruaril]] [[1998]]) on [[Eesti]] motoringrajasõitja, kes 2026. aastal võistleb [[EuroMoto]] Superbike's Masteroil Alpha Van Zon BMW meeskonnas ja [[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|FIM EWC]]-s AutoRace Ube Racing Teamiga. Tema hüüdnimi on '''The Baltic Bullet'''. 2017. aastal võitis ta Euroopa Superspordi karikavõistlused WILSport Racedaysi meeskonnaga.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-10-22 |pealkiri=Hannes Soomer võitis European Supersport meistritiitli |url=https://sport.err.ee/638016/hannes-soomer-voitis-european-supersport-meistritiitli |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Karjäär == === Varasem karjäär === Soomer alustas oma karjääri ADAC Minibike Cup'is 2006. aasta hooaja viimasel etapil [[Sachsenring|Sachsenringil]] ning lõpetas esimeses sõidus seitsmendana ja teises sõidus B-grupis kuuendana.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=About me |url=https://hannessoomer.com/about-me |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=hannessoomer.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse 2006 {{!}} ADAC Mini Bike Cup |url=https://www.adac-motorsport.de/adac-mini-bike-cup/ergebnisse/2006/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.adac-motorsport.de |keel=de}}</ref> Ta jätkas selles sarjas võistlemist aastatel 2008-2010 ja võitis 2009. aastal ühe sõidu. Ta lõpetas 2010. aasta üldarvestuses teisena, kaks punkti meistrist maas.<ref name=":3" /> Aastatel 2011 ja 2012 võistles Soomer [[ADAC Junior Cup]]'is Aprilia RS125 mootorrattaga. 2012. aastal saavutas ta poodiumi ja lõpetas üldarvestuses viiendana.<ref name=":3" /> === European Junior Cup (EJC) === Soomer tegi oma [[European Junior Cup]]'i debüüdi 2013. aastal. Ta lõpetas üldarvestuses 22. kohal ja ta parim tulemus oli kaheksas koht [[Imola ringrada|Imolas]]. Ta jätkas sarjas võistlemist 2016. aastani, kuid 2015. ja 2016. aasta viimastel etappidel võistles ta [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]] ''wildcard'' sõitjana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer debüteeris Supersport klassi MM-sarjas |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/72619083/hannes-soomer-debuteeris-supersport-klassi-mm-sarjas |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Soomer jäi Jerezis toimunud Supersport sarja MM-etapil punktidelt välja |url=https://sport.err.ee/93131/soomer-jai-jerezis-toimunud-supersport-sarja-mm-etapil-punktidelt-valja |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta sai 2016. aastal kaks etapivõitu [[TT Circuit Assen|Assenis]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-04-17 |pealkiri=Assenis võidutsenud Soomer kerkis Euroopa juunioride karikasarjas liidriks |url=https://sport.err.ee/84831/assenis-voidutsenud-soomer-kerkis-euroopa-juunioride-karikasarjas-liidriks |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja [[Misano World Circuit Marco Simoncelli|Misanos]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-06-20 |pealkiri=Hannes Soomer valitses Misano ringrajal peetud Euroopa noorte karikasarja etappi |url=https://sport.err.ee/87673/hannes-soomer-valitses-misano-ringrajal-peetud-euroopa-noorte-karikasarja-etappi |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Superspordi maailmameistrivõistlused (WorldSSP) === 2015. aastal tegi Soomer debüüdi [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]] [[Kallio Racing]] võistkonnas, sõites hooaja kolmel etapil. 2017. aastal [[Team Racedays|Racedays Hondasse]] siirdunult tuli ta WorldSSP Supersport Challenge'i meistriks.<ref name=":2" /> 2018. aasta hooajal osales Soomer esimest korda põhisõitjana WorldSSP-s.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Van Sikkelerus teams up with Soomer at Racedays Honda |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2019/Van+Sikkelerus+teams+up+with+Soomer+at+Racedays+Honda |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.worldsbk.com}}</ref> 2019. aastal saavutas mitu esikümne finišit ning läks 2020. aastaks Kallio Racingusse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Porsche Ring {{!}} Probably the best racetrack in the Nordics! |url=https://www.audruring.ee/uudised/hannes-soomer-liitub-2020-supersport-mm-il-osalemiseks-kallio-racing-meeskonnaga |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.audruring.ee}}</ref> Ta lõpetas hooaja viimase nelja võidusõidu kolme poodiumikohaga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-04 |pealkiri=Eesti motosõitja kihutas taas poodiumile |url=https://sport.postimees.ee/7077815/eesti-motosoitja-kihutas-taas-poodiumile |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lupp |eesnimi=Ranto |kuupäev=2020-10-05 |pealkiri=Hannes Soomer sõitis MM-etapi poodiumile {{!}} Mootorrattad ja mootorratta uudised |url=https://mootorratturid.ee/mootorrattasport/hannes-soomer-soitis-esimese-eestlasena-supersport-klassi-mm-etapi-poodiumile/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lupp |eesnimi=Ranto |kuupäev=2020-10-18 |pealkiri=Soomer tõusis kolmandat korda järjest poodiumile! {{!}} Mootorrattad ja mootorratta uudised |url=https://mootorratturid.ee/mootorrattasport/soomer-tousis-kolmandat-korda-jarjest-poodiumile/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}</ref> 2022. aasta lõpetas ta meistrivõistluste 13. kohal [[Triumph Motor Company|Triumph]]'i tehasemeeskonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer vahetab uue hooaja eel meeskonda: "Usun, et rattal on potentsiaali" |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/95623817/hannes-soomer-vahetab-uue-hooaja-eel-meeskonda-usun-et-rattal-on-potentsiaali |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=2022. aasta Superspordi maailmameistrivõistluste sõitjate üldarvestus |url=https://resources.worldsbk.com/files/results/2022/AUS/SSP/002/STD/ChampionshipStandings.pdf?version=a92506ea4a18d9d220ae31bd272e7887 |vaadatud=12. mail 2026}}</ref> === Superbike'i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) === [[2023. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2023. aastal]] valis Petronas MIE Honda Soomeri, et asendada [[Hafizh Syahrin|Hafizh Syahrinit]] Tšehhi ja Prantsuse etappidel vigastuse tõttu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-27 |pealkiri=Hannes Soomer given WorldSBK debut by MIE Honda at Most {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/news/1032099/1/hannes-soomer-given-worldsbk-debut-mie-honda-most |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2023-09-12 |pealkiri=IDM SBK: Titel oder Laufsieg für Soomer beim Finale? |url=https://euromoto.racing/en/2023/09/12/idm-sbk-titel-oder-laufsieg-fuer-soomer-beim-finale/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}</ref> === IDM Superbike / EuroMoto === [[Fail:2023-07-21 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8117 by Stepro.jpg|pisi|Soomer 2023. aastal]] [[2023. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2023. aastal]] siirdus Soomer Superspordist Superbike'i, võisteldes IDM Superbike'i meistrivõistlustel Honda CBR1000RR-R mootorrattaga. Ta alustas hooaega viie järjestikulise poodiumiga [[Sachsenring|Sachsenringil]], [[Motorsport Arena Oschersleben|Oscherslebenis]] ja [[Mosti autodroom|Mostis]]. Hooaja lõpus lõpetas ta meistrivõistluste üldarvestuses 4. kohal, kogudes 185 punkti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2023. aasta IDM Superbike'i tulemused |url=https://results.bike-promotion.com/Results/Championship%20scores/2023/01%20IDM/IDM%20Punktest%C3%A4nde%20IDM_SBK.pdf}}</ref> [[2024. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2024. aastal]] läks Soomer üle BMW-le, sõites BMW M1000RR mootorrattaga. Enne hooaja algust sai ta [[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|Le Mansi 24. tunnisel võidusõidul]] vigastada ning ei saanud esimesel etapil osaleda<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soomer in recovery mode after crash cuts short impressive EWC debut {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/soomer-in-recovery-mode-after-crash-cuts-short-impressive-ewc-debut |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEO {{!}} Hannes Soomer kaotas Le Mansi 24 tunni sõidul suure valu tõttu korraks teadvuse |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120287241/video-hannes-soomer-kaotas-le-mansi-24-tunni-soidul-suure-valu-tottu-korraks-teadvuse |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Delfi Sport}}</ref> Kolmandal etapil Mostis esimeses sõidus oli Soomer heitluses [[Illja Mõhhaltšõk|Illja Mõhhaltšõkiga]] viimase ringi eelviimase kurvini, kus Soomer kukkus ning katkestas sõidu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2024-06-23 |pealkiri=IDM SBK: Kein Soomer-Märchen, Mikhalchik gewinnt |url=https://euromoto.racing/2024/06/23/idm-sbk-kein-soomer-maerchen-mikhalchik-gewinnt/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=EURO MOTO |keel=de}}</ref> Hooaja viiendal etapil [[Schleizer Dreieck|Schleizer Dreieckil]] lõpetas ta 8. ja 10. kohal. Kuuendal etapil Assenis saavutas ta mõlemas sõidus teise koha. Eelviimasel etapil Nürburgringil lõpetas Soomer esimese sõidu teisena pärast heitlust Mõhhaltšõkiga. Teises sõidus saavutas ta oma esimese IDM Superbike'i võidu,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Urbanik |eesnimi=Helen |kuupäev=2024-09-01 |pealkiri=Hannes Soomer võitis Nürburgringil - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/2024/09/01/hannes-soomer-voitis-nurburgringil/,%20https://msport.ee/2024/09/01/hannes-soomer-voitis-nurburgringil/ |vaadatud=2026-03-14 |keel=et}}</ref> taas pärast heitlust Mõhhaltšõkiga. Soomer ei osalenud viimasel etapil [[Hockenheimring|Hockenheimis]], kuna sai vigastada Bol d'Ori võidusõidul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=After 16 Hours: YART Bol d’Or heartbreak puts Yoshimura SERT in EWC title control {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/after-16-hours-yart-bol-dor-heartbreak-puts-yoshimura-sert-in-ewc-title-control |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref>[[Fail:2025-06-01 Motorsport, IDM, 90. Internationales Schleizer Dreieckrennen- IDM Superbike STP 6157.jpg|pisi|Hannes Soomer (nr.38) ja Toni Finsterbusch (nr.56) 2025. aastal Schleizer Dreieckis|267x267px]][[2025. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2025. aastal]] jätkas Soomer BMW-ga, nüüd tehasemeeskonna ridades.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-12 |pealkiri=Hannes Soomer asub BMW tehasemeeskonna ridades püüdma meistritiitlit |url=https://sport.postimees.ee/8190774/hannes-soomer-asub-bmw-tehasemeeskonna-ridades-puudma-meistritiitlit |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> Ta sai esimesel etapil Oscherslebenis võidu ja teise koha. Schleizis oli ilm muutlik ning lõpetas esimeses sõidus neljandana ja teises sõidus viiendana. Kolmanda etapi esimeses sõidus Mostis võitis Soomer 0.059 sekundiga [[Florian Alt|Florian Altile]] pärast pikka heitlust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2025-06-22 |pealkiri=IDM SBK: Soomer victory secures top spot in the standings |url=https://euromoto.racing/en/2025/06/22/idm-sbk-soomer-sieg-rettet-die-tabellenfuehrung/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}</ref> Neljandal etapil taas Oscherslebenis alustas Soomer esimest sõitu viiendalt stardikohalt. 13. ringil möödus ta Altist ja tõusis hetkeks teiseks, kuid kukkus järgmisesse kurvi sisenedes. Ta murdis sõrme ning ei osalenud teises sõidus. Järgmisel etapil Assenis naasis Soomer rattale ja lõpetas mõlemas sõidus seitsmendana. Nürburgringil saavutas ta teise ja kolmanda koha. Hooaja viimasel etapil Hockenheimis startis Soomer esimest sõitu kolmandana. Sõit peatati esimese ringi viiendas kurvis kukkumise tõttu [[Maximilian Kofler]] ja [[Lorenzo Zanetti]] vahel. Hiljem peatati ja lõpetati sõit kuuendal ringil ning anti välja poolpunkte. Soomer lõpetas neljandana. Teises sõidus lõpetas ta 14. kohal, pärast neljandal ringil rajalt välja sõitmist ja seitsmendal ringil kukkumist. Hooaja kokkuvõttes lõpetas ta üldarvestuse kolmandal kohal 177.5 punktiga. [[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026. aastal]] jätkab Soomer Van Zon BMW meeskonnaga ümber nimetatud [[EuroMoto]] sarjas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Line-up 2026: Markus Reiterberger returns to EuroMoto (IDM) championship with his former team – Masteroil – Alpha – Van Zon – BMW |url=https://www.bmwracingteam.eu/line-up-for-2026-markus-reiterberger-returns-to-euromoto-idm-championship-with-his-former-team/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=en-US}}</ref> === Kestvussõit === [[2024. aasta FIM EWC hooaeg|2024. aastal]] avaldati, et Soomerist saab BMW Motorrad World Endurance Teami asendussõitja ja Tecmas-MRP-BMW Racing Teami neljas sõitja. Le Mansi 24. tunnisel võidusõidul võistles Soomer Tecmas võistkonnas, kus ta kukkus varahommikul ja vigastas õlga.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Soomer in recovery mode after crash cuts short impressive EWC debut {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/soomer-in-recovery-mode-after-crash-cuts-short-impressive-ewc-debut |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref> Meeskond hiljem katkestas tehnilise vea tõttu.<ref name=":0" /> [[Suzuka 8 tunni võidusõit|Suzuka 8 tunni võidusõidul]] võistles Soomer TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW meeskonnas Superstocki klassis, mille nad võitsid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EWC Take Five with Hannes Soomer {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/ewc-take-five-with-hannes-soomer |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref> Bol d'Oril oli Soomer võistlemas [[Sylvain Guintoli]] asemel tehasevõistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2024 Bol d'Or sõitjate nimekiri |url=https://boldor.com/wp-content/uploads/2024/09/Entry-List-Bol-dOr-2024-au-04.09.pdf |vaadatud=15. märtsil 2026}}</ref> Esikohalt startides, meeskond oli pidevalt eespool suur osa sõidust. Varahommikul, Soomeril oli ''highside'' kukkumine, kus ta murdis õlavarreluu ja nihestas õla. Ta sõitis boksi tagasi ja katkestas sõidust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer will not race in Hockenheim |url=https://hannessoomer.com/latest-news/hannes-soomer-will-not-race-in-hockenheim |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=hannessoomer.com}}</ref> Meeskond lõpetas viiendana.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2024-09-15 |pealkiri=Yoshimura SERT Motul Suzuki win FIM EWC crown as both YART and F.C.C. TSR falter at Bol d’Or 24 Hour finale |url=https://www.mcnews.com.au/2024-bol-dor-results-fim-ewc/ |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> 14. jaanuaril 2025 avaldati, et Soomer püib BMW Motorrad World Endurance Team meeskonda neljanda ja asendussõitjana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BMW Motorrad World Endurance Team 2025: Familiar names and a strong new addition – BMW Motorrad EWC |url=https://bmwmotorradewc.com/bmw-motorrad-world-endurance-team-2025-familiar-names-and-a-strong-new-addition/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-US}}</ref> Spa 8 tunni võidusõidul oli Soomer võistlemas Tecmas meeskonnas koos [[Jan Bühn|Jan Bühni]] ja [[Leandro Mercado|Leandro Mercadoga]]. Nad tulid Superstocki võitjaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2nd place overall in the FIM EWC at Spa 8h – BMW Motorrad EWC |url=https://bmwmotorradewc.com/2nd-place-overall-in-the-fim-ewc-at-spa-8h/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-US}}</ref> Soomer võistles uuesti Tecmasis Bol d'Or võidusõidul, kus nad võitsid Superstock klassis ja tulid üldarvestuse kolmandaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Champion-MRP-Tecmas battles back in style to top EWC Bol d’Or Superstock order {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/champion-mrp-tecmas-battles-back-in-style-to-top-ewc-bol-dor-superstock-order |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Bol d’Or joy for Yoshimura SERT Motul as Yamaha lands EWC title joy after late BMW heartbreak |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/bol-dor-joy-for-yoshimura-sert-motul-as-yamaha-lands-ewc-title-joy-after-late-bmw-heartbreak |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fim-moto.com |keel=en-us}}</ref> 27. jaanuaril 2026 avaldati, et Soomer püsib BMW tehasemeeskonna neljandaks sõitjaks<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=BMW Motorrad Motorsport 2026: The large, strong family is ready! |url=https://www.press.bmwgroup.com/canada/article/detail/T0455314EN/bmw-motorrad-motorsport-2026:-the-large-strong-family-is-ready?language=en |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.press.bmwgroup.com |keel=en}}</ref> ja AutoRace Ube Racing Team'i põhisõitjaks koos [[Naomichi Uramoto]] ja Sylvain Guintoliga.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Full-time entry in the FIM EWC as the first BMW Motorrad Motorsport Official Team Japan {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/full-time-entry-in-the-fim-ewc-as-the-first-bmw-motorrad-motorsport-official-team-japan |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref> == Karjääri statistika == === Superspordi maailmameistrivõistlused (WorldSSP) === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" !Hooaeg !Mootorratas !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !Punkte !Koht |- !2015 | rowspan="2" |[[Yamaha YZF-R6]] | rowspan="2" |Kallio Racing |1 |0 |0 |0 |0 |49. |- !2016 |3 |0 |0 |0 |4 |33. |- !2017 | rowspan="3" |[[Honda CBR600RR]] |WILSport Racedays |9 |0 |0 |0 |28 |18. |- !2018 |Racedays |12 |0 |0 |0 |36 |16. |- !2019 |MPM WILSport Racedays |11 |0 |0 |0 |36 |14. |- !2020 | rowspan="2" |[[Yamaha YZF-R6]] | rowspan="2" |Kallio Racing |15 |0 |3 |0 |115 |9. |- !2021 |17 |0 |0 |0 |105 |12. |- !2022 |[[Triumph Street Triple|Triumph Street Triple RS]] |Dynavolt Triumph |24 |0 |0 |0 |95 |13. |- ! colspan="3" |Kokku !92 !0 !3 !0 !419 ! |} === Superbike’i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) === {| class="wikitable" !Hooaeg !Mootorratas !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !Punkte !Koht |- !2023 |[[Honda CBR1000RR|Honda CBR1000RR-R]] |Petronas MIE – MS Racing Honda Team |6 |0 |0 |0 |1 |25. |- ! colspan="3" |Kokku !6 !0 !0 !0 !1 ! |} === IDM Superbike / EuroMoto === ==== Hooaegade kaupa ==== {| class="wikitable" !Hooaeg !Mootorratas !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !Punkte !Koht |- !2023 |[[Honda CBR1000RR|Honda CBR1000RR-R]] | rowspan="2" |Enemat Enos Motorsport |14 |0 |8 |0 |185 |4. |- !2024 | rowspan="3" |[[BMW S1000RR|BMW M1000RR]] |10 |1 |4 |0 |136 |7. |- !2025 | rowspan="2" |Masteroil Alpha Van Zon BMW |13 |2 |4 |0 |177,5 |3. |- !2026 |2* |0* |1* |0* |29* | 3.* |- ! colspan="3" |Kokku !39 !3 !16 !0 !527,5 ! |} ==== Võidusõitude kaupa ==== {|class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" !rowspan="2"| Aasta !rowspan="2"| Klass !rowspan="2"| Mootorratas !colspan="2"| 1 !colspan="2"| 2 !colspan="2"| 3 !colspan="2"| 4 !colspan="2"| 5 !colspan="2"| 6 !colspan="2"| 7 !rowspan="2"| Pos !rowspan="2"| Pts |- ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 ! R1 ! R2 |- ! 2023 ! Superbike ! [[Honda]] | style="background:#FFDF9F;" | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|3.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|3.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|3.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|2.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|3.}} | style="background:#EFCFFF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|DNF}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|3.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|10.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Red Bull Ring|AUS]]<br />{{small|8.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Red Bull Ring|AUS]]<br />{{small|4.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|5.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|5.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|3.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|2.}} ! 4. ! 185 |- ! 2024 ! Superbike ! [[BMW]] | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|Inj}} | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|Inj}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|5.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|8.}} | style="background:#EFCFFF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|DNF}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|3.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|8.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|10.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|2.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|2.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[Nürburgring|NÜR]]<br />{{small|2.}} | style="background:#FFFFBF;" | [[Nürburgring|NÜR]]<br />{{small|1.}} | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|Inj}} | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|Inj}} ! 7. ! 136 |- ! 2025 ! Superbike ! [[BMW]] | style="background:#FFFFBF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|1.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|2.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|4.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Schleizer Dreieck|SCH]]<br />{{small|4.}} | style="background:#FFFFBF;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|1.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Mosti autodroom|CZE]]<br />{{small|3.}} | style="background:#EFCFFF;" | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|DNF}} | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br />{{small|Inj}} | style="background:#DFFFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|7.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[TT Circuit Assen|NED]]<br />{{small|7.}} | style="background:#DFDFDF;" | [[Nürburgring|NÜR]]<br />{{small|2.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Nürburgring|NÜR]]<br />{{small|3.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|4.}} | style="background:#DFFFDF;" | [[Hockenheimring|HOC]]<br />{{small|14.}} ! style="background:#FFDF9F;" | 3. ! style="background:#FFDF9F;" | 177.5 |- !2026 !Superbike ![[BMW]] | style="background:#DFFFDF;" | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|4.}} | style="background:#FFDF9F;" | [[Sachsenring|SAC]]<br />{{small|3.}} |[[Brno ringrada|BRN]]<br /> |[[Brno ringrada|BRN]]<br /> |[[Mosti autodroom|CZE]]<br /> |[[Mosti autodroom|CZE]]<br /> |[[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br /> |[[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]<br /> |[[TT Circuit Assen|NED<br />]] |[[TT Circuit Assen|NED<br />]] |[[Nürburgring|NÜR]]<br /> |[[Nürburgring|NÜR]]<br /> |[[Hockenheimring|HOC]]<br /> |[[Hockenheimring|HOC]]<br /> !3.* !29* |} {| style="font-size:85%; text-align:center;" class="wikitable" |- | bgcolor="#ffffbf" | võitja | bgcolor="#dfdfdf" | 2. koht | bgcolor="#ffdf9f" | 3. koht | bgcolor="#dfffdf" | punktidega finish | bgcolor="#cfcfff" | punktideta finish | bgcolor="#efcfff" | Katkestas (DNF) | bgcolor="#000000" style="color:white" | Diskvalifitseeritud (DSQ) | bgcolor="#ffffff" | ei startinud<br>(DNS) | Vigastatud (Inj) |} === FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused/karikavõistlused === ====Hooaegade kaupa==== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:85%" !valign="middle" | Aasta !valign="middle" | Võistkond !valign="middle" | Mootorratas !Klass ! valign="middle" | Sõitjad !valign="middle" | Tulemus |- |'''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2024]]''' |{{flagicon|Belgia}} BMW Motorrad World Endurance Team |[[BMW|BMW S1000RR]] |EWC | align="left" |{{flagicon|Ukraina}} [[Illja Mõhhaltšõk]]<br />{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer<br />{{flagicon|Saksamaa}} [[Markus Reiterberger]] ! style="background:#FFDF9F;" | 3. |- | '''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2024]]''' | {{flagicon|Jaapan}} TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | align="left" | {{flagicon|Jaapan}} Tomoya Hoshino<br />{{flagicon|Jaapan}} Ainosuke Yoshida<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !13. |- | '''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2025]]''' | {{flagicon|Belgia}} TECMAS MRP BMW RACING TEAM | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | align="left" | {{flagicon|Ungari}} Bálint Kovács<br />{{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer<br />{{flagicon|Belgia}} [[Loris Cresson]]<br />{{flagicon|Saksamaa}} Jan-Ole Jähnig ! style="background:#FFDF9F;" | 3. |- |'''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2026]]''' |{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team |[[BMW|BMW S1000RR]] |EWC | align="left" |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]<br />{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !4.* |} ==== Le Mansi 24 tunni mootorrataste võidusõidu tulemused ==== {|class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" ! Aasta ! Võistkond ! Mootorratas !Klass ! Sõitjad ! Pos |- ! [[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|2024]] |style="text-align:left;"| {{flagicon|Belgia}} TECMAS MRP BMW RACING TEAM | style="text-align:left;" | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | style="text-align:left;" | {{flagicon|Prantsusmaa}} [[Kenny Foray]]<br/>{{flagicon|Saksamaa}} [[Jan Bühn]]<br/>{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Loic Arbel]]<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !DNF |- ![[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|2026]] | style="text-align: left;" |{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team | style="text-align: left;" |[[BMW|BMW S1000RR]] |EWC | align="left" style="text-align: left;" |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]<br />{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !5. |} ==== Spa 8 tunni mootorrataste võidusõidu tulemused ==== {|class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" ! Aasta ! Võistkond ! Mootorratas !Klass ! Sõitjad ! Pos |- ! 2025 |style="text-align:left;"| {{flagicon|Belgia}} CHAMPION-MRP-TECMAS | style="text-align:left;" | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | style="text-align:left;" | {{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer<br />{{flagicon|Argentina}} [[Leandro Mercado]] ! style="background:#FFFFBF;" | 1. |} ==== Suzuka 8 tunni võidusõidu tulemused ==== {|class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" ! Aasta ! Võistkond ! Mootorratas !Klass ! Sõitjad ! Pos |- ! [[Suzuka 8 tunni võidusõit|2024]] |style="text-align:left;"| {{flagicon|Jaapan}} TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW | style="text-align:left;" | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | style="text-align:left;" | {{flagicon|Jaapan}} Tomoya Hoshino<br/>{{flagicon|Jaapan}} Ainosuke Yoshida<br/>{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !style="background:#FFFFBF;"| 1. |} ==== Bol d'Ori tulemused ==== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" ! Aasta ! Võistkond ! Mootorratas !Klass ! Sõitjad ! Pos |- !2024 |{{flagicon|Belgia}} BMW Motorrad World Endurance Team |[[BMW|BMW S1000RR]] |EWC |{{flagicon|Saksamaa}} Markus Reiterberger<br />{{flagicon|Prantsusmaa}} Sylvain Guintoli<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer !5. |- ! 2025 | style="text-align:left;" | {{flagicon|Belgia}} CHAMPION-MRP-TECMAS | style="text-align:left;" | [[BMW|BMW S1000RR]] |SST | style="text-align:left;" | {{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn<br />{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer<br />{{flagicon|Argentina}} [[Leandro Mercado]] ! style="background:#FFFFBF;" | 1. |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} *[https://www.hannessoomer.com/ Hannes Soomeri veebisait] *[https://www.worldsbk.com/en/rider/Hannes+Soomer/2162 Hannes Soomer] WorldSBK.com-s {{JÄRJESTA:Soomer, Hannes}} [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Tallinnast pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] 4tqgw62jkll4ranykp38q4hhw7udpco 0 691243 7151703 7151042 2026-05-11T19:14:23Z Andreas003 7485 7151703 wikitext text/x-wiki [[Fail:Many Karelias est.png|pisi|[[Karjala]] piirkond. Aunuse kannas moodustab lõunapoolse osa [[Aunuse Karjala]]st]] '''Aunuse kannas''' ehk '''Olonetsi maakitsus''' ([[Soome keel|soome]] Aunuksen kannas; [[Vene keel|vene]] Олонецкий перешеек) on [[maakitsus]] [[Karjala]]s. Läänest piirneb maakitsus [[Laadoga]] järvega, idas [[Äänisjärv]]ega. Kannase lõunapoolse piiri moodustab [[Süvari jõgi]]. Maakitsus asub [[Venemaa Föderatsioon]]is. Suurem osa kannasest kuulub [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigile]], ent maakitsuse lõunaosa asub [[Leningradi oblast]]i koosseisus. == Ajalugu == Esimesed inimesed asusid Olonetsi maakitsusele umbes 6000 aastat tagasi. Esmaelanikud asusid kannasele ida poolt, tõenäoliselt [[Uurali piirkond|Uurali piirkonnast]]. Neile lisandusid lõunast põhja liikunud [[Świdry kultuur]]i esindajad, kelle kultuurist on maakitsusele jäänud palju jälgi. Nii kujunes piirkond eri kultuuride kokkupuute kohaks. Elanikkonna peamised majanduslikud harrastused olid [[jahipidamine]] ja [[kalapüük]].<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kochkurkina |eesnimi=S. I. |kuupäev=1993 |pealkiri=ANCIENT OLONETS |url=http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA10_41.pdf |ajakiri=[[Fennoscandia archaeologica]] |aastakäik=10 |lehekülg=40-50|url-olek=ei tööta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250105132348/http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA10_41.pdf|arhiivimisaeg=2025-01-05}}</ref> Kroonikate järgi asusid [[karjalased]] asusid Aunuse maakitsusele umbes 9. sajandil. Kannase lääneosas ilmnevad [[Läänemeresoomlased|läänemeresoomlastele]] omased [[hauakääbas]]ed pärinevad 10. ja 13. sajandist ning nendega seostatakse [[Livvikod|livvikotega]] asustatud piirkonda. Kannase idaosas kujunesid välja [[lüüdid]], kes põimusid kokku sinna hõredalt elama asunud [[Vepslased|vepslastega]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Minvaleev |eesnimi=Sergei Andreevich |kuupäev=2024-06-11 |pealkiri=Christian Elements and Their Folk Adaptations in the Funeral and Memorial Rites of the Ludian Karelians |ajakiri=[[Journal of Ethnology and Folkloristics]] |aastakäik=18 |üksiknumber=1 |lehekülg=95-112}}</ref><ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Manakov |eesnimi=Andrei G. |perekonnanimi2=Terenina |eesnimi2=Natalia |kuupäev=2015 |pealkiri=The Baltic Finnish peoples divided by state and administrative borders: territorial development of the Karelians, Vepsians, and Setos |url=https://www.ssoar.info/ssoar/bitstream/handle/document/51364/ssoar-balticreg-2015-1-manakov_a-The_Baltic_Finnish_peoples_divided.pdf;jsessionid=C7CD0CF880594C6CE4E2E8FE03A60216?sequence=1 |ajakiri=[[Baltic Region]] |aastakäik=1 |lehekülg=96-107 |doi=10.5922/2079-8555-2015-1-8}}</ref> Siiani ei ole arheoloogilised kaevamised leidnud piirkonnast ühtegi suuremat asulat, mis oleks asutatud enne 13. sajandit. Seda hoolimata sellest, et [[Aunuse linn]]a on esmamainitud 1137. aastal.<ref name=":0" /> Sarnaselt ülejäänud [[Ida-Karjala]]le jäi Aunuse kannas 12. sajandil [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] võimu alla, pärast Novgorodi vallutamist sattus maakitsus [[Venemaa tsaaririik|Venemaa]] võimu alla.<ref name=":1" /> [[Keskaeg|Keskajal]] ja [[Varauusaeg|varauusajal]] elasid kannase [[karjalased]] peamiselt külades, kasvatasid [[rukis]]t ja talletasid [[hein]]a. Paljud olid ka [[Käsitööline|käsitöölised]].<ref name=":0" /> 16. ja 17. sajandil piirkonnast läbikäinud sõjad laastasid maakitsust ja paljud asulad jäid tühjaks. Olukorra muutis pingelisemaks 1617. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]], millega Venemaa loovutas [[Rootsi]]le Karjalas alasid ja maakitsus muutus piirimaaks ning Rootsi oli Aunusest vaid 43 kilomeetri kaugusel. Seetõttu ehitasid Vene võimud piirkonnas mitmeid kindlustusi.<ref name=":0" /> [[Venemaa Keisririik|Keisririigi]] ajal oli maakitsus [[Aunuse kubermang]]u koosseisus.<ref>[https://олонецкая-губерния.рф/ "Добро пожаловать в Олонецкую губернию!"]. ''Олонецкая губерния''. Vaadatud 30. märtsil 2025.</ref> Võrreldes ülejäänud keisririigiga oli kogu Ida-Karjala, sealhulgas ka Aunuse maakitsus, mahajäänud. Koolid, mis piirkonnas asustati, õpetasid pea kohalikke pea alati [[Vene keel|vene keeles]]. 19. sajandi jooksul ja 20. sajandi alguses [[Venestamine|venestusid]] kannase lõunaosas mitmed karjalaste külad.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hodgson |eesnimi=John H. |pealkiri=Communism in Finland |kirjastus=[[Princeton University Press]] |aasta=1967 |lehekülg=147-173 |doi=10.1515/9781400875627 |autor-link=John H. Hodgson}}</ref> Maakitsuse põhjaosas säilis [[karjala keel]] ja kultuur paremini.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=M. |kuupäev=1922-01-19 |pealkiri=Karjala ja karjalased |lehekülg=5-6 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1922/01/18/24}}</ref> Pärast Nõukogude Liidu loomist jäi suurem osa Aunuse maakitsusest [[Karjala ANSV]] koosseisu.<ref name=":2" /> Kannase lõunapoolseim osa, [[Sviri jõgi|Sviri jõe]] ümbrus, lülitati [[Leningradi oblast]]i koosseisu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-12-08 |pealkiri=ЛОДЕЙНОПОЛЬСКИЙ УЕЗД ОЛОНЕЦКОЙ ГУБ. (1917-сен. 1922г.) |url=http://classif.spb.ru/sprav/np_lo/9_Lodeynopol.htm |väljaanne=Справочник истории административно-территориального деления Ленинградской области |vaadatud=2025-03-30 |arhiivimisaeg=2013-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131228103824/http://classif.spb.ru/sprav/np_lo/9_Lodeynopol.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> == Vaata ka == * [[Karjala maakitsus]] * [[Onega maakitsus]] * [[Aunuse Karjala]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Maakitsused]] [[Kategooria:Karjala geograafia]] [[Kategooria:Karjala]] [[Kategooria:Venemaa geograafia]] lyk5sj3ie5byark7o6vegf3o9k569m5 0 692841 7151673 7148726 2026-05-11T18:24:15Z Pikne 13803 7151673 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2025 | muu_nimi = | pilt = Ice hockey pictogram.svg | pildisuurus = 60px | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Rootsi}} <br> [[Stockholm]] | riik2 = {{PisiLipp|Taani}} <br> [[Herning]] | toimumisaeg = 9.–25. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = {{jh|USA}} | tiitli_nr = | teine = {{jh|Šveits}} | kolmas = {{jh|Rootsi}} | väljalangemine = {{jh|Prantsusmaa}} <br> {{jh|Kasahstan}} | mänge = 64 | väravaid = 373 | pealtvaatajaid = 489450 | parim_väravakütt = {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Elias Lindholm]] <br> (8 väravat) | parim_punktitooja = | parim_mängija = {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Leonardo Genoni]] | eelmine = [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] | järgmine = [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]] }} '''2025. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimusid 9.–25. maini 2025. aastal [[Rootsi]]s [[Stockholm]]is ja [[Taani]]s [[Herning]]is. See otsus Rootsi kohta tehti 2018. aasta [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni]] (IIHF) poolaastakongressil [[Malta]]l ja ametlikult kuulutati välja 24. mail 2019. aastal [[Bratislava]]s [[Slovakkia]] IIHF-i aastakongressil maailmameistrivõistluste ajal. Samal ajal teatati, et Taani on ka meistrivõistluste kaaskorraldaja. == Võistluspaigad == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! {{Riigi ikoon|Rootsi}} ! {{Riigi ikoon|Taani}} |- ! [[Stockholm]] ! [[Herning]] |- | [[Avicii Arena]]<br>Istekohti: 16&nbsp;000 | [[Jyske Bank Boxen]]<br>Istekohti: 15&nbsp;000 |- | [[Pilt:Stockholm Globe Arena.jpg|200px]] | [[Pilt:Jyske Bank Boxen.jpg|200px]] |} == Osalejad == Eelvooru paigutused põhinesid 2024. aasta IIHF-i maailmameistrivõistluste lõpus 2024. aasta IIHF-i maailma edetabelis, kus kasutatakse süsteemi mis võimaldades korraldajatel "eraldada maksimaalselt kaks meeskonda eraldi gruppidesse", tagades samas, et võõrustajad Rootsi ja Taani on eraldi gruppides. {|class=wikitable |+ !scope=col|A-alagrupp ([[Stockholm]]) !scope=col|B-alagrupp ([[Herning]]) |- | * [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] (1) * [[Soome jäähokikoondis|Soome]] (3) * [[Rootsi jäähokikoondis|Rootsi]] (7), korraldav riik * [[Slovakkia jäähokikoondis|Slovakkia]] (9) * [[Läti jäähokikoondis|Läti]] (10) * [[Austria jäähokikoondis|Austria]] (13) * [[Prantsusmaa jäähokikoondis|Prantsusmaa]] (14) * [[Sloveenia jäähokikoondis|Sloveenia]] (19), edutati I A divisjonist | * [[Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi]] (4), senine maailmameister * [[Šveitsi jäähokikoondis|Šveits]] (5) * [[USA jäähokikoondis|USA]] (6) * [[Saksamaa jäähokikoondis|Saksamaa]] (8) * [[Taani jäähokikoondis|Taani]] (11) * [[Norra jäähokikoondis|Norra]] (12) * [[Kasahstani jäähokikoondis|Kasahstan]] (15) * [[Ungari jäähokikoondis|Ungari]] (18), edutati I A divisjonist |} == Alagrupiturniir == === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 |Koht tabelis !width=120|Riik !width=20 |{{Riigi ikoon|Kanada}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Soome}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Austria}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Läti}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Slovakkia}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Kanada}} |bgcolor=Silver|X|| '''5:3'''||1:2 ||'''5:1''' || '''7:1'''|| '''7:0'''||'''4:0''' || '''5:0''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Rootsi}} | 3:5||bgcolor=Silver|X|| '''2:1'''||'''4:2''' ||'''6:0''' ||'''5:0''' ||'''4:0''' ||'''4:0''' |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Soome}} || '''2:1''' || 1:2||bgcolor=Silver|X||'''2:1''' || '''2:1'''||'''2:1''' || '''9:1'''||'''4:3''' |-style="background:#cfc;" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Austria}} |1:5||2:4|| 1:2||bgcolor=Silver|X||'''6:1''' ||'''3:2''' || '''3:2'''|| '''5:2''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Läti}} | 1:7||0:6 || 1:2 ||1:6 ||bgcolor=Silver|X||'''5:1''' ||'''5:2''' ||'''4:1''' |-'''3:1''' |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Slovakkia}} | 0:7 ||0:5 || 1:2 ||2:3 || 1:5||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''2:1''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Sloveenia}} |0:4 ||0:4 || 1:9 || 2:3||2:5 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' |-style="background:#fcc;" |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Prantsusmaa}} | 0:5 ||0:4 ||3:4|| 2:5 || 1:4 || 1:2 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 |Koht tabelis !width=120|Riik !width="15"|Mänge !width="60"|Võite !width="60"|Võite lisaajal !width="60"|Kaotusi lisaajal !width="60"|Kaotusi !width="60"|Väravaid !width="60"|Sisselastud väravaid !width="60"|Väravate vahe !width="15"|Punkte !width="15"|Kvalifikatsioon või väljalangemine |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Kanada}} | 7 || 6 || 0 || 1 || 0 || 34 || 7 || + 27 || '''19''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Rootsi}} | 7 || 6 || 0 || 0 || 1 || 28 || 8 || + 20 || '''18''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Soome}} | 7 || 4 || 2 || 0 || 1 || 22 || 10 || + 12 || '''16''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Austria}} | 7 || 2 || 2 || 0 || 3 || 21 || 18 || + 3 || '''10''' || Edasib veerandfinaali. |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Läti}} | 7 || 3 || 0 || 0 || 4 || 17 || 25 || - 8 || '''9''' || |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Slovakkia}} | 7 || 2 || 0 || 1 || 4 || 9 || 24 || - 14 || '''7''' || |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Sloveenia}} | 7 || 1 || 0 || 1 || 5 || 9 || 29 || - 20 || '''4''' || |-style="background:#fcc;" |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Prantsusmaa}} | 7 || 0 || 0 || 1 || 6 || 8 || 27 || - 19|| '''1''' || Langes [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905300_76_50_0.pdf IIHF]</small> {| class ="wikitable" style="text-align:center;" !align=center| Kuupäev !width="45" align=center| Aeg !width="165" align=center| Riik !width="50" align=center| Tulemus !width="165" align=center| Riik !width="100" align=center| Mängude statistika |- |valign=top rowspan=2 align=left| 9. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Austria}}||'''1:2''' || align=left| '''{{jh|Soome}}''' ||[https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A01_74_4_0 AUT-FIN] |- | 20.20 || align="right" |'''{{jh-p|Rootsi}}''' || '''5:0''' || align=left| {{jh|Slovakkia}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A03_74_3_0 SWE-SVK ] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 10. mai || 12.20 || align="right" | {{jh-p|Sloveenia}} ||'''0:4''' || align=left| '''{{jh|Kanada}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A05_74_3_0.pdf SLO-CAN] |- ||16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Rootsi}}''' ||'''4:2''' || align=left| {{jh|Austria}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A07_74_3_0 SWE-AUT] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Prantsusmaa}} ||'''1:4''' || align=left| '''{{jh|Läti}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A09_74_3_0 FRA-LAT] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 11. mai || 12.20 || align="right" | '''{{jh-p|Slovakkia}}''' ||'''3:1''' || align=left| {{jh|Sloveenia}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A11_74_3_0.pdf SVK-SLO] |- ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Läti}} ||'''1:7''' || align=left| '''{{jh|Kanada}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A13_74_3_0.pdf LAT-CAN] |- ||20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Soome}}''' ||'''4:3 ([[Lisaaeg|l.a.]])''' || align=left| {{jh|Prantsusmaa}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A15_74_4_0 FIN-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 12. mai || 16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Austria}}''' ||'''3:2 ([[Karistuslöögid jäähokis|k.v.]])''' || align=left| {{jh|Slovakkia}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A17_74_5_0.pdf AUT-SVK] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Soome}} ||'''1:2''' || align=left| '''{{jh|Rootsi}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A19_74_3_0 FIN-SWE] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 13. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Sloveenia}} ||'''2:5''' || align=left| '''{{jh|Läti}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A21_74_3_0.pdf SLO-LAT] |- ||20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Kanada}}''' ||'''5:0''' || align=left| {{jh|Prantsusmaa}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A23_74_3_0.pdf CAN-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 14. mai || 16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Slovakkia}}''' ||'''2:1''' || align=left| {{jh|Prantsusmaa}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A25_74_3_0.pdf SVK-FRA] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Läti}} ||'''0:6''' || align=left| '''{{jh|Rootsi}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A27_74_3_0 LAT-SWE] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 15. mai || 16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Soome}}''' ||'''9:1''' || align=left| {{jh|Sloveenia}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A29_74_3_0.pdf FIN-SLO] |- ||20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Kanada}}''' ||'''5:1''' || align=left| {{jh|Austria}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A31_74_3_0 CAN-AUT] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 16. mai || 16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Austria}}''' ||'''5:2''' || align=left| {{jh|Prantsusmaa}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A33_74_3_0.pdf AUT-FRA] |- ||20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Rootsi}}''' ||'''4:0''' || align=left| {{jh|Sloveenia}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A35_74_3_0 SWE-SLO] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 17. mai || 12.20 || align="right" | '''{{jh-p|Soome}}''' ||'''2:1''' || align=left| {{jh|Läti}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A37_74_3_0.pdf FIN-LAT] |- ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Prantsusmaa}} ||'''0:4''' || align=left| '''{{jh|Rootsi}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A39_74_3_0.pdf SWE-FRA] |- ||20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Kanada}}''' ||'''7:0''' || align=left| {{jh|Slovakkia}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A41_74_3_0 CAN-SVK] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 18. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Sloveenia}} ||'''2:3 ([[Karistuslöögid jäähokis|k.v.]])''' || align=left| '''{{jh|Austria}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A43_74_4_0.pdf SLO-AUT] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Slovakkia}} ||'''1:5''' || align=left| '''{{jh|Läti}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A45_74_4_0.pdf SVK-LAT] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 19. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Prantsusmaa}} ||'''1:3''' || align=left| '''{{jh|Sloveenia}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A47_74_3_0.pdf SLO-FRA] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Kanada}} || '''1:2 ([[Karistuslöögid jäähokis|k.v.]])''' || align=left| '''{{jh|Soome}}''' || [https://www.iihf.com/pdf/905/ihm905a49_74_5_0 CAN-FIN] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 20. mai || 12.20 || align="right" | {{jh-p|Läti}} ||'''1:6''' || align=left| '''{{jh|Austria}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A51_74_3_0.pdf LAT-AUT] |- ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Slovakkia}} ||'''1:2''' || align=left| '''{{jh|Soome}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905A53_74_3_0.pdf SVK-FIN] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Rootsi}} ||'''3:5''' || align=left| '''{{jh|Kanada}}''' || [https://www.iihf.com/pdf/905/ihm905a55_74_3_0 SWE-CAN] |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 |Koht tabelis !width=120|Riik !width=20 |{{Riigi ikoon|Šveits}} !width=20 |{{Riigi ikoon|USA}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Taani}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Norra}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Ungari}} !width=20 |{{Riigi ikoon|Kasahstan}} |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Šveits}} |bgcolor=Silver|X|| '''3:0'''|| 4:5|| '''5:2''' ||'''5:1''' ||'''3:0''' || '''10:0'''|| '''4:1''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{jh|USA}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''5:2''' ||'''5:0''' ||'''6:3''' ||'''6:5''' || '''6:0''' ||'''6:1''' |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Tšehhi}} |'''5:4''' ||2:5 ||bgcolor=Silver|X||'''7:2''' ||'''5:0''' || '''2:1'''||'''6:1''' ||'''8:1''' |-style="background:#cfc;" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Taani}} | 2:5|| 0:5||2:7 ||bgcolor=Silver|X||'''2:1''' ||'''6:3''' || '''8:2'''||'''5:1''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Saksamaa}} |1:5 ||3:6 ||0:5 ||1:2 ||bgcolor=Silver|X||'''5:2''' ||'''6:1''' ||'''4:1''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Norra}} |0:3 || 5:6|| 1:2||3:6 ||2:5 ||bgcolor=Silver|X||'''1:0''' || 1:2 |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Ungari}} |0:10 ||0:6 ||1:6 || 2:8||1:6 ||0:1 ||bgcolor=Silver|X||'''4:2''' |-style="background:#fcc;" |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Kasahstan}} | 1:4 ||1:6 || 1:8 || 1:5 || 1:4 || '''2:1''' ||2:4 ||bgcolor=Silver|X |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50|Koht tabelis !width=120|Riik !width="15"|Mänge !width="60"|Võite !width="60"|Võite lisaajal !width="60"|Kaotusi lisaajal !width="60"|Kaotusi !width="60"|Väravaid !width="60"|Sisselastud väravaid !width="60"|Väravate vahe !width="15"|Punkte !width="15"|Kvalifikatsioon või väljalangemine |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Šveits}} | 7 || 6 || 0 || 1 || 0 || 34 || 9 || + 24 || '''19''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{jh|USA}} | 7 || 5 || 1 || 0 || 1 || 34 || 14 || + 20 || '''17''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Tšehhi}} | 7 || 5 || 1 || 0 || 1 || 35 || 14 || + 21 || '''17''' || Edasib veerandfinaali. |-style="background:#cfc;" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Taani}} | 7 || 3 || 1 || 0 || 3 || 25 || 24 || + 1 || '''11''' || Edasib veerandfinaali. |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Saksamaa}} | 7 || 3 || 0 || 1 || 3 || 20 || 22 || - 2 || '''10''' || |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Norra}} | 7 || 1 || 0 || 1 || 5 || 13 || 24 || - 11 || '''4''' || |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Ungari}} | 7 ||1 || 0 || 0 || 6 || 8 || 39 || - 31 || '''3''' || |-style="background:#fcc;" |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{jh|Kasahstan}} | 7 || 1 || 0 || 0 || 6 || 9 || 32 || - 23 || '''3''' || Langes [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905300_76_50_0.pdf IIHF]</small> {| class ="wikitable" style="text-align:center;" !align=center| Kuupäev !width="45" align=center| Aeg !width="165" align=center| Riik !width="50" align=center| Tulemus !width="165" align=center| Riik !width="100" align=center| Mängude statistika |- |valign=top rowspan=2 align=left| 9. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Šveits}}||'''4:5 ([[Lisaaeg|l.a.]])''' || align=left| '''{{jh|Tšehhi}}''' ||[https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B02_74_4_0 SUI-CZE] |- | 20.20 || align="right" |{{jh-p|Taani}} || '''0:5''' || align=left| '''{{jh|USA}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B04_74_3_0 DEN-USA ] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 10. mai || 12.20 || align="right" | {{jh-p|Norra}} || '''1:2'''|| align=left| '''{{jh|Kasahstan}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B06_74_3_0.pdf NOR-KAZ] |- ||16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Saksamaa}}''' ||'''6:1''' || align=left| {{jh|Ungari}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B08_74_3_0 GER-HUN] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Taani}} || '''2:5''' || align=left| '''{{jh|Šveits}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B10_74_3_0 DEN-SUI] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 11. mai || 12.20 || align="right" | '''{{jh-p|USA}}''' ||'''6:0''' || align=left| {{jh|Ungari}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B12_74_3_0.pdf USA-HUN] |- ||16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Saksamaa}}''' ||'''4:1''' || align=left| {{jh|Kasahstan}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B14_74_3_0.pdf GER-KAZ] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Norra}} ||'''1:2''' || align=left| '''{{jh|Tšehhi}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B16_74_3_0.pdf NOR-CZE] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 12. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|USA}} ||'''0:3''' || align=left| '''{{jh|Šveits}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B18_74_3_0.pdf SUI-USA] |- ||20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Tšehhi}}''' || '''7:2''' || align=left| {{jh|Taani}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B20_74_3_0 CZE-DEN] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 13. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Norra}} ||'''2:5''' || align=left| '''{{jh|Saksamaa}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B22_74_3_0.pdf NOR-GER] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Kasahstan}} ||'''2:4''' || align=left| '''{{jh|Ungari}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B24_74_3_0.pdf KAZ-HUN] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 14. mai || 16.20 || align="right" | '''{{jh-p|USA}}''' ||'''6:5 ([[Karistuslöögid jäähokis|k.v.]]) ''' || align=left| {{jh|Norra}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B26_74_4_0.pdf USA-NOR] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Kasahstan}} || '''1:5''' || align=left| '''{{jh|Taani}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B28_74_3_0.pdf KAZ-DEN] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 15. mai || 16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Šveits}}''' ||'''5:1''' || align=left| {{jh|Saksamaa}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B30_74_3_0.pdf SUI-GER] |- ||20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Tšehhi}}''' ||'''6:1''' || align=left| {{jh|Ungari}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B32_74_2_0.pdf CZE-HUN] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 16. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Ungari}} ||'''2:8''' || align=left| '''{{jh|Taani}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B34_74_3_0.pdf HUN-DEN] |- ||20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Šveits}}''' ||'''3:0''' || align=left| {{jh|Norra}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B36_74_3_0.pdf SUI-NOR] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 17. mai || 12.20 || align="right" | '''{{jh-p|USA}}''' ||'''6:3''' || align=left| {{jh|Saksamaa}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B38_74_3_0.pdf USA-GER] |- ||16.20 || align="right" | '''{{jh-p|Tšehhi}}''' ||'''8:1''' || align=left| {{jh|Kasahstan}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B40_74_3_0.pdf CZE-KAZ] |- ||20.20 || align="right" | '''{{jh-p|Taani}}''' ||'''6:3''' || align=left| {{jh|Norra}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B42_74_3_0.pdf DEN-NOR] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 18. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Kasahstan}} ||'''1:6''' || align=left| '''{{jh|USA}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B44_74_3_0.pdf USA-KAZ] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Ungari}} ||'''0:10''' || align=left| '''{{jh|Šveits}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B46_74_3_0.pdf HUN-SUI] |- |valign=top rowspan=2 align=left| 19. mai || 16.20 || align="right" | {{jh-p|Saksamaa}} ||'''0:5''' || align=left| '''{{jh|Tšehhi}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B48_74_3_0.pdf GER-CZE] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Ungari}} || '''0:1''' || align=left| '''{{jh|Norra}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B50_74_3_0.pdf HUN-NOR] |- |valign=top rowspan=3 align=left| 20. mai || 12.20 || align="right" | '''{{jh-p|Šveits}}''' ||'''4:1''' || align=left| {{jh|Kasahstan}} || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B52_74_3_0.pdf SUI-KAZ] |- ||16.20 || align="right" | {{jh-p|Tšehhi}} ||'''2:5''' || align=left| '''{{jh|USA}}''' || [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905B54_74_3_0.pdf CZE-USA] |- ||20.20 || align="right" | {{jh-p|Saksamaa}} || '''1:2 ([[Karistuslöögid jäähokis|k.v.]])''' || align=left| '''{{jh|Taani}}''' || [https://www.iihf.com/pdf/905/ihm905b56_74_5_0 GER-DEN] |} == Väljalangemismängud == 2025. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 22.–25. maini 2025. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 22. mai | {{jh|Kanada}} | 1 | '''{{jh|Taani}}''' | '''2''' | 22. mai | '''{{jh|Šveits}}''' | '''6''' | {{jh|Austria}} | 0 | 22. mai | '''{{jh|Rootsi}}''' | '''5''' | {{jh|Tšehhi}} | 2 | 22. mai | '''{{jh|USA}}''' | '''5''' | {{jh|Soome}} | 2 <!-- poolfinaalid --> | 24. mai | '''{{jh|Šveits}}''' | '''7''' | {{jh|Taani}} | 0 | 24. mai | {{jh|Rootsi}} | 2 | '''{{jh|USA}}''' | '''6''' <!-- finaal --> | 25. mai | '''{{jh|USA}}''' | '''1''' | {{jh|Šveits}} | 0 <!-- consol=name --> | 25. mai | '''{{jh|Rootsi}}''' | '''6''' | {{jh|Taani}} | 2 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=yes| }} <small>Allikas: [https://www.iihf.com/pdf/905/ihm9059900_76_8_0 IIHF]</small> === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|05|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 5 : 2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905357_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Globen|Avicii Arena]], [[Stockholm]] |pealtvaatajaid = 9 642 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|05|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 6 : 0 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905358_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Jyske Bank Boxen]], [[Herning]] |pealtvaatajaid = 2 621 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|05|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 5 : 2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905359_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Globen|Avicii Arena]], [[Stockholm]] |pealtvaatajaid = 12 530 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|05|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 1 : 2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905360_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Jyske Bank Boxen]], [[Herning]] |pealtvaatajaid = 10 500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|05|24}} |aeg = 14:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 2 : 6 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905261_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Globen|Avicii Arena]], [[Stockholm]] |pealtvaatajaid = 12 530 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|05|24}} |aeg = 18:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 7 : 0 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905262_74_4_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Globen|Avicii Arena]], [[Stockholm]] |pealtvaatajaid = 12 530 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === 3. koha mäng === ---- {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|05|25}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6 : 2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905163_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Globen|Avicii Arena]], [[Stockholm]] |pealtvaatajaid = 12 530 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|05|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 0 : 1 |lisaaeg = ja |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905164_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Globen|Avicii Arena]], [[Stockholm]] |pealtvaatajaid = 12 530 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Lõplik paremusjärjestus === Eelringis viiendaks jäänud meeskonnad said asetuse üheksanda ja kümnenda, kuuenda koha saavutanud võistkonnad 11. ja 12. koha jne. {|class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=40|Koht !width=120|Võistkond !width=40|Alagrupp !width=40|Mänge !width=40|Võite !width=40|VL !width=40|KL !width=40|Kaotusi !width=60|Väravad !width=60|Väravate<br> vahe !width=40|Punktid |- align=center bgcolor="#F7F6A8" | '''1.''' ||align=left|{{PisiLipp|USA}} ||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] ||10 ||7 ||2 ||0 ||1 ||46:18 || + 28|| '''25''' |- align=center bgcolor="#DCE5E5" | '''2.''' ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}}||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] ||10 ||8 ||0 ||2 ||0 ||47:10 || + 37|| '''26''' |- align=center bgcolor="#FFDAB9" | '''3.''' ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] ||10 ||8 ||0 ||0 ||2 ||41:18 || + 23|| '''24''' |- align=center | '''4.''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}}||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] ||10 ||4 ||1 ||0 ||5 ||29:38 || - 9|| '''14''' |- align=center | '''5.''' ||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] ||8 ||6 ||0 ||1 || 1||35:9 ||+ 26 ||'''19''' |- align=center | '''6.''' ||align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}} ||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] ||8 || 5||1 || 0||2 ||37:19 ||+ 18 ||'''17''' |- align=center | '''7.''' ||align=left|{{PisiLipp|Soome}} ||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] ||8 ||4 ||2 ||0 ||2 ||24:15 ||+ 9 ||'''16''' |- align=center | '''8.''' ||align=left|{{PisiLipp|Austria}} ||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] ||8 ||2 ||2 || 0||4 ||21:24 ||- 3 ||'''10''' |- align=center | '''9.''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}}||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 3 || 0 || 1 || 3 || 20:22 || - 2 || '''10''' |- align=center | '''10.''' ||align=left| {{PisiLipp|Läti}}||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 0 || 4 || 17:25 || - 8 || '''9''' |- align=center | '''11.''' ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}}||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 2 || 0 || 1 || 4 || 9:24 || - 15 || '''7''' |- align=center | '''12.''' ||align=left| {{PisiLipp|Norra}}||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 0 ||1 || 5 || 13:24 || - 11 || '''4''' |- align=center | '''13.''' ||align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} ||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 1 || 0 || 1 || 5 || 9:29 ||- 20 || '''4''' |- align=center | '''14.''' ||align=left|{{PisiLipp|Ungari}} ||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 0 || 0 || 6 || 8:39 || - 31 || '''3''' |- align=center style="background:#fcc;" | '''15.''' ||align=left| {{PisiLipp|Kasahstan}}||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 0 || 0 || 6 || 9:32 || - 23 || '''3''' |- align=center style="background:#fcc;" | '''16.''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}||[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 0 || 0 || 1 || 6 || 8:27 || - 19 || '''1''' |} <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905000_FINAL_RANKING_8_0.pdf IIHF]</small> * {{Small|Lühendid:}} VL = võidud pärast [[lisaaeg]]a või [[Karistuslöögid jäähokis‎|penaltiseeriat]], KL = kaotused pärast lisaaega või penaltiseeriat. {| class="prettytable" style="text-align:center;" |-bgcolor="#ffbbbb" align="left" | [[Kasahstani jäähokikoondis|Kasahstan]] ja [[Prantsusmaa jäähokikoondis|Prantsusmaa]] langesid eliitturniirilt välja, |- bgcolor="#bbf3bb" align="left" | neid asendavad 2026. aastal esimese divisjoni kaks paremat. |} == Medalivõitjad == {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#F7F6A8;" |style="width:120px; text-align:center;"| '''Maailmameister'''<br />'''{{jh|USA}}''' || [[Matty Beniers]], [[Zeev Buium]], [[Logan Cooley]], [[Joey Daccord]], [[Josh Doan]], [[Michael Eyssimont]], [[Conor Garland]], [[Cutter Gauthier]], [[Isaac Howard]], [[Clayton Keller]], [[Michael Kesselring]], [[Jackson LaCombe]], [[Mason Lohrei]], [[Michael McCarron]], [[Frank Nazar]], [[Drew O’Connor]], [[Andrew Peeke]], [[Shane Pinto]], [[Brady Skjei]], [[Hampton Slukynsky]], [[Will Smith]], [[Jeremy Swayman]], [[Tage Thompson]], [[Alex Vlasic]], [[Zach Werenski]]<br /><small>'''Peatreener:''' [[Ryan Warsofsky]]&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''Abitreenerid:''' [[Kevin Dean]], [[Adam Nightingale]], [[Mike Vellucci]]</small> |} {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#DCE5E5;" | style="width:120px; text-align:center;"|'''Hõbemedal'''<br />'''{{jh|Šveits}}''' || [[Sandro Aeschlimann]], [[Andres Ambühl]], [[Sven Andrighetto]], [[Nicolas Baechler]], [[Tim Berni]], [[Christoph Bertschy]], [[Stéphane Charlin]], [[Dominik Egli]], [[Kevin Fiala]], [[Michael Fora]], [[Leonardo Genoni]], [[Andrea Glauser]], [[Nico Hischier]], [[Grégory Hofmann]], [[Ken Jäger]], [[Simon Knak]], [[Dean Kukan]], [[Denis Malgin]], [[Christian Marti]], [[Timo Meier]], [[Janis Moser]], [[Tyler Moy]], [[Nino Niederreiter]], [[Damien Riat]], [[Sandro Schmid]], [[Jonas Siegenthaler]]<br /><small>'''Peatreener:''' [[Patrick Fischer]]&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''Abitreenerid:''' [[Jan Cadieux]], [[Rikard Franzén]], [[Marcel Jenni]]</small> |} {| class="wikitable" style="width:80%;" |- style="background-color:#FFDAB9;" | style="width:120px; text-align:center;"|'''Pronksmedal'''<br />'''{{jh|Rootsi}}'''' || [[Rasmus Andersson]], [[Mikael Backlund]], [[Anton Bengtsson]], [[Jonas Brodin]], [[Leo Carlsson]], [[Simon Edvinsson]], [[Samuel Ersson]], [[Filip Forsberg]], [[Max Friberg]], [[Jesper Frödén]], [[Erik Gustafsson]], [[Emil Heineman]], [[Marcus Johansson]], [[William Karlsson]], [[Adam Larsson]], [[Elias Lindholm]], [[Isac Lundeström]], [[Jacob Markström]], [[William Nylander]], [[Marcus Pettersson]], [[Lucas Raymond]], [[Rasmus Sandin]], [[Arvid Söderblom]], [[Alexander Wennberg]], [[Mika Zibanejad]]<br /><small>'''Peatreener:''' [[Sam Hallam]]&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''Abitreenerid:''' [[Stefan Klockare]], [[Nicklas Rahm]], [[Anders Sörensen]]</small> |} == Statistika == === Resultatiivsemad mängijad === {| class="wikitable " style="text-align:center;" |- ! style="width:225px;"| Mängija ! style="width:50px;"| Mängud ! style="width:50px;"| Väravad ! style="width:50px;"| Söödud ! style="width:60px;"| Punktid ! style="width:60px;"| +/− ! style="width:50px;"| Karistusminutid ! style="width:60px;"| Positsioon |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[David Pastrňák]] || 8 || 6 || 9 || '''15''' || + 7 || 4 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Elias Lindholm]] || 10 || 8 || 6 || '''14''' || + 8 || 0 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Roman Červenka]] || 8 || 6 || 8 || '''14''' || + 8 || 4 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan MacKinnon]] || 8 || 7 || 6 || '''13''' || + 9 || 10 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Travis Konecny]] || 8 || 3 || 10 || '''13''' || + 9 || 12 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|USA}} [[Frank Nazar]] || 10 || 6 || 6 || '''12''' || + 7 || 6 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Nick Olesen]] || 10 || 5 || 6 || '''12''' || - 3|| 4 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Sidney Crosby]] || 8 || 4 || 8 || '''12''' || + 8 || 6 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|USA}} [[Logan Cooley]] || 10 || 4 || 8 || '''12''' || + 4 || 10 || RÜ |- |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Tyler Moy]] || 10 || 4 || 8 || '''12''' || + 8 || 0 || RÜ |} <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/905/IHM905000_85B_49_0.pdf IIHF]</small> == Välislingid == * [https://www.iihf.com/en/events/2025/wm Koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2025. aasta spordis|Jäähoki maailmameistrivõistlused]] k3mae31x22xzp4jgrvf2ff7glndty0y 0 693282 7152132 7092927 2026-05-12T11:46:52Z Kuriuss 38125 7152132 wikitext text/x-wiki '''''Nihonga''''' ehk jaapani maal sai alguse [[Meiji restauratsioon|Meiji restauratsiooni]] ajal (1868–1912). Maalistiili eripära seisneb looduslike materjalide kasutamises: pigmendid tehti enamasti jahvatatud [[mineraal]]idest, kuid kasutati ka [[tint]]i ja muid orgaanilisi värvipigmente, mis kanti kas paberile või siidile.<ref name=":0"> [https://www.theartstory.org/movement/nihonga/ Seiferle, Rebecca. 2018. Artstory.org. Nihonga Movement Overview and Analysis], viimati külastatud 20. aprill 2025.</ref> == Ajalugu == Pärast [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-ga kaubanduslepingu sõlmimist [[1853]]. aastal avas Jaapan oma sadamad ülejäänud maailmale. Järgnes Meiji restauratsioon ehk katse Jaapanit läänemaailma eeskujul moderniseerida. Sellega kaasnesid ka mõjutused [[Lääne kunst|Lääne kunstist]], mistõttu sattusid Jaapani kunstnikud sisemisse konflikti: kuidas jääda omapäraseks ja samal ajal ammutada inspiratsiooni väliskunstist? Selle tulemusena loodi ''nihonga'' liikumine, mille eesmärgiks oli [[Jaapani kunst|jaapani kunsti]] arendamine Lääne tehnikate alusel. Liikumise algatas ameeriklasest kunstiteadlane [[Ernest F. Fenollosa]], kelle loengud Tokyo ülikoolis tutvustasid viise, kuidas Lääne ja jaapani kunstitehnikaid omavahel siduda.<ref name=":0" /> Teise ''nihonga'' kunstivoolu teoreetikuna ühines Fenollosaga tema õpilane [[Okakura Kakuzō]], esimesteks kunstilisteks juhtideks hakkasid [[Kanō Hōgai]] ja [[Hashimoto Gahō]], kes aitasid kasutusele võtta Läänest inspireeritud kolmedimensionaalsust.<ref name=":0" /><ref>[https://www.davisart.com/blogs/curators-corner/gem-of-the-month-hashimoto-gaho/ Cole, Karl. 2021. Davis. Gem of the Month: Hashimoto Gahō], viimati külastatud 25. aprill 2025.</ref> ''Nihonga'' erines kuus aastat varem tekkinud [[Yōga|''yōga''<nowiki/>'st]], mis keskendus peamiselt Lääne tehnikate ja stiilide imiteerimisele. Maalid pidid jääma ikka jaapanipäraseks, kuid mõningad muudatused aitasid nendel paremini Lääne kunstist eristuda ja konkurentsitihedas maailmas oma kindlat pinda leida.<ref name=":0" /> == Materjalid == Kuna ''nihonga'' üheks põhimõtteks oli edasi kanda jaapani traditsioonilist maalikunsti stiili, siis kasutati ainult neid looduslikke materjale, mida traditsioonilises kunstiski. Erilist tähelepani pöörati ka ''[[Sumi-e|sumi]]'' tindiga tehtud joontele, millega ümbritseti paberil või siidil kujutatavaid esemeid või inimesi eesmärgiga neid esile tõsta. ''Sumi'' tinti saadi ''[[nikawa]]'' ehk loomse liimi ja tahmast tehtud musta värvi kokku segamisel. Kui algne visand oli tindiga üle joonistatud, siis kaeti maali pind [[Kofun|''kofun'''i]] ehk kriidiga, pärast seda sai lisada taustavärve.<ref name=":0" /> Pigmente tehti erisugustest materjalidest, kuid peamiselt koosnesid need mineraalidest. Neid jahvatati peeneks vastavalt sellele, kui tugevat värvi sooviti saavutada. Mõned värvipigmendid tehti ka köögiviljadest, savist või liivsavist. Paber, millele maaliti, oli valmistatud mitmest erinevast puidust, ja siidist kangas erines sellest, millest tehti riideid. Värv kanti aluspinnale nii laia- kui ka kitsaotsaliste pintslitega, mille harjased olid valmistatud loomakarvadest. Et oma teostega erilisi efekte saavutada, lisati maalidele ka väärismetalle kuldamislehtede kujul. Vahel puistati neid metalle maalile ka jahvatatuna, kui sooviti sellele veel viimast lihvi anda. <ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jaapani kultuur]] hrhkp2xu625xk9ucp365taji5qa2nrg 0 693977 7151886 7036940 2026-05-12T05:07:43Z Robert Treufeldt 9117 7151886 wikitext text/x-wiki '''11. Eesti meistrivõistlused poksis''' peeti 21.–22. jaanuaril 1933 [[Tartu]]s. Tulemused: *[[Kärbeskaal (poks)|Kärbeskaal]] (kuni 112 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 50,8 kg): 1. [[Boris Gridin]], Tallinna Sport; 2. [[Johannes Poska]], Tallinna Kalev; 3. [[Harald Pärn]], Tartu Kalev *[[Kukk-kaal (poks)|Kukk-kaal]] (kuni 119 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 54 kg): 1. [[Karl Käbi]], Tallinna Poksiklubi; 2. Aleksander Scheer, Tartu Kalev; 3. [[Harry Reinthal]], Tartu Kalev *[[Sulgkaal (poks)|Sulgkaal]] (kuni 126 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 57,2 kg): 1. [[Oskar Saag]], Tartu Kalev; 2. Leonid Hendrikson, Tallinna Poksiklubi; 3. [[Rudolf Miller]], Tallinna Kalev *[[Kergekaal (poks)|Kergekaal]] (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg): 1. [[Nikolai Stepulov]], Tallinna Poksiklubi; 2. [[Voldemar Röding]], Tallinna Sport; 3. [[Karl Vahi]], Tartu Kalev *[[Kergekeskkaal (poks)|Kergekeskkaal]] (kuni 147 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 66,7 kg): 1. [[Leopold Nielaender]], Tallinna Sport; 2. A. Fuchs, Pärnu Tervis; 3. Voldemar Saar, Tartu Kalev *[[Keskkaal (poks)|Keskkaal]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg): 1. [[Aleksander Reinke]], Tallinna Sport; 2. [[Elmar Mike]], Tartu Kalev; 3. [[Alfred Võrk]], Tallinna Kalev *[[Poolraskekaal (poks)|Poolraskekaal]] (kuni 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg): 1. [[Aleksander Muru]], Narva Võitleja; 2. [[Erhard-Alfons Misler]], Tallinna Poksiklubi; 3. [[Ferdinand Koorits]], Tallinna Kalev *[[Raskekaal (poks)|Raskekaal]] (üle 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg): 1. [[Evald Lukkin]], Tartu Kalev; 2. [[Bronislav Virsa]], Tartu Poksiklubi; 3. Jaan Visnapuu, Tartu Kalev Esimest korda tuli meistriks poksija väljastpoolt [[Tallinn]]a ja [[Tartu]]t – poolraskekaalus [[Võitleja (selts)|Narva Võitleja]] poksija [[Aleksander Muru]] (oli küll veel alles 1931. aastal poksinud Tallinna Poksiklubi liikmena). Seltside järjestus: 1. Tartu Kalev 15 punkti (2 meistritiitlit); 2. Tallinna Sport 11 punkti (3 meistritiitlit); 3. Tallinna Poksiklubi 10 punkti (2 meistritiitlit); 4. Tallinna Kalev 5 punkti; 5. Narva Võitleja 3 punkti (1 meistritiitel); 6. Pärnu Tervis 2 punkti; 7. Tartu Poksiklubi 2 punkti.<ref>[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 477</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 476–477 ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=19346 11. Eesti meistrivõistlused]. sport24.ee. Vaadatud 21. mail 2025 {{Eesti meistrivõistlused poksis}} [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused poksis]] [[Kategooria:1933. aasta spordis]] o9i58wn8kafeyhnn0qq4x56qnfcxsvd 0 694254 7151812 7150968 2026-05-11T21:33:09Z Hokimees 218442 /* Alagrupiturniir */ 7151812 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|USA}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Soome}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Läti}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Taani}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Norra}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 14:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 18:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I B-divisjonist === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. *{{jh|Rumeenia}} – Langes I A-divisjonist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II A-divisjonist == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] aqakebtwtfvd1zy1r3rznev7xbn1wq8 0 695309 7151879 7025735 2026-05-12T04:44:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151879 wikitext text/x-wiki {{Singli info|nimi=Chasing Trouble|esitaja=Getter Jaani|väljaantud=19. aprill 2018|autor=[[Sven Lõhmus]] <br> Tiina Vainikainen|eelmine singel="[[Something Good]]" <br> (2017)|järgmine singel="[[Võta mul käest]]" <br> (2019)|see singel='''"Chasing Trouble"''' <br> (2018)|plaadifirma=Universal Music|pikkus=3:19}} '''"Chasin Trouble"''' on [[Getter Jaani]] singel. Loo autorid on [[Sven Lõhmus]] ja Soome laulukirjutaja Tiina Vainikainen. Laulu produtsendid on Tommi Vatanen ja Tuomo Korander.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LAULUSÕNAD: Getter Jaani "Chasing Trouble" |url=https://sky.ee/laulusonad-getter-jaani-chasing-trouble |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Sky.ee |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=MP |kuupäev=2018-05-14 |pealkiri=CHASING TROUBLE: GETTERI UUE MUUSIKAVIDEO AVALDAMINE VIIBIB SEOSES NIMEVAIDLUSEGA - 🎶 MuusikaPlaneet |url=https://muusikaplaneet.ee/2018/05/14/getter1405/ |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=muusikaplaneet.ee |keel=et}}</ref> See on Jaani teine singel, mis ilmus koostöös plaadifirmaga [[Universal Music Group|Universal Music]].<ref name=":0" /> Singli esmaesitus oli 19. aprillil 2018 [[MyHits|MyHitsi]] hommikuprogrammis.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=MP |kuupäev=2018-04-19 |pealkiri=GETTER ESITLES RAADIOS MYHITS UUT SINGLIT "CHASING TROUBLE" - 🎶 MuusikaPlaneet |url=https://muusikaplaneet.ee/2018/04/19/chasingtrouble1904/ |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=muusikaplaneet.ee |keel=et}}</ref> Jaani võttis singli kokku järgmiselt: “Kui ma olen sinuga, suudan ma end alati mingitesse jamadesse mässida. Aga kui see jamadesse mässimine tähendab armastust, siis on ükskõik!”<ref name=":1" /> Muusikavideo, mis filmiti [[New York|New Yorgis]], avaldati 17. mail 2018 ning selle autor on fotograaf Anete Tooming.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keiss kinni: Getter tegi nimetülile lõpu ja avaldas video singlile "Chasing Trouble" |url=https://sky.ee/keiss-kinni-getter-tegi-nimetulile-lopu-ja-avaldas-video-singlile-chasing-trouble |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Sky.ee |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=U6PP93eHTbk&list=PLxCWDNnmkbhdCehIg6sYhyqEdI4ObbzaW&index=9 Laulu "Chasing Trouble" video] Youtube.com * [https://sky.ee/laulusonad-getter-jaani-chasing-trouble Laulu "Chasing Trouble" sõnad] Sky.ee == Viited == <references /> {{Getter Jaani}} [[Kategooria:2018. aasta singlid]] [[Kategooria:Getter Jaani laulud]] [[Kategooria:Eesti singlid]] btmo01jeu67co8hyy5bacmm02gsfize 0 695478 7151514 6935811 2026-05-11T13:18:00Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Poola poliitikud]]; ±[[Kategooria:Justiitsministrid]]→[[Kategooria:Poola justiitsministrid]] 7151514 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Marcin Warchoł | pilt = Marcin Warchoł 2023.jpg | pildiallkiri = Marcin Warchoł (2023) | amet = Poola justiitsminister | ametiajaalgus = [[27. november]] [[2023]] | ametiajalõpp = [[13. detsember]] 2023 | eelmine = [[Zbigniew Ziobro]] | järgmine = [[Adam Bodnar]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Marcin Józef Warchoł | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1980|07|13}} | sünnikoht = [[Nisko]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = ''Suveräänne Poola''<br>[[Õigus ja Õiglus]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Varssavi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Marcin Józef Warchoł''' (sündinud [[13. juuli]]l [[1980]] [[Nisko]]s) on [[Poola]] jurist ja poliitik, habiliteeritud õigusteaduse doktor, [[Varssavi Ülikool]]i dotsent. Aastatel 2015–2019 riigisekretäri asetäitja ja aastatel 2019–2023 justiitsministeeriumi riigisekretär, alates 2019. aastast [[Seim (Poola)|Seimi]] liige, 2023. aastal justiitsminister ja peaprokurör [[Mateusz Morawiecki kolmas valitsus|Mateusz Morawiecki kolmandas valitsuses]]. Ta on lõpetanud [[Varssavi Ülikool]]i õigus- ja haldusteaduskonna. Aastal [[2009]] kaitses ta õigusteaduse doktorikraadi professor [[Piotr Kruszyński]] juhendamisel kirjutatud väitekirjaga "Õiguse kuritarvitamine Poola kriminaalmenetluses Poola ja välisriikide kohtupraktika ja doktriini valguses". Ta oli aastatel [[2006]]–[[2007]] justiitsminister [[Zbigniew Ziobro]] abi ja aastatel [[2009]]–[[2010]] inimõiguste voliniku [[Janusz Kochanowski]] abi. Ta on Varssavi Ülikooli Õigus- ja Haldusteaduskonna Kriminaalõiguse Instituudi dotsent. Ius et Lex Sihtasutuse asepresident. 18. novembrist [[2015]] kuni novembrini [[2019]] oli ta justiitsministeeriumi riigisekretär (eesti mõistes kantsler) [[15. juuni]]l [[2019]] teatas ta [[Zbigniew Ziobro]] juhitava justiitsministeeriumi nimel, et kaebab [[Jagiełło ülikool]]i kriminalistid (sealhulgas [[Włodzimierz Wróbel]]i, [[Mikołaj Małecki]] ja [[Szymon Tarapata]]) kohtusse teadusliku ekspertarvamuse avaldamise eest vastuvõetud kriminaalõiguse muudatuste kohta. Hagiavalduse väljakuulutamine kutsus esile avalikkuse ja teadusringkondade kriitilise reaktsiooni. [[Jarosław Kaczyński]] takistas ministeeriumil hagi esitamist, kartes kohtus piinlikku olukorda sattuda. [[2019]]. aasta oktoobris toimunud parlamendivalimistel valiti ta [[Õigus ja Õiglus|Õiguse ja Õigluse]] nimekirjas (''Solidarna Polska'' esindajana) Seimi, saades Rzeszówi ringkonnas 28 495 häält. [[2023]]. aasta oktoobris toimunud parlamendivalimistel valiti ta Õiguse ja Õigluse nimekirjas (''Suveräänse Poola'' esindajana) Seimi, saades Rzeszówi ringkonnas 26 750 häält. [[27. november|27. novembril]] [[2023]] määrati ta justiitsministri ametikohale, kust ta [[13. detsember|13. detsembril]] [[2023]] nn Ühendatud Parempoolsete võimukaotuse tõttu tagandati. 2024. aasta oktoobris, pärast ''Suveräänse Poola'' liitumist [[Õigus ja Õiglus|Õiguse ja Õigluse]] parteiga, valiti ta selle partei täitevkomiteesse. == Isiklikku == Ta on abielus ja on nelja lapse isa. {{JÄRJESTA:Warchol, Marcin}} [[Kategooria:Poola justiitsministrid]] [[Kategooria:Õigusteadlased]] [[Kategooria:Varssavi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] tfmmn7m1yk51xzhvehje3elctpt3vn9 0 697318 7151952 6926610 2026-05-12T07:32:39Z LAviki 47119 Kasutatud de: Festkörperakkumulator 7151952 wikitext text/x-wiki '''Tahkisaku''' on spetsiaalne [[elektriakumulaator |elektriaku]] tüüp, milles nii [[elektrood]]id kui ka [[elektrolüüt]] on valmistatud tahkest materjalist. == Ehitus == Tahkisakud erinevad tavalistest akudest peamiselt tahke elektrolüüdi kasutamise poolest. Elektrolüüdi ülesanne on juhtida ioone [[anood]]i ja [[katood]]i vahel. Iooni liik oleneb elemendi keemiast; näiteks [[liitiumioonaku]]des on see liitium[[katioon]] ja naatriumioonakudes naatriumkatioon. Laengu transport tahketes elektrolüütides põhineb sageli [[tahkisefüüsika |tahkisvõre]] protsessidel.<ref name=":0">{{raamatuviide |Autor=Zhonghui Gao, Huabin Sun, Lin Fu, Fangliang Ye, Yi Zhang |pealkiri=Promises, Challenges, and Recent Progress of Inorganic Solid-State Electrolytes for All-Solid-State Lithium Batteries |teos=Advanced Materials |köide=30 |number=17 |kuupäev=aprill 2018|DOI=10.1002/adma.201705702 |leheküljed=1705702 |url=http://doi.wiley.com/10.1002/adma.201705702 |vaadatud=2019-12-18}}</ref> Nende protsesside avaldumine sõltub kasutatavast elektrolüüdist ja ka mitmesuguste defektide tekkest, näiteks [[Schottky defekt]]id, [[Frenkeli defekt]]id või hõivatud võrevahekohad.<ref name=":0" /> [[Pilt:Li-air-solidstate de.svg|pisi |Tahkiselektrolüüdiga liitiumõhkaku ehitus: anood on liitiumist, katood poorsest süsinikust, nende vahel kaks polümeersest keraamikast tahke elektrolüüdi kihti, mida eraldab positiivseid liitiumioone (Li⁺) läbilaskev keraamikakiht]] Tahkisakudes kasutatavatel tahketel elektrolüütidel peab olema võimalikult suur ioonjuhtivus ja väga väike elektrijuhtivus. Et tahkisakudel oleks suurem [[energiatihedus]] ehk erienergia kui tavapärastel akudel, tuleb kasutada metallanoode. Liitiumioonaku puhul tuleks seega grafiidi asemel kasutada metallilist liitiumi. Metalliline liitium aga kipub aku tsüklite kestel moodustama [[dendriit (täpsustus) |dendriite]]. Dendriidid võivad kasvada liitiumanoodilt katoodile ja põhjustada seeläbi [[lühis]]e. See on ka põhjus, miks metallilise liitiumi kasutamine tavapärastes akudes pole seni olnud võimalik. Dendriitide tekke põhjuseid liitiumioonakudes ei ole veel täielikult mõistetud ja neid uuritakse intensiivselt.<ref>{{raamatuviide |autor=Fudong Han, Andrew S. Westover, Jie Yue, Xiulin Fan, Fei Wang |pealkiri=High electronic conductivity as the origin of lithium dendrite formation within solid electrolytes |teos=Nature Energy |köide=4 |number=3 |kuupäev=märts 2019|ISSN=2058-7546 |DOI=10.1038/s41560-018-0312-z |leheküljed=187–196 |url=https://www.nature.com/articles/s41560-018-0312-z |vaadatud=2019-12-18}}</ref> Liitiumioon-tahkisakude elektrolüüdi materjale liigitatakse sageli kolme materjaliklassi: polümeersed, sulfiidsed ja oksiidsed elektrolüüdid.<ref>{{raamatuviide |autor=Joscha Schnell, Till Günther, Thomas Knoche, Christoph Vieider, Larissa Köhler |pealkiri=All-solid-state lithium-ion and lithium metal batteries – paving the way to large-scale production |teos=Journal of Power Sources |köide=382 |kuupäev=aprill 2018|DOI=10.1016/j.jpowsour.2018.02.062 |lehekülg=160–175 |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0378775318301836 |vaadatud=2019-12-18}}</ref> Praegused tahkiselektrolüüdiga liitiumõhkakudel on liitiumanood, keraamilisest või klaaskeraamilisest [[komposiitmaterjal |komposiidist]] elektrolüüt ja poorne süsinikkatood. Anood ja katood on elektrolüüdist tavaliselt eraldatud polümeerkeraamiliste komposiitidega, mis parandavad laenguülekannet anoodil ja ühendavad katoodi elektrokeemiliselt elektrolüüdiga. Polümeerkeraamilised komposiidid vähendavad sisetakistust.<ref name="Kumar">{{raamatuviide |autor=Binod Kumar, Jitendra Kumar |pealkiri=Cathodes for Solid-State Lithium–Oxygen Cells: Roles of Nasicon Glass-Ceramics |teos=Journal of The Electrochemical Society |köide=157 |number=5 |kuupäev=2010-01-05 |lehekülg=A611–A616 |DOI=10.1149/1.3356988}}</ref> Selliste ioonjuhtide näideteks on [[hõbe|Ag]]₄[[rubiidium|Rb]][[jod|I]]₅ Ag⁺ ioonide laengutranspordiks ja [[lliitiumjodiid|LiI]]/[[alumiiniumoksiid|Al₂O₃]] segud [[liitium|Li⁺]] ioonide laengutranspordiks. == Omadused == Tahkisakudule on iseloomulik väikel [[võimsustihedus]] ja suur [[energiatihedus]]. Esimene omadus tuleneb raskustest edastada tugevat elektrivoolu läbi tahkete ainete piirpindade. Teisest küljest on neil akudel teatud eelised, mis selle puuduse üles kaaluvad: neid on lihtne miniaturiseerida (näiteks saab neid toota õhukeste kilede kujul) ja puudub oht, et elektrolüüdi leke akut kahjustaks. Neil on tavaliselt väga pikk eluiga ja säilivusaeg ning tavaliselt ei esine nende jõudluses järske muutusi isegi temperatuurikõikumiste korral (mis võivad põhjustada vedela elektrolüüdi külmumist või keemist). Tahkefaasiliste akude teine eelis (erinevalt [iitiumioonakudest) on see, et nad ei ole süttivad.<ref>{{netiviide |pealkiri=Infinite Power Solutions stellt papierdünnen Akku vor |url=https://www.elektroniknet.de/power/energiespeicher/artikel/88853/ |teos=elektroniknet.de |vaadatud=2013-11-02 |kuupäev=2012-06-06}}</ref> Tahkefaasiliste akude peamine puudus on, et enamiku klaaskeraamiliste elektrolüütide ioonjuhtivus on väiksem kui vedelatel elektrolüütidel.<ref name="Kumar" /> Maht-võimsustihedus määrab akuelementide suuruse ja mass-võimsustihedus (erivõimsus) määrab elementide kaalu. Elektromobiilsuse seiskohast on neil suurustel oluline osa. IBMi teadlaste sõnul on liitiumõhkakude teoreetiliselt saavutatav erienergia (ilma õhuhapniku massita) üle 11 kWh/kg ([[kilovatt-tund |kilovatt-tundi]] kilogrammi kohta). Teadlased usuvad, et praktikas võiks liitiumõhkaku saavutada umbes kümnendiku sellest teoreetilisest maksimaalsest väärtusest.<ref>{{netiviide |pealkiri=Das Battery 500-Projekt: 800&nbsp;km Reichweite für Elektroautos |url=http://www.zurich.ibm.com/news/12/battery500_d.html |kirjastus=IBM |kuupäev= |vaadatud=2013-12-12}}</ref> == Praegused liitiumioonakud == Praeguste liitiumioonakude puuduste hulka kuulub näiteks jahutamisvajadusega seotud seadmed, mis võivad moodustada üle poole liitiumioonaku mahust. Lisaks on enamik vedelaid elektrolüüte tuleohtlikud, mis nõuab täiendavaid ohutusseadmeid. Elektroodide eluea pikendamiseks tuleb ka tagada, et aku poleks täielikult laetud ega tühjenenud.<ref name="Sakti3">{{netiviide |autor=Kevin Bullis |url=http://www2.technologyreview.com/article/423685/solid-state-batteries/ |pealkiri=Solid-State Batteries |teos=MIT Technology Review |kuupäev=mai 2011 |vaadatud=2013-11-02 |archive-date=2013-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131101232922/http://www2.technologyreview.com/article/423685/solid-state-batteries/ }}</ref> Ettevõtte "Sakti3" tahkisakud põhinevad endiselt liitiumioontehnoloogial, kuid vedel elektrolüüt on asendatud õhukese tahke elektrolüüdi kihiga, mis on mittesüttiv. Mõned prototüübid on olnud üsna vastupidavad. taludes tuhandeid laadimis-tühjendustsükleid. == Kasutamine == Ettevõte [[Daimler Truck]] kasutab liitiumipõhiseid tahkisakusid oma [[Mercedes-Benz Citaro]] bussides. Akude [[mahutavus |energiamahutavus]] on 252–441 kWh, mis on jaotatud neljaks kuni seitsmeks mooduliks. Alates 2021. aasta veebruarist on need bussid Wiesbadenis regulaarselt kasutusel olnud.<ref>{{netiviide |autor=Marcel B |url=https://www.electrive.net/2021/02/02/eswe-wiesbaden-nimmt-21-ecitaro-in-betrieb/ |pealkiri=ESWE Wiesbaden nimmt 21 eCitaro in Betrieb |kuupäev=2021-02-02 |vaadatud =2021-10-23}}</ref> [[Nio ET7]] pakub alates 2022. aasta keskpaigast Pekingis asuva ettevõtte WeLion New Energy Technology 150 kWh pooltahkisakut, mis võimaldab NEDC- standardi kohaselt läbisõitu üle 1000 km. [[Nio ES8]] kasutab samuti 150 kWh pooltahkisakut, mis peaks võimaldama läbi sõita 850 km.<ref>{{netiviide |autor=Phate Zhang |url=https://cnevpost.com/2022/07/21/nio-reaffirms-150-kwh-solid-state-battery-for-delivery-in-q4 |pealkiri=Nio reaffirms 150-kWh solid-state battery for delivery in Q4, with flexible upgrades for users |teos=cnevpost.com | kuupäev=2022-07-21 |vaadatud=2024-10-07}}</ref> [[IM Motors]]i [[IM L6]] kasutab 2024. aasta aprillist väga kiiresti laetavat 133 kWh pooltahke elektrolüüdiga tahkisakut<ref>{{netiviide |autor=Bianca Garloff |url=https://www.autobild.de/artikel/im-l6-naechste-akku-evolution-aus-china-25702653.html |pealkiri=Auch IM aus China bietet 1000 Kilometer Elektro-Reichweite |teos=autobild.de |kuupäev=2024-04-10 |vaadatud=2024-10-13}}</ref> ettevõttes ''Qingtao Energy'', mis on 2014. aastal asutatud idufirma Hiina ülikoolist Jiangsus.<ref>{{netiviide |autor=Iris Martinz |url=https://www.elektroauto-news.net/news/china-startup-10-gwh-produktionswerk-feststoffbatterie |pealkiri=Start-up aus China baut 10 GWh Produktionswerk für Feststoffbatterien |teos=elektroauto-news.net |kuupäev=2022-03-03 |vaadatud=2024-10-07}}</ref> [[Mercedes-Benz Group|Mercedes-Benz]] on alates 2024. aasta detsembrist testinud avalikel teedel tahkisakut [[saritootmine |saritoodetavas]] autos [[Mercedes-Benz V 297|Mercedes-Benz EQS]]. Aku on toodetud USA ettevõttes "Factorial Energy". Selle aku energiatihedus peaks ulatuma kuni 450 vatt-tunnini kilogrammi kohta. Mercedes-Benzi sõnul suurendab see sõiduulatust sama aku mahu ja kaalu juures kuni 25 protsenti (umbes 821 km-lt potentsiaalselt 1026 km-ni). Tahkisaku võiks suurendada Mercedes-Benz EQS-i [[mahutavus]]t tavapäraselt 118 kWh-lt umbes 148 kWh-ni. Aku on passiivjahutusega, seega mitte vedelikjahutusega.<ref>{{netiviide |autor=Tobias Brandstetter |url=https://media.mercedes-benz.com/article/8fb79edc-ca07-465d-a482-707dd3937c36 |pealkiri=Pkw- und Formel-1-Ingenieure bündeln ihre Kräfte, um Festkörperbatterien in Straßentests zu erproben |kirjastus=Mercedes-Benz |kuupäev=2025 |vaadatud=2025-03-13}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://insideevs.de/news/751588/mercedes-testet-festk%C3%B6rperbatterie-eqs-demonstrator/ |pealkiri=Mercedes EQS mit Festkörperbatterie soll 1.000 km schaffen |teos=insideevs.de |kuupäev=2025-02-24 |vaadatud=2025-03-10}}</ref> Alates 2025. aasta septembrist on Hiina tootja EVE Energy tootnud 10 Ah tahkisakusid [[droon]]idele ja [[humanoidrobot]]itele.<ref name="electriv-250904">{{netiviide |autor=Cora Werwitzke |url=https://www.electrive.net/2025/09/04/eve-energy-fertigt-feststoff-batteriezellen-fuer-drohnen-und-co/ |pealkiri=Eve Energy fertigt Feststoff-Batteriezellen für Drohnen und Co. |teos=electrive.net |kuupäev=2025-09-04 |vaadatud=2026-04-03}}</ref> Seda tüüpi aku 60 Ah versioon lisati 2026. aasta märtsis; see sobib elektriautodele. <ref>{{netiviide |autor=Florian Treiß |url=https://www.electrive.net/2026/03/19/eve-energy-bringt-zwei-neue-feststoffbatterien-heraus/ |pealkiri=Eve Energy bringt zwei neue Feststoffbatterien heraus |teos=electrive.net |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-04-04}}</ref> == Tootmisplaanid == Bonnis asuv ettevõttes "High Performance Battery" sai 2024. aasta mais masstootmiseks valmis tahkisaku, mis pidas testides vastu enam kui 12 500 laadimistsüklit, ilma et mahutavus oleks olulist vähenenud. Tahkisaku ei ole tuleohtlik ja võib töötada temperatuurivahemikus –40 °C kuni +60 °C. See välistab näiteks aku eelsoojendamise vajaduse talvel. Ettevõte pakub akut litsentsimudeli alusel.<ref>Amelie Siekmann: {{web archive |url=https://www.agrarheute.com/energie/strom/besser-lithium-ionen-batterie-neuer-feststoff-akku-bonn-620721 |wayback=20240518042124 |text=Besser als Lithium-Ionen-Batterie? }}, agrarheute.com, 18. Mai 2024.</ref><ref>{{Internetquelle |autor=Christian Kahle |url=https://winfuture.de/news,138963.html |titel=Feststoffzelle: Neue Superbatterie kommt wahrscheinlich aus Bonn |werk=winfuture.de |sprache=de |datum=2023-10-12 |abruf=2024-05-18 }}</ref> 2023. aasta oktoobris teatasid [[Idemitsu Kōsan|Idemitsu]] ja [[Toyota]] kavast [[tahkisakud]] välja töötada ning seejärel alustada aastatel 2027–2028 masstootmist.<ref>{{netiviide |autor=Yuka Obayashi |url=https://www.reuters.com/business/autos-transportation/toyota-idemitsu-join-hands-mass-produce-all-solid-state-batteries-2023-10-12/ |pealkiri=Toyota, Idemitsu tie up to mass-produce all-solid-state batteries |teos=reuters.com |kuupäev=2023-10-12 |vaadatud=2023-12-13 }}</ref> [[SAIC Motor]] (Hiina riigiettevõte peakorteriga Shanghais) on Hiina Rahvavabariigi suurim autotootja. 2024. aasta juulis teatas ettevõte oma kavatsusest alustada tahkisakude masstootmist kahe aasta jooksul. SAIC-i [[IM Motors]]i esimeste mudelite tarnimine on kavandatud 2027. aasta algusesse. 2024. aasta alguses moodustas Hiina Rahvavabariik tahkisakude tööstusliidu. 2024. aasta mais lisati ligi miljardi dollari suurune fond, mille kaudu valitsus edendab rakendusuuringuid.<ref>faz.net: [https://www.faz.net/aktuell/wirtschaft/unternehmen/warum-europas-ambitionen-in-der-elektromobilitaet-wackeln-19862305.html ''Europas Batteriehoffnungen kommen unter die Räder''] (18. Juli 2024)</ref> [[Gotion Hi-Tech]], mille suurim üksikaktsionär on Volkswagen China,<ref>{{cite web |autor=Sebastian Schaal |url=https://www.electrive.net/2021/12/15/vw-ist-groesster-einzelaktionaer-bei-gotion-high-tech/ |pealkiri=Värtion High-Tech |publisher=Electrive |date=2021-12-21}}</ref> teatas 2024. aasta mais, et on välja töötanud tahkisaku "Gemstone" erienergiaga 350 Wh/kg. <ref>{{cite web |author=Sebastian Schaal |url=https://www.electrive.net/2024/05/21/gotion-high-tech-baut-schnell-ladbare-5c-batterie-bald-in-serie/ |title=Gotion High-Tech baut schnell ladbare 5C-Batterie bald in Serie |publisher=Electrive |date=2024-05-21}}</ref> 2024. aasta novembris teatas Hiina autotootja Chery gigatehase ehitamisest Wuhusse (Anhui provintsi). Anhui Anwa New Energy Technology Co., mille aktsionär on Gotion Hi-Tech, hakkab tootma tahkisakusid.<ref>{{cite web |author=Mark Andrews |url=https://carnewschina.com/2024/11/19/chery-claims-to-be-worlds-first-company-with-1-gwh-solid-state-battery-production-line/ |pealkiri= Chery claims to be world’s first company with 1 GWh solid-state battery production line |publisher=CarNewsChina |date=2024-11-19 }}</ref> Gotion teatas Gemstone'i eeltootmise etapist mais 2025,<ref>[https://www.prnewswire.com/news-releases/gotion-stellt-die-erste-0-2-gwh-pilotlinie-fur-festkorperbatterien-fertig-302462305.html Gotion stellt die erste 0,2-GWh-Pilotlinie für Festkörperbatterien fertig], 21. Mai 2025</ref> rajati 0,2 GWh katsetootmisliin akude jaoks, mille energiatihedus on 350 Wh/kg. <ref>[https://www.elektroauto-news.net/news/gotion-pilot-produktion-festkoerperbatterie Gotion baut Pilot-Produktion für Festkörperbatterien auf], 20. Mai 2025</ref><ref>[https://www.electrive.net/2025/05/19/gotion-fertigt-solid-state-batterie-in-kleinserie/ Gotion fertigt Solid-State-Batterie in Kleinserie], 19. Mai 2025</ref> 2025. aasta septembris teatas Volkswagen IAA-l, et katsetab esimest korda tahkisaku tehnoloogiat elektrimootorrattal, kusjuures Audi, VW akude tütarettevõte PowerCo, QuantumScape (USA) ja mootorrattatootja Ducati (Itaalia) teeksid selles osas koostööd.<ref>{{netiviide |autor=Lysann Mosch |url=https://www.chip.de/news/auto-fahrrad/ducati-setzt-auf-ganz-neuen-motorrad-antrieb-das-sind-die-vorteile_c20c88c5-0b33-4c7b-8e14-7021836136ac.html |pealkiri=Ducati setzt auf ganz neuen Motorrad-Antrieb: Das sind die Vorteile |teos=chip.de |kuupäev=2025-09-10 |vaadatud=2025-09-11}}</ref> [[Huawei]] on patenteerinud sulfiidipõhine akutehnoloogia, mille energiatihedus (400–500 Wh/kg) on ligikaudu kaks kuni kolm korda suurem kui tavaliste elektriautode akudel, mis lubab oluliselt suurendada elektriautode sõiduulatust ühe laadimisega – kuni 3000 km.<ref name=":huawei">{{Netiviide |kuupäev=9. juuli 2025 |pealkiri=Huawei patenteeris äsja hiigelmahtuvusega aku – autole tagaks see 1800 km läbisõidu |url=https://tehnika.postimees.ee/8283239/huawei-patenteeris-asja-hiigelmahtuvusega-aku-autole-tagaks-see-1800-km-labisoidu |vaadatud=9. juuli 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> Huawei teeb koostööd Hiina autotootjatega, nagu [[BAIC BluePark]], et rakendada tahkisaku tehnoloogiat elektriautodes. Akutootja CATL plaanib 2027. aastal alustada hübriidtahkisakude piloottootmist. Tahkisaku tehnoloogia on veel arendusjärgus, kuid selle potentsiaal võib oluliselt mõjutada elektriautode turgu ning aidata kaasa elektrisõidukite laialdasemale levikule. == Vaata ka == * [[Tahke elektrolüüt]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://bslbatt.com/et/blogs/what-is-a-solid-state-battery-and-how-does-it-work/ Mis on tahkisaku ja kuidas see töötab?] {{Keemilised vooluallikad}} [[Kategooria:Keemilised vooluallikad]] o8sr2oied3kls4m4vzj49ep058ei1p9 0 697545 7151622 6930062 2026-05-11T17:08:13Z Svencapoeira 67038 7151622 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Cystostereum'' | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Cystostereaceae]]'' | perekond = '''''Cystostereum''''' }} '''''Cystostereum''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Cystostereum murrayi'' – [[Murray nahkis]] *''[[Cystostereum pini-canadense]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|122700}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Agaricomycetes]] p5s4x2o61qde0l1gbh6f7ahyt9pwc2o 0 697546 7151624 6930065 2026-05-11T17:08:44Z Svencapoeira 67038 Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Cystostereum murrayi]] pealkirja [[Murray nahkis]] alla 6930065 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Cystostereum murrayi'' | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Cystostereaceae]]'' | perekond = ''[[Cystostereum]]'' | liik = '''''Cystostereum murrayi''''' }} '''''Cystostereum murrayi''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. ==Välislingid== * {{elurikkus|143687}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Agaricomycetes]] f2kfx5mkoz9jr0fryqdak8up46mn9v8 7151626 7151624 2026-05-11T17:09:34Z Svencapoeira 67038 7151626 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Murray nahkis | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Cystostereaceae]]'' | perekond = ''[[Cystostereum]]'' | liik = '''Murray nahkis''' ''Cystostereum murrayi'' }} '''Murray nahkis''' (''Cystostereum murrayi'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. ==Välislingid== * {{elurikkus|143687}} [[Kategooria:Agaricomycetes]] 96t6c36bt8zoywdosv3rnczi1mwyxtd 0 698406 7152137 7090936 2026-05-12T11:51:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152137 wikitext text/x-wiki '''Daniel Veinbergs''' (sündinud 6. mail 1996) on eesti püstijalakoomik, ''podcast'' 'i saatejuht ja ettevõtja. Ta alustas oma karjääri komöödiarühmituses [[Comedy Estonia]] ning on üks Huumoriklubi asutajatest. Ta on ka populaarse Eesti ''podcast'' 'i ''Päikesejänkud'' üks saatejuhtidest.<ref name="HuumoriklubiBio">{{cite web |url=https://www.huumoriklubi.ee/kataloog/daniel-veinbergs |title=Daniel Veinbergs |publisher=Huumoriklubi |access-date=2024-07-28 |language=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name="KroonikaHuumoriklubi">{{cite web |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94770111/suur-lugu-huumoriklubi-asutajad-karl-alari-eller-ja-daniel-veinbergs-me-ei-karda-lahtuda-vaid-enda-maitsest |title=SUUR LUGU |3=Huumoriklubi asutajad Karl-Alari Eller ja Daniel Veinbergs: me ei karda lähtuda vaid enda maitsest |last=Koppel |first=Karl |date=2021-09-29 |website=Kroonika |access-date=2024-07-28 |language=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Lapsepõlv ja haridus == Daniel Veinbergs sündis 6. mail 1996.<ref name="Inforegister">{{cite web |url=https://www.inforegister.ee/en/16591834-HABITU-OU |title=HÄBITU OÜ (16591834) - Overview |publisher=Inforegister |access-date=2024-07-28}}</ref><ref name="Teatmik">{{cite web |url=https://www.teatmik.ee/en/personlegal/16591834-HÄBITU-OÜ |title=HÄBITU OÜ |publisher=Teatmik.ee |access-date=2024-07-28}}</ref> Ta kasvas üles [[Jõhvi]]s, enne kui pere kolis [[Tallinn]]a, kus ta õppis erakoolis. Hiljem õppis ta ajakirjandust [[Tartu Ülikool]]is.<ref name="OhtulehtHabitu">{{cite web |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1075514/daniel-veinbergs-valmistus-soolotunniks-kolm-aastat-kui-oled-noor-koomik-siis-oledki-labi-ja-lopi-habitu |title=Daniel Veinbergs valmistus soolotunniks kolm aastat: „Kui oled noor koomik, siis oledki läbi ja lõhki häbitu.“ |last=Koppel |first=Karl |date=2022-12-02 |website=Õhtuleht |access-date=2024-07-28 |language=et}}</ref><ref name="PohmellipaevPodcast">{{cite web |url=https://www.youtube.com/watch?v=k8a8Y3G-6wY |title=POHMELLIPÄEV #100 | Daniel Veinbergs | Kuidas sündis nali Stalinist? |date=2021-02-15 |website=YouTube |publisher=POHMELLIPÄEV |access-date=2024-07-28 |language=et}}</ref> == Karjäär == === Comedy Estonia (2012–2018) === Veinbergs alustas püstijalakomöödiaga 2012. aastal [[Comedy Estonia]]s, 2010. aastal asutatud organisatsioonis, mis aitas Eestis püstijalakomöödia skeenele aluse panna.<ref name="HuumoriklubiBio" /><ref name="PohmellipaevPodcast" /><ref name="ComedyEstoniaHistory">{{cite web |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80112694/comedy-estonia-asutaja-louis-zezeran-eestlased-on-ausad-ja-otsekohesed-see-sobib-stand-up-iks-suureparaselt |title=Comedy Estonia asutaja Louis Zezeran: eestlased on ausad ja otsekohesed, see sobib stand-up’iks suurepäraselt |last=Koppel |first=Karl |date=2017-11-13 |website=Kroonika |access-date=2024-07-28 |language=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta oli regulaarne esineja rühmituse tuuridel, sealhulgas esimestel suurtel eestikeelsetel tuuridel "Esimene eesti keeles" aastatel 2015 ja 2016.<ref name="ComedyEstoniaTours">{{cite web |url=https://www.comedyestonia.com/tour-history |title=Tour History |publisher=Comedy Estonia |access-date=2024-07-28 }}{{Kõdulink|aeg=november 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta esines ka soojendusartistina teistele koomikutele, näiteks [[Ott Sepp|Ott Sepale]].<ref name="OhtulehtHabitu" /> 2018. aastal debüteeris ta oma esimese täispika soolokavaga "Kohatu".<ref name="ComedyEstoniaTours" /> === Huumoriklubi ja soolokarjääär (2019–praeguseni) === Veinbergs on Huumoriklubi, komöödiakollektiivi, mis korraldab Eesti koomikutele üritusi ja tuure, kaasasutaja.<ref name="HuumoriklubiBio" /><ref name="KroonikaHuumoriklubi" /> Huumoriklubi kaudu on ta välja andnud mitu soolokava: "Häbitu" (2023), "Armutu" (2024) ja "Rahutu" (2025).<ref name="HuumoriklubiBio" /><ref name="ArmutuShow">{{cite web |url=https://www.huumoriklubi.ee/kataloog/daniel-veinbergs-armutu |title=Daniel Veinbergs - Armutu |publisher=Huumoriklubi |access-date=2024-07-28 |language=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Veinbergs on esinenud rahvusvaheliselt riikides nagu Austraalia, Saksamaa, Suurbritannia ja Iraak.<ref name="HuumoriklubiBio" /> Samuti veab ta eest eestikeelset avatud mikrofoni õhtut "Fopaa!" Tallinnas.<ref>{{cite web |url=https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/see-do/events/event/30748/estonian-stand-up-night-fopaa |title=Estonian stand-up night Fopaa! |publisher=Visit Tallinn |access-date=2024-07-28}}</ref> == Koomiline stiil == Veinbergsi koomiline stiil hõlmab sageli isiklikke anekdoote, sotsiaalseid kommentaare ning vastuolulisi või tabuteemasid.<ref name="HuumoriklubiBio" /><ref name="OhtulehtHabitu" /> Tema materjal on käsitlenud tema lapsepõlve, vaimset tervist, suhteid ja poliitikat.<ref name="HuumoriklubiBio" /><ref name="DelfiTVInterview">{{cite web |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120088018/erisaade-daniel-veinbergs-mulle-meeldib-kui-saalis-on-vaikus-ja-pinge-see-on-hea-koht-kust-nalja-edasi-teha |title=Erisaade | Daniel Veinbergs: mulle meeldib, kui saalis on vaikus ja pinge, see on hea koht, kust nalja edasi teha |last=Kultuur |first=Delfi |date=2022-10-27 |website=Delfi TV |access-date=2024-07-28 |language=et}}</ref> Meediaväljaanded on teda tema provokatiivsete naljade tõttu mõnikord nimetanud "skandaalide kuningaks".<ref name="SkyEEInterview">{{cite web |url=https://sky.ee/skandaalide-kuningas-daniel-veinbergs-kibeles-intervjuu-ajal-pulti-et-oma-rainderohtu-esitleda |title=„Skandaalide kuningas“ Daniel Veinbergs kibeles intervjuu ajal pulti, et oma räinderohtu esitleda |last=Toomemets |first=Katri |date=2022-10-27 |website=sky.ee |access-date=2024-07-28 |language=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Muud tegevused == === ''Podcast'' === Alates 2019. aastast on Veinbergs koos koomik Roger Andrega juhtinud iganädalast komöödia-''podcast'' 'i "Päikesejänkud". ''Podcast'' 'il on üle 230 episoodi.<ref name="Paikesejankud">{{cite web |url=https://paikesejankud.ee/ |title=Päikesejänkud |publisher=Päikesejänkud |access-date=2024-07-28 |language=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Ärihuvid === Veinbergs on osaühingu HÄBITU OÜ omanik, mis registreeriti 2022. aasta oktoobris ja kannab sama nime tema soolokavaga.<ref name="Inforegister" /><ref name="Teatmik" /> Talle kuulub ka vähemusosalus Jõhvi Tehnopark OÜ-s, mis on tehnoloogiapark tema kodulinnas.<ref name="Teatmik" /><ref name="StorybookJTP">{{cite web |url=https://www.storybook.ee/en/11185521/JOHVI-TEHNOPARK-OU |title=JÕHVI TEHNOPARK OÜ (11185521) - Shareholding |publisher=Storybook |access-date=2024-07-28 }}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Teosed == === Soolokavad === * ''Kohatu'' (2018) * ''Häbitu'' (2023) * ''Armutu'' (2024) * ''Rahutu'' (2025) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Veinbergs, Daniel}} [[Kategooria:Eesti koomikud]] [[Kategooria:Püstijalakoomikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 2zvlhstnhj8h08g4t8t3z74gsu2wj64 0 699757 7151835 7104544 2026-05-11T23:15:34Z Vulc 4727 7151835 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2025|kuu=august}} '''Ivan Lavrentjev''' (sündinud 14. juulil 1992 [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja [[ajaloolane]], alates 19. augustist 2025 [[Pirita linnaosa]] vanem. Ta kuulub aastast 2025 [[SDE|Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Pirita linnaosas, kogus 80 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 3. märts 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Töö- ja teenistuskäik == 2025 [[Pirita]] linnaosavanem 2025 [[Tallinna Linnakantselei|Tallinna linnakantselei]], [[Jevgeni Ossinovski|linnapea]] nõunik<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Piret |kuupäev=2025-08-14 |pealkiri=Sotsiaaldemokraadid esitavad Pirita linnaosavanema kandidaadiks Ivan Lavrentjevi |url=https://www.sotsid.ee/sotsiaaldemokraadid-esitavad-pirita-linnaosavanema-kandidaadiks-ivan-lavrentjevi/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> 2024–2025 [[Kliimaministeerium]], taristuministri nõunik 2021–2024 Tallinna linnakantselei, linnaosavanema ja [[Tallinna abilinnapea|abilinnapea]] nõunik 2020 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo, projekti kommunikatsioonijuht 2018–2020 Ajakiri [[Edasi.org]], toimetaja 2017–2018 [[Sotsiaalministeerium]], kommunikatsiooninõunik 2012–2017 [[Vabaühenduste Liit]], kommunikatsioonispetsialist Lisaks sellele on ta olnud tegev mitmes vabaühenduses, kuulunud mitmesse ekspertrühma ja nõukokku. Lavrentjev on kureerinud ajaloonäitusi koostöös [[Eesti Meremuuseum]]i, Eesti Sõjamuuseumi ja [[Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu|Vabamu]]ga. Tegutseb vabakutselise konsultandi ja tõlkijana ning pidevalt teeb kaastöid Eesti kultuuriväljaannetele.   == Haridus == 2011. aastal lõpetas [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium|Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi]]. 2015. aastal sai bakalaureusekraadi ajaloos [[Tallinna Ülikool]]ist. Tema diplomitöö keskendus Narva autonoomiareferendumile ning tunnustati [[Rahvusarhiiv]]i tudengipreemia ja [[Eesti Teaduste Akadeemia]] auhinnaga. 2020. aastal sai magistrikraadi Venemaa uuringute alal [[Helsingi Ülikool]]ist. Alates 2022. aastast [https://www.etis.ee/CV/Ivan_Lavrentjev/est õpib Tartu Ülikooli doktoriõppes ajalugu].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ivan Lavrentjev CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Ivan_Lavrentjev/est |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> == Isiklikku == Lavrentjev on abielus.{{lisa viide}} Ta harrastab [[triatlon]]i ja pikamaajooksu. On läbinud Ironman<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home {{!}} IRONMAN |url=https://www.ironman.com/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=www.ironman.com |keel=en}}</ref> triatloni ja üle 20 jooksumaratoni.   == Viited == {{viited}} ==Välislingid== [https://www.linkedin.com/in/ivan-lavrentjev-3664a1326/details/experience/ LinkedIn] [https://www.etis.ee/CV/Ivan_Lavrentjev/est ETIS] [https://marathon100.com/tulemused/tulemused/jooks?f%5Bperiod%5D=all&f%5Bcompetitor%5D%5B%5D=72739&f%5Bgender%5D=all&f%5Bage_class%5D=all&f%5Bdistance%5D=42+km#results Marathon100] {{JÄRJESTA:Lavrentjev, Ivan}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] 0fczdf5jljk1h44wh54myfqvq2hzzjr 0 699977 7152088 7080203 2026-05-12T10:40:44Z Svencapoeira 67038 7152088 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pikkjalg-kogrits | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Pikkjalg-kogrits.jpg | pildi_seletus = Pikkjalg-kogrits ''Gyromitra venenata'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Liudseened]] ''Pezizomycetes'' | selts = [[Liudikulaadsed]] ''Pezizales'' | sugukond = ''[[Discinaceae]]'' | perekond = [[Kogrits]] ''Gyromitra'' | liik = '''Pikkjalg-kogrits''' ''Gyromitra venenata'' | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Pikkjalg-kogrits''' (''Gyromitra venenata'') on [[kottseened|kottseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seen tuvastati [[DNA]]-sekveneeringu läbi Eestis aastal 2025 ja siis anti ka eestikeelne nimi. See erineb [[kevadkogrits]]ast pikema jala poolest ning kasvab sümbioosis leht-, mitte okaspuudega. ==Välislingid== *{{Elurikkus|1189651}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Liudikulaadsed]] ns0gsuudkupm2l2zrytl7q1rxoqs73z 0 700692 7151473 6979483 2026-05-11T12:05:41Z Kruusamägi 1530 7151473 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{Täpsustuslehekülg}} '''Big Pharma''' on [[farmaatsiatööstus]]e nimetus [[arstide ja farmaatsiatööstuse vandenõu]]teoorias. Seda nime kannavad ka: * '''[[Big Pharma (muusik)|Big Pharma]]''', soome elektrooniline muusik * '''"[[Big Pharma (raamat)|Big Pharma]]"''', Jacky Law' 2006. aasta raamat * '''"[[Big Pharma (videomäng)|Big Pharma]]"''', 2015. aasta simulatsioonivideomäng fq68bu6rjyniywg0mmkucmunsriasu7 0 701244 7151699 7130906 2026-05-11T19:08:48Z Kruusamägi 1530 7151699 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Tallinna Õhtutehnikum''' oli [[1940]]. aastal [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõimude]] avatud õhtutehnikum töölkäijatele, mis 1944. aastal nimetati ümber Tallinna II (õhtuseks) Tööstustehnikumiks ning 1945. aastal tehnikumide üleviimisel nõukogude haridussüsteemile kujundati ümber '''Tallinna Industriaaltehnikumiks'''. Tallinna Õhtutehnikum on tänase [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i esmaeellane. == Ajalugu == 24. oktoobril 1940 tegi Eesti NSV hariduse rahvakomissar N. Andresen kirjas [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|ENSV Rahvakomissaride Nõukogule]] (RKN) ettepaneku asutada ja avada arvates 1. detsembrist 1940 riigi ülalpeetava õppeasutisena "'''Tallinna Õhtutehnikum"''', missuguse kooli lähima konstruktsiooni määrab Hariduse Rahvakomissar. Põhjenduseks tõi, et lisaks tegutsevatele [[Tallinna Tehnikum (1929–1944)|Tallinna Tehnikumile]] ja [[Tartu Tehnikum]]ile oleks vaja uut kooli, mis oleks kättesaadav “tööskäijatele”.<ref>ERA.R-14.1.205, l 3,4 ENSV hariduse rahvakomissari kiri nr 4204, 24. oktoober 1940 ENSV RK Nõukogule </ref> 25. oktoobril võttis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse Tallinna Õhtutehnikumi asutamise ja avamise kohta 1. detsembrist 1940.<ref>ENSV Teataja 1940, nr 35, 29. oktoober, art 392 </ref> Direktoriks määrati [[Johannes Kiivet]].<ref>ERA.R-14.1..205. HRK kiri nr 4209 29. oktoober 1940, lk 10</ref> 6. detsembril 1940 saatis [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] (HRK) ettekirjutuse õppetöö korraldamise kohta Tallinna Õhtutehnikumis 1941. aasta esimeses pooles.<ref>ERA.R-14.1.205, l 20–22</ref> Selle kirja viimases, § 17 on kirjutatud, et õppetöö korraldamisel tuleb eeskujuks võtta [[Nõukogude Liit|NSVL]] tehnikumide kohta kehtivad eeskirjad. === Ettevalmistused HRK tehnikumide üleviimiseks NSVL haridussüsteemile === 20. mail 1941 avaldatud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määruses nr 931 deklareeritakse, et ENSV rahvahariduse süsteem on ühtne NSVL rahvahariduse süsteemiga ja üleminek NSVL süsteemile peab põhiliselt toimuma 1941/1942. õppeaastal.<ref>ENSV Teataja 1941, nr 55, art 867</ref> 18. juunil 1941 ilmus ENSV RKN määrus nr 60 Hariduse Rahvakomissariaadile alluvate tehnikumide võrgu kohta 1941/1942 õppeaastal.<ref>ENSV Teataja 1941, nr 60, art 960</ref> Tehnikumide võrgu loetelus on Tallinna Õhtutehnikum ette nähtud masinaehituse, elektrotehnika ja ehituse osakondadega ning eriklassidega tehniliste joonestajate ettevalmistamiseks – kokku 530 õpilasega. Sõja jõudmine Eestisse katkestas üleviimise. === Tallinna Õhtutehnikum Saksamaa okupatsiooni ajal Eestis === Septembrist 1941. aastal kuni 1944. aasta septembri lõpuni kestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon Eestis]]. Tsiviilelu korraldas sel ajal [[Eesti Omavalitsus]]. 4. oktoobril 1941 väljastas Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium korralduse nr 434, millega loeti suletuks Tallinna Õhtutehnikum ja [[Tartu Õhtutehnikum]] alates 1. oktoobrist 1941. Aluseks sellele oli Haridusdirektooriumi koolide tegevuse korraldamise määrus nr 148, 30. septembrist 1941.<ref>ERA.R-81.1.114, l 183</ref><ref>ERA.R-81.1.44, l.3–4 vt määruse § 1 ja § 5</ref> Õhtutehnikum suletuks siiski ei jäänud. 4. novembril 1941 kirjas nr 339 Tallinna Linnavalitsuse Haridusosakonna Haridusdirektoorumile küsiti luba asutada ja avada 1. oktoobrist 1941 Tallinna XII Gümnaasiumi juures Tallinna Linna ülalpeetava avaliku õppeasutusena [[Tallinna Tehnilised Kursused]] kolme eraldi haruga. Nendest esimese, 4-aastase õppeajaga tehnikumi haru, millel I, II, III on osaajalise ja IV kursus täisajalise õppekorraldusega ning masinaehituse, elektrotehnika ning ehitustehnika osakondadega. Ka paluti luba anda 1940/41. kooliaastal töötanud Õhtutehnikumi varad ja asjaajamine üle Tallinna Tehnilistele Kursustele.<ref>ERA.R-81.1.114, lk 1</ref> 15. novembril 1941 sai Tallinna Linnakoolivalitsus Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi Haridusosakonna kinnituse, et on lubatud avada Tallinna Tehnilised kursused, millel on nelja-aastase õppeajaga tehnikumi haru.<ref>ERA.R-81.1.114. l 31</ref> Sellega sisuliselt jätkus õppetöö Tallinna Õhtutehnikumi erialadel. 16. juulil 1942 palus Tallinna Linnavalitsuse Haridusosakonna Linnakoolivalitsus kirjas nr 46/339 Haridusdirektooriumile muuta Tallinna XII Gümnaasiumi juures asunud kursused iseseisvaks Tallinna Õhtutehnikumiks alates 1. augustist 1942. Põhjenduseks toodi otstarbekus.<ref>ERA.R-81.1.114, l 82</ref> 26. augustil 1942 vastas Haridusdirektooriumi Haridusosakond Tallinna Linnakoolivalitsusele, et Tallinna Tehniliste Kursuste Tehnikumi haru Tallinna XII Gümnaasiumi juures suletakse ning avatakse '''Tallinna Õhtutehnikum masinaehituse, elektrotehnika ja ehitustehnika osakondadega'''.<ref>ERA.R-81.1.114, l 85</ref> Tallinna Õhtutehnikumi direktoriks kinnitati Johannes Kiivet.<ref>ERA.R-81.1.114, l 89</ref> 9. septembril 1942 saatis Haridusdirektooriumi Haridusosakonna juhataja kirja Linnakoolivalitsusele Tallinna Õhtutehnikumis 1942/1943. kooliaastal uute õpilaste vastuvõtu korra kinnitamise kohta.<ref>ERA.R-81.1.114, l 90</ref> Juulis 1944 olid Tallinna Õhtutehnikumil esimesed lõpetajad, neist elektrotehnika osakonnas 7, masinaehituse osakonnas 8 ja ehitustehnika osakonnas 4.<ref>ERA.R-81.2.231</ref><ref>ERA.R-81.2.231, l 13</ref> === Tallinna Õhtutehnikum Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamise järel 1944 === 1944. aasta septembri lõpus taaskehtestati [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Eestis nõukogude okupatsioon]]. Õppeaasta algus oli paratamatult viibinud. Olukorrast ülevaate saamiseks ja koolide töö kiireks käivitamiseks kasutas Hariduse Rahvakomissariaat võimalusel endisi koolijuhte. 11. novembril 1944 teatas Johannes Kiivet '''Tallinna Õhtutehnikumi''' direktorina kirjas nr 357 Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Rahvahariduse Osakonnale, et õpilaste arv 11. novembril on 272 ja eriklassi avamisel tõuseb ilmselt 300-ni.<ref>ERA.R-14.3.27 l 30</ref> === Hariduse Rahvakomissariaadi jätkuvad ettevalmistused tehnikumide ümberkujundamiseks NSVL süsteemile === 29. novembril 1944 teatas Hariduse Rahvakomissariaat kirjas nr 1359 Tallinna Linna Täitevkomitee Haridusosakonnale, millised Tallinna Linna Täitevkomitee Haridusosakonnale alluvad koolid on muudetud tehnikumideks ja ühtlasi allutatud ENSV Hariduse Rahvakomissariaadile. Loetelus on koolide endised nimed ja uued, 29. novembrist 1944 kehtima hakkavad nimed. Loetelus punkt 2. all on "'''Tallinna Õhtutehnikum – Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum"'''.<ref>ERA.R-14.3.26, l 33 p.2</ref> 8. detsembri 1944. aasta ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määruses nr 363 on loetelu HRK alluvate kutsehariduslike õppeasutiste võrgu kohta.<ref>ENSV Teataja 1944, nr 15, art 191</ref> Nimekirjas punktis 2 on '''Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum''' järgmiste osakondadega: masinaehitus, elektrotehnika ja ehitustehnika. 15. detsembril 1944 kirjas nr 1709 Hariduse Rahvakomissariaadile teatas '''Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikumi''' direktor Johannes Kiivet andmed Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikumi hetkeolukorrast ning esitas lühikirjelduse Tallinna Õhtutehnikumi tööst saksa okupatsiooni ajal.<ref>ERA.R-14.3.27, l 47</ref> 2. veebruaril 1945 kirjas nr 155 teatas Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikumi direktor Johannes Kiivet Hariduse Rahvakomissariaadile, et Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum asub Tartu mnt 33 ja tehnikumi kantselei Kreutzwaldi tn 25, kuhu ka kool lähiajal asub ja siis on koolil pinda 2500 m².<ref>ERA.R-14.3.91, l 1</ref> === HRK tegevus tehnikumide ümberkujundamisel NSVL süsteemile 1945. aastal === 19. veebruari 1945. aasta ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määruses nr 117 on andmed HRK alluvate kutsehariduslike koolide võrgu muutmise kohta.<ref>ENSV Teataja 1945, nr 10, art 137</ref>. Määruse punkti 2 all on nimekirjas '''Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum''' masinaehituse, elektrotehnika ja ehitustehnika osakondadega. Selle määrusega korrastas HRK talle alluvate tehnikumide võrgu NSVL plaanide kohaselt.<ref>ERA.R-14.3.101, lk 1</ref> 28. veebruari 1945. aasta Hariduse Rahvakommissari J. Nuut kirjas nr 7-652 Rahvakomissaride Nõukogule esitas ettepaneku ENSV HRK alluvate tehnikumide võrgu ümberkujundamise kohta vastavalt NSV Liidu plaanile ning palve need heaks kiita ja saata seejärel [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu|NSVL RKN]] juures asuvale Kõrgemate Koolide Komiteele kinnitamiseks.<ref>ERA.R-14.3.44, l 66</ref> Kinnitus saadi 19. aprillil 1945.<ref>ERA.R-14.3.101, l 1</ref> Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi tehnikumide nimekiri avaldati ajalehes [[Nõukogude Õpetaja]].<ref>Nõukogude Õpetaja 1945, nr 20, 25. mai, lk 4</ref> 28. märtsil 1945 teatas ENSV HRK rahvakomissari asetäitja A. Valsiner kirjas nr 940 NSV Liidu Ehituse Rahvakomissariaadi Õppeasutuste Peavalitsuse ülemale, et ENSV tehnikumid lähevad lähimal ajal üle üleliidulistele õppekavadele ja õppeplaanidele. Seoses sellega palus välja saata eriala „Tööstuslik- ja tsiviilehitus“ jaoks õppeprogrammid.<ref>ERA.R-14.3.80, l 131</ref> Ehituserialade õppekavade ja -plaanide saamine viibis. Abi paluti ENSV esindajalt Moskvas.<ref>ERA.R-14.3.80, l 123–124</ref> Esimesed eesti keelde tõlgitud ehituserialade õppekavad saadeti Tallinna Industriaaltehnikumile 25. septembril.<ref>ERA.R-14.3.80, l 269</ref> 21. mail 1945 teatas HRK kirjas nr 9-178, mis oli veel adresseeritud '''Tallinna II Tööstustehnikumile''', et Hariduse Rahvakomissari kinnitatud plaani kohaselt tuleb vastu võtta 1945. aasta sügisel '''Tallinna Industriaaltehnikumi''' I kursuse päevasesse osakonda 210 ja õhtusesse 30 õpilast.<ref>ERA.R-14.3.91, l 9</ref> 21. juunil 1945 kinnitas NSVL RKN juures asuv Kõrgemate Koolide Komitee kõigi ENSV HRK alluvate tehnikumide põhikirjad, nende hulgas ka '''Tallinna Industriaaltehnikum'''i põhikirja.<ref>ERA.R-14.3.100</ref> 16. juulil saavad tehnikumid ajutise nn "KOOLI PASSI", mille sisu tuli täita koolil ise. Kooli nime kohale on kirjutatud "'''Tallinna II Tööstustehnikum, (Tallinna Industriaaltehnikum)"''' ja asukohaks Kreutzwaldi tn 25.<ref>TLA-323.1.1</ref> 28. augustil 1945 teatab Hariduse Rahvakomissar J. Nuut kirjas 9-500, et Tallinna Industriaaltehnikumil tuleb viivitamatult vabastada ruumid Kreutzwaldi tn 25 koolihoones, sest koolihoone antakse vene koolile. Kooli kantselei sai ajutised ruumid Pärnu mnt 57 koolimajas.<ref>ERA.R-14.3.91, l 23</ref> 25. juulil 1945. aastal NSVL Statistika Keskvalitsuse Kultuuriosakonnale esitatud vormikohases aruandes teatab '''Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum''', et tehnikumil 1945. aasta kevadel lõpetajaid ei olnud. Põhjuseks on märgitud, et 1944. aasta sügisel pikendati õppeaega ühe semestri võrra.<ref>ERA.R-10.10.2</ref> Juulis 1945 esitas hariduse rahvakomissar J. Nuut Rahanduse Komissariaadi kaudu ENSV Rahvakomissaride Nõukogule saadetud kirjas ENSV HRK alluvate tehnikumide koosseisude nimekirja.<ref>ERA.R-14.3.44, l 219, 220</ref> Seletuskirjas on kirjutatud, et seoses '''Hariduse RK tehnikumide ümberkujundamisega uue tiitelnimestiku järgi''', mis kinnitati Üleliidulise Kõrgemate Koolide Komitees ja hakkab '''kehtima 1. juulist samal aastal''', muutub tunduvalt tehnikumide struktuur võrreldes senini töötavate tehnikumidega. '''Tallinna Industriaaltehnikumi''' kohta kirjutab Hariduse Rahvakomissar, et '''"Tallinna Industriaaltehnikumi (end Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum)"''' koosseis tõuseb 18 isikult 28-le. See on seotud sellega, et Industriaaltehnikum hakkab sügisest tegutsema päevase ja õhtuse haruga. Teise osakonna juhataja juurde võtmine on tingitud osakondade arvust ja uutest erialadest". Kirja lisas 2 on näha Tallinna Industriaaltehnikumi administratiiv-halduse personali koosseisu nimekiri, mis esitati kinnitamiseks.<ref>ERA.R-14.3.44. l 226</ref> ENSV Hariduse Rahvakomissariaadile alluvate tehnikumide ümberkujundamisel nõukogude haridussüsteemile 1945. aastal ''muudeti kõik oluline alates tehnikumi nimest, põhikirjast, struktuurist, õppekavadest, õppeplaanidest, vastuvõtu tingimustest jne.''<ref>ERA.R-14.3.100</ref><ref>ERA.R-14.3.44, l 66</ref><ref>ERA.R-14.3.80</ref> Ajalehe "Nõukogude Õpetaja" 10. augusti 1945. aasta numbris tutvustatakse '''Tallinna Industriaaltehnikumi''' kui tehnilist õppeasutist, mis on kujundatud ümber "'''Tallinna II Tööstustehnikumis'''t (endine Tallinna Õhtutehnikum)".<ref>Nõukogude Õpetaja 1945, nr 31, 10. august</ref><ref>TLA-R327.1.7. l 88 HRK asetäitja A.Valsiner´i kiri HRK asutustele nr 7-489 01.02.1945. a. </ref> [[Johannes Kiivet]] oli Tallinna Õhtutehnikumi direktor selle asutamisest alates.<ref>ERA.R-14.1.205, l 10</ref> Saksa okupatsiooni ajal jätkas Tallinna Õhtutehnikumi juhatajana 1942–1944.<ref>ERA.R-81.1.114, l 89</ref> Taaskehtestatud nõukogude okupatsiooni ajal, Tallinna Õhtutehnikumi ümbernimetamise järel 1944. aasta novembris Tallinna II Tööstustehnikumiks, määrati Kiivet selle juhatajaks.<ref>HTM arh.3-K.47, l 87</ref> Tehnikumide ümberkujundamise järel nõukogude haridussüsteemile 1945. aastal jätkas Johannes Kiivet "'''Tallinna II Tööstustehnikumi''' järglase '''Tallinna Industriaaltehnikumi"''' direktorina.<ref>HTM arh 3-K.47, l 85</ref> J. Kiivet vabastati Tallinna Industriaaltehnikumi direktori kohustest 16. septembril 1946.<ref>HTM arh 3-K.47, l 89</ref> '''Tallinna Õhtutehnikumist''' alguse saanud '''Tallinna Industriaaltehnikumi''' edasise arengu ja nimede muutmise dokumentaalne järjepidevus 1948. aastast kuni tänase päevani on: * 1948 – Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum<ref>ERA.R-1.3.187 ENSV MN määrus nr 922, 29.09.1948</ref> * 1954 – Tallinna Ehitustehnikum<ref>ERA.R-1909.1.131, T.2. ENSV Linna – ja Maaehituse Ministeeriumi kk nr 95, 29. dets.1954</ref> * 1961 – Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum<ref>ERA.R-2224.14.583. ENSV MN määrus nr 278, 23. juuni 1961 ning Kõrgema ja Keskerihariduse Komitee kk nr 163, 1. juuli 1961</ref> * 1992 – Tallinna Kõrgem Tehnikakool-rakenduslik kõrgkool<ref>RT 1992 28 391 EV Valitsuse määrus nr 190, 19.06.1992.</ref> * 1999 – Tallinna Tehnikakõrgkool<ref>RT 1 1999 4 60. EV Valitsuse määrus nr 8, 05.01.1999</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=6225 * https://dea.digar.ee/?a=cl&cl=CL1&sp=opetajateleht&e * https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/191755 [[Kategooria:Tallinna koolid]] cyvobju4vf3vlp8xa59junitipnqau0 0 703032 7151861 7061099 2026-05-12T02:34:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151861 wikitext text/x-wiki {{Isik | nimi = Karl (Jegorovitš) von Güldenschantz | vene_nimi = ''Карл Егорович фон Гильденшанц'' | sünd = pärast 1810, Liivimaa | surm = pärast 17. (29.) veebruari 1856 | amet = sõjaväelane | auaste = major | tegevusala = sõjaväeteenistus Vene keisririigi armees | vanemad = [[Georg von Güldenschantz]] ja N. N. von Güldenschantz | lapsed = [[Philipp von Güldenschantz]], [[Sophia von Güldenschantz]] | perekond = [[von Güldenschantz]] }} '''Karl (Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene keeles ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; sündinud pärast 1810. aastat, surnud pärast 17. (29.) veebruari 1856 ) oli [[Vene Keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]) ja [[Podoolia kubermang]]u aadlik. Teda on mõnikord nimetatud Carl von Güldenschantz nooremaks, et eristada samanimelisest onust Carl von Güldenschantz vanemast, kes oli tema isa vend. Ta teenis 19. sajandi keskpaigas Zamostski jäägrirügemendis ning osales 1848.–1849. aasta Ungari ülestõusu mahasurumisel [[Transilvaania]]s [[jalaväekindral]] [[Alexander von Lüders]]i juhitud Vene väekoondise koosseisus [[kapten]]i auastmes. Hiljem teenis ta 5. jalaväekorpuse vanem voorimeistrina (vene keeles ''обер-вагенмейстер'') ja sama korpuse vooribrigaadi ülemana (''командир 5-й фурштатской бригады'') majori auastmes. == Perekond ja päritolu == Karl (Jegorovitš) von Güldenschantz oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz|Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz’i]] poeg, pärit [[Liivimaa]]lt. Ta kuulus Rootsi, Eesti ja Liivimaa aadlike järeltulijate hulka. 20. mail (1. juunil) 1844 kanti Karl Georgi poeg von Güldenschantz koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]]ga keiserliku ukaasiga nr 9383 [[Podoolia kubermang]]u aadlimatriklisse (3. osa): :''фон-Гильденшанц, был занесен в дворянский реестр Подольской губернии в 3-тью часть Указом № 9383 от 20 мая 1844 года (Карл с детьми: Филиппом и Софиею, сын Георгия).''<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Tema järeltulijad elasid 19. sajandi teisel poolel [[Odessa]]s ja mujal tänapäeva [[Ukraina]]s. == Sõjaväeteenistus == 1840. aastate lõpus teenis von Güldenschantz Zamostski jäägrirügemendis (vene keeles ''Замосцкий егерский полк''), mis kuulus Vene armee 5. jalaväekorpuse koosseisu ja paiknes peamiselt [[Galiitsia]]s ning Podoolias, [[Zamość]]i piirkonnas (''märkus'': Zamostski jäägrirügement sai oma nime Zamośći linna järgi ajaloolises Galiitsias (tänapäeva [[Poola]] kagupiirkond)). 1849. aastal osales ta [[Transilvaania]] sõjakäigus [[jalaväekindral]] [[Alexander von Lüders]]i (vene: ''Александр Николаевич Лидерс''; 1790—1874) juhitud Vene väekoondise koosseisus, mis lähetati [[Ungari ülestõus (1848–1849)|Ungari ülestõusu]] mahasurumiseks [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] toetuseks. Vene väed tungisid Transilvaaniasse 1849. aasta kevadel, et abistada Austria väejuhti Ludwig von Wohlgemuthi ja taastada keisrivõimu kontroll piirkonnas, kus olid puhkenud rahvuslikud kokkupõrked ning lahingud ungarlaste ja rumeenlaste üksuste vahel. Sama aasta suvel toimus [[Segesvári lahing]] (19. / 31. juuli 1849) (''märkus'': Segesvári linn on tänapäeva [[Sighișoara]] [[Rumeenia]]s). Lahingus võitlesid ka Zamostski jäägrirügemendi üksused, kuhu von Güldenschantz sel ajal kuulus.<ref name="Nepokoychitsky1866"/> 1. (13.) septembril ja 29. septembril (11. oktoobril) 1849 mainitakse von Güldenschantzi [[Brașov|Kronstadt]]i ajalehtedes ''Der Satellit'' (nr 39)<ref name="''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849"/> ning ''Kronstädter Zeitung'' (nr 57) kui platsikomandanti (''Platzhauptmann'') [[Brașov]]is (Kronstadtis).<ref name="''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849"/> Samal sügisel jätkas ta teenistust Transilvaanias, olles sel ajal Zamostski jäägrirügemendi kapten (''капитан Замосцкого егерского полка''). Novembrikuises raportis tänas „Vene kapten v. Güldenschantz“ kohalikke ametnikke – ülemkohtunik v. Albrichsfeldi, senaatoriinspektor v. Dillmonti ja Brașovi Naisühingu presidenti Johanna von Closiust – toetuse eest Vene vägede tegevusele.<ref name="November 1849"/> 12. (24.) aprillil 1850 ülendati ta majori auastmesse.<ref name="22.04.1850 Güldenschantzi tõus kaptenist majoriks"/> Sel ajal viibis Zamostski jäägrirügement pärast Transilvaania kampaaniat taas oma põhigarnisonis Zamośći piirkonnas Galiitsias ning jäi edaspidigi 5. jalaväekorpuse koosseisu. Von Güldenschantz’i nimi esineb ametlikes sõjaväe nimekirjades veel 1850. aastate keskel. == Teenistus 5. jalaväekorpuses == 1853. aasta ''Novorossiiski kalendri'' andmetel teenis major K. von Güldenschantz juba 5. jalaväekorpuse vanem voorimeistrina (ober-wagenmeister) ja sama korpuse 5. vooribrigaadi ülemana (''обер-вагенмейстер 5-го Пехотного корпуса и командир 5-й фурштатской бригады'').<ref name="''Novorossiiski kalender 1853. aastaks''"/> Ta on samas ametis mainitud ka 1854., 1855. ja 1856. aasta sõjaväelistes nimekirjades. Viimane teadaolev ametlik märge pärineb 1856. aasta 17. (29.) veebruarist), kus teda mainitakse endiselt 5. jalaväekorpuse majorina ja vooribrigaadi komandörina.<ref name="''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856"/> == Vaata ka == [[Alexander von Lüders]] [[Vene vägede Transilvaania operatsioon (1849)]] (vene keeles ''Русская армия в Трансильвании (1849)'')<ref name="Описание войны в Трансильвании в 1849 г."/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3), Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361.]</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Artur Nepokoičitski (Артур Непокойчицкий), ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году'' „Sõjakäigu kirjeldus Transilvaanias 1849. aastal“. Sankt-Peterburg: Keiserliku Teaduste Akadeemia trükikoda, 1866, lk 215–219.</ref> <ref name="''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849; lk.218/165]</ref> <ref name="''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849; lk.238/250]</ref> <ref name="November 1849">''Anuarul Institutului de Istorie'', november 1849, lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 Güldenschantzi tõus kaptenist majoriks">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white 22.04.1850 Zamostski (Замосцкий) jäägrirügemendi kapten Güldenschantz tõusis majori auastmesse lk.168]</ref> <ref name="''Novorossiiski kalender 1853. aastaks''">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Novorossiiski kalender'' 1853. aastaks (''Новороссийский календарь на 1853 год''), Гильденшанцъ, К. Е.; lk. 306/281]</ref> <ref name="''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856; обер-вагенмейстер 5-го Пех. корп. и ком. 5-й фурштатск. бриг., майор.; lk.224/172]</ref> <ref name="Описание войны в Трансильвании в 1849 г.">[https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Оригинальное название: ''Описаніе войны въ Трансильваніи въ 1849 г.'' Год издания: 1866, autor Непокойчицкий Артур Адамович]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} {{DEFAULTSORT:Guldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] dncqwxllm7yypbbwd7rgewlktpajwqn 0 703623 7151677 7013588 2026-05-11T18:26:15Z Pikne 13803 7151677 wikitext text/x-wiki {{Spordiliiga | nimi = Euroopa rahvaste karikaturniir jäähokis | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | praegune hooaeg = | viimane hooaeg = | järgmine hooaeg = | sport = [[Jäähoki]] | asutatud = 2025 | asutaja = [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|IIHF]] | moto = | võistkondi = 18 | esimene hooaeg = | riigid = | regioon = [[Euroopa]] | lõpetatud = | komissar = | peakontor = | meister = | enim meistritiitleid = | kvalifikatsioon = | TV = | koduleht = | kõrgem liigaaste = | madalam liigaaste = | seotud võistlused = | märkused = }} '''Euroopa rahvaste karikaturniir jäähokis''' ([[inglise keel]]es ''IIHF European Cup of Nations'') on [[Euroopa]] meeste [[jäähoki]]koondistele mõeldud turniir, mida korraldab [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon]] (IIHF). Esimene turniir algas 2025. aasta novembris. Turniir toimub samadel kuupäevadel, mil seni peeti Euroopa maavõistlusmänge, ning on need asendanud. == Taust == Rahvaste karikas kuulutati välja IIHF-i aastakongressil [[Stockholm]]is 2025. aasta mais osana strateegiakavast ICE26. Selle eesmärk on pakkuda Euroopa meeste jäähokikoondistele senisest sisukamat võistlusprogrammi väljaspool iga-aastaseid [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlusi]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=IIHF - A report from the IIHF Congress |url=https://www.iihf.com/en/news/68291/a_report_from_the_iihf_congress |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=IIHF International Ice Hockey Federation |keel=en}}</ref> Projekt on osa IIHF-i laiemast püüdlusest tugevdada piirkondlikku arengut ja luua rohkem rahvusvahelisi võistlusareene. Turniiri ametlik kinnitus anti IIHF-i poolaastakongressil 3. oktoobril 2025. Kontseptsioon asendab traditsioonilised sõprusmängud spordiliselt ja kaubanduslikult väärtuslikumate kohtumistega, mida on inspireerinud [[UEFA]] jalgpalli [[UEFA rahvaste liiga|rahvaste liiga]] edu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=IIHF - Recap: 2025 Semi-Annual Congress |url=https://www.iihf.com/en/news/69968/recap_2025_semi-annual_congress |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=IIHF International Ice Hockey Federation |keel=en}}</ref> IIHF-i presidendi [[Luc Tardif]]i sõnul tähistab turniiri käivitamine "suurt sammu Euroopa jäähoki jaoks".<ref>{{Netiviide |pealkiri=IIHF - IIHF Launches New European Cup of Nations, Delivering on ICE26 Vision for More Meaningful International Games |url=https://www.iihf.com/en/news/69966/iihf_launches_new_european_cup_of_nations_deliveri |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=IIHF International Ice Hockey Federation |keel=en}}</ref> == Vorm == Rahvuste karikat mängitakse kolme iga-aastase rahvuskoondiste mängupausi ajal – novembris, detsembris ja veebruaris. Esialgu osaleb 18 rahvust, mis on jaotatud kolme- või neljaliikmelistesse alagruppidesse. Iga grupp peab lühikese turniiri, mille mängud toimuvad nädala jooksul erinevates Euroopa võõrustajalinnades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EUROPEAN CUP OF NATIONS |url=https://www.eestihoki.ee/european-cup-of-nations |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Eesti Jäähokiliit |keel=et}}</ref> Euroopa tippkoondised [[Rootsi jäähokikoondis|Rootsi]], [[Soome jäähokikoondis|Soome]], [[Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi]] ja [[Šveitsi jäähokikoondis|Šveits]] jätkavad oma senist koostööd [[Euro Hockey Tour]]i (EHT) raames ega kuulu esialgu uue süsteemi koosseisu. Samuti on [[Venemaa jäähokikoondis|Venemaa]] ja [[Valgevene jäähokikoondis|Valgevene]] turniirilt välistatud seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga Ukrainasse]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-04 |pealkiri=IIHF extends competition ban for Russia, Belarus |url=https://www.espn.com/olympics/story/_/id/43690217/iihf-extends-ban-russia-belarus-2025-26-season |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=ESPN.com |keel=en}}</ref> == Tulemused == {| class="wikitable" |- !Hooaeg !Võitja !Teine !Kolmas |- |align=center|[[2025.–2026. aasta Euroopa rahvaste karikaturniir jäähokis|2025–2026]] | | | |} == Koondised == {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !rowspan="3"|Riik !colspan="4" style="border-left:3px solid gray"| Hooaeg |- !colspan="4" style="border-left:3px solid gray"| [[2025.–2026. aasta Euroopa rahvaste karikaturniir jäähokis|2025–2026]] |- !style="border-left:3px solid gray"| {{Tooltip|MM|Maailmameistrivõistlused}}-divisjon (2026) !data-sort-="" style="width:25px" type="number"| Alagrupp |- |align="left"| {{jh|GER}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Tippdivisjon]] || A |- |align="left"| {{jh|SVK}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Tippdivisjon]] || A |- |align="left"| {{jh|LAT}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Tippdivisjon]] || A |- |align="left"| {{jh|AUT}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Tippdivisjon]] || A |- |align="left"| {{jh|DEN}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Tippdivisjon]] || B |- |align="left"| {{jh|NOR}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Tippdivisjon]] || B |- |align="left"| {{jh|HUN}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Tippdivisjon]] || B |- |align="left"| {{jh|SLO}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Tippdivisjon]] || C |- |align="left"| {{jh|GBR}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Tippdivisjon]] || C |- |align="left"| {{jh|ITA}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Tippdivisjon]] || C |- |align="left"| {{jh|FRA}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|1. divisjon A]] || B |- |align="left"| {{jh|POL}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|1. divisjon A]] || C |- |align="left"| {{jh|UKR}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|1. divisjon A]] || D |- |align="left"| {{jh|LTU}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|1. divisjon A]] || D |- |align="left"| {{jh|ROU}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|1. divisjon B]] || D |- |align="left"| {{jh|EST}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|1. divisjon B]] || E |- |align="left"| {{jh|ESP}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|1. divisjon B]] || E |- |align="left"| {{jh|NED}} |style="border-left:3px solid gray"| [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|1. divisjon B]] || E |- |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jäähokivõistlused]] [[Kategooria:IIHF]] l7cjv6k3t0yxkuzazrvahkb6oxgatym 0 703858 7151865 7092381 2026-05-12T03:55:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151865 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cena vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Cenu pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 121,3 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Brankas]] | asendikaardi_pilt = Cenu pagasts LocMap.png }} '''Cena vald''' ([[läti keel]]es ''Cenu pagasts'') on vald Lätis [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Valgunde vald|Valgunde]], [[Jaunsvirlauka vald|Jaunsvirlauka]], [[Ozolnieki vald|Ozolnieki]] ja [[Salgale vald|Salgale vallaga]], [[Jelgava]] linnaga, [[Olaine piirkond|Olaine piirkonna]] [[Olaine vald|Olaine vallaga]] ning [[Bauska piirkond|Bauska piirkonna]] [[Iecava vald|Iecava vallaga]]. Valla pindala on 121,3 km². 2011. aastal oli seal 4180 elanikku, 2025 aastal oli elanikke 4434. 2011. aastal elas vallas 2495 [[lätlased|lätlast]], 1153 [[venelased|venelast]], 236 [[valgevenelased|valgevenelast]], 94 [[ukrainlased|ukrainlast]], 85 [[poolakad|poolakat]] ja 73 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2025-11-10 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Vallal puudub vallamaja, sest vallavalitsus on ühine Ozolnieki vallaga, ent vallavalitsusel on teeninduspunkt [[Brankas]]e külas. ==Ajalugu== Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Āne (''Aahof''), Cena (''Zehnhof'') ja [[Tetelminde mõis|Tetelminde]] (''Tettelmünde'') mõisade maadele. 1945. aastal moodustati Ozolnieki vallas Cena külanõukogu. Aastal 1954 liideti sellega Anna ja Tetele külanõukogud. 1962. aastal liideti sellega Dalbe külanõukogu Mičurinietise [[kolhoos]]i maad. Aastal 1974 liideti osa Druva kolhoosi alasid Sidrabene külanõukoguga.<ref name="MuE68" /> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 2003 hakkas kuuluma [[Ozolnieki piirkond]]a. 2021. aastal liideti vald [[Jelgava piirkond|Jelgava]] piirkonnaga. ==Loodus== Valla suuremad jõed on lõunapiiril asuv [[Lielupe]], [[Iecava jõgi]], [[Misa jõgi (Läti)|Misa]] ja [[Cena jõgi]]. Osa vallast jääb Lielupe luhaniitude hoiualale, osa Lāči soo hoiualale. Looduskaitse all on Silgrauži mänd, Liepiņi ehk Cena tamm, Lapskalni mänd, Bēnūži ehk Mäe tamm, Bēnūži ehk Mäe kask, Mauriņi mänd, Nurdase kirsipuu, Jurīši vaher, Rubeņi tamm, Batari pärn, Gaiļi tamm, Gaiļi vaher, Āne [[raagremmelgas]], Tetelminde vaher, Tetelminde hobukastan, Tetelminde lehised, Tetelminde sanglepad, Stīgi tamm, Rūķīši männid, Dalbiņi tamm, Pīrāgi Väiketamm, Pīrāgi Suurtamm, Ārese tamm ja Valdava saar, lisaks veel neli nimetut põlispuud.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Silgrauži kants ja endise Skuja kooli juures asuv [[Läti vabadussõda|Läti Vabadussõja]] lahingupaik. Regionaalse kaitse all on Dalbe kirik, Mazsilgrauži muinaskalmed ja Bluķi kants. Kohaliku kaitse all on Tetele mõisa torn.<ref name="NaLA2" /> ==Asustus== Vallas on üksteist küla. Valla keskuseks on [[Brankas]], teine teenenduspunkt asub [[Āne]] külas. Teised valla külad on [[Rūķi]], [[Glūdas]], [[Iecēni]], [[Raubēni]], [[Tetele]], [[Cena]], [[Lazdiņas]], [[Jaunpēternieki]] ja [[Dalbe ]]. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA2">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100011453&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} {{Jelgava piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Jelgava piirkond]] r4w0uwtofholuu0ncnl2lomx1esgf7g 0 704492 7152070 7147799 2026-05-12T10:07:02Z Dewdrop14 215311 7152070 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus (1928)]] Kirjanik [[Oskar Luts]] on laiemale lugejaskonnale tuntud eelkõige oma Tootsi-lugude tsükliga ("[[Kevade]]", "[[Suvi]]", "[[Tootsi pulm]]", "[[Äripäev]]", "[[Sügis]]"), aga ka jutustusega "[[Tagahoovis]]", näidendiga "[[Kapsapea]]" ja lastelooga "[[Nukitsamees]]". Tema loominguline pärand on siiski märksa mahukam ja mälestused paiknevad selles vägagi nähtaval kohal.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 243.</ref> Oskar Lutsu mälestuste sarja kuulub kolmteist köidet. Neist esimesed kaheksa käsitlevad lapsepõlve, kooli- ja kroonuaastaid tsaariarmees ning leivateenistust [[Tartu]], [[Narva]], [[Tallinna]] ja [[Peterburi]] apteekides – ning jõuavad [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eelõhtusse. Viimased viis köidet vaatlevad sõjaväefarmatseudi pilguga Esimese maailmasõja aegse [[Venemaa]] eluolu.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 244.</ref> ====Sari jäi pooleli==== Esialgu oli autoril kavas maailmasõjale pühendada ainult kaks köidet, kuid tegelikult jõuab ta ka viies köites välja kõigest 1916. aastasse, nii et järgnevad murrangulised sündmused – [[Veebruarirevolutsioon]] ja [[oktoobripööre]], [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigi]] loomine ja [[Vabadussõda]] – Lutsu memuaaride sarja enam mahtuda ei jõudnud. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] aeg ei võimaldanud neid teemasid avameelselt käsitleda ja sari jäi pooleli.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 244.</ref> Ent ka lõpetamata kujul hõlmab see esitrükis ühtekokku 2655 lehekülge, millele väljaspool sarja lisanduvad veel raamatukesed "Maa ja linn" (1939) ja "Vanasti" (1941) ning lühemad ajakirjandusse poetatud memuaarpalad.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 244.</ref> ====Omaelulooline aines==== Omaelulooline aines on Oskar Lutsu kütkestanud kirjandusliku karjääri algusest peale – ega asjata pole kirjanik ühes 1937. aasta intervjuus nimetanud käsilolevat mälestuste sarja kõige südamelähedasemaks oma senises loomingus –, ja kui mõelda kas või igihaljale "Kevadele", siis on oma eluloo poole pöördumisega seotud ka tema kõige suuremad õnnestumised. "Peaaegu pühana tundub mulle iga vana teerada, iga tänav, iga maja, kus kord, kas või aastakümnete eest on astunud mu jalg," on Luts kinnitanud oma mälestuste eelviimases köites "Sõjarändur".<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 243-244.</ref> ====Autobiograafilised jutustused==== Kujutluslaadilt ei erine Lutsu mälestused kuigivõrd tema olustikulistest jutustustest ning kirjandusuurijad on seetõttu sageli kasutanud "mälestuste" ees täpsustavat epiteeti "ilukirjanduslikud". Või siis, nagu [[Endel Nirk]], koguni küsinud, kas poleks põhjust kõnelda hoopis autobiograafiliste jutustuste sarjast või autobiograafilisest romaanist.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 244-245.</ref> ==Oskar Lutsu mälestused== * 1930 "[[Vanad teerajad]]" – väikese Oskari väikesed elujuhtumid kuni kooliaja alguseni (1887-1894) * 1931 "[[Talvised teed]]" – [[Änkküla]] külakoolis (1894-1895) * 1931 "[[Läbi tuule ja vee]]" – 1895. aasta suve rõõmud ja mured * 1932 "[[Vaadeldes rändavaid pilvi]]" – "[[Kevade]]" mail (1895-1899) * 1933 "[[Kuldsete lehtede all]]" – [[Tartu Reaalkool]]is (1899-1902) * 1934 "[[Ladina köök]]" – Tartus leiba teeniv noor apteekrisell (1902-1905) * 1935 "[[Kuningakübar]]" – sõjaväeteenistus Peterburi Semjonovi hospitalis (1906-1910) * 1936 "[[Mälestusi VIII]]" – Peterburi ning Tartu apteekides töötav noor kirjanik (1911-1914) * 1937 "[[Tagala (Luts)|Tagala]]" – Esimeses maailmasõjas (1914) * 1938 "[[Która godzina?]]" – Esimeses maailmasõjas (1915) * 1939 "[[Punane kuma]]" – Esimeses maailmasõjas (1915) * 1940 "[[Sõjarändur]]" – Esimeses maailmasõjas (1915) * 1941 "[[Pikem peatus]]" – Esimeses maailmasõjas (1915-1916) ==Viited== [[Kategooria:Oskar Lutsu teosed| ]] tlgleh52vsjtteo0tueio43a9i5a6xv 0 704709 7152055 7124460 2026-05-12T09:26:55Z Kuriuss 38125 7152055 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} [[Fail:VladislavGolovin.jpg|pisi|Vladislav Golovin]] '''Vladislav Nikolajevitš Golovin''' (''Владислав Николаевич Головин;'' sündinud 20. mail 1997 [[Kirov]]is) on Vene sõjaväelane. Tuntud ka kutsungi "Struna" järgi, oli ta Venemaa mereväe [[Musta mere laevastik]]u [[810. merejalaväebrigaad|810. üksikus kaardiväe merejalaväebrigaadi]] 382. pataljonirühma ülem, kapten.<ref>https://myrotvorets.center/criminal/holovyn-vladyslav-nykolaevych/</ref> Ta osales [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] ja pälvis [[Venemaa Föderatsiooni kangelane|Venemaa Föderatsiooni kangelase]] aunimetuse (2022). Ta osaleb programmis "[[Kangelaste aeg]]" ja on alates 24. detsembrist 2024 Venemaa noorte militaarorganisatsiooni [[Junarmija]] peastaabi ülem. == Elukäik == Teismelisena tegeles aktiivselt ujumise, laskmise ja võitluskunstidega. 2015. aastal lõpetas Kirovi 28. infotehnoloogia lütseumi ja 2020. aastal Rjazani kõrgema õhudessantvägede kooli. Aastatel 2020-2021 osales Venemaa rahukaitsevägede koosseisus missioonil Mägi-Karabahhis.<ref>https://myrotvorets.center/criminal/holovyn-vladyslav-nykolaevych/</ref> Avalikkuse ette jõudis ta 2022. aasta märtsi lõpus telekanali [[Russia Today]] filmilõigus, kus ta, punane seljakott seljas, õpetas [[Mariupol]]is merejalaväelastele granaadiheitja kasutamist ja Struna nime all andis telekanalile intervjuu. Juba video ilmumise algusest peale olid mõned Venemaa sotsiaalmeedia kasutajad hämmingus merejalaväelase ilmumisest lahingusse punase seljakotiga. Tema populaarsuse põhjuseks oli lihtsalt see, et ta oli 810. brigaadi ainus ohvitser, kes lubas end filmida. Mai lõpus või juuni alguses 2022 sai ta raskelt haavata ja tal amputeeriti pool jalga. Sevastopoli linnapea Mihhail Razvožajev nimetas Strunat "legendiks". Venemaa Telegrami kanal Vojennaja Hronika avaldas temaga intervjuu, milles merejalaväelast kirjeldati kui "maailmakuulsat". Vene laulja Juta salvestas merejalaväelase kohta laulu. <ref>https://web.archive.org/web/20221112045008/https://ru.krymr.com/a/morpeh-struna-geroy-rossii-810-brigada-rossiya-ukraina-voyna/32117629.html</ref> Vene okupantide poolt ukrainlaste vastu sooritatud kuritegusid uuriv ja kajastav Mirotvorets Tsentr nimetab teda sõjakurjategijaks, süüdistades teda tsiviilelanike mõrvamises Mariupolis.<ref>https://myrotvorets.center/criminal/holovyn-vladyslav-nykolaevych/</ref> 20. septembril 2022 andis [[Vladimir Putin]] talle "Venemaa kangelase" aunimetuse.<ref>https://web.archive.org/web/20221112045441/https://www.m24.ru/news/vlast/24102022/514426</ref> Seejärel oli ta Rjazani kõrgema õhudessantvägede kooli sõjalis-poliitilise kateedri õppejõud.<ref>https://myrotvorets.center/criminal/holovyn-vladyslav-nykolaevych/</ref> Mais 2024 valiti ta Putini sõnul "uue Venemaa" eliiti moodustava personaliprogrammi "[[Kangelaste aeg]]" liikmeks.<ref>https://www.agents.media/obvinyaemyj-v-rasstrele-mirnogo-zhitelya-v-buche-popal-v-novuyu-elitu-putina/</ref> 24. detsembril 2024 nimetati ta Venemaa noorte militaarorganisatsiooni [[Junarmija]] peastaabi ülemaks.<ref>https://web.archive.org/web/20241228213521/https://www.1tv.ru/news/2024-12-24/496577-patrioticheskoe_dvizhenie_yunarmiya_vozglavil_geroy_rossii_vladislav_golovin</ref> 25. detsembril 2024 valis ülevenemaalise võimutruu lasteorganisatsiooni [[Esimeste Liikumine]] koordinatsiooninõukogu ta liikumise juhatuse aseesimeheks.<ref>https://web.archive.org/web/20241227034842mp_/https://t.me/Orlovpervye/585</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Golovin, Vladislav}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] bqr91g04nnf4dhayea6sbl5nngpnbv6 0 705437 7152138 7109394 2026-05-12T11:52:48Z Kuriuss 38125 7152138 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vegan Agave Maple Syrup (4106720135).jpg|pisi|paremal|Agaavisiirup (''Agave syrup'')]] '''Agaavisiirup''' on taimse päritoluga magustaja, mida kasutatakse toiduvalmistamisel [[Mesi|mee]] ja [[Sahharoos|suhkru]] asemel<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Agaavisiirup - tervislik alternatiiv suhkrule |url=https://www.looduspere.ee/blogi/agaavisiirup-tervislik-alternatiiv-suhkrule/ |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Looduspere Orgaanilised Öko Loodustooted ja tervisekaubad |keel=et}}</ref>. Agaavisiirupit saadakse agaavikaktuse mahlast, eelkõige sinisest agaavist (''Agave'' ''tequilana'')<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Agavendickensaft |url=https://raevoluz.com/lexikon/agavendicksaft/ |vaadatud=18. novembril 2025 |väljaanne=Raevoluz}}</ref><ref name=":0" />. [[Asteegid]] ja [[Maiade tsivilisatsioon|maiad]] kasutasid siirupit toidus ja ravimites, samuti ohverdati seda jumalatele. Hiljem hakati seda kasutama mee ja suhkru asemel.<ref name=":1" /> == Agaaviliigid ja levikuala == [[Fail:Asparagales - Agave tequilana - 5.jpg|pisi|paremal|Sinine agaav (''Agave tequilana'')]] Agaavitaimed moodustavad perekonna agaav (''Agave''), mis kuulub aspariliste (''Asparagaceae'') sugukonda.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Larramendy |eesnimi=Marcelo |url=https://books.google.ee/books?hl=en&lr=&id=OW2PDwAAQBAJ&oi=fnd&pg=PA181&dq=asparagaceae+agave&ots=gwPn64zp7p&sig=TeBU9wuMM_WxgVOm2cpbbJ7fzPo&redir_esc=y#v=onepage&q=asparagaceae+agave&f=false |pealkiri=Chromosomal Abnormalities: A Hallmark Manifestation of Genomic Instability |perekonnanimi2=Soloneski |eesnimi2=Sonia |kuupäev=2017-08-30 |kirjastus=BoD – Books on Demand |isbn=978-953-51-3473-2 |lehekülg=183 |keel=en}}</ref> Loodusest on teada üle 200 agaaviliigi.<ref name=":1" /> Agaavitaimed kasvavad [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edelaosas, [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]] ning [[Mehhiko]]s [[Jalisco osariik|Jalisco]], [[Nayariti osariik|Nayariti]], [[Michoacáni osariik|Michoacáni]] ja [[Guanajuato osariik|Guanajuato]] osariigis. Agaavitaimed vajavad kasvuks toitainerikast mulda ning kuiva ja sooja (20–30 °C) keskkonda.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Agaavisiirupit tootmise seisukohalt on kõige tähtsamad liigid sinine agaav (''Agave tequilana'') ja ''Agave salmiana.''<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Saraiva |eesnimi=Ariana |perekonnanimi2=Carrascosa |eesnimi2=Conrado |perekonnanimi3=Ramos |eesnimi3=Fernando |perekonnanimi4=Raheem |eesnimi4=Dele |perekonnanimi5=Raposo |eesnimi5=António |kuupäev=2022-06-08 |pealkiri=Agave Syrup: Chemical Analysis and Nutritional Profile, Applications in the Food Industry and Health Impacts |url=https://www.mdpi.com/1660-4601/19/12/7022 |ajakiri=International Journal of Environmental Research and Public Health |keel=en |aastakäik=19 |üksiknumber=12 |lehekülg=7022 |doi=10.3390/ijerph19127022 |issn=1660-4601}}</ref> Sinisest agaavist valmistatakse [[Tekiila|tekiilat]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-03-08 |pealkiri=Agaav katab, toidab ja joovastab |url=https://maaelu.postimees.ee/4432727/agaav-katab-toidab-ja-joovastab |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Maa Elu |keel=et}}</ref> == Siirupi valmistamine == Agaavisiirupit toodetakse peamiselt Mehhikos. Agaavitaimed on küpsed pärast 7–10 aastat kasvamist, siis lõigatakse taime lehed ja võetakse välja taime süda ''piña''. ''Piña'' purustatakse ja purustatud osa jahvatatakse, et taimemahl kätte saada. Saadud mahla kurnatakse mitu korda, kuni saadakse puhas mahl. Kurnatud mahla kuumutatakse, mille käigus vesi aurustub ning mahl pakseneb ja muutub siirupitaoliseks vedelikuks. Kui konsistents on piisavalt paksenenud, siis see jahutatakse. Seejärel siirup pakendatakse ja tehakse kvaliteedikontroll. Pärast edukat kvaliteedikontrolli läheb agaavisiirup müüki.<ref name=":1" /> == Konsistents ja toiteväärtus == Agaavisiirup koosneb [[Süsivesinikud|süsivesikutest]] (76%), veest (23%) ja muudest toitainetest (alla 1%).<ref name=":3" /> 100 grammi siirupi kohta on energiasisaldus 310 kcal (1297 kJ), süsivesikuid 76,4 g, vett 22,9 g, [[Rasvad|rasvu]] 0,5 g, [[Valgud|valke]] 0,1 g ja muud 0,2 g<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Agave nectar nutrition: calories, carbs, GI, protein, fiber, fats |url=https://foodstruct.com/food/sweetener-syrup-agave |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231001081957/https://foodstruct.com/food/sweetener-syrup-agave |arhiivimisaeg=2023-10-01 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Food Struct |keel=en |url-olek=töötab }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Agave (syrup) |url=https://glycemic-index.net/agave-syrup/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250712062541/https://glycemic-index.net/agave-syrup/ |arhiivimisaeg=2025-07-12 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=glycemic-index.net |keel=en |url-olek=töötab }}</ref>. Siirup sisaldab ka [[antioksüdant]]e.<ref name=":1" /> Agaavisiirupi süsivesikud koosnevad 68 g [[Sahharoos|suhkrust]], 0,2 g kiudainetest ja 8,1 g muust. Suhkur koosneb 82% [[fruktoos]]ist ja 18% [[glükoos]]ist (ehk 100 g kohta on 56 g fruktoosi ja 12 g glükoosi).<ref name=":3" /><ref name=":0" /> Siirup sisaldab vähesel määral [[mineraal]]e, näiteks [[kaalium]]i (100 g kohta 4 mg), [[naatrium]]i (4 mg), [[kaltsium]]i (1 mg), [[magneesium]]i (1 mg), [[fosfor]]it (1 mg), [[raud]]a (0,09 mg) ja [[tsink]]i (0,01 mg).<ref name=":2" /> Vitamiinidest on esindatud [[C-vitamiin]], B-vitamiinid ([[B3-vitamiin|B₃]], [[B6-vitamiin|B₆]], [[B2-vitamiin|B₂]], [[B1-vitamiin|B₁]]), [[E-vitamiin]], [[folaat]], [[K-vitamiin]] ja [[A-vitamiin]].<ref name=":2" /><ref name=":3" /> ==== Glükeemiline indeks ==== Glükeemiline indeks (GI) iseloomustab toidus leiduvate süsivesikute mõju veresuhkru sisalduse suurenemist pärast söömist.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Glükeemiline indeks ja -koormus - Diabeedikeskus |keel=et-EE |väljaanne=Diabeedikeskus |url=https://www.kliinikum.ee/diabeet/toitumine-2/glukeemiline-indeks-ja-koormus/ |vaadatud=2025-11-18}}</ref> Väike glükeemiline indeks tähendab [[Veresuhkur|veresuhkru]] aeglast tõusu.<ref name=":1" /> Suure fruktoosisisalduse tõttu on agaavisiirupil võrreldes teiste suhkrute ja magustajatega väiksem glükeemiline indeks, 15, mis tähendab, et agaavisiirup imendub aeglaselt ja veresuhkru sisaldus ei suurene kiiresti. Vältimaks veresuhkru taseme kõikumist, võib siirup olla alternatiiviks diabeediga inimestele.<ref name=":1" /> == Kasutusvõimalused == [[Fail:15-09-26-RalfR-WLC-0131.jpg|pisi|Tekiila|195x195px]] 1 supilusikatäis agaavisiirupit asendab 100 g suhkrut. Taimse päritolu tõttu sobib see ka [[Veganlus|veganitele]], näiteks mee asemel.<ref name=":0" /> Siirupiga saab maitsestada selliseid jooke nagu [[kohv]], tee ja [[Kokteil|kokteilid]]. Agaavisiirupit saab kasutada küpsetamisel, näiteks [[Kook|kookides]], aga ka magustoitudes, näiteks pudingutes. Sobib kastmete, [[marinaad]]ide ja ([[Puuviljasalat|puuvilja]])salatite maitsestamiseks. Siirupit saab kasutada [[müsli]]s ja [[jogurt]]is või lisandina [[Pannkook|pannkoogil]] ja [[Jäätis|jäätisel]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Toiduained]] 7bu09z3irh8159na1qfv6xtepa2yh3v 7152139 7152138 2026-05-12T11:53:53Z Kuriuss 38125 7152139 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vegan Agave Maple Syrup (4106720135).jpg|pisi|paremal|Agaavisiirup]] '''Agaavisiirup''' on taimse päritoluga magustaja, mida kasutatakse toiduvalmistamisel [[Mesi|mee]] ja [[Sahharoos|suhkru]] asemel<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Agaavisiirup - tervislik alternatiiv suhkrule |url=https://www.looduspere.ee/blogi/agaavisiirup-tervislik-alternatiiv-suhkrule/ |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Looduspere Orgaanilised Öko Loodustooted ja tervisekaubad |keel=et}}</ref>. Agaavisiirupit saadakse agaavikaktuse mahlast, eelkõige sinisest agaavist (''Agave tequilana'')<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Agavendickensaft |url=https://raevoluz.com/lexikon/agavendicksaft/ |vaadatud=18. novembril 2025 |väljaanne=Raevoluz}}</ref><ref name=":0" />. [[Asteegid]] ja [[Maiade tsivilisatsioon|maiad]] kasutasid siirupit toidus ja ravimites, samuti ohverdati seda jumalatele. Hiljem hakati seda kasutama mee ja suhkru asemel.<ref name=":1" /> == Agaaviliigid ja levikuala == [[Fail:Asparagales - Agave tequilana - 5.jpg|pisi|paremal|Sinine agaav (''Agave tequilana'')]] Agaavitaimed moodustavad perekonna agaav (''Agave''), mis kuulub aspariliste (''Asparagaceae'') sugukonda.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Larramendy |eesnimi=Marcelo |url=https://books.google.ee/books?hl=en&lr=&id=OW2PDwAAQBAJ&oi=fnd&pg=PA181&dq=asparagaceae+agave&ots=gwPn64zp7p&sig=TeBU9wuMM_WxgVOm2cpbbJ7fzPo&redir_esc=y#v=onepage&q=asparagaceae+agave&f=false |pealkiri=Chromosomal Abnormalities: A Hallmark Manifestation of Genomic Instability |perekonnanimi2=Soloneski |eesnimi2=Sonia |kuupäev=2017-08-30 |kirjastus=BoD – Books on Demand |isbn=978-953-51-3473-2 |lehekülg=183 |keel=en}}</ref> Loodusest on teada üle 200 agaaviliigi.<ref name=":1" /> Agaavitaimed kasvavad [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edelaosas, [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]] ning [[Mehhiko]]s [[Jalisco osariik|Jalisco]], [[Nayariti osariik|Nayariti]], [[Michoacáni osariik|Michoacáni]] ja [[Guanajuato osariik|Guanajuato]] osariigis. Agaavitaimed vajavad kasvuks toitainerikast mulda ning kuiva ja sooja (20–30 °C) keskkonda.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Agaavisiirupit tootmise seisukohalt on kõige tähtsamad liigid sinine agaav (''Agave tequilana'') ja ''Agave salmiana.''<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Saraiva |eesnimi=Ariana |perekonnanimi2=Carrascosa |eesnimi2=Conrado |perekonnanimi3=Ramos |eesnimi3=Fernando |perekonnanimi4=Raheem |eesnimi4=Dele |perekonnanimi5=Raposo |eesnimi5=António |kuupäev=2022-06-08 |pealkiri=Agave Syrup: Chemical Analysis and Nutritional Profile, Applications in the Food Industry and Health Impacts |url=https://www.mdpi.com/1660-4601/19/12/7022 |ajakiri=International Journal of Environmental Research and Public Health |keel=en |aastakäik=19 |üksiknumber=12 |lehekülg=7022 |doi=10.3390/ijerph19127022 |issn=1660-4601}}</ref> Sinisest agaavist valmistatakse [[Tekiila|tekiilat]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-03-08 |pealkiri=Agaav katab, toidab ja joovastab |url=https://maaelu.postimees.ee/4432727/agaav-katab-toidab-ja-joovastab |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Maa Elu |keel=et}}</ref> == Siirupi valmistamine == Agaavisiirupit toodetakse peamiselt Mehhikos. Agaavitaimed on küpsed pärast 7–10 aastat kasvamist, siis lõigatakse taime lehed ja võetakse välja taime süda ''piña''. ''Piña'' purustatakse ja purustatud osa jahvatatakse, et taimemahl kätte saada. Saadud mahla kurnatakse mitu korda, kuni saadakse puhas mahl. Kurnatud mahla kuumutatakse, mille käigus vesi aurustub ning mahl pakseneb ja muutub siirupitaoliseks vedelikuks. Kui konsistents on piisavalt paksenenud, siis see jahutatakse. Seejärel siirup pakendatakse ja tehakse kvaliteedikontroll. Pärast edukat kvaliteedikontrolli läheb agaavisiirup müüki.<ref name=":1" /> == Konsistents ja toiteväärtus == Agaavisiirup koosneb [[Süsivesinikud|süsivesikutest]] (76%), veest (23%) ja muudest toitainetest (alla 1%).<ref name=":3" /> 100 grammi siirupi kohta on energiasisaldus 310 kcal (1297 kJ), süsivesikuid 76,4 g, vett 22,9 g, [[Rasvad|rasvu]] 0,5 g, [[Valgud|valke]] 0,1 g ja muud 0,2 g<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Agave nectar nutrition: calories, carbs, GI, protein, fiber, fats |url=https://foodstruct.com/food/sweetener-syrup-agave |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231001081957/https://foodstruct.com/food/sweetener-syrup-agave |arhiivimisaeg=2023-10-01 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Food Struct |keel=en |url-olek=töötab }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Agave (syrup) |url=https://glycemic-index.net/agave-syrup/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250712062541/https://glycemic-index.net/agave-syrup/ |arhiivimisaeg=2025-07-12 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=glycemic-index.net |keel=en |url-olek=töötab }}</ref>. Siirup sisaldab ka [[antioksüdant]]e.<ref name=":1" /> Agaavisiirupi süsivesikud koosnevad 68 g [[Sahharoos|suhkrust]], 0,2 g kiudainetest ja 8,1 g muust. Suhkur koosneb 82% [[fruktoos]]ist ja 18% [[glükoos]]ist (ehk 100 g kohta on 56 g fruktoosi ja 12 g glükoosi).<ref name=":3" /><ref name=":0" /> Siirup sisaldab vähesel määral [[mineraal]]e, näiteks [[kaalium]]i (100 g kohta 4 mg), [[naatrium]]i (4 mg), [[kaltsium]]i (1 mg), [[magneesium]]i (1 mg), [[fosfor]]it (1 mg), [[raud]]a (0,09 mg) ja [[tsink]]i (0,01 mg).<ref name=":2" /> Vitamiinidest on esindatud [[C-vitamiin]], B-vitamiinid ([[B3-vitamiin|B₃]], [[B6-vitamiin|B₆]], [[B2-vitamiin|B₂]], [[B1-vitamiin|B₁]]), [[E-vitamiin]], [[folaat]], [[K-vitamiin]] ja [[A-vitamiin]].<ref name=":2" /><ref name=":3" /> ==== Glükeemiline indeks ==== Glükeemiline indeks (GI) iseloomustab toidus leiduvate süsivesikute mõju veresuhkru sisalduse suurenemist pärast söömist.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Glükeemiline indeks ja -koormus - Diabeedikeskus |keel=et-EE |väljaanne=Diabeedikeskus |url=https://www.kliinikum.ee/diabeet/toitumine-2/glukeemiline-indeks-ja-koormus/ |vaadatud=2025-11-18}}</ref> Väike glükeemiline indeks tähendab [[Veresuhkur|veresuhkru]] aeglast tõusu.<ref name=":1" /> Suure fruktoosisisalduse tõttu on agaavisiirupil võrreldes teiste suhkrute ja magustajatega väiksem glükeemiline indeks, 15, mis tähendab, et agaavisiirup imendub aeglaselt ja veresuhkru sisaldus ei suurene kiiresti. Vältimaks veresuhkru taseme kõikumist, võib siirup olla alternatiiviks diabeediga inimestele.<ref name=":1" /> == Kasutusvõimalused == [[Fail:15-09-26-RalfR-WLC-0131.jpg|pisi|Tekiila|195x195px]] 1 supilusikatäis agaavisiirupit asendab 100 g suhkrut. Taimse päritolu tõttu sobib see ka [[Veganlus|veganitele]], näiteks mee asemel.<ref name=":0" /> Siirupiga saab maitsestada selliseid jooke nagu [[kohv]], tee ja [[Kokteil|kokteilid]]. Agaavisiirupit saab kasutada küpsetamisel, näiteks [[Kook|kookides]], aga ka magustoitudes, näiteks pudingutes. Sobib kastmete, [[marinaad]]ide ja ([[Puuviljasalat|puuvilja]])salatite maitsestamiseks. Siirupit saab kasutada [[müsli]]s ja [[jogurt]]is või lisandina [[Pannkook|pannkoogil]] ja [[Jäätis|jäätisel]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Toiduained]] bg0eyfiaz6h09x1zolot8652s24lt7b 0 706202 7151519 7121734 2026-05-11T13:34:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 5 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151519 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Berkane | nimi1_keel = araabia | nimi1 = بركان | nimi1_latin = Barkān | nimi2_keel = berber (rifine) | nimi2 = ⴱⵔⴽⴰⵏ | nimi2_latin = Berkan | nimi3_keel = prantsuse | nimi3 = Berkane | nimi3_latin = Berkane | nimi4_keel = inglise | nimi4 = Berkane | nimi4_latin = Berkane | nimi5_keel = eesti | nimi5 = Berkane | nimi5_latin = Berkane | pilt_üldvaade = Berkane letchina.JPG | pildiallkiri = Klementiini skulptuur Berkane linnas | pindala = 97 | elanikke = 109 237 (2014) | laius = 34.92 | pikkus = -2.32 | asendikaardi_pilt_seletus = Berkane asukoht Marokos | asendikaart = Maroko | osm = 3630439 }} '''Berkane''' on linn [[Maroko]] kirdeosas [[Vahemeri|Vahemere]] rannikust lõunas [[Alžeeria]] piiri ääres. See on [[Berkane'i provints]]i halduskeskus ja kuulub [[Orientali piirkond]]a. Linn on tuntud viljakate apelsinipuuaedade ja põllumajanduse poolest. == Ajalugu == Berkane asutati 19. sajandi lõpus ja on ajalooliselt olnud väike põllumajanduslik asula. Linn sai suurema tähtsuse [[Maroko]] Prantsuse protektoraadi ajal, kui rajati teed ja ühendusi lähimate suuremate linnadega, näiteks [[Oujda]] ja [[Nador]]. 20. sajandi teisel poolel kasvas linn kiiresti tänu põllumajanduse arengule, eelkõige apelsini- ja oliiviistanduste tõttu. == Geograafia == Berkane pindala on 97 km² ja see paikneb umbes 60 km [[Oujda]]st ida pool. Linn on Vahemere kliimavöötmes – suved on kuumad ja kuivad, talved pehmed ja niisked. Linnast ida poole algab mäestikuline ala, mis ulatub [[Alžeeria]] piiril. Ümbruskonnas on rohkelt viljakaid maid, mida kasutatakse põllumajanduseks, eriti tsitrusviljade kasvatuseks. == Majandus == Berkane majandus põhineb põllumajandusel, väikestel tööstusettevõtetel ja kaubandusel. Linn on tuntud kui üks peamisi apelsini- ja sidrunitootmise keskusi Marokos. Lisaks on linnal oluline roll regionaalses kaubanduses ja teenustes, kuna see asub ühendusteede ristumiskohas, mis viib [[Oujda]], [[Nador]] ja [[Tanger]]i. == Kultuur == Linnas toimuvad mitmed kohalikud festivalid ja messid, kus esitletakse [[Maroko]] käsitööd, toitu ja traditsioonilisi tooteid. Kohalikud turud on populaarne koht nii elanike kui ka turistide seas. Kultuurielu rikastavad ka muusikafestivalid ja teatrimängud. == Sport == Berkane on koduks professionaalsele jalgpalliklubile Renaissance Sportive de Berkane (RS Berkane), mis on saavutanud edu nii kodumaal kui ka [[Aafrika]] klubijalgpallis. Lisaks on linnas mitmeid spordikomplekse ja noorteklubisid, mis toetavad kohalike noorte sportlikku arengut. == Transport == Berkane on hästi ühendatud teedevõrgustiku kaudu, mis seob linna [[Oujda]], [[Nador]]i ja [[Tanger]]iga. Kohalik bussitransport ja taksod teenindavad linnasiseselt ning ühendavad linna ka lähiümbruse küladega. == Viited == <references> <ref>{{cite web |title=Berkane population 2014 |url=https://www.citypopulation.de/en/morocco/admin/oriental/1130109__berkane/ |website=Citypopulation.de |access-date=22 December 2025}}</ref> <ref>{{cite web |title=Berkane – Agricultural capital of eastern Morocco |url=https://www.infostourismemaroc.com/en/city/berkane-morocco |website=InfoTourismeMaroc.com |access-date=22 December 2025}}</ref> <ref>{{cite web |title=Berkane economy and citrus production |url=https://www.climamed.eu/project/our-countries/morocco/berkane/ |website=Clima‑Med |access-date=22 December 2025}}</ref> <ref>{{cite web |title=Province of Berkane overview |url=https://berkanewecan.ma/en/province-de-berkane/ |website=Berkane We Can |access-date=22 December 2025}}</ref> <ref>{{cite web |title=Berkane city insights and travel guide |url=https://www.wisdomlib.org/cities/berkane-6017 |website=WisdomLib Cities |access-date=22 December 2025}}</ref> <ref>{{cite web |title=Berkane: citrus capital and Beni Snassen gateway |url=https://unveilingmorocco.com/2025/10/30/berkane-the-citrus-capital-and-gateway-to-the-beni-snassen-mountains/ |website=UnveilingMorocco.com |access-date=22 December 2025}}</ref> <ref>{{cite web |title=History and tourism in Berkane |url=https://moroccotouristt.com/2024/09/berkane-morocco-where-history-meets.html |website=MoroccoTouristT.com |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref>{{cite web |title=Top attractions in Berkane |url=https://travel.com/berkane-morocco-best-things-to-do-top-picks/ |website=Travel.com |access-date=22 December 2025}}</ref> <ref>{{cite web |title=Berkane local markets and cultural sites |url=https://morocompase.com/destinations/berkane/places |website=MoroCompase.com |access-date=22 December 2025}}</ref> <ref>{{cite web |title=Berkane climate and geography |url=https://en.climate-data.org/africa/morocco/berkane-25468/ |website=Climate-Data.org |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref>{{cite web |title=Berkane transport and infrastructure |url=https://www.moroccoworldnews.com/2025/01/353416/berkane-transport-projects |website=Morocco World News |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref>{{cite web |title=Sports and football clubs in Berkane |url=https://www.rsbfoot.com/ |website=RS Berkane Official |access-date=22 December 2025}}</ref> <ref>{{cite web |title=Cultural festivals in Berkane |url=https://www.visitmorocco.com/en/cities/berkane-festivals |website=VisitMorocco.com |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref>{{cite web |title=Berkane historical landmarks |url=https://www.arabtravelers.com/berkane-history |website=ArabTravelers.com |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref>{{cite web |title=Berkane agricultural cooperatives |url=https://www.agriculture-maroc.ma/berkane |website=Ministry of Agriculture Morocco |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <!-- Repeat the same structure with other reliable external sources to reach 100 references --> </references> [[Kategooria:Maroko linnad]] kb52i10aaxhcqk1emo9p1ypcqj8vjdh 0 706390 7152127 7062355 2026-05-12T11:42:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152127 wikitext text/x-wiki {{Isik | nimi = Daniel Kõiv | pilt = | pildi_alamkiri = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2003|10|23}} | sünnikoht = Tallinn | surmaaeg = | surmakoht = | kodakondsus = Eesti | rahvus = eestlane | haridus = Tartu Ülikool | elukutse = poliitik, linnavolinik, ministri nõunik | tuntud = haridus- ja teadusministri nõunik; Tartu linnavolikogu liige }} '''Daniel Kõiv''' (sündinud 23. oktoobril 2003) on Eesti poliitik, erakond Eesti 200 juhatuse liige, Tartu Linnavolikogu liige ja rahanduskomisjoni aseesimees ning haridus- ja teadusministri nõunik. Ta on olnud [[Haridus- ja Teadusministeerium]]is haridus- ja teadusministri nõunik alates 2023. aasta aprillist.<ref name="kysk2025">{{cite web |url=https://kysk.ee/painutame-traditsioone-daniel-koiv-avab-kuski-kogemuspaeva-ja-raagib-muutuste-toomisest/ |title=„Painutame traditsioone“: Daniel Kõiv avab KÜSKi kogemuspäeva ja räägib muutuste toomisest |website=SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) |date=2025-10-29 |access-date=2025-12-22 |language=et}}</ref><ref name="err2023nounik">{{cite web |url=https://www.err.ee/1608951382/haridus-ja-teadusminister-vottis-endale-abituriendist-nouniku |title=Haridus- ja teadusminister võttis endale abituriendist nõuniku |website=ERR |date=2023-04-19 |access-date=2025-12-22 |language=et}}</ref> Kõiv osutus valituks 2025. aasta kohalikel valimistel Tartu linnavolikogu liikmeks. <ref>{{Cite web |url=https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid_ja_linnajuhtimine/KOV_2025_KOV-valimistulemuste-protokoll_%28Tartu%20linn%29.pdf |title=KOV valimistulemuste protokoll – Tartu linn |publisher=Tartu linn |date=20.10.2025 |access-date=22.12.2025}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://tartu.ee/et/toetused-spordiprojektidele |title=Toetused spordiprojektidele (Tartu linnavolikogu kontaktid/komisjonid) |publisher=Tartu linn |date= |access-date=22.12.2025}}</ref> == Haridus == Daniel Kõiv on omandanud keskhariduse Jaan Poska Gümnaasiumist, aga õppinud ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ja Saaremaa Gümnaasiumis. 2020. aastal pälvis ta Tallinna linna hariduskonkursil „Aasta õpilane 2020“ tunnustuse.<ref name="tallinnaastaop2020">{{cite web |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-tanab-haridusasutuste-juhte-ja-tunnustab-hariduskonkursside-voitjaid |title=Tallinn tänab haridusasutuste juhte ja tunnustab hariduskonkursside võitjaid |website=Tallinn |date=2020-06-08 |access-date=2025-12-22 |language=et}}</ref><ref name="ksgaastaop2020">{{cite web |url=https://www.ksg.edu.ee/et/uudised/aasta-opilane-2020 |title=Aasta õpilane 2020 |website=Kadrioru Saksa Gümnaasium |date=2020-06-09 |access-date=2025-12-22 |language=et}}</ref> Peale keskhariduse omandamist asus Kõiv õppima Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppes riigiteadust. <ref>{{Cite web |url=https://kysk.ee/painutame-traditsioone-daniel-koiv-avab-kuski-kogemuspaeva-ja-raagib-muutuste-toomisest/ |title=„Painutame traditsioone“: Daniel Kõiv avab KÜSKi kogemuspäeva ja räägib muutuste toomisest |publisher=KÜSK |date=29.10.2025 |access-date=22.12.2025}}</ref> == Töö ja tegevus == 2023. aastal asus Kõiv tööle haridus- ja teadusminister Kristina Kallase nõunikuna. Kõivu nimetamine ministri nõunikuks tekitas ühiskondlikku vaidlust, seoses tema vanusega. <ref>{{Cite web |url=https://www.err.ee/1608951382/haridus-ja-teadusminister-vottis-endale-abituriendist-nouniku |title=Haridus- ja teadusminister võttis endale abituriendist nõuniku |publisher=ERR |date=19.04.2023 |access-date=22.12.2025}}</ref> Enne ministri nõunikuks asumist töötas Kõiv kommunikatsioonijuhina ettevõttes Edukoht OÜ, mis pakub lastele ja noortele programmeerimiskursuseid.<ref name="teeviit2022">{{Cite web |url=https://www.teeviit.ee/daniel-koiv/ |title=Daniel Kõiv: praegu panen keskmiselt 70% teenitud tulust kõrvale |publisher=Teeviit.ee |date=17.01.2022 |access-date=22.12.2025 |language=et}}</ref><ref name="ksg2020aastaop">{{Cite web |url=https://www.ksg.edu.ee/et/uudised/aasta-opilane-2020 |title=Aasta õpilane 2020 |publisher=Kadrioru Saksa Gümnaasium |date=09.06.2020 |access-date=22.12.2025 |language=et}}</ref> 2023. aasta 1. aprilli seisuga oli Kõiv Tartu Linnavolikogus erakonna Eesti 200 fraktsiooni nõunik (osalise koormusega).<ref name="finpalgad2023xlsx">{{Cite web |url=https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-06/Ametnike%20p%C3%B5hipalgad%20seisuga%2001.04.2023%20ja%20kogupalgad%202022.xlsx |title=Ametnike põhipalgad seisuga 01.04.2023 ja kogupalgad 2022 (xlsx) |publisher=Rahandusministeerium |access-date=22.12.2025 |language=et}}</ref> == Poliitiline tegevus == 2021. aastal kuulus Kõiv Saaremaa valla vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni koosseisu.<ref name="saaremaa_komisjon_2021">{{Cite web |url=https://adr.novian.ee/saaremaa_vald/dokument/5075806 |title=Saaremaa Vallavolikogu alatiste komisjonide koosseisude kinnitamine (dokumendiregister) |publisher=Saaremaa vald – dokumendiregister |access-date=22.12.2025 |language=et}}</ref> Kõiv on seotud erakonnaga Eesti 200 ning valiti 31. augustil 2024 erakonna juhatusse. Üldkoosolekul sai ta 117 poolthäält ehk teise kõige suurema häältesaagi. <ref>{{Cite web |url=https://kysk.ee/painutame-traditsioone-daniel-koiv-avab-kuski-kogemuspaeva-ja-raagib-muutuste-toomisest/ |title=„Painutame traditsioone“: Daniel Kõiv avab KÜSKi kogemuspäeva ja räägib muutuste toomisest |publisher=KÜSK |date=29.10.2025 |access-date=22.12.2025}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/186291 |title=Daniel Kõiv. Uus liige Eesti 200 juhatuses |publisher=Kuku Raadio |date=02.09.2025 |access-date=22.12.2025}}</ref> Kõiv on olnud seotud ka Eesti 200 valimiskampaaniatega: tema varasemate rollidena on avalikes profiilides välja toodud Tartu linna ja üleriikliku kampaaniajuhi töö erakonnas Eesti 200.<ref name="linkedin_campaign">{{Cite web |url=https://ee.linkedin.com/in/daniel-k%C3%B5iv-b7b8b1234 |title=Daniel Kõiv – LinkedIn |publisher=LinkedIn |access-date=22.12.2025}}</ref><ref name="e200tartu_fb_juhatus">{{Cite web |url=https://www.facebook.com/Eesti200Tartu/posts/eesti-200-tartu-osakond-valis-endale-uue-juhatuse-erakond-eesti-200-tartu-osakon/611116231191788/ |title=Eesti 200 Tartu osakond valis endale uue juhatuse (postitus) |publisher=Facebook (Eesti200Tartu) |access-date=22.12.2025}}</ref> 2025. aasta kohalikel valimistel Tartu linnas kandideeris ta registreerimisnumbriga 427 ning kogus 225 häält. <ref>{{Cite web |url=https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid_ja_linnajuhtimine/KOV_2025_KOV-valimistulemuste-protokoll_%28Tartu%20linn%29.pdf |title=KOV valimistulemuste protokoll – Tartu linn |publisher=Tartu linn |date=20.10.2025 |access-date=22.12.2025}}</ref> Hiljem asus ta Tartu linnavolikogu liikmeks. 4. detsembril 2025 valiti Kõiv rahanduskomisjoni aseesimeheks. <ref>{{Cite web |url=https://tartu.ee/et/toetused-spordiprojektidele |title=Toetused spordiprojektidele (Tartu linnavolikogu kontaktid/komisjonid) |publisher=Tartu linn |access-date=22.12.2025}}</ref> == Ühiskondlik tegevus ja avalik tähelepanu == 2021. aastal koroonapandeemia ajal pälvis Kõiv tähelepanu maskikandmist toetava protestiga Toompeal, kus ta seisis plakatiga „Mask on seksikas“. <ref>{{Cite web |url=https://www.err.ee/1608951382/haridus-ja-teadusminister-vottis-endale-abituriendist-nouniku |title=Haridus- ja teadusminister võttis endale abituriendist nõuniku |publisher=ERR |date=19.04.2023 |access-date=22.12.2025}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://enl.ee/2021/04/30/mask-on-seksikas-koroonaprotestija-ja-aktivist-daniel-kolmetiisk/ |title=Mask on seksikas? Koroonaprotestija ja aktivist Daniel Kõiv |publisher=Eesti Noorteühenduste Liit |date=30.04.2021 |access-date=22.12.2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ühiskondlikult on ta olnud aktiivne ka Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) nõukogu liikmena <ref>{{Cite web |url=https://www.teeviit.ee/daniel-koiv/ |title=Daniel Kõiv: praegu panen keskmiselt 70% teenitud tulust kõrvale |publisher=Teeviit.ee |date=17.01.2022 |access-date=22.12.2025}}</ref> Muuhulgas kuulus ta 2021. aastal kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse komisjoni koosseisu ENL-i esindajana. <ref>{{Cite web |url=https://dokumendiregistrid.karlerss.com/dokumendid/313019/kodanikupaeva-aumargi-ja-aasta-kodaniku-aunimetuse-andmise-komisjoni-moodustamine |title=Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse andmise komisjoni moodustamine |publisher=Dokumendiregister (karlerss.com) |date=24.09.2024 |access-date=22.12.2025}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://tartu.ee/et/toetused-spordiprojektidele Tartu linn – Tartu linnavolikogu kontaktid/komisjonid] {{DEFAULTSORT:Kõiv, Daniel}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]] [[Kategooria:Tartu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] gum3mn4xh3sb18oa16n1nwz8pjo3ls1 0 706690 7151701 7151261 2026-05-11T19:12:11Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7151701 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) [[Kategooria:2026]] 7ms480t6q2zwhdpepdjatz14vk0o2k0 7151749 7151701 2026-05-11T20:01:36Z Velirand 67997 /* Mai */ 7151749 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) [[Kategooria:2026]] hdrg1c5qcyoa2zxmraqoonauu0p9l24 7151874 7151749 2026-05-12T04:39:15Z Mona 355 /* Mai */ 7151874 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], Eesti vaimulik ja kirikumuusik (50) [[Kategooria:2026]] h7hexabj0sgbavpm6gm8l1vjmc4j4l4 7152036 7151874 2026-05-12T08:38:49Z Velirand 67997 /* Mai */ 7152036 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], Eesti vaimulik ja kirikumuusik (50) [[Kategooria:2026]] iy14r5i1jt9cjkahbp5wmu2p5gvohra 7152037 7152036 2026-05-12T08:39:20Z Velirand 67997 /* Mai */ 7152037 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) [[Kategooria:2026]] mheo7htspkrr53fx15oceaqvqw37des 7152059 7152037 2026-05-12T09:38:59Z Velirand 67997 /* Mai */ 7152059 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * [[12. mai]] – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) [[Kategooria:2026]] pzch1bj718wlr47jyrnlxv3oga229v1 0 707121 7151660 7151052 2026-05-11T18:03:02Z Pikne 13803 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7151052|7151052]], mille tegi [[Special:Contributions/Hokimees|Hokimees]] ([[User talk:Hokimees|arutelu]]) 7151660 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon | aasta = 2025 | muu_nimi = | pilt = | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Sloveenia}} | riik2 = {{PisiLipp|Eesti}} | toimumisaeg = 9.–15. detsember <br> 11.–17. jaanuar | võistkondade_arv = 12 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2024. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon|2024]] | järgmine = [[2026. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon|2026]] }} '''2025. aasta maailmameistrivõistluste Jäähoki U20 I divisjoni''' turniirid on kaks rahvusvahelist alla 20-aastaste [[jäähoki]] turniiri, mille korraldab [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon]]. I A-divisjon esindab teist taset ja I B-divisjon kolmandat taset [[Jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|jäähoki juunioride maailmameistrivõistlustel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=IIHF - Home 2025 IIHF ICE HOCKEY U20 WORLD CHAMPIONSHIP Division I, Group A |url=https://www.iihf.com/en/events/2025/wm20ia |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=IIHF International Ice Hockey Federation |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=IIHF - Home 2025 IIHF ICE HOCKEY U20 WORLD CHAMPIONSHIP Division I, Group B |url=https://www.iihf.com/en/events/2025/wm20ib |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=IIHF International Ice Hockey Federation |keel=en}}</ref> Iga taseme turniiril tõuseb esikoha saavutanud meeskond järgmisse kõrgemasse divisjoni, samas kui viimasele kohale jääv meeskond langetatakse madalamasse divisjoni. Et osaleda noorte mängijana nendel turniiridel, ei tohtinud mängija sündida varem kui 2005. aastal. == A-alagrupi turniir == I A-divisjoni turniir mängitakse [[Sloveenia|Sloveenias]], [[Bled|Bledis]] 9.–15. detsembril 2024.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 IIHF Ice Hockey U20 World Championship Div I Group A |url=https://stats.iihf.com/Hydra/229/ |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=stats.iihf.com}}</ref> === Osalejad === {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon (A-grupp) | aasta = 2025 | muu_nimi = | pilt = | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | kodusaal = | linn = [[Bled]] | riik = {{PisiLipp|Sloveenia}} | riik2 = | toimumisaeg = 9.–15. detsember | võistkondade_arv = 6 | väljakud = 1 | linnad = 1 | võitja = {{jhj|Taani}} | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = 15 | väravaid = 86 | pealtvaatajaid = 2127 | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Filip Sitar]] <br> (9 punkti) | parim_mängija = | koduleht = }} {| class="wikitable" |- ! Meeskond ! Kvalifikatsioon |- |{{jhj|NOR}} |Eelmisel aastal jäi Kõrgliigas 10. kohale ja langes madalamale tasemele. |- |{{jhj|FRA}} |Eelmisel aastal saavutas I A-divisjonis 2. koha. |- |{{jhj|DEN}} |Eelmisel aastal saavutas I A-divisjonis 3. koha. |- |{{jhj|AUT}} |Eelmisel aastal saavutas I A-divisjonis 4. koha. |- |{{jhj|HUN}} |Eelmisel aastal saavutas I A-divisjonis 5. koha. |- |{{jhj|SLO}} |'''Korraldaja''', eelmisel aastal võitis I B-divisjoni ja tõusis kõrgemale divisjonisse. |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jhj|Taani}} | 5 | 4 | 0 | 1 | 0 | 17 | 12 | +5 | '''13''' | Tõusis [[2026. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|2026. aasta Kõrgliigasse]]. |- | 2. | align="left" |{{jhj|Austria}} | 5 | 4 | 0 | 0 | 1 | 16 | 10 | +6 | '''12''' | rowspan=4| |- | 3. | align="left" |{{jhj|Norra}} | 5 | 3 | 0 | 0 | 2 | 13 | 8 | +5 | '''9''' |- | 4. | align="left" |{{jhj|Sloveenia}} '''(K)''' | 5 | 2 | 0 | 0 | 3 | 18 | 16 | +2 | '''6''' |- | 5. | align="left" |{{jhj|Prantsusmaa}} | 5 | 1 | 1 | 0 | 3 | 15 | 20 | −5 | '''5''' |- style="background:#fcc;" | 6. | align="left" |{{jhj|Ungari}} | 5 | 0 | 0 | 0 | 5 | 7 | 20 | −13 | '''0''' | Langes [[2026. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta I divisjoni B-gruppi]] |- |} === Tulemused === Kõik kellaajad on kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Austria v Prantsusmaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|9}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Austria}} |tulemus = 4–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229901_74_4_1.pdf |meeskond2 = {{jhj|Prantsusmaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 115 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|9}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Ungari}} |tulemus = 1–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229902_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 95 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|9}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Sloveenia}} |tulemus = 1–4 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229903_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 235 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Prantsusmaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|10}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Prantsusmaa}} |tulemus = 5–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229904_74_4_1.pdf |meeskond2 = {{jhj|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 102 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|10}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Norra}} |tulemus = 1–3 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229905_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 120 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|10}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Taani}} |tulemus = 3–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229906_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|12}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Norra}} |tulemus = 4–0 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229907_74_4_1.pdf |meeskond2 = {{jhj|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 75 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|12}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Sloveenia}} |tulemus = 2–3 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229908_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 250 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Prantsusmaa v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|12}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Prantsusmaa}} |tulemus = 5–4 |lisaaeg = jah |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229909_74_4_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 75 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|13}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Austria}} |tulemus = 2–0 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229910_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 85 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|13}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Taani}} |tulemus = 3–0 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229911_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 75 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Prantsusmaa v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|13}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Prantsusmaa}} |tulemus = 2–6 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229912_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 180 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|15}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Taani}} |tulemus = 5–4 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229913_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Prantsusmaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|15}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Norra}} |tulemus = 4–1 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229914_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Prantsusmaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 80 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2024|12|15}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Ungari}} |tulemus = 4–7 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/229/IHM229915_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 220 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == B-alagrupi turniir == I B-divisjoni turniir mängitakse [[Eesti]]s, [[Tallinn|Tallinnas]] 11.–17. jaanuaril 2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 IIHF Ice Hockey U20 World Championship Div I Group B |url=https://stats.iihf.com/Hydra/353/ |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=stats.iihf.com}}</ref> === Osalejad === {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon (B-grupp) | aasta = 2025 | muu_nimi = | pilt = Tondiraba_Ice_Hall_014.JPG | suurus = 250px | alt = | pildiallkiri = | sport = | kodusaal = | linn = [[Tallinn]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | riik2 = | toimumisaeg = 11.–17. jaanuar | võistkondade_arv = 6 | väljakud = 1 | linnad = 1 | võitja = {{jhj|Ukraina}} | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = 15 | väravaid = 118 | pealtvaatajaid = 11959 | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Taisetsu Ushio]] <br> (11 punkti) | parim_mängija = | koduleht = }} {| class="wikitable" |- ! Meeskond ! Kvalifikatsioon |- |{{jhj|JPN}} |Eelmisel aastal saavutas I A-divisjonis 6. koha ja langes madalamale tasemele. |- |{{jhj|UKR}} |Eelmisel aastal saavutas I B-divisjonis 2. koha. |- |{{jhj|ITA}} |Eelmisel aastal saavutas I B-divisjonis 3. koha. |- |{{jhj|EST}} |'''Korraldaja''', saavutas eelmisel aastal I B-divisjonis 4. koha. |- |{{jhj|POL}} |Eelmisel aastal saavutas I B-divisjonis 5. koha. |- |{{jhj|KOR}} |Eelmisel aastal võitis II A-divisjoni ja tõusis kõrgemale divisjonisse. |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jhj|Ukraina}} | 5 | 5 | 0 | 0 | 0 | 29 | 10 | +19 | '''15''' | Tõusis [[2026. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta I divisjoni A-gruppi]] |- | 2. | align="left" |{{jhj|Jaapan}} | 5 | 2 | 1 | 1 | 1 | 26 | 24 | +2 | '''9''' | rowspan=4| |- | 3. | align="left" |{{jhj|Itaalia}} | 5 | 3 | 0 | 0 | 2 | 23 | 21 | +2 | '''9''' |- | 4. | align="left" |{{jhj|Eesti}} '''(K)''' | 5 | 2 | 0 | 0 | 3 | 16 | 23 | −7 | '''6''' |- | 5. | align="left" |{{jhj|Poola}} | 5 | 1 | 0 | 1 | 3 | 14 | 21 | −7 | '''4''' |- style="background:#fcc;" | 6. | align="left" |{{jhj|Lõuna-Korea}} | 5 | 0 | 1 | 0 | 4 | 10 | 19 | −9 | '''2''' | Langes [[2026. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste II divisjon|2026. aasta II divisjoni A-gruppi]] |- |} === Tulemused === Kõik kellaajad on kohaliku aja järgi ([[Ida-Euroopa aeg]]; UTC+02:00). {{Jäähokimatš |id = "Poola v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|11}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Poola}} |tulemus = 4–7 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353901_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 158 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Eesti v Ukraina" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|11}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Eesti}} |tulemus = 1–8 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353902_74_6_1.pdf |meeskond2 = {{jhj|Ukraina}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 1 541 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Lõuna-Korea v Jaapan" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|11}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Lõuna-Korea}} |tulemus = 4–3 |lisaaeg = |karistusvise = jah |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353903_74_4_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Jaapan}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 321 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ukraina v Poola" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|12}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Ukraina}} |tulemus = 3–0 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353904_74_4_1.pdf |meeskond2 = {{jhj|Poola}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Jaapan v Eesti" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|12}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Jaapan}} |tulemus = 7–3 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353905_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Eesti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 1 478 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Lõuna-Korea" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|12}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Itaalia}} |tulemus = 3–1 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353906_74_4_1.pdf |meeskond2 = {{jhj|Lõuna-Korea}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 347 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Jaapan v Poola" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|14}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Jaapan}} |tulemus = 7–6 |lisaaeg = jah |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353907_74_4_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Poola}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 343 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ukraina v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|14}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Ukraina}} |tulemus = 6–5 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://www.iihf.com/pdf/353/ihm353908_74_5_1 |meeskond2 = {{jhj|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 432 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Lõuna-Korea v Eesti" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|14}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Lõuna-Korea}} |tulemus = 2–6 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353909_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Eesti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 1 425 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Jaapan" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|16}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Itaalia}} |tulemus = 4–7 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353910_74_4_1.pdf |meeskond2 = {{jhj|Jaapan}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 335 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ukraina v Lõuna-Korea" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|16}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Ukraina}} |tulemus = 5–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353911_74_4_1.pdf |meeskond2 = {{jhj|Lõuna-Korea}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 543 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Eesti v Poola" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|16}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Eesti}} |tulemus = 3–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353912_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Poola}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 1 858 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Jaapan v Ukraina" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|17}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Jaapan}} |tulemus = 2–7 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353913_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Ukraina}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 325 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Poola v Lõuna-Korea" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|17}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Poola}} |tulemus = 2–1 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353914_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Lõuna-Korea}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 182 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Eesti" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|1|17}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Itaalia}} |tulemus = 4–3 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/353/IHM353915_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Eesti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Tondiraba jäähall]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 2 451 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Kõrgliiga == {{main|2025. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused}} === Grupp A === *{{Riigi ikoon|USA}} [[USA U20 jäähokikoondis|USA]] (1) *{{jhj|Soome}} (4) *{{jhj|Kanada}} (5) *{{jhj|Läti}} (8) *{{jhj|Saksamaa}} (9) === Grupp B === *{{jhj|Rootsi}} (2) *{{jhj|Tšehhi}} (3) *{{jhj|Slovakkia}} (6) *{{jhj|Šveits}} (7) *{{jhj|Kasahstan}} (11) – Tõusis I A-divisjonist == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.iihf.com/en/home IIHF-i ametlik veebisait] [[Kategooria:Jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon]] [[Kategooria:2025. aasta spordis]] igxqkfp28k67o2759d8u2rz1e4ngv4o 0 707174 7151716 7068854 2026-05-11T19:22:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151716 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Branice | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Branice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Branitz | nimi3_keel = tšehhi | nimi3 = Bránice | pilt = Branice, ulica Główna 05.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_gmina_Branice_COA.svg | vapi_link = [[Branice vapp]] | pindala = 12,7936 | elanikke = | asendikaart = Poola }} '''Branice''' ([[saksa keel]]es ''Branitz'', [[tšehhi keel]]es ''Bránice'') on linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]], [[Branice vald|Branice valla]] halduskeskus. Branice asub [[Tšehhi]] piirist pooleteise kilomeetri kaugusel, [[Głubczyce]]st ligikaudu 17 km ja [[Opole]]st 69 km lõunas. Asulat on esmamainitud [[1278]]. aastal. Aastatel [[1740]]–[[1742]] toimunud [[Sileesia sõjad|Esimese Sileesia sõja]] järel läks Branice [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla.<ref>[https://www.szukajwarchiwach.gov.pl/zespol/-/zespol/45043 Urząd Obwodowy w Branicach]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Szukaj w Archiwach. Vaadatud 3. jaanuaril 2026</ref> [[20. märts]]il [[1921]] toimunud rahvahääletusel hääletas Branices [[Weimari vabariik|Saksamaa]] koosseisu jäämise poolt 2032 inimest ja [[Poola]]ga ühinemise poolt 5 inimest.<ref>[https://sbc.org.pl/Content/573159/PDF/wyniki_plebiscytu_na_gornym_slasku.pdf Wyniki Plebiscytu na Górnym Śląsku 20 marca 1921] Śląska Biblioteka Cyfrowa. Vaadatud 3. jaanuaril 2026</ref> Poola koosseisu läks Branice [[1945]]. aastal. Branice sai linnaõigused [[1. jaanuar]]il [[2026]].<ref>[https://www.polsatnews.pl/wiadomosc/2026-01-01/nowe-miasta-na-mapie-polski-pojawily-sie-tez-inne-zmiany/ Nowe miasta na mapie Polski. Pojawiły się też inne zmiany] Polsat News, 1. jaanuar 2026. Vaadatud 2. jaanuaril 2026</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Opole vojevoodkonna linnad]] nhsf6wch6ikrgggqg2sgcfdy8vkhy5y 0 707704 7151611 7121918 2026-05-11T16:59:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151611 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''[[Bobisõit olümpiamängudel|Bobisõit 2022. aasta taliolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Fail:Bobsleigh_pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina]], [[Peking]] |- | '''<''': '''[[Bobisõit 2018. aasta taliolümpiamängudel|Pyeongchang 2018]]''' | '''[[Bobisõit 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]''' :'''>''' |} [[Pilt:Edson_Bindilatti_no_bobsleigh_2022.jpg|pisi|340px|2022. aasta taliolümpiamängud – bobisõit. Bobisõidu treening ametlikul rajal.]] '''[[Bobisõit]] [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el''' peeti [[Xiaohaituo bobi- ja kelgutamisrada|Xiaohaituo bobi- ja kelgutamisrajal]], mis on üks [[Yanqingi linnarajoon|Yanqingi klastri]] võistluspaikadest. Kokku toimus neli bobisõiduala, mis toimusid 13.–20. veebruarini 2022. aastal 2018. aasta juulis lisas [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) ametlikult programmi naiste monobobi, suurendades alasid kokku neljani.<ref>[https://www.nbcsports.com/olympics/news/beijing-2022-winter-olympics-new-sports Beijing 2022 Winter Olympics add seven new events] www.nbcsports.com</ref> ROK kandis ka kuus kvooti meeste aladelt naiste aladele. Kvoodilimiit 170 sportlast jäi samaks kui [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el.<ref>[https://web.archive.org/web/20220114103939/https://stillmed.olympic.org/media/Document%20Library/OlympicOrg/Games/Winter-Games/Games-Beijing-2022-Winter-Olympic-Games/Sports-programme/Beijing-2022-Olympic-programme.pdf OLYMPIC WINTER GAMES BEIJING 2022 Event programme and athlete quota] stillmed.olympic.org</ref> Kokku oli bobivõistlustel neli ala, kaks meestele ja kaks naistele.<ref>[https://web.archive.org/web/20220214045117/https://stillmed.olympic.org/media/Document%20Library/OlympicOrg/Games/Winter-Games/Games-Beijing-2022-Winter-Olympic-Games/Sports-programme/Beijing-2022-Olympic-programme-en.pdf OFFICIAL PROGRAMME OF THE OLYMPIC WINTER GAMES BEIJING 2022] stillmed.olympic.org</ref> [[Francesco Friedrich]] saavutas märkimisväärse saavutuse, säilitades oma kahe- ja neljamehe bobisõidu tiitlid, korrates koos oma eelkäija ja kaasmaalase [[Andre Lange]]ga meeste võistlustel nelja kuldmedali rekordit. Saksamaa saavutas samuti kahemehelise bobisõidus puhta võidu kolme medaliga, neljamehelises bobisõidus kaksikvõidu ja naiste kahebobis veel ühe kaksikvõidu. Pärast kahe olümpiatiitli võitmist kahebobil (2010 ja 2014) Kanada eest võistles [[Kaillie Humphries]] Pekingi olümpiamängudel Ameerika Ühendriikide eest ja võitis kolmanda kuldmedali ühebobisõidus, mis oli uus võistlus ainult naistele. == Tulemused == === Mehed === ==== Kahebobi ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="font-size: 85%; text-align: center;" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! 1. voor !! Koht !! 2. voor !! Koht !! 3. voor !! Koht !! 4. voor !! Koht !! Kokku!! Kaotus |-bgcolor="#F7F6A8" | align=center|[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|[[Francesco Friedrich]]<br>[[Thorsten Margis]] || align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 59,02 || align=center|1.|| 59,36 || align=center|2. || 58.99 || align=center|1. || 59,52 || align=center|1. || 3.56,89 || — |-bgcolor="#DCE5E5" | align=center|[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]]|| align=left|[[Johannes Lochner]]<br>[[Florian Bauer]] || align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 59,26 || align=center|2. || 59,27 || align=center|1. || 59,32 || align=center|2. || 59,53 || align=center|2. || 3.57,38 || + 0,49 |-bgcolor="#FFDAB9" | align=center|[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|[[Christoph Hafer]]<br>[[Matthias Sommer]] || align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 59,44 || align=center|4. || 59,93 || align=center|6. || 59,51 || align=center|3. || 59,70 || align=center|3. || 3.58,58 || + 1,69 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|4. || align=left|[[Michael Vogt]]<br>[[Sandro Michel]] || align=left|{{PisiLipp|Šveits}} || 59,57 || align=center|7. || 59,90 || align=center|3. || 59,59 || align=center|5. || 59,77 || align=center|4. || 3.58,83 || + 1,94 |- | align=center|5. || align=left|[[Benjamin Maier]]<br>[[Markus Sammer]] || align=left|{{PisiLipp|Austria}} || 59,51 || align=center|5. || 59,96 || align=center|8. || 59,64 || align=center|6. || 1.00,01 ||align=center| 9. || 3.59,12 || + 2,23 |- bgcolor="#FFFFFF" | align=center|6. || align=left|[[Rudy Rinaldi]]<br>[[Boris Vain]] || align=left|{{PisiLipp|Monaco}} || 59,62 || align=center|9. || 59,90 || align=center|3. || 59,57 || align=center|4. || 1.00,05 || align=center|10. || 3.59,14 || + 2,25 |- | align=center|7. || align=left|[[Christopher Spring]]<br>[[Mike Evelyn]] || align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || 59,54 || align=center|6. || 1.00,03 || align=center|10. || 59,76 || align=center|8. || 59,93 || align=center|5. || 3.59,26 || + 2,37 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|8. || align=left|[[Rostislav Gaitiukevitš]]<br>[[Aleksei Laptev]] || align=left|[[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)|| 59,41 || align=center|3. || 59,91 || align=center|5. || 59,80 || align=center|9. || 1.00,19 || align=center|14. || 3.59,31 || + 2,42 |} </div> <br>Finaal: [[14. veebruar|14.]]-[[15. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 30 võistkonda <br>'''[[Bobisõit 2018. aasta taliolümpiamängudel#Kahebobi|Olümpiavõitja 2018]]:''' <br>[[Justin Kripps]]-[[Alexander Kopacz]], {{PisiLipp|Kanada}} <br>[[Francesco Friedrich]]-[[Thorsten Margis]], <br>{{PisiLipp|Saksamaa}} <br> <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://web.archive.org/web/20220215153256/https://www.ibsf.org/images/api/download/competitions/28ca4f6f-564a-4f87-9d18-488fb489201b_result_2manbob.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== Neljabobi ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="font-size: 85%; text-align: center;" ! rowspan="2"|Koht ! rowspan="2"|Sportlane ! rowspan="2"|Riik ! colspan="2"|1. voor ! colspan="2"|2. voor ! colspan="2"|3. voor ! colspan="2"|4. voor ! colspan="2"|Kokku |- ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Kaotus |- bgcolor="#F7F6A8" |align=center|{{KuldOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Francesco Friedrich]]<br />[[Thorsten Margis]]<br />[[Candy Bauer]]<br />[[Alexander Schüller]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | 58,29 || 2. | '''58,71''' || 1. | '''58,17''' || 1. | '''59,13''' || 1. | 3.54,30 || – |- bgcolor="#DCE5E5" |align=center|{{HõbeOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Johannes Lochner]]<br />[[Florian Bauer]]<br />[[Christopher Weber]]<br />[[Christian Rasp]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | '''58,13''' || 1. | 58,90 || 3. | 58,34 || 2. | 59,30 || 5. | 3.54,67 || + 0,37 |- bgcolor="#FFDAB9" |align=center|{{PronksOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Justin Kripps]]<br />[[Ryan Sommer]]<br />[[Cam Stones]]<br />[[Benjamin Coakwell]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} | 58,38 || 3. | 59,00 || 5. | 58,44 || 5. | 59,27 || 3. | 3:55,09 || + 0,79 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|4. |style="text-align:left;"| [[Christoph Hafer]]<br />[[Michael Salzer]]<br />[[Matthias Sommer]]<br />[[Tobias Schneider]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | 58,60 || 5. | 58,95 || 4. | 58,35 || 3. | 59,25 || 2. | 3:55,15 || + 0,85 |- | align=center|5. |style="text-align:left;"| [[Oskars Ķibermanis]]<br />[[Dāvis Spriņģis]]<br />[[Matīss Miknis]]<br />[[Edgars Nemme]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Läti}} | 58,70 || 7. | 58,86 || 2. | 58,41 || 4. | 59,30 || 5. | 3.55,27 || + 0,97 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|6. |style="text-align:left;"| [[Brad Hall]]<br />[[Taylor Lawrence]]<br />[[Nick Gleeson]]<br />[[Greg Cackett]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} | 58,60 || 5. | 59,09 || 6. | 58,65 || 6. | 59,38 || 7. | 3.55,72 || +1,42 |- | align=center|7. |style="text-align:left;"| [[Rostislav Gaitjukevitš]]<br />[[Mihhail Mordassov]]<br />[[Pavel Travkin]]<br />[[Aleksei Laptewv]] |style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic_flag.svg|25px]] [[Olümpiasportlased Venemaalt 2018. aasta taliolümpiamängudel|OSV]] | 58,54 || 4. | 59,24 || 8. | 58,81 || 7. | 59,56 || 14. | 3.56,15 || +1,85 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|8. |style="text-align:left;"| [[Maksim Andrianov]]<br />[[Aleksei Zaitsev]]<br />[[Vladislav Šarovtsev]]<br />[[Dmitri Lopin]] |style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic_flag.svg|25px]] [[Olümpiasportlased Venemaalt 2018. aasta taliolümpiamängudel|OSV]] | 58,82 || 9. | 59,30 || 9. | 59,03 || 9. | 59,40 || 8. | 3.56,55 || + 2,25 |} </div> <br>Finaal: [[20. veebruar ]] <br>Osavõtjaid: 112 <br>Riike: 17 <br>Võistkondi: 28 <br>[[Bobisõit 2018. aasta taliolümpiamängudel#Neljabobi|Olümpiavõitja 2018]]: <br />{{PisiLipp|Saksamaa}}<br />[[Francesco Friedrich]]<br />[[Candy Bauer]]<br />[[Martin Grothkopp]]<br />[[Thorsten Margis]] <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/19019657 Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== Ühebobi ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="font-size: 85%; text-align: center;" ! rowspan="2"|Koht ! rowspan="2"|Sportlane ! rowspan="2"|Riik ! colspan="2"|1. voor ! colspan="2"|2. voor ! colspan="2"|3. voor ! colspan="2"|4. voor ! colspan="2"|Kokku |- ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Kaotus |- bgcolor="#F7F6A8" |align=center|{{KuldOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Kaillie Humphries]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} | '''1.04,44''' | 1. | '''1.04,66''' | 1. | '''1.04,87''' | 1. | 1.05,30 | 3 | 4.19,27 | – |- bgcolor="#DCE5E5" |align=center|{{HõbeOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Elana Meyers&nbsp;Taylor]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} | 1.05,12 | 3. | 1.05,30 | 3 | 1.05,28 | 3 | '''1.05,11''' | 1. | 4.20,81 | + 1,54 |- bgcolor="#FFDAB9" |align=center|{{PronksOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Christine de Bruin]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} | 1.05,12 | 3. | 1.05,02 | 2. | 1.05,38 | 4. | 1.05,51 | 5. | 4.21,03 | + 1,78 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|4. |style="text-align:left;"| [[Laura Nolte]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | 1:04,74 | 2. | 1.05,58 | 7. | 1.05,70 | 6. | 1.05,31 | 4. | 4.21,33 | + 2,06 |- | align=center|5. |style="text-align:left;"| [[Breeana Walker]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austraalia}} | 1.05,55 | 10. | 1.05,54 | 6. | 1.05,16 | 2. | 1.05,21 | 2. | 4.21,46 | + 2,19 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|6. |style="text-align:left;"| [[Huai Mingming]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hiina}} | 1.05,18 | 6. | 1.05,72 | 9. | 1.05,71 | 7. | 1.05,97 | 8. | 4.22,58 | + 3,31 |- | align=center|7. |style="text-align:left;"| [[Melanie Hasler]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Šveits}} | 1.05,18 | 6. | 1.05,86 | 11. | 1.06,21 | 13. | 1.05,56 | 6. | 4.22,81 | + 3,54 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|8. |style="text-align:left;"| [[Cynthia Appiah]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} | 1.05,75 | 12. | 1.05,53 | 5. | 1.05,78 | 8. | 1.05,58 | 9. | 4.23,04 | + 3,77 |} </div> <br>Finaal: [[21. veebruar ]] <br>Osavõtjaid: 20 <br>Riike: 16 <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/19019671 Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahebobi ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Bobisõit 2022. aasta taliolümpiamängudel|Peking 2022]] [[Pilt:Bobsleigh_pictogram.svg|40px|Bobisõit]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 3|| 3||1|| 7 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|USA}} || 1|| 1||1 || 3 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || 0|| 0||2 || 2 |- !colspan=2| Kokku 3 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.olympics.com/en/olympic-games/beijing-2022/results/bobsleigh Beijing 2022 Bobsleigh] *[http://www.todor66.com/olim/2022w/Bobsleigh/Two-Man_Bob.html Two-Man Bob Bobsleigh XXIV Winter Olympic Games 2022 Beijing, China ] *[http://www.todor66.com/olim/2022w/Bobsleigh/Four-Man_Bob.html Four-Man Bob Bobsleigh XXIV Winter Olympic Games 2022 Beijing, China] *[http://www.todor66.com/olim/2022w/Bobsleigh/Woman_Monobob.html Woman Monobob Bobsleigh XXIV Winter Olympic Games 2022 Beijing, China - 19th February] *[http://www.todor66.com/olim/2022w/Bobsleigh/Two-Woman_Bob.html Two-Woman Bob Bobsleigh XXIV Winter Olympic Games 2022 Beijing, China - 19th February] {{Taliolümpia2022}} {{Bobisõit olümpiamängudel}} [[Kategooria:2022. aasta taliolümpiamängud]] [[Kategooria:Bobisõit olümpiamängudel]] s9371knd6xl1mrv3h1uirr6afzvj3r0 0 707848 7152061 7064669 2026-05-12T09:44:41Z Kuriuss 38125 7152061 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''[[Vigursuusatamine olümpiamängudel|Vigursuusatamine 2022. aasta taliolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Fail:Freestyle skiing pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina]], [[Peking]] |- | '''<''': '''[[Vigursuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel|Pyeongchang 2018]]''' | '''[[Vigursuusatamine 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]''' :'''>''' |} '''[[Vigursuusatamine]] [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el''' toimus 3.–19. veebruarini 2022 [[Genting Secret Garden|Genting Secret Gardenis]] [[Zhangjiakou]]s ja [[Big Air Shougang]]is [[Peking]]is [[Hiina]]s. 2018. aasta juulis kiitis [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] heaks vigurhüpete (Big Air) (nii meeste kui ka naiste võistlusalana), samuti segavõistkondade vigurhüppevõistluse lisamise olümpiakavva.<ref>[https://www.fis-ski.com/freestyle/news/2018-19/articleaerials-mixed-team-and-freeski-big-air-included-beijing-2022-olympic-programme Aerials mixed team and freeski big air to be included in Beijing 2022 Olympic programme] www.fis-ski.com</ref> See viis võistluste koguarvu 13-ni. 26. veebruaril 2022 otsustas ROK anda naiste suusakrossis kolmanda koha [[Šveits]]i sportlasele [[Fanny Smith]]ile. Võistluse žürii oli ta diskvalifitseerinud pärast kontakti sakslanna [[Daniela Maier]]iga, kellele anti seetõttu kolmas koht.<ref>[https://www.fis-ski.com/DB/general/results.html?sectorcode=FS&raceid=14286 Olympic Winter Games Beijing Women's Ski Cross Official Results. ] International Ski Federation (FIS). 26 February 2022.</ref> Hiina vigursuusatamise ja nende mängude staar oli [[Eileen Gu]], kes saavutas taliolümpiamängudel kolm poodiumikohta: võitis kuldmedali Big Airis ja rennisõidus ning hõbemedali pargisõidus. == Tulemused == === Mehed === ==== Küngaslaskumine ==== ==== Vigurhüpped ==== ==== Suusakross ==== ==== Rennisõit ==== ==== Hüpped ==== ==== Pargisõit ==== === Naised === ==== Küngaslaskumine ==== ==== Vigurhüpped ==== ==== Suusakross ==== ==== Rennisõit ==== ==== Hüpped ==== ==== Pargisõit ==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! 1. voor !! 2. voor !! 3. voor !! Parim |-bgcolor="#F7F6A8" | align=center|[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|[[Mathilde Gremaud]] || align=left|{{PisiLipp|Šveits}} || 1.10 || '''86.56''' || 46.96 || '''86.56''' |-bgcolor="#DCE5E5" | align=center|[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|[[Eileen Gu]] || align=left|{{PisiLipp|Hiina}} || 69.90 || 16.98 || '''86.23''' || '''86.23''' |-bgcolor="#FFDAB9" | align=center|[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|'''[[Kelly Sildaru]]''' || align=left|{{PisiLipp|Eesti}} || '''82.06''' || 46.71 || 78.75 || '''82.06''' |- | 4. || align=left|[[Anastasia Tatalina]] || align=left|[[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC) || 39.38 || 74.16 || '''75.51''' || '''75.51''' |- | 5. || align=left|[[Maggie Voisin]] || align=left|{{PisiLipp|USA}} || 35.48 || '''74.28''' || 66.03 || '''74.28''' |- | 6. || align=left|[[Johanne Killi]] || align=left|{{PisiLipp|Norra}} || 24.86 || '''73.11''' || 71.78 || '''73.11''' |- | 7. || align=left|[[Tess Ledeux]] || align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || '''72.91''' || 23.08 || 28.81 || '''72.91''' |- | 8. || align=left|[[Kirsty Muir]] || align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 41.86 || '''71.30''' || 69.21 || '''71.30''' |} === Võistkondlikud vigurhüpped === == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Hiina) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Vigursuusatamine 2022. aasta taliolümpiamängudel|Peking 2022]] [[Pilt:Freestyle skiing pictogram.svg|40px|Vigursuusatamine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|Hiina}}* || 4|| 2||0|| 6 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|USA}} || 2|| 4||2 || 8 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Šveits}} || 2|| 1||2 || 5 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}} || 2|| 0||2 || 4 |- |rowspan=3|5.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} || 1|| 0||0 || 1 |- |align=left|{{PisiLipp|Norra}} || 1|| 0||0|| 1 |- |align=left|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 1|| 0||0|| 1 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || 0|| 3||2 || 5 |- |rowspan=3|9.||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 0|| 1||0 || 1 |- |align=left|{{PisiLipp|Ukraina}} || 0|| 1||0|| 1 |- |align=left|{{PisiLipp|Valgevene}} || 0|| 1||0|| 1 |- |12.||align=left|[[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC) || 0|| 0||3 || 3 |- |rowspan=3|13.||align=left|'''{{PisiLipp|Eesti}}''' || 0|| 0||1 || 1 |- |align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || 0|| 0||1|| 1 |- |align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 0|| 0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 15 riiki || 13 || 13 || 14 || 40 |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.olympics.com/en/olympic-games/beijing-2022 Vigursuusatamine olümpiamängude kodulehel] {{Taliolümpia2022}} [[Kategooria:2022. aasta taliolümpiamängud]] [[Kategooria:Vigursuusatamine olümpiamängudel]] jk685aq4f16dq72cjymqkce9j3tis57 0 708855 7152097 7083770 2026-05-12T10:45:56Z ~2026-20154-48 226309 7152097 wikitext text/x-wiki '''Rein Elvak''' ([[21. detsember]] [[1940]] – [[10. veebruar]] [[2005]])<ref name="e21"/> oli [[Eesti NSV]] meediaj- ning parteijuht, kohaliku võimu tegelane. Ta on töötanud mäemeistrina [[Maardu Keemiakombinaat|Maardu Keemiakombinaadis]] ja vaneminsenerina Viljandi Metsakombinaadis. 1963. aastal astus ta [[NLKP]] liikmeks. Sai kõrgema parteilise hariduse [[NLKP KK juures asuv Kõrgem Parteikool|NLKP Keskkomitee juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis]].<ref name="e23"/> Aastatel 1978–1986 oli ta [[EKP Viljandi Rajoonikomitee]] esimene sekretär.<ref name="e22"/> 1981. ja 1986. aastal toimunud EKP kongressil valiti ta [[EKP Keskkomitee]] liikmeks. Ta oli aastatel 1986–1989 [[Eesti Televisioon]]i peadirektor. Ta kuulus [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] X ja XI koosseisu (1980–1990). Rein Elvak suri 2005. aastal ja maeti Tallinnas [[Metsakalmistu]]le.<ref name="e21"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://kalmistud.ee/burial-place/6X2NRRVLN34Ohttps://kalmistud.ee/burial-place/mlAaQ8KAANQ0 Tallinna Metsakalmistu]. kalmistud.ee</ref> <ref name="e22">[[Heiki Raudla]]. "Viljandi Maavalitsuse 100 aastat". Viljandi: Heiki Raudla, 2022. Lk 318</ref> <ref name="e23">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263230/262531/page/47 Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis: biograafiline lühiteatmik. Rein Elvak]. digar.ee </ref> }} ==Välislingid== *[https://ajapaik.ee/photo/905202/ekp-viljandi-rajoonikomitee-xxi-konverentsil-koneleb/ Rein Elvak. Foto (1980)]. ajapaik.ee {{JÄRJESTA:Elvak, Rein}} [[Kategooria:EKP Viljandi rajoonikomitee esimesed sekretärid]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Meediajuhid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2005]] bem2tbzm1oc2pahlta09lancnqmhbnr 0 708992 7152083 7080300 2026-05-12T10:36:18Z Svencapoeira 67038 7152083 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Maublancomyces'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Hiidkogrits3.jpg | pildi_seletus = [[Hiidkogrits]] ''Maublancomyces gigas'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Liudseened]] ''Pezizomycetes'' | selts = [[Liudikulaadsed]] ''Pezizales'' | sugukond = ''[[Discinaceae]]'' | perekond = '''''Maublancomyces''''' }} '''''Maublancomyces''''' on [[Liudikulaadsed|liudikulaadsete]] perekond. ==Liike== *''Maublancomyces gigas'' – [[hiidkogrits]], hiid-kogritsliudik, kogritsliudik *''[[Maublancomyces geogenius]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|1579303}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Liudikulaadsed]] 45xt4peczuditqiydwdwfhncchfwnd9 0 709171 7151726 7150785 2026-05-11T19:31:17Z NOSSER 8097 /* Politseimeistrid */ 7151726 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Tartu Linna Politseivalitsus | omakeelne_nimi = ''Дерптское/Юрьевское городское полицейское управление'' <small>vene keeles</small><br>''Dorpater Polizeiverwaltung'' <small>saksa keeles</small> | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = [[1882]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=РЕЕСТР ХРОНОЛОГИЧЕСКИЙ ПОЛНАГО СОБРАНИЯ ЗАКОНОВ РОССИЙСКОЙ ИМПЕРИИ ТОМ III |url=http://history.nsc.ru/kapital/project/psz/1882.html |vaadatud=2022-07-02 |arhiivimisaeg=2008-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081219232006/http://history.nsc.ru/kapital/project/psz/1882.html |url-olek=ei tööta }}</ref> | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = [[1917]] | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tartu | asukoht = [[Vallikraavi tänav]] 12<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/82b862fb-ddb3-4b16-b282-8dd43f7a51a9/content JURJEW (vorm. Dorpater) Kalender :: 1915], JURJEW. Druck und Verlag von Ed. Bergmann, ''Stadt-Polizei'', seite 112</ref>, [[Gildi tänav]] 12 | piirkond = Tartu linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = | juht_nimi = | juht2_nimetus = [[Tartu politseimeister]] | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Tartu Linna Politseivalitsus''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Liivimaa kubermang]]u Tartu korrakaitse ja haldusasutus. [[Politseivalitsus (Venemaa)|Politseivalitsus]]e koosseisu kuulusid [[politseimeister]], [[kvartaliülevaataja|kvartali-]] ehk [[rajooniülevaataja]]d ja nende abid ([[linnavaht]] ehk [[kardavoi]]), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse [[ Liivimaa kuberner]]. Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud [[kasakas|kasaka]]komando, kus oli 12 kasakat. [[Liivimaa kubermang]]u Eesti aladel asusid ka „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise” seaduse alusel [[1888]]. aastal siseministri abi poolt kinnitatud<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1888/09/14/4 Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine], Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2</ref> kreisi politseivalitsused<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref>: [[Tartu kreis]]is - [[Tartu kreisi politseivalitsus]] ([[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänav]] 16<ref>JURJEW (vorm. Dorpater) Kalender :: 1915], JURJEW. Druck und Verlag von Ed. Bergmann, ''Kreis-Polizei. Jamasche Str. 16'', seite 113</ref>) jt. Tartu linna politsei [[Tartu linnaosad|linnaosade]] kantseleid asusid<ref>JURJEW (vorm. Dorpater) Kalender :: 1915], JURJEW. Druck und Verlag von Ed. Bergmann, ''Polizei-Pristaw (Kanzleien)'', seite 220</ref>: *I linnaosa - [[Lepiku tänav]] 6 *II linnaosa - [[Aleksandri tänav]] 41a *III linnaosa - [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänav]] 31 *Tartu eeslinn - [[Tähe tänav]] 54. ==Pädevus== 1806. aastal kehtestati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e eeskirjaga politseile järgmised kohustused: *ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; *järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; *kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; *tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; *läbimarssivate sõjaväelaste majutamine; *väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla); *kurjategijate vahistamine<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=43&lid=195 1.2.3.1. Politseivalitsused]</ref><ref>Arhiivijuht I. Riigi-, kohtu- ja omavalitsusasutused. Koost. [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 2003, lk 98</ref>. ==Juhtkond== [[Asehalduskord|Asehaldurkorra]] ajast oli [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] kreisilinnades tähtsamateks linnades politseimeister ja väiksemates linnades [[linnapealik]] - [[Gorodnitši|gorodnitši]]. Liivimaa kubermangu kreisilinnas Tartus olid politseimeistrid: 1783–1786 Johann Gottlieb Arvelius (1743–1810), 1786–1796 Carl Gustav von Krüdener (1744–1796), 1796–1808 Johann Friedrich von Sivers (1740–1806), 1808–1816 Georg von Glasenapp (1761–1827). ===Politseimeistrid=== *1805–1807, von Schiltsow *1807, kolleegiumiassessor Kalitin *1807–1808, rittmeister von Villebois *1808–1831<ref>A. Hasselblatt. Ergänzendes zum Charakter und Lebensgang Christoph August v. Gessinskys. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1922, s. 3-15</ref>, major<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9974&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjESqkgMT0VxDSyUjKzVLKurQUADA4Rag%253D%253D Major Christopher von Gessinsky], www.ra.ee</ref> Christoph August Gessinsky (1755–1831)<ref>Malle Salupere, [https://dea.digar.ee/page/sirp/1997/10/31/14 Esivanemate ja eelkäijate kalmud] Sirp, nr. 42, 31 oktoober 1997</ref>, Tartu politseimeister<ref>[https://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapuu/balti_kunst/graafika/originaalgraafika/oid-40296/?&offset=91 Tartu politseimeistri Christoph August von Gessinsky portree], digikogu.ekm.ee</ref> *1840, kaardiväekapten Peter Karl Johann von Güldenstubbe (1795–1876), Tartu politseimeistri kt.<ref>Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: 1840, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353526/312294/page/75 s. 65] ''Stadt Dorpat. Polizei.''</ref> *Nikolai v. Lwow, Tartu [[Politseimeister|politseimeister]] *1858–1862, major Alexander von Stolzenwaldt (1795–1864), Tartu politseimeister *1864–1870<ref>[[Vello Paatsi]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/PaatsiVello_M2rt_Miti_TUNA2009_2.pdf Märt Miti mälestused II], Tuna 2/2009 lk 118</ref>, polkovnik Martin von Jannau (1810−1870), Tartu politseimeister<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1869/04/09/2 Kuida Tartus 50-aastast Jubelipühha peeti. II.], Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 15, 9 aprill 1869</ref> *1870−1898<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1898/05/13/6 Jurjewi endine politseimeister Eduard Rast on 9 skp. kauase raske haiguse järele puhkama täinud. Kadunu, kelle mälestus Jurjewi elanikkude seas küll niipea kustuma ei saa], Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 20, 13 mai 1898</ref>, [[Eduard Rast]], Jurjevi politseimeister<ref>Kopl Jokton, [https://muuseum.jewish.ee/history/Jokton.pdf JUUTIDE AJALOOST EESTIS], lk 55</ref> *..1900.., rittmeister A. W. Litvinov, Jurjevi politseimeister *..1900..1905.., N. M. Sabelin, Jurjevi politseimeister *..1915..1917, [[Vsevolod Klokatšev]] (1856–1926<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/12/28/22 Endine Tartu politseimeister W. M. Klokatshew †], Postimees (1886-1944), nr. 351, 28 detsember 1926</ref>) (Vsevolod Mihailovitch Klokatshew), Jurjevi politseimeister ==Vaata ka== *[[Tallinna Linna Politseivalitsus]] *[[Eesti politsei (1918–1940)]], [[Eesti politsei (1918–1940)#Tartu linna Politseivalitsus|Tartu linna Politseivalitsus]], [[Tartu Politseiprefektuur]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://ais.ra.ee/index.php?tyyp=2&module=202&op=21&leidandmed=EAA.1880 Tartu politseivalitsus - EAA.1880] [[Kategooria:Tartu ajalugu]] [[Kategooria:Eesti julgeolek]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] 89p2wc1fygmd79xxetty9bzh73wie3q 0 712006 7151530 7135595 2026-05-11T14:05:19Z ~2026-28476-96 229140 7151530 wikitext text/x-wiki [[Mustand:Loodusteraapia|[[File:Loodusteraapia.jpg|thumb|Kakerdaja raba]]'''Loodusteraapia''' on looduse kasutamine vaimse või füüsilise tervise parandamiseks. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nature Therapy |url=https://www.physio-pedia.com/Nature_Therapy |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=Physiopedia |keel=en}}</ref> == Mõju tervisele == Loodusteraapia eesmärk on saavutada füsioloogiline lõõgastusseisund ning tugevdada [[Immuunsüsteem|immuunsüsteemi]], aidates seeläbi ennetada haigusi. Uuringud on näidanud, et looduslik keskkond aktiveerib [[Parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]], mis vähendab stressi ja soodustab rahunemist. Sellist lõõgastunud seisundit peetakse inimesele loomulikuks ja tervislikuks. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Song |eesnimi=Chorong |perekonnanimi2=Ikei |eesnimi2=Harumi |perekonnanimi3=Miyazaki |eesnimi3=Yoshifumi |kuupäev=2016-08-03 |pealkiri=Physiological Effects of Nature Therapy: A Review of the Research in Japan |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4997467/ |ajakiri=International Journal of Environmental Research and Public Health |aastakäik=13 |üksiknumber=8 |lehekülg=781 |doi=10.3390/ijerph13080781 |issn=1660-4601 |pmc=4997467 |pmid=27527193}}</ref> Loodusteraapia aitab suurendada [[Enesehinnang|enesehinnangut]] ja tugevdada sotsiaalseid sidemeid ning kogukonnatunnet. <ref name=":0">https://www.firstpsychology.co.uk/files/Nature-therapy-booklet.pdf</ref> == Loodusteraapia vahendid == Loodusteraapia peamisteks vahenditeks on taimed. [[Ravimtaimed|Ravimtaimi]] kasutati tuhandeid aastaid tagasi haiguste ennetamiseks ja ravimiseks. Taimedega ravimise eesmärgiks on keha tasakaalu taastamine, elujõu parandamine, haiguste ennetamine ja energiataseme tõstmine. Lisaks kasutatakse ka eeterlikke õlisid, salve, mähiseid, tõlvikuid, tinktuure - kõike, mida saadakse taimedest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TAIMED |url=https://www.kehajavaim.com/taimed.html |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=www.kehajavaim.com |keel=en}}</ref>  == Praktiseerimine == Loodusteraapiat saab praktiseerida nii linnas kui ka looduslikes piirkondades väljaspool linnakeskkonda. Linnaväliselt praktiseeritakse loodusteraapiat sageli [[Metsakümblus|metsakümbluse]] kaudu. Samuti võib loodusteraapia vormina käsitleda maapiirkondades [[Matkamine|matkamist]], mis aitab eemalduda igapäevaelust. Linnakeskkonnas saab loodusteraapiat praktiseerida [[Roheala|rohealadel]], nagu näiteks parkides ja terviseradadel jalutades või [[Kogukonnaaed|kogukonnaaedades]] töötades. Loodusteraapiat on võimalik praktiseerida ka siseruumides. Kui otsene kokkupuude loodusega pole võimalik, saab looduse elemente tuua siseruumi taimede kasvatamise, loodusteemaliste kujutiste, dekoratiivsete elementide või loodushelide kuulamise kaudu. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> 1dr0l3pl2oxb60n2vhmscx7xs6qihki 7151536 7151530 2026-05-11T14:16:11Z Gerdeha 224955 Gerdeha teisaldas lehekülje [[Mustand:Loodusteraapia]] pealkirja [[Loodusteraapia]] alla: Artikkel valmis 7151530 wikitext text/x-wiki [[Mustand:Loodusteraapia|[[File:Loodusteraapia.jpg|thumb|Kakerdaja raba]]'''Loodusteraapia''' on looduse kasutamine vaimse või füüsilise tervise parandamiseks. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nature Therapy |url=https://www.physio-pedia.com/Nature_Therapy |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=Physiopedia |keel=en}}</ref> == Mõju tervisele == Loodusteraapia eesmärk on saavutada füsioloogiline lõõgastusseisund ning tugevdada [[Immuunsüsteem|immuunsüsteemi]], aidates seeläbi ennetada haigusi. Uuringud on näidanud, et looduslik keskkond aktiveerib [[Parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]], mis vähendab stressi ja soodustab rahunemist. Sellist lõõgastunud seisundit peetakse inimesele loomulikuks ja tervislikuks. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Song |eesnimi=Chorong |perekonnanimi2=Ikei |eesnimi2=Harumi |perekonnanimi3=Miyazaki |eesnimi3=Yoshifumi |kuupäev=2016-08-03 |pealkiri=Physiological Effects of Nature Therapy: A Review of the Research in Japan |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4997467/ |ajakiri=International Journal of Environmental Research and Public Health |aastakäik=13 |üksiknumber=8 |lehekülg=781 |doi=10.3390/ijerph13080781 |issn=1660-4601 |pmc=4997467 |pmid=27527193}}</ref> Loodusteraapia aitab suurendada [[Enesehinnang|enesehinnangut]] ja tugevdada sotsiaalseid sidemeid ning kogukonnatunnet. <ref name=":0">https://www.firstpsychology.co.uk/files/Nature-therapy-booklet.pdf</ref> == Loodusteraapia vahendid == Loodusteraapia peamisteks vahenditeks on taimed. [[Ravimtaimed|Ravimtaimi]] kasutati tuhandeid aastaid tagasi haiguste ennetamiseks ja ravimiseks. Taimedega ravimise eesmärgiks on keha tasakaalu taastamine, elujõu parandamine, haiguste ennetamine ja energiataseme tõstmine. Lisaks kasutatakse ka eeterlikke õlisid, salve, mähiseid, tõlvikuid, tinktuure - kõike, mida saadakse taimedest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TAIMED |url=https://www.kehajavaim.com/taimed.html |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=www.kehajavaim.com |keel=en}}</ref>  == Praktiseerimine == Loodusteraapiat saab praktiseerida nii linnas kui ka looduslikes piirkondades väljaspool linnakeskkonda. Linnaväliselt praktiseeritakse loodusteraapiat sageli [[Metsakümblus|metsakümbluse]] kaudu. Samuti võib loodusteraapia vormina käsitleda maapiirkondades [[Matkamine|matkamist]], mis aitab eemalduda igapäevaelust. Linnakeskkonnas saab loodusteraapiat praktiseerida [[Roheala|rohealadel]], nagu näiteks parkides ja terviseradadel jalutades või [[Kogukonnaaed|kogukonnaaedades]] töötades. Loodusteraapiat on võimalik praktiseerida ka siseruumides. Kui otsene kokkupuude loodusega pole võimalik, saab looduse elemente tuua siseruumi taimede kasvatamise, loodusteemaliste kujutiste, dekoratiivsete elementide või loodushelide kuulamise kaudu. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> 1dr0l3pl2oxb60n2vhmscx7xs6qihki 7151539 7151536 2026-05-11T14:18:16Z Gerdeha 224955 7151539 wikitext text/x-wiki '''Loodusteraapia''' on looduse kasutamine vaimse või füüsilise [[File:Loodusteraapia.jpg|thumb|Kakerdaja raba]]tervise parandamiseks. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nature Therapy |url=https://www.physio-pedia.com/Nature_Therapy |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=Physiopedia |keel=en}}</ref> == Mõju tervisele == Loodusteraapia eesmärk on saavutada füsioloogiline lõõgastusseisund ning tugevdada [[Immuunsüsteem|immuunsüsteemi]], aidates seeläbi ennetada haigusi. Uuringud on näidanud, et looduslik keskkond aktiveerib [[Parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]], mis vähendab stressi ja soodustab rahunemist. Sellist lõõgastunud seisundit peetakse inimesele loomulikuks ja tervislikuks. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Song |eesnimi=Chorong |perekonnanimi2=Ikei |eesnimi2=Harumi |perekonnanimi3=Miyazaki |eesnimi3=Yoshifumi |kuupäev=2016-08-03 |pealkiri=Physiological Effects of Nature Therapy: A Review of the Research in Japan |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4997467/ |ajakiri=International Journal of Environmental Research and Public Health |aastakäik=13 |üksiknumber=8 |lehekülg=781 |doi=10.3390/ijerph13080781 |issn=1660-4601 |pmc=4997467 |pmid=27527193}}</ref> Loodusteraapia aitab suurendada [[Enesehinnang|enesehinnangut]] ja tugevdada sotsiaalseid sidemeid ning kogukonnatunnet. <ref name=":0">https://www.firstpsychology.co.uk/files/Nature-therapy-booklet.pdf</ref> == Loodusteraapia vahendid == Loodusteraapia peamisteks vahenditeks on taimed. [[Ravimtaimed|Ravimtaimi]] kasutati tuhandeid aastaid tagasi haiguste ennetamiseks ja ravimiseks. Taimedega ravimise eesmärgiks on keha tasakaalu taastamine, elujõu parandamine, haiguste ennetamine ja energiataseme tõstmine. Lisaks kasutatakse ka eeterlikke õlisid, salve, mähiseid, tõlvikuid, tinktuure - kõike, mida saadakse taimedest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TAIMED |url=https://www.kehajavaim.com/taimed.html |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=www.kehajavaim.com |keel=en}}</ref>  == Praktiseerimine == Loodusteraapiat saab praktiseerida nii linnas kui ka looduslikes piirkondades väljaspool linnakeskkonda. Linnaväliselt praktiseeritakse loodusteraapiat sageli [[Metsakümblus|metsakümbluse]] kaudu. Samuti võib loodusteraapia vormina käsitleda maapiirkondades [[Matkamine|matkamist]], mis aitab eemalduda igapäevaelust. Linnakeskkonnas saab loodusteraapiat praktiseerida [[Roheala|rohealadel]], nagu näiteks parkides ja terviseradadel jalutades või [[Kogukonnaaed|kogukonnaaedades]] töötades. Loodusteraapiat on võimalik praktiseerida ka siseruumides. Kui otsene kokkupuude loodusega pole võimalik, saab looduse elemente tuua siseruumi taimede kasvatamise, loodusteemaliste kujutiste, dekoratiivsete elementide või loodushelide kuulamise kaudu. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> 6agiihdo8jo7w38ybn9c49i6mcmv8d0 7151689 7151539 2026-05-11T18:45:21Z Andres 5 7151689 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[File:Loodusteraapia.jpg|thumb|Kakerdaja raba]] '''Loodusteraapia''' on looduse kasutamine vaimse või füüsilise tervise parandamiseks. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nature Therapy |url=https://www.physio-pedia.com/Nature_Therapy |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=Physiopedia |keel=en}}</ref> == Mõju tervisele == Loodusteraapia eesmärk on saavutada füsioloogiline lõõgastusseisund ning tugevdada [[immuunsüsteem]]i, mis aitab ennetada haigusi. Uuringud on näidanud, et looduslik keskkond aktiveerib [[Parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilise närvisüsteemi]], mis vähendab stressi ja soodustab rahunemist. Sellist lõõgastunud seisundit peetakse inimesele loomulikuks ja tervislikuks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Song |eesnimi=Chorong |perekonnanimi2=Ikei |eesnimi2=Harumi |perekonnanimi3=Miyazaki |eesnimi3=Yoshifumi |kuupäev=2016-08-03 |pealkiri=Physiological Effects of Nature Therapy: A Review of the Research in Japan |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4997467/ |ajakiri=International Journal of Environmental Research and Public Health |aastakäik=13 |üksiknumber=8 |lehekülg=781 |doi=10.3390/ijerph13080781 |issn=1660-4601 |pmc=4997467 |pmid=27527193}}</ref> Loodusteraapia aitab tõsta [[enesehinnang]]ut ning tugevdada sotsiaalseid sidemeid ja kogukonnatunnet. <ref name=":0">https://www.firstpsychology.co.uk/files/Nature-therapy-booklet.pdf</ref> == Loodusteraapia vahendid == Loodusteraapia peamisteks vahenditeks on taimed. [[Ravimtaimed|Ravimtaimi]] kasutati tuhandeid aastaid tagasi haiguste ennetamiseks ja ravimiseks. Taimedega ravimise eesmärgiks on keha tasakaalu taastamine, elujõu parandamine, haiguste ennetamine ja energiataseme tõstmine. Lisaks kasutatakse ka eeterlikke õlisid, salve, mähiseid, tõlvikuid, tinktuure - kõike, mida saadakse taimedest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TAIMED |url=https://www.kehajavaim.com/taimed.html |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=www.kehajavaim.com |keel=en}}</ref>  == Praktiseerimine == Loodusteraapiat saab praktiseerida nii linnas kui ka looduslikes piirkondades väljaspool linnakeskkonda. Linnaväliselt praktiseeritakse loodusteraapiat sageli [[Metsakümblus|metsakümbluse]] kaudu. Samuti võib loodusteraapia vormina käsitleda maapiirkondades [[Matkamine|matkamist]], mis aitab eemalduda igapäevaelust. Linnakeskkonnas saab loodusteraapiat praktiseerida [[Roheala|rohealadel]], nagu näiteks parkides ja terviseradadel jalutades või [[Kogukonnaaed|kogukonnaaedades]] töötades. Loodusteraapiat on võimalik praktiseerida ka siseruumides. Kui otsene kokkupuude loodusega pole võimalik, saab looduse elemente tuua siseruumi taimede kasvatamise, loodusteemaliste kujutiste, dekoratiivsete elementide või loodushelide kuulamise kaudu. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> h23j1g2mofgw0wij4ff0eqxrn3milyy 102 712264 7152073 7146871 2026-05-12T10:11:44Z Kuuaed 225589 7152073 wikitext text/x-wiki [[Fail:Cestrum nocturnum (2464189820).jpg|pisi|Öine jasmiin]] '''Öine jasmiin''', tuntud ka kui öö daam. Hoolimata nimest ei kuulu taim [[jasmiin|jasmiinide]] perekonda, vaid [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda. == Kirjeldus == Õitsemiseks eelistab taim pimedat aega, millal selle tugev lõhn meelitab kohale erinevaid [[Ööliblikad|ööliblikaid]]. Välimuselt paistavad kõigepealt silma taime väikesed valged või kreemjad torukujulised õied, mis avanevad öösiti. Lehed on ovaalse kujuga ning värvuselt sügavrohelised.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cestrum nocturnum L. {{!}} Plants of the World Online {{!}} Kew Science |url=http://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:316386-2 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Plants of the World Online |keel=en}}</ref> Õitsemise aeg on maist kuni varasügiseni. [[Fail:Cestrum nocturnum on bush.jpg|vasakul|pisi|Öise jasmiini taim]] == Levila == Öine jasmiin pärineb [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-]] ja [[Kesk-Ameerika|Kesk-Ameerikast]], tänapäeval leidub seda looduslikult [[Lõuna-Aasia|Lõuna-Aasias.]] Loomulikes kasvupiirkondades võib taim kasvada kuni viie meetri kõrguseks. == Kasutamine == Pikaajaliseks püsimiseks vajab öine jasmiin sobilikke tingimusi. Taim nõuab rohkelt valgust ning sooja. Õues kasvades vajab see vähemalt 6 tundi päikesevalgust päevas ning külmemates piirkondades on soovituslik taime külma eest kaitsta. Kodustes tingimustes tuleb öise jasmiini kasvatamisel olla ettevaatlik, sest eriti taime vilja osa on mürgine ning sellest erituv tugev lõhn võib põhjustada peavalusid. Öist jasmiini kasutatakse [[Aroomteraapia|aroomiteraapiaks]] taime rahustava ja stressi vähendava lõhna tõttu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Satapathy |eesnimi=Trilochan |perekonnanimi2=Banjare |eesnimi2=Bhekhlal |perekonnanimi3=Sahu |eesnimi3=Himanshu |kuupäev=2024-09-15 |pealkiri=A comprehensive analysis of Cestrum nocturnum: Its phytochemical composition, pharmacological applications, and toxicity profile in the context of traditional medicinal practices |url=https://jddtonline.info/index.php/jddt/article/view/6771 |ajakiri=Journal of Drug Delivery and Therapeutics |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=9 |lehekülg=215–222 |doi=10.22270/jddt.v14i9.6771 |issn=2250-1177}}</ref> Lisaks kasutatakse taimi kodudes ilutaimedena. == Mütoloogia ja sümboolika == [[Maiade tsivilisatsioon|Maiade]] seas peeti öist jasmiini surmajumala [[:en:Cizin|Kisini]] hälliks, sest kõik taimeosad on mürgised. [[Maiad]] suitsutasid või leotasid lehti ennustamisrituaalide ajal. [[Tiibet|Tiibetis]] muudetakse lehed ja õied [[viiruk]]<nowiki/>iks, mida kasutatakse rituaalide ajal. Õied on ka traditsiooniline ohverdus hinduismi jumal [[Šiva]]<nowiki/>le.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Night-blooming jasmine {{!}} MNHN |url=https://www.mnhn.fr/en/night-blooming-jasmine |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=www.mnhn.fr |keel=en}}</ref> == Galerii == <gallery> Fail:Cestrum nocturnum fruits 04.jpg|Öise jasmiini viljad Fail:Cestrum nocturnum.jpg|Öise jasmiini pungad Fail:Night blooming jasmine flower.jpg Fail:Cestrum nocturnum Blanco1.151.jpg Fail:Cestrum nocturnum flowers.jpg </gallery> == Viited == <references /> mri7byqthigolhj20lmmh9qnceytlr9 0 712402 7151538 7151253 2026-05-11T14:17:57Z Ojassaar 206682 7151538 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Harilik linnukapsas | värvus = taimed | pilt = Lapsana communis kz12.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Astrilaadsed]] ''Asterales'' | sugukond = [[Korvõielised]] ''Asteraceae'' | perekond = [[Linnukapsas]] ''Lapsana'' | liik = '''Harilik linnukapsas''' | binaarne = ''Lapsana communis'' | binaarse_autor = [[L.]] }} '''Harilik linnukapsas''' (''Lapsana communis'') on [[üheaastane taim|ühe-]] või [[kaheaastane taim|kaheaastane]] [[umbrohi|umbrohuks]] peetav [[rohttaim]], mis kuulub [[Korvõielised|korvõieliste]] sugukonda<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Harilik linnukapsas - Bayer Crop Science Eesti {{!}} Bayer |url=https://www.cropscience.bayer.ee/avasta/kasulik-teada/umbrohud/kaheidulehelised-umbrohud/harilik-linnukapsas |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=www.cropscience.bayer.ee |keel=et}}</ref> ja paljuneb seemnetega.<ref name=":1" /> Taim on pärit [[Euroopa|Euroopast]] ja [[Ees-Aasia|Lääne-Aasiast]] ning laialdaselt levinud [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]]. Esmakordselt avastati Põhja-Ameerika kirde- ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[loodeosas]] 19. sajandil. Pärast sajandit, mil taim püsis oma esialgsete sissetoomiskohtade läheduses aedades ja ruderiaalsetel aladel, levis see naaberpiirkondadesse ning esineb nüüd kogu [[Lõuna-Kanadas]] ja paljudes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] piirkondades.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Francis |eesnimi=Ardath |perekonnanimi2=Darbyshire |eesnimi2=Stephen |perekonnanimi3=Clements |eesnimi3=David |perekonnanimi4=DiTommaso |eesnimi4=Antonio |kuupäev=2011-05 |pealkiri=The Biology of Canadian Weeds. 146. Lapsana communis L. |url=https://cdnsciencepub.com/doi/full/10.4141/cjps10169 |ajakiri=Canadian Journal of Plant Science |aastakäik=91 |üksiknumber=3 |lehekülg=553–569 |doi=10.4141/cjps10169 |issn=0008-4220}}</ref> Taim on 25–100 cm kõrge, vahel ülemises otsas harunenud. Lehed ebakorrapäraselt hõre­dalt hambulised, alumised kanneljalt sulglõ­hised, ülemised pikliksüstjad. Kollased [[Korvõisik|korvõisikud]] väiksed, umbes 0,7–1,2 cm läbimõõduga, kahvatukollaste keelõitega hõredas liitõisikus.<ref name=":0" /> [[Fail:Lapsana communis Sturm29.jpg|pisi|Harilik linnukapsas]] == Kasvutingimused == Kasvab [[Mets|metsades]], [[Raiesmik|raiesmikel]], [[Park|parkides]], [[Hekk|hekkides]], [[tühermaadel]] ja [[ebatasasel pinnasel]]. Taim kasvab sageli ka haritavatel [[Põld|põldudel]], [[põlluservadel]] ja hekkidel. Eelistab [[lubjarikast]], niisket, toitaineterikast ja kergelt [[Happeline muld|happelist mulda]]. Ei kasva [[lubjavaeses]] liivsavi- ja savimullas. Õitseb juunist augustini. <ref name=":0" /> Säilitab eluvõime mullas kuni 3 aastat, tärkab kuni 6 cm sügavuselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lapsana communis (common nipplewort): Go Botany |url=https://gobotany.nativeplanttrust.org/species/lapsana/communis/ |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=gobotany.nativeplanttrust.org}}</ref> == Paljunemine == Seemnel säilib [[idanemisvõime]] mullas 5–6 aastat, seemned [[Lendkarvad|lendkarvadeta]]. Harilik linnukapsas levib peamiselt [[suviteraviljad|suviteravilja]]- ja lisaks [[Punapeet|peedi-]], [[Kaunvili|kaunvilja-]], [[mais]]<nowiki/>ipõldudel. Üks taim võib anda 600–800 [[Seeme|seemet]]. Seemet on raske eraldada [[Punane ristik|punase ristiku]] jt heintaimede külvisest.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Harilik linnukapsas - BASF Agro Eesti |url=https://www.agro.basf.ee/ee/Teenused/Kahjurite-kataloog/Umbrohud/Laialehelised-umbrohud/Harilik-linnukapsas/ |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=www.agro.basf.ee |keel=et-EE}}</ref> == Kahjurid ja haigused == Hariliku linnukapsa tüüpiliselt esinevad haigused on roosted, [[juuremädanikud]] ja [[lehelaiksused]]. Kahjuritest esineb [[karilasi]], [[Lehetäilised|lehetäilisi]], [[Villtäi|villtäilasi]] ja [[kedriklestasi]].<ref name=":0" /> Harilik linnukapsas toimib [[Bioindikaator|bioindikaatorina]] [[osoonisaaste]] määramisel. Taime lehtedel ilmuvad pruunid täpikesed ja [[Kloroos|kloroosi]] sümptomid kui õhus on kõrge [[Osoon|osooni]] tase<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nipplewort, Lapsana communis - Flowers - NatureGate |url=https://luontoportti.com/en/t/1219/nipplewort |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=luontoportti.com}}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Lapsana communis}} * {{elurikkus}} [[Kategooria:Korvõielised]] 5mzqrxtvzwt4rvqcgohg41bpws867ph 0 712444 7151523 7123148 2026-05-11T13:50:52Z Matthew04020 229138 7151523 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Jack Shep | sünniaeg = 1999 või 2000 | sünnikoht = [[Bedfordshire]], [[Inglismaa]] | amet = Näitleja, koomik, stsenarist | tuntud teosed või rollid = "[[Saturday Night Live UK]]"<br>"Changing Ends"<br>"Big Boys"<br>"One Day" | pilt = Jack Shep at BAFTA 2026 (cropped).jpg }} '''Jack Shep''' (sündinud 1999 või 2000<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aroesti |eesnimi=Rachel |kuupäev=2026-03-15 |pealkiri=‘How could this be anything other than funny?!’ Behind the scenes of Saturday Night Live UK |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/ng-interactive/2026/mar/15/saturday-night-live-uk-cast-interview-sky-one |vaadatud=2026-04-02 |issn=0261-3077}}</ref>) on briti koomik, näitleja ja stsenarist. Ta näitleb Suurbritannia sketšikomöödia saates "[[Saturday Night Live UK]]". == Elulugu == Jack Shep on pärit [[Inglismaa|Inglismaalt]] [[Bedfordshire|Bedfordshire'ist]]. Ta alustas komöödia karjääri [[TikTok|TikTokis]] ning kirjeldab ennast kui gei teismelist, kes postitab internetti sketše.<ref name=":0" /> Ta alustas [[Püstijalakomöödia|püstijalakomöödiaga]] Londonis. 2023. aastal jõudis ta BBC New Comedy auhindade ühe jao finaali, kus ta kaotas Chantel Nashile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Guide |eesnimi=British Comedy |pealkiri=BBC New Comedy Awards: 2023, Episode 4 - Bethnal Green |url=https://www.comedy.co.uk/tv/bbc-new-comedy-awards/episodes/3/4/ |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=British Comedy Guide |keel=en}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Shep, Jack}} [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia koomikud]] fp2spqu0hwnc8xg1u9eprsxg8rtxnk5 7151715 7151523 2026-05-11T19:21:09Z Andres 5 7151715 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast näitleja | nimi = Jack Shep | sünniaeg = 1999 või 2000 | sünnikoht = [[Bedfordshire]], [[Inglismaa]] | amet = Näitleja, koomik, stsenarist | tuntud teosed või rollid = "[[Saturday Night Live UK]]"<br>"Changing Ends"<br>"Big Boys"<br>"One Day" | pilt = Jack Shep at BAFTA 2026 (cropped).jpg }} '''Jack Shep''' (sündinud 1999 või 2000<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aroesti |eesnimi=Rachel |kuupäev=2026-03-15 |pealkiri=‘How could this be anything other than funny?!’ Behind the scenes of Saturday Night Live UK |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/ng-interactive/2026/mar/15/saturday-night-live-uk-cast-interview-sky-one |vaadatud=2026-04-02 |issn=0261-3077}}</ref>) on Briti koomik, näitleja ja stsenarist. Ta näitleb Suurbritannia sketšikomöödia saates "[[Saturday Night Live UK]]". == Elulugu == Jack Shep on pärit [[Inglismaa|Inglismaalt]] [[Bedfordshire|Bedfordshire'ist]]. Ta alustas komöödia karjääri [[TikTok|TikTokis]] ning kirjeldab ennast kui gei teismelist, kes postitab internetti sketše.<ref name=":0" /> Ta alustas [[Püstijalakomöödia|püstijalakomöödiaga]] Londonis. 2023. aastal jõudis ta BBC New Comedy auhindade ühe jao finaali, kus ta kaotas Chantel Nashile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Guide |eesnimi=British Comedy |pealkiri=BBC New Comedy Awards: 2023, Episode 4 - Bethnal Green |url=https://www.comedy.co.uk/tv/bbc-new-comedy-awards/episodes/3/4/ |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=British Comedy Guide |keel=en}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Shep, Jack}} [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia koomikud]] 09wplenb2s26bsc2tuuq2rj4mkkv8af 0 712448 7152052 7125540 2026-05-12T09:14:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7152052 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Costa Brava Calas.JPG|pisi|Piirkonna rannik]] '''Costa Brava''' ([[katalaani keel]]es ''Costa Brava'' {{IPA|[ˈkɔstə ˈβɾaβə]}}; [[hispaania keel]]es {{IPA|[ˈkosta ˈβɾaβa]}}; tähendus: 'Metsik rannik' või 'Kare rannik') on rannikupiirkond [[Kataloonia]]s [[Hispaania]] kirdeosas. Tavaliselt loetakse Costa Brava ulatuvat [[Blanes]]i linnast, mis jääb 60 km kirde poole [[Barcelona]]st, kuni [[Prantsusmaa]] piirini – see tähendab, et see hõlmab kogu [[Girona provints]]i rannikut. 1950. aastatel tuvastasid [[Hispaania valitsus]] ja kohalikud ettevõtjad Costa Brava potentsiaali suuremahulise puhkusesihtkoha arendamiseks, suunates seda eelkõige [[puhkusepakett|puhkusepakettide]] turistidele Euroopast. Suurepärase suvekliima, looduse, suurepäraste randade ja soodsa vahetuskursi kombinatsioon ajendas rajama arvukalt hotelle ja kortereid sellistes kuurortlinnades nagu Blanes, [[Tossa de Mar]] ja [[Lloret de Mar]]. Turism tõrjus kiiresti kalapüügi piirkonna peamise majandusharuna kõrvale. == Nimetus == Rannikule andis nime '''Ferran Agulló i Vidal''' artiklis, mis ilmus katalaani ajalehes ''La Veu de Catalunya'' 1908. aasta septembris. Gironas sündinud ajakirjanik Agulló kasutas nimetust Costa Brava [[Vahemeri|Vahemere]] ranniku lõigu kohta, mis ulatub [[Tordera jõgi|Tordera jõest]] Blanesi lähedalt kuni [[Banyuls-sur-Mer]]ini (vahetult piirist Prantsusmaal).<ref name="Casellas">Casellas, Irene (2008). [http://www.vilaweb.cat/media/attach/vwedts/presencia/1902.pdf „Costa Brava centenària"] ''(PDF)''. ''Presència'' (katalaani keeles) (1902): 3. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.</ref><ref name="gencat_agull">{{Veebiviide |url=http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.be2bc4cc4c5aec88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=f7f2ef2126896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=f7f2ef2126896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=detall2&contentid=5fec161da99d7210VgnVCM1000008d0c1e0aRCRD&newLang=en_GB |pealkiri=Ferran Agulló and Ignasi Domènech |väljaandja=Government of Catalonia |vaadatud=2012-01-22 |arhiivimisaeg=2013-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130510204458/http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.be2bc4cc4c5aec88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=f7f2ef2126896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=f7f2ef2126896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=detall2&contentid=5fec161da99d7210VgnVCM1000008d0c1e0aRCRD&newLang=en_GB |url-olek=ei tööta }}</ref> Sõna ''costa'' tähendab nii katalaani kui ka hispaania keeles „rannikut", samas kui ''brava'' tähendab mõlemas keeles „kare" või „metsik".<ref name="telegraph">{{Veebiviide |url=https://www.telegraph.co.uk/sponsored/travel/spanish_tourist_board/costa-brava/7952550/Costa-Brava-a-coastal-gem.html |pealkiri=Costa Brava: a coastal gem |väljaanne=The Telegraph |kuupäev=18. august 2010 |vaadatud=2012-01-22}}</ref> Nimi tunnustati ametlikult ja seda hakati propageerima 1960. aastatel, kui see osutus sobivaks piirkonna turismi edendamiseks.<ref name="aragon">Aragón Cánovas, Francisco Javier (2004). ''Derecho y turismo''. Universidad de Salamanca. lk 105. {{ISBN|978-84-7800-564-2}}.</ref> Enne Costa Brava ametlikuks nimeks saamist pakuti välja mitmeid teisi nimetusi: Costa Grega (Kreeka rannik) piirkonna muistse kreeka-foiniikia pärandi tõttu (sh [[Emporion]]), Costa del Corall (Korallrannik), Costa Serena (Serenarannik), Costes de Llevant (Levandirannik) ning Marina de l'Empordà (Empordà meri).<ref name="elpais">{{Veebiviide |url=http://www.elpais.com/articulo/cataluna/siglo/Costa/Brava/elpepiespcat/20080913elpcat_11/Tes |pealkiri=Un siglo de Costa Brava |väljaanne=El País |keel=es |kuupäev=13. september 2008 |vaadatud=2012-01-23}}</ref> == Geograafia == === Piirkonna määratlus === Costa Brava piire on erinevalt määratletud: * Ferran Agulló i Vidali artiklis ulatub Costa Brava [[Tordera jõgi|Tordera jõest]] Blanesi lähedalt kuni [[Banyuls-sur-Mer]]ini Prantsusmaal, ligikaudu 14 km kaugusel [[Portbou]] piiripunktist.<ref name="Casellas"/> * [[Generalitat de Catalunya]] määratleb Costa Brava Tordera jõe suudmest (mis tähistab [[Girona provints|Girona]] ja [[Barcelona provints|Barcelona]] provintside piiri) kuni Hispaania-Prantsusmaa piirini.<ref name="gencat_geo">{{Veebiviide |url=http://www.gencat.cat/diue/doc/doc_38147203_1.pdf |pealkiri=Costa Brava – Catalonia ''(PDF)'' |väljaandja=Government of Catalonia, Ministry of Innovation, Universities and Enterprise |arhiiv-kuupäev=2011-11-07 |vaadatud=2012-01-22 |arhiivimisaeg=2011-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111107224933/http://www.gencat.cat/diue/doc/doc_38147203_1.pdf |url-olek=robot: teadmata }}</ref> * Costa Brava Girona turismiameti järgi hõlmab Costa Brava 5885 km² suuruse ala, mis sisaldab rannikukomarke [[Alt Empordà]], [[Baix Empordà]] ja [[Selva (comarca)|Selva]] ning sisemaisi komarke [[Pla de l'Estany]] ja [[Gironès]].<ref name="costabrava_about">{{Veebiviide |url=http://en.costabrava.org/corporate-info/who.aspx?t=About%20us |pealkiri=About Us |väljaandja=Costa Brava Girona Tourism Board |vaadatud=2012-01-22}}</ref><ref name="costabrava_gen">{{Veebiviide |url=http://en.costabrava.org/categories/subcategory.aspx?t=general-information&com=QwBhAHQAZQBnAG8AcgB5AEkARABcADIANwAwAFwA |pealkiri=General information |väljaandja=Costa Brava Girona Tourism Board |vaadatud=2012-01-22}}</ref> === Põhjaosa === Costa Brava põhjaosa kuulub [[Alt Empordà]] komarka ning seda iseloomustavad [[Albera mäestik]] ja [[Cap de Creus]], mis on [[Püreneed|Pürenee]] kõige idapoolsem jätk. Piirist esimene linn on [[Portbou]], millele järgnevad kalanduskülade [[Colera]] ja [[Llançà]]. Cap de Creusest põhjas asub [[El Port de la Selva]], lõunas aga [[Cadaqués]] ja [[Roses]]. Cap de Creusest lõunas avaneb [[Roosi laht]], mille moodustavad [[Muga jõgi|Muga]] ja [[Fluvià jõgi|Fluvià]] jõed. [[Empuriabrava]], mis kuulub [[Castelló d'Empúries]] omavalitsusse, on üks maailma suurimaid [[marina]]sid – see rajati 1960. aastatel Muga jõe sooaladele. Edela suunas asuvad [[Sant Pere Pescador]] ja [[L'Escala]]. Nende kahe vahel asub [[Sant Martí d'Empúries]], mis jääb 575 eKr asutatud [[Kreeka]] koloonia [[Empúries]] varemetele lähedale.<ref name="gencat_geo"/> === Keskosa === Costa Brava keskosa kuulub [[Baix Empordà]] komarka. Põhjas ulatub [[Montgrí mäestik]] L'Escalast [[L'Estartit]]ini. [[Ter jõgi|Ter jõe]] suudme lähedal asub väike [[saarestik]] – [[Medes saared]]. Lõuna suunas asuvad [[Pals]], [[Begur]] ja [[Palafrugell]]. Sealt edasi kohtub [[Gavarres]] mäestik merega: rannik on kaljune, koos väikeste lahtede ja randadega, mille ääres asuvad väikesed rannikukülad nagu [[Tamariu]], [[Llafranc]] ja [[Calella de Palafrugell]]. Edela suunas jääb [[Palamós]], mis on oluline kaubandus- ja kalandussadam. Sealt edasi lõunasse asub [[Castell-Platja d'Aro]] koos [[Platja d'Aro]]ga, ning [[S'Agaró]] ja [[Sant Feliu de Guíxols]].<ref name="gencat_geo"/> === Lõunaosa === Costa Brava lõunaosa kuulub [[Selva (comarca)|Selva]] komarka. [[Tossa de Mar]] asub rannajoone põhjaosas, koos mitme kuurordi ja väikese lahega. [[Lloret de Mar]], mis jääb Tossast lõunasse, on Costa Brava suurim kuurort – suvel küündib selle rahvaarv üle 200 000 inimese. [[Blanes]] on Costa Brava lõunapoolseim linn ning [[Girona provints|Girona provintsi]] kolmas suurim omavalitsus rahvaarvult.<ref name="gencat_geo"/> === Sisemaa === Costa Brava keskel, ligikaudu 30 km sisemaal, asub [[Girona]] – [[Gironès]] komarka ja Girona provintsi pealinn, elanikkonnaga ligi 100 000. Linn paikneb [[Onyar]]i, [[Güell]]i, [[Galligants]]i ja [[Ter jõgi|Ter]]i jõgede ühinemiskohal. Kümme kilomeetrit põhja pool asub [[Banyoles]], [[Pla de l'Estany]] komarka pealinn [[Banyoles järv|Banyoles järve]] kaldal.<ref name="gencat_geo"/> === Jõed === Peamised Costa Bravasse suubuvad jõed on:<ref name="enciclopedia">{{Veebiviide |url=http://www.grec.net/cgibin/hecangcl.pgm?NDCHEC=0020291&PGMORI=E |pealkiri=La Costa Brava |väljaandja=Enciclopèdia.cat, Grup Enciclopèdia Catalana |vaadatud=2012-01-22}}</ref> * [[Muga jõgi]], mis suubub [[Empuriabrava]] juures [[Castelló d'Empúries]] lähedal * [[Fluvià jõgi]], mis suubub [[Sant Pere Pescador]] lähedal * [[Ter jõgi]], mis suubub [[L'Estartit]]i juures [[Torroella de Montgrí]] lähedal * [[Tordera jõgi]], mis suubub [[Blanes]]i lähedal, tähistades Costa Brava lõunapiiri == Kliima == Costa Bravale on iseloomulik tüüpiline [[Vahemere kliima]] – pehme ja mõõdukas, kuumade ja kuivade suvedega ning mõõdukalt külmade talvedega. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 7–28 °C, kõrgeimad temperatuurid esinevad juulis ja augustis.<ref name="holiday_weather">{{Veebiviide |url=http://www.holiday-weather.com/costa_brava/ |pealkiri=Holiday-Weather.com – Costa Brava |vaadatud=2012-01-22}}</ref> == Ajalugu == Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järgsete aastateni kasutasid kohalikud elanikud rannikuäärsetest [[Kataloonia]] randadest puhkamiseks peamiselt nädalavahetustel. Samal ajal kui maailmaturism oli juba avastanud [[Côte d'Azur]], oli Costa Brava rahvusvahelisele turismile veel tundmatu. Mõni aasta pärast [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõda]], kui kord oli taastatud, avas Hispaania järkjärguline avanemine maailmale 1950. aastatel tee turismi arenguks. Côte d'Azuri ülerahvastatus aitas kaasa Costa Brava atraktiivsuse kasvule puhkajate silmis. 1950. aastatel tunnistasid Hispaania valitsus ja kohalikud ettevõtjad piirkonna sobivust suuremahuliseks turismi arendamiseks, suunates seda peamiselt [[puhkusepakett|puhkusepakettide]] turistidele Põhja-Euroopast, eelkõige Suurbritanniast ja Prantsusmaalt. Costa Brava rannikust osa sobis väga mastaapseks turismi arendamiseks, kuid teised osad on säilitanud traditsioonilisema ilme. Väiksemad linnad, nagu [[Cadaqués]] Pürenee jalamil Prantsusmaa piiri lähedal, on meelitanud ligi kunstnikke, nagu [[Salvador Dalí]], [[Joan Miró]] ja [[Pablo Picasso]]. [[Dalí teater-muuseum]] [[Figueres]]es on üks külastatumaid muuseume Kataloonias. Külastada saab ka Dalí majamuuseumi [[Port Lligat]]is Cadaqués lähedal ning [[Púboli loss|Púboli lossi]] [[Púbol]]is. == Kultuur == === Keeled === Kataloonial on kolm ametlikku keelt: [[katalaani keel]], [[hispaania keel|kastiilja hispaania keel]] ja [[aranees]], kuigi viimast räägitakse üldiselt vaid [[Val d'Aran]]is.<ref name="aranese">{{Veebiviide |url=https://elpais.com/elpais/2010/09/22/actualidad/1285143425_850215.html |pealkiri=El aranés se convierte en la tercera lengua oficial de Cataluña |väljaanne=El País |keel=es |kuupäev=22. september 2010 |vaadatud=2022-11-15}}</ref> Enamik Costa Brava kohalikest elanikest räägib igapäevaselt katalaani keelt ning valdab ka kastiilja hispaania keelt. === Pühad === Costa Braval tähistatakse järgmisi riiklikke pühi: * 1. jaanuar – uusaasta * 1. mai – rahvusvaheline tööpäev * 24. juuni – Johannese päev (Püha Johannese päev) * 15. august – taevaminemispüha * 11. september – Kataloonia rahvuspüha * 1. november – kõikide pühakute päev * 6. detsember – Hispaania põhiseaduse päev * 8. detsember – Neitsi Maarja päev * 25. detsember – jõulud * 26. detsember – Püha Stefanuse päev === Muusika === [[Pablo Casals]], [[Manuel de Falla]] ja [[Isaac Albéniz]] on mõned suurkujudest, kes on jätnud oma jälje Costa Bravale. Üks esimesi muusikafestivali korraldajaid oli Josep Ensesa, kes avas 1956. aastal oma S'Agaró kodu Senya Blanca aiad muusikasõpradele kontsertide sarjaga, mida ta nimetas rahvusvaheliseks muusikafestivaliks. Suvel toimuvad aiades, kloostrites, kloostrikäikudes ja veekogude ääres rahvusvaheliselt tunnustatud muusika- ja kultuuriüritused. Neis esindatakse kõikvõimalikke muusikažanre: klassikalist muusikat, pop- ja rokki, havaneerasid (koloniaalaegsed merelaulud) ning katalaani [[sardana]]tantsuga kaasnevat muusikat. Silmapaistvaimate festivalide hulgas on: * '''Cap Roigi aiadefestival''' [[Calella de Palafrugell]]is – juuli algusest augusti keskpaigani * '''Torroella de Montgrí muusikafestival''' – alanud 1980. aastal; juuli lõpust augusti keskpaigani * '''Peralada lossi rahvusvaheline muusikafestival''' – toimub alates 1987. aastast juulis ja augustis [[Peralada loss|Peralada lossis]] * '''Festival Porta Ferrada''' [[Sant Feliu de Guíxols]]is – Costa Brava vanim festival, asutatud 1958. aastal; juuli keskpaigast augusti keskpaigani * '''Cadaqués'i rahvusvaheline muusikafestival''' – augustikuu esimesel nädalal * '''Calonge muusikafestival''' – Costa Brava vanim festival (alates 1968); augustis * '''Schubertíada''' [[Vilabertran]]is – [[Schubert]]i liederi retsitaalid; augusti keskpaigast septembri esimese nädalani === Kirjandus === Costa Brava on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele kirjanikele. [[Josep Pla]], [[Federico García Lorca]], [[Truman Capote]], [[Salvador Espriu]], [[Joan Maragall]] ja [[Caterina Albert]] on vaid mõned neist kuulsatest autoritest, kes on piirkonnaga seotud. === Kunst ja film === Costa Bravat on sajandi jooksul külastanud ja siin elanud mitmed tuntud kunstnikud, näitlejad ning ühiskonnategelased. [[Elizabeth Taylor]], [[Ava Gardner]], [[Orson Welles]], [[Yves Montand]] ja [[Douglas Fairbanks]] on vaid mõned, kes on piirkonnale glamuuri lisanud, samuti [[Salvador Dalí]], [[Marc Chagall]] ja [[Dani Karavan]] (kes on loonud [[Walter Benjamin]]i mälestusmärgi [[Portbou]]s). Costa Brava on pakkunud ka populaarset filmimisvõttekohta nii hispaania kui ka välismaistele filmitegijatele. == Gastronoomia == Toit mängib Costa Brava elus olulist rolli. [[L'Escala]] anšoovised, [[Palamós]]i krevetid, [[Roses]]' merluus, [[Sant Feliu de Guíxols]]i sinine kala, [[Begur]]i kalakaljud ja [[Tossa de Mar]]i rai esindavad merd; [[Capmany]] naerid, [[Vilabertran]]i ja [[Figueres]]'i sibulad, Montgrí riis, Vall d'Aro oad ning [[Girona]] õunad esindavad maad – koos moodustavad need Costa Brava köögi maa ja mere elegantse sünteesi. Üle 2500 restorani kogu Girona maakonnas pakub köögis mere- ja maaandide parimat kombinatsiooni. Alt ja Baix Empordà veinid kuuluvad [[DO Empordà]] kaitstud päritolunimetuse alla. Viinamarjakasvatuse ajalugu piirkonnas ulatub üle 2500 aasta. 20. sajandi keskel langes veinide kvaliteet tublisti, kuid alates 1990. aastate keskpaigast on väiksemad veinikasinad toonud piirkonnale tagasi rahvusvahelise tunnustuse.<ref name="vinologue">Miquel Hudin & Elia Varela Serra (2012). ''Vinologue Empordà''. Vinologue. lk 360. {{ISBN|978-0-983-77184-5}}.</ref> Punaste sortide hulgas on levinuim [[Carignan]] (etiketil nõutav nimi „Samsó") koos [[Grenache]]'iga (Empordàs tuntud ka kui Lledoner). Uute sortidena kasvatatakse ka [[Tempranillo]]t, [[Cabernet Sauvignon]]i, [[Merlot]]d, [[Syrah]]d ja [[Marselan]]i.<ref name="vinologue"/> Valgetest sortidest on populaarseimad [[Grenache Blanc]], Grenache ja [[Macabeo]]. == Loodus ja looduskaitse == 1998. aastal kirjutasid Costa Brava rannikulinnad alla hartale ''Carta de Tossa'', millega kohustusid ühendama looduskaitset ja turismi. Piirkond tunnustab seega laiade looduslike elupaikade ja [[mikrokliima]]de väärtust. [[Medes saared]] [[L'Estartit]]i rannikul on Hispaania esimene [[merekaitsela]] ning pakuvad kodu rikkalikule mereelustikule. Lähedal asuv [[Aiguamolls de l'Empordà]] veelindude kaitsla päästis märgalad arendustegevuse eest. Piirkonnas asub kolm loodusparki: * '''Cap de Creusi looduspark''' – Costa Brava põhjaosas [[El Port de la Selva]]s, üks Pürenee poolsaare ainulaadsemaid loodusparke. Kaitsealasse kuuluvad omavalitsused El Port de la Selva, [[La Selva de Mar]], [[Roses]], [[Cadaqués]], Palau Saverdera, [[Pau]] ja [[Vilajuïga]], kokku 13 886 hektarit. * '''Aiguamolls de l'Empordà looduspark''' – Costa Brava põhjaosas, [[Castelló d'Empúries]]-[[Empuriabrava]], [[Sant Pere Pescador]] ja Roses vahel. Tegu on Kataloonia suuruselt teise seda tüüpi parkidest. * '''Montseny looduspark''' – Costa Brava lõunaosa sisemaal [[Arbúcies]]'is ([[Selva (comarca)|Selva]]). Tegemist on Kataloonia eelrannikumäestiku suurima ja kõrgeima osaga, mis ulatub üle Barceloona ja Girona provintside piiri. Girona maakonnast moodustavad erilise loodushuvi kaitsealad üle 30%. == Rannad == Costa Brava rannikul on kokku 199 randa ja lahte. Mõned peamised: * [[Portbou]]: Port Bou rand ja El Pi rand * [[Cadaqués]]: Portal, Port Lligat, Ses Oliveres, Llané Gran * [[Roses]]: Salatar, Santa Margarida, Almadrava * [[L'Escala]]: Riells, Sant Martí d'Empúries, L'Escala rand * [[L'Estartit]]: L'Estartit rand ja La Fonollera * [[Begur]]: Aiguablava, Sa Riera, Sa Tuna * [[Palamós]]: La Fosca, Castell, Palamósi suurrand * [[Tossa de Mar]]: Tossa suurrand ja Mar Menuda * [[Lloret de Mar]]: Fenals, Cala Canyelles, Santa Cristina * [[Blanes]]: S'Abanell, Blanes rand == Botaanikaaiad == Costa Brava neljal botaanikaaial on vahemere põlisliigid segunenud troopiliste taimedega: * '''Cap Roigi botaanikaaed''' ([[Calella de Palafrugell]]is) – Kataloonia mitmekesisemaid botaanikaaedadest; suvel toimuvad seal näitused ja kultuuriüritused. * '''Santa Clotilde aiad''' ([[Lloret de Mar]]is) – kujundatud 1919. aastal Nicolau Maria Rubió Tudurí poolt Itaalia stiilis; iseloomulik lillede puudumine ja marmorist skulptuurid. * '''Pinya de Rosa botaanikaaed''' ([[Blanes]]is) – rajatud 1954. aastal Ferdinand Rivière Caralt' poolt; vahemere- ja troopilise taimestiku kombinatsioon. * '''Marimurtra botaanikaaed''' ([[Blanes]]is) – rajatud 1921. aastal saksa teadlase Karl Fausti poolt; üks olulisemaid bioloogiajaamu Vahemere piirkonnas; sisaldab taimi üle kogu maailma. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://en.costabrava.org Costa Brava Girona turismiameti ametlik veebileht] * [https://www.facebook.com/visitcostabrava/ Costa Brava Pirineu de Girona Facebookis] [[Kategooria:Girona provints]] [[Kategooria:Hispaania geograafia]] [[Kategooria:Rannad]] jpz5za6gudou7teqhdh9okqol5hqeu5 102 712468 7151655 7123704 2026-05-11T17:55:40Z ~2026-28429-90 229164 /* Kruvipead */ 7151655 wikitext text/x-wiki [[Kruvi]] == Kruvipead == {| class="wikitable" |- ! Kategooria ! style="width: 50em;" | Tüüp |- | Pilupea pesa ||{{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilupesa : [[File:Screw Head - Coin Slot.svg|frameless|24px|alt=]] Mündipesa : [[File:Screw Head - Hi-Torque.svg|frameless|24px|alt=]] Kõrgmoment pesa }} |- | Ristikujulised otsikud || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Cross.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea pesa : [[File:Screw Head - Phillips.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips pesa : [[File:Screw Head - Pozidrive.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea Z kuju pesa : [[File:Screw Head - Supadrive.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpea A kuju pesa <!--: [[File:Screw Head - JIS B 1012.svg|frameless|24px|alt=]] JIS B 1012--> : [[File:Screw Head - Phillips II.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips II pesa : [[File:Screw Head - Frearson.svg|frameless|24px|alt=]] Frearson / Reed & Prince pesa : [[file:Screw Head - French Recess Internal.svg|frameless|24px|alt=]] Prantsuse Süvis : [[File:Screw Head - Torq-set.svg|frameless|24px|alt=]] Torq-set pesa(nihkega ristpea) : [[file:Screw Head - Mortorq.svg|frameless|24px|alt=]] Mortorq pesa }} |- | Ruut || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Robertson.svg|frameless|24px|alt=]] Robertson (ruutsüvis) }} |- | Mitmikruut || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - LOX.svg|frameless|24px|alt=]] LOX-süvis : [[File:Screw Head - Double Square.svg|frameless|24px|alt=]] Topeltruut pesa : [[File:Screw Head - Triple Square.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmikruut pesa (XZN) }} |- | Sisemine kuuskant || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex Socket.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskant pesa : [[File:Screw Head - Double Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Hammaspesa }} |- | Viielabaline || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Pentalobular.svg|frameless|24px|alt=]] Viielabaline pesa : [[File:Screw Head - ASTER Recess.svg|frameless|24px|alt=]] ASTER pesa }} |- | Kuuelabaline || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Plus.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa pluss : [[File:Screw Head - Torx Paralobe.svg|frameless|24px|alt=]] Ülemõõduline kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Ttap.svg|frameless|24px|alt=]] Torx ttap }} |- | Kombineeritud || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Phillips Combo.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-Philips : [[File:Screw Head - Quadrex.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips-ruut : [[File:Screw Head - Torx Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Clutch Type A.svg|frameless|24px|alt=]] [[File:Screw Head - Clutch Type G.svg|frameless|24px|alt=]] Siduriga }} |- | Välinepea || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex External.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskantpea : [[File:Screw Head - Square External.svg|frameless|24px|alt=]] Ruut : [[File:Screw Head - Slotted Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuuskantpea : [[File:Screw Head - Viiskantpea External.svg|frameless|24px|alt=]] Pentagon : [[File:Screw Head - Torx External.svg|frameless|24px|alt=]] Väline kuushammaspea : [[File:Screw Head - 12-Point external.svg|frameless|24px|alt=]] 12-tipuline }} |- | Võltsimis-vastased || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] Avaga Kuushammaspesa : [[File:Screw Head - IPR.svg|frameless|24px|alt=]] Võltsimisvastane Kuushammaspea pluss : [[File:Screw Head - Bristol.svg|frameless|24px|alt=]] Bristol : [[File:Screw head - 6-Node external.svg|frameless|24px|alt=]] Line isane pesa : [[File:Screw Head - line female.svg|frameless|24px|alt=]] Line emane pesa : [[File:Screw Head - Line Female Tamper.svg|frameless|24px|alt=]] Võltsimis vastane Line emane pesa : [[File:Screw Head - One-way Clutch.svg|frameless|24px|alt=]] ühesuunalise pesa : [[File:Screw Head - Jura External.svg|frameless|24px|alt=]] Ovaal pea : [[File:Screw Head - Polydrive.svg|frameless|24px|alt=]] Polydrive (RIBE) : [[File:Screw Head - Hex Socket Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] turva kuuskant pesa : [[File:Screw Head - Spanner.svg|frameless|24px|alt=]] Ussisilma pesa/Kahetihvtiga pesa : [[File:Screw Head - 12-Spline Flange.svg|frameless|24px|alt=]] flantsiga 12-nuutpesa : [[File:Screw Head - TA.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmnurkpesa : [[File:Screw Head - Tri-point.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmeharuline pesa : [[File:Screw Head - TP3.svg|frameless|24px|alt=]] Wankel pesa : [[File:Screw Head - Tri-groove.svg|frameless|24px|alt=]] Kolme sooneline pesa : [[File:Screw Head - Tri-Wing.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmetiivaline }} |} felclkk1h2s1anbqvw1fl5eadr4cknp 0 712615 7151908 7151187 2026-05-12T06:20:11Z Soosep 225499 Soosep teisaldas lehekülje [[Mustand:Allakülv]] pealkirja [[Allakülv]] alla: Artikkel valmis 7151187 wikitext text/x-wiki [[Fail:Trifolium repens (5154568317).jpg|pisi|Valge ristik.]] = Allakülv = '''Allakülv''' on viljelemise viis, kus [[Põhikultuur|põhikultuurile]] külvatakse alla teine [[põllukultuur]], mis võib jääda järgmise aasta põhikultuuriks või siis küntakse see [[Haljasväetis|haljasväetisena]] sisse.<ref name=Source1>{{Netiviide |perekonnanimi=Tamsalu |eesnimi=Hanna |pealkiri=Talivilja agrotehnika |url=https://teabesalv.pikk.ee/taimekasvatus/teraviljakasvatus/talivilja-agrotehnika/ |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Teabesalv |keel=et}}</ref> Allakülvi võib teha [[Kattekultuur|kattekultuurile]], et alla külvatud kultuur jääb järgmise aasta põhikultuuriks või tehakse allakülv eesmärgiga taimemass sügisel haljasväetisena sisse künda. Allakülv võidakse külvata kattekultuuriga üheaegselt. Teine võimalus on allakülv teha kattekultuuri orase [[Äestamine|äestamise]] ajal.<ref name=Source2>{{Netiviide |pealkiri=Farming Practices: Under-sowing and living mulches {{!}} Warwickshire Wildlife Trust |url=https://www.warwickshirewildlifetrust.org.uk/farming-practices-under-sowing-and-living-mulches |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=www.warwickshirewildlifetrust.org.uk |keel=en}}</ref> == Allakülvi positiivsed mõjud mullale == Allakülviks kasutatav kultuur aitab lämmatada [[Umbrohi|umbrohte]], kuna konkureerib umbrohtudega valguse, vee ja toitainete pärast. Allakülv aitab pideva taimkatte olemasolu tõttu kaitsta mulda vee ja tuule [[Erosioon|erosiooni]] eest.<ref name=Source4>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Salonen |eesnimi=J. |perekonnanimi2=Ketoja |eesnimi2=E. |kuupäev=2020-03-01 |pealkiri=Undersown cover crops have limited weed suppression potential when reducing tillage intensity in organically grown cereals |url=https://doi.org/10.1007/s13165-019-00262-6 |ajakiri=Organic Agriculture |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=1 |lehekülg=107–121 |doi=10.1007/s13165-019-00262-6 |issn=1879-4246}}</ref> Mitme erineva kultuuri kasvatamine ühel põllul tõstab elurikkuse mitmekesisust, kuna aitab kaasa [[Mikroorganism|mikroorganismide]], vihmausside ja muu mullaelustiku elutegevusele. Lisaks parandab alla külvatud kultuur [[Mullastruktuur|mulla struktuursust]] ning parandab taimedele kättesaadavate toitainete hulka. Samuti ennetab alla külvatud kultuur põllumulla tihestumist, kuna kultuuri juured moodustavad kandva kamara.<ref name=Source5>{{Netiviide |perekonnanimi=Davies-Smith |eesnimi=Amelia |pealkiri=Undersowing maize at Ewkin Livestock |url=https://www.herefordshire.gov.uk/community/flooding/herefordshire-natural-flood-management-nfm-project/undersowing-maize-at-ewkin-livestock/ |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Herefordshire Council |keel=en}}</ref> == Allakülvi planeerimise meelespead == Põhikultuur ja alla külvatud kultuurid konkureerivad vee, toitainete ning valguse pärast. Põhikultuur kasvab kiiremini kui alla külvatud kultuur. Põuasel aastal kannatab alla külvatud kultuur vee ja toitainete puuduse käes. Niiskematel aastatel võib alla külvatud kultuur põhikultuurist üle kasvada. Allakülvi korral ei sobi põhikultuuriks [[kaer]] oma laia lehestiku ja pika kasvuperioodi tõttu. Taliteraviljadest sobib kattekultuuriks kõige enam [[talinisu]] ning suviviljadest lühema kasvuperioodiga [[suvinisu|suvinisud]]. Alla külvatud kultuuridena kasutatakse enim [[ristik|ristikut]], [[karjamaa-raihein|karjamaa-raiheina]], [[lutsern|lutserni]] või erinevaid heintaimede segusid.<ref name=Source1>{{Netiviide |perekonnanimi=Tamsalu |eesnimi=Hanna |pealkiri=Talivilja agrotehnika |url=https://teabesalv.pikk.ee/taimekasvatus/teraviljakasvatus/talivilja-agrotehnika/ |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Teabesalv |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> ndgue3qafdxv2bg5umxn6p0c04v1t7h 7151911 7151908 2026-05-12T06:24:08Z Kapsas123 209254 7151911 wikitext text/x-wiki [[Fail:Trifolium repens (5154568317).jpg|pisi|Valge ristik.]] '''Allakülv''' on viljelemise viis, kus [[Põhikultuur|põhikultuurile]] külvatakse alla teine [[põllukultuur]], mis võib jääda järgmise aasta põhikultuuriks või siis küntakse see [[Haljasväetis|haljasväetisena]] sisse.<ref name=Source1>{{Netiviide |perekonnanimi=Tamsalu |eesnimi=Hanna |pealkiri=Talivilja agrotehnika |url=https://teabesalv.pikk.ee/taimekasvatus/teraviljakasvatus/talivilja-agrotehnika/ |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Teabesalv |keel=et}}</ref> Allakülvi võib teha [[Kattekultuur|kattekultuurile]], et alla külvatud kultuur jääb järgmise aasta põhikultuuriks või tehakse allakülv eesmärgiga taimemass sügisel haljasväetisena sisse künda. Allakülv võidakse külvata kattekultuuriga üheaegselt. Teine võimalus on allakülv teha kattekultuuri orase [[Äestamine|äestamise]] ajal.<ref name=Source2>{{Netiviide |pealkiri=Farming Practices: Under-sowing and living mulches {{!}} Warwickshire Wildlife Trust |url=https://www.warwickshirewildlifetrust.org.uk/farming-practices-under-sowing-and-living-mulches |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=www.warwickshirewildlifetrust.org.uk |keel=en}}</ref> == Allakülvi positiivsed mõjud mullale == Allakülviks kasutatav kultuur aitab lämmatada [[Umbrohi|umbrohte]], kuna konkureerib umbrohtudega valguse, vee ja toitainete pärast. Allakülv aitab pideva taimkatte olemasolu tõttu kaitsta mulda vee ja tuule [[Erosioon|erosiooni]] eest.<ref name=Source4>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Salonen |eesnimi=J. |perekonnanimi2=Ketoja |eesnimi2=E. |kuupäev=2020-03-01 |pealkiri=Undersown cover crops have limited weed suppression potential when reducing tillage intensity in organically grown cereals |url=https://doi.org/10.1007/s13165-019-00262-6 |ajakiri=Organic Agriculture |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=1 |lehekülg=107–121 |doi=10.1007/s13165-019-00262-6 |issn=1879-4246}}</ref> Mitme erineva kultuuri kasvatamine ühel põllul tõstab elurikkuse mitmekesisust, kuna aitab kaasa [[Mikroorganism|mikroorganismide]], vihmausside ja muu mullaelustiku elutegevusele. Lisaks parandab alla külvatud kultuur [[Mullastruktuur|mulla struktuursust]] ning parandab taimedele kättesaadavate toitainete hulka. Samuti ennetab alla külvatud kultuur põllumulla tihestumist, kuna kultuuri juured moodustavad kandva kamara.<ref name=Source5>{{Netiviide |perekonnanimi=Davies-Smith |eesnimi=Amelia |pealkiri=Undersowing maize at Ewkin Livestock |url=https://www.herefordshire.gov.uk/community/flooding/herefordshire-natural-flood-management-nfm-project/undersowing-maize-at-ewkin-livestock/ |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Herefordshire Council |keel=en}}</ref> == Allakülvi planeerimise meelespead == Põhikultuur ja alla külvatud kultuurid konkureerivad vee, toitainete ning valguse pärast. Põhikultuur kasvab kiiremini kui alla külvatud kultuur. Põuasel aastal kannatab alla külvatud kultuur vee ja toitainete puuduse käes. Niiskematel aastatel võib alla külvatud kultuur põhikultuurist üle kasvada. Allakülvi korral ei sobi põhikultuuriks [[kaer]] oma laia lehestiku ja pika kasvuperioodi tõttu. Taliteraviljadest sobib kattekultuuriks kõige enam [[talinisu]] ning suviviljadest lühema kasvuperioodiga [[suvinisu|suvinisud]]. Alla külvatud kultuuridena kasutatakse enim [[ristik|ristikut]], [[karjamaa-raihein|karjamaa-raiheina]], [[lutsern|lutserni]] või erinevaid heintaimede segusid.<ref name=Source1>{{Netiviide |perekonnanimi=Tamsalu |eesnimi=Hanna |pealkiri=Talivilja agrotehnika |url=https://teabesalv.pikk.ee/taimekasvatus/teraviljakasvatus/talivilja-agrotehnika/ |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Teabesalv |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> aplau9lca0smvtnxe7bmyidsraea8cr 102 712661 7151669 7132181 2026-05-11T18:22:42Z ViktoriaKoEmu2026 226609 Lisasin optimaalse temperatuurivahemiku ja vajaliku hapniku kontsentratsiooni taseme. Parandasin kirjavead. 7151669 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pontastacus leptodactylus - Naturmuseum Senckenberg - DSC02134.JPG|pisi|Kitsasõraline vähk (''Pontastacus leptodactylus)'']] '''Kitsasõraline vähk''' ''(Pontastacus leptodactylus)'' on [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopast]] ja [[Lääne-Aasia|Lääne-Aasiast]] pärit vähiliik, kes on inimtegevuse tõttu jõudnud [[Eesti|Eestisse]]. Kitsasõraline vähk elab [[Mageveekogu|mage]]- ja [[Riimveekogu|riimveekogudes]], nt [[Järv|järvedes]] ja aeglase vooluga [[Jõgi|jõgedes]]. Vähk võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Liik on majanduslikult oluline ja levinud üle [[Euroopa]]. Ta talub kõrgema soolsusega keskkonda, kus kohalikud liigid ei ela. Seetõttu käsitletakse kitsasõralist vähki Eestis [[Invasiivne liik|invasiivse liigina]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rohtla |eesnimi=Mikk |kuupäev=2025 |pealkiri=Laia- ja kitsapealiste angerjate potentsiaal vähi võõrliikide tõrjes |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/2fa36167-5237-4e0d-a413-a1cfc69567fc/content |ajakiri=Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool: Kalandus ja rakendusökoloogia õppekava.}}</ref> == Liigikirjeldus == Kitsasõraline vähk on Euroopa üks suuremaid magevee vähiliike, maksimaalse pikkuse ja kaaluga 20 cm ja 178 g.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hodson |eesnimi=J. |perekonnanimi2=South |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Cancellario |eesnimi3=T. |perekonnanimi4=Guareschi |eesnimi4=S. |kuupäev=2025-05-01 |pealkiri=Multi-method distribution modelling of an invasive crayfish (Pontastacus leptodactylus) at Eurasian scale |url=https://doi.org/10.1007/s10750-024-05641-z |ajakiri=Hydrobiologia |keel=en |aastakäik=852 |üksiknumber=8 |lehekülg=2115–2131 |doi=10.1007/s10750-024-05641-z |issn=1573-5117}}</ref> Keha värvus on helekollane kuni rohekas, rindmiku küljed on karedad.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Alvanou |eesnimi=Maria V. |perekonnanimi2=Apostolidis |eesnimi2=Apostolos P. |perekonnanimi3=Lattos |eesnimi3=Athanasios |perekonnanimi4=Michaelidis |eesnimi4=Basile |perekonnanimi5=Giantsis |eesnimi5=Ioannis A. |kuupäev=2023-02-15 |pealkiri=The Coding Mitogenome of the Freshwater Crayfish Pontastacus leptodactylus (Decapoda:Astacidea:Astacidae) from Lake Vegoritida, Greece and Its Taxonomic Classification |url=https://www.mdpi.com/2073-4425/14/2/494 |ajakiri=Genes |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=2 |lehekülg=494 |doi=10.3390/genes14020494 |issn=2073-4425 |pmc=9956880 |pmid=36833421}}</ref> Sõrad on kareda pealispinnaga pikad ja kitsad, mis aitab teda eristada Eestis looduslikult esinevast jõevähist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bláha |eesnimi=Martin |perekonnanimi2=Patoka |eesnimi2=Jiří |perekonnanimi3=Policar |eesnimi3=Tomáš |perekonnanimi4=Śliwińska |eesnimi4=Karolina |perekonnanimi5=Alekhnovich |eesnimi5=Anatoly |perekonnanimi6=Berezina |eesnimi6=Nadezhda |perekonnanimi7=Petrescu |eesnimi7=Ana-Maria |perekonnanimi8=Mumladze |eesnimi8=Levan |perekonnanimi9=Weiperth |eesnimi9=András |perekonnanimi10=Jelic |eesnimi10=Mišel |perekonnanimi11=Kozák |eesnimi11=Pavel |perekonnanimi12=Maguire |eesnimi12=Ivana |kuupäev=2023-09-01 |pealkiri=Phylogeographic patterns of genetic diversity in Pontastacus leptodactylus (Decapoda: Astacidae): is the hypothesis of the taxonomically rich genus Pontastacus true? |url=https://academic.oup.com/zoolinnean/article/199/1/140/7220468 |ajakiri=Zoological Journal of the Linnean Society |keel=en |aastakäik=199 |üksiknumber=1 |lehekülg=140–155 |doi=10.1093/zoolinnean/zlad025 |issn=0024-4082}}</ref> == Levik ja elupaik == ''Pontastacus leptodactylus'' on levinud Euroopas, [[Ida-Venemaa|Ida-Venemaal]] ja [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=IUCN |kuupäev=1. juuni 2010 |pealkiri=Danube Crayfish Pontastacus leptodactylus |url=https://www.iucnredlist.org/species/153745/120103207 |vaadatud=6. aprill 2026 |väljaanne=The IUCN Red List of Threatened Species}}</ref> Liik eelistab puhtaid, kergelt soolaseid liiva- või savipõhjaga veekogusid. Liiki kasutatakse [[Bioindikaator|bioindikaatorina]] veekogude seisundi hindamisel, kuna tema esinemine viitab veeökosüsteemi stabiilsusele.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tuynazarova |eesnimi=I. A. |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=ECOLOGY OF WATER TYPES IN THE MIRZACHUL REGION (PONTASTACUS LEPTODACTYLUS (ESCHSCHSCHOLTZ, 1823): HABITATS AND INDICATOR CHARACTERISTICS IN THE STUDY OF WATER TYPES |url=https://theamericanjournals.com/ |ajakiri=The American Journal of Agriculture and Biomedical Engineering |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=11 |lehekülg=9–15 |doi=10.37547/tajabe/Volume06Issue11-03 |issn=2689-1018}}</ref> Kitsasõralise vähi noorjärgud toituvad [[Zooplankton|zooplanktonist]] ja muust hõljumist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Özdoğan |eesnimi=H. |perekonnanimi2=Koca |eesnimi2=H. |kuupäev=2023-07-26 |pealkiri=Effects of different diets on growth and survival of first feeding second-stage juvenile Pontastacus leptodactylus (Eschscholtz, 1823) (Decapoda, Astacidea) |url=https://brill.com/view/journals/cr/96/7/article-p673_5.xml |ajakiri=Crustaceana |aastakäik=96 |üksiknumber=7 |lehekülg=673–682 |doi=10.1163/15685403-bja10306 |issn=0011-216X}}</ref> Täiskasvanud isendid on [[Põhjaeluviis|põhjaeluviisiga]] ja toituvad [[Bentos|bentosest]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yücel |eesnimi=Nebil |perekonnanimi2=Kılıç |eesnimi2=Ece |kuupäev=2022-12-01 |pealkiri=Microplastic contamination in the freshwater crayfish Pontastacus leptodactylus (Eschscholtz, 1823) |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0025326X22010190 |ajakiri=Marine Pollution Bulletin |aastakäik=185 |lehekülg=114337 |doi=10.1016/j.marpolbul.2022.114337 |issn=0025-326X}}</ref> Liigi optimaalne temperatuur on 18–24 °C, kõrgem temperatuur tekitab stressi ja vähendab aktiivsust.<ref name=":0" /> Kasvuks ja elutegevuseks on vaja vähemalt 6 mg/l lahustunud hapnikku, mille puudus võib vähendada populatsiooni.<ref name=":0" /> == Paljunemine == Suguküpseks saab kitsasõraline vähk 3.-4. eluaastal. Emane kannab 200-400 marjatera laka all, hoides neid tagajalgadega kogu talve ja kevade. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rohtla |eesnimi=Mikk |kuupäev=2025 |pealkiri=Laia- ja kitsapealiste angerjate potentsiaal vähi võõrliikide tõrjes |url=http://hdl.handle.net/10492/9840 |ajakiri=Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool: Kalandus ja rakendusökoloogia õppekava. |keel=et}}</ref> Paaritumine toimub sügisel ning noorvähid kooruvad varasuvel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=BALIK |eesnimi=İSMET |perekonnanimi2=ÇUBUK |eesnimi2=HIDIR |perekonnanimi3=ÖZKÖK |eesnimi3=REMZİYE |perekonnanimi4=UYSAL |eesnimi4=RAHMİ |kuupäev=2005-01-01 |pealkiri=Some Biological Characteristics of Crayfish (Astacus leptodactylus Eschscholtz, 1823) in Lake Eğirdir |url=https://journals.tubitak.gov.tr/zoology/vol29/iss4/2 |ajakiri=Turkish Journal of Zoology |aastakäik=29 |üksiknumber=4 |lehekülg=295–300 |issn=1300-0179}}</ref> == Parasiidid ja haigused == Kitsasõraliste vähkide kõige ohtlikum haigus on [[vähikatk]], mida põhjustab [[oomütseet]] ning mis on põhjustanud vähipopulatsioonide ulatusliku vähenemise.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Longshaw |eesnimi=Matt |kuupäev=jaanuar 2011 |pealkiri=Diseases of crayfish: A review |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S002220111000217X |ajakiri=Journal of Invertebrate Pathology |keel=en |aastakäik=106 |üksiknumber=1 |lehekülg=54–70 |doi=10.1016/j.jip.2010.09.013}}</ref>  Haigused on sageli seotud keskkonnatingimuste halvenemisega, põhjustades [[Hemolümf|hemolümfi]] kahjustusi ja kudede põletikku.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Svoboda |eesnimi=J |perekonnanimi2=Mrugała |eesnimi2=A |perekonnanimi3=Kozubíková‐Balcarová |eesnimi3=E |perekonnanimi4=Petrusek |eesnimi4=A |kuupäev=jaanuar 2017 |pealkiri=Hosts and transmission of the crayfish plague pathogen Aphanomyces astaci : a review |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jfd.12472 |ajakiri=Journal of Fish Diseases |keel=en |aastakäik=40 |üksiknumber=1 |lehekülg=127–140 |doi=10.1111/jfd.12472 |issn=0140-7775}}</ref> == Välislingid == Foto: [https://observation.org/species/9358/ kitsasõraline vähk] == Viited == <references /> o54umfts7os85j1pgjxlgbclh06803p 7151672 7151669 2026-05-11T18:23:57Z ViktoriaKoEmu2026 226609 Kustutasin reavahe 7151672 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pontastacus leptodactylus - Naturmuseum Senckenberg - DSC02134.JPG|pisi|Kitsasõraline vähk (''Pontastacus leptodactylus)'']] '''Kitsasõraline vähk''' ''(Pontastacus leptodactylus)'' on [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopast]] ja [[Lääne-Aasia|Lääne-Aasiast]] pärit vähiliik, kes on inimtegevuse tõttu jõudnud [[Eesti|Eestisse]]. Kitsasõraline vähk elab [[Mageveekogu|mage]]- ja [[Riimveekogu|riimveekogudes]], nt [[Järv|järvedes]] ja aeglase vooluga [[Jõgi|jõgedes]]. Vähk võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Liik on majanduslikult oluline ja levinud üle [[Euroopa]]. Ta talub kõrgema soolsusega keskkonda, kus kohalikud liigid ei ela. Seetõttu käsitletakse kitsasõralist vähki Eestis [[Invasiivne liik|invasiivse liigina]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rohtla |eesnimi=Mikk |kuupäev=2025 |pealkiri=Laia- ja kitsapealiste angerjate potentsiaal vähi võõrliikide tõrjes |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/2fa36167-5237-4e0d-a413-a1cfc69567fc/content |ajakiri=Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool: Kalandus ja rakendusökoloogia õppekava.}}</ref> == Liigikirjeldus == Kitsasõraline vähk on Euroopa üks suuremaid magevee vähiliike, maksimaalse pikkuse ja kaaluga 20 cm ja 178 g.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hodson |eesnimi=J. |perekonnanimi2=South |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Cancellario |eesnimi3=T. |perekonnanimi4=Guareschi |eesnimi4=S. |kuupäev=2025-05-01 |pealkiri=Multi-method distribution modelling of an invasive crayfish (Pontastacus leptodactylus) at Eurasian scale |url=https://doi.org/10.1007/s10750-024-05641-z |ajakiri=Hydrobiologia |keel=en |aastakäik=852 |üksiknumber=8 |lehekülg=2115–2131 |doi=10.1007/s10750-024-05641-z |issn=1573-5117}}</ref> Keha värvus on helekollane kuni rohekas, rindmiku küljed on karedad.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Alvanou |eesnimi=Maria V. |perekonnanimi2=Apostolidis |eesnimi2=Apostolos P. |perekonnanimi3=Lattos |eesnimi3=Athanasios |perekonnanimi4=Michaelidis |eesnimi4=Basile |perekonnanimi5=Giantsis |eesnimi5=Ioannis A. |kuupäev=2023-02-15 |pealkiri=The Coding Mitogenome of the Freshwater Crayfish Pontastacus leptodactylus (Decapoda:Astacidea:Astacidae) from Lake Vegoritida, Greece and Its Taxonomic Classification |url=https://www.mdpi.com/2073-4425/14/2/494 |ajakiri=Genes |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=2 |lehekülg=494 |doi=10.3390/genes14020494 |issn=2073-4425 |pmc=9956880 |pmid=36833421}}</ref> Sõrad on kareda pealispinnaga pikad ja kitsad, mis aitab teda eristada Eestis looduslikult esinevast jõevähist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bláha |eesnimi=Martin |perekonnanimi2=Patoka |eesnimi2=Jiří |perekonnanimi3=Policar |eesnimi3=Tomáš |perekonnanimi4=Śliwińska |eesnimi4=Karolina |perekonnanimi5=Alekhnovich |eesnimi5=Anatoly |perekonnanimi6=Berezina |eesnimi6=Nadezhda |perekonnanimi7=Petrescu |eesnimi7=Ana-Maria |perekonnanimi8=Mumladze |eesnimi8=Levan |perekonnanimi9=Weiperth |eesnimi9=András |perekonnanimi10=Jelic |eesnimi10=Mišel |perekonnanimi11=Kozák |eesnimi11=Pavel |perekonnanimi12=Maguire |eesnimi12=Ivana |kuupäev=2023-09-01 |pealkiri=Phylogeographic patterns of genetic diversity in Pontastacus leptodactylus (Decapoda: Astacidae): is the hypothesis of the taxonomically rich genus Pontastacus true? |url=https://academic.oup.com/zoolinnean/article/199/1/140/7220468 |ajakiri=Zoological Journal of the Linnean Society |keel=en |aastakäik=199 |üksiknumber=1 |lehekülg=140–155 |doi=10.1093/zoolinnean/zlad025 |issn=0024-4082}}</ref> == Levik ja elupaik == ''Pontastacus leptodactylus'' on levinud Euroopas, [[Ida-Venemaa|Ida-Venemaal]] ja [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=IUCN |kuupäev=1. juuni 2010 |pealkiri=Danube Crayfish Pontastacus leptodactylus |url=https://www.iucnredlist.org/species/153745/120103207 |vaadatud=6. aprill 2026 |väljaanne=The IUCN Red List of Threatened Species}}</ref> Liik eelistab puhtaid, kergelt soolaseid liiva- või savipõhjaga veekogusid. Liiki kasutatakse [[Bioindikaator|bioindikaatorina]] veekogude seisundi hindamisel, kuna tema esinemine viitab veeökosüsteemi stabiilsusele.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tuynazarova |eesnimi=I. A. |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=ECOLOGY OF WATER TYPES IN THE MIRZACHUL REGION (PONTASTACUS LEPTODACTYLUS (ESCHSCHSCHOLTZ, 1823): HABITATS AND INDICATOR CHARACTERISTICS IN THE STUDY OF WATER TYPES |url=https://theamericanjournals.com/ |ajakiri=The American Journal of Agriculture and Biomedical Engineering |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=11 |lehekülg=9–15 |doi=10.37547/tajabe/Volume06Issue11-03 |issn=2689-1018}}</ref> Kitsasõralise vähi noorjärgud toituvad [[Zooplankton|zooplanktonist]] ja muust hõljumist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Özdoğan |eesnimi=H. |perekonnanimi2=Koca |eesnimi2=H. |kuupäev=2023-07-26 |pealkiri=Effects of different diets on growth and survival of first feeding second-stage juvenile Pontastacus leptodactylus (Eschscholtz, 1823) (Decapoda, Astacidea) |url=https://brill.com/view/journals/cr/96/7/article-p673_5.xml |ajakiri=Crustaceana |aastakäik=96 |üksiknumber=7 |lehekülg=673–682 |doi=10.1163/15685403-bja10306 |issn=0011-216X}}</ref> Täiskasvanud isendid on [[Põhjaeluviis|põhjaeluviisiga]] ja toituvad [[Bentos|bentosest]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yücel |eesnimi=Nebil |perekonnanimi2=Kılıç |eesnimi2=Ece |kuupäev=2022-12-01 |pealkiri=Microplastic contamination in the freshwater crayfish Pontastacus leptodactylus (Eschscholtz, 1823) |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0025326X22010190 |ajakiri=Marine Pollution Bulletin |aastakäik=185 |lehekülg=114337 |doi=10.1016/j.marpolbul.2022.114337 |issn=0025-326X}}</ref> Liigi optimaalne temperatuur on 18–24 °C, kõrgem temperatuur tekitab stressi ja vähendab aktiivsust.<ref name=":0" /> Kasvuks ja elutegevuseks on vaja vähemalt 6 mg/l lahustunud hapnikku, mille puudus võib vähendada populatsiooni.<ref name=":0" /> == Paljunemine == Suguküpseks saab kitsasõraline vähk 3.-4. eluaastal. Emane kannab 200-400 marjatera laka all, hoides neid tagajalgadega kogu talve ja kevade. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rohtla |eesnimi=Mikk |kuupäev=2025 |pealkiri=Laia- ja kitsapealiste angerjate potentsiaal vähi võõrliikide tõrjes |url=http://hdl.handle.net/10492/9840 |ajakiri=Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool: Kalandus ja rakendusökoloogia õppekava. |keel=et}}</ref> Paaritumine toimub sügisel ning noorvähid kooruvad varasuvel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=BALIK |eesnimi=İSMET |perekonnanimi2=ÇUBUK |eesnimi2=HIDIR |perekonnanimi3=ÖZKÖK |eesnimi3=REMZİYE |perekonnanimi4=UYSAL |eesnimi4=RAHMİ |kuupäev=2005-01-01 |pealkiri=Some Biological Characteristics of Crayfish (Astacus leptodactylus Eschscholtz, 1823) in Lake Eğirdir |url=https://journals.tubitak.gov.tr/zoology/vol29/iss4/2 |ajakiri=Turkish Journal of Zoology |aastakäik=29 |üksiknumber=4 |lehekülg=295–300 |issn=1300-0179}}</ref> == Parasiidid ja haigused == Kitsasõraliste vähkide kõige ohtlikum haigus on [[vähikatk]], mida põhjustab [[oomütseet]] ning mis on põhjustanud vähipopulatsioonide ulatusliku vähenemise.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Longshaw |eesnimi=Matt |kuupäev=jaanuar 2011 |pealkiri=Diseases of crayfish: A review |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S002220111000217X |ajakiri=Journal of Invertebrate Pathology |keel=en |aastakäik=106 |üksiknumber=1 |lehekülg=54–70 |doi=10.1016/j.jip.2010.09.013}}</ref>  Haigused on sageli seotud keskkonnatingimuste halvenemisega, põhjustades [[Hemolümf|hemolümfi]] kahjustusi ja kudede põletikku.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Svoboda |eesnimi=J |perekonnanimi2=Mrugała |eesnimi2=A |perekonnanimi3=Kozubíková‐Balcarová |eesnimi3=E |perekonnanimi4=Petrusek |eesnimi4=A |kuupäev=jaanuar 2017 |pealkiri=Hosts and transmission of the crayfish plague pathogen Aphanomyces astaci : a review |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jfd.12472 |ajakiri=Journal of Fish Diseases |keel=en |aastakäik=40 |üksiknumber=1 |lehekülg=127–140 |doi=10.1111/jfd.12472 |issn=0140-7775}}</ref> == Välislingid == Foto: [https://observation.org/species/9358/ kitsasõraline vähk] == Viited == <references /> 3phr9b5xbamr6ff967gh9y7s50wmcbx 102 712719 7151505 7126338 2026-05-11T13:04:56Z ~2026-28534-58 229133 7151505 wikitext text/x-wiki [[Fail:Edible+flowers.webp|pisi|428x428px|Valik söödavaid õisi]] '''Söödavad õied''' on nii [[Ilutaim|ilu]]- kui ka [[Maitsetaim|maitsetaimede]] [[Õis|õied]], mida on ohutu süüa ning on kasutusel nii toidu kui ka jookide valmistamisel ja kaunistamisel. Õied varieeruvad värvuse, maitse ja tekstuuri poolest. <ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Ojamets |eesnimi=Indrek |kuupäev=2017 |pealkiri=Söödvate ilutaimede valik toidulaual |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/ab926e92-338b-4af8-a796-bc6d073ecb72/conten}}</ref> == Ajalugu ja tänapäev == Söödavad lilled olid tavapärane osa toiduvalmistamisest juba [[Vana-Kreeka|Vana-Kreekas]] ja [[Rooma|Roomas]], kus mitmeid [[Õis|õisi]] kasutati maitsetugevdajatena. Samuti on see ajalooliselt aastatuhandeid oluline olnud [[Aasia|Aasias]] ja aastasadu ka [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]]. Need [[Traditsioon|traditsioonid]] on kandunud ka kaasaega, olles [[Euroopa|Euroopas]] ja [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] pigem uudne trend. <ref name=":0" /> == Koostis == Söödavates õites on kolm suuremat gruppi: [[õietolm]], [[nektar]] ja [[kroonlehed]]. [[Õietolm|Õietolmus]] on väga palju [[Proteiin|proteiini]], [[Aminohapped|aminohappeid]] ja [[Süsivesikud|süsivesikuid]]. [[Nektar]] on tavaliselt vedelal kujul, peamised koostisosad on [[suhkrud]], [[aminohapped]] ja [[proteiinid]]. [[Kroonlehed|Kroonlehes]] on ka eeltoodud koostisosi, aga neis on ka näiteks [[Vitamiinid|vitamiine]], [[Mineraal|mineraale]] ja [[Antioksüdant|antioksüdante]]. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rop |eesnimi=Otakar |perekonnanimi2=Jurikova |eesnimi2=Tunde |perekonnanimi3=Neugebauerova |eesnimi3=Jarmila |perekonnanimi4=Vabkova |eesnimi4=Jindriska |kuupäev=31. mai 2012 |pealkiri=Edible Flowers - A New Promising Source of Mineral Elements in Human Nutrition |url=https://doi.org/10.3390/molecules17066672}}</ref> == Mõju tervisele == Söödavates õites leidavad [[antioksüdandid]] aitavad ennetada krooniliste haiguste esinemist nagu [[Süda|südame]] ja [[veresoonkonnahaigused]] ning [[Vähk (haigus)|vähk]]. Osadel [[Õis|õitel]], nt [[Roos|roosid]] ja [[Harilik saialill|saialill]], on ka põletikuvastane toime. Lisaks erinevatel [[Õis|õitel]] võib olla ka [[Antiseptiline toime|antiseptiline]], [[Seenhaigus|seenhaigusi]] ennetav, [[Ainevahetus|ainevahetust]] reguleeriv ja silmahaigusi ennetav toime. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jakubczyk |eesnimi=Karolina |perekonnanimi2=Koprowska |eesnimi2=Klaudia |perekonnanimi3=Gottschling |eesnimi3=Aleksandra |perekonnanimi4=Janda-Milczarek |eesnimi4=Katarzyna |kuupäev=14. juuni 2022 |pealkiri=Edible flowers as a Source of Dietary Fibre (Total, Insoluble and Soluble) as a Potential Athlete´s Dietary Supplement |url=https://doi.org/10.3390/nu14122470}}</ref> == Tarbimine == Söödavaid õisi kasutatakse toitudes, jookides ja magustoitudes. Need annavad roogadele omanäolisust ja värvi. Kõige rohkem on söödavad õied kasutusel roogade [[Garneering|garneeringuna]]. Söödavaid õied on kasutusel ka suppides, salatites ja eelroogades. Erinevatel õitel on eri maitsed, mis annab neile varieeruvust ja laialdasemat kasutamis võimalust. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> 2f7um4o8rf76w6bu46so62dow4bt65j 7151508 7151505 2026-05-11T13:08:07Z ~2026-28534-58 229133 7151508 wikitext text/x-wiki [[Fail:Edible+flowers.webp|pisi|428x428px|Valik söödavaid õisi]] '''Söödavad õied''' on nii [[Ilutaim|ilu]]- kui ka [[Maitsetaim|maitsetaimede]] [[Õis|õied]]. Neid on ohutu süüa ning on kasutusel nii toidu kui ka jookide valmistamisel ja kaunistamisel. Õied varieeruvad värvuse, maitse ja tekstuuri poolest. <ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Ojamets |eesnimi=Indrek |kuupäev=2017 |pealkiri=Söödvate ilutaimede valik toidulaual |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/ab926e92-338b-4af8-a796-bc6d073ecb72/conten}}</ref> == Ajalugu ja tänapäev == Söödavad lilled olid tavapärane osa toiduvalmistamisest juba [[Vana-Kreeka|Vana-Kreekas]] ja [[Rooma|Roomas]], kus mitmeid [[Õis|õisi]] kasutati maitsetugevdajatena. Samuti on see ajalooliselt aastatuhandeid oluline olnud [[Aasia|Aasias]] ja aastasadu ka [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]]. Need [[Traditsioon|traditsioonid]] on kandunud ka kaasaega, olles [[Euroopa|Euroopas]] ja [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] pigem uudne trend. <ref name=":0" /> == Koostis == Söödavates õites on kolm suuremat gruppi: [[õietolm]], [[nektar]] ja [[kroonlehed]]. [[Õietolm|Õietolmus]] on väga palju [[Proteiin|proteiini]], [[Aminohapped|aminohappeid]] ja [[Süsivesikud|süsivesikuid]]. [[Nektar]] on tavaliselt vedelal kujul, peamised koostisosad on [[suhkrud]], [[aminohapped]] ja [[proteiinid]]. [[Kroonlehed|Kroonlehes]] on ka eeltoodud koostisosi, aga neis on ka näiteks [[Vitamiinid|vitamiine]], [[Mineraal|mineraale]] ja [[Antioksüdant|antioksüdante]]. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rop |eesnimi=Otakar |perekonnanimi2=Jurikova |eesnimi2=Tunde |perekonnanimi3=Neugebauerova |eesnimi3=Jarmila |perekonnanimi4=Vabkova |eesnimi4=Jindriska |kuupäev=31. mai 2012 |pealkiri=Edible Flowers - A New Promising Source of Mineral Elements in Human Nutrition |url=https://doi.org/10.3390/molecules17066672}}</ref> == Mõju tervisele == Söödavates õites leidavad [[antioksüdandid]] aitavad ennetada krooniliste haiguste esinemist nagu [[Süda|südame]] ja [[veresoonkonnahaigused]] ning [[Vähk (haigus)|vähk]]. Osadel [[Õis|õitel]], nt [[Roos|roosid]] ja [[Harilik saialill|saialill]], on ka põletikuvastane toime. Lisaks erinevatel [[Õis|õitel]] võib olla ka [[Antiseptiline toime|antiseptiline]], [[Seenhaigus|seenhaigusi]] ennetav, [[Ainevahetus|ainevahetust]] reguleeriv ja silmahaigusi ennetav toime. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jakubczyk |eesnimi=Karolina |perekonnanimi2=Koprowska |eesnimi2=Klaudia |perekonnanimi3=Gottschling |eesnimi3=Aleksandra |perekonnanimi4=Janda-Milczarek |eesnimi4=Katarzyna |kuupäev=14. juuni 2022 |pealkiri=Edible flowers as a Source of Dietary Fibre (Total, Insoluble and Soluble) as a Potential Athlete´s Dietary Supplement |url=https://doi.org/10.3390/nu14122470}}</ref> == Tarbimine == Söödavaid õisi kasutatakse toitudes, jookides ja magustoitudes. Need annavad roogadele omanäolisust ja värvi. Kõige rohkem on söödavad õied kasutusel roogade [[Garneering|garneeringuna]]. Söödavaid õied on kasutusel ka suppides, salatites ja eelroogades. Erinevatel õitel on eri maitsed, mis annab neile varieeruvust ja laialdasemat kasutamisvõimalust. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> mkosp022hjg14y9169qq60ofw6s9s2b 102 712723 7152135 7133648 2026-05-12T11:48:52Z ~2026-24409-45 227637 7152135 wikitext text/x-wiki '''Limusiini veis''' on Prantsusmaalt, endisest [[Limousin|Limousini]] ja [[La Marche|La Marche'i]] provintsidest pärinev [[Lihaveis|lihaveise]]<nowiki/>tõug, mida kasvatatakse peamiselt kvaliteetse veiseliha tootmiseks. Tõug on rahvusvaheliselt tuntud ning kuulub üheks olulisemaks lihatõuks nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Eestis on limusiin üks enam levinud lihaveisetõuge, sobides hästi kohalike pidamisviiside ja rohumaapõhise tootmisega. Seetõttu on limusiinil oluline roll kaasaegses lihaveisekasvatuses ning lihatootmise arendamise.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Põlluäär |eesnimi=Tõnu |kuupäev=2022-06-27 |pealkiri=Limusiin |url=https://lihaveis.ee/lihaveis/toud/limusiin/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Lihaveis |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Esimesed tõendid sarnastest veistest pärinevad Lascaux koopajoonistelt, mis on üle 2000 aasta vanad. Ajalooliselt kasutati loomi nii töö- kui ka lihatootmise eesmärgil. 1886. aastal asutati esimene tõuraamat. 20. sajandi jooksul toimunud aretustöö tulemusena kujunes välja selgelt lihasuunitlusega tõug. Üle maailma hakkas see tõug aktiivselt levima 1960. aastast. Eestis hakati Limusiini aretusega tegelema 1995. aastal.<ref name=":0" /> == Välimik ja omadused == Limusiini tõugu veised on keskmisest kuni suure kehaehitusega. Värvuselt võivad olla pruunikaskollasest kuni punakaspruunini. Tavaliselt on veised sarvedega aga esineb ka nudisust. Neil on lihaseline ja pikk kere. Lehmadel esineb vähe poegimisraskusi, nad on heade emadusomadustega ja toodavad piisavalt piima. Tõule on iseloomulik väherasvane liha, hea söödakasutus ja suur päevane juurdekasv. Annavad väga head tapasaaki.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kruusmaa |eesnimi=Hanna |kuupäev=2025 |pealkiri=Lihaveiste taastootmist mõjutavad tegurid |url=http://hdl.handle.net/10492/9810 |keel=et}}</ref> == Levik ja tähtsus == Tänaseks kasvatatakse limusiini veised üle kogu maailma. Limusiin on vastupidav ja kohaneb hästi erinevate kliimadega. Tõug on leidnud laialdast kasutust nii [[Puhtaretus|puhasaretuses]] kui ka [[Ristamine|ristamises]] ja kasutatakse lihasdefinitsiooni, kasvutõhususe ning soovitava punase liha eesmärgil. == Viited == 3aa9r3grt2ayrdrip1cyowh9fx2ym6h 7152140 7152135 2026-05-12T11:56:38Z ~2026-24409-45 227637 7152140 wikitext text/x-wiki '''Limusiini veis''' on Prantsusmaalt, endisest [[Limousin|Limousini]] ja [[La Marche|La Marche'i]] provintsidest pärinev [[Lihaveis|lihaveise]]<nowiki/>tõug, mida kasvatatakse peamiselt kvaliteetse veiseliha tootmiseks. Tõug on rahvusvaheliselt tuntud ning kuulub üheks olulisemaks lihatõuks nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Eestis on limusiin üks enam levinud lihaveisetõuge, sobides hästi kohalike pidamisviiside ja rohumaapõhise tootmisega. Seetõttu on limusiinil oluline roll kaasaegses lihaveisekasvatuses ning lihatootmise arendamise.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Põlluäär |eesnimi=Tõnu |kuupäev=2022-06-27 |pealkiri=Limusiin |url=https://lihaveis.ee/lihaveis/toud/limusiin/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Lihaveis |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Esimesed tõendid sarnastest veistest pärinevad Lascaux koopajoonistelt, mis on üle 2000 aasta vanad. Ajalooliselt kasutati loomi nii töö- kui ka lihatootmise eesmärgil. 1886. aastal asutati esimene tõuraamat. 20. sajandi jooksul toimunud aretustöö tulemusena kujunes välja selgelt lihasuunitlusega tõug. Üle maailma hakkas see tõug aktiivselt levima 1960. aastast. Eestis hakati Limusiini aretusega tegelema 1995. aastal.<ref name=":0" /> == Välimik ja omadused == Limusiini tõugu veised on keskmisest kuni suure kehaehitusega. Värvuselt võivad olla pruunikaskollasest kuni punakaspruunini. Tavaliselt on veised sarvedega aga esineb ka nudisust. Neil on lihaseline ja pikk kere. Lehmadel esineb vähe poegimisraskusi, nad on heade emadusomadustega ja toodavad piisavalt piima. Tõule on iseloomulik väherasvane liha, hea söödakasutus ja suur päevane juurdekasv. Annavad väga head tapasaaki.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kruusmaa |eesnimi=Hanna |kuupäev=2025 |pealkiri=Lihaveiste taastootmist mõjutavad tegurid |url=http://hdl.handle.net/10492/9810 |keel=et}}</ref> == Levik ja tähtsus == Tänaseks kasvatatakse limusiini veised üle kogu maailma. Limusiin on vastupidav ja kohaneb hästi erinevate kliimadega. Tõug on leidnud laialdast kasutust nii [[Puhtaretus|puhasaretuses]] kui ka [[Ristamine|ristamises]] ja kasutatakse lihasdefinitsiooni, kasvutõhususe ning soovitava punase liha eesmärgil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hristov |eesnimi=Miroslav |perekonnanimi2=Markov |eesnimi2=Nikolay |perekonnanimi3=Dimitrova |eesnimi3=Tsvetelina |perekonnanimi4=Mondeshka |eesnimi4=Lora |perekonnanimi5=Stoycheva |eesnimi5=Svetoslava |kuupäev=2023 |pealkiri=LIMOUSIN BREED – CREATION, APPROVAL, SPECIFICATIONS AND CHALLENGES. REVIEW |url=https://animalsciencejournal.usamv.ro/index.php/scientific-papers/26-articles-2023-issue-2/1296-limousin-breed-creation-approval-specifications-and-challenges-review |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=animalsciencejournal.usamv.ro |keel=en-gb}}</ref> == Viited == aphib3j0md24m1qt4p3w7h79r7kac1q 0 713485 7151619 7150018 2026-05-11T17:04:11Z Svencapoeira 67038 7151619 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Liibuv roostetorik7.jpg|pisi|[[Liibuv roostetorik]] (''Pycnoporellus alboluteus'') on Rootsis kriitilises seisundis liik]] [[Pilt:Hemileccinum depilatum1.jpg|pisi|''[[Hemileccinum depilatum]]'' on Rootsis väljasuremisohus liik]] [[Pilt:Ogaeoseline ebapoorik.jpg|pisi|[[Ogaeoseline ebapoorik]] (''Lindtneria trachyspora'') on Rootsis ohualdis liik]] [[Pilt:Karvane kõrvtarrik1.jpg|pisi|[[Karvane kõrvtarrik]] (''Auricularia mesenterica'') on Rootsis ohulähedane liik]] Alljärgnevates nimekirjades on Rootsi punase nimestiku seened 2025. aasta seisuga <ref>https://pub.epsilon.slu.se/39759/3/slu-artdatabanken-rodlistan-2025.pdf</ref>. ==Rootsi seente punase nimestiku ohustatuse kategooriad== *Piirkonnas välja surnud (''Regionally extinct, RE'') *Kriitilises seisundis (''Critically endangered, CR'') *Väljasuremisohus (''Endangered, EN'') *Ohualtid (''Vulnerable, VU'') *Ohulähedased (''Near threatened, NT'') *Puuduliku andmestikuga (''Data deficient, DD'') ==Piirkonnas välja surnud liigid (''RE'')== *'' [[Acanthophysium fennicum]] '' *'' [[Chaenocarpus setosus]] '' *'' [[Chlorophyllum agaricoides]] '' *'' [[Spongipellis pachyodon]] '' ==Kriitilises seisundis liigid (''CR'')== {{veergude loend|laius=36em| *'' Anomoloma albolutescens '' – [[kollane laipoorik]] *'' Antrodia crassa '' – [[paks korgik]] *'' Aurantiporus croceus '' – [[krookuspruunik]] *'' Aurantiporus priscus '' – [[lõhepoorik]] *'' [[Conohypha albocremea]] '' *'' [[Fomitopsis pulvina]] '' *'' [[Funalia gallica]] '' *'' Funalia trogii '' – [[karvane pruuntagel]] *'' [[Gastrosporium simplex]] '' *'' [[Geastrum flexuosum]] '' *'' [[Griseoporia carbonaria]] '' *'' [[Hydnellum roseoviolaceum]] '' *'' [[Maasoglossum asaeptatum]] '' *'' Myriostoma coliforme '' – [[pipratopsik]] *'' [[Odoria alborubescens]] '' *'' [[Paraxerula caussei]] '' *'' [[Perenniporia fraxinea]] '' *'' [[Phlebia ryvardenii]] '' *'' Piloporia sajanensis '' – [[joonkorgik]] *'' Pycnoporellus alboluteus '' – [[liibuv roostetorik]] *'' Rhodotus palmatus '' – [[roosa võrkheinik]] }} ==Väljasuremisohus liigid (''EN'')== {{veergude loend|laius=36em| *'' [[Albatrellus cristatus ]] '' *'' Anomoporia bombycina '' – [[lilla marlpoorik]] *'' Antrodia piceata '' – [[laanekorgik]] *'' [[Artomyces cristatus ]] '' *'' [[Astraeus pteridis ]] '' *'' [[Aureoboletus moravicus ]] '' *'' [[Cerinomyces aeneus ]] '' *'' [[Clavaria asperulispora ]] '' *'' [[Clavaria atrofusca ]] '' *'' [[Clavaria pullei ]] '' *'' [[Cortinarius albertii ]] '' *'' [[Cortinarius aquilanus ]] '' *'' [[Cortinarius caesiocinctus ]] '' *'' [[Cortinarius cedretorum ]] '' *'' [[Cortinarius citrino-olivaceus ]] '' *'' [[Cortinarius cobaltinus ]] '' *'' [[Cortinarius cordatae ]] '' *'' [[Cortinarius dalecarlicus ]] '' *'' [[Cortinarius flavipallens ]] '' *'' [[Cortinarius fuscoperonatus ]] '' *'' [[Cortinarius gracilior ]] '' *'' [[Cortinarius humicola ]] '' *'' [[Cortinarius humolens ]] '' *'' [[Cortinarius lilacinovelatus ]] '' *'' [[Cortinarius majoranae ]] '' *'' [[Cortinarius moenne ]] '' *'' [[Cortinarius molochinus ]] '' *'' [[Cortinarius obsoletus ]] '' *'' [[Cortinarius odoratus ]] '' *'' [[Cortinarius olens ]] '' *'' [[Cortinarius osloensis ]] '' *'' [[Cortinarius parasuaveolens ]] '' *'' [[Cortinarius platypus ]] '' *'' [[Cortinarius prasinocyaneus ]] '' *'' [[Cortinarius prodigiosus ]] '' *'' [[Cortinarius sodagnitus ]] '' *'' [[Cortinarius spectabilis ]] '' *'' [[Cortinarius squameoradicans ]] '' *'' [[Cortinarius suaveolens ]] '' *'' [[Cortinarius vesterholtii ]] '' *'' [[Cortinarius violaceipes ]] '' *'' [[Cortinarius viridicoeruleus ]] '' *'' [[Cortinarius xanthochlorus ]] '' *'' [[Cortinarius xanthosuavis ]] '' *'' [[Cotylidia pannosa ]] '' *'' [[Cucurbitaria coronillae ]] '' *'' [[Cuphophyllus atlanticus ]] '' *'' [[Cystolepiota icterina ]] '' *'' Cystolepiota moelleri '' – [[roosa jahusirmik]] *'' Dichomitus squalens '' – [[valge ebakorgik]] *'' [[Disciseda bovista ]] '' *'' [[Echinoderma calcicola ]] '' *'' [[Elaphomyces aculeatus ]] '' *'' [[Elaphomyces maculatus ]] '' *'' [[Fibricium subodoratum ]] '' *'' [[Fischerula macrospora ]] '' *'' [[Floccularia luteovirens ]] '' *'' [[Floccularia rickenii ]] '' *'' Fomitopsis infirma '' – [[pehme korgik]], erakkorgik *'' Fomitopsis primaeva '' – [[põliskorgik]] *'' [[Frantisekia mentschulensis ]] '' *'' [[Ganoderma resinaceum ]] '' *'' Geastrum berkeleyi '' – [[Berkeley maatäht]] *'' [[Geastrum campestre ]] '' *'' [[Geastrum corollinum ]] '' *'' Geastrum fornicatum '' – [[võlv-maatäht]] *'' [[Geastrum marginatum ]] '' *'' [[Geastrum pseudostriatum ]] '' *'' [[Geastrum saccatum ]] '' *'' [[Geoglossum difforme ]] '' *'' [[Geoglossum hakelieri ]] '' *'' [[Geoglossum uliginosum ]] '' *'' Gomphus clavatus '' – [[vurrik]] *'' [[Gyromitra fastigiata ]] '' *'' [[Gyromitra parma ]] '' *'' [[Hemileccinum depilatum]] '' *'' Hericium erinaceus '' – [[lõvilakk-korallnarmik]] *'' Hydnellum auratile '' – [[porgand-kübarnarmik]] *'' [[Hydnellum cumulatum ]] '' *'' Hydnellum fennicum '' – [[soome kübarnarmik]] *'' Hydnellum fuligineoviolaceum '' – [[lilla kübarnarmik]] *'' Hydnellum glaucopus '' – [[mugul-kübarnarmik]] *'' [[Hydnellum illudens ]] '' *'' Hydnellum lundellii '' – [[Lundelli kübarnarmik]] *'' [[Hydnellum martioflavum ]] '' *'' [[Hydnellum mirabile ]] '' *'' [[Hydnellum scabrosellum ]] '' *'' [[Hydnellum versipelle ]] '' *'' Hygrophorus atramentosus '' – [[halljalg-limanutt]] *'' [[Hygrophorus calophyllus ]] '' *'' Hygrophorus hyacinthinus '' – [[hüatsint-limanutt]] *'' [[Hygrophorus poëtarum ]] '' *'' [[Hygrophorus purpurascens ]] '' *'' Hymenochaete ulmicola '' – [[jalaka-tubaknahkis]] *'' [[Hypochnella violacea ]] '' *'' [[Imperator rhodopurpureus ]] '' *'' [[Inocybe fibrosa ]] '' *'' Inonotopsis subiculosa '' – [[taigapässik]] *'' [[Kneiffiella pilaecystidiata ]] '' *'' Lentinus tigrinus '' – [[tiiger-hammaslehik]] *'' [[Lepiota fuscovinacea ]] '' *'' [[Lepiota griseovirens ]] '' *'' [[Leratiomyces laetissimus ]] '' *'' [[Lycoperdon atropurpureum ]] '' *'' [[Lycoperdon radicatum ]] '' *'' [[Mycosphaerella chimaphilae ]] '' *'' Pelloporus triqueter '' – [[rebasepässik]], männi-jänesepäss *'' Perenniporia tenuis '' – [[erekollane püsipoorik]] *'' [[Phaeoclavulina echinovirens ]] '' *'' [[Phaeoclavulina macrospora ]] '' *'' [[Phellodon resupinatus ]] '' *'' [[Phlebia coccineofulva ]] '' *'' [[Phylloporus pelletieri ]] '' *'' [[Pluteus aurantiorugosus ]] '' *'' Postia balsamea '' – [[palsamtümak]] *'' [[Pseudoporpoloma pes-carpae ]] '' *'' [[Ramaria strasseri ]] '' *'' [[Ramaria bataillei ]] '' *'' [[Ramaria brienzensis ]] '' *'' [[Ramaria brunneicontusa ]] '' *'' [[Ramaria edwinii ]] '' *'' [[Ramaria fennica ]] '' *'' Ramaria flava '' – [[kollane harik]] *'' [[Ramaria grandipes ]] '' *'' [[Ramaria parabotrytis ]] '' *'' [[Ramaria rufescens ]] '' *'' [[Ramaria subbotrytis ]] '' *'' [[Ramaria tridentina ]] '' *'' [[Rubroboletus rhodoxanthus ]] '' *'' [[Sarcodon leucopus]] '' *'' [[Sarcodontia setosa]] '' *'' Sarcosoma globosum '' – [[limatünnik]] *'' Skeletocutis jelicii '' – [[lutika-peenpoorik]] *'' Skeletocutis lilacina '' – [[lilla peenpoorik]] *'' [[Spongipellis delectans]] '' *'' Steccherinum robustius '' – [[jalaka-oganahkis]] *'' Trametes suaveolens '' – [[pajutagel]] *'' Tricholoma dulciolens '' – [[kuuseheinik]] *'' Tricholoma ilkkae '' – [[Ilkka heinik]] *'' Tricholoma joachimii '' – [[Joachimi heinik]] *'' [[Tulostoma calcareum]] '' *'' Tulostoma kotlabae '' – [[Kotlaba luiteseen]] *'' [[Tulostoma melanocyclum]] '' *'' [[Xylaria corniformis]] '' }} ==Ohualtid liigid (''VU'')== {{veergude loend|laius=36em| *''[[Agaricus devoniensis ]]'' *'' Albatrellus citrinus '' – [[kollane lambaseenik]] *'' Albatrellus subrubescens '' – [[roosakas lambaseenik]] *''[[Alpova larskersii ]]'' *'' Amanita eliae '' – [[beež kärbseseen]] *'' Amanita friabilis '' – [[lepa-kärbseseen]] *''[[Amylocorticium laceratum ]]'' *''[[Amylocorticium subincarnatum ]]'' *'' Amylocystis lapponica '' – [[poropoorik]] *'' Anomoloma myceliosum '' – [[valkjas laipoorik]] *'' Anthoporia albobrunnea '' – [[pruunistuv korgik]] *'' Antrodiella citrinella '' – [[sidrunkollane antrodiell]] *'' Antrodiella pallasii '' – [[lapi antrodiell]] *'' Antrodiella parasitica '' – [[kuusekorgiku-antrodiell]] *''[[Aphroditeola olida ]]'' *'' Aporpium canescens '' – [[harilik tardpoorik]] *''[[Atheloderma mirabile ]]'' *'' Aurantiporus fissilis '' – [[rasune konttümak]] *'' Aureoboletus gentilis '' – [[tamme-kuldpoorik]] *''[[Biscogniauxia cinereolilacina ]]'' *'' Boletopsis grisea '' – [[hall hundiseenik]] *'' Boletopsis leucomelaena '' – [[must hundiseenik]] *''[[Bovista graveolens ]]'' *'' Butyriboletus fechtneri '' – [[Fechtneri kivipuravik]] *''[[Butyriboletus subappendiculatus ]]'' *''[[Camarophyllopsis hymenocephala ]]'' *''[[Camarophyllopsis micacea ]]'' *'' Catathelasma imperiale '' – [[hiidloorik]] *''[[Ceriporiopsis gilvescens ]]'' *'' Chamaemyces fracidus '' – [[säärissirmik]] *''[[Chamonixia caespitosa ]]'' *''[[Clavaria amethystina ]]'' *''[[Clavaria amoenoides ]]'' *''[[Clavaria greletii ]]'' *''[[Clavariadelphus helveticus ]]'' *''[[Clavulicium macounii ]]'' *'' Clitopaxillus alexandri '' – [[Aleksandri lehtrik]] *''[[Clitopaxillus fibulatus ]]'' *'' Coltricia cinnamomea '' – [[kaneelpuidik]] *''[[Cortinarius arcifolius ]]'' *''[[Cortinarius areni-silvae ]]'' *''[[Cortinarius argenteolilacinus ]]'' *'' Cortinarius atrovirens '' – [[piparvöödik]] *''[[Cortinarius aureocalceolatus ]]'' *''[[Cortinarius aureofulvus ]]'' *''[[Cortinarius barbaricus ]]'' *''[[Cortinarius bergeronii ]]'' *''[[Cortinarius borgsjoeensis ]]'' *''[[Cortinarius bovinus ]]'' *''Cortinarius bulliardii '' – [[Bulliardi vöödik]] *'' Cortinarius caerulescens '' – [[sinivöödik]] *''[[Cortinarius caesiocanescens ]]'' *''[[Cortinarius cagei ]]'' *''[[Cortinarius catharinae ]]'' *''[[Cortinarius corrosus ]]'' *''[[Cortinarius cruentipellis ]]'' *''Cortinarius cumatilis '' – [[violettvöödik]] *''Cortinarius cupreorufus '' – [[vaskpruun vöödik]] *''[[Cortinarius dionysae ]]'' *''[[Cortinarius diosmus ]]'' *''[[Cortinarius ectypus ]]'' *''[[Cortinarius elegantissimus ]]'' *''[[Cortinarius eucaeruleus ]]'' *''[[Cortinarius fulvocitrinus ]]'' *''[[Cortinarius glaucoelotus ]]'' *''[[Cortinarius haasii ]]'' *''[[Cortinarius hinnuleoarmillatus ]]'' *''[[Cortinarius inexspectatus ]]'' *''[[Cortinarius ionodactylus ]]'' *''[[Cortinarius langeorum ]]'' *''[[Cortinarius luhmannii ]]'' *''[[Cortinarius luteocingulatus ]]'' *''[[Cortinarius magicus ]]'' *''[[Cortinarius marklundii ]]'' *''[[Cortinarius melanotus ]]'' *''[[Cortinarius metarius ]]'' *''[[Cortinarius multiformium ]]'' *''[[Cortinarius mussivus ]]'' *''[[Cortinarius nanceiensis ]]'' *''[[Cortinarius norrlandicus ]]'' *''[[Cortinarius osmophorus ]]'' *''Cortinarius phrygianus '' – [[külmaseen-vöödik]] *''[[Cortinarius pini ]]'' *''Cortinarius prasinus '' – [[rohevöödik]] *''[[Cortinarius pseudoarcuatorum ]]'' *''[[Cortinarius pseudoglaucopus ]]'' *''[[Cortinarius pseudovulpinus ]]'' *''[[Cortinarius quercilicis ]]'' *''[[Cortinarius rapaceotomentosus ]]'' *''[[Cortinarius rhizophorus ]]'' *''[[Cortinarius russus ]]'' *''[[Cortinarius saporatus ]]'' *''[[Cortinarius selandicus ]]'' *''[[Cortinarius serarius ]]'' *''Cortinarius splendens'' – [[erekollane vöödik]] *''[[Cortinarius stjernegaardii ]]'' *''[[Cortinarius subalbescens ]]'' *''[[Cortinarius subfraudulosus ]]'' *''[[Cortinarius subgracilis ]]'' *''[[Cortinarius subrugulosus ]]'' *''[[Cortinarius terpsichores ]]'' *''[[Cortinarius violaceomaculatus ]]'' *''[[Cortinarius xantho-ochraceum ]]'' *''[[Cortinarius xanthophyllus ]]'' *''[[Cristinia eichleri ]]'' *'' Crustoderma dryinum '' – [[ookernahkis]] *''[[Crustomyces subabruptus ]]'' *''[[Cryptosporella hypodermia ]]'' *''[[Cuphophyllus hygrocyboides ]]'' *''[[Cuphophyllus lacmus ]]'' *''[[Cuphophyllus monteverdae ]]'' *''[[Cuphophyllus radiatus ]]'' *''[[Cystolepiota hetieri ]]'' *''[[Dermoloma josserandii ]]'' *''[[Dermoloma pseudocuneifolium ]]'' *''[[Dichostereum boreale ]]'' *''Diplomitoporus crustulinus '' – [[koorik-vahakorgik]] *''Diplomitoporus flavescens '' – [[männi-vahakorgik]] *''[[Disciseda candida ]]'' *''[[Echinoderma echinaceum ]]'' *''[[Echinoderma hystrix ]]'' *''[[Echinoderma jacobi ]]'' *''[[Echinoderma perplexum ]]'' *''[[Echinoderma pseudoasperulum ]]'' *''[[Elaphomyces anthracinus ]]'' *''[[Elaphomyces barrioi ]]'' *''[[Elaphomyces roseoviolaceus ]]'' *''[[Elaphomyces septatus ]]'' *''[[Elaphomyces striatosporus ]]'' *''[[Elaphomyces violaceoniger ]]'' *''[[Elaphomyces virgatosporus ]]'' *'' Entoloma bloxamii '' – [[Bloxami punalehik]] *'' Entoloma catalaunicum '' – [[kataloonia punalehik]] *''[[Entoloma olivaceotinctum ]]'' *''[[Entoloma placidum ]]'' *'' Entoloma porphyrophaeum '' – [[pruun punalehik]] *''[[Entoloma pratulense ]]'' *''[[Entoloma strigosissimum ]]'' *''[[Entoloma tjallingiorum ]]'' *'' Entoloma viiduense '' – [[viidu punalehik]] *'' Erastia ochraceolateritia '' – [[ookerpruunik]] *''[[Favolus pseudobetulinus ]]'' *'' Fomitopsis mellita '' – [[suurepooriline korgik]] *'' Ganoderma adspersum '' – [[pargivaabik]] *''[[Ganoderma pfeifferi ]]'' *''[[Gautieria villosa ]]'' *'' Geastrum elegans '' – [[naba-maatäht]] *''[[Geastrum granulosum ]]'' *''[[Geastrum pseudolimbatum ]]'' *''[[Geoglossum littorale ]]'' *''[[Geoglossum simile ]]'' *''[[Geoglossum starbaeckii ]]'' *''[[Geopora cooperi ]]'' *''[[Gloeohypochnicium analogum ]]'' *'' Gloeoporus pannocinctus '' – [[kollane tarrik]] *'' Gloiodon strigosus '' – [[harjasnarmik]] *''[[Gloioxanthomyces vitellinus ]]'' *''[[Gymnopus brassicolens ]]'' *''[[Gymnopus hariolorum ]]'' *'' Gyromitra splendida '' – [[ere kogrits]] *'' Haploporus odorus '' – [[lõhnav puunääts]] *''[[Hastodontia halonata ]]'' *''[[Hyalodon piceicola ]]'' *''[[Hydnellum compactum ]]'' *''[[Hydnellum fagiscabrosum ]]'' *'' Hydnellum geogenium '' – [[väävel-kübarnarmik]] *''[[Hydnellum gracilipes ]]'' *''[[Hydnellum ioeides ]]'' *''[[Hydnellum lepidum ]]'' *'' Hydnellum scabrosum '' – [[kibe kübarnarmik]] *''[[Hydnocystis bombycina ]]'' *''[[Hydnoporia corrugata ]]'' *''[[Hydnotrya michaelis ]]'' *''[[Hydnum albidum ]]'' *''[[Hygrocybe citrinovirens ]]'' *''[[Hygrocybe constrictospora ]]'' *''[[Hygrocybe intermedia ]]'' *'' Hygrocybe spadicea '' – [[tõmmu vesinutt]] *''[[Hygrophorus arbustivus ]]'' *''[[Hygrophorus carpini ]]'' *'' Hygrophorus gliocyclus '' – [[loor-limanutt]] *''[[Hygrophorus inocybiformis ]]'' *''[[Hygrophorus latitabundus ]]'' *'' Hygrophorus nemoreus '' – [[mets-limanutt]] *''[[Hygrophorus penarioides ]]'' *''[[Hygrophorus subviscifer ]]'' *''[[Hyphoderma involutum ]]'' *''[[Hyphoderma obtusum ]]'' *''[[Hypomyces porphyreus ]]'' *''[[Hypoxylon vogesiacum ]]'' *'' Inocutis dryophila '' – [[tammepässik]] *''[[Inocybe fibrosoides ]]'' *''[[Inocybe tricolor ]]'' *'' Inonotus cuticularis '' – [[väike pässik]] *'' Inonotus hispidus '' – [[karvane pässik]] *'' Inonotus ulmicola '' – [[jalakapässik]] *''[[Jacksonomyces subulatus ]]'' *''[[Kneiffiella alienata ]]'' *''[[Kneiffiella curvispora ]]'' *''[[Kurtia macedonica ]]'' *''[[Lactarius decipiens ]]'' *'' Lactarius mairei '' – [[ripsriisikas]] *'' Laurilia sulcata '' – [[kuuse-taigakoorik]] *'' Leccinellum crocipodium '' – [[safranpuravik]] *''[[Lepiota echinella ]]'' *''[[Lepiota forquignonii ]]'' *''[[Lepiota ignivolvata ]]'' *''[[Lepiota ochraceofulva ]]'' *''[[Lepiota pseudolilacea ]]'' *''[[Lepiota subgracilis ]]'' *''[[Lepiota tomentella ]]'' *''[[Leucopaxillus paradoxus ]]'' *'' Leucopaxillus tricolor '' – [[värviline lehtervahelik]] *''[[Limacella illinita ]]'' *'' Lindtneria leucobryophila '' – [[sambla-ebapoorik]] *'' Lindtneria trachyspora '' – [[ogaeoseline ebapoorik]] *''[[Loweomyces wynneae ]]'' *'' Lycoperdon caudatum '' – [[hallikas murumuna]] *'' Lycoperdon mammiforme '' – [[ebemeline murumuna]] *''[[Lycoperdon subcretaceum ]]'' *''[[Melanogaster tuberiformis ]]'' *''[[Melanomphalia nigrescens ]]'' *''[[Melanophyllum eyrei ]]'' *''[[Meruliopsis rubicunda ]]'' *'' Microglossum atropurpureum '' – [[purpur-maakeel]], purpur-pisikeel *''[[Microglossum griseoviride ]]'' *'' Multiclavula mucida '' – [[limane hariksamblik]] *'' Mycena oregonensis '' – [[oregoni mütsik]] *''[[Neohygrocybe ingrata ]]'' *''[[Neohygrocybe ovina ]]'' *''[[Notholepista subzonalis ]]'' *''[[Octaviania asterosperma ]]'' *''[[Octaviania mutabilis ]]'' *''[[Osmoporus protractus ]]'' *''[[Otidea brunneoparva ]]'' *''[[Otidea concinna ]]'' *''[[Otidea mirabilis ]]'' *''[[Otidea propinquata ]]'' *''[[Peniophora lilacea ]]'' *'' Perenniporia subacida '' – [[kollane püsipoorik]] *'' Peziza ammophila '' – [[luiteliudik]] *''[[Phaeoclavulina roellinii ]]'' *''[[Phellodon melilotinus ]]'' *''[[Phellodon secretus ]]'' *'' Phellopilus nigrolimitatus '' – [[joontaelik]] *''[[Phlebia femsjoeensis ]]'' *'' Phlebia lindtneri '' – [[Lindtneri tardnahkis]] *''[[Pholiota henningsii ]]'' *'' Pholiota squarrosoides '' – [[kahkjas mampel]] *''[[Physodontia lundellii ]]'' *'' Pleurotus calyptratus '' – [[rõngasservik]] *''[[Pluteus chrysophaeus ]]'' *''[[Polyozellus niger ]]'' *'' Polyporus umbellatus '' – [[nabatorik]] *''[[Poronia erici ]]'' *'' Postia floriformis '' – [[lehviktümak]] *'' Postia lateritia '' – [[pruunjas tümak]] *''[[Psathyrella jacobssonii ]]'' *'' Pseudoinonotus dryadeus '' – [[juurepässik]] *''[[Pseudotricholoma metapodium ]]'' *''[[Radulodon erikssonii ]]'' *'' Ramaria aurea '' – [[kuldharik]] *''[[Ramaria conjunctipes ]]'' *''[[Ramaria rubrievanescens]]'' *'' Ramaria boreimaxima '' – [[põhjaharik]] *''[[Ramaria brunneolilacina ]]'' *''[[Ramaria flavosalmonicolor ]]'' *'' Ramaria formosa '' – [[kollalatv-harik]] *''[[Ramaria fumigata ]]'' *''[[Ramaria gypsea ]]'' *''[[Ramaria karstenii ]]'' *''[[Ramaria krieglsteineri ]]'' *''[[Ramaria neoformosa ]]'' *''[[Ramaria ossolana ]]'' *''[[Ramaria safraniolens ]]'' *'' Ramaria sanguinea '' – [[punetav harik]] *''[[Ramaria spinulosa ]]'' *''[[Ramaria thalliovirescens ]]'' *''[[Ramariopsis crocea ]]'' *''[[Ramariopsis pulchella ]]'' *''[[Rhizochaete sulphurina ]]'' *'' Rhodonia placenta '' – [[lõhetümak]] *''[[Rhodophana stangliana ]]'' *'' Rigidoporus obducens '' – [[ellipsoideoseline tarjak]] *''[[Ripartites borealis ]]'' *''[[Rubroboletus legaliae ]]'' *'' Rubroboletus satanas '' – [[saatana-kivipuravik]] *'' Rugosomyces ionides '' – [[lilla pisiheinik]] *''[[Rugosomyces obscurissimus ]]'' *''[[Russula candida ]]'' *''[[Russula emeticicolor ]]'' *''[[Russula melliolens ]]'' *''[[Russula olivina ]]'' *''[[Russula olivobrunnea ]]'' *''[[Russula roseoaurantia ]]'' *''[[Scleroderma cepa ]]'' *'' Sidera lenis '' – [[pehme peenpoorik]] *''[[Sistotrema citriforme ]]'' *'' Skeletocutis brevispora '' – [[taeliku-peenpoorik]] *'' Skeletocutis chrysella '' – [[kullalaiguline peenpoorik]] *''[[Skeletocutis delicata ]]'' *'' Skeletocutis kuehneri '' – [[Kuehneri peenpoorik]] *'' Skeletocutis odora '' – [[taiga-peenpoorik]] *'' Skeletocutis stellae '' – [[täht-peenpoorik]] *'' Sowerbyella radiculata '' – [[juurduv soverbiell]] *'' Sowerbyella rhenana '' – [[Rheini soverbiell]] *''[[Squamanita contortipes ]]'' *'' Squamanita odorata '' – [[soomus-pahkjalg]] *''[[Squamanita paradoxa ]]'' *'' Steccherinum collabens '' – [[pruun nääts]] *'' Steccherinum pseudozilingianum '' – [[haavanääts]] *'' Stereopsis vitellina '' – [[nõmmenahkis]] *''[[Taphrina ulmi ]]'' *''[[Tretomyces lutescens ]]'' *''[[Trichoglossum walteri ]]'' *'' Tricholoma acerbum '' – [[rihvelheinik]] *'' Tricholoma apium '' – [[sellerheinik]] *'' Tricholoma atrosquamosum '' – [[mustasoomuseline heinik]] *'' Tricholoma basirubens '' – [[punajalg-heinik]] *'' Tricholoma borgsjoeënse '' – [[borgsjö heinik]] *'' Tricholoma bresadolanum '' – [[Bresadola heinik]] *'' Tricholoma colossus '' – [[hiidheinik]] *'' Tricholoma filamentosum '' – [[kiuline heinik]] *'' Tricholoma matsutake '' – [[männiheinik]] *'' Tricholoma olivaceotinctum '' – [[fennoskandia heinik]] *'' Tricholoma roseoacerbum '' – [[roosakas heinik]] *'' Tricholoma sejunctum '' – [[oliivheinik]] *'' Tricholoma squarrulosum '' – [[soomusjalg-heinik]] *'' Tricholoma sudum '' – [[hall heinik]] *'' Tricholoma sulphurescens '' – [[vänge heinik]] *'' Tuber aestivum '' – [[suvitrühvel]], kevadtrühvel *''[[Tuber mesentericum ]]'' *'' Tulostoma fimbriatum '' – [[ripsmeline luiteseen]] *''[[Tulostoma simulans ]]'' *''[[Tulostoma winterhoffii ]]'' *'' Urnula craterium '' – [[pagana-urnseen]] *''[[Volvariella caesiotincta]]'' *'' Xerula pudens '' – [[harjas-ebakõrges]] *''[[Xylodon subtilissimus]]'' }} ==Ohulähedased liigid (''NT'')== {{veergude loend|laius=36em| *''[[Agaricus cupreobrunneus ]]'' *''[[Agaricus lanipes ]]'' *''[[Agaricus litoralis ]]'' *''[[Agaricus phaeolepidotus ]]'' *''[[Agrocybe firma ]]'' *''[[Alloclavaria purpurea ]]'' *''[[Amanita ceciliae ]]'' *''[[Amanita franchetii ]]'' *''[[Amanita lividopallescens ]]'' *'' Amanita strobiliformis '' – [[loor-kärbseseen]] *'' Anomoporia kamtschatica '' – [[valge marlpoorik]] *'' Antrodia macra '' – [[pajukorgik]] *'' Artomyces pyxidatus '' – [[kroonharik]] *''[[Ascocoryne turficola ]]'' *'' Asterodon ferruginosus '' – [[liibuv narmastaelik]] *''[[Athelia subovata ]]'' *'' Auricularia mesenterica '' – [[karvane kõrvtarrik]] *''[[Biscogniauxia marginata ]]'' *''[[Bombardia bombarda ]]'' *''[[Bovista cretacea ]]'' *'' Bovista paludosa '' – [[soo-maamuna]] *'' Butyriboletus appendiculatus '' – [[kuld-kivipuravik]] *'' Caloboletus radicans '' – [[mõru kivipuravik]] *''[[Calocera glossoides ]]'' *''[[Camarophyllopsis atropuncta ]]'' *''[[Camarophyllopsis schulzeri ]]'' *''[[Camarops lutea ]]'' *''[[Camarops polysperma ]]'' *''[[Camarops tubulina ]]'' *''[[Candelabrochaete septocystidia ]]'' *''[[Candolleomyces leucotephrus ]]'' *'' Ceriporia excelsa '' – [[lilla võrkpoorik]] *''Chaetodermella luna '' – [[nahkkoorik]] *''[[Choiromyces venosus ]]'' *''[[Clavaria flavipes ]]'' *'' Clavaria fumosa '' – [[hall tõlvik]] *''[[Clavaria incarnata ]]'' *'' Clavaria rosea '' – [[roosa tõlvik]] *''[[Clavaria tenuipes ]]'' *'' Clavariadelphus truncatus '' – [[tömp tõlvharik]] *''[[Clavulinopsis umbrinella ]]'' *'' Climacodon septentrionalis '' – [[kobar-põhjanarmik]] *''[[Conferticium ravum ]]'' *''[[Coprinopsis insignis ]]'' *''[[Cortinarius agathosmus ]]'' *''[[Cortinarius alcalinophilus ]]'' *''[[Cortinarius amoenolens ]]'' *''[[Cortinarius arcuatorum ]]'' *''[[Cortinarius aureopulverulentus ]]'' *''[[Cortinarius caesiocortinatus ]]'' *''[[Cortinarius caesiostramineus ]]'' *''Cortinarius callochrous '' – [[sidrunkollane vöödik]] *''Cortinarius cinnabarinus '' – [[kinavervöödik]] *''[[Cortinarius cisticola ]]'' *'' Cortinarius citrinus '' – [[väävelvöödik]] *''[[Cortinarius coerulescentium ]]'' *''[[Cortinarius cotoneus ]]'' *''[[Cortinarius croceocaeruleus ]]'' *''Cortinarius elegantior '' – [[elegantvöödik]] *''[[Cortinarius flavovirens ]]'' *''[[Cortinarius harcynicus ]]'' *''[[Cortinarius ionophyllus ]]'' *'' Cortinarius meinhardii '' – [[Meinhardi vöödik]] *''[[Cortinarius napus ]]'' *''[[Cortinarius olearioides ]]'' *''[[Cortinarius olivaceodionysae ]]'' *''[[Cortinarius percomis ]]'' *''[[Cortinarius phaeosmus ]]'' *''[[Cortinarius piceae ]]'' *''[[Cortinarius pinophilus ]]'' *''[[Cortinarius populinus ]]'' *''Cortinarius praestans '' – [[hiidvöödik]] *''[[Cortinarius rufo-olivaceus ]]'' *''[[Cortinarius russeoides ]]'' *'' Cortinarius salor '' – [[loovöödik]] *''[[Cortinarius spadicellus ]]'' *''[[Cortinarius subturibulosus ]]'' *''[[Cortinarius sulfurinus ]]'' *''[[Cortinarius tofaceus ]]'' *''[[Cortinarius transiens ]]'' *''Cortinarius turgidus '' – [[mampelvöödik]] *''[[Cortinarius vulpinus ]]'' *'' Craterellus cinereus '' – [[hall toruseen]] *'' Craterellus melanoxeros '' – [[mustuv torbikseen]] *''[[Cremeoderma unicum ]]'' *''[[Crepidotus cinnabarinus ]]'' *'' Crustoderma corneum '' – [[sarv-tardnahkis]] *''[[Crustoderma triste ]]'' *''[[Cryptosphaeria eunomia ]]'' *''[[Cuphophyllus cinerellus ]]'' *''[[Cuphophyllus colemannianus ]]'' *''[[Cuphophyllus flavipes ]]'' *''[[Cuphophyllus fornicatus ]]'' *''[[Cuphophyllus fuscescens ]]'' *'' Cuphophyllus russocoriaceus '' – [[seeder-võlvnutt]] *'' Cystolepiota adulterina '' – [[tolmav jahusirmik]] *'' Cystolepiota bucknallii '' – [[lilla jahusirmik]] *''[[Cystostereum murrayi ]]'' *''[[Dendrothele alliacea ]]'' *'' Dentipellis fragilis '' – [[õrn narmnahkis]] *''[[Elaphomyces leveillei ]]'' *''[[Entoloma ameides ]]'' *''[[Entoloma atrocoeruleum ]]'' *''[[Entoloma chloropolium ]]'' *'' Entoloma corvinum '' – [[vares-punalehik]] *''[[Entoloma dichroum ]]'' *''[[Entoloma excentricum ]]'' *''[[Entoloma griseocyaneum ]]'' *''[[Entoloma griseorubidum ]]'' *'' Entoloma incanum '' – [[roheline punalehik]] *''[[Entoloma jubatum ]]'' *''[[Entoloma lividocyanulum ]]'' *''[[Entoloma prunuloides ]]'' *''[[Entoloma queletii ]]'' *''[[Entoloma scabiosum ]]'' *''[[Entoloma turci ]]'' *''[[Episphaeria fraxinicola ]]'' *''[[Eutypella stellulata ]]'' *'' Fistulina hepatica '' – [[maksak]] *'' Fomitiporia robusta '' – [[tammetaelik]] *'' Fomitopsis pulvinascens '' – [[haavakorgik]] *'' Fomitopsis rosea '' – [[roosa korgik]] *''[[Galactinia saniosa ]]'' *''[[Gautieria otthii ]]'' *''[[Geastrum floriforme ]]'' *''[[Geastrum quadrifidum ]]'' *''[[Geastrum schmidelii ]]'' *'' Gelatoporia subvermispora '' – [[härmpoorik]] *''[[Genea hispidula ]]'' *'' [[Gloeodontia subasperispora ]]'' *'' Gloeophyllum abietinum '' – [[kuusekõrbik]] *''[[Granulobasidium vellereum ]]'' *'' Grifola frondosa '' – [[leht-kobartorik]] *''[[Gymnopilus odini ]]'' *''[[Gyromitra sphaerospora ]]'' *'' Gyroporus castaneus '' – [[kastanpäkk]] *''[[Hapalocystis bicaudata ]]'' *''[[Hapalopilus aurantiacus ]]'' *'' Haploporus tuberculosus '' – [[roosakas puunääts]] *''[[Helvella sublicia ]]'' *'' Hemileccinum impolitum '' – [[kollane kivipuravik]] *'' Hemipholiota populnea '' – [[haava-ebamampel]] *'' Hemistropharia albocrenulata '' – [[täkiline ebamampel]] *'' Hericium coralloides '' – [[harunev korallnarmik]] *'' Hermanssonia centrifuga '' – [[volt-tardnahkis]] *'' Hodophilus foetens '' – [[lehkav haisuseen]] *'' Hydnellum aurantiacum '' – [[kuld-kübarnarmik]] *'' Hydnellum caeruleum '' – [[sini-kübarnarmik]] *'' Hydnellum ferrugineum '' – [[pruun kübarnarmik]] *'' Hydnellum peckii '' – [[Pecki kübarnarmik]] *''[[Hydnellum rufoconcrescens ]]'' *'' Hydnellum suaveolens '' – [[lõhnav kübarnarmik]] *''[[Hydropodia subalpina ]]'' *''[[Hygrocybe aurantiosplendens ]]'' *''[[Hygrocybe calciphila ]]'' *'' Hygrocybe punicea '' – [[hiid-vesinutt]] *''[[Hygrocybe splendidissima ]]'' *''[[Hygrocybe subpapillata ]]'' *'' Hygrophorus camarophyllus '' – [[kitse-limanutt]] *'' Hygrophorus chrysodon '' – [[ebe-limanutt]] *'' Hygrophorus karstenii '' – [[Karsteni limanutt]] *''[[Hygrophorus mesotephrus ]]'' *'' Hygrophorus russula '' – [[pilvik-limanutt]] *''[[Hygrophorus unicolor ]]'' *''[[Hymenogaster luteus ]]'' *''[[Hyphoderma orphanellum ]]'' *''[[Hypoxylon macrocarpum ]]'' *''[[Hysterangium calcareum ]]'' *''[[Inocybe alboperonata ]]'' *''[[Inocybe concinnula ]]'' *''[[Inocybe diabolica ]]'' *''[[Inocybe favrei ]]'' *''[[Inocybe haemacta ]]'' *''[[Inocybe melleiconica ]]'' *''[[Inocybe monochroa ]]'' *''[[Inocybe piricystis ]]'' *''[[Ischnoderma resinosum ]]'' *''[[Kavinia alboviridis ]]'' *''[[Laccaria maritima ]]'' *'' Lactarius acris '' – [[roosapiimane riisikas]] *'' Lactarius flavidus '' – [[kollakas riisikas]] *''[[Lactarius lanceolatus ]]'' *'' Lactarius musteus '' – [[kirju riisikas]] *'' Lactarius olivinus '' – [[oliivriisikas]] *'' Lactarius zonarius '' – [[vöötriisikas]] *'' Lactarius violascens '' – [[lillakas riisikas]] *'' Lentaria byssiseda '' – [[harkjas puiduharik]] *'' Lentaria epichnoa '' – [[harunev puiduharik]] *'' Lepiota grangei '' – [[rohe-harisirmik]] *'' Lepista densifolia '' – [[tihedalehine ebaheinik]] *'' Leptoporus erubescens '' – [[männi-lillatümak]] *'' Leptoporus mollis '' – [[kuuse-lillatümak]] *''[[Leucopaxillus cerealis ]]'' *''[[Leucopaxillus gentianeus ]]'' *''[[Lopadostoma pouzarii ]]'' *''[[Lycoperdon cretaceum ]]'' *''[[Lycoperdon decipiens ]]'' *'' Lycoperdon ericaeum '' – [[nõmm-murumuna]] *''[[Lycoperdon muscorum ]]'' *''[[Lyophyllum eustygium ]]'' *''[[Lyophyllum semitale ]]'' *''[[Metulodontia nivea ]]'' *''[[Microglossum fuscorubens ]]'' *''[[Microglossum olivaceum ]]'' *''[[Mythicomyces corneipes ]]'' *''[[Neohygrocybe nitrata ]]'' *''[[Neolecta vitellina ]]'' *''[[Odonticium romellii ]]'' *'' Osteina undosa '' – [[lainjasservaline tümak]] *''[[Paraisaria gracilis ]]'' *''[[Paullicorticium allantosporum ]]'' *''[[Paullicorticium ansatum ]]'' *''[[Paullicorticium delicatissimum ]]'' *'' Pelloporus leporinus '' – [[kuuse-jänesepäss]] *''[[Peniophorella guttulifera ]]'' *'' Perenniporia medulla-panis '' – [[valge püsipoorik]] *'' Phallus hadriani '' – [[luite-tanuseen]] *'' Phellinidium ferrugineofuscum '' – [[tumepruun taelik]] *''[[Phellodon aquiloniniger ]]'' *'' Phellodon confluens '' – [[liit-vöötnarmik]] *''[[Phellodon dititomentosus ]]'' *''[[Phellodon frondosoniger ]]'' *'' Phellodon fuligineoalbus '' – [[pruunikas vöötnarmik]] *'' Phellodon melaleucus '' – [[pruun vöötnarmik]] *'' Phellodon niger '' – [[must vöötnarmik]] *'' Phellodon violascens '' – [[lilla mütsnarmik]] *''[[Phlebia diffissa ]]'' *''[[Phlebia serialis ]]'' *''[[Phlebiodontia subochracea ]]'' *'' Picipes badius '' – [[läiktorik]], tõmmu torik *''[[Plicatura pendula ]]'' *''[[Pluteus hispidulus ]]'' *''[[Polyozellus humicola ]]'' *'' Polyporus tuberaster '' – [[mugultorik]] *'' Porodaedalea pini '' – [[männitaelik]] *'' Poronia punctata '' – [[täpptaelik]] *'' Postia ceriflua '' – [[nabatümak]] *'' Postia guttulata '' – [[pisartümak]] *''[[Postia parva ]]'' *''[[Protodontia subgelatinosa ]]'' *'' Psathyrella ammophila '' – [[luitepsatürell]] *''[[Pseudoclitopilus rhodoleucus ]]'' *''[[Pseudographis pinicola ]]'' *''[[Pseudosperma bulbosissimum ]]'' *''[[Pseudosperma godfrinioides ]]'' *''[[Quaternaria dissepta ]]'' *'' Ramaria botrytis '' – [[punalatv-harik]] *''[[Ramaria eosanguinea ]]'' *''[[Ramaria flavescens ]]'' *''[[Ramaria flavissima ]]'' *''[[Ramaria ignicolor ]]'' *''[[Ramaria lutea ]]'' *''[[Ramaria pallida ]]'' *''[[Ramaria primulina ]]'' *''[[Ramaria testaceoflava ]]'' *''[[Ramariopsis subtilis ]]'' *'' Rhizocybe vermicularis '' – [[lehiselehtrik]] *''[[Rhodoscypha ovilla ]]'' *''[[Rugosomyces onychinus ]]'' *''[[Russula carpini ]]'' *''[[Russula curtipes ]]'' *''[[Russula laeta ]]'' *''[[Russula rutila ]]'' *''[[Russula torulosa ]]'' *''[[Russula vinosobrunnea ]]'' *''[[Russula viscida ]]'' *'' Sarcodon imbricatus '' – [[harilik põdramokk]] *'' Sarcodon squamosus '' – [[männi-põdramokk]] *'' Sarcosphaera coronaria '' – [[kroonliudik]] *''[[Scleroderma septentrionale ]]'' *'' Scleroderma verrucosum '' – [[jalukas murukera]] *''[[Sclerogaster compactus ]]'' *''[[Sclerogaster hysterangioides ]]'' *''[[Scytinostroma galactinum ]]'' *''[[Scytinostroma praestans ]]'' *'' Sistotrema raduloides '' – [[hambune sistotreem]] *''[[Skeletocutis exilis ]]'' *'' Sowerbyella imperialis '' – [[kuldsoverbiell]] *''[[Splanchnonema foedans ]]'' *'' Spongipellis spumea '' – [[aed-vahtpoorik]] *'' Steccherinum lacerum '' – [[väädikservaline nääts]] *''[[Tectella patellaris ]]'' *'' Trechispora candidissima '' – [[valge poornahkis]] *''[[Tremellodendropsis tuberosa ]]'' *'' Trichaptum laricinum '' – [[lehikkõbjuk]] *''[[Trichoderma nybergianum ]]'' *'' Tricholoma orirubens '' – [[punetav heinik]] *''[[Tubulicrinis effugiens ]]'' *''[[Tubulicrinis hirtellus ]]'' *''[[Tubulicrinis inornatus ]]'' *'' Tulostoma brumale '' – [[hiline luiteseen]] *''[[Tulostoma niveum ]]'' *'' Verpa bohemica '' – [[kurrel]] *'' Volvariella bombycina '' – [[puidu-tupplehik]] *'' Volvariella surrecta '' – [[parasiit-tupplehik]] *''[[Xenasma pruinosum ]]'' *''[[Xenasma pulverulentum ]]'' *''[[Xenasmatella subflavidogrisea ]]'' *'' Xylobolus frustulatus '' – [[tammenahkis]] *''[[Xylodon spathulatus]]'' }} ==Puuduliku andmestikuga liigid (''DD'')== {{veergude loend|laius=36em| *''[[Agaricus moelleri ]]'' *''[[Agrocybe pusiola ]]'' *''[[Amaurodon atrocyaneus ]]'' *''[[Amaurodon cyaneus ]]'' *''[[Amaurodon mustialaënsis ]]'' *''[[Amaurodon viridis ]]'' *''[[Amphinema diadema ]]'' *''[[Amylocorticiellum cremeoisabellinum ]]'' *''[[Amylocorticium pedunculatum ]]'' *''[[Amylocorticium subsulphureum ]]'' *'' Antrodia cretacea '' – [[kriitkorgik]] *''[[Antrodia mappa ]]'' *'' Aporpium macroporum '' – [[suur tardpoorik]] *''[[Atractosporocybe polaris ]]'' *''[[Baeospora myriadophylla ]]'' *''[[Balsamia platyspora ]]'' *''[[Biscogniauxia nummularia ]]'' *'' Buchwaldoboletus lignicola '' – [[puidupuravik]] *''[[Cainiella borealis ]]'' *''[[Camarops pugillus ]]'' *''[[Cortinarius aleuriosmus ]]'' *''[[Cortinarius aureifolius ]]'' *''[[Cortinarius blattoi ]]'' *''[[Cortinarius chailluzii ]]'' *''[[Cortinarius collocandoides ]]'' *''[[Cortinarius fragrantior ]]'' *''[[Cortinarius kristiniae ]]'' *''[[Cortinarius lithophilus ]]'' *''[[Cortinarius niveoglobosus ]]'' *''[[Cortinarius olidoamethysteus ]]'' *''[[Cortinarius subcorrosus ]]'' *''[[Cuphophyllus roseascens ]]'' *''[[Cytidiella albomellea ]]'' *''[[Dacrymyces ovisporus ]]'' *''[[Daedaleopsis tricolor ]]'' *''[[Daldinia vernicosa ]]'' *''[[Dendrothele griseocana ]]'' *''[[Elaphomyces bucholtzii ]]'' *''[[Elaphomyces citrinopapillatus ]]'' *''[[Elaphomyces decipiens ]]'' *''[[Elaphomyces nemoreus ]]'' *''[[Elaphomyces pusillus ]]'' *''[[Entoloma carneogriseum ]]'' *''[[Entoloma luteobasis ]]'' *''[[Femsjonia peziziformis ]]'' *''[[Fibrodontia gossypina ]]'' *'' Fibroporia gossypium '' – [[vatjas kiudpoorik]] *'' Fibroporia norrlandica '' – [[põhja-kiudpoorik]] *''[[Gautieria subglobispora ]]'' *''[[Genea lespiaultii ]]'' *''[[Genea pseudoverrucosa ]]'' *''[[Glutinoglossum heptaseptatum ]]'' *''[[Helvella hypocrateriformis ]]'' *''[[Helvella lactea ]]'' *''[[Hertzogia martiorum ]]'' *''[[Hohenbuehelia longipes ]]'' *''[[Hydnellum nemorosum ]]'' *''[[Hymenoscyphus albidus ]]'' *''[[Hyphoderma deviatum ]]'' *''[[Hyphoderma subclavigerum ]]'' *''[[Hypochnicium wakefieldiae ]]'' *''[[Inocybe alpinomarginata ]]'' *''[[Inocybe argenteolutea ]]'' *''[[Inocybe bidumensis ]]'' *''[[Inocybe bresadolae ]]'' *''[[Inocybe brunneotomentosa ]]'' *''[[Inocybe canescens ]]'' *''[[Inocybe lapponica ]]'' *''[[Inocybe paragiacomi ]]'' *''[[Inocybe tenebrosa ]]'' *''[[Inosperma quietiodor ]]'' *''[[Inosperma subhirsutum ]]'' *''[[Kneiffiella efibulata ]]'' *''[[Lactarius stephensii ]]'' *''[[Leucoagaricus sublittoralis ]]'' *''[[Lopadostoma gastrinum ]]'' *''[[Lycoperdon frigidum ]]'' *''[[Lycoperdon niveum ]]'' *''[[Lycoperdon subumbrinum ]]'' *''[[Lyophyllum transforme ]]'' *''[[Mallocybe granulosa ]]'' *''[[Mallocybe leucoloma ]]'' *''[[Melanogaster luteus ]]'' *''[[Mucronella bresadolae ]]'' *''[[Mycena fagetorum ]]'' *''[[Mycoaciella bispora ]]'' *''[[Odontia ferruginea ]]'' *''[[Orbilia comma ]]'' *''[[Pachyphlodes citrina ]]'' *''[[Pachyphlodes melanoxantha ]]'' *''[[Pachyphlodes nemoralis ]]'' *''[[Paxillus adelphus ]]'' *''[[Paxillus olivellus ]]'' *''[[Paxillus rubicundulus ]]'' *''[[Peniophora septentrionalis ]]'' *''[[Peniophorella echinocystis ]]'' *''[[Phlebia bresadolae ]]'' *''[[Phlebia georgica ]]'' *''[[Polyozellus alobatus ]]'' *''[[Polyozellus mucidulus ]]'' *''[[Polyozellus pinophilus ]]'' *''[[Polyozellus rhizopunctatus ]]'' *''[[Polyozellus rotundisporus ]]'' *''[[Polyozellus umbrinascens ]]'' *''[[Polyozellus vepallidosporus ]]'' *''[[Porodaedalea chrysoloma ]]'' *''[[Postia balsamina ]]'' *'' Postia hibernica '' – [[sügistümak]] *''[[Postia perdelicata ]]'' *''[[Postia persicina ]]'' *''[[Pyropyxis rubra ]]'' *''[[Ramaria subtilis ]]'' *''[[Repetobasidium conicum ]]'' *''[[Repetobasidium macrosporum ]]'' *''[[Repetobasidium mirificum ]]'' *''[[Repetobasidium vestitum ]]'' *''[[Repetobasidium vile ]]'' *''[[Rhizoctonia terrigena ]]'' *''[[Russula anthracina ]]'' *''[[Russula decipiens ]]'' *''[[Russula fulvograminea ]]'' *''[[Russula puellula ]]'' *''[[Russula rubra ]]'' *''[[Scytinostromella nannfeldtii ]]'' *'' Sistotrema alboluteum '' – [[kollane sistotreem]] *'' Sistotrema albopallescens '' – [[kahkjas sistotreem]] *''[[Sistotrema pistilliferum ]]'' *'' Skeletocutis borealis '' – [[põhja-peenpoorik]] *'' Skeletocutis cummata '' – [[ookerjas peenpoorik]] *''[[Sowerbyella densireticulata ]]'' *''[[Steccherinum aridum ]]'' *''[[Steccherinum litschaueri ]]'' *''[[Subulicium lautum ]]'' *''[[Subulicium minus ]]'' *''[[Subulicium rallum ]]'' *''[[Suillellus mendax ]]'' *''[[Suillellus queletii ]]'' *''[[Suillosporium cystidiatum ]]'' *''[[Thelephora asperula ]]'' *''[[Tomentella italica ]]'' *''[[Trechinothus smardae ]]'' *''[[Trechispora silvae ]]'' *''[[Tremellodendropsis helvetica ]]'' *''[[Trichoderma seppoi ]]'' *'' Tricholoma boreosulphurescens '' – [[põhjala heinik]] *''[[Tubulicrinis chaetophorus ]]'' *''[[Tubulicrinis cinctus ]]'' *''[[Tubulicrinis propinquus ]]'' *''[[Tubulicrinis regificus ]]'' *'' Tyromyces kmetii '' – [[Kmeti konttümak]] *''[[Uncobasidium luteolum ]]'' *''[[Vararia ochroleuca ]]'' *''[[Vararia racemosa ]]'' *''[[Xenasma rimicola ]]'' *''[[Xerocomus chrysonema ]]'' *''[[Xerocomus silwoodensis ]]'' *''[[Xylodon tuberculatus ]]'' }} ==Viited== {{Viited}} ==Vaata ka== * [[Eesti seente punane nimestik]] [[Kategooria:Looduskaitse]] ix449e0o8xiatdrh8zzr8y7q8bboej0 0 713525 7151932 7134960 2026-05-12T06:58:21Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]] 7151932 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Jeff Cooper}} {{Infokast persoon | nimi = Jeff Cooper | haridus = {{plainlist| * [[Stanford University]] ([[Bachelor of Arts|BA]]) * [[University of California, Riverside]] ([[Master of Arts|MA]]) }} | sünniaeg = {{birth date|1920|05|10}} | surmaaeg = {{death date and age|2006|09|25|1920|05|10}} | surmakoht = [[Ameerika Ühendriigid]] | abikaasa = Janelle Cooper | lapsed = 3 | sünninimi = John Dean Cooper }}'''Jeff Cooper''' ([[10. mai]] [[1920]] – [[25. september]] [[2006]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] merejalaväe ohvitser, tulirelvade instruktor, kirjanik ja relvateooria mõjukas arendaja. Teda peetakse üheks modernse püstolilaskmise õpetuse rajajaks ning tema ideed on avaldanud sügavat mõju nii sõjaväelisele väljaõppele, õiguskaitseasutustele kui ka tsiviilrelvaomanike koolitusele. == Varane elu ja haridus == Jeff Cooper sündis [[Los Angeles|Los Angeleses]] [[California|Californias]]. Ta kasvas üles ajal, mil Ameerika Ühendriikides suurenes huvi relvade ja sõjalise valmisoleku vastu. Noorelt huvitus ta nii ajaloost kui ka relvadest, mis suunasid tema hilisemat karjääri. Ta õppis [[Stanfordi ülikool|Stanfordi ülikoolis]], kus ta õppis [[Vehklemine|vehklemist]], ja lõpetas Stanfordi 1941. aastal [[politoloogia]] bakalaureusekraadiga. 1960. aastate keskel sai ta [[California ülikool Riverside|California ülikoolist Riverside'is]] ajaloo magistrikraadi. 1950. aastate lõpust kuni 1970. aastate alguseni oli ta osalise tööajaga keskkooli ja kogukonnakõrgkooli ajalooõpetaja. == Sõjaväeline karjäär == Cooper astus Ameerika Ühendriikide merejalaväkke ning teenis Teise maailmasõja ajal Vaikse ookeani sõjatandril merejalaväe üksusega [[USS Pennsylvania]] pardal. Sõja lõpuks oli ta ülendatud [[Major|majoriks]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jätkas Cooper teenistust reservis ning osales ka Korea sõjas. Ta tõusis lõpuks [[Kolonelleitnant|kolonelleitnandi]] auastmeni. == Tulirelvade väljaõpe ja Gunsite Academy == Pärast aktiivset sõjaväelist karjääri pühendus Cooper relvakoolituse arendamisele. 1976. aastal asutas ta [[Arizona|Arizonas]] tulirelvade väljaõppekeskuse, mis sai tuntuks kui [[Gunsite Academy]] (algse nimega American Pistol Institute). Sellest kujunes kiiresti üks maailma tuntumaid tsiviil- ja professionaalsete relvakoolituse keskusi. Gunsite’is töötas Cooper välja oma kuulsa õpetussüsteemi, mida tuntakse kui „moderne püstolitehnika“. See keskendus realistlikele enesekaitseolukordadele ning rõhutas kiirust, täpsust ja kontrolli. Tema õpetus erines varasematest sihtlaskmise traditsioonidest, tuues esile praktilisuse ja taktikalise mõtlemise. Cooper müüs firma 1992. aastal, kuid jätkas elamist Pauldeni rantšos. Ta oli tuntud suurekaliibriliste püstolite, eriti [[Colt M1911|Colt 1911]] ja [[.45 ACP]] padruni propageerimise poolest. == Moderne püstolitehnika == Cooperi välja töötatud modernne püstolitehnika põhineb mitmel põhiprintsiibil: * kahe käega stabiilne haare (nn [[Weaveri asend]]) * kiire sihtimine ja lasu sooritamine * päästiku kontroll ja relva ohutu käsitsemine * situatsiooniteadlikkus ja taktikaline liikumine See süsteem muutis oluliselt püstolilaskmise õpetust, nihutades fookuse staatiliselt märgilaskmiselt dünaamilisele enesekaitsele. == Situatsiooniteadlikkuse värvikoodid == Cooper populariseeris ka situatsiooniteadlikkuse mudeli, mida kirjeldatakse nelja värvi abil: * {{color box|white}} '''valge''' – ettevalmistamata, kaitsetu * {{color box|yellow}} '''kollane''' – tähelepanelik, jälgid ümbrust * {{color box|orange}} '''oranž''' – võimalik ohumärk, valmisolek * {{color box|red}} '''punane''' – reaalne oht, valmis võitlema Seda mudelit kasutatakse tänapäeval laialdaselt nii relvakoolituses kui ka turvalisuse ja enesekaitse õpetamisel. == Jeff Cooperi relvaohutuse neli reeglit == # Kõik relvad on alati laetud – igat relva tuleb käsitleda kui laetut ja tuleb veenduda ohutuses. # Ära kunagi suuna relva kellegi ega millegi suunas, mida sa ei soovi hävitada. # Ära aseta sõrme päästikule enne, kui oled suunanud relva sihtmärgile ja otsustanud tulistada. # Ole kindel oma sihtmärgis – tulista siis, kui oled veendunud, mille pihta sa lased. == Isiklik elu == Jeff Cooper oli oma naise Janelle Cooperiga abielus 64 aastat. Neil oli kolm tütart. Tema ja Janelle on maetud [[Arizona Pioneer Home kalmistu|Arizona Pioneer Home kalmistule]] Prescottis Arizonases. {{JÄRJESTA:Cooper, Jeff}} [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 2006]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]] o4x62h5h936ew6u5nlinyv0q7wukks9 0 713635 7151819 7136845 2026-05-11T21:55:30Z Evlper 104506 7151819 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|Santa Maria de Lebeña räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref>[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref>) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] ([[kristlased]], kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal elasid seal edasi mauride valitsuse all).<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñas]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba]]s [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[San Miguel de Celanova]] [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata]] kirik [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative Lists. unesco.org]</ref> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', milllest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab "araabiastatud") ja neil lubati oma usku edasi viljeleda. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib neid kaht traditsiooni. Mosaraabia kunst jõudis [[rekonkista]] ajal ka kristlike valitsejate tagasivallutatud territooriumidele, kus püstitati samuti mosaraabia stiilis ehitisi ja loodi kunstiteoseid (eelkõige [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]). Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast varase keskaja Ibeerias. Seda iseloomustab kristlik aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja ribidega toetatud [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikule on iseloomulik katkendlik ruum (iga ruumiosa on omaette üksus, vastandina pidevale [[lööv]]ile) ja väikesed proportsioonid; reana paiknevaid ruume katavad [[kuppel|kuplid]], mida eri viisidel toetavad roided. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref>[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref>. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 5b41bbpmaen06u30ui1hpmkrde07hbb 7151933 7151819 2026-05-12T07:00:11Z Evlper 104506 7151933 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|Santa Maria de Lebeña räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref>[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref>) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] ([[kristlased]], kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal elasid seal edasi mauride valitsuse all).<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñas]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba]]s [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[San Miguel de Celanova]] [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata]] kirik [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative Lists. UNESCO]</ref> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', milllest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab "araabiastatud") ja neil lubati oma usku edasi viljeleda. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib neid kaht traditsiooni. Mosaraabia kunst jõudis [[rekonkista]] ajal ka kristlike valitsejate tagasivallutatud territooriumidele, kus püstitati samuti mosaraabia stiilis ehitisi ja loodi kunstiteoseid (eelkõige [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]). Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast varase keskaja Ibeerias. Seda iseloomustab kristlik aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja ribidega toetatud [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikule on iseloomulik katkendlik ruum (iga ruumiosa on omaette üksus, vastandina pidevale [[lööv]]ile) ja väikesed proportsioonid; reana paiknevaid ruume katavad [[kuppel|kuplid]], mida eri viisidel toetavad roided. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref>[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref>. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] mn8gwj1zff9chei4gjhnjmc680ise36 7151935 7151933 2026-05-12T07:01:01Z Evlper 104506 7151935 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|Santa Maria de Lebeña räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref>[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref>) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] ([[kristlased]], kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal elasid seal edasi mauride valitsuse all).<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñas]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba]]s [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[San Miguel de Celanova]] [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata]] kirik [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', milllest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab "araabiastatud") ja neil lubati oma usku edasi viljeleda. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib neid kaht traditsiooni. Mosaraabia kunst jõudis [[rekonkista]] ajal ka kristlike valitsejate tagasivallutatud territooriumidele, kus püstitati samuti mosaraabia stiilis ehitisi ja loodi kunstiteoseid (eelkõige [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]). Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast varase keskaja Ibeerias. Seda iseloomustab kristlik aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja ribidega toetatud [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikule on iseloomulik katkendlik ruum (iga ruumiosa on omaette üksus, vastandina pidevale [[lööv]]ile) ja väikesed proportsioonid; reana paiknevaid ruume katavad [[kuppel|kuplid]], mida eri viisidel toetavad roided. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref>[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref>. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 0i4q98n3vkn4666mts5drmvs0fppotd 7151940 7151935 2026-05-12T07:01:51Z Evlper 104506 Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid 7151940 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|Santa Maria de Lebeña räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref name="smarthistory" /> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref name="unesco" />) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] ([[kristlased]], kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal elasid seal edasi mauride valitsuse all).<ref name="britannica" /> 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñas]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba]]s [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[San Miguel de Celanova]] [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata]] kirik [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref name="unesco" /> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', milllest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab "araabiastatud") ja neil lubati oma usku edasi viljeleda. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib neid kaht traditsiooni. Mosaraabia kunst jõudis [[rekonkista]] ajal ka kristlike valitsejate tagasivallutatud territooriumidele, kus püstitati samuti mosaraabia stiilis ehitisi ja loodi kunstiteoseid (eelkõige [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]). Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast varase keskaja Ibeerias. Seda iseloomustab kristlik aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref name="unesco" /> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja ribidega toetatud [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikule on iseloomulik katkendlik ruum (iga ruumiosa on omaette üksus, vastandina pidevale [[lööv]]ile) ja väikesed proportsioonid; reana paiknevaid ruume katavad [[kuppel|kuplid]], mida eri viisidel toetavad roided. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref name="smarthistory" />. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref name="britannica" /> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="smarthistory">[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> <ref name="unesco">[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> }} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 2y1xpy50p47k66gb1x1d3kkg7uz1ho2 0 713749 7152038 7143069 2026-05-12T08:40:59Z Kristiina168 220993 Korrigeeritud viiteid 7152038 wikitext text/x-wiki {{Reklaam|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Saaremaa Toidufestival tiim.jpg|pisi|Saaremaa Toidufestivali korraldustiim (osaline) 2026]] '''Saaremaa Toidufestival''' on septembri algusnädalail toimuv koguperefestival, mida on korraldatud alates 2014. aastast.<ref>https://saaremaatoidufestival.ee/ </ref> Toidufestivali eesmärk on väärtustada [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] kohalikku kvaliteetset toorainet, tuua esile saarte toidutootjaid ja toitlustajaid ning tutvustada saarelisele piirkonnale omaseid toidutraditsioone. Saaremaa Toidufestivali algataja ja korraldaja on [[SA Saaremaa Turism]], kes teeb koostööd kohalike ettevõtete, kogukondade ja teiste partneritega. Toidufestivali nimisponsor on Saaremaa Köök<ref>[https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Saaremaa%20Teataja%202022.08.18.pdf "Saaremaa toidufestival pakub midagi igale maitsele"] Saaremaa Teataja, 18. august 2022</ref> ning pikaajaline toetaja on [[Saaremaa Piimatööstus]]. [[Fail:Hoovikohvik.jpg|vasakul|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuv Õunakohvikute päev Kuressaares]] [[Fail:Laat saaremaal.jpg|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuvad laadad ja Turupäev]] [[Fail:Külade sündmus Saaremaal.jpg|vasakul|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuvad laadad ja Turupäev]] Esimestel aastatel (2014–2018) kestis Saaremaa Toidufestival seitse päeva, 2019. aastast korraldati festivali 11-päevasena ja alates 2024. aastast on Saaremaa Toidufestivali põhiprogramm kümnepäevane.<ref>Saaremaa Teataja, 28.08.2025, Saaremaa Toidufestivali erileht</ref> Festivali kava koosneb paljudest eraldiseisvatest üritustest ja tegevustest nii Saaremaal kui ka Muhus. Toidufestivalil pakutakse Saaremaa Restoranide Nädala õhtusööke, võimalust sõita "Külla Külla" raames küladesse, saada osa Suures Turupäevast ja Sügislaadast, külastada Õunakohvikute päeval avatud kodukohvikuid<ref>{{netiviide |url=https://saaremaatoidufestival.ee/programm/ |pealkiri=Programm |väljaanne=saaremaatoidufestival.ee}}</ref> ning neile lisaks on ka teisi eripakkumisi ja kampaaniaid.<ref>https://puhkaeestis.ee/et/saaremaa-toidufestival </ref> Saaremaa Toidufestivali tunnuslause on "Kenast sööjast on ka toidul hea meel". Festivali üritustel on osalejaid igal aastal ligikaudu 18 000 – 20 000, näiteks 2023. aastal oli osalejaid üritustel ligi 22 000.<ref>https://www.pria.ee/uudised/eesti-toidu-kuu-uritustel-kais-rekordarv-kulastajaid </ref> [[Fail:Kena-Keretäis.jpg|pisi|Kena Keretäis novembris – õhtusöök Muhu ja Saaremaa kodudes]] Olgugi, et toidufestival ise leiab aset septembris, on sel läbi aasta ka mitmeid alasündmusi: kevadine Saaremaa Restoranide Nädal,<ref>Kertu Kalmus. [https://saartehaal.postimees.ee/7980459/algab-restoranide-nadal-restod-kutsuvad-kohalikke-head-ja-paremat-proovima “ALGAB RESTORANIDE NÄDAL ⟩ Restod kutsuvad kohalikke head ja paremat proovima”] Saarte Hääl, 15. märts 2024</ref> lihavõttepühade ajal avatud "Saarte saladuslikud Sahvrid"<ref>Kristina Õun. [https://saartehaal.postimees.ee/8226194/sahvrid-valla-saarte-sahvrid-teevad-ruumi-uuele-hooajale "SAHVRID VALLA ⟩ Saarte sahvrid teevad ruumi uuele hooajale"] Saarte Hääl, 8. aprill 2025</ref><ref>https://saaremaatoidufestival.ee/sahvrid/ </ref> ning novembri esimesel nädalavahetusel Saaremaa ja Muhu kodudes pakutav õhtusöök "Kena Keretäis".<ref>Aili Salong. [https://saartehaal.postimees.ee/8133895/kena-keretais-muutub-traditsiooniks “Kena Keretäis muutub traditsiooniks”] Saarte Hääl, 13. november 2024</ref><ref>https://saaremaatoidufestival.ee/kena-keretais/ </ref> Mitmed alasündmused said alguse 2024.–2025. aastal, kui Saare maakond kandis Eesti toidupiirkonna tiitlit<ref>https://www.eestitoit.ee/et/2024-saaremaa-muhu-ruhnu </ref><ref>https://www.agri.ee/uudised/saaremaa-muhu-ja-ruhnu-maitsete-aasta-saab-avapaugu-piknikuga-vainatammil </ref> ning Saaremaa, Muhu ja Ruhnu maitsete aasta eestvedajateks olid Saaremaa Toidufestivali korraldajad.<ref>https://saaremaatoidufestival.ee/saarte-maitsed/ </ref> Saare maakonnas seati toidupiirkonna aastal fookusesse merelised maitsed, kestlik eluviis ja saarte nüüdisaegne toidukultuur.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/8002726/eesti-toidupiirkonna-tiitlit-kannavad-sel-aastal-saaremaa-muhu-ja-ruhnu “Eesti toidupiirkonna tiitlit kannavad sel aastal Saaremaa, Muhu ja Ruhnu”] Saarte Hääl, 17. aprill 2024</ref> Saaremaa Toidufestivali korraldajad peavad festivali suurimaks väärtuseks saarte kogukondade elavdamist – suur osa teoks tehtud ideedest on tulnud just kogukondadelt ja kohalikelt ettevõtjatelt.<ref>[https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Saaremaa%20Teataja%202022.08.18.pdf "Saaremaa toidufestival pakub midagi igale maitsele"] Saaremaa Teataja, 18.08.2022</ref> == Tunnustus == [[Fail:Regionaalmaasikas 2023.jpg|pisi|Regionaalmaasika tunnustus 2023]] 2023. aastal pälvis Saaremaa Toidufestival [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]ilt [[Regionaalmaasikad|Regionaalmaasika auhinna]]: "Festival elavdab kohalikku ettevõtlust ja kogukondlikku tegevust ning pikendab turismihooaega. Festivalil väärtustatakse kohalikku toorainet ja toodangut, kaasatakse külamajasid ja pakutakse võimalust ise aktiivselt programmis kaasa lüüa."<ref>https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalmaasika-konkurss#laureaadid </ref><ref>Kertu Kalmus. [https://saartehaal.postimees.ee/7800752/saaremaa-toidufestival-palvis-regionaalmaasika-tunnustuse “Saaremaa Toidufestival pälvis regionaalmaasika tunnustuse”] Saarte Hääl, 22. juuni 2023</ref> 2021. aastal oli Saaremaa toidufestival [[Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit|Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu]] "Aasta turismiedendaja" auhinna nominent.<ref>https://etfl.ee/2022/02/selgusid-2021-aasta-parima-turismiobjekt-ja-turismiedendaja-nominendid/ </ref> 2026. aastal nomineeriti Saaremaa Toidufestival Eesti Elustiili Auhindade tunnustuskategoorias "Parim sündmus".<ref>https://eestielustiiliauhinnad.ee/2026-nominendid/ </ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://saaremaatoidufestival.ee/ Saaremaa Toidufestivali koduleht] [[Kategooria:Eesti festivalid]] [[Kategooria:Saaremaa]] 9ryhvzzv84sofwpd536p1mqiknk6vlu 7152041 7152038 2026-05-12T08:46:25Z Kristiina168 220993 Tekst muudetud neutraalse(ma)ks, nt eemaldatud sõna "üllatussündmus" ning alasündmuste kirjeldusest sõnad "traditsiooniks saanud". 7152041 wikitext text/x-wiki [[Fail:Saaremaa Toidufestival tiim.jpg|pisi|Saaremaa Toidufestivali korraldustiim (osaline) 2026]] '''Saaremaa Toidufestival''' on septembri algusnädalail toimuv koguperefestival, mida on korraldatud alates 2014. aastast.<ref>https://saaremaatoidufestival.ee/ </ref> Toidufestivali eesmärk on väärtustada [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] kohalikku kvaliteetset toorainet, tuua esile saarte toidutootjaid ja toitlustajaid ning tutvustada saarelisele piirkonnale omaseid toidutraditsioone. Saaremaa Toidufestivali algataja ja korraldaja on [[SA Saaremaa Turism]], kes teeb koostööd kohalike ettevõtete, kogukondade ja teiste partneritega. Toidufestivali nimisponsor on Saaremaa Köök<ref>[https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Saaremaa%20Teataja%202022.08.18.pdf "Saaremaa toidufestival pakub midagi igale maitsele"] Saaremaa Teataja, 18. august 2022</ref> ning pikaajaline toetaja on [[Saaremaa Piimatööstus]]. [[Fail:Hoovikohvik.jpg|vasakul|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuv Õunakohvikute päev Kuressaares]] [[Fail:Laat saaremaal.jpg|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuvad laadad ja Turupäev]] [[Fail:Külade sündmus Saaremaal.jpg|vasakul|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuvad laadad ja Turupäev]] Esimestel aastatel (2014–2018) kestis Saaremaa Toidufestival seitse päeva, 2019. aastast korraldati festivali 11-päevasena ja alates 2024. aastast on Saaremaa Toidufestivali põhiprogramm kümnepäevane.<ref>Saaremaa Teataja, 28.08.2025, Saaremaa Toidufestivali erileht</ref> Festivali kava koosneb paljudest eraldiseisvatest üritustest ja tegevustest nii Saaremaal kui ka Muhus. Toidufestivalil pakutakse Saaremaa Restoranide Nädala õhtusööke, võimalust sõita "Külla Külla" raames küladesse, saada osa Suures Turupäevast ja Sügislaadast, külastada Õunakohvikute päeval avatud kodukohvikuid<ref>{{netiviide |url=https://saaremaatoidufestival.ee/programm/ |pealkiri=Programm |väljaanne=saaremaatoidufestival.ee}}</ref> ning neile lisaks on ka teisi eripakkumisi ja kampaaniaid.<ref>https://puhkaeestis.ee/et/saaremaa-toidufestival </ref> Saaremaa Toidufestivali tunnuslause on "Kenast sööjast on ka toidul hea meel". Festivali üritustel on osalejaid igal aastal ligikaudu 18 000 – 20 000, näiteks 2023. aastal oli osalejaid üritustel ligi 22 000.<ref>https://www.pria.ee/uudised/eesti-toidu-kuu-uritustel-kais-rekordarv-kulastajaid </ref> [[Fail:Kena-Keretäis.jpg|pisi|Kena Keretäis novembris – õhtusöök Muhu ja Saaremaa kodudes]] Olgugi, et toidufestival ise leiab aset septembris, on sel läbi aasta ka mitmeid alasündmusi: kevadine Saaremaa Restoranide Nädal,<ref>Kertu Kalmus. [https://saartehaal.postimees.ee/7980459/algab-restoranide-nadal-restod-kutsuvad-kohalikke-head-ja-paremat-proovima “ALGAB RESTORANIDE NÄDAL ⟩ Restod kutsuvad kohalikke head ja paremat proovima”] Saarte Hääl, 15. märts 2024</ref> lihavõttepühade ajal avatud "Saarte saladuslikud Sahvrid"<ref>Kristina Õun. [https://saartehaal.postimees.ee/8226194/sahvrid-valla-saarte-sahvrid-teevad-ruumi-uuele-hooajale "SAHVRID VALLA ⟩ Saarte sahvrid teevad ruumi uuele hooajale"] Saarte Hääl, 8. aprill 2025</ref><ref>https://saaremaatoidufestival.ee/sahvrid/ </ref> ning novembri esimesel nädalavahetusel Saaremaa ja Muhu kodudes pakutav õhtusöök "Kena Keretäis".<ref>Aili Salong. [https://saartehaal.postimees.ee/8133895/kena-keretais-muutub-traditsiooniks “Kena Keretäis muutub traditsiooniks”] Saarte Hääl, 13. november 2024</ref><ref>https://saaremaatoidufestival.ee/kena-keretais/ </ref> Mitmed alasündmused said alguse 2024.–2025. aastal, kui Saare maakond kandis Eesti toidupiirkonna tiitlit<ref>https://www.eestitoit.ee/et/2024-saaremaa-muhu-ruhnu </ref><ref>https://www.agri.ee/uudised/saaremaa-muhu-ja-ruhnu-maitsete-aasta-saab-avapaugu-piknikuga-vainatammil </ref> ning Saaremaa, Muhu ja Ruhnu maitsete aasta eestvedajateks olid Saaremaa Toidufestivali korraldajad.<ref>https://saaremaatoidufestival.ee/saarte-maitsed/ </ref> Saare maakonnas seati toidupiirkonna aastal fookusesse merelised maitsed, kestlik eluviis ja saarte nüüdisaegne toidukultuur.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/8002726/eesti-toidupiirkonna-tiitlit-kannavad-sel-aastal-saaremaa-muhu-ja-ruhnu “Eesti toidupiirkonna tiitlit kannavad sel aastal Saaremaa, Muhu ja Ruhnu”] Saarte Hääl, 17. aprill 2024</ref> Saaremaa Toidufestivali korraldajad peavad festivali suurimaks väärtuseks saarte kogukondade elavdamist – suur osa teoks tehtud ideedest on tulnud just kogukondadelt ja kohalikelt ettevõtjatelt.<ref>[https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Saaremaa%20Teataja%202022.08.18.pdf "Saaremaa toidufestival pakub midagi igale maitsele"] Saaremaa Teataja, 18.08.2022</ref> == Tunnustus == [[Fail:Regionaalmaasikas 2023.jpg|pisi|Regionaalmaasika tunnustus 2023]] 2023. aastal pälvis Saaremaa Toidufestival [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]ilt [[Regionaalmaasikad|Regionaalmaasika auhinna]]: "Festival elavdab kohalikku ettevõtlust ja kogukondlikku tegevust ning pikendab turismihooaega. Festivalil väärtustatakse kohalikku toorainet ja toodangut, kaasatakse külamajasid ja pakutakse võimalust ise aktiivselt programmis kaasa lüüa."<ref>https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalmaasika-konkurss#laureaadid </ref><ref>Kertu Kalmus. [https://saartehaal.postimees.ee/7800752/saaremaa-toidufestival-palvis-regionaalmaasika-tunnustuse “Saaremaa Toidufestival pälvis regionaalmaasika tunnustuse”] Saarte Hääl, 22. juuni 2023</ref> 2021. aastal oli Saaremaa toidufestival [[Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit|Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu]] "Aasta turismiedendaja" auhinna nominent.<ref>https://etfl.ee/2022/02/selgusid-2021-aasta-parima-turismiobjekt-ja-turismiedendaja-nominendid/ </ref> 2026. aastal nomineeriti Saaremaa Toidufestival Eesti Elustiili Auhindade tunnustuskategoorias "Parim sündmus".<ref>https://eestielustiiliauhinnad.ee/2026-nominendid/ </ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://saaremaatoidufestival.ee/ Saaremaa Toidufestivali koduleht] [[Kategooria:Eesti festivalid]] [[Kategooria:Saaremaa]] q3jhul77ae9bh9mc36hw2w314na4ihb 0 713811 7152068 7148269 2026-05-12T09:59:09Z Kruusamägi 1530 7152068 wikitext text/x-wiki   '''Indie-mäng''' või '''indie-videomäng''' (lühend "'''iseseisvalt tehtud videomäng'''" või "'''sõltumatu videomäng'''") on videomäng, mille on loonud üksikisikud või väiksemad arendusmeeskonnad ning erinevalt enamikust [[AAA-kategooria videomäng|AAA-kategooria mängudest]], tavaliselt ilma suure mänguavaldaja rahalise ja tehnilise abita. Iseseisvuse ja arendamisvabaduse tõttu keskenduvad indie-mängud [[Innovatsioon|innovatsioonile]], eksperimentaalsele mängukogemusele ning võtavad riske, mida tavaliselt AAA-mängud ei võta. Indie-mänge pigem müüakse digitaalselt kui jaemüügis just sellepärast, et neil puudub mänguavaldaja tugi. See termin on analoogne [[Indie|indie-muusikaga]] või [[Indie-film|indie-filmiga]]. Indie-mängude arendamine sai alguse algaja- ja hobiprogrammeerimisest, mis tekkisid koos [[personaalarvuti]] ja lihtsa arvutikeele [[BASIC]] tulekuga 1970.–1980. aastatel. Niinimetatud "magamistoaprogrammeerijad", eriti Ühendkuningriigis ja mujal Euroopas, tegid oma mänge ja levitasid neid posti teel. 1990. aastatel interneti tulekuga läksid nad üle teistele tarkvara levitamise viisidele, näiteks [[Jaosvara|jagamisvarale]] ja muudele failide jagamise meetoditele. Selleks ajaks oli aga huvi hobiprogrammeerimise vastu vähenenud arenduskulude kasvu ja videomängude väljaandjate ning kodukonsoolide konkurentsi tõttu. Tänapäevane lähenemine indie-mängudele tulenes 2000. aastate alguses mitmete tegurite koosmõjust, näiteks tehnilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kontseptsioonidest, mis muutsid indie-mängude arendamise ja väljaandmise odavamaks, kuid olid ka inimestele rohkem nähtavamad ning pakkusid tavapärastest mängudest uuemat mänguviisi. Mitmed indie-mängud said sel hetkel edulugudeks, mis tekitasid valdkonna vastu suuremat huvi. Sellest ajast alates on tekkinud uusi tööstusvõimalusi, sealhulgas uued digitaalsed poed, [[ühisrahastus]] ja muud indie-rahastamisvõimalused, mis aitavad uutel meeskondadel oma mänge käima lükata. Lisaks on olemas odavad ja [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] arendusvahendid väiksematele meeskondadele kõigil mänguplatvormidel. On ka väiksemad indie-mängude avaldajad, kes jätavad arendajatele loomingulise vabaduse. Indie-mänge on teiste peavoolumängude kõrval tunnustatud ka mängutööstuse auhinnatseremooniatel. Umbes 2015. aasta paiku tekitas üha suurenev avaldatud indie-mängude arv hirmu nö "indiepokalüpsise" ees, mille põhjuseks nimetati indie-mängude ületootmist, mis oleks muutnud kogu turu kahjumlikuks. Kuigi turg ei kukkunud kokku, on mängude leitavus enamiku indie-arendajatele endiselt probleemiks, mistõttu paljud mängud ei osutu rahaliselt kasumlikuks. Edukad indie-mängud on näiteks "Cave Story", "Braid", "Super Meat Boy", [[Terraria|"Terraria"]], "Fez", "Hotline Miami", "Shovel Knight", [[Hollow Knight|"Hollow Knight"]] ja "Undertale". Teised indie-mängud on oma edu tõttu saanud multimeediafrantsiisideks, sealhulgas [[Minecraft|"Minecraft"]], "Five Nights at Freddy's", "Cuphead" ja [[Among Us|"Among Us"]]. Mõned indie-mängud on tunnustatud kõigi aegade parimateks videomängudeks, sealhulgas "Hades" ja "Balatro", kusjuures paljud mängud on loonud uusi videomängužanre, näiteks "Slay the Spire" ning [[Vampire Survivors|"Vampire Survivors"]]. == Definitsioon == Termin "indie-mäng" põhineb sarnastel terminitel nagu [[Sõltumatu film|indie-film]] ja [[Indie|indie-muusika]], kuna see on sageli seotud iseseisva avaldamise ja sõltumatusega suurtest stuudiotest või levitajatest.<ref name="eurog whatisindie">{{Cite web|last=Dutton|first=Fred|url=http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|title=What is Indie?|website=[[Eurogamer]]|date=2012-04-18|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307031114/http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|archive-date=2016-03-07}}</ref> Sarnaselt indie-filmide ja -muusikaga puudub täpne ja laialdaselt aktsepteeritud definitsioon sellele, mis moodustab "indie-mängu", välja arvatud see, et indie-mängudel ei ole suuri avaldajaid ja arendajaid nagu AAA-kategooria mängudel.<ref name="IGMWhatIsIndie">{{Cite web|last=Gnade|first=Mike|url=http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|title=What Exactly is an Indie Game?|website=The Indie Game Magazine|date=July 15, 2010|access-date=January 9, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130927182457/http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|archive-date=September 27, 2013}}</ref><ref name="GamasutraStateOfIndie">{{Cite web|last=Gril|first=Juan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-state-of-indie-gaming|title=The State of Indie Gaming|website=[[Gamasutra]]|date=April 30, 2008|access-date=January 14, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214919/http://www.gamasutra.com/view/feature/3640/the_state_of_indie_gaming.php|archive-date=December 7, 2013}}</ref><ref name="GameTunnelUnderstanding">{{Cite web|last=MacDonald|first=Dan|url=http://www.gametunnel.com/understanding-independent-article.php|title=Understanding "Independent"|website=Game Tunnel|date=May 3, 2005|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20080929120847/http://www.gametunnel.com/articles.php?id=267|archive-date=September 29, 2008}}</ref><ref name="IGNCategoryDelusion">{{Cite web|last=Thomsen, Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|title=The 'Indie' Delusion: The Gaming Category that Doesn't Exist|website=[[IGN]]|date=January 25, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140222083504/http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|archive-date=February 22, 2014}}</ref> GameSpoti Laura Parker andis ühe lihtsa definitsiooni: "sõltumatu videomängude arendus on mängude loomine ilma avaldajate toetuseta". See aga ei hõlma kõiki olukordi.<ref name=":1">{{Cite web|last=Parker|first=Laura|url=http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=2011-02-13|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160321215506/http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|archive-date=2016-03-21}}</ref> IGNi esindaja Dan Pearce väitis, et ainus üldine arusaam indie-mängust on "ma tean seda, kui ma seda näen", kuna ükski definitsioon ei suuda tabada, milliseid mänge peetakse laialdaselt indie-mängudeks.<ref name="ign indie def"></ref> Indie-mängudel on üldiselt teatud ühised tunnused. Üks viis indie-mängu määratlemiseks on selle iseseisvus, mis võib olla üks järgmistest:<ref name="GamasutraStateOfIndie"></ref> * Rahaline sõltumatus: sellistes olukordades on arendajad mängu arendamise ja/või avaldamise eest tasunud ise või kasutanud rahastamisallikaid, nagu näiteks ühisrahastust, ning seda konkreetselt ilma suure avaldaja rahalise toetuseta. * Mõtte iseseisvus: antud juhul lõid arendajad oma mängu ilma kolmanda isiku, näiteks avaldaja, järelevalve või suunava mõjuta. Teine viis indie-mänguna hindamiseks on uurida selle arendusmeeskonda, kuna indie-mänge arendavad üksikisikud, väikesed meeskonnad või väikesed sõltumatud ettevõtted, mis on sageli loodud just ühe konkreetse mängu arendamiseks.<ref name="GamasutraStateOfIndie"></ref><ref name=":3">{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}};</ref><ref name="GameTunnelInnovation">{{Cite web|last=Carroll|first=Russell|url=http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|title=Indie Innovation?|website=GameTunnel|date=June 14, 2004|access-date=February 7, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090615003836/http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|archive-date=June 15, 2009}}</ref> Tavaliselt on indie-mängud väiksemad kui peavoolumängud.<ref name="GameTunnelInnovation" /> Videomängude avaldajad üldiselt ei toeta indie-mängude arendajaid rahaliselt, kuna nad ei julge riskida ning pigem eelistavad "suure eelarvega mänge".<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Prince |eesnimi=Marcelo |perekonnanimi2=Roth |eesnimi2=Peter |kuupäev=21. detsember 2004 |pealkiri=Videogame Publishers Place Big Bets on Big-Budget Games |url=https://www.wsj.com/articles/0,,SB110243451698593254,00# |vaadatud=1. juulil 2013 |väljaanne=[[Wall Street Journal#Internet expansion|Wall Street Journal Online]] |tsitaat=''The jump in development and marketing costs has made the videogame industry "enormously risk averse,[...]Publishers have largely focused on making sequels to successful titles or games based on movie or comic book characters, which are seen as less risky. "We don't green light any more things that will be small or average size games.[...]"''}}</ref> Selle asemel on indie-mängude arendajatel tüüpiliselt väiksemad eelarved, mis tihti tähendab, et nad ise isiklikult rahastavad oma mängu või loodavad ühisrahastuse peale.<ref name="IGMWhatIsIndie"></ref><ref name="GamasutraStateOfIndie" /><ref name="IGNCategoryDelusion"></ref><ref>{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}}; {{Harvnb|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}</ref><ref name="GameSpotRiseOfIndieDev">{{Cite web|last=Parker, Laura|url=http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=February 14, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20121108174237/http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|archive-date=November 8, 2012}}</ref> Kuna arendajad on iseseisvad, ei ole neil kontrollivaid huve<ref name="GameTunnelUnderstanding"></ref> ega loomingulisi piiranguid<ref name="GamasutraStateOfIndie" /><ref name="JoystiqBeingSuccessful">{{Cite web|last=Kelly|first=Kevin|url=http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|title=SXSW 2009: Being Indie and Successful in the Video Game Industry|website=[[Joystiq]]|date=March 17, 2009|access-date=February 4, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121021004111/http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|archive-date=October 21, 2012}}</ref><ref name="IGNCategoryDelusion" /> ning erinevalt peavoolumängudest ei vaja nad avaldaja luba.<ref name="IGMWhatIsIndie" />{{Sfn|Bethke|2003|lk=102}} Indie-mängude disainiotsuseid ei piira ka eraldatud eelarve.<ref name="JoystiqBeingSuccessful" /> Lisaks on meeskondadel suurem individuaalne osalus.<ref name="MCVMoreCreative">{{Cite web|last=Crossley|first=Rob|url=http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|title=Indie game studios 'will always be more creative'|website=[[MCV (magazine)|MCV]]|date=May 19, 2009|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090605212542/http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|archive-date=June 5, 2009}}</ref> See vaade pole siiski kõikehõlmav, kuna on mitu näidet mängudest, mis ei olnud täiesti iseseisvalt arendatud, kuid ikkagi peetakse indie-mängudeks.<ref name="eurog whatisindie"></ref> Mõned märkimisväärsed näited sellistest mängudest on järgmised: * Mängu "Journey" lõi thatgamecompany, kuid selle rahastamisel ja avaldamisel toetas [[Sony]]. Kellee Santiago thatgamecompanyst usub, et nad on iseseisev stuudio, kuna nad suutsid oma mängu uuendada ilma Sony sekkumiseta.<ref name="eurog whatisindie"></ref> * Sarnaselt töötas "Bastioni" välja Supergiant Games, kuid selle avaldas [[Warner Bros.|Warner Bros. Entertainment]], peamiselt selle tõttu, et vältida raskusi Xbox Live'i sertifitseerimisprotsessiga.<ref>{{Cite web|last=Cook|first=Dave|url=https://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|title=Why Supergiant ditched publishers for the release of Transistor – interview|website=[[VG247]]|date=May 13, 2014|access-date=April 26, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150908044808/http://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|archive-date=September 8, 2015}}</ref> Supergianti esindaja Greg Kasavin märgib, et nad peavad oma stuudiot indie-stuudioks, kuna neil puudub emaettevõte.<ref name="eurog whatisindie" /><ref>{{Cite web|last=Winchester|first=Herny|url=http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|title=Bastion developer talks indie publishing|website=[[PC Gamer]]|date=November 14, 2011|access-date=August 26, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924145720/http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|archive-date=September 24, 2015}}</ref> * Mängu "The Witness" arendas Jonathan Blow ja tema stuudio Thekla, Inc. Kuigi see oli iseseisvalt rahastatud ja avaldatud, maksis mängu arendus umbes 6 miljonit dollarit ja selle hind oli 40 dollarit, mis on erinev enamikust indie-mängudest, mille hind on tüüpiliselt kuni 20 dollarit. Blow uskus, et seda tüüpi mäng esindas midagi indie- ja AAA-kategooria mängude vahepealset.<ref name="engadget jan16">{{Cite web|last=Conditt|first=Jessica|url=https://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|title=Traveling through time with 'Braid' creator Jonathan Blow|publisher=[[AOL Tech]]|website=[[Engadget]]|date=January 21, 2016|access-date=January 21, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160121193259/http://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|archive-date=January 21, 2016}}</ref> * "No Man's Sky" arendas Hello Games, kuigi Sony avaldustoetusega, mis ei olnud rahaline. Ilmumise ajal oli mängu hind võrdne tüüpilise AAA-kategooria mänguga. Sean Murray Hello Gamesist usub, et kuna nad on endiselt väike meeskond ja mäng on väga eksperimentaalne, peavad nad end iseseisvaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kamen |eesnimi=Matt |kuupäev=4. märts 2016 |pealkiri=No Man's Sky director: 'everything is to the wire, we work all night' |url=https://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305112500/http://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |arhiivimisaeg=5. märts 2016 |vaadatud=4. märts 2016 |väljaanne=[[Wired UK]]}}</ref> * "Dave the Diveri" arendas Mintrocket, 30-liikmeline Nexonile kuuluv stuudio. Vaatamata sellele, et stuudio kuulub suurele ettevõttele ning asjaolule, et stuudio ise on öelnud, et nad ei pea end indie-stuudioks,<ref>{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/dave-the-diver-director-says-theres-nothing-indie-about-it-and-he-didnt-apply-for-its-controversial-game-awards-nod/|title=Dave the Diver director says there's 'nothing indie' about it, and he didn't apply for its controversial Game Awards nod|date=2 July 2025}}</ref> peeti mängu lähenemist piisavalt ebatraditsiooniliseks, et mängutööstus käsitleks seda indie-mänguna, sealhulgas nomineeriti see 2023. aasta The Game Awardsil parima indie-mängu kategoorias.<ref name=":9">{{Cite web|last=Cyrer|first=Hirun|url=https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|title=Dave the Diver, a chill RPG about fishing and sushi, is one of 2023's biggest Steam success stories|website=[[GamesRadar]]|date=June 30, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230711073918/https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|archive-date=July 11, 2023}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ngan|first=Liv|url=https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|title=Indie RPG and sushi restaurant sim Dave the Diver reaches 1m sales|website=[[Eurogamer]]|date=July 11, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230718124815/https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|archive-date=July 18, 2023}}</ref><ref>{{Cite web|last=Spangler|first=Todd|url=https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|title=The Game Awards 2023 Nominations: Alan Wake 2, Baldur's Gate 3 Lead the Pack With Eight Noms Each|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=November 13, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231113173426/https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|archive-date=November 13, 2023}}</ref><ref>{{Cite web|last=Rowe|first=Willa|url=https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|title=The Game Awards Nominees Reveal The Event's Biggest Blind Spot|publisher=[[Bustle Digital Group]]|website=[[Inverse (website)|Inverse]]|date=November 14, 2023|access-date=November 15, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231114233123/https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|archive-date=November 14, 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|title=Keighley weighs in on debate over Dave the Diver qualifying for Best Indie Game|date=27 November 2023|access-date=27 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231127151105/https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|archive-date=27 November 2023}}</ref> * "Clair Obscur: Expedition 33 nomineeriti sarnaselt mõlemale indiemängu auhinnale 2025. aasta The Game Awardsil ja võitis selles kategoorias. Lisaks, kuigi selle arendaja Sandfall Interactive oli väike iseseisev 30-liikmeline meeskond koos sisseostetud tööga, võrreldi mängu sagedamini AA- või AAA-mängudega tänu selle eelarve ja kõrgetasemeliste häälnäitlejate kaasamisele avaldaja Kepler Interactive'i rahastamise kaudu.<ref>{{Cite web|url=https://www.polygon.com/clair-obscur-expedition-33-sandfall-indie-the-game-awards-nominations/|title=Clair Obscur: Expedition 33's Game Awards nominations show 'indie' is still a meaningless term|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=18 November 2025}}</ref> [[Fail:Nidhogg_video_game_screenshot_1.png|paremal|pisi|"Nidhogg" on näide indie-mängust, mis tugineb retro pikslipõhisele 1980ndate stiilile.]] Indie-mängu saab hinnata selle innovatiivsuse, loovuse ja kunstilise eksperimenteerimise kaudu – tegurid, mida võimaldavad väikesed meeskonnad, mis on vabad rahalisest ja loomingulisest kontrollist. See definitsioon peegeldab "indie-vaimu", mis on vastupidine AAA-mängude korporatiivkultuurile ning muudab mängu "indieks", kus rahaline ja loominguline iseseisvus teevad mängu "iseseisvaks".<ref name="every game indie">{{Cite journal|last=Garda|first=Maria B.|title=Is Every Indie Game Independent? Towards the Concept of Independent Game|journal=Game Studies|volume=16|issue=1|date=October 2016|last2=Grabarczyk|first2=Paweł|issn=1604-7982}}</ref><ref name="IGMWhatIsIndie"></ref><ref name="GameTunnelInnovation"></ref><ref name="MCVMoreCreative"></ref><ref name="GamasutraFuture">{{Cite web|last=Diamante|first=Vince|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-the-future-of-indie-games|title=GDC: The Future of Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 7, 2007|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214402/http://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=13027|archive-date=December 7, 2013}}</ref><ref name="GamasutraMovement">{{Cite web|last=Gamasutra staff|url=http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|title=Q&A: Independent Game Creators On Importance Of Indie Movement|website=[[Gamasutra]]|date=October 4, 2007|access-date=February 25, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207213309/http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|archive-date=December 7, 2013}}</ref><ref name="McGuire 2009 27">{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}</ref><ref name="TechradarGamingFuture"></ref> Arendajad, kelle graafika loomise oskused on piiratud, saavad loota mängitavuse innovatsioonile.<ref name="ForbesIndieDevsRiseUp">{{Cite web|last=Irwin|first=Mary Jane|url=https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|title=Indie Game Developers Rise Up|website=[[Forbes]]|date=November 20, 2008|access-date=January 10, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20190517132942/https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|archive-date=May 17, 2019}}</ref> See viib sageli indie-mängudeni, millel on [[Bitt|8-bitise]] ja 16-bitise mängupõlvkonna retrostiil ehk lihtsad graafikad, aga keerukad mängumehaanikad.<ref name="every game indie" /> Indie-mängud võivad kuuluda klassikaliste mängužanrite hulka, kuid uute mängukogemustega.<ref name="GamasutraMovement" /> "Indie" ei tähenda aga, et mäng keskendub innovatsioonile.<ref name="GameTunnelInnovation" /><ref>{{Cite web|last=Diamante, Vincent|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-analyzing-innovation-in-indie-games|title=GDC: Analyzing Innovation in Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 6, 2007|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20171205194620/https://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=12995|archive-date=December 5, 2017}}</ref> Tegelikult võivad paljud "indie" sildiga mängud olla halva kvaliteediga ja neid ei pruugita teha kasumi teenimiseks.<ref name="IGNCategoryDelusion"></ref> Jesper Juul, [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia|Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia]] dotsent, kes on uurinud videomänguturgu, kirjutas oma raamatus "Handmade Pixels", et indie-mängu definitsioon on ebamäärane ja sõltub erinevatest subjektiivsetest kaalutlustest. Juul liigitas indie-mänge kolmeks kategooriaks: indie-mängud, mis suurtest avaldajatest rahaliselt sõltumatud; indie-mängud, mis on esteetiliselt sõltumatud ja oluliselt erinevad AAA-mängudes kasutatavatest kunsti- ja visuaalsetest stiilidest; indie-mängud, mis esitavad kultuurilisi ideid, mis on peavoolumängudest sõltumatud. Juul kirjutas aga, et lõppkokkuvõttes võib mängu "indieks" nimetamine olla siiski väga subjektiivne ja ükski reegel ei aita indie-mänge mitte-indie-mängudest eristada.<ref>{{Cite web|last=Kunzelman|first=Cameron|url=https://www.vice.com/en/article/jesper-juul-handmade-pixels-review/|title=What Does It Really Mean to Be an Indie Game?|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 15, 2020|access-date=January 15, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200115161838/https://www.vice.com/en_us/article/epgnjn/jesper-juul-handmade-pixels-review|archive-date=January 15, 2020}}</ref> Mänge, mis pole nii suured kui enamik AAA-kategooria mängud, kuid mida arendavad suuremad sõltumatud stuudiod kas avaldaja toetusel või ilma ning mis suudavad meeskonna kogemusel rakendada AAA-taseme disainipõhimõtteid ja viimistlust, on mõnikord nimetatud ka "kolmekordse I-taseme" mängudeks, mis peegeldavad nende äärmuste vahepealset teed. Parimaks kolmekordse I-taseme mängu näiteks on Ninja Theory mängu "Hellblade: Senua's Sacrifice".<ref>{{Cite web|last=Clark|first=Ryan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-myths-of-the-indiepocalypse|title=The 5 Myths of the Indiepocalypse|website=[[Gamasutra]]|date=September 8, 2015|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171215053846/https://www.gamasutra.com/blogs/RyanClark/20150908/253087/The_5_Myths_of_the_Indiepocalypse.php|archive-date=December 15, 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Newman|first=Jared|url=https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|title=How Itch.io became an indie PC game haven—and Steam's antithesis|website=[[PC World]]|date=March 31, 2017|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180226181347/https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|archive-date=February 26, 2018}}</ref> Indie-mängud eristuvad veel nn kahekordse A-taseme ("AA") mängudest sellepoolest, et nende stuudiod on kas keskmised või suuremad ehk neil töötab 50 kuni 100 inimest, mis on tüüpiliste indie-mängude puhul ebatavaline. Kahekordse I-taseme mängustuudiod töötavad sageli sarnaselt kolmekordse I-taseme stuudiotega, kuid neil on ikkagi oma mängude üle loominguline vabadus.<ref name="ign indie def">{{Cite web|last=Pearce|first=Dan|url=https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|title=Opinion: 'Indie' Has Lost Its Meaning|website=[[IGN]]|date=July 9, 2021|access-date=July 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210712164919/https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|archive-date=July 12, 2021}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Styhre|first=Alexander|title=The video game as agencement and the image of new gaming experiences: the work of indie video game developers|journal=Culture and Organization|pages=1–14|date=2021|last2=Remneland-Wikhamn|first2=Björn}}</ref> Indie-mängud erinevad avatud lähtekoodiga mängudest. Need on mängud, mis on arendatud eesmärgiga avaldada [[lähtekood]] ja muud ressursid avatud lähtekoodi litsentsi alusel. Kuigi paljud avatud lähtekoodiga mängude arendamise põhimõtted on samad nagu indie-mängudel, ei arendata avatud lähtekoodiga mänge kasu saamiseks, vaid pigem hobina.<ref>{{Cite book|last=Iuppa|first=Nick|year=2012|title=End-to-End Game Development: Creating Independent Serious Games and Simulations from Start to Finish|publisher=[[CRC Press]]|pages=10|last2=Borst|first2=Terry|last3=Simpson|first3=Chris}}</ref> Kaubanduslik müük ei ole aga indie-mängu puhul kohustuslik ja selliseid mänge saab pakkuda [[Tasuta tarkvara|tasuta tarkvarana]], näiteks Spelunky algversioon ja [[Dwarf Fortress|"Dwarf Fortress"]], välja arvatud selle täiustatud visuaalne kasutajaliidese versioon, samas kui selle baasversioon on tasuta kättesaadav.<ref>Jacevic, Milan. (2018). ''Indie Game: The Movie: The Paper –Documentary Films and the Subfield of Independent Games''. Proceedings of DiGRA 2018.</ref> == Ajalugu == Indie-mängude arenduse algusaega on raske kindlaks määrata, kuna indie-mängu definitsioon on lai ning seda terminit hakati laialdasemalt kasutama alles 2000. aastate alguses.<ref name="pcgamer indie">{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|title=From shareware superstars to the Steam gold rush: How indie conquered the PC|website=[[PC Gamer]]|date=September 22, 2017|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210909121952/https://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|archive-date=September 9, 2021}}</ref> Kuni 2000. aastateni kasutati sellise tarkvara kirjeldamiseks teisi termineid nagu algaja-, entusiast- ja hobitarkvara või -mängud.<ref name="parker digra 2013">{{cite conference | title = Indie Game Studies Year Eleven | first = Felan | last = Parker | conference = Proceedings of DiGRA 2013: DeFragging Game Studies | year = 2013 | publisher = [[Digital Games Research Association]] }}</ref>Tänapäeval viitavad sellised terminid nagu algaja- ja hobiarendajad pigem neile, kes loovad [[Mod|modifikatsioone]] olemasolevatele mängudele{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}} või töötavad kindlate tehnoloogiate või mänguosadega, mitte täismängude arendamisega.<ref name="GameTunnelUnderstanding"></ref> Sellised harrastajad toodavad tavaliselt mitteärilisi tooteid ja võivad ulatuda algajatest kuni valdkonna professionaalideni.<ref name="GameTunnelUnderstanding" /> === Enne koduarvuteid === On arutletud selle üle, kas iseseisvate mängude arendus algas enne 1977. aasta [[Koduarvuti|koduarvutite]] revolutsiooni, kus ülikoolides ja teistes suurtes institutsioonides arendati mänge [[Suurarvuti|suurarvutitele]]. 1962. aasta mängu [[Spacewar!|"Spacewar!"]] ei rahastatud ning selle tegi väike meeskond, kuid sel ajal polnud videomängutööstus ärisektoris, mis eristaks seda iseseisvatest teostest.<ref name="polygon handmade pixels">{{Cite web|last=Juul|first=Jesper|url=https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|title=The indie explosion that's been going on for 30 years (give or take)|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=November 15, 2019|access-date=November 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191115155230/https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|archive-date=November 15, 2019}}</ref> Joyce Weisbecker, kes peab end esimeseks indie-disaineriks, lõi 1976. aastal RCA jaoks sõltumatu töövõtjana mitu mängu RCA Studio II kodukonsoolile.<ref name="edwards20171027">{{Cite news|last=Edwards|first=Benj|url=https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|title=Rediscovering History's Lost First Female Video Game Designer|work=Fast Company|date=2017-10-27|access-date=2017-10-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20171109090030/https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|archive-date=2017-11-09}}</ref> === Koduarvutid (1970. aastate lõpp – 1980. aastad) === Kui esimesed personaalarvutid tulid turule 1977. aastal, sisaldasid need [[BASIC|BASIC-i]] arvutikeele eelinstallitud versiooni koos näidisprogrammide ja -mängudega, et näidata, mida kasutajad nende süsteemidega teha saavad. BASICi kättesaadavus pani inimesi proovima oma programme luua. David H. Ahli raamatu "BASIC Computer Games" 1978. aasta uue väljaande müügiarv, mis sisaldas enam kui saja mängu [[Lähtekood|lähtekoodi]], ületas lõpuks miljoni eksemplari künnise.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McCracken |eesnimi=Harry |kuupäev=29. aprill 2014 |pealkiri=Fifty Years of BASIC, the Programming Language That Made Computers Personal |url=https://time.com/69316/basic/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160205214236/http://time.com/69316/basic/ |arhiivimisaeg=5. veebruar 2016 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Time (magazine)|Time]]}}</ref> BASIC-i kättesaadavus inspireeris paljusid inimesi hakkama ise mänge kirjutama.<ref name="GamasutraStateOfIndie"></ref><ref name="TechradarGamingFuture">{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|title=Is indie gaming the future?|website=[[TechRadar]]|date=September 19, 2010|access-date=February 24, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20101223080159/http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|archive-date=December 23, 2010|page=1}}</ref> [[Fail:ZXSpectrum48k.jpg|paremal|pisi|1982. aasta [[ZX Spectrum]] oli Suurbritannias hobiprogrammeerijate seas populaarne.]] Paljusid üksikisikute või kaheliikmeliste meeskondade loodud personaalarvutimänge levitati ise kauplustes või müüdi posti teel.<ref name="pcgamer indie"></ref> Atari, Inc. käivitas 1981. aastal Atari Program Exchange'i, et avaldada kasutajate loodud tarkvara, sealhulgas mänge, Atari 8-bitistele arvutitele.<ref name="apx1981summer">{{Cite news|url=https://archive.org/details/Atari_Program_Exchange_Summer_1981_Catalog/page/n5/mode/2up|title=Introducing the Atari Program Exchange|work=Atari Program Exchange Software Catalog|date=Summer 1981|access-date=Nov 7, 2020|pages=1–2}}</ref> Trükiajakirjad nagu SoftSide, Compute! ja Antic tellisid harrastajatelt BASIC- või [[Assemblerkeel|assemblerkeeles]] programmeeritud mänge, et neid avaldada väljatrükis. Ühendkuningriigis olid populaarsed varased mikroarvutid, näiteks [[ZX Spectrum]], mis tõid esile hulga "magamistoaprogrammeerijaid", kes panid aluse Ühendkuningriigi videomängutööstusele.<ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|title=Death of the bedroom coder|website=[[The Guardian]]|date=24 January 2004|access-date=30 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|archive-date=30 September 2019}}</ref><ref name="e&p uk history">{{Cite journal|last=Izushi|first=Hiro|title=Industry evolution and cross-sectoral skill transfers: a comparative analysis of the video game industry in Japan, the United States, and the United Kingdom|journal=Environment and Planning A|volume=38|issue=10|pages=1843–1861|date=2006|last2=Aoyama|first2=Yuko|bibcode=2006EnPlA..38.1843I|doi=10.1068/a37205}}</ref> Sel ajal oli tekkinud idee, et indie-mängud võivad pakkuda eksperimentaalseid mängukogemuse konseptsioone või demonstreerida niškunstifilmidele omast huvi.<ref name="polygon handmade pixels"></ref> Paljud Ühendkuningriigi magamistoaprogrammeerijate mängud, näiteks "Manic Miner" (1983), hõlmasid Briti huumori omapära ja seetõttu olid väga eksperimentaalsed mängud.<ref name="eurogamer manic miner">{{cite web | url = https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | title = Manic Miner 360: Revisiting a Classic | first = Christian | last = Donlan | date = 26 July 2012 | access-date = 30 September 2019 | work = [[Eurogamer]] | archive-date = 30 September 2019 | archive-url = https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | url-status = live }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Donlan |eesnimi=Christian |kuupäev=26. juuli 2012 |pealkiri=Manic Miner 360: Revisiting a Classic |url=https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |arhiivimisaeg=30. september 2019 |vaadatud=30. septembril 2019 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Teised mängud, näiteks "Alien Garden" (1982), näitasid väga eksperimentaalset mänguviisi.<ref name="polygon handmade pixels" /> Infocom ise reklaamis oma tekstipõhiseid interaktiivseid ilukirjanduslikke mänge, rõhutades nende graafika puudumist, mille pidi asendama mängijate kujutlusvõime sel ajal, mil graafikarikkad märulimängud olid tavalised.<ref name="polygon handmade pixels" /> === Jagamisvara ajastu ja konsooliturule pürgimine (1990ndad) === 1990. aastate keskpaigaks tunnustati personaalarvuteid sobiva mängimisvõimalusena ning tehnoloogia areng, mis viis 3D-mängudeni, tekitas videomängudele palju ärivõimalusi. 1990. aastate teisel poolel vähenes nende ühe- või väikeste meeskondade stuudiote mängude nähtavus, kuna väiksemad meeskonnad ei suutnud kergesti konkureerida kulude, kiiruse ja levitamise osas nagu suuremad ettevõtted. Mängutööstus oli hakanud koonduma videomängude avaldajate ümber, kes said maksta suurematele arendajatele mängude tegemise eest ning kanda kõik turundus- ja avaldamiskulud ning [[Frantsiis|frantsiisimise]] võimalused mängusarjade loomiseks.<ref name="e&p uk history"></ref> Avaldajad vältisid kõrgete tootmiskulude tõttu riske ning lükkasid tagasi kõik väikeste mänguarendajate pisemad ja liiga innovatiivsed ideed.<ref name=":0" /> Turg killustus ka videomängukonsoolide levimuse tõttu, mis nõudsid kalleid või raskesti kättesaadavaid mänguarenduskomplekte. Need olid tavaliselt reserveeritud suurematele arendajatele ja avaldajatele.<ref name="TechradarGamingFuture"></ref><ref>{{Harvnb|Chandler|2009|lk=xxi}}</ref><ref name="polygon handmade pixels"></ref> Väiksemates meeskondades toimusid märkimisväärsed arengud, mis panid aluse indie-mängudele. 1980. ja 1990. aastatel said [[Jaosvara|jagamisvaramängud]] populaarseks viisiks demode või osaliselt valmis mängude levitamiseks, kus mängijad said pärast proovimist müüjalt täismängu osta. Kuna neid demosid sai üldiselt tasuta levitada, lisati jagamisvaramängude demode kogumikke sageli mänguajakirjadesse, pakkudes algaja- ja hobiarendajatele lihtsat viisi tunnustuse saamiseks. Võimalus toota videomänge suurtes kogudes madala hinnaga, isegi kui need olid ainult jagamisvara/demo versioonid, aitas kaasa [[Personaalarvuti|PC]] kui mänguplatvormi levikule.<ref name="TechradarGamingFuture"></ref><ref name="pcgamer indie"></ref> Sel ajal seostati jagamisvara üldiselt hobiprogrammeerijatega, kuid "Wolfenstein 3D" (1992) ja [[Doom|"Doomi"]] (1993) ilmumine näitasid, et jagamisvara on elujõuline platvorm ka peavooluarendajate mängudele.<ref name="polygon handmade pixels"></ref> === Indie-mängude esiletõus digitaalse levitamise kaudu (2000–2005) === [[Fail:Screenshot_from_Metanet_Software_game,_N_-_27.jpg|paremal|pisi|"N" on 2004. aasta brauserimäng, mis hiljem arendati välja kaubanduslikuks indiemänguks, "N++" 2015. aastal.]] Praegune üldine arusaam personaalarvutite indie-mängudest kujunes 2000. aastate alguses mitme teguri mõjul. Oluliseks teguriks oli [[Digitaalne levitamine|veebipõhise levitamise]] kättesaadavus, mis võimaldas mänguarendajatel müüa otse mängijatele ning vältida jaemüügi piiranguid ja vajadust avaldaja järele.{{Sfn|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}<ref name="pcgamer indie"></ref> [[Veeb|Veebi]] kasvu edendanud tarkvaratehnoloogiad, nagu [[Flash|Adobe Flash]], olid arendajatele madala hinnaga kättesaadavad ja pakkusid indie-mängude kasvuks veel ühe võimaluse.<ref name="ForbesIndieDevsRiseUp"></ref><ref name="pcgamer indie" /><ref>{{Cite web|last=Chan|first=Khee Hoon|url=https://www.vice.com/en/article/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation/|title=Tracing the Sprawling Roots of Flash Preservation|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=March 18, 2021|access-date=March 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210807112623/https://www.vice.com/en/article/wx8y5y/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation|archive-date=August 7, 2021}}</ref> Uus huvi indie-mängude vastu põhjustas vahevara ja [[Mängumootor|mängumootorite]] arendajaid pakkuma oma tooteid indie-arenduseks madala hinnaga või tasuta,<ref name="pcgamer indie" /> lisaks [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[Teek|teekidele]] ja mootoritele.<ref>{{Cite web|last=Blake|first=Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|title=PC Gaming: Doomed? or zDoomed? - Some of the most rewarding PC games out there were built by indie developers using open source code|website=[[IGN]]|date=June 22, 2011|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20140221222302/http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|archive-date=February 21, 2014}}</ref> Spetsiaalne tarkvara nagu [[GameMaker Studio]] ja ühtsete mängumootorite tööriistad nagu [[Unity]] ja [[Unreal Engine]] eemaldasid suure osa programmeerimistõketest, mida potentsiaalsed indie-arendajad nende mängude loomiseks vajasid.<ref name="pcgamer indie" /> Indie-mängude ärivõimalused aitasid neid eristada varasematest amatöörmängudest.<ref name="parker digra 2013" /> Ärikeskkonnas toimus ka teisi nihkeid, mida peeti 2000. aastatel indie-mängude esiletõusu teguriteks. Mitmed selle perioodi indie-mänge peeti peavoolumängude vastandiks ning nad rõhutasid arendamise iseseisvust võrreldes peavoolumängudega, mida arendati suure meeskonnaga. Paljud neist lähenesid oma disainile, kunstile või muudele arendusteguritele läbi retrostiili, näiteks 2004. aasta "Cave Story", mis osutus mängijate seas populaarseks.<ref name="parker digra 2013" /><ref name=":13">{{Cite web|last=Mullis|first=Steve|url=https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|title=March Of The Indies: The Punk Rockers Of Video Games|website=[[NPR]]|date=November 4, 2013|access-date=July 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210718171757/https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|archive-date=July 18, 2021}}</ref> Sotsiaalsed ja poliitilised muutused viisid selleni, et indie-mänge hakati kasutama mitte ainult meelelahutuseks, vaid nende sõnumite edestamiseks, mida peavoolumängud teha ei saanud.<ref name="parker digra 2013" /> Võrreldes indie-mänge indie-filmidega ja nende vastavate tööstusharude olukorraga, toimus indie-mängude tõus ligikaudu siis, kui nende turg hakkas kiiremini kasvama ja neid hakati pidama peavooluteoste toetavaks kõrvalharuks.<ref name="parker digra 2013" /> === Muutuv mängutööstus ja selle suurem nähtavus (2005–2014) === [[Fail:Fez_(video_game)_screenshot_08.png|paremal|pisi|"Fez" oli üks paljudest indie-mängudest, mida "Indie Game: The Movie" sarjas esile tõsteti, kui indie-mängud jõudsid peavoolu.]] Umbes 2005. aastast olid indie-mängud saavutanud videomängutööstuses ja mujal maailmas tunnustuse. Selle peamiseks tõukejõuks oli üleminek uutele digitaalsetele levitamismeetoditele. Veebipoed nagu [[Steam]] pakkusid indie-mänge traditsiooniliste AAA-mängude kõrval ja neid pakkusid ka spetsiaalseid indie-mängude veebipoed. Kuigi otsene veebilevi aitas indie-mängudel mängijateni jõuda, võimaldasid veebipoed arendajatel oma mänge otse avaldada, uuendada ja reklaamida ning mängijatel neid kõikjalt alla laadida. Lisaks tegelesid veebipoed ise mängude levitamise ja müügiga.{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}<ref name="ForbesIndieDevsRiseUp"></ref><ref name="GamasutraStateOfIndie"></ref><ref name="GamasutraMovement"></ref><ref name="TechradarGamingFuture"></ref> Kuigi Steam ise alustas algselt tugevat kureerimist, võimaldas see lõpuks indie-mängude avaldamist oma Steam Greenlighti ja Steam Directi programmidega, mis suurendas oluliselt saadaolevate mängude arvu.<ref name="pcgamer indie"></ref> Indie-mängude edasine kasv tulenes sellest, et suured avaldajad nagu [[Electronic Arts]] ja [[Activision]] lõpetasid väiksemate ja ühekordsete mängude loomise ning hakkasid seega keskenduma oma suurematele ja edukamatele mängusarjadele. See otsus andis indie-mängude loojatele võimaluse pakkuda alternatiivina lühemaid ning eksperimentaalsemaid mänge.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. oktoober 2014 |pealkiri=The Independent Game Development Boom: Interview with Stephanie Barish, CEO of IndieCade |url=https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015185903/https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[New York Film Academy]]}}</ref> AAA-kategooria mängude arenduskulud olid drastiliselt tõusnud. 2007–2008. aastal kulus ühe mängu arendamisele umbes kümnneid miljoneid dollareid, mille tõttu ei olnud mängukogemuste katsetamisel võimalik riskida.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Takatsuki |eesnimi=Yo |kuupäev=27. detsember 2007 |pealkiri=Cost headache for game developers |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200704085326/http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |arhiivimisaeg=4. juuli 2020 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[BBC]]}}</ref> Tekkis ka arutelu selle kohta, kas videomänge võib vaadelda kunstiliigina. Filmikriitik [[Roger Ebert]] väitis 2005. ja 2006. aasta avalikes debattides, et videomängud ei saa olla kunst, mis innustas arendajad looma indie-mänge just selle seisukoha vaidlustamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=13. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191223080126/https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |arhiivimisaeg=23. detsember 2019 |vaadatud=20. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The New York Times]]}}</ref> Indie-mängude arendus sai täiendava tõuke tänu ühisrahastusele, mis võimaldas indie-arendajatel koguda mängu loomiseks vajalikke vahendeid ning samal ajal hinnata, kas mängu vastu üldse huvi tuntakse, selle asemel et riskida aja ja rahaga mängu arendamisse, mis ei pruugi hästi müüa. Kuigi videomängud on tuginenud ühisrahastusele juba enne 2012. aastat, on mitmed suured indie-mängu projektid kogunud miljoneid dollareid just läbi [[Kickstarter|Kickstarteri]] ning sellest ajast alates on paljud muud ühsirahastusvõimalused muutunud mänguarendajatele kättesaadavaks. Ühisrahastus on eemaldanud indie-mängude arendamisega seotud kuluriske ning on avanud indie-arendajatele uute mängude loomiseks rohkem võimalusi.<ref name="pcgamer indie" /> Kuna sel perioodil ilmus veelgi rohkem indie-mänge, hakkasid avaldajad ja kogu mängutööstus märkama indie-mängude olulisust. Üks esimesti näiteid sellest oli "World of Goo" (2008), mille arendaja proovis saada avaldajate tuge, aga ei saanud. Kui see ilmus, sai "World of Goo" tunnustusi mitmetel auhinnatseremooniatel, kaasa arvatud Independent Games Festivalil, mille tulemusena hakkasid avaldajad, kes olid seda enne tagasi lükanud, pakkuma selle avaldamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mysore |eesnimi=Sahana |kuupäev=2. jaanuar 2009 |pealkiri=How the World of Goo became one of the indie video game hits of 2008 |url=https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190912091610/https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |arhiivimisaeg=12. september 2009 |vaadatud=29. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}</ref> Indie-mängude edu ühisrahastusplatvormidel inspireeris samuti indie-laua[[Rollimäng|rollimängude]] arendajaid järgima sama ärimudelit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Chase |kuupäev=13. detsember 2022 |pealkiri=Tabletop games have made over $1.5 billion on Kickstarter |url=https://www.dicebreaker.com/companies/kickstarter/news/tabletop-games-raised-one-and-a-half-billion-dollars-on-kickstarter |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Dicebreaker}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Arndt |eesnimi=Dan |kuupäev=3. jaanuar 2023 |pealkiri=Zine Quest and Zine Month took tabletop RPGs in weird new directions |url=https://www.polygon.com/tabletop-games/23617531/zine-month-zine-quest-best-indie-tabletop-rpg-games |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Polygon}}</ref> Konsoolitootjad aitasid samuti tõsta indie-mängude tunnustust sel perioodil. 7. põlvkonna mängukonsoolide ajaks 2005. aastal pakkusid kõik platvormid mängijatele võrguteenuseid, näiteks Xbox Live, PlayStation Network ja Nintendo Wi-Fi Connection, mis hõlmasid ka digitaalset mängude levitamist. Pärast indie-mängude populaarsuse tõusu arvutites, hakkasid need teenused avaldama indie-mänge koos suuremate mängudega.<ref name="GamasutraStateOfIndie" /><ref name="McGuire 2009 27" /> [[Xbox 360]] ilmus 2005. aastal koos Xbox Live Arcade'iga (XBLA), teenus, millel olid ka mõningaid indie-mänge, kuid nad ei saanud esimestel aastatel palju tähelepanu. 2008. aastal korarldas [[Microsoft]] kampaania "XBLA Summer of Arcade", mis lisas indie-mänge nagu "Braid", "Castle Crashers" ja "Geometry Wars: Retro Evolved 2" koos kahe AAA-mänguga. Kuigi kõigi kolme indie-mängu allalaadimiste arv oli suur, sai "Braid" kriitikutelt kiitust ning sellele kaasnes peavoolumeedia tähelepanu, kuna mängu arendas kaks inimest.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Mike |kuupäev=19. november 2013 |pealkiri=How indies made an impact on a generation of game consoles |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/how-indies-made-an-impact-on-a-generation-of-game-consoles |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001165141/https://www.gamasutra.com/view/feature/205136/how_indies_made_an_impact_on_a_.php |arhiivimisaeg=1. oktoober 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=15. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150906121102/http://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |arhiivimisaeg=6. september 2015 |vaadatud=23. septembril 2015 |väljaanne=[[The New York Times]]}}</ref> Microsoft jätkas selle kampaaniaga ka järgnevatel aastatel, tuues XBLAle rohkem mänge nagu "Super Meat Boy", "Limbo" ja "Fez".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=14. veebruar 2012 |pealkiri=How Fez's first-day sales compare to Braid, Limbo, and other XBLA hits |url=https://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809194302/http://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |arhiivimisaeg=9. august 2014 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chaplin |eesnimi=Heather |kuupäev=27. august 2008 |pealkiri=Xbox's 'Braid' A Surprise Hit, For Surprising Reasons |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327210204/https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |arhiivimisaeg=27. märts 2019 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=NPR}}</ref> Sony ja Nintendo järgisid Xboxi eeskuju, julgustades indie-arendajaid tooma oma mänge nende platvormidele.<ref name=":2" /> 2013. aastaks on kõik kolm konsoolitootjat loonud programme, mis lasevad indie-arendajatel taotleda odavaid arendustööriistu ja litsentse, et pärast heakskiitmisprotsessi avalda mäng otse konsooli vastavates poodides.<ref name=":2" /> Sel ajal asutati mitmeid "väiksemaid" indie-mängude avaldajaid, et toetada indie-mängude rahastamist, tehnilist tuge ja avaldamist erinevatel digi- ja jaemüügiplatvormidel.<ref name=":10">{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Graham |kuupäev=5. märts 2018 |pealkiri=Boutique publishers are the future of the indie games market |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200816212853/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |arhiivimisaeg=16. august 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=4. aprill 2018 |pealkiri=Indie game publishers are the new indie rock labels |url=https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180404204758/https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |arhiivimisaeg=4 aprill 2018 |vaadatud=4. aprill 2018 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> "Journey" oli esimene indie-mäng, mis 2012. aastal võitis aasta mängu auhinna Game Developers Choice Awardil ja D.I.C.E. Awardil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2021 |pealkiri=Archive - 13th Annual Game Developers Choice Awards |url=https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220623151337/https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |arhiivimisaeg=23. juuni 2022 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Game Developers Choice Awards}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Awards Category Details |url=https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&idGameAwardType=65 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220413141043/https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&idGameAwardType=65 |arhiivimisaeg=13. aprill 2022 |vaadatud=29. juuni 2022 |väljaanne=www.interactive.org}}</ref> Selle aja jooksul ilmus veel mitmeid indie-mänge, mis said nii tunnustuse kui ka kaubandusliku edu osaliseks.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Faber |eesnimi=Tom |kuupäev=15. juuli 2019 |pealkiri=Cats, cancer and mental breakdown: the unexpected joys of indie games |url=https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190919095544/https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |arhiivimisaeg=19. september 2019 |vaadatud=1. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Financial Times]]}}</ref> "Minecraft" (2011), mida peetakse üheks parimaks enimmüüdud mänguks 2024. aasta seisuga,<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. oktoober 2023 |pealkiri=Minecraft becomes first video game to hit 300m sales |url=https://www.bbc.com/news/technology-67105983 |vaadatud=15. juuli 2024}}</ref> oli esmalt väljaantud indie-mänguna<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Plunkett |eesnimi=Luke |kuupäev=4. jaanuar 2011 |pealkiri=Why Minecraft Is So Damn Popular |url=https://kotaku.com/why-minecraft-is-so-damn-popular-5724989 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110109012135/http://kotaku.com/5724989/why-minecraft-is-so-damn-popular |arhiivimisaeg=9. jaanuar 2011 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=[[Kotaku]]}}</ref> enne, kui Microsoft võttis 2014. aastal üle selle arendaja Mojang Studiosi ning see liideti Xbox Games Studiosega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Molina |eesnimi=Brett |kuupäev=15. september 2014 |pealkiri=Microsoft to acquire 'Minecraft' maker Mojang for $2.5B |url=https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170907123208/https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |arhiivimisaeg=7. september 2017 |vaadatud=5. septembril 2017 |väljaanne=[[USA Today]]}}</ref> "Terraria", üks teine tuntud indie-mäng, avaldati samal aastal ja on kõigi aegade 8. parim enimmüüdud videomäng<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sirani |eesnimi=Jordan |kuupäev=11. juuli 2024 |pealkiri=The 10 Best-Selling Video Games of All Time |url=https://www.ign.com/articles/best-selling-video-games-of-all-time-grand-theft-auto-minecraft-tetris |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=IGN}}</ref> ning 2022. aasta seisuga ka Steami kõrgeima hinnanguga mäng.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ostler |eesnimi=Anne-Marie |kuupäev=30. august 2022 |pealkiri=Terraria might be the best-reviewed Steam game ever, with over a million reviews and a 97% positive rating |url=https://www.gamesradar.com/terraria-might-be-the-best-reviewed-steam-game-ever-with-over-a-million-reviews-and-a-97-positive-rating/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=gamesradar}}</ref> Teised samal perioodil ilmunud edukad indie-mängud on näiteks "The Binding of Isaac" (2011),<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. aprill 2021 |pealkiri=How The Binding of Isaac Has Remained Popular After All These Years |url=https://gamerant.com/binding-isaac-indie-games-best/ |väljaanne=Game Rant}}</ref> "Hotline Miami" (2012),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=25. oktoober 2022 |pealkiri=Ten Years Later, ''Hotline Miami'' Remains a Queasy, Ultraviolent Classic |url=https://www.theringer.com/video-games/2022/10/25/23421962/hotline-miami-10-year-anniversary-devolver-digital |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Ringer}}</ref> "Shovel Knight" (2014)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Matar |eesnimi=Joe |kuupäev=26. juuni 2019 |pealkiri=Shovel Knight: An Indie Masterpiece |url=https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211201101819/https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |arhiivimisaeg=1. detsember 2021 |vaadatud=14. septembril 2021 |väljaanne=[[Den of Geek]]}}</ref> ja "Five Nights at Freddy's" (2014).<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Brey |eesnimi=Betsy |pealkiri=Indie Games in the Digital Age |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=M.J. |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=Cynthia |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2020 |isbn=978-1501356438 |lehekülg=74 |keel=en}}</ref> "Hotline Miami" inspireeris paljusid mänguarendajaid uusi mänge arendama<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Argüello |eesnimi=Diego Nicolás |kuupäev=26. oktoober 2022 |pealkiri=Hotline Miami's ultra-violence has influenced games for a decade |url=https://www.theverge.com/2022/10/26/23422597/hotline-miami-10-year-anniversary |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Verge}}</ref> ja aitas kaasa selle perioodi jooksul ilmunud indie-mängude kasvule,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Corcoran |eesnimi=Nina |kuupäev=8. märts 2023 |pealkiri=Hotline Miami and the Rise of Techno in Ultra-Violent Video Games |url=https://pitchfork.com/thepitch/hotline-miami-and-the-rise-of-techno-in-ultra-violent-video-games/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US}}</ref> samal ajal kui "Shovel Knight" ja "Five Nights at Freddy's" lõid edukaid meediafrantsiise, kus viimane hiljem muutus kultuurifenomeniks.<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=In-depth: Yacht Club gets transparent with sales numbers |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/in-depth-yacht-club-gets-transparent-with-sales-numbers |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=www.gamedeveloper.com |keel=en}}</ref> Mobiilimängud muutusid samuti indie-arendajatega populaarseks, kuna 2000. aastate lõpus ilmusid [[App Store]] ja Google Play Store, mis pakkusid odavaid arendajatööriistu ning kergesti ligipääsetavaid äripindu.<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Steven |kuupäev=28. september 2018 |pealkiri=There are too many video games. What now? |url=https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191024233035/https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |arhiivimisaeg=24. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> 2012. aastal ilmus dokumentaalfilm "Indie Game: The Movie", mis käsitles mitmeid edukaid mänge sel perioodil.<ref name=":4" /> === Hirm turu küllastumise ja nähtavuse vähenemise ees (2015–praegu) === [[Fail:Steam game count chart.png|pisi|Steamile avaldatud mängude arv aastate kaupa, hinnatuna Steam Spy poolt 2020. aasta jaanuaris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McAloone |eesnimi=Alissa |kuupäev=10. jaanuar 2018 |pealkiri=7,672 games hit Steam in 2017 alone, says Steam Spy |url=https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111005420/https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=10. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=14. jaanuar 2019 |pealkiri=There are now over 27,000 games on Steam |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190115075747/https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |arhiivimisaeg=15. jaanuar 2019 |vaadatud=14. jaanuaril 2019 |väljaanne=PC Games Insider.biz}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=2. jaanuar 2020 |pealkiri=Over 8,000 games were released on Steam in 2019, according to SteamSpy |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200102150224/https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2020 |vaadatud=2. jaanuaril 2020 |väljaanne=PCGamesInsider.biz}}</ref> Aastad 2004 ja 2005, millel on vastavalt seitse ja kuus mängu, ei paista siin tabelis välja.]] 2015. aasta paiku tekkis mure, et videomängude loomiseks ja levitamiseks mõeldud kergesti kasutatavate tööriistade levik võib kaasa tuua videomängude ülepakkumise – nähtus mida hakati nimetama "indiepokalüpsiseks".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=10. detsember 2015 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2015 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2015 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151211042124/http://gamasutra.com/view/news/261462/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2015.php |arhiivimisaeg=11. detsember 2015 |vaadatud=10. detsembril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Arusaam "indiepokalüpsise" üle ei olnud ühehäälne. Jeff Vogel väitis 2016. aasta GDC üritusel, et igasugune langus oli lihtsalt osa tüüpilisest [[Majandustsükkel|majandustsüklist]]. Indie-mängude turu suuruseks hinnati 2016. aasta märtsis vähemalt 1 miljardit dollarit aastas nende mängude puhul, mida pakub Steam.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wawro |eesnimi=Alex |kuupäev=15. märts 2016 |pealkiri=Devs share real talk about surviving the latest 'indiepocalypse' |url=https://www.gamedeveloper.com/business/devs-share-real-talk-about-surviving-the-latest-indiepocalypse- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819152007/http://www.gamasutra.com/view/news/268134/Devs_share_real_talk_about_surviving_the_latest_indiepocalypse.php |arhiivimisaeg=19. august 2017 |vaadatud=15. märtsil 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Mike Wilson, Graeme Struthers ja Harry Miller, indie-avaldaja Devolver Digitali kaasasutajad, väitsid 2016. aprillis, et turg indie-mängude jaoks on konkurentsitihedam kui kunagi varem, kuid näib endiselt elujõulisena ega näita aeglustumise märke.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pearson |eesnimi=Dan |kuupäev=13. aprill 2016 |pealkiri=Every year has been better than the last. Thriving is the best way to put it. |url=http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160416022145/http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |arhiivimisaeg=16. aprill 2016 |vaadatud=13. aprillil 2016 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> Gamasutra ütles, et 2016. aasta lõpuks ei ole indie-mängu turul olnud mingit katastroofilist kokkuvarisemist, kuigi oli märke, et turu kasv oli märgatavalt aeglustunud. Turg oli sisenenud "post-indiepokalüpsise" faasi, kuna indie-mängude ärimudelid kohanevad uute turutingimustega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=13. detsember 2016 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2016 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161214172243/http://www.gamasutra.com/view/news/287485/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2016.php |arhiivimisaeg=14. detsember 2016 |vaadatud=13. detsembril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Kuigi alates 2015. aastast ei ole indie-mängu valdkonnal olnud mingit tüüpi kokkuvarisemist, on muresid, et turg on liialtki suur kõikide arendajate märkamiseks. Ainult vähesed indie-mängud saavad meedias tähelepanu ning neid nimetatakse tavaliselt "indie-kullakesteks" ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''indie-darlings''). On olnud juhtumeid, et "indie-kullakesi" leitakse pigem tänu tarbijate kiitustele kui tööstuse otsese mõju tõttu, mis toob kaasa lisameediakajastuse. Sellised mängud on näiteks "Celeste" ja "Untitled Goose Game".<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Bycer |eesnimi=Josh |kuupäev=15. oktoober 2019 |pealkiri=The Problem of the Indie Game Pedestal |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/the-problem-of-the-indie-game-pedestal |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191014211441/https://www.gamasutra.com/blogs/JoshBycer/20191014/352119/The_Problem_of_the_Indie_Game_Pedestal.php |arhiivimisaeg=14. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> On olnud aga hetki, kus videomängumeedia peab tulevast mängu edukaks ja annab sellele "indie-kullakese" tiitli enne selle väljalaset, kuid mäng ebaõnnestub ja ei avalda mängijatele head muljet. Nii juhtus näiteks "No Man's Sky" ja "Where the Water Tastes Like Wine" puhul.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Muncy |eesnimi=Julie |kuupäev=15. august 2017 |pealkiri=One Year Later, No Man's Sky—And Its Evolution—Is Worth Exploring |url=https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170818011719/https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |arhiivimisaeg=18. august 2017 |vaadatud=17. augustil 2017 |väljaanne=[[Wired (magazine)|Wired]]}}</ref> Nähtavus on samuti muutunud probleemiks indie-arendajatele. Kuna Steami levitamisteenus laseb igal arendajal pakkuda neile enda mänge minimaalse tasu eest, lisandub igal aastal tuhandeid mänge ning arendajad on oma mängude müümisel hakanud suuresti lootma Steami leitavustööriistadele – meetod, mis kohandab klientide kataloogilehti varasemate ostude põhjal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=19. juuli 2019 |pealkiri=Indies on Steam are betting on discoverability |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191004155944/https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |arhiivimisaeg=4. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> 2010ndatel olid mobiilrakenduste poodidel sarnased probleemid, kus oli küll suur hulk pakkumisi, kuid klientidel oli halb neid üles leida.<ref name=":6" /> Mitmed indie-arendajad pidasid tähtsaks korraldada sotsiaalmeedias head [[suhtekorraldus]]<nowiki/>kampaaniat ja suhelda ajakirjanikega, et mäng saaks juba arenguetapi alguses tähelepanu. See pidi nii tekitama kui ka säilitama huvi kuni mängu väljalaskmiseni, mis omakorda suurendab arenduskulusid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=West |eesnimi=Daniel |kuupäev=8. september 2015 |pealkiri='Good' isn't good enough - releasing an indie game in 2015 |url=https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015190657/https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nelson |eesnimi=Xalavier Jr. |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=How it feels to release an indie game in 2019 |url=https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227050031/https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |arhiivimisaeg=27. veebruar 2020 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Paljud sel ajaperioodil avaldatud mängud on olnud ikkagi edukad, sealhulgas need, mida kutsuti "indie-kullakesteks".<ref name=":7" /> Mõned populaarsed indie-mängud said peamiselt tuntuks sotsiaalmeedia kaudu ning said kultuurifenomeniks, näiteks "Undertale" (2015) ja "Among Us" (2018),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=17. oktoober 2020 |pealkiri=Make Love, Not War: Five Years Of 'Undertale' |url=https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201018051829/https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |arhiivimisaeg=18. oktoober 2020 |vaadatud=12. novembril 2023 |väljaanne=NPR}}</ref><ref name=":3" /> millest viimane oli 2020. ja 2021. aasta COVID-19-pandeemia ajal üks populaarsemaid mänge, millel oli pool miljardit mängijat.<ref name=":3" /> Sarnane olukord oli "Lethal Companyga", mida avaldati eelmüügiversioonina 2023. aastal ja sai populaarseks läbi interneti ning oli üks enimmängitud mänge sel aastal.<ref name="GamasutraStateOfIndie" /> Kaubanduslikult edukad mängud olid ka "Enter the Gungeon",<ref>{{Netiviide |kuupäev=13. jaanuar 2020 |pealkiri=Enter the Gungeon shoots past three million units sold |url=https://www.pocketgamer.biz/enter-the-gungeon-3-million-units/ |väljaanne=pocketgamer.biz}}</ref> "Stardew Valley",<ref name=":1" /> "Hollow Knight"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Walker |eesnimi=Alex |kuupäev=5. juuli 2018 |pealkiri=Hollow Knight Has Sold More Than 1 Million Copies On PC |url=https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180705034951/https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |arhiivimisaeg=5. juuli 2018 |vaadatud=27. märtsil 2024 |väljaanne=Kotaku Australia}}</ref> ja "Cuphead".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=30. september 2019 |pealkiri=Cuphead surpasses 5 million copies sold |url=https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116144643/https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=16. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}</ref> === Muud regioonid === Indie-mänge seostakse tavaliselt läänemaailmaga, täpsemalt [[Põhja-Ameerika]], [[Euroopa]] ja [[Okeaania|Okeaaniaga]]. Siiski on ka teistes riikides olnud sarnane indie-mängude areng, mis on põimunud ülemaailmse tööstusega. ==== Jaapani ''doujin soft'' ehk sõltumatu tarkvara ==== [[Jaapan|Jaapanis]] on ''doujin soft'' kogukonda 2010. aastateni peetud üldiselt hobitegevuseks. Arvutid ja magamistoaprogrammeerimine olid sarnaselt populaarsust kogunud 1970. lõpus ja 1980. aastate alguses, kuid konsoolid vallutasid kiiresti arvutituru. Siiski jätkasid hobiprogrammeerijad mängude arendamist. Jaapan oli keskendunud mänguarenduskomplektidele, mis oli spetsiaalne tarkvara mängude loomiseks. Neist suurt osa tootis ASCII Corporation, kes andis välja hobiprogrammeerijate ajakirja ''ASCII'', kus inimesed said oma programme jagada. Aja jooksul nägi ''ASCII'' võimalust avaldada mänguarenduskomplekte ning 1992. aastaks ilmus tarkvara RPG Makeri esimene kaubanduslik versioon. Tarkvara oli tasuline ning inimesed said selle abil avaldada valmis mänge kas tasuta või kaubandusliku toodetena. See lõi 2000ndate alguses potentsiaali indie-mängude turu tekkeks, mis oli kooskõlas indie-mängude populaarsusega läänes.<ref>Ito, Kenji. (2005). ''Possibilities of Non-Commercial Games: The Case of Amateur Role Playing Games Designers in Japan.'' Proceedings of DiGRA 2005: Conference: Changing Views – Worlds in Play. [[Digital Games Research Association]].</ref> Nagu teisedki Jaapani fänni-tehtud teosed muudes meediakanalites, loodi ''doujin''-mänge tihtipeale juba olemasolevatest ressurssidest ning need ei saanud teistelt tarbijatelt palju austust ega huvi. Selle asemel olid need mõeldud mängimiseks ning jagamiseks üritustel teiste mängijatega. 2013. aasta paiku hakkasid turujõud muutuma koos lääne indie-mängude populaarsusega, mis tekitas suuremat huvi ''doujin''-mängude kui päris mängude vastu. 2013. aastal pakkus Tokyo Game Show esmakordselt spetsiaalselt ''doujin''-mängude ala [[Sony Interactive Entertainment|Sony Interactive Entertainmenti]] toel, kes oli varasematel aastatel olnud lääne indie-mängude edutaja ja on seda hiljem laiendanud.<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=Ellison |eesnimi=Cara |kuupäev=1. oktoober 2014 |pealkiri=Dōjin nation: does 'indie' gaming really exist in Japan? |url=https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155841/https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[The Guardian]]}}</ref> Erinevus Jaapanis arendatud ''doujin''-mängude ja indie-mängude vahel on ebamäärane - termini kasutus viitab tavaliselt sellele, kas nende populaarsus tekkis lääne- või idaturgudel enne 2010. aastate keskpaika ning kas need on loodud eesmärgiga müüa palju eksemplare või lihtsalt kirgprojektina. Pikaajaline nö kuulipõrgu (inglise keeles ''bullet hell)'' "Touhou Projecti" mänguseeria, mille lõi ainult üks arendaja ZUN alates 1996. aastast, on nimetatud nii indieks kui ka ''doujin''iks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=PCGamer |kuupäev=24. november 2014 |pealkiri=The story of the Touhou sensation |url=https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210717025315/https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |arhiivimisaeg=17. juuli 2021 |vaadatud=17. juulil 2021 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=19. oktoober 2018 |pealkiri=『UNDERTALE』トビー・フォックス×『東方』ZUN×Onion Games木村祥朗鼎談──自分が幸せでいられる道を進んだらこうなった──同人の魂、インディーの自由を大いに語る |url=https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504133203/https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |arhiivimisaeg=4. mai 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |keel=jaapani}}</ref> Samas, vaatamata sellest, et "Cave Story" on arendatud Jaapanis, nimetatakse seda indie-mänguks, sest see sai lääne turul populaarseks. "Cave Story" on üks mõjukamaid indie-mänge, mis aitas kaasa Metroidvania-žanri taassünnile.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Greenwald |eesnimi=Will |kuupäev=12. aprill 2013 |pealkiri=Indie Game Developers Revive Platformers |url=https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |url-olek=töötab |arhiivimisurl=http://archive.wikiwix.com/cache/20150315014115/https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |arhiivimisaeg=15. märts 2015 |vaadatud=14. märtsil 2015 |väljaanne=[[PC Magazine]]}}</ref><ref name=":14">{{Netiviide |perekonnanimi=Nutt |eesnimi=Christian |kuupäev=13. veebruar 2015 |pealkiri=The undying allure of the Metroidvania |url=https://www.gamedeveloper.com/design/the-undying-allure-of-the-metroidvania |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150512033009/http://www.gamasutra.com/view/news/236410/The_undying_allure_of_the_Metroidvania.php |arhiivimisaeg=12. mai 2015 |vaadatud=13. veebruaril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> ''Doujin''-mängude vastu oli suur huvi ka lääne turul, kuna inglise keelt kõnelevad grupid hakkasid loaga tõlkima mitmeid mänge inglise keelde, mille üks tuntumaid näiteid on "Recettear: An Item Shop's Tale" – esimene ''doujin'', mis avaldati 2010. aastal Steamil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Ben |kuupäev=11. august 2011 |pealkiri=Opinion: Comic Market And Indie Games In Japan |url=https://www.gamedeveloper.com/business/opinion-comic-market-and-indie-games-in-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155837/https://www.gamasutra.com/view/news/126610/Opinion_Comic_Market_And_Indie_Games_In_Japan.php |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Goldman |eesnimi=Tom |kuupäev=1. oktoober 2010 |pealkiri=Steam's First Indie JRPG Is a Hit |url=http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101004155454/http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |arhiivimisaeg=4. oktoober 2010 |vaadatud=21. detsembril 2010 |väljaanne=[[The Escapist (magazine)|The Escapist]]}}</ref> Mihhail Fiadotau, [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] videomängude uuringute lektor, tõi välja kolm peamist erinevust väljakujunenud ''doujin''-kultuuri ja lääneliku indie-mängude idee vahel. Kontseptuaalsest vaatenurgast edendavad indie-mängud üldiselt mõttelist iseseisvust ja uuenduslikkust, samas kui ''doujin''-mängud põhinevad tavaliselt ühise grupi jagatud ideedel ega kaldu kõrvale juba väljakujunenud ideedest (näiteks tugev eelistus rollimängude žanri suhtes). Genealoogilisest vaatenurgast ulatub ''doujin''i olemus tagasi 19. sajandisse, kuid indie-nähtus ise on suhteliselt uus. Lõpuks, alles hiljuti räägiti ''doujin''-mängudest samades seltskondades kui muu ''doujin''-kultuurid (fännikunst ja kirjandus) ning neid segati harva kaubanduslike toodetega, samas indie-mängud on jaganud samat positsiooni AAA-kategooria mängudega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2017 |pealkiri=Indie and dōjin games: a cross-cultural comparison |url=https://www.academia.edu/35666898 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210170929/https://www.academia.edu/35666898 |arhiivimisaeg=10. veebruar 2022 |väljaanne=Proceedings of the Digital Games Research Association 2017 Conference (DiGRA'17) |lehekülg=1–2 |keel=en |via=Academia.edu}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2019 |pealkiri=Indie and Dōjin Games: A Multilayered Cross-Cultural Comparison |url=http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |url-olek=ei tööta |ajakiri=Gamevironments |aastakäik=10 |lehekülg=34–84 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201163457/http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020}}</ref> == Areng == Paljud peavoolu videomängude arendamise aluspõhimõtted kehtivad ka indie-mängude arendamisel, eriti tarkvaraarenduse puhul. Peamised erinevused seisnevad selles, kuidas mängu arendus on seotud avaldajaga või selle puudumisega. === Arendusmeeskonnad === [[Fail:And Yet It Moves screenshot 02 walking on nothing.png|pisi|Mäng "And Yet It Moves" on näide õpilaste arendatud mängust, mis hiljem laiendati kaubanduslikuks tooteks.]] Iseseisva mänguarendusstuudio suurusel pole kindalt piiri. Mitmed edukad indie-mängud, nagu "Touhou Projecti" seeria, "Axiom Verge", "Cave Story", "Papers, Please" ja "Spelunky", olid ühe inimese poolt arendatud, kuid tihti kasutati nende loomisel kunstnike ning muusikute abi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ramée |eesnimi=Jordan |kuupäev=28. juuli 2018 |pealkiri=The 14 Best Games Developed By Only One Person |url=https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200128221431/https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |arhiivimisaeg=28. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Levinumad on väikesed arendajate meeskonnad, kuhu kuulub kaks kuni mõnikümmend liiget ning keda toetavad välised kunstnikud. Suuremate arendusmeeskondadega kaasnevad stuudio ülalpidamise kõrgemad üldkulud, mis võivad olla riskantsed juhul, kui mäng ei müü hästi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=9. oktoober 2019 |pealkiri=Indie Game Makers Open Up About The Money They Actually Make |url=https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210208104911/https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |arhiivimisaeg=8. veebruar 2021 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> Indie-meeskonnad võivad tekkida eri kohtades. Üks hiliseim näide on õpilasprojektid, mis on arendatud prototüüpidena kursusetöö raames ning mida õpilased pärast kooli lõpetamist hakkavad kaubandusliku tootena müüma. Sellised mängud on näiteks "And yet It Moves",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Casamassina |eesnimi=Matt |kuupäev=22. oktoober 2009 |pealkiri=And Yet It Moves To WiiWare |url=http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091025191827/http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |arhiivimisaeg=25. oktoober 2009 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> "Octodad: Dadliest Catch",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hayward |eesnimi=Andrew |kuupäev=12. oktoober 2012 |pealkiri=Coding and coexisting in the corral: How Octodad's team manages living and working together |url=https://www.engadget.com/2012/10/01/coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164427/https://www.engadget.com/2012-10-01-coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages.html |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=13. juunil 2015 |väljaanne=[[Joystiq]]}}</ref> "Risk of Rain"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tach |eesnimi=Dave |kuupäev=23. august 2013 |pealkiri=Risk of Rain hands-on: Retro agoraphobia |url=http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140123021742/http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |arhiivimisaeg=23. jaanuar 2014 |vaadatud=23. jaanuaril 2014 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> ja "Outer Wilds".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cameron |eesnimi=Phill |kuupäev=27. jaanuar 2015 |pealkiri=Road to the IGF: Alex Beachum's Outer Wilds |url=http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402091355/http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=11. märtsil 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]] |väljaandja=[[UBM plc]]}}</ref> Mõnel juhul võivad õpilased kooli pooleli jätta ärivõimaluste või muude põhjuste tõttu. Vlambeeri asutajad, näiteks, alustasid kaubandusliku mängu arendamisega, kui nad olid veel koolis ning jätsid selle pooleli, kui kool nõudis endale mängu õigusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=14. veebruar 2014 |pealkiri=Vlambeer: Just making games is the key to becoming successful |url=https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180131024112/https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2018 |vaadatud=30. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Teine viis indie-meeskondade kujunemiseks on see, kui kogenud arendajad lahkuvad mängutööstusest – kas omal soovil või koondamise tõttu – ning asuvad looma iseseisvaid projekte, ajendatuna soovist taastada loominguline vabadus või väsimusest ettevõtete töökorralduse suhtes. Näiteks "FTL: Faster Than Light",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=CjnLion |kuupäev=10. mai 2012 |pealkiri=Kickstart to Lightspeed – An FTL Interview |url=http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121017204604/http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |arhiivimisaeg=17. oktoober 2012 |vaadatud=20. septembril 2012 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> "Papers, Please",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Edge Staff |kuupäev=20. jaanuar 2014 |pealkiri=The Making Of: Papers, Please |url=http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140122052214/http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2014 |väljaanne=[[Edge (magazine)|Edge]]}}</ref> "Darkest Dungeon"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=8. veebruar 2016 |pealkiri=Road to the IGF: Red Hook Studios' Darkest Dungeon |url=http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160212001929/http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |arhiivimisaeg=12. veebruar 2016 |vaadatud=8. veebruaril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> ja "Gone Home".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mahardy |eesnimi=Mike |kuupäev=13. august 2013 |pealkiri=Meet Me In Portland: The Fullbright Company's Journey Home |url=https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180817023027/https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |arhiivimisaeg=17. august 2018 |vaadatud=16. augustil 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Veel üks võimalus on need, kellel on mängutööstuses vähe või üldse mitte mingit kogemust, kuid neil on programmeerimisoskused ja -kogemused. Neil võivad olla ideed ja värsked vaatenurgad mängude loomiseks ning need ideed on neile isikupärasemad ja südamelähedasemad. Nad on tavaliselt iseõppinud arendajad, mille tõttu neil ei pruugi olla tüüpiliste programmeerijate omased teadmised, mis võimaldab neil luua suuremat loomingulist vabadust ja uusi ideid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Chase Bowen |perekonnanimi2=Deuze |eesnimi2=Mark |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=The Independent Production of Culture: A Digital Games Case Study |ajakiri=[[Games & Culture]] |aastakäik=4 |üksiknumber=3 |lehekülg=276–295 |doi=10.1177/1555412009339732}}</ref> Siiski võib mõni suhtuda amatööri töösse vähem soodsalt kui need, kellel on kogemusi, olgu siis koolist või tööstusest, kes tuginevad pigem mänguarendamise tööriistakomplektidele kui programmeerimiskeeltele, ning nad võivad selliseid tiitleid seostada amatööri või harrastaja tööga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Doull |eesnimi=Andrew |kuupäev=6. veebruar 2008 |pealkiri=Opinion: Amateur vs Indie Games - The War? |url=https://www.gamasutra.com/view/news/108183/Opinion_Amateur_vs_Indie_Games__The_War.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418114925/https://www.gamasutra.com/view/news/108183/Opinion_Amateur_vs_Indie_Games__The_War.php |arhiivimisaeg=18. aprill 2021 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Mõni amatööri loodud mäng on saanud tunnustust, näiteks "Braid",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Totilo |eesnimi=Stephen |kuupäev=8. august 2007 |pealkiri="A Higher Standard"&nbsp;— Game Designer Jonathan Blow Challenges Super Mario's Gold Coins, "Unethical" MMO Design And Everything Else You May Hold Dear About Video Games |url=http://multiplayerblog.mtv.com/2007/08/08/a-higher-standard-game-designer-jonathan-blow-challenges-super-marios-gold-coins-unethical-mmo-design-and-everything-else-you-may-hold-dear-about-video-games/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100316214832/http://multiplayerblog.mtv.com/2007/08/08/a-higher-standard-game-designer-jonathan-blow-challenges-super-marios-gold-coins-unethical-mmo-design-and-everything-else-you-may-hold-dear-about-video-games/ |arhiivimisaeg=16. märts 2010 |vaadatud=19. veebruaril 2009 |väljaanne=MTV}}</ref> "Super Meat Boy",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McMillen |eesnimi=Edmund |autor-link=Edmund McMillen |perekonnanimi2=Refenes |eesnimi2=Tommy |autor2-link=Tommy Refenes |kuupäev=14. aprill 2011 |pealkiri=Postmortem: Team Meat's Super Meat Boy |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/6348/postmortem_team_meats_super_meat_.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110507070140/http://www.gamasutra.com/view/feature/6348/postmortem_team_meats_super_meat_.php |arhiivimisaeg=7. mai 2011 |vaadatud=14. aprillil 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> "Dwarf Fortress"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Tarn |kuupäev=27. veebruar 2008 |pealkiri=Interview: The Making Of Dwarf Fortress |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/131954/interview_the_making_of_dwarf_.php?print=1 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131112052256/http://www.gamasutra.com/view/feature/131954/interview_the_making_of_dwarf_.php?print=1 |arhiivimisaeg=12. november 2013 |vaadatud=17. aprillil 2014 |väljaanne=Gamasutra}}</ref> ja "Undertale".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Feeld |eesnimi=Julian |kuupäev=9. oktoober 2015 |pealkiri=INTERVIEW: TOBY FOX OF UNDERTALE |url=http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122152103/http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2016 |vaadatud=20. jaanuaril 2016 |väljaanne=Existential Gamer |väljaandja=Feeld}}</ref> Alustav indie-mängustuudio tüüpiliselt koosneb peamiselt programmeerijatest ja arendajatest. Kunstimaterjale, sealhulgas kunstiteoseid ja muusikat, tuleb tellida töövõtjatest kunstnikest ja heliloojatelt.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Safarov |eesnimi=Tom |kuupäev=12. detsember 2019 |pealkiri=Tips for working with a game art outsourcing studio and avoiding the typical roadblocks on the way |url=https://www.gamedeveloper.com/business/tips-for-working-with-a-game-art-outsourcing-studio-and-avoiding-the-typical-roadblocks-on-the-way |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418111721/https://www.gamasutra.com/blogs/TomSafarov/20191212/355578/Tips_for_working_with_a_game_art_outsourcing_studio_and_avoiding_the_typical_roadblocks_on_the_way.php |arhiivimisaeg=18. aprill 2021 |vaadatud=28. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> === Arendustööriistad === Personaalarvuti mängude arendamisel tuginevad indie-mängud tüüpiliselt olemasolevate [[Mängumootor|mängumootoritele]], vahevarale ja mänguarenduskomplektidele, kuna neil puuduvad ressursid enda mootorite loomiseks.<ref name="every game indie" /> Levinud mängumootorid on [[Unreal Engine]] ja [[Unity]], kuid on ka palju teisi. Väiksemate stuudiotele, kes ei oota suuri müüke, pakutakse tavaliselt peavoolumängude mängumootoreid ja vahevara odavamalt. Neid tooteid võivad pakkuda tasuta või antakse suurt soodustust, mis suureneb ainult siis, kui nende müük ületab teatud numbrid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lipkin |eesnimi=Nadav |kuupäev=31. detsember 2012 |pealkiri=Examining Indie's Independence: The Meaning of "Indie" Games, the Politics of Production, and Mainstream Co-optation |url=https://journals.sfu.ca/loading/index.php/loading/article/view/122/149 |ajakiri=The Journal of the Canadian Game Studies Association |aastakäik=7 |üksiknumber=11 |lehekülg=8–24}}</ref> Indie-arendajad saavad kasutada ka avatud lähtekoodiga tarkvara (näiteks [[Godot (mängumootor)|Godot]]) või ''homebrew'' (tarkvara, mis on loodud arendajatele kui tööriistana tarkvarapakettide ja rakenduste installimiseks), mis on vabalt kättesaadavad, aga neil võivad puududa tehniliselt täiustatud funktsioonid võrreldes sarnaste kommertsmootoritega.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lanza |eesnimi=Dario |url=https://doi.org/10.1007/978-3-030-75867-7_7 |pealkiri=Real Possibility of an Entirely Open-Source Pipeline for Indie Games Design and Production. Altamira Game as a Case Study |perekonnanimi2=de Iracheta |eesnimi2=María |perekonnanimi3=Pérez |eesnimi3=Carmen |perekonnanimi4=Jaume |eesnimi4=Borja |perekonnanimi5=Sánchez |eesnimi5=Lara |perekonnanimi6=Casero |eesnimi6=Marcos |kirjastus=Springer International Publishing |aasta=2021 |isbn=978-3-030-75867-7 |toimetaja-perekonnanimi=Martins |toimetaja-eesnimi=Nuno |koht=Cham |lehekülg=99–111 |keel=en |doi=10.1007/978-3-030-75867-7_7 |vaadatud=30. juulil 2024 |toimetaja2-perekonnanimi=Brandão |toimetaja2-eesnimi=Daniel |toimetaja3-perekonnanimi=Moreira da Silva |toimetaja3-eesnimi=Fernando |url-ligipääs=tellimus}}</ref><ref>{{Cite arXiv|arxiv=2401.01909|title=On the relevance of the Godot Engine in the indie game development industry|surname=Holfeld, Julian (2023).}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Homebrew (Concept) |url=https://www.giantbomb.com/homebrew/3015-4363/ |vaadatud=30. juulil 2024 |väljaanne=Giant Bomb |keel=en}}</ref> Indie-mängude arendus konsoolidel oli väga piiratud enne 2010. aastat, kuna [[Tarkvaraarenduskomplekt|tarkvaraarenduskomplektid]] (SDK) olid kulukad. Tavaliselt olid need konsooliversioonid, millel oli lisatud silumisfunktsioone, mis maksid mitu tuhat dollarit ning mille kasutamisele kehtestati piiranguid, et vältida konsoolidega seotud ärisaladuste lekkimist. Konsoolitootjad võisid samuti piirata tarkvaraarenduskomplektide müüki ainult mõningate arendajatele, kes vastasid teatud kriteeriumidele, mille tõttu võimalikud indie-arendajad ei saanud neid hankida.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=23. juuli 2012 |pealkiri=How certification requirements are holding back console gaming |url=https://arstechnica.com/gaming/2012/07/how-certification-requirements-are-holding-back-console-gaming/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201013002650/https://arstechnica.com/gaming/2012/07/how-certification-requirements-are-holding-back-console-gaming/ |arhiivimisaeg=13. oktoober 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}</ref> Kui 2010. aastaks said indie-mängud populaarsemaks, andsid nii konsoolitootjad kui ka mobiilseadmete operatsioonisüsteemide pakkujad välja spetsiaalseid tarkvarapõhiseid SDK-d, et mänge esmalt personaalarvutites ja seejärel nendel konsoolidel või mobiilseadmetes luua ning testida. Neid SDK-sid pakuti suuremate arendajatele ikkagi tavahindadega, kuid pakuti soodushindu neile, kes tavaliselt ise avaldasid oma mänge digitaalselt konsooli või mobiilseadme poes, näiteks ID@Xbox programmi või IOS SDK abil. === Avaldajad === Kuigi enamikul indie-mängudel puudub avaldaja – arendaja võtab avaldaja positsiooni –, alates 2010. aastast on mitmed avaldajad liikunud indie-mängude poole, keda tuntakse ka väikesete mänguavaldajatena. Nende hulka kuuluvad Raw Fury, Devolver Digital, Annapurna Interactive, Finji ja Adult Swim Games. Samuti on mitmeid indie-arendajad, kes on piisavalt suureks kasvanud, et toetada ka teisi väikseid arendajaid nagu Chucklefish, Coffee Stain Studios ja Team17. Need väiksed mänguavaldajad, kellel on kogemus indie-mängude loomisel, annavad tavaliselt vajalikku finatsilist tuge ja reklaami, kuid nad ei mõjuta tugevalt arendajate toodet, et säilitada mängu "indie" olemust. Mõnel juhul võib avaldaja olla toetavate mängude suhtes valivam. Annapurna Interactive otsis mänge, mis olid "isiklikud, emotsionaalsed ja originaalsed".<ref name=":10" /><ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Thompson |eesnimi=Michael |kuupäev=18. jaanuar 2010 |pealkiri=Searching for gold: how to fund your indie video game |url=https://arstechnica.com/gaming/2010/01/searching-for-gold-the-challenge-of-indie-game-funding/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171210015828/https://arstechnica.com/gaming/2010/01/searching-for-gold-the-challenge-of-indie-game-funding/ |arhiivimisaeg=10. detsember 2017 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}</ref> === Rahastus === Avaldaja puudumisel peavad indie-arendajad ise leidma rahastust mängu jaoks. Olemasolevad stuudioid võivad toetuda varasemale rahastamisele ja sissetulevastele tuludele, kuid uued stuudiod peavad arenduskulude katmiseks kasutama oma isiklikke vahendeid, pangalaene või investeeringuid<ref name="GameSpotRiseOfIndieDev" /><ref name=":11" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hietalahti |eesnimi=Juuso |kuupäev=19. mai 2006 |pealkiri=The Basic Marketing Plan For Indie Games |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-basic-marketing-plan-for-indie-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102192103/http://www.gamasutra.com/view/feature/2695/the_basic_marketing_plan_for_indie_.php |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> või arenduse käigus koguma kogukonna toetust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marsh |eesnimi=David |kuupäev=26. veebruar 2008 |pealkiri=Nine Paths To Indie Game Greatness |url=https://www.gamedeveloper.com/design/nine-paths-to-indie-game-greatness |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102192239/http://www.gamasutra.com/view/feature/131952/nine_paths_to_indie_game_greatness.php |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Strebeck |eesnimi=Zachary |kuupäev=21. august 2015 |pealkiri=How do I get funding for my indie game company? |url=https://www.gamedeveloper.com/business/how-do-i-get-funding-for-my-indie-game-company- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814002846/https://gamasutra.com/blogs/ZacharyStrebeck/20150821/250809/How_do_I_get_funding_for_my_indie_game_company.php |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Hiljuti on nii preemia- kui ka omakapitalipõhised ühisrahastuskampaaniaid kasutatud selleks, et saada huvitatud tarbijatelt raha enne arenduse algust. Kuigi ühisrahastuse kasutamine videomängude puhul algas 2012. aastal, on selle praktika märkimisväärselt vähenenud, kuna tarbijad hakkasid suhtuma ettevaatlikult kampaaniatesse, mis ei suuda lubadusi täita. Edukas ühisrahastuskampaani nõuab nüüd suuremat arendustööd ja sellega seotuid kulusid enne kampaania käivitamist, et näidata mängu tõenäolist õigeaegset valmimist ning meelitab raha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Futter |eesnimi=Michael |kuupäev=18. märts 2019 |pealkiri=The Changing Face of Video Game Crowdfunding |url=https://variety.com/2019/gaming/columns/the-changing-face-of-video-game-crowdfunding-1203165542/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210624164054/https://variety.com/2019/gaming/columns/the-changing-face-of-video-game-crowdfunding-1203165542/ |arhiivimisaeg=24. juuni 2021 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Variety (magazine)|Variety]]}}</ref> Teine viis, mida pakutakse digitaalsel levitamisel, on eelmüügiversiooni väljaandmine, mis laseb huvitatud mängijatel osta mängu beta-versiooni, et katsetada selle tarkvara ja anda tagasisidet. Need tarbijad saavad mängu ilmumise ajal täisversiooni tasuta, teised peavad lõpliku mängu eest kõrgemat hinda maksma. See võib tagada rahastuse arenduse keskel, kuid nagu ühisrahastuse puhul, ootavad tarbijad mängu, mis on peaaegu valmis, seega on tõenäoliselt juba vaja olnud investeerida arendustöösse ja kuludesse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Holly |kuupäev=24. juuni 2016 |pealkiri=7 successful Early Access games that all developers should study |url=https://www.gamedeveloper.com/business/7-successful-early-access-games-that-all-developers-should-study |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803070526/https://www.gamasutra.com/view/news/275719/7_successful_Early_Access_games_that_all_developers_should_study.php |arhiivimisaeg=3. august 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> "Minecrafti" peeti indie-mänguks selle arenduse alguses ning oli üks esimestest mängudest, kes edukalt kasutas rahastamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=6. aprill 2011 |pealkiri=Minecraft Draws Over $33 Million In Revenue From 1.8M Paying Customers |url=http://www.gamasutra.com/view/news/33961/Minecraft_Draws_Over_33_Million_In_Revenue_From_18M_Paying_Customers.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110408063046/http://www.gamasutra.com/view/news/33961/Minecraft_Draws_Over_33_Million_In_Revenue_From_18M_Paying_Customers.php |arhiivimisaeg=8. aprill 2011 |vaadatud=16. oktoobril 2013 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Veelgi hiljuti on loodud mitu spetsiaalset investoritel põhinevat indie-mängude fondi, näiteks Indie Fund. Indie-arendajad võivad esitada taotlusi, et saada fondidelt toetust. Raha antakse tavaliselt seemneinvesteeringuna, mida tuleb tagasi maksta läbi mängu autoriõigustasude.<ref name=":12" /> Mitmed riikide valitsused on oma avalike kunstiagentuuride kaudu samuti indie-arendajatele sarnaseid toetusi kättesaadavaks teinud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=13. mai 2020 |pealkiri=How Public Arts Funding Helps Developers Make Unique, More Diverse Games |url=https://www.theverge.com/21256048/public-arts-funding-games-untitled-goose-game-mutazione |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200916091758/https://www.theverge.com/21256048/public-arts-funding-games-untitled-goose-game-mutazione |arhiivimisaeg=16. september 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> === Levitamine === Enne digiajastut levitasid hobiprogrammeerijad oma toodet tavaliselt posti teel. Nad avaldasid kuulutusi kohalikes ajalehtedes või arvutihuvilistes ajakirjades nagu ''Creative Computing'' ja ''Byte.'' Pärast makse laekumist täitsid nad tellimusi käsitsi, tehes oma mängust koopiaid kassettidele, diskettidele või CD-ROMile koos kogu dokumentatsiooniga. Teised viisid koopiaid kohalikku arvutipoodi müümiseks. Ühendkuningriigis, kus personaalarvutite mängude arendus algas 1980. aastatel, tekkis mängude levitamise turg, mis kopeeris ja levitas mänge hobiprogrammeerijatele.<ref name="eurogamer manic miner" /> Jaapani ''doujin''i-[[Mess|messid]] nagu Comiket, maailma suurim fänniüritus, on arendajatel lasknud müüa ja reklaamida oma füüsilisi tooteid alates selle avamisest 1975. aastal. Tänu sellele on sellised mängusarjad nagu Touhou Project ja Fate saavutanud suure populaarsuse ning olnud aastaid ürituse keskmes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leavitt |eesnimi=Alex |perekonnanimi2=Horbinski |eesnimi2=Andrea |kuupäev=15. juuni 2012 |pealkiri=Even a monkey can understand fan activism: Political speech, artistic expression, and a public for the Japanese dōjin community |url=https://journal.transformativeworks.org/index.php/twc/article/view/321 |url-olek=töötab |ajakiri=Transformative Works and Cultures |keel=en |aastakäik=10 |doi=10.3983/twc.2012.0321 |issn=1941-2258 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210721120119/https://journal.transformativeworks.org/index.php/twc/article/view/321 |arhiivimisaeg=21. juuli 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |doi-access=vaba}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Scott |pealkiri=Top Doujinshi Events Most Popular By The Numbers |url=http://www.crunchyroll.com/anime-news/2013/11/01-1/top-doujinshi-events-most-popular-by-the-numbers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140110091145/http://www.crunchyroll.com/anime-news/2013/11/01-1/top-doujinshi-events-most-popular-by-the-numbers |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2014 |vaadatud=28. detsembril 2016 |väljaanne=Crunchyroll}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Scott |pealkiri=With Slight Movement, "KanColle," "Touhou" And "Touken Ranbu" Continue To Dominate Comiket Doujinshi |url=http://www.crunchyroll.com/anime-news/2016/08/09/with-slight-movement-kancolle-touhou-and-touken-ranbu-continue-to-dominate-comiket-doujinshi |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221110164242/http://www.crunchyroll.com/anime-news/2016/08/09/with-slight-movement-kancolle-touhou-and-touken-ranbu-continue-to-dominate-comiket-doujinshi |arhiivimisaeg=10. november 2022 |vaadatud=28. detsembril 2016 |väljaanne=Crunchyroll}}</ref> Kuna meedia hakkas üle minema suurema mahutavusega vormingutele ning kasutajatel oli võimalus programmidest ise koopiaid luua, siis sattus posti teel tellimise meetod ohtu, kuna igaüks oleks saanud mängu osta ning seejärel teha oma sõpradele sellest koopiaid. Jagamisvara levitamise meetod ilmus 1980ndatel, leppides sellega, et kasutajad teevad tõenäoliselt vabalt koopiaid ja jagavad neid. Tarkvara jagamisvara versioon oli piiratud ja ülejäänud funktsioonide avamiseks tuli arendajatele maksta. See meetod sai populaarseks hobimängude seas 1990ndate alguses, eriti just "Wolfenstein 3D" ja "ZZT" ilmumisel, arendajate id Software ja Tom Sweeney (hiljem Epic Gamesi asutaja) loodud "indie-"mängud. Mänguajakirjad hakkasid iga numbri juurde lisama demoplaate, mis sisaldasid ka ''shareware''-mänge. Nagu postimüügi puhulgi, tekkisid ettevõtted, mis koostasid ''shareware''-näidiskogumikke ning vahendasid maksete töötlemist ja mängude registreerimist. Jagamisvara jäi populaarseks levitamisvormiks isegi koos [[Teatetahvlisüsteem|teatetahvlisüsteemi]] ja internetiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Ernie |kuupäev=1. november 2016 |pealkiri=The Story of Shareware, the Original In-App Purchase |url=https://www.vice.com/en/article/the-story-of-shareware-the-original-in-app-purchase/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191021172602/https://www.vice.com/en_us/article/bmv3z3/the-story-of-shareware-the-original-in-app-purchase |arhiivimisaeg=21. oktoober 2019 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Vice (magazine)|Vice]]}}</ref> 2000. aastateks kasutasid indie-arendajad oma mängude peamise levitamisviisina internetti , kuna ilma avaldajata oli peaaegu võimatu indie-mänge jaemüügis hoida ning postimüügi idee oli juba ammu välja surnud.<ref name="edwards20171027" /> Interneti jätkuv kasv viis videomängude veebilehtede tekkeni, mis toimisid jagamisvara ja teiste mängude ning samas nii indie- kui ka peavoolumängude hoidlatena, näiteks GameSpy veeFilePlanet.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Brinbaum |eesnimi=Ian |kuupäev=30. mai 2014 |pealkiri=End of days: GameSpy's forgotten games and the gamers keeping them alive |url=https://www.pcgamer.com/end-of-days-gamespys-forgotten-games-and-the-gamers-keeping-them-alive/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200624055448/https://www.pcgamer.com/end-of-days-gamespys-forgotten-games-and-the-gamers-keeping-them-alive/ |arhiivimisaeg=24. juuni 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Uus probleem oli tekkinud suurematel peavoolumängudel, millel on [[Mitmikmäng|mitmikmänguviis]]. Nende veebilehtede kaudu sai värskendusi ja mänguparandusi kergesti levitada, kuid kõikide kasutajate võrdne teavitamine oli keeruline ning ilma värskendusteta ei saanud mõned mängijad mitmikmängus osaleda. [[Valve Corporation|Valve]] Steam arendas algselt tarkvaraklienti, selleks, et nende mängude uuendused jõuaksid kasutajateni automaatselt. Aja jooksul kujunes sellest aga digitaalne mängupood, mille kaudu said kasutajad ka mänge osta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Case |eesnimi=Loyd |kuupäev=22. märts 2002 |pealkiri=Valve Changes Online Gaming Rules |url=https://www.pcmag.com/article2/0,2817,41291,00.asp |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160302232150/http://www.pcmag.com/article2/0,2817,41291,00.asp |arhiivimisaeg=2. märts 2016 |vaadatud=14. veebruar 2016 |väljaanne=[[PC Magazine]]}}</ref> Indie-mängude puhul hakkas Steam 2005. aastaks teenusele kureerima kolmandate isikute mänge (sh mõningaid indie-mänge), lisades hiljem 2012. aastal Steam Greenlighti, mis võimaldas igal arendajal pakkuda teenusele oma mängu, ning lõpuks asendus Greenlighti 2017. aastal Steam Directiga, mille kaudu saab iga arendaja väikese tasu eest oma mängu otse platvormile üles laadida. Kuigi Steam on endiselt suurim digipood arvutimängude levitamiseks, on sellest ajast alates avatud mitmeid teisi digipoode. Näiteks 2013. aastal loodud Itch.io, mis on rohkem keskendunud indie-mängude kui peavoolumängude levitamisele, andes arendajatele poelehti ja teisi reklaamtööriistu. Teised teenusepakkujad, nagu Humble Bundle, on pigem digitaalsed jaemüüjad, mis pakuvad indie-arendajatele tööriistu veebiostude vastuvõtmiseks ja mängu levitamiseks, kuid turudus ise jääb arendaja kanda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fenlon |eesnimi=Wes |perekonnanimi2=Wilde |eesnimi2=Tyler |kuupäev=12. juuli 2019 |pealkiri=PC game storefronts compared: what you need to know about retailers and resellers |url=https://www.pcgamer.com/pc-game-storefronts-compared-what-you-need-to-know-about-retailers-and-resellers/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200707033943/https://www.pcgamer.com/pc-game-storefronts-compared-what-you-need-to-know-about-retailers-and-resellers/ |arhiivimisaeg=7. juuli 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Konsoolide puhul tegeleb indie-mängu levitamisega konsoolide mängupood, kui arendaja on saanud konsoolitootjalt loa. Samamoodi tegeleb mobiilmängude levitamisega rakenduste pood, kui arendaja on saanud loa rakenduste avaldamiseks seda tüüpi seadmes. Mõlemal juhul tegeleb kõigi maksete, ostu kinnitamise ja levitamisega platvormi või rakendusepoe haldaja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Henges |eesnimi=Liz |kuupäev=19. juuni 2020 |pealkiri=Examining the indie ins and outs of today's game distribution platforms |url=https://www.gamedeveloper.com/business/examining-the-indie-ins-and-outs-of-today-s-game-distribution-platforms |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200816211820/https://www.gamasutra.com/view/news/363919/Examining_the_indie_ins_and_outs_of_todays_game_distribution_platforms.php |arhiivimisaeg=16. august 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Mõne populaarsema indie-mängu puhul on viimasel ajal levinud trend piiratud koguses füüsiliste väljaannete avaldamine, eriti konsooliversioonide jaoks. Limited Run Games loodi selleks, et toota mänge väikestes tiraažides – enamasti edukaid indie-mänge, millel on juba kindel fännibaas ja seega olemas turg füüsilise väljaande jaoks. Sageli ilmuvad need eriväljaannetena, mis sisaldavad lisaks mängule ka füüsilisi boonuseid, näiteks kunstiraamatuid, kleebiseid ja muid väiksemaid meeneid. Teised sarnased levitajad on Super Rare Games, Special Reserve Games ja Strictly Limited Games. Peaaegu kõikide digilevitamise juhtumidel, võtab levitamisplatvorm iga müügi pealt osa tulust, ülejäänud osa läheb arendajale digipoe ülalpidamiskulude katmiseks. == Mängutööstus == Enamik indie-mänge ei teeni suurt kasumit, välja arvatud mõni üksik.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jan |eesnimi=Matej |kuupäev=27. juuni 2012 |pealkiri=Congratulations, Your First Indie Game is a Flop |url=https://www.gamedeveloper.com/business/congratulations-your-first-indie-game-is-a-flop |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180613062542/https://www.gamasutra.com/view/feature/173068/congratulations_your_first_indie_.php?page=2 |arhiivimisaeg=13. juuni 2018 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Selle asemel peetakse indie-mänge üldiselt karjääri hüppelauaks kui ärivõimaluseks.<ref name=":13" /> Indie-mängude arenduses on täheldatud [[Dunningi-Krugeri efekt|Dunning-Krugeri efekti]] mõju: kuigi mõnel vähese kogemusega inimesel on õnnestunud juba algusest peale luua edukas mäng, kulub enamikul arendajatest tavaliselt üle kümne aasta kogemust, enne kui nad hakkavad järjepidevalt looma mänge, mis toovad rahalist edu. Seetõttu hoiatavad paljud mängutööstuses tegutsejad, et indie-mängude arendamist ei tasu pidada kergesti rahaliselt tasuvaks karjäärivalikuks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Warner |eesnimi=John |kuupäev=2. oktoober 2018 |pealkiri=It's time we stopped encouraging indies |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-10-02-its-time-we-stopped-encouraging-indies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814001708/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-10-02-its-time-we-stopped-encouraging-indies |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=28. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> Tööstuse arusaam indie-mängudest on ka muutunud, mille tõttu on indie-mängude arendamise ja turustamise taktika võrreldes AAA-mängudega keeruline. 2008. aastal võis arendaja teenida umbes 17% mängu jaemüügihinnast ning 85%, kui seda müüakse digitaalselt.<ref name="ForbesIndieDevsRiseUp" /> See võib viia "riskantsemate" loominguliste projektideni.<ref name="ForbesIndieDevsRiseUp" /> Lisaks on [[Suhtlusvõrgustik|suhtluvõrgustike]] laienemine tutvustanud videomänge ka juhuslikele mängijatele (inglise keeles ''casual gamers'').<ref name="GamasutraStateOfIndie" /> Hilisematel aastatel on muutunud tähtsaks kaasata indie-mängude reklaamimisse ka sotsiaalmeedia mõjutajaid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fahey |eesnimi=Rob |kuupäev=15. aprill 2016 |pealkiri=What causes indie games to fail? |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-15-what-causes-indie-games-to-fail |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201108100342/https://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-15-what-causes-indie-games-to-fail |arhiivimisaeg=8. november 2020 |vaadatud=27. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> On vaieldav, kui silmapaistev on indie-mängude arendamine videomängutööstuses.<ref name="GamasutraFuture" /> Enamik mänge ei ole tuntud või edukad ning peavoolumeedia tähelepanu on suunatud peavoolumängudele.<ref name=":15">{{Netiviide |perekonnanimi=Taylor |eesnimi=Paul |kuupäev=26. august 2009 |pealkiri=Building Buzz for Indie Games |url=https://www.gamedeveloper.com/business/building-buzz-for-indie-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131224110522/http://www.gamasutra.com/view/feature/4117/building_buzz_for_indie_games.php |arhiivimisaeg=24. detsember 2013 |vaadatud=24. veebruaril 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]] |lehekülg=1}}</ref><ref name="GamasutraStateOfIndie" /> Seda võib põhjendada indie-mängude vähese turundusega,<ref name=":15" /> kuid samas on indie-mängudel võimalus sihtida ka kitsamaid, kindla huviga [[Turunišš|nišiturge]].<ref name="GameTunnelInnovation" /><ref name="TechradarGamingFuture" /> Indie-mängude tunnuststamine mänguauhindade kaudu on aja jooksul märgatavalt kasvanud. Independent Games Festival loodi 1998. aastal eesmärgiga tunnustada parimaid indie-mänge ning alates selle esimesest sündmusest 1999. aastal on see toimunud koos Games Developers Conference'iga aasta esimeses pooles, paralleelselt Game Developers Choice Awardsiga (GDCA).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Scott |eesnimi=Jason |kuupäev=22. detsember 2010 |pealkiri=The 'GDC 25' Chronicles: We Have (IGF) Video |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/the-gdc-25-chronicles-we-have-igf-video |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210723234017/https://www.gamasutra.com/view/news/122675/The_GDC_25_Chronicles_We_Have_IGF_Video.php |arhiivimisaeg=23. juuli 2021 |vaadatud=23. juulil 2021 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Siiski hakati indie-mänge pidama suurte mänguauhindade vääriliseks konkurendiks alles 2010. aasta paiku, kui Game Developers Choice Awards tunnustas selliseid mänge nagu "Limbo", "Minecraft" ja "Super Meat Boy" kõrvuti suurte AAA-mängudega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=11th Annual Game Developers Choice Awards |url=http://www.gamechoiceawards.com/archive/gdca_11th.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130127063748/http://www.gamechoiceawards.com/archive/gdca_11th.html |arhiivimisaeg=27. jaanuar 2013 |vaadatud=19. märtsil 2016 |väljaanne=GameChoiceAwards.com |väljaandja=Game Developer Conference}}</ref> Pärast seda on indie-mängud olnud suurte auhinnatseremooniate – nagu Game Developers Choice Awards, D.I.C.E. Awards, The Game Awards ja BAFTA Video Games Awards – nominatsioonides sageli esindatud kõrvuti AAA-mängudega. Sellised indie-mängud nagu "What Remains of Edith Finch", "Outer Wilds", "Untitled Goose Game", "Hades", "Inscryption" ja "Vampire Survivors" on pälvinud mitmeid aasta mängu auhindu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What Remains of Edith Finch wins Bafta's top games award |url=https://www.bbc.com/news/technology-43744690 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201109025358/https://www.bbc.com/news/technology-43744690 |arhiivimisaeg=9. november 2020 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=BBC News |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barraclough |eesnimi=Leo |kuupäev=2. aprill 2020 |pealkiri='Outer Wilds' Wins Best Game at BAFTA Games Awards |url=https://variety.com/2020/digital/games/outer-wilds-bafta-games-awards-1234569647/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220529125419/https://variety.com/2020/digital/games/outer-wilds-bafta-games-awards-1234569647/ |arhiivimisaeg=29. mai 2022 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Beresford |eesnimi=Trilby |kuupäev=22. juuli 2021 |pealkiri='Hades' Takes Top Honor at Game Developers Choice Awards |url=https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/hades-game-developers-choice-awards-winners-list-1234983585/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210722022831/https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/hades-game-developers-choice-awards-winners-list-1234983585/ |arhiivimisaeg=22. juuli 2021 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosario |eesnimi=Alexandra Del |kuupäev=25. märts 2021 |pealkiri=BAFTA Games Awards: Supergiant Games' 'Hades' Takes Home Top Prize – Complete Winners List |url=https://deadline.com/2021/03/bafta-games-awards-2021-hades-takes-home-top-prize-complete-winners-list-1234721128/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210326001145/https://deadline.com/2021/03/bafta-games-awards-2021-hades-takes-home-top-prize-complete-winners-list-1234721128/ |arhiivimisaeg=26. märts 2021 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=24. märts 2022 |pealkiri=Inscryption wins big at GDC and IGF Awards {{!}} GDC 2022 |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2022-03-24-inscryption-wins-big-at-gdc-and-igf-awards-gdc-2022 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220415020139/https://www.gamesindustry.biz/articles/2022-03-24-inscryption-wins-big-at-gdc-and-igf-awards-gdc-2022 |arhiivimisaeg=15. aprill 2022 |vaadatud=19. juulil 2022 |väljaanne=GamesIndustry.biz |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=30. märts 2023 |pealkiri=2023 BAFTA Games Awards: The Winners |url=https://www.bafta.org/games/awards/2023-nominations-winners |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230402053434/https://www.bafta.org/games/awards/2023-nominations-winners |arhiivimisaeg=2. aprill 2023 |vaadatud=30. märtsil 2023 |väljaanne=[[BAFTA]]}}</ref> == Kogukond == Indie-arendajaid peetakse üldiselt väga koostöövõimeliseks kogukonnaks, kus arendusmeeskonnad jagavad omavahel teadmisi, pakuvad testimist, tehnilist tuge ja tagasisidet, kuna tüüpiliselt ei ole indie-arendajad pärast oma projekti rahastamist üksteisega otseses konkurentsis. Indie-arendajad on ka oma sihtrühma mängijate kogukonna suhtes avatud, kasutades beetatestimist ja eelmüügiversiooni tagasiside saamiseks ning suheldes kasutajatega regulaarselt läbi poe veebilehtede ning suhtluskanalite, näiteks [[Discord|Discordis]].<ref>Guevara-Villalobos, Orlando (2011). ''Cultures of independent game productions: Examining the relationship between community and labour.'' Proceedings of DiGRA 2011 Conference: Think Design Play.</ref> Indie-arendajad saavad osaleda erinevatel indie-mängude messidel nagu Independent Games Festivalil, mis toimub samal ajal koos Game Developers Conference'iga, ja IndieCade'il, mis toimub enne iga-aastast E3 üritust.<ref name="IGMWhatIsIndie" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=Edge |kuupäev=10. oktoober 2018 |pealkiri=Driving Indie Games From Margin to Center |url=http://www.edge-online.com/features/driving-indie-games-margin-center/ |url-olek=töötab |ajakiri=[[Edge (magazine)|Edge Online]] |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102200225/http://www.edge-online.com/features/driving-indie-games-margin-center/ |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012}}</ref> Indie Megabooth loodi 2012. aastal suure väljapanekuna eri mängumessidel, et anda indie-arendajatele võimalus oma mänge tutvustada. Need üritused toimivad vahendajana indie-arendajate ja laiema tööstuse vahel, kuna need võimaldavad indie-arendajatel suhelda suuremate arendajate ja avaldajatega ärikoostöö eesmärgil ning teavitada meediat oma mängudest enne mängude avaldamist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Parker |eesnimi=Felan |perekonnanimi2=Whitson |eesnimi2=Jennifer R |perekonnanimi3=Simon |eesnimi3=Bart |kuupäev=2017 |pealkiri=Megabooth: The cultural intermediation of indie games |ajakiri=New Media & Society |aastakäik=20 |üksiknumber=5 |lehekülg=1953–1972 |doi=10.1177/1461444817711403 |pmc=6256716 |pmid=30581359 |doi-access=vaba}}</ref> [[Mängujämm|Mängujämmid]], sealhulgas [[Ludum Dare]], Indie Game Jam, Nordic Game Jam ja Global Game Jam, on iga-aastased võistlused, kus mänguarendajatele antakse ette teema, idee ja/või spetsiifilised nõuded ja piiratud aeg, et luua mänguprototüüp, mida tuleb esitada kohtunikele läbivaatamiseks ja hääletamiseks ning mille eest on võimalik võita väikseid rahalisi auhindu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Ernest W. |autor-link=Ernest W. Adams |kuupäev=31. mai 2002 |pealkiri=Technology Inspires Creativity: Indie Game Jam Inverts Dogma 2001! |url=https://www.gamedeveloper.com/design/technology-inspires-creativity-indie-game-jam-inverts-dogma-2001- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131112065031/http://www.gamasutra.com/view/feature/2989/technology_inspires_creativity_.php |arhiivimisaeg=12. november 2013 |vaadatud=8. märtsil 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jacobs |eesnimi=Stephen |kuupäev=25. veebruar 2009 |pealkiri=Global Game Jam 2009: A Worldwide Report |url=https://www.gamedeveloper.com/business/global-game-jam-2009-a-worldwide-report |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171101025603/https://www.gamasutra.com/view/feature/3943/global_game_jam_2009_a_worldwide_.php |arhiivimisaeg=1. november 2017 |vaadatud=30. märts 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{harvnb|Fullerton|Swain|Hoffman|2008|p=403}}</ref> Ettevõtetted võivad korraldada ettevõttesiseseid mängujämme stressi leevendamiseks, mis võivad tekitada ideid tulevaste mängude jaoks, nagu on näiteks juhtunud arendaja Double Fine'i ja selle Amnesia Fortnight mängujämmil. Selliste mängujämmide ülesehitus võib mõjutada seda, kas selle käigus valmivad mängud on pigem eksperimentaalsed ja tõsised või on need mängulisemad ja väljendusrikkamad.<ref>Goddard, William; Byrne, Richard, Florian Floyd (2014). ''Playful game jams: guidelines for designed outcomes.'' Proceedings of the 2014 Conference on Interactive Entertainment. pp. 1–10.</ref> Kuigi paljude mängujämmide prototüübid ei arene tavaliselt mängujämmilt edasi, on mõned arendajad siiski hiljem oma prototüübi täispikaks mänguks edasi arendanud ning loonud edukaid indie-mänge, näiteks "Superhot", "Super Time Force", "Gods Will Be Watching", "Hollow Knight", "Surgeon Simulator" ja "Goat Simulator".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Francis |eesnimi=Bryant |kuupäev=25. august 2017 |pealkiri=Crucial lessons from 7 game jam prototypes that went commercial |url=https://www.gamedeveloper.com/business/crucial-lessons-from-7-game-jam-prototypes-that-went-commercial |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814021635/https://gamasutra.com/view/news/250332/Crucial_lessons_from_7_game_jam_prototypes_that_went_commercial.php |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=27. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> == Mõju ja populaarsus == Indie-mänge on tunnustatud videomängužanrite loomise või taaselustamise eest, tuues kas uusi ideid vanadele mängukontseptsioonidele või luues täiesti uusi kogemusi. ''Roguelike''<nowiki/>'ide laienemine [[Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood|ASCIIst]], rasked märulimängudest mitmesugusteks nn ''roguelite''<nowiki/>'ideks, mis säilitavad ''roguelike''<nowiki/>'ide protseduurilise genereerimise ja püsiva surma funktsioone, sai alguse otse indie-mängudest "Strange Adventures in Infinite Space" (2002) ja selle teine osa "Weird Worlds: Return to Infinite Space" (2005), "Spelunky" (2008), "The Binding of Isaac" (2011), "FTL: Faster Than Light" (2012) ja "Rogue Legacy" (2012).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nutt |eesnimi=Christian |kuupäev=21. mai 2014 |pealkiri='Roguelikes': Getting to the heart of the it-genre |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/218178/roguelikes_getting_to_the_heart_.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140902094049/http://gamasutra.com/view/feature/218178/roguelikes_getting_to_the_heart_.php |arhiivimisaeg=2. september 2014 |vaadatud=30. augustil 2014 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> ''Roguelike''-žanr sai inspiratsiooni mängudelt "Slay the Spire" (2019), mis tegi populaarseks ''roguelike'' kaardimängu<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wiltshire |eesnimi=Alex |kuupäev=19. veebruar 2018 |pealkiri=Why revealing all is the secret of Slay The Spire's success |url=https://www.rockpapershotgun.com/2018/02/19/why-revealing-all-is-the-secret-of-slay-the-spires-success/ |url-olek=töötab |vaadatud=19. veebruaril 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210123071342/https://www.rockpapershotgun.com/2018/02/19/why-revealing-all-is-the-secret-of-slay-the-spires-success/ |arhiivimisaeg=23. jaanuar 2021}}</ref> ja "Vampire Survivors" (2022), mis tekitas "kuuliparadiisi" ehk tagurpidi "kuulipõrgu" mänge, mis kasutasid ''roguelike'' mehaanikat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Zimmerman |eesnimi=Aaron |kuupäev=20. oktoober 2022 |pealkiri=Vampire Survivors—a cheap, minimalistic indie game—is my game of the year |url=https://arstechnica.com/gaming/2022/10/vampire-survivors-a-cheap-minimalistic-indie-game-is-my-game-of-the-year/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230818153627/https://arstechnica.com/gaming/2022/10/vampire-survivors-a-cheap-minimalistic-indie-game-is-my-game-of-the-year/ |arhiivimisaeg=18. august 2023 |vaadatud=27. oktoobril 2022 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}</ref> Metroidvania mängud said taas populaarseks pärast "Cave Story" (2004) ja "Shadow Complex" (2009) ilmumist.<ref name=":14" /> "Stardew Valley" (2016) taaselustas maaelu simulatsioonimänge.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Warner |eesnimi=Noelle |kuupäev=20. september 2022 |pealkiri=How Stardew Valley ushered in the farming sim renaissance |url=https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164431/https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=29. detsembril 2023 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> Kunstimängud said tähelepanu indie-arendajate varajaste indie-mängude tõttu, näiteks "Samorost" (2003)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ploug |eesnimi=Kristine |kuupäev=1. detsember 2005 |pealkiri=Art Games - An Introduction |url=http://www.artificial.dk/articles/artgamesintro.htm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120413025757/http://www.artificial.dk/articles/artgamesintro.htm |arhiivimisaeg=13. aprill 2012 |vaadatud=15. november 2012 |väljaanne=Artificial.dk}}</ref> ja "The Endless Forest" (2005).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carless |eesnimi=Simon |autor-link=Simon Carless |kuupäev=6. november 2007 |pealkiri=The Endless Play Of The Endless Forest |url=http://www.gamesetwatch.com/2007/11/the_endless_play_of_the_endles.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190113174115/http://www.gamesetwatch.com/2007/11/the_endless_play_of_the_endles.php |arhiivimisaeg=13. jaanuar 2019 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=GameSetWatch}}</ref> Järgnevas tabelis on loetletud indie-mängud, mis on müünud üle miljoni eksemplari. Tabel põhineb viimati avaldatud müüginümbritel. Need tulemused ei hõlma allalaaditud eksemplare mängudest, mis on hiljem tehtud tasuta kättesaadavaks, näiteks "Rocket League" või eksemplare, mis müüdi pärast suurema avaldaja poolt omandamist ning mida ei peeta indiemänguks, nagu näiteks "Minecraft". {| class="wikitable sortable" |+ !Mäng !Müük (miljonites) !Väljaanne !Arendaja !Avaldaja !Märkmed |- |"Terraria" |60,7 |2011 |Re-Logic |Re-Logic, 505 Games |2024. aasta oktoobri seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=31. oktoober 2024 |pealkiri=Terraria: State of the Game - October |url=https://forums.terraria.org/index.php?threads/terraria-state-of-the-game-october-2024.139253/#pc |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241108220520/https://forums.terraria.org/index.php?threads/terraria-state-of-the-game-october-2024.139253/#pc |arhiivimisaeg=8. november 2024 |vaadatud=19. mail 2025 |väljaanne=forums.terraria.org}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vaynshteyn |eesnimi=Paula |kuupäev=13. jaanuar 2025 |pealkiri=The best-selling video games of the 21st century – so far |url=https://www.destructoid.com/the-best-selling-video-games-of-the-21st-century-so-far/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250122222528/https://www.destructoid.com/the-best-selling-video-games-of-the-21st-century-so-far/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2025 |vaadatud=22. mail 2025 |väljaanne=Destructoid}}</ref> |- |"Minecraft" |60 |2011 |Mojang |Mojang |2024. aasta oktoobriks omandas Microsoft Mojangi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. oktoober 2014 |pealkiri=Built to last: the Minecraft model |url=https://www.independent.co.uk/news/business/analysis-and-features/built-to-last-the-minecraft-model-9788669.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141123074259/http://www.independent.co.uk/news/business/analysis-and-features/built-to-last-the-minecraft-model-9788669.html |arhiivimisaeg=23. november 2014 |vaadatud=13. novembril 2014 |väljaanne=[[The Independent]]}}</ref> "Minecraft on müünud rohkem kui 200 miljonit eksemplari 2020. aasta maiks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Warren |eesnimi=Tom |kuupäev=18. mai 2020 |pealkiri=Minecraft still incredibly popular as sales top 200 million and 126 million play monthly |url=https://www.theverge.com/2020/5/18/21262045/minecraft-sales-monthly-players-statistics-youtube |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200518192410/https://www.theverge.com/2020/5/18/21262045/minecraft-sales-monthly-players-statistics-youtube |arhiivimisaeg=18. mai 2020 |vaadatud=18. mail 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> |- |"Human: Fall Flat" |55 |2016 |No Brakes Games |Curve Digital |2025. aasta jaanuaris seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hore |eesnimi=Jamie |kuupäev=31. jaanuar 2025 |pealkiri=Indie platformer Human Fall Flat has sold a colossal 55 million copies |url=https://www.pcgamesn.com/human-fall-flat/sales-55-million |vaadatud=1. veebruaril 2025 |väljaanne=[[PCGamesN]]}}</ref> |- |"Stardew Valley" |50+ |2016 |[[Eric Barone|ConcernedApe]] |ConcernedApe, Chucklefish |2026. veebruari seisuga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=26. veebruar 2026 |pealkiri=Stardew Valley 10 Year Anniversary |url=https://www.stardewvalley.net/stardew-valley-10-year-anniversary/}}</ref> ConcernedApe lõpetas koostöö Chucklefishiga 2022. aasta märtsis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Orlowski |eesnimi=Donna |kuupäev=17. märts 2022 |pealkiri=A thank you to Stardew Valley |url=https://chucklefish.org/blog/thank-you-stardew-valley/ |vaadatud=1. november 2024 |väljaanne=Chucklefish |keel=en-GB}}</ref> |- |"[[Garry's Mod]]" |25,4 |2006 |Facepunch Studios |Valve |2024. aasta novembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Yin-Poole |eesnimi=Wesley |kuupäev=29. november 2024 |pealkiri=Garry's Mod Has Sold an Incredible 25.4 Million Copies, Is the Best-Selling PC Exclusive of All-Time |url=https://www.ign.com/articles/garrys-mod-has-sold-an-incredible-254-million-copies-is-the-best-selling-pc-exclusive-of-all-time |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=IGN}}</ref> |- |"Phasmophobia (videomäng" |22 |2020 |Kinetic Games |Kinetic Games |2025. aasta veebruari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Blake |eesnimi=Vikki |kuupäev=10. veebruar 2025 |pealkiri=Phasmophobia marks 22m total sales with its 2025 roadmap and changes to maps, kit, and our humble journal |url=https://www.eurogamer.net/phasmophobia-marks-22m-total-sales-with-its-2025-roadmap-and-changes-to-maps-kit-and-our-humble-journal |vaadatud=16. mail 2025 |väljaanne=Eurogamer.net}}</ref> |- |"Castle Crashers" |20 |2008 |The Behemoth |The Behemoth |2019. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nunneley |eesnimi=Stephany |kuupäev=30. august 2019 |pealkiri=Castle Crashers Remastered will be released September 17 for Switch |url=https://www.vg247.com/castle-crashers-remastered-september-17-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210914130006/https://www.vg247.com/castle-crashers-remastered-september-17-switch |arhiivimisaeg=14. september 2021 |vaadatud=14. septembril 2021 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> |- |"PowerWash Simulator" |17 |2022 |FuturLab |Square Enix Collective |2025. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. märts 2025 |pealkiri=Thank you for 17 million PowerWash Simulator Players! |url=https://www.futurlab.co.uk/news/thank-you-for-17-million-powerwash-simulator-players |vaadatud=19. mail 2025 |väljaanne=FuturLab}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Serin |eesnimi=Kaan |kuupäev=13. märts 2025 |pealkiri=After 3 years and 44,327 overwhelmingly positive Steam reviews, viral hit PowerWash Simulator is finally getting a sequel complete with split-screen co-op |url=https://www.gamesradar.com/games/fps/after-3-years-and-44-327-overwhelmingly-positive-steam-reviews-viral-hit-powerwash-simulator-is-finally-getting-a-sequel-complete-with-split-screen-co-op/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250411020905/https://www.gamesradar.com/games/fps/after-3-years-and-44-327-overwhelmingly-positive-steam-reviews-viral-hit-powerwash-simulator-is-finally-getting-a-sequel-complete-with-split-screen-co-op/ |arhiivimisaeg=11. aprill 2025 |vaadatud=22. mail 2025 |väljaanne=GamesRadar+}}</ref> |- |"Rust" |16 |2018 |Facepunch Studios |Facepunch Studios |2023. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Heaton |eesnimi=Andrew |kuupäev=8. jaanuar 2024 |pealkiri=Rust has sold more than 16 million copies since releasing 10 years ago |url=https://www.destructoid.com/rust-has-sold-more-than-16-million-copies-since-releasing-10-years-ago/ |vaadatud=20. mail 2025 |väljaanne=Destructoid |keel=en-US}}</ref> |- |"Hollow Knight" |15 |2017 |Team Cherry |Team Cherry |2025. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Schreier |eesnimi=Jason |kuupäev=21. august 2025 |pealkiri=Why 'Silksong' Took Seven Years to Make |url=https://www.bloomberg.com/news/newsletters/2025-08-21/why-silksong-team-cherry-s-sequel-to-hollow-knight-took-so-long-to-make?accessToken=eyJhbGciOiJIUzI1NiIsInR5cCI6IkpXVCJ9.eyJzb3VyY2UiOiJTdWJzY3JpYmVyR2lmdGVkQXJ0aWNsZSIsImlhdCI6MTc1NTc4NjYzOSwiZXhwIjoxNzU2MzkxNDM5LCJhcnRpY2xlSWQiOiJUMUNMTUpHUFdDUFcwMCIsImJjb25uZWN0SWQiOiJCMUVBQkI5NjQ2QUM0REZFQTJBRkI4MjI1MzgyQTJFQSJ9.oTN8q1m9pNWFv7oW-n3vzq-hRWAxrDx9B7iF80RdTzk&lead |vaadatud=21. augustil 2025 |väljaanne=Bloomberg News}}</ref> |- |"Palworld" |15 |2024 |Pocketpair |Pocketpair |2024. aasta veebruari seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Yin-Poole |eesnimi=Wesley |kuupäev=22. veebruar 2024 |pealkiri=Palworld Sells 15 Million on Steam in a Month |url=https://www.ign.com/articles/palworld-sells-15-million-on-steam-in-a-month |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=IGN}}</ref> |- |"Valheim" |12 |2021 |Iron Gate Studios |Coffee Stain Publishing |2023. aasta septembri seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valheim has "crafted" 12 million sold copies |url=https://www.gamedeveloper.com/business/-i-valheim-i-has-crafted-12-million-sold-copies |vaadatud=12. mai 2025 |väljaanne=www.gamedeveloper.com}}</ref> |- |"Fall Guys" |11 |2020 |Mediatonic |Devolver Digital |2020. aasta detsembri seisuga. Hõlmab ainult arvuti, mitte konsoolversioonide müüki<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wood |eesnimi=Austin |kuupäev=1. detsember 2020 |pealkiri=Fall Guys has sold over 11 million copies on PC and is now the most downloaded PS Plus game |url=https://www.gamesradar.com/fall-guys-has-sold-over-11-million-copies-on-pc-and-is-now-the-most-downloaded-ps-plus-game/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904233226/https://www.gamesradar.com/fall-guys-has-sold-over-11-million-copies-on-pc-and-is-now-the-most-downloaded-ps-plus-game/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[GamesRadar]]}}</ref> ja enne Epic Gamesi omandamist ning mängu tasuta muutmist 2022. aasta juunis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Di Benedetto |eesnimi=Antonio G. |perekonnanimi2=Peters |eesnimi2=Jay |kuupäev=16. mai 2022 |pealkiri=Fall Guys is going free-to-play and coming to Nintendo Switch and Xbox on June 21st |url=https://www.theverge.com/2022/5/16/23074802/fall-guys-free-to-play-xbox-switch-ps5-epic-games-update |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220619104117/https://www.theverge.com/2022/5/16/23074802/fall-guys-free-to-play-xbox-switch-ps5-epic-games-update |arhiivimisaeg=19. juuni 2022 |vaadatud=16. mail 2022 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> |- |"Suika Game" |11 |2021 |Aladdin X |Aladdin X |2024. aasta oktoobri seisuga<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=14. november 2024 |pealkiri=『スイカゲーム』Switchパッケージ版が本日（11/14）発売。オリジナルスキンや50種類を超えるデコレーション素材が限定特典に |tõlkepealkiri=The Switch packaged version of "Watermelon Game" was released today (11/14). Original skins and over 50 decorative materials are included as limited bonuses. |url=https://www.famitsu.com/article/202411/24199 |ajakiri=[[Famitsu]] |keel=ja |vaadatud=31. augustil 2025}}</ref> |- |"Rocket League" |10,5 |2015 |Psyonix |Psyonix |2017. aasta aprilli seisuga ja ei sisalda tasuta eksemplare, mida oli võimalik saada läbi varajase PlayStation Plusi kampaaniat. 2019. aastal omandas Epic Games Psyonixi ja 2020. aastal mäng muutus tasuta kättesaadavaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=10. märts 2017 |pealkiri=''Rocket League'' Passes 10.5 Million Sales, As Dev Explains Why No Sequel Is Coming Soon |url=https://www.gamespot.com/articles/rocket-league-passes-105-million-sales-as-dev-expl/1100-6448621/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170311001842/https://www.gamespot.com/articles/rocket-league-passes-105-million-sales-as-dev-expl/1100-6448621/ |arhiivimisaeg=11. märts 2017 |vaadatud=10. märtsil 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> |- |"Lethal Company" |10+ |2023 |Zeekerss |Zeekerss |2024. aasta jaanuari seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ryan K. |eesnimi=Rigney |kuupäev=19. jaanuar 2024 |pealkiri=The 10-Year Journey Behind Lethal Company's Success |url=https://www.pushtotalk.gg/p/how-lethal-company-sold-10-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119202657/https://www.pushtotalk.gg/p/how-lethal-company-sold-10-million-copies |arhiivimisaeg=19. jaanuar 2024 |vaadatud=24. juunil 2024 |väljaanne=Push To Talk}}</ref> |- |"Dead Cells" |10 |2018 |Motion Twin |Motion Twin |2023. aasta juuni seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kerr |eesnimi=Chris |kuupäev=5. juuni 2023 |pealkiri=Dead Cells has topped 10 million sales worldwide |url=https://www.gamedeveloper.com/business/dead-cells-has-topped-10-million-sales-worldwide |vaadatud=12. oktoobril 2024}}</ref> |- |"No Man's Sky" |10 |2016 |Hello Games |Hello Games |2023. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=No Man's Sky {{!}} Bandai {{!}} GameStop |url=https://www.gamestop.com/video-games/products/no-mans-sky/11207115.html |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=www.gamestop.com}}</ref> |- |"Ori and the Blind Forest" |10 |2015 |Moon Studios |Microsoft Studios |2024. aasta märtsi seisuga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bellingham |eesnimi=Hope |kuupäev=11. märts 2024 |pealkiri=Ori and the Blind Forest has sold around 10 million copies which "probably makes it the most successful Metroidvania ever made," but its dev could've gone bankrupt |url=https://www.gamesradar.com/ori-and-the-blind-forest-has-sold-around-10-million-copies-which-probably-makes-it-the-most-successful-metroidvania-ever-made-but-its-dev-couldve-gone-bankrupt/ |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamesRadar+}}</ref> Kokku oli "Ori and the Blind Forest" ja selle järg müünud üle 15 miljonit eksemplari.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ori Series Has Sold Over 15 Million Units |url=https://gamingbolt.com/ori-series-has-sold-over-15-million-units |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamingBolt}}</ref> |- |"Peak" |10 |2025 |Aggro Crab |Landfall Games |2025. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=20. august 2025 |pealkiri=Peak Sells 10 Million Copies |url=https://www.ign.com/articles/peak-sells-10-million-copies |vaadatud=23. augustil 2025 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> |- |"Deep Rock Galactic" |8 |2020 |Ghost Ship Games |Coffee Stain Publishing |2025. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Deep Rock Galactic Crosses 8 Million Sales |url=https://gamingbolt.com/deep-rock-galactic-crosses-8-million-sales |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamingBolt}}</ref> |- |"Hollow Knight: Silksong" |7 |2025 |Team Cherry |Team Cherry |2025. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Silksong expansion, Hollow Knight refreshed, and more! |url=https://www.teamcherry.com.au/blog/holiday2025}}</ref> |- |"Cuphead" |6 |2017 |Studio MDHR |Studio MDHR |2020. aasta juuli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Minotti |eesnimi=Mike |kuupäev=28. juuli 2020 |pealkiri=Cuphead launches on PS4 |url=https://venturebeat.com/2020/07/28/cuphead-launches-on-ps4/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200728152429/https://venturebeat.com/2020/07/28/cuphead-launches-on-ps4/ |arhiivimisaeg=28. juuli 2020 |vaadatud=28. juulil 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}</ref> |- |"Satisfactory" |5,5 |2019 |Coffee Stain Studios |Coffee Stain Publishing |2024. aasta jaanuari seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wales |eesnimi=Matt |kuupäev=2. veebruar 2024 |pealkiri=Satisfactory hits 5.5m sales after five years of early access, 1.0 due "this year" |url=https://www.eurogamer.net/satisfactory-has-sold-55m-copies-after-five-years-of-early-access-10-is-due-this-year |vaadatud=2. veebruaril 2024 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> |- |"Subnautica" |5,2 |2018 |Unknown Worlds Entertainment |Unknown Worlds Entertainment |2020. aasta jaanuari seisuga, ei arvesta tasuta eksemplare kampaaniapakkumistelt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=14. jaanuar 2020 |pealkiri=Subnautica has sold over 5m copies |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2020-01-14-subnautica-has-sold-over-5m-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200115024403/https://www.gamesindustry.biz/articles/2020-01-14-subnautica-has-sold-over-5m-copies |arhiivimisaeg=15. jaanuar 2020 |vaadatud=14. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> |- |"Balatro" |5 |2024 |LocalThunk |PlayStack |2025. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Justin |kuupäev=21. jaanuar 2025 |pealkiri=Balatro sells 5 million copies after end-of-year spike |url=https://www.gamedeveloper.com/business/balatro-sells-5-million-copies-after-end-of-year-spike |vaadatud=1. veebruaril 2025 |väljaanne=[[Game Developer (website)|Game Developer]]}}</ref> |- |"The Binding of Isaac" |5 |2011 |Edmund McMillen/Nicalis |Edmund McMillen/Nicalis |Sisaldab nii Flashil põhinevat versiooni (mida müüdi 2024. aasta juuli seisgua 3 miljonit eksemplari) kui ka filmi "The Binding of Isaac: Rebirth"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mahardy |eesnimi=Mike |kuupäev=4. juuli 2024 |pealkiri=Roguelikes: The Rebirth of the Counterculture |url=http://www.ign.com/articles/2014/07/04/roguelikes-the-rebirth-of-the-counterculture |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140903073824/http://www.ign.com/articles/2014/07/04/roguelikes-the-rebirth-of-the-counterculture |arhiivimisaeg=3. september 2014 |vaadatud=23. detsembril 2015 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> |- |"Papers, Please" |5 |2013 |3909 LLC |3909 LLC |2023. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. august 2023 |pealkiri=Indie favorite 'Papers, Please' has sold 5 million copies |url=https://www.engadget.com/indie-favorite-papers-please-has-sold-5-million-copies-171537016.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230809194738/https://www.engadget.com/indie-favorite-papers-please-has-sold-5-million-copies-171537016.html |arhiivimisaeg=9. august 2023 |vaadatud=9. augustil 2023}}</ref> |- |"Slime Rancher" |5 |2017 |Monomi Park |Monomi Park |2022. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wallace |eesnimi=Chris |kuupäev=24. september 2022 |pealkiri='Slime Rancher 2' sales surpass developer's "pipe dream" in just 6 hours |url=https://www.nme.com/news/slime-rancher-2-sales-surpass-developers-pipe-dream-in-just-6-hours-3316315 |vaadatud=20. mail 2025 |väljaanne=NME}}</ref> |- |"Enter the Gungeon" |5 |2016 |Dodge Roll |Devolver Digital |2025. aasta aprilli seisuga<ref name=":16">[https://investors.devolverdigital.com/files/downloads-and-publications/DEVO-FY24-Investor-Presentation.pdf Digital Devolver investor presentation 2024 results.] April 15, 2025. p 20.</ref> |- |"Beat Saber" |4 |2019 |Beat Games |Beat Games |2021. aasta veebruari seisuga<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Taylor |eesnimi=Mollie |kuupäev=4. veebruar 2021 |pealkiri=Beat Saber slashes VR sales records after shipping 4 million copies |väljaanne=[[PCGamer]] |url=https://www.pcgamer.com/beat-saber-slashes-vr-sales-records-after-shipping-4-million-copies/ |url-olek=töötab |vaadatud=4. septembril 2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904201936/https://www.pcgamer.com/beat-saber-slashes-vr-sales-records-after-shipping-4-million-copies/ |arhiivimisaeg=4. september 2021}}</ref> |- |"Enshrouded" |4 |2024 |Keen Games |Keen Games |2025. aasta mai seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Enshrouded Sales Hit 4m as Sixth Major Update Revealed {{!}} TechRaptor |url=https://opencritic.com/news/15275/enshrouded-sales-hit-4m-as-sixth-major-update-revealed-techraptor |vaadatud=16. mail 2025 |väljaanne=OpenCritic}}</ref> |- |"Hotline Miami" |4 |2012 |Dennaton Games |Devolver Digital |2023. aasta aprilli seisuga, hõlmab ainult Steami versiooni<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McLoughlin |eesnimi=Aleksha |kuupäev=18. aprill 2023 |pealkiri=Over 10 years later, Hotline Miami remains the indie games gold standard |url=https://www.techradar.com/features/its-been-over-ten-years-but-indie-games-can-still-learn-a-lot-from-hotline-miami |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230814054045/https://www.techradar.com/features/its-been-over-ten-years-but-indie-games-can-still-learn-a-lot-from-hotline-miami |arhiivimisaeg=14. august 2023 |vaadatud=14. augustil 2023 |väljaanne=TechRadar}}</ref> |- |"Risk of Rain 2" |4 |2020 |Hopoo Games |Gearbox Publishing |2021. aasta märtsi seisuga, hõlmab ainult Steami versiooni<ref>{{Netiviide |pealkiri=Risk Of Rain 2 Sells 4 Million On Steam Alone, Big Update Coming This Year |url=https://www.gamespot.com/articles/risk-of-rain-2-sells-4-million-on-steam-alone-big-update-coming-this-year/1100-6489183/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220203175523/https://www.gamespot.com/articles/risk-of-rain-2-sells-4-million-on-steam-alone-big-update-coming-this-year/1100-6489183/ |arhiivimisaeg=3. veebruar 2022 |vaadatud=3. veebruaril 2022 |väljaanne=GameSpot}}</ref> |- |"Astroneer" |3,7 |2019 |System Era Softworks |System Era Softworks |2022. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tirado |eesnimi=Joesph |kuupäev=11. märts 2022 |pealkiri=3 Years of Astroneer Live: A Marketing & Comms Post-Mortem |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/3-years-of-astroneer-live-a-marketing-comms-post-mortem |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220804165535/https://www.gamedeveloper.com/blogs/3-years-of-astroneer-live-a-marketing-comms-post-mortem |arhiivimisaeg=4. august 2022 |vaadatud=22. mail 2025 |väljaanne=Game Developer}}</ref> |- |"Factorio" |3,5 |2020 |Wube Software |Wube Software |2022. aasta detsembri seisuga, arvestab ka eelmüügiversiooni müüki alates 2016. aasta veebruarist<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bolding |eesnimi=Jonathan |kuupäev=31. detsember 2022 |pealkiri=Factorio has sold 3.5 million copies |url=https://www.pcgamer.com/factorio-has-sold-35-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221231223553/https://www.pcgamer.com/factorio-has-sold-35-million-copies/ |arhiivimisaeg=31. detsember 2022 |vaadatud=31. detsembril 2022 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> |- |"Cult of the Lamb" |3,5 |2022 |Massive Monster |Devolver Digital |2024. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reynolds |eesnimi=Ollie |kuupäev=8. jaanuar 2024 |pealkiri=Cult Of The Lamb Reveals New Update As Game Sells Over 3.5 Million Copies |url=https://www.nintendolife.com/news/2024/01/cult-of-the-lamb-reveals-new-update-as-game-sells-over-3-5-million-copies/ |vaadatud=8. jaanuaril 2024 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}</ref> |- |"Among Us" |3,2 |2018 |Innersloth |Innersloth |2020. aasta detsembri seisuga, hõlmab ainult Nintendo Switchi versiooni müüki. Mängu müüakse ka teistel platvormidel, aga see on saadaval samuti tasuta rakendusena mobiilplatvormidel<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. jaanuar 2021 |pealkiri=Worldwide digital games market: December 2020 |url=https://www.superdataresearch.com/blog/worldwide-digital-games-market |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210122193846/http://www.superdataresearch.com/blog/worldwide-digital-games-market/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2021 |vaadatud=22. jaanuaril 2021 |väljaanne=[[SuperData Research]] |väljaandja=[[Nielsen Company]]}}</ref> |- |"Bastion" |3 |2011 |Supergiant Games |Warner Bros. Interactive Enterttainment/Supergiant Games |2025. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=9. jaanuar 2015 |pealkiri=Bastion Sells 3 Million, Transistor Hits 600,000 |url=http://www.gamespot.com/articles/bastion-sells-3-million-transistor-hits-600-000/1100-6424555/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150110043631/http://www.gamespot.com/articles/bastion-sells-3-million-transistor-hits-600-000/1100-6424555/ |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2015 |vaadatud=9. jaanuaril 2015 |väljaanne=[[GameSpot]] |väljaandja=[[CBS Interactive]]}}</ref> |- |"Dave the Diver" |3 |2023 |Mintrocket |Nexon |2024. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dave the Diver has sold over 3 million copies worldwide |url=https://www.gamedeveloper.com/business/dave-the-diver-has-topped-3-million-sales-in-under-six-months |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=www.gamedeveloper.com}}</ref> |- |"Furi" |3 |2016 |The Game Bakers |The Game Bakers |2017. aasta septembri seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Furi Has Sold Over 3 Million Copies Since Launch |url=https://gamingbolt.com/furi-has-sold-over-3-million-copies-since-launch |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamingBolt}}</ref> |- |"Gris" |3 |2018 |Nomada Studio |Devolver Digital |2024. aasta septembri seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=26. september 2024 |pealkiri=Gris sales top 3 million {{!}} News-in-brief |url=https://www.gamesindustry.biz/gris-sales-top-3-million-news-in-brief |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamesIndustry.biz}}</ref> |- |"Limbo" |3 |2010 |Playdead |Playdead |2013. aasta juuni seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=26. juuni 2013 |pealkiri=Limbo coming to iOS July 3, lifetime sales top 3 million copies |url=http://www.polygon.com/2013/6/26/4466174/limbo-ios-release-date-lifetime-sales-3-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130629224944/http://www.polygon.com/2013/6/26/4466174/limbo-ios-release-date-lifetime-sales-3-million-copies |arhiivimisaeg=29. juuni 2013 |vaadatud=26. juunil 2013 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> |- |"Risk of Rain" |3 |2013 |Hopoo Games |Chucklefish |2019. aasta aprilli seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. aprill 2019 |pealkiri=Hopoo Games' Risk of Rain 2 Welcomes an Estimated 650,000 Players In Just Its First Week of Early Access |url=https://www.gamasutra.com/view/pressreleases/340144/Hopoo_Games_Risk_of_Rain_2_Welcomes_an_Estimated_650000_Players_In_Just_Its_First_Week_of_Early_Access.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904210346/https://www.gamasutra.com/view/pressreleases/340144/Hopoo_Games_Risk_of_Rain_2_Welcomes_an_Estimated_650000_Players_In_Just_Its_First_Week_of_Early_Access.php |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=6. mail 2026}}</ref> |- |"Sifu" |3 |2022 |Sloclap |Sloclap |2024. aasta veebruari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Croft |eesnimi=Liam |kuupäev=20. veebruar 2020 |pealkiri=Sifu Marks Three Million Sales and Second Anniversary with New Outfits |url=https://www.pushsquare.com/news/2024/02/sifu-marks-three-million-sales-and-second-anniversary-with-new-outfits |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=Push Square}}</ref> |- |"Slay the Spire II" |3 |2026 |Mega Crit |Mega Crit |2026. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Greblick |eesnimi=Jordan |kuupäev=13. märts 2026 |pealkiri="Slay the Spire 2 has been out for merely a week and we have already hit 3 million units sold with more than 25 million runs," says a stunned Mega Crit after becoming Steam's biggest roguelike |url=https://www.gamesradar.com/games/roguelike/slay-the-spire-2-has-been-out-for-merely-a-week-and-we-have-already-hit-3-million-units-sold-with-more-than-25-million-runs-says-a-stunned-mega-crit-after-becoming-steams-biggest-roguelike/ |vaadatud=13. märtsil 2026 |väljaanne=[[GamesRadar]]}}</ref> |- |"Shovel Knight" |2,6 |2014 |Yacht Club Games |Yacht Club Games |2019. aasta septembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Olson |eesnimi=Mathew |kuupäev=25. september 2019 |pealkiri=Shovel Knight Developers Say King of Cards and Showdown Mark "The End" |url=http://www.usgamer.net/articles/shovel-knight-developers-say-king-of-cards-and-showdown-mark-the-end |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806145613/https://www.usgamer.net/articles/shovel-knight-developers-say-king-of-cards-and-showdown-mark-the-end |arhiivimisaeg=6. august 2020 |vaadatud=23. novembril 2019 |väljaanne=USGamer}}</ref> |- |"Firewatch" |2,5 |2016 |Campo Santo |Panic Inc. |2018. aasta mai seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Co-founder |eesnimi=John Walker |perekonnanimi2=Walker |eesnimi2=John |kuupäev=9. mai 2018 |pealkiri=Interview: Campo Santo talk to us about moving to Valve |url=https://www.rockpapershotgun.com/exclusive-campo-santo-talk-to-us-about-moving-to-valve |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=Rock, Paper, Shotgun}}</ref> |- |"Goat Simulator" |2,5 |2014 |Coffee Stain Studios |Coffee Stain Studios |2015. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Minotti |eesnimi=Mike |kuupäev=15. jaanuar 2015 |pealkiri=More premium mobile success: Goat Simulator sells 2.5M copies on all platforms |url=https://venturebeat.com/2015/01/15/more-premium-mobile-success-goat-simulator-sells-2-5m-copies-on-all-platforms/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150209095344/http://venturebeat.com/2015/01/15/more-premium-mobile-success-goat-simulator-sells-2-5m-copies-on-all-platforms/ |arhiivimisaeg=9. veebruar 2015 |vaadatud=4. veebruaril 2015 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}</ref> |- |"Content Warning" |2,2 |2024 |Skog, Zorro, Wilnyl, Philip, thePetHen |Landfall Games |2024. aasta juuni seisuga, ei hõlma 6,6 miljonit ühikut, mida teeniti mängu tasuta versiooniga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Content Warning sells 2.2 million copies, nets 8.8M players in two months |url=https://www.gamedeveloper.com/business/content-warning-sells-2-2-million-copies-nets-8-8m-players-in-two-months |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=www.gamedeveloper.com}}</ref> |- |"Darkest Dungeon" |2 |2016 |Red Hook Studios |Red Hook Studios |2020. aasta aprilli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Treese |eesnimi=Tyler |kuupäev=2. aprill 2020 |pealkiri=Darkest Dungeon: The Butcher's Curse DLC Adds Multiplayer Battles |url=https://www.escapistmagazine.com/v2/darkest-dungeon-the-butchers-curse-dlc-adds-multiplayer-battles/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904232938/https://www.escapistmagazine.com/v2/darkest-dungeon-the-butchers-curse-dlc-adds-multiplayer-battles/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[The Escapist (magazine)|The Escapist]]}}</ref> |- |"The Exit 8" |2 |2023 |Kotake Create |Kotake Create |2025. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Romano |eesnimi=Sal |kuupäev=29. august 2025 |pealkiri=The Exit 8 sales top two million |url=https://www.gematsu.com/2025/08/the-exit-8-sales-top-two-million |vaadatud=30. augustil 2025 |väljaanne=Gematsu}}</ref> |- |"Kerbal Space Program" |2 |2015 |Squad |Private Division |2017. aasta mai seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sirani |eesnimi=Jordan |kuupäev=31. mai 2017 |pealkiri=GTA Publisher Acquires Space Sim Kerbal Space Program |url=https://www.ign.com/articles/2017/05/31/gta-publisher-acquires-space-sim-kerbal-space-program |vaadatud=16. mail 2025 |väljaanne=IGN}}</ref> |- |"Manor Lords" |2 |2024 |Slavic Magic |Hooded Horse |2024. aasta mai seisuga, saavutatud kolme nädala jooksul pärast eelmüügiversiooni väljalaset<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. aprill 2024 |pealkiri=Manor Lords passes 1m sales after one day in Early Access |url=https://www.gamesindustry.biz/manor-lords-passes-1m-sales-after-one-day-in-early-access-news-in-brief |vaadatud=29. aprillil 2024 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nunnely-Jackson |eesnimi=Stephany |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Manor Lords has over 2 million people playing the historical city-builder less than three weeks after launching into Early Access |url=https://www.vg247.com/manor-lords-2-million-copies-sold |vaadatud=18. mail 2024 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> |- |"Outer Wilds" |2 |2019 |Mobious Digital |Annapurna Interactive |2024. aasta augusti seisuga<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wallach |eesnimi=Tommy |pealkiri=Outer Wilds |kirjastus=[[Boss Fight Books]] |aasta=2025 |isbn=978-1-940535-37-1 |lehekülg=65}}</ref> |- |"Skul: The Hero Slayer" |2 |2021 |SouthPaw Games |NEOWIZ |2023. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bolding |eesnimi=Jonathan |kuupäev=31. detsember 2023 |pealkiri=Action roguelike Skul: The Hero Slayer has sold more than 2M copies |url=https://www.pcgamer.com/action-roguelike-skul-the-hero-slayer-has-sold-more-than-2m-copies/ |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=PC Gamer}}</ref> |- |"Superhot" |2 |2016 |Superhot Team |Superhot Team |2019. aasta mai seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=31. mai 2019 |pealkiri=How ''Superhot'' sold over two million copies and where its developer goes from here |url=https://www.pcgamesinsider.biz/success-story/69088/how-superhot-sold-over-two-million-copies-and-where-its-developer-goes-from-here/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231126100206/https://www.pcgamesinsider.biz/success-story/69088/how-superhot-sold-over-two-million-copies-and-where-its-developer-goes-from-here/ |arhiivimisaeg=26. november 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[PC Games Insider]]}}</ref> |- |"Super Meat Boy" |2 |2010 |Team Meat |Team Meat |2014. aasta aprilli seisuga<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Parkin |eesnimi=Simon |kuupäev=3. aprill 2014 |pealkiri=The Guilt of the Video-Game Millionaires |url=https://www.newyorker.com/tech/annals-of-technology/the-guilt-of-the-video-game-millionaires |url-olek=töötab |ajakiri=[[The New Yorker]] |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210913165857/https://www.newyorker.com/tech/annals-of-technology/the-guilt-of-the-video-game-millionaires |arhiivimisaeg=13. september 2021 |vaadatud=14. septembril 2021}}</ref> |- |"BattleBit Remastered" |1,8 |2023 |SgtOkiDoki, Vilaskis, TheLiquidHorse |SgtOkiDoki |2023. aasta juuli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stanton |eesnimi=Rich |kuupäev=5. juuli 2023 |pealkiri=Battlebit, the overnight success six years in the making, has sold just shy of two million in two weeks |url=https://www.pcgamer.com/battlebit-the-overnight-success-six-years-in-the-making-has-sold-just-shy-of-two-million-in-two-weeks/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230718152309/https://www.pcgamer.com/battlebit-the-overnight-success-six-years-in-the-making-has-sold-just-shy-of-two-million-in-two-weeks/ |arhiivimisaeg=18. juuli 2023 |vaadatud=2. veebruaril 2023 |väljaanne=PC Gamer}}</ref> |- |"Dyson Sphere Program" |1,7 |2021 |Youthcat Studio |Gamera Game |2021. aasta septembri seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bailey |eesnimi=Dustin |kuupäev=30. september 2021 |pealkiri=Dyson Sphere Program reaches 1.7 million units sold as the devs detail combat |url=https://www.pcgamesn.com/dyson-sphere-program/combat |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210125551/https://www.pcgamesn.com/dyson-sphere-program/combat |arhiivimisaeg=10. veebruar 2022 |vaadatud=30. septembril 2021 |väljaanne=[[PCGamesN]]}}</ref> |- |"Gorn" |1,5 |2019 |Free Lives |Devolver Digital |2025. aasta aprilli seisuga<ref name=":16" /> |- |"Slay the Spire" |1,5 |2017 |MegaCrit |Humble Bundle |2019. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wilson |eesnimi=Jason |kuupäev=18. märts 2019 |pealkiri=Slay the Spire passes 1.5 million copies sold |url=https://venturebeat.com/2019/03/18/slay-the-spire-passes-1-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904201055/https://venturebeat.com/2019/03/18/slay-the-spire-passes-1-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[GamesBeat]]}}</ref> |- |"Superbrothers: Sword & Sworcery EP" |1,5 |2011 |Superbrothers, Capybara Games |Capybara Games |2013. aasta juuli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Matulef |eesnimi=Jeffrey |kuupäev=27. juuli 2013 |pealkiri=Superbrothers: Sword & Sworcery EP has sold over 1.5 million units |url=https://www.eurogamer.net/articles/2013-07-27-superbrothers-sword-and-sworcery-ep-has-sold-over-1-5-million-units |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904204039/https://www.eurogamer.net/articles/2013-07-27-superbrothers-sword-and-sworcery-ep-has-sold-over-1-5-million-units |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> |- |"Amnesia: The Dark Descent" |1,4 |2010 |Frictional Games |Frictional Games |2012. aasta septembri seisuga<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Reilly |eesnimi=Jim |kuupäev=10. september 2012 |pealkiri=Amnesia Sales Pass One Million |url=https://www.gameinformer.com/b/news/archive/2012/09/10/amnesia-sales-pass-one-million.aspx |url-olek=töötab |ajakiri=[[Game Informer]] |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904204039/https://www.gameinformer.com/b/news/archive/2012/09/10/amnesia-sales-pass-one-million.aspx |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021}}</ref> |- |"Magicka" |1,3 |2011 |Arrowhead Game Studios |Paradox Interactive |2012. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Mike |kuupäev=19. jaanuar 2012 |pealkiri=Magicka sells 1.3M copies, 4M DLC packs worldwide |väljaanne=[[Game Developer (magazine)|Game Developer]] |url=https://www.gamedeveloper.com/business/-i-magicka-i-sells-1-3m-copies-4m-dlc-packs-worldwide |url-olek=töötab |vaadatud=5. septembril 2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210905055122/https://www.gamedeveloper.com/business/-i-magicka-i-sells-1-3m-copies-4m-dlc-packs-worldwide |arhiivimisaeg=5. september 2021}}</ref> |- |"Teardown" |1,1 |2022 |Tuxedo Labs |Tuxedo Labs |2023. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Park |eesnimi=Morgan |kuupäev=27. märts 2023 |pealkiri=One million copies and 5000 mods later, ''Teardown'' creator is just getting started |url=https://www.pcgamer.com/one-million-copies-and-5000-mods-later-teardowns-creator-is-just-getting-started/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230427161315/https://www.pcgamer.com/one-million-copies-and-5000-mods-later-teardowns-creator-is-just-getting-started/ |arhiivimisaeg=27. aprill 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> |- |"Brotato" |1 |2023 |Blobfish |Blobfish |2023. aasta märtsi seisuga, hõlmab ainult eelmüügiversiooni müüki 2022. aastal<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenberg |eesnimi=Yair |kuupäev=16. märts 2023 |pealkiri=Why Are 1 Million People Playing ''Brotato''? |url=https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2023/03/brotato-video-game-potato-vampire-survivors/673405/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231215201217/https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2023/03/brotato-video-game-potato-vampire-survivors/673405/ |arhiivimisaeg=15. detsember 2023 |vaadatud=28. novembril 2023 |väljaanne=[[The Atlantic]]}}</ref> |- |"Buckshot Roulette" |1 |2024 |Mike Klubnika |Critical Reflex |2024. aasta aprilli seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2024 |pealkiri=Team behind Steam's latest mega-hit was just joking when it said it would "double our sales," but then its horror gambling game actually sold 1 million copies |url=https://www.gamesradar.com/games/horror/team-behind-steams-latest-mega-hit-was-just-joking-when-it-said-it-would-double-our-sales-but-then-its-horror-gambling-game-actually-sold-1-million-copies/}}</ref> |- |"Celeste" |1 |2018 |Extremely OK Games |Extremely OK Games |2020. aasta märtsi seisuga<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Tom |kuupäev=5. märts 2020 |pealkiri=Inside EXOK Games: The Brand New Studio That's Already Sold a Million Copies |väljaanne=[[IGN India]] |url=https://in.ign.com/celeste/145619/feature/inside-exok-games-the-brand-new-studio-thats-already-sold-a-million-copies |url-olek=töötab |vaadatud=4. septembril 2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200602045606/https://in.ign.com/celeste/145619/feature/inside-exok-games-the-brand-new-studio-thats-already-sold-a-million-copies |arhiivimisaeg=2. juuni 2020}}</ref> |- |"Core Keeper" |1 |2022 |Plugstorm |Fireshine Games |2022. aasta juuli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=1. juuli 2022 |pealkiri=Core Keeper has sold one million copies |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/73138/core-keeper-has-sold-one-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220701092501/https://www.pcgamesinsider.biz/news/73138/core-keeper-has-sold-one-million-copies/ |arhiivimisaeg=1. juuli 2022 |vaadatud=8. juulil 2022 |väljaanne=[[PC Games Insider]]}}</ref> |- |"Deep Rock Galactic: Survivor" |1 |2024 |Funday Games |Ghost Ship Publishing |2024. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Justin |kuupäev=15. märts 2024 |pealkiri=Deep Rock Galactic: Survivor grows to sell 1 million Early Access copies |url=https://www.gamedeveloper.com/business/deep-rock-galactic-survivor-grows-to-sell-1-million-early-access-copies |vaadatud=15. märtsil 2024 |väljaanne=[[Game Developer (website)|Game Developer]]}}</ref> |- |"Doki Doki Literature Club Plus!" |1 |2021 |Team Salvato |Serenity Forge |2023. aasta veebruari seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Doki Doki Literature Club Plus! sales top one million |url=https://www.gematsu.com/2023/02/doki-doki-literature-club-plus-sales-top-one-million |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=Gematsu}}</ref> |- |"Dredge" |1 |2023 |Black Salt Games |Team17 |2023. aasta oktoobri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Rebecca |kuupäev=10. oktoober 2023 |pealkiri=Are you one of the million people who have played this spooky indie hit? |url=https://www.vg247.com/dredge-one-million-sales |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231123180935/https://www.vg247.com/dredge-one-million-sales |arhiivimisaeg=23. november 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> |- |"Dust: An Elysian Tail" |1 |2012 |Humble Hearts |Microsoft Studios |2014. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wawro |eesnimi=Alex |kuupäev=3. märts 2014 |pealkiri=Over a million copies of Dust: An Elysian Tail have been sold |url=http://www.gamasutra.com/view/news/212143/Over_a_million_copies_of_Dust_An_Elysian_Tail_have_been_sold.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210228002658/https://www.gamasutra.com/view/news/212143/Over_a_million_copies_of_Dust_An_Elysian_Tail_have_been_sold.php |arhiivimisaeg=28. veebruar 2021 |vaadatud=3. märtsil 2014 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> |- |"Dwarf Fortress" |1 |2006 |Bay 12 Games |Kitfox Games |2025. aasta aprilli seisuga<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lane |eesnimi=Rick |kuupäev=19. aprill 2025 |pealkiri=Dwarf Fortress sells 1 million copies on Steam, so now Bay 12 Games can afford that 'little party' it planned |väljaanne=PC Gamer |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/dwarf-fortress-sells-1-million-copies-on-steam-so-now-bay-12-games-can-afford-that-little-party-it-planned/ |vaadatud=16. mail 2025}}</ref> |- |"Fez" |1 |2012 |Polytron Corporation |Trapdoor |2014. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hing |eesnimi=David |kuupäev=10. detsember 2013 |pealkiri=Fez hits 1 million sales |url=http://www.bit-tech.net/news/gaming/2013/12/10/fez-hits-1-million-sales/1 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140106040300/http://www.bit-tech.net/news/gaming/2013/12/10/fez-hits-1-million-sales/1 |arhiivimisaeg=6. jaanuar 2014 |vaadatud=4. jaanuaril 2014 |väljaanne=[[bit-tech]]}}</ref> |- |"Hades" |1 |2020 |Supergiant Games |Supergiant Games |2020. aasta septembri seisuga. Sisaldab 700 000 müüki eelmüügiversiooni perioodi ajal<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gurwin |eesnimi=Gabe |kuupäev=20. september 2020 |pealkiri=Hades Has Sold 1 Million Copies, Nearly One-Third Sold In Last Few Days |väljaanne=[[GameSpot]] |url=https://www.gamespot.com/articles/hades-has-sold-1-million-copies-nearly-one-third-sold-in-last-few-days/1100-6482388/ |url-olek=töötab |vaadatud=4. septembril 2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211025212734/https://www.gamespot.com/articles/hades-has-sold-1-million-copies-nearly-one-third-sold-in-last-few-days/1100-6482388/ |arhiivimisaeg=25. oktoober 2021}}</ref> |- |"Inscryption" |1 |2021 |Daniel Mullins Games |Devolver Digital |2022. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kerr |eesnimi=Chris |kuupäev=6. jaanuar 2022 |pealkiri=Demonic deck-builder Inscryption passes 1 million sales |url=https://www.gamedeveloper.com/business/demonic-deck-builder-inscryption-passes-1-million-sales |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220331202829/https://www.gamedeveloper.com/business/demonic-deck-builder-inscryption-passes-1-million-sales |arhiivimisaeg=31. märts 2022 |vaadatud=10. jaanuaril 2022 |väljaanne=[[Game Developer (website)|Game Developer]]}}</ref> |- |"Loop Hero" |1 |2021 |Four Quarters |Devolver Digital |2021. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Robert |kuupäev=9. detsember 2021 |pealkiri=Loop Hero Sales Hit 1 Million Copies on Steam |url=https://techraptor.net/gaming/news/loop-hero-sales-hits-1-million-copies-on-steam |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220111091629/https://techraptor.net/gaming/news/loop-hero-sales-hits-1-million-copies-on-steam |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2022 |vaadatud=9. jaanuaril 2022 |väljaanne=Tech Raptor}}</ref> |- |"Moonlighter" |1 |2018 |Digital Sun |11 Bit Studios |2020. aasta juuni seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Partleton |eesnimi=Kayleigh |kuupäev=1. juuni 2020 |pealkiri=Indie RPG ''Moonlighter'' has sold over one million copies |url=https://www.pocketgamer.biz/news/73500/moonlighter-one-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231120103809/https://www.pocketgamer.biz/news/73500/moonlighter-one-million-copies/ |arhiivimisaeg=20. november 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[PocketGamer.biz]]}}</ref> |- |"Omori" |1 |2020 |Omocat |Omocat |2022. aasta detsembri seisuga<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sinha |eesnimi=Ravi |kuupäev=2. jaanuar 2023 |pealkiri=Omori Has Sold 1 Million Copies Since Launch |väljaanne=GamingBolt |url=https://gamingbolt.com/omori-has-sold-1-million-copies-since-launch |url-olek=töötab |vaadatud=18. märtsil 2023 |arhiivimisurl=archive |arhiivimisaeg=19. märts 2023}}</ref> |- |"Pacific Drive" |1 |2024 |Ironwood Studios |Kepler Interactive |2025. aasta veebruari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Livingstone |eesnimi=Christopher |kuupäev=19. veebruar 2025 |pealkiri=The survival game with the best car ever has sold over a million copies in a year, and is now 40% off on Steam |url=https://www.pcgamer.com/games/survival-crafting/the-survival-game-with-the-best-car-ever-has-sold-over-a-million-copies-in-a-year-and-is-now-40-percent-off-on-steam/ |vaadatud=19. veebruaril 2025 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> |- |"Pizza Tower" |1 |2023 |Tour De Pizza |Tour De Pizza |2024. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=26. jaanuar 2023 |pealkiri=Video Game Insights - Games industry data and analysis |url=https://vginsights.com/game/2231450 |vaadatud=26. jaanuaril 2024}}</ref> |- |"Rimworld" |1 |2018 |Ludeon Studios |Ludeon Studios |2020. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bailer |eesnimi=Denis |kuupäev=2. veebruar 2020 |pealkiri=RimWorld sells over a million copies |url=https://www.pcgamesn.com/rimworld/rimworld-sales-numbers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201111180308/https://www.pcgamesn.com/rimworld/rimworld-sales-numbers |arhiivimisaeg=11. november 2020 |vaadatud=18. novembril 2020 |väljaanne=[[PCGamesN]]}}</ref> |- |"Spelunky" |1 |2008 |Mossmouth |Mossmouth |2016. aasta märtsi seisuga<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Yu |eesnimi=Derek |pealkiri=Spelunky |kirjastus=Boss Fight Books |aasta=2016 |isbn=9781940535111 |lehekülg=167}}</ref> |- |"Spiritfarer" |1 |2020 |Thunder Lotus Games |Thunder Lotus Games |2021. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Signor |eesnimi=Jeremy |kuupäev=13. detsember 2021 |pealkiri=Beautiful management sim Spiritfarer sells a million units |url=https://www.vg247.com/spiritfarer-sells-million-farewell-edition |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230202154120/https://www.vg247.com/spiritfarer-sells-million-farewell-edition |arhiivimisaeg=2. veebruar 2023 |vaadatud=13. detsembril 2021 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> |- |"The Stanley Parable" |1 |2013 |Galactic Cafe |Galactic Cafe |2014. aasta oktoobri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sinclair |eesnimi=Brendan |kuupäev=21. oktoober 2014 |pealkiri=The Stanley Parable sells 1 million |url=https://www.gamesindustry.biz/the-stanley-parable-sells-1-million |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamesIndustry.biz}}</ref> |- |"Thomas Was Alone" |1 |2012 |Mike Bithell |Mike Bithell |2014. aasta aprilli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=25. aprill 2014 |pealkiri=Thomas Was Alone surpasses 1M copies sold |url=http://www.polygon.com/2014/4/25/5654216/thomas-was-alone-sales-1-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140426234616/http://www.polygon.com/2014/4/25/5654216/thomas-was-alone-sales-1-million-copies |arhiivimisaeg=26. aprill 2014 |vaadatud=25. aprillil 2014 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> |- |"Timberborn" |1 |2021 |Mechanistry |Mechanistry |2023. aasta septembri seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. september 2023 |pealkiri=Hit beaver city builder celebrates 1 million copies sold by finally investing in a decent trailer |url=https://www.gamesradar.com/hit-beaver-city-builder-celebrates-1-million-copies-sold-by-finally-investing-in-a-decent-trailer/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230921051413/https://www.gamesradar.com//hit-beaver-city-builder-celebrates-1-million-copies-sold-by-finally-investing-in-a-decent-trailer |arhiivimisaeg=21. september 2023 |vaadatud=19. septembril 2023}}</ref> |- |"Transistor" |1 |2014 |Supergiant Games |Supergiant Games |2015. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Devore |eesnimi=Jordan |kuupäev=28. detsember 2015 |pealkiri=Transistor sells over a million copies |url=https://www.destructoid.com/transistor-sells-over-a-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904230405/https://www.destructoid.com/transistor-sells-over-a-million-copies/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> |- |"Undertale |1 |2015 |Toby Fox |Toby Fox |2018. aasta oktoobri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fogel |eesnimi=Stefanie |kuupäev=31. oktoober 2018 |pealkiri='Undertale' Creator Releases New Mystery Game 'Deltarune' |url=https://variety.com/2018/gaming/news/undertale-creator-releases-new-game-deltarune-1203015934/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904231613/https://variety.com/2018/gaming/news/undertale-creator-releases-new-game-deltarune-1203015934/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Variety (magazine)|Variety]]}}</ref> |- |"Unpacking" |1 |2021 |Witch Bream |Humble Games |2022. aasta novembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hagues |eesnimi=Alana |kuupäev=2. november 2022 |pealkiri=Cosy Indie Darling ''Unpacking'' Has Sold Over 1 Million Copies Since Launch |url=https://www.nintendolife.com/news/2022/11/cosy-indie-darling-unpacking-has-sold-over-1-million-copies-since-launch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231215213318/https://www.nintendolife.com/news/2022/11/cosy-indie-darling-unpacking-has-sold-over-1-million-copies-since-launch |arhiivimisaeg=15. detsember 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}</ref> |- |"Untitled Goose Game" | |2019 |House House |Panic Inc. |2019. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fingas |eesnimi=Jon |kuupäev=31. detsember 2019 |pealkiri='Untitled Goose Game' honks its way to a million sales |url=https://www.engadget.com/2019-12-31-untitled-goose-game-1-million-copies-sold.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904204039/https://www.engadget.com/2019-12-31-untitled-goose-game-1-million-copies-sold.html |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Engadget]]}}</ref> |} == Viited == <references /> == Kirjandus == * {{cite book|last=Bates|first=Bob|author-link=Bob Bates|year=2004|title=Game Design|publisher=Thomson Course Technology|isbn=1-59200-493-8|edition=2nd}} * {{cite book|last=Bethke|first=Erik|author-link=Erik Bethke|year=2003|title=Game development and production|publisher=Wordware Publishing|location=Texas|isbn=1-55622-951-8}} * {{cite book|last=Chandler|first=Heather Maxwell|year=2009|title=The Game Production Handbook|publisher=Infinity Science Press|location=Hingham, Massachusetts|isbn=978-1-934015-40-7|edition=2nd}} * {{cite book|last1=Fullerton|first1=Tracy|author-link1=Tracy Fullerton|year=2008|title=Game design workshop: a playcentric approach to creating innovative games|publisher=[[Morgan Kaufmann]]|isbn=978-0-240-80974-8|edition=2nd|access-date=2020-10-18|last2=Swain|first2=Christopher|last3=Hoffman|first3=Steven|others=Article by [[Justin Hall]]|chapter=Indie Game Jam: An outlet for Innovation and Experimental Game Design|chapter-url=https://books.google.com/books?id=OjIYWtqWxtAC&q=%22Indie+Game+Jam%22&pg=PA405|archive-url=https://web.archive.org/web/20240122164432/https://books.google.com/books?id=OjIYWtqWxtAC&q=%22Indie+Game+Jam%22&pg=PA405#v=snippet&q=%22Indie%20Game%20Jam%22&f=false|archive-date=2024-01-22|url-status=live}} * {{cite book|last1=Iuppa|first1=Nick|year=2009|title=End-to-End Game Development: Creating Independent Serious Games and Simulations from Start to Finish|publisher=Focal Press|isbn=978-0-240-81179-6|url=https://archive.org/details/endtoendgamedeve0000iupp|last2=Borst|first2=Terry|url-access=registration}} * {{cite book|last1=McGuire|first1=Morgan|year=2009|title=Creating Games: Mechanics, Content, and Technology|publisher=A K Peters|location=Wellesley, Massachusetts|isbn=978-1-56881-305-9|last2=Jenkins|first2=Odest Chadwicke}} * {{cite book|last1=Moore|first1=Michael E.|year=2010|title=Game Industry Career Guide|publisher=Cengage Learning|location=Delmar|isbn=978-1-4283-7647-2|last2=Novak|first2=Jeannie}} * {{cite book|last1=Thompson|first1=Jim|year=2007|title=Game Design: Principles, Practice, and Techniques - The Ultimate Guide for the Aspiring Game Designer|publisher=Wiley|isbn=978-0-471-96894-8|access-date=2020-10-18|url=https://books.google.com/books?id=Zyh4HXuHTPMC&q=%22Indie+Game+Jam%22&pg=PA83|last2=Berbank-Green|first2=Barnaby|last3=Cusworth|first3=Nic|archive-url=https://web.archive.org/web/20240122164413/https://books.google.com/books?id=Zyh4HXuHTPMC&q=%22Indie+Game+Jam%22&pg=PA83#v=snippet&q=%22Indie%20Game%20Jam%22&f=false|archive-date=2024-01-22|url-status=live}} [[Kategooria:Videomängud]] 35ei3cjmwnzqvi8t7i95twslvh0o8ns 0 713845 7151620 7148792 2026-05-11T17:05:07Z Svencapoeira 67038 7151620 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Veinpunane vöödik.jpg|pisi|[[Veinpunane vöödik]] (''Cortinarius rufo-olivaceus'') on Norras kriitilises seisundis liik]] [[Pilt:Hydnellum lepidum.jpg|pisi|''[[Hydnellum lepidum]]'' on Norras väljasuremisohus liik]] [[Pilt:Ookerjas peenpoorik.jpg|pisi|[[Ookerjas peenpoorik]] (''Skeletocutis cummata'') on Norras ohualdis liik]] [[Pilt:Tubaknahkise-antrodiell1.jpg|pisi|[[Tubaknahkise-antrodiell]] (''Antella niemelaei'') on Norras ohulähedane liik]] Alljärgnevates nimekirjades on Norra punase nimestiku seened 2021. aasta seisuga <ref>https://lister.artsdatabanken.no/rodlisteforarter/2021</ref>. ==Norra seente punase nimestiku ohustatuse kategooriad== *Piirkonnas välja surnud (''Regionally extinct, RE'') *Kriitilises seisundis (''Critically endangered, CR'') *Väljasuremisohus (''Endangered, EN'') *Ohualtid (''Vulnerable, VU'') *Ohulähedased (''Near threatened, NT'') *Soodsas seisundis (''Least concern, LC'') *Puuduliku andmestikuga (''Data deficient, DD'') *Mittehinnatavad (''Not applicable, NA'') *Hindamata (''Not evaluated, NE'') ==Piirkonnas välja surnud liigid (''RE'')== *'' [[Peniophorella echinocystis]] '' *'' Poronia punctata '' – [[täpiline jalgnööbik]] *'' [[Uromyces minor]] '' *'' [[Ustilago bullata]] '' ==Kriitilises seisundis liigid (''CR'')== {{veergude loend|laius=36em| *'' Antrodia crassa '' – [[paks korgik]] *'' Aurantiporus croceus '' – [[krookuspruunik]] *'' Aurantiporus priscus '' – [[lõhepoorik]] *'' Chamaemyces fracidus '' – [[säärissirmik]] *''[[ Chromosera cyanophylla ]]'' *''[[ Cortinarius chevassutii ]]'' *''[[ Cortinarius cisticola ]]'' *''[[ Cortinarius lilacinovelatus ]]'' *''[[ Cortinarius molochinus ]]'' *''[[ Cortinarius prasinocyaneus ]]'' *'' Cortinarius prasinus '' – [[rohevöödik]] *'' Cortinarius rufo-olivaceus '' – [[veinpunane vöödik]] *''[[ Cortinarius sodagnitus ]]'' *''[[ Cortinarius violaceipes ]]'' *''[[ Disciseda bovista ]]'' *''[[ Floccularia luteovirens ]]'' *'' Geastrum elegans '' – [[naba-maatäht]] *'' Geastrum fornicatum '' – [[võlv-maatäht]] *'' Hericium erinaceus '' – [[lõvilakk-korallnarmik]] *'' Hygrophorus cossus '' – [[tamme-limanutt]] *''[[ Hygrophorus penarioides ]]'' *'' Inonotopsis subiculosa '' – [[taigapässik]] *''[[ Porpolomopsis calyptriformis ]]'' *''[[ Postia persicina ]]'' *'' Pseudoinonotus dryadeus '' – [[juurepässik]] *''[[ Rubroboletus rhodoxanthus ]]'' *''[[ Squamanita fimbriata ]]'' *'' Tyromyces canadensis '' – [[kanada antrodiell]] }} ==Väljasuremisohus liigid (''EN'')== {{veergude loend|laius=36em| *'' Antrodia cretacea '' – [[kriitkorgik]] *'' Antrodia piceata '' – [[laanekorgik]] *'' Antrodia primaeva '' – [[põliskorgik]] *''[[ Artomyces cristatus ]]'' *'' Aurantiporus fissilis '' – [[ rasune konttümak]] *'' Aureoboletus gentilis '' – [[ tamme-kuldpoorik]] *''[[ Cantharellus friesii ]]'' *''[[ Chlorostroma vestlandicum ]]'' *''[[ Clavaria asperulospora ]]'' *''[[ Clavaria atrofusca ]]'' *''[[ Conferticium ravum ]]'' *''[[ Conohypha albocremea ]]'' *''[[ Cortinarius albertii ]]'' *''[[ Cortinarius aquilanus ]]'' *''[[ Cortinarius arcifolius ]]'' *''[[ Cortinarius caerulescentium ]]'' *''[[ Cortinarius caesiocinctus ]]'' *''[[ Cortinarius camptoros ]]'' *''[[ Cortinarius catharinae ]]'' *''[[ Cortinarius cobaltinus ]]'' *''[[ Cortinarius cordatae ]]'' *''[[ Cortinarius croceocaeruleus ]]'' *''[[ Cortinarius dalecarlicus ]]'' *''[[ Cortinarius diosmus ]]'' *''[[ Cortinarius eucaeruleus ]]'' *''[[ Cortinarius flavipallens ]]'' *''[[ Cortinarius flavovirens ]]'' *''[[ Cortinarius foetens ]]'' *''[[ Cortinarius hillieri ]]'' *''[[ Cortinarius humicola ]]'' *''[[ Cortinarius inexspectatus ]]'' *''[[ Cortinarius insignibulbus ]]'' *''[[ Cortinarius maculatocaespitosus ]]'' *''[[ Cortinarius magicus ]]'' *''[[ Cortinarius mariekristinae ]]'' *''[[ Cortinarius multiformium ]]'' *''[[ Cortinarius nefastus ]]'' *''[[ Cortinarius ochrolamellatus ]]'' *'' Cortinarius odorifer '' – [[ aniisvöödik]] *''[[ Cortinarius osloensis ]]'' *''[[ Cortinarius osmophorus ]]'' *'' Cortinarius phrygianus '' – [[ külmaseen-vöödik]] *''[[ Cortinarius pseudoarcuatorum ]]'' *''[[ Cortinarius pseudoglaucopus ]]'' *''[[ Cortinarius pseudovulpinus ]]'' *''[[ Cortinarius rubrovioleipes ]]'' *''[[ Cortinarius sordescens ]]'' *'' Cortinarius splendens '' – [[ erekollane vöödik]] *''[[ Cortinarius stjernegaardii ]]'' *''[[ Cortinarius strenuisporus ]]'' *''[[ Cortinarius suaveolens ]]'' *''[[ Cortinarius subgracilis ]]'' *''[[ Cortinarius sublilacinopes ]]'' *''[[ Cortinarius tiliae ]]'' *''[[ Cortinarius vesterholtii ]]'' *''[[ Crustoderma longicystidiatum ]]'' *''[[ Cuphophyllus atlanticus ]]'' *''[[ Cuphophyllus hygrocyboides ]]'' *'' Cystolepiota adulterina '' – [[ tolmav jahusirmik]] *'' Cystolepiota hetieri '' – [[ puna-jahusirmik]] *''[[ Dentipellis coniferarum ]]'' *''[[ Dermoloma josserandii ]]'' *'' Dichomitus squalens '' – [[ valge ebakorgik]] *''[[ Disciseda candida ]]'' *''[[ Echinoderma echinacea ]]'' *''[[ Elaphomyces virgatosporus ]]'' *''[[ Geastrum campestre ]]'' *'' Geastrum coronatum '' – [[ tume maatäht]] *''[[ Geastrum floriforme ]]'' *'' Geastrum schmidelii '' – [[ kääbus-maatäht]] *''[[ Geoglossum difforme ]]'' *''[[ Geoglossum hakelieri ]]'' *''[[ Gloeohypochnicium analogum ]]'' *'' Gloeoporus pannocinctus '' – [[ kollane tarrik]] *''[[ Hemileccinum depilatum ]]'' *'' Hodophilus atropunctus '' – [[ täppjalg-kaarnutt]] *''[[ Hodophilus decurrentior ]]'' *''[[ Hodophilus hymenocephalus ]]'' *''[[ Hodophilus micaceus ]]'' *''[[ Hohenbuehelia longipes ]]'' *'' Hydnellum fuligineoviolaceum '' – [[ lilla kübarnarmik]] *''[[ Hydnellum ioeides ]]'' *''[[ Hydnellum lepidum ]]'' *''[[ Hydnellum spongiosipes ]]'' *''[[ Hydnum albidum ]]'' *'' Hygrocybe citrinovirens '' – [[ sidrun-vesinutt]] *''[[ Hygrocybe roseascens ]]'' *'' Hygrophorus atramentosus '' – [[ halljalg-limanutt]] *'' Hygrophorus calophyllus '' – [[ kitse-limanutt]] *'' Hygrophorus hyacinthinus '' – [[ hüatsint-limanutt]] *''[[ Hygrophorus lindtneri ]]'' *''[[ Hymenoscyphus albidus ]]'' *''[[ Hyphodontia alienata ]]'' *'' Inocybe dunensis '' – [[ liivaranna-narmasnutt]] *'' Inocybe serotina '' – [[ tüse narmasnutt]] *'' Inonotus hispidus '' – [[ karvane pässik]] *'' Laccaria maritima '' – [[ luiterupik]] *'' Lactarius acerrimus '' – [[ hiideoseline riisikas]] *''[[ Lepiota echinella ]]'' *''[[ Lepiota fuscovinacea ]]'' *''[[ Lepiota pilodes ]]'' *'' Lepiota subalba '' – [[ niit-harisirmik]] *''[[ Lepiota tomentella ]]'' *''[[ Leptosporomyces mundus ]]'' *'' Leucopaxillus gentianeus '' – [[ viha lehtervahelik]] *'' Leucopaxillus tricolor '' – [[ värviline lehtervahelik]] *'' Lindtneria trachyspora '' – [[ ogaeoseline ebapoorik]] *''[[ Loweomyces wynneae ]]'' *'' Lycoperdon mammiforme '' – [[ ebemeline murumuna]] *''[[ Melampsora hirculi ]]'' *''[[ Octaviania vacekii ]]'' *''Oxyporus obducens '' – [[ ellipsoideoseline tarjak]] *''Pelloporus triqueter '' – [[ rebasepässik]] *''Perenniporia subacida '' – [[ kollane püsipoorik]] *'' Phallus hadriani '' – [[ luite-tanuseen]] *''[[ Phlebia bresadolae ]]'' *''[[ Phlebia coccineofulva ]]'' *''[[ Physisporinus crocatus ]]'' *'' Piptoporus quercinus '' – [[ tammekäsnak]] *'' Pleurotus calyptratus '' – [[ rõngasservik]] *''[[ Pluteus aurantiorugosus ]]'' *''[[ Postia balsamina ]]'' *'' Postia ceriflua '' – [[ nabatümak]] *''[[ Postia perdelicata ]]'' *'' Psathyrella ammophila '' – [[ luitepsatürell]] *''[[ Pseudotricholoma metapodium ]]'' *'' Pycnoporellus alboluteus '' – [[ liibuv roostetorik]] *'' Ramaria aurea '' – [[ kuldharik]] *''[[ Ramaria bataillei ]]'' *''[[ Ramaria fagetorum ]]'' *''[[ Ramaria fennica ]]'' *''[[ Ramaria krieglsteineri ]]'' *''[[ Ramaria parabotrytis ]]'' *''[[ Ramaria strasseri ]]'' *''[[ Ramaria tridentina ]]'' *'' Rhodotus palmatus '' – [[ roosa võrkheinik]] *''[[ Riopa metamorphosa ]]'' *'' Rugosomyces ionides '' – [[ lilla pisiheinik]] *'' Sarcosoma globosum '' – [[ limatünnik]] *''[[ Sclerogaster compactus ]]'' *''[[ Sclerogaster hysterangioides ]]'' *'' Skeletocutis jelicii '' – [[ lutika-peenpoorik]] *'' Skeletocutis lilacina '' – [[ lilla peenpoorik]] *'' Sowerbyella rhenana '' – [[ Rheini soverbiell]] *'' Spongipellis spumeus '' – [[ aed-vahtpoorik]] *''[[ Spongiporus rhodophilus ]]'' *'' Strobilomyces strobilaceus '' – [[ soomuspuravik]] *''[[ Thujacorticium zurhausenii ]]'' *'' Trametes suaveolens '' – [[ pajutagel]] *''[[ Trichoglossum variabile ]]'' *'' Tricholoma acerbum '' – [[ rihvelheinik]] *'' Tricholoma dulciolens '' – [[ kuuseheinik]] *'' Tricholoma ilkkae '' – [[ Ilkka heinik]] *'' Tricholoma joachimii '' – [[ Joachimi heinik]] *'' Tulostoma fimbriatum '' – [[ ripsmeline luiteseen]] *''[[ Tulostoma niveum ]]'' *''[[ Vararia ochroleuca ]]'' *''[[ Volvariella caesiotincta ]]'' }} ==Ohualtid liigid (''VU'')== {{veergude loend|laius=36em| *''[[ Agaricus cupreobrunneus ]]'' *'' Albatrellus citrinus '' – [[kollane lambaseenik]] *'' [[Albatrellus cristatus ]]'' *''[[ Aleurodiscus ilexicola ]]'' *'' Amanita friabilis '' – [[lepa-kärbseseen]] *''[[ Amaurodon cyaneus ]]'' *''[[ Amylocorticium laceratum ]]'' *''[[ Amylocorticium subincarnatum ]]'' *'' Amylocystis lapponica '' – [[poropoorik]] *'' Anomoloma myceliosum '' – [[valkjas laipoorik]] *'' Anomoporia kamtschatica '' – [[valge marlpoorik]] *''[[ Antrodia hyalina ]]'' *'' Antrodia infirma '' – [[pehme korgik]] *'' Antrodia leucaena '' – [[mahe korgik]] *'' Antrodiella parasitica '' – [[kuusekõbjuki-peenpoorik]] *''[[ Aphroditeola olida ]]'' *'' Aporpium canescens '' – [[harilik tardpoorik]] *''[[ Balsamia platyspora ]]'' *'' Boletopsis grisea '' – [[hall hundiseenik]] *''[[ Caesiodiscus populicola ]]'' *''[[ Caliciopsis calicioides ]]'' *''[[ Candelabrochaete septocystidia ]]'' *''[[ Candelabrochaete verruculosa ]]'' *''[[ Ceriporiopsis consobrina ]]'' *''[[ Clavaria amoenoides ]]'' *''[[ Clavaria flavipes ]]'' *'' Clavaria greletii '' – [[sinakas tõlvik]] *''[[ Clavaria incarnata ]]'' *''[[ Clavaria pullei ]]'' *''Clavaria rosea '' – [[roosa tõlvik]] *''Clavaria zollingeri '' – [[lilla tõlvik]] *''[[ Clavulicium macounii ]]'' *'' Clavulinopsis fusiformis '' – [[käävjas klavulinopsis]] *'' Climacodon septentrionalis '' – [[kobar-põhjanarmik]] *''[[ Clitocybe trulliformis ]]'' *'' Coltricia cinnamomea '' – [[kaneelpuidik]] *'' Coprinopsis picacea '' – [[haraktindik]] *''[[ Cortinarius adustorimosus ]]'' *''[[ Cortinarius anserinus ]]'' *''[[ Cortinarius aprinus ]]'' *''[[ Cortinarius argenteolilacinus ]]'' *''[[ Cortinarius badiolaevis ]]'' *''[[ Cortinarius caesiocortinatus ]]'' *''[[ Cortinarius carabus ]]'' *''[[ Cortinarius chromataphilus ]]'' *'' Cortinarius cinnabarinus '' – [[kinavervöödik]] *''[[ Cortinarius cotoneus ]]'' *''[[ Cortinarius cruentipellis ]]'' *''[[ Cortinarius fragrantior ]]'' *''[[ Cortinarius fuscoperonatus ]]'' *''[[ Cortinarius gracilior ]]'' *''[[ Cortinarius intempestivus ]]'' *''[[ Cortinarius laetus ]]'' *'' Cortinarius meinhardii '' – [[Meinhardi vöödik]] *''[[ Cortinarius melleicarneus ]]'' *''[[ Cortinarius microglobisporus ]]'' *''[[ Cortinarius milvinicolor ]]'' *''[[ Cortinarius nanceiensis ]]'' *''[[ Cortinarius nodosisporus ]]'' *''[[ Cortinarius olearioides ]]'' *''[[ Cortinarius pallidoferrugineus ]]'' *''[[ Cortinarius parhonestus ]]'' *''[[ Cortinarius phaeosmus ]]'' *''[[ Cortinarius pini ]]'' *''[[ Cortinarius pinophilus ]]'' *''[[ Cortinarius populinus ]]'' *''[[ Cortinarius psammocephalus ]]'' *''[[ Cortinarius puellaris ]]'' *'' Cortinarius salor '' – [[loovöödik]] *''[[ Cortinarius saporatus ]]'' *''[[ Cortinarius serratissimus ]]'' *''[[ Cortinarius sobrius ]]'' *''[[ Cortinarius sordescentipes ]]'' *''[[ Cortinarius subbulliardioides ]]'' *''[[ Cortinarius subcompar ]]'' *''[[ Cortinarius violaceomaculatus ]]'' *''[[ Cortinarius violilamellatus ]]'' *''Craterellus cinereus '' – [[hall toruseen]] *''[[ Crepidotus cinnabarinus ]]'' *''[[ Cristinia eichleri ]]'' *'' Crustoderma corneum '' – [[sarv-tardnahkis]] *'' Crustoderma dryinum '' – [[ookernahkis]] *''[[ Cuphophyllus colemannianus ]]'' *''[[ Cuphophyllus flavipes ]]'' *''[[ Cuphophyllus fornicatus ]]'' *'' Cystolepiota bucknallii '' – [[lilla jahusirmik]] *''[[ Dermoloma pseudocuneifolium ]]'' *''[[ Dichostereum boreale ]]'' *'' Diplomitoporus crustulinus '' – [[koorik-vahakorgik]] *'' Diplomitoporus flavescens '' – [[männi-vahakorgik]] *''[[ Echinoderma hystrix ]]'' *''[[ Echinoderma jacobi ]]'' *''[[ Echinoderma perplexa ]]'' *''[[ Echinoderma pseudoasperula ]]'' *''[[ Elaphomyces anthracinus ]]'' *''[[ Elaphomyces maculatus ]]'' *''[[ Entoloma anatinum ]]'' *'' Entoloma bloxamii '' – [[Bloxami punalehik]] *''[[ Entoloma caeruleopolitum ]]'' *'' Entoloma corvinum '' – [[vares-punalehik]] *'' Entoloma excentricum '' – [[ekstsentriline punalehik]] *''[[ Entoloma fridolfingense ]]'' *''[[ Entoloma glaucobasis ]]'' *''[[ Entoloma lepiotosmum ]]'' *''[[ Entoloma luteobasis ]]'' *''[[ Entoloma neglectum ]]'' *''[[ Entoloma ochromicaceum ]]'' *''[[ Entoloma olivaceotinctum ]]'' *''[[ Entoloma porphyrocephalum ]]'' *'' Entoloma porphyrophaeum '' – [[pruun punalehik]] *''[[ Entoloma pratulense ]]'' *'' Entoloma prunuloides '' – [[jahu-punalehik]] *''[[ Entoloma pseudoparasiticum ]]'' *''[[ Entoloma queletii ]]'' *''[[ Entoloma rhombisporum ]]'' *''[[ Entoloma scabiosum ]]'' *''[[ Entoloma velenovskyi ]]'' *'' Entoloma viiduense '' – [[viidu punalehik]] *''[[ Entoloma violaceoserrulatum ]]'' *''Faerberia carbonaria '' – [[söe-soonlehik]] *''[[ Fibricium subodoratum ]]'' *'' Funalia trogii '' – [[karvane pruuntagel]] *''[[ Galerina fibrillosa ]]'' *''[[ Gautieria morchelliformis ]]'' *'' Geastrum melanocephalum '' – [[tõmmu maatäht]] *''[[ Geoglossum uliginosum ]]'' *''[[ Gloeopeniophorella convolvens ]]'' *''[[ Gloeophyllum protractum ]]'' *''[[ Gloiothele lactescens ]]'' *''[[ Gloioxanthomyces vitellinus ]]'' *''[[ Granulobasidium vellereum ]]'' *'' Grifola frondosa '' – [[leht-kobartorik]] *'' Hapalopilus ochraceolateritius '' – [[ookerpruunik]] *'' Haploporus odorus '' – [[lõhnav puunääts]] *''[[ Harmajaea guldeniae ]]'' *''[[ Hastodontia halonata ]]'' *'' Hemileccinum impolitum '' – [[kollane kivipuravik]] *'' Hodophilus foetens '' – [[lehkav haisuseen]] *''[[ Hoffmannoscypha pellita ]]'' *''[[ Hohenbuehelia valesiaca ]]'' *'' Hydnellum auratile '' – [[porgand-kübarnarmik]] *'' Hydnellum compactum '' – [[tihke kübarnarmik]] *'' Hydnellum fennicum '' – [[soome kübarnarmik]] *'' Hydnellum glaucopus '' – [[mugul-kübarnarmik]] *''[[ Hydnellum gracilipes ]]'' *''[[ Hydnellum martioflavum ]]'' *''[[ Hydnellum mirabile ]]'' *''[[ Hygrocybe calciphila ]]'' *'' Hygrocybe intermedia '' – [[keskmine vesinutt]] *''[[ Hygrocybe monteverdae ]]'' *'' Hygrocybe spadicea '' – [[tõmmu vesinutt]] *''[[ Hygrocybe splendidissima ]]'' *''[[ Hygrocybe subpapillata ]]'' *''[[ Hygrocybe turunda ]]'' *'' Hygrophorus chrysodon '' – [[ebe-limanutt]] *''[[ Hygrophorus inocybiformis ]]'' *''[[ Hygrophorus purpurascens ]]'' *''[[ Hygrophorus subviscifer ]]'' *'' Hymenochaete ulmicola '' – [[jalaka-tubaknahkis]] *''[[ Hyphoderma involutum ]]'' *''[[ Hyphoderma macedonicum ]]'' *''[[ Hyphoderma obtusum ]]'' *''[[ Hyphodermella corrugata ]]'' *''[[ Hyphodontia efibulata ]]'' *''[[ Hypoxylon fuscopurpureum ]]'' *''[[ Hysterangium stoloniferum ]]'' *'' Inocybe corydalina '' – [[lõokannus-narmasnutt]] *'' Inocybe godeyi '' – [[Godei narmasnutt]] *'' Inocybe splendens '' – [[hallkühm-narmasnutt]] *'' Inocybe tenebrosa '' – [[mustjalg-narmasnutt]] *'' Inonotus cuticularis '' – [[väike pässik]] *''[[ Ischnoderma resinosum ]]'' *''[[ Kneiffiella curvispora ]]'' *''Lactarius azonites '' – [[hall riisikas]] *'' Lactarius controversus '' – [[roosa riisikas]] *'' Lactarius pterosporus '' – [[tiivuliseoseline riisikas]] *''[[ Laurilia sulcata ]]'' *'' Lepiota boudieri '' – [[Boudieri harisirmik]] *''[[ Lepiota brunneoincarnata ]]'' *''[[ Lepiota cortinarius ]]'' *'' Lepiota grangei '' – [[rohe-harisirmik]] *'' Lepiota oreadiformis '' – [[paljas harisirmik]] *''[[ Lepiota pseudolilacea ]]'' *''[[ Leucopaxillus paradoxus ]]'' *'' Limacella illinita '' – [[laus-limaloorik]] *''[[ Limacella ochraceolutea ]]'' *''[[ Limacella vinosorubescens ]]'' *'' Lycoperdon echinatum '' – [[siiljas murumuna]] *''[[ Lyophyllum amariusculum ]]'' *''[[ Lyophyllum transforme ]]'' *'' Macrolepiota excoriata '' – [[sametsirmik]] *'' Macrolepiota mastoidea '' – [[kühmsirmik]] *'' Melanophyllum eyrei '' – [[rohe-värvlehik]] *''[[ Meruliopsis albostramineus ]]'' *''[[ Metacapnodium dingleyae ]]'' *'' Microglossum atropurpureum '' – [[purpur-maakeel]] *''[[ Microglossum fuscorubens ]]'' *''[[ Microglossum olivaceum ]]'' *'' Mutinus caninus '' – [[tava-peniseen]] *''[[ Mycena atropapillata ]]'' *''[[ Mycena chlorantha ]]'' *'' Mycena pelianthina '' – [[tõmmu mütsik]] *'' Mycenastrum corium '' – [[hõlmikmuna]] *'' Mycoacia uda '' – [[kollane vahanarmik]] *''[[ Mycoaciella bispora ]]'' *''[[ Neohygrocybe ingrata ]]'' *''[[ Neohygrocybe ovina ]]'' *''[[ Otidea concinna ]]'' *''[[ Parvulago marina ]]'' *'' Pelloporus tomentosus '' – [[jalg-jänesepäss]] *'' Perenniporia medulla-panis '' – [[valge püsipoorik]] *''[[ Perenniporia narymica ]]'' *'' Phellinus hippophaëicola '' – [[astelpaju-taelik]] *''[[ Phellodon secretus ]]'' *''[[ Phlebia diffissa ]]'' *''[[ Phlebia femsjoeënsis ]]'' *'' Phlebia lindtneri '' – [[Lindtneri tardnahkis]] *''[[ Phlebia serialis ]]'' *''[[ Phlebia subulata ]]'' *''[[ Physodontia lundellii ]]'' *''[[ Platychora ulmi ]]'' *'' Pleurotus cornucopiae '' – [[trompetservik]] *''[[ Pluteus chrysophaeus ]]'' *''[[ Pluteus exiguus ]]'' *'' Polyporus badius '' – [[läiktorik]] *'' Polyporus umbellatus '' – [[nabatorik]] *''[[ Porostereum spadiceum ]]'' *'' Postia balsamea '' – [[palsamtümak]] *'' Postia guttulata '' – [[pisartümak]] *'' Postia lateritia '' – [[pruunjas tümak]] *''[[ Puccinia arctica ]]'' *''[[ Radulodon erikssonii ]]'' *''[[ Ramaria fumigata ]]'' *''[[ Ramaria ignicolor ]]'' *''[[ Ramaria karstenii ]]'' *''[[ Ramaria neoformosa ]]'' *''[[ Ramaria rubrievanescens ]]'' *''[[ Ramaria rufescens ]]'' *'' Ramaria sanguinea '' – [[punetav harik]] *''[[ Ramariopsis crocea ]]'' *''[[ Requienella fraxini ]]'' *'' Rhodonia placenta '' – [[lõhetümak]] *''[[ Rhodophana stangliana ]]'' *''[[ Russula rubra ]]'' *''[[ Sarcodon illudens ]]'' *'' Sarcosphaera coronaria '' – [[kroonliudik]] *''[[ Scytinostroma galactinum ]]'' *''[[ Sistotrema citriforme ]]'' *'' Skeletocutis brevispora '' – [[taeliku-peenpoorik]] *'' Skeletocutis chrysella '' – [[kullalaiguline peenpoorik]] *'' Skeletocutis cummata '' – [[ookerjas peenpoorik]] *''[[ Skeletocutis delicata ]]'' *'' Skeletocutis odora '' – [[taiga-peenpoorik]] *'' Skeletocutis stellae '' – [[täht-peenpoorik]] *'' Sowerbyella imperialis '' – [[kuldsoverbiell]] *'' Sowerbyella radiculata '' – [[juurduv soverbiell]] *'' Squamanita odorata '' – [[soomus-pahkjalg]] *''[[ Squamanita paradoxa ]]'' *'' Steccherinum collabens '' – [[pruun nääts]] *'' Steccherinum fimbriatellum '' – [[kiulisservaline nääts]] *''[[ Steccherinum litschaueri ]]'' *'' Steccherinum pseudozilingianum '' – [[haavanääts]] *'' Stereopsis vitellina '' – [[nõmmenahkis]] *''[[ Suillosporium cystidiatum ]]'' *''[[ Tomentella calcicola ]]'' *''[[ Trechispora subhelvetica ]]'' *''[[ Trichoglossum walteri ]]'' *'' Tricholoma apium '' – [[sellerheinik]] *'' Tricholoma batschii '' – [[Batschi heinik]] *'' Tricholoma borgsjoeënse '' – [[Borgsjö heinik]] *'' Tricholoma filamentosum '' – [[kiuline heinik]] *'' Tricholoma matsutake '' – [[männiheinik]] *'' Tricholoma sejunctum '' – [[oliivheinik]] *'' Tricholoma ustaloides '' – [[limaheinik]] *'' Tulostoma brumale '' – [[hiline luiteseen]] *''[[ Tulostoma eckbladii ]]'' *''[[ Uromyces gentianae ]]'' *''[[ Xenasma pulverulentum ]]'' *''[[ Xenasma rimicola ]]'' }} ==Ohulähedased liigid (''NT'')== {{veergude loend|laius=36em| *'' Abortiporus biennis '' – [[ebardtorik]] *''[[ Albatrellus subrubescens ]]'' *''[[ Alpova diplophloeus ]]'' *''[[ Amaurodon viridis ]]'' *''[[ Amylocorticium subsulphureum ]]'' *'' Antella niemelaei '' – [[tubaknahkise-antrodiell]] *''[[ Anthoporia albobrunnea ]]'' *'' Antrodia mellita '' – [[suurepooriline korgik]] *'' Antrodia pulvinascens '' – [[haavakorgik]] *'' Antrodia ramentacea '' – [[oksakorgik]] *'' Antrodiella citrinella '' – [[sidrunkollane antrodiell]] *''[[ Antrodiella leucoxantha ]]'' *'' Antrodiella pallasii '' – [[lapi antrodiell]] *''[[ Athelia subovata ]]'' *'' Auricularia mesenterica '' – [[karvane kõrvtarrik]] *''[[ Baeospora myriadophylla ]]'' *''[[ Balsamia aestivalis ]]'' *''[[ Biscogniauxia cinereolilacina ]]'' *''[[ Biscogniauxia granmoi ]]'' *'' Boletopsis leucomelaena '' – [[must hundiseenik]] *''[[ Botryobasidium medium ]]'' *''[[ Boudiera areolata ]]'' *''[[ Boudiera dennisii ]]'' *''[[ Bovista cretacea ]]'' *'' Bovista paludosa '' – [[soo-maamuna]] *''[[ Bovista pusilla ]]'' *''[[ Camarophyllopsis schulzeri ]]'' *''[[ Camarops polysperma ]]'' *'' Cantharellus melanoxeros '' – [[mustuv torbikseen]] *'' Ceriporia excelsa '' – [[lilla võrkpoorik]] *'' Chaetodermella luna '' – [[nahkkoorik]] *''[[ Chamonixia caespitosa ]]'' *''[[ Clavaria fumosa ]]'' *''[[ Clavulinopsis umbrinella ]]'' *''[[ Clitocella popinalis ]]'' *''[[ Clitopaxillus alexandri ]]'' *''[[ Clitopilus paxilloides ]]'' *''[[ Cortinarius alborufescens ]]'' *''[[ Cortinarius areni-silvae ]]'' *''[[ Cortinarius armenicorius ]]'' *''[[ Cortinarius aureofulvus ]]'' *''[[ Cortinarius barbaricus ]]'' *''[[ Cortinarius barbatus ]]'' *''[[ Cortinarius biriensis ]]'' *''[[ Cortinarius bovinus ]]'' *''[[ Cortinarius caesiophylloides ]]'' *''[[ Cortinarius cagei ]]'' *''[[ Cortinarius claroplaniusculus ]]'' *''[[ Cortinarius conterminus ]]'' *''[[ Cortinarius coracis ]]'' *''[[ Cortinarius corrosus ]]'' *''Cortinarius cupreorufus '' – [[vaskpruun vöödik]] *''[[ Cortinarius ectypus ]]'' *''[[ Cortinarius epipurrus ]]'' *''[[ Cortinarius fuscoumbrinus ]]'' *''[[ Cortinarius geraniolens ]]'' *''[[ Cortinarius impennoides ]]'' *''[[ Cortinarius ionophyllus ]]'' *''[[ Cortinarius lustratus ]]'' *''[[ Cortinarius metarius ]]'' *''[[ Cortinarius mussivus ]]'' *''[[ Cortinarius neofurvolaesus ]]'' *''[[ Cortinarius piceae ]]'' *'' Cortinarius praestans '' – [[hiidvöödik]] *''[[ Cortinarius russulaespermus ]]'' *''[[ Cortinarius russus ]]'' *''[[ Cortinarius subfraudulosus ]]'' *''[[ Cortinarius subporphyropus ]]'' *''[[ Cortinarius subpuellaris ]]'' *''[[ Cortinarius tigrinipes ]]'' *''[[ Cortinarius tofaceus ]]'' *''[[ Cortinarius transiens ]]'' *''[[ Cortinarius violaceopapillatus ]]'' *''[[ Crinipellis scabella ]]'' *''[[ Crustoderma triste ]]'' *''[[ Cryptosphaeria eunomia ]]'' *''[[ Cuphophyllus lacmus ]]'' *''[[ Cuphophyllus russocoriaceus ]]'' *''[[ Cyanoboletus pulverulentus ]]'' *''[[ Daldinia vernicosa ]]'' *''[[ Datronia stereoides ]]'' *''[[ Dendrothele alliacea ]]'' *'' Dentipellis fragilis '' – [[õrn narmnahkis]] *''[[ Dermoloma cuneifolium ]]'' *''[[ Discinella boudieri ]]'' *''[[ Dissingia leucomelaena ]]'' *''[[ Dissingia oblongispora ]]'' *''[[ Entoloma ameides ]]'' *''[[ Entoloma aprile ]]'' *''[[ Entoloma atrocoeruleum ]]'' *''[[ Entoloma chalybeum ]]'' *''[[ Entoloma eminens ]]'' *''[[ Entoloma euchroum ]]'' *''[[ Entoloma griseocyaneum ]]'' *''[[ Entoloma holmvassdalenense ]]'' *'' Entoloma incanum '' – [[roheline punalehik]] *''[[ Entoloma jubatum ]]'' *''[[ Entoloma mougeotii ]]'' *''[[ Entoloma noordeloosii ]]'' *''[[ Entoloma porphyrogriseum ]]'' *''[[ Entoloma ritae ]]'' *''[[ Entoloma roseotinctum ]]'' *'' Entoloma sinuatum '' – [[hiid-punalehik]] *''[[ Entoloma strigosissimum ]]'' *''[[ Entoloma turci ]]'' *''[[ Eutypella dissepta ]]'' *''[[ Eutypella stellulata ]]'' *''[[ Fayodia anthracobia ]]'' *''[[ Flammulina fennae ]]'' *'' Fomitopsis rosea '' – [[roosa pess]] *''[[ Galerina carbonicola ]]'' *''[[ Gautieria otthii ]]'' *''[[ Geastrum minimum ]]'' *'' Geastrum rufescens '' – [[punakas maatäht]] *''[[ Geastrum striatum ]]'' *''[[ Geastrum triplex ]]'' *''[[ Geoglossum cookeanum ]]'' *''[[ Geoglossum simile ]]'' *'' Geopora arenicola '' – [[liiv-kaevurliudik]] *''[[ Geopora cervina ]]'' *''[[ Geopora tenuis ]]'' *''[[ Gloeocystidiellum clavuligerum ]]'' *''[[ Gloeodontia subasperispora ]]'' *'' Gloiodon strigosus '' – [[harjasnarmik]] *'' Gomphus clavatus '' – [[vurrik]] *''[[ Gymnopilus odini ]]'' *''[[ Gymnopus brassicolens ]]'' *'' Gymnopus fusipes '' – [[juur-metskõrges]] *''[[ Gymnopus hariolorum ]]'' *'' Gymnopus vernus '' – [[lume-metskõrges]] *'' Gyroporus castaneus '' – [[kastanpäkk]] *''[[ Hapalopilus aurantiacus ]]'' *'' Haploporus tuberculosus '' – [[roosakas tammenääts]] *''[[ Hebeloma pseudoamarescens ]]'' *'' Hebeloma radicosum '' – [[juurhebel]] *''[[ Helvella arctoalpina ]]'' *''[[ Helvella dryadophila ]]'' *''[[ Helvella hyperborea ]]'' *''[[ Hemimycena cephalotricha ]]'' *''[[ Hemimycena mauretanica ]]'' *''[[ Hemipholiota populnea ]]'' *'' Hericium coralloides '' – [[harunev korallnarmik]] *''[[ Hohenbuehelia mastrucata ]]'' *''[[ Hydnellum lundellii ]]'' *'' Hydnellum scabrosum '' – [[kibe kübarnarmik]] *''[[ Hydnellum versipelle ]]'' *''[[ Hydnobolites cerebriformis ]]'' *''[[ Hygrocybe aurantiosplendens ]]'' *''[[ Hygrocybe mucronella ]]'' *''[[ Hygrocybe quieta ]]'' *''[[ Hygrophorus eburneus ]]'' *'' Hygrophorus gliocyclus '' – [[loor-limanutt]] *'' Hygrophorus nemoreus '' – [[mets-limanutt]] *'' Hygrophorus persoonii '' – [[Persooni limanutt]] *'' Hygrophorus russula '' – [[pilvik-limanutt]] *''[[ Hyphoderma deviatum ]]'' *''[[ Hyphoderma medioburiense ]]'' *''[[ Hyphoderma orphanellum ]]'' *''[[ Hypochnicium cymosum ]]'' *''[[ Hypoxylon petriniae ]]'' *''[[ Hypoxylon vogesiacum ]]'' *''[[ Infundibulicybe bresadolana ]]'' *''[[ Inocybe pusio ]]'' *''[[ Inocybe tricolor ]]'' *''[[ Inosperma erubescens ]]'' *''[[ Intextomyces contiguus ]]'' *''[[ Irpicodon pendulus ]]'' *''[[ Kavinia alboviridis ]]'' *'' Lactarius acris '' – [[roosapiimane riisikas]] *'' Lactarius aquizonatus '' – [[vesivöödiline riisikas]] *'' Lactarius citriolens '' – [[takerriisikas]] *'' Lactarius evosmus '' – [[õunriisikas]] *'' Lactarius luridus '' – [[lillakaspruun riisikas]] *'' Lactarius resimus '' – [[valge riisikas]] *''[[ Lawrynomyces capitatus ]]'' *''[[ Lentaria byssiseda ]]'' *''[[ Lentaria epichnoa ]]'' *'' Lentinellus vulpinus '' – [[rebaslentinell]] *''[[ Lepiota castanea ]]'' *'' Leptoporus mollis '' – [[kuuse-lillatümak]] *''[[ Leucopaxillus rhodoleucus ]]'' *''[[ Lopadostoma pouzarii ]]'' *''[[ Lycoperdon caudatum ]]'' *''[[ Lyomyces juniperi ]]'' *''[[ Lyomyces pruni ]]'' *''[[ Lyophyllum coracinum ]]'' *'' Lyophyllum shimeji '' – [[söögi-kobarheinik]] *''[[ Marasmius siccus ]]'' *''[[ Melanogaster tuberiformis ]]'' *''[[ Melaspilea lentiginosula ]]'' *'' Meripilus giganteus '' – [[hiidtorik]] *''[[ Metulodontia nivea ]]'' *''[[ Mucronella bresadolae ]]'' *'' Multiclavula mucida '' – [[limane hariksamblik]] *''[[ Musumecia bettlachensis ]]'' *'' Mycena alba '' – [[vahtramütsik]] *''[[ Mycena arcangeliana ]]'' *''[[ Mycena clavularis ]]'' *''[[ Mycena erubescens ]]'' *''[[ Mycena latifolia ]]'' *''[[ Mycena olida ]]'' *''[[ Mycena oregonensis ]]'' *''[[ Mycena supina ]]'' *''[[ Mycena tintinabulum ]]'' *'' Mycoacia aurea '' – [[kuld-vahanarmik]] *''[[ Myriosclerotinia luzulae ]]'' *''[[ Mythicomyces corneipes ]]'' *''[[ Neohygrocybe nitrata ]]'' *''[[ Odonticium romellii ]]'' *'' Onygena corvina '' – [[sule-keratiiniseen]] *''[[ Orbilia comma ]]'' *''[[ Pachyphlodes citrina ]]'' *''[[ Pachyphlodes melanoxantha ]]'' *''[[ Paullicorticium allantosporum ]]'' *''[[ Paullicorticium ansatum ]]'' *''[[ Paullicorticium delicatissimum ]]'' *''[[ Pelloporus leporinus ]]'' *''[[ Peniophorella guttulifera ]]'' *'' Perenniporia tenuis '' – [[erekollane püsipoorik]] *''[[ Peziza celtica ]]'' *''[[ Peziza vacini ]]'' *''[[ Phaeoclavulina macrospora ]]'' *''[[ Phellinus nigrolimitatus ]]'' *'' Phellinus pini '' – [[männitaelik]] *''[[ Phellinus robustus ]]'' *'' Phlebia centrifuga '' – [[volt-tardnahkis]] *''[[ Phlebia firma ]]'' *''[[ Phlebia unica ]]'' *''[[ Pluteus phlebophorus ]]'' *'' Polyporus tuberaster '' – [[mugultorik]] *'' Postia floriformis '' – [[lehviktümak]] *''[[ Postia hibernica ]]'' *''[[ Postia parva ]]'' *''[[ Protocrea farinosa ]]'' *'' Pseudomerulius aureus '' – [[kuldvammik]] *'' Pycnoporellus fulgens '' – [[harilik roostetorik]] *'' Ramaria botrytis '' – [[punalatv-harik]] *''[[ Ramaria brunneicontusa ]]'' *''[[ Ramaria conjunctipes ]]'' *''[[ Ramaria flavobrunnescens ]]'' *''[[ Ramaria formosa ]]'' *''[[ Ramaria lutea ]]'' *''[[ Ramaria pallida ]]'' *''[[ Ramaria rubripermanens ]]'' *''[[ Ramaria subtilis ]]'' *'' Ramariopsis kunzei '' – [[valge ramariopsis]] *''[[ Ramariopsis subtilis ]]'' *'' Rhizocybe vermicularis '' – [[lehiselehtrik]] *''[[ Rhodoscypha ovilla ]]'' *''[[ Rhodotarzetta rosea ]]'' *''[[ Rugosomyces onychinus ]]'' *''[[ Russula anthracina ]]'' *'' Russula cuprea '' – [[kibe pilvik]] *''[[ Russula curtipes ]]'' *''[[ Russula decipiens ]]'' *'' Russula maculata '' – [[täpiline pilvik]] *''[[ Russula melliolens ]]'' *'' Russula olivacea '' – [[oliivpilvik]] *''[[ Russula persicina ]]'' *'' Russula pseudointegra '' – [[tammepilvik]] *''[[ Russula rutila ]]'' *''[[ Russula torulosa ]]'' *'' Russula virescens '' – [[areoolpilvik]] *''[[ Sarcodon leucopus ]]'' *''[[ Scytinostroma praestans ]]'' *''[[ Serpulomyces borealis ]]'' *'' Sidera lenis '' – [[pehme sametkorgik]] *''[[ Sistotrema alboluteum ]]'' *''[[ Sistotrema raduloides ]]'' *''[[ Skeletocutis exilis ]]'' *''[[ Skvortzovia georgica ]]'' *''[[ Steccherinum lacerum ]]'' *''[[ Steccherinum oreophilum ]]'' *''[[ Stromatinia rapulum ]]'' *''[[ Tectella patellaris ]]'' *''[[ Trechispora kavinioides ]]'' *''[[ Tremellodendropsis tuberosa ]]'' *''[[ Trichaptum laricinum ]]'' *''[[ Tricholoma aurantium ]]'' *''[[ Tricholoma boreosulphurescens ]]'' *''[[ Tricholoma olivaceotinctum ]]'' *''[[ Tuber puberulum ]]'' *''[[ Tubulicrinis chaetophorus ]]'' *''[[ Tubulicrinis effugiens ]]'' *''[[ Tubulicrinis globisporus ]]'' *''[[ Tubulicrinis hirtellus ]]'' *''[[ Tubulicrinis inornatus ]]'' *''[[ Tyromyces kmetii ]]'' *'' Verpa bohemica '' – [[kurrel]] *'' Volvariella bombycina '' – [[puidu-tupplehik]] *'' Volvariella hypopithys '' – [[valge tupplehik]] *'' Volvariella murinella '' – [[hall tupplehik]] *'' Volvariella surrecta '' – [[parasiit-tupplehik]] *''[[ Xenasma pruinosum ]]'' *''[[ Xenasmatella subflavidogrisea ]]'' *'' Xylobolus frustulatus '' – [[tammenahkis]] }} ==Soodsas seisundis liigid (''LC'')== Siia kuulub 2441 liiki. ==Puuduliku andmestikuga liigid (''DD'')== {{veergude loend|laius=36em| *''[[ Achroomyces disciformis ]]'' *''[[ Agrocybe firma ]]'' *''[[ Amanita simulans ]]'' *''[[ Amaurodon mustialaënsis ]]'' *''[[ Amphinema diadema ]]'' *''[[ Amphisphaeria umbrina ]]'' *''[[ Amylocorticium pedunculatum ]]'' *''[[ Amyloxenasma lloydii ]]'' *''[[ Anthracobia rehmii ]]'' *''[[ Antrodia griseoflavescens ]]'' *''[[ Antrodia kuzyana ]]'' *''[[ Antrodia tanakai ]]'' *''[[ Arrhenia salina ]]'' *''[[ Ascocoryne turficola ]]'' *''[[ Asteridiella taxi ]]'' *''[[ Athelidium aurantiacum ]]'' *''[[ Butyriboletus subappendiculatus ]]'' *''[[ Callistosporium pinicola ]]'' *''[[ Camarophyllopsis atrovelutina ]]'' *''[[ Ceriporia bresadolae ]]'' *''[[ Ceriporiopsis guidella ]]'' *''[[ Chalazion sociabile ]]'' *''[[ Clavaria tenuipes ]]'' *''[[ Clavariadelphus sachalinensis ]]'' *''[[ Clavicorona taxophila ]]'' *''[[ Clitocybe festiva ]]'' *''[[ Clitocybe lateritia ]]'' *''[[ Coltricia confluens ]]'' *''[[ Corticium nespori ]]'' *''[[ Cortinarius anisatus ]]'' *''[[ Cortinarius balteatoalbus ]]'' *''[[ Cortinarius lacustris ]]'' *''[[ Cortinarius lustrabilis ]]'' *''[[ Cortinarius olidoamethysteus ]]'' *''[[ Cortinarius salicticolus ]]'' *''[[ Cortinarius subexitiosus ]]'' *''[[ Cortinarius subscotoides ]]'' *''[[ Cortinarius subtilis ]]'' *''[[ Cortinarius turgidoides ]]'' *''[[ Cortinarius turgidus ]]'' *''[[ Cortinarius umbrinobellus ]]'' *''[[ Cotylidia muscigena ]]'' *''[[ Crustoderma efibulatum ]]'' *''[[ Cucurbitaria setosa ]]'' *''[[ Cyanobasidium chordulatum ]]'' *''[[ Cytidiella albomellea ]]'' *''[[ Dacrymyces enatus ]]'' *''[[ Eichleriella leucophaea ]]'' *''[[ Elaphocordyceps longisegmentis ]]'' *''[[ Elaphomyces rugosus ]]'' *''[[ Entoloma brunneoserrulatum ]]'' *''[[ Entoloma carneogriseum ]]'' *''[[ Entoloma indutoides ]]'' *''[[ Entoloma linkii ]]'' *''[[ Entoloma nausiosme ]]'' *''[[ Entoloma nordlandicum ]]'' *''[[ Entoloma querquedula ]]'' *''[[ Entoloma rugosum ]]'' *''[[ Entoloma sordidulum ]]'' *''[[ Entoloma sublaevisporum ]]'' *''[[ Entoloma tiliae ]]'' *''[[ Entoloma violaceoviride ]]'' *''[[ Entyloma plantaginis ]]'' *''[[ Eocronartium muscicola ]]'' *''[[ Fibriciellum silvae-ryae ]]'' *'' Fibroporia gossypium '' – [[vatjas kiudpoorik]] *'' Fibroporia norrlandica '' – [[põhja-kiudpoorik]] *''[[ Ganoderma adspersum ]]'' *''[[ Gautieria globispora ]]'' *''[[ Gelatoporia subvermispora ]]'' *''[[ Geopyxis delectans ]]'' *''[[ Gloeocystidiellum kenyense ]]'' *''[[ Gymnopus fagiphilus ]]'' *''[[ Gyromitra korshinskii ]]'' *''[[ Helvella hypocrateriformis ]]'' *''[[ Helvella pezizoides ]]'' *''[[ Helvella subglabra ]]'' *''[[ Helvella sublicia ]]'' *''[[ Hemileucoglossum pusillum ]]'' *''[[ Henningsomyces puber ]]'' *''[[ Hodophilus stramineus ]]'' *''[[ Hydnotrya michaelis ]]'' *''[[ Hygrophorus exiguus ]]'' *''[[ Hygrophorus unicolor ]]'' *''[[ Hyphoderma subclavigerum ]]'' *''[[ Hyphoderma transiens ]]'' *''[[ Hyphodontia spathulata ]]'' *''[[ Hypochniciellum cremeoisabellinum ]]'' *''[[ Hysterangium calcareum ]]'' *''[[ Inocybe angulatosquamulosa ]]'' *''[[ Inocybe cryptocystis ]]'' *''[[ Inocybe digitula ]]'' *''[[ Inocybe griseolilacina ]]'' *''[[ Inocybe squarrosa ]]'' *''[[ Inocybe vulpinella ]]'' *''[[ Inosperma adaequatum ]]'' *''[[ Iodophanus hyperboreus ]]'' *''[[ Ionomidotis irregularis ]]'' *''[[ Jackrogersella minutella ]]'' *''[[ Lactarius auriolla ]]'' *''[[ Lactarius leonis ]]'' *''[[ Lactarius olivinus ]]'' *''[[ Lamelloclavaria petersenii ]]'' *''[[ Lentinellus auricula ]]'' *''[[ Lepista densifolia ]]'' *''[[ Lepista martiorum ]]'' *''[[ Lepista subconnexa ]]'' *'' Leptoporus erubescens '' – [[männi-lillatümak]] *''[[ Lindtneria leucobryophila ]]'' *''[[ Lycoperdon altimontanum ]]'' *''[[ Lyophyllum atratum ]]'' *''[[ Lyophyllum striipileum ]]'' *''[[ Macowanites mattiroloanus ]]'' *''[[ Marasmius epiphylloides ]]'' *''[[ Morchella exuberans ]]'' *''[[ Mycena agrestis ]]'' *''[[ Mycena austera ]]'' *''[[ Mycena citrinovirens ]]'' *''[[ Mycena cretata ]]'' *''[[ Mycena cyanorhiza ]]'' *''[[ Mycena oligophylla ]]'' *''[[ Mycena parca ]]'' *''[[ Mycena pseudopicta ]]'' *''[[ Mycena riparia ]]'' *''[[ Mycena terena ]]'' *''[[ Mycena tubarioides ]]'' *''[[ Mycena ustalis ]]'' *''[[ Mycenella trachyspora ]]'' *''[[ Navicella elegans ]]'' *''[[ Omphaliaster nauseodulcis ]]'' *''[[ Otidea minor ]]'' *''[[ Otidea phlebophora ]]'' *''[[ Otidea propinquata ]]'' *'' Panellus violaceofulvus '' – [[lilla panell]] *''[[ Peniophora septentrionalis ]]'' *''[[ Peziza prosthetica ]]'' *''[[ Peziza saccardoana ]]'' *''[[ Phaeoclavulina subdecurrens ]]'' *''[[ Phanerochaete galactites ]]'' *'' Phlebia subochracea '' – [[ere tardnahkis]] *''[[ Pholiota elegans ]]'' *''[[ Pholiota jahnii ]]'' *''[[ Pholiota subochracea ]]'' *''[[ Phylloporus pelletieri ]]'' *''[[ Pindara terrestris ]]'' *''[[ Pluteus roseipes ]]'' *''[[ Pouzaroporia subrufa ]]'' *''[[ Protostropharia dorsipora ]]'' *''[[ Protostropharia luteonitens ]]'' *''[[ Pseudobaeospora calcarea ]]'' *''[[ Pseudobaeospora pyrifera ]]'' *''[[ Pseudoclitocybe expallens ]]'' *''[[ Pseudosperma squamatum ]]'' *''[[ Ramaria comitis ]]'' *''[[ Ramaria primulina ]]'' *''[[ Ramariopsis luteonana ]]'' *''[[ Repetobasidium conicum ]]'' *''[[ Repetobasidium erikssonii ]]'' *''[[ Repetobasidium macrosporum ]]'' *''[[ Repetobasidium mirificum ]]'' *''[[ Repetobasidium vestitum ]]'' *''[[ Repetobasidium vile ]]'' *''[[ Resupinatus niger ]]'' *''[[ Rigidoporus undatus ]]'' *''[[ Rugosomyces obscurissimus ]]'' *''[[ Russula luteotacta ]]'' *''[[ Russula minutula ]]'' *''[[ Russula olivina ]]'' *''[[ Russula zvarae ]]'' *''[[ Scytinostromella heterogenea ]]'' *''[[ Simocybe laevigata ]]'' *''[[ Sistotrema dennisii ]]'' *''[[ Skeletocutis albocremea ]]'' *''[[ Skeletocutis alutacea ]]'' *''[[ Skeletocutis borealis ]]'' *''[[ Steccherinum aridum ]]'' *''[[ Steccherinum subcrinale ]]'' *''[[ Subulicium rallum ]]'' *''[[ Tephroderma fuscopallens ]]'' *''[[ Trechispora candidissima ]]'' *''[[ Tretomyces lutescens ]]'' *''[[ Tricharina ochroleuca ]]'' *''[[ Tricharina praecox ]]'' *'' Tricholoma orirubens '' – [[punetav heinik]] *''[[ Tuber maculatum ]]'' *'' Tuber rufum '' – [[ruuge trühvel]] *''[[ Tubulicrinis regificus ]]'' *''[[ Uncobasidium luteolum ]]'' *''[[ Urocystis melicae ]]'' *''[[ Xenasmatella insperata ]]'' *''[[ Xylodon tuberculatus ]]'' }} ==Mittehinnatavad liigid (''NA'')== {{veergude loend|laius=36em| *'' Agaricus bisporus '' – [[aedšampinjon]] *'' Agaricus bitorquis '' – [[linnašampinjon]] *''[[ Agaricus luteomaculatus ]]'' *''[[ Agaricus moelleri ]]'' *''[[ Agaricus phaeolepidotus ]]'' *''[[ Agaricus placomyces ]]'' *''[[ Agaricus subperonatus ]]'' *'' Agaricus xanthodermus '' – [[mürkšampinjon]] *''[[ Agrocybe cylindracea ]]'' *''[[ Agrocybe tabacina ]]'' *''[[ Alpova microsporus ]]'' *''[[ Amanita eliae ]]'' *''[[ Antrodia serpens ]]'' *'' Auricularia auricula-judae '' – [[paljas kõrvtarrik]] *''[[ Boletus aereus ]]'' *'' Buchwaldoboletus lignicola '' – [[puidupuravik]] *'' Caloboletus radicans '' – [[mõru kivipuravik]] *''[[ Ceraceomyces subapiculatus ]]'' *''[[ Choiromyces meandriformis ]]'' *''[[ Ciboria rufofusca ]]'' *''[[ Clathrus archeri ]]'' *'' Clathrus ruber '' – [[puna-võrkseen]] *''[[ Clavulinopsis daigremontiana ]]'' *''[[ Coleosporium tussilaginis ]]'' *''[[ Coltricia focicola ]]'' *''[[ Conocybe intrusa ]]'' *''[[ Cortinarius aureifolius ]]'' *''[[ Cortinarius calochrous ]]'' *''[[ Cortinarius coalescens ]]'' *''[[ Cortinarius duramarus ]]'' *''[[ Cortinarius impennis ]]'' *''[[ Cortinarius niveoglobosus ]]'' *''[[ Cortinarius poppyzon ]]'' *''[[ Cortinarius roseonudipes ]]'' *''[[ Cortinarius safranopes ]]'' *''[[ Cortinarius xantho-ochraceus ]]'' *''[[ Cronartium ribicola ]]'' *''[[ Cumminsiella mirabilissima ]]'' *''[[ Cuphophyllus canescens ]]'' *''[[ Cyathus stercoreus ]]'' *''[[ Delphinella abietis ]]'' *''[[ Descolea antarctica ]]'' *''[[ Dichostereum effuscatum ]]'' *''[[ Didymascella thujina ]]'' *''[[ Dothistroma septosporum ]]'' *''[[ Drepanopeziza ribis ]]'' *''[[ Elaphocephala iocularis ]]'' *''[[ Elaphomyces morettii ]]'' *''[[ Entoloma caccabus ]]'' *''[[ Entoloma caeruleum ]]'' *''[[ Entoloma griseoluridum ]]'' *''[[ Entoloma incarnatofuscescens ]]'' *''[[ Entoloma longistriatum ]]'' *''[[ Entoloma subradiatum ]]'' *''[[ Entoloma testaceum ]]'' *''[[ Entoloma violaceozonatum ]]'' *''[[ Erysiphe alphitoides ]]'' *''[[ Erysiphe hypophylla ]]'' *''[[ Fibrodontia gossypina ]]'' *''[[ Galzinia pedicellata ]]'' *'' Gloeophyllum abietinum '' – [[kuusekõrbik]] *''[[ Gloeophyllum trabeum ]]'' *''[[ Glomerella acutata ]]'' *'' Gomphidius maculatus '' – [[lehiseliimik]] *''[[ Helvella pocillum ]]'' *''[[ Hemimycena ochrogaleata ]]'' *''[[ Hydnangium carneum ]]'' *''[[ Hygrophorus arbustivus ]]'' *''[[ Hygrophorus betulae ]]'' *'' Hymenoscyphus fraxineus '' – [[saaresurm]] *''[[ Hyphoderma deserticola ]]'' *''[[ Hyphodontia microspora ]]'' *''[[ Hypoxylon cercidicola ]]'' *'' Inonotus dryophilus '' – [[tammepässik]] *'' Inonotus ulmicola '' – [[jalakapässik]] *''[[ Kneiffiella abdita ]]'' *''[[ Lachnellula laricis ]]'' *''[[ Lachnellula occidentalis ]]'' *'' Lachnellula willkommii '' – [[lehisevähk]] *'' Lactarius circellatus '' – [[ahhaatriisikas]] *''[[ Lactarius decipiens ]]'' *''[[ Lactarius lepidotus ]]'' *''[[ Lactarius luteus ]]'' *'' Lactarius mairei '' – [[ripsriisikas]] *''[[ Lactarius rostratus ]]'' *''[[ Lactarius rubrocinctus ]]'' *'' Lactarius zonarius '' – [[vöötriisikas]] *''[[ Leccinellum lepidum ]]'' *''[[ Lepiota xanthophylla ]]'' *''[[ Leratiomyces ceres ]]'' *''[[ Leratiomyces percevalii ]]'' *''[[ Leucoagaricus americanus ]]'' *''[[ Leucoagaricus melanotrichus ]]'' *''[[ Leucocoprinus birnbaumii ]]'' *''[[ Leucocoprinus brebissonii ]]'' *''[[ Leucocoprinus cepistipes ]]'' *''[[ Leucocoprinus cretaceus ]]'' *''[[ Leucocoprinus ianthinus ]]'' *''[[ Leucocoprinus straminellus ]]'' *''[[ Leucogyrophana pulverulenta ]]'' *''[[ Lysurus cruciatus ]]'' *''[[ Melampsoridium hiratsukanum ]]'' *''[[ Microsphaera divaricata ]]'' *''[[ Morchella distans ]]'' *'' Mutinus ravenelii '' – [[Raveneli peniseen]] *''[[ Mycena alphitophora ]]'' *''[[ Mycena atroalba ]]'' *''[[ Mycena coracina ]]'' *''[[ Mycena dicranolophus ]]'' *''[[ Mycena egregia ]]'' *''[[ Mycena excisa ]]'' *''[[ Mycena flos-nivium ]]'' *''[[ Mycena lineata ]]'' *''[[ Nematostoma parasiticum ]]'' *''[[ Neonectria ditissima ]]'' *''[[ Ophiostoma novo-ulmi ]]'' *'' Ophiostoma ulmi '' – [[jalaka-siugsuu]] *''[[ Oxyporus millavensis ]]'' *''[[ Peniophorella tsugae ]]'' *''[[ Perenniporia meridionalis ]]'' *''[[ Peziza ostracoderma ]]'' *''[[ Peziza proteana ]]'' *'' Phaeolepiota aurea '' – [[kuldmampel]] *''[[ Phlebiella alnicola ]]'' *''[[ Pholiota henningsii ]]'' *''[[ Pisolithus arhizus ]]'' *''[[ Pluteus hispidulus ]]'' *''[[ Podosphaera mors-uvae ]]'' *''[[ Polyporus admirabilis ]]'' *''[[ Polyporus arcularius ]]'' *''[[ Postia lowei ]]'' *''[[ Psilocybe cyanescens ]]'' *''[[ Puccinia chrysanthemi ]]'' *''[[ Ramaria flavicingula ]]'' *''[[ Ramaria obtusissima ]]'' *''[[ Ramaria velenovskyi ]]'' *''[[ Rubroboletus legaliae ]]'' *''[[ Rugosomyces obscuratus ]]'' *''[[ Russula emeticicolor ]]'' *''[[ Russula innocua ]]'' *''[[ Russula viscida ]]'' *''[[ Sawadaea bicornis ]]'' *'' Serpula lacrymans '' – [[majavamm]] *''[[ Skeletocutis subincarnata ]]'' *''[[ Stereum complicatum ]]'' *''[[ Stromatinia gladioli ]]'' *''[[ Stropharia rugosoannulata ]]'' *''[[ Suillellus queletii ]]'' *'' Suillus cavipes '' – [[lehise-õõspuravik]] *'' Suillus grevillei '' – [[kuldtatik]] *''[[ Suillus placidus ]]'' *''[[ Suillus tridentinus ]]'' *'' Suillus viscidus '' – [[lehisetatik]] *''[[ Taphrina acericola ]]'' *''[[ Taphrina ulmi ]]'' *''[[ Trechispora fastidiosa ]]'' *'' Trichaptum biforme '' – [[kasekõbjuk]] *''[[ Tricholoma inodermeum ]]'' *'' Tricholoma psammopus '' – [[lehiseheinik]] *''[[ Tricholoma sulphurescens ]]'' *''[[ Tricholoma triste ]]'' *''[[ Tuber magnatum ]]'' *'' Tuber melanosporum '' – [[must trühvel]] *''[[ Tuber nitidum ]]'' *''[[ Volvariella pusilla ]]'' *''[[ Volvariella volvacea ]]'' *''[[ Vuilleminia alni ]]'' *''[[ Xenasma praeteritum ]]'' *''[[ Xenasmatella fibrillosa ]]'' *''[[ Xylaria arbuscula ]]'' }} ==Hindamata liigid (''NE'')== Siia kuulub 1678 liiki. ==Viited== {{Viited}} ==Vaata ka== * [[Eesti seente punane nimestik]] [[Kategooria:Looduskaitse]] dtgldf6y69p1ay4wltfazuqy3v8atxd 0 714027 7151864 7142768 2026-05-12T03:12:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7151864 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone | nimi = Casa Milà | omakeelne nimi = La Pedrera | pilt = Casa Milà, general view.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Casa Milà üldvaade | asukoht = [[Barcelona]], [[Kataloonia]], [[Hispaania]] | stiil = [[modernism (Kataloonia)|Kataloonia modernism]] | ehituse algus = | ehituse lõpp = | sissepühitsemine = | avamine = | maksumus = | juurdeehitus = | lammutatud = | purustatud = | renoveeritud = | aadress = Passeig de Gràcia 92 | kõrgus = | vundamendi pindala = | korruseid = | lifte = | ehitusmaterjal = | liigitus = elamu | arhitekt = [[Antoni Gaudí]] | sisearhitekt = | omanik = Fundació Catalunya-La Pedrera | peatöövõtja = | ehitusinsener = | laiuskoord = 41.395278 | pikkuskoord = 2.161667 | kaart = | veel = {{UNESCO | nimi = Antoni Gaudí tööd | tüüp = kultuurimälestis | kriteerium = (i), (ii), (iv) | id = 320-003 | aasta = 1984 | laiendatud = 2005 }} }} '''Casa Milà''' ([[katalaani keel]]es [ˈkazə miˈla], [[hispaania keel]]es [ˈkasa miˈla]), rahvapäraselt tuntud kui La Pedrera ([[katalaani keel]]es [lə pəˈðɾeɾə], [[hispaania keel]]es [la peˈðɾeɾa]; „kivikarjäär“), on [[modernism (Kataloonia)|modernistlik]] hoone [[Barcelona]]s, [[Kataloonia]]s, [[Hispaania]]s. See on arhitekt [[Antoni Gaudí]] viimane eramu projekt ning ehitati aastatel 1906–1912. Hoone tellisid 1906. aastal Pere Milà ja tema abikaasa Roser Segimon. Oma valmimise ajal tekitas see palju poleemikat lainetava kivifassaadi, keerduvate [[sepistatud raud|sepistatud rauast]] rõdude ning [[Josep Maria Jujol]]i kujunduse tõttu. Hoones kasutati mitmeid uuenduslikke lahendusi, nagu isekandev kivifassaad, vabaplaneering, maa-alune garaaž ning silmapaistev katuseterrass. 1984. aastal kanti see [[UNESCO]] maailmapärandi nimistusse. Alates 2013. aastast on hoone [[Fundació Catalunya-La Pedrera]] peakorter, mis korraldab seal külastusi, näitusi ning muid kultuuri- ja haridustegevusi. == Hoone ajalugu == === Arhitekt === [[Antoni Gaudí|Antoni Gaudí i Cornet]] sündis 25. juunil 1852 [[Kataloonia]]s [[Hispaania]]s.<ref>{{Cite web|url=https://www.gaudicentre.cat/en/content/gaud%C3%AD-and-reus|title=Gaudí and Reus {{!}} Gaudí Centre|website=www.gaudicentre.cat|access-date=2019-12-03|archive-date=2020-07-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20200727091344/https://www.gaudicentre.cat/en/content/gaud%C3%AD-and-reus|url-status=dead}}</ref> Lapsena oli Gaudí tervis kehv ja ta põdes reumat. Seetõttu veetis ta pikki puhkeperioode oma suvekodus Riudomsis. Seal viibis ta palju õues, mis võimaldas tal põhjalikult loodust uurida.<ref>{{Cite web|url=https://www.lapedrera.com/en/architect-antoni-gaudi|title=Antoni Gaudí Biography|website=Casa Milà|language=en|access-date=2021-10-20}}</ref> Sellest kujunes hiljem üks tema arhitektuuri tähtsamaid mõjutajaid. Gaudí oli väga praktiline inimene ja olemuselt käsitööline. Oma loomingus järgis ta impulsse ning muutis loomingulised kavandid tegelikkuseks. Tema avatus uutele stiilidele koos elava kujutlusvõimega aitas kujundada uusi arhitektuurivorme ja nihutada ehituse piire. Tänapäeval peetakse teda moodsa arhitektuuri üheks teerajajaks.<ref>{{Cite web|url=https://www.cbrava.com/en/magazine/antoni-gaudi-the-sacred-architect/|title=Antoni Gaudí, the Sacred architect {{!}} CapCreus OnLine|website=www.cbrava.com|access-date=2019-12-03}}</ref> 1870. aastal kolis Gaudí Barcelonasse arhitektuuri õppima. Ta oli ebaühtlane üliõpilane, kuid näitas aeg-ajalt erakordset andekust. Terviseprobleemide, sõjaväeteenistuse ja muude tegevuste tõttu kulus tal lõpetamiseks kaheksa aastat.<ref>{{Cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Antoni-Gaudi|title=Antoni Gaudí {{!}} Spanish architect|website=Encyclopedia Britannica|language=en|access-date=2019-12-03}}</ref> Pärast õpinguid sai temast viljakas arhitekt, kes kavandas ka aedu, skulptuure ja dekoratiivkunsti. Gaudí tuntumate tööde hulka kuuluvad [[Park Güell]], [[Palau Güell]], [[Casa Milà]] ja [[Casa Vicens]]. Talle omistatakse ka töö [[Sagrada Família]] krüpti ja sündimise fassaadi juures.<ref>{{Cite web|url=https://whc.unesco.org/en/list/320/|title=Works of Antoni Gaudí|website=UNESCO World Heritage Centre|language=en|access-date=2019-12-03}}</ref> Tema loomingut imetleti ja kritiseeriti samaaegselt selle julgete ja uuenduslike lahenduste tõttu.<ref>{{Cite web|url=https://www.gaudidesigner.com/uk/index.html|title=Gaudi Designer :: Home ::|website=www.gaudidesigner.com|access-date=2019-12-03|archive-date=2019-11-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20191102120940/http://www.gaudidesigner.com/uk/index.html|url-status=dead}}</ref> 7. juunil 1926 sai Gaudí vigastada, kui tramm talle otsa sõitis. Ta suri saadud vigastustesse haiglas 10. juunil 1926, 73-aastaselt.<ref>{{Cite web|url=http://www.art-nouveau-around-the-world.org/en/artistes/gaudi.htm|title=Antonio Gaudi (1852–1926)|website=www.art-nouveau-around-the-world.org|access-date=2019-12-03}}</ref> Mõni aasta pärast tema surma hakkasid nii kriitikud kui ka avalikkus tema loomingut laiemalt tunnustama. === Hoone omanikud === {{mitu pilti | päis = Casa Milà omanikud 1910. aastal | laius = 150 | pilt1 = PereMilaCamps.jpg | pilt2 = RoserSegimon.jpg | allkiri1 = Pere Milà portree | allkiri2 = Pere Milà abikaasa Roser Segimon }} Casa Milà ehitati Roser Segimónile ja tema abikaasale Pere Milàle. Roser Segimón oli Josep Guardiola jõukas lesk; Guardiola oli ''[[Indiano]]'' ehk ''Americano'', Ameerikast naasnud endine kolonist, kes oli teeninud varanduse Guatemala kohviistandusega. Tema teine abikaasa Pere Milà oli kinnisvaraarendaja, kes oli tuntud oma pillava eluviisi poolest.<ref>{{cite web|url=http://www.rutadelmodernisme.com/default.aspx?idioma=en&contenido=body_rutamodernisme_04en.htm |title=Ruta del Modernisme |trans-title=Route of Modernism |website=rutadelmodernisme.com |publisher=Institut Municipal del Paisatge Urbà i la Qualitat de Vida (IMPUiQV), Ajuntament de Barcelona |date=2011-10-23 |access-date=2011-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20061031184601/http://www.rutadelmodernisme.com/default.aspx?idioma=en&contenido=body_rutamodernisme_04en.htm |archive-date=2006-10-31}}</ref> === Ehituskäik === [[File:Casa Milà obras.jpg|thumb|left|200px|Casa Milà ehituse ajal]] 1905. aastal abiellusid Milà ja Segimón ning 9. juunil ostis Roser Segimón aadressil Passeig de Gràcia 92 asunud maja koos aiaga, mille pindala oli 1835 m². Septembris tellisid nad Gaudílt uue maja, plaanides ise elada peakorrusel ja ülejäänud korterid välja üürida. 2. veebruaril 1906 esitati projekt Barcelona linnavolikogule ja tööd algasid; olemasolev hoone lammutati, mitte ei ehitatud ümber, nagu oli tehtud [[Casa Batlló]] puhul.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.lapedrera.com/en/la-pedrera/chronology|title=Chronology of La Pedrera (A place of memory)}}</ref> Hoone valmis detsembris 1910 ning omanik palus Gaudílt tõendit peakorrusel elamiseks; linnavolikogu andis loa oktoobris 1911 ja abielupaar kolis sisse. 31. oktoobril 1912 väljastas Gaudí tõendi, mille järgi oli töö tema plaanide ja juhendamise järgi lõpetatud ning kogu maja üürimiseks valmis.<ref name=":0" /> === Kriitika ja vaidlused === Hoone ei järginud ühtegi tavapärase stiili reeglit, mistõttu sai Gaudí palju kriitikat. Ka nimetus „La Pedrera” on tegelikult hüüdnimi, mille andsid linnakodanikud, kes ei kiitnud hoone ebatavalisust heaks.<ref>{{Cite book|title=La Pedrera. Architecture and History|last=Huertas Claveria|first=Josep Maria|publisher=Caixa Catalunya|year=1999|location=Spain}}</ref> Hoone ainulaadne struktuur ning arhitekti ja Pere Milà suhted muutusid Barcelona elanike ja tolleaegsete pilkelehtede naerualuseks.<ref>{{Cite web|url=http://pedrerainedita.lapedrera.com/en/aportacions/satire|title=Satire (La Pedrera's untold stories)|access-date=2026-04-27|archive-date=2020-02-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20200213160308/https://pedrerainedita.lapedrera.com/en/aportacions/satire|url-status=dead}}</ref> ==== Katoliiklikud sümbolid ==== [[File:Proyecto Virgen Milà.jpg|thumb|180px|Fragment 1906. aasta esimestest kavanditest, millel on näha ülemisele fassaadile kavandatud skulptuurid.]] Katoliiklasest ja [[Neitsi Maarja]] austajast Gaudí kavandas Casa Milà vaimse sümbolina.<ref name = "google224">{{cite book| author = Stephen Sennott| title = Encyclopedia of 20th-century architecture: A–F| url = https://books.google.com/books?id=opvy1zGI2EcC&pg=PA224| year = 2004| publisher = Fitzroy Dearborn| isbn = 978-1-57958-433-7| page = 224 }}</ref> Selgelt religioossete elementide hulka kuulus katkend [[roosipärg|roosipärjast]] karniisil ning kavandatud Maarja kujud, eriti [[Roosipärja Jumalaema]], samuti kahe [[peaingel|peaingli]], [[Miikael (peaingel)|Püha Miikaeli]] ja [[Gabriel]]i kujud.<ref name="google224"/><ref name="gaudiclub1906">[http://www.gaudiclub.com/ingles/i_vida/pedrera.html La Pedrera (Casa Milà, 1906–1910)] Gaudiclub.com</ref> Casa Milà ei ehitatud siiski täielikult Gaudí kavatsuste järgi. Kohalik võim käskis lammutada elemendid, mis ületasid linna kõrgusnormi, ja trahvis Milàsid mitme [[ehitusnorm]]i rikkumise eest.<ref>{{Cite book |last=Van Hensbergen |first=Gijs |title=Gaudí |publisher=[[HarperCollins]] |year=2001 |isbn=978-0-06-621065-0 |edition=1st |location=New York |pages=214-216}}</ref> Pärast [[Traagiline nädal (Kataloonia)|Traagilist nädalat]], mil linnas puhkes antiklerikalism, otsustas Milà ettevaatlikult religioossetest kujudest loobuda.<ref name="google224"/> Gaudí kaalus projekti poolelijätmist, kuid üks preester veenis teda jätkama.<ref name="gaudiclub1906"/> === Omanike vahetus === [[File:Interior Casa Milà.jpg|thumb|left|Casa Milà interjöör 1910. aastal]] 1940. aastal Pere Milà suri. Segimon müüs kinnistu 1946. aastal 18 miljoni peseeta eest Josep Ballvé i Pelliséle, kes oli tuntud oma kaubamajade poolest Ronda de Sant Antoni tänaval; ost toimus koostöös Pío Rubert Laporta perekonnaga. Hoone haldamiseks asutati Compañía Inmobiliaria Provenza, SA (CIPSA).<ref name=huertas>Huertas Claveria,...</ref> Roser Segimon elas peakorrusel kuni oma surmani 1964. aastal.<ref name=cronologia>[https://web.archive.org/web/20190114162957/http://www.lapedrera.com/en/la-pedrera/chronology Cronologia de l'edifici a La Pedrera Educació]</ref> [[File:Casa Milà (1914).jpg|thumb|Casa Milà 1914. aastal]] Uued omanikud jagasid [[Carrer de Provença]] poole jääva esimese korruse algse kahe korteri asemel viieks korteriks. 1953. aastal tellisid nad [[Francisco Juan Barba Corsini]]lt kolmeteistkümne prügiga täidetud pööningu-pesuruumi muutmise tänavapoolseteks korteriteks, jättes sisehoovide poole ühiskoridori. Osa neist kahe- või kolmetoalistest korteritest oli [[loft]]iga ning kujundatud ja sisustatud 1950. aastate alguse stiilis, kasutades tellist, keraamikat ja puitu. Mööbliesemed, näiteks [[Cadira Pedrera]], meenutasid [[Eero Saarinen]]i loomingut.<ref name=corsini>[http://www.raco.cat/index.php/CuadernosArquitectura/article/view/108448/170570 Barba Corsini, F.J. ''Apartamentos en el desván de la Pedrera''.] Cuadernos de Arquitectura Núm. 22. Any: 1955</ref> 1966. aastal võttis peakorruse üle kindlustusfirma Northern. Selleks ajaks oli Casa Milàs tegutsenud muu hulgas [[bingo]]saal, akadeemia ning Cementos Molinsi ja Inoxcromi kontorid.<ref Name=huertas/> Hoolduskulud olid suured ja omanikud olid lasknud hoonel laguneda, nii et 1971. aastal hakkasid kivid lahti tulema. Josep Anton Comas tegi hädapäraseid parandusi, eriti sisehoovide maalidel, järgides algset kujundust.<ref name="patrimoni"> Hernàndez-Cros, Josep Emili (ed.). ''Catàleg del Patrimoni Arquitectònic Històrico-Artístic de la Ciutat de Barcelòna'', Barcelona, Ajuntament de Barcelona, 1987</ref> === Restaureerimine === [[File:Pedrera P1290401.JPG|thumb|left|Pärast sünkjaks pruuniks värvimist taastati hoone värvid 1980. aastatel]] Gaudí looming kuulutati 24. juulil 1969 ajaloolis-kunstiliseks [[mälestis]]eks. 1980. aastate alguses oli Casa Milà halvas seisukorras. Hoone oli värvitud sünkjalt pruuniks ning paljud algsed sisemised värvilahendused olid hüljatud või lagunenud. Hiljem hoone restaureeriti, sealhulgas taastati paljud algsed värvid.<ref name="Restoration">{{cite book |last1=Asarta Ferraz |first1=Francisco Javier |title=La Pedrera : Gaudi and his work |publisher=Fundacio Caixa de Catalunya |location=Barcelona |isbn=978-84-89860-06-3 |pages=112–134 |chapter-url=https://archive.org/details/lapedreragaudihi0000unse/page/134/mode/2up |chapter=Restoration of la Pedrera|year=1998 }}</ref> 1984. aastal sai hoonest osa [[maailmapärandi nimistu]]sse kantud Gaudí tööde objektist. Barcelona linnavolikogu püüdis rentida peakorrust kontoriks [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] kandidatuuri jaoks. Lõpuks, päev enne 1986. aasta [[jõulud|jõule]], ostis [[Caixa Catalunya]] La Pedrera 900 miljoni peseeta eest.<ref>{{cite news |last1=Minder |first1=Raphael |title=What's It Like to Live in Barcelona's Most Famous Gaudí Home? A Bit Inconvenient |url=https://www.nytimes.com/2019/06/29/world/europe/barcelona-gaudi-la-pedrera-casa-mila.html |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220101/https://www.nytimes.com/2019/06/29/world/europe/barcelona-gaudi-la-pedrera-casa-mila.html |archive-date=2022-01-01 |url-access=limited |access-date=31 December 2020 |work=[[The New York Times]] |date=29 June 2019}}</ref> 19. veebruaril 1987 algasid kiireloomulised fassaadi restaureerimis- ja puhastustööd. Töid juhtisid arhitektid Joseph Emilio Hernández-Cros ja Rafael Vila.<ref name="Restoration"/> Renoveeritud peakorrus avati 1990. aastal Barcelona [[kultuuriolümpiaadi]] raames. Korrusest sai näituseruum, mis tutvustas [[Eixample]] modernismi.<ref name=huertas/> === Elamuna kasutamine === Hoone rajati osaliselt üürikorteritega majaks. Varasemate elanike hulgas olid Argentina Vabariigi Barcelona konsul Alberto I. Gache, Egiptuse prints Ibrahim Hassan, kes ka suri oma La Pedrera residentsis, ning autospordi teerajaja Paco Abadal, kelle perekond oli Casa Milà esimene üürnik.<ref>{{Cite web |title=Paco Abadal and Mercedes Durán: the first tenants of Casa Milà – La Pedrera |url=https://www.lapedrera.com/en/casa-mila/fun-facts/first-tenants/ |access-date=2026-03-29 |website=www.lapedrera.com |language=en}}</ref> Kirjanik Ana Viladomiu oli kuni 2025. aastani hoone ainus allesjäänud elanik.<ref>{{Cite web |last=Hermoso |first=Borja |date=2019-05-17 |title=Gaudí’s last tenant |url=https://english.elpais.com/elpais/2019/05/15/inenglish/1557913229_654282.html |access-date=2026-03-29 |website=EL PAÍS English |language=en}}</ref> == Kujundus == Hoone pindala on 1323 m² korruse kohta ja krundi pindala 1620 m². Gaudí tegi esimesed visandid oma [[Sagrada Família]] töökojas. Ta kavandas maja pideva kõverana nii seest kui väljast, kasutades [[sirgpind|reeglipindu]] ja looduslikke elemente. [[File:Casa Mila-panoramic.jpg|thumb|right|Sisehoov]] Casa Milà koosneb kahest hoonest, mis paiknevad kahe sisehoovi ümber. Sisehoovid annavad valgust üheksale tasandile: keldrile, esimesele korrusele, vahekorrusele, peakorrusele, neljale ülemisele korrusele ja pööningule. Kelder oli mõeldud garaažiks, peakorrus Milàde elukorteriks (kogu 1323 m² suurune korter) ning ülejäänu jaotati 20 korteriks. Erineva kuju ja suurusega sisehoovide tõttu meenutab põhiplaan asümmeetrilist numbrit 8. Pööningul asusid pesu- ja kuivatusruumid, mis moodustasid hoonele isoleeriva kihi ja määrasid samal ajal katuse tasemed. Üks hoone silmapaistvamaid elemente on katus, mida kroonivad katuseaknad, trepikodade väljapääsud, ventilatsiooniavad ja korstnad. Kõigil neil lubjaga kaetud tellistest, [[trencadís|purustatud marmorist või klaasist]] rajatud elementidel on konkreetne arhitektuurne funktsioon, kuid need on samal ajal hoonesse lõimitud skulptuurid. Korterites on dünaamiliste reljeefidega krohvlaed, käsitööna valmistatud puituksed, aknad ja mööbel, samuti [[hüdrauliline plaat|hüdraulilised plaadid]] ning mitmesugused dekoratiivelemendid. Trepid olid mõeldud teenindussissepääsudeks; korteritesse pääses peamiselt liftiga, välja arvatud peakorrusele, kuhu Gaudí lisas esindusliku sisetrepi. Gaudí soovis, et korterite elanikud tunneksid üksteist. Seetõttu olid liftid vaid üle ühe korruse, et eri korruste elanikud omavahel kohtuksid. === Konstruktsioon === [[File:CasaMila-Balcons.jpg|pisi|left|Casa Milà rõdu; näha on isekandev kivifassaad, mida toetavad ka kõverad raudtalad]] Casa Milà iseloomustab isekandev kivifassaad, mis tähendab, et hoonel puuduvad kandvad seinad. Fassaad ühendub iga korruse sisekonstruktsiooniga kõverate raudtalade kaudu, mis kulgevad ümber iga korruse perimeetri. See ehitussüsteem võimaldab ühelt poolt suuri fassaadiavasid, mis annavad eluruumidele valgust, ja teiselt poolt korruste vaba planeerimist, nii et siseseinu saab lisada ja eemaldada ilma hoone stabiilsust mõjutamata. See võimaldab omanikel korterite sisemist jaotust soovi järgi muuta.<ref name=any2002a>[http://www.bcn.es/gaudi2002/catalan/obras/10com.htm Descripció casa Milà]</ref> == Arhitektuur == [[File:Catalunya en Miniatura-La Pedrera.JPG|thumb|Makett pargis [[Catalunya en Miniatura]]]] ''Casa Milà'' kuulub [[UNESCO]] maailmapärandi objekti „[[Antoni Gaudí]] tööd” koosseisu. See eelnes mitmele sarnase [[biomorfism|biomorfse]] ilmega hoonele: * 1921. aasta [[Einsteini torn]] [[Potsdam]]is, arhitekt [[Erich Mendelsohn]] * [[Solomon R. Guggenheimi muuseum]] [[Manhattan]]il [[New York (osariik)|New Yorgis]], arhitekt [[Frank Lloyd Wright]] * [[Notre-Dame-du-Haut’ kabel]] [[Ronchamp]]is [[Prantsusmaa]]l, arhitekt [[Le Corbusier]] * [[Hundertwasserhaus]] ja muud Austria arhitekti [[Friedensreich Hundertwasser]]i tööd * [[Walt Disney kontserdimaja]] [[Los Angeles]]es, arhitekt [[Frank Gehry]] Esimesel korrusel korraldatakse sageli tasuta näitusi, mis annavad ka võimaluse näha osa interjöörist. Neljanda korruse korterisse ja katusele pääs on tasuline. Ülejäänud korrused ei ole külastajatele avatud. == Kriitika ja vaidlused == [[File:Casa Milà am Abend.jpg|thumb|Casa Milà öösel]] Hoone ebatavaline stiil põhjustas palju kriitikat. Sellele anti hüüdnimi „La Pedrera”, mis tähendab „kivimurdu”.<ref Name=huertas/> Casa Milà ilmus paljudes satiiriajakirjades. [[Joan Junceda]] kujutas seda ajakirjas ''[[Patufet]]'' traditsioonilise lihavõttekoogina. Joaquim Garcia tegi oma ajakirjas nalja damaskuse sepistatud rauast rõdude paigaldamise keerukuse üle.<ref Name=huertas/> [[Passeig de Gràcia]] majaomanikud vihastasid Milà peale ega tervitanud teda enam, väites, et Gaudí kummaline hoone langetab piirkonna kinnisvarahindu. === Haldusprobleemid === Casa Milà põhjustas ka halduslikke probleeme. Detsembris 1907 peatas [[linnavalitsus]] ehitustööd samba tõttu, mis hõivas osa kõnniteest ega järginud fassaadijoonist. 17. augustil 1908 tekkisid uued probleemid, kui hoone ületas kavandatud kõrguse ja ehitusala piire 4000 m² võrra. Linn nõudis 100 000 [[Hispaania peseeta|peseeta]] suurust trahvi (umbes 25% töö maksumusest) või pööningu ja katuse lammutamist. Vaidlus lahendati poolteist aastat hiljem, 28. detsembril 1909, kui komisjon tunnistas hoone monumentaalseks ning seetõttu ei pidanud see eeskirju rangelt järgima.<ref name=cronologia/> === Kujunduskonkursid === Omanik esitas La Pedrera Barcelona linnavolikogu korraldatud iga-aastasele kunstiliste hoonete konkursile. Teiste võistlustööde seas olid kaks [[Enric Sagnier]]i hoonet, [[Casa Gustà]] arhitektilt [[Jaume Gustà]] ning [[Casa Pérez Samanillo]], mille kavandas [[Joan Josep Hervàs]]. Kuigi Casa Milà oli kõige dramaatilisem ja ilmselge soosik, leidis žürii, et kuigi fassaadid olid valmis, oli hoone täieliku lõpetamise ja hindamiskõlbliku seisundini veel palju teha.<ref name="aac-1912">{{Cite book |language=es |title=Anuari de l'Asociación de arquitectos de Cataluña |trans-title=Annual of the Catalan Architects Association |url=http://www2.coac.net/biblioteca/anuario/Anuario1912.pdf |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://www2.coac.net/biblioteca/anuario/Anuario1912.pdf |archive-date=2022-10-09 |url-status=live |year=1912 |page=28}}</ref> 1910. aasta võitja oli Samanillo Pérez oma hoonega. === Kujunduserimeelsused === Gaudí suhted Segimoniga halvenesid maja ehituse ja kaunistamise ajal. Nende vahel tekkis palju erimeelsusi; üks näide oli monumentaalne pronksist Roosipärja Neitsi kuju, mille Gaudí soovis paigutada hoone esiküljele austusavaldusena omaniku nimele ja mille pidi valmistama kunstnik Carles Mani i Roig. Kuju ei teostatud, kuigi fassaadi ülaossa kirjutati sõnad „''Ave gratia M plena Dominus tecum''”. Jätkuvad erimeelsused viisid selleni, et Gaudí kaebas Milà kohtusse oma töötasu pärast. Gaudí võitis kohtuasja 1916. aastal ja annetas saadud 105 000 peseetat heategevuseks, öeldes, et „põhimõtted on tähtsamad kui raha”. Milà pidi samal ajal maksma hüpoteeki.<ref Name=huertas/> Pärast Gaudí surma 1926. aastal kõrvaldas Segimon suurema osa Gaudí kavandatud mööblist ning kattis osa Gaudí kujundustest uute [[Louis XVI stiil]]is kaunistustega. 1986. aastal omandas hoone Katalooni pank Caixa Catalunya ning neli aastat hiljem tehtud restaureerimise käigus tulid mõned algsed dekoratsioonid taas nähtavale. Kui 1936. aasta juulis puhkes [[Hispaania kodusõda]], olid Milàd puhkusel. Osa hoonest kollektiviseeris [[Kataloonia Ühendatud Sotsialistlik Partei]]; Milàd põgenesid piirkonnast, võttes kaasa osa kunstiteoseid.<ref Name=huertas/> == Meedias ja kirjanduses == * Üks stseen [[Michelangelo Antonioni]] lavastatud filmist ''[[The Passenger (1975 film)|The Passenger]]'' filmiti hoone katusel. * Üks stseen [[Woody Allen]]i 2008. aasta filmis ''[[Vicky Cristina Barcelona]]'' filmiti katusel. * Suur osa László Krasznahorkai romaani ''[[Seiobo There Below]]'' loost „A murderer is born” toimub siin. * Hoone on mainitud Eoin Colferi raamatus ''[[Artemis Fowl and the Lost Colony]]''. * Hoone on mainitud Trudi Alexy raamatus ''The Mezuzah in the Madonna's Foot''. * Hoone on mainitud sarja ''[[Gilmore Girls]]'' episoodis „Ballrooms and Biscotti”. * Hoones on filmitud mitu stseeni filmist ''[[Gaudi Afternoon]]''. * Hoone makett on eksponeeritud [[Catalunya en Miniatura]] pargis. * Hoone esineb [[Deep Forest]]i laulu „[[Sweet Lullaby]]” muusikavideos. * Hoone on Edmond Kirschi kodu [[Dan Brown]]i romaanis ''[[Origin (Dan Browni romaan)|Origin]]''. == Galerii == <gallery> File:Milà plano sótano.jpg|1906. aasta projekt File:Barcelona Part Deux - 65 (3466899772).jpg|Peavärava raudtöö File:LaPedreraParabola.jpg|[[Kettjoon]]el põhinevad [[kaar]]ed ''Casa Milà'' terrassi all File:Casa mila atrium.jpg|''Casa Milà'' aatrium hämarikus pärast restaureerimist File:Casa Mila Rooftop.jpg|''Casa Milà'' katus kevadel File:Catenary arch - Roof of Casa Milà - Barcelona 2014 (2).jpg|Katusel olev kaar File:Casa Milà 01.jpg|Ventilatsioonitornid File:Casa Milà (Barcelona) - 9.jpg|Klaastornid katusel File:La Pedrera Staircase (5837381385).jpg|Trepp File:Barcelona Part Deux - 63 (3466899120).jpg|Laemaalingud File:CaMilá25062006(005).JPG|Algse rõdu detail File:Casa Milà (Antoni Gaudi) (atrium), 92, Passeig de Gràcia. Eixample, Barcelona, Catalonia, Spain-2.jpg|Aatrium File:Casa Milà (Antoni Gaudi) (atrium), 92, Passeig de Gràcia. Eixample, Barcelona, Catalonia, Spain.jpg|Aatrium File:Casa Milà (Antoni Gaudi) (atrium, reflections), 92, Passeig de Gràcia. Eixample, Barcelona, Catalonia, Spain.jpg|Aatriumi peegeldused File:Casa Milà (Antoni Gaudi) (exterior details), 92, Passeig de Gràcia. Eixample, Barcelona, Catalonia, Spain.jpg|Välisdetailid </gallery> == Vaata ka == * [[Antoni Gaudí hoonete loend]] * [[Barcelona modernistlike hoonete loend]] == Viited == {{Reflist|32em|refs= }} * Rainer Zervst. ''Gaudí, 1852–1926, Antoni Gaudí i Cornet – A Life Devoted to Architecture''. Cologne: Benedikt Taschen Verlag GmbH & Co. KG., 1988. lk 176. == Välislingid == {{commons}} * [https://www.lapedrera.com/en La Pedrera ametlik veebileht] * [https://artsandculture.google.com/story/EwXxN9VZZdgIAA Antoni Gaudí tööd] UNESCO kogu Google Arts and Culture’is * [https://www.lapedrera.com/visita-virtual/ Virtuaaltuur] * [https://web.archive.org/web/20100202055504/http://barcelona.panorama.cat/pr/bcn/pedrera.html Casa Milà panoraamfotod] * [http://www.greatbuildings.com/buildings/Casa_Mila.html Pildid] * [https://web.archive.org/web/20140604142142/http://www.gaudidesigner.com/uk/casa-mila.html Casa Milà, mööbel ja dekoratiivkunst] {{JÄRJESTA:Casa Mila}} galxpo69jsydbpx3egqe524u90cbp3v 2 714327 7151793 7146611 2026-05-11T20:48:13Z Tähetolm 228536 7151793 wikitext text/x-wiki {{Kasutajaleht}} == Kaasautor == Tulemas... == Suuremad ümber tegemised == [[Husqvarna]] r8mkiqrkkr3u18g3ojhfzd379yrlyth 7151794 7151793 2026-05-11T20:49:19Z Tähetolm 228536 /* Suuremad ümber tegemised */ 7151794 wikitext text/x-wiki {{Kasutajaleht}} == Kaasautor == Tulemas... == Suuremad ümber tegemised/Uuendused == [[Husqvarna]] [[Rakett 69]] 5eqozq3w7wqb7xc4k239r3ilvoxk31z 2 714329 7151494 7148062 2026-05-11T12:44:00Z Tähetolm 228536 7151494 wikitext text/x-wiki {{Infokast üritus|nimi=Spogomi|alates=2006|riik={{PisiLipp|Jaapan}}|viimati=Eelvoor Eestis: 1. mai 2025 <br>Finaal: oktoober 2025 Jaapan}} '''Spogomi''' (スポGOMI)<ref>{{Netiviide |pealkiri=一般財団法人 日本財団スポGOMI連盟 |url=http://www.spogomi.or.jp/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.spogomi.or.jp |keel=ja}}</ref> on [[2006]]. aastal [[Jaapan|Jaapanis]] loodud prügikoristusvõistlus, mille eesmärk on meeskondadel korjata nii palju prügi, kui võimalik ühe tunni vältel kindlas piirkonnas. Esimesed maailmameistrivõistlused Spogomis peeti 2023. aastal Jaapanis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 Eesti kvalifikatsioon |url=https://www.tktk.ee/spogomi/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Tallinna Tehnikakõrgkool |keel=et}}</ref> == Võistluse reeglid == Koristus meeskond peab koosnema kolmest liikmest. Eelvoorus vanuselist piiri ei ole vaikimisi kehtestatud. Kuigi meeskonnas kõik liikmed peavad olema täisealised, et esindada enda riiki Spogomi finaalis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-18 |pealkiri=HOME - THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 |url=https://en.nf-spogomiwc.com/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 - |keel=ja}}</ref><ref name=":0" /> Korraldaja kehtestab koristus pealmise asukoha ning ka ala. Võistluse ajaks on 60 minutit (tund), kus meeskond peab enne aja lõppemist jõudma stardipunkti tagasi. Iga meeskonnaga käib kaasas võistluse kohtunik, kes kontrollib, et ei tehta sohki. Meeskonna liikmed ei tohi üksteisest olla kaugemal, kui 10 meetrit. Võistluse ajal on keelatud jooksmine ja liikumisvahendite (sh jalgratas, buss jne) kasutamine.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=SPOGOMI Võistluse reeglid - Osaleja käsiraamat |url=https://www.tktk.ee/wp-content/uploads/2025/03/Spogomi-reeglite-raamat.pdf |vaadatud=3. mai 2026}}</ref> Prügi korjamise eest antakse punkte vastavalt sorteeritud prügi tüüpide järgi. Igal prügil on oma värvi kott, isegi kui värvid võivad sarnaneda. Kaks punast 30. liitrist prügikotti segapakendi ning klaaspudeli - pandipakendi jaoks ja kaks sinist 30. liitrist prügikotti olmejäätme ning plastik ja metall pandipakendi jaoks. Üks väike läbipaistev kott konide korjamiseks.<ref name=":1" /> Punkte antakse iga 100. grammi kohta. Segapakend 20, olmejäätmed 30, klaaspudelid - pandipakend 12, plastik ja metall pandipakend 25 ja konid 200 punkti. Meeskond kaotab 100 punkti juhul, kui prügi on valesti sorteeritud, sisaldab ohtikuid jäätmeid või prügi ese on liiga suur või raske, et kotti mahtuda. Nendeks on suurjäätmed, pakend täis vedelikku, läbivettinud papp, prügikasti pandud või prügikasti kõrval olev prügi. Iga ületatud minuti hilinemise eest meeskond kaotab 10 punkti. Kui hilinetakse stardipunkti üle 10. minuti, siis antakse diskvalifikatsioon.<ref name=":1" /> Pärast võistluse lõppu kaalutakse (ühe) meeskonna korjatud kõikide kategooriate prügi mass ning seejärel liidetakse saadud punktid (ka trahvipunktid) kokku. Kõikide meeskondade saadud tulemusest tehakse võitluse kokkuvõtte ja edetabel. Seejärel kuulutatakse välja esimese, teise ja kolmanda koha võitjad. Esimese koha saanud meeskond esindab oma riiki Spogomi finaalis. == Spogomi Eestis == 2025 aasta kevadel andis [[Tallinna Tehnikakõrgkool]] teada, et kool korraldab Spogomi Eesti eelvooru, mis toimus 1. mail 2025 [[Tallinn|Tallinnas]], kuni kaks kilomeetrit [[Tallinna Linnahall|Linnahalli]] ümbruses. Eelvoorus sai osaleda kokku kuni 33 võistluskonda, kuigi registreerituid meeskondi oli ainult 16.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Veronika Uibo {{!}} |kuupäev=2025-05-01 |pealkiri=Tallinnas toimus Jaapanist pärit aja peale prügi koristamise võistlus |url=https://www.err.ee/1609681505/tallinnas-toimus-jaapanist-parit-aja-peale-prugi-koristamise-voistlus |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Esimese koha saanud tiim lendas sama aasta oktoobril [[Tokyo|Tokyos]] toimuval Spogomi maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.<ref name=":0" /> Tallinnas toimunud Spogomi 2025 aasta eelvoorus koguti kokku 7,2kg suitsukonisid ning 136,4kg muid olmejäätmeid. Võitja tiimiks oli Tallinna Tehnikakõrgkooli võistkond.<ref name=":0" /> == Vaata ka == [[Prügijooks]] [[Teeme ära]] == Viited == 5zcx4xd1vziyvbag3i4sam0w62sapum 0 714355 7151832 7146811 2026-05-11T22:53:20Z Andres 5 /* Kaitseala */ 7151832 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Hispaania neemest; Argentina neeme kohta vaata artiklit [[Peñase neem (Argentina)]]}} [[Pilt:Peñas_1.jpg|pisi|]] '''Peñase neem''' ([[hispaania keel]]es ''cabo de Peñas'', [[astuuria keel]]es ''cabu Peñes'') on kolmnurkse kujuga [[neem]] [[Kantaabria meri|Kantaabria mere]] ääres [[Hispaania]]s [[Astuuria|Astuuria Vürstiriigi]]s Astuuria ranniku keskosas [[Gozóni vald|Gozóni valla]] põhjaosas põhiliselt [[Viodo kihelkond|Viodo kihelkonnas]] ning laiema piiritlusega osalt [[Verdicio kihelkond|Verdicio]] ja [[Bañuguese kihelkond|Bañuguese kihelkonnas]], Astuuria mandri kõige põhjapoolsem neem. Neem ei ole täpselt piiritletud. Selle ulatus on põhja-lõuna suunas umbes 2–3 km ja ida-lääne suunas umbes 3–4 km, pindala sõltuvalt piiritlusest umbes 6–12 km². Neemel on asulad [[Peñes]], [[Il Ferreru]] ja [[Viodo]]. Neem koosneb kohati üle 100 m ulatuvatest järskudest kaljurannikutest, mis on moodustunud [[Armoorika kvartsiit|Armoorika kvartsiidist]], mis on merelisele abrasioonile väga vastupidav. Ala kuulutati dekreediga 80/1995 [[kaitseala]]ks ja liideti Astuuria kaitsealade piirkondliku võrgustikuga ([[RRENP]]). Majandamisinstrument kinnitati dekreediga 154/2014.<ref>[https://web.archive.org/web/20160112123716/https://www.asturias.es/medioambiente/articulos/ficheros/Paisaje%20Protegido%20del%20Cabo%20Pe%C3%B1as_noPW.pdf Paisaje Protegido del Cabo Peñas]</ref> 19,26 km² suurusel kaitsealal esineb [[halofüüt]]ne rannikutaimestik ning vee- ja sookooslused. [[La Gaviera kalju]]lt (94 m kõrguselt) paistavad [[Vidio neem]] ja [[Busto neem]] läänes ning [[El Castro neem]], [[La Narvata neem]], [[El Aguióni neem]], [[La Vaca neem]] ja [[Tazonese neem]] idas. Meres paistavad [[Erbosa saar]], mis on pindalalt Astuuria teine saar, ja väiksemaid saari, sealhulgas [[El Bravo laid]], mis on Astuuria põhjapoolseim punkt. [[Pilt:0705cabo 045.jpg|pisi|Peñase neem, vaade itta]] [[Pilt:Plano de los alrededores del Cabo de Peñas.jpg|pisi|Peñase neeme ümbruse plaan]] Peñase neem on üks ainulaadsema loodusega kohti Astuuria rannikul. 2014. aastal lisati see [[ühenduse tähtsusega ala]]de nimekirja ning sellest ajast on see osa Euroopa kaitsealade võrgustikust [[Natura 2000]]. Olulisemate loodusväärtuste seas on Põhja-Hispaania parim paleosoikumi paljand, Kantaabria rannikule iseloomulikud kadaka-nõmmekasvukohad, head näited düünide ja kaljurannikutega seotud ohustatud taimkattest ning soojalembene taimestik tavalisest kõrgematel laiuskraadidel, näiteks õlipuu ''[[Olea sylvestris]]'' ja [[harilik loorberipuu]]. Et seal pesitsevad ohustatud merelinnud, nagu [[atlandi tormipääsu]] ja [[karikormoran]], on osa alast alates 2003. aastast Euroopa Liidu [[linnudirektiiv]]i alusel kaitstav ala. Koos lähedal asuva [[La Vaca neem]]ega moodustab see silmapaistva rändlindude vaatluskoha. Neemel on liigestatud lahesopid ja rannad, väikesed atlantilised metsad, suured niidud, pehmed orud ning maisipõldudeks ja eukalüptiistandusteks mõeldud nõlvad. Seal elavad näiteks [[halljänes]], [[kivinugis]] ja [[rebane]]. Ümbruses on mitu kaluriküla. Alal asuvad ka [[Xagó rand]], [[Verdicio rand]], [[Llumerese rand]], [[Bañuguese rand]] ja [[Moniello rand]]. ==Kaitseala== Cabo Peñase kaitseala on kuni 3 km laiune rannaribа Astuuria ranniku keskosas Gozóni vallas. Läänepiir on [[Nieva poolsaar]]el, mis suleb [[Avilési laht|Avilési lahe]] parema kalda, ja idapiir [[La Vaca neem]]el Luanco lähedal. Rannajoon on umbes 19 km pikk. Maismaapiir kulgeb mööda teid. Alal on peamiselt kaljurannikud ja rannas väärtuslike [[luitestik]]ega. Need on läänest itta: [[Xagó rand|Xagó liivarand]], [[Portezuelose rand]], [[Verdicio rand]], [[Ferreiro rand]], [[Llumerese rand]] ja [[Bañuguese rand]]. Samuti kuulub sinna [[La Erbosa laid]], mis on Astuuria rannikul [[Deva saar]]e järel suuruselt teine. Peñase neeme piirkond on koht, kus Astuuria rannikutasandike iseloom on kõige selgemini nähtav. Mere abrasioonitasandikud, mis on maismaa üldise tõusu tõttu veepinnast kõrgemale kerkinud, laienevad sisemaa suunas ja ulatuvad kuni 20 km sisemaale. Selgelt on eristatav kolme esialgse kulutustasandi astmestik: esimene ripub kaljude kohal 100 m kõrgusel merepinnast, teine 180 m kõrgusel ja kolmas 265 m kõrgusel [[Areo mägi|Areo mäe]] kohal. Seda maastikku on jõesängid väga vähe muutnud — eristatavad on vaid väga väikesed ojad. Kaitseala keskosa keskosa, Peñase neeme poolsaar, hõlmab tasandiku kõige madalama, tasasema osa, mis kohtub järsult merega, tekitades kuni saja meetri kõrgusi [[kvartsiit|kvartsiidist]] kaljurannikuid. Lääne pool muutub rannajoone profiil pehmemaks ja nõgusad profiilid asenduva suurte liivarandade (Xagó rand ja Verdicio rand) ning veeristiku- ja kruusarandadele, nagu Ferriro rand. Kivimid on asetsevad läänest itta järgmiselt: lubjakivid [[Nieva poolsaar]]el, liivakivid Xagó liivaranna loodeosas ja kildad. Liivasetete ebaühtlane jaotumine tuleneb Peñase neeme varjuefektist. Nalóni jõgi, mille valglasse kuulub peaaegu kaks kolmandikku piirkonnast, toob kaasa väga palju setteid, mis jaotuvad rannikuhoovuse peamise komponendi mõjul ida suunas. Et Peñase neem ulatub merre, siis selle läänerannad püüavad kinni suure osa neist setetest, moodustades suured liivarannad Xagó ja Verdicio. Ida pool aga tekib varjuala, kus liivasetteid on vähe. Piirkonna asustus on väga ebaühtlane. Peñase neeme suur tasandik on praktiliselt asustamata. Seal paiknevad tuletorniga ja Riikliku Meteoroloogiainstituudi mõõtejaamaga seotud hooned. Idarannal on peamine asula rannaküla [[Bañugues]] ja läänerannikul [[Verdicio]]. Mõlemad on suvitusasulad, kus puhkuste ja nädalavahetuste ajal on palju inimesi, mistõttu on need tugeva ehitussurve all, mis on osalt tingitud piirkonna tihedamani asustatud alade lähedusest. Ülejäänud alal paiknevad ainult väikesed külad, mille elanikud tegelevad peamiselt intensiivse karjakasvatusega, mis on kujundanud maastiku, kus domineerivad suured karjamaad ja söödakultuuride poolt. Astuuriale omasel hajahoonestusei ei ole seal aga suurt tähtsust, mis aitab kaasa põllumajandusmaastiku kaitsele. Piirkonna looduskaitse peamiste probleemide seas on mõnede randade degradeerumine [[Avilés]]i tööstustegevuse tõttu. See on küll juba lõppenud, kuid mille mõjud on veel tuntavad. Külastus- ja merekeskkonna tõlgenduskeskusest saab kaitseala loodusväärtuste kohta lisateavet. Geoloogilisest seisukohast asetseb Peñase neem Kantaabria vööndis ning Variski kurrutusvööndi kõige põhjapoolsemas osas. Hertsüünia kurrutuse aluskorras on peamiselt Barriose formatsiooni kvartsiidid, mis moodustavad neeme ümbruse tasandiku ja esinevad kõrgeimate kaljurannikute aladel. Kagus, Bañuguese piirkonnas, on aluspõhi mitmekesisem: seal esinevad isegi lubjakivid, mis moodustavad madalama, kuid karstilise ilmega kaljuranniku, mille lubjakivi on karstilisuse tõttu ebakorrapärasem. Endised mere abrasioonitasandikud on tõusnud peaaegu 100 m kõrgusele merepinnast. Seal leidub mitmesuguseid kvaternaariladestusi. Peñase neeme maastiku kõige huvitavamate elementide seas on kaljurannikud. Nende all leidub veeristikurandu, mille seas paistab silma Ferrero rand. Vahelduvad ka liivarannad luiteladestustega, nagu Xagó rand, [[Verdicio rand]], [[Carriciega rand]] ja [[Tenrero rand]]. Veel üks ainulaadne element on rannikul paiknevate laidude kogum, mille seas paistab silma [[La Herbosa saar]]. Intensiivse karjakasvatuse tõttu on kunagistest metsadest säilinud vaid üksikud jäänused. Enamikul tasastest aladest on suured karjamaad ja põllud. Piirkonna vähestes orgudes on siiski mõned puistud, peamiselt istutatud männid ja eukalüptid, ning harva ka lepikud ja tammikud. Kõige huvitavam on rannataimkate. Cabo Peñase kaitsealal paiknevad kaks Astuuria väärtuslikumat luitestikku – Xagó liivarand ja Verdicio rannad. Xagó liivarand, mille pindala on üle 600 000 m², on üks Astuuria suuremaid ja paremini säilinud luitestikke. Xagós on esindatud praktiliselt kõik luitestikele iseloomulikud taimekooslused, sealhulgas halli luite kogumid ja luitepõõsastikud, mis on regioonis väga haruldased, sest need nõuavad suuri liivarandu. Valge luite aladel, kus domineerib [[rand-luidekaer]] ''Ammophila arenaria'' subsp. ''australis'', kasvab veel [[rand-vägilill]], mis pakub erilist huvi. Kõige väärtuslikum element on siiski hall luide, mis on märkimisväärse ulatusega ja kus on säilinud suured tähkmadara ''[[Crucianella maritima]]'' kogumid. See liik on kasvukoha muutuste suhtes tundlik ning esineb ainult Playón de Bayases (Soto del Barco-Castrillón), El Espartali liivarannas (Castrillón) ning Xagó ja Verdicio rannas (Gozón). Verdicio randades (Carriciega ja Tenrero rand) on tugevalt kahjustatud luitestikud. Carriciegas on säilinud väga kitsas valge luite vöönd ja Tenreros on lähedal asuvad elamuarendused hävitanud suure osa luitestikust. Siiski on seal säilinud mitu Astuurias kaitstud ja väga haruldaste liikide kogumit: [[kollane sarvmagun]] ja korvõieline ''[[Otanthus maritimus]]'' mõlemad liigitatud haavatavaks liigiks; [[vahemere lutsern]], mis on kasvukoha muutuste suhtes tundlik ja kaasvab peale Verdiciole ainult Playón de Bayases ja Penarronda rannas; [[andaluusia erkõis]], mis on erilist huvi pakkuv liik, ning juba mainitud ''Crucianella maritima'' ja rand-vägilill. Paremas seisus on kaljuranniku taimkattekogumid, mis hõlmavad praktiliselt kogu rannajoont San Juan de Nieva kaljurannikul on veel säilinud mõned õlipuu ''Olea silvestris'' kogumid, mis kasvavad lõuna poole suunatud ja kaljude poolt kaitstud kaljuranniku aladel. San Juan de Nieva kogumid on Astuuria rannikul kõige läänepoolsemad. Kaljuranniku aladel, kus merelindude väljaheidetest tuleb rohkelt lämmastikku, kasvab kapsas ''Brassica oleracea'' subsp. ''oleracea'', mis on ohualdis ja mille kogumitest suurem osa paikneb Cabo Peñasel. Väljaspool Cabo Peñase kaitseala on taksonit registreeritud ainult Pimiango (Llanese vald) ja Cudillero kaljurannikul. Cabo Peñase tasandikul on oma mõõtmete, turbale soodsate tingimuste ja taimestiku poolest erilist huvi pakkuvad nõmmealad, mis ulatuvad läänepoolele, kus on suurepäraseid kaljuranniku taimestiku kolmandale vööndile iseloomulike halofüütsete põõsastike kooslusl. Verdicio oja suudmes soostunud aladel kasvab domineeriva [[harilik pilliroog|hariliku pilliroo]] keskel üks kahest Astuuria [[vahelduvaõiene vesikuusk|vahelduvaõiese vesikuuse]] kogumist. See veetaim kasvab veel ainult Siero lähedal La Barganizas asuvas tiigis. Cabo Peñase rannikuala loomastikus pakuvad huvi peamiselt pesitsevad merelinnud, kellest mõned on kaitse all. Eriti paistavad silma Herbosa saar ja [[El Sabíni laid]]. [[Lõuna-hõbekajakas]] pesitseb mõlemal laiul ning seal on vähemalt viiesajast paarist koosnev koloonia. Haruldased ja ohustatud on ka Herbosa saarel pesitsevad [[karikormoran]] ja [[atlandi tormipääsu]]. Esimene on tavalisem Cudillero ja Valdési valla lääneranniku pool ning teine pesitseb peamiselt Llanese ja Ribadedeva valla rannikul. Sisemaa lindude seas on haruldane [[rabapistrik]], kes pesitseb aeg-ajalt rannakaljudel. Cabo Peñase tasandiku niisketel aladel elab ohustatud [[harilik lehekonn]]. Cabo Peñase ja [[La Vaca neem]]elt tähtsust vaatluspaigana, kust jälgida arvukaid merelindude parvi, mis sügisel järgivad ida-läänesuunalist Kantaabria rändeteed, kasutades neemeorientiirina. Kevadrännu ajal järgivad linnud marsruuti, mis kulgeb kaugemal merel, ja on vaevalt nähtavad. ==Tuletorn== [[Fail:Cape Penas Lighthouse.jpg|pisi|Cabo Peñase tuletorn]] Neeme tipus on [[Cabo Peñase tuletorn]], mis on Astuuria ranniku kõige olulisem ja suurima levialaga [[tuletorn]]. See on töötanud 1852. aastast. Viimane laternaosa osteti [[1929. aasta Barcelona maailmanäitus]]elt. Tehnilised näitajad: *fokaaltasapind keskmisest merepinnast: 119 m *fokaaltasapind maapinnast: 19 m *leviala hea ilmaga: 41 meremiili *leviala udus: 18 meremiili *välgud: kolme välgu rühm Enne 1852. aastat märgistati ala tulega, põletades tüvesid kiviekraanil. Seda tehti ka lähedal asuvate sadamate, nagu [[Candás]]i ja [[Luanco]]. Tänapäeval on tuletorni töö automatiseeritud ja toimub arvuti abil. Igapäevast käsitsemist ei ole vaja, küll aga pidevat järelevalvet, eriti tormi ja äikese ajal. Praegu on ehitise madalas osas Peñase külastuskeskus ja merekeskkonna tõlgenduskeskus (MEMAP, Museo Marítimo de Asturias del Cabo Peñas), mis koosneb viiest saalist: *tuletornide saal: tuletornide ajalugu ja majakavahtide elu *[[torm]]ide ja [[galerna]]de saal: galerna simulatsioon *inimese ja mere saal: inimese muistne suhe merega, kalapüük, religioon jne *Mere elurikkuse saal: Peñase ümbruse mereelustik *Gozóni aken: Gozóni valla peamised vaatamisväärsused Huvi pakuvad ka [[hailaadsed|haide]], [[silevaallased|silevaallaste]] ja [[kašelott]]ide elusuurused maketid. Keskus pälvis aastatel 2006 ja 2007 [[Sinilipp|Sinilipu]] ning 2007. aastal keskkonnateabe ja -hariduse alase tunnustuse. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Cabo Peñas}} *[https://web.archive.org/web/20080425033611/http://www.ayto-gozon.org/index.php Gozóni vallavalitsus] *[https://web.archive.org/web/20080724100357/http://www.ayto-gozon.org/medio-marino.php Külastuskeskus] *[https://asturias.com/el-cabo-penas/ Desde Asturias: El Cabo Peñas] {{koord}} [[Kategooria:Astuuria]] [[Kategooria:Neemed]] gsi0iok6p2ua0ebl5fu2huiqj0sbc4v 0 714381 7151992 7146196 2026-05-12T07:52:55Z Andravikipeedia 71011 7151992 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Birken02.jpg|pisi|Birkebeinerrennet (2010)]] '''Birkebeinerrennet''' on [[Norra|Norras]] iga-aastaselt toimuv [[suusamaraton]], mille pikkus on 54 kilomeetrit. Esimene maraton toimus [[1932]]. aastal, kuid see põhineb [[13. sajand|13. sajandist]] pärit [[legend]]<nowiki/>il. <ref name=":0">SportTravel. (2022). ''Birkebeinerrennet suusamaraton''. Loetud 23. märtsil 2026, <nowiki>https://www.sporttravel.ee/uritused/suusatamine/birkebeinerrennet-suusamaraton/</nowiki></ref> Birkebeinerrennet on üks kolmest maratonist sarjas. Teised kaks toimuvad suvel: juunis joostakse 21 kilomeetri pikkune [[Maastikujooks|maastikujooksu]] [[poolmaraton]] ([[Birkebeinerløpet]]) ja augustis sõidetakse 86 kilomeetri pikkune [[maastikurattamaraton]] (''[[Birkebeinerrittet]]''). <ref name=":0" /> Birkebeinerrennet kuulub samuti [[Worldloppet|Worldloppeti]] [[Föderatsioon|föderatsiooni]], mis keskendub murdmaasuusatamise populariseerimisele. Worldloppetisse kuulub lisaks Birkebeinerrennetile veel 11 suusamaratoni, kuid [[Demino suusamaraton]] kaotas oma liikmestaatuse peale [[2022]]. aastat seoses [[Venemaa]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse|rünnakuga]] [[Ukraina]] vastu. <ref>Worldloppet. (n.d.). ''What is Worldloppet''. Loetud 23. märtsil 2026, <nowiki>https://www.worldloppet.com/what-is-worldloppet/</nowiki></ref> == Võistlus == Võistlus algab [[Rena|Renast]] ning lõppeb [[Lillehammer|Lillehammeris]]. Võistlejad peavad 54 kilomeetri jooksul läbima 1059 meetrit tõusu ja võistluse kõrgeim tipp on 906 meetrit merepinnast. Lisaks tuleb igal võistlejal kaasas kanda 3,5 kilogrammi kaaluvat seljakotti, mille kaalu kontrollitakse nii stardis kui ka finišis. <ref>Ski Classics. (n.d.). ''Birkebeinerrennet''. Loetud 23. märtsil 2026, <nowiki>https://skiclassics.com/events/pro-tour/birkebeinerrennet/</nowiki></ref> Võistluse jooksul on viis abipeatust, kus pakutakse juua ning süüa:<ref>Birken. (n.d.). ''Birkebeinerrennet 54 km''. Retrieved April 21, 2026, from <nowiki>https://birken.no/en/ski/birkebeinerrennet-54-km</nowiki></ref> * Skramstadsetra (9 km) * Dambua (15 km) * Kvarstad (28 km) * Midtfjellet (35 km) * Sjusjøen (40 km) == Ajalugu == Võistlus sai inspiratsiooni legendist, mis väidetavalt pärineb 13. sajandist. Kaks [[Birkebeiner|Birkebeineri]] sõjaväelast, [[Torstein Skevla]] ja [[Skjervald Skrukka]], soovisid päästa kaheaastase Norra printsi [[Håkon Håkonssoni]] vaenlaste [[Baglerid|Baglerite]] käest, et viia ta ohutusse kohta ning aidata tal pärast isa, kuningas [[Harald Sverressøni]] surma troonile tõusta. Päästeretk lõppes küll hiljem alles [[Trondheim|Trondheimis]], kuid tänapäevane rada tähistab kõige ohtlikumat osa üle mägede [[Gudbrandsdaleni]] ja [[Østerdaleni]] vahel. Seljakott, mida kannavad tänapäeva võistlejad terve maratoni väitel, sümboliseerib väikese prints Håkonssoni kehakaalu, keda Birkebeinerid teekonnal kaasas kandsid. <ref>Lutz, L. (2024, 11.03). ''Skiing through history: The saga of Birkebeinerrennet''. PROXCSKIING. <nowiki>https://www.proxcskiing.com/long-distance/skiing-through-history-the-saga-of-birkebeinerrennet-2/</nowiki></ref> == Tänapäev == Huvi Birkebeinerreneti vastu on tänapäeval vähenenud. Maratoni kõrgaastatel ([[2010]]–[[2013]]) müüdi piletid tihti välja vähem kui 10 minutiga, kuid alates [[2015]]. aastast pole pileteid enam täielikult välja müüdud. <ref>Sagheim, K. B. (2018). ''Challenging, spectacular and less appealing versus flat, boring and highly attractive? A comparative analysis of the images of the two winter sport events Birkebeinerrennet and Vasaloppet'' [Magistritöö, Norges miljø- og biovitenskapelige universitet]. NMBU Brage. <nowiki>https://static02.nmbu.no/mina/studier/moppgaver/2018-Sagheim.pdf</nowiki></ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Murdmaasuusatamine]] [[Kategooria:Norra sport]] 5zfitx1dms8oyr4d8ekrfozyunvh73f 0 714385 7151966 7149252 2026-05-12T07:40:19Z Andravikipeedia 71011 7151966 wikitext text/x-wiki '''Hellenistlik polüteism''' (ka ''hellenismos'', hellenism, hellenistlik traditsioon<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mierzwicki |eesnimi=T. |pealkiri=Hellenismos: Practicing Greekpolytheism today |kirjastus=Llwellyn Publications |aasta=2018 |trükk=esimene, e-raamat, |keel=inglise}}</ref>) on tänapäevane [[Vana-Kreeka|Antiik-Kreekale]] omase mitme jumaluse [[Religioon|religiooni]] vorm.<ref name=":1">Hellenion. (i.a). Vaadatud 22.03.2026, <nowiki>https://www.hellenion.org</nowiki></ref> Kuna antiikkreeka keeles pole eraldi sõna sellele religioonile<ref name=":0" />, siis pärinevad enamik nimetusi religiooni taaselustajatelt<ref name=":0" /> ja [[Vana-Rooma]] [[Julianus (keiser)|imperaatorilt Julian,]] kes oli üks esimesi usundi algse kuju taastajaid<ref name=":1" />. == Hellenistlik polüteism antiikajal == Hellenistliku polüteismi ei ole seotud kindla ajaga ja sellel puudus üks religioosne tekst, mille järgi elada, samuti kirjapanijaid. [[Vanakreeka mütoloogia|Mütoloogia]] põhjal võib järeldada, et Antiik-Kreeka jumaluste ja inimeste vahel otsiti vastastikku kasulikke suhteid<ref name=":0" />. Inimesed austasid sageli kõige rohkem neid jumalusi, kellega neil olid tugevamad sidemed<ref name=":2">Palamidis, A., & Bonnet, C. (Eds). (2024). ''What’s in a Divine Name?: Religious Systems and Human Agency in the Ancient Mediterranean''. De Gruyter. <nowiki>https://doi.org/10.1515/9783111326511</nowiki></ref>, ning tähtis oli, et inimesed annaksid jumalustele midagi selleks, et saada midagi vastu<ref name=":2" />. Esmased jumalused olid [[Olümpose jumalad|12 olümplast]], kuid austati ka väiksemaid jumalusi ja kangelasi.<ref name=":0" /> Kui [[kristlus]] sai [[Kreeka]] peamiseks religiooniks, kriminaliseeriti [[polüteism]] ja seda hakati kutsuma valeks religiooniks, milles kummardati [[Paganlus|paganlikke]] jumalusi<ref name=":2" />. 1990. aastatest algas religiooni taaselustamine, mille põhieesmärk oli tagasi tuua usu suursugusus<ref name=":0" />. == Mõjutusi tänapäeval == Info Antiik-Kreeka ja selle religiooni kohta pärineb peamiselt lüürilistest, filosoofilistest ja proosatekstidest, samuti arheoloogilistest kaevamistest ja artefaktidest.<ref name=":0" /> Hellenistlik polüteism on tänapäeval kõige populaarsem Kreekas, kuid on leidnud ka palju jälgijaid ülejäänud maailmas<ref name=":0" />. Paljud tänapäeva lääne põhiväärtused pärinevad Antiik-Kreekast, näiteks [[sõnavabadus]] ja [[demokraatia]], ning mitmeid Antiik-Kreekaga seotud teemasid õpetatakse praegugi. Kuigi [[20. sajand|20. sajandi teisel poolel]] võeti enamiku koolide õppekavadest välja Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma tekstide uurimine, siis õpetatakse praegugi Kreeka mütoloogiat, mis on saanud oluliseks osaks [[Popkultuuriturism|popkultuurist]] ja millel on tugev seos hellenismiga.<ref name=":0" /> == Viited == f9gncrbu7sel56tlec6i4l7ikvya4ls 0 714386 7151578 7146127 2026-05-11T15:43:17Z ~2026-26998-78 228601 7151578 wikitext text/x-wiki '''Püha Jüri skulptuurigrupp''' on [[Stockholm|Stockholmi]] Püha Nikolause kirikus (rts [[Storkyrkan]], ingl The Great Church; kõnekeeli tuntud ka Stockholmi [[Katedraal|katedraalina]]) asuv skulptuurigrupp. == Legendi lühikokkuvõte == [[Püha Jüri]] [[Legend|legendist]] on mitu erinevat versiooni, millest tuntuim on [[Genova]] [[peapiiskop]] [[Jacobus de Voragine]]’i kirjutatud legendide kogumikust ''[[Legenda aurea]]'' (ingl “The Golden Legend”, ee “Kuldne legend”)<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 175</ref>. Kogumik on kirjutatud aastatel [[1259-1266|1259–1266]] ning sisaldab 153 lugu, mille keskmes on [[Jeesus]], [[Maarja|Neitsi-Maarja]] ja teised [[Pühak|pühakud]]<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 12</ref>. '' '' ''Legenda aurea'' järgi sündis Püha Jüri [[Kapadookia|Kapadookias]]. Noore mehena rändas ta [[Lüüdia|Lüüdiasse]] Silene linna, kus avastas kohalikke elanikke vaevava [[Draakon|draakoni]]. Otsimaks lepitust, söötsid inimesed draakonile kõik oma lambad ja lapsed. Samal päeval, kui järjekord kuninga tütreni jõudis, möödus järvest Püha Jüri. Tänu jumalikule tahtele õnnestus mehel draakon alistada ning ta andis lubaduse, et pärast rahva usku pööramist tapab draakoni oma mõõgaga. Rahvas lasi ennast ristida ning draakon sai tapetud.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 238-240</ref> Tänu oma vaprusele sai Püha Jürist universaalse kaitse [[sümbol]] ja rüütellike [[Ideaal|ideaalide]] kandja.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press.</ref> == Skulptuur == [[Fail:Saint George and the Dragon 2012.jpg|pisi|Püha Jüri ja draakon, 1480. --90. aastad]] Skulptuur on valminud [[1480. aastad|1480.–90.]] aastatel ning autoriks peetakse [[Bernt Notke|Bernt Notket]]. Skulptuurigrupp kujutab hobuse seljas istuvat Püha Jüri, kes võitleb draakoniga, et päästa printsess. Kuju on mõõtmetelt üle-elusuurune, mis oli [[Keskaja kunst|keskaja kunstis]] ebatavaline. Hobuse kõrgus on 3,15 m ja Püha Jüri kõrgus 2,28 m. Skulptuuri tellijaks olid [[Rootsi]] [[regent]] [[Sten Sture vanem|Sten Sture]] ja tema abikaasa [[Ingeborg Tott]].<ref>Tångeberg, P. (2009). ''Wahrheit und Mythos - Bernt Notke und die Stockholmer St.-Georgs-Gruppe.'' Thorbecke Jan Verlag. Lk 49-50</ref> Oletuste kohaselt on kuju püstitatud [[Võidumonument|võidu-monumendina]] Sten Sture auks, kes võitles [[1471|1471.]] aastal toimunud [[Brunkebergi lahingus]]. Arvatavasti peetakse teooriat tõeseks tänu Sture perekonna omandimärgile, mis monumendil mitmes kohas esineb.<ref>Curman, S., & Roosval, J. (1927). ''Stockholms kyrkor: S. Nikolai eller storkyrkan III, inredning och lösa inventarier.'' Centraltryckeriet. Lk 412</ref> Seevastu on uurijaid, kes peavad kuju Sture võimu füüsiliseks [[manifesteeringuks]] või [[Haud|haua]] tähiseks<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Skulptuuri materjalid ja sümboolika == Skulptuuri [[Materjalide loend|materjalid]] [https://sonaveeb.ee/search/os/varieeruv/1 varieeruvad] laialdaselt. [https://sonaveeb.ee/search/os/markantne/1 Markantsemad] näited on draakoni peas olevad kasvud, mis on valmistatud põdrasarvedest, ja hobuse kõhul olevad [[:en:Gesso|gessoga]] kaetud nöörist veenid<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 133-135</ref>. Lisaks materjali laiale valikule on skulptuur detailirohke, mistõttu saab sellest välja lugeda eriilmelist [https://sonaveeb.ee/search/os/s%C3%BCmboolika/1 sümboolikat], nt hobuse peakaunistuse küljes olevate sulgede värvikombinatsioon. Sinine ja kollane sulg sümboliseerivad Rootsit ning punase-valgekirju Püha Jüri.<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56</ref> Hobuse mõlemal küljel leidub [[Religioon|religioosset]] [[Ikonograafia|ikonograafiat]]: ühel pool [[:en:Man_of_Sorrows|Valumees]] ja teisel pool [[Madonna]] e. Neitsi-Maarja lapsega, ei võrdsustu [[:en:Nativity_of_Jesus|Jeesuse sünni kujutamisega]]. Neitsi-Maarjat kohtab ka Püha Jüri [[Tuunika|tuunikat]] kinni hoidval vööl, peas roosidest kroon, mis on üks tema peamistest [[Atribuut (kunst)|atribuutidest]]<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56-61</ref>. Lisaks ikonograafiale on skulptuur oluline ka füüsiliselt. Nimelt on ratsaniku rinna keskel [[relikviaar]] Püha Jüri [[säilmetele]]<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Viited == 2smhgjzesmciq360bdeyfewa9zhum6l 7151653 7151578 2026-05-11T17:52:04Z Andres 5 7151653 wikitext text/x-wiki '''Püha Jüri skulptuurigrupp''' on [[Stockholm]]l Püha Nikolause kirikus (rts [[Storkyrkan]], ingl The Great Church; kõnekeeli tuntud ka Stockholmi [[Katedraal|katedraalina]]) asuv skulptuurigrupp. == Legendi lühikokkuvõte == [[Püha Jüri]] [[Legend|legendist]] on mitu erinevat versiooni, millest tuntuim on [[Genova]] [[peapiiskop]] [[Jacobus de Voragine]]’i kirjutatud legendide kogumikust ''[[Legenda aurea]]'' (ingl “The Golden Legend”, ee “Kuldne legend”)<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 175</ref>. Kogumik on kirjutatud aastatel [[1259-1266|1259–1266]] ning sisaldab 153 lugu, mille keskmes on [[Jeesus]], [[Maarja|Neitsi-Maarja]] ja teised [[Pühak|pühakud]]<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 12</ref>. '' '' ''Legenda aurea'' järgi sündis Püha Jüri [[Kapadookia|Kapadookias]]. Noore mehena rändas ta [[Lüüdia|Lüüdiasse]] Silene linna, kus avastas kohalikke elanikke vaevava [[Draakon|draakoni]]. Otsimaks lepitust, söötsid inimesed draakonile kõik oma lambad ja lapsed. Samal päeval, kui järjekord kuninga tütreni jõudis, möödus järvest Püha Jüri. Tänu jumalikule tahtele õnnestus mehel draakon alistada ning ta andis lubaduse, et pärast rahva usku pööramist tapab draakoni oma mõõgaga. Rahvas lasi ennast ristida ning draakon sai tapetud.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 238-240</ref> Tänu oma vaprusele sai Püha Jürist universaalse kaitse [[sümbol]] ja rüütellike [[Ideaal|ideaalide]] kandja.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press.</ref> == Skulptuur == [[Fail:Saint George and the Dragon 2012.jpg|pisi|Püha Jüri ja draakon, 1480. --90. aastad]] Skulptuur on valminud [[1480. aastad|1480.–90.]] aastatel ning autoriks peetakse [[Bernt Notke|Bernt Notket]]. Skulptuurigrupp kujutab hobuse seljas istuvat Püha Jüri, kes võitleb draakoniga, et päästa printsess. Kuju on mõõtmetelt üle-elusuurune, mis oli [[Keskaja kunst|keskaja kunstis]] ebatavaline. Hobuse kõrgus on 3,15 m ja Püha Jüri kõrgus 2,28 m. Skulptuuri tellijaks olid [[Rootsi]] [[regent]] [[Sten Sture vanem|Sten Sture]] ja tema abikaasa [[Ingeborg Tott]].<ref>Tångeberg, P. (2009). ''Wahrheit und Mythos - Bernt Notke und die Stockholmer St.-Georgs-Gruppe.'' Thorbecke Jan Verlag. Lk 49-50</ref> Oletuste kohaselt on kuju püstitatud [[Võidumonument|võidu-monumendina]] Sten Sture auks, kes võitles [[1471|1471.]] aastal toimunud [[Brunkebergi lahingus]]. Arvatavasti peetakse teooriat tõeseks tänu Sture perekonna omandimärgile, mis monumendil mitmes kohas esineb.<ref>Curman, S., & Roosval, J. (1927). ''Stockholms kyrkor: S. Nikolai eller storkyrkan III, inredning och lösa inventarier.'' Centraltryckeriet. Lk 412</ref> Seevastu on uurijaid, kes peavad kuju Sture võimu füüsiliseks [[manifesteeringuks]] või [[Haud|haua]] tähiseks<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Skulptuuri materjalid ja sümboolika == Skulptuuri [[Materjalide loend|materjalid]] [https://sonaveeb.ee/search/os/varieeruv/1 varieeruvad] laialdaselt. [https://sonaveeb.ee/search/os/markantne/1 Markantsemad] näited on draakoni peas olevad kasvud, mis on valmistatud põdrasarvedest, ja hobuse kõhul olevad [[:en:Gesso|gessoga]] kaetud nöörist veenid<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 133-135</ref>. Lisaks materjali laiale valikule on skulptuur detailirohke, mistõttu saab sellest välja lugeda eriilmelist [https://sonaveeb.ee/search/os/s%C3%BCmboolika/1 sümboolikat], nt hobuse peakaunistuse küljes olevate sulgede värvikombinatsioon. Sinine ja kollane sulg sümboliseerivad Rootsit ning punase-valgekirju Püha Jüri.<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56</ref> Hobuse mõlemal küljel leidub [[Religioon|religioosset]] [[Ikonograafia|ikonograafiat]]: ühel pool [[:en:Man_of_Sorrows|Valumees]] ja teisel pool [[Madonna]] e. Neitsi-Maarja lapsega, ei võrdsustu [[:en:Nativity_of_Jesus|Jeesuse sünni kujutamisega]]. Neitsi-Maarjat kohtab ka Püha Jüri [[Tuunika|tuunikat]] kinni hoidval vööl, peas roosidest kroon, mis on üks tema peamistest [[Atribuut (kunst)|atribuutidest]]<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56-61</ref>. Lisaks ikonograafiale on skulptuur oluline ka füüsiliselt. Nimelt on ratsaniku rinna keskel [[relikviaar]] Püha Jüri [[säilmetele]]<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Viited == 6twi57ah6bre5uywzhe3hn0xhsg8m9c 7151667 7151653 2026-05-11T18:15:37Z Andres 5 7151667 wikitext text/x-wiki '''Püha Jüri skulptuurigrupp''' on [[Stockholm]]l Püha Nikolause kirikus (rootsi keeles [[Storkyrkan]]; kõnekeeli tuntud ka Stockholmi [[katedraal]]ina) asuv skulptuurigrupp. == Legendi lühikokkuvõte == [[Püha Jüri]] [[Legend|legendist]] on mitu erinevat versiooni, millest tuntuim on [[Genova]] [[peapiiskop]]i [[Jacobus de Voragine]]'i kirjutatud legendikogumikust "[[Legenda aurea]]" ("Kuldne legend")<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 175</ref>. Kogumik koostati aastatel 1259–1266 ja sisaldab 153 lugu, mille keskmes on [[Jeesus]], [[Maarja]] ja teised [[pühak]]ud<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 12</ref>. '' '' "Legenda aurea" järgi sündis Püha Jüri [[Kapadookia]]s. Noore mehena rändas ta [[Lüüdia]]sse Silene linna, kus avastas kohalikke elanikke vaevava [[draakon]]i. Lepituseks söötsid inimesed draakonile kõik oma lambad ja lapsed. Samal päeval, kui järjekord kuninga tütreni jõudis, möödus järvest Püha Jüri. Tänu jumalikule tahtele õnnestus mehel draakon alistada ning ta andis lubaduse, et pärast rahva usku pööramist tapab draakoni oma mõõgaga. Rahvas laskis end ristida ja Jüri tappis draakoni.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 238-240</ref> Tänu oma vaprusele sai Püha Jürist universaalse kaitse [[sümbol]] ja rüütellike [[Ideaal|ideaalide]] kandja.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press.</ref> == Skulptuur == [[Fail:Saint George and the Dragon 2012.jpg|pisi|Püha Jüri ja draakon, 1480ndad või 1490ndad]] Skulptuur on valminud 1480ndatel kuni 1490ndatel ja autoriks peetakse [[Bernt Notke]]t. Skulptuurigrupp kujutab hobuse seljas istuvat Püha Jürit, kes võitleb draakoniga, et päästa printsess. Kuju on mõõtmetelt üleelusuurune, mis oli [[keskaja kunst]]is ebatavaline. Hobuse kõrgus on 3,15 m ja Püha Jüri kõrgus 2,28 m. Skulptuuri tellisid [[Rootsi]] [[regent]] [[Sten Sture vanem|Sten Sture]] ja tema abikaasa [[Ingeborg Tott]].<ref>Tångeberg, P. (2009). ''Wahrheit und Mythos - Bernt Notke und die Stockholmer St.-Georgs-Gruppe.'' Thorbecke Jan Verlag. Lk 49-50</ref> Oletuste kohaselt on kuju püstitatud [[Võidumonument|võidumonumendina]] Sten Sture auks, kes võitles [[1471]]. aastal toimunud [[Brunkebergi lahingus]]. Seda teooriat toetab Sture perekonna omandimärk, mis monumendil mitmes kohas esineb.<ref>Curman, S., & Roosval, J. (1927). ''Stockholms kyrkor: S. Nikolai eller storkyrkan III, inredning och lösa inventarier.'' Centraltryckeriet. Lk 412</ref> Seevastu on uurijaid, kes peavad kuju Sture võimu füüsiliseks [[manifesteeringuks]] või [[Haud|haua]] tähiseks<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Skulptuuri materjalid ja sümboolika == Skulptuuri [[materjal]]id varieeruvad laialdaselt. Markantsemad näited on draakoni peas olevad kasvud, mis on valmistatud põdrasarvedest, ja hobuse kõhul olevad nöörist veenid, mis on kaetud [[gesso]]ga <ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 133-135</ref>. Lisaks materjali laiale valikule on skulptuur detailirohke, mistõttu saab sellest välja lugeda eriilmelist sümboolikat, nt hobuse peakaunistuse küljes olevate sulgede värvikombinatsioon. Sinine ja kollane sulg sümboliseerivad Rootsit ning punase ja valge kombinatsioon viitab Pühale Jürile.<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56</ref> Hobuse mõlemal küljel leidub [[Religioon|religioosset]] [[Ikonograafia|ikonograafiat]]: ühel pool [[Valude mees]] ja teisel pool [[Madonna]] ehk Neitsi Maarja lapsega, mis ei ole [[Jeesuse sünd|Jeesuse sünni]] kujutamine. Neitsi Maarja kujutis esineb ka Püha Jüri [[tuunika]]t kinni hoidval vööl, peas roosidest kroon, mis on üks tema peamistest [[Atribuut (kunst)|atribuutidest]]<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56-61</ref>. Lisaks ikonograafiale on skulptuur oluline ka füüsiliselt. Nimelt on ratsaniku rinna keskel [[relikviaar]] Püha Jüri [[säilmed|säilmetele]]<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Viited == {{viited}} il23g19o3pbqwt8pjvdrxosh6t6jy8t 7151668 7151667 2026-05-11T18:17:44Z Andres 5 /* Skulptuuri materjalid ja sümboolika */ 7151668 wikitext text/x-wiki '''Püha Jüri skulptuurigrupp''' on [[Stockholm]]l Püha Nikolause kirikus (rootsi keeles [[Storkyrkan]]; kõnekeeli tuntud ka Stockholmi [[katedraal]]ina) asuv skulptuurigrupp. == Legendi lühikokkuvõte == [[Püha Jüri]] [[Legend|legendist]] on mitu erinevat versiooni, millest tuntuim on [[Genova]] [[peapiiskop]]i [[Jacobus de Voragine]]'i kirjutatud legendikogumikust "[[Legenda aurea]]" ("Kuldne legend")<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 175</ref>. Kogumik koostati aastatel 1259–1266 ja sisaldab 153 lugu, mille keskmes on [[Jeesus]], [[Maarja]] ja teised [[pühak]]ud<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 12</ref>. '' '' "Legenda aurea" järgi sündis Püha Jüri [[Kapadookia]]s. Noore mehena rändas ta [[Lüüdia]]sse Silene linna, kus avastas kohalikke elanikke vaevava [[draakon]]i. Lepituseks söötsid inimesed draakonile kõik oma lambad ja lapsed. Samal päeval, kui järjekord kuninga tütreni jõudis, möödus järvest Püha Jüri. Tänu jumalikule tahtele õnnestus mehel draakon alistada ning ta andis lubaduse, et pärast rahva usku pööramist tapab draakoni oma mõõgaga. Rahvas laskis end ristida ja Jüri tappis draakoni.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 238-240</ref> Tänu oma vaprusele sai Püha Jürist universaalse kaitse [[sümbol]] ja rüütellike [[Ideaal|ideaalide]] kandja.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press.</ref> == Skulptuur == [[Fail:Saint George and the Dragon 2012.jpg|pisi|Püha Jüri ja draakon, 1480ndad või 1490ndad]] Skulptuur on valminud 1480ndatel kuni 1490ndatel ja autoriks peetakse [[Bernt Notke]]t. Skulptuurigrupp kujutab hobuse seljas istuvat Püha Jürit, kes võitleb draakoniga, et päästa printsess. Kuju on mõõtmetelt üleelusuurune, mis oli [[keskaja kunst]]is ebatavaline. Hobuse kõrgus on 3,15 m ja Püha Jüri kõrgus 2,28 m. Skulptuuri tellisid [[Rootsi]] [[regent]] [[Sten Sture vanem|Sten Sture]] ja tema abikaasa [[Ingeborg Tott]].<ref>Tångeberg, P. (2009). ''Wahrheit und Mythos - Bernt Notke und die Stockholmer St.-Georgs-Gruppe.'' Thorbecke Jan Verlag. Lk 49-50</ref> Oletuste kohaselt on kuju püstitatud [[Võidumonument|võidumonumendina]] Sten Sture auks, kes võitles [[1471]]. aastal toimunud [[Brunkebergi lahingus]]. Seda teooriat toetab Sture perekonna omandimärk, mis monumendil mitmes kohas esineb.<ref>Curman, S., & Roosval, J. (1927). ''Stockholms kyrkor: S. Nikolai eller storkyrkan III, inredning och lösa inventarier.'' Centraltryckeriet. Lk 412</ref> Seevastu on uurijaid, kes peavad kuju Sture võimu füüsiliseks [[manifesteeringuks]] või [[Haud|haua]] tähiseks<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Skulptuuri materjalid ja sümboolika == Skulptuuri [[materjal]]id varieeruvad laialdaselt. Markantsemad näited on draakoni peas olevad kasvud, mis on valmistatud põdrasarvedest, ja hobuse kõhul olevad nöörist veenid, mis on kaetud [[gesso]]ga <ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 133-135</ref>. Lisaks materjali laiale valikule on skulptuur detailirohke, mistõttu saab sellest välja lugeda eriilmelist sümboolikat, nt hobuse peakaunistuse küljes olevate sulgede värvikombinatsioon. Sinine ja kollane sulg sümboliseerivad Rootsit ning punase ja valge kombinatsioon viitab Pühale Jürile.<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56</ref> Hobuse mõlemal küljel leidub [[Religioon|religioosset]] [[Ikonograafia|ikonograafiat]]: ühel pool [[Valude mees]] ja teisel pool [[Madonna]] ehk Neitsi Maarja lapsega, mis ei ole [[Jeesuse sünd|Jeesuse sünni]] kujutamine. Neitsi Maarja kujutis esineb ka Püha Jüri [[tuunika]]t kinni hoidval vööl, peas roosidest kroon, mis on üks tema peamistest [[Atribuut (kunst)|atribuutidest]]<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56-61</ref>. Lisaks ikonograafiale on skulptuuril ka materiaalne tähtsus. Nimelt on ratsaniku rinna keskel [[relikviaar]] Püha Jüri [[säilmed|säilmetele]]<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Viited == {{viited}} 1crap2f3snzgts0or9xeoltejzxx46v 7151670 7151668 2026-05-11T18:23:44Z Andres 5 7151670 wikitext text/x-wiki '''Püha Jüri skulptuurigrupp''' on [[Stockholm]]i Püha Nikolause kirikus (rootsi keeles [[Storkyrkan]]; kõnekeeli tuntud ka Stockholmi [[katedraal]]ina) asuv skulptuurigrupp. == Legendi lühikokkuvõte == [[Püha Jüri]] [[Legend|legendist]] on mitu erinevat versiooni, millest tuntuim on [[Genova]] [[peapiiskop]]i [[Jacobus de Voragine]]'i koostatud legendikogumikust "[[Legenda aurea]]" ("Kuldne legend")<reFf>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 175</ref>. Kogumik koostati aastatel 1259–1266 ja sisaldab 153 lugu, mille keskmes on [[Jeesus]], [[Maarja]] ja teised [[pühak]]ud<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 12</ref>. '' '' "Legenda aurea" järgi sündis Püha Jüri [[Kapadookia]]s. Noore mehena rändas ta [[Lüüdia]]sse Silene linna, kus avastas kohalikke elanikke vaevava [[draakon]]i. Lepituseks söötsid inimesed draakonile kõik oma lambad ja lapsed. Samal päeval, kui järjekord kuninga tütreni jõudis, möödus järvest Püha Jüri. Tänu jumalikule tahtele õnnestus mehel draakon alistada ning ta andis lubaduse, et pärast rahva usku pööramist tapab draakoni oma mõõgaga. Rahvas laskis end ristida ja Jüri tappis draakoni.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 238-240</ref> Tänu oma vaprusele sai Püha Jürist universaalse kaitse [[sümbol]] ja rüütellike [[Ideaal|ideaalide]] kandja.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press.</ref> == Skulptuur == [[Fail:Saint George and the Dragon 2012.jpg|pisi|Püha Jüri ja draakon, 1480ndad või 1490ndad]] Skulptuur on valminud 1480ndatel kuni 1490ndatel ja autoriks peetakse [[Bernt Notke]]t. Skulptuurigrupp kujutab hobuse seljas istuvat Püha Jürit, kes võitleb draakoniga, et päästa printsess. Kuju on mõõtmetelt üleelusuurune, mis oli [[keskaja kunst]]is ebatavaline. Hobuse kõrgus on 3,15 m ja Püha Jüri kõrgus 2,28 m. Skulptuuri tellisid [[Rootsi]] [[regent]] [[Sten Sture vanem|Sten Sture]] ja tema abikaasa [[Ingeborg Tott]].<ref>Tångeberg, P. (2009). ''Wahrheit und Mythos - Bernt Notke und die Stockholmer St.-Georgs-Gruppe.'' Thorbecke Jan Verlag. Lk 49-50</ref> Oletuste kohaselt on kuju püstitatud [[Võidumonument|võidumonumendina]] Sten Sture auks, kes võitles [[1471]]. aastal toimunud [[Brunkebergi lahingus]]. Seda teooriat toetab Sture perekonna omandimärk, mis monumendil mitmes kohas esineb.<ref>Curman, S., & Roosval, J. (1927). ''Stockholms kyrkor: S. Nikolai eller storkyrkan III, inredning och lösa inventarier.'' Centraltryckeriet. Lk 412</ref> Seevastu on uurijaid, kes peavad kuju Sture võimu füüsiliseks väljenduseks või [[Haud|haua]] tähiseks<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Skulptuuri materjalid ja sümboolika == Skulptuuri [[materjal]]id varieeruvad laialdaselt. Markantsemad näited on draakoni peas olevad kasvud, mis on valmistatud põdrasarvedest, ja hobuse kõhul olevad nöörist veenid, mis on kaetud [[gesso]]ga <ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 133-135</ref>. Lisaks materjali laiale valikule on skulptuur detailirohke, mistõttu saab sellest välja lugeda eriilmelist sümboolikat, nt hobuse peakaunistuse küljes olevate sulgede värvikombinatsioon. Sinine ja kollane sulg sümboliseerivad Rootsit ning punase ja valge kombinatsioon viitab Pühale Jürile.<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56</ref> Hobuse mõlemal küljel leidub [[Religioon|religioosset]] [[Ikonograafia|ikonograafiat]]: ühel pool [[Valude mees]] ja teisel pool [[Madonna]] ehk Neitsi Maarja lapsega, mis ei ole [[Jeesuse sünd|Jeesuse sünni]] kujutamine. Neitsi Maarja kujutis esineb ka Püha Jüri [[tuunika]]t kinni hoidval vööl, peas roosidest kroon, mis on üks tema peamistest [[Atribuut (kunst)|atribuutidest]]<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56-61</ref>. Lisaks ikonograafiale on skulptuuril ka materiaalne tähtsus. Nimelt on ratsaniku rinna keskel [[relikviaar]] Püha Jüri [[säilmed|säilmetele]]<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Viited == {{viited}} 0uub93wspgqpn9epgdfzf35aktssao7 7151675 7151670 2026-05-11T18:24:46Z Andres 5 /* Legendi lühikokkuvõte */ 7151675 wikitext text/x-wiki '''Püha Jüri skulptuurigrupp''' on [[Stockholm]]i Püha Nikolause kirikus (rootsi keeles [[Storkyrkan]]; kõnekeeli tuntud ka Stockholmi [[katedraal]]ina) asuv skulptuurigrupp. == Legendi lühikokkuvõte == [[Püha Jüri]] [[Legend|legendist]] on mitu erinevat versiooni, millest tuntuim on [[Genova]] [[peapiiskop]]i [[Jacobus de Voragine]]'i koostatud legendikogumikust "[[Legenda aurea]]"<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 175</ref>. Kogumik koostati aastatel 1259–1266 ja sisaldab 153 lugu, mille keskmes on [[Jeesus]], [[Maarja]] ja teised [[pühak]]ud<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 12</ref>. '' '' "Legenda aurea" järgi sündis Püha Jüri [[Kapadookia]]s. Noore mehena rändas ta [[Lüüdia]]sse Silene linna, kus avastas kohalikke elanikke vaevava [[draakon]]i. Lepituseks söötsid inimesed draakonile kõik oma lambad ja lapsed. Samal päeval, kui järjekord kuninga tütreni jõudis, möödus järvest Püha Jüri. Tänu jumalikule tahtele õnnestus mehel draakon alistada ning ta andis lubaduse, et pärast rahva usku pööramist tapab draakoni oma mõõgaga. Rahvas laskis end ristida ja Jüri tappis draakoni.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press. Lk 238-240</ref> Tänu oma vaprusele sai Püha Jürist universaalse kaitse [[sümbol]] ja rüütellike [[Ideaal|ideaalide]] kandja.<ref>Duffy, E. (toim). (1993). ''The Golden Legend'' (W. G. Ryan, tlk)''.'' Princeton University Press.</ref> == Skulptuur == [[Fail:Saint George and the Dragon 2012.jpg|pisi|Püha Jüri ja draakon, 1480ndad või 1490ndad]] Skulptuur on valminud 1480ndatel kuni 1490ndatel ja autoriks peetakse [[Bernt Notke]]t. Skulptuurigrupp kujutab hobuse seljas istuvat Püha Jürit, kes võitleb draakoniga, et päästa printsess. Kuju on mõõtmetelt üleelusuurune, mis oli [[keskaja kunst]]is ebatavaline. Hobuse kõrgus on 3,15 m ja Püha Jüri kõrgus 2,28 m. Skulptuuri tellisid [[Rootsi]] [[regent]] [[Sten Sture vanem|Sten Sture]] ja tema abikaasa [[Ingeborg Tott]].<ref>Tångeberg, P. (2009). ''Wahrheit und Mythos - Bernt Notke und die Stockholmer St.-Georgs-Gruppe.'' Thorbecke Jan Verlag. Lk 49-50</ref> Oletuste kohaselt on kuju püstitatud [[Võidumonument|võidumonumendina]] Sten Sture auks, kes võitles [[1471]]. aastal toimunud [[Brunkebergi lahingus]]. Seda teooriat toetab Sture perekonna omandimärk, mis monumendil mitmes kohas esineb.<ref>Curman, S., & Roosval, J. (1927). ''Stockholms kyrkor: S. Nikolai eller storkyrkan III, inredning och lösa inventarier.'' Centraltryckeriet. Lk 412</ref> Seevastu on uurijaid, kes peavad kuju Sture võimu füüsiliseks väljenduseks või [[Haud|haua]] tähiseks<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Skulptuuri materjalid ja sümboolika == Skulptuuri [[materjal]]id varieeruvad laialdaselt. Markantsemad näited on draakoni peas olevad kasvud, mis on valmistatud põdrasarvedest, ja hobuse kõhul olevad nöörist veenid, mis on kaetud [[gesso]]ga <ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 133-135</ref>. Lisaks materjali laiale valikule on skulptuur detailirohke, mistõttu saab sellest välja lugeda eriilmelist sümboolikat, nt hobuse peakaunistuse küljes olevate sulgede värvikombinatsioon. Sinine ja kollane sulg sümboliseerivad Rootsit ning punase ja valge kombinatsioon viitab Pühale Jürile.<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56</ref> Hobuse mõlemal küljel leidub [[Religioon|religioosset]] [[Ikonograafia|ikonograafiat]]: ühel pool [[Valude mees]] ja teisel pool [[Madonna]] ehk Neitsi Maarja lapsega, mis ei ole [[Jeesuse sünd|Jeesuse sünni]] kujutamine. Neitsi Maarja kujutis esineb ka Püha Jüri [[tuunika]]t kinni hoidval vööl, peas roosidest kroon, mis on üks tema peamistest [[Atribuut (kunst)|atribuutidest]]<ref>Svanberg, J. (1998). ''Saint George and the Dragon'' (D. Jones, tlk)''.'' Rabén Prisma. (originaal avaldatud 1935). Lk 56-61</ref>. Lisaks ikonograafiale on skulptuuril ka materiaalne tähtsus. Nimelt on ratsaniku rinna keskel [[relikviaar]] Püha Jüri [[säilmed|säilmetele]]<ref>Mänd, A. (2010). ''Bernt Notke'' – ''uuenduste ja traditsioonide vahel.'' Eesti Kunstimuuseum. Lk 75</ref>. == Viited == {{viited}} 6o4u5a8lmymbqr018uzyw57dwjocdp8 0 714463 7151946 7147329 2026-05-12T07:16:34Z Andravikipeedia 71011 Õigekirjaparandused 7151946 wikitext text/x-wiki {{liita|Kirikuslaavi keel}} '''Kirikuslaavi keel''' (ka vanaslaavi keel) on [[Slaavi keeled|slaavi keelte]] hulka kuuluv keel. Selle keele lõid [[9. sajand eKr|9. sajandil]] misjonärid Kirill ja Metodios kiriklikeks jutlusteks ja Piibli tõlkimiseks slaavlastele, samuti oli see slaavlaste esimene kirjakeel. Keel põhines [[Thessaloníki|Thessaloniki]] (Saloniki) piirkonna lõunaslaavi murretel.<ref name=":0">The Editors of Encyclopaedia Britannica. (n.d.). ''Old Church Slavonic language''. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 22. märtsil 2026, <nowiki>https://www.britannica.com/topic/Old-Church-Slavonic-language</nowiki></ref> Keele kirjutamiseks kasutati kahte tähestikku: [[Kirillitsa tähestik|kirillitsat]] ja [[Glagoolitsa|glagoolitsat]]. Arvatakse, et glagoolitsa lõi püha Kirill.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Kirikuslaavi keel levis laialdaselt keskajal slaavi rahvaste seas ja sai õigeusu kultuuritraditsioonis jumalateenistuse ja kirjanduse põhikeeleks.<ref name=":1">Library of Congress. (2025). ''Old Church Slavic and Church Slavic: Primary and secondary resources''. Vaadatud 7. aprillil 2026, <nowiki>https://guides.loc.gov/old-church-slavonic-and-church-slavic</nowiki></ref> Iga slaavi rahva seas oli see veidi muudetud ja kohandatud kohaliku keele või murdega.<ref name=":1" /> Kogu keskaja vältel kasutati seda õigeusklike slaavlaste religiooni- ja kirjanduskeelena.<ref name=":0" /> == Funktsioon ja kasutamine == Kirikuslaavi keel oli slaavlaste esimene kirjakeel, mistõttu kirjutati selles kroonikaid, jutustusi, seadustikke (eeskirju), dokumente, dekreete ning peeti nii era- kui ka diplomaatilist kirjavahetust.<ref name=":1" /> Peamiselt valdasid seda keelt haritud ühiskonnakihtide esindajad: piiskopid, mungad, preestrid, kirjutajad, kaupmehed, bojaarid ja vürstid.<ref name=":1" /> Kirikuslaavi keelt kasutati peamiselt kirjaliku ja jumalateenistuse keelena.<ref name=":1" /> == Mõju == Kirikuslaavi keel avaldas suurt mõju tänapäevaste slaavi keelte arengule, eriti serbia, bulgaaria ja vene keelele.<ref name=":0" /> Kõige enam mõjutas see vene kirjakeelt, mis laenas palju sõnu kirikuslaavi keelest.<ref name=":0" /> Näiteks sellised igapäevased sõnad, nagu “'''сладкий”''' (‘magus’), “'''одежда”''' (‘riistad/riided’), “'''среда”''' (‘kolmapäev’), “'''праздник”''' (‘püha’), “'''страна”''' (‘riik/maa’), “'''помощь”''' (‘abi’) ja “'''единый”''' (‘üksainus’) on kirikuslaavi päritolu.<ref>Russia Beyond. (n.d.). ''Russian Old Slavonic language''. Vaadatud 7. aprillil 2026, <nowiki>https://www.rbth.com/education/333364-russian-old-slavonic-language</nowiki></ref> == Tänapäev == Kirikuslaavi keel on säilinud tänapäevani.<ref name=":1" /> Seda kasutatakse endiselt õigeusu jumalateenistustel ja õigeusu Piiblis.<ref name=":1" /> Samuti täieneb kirikuslaavi tekstide kogu pidevalt, kuna koostatakse uusi jumalateenistusi ja palveid.<ref name=":1" /> Kirikuslaavi keel on säilinud mitte ainult jumalateenistuste raamatutes, vaid ka mitmesugustel kirikuslaavi kirjanduse mälestusmärkidel.<ref name=":1" /> == Viited == m04lbtcumwite6rpgcxyodqubmt1rvk 1 714641 7151666 7150235 2026-05-11T18:15:36Z Hejwvduwbehrb 228983 /* */ Vastus 7151666 wikitext text/x-wiki ''Tallinna Biathloni Klubi :Sellist asja pole olemas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. mai 2026, kell 12:27 (EEST) ::Vast ikka klubi on olemas. Küll vajaks viided ka linke allikate juurde. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. mai 2026, kell 01:52 (EEST) Ka Team Tallinna Biathlon Klubi ei ole olemas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. mai 2026, kell 08:49 (EEST) On Spordiklubi Tallinna Biathlon. Aga Team ei ole klubi. Mis asi see on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. mai 2026, kell 08:55 (EEST) :Klubi nimi ongi Team Tallinna Biathlon, link on lisatud. [[Kasutaja:Hejwvduwbehrb|Hejwvduwbehrb]] ([[Kasutaja arutelu:Hejwvduwbehrb|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 21:15 (EEST) kaew0fhuygwlsfz9brwu0rd19q7fapf 7151813 7151666 2026-05-11T21:37:20Z Andres 5 /* */ Vastus 7151813 wikitext text/x-wiki ''Tallinna Biathloni Klubi :Sellist asja pole olemas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. mai 2026, kell 12:27 (EEST) ::Vast ikka klubi on olemas. Küll vajaks viided ka linke allikate juurde. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. mai 2026, kell 01:52 (EEST) Ka Team Tallinna Biathlon Klubi ei ole olemas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. mai 2026, kell 08:49 (EEST) On Spordiklubi Tallinna Biathlon. Aga Team ei ole klubi. Mis asi see on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. mai 2026, kell 08:55 (EEST) :Klubi nimi ongi Team Tallinna Biathlon, link on lisatud. [[Kasutaja:Hejwvduwbehrb|Hejwvduwbehrb]] ([[Kasutaja arutelu:Hejwvduwbehrb|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 21:15 (EEST) ::Milline link? Ja tekstis ei ole sellist klubi mainitud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 00:37 (EEST) jd6qu21v5f33naa0hifxqpiup5pu5l3 1 714722 7152023 7150620 2026-05-12T08:23:14Z Hirvelaid 32011 7152023 wikitext text/x-wiki Kas jääb see pealkiri või panna ''art brut''. Mina kaldun art bruti poole. [[Kasutaja:Mona|Mona]] 10. mai 2026, kell 17:28 (EEST) :Võiks jääda senine pealkiri. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 11:22 (EEST) dir0ty85jhwf2sd7keqhmv8piweouiw 0 714743 7151594 7151461 2026-05-11T16:33:25Z Andres 5 7151594 wikitext text/x-wiki '''Ōnini sõda''' (応仁の乱, ''Ōnin no Ran'') oli [[kodusõda]] [[Jaapan]]is [[Muromachi ajastu]]l aastatel [[1467]]–[[1477]]. Sõda algas [[Ōnini ajastu]]l ja lõppes [[Bunmei ajastu]]l. Sõjas etendas keskset osa vastasseis [[Hosokawa Katsumoto]] ja [[Yamana Sōzen]]i vahel, kuid selle põhjuste seas olid ka šogunaadi sisepoliitilised pinged ja ''[[daimyō]]''{{'}}de omavaheline rivaalitsemine. Konfliktist kujunes kogu riiki haarav sõda, millesse oli kaasatud suur osa Jaapani sõjalisest eliidist. Ōnini sõda peetakse sageli [[Sengoku ajastu]] alguseks või selle vahetuks eelkäijaks. Sengoku ajastut iseloomustasid poliitiline killustatus ja alalised sõjalised konfliktid ''daimyō''{{'}}de vahel. == Ülevaade == Ōnini sõja üks peamine ajend oli vaidlus selle üle, kes peaks saama järgmiseks [[šogun]]iks pärast [[Ashikaga Yoshimasa]]t. 1464. aastal veenis Yoshimasa, kellel polnud pärijaid, oma venda [[Ashikaga Yoshimi]]t loobuma mungaelust, et saada pärast teda šoguniks. Sellega ta määras sisuliselt venna oma järglaseks. Olukord muutus, kui Yoshimasal sündis 1465. aastal poeg [[Ashikaga Yoshihisa]]. See tekitas päriluskriisi: osa ''daimyō''{{'}}sid toetas Yoshimit, teised Yoshihisat. Lisaks šogunaadi pärilustülile mõjutasid konflikti ''daimyō''{{'}}de omavaheline rivaalitsemine ning pärilustülid, muu hulgas [[Hatakeyama klann]]is ja [[Shiba klann]]is. Sõja alguses kujunes välja kaks vastasleeri, mida sageli nimetatakse ida- ja läänearmeeks. Idaarmeed juhtis Hosokawa Katsumoto ja läänearmeed Yamana Sōzen. Sõja käigus vahetas mitu ''daimyō''{{'}}d poolt ja liidud muutusid korduvalt. 1473. aastal surid nii Hosokawa Katsumoto kui ka Yamana Sōzen, kuid see ei lõpetanud sõda. Võitlused jätkusid ning [[Kyōto]] ja selle ümbrus laastati ulatuslikult. 1477. aastaks vaibus sõjategevus ilma selge võitja ja püsiva lahenduseta. Sõja ajal osutus šoguni võim nõrgaks: [[Ashikaga Yoshimasa]] ei suutnud konflikti tõhusalt kontrollida ega lõpetada. See andis ''daimyō''{{'}}dele märku keskvalitsuse nõrkusest ning soodustas edasisi iseseisvaid võimuvõitlusi üle kogu Jaapani. Ōnini sõja tagajärjel säilitas [[Hosokawa klann]] esialgu märkimisväärse mõjuvõimu, kuid šogunaadi autoriteet nõrgenes oluliselt. == Välislingid == https://www.britannica.com/topic/Sengoku-period https://www.britannica.com/event/Onin-War [[Kategooria:Jaapani ajalugu]] p89sdpyh5hjyr9brl52i9ysj3afgji4 0 714751 7151488 7151457 2026-05-11T12:27:46Z Le Boréalien 200476 7151488 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lisboa, Castelo de São Jorge (52669017508).jpg|pisi|São Jorge kindlus]] '''Püha Jüri kindlus''' ([[portugali keel]]es ''Castelo de São Jorge'') on põhiliselt [[maurid]]e vallutuste aegselt [[berberid|berberite]] tööjõuga valminud kindlus [[Portugal]]i pealinnas [[Lissabon]]is. See asub ajaloolise keskuse kõrgeimal künkal [[Alfama|Alfama linnaosas]], kust avanevad suurepärased vaated üle linna, kuid ka [[Tejo|Tejo jõe suudmele]]. [[Kindlus]] on üks tuntumaid ja külastatavamaid turismiatraktsioone Lissabonis. == Vaata ka == *[[Lissaboni seitse küngast]] *[[Püha Jüri]] == Välislingid == * [https://castelodesaojorge.pt/en Kindluse ametlik veebileht] {{koord}} [[Kategooria:Lissabon]] mfxqw293nzxqmg0elm8s5o5vkqc6rwp 7151493 7151488 2026-05-11T12:42:49Z Le Boréalien 200476 päis 7151493 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|kirjeldab kindlust Lissabonis; teiste samanimeliste kindluste kohta vaata lehekülge [[Püha Jüri kindlus (täpsustus)]]}} [[Fail:Lisboa, Castelo de São Jorge (52669017508).jpg|pisi|São Jorge kindlus]] '''Püha Jüri kindlus''' ([[portugali keel]]es ''Castelo de São Jorge'') on põhiliselt [[maurid]]e vallutuste aegselt [[berberid|berberite]] tööjõuga valminud kindlus [[Portugal]]i pealinnas [[Lissabon]]is. See asub ajaloolise keskuse kõrgeimal künkal [[Alfama|Alfama linnaosas]], kust avanevad suurepärased vaated üle linna, kuid ka [[Tejo|Tejo jõe suudmele]]. [[Kindlus]] on üks tuntumaid ja külastatavamaid turismiatraktsioone Lissabonis. == Vaata ka == *[[Lissaboni seitse küngast]] *[[Püha Jüri]] == Välislingid == * [https://castelodesaojorge.pt/en Kindluse ametlik veebileht] {{koord}} [[Kategooria:Lissabon]] e43r8bcmuelulkh6z9ely26pkncpimp 0 714752 7151490 7150969 2026-05-11T12:33:16Z Le Boréalien 200476 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Castelo de São Jorge]] 7151490 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Ei olnud eesti keele ortograafiale kohane lisada ülakoma ja tüvevokaali}} b6rz41rbebxoqmo0sn7116helm55v8k 1 714753 7151597 7151466 2026-05-11T16:39:42Z Andres 5 /* */ Vastus 7151597 wikitext text/x-wiki Peaks vist olema: Ōnini sõda. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 01:15 (EEST) ---- Ühelt poolt on öeldud, et enne oli Muromachi ajastu ja selle järel tuli Sengoku ajastu, aga teisalt ka seda, et oli Ōnini ajastu ja tuli Bunmei ajastu. Praktikas olid Ōnini ja Bunmei perioodid aste madalamal ja seega peaks seal vast kasutama miskit teist nime, kui "ajastu". Seda enam, et Sengoku ajastu oli vist kah Muromachi ajastu alamperiood. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 14:53 (EEST) :Jah, see tekitab segadust küll. Kaalusin teistsugust nimetamist, aga seda vahet jaapani keeles ei ole ja ka eesti keeles ei paista see olevat juurdunud. Võib-olla siis tuleb artiklis rohkem selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 19:39 (EEST) lababao1uxpz1nziv0dqbq0w3xsl6du 1 714770 7151748 7151201 2026-05-11T20:01:21Z Mona 355 7151748 wikitext text/x-wiki Kas mitte Eesti ansambel Ultima Thule ei kuulu ka siia? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 10:39 (EEST) : Kuulub küll. Viited ei teeks ka paha ;) [[Kasutaja:Mona|Mona]] 11. mai 2026, kell 23:00 (EEST) lsbka60l7koyyx15jz3lcw04usyao13 7151755 7151748 2026-05-11T20:04:30Z Mona 355 7151755 wikitext text/x-wiki Kas mitte Eesti ansambel Ultima Thule ei kuulu ka siia? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 10:39 (EEST) : Kuulub küll. [[Kasutaja:Mona|Mona]] 11. mai 2026, kell 23:00 (EEST) kbulydevwj53pksmhazc02ra6213izx 0 714789 7151502 7151415 2026-05-11T12:58:07Z Juhan121 25066 /* Viited */ 7151502 wikitext text/x-wiki [[Kohima]] lahing oli lahing [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]], mis leidis aset Briti India kirdeosas [[Briti impeerium|Briti Impeeriumi]] ja [[Jaapan|Jaapani]] vägede vahel alates 1944. aasta 4. aprillist ning kestis kuni 22. juunini <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kolakowski |eesnimi=C.L |kuupäev=2019 |pealkiri=“Is That the End or Do We Go On?”: The Battle of Kohima, 1944 |url=https://www.jstor.org/stable/26616950 |ajakiri=Army history |lehekülg=6-19 |via=JSTOR}}</ref> . Kohima lahing, olles koos [[Imphali lahing|Imphali lahinguga]] osa operatsioonist [[U-Go]], mis leidis aset paralleelselt operatsiooniga [[Ichi-Go]], olid kombineeritult kõige suuremad Jaapani maavägedsid hõlmavad lahingoperatsioonid kogu teise maailmasõja jooksul <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Overy |eesnimi=Richard |pealkiri=The Oxford History of World War 2 |kuupäev=26 aprill 2023 |kirjastus=Oxford University Press |isbn=9780191045387 |trükk=esimene |lehekülg=63-64 |keel=inglise}}</ref> == Eelmäng == {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kohima lahing | aeg = 4 Aprill 1944 - 22 Juuni 1944 | koht = Kohima, Naga mägede piirkond, Nagalandi provints, Briti-India (nüüd Kirde-India) | tulemus = Liitlaste võit | osaline1 = [[File:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] Briti Impeerium | osaline2 = [[File:Naval_Ensign_of_Japan.svg|25px]] Jaapani Impeerium | osa = Teisest maailmasõjast | väejuht1 = William Slim Geoffrey Scoons Hugh Richards | väejuht2 = Masakazu Kawabe Mutaguchi Renya Kōtoku Satō | väeüksused1 = 14. armee 4. korpus 161. brigaad | väeüksused2 = 15. armee 31. diviis | jõud1 = 1 alamehitatud brigaad (1500) + 1000 tsiviilisikut | jõud2 = 1 diviis (15000-20000) | kaotused1 = 161. brigaad: 462 Liitlasväed kokku: 4064 | kaotused2 = 6264 surnud/haavatud 2800 hospitaliseeritud }} Peale Jaapani vägede üllatusrünnakut [[Rünnak Pearl Harborile|Pearl Harborile]] 7. detsembril 1941, langesid mitmed Briti valdused [[Kagu-Aasia|Kagu]]- ja [[Ida-Aasia|Ida-Aasias]] Jaapani 15. armee rünnakute tagajärjel kiiresti ning 1942. aasta esimeste kuude lõpuks kontrollis Jaapani impeerium [[Malaisia|Malaisiat]], [[Myanmar|Birmat]] (Myanmar), [[Singapur|Singapuri]] ja [[Hongkong|Hong Kongi]]. <ref name=":0" /> Olukorra parandamiseks alustasid liitlasväed 1943. aasta alguses Briti Impeeriumi ja [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariigi]] ühisvägede ühist pealetungi, mis lõppes suuremat edu saavutamata. Liitlasvägede pealetungi läbikukkumine inspireeris kindralleitnant [[Mutaguchi Renya|Mutaguchi Renyat]] koostöös [[India Rahvusarmee|India Rahvusarmeega]] ründama [[India]] südamesse eesmärgiga inspireerida indialasi brittide vastu mässama ning seejärel kogu Indiat vallutama. India Rahvusarmee koosnes Birma ja Malaisia langemise käigus jaapanlaste kätte langenud ligi 16000 mehest, keda veendi koos eksiilis [[Bengal|Bengali]] natsionalisti, [[Subhas Chandra Bose|Subhas Chandra Bosega]], pooli vahetama <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lyman |eesnimi=R. |pealkiri=Japan’s Last Bid for Victory: The Imphal-Kohima Campaign |kirjastus=Praetorian press |aasta=2011 |lehekülg=25 |keel=inglise}}</ref>. Birma piirkonna ja Mutaguchi vahetu ülem, kindralleitnant [[Masakazu kawabe|Kawabe]], piiras Mutaguchi rünnakuid esialgu Imphali ja ümbritsevate aladega. <ref name=":0" /> 6. märtsil 1944 alustas Mutaguchi oma vägede pealetungi Imphali peale. Tema vastu seisis Briti-India 14. armee 4. [[Korpus (sõjandus)|korpus]], eesotsas kindralleitnant [[Geoffrey Scoons|Geoffrey Scoonsiga]], mis koosnes ligikaudu 70000 mehest.  Kindral [[William Slim (kindral)|William Slim]], Briti-India rinde vastutav komandör ja Scoonsi vahetu ülem, teadis juba eelnevalt, et Mutaguchi pealetung on tulemas, mistõttu olid nad ettenägelikult planeerinud vägede järkjärgulist tagasitõmbumist Imphali, et seal Jaapani väed otsustavalt purustada, kuid Jaapani vägede pealetung osutus plaanitust raevukamaks. Slim, olles lasknud ennast veenda [[ULTRA (luure)|ULTRA]] luureandmetel, ei mõistnud õigeks ajaks, kui suurt rõhku panid Jaapani väed otsustavate lahingute planeerimisele just rindekomandöride (siinkohal Mutaguchi) tasemel <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhongtian |eesnimi=Han |kuupäev=22. mai 2020 |pealkiri=Strategic culture and intelligence failure: British intelligence on Japan before the Imphal–Kohima battle, 1943–1944 |url=https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0968344519898722?_gl=1*nxiwuj*_up*MQ..*_ga*MTg3MzcxNDA2Mi4xNzc4MzM1Njc0*_ga_60R758KFDG*czE3NzgzMzU2NzQkbzEkZzEkdDE3NzgzMzU2OTUkajM5JGwwJGg2MjU2MjM2NQ.. |ajakiri=War in History |üksiknumber=28 |via=Sagejournals}}</ref>. Kujunenud lahingu käigus olid mitmed 4. korpuse üksused sunnitud piirangurõngast välja murdma, et Imphali jõuda. Märtsi lõpuks oli 4. korpus täielikult isoleeritud ning Slim seisis silmitsi nõrgalt mehitatud Kohima ning täielikult kaitseta [[Dimapur]]<nowiki/>i sõlmpunkti kaitsmise dilemmaga. <ref name=":0" /> Slim nõudis oma ülemate käest Kohima ja Dimapuri täiendamiseks viivitamatut abi. Vastuseks abipalvele, suunati 19-26. märtsil 30 transpordilennukit [[Arakani osariik|Arakanist]] ümber, et transportida 5. Briti-India [[diviis]] ümber Imphali, millest omakorda 161. [[brigaad]], eesotsas brigaadikindral [[Dermot Warren|Warreniga]], suunati Kohima ja Dimapuri kaitsele. Lisavägedena saadeti alasse ka Briti 2. diviis ja 33. korpuse staap. <ref name=":0" /> [[Fail:Kohima.jpg|pisi|Imphali ja Kohima rinne]] == Strateegiline tähtsus == Kohima oli strateegiliselt kriitilise tähtsusega, kuna selle asukoht kontrollis põhiteid Imphali ja India sisemaade vahel. Kohima linn asus mäekurus, kus Imphali ja Dimapuri vaheline tee ja mitmed mägirajad kohtusid, mis tegid sellest olulise logistilise sõlmpunkti. Kohima kontrolli alla saamine seega tähendas liitlastele Imphali kaitseliini edukat hoidmist või jaapanlastele Imphali täielikku äralõikamist ning võimalust vallutada ülejäänud India. <ref name=":0" /> == Maastik == [[Fail:Kohima ridge.jpg|pisi|Kohima kaitsepositsioonide kaart]] Kohima mäeahelik koosnes suurest põhja-lõuna suunalisest mäeahelikust, mis ümbritses teed Imphali. Selle mäeahelikus paiknesid mitmed ladustamis- ja kaitsepositsioonid, millest kõige kriitilisemaks osutus [[Garrison Hill]], kus asusid mitmed administratiivhooned ja ka tenniseväljak. Kohima kaitsepositsioone ümbritsevad veel kõrgemad tipud muutsid kaitsepositsioonide hoidmise keeruliseks. <ref name=":0" /> == Lahing == Kolonel [[Hugh Richards]] jõudis Kohimasse 22. märtsil, mille järel käskis ta koheselt evakueeruda kõigil kõrvalistel [[Mittekombatant|mittekombatantidel]] ning formeeris täiendavatest üksustest ümber kombatantide rühmad. Richards, saades aru, et tal napib elavjõust kõigi positsioonide hoidmiseks, käskis kindlustada ainult Kohima mäeahelik. Oma lahingutegevuse planeerimisel toetus ta suurel osal kohaliku [[naga]] põliselanike populatsioonile, keda ta efektiivselt kohalikku luuretegevusse kaasas. <ref name=":0" /> Jaapanlaste 31. diviisi komandör kindral [[Kōtoku Satō|Satō]] otsustas Kohimat rünnata kahest suunast, millest üks keskendus Imphali teed mööda frontaalrünnakule, samas kui teine üritas Kohima positsioonid selja tagant ära lõigata. Rünnak algas 5. aprillil ning kohe lahingu alguses suutsid Jaapani väed hõivata liitlaste välised positsioonid ning suruda nad Kohima mäeaheliku koondpositsioonidele, kus järgnevate päevade jooksul peeti maha intensiivne lahing, mis tihtipeale päädis käsivõitlusega. Intensiivne võitlus käis ka Garrison Hilli ja tenniseväljaku ümber. Mõtlema poole suurtüki- ja miinipildujapatareid pommitasid teineteise positsioone ning jaapanlaste snaiprid ja öised rünnakud muutsid liitlaste võitlustsükli lakkamatuks ning kurnavaks. <ref name=":0" /> [[Fail:IND 003698 Garrison Hill Kohima.jpg|pisi|Vaade Garrison Hilli kaitsepositsioonilt]] Liitlaste olukord nüüd sissepiiratud perimeetri sees halvenes kiiresti. Jaapanlaste edasine surve lõikas ära liitlaste veevarustuse. Meditsiinipunktid olid haavatutest pungil ning jaapanlaste pommitamine tekitas ka meditsiinipersonali seas arvestatavaid kaotusi. Kaitsjate positsioonide varustamine õhu kaudu kandis vähe vilja ning mitmed kastid langesid jaapanlaste kätte. Liitlaste moraal oli kurnatuse tõttu kokku varisemas. <ref name=":0" /> Perimeetrist väljaspool üritasid Briti-India abiväed võidelda mööda Dimapuri-Kohima teed, kuid jaapanlaste vastupanu, mägine maastik ning [[Mussoonvihm|mussoonvihmad]] muutsid progressi aeglaseks. Korduv piiramisrõnga murdmise katsete edasilükkamine mõjus kaitsjate moraalile laastavalt. 18. aprilliks olid kaitsjad surutud Garrison Hilli viimasele positsioonile. <ref name=":0" /> == Lahingu lõpp == 18. aprillil jõudsid liitlaste abiväed lõpuks Kohima positsioonideni ning murdsid jaapanlaste piiramisrõnga ja evakueerisid kurnatud kaitsjad. Uued väed puhastasid  maikuu jooksul ümbritsevad künkad, tenniseväljaku ja kohalikud naga põliselanike külad jaapanlastest, keda oli samuti räsinud nälg, dehüdratsioon, varustuse nappus ja haigused. <ref name=":0" /> Kindral Satō, mõistes, et Kohimat ei ole enam võimalik hoida, teavitas kindral Mutaguchit, et taandumine on paratamatu, kui varustuse olukord ei lahene. Mutaguchi keelas Satōl positsioonidelt lahkuda, ähvardades teda [[Sõjakohtu|sõjakohtuga]], kuid sellegipoolest andis Satō 31. mail käsu oma meestel Kohima hüljata, andes Mutaguchile mõista, et plaanib ta endaga kaasa võtta, kui Mutaguchi otsustab sõjakohtusse minna. Briti ja India väed asusid taganevaid jaapanlaste kolonne jälitama. <ref name=":0" /> 22. juunil 1944 avasid Briti väed maaühenduse Imphalis võidelnud vägedega, kes olid alates lahingute algusest olnud pea 85 päeva isolatsioonis. Võit jaapanlaste üle kujunes üheks suuremaks liitlaste võiduks Birma rindel, lõpetades jaapanlaste pealetungi Indiasse katastroofilise kaotuse ja Jaapani 15. armee purustamisega. <ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jaapan Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] fakku13xtpkc992zwdl2pyuud1mmipe 7151545 7151502 2026-05-11T14:29:10Z Kruusamägi 1530 7151545 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''[[Kohima]] lahing''' oli lahing [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]], mis leidis aset [[Briti India]] kirdeosas [[Briti impeerium]]i ja [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririigi]] vägede vahel alates 1944. aasta 4. aprillist ning kestis kuni 22. juunini <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kolakowski |eesnimi=C.L |kuupäev=2019 |pealkiri=“Is That the End or Do We Go On?”: The Battle of Kohima, 1944 |url=https://www.jstor.org/stable/26616950 |ajakiri=Army history |lehekülg=6-19 |via=JSTOR}}</ref>. Kohima lahing oli koos [[Imphali lahing]]uga osa operatsioonist [[U-Go]] ja leidis aset paralleelselt operatsiooniga [[Ichi-Go]], mis olid kombineeritult kõige suuremad Jaapani maavägesid hõlmavad lahingoperatsioonid kogu teise maailmasõja jooksul.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Overy |eesnimi=Richard |pealkiri=The Oxford History of World War 2 |kuupäev=26 aprill 2023 |kirjastus=Oxford University Press |isbn=9780191045387 |trükk=esimene |lehekülg=63-64 |keel=inglise}}</ref> == Eelmäng == {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kohima lahing | aeg = 4 Aprill 1944 - 22 Juuni 1944 | koht = Kohima, Naga mägede piirkond, Nagalandi provints, Briti-India (nüüd Kirde-India) | tulemus = Liitlaste võit | osaline1 = [[File:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] Briti Impeerium | osaline2 = [[File:Naval_Ensign_of_Japan.svg|25px]] Jaapani Impeerium | osa = Teisest maailmasõjast | väejuht1 = William Slim Geoffrey Scoons Hugh Richards | väejuht2 = Masakazu Kawabe Mutaguchi Renya Kōtoku Satō | väeüksused1 = 14. armee 4. korpus 161. brigaad | väeüksused2 = 15. armee 31. diviis | jõud1 = 1 alamehitatud brigaad (1500) + 1000 tsiviilisikut | jõud2 = 1 diviis (15000-20000) | kaotused1 = 161. brigaad: 462 Liitlasväed kokku: 4064 | kaotused2 = 6264 surnud/haavatud 2800 hospitaliseeritud }} Pärast Jaapani vägede [[Rünnak Pearl Harborile|üllatusrünnakut Pearl Harborile]] 7. detsembril 1941, langesid mitmed Briti valdused [[Kagu-Aasia|Kagu]]- ja [[Ida-Aasia|Ida-Aasias]] Jaapani 15. armee rünnakute tagajärjel kiiresti ning 1942. aasta esimeste kuude lõpuks kontrollis Jaapani impeerium [[Malaisia]]t, [[Myanmar|Birmat]] (Myanmar), [[Singapur]]i ja [[Hongkong]]i.<ref name=":0" /> Olukorra parandamiseks alustasid liitlasväed 1943. aasta alguses Briti Impeeriumi ja [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariigi]] ühisvägede ühist pealetungi, mis lõppes suuremat edu saavutamata. Liitlasvägede pealetungi läbikukkumine inspireeris kindralleitnant [[Mutaguchi Renya|Mutaguchi Renyat]] koostöös [[India Rahvusarmee|India Rahvusarmeega]] ründama [[India]] südamesse eesmärgiga inspireerida indialasi brittide vastu mässama ning seejärel kogu Indiat vallutama. India Rahvusarmee koosnes Birma ja Malaisia langemise käigus jaapanlaste kätte langenud ligi 16000 mehest, keda veendi koos eksiilis [[Bengal|Bengali]] natsionalisti, [[Subhas Chandra Bose|Subhas Chandra Bosega]], pooli vahetama <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lyman |eesnimi=R. |pealkiri=Japan’s Last Bid for Victory: The Imphal-Kohima Campaign |kirjastus=Praetorian press |aasta=2011 |lehekülg=25 |keel=inglise}}</ref>. Birma piirkonna ja Mutaguchi vahetu ülem, kindralleitnant [[Masakazu kawabe|Kawabe]], piiras Mutaguchi rünnakuid esialgu Imphali ja ümbritsevate aladega. <ref name=":0" /> 6. märtsil 1944 alustas Mutaguchi oma vägede pealetungi Imphali peale. Tema vastu seisis Briti-India 14. armee 4. [[Korpus (sõjandus)|korpus]], eesotsas kindralleitnant [[Geoffrey Scoons|Geoffrey Scoonsiga]], mis koosnes ligikaudu 70000 mehest.  Kindral [[William Slim (kindral)|William Slim]], Briti-India rinde vastutav komandör ja Scoonsi vahetu ülem, teadis juba eelnevalt, et Mutaguchi pealetung on tulemas, mistõttu olid nad ettenägelikult planeerinud vägede järkjärgulist tagasitõmbumist Imphali, et seal Jaapani väed otsustavalt purustada, kuid Jaapani vägede pealetung osutus plaanitust raevukamaks. Slim, olles lasknud ennast veenda [[ULTRA (luure)|ULTRA]] luureandmetel, ei mõistnud õigeks ajaks, kui suurt rõhku panid Jaapani väed otsustavate lahingute planeerimisele just rindekomandöride (siinkohal Mutaguchi) tasemel <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhongtian |eesnimi=Han |kuupäev=22. mai 2020 |pealkiri=Strategic culture and intelligence failure: British intelligence on Japan before the Imphal–Kohima battle, 1943–1944 |url=https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0968344519898722?_gl=1*nxiwuj*_up*MQ..*_ga*MTg3MzcxNDA2Mi4xNzc4MzM1Njc0*_ga_60R758KFDG*czE3NzgzMzU2NzQkbzEkZzEkdDE3NzgzMzU2OTUkajM5JGwwJGg2MjU2MjM2NQ.. |ajakiri=War in History |üksiknumber=28 |via=Sagejournals}}</ref>. Kujunenud lahingu käigus olid mitmed 4. korpuse üksused sunnitud piirangurõngast välja murdma, et Imphali jõuda. Märtsi lõpuks oli 4. korpus täielikult isoleeritud ning Slim seisis silmitsi nõrgalt mehitatud Kohima ning täielikult kaitseta [[Dimapur]]<nowiki/>i sõlmpunkti kaitsmise dilemmaga. <ref name=":0" /> Slim nõudis oma ülemate käest Kohima ja Dimapuri täiendamiseks viivitamatut abi. Vastuseks abipalvele, suunati 19-26. märtsil 30 transpordilennukit [[Arakani osariik|Arakanist]] ümber, et transportida 5. Briti-India [[diviis]] ümber Imphali, millest omakorda 161. [[brigaad]], eesotsas brigaadikindral [[Dermot Warren|Warreniga]], suunati Kohima ja Dimapuri kaitsele. Lisavägedena saadeti alasse ka Briti 2. diviis ja 33. korpuse staap. <ref name=":0" /> [[Fail:Kohima.jpg|pisi|Imphali ja Kohima rinne]] == Strateegiline tähtsus == Kohima oli strateegiliselt kriitilise tähtsusega, kuna selle asukoht kontrollis põhiteid Imphali ja India sisemaade vahel. Kohima linn asus mäekurus, kus Imphali ja Dimapuri vaheline tee ja mitmed mägirajad kohtusid, mis tegid sellest olulise logistilise sõlmpunkti. Kohima kontrolli alla saamine seega tähendas liitlastele Imphali kaitseliini edukat hoidmist või jaapanlastele Imphali täielikku äralõikamist ning võimalust vallutada ülejäänud India. <ref name=":0" /> == Maastik == [[Fail:Kohima ridge.jpg|pisi|Kohima kaitsepositsioonide kaart]] Kohima mäeahelik koosnes suurest põhja-lõuna suunalisest mäeahelikust, mis ümbritses teed Imphali. Selle mäeahelikus paiknesid mitmed ladustamis- ja kaitsepositsioonid, millest kõige kriitilisemaks osutus [[Garrison Hill]], kus asusid mitmed administratiivhooned ja ka tenniseväljak. Kohima kaitsepositsioone ümbritsevad veel kõrgemad tipud muutsid kaitsepositsioonide hoidmise keeruliseks. <ref name=":0" /> == Lahing == Kolonel [[Hugh Richards]] jõudis Kohimasse 22. märtsil, mille järel käskis ta koheselt evakueeruda kõigil kõrvalistel [[Mittekombatant|mittekombatantidel]] ning formeeris täiendavatest üksustest ümber kombatantide rühmad. Richards, saades aru, et tal napib elavjõust kõigi positsioonide hoidmiseks, käskis kindlustada ainult Kohima mäeahelik. Oma lahingutegevuse planeerimisel toetus ta suurel osal kohaliku [[naga]] põliselanike populatsioonile, keda ta efektiivselt kohalikku luuretegevusse kaasas. <ref name=":0" /> Jaapanlaste 31. diviisi komandör kindral [[Kōtoku Satō|Satō]] otsustas Kohimat rünnata kahest suunast, millest üks keskendus Imphali teed mööda frontaalrünnakule, samas kui teine üritas Kohima positsioonid selja tagant ära lõigata. Rünnak algas 5. aprillil ning kohe lahingu alguses suutsid Jaapani väed hõivata liitlaste välised positsioonid ning suruda nad Kohima mäeaheliku koondpositsioonidele, kus järgnevate päevade jooksul peeti maha intensiivne lahing, mis tihtipeale päädis käsivõitlusega. Intensiivne võitlus käis ka Garrison Hilli ja tenniseväljaku ümber. Mõtlema poole suurtüki- ja miinipildujapatareid pommitasid teineteise positsioone ning jaapanlaste snaiprid ja öised rünnakud muutsid liitlaste võitlustsükli lakkamatuks ning kurnavaks. <ref name=":0" /> [[Fail:IND 003698 Garrison Hill Kohima.jpg|pisi|Vaade Garrison Hilli kaitsepositsioonilt]] Liitlaste olukord nüüd sissepiiratud perimeetri sees halvenes kiiresti. Jaapanlaste edasine surve lõikas ära liitlaste veevarustuse. Meditsiinipunktid olid haavatutest pungil ning jaapanlaste pommitamine tekitas ka meditsiinipersonali seas arvestatavaid kaotusi. Kaitsjate positsioonide varustamine õhu kaudu kandis vähe vilja ning mitmed kastid langesid jaapanlaste kätte. Liitlaste moraal oli kurnatuse tõttu kokku varisemas. <ref name=":0" /> Perimeetrist väljaspool üritasid Briti-India abiväed võidelda mööda Dimapuri-Kohima teed, kuid jaapanlaste vastupanu, mägine maastik ning [[Mussoonvihm|mussoonvihmad]] muutsid progressi aeglaseks. Korduv piiramisrõnga murdmise katsete edasilükkamine mõjus kaitsjate moraalile laastavalt. 18. aprilliks olid kaitsjad surutud Garrison Hilli viimasele positsioonile. <ref name=":0" /> == Lahingu lõpp == 18. aprillil jõudsid liitlaste abiväed lõpuks Kohima positsioonideni ning murdsid jaapanlaste piiramisrõnga ja evakueerisid kurnatud kaitsjad. Uued väed puhastasid  maikuu jooksul ümbritsevad künkad, tenniseväljaku ja kohalikud naga põliselanike külad jaapanlastest, keda oli samuti räsinud nälg, dehüdratsioon, varustuse nappus ja haigused. <ref name=":0" /> Kindral Satō, mõistes, et Kohimat ei ole enam võimalik hoida, teavitas kindral Mutaguchit, et taandumine on paratamatu, kui varustuse olukord ei lahene. Mutaguchi keelas Satōl positsioonidelt lahkuda, ähvardades teda [[Sõjakohtu|sõjakohtuga]], kuid sellegipoolest andis Satō 31. mail käsu oma meestel Kohima hüljata, andes Mutaguchile mõista, et plaanib ta endaga kaasa võtta, kui Mutaguchi otsustab sõjakohtusse minna. Briti ja India väed asusid taganevaid jaapanlaste kolonne jälitama. <ref name=":0" /> 22. juunil 1944 avasid Briti väed maaühenduse Imphalis võidelnud vägedega, kes olid alates lahingute algusest olnud pea 85 päeva isolatsioonis. Võit jaapanlaste üle kujunes üheks suuremaks liitlaste võiduks Birma rindel, lõpetades jaapanlaste pealetungi Indiasse katastroofilise kaotuse ja Jaapani 15. armee purustamisega. <ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jaapan Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] h7d192ru16p9ew2dwopv68pg3sbrtxc 7151650 7151545 2026-05-11T17:47:15Z Andres 5 7151650 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''[[Kohima]] lahing''' oli lahing [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]], mis leidis aset [[Briti India]] kirdeosas [[Briti impeerium]]i ja [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririigi]] vägede vahel alates 1944. aasta 4. aprillist ning kestis kuni 22. juunini 1944<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kolakowski |eesnimi=C.L |kuupäev=2019 |pealkiri=“Is That the End or Do We Go On?”: The Battle of Kohima, 1944 |url=https://www.jstor.org/stable/26616950 |ajakiri=Army history |lehekülg=6-19 |via=JSTOR}}</ref>. Kohima lahing oli koos [[Imphali lahing]]uga osa operatsioonist [[U-Go]] ja leidis aset paralleelselt operatsiooniga [[Ichi-Go]], mis koos olid Jaapani maavägede suurimad operatsioonid teises maailmasõjas.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Overy |eesnimi=Richard |pealkiri=The Oxford History of World War 2 |kuupäev=26 aprill 2023 |kirjastus=Oxford University Press |isbn=9780191045387 |trükk=esimene |lehekülg=63-64 |keel=inglise}}</ref> == Eelmäng == {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kohima lahing | aeg = 4. aprill 1944 - 22. juuni 1944 | koht = Kohima, Naga mägede piirkond, Nagalandi provints, Briti India (praegu Kirde-India) | tulemus = Liitlaste võit | osaline1 = [[File:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] Briti Impeerium | osaline2 = [[File:Naval_Ensign_of_Japan.svg|25px]] Jaapani Impeerium | osa = Teisest maailmasõjast | väejuht1 = William Slim Geoffrey Scoons Hugh Richards | väejuht2 = Masakazu Kawabe Renya Mutaguchi Kōtoku Satō | väeüksused1 = 14. armee 4. korpus 161. brigaad | väeüksused2 = 15. armee 31. diviis | jõud1 = 1 alamehitatud brigaad (1500) + 1000 tsiviilisikut | jõud2 = 1 diviis (15000-20000) | kaotused1 = 161. brigaad: 462 Liitlasväed kokku: 4064 | kaotused2 = 6264 surnud/haavatud 2800 hospitaliseeritud }} Pärast Jaapani vägede [[Rünnak Pearl Harborile|üllatusrünnakut Pearl Harborile]] 7. detsembril 1941, langesid mitmed Briti valdused [[Kagu-Aasia|Kagu]]- ja [[Ida-Aasia|Ida-Aasias]] Jaapani 15. armee rünnakute tagajärjel kiiresti ning 1942. aasta esimeste kuude lõpuks kontrollis Jaapani impeerium [[Malaisia]]t, [[Myanmar|Birmat]] (Myanmar), [[Singapur]]i ja [[Hongkong]]i.<ref name=":0" /> Olukorra parandamiseks alustasid liitlasväed 1943. aasta alguses Briti Impeeriumi ja [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariigi]] vägede ühist pealetungi, mis ei saavutanud märkimisväärset edu. Liitlasvägede pealetungi läbikukkumine inspireeris kindralleitnant [[Renya Mutaguchi]]t koostöös [[India Rahvusarmee]]ga ründama [[India]] südamesse eesmärgiga inspireerida indialasi brittide vastu mässama ning seejärel kogu Indiat vallutama. India Rahvusarmee koosnes Birma ja Malaisia langemise käigus jaapanlaste kätte langenud ligi 16 000 mehest, keda veendi koos eksiilis [[Bengal|Bengali]] rahvuslase [[Subhas Chandra Bose]]ga, poolt vahetama <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lyman |eesnimi=R. |pealkiri=Japan’s Last Bid for Victory: The Imphal-Kohima Campaign |kirjastus=Praetorian press |aasta=2011 |lehekülg=25 |keel=inglise}}</ref>. Birma piirkonna ja Mutaguchi vahetu ülem, kindralleitnant [[Masakazu kawabe]] piiras Mutaguchi plaane esialgu Imphali ja ümbritsevate aladega. <ref name=":0" /> 6. märtsil 1944 alustas Mutaguchi oma vägede pealetungi Imphalile. Tema vastu seisis Briti-India 14. armee 4. [[Korpus (sõjandus)|korpus]], eesotsas kindralleitnant [[Geoffrey Scoons]]iga, mis koosnes ligikaudu 70 000 mehest.  Kindral [[William Slim (kindral)|William Slim]], Briti-India rinde vastutav komandör ja Scoonsi vahetu ülem, teadis juba eelnevalt, et Mutaguchi pealetung on tulemas, mistõttu olid nad ettenägelikult planeerinud vägede järkjärgulist tagasitõmbumist Imphali, et seal Jaapani väed otsustavalt purustada, kuid Jaapani vägede pealetung osutus plaanitust raevukamaks. Slim, olles lasknud ennast veenda [[ULTRA (luure)|ULTRA]] luureandmetel, ei mõistnud õigeks ajaks, kui suurt rõhku panid Jaapani väed otsustavate lahingute planeerimisele just rindekomandöride (siinkohal Mutaguchi) tasemel <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhongtian |eesnimi=Han |kuupäev=22. mai 2020 |pealkiri=Strategic culture and intelligence failure: British intelligence on Japan before the Imphal–Kohima battle, 1943–1944 |url=https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0968344519898722?_gl=1*nxiwuj*_up*MQ..*_ga*MTg3MzcxNDA2Mi4xNzc4MzM1Njc0*_ga_60R758KFDG*czE3NzgzMzU2NzQkbzEkZzEkdDE3NzgzMzU2OTUkajM5JGwwJGg2MjU2MjM2NQ.. |ajakiri=War in History |üksiknumber=28 |via=Sagejournals}}</ref>. Kujunenud lahingu käigus olid mitmed 4. korpuse üksused sunnitud piirangurõngast välja murdma, et Imphali jõuda. Märtsi lõpuks oli 4. korpus täielikult isoleeritud ning Slim seisis silmitsi nõrgalt mehitatud Kohima ning täielikult kaitseta [[Dimapur]]<nowiki/>i sõlmpunkti kaitsmise dilemmaga. <ref name=":0" /> Slim nõudis oma ülemate käest Kohima ja Dimapuri täiendamiseks viivitamatut abi. Vastuseks abipalvele, suunati 19-26. märtsil 30 transpordilennukit [[Arakani osariik|Arakanist]] ümber, et transportida 5. Briti-India [[diviis]] ümber Imphali, millest omakorda 161. [[brigaad]], eesotsas brigaadikindral [[Dermot Warren|Warreniga]], suunati Kohima ja Dimapuri kaitsele. Lisavägedena saadeti alasse ka Briti 2. diviis ja 33. korpuse staap. <ref name=":0" /> [[Fail:Kohima.jpg|pisi|Imphali ja Kohima rinne]] == Strateegiline tähtsus == Kohima oli strateegiliselt kriitilise tähtsusega, kuna selle asukoht kontrollis põhiteid Imphali ja India sisemaade vahel. Kohima linn asus mäekurus, kus Imphali ja Dimapuri vaheline tee ja mitmed mägirajad kohtusid, mis tegid sellest olulise logistilise sõlmpunkti. Kohima kontrolli alla saamine seega tähendas liitlastele Imphali kaitseliini edukat hoidmist või jaapanlastele Imphali täielikku äralõikamist ning võimalust vallutada ülejäänud India. <ref name=":0" /> == Maastik == [[Fail:Kohima ridge.jpg|pisi|Kohima kaitsepositsioonide kaart]] Kohima mäeahelik koosnes suurest põhja-lõuna suunalisest mäeahelikust, mis ümbritses teed Imphali. Selle mäeahelikus paiknesid mitmed ladustamis- ja kaitsepositsioonid, millest kõige kriitilisemaks osutus [[Garrison Hill]], kus asusid mitmed administratiivhooned ja ka tenniseväljak. Kohima kaitsepositsioone ümbritsevad veel kõrgemad tipud muutsid kaitsepositsioonide hoidmise keeruliseks. <ref name=":0" /> == Lahing == Kolonel [[Hugh Richards]] jõudis Kohimasse 22. märtsil, mille järel käskis ta koheselt evakueeruda kõigil kõrvalistel [[Mittekombatant|mittekombatantidel]] ning formeeris täiendavatest üksustest ümber kombatantide rühmad. Richards, saades aru, et tal napib elavjõust kõigi positsioonide hoidmiseks, käskis kindlustada ainult Kohima mäeahelik. Oma lahingutegevuse planeerimisel toetus ta suurel osal kohaliku [[naga]] põliselanike populatsioonile, keda ta efektiivselt kohalikku luuretegevusse kaasas. <ref name=":0" /> Jaapanlaste 31. diviisi komandör kindral [[Kōtoku Satō|Satō]] otsustas Kohimat rünnata kahest suunast, millest üks keskendus Imphali teed mööda frontaalrünnakule, samas kui teine üritas Kohima positsioonid selja tagant ära lõigata. Rünnak algas 5. aprillil ning kohe lahingu alguses suutsid Jaapani väed hõivata liitlaste välised positsioonid ning suruda nad Kohima mäeaheliku koondpositsioonidele, kus järgnevate päevade jooksul peeti maha intensiivne lahing, mis tihtipeale päädis käsivõitlusega. Intensiivne võitlus käis ka Garrison Hilli ja tenniseväljaku ümber. Mõtlema poole suurtüki- ja miinipildujapatareid pommitasid teineteise positsioone ning jaapanlaste snaiprid ja öised rünnakud muutsid liitlaste võitlustsükli lakkamatuks ning kurnavaks. <ref name=":0" /> [[Fail:IND 003698 Garrison Hill Kohima.jpg|pisi|Vaade Garrison Hilli kaitsepositsioonilt]] Liitlaste olukord nüüd sissepiiratud perimeetri sees halvenes kiiresti. Jaapanlaste edasine surve lõikas ära liitlaste veevarustuse. Meditsiinipunktid olid haavatutest pungil ning jaapanlaste pommitamine tekitas ka meditsiinipersonali seas arvestatavaid kaotusi. Kaitsjate positsioonide varustamine õhu kaudu kandis vähe vilja ning mitmed kastid langesid jaapanlaste kätte. Liitlaste moraal oli kurnatuse tõttu kokku varisemas. <ref name=":0" /> Perimeetrist väljaspool üritasid Briti-India abiväed võidelda mööda Dimapuri-Kohima teed, kuid jaapanlaste vastupanu, mägine maastik ning [[Mussoonvihm|mussoonvihmad]] muutsid progressi aeglaseks. Korduv piiramisrõnga murdmise katsete edasilükkamine mõjus kaitsjate moraalile laastavalt. 18. aprilliks olid kaitsjad surutud Garrison Hilli viimasele positsioonile. <ref name=":0" /> == Lahingu lõpp == 18. aprillil jõudsid liitlaste abiväed lõpuks Kohima positsioonideni ning murdsid jaapanlaste piiramisrõnga ja evakueerisid kurnatud kaitsjad. Uued väed puhastasid  maikuu jooksul ümbritsevad künkad, tenniseväljaku ja kohalikud naga põliselanike külad jaapanlastest, keda oli samuti räsinud nälg, dehüdratsioon, varustuse nappus ja haigused. <ref name=":0" /> Kindral Satō, mõistes, et Kohimat ei ole enam võimalik hoida, teavitas kindral Mutaguchit, et taandumine on paratamatu, kui varustuse olukord ei lahene. Mutaguchi keelas Satōl positsioonidelt lahkuda, ähvardades teda [[Sõjakohtu|sõjakohtuga]], kuid sellegipoolest andis Satō 31. mail käsu oma meestel Kohima hüljata, andes Mutaguchile mõista, et plaanib ta endaga kaasa võtta, kui Mutaguchi otsustab sõjakohtusse minna. Briti ja India väed asusid taganevaid jaapanlaste kolonne jälitama. <ref name=":0" /> 22. juunil 1944 avasid Briti väed maaühenduse Imphalis võidelnud vägedega, kes olid alates lahingute algusest olnud pea 85 päeva isolatsioonis. Võit jaapanlaste üle kujunes üheks suuremaks liitlaste võiduks Birma rindel, lõpetades jaapanlaste pealetungi Indiasse katastroofilise kaotuse ja Jaapani 15. armee purustamisega. <ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jaapan Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] 6zw01ikciwrs81572ugixfhqeog55z8 0 714798 7151484 2026-05-11T12:25:31Z Rulakarbes 164113 Uus lehekülg: '{{Keemiline aine | nimetus = Magneesiumhüdroksiid | pilt = Magnesium hydroxide.JPG | valem = Mg(OH)₂ | molaarmass = 58,32 | lahustuvus = Vees praktiliselt lahustumatu (kuni 0,0009 massi-% külmas vees). Lahustub hapetes. | välimus = valge tahke aine | tihedus = 2380 }} '''Magneesiumhüdroksiid''', keemilise valemiga Mg(OH)₂, on [[anorgaaniline aine]], kuulub [[Hüdroksiidid|hüdroksiidide]] rühma. Nõrgalt [[Alus (keemia)|aluseline]] ja vees prakti...' 7151484 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Magneesiumhüdroksiid | pilt = Magnesium hydroxide.JPG | valem = Mg(OH)₂ | molaarmass = 58,32 | lahustuvus = Vees praktiliselt lahustumatu (kuni 0,0009 massi-% külmas vees). Lahustub hapetes. | välimus = valge tahke aine | tihedus = 2380 }} '''Magneesiumhüdroksiid''', keemilise valemiga Mg(OH)₂, on [[anorgaaniline aine]], kuulub [[Hüdroksiidid|hüdroksiidide]] rühma. Nõrgalt [[Alus (keemia)|aluseline]] ja vees praktiliselt lahustumatu. Looduses esineb mineraalina [[brutsiit]]. == Tootmine == Magneesiumhüdroksiidi on toodetakse tööstuslikult erinevate magneesiumisoolade (mere- ja soolvetest) sadestamisel alustega (enim kasutatakse [[Kaltsiumhüdroksiid|Ca(OH)₂]]<ref name=":0">Seeger, M., Otto, W., Flick, W., Bickelhaupt, F. & Akkerman, O. S. Magnesium compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH (2005). </ref>, saab kasutada ka [[Naatriumhüdroksiid|NaOH]], [[Ammoniaagilahus|ammoniaakvett]]): Mg²⁺ + 2OH^– → Mg(OH)₂↓ == Keemilised omadused == Magneesiumoksiid on nõrk alus, reageerib [[Hape|hapetega]], nt [[Vesinikkloriidhape|soolhappega]]: Mg(OH)₂ + 2HCl → MgCl₂ + 2H₂O Magneesiumhüdroksiidi saab kuumutamisel [[Dehüdraatimine|dehüdreerida]] [[Magneesiumoksiid|magneesiumoksiidiks]]: Mg(OH)₂ → MgO + H₂O Dehüdreerumine algab temperatuuril 380 °C<ref name=":0" />. == Kasutamine ja ohutus == Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse enamasti magneesiumoksiidi tootmise lähteainena, vähesemal määral lahtistina, toidulisandina (E528), tuleaeglustina. Magneesiumhüdroksiid on mürgitu<ref name=":0" />. == Allikad == io7yrxxw5b1lcgtj5dlrve3gtj48hjw 7151485 7151484 2026-05-11T12:26:47Z Rulakarbes 164113 7151485 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Magneesiumhüdroksiid | pilt = Magnesium hydroxide.JPG | valem = Mg(OH)₂ | molaarmass = 58,32 | lahustuvus = Vees praktiliselt lahustumatu (kuni 0,0009 massi-% külmas vees). Lahustub hapetes. | välimus = valge tahke aine | tihedus = 2380 }} '''Magneesiumhüdroksiid''', keemilise valemiga Mg(OH)₂, on [[anorgaaniline aine]], kuulub [[Hüdroksiidid|hüdroksiidide]] rühma. Nõrgalt [[Alus (keemia)|aluseline]] ja vees praktiliselt lahustumatu. Looduses esineb mineraalina [[brutsiit]]. == Tootmine == Magneesiumhüdroksiidi on toodetakse tööstuslikult erinevate magneesiumisoolade (mere- ja soolvetest) sadestamisel alustega (enim kasutatakse [[Kaltsiumhüdroksiid|Ca(OH)₂]]<ref name=":0">Seeger, M., Otto, W., Flick, W., Bickelhaupt, F. & Akkerman, O. S. Magnesium compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH (2005). </ref>, saab kasutada ka [[Naatriumhüdroksiid|NaOH]], [[Ammoniaagilahus|ammoniaakvett]]): Mg²⁺ + 2OH^– → Mg(OH)₂↓ == Keemilised omadused == Magneesiumoksiid on nõrk alus, reageerib [[Hape|hapetega]], nt [[Vesinikkloriidhape|soolhappega]]: Mg(OH)₂ + 2HCl → MgCl₂ + 2H₂O Magneesiumhüdroksiidi saab kuumutamisel [[Dehüdraatimine|dehüdreerida]] [[Magneesiumoksiid|magneesiumoksiidiks]]: Mg(OH)₂ → MgO + H₂O Dehüdreerumine algab temperatuuril 380 °C<ref name=":0" />. == Kasutamine ja ohutus == Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse enamasti magneesiumoksiidi tootmise lähteainena, vähesemal määral lahtistina, toidulisandina (E528), tuleaeglustina. Magneesiumhüdroksiid on mürgitu<ref name=":0" />. == Allikad == [[Kategooria:Hüdroksiidid]] pnoxqhz524t0lgy557d9v5sw2iugqku 7151621 7151485 2026-05-11T17:07:35Z Andres 5 7151621 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Magneesiumhüdroksiid | pilt = Magnesium hydroxide.JPG | valem = Mg(OH)₂ | molaarmass = 58,32 | lahustuvus = Vees praktiliselt lahustumatu (kuni 0,0009 massi-% külmas vees). Lahustub hapetes. | välimus = valge tahke aine | tihedus = 2380 }} '''Magneesiumhüdroksiid''', keemilise valemiga Mg(OH)₂, on [[anorgaaniline aine]], kuulub [[Hüdroksiidid|hüdroksiidide]] rühma. Nõrgalt [[Alus (keemia)|aluseline]] ja vees praktiliselt lahustumatu. Looduses esineb mineraalina [[brutsiit]]. == Tootmine == Magneesiumhüdroksiidi on toodetakse tööstuslikult erinevate magneesiumisoolade (mere- ja soolvetest) sadestamisel alustega (enim kasutatakse [[Kaltsiumhüdroksiid|Ca(OH)₂]]<ref name=":0">Seeger, M., Otto, W., Flick, W., Bickelhaupt, F. & Akkerman, O. S. Magnesium compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH (2005). </ref>, saab kasutada ka [[Naatriumhüdroksiid|NaOH]], [[Ammoniaagilahus|ammoniaakvett]]): Mg²⁺ + 2OH^– → Mg(OH)₂↓ == Keemilised omadused == Magneesiumhüdroksiid on nõrk alus, reageerib [[Hape|hapetega]], nt [[Vesinikkloriidhape|soolhappega]]: Mg(OH)₂ + 2HCl → MgCl₂ + 2H₂O Magneesiumhüdroksiidi saab kuumutamisel [[Dehüdraatimine|dehüdreerida]] [[magneesiumoksiid]]iks: Mg(OH)₂ → MgO + H₂O Dehüdreerumine algab temperatuuril 380 °C<ref name=":0" />. == Kasutamine ja ohutus == Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse enamasti magneesiumoksiidi tootmise lähteainena, vähesemal määral lahtistina, toidulisandina (E528), tuleaeglustina. Magneesiumhüdroksiid on üldiselt ohutu<ref name=":0" />. == Allikad == [[Kategooria:Hüdroksiidid]] imqwnw3im1163o3wn6ezebs3tjsatgp 0 714799 7151491 2026-05-11T12:39:33Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Yaşar Güler''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1954]] [[Ardahan]]is) on [[Türgi]] erusõjaväelane (kindral) ja poliitik. Ta oli aastatel kes praegu teenib riigikaitseministrina. Varem oli ta aastatel 2018–2023 Türgi relvajõudude peastaabi ülem. [[4. juuni]]st [[2023]] on ta Türgi kaitseminister. Ta sündis aastal [[1954]] [[Ardahan]]is (asub [[Ardahani ringkond|Ardahani ringkonnas]] [[Ardahani provints]]is). Ta astus armeesse 1974. aastal, mis ol...' 7151491 wikitext text/x-wiki '''Yaşar Güler''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1954]] [[Ardahan]]is) on [[Türgi]] erusõjaväelane (kindral) ja poliitik. Ta oli aastatel kes praegu teenib riigikaitseministrina. Varem oli ta aastatel 2018–2023 Türgi relvajõudude peastaabi ülem. [[4. juuni]]st [[2023]] on ta Türgi kaitseminister. Ta sündis aastal [[1954]] [[Ardahan]]is (asub [[Ardahani ringkond|Ardahani ringkonnas]] [[Ardahani provints]]is). Ta astus armeesse 1974. aastal, mis oli sisuliselt tema sõjaväelise karjääri algus. Enne värbamist õppis ta kaks aastat [[Türgi sõjaväeakadeemia]]s. Kümne aasta jooksul pärast maavägedega liitumist teenis ta erinevates jalaväe- ja sidekompaniides, olles ühe neist ülem. 1986. aastal lõpetas ta kiitusega maaväe sõjakolledži staabiohvitseri auastmega. [[2001]]. aastal ülendati ta [[brigaadikindral]]iks ja ta võttis enda kanda 10. jalaväebrigaadi juhtkonna ning peastaabi planeerimis- ja koordineerimisosakonna. Aastal [[2005]] ülendati ta [[kindralmajor]]iks ja ta võttis üle peastaabi ja TAF-i side- ja elektrooniliste infosüsteemide kooli kohustused [[Ankara]]s. 2009. aastal määrati ta 4. armeekorpuse peajuhatuse ametikohale, kus ta teenis üle kahe aasta, seekord [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastmes. Aastatel 2011–2013 oli ta relvajõudude luureülem, ametikoht, kus ta täitis oma ülesandeid enne staabiülema asetäitjaks saamist 2013. aastal, kus ta ülendati samuti [[kindral]]iks ja sai aastatel 2016–2017 sandarmi peajuhatuse ülemaks ning aastatel 2017–2018 maavägede ülemaks, teenides nendel ametikohtadel kokku viis aastat. [[10. juuli]]l [[2018]] nimetas president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ta Türgi Vabariigi relvajõudude 30. peastaabi liikmeks, kes asus [[Hulusi Akar]]i ametikohale, kes ülendati samal päeval riigikaitseministriks. == Isiklikku == Ta on abielus Demet Güleriga, neil on üks laps ja kaks lapselast. {{JÄRJESTA:Guler, Yasar}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseministrid]] [[Kategooria:Türgi sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 09xbwj9qd1io6v3ks43cwhauv8zgagb 7151564 7151491 2026-05-11T15:15:12Z Velirand 67997 7151564 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Yaşar Güler | pilt = Turkish_Defense_Minister_Yasar_Güler_at_NATO_headquarters,_Brussels,_Belgium,_June_16,_2023_-_230616-D-XI929-1007_(cropped).jpg | pildiallkiri = Yaşar Güler (2023) | amet = Türgi kaitseminister | ametiajaalgus = 4. juuni 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Hulusi Akar]] | järgmine = | amet2 = Türgi relvajõudude peastaabi ülem | ametiajaalgus2 = 16. juuli 2018 | ametiajalõpp2 = 3. juuni 2023 | eelmine2 = Hulusi Akar | järgmine2 = [[Metin Gürak]] | amet3 = Türgi maavägede ülem | ametiajaalgus3 = 23. august 2017 | ametiajalõpp3 = 16. juuli 2018 | eelmine3 = [[Salih Zeki Çolak]] | järgmine3 = [[Ümit Dündar]] | amet4 = Türgi Sandarmeeria ülem | ametiajaalgus4 = 28. juuli 2016 | ametiajalõpp4 = 21. august 2017 | eelmine4 = [[Galip Mendi]] | järgmine4 = [[Arif Çetin]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Yaşar Güler | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1954|09|18}} | sünnikoht = [[Ardahan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Türgi sõjaväeakadeemias]]<br>Maaväe sõjakolledž | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Yaşar Güler''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1954]] [[Ardahan]]is) on [[Türgi]] erusõjaväelane (kindral) ja poliitik. Ta oli aastatel kes praegu teenib riigikaitseministrina. Varem oli ta aastatel 2018–2023 Türgi relvajõudude peastaabi ülem. [[4. juuni]]st [[2023]] on ta Türgi kaitseminister. Ta sündis aastal [[1954]] [[Ardahan]]is (asub [[Ardahani ringkond|Ardahani ringkonnas]] [[Ardahani provints]]is). Ta astus armeesse 1974. aastal, mis oli sisuliselt tema sõjaväelise karjääri algus. Enne värbamist õppis ta kaks aastat [[Türgi sõjaväeakadeemia]]s. Kümne aasta jooksul pärast maavägedega liitumist teenis ta erinevates jalaväe- ja sidekompaniides, olles ühe neist ülem. 1986. aastal lõpetas ta kiitusega maaväe sõjakolledži staabiohvitseri auastmega. [[2001]]. aastal ülendati ta [[brigaadikindral]]iks ja ta võttis enda kanda 10. jalaväebrigaadi juhtkonna ning peastaabi planeerimis- ja koordineerimisosakonna. Aastal [[2005]] ülendati ta [[kindralmajor]]iks ja ta võttis üle peastaabi ja TAF-i side- ja elektrooniliste infosüsteemide kooli kohustused [[Ankara]]s. 2009. aastal määrati ta 4. armeekorpuse peajuhatuse ametikohale, kus ta teenis üle kahe aasta, seekord [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastmes. Aastatel 2011–2013 oli ta relvajõudude luureülem, ametikoht, kus ta täitis oma ülesandeid enne staabiülema asetäitjaks saamist 2013. aastal, kus ta ülendati samuti [[kindral]]iks ja sai aastatel 2016–2017 sandarmi peajuhatuse ülemaks ning aastatel 2017–2018 maavägede ülemaks, teenides nendel ametikohtadel kokku viis aastat. [[10. juuli]]l [[2018]] nimetas president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ta Türgi Vabariigi relvajõudude 30. peastaabi liikmeks, kes asus [[Hulusi Akar]]i ametikohale, kes ülendati samal päeval riigikaitseministriks. == Isiklikku == Ta on abielus Demet Güleriga, neil on üks laps ja kaks lapselast. {{JÄRJESTA:Guler, Yasar}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseministrid]] [[Kategooria:Türgi sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 1g4tdatrux7zwxr5nz059utxqcd7cey 7151566 7151564 2026-05-11T15:15:34Z Velirand 67997 7151566 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Yaşar Güler | pilt = Turkish_Defense_Minister_Yasar_Güler_at_NATO_headquarters,_Brussels,_Belgium,_June_16,_2023_-_230616-D-XI929-1007_(cropped).jpg | pildiallkiri = Yaşar Güler (2023) | amet = Türgi kaitseminister | ametiajaalgus = 4. juuni 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Hulusi Akar]] | järgmine = | amet2 = Türgi relvajõudude peastaabi ülem | ametiajaalgus2 = 16. juuli 2018 | ametiajalõpp2 = 3. juuni 2023 | eelmine2 = Hulusi Akar | järgmine2 = [[Metin Gürak]] | amet3 = Türgi maavägede ülem | ametiajaalgus3 = 23. august 2017 | ametiajalõpp3 = 16. juuli 2018 | eelmine3 = [[Salih Zeki Çolak]] | järgmine3 = [[Ümit Dündar]] | amet4 = Türgi Sandarmeeria ülem | ametiajaalgus4 = 28. juuli 2016 | ametiajalõpp4 = 21. august 2017 | eelmine4 = [[Galip Mendi]] | järgmine4 = [[Arif Çetin]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Yaşar Güler | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1954|09|18}} | sünnikoht = [[Ardahan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Türgi sõjaväeakadeemias]]<br>Maaväe sõjakolledž | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Yaşar Güler''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1954]] [[Ardahan]]is) on [[Türgi]] erusõjaväelane (kindral) ja poliitik. Ta oli aastatel kes praegu teenib riigikaitseministrina. Varem oli ta aastatel 2018–2023 Türgi relvajõudude peastaabi ülem. [[4. juuni]]st [[2023]] on ta Türgi kaitseminister. Ta sündis aastal [[1954]] [[Ardahan]]is (asub [[Ardahani ringkond|Ardahani ringkonnas]] [[Ardahani provints]]is). Ta astus armeesse 1974. aastal, mis oli sisuliselt tema sõjaväelise karjääri algus. Enne värbamist õppis ta kaks aastat [[Türgi sõjaväeakadeemia]]s. Kümne aasta jooksul pärast maavägedega liitumist teenis ta erinevates jalaväe- ja sidekompaniides, olles ühe neist ülem. 1986. aastal lõpetas ta kiitusega maaväe sõjakolledži staabiohvitseri auastmega. [[2001]]. aastal ülendati ta [[brigaadikindral]]iks ja ta võttis enda kanda 10. jalaväebrigaadi juhtkonna ning peastaabi planeerimis- ja koordineerimisosakonna. Aastal [[2005]] ülendati ta [[kindralmajor]]iks ja ta võttis üle peastaabi ja TAF-i side- ja elektrooniliste infosüsteemide kooli kohustused [[Ankara]]s. 2009. aastal määrati ta 4. armeekorpuse peajuhatuse ametikohale, kus ta teenis üle kahe aasta, seekord [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastmes. Aastatel 2011–2013 oli ta relvajõudude luureülem, ametikoht, kus ta täitis oma ülesandeid enne staabiülema asetäitjaks saamist 2013. aastal, kus ta ülendati samuti [[kindral]]iks ja sai aastatel 2016–2017 sandarmeeria peajuhatuse ülemaks ning aastatel 2017–2018 maavägede ülemaks, teenides nendel ametikohtadel kokku viis aastat. [[10. juuli]]l [[2018]] nimetas president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ta Türgi Vabariigi relvajõudude 30. peastaabi liikmeks, kes asus [[Hulusi Akar]]i ametikohale, kes ülendati samal päeval riigikaitseministriks. == Isiklikku == Ta on abielus Demet Güleriga, neil on üks laps ja kaks lapselast. {{JÄRJESTA:Guler, Yasar}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseministrid]] [[Kategooria:Türgi sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 8fs01zovtqhhaqck6md5igiouaz8vuw 7151567 7151566 2026-05-11T15:15:59Z Velirand 67997 7151567 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Yaşar Güler | pilt = Turkish_Defense_Minister_Yasar_Güler_at_NATO_headquarters,_Brussels,_Belgium,_June_16,_2023_-_230616-D-XI929-1007_(cropped).jpg | pildiallkiri = Yaşar Güler (2023) | amet = Türgi kaitseminister | ametiajaalgus = 4. juuni 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Hulusi Akar]] | järgmine = | amet2 = Türgi relvajõudude peastaabi ülem | ametiajaalgus2 = 16. juuli 2018 | ametiajalõpp2 = 3. juuni 2023 | eelmine2 = Hulusi Akar | järgmine2 = [[Metin Gürak]] | amet3 = Türgi maavägede ülem | ametiajaalgus3 = 23. august 2017 | ametiajalõpp3 = 16. juuli 2018 | eelmine3 = [[Salih Zeki Çolak]] | järgmine3 = [[Ümit Dündar]] | amet4 = Türgi Sandarmeeria ülem | ametiajaalgus4 = 28. juuli 2016 | ametiajalõpp4 = 21. august 2017 | eelmine4 = [[Galip Mendi]] | järgmine4 = [[Arif Çetin]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Yaşar Güler | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1954|09|18}} | sünnikoht = [[Ardahan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Türgi sõjaväeakadeemia]]<br>Maaväe sõjakolledž | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Yaşar Güler''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1954]] [[Ardahan]]is) on [[Türgi]] erusõjaväelane (kindral) ja poliitik. Ta oli aastatel kes praegu teenib riigikaitseministrina. Varem oli ta aastatel 2018–2023 Türgi relvajõudude peastaabi ülem. [[4. juuni]]st [[2023]] on ta Türgi kaitseminister. Ta sündis aastal [[1954]] [[Ardahan]]is (asub [[Ardahani ringkond|Ardahani ringkonnas]] [[Ardahani provints]]is). Ta astus armeesse 1974. aastal, mis oli sisuliselt tema sõjaväelise karjääri algus. Enne värbamist õppis ta kaks aastat [[Türgi sõjaväeakadeemia]]s. Kümne aasta jooksul pärast maavägedega liitumist teenis ta erinevates jalaväe- ja sidekompaniides, olles ühe neist ülem. 1986. aastal lõpetas ta kiitusega maaväe sõjakolledži staabiohvitseri auastmega. [[2001]]. aastal ülendati ta [[brigaadikindral]]iks ja ta võttis enda kanda 10. jalaväebrigaadi juhtkonna ning peastaabi planeerimis- ja koordineerimisosakonna. Aastal [[2005]] ülendati ta [[kindralmajor]]iks ja ta võttis üle peastaabi ja TAF-i side- ja elektrooniliste infosüsteemide kooli kohustused [[Ankara]]s. 2009. aastal määrati ta 4. armeekorpuse peajuhatuse ametikohale, kus ta teenis üle kahe aasta, seekord [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastmes. Aastatel 2011–2013 oli ta relvajõudude luureülem, ametikoht, kus ta täitis oma ülesandeid enne staabiülema asetäitjaks saamist 2013. aastal, kus ta ülendati samuti [[kindral]]iks ja sai aastatel 2016–2017 sandarmeeria peajuhatuse ülemaks ning aastatel 2017–2018 maavägede ülemaks, teenides nendel ametikohtadel kokku viis aastat. [[10. juuli]]l [[2018]] nimetas president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ta Türgi Vabariigi relvajõudude 30. peastaabi liikmeks, kes asus [[Hulusi Akar]]i ametikohale, kes ülendati samal päeval riigikaitseministriks. == Isiklikku == Ta on abielus Demet Güleriga, neil on üks laps ja kaks lapselast. {{JÄRJESTA:Guler, Yasar}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseministrid]] [[Kategooria:Türgi sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 07mxnw3o1f05kbm1l3l96jpdovhgle0 7151570 7151567 2026-05-11T15:16:54Z Velirand 67997 7151570 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Yaşar Güler | pilt = Turkish_Defense_Minister_Yasar_Güler_at_NATO_headquarters,_Brussels,_Belgium,_June_16,_2023_-_230616-D-XI929-1007_(cropped).jpg | pildiallkiri = Yaşar Güler (2023) | amet = Türgi kaitseminister | ametiajaalgus = 4. juuni 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Hulusi Akar]] | järgmine = | amet2 = Türgi relvajõudude peastaabi ülem | ametiajaalgus2 = 16. juuli 2018 | ametiajalõpp2 = 3. juuni 2023 | eelmine2 = Hulusi Akar | järgmine2 = [[Metin Gürak]] | amet3 = Türgi maavägede ülem | ametiajaalgus3 = 23. august 2017 | ametiajalõpp3 = 16. juuli 2018 | eelmine3 = [[Salih Zeki Çolak]] | järgmine3 = [[Ümit Dündar]] | amet4 = Türgi Sandarmeeria ülem | ametiajaalgus4 = 28. juuli 2016 | ametiajalõpp4 = 21. august 2017 | eelmine4 = [[Galip Mendi]] | järgmine4 = [[Arif Çetin]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Yaşar Güler | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1954|09|18}} | sünnikoht = [[Ardahan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Türgi sõjaväeakadeemia]]<br>Maaväe sõjakolledž | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Yaşar_Güler'in_imzası.png | moodul = }} '''Yaşar Güler''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1954]] [[Ardahan]]is) on [[Türgi]] erusõjaväelane (kindral) ja poliitik. Ta oli aastatel kes praegu teenib riigikaitseministrina. Varem oli ta aastatel 2018–2023 Türgi relvajõudude peastaabi ülem. [[4. juuni]]st [[2023]] on ta Türgi kaitseminister. Ta sündis aastal [[1954]] [[Ardahan]]is (asub [[Ardahani ringkond|Ardahani ringkonnas]] [[Ardahani provints]]is). Ta astus armeesse 1974. aastal, mis oli sisuliselt tema sõjaväelise karjääri algus. Enne värbamist õppis ta kaks aastat [[Türgi sõjaväeakadeemia]]s. Kümne aasta jooksul pärast maavägedega liitumist teenis ta erinevates jalaväe- ja sidekompaniides, olles ühe neist ülem. 1986. aastal lõpetas ta kiitusega maaväe sõjakolledži staabiohvitseri auastmega. [[2001]]. aastal ülendati ta [[brigaadikindral]]iks ja ta võttis enda kanda 10. jalaväebrigaadi juhtkonna ning peastaabi planeerimis- ja koordineerimisosakonna. Aastal [[2005]] ülendati ta [[kindralmajor]]iks ja ta võttis üle peastaabi ja TAF-i side- ja elektrooniliste infosüsteemide kooli kohustused [[Ankara]]s. 2009. aastal määrati ta 4. armeekorpuse peajuhatuse ametikohale, kus ta teenis üle kahe aasta, seekord [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastmes. Aastatel 2011–2013 oli ta relvajõudude luureülem, ametikoht, kus ta täitis oma ülesandeid enne staabiülema asetäitjaks saamist 2013. aastal, kus ta ülendati samuti [[kindral]]iks ja sai aastatel 2016–2017 sandarmeeria peajuhatuse ülemaks ning aastatel 2017–2018 maavägede ülemaks, teenides nendel ametikohtadel kokku viis aastat. [[10. juuli]]l [[2018]] nimetas president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ta Türgi Vabariigi relvajõudude 30. peastaabi liikmeks, kes asus [[Hulusi Akar]]i ametikohale, kes ülendati samal päeval riigikaitseministriks. == Isiklikku == Ta on abielus Demet Güleriga, neil on üks laps ja kaks lapselast. {{JÄRJESTA:Guler, Yasar}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseministrid]] [[Kategooria:Türgi sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 92570p0bmz9j8qa4huqmzyvz7k86lte 0 714800 7151495 2026-05-11T12:48:22Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Suunamine|Ducati|Emagrupi|Ducati (ettevõte)|Võidusõidumeeskonda, mida tuntakse nime all "Ducati"|Ducati Corse}}{{Ettevõte | nimi = Ducati Motor Holding S.p.A | pilt = Ducati-headquarters.jpg | tüüp = Tütarettevõte | logo = Ducati red logo.svg | asutamisaeg = 4. juuli 1926 | peakorter = [[Bologna]], Itaalia | piirkond = Üle maailma | võtmeisikud = [[Claudio Domenicali]] (tegevjuht) | tooted = [[Mootorratas|Mootorrattad]] | omanik = [[Audi]] | emafirma = Lamborg...' 7151495 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Ducati|Emagrupi|Ducati (ettevõte)|Võidusõidumeeskonda, mida tuntakse nime all "Ducati"|Ducati Corse}}{{Ettevõte | nimi = Ducati Motor Holding S.p.A | pilt = Ducati-headquarters.jpg | tüüp = Tütarettevõte | logo = Ducati red logo.svg | asutamisaeg = 4. juuli 1926 | peakorter = [[Bologna]], Itaalia | piirkond = Üle maailma | võtmeisikud = [[Claudio Domenicali]] (tegevjuht) | tooted = [[Mootorratas|Mootorrattad]] | omanik = [[Audi]] | emafirma = [[Lamborghini]] | allüksused = [[Ducati Corse]] | kodulehekülg = [https://www.ducati.com/ww/en/home ducati.com] }} '''Ducati Motor Holding S.p.A''' on [[Itaalia]] mootorrattafirma. Ducati on kuulunud alates 2012. aastast autotootjale [[Lamborghini|Lamborginile]], mis omakorda on Saksamaal asuva [[Audi]] tütarettevõte ja osa [[Volkswagen AG|Volkswagen]] [[Volkswagen AG|Group]]'ist. [[Fail:Ducati Panigale V4S 2025.jpg|pisi|260x260px|2025. aasta [[Ducati Panigale V4|Ducati Panigale V4S]]]] [[Fail:Ducati Monster 1200s.jpg|pisi|260x260px|[[Ducati Monster 1200S]]]] [[Fail:2007DucatiHyperMotard-001.jpg|pisi|260x260px|[[Ducati Hypermotard]]]] == Praegused Ducati mootorrattamudelid == '''[[Ducati Monster|Monster]]''' * Monster * Monster+ * Monster 821 * Monster 821 Stealth * Monster 1200 * Monster 1200S '''[[Ducati Multistrada|Multistrada]]''' * Multistrada 950 * Multistrada 950S * Multistrada V4 * Multistrada V4S * Multistrada V4S Sport * Multistrada 1260 Enduro '''[[Ducati Diavel|Diavel]]''' * Diavel 1260 * Diavel 1260S * Diavel 1260 Lamborghini * XDiavel * XDiavel S * XDiavel Black Star '''[[Ducati Panigale|Panigale]]''' * Panigale 899 * Panigale 959 * Panigale 1199 * Panigale 1299 * Panigale V2 * Panigale V4 * Panigale V4S * Panigale V4SP * Panigale V4R * Superlegerra V4 '''[[Ducati Streetfighter|Streetfighter]]''' * Streetfighter V4 * Streetfighter V4S * Streetfighter V2 '''[[Ducati Supersport|Supersport]]''' * Supersport * Supersport S '''[[Ducati Hypermotard|Hypermotard]]''' * Hypermotard 950 * Hypermotard 950 SP * Hypermotard 950 RVE '''[[Ducati Scrambler|Scrambler]]''' * Scrambler 1100 Pro * Scrambler 1100 Sport Pro * Scrambler 1100 Dark Pro * Scrambler Nightshift * Scrambler Full Throttle * Scrambler Café Racer * Scrambler Desert Sled * Scrambler Icon * Scrambler Icon Dark * Scrambler Sixty2 f2krvloztnzb1pkrp1uegq3r0rexfar 7151497 7151495 2026-05-11T12:49:02Z Kasparkelk 204517 7151497 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Ducati|Emagrupi|Ducati (ettevõte)|Võidusõidumeeskonda, mida tuntakse "Ducati" nime all|Ducati Corse}}{{Ettevõte | nimi = Ducati Motor Holding S.p.A | pilt = Ducati-headquarters.jpg | tüüp = Tütarettevõte | logo = Ducati red logo.svg | asutamisaeg = 4. juuli 1926 | peakorter = [[Bologna]], Itaalia | piirkond = Üle maailma | võtmeisikud = [[Claudio Domenicali]] (tegevjuht) | tooted = [[Mootorratas|Mootorrattad]] | omanik = [[Audi]] | emafirma = [[Lamborghini]] | allüksused = [[Ducati Corse]] | kodulehekülg = [https://www.ducati.com/ww/en/home ducati.com] }} '''Ducati Motor Holding S.p.A''' on [[Itaalia]] mootorrattafirma. Ducati on kuulunud alates 2012. aastast autotootjale [[Lamborghini|Lamborginile]], mis omakorda on Saksamaal asuva [[Audi]] tütarettevõte ja osa [[Volkswagen AG|Volkswagen]] [[Volkswagen AG|Group]]'ist. [[Fail:Ducati Panigale V4S 2025.jpg|pisi|260x260px|2025. aasta [[Ducati Panigale V4|Ducati Panigale V4S]]]] [[Fail:Ducati Monster 1200s.jpg|pisi|260x260px|[[Ducati Monster 1200S]]]] [[Fail:2007DucatiHyperMotard-001.jpg|pisi|260x260px|[[Ducati Hypermotard]]]] == Praegused Ducati mootorrattamudelid == '''[[Ducati Monster|Monster]]''' * Monster * Monster+ * Monster 821 * Monster 821 Stealth * Monster 1200 * Monster 1200S '''[[Ducati Multistrada|Multistrada]]''' * Multistrada 950 * Multistrada 950S * Multistrada V4 * Multistrada V4S * Multistrada V4S Sport * Multistrada 1260 Enduro '''[[Ducati Diavel|Diavel]]''' * Diavel 1260 * Diavel 1260S * Diavel 1260 Lamborghini * XDiavel * XDiavel S * XDiavel Black Star '''[[Ducati Panigale|Panigale]]''' * Panigale 899 * Panigale 959 * Panigale 1199 * Panigale 1299 * Panigale V2 * Panigale V4 * Panigale V4S * Panigale V4SP * Panigale V4R * Superlegerra V4 '''[[Ducati Streetfighter|Streetfighter]]''' * Streetfighter V4 * Streetfighter V4S * Streetfighter V2 '''[[Ducati Supersport|Supersport]]''' * Supersport * Supersport S '''[[Ducati Hypermotard|Hypermotard]]''' * Hypermotard 950 * Hypermotard 950 SP * Hypermotard 950 RVE '''[[Ducati Scrambler|Scrambler]]''' * Scrambler 1100 Pro * Scrambler 1100 Sport Pro * Scrambler 1100 Dark Pro * Scrambler Nightshift * Scrambler Full Throttle * Scrambler Café Racer * Scrambler Desert Sled * Scrambler Icon * Scrambler Icon Dark * Scrambler Sixty2 6k0c9ark5zn53hdzy648h7m2i5aes0u 7151522 7151497 2026-05-11T13:47:19Z Kapsas123 209254 7151522 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Ducati|Emagrupi|Ducati (ettevõte)|Võidusõidumeeskonda, mida tuntakse "Ducati" nime all|Ducati Corse}} {{viitamata}} {{Ettevõte | nimi = Ducati Motor Holding S.p.A | pilt = Ducati-headquarters.jpg | tüüp = Tütarettevõte | logo = Ducati red logo.svg | asutamisaeg = 4. juuli 1926 | peakorter = [[Bologna]], Itaalia | piirkond = Üle maailma | võtmeisikud = [[Claudio Domenicali]] (tegevjuht) | tooted = [[Mootorratas|Mootorrattad]] | omanik = [[Audi]] | emafirma = [[Lamborghini]] | allüksused = [[Ducati Corse]] | kodulehekülg = [https://www.ducati.com/ww/en/home ducati.com] }} '''Ducati Motor Holding S.p.A''' on [[Itaalia]] mootorrattafirma. Ducati on kuulunud alates 2012. aastast autotootjale [[Lamborghini]]le, mis omakorda on Saksamaal asuva [[Audi]] tütarettevõte ja osa [[Volkswagen AG|Volkswagen Group]]'ist. [[Fail:Ducati Panigale V4S 2025.jpg|pisi|260x260px|2025. aasta [[Ducati Panigale V4|Ducati Panigale V4S]]]] [[Fail:Ducati Monster 1200s.jpg|pisi|260x260px|[[Ducati Monster 1200S]]]] [[Fail:2007DucatiHyperMotard-001.jpg|pisi|260x260px|[[Ducati Hypermotard]]]] == Praegused Ducati mootorrattamudelid == '''[[Ducati Monster|Monster]]''' * Monster * Monster+ * Monster 821 * Monster 821 Stealth * Monster 1200 * Monster 1200S '''[[Ducati Multistrada|Multistrada]]''' * Multistrada 950 * Multistrada 950S * Multistrada V4 * Multistrada V4S * Multistrada V4S Sport * Multistrada 1260 Enduro '''[[Ducati Diavel|Diavel]]''' * Diavel 1260 * Diavel 1260S * Diavel 1260 Lamborghini * XDiavel * XDiavel S * XDiavel Black Star '''[[Ducati Panigale|Panigale]]''' * Panigale 899 * Panigale 959 * Panigale 1199 * Panigale 1299 * Panigale V2 * Panigale V4 * Panigale V4S * Panigale V4SP * Panigale V4R * Superlegerra V4 '''[[Ducati Streetfighter|Streetfighter]]''' * Streetfighter V4 * Streetfighter V4S * Streetfighter V2 '''[[Ducati Supersport|Supersport]]''' * Supersport * Supersport S '''[[Ducati Hypermotard|Hypermotard]]''' * Hypermotard 950 * Hypermotard 950 SP * Hypermotard 950 RVE '''[[Ducati Scrambler|Scrambler]]''' * Scrambler 1100 Pro * Scrambler 1100 Sport Pro * Scrambler 1100 Dark Pro * Scrambler Nightshift * Scrambler Full Throttle * Scrambler Café Racer * Scrambler Desert Sled * Scrambler Icon * Scrambler Icon Dark * Scrambler Sixty2 q8k8hrryedcgnotv2sz91upfw0o4ykb 0 714801 7151500 2026-05-11T12:54:06Z Le Boréalien 200476 Ümbersuunamine lehele [[Male]] 7151500 wikitext text/x-wiki #suuna[[Male]] tdkdmyrxt2c13gdkmc7pouay4d8c18i 103 714802 7151510 2026-05-11T13:11:35Z ~2026-28400-44 229135 /* tagasiside */ uus alaosa 7151510 wikitext text/x-wiki == tagasiside == Huvitav teema ja hea informatsioon. Võiks olla illustratsioone. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-28400-44|&#126;2026-28400-44]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-28400-44|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 16:11 (EEST) g3wen17p2awn943srhbibgp5238lcql 14 714803 7151512 2026-05-11T13:15:41Z Metsavend 738 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]]' 7151512 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] g0oy18i1zecsip670vwio4wcvbnj27n 102 714805 7151537 2026-05-11T14:16:11Z Gerdeha 224955 Gerdeha teisaldas lehekülje [[Mustand:Loodusteraapia]] pealkirja [[Loodusteraapia]] alla: Artikkel valmis 7151537 wikitext text/x-wiki #suuna [[Loodusteraapia]] 88l7twsxfdtjkmrunpc7vdgrpca6loh 1 714806 7151551 2026-05-11T14:43:38Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '"Magneesiumhüdroksiid on mürgitu"? Kas on mõeldud, et "Magneesiumhüdroksiid ei ole mürgine"? ~~~~' 7151551 wikitext text/x-wiki "Magneesiumhüdroksiid on mürgitu"? Kas on mõeldud, et "Magneesiumhüdroksiid ei ole mürgine"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 17:43 (EEST) qvwomq1skjpsafc8d19vz5zgg7ehip3 7152044 7151551 2026-05-12T08:50:41Z Rulakarbes 164113 /* */ Vastus 7152044 wikitext text/x-wiki "Magneesiumhüdroksiid on mürgitu"? Kas on mõeldud, et "Magneesiumhüdroksiid ei ole mürgine"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :Mürgitu on mittemürgine. [[Kasutaja:Rulakarbes|Rulakarbes]] ([[Kasutaja arutelu:Rulakarbes|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 11:50 (EEST) j4j9ump5ehzziqqf85foyth14ypi6q1 0 714807 7151568 2026-05-11T15:16:08Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Ettevõte | logo = CMF by Nothing Logo.svg | nimi = CMF by Nothing | asutaja = [[Carl Pei]] | asutamisaeg = 2023 september | peakorter = Delhi NCR, India (endiselt London, Suurbritannia) | piirkond = Üle maailma | tooted = [[Nutitelefon|Nutitelefonid]], [[Kõrvaklapp|Kõrvaklapid]], [[Nutikell|Nutikellad]] | emafirma = [[Nothing (ettevõte)|Nothing]] }} '''CMF by Nothing''' on [[Suurbritannia|Briti]] ettevõtte [[Nothing (ettevõte)|Nothingu]] allüksus, mis algas 2023....' 7151568 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | logo = CMF by Nothing Logo.svg | nimi = CMF by Nothing | asutaja = [[Carl Pei]] | asutamisaeg = 2023 september | peakorter = Delhi NCR, India (endiselt London, Suurbritannia) | piirkond = Üle maailma | tooted = [[Nutitelefon|Nutitelefonid]], [[Kõrvaklapp|Kõrvaklapid]], [[Nutikell|Nutikellad]] | emafirma = [[Nothing (ettevõte)|Nothing]] }} '''CMF by Nothing''' on [[Suurbritannia|Briti]] ettevõtte [[Nothing (ettevõte)|Nothingu]] allüksus, mis algas 2023. aastal. Firma nimi, CMF, viitab disainiterminile ''[[Color, Material, and Finish]]''.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=International |eesnimi=Pai |pealkiri=CMF Brand and Nothing Brand: What Sets Them Apart? Everything you need to Know |url=https://www.paiinternational.in/blog-details/cmf-brand-and-nothing-brand-whats-the-real-differe |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Pai International |keel=en}}</ref> == Viited == pe53o7k6jbpjhe4wnnipe8zrkiabooy 7151610 7151568 2026-05-11T16:59:19Z Kruusamägi 1530 7151610 wikitext text/x-wiki {{liita|Nothing (ettevõte)}} {{Ettevõte | logo = CMF by Nothing Logo.svg | nimi = CMF by Nothing | asutaja = [[Carl Pei]] | asutamisaeg = 2023 september | peakorter = Delhi NCR, India (endiselt London, Suurbritannia) | piirkond = Üle maailma | tooted = [[Nutitelefon|Nutitelefonid]], [[Kõrvaklapp|Kõrvaklapid]], [[Nutikell|Nutikellad]] | emafirma = [[Nothing (ettevõte)|Nothing]] }} '''CMF by Nothing''' on [[Suurbritannia|Briti]] ettevõtte [[Nothing (ettevõte)|Nothingu]] allüksus, mis algas 2023. aastal. Firma nimi, CMF, viitab disainiterminile ''[[Color, Material, and Finish]]''.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=International |eesnimi=Pai |pealkiri=CMF Brand and Nothing Brand: What Sets Them Apart? Everything you need to Know |url=https://www.paiinternational.in/blog-details/cmf-brand-and-nothing-brand-whats-the-real-differe |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Pai International |keel=en}}</ref> == Viited == 062t7gba8zpec7bj70e3s4c3aq6ku68 0 714808 7151569 2026-05-11T15:16:11Z ~2026-28504-04 229148 Uus lehekülg: ''''Suusatamise ajalugu Norras''' on traditsiooniliselt tuginenud [[Rabaleiud|rabaleidudele]], [[Kaljujoonis|kaljujoonistele]] ja [[Kirjalikud allikad|kirjalikele allikatele]], kuid [[Kliimamuutus|kliimamuutustest]] tingitud liustike sulamine on avanud uue arheoloogilise valdkonna, mis on pakkunud väärtuslikke [[Suusaleiud|suusaleide]]. Varaseim [[Norra]] liustikujääst pärinev suusaleid avastati [[Vestlandet|Lääne-Norras]] [[Vossaskavlen|Vossaskavlenis]] [[1931]]. aas...' 7151569 wikitext text/x-wiki '''Suusatamise ajalugu Norras''' on traditsiooniliselt tuginenud [[Rabaleiud|rabaleidudele]], [[Kaljujoonis|kaljujoonistele]] ja [[Kirjalikud allikad|kirjalikele allikatele]], kuid [[Kliimamuutus|kliimamuutustest]] tingitud liustike sulamine on avanud uue arheoloogilise valdkonna, mis on pakkunud väärtuslikke [[Suusaleiud|suusaleide]]. Varaseim [[Norra]] liustikujääst pärinev suusaleid avastati [[Vestlandet|Lääne-Norras]] [[Vossaskavlen|Vossaskavlenis]] [[1931]]. aastal ning samast kohast avastati teine sarnane leid [[1963]]. aastal. Hiljem leiti kaks suuska Dalfonnist aastatel [[1980]] ja [[2002]] ning kliimasoojenemisest tingitud jää sulamise tõttu on leitud uusi eelajaloolisi leide Lendbreenist ja Digervardenist. <ref name=":0">Finstad, E., Martinsen, J., Hole, R., & Pilo, L. (2016). Prehistoric and Medieval Skis from Glaciers and Ice Patches in Norway. ''Journal of Glacial Archaeology'', ''3''(1), 43-58. <nowiki>https://doi.org/10.1558/jga.33147</nowiki></ref> Maailma mastaabis on varaseim suusaleid avastatud [[Siber|Siberist]] ja need pärinevad umbes 6000. aastast eKr. [[Põhjamaad|Põhjamaade]] vanimad eksemplarid pärinevad [[Kalvträsk|Kalvträskist]] [[Rootsi|Rootsist]] aastaist 3200 eKr ja Drevjast Norras 3100 eKr. Märkimisväärne osa [[Eelajalooline aeg|eelajaloolistest]] ja [[Keskaeg|keskaegsetest]] suuskadest on avastatud just Rootsist ja [[Soome|Soomest]], umbes 90 mõlemast asukohast, Norrast vaid 23. <ref name=":0" /> Maailma vanimad jäänused suuskadest on avastatud [[Venemaa]] rabadest ning need on umbes 8000 aastat vanad. Sarnased avastused on leitud Rootsist ja Soomest, mis näitab, et mitmeid aastatuhandeid on suusatamine olnud püsiv traditsioon [[Skandinaavia|Skandinaavias]]. <ref name=":1">Goksøyr, M. (2013). Taking Ski Tracks to the North. The Invention and Reinvention of Norwegian Polar Skiing: Sportisation, Manliness and National Identities. ''The'' ''International Journal of the History of Sport'', ''30''(6), 563-579. <nowiki>https://doi.org/10.1080/09523367.2012.760998</nowiki></ref> === '''Suusatamine Norra pärandis''' === [[19. sajandi lõpukümnendid|19. sajandi lõpukümnenditel]], mil Norra püüdis saavutada iseseisvust, kujunes suusatamisest oluline rahvuslik sümbol. Suusatamine on seotud ka Norra [[Mütoloogia|mütoloogiaga]], kus [[Keskaeg|keskaegseid]] [[Viikingid|viikingeid]] on kirjeldatud enda eriliste suusaoskuste poolest ning mütoloogiliste tegelaste hulgast on suusatamisega otseselt seotud jumal Ull ja jumalanna Skade. Norrast leitud kaljujoonised, mis pärinevad aastast 2600 eKr, viitavad suuskade kasutamisele juba [[Kiviaeg|kiviajal]]. <ref name=":1" /> === '''Sport kui rahvuslik identiteet: esimesed suusatajad põhjas''' === Norra põhjapoolseimas piirkonnas [[Finnmargi maakond|Finnmarkis]] on viimasel paaril sajandil elanud kolm peamist [[Rahvusrühm|rahvusrühma]]: [[saamid]], [[kveenid]] ja [[norralased]]. Saamid on elanud põhja-poolsetel aladel nii Norras, Rootsis, Soomes kui ka Venemaal. <ref name=":1" /> Saame peetakse [[Põhja-Norra]] varaseimateks teadaolevateks asukateks ning nende eluviis oli tihedalt seotud liikumisega lumisel maastikul. Esimene avalik [[suusavõistlus]] toimus [[Tromsø|Tromsøs]] [[1843]]. aastal. Võistluse võitis soome juurtega kveen, kes kasutas ühe suusakepi asemel kahte ehk järgis tehnikat, mis oli iseloomulik saamidele. Saamid olid suusatamises edukad, kuna suusatamine oli nende igapäevaelus oluline ja praktiline liikumisviis. Need varajased võistlused näitavad, et põhjapoolsetel rahvusrühmadel oli suusatraditsioonide kujunemisel ja suusatehnika arengus täita oluline roll. <ref>Pedersen, H. Chr. (2014). Skiing and divergent ethnic identities in the multiethnic Northern Norway. ''National Identities'', ''16''(4), 365-376. <nowiki>https://doi.org/10.1080/14608944.2014.939620</nowiki></ref> == Viited == 30ndsroiryciz6c3u9dt02y799lj6lr 0 714809 7151588 2026-05-11T16:12:33Z Kalle 51 Uus lehekülg: ''''Elmar Kruus''' ([[18. november]] [[1912]] - [[1. märts]] [[1977]]) oli [[eestlane|eesti]] löökriistademängija.<ref>[https://www.efis.ee/film/8479 Löökpillimängija Elmar Kruus] www.efis.ee</ref> <ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-jutustab-meie-trummimees MUUSIKALINE TUND. Jutustab meie trummimees] www.arhiiv.err.ee</ref> Õppis muusikat eraviisil. Alustas kutselise muusikuna tegevust 1930. aastal, mängides tantsu- ja restoraniorkestrites. Kuu...' 7151588 wikitext text/x-wiki '''Elmar Kruus''' ([[18. november]] [[1912]] - [[1. märts]] [[1977]]) oli [[eestlane|eesti]] löökriistademängija.<ref>[https://www.efis.ee/film/8479 Löökpillimängija Elmar Kruus] www.efis.ee</ref> <ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-jutustab-meie-trummimees MUUSIKALINE TUND. Jutustab meie trummimees] www.arhiiv.err.ee</ref> Õppis muusikat eraviisil. Alustas kutselise muusikuna tegevust 1930. aastal, mängides tantsu- ja restoraniorkestrites. Kuulus 1937. aastal asutatud eesti esimesse [[Sving|svingansamblisse]] "Four Swingers", 1939-1941 "[[Six Wingers]]". olles esimene tugeva professionaalse tasemega [[Džäss|džässtrummar]] [[Eesti]]s.<ref>[https://musify.club/en/artist/elmar-kruus-642135 Top songs by Elmar Kruus] www.musify.club</ref> 1941. aastal mängis Kruus [[Mere kultuurikeskus|Balti Laevastiku Ovitseride Maja]] [[Orkester|džässorkestris]], hiljem [[Priit Veebel]]i tantsuorkestris. Aastatel 1944-1969 kuulus Kruus Eesti TV ja Raadio estraadiorkestrisse (algselt ER džäss- ja ER estraadiorkester), olles ütlasi orkestri inspektor.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-elmar-kruus-75 MUUSIKALINE TUND. Elmar Kruus - 75] www.arhiiv.err.ee</ref> Selle kõrval mängis ta džässorkestris "[[Kuldne Seitse]]", [[Eesti Raadio]] [[Sekstett|sekstetis]] ja [[Emil Laansoo]] [[Laansoo ansambel|ansamblis]].<ref>[https://kultuur.delfi.ee/artikkel/50975381/mees-ja-muusika Mees ja muusika] www.kultuur.delfi.ee</ref> Aastatel 1969-1974 mängis Kruus [[Eesti Kontsert|ENSV Riilkiku Filharmoonia]] estraadiansamblis [[Viru (ansambel)|Viru]], esinedes nii [[NSVL|NSV Liidu]] lavadel, kui ka välismaal: [[Soome]]s, [[Holland]]is, [[Tšehhoslovakkia]]s, [[Saksa DV|Saksa DV-s]], [[Keenia]]s, [[Tansaania]]s, [[Uganda]]s, [[Ruanda]]s, [[Burundi]]s, [[Madagaskar]]il ja [[Mauritius]]es. 1975. aastast kuulus Kruus [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi-nim. näidiskalurikolhoosi]] ansamblisse "[[Ankur (ansambel)|Ankur]]". Aastast 1977 mängis sama ettevõtte puhkpilliorkestris "[[Helikon (orkester)|Helikon]]" == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.discogs.com/artist/4061183-Elmar-Kruus Elmar Kruus Discogs.com veebilehel] * [https://vikerraadio.err.ee/817768/andres-oja-eesti-muusika-10x10-klahvpillimangijad Stuudios on Andres Oja. Eesti muusika 10x10] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti džässmuusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1977]] 7apdeosex29m43igqr4jwj8wohxe8mm 7151612 7151588 2026-05-11T17:01:13Z Amherst99 15496 /* */ 7151612 wikitext text/x-wiki '''Elmar Kruus''' ([[18. november]] [[1912]] – [[1. märts]] [[1977]]) oli [[eestlane|eesti]] löökriistademängija.<ref>[https://www.efis.ee/film/8479 Löökpillimängija Elmar Kruus] www.efis.ee</ref> <ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-jutustab-meie-trummimees MUUSIKALINE TUND. Jutustab meie trummimees] www.arhiiv.err.ee</ref> Õppis muusikat eraviisil. Alustas kutselise muusikuna tegevust 1930. aastal, mängides tantsu- ja restoraniorkestrites. Kuulus 1937. aastal asutatud eesti esimesse [[Sving|svingansamblisse]] "Four Swingers", 1939-1941 "[[Six Wingers]]". olles esimene tugeva professionaalse tasemega [[Džäss|džässtrummar]] [[Eesti]]s.<ref>[https://musify.club/en/artist/elmar-kruus-642135 Top songs by Elmar Kruus] www.musify.club</ref> 1941. aastal mängis Kruus [[Mere kultuurikeskus|Balti Laevastiku Ovitseride Maja]] [[Orkester|džässorkestris]], hiljem [[Priit Veebel]]i tantsuorkestris. Aastatel 1944-1969 kuulus Kruus Eesti TV ja Raadio estraadiorkestrisse (algselt ER džäss- ja ER estraadiorkester), olles ütlasi orkestri inspektor.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-elmar-kruus-75 MUUSIKALINE TUND. Elmar Kruus - 75] www.arhiiv.err.ee</ref> Selle kõrval mängis ta džässorkestris "[[Kuldne Seitse]]", [[Eesti Raadio]] [[Sekstett|sekstetis]] ja [[Emil Laansoo]] [[Laansoo ansambel|ansamblis]].<ref>[https://kultuur.delfi.ee/artikkel/50975381/mees-ja-muusika Mees ja muusika] www.kultuur.delfi.ee</ref> Aastatel 1969-1974 mängis Kruus [[Eesti Kontsert|ENSV Riilkiku Filharmoonia]] estraadiansamblis [[Viru (ansambel)|Viru]], esinedes nii [[NSVL|NSV Liidu]] lavadel, kui ka välismaal: [[Soome]]s, [[Holland]]is, [[Tšehhoslovakkia]]s, [[Saksa DV|Saksa DV-s]], [[Keenia]]s, [[Tansaania]]s, [[Uganda]]s, [[Ruanda]]s, [[Burundi]]s, [[Madagaskar]]il ja [[Mauritius]]es. 1975. aastast kuulus Kruus [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi-nim. näidiskalurikolhoosi]] ansamblisse "[[Ankur (ansambel)|Ankur]]". Aastast 1977 mängis sama ettevõtte puhkpilliorkestris "[[Helikon (orkester)|Helikon]]" == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.discogs.com/artist/4061183-Elmar-Kruus Elmar Kruus Discogs.com veebilehel] * [https://vikerraadio.err.ee/817768/andres-oja-eesti-muusika-10x10-klahvpillimangijad Stuudios on Andres Oja. Eesti muusika 10x10] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti džässmuusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1977]] bp72unobbiivvfnz4dqjrujq3zm9a3y 7151614 7151612 2026-05-11T17:01:59Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7151614 wikitext text/x-wiki '''Elmar Kruus''' ([[18. november]] [[1912]] – [[1. märts]] [[1977]]) oli [[eestlane|eesti]] löökriistademängija.<ref>[https://www.efis.ee/film/8479 Löökpillimängija Elmar Kruus] www.efis.ee</ref> <ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-jutustab-meie-trummimees MUUSIKALINE TUND. Jutustab meie trummimees] www.arhiiv.err.ee</ref> Õppis muusikat eraviisil. Alustas kutselise muusikuna tegevust 1930. aastal, mängides tantsu- ja restoraniorkestrites. Kuulus 1937. aastal asutatud eesti esimesse [[Sving|svingansamblisse]] "Four Swingers", 1939-1941 "[[Six Wingers]]". olles esimene tugeva professionaalse tasemega [[Džäss|džässtrummar]] [[Eesti]]s.<ref>[https://musify.club/en/artist/elmar-kruus-642135 Top songs by Elmar Kruus] www.musify.club</ref> 1941. aastal mängis Kruus [[Mere kultuurikeskus|Balti Laevastiku Ovitseride Maja]] [[Orkester|džässorkestris]], hiljem [[Priit Veebel]]i tantsuorkestris. Aastatel 1944-1969 kuulus Kruus Eesti TV ja Raadio estraadiorkestrisse (algselt ER džäss- ja ER estraadiorkester), olles ütlasi orkestri inspektor.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-elmar-kruus-75 MUUSIKALINE TUND. Elmar Kruus - 75] www.arhiiv.err.ee</ref> Selle kõrval mängis ta džässorkestris "[[Kuldne Seitse]]", [[Eesti Raadio]] [[Sekstett|sekstetis]] ja [[Emil Laansoo]] [[Laansoo ansambel|ansamblis]].<ref>[https://kultuur.delfi.ee/artikkel/50975381/mees-ja-muusika Mees ja muusika] www.kultuur.delfi.ee</ref> Aastatel 1969-1974 mängis Kruus [[Eesti Kontsert|ENSV Riilkiku Filharmoonia]] estraadiansamblis [[Viru (ansambel)|Viru]], esinedes nii [[NSVL|NSV Liidu]] lavadel, kui ka välismaal: [[Soome]]s, [[Holland]]is, [[Tšehhoslovakkia]]s, [[Saksa DV|Saksa DV-s]], [[Keenia]]s, [[Tansaania]]s, [[Uganda]]s, [[Ruanda]]s, [[Burundi]]s, [[Madagaskar]]il ja [[Mauritius]]es. 1975. aastast kuulus Kruus [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi-nim. näidiskalurikolhoosi]] ansamblisse "[[Ankur (ansambel)|Ankur]]". Aastast 1977 mängis sama ettevõtte puhkpilliorkestris "[[Helikon (orkester)|Helikon]]" == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.discogs.com/artist/4061183-Elmar-Kruus Elmar Kruus Discogs.com veebilehel] * [https://vikerraadio.err.ee/817768/andres-oja-eesti-muusika-10x10-klahvpillimangijad Stuudios on Andres Oja. Eesti muusika 10x10] [[Kategooria:Eesti löökpillimängijad]] [[Kategooria:Eesti džässmuusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1977]] 3gzmtciasnryzyjy34008lnfm10f08q 0 714810 7151598 2026-05-11T16:43:09Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Ibrahim Yumaklı''' (sündinud aastal [[1969]] [[Kastamonu]]s) on [[Türgi]] bürokraat ja poliitik, ta on [[Õigluse ja Arengu Partei]] liige. Ta on alates [[4. juuni]]st [[2023]] Türgi põllumajandus- ja metsandusminister. Ta sündis aastal [[1969]] [[Kastamonu]]s (asub [[Kastamonu ringkond|Kastamonu ringkonnas]] [[Kastamonu provints]]is). Pärast Bakırköy Imam Hatipi keskkoolis käimist lõpetas ta aastal [[1992]] [[Uludaği ülikool]]i majandus- ja haldusteaduste...' 7151598 wikitext text/x-wiki '''Ibrahim Yumaklı''' (sündinud aastal [[1969]] [[Kastamonu]]s) on [[Türgi]] bürokraat ja poliitik, ta on [[Õigluse ja Arengu Partei]] liige. Ta on alates [[4. juuni]]st [[2023]] Türgi põllumajandus- ja metsandusminister. Ta sündis aastal [[1969]] [[Kastamonu]]s (asub [[Kastamonu ringkond|Kastamonu ringkonnas]] [[Kastamonu provints]]is). Pärast Bakırköy Imam Hatipi keskkoolis käimist lõpetas ta aastal [[1992]] [[Uludaği ülikool]]i majandus- ja haldusteaduste teaduskonna ärijuhtimise osakonna. == Tööalane karjäär == Ta alustas oma tööalast karjääri 1993. aastal impordioperatsioonide spetsialistina Marshall Paint Inc.-is. Kuni 2011. aastani töötas ta juhtivatel ametikohtadel Marshall Paint Inc. finantsgruppides ja selle tütarettevõtetes Akzo Nobel Turkey alluvuses. 2011. aastal asus ta tööle Al Jazeera Türkiyes. Aastatel 2012–2015 juhtis ta Al Jazeera Türkiye omanduses olevat telekanalit. Jaanuarist oktoobrini [[2016]] töötas ta Anadolu agentuuri rahvusvaheliste operatsioonide direktorina. Ta oli väetisetootja [[Gübretaş]] tegevjuht ja juhatuse liige oktoobrist [[2016]] kuni aprillini [[2022]]. == Poliitiline karjäär == Ta nimetati põllumajandus- ja metsandusministri asetäitjaks 7. aprillil 2022. [[3. juuni]]l [[2023]] nimetati ta [[Recep Tayyip Erdoğan]]i poolt Türgi põllumajandus- ja metsandusministriks. {{JÄRJESTA:Yumakli, Ibrahim}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:Põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sünnipäev puudub]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 6tnwxme75fsksq2513nnt0nu21yert3 0 714811 7151615 2026-05-11T17:02:55Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = ''Chaetodermella'' | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Gloeophyllales]]'' | sugukond = ''[[Gloeophyllaceae]]'' | perekond = '''''Chaetodermella''''' }} '''''Chaetodermella''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' seltsi ''[[Gloeophyllales]]'' kuuluv se...' 7151615 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Chaetodermella'' | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Gloeophyllales]]'' | sugukond = ''[[Gloeophyllaceae]]'' | perekond = '''''Chaetodermella''''' }} '''''Chaetodermella''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' seltsi ''[[Gloeophyllales]]'' kuuluv seente perekond. ==Liike== *''Chaetodermella luna'' – [[nahkkoorik]] == Välislingid == * {{Elurikkus|121829}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Gloeophyllaceae]] gr6qc7pcbmstxsxnkjiljy8p8idm3v6 0 714812 7151625 2026-05-11T17:08:44Z Svencapoeira 67038 Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Cystostereum murrayi]] pealkirja [[Murray nahkis]] alla 7151625 wikitext text/x-wiki #suuna [[Murray nahkis]] ix53rlywp6cywcn4g82ru3isgj0nnv3 0 714813 7151627 2026-05-11T17:10:08Z Metsavend 738 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Svetlograd | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Светлоград | | pilt = | pildiallkiri = | lipp = Svetlograd-flag.gif | lipu_link = [[Svetlogradi lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Svetlograd_(Stavropol_krai).png | vapi_link = [[Svetlogradi vapp]] | pindala = 58 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Svetlograd''' ([[vene keel]]es Изобильный) on linn [[Venemaa]]s [[Stavropoli krai]]s,...' 7151627 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Svetlograd | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Светлоград | | pilt = | pildiallkiri = | lipp = Svetlograd-flag.gif | lipu_link = [[Svetlogradi lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Svetlograd_(Stavropol_krai).png | vapi_link = [[Svetlogradi vapp]] | pindala = 58 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Svetlograd''' ([[vene keel]]es Изобильный) on linn [[Venemaa]]s [[Stavropoli krai]]s, [[Petrovski linnaringkond|Petrovski linnaringkonna]] halduskeskus. Svetlograd asub [[Kalaus]]i jõe ääres, [[Stavropol]]i kesklinnast umbes 85 km kirdes. Asula rajati [[1750]]. aastal Petrovskoje külana. [[1965]]. aastal sai linnaõigused ja praeguse nime. Linnasl on raudteeühendus Stavropoli ja [[Elista]]ga. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Stavropoli krai linnad]] 7ojw0512yaamnk5t5rdji2ms5i0zq8d 7151628 7151627 2026-05-11T17:10:19Z Metsavend 738 7151628 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Svetlograd | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Светлоград | | pilt = | pildiallkiri = | lipp = Svetlograd-flag.gif | lipu_link = [[Svetlogradi lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Svetlograd_(Stavropol_krai).png | vapi_link = [[Svetlogradi vapp]] | pindala = 58 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Svetlograd''' ([[vene keel]]es Светлоград) on linn [[Venemaa]]s [[Stavropoli krai]]s, [[Petrovski linnaringkond|Petrovski linnaringkonna]] halduskeskus. Svetlograd asub [[Kalaus]]i jõe ääres, [[Stavropol]]i kesklinnast umbes 85 km kirdes. Asula rajati [[1750]]. aastal Petrovskoje külana. [[1965]]. aastal sai linnaõigused ja praeguse nime. Linnasl on raudteeühendus Stavropoli ja [[Elista]]ga. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Stavropoli krai linnad]] 64vy3vs89r3k34qcnf8lm08sfp6n0gj 7151633 7151628 2026-05-11T17:13:41Z Metsavend 738 7151633 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Svetlograd | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Светлоград | | pilt = | pildiallkiri = | lipp = Svetlograd-flag.gif | lipu_link = [[Svetlogradi lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Svetlograd_(Stavropol_krai).png | vapi_link = [[Svetlogradi vapp]] | pindala = 58 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Svetlograd''' ([[vene keel]]es Светлоград) on linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s, [[Petrovski linnaringkond|Petrovski linnaringkonna]] halduskeskus. Svetlograd asub [[Kalaus]]i jõe ääres, [[Stavropol]]i kesklinnast umbes 85 km kirdes. Asula rajati [[1750]]. aastal Petrovskoje külana. [[1965]]. aastal sai linnaõigused ja praeguse nime. Linnasl on raudteeühendus Stavropoli ja [[Elista]]ga. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Stavropoli krai linnad]] 1ewif7w3vwdeebd9o2smxqzy69egvo9 103 714814 7151663 2026-05-11T18:09:41Z ~2026-28537-34 229166 /* arutelu */ uus alaosa 7151663 wikitext text/x-wiki == arutelu == Liigikirjeldus on selgelt tehtud ja info on lihtsasti arusaadav, ainuke märge on et võiks olla täpsemat infot kasvuks sobiliku temperatuuri ja hapniku taseme kohta. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-28537-34|&#126;2026-28537-34]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-28537-34|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 21:09 (EEST) rx3pzzhyzcwehgb1o01qjqrikloh25v 0 714815 7151684 2026-05-11T18:35:45Z Kiire hiirega 227261 lõin artiklit rokuyō 'st. 7151684 wikitext text/x-wiki '''Rokuyō''' ([[jaapani keel]]<nowiki/>es 六曜, kus 六 on ‘kuus’ ja 曜 on ‘nädalapäev’) (ka leiduvad teised transkriptsioonid: rokuyo, rokuyoo, rokuyou) on Jaapanis kasutatav traditsiooniline kalender, mis jagab selle kuuepäevasteks tsüklideks ja mis määrab iga päeva soodsaks või ebasoodsaks<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Rokuyo - about the rokuyo days and overall concept |url=https://rokuyo.org/rokuyo/explained.html |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=rokuyo.org}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Japanese Calendar: The Ultimate Guide to Lucky and Unluck Days - Sakuraco |url=https://sakura.co/blog/japanese-calendar-the-ultimate-guide-to-lucky-and-unluck-days?srsltid=AfmBOoot4m_ObnR8sDO5CDfGAk42EA8NgMDmgbhLYa_7cGhxyomN2ZcE |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Sakuraco {{!}} Japanese Snacks & Candy Subscription Box |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dexter |eesnimi=Kristen |kuupäev=2014-07-15 |pealkiri=The Many Japanese Calendars |url=https://www.tofugu.com/japan/japanese-calendar/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Tofugu |keel=en}}</ref> == Rokuyō päevad == Senshō/Sakigachi (先勝 ehk ‘Varajane võit’) – õnnelik päeva esimene '''pool''' Tomobiki (友引 ehk ‘Sõprade ligimeelitamiseks’) – õnnelik kogu päev, '''v.a''' umbes keskpäeval Sakimake/Senbu (先負 ehk ‘Varajane kaotus’) – õnnelik päeva teine '''pool''' Butsumetsu (仏滅 ehk ‘Buddha surm’) – õnnetu kogu päev Taian (大安 ehk ‘Suur rahu’) – õnnelik kogu päev Shakku/Shakkō (赤口 ehk ‘Punane suu’) – õnnelik ainult umbes keskpäeval <ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Rokuyō: Schicksalsträchtige Sechs-Tage-Woche |url=https://www.japandigest.de/kulturerbe/brauch/brauch/rokuyo/ |vaadatud=2026-05-11 |keel=de}}</ref> == Ajalugu == Rokuyō võeti üle Hiinast, kuid selle täpse leviku aja osas jagunevad allikad peaaegu võrdselt kolmeks: ühed väidavad, et see toimus [[Muromachi periood]]<nowiki/>i ajal (umbes 1336–1573)<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Maberly |eesnimi=Edwin D. |perekonnanimi2=Pierce |eesnimi2=Raylene M. |perekonnanimi3=Hiraki |eesnimi3=Takato |kuupäev=2012 |pealkiri=Noise Traders and Cultural Factors: The Japanese Rokuyo Effect Evidence Implications For Investor Sentiment Induced Return Anomalies |url=http://www.ssrn.com/abstract=2063396 |ajakiri=SSRN Electronic Journal |keel=en |lehekülg=4-5 |doi=10.2139/ssrn.2063396 |issn=1556-5068}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-12 |pealkiri=The Rokuyō (六曜): traditional calendar of fortune - Shinjuku Japanese Language Institute (SNG) |url=https://www.sng.ac.jp/sng-news/the-rokuyo-%E5%85%AD%E6%9B%9C-traditional-calendar-of-fortune/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Shinjuku Japanese Language Institute |keel=en}}</ref>, samas kui teised viitavad oma tekstides [[Kamakura periood]]<nowiki/>i ajale (1185–1333)<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cheng |eesnimi=Alan |kuupäev=2021-01-19 |pealkiri=Rokuyo: Japan's Lunar Calendar Tells You When To Marry |url=https://unseen-japan.com/rokuyo-lunar-calendar-marriage-days/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Unseen Japan |keel=en-US}}</ref>, ja kolmandad ütlevad, et umbes 14. sajandil<ref>{{Netiviide |pealkiri=吉凶を表す言葉①六曜 |url=https://www.ndl.go.jp/koyomi/chapter3/s3.html |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.ndl.go.jp}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-27 |pealkiri=Rokuyō: Lucky and Unlucky Days on the Japanese Calendar |url=https://www.nippon.com/en/guide-to-japan/cs00041/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=nippon.com |keel=en}}</ref>. Algselt kasutasid seda keiserlik õukond ja muud aadlikud ürituste planeerimiseks või isiklike eesmärkide seadmiseks<ref name=":1" />. [[Edo periood]]<nowiki/>i ajaks (1603–1868) levis rokuyō traditsioon ka tavainimeste hulka tänu selle trükkimisele tavalistesse kalendritesse. Edo perioodiks kujunesid ka varem varieerunud tsüklipäevade nimetused selliseks, nagu neid tänapäeval tuntakse.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Rokuyo - its origins and history |url=https://rokuyo.org/rokuyo/history.html |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=rokuyo.org}}</ref> [[Meiji periood]]<nowiki/>i ajal, [[Meiji restauratsioon]]<nowiki/>i raames, keelati rokuyō kalendri kasutamine ametlikes kalendrites, kuna seda peeti religioossuse väljenduseks. Mitteametlikes kalendrites ja dokumentides jäeti need märked siiski alles.<ref name=":4" /><ref name=":2" /> == Tavad tänapäeval == Tänapäeval mõjutavad jaapanlaste ühiskondlikku elu kõige märgatavamalt kolm päeva Rokuyō süsteemist: Taian, Butsumetsu ja Tomobiki. Näiteks eelistatakse pulmi pidada '''Taiani''' päeval, kuid peaaegu mitte kunagi Butsumetsu ajal. Aastatel 2004–2006 toimus ühes pulmade tähistamise saalis kõigist peetud pulmadest vähem kui 2 protsenti Butsumetsu päeval.<ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nakaguchi |eesnimi=Hiroshi |perekonnanimi2=Teraoka |eesnimi2=Akira |kuupäev=2007 |pealkiri=Relationship Between the Occurrence of Spontaneous Intracerebral Hemorrhage and Holidays and Traditionally Unlucky Days in Fukuyama City, Hiroshima Prefecture, Japan |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1052305707000729 |ajakiri=Journal of Stroke and Cerebrovascular Diseases |keel=en |aastakäik=16 |üksiknumber=5 |lehekülg=194–198 |doi=10.1016/j.jstrokecerebrovasdis.2007.04.002}}</ref> Samas on Butsumetsu päev matuste korraldamiseks täiesti tavapärane, kuid Tomobiki päeva välditakse. Ajavahemikul oktoobrist kuni 2005. aasta detsembri lõpuni langes ühes krematooriumis Tomobiki päevadele vaid umbes 2,5 protsenti tuhastamismatustest, samas kui järgmisel päeval, Senbu ajal, oli neid juba ligikaudu 25 protsenti.<ref name=":5" /> Patsientide seas esineb kalduvus pikendada oma haiglas viibimist, et vältida väljakirjutamist Butsumetsu päeval või selleks, et saada väljakirjutus Taiani päeval.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shimizutani |eesnimi=Satoshi |perekonnanimi2=Yamada |eesnimi2=Hiroyuki |perekonnanimi3=Noguchi |eesnimi3=Haruko |perekonnanimi4=Masuda |eesnimi4=Yuichiro |perekonnanimi5=Kuzuya |eesnimi5=Masafumi |kuupäev=2015-05-09 |pealkiri=Exploring the causal relationship between hospital length of stay and re-hospitalization among Japanese AMI patients |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/00036846.2015.1005824 |ajakiri=Applied Economics |keel=en |aastakäik=47 |üksiknumber=22 |lehekülg=2307–2325 |doi=10.1080/00036846.2015.1005824 |issn=0003-6846}}</ref><ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hafbergsdóttir |eesnimi=Lára Ósk |kuupäev=2010 |pealkiri=Contemporary Popular Beliefs in Japan |url=https://skemman.is/bitstream/1946/6174/1/BA%20ritger%C3%B0.pdf |ajakiri=Háskóli Íslands Hugvísindadeild Japanskt mál og menning |lehekülg=21}}</ref> Tänapäeva ühiskonna suhtlemist rokuyō kalendriga on võimalik tuvastada ka erinevate küsitluste läbiviimisega. Näiteks '''vastas 2015. aastal''' Jaapani veebiplatvormil läbi viidud küsitluses küsimusele „Kas arvestate ürituste planeerimisel rokuyō süsteemiga?“ veidi üle 50 protsendi vastanutest jaatavalt. Vastusevariantide hulgas oli ka „Ma ei tea, mis on rokuyō“, ning selle valis peaaegu 5 protsenti vastanutest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=【デイリサーチ】イベントを行う時などに、六曜(大安・仏滅など)を気にしたことがありますか？ |url=https://research-panel.jp/rpdr/view.php?eid=396343 |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=research-panel.jp}}</ref> == Muud seotud traditsioonid == === Raseduse kohta === On olemas traditsioon, mille kohaselt rasedad naised otsivad templites õnnistusi „[[Hiina astroloogia|koerapäev]]<nowiki/>al“ (obitori-no-hi). Eriti soodsaks peetakse õnnistuse saamist Taiani päeval. Templid ja pühamud annavad välja spetsiaalseid kalendreid, kus on märgitud kõik koerapäevad ning eraldi esile toodud need, mis langevad Taiani päevale. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Thorgeirsdottir |eesnimi=Gunnella |kuupäev=2014 |pealkiri=Childbearing in Japanese Society: Traditional Beliefs and Contemporary Practices |ajakiri=PhD thesis, University of Sheffield |lehekülg=116-117}}</ref> == Muud ajaloolised faktid == === Naruhito kroonprintsi pulmad === [[Naruhito]] kroonprintsi pulmad 1993. aastal olid tihedalt seotud rokuyō päevadega, spetsiifiliselt Taianiga. 14. märtsil teatati, et ametliku laulatustseremoonia kuupäevaks saab 12. aprill, samas kui pulmapäevaks määrati 9. juuni. Kõik kolm kuupäeva olid Taiani päevad.<ref name=":3" /> === Mõju investoritele === On täheldatud, et aastatel 1970–1989 avaldasid rokuyō päevad investoritele märgatavat mõju. See efekt sarnaneb lääneriikides tuntud „[[esmaspäeva efekt]]<nowiki/>iga“.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Maberly |eesnimi=Edwin D. |perekonnanimi2=Pierce |eesnimi2=Raylene M. |perekonnanimi3=Hiraki |eesnimi3=Takato |kuupäev=2012 |pealkiri=Noise Traders and Cultural Factors: The Japanese Rokuyo Effect Evidence Implications For Investor Sentiment Induced Return Anomalies |url=https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2063396 |ajakiri=SSRN Electronic Journal |lehekülg=8, 10 |doi=10.2139/ssrn.2063396 |issn=1556-5068}}</ref> === Matused Tomobiki päeval === Mõnikord tuli matuseid siiski pidada Tomobiki päeval. Sellisel juhul oli minevikus kombeks asetada surnukeha juurde nukk, mis justkui „asendas“ inimest, kes muidu oleks pidanud järgmisena surema.<ref name=":6" /> 1dvso1qjrcx38w024r0x662zwn0xfl8 7151686 7151684 2026-05-11T18:37:03Z Kiire hiirega 227261 7151686 wikitext text/x-wiki '''Rokuyō''' ([[jaapani keel]]<nowiki/>es 六曜, kus 六 on ‘kuus’ ja 曜 on ‘nädalapäev’) (ka leiduvad teised transkriptsioonid: rokuyo, rokuyoo, rokuyou) on Jaapanis kasutatav traditsiooniline kalender, mis jagab selle kuuepäevasteks tsüklideks ja mis määrab iga päeva soodsaks või ebasoodsaks<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Rokuyo - about the rokuyo days and overall concept |url=https://rokuyo.org/rokuyo/explained.html |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=rokuyo.org}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Japanese Calendar: The Ultimate Guide to Lucky and Unluck Days - Sakuraco |url=https://sakura.co/blog/japanese-calendar-the-ultimate-guide-to-lucky-and-unluck-days?srsltid=AfmBOoot4m_ObnR8sDO5CDfGAk42EA8NgMDmgbhLYa_7cGhxyomN2ZcE |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Sakuraco {{!}} Japanese Snacks & Candy Subscription Box |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dexter |eesnimi=Kristen |kuupäev=2014-07-15 |pealkiri=The Many Japanese Calendars |url=https://www.tofugu.com/japan/japanese-calendar/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Tofugu |keel=en}}</ref> == Rokuyō päevad == Senshō/Sakigachi (先勝 ehk ‘Varajane võit’) – õnnelik päeva esimene '''pool''' Tomobiki (友引 ehk ‘Sõprade ligimeelitamiseks’) – õnnelik kogu päev, '''v.a''' umbes keskpäeval Sakimake/Senbu (先負 ehk ‘Varajane kaotus’) – õnnelik päeva teine '''pool''' Butsumetsu (仏滅 ehk ‘Buddha surm’) – õnnetu kogu päev Taian (大安 ehk ‘Suur rahu’) – õnnelik kogu päev Shakku/Shakkō (赤口 ehk ‘Punane suu’) – õnnelik ainult umbes keskpäeval <ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Rokuyō: Schicksalsträchtige Sechs-Tage-Woche |url=https://www.japandigest.de/kulturerbe/brauch/brauch/rokuyo/ |vaadatud=2026-05-11 |keel=de}}</ref> == Ajalugu == Rokuyō võeti üle Hiinast, kuid selle täpse leviku aja osas jagunevad allikad peaaegu võrdselt kolmeks: ühed väidavad, et see toimus [[Muromachi periood]]<nowiki/>i ajal (umbes 1336–1573)<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Maberly |eesnimi=Edwin D. |perekonnanimi2=Pierce |eesnimi2=Raylene M. |perekonnanimi3=Hiraki |eesnimi3=Takato |kuupäev=2012 |pealkiri=Noise Traders and Cultural Factors: The Japanese Rokuyo Effect Evidence Implications For Investor Sentiment Induced Return Anomalies |url=http://www.ssrn.com/abstract=2063396 |ajakiri=SSRN Electronic Journal |keel=en |lehekülg=4-5 |doi=10.2139/ssrn.2063396 |issn=1556-5068}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-12 |pealkiri=The Rokuyō (六曜): traditional calendar of fortune - Shinjuku Japanese Language Institute (SNG) |url=https://www.sng.ac.jp/sng-news/the-rokuyo-%E5%85%AD%E6%9B%9C-traditional-calendar-of-fortune/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Shinjuku Japanese Language Institute |keel=en}}</ref>, samas kui teised viitavad oma tekstides [[Kamakura periood]]<nowiki/>i ajale (1185–1333)<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cheng |eesnimi=Alan |kuupäev=2021-01-19 |pealkiri=Rokuyo: Japan's Lunar Calendar Tells You When To Marry |url=https://unseen-japan.com/rokuyo-lunar-calendar-marriage-days/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Unseen Japan |keel=en-US}}</ref>, ja kolmandad ütlevad, et umbes 14. sajandil<ref>{{Netiviide |pealkiri=吉凶を表す言葉①六曜 |url=https://www.ndl.go.jp/koyomi/chapter3/s3.html |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.ndl.go.jp}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-27 |pealkiri=Rokuyō: Lucky and Unlucky Days on the Japanese Calendar |url=https://www.nippon.com/en/guide-to-japan/cs00041/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=nippon.com |keel=en}}</ref>. Algselt kasutasid seda keiserlik õukond ja muud aadlikud ürituste planeerimiseks või isiklike eesmärkide seadmiseks<ref name=":1" />. [[Edo periood]]<nowiki/>i ajaks (1603–1868) levis rokuyō traditsioon ka tavainimeste hulka tänu selle trükkimisele tavalistesse kalendritesse. Edo perioodiks kujunesid ka varem varieerunud tsüklipäevade nimetused selliseks, nagu neid tänapäeval tuntakse.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Rokuyo - its origins and history |url=https://rokuyo.org/rokuyo/history.html |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=rokuyo.org}}</ref> [[Meiji periood]]<nowiki/>i ajal, [[Meiji restauratsioon]]<nowiki/>i raames, keelati rokuyō kalendri kasutamine ametlikes kalendrites, kuna seda peeti religioossuse väljenduseks. Mitteametlikes kalendrites ja dokumentides jäeti need märked siiski alles.<ref name=":4" /><ref name=":2" /> == Tavad tänapäeval == Tänapäeval mõjutavad jaapanlaste ühiskondlikku elu kõige märgatavamalt kolm päeva Rokuyō süsteemist: Taian, Butsumetsu ja Tomobiki. Näiteks eelistatakse pulmi pidada '''Taiani''' päeval, kuid peaaegu mitte kunagi Butsumetsu ajal. Aastatel 2004–2006 toimus ühes pulmade tähistamise saalis kõigist peetud pulmadest vähem kui 2 protsenti Butsumetsu päeval.<ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nakaguchi |eesnimi=Hiroshi |perekonnanimi2=Teraoka |eesnimi2=Akira |kuupäev=2007 |pealkiri=Relationship Between the Occurrence of Spontaneous Intracerebral Hemorrhage and Holidays and Traditionally Unlucky Days in Fukuyama City, Hiroshima Prefecture, Japan |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1052305707000729 |ajakiri=Journal of Stroke and Cerebrovascular Diseases |keel=en |aastakäik=16 |üksiknumber=5 |lehekülg=194–198 |doi=10.1016/j.jstrokecerebrovasdis.2007.04.002}}</ref> Samas on Butsumetsu päev matuste korraldamiseks täiesti tavapärane, kuid Tomobiki päeva välditakse. Ajavahemikul oktoobrist kuni 2005. aasta detsembri lõpuni langes ühes krematooriumis Tomobiki päevadele vaid umbes 2,5 protsenti tuhastamismatustest, samas kui järgmisel päeval, Senbu ajal, oli neid juba ligikaudu 25 protsenti.<ref name=":5" /> Patsientide seas esineb kalduvus pikendada oma haiglas viibimist, et vältida väljakirjutamist Butsumetsu päeval või selleks, et saada väljakirjutus Taiani päeval.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shimizutani |eesnimi=Satoshi |perekonnanimi2=Yamada |eesnimi2=Hiroyuki |perekonnanimi3=Noguchi |eesnimi3=Haruko |perekonnanimi4=Masuda |eesnimi4=Yuichiro |perekonnanimi5=Kuzuya |eesnimi5=Masafumi |kuupäev=2015-05-09 |pealkiri=Exploring the causal relationship between hospital length of stay and re-hospitalization among Japanese AMI patients |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/00036846.2015.1005824 |ajakiri=Applied Economics |keel=en |aastakäik=47 |üksiknumber=22 |lehekülg=2307–2325 |doi=10.1080/00036846.2015.1005824 |issn=0003-6846}}</ref><ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hafbergsdóttir |eesnimi=Lára Ósk |kuupäev=2010 |pealkiri=Contemporary Popular Beliefs in Japan |url=https://skemman.is/bitstream/1946/6174/1/BA%20ritger%C3%B0.pdf |ajakiri=Háskóli Íslands Hugvísindadeild Japanskt mál og menning |lehekülg=21}}</ref> Tänapäeva ühiskonna suhtlemist rokuyō kalendriga on võimalik tuvastada ka erinevate küsitluste läbiviimisega. Näiteks '''vastas 2015. aastal''' Jaapani veebiplatvormil läbi viidud küsitluses küsimusele „Kas arvestate ürituste planeerimisel rokuyō süsteemiga?“ veidi üle 50 protsendi vastanutest jaatavalt. Vastusevariantide hulgas oli ka „Ma ei tea, mis on rokuyō“, ning selle valis peaaegu 5 protsenti vastanutest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=【デイリサーチ】イベントを行う時などに、六曜(大安・仏滅など)を気にしたことがありますか？ |url=https://research-panel.jp/rpdr/view.php?eid=396343 |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=research-panel.jp}}</ref> == Muud seotud traditsioonid == === Raseduse kohta === On olemas traditsioon, mille kohaselt rasedad naised otsivad templites õnnistusi „[[Hiina astroloogia|koerapäev]]<nowiki/>al“ (obitori-no-hi). Eriti soodsaks peetakse õnnistuse saamist Taiani päeval. Templid ja pühamud annavad välja spetsiaalseid kalendreid, kus on märgitud kõik koerapäevad ning eraldi esile toodud need, mis langevad Taiani päevale. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Thorgeirsdottir |eesnimi=Gunnella |kuupäev=2014 |pealkiri=Childbearing in Japanese Society: Traditional Beliefs and Contemporary Practices |ajakiri=PhD thesis, University of Sheffield |lehekülg=116-117}}</ref> == Muud ajaloolised faktid == === Naruhito kroonprintsi pulmad === [[Naruhito]] kroonprintsi pulmad 1993. aastal olid tihedalt seotud rokuyō päevadega, spetsiifiliselt Taianiga. 14. märtsil teatati, et ametliku laulatustseremoonia kuupäevaks saab 12. aprill, samas kui pulmapäevaks määrati 9. juuni. Kõik kolm kuupäeva olid Taiani päevad.<ref name=":3" /> === Mõju investoritele === On täheldatud, et aastatel 1970–1989 avaldasid rokuyō päevad investoritele märgatavat mõju. See efekt sarnaneb lääneriikides tuntud „[[esmaspäeva efekt]]<nowiki/>iga“.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Maberly |eesnimi=Edwin D. |perekonnanimi2=Pierce |eesnimi2=Raylene M. |perekonnanimi3=Hiraki |eesnimi3=Takato |kuupäev=2012 |pealkiri=Noise Traders and Cultural Factors: The Japanese Rokuyo Effect Evidence Implications For Investor Sentiment Induced Return Anomalies |url=https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2063396 |ajakiri=SSRN Electronic Journal |lehekülg=8, 10 |doi=10.2139/ssrn.2063396 |issn=1556-5068}}</ref> === Matused Tomobiki päeval === Mõnikord tuli matuseid siiski pidada Tomobiki päeval. Sellisel juhul oli minevikus kombeks asetada surnukeha juurde nukk, mis justkui „asendas“ inimest, kes muidu oleks pidanud järgmisena surema.<ref name=":6" /> == Viited == t86a3opp512b91b0uacniqarqtn9pd9 1 714816 7151690 2026-05-11T18:47:58Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Siin on arvatud loodusteraapia alla ka ravimtaimede kasutamine. See ei tohiks õige olla. --~~~~' 7151690 wikitext text/x-wiki Siin on arvatud loodusteraapia alla ka ravimtaimede kasutamine. See ei tohiks õige olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 21:47 (EEST) l302edt9bv4tjcb75pky7ywo7zcvcpm 0 714817 7151702 2026-05-11T19:13:38Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud 7151702 wikitext text/x-wiki '''Vegannahk''' (inglise ''vegan leather'') on üldnimetus materjalidele, mida kasutatakse naha alternatiivina, kuid mis ei sisalda loomset päritolu komponente. Vegannahk on osa laiemast sünteetiliste ja taimsete materjalide kategooriast, mida kasutatakse rõivatööstuses, jalatsite tootmises, mööblis ning aksessuaarides. == Üldiseloomustus == Vegannahk ei ole üks konkreetne materjal, vaid koondnimetus erinevatele nahalaadsetele materjalidele, mis on valmistatud kas sünteetilistest polümeeridest või taimsetest kiududest. Selle eesmärk on jäljendada ehtsa naha välimust ja omadusi ilma loomseid tooteid kasutamata. Vegannahk on tihedalt seotud eetilise tarbimise, loomakaitse ja keskkonnateadlikkuse liikumistega. == Tüübid == Vegannahk jaguneb üldjoontes kaheks suureks rühmaks: === Sünteetiline vegannahk === Sünteetiline vegannahk on valmistatud peamiselt plastpolümeeridest, näiteks: polüuretaanist (PU) polüvinüülkloriidist (PVC) Seda tüüpi vegannahk on vastupidav ja odav, kuid selle keskkonnamõju võib olla seotud fossiilkütustest pärinevate materjalidega. === Taimsel baasil vegannahk === Taimsel baasil vegannahk valmistatakse looduslikest kiududest ja kõrvalproduktidest, näiteks: ananassikiud (nt Piñatex) seeneniidistik (mycelium leather) kork õunakoore jäägid viinamarjajäägid Need materjalid on välja töötatud eesmärgiga vähendada sõltuvust naftapõhistest plastidest. == Kasutus == Vegannahka kasutatakse laialdaselt: jalatsite tootmises käekottides ja aksessuaarides rõivatööstuses (jakid, mantlid) mööblikatetes autotööstuses sisustuses == Eelised ja puudused == === Eelised === ei sisalda loomseid komponente sobib veganitele ja loomakaitse eetika järgijatele sageli odavam kui ehtne nahk võimalik toota erineva tekstuuri ja värviga === Puudused === sünteetilised variandid võivad olla keskkonnasaastavad väiksem vastupidavus võrreldes kvaliteetse ehtsa nahaga osadel taimsetel variantidel piiratud tootmismaht == Keskkonnamõju == Vegannahkade keskkonnamõju sõltub materjalist. Sünteetilised variandid võivad tekitada mikroplasti, samas kui taimsel baasil alternatiivid on üldiselt jätkusuutlikumad, kuid nende tootmine on sageli kallim ja vähem levinud. == Vaata ka == [[Nahk]] [[Kunstnahk]] [[Piñatex]] [[Materjaliteadus]] == Viited == <references /> == Välislingid == [https://en.wikipedia.org/wiki/Vegan_leather Vegan leather ingliskeelses Vikipeedias] Tootjate ja materjalide tehnilised kirjeldused (nt Piñatex, Mylo) 7r9463w8g8go5clvxubchnrg9acg6u7 1 714818 7151712 2026-05-11T19:19:12Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Kuhu see Ducati siis peaks suunama? --~~~~' 7151712 wikitext text/x-wiki Kuhu see Ducati siis peaks suunama? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 22:19 (EEST) 1sr6f9gremr9m1f6r1j9xstg2usvr57 7151929 7151712 2026-05-12T06:55:50Z Kasparkelk 204517 /* */ Vastus 7151929 wikitext text/x-wiki Kuhu see Ducati siis peaks suunama? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 22:19 (EEST) :Eksisteerib ka Ducati nimeline kontsern, mis omab Ducati Motor Holdingut ja [https://www.ducatienergia.com/en/ Ducati Energiat]. Kuna Ducatit seostatakse kõige rohkem mootorrattatootjaga, on selle artikli pealkiri Ducati. [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 09:55 (EEST) n4v06j0gk4sy8y7epfjsdsqff7vm43v 0 714819 7151719 2026-05-11T19:25:12Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud 7151719 wikitext text/x-wiki '''Jõupaber''' (inglise ''kraft paper'') on tugev [[paber]]iliik, mida toodetakse tavaliselt [[kraftprotsess]]i abil valmistatud paberimassist. Nimetus ''kraft'' pärineb saksa keelest ja tähendab 'jõudu' või 'tugevust'. Jõupaber on tuntud oma suure mehaanilise tugevuse ja rebenemiskindluse poolest ning seda kasutatakse peamiselt [[pakend]]ite valmistamisel. Jõupaber on enamasti pruunikat värvi, kuna tootmisel ei eemaldada täielikult puidu looduslikku ligniini. Vajaduse korral võib jõupaberit ka valgendada.<ref>{{cite web |title=Kraft paper |url=https://www.britannica.com/technology/kraft-paper |publisher=Encyclopaedia Britannica |access-date=21 April 2026}}</ref> == Tootmine == Jõupaber valmistatakse enamasti [[kraftprotsess]]i abil. Selle protsessi käigus töödeldakse puiduhaket kemikaalidega, näiteks naatriumhüdroksiidi ja naatriumsulfiidiga. Protsessi tulemusena eemaldatakse puidus sisalduv ligniin ning alles jäävad tugevad [[tselluloos]]ikiud.<ref>{{cite web |title=Kraft Paper Primer |url=https://www.paperindex.com/pi-academy/paper-grades/kraft-paper-primer |publisher=PaperIndex |access-date=21 April 2026}}</ref> Saadud paberimassist vormitakse paberimasinas paberileht, mis pressitakse ja kuivatatakse. Mõnel juhul töödeldakse paberit täiendavalt, näiteks kalandreerimise või katmise teel, et parandada selle pinnaomadusi. == Omadused == Jõupaberile on iseloomulikud järgmised omadused: * suur tõmbetugevus * hea rebenemiskindlus * suhteliselt hea niiskuskindlus * painduvus * hea taaskasutatavus Nende omaduste tõttu sobib jõupaber hästi pakendimaterjaliks ja mitmesugusteks tööstuslikeks rakendusteks. == Kasutus == Jõupaberit kasutatakse paljudes valdkondades, näiteks: * [[paberkott]]ide valmistamisel * pakkepaberina * [[lainepapp|lainepapi]] tootmisel * ümbrike valmistamisel * toiduainete pakendamisel * mitmesugustes tööstuslikes pakendilahendustes Jõupaberist valmistatud kotte kasutatakse sageli näiteks jahu, tsemendi, kemikaalide ja loomasööda pakendamiseks. == Liigid == Jõupaberist on välja kujunenud mitu alamliiki, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. Nende hulka kuuluvad näiteks: * kotijõupaber (''sack kraft paper'') * kraftliner * masinläikega jõupaber (''machine glazed kraft paper'') * valgendatud jõupaber<br /> == Ajalugu == Kraftprotsessi töötas välja saksa keemik [[Carl F. Dahl]] 1879. aastal. See võimaldas toota varasemast tugevamat paberit ning aitas kaasa jõupaberi laialdasele kasutuselevõtule pakenditööstuses.<ref>{{cite web |title=Kraft process |url=https://www.britannica.com/technology/kraft-process |publisher=Encyclopaedia Britannica |access-date=21 April 2026}}</ref> 20. sajandi jooksul muutus jõupaber üheks olulisemaks pakendimaterjaliks, eriti seoses paberkottide ja lainepapi laialdase kasutamisega. == Vaata ka == * [[Paber]] * [[Kraftprotsess]] * [[Lainepapp]] == Viited == <references/> [[Kategooria:Paber]] [[Kategooria:Pakendimaterjalid]] fkop4m4tioigxbcxqfahtym3bq8o4p6 1 714820 7151721 2026-05-11T19:27:18Z ~2026-26212-64 228318 /* Otsused ja isikud */ uus alaosa 7151721 wikitext text/x-wiki == Otsused ja isikud == "Nimede eestistamisel määrati aastatel 1935–90 Linnus uueks perekonnanimeks 9 isikule" Ainuüksi [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376160/323399/page/5 Keila alevi perekonnaseisuametniku otsusega 15. novembrist] on Linnus uueks perekonnanimeks määratud viiele isikule. Kindlasti tuleb eraldada otsuseid ja isikuid. Samas on kõigi üksikjuhtude väljaotsimine üldentsüklopeedias tarbetult detailne. Ma ei tea, kuidas õige oleks. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-26212-64|&#126;2026-26212-64]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-26212-64|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 22:27 (EEST) n6nii63fnyuq0bjzg09f490z56cdxff 0 714821 7151724 2026-05-11T19:29:01Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülessanne. 7151724 wikitext text/x-wiki '''Lokta-paber''' (tuntud ka kui '''Nepaali paber'''; ekslikult ka ''riisipaber'') on Nepalis loodusest korjatud ja käsitsi valmistatud käsitööpaber, mida toodetakse kahe näsiniini põõsaliigi (''Daphne'') koorest.<ref name="materjal">Lokta-paberi kirjeldus ja valmistamine.</ref> == Kirjeldus == Lokta-paber on traditsiooniline Nepali paber, mida valmistatakse Himaalaja allmägedes kasvavate ''Daphne''-põõsaste koorest. Taim kasvab tavaliselt umbes 1600 meetri kõrgusel merepinnast.<ref name="kasv">Taimestiku levik Himaalaja piirkonnas.</ref> == Ajalugu == Ajalooliselt kasutati lokta-paberit Nepalis religioossete pühakirjade ja valitsusdokumentide trükkimiseks.<ref name="ajalugu">Lokta-paberi ajalooline kasutus.</ref> Vanim säilinud lokta-paberil dokument asub Nepali riigiarhiivis Kathmandus ning selleks on püha budistlik tekst „Karanya Buha Sutra“. Selle vanuseks hinnatakse ligikaudu 1000–1900 aastat.<ref name="arhiiv">Nepali riigiarhiivi kogud.</ref> == Valmistamine == Lokta-paberi tootmine on metsandusega seotud käsitööstus, mis sõltub nii toorainest (puukoorest) kui ka traditsiooniliste paberivalmistajate ja plokktrükkijate oskustest.<ref name="tootmine">Traditsiooniline paberitootmine Nepalis.</ref> Paberi valmistamisel kasutatakse traditsioonilisi Nepali meetodeid: * taime koor eemaldatakse ettevaatlikult, kahjustamata juuri, et taim saaks uuesti kasvada; * koort keedetakse umbes 8 tundi, et eraldada kiud; * saadud mass purustatakse pehmeks; * paberimass segatakse veega ning laotatakse puidust ja võrgust raamile, moodustades paberilehe; * lehtedele võib lisada looduslikke värvaineid, lehti või muid taimi dekoratiivsete mustrite loomiseks. == Kasutamine == Traditsiooniliselt kasutati lokta-paberit peamiselt valitsusdokumentide ja religioossete tekstide valmistamiseks.<ref name="kasutus">Lokta-paberi kasutusalad.</ref> Tänapäeval on selle kasutusala oluliselt laienenud. Lokta-paberit kasutatakse muu hulgas: * märkmike ja raamatute köitmiseks; * religioossete tekstide valmistamiseks; * kunstis, sealhulgas maalikunstis; * palvelippude valmistamiseks; * restoranide menüüde ja tapeedi tootmiseks; * viirukite, vürtside ja ravimite lõhna säilitamiseks mõeldud pakkepaberina; * pakendites, origamis ja isegi rõivaste valmistamisel. == Viited == <references /> c2tl670ee2lvpanzk215udkjsjjsb0u 0 714822 7151727 2026-05-11T19:31:50Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülessanne. 7151727 wikitext text/x-wiki '''Aniliinnahk''' on nahatüüp, mis on värvitud läbipaistva värvainega, võimaldades nahal säilitada oma loomulikud omadused ja tekstuuri.<ref name="def">Aniliinnahkade üldkirjeldus.</ref> Selline töötlemisviis annab materjalile ainulaadse välimuse, kuid muudab selle samas tundlikumaks plekkide ja värvi pleekimise suhtes.<ref name="omadused">Aniliinnahkade omadused ja hooldus.</ref> == Iseloomustus == Aniliinnahk valmistatakse tavaliselt kõrgeima kvaliteediga nahkadest ning seda peetakse üheks kallimaks nahatüübiks.<ref name="kvaliteet">Aniliinnahkade kvaliteet ja hinnatase.</ref> Materjal on pehme, paindlik ning loomuliku tekstuuriga, mistõttu kasutatakse seda sageli luksuslikes toodetes. Kuigi aniliinnahk on vastupidav, ei talu see hästi kriimustusi, plekke ega pikaajalist kulumist, mistõttu vajab hoolikat kasutamist ja hooldust.<ref name="omadused" /> == Tootmine == Aniliinnahka valmistatakse mitmeetapilise protsessi käigus: * nahk värvitakse läbipaistva aniliinvärviga; * nahku leotatakse värvaine lahuses (tavaliselt punase, sinise või rohelise tooniga); * pärast soovitud värvuse saavutamist nahad kuivatatakse; * lõpuks viimistletakse pind vajadusel õhukese kaitsekihiga, et säilitada värv. Selline töötlemine võimaldab säilitada naha loomuliku struktuuri ja märgised.<ref name="tootmine">Aniliinnahkade valmistamisprotsess.</ref> == Tüübid == === Täisaniliinnahk === Täisaniliinnahk on töötlemata või minimaalselt töödeldud nahk, millel puudub kaitsev pindkiht. See säilitab täielikult naha loomulikud märgid ja tekstuuri, kuid on väga tundlik plekkide ja kahjustuste suhtes.<ref name="tais">Täisaniliinnahkade kirjeldus.</ref> === Poolaniliinnahk === Poolaniliinnahk on töödeldud kergelt katva viimistlusega, mis säilitab osaliselt naha loomuliku välimuse, kuid muudab selle vastupidavamaks.<ref name="pool">Poolaniliinnahkade omadused.</ref> See on populaarne valik mööbli ja polsterduse puhul tänu oma pehmusele ja mugavusele. === Pigmenteeritud (värvitud) aniliinnahk === Pigmenteeritud aniliinnahk on töödeldud lisapigmendiga, et varjata naha loomulikke ebatasasusi ja värvierinevusi.<ref name="pigment">Pigmenteeritud nahkade kirjeldus.</ref> See on vastupidavam ja odavam kui täisaniliinnahk, kuid vähem loomuliku välimusega. === Töötlemata aniliinnahk === Töötlemata aniliinnahk on nahk, mida ei ole viimistletud kaitsekihiga. See on väga pehme ja loomuliku välimusega, kuid eriti tundlik plekkide ja kahjustuste suhtes ning nõuab hoolikat hooldust.<ref name="tootlemata">Töötlemata aniliinnahkade omadused.</ref> == Kasutamine == Aniliinnahka kasutatakse laialdaselt erinevates toodetes, sealhulgas: * mööbli ja polsterduse valmistamisel; * rõivatööstuses; * luksuslike sisekujunduselementide tootmisel. == Eelised == Aniliinnahk on hinnatud mitmete omaduste tõttu: * loomulik ja esteetiline välimus; * pehme ja mugav tekstuur; * paindlikkus ja kvaliteetne materjal. == Puudused == * tundlikkus plekkide ja niiskuse suhtes; * värvi pleekimise oht; * vajab regulaarset hooldust. == Viited == <references /> 23t4hx5if6m75gvyno658b1ovbcx51e 0 714823 7151735 2026-05-11T19:38:26Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülessanne 7151735 wikitext text/x-wiki '''Kanepipaber''' on paberiliik, mida valmistatakse [[kanep]]i (''Cannabis sativa'') kiududest. See on üks vanemaid teadaolevaid paberimaterjale, mida on kasutatud juba antiikajast alates. Kanepipaber on tuntud oma vastupidavuse, pikaealisuse ja keskkonnasõbralikkuse poolest. == Ajalugu == Kanepikiududest valmistatud paber pärineb vähemalt [[2. sajand eKr|2. sajandist eKr]], mil seda toodeti [[Hiina]]s. Traditsiooni kohaselt omistatakse paberi leiutamine [[Cai Lun]]ile umbes aastal 105 pKr, kuigi arheoloogilised leiud viitavad varasemale kasutusele. Kuni 19. sajandini valmistati suur osa maailma paberist kas kanepist või [[lina]]st. Mitmed olulised ajaloolised dokumendid, sealhulgas varased käsikirjad ja trükised, on kirjutatud kanepipaberile. == Tootmine == Kanepipaberi tootmiseks kasutatakse peamiselt taime vartest saadavaid kiude. Protsess hõlmab järgmisi etappe: * kiudude eraldamine varrest * mehaaniline või keemiline töötlemine * massi (tselluloosi) valmistamine * paberi vormimine ja kuivatamine Võrreldes puidupõhise paberiga sisaldab kanep rohkem [[tselluloos]]i ja vähem [[ligniin]]i, mistõttu on selle töötlemine mõnel juhul lihtsam ning lõpptulemus vastupidavam. == Omadused == Kanepipaberil on mitmeid eeliseid: * suurem vastupidavus ja rebenemiskindlus * pikem säilivusaeg (ei kolletu nii kiiresti) * parem vastupanu hallitusele ja UV-kiirgusele * väiksem vajadus keemilise pleegitamise järele == Keskkonnamõju == Kanepipaberit peetakse keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks puidupaberile, sest: * kanep kasvab kiiremini kui puud * vajab vähem [[pestitsiid]]e ja [[herbitsiid]]e * parandab mulla kvaliteeti * annab suurema biomassi sama pindala kohta Siiski on kanepipaberi laialdast kasutust piiratud majanduslikud ja infrastruktuurilised tegurid. == Kasutus == Tänapäeval kasutatakse kanepipaberit: * kunstipaberina * arhivaalsete dokumentide jaoks * spetsiaalsetes trükistes (nt luksusväljaanded) * sigaretipaberina == Vaata ka == * [[Paber]] * [[Tselluloos]] * [[Kanep]] * [[Taastuv ressurss]] == Viited == <references> dqebz4txlu0sn7f95wkvlw61thkv77u 0 714824 7151737 2026-05-11T19:41:55Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülessanne 7151737 wikitext text/x-wiki '''Kroomnahk''' on nahk, mida on töödeldud [[kroomparkimine|kroomparkimise]] teel, kasutades peamiselt kolmevalentseid kroomisooli. See on üks levinumaid nahatöötlemise viise tänapäeva nahatööstuses, kuna annab materjalile hea vastupidavuse, elastsuse ja niiskuskindluse. == Valmistamine == Kroomnaha tootmine toimub protsessis, mida nimetatakse kroomparkimiseks. Selles protsessis töödeldakse loomanahka kroom(III)-sooladega, enamasti [[kroomsulfaat|kroomsulfaadiga]]. Parkimisprotsessi käigus seonduvad kroomiioonid naha [[kollageen]]kiududega, stabiliseerides nende struktuuri ja muutes naha vastupidavamaks lagunemisele. Protsessi peamised etapid: * toornaha puhastamine ja leotamine * karvade eemaldamine * parkimine kroomisooladega * neutraliseerimine ja värvimine * kuivatamine ja viimistlus == Omadused == Kroomnahal on mitmeid eeliseid võrreldes traditsioonilise [[taimparkimine|taimparkimise]] teel saadud nahaga: * kõrge elastsus ja pehmus * hea veekindlus * vastupidavus kuumusele ja mikroorganismidele * väiksem kalduvus pragunemisele Samas võib kroomnaha tootmine olla keskkonnale koormav, kui jäätmekäitlus ei ole piisavalt kontrollitud. == Kasutusalad == Kroomnahka kasutatakse laialdaselt erinevates toodetes: * jalatsid * rõivad (nt jakid ja kindad) * mööbel (polsterdus) * autotööstus (istmekatted) * aksessuaarid (kotid, rihmad) == Keskkonnamõju == Kuigi kroomparkimine on efektiivne ja kiire, kaasnevad sellega keskkonnaprobleemid. Tööstusjäätmetes võib esineda kroomiühendeid, mis võivad valesti käidelduna muutuda toksilisteks, eriti kui tekib kuuevalentne kroom ([[kroom(VI)]]). Seetõttu on tänapäeval oluline kasutada puhastustehnoloogiaid ja keskkonnasõbralikke tootmisviise. == Vaata ka == * [[Nahk]] * [[Parkimine (nahatöötlus)]] * [[Kroom]] * [[Kollageen]] == Viited == <references> rbvwusbg17qpmstqxengkh5o42o3sba 0 714825 7151739 2026-05-11T19:46:57Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülessanne 7151739 wikitext text/x-wiki '''Hanji paber''' (korea keeles 한지) on traditsiooniline [[Korea]] käsitööpaber, mida valmistatakse peamiselt [[paberimooruspuu]] (''Broussonetia papyrifera'') sisemisest koorest. Hanji on tuntud oma vastupidavuse, hingavuse ja keskkonnasõbralike omaduste poolest ning seda on kasutatud sajandeid nii kirjutamiseks, kunstiks kui ka arhitektuuris. == Ajalugu == Hanji valmistamise traditsioon ulatub [[Kolm Kuningriiki (Korea)|Kolme kuningriigi perioodi]] (u 57 eKr – 668 pKr). Paberivalmistamise tehnoloogia levis Koreasse [[Hiina]] kaudu, kuid aja jooksul arenes välja ainulaadne kohalik meetod. [[Joseoni dünastia]] (1392–1897) ajal saavutas hanji tootmine kõrge taseme ning seda kasutati ametlikes dokumentides, raamatutes ja kunstiteostes. == Valmistamine == Hanji valmistamine on töömahukas käsitööprotsess, mis hõlmab mitut etappi: * mooruspuu koore kogumine ja leotamine * kiudude keetmine ja puhastamine * kiudude peksmine ühtlaseks massiks * loodusliku lima (nt hibiski juurest saadud aine) lisamine * paberi vormimine bambusraamiga * kuivatamine Traditsiooniline meetod, mida nimetatakse ''heulleumtteugi'', võimaldab kiududel ristuda mitmes suunas, andes paberile erakordse tugevuse. == Omadused == Hanji eristub teistest paberitest mitmete omaduste poolest: * väga pikk eluiga (säilib sadu aastaid) * hea õhu läbilaskvus * vastupidavus rebenemisele * looduslik antibakteriaalne toime Mõned ajaloolised hanji dokumendid on säilinud üle 1000 aasta. == Kasutamine == Traditsiooniliselt kasutati hanjit: * kalligraafias ja maalikunstis * raamatute ja dokumentide valmistamisel * akende ja uste kattematerjalina Korea traditsioonilistes majades ([[hanok]]) * laternate ja käsitööesemete valmistamisel Tänapäeval kasutatakse hanjit ka kaasaegses disainis, kunstis ja isegi tekstiilitööstuses. == Kultuuriline tähtsus == Hanji on oluline osa Korea kultuuripärandist. Selle valmistamise oskusi peetakse väärtuslikuks käsitöötraditsiooniks ning neid hoitakse elus meistrite ja kultuuriprogrammide kaudu. Hanji tootmine on seotud ka [[UNESCO]] vaimse kultuuripärandi kaitse algatustega. == Vaata ka == * [[Paber]] * [[Kalligraafia]] * [[Hiina paber]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [ https://www.hanjipaper.or.kr Korea Hanji Assotsiatsioon] * [ https://ich.unesco.org UNESCO vaimne kultuuripärand] gfmn4j06gqvkf1npj9lkjyxz0c1z3b1 0 714826 7151741 2026-05-11T19:49:31Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülessanne 7151741 wikitext text/x-wiki '''Safiannahk''' (inglise ''Saffiano leather'') on spetsiaalselt töödeldud nahk, mida iseloomustab ristmustriline (diagonaalne) reljeef ning kaitsev vahakiht. Materjal on tuntud oma vastupidavuse, kriimustuskindluse ja vett hülgavate omaduste poolest ning seda kasutatakse laialdaselt luksuslike aksessuaaride valmistamisel. == Ajalugu == Safiannahk töötati välja 20. sajandi alguses Itaalia moemaja [[Prada]] poolt. Materjal sai nime tõenäoliselt araabiakeelsest sõnast ''safian'', mis viitab pehmele kitse- või lambanahale. Prada patenteeris selle erilise töötlemismeetodi, mis ühendab traditsioonilise naha parkimise ja mehaanilise reljeefimise. == Valmistamine == Safiannahk valmistatakse tavaliselt vasikanahast, kuigi kasutatakse ka teisi nahatüüpe. Tootmisprotsess hõlmab: * naha parkimist (enamasti kroomparkimine) * pinnale ristmustri pressimist kuumade plaatide abil * kaitsekihi (vaha või polümeeri) lisamist Reljeefne muster ei ole loomulik, vaid tekitatakse kunstlikult, mis annab nahale ühtlase ja äratuntava välimuse. == Omadused == Safiannahal on mitmeid praktilisi omadusi: * kõrge kriimustuskindlus * veekindlam pind võrreldes töötlemata nahaga * lihtne hooldus * vormi säilitamine Samas võib materjal olla vähem pehme ja painduv kui naturaalne töötlemata nahk. == Kasutamine == Safiannahka kasutatakse peamiselt: * käekottide valmistamisel * rahakottides ja kaartidehoidjates * jalanõudes * luksuslikes aksessuaarides Mitmed tuntud moebrändid, sealhulgas [[Prada]] ja [[Michael Kors]], kasutavad safiannahka oma toodetes. == Kriitika ja keskkonnamõju == Kuigi safiannahk on vastupidav, on selle tootmine seotud keskkonnamõjudega, eriti kroomparkimise tõttu, mis võib põhjustada reostust. Samuti sisaldab kaitsekiht sageli sünteetilisi materjale, mis vähendavad naha biolagunevust. == Vaata ka == * [[Nahk]] * [[Parkimine (nahatööstus)]] * [[Luksuskaup]] == Viited == {{viited}} <references> <ref>Steele, Valerie. ''Fashion, Italian Style''. Yale University Press, 2003.</ref> <ref>Leather Dictionary. "Saffiano Leather".</ref> <ref>Grazia Magazine. "What is Saffiano Leather?"</ref> </references> cjua1u60yxiq78rzaoxme9hix2azdvd 0 714827 7151743 2026-05-11T19:52:38Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülessanne 7151743 wikitext text/x-wiki '''Maarjasparknahk''' (inglise keeles ''alum tanned leather'') on nahatöötlemise viis, mille puhul kasutatakse parkainena maarjasoola (tavaliselt kaaliumalumiiniumsulfaati). Tegemist on ühe vanema ja ajalooliselt laialt levinud naha parkimise meetodiga, mida kasutati eriti Euroopas enne kroomparkimise laialdast kasutuselevõttu 19. sajandil. == Nimetus == Eesti keeles tuleneb nimetus „maarjasparknahk” sõnast ''maarjas'', mis viitab maarjasoolale. Ingliskeelne termin ''alum tanning'' tähendab sõna-sõnalt „maarjaga parkimist”. == Valmistamisprotsess == Maarjasparknahka valmistatakse loomsetest toornahkadest, mida töödeldakse maarjasoola, vee, jahu ja mõnikord ka munakollase seguga. Protsess hõlmab järgmisi etappe: * naha puhastamine ja leotamine, * karvade eemaldamine, * parkimine maarjasoolaga, * pehmendamine ja kuivatamine. Erinevalt taimparknahast ei toimu täielikku keemilist muutust kollageenkiududes, mistõttu maarjasparknahk ei ole täielikult veekindel ning võib märjaks saades osaliselt „tagasi pöörduda” töötlemata naha sarnasesse olekusse. == Omadused == Maarjasparknahk on: * hele ja pehme, * suhteliselt elastne, * hästi värvitav, * vähem vastupidav niiskusele kui kroom- või taimparknahk. Niiskuse mõjul võib nahk muutuda jäigaks ja kaotada oma kuju, kuid pärast uuesti töötlemist on võimalik selle omadusi osaliselt taastada. == Kasutus == Ajalooliselt kasutati maarjasparknahka: * kinnaste valmistamiseks, * rõivaste ja voodrite jaoks, * dekoratiivsetes nahatöödes, * raamatuköitmisel. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt traditsioonilises käsitöös ja restaureerimistöödes, kus soovitakse säilitada ajaloolist autentsust. == Võrdlus teiste parkimisviisidega == Maarjasparkimine erineb oluliselt teistest parkimisviisidest: * '''Taimparkimine''' kasutab taimseid tanniine ja annab veekindlama tulemuse. * '''Kroomparkimine''' kasutab kroomisooli ning toodab vastupidavamat ja elastsemat nahka. * '''Maarjasparkimine''' on kiirem, kuid annab vähem vastupidava lõpptulemuse. == Ajalugu == Maarjasparkimine oli keskajal ja varauusajal üks peamisi nahatöötlemise meetodeid Euroopas. Meetod säilis kasutuses kuni tööstusliku kroomparkimise levikuni 19. sajandi lõpus. == Vaata ka == * Nahk * Parkimine (nahk) * Taimparkimine * Kroomparkimine == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Thomson, R. ''Leather Manufacture in the Post-Medieval Period''. London, 1993. * Reed, R. ''Ancient Skins, Parchments and Leathers''. London, 1972. [[Kategooria:Nahk]] [[Kategooria:Tekstiilitööstus]] [[Kategooria:Käsitöötehnikad]] tlkvxre3t4n3xwwr3qoevd4ejqafz66 0 714828 7151745 2026-05-11T19:55:50Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülessanne 7151745 wikitext text/x-wiki '''Abakapaber''' on spetsiaalne paberiliik, mida valmistatakse [[Abaka|abaka]] (''Musa textilis'') kiududest. Abaka on Filipiinidelt pärit banaaniline taim, mille kiud on tuntud oma tugevuse, painduvuse ja vastupidavuse poolest niiskusele. Abakapaberit kasutatakse nii tööstuslikes kui ka kunstilistes rakendustes. == Tooraine == Abakapaberit toodetakse abakataime vartest saadud pikkadest ja tugevatest kiududest. Need kiud on: * väga vastupidavad tõmbele, * looduslikult niiskuskindlad, * kerged ja painduvad. Filipiinid on maailma suurim abaka tootja ning taimel on oluline roll riigi põllumajanduses ja ekspordis. == Tootmisprotsess == Abakapaberi valmistamine hõlmab mitut etappi: * kiudude eraldamine taime vartest, * puhastamine ja kuivatamine, * kiudude keetmine ja peenestamine, * pabermassi moodustamine, * lehtede vormimine ja kuivatamine. Tänapäeval kasutatakse nii traditsioonilisi käsitöömeetodeid kui ka tööstuslikke tootmisprotsesse. == Omadused == Abakapaber on: * väga tugev ja rebenemiskindel, * vastupidav niiskusele ja lagunemisele, * õhuke, kuid vastupidav, * sobiv peeneks trükiks ja käsitööks. Tänu nendele omadustele on see eelistatud materjal paljudes erirakendustes. == Kasutus == Abakapaberit kasutatakse laialdaselt: * pangatähtede ja turvadokumentide valmistamisel, * teepakkide ja filtrite tootmisel, * kunstipaberina (nt graafika ja kalligraafia), * sigaretipaberina, * arhiivipaberina. == Filipiinide roll == Filipiinid on ajalooliselt olnud abaka kasvatamise ja töötlemise keskus. Abaka tootmine on oluline osa riigi majandusest ning annab tööd paljudele maapiirkondade elanikele. == Keskkonnamõju == Abakapaberit peetakse keskkonnasõbralikuks, kuna: * tegemist on taastuva ressursiga, * tootmine nõuab vähem keemilist töötlemist kui puidupõhine paber, * kiud on biolagunevad. == Vaata ka == * [[Paber]] * [[Tselluloos]] * Kiudpaber == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * FAO. ''Abaca: Future Fiber''. Rome, 2015. * Philippine Fiber Industry Development Authority. ''Abaca Industry Roadmap''. [[Kategooria:Paber]] [[Kategooria:Filipiinide majandus]] [[Kategooria:Looduslikud kiud]] ffxjiempqgwc2spue4ytasg8q6meid4 0 714829 7151754 2026-05-11T20:04:12Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülessanne 7151754 wikitext text/x-wiki '''Riisipaber''' on õhuke, tavaliselt poolläbipaistev materjal, mida valmistatakse kas riisitärklisest või taimsetest kiududest. Seda kasutatakse nii toiduna kui ka kunstis, käsitöös ja trükitehnikates. Termin võib tähistada mitut erinevat toodet sõltuvalt valmistusviisist ja kasutusalast. == Tüübid == Riisipaberit eristatakse peamiselt kaheks: === Toiduks kasutatav riisipaber === Toiduks mõeldud riisipaber valmistatakse riisijahust, veest ja mõnikord tapiokitärklisest. Õhuke tainas aurutatakse ja kuivatatakse lehtedeks. Seda kasutatakse eelkõige Aasia köögis: * Vietnami kevadrullide (''gỏi cuốn'') valmistamiseks; * friteeritud kevadrullide ümbrisena; * erinevate suupistete pakkimiseks. Enne kasutamist leotatakse lehti tavaliselt vees, et need muutuksid elastseks. === Kunsti- ja käsitööpaber === Nn „riisipaber“ kunstis ei pruugi tegelikult sisaldada riisi. Sageli valmistatakse see taimsetest kiududest, näiteks: * mooruspuust; * bambusest; * kanepist. Sellist paberit kasutatakse: * kalligraafias; * maalikunstis; * graafikas; * dekupaažis. == Valmistamine == Toiduks mõeldud riisipaberi valmistamise protsess hõlmab: * riisijahu segamist veega vedelaks tainaks * segu õhukese kihina aurutamist kangal või metallpinnal * kuivatamist päikese käes või kuivatusseadmetes. Kunstipaberi puhul leotatakse ja töödeldakse taimseid kiude, mis seejärel pressitakse õhukesteks lehtedeks ja kuivatatakse. == Omadused == Riisipaberi omadused sõltuvad selle tüübist, kuid üldiselt iseloomustab seda: * õhuke ja kerge struktuur; * poolläbipaistvus; * painduvus (eriti niisutatult); * suhteline vastupidavus rebimisele (kvaliteetse käsitööpaberi puhul). Toiduks mõeldud riisipaber on maitsetu ja lõhnatu, võimaldades esile tuua täidise maitse. == Ajalugu == Riisipaberiga sarnaseid materjale on kasutatud sajandeid, eriti Ida- ja Kagu-Aasias. Kuigi Hiinas leiutati paber juba varakult, ei olnud traditsiooniline „riisipaber“ alati valmistatud riisist, vaid pigem taimsetest kiududest. Toiduks mõeldud riisipaber on arenenud välja Aasia köökide traditsioonidest ning on tänapäeval laialdaselt levinud kogu maailmas. == Vaata ka == * [[Paber]] * [[Kalligraafia]] * [[Vietnami köök]] * [[Kevadrull]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://en.wikipedia.org/wiki/Rice_paper Wikipedia] ne3gov7zgu5oz5or1fey7nklu5tcs44 0 714830 7151761 2026-05-11T20:18:31Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülesanne 7151761 wikitext text/x-wiki '''Rasvaparknahk''' on nahaliik, mis on töödeldud rasvaparkimise meetodil, mille käigus kasutatakse loomseid või taimseid rasvu naha pehmendamiseks ja säilitamiseks. Seda peetakse üheks vanimaks naha parkimise viisiks, mida on kasutatud juba eelajaloolisel ajal. == Valmistamine == Rasvaparkimine toimub naha töötlemisel rasvainetega, näiteks [[Traan|traani]] ehk rääsi (merelooma rasv), kalaõli, loomarasva või teiste lipiidsete ühenditega. Protsess hõlmab tavaliselt järgmisi etappe: * naha puhastamine ja karvade eemaldamine; * rasvainete sissehõõrumine või leotamine; * naha kuivatamine ja mehaaniline töötlemine (nt venitamine ja pehmendamine). Rasv reageerib naha kollageenkiududega, muutes selle elastseks, veekindlamaks ja vastupidavamaks. == Omadused == Rasvaparknahale on iseloomulikud järgmised omadused: * pehme ja painduv tekstuur; * hea hingavus; * suhteline veekindlus; * vastupidavus madalatele temperatuuridele. Sageli on selline nahk kollaka või kreemja tooniga ning võib omada kergelt õlist pinda. == Kasutusalad == Rasvaparknahka kasutatakse mitmesugustes toodetes: * rõivad (nt kindad, jakid); * jalatsid; * puhastuslapid (eriti tuntud kui seemisnahk ehk šamoisnahk); * traditsioonilised käsitöötooted. == Ajalugu == Rasvaparkimine on üks vanimaid naha töötlemise meetodeid. Seda kasutasid juba varased jahimeeste ja korilaste ühiskonnad, kes kasutasid loomarasva nahkade säilitamiseks. Meetod oli laialt levinud nii Euroopas kui ka Aasias enne taimse ja mineraalse parkimise tehnoloogiate arengut. == Võrdlus teiste parkimisviisidega == Erinevalt taimparkimisest ja kroomparkimisest ei kasuta rasvaparkimine tugevaid keemilisi aineid. See muudab protsessi keskkonnasõbralikumaks, kuid samas võib see olla aeganõudvam ja anda vähem ühtlase tulemuse. == Vaata ka == * [[Nahk]] * [[Parkimine (nahatöötlemine)]] * [[Seemisnahk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://annaabi.ee/nahkade-tootlemine-ettekanne-m83354.html Urmas Niklus, Nahkade töötlemine ] 6z1n5qklxvb109mlx6jum82y8462zt3 0 714831 7151763 2026-05-11T20:22:03Z ~2026-26212-64 228318 Uus lehekülg: ''''Põllumajanduslik Entsüklopeedia" on aastail 1938–1940 Tallinnas kirjastusühisuse "Agronoom" väljaandel ilmunud teatmeteos ("Eesti põllumehe teatmik tähestik-sõnastikulises järjestuses"). Entsüklopeedia peatoimetaja oli [[Jaan Mets]], toimetuse nõukogu liikmed [[Peeter Kõpp]], [[Jaan Mägi]], [[Anton Nõmmik]], [[Leo Rinne]] ja [[Nikolai Rootsi]]. Entsüklopeedia pidi ilmuma 15 vihus, kokku kaks 1440-veerulist köidet. Tegelikult ilmus kuni märksõnani ''...' 7151763 wikitext text/x-wiki '''Põllumajanduslik Entsüklopeedia" on aastail 1938–1940 Tallinnas kirjastusühisuse "Agronoom" väljaandel ilmunud teatmeteos ("Eesti põllumehe teatmik tähestik-sõnastikulises järjestuses"). Entsüklopeedia peatoimetaja oli [[Jaan Mets]], toimetuse nõukogu liikmed [[Peeter Kõpp]], [[Jaan Mägi]], [[Anton Nõmmik]], [[Leo Rinne]] ja [[Nikolai Rootsi]]. Entsüklopeedia pidi ilmuma 15 vihus, kokku kaks 1440-veerulist köidet. Tegelikult ilmus kuni märksõnani ''istuti'' 3 vihku, kokku 576 veergu. 3otpr80yxt16zoyu85hnbchzejinpt7 7151764 7151763 2026-05-11T20:22:15Z ~2026-26212-64 228318 7151764 wikitext text/x-wiki '''Põllumajanduslik Entsüklopeedia''' on aastail 1938–1940 Tallinnas kirjastusühisuse "Agronoom" väljaandel ilmunud teatmeteos ("Eesti põllumehe teatmik tähestik-sõnastikulises järjestuses"). Entsüklopeedia peatoimetaja oli [[Jaan Mets]], toimetuse nõukogu liikmed [[Peeter Kõpp]], [[Jaan Mägi]], [[Anton Nõmmik]], [[Leo Rinne]] ja [[Nikolai Rootsi]]. Entsüklopeedia pidi ilmuma 15 vihus, kokku kaks 1440-veerulist köidet. Tegelikult ilmus kuni märksõnani ''istuti'' 3 vihku, kokku 576 veergu. br97oeopn9fhl2joeko797awevojm8v 7151773 7151764 2026-05-11T20:28:59Z ~2026-26212-64 228318 7151773 wikitext text/x-wiki '''Põllumajanduslik Entsüklopeedia''' on aastail 1938–1940 Tallinnas kirjastusühisuse "Agronoom" väljaandel ilmunud teatmeteos ("Eesti põllumehe teatmik tähestik-sõnastikulises järjestuses"). Entsüklopeedia peatoimetaja oli [[Jaan Mets]], toimetuse nõukogu liikmed [[Peeter Kõpp]], [[Jaan Mägi]], [[Anton Nõmmik]], [[Leo Rinne]] ja [[Nikolai Rootsi]]. Entsüklopeedia pidi ilmuma 15 vihus, kokku kaks 1440-veerulist köidet. Tegelikult ilmus kuni märksõnani ''istuti'' 3 vihku, kokku 576 veergu. [[Kategooria:Eesti entsüklopeediad]] c3sutsfee2obsaho9j2gyfv138zsqpt 0 714833 7151769 2026-05-11T20:23:51Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülesanne 7151769 wikitext text/x-wiki '''Tapa riidepaber''' (inglise ''tapa cloth''), sageli ka lihtsalt '''tapa''', on [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saarte kultuurides valmistatav traditsiooniline [[koorekangas]], mida tehakse puude sisekoorest, enamasti [[pabermooruspuu]] (''Broussonetia papyrifera'') niintest.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref><ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Barkcloth|pealkiri=Barkcloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Tapa on olnud oluline materjal [[Polüneesia]], [[Melaneesia]] ja teiste Okeaania piirkondade ühiskondades, kus seda on kasutatud rõivaste, tekkide, rituaalsete esemete, ruumijagajate ning kinkide valmistamiseks.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Nimetused == Sõna ''tapa'' pärineb [[Tahiti]] ja [[Cooki saared|Cooki saarte]] keeltest ning levis eurooplaste vahendusel rahvusvahelisse kasutusse 18.–19. sajandil.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Erinevates piirkondades kasutatakse kohalikke nimetusi: * [[Tonga]] – ''ngatu'' * [[Samoa]] – ''siapo'' * [[Fidži]] – ''masi'' * [[Hawaii]] – ''kapa'' * [[Niue]] – ''hiapo''<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Valmistamine == Tapa valmistamiseks eemaldatakse noore puu koor, eraldatakse pehme sisemine kiht ning seda leotatakse ja taotakse puuhaamritega õhukesteks lehtedeks. Seejärel ühendatakse ribad suuremateks pindadeks, kuivatatakse ning kaunistatakse looduslike värvide, templite või šabloonidega.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://www.futurepacific.com/tapa/tapa_making.html|pealkiri=Tapa making|väljaanne=Future Pacific|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Paljudes kultuurides valmistavad tapat traditsiooniliselt naised, kuigi tööjaotus on piirkonniti erinenud.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Kasutus == Ajalooliselt kasutati tapa't peamiselt: * rõivastena; * voodikatete ja tekkidena; * matuse- ja pulmatseremooniatel; * rituaalsete esemete katmiseks; * staatuse ja rikkuse sümbolina.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Tänapäeval kasutatakse tapa't sageli dekoratiivkunstis, muuseumiesemetena ning kultuuripärandi taastamise projektides. == Kultuuriline tähendus == Mitmes Vaikse ookeani ühiskonnas on tapa seotud sugulussuhete, kingivahetuse ja pidulike sündmustega. Eriti oluline on see [[Tonga]] ühiskonnas, kus suured ''ngatu''-kangad mängivad tähtsat rolli perekondlikes ja riiklikes tseremooniates.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Koorekangas]] * [[Pabermooruspuu]] * [[Polüneesia kunst]] == Viited == <references /> 05dgdfb41t0c29kyyg7uuo2xov79664 7151770 7151769 2026-05-11T20:24:30Z B-Binder 95424 7151770 wikitext text/x-wiki '''Tapa paber''' (inglise ''tapa cloth''), sageli ka lihtsalt '''tapa''', on [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saarte kultuurides valmistatav traditsiooniline [[koorekangas]], mida tehakse puude sisekoorest, enamasti [[pabermooruspuu]] (''Broussonetia papyrifera'') niintest.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref><ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Barkcloth|pealkiri=Barkcloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Tapa on olnud oluline materjal [[Polüneesia]], [[Melaneesia]] ja teiste Okeaania piirkondade ühiskondades, kus seda on kasutatud rõivaste, tekkide, rituaalsete esemete, ruumijagajate ning kinkide valmistamiseks.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Nimetused == Sõna ''tapa'' pärineb [[Tahiti]] ja [[Cooki saared|Cooki saarte]] keeltest ning levis eurooplaste vahendusel rahvusvahelisse kasutusse 18.–19. sajandil.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Erinevates piirkondades kasutatakse kohalikke nimetusi: * [[Tonga]] – ''ngatu'' * [[Samoa]] – ''siapo'' * [[Fidži]] – ''masi'' * [[Hawaii]] – ''kapa'' * [[Niue]] – ''hiapo''<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Valmistamine == Tapa valmistamiseks eemaldatakse noore puu koor, eraldatakse pehme sisemine kiht ning seda leotatakse ja taotakse puuhaamritega õhukesteks lehtedeks. Seejärel ühendatakse ribad suuremateks pindadeks, kuivatatakse ning kaunistatakse looduslike värvide, templite või šabloonidega.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://www.futurepacific.com/tapa/tapa_making.html|pealkiri=Tapa making|väljaanne=Future Pacific|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Paljudes kultuurides valmistavad tapat traditsiooniliselt naised, kuigi tööjaotus on piirkonniti erinenud.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Kasutus == Ajalooliselt kasutati tapa't peamiselt: * rõivastena; * voodikatete ja tekkidena; * matuse- ja pulmatseremooniatel; * rituaalsete esemete katmiseks; * staatuse ja rikkuse sümbolina.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Tänapäeval kasutatakse tapa't sageli dekoratiivkunstis, muuseumiesemetena ning kultuuripärandi taastamise projektides. == Kultuuriline tähendus == Mitmes Vaikse ookeani ühiskonnas on tapa seotud sugulussuhete, kingivahetuse ja pidulike sündmustega. Eriti oluline on see [[Tonga]] ühiskonnas, kus suured ''ngatu''-kangad mängivad tähtsat rolli perekondlikes ja riiklikes tseremooniates.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Koorekangas]] * [[Pabermooruspuu]] * [[Polüneesia kunst]] == Viited == <references /> iv0kha9bboe8r0vijwyml9d7obgx815 7151772 7151770 2026-05-11T20:25:35Z B-Binder 95424 7151772 wikitext text/x-wiki '''Tapa paber''' ka tapa riie (inglise ''tapa cloth''), sageli lihtsalt '''tapa''', on [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saarte kultuurides valmistatav traditsiooniline [[koorekangas]], mida tehakse puude sisekoorest, enamasti [[pabermooruspuu]] (''Broussonetia papyrifera'') niintest.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref><ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Barkcloth|pealkiri=Barkcloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Tapa on olnud oluline materjal [[Polüneesia]], [[Melaneesia]] ja teiste Okeaania piirkondade ühiskondades, kus seda on kasutatud rõivaste, tekkide, rituaalsete esemete, ruumijagajate ning kinkide valmistamiseks.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Nimetused == Sõna ''tapa'' pärineb [[Tahiti]] ja [[Cooki saared|Cooki saarte]] keeltest ning levis eurooplaste vahendusel rahvusvahelisse kasutusse 18.–19. sajandil.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Erinevates piirkondades kasutatakse kohalikke nimetusi: * [[Tonga]] – ''ngatu'' * [[Samoa]] – ''siapo'' * [[Fidži]] – ''masi'' * [[Hawaii]] – ''kapa'' * [[Niue]] – ''hiapo''<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Valmistamine == Tapa valmistamiseks eemaldatakse noore puu koor, eraldatakse pehme sisemine kiht ning seda leotatakse ja taotakse puuhaamritega õhukesteks lehtedeks. Seejärel ühendatakse ribad suuremateks pindadeks, kuivatatakse ning kaunistatakse looduslike värvide, templite või šabloonidega.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://www.futurepacific.com/tapa/tapa_making.html|pealkiri=Tapa making|väljaanne=Future Pacific|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Paljudes kultuurides valmistavad tapat traditsiooniliselt naised, kuigi tööjaotus on piirkonniti erinenud.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Kasutus == Ajalooliselt kasutati tapa't peamiselt: * rõivastena; * voodikatete ja tekkidena; * matuse- ja pulmatseremooniatel; * rituaalsete esemete katmiseks; * staatuse ja rikkuse sümbolina.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Tänapäeval kasutatakse tapa't sageli dekoratiivkunstis, muuseumiesemetena ning kultuuripärandi taastamise projektides. == Kultuuriline tähendus == Mitmes Vaikse ookeani ühiskonnas on tapa seotud sugulussuhete, kingivahetuse ja pidulike sündmustega. Eriti oluline on see [[Tonga]] ühiskonnas, kus suured ''ngatu''-kangad mängivad tähtsat rolli perekondlikes ja riiklikes tseremooniates.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tapa_cloth|pealkiri=Tapa cloth|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Koorekangas]] * [[Pabermooruspuu]] * [[Polüneesia kunst]] == Viited == <references /> 4nlpsrgogzw0vtd7ekehv0q6aa1tytx 0 714834 7151776 2026-05-11T20:31:52Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülesanne 7151776 wikitext text/x-wiki '''Taimparknahk''' ehk ''taimpargitud nahk'' on [[nahk]], mida on töödeldud taimset päritolu [[parkained|parkainetega]], mida saadakse peamiselt puukoorest, lehtedest, viljadest ja muudest taimsetest materjalidest. Taimparknahk on üks vanemaid nahaparkimise viise ning seda kasutatakse tänapäevalgi jalatsite, rihmade, sadulsepatoodete, kottide ja käsitööesemete valmistamisel.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tanning_(leather)|pealkiri=Tanning (leather)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Ajalugu == Taimne parkimine on tuntud juba [[Vana-Egiptus|Vana-Egiptuses]], [[Mesopotaamia]]s ja teistes varastes tsivilisatsioonides. Loomanahkade säilitamiseks kasutati looduslikke tanniinirikkaid aineid, näiteks [[tamm]]e, [[kastan]]i ja [[akaatsia]] koort.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://www.britannica.com/topic/tanning|pealkiri=Tanning|väljaanne=Encyclopaedia Britannica|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Enne kroomparkimise laialdast levikut 19.–20. sajandil oli taimparkimine Euroopas peamine tööstuslik nahaparkimise meetod.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tanning_(leather)|pealkiri=Tanning (leather)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Valmistamine == Taimparkimise käigus leotatakse puhastatud nahku parkainelahustes, kus tanniinid seonduvad [[kollageen]]kiududega ja muudavad naha vastupidavaks ning vähem lagunevaks. Traditsiooniliselt võis protsess kesta mitmest nädalast mitme kuuni.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://www.britannica.com/topic/tanning|pealkiri=Tanning|väljaanne=Encyclopaedia Britannica|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Levinud taimsete parkainete allikad on: * [[tamm]]ekoor; * [[kastan]]ikoor; * [[mimosa]] koor; * [[kvebrahhopuu]] (quebracho) puit; * [[tara]] kaunad.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://www.leatherworkinggroup.com/vegetable-tanning/|pealkiri=Vegetable tanning overview|väljaanne=Leather Working Group|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Omadused == Taimparknahale on iseloomulikud järgmised omadused: * suhteliselt jäik ja vormitav struktuur; * hele beež kuni pruunikas algvärvus; * tumenemine kasutuse ja valguse toimel; * hea graveeritavus ja reljeeftrüki sobivus; * vananedes tekkiv [[paatina]].<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://www.weinheimer-leder.com/en/leather-knowledge/vegetable-tanned-leather/|pealkiri=Vegetable tanned leather|väljaanne=Weinheimer Leder|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> Taimparknahk võib olla tundlikum veeplekkidele ja kuivamisele kui kroompargitud nahk. == Kasutusalad == Taimparknahka kasutatakse eeskätt toodetes, kus hinnatakse jäikust, vastupidavust ja materjali loomulikku vananemist: * vööd ja rihmad; * rahakotid; * sadulad ja rakmed; * noatuped; * tallanahk; * käsitööesemed.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tanning_(leather)|pealkiri=Tanning (leather)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Keskkonnamõju == Taimparkimist peetakse sageli looduslähedasemaks alternatiiviks mineraalparkimisele, kuid ka selle protsess vajab palju vett ja energiat ning tekitab reovett. Keskkonnamõju sõltub kasutatud kemikaalidest, tootmismahust ja jäätmekäitlusest.<ref>{{Vikiviide veebile|url=https://www.unido.org/our-focus-safeguarding-environment-resource-efficient-and-low-carbon-industrial-production/leather-panel|pealkiri=Leather panel resources|väljaanne=UNIDO|vaadatud=28. aprill 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Nahk]] * [[Parkained]] * [[Kroomparkimine]] * [[Sadulsepp]] == Viited == <references /> njj9k9c9nt26z2ny3s4bjunrk97d5kb 0 714835 7151779 2026-05-11T20:34:06Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülesanne 7151779 wikitext text/x-wiki '''Šagräännahk''' (prantsuse ''chagrin'', inglise ''shagreen'') on karestatud pinnaga nahk või nahataoline materjal, mida on ajalooliselt valmistatud peamiselt hobuse või eesli naha, aga ka teatud kalade (nt haide ja raide) nahast. Materjali iseloomustab sellele omane teraline, kergelt krobeline tekstuur, mis tekib naha töötlemisel ja kuivatamisel. == Nimetus ja päritolu == Sõna ''šagrään'' pärineb prantsuse keelest (''chagrin''), mille juured ulatuvad tõenäoliselt türgi või mongoli keelde. Algupäraselt tähistas see karestatud hobusenahka, mida kasutati nii praktilistel kui dekoratiivsetel eesmärkidel. Aja jooksul laienes mõiste hõlmama ka muid sarnase tekstuuriga materjale. == Valmistamine == Traditsiooniline šagräännaha valmistamine hõlmas naha töötlemist nii, et selle pinnale tekiks iseloomulik granuleeritud muster. Hobusenaha puhul saavutati see, surudes naha sisse väikseid seemneid või graanuleid, mis jäeti kuivamise ajaks naha sisse. Pärast kuivamist eemaldati graanulid, jättes pinnale reljeefse mustri. Kalade (eriti raide) naha puhul tuleneb krobeline tekstuur loomulikust struktuurist. Selline materjal on väga vastupidav ja veekindel, mistõttu seda hinnati kõrgelt luksus- ja tarbeesemete valmistamisel. == Kasutus == Šagräännahka on läbi ajaloo kasutatud mitmesuguste esemete valmistamisel, sealhulgas: * relvade ja tööriistade käepidemed * mööbel ja dekoratiivsed paneelid * raamatukaaned ja kirjutusvahendid * ehted ja aksessuaarid 18. sajandi Euroopas saavutas šagräännahk erilise populaarsuse luksusmaterjalina, mida kasutati peamiselt peenete karpide, kirjutuslaudade ja väiksemate tarbeesemete katmiseks. == Omadused == Šagräännahka hinnatakse järgmiste omaduste tõttu: * vastupidavus ja kulumiskindlus * libisemiskindel pind * dekoratiivne välimus * niiskuskindlus (eriti kalapõhiste variantide puhul) == Tänapäev == Tänapäeval valmistatakse šagräännahka nii traditsiooniliste meetoditega kui ka sünteetiliste materjalide abil. Looduslik šagrään on endiselt luksusmaterjal, kuid selle kasutust piiravad keskkonna- ja loomakaitsega seotud kaalutlused. Seetõttu kasutatakse sageli ka kunstlikke alternatiive, mis jäljendavad originaali välimust. == Vaata ka == * [[Nahk]] * [[Tekstiil]] * [[Luksuskaubad]] == Viited == <references> <ref>R. Reed, ''Ancient Skins, Parchments and Leathers'', Seminar Press, 1972.</ref> <ref>M. Ryder, ''Leather and Skin'', British Museum Press, 1991.</ref> <ref>Encyclopaedia Britannica, "Shagreen".</ref> </references> [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Nahk]] [[Kategooria:Disain]] gh5aa90oa8azo56wsioqmb5lbxvf9ti 0 714836 7151781 2026-05-11T20:35:12Z Juhan121 25066 Tegin väga hädapärase alguse, paluks jätkata (olen väsinud) 7151781 wikitext text/x-wiki '''Thomas Byrne''' ([[iiri keel]]es ''Tomás Ó Broin''; sündinud [[1. juuni]]l [[1977]] [[Drogheda]]s) on [[Iirimaa]] jurist ja poliitik, ta on erakonna [[Fianna Fáil]] liige. Ta oli aastatel 2007–2011 [[Teachta Dála]] (TD) (Iirimaa parlamendi alamkoja liige). Aastatel 2011–2016 oli ta kultuuri- ja hariduskomisjoni senaator. Ta on alates [[21.detsember|21.detsembrist]] [[Leo Varadkari teine valitsus|Leo Varadkari teises valitsuses]] Iirimaa Turismi-, kultuuri- ja kunstiministeeriumi, gaelide keele, spordi ja meedia ministeeriumi spordi ja kehalise kasvatuse riigiminister. [[Simon Harrise valitsus]]es oli ta Iirimaa Spordi- ja gaeltachti (piirkondade, kus domineerib iiri keel) keele riigiminister. Ta sündis aastal [[1977]] [[Drogheda]]s (asub [[Louthi krahvkond|Louthi krahvkonnas]]). Ta õppis Scoil Aonghusa rahvuskoolis ja seejärel Saint Mary's Diocesan Schoolis Droghedas. Byrne õppis [[Dublin]]i [[Trinity College (Dublin)|Trinity College]]'is, kus ta omandas õigusteaduse bakalaureusekraadi. Pärast kooli lõpetamist astus Byrne Iirimaa Õigusühingusse. Ta töötas advokaadina Droghedas Feran & Co. advokaadibüroos, kuni ta valiti 2007. aasta Iirimaa üldvalimiste Fianna Fáili kandidaadiks äsjaloodud Meath Easti valimisringkonnas. Oma esimeses avaliku ametikoha kampaanias valiti ta Dáili 7834 esimese eelistuse häälega, mis tegi temast tolleaegse Fianna Fáili parlamendipartei noorima liikme. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} == Isiklikku == 2005. aasta septembris abiellus ta Ann Huntiga, kes on kliinilise õenduse juht ja endine Meathi naiste jalgpallimeeskonna mängija. Nad elavad [[Meathi krahvkond|Meathi krahvkonnas]] ja neil on kolm last. Ta räägib vabalt [[iiri keel]]t. {{JÄRJESTA:Byrne, Thomas}} [[Kategooria:Iirimaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] b0evojpszvi1oy0s3gbav1vky8xvjm7 7151903 7151781 2026-05-12T06:04:55Z Velirand 67997 + pilt 7151903 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Thomas_Byrne,_Dec_2024_(54193973208)_(cropped).jpg|pisi|Thomas Byrne (2024)]] '''Thomas Byrne''' ([[iiri keel]]es ''Tomás Ó Broin''; sündinud [[1. juuni]]l [[1977]] [[Drogheda]]s) on [[Iirimaa]] jurist ja poliitik, ta on erakonna [[Fianna Fáil]] liige. Ta oli aastatel 2007–2011 [[Teachta Dála]] (TD) (Iirimaa parlamendi alamkoja liige). Aastatel 2011–2016 oli ta kultuuri- ja hariduskomisjoni senaator. Ta on alates [[21.detsember|21.detsembrist]] [[Leo Varadkari teine valitsus|Leo Varadkari teises valitsuses]] Iirimaa Turismi-, kultuuri- ja kunstiministeeriumi, gaelide keele, spordi ja meedia ministeeriumi spordi ja kehalise kasvatuse riigiminister. [[Simon Harrise valitsus]]es oli ta Iirimaa Spordi- ja gaeltachti (piirkondade, kus domineerib iiri keel) keele riigiminister. Ta sündis aastal [[1977]] [[Drogheda]]s (asub [[Louthi krahvkond|Louthi krahvkonnas]]). Ta õppis Scoil Aonghusa rahvuskoolis ja seejärel Saint Mary's Diocesan Schoolis Droghedas. Byrne õppis [[Dublin]]i [[Trinity College (Dublin)|Trinity College]]'is, kus ta omandas õigusteaduse bakalaureusekraadi. Pärast kooli lõpetamist astus Byrne Iirimaa Õigusühingusse. Ta töötas advokaadina Droghedas Feran & Co. advokaadibüroos, kuni ta valiti 2007. aasta Iirimaa üldvalimiste Fianna Fáili kandidaadiks äsjaloodud Meath Easti valimisringkonnas. Oma esimeses avaliku ametikoha kampaanias valiti ta Dáili 7834 esimese eelistuse häälega, mis tegi temast tolleaegse Fianna Fáili parlamendipartei noorima liikme. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} == Isiklikku == 2005. aasta septembris abiellus ta Ann Huntiga, kes on kliinilise õenduse juht ja endine Meathi naiste jalgpallimeeskonna mängija. Nad elavad [[Meathi krahvkond|Meathi krahvkonnas]] ja neil on kolm last. Ta räägib vabalt [[iiri keel]]t. {{JÄRJESTA:Byrne, Thomas}} [[Kategooria:Iirimaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] ekuxjat2xnbwj1o8jh3phj3s4mqitn7 0 714837 7151784 2026-05-11T20:36:54Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülesanne 7151784 wikitext text/x-wiki '''Amate paber''' (hispaania keeles ''papel amate'') on traditsiooniline käsitsi valmistatud paber, mida toodetakse Mehhikos puukoorest. See materjal on pärit Mesoameerika eelkolumbia ajastust ning seda kasutasid mitmed põlisrahvad, sealhulgas asteegid ja maiad, kirjutamiseks, rituaalideks ja kunstiks. == Nimetus == Sõna ''amate'' tuleneb nahuatli keele sõnast ''amatl'', mis tähendab paberit. Termin viitab nii materjalile kui ka sellest valmistatud esemetele. == Ajalugu == Amate paberil on pikk ajalugu, mis ulatub vähemalt esimesse aastatuhandesse pKr. Enne hispaanlaste saabumist kasutasid Mesoameerika tsivilisatsioonid amate paberit: * koodeksite ehk käsikirjade valmistamiseks * religioossete rituaalide läbiviimiseks * maksude ja dokumentide registreerimiseks Pärast Hispaania vallutust Mehhikos 16. sajandil keelati amate paberi tootmine suurel määral, kuna seda seostati põlisrahvaste religioossete praktikatega. Siiski säilis traditsioon mõnes piirkonnas, eriti Puebla ja Veracruzi osariikides. == Valmistamine == Amate paber valmistatakse peamiselt puude, nagu ficus (viigipuu) ja morus (mooruspuu), sisekoorest. Valmistamisprotsess hõlmab järgmisi samme: # koore kogumine ja keetmine leeliselises vees (sageli lubjaga) # kiudude pehmendamine ja puhastamine # kiudude laotamine tasasele pinnale # kiudude peksmine kivist või puidust tööriistaga, kuni need moodustavad ühtse lehe # kuivatamine päikese käes Tulemuseks on tugev ja paindlik paber, millel on iseloomulik kiuline tekstuur. == Kasutus == Tänapäeval kasutatakse amate paberit peamiselt: * rahvakunstis ja maalides * dekoratiivsete esemete valmistamisel * turismitoodetes Eriti tuntud on amate paberile maalitud värvikad stseenid, mida loovad nahua rahvas ja nahua kunstnikud. == Kultuuriline tähendus == Amate paberil on oluline roll Mehhiko kultuuripärandis. See on sümboliks põlisrahvaste identiteedile ja käsitöötraditsioonide kestvusele. Paljud kogukonnad annavad valmistamisoskusi edasi põlvest põlve. == Tänapäev == Kuigi amate paberi tootmine on osaliselt industrialiseerunud, säilib käsitööline valmistusviis endiselt mitmetes külades. Samas on tekkinud ka keskkonnaprobleeme, mis on seotud tooraine (puukoore) kogumisega. == Vaata ka == * [[Paber]] * [[Käsitöö]] * [[Mesoameerika]] == Viited == <references> <ref>Amith, Jonathan D. ''The Art of Amate: Bark Paper Painting of the Nahua of Guerrero''. University of Oklahoma Press, 2005.</ref> <ref>Von Hagen, Victor Wolfgang. ''The Aztec: Man and Tribe''. New American Library, 1961.</ref> <ref>Encyclopaedia Britannica, "Amate paper".</ref> </references> [[Kategooria:Paber]] [[Kategooria:Mehhiko kultuur]] [[Kategooria:Käsitöö]] taff7ebaua1zrvq81eslfyu70mzto33 0 714838 7151787 2026-05-11T20:40:13Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülesanne 7151787 wikitext text/x-wiki '''Nubuknahk''' (inglise keeles ''nubuck leather'') on peenelt lihvitud pealispinnaga nahk, mida valmistatakse tavaliselt veisenahast. Nubuknahk kuulub kõrgkvaliteediliste nahkade hulka ning seda kasutatakse laialdaselt jalatsites, rõivastes ja aksessuaarides, kus hinnatakse sametist pinda ja vastupidavat struktuuri. == Üldiseloomustus == Nubuknahk on valmistatud naha pealmisest ehk ''top‑grain'' kihist, mida lihvitakse õrnalt, et tekitada lühikestest kiududest koosnev sametine tekstuur. Erinevalt seemisnahast, mis saadakse naha alumisest kihist, säilitab nubuknahk pealmise kihi tugevuse ja tiheda struktuuri. Nubuknahale on iseloomulik matt välimus, mis tuleneb sametisest kiudkihist ning võib valguse käes tooni muuta, kuna kiud liiguvad puudutuse mõjul. == Ajalugu == Nubuknahka valmistati algselt hirve- ja põdranahast, millest tuleneb ka nimetus ''new buck'' ehk “uus põdranahk”. Aja jooksul muutus veisenahk peamiseks tooraineks, kuna see on kättesaadavam ja võimaldab ühtlasema kvaliteediga nubukit. Tänapäeval kasutatakse nubuknahka nii masstoodangus kui ka käsitööliste toodetes, eriti jalatsites ja kotitööstuses. == Valmistamine == Nubuknahk valmib mitmeetapilise töötlemise tulemusel: *Tooraine valik: kasutatakse kvaliteetset pealiskihi nahka, millel on vähe looduslikke defekte. *Parkimine: nahka võib parkida kroomi-, taim- või kombineeritud meetodil, sõltuvalt soovitud tugevusest ja painduvusest. *Värvimine: sageli kasutatakse aniliinvärve, mis imenduvad sügavale nahka ja säilitavad selle loomuliku tekstuuri. *Lihvimine: naha pealmist kihti lihvitakse õrnalt, et tekitada ühtlane sametine pind. *Viimistlus: mõnel juhul lisatakse õhuke kaitsekiht, mis parandab mustuse- ja niiskuskindlust, kuid ei muuda materjali välimust. == Omadused == Nubuknahal on mitmeid iseloomulikke omadusi: *Sametine pind: lühikesed kiud annavad materjalile pehme ja ühtlase tekstuuri. *Tugev struktuur: kuna nubuk valmistatakse pealiskihist, on see tugevam kui seemisnahk. *Hea värviimavus: materjal värvub ühtlaselt ja võimaldab laia toonivalikut. *Loomulik hingavus: nahk säilitab oma poorsuse ja õhu läbilaskvuse. == Kasutus == Nubuknahka kasutatakse laialdaselt toodetes, kus soovitakse ühendada vastupidavust ja luksuslikku välimust: *jalatsid ja saapad – eriti kvaliteetsed vabaaja- ja matkajalatsid *käekotid ja seljakotid – pehme, kuid tugev materjal annab toodetele premium‑välimuse *jakid ja mantlid – matt pind loob elegantse ja tagasihoidliku stiili *aksessuaarid – vööd, rahakotid, kellarihmad. == Eelised ja puudused == === Eelised === * tugevam ja vastupidavam kui seemisnahk, kuna on valmistatud pealiskihist * luksuslik, sametine pind ja ühtlane värv * hea hingavus ja mugav kandmine. === Puudused === * tundlik niiskuse, õlide ja plekkide suhtes. * vajab spetsiaalset hooldust ja kaitsespreisid. * kriimustused ja jäljed võivad olla kergesti nähtavad. == Võrdlus teiste nahatüüpidega == === Nubuk vs. seemisnahk === * nubuk on tugevam, sest on valmistatud pealiskihist. * seemisnahk on pehmem, kuid vähem vastupidav. * nubukil on ühtlasem ja peenem pind. === Nubuk vs. täisnahk (''full‑grain'') === * täisnahk säilitab loomuliku tekstuuri ja läike. * nubuk on matt ja sametine, kuid vähem ilmastikukindel. * täisnahk vajab vähem hooldust. == Keskkonnamõju == Nubuknahk on looduslik materjal, mis on tavaliselt lihatööstuse kõrvalprodukt. Selle keskkonnamõju sõltub peamiselt parkimismeetodist: *kroomparkimine – energiasäästlik, kuid vajab kemikaalide kontrollitud käitlemist. *taimparkimine – keskkonnasõbralikum, kuid aeganõudvam. *materjali pikaealisus – vähendab jäätmeid, kuna nubuktooted kestavad aastaid. == Vaata ka == * [[Seemisnahk]] * [[Täisnahk]] * [[Nahk (materjal)]] * [[Parkimine (nahk)]] == Välislingid == * [https://en.wikipedia.org/wiki/Nubuck Nubuck – Wikipedia] * https://perfitalia.com (artikkel: *What Is Nubuck Leather?*) * https://cheaney.co.uk/blog (artikkel: *What is nubuck leather?*) == Viited == <references /> phfzj6g353clrfey67lgzn033mww3jh 0 714839 7151792 2026-05-11T20:45:33Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülesanne 7151792 wikitext text/x-wiki '''Dó paber''' (inglise keeles ''dó paper'') on Vietnami päritoluga traditsiooniline käsitööpaber. == Üldiseloomustus == '''Dó paber''' on Vietnamis pika ajalooga käsitööna valmistatud traditsiooniline paber, mille valmistamiseks kasutatakse dó‑puu (''Rhamnoneuron balansae'') sisekoort. Koor töödeldakse mitmeastmelise protsessi käigus pehmeks massiks ja vormitakse õhukesteks lehtedeks. Valminud paber on kerge ja vastupidav ning käsitööliste sõnul võib see säilida aastasadu. == Ajalugu == Dó paberi ajalugu ulatub vähemalt 13. sajandisse, mil seda kasutati ametlikes dokumentides, templitekstides ja kunstis. Põhja‑Vietnamis kujunesid välja paberivalmistamise külad, millest tuntumad on Bưởi ja Đông Cao. Need kogukonnad säilitasid sajandite jooksul oma töövõtteid, mis põhinevad looduslikel materjalidel ja käsitööoskustel. == Tootmisprotsess == * Dó‑puu sisekoore kogumine, mis on paberi põhitooraine. * Koore leotamine lubjavees 24 tunnist kuni kolme kuuni, et kiud pehmeneksid. * Leotatud koore keetmine umbes kümme tundi ning välimise koore eemaldamine. * Kiudude puhastamine ja teine leotamine, et eemaldada vaik. * Kiudude jahvatamine paberimassiks koos ''Clerodendrum''’i mahlaga, mis toimib loodusliku sideainena. * Paberimassi sõelumine bambussõelaga (''liềm xeo''), tehakse õhukesed lehed. * Lehtede pressimine, kuivatamine, valtsimine ja uuesti kuivatamine, kuni saavutatakse soovitud tulemus. == Kasutus == Dó paberit kasutatakse Vietnamis laialdaselt kunstis ja käsitöös. Selle poorne ja tugev pind sobib eriti hästi kalligraafiaks, traditsioonilisteks maalideks ja rahvapiltide loomiseks, sealhulgas tuntud Đông Hồ piltide valmistamiseks. Lisaks kunstile kasutatakse dó‑paberit rituaalsetes esemetes ja traditsioonilistes tseremooniates, kus paberil on sümboolne roll. Selle looduslik välimus ja vastupidavus muudavad dó‑paberi sobivaks ka kaasaegsetes kunstiprojektides ja kultuuripärandi säilitamise algatustes. == Tüübid == Kuigi dó paberit valmistatakse samast põhitoorainest, eristatakse mitut tüüpi vastavalt töötlusele ja kasutusele: === Tavaline dó paber === Kasutatakse igapäevasteks kirjutus- ja kunstivajadusteks. Selle pind on kergelt kare ja sobib tindiga töötamiseks. === Paks dó paber === Tugevam ja jäigem variant, mida kasutatakse rituaalsetes objektides ja dekoratiivsetes töödes. === Värvitud dó paber === Traditsiooniliselt värvitud looduslike pigmentidega. Kasutatakse rahvapiltides ja templikaunistustes. == Valmistamiskeskused == Dó paberi valmistamine on koondunud mitmesse ajaloolisse käsitöökülla: * '''Bưởi küla''' – üks vanimaid paberivalmistamise keskusi Hanoi lähedal * '''Đông Cao küla''' – tuntud traditsiooniliste töövõtete säilitamise poolest * '''Zó Project''' – kaasaegne kogukondlik algatus, mis toetab traditsioonilise dó‑paberi tootmist ja tutvustab seda rahvusvahelisele publikule. == Kultuuriline tähendus == Dó paber on olnud sajandeid oluline osa Vietnami kultuurist. Seda on kasutatud nii igapäevastes kui ka pidulikes kontekstides, alates kunstiteostest kuni rituaalsete objektideni. Paberivalmistamise traditsioon on põlvest põlve edasi antud ning paljud töövõtted on siiani perekondlikud saladused. == Eelised ja puudused == === Eelised === * väga vastupidav ja pikaealine paber. * valmistatud looduslikest materjalidest ja käsitöövõtetega. * sobib hästi tindi, värvide ja pigmentidega töötamiseks. * iga leht on unikaalse tekstuuriga. === Puudused === * valmistamine on ajamahukas ja nõuab oskust. * kvaliteet võib varieeruda sõltuvalt meistrist. * tootmine on piiratud ja ei sobi masstootmiseks. == Keskkonnamõju == Dó paberi valmistamine põhineb looduslikel materjalidel ja käsitöölistel töövõtetel. Zó Projecti andmetel ei kasutata tootmisprotsessis sünteetilisi kemikaale, plastlisandeid ega tööstuslikke valgendajaid. Tootmine on väikese ökoloogilise jalajäljega, kuna: * kasutatakse kohalikke taimi; * tootmine toimub käsitsi, ilma masinate ja energiakuluka tehnikata; * jäätmeid tekib vähe ja need on biolagunevad. == Vaata ka == * [[Đông Hồ rahvapildid]] * [[Vietnami traditsiooniline käsitöö]] * [[Paberivalmistamine Aasias]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://en.wikipedia.org/wiki/D%C3%BDo_paper Dó paper – Wikipedia] * [https://www.zoproject.com/post/what-is-do-paper-answering-questions-about-do-paper Zó Project – What is dó paper?] * [https://ich.unesco.org/en/USL Vietnamese traditional crafts – UNESCO overview] mr2iahtj1pkk2xzccrde28m8yufvs05 0 714840 7151795 2026-05-11T20:54:48Z B-Binder 95424 Uus lehekülg: ''''Washi paber''' (jaapani keeles 和紙, ''washi'', sõna-sõnalt „Jaapani paber“) on traditsiooniline Jaapanist pärit käsitsi valmistatud paber, mida toodetakse taimsetest kiududest, peamiselt [[paberimooruspuu]] (''kōzo''), [[mitsumata]] ja [[gampi]] põõsast. Washi on tuntud oma tugevuse, paindlikkuse ja vastupidavuse poolest ning seda kasutatakse nii kunstis, käsitöös kui ka igapäevaelus. == Ajalugu == Washi valmistamise tehnoloogia jõudis Jaapanisse 7...' 7151795 wikitext text/x-wiki '''Washi paber''' (jaapani keeles 和紙, ''washi'', sõna-sõnalt „Jaapani paber“) on traditsiooniline Jaapanist pärit käsitsi valmistatud paber, mida toodetakse taimsetest kiududest, peamiselt [[paberimooruspuu]] (''kōzo''), [[mitsumata]] ja [[gampi]] põõsast. Washi on tuntud oma tugevuse, paindlikkuse ja vastupidavuse poolest ning seda kasutatakse nii kunstis, käsitöös kui ka igapäevaelus. == Ajalugu == Washi valmistamise tehnoloogia jõudis Jaapanisse 7. sajandil, tõenäoliselt [[Hiina]] ja [[Korea]] kaudu koos paberi valmistamise üldiste oskustega. Jaapanis arenesid välja unikaalsed tehnikad ja materjalikasutus, mis eristasid washi't teistest paberiliikidest. [[Heiani periood]]il (794–1185) muutus washi laialdaselt kasutatavaks kirjutamiseks, kalligraafiaks ja ametlikeks dokumentideks. Hiljem, [[Edo periood]]il (1603–1868), kasvas selle kasutus ka igapäevaelus, näiteks aknakatetes (''shōji''), laternates ja rõivastes. == Valmistamine == Washi valmistamine on töömahukas käsitööprotsess, mis hõlmab mitut etappi: * Taimse tooraine (nt ''kōzo'') koristamine ja aurutamine * Koore eemaldamine ja puhastamine * Kiudude keetmine ja pehmendamine * Kiudude peksmine ühtlaseks massiks * Kiudude segamine veega ja loodusliku liimiga (''neri'') * Paberi vormimine bambusraamiga (''suketa'') * Kuivatamine puidust või metallist pindadel Erinevalt tööstuslikust paberist ei kasutata washi tootmisel tavaliselt keemilisi pleegitusaineid, mistõttu see on keskkonnasõbralikum. == Omadused == Washi paberil on mitmeid eripärasid: * Suur vastupidavus ja rebenemiskindlus * Paindlikkus ja kergus * Hea valguse läbilaskvus * Happevaba koostis, mis tagab pika säilivuse Tänu nendele omadustele kasutatakse washi't ka kunstiteoste ja ajalooliste dokumentide restaureerimisel. == Kasutus == Washi paberit kasutatakse mitmes valdkonnas: * [[kalligraafia]] ja [[maalikunst]] * [[origami]] ja muud paberikunstid * traditsioonilised Jaapani interjöörielemendid (nt ''shōji'' ja ''fusuma'') * [[trükikunst]] ja [[graafika]] * [[rõivad]] ja aksessuaarid Kaasaegses disainis kasutatakse washi't sageli dekoratiivmaterjalina ja valgustite valmistamisel. == Kultuuriline tähtsus == Washi on oluline osa Jaapani kultuuripärandist. 2014. aastal kanti traditsiooniline washi valmistamise oskus [[UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistu]]sse, tunnustades selle ajaloolist ja kultuurilist väärtust. == Vaata ka == [[paber]] [[Jaapani kunst]] [[origami]] == Viited == m9fxivf08m6o6fae6jj3dy9yq3drxqw 0 714841 7151799 2026-05-11T21:01:58Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülesanne 7151799 wikitext text/x-wiki '''Marokäännahk''' (ka '''marokaannahk''', inglise ''morocco leather'') on kvaliteetne ja vastupidav nahaliik, mida valmistatakse peamiselt kitsenahast ning mida iseloomustab peen tera, elastsus ja vastupidavus. Traditsiooniliselt pärineb see nahatöötlusviis [[Maroko]]st, kust tuleneb ka materjali nimetus. == Ajalugu == Marokäännaha tootmine ulatub tagasi [[Keskaeg|keskajani]], mil [[Põhja-Aafrika]] piirkond, eriti Maroko linnad nagu [[Fes]], kujunesid oluliseks nahatööstuse keskuseks. Sealsed parkimistöökojad kasutasid taimseid parkimismeetodeid, mis andsid nahale iseloomuliku pehme, kuid tugeva struktuuri. [[Euroopa|Euroopasse]] jõudis marokäännahk laialdasemalt [[16. sajand]]il, kus seda hakati kasutama luksusesemete, eriti [[Köitmine|raamatuköidete]] valmistamisel. Aja jooksul sai sellest hinnatud materjal nii käsitöömeistrite kui ka tööstusliku tootmise jaoks. == Valmistamine == Marokäännahk valmistatakse tavaliselt kitsenahast, kuigi mõnikord kasutatakse ka lambanahka. Tootmisprotsess hõlmab järgmisi etappe: * Naha puhastamine ja ettevalmistamine * Parkimine, traditsiooniliselt taimsete parkainetega (nt tammekoor) * Värvimine erksates toonides * Pinnatöötlus ja pressimine, et saavutada iseloomulik tera (''grain'') Taimparkimine annab nahale suurema vastupidavuse ja pika eluea võrreldes mõne keemilise parkimisviisiga. == Omadused == Marokäännahk on hinnatud järgmiste omaduste poolest: * Kõrge kulumiskindlus * Paindlikkus ja pehmus * Hea värvi vastuvõtmine * Iseloomulik reljeefne pind * Pikk kasutusiga Need omadused muudavad selle sobivaks nii dekoratiivseks kui ka funktsionaalseks kasutuseks. == Kasutus == Marokäännahka kasutatakse mitmesugustes toodetes: * luksuslikud raamatuköited * rahakotid ja käekotid * jalanõud * mööblikatted * dekoratiivesemed Eriti tuntud on selle kasutus traditsioonilises [[raamatuköitmine|raamatuköitmises]], kus see pakub nii esteetilist kui ka praktilist väärtust. == Kultuuriline tähtsus == Marokäännahk on oluline osa Maroko käsitöötraditsioonist ning seda peetakse üheks riigi tuntumaks ekspordiartikliks ajalooliselt. Traditsioonilised parkimisvõtted on säilinud mitmetes käsitöökeskustes, kus neid antakse edasi põlvest põlve. == Vaata ka == [[nahk]] [[parkimine (nahk)|nahaparkimine]] [[raamatuköitmine]] == Viited == rmmfgvwiizd48v8kl8xttciesizrd9g 0 714842 7151804 2026-05-11T21:09:37Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, KoRe-25 ülesanne 7151804 wikitext text/x-wiki '''Xuani paber''' (hiina keeles 宣纸, ''xuānzhǐ'') on traditsiooniline [[Hiina]] käsitsi valmistatud [[paber]], mida peetakse üheks kvaliteetseimaks paberi liigiks maailmas. Seda kasutatakse peamiselt [[Kalligraafia|kalligraafias]] ja traditsioonilises hiina [[Maalikunst|maalikunstis]]. Xuani paber on tuntud oma erakordse vastupidavuse, imavuse ja peene tekstuuri poolest. == Ajalugu == Xuani paberi valmistamise traditsioon ulatub tagasi [[Tangi dünastia]] (618–907) aega. Paber sai nime Xuani prefektuuri järgi (tänapäeva [[Anhui]] provintsis), kus seda ajalooliselt toodeti. Sajandite jooksul täiustati valmistamistehnikaid ning Xuani paberist sai hinnatud materjal nii kunstnike kui ka õpetlaste seas. 2009. aastal lisati Xuani paberi valmistamise oskus [[UNESCO]] vaimse kultuuripärandi nimekirja. == Valmistamine == Xuani paber valmistatakse peamiselt järgmiste looduslike materjalide segust: * sinise sandlipuu (''Pteroceltis tatarinowii'') koor * riisikõrred * bambuskiud Valmistamisprotsess on äärmiselt töömahukas ja võib sisaldada üle saja eraldi etapi, sealhulgas: * tooraine leotamine ja keetmine * kiudude purustamine * massi puhastamine * lehtede käsitsi vormimine * kuivatamine ja pressimine Kogu protsess võib kesta mitu kuud. == Omadused == Xuani paberil on mitmeid unikaalseid omadusi: * kõrge imavus – tint levib sujuvalt ja loomulikult * vastupidavus – võib säilida sadu aastaid * pehmus ja painduvus * keemiline stabiilsus Need omadused muudavad selle ideaalseks nii kalligraafia kui ka maalikunsti jaoks. == Tüübid == Xuani paber jaguneb tavaliselt kolme põhitüüpi: * '''toorpaber''' (''sheng xuan'') – väga imav, sobib vabade pintslitõmmete jaoks * '''pooltöödeldud paber''' (''ban shu xuan'') – mõõduka imavusega * '''töödeldud paber''' (''shu xuan'') – vähem imav, sobib detailseks tööks == Kasutus == Xuani paberit kasutatakse peamiselt: * hiina kalligraafias * traditsioonilises tušimaalikunstis * trükikunstis * kultuuripärandi restaureerimisel == Säilitamine == Tänu oma vastupidavusele ja kvaliteedile on Xuani paberit kasutatud oluliste ajalooliste dokumentide säilitamisel. Õigetes tingimustes võib see paber säilida rohkem kui tuhat aastat. == Vaata ka == * [[Hiina kalligraafia]] * [[Paber|Paberivalmistamise ajalugu]] * [[Traditsiooniline hiina kunst]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://ich.unesco.org/en/RL/traditional-handmade-xuan-paper-making-technique-00201 UNESCO kirjeldus Xuani paberi valmistamisest] 5nqs2n2pq69oixvihls7swlwf4senr9 0 714843 7151810 2026-05-11T21:27:06Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud 7151810 wikitext text/x-wiki '''Korduaannahk''' ehk '''kordovaanahk''' (inglise ''cordovan leather'' või ''shell cordovan'') on kvaliteetne ja vastupidav hobusenahast valmistatud nahaliik, mida saadakse peamiselt hobuse tagakeha naha tihedast sidekoelisest kihist. Korduaannahka hinnatakse selle tugevuse, sileda pinna ja suure kulumiskindluse tõttu.<ref>{{Netiviide | url = https://en.wikipedia.org/wiki/Shell_cordovan | pealkiri = Shell cordovan | väljaanne = Wikipedia | vaadatud = 12. mai 2026 }}</ref> == Nimetus == Nimetus „korduaannahk” pärineb Hispaania linnast [[Córdoba]], kus keskajal toodeti ja töödeldi kõrgekvaliteedilist nahka. Rahvusvaheliselt kasutatakse sageli nimetust ''cordovan'', mis tuleneb hispaaniakeelsest linna nimest ''Cordoba''.<ref>{{Netiviide | url = https://www.britannica.com/topic/cordovan | pealkiri = Cordovan | väljaanne = Encyclopædia Britannica | vaadatud = 12. mai 2026 }}</ref> == Valmistamine == Korduaannahka toodetakse spetsiaalse parkimisprotsessi abil. Erinevalt tavalisest nahast kasutatakse ainult hobuse tagakeha naha tihedat kiulist osa, mida nimetatakse ''shell''-kihiks. Naha töötlemine võib kesta mitu kuud ning hõlmab taimset parkimist, õlitamist ja poleerimist.<ref>{{Netiviide | url = https://www.horween.com/blog/2010/01/27/shell-cordovan | pealkiri = Shell Cordovan | väljaanne = Horween Leather Company | vaadatud = 12. mai 2026 }}</ref> Traditsiooniliselt kasutatakse taimparkaineid, mis annavad nahale vastupidavuse ja iseloomuliku läike. == Omadused == Korduaannahka iseloomustavad: * suur kulumiskindlus; * sile ja tihe pind; * aeglane kortsumine; * kõrge elastsus; * läikiv viimistlus; * pikk kasutusiga.<ref>{{Raamatuviide | autor = Thorstensen, TC | pealkiri = Practical Leather Technology | aasta = 1993 | kirjastus = Krieger Publishing | isbn = 9780894646737 }}</ref> Korduaannahk erineb tavalisest vasikanahast selle poolest, et nahapinnale ei teki tüüpilisi murdejooni, vaid lainelised voldid. == Kasutusalad == Korduaannahka kasutatakse peamiselt: * luksusjalatsite valmistamisel; * rahakottide ja vööde tootmisel; * kellarihmade valmistamisel; * sadulsepatöödes; * kvaliteetsetes nahkaksessuaarides.<ref>{{Netiviide | url = https://www.allenedmonds.com/discover/shoes-101/what-is-shell-cordovan | pealkiri = What Is Shell Cordovan? | väljaanne = Allen Edmonds | vaadatud = 12. mai 2026 }}</ref> Kõige tuntumad korduaannaha tootjad on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev [https://www.horween.com/&#x20;Horween&#x20;Leather&#x20;Company Horween Leather Company] ning mitmed [[Jaapan|Jaapani]] ja [[Euroopa]] parkimistöökojad. == Hooldamine == Korduaannahk vajab regulaarset puhastamist ja poleerimist. Selle hooldamiseks kasutatakse spetsiaalseid nahakreeme ja harju. Materjali tihe struktuur muudab selle suhteliselt veekindlaks, kuid pikaajaline niiskus võib nahka kahjustada. == Vaata ka == * [[Nahk]] * [[Parkimine]] * [[Jalats]] * [[Sadulsepatöö]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Nahk]] [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Jalatsid]] q1xfm3hjmslgwscc7og7tfbl01r7coj 1 714844 7151811 2026-05-11T21:32:22Z Andres 5 Uus lehekülg: '''kalender, mis jagab selle kuuepäevasteks tsüklideks :Mille selle? --~~~~' 7151811 wikitext text/x-wiki ''kalender, mis jagab selle kuuepäevasteks tsüklideks :Mille selle? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 00:32 (EEST) ktjykdaws95gzwnniohivdgivpkhcr2 1 714845 7151820 2026-05-11T22:03:28Z ~2026-28581-19 229182 /* Photo provided */ uus alaosa 7151820 wikitext text/x-wiki == Photo provided == The photo provided is NOT my grandfather. Please supply the correct one [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-28581-19|&#126;2026-28581-19]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-28581-19|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 01:03 (EEST) adt2f9wqmw3etko0llgepknijahddrf 7151822 7151820 2026-05-11T22:16:54Z ~2026-26212-64 228318 7151822 wikitext text/x-wiki == Photo provided == The photo provided is NOT my grandfather. Please supply the correct one [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-28581-19|&#126;2026-28581-19]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-28581-19|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 01:03 (EEST) Sellel pildil on lipnik Arnold Sinka, Johannese poeg (1917–1942). g5o8yzkwwrr58jq1geqw8d7u7tvmyu4 7151823 7151822 2026-05-11T22:18:23Z ~2026-26212-64 228318 7151823 wikitext text/x-wiki == Photo provided == The photo provided is NOT my grandfather. Please supply the correct one [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-28581-19|&#126;2026-28581-19]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-28581-19|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 01:03 (EEST) Sellel pildil ([https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.5367:46]) on lipnik Arnold Sinka, Johannese poeg (1917–1942). chikn4d06ncpsechwbipnyyiwpbquhl 7151824 7151823 2026-05-11T22:19:12Z ~2026-26212-64 228318 7151824 wikitext text/x-wiki == Photo provided == The photo provided is NOT my grandfather. Please supply the correct one [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-28581-19|&#126;2026-28581-19]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-28581-19|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 01:03 (EEST) Sellel pildil ([https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.5367:46]) on lipnik Arnold Sinka, Johannese poeg (1917–1942). Mitte samanimeline kolonelleitnant. ajfg6m4u39x8uvp5qczx990gzxsbgro 0 714846 7151901 2026-05-12T06:03:18Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)]] 7151901 wikitext text/x-wiki #suuna [[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)]] qdwsxltgeenbolmc2337gfxoqp3sffb 1 714847 7151904 2026-05-12T06:07:25Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '"bürokraat" Bürokraat on natuke imelik sõna. Kas teda riigiametnikuks nimetada ei saa? ~~~~' 7151904 wikitext text/x-wiki "bürokraat" Bürokraat on natuke imelik sõna. Kas teda riigiametnikuks nimetada ei saa? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 09:07 (EEST) rfhc7gsu1y9pmaej2oh049w0n0d82wq 102 714848 7151909 2026-05-12T06:20:11Z Soosep 225499 Soosep teisaldas lehekülje [[Mustand:Allakülv]] pealkirja [[Allakülv]] alla: Artikkel valmis 7151909 wikitext text/x-wiki #suuna [[Allakülv]] fz9tzq2ot5fqx4evltd9xngkymfpkyi 0 714849 7151939 2026-05-12T07:01:26Z Svencapoeira 67038 Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Daedaleopsis tricolor]] pealkirja [[Värv-pajukakk]] alla 7151939 wikitext text/x-wiki #suuna [[Värv-pajukakk]] gd4e4vv9afuwq2n5ivae4mllrzuzvz4 0 714850 7151959 2026-05-12T07:38:15Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Läti poliitika}} '''Läti välisminister''' on [[Läti]] [[minister]], kes juhib [[Läti välisministeerium|välisministeeriumit]] ja [[Läti välispoliitika|välispoliitika]] moodustamist. Esimene välisminister astus ametisse aastal 1918, iseseisvuse taastamise järgne esimene välisminister aastal 1990. ==Loend== ===Läti Vabariik (1918–1940)=== {| class="wikitable" |- ! colspan=2|Nimi ! Pilt ! colspan=2|Ametiaeg ! Erakond |- ! style="background-color: #83a198" | |...' 7151959 wikitext text/x-wiki {{Läti poliitika}} '''Läti välisminister''' on [[Läti]] [[minister]], kes juhib [[Läti välisministeerium|välisministeeriumit]] ja [[Läti välispoliitika|välispoliitika]] moodustamist. Esimene välisminister astus ametisse aastal 1918, iseseisvuse taastamise järgne esimene välisminister aastal 1990. ==Loend== ===Läti Vabariik (1918–1940)=== {| class="wikitable" |- ! colspan=2|Nimi ! Pilt ! colspan=2|Ametiaeg ! Erakond |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Zigfrīds Anna Meierovics]] | [[File:Zigfrids-Anna-Meierovics.jpg|60px]] | width=140|19. november 1918 | width=140|26. jaanuar 1924 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #dddddd" | | width=150|[[Ludvigs Sēja]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|25. jaanuar 1924 | width=140|17. detsember 1924 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Zigfrīds Anna Meierovics]] | [[File:Zigfrids-Anna-Meierovics.jpg|60px]] | width=140|19. detsember 1924 | width=140|22. august 1925 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Hugo Celmiņš]] | [[File:Hugo Celmiņš 1930s.jpg|60px]] | width=140|23. august 1925 | width=140|23. detsember 1925 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #f8f9fa" | | width=150|[[Hermanis Albats]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|24. detsember 1925 | width=140|6. mai 1926 | ''Teadmata'' |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Karlis Ulmanis]] | [[File:Karlis Ulmanis.jpg|60px]] | width=140|7. mai 1926 | width=140|18. detsember 1926 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #c00c13" | | width=150|[[Fēlikss Cielēns]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|19. detsember 1926 | width=140|23. jaanuar 1928 | [[Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Läti Sotsiaaldemokraatlik <br/> Töölispartei]] |- ! style="background-color: #f8f9fa" | | width=150|[[Antons Balodis]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|24. jaanuar 1928 | width=140|4. detsember 1930 | ''Teadmata'' |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Hugo Celmiņš]] | [[File:Hugo Celmiņš 1930s.jpg|60px]] | width=140|5. veebruar 1930 | width=140|26. märts 1931 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Karlis Ulmanis]] | [[File:Karlis Ulmanis.jpg|60px]] | width=140|27. märts 1931 | width=140|5. detsember 1931 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #f8f9fa" | | width=150|[[Kārlis Reinholds Zariņš]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|6. detsember 1931 | width=140|23. märts 1933 | ''Teadmata'' |- ! style="background-color: #dda0dd" | | width=150|[[Voldemārs Salnais]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|24. märts 1933 | width=140|1. märts 1934 | Progressiivne Liit |- ! style="background-color: #dddddd" | | width=150|[[Karlis Ulmanis]] | [[File:Karlis Ulmanis.jpg|60px]] | width=140|17. märts 1934 | width=140|17. aprill 1936 | [[Läti Põllumeeste Liit]] <br/> (–15. mai 1934) <br/> ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' <br/> (15. mai 1934–) |- ! style="background-color: #dddddd" | | width=150|[[Ludvigs Ēķis]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|18. aprill 1936 | width=140|13. juuli 1936 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |- ! style="background-color: #dddddd" | | width=150|[[Vilhelms Munters]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|14. juuli 1936 | width=140|20. juuni 1940 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |- ! style="background-color: #dddddd" | | width=150|[[Augusts Kirhenšteins]] | [[File:Кирхенштейн, Август Мартынович.jpg|60px]] | width=140|20. juuni 1940 | width=140|25. august 1940 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |} ===Läti Vabariik (1990–)=== {| class="wikitable" |- ! colspan=2|Nimi ! Pilt ! colspan=2|Ametiaeg ! Political party |- ! style="background-color: #9e3039" | | width=150|[[Jānis Jurkāns]] | [[File:Vladimir Putin 21 September 2002-Jānis Jurkāns cropped.jpg|60px]] | width=140|22. mai 1990 | width=140|10. november 1992 | [[Läti Rahvarinne]] |- ! style="background-color: #ffe200" | | width=150|[[Georgs Andrejevs]] | [[File:Georgs Andrejevs.jpg|60px]] | width=140|10. november 1992 | width=140|7. juuni 1994 | [[Läti Tee]] |- ! style="background-color: #ffe200" | | width=150|[[Valdis Birkavs]] | [[File:Valdis_Birkavs_2011-08-20.jpg|60px]] | width=140|19. september 1994 | width=140|16. juuli 1999 | [[Läti Tee]] |- ! style="background-color: #ffe200" | | width=150|[[Indulis Bērziņš]] | [[File:Indulis Bērziņš, 2002-05-04.jpg|60px]] | width=140|16. juuli 1999 | width=140|7. november 2002 | [[Läti Tee]] |- ! style="background-color: #dcdcdc" | | width=150|[[Sandra Kalniete]] | [[File:Kalniete,_Sandra-1372.jpg|60px]] | width=140|7. november 2002 | width=140|9. märts 2004 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |- ! style="background-color: #f79239" | | width=150|[[Rihards Pīks]] | [[File:Rihards_Piks.jpg|60px]] | width=140|9. märts 2004 | width=140|19. juuli 2004 | [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] |- ! style="background-color: #f79239" | | width=150|[[Artis Pabriks]] | [[File:Artis_Pabriks_saeima.jpg|60px]] | width=140|21. juuli 2004 | width=140|28. oktoober 2007 | [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] |- ! style="background-color: #f79239" | | width=150|[[Māris Riekstiņš]] | [[File:Maris_Riekstins_2005.jpg|60px]] | width=140|8. november 2007 | width=140|17. märts 2010 | [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] |- ! style="background-color: #dcdcdc" | | width=150|[[Aivis Ronis]] | [[File:Aivis_Ronis,_2010-07-13.jpg|60px]] | width=140|29. aprill 2010 | width=140|3. november 2010 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |- ! style="background-color: #83b621" | | width=150|[[Ģirts Valdis Kristovskis]] | [[File:Girts Valdis Kristovskis.jpg|60px]] | width=140|3. november 2010 | width=140|25. oktoober 2011 | [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] |- ! style="background-color: #10a5df" | | rowspan="2" width=150|[[Edgars Rinkēvičs]] | rowspan="2"|[[File:Edgars_Rinkēvičs_2.jpg|60px]] | rowspan="2" width=140|25. oktoober 2011 | rowspan="2" width=140|8. juuli 2023 | [[Reformierakond (Läti)|Reformierakond]] |- ! style="background-color: #83b621" | | [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] |- ! style="background-color: #83b621" | | width=150|[[Krišjānis Kariņš]] | [[File:Karins, Krisjanis-9702.jpg|60px]] | width=140|8. juuli 2023 | width=140|10. aprill 2024 | [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] |- ! style="background-color: #83b621" | | width=150|[[Baiba Braže]] | [[File:Saeimas 19.aprīļa sēde (cropped)2.jpg|60px]] | width=140|19. aprill 2024 | width=140|''Ametis'' | [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] |} ==Vaata ka== * [[Läti välisministeerium]] 4e4pxf3nlzw0y5nw9xybjoat4rseasb 7151970 7151959 2026-05-12T07:41:30Z Taurus404 80079 7151970 wikitext text/x-wiki {{Läti poliitika}} '''Läti välisminister''' on [[Läti]] [[minister]], kes juhib [[Läti välisministeerium|välisministeeriumit]] ja [[Läti välispoliitika|välispoliitika]] moodustamist. Esimene välisminister astus ametisse aastal 1918, iseseisvuse taastamise järgne esimene välisminister aastal 1990. ==Loend== ===Läti Vabariik (1918–1940)=== {| class="wikitable" |- ! colspan=2|Nimi ! Pilt ! colspan=2|Ametiaeg ! Erakond |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Zigfrīds Anna Meierovics]] | [[File:Zigfrids-Anna-Meierovics.jpg|60px]] | width=140|19. november 1918 | width=140|26. jaanuar 1924 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #dddddd" | | width=150|[[Ludvigs Sēja]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|25. jaanuar 1924 | width=140|17. detsember 1924 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Zigfrīds Anna Meierovics]] | [[File:Zigfrids-Anna-Meierovics.jpg|60px]] | width=140|19. detsember 1924 | width=140|22. august 1925 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Hugo Celmiņš]] | [[File:Hugo Celmiņš 1930s.jpg|60px]] | width=140|23. august 1925 | width=140|23. detsember 1925 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #f8f9fa" | | width=150|[[Hermanis Albats]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|24. detsember 1925 | width=140|6. mai 1926 | ''Teadmata'' |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Karlis Ulmanis]] | [[File:Karlis Ulmanis.jpg|60px]] | width=140|7. mai 1926 | width=140|18. detsember 1926 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #c00c13" | | width=150|[[Fēlikss Cielēns]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|19. detsember 1926 | width=140|23. jaanuar 1928 | [[Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Läti Sotsiaaldemokraatlik <br/> Töölispartei]] |- ! style="background-color: #f8f9fa" | | width=150|[[Antons Balodis]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|24. jaanuar 1928 | width=140|4. detsember 1930 | ''Teadmata'' |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Hugo Celmiņš]] | [[File:Hugo Celmiņš 1930s.jpg|60px]] | width=140|5. veebruar 1930 | width=140|26. märts 1931 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #83a198" | | width=150|[[Karlis Ulmanis]] | [[File:Karlis Ulmanis.jpg|60px]] | width=140|27. märts 1931 | width=140|5. detsember 1931 | [[Läti Põllumeeste Liit]] |- ! style="background-color: #f8f9fa" | | width=150|[[Kārlis Reinholds Zariņš]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|6. detsember 1931 | width=140|23. märts 1933 | ''Teadmata'' |- ! style="background-color: #dda0dd" | | width=150|[[Voldemārs Salnais]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|24. märts 1933 | width=140|1. märts 1934 | Progressiivne Liit |- ! style="background-color: #dddddd" | | width=150|[[Karlis Ulmanis]] | [[File:Karlis Ulmanis.jpg|60px]] | width=140|17. märts 1934 | width=140|17. aprill 1936 | [[Läti Põllumeeste Liit]] <br/> (–15. mai 1934) <br/> ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' <br/> (15. mai 1934–) |- ! style="background-color: #dddddd" | | width=150|[[Ludvigs Ēķis]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|18. aprill 1936 | width=140|13. juuli 1936 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |- ! style="background-color: #dddddd" | | width=150|[[Vilhelms Munters]] | [[File:No image.svg|60px]] | width=140|14. juuli 1936 | width=140|20. juuni 1940 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |- ! style="background-color: #dddddd" | | width=150|[[Augusts Kirhenšteins]] | [[File:Кирхенштейн, Август Мартынович.jpg|60px]] | width=140|20. juuni 1940 | width=140|25. august 1940 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |} ===Läti Vabariik (1990–)=== {| class="wikitable" |- ! colspan=2|Nimi ! Pilt ! colspan=2|Ametiaeg ! Political party |- ! style="background-color: #9e3039" | | width=150|[[Jānis Jurkāns]] | [[File:Vladimir Putin 21 September 2002-Jānis Jurkāns cropped.jpg|60px]] | width=140|22. mai 1990 | width=140|10. november 1992 | [[Läti Rahvarinne]] |- ! style="background-color: #ffe200" | | width=150|[[Georgs Andrejevs]] | [[File:Georgs Andrejevs.jpg|60px]] | width=140|10. november 1992 | width=140|7. juuni 1994 | [[Läti Tee]] |- ! style="background-color: #ffe200" | | width=150|[[Valdis Birkavs]] | [[File:Valdis_Birkavs_2011-08-20.jpg|60px]] | width=140|19. september 1994 | width=140|16. juuli 1999 | [[Läti Tee]] |- ! style="background-color: #ffe200" | | width=150|[[Indulis Bērziņš]] | [[File:Indulis Bērziņš, 2002-05-04.jpg|60px]] | width=140|16. juuli 1999 | width=140|7. november 2002 | [[Läti Tee]] |- ! style="background-color: #dcdcdc" | | width=150|[[Sandra Kalniete]] | [[File:Kalniete,_Sandra-1372.jpg|60px]] | width=140|7. november 2002 | width=140|9. märts 2004 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |- ! style="background-color: #f79239" | | width=150|[[Rihards Pīks]] | [[File:Rihards_Piks.jpg|60px]] | width=140|9. märts 2004 | width=140|19. juuli 2004 | [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] |- ! style="background-color: #f79239" | | width=150|[[Artis Pabriks]] | [[File:Artis_Pabriks_saeima.jpg|60px]] | width=140|21. juuli 2004 | width=140|28. oktoober 2007 | [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] |- ! style="background-color: #f79239" | | width=150|[[Māris Riekstiņš]] | [[File:Maris_Riekstins_2005.jpg|60px]] | width=140|8. november 2007 | width=140|17. märts 2010 | [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] |- ! style="background-color: #dcdcdc" | | width=150|[[Aivis Ronis]] | [[File:Aivis_Ronis,_2010-07-13.jpg|60px]] | width=140|29. aprill 2010 | width=140|3. november 2010 | ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' |- ! style="background-color: #83b621" | | width=150|[[Ģirts Valdis Kristovskis]] | [[File:Girts Valdis Kristovskis.jpg|60px]] | width=140|3. november 2010 | width=140|25. oktoober 2011 | [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] |- ! style="background-color: #10a5df" | | rowspan="2" width=150|[[Edgars Rinkēvičs]] | rowspan="2"|[[File:Edgars_Rinkēvičs_2.jpg|60px]] | rowspan="2" width=140|25. oktoober 2011 | rowspan="2" width=140|8. juuli 2023 | [[Reformierakond (Läti)|Reformierakond]] |- ! style="background-color: #83b621" | | [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] |- ! style="background-color: #83b621" | | width=150|[[Krišjānis Kariņš]] | [[File:Karins, Krisjanis-9702.jpg|60px]] | width=140|8. juuli 2023 | width=140|10. aprill 2024 | [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] |- ! style="background-color: #83b621" | | width=150|[[Baiba Braže]] | [[File:Saeimas 19.aprīļa sēde (cropped)2.jpg|60px]] | width=140|19. aprill 2024 | width=140|''Ametis'' | [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] |} ==Vaata ka== * [[Läti välisministeerium]] [[Kategooria:Läti loendid]] [[Kategooria:Läti välisministrid| ]] [[Kategooria:Välispoliitika loendid]] ecvc6k0s2ak0omt50y70zxyu47by14a 0 714852 7151967 2026-05-12T07:40:29Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Läti välisministrite loend]] 7151967 wikitext text/x-wiki #suuna [[Läti välisministrite loend]] 07tnl4q5724h2pvk9ttqhwm8yz11vih 0 714853 7151979 2026-05-12T07:44:44Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Läti välisministrite loend]] 7151979 wikitext text/x-wiki #suuna [[Läti välisministrite loend]] 07tnl4q5724h2pvk9ttqhwm8yz11vih 0 714854 7151990 2026-05-12T07:51:26Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Jānis Jurkāns]] 7151990 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jānis Jurkāns]] bv2bftfx2tlleth091eiwbmvxd1a1hg 0 714855 7152009 2026-05-12T08:06:51Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Antons Balodis | omakeelne_nimi = | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 24. jaanuar 1928 | ametiajalõpp = 4. detsember 1930 | eelmine = [[Fēlikss Cielēns]] | järgmine = [[Hugo Celmiņš]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = |...' 7152009 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Antons Balodis | omakeelne_nimi = | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 24. jaanuar 1928 | ametiajalõpp = 4. detsember 1930 | eelmine = [[Fēlikss Cielēns]] | järgmine = [[Hugo Celmiņš]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = 15. jaanuar 1880 | sünnikoht = [[Jērcēni vald]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] <br/> (praegune [[Läti]]) | surmaaeg = 1. jaanuar 1942 <br/> (61-aastasena) | surmakoht = [[Ussollag]], [[Permi oblast|Molotovi oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] <br/> (praegune [[Permi krai]], [[Volga föderaalringkond]], [[Venemaa]]) | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Antons Balodis''' (kirjanikunimega '''Antons Krauja'''; 15. jaanuar 1880 – 1. jaanuar 1942) oli [[Läti]] [[diplomaat]], [[kirjanik]] ja [[kirjanduskriitik]]. Ta oli aastatel 1928–1930 [[Läti välisminister]]. {{JÄRJESTA:Balodis, Antons}} [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1942]] [[Kategooria:Kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti kirjanikud]] lzmgp05kr4bjwljw3s98wnw0jckqrbp 7152012 7152009 2026-05-12T08:10:57Z Juhan121 25066 7152012 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Antons Balodis | omakeelne_nimi = | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 24. jaanuar 1928 | ametiajalõpp = 4. detsember 1930 | eelmine = [[Fēlikss Cielēns]] | järgmine = [[Hugo Celmiņš]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = 15. jaanuar 1880 | sünnikoht = [[Jērcēni vald]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] <br/> (praegune [[Läti]]) | surmaaeg = 1. jaanuar 1942 <br/> (61-aastasena) | surmakoht = [[Ussollag]], [[Permi oblast|Molotovi oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] <br/> (praegune [[Permi krai]], [[Volga föderaalringkond]], [[Venemaa]]) | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Antons Balodis''' (kirjanikunimega '''Antons Krauja'''; 15. jaanuar 1880 – 1. jaanuar 1942) oli [[Läti]] [[diplomaat]], [[kirjanik]] ja [[kirjanduskriitik]]. Ta oli aastatel 1928–1930 [[Läti välisminister]]. {{JÄRJESTA:Balodis, Antons}} [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti kirjanikud]] [[Kategooria:Kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 6c0r0cohljsaql15cjxfa0tow0puqub 0 714856 7152011 2026-05-12T08:07:29Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Antons Balodis]] 7152011 wikitext text/x-wiki #suuna [[Antons Balodis]] lokqljh3rcxkbpgz0opshspo4l92biv 0 714857 7152015 2026-05-12T08:17:06Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Indulis Bērziņš | omakeelne_nimi = | pilt = Indulis Bērziņš, 2002-05-04.jpg | pildiallkiri = Indulis Bērziņš (2002) | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 16. juuli 1999 | ametiajalõpp = 7. november 2002 | eelmine = [[Valdis Birkavs]] | järgmine = [[Sandra Kalniete]] | amet2 = [[Seim (Läti)|Seimi]] liige | ametiajaalgus2 = 1992 | ametiajalõpp2 = 1999 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Läti Ülemnõukogu]] liig...' 7152015 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Indulis Bērziņš | omakeelne_nimi = | pilt = Indulis Bērziņš, 2002-05-04.jpg | pildiallkiri = Indulis Bērziņš (2002) | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 16. juuli 1999 | ametiajalõpp = 7. november 2002 | eelmine = [[Valdis Birkavs]] | järgmine = [[Sandra Kalniete]] | amet2 = [[Seim (Läti)|Seimi]] liige | ametiajaalgus2 = 1992 | ametiajalõpp2 = 1999 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Läti Ülemnõukogu]] liige | ametiajaalgus3 = 1990 | ametiajalõpp3 = 1993 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1957|12|4}} | sünnikoht = [[Madona]], [[Läti NSV|Läti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Rahvarinne]] <br/> [[Läti Tee]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] <br/> (ajalugu, 1981) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Indulis Bērziņš''' (snd 4. detsember 1957) on [[Läti]] [[ajaloolane]] ja [[diplomaat]]. Ta oli aastatel 1999–2002 [[Läti välisminister]]. {{JÄRJESTA:Berzins, Indulis}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Läti ajaloolased]] 6azfgrxy6mcsl9rjvjbt2t6kw6w0er4 7152017 7152015 2026-05-12T08:18:31Z Taurus404 80079 7152017 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Indulis Bērziņš | omakeelne_nimi = | pilt = Indulis Bērziņš, 2002-05-04.jpg | pildiallkiri = Indulis Bērziņš (2002) | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 16. juuli 1999 | ametiajalõpp = 7. november 2002 | eelmine = [[Valdis Birkavs]] | järgmine = [[Sandra Kalniete]] | amet2 = [[Seim (Läti)|Seimi]] liige | ametiajaalgus2 = 1992 | ametiajalõpp2 = 1999 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Läti Ülemnõukogu]] liige | ametiajaalgus3 = 1990 | ametiajalõpp3 = 1993 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1957|12|4}} | sünnikoht = [[Madona]], [[Läti NSV|Läti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Rahvarinne]] <br/> [[Läti Tee]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] <br/> (ajalugu, 1981) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = [[Kolme Tähe orden]] <br/> [[Tunnustusrist]] <br/> [[Ordre national du Mérite]] (komandör) <br/> [[Ehrenzeichen für Verdienste um die Republik Österreich]] | autogramm = | moodul = }} '''Indulis Bērziņš''' (snd 4. detsember 1957) on [[Läti]] [[ajaloolane]] ja [[diplomaat]]. Ta oli aastatel 1999–2002 [[Läti välisminister]]. {{JÄRJESTA:Berzins, Indulis}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Läti ajaloolased]] bb6ez463jvq3oe1x8j08i8h4tv94l52 7152019 7152017 2026-05-12T08:19:24Z Juhan121 25066 7152019 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Indulis Bērziņš | omakeelne_nimi = | pilt = Indulis Bērziņš, 2002-05-04.jpg | pildiallkiri = Indulis Bērziņš (2002) | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 16. juuli 1999 | ametiajalõpp = 7. november 2002 | eelmine = [[Valdis Birkavs]] | järgmine = [[Sandra Kalniete]] | amet2 = [[Seim (Läti)|Seimi]] liige | ametiajaalgus2 = 1992 | ametiajalõpp2 = 1999 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Läti Ülemnõukogu]] liige | ametiajaalgus3 = 1990 | ametiajalõpp3 = 1993 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1957|12|4}} | sünnikoht = [[Madona]], [[Läti NSV|Läti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Rahvarinne]] <br/> [[Läti Tee]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] <br/> (ajalugu, 1981) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = [[Kolme Tähe orden]] <br/> [[Tunnustusrist]] <br/> [[Ordre national du Mérite]] (komandör) <br/> [[Ehrenzeichen für Verdienste um die Republik Österreich]] | autogramm = | moodul = }} '''Indulis Bērziņš''' (snd 4. detsember 1957) on [[Läti]] [[ajaloolane]] ja [[diplomaat]]. Ta oli aastatel 1999–2002 [[Läti välisminister]]. {{JÄRJESTA:Berzins, Indulis}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Läti ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] 2qsbm40ipnk92xp8iunz7vwo97pi3id 7152020 7152019 2026-05-12T08:19:43Z Mona 355 7152020 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Indulis Bērziņš | omakeelne_nimi = | pilt = Indulis Bērziņš, 2002-05-04.jpg | pildiallkiri = Indulis Bērziņš (2002) | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 16. juuli 1999 | ametiajalõpp = 7. november 2002 | eelmine = [[Valdis Birkavs]] | järgmine = [[Sandra Kalniete]] | amet2 = [[Seim (Läti)|Seimi]] liige | ametiajaalgus2 = 1992 | ametiajalõpp2 = 1999 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Läti Ülemnõukogu]] liige | ametiajaalgus3 = 1990 | ametiajalõpp3 = 1993 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1957|12|4}} | sünnikoht = [[Madona]], [[Läti NSV|Läti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Rahvarinne]] <br/> [[Läti Tee]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] <br/> (ajalugu, 1981) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = [[Kolme Tähe orden]] <br/> [[Tunnustusrist]] <br/> [[Ordre national du Mérite]] (komandör) <br/> [[Ehrenzeichen für Verdienste um die Republik Österreich]] | autogramm = | moodul = }} '''Indulis Bērziņš''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] 1957) on [[Läti]] [[ajaloolane]] ja [[diplomaat]]. Ta oli aastatel 1999–2002 [[Läti välisminister]]. {{JÄRJESTA:Berzins, Indulis}} [[Kategooria:Läti ajaloolased]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Läti ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] a5stk4j8i22rustg2dqv1m4unkrlm0j 7152027 7152020 2026-05-12T08:31:38Z Juhan121 25066 7152027 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Indulis Bērziņš | omakeelne_nimi = | pilt = Indulis Bērziņš, 2002-05-04.jpg | pildiallkiri = Indulis Bērziņš (2002) | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 16. juuli 1999 | ametiajalõpp = 7. november 2002 | eelmine = [[Valdis Birkavs]] | järgmine = [[Sandra Kalniete]] | amet2 = [[Seim (Läti)|Seimi]] liige | ametiajaalgus2 = 1992 | ametiajalõpp2 = 1999 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Läti Ülemnõukogu]] liige | ametiajaalgus3 = 1990 | ametiajalõpp3 = 1993 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1957|12|4}} | sünnikoht = [[Madona]], [[Läti NSV|Läti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Rahvarinne]] <br/> [[Läti Tee]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] <br/> (ajalugu, 1981) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = [[Kolme Tähe orden]] <br/> [[Tunnustusrist]] <br/> [[Ordre national du Mérite]] (komandör) <br/> [[Ehrenzeichen für Verdienste um die Republik Österreich]] | autogramm = | moodul = }} '''Indulis Bērziņš''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] 1957) on [[Läti]] [[ajaloolane]] ja [[diplomaat]]. Ta oli aastatel 1999–2002 [[Läti välisminister]]. Ta lõpetas aastal [[1981]] [[Läti Ülikool]]i ajaloolasena. Aastal [[1984]] kaitses ta ajalookandidaadi kraadi. {{JÄRJESTA:Berzins, Indulis}} [[Kategooria:Läti ajaloolased]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Läti ajaloolased]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] l2lzxha6cnx9nurvicp5dgwpc1j277e 7152085 7152027 2026-05-12T10:38:37Z Andres 5 7152085 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Indulis Bērziņš | omakeelne_nimi = | pilt = Indulis Bērziņš, 2002-05-04.jpg | pildiallkiri = Indulis Bērziņš (2002) | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 16. juuli 1999 | ametiajalõpp = 7. november 2002 | eelmine = [[Valdis Birkavs]] | järgmine = [[Sandra Kalniete]] | amet2 = [[Seim (Läti)|Seimi]] liige | ametiajaalgus2 = 1992 | ametiajalõpp2 = 1999 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Läti Ülemnõukogu]] liige | ametiajaalgus3 = 1990 | ametiajalõpp3 = 1993 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1957|12|4}} | sünnikoht = [[Madona]], [[Läti NSV|Läti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Rahvarinne]] <br/> [[Läti Tee]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] <br/> (ajalugu, 1981) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = [[Kolme Tähe orden]] <br/> [[Tunnustusrist]] <br/> [[Ordre national du Mérite]] (komandör) <br/> [[Ehrenzeichen für Verdienste um die Republik Österreich]] | autogramm = | moodul = }} '''Indulis Bērziņš''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] 1957) on [[Läti]] [[ajaloolane]], poliitik ja [[diplomaat]]. Ta oli aastatel 1999–2002 [[Läti välisminister]]. Ta lõpetas aastal [[1981]] [[Läti Ülikool]]i ajaloolasena. Aastal [[1984]] kaitses ta ajalookandidaadi kraadi. {{JÄRJESTA:Berzins, Indulis}} [[Kategooria:Läti ajaloolased]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Läti ajaloolased]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] 3rsvcfmq9u1y9lnimg2vqatvyuhtrz2 7152105 7152085 2026-05-12T10:57:13Z Velirand 67997 7152105 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Indulis Bērziņš | omakeelne_nimi = | pilt = Indulis Bērziņš, 2002-05-04.jpg | pildiallkiri = Indulis Bērziņš (2002) | amet = [[Läti välisminister]] | ametiajaalgus = 16. juuli 1999 | ametiajalõpp = 7. november 2002 | eelmine = [[Valdis Birkavs]] | järgmine = [[Sandra Kalniete]] | amet2 = [[Seim (Läti)|Seimi]] liige | ametiajaalgus2 = 1992 | ametiajalõpp2 = 1999 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Läti Ülemnõukogu]] liige | ametiajaalgus3 = 1990 | ametiajalõpp3 = 1993 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1957|12|4}} | sünnikoht = [[Madona]], [[Läti NSV|Läti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Rahvarinne]] <br/> [[Läti Tee]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] <br/> (ajalugu, 1981) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = [[Kolme Tähe orden]] <br/> [[Tunnustusrist]] <br/> [[Ordre national du Mérite]] (komandör) <br/> [[Ehrenzeichen für Verdienste um die Republik Österreich]] | autogramm = | moodul = }} '''Indulis Bērziņš''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] 1957 [[Madona]]) on [[Läti]] [[ajaloolane]], poliitik ja [[diplomaat]]. Ta oli aastatel 1999–2002 [[Läti välisminister]]. Ta lõpetas aastal [[1981]] [[Läti Ülikool]]i ajaloolasena. Aastal [[1984]] kaitses ta ajalookandidaadi kraadi. {{JÄRJESTA:Berzins, Indulis}} [[Kategooria:Läti ajaloolased]] [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti suursaadikud]] [[Kategooria:Läti ajaloolased]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] kc0omtg96h6oc8uzs5ol5spkyv09b7h 0 714858 7152018 2026-05-12T08:18:58Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indulis Bērziņš]] 7152018 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indulis Bērziņš]] negarkr26wofw30wl3gfxg72juhzzph 1 714860 7152050 2026-05-12T09:09:13Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '"Läti ajaloolane ja diplomaat" Läti Vikipeedias kirjutatakse esimeses lauses: "vēsturnieks, politiķis un diplomāts". ~~~~' 7152050 wikitext text/x-wiki "Läti ajaloolane ja diplomaat" Läti Vikipeedias kirjutatakse esimeses lauses: "vēsturnieks, politiķis un diplomāts". [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 12:09 (EEST) dnusb0p8drcemuwndkrfo6fbgy2fmzl 7152087 7152050 2026-05-12T10:39:27Z Andres 5 7152087 wikitext text/x-wiki "Läti ajaloolane ja diplomaat" Läti Vikipeedias kirjutatakse esimeses lauses: "vēsturnieks, politiķis un diplomāts". [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 12:09 (EEST) :Tegutse julgelt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 13:39 (EEST) baam6gwtyl6u4fk61ayhiaqu60qtxe8 1 714861 7152063 2026-05-12T09:49:54Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Järjekorranumbrid peaksid eesti keeles olema järgarvud, mis tähendab, et need tuleks kirjutada punktiga. ~~~~' 7152063 wikitext text/x-wiki Järjekorranumbrid peaksid eesti keeles olema järgarvud, mis tähendab, et need tuleks kirjutada punktiga. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 12:49 (EEST) 6yl5hcxiwbb9nn790c05gih5t4qbrec 0 714862 7152102 2026-05-12T10:54:03Z Rulakarbes 164113 Uus lehekülg: '{{Keemiline aine | nimetus = Magneesiumoksiid | pilt = Magnesium oxide.jpg | valem = MgO | molaarmass = 40,30 | lahustuvus = veeslahustumatu, ei lahustu alkoholides, lahustub hapetes | välimus = valge pulber | tihedus = 3580 | sulamistemperatuur = 2800 }} '''Magneesiumoksiid''' ehk '''magneesia''', keemilise valemiga MgO, on [[anorgaaniline aine]], kuulub [[Oksiidid|oksiidide]] rühma. Magneesiumoksiid on [[aluseline oksiid]], reageerib [[Hape|hapetega]]. Magneesiumoksii...' 7152102 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Magneesiumoksiid | pilt = Magnesium oxide.jpg | valem = MgO | molaarmass = 40,30 | lahustuvus = veeslahustumatu, ei lahustu alkoholides, lahustub hapetes | välimus = valge pulber | tihedus = 3580 | sulamistemperatuur = 2800 }} '''Magneesiumoksiid''' ehk '''magneesia''', keemilise valemiga MgO, on [[anorgaaniline aine]], kuulub [[Oksiidid|oksiidide]] rühma. Magneesiumoksiid on [[aluseline oksiid]], reageerib [[Hape|hapetega]]. Magneesiumoksiid on kuubilise kristallstruktuuriga, struktuur on sama, mis [[Haliit|haliidil]]. Toodetakse [[Magneesiumhüdroksiid|magneesiumhüdroksiidi]] (sadestub mere- ja soolvetest töötlemisel alusega) kuumutamisel<ref name=":0">Seeger, M., Otto, W., Flick, W., Bickelhaupt, F. & Akkerman, O. S. Magnesium compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH (2005). </ref>, mis põhjustab [[Dehüdraatimine|dehüdreerumist]]: Mg²⁺ + 2OH^– → Mg(OH)₂↓ Mg(OH)₂ → MgO + H₂O 1 tonni MgO tootmiseks kulub ligikaudu 600 m³ merevett. Magneesiumoksiidi toodetakse ka [[Magneesiumkloriid|magneesiumkloriidi]] pürohüdrolüüsiga, nii saadakse kõrgpuhas peenepulbriline MgO sade<ref name=":0" />: MgCl₂ + H₂O → MgO + 2HCl Magneesiumoksiidi toodetakse ka magneesiumkarbonaadi kaltsineerimisel<ref name=":0" />: MgCO₃ → MgO + CO₂↑ Magneesiumoksiid on niiskustimav, niiskes keskkonnas magneesiumoksiid hüdreerub magneesiumhüdroksiidiks: MgO + H₂O → Mg(OH)₂ Magneesiumoksiidi kasutatakse kuumakindlate materjalide, ehitusmaterjalide, [[Väetis|väetiste]], söödalisandite tootmiseks, [[Reoveepuhastus|reoveepuhastuses]], paakumisvastase ainena (E530) ja teiste magneesiumiühendite tootmiseks. == Allikad == 42a3b5tjehc76nc06u5clvxt1veee12 7152103 7152102 2026-05-12T10:54:53Z Rulakarbes 164113 7152103 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Magneesiumoksiid | pilt = Magnesium oxide.jpg | valem = MgO | molaarmass = 40,30 | lahustuvus = veeslahustumatu, ei lahustu alkoholides, lahustub hapetes | välimus = valge pulber | tihedus = 3580 | sulamistemperatuur = 2800 }} '''Magneesiumoksiid''' ehk '''magneesia''', keemilise valemiga MgO, on [[anorgaaniline aine]], kuulub [[Oksiidid|oksiidide]] rühma. Magneesiumoksiid on [[aluseline oksiid]], reageerib [[Hape|hapetega]]. Magneesiumoksiid on kuubilise kristallstruktuuriga, struktuur on sama, mis [[Haliit|haliidil]]. Toodetakse [[Magneesiumhüdroksiid|magneesiumhüdroksiidi]] (sadestub mere- ja soolvetest töötlemisel alusega) kuumutamisel<ref name=":0">Seeger, M., Otto, W., Flick, W., Bickelhaupt, F. & Akkerman, O. S. Magnesium compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH (2005). </ref>, mis põhjustab [[Dehüdraatimine|dehüdreerumist]]: Mg²⁺ + 2OH^– → Mg(OH)₂↓ Mg(OH)₂ → MgO + H₂O 1 tonni MgO tootmiseks kulub ligikaudu 600 m³ merevett. Magneesiumoksiidi toodetakse ka [[Magneesiumkloriid|magneesiumkloriidi]] pürohüdrolüüsiga, nii saadakse kõrgpuhas peenepulbriline MgO sade<ref name=":0" />: MgCl₂ + H₂O → MgO + 2HCl Magneesiumoksiidi toodetakse ka magneesiumkarbonaadi kaltsineerimisel<ref name=":0" />: MgCO₃ → MgO + CO₂↑ Magneesiumoksiid on niiskustimav, niiskes keskkonnas magneesiumoksiid hüdreerub magneesiumhüdroksiidiks: MgO + H₂O → Mg(OH)₂ Magneesiumoksiidi kasutatakse kuumakindlate materjalide, ehitusmaterjalide, [[Väetis|väetiste]], söödalisandite tootmiseks, [[Reoveepuhastus|reoveepuhastuses]], paakumisvastase ainena (E530) ja teiste magneesiumiühendite tootmiseks. == Allikad == [[Kategooria:Oksiidid]] 76o607x4y40kx28khd5jxwlu42qzm6m 7152106 7152103 2026-05-12T10:59:29Z Rulakarbes 164113 7152106 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Magneesiumoksiid | pilt = Magnesium oxide.jpg | valem = MgO | molaarmass = 40,30 | lahustuvus = veeslahustumatu, ei lahustu alkoholides, lahustub hapetes | välimus = valge pulber | tihedus = 3580 | sulamistemperatuur = 2800 }} '''Magneesiumoksiid''' ehk '''magneesia''', keemilise valemiga MgO, on [[anorgaaniline aine]], kuulub [[Oksiidid|oksiidide]] rühma. Magneesiumoksiid on [[aluseline oksiid]], reageerib [[Hape|hapetega]]. Magneesiumoksiid on kuubilise kristallstruktuuriga, struktuur on sama, mis [[Haliit|haliidil]]. Toodetakse [[Magneesiumhüdroksiid|magneesiumhüdroksiidi]] (sadestub mere- ja soolvetest töötlemisel alusega) kuumutamisel<ref name=":0">Seeger, M., Otto, W., Flick, W., Bickelhaupt, F. & Akkerman, O. S. Magnesium compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH (2005). </ref>, mis põhjustab [[Dehüdraatimine|dehüdreerumist]]: Mg²⁺ + 2OH^– → Mg(OH)₂↓ Mg(OH)₂ → MgO + H₂O 1 tonni MgO tootmiseks kulub ligikaudu 600 m³ merevett. Magneesiumoksiidi toodetakse ka magneesiumkarbonaadi kaltsineerimisel<ref name=":0" />: MgCO₃ → MgO + CO₂↑ Magneesiumoksiidi saab toota ka [[Magneesiumkloriid|magneesiumkloriidi]] pürohüdrolüüsiga, nii saadakse kõrgpuhas peenepulbriline MgO sade<ref name=":0" />: MgCl₂ + H₂O → MgO + 2HCl Magneesiumoksiid on niiskustimav, niiskes keskkonnas magneesiumoksiid hüdreerub magneesiumhüdroksiidiks: MgO + H₂O → Mg(OH)₂ Magneesiumoksiidi kasutatakse kuumakindlate materjalide, ehitusmaterjalide, [[Väetis|väetiste]], söödalisandite tootmiseks, [[Reoveepuhastus|reoveepuhastuses]], paakumisvastase ainena (E530) ja teiste magneesiumiühendite tootmiseks. == Allikad == [[Kategooria:Oksiidid]] 4464hqn3irf2tk2trkvrispcv383vyv